Saaremaa

<mediawiki xmlns="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11/" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:schemaLocation="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11/ http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11.xsd" version="0.11" xml:lang="et">
  <siteinfo>
    <sitename>Vikipeedia</sitename>
    <dbname>etwiki</dbname>
    <base>https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht</base>
    <generator>MediaWiki 1.47.0-wmf.22</generator>
    <case>first-letter</case>
    <namespaces>
      <namespace key="-2" case="first-letter">Meedia</namespace>
      <namespace key="-1" case="first-letter">Eri</namespace>
      <namespace key="0" case="first-letter" />
      <namespace key="1" case="first-letter">Arutelu</namespace>
      <namespace key="2" case="first-letter">Kasutaja</namespace>
      <namespace key="3" case="first-letter">Kasutaja arutelu</namespace>
      <namespace key="4" case="first-letter">Vikipeedia</namespace>
      <namespace key="5" case="first-letter">Vikipeedia arutelu</namespace>
      <namespace key="6" case="first-letter">Fail</namespace>
      <namespace key="7" case="first-letter">Faili arutelu</namespace>
      <namespace key="8" case="first-letter">MediaWiki</namespace>
      <namespace key="9" case="first-letter">MediaWiki arutelu</namespace>
      <namespace key="10" case="first-letter">Mall</namespace>
      <namespace key="11" case="first-letter">Malli arutelu</namespace>
      <namespace key="12" case="first-letter">Juhend</namespace>
      <namespace key="13" case="first-letter">Juhendi arutelu</namespace>
      <namespace key="14" case="first-letter">Kategooria</namespace>
      <namespace key="15" case="first-letter">Kategooria arutelu</namespace>
      <namespace key="100" case="first-letter">Portaal</namespace>
      <namespace key="101" case="first-letter">Portaali arutelu</namespace>
      <namespace key="102" case="first-letter">Mustand</namespace>
      <namespace key="103" case="first-letter">Mustandi arutelu</namespace>
      <namespace key="710" case="first-letter">TimedText</namespace>
      <namespace key="711" case="first-letter">TimedText talk</namespace>
      <namespace key="828" case="first-letter">Moodul</namespace>
      <namespace key="829" case="first-letter">Mooduli arutelu</namespace>
      <namespace key="1728" case="first-letter">Üritus</namespace>
      <namespace key="1729" case="first-letter">Ürituse arutelu</namespace>
    </namespaces>
  </siteinfo>
  <page>
    <title>Saaremaa</title>
    <ns>0</ns>
    <id>1091</id>
    <revision>
      <id>7248964</id>
      <parentid>7243409</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:38:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248964</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23706" sha1="l4of2chhqjdfsnfo9w6trn8hll3h2n0" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib saarest; teiste tähenduste kohta vaata lehelt [[Saaremaa (täpsustus)]]}} 
{{Saar
| nimi          = Saaremaa
| veekogu       = [[Läänemeri]]
| pindala       = 2683
| pindala viide = &lt;ref&gt;{{EELIS|saar|1829673435}}, vaadatud 26. mail 2019.&lt;/ref&gt;
| pikkus        = 
| laius         = 
| rannajoone pikkus = 874
| kõrgus            = 54
| kõrgeim koht      = [[Viidumägi]]
| rahvaarv          = 31304
| rahvaarvu seis    = 2017
| rahvaarvu viide   = &lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20190708100736/https://blog.stat.ee/2017/10/23/pusielanikud-on-22-saarel/ Püsielanikud on 22 saarel]. Statistikaamet, 23. oktoober 2017.&lt;/ref&gt;
| iso piirkond      = EE-74
| asendikaardi pilt = EE Saaremaa.PNG|
}}

'''Saaremaa''' (varem ka ''Kure saar''; [[Saksa keel|saksa]] ja [[Rootsi keel|rootsi]] keeles ''Ösel'') on [[Eesti]] suurim [[saar]]. Saaremaa pindala on 2683&amp;nbsp;km² ning [[Sjælland]]i, [[Ojamaa]] ja [[Fyn]]i järel on see suuruselt neljas saar [[Läänemeri|Läänemeres]]. Saare rannajoone pikkus on ligikaudu 874 km. 

Saaremaal oli 2020. aasta seisuga 31 435 elanikku. Koos lähisaartega kuulub saar [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] koosseisu, mis omakorda moodustab suurema osa [[Saare maakond|Saare maakonna]]st. 

== Loodus ==
Saaremaa on üldiselt tasase [[Pinnamood|pinnamoega]] madal saar. Saare lääneosas kerkivad jääservamoodustised: [[Lääne-Saaremaa kõrgendik]] ja [[Sõrve kõrgendik]]. Põhjarannikul, [[Jaani lade|Jaani]] ja [[Jaagarahu lade]]me piiril kõrgub [[pankrannik]]. Saare kõrgeim koht [[Viidumägi]] ulatub 58,8 m üle merepinna.

Saare maastikku ilmestavad ka kümmekond muinasajast pärit [[maalinn]]a. Neist [[Valjala maalinn|Valjala]], [[Kaarma maalinn|Kaarma]] ja [[Kahutsi maalinn]]a läbimõõt on 110–150 m ning säilinud vallide kõrgus 5–10 m.

Saaremaa umbes 80 [[järv]]est on valdav osa [[glatsioisostaasia|maakerke]] tagajärjel merest eraldunud või ka merega ühendust omavad madalad rannajärved. Kõige rohkem (ligi 20) on neid saare loodeosas [[Tagamõisa poolsaar]]el, veel ka saare kagu- ja lõunarannikul. Sageli kannavad nad nime &quot;laht&quot;, &quot;meri&quot; või &quot;abajas&quot;. Suurim seda tüüpi järv on [[Kuressaare]] lähedal paiknev kaksikjärv [[Mullutu-Suurlaht]] pindalaga 14,4&amp;nbsp;km². Need järved on enamasti [[Riimvesi|riimveelised]] ning suviti on osa neist kuivanud. Maastikuliselt võib Saaremaa kõige omapärasemaks järveks pidada saare lääneosa künklike metsade vahel paiknevat, rohkete kaldajoone käärude ja saarekestega [[Karujärv]]e (pindala 3,3&amp;nbsp;km²).
[[File:Panga-pank.jpg|thumb|[[Panga pank]] Saaremaa põhjarannikul]]
Saaremaa aluspõhja moodustavad [[silur]]i ajastul tekkinud mitmesuguste lademete [[lubjakivi]]d, [[mergel|merglid]] ja [[dolomiit|dolomiidid]], mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Saar tõuseb merest umbes 1,5–2,5&amp;nbsp;mm aastas (põhjaosa kiiremini, lõunaosa aeglasemalt). Pinnakatte moodustab enamasti [[moreen|rähkmoreen]], [[klibu]] ning mere- ja tuiskliiv; umbes 7% Saaremaa pindalast hõlmavad sood ja rabad. Viimastes võib [[turvas|turbakihi]] paksus ulatuda kuni 2,5 meetrini. Mitmel pool saare rannikul leidub [[luide|luiteid]]. Saaremaa õhukesed rähk- ja noored rannikumullad on looduslikult väheviljakad.

[[Fail:Katri pank 01.jpg|pisi|[[Karala-Pilguse hoiuala]] Saaremaal]]
Merelise kliima ja mullastiku mitmekesisuse tõttu on saare taimestik väga rikkalik: leidub üle 900 taimeliigi (umbes 80% Eestis kasvavaist), sealhulgas endeemseid haruldasi liike nagu [[saaremaa robirohi]], [[harilik jugapuu|jugapuu]], [[luuderohi]], [[tuhkpihlakas]]. Saaremaale on iseloomulikud kadaka- ja sarapuu-lood, liigirikkad [[Puisniit|puisniidud]] ning allikasood. Metsamaad on saarel umbes 1200&amp;nbsp;km², valdavalt kasvab saarel okaspuumets.

Lääne-Saaremaa kõrgustiku edelaosas asub [[Viidumäe looduskaitseala]]. Lääne-Saaremaa on Eesti kõige liigirikkam ala.&lt;ref name=&quot;PKcVe&quot; /&gt;

== Saare nimed  ==
Saaremaad kutsuti kuni 18. sajandini eesti keeles ka teise nimega: ''Kuresaar''.&lt;ref name=&quot;Hupel 1774&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Mellin 1796&quot; /&gt; [[Liivi keel]]es kõlab saare nimi ''Sōrmō'' ning [[läti keel|läti]] keeles ''Sāmsala''. 

Skandinaavia [[saaga]]des kasutati Saaremaa kohta nime ''Eysýsla'' ([[vanapõhja keel]]es oli ''ey-sýsla'' ligikaudne tähendus &quot;saar-maakond&quot;) ja alates 13. sajandist hakati kirjalikes tekstides kasutama [[ladina keel]]e reeglitele kohandatud nimekuju ''Osilia''. Kuni 20. sajandi esimese pooleni kasutati Saaremaa märkimiseks selle sama nime skandinaavia keelte ja (enamasti) saksa keele kaudu mujal maailmas levinud kuju ''Ösel''. 

[[Lennart Meri]] on esitanud hüpoteesi, et Saaremaa oli ''[[Thule]]'', [[Vana-Kreeka]]st pärit maadeuurija ja geograafi [[Pytheas]]e reisikirjas 4. sajandil eKr kirjeldatud saar, mida paljud antiikaja [[kartograafia|kartograafid]] pidasid maailma põhjapoolseimaks kohaks (''Ultima Thule'').&lt;ref&gt;{{Cite journal |doi = 10.1111/j.1945-5100.2001.tb01830.x|title = Ecological catastrophe in connection with the impact of the Kaali meteorite about 800–400 B.C. On the island of Saaremaa, Estonia|journal = Meteoritics &amp; Planetary Science|volume = 36|issue = 10|pages = 1367–1375|year = 2001|last1 = Veski|first1 = Siim|last2 = Heinsalu|first2 = Atko|last3 = Kirsimäe|first3 = Kalle|last4 = Poska|first4 = Anneli|last5 = Saarse|first5 = Leili| s2cid=55496802 |doi-access = free| bibcode=2001M&amp;PS...36.1367V  |issn=1086-9379 }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite journal |jstor = 44912445|title = Ultima Thule – liegt die Lösung in Estland?|url = https://archive.org/details/osteuropa_1985-03_35_3/page/153|journal = Osteuropa|volume = 35|issue = 3|pages = 153–157|last1 = Hasselblatt|first1 = Cornelius|year = 1985}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
{{Vaata|Saaremaa ajalugu}}
Saaremaa kõrgemad osad olid vabanenud [[Balti jääpaisjärv]]e vee alt u 9600 aastal eKr, kuid sellele järgnenud mitmel aastatuhandetel inimesed teadaolevalt Saaremaale ei jõudnud. Vanimad leitud inimasustuse jäljed [[Võhma (Mustjala)|Võhma]] ja [[Pahapilli]] küla maadel on dateeritud [[mesoliitikum]]i ehk keskmise kiviaja lõpujärku, aastatesse 6000–4900 eKr. Esimesed saabujad olid [[hüljes|hülge]]kütid, kes peatusid ajutiselt tolleaegsel mererannal, veidi hiljem hakati püstitama hooajalisi laagreid [[viigerhüljes|viigrite]] küttimiseks kevadtalve perioodil.&lt;ref name=&quot;Kriiska&quot; /&gt;

[[Neoliitikum|Varaneoliitikumis]] moodustas Saaremaa koos [[Hiiumaa]] ja [[Ruhnu]] saarega [[Narva kultuur]]i erilaadse alarühma, olles tekkinud ilmselt suhtelise isoleerituse tingimustes. Ainuke Saaremaal leitud tolleaegne asulakoht [[Kõnnu (Pihtla)|Kõnnu]]s paiknes tol ajal peamise saare rannast mõne kilomeetri kaugusel pisikesel saarekesel. Aastatest 3700/3500 eKr saati iseloomustasid Saaremaa materiaalset kultuuri taas erijooned, mida iseloomustas kammkeraamika traditsioonide kokkusulamine varasema Narva kultuuri Saaremaa eripäradega. Neil klassikalise ja hilise kammkeraamika kultuuri perioodidel olid saare rannaalad ilmselt juba üsna tihedalt asustatud.&lt;ref name=&quot;Kriiska&quot; /&gt;

Hilisneoliitikumis, alates umbes aastatest 3200–3000 eKr ilmus hilise kammkeraamika kõrvale, seda täielikult välja tõrjumata, [[nöörkeraamika kultuur]]. Sel ajal võis välja kujunema hakata ka üksikpereline asustusviis. Samal ajal kasvas maaviljeluse osakaal, tegeldi [[alepõllundus]]ega ja hakati kasvatama koduloomi, kuid esialgu ilmselt need küttimise üle veel selgelt domineerima ei hakanud.&lt;ref name=&quot;Kriiska&quot; /&gt;

Varane [[pronksiaeg]] Saaremaa elanike jaoks suuri muutusi ei toonud ja neoliitikumis kinnistunud eluviis jätkus. [[Pronks]]esemed olid haruldased ja neid kasutati tõenäoliselt sotsiaalse staatuse sümbolitena või rituaalriistadena, samal ajal kui praktilise otstarbega tööriistu tehti endiselt kivist, puust ja luust. Asustatud oli peamiselt Kesk- ja Lääne-Saaremaa, asulakohad olid endiselt sisemaal, kõrgematel küngastel ja siseveekogude kallastel.&lt;ref name=&quot;Mägi1500-600&quot; /&gt;

[[Pilt:OeselLivTrty1241.jpg|pisi|left|[[1241]]. aastal sõlmitud leping [[Liivi ordu]], [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] ja [[saarlased|saarlaste]] vahel]]
Nooremasse pronksiaega või [[eelrooma rauaaeg]]a (800–400 eKr) paigutatakse mõnede viimase aja uurimuste kohaselt [[Kaali meteoriit|Kaali meteoriidi]] langemine, mis pidi tolleaegse suhteliselt tihedalt asustatud Saaremaa elanike mällu sügava jälje jätma. [[Kaali järv]]e kaldale rajati kultuskoht, mis oli poolkaares ümbritsetud paemüüriga.&lt;ref name=&quot;Mägi1500-600&quot; /&gt;

[[eelviikingiaeg|Eelviikingi-]] ja [[viikingiaeg|viikingiajal]] oli asustus Saaremaal koondunud peamiselt kõige viljakamate muldadega regioonidesse. Hilisemate perioodide ja naaberalade asustusviiside põhjal võib oletada, et leidus nii muinasmõisu, suuremaid ja väiksemaid üksiktalusid kui suuremaid ja väiksemaid külasid. Põlluharimises kasutati ilmselt [[kaheväljasüsteem]]i, kus pool põllust oli kesa all ja teisel poolel kasvatati mitut kultuuri (rukis, oder, kaer, nisu, hiljem ka talirukis). Kuna Saaremaa mullad on suhteliselt väheviljakad, siis oli majandustegevuses oluline roll ka karjakasvatusel, kala- ja hülgepüügil, merekaubandusel ning hiljem ka röövretklusel. Peamiseks importkaubaks oli ilmselt sool, sellele lisaks relvad, karusnahad, vürtsid, siid ja vein.&lt;ref name=&quot;Mägi600-1227&quot; /&gt;

[[Salme muinaslaev]], mis pärineb 8. sajandist, on siiani vanim teadaolev Läänemerel seilanud [[purjelaev]].

Saaremaa oli [[Eesti muinasaeg|muinasaja]] lõpul üks tihedamini asustatud ja arenenumaid piirkondi Eestis, üksikute muinaskihelkondade asemel oli tekkinud ühtne maakond ilmselt juba [[11. sajand|11.]] või [[12. sajand]]il. 11., eriti aga 12. sajandil olid tugeva ründelaevastiku rajanud muinassaarlased Läänemere läänekaldal kardetud mereröövlid. Oletatakse, et ka Rootsi tähtsaima võimukeskuse [[Sigtuna hävitamine|Sigtuna hävitamises]] olid 1187. aastal tegevad saarlased. Sellised rüüsteretked olid üheks Põhjala ristisõdade põhjuseks, sest praeguste Eesti, Läti ja Venemaa aladega seotud kaupmehed tahtsid vältida röövimist.
 
[[Fail:Saare-Laane pk.PNG|pisi|[[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] [[Saaremaa stift]] ja ka [[Liivimaa ordu]] valdused Saaremaal]]
[[Saxo Grammaticus]]e andmetel osalesid saarlased [[Öland]]i lahingus [[1170]]. aastal ja Novgorodi [[leetopiss]] kirjeldab [[1190]]. saarlaste [[Peipsi]]le tungimist. Saaremaa kui &quot;saarlaste maa(konna)&quot; mõiste alla kuulusid sel ajal ka [[Sõrve poolsaar|Sõrve saar]], [[Muhu]] saar ja [[Hiiumaa]], kus olid oma sadamad, isegi &quot;sottesatama&quot; ehk keskne sõjasadam, sajad laevad, linnused ja elegantsed [[Karolingid]]e riigist toodud, vahel hõbeplateeritud ja koguni signeeritud mõõgad. Seega oli saarlaste ühiskond arvatavasti palju sõjakam võrreldes näiteks [[Ojamaa]]ga, kus tegeleti rohkem kauplemisega. [[Tuiu]]s ja [[Kaali]] ümbruses toodeti Saaremaa &quot;oma&quot; rauda; loodud oli majanduslik baas, et toita rahvast, ehitada laevu ja laevastikke, mehitada ja oskuslikult juhtida malevat&lt;ref name=&quot;7BKaE&quot; /&gt;.

[[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|Muistse vabadusvõitluse]] ehk Läänemere idakaldale jõudnud [[Põhjala ristisõjad|Põhjala ristisõdade]] ajal 13. sajandi alguskümnenditel moodustas Saaremaa koos Muhuga kõige visamalt võõrvallutajatele vastu pannud [[muinasmaakond|muinasmaakonna]]. Võõrvallutajad suutsid Saaremaa alistada pärast mitmeid sõjaretki alles 1227. aastal, mil [[Valjala maalinn]]a piiramise lõpetas ristisõdijate ja saarlaste vahel sõlmitud [[vasall]]ileping. Selle lepingu tulemusena jäi Saaremaale tollal eristaatus ning nii mitmedki muistsed vanemad said arvatavasti uute maahärrade vasallideks. Saaremaast sai [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] osa.

Arheoloogilised uurimused viitavad, et osa saarlastest oli ristiusu vastu võtnud juba enne [[1227|1227. aastat]]. Enne [[12. sajand|12. sajandit]] põletati Saaremaal surnud ja maeti kivikalmetesse, [[ristiusk]] nõudis aga matmist põletamata ja pühitsetud maasse kiriku ümber, mistõttu peetakse laibamatuseid ristiusu tunnuseks. [[Valjala kirik|Valjala kiriku]] idaotsast on leitud 1200. aasta paiku dateeritud laibamatuseid, mis on seotud ilmselt praegusele kivikirikule eelnenud puukirikuga. [[Karja]] ja [[Loona]] [[13. sajand|13. sajandi]] kalmistud asuvad hilisemate mõisasüdamete kõrval ning nende keskel on tühi ala, kus arheoloog Marika Mägi arvates seisis puidust erakirik. Mägi hinnangul olid need kohaliku ülikkonna või jõukamate talupoegade rajatud kirikud.&lt;ref&gt;Marika Mägi. Eestlastest ülikupered 13. sajandil – kas ka arheoloogiliselt nähtavad? – Ivar Leimus, Marika Mägi, Heiki Valk (koost). ''Oma või võõras? Artikleid Eesti ajaloost 13. sajandil''. Tallinn: Argo, 2026, lk 32–58.&lt;/ref&gt; 

Ka pärast vallutust jäi tegelik võim saarel suures osas kohalikule eliidile. Uued isandad jagasid Saaremaa omavahel ära, kuid ei ehitanud sinna kindlusi ega asunud saarele elama. [[Hinnus|Hinnuse]] kogumise eest hoolitsesid kohalikud ülikud. Pärast saarlaste ülestõusu sõlmitud 1241. ja 1255. aasta lepingud olid ajaloolase Piia Sandra Palmi hinnangul läbiräägitud kokkulepped, mitte ühepoolselt peale surutud tingimused. Ordu foogt käis kohut mõistmas vaid kord aastas ja pidi seda tegema saarlaste vanemate nõu järgi. Ülejäänud aja lahendasid saarlased tülid ise, tõenäoliselt vanemate kogu kaudu. Saarlased osalesid ordu sõjaretkedel kokkuleppe alusel ning 1255. aasta leping oli kinnitatud ka saarlaste oma pitsatiga. Palmi järeldusel pidid uued maaisandad ka pärast 1227. aastat arvestama saarlaste senise õiguskorra ning nende poliitilise ja sõjalise jõuga.&lt;ref&gt;Piia Sandra Palm. 13. sajandi saarlaste õigused ja kohustused. – Ivar Leimus, Marika Mägi, Heiki Valk (koost). ''Oma või võõras? Artikleid Eesti ajaloost 13. sajandil''. Tallinn: Argo, 2026, lk 75–100.&lt;/ref&gt;

Saarlased tõusid mitmel korral sakslastest valitsejate vastu üles (aastatel 1236–1241, 1261–1262 ja 1343–1345).

[[Fail:Kuressaare linnus õhtuhämaruses.JPG|pisi|left|[[Kuressaare piiskopilinnus]]e praegune [[konvendihoone]] valmis hiljemalt 1381. aastaks]] 
[[Fail:Old Coat of arms of Øsel.png|pisi|Taani-aegse Saaremaa (''Øsel'') vapp]]
[[1559]]. aastal omandas Taani kuningas [[Frederik II]] Saare-Lääne piiskopilt [[Johann V von Münchhausen]]ilt piiskopkonna alad ning Saaremaa läks seejärel [[Taani kuningriik|Taani kuningriigi]] koosseisu, mille osaks jäi saar kuni [[1645]]. aastani. 

[[Brömsebro rahu]]ga 1645. aastal loovutas Taani saare Rootsile. Saaremaast sai koos ülejäänud Liivimaaga üks Rootsi kroonile kuuluvatest [[Läänemereprovintsid]]est, mis säilitas teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma [[asehaldur]], [[Saaremaa rüütelkond]], [[kirikuvalitsus]] ([[konsistoorium]]) ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Rootsi kuninganna [[Kristiina]] läänistas Saaremaa [[Kuressaare krahvkond|Kuressaare krahvkonna]] 1648. aastal krahv [[Magnus Gabriel De la Gardie]]le, kuid pärast Rootsi kuninganna [[Kristiina]] loobumist troonist [[1654]]. aastal ja Rooma elama asumist, sai Saaremaast ja [[Kuressaare krahvkond|Kuressaare krahvkonnast]]&lt;ref name=&quot;e5gft&quot; /&gt; sai aastateks 1654–1689 tema elatusmaa ([[rootsi keel]]es ''underhallsland''), mille valitsejaks oli elatusmaade kindralkuberner [[Seved Baath]].
[[Fail:Atlas von Liefland 9.tif|pisi|[[Ludwig August Mellin]]i &quot;Atlas von Liefland&quot; (1798), kaardileht: ''Der Arensburgsche Kreis oder die Provinz Œsel (Kurre Saar)'']]

[[1710]]. aastal vallutas saare [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus [[Vene tsaaririik]]. Saaremaa jäi eristaatusega piirkonnaks, pooleldi eraldiseisvaks provintsiks (''Provinz Ösel''), pooleldi maakonnaks (''Arensburgsche Kreis'') tollase [[Liivimaa kubermang]]u koosseisus kuni 1917. aastani, mil see ühendati [[Autonoomne Eestimaa kubermang|autonoomse Eestimaa rahvuskubermanguga]]. 

[[Fail:Johannes Pääsuke 214 312.jpg|thumb|Saarlased laeva ehitamas, juuni 1913 (foto: [[Johannes Pääsuke]])]]
[[1840. aastad|1840. aastatel]] [[Liivimaa kubermang]]us toimus sotsiaalne protestiliikumine – [[usuvahetusliikumine]], mille käigus astus märkimisväärne osa nende alade maaelanikkonnast [[vene õigeusk]]u. Usuvahetusliikumise peamiseks motiiviks on peetud talupoegade lootusi parandada oma majanduslikku olukorda, omandades maad ja saavutades mõisakoormiste kergendamise. Samuti väljendus liikumises protest [[baltisakslased|baltisakslaste]] kontrolli all olnud luterliku kiriku vastu.

[[1902]]. aastal hakkas Saaremaa ja mandri vahel sõitma esimene aurik [[General Surovtsev]].&lt;ref name=&quot;NUosG&quot; /&gt;

Saaremaa maad olid üldiselt väheviljakad ega suutnud ka parematel aastatel kogu saart ära toita, mistõttu imporditi lisavilja sisse. Veel 20. sajandi algusaastatel kuulus Saaremaal põllumajanduslikust maast peaaegu pool [[mõisnik]]ele. Üle 80% Saaremaa elanikest tegeles põllumajandusega, kuid neist ligi kahel kolmandikul polnud endal üldse või piisavalt maad enese äratoitmiseks ja nad pidid lisasissetulekut hankima mõisnike ja jõukamate talumeeste juures palgatööd tehes, muid juhutöid otsides või suurmaaomanikelt haritavat maad rentides. Igal kevadel siirdus hinnanguliselt 6000 – 10&amp;#160;000 saarlast tööle mandrile või laevadele.&lt;ref name=Siilivask275&gt;[[Karl Siilivask]] (peatoimetaja). Revolutsioon, kodusõda ja välisriikide interventsioon Eestis (1917–1920). II köide, 1982. Lk 275-276&lt;/ref&gt; 

Suuremad majandusraskused algasid seoses [[esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkemisega 1914. aastal. Piirati laevaliiklust välisvetes, senised ehitustööd peatati ja mõisnikud vähendasid palgatöö kasutamist. Sõja alguses pehmendas olukorda kohalikele tööd pakkunud sõjaliste kindlustuste rajamine (ehitustegevus kestis kuni 1917. aasta kevadeni). 1916. aasta põllusaak oli vilets ja pärast seda hakkas ka külvipind kahanema.
1917. aasta oktoobris vallutasid Saaremaa [[Operatsioon Albion|operatsiooni Albion]] käigus [[Saksamaa Keisririik|Saksamaa Keisririigi]] väed, nende okupatsioon saarel kestis kuni 1918. aasta novembrini.

1920. ja 1930. aastatel moodustas Saaremaa saar suurema osa samanimelisest Saaremaa maakonnast, mis oli üks kuni 1940. aastani iseseisva Eesti Vabariigi 11 maakonnast.

Kuressaare on ajalooline [[kuurort|suvitus- ja kuurortlinn]] ning Saaremaa üks suurima külastatavusega turismipiirkondi Läänemere regioonis. Esimesed teadaolevad turismigrupid külastasid saart juba 19. sajandi keskel, kui Kuressaare lähedal avastati suured [[Ravimuda|raviva toimega muda]] varud. 
Aastatel 1918–1940 oli Kuressaare kuurordi õitseaeg.&lt;ref name=&quot;92g0Z&quot; /&gt; Nii turismi areng kui igasugune muu suhtlemine välismaailmaga oli pidurdunud [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal ja järel kuni [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni]] (1944–1991) lõpuni, mil kogu Saaremaa oli kuulutatud kinniseks [[piiritsoon]]iks. 

Nõukogude võimuorganid likvideerisid Saaremaa maakonna 1950. aastal toimunud haldusreformiga, mille käigus moodustati [[Eesti NSV]]-s maarajoonid. Alates 1959. aastast, mil likvideeriti [[Orissaare rajoon]], kuulus kogu Saaremaa ala taas ühe haldusüksuse, [[Kingissepa rajoon]]i alla. Saare maakond taastati 1991. aastal ning see hõlmab tänapäeval peale Saaremaa valla ka [[Muhu vald|Muhu]] ja [[Ruhnu vald|Ruhnu valda]].

== Galerii ==
&lt;gallery&gt; 
Fail:Varahommik ja Panga pank.jpg|Varahommik [[Panga pank|Panga panga]] juures 
File:Kaali kraater 2006.jpg|[[Kaali kraater|Kaali meteoriidikraater]] ja järv
Fail:Põhjatu allikas Saaremaal.jpg|Põhjatu allikas ehk [[Pähkla allikas]]
File:Kuressaare-linnus, 2010.jpg|[[Kuressaare piiskopilinnus]]
File:Roomassaare tee 12, Kuressaare, 93815 Saare maakond, Estonia - panoramio (1).jpg|Talvine mererand Kuressaares
File:Melu Kuressaare keskväljakul.jpg|Saaremaa rahvariietes rahvatantsijad Kuressaare keskväljakul 
File:Kuressaare-1.JPG|Kuressaare tänavapilt 
File:Tehumardi 2005.jpg|Teise maailmasõja [[Tehumardi öölahing]]ut meenutav Nõukogude mälestusmärk
File:Valjala kirik, 2007.jpg|[[Valjala kirik]]
File:Kihelkonna Mihkli kirik 2009.jpg|Kihelkonna [[Kihelkonna kirik|Mihkli kirik]]
File:Karja kirik Leisi vallas Saaremaal.jpg|[[Karja kirik]] [[Linnaka]] külas
File:Dam over Väike Väin Straits1.jpg|[[Väikese väina tamm]] Saaremaa ja Muhu saare vahel
File:Loode tammik Saaremaal.jpg|Vaade Loode tammikule Saaremaal 
File:Old farmhouse.JPG|Vana karjalauda hoone [[Järveküla (Saaremaa)|Järvekülas]] 
File:TagalahtBayPanorama.jpg|[[Tagalaht|Tagalahe]] panoraamvaade 
File:Angla tuulikud Saaremaal.jpg|[[Angla tuulikud]]
File:Kiipsaare leaning lighthouse.jpg|[[Kiipsaare tuletorn]] [[Harilaid|Harilaiu poolsaarel]] 
File:Sõrve tuletorn 2013.jpg|Majakas [[Sõrve poolsaar|Sõrve poolsaarel]]
File:Ring fort.JPG|[[Kaarma maalinn]]
File:Pidula veskioja 02.jpg|[[Odalätsi allikad]]
File:Hirved1.jpg|[[Punahirv|Punahirved]] talvel [[Leisi]] lähistel
File:Surfilohed nasval.jpg|[[Lohesurf]]arid Nasva juures
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Kriiska&quot;&gt;[[Aivar Kriiska|Kriiska, Aivar]], ''Saaremaa kiviaeg'' kogumikus ''Saaremaa. 2. Ajalugu, majandus, kultuur'', Koolibri 2007, lk 9–36&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mägi1500-600&quot;&gt;[[Marika Mägi|Mägi, Marika]], ''Saaremaa muinasaeg 1500 eKr – 600 pKr'' kogumikus ''Saaremaa. 2. Ajalugu, majandus, kultuur'', Koolibri 2007, lk 37–54&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mägi600-1227&quot;&gt;[[Marika Mägi|Mägi, Marika]], ''Saaremaa muinasaeg 600 – 1227'' kogumikus ''Saaremaa. 2. Ajalugu, majandus, kultuur'', Koolibri 2007, lk 55–76&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hupel 1774&quot;&gt;[[August Wilhelm Hupel]], [[Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland]], [https://books.google.ee/books?id=Z6dKAAAAcAAJ&amp;printsec=frontcover&amp;source=gbs_ge_summary_r&amp;hl=et#v=onepage&amp;q&amp;f=true 1. köide], Riia 1774&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mellin 1796&quot;&gt;[[Mellini atlas]] 1796, [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/K0021025_00001 Digitaalselt]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PKcVe&quot;&gt;[[Ulvar Käärt]]: [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/kaardistades-taimeriigi-muutumist/ &quot;Kaardistades taimeriigi muutumist&quot;] Sirp, 29. juuli 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7BKaE&quot;&gt;[[Hain Rebas]]e loeng Sigtuna vallutamisest http://www.eesti.ca/?op=article&amp;articleid=18641&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;e5gft&quot;&gt;Kalle Kesküla,[http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&amp;sub=12&amp;artid=15676&amp;sec=13 Rootsi aja algus Saaremaal oli paljutõotav], Saarte Hääl, 12. oktoober 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NUosG&quot;&gt;[http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hiiumaa-ja-saaremaa-laevaliikluse-kadunud-kuldajad?id=75722479 Hiiumaa ja Saaremaa laevaliikluse kadunud kuldajad]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;92g0Z&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20210517163516/https://arhiiv.saartehaal.ee/2009/12/07/kuressaare-minevikust-ja-tulevikust/ Kuressaare minevikust ja tulevikust], [[Saarte Hääl]], 7. detsember 2009&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*Parun [[Peter Wilhelm von Buxhövden]]: ''Beiträge zur Geschichte der Provinz Oesell: mit einem illuminirten Wappen von Oesell '', Riga und Leipzig: Verlag von Eduard Götschel 1838, [http://books.google.ee/books?id=OGoEAAAAQAAJ digitaalne]
*Saaremaa – selgrooliste loomade alghäll. Vaba Maa, 22. november 1937, nr 269, lk 6.
*Saaremaa 2. Ajalugu, majandus, kultuur. 2007, 1135 lk, kirjastus: Koolibri, ISBN: 9985018828

==Välislingid==
{{commonskat}}
* [https://www.saaremaa.org/ Saaremaa.org - #1 Saaremaa infoportaal]
* [https://visitsaaremaa.ee Saaremaa turismiinfo]

[[Kategooria:Läänemere saared]]
[[Kategooria:Saaremaa valla saared‎]]
[[Kategooria:Saaremaa| ]]</text>
      <sha1>l4of2chhqjdfsnfo9w6trn8hll3h2n0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Venemaa</title>
    <ns>0</ns>
    <id>1288</id>
    <revision>
      <id>7248958</id>
      <parentid>7245624</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:32:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-53829-17</username>
        <id>239184</id>
      </contributor>
      <comment>Lehekülg asendatud tekstiga '{{viita}} {{Toimeta|kuu=aprill|aasta=2020}} {{Riik |  riiginimi = Venemaa Föderatsioon |  omastav = Venemaa |  nimi1_keel = vene | nimi1 = Российская Федерация | nimi1_latin = (''Rossiiskaja Federatsija'') |  mis_lipp =  |  mis_vapp =  |  vapp = Coat of Arms of the Russian Federation.svg |  vapi_laius = 100px |  asendikaart = Russian Federation (orthographic projection).svg |  deviis =  |  riigikeel =  |  ametlik_keel = [[vene keel]] ja vab...'</comment>
      <origin>7248958</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1931" sha1="9zmggh33pm4jvdz49tbu7mgkyvi0h90" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Toimeta|kuu=aprill|aasta=2020}}
{{Riik
|  riiginimi = Venemaa Föderatsioon
|  omastav = Venemaa
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Российская Федерация | nimi1_latin = (''Rossiiskaja Federatsija'')
|  mis_lipp = 
|  mis_vapp = 
|  vapp = Coat of Arms of the Russian Federation.svg
|  vapi_laius = 100px
|  asendikaart = Russian Federation (orthographic projection).svg
|  deviis = 
|  riigikeel = 
|  ametlik_keel = [[vene keel]] ja vabariikides&lt;br /&gt; kohalikud keeled
|  pealinn = [[Moskva]]
|  riigipea_ametinimi = president
|  riigipea_nimi = [[Vladimir Putin]]
|  valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
|  valitsusjuhi_nimi = [[Mihhail Mišustin]]
|  pindala = 17100000
|  pindala_viide = &lt;ref&gt;[https://portal-new.rosreestr.ru/wps/PA_FCCLPGUMWPSPtalApp/ru.fccland.pgu.infoblock?ru.fccland.ibmportal.spring.portlet.handler.BeanNameParameterHandlerMapping-PATH=/FileDownloaderController&amp;ru.fccland.ibmportal.spring.portlet.dispatcher.DispatcherServiceServlet.directRequest=x&amp;param_infoblock_name=cc_ib_texts_of_documents&amp;param_infoblock_file_path=doc/LandFundRF_2010.rar Vene Föderatsiooni maafond, seisuga 1. jaanuar 2011]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (lk. 223) vaadatud 28.06.2012.&lt;/ref&gt;
|  rahvaarv = 143054637
|  rahvaarv_seis = 2022
|  iseseisvus = [[NSV Liit|NSV Liidust]]; deklaratsioon 12. juunil 1990,&lt;br /&gt;lõplik 26. detsember 1991
|  valuuta = [[Vene rubla]] (RUB)
|  ajavöönd = [[maailmaaeg]] +2 kuni +12 ([[dekreediaeg]])
|  hümn = [[Venemaa hümn]]
|  usklikud =  [[õigeusk]]likud, [[islam|muslimid]] jm
|  üladomeen = [[.ru]], [[.рф]]
|  telefonikood = 7
|  riigikord = [[presidentaalne vabariik]]
|  SKT = 
|  SKT_elaniku_kohta = 
|  rok-i_kood = RUS
|  märkused = 
}}

'''Niggerniggernigger'''

{{Euroopariigid}}
{{Aasiariigid}}

[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Euroopa maad]]
[[Kategooria:Aasia maad]]
[[Kategooria:Venemaa| ]]</text>
      <sha1>9zmggh33pm4jvdz49tbu7mgkyvi0h90</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248959</id>
      <parentid>7248958</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:33:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pristome</username>
        <id>218995</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Undid edits by [[Special:Contribs/~2026-53829-17|~2026-53829-17]] ([[User talk:~2026-53829-17|talk]]) to last version by Neptuunium</comment>
      <origin>7248959</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="41231" sha1="l5akzc5vswmkruyob82uazmyphffuni" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Toimeta|kuu=aprill|aasta=2020}}
{{Riik
|  riiginimi = Venemaa Föderatsioon
|  omastav = Venemaa
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Российская Федерация | nimi1_latin = (''Rossiiskaja Federatsija'')
|  mis_lipp = 
|  mis_vapp = 
|  vapp = Coat of Arms of the Russian Federation.svg
|  vapi_laius = 100px
|  asendikaart = Russian Federation (orthographic projection).svg
|  deviis = 
|  riigikeel = 
|  ametlik_keel = [[vene keel]] ja vabariikides&lt;br /&gt; kohalikud keeled
|  pealinn = [[Moskva]]
|  riigipea_ametinimi = president
|  riigipea_nimi = [[Vladimir Putin]]
|  valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
|  valitsusjuhi_nimi = [[Mihhail Mišustin]]
|  pindala = 17100000
|  pindala_viide = &lt;ref&gt;[https://portal-new.rosreestr.ru/wps/PA_FCCLPGUMWPSPtalApp/ru.fccland.pgu.infoblock?ru.fccland.ibmportal.spring.portlet.handler.BeanNameParameterHandlerMapping-PATH=/FileDownloaderController&amp;ru.fccland.ibmportal.spring.portlet.dispatcher.DispatcherServiceServlet.directRequest=x&amp;param_infoblock_name=cc_ib_texts_of_documents&amp;param_infoblock_file_path=doc/LandFundRF_2010.rar Vene Föderatsiooni maafond, seisuga 1. jaanuar 2011]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (lk. 223) vaadatud 28.06.2012.&lt;/ref&gt;
|  rahvaarv = 143054637
|  rahvaarv_seis = 2022
|  iseseisvus = [[NSV Liit|NSV Liidust]]; deklaratsioon 12. juunil 1990,&lt;br /&gt;lõplik 26. detsember 1991
|  valuuta = [[Vene rubla]] (RUB)
|  ajavöönd = [[maailmaaeg]] +2 kuni +12 ([[dekreediaeg]])
|  hümn = [[Venemaa hümn]]
|  usklikud =  [[õigeusk]]likud, [[islam|muslimid]] jm
|  üladomeen = [[.ru]], [[.рф]]
|  telefonikood = 7
|  riigikord = [[presidentaalne vabariik]]
|  SKT = 
|  SKT_elaniku_kohta = 
|  rok-i_kood = RUS
|  märkused = 
}}

'''Venemaa''' ([[vene keel]]es Россия ''Rossija''; ametlik nimi '''Venemaa Föderatsioon''' Российская Федерация ''Rossiiskaja Federatsija'') on [[riik]], mis ulatub üle [[Euroopa]] ja [[Aasia]].

Venemaa piirneb loodes [[Norra]] ja [[Soome]]ga, läänes [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Poola]] (viimase kahega [[Läänemeri|Läänemere]]-äärse [[eksklaav]]i [[Kaliningradi oblast]]i kaudu), [[Valgevene]] ja [[Ukraina]]ga, edelas [[Gruusia]] ja [[Aserbaidžaan]]iga, lõunas [[Kasahstan]]i, [[Hiina]] ja [[Mongoolia]]ga, kagus [[Põhja-Korea]] ja [[Jaapan]]iga ning idas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]] (viimase kahega meritsi).

Venemaa on maailma suurima [[pindala]]ga riik; seal kehtib 11 [[ajavöönd]]it.

Venemaa pikk rannajoon (37 653 km) ulatub [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämerest]] [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] lääneosani ning hõlmab veel [[Must meri|Musta mere]], [[Kaspia meri|Kaspia mere]] ja [[Läänemeri|Läänemere]] ranniku. Venemaa on pikima maismaapiiriga riik (kokku 20 257 km), piirnedes 14 riigiga.
[[Pilt:Emblem of the Russian Federation (1992-1993).svg|pisi|Venemaa Föderatsiooni vapp, 1992–1993]]
1991. aastani oli Venemaa ([[Vene NFSV]]) [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] pindalalt suurim [[Vabariik (Venemaa haldusüksus)|liiduvabariik]]. Venemaa on Nõukogude Liidu [[õigusjärglane]]. Venemaa on endisi NSV Liidu liiduvabariike ühendava [[SRÜ]] juhtiv liige.

== Nimi ==
Venemaa praeguse riigi ametlik nimi on eesti keeles ''Venemaa Föderatsioon''. Laialt on levinud nimekuju Vene Föderatsioon, sealhulgas diplomaatias. Nimekuju ''Vene Föderatsioon'' kasutati ka NSV Liidu haldusüksuse [[Vene NFSV]] lühendnimena. Vaata ka [[Vene]]. Venemaa nimi pärineb keskaegsest riigist '''Kiievi-Vene''', mida kutsuti Vene (Rus’) riigiks ja mille nimetus kandus hiljem üle tänapäeva Venemaale.

== Asend ja suurus ==
Venemaa on suurim riik maailmas; selle kogupindala on 17 075 200 ruutkilomeetrit. See on suurem kui [[Euroopa]], [[Antarktika]], [[Austraalia ja Okeaania]] [[maailmajagu]]. Venemaa asub laiuskraadide 41° ja 82° N, ning pikkuskraadide 19° E ja 169° W vahel.

== Riik ==
Venemaa kui [[idaslaavlased|idaslaavlaste]] [[riik]] sai alguse [[13. sajand]]il, kui moodustati [[Moskva Vürstiriik]], millest arenes [[Ekspansioon (poliitika)|ekspansiooni]] ja territooriumi laiendamise tulemusena põhja, ida, lõuna ja lääne suunas [[Moskva suurvürstiriik]], [[Moskva tsaaririik]], [[Venemaa Keisririik]], [[Venemaa Vabariik]], [[Venemaa Nõukogude Vabariik]], [[Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik]], [[Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]] ([[liiduvabariik]] Nõukogude Liidu koosseisus) ja [[Venemaa Föderatsioon]].

=== Riigikord ja juhtimine ===
{{vaata|Venemaa riigihaldus}}
Venemaa on vastavalt põhiseadusele föderatiivne [[presidentaalne vabariik]], riigipea on [[Venemaa president|president]].

Seadusandlik organ on [[parlament]], mis koosneb kahest kojast: [[Riigiduuma]]st ja [[Föderatsiooninõukogu]]st.

[[Freedom House]] klassifitseerib Venemaa mittevabaks riigiks. Venemaa praegust riigikorda on nimetatud ka juhitavaks demokraatiaks.

Venemaa on üks maailma korrumpeerunumaid riike. [[Transparency International]]i [[korruptsioon]]itajumise indeksi järgi oli Venemaa 180 uuritud riigi seas 2007. aastal 143. kohal. Sama uuringu järgi jagas Venemaa 2010. aastal 154.–163. kohta 178 riigi seas. 2014. aastal oli Venemaa 136. kohal 175 riigi seas.

=== Haldusjaotus ===
{{Vaata|Venemaa haldusjaotus}}
Venemaa jaotub halduslikult 85 [[föderatsiooni subjekt]]iks ([[1. järgu haldusüksus]]eks):

* 22 [[Vabariik (Venemaa haldusüksus)|vabariigiks]]
* 9 [[krai]]ks
* 46 [[oblast (Venemaa)|oblastiks]]
* 3 keskalluvusega linnaks
* 1 [[autonoomne oblast|autonoomseks oblastiks]]
* 4 [[autonoomne ringkond (Venemaa)|autonoomseks ringkonnaks]]

Lääneriigid ei tunnusta Ukrainale kuulunud [[Krimmi Vabariik|Krimmi Vabariigi]] ja [[Sevastopol]]i annekteerimist 2014. aasta märtsis.

Peale selle on Venemaa jaotatud kaheksaks [[Föderaalringkond (Venemaa)|föderaalringkonnaks]], mis aga ei ole Venemaa Föderatsiooni subjektid.

=== Riigikaitse ===
Venemaa riigikaitse aluseks oli pärast 1991. aastal NSV Liidu lagunemist põhiliselt Venemaa territooriumile jäänud [[NSV Liidu relvajõud]] ja selle koosseisu kuulunud relvaliigid [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Venemaa Föderatsiooni relvajõud]]: maaväed, merevägi, lennuvägi ja väeliigid: strateegilised raketiväed, kosmoseväed ja õhudessantväed. Relvajõudude juhtorganiks on [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaap]].

=== Venemaa riiklik ja sisejulgeolek ===
Venemaa sisejulgeoleku tagamise aluseks on Venemaa julgeolekuasutuste ühendus, mille juhtorganiks on [[Venemaa Julgeolekunõukogu]]. Julgeolekuasutuste ühenduse koosseisu kuuluvad:
* [[Venemaa siseministeerium]]
* [[Venemaa eriolukordade ministeerium]] ja luureteenistused:
* [[Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus|Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB)]] (Федеральная служба безопасности; riigi [[sisejulgeolek]], ka välismaal elavad venelased)
* [[Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistus|Venemaa Välisluureteenistus (SVR)]] (Служба внешней разведки; [[välisluure]]),
* [[GRU|Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Teine Peavalitsus ehk Luurepeavalitsus (GRU)]] (Главное разведывательное управление; [[sõjaväeluure]]).

== Loodus ==
=== Kliima ===
Venemaa hiiglaslik suurus ja enamiku alade suur kaugus merest teeb seal domineerivaks kliimaks mandrilise kliima, mis on levinud kogu riigis peale tundra ja edelaalade. Lõunas asuvad mäed takistavad India ookeani poolt tulevate soojade õhumasside tulekut. Põhja ja lääne tasandike pärast on Venemaal rohkem arktilise ja antlantilise kliima mõjusid.

Võrdlemisi suur osa põhja Venemaa ja Siberi aladest asuvad lähisarktilises kliimavöötmes, kus on ekstreemselt külmad talved (suurim mõõdetud külm on −71,2&amp;nbsp;°C).

Enamikul Venemaa aladel on vaid kaks eristatavat aastaaega – suvi ja talv, kevad ja sügis on lühikesed perioodid suurte külma ja soojakraadide vahetumisel. Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem on juuli. Talvel lähevad temperatuurid külmaks nii lõunast põhja kui ka läänest itta. Suved on  soojad, isegi Siberis. Mandri interjöörid on kõige kuivemad alad.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://countrystudies.us/russia/24.htm|pealkiri=kliima|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

== Rahvastik ==
=== Demograafilised näitajad ===
[[Pilt:Population of Russia.PNG|pisi|Venemaa rahvaarvu dünaamika 1950–2010]]
Venemaa rahvaarv on 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 141,9 miljonit,&lt;ref&gt;(Venemaa Statistikaamet, oktoober 2009)&lt;/ref&gt; vähenedes 146,7 miljonini aastal 2020. Maailma riikide seas on Venemaa rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007). Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), [[Siber]]is ja [[Kaug-Ida]]s on suured alad peaaegu inimtühjad.

Venemaal on [[demograafiline kriis]]. Rahvastik vähenes 2010. aastani negatiivse loomuliku iibe tõttu. [[ÜRO]] keskmise prognoosi järgi elab 2050. aastal Venemaal 113 miljonit inimest. Venemaa rahvastik on üks vanimaid maailmas (keskmine vanus on 40,3)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html|pealkiri=Venemaa|väljaanne=|vaadatud=09.04.2020|arhiivimisaeg=3.07.2015|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150703195129/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; . Üle 65-aastaste osakaal on 14,4%. Alla 15-aastaste osakaal on 14,2%. Linnarahvastiku osakaal on 73% (2007). Sündimus on 10,4‰, suremus 15,2‰ (2006). [[Loomulik iive]] on −4,8‰. 2008.aasta andmetel naise kohta on 1,57 sündi{{lisa viide}}, mis on üks maailma väiksemaid sündimusi. [[Keskmine oodatav eluiga]] on naistel 77,6 ja meestel 66,9 aastat.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html|pealkiri=Venemaa|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020|arhiivimisaeg=3.07.2015|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150703195129/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; 1000 mehe kohta on 1158 naist (46,3% mehed, 53,7% naised). Laste [[suremus]] on 1,53%.[[Fail:Venemaa rahvastiku püramiid (2020.aasta andmetel).pdf|pisi|377x377px|Venemaa rahvastikupüramiid]]
Sellegipoolest on Venemaal sündimus suurem kui enamikus [[Euroopa Liit|Euroopa]] riikides (13,3 sündi tuhande inimese kohta aastal 2014{{lisa viide}} võrreldes Euroopa Liidu keskmisega 7,9 sündi tuhande inimese kohta.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://ec.europa.eu/eurostat/web/population-demography-migration-projections/population-data/database?p_p_id=NavTreeportletprod_WAR_NavTreeportletprod_INSTANCE_2pAWwssjV8xq&amp;p_p_lifecycle=0&amp;p_p_state=normal&amp;p_p_mode=view&amp;p_p_col_id=column-2&amp;p_p_col_pos=1&amp;p_p_col_count=2|pealkiri=venemaa|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Samas on Venemaa rahvastiku suremus suurem kui Euroopa riikides (2014. aastal oli Venemaa suremus 13,1 ja Euroopa Liidus 9,7 tuhande inimese kohta){{lisa viide}}. Alates 2010. aastast on Venemaa rahvaarv suurenenud tänu suremuse vähenemisele, sündimuse suurenemisele ja suurenenud immigratsioonile.{{lisa viide}} 2009. aastal loeti Venemaal esimest korda pärast 15 aastat rahvastiku suurenemist (10 500 inimese võrra).&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.demoscope.ru/weekly/ias/ias05.php?tim=0&amp;cou=26&amp;terr=1&amp;ind=26&amp;Submit=OK|pealkiri=Venemaa|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

Venemaa rahvaarv on alates 1993. aastast [[alkoholism]]iga seotud põhjustel vähenenud 6,6 miljoni inimese võrra ning väheneb [[ÜRO Arenguprogramm]]i [[prognoos]]i kohaselt 2025. aastaks veel 11 miljoni võrra.&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06179801 ÜRO: Vene rahvaarv väheneb joomise tõttu 11 miljoni võrra], err.ee, 5.10.2009&lt;/ref&gt;

Riigi valitsus on kasutusele võtnud mitmeid programme, mille abil suurendada sündimust ja tõsta immigratsiooni. 2007. aastal tõsteti igakuine riiklik lastetoetus tõsteti 55 dollarile ja igale naisele, kes otsustab saada teise lapse, makstakse ühekordselt 9200 dollarit.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.loc.gov/collections/country-studies/about-this-collection/|pealkiri=venemaa|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}&lt;/ref&gt;

Venemaal on 11 miljonilinna.

Viimane rahvaloendus toimus Venemaal 2010. aastal, toimunud rahvaloendusel loendati esialgsetel andmetel 143,2 miljonit inimest, samas kui 2002. aasta rahvaloendusel saadi elanike koguarvuks 145 miljonit.

=== Emigratsioon Venemaalt ===

[[20. sajand]]i jooksul on Venemaalt toimunud mitu väljarändamislainet, mille põhjusteks olid poliitilised muutused Venemaal. 1917. aastal pärast Venemaal võimu haaramist [[VSDT(b)P]] poolt lahkusid Venemaalt rahvastiku kõrgkiht, [[aadlik]]ud, [[haritlane|haritlased]] ja [[teadlane|teadlased]]. 1918. aastal saadeti [[VK(b)P KK]] otsusega välja veel allesjäänud [[intelligents]]i esindajad, kes ei toetanud bolševike võimu (sh kirjanikud [[Ivan Bunin]] (hilisem [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] laureaat ja [[Vladimir Nabokov]]; lennukikonstruktor [[Igor Sikorski]] ja tänapäevase [[televiisor|teleri]] leiutaja [[Vladimir Zvorõkin]]; parimad [[Humanitaarteadused|humanitaarteadlased]] (nn [[Filosoofide laev]]aga); poliitikud, kaupmehed, [[kunstnik]]ud ([[Marc Chagall]]) ja [[artist]]id ([[Fjodor Šaljapin]]); 2. emigratsioonilaine oli Venemaalt pärast [[Uus majanduspoliitika|NEP-i]] lõpetamist ja sund[[kollektiviseerimine|kollektiviseerimise]] algust; 3. emigratsioonilaine oli [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal, kui sõjaolukorras või Saksa okupatsioonivägede poolt sundkorras ära viidud Venemaa elanikud võimaluse korral ei naasnud [[NSV Liit]]u (umbes 1 000 000); 4. emigratsioonilaine toimus [[Leonid Brežnev]]i valitsemisajal 1970.–1980. aastatel &quot;juudi perekondade taasühinemise&quot; ettekäändel (umbes 2 000 000 elanikku); 5. emigratsioonilaine oli 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses, NSV Liidu lagunemise ja Venemaa ajutise demokraatliku arenguetapi ajal; 6. emigratsioonilaine algas pärast 2000. aastat ja [[Vladimir Putin]]i poolt &quot;[[juhitud demokraatia]]&quot; juurutamist Venemaal.

=== Rahvad ===

[[Fail:Ethnic groups in Russia of more than 1 million people 2010 Census English.png|pisi|326x326px|Venemaa rahvad]]
Venemaal elab üle 160 rahvuse. [[Venelased]] moodustasid 2010. aasta rahvaloenduse andmetel ligi 81% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on [[tatarlased]] (3,7%), [[ukrainlased]] (1,4%), [[baškiirid]] (1,1%), [[tšuvašid]] (1%), [[tšetšeenid]] ja [[armeenlased]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html |pealkiri=CIA – The World Factbook |vaadatud=2010-08-27 |arhiivimisaeg=2015-07-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150703195129/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Rahvaloenduse kohaselt on 84,93% Venemaa rahvast Euroopa päritolu.

2010. aasta rahvaloenduse ajal tekkis [[Uural]]i mägedest ida pool ([[Tjumen]]i, [[Omsk]]i, [[Novosibirsk]]i, [[Kemerovo]], [[Krasnojarsk]]i, [[Irkutsk]]i, [[Barnaul]]i ja [[Jakutsk]]i) [[Siber]]i piirkonna elanike loendusel fenomen, kus NSV Liidu ajal Siberisse suunatud või elama asunud elanikud ei identifitseeri ennast enam kui venelasi, vaid [[siberlased|siberlasi]], vastandades end moskvalastele, kes käituvad nagu [[kolonisaator]]id Ameerikas – ahnitsedes kokku kõik, mis nad saavad, ja jättes kohalikud pika ninaga.&lt;ref&gt;[[Askur Alas]], [https://web.archive.org/web/20110309090911/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/valisuudised/venelased-ei-taha-enam-venelased-olla.d?id=41477117 Venelased ei taha enam venelased olla], Eesti Ekspress, 8. märts 2011&lt;/ref&gt;

=== Keeled ===
Venemaa 185 rahvusrühmas räägitakse kokku üle saja keele. [[Venemaa 2002. aasta rahvaloendus|2002. aasta rahvaloenduse]] kohaselt räägib 146,2 miljonit inimest [[vene keel]]t, 5,3 miljonit [[tatari keel]]t ja 1,8 miljonit [[ukraina keel]]t. Vene keel on ainuke ametlik riigikeel, kuid Venemaa põhiseadus lubab väiksematel riigi [[Venemaa haldusjaotus|haldusjaotustel]] kasutada oma keelt lisaks vene keelele.

Hoolimata selle laiale levikule on vene keel ühtlaselt kasutusel üle kogu riigi. Vene keel on geograafiliselt kõige laiema levikuga keel üle [[Euraasia]] ja kõige laialdasemalt levinud [[Slaavi keeled|slaavi keel]]. See kuulub [[Indoeuroopa keeled|indoeuroopa]] keelte perekonda ja on üks kasutusel olevatest ida slaavi keeltest (teised on valgevene ja ukraina keeled). Esimesed teadaolevad kirjutised venekeeles pärinevad 10. sajandist.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.foreigntranslations.com/languages/russian-translation/russian-language-history/?page-content.cfm%2Fpage%2Frussian-language|pealkiri=vene keel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2013-07-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130727003320/http://www.foreigntranslations.com/languages/russian-translation/russian-language-history/?page-content.cfm%2Fpage%2Frussian-language}}&lt;/ref&gt;

Vene keel on teisena inglise keele järel kõige kasutatum keel [[internet]]is,&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://w3techs.com/blog/entry/russian_is_now_the_second_most_used_language_on_the_web|pealkiri=keel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; üks ametlikest keeltest [[Rahvusvahelise kosmosejaama ekspeditsioonide loend|rahvusvahelise kosmosejaama]] pardal&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://global.jaxa.jp/article/special/expedition/wakata01_e.html|pealkiri=keel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; ja üks kuuest ametlikust ÜRO keelest.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://itre.cis.upenn.edu/~myl/languagelog/archives/000854.html|pealkiri=keel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

=== Religioon ===
Venemaa võttis ristiusu vastu [[988]]. aastal. Valdav osa venelastest on [[õigeusk]]likud, kes kuuluvad [[Vene Õigeusu Kirik]]usse, mille juht on [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]] [[Kirill]]. Venemaa õigeusu kiriku ajaloo kohaselt on õigeusu toonud Venemaale, Valgevenemaale ja Ukrainasse [[Jeesus Kristus]]e esimene apostel [[Andreas|püha Andreas]].

Mitmed suuremad vähemusrahvused (tatarlased, tšetšeenid, baškiirid) on valdavalt [[muslim]]id.

Suuruselt teine usuvool on islam, mis võtab enda alla umbes 6,5% venelastest. Sellele järgnevad esivanemate usud (paganism ja tegenism) – 1,2%, budism – 0,5% ja hinduism – 0,1%.

=== Sport ===
Venemaal on pikk ja mitmekesine sporditraditsioon ning riik on olnud edukas nii suve- kui ka taliolümpiamängudel. Eriti tugev on Venemaa olnud '''iluuisutamises''', rütmilises võimlemises, maadluses, kergejõustikus ja jäähokis. Nõukogude Liidu ajal rajati ulatuslik spordisüsteem, mille mõju on tunda ka tänapäeval. Tuntud Venemaa sportlaste hulka kuuluvad näiteks iluuisutaja '''Alina Zagitova''', teivashüppaja '''Jelena Isinbajeva''' ja hokimängija '''Aleksandr Ovetškin'''. Samas on Venemaa sporti viimastel aastatel mõjutanud ka rahvusvahelised dopinguskandaalid ja piirangud, mis on toonud kaasa arutelusid ausa konkurentsi ja spordisüsteemi korralduse üle.

== Majandus ==
{{Vaata|Venemaa majandus}}
2011. aastal Venemaa [[SKP]] kasvab eelarve järgi 4,3 protsenti, 50,29 triljonile rublale. Venemaa sissetulekuteks kavandatud 8,8 triljonit rubla, millest nafta- ja gaasitooted annavad peaaegu poole ehk 4,4 triljonit rubla. Venemaa on 74 miljardi [[barrel]]ini hinnatavate tõestatud naftavarude poolest maailmas seitsmendal kohal. [[Uudisteagentuur]]i [[Ria Novosti]] andmetel riigi julgeolekunõukogu koosolekuks ettevalmistatud materjalide kohaselt on Venemaa naftavarudest on juba enam kui pool ära kasutatud. Elektrienergia- ja gaasitööstuse võimsustest on kasutusel 60% ning nafta töötlemises 80%.&lt;ref&gt;[http://www.postimees.ee/356611 Venemaa naftavarudest on ainult pool alles], www.e24.ee, 13.12.2010&lt;/ref&gt; 2009. aastal sai Venemaa 494 miljoni tonniga maailma suurimaks [[nafta]]tootjaks (vt [[Venemaa naftatööstus]]).

Venemaa 2012. aasta [[riigieelarve]] defitsiidiks on kavandatud 1,81 triljonit rubla ehk 3,6 protsenti [[SKP]]-st, 2012. aastal on arvestatud eelarvedefitsiidina 1,73 triljonit ehk 3,1 protsenti ja 2013. aastal 1,79 triljonit rubla ehk 2,9 protsenti SKP-st.

[[Töötus]] oli 2011. aastal 6,8%.&lt;ref name=&quot;cia&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150703195129/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html cia factbook] vaadatud 21.04.12&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse&lt;ref name=&quot;cia&quot;/&gt;
|-
!Sektor
!SKT osakaal
!Tööjõu osakaal
|-
|bgcolor=&quot;#FFE7BA&quot; | Põllumajandus
| 4,2% || 9,8%
|-
|bgcolor=&quot;#FFF5EE&quot; | Tööstus
| 37% || 27,5%
|-
|bgcolor=&quot;#EEEEE0&quot; | Teenindus
| 58,9% || 62,7%
|}

=== Väliskaubandus ===
Venemaa suurimad ekspordiartiklid on õli ja õlitooted, maagaas, metall, puit ja puidutooted, kemikaalid ning lai valik tsiviil- ja sõjalisi valmistooteid. Venemaa tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2010. aastal [[Saksamaa]] – 8,2%, [[Holland]] – 6%, [[Ameerika Ühendriigid]] – 5,6%, [[Hiina]] – 5,4% ja [[Türgi]] – 4,6%.&lt;ref name=&quot;cia&quot;/&gt;

Venemaa suurimad impordiartiklid on masinad, sõidukid, ravimid, plastid, poolvalmis metalltooted, liha, puuvili ja pähklid, optika- ja meditsiiniriistad, raud ning teras. Venemaa tähtsamad impordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa – 14,7%, Hiina – 13,5%, [[Ukraina]] – 5,5%, [[Itaalia]] – 4,7% ja [[Valgevene]] – 4,5%.&lt;ref name=&quot;cia&quot;/&gt;

== Ajalugu ==

[[Pilt:East Slavic tribes peoples 8th 9th century.jpg|pisi|Ida-slaavi hõimude asualad 8.-9. sajandil]]
{{vaata|Venemaa ajalugu}}
[[Pilt:Muromian-map.png|pisi|200px| Venemaa lääneosa ja sealsete rahvaste paiknemine ligikaudu varjaagide tuleku ajal]]
Vanimaid arheoloogilisi leide tänapäeva Venemaa territooriumilt on leitud vanema [[paleoliitikum]]i ajajärgust [[Kaukaasia]]st, keskmisest paleoliitikumist ka [[Volgograd]]i lähedalt, [[Uural]]i keskosast, [[Oka]] äärest ja [[Desna]] ülemjooksult; [[Siber]]i vanimad leiud ([[Altai]]st ja [[Amuur]]i jõgikonnast) on Aasia-pärased.

Kaudsete dokumentaalsete tõendite alusel oli 8.-9. sajandil tänapäeva loode- ja põhja-Venemaa territooriumil [[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni]] ääres [[viikingid|viikingite]] valitsetud, kuid eri hõime ([[Baltlased|balti]], [[slaavlased|slaavi]], [[Soome-ugri rahvad|soome-ugri]], [[Turgi rahvad|turgi]] ja [[skandinaavia]] hõimud) ühendanud [[Vene khaaniriik]] ([[:en:Rus' Khaganate|en]]), mille keskus asus arvatavalt kaubatee ääres [[Laadoga järv]]e juures [[Staraja Ladoga|Aldeigoburgis]].&lt;ref&gt;Иван Никитич Болтин, [http://books.google.ee/books?id=WPIJAQAAIAAJ&amp;printsec=frontcover&amp;source=gbs_ge_summary_r&amp;cad=0#v=onepage&amp;q&amp;f=false Примѣчанія на Исторію древнія и нынѣшнія Россіи г. Леклерка, Volume 1]&lt;/ref&gt;

Esimene [[Idaslaavlased|idaslaavlaste]] riiklik moodustis tänapäeva Venemaa territooriumil loodi 862. aastal, kui poolmüütilise [[varjaagid|varjaagi]] valitseja [[Truvor]]i moodustatud [[Novgorodi vürstiriik]], mille järgmine valitseja [[Oleg]] aga jätkas vallutusi ning 882 vallutas ta [[Smolensk]]i ja [[Ljubetš|Ljubetši]] linnad ja rikka kaubalinna Kiievi koos [[Kiievi suurvürstiriik|Kiievi suurvürstiriigiga]], liitis need alad vanima slaavlaste riigi Novgorodi vürstiriigiga ning viis riigi pealinna üle Kiievisse, kus ta moodustas põhjaslaavlasi ja osa lõunaslaavlasi ühendava [[Kiievi-Vene]] riigi.

Kiievi-Vene suurvürstiriigi tuumiku moodustasid Kiievi, [[Tšernigovi vürstiriik|Tšernigovi]] ja [[Perejaslavli vürstiriik|Perejaslavli vürstiriigid]]. Oleg pani aluse [[Rjurikovitšid|Rjurikute dünastiale]], mis valitses pika aja jooksul tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene, niisiis slaavi aladel eksisteerinud [[Venemaa vürstiriikide loend|vürstiriikides]], millest tuntuimad olid Tšernigov, [[Perejaslav]], [[Polotsk]], [[Rostov]] ja [[Ljubetš]]. Vürstiriikide kuulumine Kiievi suurvürstiriiki ja lahkulöömine sellest toimus vahelduva eduga kuni [[12. sajand]]i keskpaigani, mil moodustus umbes 20 rahvusgrupist ja hõimust koosnev suurvürstiriik. Kiievi-Venemaa lagunemise põhjustasid 12. sajandi keskel [[Tšingis-khaan]]i juhitud [[mongolid|mongolite]] vallutused [[Euroopa]]s ja suurvürstiriigi koosseisu kuulunud vürstiriikide vürstide iseseisvumispüüded.

[[13. sajand]]il olid idapoolsed vene vürstiriigid mongolite [[Kuldhord]]i vasallriigid ning vürstiriikide valitsejad said vürstiriikides valitsemise õiguse [[Mongolite riik|Mongolite riigi]] [[suurkhaan]]ilt. Edela-Venemaa [[Novgorodi vürstiriik]] ja [[Pihkva vürstiriik]]i mongoli vallutuskäigud ei ulatunud, kuid piirkonda toimusid [[Rooma-katoliku kirik]]u poolt suunatud [[Põhjala ristisõjad]], mis tõrjuti edukalt.

Mongoli Kuldhordi kuulunud Venemaal kujunes endise [[Kiievi vürstiriik|Kiievi]]/[[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali vürstiriigi]] asemel uueks keskuseks [[Moskva vürstiriik]], Moskva vürst Juri Danilovitš sai 1318. aastal diplomaatilisi vahendeid kasutades õnnestus tal saavutada poolehoid Kuldhordis ja abielluda Kuldhordi khaanitütrega ning saavutada, ka enda tunnistamist Kuldhordi poolt Venemaa vürstide vanemana. 1319. aastal tunnistati Kuldhordi poolt Moskva vürst Juri Danilovitši [[Vladimiri suurvürst]]ina (endise [[Kiievi-Vene]] suurvürstiriigi uus pealinn oli [[Vladimir]]i linnas). Uue suurvürstiriigi ([[Moskva suurvürstiriik]]) pealinnaks määras [[Ivan I]] [[Moskva]] linna, samuti sai ka [[Vene Õigeusu Kirik|Venemaa õigeusu kiriku]] [[metropoliit|metropoliidi]] asukohaks [[Vladimir]]i linna asemel [[Moskva]]. Suurvürst Ivan I Kalita jätkas väiksemate [[Vene vürstiriikide loend|vene maade ja vürstiriikide]] ühendamist Moskva võimu alla, kasutades selleks Kuldhordi toetust, kes soodustas tugeva vasallvõimu loomist Venemaal. Ivan kasutas suurvürstiriigi piiride laiendamiseks nii sõdu (1332 [[Novgorod]]iga, 1340 [[Smolensk]]imaal) kui ka maade ja linnade ostmist ([[Beloozjorsk]], [[Galitš]], [[Uglitš]]) vaesunud osalis- ja naabervürstidelt.

14. sajandi teisel poolel, pärast Kuldhordi nõrgenemist sisemise võimuvõitluse käigus Moskva suurvürsti juhitud [[Kulikovo lahing]]us (1380) saavutasid Vene väed esimese võidu mongoli-tatari vägede üle ja 1480. aastal vabanes Venemaa mongoli-tatari ikkest.
[[Pilt:Kremlinpic4.jpg|pisi|püsti|[[Ivan Julm]] tema kaasaegsel ikoonimaalil]]
[[15. sajand]]i II veerandil puhkenud [[sõda]] riigi jagunemise pooldajatega, kelle eesotsas seisid [[Galiitsia]] vürstid, lõppes [[Vassili II]] võiduga. 1478. aastal liidendati [[Novgorodi Vabariik]], 1485 [[Tveri vürstiriik]], 1510 [[Pihkva Vürstiriik]], 1514 [[Smolenski vürstiriik]] ja arvatavasti 1521 [[Rjazani vürstiriik]]. [[Ivan III]] ja [[Ivan IV]] Groznõi ajal tsentraliseeriti riigi [[haldus]], loodi [[prikaas]]id. Enne Venemaal asuvate feodaalriikide allutamist Moskva vürstiriigile olid Lääne-Venemaal [[Galiitsia-Volõõnia]] piirkonnas [[Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik]]i kuulumise ajal välja kujunenud piiratud keskvõimuga ning aadlike-[[šlahta]] ja [[suurnik]]e suurte vabadustega vürstiriigid; [[Novgorod]]is ja [[Pihkva]]s suure kaubandus- ja majandusvõimuga vabariik, ainult Moskva suurvürstiriigiga liidetud vürstiriikides valitses tsentraliseeritud keskvõim ja suurvürsti ainuvõim. Tsaar [[Ivan IV]] viis lõpule põhiliselt idaslaavlastega asustatud vene alade koondamise [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigiks]] (1547).
[[Pilt:Peter de Grote.jpg|püsti|pisi|[[Peeter I]]]]
15.–17. sajandil pidas Moskva keskne tsentraliseeritud Venemaa läänesuunal sagedasi sõdu teise slaavi elanikkonnaga suurriigi [[katoliiklik]]u [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]] ja [[Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi]] ühisriigi [[Rzeczpospolita]] vastu, mille koosseisu kuulusid endised Kiievi-Vene suurvürstiriigi maa-alad koos [[õigeusk]]u alamatega; Läänemere ääres [[Liivimaa-Moskva sõda]] ja [[Liivi sõda]]. Idasuunal pidas Moskva tsaaririik pidevaid sõdu Kuldhordi lagunemisel Musta mere piirkonnas moodustunud [[islam|islami usku]] khaaniriikidega ([[Astrahani khaaniriik|Astrahani]], [[Krimmi khaaniriik|Krimmi]], [[Kaasani khaaniriik]]) ning suurriigi [[Osmani impeerium]]iga.

17. sajandi keskel alustas Venemaa tsaar [[Aleksei Mihhailovitš]] Venemaa moderniseerimist, mida jätkas 18. sajandi alguses Venemaa tsaar [[Peeter I]], kes majanduslike ja poliitiliste ambitsioonide mõjul sekkus Euroopas [[Rzeczpospolita]]–[[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] – [[Taani kuningriik|Taani kuningriigi]] vahelisse [[Põhjasõda|sõtta]]. Põhjasõja tulemusel saavutas Venemaa strateegilist tähtsust omava rannikuala [[Läänemeri|Läänemere]] ääres ja sõnaõiguse suures Euroopa poliitikas.

19. sajandil osales Venemaa juba suurriigina kõigis Euroopa poliitilistes sündmustes ([[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdades]], [[Viini kongress]], [[Poola jagamised]] jne). 19. sajandil jätkus ka Venemaa keisririigi laienemine ida ja lääne suunas.

19. sajandi teisel poolel tekkisid Venemaal esimesed poliitilised liikumised, mille tegevus oli suunatud keisri isevalitsemise vastu ja rahva elukvaliteedi tõusu parandamiseks (Venemaal kaotati [[pärisorjus]] alles 1861. aastal). Poliitiline tegevus ja vabameelsus oli aga ülikonvservatiivses Venemaa keisririigis range kontrolli all, mida jälgis 1826. aastal moodustatud [[Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakond]].

Keisri ainuvalitsemise vastased poliitilised liikumised ja kodanikevabaduste nõuded päädisid [[1905. aasta revolutsioon]]i ja selle survel välja antud 1905. aasta [[17. oktoobri manifest]]iga, millega võimaldati elanikkonnale poliitilised õigused.

1914. aastal Euroopas alanud [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] liitus Venemaa keisririik [[Antant|Antandi riikidega]], kuid 1917. aastal toimunud [[veebruarirevolutsioon|veebruari]] ja sellele järgnenud [[oktoobrirevolutsioon]]iga tõugati Venemaa troonilt viimane [[Romanovite dünastia]] keiser [[Nikolai II]], kui ka loodud [[Venemaa Vabariik|Venemaa Vabariigi]] [[Venemaa Ajutine Valitsus|Ajutine Valitsus]].

1917. aastal haaras võimu Venemaal äärmuslikult meelestatud sotsiaaldemokraatlik [[VSDT(b)P]] ning võimu haaranud &quot;bolševike&quot; ja nende vastaste vahel algas [[Vene kodusõda]]. Viis aastat kestnud kodusõja tulemusel võitsid bolševike juhitud [[Punaarmee]] väed erineva suunitlusega ([[monarhist]]id, [[konstitutsiooniline demokraatia|konstitutsioonilised demokraadid]] jne) Vene [[valgekaartlased|valgekaartlaste]] vägesid ning kehtestasid Venemaal [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa Nõukogude Vabariigi]] (1917–1918) ning seejärel pärast [[VK(b)P]] ainuparteisüsteemi kehtestamist [[Vene SFNV]] (1918–1937), mis 1937. aastal nimetati [[Vene NFSV]]-ks (1937–1991).

1922. aastal moodustati [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] esimehe ja [[VK(b)P KK]] sekretäri [[Vladimir Lenin]]i juhtimisel Vene SFNV baasil koos teiste sotsialistlike vabariikidega ühine [[Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]], mis eksisteeris aastatel 1923–1991.
[[Pilt:Борис Николаевич Ельцин.jpg|pisi|püsti|[[Boriss Jeltsin]]]]
Pärast NSV Liidu lagunemist 1991. aastal tunnistas Venemaa [[Boriss Jeltsin]]i juhtimisel oma omariiklust [[Venemaa Föderatsioon]]ina 25. detsembril 1991. [[8. detsember|8. detsembril]] 1991 kirjutasid [[Valgevene]], Venemaa ja [[Ukraina]] juhid ([[Valgevene Ülemnõukogu]] esimees [[Stanisłaŭ Šuškievič]] ja ministrite nõukogu esimees [[Vjatšeslav Kebitš]], [[Venemaa president]] [[Boriss Jeltsin]] ja riigisekretär [[Gennadi Burbulis]], [[Ukraina president]] Leonid Kravtšuk ja [[Ukraina peaminister|peaminister]] [[Vitold Fokin]]) Valgevenes Belovežjes alla lepetele, millega lõpetati Nõukogude Liidu kui rahvusvahelise õiguse subjekti eksistents ning Valgevene, Venemaa ja Ukraina, kes olid aastal 1922 [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ametlikult asutanud, moodustasid uue organisatsiooni, [[Sõltumatute Riikide Ühendus]]e ehk SRÜ.

1994–1996 toimus [[esimene Tšetšeenia sõda]], kus Venemaa vägedel ei õnnestunud hoolimata suurearvulisele ülekaalule nii elavjõus kui ka relvastuses edu saavutada ning Jeltsini valitsus kuulutas välja vaherahu ja sõlmis rahulepingu. [[1999. aasta Venemaa korteripommitamised]] olid ajendiks [[teine Tšetšeenia sõda|teise Tšetšeenia sõja]] alustamisele, mis lõppes 2000. aastal Tšetšeenia pealinna [[Groznõi]] vallutamisega. [[Sissisõda]] jätkus küll veel aastaid.

1999. aasta lõpul astus Jeltsin tagasi ja uueks presidendiks sai [[Vladimir Putin]], kelle populaarsusele mõjus edukas sõda hästi ja kes asus võimu enda kätte koondama. Mitme Kremli-meelse tsentristliku partei ühinemisel tekkinud [[Ühtne Venemaa]] saavutas parlamendis enamuse, mis võimaldab Putinil kontrollida ka [[Riigiduuma]]t. Venemaa majandus kasvas nafta ja maagaasi hindade tõusu ja ekspordimahu kasvu najal kiirelt.

2008. aasta augustis pidas Venemaa [[Gruusia sõda]], mille käigus hõivas [[Lõuna-Osseetia]] ja [[Abhaasia]]. 2015. aastal sekkus Venemaa ka [[Süüria kodusõda|Süüria kodusõtta]], kus Venemaa vägesid on süüdistatud sõjakuritegude sooritamises ja tsiviilisikute tapmises.

Pärast [[2014. aasta taliolümpiamängud|Sotši taliolümpiamängude]] lõppu 2014. aasta veebruaris alustas Venemaa [[Vene-Ukraina sõda|sõda Ukraina vastu]]. [[Krimmi annekteerimine|Annekteeriti Krimm]] ning alustati [[sõda Donbassis]], mille käigus moodustati [[Donetski Rahvavabariik]] ja [[Luhanski Rahvavabariik]]. Sõda kujunes staatiliseks konfliktiks, mille käigus tehti korduvalt ebaõnnestunud relvarahukatseid. 2021. aastal ja 2022. aasta alguses kasvatas Venemaa Ukraina piiride ümber ulatuslikult enda sõjaväelaste hulka. NATO süüdistas Venemaad sissetungi kavandamises, mida Venemaa eitas. 24. veebruaril alustas Venemaa aga [[Venemaa sissetung Ukrainasse|täiemahulist sõjalist sissetungi Ukrainasse]]. [[Pealetung Kiievile (2022)|Pealetung Kiievile]] ebaõnnestus, kuid Venemaa suutis enda kätte haarata osa Lõuna-Ukrainast.

Lääneriigid kehtestasid Venemaa vastu ulatuslikud sanktsioonid, mis hakkas oluliselt kahjustama riigi majandust.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608670432/yale-i-ulikooli-analuus-naitab-vene-majanduse-katastroofi &quot;Yale'i ülikooli analüüs näitab Vene majanduse katastroofi&quot;] ERR, 29. juuli 2022&lt;/ref&gt;

== Ajakirjandus ==
{{vaata|Venemaa meedia}}
Venemaa on rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi [[mittevaba riik]].&lt;ref&gt;http://www.freedomhouse.org/sites/default/files/inline_images/CombinedAverageRatings(IndependentCountries)FIW2011.pdf&lt;/ref&gt; Suuremad meediakanalid on riigi kontrolli all. Valitseb osaline poliitiline [[tsensuur]]. Sõltumatuid kanaleid on sunnitud sulgema või müüma oma aktsiad Kremli kontrolli all olevatele ettevõtetele. Rahvusvahelise infovabadusorganisatsiooni [[Piirideta reporterid|Piirideta Ajakirjanikud]] 2007. aasta aruandes on Venemaa sõnavabaduselt 169 riigi seas 149. kohal.&lt;ref&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=17176490 Eesti on sõnavabaduselt maailmas 3. kohal]&lt;/ref&gt; Mitu juhtivat ajakirjanikku on mõrvatud ([[Paul Klebnikov]], [[Anna Politkovskaja]]).

Suurema levikuga ajalehed on [[Pravda]], [[Sport-Ekspress]] ja [[Komsomolskaja Pravda]]. Tähtsam valitsust kritiseeriv ajaleht on kaks korda nädalas ilmuv [[Novaja Gazeta]], mis peatas oma töö 28. märtsil 2022 seoses [[Roskomnadzor]]i hoiatustega.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://novayagazeta.ru/articles/2022/03/28/my-priostanavlivaem-rabotu|pealkiri=Мы приостанавливаем работу. Заявление редакции «Новой газеты»|väljaanne=Novaja Gazeta|aeg=28. märts 2022|vaadatud=25.04.2022}}&lt;/ref&gt;

Tähtsamad [[uudisteagentuur]]id on [[ITAR-TASS]] ja [[RIA Novosti]].

Suuremad üleriigilised [[Televisioonikanal|telekanalid]] on [[ORT]], [[RTR]] ja [[Ren TV]].

== Religioon ==
[[Fail:Saint Basil's Cathedral in Moscow.jpg|pisi|[[Vassili Õndsa kirik]] [[Punane väljak|Punasel väljakul]]]]
Venelased on valdavalt õigeusklikud, muud väikerahvad (nt [[tatarlased]], [[tšetšeenid]]) on valdavalt [[muslim]]id. 2013. aasta suvel fondi &quot;Ühiskondlik arvamus&quot; poolt läbi viidud küsitluse kohaselt on 64% elanikkonnast õigeusku ja 6% on [[islam]]iusulisi. Teisi religioone toetab 2% elanikkonnast. 25% elanikkonnast ei pea end usklikuks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://vm.ee/et/uldinfo-2|pealkiri=ÜLDINFO Venemaa|väljaanne=Välisministeerium|aeg=27.06.2017|vaadatud=28.02.2022}}&lt;/ref&gt; Venemaa rahvas jaguneb enamasti kahte äärmusesse – need, kes usuvad väga kindlalt Jumala olemasolusse, ja need, kes seda täielikult eitavad. Nende vahel on usuline vastasseis, näiteks [[Pussy Riot]]i juhtum.

Vene õigeusklikule on väga tähtsad usuga seotud esemed, artefaktid – olulised on ristid, ikoonid, karikad. Venemaa õigeusu kirikutele on iseloomulikud sibulakujulised kuplid ning ikoonde ees kummardamine, elemendid, mis on sageli esindatud ka vene arhitektuuris ja kunstis. Moskva tuntumaid vaatamisväärsusi [[Vassili Blažennõi kirik]] kannab samuti eelmainitud elemente. Ikoonidest on tuntud näiteks [[Vladimiri Jumalaema ikoon]] ja [[Andrei Rubljov]]i Kolmainsus.

Kristluse leviku ajal sai Venemaast tugevalt religioosne riik, kus kultuur ja võim oli rajatud usule.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kontšalovski, Andrei|url=https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/millisesse-jumalasse-usub-vene-inimene/|pealkiri=Millisesse jumalasse usub vene inimene|väljaanne=Sirp|aeg=24.10.2013|vaadatud=28.02.2022}}&lt;/ref&gt; Kui võimule tulid kommunistid, keelati usk ja tauniti kõiki religiooniga seotud tegevusi. Praegu puudub Venemaal riigikirik. Ehkki riigi põhiseadus sätestab usuvabaduse, on reaalsuses valitsuse ja Vene Õigeusu Kiriku koostöö väga tihe. 2002. aastal jõustunud seadused, ja selle 2006. aasta parandused, keelavad äärmusluse. Kriitikute väitel tagab seadus valitsusele õiguse usuküsimustesse sekkuda. Venemaal tähistatavad pühad on samuti tugevalt seotud kirikuga. Riiklike tähtpäevade hulka kuuluvad näiteks [[Jõulud|jõulupüha]], mida erinevalt [[Luterlus|luterlastest]] ja [[Katoliiklus|katoliiklastest]] peetakse kaks nädalat hiljem ehk 7. jaanuaril. Õigeusklikud tähistavad 9. mail [[võidupüha]], austamaks peapiiskop Nikolause säilmete toomist ja prohvet Jesaja mälestuspäeva.

Riigi peaprokuratuur on ähvardanud likvideerida Venemaa Jehoova tunnistajate administratiivkeskuse väidetava ekstremistliku tegevuse tõttu. Õiguskaitseorganid on salaja filminud Jehoova tunnistajaid nende kodudes ja kuningriigisaalides. Nad on Jehoova tunnistajate telefonikõnesid pealt kuulanud, nende meilisõnumeid lugenud ja info kogumiseks teisi ebaseaduslikke meetmeid tarvitusele võtnud.[https://www.jw.org/et/uudised/piirkonniti/venemaa/jehoova-tunnistajate-usuvabadus-ohus/]

== Rahvusvahelised suhted ==
[[Euroopa Parlament]] nimetas 2022. aasta sügisel Venemaa [[terrorism]]i toetavaks riigiks seoses selle [[agressioon]]iga [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukraina]] vastu. Eelnevalt kuulutasid Venemaa terrorismi riiklikuks toetajaks [[Leedu]], [[Läti]], [[Eesti]] ja [[Poola]] parlamendid.&lt;ref name=&quot;ERR 2022&quot;&gt;{{cite web|url=https://www.err.ee/1608797902/euroopa-parlament-kuulutas-venemaa-terrorismi-riiklikuks-toetajaks|title=Euroopa parlament kuulutas Venemaa terrorismi riiklikuks toetajaks|website=ERR|date=23 November 2022|access-date=28 November 2022|language=et}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Vene NFSV]]
* [[Nõukogude Liit]]
* [[Rahvusliku ühtsuse päev]]
* [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]]
* [[Vene-Ukraina sõda]]
* [[Venemaa näljahädad]]
* [[Venemaa muusika]]
* [[Venemaa suursaatkond Eestis]]
* [[Korruptsioon Venemaal]]
* [[Eestlased Venemaal]]
* [[Litviinid]]
* [[Eesti-Venemaa piir]]
* [[Eesti-Venemaa suhted]]
* [[Venemaa 2014. aasta taliolümpiamängudel]]
* [[Venemaa Euroopa-osa]]
* [[Venemaa Aasia-osa]]
* [[Föderaalülikool]]
* [[Venemaa Föderatsiooni kohtusüsteem]]
* [[2012. aasta Venemaa presidendivalimised]]
* [[2018. aasta Venemaa presidendivalimised]]
* [[Venemaa välisvõlgade tühistamine]]
* [[UNESCO maailmapärand Venemaal]]
* [[Venemaa-Ukraina piir]]
* [[Venemaa varilaevastik]]
* [[Venemaa ja USA tippkohtumiste loend]]
*[[Ukraina-Venemaa suhted]]
*[[Venemaa keskpank]]
*[[Doping Venemaal]]
*[[Venemaa seente punane nimestik]]
*[[Venemaa Suursaatkond Londonis]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commonskat|Russia}}
{{vikisõnastikus}}
{{Vikitsitaadid}}
* [http://gov.ru gov.ru]
* [http://government.ru Valitsuse veebisait]
* Kalev Kask: [https://epl.delfi.ee/d?id=51149720 Venemaa kavandab lähiaastatel ulatuslikku armeereformi], EPL, 21. november 2008.

{{SRÜ}}
{{Euroopariigid}}
{{Aasiariigid}}

[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Euroopa maad]]
[[Kategooria:Aasia maad]]
[[Kategooria:Venemaa| ]]</text>
      <sha1>l5akzc5vswmkruyob82uazmyphffuni</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Laos</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2684</id>
    <revision>
      <id>7248806</id>
      <parentid>7136279</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T21:41:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Martin Macha 2111</username>
        <id>142215</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7248806</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4318" sha1="lzsa6459c00ey7s0tigv7wzkxzq088o" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib riigist; perekonnanime kohta vaata [[Laos (perekonnanimi)]].}}
{{Riik
| riiginimi = Laose Demokraatlik Rahvavabariik
| omastav = Laose
| nimi1_keel = lao | nimi1 = ສາທາລະນະລັດ ປະຊາທິປະໄຕ ປະຊາຊົນລາວ | nimi1_latin = Sathalanalat Paxathipatai Paxaxôn Lao
| mis_lipp = 
| mis_vapp = 
| vapp = Emblem of Laos (1991-2025).svg
| vapi_laius = 100px
| asendikaart = Laos in its region.svg
| deviis = 
| riigikeel = [[lao keel|lao]]
| ametlik_keel = 
| pealinn = [[Vientiane]]
| riigipea_ametinimi = president
| riigipea_nimi = [[Thongloun Sisoulith]]
| valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
| valitsusjuhi_nimi = [[Saleumxay Kommasith]]
| pindala = 
| rahvaarv = 
| iseseisvus = [[19. juuli]] [[1949]]
| valuuta = [[Laose kiip]] (LAK)
| ajavöönd = [[maailmaaeg]] +7
| hümn = [[Pheng Xat Lao]]
| usund = 
| üladomeen = [[.la]]
| telefonikood = 856
| riigikord = 
| SKT = 
| SKT_elaniku_kohta = 
| rok-i_kood = LAO
| märkused = 
}}
'''Laos''', ametlikult '''Laose Demokraatlik Rahvavabariik''' ([[lao keel]]es ສາທາລະນະລັດ ປະຊາທິປະໄຕ ປະຊາຊົນລາວ, ''Sathalanalat Paxathipatai Paxaxôn Lao'') on [[merepiirita riik|merepiirita]] [[sotsialistlik riik]] [[Kagu-Aasia]]s [[Indohiina poolsaar]]el.

Laose [[pealinn]] ja suurim linn on [[Vientiane]], kus elab 7 miljonit inimest.

== Geograafia ==

Laos piirneb [[Kambodža]], [[Vietnam]]i, [[Tai]], [[Myanmar]]i ja [[Hiina]]ga. Ta on Kagu-Aasia ainus merepiirita riik.

Laose põhjaosa ja idapiir Vietnamiga on mägised. Kõrgeim tipp on 2818 m kõrgune [[Phou Bia]]. Riigi kesk- ja lõunaosas on tasandikke. Riigi kõige madalam punkt on Mekongi kaldal 70 m kõrgusel merepinnast.

Põhilise osa Laosest katavad [[lähistroopika|lähistroopilised]] [[savann]]id, mida mõjutavad [[mussoon]]id. [[Mai]]st [[oktoober|oktoobrini]] on vihmaperiood ja [[november|novembrist]] [[aprill]]ini kuivaperiood. Kuid kohalike sõnul on neil kolm eri pikkusega aastaaega: märg, jahe ja kuum, sest kuivaperioodi kaks viimast kuud ([[märts]] ja aprill) on kuivaperioodi ülejäänud kuudest palavamad.

== Haldusjaotus ==
[[Pilt:Laos, administrative divisions - et - colored.svg|thumb|330px|Laose haldusüksused]]
Laos jaguneb halduslikult 17 provintsiks ja pealinna prefektuuriks:
{|
|
# [[Attapu provints]]
# [[Bokèo provints]]
# [[Bolikhamxai provints]]
# [[Champasaki provints]]
# [[Houaphani provints]]
# [[Khammuani provints]]
# [[Luang Namtha provints]]
# [[Luang Prabangi provints]]
# [[Oudômxay provints]]
# [[Phôngsali provints]]
# [[Salavani provints]]
# [[Savannakhéti provints]]
# [[Vientiani prefektuur]]
# [[Vientiani provints]]
# [[Xaignabouli provints]]
# [[Xaisômbouni provints]]
# [[Xékongi provints]]
# [[Xiangkhoangi provints]]
|}
Provintsid jagunevad 140 ringkonnaks, mis jagunevad rohkem kui 11 000 vallaks.

== Ajalugu ==

[[1354]]. aastal rajati praeguse Laose alale [[Lan Xang]]i kuningriik. See eksisteeris [[1707]]. aastani, mil jagunes kolmeks kuningriigiks: [[Luang Prabang]], [[Vientiane kuningriik|Vientiane]] ja [[Champasak]].

[[1893]] ühendas [[Prantsusmaa]] need kolm riiki uuesti ja Laosest sai [[protektoraat]] osana [[Prantsuse Indo-Hiina]]st. [[1904]] sai [[Laose kuningas|Laose kuningaks]] [[Sisavang Vong]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal oli Laos [[Jaapan]]i okupeeritud, pärast sõja lõppu taastus Prantsusmaa võim. [[1949]] sai Laos autonoomia ja [[1953]] [[iseseisvus]] Laose Kuningriigi nime all. Sisavang Vong oli Laose kuningas elu lõpuni [[1959]]. aastal.

Samal 1959. aastal puhkes [[Laose kodusõda]] [[kommunism|kommunistlike]] mässajate [[Pathet Lao]], keda eri aegadel toetasid Hiina, [[Põhja-Vietnam]] ja [[Nõukogude Liit]], ning valitsusvägede vahel, keda toetas [[USA]]. Mäss lõppes võidukalt [[1975]]. aastal kuningriigi kukutamisega. Sellest ajast valitses riiki [[Lao Rahva Revolutsiooniline Partei]], mis juhindus oma poliitikas Nõukogude Liidust, kuni viimane [[1991]]. aastal lagunes.

==Vaata ka==
* [[Laose riigipeade loend]]
* [[Laose jalgpallikoondis]]
* [[Laose Kuningriik]]
* [[Laose kodusõda]]

==Viited==
{{viited}}

{{Aasiariigid}}

{{koord |type=country |region=LA}}

[[Kategooria:Laos| ]]
[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Aasia maad]]</text>
      <sha1>lzsa6459c00ey7s0tigv7wzkxzq088o</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>6. detsember</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5059</id>
    <revision>
      <id>7248521</id>
      <parentid>6919683</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T13:27:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248521</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6940" sha1="tkzifc380g9vmjmo3m7qlrusynyqmuh" xml:space="preserve">{{Detsembrikalender}}

'''6. detsember''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 340. päev ([[liigaasta]]l 341. päev). [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 23. november ([[1901]]–[[2099]]).

== Sündmused ==
===[[Eesti]]s===
* [[1741]] – Venemaa keisrinnaks sai [[Jelizaveta Petrovna]] (valitses aastani 1761). Viimased 10 aastat võimul olnud saksa kildkond löödi minema ja võimule said vene rahvusest [[aadlik]]ud. See tähendas muudatusi ka [[Balti kubermangud]]e poliitikas. Jelizaveta Petrovna perioodil siiski [[Balti erikord]]a ei kitsendatud, pigem ei lastud baltisakslastel oma privileege enam laiendada.&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;&gt;Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostas [[Sulev Vahtre]]. Teine trükk. Kirjastus [[Olion]], lk. 98&lt;/ref&gt;
*[[1917]] – loodi [[Viru jalaväepataljon]].&lt;ref&gt;[https://mil.ee/uksused/maavagi/1-jalavaebrigaad/viru-jalavaepataljon/ajalugu/ Ajalugu] Kaitsevägi&lt;/ref&gt;
* [[1928]] – [[Jaan Jaago]] võitis [[München]]is seitsmendat korda elukutseliste maadlusvõistlused.&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;
* [[1930]] – Tallinnas sõlmiti [[Eesti-Afganistani sõprusleping]].
* [[1937]] – [[Johan Laidoner]]ile anti üle Viljandi valla aukodaniku diplom.
* [[1939]] – [[Albert Vilms]] valiti [[Viljandi]] linnapeaks ja [[Hans Leeman]] [[Paide]] linnapeaks.
* [[1941]] – [[Eesti Teises maailmasõjas|Teine maailmasõda]]: viimase osana Eestist hõivasid Saksa väed [[Osmussaar]]e.
* [[1944]] – kirjutati alla aktile, mille alusel [[Narva-tagune|Narva jõe tagused Eesti alad]] läksid [[Vene NFSV]] [[Leningradi oblast]]i koosseisu.
* [[1945]] – Stockholmis moodustati [[Välismaine Eesti Kirjanike Liit]].&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;
* [[2012]] – [[Reformierakonna rahastamisskandaal]]: justiitsminister [[Kristen Michal]] astus ametist tagasi.&lt;ref&gt;[[Kadri Paas]], [[Katariina Krjutškova]]. Andrus Ansip – halva iseloomuga tark poiss. Tallinn, 2014, lk. 313&lt;/ref&gt;

===Maailmas===
*[[1240]] – [[Mongolite invasioon Venemaale]]: [[Kiiev]] langes mongolite väe kätte.
*[[1741]] – [[Venemaa]]l korraldas [[Jelizaveta Petrovna]] kaardiväepolkudest toetajaskonnaga paleepöörde, vangistas valitseva lapskeisri [[Ivan VI]] ning kuulutas iseenda keisrinnaks.
*[[1768]] – nädala kaupa ilmuvate vihkudena hakati välja andma &quot;[[Encyclopædia Britannica]]t&quot;.
*[[1790]] – [[Ameerika Ühendriikide Kongress]] koliti [[New York|New Yorgist]] [[Pennsylvania]] osariiki [[Philadelphia]]sse.
*[[1815]] – marssal [[Michel Ney]] mõisteti surma; ta hukati järgmisel päeval.
*[[1865]] – [[Prantsusmaa]] ja [[Monaco]] sõlmisid liidulepingu.
*[[1890]] – prantslane [[Charles Richet]] [[Vaktsineerimine|vaktsineeris]] esimest korda inimest [[Immuunseerum|immuunseerumiga]].
*[[1916]] – [[Esimene maailmasõda]]: [[Keskriigid]] vallutasid [[Bukarest]]i.
*[[1917]] – aurulaevade [[Imo (aurulaev)|Imo]] ja [[Mont-Blanc (aurulaev)|Mont-Blanc]] (koormatud täislastis põletus- ja lõhkeainetega) kokkupõrke tagajärjel toimus laastav [[Halifaxi plahvatus]], mis vallandas 3,6 kilomeetri kõrguse suitsupilve.
*[[1917]] – [[Soome]] [[Soome parlament|parlament]] kiitis heaks valitsuse paar päeva varem koostatud [[Soome iseseisvusmanifest|iseseisvusmanifesti]].&lt;ref&gt;http://www.historianhavinaa.net/itsenainentasavalta/itsenaisyyspaiva.html{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
*[[1920]] – [[Punaarmee]] marssis [[Armeenia Vabariik (1918–1920)|Armeeniasse]], et toetada putšiga võimule saanud kommunistlikku valitsust.
*[[1921]] – [[London]]is sõlmiti [[Inglise-Iiri kokkulepe]], mille tulemusel loodi täpselt aasta hiljem [[Iiri Vaba Riik]] (''Saorstát Éireann'' 1922–1937).
*[[1941]] – [[Teine maailmasõda]]: [[Suurbritannia]] kuulutas sõja [[Soome]]le, [[Ungari]]le ja [[Rumeenia]]le.
*[[1978]] – [[Hispaania|Hispaanias]] toimunud referendumil võeti vastu praegune põhiseadus.
*[[1992]] – [[Šveits]]is toimunud referendumil lükati [[Euroopa Majanduspiirkond|Euroopa Majanduspiirkonnaga]] liitumine 50,3% vastuhäältega tagasi.

== Sündinud ==
{{vaata|Sündinud 6. detsembril}}
*[[1778]] – [[Joseph Louis Gay-Lussac]], prantsuse füüsik ja keemik
*[[1805]] – [[Jean Eugène Robert-Houdin]], prantsuse illusionist
*[[1823]] – [[Friedrich Max Müller]], saksa orientalist
*[[1870]] – [[Nikolai Losski]], Vene filosoof
*[[1878]] – [[Nikolai Pärna]], eesti arstiteadlane
*[[1884]] – [[Itzhak Ben Zvi]], Iisraeli president 1952–1963
*[[1898]] – [[Gunnar Myrdal]], Rootsi majandusteadlane ja poliitik, Nobeli auhind 1974
*[[1904]] – [[Ève Curie]], prantsuse kirjanik
*[[1913]] – [[Nikolai Amossov]], ukraina kirurg
*[[1913]] – [[Sergei Zalõgin]], Vene kirjanik
*[[1919]] – [[Paul de Man]], belgia päritolu kirjandusteadlane
*[[1922]] – [[Arpad Arder]], eesti pastor
*[[1929]] – [[Nikolaus Harnoncourt]], austria tšellist ja dirigent
*[[1933]] – [[Henryk Górecki]], poola helilooja
*[[1941]] – [[Evald Hermaküla]], eesti näitleja ja lavastaja
*[[1942]] – [[Peter Handke]], austria kirjanik
*[[1943]] – [[Matti Reimann (pianist)|Matti Reimann]], eesti pianist ja dirigent
*[[1943]] – [[Ustav Mikelsaar|Ustav-Esko Mikelsaar]], eesti biokeemik ja kirjanik
*[[1948]] – [[Kalev Kallo]], eesti ehitusinsener ja poliitik
*[[1950]] – [[Guy Drut]], prantsuse tõkkejooksja ja poliitik
*[[1950]] – [[Vallo Kepp]], eesti filmilavastaja ja -operaator
*[[1952]] – [[Viktor Viktorov]], eesti korvpallur
*[[1960]] – [[Indrek Kalda]], eesti muusik
*[[1964]] – [[Mall Nukke]], eesti graafik ja installatsioonikunstnik
*[[1971]] – [[Katariina Unt]], eesti näitleja
*[[1980]] – [[Sulo Tintse]], eesti laulja
*[[1950]] – [[Joe Hisaishi]], jaapani helilooja
*[[1968]] – [[Andres Lemba]], Eesti helilooja ja muusikapedagoog

== Surnud ==
{{vaata|Surnud 6. detsembril}}
*[[1988]] – [[Roy Orbison]], USA muusik
*[[1996]] – [[Vladimir Sapožnin]], eesti viiuldaja ja estraadikunstnik
*[[2009]] – [[Uno Mereste]], eesti majandusteadlane
*[[2013]] – [[Peeter Mudist]], eesti maalikunstnik ja skulptor
*[[2020]] – [[Heljo Mänd]], eesti lastekirjanik

== Pühad ==
* [[Talvine nigulapäev]]
* [[Soome iseseisvuspäev]]
* [[Hispaania]] [[konstitutsioonipäev]]

== Ilmarekordid ==
* 1959 – madalaim õhutemperatuur Tallinnas −17,9 °C ja Tartus −22,3 °C
* 2006 – detsembri kõrgeim õhutemperatuur (Valgas + 11,9 °C) aastani 2015; uus rekord registreeriti [[20. detsember|20. detsembril]] [[2015]].&lt;ref&gt;[http://prognoz.postimees.ee/3443027/v-voskresene-v-jestonii-byl-zaregistrirovan-teplovoj-rekord-vseh-vremen В воскресенье в Эстонии был зарегистрирован тепловой рекорд всех времен], Postimees, 21.12.2015&lt;/ref&gt;
* 2008 – kõrgeim päeva, kuu ja talve õhutemperatuur Moskvas +9,6 °C

== Viited ==
{{viited}}

{{kuupäevad}}

[[Kategooria:Aasta päevad|Detsember 06]]</text>
      <sha1>tkzifc380g9vmjmo3m7qlrusynyqmuh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>11. detsember</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5064</id>
    <revision>
      <id>7248488</id>
      <parentid>6784333</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T12:24:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248488</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4706" sha1="p8uyisgcikaqad2ji5mveegs2ys6jiq" xml:space="preserve">{{Detsembrikalender}}

'''11. detsember''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 345. päev ([[liigaasta]]l 346. päev). [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 28. november ([[1901]]–[[2099]]).

== Sündmused ==
===[[Eesti]]s===
*[[1739]] – [[Liivimaa maanõunik]] [[Otto Fabian Rosen]] allkirjastas mahuka seletuskirja – [[Roseni deklaratsioon]]i – [[Liivimaa]] talupoegade õiguste kohta.&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;&gt;Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 97&lt;/ref&gt;
*[[1897]] – [[Jaan Tõnisson]] valiti [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]]i esimeheks.&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007:159&quot;/&gt;
* [[1937]] – Liivimaa rüütelkonna vanapiigade varjupaik (''Adeliges Fräulein-Stift'') koliti [[Viljandi]]st [[Vinni mõis]]a.
* [[1938]] – [[Hellmuth Weiss]] valiti [[saksa kultuuromavalitsus]]e esimeheks.
* [[1939]] – president [[Konstantin Päts]] määras [[Aleksander Tõnisson]]i [[Tallinna ülemlinnapea]]ks ja Vabariigi Valitsus [[Robert Sinka]] [[Tartu linnapea]]ks; [[Johannes Võsu]] valiti tagasi [[Jõgeva]] linnavanemaks.
* [[1999]] – [[Tallinn]]as [[Mustpeade Maja]]s toimus [[Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Suurloož]]i erakorraline istung. [[Arno Köörna]] astus Eesti Suurlooži suurmeistri kohalt tagasi, tema asemel sai suurmeistriks [[Raido Rüütel]].&lt;ref&gt;Mehed sinistes põlledes : vaade vabamüürlusele seestpoolt. Tallinn, 2006, lk. 172&lt;/ref&gt;

===Maailmas===
* {{tühik}}[[359]] – [[Konstantinoopol]]is asus ametisse esimene [[prefekt (haldusüksus)|linnaprefekt]].
* [[1282]] – langes viimane [[Wales]]&lt;nowiki/&gt;i omamaine valitseja [[Llywelyn ap Gruffydd]].
* [[1792]] – [[Konvent (Prantsusmaa)|Konvendi]] ees algas [[Louis XVI]] protsess.
* [[1816]] – [[Holland]] sai [[Suurbritannia]]lt tagasi [[Jaava]].
*[[1845]] – moodustati [[Sonderbund]]. Seitse konservatiivset katoliiklikku Šveitsi kantonit ([[Luzerni kanton|Luzern]], [[Uri kanton|Uri]], [[Schwyzi kanton|Schwyz]], [[Unterwalden]], [[Zugi kanton|Zug]], [[Fribourgi kanton|Fribourg]] ja [[Valais' kanton|Valais]]) liitusid seismaks vastu vabameelsematele protestantlikutele kantonitele.
* [[1917]] – [[Esimene maailmasõda]]: Briti väed vallutasid [[Türgi]]lt [[Jeruusalemm]]a.
*[[1936]] – jõustus [[Edward VIII]] loobumine Briti kuningakroonist.
* [[1937]] – [[Itaalia]] lahkus [[Rahvasteliit|Rahvasteliidust]].
* [[1941]] – [[Teine maailmasõda]]: [[Saksamaa]] ja [[Itaalia]] kuulutasid sõja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidele]].&lt;ref&gt;http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/december/11/newsid_3532000/3532401.stm&lt;/ref&gt;
* [[1946]] – asutati [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Lastefond]] (UNICEF).
* [[1994]] – Vene väed tungisid [[Tšetšeenia]]sse, et kukutada võimult [[Džohhar Dudajev]]i valitsus. Algas [[Esimene Tšetšeenia sõda]].

== Sündinud ==
{{vaata|Sündinud 11. detsembril}}
*[[1803]] – [[Hector Berlioz]], prantsuse helilooja
*[[1810]] – [[Alfred de Musset]], prantsuse luuletaja ja kirjanik
*[[1830]] – [[Kamehameha V]], Hawaii kuningas
*[[1843]] – [[Robert Koch]], saksa bakterioloog
*[[1882]] – [[Max Born]], juudi päritolu matemaatik ja füüsik
*[[1911]] – [[Nagib Mahfuz]], Egiptuse kirjanik
*[[1918]] – [[Aleksandr Solženitsõn]], Vene kirjanik ja dissident
*[[1921]] – [[Ilmar Laaban]], eesti luuletaja ja publitsist
*[[1935]] – [[Pranab Mukherjee]], India poliitik
*[[1943]] – [[John Kerry]], USA poliitik
*[[1944]] – [[Brenda Lee]], ameerika laulja
*[[1946]] – [[Enn Siimer]], eesti teatriteadlane ning kultuuri- ja haridustegelane
*[[1948]] – [[Mart Kuurme]], eesti õpetaja
*[[1969]] – [[Viswanathan Anand]], India maletaja
*[[1976]] – [[Tatjana Kotova]], Venemaa kergejõustiklane

== Surnud ==
{{vaata|Surnud 11. detsembril}}
*[[1872]] – [[Kamehameha V]], Hawaii kuningas
*[[1891]] – [[Aleksandr Potebnja]], ukraina keeleteadlane
*[[1937]] – [[Jaan Anvelt]], eesti jurist, bolševistlik poliitik, revolutsionäär ja kirjanik
*[[1968]] – [[Richard Sagrits]], eesti maalikunstnik
*[[1989]] – [[Agu Aarna]], eesti keemik
*[[2000]] – [[Johannes Virolainen]], Soome poliitik
*[[2008]] – [[Bettie Page]], USA modell
*[[2020]] – [[Kim Ki-duk]], Lõuna-Korea filmilavastaja

== Pühad ==
*...

== Ilmarekordid ==
*[[Tallinn]]a soojarekord 7,2 °C (2000)
*[[Tartu]] soojarekord 6,5 °C (2000)
*Tallinna külmarekord –20,8 °C (1812)
*Tartu külmarekord –22,5 °C (1921)

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007:159&quot;&gt;Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 159&lt;/ref&gt;}}

{{kuupäevad}}

[[Kategooria:Aasta päevad|Detsember 11]]</text>
      <sha1>p8uyisgcikaqad2ji5mveegs2ys6jiq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>1923</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5108</id>
    <revision>
      <id>7248532</id>
      <parentid>7091926</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T13:45:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248532</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12281" sha1="b41wv2en624klcpr5a95wob0cjiinku" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''1923. aasta''' ('''MCMXXIII''') oli [[20. sajand]]i 23. aasta.

== Sündmused maailmas ==
=== Jaanuar ===
[[Pilt:Cierva-Duxford.JPG|pisi|left|200px|De la Cierva tiiviklennuk]]
* [[9. jaanuar]] – Hispaania insener [[Juan de la Cierva]] tegi esimese eduka õhulennu [[helikopter]]i eelkäija [[tiiviklennuk]]iga.
* [[10. jaanuar]] – [[Memeli piirkond|Memeli piirkonnas]] elavad Leedu elanikud alustasid mässu [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] otsuse vastu jätta piirkond Prantsusmaa võimu all olevaks [[Rahvasteliidu mandaat|Rahvasteliidu mandaadiks]].
* [[11. jaanuar]] – vaatamata Suurbritannia vastuväidetele okupeerisid Prantsuse ja Belgia väed [[Ruhr]]i piirkonna, et nõuda sellega Saksamaalt [[reparatsioon]]ide tasumist.

=== Veebruar ===
* [[16. veebruar]] – [[Howard Carter]] avas [[Kuningate org|Kuningate orus]] [[Tutanhamoni hauakamber|Tutanhamoni hauakambri]].

=== Märts ===
[[Pilt:Time_Magazine_-_first_cover.jpg|pisi|200px|Ajakirja Time esimese numbri kaanepilt]]
* [[3. märts]] – ilmus ajakirja [[Time]] esimene number.
*[[3. märts]] – [[USA Senat]] lükkas tagasi ettepaneku, et Ameerika Ühendriigid võiksid ühineda [[Alaline Rahvusvaheline Kohus|Alalise Rahvusvahelise Kohtuga]].

=== Aprill ===
*[[26. aprill]] – [[George IV|prints Albert]] (hilisem kuningas George VI) abiellus [[Westminster Abbey]]s [[Elizabeth Bowes-Lyon]]iga.

=== Mai ===
* [[24. mai]] – lõppes [[Iiri kodusõda]].

=== Juuni ===
* [[9. juuni]] – [[Bulgaaria kuningriik|Bulgaarias]] kõrvaldati riigipöördega võimult peaminister [[Aleksandǎr Stambolijski]].
* [[18. juuni]] – purskas [[Etna]] vulkaan [[Itaalia]]s, mille tõttu jäi 60 000 inimest koduta.

=== Juuli ===
* [[6. juuli]] – loodi [[NSV Liit|NSV Liidu]] kõrgeim valitsusorgan [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]], mille esimeheks sai [[Vladimir Lenin]].
[[Pilt:HollywoodSign.jpg|pisi|left|200px|[[Hollywoodi silt]]]]
* [[13. juuli]] – USA [[California|California osariigi]]s [[Los Angeles]]es avati ametlikult [[Hollywoodi silt]].
* [[24. juuli]] – liitlasriigid sõlmisid [[Türgi]]ga [[Lausanne'i rahu]]leppe, millega Türgi loobus [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] kaotatud mittetürgi aladest.

=== August ===
[[Pilt:Calvin_Coolidge-by_Garo-1923.jpg|pisi|180px|Calvin Coolidge]]
* [[2. august]] – pärast [[Warren G. Harding]]i surma sai Ameerika Ühendriikide presidendiks [[Calvin Coolidge]].

=== September ===
* [[1. september]] – Jaapani peasaart [[Honshū]]s tabas 7,9-magnituudiline maavärin, millest kujunes Jaapani ajaloo ohvriterohkeim maavärin, kui hukkus üle 100 000 inimese.
* [[13. september]] – kindral [[Miguel Primo de Rivera]] juhitud väed võtsid kokkuleppel kuningas [[Alfonso XIII]]-ga üle võimu [[Teine Hispaania Vabariik|Hispaanias]].
* [[15. september]] – USA [[Oklahoma]] osariigi kuberner [[Jack C. Walton]] kuulutas [[Ku Klux Klan]]i vastu võitlemiseks osariigis välja sõjaseisukorra.
* [[29. september]] – algas Briti [[mandaat]] [[Palestiinia Briti mandaat|Palestiinas]].

=== Oktoober ===
* [[16. oktoober]] – [[Roy O. Disney|Roy]] ja [[Walt Disney]] asutasid [[Hollywood]]is filmistuudio [[The Walt Disney Company|Disney Brothers Cartoon Studio]], millest sai hiljem maailma üks suuremaid meedia- ja meelelahutusettevõtteid.
* [[29. oktoober]] – [[Kemal Atatürk]] kuulutas [[Türgi]]s välja vabariigi.

=== November ===
* [[1. november]] – [[Bruno Lucander]] asutas ettevõtte [[Aero O/Y]], mis sai [[Finnair]]i eelkäijaks.
* [[8. november]] – [[Adolf Hitler]] korraldas [[München]]is [[õllekeldriputš]]i nime all tuntud ebaõnnestunud riigipöördekatse.
* [[15. november]] – [[hüperinflatsioon Weimari Vabariigis|Saksa hüperinflatsioon]] saavutas rekordtaseme, dollari eest maksti neli triljonit [[saksa mark|marka]].

=== Detsember ===
* [[1. detsember]] – Itaalia põhjaosas purunes [[Gleno pais]]. Selle põhjustatud üleujutustes hukkus vähemalt 356 inimest.
* [[21. detsember]] – allkirjastati [[1923. aasta Nepali-Briti leping|Nepali-Briti leping]], millega Suurbritannia tunnustas [[Nepali Kuningriik|Nepali]] iseseisvust.

== Sündmused Eestis ==
*[[6. jaanuar]] – toimusid Eesti esimesed meistrivõistlused males, mille võitis [[Paul Rinne]]&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;.
*[[14. jaanuar]] – Tallinnas asutati [[Rahvasteliidu Eesti Ühing]]&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;.
*[[22. jaanuar]] – liikluseks avati 44&amp;nbsp;km pikkune [[Riisselja–Orajõe raudtee|Riisselja–Orajõe kitsarööpmeline raudtee]]&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;.
*[[24. jaanuar]] – [[Balti Päästeselts]] tutvustas Saksamaalt ostetud Eesti uusimat aurikut [[Eestimaa (aurik)|Eestimaa]]&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;.
* [[27. jaanuar]] – tõstja [[Voldemar Noormägi]] püstitas [[Narva]]s uue maailmarekordi kergekaalus (kuni 67,5&amp;nbsp;kg) [[kahe käega surumine|kahe käega surumises]], kui ta surus üles 88,5&amp;nbsp;kg&lt;ref name=&quot;ESBL&quot;&gt;ESBL veebis  (vaadatud 29.12.2014)&lt;/ref&gt;.
*[[15. veebruar]] – [[Helsingi]]s oli [[Eesti jääpallimeeskond|Eesti jääpallimeeskonna]] esimene maavõistlus, kus võideti Saksamaad 10:0&lt;ref name=&quot;ESBL&quot;/&gt;.
*[[17. veebruar]] – algas [[19. veebruar]]ini kestnud [[Rahvahääletus avalike algkoolide seaduse muutmiseks (1923)|rahvahääletus avalike algkoolide seaduse muutmiseks]]&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;. Hääletuse tulemusena lisati õppekavva näiteks [[usuõpetus]].&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;
*[[17. veebruar]] – asutati [[Tallinna Linna Politsei Spordiring]]&lt;ref name=&quot;ESBL&quot;/&gt;.
*[[17. veebruar]] – Eesti kaotas esimese jääpallimaavõistluse Soomele, skoor jäi 0:22&lt;ref name=&quot;ESBL&quot;/&gt;.
*[[24. veebruar]] – järgmise päevani kestnud raamatukogutööliste kongressi käigus pandi alus [[Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing]]ule.&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;
*[[27. aprill]] – ilmus [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] ajakirja [[Looming (ajakiri)|Looming]] esimene number.&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;
*[[13. mai]] – [[Eesti Rahva Muuseum]] koliti [[Raadi mõis]]a härrastemajja.&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;
*[[9. juuni]] – [[Eesti apostlik õigeusu kirik]] hakkas alluma [[Konstantinoopoli patriarh]]ile, säilitades siiski laialdase [[autonoomia]]&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;.
* [[24. juuni]] – [[Kaunas]]es toimus [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]]-[[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] maavõistlus jalgpallis, milles Eesti võitis 6:0. See oli ühtlasi Eesti esimene võit jalgpallimaavõistlustel; see oli Eesti 6. maavõistlusmäng.&lt;ref name=&quot;ESBL&quot;/&gt;
*[[30. juuni]] – algas [[2. juuli]]ni kestnud [[VIII üldlaulupidu]].&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;
* [[16. september]] – Tartus toimus esimene [[Balti riikide üliõpilaste olümpia]]. See oli [[SELLi mängud]]e eelkäija&lt;ref name=&quot;ESBL&quot;/&gt;.
*[[19. september]] – Tallinnas toimus Eesti esimene jalgpalli maavõistlus [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liiduga]]; Eesti kaotas 4:2&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;.
*[[1. oktoober]] – Tallinnas [[Nõmme linn|Nõmmel]] hakati õpetama [[Eesti politsei|politsei]] ja [[Eesti piirivalve|piirivalve]] tarvis [[teenistuskoer]]i&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;.
*[[3. oktoober]] – Tallinnas avati [[Tallinna 21. algkool|21. algkooli]] hoone, mis oli esimene koolimaja kaheteistkümnest, mille ehitamise [[Tallinna linnavalitsus|linnavalitsus]] oli hädavajalikuks pidanud&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;.
*[[20. oktoober]] – avati 17&amp;nbsp;km pikkune [[Valga-Koikküla raudtee|Valga ja Koikküla vaheline kitsarööpmeline raudtee]], mis tegi Eestil võimalikuks kahe asula vahel liiklemiseks mitte kasutada Läti alal kulgevat raudteed&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;.
* [[16. november]] – algasid kaks päeva kestnud [[1923. aasta Eesti meistrivõistlused poksis|Eesti esimesed meistrivõistlused poksis]].&lt;ref name=&quot;ESBL&quot;/&gt;
*[[20. november]] – kohtus esines esimese Eesti naiskaitsjana vannutatud [[advokaat|advokaadi]] abi [[Fanni-Benita Lippand]].&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;
* [[25. november]] – avati [[Tallinna Hipodroom]].&lt;ref name=&quot;ESBL&quot;/&gt;
*[[8. detsember]] – registreeriti [[Eesti Olümpiakomitee]] [[põhikiri]].&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;
*[[12. detsember]] – Narvas avati uus raudteesild.&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;
* [[14. detsember]] – asutati Eesti Käsipalliliit (sinna kuulusid nii korv- kui ka võrkpall).&lt;ref name=&quot;ESBL&quot;/&gt;
*[[28. detsember]] – Tartus toimus [[29. detsember|29. detsembrini]] kestnud [[I üleriiklik hariduskongress]].&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt; Kongressil pandi alus [[Eesti Haridusliit|Eesti Haridusliidule]].&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;
*[[28. detsember]] – Tartus peeti esimest [[ajalooõpetajate päev]]a.&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;
* Asutati [[Eesti Kunstnikkude Rühm]].

== Sündinud ==
{{vaata|Sündinud 1923}}
* [[1. jaanuar]] – [[Valentina Cortese]], itaalia näitleja
* [[14. jaanuar]] – [[Hugo Raudsaar]], eesti astronoom
* [[20. jaanuar]] – [[Nora Brockstedt]], norra laulja
* [[12. veebruar]] – [[Franco Zeffirelli]], itaalia filmi- ja teatrilavastaja
* [[10. märts]] – [[Valter Ojakäär]], eesti helilooja ja publitsist
* 10. märts – [[Val Logsdon Fitch]], USA tuumafüüsik
* [[12. märts]] – [[Hjalmar Andersen]], norra kiiruisutaja
* [[26. märts]] – [[Leida Laius]], eesti filmilavastaja
* [[3. aprill]] – [[Svetozar Kuzmitš Russakov]], Nõukogude Liidu animaator
* [[4. aprill]] – [[Ilmar Jaks]], eesti kirjanik
* [[15. aprill]] – [[Artur Alliksaar]], eesti luuletaja
* [[22. aprill]] – [[Aaron Spelling]], USA teleprodutsent
* 22. aprill – [[Bettie Page]], USA modell
* [[23. aprill]] – [[Manuel Mejía Vallejo]], Colombia kirjanik ja ajakirjanik
* [[4. mai]] – [[Eric Sykes]], inglise filminäitleja
* [[7. mai]] – [[Anne Baxter]], USA näitleja
* [[28. mai]] – [[Karl Vaino]], Eesti NSV poliitik
* [[31. mai]] – [[Rainier III]], Monaco vürst
* [[2. juuni]] – [[Lloyd Shapley]], USA matemaatik ja majandusteadlane
* [[8. juuli]] – [[Harrison Dillard]], USA kergejõustiklane
* [[13. juuli]] – [[Mihhail Pugovkin]], vene filminäitleja
* [[2. august]] – [[Shim'on Peres]], Iisraeli poliitik ja riigitegelane
* [[10. august]] – [[Rhonda Fleming]], USA filmi- ja seriaalinäitleja
* [[20. august]] – [[Jim Reeves]], USA kantrilaulja
* [[25. august]] – [[Álvaro Mutis]], Colombia kirjanik
* [[16. september]] – [[Albert Cornelis Baantjer]], hollandi kirjanik
* [[17. september]] – [[Hank Williams]], USA kantrilaulja
* [[4. oktoober]] – [[Charlton Heston]], USA filminäitleja
* [[5. oktoober]] – [[Glynis Johns]], Briti näitleja
* [[16. oktoober]] – [[Linda Darnell]], USA filminäitleja
* [[27. oktoober]] – [[Roy Lichtenstein]], ameerika kunstnik
* [[6. november]] – [[Aleksandra Tšudina]], Nõukogude Liidu kergejõustiklane ja võrkpallur
* [[25. november]] – [[Mauno Koivisto]], Soome president 1982–1994
* [[5. detsember]] – [[Vladimir Tendrjakov]], vene kirjanik

== Surnud ==
* [[3. jaanuar]] – [[Jaroslav Hašek]], tšehhi kirjanik
* [[10. veebruar]] – [[Wilhelm Conrad Röntgen]], saksa füüsik, [[Nobeli füüsikaauhind]] (1901)
* [[2. aprill]] – [[Michel Théato]], Luksemburgis sündinud Prantsusmaa pikamaajooksja
* [[4. aprill]] – [[John Venn]], inglise filosoof ja loogik
* [[2. august]] – [[Warren G. Harding]], USA 29. president (1921–1923)
* [[7. september]] – [[Nikolai von Glehn]], [[Jälgimäe mõis]]a omanik, [[Nõmme linn|Nõmme]] rajaja
* [[10. oktoober]] – [[Andrés Avelino Cáceres]], endine Peruu president
* [[12. detsember]] – [[Raymond Radiguet]], prantsuse kirjanik
* [[27. detsember]] – [[Gustave Eiffel]], prantsuse insener ja arhitekt

== [[Nobeli auhind|Nobeli auhinnad]] ==
*[[Nobeli füüsikaauhind|füüsika]] – [[Robert Andrews Millikan]]
*[[Nobeli keemiaauhind|keemia]] – [[Fritz Pregl]]
*[[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|meditsiin]] – [[Frederick Banting|Frederick Grant Banting]], [[John James Richard Macleod]] 
*[[Nobeli kirjandusauhind|kirjandus]] – [[William Butler Yeats]]
*[[Nobeli rahuauhind|rahu]] – auhinda välja ei antud

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;&gt;Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 207–209&lt;/ref&gt;}}

[[Kategooria:1923| ]]</text>
      <sha1>b41wv2en624klcpr5a95wob0cjiinku</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ignaz Semmelweis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5485</id>
    <revision>
      <id>7248511</id>
      <parentid>6544515</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T12:59:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sillerkiil</username>
        <id>58396</id>
      </contributor>
      <origin>7248511</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11491" sha1="odo4dqya3xzw5542hno3fr6pmjgfl6v" xml:space="preserve">{{viitamata}}
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
[[Pilt:Semmelweis Ignác.jpg|pisi|'''Ignaz Semmelweis''' Jenő Doby, 1894]]
'''Ignaz Philipp Semmelweis''' [ignats fil'ipp zemmelvaes] (õieti '''Ignác Fülöp Semmelweis''' ['ignaats]; [[1. juuli]] [[1818]] [[Budapest|Buda]] – [[13. august]] [[1865]] [[Döbling]] [[Viin (linn)|Viin]]i lähedal) oli [[ungari]] [[arst]], kes tõestas, et [[lapsevoodipalavik]] on [[nakkavus|nakkav]] ning et sellesse haigestumist saab drastiliselt vähendada, kui arstid ja muu [[meditsiinipersonal]] enne [[patsient|patsiendiga]] kokkupuutumist käsi pesevad. Ta avastas selle [[1847]] Viini [[hospidal]]i sünnitusosakonna juhatajana. Teda hakati kutsuma '''emade päästjaks'''.

==Eelnev elu==
[[Pilt:Semmelweis Ignác Landau Lénárd.jpg|pisi|Semmelweisi portree 1830. aastast]]
Semmelweis sündis 1. juulil 1818 Ungaris [[Buda (Budapest)|Buda]] linna vanas kaubanduslinnajaos [[Tabán]]is (Ofen) [[sakslased|saksa]] päritolu eduka poodniku perekonnas. Ta sai keskhariduse Buda katoliku gümnaasiumis. Aastatel [[1835]]– [[1837]] õppis ta [[Pesti ülikool]]is. Semmelweisi isa tahtis, et pojast saaks [[Austria-Ungari]] sõjaväeadvokaat, ent kui Ignaz 1837. aastal läks Viini [[õigusteadus]]t õppima, hakkas teda huvitama hoopis [[meditsiin]]. Ilma isa vastuseisuta hakkas ta arstiks õppima.

Pärast aastast õppimist naasis Semmelweis [[Pest]]i ning jätkas [[1839]]–[[1841]] õpinguid kohalikus ülikoolis. Ent 1841. aastal läks ta Viini tagasi, sest ta polnud Pesti ülikooli tasemega rahul. Viinis olid tema õpetajate seas [[Karl von Rokitansky]], [[Josef Škoda]] ja [[Ferdinand von Hebra]]. Semmelweisil valmis [[1844]]. aastal [[botaanika|botaanilise]] suunitlusega väitekiri. Pärast arstiõpingute lõpetamist jäi ta Viini kahekuistele praktilise [[sünnitusabi]] kursustele. Ta sai sünnitusabi alal [[magister|magistri]]kraadi. Ta õppis ka [[kirurgia]]t ning õppis oktoobrist 1844 veebruarini [[1846]] Škoda juures [[diagnostika]]t ja statistilisi meetodeid. Seejärel sai Viini üldhospidali (ülikooli kliiniku) Esimese sünnitusabikliiniku assistent.

==Hügieeni tähtsuse avastamine==

Viini üldhospidalis hakkaski ta uurima lapsevoodipalaviku põhjusi, kuigi ülemused, kes pidasid seda haigust vältimatuks (kuni 25% haiglas sünnitajatest põdes seda haigust; haiglasse sünnitama tulid ainult need, kes ei saanud endale lubada arsti või ämmaemanda kojukutsumist), ei soosinud seda uurimistööd. Lapsevoodipalavikku seletati &quot;atmosfääriliste, telluuriliste, kosmiliste [[miasm]]idega&quot; (õhuga edasikantavate (atmosfääriliste) maiste (telluuriliste) aastaajast sõltuvate aardse (kosmiliste) orgaaniliste ainetega (miasmidega)). Et eri kliinikutes oli suremus erinev, siis oli Semmelweisile selge, et ei saa olla tegemist aastaaja mõjuga.

Juulis 1846 sai Semmelweis Esimeses sünnitusabikliinikus ametikõrgendust. Selles kliinikus oli vastsündinute [[suremus]] lapsevoodipalaviku tõttu 13,10%. See oli üldteada ning seetõttu eelistasid paljud naised sellele kliinikule tänaval sünnitamist (Semmelweisi uurimistöö ise suurendas haigestumist 1847. aastaks 18 protsendini). Teises sünnitusabikliinikus oli suremus lapsevoodipalavikku ainult 2,03%. Mõlemad kliinikud kuulusid samasse hospidali ja seal kasutati samu meetodeid. Erinevad olid ainult töötajad. Esimeses töötasid arste koolitavad meditsiiniõppejõud dr [[Johan Klein]]i juhtimisel, teises õpetati alates 1839. aastast välja [[ämmaemand]]aid.

Semmelweisi esimesed hüpoteesid haiguse põhjuste kohta olid ülerahvastus, toidusedel, ventilatsioon, määrdunud voodipesu ja ka [[preester|preestrite]] [[viiruk]].

Semmelweis saavutas läbimurde 1847. aastal, kui tema sõber kohtumeditsiiniarst Jakob Kolletschka ([[1803]]–1847) suri mõne päeva jooksul [[nakkus]]esse, mis ta sai sõrme vigastamisest [[lahkamine|lahkamisel]] kasutatud [[skalpell]]iga. Kolletschka haiguspilt sarnanes lapsevoodipalavikku surevate naiste omaga: [[punetus]] [[haav]]a ümber, kõrge [[palavik]], paistetanud [[alakõht]], [[valu]], punased triibud, kiire [[pulss]], [[deliirium]] ja lõpuks surm. Semmelweis oletas kohe seost [[laip]]adega kokkupuutumisega ning tegi üksikasjalise statistika kummagi sünnitusabikliiniku suremusest. Ta jõudis järeldusele, et tema ja üliõpilased kandsid käte küljes nakkavaid osakesi patsientidele, keda nad Esimeses sünnitusabikliinikus läbi vaatasid. Sel ajal ei olnud veel [[haiguse pisikuteooria]]t. Seetõttu tegi järelduse, et lapsevoodipalavikku põhjustab tundmatu &quot;laibaaine&quot; [[vereringe]]s (tegelikuks põhjuseks olid [[bakter]]id). Ta seadis üliõpilaste seas sisse korra, et lahkamise ning patsientide läbivaatuse vahel pestakse käsi [[kloorlubi|kloorlubja]] [[lahus]]ega. Suremus langes 12,24 protsendilt 2,38 protsendile, mis oli võrreldav teise kliiniku näitajaga.

Kui siiski kord 12 sünnitajat korraga haigestusid lapsevoodipalavikku, mille põhjuseks arvati olevat ühe kaaspatsiendi [[roisulisus|roisuline]] [[emakas|emaka]][[vähktõbi|vähk]], sai ta aru, et nakkus võib lähtuda mitte ainult laipadelt, vaid ka elus inimestelt. Nüüd laskis ta käsi desinfitseerida enne iga läbivaatust. Nõnda õnnestus tal [[1848]] viia suremus 1,3 protsendile, mis oli teise kliiniku omast isegi väiksem.

==Avastuse mittetunnustamine==

Hoolimata sellisest tulemusest ei kandnud Semmelweis oma meetodist ametlikult Viini õpetatud ringkondadele ette ega pannud seda ka kirja. Ferdinand von Hebra kirjutas lõpuks tema eest kaks artiklit, ent kuigi välismaa arstidele ja Viini koolkonna juhtivatele liikmetele avaldas Semmelweisi avastus muljet, ei leidnud see laialdast toetust. Tema vaatlused olid vastuolus tolleaegse teadusliku arvamusega, mille kohaselt haigused tekivad muuhulgas &quot;[[kehamahl]]ade&quot; tasakaalutusest. Väideti ka, et isegi kui tal on õigus, on käte pesemine iga kord enne kokkupuudet [[rasedus|raseda]] naisega liiga suur vaev. Arstid ei tahtnud ka tunnistada, et nad on süüdi nii paljude inimeste surmas. Nad kaldusid väitma, et nende elukutse on Jumalast õnnistatud ja nende käed ei saa mustad olla.

1848. aastal lisas Semmelweis käte pesemisele ka instrumentide pesemise. Lapsevoodipalavik kadus peaaegu täielikult. Škoda püüdis moodustada ametlikku komisjoni tulemuste uurimiseks. Haridusministeerium keeldus lõpuks komisjoni moodustamisest vastuolude tõttu ministeeriumi ja ülikooli ametnike vahel. Semmelweis oli aktiivne [[liberalism|liberaal]], kuid 1848 tuli võimule [[konservatism|konservatiivne]] liikumine ning [[1849]] Semmelweis vallandati. Vallandamise vahetuks põhjuseks oli intriig ühe ülemuse poolt, kes tundis, et on mindud üle tema pea.

[[Pilt:Weidenhofer Mária 1857 Canzi Ágost.jpg|pisi|vasakul|160px|Maria Weidenhoffer (1837–1910), Semmelweisi abikaasa, 1857. aastal]]
Škoda koostas asjakohase kõne [[Keiserlik-Kuninglik Teaduste Akadeemia|Keiserlik-Kuninglikus Teaduste Akadeemias]] oktoobris 1849, kuid Semmelweis ei korrigeerinud oma sõprade artikleid, mis kirjeldasid tema tööd vigadega. Lõpuks saadi Semmelweis nii kaugele, et ta kandis oma avastused [[1850]] ise ette ning tal oli teatav menu. Ent samal aastal läks ta järsku (nähtavasti rahaliste raskuste tõttu) Viinist tagasi Pesti, informeerimata isegi oma lähemaid sõpru. See võttis temalt võimaluse saada jagu skeptikutest Viinis.

Ungaris hakkas Semmelweis juhatama [[1851]]–[[1857]] Pesti Püha Rochuse hospidali sünnitusmaja. Tema pesemisreeglid kahandasid suremust lapsevoodipalavikku 0,85 protsendile ning tema põhimõtteid tunnustati varsti kogu Ungaris. Tema varasemas kliinikus Viinis tõusis suremus lapsevoodipalavikku [[1860]]. aastal 34 protsendini.

Ta abiellus ning tal sündis viis last. Ta arendas välja ulatusliku [[erapraksis]]e. Juulis [[1855]] sai ta Pesti ülikooli teoreetilise ja praktilise sünnitusabi professoriks. Aastal 1857 lükkas Semmelweis tagasi kutse [[Zürich]]i sünnitusabi õppetoolile. Ent Viin jäi tema vastu üsna vaenulikuks.

[[Pilt:Professorenkollegium Pest Medizinischen Fakultat 1863.jpg|pisi|300px|[[Pesti ülikool]]i arstiteaduskonna professorid 1863. aastal]]
[[1861]] avaldas Semmelweis lõpuks oma avastuse raamatus &quot;Die Ätiologie, der Begriff und die Prophylaxis des Kindbettfiebers&quot; (&quot;Lapsevoodipalaviku [[etioloogia]], mõiste ja [[profülaktika]]&quot;). Varem ei olnud ta midagi avaldanud, sest ta tundis aukartust teadusliku [[saksa keel]]e ees. Et ta sai välismaalt mitu ebasoodsat retsensiooni, kirjutas ta 1861–[[1862]] oma kriitikutele sarja avalike kirju, millest oli tema ideede levitamisel vähe kasu; nendes nimetas ta arste mõrtsukateks. Saksa arstide ja loodusteadlaste konverentsil lükkas enamik esinejaid tema õpetuse tagasi. Üks neist oli [[Rudolf Virchow]]. Semmelweisil oli vähe pooldajaid. Hiljem tülitas ta tänaval paare, püüdes neid veenda koduse sünnituse kasuks.

Tema juhtumit tuuakse mõnikord näiteks selle kohta, kuidas teadusliku avastuse mittetunnustamine inertse teadusliku üldsuse poolt aeglustab teaduse progressi.

==Kokkuvarisemine ja surm==

Juulis 1865 oli Semmelweisil nähtavasti [[närvivapustus]]. Tänapäeva ajaloolased on oletanud ka algavat [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõbe]] või [[seniilne dementsus|semiilset dementsust]]. Teistel andmetel oli tegemist [[endogeenne psühhoos|endogeense psühhoosiga]]. Pärast sõprade ja sugulaste poolt pealesunnitud Viini-sõitu pandi ta [[hullumaja|hullumajja]] (Niederösterreichische Landesirrenanstalt Viini lähedal Döblingis), kus ta juba kahe nädala pärast suri. Tavaliselt väidetakse, et ta suri lapsevoodipalavikusarnasesse [[veremürgistus]]se, mis sai alguse nakkusest sõrme kirurgilisel vigastamisel enne hullumajja sattumist.

Ent ajakirjas Journal of Medical Biography kirjutab H. O. Lancaster: &quot;Semmelweisi kohta on kirjutatud palju biograafilist materjali, kuid tõde tema surmast 13. augustil 1865 kinnitas alles S. B. Nuland [[1979]]. aastal. Pärast vaimse tervise halvenemist, mis oli kestnud mõne aasta, viidi Semmelweis Viini ühte erahullumajja. Seal ta muutus vägivaldseks ning hullumaja personal lõi teda; saadud haavadesse ta suri kahe nädala jooksul. Nii et on ümber lükatud mõningad dramaatilised teooriad, sealhulgas teooria, mille kohaselt ta sai viga ning sai nakkuse lahkamiselt; kui see oleks tõsi olnud, oleks see olnud suurepärane kreeka iroonia näide.&quot;

Lahkamisel leiti, et Semmelweis põdes [[meningiit|meningiidi]] vormi, mis oli tema [[aju]] tõsiselt kahjustanud.

Alles pärast dr Semmelweisi surma tekkis haiguse [[pisik]]uteooria ning nüüd on ta tunnustatud [[antiseptika]] reeglite pioneerina.

Pärast Semmelweisi surma võttis [[Šotimaa|šoti]] kirurg [[Joseph Lister]] ([[1827]]–[[1912]]) kasutusele operatsioonipiirkonna piserdamise [[desinfektsioon|desinfitseeriva]] [[karbool]]iga. See abinõu kahandas järsult suremust operatsioonisaalis. Koos selle sammuga pääseb maksvusele ka [[nurgavoodi]][[hügieen]] ning teadusüldsus sai teadlikuks Semmelweisi avastuste tähtsusest.

Budapestis asub meditsiini ja terviseteadusi õpetav [[Semmelweisi Ülikool]] ning Semmelweisi meditsiiniajaloo muuseum. Semmelweisi elust on loodud mitu mängufilmi.

== Välislingid ==
{{commons|Ignaz Semmelweis}}
*[http://www.semmelweis.museum.hu/ Semmelweisi meditsiiniajaloo muuseum]

{{DEFAULTSORT:Semmelweis}}
[[Kategooria:Ungari arstid]]
[[Kategooria:Sündinud 1818]]
[[Kategooria:Surnud 1865]]</text>
      <sha1>odo4dqya3xzw5542hno3fr6pmjgfl6v</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248541</id>
      <parentid>7248511</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T13:53:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kokkuvarisemine ja surm */</comment>
      <origin>7248541</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11486" sha1="dn6orofxbuov6l8gexhh3h0erq5cjym" xml:space="preserve">{{viitamata}}
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
[[Pilt:Semmelweis Ignác.jpg|pisi|'''Ignaz Semmelweis''' Jenő Doby, 1894]]
'''Ignaz Philipp Semmelweis''' [ignats fil'ipp zemmelvaes] (õieti '''Ignác Fülöp Semmelweis''' ['ignaats]; [[1. juuli]] [[1818]] [[Budapest|Buda]] – [[13. august]] [[1865]] [[Döbling]] [[Viin (linn)|Viin]]i lähedal) oli [[ungari]] [[arst]], kes tõestas, et [[lapsevoodipalavik]] on [[nakkavus|nakkav]] ning et sellesse haigestumist saab drastiliselt vähendada, kui arstid ja muu [[meditsiinipersonal]] enne [[patsient|patsiendiga]] kokkupuutumist käsi pesevad. Ta avastas selle [[1847]] Viini [[hospidal]]i sünnitusosakonna juhatajana. Teda hakati kutsuma '''emade päästjaks'''.

==Eelnev elu==
[[Pilt:Semmelweis Ignác Landau Lénárd.jpg|pisi|Semmelweisi portree 1830. aastast]]
Semmelweis sündis 1. juulil 1818 Ungaris [[Buda (Budapest)|Buda]] linna vanas kaubanduslinnajaos [[Tabán]]is (Ofen) [[sakslased|saksa]] päritolu eduka poodniku perekonnas. Ta sai keskhariduse Buda katoliku gümnaasiumis. Aastatel [[1835]]– [[1837]] õppis ta [[Pesti ülikool]]is. Semmelweisi isa tahtis, et pojast saaks [[Austria-Ungari]] sõjaväeadvokaat, ent kui Ignaz 1837. aastal läks Viini [[õigusteadus]]t õppima, hakkas teda huvitama hoopis [[meditsiin]]. Ilma isa vastuseisuta hakkas ta arstiks õppima.

Pärast aastast õppimist naasis Semmelweis [[Pest]]i ning jätkas [[1839]]–[[1841]] õpinguid kohalikus ülikoolis. Ent 1841. aastal läks ta Viini tagasi, sest ta polnud Pesti ülikooli tasemega rahul. Viinis olid tema õpetajate seas [[Karl von Rokitansky]], [[Josef Škoda]] ja [[Ferdinand von Hebra]]. Semmelweisil valmis [[1844]]. aastal [[botaanika|botaanilise]] suunitlusega väitekiri. Pärast arstiõpingute lõpetamist jäi ta Viini kahekuistele praktilise [[sünnitusabi]] kursustele. Ta sai sünnitusabi alal [[magister|magistri]]kraadi. Ta õppis ka [[kirurgia]]t ning õppis oktoobrist 1844 veebruarini [[1846]] Škoda juures [[diagnostika]]t ja statistilisi meetodeid. Seejärel sai Viini üldhospidali (ülikooli kliiniku) Esimese sünnitusabikliiniku assistent.

==Hügieeni tähtsuse avastamine==

Viini üldhospidalis hakkaski ta uurima lapsevoodipalaviku põhjusi, kuigi ülemused, kes pidasid seda haigust vältimatuks (kuni 25% haiglas sünnitajatest põdes seda haigust; haiglasse sünnitama tulid ainult need, kes ei saanud endale lubada arsti või ämmaemanda kojukutsumist), ei soosinud seda uurimistööd. Lapsevoodipalavikku seletati &quot;atmosfääriliste, telluuriliste, kosmiliste [[miasm]]idega&quot; (õhuga edasikantavate (atmosfääriliste) maiste (telluuriliste) aastaajast sõltuvate aardse (kosmiliste) orgaaniliste ainetega (miasmidega)). Et eri kliinikutes oli suremus erinev, siis oli Semmelweisile selge, et ei saa olla tegemist aastaaja mõjuga.

Juulis 1846 sai Semmelweis Esimeses sünnitusabikliinikus ametikõrgendust. Selles kliinikus oli vastsündinute [[suremus]] lapsevoodipalaviku tõttu 13,10%. See oli üldteada ning seetõttu eelistasid paljud naised sellele kliinikule tänaval sünnitamist (Semmelweisi uurimistöö ise suurendas haigestumist 1847. aastaks 18 protsendini). Teises sünnitusabikliinikus oli suremus lapsevoodipalavikku ainult 2,03%. Mõlemad kliinikud kuulusid samasse hospidali ja seal kasutati samu meetodeid. Erinevad olid ainult töötajad. Esimeses töötasid arste koolitavad meditsiiniõppejõud dr [[Johan Klein]]i juhtimisel, teises õpetati alates 1839. aastast välja [[ämmaemand]]aid.

Semmelweisi esimesed hüpoteesid haiguse põhjuste kohta olid ülerahvastus, toidusedel, ventilatsioon, määrdunud voodipesu ja ka [[preester|preestrite]] [[viiruk]].

Semmelweis saavutas läbimurde 1847. aastal, kui tema sõber kohtumeditsiiniarst Jakob Kolletschka ([[1803]]–1847) suri mõne päeva jooksul [[nakkus]]esse, mis ta sai sõrme vigastamisest [[lahkamine|lahkamisel]] kasutatud [[skalpell]]iga. Kolletschka haiguspilt sarnanes lapsevoodipalavikku surevate naiste omaga: [[punetus]] [[haav]]a ümber, kõrge [[palavik]], paistetanud [[alakõht]], [[valu]], punased triibud, kiire [[pulss]], [[deliirium]] ja lõpuks surm. Semmelweis oletas kohe seost [[laip]]adega kokkupuutumisega ning tegi üksikasjalise statistika kummagi sünnitusabikliiniku suremusest. Ta jõudis järeldusele, et tema ja üliõpilased kandsid käte küljes nakkavaid osakesi patsientidele, keda nad Esimeses sünnitusabikliinikus läbi vaatasid. Sel ajal ei olnud veel [[haiguse pisikuteooria]]t. Seetõttu tegi järelduse, et lapsevoodipalavikku põhjustab tundmatu &quot;laibaaine&quot; [[vereringe]]s (tegelikuks põhjuseks olid [[bakter]]id). Ta seadis üliõpilaste seas sisse korra, et lahkamise ning patsientide läbivaatuse vahel pestakse käsi [[kloorlubi|kloorlubja]] [[lahus]]ega. Suremus langes 12,24 protsendilt 2,38 protsendile, mis oli võrreldav teise kliiniku näitajaga.

Kui siiski kord 12 sünnitajat korraga haigestusid lapsevoodipalavikku, mille põhjuseks arvati olevat ühe kaaspatsiendi [[roisulisus|roisuline]] [[emakas|emaka]][[vähktõbi|vähk]], sai ta aru, et nakkus võib lähtuda mitte ainult laipadelt, vaid ka elus inimestelt. Nüüd laskis ta käsi desinfitseerida enne iga läbivaatust. Nõnda õnnestus tal [[1848]] viia suremus 1,3 protsendile, mis oli teise kliiniku omast isegi väiksem.

==Avastuse mittetunnustamine==

Hoolimata sellisest tulemusest ei kandnud Semmelweis oma meetodist ametlikult Viini õpetatud ringkondadele ette ega pannud seda ka kirja. Ferdinand von Hebra kirjutas lõpuks tema eest kaks artiklit, ent kuigi välismaa arstidele ja Viini koolkonna juhtivatele liikmetele avaldas Semmelweisi avastus muljet, ei leidnud see laialdast toetust. Tema vaatlused olid vastuolus tolleaegse teadusliku arvamusega, mille kohaselt haigused tekivad muuhulgas &quot;[[kehamahl]]ade&quot; tasakaalutusest. Väideti ka, et isegi kui tal on õigus, on käte pesemine iga kord enne kokkupuudet [[rasedus|raseda]] naisega liiga suur vaev. Arstid ei tahtnud ka tunnistada, et nad on süüdi nii paljude inimeste surmas. Nad kaldusid väitma, et nende elukutse on Jumalast õnnistatud ja nende käed ei saa mustad olla.

1848. aastal lisas Semmelweis käte pesemisele ka instrumentide pesemise. Lapsevoodipalavik kadus peaaegu täielikult. Škoda püüdis moodustada ametlikku komisjoni tulemuste uurimiseks. Haridusministeerium keeldus lõpuks komisjoni moodustamisest vastuolude tõttu ministeeriumi ja ülikooli ametnike vahel. Semmelweis oli aktiivne [[liberalism|liberaal]], kuid 1848 tuli võimule [[konservatism|konservatiivne]] liikumine ning [[1849]] Semmelweis vallandati. Vallandamise vahetuks põhjuseks oli intriig ühe ülemuse poolt, kes tundis, et on mindud üle tema pea.

[[Pilt:Weidenhofer Mária 1857 Canzi Ágost.jpg|pisi|vasakul|160px|Maria Weidenhoffer (1837–1910), Semmelweisi abikaasa, 1857. aastal]]
Škoda koostas asjakohase kõne [[Keiserlik-Kuninglik Teaduste Akadeemia|Keiserlik-Kuninglikus Teaduste Akadeemias]] oktoobris 1849, kuid Semmelweis ei korrigeerinud oma sõprade artikleid, mis kirjeldasid tema tööd vigadega. Lõpuks saadi Semmelweis nii kaugele, et ta kandis oma avastused [[1850]] ise ette ning tal oli teatav menu. Ent samal aastal läks ta järsku (nähtavasti rahaliste raskuste tõttu) Viinist tagasi Pesti, informeerimata isegi oma lähemaid sõpru. See võttis temalt võimaluse saada jagu skeptikutest Viinis.

Ungaris hakkas Semmelweis juhatama [[1851]]–[[1857]] Pesti Püha Rochuse hospidali sünnitusmaja. Tema pesemisreeglid kahandasid suremust lapsevoodipalavikku 0,85 protsendile ning tema põhimõtteid tunnustati varsti kogu Ungaris. Tema varasemas kliinikus Viinis tõusis suremus lapsevoodipalavikku [[1860]]. aastal 34 protsendini.

Ta abiellus ning tal sündis viis last. Ta arendas välja ulatusliku [[erapraksis]]e. Juulis [[1855]] sai ta Pesti ülikooli teoreetilise ja praktilise sünnitusabi professoriks. Aastal 1857 lükkas Semmelweis tagasi kutse [[Zürich]]i sünnitusabi õppetoolile. Ent Viin jäi tema vastu üsna vaenulikuks.

[[Pilt:Professorenkollegium Pest Medizinischen Fakultat 1863.jpg|pisi|300px|[[Pesti ülikool]]i arstiteaduskonna professorid 1863. aastal]]
[[1861]] avaldas Semmelweis lõpuks oma avastuse raamatus &quot;Die Ätiologie, der Begriff und die Prophylaxis des Kindbettfiebers&quot; (&quot;Lapsevoodipalaviku [[etioloogia]], mõiste ja [[profülaktika]]&quot;). Varem ei olnud ta midagi avaldanud, sest ta tundis aukartust teadusliku [[saksa keel]]e ees. Et ta sai välismaalt mitu ebasoodsat retsensiooni, kirjutas ta 1861–[[1862]] oma kriitikutele sarja avalike kirju, millest oli tema ideede levitamisel vähe kasu; nendes nimetas ta arste mõrtsukateks. Saksa arstide ja loodusteadlaste konverentsil lükkas enamik esinejaid tema õpetuse tagasi. Üks neist oli [[Rudolf Virchow]]. Semmelweisil oli vähe pooldajaid. Hiljem tülitas ta tänaval paare, püüdes neid veenda koduse sünnituse kasuks.

Tema juhtumit tuuakse mõnikord näiteks selle kohta, kuidas teadusliku avastuse mittetunnustamine inertse teadusliku üldsuse poolt aeglustab teaduse progressi.

==Kokkuvarisemine ja surm==

Juulis 1865 oli Semmelweisil nähtavasti [[närvivapustus]]. Tänapäeva ajaloolased on oletanud ka algavat [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõbe]] või [[seniilne dementsus|seniilset dementsust]]. Teistel andmetel oli tegu [[endogeenne psühhoos|endogeense psühhoosiga]]. Pärast sõprade ja sugulaste poolt pealesunnitud Viini-sõitu pandi ta [[hullumaja|hullumajja]] (Niederösterreichische Landesirrenanstalt Viini lähedal Döblingis), kus ta juba kahe nädala pärast suri. Tavaliselt väidetakse, et ta suri lapsevoodipalavikusarnasesse [[veremürgistus]]se, mis sai alguse nakkusest sõrme kirurgilisel vigastamisel enne hullumajja sattumist.

Ent ajakirjas Journal of Medical Biography kirjutab H. O. Lancaster: &quot;Semmelweisi kohta on kirjutatud palju biograafilist materjali, kuid tõde tema surmast 13. augustil 1865 kinnitas alles S. B. Nuland 1979. aastal. Pärast vaimse tervise halvenemist, mis oli kestnud mõne aasta, viidi Semmelweis Viini ühte erahullumajja. Seal ta muutus vägivaldseks ning hullumaja personal lõi teda; saadud haavadesse ta suri kahe nädala jooksul. Nii et on ümber lükatud mõningad dramaatilised teooriad, sealhulgas teooria, mille kohaselt ta sai viga ning sai nakkuse lahkamiselt; kui see oleks tõsi olnud, oleks see olnud suurepärane kreeka iroonia näide.&quot;

Lahkamisel leiti, et Semmelweis põdes [[meningiit|meningiidi]] vormi, mis oli tema [[peaaju]] tõsiselt kahjustanud.

Alles pärast dr Semmelweisi surma tekkis haiguse [[pisik]]uteooria ning nüüd on ta tunnustatud [[antiseptika]] reeglite pioneerina.

Pärast Semmelweisi surma võttis [[Šotimaa|šoti]] kirurg [[Joseph Lister]] ([[1827]]–[[1912]]) kasutusele operatsioonipiirkonna piserdamise [[desinfektsioon|desinfitseeriva]] [[karbool]]iga. See abinõu kahandas järsult suremust operatsioonisaalis. Koos selle sammuga pääseb maksvusele ka [[nurgavoodi]][[hügieen]] ning teadusüldsus sai teadlikuks Semmelweisi avastuste tähtsusest.

Budapestis asub meditsiini ja terviseteadusi õpetav [[Semmelweisi Ülikool]] ning Semmelweisi meditsiiniajaloo muuseum. Semmelweisi elust on loodud mitu mängufilmi.

== Välislingid ==
{{commons|Ignaz Semmelweis}}
*[http://www.semmelweis.museum.hu/ Semmelweisi meditsiiniajaloo muuseum]

{{DEFAULTSORT:Semmelweis}}
[[Kategooria:Ungari arstid]]
[[Kategooria:Sündinud 1818]]
[[Kategooria:Surnud 1865]]</text>
      <sha1>dn6orofxbuov6l8gexhh3h0erq5cjym</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Austraalia pealinna ala</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5606</id>
    <revision>
      <id>7248563</id>
      <parentid>7150841</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T14:17:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248563</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1188" sha1="bobcsjngw1ae8abmizsij3bpkef6p32" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Austraalia pealinna ala
|  nimi1_keel = inglise | nimi1 = Australian Capital Territory
|  lipp = Flag_of_the_Australian_Capital_Territory.svg
|  lipu_link = [[Austraalia pealinna ala lipp]]
|  vapp = Coat of Arms of the Australian Capital Territory.svg
|  vapi_link = [[Austraalia pealinna ala vapp]]
|  pindala = 2452
|  elanikke = 
|  keskuse_nimi = [[Canberra]]
|  asendikaardi_pilt = Australian Capital Territory in Australia (zoom).svg
}}

'''Austraalia pealinna ala''' on üks [[Austraalia]] [[1. järgu haldusüksus]]test. See asub [[enklaav]]ina [[Uus-Lõuna-Wales]]i osariigis.

Uus-Lõuna-Walesi osariik andis uue pealinna rajamiseks ette nähtud ala Austraalia Ühendusele 1. jaanuaril 1911. Samal aastal kuulutati välja linnaplaneerimise konkurss, mille tulemused selgusid 1912. aastal. Ehitus algas ametlikult 20. veebruaril 1913. 1927. aastast asub [[Canberra|Canberras]]sse [[Austraalia parlament]].

Piirkonna sümbollind on kiiverkakaduu (''[[Callocephalon fimbriatum]]'') ja taim on oivaline lõunakell (''[[Wahlenbergia gloriosa]]'').

== Viited ==
{{viited}}

{{AUS}}

[[Kategooria:Austraalia pealinna ala| ]]
[[Kategooria:Austraalia geograafia]]</text>
      <sha1>bobcsjngw1ae8abmizsij3bpkef6p32</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Harju maakond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5951</id>
    <revision>
      <id>7248966</id>
      <parentid>7075806</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:39:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248966</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="32184" sha1="o5g90un5bhsxpunrrxilf6hsbvefrwn" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib praegusest maakonnast; ajaloolise maakonna kohta vaata artiklit [[Harjumaa]]}}
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}}
{{Provints
|  nimi = Harju maakond
|  lipp = Flag of et-Harju maakond.svg
|  lipu_link = [[Harjumaa lipp]]
|  vapp = Et-Harju maakond-coa.svg
|  vapi_link = [[Harjumaa vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]]
|  keskuse_nimi = [[Tallinn]]
|  asendikaardi_pilt = Harju County in Estonia.svg
}}

'''Harju maakond''' ehk '''Harjumaa''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Põhja-Eesti]]s.

Harju maakond hõlmab peaaegu täielikult [[Eesti NSV]] aegse [[Harju rajoon]]i ala [[1960. aastad|1960. aastate]] lõpul väljakujunenud piirides. Ajaloolisest (umbes 1250–1950) [[Harjumaa]]st hõlmab tänapäevane Harju maakond ligikaudu põhjapoolsed kaks kolmandikku.

Harju maakond asub [[Eesti|Põhja-Eestis]]. Harjumaa piirneb edelas [[Lääne maakond|Lääne]], lõunas [[Rapla maakond|Rapla]], kagus [[Järva maakond|Järva]] ja idas [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnaga]].

== Valitsemine ==
2017. aastani oli Harju maakonna juhiks [[Harju maavanem]] ja valitsusasutuseks [[Harju maavalitsus]], mis korraldas maavanema asjaajamist ja tehnilist teenindamist. Maavalitsuse põhitegevusteks olid maakorraldusalaste, maareformialaste, sotsiaal- ja tervishoiualaste, haridusalaste, noorsooalaste, kultuurialaste, spordialaste, regionaalarengualaste, planeeringualaste, ettevõtlusalaste, majandusalaste, ühistranspordialaste, rahvastiku toimingute alaste, perekonnaseisualaste, infrastruktuurialaste ja keskkonnaalaste ülesannete täitmine, regionaalse arengu programmide elluviimine ning Euroopa Liiduga seotud riigisisene teavitustegevus maakonnas.&lt;ref name=&quot;BIL15&quot; /&gt;

== Kohalikud omavalitsusüksused ==
[[Pilt:Harju municipalities 2017.png|pisi|Harjumaa omavalitsusüksused pärast [[2017. aasta haldusreform]]i]]
[[Pilt:Harju municipalities.png|pisi|Harjumaa omavalitsusüksused enne 2017. aasta haldusreformi]]
[[Pilt:Keila kirik 15-03-2012.jpg|pisi|Keila kirik – maakonna suurim keskaegne maakirik]]

Pärast 2017. aasta haldusreformi on Harju maakonnas 16 omavalitsusüksust, sealhulgas neli linna ja 12 valda: [[Keila|Keila linn]], [[Loksa|Loksa linn]], [[Maardu|Maardu linn]], [[Tallinn]], [[Anija vald]], [[Harku vald]], [[Jõelähtme vald]], [[Kiili vald]], [[Kose vald]], [[Kuusalu vald]], [[Lääne-Harju vald]], [[Raasiku vald]], [[Rae vald]], [[Saku vald]], [[Saue vald]] ja [[Viimsi vald]].

Enne 2017. aasta haldusreformi oli Harju maakonnas 23 omavalitsusüksust, sealhulgas kuus linna ja 17 valda: Keila linn, Loksa linn, Maardu linn, [[Paldiski|Paldiski linn]], [[Saue|Saue linn]], Tallinn, [[Aegviidu vald]], Anija vald, Harku vald, Jõelähtme vald, [[Keila vald]], [[Kernu vald]], Kiili vald, Kose vald, Kuusalu vald, [[Nissi vald]], [[Padise vald]], Raasiku vald, Rae vald, Saku vald, Saue vald, [[Vasalemma vald]] ja Viimsi vald.

== Rahvastik ==
=== Demograafilised näitajad ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
!Arvestuslik&lt;br/&gt;rahvaarv&lt;ref name=&quot;zYJm1&quot; /&gt;
!Asustustihedus, in/km²
|-
|2006
|521 313
|120,3
|-
|2007
|522 147
|120,5
|-
|2008
|523 277
|120,8
|-
|2009
|524 938
|121,1
|-
|2010
|526 505
|121,5
|-
|2011
|528 468
|122,0
|}

1. jaanuaril 2009 oli Harju maakonnas arvestuslikult 524 938 elanikku. Neist 45,99% oli mehed ning 54,01% oli naised. [[Sündimuse üldkordaja]] oli 13,79‰, [[suremuse üldkordaja]] 10,78‰ ja loomulik iive 3,00‰. 59,77% elanikest oli [[eestlased]] ja 32,29% [[venelased]]. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 15,04%, tööealisi (vanuses 15–64) 68,75% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,20%. Töötuse määr&lt;ref name=&quot;jEPGE&quot; /&gt; oli 6,9%. Asustustihedus oli 121,1 in/km².

Arvestuslikult oli 2010. aasta alguses Harju maakonna elanikest [[eestlased|eestlasi]] 59,91%, [[venelased|venelasi]] 32,22%, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 3,23%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 1,71%, [[soomlased|soomlasi]] 0,63%, [[tatarlased|tatarlasi]] 0,29% ja [[juudid|juute]] 0,27%.

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:right&quot;
|+ Harju maakonna elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel aastatel 1970–2011
|-
!rowspan=&quot;2&quot; |Rahvus
!colspan=&quot;2&quot; |1970&lt;ref name=&quot;6uBC4&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot; |1979&lt;ref name=&quot;GrNIV&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot; |1989&lt;ref name=&quot;F5KDY&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot; |2000&lt;ref name=&quot;I6Fmn&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot; |2011&lt;ref name=&quot;QB5Cm&quot; /&gt;
! colspan=&quot;2&quot; |2021
|-
!arv
!%
!arv
!%
!arv
!%
!arv
!%
!arv
!%
!arv
!%
|-
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[eestlased]]
| 262 832
| 58,09
| 289 166
| 54,48
| 304 772
| 50,34
| 306 850
| 58,37
| 341 121
| 61,69
|372 245
|60,57
|-
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[venelased]]
| 147 086
| 32,51
| 188 290
| 35,47
| 232 252
| 38,36
| 171 009
| 32,53
| 173 194
| 31,32
|178 169
|28,99
|-
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[ukrainlased]]
| 16 353
| 3,61
| 21 133
| 3,98
| 28 605
| 4,72
| 17 789
| 3,39
| 14 422
| 2,61
|18 886
|3,07
|-
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[valgevenelased]]
| 9035
| 2,00
| 12 548
| 2,36
| 15 634
| 2,58
| 9748
| 1,85
| 7645
| 1,38
|7473
|1,21
|-
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[soomlased]]
| 4737
| 1,05
| 4749
| 0,90
| 4998
| 0,83
| 3594
| 0,68
| 2897
| 0,52
|4226
|0,69
|-
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[juudid]]
| 3882
| 0,86
| 3839
| 0,72
| 3708
| 0,61
| 1679
| 0,32
| 1619
| 0,29
|1572
|0,26
|-
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[tatarlased]]
| –
| –
| 1885
| 0,36
| 2522
| 0,42
| 1619
| 0,31
| 1289
| 0,23
|1306
|0,21
|-
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[leedulased]]
| 1079
| 0,24
| 1149
| 0,22
| 1352
| 0,22
| 1212
| 0,23
| 1046
| 0,19
|1386
|0,22
|-
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[poolakad]]
| –
| –
| 1307
| 0,25
| 1523
| 0,25
| 1156
| 0,22
| 982
| 0,18
|1148
|0,19
|-
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[lätlased]]
| 1178
| 0,26
| 1453
| 0,27
| 1264
| 0,21
| 991
| 0,19
| 776
| 0,14
|1812
|0,29
|-
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[sakslased]]
| –
| –
| 1866
| 0,35
| 764
| 0,13
| 691
| 0,13
| 661
| 0,12
|1473
|0,24
|-
| style=&quot;text-align:left;&quot; | muud
| 6239
| 1,38
| 4698
| 0,89
| 8011
| 1,32
| 9344
| 1,78
| 7275
| 1,32
|18 684
|3,04
|-
! Kokku
! 452 421
! 100
! 530 770
! 100
! 605 415
! 100
! 525 682
! 100
! 552 927
! 100
!614 567
!100
|}

=== Asustusüksused ===
Harju maakonnas on seitse linna, kaks alevit, 34 alevikku ja 397 küla.

Linnad:
[[Tallinn]] – [[Maardu]] – [[Kehra]] – [[Keila]] – [[Saue]] – [[Paldiski]] – [[Loksa]]

Alevid:
[[Aegviidu]] – [[Kiili]]

Alevikud:
[[Ardu]] – [[Aruküla]] – [[Assaku]] – [[Haabneeme]] – [[Habaja]] – [[Harku]] – [[Jüri]] – [[Kangru (Kiili)|Kangru]] – [[Karjaküla]] – [[Keila-Joa]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] – [[Kiiu]] – [[Klooga]] – [[Kolga]] – [[Kose]] – [[Kose-Uuemõisa]] – [[Kostivere]] – [[Kuusalu]] – [[Laagri]] – [[Lagedi]] – [[Loo]] – [[Luige (Kiili)|Luige]] – [[Peetri (Rae)|Peetri]] – [[Raasiku]] – [[Ravila]] – [[Riisipere]] – [[Rummu]] – [[Saku]] – [[Tabasalu]] – [[Turba]] – [[Vaida]] – [[Vasalemma]] – [[Viimsi]] – [[Ämari]]

Külad:
[[Aavere (Anija)|Aavere]] – [[Aaviku (Rae)|Aaviku]] – [[Adra]] – [[Aela]] – [[Ahisilla]] – [[Aila]] – [[Alansi]] – [[Alavere (Anija)|Alavere]] – [[Allika (Kernu)]] – [[Allika (Kuusalu)]] – [[Alliklepa]] – [[Alliku (Saue)|Alliku]] – [[Altküla (Lääne-Harju)|Altküla]] – [[Andineeme]] – [[Anija]] – [[Arava]] – [[Aru (Kuusalu)|Aru]] – [[Aruaru]] – [[Arusta]] – [[Aruvalla]] – [[Aude]] – [[Audevälja]] – [[Ellamaa (Nissi)|Ellamaa]] – [[Haapse]] – [[Haavakannu]] – [[Haiba]] – [[Haljava]] – [[Hara (Kuusalu)|Hara]] – [[Harju-Risti]] – [[Harkujärve]] – [[Harmi]] – [[Hatu]] – [[Hingu]] – [[Hirvli]] – [[Humala]] – [[Härma (Raasiku)|Härma]] – [[Härmakosu]] – [[Hüüru]] – [[Idaotsa]] – [[Igavere (Raasiku)|Igavere]] – [[Ihasalu]] – [[Illurma]] – [[Ilmandu]] – [[Ilmastalu]] – [[Iru]] – [[Jaanika]] – [[Joaveski]] – [[Juminda]] – [[Juuliku]] – [[Jõelähtme]] – [[Jõesuu (Jõelähtme)|Jõesuu]] – [[Jõgisoo (Saue)|Jõgisoo]] – [[Jägala]] – [[Jägala-Joa]] – [[Jälgimäe]] – [[Järsi]] – [[Järveküla (Rae)|Järveküla]] – [[Kaasiku (Kernu)|Kaasiku]] – [[Kaberla]] – [[Kaberneeme]] – [[Kabila (Kernu)|Kabila]] – [[Kadaka (Rae)|Kadaka]] – [[Kadja]] – [[Kahala (Kuusalu)|Kahala]] – [[Kajamaa]] – [[Kalesi]] – [[Kallavere]] – [[Kalme (Kuusalu)|Kalme]] – [[Kanavere]] – [[Kantküla (Kose)|Kantküla]] – [[Karilepa]] – [[Karla (Kose)]] – [[Karla (Rae)]] – [[Kasemetsa]] – [[Kasepere]] – [[Kasispea]] – [[Kata]] – [[Katsina]] – [[Kaunissaare]] – [[Kautjala]] – [[Keelva]] – [[Kehra küla|Kehra]] – [[Keibu]] – [[Kelnase]] – [[Kelvingi]] – [[Kemba]] – [[Kernu]] – [[Kersalu]] – [[Kibuna]] – [[Kihmla]] – [[Kiia]] – [[Kiiu-Aabla]] – [[Kirdalu]] – [[Kirikla küla|Kirikla]] – [[Kirivalla]] – [[Kiruvere]] – [[Kiviloo]] – [[Kivitammi]] – [[Kloogaranna]] – [[Kobru]] – [[Kodasoo]] – [[Kohatu (Kernu)|Kohatu]] – [[Koidu (Saue)|Koidu]] – [[Koila (Jõelähtme)|Koila]] – [[Koipsi]] – [[Koitjärve]] – [[Kolga-Aabla]] – [[Kolgaküla]] – [[Kolgu]] – [[Kolu (Kose)|Kolu]] – [[Koogi (Jõelähtme)|Koogi]] – [[Kopli (Rae)|Kopli]] – [[Koplimetsa]] – [[Koppelmaa]] – [[Kostiranna]] – [[Kosu]] – [[Kotka (Kuusalu)|Kotka]] – [[Krei]] – [[Kuivajõe]] – [[Kukepala]] – [[Kullamäe (Jõelähtme)|Kullamäe]] – [[Kulli (Raasiku)|Kulli]] – [[Kulna]] – [[Kumna]] – [[Kupu]] – [[Kurevere (Kiili)|Kurevere]] – [[Kurgla]] – [[Kurkse]] – [[Kurna]] – [[Kursi (Kuusalu)|Kursi]] – [[Kurtna (Saku)|Kurtna]] – [[Kustja]] – [[Kuusalu küla|Kuusalu]] – [[Kuusemäe]] – [[Kõmmaste]] – [[Kõnnu (Kuusalu)|Kõnnu]] – [[Kõrvenurga]] – [[Kõue]] – [[Käesalu]] – [[Külmaallika]] – [[Kütke]] – [[Laabi]] – [[Laane (Kose)|Laane]] – [[Laane (Lääne-Harju)|Laane]] – [[Laiaküla]] – [[Laitse]] – [[Langa]] – [[Laoküla (Lääne-Harju)|Laoküla]] – [[Laulasmaa]] – [[Leesi]] – [[Lehetu]] – [[Lehmja]] – [[Lehola]] – [[Lehtmetsa (Anija)|Lehtmetsa]] – [[Leistu]] – [[Lemmaru]] – [[Lepaste]] – [[Leppneeme]] – [[Liiapeksi]] – [[Liikva]] – [[Liiva (Kose)|Liiva]] – [[Liivamäe]] – [[Lilli (Anija)|Lilli]] – [[Limu]] – [[Linnakse]] – [[Lohusalu]] – [[Loksa (Kuusalu)|Loksa]] – [[Lokuti]] – [[Loo]] – [[Looküla]] – [[Lubja]] – [[Lutsu (Kose)|Lutsu]] – [[Lõunaküla]] – [[Lähtse]] – [[Lääneotsa]] – [[Lööra]] – [[Lükati]] – [[Maardu küla|Maardu]] – [[Madila]] – [[Madise (Lääne-Harju)|Madise]] – [[Maeru]] – [[Maidla (Saue)|Maidla]] – [[Mallavere]] – [[Manniva]] – [[Marguse]] – [[Meremõisa]] – [[Metsakasti]] – [[Metsanurga (Kernu)]] – [[Metsanurga (Kiili)]] – [[Metsanurme]] – [[Metslõugu]] – [[Miiduranna]] – [[Munalaskme]] – [[Muraste]] – [[Murksi]] – [[Mustametsa (Kuusalu)|Mustametsa]] – [[Mustjõe]] – [[Mustu]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] – [[Muuksi]] – [[Muusika küla|Muusika]] – [[Mõisaküla (Kiili)|Mõisaküla]] – [[Mõnuste]] – [[Mäepea]] – [[Männiku (Saku)|Männiku]] – [[Määra]] – [[Naage]] – [[Nabala]] – [[Nahkjala]] – [[Neeme (Jõelähtme)|Neeme]] – [[Nehatu (Jõelähtme)|Nehatu]] – [[Niitvälja]] – [[Nurme (Nissi)|Nurme]] – [[Nutu]] – [[Nõmbra]] – [[Nõmmeri]] – [[Nõmmeveski]] – [[Nõrava]] – [[Odulemma]] – [[Ohtu]] – [[Ojasoo]] – [[Oru (Kose)|Oru]] – [[Paasiku]] – [[Padise]] – [[Pae (Lääne-Harju)|Pae]] – [[Paekna]] – [[Pajupea]] – [[Pala (Kuusalu)|Pala]] – [[Pala (Kose)|Pala]] – [[Palvere]] – [[Parasmäe]] – [[Parila (Anija)|Parila]] – [[Parksi]] – [[Partsaare]] – [[Patika (Rae)|Patika]] – [[Paunaste]] – [[Paunküla]] – [[Pedase]] – [[Pedaspea]] – [[Peningi]] – [[Perila]] – [[Piissoo]] – [[Pikavere]] – [[Pikva]] – [[Pildiküla]] – [[Pillapalu]] – [[Pohla]] – [[Pringi (Viimsi)|Pringi]] – [[Pudisoo]] – [[Puusepa (Kose)|Puusepa]] – [[Põhja]] – [[Põllküla]] – [[Pällu (Saue)]] – [[Pärinurme]] – [[Pärispea]] – [[Pärnamäe]] – [[Püha (Saue)|Püha]] – [[Püünsi]] – [[Rae]] – [[Rahula]] – [[Rammu]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] – [[Rannamõisa]] – [[Rasivere (Anija)|Rasivere]] – [[Raudoja küla|Raudoja]] – [[Rava (Kose)|Rava]] – [[Raveliku]] – [[Rebala]] – [[Rehatse]] – [[Rehemäe]] – [[Riidamäe]] – [[Rohuneeme]] – [[Rohusi]] – [[Roobuka]] – [[Rooküla]] – [[Ruila]] – [[Rummu (Kuusalu)|Rummu]] – [[Ruu]] – [[Rõõsa]] – [[Rätla]] – [[Saarnakõrve]] – [[Sae (Kose)|Sae]] – [[Saha]] – [[Salmistu]] – [[Salu (Rae)|Salu]] – [[Salumetsa]] – [[Salumäe]] – [[Sambu]] – [[Saue küla|Saue]] – [[Saula]] – [[Saunja (Kuusalu)|Saunja]] – [[Sausti]] – [[Saustinõmme]] – [[Saviranna]] – [[Seli (Rae)|Seli]] – [[Sigula]] – [[Siimika]] – [[Silmsi (Kose)|Silmsi]] – [[Soodevahe (Rae)|Soodevahe]] – [[Soodla]] – [[Sookaera]] – [[Sookaera-Metsanurga]] – [[Soorinna]] – [[Suru]] – [[Suuresta]] – [[Suurküla (Lääne-Harju)|Suurküla]] – [[Suurpea]] – [[Suursoo küla|Suursoo]] – [[Suurupi]] – [[Sõgula]] – [[Sõitme]] – [[Sõmeru (Kiili)]] – [[Sõmeru (Kose)]] – [[Sõrve]] – [[Sääsküla (Kose)|Sääsküla]] – [[Tabara]] – [[Tade]] – [[Tagadi]] – [[Tagaküla (Viimsi)|Tagaküla]] – [[Tagametsa]] – [[Tammejärve]] – [[Tammemäe]] – [[Tammiku (Kose)|Tammiku]] – [[Tammispea]] – [[Tammistu (Kuusalu)|Tammistu]] – [[Tammneeme]] – [[Tapurla]] – [[Tiskre]] – [[Triigi (Kose)|Triigi]] – [[Tsitre]] – [[Tuhala]] – [[Turbuneeme]] – [[Tutermaa]] – [[Tuula]] – [[Tuulevälja]] – [[Tuulna]] – [[Tõdva]] – [[Tõhelgi]] – [[Tõmmiku]] – [[Tõreska]] – [[Tänassilma (Saku)|Tänassilma]] – [[Türisalu]] – [[Urvaste (Rae)|Urvaste]] – [[Uuearu]] – [[Uuesalu]] – [[Uueveski]] – [[Uuri]] – [[Uusküla (Jõelähtme)|Uusküla]] – [[Vaela]] – [[Vahastu (Kuusalu)|Vahastu]] – [[Vahetüki]] – [[Vahi (Harku)|Vahi]] – [[Vaidasoo]] – [[Vaila]] – [[Valgejõe]] – [[Valingu]] – [[Valkla]] – [[Valkse]] – [[Vanaküla (Kuusalu)|Vanaküla]] – [[Vanamõisa (Kose)]] – [[Vanamõisa (Saue)]] – [[Vandjala]] – [[Vansi]] – [[Vardja (Kose)|Vardja]] – [[Vaskjala]] – [[Vatsla]] – [[Veskiküla]] – [[Veskitaguse]] – [[Vetla]] – [[Vihasoo]] – [[Vihterpalu]] – [[Viinistu]] – [[Vikipalu]] – [[Vilama]] – [[Vilivalla (Padise)|Vilivalla]] – [[Vilumäe]] – [[Vintse]] – [[Virla]] – [[Viruküla]] – [[Virve]] – [[Viskla]] – [[Viti]] – [[Voose (Anija)|Voose]] – [[Võerdla]] – [[Võlle]] – [[Väikeheinamaa]] – [[Vääna]] – [[Vääna-Jõesuu]] – [[Äigrumäe]] – [[Äksi (Kose)|Äksi]] – [[Änglema]] – [[Ääsmäe]] – [[Üksnurme]] – [[Ülejõe (Rae)]] – [[Ülejõe (Anija)]] – [[Ülgase]] – [[Ürjaste]]

&lt;gallery&gt;
Kiviloo mõisa peahoone.jpg|[[Kiviloo mõis]]a peahoone
Laitse mõisa peahoone2, 19.saj.jpg|[[Laitse mõis]]a peahoone
Kose kirik suvi 2012.jpg|[[Kose kirik]]
Arukyla Mois.jpg|[[Aruküla mõis (Harju-Jaani)|Aruküla mõisa]] härrastemaja
&lt;/gallery&gt;

== Loodus ==
Harju maakond paikneb kolmes maastikurajoonis:
* [[Põhja-Eesti rannikumadalik]]ul
* [[Põhja-Eesti lavamaa]]l
* [[Kõrvemaa]]l
Maakonna piires suubub merre 34 jõge ja muud vooluveekogu, pikimad ja suurima valglaga on [[Jägala jõgi|Jägala]], [[Keila jõgi|Keila]] ja [[Pirita jõgi]] ning [[Valgejõgi]]. Harjumaa sajast järvest on suurimad [[Ülemiste järv|Ülemiste]], [[Kahala järv|Kahala]] ja [[Harku järv]]. Tallinna pinnaveehaarde süsteemis on rajatud kaks suurt veehoidlat: [[Paunküla veehoidla|Paunküla]] ja [[Soodla veehoidla|Soodla]]. Kõrgeim koht asub maakonna idaosas Tapa-Pikksaare vallseljakul, see ulatub 112,6 meetrit üle merepinna.

Mitmekesiste elupaikade tõttu on Harjumaa taimestik liigirikas, haruldastest taimeliikidest olulisemad on [[põhja-lipphernes]], [[alpi võipätakas]], [[püsiksannikas]] ja mitmed [[käpalised]]. Tähelepanuväärne on ka [[põõsasmaran]]a rohke esinemine maakonna loodeosas.

Suured metsa- ja soomassiivid maakonna ida-ja lääneosas pakuvad varjupaika mitmetele loomaliikidele. Arvukalt on esindatud Eesti suurimad kiskjad: [[hunt]], [[ilves]] ja [[karu]]. Rohkesti leidub [[teder|tetrede]] ja [[metsis]]te mängupaiku. Maakonna põhjaosas on vanades merekindlustes ja kaevanduste koobastes [[nahkhiir]]te talvitumispaigad. Olulised [[lõhe]]de kudemispaigad on [[Jägala jõgi|Jägala]], [[Keila jõgi|Keila]], [[Pirita jõgi|Pirita]], [[Vasalemma jõgi|Vasalemma]], [[Loobu jõgi]] ja [[Valgejõgi]]. Haruldasemad loomaliigid Harjumaal on [[ebapärlikarp]], [[lendorav]], [[kaljukotkas]], [[must-toonekurg]] ja [[krüüsel]].

Harjumaa looduse kaitseks on moodustatud 27 [[kaitseala]]. Kaitse all on ka 112 üksikobjekti, millest enamiku moodustavad [[rändrahn]]ud (53) ja [[põlispuu]]d (44). Maakonna territooriumil asub üle kolmandiku [[Lahemaa rahvuspark|Lahemaa rahvuspargist]]. Mitmekesise maastiku kaitseks on loodud 17 [[maastikukaitseala]], millest olulisemad on [[Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala|Põhja-Kõrvemaa]], [[Paunküla maastikukaitseala|Paunküla]], [[Pakri maastikukaitseala|Pakri]] ja [[Kolga lahe maastikukaitseala]] ning [[Naissaare looduspark]]. Haruldasi taime- ja loomaliike kaitstakse 9 looduskaitsealal.

&lt;gallery&gt;
Tuhala Witches Well1-21-03-2013.jpg|[[Tuhala nõiakaev]]
Jägala juga 22-03-2013.JPG|[[Jägala juga]]
Paadimees Paunküla veehoidlal.jpg|[[Paunküla veehoidla]]
Viru Bog at winter.jpg|[[Viru raba]] talvel
Päikesetõus Paukjärve vaatetornist.jpg|Päikesetõus Paukjärve vaatetornist [[Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala|Põhja-Kõrvemaal]]
Keri saar (2010).JPG|[[Keri]] saar Soome lahes
&lt;/gallery&gt;

=== Merealad ===
Lahed, väinad:
{{veergude loend|laius=12em|
* [[Soome laht]] (laht)
* [[Eru laht]]
** [[Mudasadam]] (laht)
** [[Sadampõhi]] (laht)
** [[Aadu lõugas]] (laht)
** [[Sinilaevalõugas]] (laht)
** [[Laiakivilõugas]] (laht)
** [[Neemeotsa lõugas]] (laht)
** [[Silmi lõugas]] (laht)
** [[Hauaneeme laht]]
* [[Hara laht]]
** [[Hobuloo lõugas]] (laht)
** [[Saunalaht]]
** [[Odakivi laht]]
** [[Hara salm]] (väin)
** [[Naskali laht]]
** [[Sagu laht]]
* [[Kolga laht]]
** [[Koljulõugas]] (laht)
** [[Kura laht (Soome laht)|Kura laht]]
** [[Aablaht]]
** [[Salmistu laht]]
** [[Haapse laht]]
* [[Kaberneeme laht]]
* [[Ihasalu laht]]
** [[Jõesuu laht]] ([[Jägala laht]])
** [[Muuga laht]]
** [[Randvere laht]]
** [[Tammneeme laht]]
** [[Lisvi laht]]
** [[Võrkaia laht]]
** [[Miku-Kräsuli lauk]] (laht)
** [[Jaani laht]]
** [[Lännemäe laht]]
** [[Kelvingi laht]]
** [[Kuusiku laht]]
** [[Oti lõugas]] (laht)
** [[Liivalaht]]
** [[Aksi salm]] (väin)
* [[Väike salm]] (väin)
* [[Suur salm]] (väin)
* [[Tallinna laht]]
** [[Püünsi salm]] (väin)
** [[Haabneeme laht]]
** [[Saartevahe haak]] (laht)
** [[Paljassaare laht]]
** [[Suur haak]] (laht)
** [[Väike haak]] (laht)
** [[Kopli laht]]
** [[Kakumäe laht]]
* ''Naissaare ümbrus:''
** [[Veskikari lõugas]] (laht)
** [[Külasadam]] (laht)
** [[Kabelilõugas]] (laht)
** [[Axelsvikin]] (laht)
** [[Träskevikin]] (laht)
** [[Holmi lõugas]] (laht)
** [[Lohusalu laht]]
** [[Lahepere laht]]
** [[Pakri laht]]
* ''Väike-Pakri ümbrus:''
** [[Kapp'l vik]] (laht)
** [[Skäppholm's vik]] (laht)
** [[Käiäl-krokin]] (laht)
** [[Langgranne-sände]] (laht)
** [[San-vik]] (laht)
* ''Suur-Pakri ümbrus:''
** [[Lihl-viki]] (laht)
** [[Stor vik]] (laht)
** [[Di-vik]] (laht)
** [[San-krokin]] (laht)
** [[Hamplands-krokin]] (laht)
** [[Gäir-krokin]] (laht)
** [[Tränäur-krokin]] (laht)
** [[Hinkvik-krokin]] (laht)
** [[Balg-krokin]] (laht)
** [[Kurkse väin]]
** [[Vihterpalu laht]]
** [[Allika laht]]
** [[Keibu laht]]
}}

=== Saared ===
{{veergude loend|laius=12em|
* [[Aegna]]
* [[Aksi]]
* [[Allikari]]
* [[Alu kari]]
* [[Alu saar]]
* [[Bjärrgronne]]
* [[Haldi saar]]
* [[Hara saar]]
* [[Kappa saar]]
* [[Kelnase kari]]
* [[Keri]] saar
* [[Kivi-Mourikkari]]
* [[Kivikari]]
* [[Koipsi saar]]
* [[Korgessaare kari]]
* [[Krassi saar]]
* [[Kräsuli]]
* [[Kuhjakari]]
* [[Kumbli]] saar
* [[Laevakari]]
* [[Lahesaar]]
* [[Laiakari]]
* [[Liivakari]]
* [[Lipukari]]
* [[Luod]]
* [[Mohni]]
* [[Mourikkari]]
* [[Mätta kari]]
* [[Naissaar]]
* [[Pandju]] saar
* [[Pedassaar]]
* [[Pikassääre kari]]
* [[Prangli]]
* [[Rammu saar]]
* [[Rohukari]]
* [[Rohusi saar]]
* [[Seinakari]]
* [[Sepa kari]]
* [[Sillikrunn]]
* [[Sjölafluto]]
* [[Storgronne]]
* [[Suur-Malusi]]
* [[Suur-Pakri]] (''Stora Rågö'')
* [[Tiirloo säär]]
* [[Tiirukari]]
* [[Turskakari]]
* [[Umblu saar]]
* [[Vahekari]]
* [[Vana patarei]]
* [[Vennastekehvel]]
* [[Vullikrunn]]
* [[Väike Laiakari]]
* [[Väike Pikakari]]
* [[Väike-Malusi]]
* [[Väike-Pakri]] (''Lilla Rågö'')
}}

== Taristu ==
Harju maakonnas asuvast Tallinnast algavad Eesti põhilised transpordimagistraalid:

Maanteed: [[Tallinna–Narva maantee]], [[Tallinna–Tartu maantee]], [[Tallinna–Paldiski maantee]], [[Tallinna–Rapla–Türi maantee]], [[Tallinna–Pärnu–Ikla maantee]] ([[Via Baltica]]);

Reisirongiliinid: [[Tallinna–Narva rongiliin]], [[Tallinna–Tartu rongiliin]], [[Tallinna–Viljandi rongiliin]], [[Tallinna–Paldiski rongiliin]], [[Tallinna–Turba rongiliin]]

Lennujaamad: [[Tallinna lennujaam]], [[Ämari lennuväli]]

Sadamad: [[Tallinna sadam]], [[Muuga sadam]], [[Paldiski Lõunasadam]], [[Paldiski Põhjasadam]]

=== Ajaloolised taristud ===
Raudteed: laiarööpmelised [[Balti raudtee]] Paldiski Tosno raudtee (tänapäeval [[Tallinna–Keila raudtee]], [[Keila–Paldiski raudtee]] ja [[Tallinna–Narva raudtee]]) ja [[Keila–Haapsalu raudtee]]; kitsarööpmelised Tallinna–Alliku ([[Türi]])–[[Pärnu]] raudtee ([[Tallinna–Viljandi raudteelõik|Tallinna–Viljandi raudtee]] ja [[Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee]]), Tallinna–[[Suurupi]] raudtee, [[Vääna]]–[[Humala]] raudtee ja [[Harku–Pühaküla raudtee]] (hiljem [[Liiva–Vääna raudtee]]), [[Tallinna–Pääsküla kitsarööpmeline raudtee]] (hiljem [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiestee]]), [[Jägala-Joa puupapivabriku raudtee]], [[Naissaare kindluse raudtee]], [[Riisipere–Vaimõisa raudtee]],

Kivimaanteed: Tallinna–Narva, [[Piibe maantee]] (Tallinna–Jõelähtme–Tartu), Tallinna–Paide–Tartu (osa tänapäeva Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteest), [[Raudalu]] maantee (Tallinna–Rapla–Pärnu, osa tänapäeva Tallinna–Rapla–Türi maanteest), Pärnu maantee (Tallinna–[[Arudevahe]]–Pärnu, osa tänapäeva Tallinna–Pärnu–Ikla maanteest), [[uus Haapsalu maantee]] (Tallinna–Arudevahe–Haapsalu), [[Vana Haapsalu maantee]] (Tallinn–[[Keila]]–Haapsalu), Paldiski maantee (Tallinn–Keila–Paldiski).

== Majandus ==

Harju maakonna majandus on Eesti maakondadest kõige mitmekesisem.

2008. aastal moodustas Harju maakonna [[SKP]] 59,6% Eesti SKP-st.

== Ajalugu ==
[[Harju kreis]] taasmoodustati pärast Tallinna asehaldurkonna [[Tallinna kreis|Tallinna]] ja [[Paldiski kreis]]i likvideerimist 1796. aastal. Harju kreis jaotus Ida-, Lõuna- ja Lääne-Harjumaaks. Lääne-Harjumaal asus üks linn ([[Paldiski]]) ja neli kirikukihelkonda: [[Harju-Madise kihelkond|Harju-Madise]], [[Keila kihelkond|Keila]], [[Nissi kihelkond|Nissi]] ja [[Risti kihelkond]]. Lõuna-Harjumaal asusid neli kirikukihelkonda: [[Hageri kihelkond|Hageri]], [[Juuru kihelkond|Juuru]], [[Kose kihelkond|Kose]] ja [[Rapla kihelkond]]. Ida-Harjumaal asusid kubermangulinn [[Tallinn]] ja [[Tallinna linnasaras]] ehk patrimoniaalpiirkond, [[Suur-Paljassaare|Suur]]- ja [[Väike-Paljassaare]] ning neli kirikukihelkonda: [[Harju-Jaani kihelkond|Harju-Jaan]], [[Jõelähtme kihelkond|Jõelähtme]], [[Jüri kihelkond|Jüri]] ja [[Kuusalu kihelkond]] ning Soome lahe saared.

Eesti iseseisvumise järel moodustus kreisist Harju maakond ([[Harjumaa]] sh osa tänapäeva [[Läänemaa]]st ja [[Raplamaa]]st), valitsusasutusena [[Harju maavalitsus|Harju Maavalitsus]].
[[Pilt:Eesti haldusjaotus 1925.jpg|pisi|Eesti haldusjaotus (1925)]]
1934. aastal oli Harju maakonna pindala 5683 km², elanikke 219 654 (1922) ja 243 122 (1934).

[[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform.jpg|pisi|Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad]]
[[1939. aasta vallareform]]iga likvideeriti Harju maakonnas [[Alavere vald (Kose kihelkond)|Alavere vald]], [[Ingliste vald]], [[Kabala vald (Rapla kihelkond)|Kabala vald]], [[Kaiu vald (Juuru kihelkond)|Kaiu vald]], [[Kiiu vald]], [[Kloostri vald]], [[Kodasu vald]], [[Kurna vald]], [[Laitse vald]], [[Nabala vald]], [[Nehatu vald]], [[Riisipere vald]], [[Saku vald (1921)|Saku vald]], [[Triigi vald (Kose kihelkond)|Triigi vald]], [[Tuhala vald]], [[Vihterpalu vald]], [[Viimsi vald (Jõelähtme kihelkond)|Viimsi vald]], [[Vääna vald]] ning moodustati: [[Anija vald (1939)|Anija vald]], [[Hageri vald (1939)|Hageri vald]], [[Harku vald (1939)|Harku vald]], [[Iru vald (1939)|Iru vald]], [[Juuru vald (1939)|Juuru vald]], [[Järvakandi vald (1939)|Järvakandi vald]], [[Jõelähtme vald (1939)|Jõelähtme vald]], [[Keila vald (1939)|Keila vald]], [[Kehtna vald (1939)|Kehtna vald]], [[Kernu vald (1939)|Kernu vald]], [[Kohila vald (1939)|Kohila vald]], [[Kolga vald (1939)|Kolga vald]], [[Kuimetsa vald (1939)|Kuimetsa vald]], [[Kuivajõe vald (1939)|Keila vald]], [[Kuusalu vald (1939)|Kuusalu vald]], [[Kõnnu vald (1939)|Kõnnu vald]], [[Kõue vald (1939)|Kõue vald]], [[Naissaare vald (1939)|Naissaare vald]], [[Nissi vald (1939)|Nissi vald]], [[Nõva vald (1939)|Nõva vald]], [[Padise vald (1939)|Padise vald]], [[Pakri vald (1939)|Pakri vald]], [[Peningi vald (1939)|Peningi vald]], [[Prangli vald (1939)|Prangli vald]], [[Raasiku vald (1939)|Raasiku vald]], [[Rae vald (1939)|Rae vald]], [[Raikküla vald (1939)|Raikküla vald]], [[Rapla vald (1939)|Rapla vald]], [[Ravila vald (1939)|Ravila vald]], [[Saue vald (1939)|Saue vald]], [[Tõdva vald (1939)|Tõdva vald]], [[Varbola vald (1939)|Varbola vald]].

[[Eesti NSV konstitutsioon (1940)|1940. aasta konstitutsiooniga]] lahutati neli linna (Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu) maakondadest ja moodustati vabariikliku alluvusega linnad&lt;ref&gt;Peeter Päll, Haldus- ja asustusüksuste terminid, [[Õiguskeel (ajakiri)|Õiguskeel]] 2019/3&lt;/ref&gt; ehk vabariiklikud linnad.

26. september 1950 võttis [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] vastu seadluse, millega moodustati [[Harjumaa]] põhjaosast (välja arvatud [[Tallinn]] kui vabariikliku alluvusega linn) aastal 1950 seoses maakondade kaotamisega [[Harju rajoon]]. Harjumaa lõunaosast moodustati 1950. aastal [[Rapla rajoon]]. Endise Harjumaa aladest ja [[Läänemaa]] idapoolse osast moodustati [[Märjamaa rajoon]].

3. mail 1952 võttis [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] seadluse, millega moodustati [[Tallinna oblast]], kuhu kuulus kolm linna ja 12 rajooni, millest Harju maakonna alale jäid [[Harju rajoon|Harju]], [[Keila rajoon|Keila]], [[Kose rajoon|Kose]] ja [[Loksa rajoon]] ning [[Tallinn]]a linn. Oblastid Eesti NSV-s likvideeriti 27. aprillil 1953.

Aastal 1957 liideti Harju rajooniga likvideeritud Loksa rajooni läänepool. Aastal 1959 liideti sellega Kose rajooni kesk- ja põhjaosa. Samas anti Tallinnast lääne pool asuvad alad Keila rajooni koosseisu. Aastal 1962 liideti Harju rajooniga Keila rajoon ja [[Rapla rajoon]]i [[Kõue külanõukogu]]. Aastate jooksul loovutati maid ka Tallinna linnale, sealhulgas [[Saue]] (1960) ja [[Maardu]] (1962).

1990. aastal 1. jaanuarist taastati [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i [[seadlus]]ega [[Harju rajoon]]i piires Harju maakond.&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/28134 Omavalitsusliku haldussüsteemi loomisest], [[ENSV Teataja]] 1989, nr. 40, art. 614&lt;/ref&gt;

1995. aastal kinnitatud Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu järgi kuulusid Harju maakonda järgmised haldusüksused:&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/29461 Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine], RT I 1995, 40, 567&lt;/ref&gt;
* linnad: [[Kehra]], [[Keila]], [[Loksa]], [[Maardu]], [[Saue]], [[Tallinn]]
* vallad: [[Aegviidu vald|Aegviidu]], [[Anija vald (2002)|Anija]], [[Harku vald|Harku]], [[Jõelähtme vald|Jõelähtme]], [[Keila vald|Keila]], [[Kernu vald|Kernu]], [[Kiili vald|Kiili]], [[Kose vald|Kose]], [[Kuusalu vald|Kuusalu]], [[Kõue vald|Kõue]], [[Loksa vald|Loksa]], [[Nissi vald|Nissi]], [[Padise vald|Padise]], [[Raasiku vald|Raasiku]], [[Rae vald|Rae]], [[Saku vald|Saku]], [[Saue vald (1991)|Saue]], [[Vasalemma vald|Vasalemma]] ja [[Viimsi vald]]

2002. aastal ühines Kehra linn Anija vallaga, 2005. aastal Loksa vald Kuusalu vallaga ning 2013. aastal Kõue vald Kose vallaga.

[[2017. aasta haldusreform]]iga moodustati [[Anija vald|Anija]], [[Saue vald|Saue]] ja [[Lääne-Harju vald]]. Haldusreformieelsetes piirides säilisid Tallinn, Keila, Maardu ja Loksa linn ning Harku, Jõelähtme, Kiili, Kose, Kuusalu, Raasiku, Rae, Saku ja Viimsi vald.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20210128020857/https://maakonnaplaneering.ee/harjumaaplaneering Harjumaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Harjumaa Omavalitsuste Liit]]
* [[Harjumaa teenetemärk]]
* [[Harju maakonna kaitstavate loodusobjektide ja -alade loend]]
* [[Harju maakonna veekogude loend]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;BIL15&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20131207071652/http://harju.maavalitsus.ee/et/uldinfo Harju Maavalitsus], Harju Maavalitsuse koduleht (vaadatud 6. september 2013)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zYJm1&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200701100737/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=Rv0291&amp;ti=RAHVAARV%2C+PINDALA+JA+ASUSTUSTIHEDUS+HALDUS%EF%BF%BDKSUSE+V%EF%BF%BDI+ASUSTUS%EF%BF%BDKSUSE+LIIGI+J%EF%BF%BDRGI%2C+1.+JAANUAR&amp;path=..%2FDatabase%2FRahvastik%2F01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis%2F04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis%2F&amp;lang=2 Eesti Statistika] vaadatud 30.04.11&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jEPGE&quot;&gt;2007.-2009. libisev keskmine&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6uBC4&quot;&gt;Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GrNIV&quot;&gt;Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;F5KDY&quot;&gt;Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;I6Fmn&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&amp;ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&amp;path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&amp;lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2013-05-26 |arhiivimisaeg=2013-10-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131020110721/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&amp;ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&amp;path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&amp;lang=2 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QB5Cm&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&amp;lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2013-05-26 |arhiivimisaeg=2020-06-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200605151723/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&amp;lang=2 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{Commonskat|Harju County}}
* [https://juhtimislauad.stat.ee/et/piirkondlik-statistika-3/harju-maakond-2 Harju maakond] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis

{{Geograafiline asukoht
| Keskel = Harju maakond
| Põhi = [[Soome laht]]
| Ida = [[Lääne-Viru maakond]]
| Kagu = [[Järva maakond]]
| Lõuna = [[Rapla maakond]]
| Lääs = [[Lääne maakond]]
}}

{{EST}}

{{koord |type=adm1st |region=EE}}

[[Kategooria:Eesti maakonnad]]
[[Kategooria:Harju maakond| ]]</text>
      <sha1>o5g90un5bhsxpunrrxilf6hsbvefrwn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tomski oblast</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6199</id>
    <revision>
      <id>7248583</id>
      <parentid>7248409</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T14:40:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248583</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3393" sha1="rtzkkfbp1koaripfr1vs74mjsjmiy5l" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Tomski oblast
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Томская область | nimi1_latin = (Tomskaja oblast)
|  lipp = Flag of Tomsk Oblast.svg
|  lipu_link = [[Tomski oblasti lipp]]
|  vapp = Coat of arms of Tomsk Oblast, Russia.svg
|  vapi_link = [[Tomski oblasti vapp]]
|  pindala = 314391
|  elanikke = 
|  keskuse_nimi = [[Tomsk]]
|  asendikaardi_pilt = Tomsk in Russia.svg
|  osm = pind
}}

'''Tomski oblast''' on [[1. järgu haldusüksus]] ([[Oblast (Venemaa)|oblast]]) [[Venemaa]]l [[Siberi föderaalringkond|Siberi föderaalringkonnas]].

Suurimad linnad on [[Tomsk]], [[Seversk]] ja [[Streževoi]].

== Haldusjaotus ==
Oblastis on 16 rajooni:

{{veergude loend|laius=15em|stiil=max-width:31em|
* [[Aleksandrovskoje rajoon]]
* [[Assino rajoon]]
* [[Baktšari rajoon]]
* [[Kargassoki rajoon]]
* [[Kolpaševo rajoon]]
* [[Koževnikovo rajoon]]
* [[Krivošeino rajoon]]
* [[Moltšanovo rajoon]]
* [[Parabeli rajoon]]
* [[Pervomaiskoje rajoon]]
* [[Šegarka rajoon]]
* [[Zõrjanskoje rajoon]]
* [[Teguldeti rajoon]]
* [[Tomski rajoon]]
* [[Tšaja rajoon]]
* [[Verhneketski rajoon]]
}}

== Ajalugu ==
Tomski piirkonna maa-alad olid 19.–20 sajandil Venemaa [[Tobolski kubermang]]us, kuhu kuulusid lisaks Tomski piirkonnale ka tänapäeva [[Altai krai]], [[Kemerovo oblast]]i, [[Novosibirski oblast]]i ja Tomski oblasti alad, [[Ida-Kasahhi oblast]]i ([[Kasahstan]]) ala ja osa [[Krasnodari krai]] alast.

20. sajandi alguse [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] haldusjaotuse muudatuste tulemusena vähenes pidevalt. [[1917]]. aastal eraldati [[Tobolski kubermang]]u koosseisust iseseisvaks [[Altai kubermang]], millesse lülitati: [[Barnauli maakond (Tomski kubermang)|Barnauli maakond]], [[Biiski maakond]], [[Kamenski maakond]], [[Slavgorodi maakond]], [[Zmeinogorodski maakond]], [[Karakumi maakond]]. [[1919]]. aastal liideti osa [[Tobolski kubermang]]u maa-alasid [[Omski kubermang]]uks.

[[23. detsember|23. detsembrist]] [[1919]] kuni [[14. märts]]ini [[1920]] oli [[Tobolski kubermang]]u keskuseks [[Novosibirsk]]i linn (sellel ajal kandis nime [[Novonikolajevsk]]), kuid pärast 1920. aastat viidi kubermangukeskus tagasi [[Tomsk]]i linna. [[1921]]. aastal loodi [[Novonikolajevski kubermang]], kuhu liideti osa [[Tobolski kubermang]]u maid.

[[25. mai]]l [[1925]] likvideeriti kubermang Venemaa haldusreformiga ning kubermangu maa-alad liideti [[Siberi krai]]sse, kus Tomsk jäi Tomski ringkonna keskuseks. Järjekordse reformi tulemusena liideti Siberi krai Tomski ringkond, [[Lääne-Siberi krai]] koosseisu, pärast seda aga [[Novosibirski oblast]]i koosseisu.

[[1944]]. aastal, pärast [[Novosibirski oblast]]ist eraldumist moodustati iseseisev Tomski oblast, mille territoorium oli aga märgatavalt väiksem algsest Tomski kubermangu territooriumist.

[[Tomski kubermang]]u kuulusid algselt:
* [[Barnauli maakond]], keskus [[Barnaul]],
* [[Biiski maakond]], keskus [[Biisk]],
* [[Zmeinogorski maakond]], keskus [[Zmeinogorsk]],
* [[Kainski maakond]], keskus [[Kainsk]],
* [[Kuznetski maakond]], keskus [[Novokuznetsk]],
* [[Mariinski maakond]], keskus [[Mariinsk]],
* [[Tomski maakond]], keskus [[Tomsk]].

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commonscat|Tomsk Oblast}}
* http://www.tomsk.gov.ru/

{{RUS-Siber}}

{{koord |NS=58.75 |EW=82.13333333 |type=adm1st |region=RU}}

[[Kategooria:Venemaa oblastid]]
[[Kategooria:Tomski oblast| ]]</text>
      <sha1>rtzkkfbp1koaripfr1vs74mjsjmiy5l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sõltumatute Riikide Ühendus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6275</id>
    <revision>
      <id>7248639</id>
      <parentid>7243514</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T16:25:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248639</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14667" sha1="qguvintcg6ee6bz441bkdsykr2q2mx7" xml:space="preserve">[[Pilt:Flag of the CIS.svg|thumb|[[SRÜ lipp]]]]'''Sõltumatute Riikide Ühendus''' ([[lühend]] '''SRÜ'''; [[vene keel]]es Содружество Независимых Государств, lühend СНГ) on riikide ühendus, mis loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostööks endiste [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[liiduvabariik]]ide vahel. Selle moodustasid [[Valgevene]], [[Venemaa]] ja [[Ukraina]] 8. detsembril 1991.&lt;ref name=&quot;76VTq&quot; /&gt; SRÜ Ühendusse kuulub enamik endisi Nõukogude Liidu liikmesriike, välja arvatud [[Baltimaad|Balti riigid]].&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; SRÜ [[peakorter]] asub Valgevene [[pealinn]]as [[Minsk]]is.&lt;ref name=&quot;r2vxr&quot; /&gt;

== Liikmesus ==
[[Fail:CIS (orthographic projection).svg|pisi|SRÜ liikmes- ja partnerriigid]]

=== Liikmesriigid ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Riik&lt;ref name=&quot;GQnhj&quot; /&gt;
!Liitumisleppe ratifitseerimine
!Põhikirja ratifitseerimine
!Muu
|-
|{{PisiLipp|Armeenia}}
|18. veebruar 1992
|16. märts 1994
|Asutajariik
|-
|{{PisiLipp|Aserbaidžaan}}
|24. september 1993
|24. september 1993
|
|-
|{{PisiLipp|Kasahstan}}
|23. detsember 1991
|20. aprill 1994
|Asutajariik
|-
|{{PisiLipp|Kõrgõzstan}}
|6. märts 1992
|12. aprill 1994
|Asutajariik
|-
|{{PisiLipp|Moldova}}
|8. aprill 1994
|15. aprill 1994
|Ei ole alates novembrist 2022 aktiivselt osalenud; plaanib täielikult lahkuda 2024. aasta lõpuks. 2. aprillil 2026 hääletas parlament (60 saadikut 101-st) Moldova lõpliku lahkumise poolt Sõltumatute Riikide Ühendusest. De iure lahkumine jõustub täielikult aasta pärast.
|-
|{{PisiLipp|Tadžikistan}}
|26. juuni 1993
|4. august 1993
|
|-
|{{PisiLipp|Usbekistan}}
|4. jaanuar 1992
|9. veebruar 1994
|Asutajariik
|-
|{{PisiLipp|Valgevene}}
|10. detsember 1991
|18. jaanuar 1994
|Asutajariik
|-
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|12. detsember 1991
|20. juuli 1993
|Asutajariik
|}

=== Partnerriigid ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Riik
!Liitumisleppe ratifitseerimine
!Põhikirja ratifitseerimine
!Muu
|-
|{{PisiLipp|Türkmenistan}}
|26. detsember 1991
|Pole alla kirjutanud
|Asutajariik. Partner alates 2005. aastast.
|}

=== Endised liikmesriigid ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Riik
!Liitumisleppe ratifitseerimine
!Põhikirja ratifitseerimine
!Lahkus
!Lahkumine jõustus
!Muu
|-
|{{PisiLipp|Gruusia}}
|3. detsember 1993
|19. aprill 1994
|18. august 2008
|18. august 2009
|Lahkus [[Gruusia sõda|Vene-Gruusia sõja]] järel
|-
|{{PisiLipp|Ukraina}}
|10. detsember 1991
|Pole alla kirjutanud
|19. mai 2018
|Pole ametlikult lepet üles öelnud
|Asutajariik. Teinud loomise järel koostööd. Partner alates 1993. aastast. Alates 2014. aastast ei ole organisatsiooni töös osalenud, täielikult tõmbus tagasi 19. mail 2018 [[2014. aasta Krimmi kriis]]i ja [[Sõda Donbassis|Donbassi sõja]] tõttu.
|}

== Ajalugu ==
1990. aastal algas endise Nõukogude Liidu territooriumil intensiivne iseseisvumisprotsess. Keskvõimu kokkuvarisemine [[Augustiputš|1991. aasta augustiputši]] järel muutis liiduvalitsuse taaselustamise senisel kujul võimatuks ning põhjustas liiduvabariikide iseseisvumise ahelreaktsiooni. Ukraina iseseisvusdeklaratsioon vormistas lõplikult Nõukogude Liidu lagunemise. Valgevene, Kasahstani, Moldova ja teiste liiduvabariikide elanikud, kes aasta varem olid hääletanud referendumil Liidulepingu poolt, avaldasid nüüd ühemõttelist toetust sellest eraldumiseks. Samas tõdeti, et oleks hädavajalik taastada ja formuleerida sidemed endiste liiduvabariikide vahel; säilitada majanduslik, poliitiline ja sõjaline koostöö uuel kujul. Nõukogude Liidu valitsuse algatatud läbirääkimised uue liidulepingu ettevalmistamise üle jooksid tupikusse.

8. detsembril 1991 toimus Minski lähedal Valgevene valitsuse residentsis Valgevene Vabariigi, Vene Föderatsiooni ja Ukraina riigipeade kohtumine eesmärgiga määratleda [[Moskva]] keskvõimu edasine saatus. Kohtumise tulemusena allkirjastati kokkulepe Sõltumatute Riikide Ühenduse loomise kohta. Seejärel toimus [[Almatõ]]s kõigi endiste liiduvabariikide (v.a [[Baltimaad|Balti riigid]] ja Gruusia) ühine nõupidamine, kus vormistati lõplikult nende riikide vahel SRÜ sünd. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Neli [[Kesk-Aasia]] vabariiki (Kõrgõzstan, Tadžikistan, Usbekistan ja Türkmenistan) toetasid teatud Moskva-poolse tsentraalse koordineerimise säilimist, et tagada majandussubsiidiumide jätkumine. Kasahstan, Valgevene, Armeenia ja Ukraina soovisid jätkata teatud tasemel endiste liiduvabariikide vahelist majanduslikku ja poliitilist koostööd.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Gruusia liitus SRÜ-ga 1993. aasta detsembris pärast seda, kui [[Eduard Ševardnadze]] oli Gruusia [[President|presidendiks]] saanud. 1993. aastal kinnitas SRÜ Riigipeade Nõukogu Minskis SRÜ põhikirja. Viimases on määratletud SRÜ liikmeksolemise tingimused, formuleeritud kollektiivse julgeoleku ja sõjalis-poliitilise koostöö (sh konfliktide rahumeelse lahendamise) printsiibid, rõhutatud koostöö jätkamist ja süvendamist majandus-, sotsiaal- ja õigussfäärides ning sidemete loomist liikmesriikide parlamentide vahel.

1993. aasta 24. septembril allkirjastasid üheksa SRÜ liikmesriigi presidenti kokkuleppe Majandusliidu (Ekonomitsheskij sojuz) loomise kohta. Gruusia ja Türkmenistan liitusid lepinguga 1993. aasta detsembris, Ukraina ühines assotsieerunud liikme staatuses. 15. aprillil 1994 kinnitati ühtse – kaupade, teenuste, tööjõu ja kapitali vabal liikumisel põhineva – majandusruumi loomise vajalikkust. Oluliseks peeti ka koordineeritud krediidi-, [[Fiskaalpoliitika|maksu]]-, tolli- ja välismajanduspoliitika väljatöötamist, majandustegevuse reguleerimise meetodite ühtlustamist ning otseste tööstusalaste kontaktide soodustamise vajalikkust.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

1999. aastal anti Tadžikistanile liidus täielikud õigused (varem olid täielikud õigused vaid Valgevenel, Kasahstanil, Kõrgõzstanil ja Venemaal). 2000. aasta oktoobris kirjutati alla leping [[Euraasia Majandusühendus]]e loomiseks, kuhu kuulusid Valgevene, Kasahstan, Kõrgõzstan, Venemaa ja Tadžikistan. 2020. aasta seisuga on Armeenia, Moldova ja Ukraina seal vaatleja staatusega. 2003. aasta oktoobris kirjutasid Valgevene, Kasahstan, Venemaa ja Ukraina alla ühendatud majandusruumi lepingule.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Aastatel 2003–2005 tehti ühenduse riikide seas muudatusi valitsuses, [[Viktor Juštšenko]] valiti Ukraina presidendiks ning Eduard Ševardnadze ja [[Askar Akajev]] kukutati vastavalt Gruusias ja Kõrgõzstanis. 2006 võttis Gruusia suuna NATO-ga liikumisele&lt;ref name=&quot;pZEPY&quot; /&gt;,&lt;ref name=&quot;g1eNX&quot; /&gt; kuid lahkumine SRÜ-st sai võimalikuks alles aastal 2009, s.o aasta pärast Gruusia sõja lõppu. 26. augustist 2005 on Türkmenistan SRÜ-ga assotsieerunud riik, mitte enam liikmesriik.{{Citation needed}}

2009. aasta mais liitusid Valgevene, Ukraina, Moldova, Aserbaidžaan, Armeenia ja Gruusia [[idapartnerlus]]e leppega – projektiga, mille oli algatanud [[Euroopa Liit]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Alates 2014. aastast on Ukraina seoses Vene-Ukraina konfliktiga SRÜ-st hakanud kaugenema.&lt;ref name=&quot;NilcA&quot; /&gt; 19. mail 2018 teatas Ukraina president [[Petro Porošenko]], et lahkub kõigist SRÜ põhikirjalikest organitest.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=19. mai 2018 |pealkiri=Ukraina lahkub kõigist SRÜ organitest |väljaanne=ERR |url=https://www.err.ee/832792/ukraina-lahkub-koigist-sru-organitest |vaadatud=2024-08-22}}&lt;/ref&gt;

2022. aastal teatas Moldova, et tõmbub SRÜ tegevusest tagasi ja kavatseb täielikult lahkuda 2024. aasta lõpuks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-05-15 |pealkiri=Moldova tahab SRÜ-st lahkuda |url=https://www.err.ee/1608978377/moldova-tahab-sru-st-lahkuda |vaadatud=2024-08-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

2026. aastal Moldova parlament otsustas riigi lahkumise Sõltumatute Riikide Ühendusest (SRÜ).&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-04-02 |pealkiri=Moldova parlament kinnitas lõplikult riigi lahkumise SRÜ-st |url=https://www.err.ee/1609984917/moldova-parlament-kinnitas-loplikult-riigi-lahkumise-sru-st |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== SRÜ põhiprintsiibid ==
* Kõik SRÜ-sse kuuluvad riigid on [[Iseseisvus|iseseisvad]] ja rahvusvahelise õiguse võrdväärsed subjektid. 
* SRÜ ei ole riik ning tal puuduvad riigilikud volitused. 
* SRÜ eesmärgiks on heanaaberlike suhete arendamine, vastastikku kasuliku koostöö tihendamine ning usalduse ja üksteisemõistmise suurendamine organisatsiooni liikmete vahel. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== SRÜ eesmärgid ==
Oma loomisest saadik on SRÜ-l olnud kaks peamist eesmärki. Esimene neist on olnud edendada n-ö &quot;tsiviliseeritud lahkuminekut&quot; endiste Nõukogude Liidu riikide vahel. Paljud kartsid, et Nõukogude Liidu lagunemine tähendab poliitilist ja majanduslikku kaost, kui mitte otsest konflikti piiride vahel. Varajased kokkulepped SRÜ riikide vahel aitasid seda olukorda veidi rahustada, kuid kõiki sõjalisi konflikte see ära hoida ei suutnud (nt [[Mägi-Karabahhi sõda|Aserbaidžaani-Armeenia sõda]] ja sisekonfliktid Tadžikistanis, Moldovas ja Gruusias).

Teine eesmärk on olnud edendada integratsiooni vastiseseisvunud riikide vahel. See pole SRÜ-l õnnestunud. Peamine põhjus on see, et kuigi osapooltel olid ühised huvid vana korra lammutamiseks, polnud neil kompromissi selle kohta, mis peaks Nõukogude Liitu asendama. Peale selle tekitas kohalike poliitiliste ja majandussüsteemide arendamine vastuolu reintegratsioonile. SRÜ liikmetel on õigus jätta allkirjastamata lepingud, mida nad ei soovi, tekitades segase võrgustiku lepingute ja kohustuste vahel SRÜ riikides.

Peamiselt on SRÜ eesmärgid seotud koordinatsiooniga riikide [[Välispoliitika|välis-]] ja [[kaitsepoliitika]] vahel. Proovitakse arendada ühist majandusruumi, toetada inimõigusi, ühendada piirkondi etniliselt, hallata endise Nõukogude Liidu sõjalisi struktuure, luua jagatud transpordi- ja sidevõrk, tugevdada keskkonnajulgeolekut, reguleerida migratsioonipoliitikat ning ühiselt võidelda organiseeritud kuritegevuse vastu.&lt;ref name=&quot;3JGqf&quot; /&gt;

Venemaale oli ja on liit tähtis eelkõige järgmistel põhjustel:&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
* liiduvabariikides paiknevad Venemaale olulised [[Energiaressurss|energia]]- ja tooraineressursid; 
* endisi liiduvabariike läbivad transpordiliinid; 
* territoorium kui väljapääs [[Meri|meredele]] ja [[ookean]]idele;
* sõjalis-strateegiline puhver; 
* olemasoleva [[tööstus]]e paiknemine üle kogu endise NSV Liidu territooriumi;
* väljaspool Venemaa Föderatsiooni territooriumi elava ligikaudu 25 miljoni etnilise venelase saatus.

== SRÜ-d koordineerivad institutsioonid ==
Koostööd SRÜ raames teostatakse SRÜ koordineerivate institutsioonide kaudu. Suuremad neist on
* [[Riigipeade Nõukogu]]
* [[Valitsusjuhtide Nõukogu]]
* [[Täitevsekretariaat]]
* [[Parlamentidevaheline Assamblee]]
* [[Riikidevaheline Majandusliidu Majanduskomitee]]&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Vaata ka ==
* [[Tunnustamata Riikide Ühendus]]
* [[Idapartnerlus]]
* [[SRÜ Terrorismivastane keskus]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Liina Areng|url=http://www.ut.ee/ABVKeskus/?leht=publikatsioonid&amp;aasta=1998&amp;dok=soltumatute_riikide_uhendus|pealkiri=Sõltumatute riikide ühendus|väljaanne=Tartu Ülikool: Akadeemiline Balti ja Vene Uuringute Keskus|vaadatud=7.11.2017|arhiivimisaeg=12.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171212154250/http://www.ut.ee/ABVKeskus/?leht=publikatsioonid&amp;aasta=1998&amp;dok=soltumatute_riikide_uhendus|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Liina Areng|url=http://www.ut.ee/ABVKeskus/?leht=publikatsioonid&amp;aasta=1999&amp;dok=SRU_kui_RVO|pealkiri=SRÜ kui rahvusvaheline organisatsioon|väljaanne=Tartu Ülikool: Akadeemiline Balti ja Vene Uuringute Keskus|aeg=1999|vaadatud=07.11.2017|arhiivimisaeg=12.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171212154247/http://www.ut.ee/ABVKeskus/?leht=publikatsioonid&amp;aasta=1999&amp;dok=SRU_kui_RVO|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.cisstat.com/eng/cis.htm|pealkiri=About Commonwealth of Independent States|väljaanne=Cisstat|vaadatud=7.11.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160521002823/http://www.cisstat.com/eng/cis.htm|arhiivimisaeg=21.05.2016|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/s%C3%B5ltumatute_riikide_%C3%BChendus|pealkiri=Sõltumatute Riikide Ühendus|väljaanne=Entsüklopeedia.ee|vaadatud=26.10.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;76VTq&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.thefreedictionary.com/Commonwealth+of+Independent+States|pealkiri=Commonwealth of Independent States|väljaanne=The Free Dictionary|vaadatud=07.11.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;r2vxr&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/minsk3|pealkiri=Minsk|väljaanne=Eesti Entsüklopeedia koduleht|vaadatud=26.10.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GQnhj&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://cis.minsk.by/reestr/ru/index.html#reports/rat/sved|pealkiri=Сведения о ратификации документов, принятых в рамках СНГ в 1991 - 2017 годах|väljaanne=SRÜ Koduleht|vaadatud=7.11.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20060721024111/http://cis.minsk.by/main.aspx?uid#reports/rat/sved|arhiivimisaeg=21.07.2006|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pZEPY&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://sputniknews.com/world/2006020343324440/|pealkiri=Georgia's quitting CIS council will not affect security - Russian minister|väljaanne=Sputnik News|aeg=03.02.2006|vaadatud=27.11.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;g1eNX&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.pravdareport.com/news/world/03-02-2006/75406-georgia-0/|pealkiri=Georgia opts out of ex-Soviet military cooperation body|väljaanne=Pravda Report|aeg=03.02.2006|vaadatud=27.11.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NilcA&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Aleksei Eremenko|url=https://themoscowtimes.com/articles/ukraine-leaving-cis-shoots-down-kremlins-imperial-ambitions-35890|pealkiri=Ukraine Leaving CIS Shoots Down Kremlin's Imperial Ambitions|väljaanne=The Moscow Times|aeg=27.05.2014|vaadatud=27.11.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3JGqf&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.encyclopedia.com/social-sciences-and-law/political-science-and-government/international-organizations/commonwealth|pealkiri=Commonwealth Of Independent States|väljaanne=Encyclopedia.com|vaadatud=07.11.2017}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{Commons|Commonwealth of Indipendent States}}
* [http://www.cis.minsk.by/ SRÜ Täitevkomitee] (vene ja inglise keeles)
* [http://sng.rian.ru/688/news250433.html Belovežje kokkuleppe tekst SRÜ moodustamisest] (vene keeles)

{{SRÜ}}

[[Kategooria:Rahvusvahelised organisatsioonid]]
[[Kategooria:SRÜ| ]]</text>
      <sha1>qguvintcg6ee6bz441bkdsykr2q2mx7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eeter</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6276</id>
    <revision>
      <id>7248697</id>
      <parentid>7248378</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T18:38:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7248697</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="768" sha1="g5vulqzxycswt3t14djsttg4t9cgl2q" xml:space="preserve">{{Täpsustuslehekülg}}
'''Eeter''' võib tähendada mitut asja.
*'''Eeter''' on '''[[dietüüleeter|dietüüleetri]]''' nimetus tavakeeles.
*'''[[Eetrid]]''' on [[keemiline aine|aine]]klass [[orgaaniline keemia|orgaanilises keemias]].
*'''[[Eeter (element)|Eeter]]''' ehk '''viies element''' on vanakreeka  [[loodusfilosoofia]]s viies [[element (stiihia)|element]], millest koosnevad taevasfäärid.
*'''[[Eeter (füüsika)|Eeter]]''' on varasemas füüsikas [[valgus]]lainete substraat.
*'''[[Eeter TV]]''' oli televisioonikanal, mis levis Starmani kaabeltelevisiooni võrkudes.
*'''&quot;[[Eeter (film)|Eeter]]&quot;''' on [[Krzysztof Zanussi]] 2018. aasta film.
*'''[[Eeter (ansambel)|Eeter]]''' on 2013. aastast tegutsev [[Ansambel (muusika)|ansambel]].


{{Vikitsitaadid}}</text>
      <sha1>g5vulqzxycswt3t14djsttg4t9cgl2q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Närvikude</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6398</id>
    <revision>
      <id>7248981</id>
      <parentid>7213119</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:53:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-53886-96</username>
        <id>239186</id>
      </contributor>
      <origin>7248981</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="148184" sha1="gn4jnjeut50znpfm4qcflwxbybo0s2g" xml:space="preserve">{{LLM}}
{{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}}
[[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]]
'''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vasKNWENJNWEJvninöituvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st,&lt;ref&gt;Arend 2023: 908.&lt;/ref&gt; vähesest [[rakuvaheaine]]st,&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot; /&gt; [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt [[külgvatsakeste subventrikulaarne tsoon]]is piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. NeurokmmnwjffndqjnfwdnqnwujnQUWJnid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Neuronid on närvisüsteemi talitluslikud alusüksused, millel võib olla mitmesugune kuju ja suurus.&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 906&quot; /&gt; Need koosnevad [[rakukeha]]st ja selle [[neuriit|jätketest]].&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 906&quot; /&gt; Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritkijuytrfertyuiopüega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 909&quot; /&gt;), mille jätkete suund on muutlik                                           ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberra kkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust.

Neuronite jätketel on teistsugune talitlus kui [[rakukeha]]l, milles paikneb [[rakutuum]]. 

Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseewertyuiopölkjhgfdsxcvbnmruvad seal mikrogliiarakkudeks.&lt;ref name=&quot;04f5N&quot; /&gt; Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev.

[[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]]

Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st,&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 905&quot; /&gt; [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 905&quot; /&gt; ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet.

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] on [[erutusvõime]]ta mitteneuraalsed [[rakk|rakud]], mis täidavad kesknärvisüsteemis ja piirdenärvisüsteemis&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 909&quot; /&gt; närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varajases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu, hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]&lt;ref&gt;Kandel 2021: 131&lt;/ref&gt;. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 905&quot; /&gt; ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses.

Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e.

Närvikude koosneb neuronitest ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[külgvatsakeste subventrikulaarne tsoon]]is ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us.

Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu).

==Funktsioonid==

[[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]]
Närvikoe funktsioonid on:
*ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse;
*närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse;
*närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone;
*sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust;
*barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest;
*adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele;
*regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu;
*homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis.

==Närvisüsteem==
{{Vaata|Närvisüsteem}}
[[Pilt:Nervous system organization en.svg|pisi|Närvisüsteem]]
Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks.&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 905&quot; /&gt; Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st,&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 905&quot; /&gt; kus paikneb enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt; [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]].&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 905&quot; /&gt; Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

Piirdenärvisüsteem jaguneb tahtele alluvaks [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja tahtele allumatuks [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]] ehk vegetatiivseks närvisüsteemiks.&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 905–906&quot; /&gt; Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks.&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 906&quot; /&gt; Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

==Neuron==
{{Vaata|Neuron}}
{{Neuroni ehitus|}}

Närvikoe struktuurne ja funktsionaalne üksus on neuron ehk närvirakk. Neuronid on närvikoe põhirakud ja närvisüsteemi peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ning edastavad rakud. Nad on spetsialiseerunud [[närviimpulss]]ide tekitamisele ja töötlemisele ning nende kiirele ülekandmisele elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Teistest rakkudest erinevad neuronid selle poolest, et neil on spetsiifilised [[neuriit|jätke]]d – tavaliselt [[dendriit|dendriidid]] ja akson –, mille abil nad võtavad [[informatsioon]]i vastu ning töötlevad ja edastavad seda. 
&lt;ref name=&quot;histo&quot;&gt;Andres Arend, Marina Aunapuu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b1c9883d-54e8-4a2c-90fa-eaf283b4d4b6/content Histoloogia], e-kursuse materjalid, Tartu Ülikool, 2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 906&quot; /&gt; Koos [[gliiarakk]]udega moodustavad neuronid [[närvisüsteem]]i talitluse rakulise aluse.

Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk perikaarüonist ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 906&quot; /&gt;

Tüüpilises neuronis võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 906&quot; /&gt;. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] ja aksoni [[initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib selle rakukehast eemale&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 906&quot; /&gt; [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele.

Hoolimata suurest mitmekesisusest on neuronitel tüüpilised omadused, mis võimaldab kiiret ja täpset suhtlust ka organismi üksteisest kaugete piirkondade vahel. Neuronitel on sageli pikad ja hargnevates [[neuriit|jätked]], mis võimaldavad moodustada keerukaid närvivõrgustikke. Nad on funktsionaalselt polariseerunud, [[erutusvõime|elektriliselt erutuvad]] rakud. Signaale võtavad vastu peamiselt [[dendriit|dendriidid]], signaale edastab [[akson]] ja [[aktsioonipotentsiaal]] levib tavaliselt ühes suunas – dendriitidelt ja [[rakukeha]]st aksoni kaudu [[aksoni lõpe|aksoni lõpmeteni]].  [[Rakumembraan]]is paiknevad [[ioonkanal]]id ja [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]id võimaldavad [[ioon]]ide liikumist läbi membraani, mille toimel tekivad [[membraanipotentsiaal]]i muutused ja [[närviimpulss|närviimpulsid]]. Neuronid sünteesivad, talletavad ja vabastavad [[virgatsaine]]id [[sünaps]]ides, mille kaudu nad edastavad signaale teistele neuronitele või muudele [[sihtrakk]]udele. Neuronile iseloomulik [[tsütoskelett]] tagab [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], mille käigus liiguvad [[valk|valgud]], [[mRNA]] ja [[organell]]id rakukeha ja [[presünaptiline lõpe|presünaptiliste lõpmete]] vahel. Kõik see võimaldab neuronitel vastu võtta, töödelda ja edastada informatsiooni ja ühendada organismi eri osad närvivõrgustiga.&lt;ref&gt;Kandel 2021: 132.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 904–905&quot; /&gt;

Närvisüsteem on dünaamiline võrk, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus.

===Arv===
Inimesel on miljardeid neuroneid.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt;

===Üldine liigitus funktsiooni järgi===
Neuronid jagatakse kolmeks rühmaks:
*[[sensoorne neuron|Sensoorsed neuronid]] edastavad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt ja [[närvilõpe|närvilõpmetelt]] [[kesknärvisüsteem]]i.
*[[motoorne neuron|Motoorsed neuronid]] edastavad informarsiooni kesknärvisüsteemist või [[ganglion]]idest edasi [[efektorrakk]]udele.
*[[Vaheneuron]]id moodustavad sensoorsete ja motoorsete neuronite vahelise võrgustiku. 99,9% neuronitest on vaheneuronid.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt;

===Rakukeha===
{{Vaata ka|Rakukeha}}
Neuroni [[rakukeha]] ehk perikaarüon ehk sooma sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust. Koos jätketega (aksoni ja dendriitidega) on see üks neuroni põhilistest struktuurielementidest&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt;.

Rakukeha kuju ja suurus varieeruvad suurel määral ning sõltuvad nende paiknemisest ja funktsioonist.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Kõige väiksemate neuronite rakukeha läbimõõt on umbes 4–8 µm, [[suuraju koor]]e V kihi suured [[Betsi rakud]] on 70–100 μm, mõnikord isegi kuni 140 µm läbimõõduga.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Suured on ka näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, kõige väiksemate seas on [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid.

Rakukeha sisaldab rohkelt organelle, mis on seotud neuroni intensiivse ainevahetusega.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Neis leiduvad tavapärased [[eukarüootne rakk|eukarüootse raku]] organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi komplek]]s, [[endoplasmaretiikulum]], [[lüsosoom]]id ja [[ribosoom]]id,&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; samuti neuronitele iseloomulikke struktuure. Tsütoplasmas leidub [[glükogeen]]i ja [[lipiidid|lipiide]].&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt;

Rakutuum paikneb tavaliselt rakukeha keskosas&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; ja on suhteliselt suur, mis peegeldab neuronite intensiivset transkriptsiooni ja ulatuslikku geeniekspressiooni. Inimese neuronites on tuum enamasti ümara kujuga ja selle suurus sõltub raku suurusest.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Tuumas on tavaliselt üks selgelt eristatav [[tuumake]], harvem kaks&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt;. [[Kromatiin]] paikneb hajutatult, mis on iseloomulik aktiivselt funktsioneerivatele rakkudele. Kahe ja enama tuumaga neuronid on inimesel haruldased.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Neid võib esineda mõnes [[vegetatiivne närvisüsteem|vegetatiivse närvisüsteemi]] ganglionis, kus rakul võib olla kuni 15 tuuma ([[emakakael]]a ja [[eesnääre|eesnäärme]] seotud ganglionides – emakakaela sümpaatilistes ganglionides ja vaagna autonoomsetes ganglionides).&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt;

Neuronite rakukehas leiduv Nissli substants&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; koosneb peamiselt karedast endoplasmaretiikulumist ja ribosoomidest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt;. Et aksonis tavaliselt puuduvad [[vaba ribosoom|vabad ribosoomid]] ja kare endoplasmaretiikulum, sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib siiski toimuda piiratud lokaalne valgusüntees aksonis, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal. 

Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt neurofilamendid, mikrotorukesed ja mikrofilamendid. Need annavad rakule mehaanilise toe, säilitavad jätkete kuju ning osalevad ainete transpordis mööda dendriite ja aksonit.

Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin on kollakaspruun pigment, mis [[pigmentinklusioon]]ina koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ning peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist. Mõnel juhul, eriti vegetatiivse närvisüsteemi ganglionides, võib lipofustsiini kogunemine olla nii ulatuslik, et täidab suure osa neuronist; seda nähtust on nimetatud ka [[neuroni pigmentatroofia]]ks&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt;.

=== Neurofibrillid ja neuroni tsütoskelett ===

Neuronite [[rakukeha]]s ja jätketes leidub fibrillaarseid struktuure, mida klassikalises [[neurohistoloogia]]s nimetatakse [[neurofibrill]]ideks. Need muutuvad nähtavaks spetsiaalsete värvimismeetodite, eriti [[hõbeimpregnatsioon]]i abil, ja ilmnevad peente niitjate struktuuridena, mis läbivad kogu neuroni. Rakukehas paiknevad neurofibrillid ebakorrapärasema võrgustikuna, kuid [[dendriit]]ides ja [[akson]]is kulgevad need valdavalt pikisuunaliste paralleelsete kiududena.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt;

Tänapäevase [[ultrastruktuur]]il põhineva arusaama järgi ei ole neurofibrillid eraldi organellid, vaid valgusmikroskoopiliselt nähtavad fibrillaarsed struktuurid, mille alus on peamiselt [[neurofilament]]idest, [[mikrotoruke]]stest ja [[aktiinifilament]]idest koosnev süsteem. 

Tsütoskelett on neuroni peamine spetsialiseerunud rakusisene tugisüsteem. See koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]stest, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Need ulatuvad [[rakukeha]]st läbi dendriitide ja aksoni kuni kõige peenemate harudeni ning moodustavad kogu neuroni ulatuses pideva süsteemi.

Tsütoskelett ei ole üksnes neuroni kuju säilitav tugivõrk, vaid dünaamiline süsteem, mis seob raku ehituse, [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]], jätkete kasvu, [[sünaps]]ide talitluse ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]]. See võimaldab neuronitel säilitada oma väga pika ja hargnenud kuju ning kohaneda närvivõrkude muutuvate vajadustega.

Neurofilamendid kuuluvad [[vahefilamenti]]de hulka.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Nad on neuronite tsütoskeleti peamised kandvad elemendid. Nende läbimõõt on umbes 10 nm.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Eriti palju on neid aksonites. Neil on oluline osa neuroni mehaanilise tugevuse tagamisel&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; ja aksoni läbimõõdu kujundamisel. Aksoni läbimõõt mõjutab närviimpulsi leviku kiirust. Suurema läbimõõduga aksonites liigub närviimpulss üldiselt kiiremini, sest suurem läbimõõt vähendab sisemist takistust ja suurendab juhtivuskiirust.

Mikrotorukesed on torukujulised. Nende läbimõõt on ligikaudu 20–24 nm.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Need moodustavad neuroni peamise pikisuunalise transpordisüsteemi, mille abil liiguvad [[molekulaarmootor]]ite vahendusel organellid, valgud, RNA ja muud rakukomponendid [[rakukeha]] ja jätkete vahel.

[[Anterograadne transport]] toimub rakukehast aksoni lõpmete suunas ning seda vahendavad peamiselt [[kinesiinid]]. [[Retrograadne transport]] toimub aksoni lõpmetest rakukeha suunas ning seda vahendavad peamiselt [[düneiinid]]. See transpordisüsteem on eriti oluline pikkade [[projektsioonineuron]]ite puhul, mille aksonid võivad ulatuda sentimeetritest rohkem kui meetrini.

Rakukeha ja aksoni kauged piirkonnad ei ole ainevahetuslikult iseseisvad üksused, vaid moodustavad tervikliku süsteemi. Rakukehas sünteesitud valgud ja organellid tuleb transportida jätkete kaugetesse osadesse, kahjustunud või vananenud rakukomponendid tuleb aga lagundamiseks ja töötlemiseks tagasi transportida.

Dendriitides paiknev tsütoskelett säilitab nende keeruka hargnemise ja toetab dendriitide kasvu, ümberkorraldumist ja sünapside säilitamist. Aksonis paiknevad mikrotorukesed ja neurofilamendid valdavalt pikisuunas paralleelselt, moodustades struktuurse telje, mis tagab aksoni pikkuse säilimise ja tõhusa transpordi.

Aksoni terminaalsetes harudes on tsütoskelett dünaamilisem. Seal osaleb see [[sünapsipõieke]]ste liikumises, sünapside ümberkorraldumises ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismides.

Neurofibrillide mõiste kujunes välja enne tänapäevase tsütoskeleti kontseptsiooni tekkimist. Varajases [[neurohistoloogia]]s kirjeldati neurofibrille neuronite [[protoplasma]]s paiknevate peente niitjate struktuuridena, mis muutuvad nähtavaks spetsiaalsete värvimismeetodite abil. Nende olemasolu peeti neuronite üheks kõige iseloomulikumaks  tunnuseks.

Neurofibrillide uurimine ja nendega seotud debatid intensiivistusid 20. sajandi alguses, kui István Apáthy ja Albrecht Bethe töötasid välja meetodeid, mis nende arvates näitasid neurofibrillide pidevat, rakkudevahelist võrgustikku — tõlgendus, mis toetas retikularistlikku vastandteooriat neuroniteooriale. Santiago Ramón y Cajal, kes kaitses neuroniteooriat, töötas selle vastuseks välja oma hõbenitraadi meetodi, ning ka Antonio Donaggio ja teised histoloogid osalesid selles debatis oma vaatlustega. Neurofibrillide uurimine sai võimalikuks pärast seda, kui [[István Apáthy]], [[Albrecht Bethe]], [[Antonio Donaggio]] ja [[Santiago Ramón y Cajal]] töötasid välja meetodeid, mille abil neid struktuure saab neuronites nähtavaks teha, ja täiustasid neid.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt; Pärast hõbedaga töötlemist paistsid neurofibrillid peente fibrillidena, mis läbivad [[rakukeha]] ning jätkuvad [[dendriit]]ides ja [[akson]]is.

Neurofibrille kirjeldati kõikide uuritud loomade neuronites nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]. Need lähtuvad rakukeha tuuma ümbritsevast piirkonnast ning kulgevad läbi neuronite jätkete kuni kõige peenemate harudeni. Et neurofibrillid olid nähtavad neuronites iseloomuliku fibrillaarse organiseeritusena, kuid sellist struktuuri muud tüüpi rakkudes samal kujul ei täheldatud, peeti neid üheks tunnuseks, mille järgi saab neuroneid teistest rakkudest eristada.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Neurofibrillidel täheldati afiinsust mõnede [[aluselised aniliinvärvid|aluseliste aniliinvärvide]] suhtes. Mõnel juhul ilmnes värvumine ilma spetsiaalsete peitsainete lisamiseta, mida varajases histoloogias nimetati [[primaarne värvuvus|primaarseks värvuvuseks]]. Need värvimisomadused võimaldasid neurofibrille fikseeritud ja värvitud [[preparaat]]ides selgelt eristada ja aitasid kaasa nende kasutamisele neuronite ehituse uurimisel.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

[[Selgroogsed|Selgroogsete]] neuronite rakukehas ja dendriitide algusosades moodustavad neurofibrillid peene kolmemõõtmelise võrgustiku, mida kirjeldas üksikasjalikult [[Antonio Donaggio]]. Seda hakati nimetama [[rakusisene neurofibrillivõrk|rakusiseseks neurofibrillivõrguks]].&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Neurofibrillivõrk paikneb eriti väljendunult rakutuuma ümbruses. Tuuma lähedal kirjeldati piirkonda, kus neurofibrillivõrgu silmused tihenevad. Seda nimetati [[perinukleaarne rõngas|perinukleaarseks rõngaks]]. Donaggio kirjeldatud võrgustik näitas, et neuronite tsütoplasma ei ole ühtlane mass, vaid sisaldab kindlal viisil organiseeritud sisemisi struktuure.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Paljudes neuronites läbivad pikemad neurofibrillid rakukeha perifeerset osa. Mõnikord võib neid jälgida ühest dendriidist teise või dendriidist aksonini. Pikemad fibrillid on peenemate kõrvalharude kaudu ühendatud üldiseks võrgustikuks.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Neurofibrillide paigutuses on eri tüüpi neuronite vahel erinevusi. Näiteks [[suuraju koor]]e [[püramidaalrakk]]udes domineerivad sageli pikisuunas kulgevad pikad fibrillid, [[seljaajuganglion]]ide [[sensoorne neuron|sensoorsetes neuronites]] on aga väljendunum ja peenem võrgustik ning selgelt eristatavaid pikki fibrille on vähem.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Dendriitide distaalsetes (rakukehast kaugetes) osades läheb neurofibrillaarne võrgustik järk-järgult üle üksikuteks pikisuunalisteks fibrillideks, mis enam omavahel ei anastomeeru. Aksonis kulgevad neurofibrillid jätke kogu ulatuses valdavalt paralleelselt ja säilitavad sellise organisatsiooni aksoni lõpuni.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Alles aksoni terminaalsetes harudes – nii [[piirdenärvisüsteem|perifeersetes]] närvilõpmetes kui ka [[kesknärvisüsteem]]i [[hallaine]]s – kirjeldati taas peenemat võrgustikulist organiseeritust. Sealsed struktuurid on seotud sünapside talitlusega, sealhulgas [[sünapsipõieke]]ste ja teiste sünaptilise ülekandega seotud komponentide paiknemisega.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Neurofibrillide paigutuse põhjal eristati varajases neurohistoloogias erinevaid neuronitüüpe. Eristati näiteks:
*I tüüpi rakke, milles jätketest rakukehasse saabuvad neurofibrillid ühinevad ühtseks võrgustikuks;
*II tüüpi rakke, milles lisaks võrgustikule esinevad ka pikisuunas kulgevad üksikud neurofibrillid.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Rakusisene neurofibrillivõrk jätkub histoloogilistes preparaatides aksoni fibrillaarse süsteemina. Et aksonit peeti juba varajases neurohistoloogias närviimpulsi juhtimise peamiseks teeks, omistati sellele pidevusele suur tähtsus. Samal ajal märgati, et neurofibrillide üleminek rakukehast aksonisse võib eri tüüpi neuronites toimuda erinevalt.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Kõige sagedamini kirjeldatud tüübi puhul lähtuvad aksoni neurofibrillid rakukeha perifeerses piirkonnas paiknevast tihenenud võrgustikust. See piirkond ei sisalda tavaliselt [[Nissli substants]]i, kuid on neurofibrillide poolest väga tihe. Seda piirkonda nimetati varajases neurohistoloogias [[aksonikoonus]]eks.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Tänapäeva anatoomias vastab see piirkond peamiselt [[aksoniküngas|aksonikünka]] ja [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendi]] alale. Tänapäeval on teada, et [[aktsioonipotentsiaal]] tekib tavaliselt aksoni initsiaalsegmendis, kus paikneb suur hulk [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]]. Aksoniküngas on rakukeha ja aksoni vaheline üleminekuala.

Nagu [[Nissli substants]]i puhulgi, tekkis neurofibrillide puhul juba varajases [[neurohistoloogia]]s küsimus, kas värvitud [[preparaat]]ides nähtavad struktuurid esinevad elusrakus samal kujul või kujunevad need osaliselt [[fikseerimine|fikseerimise]] ja värvimise tulemusena.

Neurofibrillide puhul tekitas kahtlusi asjaolu, et neid ei olnud võimalik elusas närvikoes samal kujul vaadelda nagu fikseeritud ja värvitud preparaatides. Eri preparatsioonimeetodite kasutamise korral võib nende välimus märgatavalt erineda ja mõnikord ilmnevad erinevused isegi sama meetodi kasutamise korral.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Selle põhjal oletati, et neuroni protoplasmas võib leiduda eriline neurofibrillaarne aine, mille füüsikaline seisund määrab selle nähtavuse. Mõned varasemad käsitlused ei pidanud neurofibrille mitte püsivateks niitjateks struktuurideks, vaid dünaamilisteks fibrillaarseteks moodustisteks, mis võivad sõltuda tsütoplasma [[kolloid]]setest omadustest.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Varasemates neurohistoloogilistes käsitlustes kasutati [[geelifaas]]i mõistet olukorra puhul, kus tsütoplasma organiseeritud struktuurid ei pruugi elusrakus olla valgusmikroskoobiga eristatavate terakeste või fibrillidena nähtavad. Geelifaas ei tähendanud eraldi geelitaolise organelli olemasolu, vaid pärines 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse [[kolloidkeemia]] käsitlustest, kus tsütoplasmat vaadeldi organiseeritud kolloidse süsteemina.

Samalaadseid ideid väljendati mõistega [[latentne struktuur]], mille all mõeldi elusrakus olemas olevat, kuid otseselt nähtamatut organiseeritust, mis muutub nähtavaks pärast fikseerimist ja värvimist. Selliseid käsitlusi seostati muu hulgas [[Tibor Péterfi]] töödega.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Tänapäeva rakubioloogia seisukohast ei ole neurofibrillid siiski lihtsalt fikseerimise või värvimise käigus tekkinud [[artefakt]]id. Nende valgusmikroskoopiline kuju sõltub küll suuresti preparatsioonimeetodist, kuid nende alus on neuroni tegelik sisemine organisatsioon.

[[Elektronmikroskoopia]] ja [[molekulaarbioloogia]] areng on näidanud, et neurofibrillide alus on neuroni tsütoskeleti koostisosad – neurofilamentide, mikrotorukeste ja aktiinifilamentide organiseeritud süsteem. Need struktuurid ei moodusta fikseeritud &quot;niite&quot;, vaid on dünaamilised rakusisesed võrgustikud, mis võivad elu jooksul pidevalt ümber korralduda.

Tänapäeva histoloogias mõistetakse neurofibrillide all valgusmikroskoobiga nähtavat fibrillaarset organiseeritust neuronites. See ei ole üksik molekulaarne struktuur ega vastandu otseselt neurofilamentidele, vaid hõlmab mitme tsütoskeleti komponendi nähtavat organisatsiooni.

Neurofibrillide uurimine oli väga oluline, sest see näitas esimest korda, et neuroni tsütoplasma ei ole passiivne täitematerjal, vaid keerukalt organiseeritud struktuur. Varajased neurohistoloogid kirjeldasid õigesti mitmeid nähtusi, mida tänapäeval seletatakse tsütoskeleti, rakusisese transpordi ja neuroni struktuurse plastilisuse alusel.

Neurofibrillaarse süsteemi häired on seotud ka mitmete [[neurodegeneratiivsed haigused|neurodegeneratiivsete haigustega]]. Näiteks [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] korral kuhjub neuronites ebanormaalselt muutunud [[tau-valk]], mis moodustab [[neurofibrillaarne kämp|neurofibrillaarseid kämpe]]. Tau-valgu normaalne ülesanne on stabiliseerida [[mikrotoruke]]si, kuid selle patoloogiline kuhjumine häirib mikrotorukeste korraldust ja kahjustab [[aksonaalne transport|aksonaalset transporti]]. See aitab kaasa neuronite talitluse häirumisele ja lõpuks nende hukkumisele.

===Golgi perifeerne aparaat===
{{Vaata|Golgi perifeerne aparaat}}
Närviraku perifeerset osa ümbritsevat laia silmusega võrgustikku kirjeldas [[Camillo Golgi]] oma hõbedaimmutusmeetodiga. Seda struktuuri on nimetatud [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeerseks aparaadiks]] või perifeerseks retikulaarseks aparaadiks.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt; Seda ei tohi segi ajada tänapäevase [[Golgi kompleks]]i ehk Golgi aparaadiga, mis on rakusisene membraanorganell ning osaleb [[valk|valkude]] ja [[lipiid]]ide töötlemises, modifitseerimises ja sorteerimises.

Golgi perifeerne aparaat paistis valgusmikroskoopilistes preparaatides närviraku perifeerses [[tsütoplasma]]s paikneva laia silmusega võrgustikuna. Täpsemad histoloogilised uuringud näitasid, et selle võrgustiku silmades leiduvadd erilised moodustised, mida nimetati [[kiirjätke]]teks (''raggieri''), ja et see aparaat paistis olevat seotud ümbritseva koega.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

[[Albrecht Bethe]] ja [[Franz Nissl]] käsitzsid selliseid struktuure närviraku eriomaste osadena.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt; Tänapäeval ei peeta Golgi perifeerset aparaati siiski eraldiseisvaks närvisüsteemile omaseks organelliks. Tõenäoliselt oli Golgi värvimismeetodiga nähtav võrgustik mitme erineva struktuuri koondkujutis. See võis hõlmata rakumembraani lähedasi tsütoplasmastruktuure, membraanisüsteeme, [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] elemente, [[vesiikul (bioloogia)|vesiikuleid]] ning rakuvälise keskkonna ja naaberrakkude piirialasid. Selle täpne vastavus tänapäevastele rakustruktuuridele ei ole täielikult kindlaks tehtud.

[[Camillo Golgi]] ise tõlgendas seda perifeerset võrgustikku pigem troofilise ehk neuroni ainevahetust ja toitumist toetava süsteemina. Ta väitis, et neuroni protoplasmaatilised jätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

===Nissli substants===
{{Vaata|Nissli substants}}
[[Franz Nissl]] kirjeldas 1884. aastal neuronite [[rakukeha]]s ja suurte dendriitide algusosades paiknevat kromatofiilset ainet, mida hakati nimetama Nissli substantsiks, tigroidsubstantsiks või kromofiilseks substantsiks.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Nissli substants koosneb peamiselt [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] tsisternidest, nendega seotud [[ribosoom]]idest, [[polüribosoom]]idest ja [[ribosomaalne RNA|ribosomaalsest RNA-st]]. Valgusmikroskoobis on see nähtav erineva suurusega terakeste või kogumikena, mida nimetatakse [[Nissli känk]]udeks. Suuremate kogumikena annab see rakukehale iseloomuliku vöödilise ehk tigroidse välimuse.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt;

Nissli substants paikneb neuronite rakukehas ja dendriitide proksimaalsetes osades,&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; kuid puudub tavaliselt [[aksoniküngas|aksonikünkal]], [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] ning kogu [[akson]]i ulatuses, sest seal ei leidu karedat endoplasmaretiikulumi ega ribosoome samal kujul nagu rakukehas. Dendriitide peenemates distaalsetes harudes on Nissli substantsi märksa vähem.

Nissli substants on neuroni peamine [[valgusüntees]]i piirkond. Seal sünteesitakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka dendriitide ja aksoni talitluse säilitamiseks. Seetõttu peetakse seda neuroni valgusünteetilise ja ainevahetusliku aktiivsuse morfoloogiliseks väljenduseks.

Nissli substantsi leidub eriti rohkesti suurtes ja keskmise suurusega neuronites, mille valgusünteesivajadus on suur. Väikestes neuronites võib seda olla vähem või ei ole see tavapäraste värvimismeetoditega nähtav (näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk]]udes). Nissli substantsi on kirjeldatud ka mõnede [[selgrootud|selgrootute]] neuronites, kuid selle hulk ja organiseeritus varieeruvad liigiti.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Nissli substants sisaldab rohkesti RNA-d ning värvub intensiivselt [[aluselised värvid|aluseliste värvidega]],&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; näiteks [[tioniin]]i ja [[metüleensinine|metüleensinisega]]. Tioniiniga võib see värvuda ka [[metakromaasia|metakromaatiliselt]].&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Varajases neurohistoloogias nimetati seda nähtust primaarseks värvuvuseks, sest värvumine ilmnes ka ilma [[peitsaine]]te kasutamiseta. [[Kroomisoolad]] võivad selle värvumist vähendada või muuta.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Nissli substantsi nähtav kuju sõltub suurel määral kasutatud fikseerimis- ja värvimismeetoditest. Juba varases neurohistoloogias arutleti, kas preparaatides nähtavad teralised kogumikud eksisteerivad elusrakus samal kujul või tekivad osaliselt histoloogilise töötlemise käigus. Toona oletati, et kromofiilne aine võib elusrakus olla hajusamalt jaotunud ning omandada teralise välimuse alles fikseerimisel.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Tänapäeval peetakse Nissli substantsi neuroni tegelikuks rakusiseseks struktuuriks, mille aluseks on kareda endoplasmaretiikulumi tsisternid, ribosoomid ja ribonukleoproteiinsed kompleksid. Fikseerimine ja värvimine ei tekita seda struktuuri, küll aga muudavad selle ruumilise organiseerituse valgusmikroskoobis selgelt nähtavaks. Seetõttu ei ole Nissli substants pelgalt preparaadist tingitud artefakt, kuigi selle iseloomulik teraline välimus sõltub olulisel määral histoloogilisest töötlemisest.

Nissli substantsi kasutatakse tänapäeval neuroni valgusünteesiaktiivsuse, ainevahetusliku seisundi ja rakukahjustuste hindamise markerina.

===Lipofustsiin===
{{Vaata|Lipofustsiin}}
Paljude inimese neuronite [[rakukeha]] sisaldab kollakaid [[pigment (bioloogia)|pigmendi]]terakesi, mida tänapäeval käsitatakse peamiselt [[lipofustsiin]]ina – vananemispigmendina, mis koosneb oksüdeerunud lipiidide, valkude ja muude makromolekulide jääkidest. Varasemates neurohistoloogilistes käsitlustes nimetati seda pigmenti mõnikord [[lipokroom]]iks või seostati [[melaniin]]iga,&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt; kuid tänapäevases mõistes ei ole tegemist tüüpilise melaniiniga.

Lipofustsiini hakkab neuronites kogunema teatud vanusest alates ja selle hulk suureneb järk-järgult. Vanemas eas võib see mõnd tüüpi neuronites täita suure osa tsütoplasmast. Seetõttu peetakse lipofustsiini kogunemist üheks neuronite vananemise morfoloogiliseks tunnuseks.

Pigmendi ilmumise aeg ja kogunemise ulatus erinevad eri tüüpi neuronitel märkimisväärselt ja sõltuvad ka individuaalsetest erinevustest. Näiteks inimese [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] [[ülemine kaelaganglion|ülemise kaelaganglioni]] neuronites võib pigmenti leiduda juba sünni ajal või isegi enne sündi ja umbes 30.–40. eluaastaks sisaldavad paljud neist rakkudest rohkesti lipofustsiini. [[Motoorneuron|Motoorsetes neuronites]] ja sensoorsetes neuronites suureneb selle hulk tavaliselt hiljem ja suurajukoore neuronites veelgi hiljem. Väiksemates neuronites võib pigmenti olla vähe või see võib puududa.

Lipofustsiini leidub eri liiki loomade neuronites erineval hulgal. Seda esineb tavaliselt vähem paljude koduimetajate neuronites, eriti väiksema kehamassiga loomadel, ja selle kogunemine varieerub selgroogsete rühmade vahel. Arvatakse, et lipofustsiin on raskesti lagundatav ja raskesti eemaldatav [[ainevahetusjääk]], mis tekib [[oksüdatsioon]]i tagajärjel pidevalt, kuid aeglaselt ja väikestes kogustes.

===Inklusioonid===
Neuronite ja gliiarakkude tsütoplasmas võib leiduda mitmesuguseid [[inklusioon]]e ehk rakusiseseid ainekogumeid, mis ei ole membraaniga ümbritsetud organellid, vaid raku ainevahetuse või [[jääkaine]]te talletumisega seotud struktuurid.

[[Lipiiditilk|Lipiiditilgad]] on dünaamilised rakusisesed struktuurid, mis osalevad lipiidide säilitamises ([[metaboolne reserv]])&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; ja ainevahetuses. Need on [[neutraalsed lipiidid|neutraalsete lipiidide]], eelkõige [[triglütseriidid]]e ja [[kolesterooli estrid|kolesterooli estrite]] reservuaarid ning võivad osaleda ka lipiidide transpordis ja lagundamises. Närvikoes võivad nende hulk ja paiknemine sõltuda raku ainevahetuslikust seisundist. 

[[Glükogeen]]i leidub küpses närvikoes peamiselt [[astrotsüüt]]ides,&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; kus see toimib mobiliseeritava energiavaruna ja osaleb närvikoe ainevahetuses. Neuronites on glükogeeni tavaliselt väga vähe. Teatud füsioloogilistes ja patoloogilistes tingimustes võib selle hulk suureneda.

[[Melaniin]]isõmeraid võib esineda mõnede neuronite tsütoplasmas.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Eriti iseloomulikud on need [[mustaine]] neuronitele,&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; millele melaniinisisaldus annab tumeda värvuse. [[Neuromelaniin]] tekib peamiselt [[dopamiin]]i ja teiste [[katehhoolamiinid]]e [[ainevahetuse kõrvalprodukt]]idest. Arvatakse, et see aitab siduda potentsiaalselt [[toksiline ühend|toksilisi ühendeid]] ja kaitsta neuroneid [[oksüdatiivne stress|oksüdatiivse stressi]] eest. 

[[Lipofustsiin]] on kollakaspruun [[kulumispigment]]&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; ehk [[jääkpigment]], mis tekib [[oksüdatsioon]]i ja raku [[ainevahetuse]] kõrvalsaaduste kuhjumisel ning koguneb eriti pikaealiste rakkude, sealhulgas neuronite, tsütoplasmasse. Selle hulk suureneb tavaliselt [[vananemine|vananemise]] käigus,&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; mistõttu seda nimetatakse sageli vananemispigmendiks. Ulatusliku kuhjumise korral võib lipofustsiin täita suure osa rakukeha mahust ja sellega võib kaasneda neuroni ruumala vähenemine. Sellist nähtust nimetatakse [[pigmentatroofia]]ks.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt;

===Rakutuum===
Neuroni [[rakutuum]] on enamasti suur, ümar ja heleda välimusega ning paikneb tavaliselt [[rakukeha]] keskosas. Suurtes neuronites on hästi nähtav ka silmatorkavalt suur [[tuumake]].

Tuumake koosneb peamiselt [[ribosomaalne RNA|ribosomaalse RNA]] sünteesi ja [[ribosoom]]ide koostamisega seotud valkudest ja [[nukleiinhape]]test. Varasemates histoloogilistes kirjeldustes eristati selles üht suuremat [[atsidofiilsus|atsidofiilset]] ([[happelised värvained|happeliste värvainetega]] värvuvat) massi ja selle servas paiknevat kahte-kolme õhukest poolkuukujulist basikromatiin ([[heterokromatiin]]i) kogumikke.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Neuronite rakutuum sisaldab suhteliselt vähe kondenseerunud [[heterokromatiin]]i ja suurem osa [[DNA]]-st paikneb hajusama [[eukromatiin]]ina. Erinevalt paljudest teistest rakutüüpidest ei ole neuronite [[tuumaümbris]]e sisepinnal tavaliselt ulatuslikke heterokromatiini kogumikke. Sellepärast on neuronite rakutuum valgusmikroskoobi all hele ja põiekesetaolise välimusega.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt; Tuumaümbris on alati atsidofiilne.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Keskmise suurusega ja väikeste neuronite rakutuum on põhimõtteliselt samasuguse ehitusega, kuid selle korrapärasus ja tuumakese silmatorkavus võivad olla väiksemad.

Rakutuuma selline ehitus peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]] neuronites ja nende kõrget diferentseerumisastet. Rohke eukromatiini sisaldus ja suur tuumake on seotud intensiivse RNA sünteesi ja pideva valgutootmisega, mis on vajalikud neuronite ulatuslike jätkete säilitamiseks ja nende talitluseks.

===Neuroni jätked===
{{Vaata|Neuriit}}
Neuronid on iseloomuliku ehitusega rakud, mille rakukehast lähtuvad pikad jätked.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: [[dendriit]]e ja [[akson]]eid.&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 906&quot; /&gt; Akson on tavaliselt üks pikk jätke, mis põhitüvena püsib suurema osa oma kulust hargnemata, kuigi võib teel anda üksikuid [[kõrvalharu]]sid ehk [[kollateraal]]e; enamik hargnemist toimub siiski alles terminaalses piirkonnas (aksoni lõpus). Dendriite võib olla üks või mitu&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; ja need hargnevad tavaliselt juba rakukeha lähedal, moodustades suure [[dendriidipuu]].

Sellest üldmustrist esineb siiski olulisi erandeid. [[Unipolaarne neuron|Unipolaarsetel neuronitel]] lähtub rakukehast ainult üks jätke. [[Pseudounipolaarne neuron|Pseudounipolaarsetel neuronitel]] lähtub rakukehast üks jätke, mis lühikese vahemaa järel jaguneb kaheks haruks, mis talitlevad aksonina, mistõttu nende neuronite jätkeid ei saa tavapärasel viisil dendriidiks ja aksoniks jaotada. [[Aksonita neuron]]itel puudub selgelt eristatav akson. Nende kõik jätked on ehituselt sarnased ja signaali ülekanne toimub sageli graduaalsete potentsiaalide kaudu mitmest kohast korraga.

====Dendriidid====
{{Vaata ka|Dendriit}}
[[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite hargnevad jätked, mida võib olla üks või mitu.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Need on neuronite peamised sisendjätked.&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 906&quot; /&gt; Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine.&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 906&quot; /&gt; Need on tavaliselt aksonitest lühemad, kuid nende pikkus ja kuju sõltuvad suurel määral neuronitüübist. Dendriidid võivad olla väga erineva ulatuse ja keerukusega: näiteks [[suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]ite pikad apikaalsed dendriidid võivad ulatuda rakukehast läbi mitme ajukoorekihi ja olla sadade mikromeetrite kuni üle millimeetri pikkused. Dendriidid on tavaliselt arvukad ja ulatuslikult hargnenud&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 906&quot; /&gt;.

Dendriidid algavad tavaliselt [[rakukeha]]st jämedamate tüvedena ja hargnevad suhteliselt kiiresti eri suundades, moodustades puukujulise [[dendriidipuu]].&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Nende hargnemine võib olla dihhotoomne (haru jaguneb kaheks ligikaudu võrdseks haruks) või monopoodne (põhiharust lähtuvad külgharud). Dendriidid muutuvad distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja hargnevad peenteks terminaalseteks harudeks. Enamikul [[kesknärvisüsteem]]i neuronitel paiknevad need peamiselt [[hallaine]]s, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest, kuigi mõnd tüüpi neuronite üksikud dendriidiharud võivad ulatuda ka [[valgeaine]] lähedusse või selle sisse.

Dendriitide distaalsed harud ehk lõppharud on tavaliselt peenemad kui dendriitide proksimaalsed osad. Nende hargnemine suurendab dendriidipuu kogupinda. Lõppharud sisaldavad arvukalt sünaptilisi kontaktikohti ja võivad olla olulised lokaalse signaalitöötluse piirkonnad. Paljudel neuronitel paiknevad lõppharudel [[dendriidioga]]d, mis suurendavad membraanipinda ja moodustavad suure osa ergastavate sünaptiliste sisendite vastuvõtukohtadest. Kõik lõppharud ei ole ühesuguse ehitusega: nende läbimõõt, pikkus ja hargnemisviis sõltuvad neuronitüübist ja võivad olla tugevalt spetsialiseerunud.

Distaalsetes dendriidiharudes võivad paikneda mitmesugused organellid, sealhulgas mitokondrid, sile endoplasmaretiikulum ning teatud neuronitel ka ribosoome, mRNA-d ja lokaalset valgusünteesi võimaldavaid molekulaarseid komplekse. Seega ei ole dendriitide lõppharud lihtsalt passiivsed juhtteed rakukeha ja sünaptiliste kontaktide vahel, vaid aktiivsed piirkonnad, kus toimuvad elektrilised, metaboolsed ja plastilisusega seotud protsessid.

Dendriitide arv, pikkus, orientatsioon ja hargnemismuster on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt sarnased. [[Dendriidipuu]] kuju ja ulatus mõjutavad neuroni ühenduvust, määrates suuresti selle, kui palju sünaptilisi sisendeid neuron vastu võtab ja kuidas neid sisendeid ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse.

Dendriitide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja suurendab sünaptiliste kontaktide vastuvõtmiseks saadaolevat pinda. Paljudel neuronitel moodustavad dendriidid suurema osa rakupinnast; näiteks seljaaju [[motoorne neuron|motoneuronitel]] võib ligikaudu 80–90% neuroni pinnast paikneda dendriitidel.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; 

Dendriitide pind on sageli ebatasane, sest sellel leidub [[dendriidioga]]sid, mis on paljude ergastavate sünaptiliste ühenduste vastuvõtukohad. Dendriidid erinevad aksonitest ka tsütoloogilise ehituse poolest. Nad sisaldavad [[mitokonder|mitokondreid]], [[mikrotoruke]]si, [[neurofilament]]e, [[ribosoom]]e ja [[kare endoplasmaatiline retiikulum|karedat endoplasmaatilist retiikulumi]]; laiemates proksimaalsetes osades võib leiduda ka [[Nissli substants]].&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Seega sarnanevad dendriidid organellide sisalduse poolest rohkem rakukehaga kui aksoniga.

Dendriitides toimub [[dendriitiline transport]], mille kaudu liiguvad molekulid, organellid ja muud rakukomponendid dendriitide eri piirkondadesse. Tänu ulatuslikule ainevahetuslikule aparatuurile on dendriidid aktiivsed metaboolsed piirkonnad, kus toimub energiavahetus, organellide dünaamika ja teatud tingimustel ka lokaalne [[valgusüntees]]. Need protsessid toetavad dendriitiliste ühenduste säilitamist ja muutumist ning [[sünaptiline plastilisus|sünaptilist plastilisust]].

Dendriidid ei ole üksnes passiivsed signaalijuhtmed, vaid aktiivsed signaalitöötluspiirkonnad. Neis toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus. Saabuvad sünaptilised signaalid summeeruvad dendriitides ruumiliselt ja ajaliselt ning mõjutavad [[rakukeha]] ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonna [[membraanipotentsiaal]]i.

Paljudes neuronites võivad dendriidid ka genereerida lokaalseid [[dendriidipotentsiaal]]e (''dendritic spikes''), sealhulgas [[kaltsiumipiik]]e (''calcium spikes''), mis võimendavad või moduleerivad sünaptiliste sisendite integreerimist ja mõjutavad [[aktsioonipotentsiaal]]i tekkimise tõenäosust. Dendriidipotentsiaalid on lokaalsed aktiivsed elektrilised sündmused dendriitides, mis tekivad tavaliselt pingesõltuvate ioonkanalite aktiveerumisel. Erinevalt sünaptiliste potentsiaalide passiivsest levikust osaleb dendriit nende korral aktiivselt signaali võimendamises ja töötlemises. Kaltsiumipiikide tekkes osalevad eriti [[pingesõltuv kaltsiumikanal|pingesõltuvad kaltsiumikanalid]] ja nendega kaasneb kaltsiumiioonide lokaalne sissevool dendriiti. Need võivad vallandada või toetada pikaajalisi muutusi sünapside tugevuses ehk sünaptilist plastilisust.

Eri neuronitüüpide dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel suur lehvikukujuline dendriidipuu, mis paikneb risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e püramidaalneuronitel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmistesse kihtidesse ja moodustab arvukalt külgharusid; lisaks esinevad basaalsed dendriidid, mis lähtuvad rakukeha alumisest ja külgmistest osadest. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju motoorsete neuronite dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri lokaalseid sisendvõrgustikke.

Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest.

[[Camillo Golgi]] omistas neuroni jätketele lisaks signaalidega seotud funktsioonidele ka olulise toetava ja troofilise funktsiooni, mida ta seostas [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeerse aparaadiga]]. Hilisemad uurimused näitasid, et dendriidid ei täida üksnes toetavaid ega passiivselt signaale vastuvõtvaid funktsioone, vaid on aktiivsed signaalide töötlemise piirkonnad, kus toimub ka lokaalne ainevahetus ja sünaptiline plastilisus. Tänapäevases käsitluses ei ole Golgi idee siiski täielikult kõrvale jäetud, vaid seda mõistetakse dendriitide ainevahetusliku ja troofilise rolli kaudu. Dendriidid on ühelt poolt neuroni peamised sisendstruktuurid, teiselt poolt aga aktiivsed metaboolsed piirkonnad, mis toetavad sünaptiliste ühenduste säilitamist, muutumist ja pikaajalist talitlust.

====Akson====
{{Vaata|Akson}}
[[Akson]]&lt;ref&gt;Vanakreeka sõnast ἄξων, ''axōn'' 'telg'. Arend 2023: 906.&lt;/ref&gt; on neuroni jätke, mille põhiülesanne on juhtida [[aktsioonipotentsiaal]]i ja muid elektrilisi signaale [[rakukeha]]st eemale sihtrakkudeni. Lisaks aktsioonipotentsiaalide juhtimisele moodustab akson sünapse teiste neuronite, lihasrakkude ja näärmerakkudega ning varustab oma lõpposa ja sünapse rakukehas toodetud valkude ja muude vajalike komponentidega. Neuronil on tavaliselt üks akson, mis on tavaliselt dendriitidest peenem ja mille läbimõõt on kogu pikkuses suhteliselt ühtlane.&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 906&quot; /&gt;

Aksoni pikkus ja läbimõõt sõltuvad neuroni tüübist. Pikkus võib ulatuda mõnest millimeetrist kuni mitmekümne sentimeetrini või isegi üle meetri ja läbimõõt on tavaliselt 1–20 μm.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Jämedamad aksonid juhivad [[aktsioonipotentsiaal]]e kiiremini kui peenemad,&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; sest nende suurem läbimõõt vähendab elektrilise signaali levimise takistust.

Akson võib lähtuda otse [[rakukeha]]st või mõnd tüüpi neuronitel [[dendriit|dendriidi]] proksimaalsest ehk rakukehale lähedasest osast. Dendriidilt lähtuvaid aksoneid leidub näiteks [[suurajukoor]]e ja [[hipokampus]]e mõnd tüüpi [[püramidaalrakk]]udes ning [[vaheneuron]]ites.

Rakukehast lähtuva aksoni alguspiirkonnas eristatakse [[aksoniküngas]]t ja sellele järgnevat [[aksoni initsiaalsegment]]i. Aksoniküngas on rakukeha spetsialiseerunud üleminekupiirkond, kus puudub Nissli substants&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; ja mis eristub seetõttu ümbritsevast rakukehast heledama alana. Neuronitel, mille akson lähtub dendriidist, ei pruugi selgelt eristatavat aksoniküngast olla. [[Aksoni initsiaalsegment]] sisaldab väga tihedalt [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]] ja enamikul neuronitel algatatakse [[aktsioonipotentsiaal]] just seal.

Aksoni tsütoplasmas ehk [[aksoplasma]]s leidub piklikke [[mitokonder|mitokondreid]], [[sile endoplasmaretiikulum|sileda endoplasmaretiikulumi]] torukujulisi membraanistruktuure, põiekesi ehk [[vesiikul (bioloogia)|vesiikul]]eid&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; ja tsütoskeleti elemente, kuid puuduvad Nissli substantsi moodustavad kareda endoplasmaatilise retiikulumi ja ribosoomide kogumikud&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt;.

Akson võib oma kulgemise jooksul anda kõrvalharusid ehk [[aksoni kollateraal|kollateraale]]. Kollateraalide väljumisnurk aksoni põhiharust võib olla erinev; need ei välju tingimata täisnurga all. Vanemas histoloogilises kirjanduses rõhutati sageli kollateraalide peaaegu täisnurkset väljumist ja sellele järgnevat aksoniga paralleelset kulgu, kuid tänapäevaste kirjelduste järgi on kollateraalide kuju ja kulg varieeruv. Enamik aksoni hargnemist toimub terminaalses piirkonnas, kus lõppharud moodustavad [[sünaps]]e teiste neuronite või teiste sihtrakkudega. Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster määravad suuresti neuroni väljundühendused närvivõrgus. Need on sageli neuronitüübi määramisel olulisemad kui üksnes dendriitide kuju.

Katte iseloomu järgi eristatakse [[müeliinkiud|müeliniseeritud]] ja [[müeliinita kiud|müeliinita]] aksoneid.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; [[Piirdenärvisüsteem]]is ümbritseb müeliniseeritud aksonit [[lemmotsüüt|lemmotsüüdi]] ehk [[Schwanni rakk|Schwanni raku]] moodustatud [[müeliintupp]]. [[Kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliintupe [[oligodendrotsüüt]]ide jätked. Müeliinita aksonid on piirdenärvisüsteemis tavaliselt ümbritsetud Schwanni rakkude tsütoplasmaga, kuid neil puudub kompaktne müeliintupp.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; [[Müeliin]] on elektriline isolaator ja suurendab aktsioonipotentsiaali leviku kiirust ning vähendab selleks vajalikku energiakulu.

Aksonit ümbritsevat [[plasmamembraan]]i nimetatakse [[aksolemm]]iks.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Müeliniseeritud aksonitel paikneb aksolemm vahetult müeliinkatte all,&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; müeliinita aksonitel aga vahetult rakuvälise keskkonna vastas.  

=====Aksoni tsütoskelett ja aksonaalne transport=====
Akson kulgeb katkematult neuroni [[rakukeha]]st kuni terminaalsete harudeni (lõppharudeni). Aksoni pikkuse tõttu võib selle ruumala ületada rakukeha ruumala kümneid kordi.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Aksoni sisemise tugisüsteemi moodustab [[tsütoskelett]], mis koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]test, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Tsütoskelett tagab aksoni mehaanilise toe ja moodustab rajad [[aksonaalne transport|aksonaalseks transpordiks]]. Selle kaudu liiguvad organellid, [[membraanivalgud]], [[RNA]] ja muud rakukomponendid [[rakukeha]] ning aksoni lõpmete vahel.

Aksonis sünteesitakse valke väga piiratud hulgal, mistõttu transporditakse enamik aksoni toimimiseks vajalikke valke, samuti mõningaid organelle, näiteks [[mitokonder|mitokondreid]] ja [[põieke]]si, rakukehast aksonisse. Mööda aksonit toimub kahesuunaline aksoplasmaatiline transport, mis erineb ka kiiruse poolest.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt;

[[Anterograadne transport]] liigub rakukehast aksoni terminaalsete osade poole. Sellel on kaks peamist voolu. [[Aeglane anterograadne vool]] liigub kiirusega umbes 1–3 mm ööpäevas ning transpordib peamiselt tsütoskeleti valke ja muid aksoni kasvuks ning säilimiseks vajalikke komponente. [[Kiire anterograadne vool]] liigub ligikaudu 8–17 mm tunnis (väikesed vesiikulid ja virgatsainetega seotud komponendid, mitokondrid aeglasemalt) ja transpordib eelkõige sünaptiliseks funktsiooniks vajalikke vesiikuleid, membraanivalke ja organelle.

[[Retrograadne transport]] liigub vastassuunas ehk aksoni terminaalsetest osadest rakukeha poole.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; See on kiire (kuni 200 mm ööpäevas)&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; ja transpordib rakukeha suunas vananenud organelle, [[signaalmolekul]]e ja muid aksoni lõpposadest pärinevaid komponente; selle kaudu jõuab rakukehasse ka informatsioon aksoni terminaalide seisundi kohta.

=====Akson ajaloolises neurohistoloogias=====

Värskes koes paistab akson valgusmikroskoobis suhteliselt ühtlase struktuurina. Sobivate värvimismeetoditega kirjeldati selles siiski peente fibrillide kimpe, mida nimetati [[neurofibrill]]ideks. Õhukestes aksonites arvati neid olevat umbes 10–20, jämedamates kuni 30–50.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Juba varakult tekkis küsimus, kas neurofibrillid kujutavad endast tegelikke rakustruktuure või on need preparaatide valmistamisel tekkivad nähtused.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt; Tänapäeval on teada, et neurofibrillide ajalooline kujutis vastab peamiselt aksoni tsütoskeleti elementidele – mikrotorukestele, neurofilamentidele ja aktiinifilamentidele –, mille organiseeritus võib valgusmikroskoopilistes preparaatides avalduda fibrillidena.

===Liigitus jätkete arvu järgi===
Neuroneid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 906&quot; /&gt; ja kuju järgi. Peamised morfoloogilised tüübid on unipolaarsed, pseudounipolaarsed, bipolaarsed ja multipolaarsed neuronid, lisaks eristatakse aksonita neuroneid, millel puudub selgelt eristatav akson.&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 907&quot; /&gt;

[[Unipolaarne neuron|Unipolaarsetel neuronitel]] lähtub rakukehast ainult üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid.&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 906&quot; /&gt; Nende rakukeha on tavaliselt ovaalne või piklik.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Tüüpilised unipolaarsed neuronid on imetajate närvisüsteemis haruldased ja neid leidub peamiselt selgrootutel.

[[Pseudounipolaarne neuron|Pseudounipolaarsetel neuronitel]] lähtub rakukehast algselt üks jätke, mis lühikese vahemaa järel jaguneb kaheks haruks.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Üks haru suundub perifeeriasse ja teine [[kesknärvisüsteem]]i; mõlemad juhivad aktsioonipotentsiaali ja toimivad funktsionaalselt aksonitena.&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 906–907&quot; /&gt; Pseudounipolaarsed neuronid on peamiselt sensoorsed neuronid, mille rakukehad paiknevad [[seljaajuganglion]]ides ja mõnedes [[kraniaalganglion]]ides.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 906–907&quot; /&gt;

[[Bipolaarne neuron|Bipolaarsetel neuronitel]] on kaks vastaskülgedel paiknevat jätket – üks [[akson]] ja üks [[dendriit]].&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Nende rakutuum on tavaliselt pikliku kujuga.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Imetajatel on bipolaarsed neuronid suhteliselt haruldased ja paiknevad peamiselt meeleelundites&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 906&quot; /&gt; ([[võrkkest]]as ([[võrkkesta bipolaarrakud]]), [[spiraalganglion]]is ja [[haistmisepiteel]]is ([[haistmisretseptor]]id)).

[[Multipolaarne neuron|Multipolaarsed neuronid]] on kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel.&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 906&quot; /&gt; Neil on üks [[akson]] ja kaks või enam [[dendriit]]i.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Multipolaarse neuroni rakukeha võib olla ümara, kolmnurkse või hulknurkse kujuga.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Enamik [[kesknärvisüsteem]]i neuroneid kuulub sellesse rühma.

[[Aksonita neuron]]itel puudub selgelt eristatav akson; nende jätked sarnanevad ehituselt dendriitidega ja neil puudub klassikaline aksonaalne väljundjätke.&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 907&quot; /&gt; Nad mõjutavad naaberrakke peamiselt lokaalse sünaptilise või moduleeriva toime kaudu. Nende hulka kuuluvad näiteks võrkkesta [[amakriinrakk|amakriinrakud]].&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 907&quot; /&gt;

===Närvilõpmed===
{{Vaata ka|Närvilõpe}}
[[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades.

[[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

[[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale.

Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps.

[[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel.

Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel.

===Närvivõrk kui dünaamiline graaf===

Närvivõrku võib kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele.

Närvisignaal ei ole üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja seotusest kaugemate piirkondadega.

Dendriidipuu määrab suuresti neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Sellepärast mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid on sageli integratsioonisõlmed, pika aksoniga neuronid aga ühendavad võrgu eri piirkondi.

Gliarakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seega ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust.

===Golgi klassifikatsioon===

Kesknärvisüsteemi neuroneid võib aksoni pikkuse järgi jaotada pikaaksonilisteks ja lühiaksonilisteks neuroniteks.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; See jaotus vastab [[Camillo Golgi]] ajaloolisele morfoloogilisele klassifikatsioonile, milles eristati [[Golgi I tüüpi neuron|Golgi I tüüpi]] ja [[Golgi II tüüpi neuron|Golgi II tüüpi]] neuroneid. Tänapäeval kasutatakse seda jaotust peamiselt kirjeldava morfoloogilise käsitlusena, sest neuroni talitlust ei määra üksnes aksoni pikkus, vaid ka selle ühendused ja füsioloogilised omadused.

[[Pikaaksoniline neuron|Pikaaksonilised neuronid]] ehk [[Golgi I tüüpi neuron]]id saadavad oma aksoni rakukehast kaugele,&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; sageli närvisüsteemi teise piirkonda või isegi teise osasse. Nende hulka kuulub enamik [[projektsioonineuron]]eid, mille aksonid moodustavad juhteteid peaaju eri piirkondade vahel ning peaaju ja seljaaju vahel. Näiteks kuuluvad siia [[Betsi rakud]], mille aksonid kulgevad suurajukoorest seljaajju, samuti seljaaju [[motoorne neuron|motoneuronid]], mille aksonid väljuvad kesknärvisüsteemist ja moodustavad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]] skeletilihastega. Pikaaksoniliste neuronite hulka arvatakse ka [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]], mille perifeerne ja tsentraalne haru juhivad mõlemad aktsioonipotentsiaali ja toimivad funktsionaalselt aksonitena ning vahendavad sensoorset infot perifeeriast kesknärvisüsteemi, samuti [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] ganglionide postganglionaarsed neuronid, mille aksonid ulatuvad sageli sihtelunditeni suhteliselt pika vahemaa tagant (erinevalt parasümpaatilise närvisüsteemi ganglionide neuronitest, mille postganglionaarsed aksonid on tavaliselt lühikesed, sest ganglion paikneb sihtelundi vahetus läheduses või selle sees).

[[Lühiaksoniline neuron|Lühiaksonilised neuronid]] ehk [[Golgi II tüüpi neuron]]id on peamiselt lokaalse toimega neuronid, mille akson jääb tavaliselt samasse hallaine piirkonda, kus paikneb rakukeha, või selle vahetusse lähedusse.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Mõnes histoloogilises käsitluses on nende aksoni pikkuseks toodud kuni umbes 5 mm,&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; kuid tegelik ulatus sõltub närvisüsteemi piirkonnast ja neuronitüübist. Nende akson hargneb tavaliselt varakult tihedaks terminaalseks harustikuks, moodustades ulatusliku kohaliku ühendusvõrgustiku. Selline ehitus võimaldab mõjutada korraga paljusid naaberneuroneid ning kujundada lokaalsete närvivõrkude aktiivsust. Enamik [[vaheneuron]]eid kuulub sellesse rühma; nende hulka kuuluvad näiteks suurajukoore [[GABAergiline neuron|GABAergilised]] pidurdavad neuronid ning väikeaju [[korvrakk|korvrakud]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]].

Pika- ja lühiaksoniliste neuronite vahele jääb ka üleminekuvorme. Mõnel neuronil on suhteliselt pikk, kuid müeliniseerumata akson, mis annab arvukalt kollateraale ja mõjutab peamiselt lokaalseid närvivõrke. Seega ei ole jaotus Golgi I ja II tüübiks range dihhotoomia, vaid aksoni ulatuse ja ühendusmustrite pidev spekter lokaalsetest [[vaheneuron]]itest kaugele projitseeruvate neuroniteni.

===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu===

Mõnede neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik ainult morfoloogia põhjal selgelt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või võivad mitmel jätkel esineda aksonilaadsed tunnused. See näitab, et dendriidi ja aksoni erinevus ei ole alati rangelt määratud üksnes nende kujuga.

Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võivad rakukehast lähtuvad jätked moodustada ulatusliku hargnenud arborisatsiooni, mis osaleb nii sisendi vastuvõtmises kui ka lokaalses signaalitöötluses. Mõnede amakriinrakkude puhul ei ole klassikaline dendriidi ja aksoni eristus selgelt rakendatav. Ka mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad jätked olla morfoloogiliselt sarnased ning nende funktsionaalne roll ei vasta alati klassikalisele dendriidi-aksoni jaotusele.

Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid neuronijätkete spetsialiseerumine kujuneb nende funktsiooni, ühenduste ja molekulaarse koostise põhjal. Jätke identiteeti määratakse lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi. Näiteks aksonit identifitseeritakse sageli [[anküriin G]] järgi (aksoni initsiaalsegmendis), dendriitidel esinevad teised valgud (näiteks [[MAP2]]).

===Suurus===

Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude mõõtmed on eri loomaliikidel suhteliselt sarnased, neuronite rakukehade ja jätkete suurus aga sõltub tugevalt nende funktsioonist, ühendustest, asukohast närvivõrgustikus ja organismi üldisest ehitusest.

Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e V kihi hiidpüramidaalrakud ehk [[Betsi rakud]], [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] väikeajus ning [[seljaajuganglion]]ide suured [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väiksemate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid.

Neuroni suurus on seotud tema funktsionaalse rolliga. Suure dendriidipuuga neuronitel on tavaliselt suurem rakukeha, mis toetab suuremat sünaptilist sisendite hulka, suuremat mat rakusisest transpordivõrgustikku ja suuremaid ainevahetuslikke vajadusi.

Neuroni suurus mõjutab tema rolli närvivõrgus. Suure dendriidipuuga neuronid võivad olla suured integratsioonisõlmed, mis koondavad paljusid sünaptilisi sisendeid. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja väiksema ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid.

====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos====

Paljude tüüpide neuronid on suurematel loomadel suuremad. Seda seost on kirjeldatud eri loomarühmades, sealhulgas [[imetajad|imetajatel]], [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda ajalooliselt [[Giuseppe Levi]] töödega seotud nähtust nimetatakse mõnikord [[Levi seadus]]eks või [[Levi suurusereegel|Levi suurusereegliks]].&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Näiteks suurte imetajate [[Purkinje rakk]]ude, suurajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete ganglionide]] neuronite rakukehad on sageli suuremad kui vastavat tüüpi neuronite rakukehad väikestel imetajatel. Sellised erinevused näitavad, et neuroni suurus on seotud organismi üldise ehituse, närvisüsteemi ühenduste pikkuse ja ainevahetuslike vajadustega.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] osana. Suurema kehaehitusega loomadel peavad paljud neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda. See suurendab vajadust tõhusama [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Sellepärast kaasneb neuronite mõõtmete suurenemisega sageli ka nende [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]] ja [[biosüntees]]i võimekuse suurenemine.

Rakukeha ruumala on sageli seotud dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid mitte samas proportsioonis, mistõttu tuuma ja tsütoplasma ruumala suhe võib suuremates neuronites väheneda.

Neuronite ehituses esineb liikide vahel ka kvalitatiivseid erinevusi. Näiteks võib suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsete neuronite rakukehades esineda [[fenestreeritud tsütoplasma|fenestreeritud ehk võrgustikulise ehitusega tsütoplasma]].
[[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda [[kohastumus]]ena suuremate neuronite ainevahetuslike vajaduste rahuldaamiseks.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt; Tänapäeval käsitatakse sellist ehitust peamiselt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguna, mis on seotud raku suuremate mõõtmete ning nendega kaasnevate transpordi- ja ainevahetuslike nõuetega.

====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus====

20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduv närviaktiivsus võib põhjustada neuronites püsivaid materiaalseid muutusi analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga.&lt;ref name=&quot;levi&quot;&gt;Giuseppe Levi, Mario Donati, Ugo Cerletti. [https://www.treccani.it/enciclopedia/tessuto-nervoso_(Enciclopedia-Italiana)/ Nervoso, tessuto], ''Enciclopedia Italiana'', 1934, treccani.it.&lt;/ref&gt;Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt; Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei kasutata, ennetasid need käsitused osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est.

Verworni oletustele pakkusid eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenesid taastunud piirkonda innerveerivate [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehad märgatavalt.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt; Tänapäeval tõlgendatakse selliseid muutusi neuronite struktuurse plastilisuse, muutunud ühenduvuse, suurenenud metaboolsete vajaduste ja aktiivsusest sõltuva kohanemise ilmingutena.

Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi osana närvisüsteemi plastilisusest. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ja närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel.

Selliseid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille puhul muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist võivad allesjäänud neuronid suurendada dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et kadunud ühendusi osaliselt korvata.

Neuroni suuruse või hargnemise suurenemine ei tähenda muutusi üksnes neuroni enda ehituses, vaid võib mõjutada ka tema ühenduvust närvivõrgus. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron saab vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson saab ühendada kaugemaid võrgupiirkondi ja suurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust.

Sellepärast käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena. Närvisüsteem ei ole staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel.

===Arv===
Neuronite arv ja suurus ei ole juhuslikud tunnused, vaid sõltuvad organismi ehitusest, närvisüsteemi organisatsioonist ja funktsionaalsest vajadusest. Arvestades närvielementide suhteliselt korrapärast paiknemist ja ühendusmustreid, oletati 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, et sama liigi sarnase kehasuurusega isenditel võiks neuronite arv olla suhteliselt püsiv.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt; See oletus leidis kinnitust mõnede väikeste loomade puhul, kelle närvisüsteemis on neuronite arv väike ja neid on võimalik otseselt loendada, näiteks mõnede [[keriloomad]]e ja usside puhul.

Neuronite arvu suhtelist püsivus on täheldatud ka [[selgroogsed|selgroogsetel]] vähemalt mõnede kindlate neuronitüüpide puhul. Näiteks on üksikute suurte neuronite populatsioonide arv olnud teatud liikidel suhteliselt konstantne. Samas ei kehti üldreegel, et sama liigi erineva kehamõõduga isenditel on neuronite arv alati ühesugune või et neuronite ruumala suureneb võrdeliselt keha suurusega.

[[Giuseppe Levi]] uuris neuronite suuruse ja keha mõõtmete seoseid ning rõhutas, et neuronite rakukehade suurenemisel on füüsikalised ja ainevahetuslikud piirangud. Ta tugines osaliselt [[Herbert Spencer]]i üldisele bioloogilisele skaleerumisprintsiibile, mille järgi raku suurenemisega ei kasva ainevahetusvõime ja ainete vahetuse efektiivsus samas proportsioonis raku mahuga. Seda põhimõtet on ajalooliselt nimetatud [[Spenceri seadus]]eks ehk [[Spenceri skaleerumisprintsiip|Spenceri skaleerumisprintsiibiks]]. 
Spenceri seaduse kohaselt muutub suuremate rakkude korral ainevahetuse ja sisetranspordi korraldamine järjest keerulisemaks, sest ainevahetuslikult aktiivne pind suureneb aeglasemalt kui raku ruumala. Neuronite puhul on see eriti oluline pikkade rakujätkete tõttu: aksonites ja dendriitides tuleb transportida valke, organelle ja metaboliite sageli suurte vahemaade taha.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Tänapäeval ei käsitata Spenceri seadust iseseisva neurobioloogilise seadusena, kuid selle üldine mõte – et raku suurusel on ainevahetuslikud ja füüsikalised piirangud – on kooskõlas tänapäevaste arusaamadega rakusisesest transpordist ja bioloogilisest skaleerumisest. Seda nähtust käsitatakse närvisüsteemi [[allomeetria|allomeetrilise skaleerumise]] osana.

Organismi suurenemisega kaasnevad sageli muutused neuronite mõõtmetes, arvus, dendriitide ulatuses, aksonite pikkuses, müeliniseerumises ja ühenduste korralduses. Suurema keha korral peavad neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda, mis suurendab vajadust tõhusa [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Seetõttu ei saa suuremate loomade närvisüsteem tavaliselt kohaneda üksnes olemasolevate neuronite suurendamise kaudu, vaid toimub ka neuronite arvu, ühendusmustrite ja võrguorganisatsiooni muutumine.

Et üksiku neuroni suuruse suurenemisel on piirid, saavutatakse suuremate organismide närvisüsteemides vajalik ühenduvus sageli neuronite arvu suurenemise, ühendusmustrite muutumise ja närvivõrkude organisatsiooni keerukamaks muutumise kaudu. Seetõttu ei sõltu närvisüsteemi suurus üksnes neuronite mõõtmetest, vaid neuronite arvu, suuruse, ühenduvuse ja ainevahetusliku toe vastastikusest tasakaalust.

===Areng===

Neuronite areng hõlmab protsesse, mille käigus tekivad, diferentseeruvad ja küpsevad närvisüsteemi neuronid. See hõlmab [[neurogenees]]i ehk neuronite teket, närvisüsteemi eellaskudede arengut, [[närvitüvirakk]]ude ja [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] jagunemist, neuronite saatuse määramist, rännet, jätkete kasvu, sünaptiliste ühenduste kujunemist ja närvivõrkude hilisemat ümberkorraldumist.

Neuronite arengu üldpõhimõtted on sarnased nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]: eellasrakkudest tekivad diferentseeruvad neuronid, mis omandavad kindla ehituse ja funktsiooni, kasvatavad jätked, moodustavad sünaptilisi ühendusi ja kohanduvad aktiivsusest sõltuvate protsesside kaudu.

====Selgroogsetel====

Selgroogsete neuronite areng on tihedalt seotud [[neuraaltoru]] arenguga. Neuraaltorust kujuneb [[kesknärvisüsteem]]. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] tekib [[ektoderm]]ist [[neuroektoderm]], mis moodustab [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] ja seejärel [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru seinas paiknevad [[neuraalsed tüvirakud]], millest tekivad kesknärvisüsteemi neuronid ja [[neurogliia]].

Närvisüsteemi varajases arengus paljunevad neuraalsed tüvirakud peamiselt [[sümmeetriline rakujaotus|sümmeetrilise jagunemise]] teel, mille tulemusel suureneb eellasrakkude arv. Hiljem muutub jagunemine sagedamini [[asümmeetriline rakujaotus|asümmeetriliseks]], mille tulemusel tekivad diferentseeruvad neuraalsed eellasrakud ja neuronid.

Neuronite saatust reguleerivad täpselt koordineeritud [[geeniekspressioon]]i programmid, [[transkriptsioonifaktor]]id ja [[signaalirada|signaalirajad]], sealhulgas [[Notch-signaalirada|Notch]]-, [[Wnt-signaalirada|Wnt]]-, [[Shh-signaalirada|Shh]]- ja [[BMP-signaalirada|BMP]]-signaalid. Nende toimel kujunevad neuronite asukoht, [[virgatsaine]] tüüp, morfoloogia, ühendused ja funktsionaalne roll närvivõrgus. Näiteks kujunevad eri arenguprogrammide alusel [[ergastav neuron|ergastavad]] [[glutamaat]]i kasutavad neuronid ja [[pidurdav neuron|pidurdavad]] [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]].

Pärast tekkimist liiguvad paljud noored neuronid oma lõplikku asukohta. [[Neuronite migratsioon]] on eriti oluline [[suurajukoor]]e arengus, kus neuronid liiguvad neuraaltoru sisemistest piirkondadest ajukoore kihtidesse. Selle tulemusel kujuneb selgroogsete peaajule iseloomulik kihiline ja piirkondlik organisatsioon.

Neuronite rännet juhivad nii raku enda omadused kui ka keskkonnas leiduvad signaalid. Olulist osa etendavad [[rakuvaheaine]], [[adhesioonimolekul]]id ja naaberrakkude antavad juhised. Häired neuronite migratsioonis võivad põhjustada närvisüsteemi arenguhäireid.

Pärast lõplikku asukohta jõudmist hakkavad neuronid välja arendama oma jätkeid. [[Akson]] kujuneb sageli varases arenguetapis ning selle kasvu juhib [[aksonikasvukoonus]], mis reageerib keskkonna keemilistele ja füüsikalistele signaalidele.

Aksonite suunamist mõjutavad mitmesugused signaalmolekulid, näiteks [[netriinid]], [[semaforiinid]], [[ephriinid]] ja [[slit-valk|slit-valgud]]. Need võivad toimida aksonikasvukoonust suunavate või piiravate signaalidena ning aitavad määrata aksonite sihtkohti närvisüsteemis.

Dendriidid arenevad järk-järgult ja moodustavad pinna sünaptiliste sisendite vastuvõtuks. Nende kuju ja hargnemist mõjutavad nii geneetilised tegurid kui ka aktiivsusest sõltuvad protsessid.

Neuronite küpsemise oluline osa on [[sünaptogenees]] ehk sünaptiliste ühenduste moodustumine. Arengu käigus tekib närvisüsteemis sageli rohkem sünapse kui täiskasvanueas säilib. [[Sünaptiline kärpimine]] võimaldab närvivõrkudel täpsustuda: aktiivsemad ja funktsionaalselt olulisemad ühendused tugevnevad ning vähem efektiivsed ühendused vähenevad.

Selgroogsetel tekib enamik neuroneid enne sündi või varajases arengujärgus. Pärast sündi jätkub neuronite küpsemine, sealhulgas [[müelinisatsioon]], dendriitide hargnemine ja sünaptiliste võrgustike stabiliseerumine.

Täiskasvanueas on neuronite jagunemisvõime enamasti väga piiratud, kuid närvivõrgud säilitavad plastilisuse. Mõnes selgroogsete ajupiirkonnas võib esineda ka [[täiskasvanuea neurogenees]]i. Selle ulatus erineb liigiti: näiteks paljudel kaladel ja kahepaiksetel jätkub neuronite teke kogu elu jooksul ulatuslikumalt kui imetajatel. Imetajatel, sealhulgas inimesel, on täiskasvanuea neurogeneesi ulatus ja funktsionaalne tähtsus endiselt uurimise all.

====Selgrootutel====

Selgrootute neuronite areng on väga mitmekesine, sest nende närvisüsteemid erinevad suuresti nii ehituselt kui ka arengumehhanismidelt. Erinevalt selgroogsetest ei põhine nende areng üldiselt neuraaltoru kujunemisel, vaid mitmesugustel rühmaspetsiifilistel eellasrakkudel.

Paljudel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]], eriti [[putukad|putukatel]], tekivad neuronid [[neuroblast]]idest. Neuroblastid on spetsialiseerunud närvisüsteemi eellasrakud, mis jagunevad korduvalt ja annavad kindla järjestuse alusel tekkivaid järglasi. Selle tulemusel kujunevad täpselt organiseeritud närvivõrgud, näiteks putukate [[aju]] ja [[kõhtmine närviahel|kõhtmise närviahela]] ganglionides.

Putukate arengus määravad neuronite tüübi, asukoha ja ühendused geneetilised arenguprogrammid, kuid närvivõrkude küpsemist mõjutavad ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Eriti oluline on see [[moone (bioloogia)|moonde]] ajal, mil närvisüsteem korraldub ümber vastavalt täiskasvanud looma käitumisvajadustele. Osa olemasolevaid neuroneid säilib, osa ühendusi eemaldatakse ja moodustuvad uued ühendused.

Keerukama närvisüsteemiga [[peajalgsed|peajalgsetel]] võivad kujuneda väga suured ja spetsialiseerunud neuronid. Näiteks [[kaheksajalg]]adel on suured neuronid ja ulatuslikud närvivõrgud seotud keeruka motoorse juhtimise, õppimise ja meelelise töötlemisega.

Paljudel selgrootute liikidel säilib ulatuslik elukestev neuroplastilisus. Mitmetel liikidel jätkub neuronite lisandumine, närvivõrkude ümberkorraldumine ja käitumisega seotud ahelate kohandamine kogu elu jooksul.

====Areng ja plastilisus====

Neuronite areng ei lõpe täielikult pärast närvisüsteemi küpsemist. Kogu elu jooksul toimuvad [[struktuurne plastilisus|struktuursed]] ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilised muutused]], mille käigus võivad muutuda dendriitide hargnemine, aksonite ühendused ja sünapside tugevus.

Seega ei kujune närvisüsteem üksnes embrüonaalse arengu käigus, vaid pideva arengu ja kohanemise tulemusena. Selles osalevad neuronite aktiivsus, sünaptilised ühendused, gliiarakud ja keskkonnamõjud.

===Evolutsioon===

Neuronite evolutsioon hõlmab närvirakkude ja närvivõrkude kujunemist loomade evolutsiooni käigus. Neuronid ei tekkinud tõenäoliselt üheainsa järsu muutusena, vaid järkjärgulise üleminekuna lihtsamatelt signaalitöötlussüsteemidelt keerukatele närvivõrkudele. Närvisüsteemide areng võimaldas loomadel kiiremini reageerida keskkonnamuutustele, koordineerida liikumist, töödelda meelelisi signaale ja kujundada keerukat käitumist.

Neuronite evolutsiooni uuritakse võrdleva neurobioloogia, arengubioloogia ja molekulaarse evolutsiooni abil. Kuigi tänapäevased närvisüsteemid erinevad eri loomarühmades väga suurel määral, näitavad paljud ühised molekulaarsed mehhanismid, et neuronite põhielemendid kujunesid varakult loomade evolutsioonis.

====Närvisüsteemi varased eelkäijad====

Enne neuronite teket esines tõenäoliselt rakulisi signalisatsioonisüsteeme, milles üksikud rakud tajusid keskkonnamuutusi ja edastasid keemilisi signaale naaberrakkudele. Paljudel tänapäeva üherakulistel organismidel ja lihtsatel hulkraksetel esineb mehhanisme, mis sarnanevad osaliselt närvirakkudes kasutatavatele signaaliradadele, kuigi neil puuduvad neuronid.

Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel hulkraksetel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. Neuronite areng andis eelise, sest elektriliste signaalide abil oli võimalik edastada informatsiooni kiiremini kui üksnes keemilise difusiooni kaudu.

Lihtsaimad närvisüsteemid koosnesid tõenäoliselt hajusatest närvirakkude võrgustikest, kus neuronid ei moodustanud veel keskset närvikeskust. Selliseid närvivõrke leidub tänapäeval näiteks [[ainuraksed loomad|ainuraksetest erinevatel]] lihtsamatel hulkraksetel loomadel, nagu [[käsnad]]el närvisüsteem puudub, kuid [[hoovloomad|kõrveraksetel]] esineb hajus närvivõrk.

====Neuronite põhitunnuste kujunemine====

Neuronite evolutsiooniga kujunesid järk-järgult välja nende iseloomulikud omadused: elektrilise erutuvuse võime, pikkade jätkete olemasolu, keemiline signaaliedastus sünapside kaudu ja võime moodustada keerukaid võrgustikke.

[[Akson]]i ja [[dendriit]]ide eristumine võimaldas neuronitel spetsialiseeruda eri ülesannetele. Dendriidid kohanesid peamiselt signaalide vastuvõtuks, aksonid aga signaalide edastamiseks teistele rakkudele. See funktsionaalne jaotus suurendas närvivõrkude töötlemisvõimet.

[[Sünaps]]ide kujunemine oli närvisüsteemi evolutsioonis oluline samm, sest see võimaldas neuronite vahel paindlikku ja reguleeritavat ühendust. Sünaptiline ülekanne võimaldas närvivõrkudel mitte ainult edastada signaale, vaid ka neid töödelda, tugevdada või nõrgendada.

====Närvisüsteemide keerustumine====

Loomade evolutsiooni käigus kujunesid hajusatest närvivõrkudest järjest organiseeritumad närvisüsteemid. Paljudel [[kahepoolse sümmeetriaga loomad|kahepoolse sümmeetriaga loomadel]] kujunes välja närvirakkude koondumine keha eesmisse ossa, millest arenesid närvikeskused ja hiljem [[aju]].

[[Lülijalgsed]] ja [[selgroogsed]] kujundasid välja tsentraliseeritud närvisüsteemid, kuid nende arenguteed olid suurel määral erinevad. Lülijalgsetel kujunes [[kõhtmine närviahel]], selgroogsetel aga [[seljaaju]] ja [[peaaju]]. Mõlemas rühmas võimaldas närvisüsteemi tsentraliseerumine keerukamat liikumise juhtimist ja käitumise koordineerimist.

Selgroogsete evolutsioonis oli oluline [[neuraalhari|neuraalharja]] teke, mis võimaldas paljude perifeerse närvisüsteemi struktuuride, sealhulgas [[seljaajuganglion]]ide ja autonoomse närvisüsteemi osade kujunemist. Selgroogsete ajus toimus närvivõrkude ulatuslik suurenemine ja spetsialiseerumine, eriti [[suurajukoor]]e arenguga imetajatel.

====Neuronite mitmekesistumine====

Evolutsiooni käigus kujunes suur hulk erinevaid neuronitüüpe, mis erinevad oma kuju, ühenduste ja funktsiooni poolest. Erinevate neuronitüüpide teke võimaldas närvivõrkudel jagada ülesandeid: mõned neuronid töötlevad meelelisi sisendeid, teised juhivad liikumist, kolmandad reguleerivad teiste neuronite aktiivsust.

Neuronite mitmekesisus ei tulene ainult uute geenide tekkest, vaid ka olemasolevate geeniregulatsioonivõrkude erinevast kasutamisest. Samade arenguliste signaaliradade ja transkriptsioonifaktorite erinev rakendamine võib viia väga erinevate neuronitüüpide kujunemiseni.

====Neuronite evolutsioon selgroogsetel====

Selgroogsete evolutsiooni käigus suurenes närvisüsteemi keskne integratsioonivõime. Kaladel, kahepaiksetel ja roomajatel kujunesid välja keerukad sensoorsed ja motoorsed süsteemid, mis võimaldasid kohaneda erinevate keskkondadega.

Lindudel ja imetajatel toimus eriti ulatuslik peaaju areng. Imetajatel suurenes [[neokorteks]]i roll informatsiooni töötlemisel, õppimisel ja keeruka käitumise kujunemisel. Mõnedel primaatidel, sealhulgas inimesel, suurenes eriti assotsiatiivsete ajupiirkondade osakaal, mis võimaldas abstraktset mõtlemist, keelelist suhtlust ja kultuurilist õppimist.

====Neuronite evolutsiooniline skaleerumine====

Neuronite suurus, hargnemine ja ühenduste arv on evolutsiooni käigus kohanenud organismi keha suuruse ja eluviisiga. Suurematel loomadel peavad neuronid sageli ühendama pikemaid vahemaid ning seetõttu võivad suureneda nii aksonite pikkus, dendriitide ulatus kui ka rakusisese transpordi võimekus.

Samas ei tähenda suurem aju ja suuremad neuronid alati keerukamat käitumist. Erinevad loomarühmad on arendanud erinevaid närvisüsteemi organisatsiooni viise. Näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] on väga keerukas närvisüsteem, kuigi nende evolutsiooniline areng erineb selgroogsete omast.

====Neuronite evolutsioon ja plastilisus====

Närvisüsteemide evolutsioon ei seisne üksnes uute struktuuride tekkes, vaid ka võimes kohaneda muutuvate tingimustega. Neuronite plastilisus, sünaptiliste ühenduste muutumine ja õppimisvõime kujunesid oluliseks evolutsiooniliseks eeliseks.

Evolutsiooni käigus suurenes närvivõrkude võime muuta oma ühendusi vastavalt kogemusele. See võimaldas loomadel kohaneda paindlikumalt keskkonnaga ning soodustas keerukamate käitumisvormide kujunemist.

Seega kujutab neuronite evolutsioon endast üleminekut lihtsatelt rakulistelt signalisatsioonisüsteemidelt kõrgelt organiseeritud dünaamilistele närvivõrkudele. Neuronite põhiomadused kujunesid varakult loomade evolutsioonis, kuid nende mitmekesisus, ühenduste keerukus ja töötlemisvõime suurenesid järk-järgult eri loomarühmades erinevate evolutsiooniliste radade kaudu.

==Sünapsid==
{{Vaata|Sünaps}}
[[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]]

Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni.

[[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.

Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt.

Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel.

Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad).

Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest.

==Gliiarakud==
{{Vaata ka|Gliiarakk}}

[[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]]
Gliiarakud ehk neurogliia ehk gliia&lt;ref&gt;Vanakreeka sõnast γλία, ''glia'' 'liim'. Arend 2023: 904.&lt;/ref&gt; on neuronite kõrval närvikoe teine peamine rakurühm.&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 904–905&quot; /&gt; Termini ''neurogliia'' (saksa ''Neuroglia'') võttis 19. sajandil kasutusele [[Rudolf Virchow]], kes pidas gliiat närvirakke kooshoidvaks &quot;närvikoe liimiks&quot; (''Nervenkitt'') ehk &quot;aju sidekoeks&quot;.&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 905&quot; /&gt; Tänapäeval on teada, et gliia ei ole üksnes tugikude, vaid koosneb mitmest spetsialiseerunud rakutüübist, mis osalevad peaaegu kõigis närvisüsteemi talitluse aspektides.&lt;ref name=&quot;kandel-202&quot;&gt;Kandel 2021: 131.&lt;/ref&gt;

Gliiarakud on enamasti neuronitest väiksemad ja moodustavad ligikaudu poole [[peaaju]] ja [[seljaaju]] mahust.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Erinevalt neuronitest ei tekita nad klassikalisi [[aktsioonipotentsiaal]]e,&lt;ref&gt;Mõnel gliiarakul (näiteks haistmissüsteemi teatud gliiarakkudel) on kirjeldatud [[naatriumikanal]]itega aktiivsust.&lt;/ref&gt; kuid neil leidub [[virgatsaine]]te retseptoreid, [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]] ja rakusiseseid signaalimehhanisme, mis võimaldavad neil reageerida neuronite aktiivsusele ja mõjutada närvivõrkude talitlust.&lt;ref name=&quot;kandel-202&quot; /&gt;

Gliiarakud loovad neuronite talitluseks vajaliku mikrokeskkonna ja hoiavad seda.&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 905&quot; /&gt; Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ja rakuvälise keskkonna koostist, osalevad [[energiametabolism]]is ja [[lipiidimetabolism]]is, eemaldavad sünapsidest liigseid [[virgatsaine]]id, moodustavad [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunseire]]s ja [[fagotsütoos]]is, reageerivad [[koekahjustus]]tele ja osalevad närvikoe arengus ja taastumises, [[sünaptiline plastilisus|sünaptilises plastilisuses]], õppimises ja mäluprotsessides.&lt;ref&gt;Kandel 2021: 131–134.&lt;/ref&gt;

Selgroogsete gliia jaotatakse [[makrogliia]]ks ja [[mikrogliia]]ks. Makrogliia hulka kuuluvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]] ning [[piirdenärvisüsteem]]is [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]].&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Enamik makrogliiast pärineb koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. [[Mikrogliia]] aga on [[mesoderm]]se päritoluga ning areneb peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete fagotsüütide]] liinist.&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;&gt;Kandel 2021: 134.&lt;/ref&gt;

Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Sellest hoolimata täidavad nad ka selgrootutel samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid, säilitavad rakuvälise keskkonna koostist ja isoleerivad närvikiude. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle osa närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt suurenenud.

Varem peeti kõige arvukamaks gliiarakutüübiks astrotsüüte,&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; kuid [[isotroopne fraktsioneerimine|isotroopse fraktsioneerimise]] meetodil on leitud, et enamikus ajupiirkondades, sealhulgas inimese [[neokorteks]]is, on kõige arvukamad oligodendrotsüüdid, mis moodustavad ligikaudu 45–75% kõigist gliiarakkudest; astrotsüüdid moodustavad ligikaudu 19–40% ja mikrogliia alla 10%.&lt;ref&gt;Christopher S von Bartheld, Jami Bahney, Suzana Herculano-Houzel. The search for true numbers of neurons and glial cells in the human brain: a review of 150 years of cell counting. – ''The Journal of Comparative Neurology'', 2016, 524(18):3865–3895. &lt;/ref&gt; Ka hiire kogu peaaju hõlmavas rakuloenduses osutusid oligodendrotsüüdid kõige arvukamaks gliiarakutüübiks.&lt;ref&gt;Bruna Valério-Gomes, Daniel M. Guimarães1, Diego Szczupak, Roberto Lent.  The absolute number of oligodendrocytes in the adult mouse brain. – ''Frontiers in Neuroanatomy'', 2018, kd 12.&lt;/ref&gt; 

=== Makrogliia ===

[[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke. Selle peamised rakutüübid on [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]; [[piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad makrogliia hulka ka [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]]. Makrogliia täidab peamiselt tugi-, ainevahetus-, isolatsiooni- ja regulatsioonifunktsioone ning osaleb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]], [[müelinisatsioon]]i ja sünaptilise talitluse säilitamises.

==== Astrotsüüdid ====

[[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on tavaliselt ligikaudu tähekujulised ning nende arvukad jätked ulatuvad neuronite, sünapside ja veresoonte juurde, moodustades veresoonte ümber [[perivaskulaarne lõppjalg|perivaskulaarseid lõppjalgu]].&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt;

Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Protoplasmaatilised astrotsüüdid paiknevad peamiselt [[hallaine]]s, neil on lühikesed tugevasti hargnenud jätked ning nad osalevad peamiselt sünaptilise mikrokeskkonna reguleerimises. Kiulised astrotsüüdid paiknevad valdavalt [[valgeaine]]s, nende jätked on pikemad, peenemad ja vähem hargnenud ning nad toetavad eeskätt närvikiudude talitlust.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt;

Astrotsüüdid reguleerivad [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaltsiumiioon]]ide tasakaalu, eemaldavad sünapsidest liigseid [[virgatsaine]]id, varustavad neuroneid [[ainevahetussubstraat]]idega ja osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nende peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] ümbritsevad sageli sünapse ja mõjutavad sünaptilist signaaliülekannet. Astrotsüüdid on omavahel ühendatud [[aukliidus]]te kaudu ning moodustavad ulatusliku funktsionaalse võrgustiku. Kahjustuse korral võivad nad vohada ja moodustada [[glioos]]e ning [[glioosne arm|glioosse armi]].

==== Oligodendrotsüüdid ====

[[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] moodustavad [[kesknärvisüsteem]]is [[müeliintupp|müeliintupesid]],&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; mis elektriliselt isoleerivad aksoneid ning suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust ja energiatõhusust. Üks oligodendrotsüüt võib müeliniseerida korraga mitme erineva aksoni [[internoodium]]i. Lisaks müelinisatsioonile toetavad oligodendrotsüüdid aksonite ainevahetust ja talitlust.

==== Ependüüm ====

[[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] moodustavad ühekihilise kuubilise või madala silindrilise epiteelitaolise kihi, mis vooderdab [[ajuvatsake|ajuvatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis aitavad kaasa [[ajuvedelik]]u liikumisele ning osalevad selle koostise regulatsioonis. Mõned autorid käsitavad ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse koena.

=== Mikrogliia ===

[[Mikrogliia]] on kesknärvisüsteemi residentsete [[immuunrakk]]ude populatsioon. Need paiknevad peamiselt [[hallaine]]s ja on gliiarakkudest kõige väiksemad ning neil on peened tugevalt hargnenud jätked.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Mikrogliia rakud on funktsionaalselt [[makrofaag]]id: nad teevad [[immuunseire]]t, eemaldavad [[fagotsütoos]]i teel [[rakujäänus]]eid, [[haigustekitaja]]id ja kahjustatud sünapse ning osalevad närvikoe arengu, homöostaasi ja kahjustusjärgse paranemise regulatsioonis,&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt; sealhulgas [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimises]].

== Närvikiud ==
{{Vaata|Närvikiud}}

Närvikiud koosneb neuroni [[akson]]ist (harva mõnest muust eferentsest jätkest) ja seda ümbritsevast [[gliiarakk]]ude moodustatud ümbrisest, kui see on olemas.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt;&lt;ref&gt;''[[Meditsiinisõnastik]]'', lk 532.&lt;/ref&gt; Eristatakse [[müeliinkiud]]e ehk [[müeliniseeritud kiud]]e ja [[müeliinita kiud]]e ehk [[müeliseerimata kiud]]e.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;arend-2023&quot;&gt;Arend 2023: 918.&lt;/ref&gt;

Aksonist moodustavad müeliinkiu kesknärvisüsteemis [[oligodendrotsüüt]]ide jätked, piirdenärvisüsteemis [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]].&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Kesknärvisüsteemis koosneb müeliinkiud aksonist ja seda ümbritsevast [[müeliintupp|müeliintupest]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is võib kiul lisaks müeliintuppele olla väliskiht – [[Schwanni tupp]] ehk neurilemm, mis ümbritseb müeliintupe välispinda. Schwanni tupp koosneb müeliintupe moodustava [[Schwanni rakk|Schwanni raku]] tsütoplasmast ja rakutuumast.&lt;ref name=&quot;arend-2023&quot; /&gt;

[[Müelinisatsioon]] algab looteeas, kuid jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab mõnede ajupiirkondade müeliniseerumine kuni noore täiskasvanu eani.

=== Schwanni rakkude moodustatud müeliinkiud ===

[[Piirdenärvisüsteem]]is moodustavad müeliintupe [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]].&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Schwanni rakk ümbritseb tavaliselt ühe aksoni ühte [[internodaalsegment|internodaalsegmenti]], üks oligodendrotsüüt aga võib oma mitme jätkega moodustada müeliintupe osa mitme aksoni üksikute [[internoodium]]ide ümber.&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot;&gt;Arend 2023: 919.&lt;/ref&gt;

Schwanni rakkude moodustatud müeliinkiud koosneb aksonist, Schwanni raku moodustatud müeliintupest ja selle välispinnal paiknevast [[Schwanni tupp|Schwanni tupest]] ehk neurilemmist. Schwanni tupp koosneb Schwanni raku tsütoplasmast koos rakutuumaga.&lt;ref name=&quot;arend-2023&quot; /&gt;

Sellised närvikiud esinevad peaaegu kõigil selgroogsetel; erandiks on [[sõõrsuud]],&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt; kelle närvikiud ei moodusta tüüpilist müeliintuppe.

Neid leidub kõige rohkem [[piirdenärvisüsteem]]i seljaaju- ja kraniaalnärvides.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt; Sellised kiud moodustuvad peamiselt seljaaju ja peaaju motoorsete neuronite aksonitest ning seljaaju- ja kraniaalganglionide sensoorsete neuronite aksonitest.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Eranditeks on [[nägemisnärv]],&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt; mis kuulub arenguliselt [[kesknärvisüsteem]]i ja mille aksoneid müeliniseerivad oligodendrotsüüdid, ning [[haistmisnärv]],&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt; mille aksoneid ümbritsevad [[haistmisümbrisrakk|haistmisümbrisrakud]] ehk [[haistmisepiteeli tugigliia]], kuid mis neid ei müeliniseeri. Vähemal hulgal leidub Schwanni rakkude moodustatud müeliinkiude ka [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] tüvedes ja harudes.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Need närvikiud võivad ulatuda ühe katkematu jätkena neuroni rakukehast kuni lõppelundini&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt; ja olla üle meetri pikkused. Närvipõimikute moodustumisel ja närvitüvede hargnemisel ei ühine närvikiud omavahel ega moodusta [[anastomoos]]e; muutub üksnes nende paiknemine närvikimpudes. Aksonite tegelik hargnemine algab tavaliselt alles närvi distaalses osas enne terminaalseid harusid.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Arengu käigus ümbritsetakse nende kiudude aksonid täies pikkuses Schwanni rakkudega. Schwanni raku tsütoplasmast tekib aksoni juurde kraavitaoline moodustis, mille servad liituvad omavahel, nii et akson kattub igas suunas Schwanni raku tsütoplasmaga. Nüüd puutub osa Schwanni raku vastaskülgede rakumembraanist omavahel kokku ja moodustab [[mesakson]]i (kahekordse rakumembraani riba). Seejärel hakkab Schwanni raku tsütoplasma ümber aksoni keerduma, kusjuures mesakson hakkab pikenema ja kontsentriliselt ümber aksoni keerduma. Alguses jääb mesaksoni keerdude vahele õhuke tsütoplasmakiht, seejärel liituvad keerud omavahel tihedalt, nii et tekib müeliintupp. Sellest väljapoole jääb Schwanni raku tsütoplasma koos tuumaga (Schwanni tupp).&lt;ref name=&quot;arend-2023&quot; /&gt;

Schwanni raku rakumembraan sisaldab teiste rakumembraanidega võrreldes rohkem lipiide, mistõttu see on aksonile hea elektriline isolaator ja hoiab ioon-mikrokeskkonda püsivalt aktsioonipotentsiaali levikule soodsana.&lt;ref&gt;Arend 2023: 918–919.&lt;/ref&gt;

Müeliintupe ultrastruktuur on väga korrapärane. Selles eristatakse peajooni ja vahejooni. [[Elektrontihedus|Elektrontihedad]] [[peajoon]]ed on rakumembraanide tsütoplasmapoolsed pinnad. Nende vahel asetsevad elektronhõredamad [[vahejoon]]ed, mis moodustuvad rakumembraanide välispindade liitumisel.&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot; /&gt;

=== Oligodendrotsüütide moodustatud müeliinkiud ===

[[Kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt]]ide jätked.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Erinevalt Schwanni rakkudest ei moodusta oligodendrotsüüdid üksiku aksoni ümber terviklikku rakku ümbritsevat kihti, vaid nende mitmed jätked võivad moodustada müeliintupe osi mitme erineva aksoni üksikute [[internoodium]]ide ümber.&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot; /&gt;

Seetõttu ei ole kesknärvisüsteemi müeliinkiud seotud ühe kindla müeliini moodustava rakuga samal viisil nagu piirdenärvisüsteemi Schwanni raku moodustatud müeliinkiud.

Kesknärvisüsteemi müeliinkiud moodustavad suure osa [[valgeaine]]st, kus nad kulgevad pikkades närviteedes, ning neid leidub ka [[hallaine]]s neuronite vahel.

Kesknärvisüsteemi müeliinkiududel puudub Schwanni tupp ehk neurilemm, sest neid ümbritseva müeliini moodustavad oligodendrotsüütide jätked. Ranvier' soonised on siiski olemas ning võimaldavad ka kesknärvisüsteemis [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]].

=== Müeliinita kiud ===
{{Vaata|Müeliinita kiud}}

Kõik aksonid ei ole müeliniseeritud. [[Müeliinita kiud]]udel ehk [[müeliseerimata kiud]]udel puudub kompaktne [[müeliintupp]].&lt;ref name=&quot;arend-2023&quot; /&gt; Siiski ümbritsevad aksoneid gliiarakud, mis osalevad ka nende ainevahetuslikus toetamises.

[[Piirdenärvisüsteem]]is paiknevad müeliinita aksonid tavaliselt [[Schwanni rakk]]ude tsütoplasmas. Ühe Schwanni raku tsütoplasmasse võib olla sissesopistunud mitu väikese läbimõõduga aksonit;&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; sellised struktuurid moodustavad [[Remaki kimp]]e.

Müeliinita närvikiude leidub eriti [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvisüsteemis]], kuid neid esineb ka kesknärvisüsteemi hallaines ja aksonite terminaalsetes piirkondades.

=== Läbimõõt ===

Närvikiudude läbimõõt varieerub suurel määral nii eri närvide kui ka ühe närvi sees.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt; Inimesel on müeliinkiudude läbimõõt ligikaudu 1–20 μm.

Juba varajastes uurimustes märgati, et suuremad neuronid annavad enamasti jämedamaid aksoneid. Et suurematel neuronitel on sageli ka pikemad aksonid, seostati närvikiu läbimõõtu ka selle pikkusega.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Tänapäeval on teada, et suurem aksoni läbimõõt vähendab aksoni sisetakistust ning võimaldab koos müeliintupega kiiremat [[aktsioonipotentsiaal]]i levikut. Eri loomaliikidel esineb üldiselt seos keha suuruse, aksonite pikkuse ja läbimõõdu vahel, kuigi see ei ole absoluutne.

=== Ranvier' soonised ===

[[Ranvier' soonis]]ed on piirkonnad, kus müeliintupp katkeb ja akson on lühikeses ulatuses paljastatud. Schwanni rakkude moodustatud müeliinkiududes on Ranvier' soonised ehk Ranvier' sõlmed kõrvuti asetsevate Schwanni rakkude kokkupuutealad, kus akson on ainult osaliselt kaetud nende rakkude ainult osaliselt kattuvate jätketega.&lt;ref&gt;Arend 2019: 919.&lt;/ref&gt;

Kahe järjestikuse Ranvier' soonise vahelist müeliniseeritud aksonilõiku nimetatakse [[internodaalsegment|internodaalsegmendiks]] ehk [[internoodium]]iks.&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot; /&gt; Schwanni rakkude moodustatud müeliinkius on see lõik, mida ümbritseb üks Schwanni rakk.&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot; /&gt; Inimesel on selle pikkus tavaliselt ligikaudu 0,2–2 mm ning see suureneb üldiselt koos aksoni läbimõõduga.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Internodiaalsegmendis on näha põiki kulgevaid [[Schmidti-Langermani sälk]]e ehk Schmidti-Langermani intsisuure.&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot; /&gt;

Ranvier' sooniste piirkonna [[aksolemm]] on eksponeeritud [[interstitsiaalvedelik]]us leiduvatele ioonidele.&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot; /&gt; Selles on tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]], mille kaudu aktsioonipotentsiaal igas sõlmes taastub.&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot; /&gt; Selline juhtivusviis võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]], mille puhul [[aktsioonipotentsiaal]] levib hüppeliselt ühelt Ranvier' sooniselt järgmisele.&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot; /&gt; Saltatoorne juhtivus suurendab närviimpulsi levimise kiirust ja muudab signaali edastamise energiasäästlikumaks, sest [[depolarisatsioon]] toimub peamiselt Ranvier' sooniste piirkondades paiknevas aksonimembraanis.


Varajased neurohistoloogid arvasid, et need katkestused võimaldavad toitainetel ja koevedelikul paremini aksonini pääseda ning toetavad niiviisi närvikiu ainevahetust.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

=== Müeliinkesta muutused kahjustuse korral ===

Müeliintupp on tundlik mehaaniliste ja füüsikalis-keemiliste kahjustuste suhtes. Närvikiu vigastuse, tugeva venituse, [[hüpotooniline lahus|hüpotooniliste lahuste]] toime või mitmesuguste haiguste korral laguneb müeliin ebakorrapärasteks kogumikeks.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Müeliini suure lipiidisisalduse tõttu värvub terve müeliintupp mitmete histoloogiliste meetoditega iseloomulikul viisil. [[Osmiumhape|Osmiumhappega]] töötlemisel muutub see hallikaks (aeglane ja nõrk mustumine), [[sudaanvärvid]]ega aga roosakaks.

Degeneratsiooni käigus vabanevad müeliini lipiididest [[rasvhapped]], [[glütseriin]] ja [[kolesterool]], mille tõttu kahjustunud müeliin värvub osmiumhappe toimel mustaks. Neil muutustel põhineb [[Marchi meetod]],&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt; mida kasutati kahjustunud närvikiudude ja närviteede kulgemise uurimiseks klassikalises neuroanatoomias.

=== Närvikiudude terminaalsed piirkonnad ===

Närvikiud säilitavad suurema osa oma pikkusest ühtlase ehituse ega moodusta omavahel anastomoose. Närvipõimikutes toimub üksnes üksikute aksonite ümberpaiknemine närvikimpudes.

Aksonite tegelik hargnemine algab tavaliselt alles terminaalses piirkonnas. Seal muutub müeliintupp õhemaks või kaob täielikult ning akson jaguneb peenemateks harudeks, mis moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite, lihasrakkude või retseptorrakkudega.

Müeliini puudumine terminaalsetes piirkondades võimaldab aksonil moodustada tihedaid rakukontakte ning vabastada [[virgatsaine]]id sünaptilisse pilusse.

=== Närvikiud ajaloolises neurohistoloogias ===

Varasemas neurohistoloogias käsitati närvikiudu sageli neuroni aksonina koos seda ümbritsevate kestadega. Juba 19. sajandi uurijad rõhutasid, et närvikiud ei ole organismi iseseisev struktuuriüksus, vaid kuulub närvirakku. Perifeersete närvide ning [[kesknärvisüsteem]]i valge- ja hallaine kiudusid käsitati hiljem [[Golgi I tüüpi neuron]]ite aksonitena.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Klassikalises neurohistoloogias jaotati närvikiude sageli selle järgi, kas neid ümbritses [[neurilemm]]. [[Neurilemmiga närvikiud]]udeks peeti peamiselt perifeerse närvisüsteemi müeliniseeritud närvikiude, mille ümber kirjeldati Schwanni kest ehk neurilemm. Neurilemmita kiududeks käsitati seevastu närvikiude, millel sellist välist kesta ei kirjeldatud, eelkõige kesknärvisüsteemi kiude.

Hiljem selgus, et selline jaotus ei kajasta müeliini moodustumise tegelikku rakulist alust. Tänapäeval eristatakse müeliinkiude eelkõige selle järgi, milline gliiarakk müeliini moodustab: piirdenärvisüsteemis moodustavad müeliini [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja kesknärvisüsteemis [[oligodendrotsüüt]]id.

Varajased histoloogid kirjeldasid [[müeliin]]i sageli mitte kindla struktuurina, vaid närvikiudu ümbritseva lipiidirikka poolvedela või [[kolloid]]se ainena, milles leidus rohkesti [[letsitiin]]i, [[tsefaliin]]i ja [[kolesterool]]i.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt; Hilisemad ultrastruktuuriuuringud näitasid, et müeliin ei ole amorfne aine, vaid korrapärane mitmekihiline membraansüsteem, mis koosneb gliiarakkude korduvalt ümber aksoni keerdunud rakumembraanidest.

19. sajandil kirjeldati ka müeliintupe korrapäraseid katkestusi ehk [[Ranvier' soonis]]eid. Neid peeti algul kohtadeks, mille kaudu [[toitaine]]d ja [[koevedelik]]ud pääsevad aksonini.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Aksonit nimetati vanemas kirjanduses sageli silinderteljeks. Värvimismeetoditega kirjeldati selles kulgevaid peeni fibrille, mida nimetati [[neurofibrill]]ideks. Arutleti selle üle, kas need on elusa närviraku tegelikud struktuurid või närvikoe fikseerimise käigus nähtavale tulnud omadused.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Tänapäeval on teada, et neurofibrillide ajalooline kujutis vastab peamiselt aksoni tsütoskeleti elementidele – [[mikrotoruke]]stele, [[neurofilament]]idele ja [[aktiinifilament]]idele. Nende ruumiline organiseeritus võib sõltuvalt preparatsioonimeetodist avalduda valgusmikroskoobis erinevalt.

Terminit &quot;neurilemm&quot; on eri aegadel ja eri autorite poolt kasutatud erinevalt. Algul tähistas see müeliintuppe ja Schwanni tuppi kokku. Vahepeal arvati, et nende peal on veel üks õhuke kest, mida hakati nimetama neurilemmiks ehk Schwanni kestaks.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Varasemates uurimustes peeti paljusid müeliinita närvikiude täiesti paljateks aksoniteks.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt; Hiljem selgus, et enamik piirdenärvisüsteemi müeliinita aksoneid paikneb siiski Schwanni rakkude tsütoplasmas. Mitme väikese aksoni paiknemist ühe Schwanni raku tsütoplasmas nimetatakse [[Remaki kimp]]udeks.

==Areng==
{{Vaata|Neurogenees}}
===Selgroogsed===
[[Närvisüsteem]] areneb [[ektoderm]]ist ja selle areng algab varajases [[embrüogenees]]is (inimesel [[3. arengunädal]]al, umbes kahe ja poole nädala vanusel [[embrüo]]l).&lt;ref name=&quot;mescher-20&quot;&gt;Mescher 2024: 393.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;lepp-jt-20&quot;&gt;Lepp jt 2022: 144.&lt;/ref&gt;

Selgroogsetel algab närvikoe areng siis, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. Embrüo [[selgmine keskjoon|selgmisel keskjoonel]]&lt;ref name=&quot;mescher-20&quot; /&gt; paiknev ektoderm on algul ühtne ja eristumata. [[Seljakeelik]]u&lt;ref name=&quot;mescher-20&quot; /&gt; ja teiste arenevate embrüonaalsete struktuuride indutseerival toimel tekib ektodermis paksend – [[neuraalplaat]] ehk [[medullaarplaat]].&lt;ref name=&quot;lepp-jt-20&quot; /&gt; Neuraalplaadi kude nimetatakse [[neuroepiteel]]iks, ülejäänud ektodermi aga [[pinnaektoderm]]iks.

Neuraalplaadi ja pinnaektodermi piiril paiknevad rakud, millest hiljem kujuneb [[neuraalhari]]. Rakkude ebaühtlase kasvu tõttu muutub neuraalplaat kiiresti [[neuraalvagu|neuraalvaoks]].&lt;ref name=&quot;lepp-jt-20&quot; /&gt; Neuraalvao servad kerkivad üles, moodustades [[neuraalvall]]id, mis lähenevad teineteisele keskjoone suunas ja ühinevad mõne ööpäeva jooksul, sulgudes [[neuraaltoru]]ks.&lt;ref name=&quot;mescher-20&quot; /&gt;

[[Neurulatsioon]]i käigus moodustuvad [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[võrkkest]]),&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot;&gt;Mescher 2024: 393–394.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;tonissoo-2&quot;&gt;Tõnissoo 2023: 633.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;lepp-jt-20&quot; /&gt; ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid.&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt;

Neuraaltoru koosneb endiselt neuroepiteelist. Neuraalvallide sulgumisel eraldub neuraaltoru sellest selgmiselt paiknevast [[pinnaektoderm]]ist,&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot;&gt;Mescher 2024: 394.&lt;/ref&gt; millest arenevad hiljem [[epidermis]] ehk [[marrasknahk]],&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; [[haisteepiteel]], [[juuksed]], [[küüned]], [[lääts]] ja mitmed muud struktuurid.&lt;ref&gt;Tõnissoo 2023: 633, 635.&lt;/ref&gt;

Samal ajal vabanevad neuraalvallide tippudes paiknenud [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud ehk neuraalhari eraldub neuraaltorust.&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;lepp-jt-20&quot; /&gt; Neuraalharja rakud teevad läbi [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u, hajuvad üksikute rakkudena ja rändavad üle embrüo keha, migreerudes kere piirkonnas mõlemale poole neuraaltoru ventrolateraalses suunas.&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;lepp-jt-20&quot; /&gt;

Neuraaltoru [[rakk]]udest arenevad välja [[kesknärvisüsteem]]i ([[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[võrkkest]]a) [[neuron]]id ja enamik [[gliiarakk]]e.&lt;ref name=&quot;mescher-20&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;tonissoo-2&quot; /&gt;

[[Neuraalhari|Neuraalharja]] rakkudest saavad alguse peaaegu kõik [[piirdenärvisüsteem]]i neuronid ning mitmed muud rakutüübid.&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; Kereosas moodustavad neuraalharja rakud [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]], millest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud.&lt;ref name=&quot;lepp-jt-20&quot; /&gt; Neuraalharja rakkudest arenevad ka [[tundeganglion]]id ja [[vegetatiivne ganglion|vegetatiivsed ganglionid]].&lt;ref name=&quot;lepp-jt-20&quot; /&gt;
Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]].&lt;ref name=&quot;afanasev-i&quot;&gt;Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.&lt;/ref&gt; Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega.&lt;ref name=&quot;afanasev-i&quot; /&gt; Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.&lt;ref name=&quot;afanasev-i&quot; /&gt;

Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks.&lt;ref name=&quot;miadelets&quot;&gt;Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.&lt;/ref&gt; Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.&lt;ref name=&quot;miadelets&quot; /&gt;

Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja  omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult.

Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id.

[[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]].

[[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks.

[[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel.

Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi.

Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul.

===Selgrootud===
====Keelikloomad====

[[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja [[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest.

[[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion.

Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi.

====Muud selgrootud====

Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi.

Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem.

Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist.

===Närvikoe regeneratsioon===
Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised.

Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel.

Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukoha järgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid.

Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega.

==Evolutsioon==

Närvikoe evolutsioon hõlmab närvirakkudest ja neid toetavatest rakkudest koosnevate [[signaalivõrgustik]]e kujunemist [[loomad]]e [[evolutsioon]]i käigus. Närvikoe põhifunktsioon on organismi seisundi ja keskkonna muutuste kiire tajumine, informatsiooni töötlemine ja koordineeritud vastuste kujundamine.

Keskkonnamuutustele reageerimise võime on üks elu fundamentaalseid omadusi. See esineb juba lihtsatel organismidel, kellel signaalitöötlus toimub rakusiseste ja rakkudevaheliste keemiliste mehhanismide kaudu ilma spetsialiseerunud närvistruktuurideta. Loomadel kujunes selle põhjal spetsialiseerunud [[kude]] – närvikude –, milles signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine muutus järjest tõhusamaks.

Närvikoe evolutsioon ei seisnenud üksnes neuronite tekkes, vaid ka nende organiseerumises funktsionaalseteks võrgustikeks. Üksikute signaalirakkude asemel kujunesid esmalt hajusad närvivõrgud, seejärel lokaalsed integratsioonikeskused ja lõpuks tsentraliseeritud närvisüsteemid koos keerukate aju- ja närvivõrkudega.

====Närvikoe varajane areng====

[[Käsnad]]el puuduvad neuronid ja närvikude, kuid nende rakkude vahel toimub keerukas keemiline signaalivahetus. Neid mehhanisme peetakse üheks võimalikuks algmeks, millest hiljem kujunesid loomade spetsialiseerunud signaalisüsteemid.

Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], milles puudub keskne integratsioonikeskus. Selline võrgustik võimaldab siiski koordineerida kogu keha või kehaosade reaktsioone, näiteks liikumist ja kontraktsioone.

Hajus närvivõrk esindab närvikoe evolutsiooniliselt varajast organisatsioonivormi, mille puhul informatsioon ei liigu mööda kindlaid keskseid radu, vaid levib võrgustiku eri osade vahel.

====Närvisüsteemi tsentraliseerumine====

Loomade evolutsiooni käigus tekkis vajadus kiirema ja täpsema signaalide töötlemise järele. Selle tulemusena hakkasid neuronid koonduma piirkondadesse, kus toimus ulatuslikum informatsiooni integratsioon.

[[Lameussid]]el ilmneb juba selgem tsentraliseerumine: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad pikisuunalised [[närvitüvi|närvitüved]]. Närvitüvesid ühendavad ristühendused. Moodustub varajase kesksema organisatsiooniga närvisüsteemi.

[[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] kujunevad segmentaalsed [[ganglion]]id, milles neuronite rakukehad koonduvad ja moodustavad lokaalseid integratsioonikeskusi. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], kus paiknevad tihedalt põimunud dendriidid, aksonid ja sünapsid, ning seda ümbritsev rakukehade piirkond.

Selline ehitus võimaldab ganglionidel töödelda sensoorset informatsiooni, koordineerida liikumist ja juhtida lokaalset käitumist ilma pideva sõltuvuseta keskajust. Lülijalgsete ja limuste ganglionid ei ole seega üksnes närvijuhtimise sõlmed, vaid keerukad arvutuslikud integratsioonikeskused.

====Närvikoe evolutsioon selgroogsetel====

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] kujunes välja tugevalt tsentraliseeritud närvisüsteem, mis jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi moodustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]], piirdenärvisüsteemi aga kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud.

Selgroogsete närvikoe oluline arenguline uuendus oli närvikoe ulatuslik spetsialiseerumine. Neuronite rakukehad koonduvad peamiselt [[hallaine]]sse ja ganglionidesse, aksonikimbud aga moodustavad [[valgeaine]] ja perifeersed närvid.

Hall- ja valgeaine eristus vastab närvivõrgu erinevatele funktsioonidele: hallaine sisaldab neuronite rakukehi, dendriite ja sünapse ning moodustab lokaalseid integratsioonivõrgustikke; valgeaine koosneb peamiselt pikkadest müeliniseeritud aksonitest, mis ühendavad närvisüsteemi eri piirkondi.

Selgroogsete närvikoe evolutsioonis oli oluline ka [[gliiarakk]]ude mitmekesistumine. [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[mikrogliia]] ja [[ependüüm]] osalevad aktiivselt närvikoe ainevahetuse, sünaptilise ülekande, müeliniseerumise, immuunvastuse ja plastilisuse reguleerimises.

====Müeliini ja kiire signaaliedastuse evolutsioon====

Selgroogsete närvisüsteemidele on iseloomulik ulatuslik [[müeliin]]i teke, mis suurendab närviimpulsside leviku kiirust [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] kaudu. Müeliniseerumine võimaldas kujuneda pikematel ja kiirematel ühendusteedel, mis on vajalikud suuremate kehade ja keerukamate käitumisvormide korral.

Ka paljudel selgrootutel esineb aksonite kiiret juhtivust toetavaid mehhanisme, kuid müeliinitaolised ja müeliiniga sarnased lahendused on eri loomarühmades kujunenud sõltumatult.

====Närvivõrkude keerustumine ja plastilisus====

Närvikoe evolutsioon ei seisne ainult närvisüsteemi suurenemises, vaid ka selle organisatsiooni keerustumises. Arenenud närvivõrgud muutuvad järjest enam modulaarseks: eri piirkonnad spetsialiseeruvad erinevate ülesannete täitmisele, kuid säilitavad ulatusliku vastastikuse ühendatuse.

Neuronitevaheline suhtlus toimub keemiliste ja elektriliste sünapside kaudu. Elektrilised sünapsid võimaldavad kiiret ja sünkroniseeritud aktiivsust, keemilised sünapsid aga suuremat paindlikkust, modulatsiooni ja plastilisust.

Keerukate närvisüsteemidega loomadel kujunes välja ulatuslik [[sünaptiline plastilisus]], mis võimaldab närvivõrkudel muutuda vastavalt kogemusele. See moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise bioloogilise aluse.

====Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus====

Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus on liikunud hajusatest signaalivõrkudest järjest suurema tsentraliseerituse, spetsialiseerumise ja integratsioonivõime suunas. Seda ei saa siiski käsitada lihtsa arenguredelina, kus kõik loomad liiguvad sama keerukuseastme poole.

Erinevad loomarühmad on kujundanud närvikoe erineval viisil vastavalt oma eluviisile ja keskkonnale. Näiteks lülijalgsete ganglioniline närvisüsteem, peajalgsete keerukas närvivõrgustik ja selgroogsete tsentraliseeritud aju esindavad erinevaid evolutsioonilisi lahendusi informatsiooni töötlemiseks.

Seega kujutab närvikoe evolutsioon endast erinevate organisatsioonitasemete kujunemist: lihtsatest rakulistest signalisatsioonimehhanismidest hajusate närvivõrkude, ganglionide ja lõpuks kõrgelt integreeritud närvisüsteemideni.

==Uurimislugu==

Närvikoe ehituse mõistmine kujunes järk-järgult koos [[mikroskoopia]]tehnika arenguga. 19. sajandil kujunes arusaam, et neuron koosneb [[rakukeha]]st ja rakujätketest, mille kaudu toimub signaalide vastuvõtt ja edastamine. Enne [[neuroniteooria]] kujunemist ei olnud siiski selge, kas närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest või moodustab pideva võrgustiku.

[[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i ehk [[Golgi meetod]]i, mis võimaldas esimest korda üksikasjalikult nähtavaks teha üksikuid närvirakke koos jätketega. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõike järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadiga]]. Selle tulemuse tekkis rakkudes [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] [[sade]], mis muutis üksikud neuronid mikroskoobis tumedalt nähtavaks.

Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid ainult üksikud rakud, mitte kogu närvikude. See võimaldas jälgida neuronite täielikku kuju ja jätkete kulgu ning hargnemist ja uurida närvikoe ruumilist organiseeritust viisil, mida varasemad värvimismeetodid ei võimaldanud. Golgi meetod võimaldas uurida eelkõige närvirakkude morfoloogiat ja omavahelisi ruumilisi suhteid, kuid ei näidanud otseselt nende funktsionaalseid ühendusi ega signaaliedastuse mehhanisme.

Golgi tõlgendas oma vaatlusandmeid [[retikulaarteooria]] alusel. Ta arvas, et närvirakkude jätked moodustavad omavahel ühendatud pideva võrgustiku, milles närviimpulsid levivad mööda ühtset retikulaarset struktuuri. Ta ei pidanud närvikiude juhuslikuks võrgustikuks, vaid eeldas nende omavahelist anastomoseerumist ja funktsionaalselt ühtse närvivõrgu olemasolu. Ta ei pidanud neuroneid närvisüsteemi iseseisvateks ehitusüksusteks, vaid osaks ühisest retikulaarsest süsteemist.

[[Santiago Ramón y Cajal]] kasutas Golgi meetodit ulatuslikult ja jõudis vastupidisele järeldusele. Ta näitas, et närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest, mille jätked võivad paikneda väga tihedalt koos ja moodustada keerukaid võrgustikke, kuid rakud ise ei sulandu üheks pidevaks tsütoplasmavõrgustikuks. Seda seisukohta hakati nimetama [[neuroniteooria]]ks ehk neuronidoktriiniks.

Cajali uurimused näitasid ka, et neuronitel on kindel ehituslik polaarsus: dendriidid võtavad tavaliselt vastu sünaptilisi sisendeid, rakukeha ja dendriidid osalevad nende töötlemises ja akson edastab väljundsignaale teistele rakkudele. Neuroniteooria kohaselt on neuronid iseseisvad rakulised üksused, kuid mitte funktsionaalselt sõltumatud, sest närvisüsteemi talitlus põhineb nende omavahelistel ühendustel.

Neuroniteooriat toetasid hiljem mitmed teised avastused. [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] võttis 1891. aastal närvisüsteemi iseseisvate rakuliste üksuste tähistamiseks kasutusele termini &quot;neuron&quot;. [[Charles Scott Sherrington]] arendas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses närvisüsteemi funktsionaalse integratsiooni käsitlust ja hakkas neuronitevahelisi spetsialiseerunud ühenduskohti nimetama [[sünaps]]ideks.

20. sajandi jooksul kinnistus arusaam, et neuronitevaheline suhtlus ei toimu otsese tsütoplasmaatilise pidevuse kaudu, vaid spetsiaalsete kontaktide vahendusel. Hilisemad [[elektronmikroskoop]]ilised uuringud kinnitasid sünapside olemasolu ja näitasid, et neuronite vahel paikneb kitsas rakuväline sünaptiline vahe.

20. sajandi teisel poolel täiendasid närvikoe uurimist uued meetodid, sealhulgas [[elektrofüsioloogia]], [[immunohistokeemia]] ja [[molekulaarbioloogia]] meetodid ning [[neurokuvamine]]. Need ei võimaldanud uurida ainult närvikoe ehitust, vaid ka neuronite elektrilist aktiivsust, geeniekspressiooni, arengut, ühenduvust ja plastilisust.

Tänapäeva [[neurobioloogia]] käsitab närvikudet dünaamilise süsteemina, milles neuronid, [[neurogliia]], veresooned ja rakuväline keskkond moodustavad vastastikmõjus oleva terviku. Neuroniteooria on jäänud närvisüsteemi rakulise ehituse aluseks, kuid tänapäevane käsitlus ei pea neuronit isoleeritud üksuseks, vaid närvivõrgu aktiivseks komponendiks. Närvikoe talitlust kujundavad neuronitevahelised ühendused, gliiarakkude regulatsioon, ainevahetuslik tugi ja aktiivsusest sõltuv plastilisus.

==Vaata ka==
*[[aju]]
*[[kraniaalnärvid]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot;&gt;Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;04f5N&quot;&gt;[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. &quot;Inimese füsioloogia ja anatoomia&quot;, [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;text hist&quot;&gt;F. Geneser. &quot;Textbook of Histology: First Edition&quot;, Munksgaard, [[1986]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot;&gt;Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. &quot;Üldhistoloogia&quot;, Tallinn: Valgus, [[1994]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;medits&quot;&gt;J. Tehver, Ü. Hussar. &quot;Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat&quot;, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hist text&quot;&gt;M. H. Ross, W. Pawlina. &quot;Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition&quot;, Lippincott Willams &amp; Wilkins, [[2006]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Arend&quot;&gt;Andres Arend. Närvikude. – Sulev Kuuste, Toivo Maimets (koost), ''Rakubioloogia'',  Tartu Ülikooli Kirjastus 2023, lk 908–921.&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*Peter J. Dyck, P. K. Thomas (toim). ''Peripheral Neuropathy'', 2 kd, 2005.
*Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2005.
*Richard S. Snell. ''Clinical Neuroanatomy'', 7. trükk, 2010. [https://www.digital.avicennamch.com/updata/services/file_file/549_20190402001724.pdf Veebis]
*Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, Richard D. Mooney, Michael L. Platt, Leonard E. White. ''Neuroscience'', 6. trükk, 2018.
*Eric R. Kandel, John D. Koester, Sarah H. Mack, Steven A. Siegelbaum (toim). ''Principles of Neural Sciences'', 6. trükk, 2021.
*Andres Arend. Närvikude. – Sulev Kuuste, Toivo Maimets (koost), ''Rakubioloogia'',  Tartu Ülikooli Kirjastus 2023, lk 908–921.
*Wojciech Pawlina. ''Histology: A Text and Atlas: With Correlated Cell and Molecular Biology'', 9. trükk, Wolters Kluwer 2023, ISBN-13: 978-1-975181-51-2.
*Anthony L. Mescher. ''Junqueira's Basic Histology: Text and Atlas'', 17. trükk, e-raamat, McGraw Hill 2024, ISBN 978-1-26-493214-6.

==Välislingid==
*Andres Arend, Marina Aunapuu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b1c9883d-54e8-4a2c-90fa-eaf283b4d4b6/content Histoloogia], e-kursuse materjalid, Tartu Ülikool, 2013.
*Giuseppe Levi, Mario Donati, Ugo Cerletti. [https://www.treccani.it/enciclopedia/tessuto-nervoso_(Enciclopedia-Italiana)/ Nervoso, tessuto], ''Enciclopedia Italiana'', 1934, treccani.it. 
* [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone]

[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem]]
[[Kategooria:Koed]]
[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]</text>
      <sha1>gn4jnjeut50znpfm4qcflwxbybo0s2g</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248982</id>
      <parentid>7248981</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:53:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pristome</username>
        <id>218995</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Undid edits by [[Special:Contribs/~2026-53886-96|~2026-53886-96]] ([[User talk:~2026-53886-96|talk]]) to last version by EdgarsBot</comment>
      <origin>7248982</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="148054" sha1="s6xkk197rr6t6ptegh8622o3j570d0s" xml:space="preserve">{{LLM}}
{{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}}
[[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]]
'''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st,&lt;ref&gt;Arend 2023: 908.&lt;/ref&gt; vähesest [[rakuvaheaine]]st,&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot; /&gt; [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt [[külgvatsakeste subventrikulaarne tsoon]]is piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Neuronid on närvisüsteemi talitluslikud alusüksused, millel võib olla mitmesugune kuju ja suurus.&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 906&quot; /&gt; Need koosnevad [[rakukeha]]st ja selle [[neuriit|jätketest]].&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 906&quot; /&gt; Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 909&quot; /&gt;), mille jätkete suund on muutlik ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberrakkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust.

Neuronite jätketel on teistsugune talitlus kui [[rakukeha]]l, milles paikneb [[rakutuum]]. 

Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal mikrogliiarakkudeks.&lt;ref name=&quot;04f5N&quot; /&gt; Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev.

[[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]]

Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st,&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 905&quot; /&gt; [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 905&quot; /&gt; ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet.

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] on [[erutusvõime]]ta mitteneuraalsed [[rakk|rakud]], mis täidavad kesknärvisüsteemis ja piirdenärvisüsteemis&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 909&quot; /&gt; närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varajases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu, hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]&lt;ref&gt;Kandel 2021: 131&lt;/ref&gt;. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 905&quot; /&gt; ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses.

Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e.

Närvikude koosneb neuronitest ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[külgvatsakeste subventrikulaarne tsoon]]is ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us.

Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu).

==Funktsioonid==

[[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]]
Närvikoe funktsioonid on:
*ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse;
*närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse;
*närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone;
*sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust;
*barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest;
*adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele;
*regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu;
*homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis.

==Närvisüsteem==
{{Vaata|Närvisüsteem}}
[[Pilt:Nervous system organization en.svg|pisi|Närvisüsteem]]
Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks.&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 905&quot; /&gt; Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st,&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 905&quot; /&gt; kus paikneb enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt; [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]].&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 905&quot; /&gt; Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

Piirdenärvisüsteem jaguneb tahtele alluvaks [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja tahtele allumatuks [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]] ehk vegetatiivseks närvisüsteemiks.&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 905–906&quot; /&gt; Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks.&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 906&quot; /&gt; Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

==Neuron==
{{Vaata|Neuron}}
{{Neuroni ehitus|}}

Närvikoe struktuurne ja funktsionaalne üksus on neuron ehk närvirakk. Neuronid on närvikoe põhirakud ja närvisüsteemi peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ning edastavad rakud. Nad on spetsialiseerunud [[närviimpulss]]ide tekitamisele ja töötlemisele ning nende kiirele ülekandmisele elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Teistest rakkudest erinevad neuronid selle poolest, et neil on spetsiifilised [[neuriit|jätke]]d – tavaliselt [[dendriit|dendriidid]] ja akson –, mille abil nad võtavad [[informatsioon]]i vastu ning töötlevad ja edastavad seda. 
&lt;ref name=&quot;histo&quot;&gt;Andres Arend, Marina Aunapuu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b1c9883d-54e8-4a2c-90fa-eaf283b4d4b6/content Histoloogia], e-kursuse materjalid, Tartu Ülikool, 2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 906&quot; /&gt; Koos [[gliiarakk]]udega moodustavad neuronid [[närvisüsteem]]i talitluse rakulise aluse.

Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk perikaarüonist ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 906&quot; /&gt;

Tüüpilises neuronis võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 906&quot; /&gt;. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] ja aksoni [[initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib selle rakukehast eemale&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 906&quot; /&gt; [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele.

Hoolimata suurest mitmekesisusest on neuronitel tüüpilised omadused, mis võimaldab kiiret ja täpset suhtlust ka organismi üksteisest kaugete piirkondade vahel. Neuronitel on sageli pikad ja hargnevates [[neuriit|jätked]], mis võimaldavad moodustada keerukaid närvivõrgustikke. Nad on funktsionaalselt polariseerunud, [[erutusvõime|elektriliselt erutuvad]] rakud. Signaale võtavad vastu peamiselt [[dendriit|dendriidid]], signaale edastab [[akson]] ja [[aktsioonipotentsiaal]] levib tavaliselt ühes suunas – dendriitidelt ja [[rakukeha]]st aksoni kaudu [[aksoni lõpe|aksoni lõpmeteni]].  [[Rakumembraan]]is paiknevad [[ioonkanal]]id ja [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]id võimaldavad [[ioon]]ide liikumist läbi membraani, mille toimel tekivad [[membraanipotentsiaal]]i muutused ja [[närviimpulss|närviimpulsid]]. Neuronid sünteesivad, talletavad ja vabastavad [[virgatsaine]]id [[sünaps]]ides, mille kaudu nad edastavad signaale teistele neuronitele või muudele [[sihtrakk]]udele. Neuronile iseloomulik [[tsütoskelett]] tagab [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], mille käigus liiguvad [[valk|valgud]], [[mRNA]] ja [[organell]]id rakukeha ja [[presünaptiline lõpe|presünaptiliste lõpmete]] vahel. Kõik see võimaldab neuronitel vastu võtta, töödelda ja edastada informatsiooni ja ühendada organismi eri osad närvivõrgustiga.&lt;ref&gt;Kandel 2021: 132.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 904–905&quot; /&gt;

Närvisüsteem on dünaamiline võrk, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus.

===Arv===
Inimesel on miljardeid neuroneid.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt;

===Üldine liigitus funktsiooni järgi===
Neuronid jagatakse kolmeks rühmaks:
*[[sensoorne neuron|Sensoorsed neuronid]] edastavad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt ja [[närvilõpe|närvilõpmetelt]] [[kesknärvisüsteem]]i.
*[[motoorne neuron|Motoorsed neuronid]] edastavad informarsiooni kesknärvisüsteemist või [[ganglion]]idest edasi [[efektorrakk]]udele.
*[[Vaheneuron]]id moodustavad sensoorsete ja motoorsete neuronite vahelise võrgustiku. 99,9% neuronitest on vaheneuronid.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt;

===Rakukeha===
{{Vaata ka|Rakukeha}}
Neuroni [[rakukeha]] ehk perikaarüon ehk sooma sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust. Koos jätketega (aksoni ja dendriitidega) on see üks neuroni põhilistest struktuurielementidest&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt;.

Rakukeha kuju ja suurus varieeruvad suurel määral ning sõltuvad nende paiknemisest ja funktsioonist.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Kõige väiksemate neuronite rakukeha läbimõõt on umbes 4–8 µm, [[suuraju koor]]e V kihi suured [[Betsi rakud]] on 70–100 μm, mõnikord isegi kuni 140 µm läbimõõduga.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Suured on ka näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, kõige väiksemate seas on [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid.

Rakukeha sisaldab rohkelt organelle, mis on seotud neuroni intensiivse ainevahetusega.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Neis leiduvad tavapärased [[eukarüootne rakk|eukarüootse raku]] organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi komplek]]s, [[endoplasmaretiikulum]], [[lüsosoom]]id ja [[ribosoom]]id,&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; samuti neuronitele iseloomulikke struktuure. Tsütoplasmas leidub [[glükogeen]]i ja [[lipiidid|lipiide]].&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt;

Rakutuum paikneb tavaliselt rakukeha keskosas&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; ja on suhteliselt suur, mis peegeldab neuronite intensiivset transkriptsiooni ja ulatuslikku geeniekspressiooni. Inimese neuronites on tuum enamasti ümara kujuga ja selle suurus sõltub raku suurusest.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Tuumas on tavaliselt üks selgelt eristatav [[tuumake]], harvem kaks&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt;. [[Kromatiin]] paikneb hajutatult, mis on iseloomulik aktiivselt funktsioneerivatele rakkudele. Kahe ja enama tuumaga neuronid on inimesel haruldased.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Neid võib esineda mõnes [[vegetatiivne närvisüsteem|vegetatiivse närvisüsteemi]] ganglionis, kus rakul võib olla kuni 15 tuuma ([[emakakael]]a ja [[eesnääre|eesnäärme]] seotud ganglionides – emakakaela sümpaatilistes ganglionides ja vaagna autonoomsetes ganglionides).&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt;

Neuronite rakukehas leiduv Nissli substants&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; koosneb peamiselt karedast endoplasmaretiikulumist ja ribosoomidest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt;. Et aksonis tavaliselt puuduvad [[vaba ribosoom|vabad ribosoomid]] ja kare endoplasmaretiikulum, sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib siiski toimuda piiratud lokaalne valgusüntees aksonis, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal. 

Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt neurofilamendid, mikrotorukesed ja mikrofilamendid. Need annavad rakule mehaanilise toe, säilitavad jätkete kuju ning osalevad ainete transpordis mööda dendriite ja aksonit.

Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin on kollakaspruun pigment, mis [[pigmentinklusioon]]ina koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ning peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist. Mõnel juhul, eriti vegetatiivse närvisüsteemi ganglionides, võib lipofustsiini kogunemine olla nii ulatuslik, et täidab suure osa neuronist; seda nähtust on nimetatud ka [[neuroni pigmentatroofia]]ks&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt;.

=== Neurofibrillid ja neuroni tsütoskelett ===

Neuronite [[rakukeha]]s ja jätketes leidub fibrillaarseid struktuure, mida klassikalises [[neurohistoloogia]]s nimetatakse [[neurofibrill]]ideks. Need muutuvad nähtavaks spetsiaalsete värvimismeetodite, eriti [[hõbeimpregnatsioon]]i abil, ja ilmnevad peente niitjate struktuuridena, mis läbivad kogu neuroni. Rakukehas paiknevad neurofibrillid ebakorrapärasema võrgustikuna, kuid [[dendriit]]ides ja [[akson]]is kulgevad need valdavalt pikisuunaliste paralleelsete kiududena.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt;

Tänapäevase [[ultrastruktuur]]il põhineva arusaama järgi ei ole neurofibrillid eraldi organellid, vaid valgusmikroskoopiliselt nähtavad fibrillaarsed struktuurid, mille alus on peamiselt [[neurofilament]]idest, [[mikrotoruke]]stest ja [[aktiinifilament]]idest koosnev süsteem. 

Tsütoskelett on neuroni peamine spetsialiseerunud rakusisene tugisüsteem. See koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]stest, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Need ulatuvad [[rakukeha]]st läbi dendriitide ja aksoni kuni kõige peenemate harudeni ning moodustavad kogu neuroni ulatuses pideva süsteemi.

Tsütoskelett ei ole üksnes neuroni kuju säilitav tugivõrk, vaid dünaamiline süsteem, mis seob raku ehituse, [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]], jätkete kasvu, [[sünaps]]ide talitluse ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]]. See võimaldab neuronitel säilitada oma väga pika ja hargnenud kuju ning kohaneda närvivõrkude muutuvate vajadustega.

Neurofilamendid kuuluvad [[vahefilamenti]]de hulka.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Nad on neuronite tsütoskeleti peamised kandvad elemendid. Nende läbimõõt on umbes 10 nm.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Eriti palju on neid aksonites. Neil on oluline osa neuroni mehaanilise tugevuse tagamisel&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; ja aksoni läbimõõdu kujundamisel. Aksoni läbimõõt mõjutab närviimpulsi leviku kiirust. Suurema läbimõõduga aksonites liigub närviimpulss üldiselt kiiremini, sest suurem läbimõõt vähendab sisemist takistust ja suurendab juhtivuskiirust.

Mikrotorukesed on torukujulised. Nende läbimõõt on ligikaudu 20–24 nm.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Need moodustavad neuroni peamise pikisuunalise transpordisüsteemi, mille abil liiguvad [[molekulaarmootor]]ite vahendusel organellid, valgud, RNA ja muud rakukomponendid [[rakukeha]] ja jätkete vahel.

[[Anterograadne transport]] toimub rakukehast aksoni lõpmete suunas ning seda vahendavad peamiselt [[kinesiinid]]. [[Retrograadne transport]] toimub aksoni lõpmetest rakukeha suunas ning seda vahendavad peamiselt [[düneiinid]]. See transpordisüsteem on eriti oluline pikkade [[projektsioonineuron]]ite puhul, mille aksonid võivad ulatuda sentimeetritest rohkem kui meetrini.

Rakukeha ja aksoni kauged piirkonnad ei ole ainevahetuslikult iseseisvad üksused, vaid moodustavad tervikliku süsteemi. Rakukehas sünteesitud valgud ja organellid tuleb transportida jätkete kaugetesse osadesse, kahjustunud või vananenud rakukomponendid tuleb aga lagundamiseks ja töötlemiseks tagasi transportida.

Dendriitides paiknev tsütoskelett säilitab nende keeruka hargnemise ja toetab dendriitide kasvu, ümberkorraldumist ja sünapside säilitamist. Aksonis paiknevad mikrotorukesed ja neurofilamendid valdavalt pikisuunas paralleelselt, moodustades struktuurse telje, mis tagab aksoni pikkuse säilimise ja tõhusa transpordi.

Aksoni terminaalsetes harudes on tsütoskelett dünaamilisem. Seal osaleb see [[sünapsipõieke]]ste liikumises, sünapside ümberkorraldumises ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismides.

Neurofibrillide mõiste kujunes välja enne tänapäevase tsütoskeleti kontseptsiooni tekkimist. Varajases [[neurohistoloogia]]s kirjeldati neurofibrille neuronite [[protoplasma]]s paiknevate peente niitjate struktuuridena, mis muutuvad nähtavaks spetsiaalsete värvimismeetodite abil. Nende olemasolu peeti neuronite üheks kõige iseloomulikumaks  tunnuseks.

Neurofibrillide uurimine ja nendega seotud debatid intensiivistusid 20. sajandi alguses, kui István Apáthy ja Albrecht Bethe töötasid välja meetodeid, mis nende arvates näitasid neurofibrillide pidevat, rakkudevahelist võrgustikku — tõlgendus, mis toetas retikularistlikku vastandteooriat neuroniteooriale. Santiago Ramón y Cajal, kes kaitses neuroniteooriat, töötas selle vastuseks välja oma hõbenitraadi meetodi, ning ka Antonio Donaggio ja teised histoloogid osalesid selles debatis oma vaatlustega. Neurofibrillide uurimine sai võimalikuks pärast seda, kui [[István Apáthy]], [[Albrecht Bethe]], [[Antonio Donaggio]] ja [[Santiago Ramón y Cajal]] töötasid välja meetodeid, mille abil neid struktuure saab neuronites nähtavaks teha, ja täiustasid neid.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt; Pärast hõbedaga töötlemist paistsid neurofibrillid peente fibrillidena, mis läbivad [[rakukeha]] ning jätkuvad [[dendriit]]ides ja [[akson]]is.

Neurofibrille kirjeldati kõikide uuritud loomade neuronites nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]. Need lähtuvad rakukeha tuuma ümbritsevast piirkonnast ning kulgevad läbi neuronite jätkete kuni kõige peenemate harudeni. Et neurofibrillid olid nähtavad neuronites iseloomuliku fibrillaarse organiseeritusena, kuid sellist struktuuri muud tüüpi rakkudes samal kujul ei täheldatud, peeti neid üheks tunnuseks, mille järgi saab neuroneid teistest rakkudest eristada.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Neurofibrillidel täheldati afiinsust mõnede [[aluselised aniliinvärvid|aluseliste aniliinvärvide]] suhtes. Mõnel juhul ilmnes värvumine ilma spetsiaalsete peitsainete lisamiseta, mida varajases histoloogias nimetati [[primaarne värvuvus|primaarseks värvuvuseks]]. Need värvimisomadused võimaldasid neurofibrille fikseeritud ja värvitud [[preparaat]]ides selgelt eristada ja aitasid kaasa nende kasutamisele neuronite ehituse uurimisel.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

[[Selgroogsed|Selgroogsete]] neuronite rakukehas ja dendriitide algusosades moodustavad neurofibrillid peene kolmemõõtmelise võrgustiku, mida kirjeldas üksikasjalikult [[Antonio Donaggio]]. Seda hakati nimetama [[rakusisene neurofibrillivõrk|rakusiseseks neurofibrillivõrguks]].&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Neurofibrillivõrk paikneb eriti väljendunult rakutuuma ümbruses. Tuuma lähedal kirjeldati piirkonda, kus neurofibrillivõrgu silmused tihenevad. Seda nimetati [[perinukleaarne rõngas|perinukleaarseks rõngaks]]. Donaggio kirjeldatud võrgustik näitas, et neuronite tsütoplasma ei ole ühtlane mass, vaid sisaldab kindlal viisil organiseeritud sisemisi struktuure.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Paljudes neuronites läbivad pikemad neurofibrillid rakukeha perifeerset osa. Mõnikord võib neid jälgida ühest dendriidist teise või dendriidist aksonini. Pikemad fibrillid on peenemate kõrvalharude kaudu ühendatud üldiseks võrgustikuks.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Neurofibrillide paigutuses on eri tüüpi neuronite vahel erinevusi. Näiteks [[suuraju koor]]e [[püramidaalrakk]]udes domineerivad sageli pikisuunas kulgevad pikad fibrillid, [[seljaajuganglion]]ide [[sensoorne neuron|sensoorsetes neuronites]] on aga väljendunum ja peenem võrgustik ning selgelt eristatavaid pikki fibrille on vähem.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Dendriitide distaalsetes (rakukehast kaugetes) osades läheb neurofibrillaarne võrgustik järk-järgult üle üksikuteks pikisuunalisteks fibrillideks, mis enam omavahel ei anastomeeru. Aksonis kulgevad neurofibrillid jätke kogu ulatuses valdavalt paralleelselt ja säilitavad sellise organisatsiooni aksoni lõpuni.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Alles aksoni terminaalsetes harudes – nii [[piirdenärvisüsteem|perifeersetes]] närvilõpmetes kui ka [[kesknärvisüsteem]]i [[hallaine]]s – kirjeldati taas peenemat võrgustikulist organiseeritust. Sealsed struktuurid on seotud sünapside talitlusega, sealhulgas [[sünapsipõieke]]ste ja teiste sünaptilise ülekandega seotud komponentide paiknemisega.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Neurofibrillide paigutuse põhjal eristati varajases neurohistoloogias erinevaid neuronitüüpe. Eristati näiteks:
*I tüüpi rakke, milles jätketest rakukehasse saabuvad neurofibrillid ühinevad ühtseks võrgustikuks;
*II tüüpi rakke, milles lisaks võrgustikule esinevad ka pikisuunas kulgevad üksikud neurofibrillid.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Rakusisene neurofibrillivõrk jätkub histoloogilistes preparaatides aksoni fibrillaarse süsteemina. Et aksonit peeti juba varajases neurohistoloogias närviimpulsi juhtimise peamiseks teeks, omistati sellele pidevusele suur tähtsus. Samal ajal märgati, et neurofibrillide üleminek rakukehast aksonisse võib eri tüüpi neuronites toimuda erinevalt.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Kõige sagedamini kirjeldatud tüübi puhul lähtuvad aksoni neurofibrillid rakukeha perifeerses piirkonnas paiknevast tihenenud võrgustikust. See piirkond ei sisalda tavaliselt [[Nissli substants]]i, kuid on neurofibrillide poolest väga tihe. Seda piirkonda nimetati varajases neurohistoloogias [[aksonikoonus]]eks.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Tänapäeva anatoomias vastab see piirkond peamiselt [[aksoniküngas|aksonikünka]] ja [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendi]] alale. Tänapäeval on teada, et [[aktsioonipotentsiaal]] tekib tavaliselt aksoni initsiaalsegmendis, kus paikneb suur hulk [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]]. Aksoniküngas on rakukeha ja aksoni vaheline üleminekuala.

Nagu [[Nissli substants]]i puhulgi, tekkis neurofibrillide puhul juba varajases [[neurohistoloogia]]s küsimus, kas värvitud [[preparaat]]ides nähtavad struktuurid esinevad elusrakus samal kujul või kujunevad need osaliselt [[fikseerimine|fikseerimise]] ja värvimise tulemusena.

Neurofibrillide puhul tekitas kahtlusi asjaolu, et neid ei olnud võimalik elusas närvikoes samal kujul vaadelda nagu fikseeritud ja värvitud preparaatides. Eri preparatsioonimeetodite kasutamise korral võib nende välimus märgatavalt erineda ja mõnikord ilmnevad erinevused isegi sama meetodi kasutamise korral.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Selle põhjal oletati, et neuroni protoplasmas võib leiduda eriline neurofibrillaarne aine, mille füüsikaline seisund määrab selle nähtavuse. Mõned varasemad käsitlused ei pidanud neurofibrille mitte püsivateks niitjateks struktuurideks, vaid dünaamilisteks fibrillaarseteks moodustisteks, mis võivad sõltuda tsütoplasma [[kolloid]]setest omadustest.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Varasemates neurohistoloogilistes käsitlustes kasutati [[geelifaas]]i mõistet olukorra puhul, kus tsütoplasma organiseeritud struktuurid ei pruugi elusrakus olla valgusmikroskoobiga eristatavate terakeste või fibrillidena nähtavad. Geelifaas ei tähendanud eraldi geelitaolise organelli olemasolu, vaid pärines 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse [[kolloidkeemia]] käsitlustest, kus tsütoplasmat vaadeldi organiseeritud kolloidse süsteemina.

Samalaadseid ideid väljendati mõistega [[latentne struktuur]], mille all mõeldi elusrakus olemas olevat, kuid otseselt nähtamatut organiseeritust, mis muutub nähtavaks pärast fikseerimist ja värvimist. Selliseid käsitlusi seostati muu hulgas [[Tibor Péterfi]] töödega.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Tänapäeva rakubioloogia seisukohast ei ole neurofibrillid siiski lihtsalt fikseerimise või värvimise käigus tekkinud [[artefakt]]id. Nende valgusmikroskoopiline kuju sõltub küll suuresti preparatsioonimeetodist, kuid nende alus on neuroni tegelik sisemine organisatsioon.

[[Elektronmikroskoopia]] ja [[molekulaarbioloogia]] areng on näidanud, et neurofibrillide alus on neuroni tsütoskeleti koostisosad – neurofilamentide, mikrotorukeste ja aktiinifilamentide organiseeritud süsteem. Need struktuurid ei moodusta fikseeritud &quot;niite&quot;, vaid on dünaamilised rakusisesed võrgustikud, mis võivad elu jooksul pidevalt ümber korralduda.

Tänapäeva histoloogias mõistetakse neurofibrillide all valgusmikroskoobiga nähtavat fibrillaarset organiseeritust neuronites. See ei ole üksik molekulaarne struktuur ega vastandu otseselt neurofilamentidele, vaid hõlmab mitme tsütoskeleti komponendi nähtavat organisatsiooni.

Neurofibrillide uurimine oli väga oluline, sest see näitas esimest korda, et neuroni tsütoplasma ei ole passiivne täitematerjal, vaid keerukalt organiseeritud struktuur. Varajased neurohistoloogid kirjeldasid õigesti mitmeid nähtusi, mida tänapäeval seletatakse tsütoskeleti, rakusisese transpordi ja neuroni struktuurse plastilisuse alusel.

Neurofibrillaarse süsteemi häired on seotud ka mitmete [[neurodegeneratiivsed haigused|neurodegeneratiivsete haigustega]]. Näiteks [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] korral kuhjub neuronites ebanormaalselt muutunud [[tau-valk]], mis moodustab [[neurofibrillaarne kämp|neurofibrillaarseid kämpe]]. Tau-valgu normaalne ülesanne on stabiliseerida [[mikrotoruke]]si, kuid selle patoloogiline kuhjumine häirib mikrotorukeste korraldust ja kahjustab [[aksonaalne transport|aksonaalset transporti]]. See aitab kaasa neuronite talitluse häirumisele ja lõpuks nende hukkumisele.

===Golgi perifeerne aparaat===
{{Vaata|Golgi perifeerne aparaat}}
Närviraku perifeerset osa ümbritsevat laia silmusega võrgustikku kirjeldas [[Camillo Golgi]] oma hõbedaimmutusmeetodiga. Seda struktuuri on nimetatud [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeerseks aparaadiks]] või perifeerseks retikulaarseks aparaadiks.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt; Seda ei tohi segi ajada tänapäevase [[Golgi kompleks]]i ehk Golgi aparaadiga, mis on rakusisene membraanorganell ning osaleb [[valk|valkude]] ja [[lipiid]]ide töötlemises, modifitseerimises ja sorteerimises.

Golgi perifeerne aparaat paistis valgusmikroskoopilistes preparaatides närviraku perifeerses [[tsütoplasma]]s paikneva laia silmusega võrgustikuna. Täpsemad histoloogilised uuringud näitasid, et selle võrgustiku silmades leiduvadd erilised moodustised, mida nimetati [[kiirjätke]]teks (''raggieri''), ja et see aparaat paistis olevat seotud ümbritseva koega.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

[[Albrecht Bethe]] ja [[Franz Nissl]] käsitzsid selliseid struktuure närviraku eriomaste osadena.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt; Tänapäeval ei peeta Golgi perifeerset aparaati siiski eraldiseisvaks närvisüsteemile omaseks organelliks. Tõenäoliselt oli Golgi värvimismeetodiga nähtav võrgustik mitme erineva struktuuri koondkujutis. See võis hõlmata rakumembraani lähedasi tsütoplasmastruktuure, membraanisüsteeme, [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] elemente, [[vesiikul (bioloogia)|vesiikuleid]] ning rakuvälise keskkonna ja naaberrakkude piirialasid. Selle täpne vastavus tänapäevastele rakustruktuuridele ei ole täielikult kindlaks tehtud.

[[Camillo Golgi]] ise tõlgendas seda perifeerset võrgustikku pigem troofilise ehk neuroni ainevahetust ja toitumist toetava süsteemina. Ta väitis, et neuroni protoplasmaatilised jätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

===Nissli substants===
{{Vaata|Nissli substants}}
[[Franz Nissl]] kirjeldas 1884. aastal neuronite [[rakukeha]]s ja suurte dendriitide algusosades paiknevat kromatofiilset ainet, mida hakati nimetama Nissli substantsiks, tigroidsubstantsiks või kromofiilseks substantsiks.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Nissli substants koosneb peamiselt [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] tsisternidest, nendega seotud [[ribosoom]]idest, [[polüribosoom]]idest ja [[ribosomaalne RNA|ribosomaalsest RNA-st]]. Valgusmikroskoobis on see nähtav erineva suurusega terakeste või kogumikena, mida nimetatakse [[Nissli känk]]udeks. Suuremate kogumikena annab see rakukehale iseloomuliku vöödilise ehk tigroidse välimuse.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt;

Nissli substants paikneb neuronite rakukehas ja dendriitide proksimaalsetes osades,&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; kuid puudub tavaliselt [[aksoniküngas|aksonikünkal]], [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] ning kogu [[akson]]i ulatuses, sest seal ei leidu karedat endoplasmaretiikulumi ega ribosoome samal kujul nagu rakukehas. Dendriitide peenemates distaalsetes harudes on Nissli substantsi märksa vähem.

Nissli substants on neuroni peamine [[valgusüntees]]i piirkond. Seal sünteesitakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka dendriitide ja aksoni talitluse säilitamiseks. Seetõttu peetakse seda neuroni valgusünteetilise ja ainevahetusliku aktiivsuse morfoloogiliseks väljenduseks.

Nissli substantsi leidub eriti rohkesti suurtes ja keskmise suurusega neuronites, mille valgusünteesivajadus on suur. Väikestes neuronites võib seda olla vähem või ei ole see tavapäraste värvimismeetoditega nähtav (näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk]]udes). Nissli substantsi on kirjeldatud ka mõnede [[selgrootud|selgrootute]] neuronites, kuid selle hulk ja organiseeritus varieeruvad liigiti.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Nissli substants sisaldab rohkesti RNA-d ning värvub intensiivselt [[aluselised värvid|aluseliste värvidega]],&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; näiteks [[tioniin]]i ja [[metüleensinine|metüleensinisega]]. Tioniiniga võib see värvuda ka [[metakromaasia|metakromaatiliselt]].&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Varajases neurohistoloogias nimetati seda nähtust primaarseks värvuvuseks, sest värvumine ilmnes ka ilma [[peitsaine]]te kasutamiseta. [[Kroomisoolad]] võivad selle värvumist vähendada või muuta.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Nissli substantsi nähtav kuju sõltub suurel määral kasutatud fikseerimis- ja värvimismeetoditest. Juba varases neurohistoloogias arutleti, kas preparaatides nähtavad teralised kogumikud eksisteerivad elusrakus samal kujul või tekivad osaliselt histoloogilise töötlemise käigus. Toona oletati, et kromofiilne aine võib elusrakus olla hajusamalt jaotunud ning omandada teralise välimuse alles fikseerimisel.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Tänapäeval peetakse Nissli substantsi neuroni tegelikuks rakusiseseks struktuuriks, mille aluseks on kareda endoplasmaretiikulumi tsisternid, ribosoomid ja ribonukleoproteiinsed kompleksid. Fikseerimine ja värvimine ei tekita seda struktuuri, küll aga muudavad selle ruumilise organiseerituse valgusmikroskoobis selgelt nähtavaks. Seetõttu ei ole Nissli substants pelgalt preparaadist tingitud artefakt, kuigi selle iseloomulik teraline välimus sõltub olulisel määral histoloogilisest töötlemisest.

Nissli substantsi kasutatakse tänapäeval neuroni valgusünteesiaktiivsuse, ainevahetusliku seisundi ja rakukahjustuste hindamise markerina.

===Lipofustsiin===
{{Vaata|Lipofustsiin}}
Paljude inimese neuronite [[rakukeha]] sisaldab kollakaid [[pigment (bioloogia)|pigmendi]]terakesi, mida tänapäeval käsitatakse peamiselt [[lipofustsiin]]ina – vananemispigmendina, mis koosneb oksüdeerunud lipiidide, valkude ja muude makromolekulide jääkidest. Varasemates neurohistoloogilistes käsitlustes nimetati seda pigmenti mõnikord [[lipokroom]]iks või seostati [[melaniin]]iga,&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt; kuid tänapäevases mõistes ei ole tegemist tüüpilise melaniiniga.

Lipofustsiini hakkab neuronites kogunema teatud vanusest alates ja selle hulk suureneb järk-järgult. Vanemas eas võib see mõnd tüüpi neuronites täita suure osa tsütoplasmast. Seetõttu peetakse lipofustsiini kogunemist üheks neuronite vananemise morfoloogiliseks tunnuseks.

Pigmendi ilmumise aeg ja kogunemise ulatus erinevad eri tüüpi neuronitel märkimisväärselt ja sõltuvad ka individuaalsetest erinevustest. Näiteks inimese [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] [[ülemine kaelaganglion|ülemise kaelaganglioni]] neuronites võib pigmenti leiduda juba sünni ajal või isegi enne sündi ja umbes 30.–40. eluaastaks sisaldavad paljud neist rakkudest rohkesti lipofustsiini. [[Motoorneuron|Motoorsetes neuronites]] ja sensoorsetes neuronites suureneb selle hulk tavaliselt hiljem ja suurajukoore neuronites veelgi hiljem. Väiksemates neuronites võib pigmenti olla vähe või see võib puududa.

Lipofustsiini leidub eri liiki loomade neuronites erineval hulgal. Seda esineb tavaliselt vähem paljude koduimetajate neuronites, eriti väiksema kehamassiga loomadel, ja selle kogunemine varieerub selgroogsete rühmade vahel. Arvatakse, et lipofustsiin on raskesti lagundatav ja raskesti eemaldatav [[ainevahetusjääk]], mis tekib [[oksüdatsioon]]i tagajärjel pidevalt, kuid aeglaselt ja väikestes kogustes.

===Inklusioonid===
Neuronite ja gliiarakkude tsütoplasmas võib leiduda mitmesuguseid [[inklusioon]]e ehk rakusiseseid ainekogumeid, mis ei ole membraaniga ümbritsetud organellid, vaid raku ainevahetuse või [[jääkaine]]te talletumisega seotud struktuurid.

[[Lipiiditilk|Lipiiditilgad]] on dünaamilised rakusisesed struktuurid, mis osalevad lipiidide säilitamises ([[metaboolne reserv]])&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; ja ainevahetuses. Need on [[neutraalsed lipiidid|neutraalsete lipiidide]], eelkõige [[triglütseriidid]]e ja [[kolesterooli estrid|kolesterooli estrite]] reservuaarid ning võivad osaleda ka lipiidide transpordis ja lagundamises. Närvikoes võivad nende hulk ja paiknemine sõltuda raku ainevahetuslikust seisundist. 

[[Glükogeen]]i leidub küpses närvikoes peamiselt [[astrotsüüt]]ides,&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; kus see toimib mobiliseeritava energiavaruna ja osaleb närvikoe ainevahetuses. Neuronites on glükogeeni tavaliselt väga vähe. Teatud füsioloogilistes ja patoloogilistes tingimustes võib selle hulk suureneda.

[[Melaniin]]isõmeraid võib esineda mõnede neuronite tsütoplasmas.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Eriti iseloomulikud on need [[mustaine]] neuronitele,&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; millele melaniinisisaldus annab tumeda värvuse. [[Neuromelaniin]] tekib peamiselt [[dopamiin]]i ja teiste [[katehhoolamiinid]]e [[ainevahetuse kõrvalprodukt]]idest. Arvatakse, et see aitab siduda potentsiaalselt [[toksiline ühend|toksilisi ühendeid]] ja kaitsta neuroneid [[oksüdatiivne stress|oksüdatiivse stressi]] eest. 

[[Lipofustsiin]] on kollakaspruun [[kulumispigment]]&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; ehk [[jääkpigment]], mis tekib [[oksüdatsioon]]i ja raku [[ainevahetuse]] kõrvalsaaduste kuhjumisel ning koguneb eriti pikaealiste rakkude, sealhulgas neuronite, tsütoplasmasse. Selle hulk suureneb tavaliselt [[vananemine|vananemise]] käigus,&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; mistõttu seda nimetatakse sageli vananemispigmendiks. Ulatusliku kuhjumise korral võib lipofustsiin täita suure osa rakukeha mahust ja sellega võib kaasneda neuroni ruumala vähenemine. Sellist nähtust nimetatakse [[pigmentatroofia]]ks.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt;

===Rakutuum===
Neuroni [[rakutuum]] on enamasti suur, ümar ja heleda välimusega ning paikneb tavaliselt [[rakukeha]] keskosas. Suurtes neuronites on hästi nähtav ka silmatorkavalt suur [[tuumake]].

Tuumake koosneb peamiselt [[ribosomaalne RNA|ribosomaalse RNA]] sünteesi ja [[ribosoom]]ide koostamisega seotud valkudest ja [[nukleiinhape]]test. Varasemates histoloogilistes kirjeldustes eristati selles üht suuremat [[atsidofiilsus|atsidofiilset]] ([[happelised värvained|happeliste värvainetega]] värvuvat) massi ja selle servas paiknevat kahte-kolme õhukest poolkuukujulist basikromatiin ([[heterokromatiin]]i) kogumikke.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Neuronite rakutuum sisaldab suhteliselt vähe kondenseerunud [[heterokromatiin]]i ja suurem osa [[DNA]]-st paikneb hajusama [[eukromatiin]]ina. Erinevalt paljudest teistest rakutüüpidest ei ole neuronite [[tuumaümbris]]e sisepinnal tavaliselt ulatuslikke heterokromatiini kogumikke. Sellepärast on neuronite rakutuum valgusmikroskoobi all hele ja põiekesetaolise välimusega.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt; Tuumaümbris on alati atsidofiilne.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Keskmise suurusega ja väikeste neuronite rakutuum on põhimõtteliselt samasuguse ehitusega, kuid selle korrapärasus ja tuumakese silmatorkavus võivad olla väiksemad.

Rakutuuma selline ehitus peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]] neuronites ja nende kõrget diferentseerumisastet. Rohke eukromatiini sisaldus ja suur tuumake on seotud intensiivse RNA sünteesi ja pideva valgutootmisega, mis on vajalikud neuronite ulatuslike jätkete säilitamiseks ja nende talitluseks.

===Neuroni jätked===
{{Vaata|Neuriit}}
Neuronid on iseloomuliku ehitusega rakud, mille rakukehast lähtuvad pikad jätked.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: [[dendriit]]e ja [[akson]]eid.&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 906&quot; /&gt; Akson on tavaliselt üks pikk jätke, mis põhitüvena püsib suurema osa oma kulust hargnemata, kuigi võib teel anda üksikuid [[kõrvalharu]]sid ehk [[kollateraal]]e; enamik hargnemist toimub siiski alles terminaalses piirkonnas (aksoni lõpus). Dendriite võib olla üks või mitu&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; ja need hargnevad tavaliselt juba rakukeha lähedal, moodustades suure [[dendriidipuu]].

Sellest üldmustrist esineb siiski olulisi erandeid. [[Unipolaarne neuron|Unipolaarsetel neuronitel]] lähtub rakukehast ainult üks jätke. [[Pseudounipolaarne neuron|Pseudounipolaarsetel neuronitel]] lähtub rakukehast üks jätke, mis lühikese vahemaa järel jaguneb kaheks haruks, mis talitlevad aksonina, mistõttu nende neuronite jätkeid ei saa tavapärasel viisil dendriidiks ja aksoniks jaotada. [[Aksonita neuron]]itel puudub selgelt eristatav akson. Nende kõik jätked on ehituselt sarnased ja signaali ülekanne toimub sageli graduaalsete potentsiaalide kaudu mitmest kohast korraga.

====Dendriidid====
{{Vaata ka|Dendriit}}
[[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite hargnevad jätked, mida võib olla üks või mitu.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Need on neuronite peamised sisendjätked.&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 906&quot; /&gt; Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine.&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 906&quot; /&gt; Need on tavaliselt aksonitest lühemad, kuid nende pikkus ja kuju sõltuvad suurel määral neuronitüübist. Dendriidid võivad olla väga erineva ulatuse ja keerukusega: näiteks [[suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]ite pikad apikaalsed dendriidid võivad ulatuda rakukehast läbi mitme ajukoorekihi ja olla sadade mikromeetrite kuni üle millimeetri pikkused. Dendriidid on tavaliselt arvukad ja ulatuslikult hargnenud&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 906&quot; /&gt;.

Dendriidid algavad tavaliselt [[rakukeha]]st jämedamate tüvedena ja hargnevad suhteliselt kiiresti eri suundades, moodustades puukujulise [[dendriidipuu]].&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Nende hargnemine võib olla dihhotoomne (haru jaguneb kaheks ligikaudu võrdseks haruks) või monopoodne (põhiharust lähtuvad külgharud). Dendriidid muutuvad distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja hargnevad peenteks terminaalseteks harudeks. Enamikul [[kesknärvisüsteem]]i neuronitel paiknevad need peamiselt [[hallaine]]s, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest, kuigi mõnd tüüpi neuronite üksikud dendriidiharud võivad ulatuda ka [[valgeaine]] lähedusse või selle sisse.

Dendriitide distaalsed harud ehk lõppharud on tavaliselt peenemad kui dendriitide proksimaalsed osad. Nende hargnemine suurendab dendriidipuu kogupinda. Lõppharud sisaldavad arvukalt sünaptilisi kontaktikohti ja võivad olla olulised lokaalse signaalitöötluse piirkonnad. Paljudel neuronitel paiknevad lõppharudel [[dendriidioga]]d, mis suurendavad membraanipinda ja moodustavad suure osa ergastavate sünaptiliste sisendite vastuvõtukohtadest. Kõik lõppharud ei ole ühesuguse ehitusega: nende läbimõõt, pikkus ja hargnemisviis sõltuvad neuronitüübist ja võivad olla tugevalt spetsialiseerunud.

Distaalsetes dendriidiharudes võivad paikneda mitmesugused organellid, sealhulgas mitokondrid, sile endoplasmaretiikulum ning teatud neuronitel ka ribosoome, mRNA-d ja lokaalset valgusünteesi võimaldavaid molekulaarseid komplekse. Seega ei ole dendriitide lõppharud lihtsalt passiivsed juhtteed rakukeha ja sünaptiliste kontaktide vahel, vaid aktiivsed piirkonnad, kus toimuvad elektrilised, metaboolsed ja plastilisusega seotud protsessid.

Dendriitide arv, pikkus, orientatsioon ja hargnemismuster on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt sarnased. [[Dendriidipuu]] kuju ja ulatus mõjutavad neuroni ühenduvust, määrates suuresti selle, kui palju sünaptilisi sisendeid neuron vastu võtab ja kuidas neid sisendeid ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse.

Dendriitide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja suurendab sünaptiliste kontaktide vastuvõtmiseks saadaolevat pinda. Paljudel neuronitel moodustavad dendriidid suurema osa rakupinnast; näiteks seljaaju [[motoorne neuron|motoneuronitel]] võib ligikaudu 80–90% neuroni pinnast paikneda dendriitidel.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; 

Dendriitide pind on sageli ebatasane, sest sellel leidub [[dendriidioga]]sid, mis on paljude ergastavate sünaptiliste ühenduste vastuvõtukohad. Dendriidid erinevad aksonitest ka tsütoloogilise ehituse poolest. Nad sisaldavad [[mitokonder|mitokondreid]], [[mikrotoruke]]si, [[neurofilament]]e, [[ribosoom]]e ja [[kare endoplasmaatiline retiikulum|karedat endoplasmaatilist retiikulumi]]; laiemates proksimaalsetes osades võib leiduda ka [[Nissli substants]].&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Seega sarnanevad dendriidid organellide sisalduse poolest rohkem rakukehaga kui aksoniga.

Dendriitides toimub [[dendriitiline transport]], mille kaudu liiguvad molekulid, organellid ja muud rakukomponendid dendriitide eri piirkondadesse. Tänu ulatuslikule ainevahetuslikule aparatuurile on dendriidid aktiivsed metaboolsed piirkonnad, kus toimub energiavahetus, organellide dünaamika ja teatud tingimustel ka lokaalne [[valgusüntees]]. Need protsessid toetavad dendriitiliste ühenduste säilitamist ja muutumist ning [[sünaptiline plastilisus|sünaptilist plastilisust]].

Dendriidid ei ole üksnes passiivsed signaalijuhtmed, vaid aktiivsed signaalitöötluspiirkonnad. Neis toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus. Saabuvad sünaptilised signaalid summeeruvad dendriitides ruumiliselt ja ajaliselt ning mõjutavad [[rakukeha]] ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonna [[membraanipotentsiaal]]i.

Paljudes neuronites võivad dendriidid ka genereerida lokaalseid [[dendriidipotentsiaal]]e (''dendritic spikes''), sealhulgas [[kaltsiumipiik]]e (''calcium spikes''), mis võimendavad või moduleerivad sünaptiliste sisendite integreerimist ja mõjutavad [[aktsioonipotentsiaal]]i tekkimise tõenäosust. Dendriidipotentsiaalid on lokaalsed aktiivsed elektrilised sündmused dendriitides, mis tekivad tavaliselt pingesõltuvate ioonkanalite aktiveerumisel. Erinevalt sünaptiliste potentsiaalide passiivsest levikust osaleb dendriit nende korral aktiivselt signaali võimendamises ja töötlemises. Kaltsiumipiikide tekkes osalevad eriti [[pingesõltuv kaltsiumikanal|pingesõltuvad kaltsiumikanalid]] ja nendega kaasneb kaltsiumiioonide lokaalne sissevool dendriiti. Need võivad vallandada või toetada pikaajalisi muutusi sünapside tugevuses ehk sünaptilist plastilisust.

Eri neuronitüüpide dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel suur lehvikukujuline dendriidipuu, mis paikneb risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e püramidaalneuronitel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmistesse kihtidesse ja moodustab arvukalt külgharusid; lisaks esinevad basaalsed dendriidid, mis lähtuvad rakukeha alumisest ja külgmistest osadest. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju motoorsete neuronite dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri lokaalseid sisendvõrgustikke.

Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest.

[[Camillo Golgi]] omistas neuroni jätketele lisaks signaalidega seotud funktsioonidele ka olulise toetava ja troofilise funktsiooni, mida ta seostas [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeerse aparaadiga]]. Hilisemad uurimused näitasid, et dendriidid ei täida üksnes toetavaid ega passiivselt signaale vastuvõtvaid funktsioone, vaid on aktiivsed signaalide töötlemise piirkonnad, kus toimub ka lokaalne ainevahetus ja sünaptiline plastilisus. Tänapäevases käsitluses ei ole Golgi idee siiski täielikult kõrvale jäetud, vaid seda mõistetakse dendriitide ainevahetusliku ja troofilise rolli kaudu. Dendriidid on ühelt poolt neuroni peamised sisendstruktuurid, teiselt poolt aga aktiivsed metaboolsed piirkonnad, mis toetavad sünaptiliste ühenduste säilitamist, muutumist ja pikaajalist talitlust.

====Akson====
{{Vaata|Akson}}
[[Akson]]&lt;ref&gt;Vanakreeka sõnast ἄξων, ''axōn'' 'telg'. Arend 2023: 906.&lt;/ref&gt; on neuroni jätke, mille põhiülesanne on juhtida [[aktsioonipotentsiaal]]i ja muid elektrilisi signaale [[rakukeha]]st eemale sihtrakkudeni. Lisaks aktsioonipotentsiaalide juhtimisele moodustab akson sünapse teiste neuronite, lihasrakkude ja näärmerakkudega ning varustab oma lõpposa ja sünapse rakukehas toodetud valkude ja muude vajalike komponentidega. Neuronil on tavaliselt üks akson, mis on tavaliselt dendriitidest peenem ja mille läbimõõt on kogu pikkuses suhteliselt ühtlane.&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 906&quot; /&gt;

Aksoni pikkus ja läbimõõt sõltuvad neuroni tüübist. Pikkus võib ulatuda mõnest millimeetrist kuni mitmekümne sentimeetrini või isegi üle meetri ja läbimõõt on tavaliselt 1–20 μm.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Jämedamad aksonid juhivad [[aktsioonipotentsiaal]]e kiiremini kui peenemad,&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; sest nende suurem läbimõõt vähendab elektrilise signaali levimise takistust.

Akson võib lähtuda otse [[rakukeha]]st või mõnd tüüpi neuronitel [[dendriit|dendriidi]] proksimaalsest ehk rakukehale lähedasest osast. Dendriidilt lähtuvaid aksoneid leidub näiteks [[suurajukoor]]e ja [[hipokampus]]e mõnd tüüpi [[püramidaalrakk]]udes ning [[vaheneuron]]ites.

Rakukehast lähtuva aksoni alguspiirkonnas eristatakse [[aksoniküngas]]t ja sellele järgnevat [[aksoni initsiaalsegment]]i. Aksoniküngas on rakukeha spetsialiseerunud üleminekupiirkond, kus puudub Nissli substants&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; ja mis eristub seetõttu ümbritsevast rakukehast heledama alana. Neuronitel, mille akson lähtub dendriidist, ei pruugi selgelt eristatavat aksoniküngast olla. [[Aksoni initsiaalsegment]] sisaldab väga tihedalt [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]] ja enamikul neuronitel algatatakse [[aktsioonipotentsiaal]] just seal.

Aksoni tsütoplasmas ehk [[aksoplasma]]s leidub piklikke [[mitokonder|mitokondreid]], [[sile endoplasmaretiikulum|sileda endoplasmaretiikulumi]] torukujulisi membraanistruktuure, põiekesi ehk [[vesiikul (bioloogia)|vesiikul]]eid&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; ja tsütoskeleti elemente, kuid puuduvad Nissli substantsi moodustavad kareda endoplasmaatilise retiikulumi ja ribosoomide kogumikud&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt;.

Akson võib oma kulgemise jooksul anda kõrvalharusid ehk [[aksoni kollateraal|kollateraale]]. Kollateraalide väljumisnurk aksoni põhiharust võib olla erinev; need ei välju tingimata täisnurga all. Vanemas histoloogilises kirjanduses rõhutati sageli kollateraalide peaaegu täisnurkset väljumist ja sellele järgnevat aksoniga paralleelset kulgu, kuid tänapäevaste kirjelduste järgi on kollateraalide kuju ja kulg varieeruv. Enamik aksoni hargnemist toimub terminaalses piirkonnas, kus lõppharud moodustavad [[sünaps]]e teiste neuronite või teiste sihtrakkudega. Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster määravad suuresti neuroni väljundühendused närvivõrgus. Need on sageli neuronitüübi määramisel olulisemad kui üksnes dendriitide kuju.

Katte iseloomu järgi eristatakse [[müeliinkiud|müeliniseeritud]] ja [[müeliinita kiud|müeliinita]] aksoneid.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; [[Piirdenärvisüsteem]]is ümbritseb müeliniseeritud aksonit [[lemmotsüüt|lemmotsüüdi]] ehk [[Schwanni rakk|Schwanni raku]] moodustatud [[müeliintupp]]. [[Kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliintupe [[oligodendrotsüüt]]ide jätked. Müeliinita aksonid on piirdenärvisüsteemis tavaliselt ümbritsetud Schwanni rakkude tsütoplasmaga, kuid neil puudub kompaktne müeliintupp.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; [[Müeliin]] on elektriline isolaator ja suurendab aktsioonipotentsiaali leviku kiirust ning vähendab selleks vajalikku energiakulu.

Aksonit ümbritsevat [[plasmamembraan]]i nimetatakse [[aksolemm]]iks.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Müeliniseeritud aksonitel paikneb aksolemm vahetult müeliinkatte all,&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; müeliinita aksonitel aga vahetult rakuvälise keskkonna vastas.  

=====Aksoni tsütoskelett ja aksonaalne transport=====
Akson kulgeb katkematult neuroni [[rakukeha]]st kuni terminaalsete harudeni (lõppharudeni). Aksoni pikkuse tõttu võib selle ruumala ületada rakukeha ruumala kümneid kordi.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Aksoni sisemise tugisüsteemi moodustab [[tsütoskelett]], mis koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]test, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Tsütoskelett tagab aksoni mehaanilise toe ja moodustab rajad [[aksonaalne transport|aksonaalseks transpordiks]]. Selle kaudu liiguvad organellid, [[membraanivalgud]], [[RNA]] ja muud rakukomponendid [[rakukeha]] ning aksoni lõpmete vahel.

Aksonis sünteesitakse valke väga piiratud hulgal, mistõttu transporditakse enamik aksoni toimimiseks vajalikke valke, samuti mõningaid organelle, näiteks [[mitokonder|mitokondreid]] ja [[põieke]]si, rakukehast aksonisse. Mööda aksonit toimub kahesuunaline aksoplasmaatiline transport, mis erineb ka kiiruse poolest.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt;

[[Anterograadne transport]] liigub rakukehast aksoni terminaalsete osade poole. Sellel on kaks peamist voolu. [[Aeglane anterograadne vool]] liigub kiirusega umbes 1–3 mm ööpäevas ning transpordib peamiselt tsütoskeleti valke ja muid aksoni kasvuks ning säilimiseks vajalikke komponente. [[Kiire anterograadne vool]] liigub ligikaudu 8–17 mm tunnis (väikesed vesiikulid ja virgatsainetega seotud komponendid, mitokondrid aeglasemalt) ja transpordib eelkõige sünaptiliseks funktsiooniks vajalikke vesiikuleid, membraanivalke ja organelle.

[[Retrograadne transport]] liigub vastassuunas ehk aksoni terminaalsetest osadest rakukeha poole.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; See on kiire (kuni 200 mm ööpäevas)&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; ja transpordib rakukeha suunas vananenud organelle, [[signaalmolekul]]e ja muid aksoni lõpposadest pärinevaid komponente; selle kaudu jõuab rakukehasse ka informatsioon aksoni terminaalide seisundi kohta.

=====Akson ajaloolises neurohistoloogias=====

Värskes koes paistab akson valgusmikroskoobis suhteliselt ühtlase struktuurina. Sobivate värvimismeetoditega kirjeldati selles siiski peente fibrillide kimpe, mida nimetati [[neurofibrill]]ideks. Õhukestes aksonites arvati neid olevat umbes 10–20, jämedamates kuni 30–50.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Juba varakult tekkis küsimus, kas neurofibrillid kujutavad endast tegelikke rakustruktuure või on need preparaatide valmistamisel tekkivad nähtused.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt; Tänapäeval on teada, et neurofibrillide ajalooline kujutis vastab peamiselt aksoni tsütoskeleti elementidele – mikrotorukestele, neurofilamentidele ja aktiinifilamentidele –, mille organiseeritus võib valgusmikroskoopilistes preparaatides avalduda fibrillidena.

===Liigitus jätkete arvu järgi===
Neuroneid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 906&quot; /&gt; ja kuju järgi. Peamised morfoloogilised tüübid on unipolaarsed, pseudounipolaarsed, bipolaarsed ja multipolaarsed neuronid, lisaks eristatakse aksonita neuroneid, millel puudub selgelt eristatav akson.&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 907&quot; /&gt;

[[Unipolaarne neuron|Unipolaarsetel neuronitel]] lähtub rakukehast ainult üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid.&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 906&quot; /&gt; Nende rakukeha on tavaliselt ovaalne või piklik.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Tüüpilised unipolaarsed neuronid on imetajate närvisüsteemis haruldased ja neid leidub peamiselt selgrootutel.

[[Pseudounipolaarne neuron|Pseudounipolaarsetel neuronitel]] lähtub rakukehast algselt üks jätke, mis lühikese vahemaa järel jaguneb kaheks haruks.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Üks haru suundub perifeeriasse ja teine [[kesknärvisüsteem]]i; mõlemad juhivad aktsioonipotentsiaali ja toimivad funktsionaalselt aksonitena.&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 906–907&quot; /&gt; Pseudounipolaarsed neuronid on peamiselt sensoorsed neuronid, mille rakukehad paiknevad [[seljaajuganglion]]ides ja mõnedes [[kraniaalganglion]]ides.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 906–907&quot; /&gt;

[[Bipolaarne neuron|Bipolaarsetel neuronitel]] on kaks vastaskülgedel paiknevat jätket – üks [[akson]] ja üks [[dendriit]].&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Nende rakutuum on tavaliselt pikliku kujuga.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Imetajatel on bipolaarsed neuronid suhteliselt haruldased ja paiknevad peamiselt meeleelundites&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 906&quot; /&gt; ([[võrkkest]]as ([[võrkkesta bipolaarrakud]]), [[spiraalganglion]]is ja [[haistmisepiteel]]is ([[haistmisretseptor]]id)).

[[Multipolaarne neuron|Multipolaarsed neuronid]] on kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel.&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 906&quot; /&gt; Neil on üks [[akson]] ja kaks või enam [[dendriit]]i.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Multipolaarse neuroni rakukeha võib olla ümara, kolmnurkse või hulknurkse kujuga.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Enamik [[kesknärvisüsteem]]i neuroneid kuulub sellesse rühma.

[[Aksonita neuron]]itel puudub selgelt eristatav akson; nende jätked sarnanevad ehituselt dendriitidega ja neil puudub klassikaline aksonaalne väljundjätke.&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 907&quot; /&gt; Nad mõjutavad naaberrakke peamiselt lokaalse sünaptilise või moduleeriva toime kaudu. Nende hulka kuuluvad näiteks võrkkesta [[amakriinrakk|amakriinrakud]].&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 907&quot; /&gt;

===Närvilõpmed===
{{Vaata ka|Närvilõpe}}
[[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades.

[[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

[[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale.

Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps.

[[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel.

Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel.

===Närvivõrk kui dünaamiline graaf===

Närvivõrku võib kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele.

Närvisignaal ei ole üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja seotusest kaugemate piirkondadega.

Dendriidipuu määrab suuresti neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Sellepärast mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid on sageli integratsioonisõlmed, pika aksoniga neuronid aga ühendavad võrgu eri piirkondi.

Gliarakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seega ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust.

===Golgi klassifikatsioon===

Kesknärvisüsteemi neuroneid võib aksoni pikkuse järgi jaotada pikaaksonilisteks ja lühiaksonilisteks neuroniteks.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; See jaotus vastab [[Camillo Golgi]] ajaloolisele morfoloogilisele klassifikatsioonile, milles eristati [[Golgi I tüüpi neuron|Golgi I tüüpi]] ja [[Golgi II tüüpi neuron|Golgi II tüüpi]] neuroneid. Tänapäeval kasutatakse seda jaotust peamiselt kirjeldava morfoloogilise käsitlusena, sest neuroni talitlust ei määra üksnes aksoni pikkus, vaid ka selle ühendused ja füsioloogilised omadused.

[[Pikaaksoniline neuron|Pikaaksonilised neuronid]] ehk [[Golgi I tüüpi neuron]]id saadavad oma aksoni rakukehast kaugele,&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; sageli närvisüsteemi teise piirkonda või isegi teise osasse. Nende hulka kuulub enamik [[projektsioonineuron]]eid, mille aksonid moodustavad juhteteid peaaju eri piirkondade vahel ning peaaju ja seljaaju vahel. Näiteks kuuluvad siia [[Betsi rakud]], mille aksonid kulgevad suurajukoorest seljaajju, samuti seljaaju [[motoorne neuron|motoneuronid]], mille aksonid väljuvad kesknärvisüsteemist ja moodustavad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]] skeletilihastega. Pikaaksoniliste neuronite hulka arvatakse ka [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]], mille perifeerne ja tsentraalne haru juhivad mõlemad aktsioonipotentsiaali ja toimivad funktsionaalselt aksonitena ning vahendavad sensoorset infot perifeeriast kesknärvisüsteemi, samuti [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] ganglionide postganglionaarsed neuronid, mille aksonid ulatuvad sageli sihtelunditeni suhteliselt pika vahemaa tagant (erinevalt parasümpaatilise närvisüsteemi ganglionide neuronitest, mille postganglionaarsed aksonid on tavaliselt lühikesed, sest ganglion paikneb sihtelundi vahetus läheduses või selle sees).

[[Lühiaksoniline neuron|Lühiaksonilised neuronid]] ehk [[Golgi II tüüpi neuron]]id on peamiselt lokaalse toimega neuronid, mille akson jääb tavaliselt samasse hallaine piirkonda, kus paikneb rakukeha, või selle vahetusse lähedusse.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Mõnes histoloogilises käsitluses on nende aksoni pikkuseks toodud kuni umbes 5 mm,&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; kuid tegelik ulatus sõltub närvisüsteemi piirkonnast ja neuronitüübist. Nende akson hargneb tavaliselt varakult tihedaks terminaalseks harustikuks, moodustades ulatusliku kohaliku ühendusvõrgustiku. Selline ehitus võimaldab mõjutada korraga paljusid naaberneuroneid ning kujundada lokaalsete närvivõrkude aktiivsust. Enamik [[vaheneuron]]eid kuulub sellesse rühma; nende hulka kuuluvad näiteks suurajukoore [[GABAergiline neuron|GABAergilised]] pidurdavad neuronid ning väikeaju [[korvrakk|korvrakud]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]].

Pika- ja lühiaksoniliste neuronite vahele jääb ka üleminekuvorme. Mõnel neuronil on suhteliselt pikk, kuid müeliniseerumata akson, mis annab arvukalt kollateraale ja mõjutab peamiselt lokaalseid närvivõrke. Seega ei ole jaotus Golgi I ja II tüübiks range dihhotoomia, vaid aksoni ulatuse ja ühendusmustrite pidev spekter lokaalsetest [[vaheneuron]]itest kaugele projitseeruvate neuroniteni.

===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu===

Mõnede neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik ainult morfoloogia põhjal selgelt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või võivad mitmel jätkel esineda aksonilaadsed tunnused. See näitab, et dendriidi ja aksoni erinevus ei ole alati rangelt määratud üksnes nende kujuga.

Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võivad rakukehast lähtuvad jätked moodustada ulatusliku hargnenud arborisatsiooni, mis osaleb nii sisendi vastuvõtmises kui ka lokaalses signaalitöötluses. Mõnede amakriinrakkude puhul ei ole klassikaline dendriidi ja aksoni eristus selgelt rakendatav. Ka mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad jätked olla morfoloogiliselt sarnased ning nende funktsionaalne roll ei vasta alati klassikalisele dendriidi-aksoni jaotusele.

Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid neuronijätkete spetsialiseerumine kujuneb nende funktsiooni, ühenduste ja molekulaarse koostise põhjal. Jätke identiteeti määratakse lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi. Näiteks aksonit identifitseeritakse sageli [[anküriin G]] järgi (aksoni initsiaalsegmendis), dendriitidel esinevad teised valgud (näiteks [[MAP2]]).

===Suurus===

Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude mõõtmed on eri loomaliikidel suhteliselt sarnased, neuronite rakukehade ja jätkete suurus aga sõltub tugevalt nende funktsioonist, ühendustest, asukohast närvivõrgustikus ja organismi üldisest ehitusest.

Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e V kihi hiidpüramidaalrakud ehk [[Betsi rakud]], [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] väikeajus ning [[seljaajuganglion]]ide suured [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väiksemate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid.

Neuroni suurus on seotud tema funktsionaalse rolliga. Suure dendriidipuuga neuronitel on tavaliselt suurem rakukeha, mis toetab suuremat sünaptilist sisendite hulka, suuremat mat rakusisest transpordivõrgustikku ja suuremaid ainevahetuslikke vajadusi.

Neuroni suurus mõjutab tema rolli närvivõrgus. Suure dendriidipuuga neuronid võivad olla suured integratsioonisõlmed, mis koondavad paljusid sünaptilisi sisendeid. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja väiksema ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid.

====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos====

Paljude tüüpide neuronid on suurematel loomadel suuremad. Seda seost on kirjeldatud eri loomarühmades, sealhulgas [[imetajad|imetajatel]], [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda ajalooliselt [[Giuseppe Levi]] töödega seotud nähtust nimetatakse mõnikord [[Levi seadus]]eks või [[Levi suurusereegel|Levi suurusereegliks]].&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Näiteks suurte imetajate [[Purkinje rakk]]ude, suurajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete ganglionide]] neuronite rakukehad on sageli suuremad kui vastavat tüüpi neuronite rakukehad väikestel imetajatel. Sellised erinevused näitavad, et neuroni suurus on seotud organismi üldise ehituse, närvisüsteemi ühenduste pikkuse ja ainevahetuslike vajadustega.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] osana. Suurema kehaehitusega loomadel peavad paljud neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda. See suurendab vajadust tõhusama [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Sellepärast kaasneb neuronite mõõtmete suurenemisega sageli ka nende [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]] ja [[biosüntees]]i võimekuse suurenemine.

Rakukeha ruumala on sageli seotud dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid mitte samas proportsioonis, mistõttu tuuma ja tsütoplasma ruumala suhe võib suuremates neuronites väheneda.

Neuronite ehituses esineb liikide vahel ka kvalitatiivseid erinevusi. Näiteks võib suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsete neuronite rakukehades esineda [[fenestreeritud tsütoplasma|fenestreeritud ehk võrgustikulise ehitusega tsütoplasma]].
[[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda [[kohastumus]]ena suuremate neuronite ainevahetuslike vajaduste rahuldaamiseks.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt; Tänapäeval käsitatakse sellist ehitust peamiselt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguna, mis on seotud raku suuremate mõõtmete ning nendega kaasnevate transpordi- ja ainevahetuslike nõuetega.

====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus====

20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduv närviaktiivsus võib põhjustada neuronites püsivaid materiaalseid muutusi analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga.&lt;ref name=&quot;levi&quot;&gt;Giuseppe Levi, Mario Donati, Ugo Cerletti. [https://www.treccani.it/enciclopedia/tessuto-nervoso_(Enciclopedia-Italiana)/ Nervoso, tessuto], ''Enciclopedia Italiana'', 1934, treccani.it.&lt;/ref&gt;Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt; Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei kasutata, ennetasid need käsitused osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est.

Verworni oletustele pakkusid eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenesid taastunud piirkonda innerveerivate [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehad märgatavalt.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt; Tänapäeval tõlgendatakse selliseid muutusi neuronite struktuurse plastilisuse, muutunud ühenduvuse, suurenenud metaboolsete vajaduste ja aktiivsusest sõltuva kohanemise ilmingutena.

Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi osana närvisüsteemi plastilisusest. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ja närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel.

Selliseid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille puhul muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist võivad allesjäänud neuronid suurendada dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et kadunud ühendusi osaliselt korvata.

Neuroni suuruse või hargnemise suurenemine ei tähenda muutusi üksnes neuroni enda ehituses, vaid võib mõjutada ka tema ühenduvust närvivõrgus. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron saab vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson saab ühendada kaugemaid võrgupiirkondi ja suurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust.

Sellepärast käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena. Närvisüsteem ei ole staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel.

===Arv===
Neuronite arv ja suurus ei ole juhuslikud tunnused, vaid sõltuvad organismi ehitusest, närvisüsteemi organisatsioonist ja funktsionaalsest vajadusest. Arvestades närvielementide suhteliselt korrapärast paiknemist ja ühendusmustreid, oletati 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, et sama liigi sarnase kehasuurusega isenditel võiks neuronite arv olla suhteliselt püsiv.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt; See oletus leidis kinnitust mõnede väikeste loomade puhul, kelle närvisüsteemis on neuronite arv väike ja neid on võimalik otseselt loendada, näiteks mõnede [[keriloomad]]e ja usside puhul.

Neuronite arvu suhtelist püsivus on täheldatud ka [[selgroogsed|selgroogsetel]] vähemalt mõnede kindlate neuronitüüpide puhul. Näiteks on üksikute suurte neuronite populatsioonide arv olnud teatud liikidel suhteliselt konstantne. Samas ei kehti üldreegel, et sama liigi erineva kehamõõduga isenditel on neuronite arv alati ühesugune või et neuronite ruumala suureneb võrdeliselt keha suurusega.

[[Giuseppe Levi]] uuris neuronite suuruse ja keha mõõtmete seoseid ning rõhutas, et neuronite rakukehade suurenemisel on füüsikalised ja ainevahetuslikud piirangud. Ta tugines osaliselt [[Herbert Spencer]]i üldisele bioloogilisele skaleerumisprintsiibile, mille järgi raku suurenemisega ei kasva ainevahetusvõime ja ainete vahetuse efektiivsus samas proportsioonis raku mahuga. Seda põhimõtet on ajalooliselt nimetatud [[Spenceri seadus]]eks ehk [[Spenceri skaleerumisprintsiip|Spenceri skaleerumisprintsiibiks]]. 
Spenceri seaduse kohaselt muutub suuremate rakkude korral ainevahetuse ja sisetranspordi korraldamine järjest keerulisemaks, sest ainevahetuslikult aktiivne pind suureneb aeglasemalt kui raku ruumala. Neuronite puhul on see eriti oluline pikkade rakujätkete tõttu: aksonites ja dendriitides tuleb transportida valke, organelle ja metaboliite sageli suurte vahemaade taha.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Tänapäeval ei käsitata Spenceri seadust iseseisva neurobioloogilise seadusena, kuid selle üldine mõte – et raku suurusel on ainevahetuslikud ja füüsikalised piirangud – on kooskõlas tänapäevaste arusaamadega rakusisesest transpordist ja bioloogilisest skaleerumisest. Seda nähtust käsitatakse närvisüsteemi [[allomeetria|allomeetrilise skaleerumise]] osana.

Organismi suurenemisega kaasnevad sageli muutused neuronite mõõtmetes, arvus, dendriitide ulatuses, aksonite pikkuses, müeliniseerumises ja ühenduste korralduses. Suurema keha korral peavad neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda, mis suurendab vajadust tõhusa [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Seetõttu ei saa suuremate loomade närvisüsteem tavaliselt kohaneda üksnes olemasolevate neuronite suurendamise kaudu, vaid toimub ka neuronite arvu, ühendusmustrite ja võrguorganisatsiooni muutumine.

Et üksiku neuroni suuruse suurenemisel on piirid, saavutatakse suuremate organismide närvisüsteemides vajalik ühenduvus sageli neuronite arvu suurenemise, ühendusmustrite muutumise ja närvivõrkude organisatsiooni keerukamaks muutumise kaudu. Seetõttu ei sõltu närvisüsteemi suurus üksnes neuronite mõõtmetest, vaid neuronite arvu, suuruse, ühenduvuse ja ainevahetusliku toe vastastikusest tasakaalust.

===Areng===

Neuronite areng hõlmab protsesse, mille käigus tekivad, diferentseeruvad ja küpsevad närvisüsteemi neuronid. See hõlmab [[neurogenees]]i ehk neuronite teket, närvisüsteemi eellaskudede arengut, [[närvitüvirakk]]ude ja [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] jagunemist, neuronite saatuse määramist, rännet, jätkete kasvu, sünaptiliste ühenduste kujunemist ja närvivõrkude hilisemat ümberkorraldumist.

Neuronite arengu üldpõhimõtted on sarnased nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]: eellasrakkudest tekivad diferentseeruvad neuronid, mis omandavad kindla ehituse ja funktsiooni, kasvatavad jätked, moodustavad sünaptilisi ühendusi ja kohanduvad aktiivsusest sõltuvate protsesside kaudu.

====Selgroogsetel====

Selgroogsete neuronite areng on tihedalt seotud [[neuraaltoru]] arenguga. Neuraaltorust kujuneb [[kesknärvisüsteem]]. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] tekib [[ektoderm]]ist [[neuroektoderm]], mis moodustab [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] ja seejärel [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru seinas paiknevad [[neuraalsed tüvirakud]], millest tekivad kesknärvisüsteemi neuronid ja [[neurogliia]].

Närvisüsteemi varajases arengus paljunevad neuraalsed tüvirakud peamiselt [[sümmeetriline rakujaotus|sümmeetrilise jagunemise]] teel, mille tulemusel suureneb eellasrakkude arv. Hiljem muutub jagunemine sagedamini [[asümmeetriline rakujaotus|asümmeetriliseks]], mille tulemusel tekivad diferentseeruvad neuraalsed eellasrakud ja neuronid.

Neuronite saatust reguleerivad täpselt koordineeritud [[geeniekspressioon]]i programmid, [[transkriptsioonifaktor]]id ja [[signaalirada|signaalirajad]], sealhulgas [[Notch-signaalirada|Notch]]-, [[Wnt-signaalirada|Wnt]]-, [[Shh-signaalirada|Shh]]- ja [[BMP-signaalirada|BMP]]-signaalid. Nende toimel kujunevad neuronite asukoht, [[virgatsaine]] tüüp, morfoloogia, ühendused ja funktsionaalne roll närvivõrgus. Näiteks kujunevad eri arenguprogrammide alusel [[ergastav neuron|ergastavad]] [[glutamaat]]i kasutavad neuronid ja [[pidurdav neuron|pidurdavad]] [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]].

Pärast tekkimist liiguvad paljud noored neuronid oma lõplikku asukohta. [[Neuronite migratsioon]] on eriti oluline [[suurajukoor]]e arengus, kus neuronid liiguvad neuraaltoru sisemistest piirkondadest ajukoore kihtidesse. Selle tulemusel kujuneb selgroogsete peaajule iseloomulik kihiline ja piirkondlik organisatsioon.

Neuronite rännet juhivad nii raku enda omadused kui ka keskkonnas leiduvad signaalid. Olulist osa etendavad [[rakuvaheaine]], [[adhesioonimolekul]]id ja naaberrakkude antavad juhised. Häired neuronite migratsioonis võivad põhjustada närvisüsteemi arenguhäireid.

Pärast lõplikku asukohta jõudmist hakkavad neuronid välja arendama oma jätkeid. [[Akson]] kujuneb sageli varases arenguetapis ning selle kasvu juhib [[aksonikasvukoonus]], mis reageerib keskkonna keemilistele ja füüsikalistele signaalidele.

Aksonite suunamist mõjutavad mitmesugused signaalmolekulid, näiteks [[netriinid]], [[semaforiinid]], [[ephriinid]] ja [[slit-valk|slit-valgud]]. Need võivad toimida aksonikasvukoonust suunavate või piiravate signaalidena ning aitavad määrata aksonite sihtkohti närvisüsteemis.

Dendriidid arenevad järk-järgult ja moodustavad pinna sünaptiliste sisendite vastuvõtuks. Nende kuju ja hargnemist mõjutavad nii geneetilised tegurid kui ka aktiivsusest sõltuvad protsessid.

Neuronite küpsemise oluline osa on [[sünaptogenees]] ehk sünaptiliste ühenduste moodustumine. Arengu käigus tekib närvisüsteemis sageli rohkem sünapse kui täiskasvanueas säilib. [[Sünaptiline kärpimine]] võimaldab närvivõrkudel täpsustuda: aktiivsemad ja funktsionaalselt olulisemad ühendused tugevnevad ning vähem efektiivsed ühendused vähenevad.

Selgroogsetel tekib enamik neuroneid enne sündi või varajases arengujärgus. Pärast sündi jätkub neuronite küpsemine, sealhulgas [[müelinisatsioon]], dendriitide hargnemine ja sünaptiliste võrgustike stabiliseerumine.

Täiskasvanueas on neuronite jagunemisvõime enamasti väga piiratud, kuid närvivõrgud säilitavad plastilisuse. Mõnes selgroogsete ajupiirkonnas võib esineda ka [[täiskasvanuea neurogenees]]i. Selle ulatus erineb liigiti: näiteks paljudel kaladel ja kahepaiksetel jätkub neuronite teke kogu elu jooksul ulatuslikumalt kui imetajatel. Imetajatel, sealhulgas inimesel, on täiskasvanuea neurogeneesi ulatus ja funktsionaalne tähtsus endiselt uurimise all.

====Selgrootutel====

Selgrootute neuronite areng on väga mitmekesine, sest nende närvisüsteemid erinevad suuresti nii ehituselt kui ka arengumehhanismidelt. Erinevalt selgroogsetest ei põhine nende areng üldiselt neuraaltoru kujunemisel, vaid mitmesugustel rühmaspetsiifilistel eellasrakkudel.

Paljudel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]], eriti [[putukad|putukatel]], tekivad neuronid [[neuroblast]]idest. Neuroblastid on spetsialiseerunud närvisüsteemi eellasrakud, mis jagunevad korduvalt ja annavad kindla järjestuse alusel tekkivaid järglasi. Selle tulemusel kujunevad täpselt organiseeritud närvivõrgud, näiteks putukate [[aju]] ja [[kõhtmine närviahel|kõhtmise närviahela]] ganglionides.

Putukate arengus määravad neuronite tüübi, asukoha ja ühendused geneetilised arenguprogrammid, kuid närvivõrkude küpsemist mõjutavad ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Eriti oluline on see [[moone (bioloogia)|moonde]] ajal, mil närvisüsteem korraldub ümber vastavalt täiskasvanud looma käitumisvajadustele. Osa olemasolevaid neuroneid säilib, osa ühendusi eemaldatakse ja moodustuvad uued ühendused.

Keerukama närvisüsteemiga [[peajalgsed|peajalgsetel]] võivad kujuneda väga suured ja spetsialiseerunud neuronid. Näiteks [[kaheksajalg]]adel on suured neuronid ja ulatuslikud närvivõrgud seotud keeruka motoorse juhtimise, õppimise ja meelelise töötlemisega.

Paljudel selgrootute liikidel säilib ulatuslik elukestev neuroplastilisus. Mitmetel liikidel jätkub neuronite lisandumine, närvivõrkude ümberkorraldumine ja käitumisega seotud ahelate kohandamine kogu elu jooksul.

====Areng ja plastilisus====

Neuronite areng ei lõpe täielikult pärast närvisüsteemi küpsemist. Kogu elu jooksul toimuvad [[struktuurne plastilisus|struktuursed]] ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilised muutused]], mille käigus võivad muutuda dendriitide hargnemine, aksonite ühendused ja sünapside tugevus.

Seega ei kujune närvisüsteem üksnes embrüonaalse arengu käigus, vaid pideva arengu ja kohanemise tulemusena. Selles osalevad neuronite aktiivsus, sünaptilised ühendused, gliiarakud ja keskkonnamõjud.

===Evolutsioon===

Neuronite evolutsioon hõlmab närvirakkude ja närvivõrkude kujunemist loomade evolutsiooni käigus. Neuronid ei tekkinud tõenäoliselt üheainsa järsu muutusena, vaid järkjärgulise üleminekuna lihtsamatelt signaalitöötlussüsteemidelt keerukatele närvivõrkudele. Närvisüsteemide areng võimaldas loomadel kiiremini reageerida keskkonnamuutustele, koordineerida liikumist, töödelda meelelisi signaale ja kujundada keerukat käitumist.

Neuronite evolutsiooni uuritakse võrdleva neurobioloogia, arengubioloogia ja molekulaarse evolutsiooni abil. Kuigi tänapäevased närvisüsteemid erinevad eri loomarühmades väga suurel määral, näitavad paljud ühised molekulaarsed mehhanismid, et neuronite põhielemendid kujunesid varakult loomade evolutsioonis.

====Närvisüsteemi varased eelkäijad====

Enne neuronite teket esines tõenäoliselt rakulisi signalisatsioonisüsteeme, milles üksikud rakud tajusid keskkonnamuutusi ja edastasid keemilisi signaale naaberrakkudele. Paljudel tänapäeva üherakulistel organismidel ja lihtsatel hulkraksetel esineb mehhanisme, mis sarnanevad osaliselt närvirakkudes kasutatavatele signaaliradadele, kuigi neil puuduvad neuronid.

Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel hulkraksetel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. Neuronite areng andis eelise, sest elektriliste signaalide abil oli võimalik edastada informatsiooni kiiremini kui üksnes keemilise difusiooni kaudu.

Lihtsaimad närvisüsteemid koosnesid tõenäoliselt hajusatest närvirakkude võrgustikest, kus neuronid ei moodustanud veel keskset närvikeskust. Selliseid närvivõrke leidub tänapäeval näiteks [[ainuraksed loomad|ainuraksetest erinevatel]] lihtsamatel hulkraksetel loomadel, nagu [[käsnad]]el närvisüsteem puudub, kuid [[hoovloomad|kõrveraksetel]] esineb hajus närvivõrk.

====Neuronite põhitunnuste kujunemine====

Neuronite evolutsiooniga kujunesid järk-järgult välja nende iseloomulikud omadused: elektrilise erutuvuse võime, pikkade jätkete olemasolu, keemiline signaaliedastus sünapside kaudu ja võime moodustada keerukaid võrgustikke.

[[Akson]]i ja [[dendriit]]ide eristumine võimaldas neuronitel spetsialiseeruda eri ülesannetele. Dendriidid kohanesid peamiselt signaalide vastuvõtuks, aksonid aga signaalide edastamiseks teistele rakkudele. See funktsionaalne jaotus suurendas närvivõrkude töötlemisvõimet.

[[Sünaps]]ide kujunemine oli närvisüsteemi evolutsioonis oluline samm, sest see võimaldas neuronite vahel paindlikku ja reguleeritavat ühendust. Sünaptiline ülekanne võimaldas närvivõrkudel mitte ainult edastada signaale, vaid ka neid töödelda, tugevdada või nõrgendada.

====Närvisüsteemide keerustumine====

Loomade evolutsiooni käigus kujunesid hajusatest närvivõrkudest järjest organiseeritumad närvisüsteemid. Paljudel [[kahepoolse sümmeetriaga loomad|kahepoolse sümmeetriaga loomadel]] kujunes välja närvirakkude koondumine keha eesmisse ossa, millest arenesid närvikeskused ja hiljem [[aju]].

[[Lülijalgsed]] ja [[selgroogsed]] kujundasid välja tsentraliseeritud närvisüsteemid, kuid nende arenguteed olid suurel määral erinevad. Lülijalgsetel kujunes [[kõhtmine närviahel]], selgroogsetel aga [[seljaaju]] ja [[peaaju]]. Mõlemas rühmas võimaldas närvisüsteemi tsentraliseerumine keerukamat liikumise juhtimist ja käitumise koordineerimist.

Selgroogsete evolutsioonis oli oluline [[neuraalhari|neuraalharja]] teke, mis võimaldas paljude perifeerse närvisüsteemi struktuuride, sealhulgas [[seljaajuganglion]]ide ja autonoomse närvisüsteemi osade kujunemist. Selgroogsete ajus toimus närvivõrkude ulatuslik suurenemine ja spetsialiseerumine, eriti [[suurajukoor]]e arenguga imetajatel.

====Neuronite mitmekesistumine====

Evolutsiooni käigus kujunes suur hulk erinevaid neuronitüüpe, mis erinevad oma kuju, ühenduste ja funktsiooni poolest. Erinevate neuronitüüpide teke võimaldas närvivõrkudel jagada ülesandeid: mõned neuronid töötlevad meelelisi sisendeid, teised juhivad liikumist, kolmandad reguleerivad teiste neuronite aktiivsust.

Neuronite mitmekesisus ei tulene ainult uute geenide tekkest, vaid ka olemasolevate geeniregulatsioonivõrkude erinevast kasutamisest. Samade arenguliste signaaliradade ja transkriptsioonifaktorite erinev rakendamine võib viia väga erinevate neuronitüüpide kujunemiseni.

====Neuronite evolutsioon selgroogsetel====

Selgroogsete evolutsiooni käigus suurenes närvisüsteemi keskne integratsioonivõime. Kaladel, kahepaiksetel ja roomajatel kujunesid välja keerukad sensoorsed ja motoorsed süsteemid, mis võimaldasid kohaneda erinevate keskkondadega.

Lindudel ja imetajatel toimus eriti ulatuslik peaaju areng. Imetajatel suurenes [[neokorteks]]i roll informatsiooni töötlemisel, õppimisel ja keeruka käitumise kujunemisel. Mõnedel primaatidel, sealhulgas inimesel, suurenes eriti assotsiatiivsete ajupiirkondade osakaal, mis võimaldas abstraktset mõtlemist, keelelist suhtlust ja kultuurilist õppimist.

====Neuronite evolutsiooniline skaleerumine====

Neuronite suurus, hargnemine ja ühenduste arv on evolutsiooni käigus kohanenud organismi keha suuruse ja eluviisiga. Suurematel loomadel peavad neuronid sageli ühendama pikemaid vahemaid ning seetõttu võivad suureneda nii aksonite pikkus, dendriitide ulatus kui ka rakusisese transpordi võimekus.

Samas ei tähenda suurem aju ja suuremad neuronid alati keerukamat käitumist. Erinevad loomarühmad on arendanud erinevaid närvisüsteemi organisatsiooni viise. Näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] on väga keerukas närvisüsteem, kuigi nende evolutsiooniline areng erineb selgroogsete omast.

====Neuronite evolutsioon ja plastilisus====

Närvisüsteemide evolutsioon ei seisne üksnes uute struktuuride tekkes, vaid ka võimes kohaneda muutuvate tingimustega. Neuronite plastilisus, sünaptiliste ühenduste muutumine ja õppimisvõime kujunesid oluliseks evolutsiooniliseks eeliseks.

Evolutsiooni käigus suurenes närvivõrkude võime muuta oma ühendusi vastavalt kogemusele. See võimaldas loomadel kohaneda paindlikumalt keskkonnaga ning soodustas keerukamate käitumisvormide kujunemist.

Seega kujutab neuronite evolutsioon endast üleminekut lihtsatelt rakulistelt signalisatsioonisüsteemidelt kõrgelt organiseeritud dünaamilistele närvivõrkudele. Neuronite põhiomadused kujunesid varakult loomade evolutsioonis, kuid nende mitmekesisus, ühenduste keerukus ja töötlemisvõime suurenesid järk-järgult eri loomarühmades erinevate evolutsiooniliste radade kaudu.

==Sünapsid==
{{Vaata|Sünaps}}
[[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]]

Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni.

[[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.

Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt.

Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel.

Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni.

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad).

Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest.

==Gliiarakud==
{{Vaata ka|Gliiarakk}}

[[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]]
Gliiarakud ehk neurogliia ehk gliia&lt;ref&gt;Vanakreeka sõnast γλία, ''glia'' 'liim'. Arend 2023: 904.&lt;/ref&gt; on neuronite kõrval närvikoe teine peamine rakurühm.&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 904–905&quot; /&gt; Termini ''neurogliia'' (saksa ''Neuroglia'') võttis 19. sajandil kasutusele [[Rudolf Virchow]], kes pidas gliiat närvirakke kooshoidvaks &quot;närvikoe liimiks&quot; (''Nervenkitt'') ehk &quot;aju sidekoeks&quot;.&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 905&quot; /&gt; Tänapäeval on teada, et gliia ei ole üksnes tugikude, vaid koosneb mitmest spetsialiseerunud rakutüübist, mis osalevad peaaegu kõigis närvisüsteemi talitluse aspektides.&lt;ref name=&quot;kandel-202&quot;&gt;Kandel 2021: 131.&lt;/ref&gt;

Gliiarakud on enamasti neuronitest väiksemad ja moodustavad ligikaudu poole [[peaaju]] ja [[seljaaju]] mahust.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Erinevalt neuronitest ei tekita nad klassikalisi [[aktsioonipotentsiaal]]e,&lt;ref&gt;Mõnel gliiarakul (näiteks haistmissüsteemi teatud gliiarakkudel) on kirjeldatud [[naatriumikanal]]itega aktiivsust.&lt;/ref&gt; kuid neil leidub [[virgatsaine]]te retseptoreid, [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]] ja rakusiseseid signaalimehhanisme, mis võimaldavad neil reageerida neuronite aktiivsusele ja mõjutada närvivõrkude talitlust.&lt;ref name=&quot;kandel-202&quot; /&gt;

Gliiarakud loovad neuronite talitluseks vajaliku mikrokeskkonna ja hoiavad seda.&lt;ref name=&quot;Arend&quot; details=&quot;lk 905&quot; /&gt; Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ja rakuvälise keskkonna koostist, osalevad [[energiametabolism]]is ja [[lipiidimetabolism]]is, eemaldavad sünapsidest liigseid [[virgatsaine]]id, moodustavad [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunseire]]s ja [[fagotsütoos]]is, reageerivad [[koekahjustus]]tele ja osalevad närvikoe arengus ja taastumises, [[sünaptiline plastilisus|sünaptilises plastilisuses]], õppimises ja mäluprotsessides.&lt;ref&gt;Kandel 2021: 131–134.&lt;/ref&gt;

Selgroogsete gliia jaotatakse [[makrogliia]]ks ja [[mikrogliia]]ks. Makrogliia hulka kuuluvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]] ning [[piirdenärvisüsteem]]is [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]].&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Enamik makrogliiast pärineb koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. [[Mikrogliia]] aga on [[mesoderm]]se päritoluga ning areneb peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete fagotsüütide]] liinist.&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;&gt;Kandel 2021: 134.&lt;/ref&gt;

Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Sellest hoolimata täidavad nad ka selgrootutel samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid, säilitavad rakuvälise keskkonna koostist ja isoleerivad närvikiude. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle osa närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt suurenenud.

Varem peeti kõige arvukamaks gliiarakutüübiks astrotsüüte,&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; kuid [[isotroopne fraktsioneerimine|isotroopse fraktsioneerimise]] meetodil on leitud, et enamikus ajupiirkondades, sealhulgas inimese [[neokorteks]]is, on kõige arvukamad oligodendrotsüüdid, mis moodustavad ligikaudu 45–75% kõigist gliiarakkudest; astrotsüüdid moodustavad ligikaudu 19–40% ja mikrogliia alla 10%.&lt;ref&gt;Christopher S von Bartheld, Jami Bahney, Suzana Herculano-Houzel. The search for true numbers of neurons and glial cells in the human brain: a review of 150 years of cell counting. – ''The Journal of Comparative Neurology'', 2016, 524(18):3865–3895. &lt;/ref&gt; Ka hiire kogu peaaju hõlmavas rakuloenduses osutusid oligodendrotsüüdid kõige arvukamaks gliiarakutüübiks.&lt;ref&gt;Bruna Valério-Gomes, Daniel M. Guimarães1, Diego Szczupak, Roberto Lent.  The absolute number of oligodendrocytes in the adult mouse brain. – ''Frontiers in Neuroanatomy'', 2018, kd 12.&lt;/ref&gt; 

=== Makrogliia ===

[[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke. Selle peamised rakutüübid on [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]; [[piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad makrogliia hulka ka [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]]. Makrogliia täidab peamiselt tugi-, ainevahetus-, isolatsiooni- ja regulatsioonifunktsioone ning osaleb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]], [[müelinisatsioon]]i ja sünaptilise talitluse säilitamises.

==== Astrotsüüdid ====

[[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on tavaliselt ligikaudu tähekujulised ning nende arvukad jätked ulatuvad neuronite, sünapside ja veresoonte juurde, moodustades veresoonte ümber [[perivaskulaarne lõppjalg|perivaskulaarseid lõppjalgu]].&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt;

Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Protoplasmaatilised astrotsüüdid paiknevad peamiselt [[hallaine]]s, neil on lühikesed tugevasti hargnenud jätked ning nad osalevad peamiselt sünaptilise mikrokeskkonna reguleerimises. Kiulised astrotsüüdid paiknevad valdavalt [[valgeaine]]s, nende jätked on pikemad, peenemad ja vähem hargnenud ning nad toetavad eeskätt närvikiudude talitlust.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt;

Astrotsüüdid reguleerivad [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaltsiumiioon]]ide tasakaalu, eemaldavad sünapsidest liigseid [[virgatsaine]]id, varustavad neuroneid [[ainevahetussubstraat]]idega ja osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nende peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] ümbritsevad sageli sünapse ja mõjutavad sünaptilist signaaliülekannet. Astrotsüüdid on omavahel ühendatud [[aukliidus]]te kaudu ning moodustavad ulatusliku funktsionaalse võrgustiku. Kahjustuse korral võivad nad vohada ja moodustada [[glioos]]e ning [[glioosne arm|glioosse armi]].

==== Oligodendrotsüüdid ====

[[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] moodustavad [[kesknärvisüsteem]]is [[müeliintupp|müeliintupesid]],&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; mis elektriliselt isoleerivad aksoneid ning suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust ja energiatõhusust. Üks oligodendrotsüüt võib müeliniseerida korraga mitme erineva aksoni [[internoodium]]i. Lisaks müelinisatsioonile toetavad oligodendrotsüüdid aksonite ainevahetust ja talitlust.

==== Ependüüm ====

[[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] moodustavad ühekihilise kuubilise või madala silindrilise epiteelitaolise kihi, mis vooderdab [[ajuvatsake|ajuvatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis aitavad kaasa [[ajuvedelik]]u liikumisele ning osalevad selle koostise regulatsioonis. Mõned autorid käsitavad ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse koena.

=== Mikrogliia ===

[[Mikrogliia]] on kesknärvisüsteemi residentsete [[immuunrakk]]ude populatsioon. Need paiknevad peamiselt [[hallaine]]s ja on gliiarakkudest kõige väiksemad ning neil on peened tugevalt hargnenud jätked.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Mikrogliia rakud on funktsionaalselt [[makrofaag]]id: nad teevad [[immuunseire]]t, eemaldavad [[fagotsütoos]]i teel [[rakujäänus]]eid, [[haigustekitaja]]id ja kahjustatud sünapse ning osalevad närvikoe arengu, homöostaasi ja kahjustusjärgse paranemise regulatsioonis,&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt; sealhulgas [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimises]].

== Närvikiud ==
{{Vaata|Närvikiud}}

Närvikiud koosneb neuroni [[akson]]ist (harva mõnest muust eferentsest jätkest) ja seda ümbritsevast [[gliiarakk]]ude moodustatud ümbrisest, kui see on olemas.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt;&lt;ref&gt;''[[Meditsiinisõnastik]]'', lk 532.&lt;/ref&gt; Eristatakse [[müeliinkiud]]e ehk [[müeliniseeritud kiud]]e ja [[müeliinita kiud]]e ehk [[müeliseerimata kiud]]e.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;arend-2023&quot;&gt;Arend 2023: 918.&lt;/ref&gt;

Aksonist moodustavad müeliinkiu kesknärvisüsteemis [[oligodendrotsüüt]]ide jätked, piirdenärvisüsteemis [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]].&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Kesknärvisüsteemis koosneb müeliinkiud aksonist ja seda ümbritsevast [[müeliintupp|müeliintupest]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is võib kiul lisaks müeliintuppele olla väliskiht – [[Schwanni tupp]] ehk neurilemm, mis ümbritseb müeliintupe välispinda. Schwanni tupp koosneb müeliintupe moodustava [[Schwanni rakk|Schwanni raku]] tsütoplasmast ja rakutuumast.&lt;ref name=&quot;arend-2023&quot; /&gt;

[[Müelinisatsioon]] algab looteeas, kuid jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab mõnede ajupiirkondade müeliniseerumine kuni noore täiskasvanu eani.

=== Schwanni rakkude moodustatud müeliinkiud ===

[[Piirdenärvisüsteem]]is moodustavad müeliintupe [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]].&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Schwanni rakk ümbritseb tavaliselt ühe aksoni ühte [[internodaalsegment|internodaalsegmenti]], üks oligodendrotsüüt aga võib oma mitme jätkega moodustada müeliintupe osa mitme aksoni üksikute [[internoodium]]ide ümber.&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot;&gt;Arend 2023: 919.&lt;/ref&gt;

Schwanni rakkude moodustatud müeliinkiud koosneb aksonist, Schwanni raku moodustatud müeliintupest ja selle välispinnal paiknevast [[Schwanni tupp|Schwanni tupest]] ehk neurilemmist. Schwanni tupp koosneb Schwanni raku tsütoplasmast koos rakutuumaga.&lt;ref name=&quot;arend-2023&quot; /&gt;

Sellised närvikiud esinevad peaaegu kõigil selgroogsetel; erandiks on [[sõõrsuud]],&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt; kelle närvikiud ei moodusta tüüpilist müeliintuppe.

Neid leidub kõige rohkem [[piirdenärvisüsteem]]i seljaaju- ja kraniaalnärvides.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt; Sellised kiud moodustuvad peamiselt seljaaju ja peaaju motoorsete neuronite aksonitest ning seljaaju- ja kraniaalganglionide sensoorsete neuronite aksonitest.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Eranditeks on [[nägemisnärv]],&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt; mis kuulub arenguliselt [[kesknärvisüsteem]]i ja mille aksoneid müeliniseerivad oligodendrotsüüdid, ning [[haistmisnärv]],&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt; mille aksoneid ümbritsevad [[haistmisümbrisrakk|haistmisümbrisrakud]] ehk [[haistmisepiteeli tugigliia]], kuid mis neid ei müeliniseeri. Vähemal hulgal leidub Schwanni rakkude moodustatud müeliinkiude ka [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] tüvedes ja harudes.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Need närvikiud võivad ulatuda ühe katkematu jätkena neuroni rakukehast kuni lõppelundini&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt; ja olla üle meetri pikkused. Närvipõimikute moodustumisel ja närvitüvede hargnemisel ei ühine närvikiud omavahel ega moodusta [[anastomoos]]e; muutub üksnes nende paiknemine närvikimpudes. Aksonite tegelik hargnemine algab tavaliselt alles närvi distaalses osas enne terminaalseid harusid.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Arengu käigus ümbritsetakse nende kiudude aksonid täies pikkuses Schwanni rakkudega. Schwanni raku tsütoplasmast tekib aksoni juurde kraavitaoline moodustis, mille servad liituvad omavahel, nii et akson kattub igas suunas Schwanni raku tsütoplasmaga. Nüüd puutub osa Schwanni raku vastaskülgede rakumembraanist omavahel kokku ja moodustab [[mesakson]]i (kahekordse rakumembraani riba). Seejärel hakkab Schwanni raku tsütoplasma ümber aksoni keerduma, kusjuures mesakson hakkab pikenema ja kontsentriliselt ümber aksoni keerduma. Alguses jääb mesaksoni keerdude vahele õhuke tsütoplasmakiht, seejärel liituvad keerud omavahel tihedalt, nii et tekib müeliintupp. Sellest väljapoole jääb Schwanni raku tsütoplasma koos tuumaga (Schwanni tupp).&lt;ref name=&quot;arend-2023&quot; /&gt;

Schwanni raku rakumembraan sisaldab teiste rakumembraanidega võrreldes rohkem lipiide, mistõttu see on aksonile hea elektriline isolaator ja hoiab ioon-mikrokeskkonda püsivalt aktsioonipotentsiaali levikule soodsana.&lt;ref&gt;Arend 2023: 918–919.&lt;/ref&gt;

Müeliintupe ultrastruktuur on väga korrapärane. Selles eristatakse peajooni ja vahejooni. [[Elektrontihedus|Elektrontihedad]] [[peajoon]]ed on rakumembraanide tsütoplasmapoolsed pinnad. Nende vahel asetsevad elektronhõredamad [[vahejoon]]ed, mis moodustuvad rakumembraanide välispindade liitumisel.&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot; /&gt;

=== Oligodendrotsüütide moodustatud müeliinkiud ===

[[Kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt]]ide jätked.&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; Erinevalt Schwanni rakkudest ei moodusta oligodendrotsüüdid üksiku aksoni ümber terviklikku rakku ümbritsevat kihti, vaid nende mitmed jätked võivad moodustada müeliintupe osi mitme erineva aksoni üksikute [[internoodium]]ide ümber.&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot; /&gt;

Seetõttu ei ole kesknärvisüsteemi müeliinkiud seotud ühe kindla müeliini moodustava rakuga samal viisil nagu piirdenärvisüsteemi Schwanni raku moodustatud müeliinkiud.

Kesknärvisüsteemi müeliinkiud moodustavad suure osa [[valgeaine]]st, kus nad kulgevad pikkades närviteedes, ning neid leidub ka [[hallaine]]s neuronite vahel.

Kesknärvisüsteemi müeliinkiududel puudub Schwanni tupp ehk neurilemm, sest neid ümbritseva müeliini moodustavad oligodendrotsüütide jätked. Ranvier' soonised on siiski olemas ning võimaldavad ka kesknärvisüsteemis [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]].

=== Müeliinita kiud ===
{{Vaata|Müeliinita kiud}}

Kõik aksonid ei ole müeliniseeritud. [[Müeliinita kiud]]udel ehk [[müeliseerimata kiud]]udel puudub kompaktne [[müeliintupp]].&lt;ref name=&quot;arend-2023&quot; /&gt; Siiski ümbritsevad aksoneid gliiarakud, mis osalevad ka nende ainevahetuslikus toetamises.

[[Piirdenärvisüsteem]]is paiknevad müeliinita aksonid tavaliselt [[Schwanni rakk]]ude tsütoplasmas. Ühe Schwanni raku tsütoplasmasse võib olla sissesopistunud mitu väikese läbimõõduga aksonit;&lt;ref name=&quot;histo&quot; /&gt; sellised struktuurid moodustavad [[Remaki kimp]]e.

Müeliinita närvikiude leidub eriti [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvisüsteemis]], kuid neid esineb ka kesknärvisüsteemi hallaines ja aksonite terminaalsetes piirkondades.

=== Läbimõõt ===

Närvikiudude läbimõõt varieerub suurel määral nii eri närvide kui ka ühe närvi sees.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt; Inimesel on müeliinkiudude läbimõõt ligikaudu 1–20 μm.

Juba varajastes uurimustes märgati, et suuremad neuronid annavad enamasti jämedamaid aksoneid. Et suurematel neuronitel on sageli ka pikemad aksonid, seostati närvikiu läbimõõtu ka selle pikkusega.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Tänapäeval on teada, et suurem aksoni läbimõõt vähendab aksoni sisetakistust ning võimaldab koos müeliintupega kiiremat [[aktsioonipotentsiaal]]i levikut. Eri loomaliikidel esineb üldiselt seos keha suuruse, aksonite pikkuse ja läbimõõdu vahel, kuigi see ei ole absoluutne.

=== Ranvier' soonised ===

[[Ranvier' soonis]]ed on piirkonnad, kus müeliintupp katkeb ja akson on lühikeses ulatuses paljastatud. Schwanni rakkude moodustatud müeliinkiududes on Ranvier' soonised ehk Ranvier' sõlmed kõrvuti asetsevate Schwanni rakkude kokkupuutealad, kus akson on ainult osaliselt kaetud nende rakkude ainult osaliselt kattuvate jätketega.&lt;ref&gt;Arend 2019: 919.&lt;/ref&gt;

Kahe järjestikuse Ranvier' soonise vahelist müeliniseeritud aksonilõiku nimetatakse [[internodaalsegment|internodaalsegmendiks]] ehk [[internoodium]]iks.&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot; /&gt; Schwanni rakkude moodustatud müeliinkius on see lõik, mida ümbritseb üks Schwanni rakk.&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot; /&gt; Inimesel on selle pikkus tavaliselt ligikaudu 0,2–2 mm ning see suureneb üldiselt koos aksoni läbimõõduga.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Internodiaalsegmendis on näha põiki kulgevaid [[Schmidti-Langermani sälk]]e ehk Schmidti-Langermani intsisuure.&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot; /&gt;

Ranvier' sooniste piirkonna [[aksolemm]] on eksponeeritud [[interstitsiaalvedelik]]us leiduvatele ioonidele.&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot; /&gt; Selles on tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]], mille kaudu aktsioonipotentsiaal igas sõlmes taastub.&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot; /&gt; Selline juhtivusviis võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]], mille puhul [[aktsioonipotentsiaal]] levib hüppeliselt ühelt Ranvier' sooniselt järgmisele.&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot; /&gt; Saltatoorne juhtivus suurendab närviimpulsi levimise kiirust ja muudab signaali edastamise energiasäästlikumaks, sest [[depolarisatsioon]] toimub peamiselt Ranvier' sooniste piirkondades paiknevas aksonimembraanis.


Varajased neurohistoloogid arvasid, et need katkestused võimaldavad toitainetel ja koevedelikul paremini aksonini pääseda ning toetavad niiviisi närvikiu ainevahetust.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

=== Müeliinkesta muutused kahjustuse korral ===

Müeliintupp on tundlik mehaaniliste ja füüsikalis-keemiliste kahjustuste suhtes. Närvikiu vigastuse, tugeva venituse, [[hüpotooniline lahus|hüpotooniliste lahuste]] toime või mitmesuguste haiguste korral laguneb müeliin ebakorrapärasteks kogumikeks.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Müeliini suure lipiidisisalduse tõttu värvub terve müeliintupp mitmete histoloogiliste meetoditega iseloomulikul viisil. [[Osmiumhape|Osmiumhappega]] töötlemisel muutub see hallikaks (aeglane ja nõrk mustumine), [[sudaanvärvid]]ega aga roosakaks.

Degeneratsiooni käigus vabanevad müeliini lipiididest [[rasvhapped]], [[glütseriin]] ja [[kolesterool]], mille tõttu kahjustunud müeliin värvub osmiumhappe toimel mustaks. Neil muutustel põhineb [[Marchi meetod]],&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt; mida kasutati kahjustunud närvikiudude ja närviteede kulgemise uurimiseks klassikalises neuroanatoomias.

=== Närvikiudude terminaalsed piirkonnad ===

Närvikiud säilitavad suurema osa oma pikkusest ühtlase ehituse ega moodusta omavahel anastomoose. Närvipõimikutes toimub üksnes üksikute aksonite ümberpaiknemine närvikimpudes.

Aksonite tegelik hargnemine algab tavaliselt alles terminaalses piirkonnas. Seal muutub müeliintupp õhemaks või kaob täielikult ning akson jaguneb peenemateks harudeks, mis moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite, lihasrakkude või retseptorrakkudega.

Müeliini puudumine terminaalsetes piirkondades võimaldab aksonil moodustada tihedaid rakukontakte ning vabastada [[virgatsaine]]id sünaptilisse pilusse.

=== Närvikiud ajaloolises neurohistoloogias ===

Varasemas neurohistoloogias käsitati närvikiudu sageli neuroni aksonina koos seda ümbritsevate kestadega. Juba 19. sajandi uurijad rõhutasid, et närvikiud ei ole organismi iseseisev struktuuriüksus, vaid kuulub närvirakku. Perifeersete närvide ning [[kesknärvisüsteem]]i valge- ja hallaine kiudusid käsitati hiljem [[Golgi I tüüpi neuron]]ite aksonitena.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Klassikalises neurohistoloogias jaotati närvikiude sageli selle järgi, kas neid ümbritses [[neurilemm]]. [[Neurilemmiga närvikiud]]udeks peeti peamiselt perifeerse närvisüsteemi müeliniseeritud närvikiude, mille ümber kirjeldati Schwanni kest ehk neurilemm. Neurilemmita kiududeks käsitati seevastu närvikiude, millel sellist välist kesta ei kirjeldatud, eelkõige kesknärvisüsteemi kiude.

Hiljem selgus, et selline jaotus ei kajasta müeliini moodustumise tegelikku rakulist alust. Tänapäeval eristatakse müeliinkiude eelkõige selle järgi, milline gliiarakk müeliini moodustab: piirdenärvisüsteemis moodustavad müeliini [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja kesknärvisüsteemis [[oligodendrotsüüt]]id.

Varajased histoloogid kirjeldasid [[müeliin]]i sageli mitte kindla struktuurina, vaid närvikiudu ümbritseva lipiidirikka poolvedela või [[kolloid]]se ainena, milles leidus rohkesti [[letsitiin]]i, [[tsefaliin]]i ja [[kolesterool]]i.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt; Hilisemad ultrastruktuuriuuringud näitasid, et müeliin ei ole amorfne aine, vaid korrapärane mitmekihiline membraansüsteem, mis koosneb gliiarakkude korduvalt ümber aksoni keerdunud rakumembraanidest.

19. sajandil kirjeldati ka müeliintupe korrapäraseid katkestusi ehk [[Ranvier' soonis]]eid. Neid peeti algul kohtadeks, mille kaudu [[toitaine]]d ja [[koevedelik]]ud pääsevad aksonini.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Aksonit nimetati vanemas kirjanduses sageli silinderteljeks. Värvimismeetoditega kirjeldati selles kulgevaid peeni fibrille, mida nimetati [[neurofibrill]]ideks. Arutleti selle üle, kas need on elusa närviraku tegelikud struktuurid või närvikoe fikseerimise käigus nähtavale tulnud omadused.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Tänapäeval on teada, et neurofibrillide ajalooline kujutis vastab peamiselt aksoni tsütoskeleti elementidele – [[mikrotoruke]]stele, [[neurofilament]]idele ja [[aktiinifilament]]idele. Nende ruumiline organiseeritus võib sõltuvalt preparatsioonimeetodist avalduda valgusmikroskoobis erinevalt.

Terminit &quot;neurilemm&quot; on eri aegadel ja eri autorite poolt kasutatud erinevalt. Algul tähistas see müeliintuppe ja Schwanni tuppi kokku. Vahepeal arvati, et nende peal on veel üks õhuke kest, mida hakati nimetama neurilemmiks ehk Schwanni kestaks.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt;

Varasemates uurimustes peeti paljusid müeliinita närvikiude täiesti paljateks aksoniteks.&lt;ref name=&quot;levi&quot; /&gt; Hiljem selgus, et enamik piirdenärvisüsteemi müeliinita aksoneid paikneb siiski Schwanni rakkude tsütoplasmas. Mitme väikese aksoni paiknemist ühe Schwanni raku tsütoplasmas nimetatakse [[Remaki kimp]]udeks.

==Areng==
{{Vaata|Neurogenees}}
===Selgroogsed===
[[Närvisüsteem]] areneb [[ektoderm]]ist ja selle areng algab varajases [[embrüogenees]]is (inimesel [[3. arengunädal]]al, umbes kahe ja poole nädala vanusel [[embrüo]]l).&lt;ref name=&quot;mescher-20&quot;&gt;Mescher 2024: 393.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;lepp-jt-20&quot;&gt;Lepp jt 2022: 144.&lt;/ref&gt;

Selgroogsetel algab närvikoe areng siis, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. Embrüo [[selgmine keskjoon|selgmisel keskjoonel]]&lt;ref name=&quot;mescher-20&quot; /&gt; paiknev ektoderm on algul ühtne ja eristumata. [[Seljakeelik]]u&lt;ref name=&quot;mescher-20&quot; /&gt; ja teiste arenevate embrüonaalsete struktuuride indutseerival toimel tekib ektodermis paksend – [[neuraalplaat]] ehk [[medullaarplaat]].&lt;ref name=&quot;lepp-jt-20&quot; /&gt; Neuraalplaadi kude nimetatakse [[neuroepiteel]]iks, ülejäänud ektodermi aga [[pinnaektoderm]]iks.

Neuraalplaadi ja pinnaektodermi piiril paiknevad rakud, millest hiljem kujuneb [[neuraalhari]]. Rakkude ebaühtlase kasvu tõttu muutub neuraalplaat kiiresti [[neuraalvagu|neuraalvaoks]].&lt;ref name=&quot;lepp-jt-20&quot; /&gt; Neuraalvao servad kerkivad üles, moodustades [[neuraalvall]]id, mis lähenevad teineteisele keskjoone suunas ja ühinevad mõne ööpäeva jooksul, sulgudes [[neuraaltoru]]ks.&lt;ref name=&quot;mescher-20&quot; /&gt;

[[Neurulatsioon]]i käigus moodustuvad [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[võrkkest]]),&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot;&gt;Mescher 2024: 393–394.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;tonissoo-2&quot;&gt;Tõnissoo 2023: 633.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;lepp-jt-20&quot; /&gt; ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid.&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt;

Neuraaltoru koosneb endiselt neuroepiteelist. Neuraalvallide sulgumisel eraldub neuraaltoru sellest selgmiselt paiknevast [[pinnaektoderm]]ist,&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot;&gt;Mescher 2024: 394.&lt;/ref&gt; millest arenevad hiljem [[epidermis]] ehk [[marrasknahk]],&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; [[haisteepiteel]], [[juuksed]], [[küüned]], [[lääts]] ja mitmed muud struktuurid.&lt;ref&gt;Tõnissoo 2023: 633, 635.&lt;/ref&gt;

Samal ajal vabanevad neuraalvallide tippudes paiknenud [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud ehk neuraalhari eraldub neuraaltorust.&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;lepp-jt-20&quot; /&gt; Neuraalharja rakud teevad läbi [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u, hajuvad üksikute rakkudena ja rändavad üle embrüo keha, migreerudes kere piirkonnas mõlemale poole neuraaltoru ventrolateraalses suunas.&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;lepp-jt-20&quot; /&gt;

Neuraaltoru [[rakk]]udest arenevad välja [[kesknärvisüsteem]]i ([[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[võrkkest]]a) [[neuron]]id ja enamik [[gliiarakk]]e.&lt;ref name=&quot;mescher-20&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;tonissoo-2&quot; /&gt;

[[Neuraalhari|Neuraalharja]] rakkudest saavad alguse peaaegu kõik [[piirdenärvisüsteem]]i neuronid ning mitmed muud rakutüübid.&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; Kereosas moodustavad neuraalharja rakud [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]], millest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud.&lt;ref name=&quot;lepp-jt-20&quot; /&gt; Neuraalharja rakkudest arenevad ka [[tundeganglion]]id ja [[vegetatiivne ganglion|vegetatiivsed ganglionid]].&lt;ref name=&quot;lepp-jt-20&quot; /&gt;
Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]].&lt;ref name=&quot;afanasev-i&quot;&gt;Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.&lt;/ref&gt; Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega.&lt;ref name=&quot;afanasev-i&quot; /&gt; Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.&lt;ref name=&quot;afanasev-i&quot; /&gt;

Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks.&lt;ref name=&quot;miadelets&quot;&gt;Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.&lt;/ref&gt; Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.&lt;ref name=&quot;miadelets&quot; /&gt;

Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja  omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult.

Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id.

[[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]].

[[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks.

[[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel.

Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi.

Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul.

===Selgrootud===
====Keelikloomad====

[[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja [[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest.

[[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion.

Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi.

====Muud selgrootud====

Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi.

Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem.

Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist.

===Närvikoe regeneratsioon===
Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised.

Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel.

Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukoha järgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid.

Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega.

==Evolutsioon==

Närvikoe evolutsioon hõlmab närvirakkudest ja neid toetavatest rakkudest koosnevate [[signaalivõrgustik]]e kujunemist [[loomad]]e [[evolutsioon]]i käigus. Närvikoe põhifunktsioon on organismi seisundi ja keskkonna muutuste kiire tajumine, informatsiooni töötlemine ja koordineeritud vastuste kujundamine.

Keskkonnamuutustele reageerimise võime on üks elu fundamentaalseid omadusi. See esineb juba lihtsatel organismidel, kellel signaalitöötlus toimub rakusiseste ja rakkudevaheliste keemiliste mehhanismide kaudu ilma spetsialiseerunud närvistruktuurideta. Loomadel kujunes selle põhjal spetsialiseerunud [[kude]] – närvikude –, milles signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine muutus järjest tõhusamaks.

Närvikoe evolutsioon ei seisnenud üksnes neuronite tekkes, vaid ka nende organiseerumises funktsionaalseteks võrgustikeks. Üksikute signaalirakkude asemel kujunesid esmalt hajusad närvivõrgud, seejärel lokaalsed integratsioonikeskused ja lõpuks tsentraliseeritud närvisüsteemid koos keerukate aju- ja närvivõrkudega.

====Närvikoe varajane areng====

[[Käsnad]]el puuduvad neuronid ja närvikude, kuid nende rakkude vahel toimub keerukas keemiline signaalivahetus. Neid mehhanisme peetakse üheks võimalikuks algmeks, millest hiljem kujunesid loomade spetsialiseerunud signaalisüsteemid.

Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], milles puudub keskne integratsioonikeskus. Selline võrgustik võimaldab siiski koordineerida kogu keha või kehaosade reaktsioone, näiteks liikumist ja kontraktsioone.

Hajus närvivõrk esindab närvikoe evolutsiooniliselt varajast organisatsioonivormi, mille puhul informatsioon ei liigu mööda kindlaid keskseid radu, vaid levib võrgustiku eri osade vahel.

====Närvisüsteemi tsentraliseerumine====

Loomade evolutsiooni käigus tekkis vajadus kiirema ja täpsema signaalide töötlemise järele. Selle tulemusena hakkasid neuronid koonduma piirkondadesse, kus toimus ulatuslikum informatsiooni integratsioon.

[[Lameussid]]el ilmneb juba selgem tsentraliseerumine: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad pikisuunalised [[närvitüvi|närvitüved]]. Närvitüvesid ühendavad ristühendused. Moodustub varajase kesksema organisatsiooniga närvisüsteemi.

[[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] kujunevad segmentaalsed [[ganglion]]id, milles neuronite rakukehad koonduvad ja moodustavad lokaalseid integratsioonikeskusi. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], kus paiknevad tihedalt põimunud dendriidid, aksonid ja sünapsid, ning seda ümbritsev rakukehade piirkond.

Selline ehitus võimaldab ganglionidel töödelda sensoorset informatsiooni, koordineerida liikumist ja juhtida lokaalset käitumist ilma pideva sõltuvuseta keskajust. Lülijalgsete ja limuste ganglionid ei ole seega üksnes närvijuhtimise sõlmed, vaid keerukad arvutuslikud integratsioonikeskused.

====Närvikoe evolutsioon selgroogsetel====

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] kujunes välja tugevalt tsentraliseeritud närvisüsteem, mis jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi moodustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]], piirdenärvisüsteemi aga kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud.

Selgroogsete närvikoe oluline arenguline uuendus oli närvikoe ulatuslik spetsialiseerumine. Neuronite rakukehad koonduvad peamiselt [[hallaine]]sse ja ganglionidesse, aksonikimbud aga moodustavad [[valgeaine]] ja perifeersed närvid.

Hall- ja valgeaine eristus vastab närvivõrgu erinevatele funktsioonidele: hallaine sisaldab neuronite rakukehi, dendriite ja sünapse ning moodustab lokaalseid integratsioonivõrgustikke; valgeaine koosneb peamiselt pikkadest müeliniseeritud aksonitest, mis ühendavad närvisüsteemi eri piirkondi.

Selgroogsete närvikoe evolutsioonis oli oluline ka [[gliiarakk]]ude mitmekesistumine. [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[mikrogliia]] ja [[ependüüm]] osalevad aktiivselt närvikoe ainevahetuse, sünaptilise ülekande, müeliniseerumise, immuunvastuse ja plastilisuse reguleerimises.

====Müeliini ja kiire signaaliedastuse evolutsioon====

Selgroogsete närvisüsteemidele on iseloomulik ulatuslik [[müeliin]]i teke, mis suurendab närviimpulsside leviku kiirust [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] kaudu. Müeliniseerumine võimaldas kujuneda pikematel ja kiirematel ühendusteedel, mis on vajalikud suuremate kehade ja keerukamate käitumisvormide korral.

Ka paljudel selgrootutel esineb aksonite kiiret juhtivust toetavaid mehhanisme, kuid müeliinitaolised ja müeliiniga sarnased lahendused on eri loomarühmades kujunenud sõltumatult.

====Närvivõrkude keerustumine ja plastilisus====

Närvikoe evolutsioon ei seisne ainult närvisüsteemi suurenemises, vaid ka selle organisatsiooni keerustumises. Arenenud närvivõrgud muutuvad järjest enam modulaarseks: eri piirkonnad spetsialiseeruvad erinevate ülesannete täitmisele, kuid säilitavad ulatusliku vastastikuse ühendatuse.

Neuronitevaheline suhtlus toimub keemiliste ja elektriliste sünapside kaudu. Elektrilised sünapsid võimaldavad kiiret ja sünkroniseeritud aktiivsust, keemilised sünapsid aga suuremat paindlikkust, modulatsiooni ja plastilisust.

Keerukate närvisüsteemidega loomadel kujunes välja ulatuslik [[sünaptiline plastilisus]], mis võimaldab närvivõrkudel muutuda vastavalt kogemusele. See moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise bioloogilise aluse.

====Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus====

Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus on liikunud hajusatest signaalivõrkudest järjest suurema tsentraliseerituse, spetsialiseerumise ja integratsioonivõime suunas. Seda ei saa siiski käsitada lihtsa arenguredelina, kus kõik loomad liiguvad sama keerukuseastme poole.

Erinevad loomarühmad on kujundanud närvikoe erineval viisil vastavalt oma eluviisile ja keskkonnale. Näiteks lülijalgsete ganglioniline närvisüsteem, peajalgsete keerukas närvivõrgustik ja selgroogsete tsentraliseeritud aju esindavad erinevaid evolutsioonilisi lahendusi informatsiooni töötlemiseks.

Seega kujutab närvikoe evolutsioon endast erinevate organisatsioonitasemete kujunemist: lihtsatest rakulistest signalisatsioonimehhanismidest hajusate närvivõrkude, ganglionide ja lõpuks kõrgelt integreeritud närvisüsteemideni.

==Uurimislugu==

Närvikoe ehituse mõistmine kujunes järk-järgult koos [[mikroskoopia]]tehnika arenguga. 19. sajandil kujunes arusaam, et neuron koosneb [[rakukeha]]st ja rakujätketest, mille kaudu toimub signaalide vastuvõtt ja edastamine. Enne [[neuroniteooria]] kujunemist ei olnud siiski selge, kas närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest või moodustab pideva võrgustiku.

[[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i ehk [[Golgi meetod]]i, mis võimaldas esimest korda üksikasjalikult nähtavaks teha üksikuid närvirakke koos jätketega. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõike järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadiga]]. Selle tulemuse tekkis rakkudes [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] [[sade]], mis muutis üksikud neuronid mikroskoobis tumedalt nähtavaks.

Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid ainult üksikud rakud, mitte kogu närvikude. See võimaldas jälgida neuronite täielikku kuju ja jätkete kulgu ning hargnemist ja uurida närvikoe ruumilist organiseeritust viisil, mida varasemad värvimismeetodid ei võimaldanud. Golgi meetod võimaldas uurida eelkõige närvirakkude morfoloogiat ja omavahelisi ruumilisi suhteid, kuid ei näidanud otseselt nende funktsionaalseid ühendusi ega signaaliedastuse mehhanisme.

Golgi tõlgendas oma vaatlusandmeid [[retikulaarteooria]] alusel. Ta arvas, et närvirakkude jätked moodustavad omavahel ühendatud pideva võrgustiku, milles närviimpulsid levivad mööda ühtset retikulaarset struktuuri. Ta ei pidanud närvikiude juhuslikuks võrgustikuks, vaid eeldas nende omavahelist anastomoseerumist ja funktsionaalselt ühtse närvivõrgu olemasolu. Ta ei pidanud neuroneid närvisüsteemi iseseisvateks ehitusüksusteks, vaid osaks ühisest retikulaarsest süsteemist.

[[Santiago Ramón y Cajal]] kasutas Golgi meetodit ulatuslikult ja jõudis vastupidisele järeldusele. Ta näitas, et närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest, mille jätked võivad paikneda väga tihedalt koos ja moodustada keerukaid võrgustikke, kuid rakud ise ei sulandu üheks pidevaks tsütoplasmavõrgustikuks. Seda seisukohta hakati nimetama [[neuroniteooria]]ks ehk neuronidoktriiniks.

Cajali uurimused näitasid ka, et neuronitel on kindel ehituslik polaarsus: dendriidid võtavad tavaliselt vastu sünaptilisi sisendeid, rakukeha ja dendriidid osalevad nende töötlemises ja akson edastab väljundsignaale teistele rakkudele. Neuroniteooria kohaselt on neuronid iseseisvad rakulised üksused, kuid mitte funktsionaalselt sõltumatud, sest närvisüsteemi talitlus põhineb nende omavahelistel ühendustel.

Neuroniteooriat toetasid hiljem mitmed teised avastused. [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] võttis 1891. aastal närvisüsteemi iseseisvate rakuliste üksuste tähistamiseks kasutusele termini &quot;neuron&quot;. [[Charles Scott Sherrington]] arendas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses närvisüsteemi funktsionaalse integratsiooni käsitlust ja hakkas neuronitevahelisi spetsialiseerunud ühenduskohti nimetama [[sünaps]]ideks.

20. sajandi jooksul kinnistus arusaam, et neuronitevaheline suhtlus ei toimu otsese tsütoplasmaatilise pidevuse kaudu, vaid spetsiaalsete kontaktide vahendusel. Hilisemad [[elektronmikroskoop]]ilised uuringud kinnitasid sünapside olemasolu ja näitasid, et neuronite vahel paikneb kitsas rakuväline sünaptiline vahe.

20. sajandi teisel poolel täiendasid närvikoe uurimist uued meetodid, sealhulgas [[elektrofüsioloogia]], [[immunohistokeemia]] ja [[molekulaarbioloogia]] meetodid ning [[neurokuvamine]]. Need ei võimaldanud uurida ainult närvikoe ehitust, vaid ka neuronite elektrilist aktiivsust, geeniekspressiooni, arengut, ühenduvust ja plastilisust.

Tänapäeva [[neurobioloogia]] käsitab närvikudet dünaamilise süsteemina, milles neuronid, [[neurogliia]], veresooned ja rakuväline keskkond moodustavad vastastikmõjus oleva terviku. Neuroniteooria on jäänud närvisüsteemi rakulise ehituse aluseks, kuid tänapäevane käsitlus ei pea neuronit isoleeritud üksuseks, vaid närvivõrgu aktiivseks komponendiks. Närvikoe talitlust kujundavad neuronitevahelised ühendused, gliiarakkude regulatsioon, ainevahetuslik tugi ja aktiivsusest sõltuv plastilisus.

==Vaata ka==
*[[aju]]
*[[kraniaalnärvid]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot;&gt;Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;04f5N&quot;&gt;[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. &quot;Inimese füsioloogia ja anatoomia&quot;, [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;text hist&quot;&gt;F. Geneser. &quot;Textbook of Histology: First Edition&quot;, Munksgaard, [[1986]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot;&gt;Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. &quot;Üldhistoloogia&quot;, Tallinn: Valgus, [[1994]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;medits&quot;&gt;J. Tehver, Ü. Hussar. &quot;Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat&quot;, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hist text&quot;&gt;M. H. Ross, W. Pawlina. &quot;Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition&quot;, Lippincott Willams &amp; Wilkins, [[2006]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Arend&quot;&gt;Andres Arend. Närvikude. – Sulev Kuuste, Toivo Maimets (koost), ''Rakubioloogia'',  Tartu Ülikooli Kirjastus 2023, lk 908–921.&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*Peter J. Dyck, P. K. Thomas (toim). ''Peripheral Neuropathy'', 2 kd, 2005.
*Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2005.
*Richard S. Snell. ''Clinical Neuroanatomy'', 7. trükk, 2010. [https://www.digital.avicennamch.com/updata/services/file_file/549_20190402001724.pdf Veebis]
*Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, Richard D. Mooney, Michael L. Platt, Leonard E. White. ''Neuroscience'', 6. trükk, 2018.
*Eric R. Kandel, John D. Koester, Sarah H. Mack, Steven A. Siegelbaum (toim). ''Principles of Neural Sciences'', 6. trükk, 2021.
*Andres Arend. Närvikude. – Sulev Kuuste, Toivo Maimets (koost), ''Rakubioloogia'',  Tartu Ülikooli Kirjastus 2023, lk 908–921.
*Wojciech Pawlina. ''Histology: A Text and Atlas: With Correlated Cell and Molecular Biology'', 9. trükk, Wolters Kluwer 2023, ISBN-13: 978-1-975181-51-2.
*Anthony L. Mescher. ''Junqueira's Basic Histology: Text and Atlas'', 17. trükk, e-raamat, McGraw Hill 2024, ISBN 978-1-26-493214-6.

==Välislingid==
*Andres Arend, Marina Aunapuu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b1c9883d-54e8-4a2c-90fa-eaf283b4d4b6/content Histoloogia], e-kursuse materjalid, Tartu Ülikool, 2013.
*Giuseppe Levi, Mario Donati, Ugo Cerletti. [https://www.treccani.it/enciclopedia/tessuto-nervoso_(Enciclopedia-Italiana)/ Nervoso, tessuto], ''Enciclopedia Italiana'', 1934, treccani.it. 
* [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone]

[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem]]
[[Kategooria:Koed]]
[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]</text>
      <sha1>s6xkk197rr6t6ptegh8622o3j570d0s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ennustamine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6599</id>
    <revision>
      <id>7248995</id>
      <parentid>6825240</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T10:20:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248995</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11456" sha1="putf7w64g8hb39eofxpwfre0hbunv22" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib ennustamisest kui üleloomulikust praktikast; teadusliku ettenägemise kohta vaata artiklit [[Ennustamine (teadus)]]}}
{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2016}}
{{viita}}
[[Pilt:Kindt,_Fortune_teller.jpg|pisi|[[Adèle Kindt]] &quot;Ennustaja&quot; (u 1835)]]
'''Ennustamine''' on tulevikku ettevaatamise praktika, mille puhul kasutatakse nii loomulikke kui ka üleloomulikeks peetavaid vahendeid. Inimest, kes tegeleb ennustamisega (ka elukutseliselt), nimetatakse '''ennustajaks'''.

== Piet Vrooni teooria ennustamisest inimkonna ajaloos ==
Omapärane teooria ennustamise päritolu ja esiajaloo kohta pärineb Hollandi psühholoogilt Piet Vroonilt.&lt;ref name=&quot;KPiBp&quot; /&gt; Tema argumendid tuginevad tänapäevasele neurobioloogilisele lähenemisviisile, sotsiaal-religioossetele nähtustele. 
# Alates kaasaegse inimese väljaarenemisest Aafrikas umbes 200 000 aastat tagasi pole inimese ajus toimunud anatoomiliselt tõendatavaid muutusi. Aju suurimaks arenguks viimastel aastatuhandetel võib pidada keelekeskuste tegevusega seotud keskse kontrollipiirkonna teket.
# Ta väidab, et muistsed tekstid ja muistsete inimeste arusaam endast, oma identiteedist, kehalisest terviklikkusest, motivatsioonist, tegevustest ja ennustamisest näitavad (võrdluses tänapäevaga), et keskne kontrollipiirkond on olnud silmanähtavalt vähearenenud veel isegi mõned aastatuhanded tagasi. Selle tulem on võimetus eristada tõepärast meelelist muljet illusioonist. Arengu ja kasvu taandab Vroon kirjutamise ja lugemise mõjule.
# Vroon arvab, et tänu oma keerulistele eeskirjadele, arenenud abstraktsioonile tuginemisele, aja lineariseerimisele ja tulemuste tõlgendamisel inimestevahelistest tegevustest ja suhetetest lähtumisele on ennustamine väga sarnane lugemisega. Tüüpiline ennustamine on kui keskse kontrollipiirkonna arenemise vahefaas. Selle formaliseeritud protsessid tõrjuvad tagasi illusiooni otsesest suhtlemisest üleloomulike jõududega. Need on tekkinud vähesest eneseteadvustamisest ja ainult algelisest enese ümbritsevast lahutamisest.

Vrooni teooria vastu on vähemalt kaks argumenti: 
# Ta eeldab olulist erinevust kirjaoskajate ja kirjaoskamatute isikute vahel. Selline vahetegemine jääb 19. sajandisse, kaasaegsed antropoloogid seda teooriat enam nii tõsiselt ei võta.
#  Vrooni teooria peamised empiirilised viited on Homerose eeposed ja piibel, mis võimaldavad selgitada sotsiaal-kultuurilisi nähtusi ainult mõne aastatuhande taha. Enne neid teoseid oli kirjalikku ajalugu vähemalt kaks aastatuhandet. Protokirjutamise jälgi on täheldatud juba alates varajasest neoliitikumist 9000 aastat tagasi. Ennustamine on maailmas niivõrd levinud ja selle väljendused on nii lõpmatult mitmekesised, et seda peaks piiritlema vähemalt kümnete aastatuhandetega.

== Ennustamise uurimine tänapäeval ==
Hoolimata nendest puudustest on Vrooni pakutust olnud abi ennustamise ajaloo uurimise edasises kujundamises&lt;ref name=&quot;7PSHv&quot; /&gt;:

# Ennustamine on vaimne tegevus, mis on võrreldav lugemise ja kirjutamisega. 
# Ennustamine on suhteliselt arenenud sotsiaal-kultuuriline kompleks.
# See on empiiriline alus tõepäraste teadmiste ja kujutlusvõimega seotud suhteliselt nõrga eneseteadvustamise vahel. 

Mõned uurijad näevad ennustamise algeid juba [[paleoliitikum]]is ja inimkonna tekkes. Kindlama kuju võis ennustamine võtta 140 000 aastat tagasi.&lt;ref name=&quot;Muy0l&quot; /&gt; Sellesse aega ulatuvad vanimad asustuse jäljed Blombosi koopas Lõuna-Aafrikas. Sealt on leitud esimene inimese tehtud (u 75 000 aastat vana) muster, millel on märgatav seos ajaarvestamise ja ennustamisega.&lt;ref name=&quot;oFNmA&quot; /&gt; Enam-vähem samasse aega (u 70 000 aastat tagasi) paigutatakse ka kõnearenguga seotud geeni ilmumine inimese kromosoomidesse.

Ajaloolises arengus on tegemist ettevaatava, nägeva, ajastava ja ennetava mõtlemise tekkega. Kujund looduse raamatu lugemisest ja loodusest kui loetavast tekstist on küllaltki vana. Arvatavasti polnud alguses selget vahet mantilisel ja prognoosival (diagnostilisel) ennustamisel. Oli võimalik lugeda märke teise inimese meeleolu, ilmastiku, eri haiguste ja nende kulgemise kohta. Samuti tunnevad uurijad ära ajalistele arenguliinidele viitavad märgid. Enamiku selliste juhtudega kaasnevad võimalike tulemite ennustamise ja nende kujundamisega seotud tegevused, mis arvestavad võimalike ajakavadega, et tagada tulemuste loov kujundamine ja ärakasutamine.

== Ennustamise osa ''gua''&lt;nowiki/&gt;'de ja ''gua-''laadsete märkide omandamise käigus ==
&quot;[[Muutuste raamat]]u&quot; peamises lisas &quot;[[Xi ci Zhuan]]&quot; (I 2,10, 12)&lt;ref name=&quot;Q9B77&quot; /&gt; tuuakse välja [[gua|''gua-'']]laadsete märgiliste [[formaalne süsteem|formaalsete süsteemide]] kasutamise viisid ennustamisel, mida saab tõlgendada ka nende omandamise käigus. Esmalt on ülekaalus suuliselt ja kirjalikult edastatav [[traditsioon]]. Seejärel langeb rõhuasetus [[prognoosimine|prognoosimise]] printsiipidest saadetud mantilisele ennustamisele. Tundes ära ja nähes märkidele vastavaid [[struktuur]]e ja asju oma elus, saab olulisemaks tegevuste ja käitumise kujundamisega seotu (strateegia, taktika ja [[strategeem]]id). Lõpuks juhindutakse märkidest kui kujundite ühisvormidest ja [[protsess]]ide [[modelleerimine|modelleerimise]] vahenditest juba [[looming]]us. Üks oluline ümbritseva kujundamisega seotud distsipliine Hiinas on [[feng shui|''feng shui'']].

[[Shao Yong]]i (ka Shao Kangjie, 1011–1077) raamatus &quot;Mei-hua sin yi&quot;&lt;ref name=&quot;OgRRe&quot; /&gt; kirjeldatud ennustamine on eriti üldine. Selles meetodis on märgi saamise aluseks olevate juhuste liigid lähtudes juba kirjapandutest piiritud ja ei piirdu vaid inimesepoolsete mantiliste tegevustega. Teoses on täheldatav suundumus sellele, et nii elutervikut kui mistahes eluvaldkonda on võimalik liigendada vastavalt ''gua-''laadsetele märkidele ja seeläbi seda ennustamisel kasutada.

== Ennustamisest Hiina sõjakunstis ja alkeemias ==
Sõjastrateegia traktaadis &quot;[[Sunzi]]&quot; on kirjutatud, et vaenlast saab võita ja edu saavutada vaid see, kes teab kõike ette. Lisatakse, et seda teadmist ei saada vaimudelt, nähtuste sarnasusel põhinevatelt kujundidelt ega arvestuste abil, vaid ainult neilt, kes teavad vastase olukorda (spioonidelt). Mei Yaochen täpsustab: &quot;Ennustamisel võib saada teadmisi vaimudelt. Ilmingute ühendamisel sarnasega võib saada teadmise jõu ja vormiga asjadest. Mõõtmiste ja arvestuste kaudu võib saada teadmisi Taeva ja Maa (maailma) seadustest. Kuid vastase asjade seisust võib teada saada ainult luure kaudu (st spioonidelt).&quot;

Asjakohane on ka Hiina alkeemias avaldatud seisukoht alkeemia kolme taseme kohta (Bo Yuchang &quot;Xiu xian bian ho lun&quot;)&lt;ref name=&quot;FITLy&quot; /&gt;: madalaimat taset vahendatakse kirjalikult ja selle tulemused on kaalutavad (mõõdetavad), keskmist taset antakse edasi suuliselt (pärimuslikult) ja selle saavutamist kujutatakse ''gua-''laadsete märkidega, kõrgeimat taset edastatakse vaid südamest südamesse ehk meelest meelde (n-ö asja käigus ja asja tarvis) ja selles tulemusteni jõudmist ei saa ei mõõta ega ''gua''&lt;nowiki/&gt;'dega märkida.

== Ennustamise meetodid ==
*[[Aeromantia]] ([[atmosfäär]]iliste nähtuste põhjal ennustamine)
*[[Alektromantia]] ([[Kukk|kuke]] abil ennustamine)
*[[Alomantia]] ([[Naatriumkloriid|soola]] abil ennustamine, nn soolapuhumine)
*[[Anemoskoopia]] ([[tuul]]e järgi ennustamine, nn tuulenuusutamine)
* [[Astragalomantia]] ([[täring]]uga ennustamine)
*[[Astroloogia]] ([[taevakeha]]de järgi ennustamine, vt ka [[Hiina astroloogia]])
*[[Belomantia]] (noolte lennu järgi ennustamine)
*[[Bibliomantia]] ([[raamat]]ute, eriti [[Piibel|piibli]] abil ennustamine)
*[[Daktülomantia]] (sõrmejoonte järgi ennustamine)
*[[Daphnomantia]] (põleva loorberilehe pragina järgi ennustamine)
*[[Frenoloogia]] (kolju kuju järgi ennustamine)
*[[Füsiognoomika]] (näojoonte järgi ennustamine)
*[[Geloskoopia]] (naeru järgi ennustamine)
*[[Geomantia]] (maapinna abil ennustamine)
*[[Güromantia]] (vurri abil ennustamine)
*[[Hiromantia]] (käejoonte järgi ennustamine)
*[[Horoskoopia]] (horoskoobi abil ennustamine, sündmuste ennustamine taevakehade seisu järgi, vt ka [[astroloogia]])
*[[Hüdromantia]] (vee liikumise abil ennustamine)
* [[Kaptotromantia]] (peegli abil ennustamine)
*[[Kartomantia]] ([[Mängukaardid|mängu-]] või muude sarnaste kaartide abil ennustamine)
* [[Kefalomantia]] ([[pealuu]] abil ennustamine)
*[[Kristallomantia]] (kristall- või klaaskuuli pealt ennustamine)
*[[Lampadomantia]] (lambitule järgi ennustamine)
*[[Libranomantia]] (viirukisuitsu järgi ennustamine)
*[[Litomantia]] (kalliskivide järgi ennustamine)
*[[Margaritomantia]] (pärlite järgi ennustamine)
*[[Metoposkoopia]] (otsmiku kuju ja kortsude põhjal või laubakurdude järgi ennustamine)
* [[Müomantia]] (hiirte abil ennustamine)
*[[Nekromantia]] (surnute esilemanamise varal ennustamine, maagilised toimingud surnute, nende hingede ja asjade abil, vt ka [[spiritism]])
*[[Numeroloogia]] (numbrite järgi ennustamine)
*[[Oneiromantia]] (unenägude järgi ennustamine, unenägude seletamine)
*[[Ornitomantia]] (lindude lendamise ja laulmise järgi (näiteks käo kukkumise kordade arv) ennustamine)
* [[Podomantia]] (jalajälgede abil ennustamine)
*[[Püromantia]] (tule järgi ennustamine)
*[[Rabdomantia]] (visatud kepi järgi ennustamine)
*[[Radiesteesia]] (pendliga ennustamine, õpetus looduse kiirgus- ja infoväljadest, mida [[sensitiiv]]id olevat suutelised tajuma)
*[[Rapsodomantia]] (värsside abil ennustamine)
*[[Ruunid]] (ruunidega ennustamine)
*[[Tasseomantia]], ka [[tasseograafia]] (teelehtede või kohvipuru abil ennustamine, nn kohvipaksu pealt vaatamine)
*''[[Yijing]]'' ehk Hiina muutuste raamat (raudrohukõrte, müntide või täringutega ennustamine)

==Vaata ka==
{{Vikitsitaadid}}
*[[Barnumi efekt]]
*[[enne]]

* [[subjektiivsus]]
* [[eelarvamus]]
* [[objektiivsus]]
* [[apofeenia]]
* [[kinnituskalduvus]]
* [[platseebo]]
*
* [[kognitiivne nihe]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;KPiBp&quot;&gt;Vroon, P., 1992, Wolfsklem: De evolutie van het menselijk gedrag, Baarn: Ambo&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7PSHv&quot;&gt;Wim van Binsbergen African divination across time and space. paper prepared (3–2008) for: Walter E.A. van Beek and Philip Peek, eds., edited collection on African divination based on the 2005 Leiden international conference. [http://www.shikanda.net/ancient_models/divination_space_time_2008.pdf]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Muy0l&quot;&gt;Binsbergen, Wim M.J., 2005b, ‘Divination through space and time’, key note address, International conference, Leiden, National Museum for Ethnology: Divination in sub-Saharan Africa, July 4 – 5, 2005; revised version at: [https://web.archive.org/web/20101125153828/http://www.shikanda.net/ancient_models/divination_keynote_leiden2005/web%20pages/keynote_divination_leiden_2005.htm]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oFNmA&quot;&gt;&quot;'Oldest' prehistoric art unearthed&quot;. BBC News. 2002-01-10.[http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/1753326.stm] Retrieved 2010-10-30.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Q9B77&quot;&gt;Перев. с кит. Б. Б. Виногродского. И цзин-Чжоу И. М. &quot;Северный ковш&quot;, 1999.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OgRRe&quot;&gt;Бронислав Виногродский Даосская алхимия бессмертия «София» 2000&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FITLy&quot;&gt;Чжан Бо-дуань Главы о прозрении истины Sankt-Peterburg, 1994&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Esoteerika]]
[[Kategooria:New Age]]</text>
      <sha1>putf7w64g8hb39eofxpwfre0hbunv22</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vabamüürlus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6750</id>
    <revision>
      <id>7249007</id>
      <parentid>7143809</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T11:00:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7249007</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19906" sha1="b98781jgiy6vqpy55e0hmquliyk7shs" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}}
{{keeletoimeta}}
{{allikad}}
{{vaidlustatud}}
{{NeutraalsusVaidlustatud}}
[[Pilt:Square and Compasses.svg|pisi|Vinkel ja sirkel]]
'''Vabamüürlus''' ehk '''massoonlus''' ([[prantsuse keel]]es ''franc-maçonnerie'', [[inglise keel]]es ''freemasonry'') on elitaarne, initsiatsiooniriitusi kasutav, ülemaailmne hierarhiline salaühing, mis on jagunenud erinevateks, sageli omavahel seotud organisatsioonideks. Vabamüürluse avalikud eesmärgid on oma liikmete ('''vabamüürlaste''' ehk '''massoonide''') kõlbeline täiustamine, abivajajate aitamine ning valgustatuse ja hariduse edendamine, et selle kaudu maailma paremaks muuta. Ajaloos on kasutatud ka nime Vabamüürlaste Ordu.

Eri allikate järgi on organiseerunud vabamüürlasi maailmas kokku vähemalt 6 miljonit ja neid leidub peaaegu kõikides riikides. Suhtumine vabamüürlusse on olnud mitmetine. Muuhulgas on vabamüürlasi süüdistatud [[Vandenõud maailma valitsemiseks|varjatud võimuambitsioonides]]. 

==Ühingusse astumine==
Vabamüürlaste ühinguga liitutakse soovi ja kutse meetodil. Liitumise eelduseks on usk kõrgemasse olevusse, ükskõik kuidas seda siis ka ei tõlgendata. Teadaolevalt on ainus erand Prantsusmaa vabamüürlus, mis on avatud ka [[ateist]]idele.&lt;ref name=&quot;EZbUN&quot; /&gt;

Isik, kes soovib ühingusse astuda, peab selleks soovi avaldama, seejärel võtavad [[loož (vabamüürlus)|loož]]i valitud liikmed temaga ühendust. Soodsalt kulgenud vestluse korral antakse üle ametlik kutse saada &quot;õpipoisiks&quot;. Aja möödudes on šoti riituses võimalik tõusta kuni 33. kraadi vabamüürlaseks. Yorki riituses (näiteks Rootsis) on 11 astet ja misraimis 99 astet. Hierarhias tõustakse kooskõlas isiku panusega organisatsioonis ja seal oldud ajaga. Loožidesse vastuvõtmisel arvestatakse sotsiaalset seisust ja päritolu (näiteks on kõik Ameerika ja Rootsi loožid elitaarsed), usulist kuuluvust ja usutunnistust (näiteks Rootsis ei võeta vabamüürlaseks juute). Enamik vabamüürlaste organisatsioone võtab liikmeks ainult mehi.

Eesti vabamüürlaste statuut keelab liikmetel avalikustada teavet looži tegevuse kohta või avaldada teiste liikmete nimesid. Rootsi vabamüürlased avaldavad regulaarselt oma liikmete nimekirju, seda teevad ka kõige salajasemad USA loožid. Neid nimekirju nimetatakse matrikliteks.

==Ideoloogia==
{{allikad}}
Vabamüürluse ideoloogia on ametlikult seotud [[valgustusajastu|valgustusaadetega]]. Kõrgvabamüürlased, eriti Ameerikas, olid sageli seotud kuritegevusega. Nende seas leidus salakaubavedajaid, mereröövleid ja orjakaupmehi, keda loožid seadusesilma eest kaitsesid. Suurmeistrite seas oli ka orjapidajaid, nagu näiteks [[Aron Lopez]] [[Long Island]]il. Rahvusvahelise vabamüürluse juht [[Albert Pike]] unistas orjandusliku riigi rajamisest konföderatsiooni nime all ja päästis selle nimel valla [[USA kodusõda|kodusõja]]. Massoonid üritasid korduvalt tappa mittevabamüürlasest USA presidenti [[Abraham Lincoln]]i, kes nende plaane takistada püüdis. Lõpuks õnnestus see vabamüürlasel [[John Wilkes Booth]]il.&lt;ref name=&quot;GbuBw&quot; /&gt;

Prantsuse vabamüürlased organiseerisid võrdsuse idee ettekäändel Venemaal 1917. aastal rea riigipöördeid, mida nimetasid revolutsioonideks. Seda kinnitavad vabamüürlased oma ajakirjas Humanisme.

==Vabamüürluse päritolu==
Vabamüürlust on mõjutanud vanemad traditsioonid, selle ajalooliste juurte kohta on erinevaid teooriaid. Vabamüürlaste sümboolikas on mõjutusi [[Vana-Egiptus]]e ja [[Vana-Kreeka]] [[müsteerium]]itelt, [[Templiordu]]lt, [[roosiristlased|roosiristlastelt]], [[kabala]]lt ja [[gnostitsism]]ilt. Teatud sarnasusi on [[sufism|sufistlike]] [[derviš]]i vennaskondadega, mis hakkasid tekkima [[12. sajand]]il. 

Sõna &quot;vabamüürlane&quot; võeti kasutusele ajal, mil talupojad olid [[Euroopa]]s [[pärisorjus|pärisorjad]]. Nad olid kinnistatud maa külge ega tohtinud lahkuda. Müürsepatöö vajas see-eest oskusi, mida igal talupojal ei olnud. Sellepärast olid müürsepad ühed vähestest töölistest, kes rändasid vabalt ringi ja otsisid ehitustööd. Nii nagu mõne teisegi elukutse esindajad, moodustasid ka müürsepad kutseorganisatsioone. Jutud sellest, nagu oleks vabamüürlus tekkinud muistses [[Iisrael]]is Piibli aegadel, kuuluvad legendide valda.

Vabamüürlastel on ka oma pühak [[Hiram Abiff]]. Legendi järgi oli ta geniaalne õpipoiss, kelle tappis tema vananev meister, et saada enda nimele oma hiilgava õpilase tööd. Olenevalt allikast ning loožist, on erinevusi nimekujus, ehitusobjektis ja töös, mida Hiram Abiff tegi.

==Ehitajate ühingud==
Kõige levinuma teooria kohaselt on vabamüürlaste liit välja kasvanud ehitusmeistrite ühingutest, mida [[Inglismaa]]l ja [[Šotimaa]]l nimetati [[loož  (vabamüürlus)|loožideks]] ([[inglise keel]]es ''lodge''). Mandri-Euroopas vastasid neile [[ehituskuur]]id (''bauhütte''). Mõlemad olid algselt ehitajate hütid ehituse juures.  

Sõna &quot;loož&quot; esimene teadaolev kasutus oli aastal [[1287]] [[tsistertslased|tsistertslaste]] kloostri ehitamisel Vale Royalis [[Chester (Inglismaa)|Chesteris]]. Algselt polnud loož muud kui pilliroohütt, milles puusepad töötasid ja võib-olla lõunatasid. Mujal võisid nad ka öösel loožis magada.

==Vabamüürluse ajalugu==
[[Pilt:Freemasons.hall.london.arp.750pix.jpg|pisi|Euroopa emaloož Covent Gardenis [[London]]is]]
Organiseeritud vabamüürluse rajati ametlikult [[24. juuni|24. juunil]] [[1717]], mil neli &quot;looži&quot; (müürlaste [[tsunft]] ja [[roosiristlased]]) ühendati esimeseks suurloožiks – [[Inglismaa Ühendatud Suurloož|Inglismaa Ühendatud Suurloožiks]]. Sel ajal oli vabamüürlaste loože ka juba [[Prantsusmaa]]l ja [[Saksamaa]]l. 24. juuni on kogu maailma vabamüürlaste suurpüha. 

Looži tunti nimega Vabad Müürsepad (''Free Masons''). See oli [[tsunft]], mis koondas põhiliselt ehitusega seotud käsitöölisi: müüriladujaid, ehituskivide töötlejaid jne. Alates [[16. sajand|16.]]–[[17. sajand]]ist hakati vastu võtma isikuid, kes tõstsid organisatsiooni prestiiži ning tõid kaasa raha looži püsimise heaks. Tekkisid poliitilise suunitlusega tsunftid. 

[[18. sajand]]il (alates 1717. aastast) loodi vabamüürluse tänapäeval toimiv poliitiline organisatsioon. Samal ajal ehitati raskesti jälgitavat, astmelist loožide süsteemi, mis toimis geograafilisel ja rahvuslikul alusel. 

Vabamüürluse ajaloos on vähe vaieldamatuid fakte. Esimese suurlooži tähtsamad verstapostid olid
*[[1717]] esimese [[suurloož]]i asutamine [[London]]is;
*[[1646]] [[Elias Ashmole]]'i vastuvõtmine vabamüürlaseks [[Warrington]]is;
*[[1425]] [[Henry VI]] poolt vabamüürlaste iga-aastase kogunemise keelustamine;
*[[1419]] [[Cooke'i käsikiri]];
*[[1390]] [[Halliwelli käsikiri]];
*[[1376]] sõna &quot;vabamüürlane&quot; esimene teadaolev kasutus;
*[[1356]] Londoni müürseppadekompanii moodustamine.
[[Pilt:House of the Temple - front.jpg|pisi|left|33. kraadi ülemnõukogu Washingtonis]]
On väidetud, et esimese looži asutas Inglise kuningas [[Athelstan]] [[926]]. aastal [[York|Yorkis]] pärast seda, kui ta oli ristiusku pöördunud. Ent Inglise kuningad olid juba sajandeid olnud kristlased. Pole ka teada, et Athelstani asutatud organisatsioonil olnuks seoseid vabamüürlusega.

[[1352]]. aastal avaldati eeskirjad, mis reguleerisid looži kuulunud müürsepa käitumist [[York|Yorkis]]. Neid kirjeldatakse &quot;muistsete müürseppade tavadena&quot;. Meister ja tema asetäitja pidid vanduma, et järgivad neid tavasid. Pool sajandit hiljem pidid juba kõik müürsepad sama vande andma. See sisaldas töötasumäärasid, tööaega, pühasid jne. 

[[18. sajand]]i lõpul ühingud politiseerusid. [[Adam Weishaupt]] moodustas vabamüürluse vabamüürlaste sees ehk [[illuminaadid|illuminaatide]] voolu. Illuminaadid tähendab eesti keeles &quot;valgustatud&quot; – valgustuse (hariduse, õpetluse) kandjad. 

Paljud ajaloolased on uurinud vabamüürluse tausta ja nende osalust sündmustes, mis on vapustanud avalikkust. Nii mõnigi vabamüürlaste juht (näiteks [[Giuseppe Mazzini]], [[Giuseppe Garibaldi]], [[Napoleon]], [[Albert Pike]], [[David Rockefeller]] jt) on võtnud omaks vandenõude juhtimise. Ka maailma suurimate riikide eesotsas on salaseltside esindajaid. Nii on USA 43. president [[George W. Bush]] illuminaatidega seostatud looži [[Skull and Bones]] liige. Massoonide toimepandud poliitiliste kuritegude kohta on väga palju dokumente Moskva eriarhiivis, mis rajati Teise maailmasõja järel, et hoiustada Euroopast sõjasaagiks saadud massoonide dokumente.

Esimene mustanahaliste loož USA-s asutati 1784. aastal Inglismaa Ühendatud Suurlooži heakskiidul. Looži nimeks sai African Lodge 459. Tänapäeval kutsutakse mustanahaliste loože USAs Prince Hall loožideks ja enamikus osariikides on samaaegselt kaks suurlooži (Grand Lodge of Arizona ja Prince Hall Grand Lodge of Arizona). [https://en.wikipedia.org/wiki/Prince_Hall_Freemasonry]

==Rituaalid, kraadid ja sümboolika==
[[Pilt:US Great Seal Reverse.svg|pisi|USA vapi tagakülg]]
[[File:Freimaurer Initiation.jpg|thumb]]

Vabamüürlaste loožides kasutatakse mitmesuguseid sümboleid, näiteks [[sirkel]], [[vinkel]], [[kellu]], [[lood (ehitus)|lood]], [[põll]].

Üks tuntumaid sümboleid on kõikenägev silm. Seda on kujutatud ka USA ühe[[Dollar|dollarisel]] rahatähel (silm püramiidi tipus kolmnurgas) ja sellest inspireerituna Eesti vanal 50-[[Kroon (rahaühik)|kroonisel]] rahatähel – silm kolmnurgas. 

Paljud tähtsad [[USA]] ja teiste maailma riikide linnade ehitised on tähistatud vabamüürlaste märkidega. Ka paljud keskajal ehitatud katedraalid kannavad vabamüürlaste vennaskona sümboolikat.

USA pealinna [[Washington]]i planeeris vabamüürlasest prantsuse arhitekt [[Pierre Charles L'Enfant]]. Selle tõttu on pealinna põhiplaanis (tänavate asetus) ja enamikul avaliku sektori hoonetel massoonlikud sümbolid.

Vabamüürlastel on rohkesti salajasi märke, näiteks sümboolne käepigistus või tervitus ja hädaabimärk.

=== Templitöö ===
{{vaata|Templitöö}}
Vabamüürlaste kinnist [[rituaal]]set koosolekut nimetatakse [[templitöö]]ks ehk [[loožitöö]]ks. Selle eesmärk on vabamüürlaslik [[sotsialiseerumine]]. See vahendab üksikisikule [[pärimus]]likul meetodil vabamüürlikke väärtusi, kasutades sümboleid ja [[allegooria]]id, mis peavad võrdselt kõnetama nii mõistust kui ka tundeid. Sellega ei sunnita vabamüürlasele siiski peale mingeid usulisi tõekspidamisi ega metafüüsilisi seisukohti.

== Vabamüürlus ja vastuoluline heategevus ==
Vabamüürlased tegelevad suures ulatuses ka heategevusega, kuid on riike, kus umbes 80% annetatud rahast läheb nende endaga seotud organisatsioonidele. See ei ole nii igal pool maailmas. 2014. aasta kohtulahend Suurbritannias paljastas, et aastatel 1973–1996 annetas Inglismaa Ühendatud Suurloož 82 miljonit naelsterlingit heategevuseks, millest vaid 17 miljonit läks heategevusorganisatsioonidele, kel puudus seos vabamüürlusega. [https://www.thirdsector.co.uk/court-rules-against-vat-rebate-freemasons/finance/article/1282720]

==Oletused vabamüürlaste päritolu kohta==
Mõned autorid on välja tulnud väidetega, et vabamüürlaste organisatsiooni taga on iidne tarkade rühmitus [[Valgustuse Kandjad]], kellega koostöös loodi [[Vana-Egiptus]]e ühendatud riik. Vabamüürlaste sümboolika (silm, püramiid, viisnurk, sirkel) pärinevat Egiptuse preestritelt. 

==Oletused vabamüürlaste osa kohta ajaloos==
[[Pilt:AlbertPikeYounger.jpeg|pisi|[[Albert Pike]]]]
Vabamüürlusega on olnud seoseid paljudel tuntud vallutajatel, näiteks [[Napoleon I]]-l. Vabamüürluse poliitiline organisatsioon kasvas välja [[Templiordu]]st.

==Vabamüürlus Venemaal==
Vabamüürlus on Venemaal korduvalt keelustatud. 

Septembris 2007 oli [[Venemaa]]l 28 vabamüürlaste looži umbes 400 liikmega.{{lisa viide}}

==Vabamüürlus Eestis==
{{Vaata| Vabamüürlus Eestis}}

Eestis tekkis vabamüürlus aastatel 1771–1773, kui [[Tallinn]]as asutati vabamüürlaste loož Isis, kuhu kuulusid põhiliselt saksa ja vene aadlikud, kaupmehed, ametnikud, professorid, vaimulikud ja kunstitegelased. Eestlastest kuulusid sinna pastor [[Otto Wilhelm Masing]] ja muusik [[Karl Friedrich Karell]]&lt;ref name=&quot;Eesti Vabamüürlased&quot; /&gt;. Kuni vabamüürluse keelustamiseni Venemaal 1822. aastal tegutses Eestis neli looži.

1926. aastal loodi Eesti Vabariigis Tallinnas rahvusvahelise looži Le Droit Humain tütarloož Kalevipoeg, mille juhiks sai [[Eduard Hubel]]. Loož kuulus prantsuse liini, milles aktsepteeriti ka naiste osalemist. [[Gunnar Aarma]] väitel olid Eesti esimene president [[Konstantin Päts]] ja väejuhataja [[Johan Laidoner]] vabamüürlased, kes kuulusid Rootsi looži.&lt;ref name=&quot;UO4LK&quot; /&gt; 

Vabamüürlaste tegevus taaselustati 1992. aastal, mil alustas tegevust loož Fööniks. Aastatel 1992–2007 loodi Eestis kümme looži ja üks uurimisloož, sealhulgas [[Tallinn]]as&lt;ref name=&quot;PbqWX&quot; /&gt;, [[Tartu]]s, [[Pärnu]]s, [[Haapsalu]]s ja [[Viljandi]]s&lt;ref name=&quot;Eesti Vabamüürlased&quot; /&gt;.

18. mail 1999 asutati Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Suurloož, mis on Eesti loožide keskorganisatsioon. Eesti suurloož kuulub rahvusliku ühendusena suveräänse ja võrdväärsena tunnustatud suurloožide perre.

Eestis on praegu{{millal}} umbes 500 vabamüürlast.&lt;ref name=&quot;Eesti Vabamüürlased&quot; /&gt;

Šoti riituses, mis kehtib Eestis, on 33 astet.&lt;ref name=&quot;ipjCq&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Eesti Vabamüürlased&quot; /&gt; Yorki riituses on astmeid ehk kraade 11. Šoti riitus keskendub rohkem spirituaalsetele õpetustele ja Yorki riitus teoloogilistele õpetustele.

==Retseptsioon Eestis==
Tuntumad eesti autorid, kes on vabamüürlusest kõrvalseisja positsioonilt kirjutanud on [[Jüri Lina]] ja [[Tiit Madisson]]. Lina on kirjutanud sel teemal kolm raamatut: &quot;Kommunisternas heliga krig&quot; ([[rootsi keel]]es), &quot;Skorpioni märgi all&quot; ja &quot;Maailmaehitajate pettus&quot;. Ta on teinud ka kaks rahvusvahelist filmi, sealhulgas &quot;Valgusetoojad&quot;. Mõlemad on vabamüürluse suhtes väga kriitilised, esitades andmeid massoonide endi allikaist ja tuntud vabamüürlaste tsitaate. Jüri Lina tugineb tihti originaalallikaile, kuid tema uurimusi on ka kritiseeritud.

== Vaata ka ==
*[[Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Suurloož]]
*[[Illuminaadid]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Eesti Vabamüürlased&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.eestisl.ee/index.php?div=17-0 |pealkiri=Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Loož |vaadatud=2013-02-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150610213609/http://www.eestisl.ee/index.php?div=17-0 |arhiivimisaeg=2015-06-10 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EZbUN&quot;&gt;[http://en.wikipedia.org/wiki/Continental_Freemasonry Kontinentaalne vabamüürlus]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GbuBw&quot;&gt;Nicholas Hagger, &quot;The Secret Founding of America&quot; (London, 2007)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UO4LK&quot;&gt;&quot;Kuldne kroon Eesti lipul&quot;.Tallinn, 1992,lk.35.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PbqWX&quot;&gt;Juhan Haravee, [http://www.ohtuleht.ee/431017 Eesti vabamüürlased saavad oma kodu], Õhtuleht, 14. juuni 2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ipjCq&quot;&gt;[[Urmo Soonvald]], [https://www.ohtuleht.ee/262973 Vabamüürlus Eestis], Õhtuleht, 19. jaanuar 2008&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
===Eesti keeles===
*[[Jaanus Tasuja]]. ''Rahvaste hävitajad: juudid, revolutsioonid ja maailmavallutamine. I vihk'', [[Tartu]] [[1933]].  
*[[Edgar Stahf]]. Juutlus ja vabamüürlus. – ''Aktuaalseid küsimusi: rahvakasvatustalituse kursuste loengute kokkuvõtteid. I'', [[Tallinn]] [[1942]].
* [[Juri Lotman]], ''Vestlus vabamüürlusest valgustuse valguses''. Küsinud ja tõlkinud [[Eduard Parhomenko]]. – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[1992]], nr. 2, lk 227–241.
*[[Vilja Kiisler]]. Kriitika kriisivarjutus ja valgustuse pimenemine. – ''[[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] [[1999]], nr 11–12, lk 131–139. ''
*[[William Bramley]]. ''Eedeni jumalad'', Tallinn 1999, tõlkinud [[Janina Karemäe]], ISBN 9985-66-123-0
*[[Johan G. Hakman]]. ''Esimesed Eesti vabamüürlased'', [[Tartu]] [[2000]], ISBN 9985-9261-0-2
*[[Arno Köörna]]. ''Vabamüürlus: müstika ja tegelikkus'', Tartu 2000, ISBN 9985-9261-2-9
*Sri Rama [[Michael Tamm]]. ''Kabala – saladuste saladus'', Tallinn [[2001]], ISBN 9985-805-32-1
*[[Raivo J. Raave]]. Vandenõuteooriad. – ''[[Päikesetuul (ajakiri)|Päikesetuul]]'', [[2002]], nr 1, lk 9–11.      
*[[Gotthold Ephraim Lessing]]. ''Ernst ja Falk: vestlusi vabamüürlastele'', Tartu [[2003]], tõlkinud [[Krista Räni]], ISBN 9985-9261-7-X
*[[Jasper Ridley]]. ''Vabamüürlased'', Tallinn 2003, tõlkinud [[Hillar Tali]], ISBN 9985-66-344-6
*[[Christopher Knight]], [[Robert Lomas]]. ''Hiirami võti: vaaraod, vabamüürlased ja Jeesuse salajaste rullraamatute avastamine'', tõlkinud [[Matti Piirimaa]], Tallinn 2003, ISBN 9985-73-600-1
*[[Karl Steinhauser]]. ''Euroopa Liit – tuleviku super-Nõukogude Liit'', [[Pärnu]] 2003.
* Jüri Lina, *&quot;Skorpioni märgi all&quot;, Stockholm, 1996, 1998, 2003.
* Domenico V. Ripa Montesano, Vademecum di Loggia, Edizione Gran Loggia Phoenix-Roma Italia 2009 ISBN 978-88-905059-0-4
*[[Jüri Lina]]. ''Maailmaehitajate pettus: vabamüürluse varjatud ajalugu'', [[Stockholm]] 2003, ISBN 91-972897-6-0 , täiendatud trükk [[2004]], ISBN 91-974952-0-4
*[[Christopher Knight]], [[Robert Lomas]]. ''Teine messias: templirüütlid, Torino surilina ja vabamüürluse suur saladus'', Tallinn 2003, tõlkinud [[Matti Piirimaa]], ISBN 9985-73-581-1
*[[Tiit Madisson]]. ''Maailma uus kord: judaistide ja vabamüürlaste varjatud tegevus rahvaste ning riikide allutamisel'', [[Lihula]] [[2004]], ISBN 9985-897-17-X
*[[Vello Lattik]]. ''Siim, viska padruneid!'', [[Viljandi]] 2004, ISBN 9949-10-517-X
*[[Laurence Gardner]]. ''Püha seaduselaeka saladused: hämmastavaid avastusi kulla uskumatust mõjuvõimust'', Tallinn [[2005]], tõlkinud [[Ann Kivikangur]], ISBN 9985-66-426-4
*[[Iain McCalman]]. ''Cagliostro: maag mõistuse sajandil'', Tallinn [[2006]], tõlkinud [[Urmas Rattus]], ISBN 9949-407-64-8
*[[Alexander Giese]]. ''Vabamüürlased : sissejuhatus vabamüürlusesse'', Tallinn [[2015]], peatüki Eesti kohta kirjutanud [[Silver Loit]] ; tõlkinud [[Saale Väester]], [[Kersti Tamm (tõlkija)|Kersti Tamm]], ISBN 9789949954629
*Eesti-Poola Uurimisgrupp &quot;Kontrrevolutsiooniline Vastuluure&quot;. ''Uus maailmakord – kelle kasuks ja kelle juhtimisel?: elementaarsed teadmised vabamüürlastest ja sarnastest gnostilistest salaühingutest ning nende eesmärkidest'', ilmumiskoht ja -aeg teadmata

===Inglise keeles===
*&quot;Ruled By Secrecy&quot; – Jim Marrs
*&quot;The Freemason's Companion&quot; – Anonymus
*&quot;Question and Answer for the Clandestine Freemason&quot; – Malachi Z. York
*&quot;Born in Blood : The Lost Secrets of Freemasonry&quot; – John J. Robinson
* &quot;Vademecum di Loggia&quot;,Domenico V. Ripa Montesano, Edizione Gran Loggia Phoenix – Roma Italia 2009 ISBN 978-88-905059-0-4
*&quot;The Secret Architecture of Our Nation's Capital: The Masons and the Building of Washington, D.C.&quot; – David Ovason
* &quot;Under the Sign of Sthe Scorpion&quot; – Jüri Lina, Stockholm, 1998, 2002
* &quot;Architects of Deception&quot; – Jüri Lina. Stockholm, 2004

==Välislingid==
{{commonskat|Freemasonry}}
{{vikitsitaadid}}
*[http://www.hermetic.com/sabazius/weishaupt.htm Adam Weishaupt ja illuminaadid]
*[http://www.freedomdomain.com/freemason.html Vabamüürlastest]
*[http://www.eestisl.ee/ Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Suurlooži koduleht]
*[http://jyrilina.com Jüri Lina vabamüürlastest ja illuminaatidest]
*[http://kaev.net/vabamyyrluse-jumal Vabamüürluse jumal]
*[http://www.christianministriesintl.org/articles/Should-Christians-Join-the-Masonic-Lodge.php Vabamüürluse ja kristluse kokkusobivusest]
*[http://www.ephesians5-11.org/myth.htm Müüt kristlikust loožist]
*[http://www.emfj.org Abiks ja vabanemiseks vabamüürlastele Ex-Masons for Jesus]

[[Kategooria:Vabamüürlus| ]]</text>
      <sha1>b98781jgiy6vqpy55e0hmquliyk7shs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Riigikogu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6875</id>
    <revision>
      <id>7248977</id>
      <parentid>7214635</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:50:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248977</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="73586" sha1="gtytf3l9cskrsnkc6v4005hp29hhjel" xml:space="preserve">
{{Infokast esinduskogu
| nimi = Riigikogu
| kooseis = [[XV Riigikogu]]
| tüüp = ühekojaline [[parlament]]
| eelnev = [[Asutav Kogu]]
| juht_nimi = [[Lauri Hussar]]
| embleem = Riigikogu logo.svg
| kohti = 101
| juht_partei = [[Eesti 200]]
| juht_valimised = 10. aprillist 2023
| valimissüsteem = [[Võrdeline valimissüsteem|proportsionaalne]]
| veebileht = https://www.riigikogu.ee/
| kogunemispaik1 = [[Toompea loss]], [[Tallinn]]
| kohtade_jaotus1 = Composition of the Parliament of Estonia (March 2024).svg
| kohtade_jaotus1_suurus = 250
| volituste_kestus = neli aastat
| juht2_partei = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]
| juht2_nimi = [[Toomas Kivimägi]]
| juht3_nimi = [[Arvo Aller]]
| juht_nimetus = [[Riigikogu esimees]]
| juht2_valimised = 10. aprillist 2023
| juht3_valimised = 15. juulist 2024
| juht3_partei = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]
| juht2_nimetus = [[Riigikogu esimene aseesimees]]
| juht3_nimetus = [[Riigikogu teine aseesimees]]
| fraktsioonid1 = [[Kristen Michali valitsus|'''Valitsus''']] '''(52)'''
* {{Legend|#FFE200|[[Eesti Reformierakond]] (37)}}
* {{Legend|#2F2A95|[[Eesti 200]] (13)}}
* {{Legend|#CCCCCC|Fraktsioonitud saadikud (2)}}
'''Opositsioon (49)'''
* {{Legend|#CCCCCC|Fraktsioonitud saadikud (15)}}
* {{Legend|#0063AF|[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (10)}}
* {{Legend|#E10600|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (9)}}
* {{Legend|#009CE2|[[Isamaa Erakond]] (8)}}
* {{Legend|#007557|[[Eesti Keskerakond]] (7)}}
| järgmised_valimised = [[2027. aasta Riigikogu valimised|7. märts 2027]]
| viimased_valimised = [[2023. aasta Riigikogu valimised|5. märts 2023]]
| koosolekute_saal1 = Riigikogu (2011).jpg
| esimesed_valimised = [[1920. aasta Riigikogu valimised|27.–29. november 1920]]
| asutatud = 4. jaanuaril 1921
| komisjonid1 = {{Peidetav loend |päis= 11 alatist komisjoni|[[Euroopa Liidu asjade komisjon]]|[[Keskkonnakomisjon]]|[[Kultuurikomisjon]]|[[Maaelukomisjon]]|[[Majanduskomisjon]]|[[Põhiseaduskomisjon]]|[[Rahanduskomisjon]]|[[Riigikaitsekomisjon]]|[[Sotsiaalkomisjon]]|[[Väliskomisjon]]|[[Õiguskomisjon]]}}
}}{{EestiPoliitika}}

'''Riigikogu''' on [[Eesti|Eesti Vabariigi]] ühekojaline [[parlament]], kellele kuulub Eestis [[seadusandlik võim]]. See on ainus Eesti riigiorgan, mille valivad hääleõiguslikud Eesti kodanikud. Riigikogu tähtsamad ülesanded on välja töötada [[Seadus|seadusi]], võtta vastu otsuseid, anda volitused peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks, teha parlamentaarset kontrolli, võtta vastu [[Eesti riigieelarve|riigieelarve]], valida [[Eesti president|Vabariigi Presidenti]] ning arendada välissuhtlust. Riigikogu loodi 1920. aastal [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|Eesti esimese põhiseadusega]] ja praegusel kujul toimib Riigikogu alates [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|1992. aasta põhiseaduse]] vastuvõtmisest.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ulesanded-ja-tookorraldus/mis-on-riigikogu/|pealkiri=Mis on Riigikogu?|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=07.07.2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ulesanded-ja-tookorraldus/mida-riigikogu-teeb/|pealkiri=Mida Riigikogu teeb?|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=07.07.2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide|autor=[[Janar Jäätma]], Arne Koitmäe, Tiina Runthal|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3532|pealkiri=Paragrahv 59|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.|aeg=2020|vaadatud=07.07.2022}}&lt;/ref&gt;

Riigikogusse kuulub 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõttel neljaks aastaks. Riigikogu valimisõigus on kõigil 18-aastaseks saanud teovõimelistel [[Eesti kodanik]]el. Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt 21-aastane hääleõiguslik Eesti kodanik.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Riigikogu tööd korraldab [[Riigikogu juhatus]], mis koosneb [[Riigikogu esimees|Riigikogu esimehest]] ja kahest aseesimehest. Iga Riigikogu liige kuulub vähemalt ühte [[Riigikogu alatine komisjon|alatisse komisjoni]], kus valmistatakse seaduseelnõud ette enne täiskogu istungit. Riigikogu liikmed koonduvad oma erakondliku kuuluvuse järgi [[Riigikogu fraktsioon|fraktsioonidesse]], mille kaudu viivad Riigikokku valitud erakonnad ellu oma poliitilist programmi. Riigikogu liikmed võivad välissuhtluse edendamiseks või mõne kitsama eluvaldkonna huvide kaitsmiseks moodustada veel parlamendirühmasid ja ühendusi. Riigikogu tegevuse toetamiseks töötab Riigikogu juures [[Riigikogu Kantselei]].&lt;ref name=&quot;:15&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:14&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:18&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:19&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/riigikogu-kantselei/|pealkiri=Riigikogu Kantselei|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=26.07.2022}}&lt;/ref&gt;

Riigikogu istungid toimuvad [[Tallinn]]as [[Toompea loss]]is. Viimastel, [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] valiti [[XV Riigikogu]] koosseis.

== Nimi ==
Nime &quot;Riigikogu&quot; pakkus välja [[Johannes Reintalu|Johannes Reinthal]] [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|1920. aasta põhiseaduse]] väljatöötamisel [[Asutav Kogu|Asutavas Kogus]]. Nime valimisel leiti, et riigi seadusandliku kogu nimetus peaks olema lühike, kuid kõnekas. Põhiseaduse kolmandal lugemisel sai Reinthali variant 26 häält ja [[Konstantin Päts|Konstantin Pätsi]] pakutud &quot;Riigikoda&quot; 25 häält, kuigi teisel lugemisel oli &quot;Riigikoda&quot; saanud 47 häält &quot;Riigikogu&quot; 20 vastu. Tõsiselt kaaluti ka nime &quot;Riigivolikogu&quot;, kuid Pätsi arvates oli sõna &quot;voli&quot; tüve poolest võõras, sest tulenes venekeelsest sõnast &quot;volja&quot;.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=[[Jaak Valge]]|pealkiri=Eesti parlament 1917-1940 : poliitiline ajalugu|aasta=2019|kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu|lehekülg=144–149|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:396035|isbn=978-9949-413-60-7}}&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==

=== Riigikogu eelkäijad ===
Esimeseks Eesti rahvaesinduseks oli 1917. aastal valitud [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eestimaa Ajutine Maanõukogu]] ehk Maapäev. 28. novembril 1917 kuulutas Maanõukogu end kõrgeimaks võimuks Eestis kuni demokraatlikult valitud [[Asutav kogu (üldmõiste)|Asutava Kogu]] kokkukutsumiseni. Edasisteks tegevusteks anti volitused Maanõukogu vanematekogule. Otsuse vastuvõtmise järel ajasid [[Bolševikud|enamlased]] Maanõukogu laiali ja selle tegevus katkes terveks aastaks.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/eestimaa-ajutine-maanoukogu-ehk-maapaev/|pealkiri=Eestimaa ajutine maanõukogu ehk maapäev|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=07.07.2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://meieparlamentjaaeg.nlib.ee/1917-maapaev|pealkiri=1917|väljaanne=meieparlamentjaaeg.nlib.ee|vaadatud=07.07.2022}}&lt;/ref&gt;

[[Saksa keisririik|Saksa]] vägede lähenedes 1918. aasta veebruaris otsustas põranda all tegutsev Maanõukogu vanematekogu nimetada ametisse [[Eestimaa Päästekomitee]], kelle ülesandeks oli Eesti iseseisvuse väljakuulutamine. Iseseisvus kuulutatigi välja [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|iseseisvusmanifesti]] ettelugemisega [[Pärnu]]s 23. veebruaril 1918. Juba 25. veebruaril jõudsid Saksa väed [[Tallinn]]a ja algas [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]. Saksamaa alistus 11. novembril 1918 ja Maanõukogu kogunes uuesti 20. novembril, nüüd esimest korda iseseisva Eesti esinduskoguna. Järgmiste kuude jooksul otsustas Maapäev kokku kutsuda [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]], mille ülesandeks oli võtta vastu [[põhiseadus]] ja [[maaseadus]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti parlament 1917-1940 : poliitiline ajalugu|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:396035|autor=[[Jaak Valge]]|aasta=2019|kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu|isbn=978-9949-413-60-7|lehekülg=95-108}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/asutav-kogu/|pealkiri=Asutav Kogu|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=07.07.2022}}&lt;/ref&gt;

120-liikmelise [[Asutava Kogu valimised]] toimusid 5.–7. veebruaril 1919 ja esimene koosolek 23. aprillil 1919. Oma tegevusaja jooksul võttis Asutav Kogu vastu Eesti riikluse seisukohalt hulga olulisi seaduseid ja otsuseid, nagu [[Maaseadus|maareformiseadus]], [[Tartu rahu|Tartu rahulepingu]] ratifitseerimine, perekonnaseadus ja algkoolide seadus. Kõige tähtsam oli [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|Eesti esimese põhiseaduse]] vastuvõtmine 15. juunil 1920, mille järgi kuulus seadusandlik võim Riigikogule.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti parlament 1917-1940 : poliitiline ajalugu|lehekülg=117-123|autor=[[Jaak Valge]]|aasta=2019|kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu|isbn=978-9949-413-60-7|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:396035}}&lt;/ref&gt;

===Riigikogu 1920. aasta põhiseaduse kehtimise ajal===
[[Fail:Riigikogu istungisaal 1920ndatel (5).jpg|pisi|Riigikogu istungisaal 1920. aastatel]]
[[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|1920. aasta põhiseadus]] kehtestas [[Demokraatia|demokraatliku]] [[Parlamentaarne vabariik|parlamentaarse]] riigikorra. Põhiseaduse järgi oli riigivõimu kõrgeimaks kandjaks rahvas ning Riigikogu valimised oli üks viis selle võimu teostamiseks. 100-liikmeline Riigikogu oli seadusandlikku võimu omav rahvaesindus, mis valiti kolmeks aastaks [[Proportsionaalne valimissüsteem|proportsionaalse valimissüsteemi]] abil üldistel, ühetaolistel, otsestel ja salajastel valimistel. Hääleõiguslikud olid kõik vähemalt 20-aastased ja üle aasta kodakondsust omanud Eesti kodanikud. Kuni 1926. aastani puudus [[valimiskünnis]], seejärel pidi nimekiri võitma vähemalt kaks kohta, et Riigikogus esindus saada.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3466|pealkiri=Eesti Vabariigi põhiseaduste ajaloost|vaadatud=07.07.2022|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.|autor=[[Raul Narits]], [[Hent Kalmo]], Lauri Madise|aeg=2020}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kristen Kanarik|url=https://heakodanik.ee/sites/default/files/Valimisea%20langetamise%20%C3%B5igusliku%20regulatsiooni%20anal%C3%BC%C3%BCs.pdf|pealkiri=Valimisea langetamine|aeg=12. detsember 2011|vaadatud=07.07.2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=[[Rait Maruste]]|pealkiri=Eesti omariikluse põhidokumendid : eelkonstitutsioonilised aktid ja põhiseadused lühikommentaaridega|aasta=2020|kirjastus=Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapital|lehekülg=83|isbn=978-9949-735-41-9|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:435140/370551/page/80}}&lt;/ref&gt;

Põhiseaduse järgi kutsus Riigikogu ametisse ja vabastas ametist [[Eesti valitsus|valitsuse]]. Valitsusel pidi olema Riigikogu usaldus. Kui Riigikogu kas kogu valitsust või selle liiget [[Umbusaldusavaldus|umbusaldas,]] tõi see kaasa valitsuse või selle liikme tagasiastumise. See tähendas, et valitsus oli Riigikogust otseses sõltuvuses. Kuna põhiseaduses ei olnud [[President|Presidendi]] institutsiooni, kes Riigikogu võimu tasakaalustaks, jäi täidesaatev võim liiga nõrgaks. Nõrk täidesaatev võim tõi aga kaasa suurema ebastabiilsuse – valitsused vahetusid tihti ja neil polnud piisavalt iseseisvust, et oma ülesandeid täita. Riigikogu määras ametisse [[Riigikohtunik|riigikohtunikud]], mistõttu oli küsitav ka kohtuvõimu iseseisvus.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=[[Mart Nutt]]|url=http://www.estonica.org/et/Eesti_riigikord_ajaloolises_arengus/Eesti_Vabariigi_esimene_p%C3%B5hiseadus_1920-1933/|pealkiri=Eesti Vabariigi esimene põhiseadus (1920-1933)|väljaanne=estonica.org|aeg=2010|vaadatud=07.07.2022|arhiivimisaeg=25.07.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200725185139/http://www.estonica.org/et/Eesti_riigikord_ajaloolises_arengus/Eesti_Vabariigi_esimene_p%C3%B5hiseadus_1920-1933/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

[[I Riigikogu valimised|Esimesed Riigikogu valimised]] toimusid 27.–29. novembril 1920 ning Riigikogu kogunes esimest korda 4. jaanuaril 1921. [[I Riigikogu|I]]&amp;nbsp;[[I Riigikogu|Riigikogu]] läks laiali enne tähtaega, sest [[Rahvahääletus algkoolide usuõpetuse küsimuses|1923. aastal toimunud rahvahääletusel]] oli suurem osa rahvast vastu Riigikogu soovile muuta algkooli seadust nii, et [[Usuõpetus|usuõpetust]] algkoolis enam ei õpetataks. Kuna rahvas lükkas tagasi Riigikogu vastuvõetud seaduse, tuli põhiseaduse järgi kuulutada välja uued Riigikogu valimised.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/i-riigikogu-koosseis/|pealkiri=I Riigikogu koosseis|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=07.07.2022}}&lt;/ref&gt; 

[[1923. aasta Riigikogu valimised|1923. aasta valimistel]] valiti [[II Riigikogu|II]]&amp;nbsp;[[II Riigikogu|Riigikogu]] koosseis ning aastatel [[1926. aasta Riigikogu valimised|1926]], [[1929. aasta Riigikogu valimised|1929]] ja [[1932. aasta Riigikogu valimised|1932]] valiti vastavalt [[III Riigikogu|III]]&amp;nbsp;[[III Riigikogu|Riigikogu]], [[IV Riigikogu|IV]]&amp;nbsp;[[IV Riigikogu|Riigikogu]] ja [[V Riigikogu|V]]&amp;nbsp;[[V Riigikogu|Riigikogu]] koosseis. 1920. aastatel pääses tavaliselt Riigikokku kuus suurt erakonda ning neli kuni kaheksa väikest erakonda. Selline killustatus sundis moodustama [[Koalitsioonivalitsus|koalitsioonivalitsusi]], mis enamasti koosnesid nelja-viie erakonna esindajatest. Nii suur koalitsioonierakondade hulk tegi erimeelsuste lahendamise keeruliseks ja seetõttu olid koalitsioonid ebastabiilsed – valitsuste keskmine eluiga jäi veidi alla 11 kuu.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=[[Ago Pajur]]|url=http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1920-1939_Eesti_Vabariik_kahe_maailmas%C3%B5ja_vahel/Parlamentaarse_demokraatia_aastad/|pealkiri=Parlamentaarse demokraatia aastad|väljaanne=estonica.org|vaadatud=07.07.2022|aeg=2009|arhiivimisaeg=4.07.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200704044547/http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1920-1939_Eesti_Vabariik_kahe_maailmas%C3%B5ja_vahel/Parlamentaarse_demokraatia_aastad/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; 

Enne 1932. aasta Riigikogu valimisi toimus Eesti poliitmaastikul suurem konsolideerimine ning Riigikokku pääses kolm suuremat ja kolm väiksemat erakonda. Loodetud stabiilsust see aga ei toonud, sest loodud suured erakonnad lagunesid taas. Lisaks kukkus [[Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (juuni 1933)|1933. aasta juunis toimunud rahvahääletusel]] juba teist korda läbi Riigikogu katse põhiseadust muuta, et luua presidendi institutsioon. Põhiseaduse eelnõu põrumise põhjusteks peeti rahva usaldamatust poliitikute, valitsuse ja Riigikogu vastu. [[Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (oktoober 1933)|1933. aasta oktoobris]] võeti aga rahvahääletusel ülekaalukalt vastu [[Vabadussõjalased|vabadussõjalaste]] esitatud põhiseaduse eelnõu, mis hakkas kehtima 1934. aastal.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti parlament 1917-1940 : poliitiline ajalugu|aasta=2019|autor=[[Jaak Valge]]|kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu|lehekülg=330-333|isbn=978-9949-413-60-7|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:396035}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=[[Johannes Voltri]]|url=https://novaator.err.ee/1608300204/pilk-ajalukku-eesti-oli-sotside-vastuseisu-tottu-16-aastat-riigipeata|pealkiri=Pilk ajalukku: Eesti oli sotside vastuseisu tõttu 16 aastat riigipeata|väljaanne=novaator.err.ee|aeg=26. august 2021|vaadatud=07.07.2022}}&lt;/ref&gt;

=== Riigikogu 1934. aasta põhiseaduse kehtimise ajal ===
[[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aastal kehtima hakanud põhiseadus]] muutis Eesti riigikorra [[Presidentaalne vabariik|presidentaalseks]]. Riigikogu koosseisu vähendati 50 liikmele ja valimisperioodi suurendati kolmelt aastalt neljale. Loodi [[riigipea]] institutsioon ning riigipead hakati nimetama [[Riigivanem|riigivanemaks]]. Riigivanem sai uue põhiseadusega Riigikogu üle täieliku kontrolli – riigivanemal oli õigus kuulutada valimised välja enne nelja aasta möödumist ning lõpetada Riigikogu korraline istungjärk enne tähtaega. Riigivanemal oli ka suspensiivse [[veto]] õigus Riigikogu otsuste suhtes ning edasilükkamatu vajaduse korral võis riigivanem välja anda seaduse jõuga [[Dekreet|dekreete]]. Samuti oli valitsuse moodustamine riigivanema ainupädevuses, kuid Riigikogule jäi siiski õigus valitsust või selle liiget [[Umbusaldusavaldus|umbusaldada]].&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=[[Mart Nutt]]|url=http://www.estonica.org/et/Eesti_riigikord_ajaloolises_arengus/Eesti_Vabariigi_teine_p%C3%B5hiseadus_1934-1937_ja_1934_aasta_riigip%C3%B6%C3%B6re/|pealkiri=Eesti Vabariigi teine põhiseadus (1934-1937) ja 1934. aasta riigipööre|väljaanne=estonica.org|aeg=2010|vaadatud=08.07.2022|arhiivimisaeg=8.07.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220708180825/http://www.estonica.org/et/Eesti_riigikord_ajaloolises_arengus/Eesti_Vabariigi_teine_p%C3%B5hiseadus_1934-1937_ja_1934_aasta_riigip%C3%B6%C3%B6re/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti omariikluse põhidokumendid : eelkonstitutsioonilised aktid ja põhiseadused lühikommentaaridega|autor=[[Rait Maruste]]|aasta=2020|kirjastus=Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapital|lehekülg=106-107|isbn=978-9949-735-41-9|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:435140/370551/page/101}}&lt;/ref&gt;

Tegelikult ei valitud Riigikogu 1934. aasta põhiseaduse järgi kordagi, kuna 12. märtsil 1934 teostas [[Peaminister Riigivanema ülesannetes|riigivanema ülesandeid täitev peaminister]] [[Konstantin Päts]] [[1934. aasta riigipööre|veretu riigipöörde]], et takistada [[Vabadussõjalased|vabadussõjalaste]] võimulepääsemist. Riigikogu valimised lükati 19. märtsil edasi ning 2. oktoobril 1934 lõpetas peaminister riigivanema ülesannetes eelmise põhiseaduse alusel valitud Riigikogu erakorralise istungjärgu. Riigikogu ei kutsutud enam kokku kuni 1938. aastani. Kogu seadusandlik võim läks riigivanema ülesandeid täitva Pätsi kätte, kes andis seadusi välja dekreetide või määrustena. Algas niinimetatud [[vaikiv ajastu]].&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=[[Ago Pajur]]|url=http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1920-1939_Eesti_Vabariik_kahe_maailmas%C3%B5ja_vahel/Autoritaarse_re%C5%BEiimi_aastad/|pealkiri=Autoritaarse režiimi aastad|väljaanne=estonica.org|aeg=2009|vaadatud=08.07.2022|arhiivimisaeg=5.05.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210505210943/http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1920-1939_Eesti_Vabariik_kahe_maailmas%C3%B5ja_vahel/Autoritaarse_re%C5%BEiimi_aastad/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

==== Rahvuskogu ====
{{Pikemalt artiklis|Rahvuskogu}}
Oma võimu tugevdamiseks ja legitimeerimiseks otsustas [[Konstantin Päts]] korraldada rahvahääletuse [[Rahvuskogu]] kokkukutsumiseks. Rahvuskogu peamiseks ülesandeks oli välja töötada uus põhiseadus ja ta pidi koosnema kahest kojast: 80-liikmeline esimene koda koosnes rahva valitud saadikutest ning 40-liikmeline teine koda kohtute, [[Kohalik omavalitsus|kohalike omavalitsuste]], majanduslike ja kutsete omavalitsuste, vähemusrahvaste kultuuriomavalitsuste, ülikoolide, [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ning kirikute esindajatest. Lisaks määras 10 liiget riigivanem ise. 23.–25. veebruaril 1936 toimunud rahvahääletusel kiideti rahvuskogu loomise kava heaks, kuigi valimised ei olnud täiesti ausad. Valitsus korraldas Rahvuskogu loomise toetamiseks suure kihutustöö, vastupropaganda oli aga keelatud.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=[[Rait Maruste]]|pealkiri=Eesti omariikluse põhidokumendid : eelkonstitutsioonilised aktid ja põhiseadused lühikommentaaridega|aasta=2020|kirjastus=Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapital|lehekülg=111|isbn=978-9949-735-41-9|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:435140/370551/page/106}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=[[Jaak Valge]]|pealkiri=Eesti parlament 1917-1940 : poliitiline ajalugu|aasta=2019|kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu|isbn=978-9949-413-60-7|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:396035|lehekülg=483}}&lt;/ref&gt;

12.–14. detsembril 1936 toimusid Rahvuskogu esimese koja valimised, kuid 50 valimisringkonnas seati üles ainult üks kandidaat, kes loeti valituks ilma valimisteta, ja ülejäänud 30 ringkonnas oli valimisaktiivsus väga väike. Esimesse kotta osutus valituks ainult üks opositsiooni kandidaat, teises kojas oli veel kolm opositsionääri. Rahvuskogu töötas 18. veebruarist 1936 kuni sama aasta 17. augustini. 28. juulil 1938 võttis Rahvuskogu vastu uue põhiseaduse. Lisaks võeti vastu seitse põhiseaduse rakendamise seadust.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=[[Jaak Valge]]|pealkiri=Eesti parlament 1917-1940 : poliitiline ajalugu|aasta=2019|kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu|isbn=978-9949-413-60-7|lehekülg=487|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:396035}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/rahvuskogu/|pealkiri=Rahvuskogu|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=08.07.2022}}&lt;/ref&gt;

=== Riigikogu 1938. aasta põhiseaduse kehtimise ajal ===
[[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|1938. aasta põhiseadusega]] jäi Eesti riigikord [[Presidentaalne vabariik|presidentaalseks]]. Uue põhiseaduse järgi koosnes Riigikogu kahest kojast: [[Riigivolikogu]]st ja [[Riiginõukogu]]st. Riigikogu üldkoosoleku juhatuse või [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] algatusel võidi kokku kutsuda [[Riigikogu üldkoosolek]], mis koosnes Riigivolikogu ja Riiginõukogu liikmetest. 80-liikmeline Riigivolikogu valis rahvas viieks aastaks üldistel, ühetaolistel, otsesel ja salajasel hääletamisel ning isikuvalimiste teel [[Majoritaarne valimissüsteem|enamusvalimise põhimõttel]]. Hääleõiguslikud olid kõik vähemalt 22-aastased ja üle kolme aasta kodakondsust omanud Eesti kodanikud. Kandideerida võisid kõik hääleõiguslikud Eesti kodanikud, kes olid vähemalt 25 aastat vanad. Riiginõukogu koosnes kõrgetest ametiisikutest, kodade ja omavalitsuste esindajatest ning [[riigipea]] [[eriõigus]]el nimetatud isikutest. Riiginõukogu liikmete arv ei olnud kindlaks määratud, kuid neid ei võinud olla alla 40. Kõik Riiginõukogu liikmed pidid olema vähemalt 40 aastat vanad. Riiginõukogu ülesanne oli Riigivolikogu stabiliseerimine ning demokraatiaga kaasneva [[Populism|populismi]] tasandamine, teisalt ka presidentaalse võimu toestamine.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=[[Rait Maruste]]|pealkiri=Eesti omariikluse põhidokumendid : eelkonstitutsioonilised aktid ja põhiseadused lühikommentaaridega|aasta=2020|kirjastus=Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapital|isbn=978-9949-735-41-9|lehekülg=171-178|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:435140/370551/page/159}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=[[Mart Nutt]]|url=http://www.estonica.org/et/Eesti_riigikord_ajaloolises_arengus/Eesti_Vabariigi_kolmas_p%C3%B5hiseadus_de_facto_1938-1940,_de_jure_1938-1992/|pealkiri=Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus (de facto 1938-1940, de jure 1938-1992)|väljaanne=estonica.org|aeg=2010|vaadatud=08.07.2022|arhiivimisaeg=9.04.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220409185040/http://www.estonica.org/et/Eesti_riigikord_ajaloolises_arengus/Eesti_Vabariigi_kolmas_p%C3%B5hiseadus_de_facto_1938-1940,_de_jure_1938-1992/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Netiviide|autor=[[Janar Jäätma]], Arne Koitmäe, Tiina Runthal|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3533|pealkiri=Paragrahv 60|vaadatud=09.07.2022|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.|aeg=2020}}&lt;/ref&gt;

[[1938. aasta Riigivolikogu valimised|I]]&amp;nbsp;[[1938. aasta Riigivolikogu valimised|Riigivolikogu valimised]] toimusid 24.–25. veebruaril 1938. Võitjaks osutus [[Konstantin Päts|Pätsi]] režiimi poolt ellu kutsutud valimisliit [[Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne]], kes saavutas Riigivolikogus absoluutse enamuse. Kuna Riiginõukokku nimetati samuti peamiselt Pätsile lojaalsed isikud, osutus [[VI Riigikogu|VI]]&amp;nbsp;[[VI Riigikogu|Riigikogu]] koosseis presidendile kuulekaks. Riigikogu alustas üle kolme aasta taas tööd mõlema koja ühisistungiga 21. aprillil 1938.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=[[Jaak Valge]]|pealkiri=Eesti parlament 1917-1940 : poliitiline ajalugu|aasta=2019|kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu|isbn=978-9949-413-60-7|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:396035|lehekülg=504-508}}&lt;/ref&gt;

16. juunil 1940 esitas [[Nõukogude Liit]] Eestile ultimaatumi, milles nõuti Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. 17. juunil okupeerisid Nõukogude väed Eesti ja Päts nimetas nõukogudemeelse valitsuse ametisse 21. juunil. Okupatsioonivõim korraldas kiirkorras ja põhiseadust rikkudes 14.–15. juulil erakorralised Riigivolikogu valimised, kus osalesid ainult [[Eesti Töötava Rahva Liit|Eesti Töötava Rahva Liidu]] kandidaadid. Kõik vastaskandidaadid peale ühe eemaldati eri põhjustel. Uus Riigivolikogu koosseis &quot;palus&quot; Eesti vastuvõtmist Nõukogude Liitu. Eesti võetigi Nõukogude Liidu koosseisu 6. augustil 1940. Riigivolikogu nimetati seejärel ümber [[Eesti NSV Ülemnõukogu|Eesti NSV Ülemnõukoguks]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=[[Jaak Valge]]|pealkiri=Eesti parlament 1917-1940 : poliitiline ajalugu|aasta=2019|kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu|isbn=978-9949-413-60-7|lehekülg=523-525|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:396035}}&lt;/ref&gt;

=== Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ===
[[Eesti NSV Ülemnõukogu]] valimised 18. märtsil 1990 olid esimesed [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal toimunud Ülemnõukogu valimised, kus lubati kandideerida mitme poliitilise liikumise esindajaid. Kandideerida võisid ka mittekommunistlikud kandidaadid. Valimisõigus oli kõigil täisealistel Eesti territooriumi residentidel. Ülemnõukogus oli 105 kohta, millest neli oli määratud [[NSV Liidu relvajõud|NSV Liidu relvajõudude]] esindajatele. Valituks osutunud inimestest 73 esindasid iseseisvusmeelseid ja 27 impeeriumimeelseid jõude.&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/ensv-ulemnoukogu-ev-ulemnoukogu/|pealkiri=ENSV Ülemnõukogu / EV Ülemnõukogu|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=09.07.2022}}&lt;/ref&gt;

8. mail 1990 otsustas Ülemnõukogu võtta Eesti ametliku nimetusena kasutusele nime Eesti Vabariik. Seetõttu hakati ka rahva esinduskogu nimetama Eesti Vabariigi Ülemnõukoguks. Ülemnõukogu kõige olulisem õigusakt oli 20. augustil 1991 vastu võetud [[otsus Eesti riiklikust iseseisvusest]], millega sai Eestist taas iseseisev riik. Seejärel tegutses Ülemnõukogu kuni uue Riigikogu koosseisu kokkukutsumiseni ''[[de facto]]'' Eesti Vabariigi parlamendina.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;

=== Riigikogu 1992. aasta põhiseaduse kehtimise ajal ===
1992. aastal võeti [[1992. aasta põhiseaduse referendum|rahvahääletusel]] vastu [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Eesti Vabariigi neljas põhiseadus]], millega pöörduti tagasi [[Parlamentaarne vabariik|parlamentaarse]] riigikorra juurde. Uus põhiseadus sätestab ühekojalise 101-liikmelise Riigikogu, mis lähtub [[Rein Taagepera]] väljapakutud valemist, et Riigikogu suurus oleks kuupjuur elanike arvust. Esimest korda oli Riigikogul paaritu arv liikmeid, sest põhiseaduse loojad arvasid, et paaritu arv välistab totaalse patiseisu, kui parlamendiliikmete hääled jagunevad mingis küsimuses pooleks. Põhiseaduse loomisel arutleti ka kahekojalise Riigikogu taastamise üle, kuid leiti, et väikesel mitteföderaalsel riigil ei ole vajadust kahekohalise parlamendi järele.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised, otsesed ja salajased. Kehtib 5% [[valimiskünnis]]. Hääleõiguslikud on kõik [[Teovõime|teovõimelised]] vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud. Riigikokku võivad kandideerida kõik vähemalt 21-aastased hääleõiguslikud Eesti kodanikud. Riigikogu valimised toimuvad iga nelja aasta tagant [[Märts|märtsi]] esimesel [[Pühapäev|pühapäeval]].&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=[[Hent Kalmo]], [[Oliver Kask]]|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3529|pealkiri=Paragrahv 57|vaadatud=09.07.2022|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.|aeg=2020}}&lt;/ref&gt;

[[Seadusandlik võim|Seadusandliku]] ja [[Täidesaatev võim|täidesaatva võimu]] vahekord on tasakaalustatud. Põhiseaduse järgi annab Riigikogu peaministrikandidaadile volitused [[Eesti valitsus|valitsuse]] moodustamiseks ja teostab valitsuse üle parlamentaarset kontrolli, mille juurde kuulub [[Umbusaldusavaldus|umbusalduse avaldamine]] valitsusele või selle liikmele. Tasakaalus on ka Riigikogu ja [[Kohtuvõim|kohtuvõimu]] vahekord. Riigikogu nimetab ametisse [[Riigikohtu esimees|Riigikohtu esimehe]] ja liikmed, samas kontrollib [[Riigikohus]], et Riigikogu tegevus oleks põhiseaduspärane. Riigikogu üks tähtsamaid ülesandeid on [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] valimine, kelle ülesanne on riigivõimude tasakaalustamine. Presidendil on Riigikogus vastu võetud seaduste suhtes edasilükkava [[veto]] õigus ja õigus otsustada valitsuse taotlusel Riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutamine, kui Riigikogu on avaldanud valitsusele või peaministrile umbusaldust.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=[[Mart Nutt]]|url=http://www.estonica.org/et/Eesti_riigikord_ajaloolises_arengus/Iseseisvuse_taastamine_ja_neljas_p%C3%B5hiseadus_1992-%E2%80%A6/|pealkiri=Iseseisvuse taastamine ja neljas põhiseadus (1992-…)|väljaanne=estonica.org|aeg=2010|vaadatud=09.07.2022|arhiivimisaeg=11.08.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220811045204/http://www.estonica.org/et/Eesti_riigikord_ajaloolises_arengus/Iseseisvuse_taastamine_ja_neljas_p%C3%B5hiseadus_1992-%E2%80%A6/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=[[Ülle Madise]], Mall Gramberg|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3551|pealkiri=Paragrahv 77|aeg=2020|vaadatud=09.07.2022|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.}}&lt;/ref&gt;

Esimesed Riigikogu valimised taasiseseisvunud Eestis toimusid 20. septembril 1992 ja [[VII Riigikogu]] koosseis tuli esimeseks istungiks kokku 5. oktoobril 1992. Kooskõlas põhiseaduse rakendamise seadusega kehtisid 1992. aastal valitud Riigikogu volitused erandlikult kolm aastat. Alates 1992. aastast on Riigikogu valimised toimunud kaheksa korda, neist viimane toimus [[2023. aasta Riigikogu valimised|5. märtsil 2023]], kui valiti [[XV Riigikogu]] koosseis.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/vii-riigikogu-koosseis/|pealkiri=VII Riigikogu koosseis|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=09.07.2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/PSRS|pealkiri=Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seadus|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=|vaadatud=09.07.2022}}&lt;/ref&gt;

===Riigikogu koosseisud===
[[Fail:Riigikogu Parliament of Estonia (47623229042).jpg|pisi|[[Toompea loss]]]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Koosseis
!Valimised
!Volituste algus
!Volituste lõpp
|-
|[[I Riigikogu]]
|[[1920. aasta Riigikogu valimised|1920]]
|[[20. detsember]] [[1920]]
|[[30. mai]] [[1923]]
|-
|[[II Riigikogu]]
|[[1923. aasta Riigikogu valimised|1923]]
|[[31. mai]] [[1923]]
|[[14. juuni]] [[1926]]
|-
|[[III Riigikogu]]
|[[1926. aasta Riigikogu valimised|1926]]
|[[15. juuni]] [[1926]]
|[[14. juuni]] [[1929]]
|-
|[[IV Riigikogu]]
|[[1929. aasta Riigikogu valimised|1929]]
|[[15. juuni]] [[1929]]
|[[14. juuni]] [[1932]]
|-
|[[V Riigikogu]]
|[[1932. aasta Riigikogu valimised|1932]]
|[[15. juuni]] [[1932]]
|[[1. jaanuar]] [[1938]]{{Ref|a|[a]}}
|-
|[[VI Riigikogu]] ([[I Riigivolikogu]])
|[[1938. aasta Riigivolikogu valimised|1938]]
|[[7. aprill]] [[1938]]
|[[5. juuli]] [[1940]]
|-
! colspan=&quot;4&quot; |Nõukogude Eesti (1940–1991)
|-
|[[VII Riigikogu]]
|[[1992. aasta Riigikogu valimised|1992]]
|[[30. september]] [[1992]]
|[[10. märts]] [[1995]]
|-
|[[VIII Riigikogu]]
|[[1995. aasta Riigikogu valimised|1995]]
|[[11. märts]] [[1995]]
|[[13. märts]] [[1999]]
|-
|[[IX Riigikogu]]
|[[1999. aasta Riigikogu valimised|1999]]
|[[14. märts]] [[1999]]
|[[21. märts]] [[2003]]
|-
|[[X Riigikogu]]
|[[2003. aasta Riigikogu valimised|2003]]
|[[22. märts]] [[2003]]
|[[26. märts]] [[2007]]
|-
|[[XI Riigikogu]]
|[[2007. aasta Riigikogu valimised|2007]]
|[[27. märts]] [[2007]]
|[[26. märts]] [[2011]]
|-
|[[XII Riigikogu]]
|[[2011. aasta Riigikogu valimised|2011]]
|[[27. märts]] [[2011]]
|[[23. märts]] [[2015]]
|-
|[[XIII Riigikogu]]
|[[2015. aasta Riigikogu valimised|2015]]
|[[24. märts]] [[2015]]
|[[29. märts]] [[2019]]
|-
|[[XIV Riigikogu]]
|[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]]
|[[30. märts]] [[2019]]
|[[31. märts]] [[2023]]
|-
|[[XV Riigikogu]]
|[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]]
|[[1. aprill]] [[2023]]
|
|}

==== Märkused ====
{{Märkus|a|[a]}}Pärast [[2. oktoober|2. oktoobrit]] [[1934]] [[V Riigikogu]] koosseisu enam kokku ei kutsutud.

== Ülesanded ==
[[Fail:Riigikogu saal.jpg|pisi|Riigikogu istungisaal 2019. aastal]]
Riigikogu peamised ülesanded on [[seadusloome]], parlamentaarne kontroll, välissuhtluse arendamine, [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] valimine, volituste andmine peaministrikandidaadile [[Eesti valitsus|valitsuse]] moodustamiseks, [[Eesti riigieelarve|riigieelarve]] vastuvõtmine ja [[Riigikohtunik|riigikohtunike]] ametisse nimetamine.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;

=== Seadusloome ===
[[Seaduseelnõu]] algatamise õigus on Riigikogu liikmel, fraktsioonil, komisjonil ja [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsusel]]. Algatatav seaduseelnõu koos seletuskirjaga antakse täiskogu istungi juhatajale, mille järel otsustab [[Riigikogu juhatus]], kas võtta eelnõu menetlusse. Kui eelnõu võetakse menetlusse, siis määratakse eelnõule juhtivkomisjon. Juhtivkomisjoniks on üks üheteistkümnest alatisest Riigikogu komisjonist. Seejärel arutatakse eelnõu kolmel täiskogu istungil ehk lugemisel. Esimesel lugemisel arutatakse seaduseelnõu üldpõhimõtteid ja otsustatakse, kas seaduseelnõu menetlemist Riigikogus jätkata või mitte. Pärast esimest lugemist on riigikogu liikmel, fraktsioonil või komisjonil õigus teha seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid. Enne teist lugemist arutab juhtivkomisjon muudatusettepanekud läbi ja otsustab, milliste muudatusettepanekutega arvestada. Teisel lugemisel arutatakse seaduseelnõu sätteid ja hääletatakse muudatusettepanekute üle. Võimalik on ka teine lugemine katkestada ja esitada seaduseelnõu kohta veelgi muudatusettepanekuid. Kui teist lugemist ei katkestatud, liigub seaduseelnõu kolmandale lugemisele, kus otsustatakse seaduse vastuvõtmine. Enamasti on seaduse vastuvõtmiseks vaja poolthäälte enamust. Erandiks on [[Eesti Vabariigi põhiseadus|põhiseaduses]] loetletud niinimetatud konstitutsioonilised seadused, mille vastuvõtmiseks on tarvis vähemalt 51 häält.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ulesanded-ja-tookorraldus/mida-riigikogu-teeb/seadusloome/|pealkiri=Seadusloome|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=14.07.2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.eesti.ee/et/eesti-vabariik/seadusandlus|pealkiri=Seadusandlus|väljaanne=eesti.ee|vaadatud=14.07.2022}}&lt;/ref&gt;

=== Parlamentaarne kontroll ===
Riigikogu üks tähtsamaid ülesandeid peale seadusloome on parlamentaarne kontroll ehk [[Täidesaatev võim|täitevvõimu]] tegevuse kontrollimine. Parlamentaarse kontrolli läbiviimiseks on Riigikogul järgmised võimalused.

* Arupärimised. Arupärimisega küsitakse teavet üldisemate ja laiemat avalikku huvi pakkuvate riigieluküsimuste kohta ja neile vastatakse täiskogu istungil.
* Kirjalikud küsimused. Kirjalikke küsimusi esitatakse üksikküsimuste kohta teabe saamiseks. Kirjalikele küsimustele tuleb vastata kirjalikult.
* Infotund. Riigikogu täiskogu igal töönädalal toimub infotund, kus [[Eesti peaminister|peaminister]] ja [[Minister|ministrid]] vastavad Riigikogu liikme suulistele küsimustele.
* Olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. Riigikogu komisjon või fraktsioon võib algatada olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu.
* Muud küsimused. Riigikogu kontrollivormid on veel ametiisikute ettekanded ja ülevaated täiskogule, valitsusele oma otsustega ettepaneku tegemine ning valitsuse tegevuskavade arutelud.
* [[Umbusaldusavaldus|Umbusaldushääletus]]. Parlamentaarse kontrolli üks vahendeid on umbusaldushääletus mõne valitsusliikme või terve valitsuse vastu.
* Uurimiskomisjoni loomine. Mõne põhjalikumat süvenemist nõudva teemaga tegelemiseks on võimalik luua uurimiskomisjon.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ulesanded-ja-tookorraldus/mida-riigikogu-teeb/parlamentaarne-kontroll/|pealkiri=Parlamentaarne kontroll|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=14.07.2022}}&lt;/ref&gt;

=== Välissuhtlus ===
Riigikogu edendab välissuhteid [[Riigikogu väliskomisjon|väliskomisjoni]] ja välisdelegatsioonide kaudu. Välisdelegatsioon moodustatakse Riigikogu liikmetest ühe kindla välisorganisatsiooniga suhtlemiseks. Lisaks võib Riigikogu liige luua mõne teise riigi parlamendiga suhtlemiseks [[Parlamendirühm|parlamendirühma]]. Parlamendirühma liikmete arv ei ole piiratud ja Riigikogu liikmetel on õigus igal ajal mõne parlamendirühmaga liituda või sealt välja astuda. Riigikogu ülesannete hulka kuulub veel [[Välisleping|välislepingute]] [[ratifitseerimine]] ja [[denonsseerimine]] ning Riigikogul on võimalus esineda välispoliitiliste avalduste, deklaratsioonide ja pöördumistega või ühineda nendega.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ulesanded-ja-tookorraldus/mida-riigikogu-teeb/valissuhtlus/|pealkiri=Välissuhtlus|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=15.07.2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:13&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/valisdelegatsioonid/|pealkiri=Välisdelegatsioonid|vaadatud=15.07.2022|väljaanne=riigikogu.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:14&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/parlamendiruhmad/|pealkiri=Parlamendirühmad|aeg=15.07.2022|väljaanne=riigikogu.ee}}&lt;/ref&gt;

=== Vabariigi presidendi valimine ===
[[Eesti president|Vabariigi presidendi]] valimiste esimesed kolm vooru toimuvad Riigikogus. Kandidaatide ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Hääletus on salajane ja igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Kandidaat osutub valituks, kui tema poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus ehk 68 liiget. Kui esimeses voorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis toimub teine voor. Enne teist vooru toimub uus kandidaatide ülesseadmine. Kui ka teises voorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse kolmas hääletusvoor, milles kantakse hääletamissedelile kahe teises voorus kõige rohkem hääli saanud kandidaadi nimed. Kui presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, siis kutsutakse kokku [[valimiskogu]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3553|pealkiri=Paragrahv 79|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.|aeg=2020|vaadatud=15.07.2022|autor=[[Ülle Madise]], Mall Gramberg}}&lt;/ref&gt;

== Valimised ==
{{Vaata|Riigikogu valimised}}
Riigikogu valitakse neljaks aastaks [[Võrdeline valimissüsteem|võrdelise valimissüsteemi]] alusel, seejuures kehtib 5% [[valimiskünnis]]. Erakonna kandidaat võib saada koha Riigikogus ka [[Isikumandaat|isikumandaadi]] alusel, isegi kui erakond ei ületanud 5% künnist.

Nendele [[Erakond|erakondadele]] ([[Valimisnimekiri|valimisnimekirjadele]]) ja [[Üksikkandidaat|üksikkandidaatidele]] antud hääli, kes Riigikokku ei pääsenud, loetakse [[Kadunud hääled|kadunud häälteks]]. Tavaliselt arvatakse juhul, kui erakond sai ringkonnas isikumandaadi, aga 5% künnist ei ületanud, kadunud häälte hulgast välja isikumandaadi saanud kandidaadi või kandidaatide hääled.

=== Valimiste põhimõtted ===
[[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Põhiseaduse]] paragrahvi 60 järgi on Riigikogu valimised vabad, üldised, ühetaolised, otsesed ja salajased.&lt;ref name=&quot;:02&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ulesanded-ja-tookorraldus/riigikogu-valimine/|pealkiri=Riigikogu valimine|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=19.07.2022}}&lt;/ref&gt;

==== Vabad valimised ====
Vabade valimiste põhimõte tähendab, et valijal on õigus hääletada ilma surveta ja takistusteta, oma vaba tahte kohaselt. Kõigil hääleõiguslikel inimestel on õigus valimistel osaleda, samas on valijal õigus ka valimistest mitte osa võtta. Kõigil kandideerimisõiguslikel isikutel on õigus valimistel kandideerida.&lt;ref name=&quot;:02&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:12&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-meelespea/valimiste-pohimotted|pealkiri=Valimiste põhimõtted|väljaanne=valimised.ee|vaadatud=19.07.2022}}&lt;/ref&gt;

==== Üldised valimised ====
Kõigil teovõimelistel täisealistel kodanikel on õigus valimistel osaleda. Valimistest osavõtuks ei tohi seada ebaproportsionaalseid piiranguid. Lubatud on üksikud piirangud, mis on seotud näiteks vanuse, kodakondsuse või elukohaga.&lt;ref name=&quot;:02&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt;

==== Ühetaolised valimised ====
Kõigil valijatel on üks hääl, millel on võrdne kaal. Kõigi valijate hääled lähevad arvesse. Kõigile kandidaatidele peavad valimistel olema tagatud võrdsed tingimused.&lt;ref name=&quot;:02&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt;

==== Otsesed valimised ====
Valimistulemuse kindlakstegemisel lähtutakse valimistel osalenud isikute tahteavaldusest, mitte valijameeste või mõne muu organi vahendusel tehtud otsustest.&lt;ref name=&quot;:02&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt;

==== Salajased valimised ====
Iga valija peab saama hääletada nii, et hiljem ei oleks võimalik kindlaks teha, kuidas ta hääletas. Selleks toimub hääletamine enamasti hääletuskabiinis, kus valija täidab üksinda hääletussedeli. [[Elektrooniline hääletamine|Elektroonilise hääletuse]] salajasus tagatakse sellega, et valjal on võimalik hiljem elektrooniliselt või valimiskabiinis oma häält muuta.&lt;ref name=&quot;:02&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt;

=== Valimisringkonnad ===
[[Fail:Estonian electoral districts since 2019.svg|pisi|Riigikogu valimisringkonnad 2023. aastal]]
Riigikogu valimistel jaotatakse mandaadid ringkondade vahel, kasutades [[Hare'i kvoot|Hare'i kvooti]]. Eesti on jaotatud 12 [[Eesti valimisringkonnad|ringkonnaks]], mis on ligikaudu võrdse rahvaarvuga. Sisuliselt jagatakse ringkonna valimisõiguslike kodanike arv kogu riigi valimisõiguslike kodanike arvuga ja korrutatakse Riigikogu mandaatide arvuga (101). Iga ringkond saab selle korrutise täisosa jagu mandaate (näiteks 10,9 = 10) Ülejäänud kohad jaotatakse suuremate jääkide põhimõttel ehk leitakse eelneva korrutise murdosa (näiteks 10,9 – 10 = 0,9) ja kõik valimisringkonnad järjestatakse saadud jäägi põhjal alates suurimast. Ringkond saab lisamandaadi juhul, kui selle koht järjestuses on väiksem või võrdne järelejäänud mandaatide arvuga.&lt;ref name=&quot;:22&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/103012020013|pealkiri=Riigikogu valimise seadus|väljaanne=Riigi Teataja|vaadatud=22.07.2022}}&lt;/ref&gt;

Iga [[erakond]], kes valimistel osaleb, koostab oma kandidaatidest kaks nimekirja: üleriigilise ja ringkondliku nimekirja. Erakond võib esitada igas ringkonnas kaks kandidaati rohkem, kui on ringkonnal mandaate. [[Üksikkandidaat]] võib esitada ennast ainult samas ringkonnas, kus ta kandideerib. Valija valib oma ringkonnas kandideerivate kandidaatide vahel. Kandideerimiseks on vaja tasuda [[kautsjon]], milleks on üks [[Alampalk|kuutasu alammäär]]. Kui kandidaat osutub valituks või saab valimisringkonnas hääli vähemalt poole lihtkvoodi ulatuses või kui erakonna kandidaadid kogusid riigis kokku vähemalt 5 protsenti häältest, makstakse üksikkandidaadile või erakonnale kautsjon tagasi.&lt;ref name=&quot;:22&quot; /&gt;

===Kohtade jaotamine===
Kohtade jaotamisel lähtutakse [[Võrdeline valimissüsteem|proportsionaalsuse põhimõttest]] ehk iga erakond saab Riigikogus kohti vastavalt oma kandidaatidele antud häälte summale – mida rohkem hääli, seda rohkem kohti ja vastupidi. Kõigepealt tehakse valimistulemus kindlaks ringkonna tasandil, kus jaotatakse isiku- ja ringkonnamandaadid. Pärast seada jaotatakse üleriigiliselt kompensatsioonimandaadid.&lt;ref name=&quot;:32&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ulesanded-ja-tookorraldus/riigikogu-valimine/|pealkiri=Riigikogu valimine|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=22.07.2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:42&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-meelespea/tulemuste-kindlakstegemine/valimistulemuste-kindlakstegemine-riigikogu|pealkiri=Valimistulemuste kindlakstegemine Riigikogu valimistel|väljaanne=valimised.ee|vaadatud=22.07.2022}}&lt;/ref&gt;

====Isikumandaat====
Esmalt arvutatakse igas ringkonnas välja isikumandaadid. Selleks leitakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas hääletanute arvu jagamisel ringkonna mandaatide arvuga. Kandidaat, kes saab lihtkvoodiga võrdselt või rohkem hääli, osutubki isikumandaadiga valituks.&lt;ref name=&quot;:32&quot; /&gt;

Lihtkvoot = ringkonnas kehtivate häälte arv / ringkonna mandaatide arv.

====Ringkonnamandaat====
Enne ringkonnamandaatide jagamist arvutatakse välja 5% üleriigiline künnis, liites kõikide ringkondade kehtivate häälte arvu ja korrutades tulemuse 0,05ga. Ringkonnamandaatide jagamisel osalevad ainult need erakonnad, kes ületasid 5% valimiskünnise. Ringkonna tasandil erakonna kandidaatidele antud häälte arv liidetakse ja saadud summat võrreldakse lihtkvoodiga. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab summeeritud häälte arv lihtkvooti. Kui erakond on ringkonnas juba saanud isikumandaate, arvatakse need ringkonnamandaatide arvust maha. Kui erakond kogub ringkonnas hääli vähemalt 75% lihtkvoodist, või kui erakonna häälte jääk pärast ringkonnamandaatide jaotamist on suurem kui 75% lihtkvoodist, saab erakond selle eest ühe ringkonnamandaadi juurde. Erakonna ringkonnanimekirjas reastatakse kandidaadid saadud häälte arvu järgi. Valituks osutub suurema häälte arvuga kandidaat, kuid tema häälte arv peab olema vähemalt 10% lihtkvoodist. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, osutub valituks kandidaatide üleriigilises nimekirjas eespool olev kandidaat.&lt;ref name=&quot;:22&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:32&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:42&quot; /&gt;

====Kompensatsioonimandaat====
Viimasena jaotatakse veel jaotamata mandaadid ehk kompensatsioonimandaadid üleriigiliselt, kasutades modifitseeritud [[D'Hondti meetod|d'Hondti jagajate meetodit]]. [[Belgia]] matemaatiku järgi nime saanud meetod võimaldab mandaate nimekirjade vahel jaotada võimalikult proportsionaalselt, nii et ka vähem hääli kogunud parteidel on võimalik mandaate saada. Kompensatsioonimandaadid jagatakse ainult nende erakondade vahel, kes ületasid 5% valimiskünnise. Mandaatide jaotamisel arvutatakse kõigepealt igale erakonnale nii mitu võrdlusarvu, kui erakonna nimekirjas on kandidaate.

: Võrdlusarv = üle riigi erakonnale antud kehtivate häälte arv / kandidaadi positsioon üldriiklikus nimekirjas astmes 0,9.
Järgnevalt reastatakse võrdlusarvud, alustades suurimast. Mandaadi saab erakond, kelle võrdlusarv on suurem, järgmise mandaadi saab suuruselt järgmise võrdlusarvu saanud erakond jne. Niimoodi jaotatakse kõik veel jaotamata mandaadid. Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes juba said isiku- või ringkonnamandaadi. Kompensatsioonimandaadi saamiseks peab kandidaadile antud häälte arv olema vähemalt 5% ringkonna lihtkvoodist. Kui üleriiklikus nimekirjas ei ole piisaval arvul kandidaate, kes ületasid 5% kvoodi nõude, saab kompensatsioonimandaadi oma valimisringkonna lihtkvoodist suurima häälteprotsendi kogunud sama nimekirja kandidaat. Häälte võrdsuse korral saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on esitatud üleriigilises nimekirjas eespool.&lt;ref name=&quot;:22&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:32&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:42&quot; /&gt;

== Riigikogu liige ==
[[Fail:Pult golosovanija.jpg|pisi|Hääletamispult]]

=== Põhiseaduslikud garantiid ===
Riigikogu liikmel on mitmed [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|põhiseaduslikud]] garantiid: vaba mandaadi põhimõte, [[indemniteet]] ja [[immuniteet]].&lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;{{Netiviide|autor=[[Janar Jäätma]], Arne Koitmäe, Tiina Runthal|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3535|pealkiri=Paragrahv 62|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.|aeg=2020|vaadatud=24.07.2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;{{Netiviide|autor=[[Juhan Sarv]]|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3549|pealkiri=Paragrahv 76|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.|aeg=2020|vaadatud=24.07.2022}}&lt;/ref&gt;

====Vaba mandaadi põhimõte====
Vaba mandaadi põhimõte loob eeldused, et Riigikogu liige saaks täita oma ametiülesandeid vabalt, sõltumatult ja südametunnistuse järgi.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;

Põhiseaduse paragrahvi 62 järgi pole Riigikogu liige seotud mandaadiga. Sellest tulenevalt:
#Riigikogu liige ei esinda mitte üksnes oma valijate või valimisringkonna huve, vaid ta teostab riigivõimu kogu rahva esindajana;
#Riigikogu liige pole õiguslikult seotud valimiseelsete lubaduste ega erakonna programmiga;
#Riigikogu liiget ei saa ennetähtaegselt tagasi kutsuda;
#Riigikogu liige ei ole kohustatud järgima erakonna seisukohti ja otsuseid;
#Riigikogu liiget ei saa kohustada liituma mõne fraktsiooniga.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:10&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=[[Jüri Põld]]|pealkiri=Loenguid Eesti riigiõigusest|aasta=2001|koht=Tartu|kirjastus=Iuridicum|lehekülg=98|isbn=9985932641}}&lt;/ref&gt;

[[Riigikohus]] on leidnud, et vaba mandaadi põhimõttest tuleneb muu hulgas, et &quot;parlamendi liige peab saama langetada poliitilisi valikuid oma südametunnistusest lähtuvalt. Seejuures kuulub Riigikokku valitud isiku vabast mandaadist tulenevate õiguste hulka vabadus oma maailmavaatelisi seisukohti ja/või erakondlikke eelistusi muuta ilma ohuta saada seetõttu rahvaesindusest eemaldatud&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-3-05|pealkiri=Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi 2. mai 2005. aasta otsus asjas 3-4-1-3-05|aeg=2. mai 2005|vaadatud=24.07.2022}}&lt;/ref&gt;

Vaba mandaadi põhimõte ei välista poliitilist vastutust (nt valimisnimekirja mittekandmine, erakonnasisene distsiplinaarvastutus) Riigikogu liikme tegevuse eest.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt;

Vaba mandaadi põhimõtet on võimalik piirata, kuid piirang peab olema põhiseadusega kooskõlas. See tähendab, et piirangul peab olema legitiimne eesmärk ning see peab olema taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;

====Indemniteet====
Parlamendiliikme vastutamatuse ehk [[Indemniteet|indemniteedi]] põhimõtte eesmärk on kaitsta ühelt poolt Riigikogu liikme sõna- ja otsustamisvabadust ning teiselt poolt vaba poliitilist debatti parlamendis. Põhiseaduse paragrahvi 62 järgi ei kanna Riigikogu liige õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus ja selle organites. Riigikogu liikmel peab olema võimalus esitada ettepanekuid, arvamusi ja hinnanguid (sh kriitikat). Riigikogu liige ei saaks oma mandaati teostada, kui teda saaks oma sõnade eest vastutusele võtta.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;

On avaldatud seisukohta, et Riigikogu liige ei peaks sellest sättest tulenevalt kandma õiguslikku vastutust mingisuguse poliitilise tegevuse eest mandaadi teostamisel, ka väljaspool Riigikogu.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=[[Jüri Põld]]|pealkiri=Loenguid Eesti riigiõigusest|aasta=2001|koht=Tartu|kirjastus=Iuridicum|lehekülg=98–99|isbn=9985932641}}&lt;/ref&gt;

====Immuniteet ehk saadikupuutumatus====
Põhiseaduse paragrahvi 76 kohaselt on Riigikogu liige puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult [[õiguskantsler]]i ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;

Riigikohtu tõlgenduse kohaselt sätestab paragrahv 76 Riigikogu liikme üldise puutumatuse ja reguleerib Riigikogu liikme puutumatust ühel konkreetsel juhtumil – tema kriminaalvastutusele võtmisel. Riigikogu liikme üldine puutumatus keelab kohaldada Riigikogu liikme suhtes teatud riikliku sunni meetmeid või teha seda sõltumatu otsustaja kontrollita. Puutumatuse eesmärk on kindlustada [[Seadusandlik võim|seadusandliku võimu]] toimimine ja takistada teiste võimuharude ebakohast sekkumist parlamendi töösse. Puutumatus välistab selliste riikliku sunni meetmete kohaldamise Riigikogu liikme suhtes, mis lähtuvad üksnes [[Täitevvõim|täitevvõimu]] esindajate otsustustest ja võivad oluliselt takistada rahvaesindaja ülesannete täitmist. Riigikogu liikme üldine puutumatus hõlmab kaitset väga erinevate sunnimeetmete eest ja seda nii [[Kriminaalmenetlus|kriminaalmenetluses]] kui ka väljaspool seda.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;

Nõude, et Riigikogu liikme võib kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul, eesmärk on vältida kriminaalmenetluse kasutamist poliitilise võitluse vahendina. Samuti võtab see teistelt võimuharudelt võimaluse muuta Riigikogu nõusolekuta Riigikogu koosseisu. Kui Riigikogu ei anna nõusolekut oma liikme kriminaalvastutusele võtmiseks, ei tähenda see kriminaalmenetluse lõpetamist. Süüdistus on võimalik esitada pärast Riigikogu liikme volituste lõppemist, arvestades asjaolu, et kuriteo aegumine peatub, kui Riigikogu liige on kuriteo toimepanemises kahtlustatav.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;

=== Volituste algus, peatumine ja lõpp ===
Riigikogu liikme volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Enne kui Riigikogu liige asub oma kohustusi täitma, annab ta ametivande, milles lubab jääda ustavaks [[Eesti|Eesti Vabariigile]] ja selle põhiseaduslikule korrale.&lt;ref name=&quot;:11&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/121062016022|pealkiri=Riigikogu liikme staatuse seadus|väljaanne=Riigi Teataja|vaadatud=24.07.2022}}&lt;/ref&gt;

Riigikogu liikme volitused peatuvad tema nimetamisel [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] liikmeks. [[Riigikogu esimees|Riigikogu esimehe]] volitused Riigikogu liikmena peatuvad ajaks, mil ta täidab [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] ülesandeid. Samuti võib Riigikogu liige esitada [[Riigikogu juhatus|Riigikogu juhatusele]] avalduse peatada tema volitused seoses alla kolmeaastase lapse kasvatamisega või ajutise [[Töövõimetus|töövõimetusega]].&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt;

Riigikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega järgmistel juhtudel:

* kui ta asub mõnda teise riigiametisse;
* kui jõustub teda süüdi mõistev kohtuotsus;
* kui ta astub tagasi;
* kui [[Riigikohus]] teeb vastava otsuse;
* kui ta sureb.&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt;

Riigikohus võib Riigikogu juhatuse taotlusel lõpetada oma otsusega enne tähtaega selle Riigikogu liikme volitused, kes on kestvalt võimetu täitma oma ülesandeid, ei vasta [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Eesti Vabariigi põhiseaduses]] või [[Riigikogu valimise seadus|Riigikogu valimise seaduses]] Riigikogu liikme kandidaadile esitatavatele nõuetele või keeldub andmast ametivannet.&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt;

Kui Riigikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad enne tähtaega, asub tema asemel Riigikogu liikmeks asendusliige.&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt;

=== Ühitamatud ametid ===
Riigikogu liikme põhitöökoht on Riigikogu ja ta ei tohi oma volituste ajal olla ametikohal ega täita ülesandeid, mis on vastuolus võimude lahususe põhimõttega või võivad põhjustada huvide konflikti.&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt;

Riigikogu liige ei või oma volituste ajal olla

* teenistuja riigi ametiasutuses;
* [[Valitsusasutus|valitsusasutuse]] hallatava [[Riigiasutus|riigiasutuse]] juht;
* [[vallavanem]] või [[linnapea]], valla- või linnavalitsuse liige ega kohaliku omavalitsuse ametnik;
* teiste riikide, [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] institutsioonide või asutuste ega rahvusvaheliste organisatsioonide teenistuses;
* [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige;
* [[Avalik-õiguslik juriidiline isik|avalik-õigusliku juriidilise isiku]] nõukogus nimetatuna [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]], [[Minister|ministri]] või muu [[Täidesaatva riigivõimu asutus|täidesaatva riigivõimu asutuse]] juhi poolt;
* [[Eesti Pank|Eesti Panga]] nõukogu esimees;
* avalik-õigusliku juriidilise isiku juht ega juhatuse liige;
* riigi osalusega äriühingu või riigi asutatud sihtasutuse juht ega juhatuse liige;
* [[advokaat]], [[notar]], [[kohtutäitur]] ega [[vandetõlk]].&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt;

=== Sotsiaalsed tagatised ===
Põhiseaduse paragrahv 75 näeb ette Riigikogu liikmetele tasu ning keelab samal Riigikogu koosseisul oma tasu muuta. Riigikogu liikmete [[palk]] on määratud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega ning seda makstakse alates ametivande andmise päevast. [[Riigikohus]] on asunud seisukohale, et Riigikogu liikmele makstav tasu peab võimaldama Riigikokku valituks osutunud isikul täita Riigikogu liikme ülesandeid põhitööna ja kindlustama talle ameti väärikust ja vastutuskoormat arvestava elatustaseme. Samuti peab tasu tagama Riigikogu liikmele mandaadi vaba kasutamise ehk võimaluse täita ametiülesandeid sõltumatult ja langetada poliitilisi valikuid oma südametunnistuse järgi.&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3548|pealkiri=Paragrahv 75|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.|aeg=2020|vaadatud=24.07.2022|autor=[[Janar Jäätma]], Arne Koitmäe, Tiina Runthal}}&lt;/ref&gt;

Lisaks palgale hüvitatakse Riigikogu liikmele tööga seotud kulutused kuni 30% Riigikogu liikme ametipalgast. Riigikogu liikmele, kes elab väljaspool [[Tallinn|Tallinna]] või Tallinnaga piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksusi, makstakse tema sooviavalduse alusel eluasemekulude hüvitamiseks iga kuu summa, mille suurus on 20% Riigikogu liikme ametipalgast.&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt;

Riigikogu liikme volituste lõppemise korral makstakse talle ühekordset hüvitist, mis olenevalt Riigikogu liikmeks olemise ajast võib olla kuni kuue kuu ametipalk. Riigikogu liikme tagasiastumise korral makstakse talle hüvitist üksnes juhul, kui ta oli Riigikogu liige vähemalt ühe aasta. Hüvitise suurus on sellisel juhul Riigikogu liikme kolme kuu ametipalk. Kui Riigikogu liige osutub valituks Riigikogu järgmisse koosseisu, makstakse talle hüvitisena summa, mille suuruseks on Riigikogu liikme ametipalk vastavalt Riigikogu eelmise koosseisu volituste lõppemise päeva ja Riigikogu uues koosseisus ametivande andmise päeva vahele jäävate päevade arvule. Hüvitist ei maksta, kui Riigikogu liikme volitused lõpevad tema asumisega mõnda teise riigiametisse, teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega või kui Riigikohus on otsustanud, et ta on võimetu oma ülesandeid täitma.&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt;

==Struktuur==

=== Riigikogu juhatus ===
{{Vaata| Riigikogu juhatus}}
[[Riigikogu esimees|Riigikogu esimehest]] ja kahest aseesimehest koosnev [[Riigikogu juhatus|juhatus]] korraldab Riigikogu tööd. Riigikogu juhatus valitakse Riigikogu uue koosseisu esimesel istungil üheks aastaks. Edaspidi toimub uue juhatuse korraline valimine Riigikogu täiskogu töönädala viimasel istungil enne ühe aasta möödumist Riigikogu esimehe ja aseesimeeste eelmisest korralisest valimisest.&lt;ref name=&quot;:15&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ulesanded-ja-tookorraldus/riigikogu-struktuur/|pealkiri=Riigikogu struktuur|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=25.07.2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:16&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/12850761|pealkiri=Riigikogu kodu- ja töökorra seadus|väljaanne=Riigi Teataja|vaadatud=25.07.2022}}&lt;/ref&gt;

Riigikogu juhatus täidab järgmisi ülesandeid:

* korraldab Riigikogu esindamist ning vajaduse korral kehtestab üldised juhised Riigikogu liikmete välislähetuste kohta;
* määrab Riigikogu alatiste komisjonide liikmete arvu ning [[Riigikogu fraktsioon|fraktsioonidele]] kuuluvate kohtade arvu [[Riigikogu alatine komisjon|alatises komisjonis]], määrab alatisse komisjoni fraktsiooni mittekuuluva Riigikogu liikme ning kinnitab alatiste komisjonide koosseisud ja muudatused nendes, vajaduse korral kehtestab üldised juhised komisjonide töökorralduse ning tegevusvaldkondade kohta;
* määrab Riigikogu eri-, uurimis- ja probleemkomisjonide liikmete arvu ning kinnitab nimetatud komisjonide koosseisud ja muudatused nendes;
* registreerib Riigikogu fraktsioonid ning muudatused fraktsioonide koosseisus;
* võtab [[Seaduseelnõu|eelnõusid]] Riigikogu menetlusse ning määrab neile juhtivkomisjone;
* edastab Riigikogule esitatud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] õigusaktide eelnõusid [[Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon|Euroopa Liidu asjade komisjonile]] või [[Riigikogu väliskomisjon|väliskomisjonile]], määrab alatisi komisjone nende eelnõude kohta arvamusi andma, samuti määrab arvamuse andmise aja;
* otsustab Riigikogu täiendava istungi toimumise ning valmistab ette täiendava istungi päevakorra;
* teeb Riigikogule ettepaneku Riigikogu erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kehtestamiseks;
* otsustab kaalukate põhjuste olemasolu korral Riigikogu kaugosalusega istungi läbiviimise;
* kehtestab Riigikogu kaugosalusega istungi läbiviimise nõuded ja korra;
* valmistab ette Riigikogu täiskogu töönädala päevakorra ning käesolevast seadusest tulenevatel juhtudel võtab küsimusi päevakorda oma algatusel, annab Riigikogu külalistele loa poliitiliste avalduste esitamiseks ning määrab nende aja;
* kehtestab Riigikogu istungite stenografeerimise ja protokollimise korra;
* otsustab päevakorraküsimuse arutamise aluseks olevate dokumentide Riigikogu liikmetele kättesaadavaks tegemise aja muutmise;
* kehtestab eelnõude normitehnilised eeskirjad;
* koostab infotunniks küsimuste esitamise järjekorra;
* määrab olulise tähtsusega riiklike küsimuste arutelude kestuse, ettekandjad ning küsimuste esitamiseks ja sõnavõttudeks ettenähtud aja;
* otsustab Riigikogu liikmete saatmise lähetusse ning kehtestab Riigikogu liikmete lähetuskulude hüvitamise tingimused, ulatuse ja korra;
* kehtestab Riigikogu ja [[Riigikogu Kantselei]] dokumentide asutusesiseseks teabeks tunnistamise ja nende kasutamise korra;
* kehtestab Riigikogu Kantselei struktuuri ning Riigikogu Kantselei teenistujate ametipalkade piirmäärad;
* nimetab avaliku konkursi korras ametisse Riigikogu Kantselei direktori;
* kutsub vajadusel kokku fraktsioonide esindajad, et kuulata ära nende seisukohad Riigikogu töö korraldamisega seotud küsimustes;
* kinnitab Riigikogu arhiivi pidamise korra.&lt;ref name=&quot;:16&quot; /&gt;

==== Riigikogu esimees ====
[[Fail:Lauri Hussar, 2023 (cropped).jpg|pisi|Ametisolev [[Riigikogu esimees]] [[Lauri Hussar]]]]
[[Riigikogu esimees]] esindab Riigikogu ja korraldab Riigikogu tööd. Riigikogu esimees juhatab Riigikogu täiskogu istungeid ja vajadusel kutsub kokku Riigikogu erakorralised istungjärgud. Riigikogu esimees täidab [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] ülesandeid, kui president ise ei ole võimeline oma ülesandeid täitma või tema volitused on enne tähtaega lõppenud.&lt;ref name=&quot;:15&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:16&quot; /&gt;

Riigikogu esimehe äraolekul, tema volituste peatumise korral või muudel juhtudel täidab tema ülesandeid Riigikogu aseesimees.&lt;ref name=&quot;:15&quot; /&gt;

Alates 10. aprillist 2023 on Riigikogu esimees [[Lauri Hussar]].

=== Riigikogu vanematekogu ===
[[Riigikogu vanematekogu]] on [[Riigikogu juhatus|Riigikogu juhatusest]] ja [[Riigikogu fraktsioon|fraktsioonide]] esimeestest koosnev kogu. Vanematekogu loomist ükski seadus ette ei näe, kuid [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|põhiseadus]] seda ka ei välista. Praktikas on [[Riigikogu esimees]] siiski teatavate küsimuste arutamiseks vanematekogu kokku kutsunud.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=[[Janar Jäätma]], Arne Koitmäe, Tiina Runthal|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3542|pealkiri=Paragrahv 69|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.|aeg=2020|vaadatud=25.07.2022}}&lt;/ref&gt;

=== Komisjonid ===
{{Vaata| Riigikogu komisjonid}}

[[Riigikogu komisjonid]] on alatised, eri-, uurimis- ja probleemkomisjonid. Alatised komisjonid katavad riigielu valdkondade kaupa ning nende peamine ülesanne on arutada ja ette valmistada seaduseelnõusid. Erikomisjonid moodustatakse kindlate ülesannete täitmiseks. Uurimis- või probleemkomisjon moodustatakse mõne olulise tähtsusega üksikküsimuse lahendamiseks.&lt;ref name=&quot;:17&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/riigikogu-komisjonid/|pealkiri=Riigikogu komisjonid|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=25.07.2022}}&lt;/ref&gt;

==== Alatised komisjonid ====
Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks. Alatise komisjoni esimese istungi kutsub kokku Riigikogu esimees. Esimesel istungil valivad komisjoni liikmed enda seast esimehe ja aseesimehe. Iga Riigikogu liige, välja arvatud Riigikogu juhatus, kuulub ühte alatisse komisjoni. Erandiks on [[Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon|Euroopa Liidu asjade komisjon]], kus on esindatud ka kõigi teiste alatiste komisjonide liikmed. Alaliste komisjonide kohad jaotatakse fraktsioonide vahel arvestades nende suurust. Komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälte enamusega. [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] liikmel on õigus osaleda komisjoni istungil sõnaõigusega.&lt;ref name=&quot;:17&quot; /&gt;

Riigikogus on 11 alatist komisjoni:&lt;ref name=&quot;:17&quot; /&gt;
*[[Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon|Euroopa Liidu asjade komisjon]] – valitsuse [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] suunalise poliitika ja Euroopa Liidu algatuste mõju pidev jälgimine, seisukohtade kujundamine oluliste Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude suhtes;
*[[Riigikogu keskkonnakomisjon|keskkonnakomisjon]] – riigi keskkonnakaitset, loodusvarade kasutamist ja loodusobjektide kaitset käsitlevad küsimused ja eelnõud;
*[[Riigikogu kultuurikomisjon|kultuurikomisjon]] – kultuuri-, haridus- ja teadusvaldkonna küsimused ja eelnõud.
*[[Riigikogu maaelukomisjon|maaelukomisjon]] – maaelu, põllumajanduse ning maareformi küsimused ja eelnõud;
*[[Riigikogu majanduskomisjon|majanduskomisjon]] – küsimused ja eelnõud, mis on seotud Eesti üldise majanduspoliitika, ettevõtluse ja äritegevusega, riigi võetavate välislaenude ja neile garantii andmisega, välislepingute ratifitseerimise, omandisuhete ja elamumajandusega ning transpordi, side ja telekommunikatsiooniga;
*[[Riigikogu põhiseaduskomisjon|põhiseaduskomisjon]] – põhiseaduse muutmise eelnõud ning küsimused ja eelnõud, mis käsitlevad põhiseaduslike institutsioonide, sh Riigikogu tegevust, valimisi, Eesti kodakondsust, isikuandmete kaitset ja rahvastiku arvestuse pidamist, avalikku teenistust ning teisi riigi- ja üldise haldusõigusega seotud teemasid;
* [[Riigikogu rahanduskomisjon|rahanduskomisjon]] – riigieelarve, maksunduse ja panganduse küsimused ja eelnõud
*[[Riigikogu riigikaitsekomisjon|riigikaitsekomisjon]] – julgeoleku, riigikaitse, kaitseväeteenistuse, rahvusvahelise sõjalise koostöö, küberturvalisuse, strateegilise kauba küsimused ja eelnõud;
*[[Riigikogu sotsiaalkomisjon|sotsiaalkomisjon]] – küsimused ja eelnõud, mis käsitlevad sotsiaalkindlustust, töösuhteid ja tervishoidu, sh pensionikindlustust, peretoetusi ja puuetega inimeste toetusi, töötute sotsiaalse kaitset, sotsiaalhoolekannet ja lastekaitset, töö- ja puhkeaega ning ravikindlustust;
*[[Riigikogu väliskomisjon|väliskomisjon]] – välissuhtlusega seotud küsimused ja eelnõud;
*[[Riigikogu õiguskomisjon|õiguskomisjon]] – tsiviil- ja karistusõiguse valdkonda kuuluvad küsimused ja eelnõud.

==== Erikomisjonid ====
Erikomisjonide koosseis, ülesanded ja tegevusest aruandmise kord määratakse Riigikogu otsusega. Riigikogu liige võib erikomisjoni kuuluda, kuid tal ei ole selleks kohustust. [[XIV Riigikogu]] koosseisu ajal töötas kolm erikomisjoni:&lt;ref name=&quot;:17&quot; /&gt;

* [[Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon|julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon]] – teostab järelevalvet täidesaatva riigivõimu asutuste üle julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusega seotud küsimustes;
* [[Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon|korruptsioonivastane erikomisjon]] – jälgib, et Eesti riigi seadustes sätestatud korruptsioonivastaseid meetmeid ka rakendataks;
* [[Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon|riigieelarve kontrolli erikomisjon]] – kontrollib, et riigieelarve oleks täidetud ning riigi vara ja eelarve vahendeid kasutataks säästlikult, otstarbekalt ja õiguspäraselt.

=== Fraktsioonid ===
{{Vaata| Riigikogu fraktsioon}}
[[Riigikogu fraktsioon|Fraktsioonid]] on Riigikogu liikmete liidud, mille moodustavad ühe ja sama erakonna valimisnimekirja alusel Riigikokku valitud liikmed. Ühe erakonna kandidaatide nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni ja iga Riigikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. See tähendab, et fraktsiooni vahetamine Riigikogu valimiste vahelisel ajal ei ole võimalik. Fraktsiooni vahetamise keeld peaks looma selge seose valimistel kandideerinud Riigikogu liikme ja tema erakonna poliitilise programmi vahel. Riigikogu liikmel on õigus igal ajal fraktsioonist välja astuda või fraktsioon võib Riigikogu liikme enda hulgast välja arvata. Sellisel juhul saab riigikogu liikmest fraktsioonitu liige. Fraktsiooni minimaalne liikmete arv on viis. Iga fraktsioon valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe, kes ei või kuuluda samal ajal Riigikogu juhatusse. Kui fraktsioonis on üle 12 liikme, siis võib fraktsioon valida ka teise aseesimehe. [[XV Riigikogu|XV Riigikogus]] on kuus fraktsiooni:&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/fraktsioonid/|pealkiri=Fraktsioonid|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=25.07.2022}}&lt;/ref&gt;

* [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] fraktsioon
* [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] fraktsioon
* [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] fraktsioon
* [[Eesti 200]] fraktsioon
* [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] fraktsioon
* [[Isamaa Erakond|Isamaa]] fraktsioon

=== Välisdelegatsioonid ===
Välissuhtluse korraldamiseks moodustatakse Riigikogu liikmetest välisdelegatsioonid. Delegatsiooni liikmed määratakse Riigikogu otsusega. Vähemalt kord aastas esitavad delegatsioonid [[Riigikogu väliskomisjon|väliskomisjonile]] oma tegevuse aruande. [[XV Riigikogu|XV Riigikogus]] on kuus välisdelegatsiooni:&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt;

* [[NATO Parlamentaarne Assamblee|NATO Parlamentaarse Assamblee]] delegatsioon (NATO PA)
* [[Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee|Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee]] delegatsioon (ENPA)

* [[Balti Assamblee]] delegatsioon (BA)
* [[OSCE Parlamentaarne Assamblee|OSCE Parlamentaarse Assamblee]] delegatsioon (OSCE PA)
* [[Parlamentidevaheline Liit|Parlamentidevahelise Liidu]] delegatsioon (IPU)
* [[Euroopa Parlamentidevaheline Kosmosekonverents|Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi]] delegatsioon (EPK)

===Parlamendirühmad===
Parlamendirühmad aitavad Riigikogu liikmetel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada Eesti riiki mujal maailmas. Parlamendirühma loomise võib algatada iga Riigikogu liige. Parlamendirühma liikmete arv ei ole piiratud.&lt;ref name=&quot;:14&quot; /&gt;

=== Ühendused ===
Riigikogu liikmed või [[Riigikogu fraktsioon|fraktsioonid]] võivad luua ühendusi, et tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale, toetada või kaitsta kitsama eluvaldkonna huve. Ühenduste loomine on niisama hästi kui piiranguteta ja nendega võivad liituda kõik Riigikogu liikmed.&lt;ref name=&quot;:18&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/uhendused/|pealkiri=Ühendused|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=25.07.2022}}&lt;/ref&gt;

=== Riigikogu Kantselei ===
{{Vaata| Riigikogu Kantselei}}
[[Riigikogu Kantselei]] on Riigikogu juures töötav ametiasutus, mis tagab Riigikogule vajalikud tingimused tema põhiseaduslike funktsioonide täitmisel. See tähendab Riigikogu, tema liikmete ja tööorganite nõustamist, Riigikogu igakülgset teenindamist ning tema sise- ja välissuhtluse korraldamist ja palju muud. Riigikogu Kantseleid juhib direktor, kelle määrab ametisse [[Riigikogu juhatus]] avaliku konkursi korras.&lt;ref name=&quot;:19&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/riigikogu-kantselei/kantselei-ulesanded/|pealkiri=Kantselei ülesanded|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=26.07.2022}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
*[[Riigikogu hoone]]

*[[Eesti Arengufond]]

==Viited==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* &quot;Valitud ja valitsenud. Eesti parlamentaarsete ja muude esinduskogude ning valitsuste isikkoosseis aastail 1917–1999&quot;. Koostanud [[Jaan Toomla]]. [[Eesti Rahvusraamatukogu]], [[Tallinn]] [[1999]], 475 lk, ISBN 9985921720
* [[Jaak Valge]] &quot;Eesti parlament 1917–1940. Poliitiline ajalugu&quot;. [[Eesti Rahvusraamatukogu]], [[2019]], 679 lk, ISBN 9789949413607

== Välislingid ==
{{vikisõnastikus}} 
{{commonskat|Parliament of Estonia}}
{{Vikitsitaadid}}
*[http://www.riigikogu.ee Riigikogu koduleht]
*[https://www.riigiteataja.ee/akt/RKVS Riigikogu valimise seadus]
*[https://www.riigiteataja.ee/akt/RKKTS Riigikogu kodu- ja töökorra seadus]
*[https://www.riigiteataja.ee/akt/RKLS Riigikogu liikme staatuse seadus]
*[https://www.riigiteataja.ee/akt/13083884 Riigikogu 01.12.1992 otsus &quot;Seadusloome järjepidevus&quot;. Avaldamismärge: RT 1992, 52, 651.]
*[https://novaator.err.ee/1609724889/filosoof-riigikogu-arutelude-argumentatsioon-on-parimal-juhul-poolik Filosoof: riigikogu arutelude argumentatsioon on parimal juhul poolik, ERR, 18. juuni 2025]

{{Eesti artiklid}}

[[Kategooria:Riigikogu| ]]
[[Kategooria:Parlamendid]]
[[Kategooria:Eesti poliitika]]</text>
      <sha1>gtytf3l9cskrsnkc6v4005hp29hhjel</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sportlaste loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>7827</id>
    <revision>
      <id>7248841</id>
      <parentid>7248301</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T05:23:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* R */</comment>
      <origin>7248841</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="228022" sha1="plmmjzbujwkk6m2f02ctansifu4fdl9" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].''
{{tähed}}

==A==
[[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Brenden Aaronson]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Thelo Aasgaard]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Himad Abdelli]] - [[Ali Abdi]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Abeba Aregawi]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Elvan Abeylegesse]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Alberto Acosta]] - [[Luciano Acosta]] - [[Pedro Acosta]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[David Affengruber]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Emmanuel Agbadou]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Giacomo Agostini]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Javier Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - 
[[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Semi Ajayi]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Maghnes Akliouche]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Albert Guðmundsson]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Arthur Alekhsanjan]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Gustavo Alfaro]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Georg Allikas]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[Andreas Almgren]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Mohamed Amoura]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Elliot Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Mirra Andrejeva]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Fabrizio Angileri]] - [[Juleisy Angulo]] - [[Nilson Angulo]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]-  [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Waldemar Anton]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Henri Apri]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Marcelo Arévalo]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Adam Armstrong]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]]  - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Marko Asmer]]  - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]]  - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]]

== B ==

[[Demba Ba]]
- [[Ibrahim Ba]]
- [[Mehdi Baala]]
- [[Noriko Baba]]
- [[Inga Babakova]]
- [[Ryan Babel]]
- [[Sergei Babenko]]
- [[Alonzo Babers]]
- [[Srđan Babić]]
- [[Ivan Babikov]]
- [[Jochen Bachfeld]]
- [[Fouad Bachirou]]
- [[Irena Bačiulytė]]
- [[Hans Backe]] 
- [[David Backes]]
- [[Mikael Backlund]]
- [[Pavel Badea]]
- [[Milan Badelj]]
- [[Benoît Badiashile]]
- [[Luca Badoer]]
- [[Holger Badstuber]]
- [[Bae Jun-ho]]
- [[Álex Baena]]
- [[Javier Báez]]
- [[Richart Báez]]
- [[Antanas Bagdonavičius]]
- [[Alexander Bah]]
- [[Kevin Bahl]]
- [[Stéphane Bahoken]]
- [[Donovan Bailey]]
- [[Josh Bailey]]
- [[Leon Bailey]]
- [[Eric Bailly]]
- [[Sandrine Bailly]]
- [[Leighton Baines]]
- [[Emir Bajrami]]
- [[Cédric Bakambu]]
- [[Hilja Bakhoff]]
- [[Sivert Guttorm Bakken]]
- [[Níki Bakogiánni]]
- [[Martin Bakoš]]
- [[Marie Bakovská]]
- [[Roberto Balado]]
- [[Iolanda Balaş]]
- [[Georgi Balakšin]]
- [[Diego Balbinot]]
- [[Fabián Balbuena]]
- [[Rūdolfs Balcers]]
- [[Piotr Balcerzak]]
- [[Helmuts Balderis]]
- [[Julio César Baldivieso]]
- [[Gareth Bale]]
- [[Mikel Balenziaga]]
- [[Uvis Balinskis]]
- [[Alexander Baljakin]]
- [[Michael Ballack]]
- [[Ivar Ballangrud]]
- [[Daniel Ballard]]
- [[Iván Balliu]]
- [[Folarin Balogun]]
- [[Leon Balogun]]
- [[Mario Balotelli]] 
- [[Hakan Balta]]
- [[Ksenija Balta]]
- [[Sol Bamba]]
- [[Robson Bambu]]
- [[Bruno Banani]]
- [[Nicușor Bancu]]
- [[Ryūji Bando]]
- [[Éver Banega]]
- [[Gordon Banks]]
- [[Barry Bannan]]
- [[Roger Bannister]]
- [[Léo Baptistão]]
- [[Nicholas Baptiste]]
- [[Tullio Baraglia]]
- [[Grete Barake]]
- [[Nikita Baranov]] 
- [[Natalja Baranova]]
- [[Veera Baranova]]
- [[Sergej Barbarez]]
- [[Kosta Barbarouses]]
- [[Ivan Barbašov]]
- [[Eunice Barber]]
- [[Kelsey-Lee Barber]]
- [[Me'Lisa Barber]]
- [[Riley Barber]]
- [[Shawnacy Barber]]
- [[Mark Barberio]]
- [[Gabriel Barbosa]]
- [[Esequiel Barco]]
- [[Valentín Barco]]
- [[Bradley Barcola]]
- [[Olaf Barda]]
- [[Anders Bardal]]
- [[Enis Bardhi]]
- [[Sándor István Bárdosi]]
- [[Keidi Bare]]
- [[Selemon Barega]]
- [[Andrea Bargnani]]
- [[Dmitri Barinov]]
- [[Borna Barišić]]
- [[Brandon Barker]]
- [[Ross Barkley]]
- [[Aleksandr Barkov]] (1965) 
- [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995)
- [[Ashley Barnes]]
- [[Patrick Barnes]]
- [[Randy Barnes]]
- [[Tranquillo Barnetta]] 
- [[Ben Barnicoat]]
- [[Hassan Barojev]]
- [[Milan Baroš]]
- [[Antonio Barragán]]
- [[Romain Barras]]
- [[Tom Barrasso]]
- [[Álvaro Barreal]]
- [[Leandro Barreiro]]
- [[Rubens Barrichello]]
- [[Tyson Barrie]]
- [[Claudio Barrientos]]
- [[Arturo Barrios]] 
- [[Lucas Barrios]]
- [[Wílmar Barrios]]
- [[Yarelys Barrios]]
- [[Musa Barrow]]
- [[Gareth Barry]]
- [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]]
- [[Andrea Barzagli]]
- [[Mathew Barzal]]
- [[Jolanta Bartczak]]
- [[Mateusz Bartel]]
- [[Joseph Barthel]]
- [[Fabien Barthez]]
- [[Kyle Bartley]]
- [[Tianna Bartoletta]]
- [[Marion Bartoli]]
- [[Patrik Bartošák]]
- [[Ashleigh Barty]]
- [[Andri Barõšpolets]]
- [[Edgar Basel]]
- [[Ángelos Basinás]]
- [[Calvin Bassey]]
- [[Marta Bassino]]
- [[Trevor Bassitt]]
- [[Marco van Basten]]
- [[Enea Bastianini]]
- [[Viktoria Baškite]]
- [[Maksim Bazjukin]]
- [[Jacques Bataille]]
- [[Drake Batherson]]
- [[Gabriel Batistuta]]
- [[Oskars Batņa]]
- [[Turner Battle]]
- [[Nadia Battocletti]]
- [[Ivans Baturins]]
- [[Mathias Bau Hansen]]
- [[Lukáš Bauer]]
- [[Rudolf Bauer]]
- [[Viola Bauer]] 
- [[Jamie Baulch]] 
- [[Herma Bauma]]
- [[Frank Baumann]]
- [[Georg Baumann]]
- [[Oliver Baumann]]
- [[Romed Baumann]]
- [[Julian Baumgartlinger]]
- [[Zsolt Baumgartner]]
- [[Alexander Baumjohann]]
- [[Michael Baur]]
- [[Vladlen Baušev]]
- [[Florence Baverel-Robert]]
- [[Shohreh Bayat]]
- [[Elgin Baylor]]
- [[Mohamed Bayo]]
- [[Zebedayo Bayo]]
- [[Mithat Bayrak]] 
- [[Patrick Beach]]
- [[Geordie Beamish]]
- [[Bob Beamon]]
- [[Tanoka Beard]]
- [[Oliver Bearman]]
- [[DaMarcus Beasley]]
- [[Jean Beausejour]]
- [[Anthony Beauvillier]]
- [[Bebeto]]
- [[Aleksandr Bebikh]]
- [[Rodrigo Becão]]
- [[Taylor Beck]] 
- [[Franz Beckenbauer]]
- [[Boris Becker]]
- [[James Beckford]] 
- [[David Beckham]]
- [[Connor Bedard]]
- [[Jan Bednarek]]
- [[Kenneth Bednarek]]
- [[Bob Bednarski]]
- [[Joseph Beecken]]
- [[Irina Begljakova]]
- [[Aziz Behich]]
- [[Valon Behrami]]
- [[Wolfgang Behrendt]]
- [[Maximilian Beier]]
- [[Ruth Beitia]]
- [[Cristian Bejarano]]
- [[Kenenisa Bekele]]
- [[Daniel Bekker]]
- [[Wade Belak]]
- [[Ed Belfour]]
- [[Younès Belhanda]]
- [[Jean Béliveau]]
- [[Julia Beljajeva]]
- [[Craig Bellamy]]
- [[Jean-Ricner Bellegarde]]
- [[Pierre-Édouard Bellemare]]
- [[Jude Bellingham]]
- [[Juan Manuel Bellón López]]
- [[Stefania Belmondo]]
- [[Mireia Belmonte]]
- [[Galina Beloglazova]]
- [[Julija Belorukova]]
- [[Andrea Belotti]]
- [[Vasile Belous]]
- [[Aleksei Belov]]
- [[Inta Belov]]
- [[Emre Belözoğlu]]
- [[Emil Bemström]]
- [[Anis Ben Slimane]]
- [[Baiba Bendika]]
- [[Yohan Benalouane]]
- [[Yossi Benayoun]]
- [[Belinda Bencic]]
- [[Lars Bender]]
- [[Sven Bender]]
- [[Annemarii Bendi]]
- [[Nicklas Bendtner]]
- [[László Bene]]
- [[Darío Benedetto]]
- [[Valdir Benedito]]
- [[László Bénes]]
- [[Marijan Beneš]]
- [[Angelica Bengtsson]]
- [[Lukas Bengtsson]]
- [[Rafael Benítez]]
- [[Rai Benjamin]]
- [[Fróði Benjaminsen]]
- [[Jamie Benn]]
- [[Ismaël Bennacer]]
- [[Bryce Bennett]]
- [[Jeff Bennett]]
- [[Orlando Bennett]]
- [[Ryan Bennett]]
- [[Sam Bennett]]
- [[Ramy Bensebaini]]
- [[Tony Benshoof]]
- [[Keith Benson]]
- [[Owusu Benson]]
- [[Karim Benzema]]
- [[Darren Bent]]
- [[Nabil Bentaleb]]
- [[Christian Benteke]]
- [[Giovanni Benvenuti]] 
- [[Lucas Beraldo]]
- [[Bryan Berard]]
- [[Domenico Berardi]]
- [[Dimităr Berbatov]]
- [[Trevor Berbick]]
- [[Gheorghe Berceanu]]
- [[Tomáš Berdych]]
- [[Kamila Beregszásziová]]
- [[Toomas Berendsen]]
- [[Ricky Berens]]
- [[Bartosz Bereszyński]]
- [[Irina Berezina]]
- [[Vassili Berezutski]]
- [[Marcus Berg]]
- [[Patrick Berg]]
- [[Sander Berge]]
- [[Lars Berger]]
- [[Tora Berger]]
- [[Patrice Bergeron]]
- [[Gunnar Berggren]]
- [[Steven Berghuis]]
- [[Dennis Bergkamp]]
- [[Filip Berglund]]
- [[Carl Johan Bergman]]
- [[Raimonds Bergmanis]]
- [[Kajsa Bergqvist]]
- [[Teodors Bergs]]
- [[Pieter Bergsma]]
- [[Lucas Bergvall]]
- [[Steven Bergwijn]]
- [[Sebastian Berhalter]]
- [[Besart Berisha]]
- [[Veton Berisha]]
- [[Anton van Berkel]]
- [[Ferenc Berkes]]
- [[Santiago Bernabéu]]
- [[Evelyn Bernard]]
- [[Federico Bernardeschi]]
- [[Alexander Bernhardsson]]
- [[Toomas Bernstein]]
- [[Reto Berra]]
- [[Orlando Berrío]]
- [[Rolands Bērziņš]]
- [[Dāvis Bertāns]]
- [[Madeleine Berthod]]
- [[Sergio Bertoni]]
- [[Charles Bertrand]]
- [[Christoph Bertschy]]
- [[Tyler Bertuzzi]]
- [[Joseph Bessala]]
- [[Colette Besson]]
- [[George Best]]
- [[Leon Best]]
- [[Marius Bezykornovas]]
- [[Nicholas Bett]]
- [[Marcus Bettinelli]]
- [[Paolo Bettini]]
- [[Jordan Beyer]]
- [[Lucky Bhembe]] 
- [[Jules Bianchi]]
- [[Duilio Bianchini]]
- [[Mike Bibby]]
- [[Ermin Bičakčić]]
- [[Lian Bichsel]]
- [[Vidas Bičiulaitis]]
- [[Paul Biedermann]]
- [[Andris Biedriņš]]
- [[Christoph Bieler]]
- [[Krystian Bielik]]
- [[Marcelo Bielsa]]
- [[Enn Biene]]
- [[Mati-Ants Biene]]
- [[Priit Biene]]
- [[Mika Biereth]]
- [[Lucas Biglia]]
- [[Justin Bijlow]]
- [[Jaka Bijol]]
- [[Abebe Bikila]]
- [[Rinat Bikmulin]]
- [[Ibrahim Bilali]]
- [[Abdi Bile]]
- [[Simone Biles]]
- [[Slaven Bilić]]
- [[Chauncey Billups]]
- [[Brad Binder]]
- [[Tyler Bindon]]
- [[Vytautas Bingelis]]
- [[Stuart Bingham]]
- [[Matthew Bingley]]
- [[Jordan Binnington]]
- [[Matt Biondi]]
- [[Cristiano Biraghi]]
- [[Larry Bird]]
- [[Jevgeni Birjukov]]
- [[Mihhail Birjukov]]
- [[Regina Birk]]
- [[Danny aus den Birken]]
- [[Daniel Bîrligea]]
- [[Andreas Birnbacher]]
- [[Péter Biros]]
- [[Ben Bishop]]
- [[Yves Bissouma]]
- [[Marco Bizot]]
- [[Stanislas Bizot]]
- [[Leonardo Bittencourt]]
- [[Espen Harald Bjerke]]
- [[Oliver Bjorkstrand]]
- [[Patrick Bjorkstrand]]
- [[Sadie Bjornsen]]
- [[Tore Bjonviken]]
- [[Marit Bjørgen]]
- [[Fredrik André Bjørkan]]
- [[Ole Einar Bjørndalen]] 
- [[Jonas Björkman]]
- [[Cara Black]]
- [[Jesse Blacker]]
- [[Colin Blackwell]]
- [[George Blackwood]]
- [[Mackenzie Blackwood]]
- [[Vahtang Blagidze]]
- [[Samuel Blais]]
- [[Yohan Blake]]
- [[Álex Blanco]]
- [[Massimiliano Blardone]]
- [[Ludodvic Blas]]
- [[Jakub Błaszczykowski]]
- [[Leszek Błażyński]]
- [[Miha Blažič]]
- [[Edward Blay]]
- [[Wim Bleijenberg]]
- [[Andris Blicavs]]
- [[Joachim Blichfeld]]
- [[Daley Blind]]
- [[Boriss Blinder]] 
- [[Ken Block]]
- [[Oleg Blohhin]]
- [[Andrus Blok]]
- [[Rens Blom]]
- [[Stig Blomqvist]]
- [[Ben Blood]]
- [[Maria Blower-Porter]]
- [[Teodors Bļugers]]
- [[Herbert Blöcker]]
- [[Matěj Blümel]]
- [[Jérôme Boateng]]
- [[Kevin-Prince Boateng]]
- [[Raúl Bobadilla]]
- [[Oscar Bobb]]
- [[Fredi Bobic]]
- [[Igor Bobkov]]
- [[Sergei Bobrovski]]
- [[Brandon Bochenski]]
- [[Patrik Bodén]]
- [[Klaus Bodinger]]
- [[Mikkel Bødker]]
- [[Frank de Boer]]
- [[Gustav Boesberg]]
- [[Xander Bogaerts]]
- [[Anna Bogali-Titovets]]
- [[Ivan Bogdan]]
- [[Olga Bogdanova]]
- [[Viktoria Bogdanova]] 
- [[Bojan Bogdanović]]
- [[Rade Bogdanović]]
- [[Gennadi Bogoljubov]]
- [[Zach Bogosian]]
- [[Lennart Bohman]]
- [[Svetlana Boiko]]
- [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]]
- [[Nicolai Boilesen]]
- [[Mowen Boino]]
- [[Mariangela Boitšuk]]
- [[Klavdija Bojarskihh]]
- [[Nataša Bokal]]
- [[Femke Bol]]
- [[John Boland]]
- [[Yannick Bolasie]]
- [[Ato Boldon]]
- [[Issaak Boleslavski]]
- [[Marcelino Bolívar]]
- [[Peter Bolliger]]
- [[Aureliano Bolognesi]]
- [[Pjotr Bolotnikov]]
- [[Aleksandr Bolšunov]]
- [[Usain Bolt]]
- [[Andy Bolton]]
- [[Willy Boly]]
- [[Moïse Bombito]]
- [[Mark van Bommel]]
- [[Tudor Bompa]]
- [[Giacomo Bonaventura]]
- [[Bogdan Bondarenko]]
- [[Valeri Bondarenko]]
- [[Roly Bonevacia]]
- [[Nick Bonino]]
- [[Aitana Bonmatí]]
- [[Marcel Bonnard]]
- [[Ange-Yoan Bonny]]
- [[Leonardo Bonucci]]
- [[Wilfried Bony]]
- [[Roel Boomstra]]
- [[Jesper Boqvist]]
- [[Björn Borg]]
- [[Celso Borges]]
- [[Humberlito Borges]]
- [[Borislava Borisova]]
- [[Cristian Borja]]
- [[Miguel Borja]]
- [[Milan Borjan]]
- [[Ilmar Bork]]
- [[Jonathan Borlée]]
- [[Maksim Borovikov]]
- [[Marco Borriello]]
- [[Angela Borsuk]]
- [[Juri Borzakovski]]
- [[Valeri Borzov]]
- [[Valeri Bortšin]]
- [[Robert Bortuzzo]]
- [[Artur Boruc]]
- [[Bartosz Bosacki]]
- [[Olivier Boscagli]]
- [[Chris Bosh]] 
- [[Alshaebyi Boshra]]
- [[José Bosingwa]]
- [[Vicente del Bosque]]
- [[Pierre-Ambroise Bosse]]
- [[Carmelo Bossi]]
- [[Ralph Boston]]
- [[Paul Bosvelt]] 
- [[Tyler Bozak]]
- [[Oliver Bozanic]]
- [[Solomon Bozeman]]
- [[Elīna Ieva Bota]]
- [[Alberto Botía]]
- [[Sven Botman]]
- [[Johan-Olaf Botn]]
- [[Valtteri Bottas]]
- [[Mihhail Botvinnik]]
- [[Mihhail Botvinov]]
- [[Toni Bou]]
- [[Ayyoub Bouaddi]]
- [[Evan Bouchard]]
- [[Hicham Boudaoui]]
- [[Sofiane Boufal]]
- [[Bryan Bouffier]]
- [[Benjamin Boukpeti]]
- [[Khalid Boulahrouz]]
- [[Brahim Boulami]]
- [[Wilfred Bouma]]
- [[Yassine Bounou]]
- [[Aaron Boupendza]]
- [[Sébastien Bourdais]]
- [[Clifford Bourland]]
- [[Chris Bourque]]
- [[Jarrod Bowen]]
- [[Tori Bowie]]
- [[Renate Boy]]
- [[Zach Boychuk]]
- [[Dustin Boyd]]
- [[James Boyd]]
- [[Travis Boyd]]
- [[Lucas Boyé]]
- [[Brian Boyle]]
- [[Audun Boysen]]
- [[Tarjei Bø]]
- [[Oddvar Brå]]
- [[Jakub Brabec]]
- [[Marvin Bracy]]
- [[Michael Bradley]]
- [[Tom Bradshaw]]
- [[Alberto Braglia]]
- [[Yacine Brahimi]]
- [[Justine Braisaz-Bouchet]]
- [[Martin Braithwaite]]
- [[Riho-Bruno Bramanis]]
- [[Elton Brand]]
- [[Esther Brand]]
- [[Eirik Brandsdal]]
- [[Julian Brandt]]
- [[Ana Maria Brânză]]
- [[Berle Brant]]
- [[Chris Brasher]]
- [[Derick Brassard]]
- [[David Braz]]
- [[Thiago Braz]]
- [[Donavan Brazier]]
- [[Kenneth Bråten]]
- [[Ryan Brathwaite]]
- [[Jesper Bratt]]
- [[Rune Brattsveen]]
- [[Karmen Braun]]
- [[Claudio Bravo]]
- [[Omar Bravo]]
- [[Thomas Brdaric]]
- [[Trond-Arne Bredesen]]
- [[Johannes Brenner]]
- [[Renan Bressan]]
- [[Michal Březina]]
- [[Derrick Brew]]
- [[Anne Briand]]
- [[Algimantas Briaunys]]
- [[Ilmārs Bricis]] 
- [[Viktoras Bridaitis]]
- [[Mairis Briedis]]
- [[Federica Brignone]]
- [[Jörgen Brink]]
- [[Miguel Britos]]
- [[Alex Broadhurst]]
- [[Terry Broadhurst]]
- [[Brian Brobbey]]
- [[Martin Brodeur]]
- [[T. J. Brodie]]
- [[Jonas Brodin]]
- [[Armando Broja]]
- [[Giovanni van Bronckhorst]]
- [[Dylan Bronn]]
- [[David Bronštein]]
- [[John Anthony Brooks]]
- [[Nathan Brooks]]
- [[Taliyah Brooks]]
- [[Hugo Broos]]
- [[Alex Brosque]]
- [[Laurent Brossoit]]
- [[Jack Broughton]]
- [[Troy Brouwer]]
- [[Eduard Brovko]] 
- [[Carl Brown]]
- [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]]
- [[Connor Brown]]
- [[Dustin Brown]]
- [[Grace Brown]]
- [[Nathaniel Brown]]
- [[Patrick Brown]]
- [[Scott Brown]]
- [[Wes Brown]]
- [[David Browne]]
- [[Rowena Mary Bruce]]
- [[Ricky Bruch]]
- [[Karlo Bručić]]
- [[Edmund Bruggmann]]
- [[Ivano Brugnetti]]
- [[Inge de Bruijn]]
- [[Gilbert Brulé]]
- [[Jeffrey Bruma]]
- [[Valeri Brumel]]
- [[Axel Brun]]
- [[Celine Brun-Lie]]
- [[Martin Brundle]]
- [[Gianmaria Bruni]]
- [[Jacob Bruun Larsen]]
- [[Karmen Bruus]]
- [[Kai Brännkärr]]
- [[Joe Bryan]]
- [[Kobe Bryant]]
- [[Arto Bryggare]]
- [[Adalberts Bubenko]]
- [[Sergei Bubka]] 
- [[Ken Buchanan]] 
- [[Tajon Buchanan]]
- [[Guido Buchwald]]
- [[Stephane Buckland]]
- [[Harry Buddel]] 
- [[Ante Budimir]]
- [[Jevgen Budnik]]
- [[Aleksei Budõlin]]
- [[Dmitri Budõlin]] 
- [[Sébastien Buemi]]
- [[Emiliano Buendía]]
- [[Gianluigi Buffon]]
- [[Imrich Bugár]]
- [[Rihards Bukarts]]
- [[Roberts Bukarts]]
- [[Maksim Bukatkin]]
- [[Natalia Bukowiecka]]
- [[Konrad Bukowiecki]]
- [[Valeri Bukrejev]]
- [[Adam Buksa]]
- [[Nino Bule]]
- [[Maik Bullmann]]
- [[Dave Bulthuis]]
- [[Dmitri Bulõkin]] 
- [[Mustapha Bundu]]
- [[Wilfred Bungei]]
- [[Michael Bunting]]
- [[André Burakovsky]]
- [[Andrei Burcă]]
- [[Anton Burdassov]]
- [[Robert Burgess]]
- [[Annemarie Burghoff]]
- [[Sarah Burke]]
- [[Thomas Burke]]
- [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]'
- [[Cătălin Burlacu]]
- [[Delphyne Burlet]]
- [[Albert Burmeister]]
- [[Aleksandr Burmistrov]]
- [[Dan Burn]]
- [[Brent Burns]]
- [[Richard Burns]]
- [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]]
- [[Anna Burtasova]]
- [[Michael Burton]]
- [[Mihhail Burtsev]]
- [[Rene Busch]] 
- [[Frank Busemann]]
- [[Sergio Busquets]]
- [[Fabricio Bustos]]
- [[Jekaterina Bušujeva]]
- [[Edvard Bužinskij]]
- [[Algimantas Butnorius]]
- [[Jacob Butterfield]]
- [[Jeffrey Buttle]]
- [[Dick Button]]
- [[Jenson Button]]
- [[Nicklas Bäckström]]
- [[Alo Bärengrub]]
- [[Gunnar Bärlund]]
- [[Max Bösiger]]
- [[Hans Büchi]]
- [[Selina Büchel]]
- [[Jens Byggmark]]
- [[Bowen Byram]]
- [[Paul Byron]]
- [[Lars Bystøl]]
- [[Ludwig Byström]]

== C ==

[[Francisco Cabañas]]
- [[Denia Caballero]]
- [[Yohan Cabaye]]
- [[Rémy Cabella]]
- [[Jovane Cabral]]
- [[Rafael Cabral]]
- [[Leandro Cabrera]]
- [[Víctor Cáceres]]
- [[Cafu]]
- [[Manuel Cafumana]]
- [[Gary Cahill]]
- [[Tim Cahill]]
- [[Cai Xuetong]]
- [[Jordy Caicedo]]
- [[Moisés Caicedo]]
- [[Rodrigo Caio]]
- [[Jens Cajuste]]
- [[Carlos Calado]]
- [[Mariona Caldentey]]
- [[Tatiana Calderón]]
- [[Sophie Caldwell]]
- [[Duje Ćaleta-Car]]
- [[Hakan Çalhanoğlu]]
- [[Dan Calichman]]
- [[Nora Callebout]]
- [[José María Callejón]]
- [[Alexander Callens]]
- [[Jonathan Calleri]]
- [[Joseph Calzaghe]]
- [[Matt Calvert]]
- [[Dominic Calvert-Lewin]]
- [[Jasmine Camacho-Quinn]]
- [[Aguibou Camara]]
- [[Lamine Camara]]
- [[Eduardo Camavinga]]
- [[Esteban Cambiasso]]
- [[Roberto Cammarelle]]
- [[Sol Campbell]]
- [[Veronica Campbell]]
- [[Carter Camper]]
- [[Emre Can]]
- [[Eyüp Can]]
- [[Yasemin Can]]
- [[Sergio Canales]]
- [[João Cancelo]]
- [[Daniel Candeias]]
- [[Fabio Cannavaro]]
- [[Germán Cano]]
- [[Agustín Canobbio]]
- [[Christian Cantwell]]
- [[Ander Capa]]
- [[José Raúl Capablanca]]
- [[Joan Capdevila]]
- [[John Capel]]
- [[Tranquilo Capozzo]]
- [[Guido Cappellini]]
- [[Jennifer Capriati]]
- [[Richard Carapaz]]
- [[Graham Carey]]
- [[Rafael Carioca]]
- [[Brandon Carlo]]
- [[Diego Carlos]]
- [[Roberto Carlos]]
- [[Magnus Carlsen]]
- [[John Carlson]]
- [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]]
- [[Daniel Carr]]
- [[Jamie Carragher]]
- [[Jorge Carrascal]]
- [[Michael Carrick]]
- [[Daniel Carriço]]
- [[William Carrier]]
- [[Guido Carrillo]]
- [[Andy Carroll]]
- [[Michael Carruth]]
- [[David Carstens]]
- [[Hamish Carter]] 
- [[Jeff Carter]]
- [[Michelle Carter]] 
- [[Nesta Carter]]
- [[Vince Carter]]
- [[Fabiano Caruana]]
- [[Dani Carvajal]]
- [[Ricardo Carvalho]]
- [[William Carvalho]]
- [[Oscar Casanovas]]
- [[Milton Casco]]
- [[Matty Cash]]
- [[Iker Casillas]]
- [[Antonio Cassano]]
- [[Samuel James Cassell]]
- [[Timothy Castagne]]
- [[Kevin Castaño]]
- [[Jean-Charles Castelletto]]
- [[Diego Castro]]
- [[Juan Cazares]]
- [[Santi Cazorla]]
- [[Omar Catarí]]
- [[Ethel Catherwood]]
- [[Jerônimo Cacau]]
- [[Ivan Cavaleiro]]
- [[Diego Cavalieri]]
- [[Lucas Cavallini]]
- [[Edinson Cavani]]
- [[Petr Čech]]
- [[Cody Ceci]]
- [[Stig Cederberg]] 
- [[Kristjan Čeh]]
- [[Peter Cehlárik]]
- [[Aleksandrs Čekulajevs]]
- [[Macklin Celebrini]]
- [[Billy Celeski]]
- [[Zeki Çelik]]
- [[Bersant Celina]]
- [[Ondřej Čelůstka]]
- [[Rogério Ceni]]
- [[Matthew Centrowitz]]
- [[Jonas Čepulis]]
- [[Miroslav Cerar]]
- [[Marcel Cerdan]]
- [[Erik Černák]]
- [[Pavel Černý]]
- [[Roman Červenka]]
- [[Andrea de Cesaris]]
- [[Thomas Chabot]]
- [[Nacer Chadli]]
- [[Faní Chalkiá]]
- [[Kóstas Chalkías]]
- [[Kyle Chalmers]]
- [[Mario Chalmers]]
- [[Nathaniel Chalobah]]
- [[Trevoh Chalobah]]
- [[Marouane Chamakh]]
- [[Wilt Chamberlain]] 
- [[Calum Chambers]]
- [[Dwain Chambers]]
- [[Lucas Chanavat]]
- [[Karun Chandhok]]
- [[Tyson Chandler]]
- [[Chang Kyou-chul]]
- [[Michael Chang]]
- [[Takayuki Chano]]
- [[Somkiat Chantra]]
- [[Vladimer Ch'ant'uria]]
- [[Zdeno Chára]]
- [[Yimmi Chará]]
- [[Libor Charfreitag]]
- [[Ángelos Charistéas]]
- [[Devynne Charlton]]
- [[Christopher Chataway]]
- [[Mateo Chávez]]
- [[Beatrice Chebet]]
- [[Robert Chef d’Hôtel]]
- [[Peruth Chemutai]]
- [[Chen Qi]]
- [[Grahame Cheney]]
- [[Beatrice Chepkoech]]
- [[Joshua Cheptegei]]
- [[Rebecca Cheptegei]]
- [[Rayan Cherki]]
- [[Faith Cherotich]]
- [[Michael Cherry]]
- [[Timothy Cheruiyot]]
- [[Vivian Cheruiyot]]
- [[Alain Chervet]]
- [[Fritz Chervet]]
- [[Walter Chervet]]
- [[Ben Chiarot]]
- [[Alex Chiasson]]
- [[Kazuhiko Chiba]]
- [[Sonoko Chiba]]
- [[Pierluigi Chicca]]
- [[Giorgio Chiellini]]
- [[Federico Chiesa]]
- [[Catherine Chikwakwa]]
- [[Eduardo Chillida]]
- [[Max Chilton]]
- [[Ben Chilwell]]
- [[Abner Chipu]]
- [[Pedro Chirivella]]
- [[Filip Chlapík]]
- [[Henryk Chmielewski]]
- [[Cho Gue-sung]]
- [[Tahith Chong]]
- [[Aryan Chopra]]
- [[Neeraj Chopra]]
- [[Zdeněk Chovanec]]
- [[Svend Aage Christensen]] 
- [[Oliver Christensen]]
- [[Linford Christie]]
- [[Tanja Chub]] 
- [[Carney Chukwuemeka]]
- [[Samuel Chukwueze]]
- [[Alejandro Chumacero]]
- [[Jakob Chychrun]]
- [[Filip Chytil]]
- [[Dominika Cibulková]]
- [[Oskars Cibuļskis]]
- [[Ivan Cichan]] 
- [[Cesar Cielo Filho]]
- [[Waldemar Cierpinski]]
- [[José Cifuentes]]
- [[Jasper Cillessen]]
- [[Alessandro Circati]]
- [[Anthony Cirelli]]
- [[Pathé Ciss]]
- [[Aliou Cissé]]
- [[Kalifa Cissé]]
- [[Pape Abou Cissé]]
- [[Papiss Cissé]] 
- [[Guillaume Cizeron]]
- [[Casey Cizikas]]
- [[Kale Clague]]
- [[Roland Clara]]
- [[Emmanuelle Claret]]
- [[Jim Clark]]
- [[Kevin Clark]]
- [[Steve Clarke]]
- [[Jordy Clasie]]
- [[Bryan Clay]]
- [[Will Claye]]
- [[Tina Clayton]]
- [[Kerron Clement]]
- [[Louis Clément]] 
- [[Luís Fabiano Clemente]]
- [[Rob Clerc]]
- [[Tom Cleverley]]
- [[Gaël Clichy]]
- [[Kim Clijsters]] 
- [[Hestrie Cloete]]
- [[Richard Clune]]
- [[Cal Clutterbuck]]
- [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]]
- [[Alice Coachman]]
- [[Conor Coady]]
- [[Andy Coan]]
- [[Emma Coburn]]
- [[Roy Cochran]] 
- [[Phillip Cocu]] 
- [[Sebastian Coe]] 
- [[Fábio Coentrão]]
- [[Andrew Cogliano]]
- [[Antonio Čolak]]
- [[Franco Colapinto]]
- [[Jack Colback]]
- [[Andrew Cole]]
- [[Ashley Cole]]
- [[Ian Cole]]
- [[Joe Cole]] 
- [[Blake Coleman]]
- [[Christian Coleman]]
- [[Caio Collet]]
- [[Omar Colley]]
- [[Kim Collins]]
- [[Nathan Collins]]
- [[Roland Collombin]]
- [[Dario Cologna]]
- [[María Colón]]
- [[Ross Colton]]
- [[Levi Colwill]]
- [[Kingsley Coman]]
- [[Nadia Comăneci]]
- [[Sérgio Conceição]]
- [[Mike Conley]]
- [[Kevin Connauton]]
- [[Maureen Connolly]]
- [[Kyle Connor]]
- [[Adolfo Consolini]]
- [[Benjamin Conz]]
- [[Alberto Contador]]
- [[Diego Contento]]
- [[Samuel Contesti]]
- [[Lewis Cook]]
- [[Myrtle Cook]]
- [[Steve Cook]]
- [[Liam Cooper]]
- [[Priya Cooper]]
- [[Sayon Cooper]]
- [[Jean-Pierre Coopman]]
- [[Alfredo Copello]]
- [[Yasmani Copello]]
- [[Jonathan Copete]]
- [[Andrew Copp]]
- [[Marius Corbett]]
- [[Domilson Cordeiro dos Santos]]
- [[Arnaud Cordier]]
- [[Danilson Córdoba]]
- [[Jorge Cori]]
- [[Ante Ćorić]]
- [[Steve Corica]]
- [[Jack Cork]]
- [[Patrice Cormier]]
- [[Andreas Cornelius]]
- [[Maxwel Cornet]]
- [[Deimantė Cornette]]
- [[Matthieu Cornette]]
- [[Matt Coronato]]
- [[Tom Coronel]]
- [[Joaquín Correa]]
- [[Juan Manuel Correa]]
- [[Diego Costa]]
- [[Diogo Costa]]
- [[Douglas Costa]]
- [[Jaume Costa]]
- [[Dylan Cozens]]
- [[Rodolfo Cota]]
- [[Eduardo Coudet]]
- [[Vladimír Coufal]]
- [[Natalie Coughlin]]
- [[Lassana Coulibaly]]
- [[Margaret Court]]
- [[Tom Courtney]]
- [[Nick Cousins]]
- [[Philippe Coutinho]] 
- [[Fernando Couto]]
- [[Logan Couture]]
- [[Sean Couturier]]
- [[Conor Coventry]]
- [[Charlie Coyle]]
- [[Adam Cracknell]]
- [[Alessio Cragno]]
- [[Steve Cram]]
- [[Toller Cranston]]
- [[Christl Cranz]]
- [[Chandra Crawford]]
- [[Corey Crawford]]
- [[Hasely Crawford]]
- [[Jak Crawford]]
- [[Jamal Crawford]]
- [[Shawn Crawford]]
- [[Hernán Crespo]]
- [[Aaron Cresswell]]
- [[Gheorghe Crețu]]
- [[Terry Crews]]
- [[Edward Crook]]
- [[Sidney Crosby]]
- [[Peter Crouch]]
- [[Lawson Crouse]]
- [[Ryan Crouser]]
- [[Johan Cruijff]]
- [[Cal Crutchlow]]
- [[Ibolya Csák]]
- [[József Csatári]]
- [[Tibor Csík]]
- [[Paweł Czarnota]]
- [[László Cseh]]
- [[Mariusz Czerkawski]]
- [[Antoni Czortek]]
- [[Juan Cuadrado]]
- [[Pau Cubarsí]]
- [[Teófilo Cubillas]]
- [[Didier Cuche]]
- [[Roger Cuche]]
- [[Marc Cucurella]]
- [[Gustavo Cuéllar]]
- [[Víctor Cuesta]]
- [[Christian Cueva]]
- [[Nelson Cuevas]]
- [[Mickaël Cuisance]]
- [[Josh Cullen]]
- [[Matheus Cunha]]
- [[Vashti Cunningham]]
- [[Emil Čuprenski]] 
- [[Stephen Curry]]
- [[Thomas Curtis]]
- [[Brian Cusworth]]
- [[Calistrat Cuțov]]
- [[Patrick Cutrone]]
- [[Eray Cömert]]
- [[Karina Cyfka]]
- [[Louis Cyr]]
- [[Czesław Cyraniak]]

== D ==

[[Stéphane Da Costa]]
- [[Níkos Dabízas]]
- [[Issaka Daboré]]
- [[Kirby Dach]]
- [[Ivona Dadic]]
- [[Jevgeni Dadonov]]
- [[Costică Dafinoiu]]
- [[Ekaterina Dafovska]]
- [[John Kristian Dahl]]
- [[Klas Dahlbeck]]
- [[Anna Dahlberg]]
- [[Jonathan Dahlén]]
- [[Johan Dahlin]]
- [[Rasmus Dahlin]]
- [[Laura Dahlmeier]]
- [[Maja Dahlqvist]]
- [[Emma Dahlström]]
- [[Bjørn Dæhlie]]
- [[Sebastian Dahm]]
- [[Alexandre Daigle]]
- [[Kuniya Daini]]
- [[Patson Daka]]
- [[Michael Dal Colle]]
- [[Andrés D'Alessandro]]
- [[John Daley]]
- [[Tom Daley]]
- [[Zlatko Dalić]]
- [[Anatoli Dalidovitš]]
- [[Jānis Daliņš]]
- [[Lauri Dalla Valle]]
- [[Marek Ďaloga]]
- [[Diogo Dalot]]
- [[Henrik Dalsgaard]]
- [[Matt Dalton]]
- [[Claude Dambury]]
- [[Francesco Damiani]]
- [[Leandro Damião]] 
- [[Dejan Damjanović]]
- [[Mikkel Damsgaard]]
- [[Phillip Danault]]
- [[Ludvík Daněk]]
- [[Charlie Daniels]]
- [[Egil Danielsen]]
- [[Gösta Danielsson]]
- [[Eléni Daniilídou]]
- [[Aleksandr Danin]]
- [[Tuğba Danışmaz]]
- [[Arnaut Danjuma]]
- [[Marko Daňo]]
- [[Oscar Dansk]]
- [[Kevin Danso]]
- [[Sergi Danõltšenko]] 
- [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]]
- [[Victor d'Arcy]]
- [[Márton Dárdai]]
- [[Sergi Darder]]
- [[Matteo Darmian]]
- [[Lauris Dārziņš]]
- [[Jehan Daruvala]]
- [[James Dasaolu]]
- [[Jay Dasilva]]
- [[Pavel Datsjuk]]
- [[Kaspars Daugaviņš]]
- [[Lindsay Davenport]]
- [[Promise David]]
- [[Markéta Davidová]]
- [[Edgar Davids]]
- [[Anthony Davidson]]
- [[Jason Davidson]]
- [[Curtis Davies]]
- [[Anthony Davis]]
- [[Dwight F. Davis]]
- [[Fred Davis]]
- [[Glen Davis]]
- [[Glenn Davis]]
- [[Howard Davis]] 
- [[Meryl Davis]]
- [[Shani Davis]]
- [[Steve Davis]]
- [[Steven Davis]]
- [[Tara Davis-Woodhall]]
- [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]]
- [[Nikolai Davõdenko]]
- [[Sergei Davõdov]]
- [[Nigel Dawes]]
- [[Paweł Dawidowicz]]
- [[Craig Dawson]]
- [[Michael Dawson]]
- [[Maxim De Cuyper]]
- [[Francesco De Fabiani]]
- [[Charles De Ketelaere]]
- [[Pedro De la Rosa]]
- [[Ritchie De Laet]]
- [[Rodrigo De Paul]]
- [[Francesco De Piccoli]]
- [[Daniele De Rossi]]
- [[Morgan De Sanctis]]
- [[Maurilio De Zolt]]
- [[Ciprian Deac]]
- [[Mihály Deák Bárdos]]
- [[Nathan Deakes]]
- [[Dixie Dean]]
- [[Zeno Debast]]
- [[Ferekalsi Debessay]]
- [[Rajmond Debevec]]
- [[Jake DeBrusk]]
- [[Nathalie Dechy]]
- [[Deco]]
- [[Bobby Decordova-Reid]]
- [[Amar Dedić]]
- [[Haiden Deegan]]
- [[Troy Deeney]]
- [[Didier Défago]]
- [[Meseret Defar]]
- [[Maria Teresa de Filippis]]
- [[Jermain Defoe]]
- [[Steven Defour]]
- [[Vincent Defrasne]]
- [[Pjotr Degtjarjov]]
– [[Jonas Deichmann]]
- [[Alessandro Del Piero]]
- [[Jone Delai]]
- [[Thomas Delaney]]
- [[Liam Delap]]
- [[Jean Delarge]]
- [[Catherine Delbarre]]
- [[Louis Delétraz]]
- [[Agustín Delgado]]
- [[Guillermo Delgado]]
- [[Ricardo Delgado]]
- [[Simon Deli]]
- [[Traianos Dellas]]
- [[Casey Dellacqua]]
- [[Andy Delort]]
- [[Fabian Delph]]
- [[Moussa Dembélé]]
- [[Ousmane Dembélé]]
- [[Dylan DeMelo]]
- [[Jelena Dementjeva]]
- [[Jason Demers]]
- [[Jan Demidovitš]]
- [[Merih Demiral]]
- [[Kerem Demirbay]]
- [[Volkan Demirel]]
- [[Thatcher Demko]]
- [[Bill Demong]]
- [[Clint Dempsey]]
- [[Jason Denayer]]
- [[Leander Dendoncker]]
- [[Antoine Deneriaz]]
- [[Luol Deng]]
- [[Denílson Pereira Neves]]
- [[Igor Denissov]]
- [[Vitali Denissov]]
- [[Emmanuel Dennis]]
- [[Matthew Denny]]
- [[Memphis Depay]]
- [[Eren Derdiyok]]
- [[Andri Derõzemlja]]
- [[Boudewijn Derkx]]
- [[David Desharnais]]
- [[Marcel Deslauriers]]
- [[Nicolas Deslauriers]]
- [[Casey DeSmith]]
- [[Jean Despeaux]]
- [[Kiril Despodov]]
- [[Cyriel Dessers]]
- [[Sergiño Dest]]
- [[Simon Desthieux]]
- [[Jevgeni Detjonõšev]]
- [[Gerard Deulofeu]]
- [[Justin Devenny]]
- [[Gail Devers]]
- [[Chrysopigí Devetzí]] 
- [[Cristian Deville]]
- [[John Devitt]]
- [[Mihhail Devjatjarov]]
- [[Vadim Devjatovski]] 
- [[Kiernan Dewsbury-Hall]]
- [[Giorgio Di Centa]]
- [[Manuela Di Centa]]
- [[Lucas Di Grassi]]
- [[Emanuele Di Gregorio]]
- [[Giovanni Di Lorenzo]]
- [[Karyne Di Marco]]
- [[Ángel Di María]]
- [[Antonietta Di Martino]]
- [[Roberto Di Matteo]]
- [[Alfredo Di Stéfano]]
- [[Ali Dia]]
- [[Boulaye Dia]]
- [[Abdoulay Diaby]]
- [[Abou Diaby]]
- [[Moussa Diaby]]
- [[Mouctar Diakhaby]]
- [[Amad Diallo]]
- [[Habib Diallo]]
- [[André Diamant]]
- [[Alessandro Diamanti]]
- [[Habib Diarra]]
- [[Lassana Diarra]]
- [[Carlos Alberto Dias]]
- [[Miguel Dias]] 
- [[Rúben Dias]]
- [[Andy Díaz]]
- [[Félix Díaz]]
- [[Jordan Díaz]]
- [[Luis Díaz]]
- [[Paulo Díaz]]
- [[Raphael Diaz]]
- [[Sergio Díaz]]
- [[Krépin Diatta]]
- [[Vasile Dîba]]
- [[Tirunesh Dibaba]] 
- [[Carmine DiBartholomeo]]
- [[Frederik Dichow]]
- [[Simon Dickie]]
- [[Jason Dickinson]]
- [[Runar Dickman]]
- [[Dida]]
- [[Eric Dier]]
- [[Darren Dietz]]
- [[Franka Dietzsch]]
- [[Nelli Differt]]
- [[Frank DiGennara]]
- [[Jessica Diggins]]
- [[Geert van Dijk]]
- [[Kevin Diks]]
- [[Harrison Dillard]]
- [[Brenden Dillon]]
- [[Eva Dimas]]
- [[Stole Dimitrievski]]
- [[Grigor Dimitrov]]
- [[Ding Jungui]]
- [[Ding Junhui]]
- [[Ding Liren]]
- [[Merindah Dingjan]]
- [[Ousmane Diomande]]
- [[Yan Diomande]]
- [[Andy Diouf]]
- [[Vedran Đipalo]]
- [[Rick DiPietro]]
- [[Leendert van Dis]]
- [[Axel Disasi]]
- [[Dieudonné Disi]]
- [[Mix Diskerud]]
- [[Uschi Disl]]
- [[John Disley]]
- [[Vlade Divac]]
- [[Ivan Djakov]]
- [[Nasser Djiga]]
- [[Alexander Djiku]]
- [[Berat Djimsiti]]
- [[Christian Djoos]]
- [[Youri Djorkaeff]]
- [[Johan Djourou]]
- [[Emil Djuse]]
- [[Senele Dlamini]]
- [[Norman Dlomo]] 
- [[Aleksandr Dmitrijev]]
- [[Artjom Dmitrijev]]
- [[Marko Dmitrović]]
- [[Ritsu Doan]]
- [[Viktors Dobrecovs]]
- [[Dimitǎr Dobrev]]
- [[Noah Dobson]]
- [[Bevan Docherty]] 
- [[Zbigniew Doda]]
- [[Hiroaki Doi]]
- [[Shoma Doi]]
- [[Yōichi Doi]]
- [[Mayo Doko]]
- [[Novak Đoković]]
- [[Sofie Dokter]]
- [[Kasper Dolberg]]
- [[Martin Dolfing]]
- [[Benedikt Doll]]
- [[Darja Domratševa]]
- [[Lutz Dombrowski]]
- [[Louis Domingue]]
- [[Cecilio Domínguez]]
- [[Leinier Domínguez]]
- [[Oksana Domnina]]
- [[Wilfried Domoraud]]
- [[Marco Donadel]]
- [[Chris Donaldson]]
- [[Luka Dončić]]
- [[Jean Marie Dongou]]
- [[Jordanka Donkova]]
- [[Gianluigi Donnarumma]]
- [[Joonas Donskoi]]
- [[Jack Doohan]]
- [[Alexander Doom]]
- [[Robert Doornbos]]
- [[Fritz Dopfer]]
- [[Gert Dorbek]]
- [[Michaela Dorfmeister]]
- [[Patrick Dorgu]]
- [[Marie Dorin Habert]]
- [[Marek Doronin]]
- [[Graham Dorrans]]
- [[Niklas Dorsch]]
- [[Ion Dosca]]
- [[Lukáš Dostál]]
- [[Serhi Dotsenko]]
- [[Désiré Doué]]
- [[Guéla Doué]]
- [[Rodrigo Dourado]]
- [[Ken Doubleday]]
- [[Abdoulaye Doucouré]]
- [[Cheick Doucouré]]
- [[Ladji Doucouré]]
- [[Kate Douglass]]
- [[Seydou Doumbia]]
- [[Tongo Doumbia]]
- [[Nic Dowd]]
- [[Kieran Dowell]]
- [[Edu Dracena]]
- [[Goran Dragić]]
- [[Radu Drăgușin]]
- [[Ion Draica]]
- [[Leon Draisaitl]]
- [[Vladimir Dratšov]]
- [[Julian Draxler]]
- [[Heike Drechsler]]
- [[Aleksei Drejev]]
- [[Harri Drell]]
- [[Henri Drell]]
- [[Wolfgang Dremmler]]
- [[Caeleb Dressel]]
- [[Chris Driedger]]
- [[Sebastián Driussi]]
- [[Vanja Drkušić]]
- [[Ljilja Drljević]]
- [[Jaroslav Drobný]]
- [[Václav Drobný]]
- [[Didier Drogba]]
- [[Leszek Drogosz]]
- [[Henricus Droog]]
- [[Frank Drost]]
- [[Dmitri Drozdov]]
- [[Derek Drouin]]
- [[Jonathan Drouin]]
- [[Boris Družinin‎‎]]
- [[Guy Drut]]
- [[Nana Dzagnidze]]
- [[Alan Dzagojev]] 
- [[Prince Octopus Dzanie]]
- [[Mārtiņš Dzierkals]]
- [[Artjom Dzjuba]]
- [[Lela Džavahišvili]]
- [[Edin Džeko]]
- [[Blerim Džemaili]]
- [[Andris Džeriņš]]
- [[Georgi Džikija]]
- [[Arsen Džulfalakjan]]
- [[Óscar Duarte]]
- [[Slobodan Dubajić]]
- [[Glody Dube]]
- [[Léo Dubois]]
- [[Pierre-Luc Dubois]]
- [[Daniil Dubov]]
- [[Pavel Dubovik]]
- [[Nadežda Dubovitskaja]]
- [[Kaspars Dubra]]
- [[Martin Dúbravka]]
- [[Uładzimir Dubroŭščyk]]
- [[Kevin Dubrovski]]
– [[Matt Duchene]]
- [[Marvin Ducksch]]
- [[Anthony Duclair]]
- [[Jan-Krzysztof Duda]]
- [[Christopher Duenas]] 
- [[Damien Duff]]
- [[Shane Duffy]]
- [[Pauli Dufva]]
- [[Boriss Dugan]]
- [[Meagan Duhamel]] 
- [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška)
- [[Mitchell Duke]]
- [[Lishan Dula]] 
- [[Charles Dumas]]
- [[Matt Dumba]]
- [[Paul Dummett]]
- [[Alfred Duncan]]
- [[Tim Duncan]]
- [[Dunga]]
- [[Lewis Dunk]]
- [[Joey Dunlop]]
- [[Vince Dunn]]
- [[Jason Dupasquier]]
- [[Alo Dupikov]]
- [[Armand Duplantis]]
- [[Jhon Durán]]
- [[Kevin Durant]]
- [[Andrew Durante]]
- [[Filip Đuričić]]
- [[Christian Dvorak]]
- [[Tomáš Dvořák]]
- [[Mark Dvoretski]]
- [[Aleksandr Dõbman]]
- [[Maksim Dõldin]]
- [[Lena Dürr]]
- [[Paulo Dybala]]
- [[Niklas Dyrhaug]]

== E ==
[[Edward Eagan]]
- [[Bronwyn Eagles]]
- [[Cody Eakin]]
- [[Alexandra Eala]]
- [[Ashton Eaton]]
- [[Stephan Eberharter]]
- [[Jordan Eberle]]
- [[Emmanuel Eboué]]
- [[Tyronne Ebuehi]]
- [[Bernie Ecclestone]]
- [[Guillermo Echevarría]]
- [[Kazuo Echigo]]
- [[Richard Eckersley]]
- [[Tiril Eckhoff]]
- [[Endel Edasi]]
- [[Stefan Edberg]]
- [[Simon Eder]]
- [[Jonny Edgar]]
- [[Alexander Edler]]
- [[Joel Edmundson]]
- [[Jóan Símun Edmundsson]]
- [[Odsonne Édouard]]
- [[Muktar Edris]]
- [[Adolf Edur]]
- [[Mark Edur]]
- [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]]
- [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]]
- [[Valter Eenmaa]]
- [[Leo Eentalu]]
- [[Arnold Eentamm]]
- [[Aleksander Eerma]]
- [[Karel Eerme]]
- [[Eero Eessaar]]
- [[Ergo Eessaar]]
- [[John Egan]]
- [[Elisabeth Egel]]
- [[Gjermund Eggen]]
- [[Dominik Egli]]
- [[Simon Ehammer]]
- [[Ernst Ehaveer]]
- [[Nikolaj Ehlers]]
- [[Yasin Ehliz]]
- [[Jaan Ehlvest]]
- [[Kristjan Ehman]]
- [[Liisa Ehrberg]]
- [[Annelie Ehrhardt]]
- [[Christian Ehrhoff]]
- [[Alar Eiche]]
- [[Timo Eichfuss]]
- [[Fadi Eid]]
- [[Salwa Eid Naser]]
- [[Patrīcija Eiduka]]
- [[Eiður Smári Guðjohnsen]]
- [[Kein Einaste]]
- [[Koidu Einla]]
- [[Eugen Einman]]
- [[Raimond Eino]]
- [[Victor Ejdsell]]
- [[Chidera Ejuke]]
- [[Aaron Ekblad]]
- [[Albin Ekdal]]
- [[Helena Ekholm]]
- [[Mattias Ekholm]]
- [[Verner Eklöf]]
- [[Oliver Ekman-Larsson]]
- [[Youssef El-Arabi]]
- [[Neil El Aynaoui]]
- [[Hicham El Guerrouj]]
- [[Ayoub El Kaabi]]
- [[Omar El Kaddouri]]
- [[Souffian El Karouani]]
- [[Anthony Elanga]]
- [[Ago Elbing]]
- [[Trond Einar Elden]]
- [[Daniel Elena]]
- [[Trevor Elhi‎]]
- [[Mati Eliste]]
- [[Ole Ellefsæter]]
- [[Are Eller]]
- [[Lars Eller]]
- [[Rein Ellermaa]]
- [[Dina Ellermann]]
- [[Launceston Elliot]]
- [[Brian Elliott]]
- [[Stefan Elliott]]
- [[Ryan Ellis]]
- [[Eduard Ellman-Eelma]]
- [[Per Elofsson]]
- [[Kike Elomaa]]
- [[Sami Elovaara]]
- [[Marko Elsner]]
- [[Timi Max Elšnik]]
- [[Aritz Elustondo]]
- [[Nico Elvedi]]
- [[Paul Elvstrøm]]
- [[Mohamed Elyounoussi]]
- [[Liis Emajõe]]
- [[Breel Embolo]]
- [[Irina Embrich]]
- [[Roy Emerson]]
- [[Mahir Emreli]]
- [[Julio Enciso]]
- [[Heino Enden]]
- [[Kornelia Ender]]
- [[Masahiro Endō]]
- [[Wataru Endō]]
- [[Yasuhito Endō]]
- [[Dennis Endras]]
- [[Tõnu Endrekson]]
- [[Endrick]]
- [[Lūcijs Endzelīns]]
- [[István Énekes]]
- [[Orlando Engelaar]]
- [[August Englas]]
- [[Mirko Englich]]
- [[Ludmila Engquist]]
- [[Klas Engström]]
- [[Pierre Engvall]]
- [[Jonas Enlund]]
- [[Siim Ennemuist]]
- [[Tyler Ennis]]
- [[Jessica Ennis-Hill]]
- [[Pippi-Lotta Enok]]
- [[Thomas Enqvist]]
- [[Jhonas Enroth]]
- [[Marina Erakovic]]
- [[Dedeh Erawati]]
- [[Roman Eremenko]]
- [[Paul Ereng]]
- [[Marcus Ericsson]]
- [[Imre Erik]]
- [[Laine Erik]]
- [[Christian Eriksen]]
- [[Stein Eriksen]]
- [[Joacim Eriksson]]
- [[Loui Eriksson]]
- [[Tõnu Erin]]
- [[Edgars Eriņš]]
- [[Madis Erit]]
- [[Uwe Erkenbrecher]]
- [[Johannes Erm]]
- [[Tõnis Erm]]
- [[Kalev Ermits]]
- [[Regina Ermits]]
- [[Erwin Erne]]
- [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]]
- [[Fabian Ernst]]
- [[Şeref Eroğlu]]
- [[Teemu Eronen]]
- [[Arianna Errigo]]
- [[Tõnis Ervin]]
- [[Sergio Escudero]]
- [[Jarmo Eskelinen]]
- [[Triinu Esken]]
- [[Asko Esna]]
- [[Sten Esna]]
- [[Tony Esposito]]
- [[Sari Essayah]]
- [[Michael Essien]]
- [[Maxime Estève]]
- [[Frode Estil]]
- [[Michael Estrada]]
- [[Pervis Estupiñán]]
- [[Eberechi Eze]]
- [[Callistus Eziukwu]]
- [[Oghenekaro Etebo]]
- [[Lassi Etelätalo]]
- [[Neil Etheridge]]
- [[Samuel Eto'o]]
- [[Rein Etruk]]
- [[Etriin Etverk]]
- [[Beñat Etxebarria]]
- [[Johan Eurén]]
- [[Eusébio]]
- [[Stephen Eustáquio]]
- [[Max Euwe]]
- [[Lucas Evangelista]]
- [[Corry Evans]]
- [[Elfyn Evans]]
- [[Fred Evans]]
- [[Janet Evans]]
- [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]]
- [[Mitch Evans]]
- [[Ain Evard]]
- [[Remco Evenepoel]]
- [[Johan Remen Evensen]] 
- [[Dennis Everberg]]
- [[Joosep Everts]]
- [[Tommi Evilä]]
- [[Nelson Évora]]
- [[Patrice Évra]]

== F ==

[[Leonardo Fabbri]]
- [[Robby Fabbri]]
- [[Łukasz Fabiański]]
- [[Juan Fabila]]
- [[Fabinho]]
- [[Fábio Pereira da Silva]] 
- [[Vesna Fabjan]]
- [[Frank Fabra]]
- [[Ignazio Fabra]]
- [[Marius Fabre]]
- [[Cesc Fàbregas]]
- [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]]
- [[Emerse Faé]]
- [[Andreas Faehlmann]]
- [[Georg Faehlmann]]
- [[Pål Arne Fagernes]]
- [[Collins Fai]]
- [[Paweł Fajdek]]
- [[Jakov Fak]]
- [[Radek Faksa]]
- [[Radamel Falcao]]
- [[Hanna Falk]]
- [[Torbjørn Falkanger]]
- [[Bamba Fall]]
- [[Maiken Caspersen Falla]]
- [[Gary Fanelli]] 
- [[Juan Manuel Fangio]] 
- [[Oscar Fantenberg]]
- [[Mo Farah]]
- [[Jefferson Farfán]]
- [[François Fargère]]
- [[Giuseppe Farina]]
- [[Péter Farkas]]
- [[Marija Farnosova]] 
- [[Hudson Fasching]]
- [[Christian Fassnacht]]
- [[Jesper Fast]]
- [[Viktor Fasth]]
- [[Karl Fazer]]
- [[Karl Fatal]]
- [[Abdul Fatawu]]
- [[Ansu Fati]]
- [[Justin Faulk]]
- [[Silvio Fauner]]
- [[Roger Federer]]
- [[Adam Federici]]
- [[Anatoli Fedorenko]]
- [[Aleksandr Fedoruk]]
- [[Ruslan Fedotenko]]
- [[Andri Fedtšuk]]
- [[Sofiane Feghouli]]
- [[Martin Fehérváry]]
- [[Eric Fehr]]
- [[Luís Feiteira]]
- [[Nabil Fekir]]
- [[Vladimir Feldman]]
- [[Felipe Felicio]]
- [[Allyson Felix]] 
- [[João Félix]]
- [[Petra Felke]]
- [[Marouane Fellaini]]
- [[Manuel Feller]]
- [[Kiko Femenía]]
- [[Feng Bin]]
- [[Anna Fenninger]]
- [[Csaba Fenyvesi]] 
- [[Leroy Fer]]
- [[Rio Ferdinand]]
- [[Alex Ferguson]]
- [[Lewis Ferguson]]
- [[Bruno Fernandes]]
- [[Danilo Fernandes]]
- [[Gedson Fernandes]]
- [[Manuel Fernandes]]
- [[Mário Figueira Fernandes]]
- [[Mateus Fernandes (jalgpallur)|Mateus Fernandes]]
- [[Álex Fernández]]
- [[Enzo Fernández]]
- [[Equi Fernández]]
- [[Federico Fernández]]
- [[Matías Fernández]] 
- [[Raúl Fernández]]
- [[Enzo Ferrari]]
- [[Landon Ferraro]]
- [[Abel Ferreira]]
- [[Képler Laveran Lima Ferreira]]
- [[Paulo Ferreira]]
- [[Barbara Ferrell]]
- [[David Ferrer]]
- [[Facundo Ferreyra]]
- [[Björn Ferry]]
- [[Almedin Fetahović]]
- [[Beat Feuz]]
- [[Max Fewtrell]]
- [[Kevin Fiala]]
- [[Paulína Fialková]]
- [[Rossella Fiamingo]]
- [[Gheorghe Fiat]]
- [[Álvaro Fidalgo]]
- [[Martha Fierro]]
- [[Laurent Fignon]]
- [[Luís Figo]]
- [[Jens Filbrich]] 
- [[Miroslav Filip]]
- [[Andrzej Filipowicz]]
- [[Peter Fill]]
- [[Valtteri Filppula]]
- [[Rudi Fink]] 
- [[Bobby Finke]]
- [[Jacob Finkelstein]]
- [[Roberto Firmino]]
- [[Alireza Firouzja]]
- [[Junior Firpo]]
- [[Andrea Fischbacher]]
- [[Birgit Fischer]]
- [[Patrick Fischer]]
- [[Robert Fischer]]
- [[Sven Fischer]]
- [[Charron Fisher]]
- [[Giancarlo Fisichella]]
- [[Billy Fiske]]
- [[Michael Fitzgerald]]
- [[Enzo Fittipaldi]]
- [[Ain Fjodorov]]
- [[Artjom Fjodorov]]
- [[Sergei Fjodorov]] 
- [[Edwin Flack]]
- [[Mathieu Flamini]]
- [[John Flanagan]]
- [[Ann Kristin Flatland]]
- [[Alfred Flatow]]
- [[Gustav Flatow]]
- [[John Fleck]]
- [[Tilly Fleischer]]
- [[Mark Flekken]]
- [[Colette Flesch]]
- [[Darren Fletcher]]
- [[Steven Fletcher]]
- [[Damien Fleury]]
- [[Haydn Fleury]]
- [[Marc-André Fleury]]
- [[Hans-Dieter Flick]]
- [[Esquiva Florentino]] 
- [[Aneta Florczyk]]
- [[Alessandro Florenzi]]
- [[Edison Flores]]
- [[Jasmine Flury]]
- [[Phil Foden]]
- [[Warren Foegele]]
- [[Wesley Fofana]]
- [[Yahia Fofana]]
- [[Youssouf Fofana]]
- [[Sabina-Francesca Foisor]]
- [[Nick Foligno]]
- [[Marcus Foligno]]
- [[Christian Folin]]
- [[Arianna Follis]]
- [[Daniil Fomin]]
- [[Tatjana Fomina]]
- [[Aslak Fonn Witry]]
- [[Francisco Fonseca]]
- [[José Fonte]]
- [[Derek Forbort]]
- [[Diego Forlán]]
- [[Ivar Formo]]
- [[Bruno Fornaroli]]
- [[Anton Forsberg]]
- [[Emil Forsberg]]
- [[Filip Forsberg]]
- [[Magdalena Forsberg]]
- [[Peter Forsberg]]
- [[Petteri Forsell]]
- [[Adam Forshaw]]
- [[Gustav Forsling]]
- [[Marcus Forss]]
- [[Mikael Forssell]]
- [[Fraser Forster]]
- [[Wojciech Fortuna]]
- [[Richard Fosbury]]
- [[Ben Foster]]
- [[Brigitte Foster-Hylton]]
- [[Roman Fosti]]
- [[Martin Fourcade]]
- [[Simon Fourcade]]
- [[Adrien Fourmaux]]
- [[Cam Fowler]]
- [[Robbie Fowler]]
- [[Adam Fox]]
- [[Nate Fox]]
- [[Terry Fox]]
- [[Alleyne Francique]]
- [[Phyllis Francis]]
- [[Borka Frančišković]]
- [[Alan Franco]]
- [[Pavel Francouz]]
- [[Ján Franek]]
- [[Michal Franek]]
- [[Ivan Franjic]]
- [[Przemysław Frankowski]]
- [[Cody Franson]]
- [[Max Franz]]
- [[Dawn Fraser]]
- [[Ryan Fraser]]
- [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]]
- [[Joe Frazier]]
- [[Matt Frattin]]
- [[Fred]]
- [[Trent Frederic]]
- [[Frankie Fredericks]]
- [[Mathias Fredriksson]]
- [[Thobias Fredriksson]]
- [[Alex Freeman]]
- [[Cathy Freeman]]
- [[Kris Freeman]]
- [[Alexander Frei]]
- [[Fabian Frei]]
- [[Hilja Freimann-Labent]]
- [[Anne Freimuth]]
- [[Harald Freimuth]]
- [[Magnar Freimuth]]
- [[Rico Freimuth]]
- [[Marlon Freitas]]
- [[Iván Fresneda]]
- [[Laurent Fressinet]]
- [[Remo Freuler]]
- [[Severin Freund]]
- [[Harry Frey]]
- [[Isak Frey]]
- [[Algot Friberg]]
- [[Max Friberg]]
- [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]]
- [[Daniel Fridman]]
- [[Friðrik Ólafsson]]
- [[Brad Friedel]]
- [[Arne Friedrich]]
- [[Marvin Friedrich]]
- [[Howard Frier]]
- [[Patrick Friesacher]]
- [[Robin Frijns]]
- [[Lasse Friman]] 
- [[Emmanuel Frimpong]]
- [[Jeremie Frimpong]]
- [[Torsten Frings]]
- [[Paul Fritsch]]
- [[Steve Fritz]]
- [[Victor Froholdt]]
- [[Michael Frolík]]
- [[Andre Frolov]]
- [[Chris Froome]]
- [[Emanuele Fuamatu]] 
- [[Christian Fuchs]]
- [[Helena Fuchsová]]
- [[Luis de la Fuente]]
- [[Grant Fuhr]]
- [[Mitsunori Fujiguchi]]
- [[Hiroki Fujiharu]]
- [[Chikara Fujimoto]]
- [[Jungo Fujimoto]]
- [[Tomomi Fujimura]]
- [[Nobuo Fujishima]]
- [[Nobuyo Fujishiro]]
- [[Naoyuki Fujita]]
- [[Toshiya Fujita]]
- [[Yoshio Fujiwara]]
- [[Masahiro Fukuda]]
- [[Yutaka Fukufuji]]
- [[Reizō Fukuhara]]
- [[Miho Fukumoto]]
- [[Takashi Fukunishi]]
- [[Mircea Fulger]] 
- [[Kōji Funamoto]]
- [[Dominik Furch]]
- [[Mattia Furlani]]
- [[Darnell Furlong]]
- [[Timo Furuholm]]
- [[Yoshio Furukawa]]
- [[Atsuyoshi Furuta]]
- [[Tyson Fury]]
- [[Yuki Fushimi]]
- [[Takahiro Futagawa]]
- [[Nadine Fähndrich]]
- [[Niclas Füllkrug]]
- [[Takis Fyssas]]

== G ==
[[Louis van Gaal]]
- [[Mijat Gaćinović]]
- [[Sam Gagner]]
- [[Adolfo Gaich]]
- [[Jean Marc Gaillard]]
- [[Grete Gaim]]
- [[Ignisious Gaisah]]
- [[Nicolás Gaitán]]
- [[Cody Gakpo]]
- [[Ethan Galbraith]]
- [[Patrick Galbraith]]
- [[Pablo Galdames Millán]]
- [[Kristo Galeta]]
- [[Jean Galfione]] 
- [[Stanislav Galijev]]
- [[Brendan Gallagher]]
- [[Conor Gallagher]]
- [[William Gallas]]
- [[Carlos Gamarra]]
- [[Pedro Gamarro]]
- [[Cristian Gamboa]]
- [[Yuriorkis Gamboa]]
- [[Mohamed Gammoudi]]
- [[Kazuki Ganaha]]
- [[Markus Gandler]]
- [[Marcelin Gando]]
- [[Ben Gannon-Doak]]
- [[Joe Gans]]
- [[Anatoli Gantvarg]]
- [[Nona Gaphrindašvili]]
- [[Rolando Garbey]] 
- [[Anier García]] 
- [[Dani García]]
- [[Luan Garcia]]
- [[Mariano García]]
- [[Raúl García]]
- [[Rubén García]]
- [[Giedo van der Garde]]
- [[Toni Gardemeister]]
- [[Anders Garderud]]
- [[Jake Gardiner]]
- [[Steven Gardiner]]
- [[Rulon Gardner]] 
- [[Nicolo Gargano]]
- [[Rigoberto Garibaldi]]
- [[Emil Garipov]]
- [[James Garner (jalgpallur)|James Garner]]
- [[Kevin Garnett]]
- [[Robert Garrett]] 
- [[Paul Gascoigne]]
- [[Marc Gasol]]
- [[Pau Gasol]]
- [[Sergei Gazdanov]]
- [[Rodion Gataullin]]
- [[Justin Gatlin]]
- [[Federico Gatti]]
- [[Gennaro Gattuso]]
- [[Hartwig Gauder]]
- [[Frédérick Gaudreau]]
- [[Johnny Gaudreau]]
- [[Cori Gauff]]
- [[Brendan Gaunce]]
- [[John Anders Gaustad]]
- [[Hernán Gaviria]]
- [[Mario Gavranović]]
- [[Vladislav Gavrikov]]
- [[Aleksei Gavrilov]]
- [[Juri Gavrilov]] 
- [[Leon Gawanke]]
- [[Tyson Gay]]
- [[Dwight Gayle]]
- [[Tajay Gayle]]
- [[Jean-Philippe Gbamin]]
- [[Jacek Gdański]]
- [[David de Gea]]
- [[Theodor Gebre Selassie]]
- [[Haile Gebrselassie]]
- [[Elene Gedevanišvili]]
- [[György Gedó]]
- [[Morgan Geekie]]
- [[Lutsharel Geertruida]]
- [[Elco van der Geest]]
- [[Vinzenz Geiger]]
- [[Aleksandr Geinrihh]]
- [[Sean Gelael]]
- [[Éric Gélinas]]
- [[Lisa Gelius]]
- [[Leonardo Genoni]]
- [[Chay Genoway]]
- [[Giorgios Georgiadis]]
- [[Güzel Georgijeva]]
- [[Martin Gerber]]
- [[Evald Gering]]
- [[Konstantin Gern]]
- [[Martin Gernát]]
- [[Pedro Geromel]]
- [[Steven Gerrard]]
- [[Juri Gertsev]]
- [[Rudy Gestede]]
- [[Ivan Geško]]
- [[Aleksandr Getmanski]]
- [[Ehsan Ghaem-Maghami]]
- [[Matt Ghaffari]]
- [[Jaouad Gharib]]
- [[Ghirmay Ghebreslassie]]
- [[Bianca Ghelber]]
- [[Pierre Ghestem]]
- [[Luca Ghiotto]]
- [[Aryan Gholami]]
- [[Faouzi Ghoulam]]
- [[Stylianós Giannakópoulos]]
- [[Agustín Giay]]
- [[Kieran Gibbs]]
- [[Morgan Gibbs-White]]
- [[Giuseppe Gibilisco]]
- [[Ben Gibson]]
- [[Devin Gibson]]
- [[John Gibson]]
- [[Letesenbet Gidey]]
- [[Kristin Gierisch]]
- [[Ryan Giggs]]
- [[Jean-Sébastien Giguère]]
- [[Bryan Gil]]
- [[Alberto Gilardino]]
- [[David Gilbert]]
- [[Alain Giletti]]
- [[Stefano Giliati]]
- [[Jon Gillies]]
- [[Billy Gilmour]]
- [[John Gilmour]]
- [[Matthias Ginter]]
- [[Mark Giordano]]
- [[Antonio Giovinazzi]]
- [[Aivars Gipslis]]
- [[Samuel Girard]]
- [[Anish Giri]]
- [[Marc Girardelli]]
- [[Zemgus Girgensons]]
- [[Lamecha Girma]]
- [[Olivier Giroud]]
- [[Lisa Gisler]]
- [[Shay Given]]
- [[Ella Gjømle]]
- [[Lina Gjortšeska]]
- [[Theofánis Gkékas]]
- [[Giánnis Gkoúmas]]
- [[Romāns Gladiļins]]
- [[Martina Glagow]]
- [[Cody Glass]]
- [[Jelena Glebova]]
- [[Makenson Gletty]]
- [[Svetozar Gligorić]]
- [[Kamil Glik]]
- [[Timo Glock]]
- [[Anders Gløersen]]
- [[Jakob Vang Glud]]
- [[Serge Gnabry]]
- [[Paul Gnadeberg]]
- [[Kazimieras Gnedojus]]
- [[Adam Gnezda Čerin]]
- [[Nikita Godenov]]
- [[Arturo Godoy]]
- [[Mika Godts]]
- [[Sofia Goggia]]
- [[Marielle Goitschel]]
- [[Veaceslav Gojan]]
- [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]]
- [[Argo Golberg]]
- [[Pål Golberg]]
– [[Stanislav Goldberg]]
- [[Andreas Goldberger]]
- [[Julian Golding]]
- [[Julius Golding]]
- [[Pierluigi Gollini]]
- [[Jekaterina Golovatenko]] 
- [[Zoja Golubeva]]
- [[Arthur Gomes]]
- [[Heurelho Gomes]]
- [[João Gomes]]
- [[Nuno Gomes]]
- [[Diego Gómez]]
- [[Joe Gomez]]
- [[Mario Gómez]]
- [[Maxi Gómez]]
- [[Rónald Gómez]]
- [[Sergi Gómez]]
- [[Maxime Gonalons]]
- [[Claude Gonçalves]]
- [[Shūichi Gonda]]
- [[Gong Lijiao]]
- [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]]
- [[Paul Gonzales]]
- [[Alfonso González]]
- [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]]
- [[Arístides González]]
- [[Armando González]]
- [[Derlis González]]
- [[Giovanni González]]
- [[José Froilán González]]
- [[Mario González]]
- [[Nico González]]
- [[Barclay Goodrow]]
- [[Craig Goodwin]]
- [[Dacosta Goore]]
- [[Jacek Góralski]]
- [[Anthony Gordon]]
- [[Ben Gordon]]
- [[Craig Gordon]]
- [[Ilja Gordon]]
- [[Jehue Gordon]]
- [[Halina Górecka]]
- [[Leon Goretzka]]
- [[Kaspars Gorkšs]]
- [[Valeria Gorlats]]
- [[Brandon Gormley]]
- [[Reinaldo Gorno]]
- [[Artjom Gornostajev]]
- [[Néstor Gorosito]]
- [[Marcin Gortat]]
- [[Robin Gosens]]
- [[Shayne Gostisbehere]]
- [[Michi Goto]]
- [[Yukio Gotō]]
- [[Felix Gottwald]]
- [[Amine Gouiri]]
- [[Shane Gould]]
- [[Yanni Gourde]]
- [[Jørgen Graabak]]
- [[Barbara Graas]]
- [[Lewis Grabban]]
- [[Michael Grabner]]
- [[Konstantin Gradopolov]]
- [[Steffi Graf]]
- [[Stephanie Graf]]
- [[Marc-André Gragnani]]
- [[Julio Granda]]
- [[Esteban Granero]]
- [[Jean-Baptiste Grange]]
- [[Markus Granlund]]
- [[Mikael Granlund]]
- [[Andreas Granqvist]]
- [[Alex Grant]]
- [[Tyler Graovac]]
- [[Arne Graumann]]
- [[Ryan Gravenberch]]
- [[Ryan Graves]]
- [[Archie Gray]]
- [[Jack Grealish]]
- [[Jimmy Greaves]]
- [[Julian Green]]
- [[Morten Green]]
- [[Maurice Greene]]
- [[Mason Greenwood]]
- [[A. J. Greer]]
- [[Caitlin Gregg]]
- [[Michael Gregoritsch]]
- [[Dominik Greif]]
- [[Simone Greiner-Petter-Memm]]
- [[Michael Greis]]
- [[Thomas Greiss]]
- [[Alexandre Grenier]]
- [[Clément Grenier]]
- [[Jimmy Gressier]]
- [[George Grey]]
- [[Wayne Gretzky]]
- [[Matt Grevers]]
- [[Antoine Griezmann]]
- [[Anett Griffel]]
- [[Blake Griffin]]
- [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]]
- [[Florence Griffith-Joyner]]
- [[Boris Griidin]]
- [[Florian Grillitsch]]
- [[Álex Grimaldo]]
- [[Joao Grimaldo]]
- [[Matt Grimes]]
- [[Brittney Griner]]
- [[Aleksandr Grištšuk]]
- [[Nikolai Grišunin]]
- [[Strátos Grívas]]
- [[Øystein Grødum]] 
- [[Marcelo Grohe]]
- [[Jesper Grønkjær]]
- [[Harald Grønningen]]
- [[Kamil Grosicki]]
- [[Romain Grosjean]]
- [[Georg Gross]]
- [[Pascal Groß]]
- [[Ricco Groß]]
- [[Stefano Gross]]
- [[Kevin Großkreutz]]
- [[Fabio Grosso]]
- [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]]
- [[Matt Grzelcyk]]
- [[Philipp Grubauer]]
- [[Bernhard Gruber]]
- [[Michael Gruber]]
- [[Carlos Gruezo]]
- [[Ilia Gruev]]
- [[Marko Grujić]]
- [[Maksim Gruznov]]
- [[Marcus Grönholm]]
- [[Börje Grönroos]]
- [[Jari Grönroos]]
- [[Grethe Grünberg]]
- [[Rein Grünberg]]
- [[Tobias Grünenfelder]]
- [[Evert Grünvald]]
- [[Vicente Guaita]]
- [[Andrés Guardado]]
- [[Fredy Guarín]]
- [[Erik Guay]]
- [[Radko Gudas]]
- [[Nemanja Gudelj]]
- [[Andri Guðjohnsen]]
- [[Gabriel Gudmundsson]]
- [[Andrius Gudžius]]
- [[Gonçalo Guedes]]
- [[Róger Guedes]]
- [[Marc Guéhi]]
- [[Steeve Guénot]]
- [[Thierry Gueorgiou]]
- [[Eduardo Guerrero]]
- [[José Paolo Guerrero]]
- [[Hicham El Guerrouj]]
- [[Pape Gueye]]
- [[John Guidetti]]
- [[Morgan Guilavogui]]
- [[Hugo Guillamón]]
- [[Bruno Guimarães]]
- [[Everton Luiz Guimarães Bilher]]
- [[Serhou Guirassy]]
- [[Jack Guittet]]
- [[Péter Gulácsi]]
- [[Ernests Gulbis]]
- [[Fredrik Gulbrandsen]]
- [[Ramil Guliyev]]
- [[Ruud Gullit]]
- [[Margitta Gummel]]
- [[Saida Gunba]]
- [[Angus Gunn]]
- [[Carl Gunnarsson]]
- [[Vadim Gurnik]]
- [[Nikita Gussev]]
- [[Vitali Gussev]]
- [[Simon Gustafson]]
- [[Erik Gustafsson]]
- [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]]
- [[Toini Gustafsson]]
- [[Giedrius Gustas]]
- [[Filip Gustavsson]]
- [[Peet Gustel]]
- [[Malo Gusto]]
- [[Pjotr Gužov]]
- [[Karel Gut]]
- [[Lara Gut-Behrami]]
- [[Brian Gutiérrez]]
- [[Érick Gutiérrez]]
- [[Esteban Gutiérrez]]
- [[Jonás Gutiérrez]]
- [[Hans Gutman]]
- [[Ernests Gūtmanis]]
- [[Viiu Gutmann]]
- [[Joško Gvardiol]]
- [[Horace Gwynne]]
- [[Elisabeth Görgl]]
- [[Max Görtz]]
- [[Miriam Gössner]]
- [[Renate Götschl]]
- [[Mario Götze]]
- [[Daniel Güiza]]
- [[İlkay Gündoğan]]
- [[Emre Güngör]]
- [[Werner Günthör]]
- [[Asamoah Gyan]]
- [[Gylfi Sigurðsson]]
- [[Richard Gynge]]
- [[Dániel Gyurta]]
- [[Viktor Gyökeres]]
- [[Norbert Gyömbér]]

== H ==

[[Anna Haag]]
- [[Tiit Haagma]]
- [[Erling Haaland]]
- [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]]
- [[Henrik Haapala]]
- [[Eleriin Haas]]
- [[Gaëtan Haas]]
- [[Josef Haas]]
- [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]]
- [[Mario Haas]]
- [[Rebekka Haase]]
- [[Kert Haavistu]]
- [[Mikk Haavistu]] 
- [[Georg Hackenschmidt]]
- [[Grant Hackett]]
- [[Eḩsān Ḩadādī]]
- [[Oussama Haddadi]]
- [[Isack Hadjar]]
- [[Adis Hadžanović]]
- [[Memnun Hadžić]]
- [[Dinar Hafizullin]]
- [[Ronny Hafsås]]
- [[Ragnhild Haga]]
- [[Paul-Toomas Hage]]
- [[Brandon Hagel]]
- [[Carl Hagelin]]
- [[Ianis Hagi]]
- [[Linda Haglund]]
- [[Amadou Haidara]]
- [[Rolf Haikkola]]
- [[Madoka Haji]]
- [[Alfréd Hajós]]
- [[Ehsan Hajsafi]]
- [[Jani Hakanpää]]
- [[Achraf Hakimi]]
- [[Juha Hakola]]
- [[Hákon Haraldsson]]
- [[Sead Hakšabanović]]
- [[Veikko Hakulinen‎]]
- [[Stephen Halaiko]]
- [[Jaroslav Halák]]
- [[Bence Halász]]
- [[Murray Halberg]]
- [[Leho Haldna]]
- [[Simona Halep]]
- [[Calle Halfvarsson]]
- [[Maldon Haljas]]
- [[Lewis Hall]]
- [[Mike Hall (jalgrattur)|Mike Hall]]
- [[Quincy Hall]]
- [[Taylor Hall]]
- [[Saul Hallap]]
- [[Eduard Hallberg]]
- [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]]
- [[Helger Hallik]]
- [[Margus Hallik]]
- [[Reinar Hallik]]
- [[Timo Hallist]]
- [[Ben Halloran]]
- [[Antero Halonen]]
- [[Niilo Halonen]]
- [[Tony Halme]] 
- [[Marcel Halstenberg]]
- [[Jan Halvarsson]]
- [[Shoko Hamada]]
- [[Dietmar Hamann]]
- [[Masahiro Hamazaki]]
- [[Viola Hambidge]]
- [[Charles Hamelin]]
- [[Rani Hamid]]
- [[Dougie Hamilton]]
- [[Lewis Hamilton]]
- [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]]
- [[Mia Hamm]]
- [[Becky Hammon]]
- [[Andrew Hammond]]
- [[Tor Henning Hamre]]
- [[Roman Hamrlík]]
- [[Marek Hamšík]] 
- [[Dávid Hancko]]
- [[Etsuko Handa]]
- [[Samir Handanović]]
- [[Christopher Handke]]
- [[Maki Haneta]]
- [[Halvard Hanevold]]
- [[Henri Hang]]
- [[Ádám Hanga]]
- [[Noah Hanifin]]
- [[Grant Hanley]]
- [[Sven Hannawald]]
- [[Sirli Hanni]]
- [[Arnbjørn Hansen]]
- [[Endrik Hansen]]
- [[Jannik Hansen]]
- [[Jaan Hansla]]
- [[Sandra Hansson]]
- [[Robin Hanzl]]
- [[Naotake Hanyū]]
- [[Yuzuru Hanyū]]
- [[Ayumi Hara]]
- [[Natsuko Hara]]
- [[Natsumi Hara]]
- [[Genki Haraguchi]]
- [[Fukusaburō Harada]]
- [[Imre Harangi]]
- [[Michał Haratyk]]
- [[Trey Hardee]]
- [[Josh Harding]]
- [[Tonya Harding]]
- [[Nichlas Hardt]]
- [[Owen Hargreaves]]
- [[Pentala Harikrishna]]
- [[Kristin Harila]]
- [[Evelin Harjakas]]
- [[Valeri Harlamov]]
- [[Anatoli Harlampijev]]
- [[Arkadi Harlampijev]]
- [[Harmon Harmon]]
- [[Arthur Harnden]]
- [[Martin Harnik]]
- [[Scott Harrington]]
- [[Otis Harris]]
- [[JuVaughn Harrison]]
- [[Kendra Harrison]]
- [[Carter Hart]]
- [[Doris Hart]]
- [[Joe Hart]]
- [[Teemu Hartikainen]]
- [[Christoph Harting]]
- [[Robert Harting]]
- [[Ryan Hartman]]
- [[Yasuo Haruyama]]
- [[Alex Harvey]]
- [[Rio Haryanto]]
- [[Chieko Hase]]
- [[Makoto Hasebe]]
- [[Haruhisa Hasegawa]]
- [[Kenta Hasegawa]]
- [[Yoshiyuki Hasegawa]]
- [[Yui Hasegawa]]
- [[Ralph Hasenhüttl]]
- [[Hideo Hashimoto]]
- [[Kōichi Hashiratani]]
- [[Tetsuji Hashiratani]]
- [[Sifan Hassan]]
- [[Dominik Hašek]]
- [[Hisui Haza]]
- [[Eden Hazard]]
- [[Irina Hazova]]
- [[Kiryl Hatavec]]
- [[Hans Hateboer]]
- [[Jorrel Hato]]
- [[Yasuhiro Hato]]
- [[Uichirō Hatta]]
- [[Trine Hattestad]]
- [[Ola Vigen Hattestad]]
- [[Toshihiro Hattori]]
- [[Thorleif Haug]]
- [[Timon Haugan]]
- [[Rasmus Haugasmägi]] 
- [[Henrik Haukeland]] 
- [[Erik Haula]]
- [[Andrej Hauptman]]
- [[Hans-Christian Hausenberg]]
- [[Kristi Hausenberg]]
- [[Simone Hauswald]]
- [[Matti Hautamäki]]
- [[Emmi Haux]] 
- [[Mike Havenaar]]
- [[Dale Hawerchuk]]
- [[Akiko Hayakawa]]
- [[Kentarō Hayashi]]
- [[Isaac Hayden]]
- [[David Haye]]
- [[Gordon Hayward]]
- [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]]
- [[He Kexin]]
- [[Basil Heatley]]
- [[Mark Hebden]]
- [[Max Hebeisen]]
- [[Bartłomiej Heberla]]
- [[Traudl Hecher]]
- [[Jan Paul van Hecke]]
- [[Sara Hector]]
- [[Einar Hedegart]]
- [[Héðinn Steingrímsson]]
- [[Victor Hedman]]
- [[Chad Hedrick]]
- [[Vladimir Heerik]]
- [[Ahmed Hegazi]]
- [[Aune Heggebø]]
- [[Torbjørn Heggem]]
- [[Günther Heidemann]]
- [[Eric Heiden]]
- [[Nick Heidfeld]]
- [[Betty Heidler]]
- [[Matti Heikkinen]]
- [[Jander Heil]]
- [[Jennifer Heil]]
- [[Hillar Hein]]
- [[Karl Jakob Hein]]
- [[Kätlin Hein]]
- [[Marju Hein]]
- [[Danton Heinen]]
- [[Kristo Heinmann]]
- [[Viljo Heino]]
- [[Ville Heinola]]
- [[Benjamin Henrichs]]
- [[Demi Heinsoo]]
- [[Marek Heinz]]
- [[Miro Heiskanen]]
- [[John Heitinga]]
- [[Zuzana Hejnová]]
- [[Filip Helander]]
- [[Oliver Helander]]
- [[Bud Held]]
- [[Helger Helemäe]]
- [[Kai Helenius]]
- [[Robert Helenius]]
- [[Peter Heli]]
- [[Harri Heliövaara]]
- [[Magnus Hellberg]]
- [[Tia Hellebaut]] 
- [[Daniel Hellebuyck]]
- [[Marcus Hellner]]
- [[Johan Hellström]]
- [[Darren Helm]]
- [[Raimo Helminen]]
- [[Tomer Hemed]]
- [[Matt Hemingway]]
- [[Deon Hemmings]]
- [[Jeff Henderson]]
- [[Jordan Henderson]]
- [[Jeff Hendrick]]
- [[Jorrit Hendrix]]
- [[Stephen Hendry]] 
- [[Erika Hendsel]]
- [[Sonja Henie]] 
- [[Justine Henin]]
- [[Andrea Henkel]]
- [[Jürgen Henn]]
- [[Wayne Hennessey]]
- [[Johannes Henno]]
- [[Eivind Henriksen]]
- [[Adam Henrique]]
- [[Gustavo Henrique]]
- [[Rico Henry]]
- [[Janek Hepner]]
- [[Urmas Hepner]]
- [[Aliaksandra Herasimenia]]
- [[Vladõslav Heraskevõtš]]
- [[Irõna Heraštšenko]]
- [[Reinfried Herbst]]
- [[Carla Heredia Serrano]]
- [[Keri Herman]]
- [[Jan Heřmánek]]
- [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]]
- [[Mads Hermansen]]
- [[Kregor Hermet]]
- [[Aarne Hermlin]]
- [[Jennifer Hermoso]]
- [[Mario Hermoso]]
- [[Edivaldo Hermoza]]
- [[Abel Hernández]]
- [[Cucho Hernández]]
- [[Lucas Hernández]]
- [[Noé Hernández]]
- [[Rodrigo Hernández]]
- [[Theo Hernandez]]
- [[Xavier Hernández]]
- [[Javier Hernández Balcázar]]
- [[Margus Hernits]]
- [[Henri Hérouin]]
- [[Ander Herrera]]
- [[Arquímedes Herrera]]
- [[Héctor Herrera]]
- [[Yangel Herrera]]
- [[Hans Herrmann]]
- [[Patrick Herrmann]]
- [[Denise Herrmann-Wick]]
- [[Fabrice Herzog]]
- [[Shaun Heshka]]
- [[Emile Heskey]]
- [[Erika Hess]]
- [[Mario Hezonja]]
- [[Santiago Hezze]]
- [[Tor Arne Hetland]]
- [[Georg Hettich]]
- [[Reinhold-Heinrich Heuer]]
- [[Valter Heuer]]
- [[Ron Heusdens]]
- [[Lleyton Hewitt]]
- [[Jupp Heynckes]]
- [[Aaron Hickey]]
- [[Thomas J. Hicks]]
- [[Noritaka Hidaka]]
- [[Usaburō Hidaka]]
- [[Guus Hiddink]]
- [[Mirja Hietamies-Eteläpää]]
- [[Fernando Hierro]] 
- [[Juuso Hietanen]]
- [[Masaaki Higashiguchi]]
- [[John Higgins]]
- [[Matthew Highmore]]
- [[Gonzalo Higuaín]]
- [[Andreas Hiiemägi]]
- [[Eduard Hiiop]]
- [[Henrique Hilário]]
- [[Tom Hilde]]
- [[Timo Hildebrand]]
- [[Štěpánka Hilgertová]]
- [[Adin Hill]]
- [[Clarence Hill]] 
- [[Damon Hill]]
- [[Virgil Hill]]
- [[Edmund Hillary]]
- [[Jonas Hiller]]
- [[Martin Himma]]
- [[Piero Hincapié]]
- [[Martina Hingis]]
- [[Andreas Hinkel]]
- [[Vanessa Hinz]]
- [[Martin Hinteregger]]
- [[Ernst Hinterseer]]
- [[Hansi Hinterseer]]
- [[Lukas Hinterseer]]
- [[Roope Hintz]]
- [[Toshio Hirabayashi]]
- [[Hiroshi Hirakawa]]
- [[Ryūzō Hiraki]]
- [[Takashi Hirano]]
- [[Chika Hirao]]
- [[Shūsaku Hirasawa]]
- [[Tomoyuki Hirase]]
- [[Sōta Hirayama]]
- [[Kazuko Hironaka]]
- [[Nozomi Hiroyama]]
- [[Peter Hirsch]]
- [[Marcel Hirscher]]
- [[George Hirst]]
- [[Eleri Hirv]]
- [[Mikko Hirvonen]]
- [[Nico Hischier]]
- [[Šamil Hissamutdinov]]
- [[Sophie Hitchon]]
- [[Kinue Hitomi]]
- [[Marwin Hitz]]
- [[Simon Hjalmarsson]]
- [[Odd-Bjørn Hjelmeset]]
- [[Morten Hjulmand]]
- [[Adam Hložek]]
- [[Josh Ho-Sang]]
- [[Hoang Thanh Trang]]
- [[Guillaume Hoarau]]
- [[Cole Hocker]]
- [[Keely Hodgkinson]]
- [[Wesley Hoedt]]
- [[Nina Hoekman]]
- [[Lukas Hofer]]
- [[Hein ten Hoff]]
- [[Reese Hoffa]]
- [[Mike Hoffman]]
- [[Christian Hoffmann]]
- [[Fritz Hofmann]]
- [[Grégory Hofmann]]
- [[Helmut Hofmann]]
- [[Jonas Hofmann]]
- [[Philipp Hofmann]]
- [[Tore Ruud Hofstad]]
- [[Kevin Hogarth]]
- [[Jonathan Hogg]]
- [[Aleksandr Hohlatšjov]]
- [[Jana Hohlova]]
- [[Sergei Hohlov-Simson]]
- [[Uwe Hohn]]
- [[Pierre-Emile Højbjerg]]
- [[Rasmus Højlund]]
- [[Steven Holcomb]]
- [[Jon Robert Holden]]
- [[Nick Holden]]
- [[Wendy Holdener]]
- [[Rob Holding]]
- [[Anni Holdmann]]
- [[José Holebas]]
- [[Jaroslav Holík]]
- [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]]
- [[Eliise Hollas]]
- [[Salme Adeele Hollas]]
- [[Grant Holloway]]
- [[Philip Holm]]
- [[Stefan Holm]]
- [[Sebastian Holmén]]
- [[Kelly Holmes]]
- [[Ratmir Holmov]]
- [[Axel Holmström]]
- [[Gunnar Hololei]]
- [[Jonas Holøs]]
- [[Markus Holst]]
- [[Raphael Holzdeppe]]
- [[Korbinian Holzer]]
- [[Braden Holtby]]
- [[Hans Christer Holund]]
- [[Evander Holyfield]]
- [[Chieko Homma]]
- [[Aivar Hommik]]
- [[Vladislav Homutov]]
- [[Keisuke Honda]]
- [[Midori Honda]]
- [[Nagayasu Honda]]
- [[Takuya Honda]]
- [[Yasuto Honda]]
- [[Martin Hongla]]
- [[Julius Honka]]
- [[Kenji Honnami]]
- [[Pieter van den Hoogenband]]
- [[Herman Hoogland]] 
- [[Pierre van Hooijdonk]]
- [[Steven Hooker]]
- [[Jüri Hool]]
- [[Imbi Hoop]]
- [[Tadao Horie]]
- [[Takumi Horiike]]
- [[Timo Horn]]
- [[Kurt Hornfischer]]
- [[Ricardo Horta]]
- [[Bo Horvat]]
- [[Béla Horváth]]
- [[Pavel Horváth]]
- [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]]
- [[Tsukasa Hosaka]]
- [[Hajime Hosogai]]
- [[Ichirō Hosotani]]
- [[Nicole Hosp]]
- [[Marián Hossa]]
- [[Majid Hosseini]]
- [[Katinka Hosszú]]
- [[Bela Hotenašvili]]
- [[Hou Yifan]]
- [[Venla Hovi]]
- [[Even Hovland]]
- [[Dwight Howard]]
- [[Tim Howard]]
- [[Quinton Howden]]
- [[Gordie Howe]]
- [[Lukáš Hrádecký]]
- [[Branimir Hrgota]]
- [[Filip Hrgović]]
- [[Mirko Hrgović]]
- [[Marek Hrivík]]
- [[Viktor Hrjapa]]
- [[Filip Hronek]]
- [[Patrik Hrošovský]]
- [[Šimon Hrubec]]
- [[Ajdin Hrustic]]
- [[Hans Huber]] 
- [[Liezel Huber]]
- [[Jonathan Huberdeau]]
- [[Anthoine Hubert]]
- [[Tomáš Hubočan]]
- [[Július Hudáček]]
- [[Jan Hudec]]
- [[Anton Hudobin]]
- [[Matthew Hudson-Smith]]
- [[Werner Hug]]
- [[Jack Hughes]]
- [[Jake Hughes]]
- [[Quinn Hughes]]
- [[Zharnel Hughes]]
- [[Markus Huhtala]]
- [[Aino Huimerind]]
- [[Sjoerd Huisman]]
- [[Esa Hukkanen]]
- [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]]
- [[Jessica Hull]]
- [[Linus Hultström]]
- [[Mats Hummels]]
- [[Juliane Hund]]
- [[Amy Hunt]]
- [[Brad Hunt]]
- [[Kalev Hunt]]
- [[Külli Hunt]]
- [[Margus Hunt]]
- [[Rimo Hunt]]
- [[Stephen Hunt]]
- [[Klaas-Jan Huntelaar]]
- [[George Hunter]]
- [[Lindsey Hunter]]
- [[Georgia Hunter Bell]]
- [[Pavol Hurajt]]
- [[Reetta Hurske]]
- [[Albert Hurt]]
- [[Martin Hurt]]
- [[Paolo Hurtado]]
- [[Etzaz Hussain]]
- [[Karel Hussar]]
- [[Kristo Hussar]]
- [[Ville Husso]]
- [[Josef Hušbauer]]
- [[Aslanbek Huštov]]
- [[Atiba Hutchinson]]
- [[Michael Hutchinson]]
- [[Omari Hutchinson]]
- [[Robert Huth]]
- [[Vadõm Huttsait]]
- [[Karl Huuk]]
- [[Veikko Huuskonen]]
- [[Alan Huõgatõ]]
- [[Hwang Hee-chan]]
- [[Karoliine Hõim]]
- [[Oskar Hõim]]
- [[Oleksandr Hõžnjak]]
- [[Gunder Hägg]]
- [[Mika Häkkinen]]
- [[Helery Hälvin]]
- [[Lenni Hämeenaho]]
- [[Eduard Hämäläinen]]
- [[Kalevi Hämäläinen]]
- [[Pentti Hämäläinen]]
- [[Markus Hännikäinen]]
- [[Juha Hänninen]]
- [[Juho Hänninen]] 
- [[Arto Härkönen]]
- [[Eugen Härms]]
- [[Vüqar Həşimov]]
- [[Raivo Hääl]]
- [[Gunnar Höckert]]
- [[Marcus Högberg]]
- [[Nils Höglander]]
- [[Martin Höllwarth]]
- [[Kathrin Hölzl]]
- [[Patric Hörnqvist]]
- [[Kaido Höövelson]]
- [[Nico Hülkenberg]]
- [[Voldemar Hünerson]]
- [[Tomáš Hyka]]
- [[Zach Hyman]]
- [[Elseid Hysaj]]
- [[Sami Hyypiä]]

== I ==
[[Larissa Iapichino]]
- [[Vincenzo Iaquinta]]
- [[Akaki Iašvili]]
- [[Caterine Ibargüen]]
- [[Renato Ibarra]]
- [[Derek Ibbotson]]
- [[Vedad Ibišević]]
- [[Mogamed Ibragimov]]
- [[Sultan Ibragimov]] 
- [[Zlatan Ibrahimović]]
- [[Märt Ibrus]]
- [[Mauro Icardi]]
- [[Tokizō Ichihashi]]
- [[Daisuke Ichikawa]]
- [[Nana Ichise]]
- [[Adam Idah]]
- [[Tameo Ide]]
- [[Yūji Ide]]
- [[Yosuke Ideguchi]]
- [[Asako Ideue]]
- [[Karl-Richard Idlane]]
- [[Mati Idlane]]
- [[Brian Idowu]]
- [[Phillips Idowu]]
- [[Edgar Ié]]
- [[Akihiro Ienaga]]
- [[Edwin Ifeanyi]]
- [[Odion Ighalo]]
- [[Borja Iglesias]]
- [[Rafael Iglesias]]
- [[Aleksandr Ignatenko]]
- [[Matvei Igonen]]
- [[Andre Iguodala]]
- [[Masami Ihara]]
- [[Kelechi Iheanacho]]
- [[Sten-Erik Iir]]
- [[Laura Ikauniece]]
- [[Hiromi Ikeda]]
- [[Sakiko Ikeda]]
- [[Shinobu Ikeda]]
- [[Yutaka Ikeuchi]]
- [[Khumiso Ikgopoleng]]
- [[Tomohiko Ikoma]]
- [[Jonathan Ikoné]]
- [[Henri Ikonen]]
- [[Žydrūnas Ilgauskas]]
- [[Georgi Ilivitski]]
- [[Anna Iljuštšenko]]
- [[Asier Illarramendi]]
- [[Aleksander Illi]]
- [[Markus Ilver]]
- [[Indrek Ilves]]
- [[Kalle Ilves]]
- [[Kristjan Ilves]]
- [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]]
- [[Urmo Ilves]]
- [[Ersan İlyasova]]
- [[Im Dong-hyun]]
- [[Keizō Imai]]
- [[Hiroji Imamura]]
- [[Kazuo Imanishi]]
- [[Ciro Immobile]]
- [[Jarkko Immonen]]
- [[Gonçalo Inácio]]
- [[Junichi Inamoto]]
- [[Paul Ince]]
- [[Tom Ince]]
- [[Joel Indermitte]]
- [[Miks Indrašis]]
- [[Kaire Indrikson]]
- [[Sten Indrikson]]
- [[Miguel Indurain]]
- [[Andrei Inešin]]
- [[Filip Ingebrigtsen]]
- [[Henrik Ingebrigtsen]]
- [[Jakob Ingebrigtsen]]
- [[Tommy Ingebrigtsen]]
- [[Anti Ingel]]
- [[Kevin Ingermann]]
- [[Magnus Ingesson]]
- [[Justin Ingram]]
- [[Julien Ingrassia]]
- [[Andrés Iniesta]]
- [[Jere Innala]]
- [[Christof Innerhofer]]
- [[Masahiko Inoha]]
- [[Shumpei Inoue]]
- [[Takeshi Inoue]]
- [[Lorenzo Insigne]]
- [[Filippo Inzaghi]]
- [[Takashi Inui]]
- [[Kyriákos Ioánnou]]
- [[Aleksei Ionov]]
- [[Vitali Ionov]]
- [[Nana Ioseliani]]
- [[Alexander Ipatov]]
- [[Nestory Irankunda]]
- [[Artūrs Irbe]]
- [[Alexander Ireland]]
- [[Eddie Irvine]]
- [[Jackson Irvine]]
- [[Kyrie Irving]]
- [[Alexander Isak]]
- [[Priidu Isak]]
- [[Mito Isaka]]
- [[Andreas Isaksson]]
- [[Junko Ishida]]
- [[Yoshinori Ishigami]]
- [[Satoshi Ishii]]
- [[Shigemi Ishii]]
- [[Yoshinobu Ishii]]
- [[Naohiro Ishikawa]]
- [[Mnatsakan Iskandarjan]]
- [[Hiromitsu Isogai]]
- [[Jari Isometsä]]
- [[Aivar Israel]]
- [[Märt Israel]]
- [[Jaak Issak]]
- [[Jon Istad]]
- [[Jelena Issinbajeva]]
- [[Svetlana Išmuratova]]
- [[Pavlo Ištšenko]]
- [[David Izonritei]]
- [[Masanobu Izumi]]
- [[Miyuki Izumi]]
- [[Kō Itakura]]
- [[Hiroki Ito]]
- [[Junya Ito]]
- [[Kanako Ito]]
- [[Naoji Itō]]
- [[Teruyoshi Itō]]
- [[Juan Iturbe]]
- [[Paula Ivan]]
- [[Vjatšeslav Ivanenko]]
- [[Goran Ivanišević]]
- [[Mihhail Ivanov]]
- [[Robert Ivanov]]
- [[Vladimir Ivanov]]
- [[Vladislav Ivanov]]
- [[Ana Ivanović]]
- [[Branislav Ivanović]]
- [[Rihards Ivanovs]]
- [[Vassõl Ivantšuk]]
- [[Luka Ivanušec]]
- [[Jelena Ivaštšenko]]
- [[Emil Iversen]]
- [[Odd Iversen]]
- [[Allen Iverson]]
- [[Borislav Ivkov]]
- [[Isao Iwabuchi]]
- [[Mana Iwabuchi]]
- [[Daiki Iwamasa]]
- [[Teruo Iwamoto]]
- [[Azusa Iwashimizu]]
- [[Akemi Iwata]]
- [[Tomoki Iwata]]
- [[Toshio Iwatani]]
- [[Mihoko Iwaya]]
- [[Alex Iwobi]]

== J ==
[[Jaan Jaago]]
- [[Elar Jaakson]]
- [[Urmas Jaamul]]
- [[Aksel Jaanisoo]]
- [[Heikki Jaansalu]]
- [[Jüri Jaanson]]
- [[Tatjana Jaanson]]
- [[Villem-Johannes Jaanson]]
- [[Karam Jābir]]
- [[Aleksei Jablotškin]]
- [[Hugh Jack]]
- [[Ryan Jack]]
- [[Arnold Jackson]]
- [[Bershawn Jackson]]
- [[Chase Jackson]]
- [[Colin Jackson]]
- [[Nicolas Jackson]]
- [[Shericka Jackson]]
- [[Anders Jacobsen]]
- [[Astrid Jacobsen]]
- [[Émilien Jacquelin]]
- [[Jérémy Jacquet]]
- [[Tom Jager]]
- [[Phil Jagielka]]
- [[Eerik Jago]]
- [[Jaak-Heinrich Jagor]]
- [[Jaromír Jágr]]
- [[Aleksei Jagudin]]
- [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]]
- [[Vladimir Jagunov]]
- [[Aleksei Jahhimovitš]]
- [[Heinar Jahu]]
- [[Nobuko Jajima]]
- [[Kristijan Jakić]]
- [[Alo Jakin]]
- [[Ismail Jakobs]]
- [[Julian Jakobsen]]
- [[Nikolai Jakovenko]]
- [[Anatoli Jakovlev]]
- [[Svjatoslav Jakovlev]]
- [[Lora Jakovleva]]
- [[Oksana Jakovleva]]
- [[Jānis Jaks]]
- [[Jarosław Jakszto]]
- [[Martin Jakš]]
- [[Nail Jakupov]] 
- [[Ado Jalakas]]
- [[Konstantin Jalari]]
- [[Merilii Jalg]]
- [[Triinu Jalg]]
- [[Erkki Jallai]]
- [[Tarmo Jallai]]
- [[Jasse Jalonen]]
- [[Paulo Jamelli]]
- [[Bronny James]]
- [[Bryce James]]
- [[Daniel James]]
- [[David James]]
- [[Hilda James]] 
- [[Jordan James]]
- [[Kirani James]]
- [[LeBron James]]
- [[Matty James]]
- [[Paul James]]
- [[Reece James]]
- [[Piret Jamnes]]
- [[Richard Jan]]
- [[Jakub Janda]]
- [[Vitaly Janelt]]
- [[Carlo Janka]]
- [[Jelena Janković]]
- [[Mark Jankowski]]
- [[Jakub Jankto]]
- [[Mattias Janmark]]
- [[Avo Jans]]
- [[Gérard Jansen]]
- [[Hans Jansen]]
- [[Kjetil Jansrud]]
- [[Vincent Janssen]]
- [[Erik Janža]]
- [[Tony Jantschke]]
- [[Adnan Januzaj]]
- [[Gonzalo Jara]]
- [[Léo Jardim]]
- [[Roman Jaremtšuk]]
- [[Dmitri Jarošenko]]
- [[Tristan Jarry]]
- [[Rolandas Jasevičius]]
- [[Darius Jasevičius]]
- [[Šarūnas Jasikevičius]]
- [[Liveta Jasiūnaitė]]
- [[Koba Jass]]
- [[Ahmed Hamada Jassim]] 
- [[Lev Jašin]]
- [[Dmitrij Jaškin]]
- [[Michel Jazy]]
- [[Iryna Jatčanka]]
- [[Alassana Jatta]]
- [[Sami Jauhojärvi]]
- [[Inese Jaunzeme]]
- [[Arto Javanainen]]
- [[Vincent Jay]]
- [[Lou Jeanmonnot]]
- [[Julian Jeanvier]]
- [[Ruth Jebet]]
- [[Mile Jedinak]]
- [[Otylia Jędrzejczak]]
- [[Artur Jędrzejczyk]]
- [[Tin Jedvaj]]
- [[Radosław Jedynak]]
- [[Jee Yong-ju]]
- [[Andres Jefanov]]
- [[Melissa Jefferson-Wooden]]
- [[Tony Jeffries]]
- [[Eneli Jefimova]]
- [[Lilija Jefremova]]
- [[Žiga Jeglič]]
- [[Grigori Jegorov]]
- [[Vassili Jegorov]]
- [[Ljubov Jegorova]] 
- [[Kaidi Jekimova]]
- [[Mara Jelica]]
- [[Aleksei Jemelin]]
- [[Vassili Jemelin]]
- [[Fjodor Jemeljanenko]]
- [[Charlie Jenkins]]
- [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]]
- [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]]
- [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]]
- [[Michelle Jenneke]]
- [[Boone Jenner]]
- [[Fredrik Jensen]]
- [[Mathias Jensen]]
- [[Nicholas Jensen]]
- [[Nicklas Jensen]]
- [[Viggo Jensen]]
- [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur)
- [[Ruben Yttergård Jenssen]]
- [[Jeong Woo-yeong]]
- [[Anton Jepihhin]]
- [[Hasse Jeppson]]
- [[Alexander Jeremejeff]]
- [[Jens Jeremies]]
- [[Ants Jeret]]
- [[Timmo Jeret]]
- [[Oksana Jermakova]]
- [[Sixten Jernberg]]
- [[Georg-Adolf Jernits]]
- [[Aleksandr Jerohhin]]
- [[Norah Jeruto]]
- [[Jake Jervis]]
- [[Celina Jesionowska]]
- [[Andrei Jessipenko]]
- [[Gabriel Jesus]]
- [[Jüri Jevdokimov]]
- [[Aleh Jevenka]]
- [[Erling Jevne]]
- [[Sriram Jha]]
- [[Raúl Jiménez]]
- [[Soraya Jiménez]]
- [[Ben Jipcho]]
- [[Petr Jiráček]]
- [[Jo Hyeon-woo]]
- [[Shōji Jō]]
- [[Kadri Joa]]
- [[Ain Joala]]
- [[Ott Joala]]
- [[João Pedro (sündinud 2001)|João Pedro]]
- [[Jasmi Joensuu]]
- [[Jesse Joensuu]]
- [[Éder Jofre]]
- [[Ryan Johansen]]
- [[Ingemar Johansson]]
- [[Ivar Johansson]]
- [[Jonatan Johansson]]
- [[Kjell Johansson]]
- [[Lars Johansson]]
- [[Linus Johansson]]
- [[Marcus Johansson]]
- [[Selfrid Johansson]]
- [[Tomas Johansson]]
- [[Viktor Johansson]]
- [[Therese Johaug]]
- [[Adam Johnson]]
- [[Allen Johnson]]
- [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]]
- [[Bill Johnson]]
- [[Brennan Johnson]]
- [[Erik Johnson]]
- [[Fabian Johnson]]
- [[Glen Johnson]]
- [[Jack Johnson]]
- [[Ken Johnson]]
- [[Lawrence Johnson]]
- [[Magic Johnson]]
- [[Michael Johnson]]
- [[Toureano Johnson]]
- [[Tyler Johnson]]
- [[Katarina Johnson-Thompson]]
- [[Andreas Johnsson]]
- [[Alistair Johnston]]
- [[Sam Johnstone]]
- [[Nikola Jokić]]
- [[Niko Jokinen]]
- [[Jyrki Jokipakka]]
- [[Ernst Joll]]
- [[Brad Jones]]
- [[Caleb Jones]]
- [[Cullen Jones]]
- [[Curtis Jones]]
- [[Greg Jones]]
- [[Jak Jones]]
- [[Jermaine Jones]]
- [[Kenwyne Jones]]
- [[Leisel Jones]]
- [[Marion Jones]]
- [[Martin Jones]]
- [[Roy Jones]]
- [[Luuk de Jong]]
- [[Nigel de Jong]]
- [[Wim de Jong]]
- [[Mattias Jonson]]
- [[Jens Jønsson]]
- [[Jürgen Joonas]]
- [[Laura Joonas]]
- [[Koit Joor]]
- [[Josh Jooris]]
- [[DeAndre Jordan]]
- [[Joan Jordán]]
- [[Michael Jordan]]
- [[Michal Jordán]]
- [[Peter Jørgensen]] 
- [[Victor Jørgensen]]
- [[Jorginho]]
- [[Willian José]]
- [[Curtis Joseph]]
- [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]]
- [[Jason Joseph]]
- [[Roman Josi]]
- [[Tyson Jost]]
- [[Diogo Jota]]
- [[Brian Joubert]]
- [[Richard Jouve]]
- [[Raymond Joval]] 
- [[Ed Jovanovski]]
- [[Luka Jović]]
- [[Jackie Joyner-Kersee]]
- [[Alberto Juantorena]]
- [[Christopher Judge]]
- [[Jakub Jugas]]
- [[Mervana Jugić-Salkić]]
- [[Ain-Alar Juhanson]]
- [[Gerdo Juhkam]]
- [[Martti Juhkami]]
- [[Ants Juhvelt]]
- [[Bruno Julie]]
- [[Jorge Julio]]
- [[Jung Woo-young]]
- [[Gideon Jung]]
- [[Sebastian Jung]]
- [[Juninho Pernambucano]]
- [[Bruno Junk]]
- [[Leni Junker]]
- [[Julius Junttila]]
- [[Antti Juntumaa]]
- [[Zlatko Junuzović]]
- [[Juozas Juocevičius]]
- [[Josip Juranović]]
- [[Tomáš Jurčo]]
- [[Goran Jurić]]
- [[Tomi Juric]]
- [[Jekaterina Jurjeva]]
- [[Kalju Jurkatamm]]
- [[Tiiu Jurkatamm]]
- [[Darja Jurlova]]
- [[Martin Jurtom]]
- [[Risto Jussilainen]]
- [[Gytis Juškevičius]]
- [[Elisabeth Juudas]]
- [[Eduard Jõepere]]
- [[Janari Jõesaar]]
- [[Gert Jõeäär]]
- [[Anna Lotta Jõgeva]]
- [[Aili Jõgi]]
- [[Mati Jõgi]]
- [[Peep Jõgi]]
- [[Urmas Jõgi]]
- [[Jüri Jõul]] 
- [[Marta Jõumees]]
- [[Ilmar-Olav Jõõras]]
- [[Rivo Jõõras]]
- [[Andrei Jämsä]]
- [[Marko Jänes]] 
- [[Calle Järnkrok]]
- [[Andre Järva]]
- [[Rein Järva]]
- [[Väinö Järvenpää]]
- [[Martin Järveoja]]
- [[Nikolai Järveoja]]
- [[Akilles Järvinen]]
- [[Jukka Järvinen]]
- [[Matti Järvinen]]
- [[Mihkel Järviste]]
- [[Laura Britt Järvsoo]]
- [[Enar Jääger]]
- [[Enver Jääger]]
- [[Jussi Jääskeläinen]]
- [[Lisell Jäätma]]
- [[Robin Jäätma]]
- [[Peep Jöffert]]
- [[Emil Jönsson]]
- [[Kevin Jörg]]
- [[Markus Jürgenson]]
- [[Jaan Jüris]]
- [[Peeter Jürisson]]
- [[Uku Jürjendal]]
- [[Helen Jürjo]]
- [[Vello Jürjo]]
- [[Ademar Jürlau]]

== K ==
[[Kaido Kaaberma]]
- [[Urmas Kaal]]
- [[Martin Kaalma]]
- [[Vello Kaaristo]]
- [[Enn Kaarma]]
- [[Harald Kaarmann]]
- [[Rene Kaas]]
- [[Evely Kaasiku]]
- [[Jevgeni Kabajev]]
- [[Alina Kabajeva]]
- [[Ozan Kabak]]
- [[Christian Kabasele]]
- [[Issa Kaboré]]
- [[Gojko Kačar]]
- [[Slobodan Kačar]]
- [[Tadija Kačar]]
- [[Vello Kade]]
- [[Gerda van der Kade-Koudijs]]
- [[Tino Kadewere]]
- [[Ferdi Kadıoğlu]]
- [[Syed Kadir]] 
- [[Yuka Kado]]
- [[Kaoru Kadohara]]
- [[Nazem Kadri]]
- [[Colin Kaepernick]]
- [[Jevgeni Kafelnikov]]
- [[Pantelís Kafés]]
- [[Sachi Kagawa]]
- [[Shinji Kagawa]]
- [[Tarō Kagawa]]
- [[Dina Kagramanov]]
- [[Andres Kahk]]
- [[Oliver Kahn]]
- [[Dominik Kahun]]
- [[Nihat Kahveci]]
- [[Sotíris Kaïáfas]]
- [[Stefan Kaibald]]
- [[Gregory Kaidanov]]
- [[Ayumi Kaihori]]
- [[Keiji Kaimoto]]
- [[Florian Kainz]]
- [[Kaarel Kais]]
- [[Kristjan Kais]]
- [[Wilhelm Kaiser]]
- [[Wyatt Kaiser]]
- [[Hannu Kaislama]]
- [[Hans Kaiva]]
- [[Andrus Kajak]]
- [[Uno Kajak]]
- [[Anna Kajalina]]
- [[Riina Kajari]]
- [[Akira Kaji]]
- [[Mayumi Kaji]]
- [[Tomoyuki Kajino]]
- [[Kaká]]
- [[Kaoru Kakinami]]
- [[Yōichirō Kakitani]]
- [[Kaapo Kakko]]
- [[Nikólaos Kaklamanákis]]
- [[Ingrit Kala]]
- [[Kahha Kaladze]]
- [[Saša Kalajdžić]]
- [[Valter Kalam]]
- [[Tomáš Kalas]]
- [[Paul Kalberg]]
- [[Janek Kalda]]
- [[Ago Kalde]]
- [[Juhan Kalde]]
- [[Sten Kalder]]
- [[Sten Kaldma]]
- [[Sören Kaldma]]
- [[Martten Kaldvee]]
- [[Urmas Kaldvee]]
- [[Christopher Kalev]]
- [[Dmitri Kalinin]]
- [[Sergei Kalinin]]
- [[Urmas Kaljend]]
- [[Aldur Kaljo]]
- [[Julius Kaljo]]
- [[Leelo Kalju]]
- [[Avo Kaljulaid]]
- [[Marek Kaljumäe]]
- [[Kaire Kaljurand]]
- [[Kalle Kaljurand]]
- [[Kristjan Kaljurand]]
- [[Helgi Kaljuste]]
- [[Kaupo Kaljuste]]
- [[Merli Kaljuve]]
- [[Margit Kalk]]
- [[Gustav Kalkun]]
- [[Charlotte Kalla]]
- [[Juura Kallari]]
- [[Madis Kallas]]
- [[Miina Kallas]]
- [[Ken Kallaste]]
- [[Risto Kallaste]]
- [[Toomas Kallaste]]
- [[Carmel Kallemaa]]
- [[Mika Kallio]]
- [[Antti Kalliomäki]]
- [[Andrei Kalmakov]]
- [[Erich Kalmar]]
- [[Marek Kalmus]]
- [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]]
- [[Salomon Kalou]]
- [[Samuel Kalu]]
- [[Kunishige Kamamoto]]
- [[Chris Kaman]]
- [[François Kamano]]
- [[Aboubakar Kamara]]
- [[Boubacar Kamara]]
- [[Glen Kamara]]
- [[Hassane Kamara]]
- [[Kei Kamara]]
- [[Mitsuo Kamata]]
- [[Kaspars Kambala]]
- [[Ditaji Kambundji]]
- [[Mujinga Kambundji]]
- [[Yusuf Saad Kamel]]
- [[Hisao Kami]]
- [[Marcin Kamiński]]
- [[Thomas Kaminski]]
- [[Megumi Kamionobe]]
- [[Arno Kamminga]]
- [[Shōgo Kamo]]
- [[Takeshi Kamo]]
- [[Steven Kampfer]]
- [[Kevin Kampl]]
- [[Gert Kams]]
- [[Gata Kamsky]]
- [[Olga Kamyshleeva]]
- [[Aadu Kana]]
- [[Mū Kanazaki]]
- [[Hiroshi Kanazawa]]
- [[Carel Kand]]
- [[Kaie Kand]]
- [[Katsuo Kanda]]
- [[Kiyoo Kanda]]
- [[Aleksandr Kandaurov]] 
- [[Toomas Kandimaa]]
- [[Harry Kane]]
- [[Patrick Kane]] 
- [[Mami Kaneda]]
- [[Miho Kaneda]]
- [[Nobutoshi Kaneda]]
- [[Shiho Kaneda]]
- [[Hisashi Kaneko]]
- [[Albert Kanepi]]
- [[Anton Kanepi]]
- [[Harald Kanepi]]
- [[Kaia Kanepi]] 
- [[Kaarlo Kangasniemi]]
- [[Tanel Kangert]]
- [[Julius Kangur]]
- [[Kristjan Kangur]]
- [[Martin Kangur]]
- [[Ülo Kangur]]
- [[Juha Kankkunen]]
- [[Helena Kannus]] 
- [[Takashi Kanō]]
- [[Johannes Kant]]
- [[Anna Kantane]]
- [[Toms Kantāns]]
- [[Gerd Kanter]]
- [[Igor Kanõgin]]
- [[Kasperi Kapanen]]
- [[Niko Kapanen]]
- [[Sigrid Kapanen]]
- [[Boglárka Kapás]]
- [[Hamit Kaplan]]
- [[Oskar Kaplur]]
- [[Sander Kapper]]
- [[Michális Kapsís]]
- [[Liis Kapten]]
- [[Deniss Kapustin]]
- [[Bartosz Kapustka]] 
- [[Jem Karacan]]
- [[Fran Karačić]]
- [[Giórgos Karagkoúnis]]
- [[Emmanouíl Karalís]]
- [[Yann Karamoh]]
- [[Aleksandr Karavajev]]
- [[Vjatšeslav Karavajev]]
- [[Anu Karavajeva]]
- [[Aleksandr Karelin]]
- [[Pavel Karelin]] 
- [[Richard Karelson]]
- [[Amir Karić]]
- [[Nouman Karim]]
- [[Ali Karimi]]
- [[Martin Karis]]
- [[Roman Kariste]]
- [[Henn Karits]]
- [[Nigul Karits]]
- [[Loris Karius]]
- [[Nikolai Karklin]]
- [[Ainar Karlson]]
- [[Rain Karlson]]
- [[Urmas Karlson]]
- [[Erik Karlsson]]
- [[Frida Karlsson]]
- [[Henrik Karlsson]]
- [[Nils Karlsson]]
- [[Pernilla Karlsson]]
- [[William Karlsson]]
- [[Åke Karlsson]]
- [[Friedrich Karm]] 
- [[Žan Karničnik]]
- [[Kenneth Karp]]
- [[Vitalijus Karpačiauskas]]
- [[Deniss Karpak]]
- [[Gleb Karpenko]]
- [[Andra Karpin]]
- [[Valeri Karpin]]
- [[Anatoli Karpov]] 
- [[Dmitri Karpov]] 
- [[Valeri Karpov]]
- [[Klaes Karppinen]]
- [[Pertti Karppinen]]
- [[Ida Karstoft]]
- [[Mārtiņš Karsums]]
- [[Tõnis Kartau]]
- [[Narain Karthikeyan]]
- [[Givi Kartozia]]
- [[Fred Karu]]
- [[Kristin Karu]]
- [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]]
- [[Hatha Karunaratne]]
- [[Börje Karvonen]]
- [[Takashi Kasahara]]
- [[Noriaki Kasai]]
- [[Yoshie Kasajima]]
- [[Andrej Kaścicyn]]
- [[Siarhiej Kaścicyn]]
- [[Totti Kasekamp]]
- [[Robert Kasela]]
- [[Tõnis Kasemets]]
- [[Indrek Kaseorg]]
- [[Kärt Kaseorg]]
- [[Mari Kaseväli]]
- [[Yōsuke Kashiwagi]]
- [[Siksten Kasimir]]
- [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]]
- [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]]
- [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]]
- [[Rain Kask]]
- [[Darius Kasparaitis]]
- [[Garri Kasparov]]
- [[Marco Kasper]]
- [[Ants Kass]]
- [[Leonhard Kass]]
- [[Darja Kassatkina]]
- [[Zack Kassian]]
- [[Elmo Kassin]]
- [[Osvald Kastanja]]
- [[Maximilian Kastner]]
- [[Flamur Kastrati]]
- [[Ondřej Kaše]]
- [[Rustam Kazakov]]
- [[Yahiro Kazama]]
- [[Tatjana Kazankina]]
- [[Vladimir Kazatšonok]]
- [[Colin Kâzım-Richards]]
- [[Šarūnas Kazlauskas]] 
- [[Kai Kazmirek]] 
- [[Hiroshi Katayama]]
- [[Fánis Katergiannákis]]
- [[Nikola Katić]]
- [[Daijirō Katō]]
- [[Hisashi Katō]]
- [[Masaaki Katō]]
- [[Nobuyuki Katō]]
- [[Tomoe Kato]]
- [[Yoshio Katō]]
- [[Pródromos Katsantónis]]
- [[Kóstas Katsouránis]] 
- [[Takamoto Katsuta]]
- [[Toshinobu Katsuya]]
- [[Ethan Katzberg]] 
- [[Kevin Kauber]]
- [[Johannes Kaubi]]
- [[Smylie Kaufman]]
- [[Severi Kaukiainen]]
- [[Tõnu Kaukis]]
- [[Niklas Kaul]]
- [[Ralf Kaunismäe]]
- [[Toivo Kaunismäe]]
- [[Vello Kaunismäe]]
- [[Valter Kaup]]
- [[Kalle Kaupmees]]
- [[Minna Kauppi]]
- [[Kai Kauramäki]]
- [[Martin Kaut]]
- [[Juko Kavaguti]]
- [[Egidijus Kavaliauskas]]
- [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]]
- [[Mihheil Kavelašvili]]
- [[Iván Kaviedes]]
- [[Saburō Kawabuchi]]
- [[Katsuyuki Kawachi]]
- [[Yoshikatsu Kawaguchi]]
- [[Naoko Kawakami]]
- [[Nobuo Kawakami]]
- [[Ryōichi Kawakatsu]]
- [[Taeko Kawakatsu]]
- [[Kengo Kawamata]]
- [[Taizō Kawamoto]]
- [[Mari Kawamura]]
- [[Yuri Kawamura]]
- [[Takashi Kawanishi]]
- [[Takehiko Kawanishi]]
- [[Junji Kawano]]
- [[Eiji Kawashima]]
- [[Nahomi Kawasumi]]
- [[Rıza Kayaalp]]
- [[Moise Kean]]
- [[Robbie Keane]]
- [[Roy Keane]]
- [[Collen Kebinatshipi]]
- [[Eerik Kedars]]
- [[Tomasz Kędziora]]
- [[Erik Keedus]]
- [[Avo Keel]]
- [[Markkus Keel]]
- [[Martti Keel]]
- [[Kaimu Keerak]]
- [[Alfred Keerd]]
- [[Tamara Keerd]]
- [[Rait Keerles]]
- [[Mart Keersalu]]
- [[Sebastian Kehl]]
- [[Thilo Kehrer]]
- [[Mark-Markos Kehva]]
- [[Anastasia Keinänen]]
- [[Naby Keïta]]
- [[Duncan Keith]]
- [[Urho Kekkonen]]
- [[Travis Kelce]]
- [[Miloš Kelemen]]
- [[Anastasía Kelesídou]] 
- [[Ülle Kell]]
- [[Caoimhín Kelleher]]
- [[Clayton Keller]]
- [[Reinier Cornelis Keller]]
- [[Adam Kelly]]
- [[Lloyd Kelly]]
- [[Majlinda Kelmendi]]
- [[Ezekiel Kemboi]] 
- [[Troy Kemp]]
- [[Adrian Kempe]]
- [[Mario Kempe]]
- [[Michal Kempný]]
- [[Joonas Kemppainen]]
- [[Sofia Kenin]]
- [[Ronalds Ķēniņš]]
- [[Joshua Kennedy]]
- [[Marc Kennedy]] 
- [[Nina Kennedy]] 
- [[Ryan Kent]]
- [[Konstantínos Kentéris]]
- [[Andy Keogh]]
- [[Angelique Kerber]]
- [[Jean Kerebel]]
- [[Lajos Keresztes]]
- [[Alexander Kerfoot]]
- [[Milos Kerkez]]
- [[Fred Kerley]]
- [[Silver Kerna]]
- [[Hamish Kerr]]
- [[Josh Kerr]]
- [[Devon Kershaw]]
- [[Aksel Kersna]]
- [[Vahur Kersna]]
- [[Aleksandr Keržakov]]
- [[Lembit Kesa]]
- [[Ajna Késely]]
- [[Kert Kesküla]]
- [[Reinhold Kesküll]]
- [[Phil Kessel]]
- [[Franck Kessié]]
- [[Ueli Kestenholz]]
- [[Jari Ketomaa]]
- [[Jevgeni Ketov]]
- [[Jujhar Khaira]]
- [[Ibragim Khamrakulov]]
- [[Wahbi Khazri]]
- [[Rani Khedira]]
- [[Sami Khedira]]
- [[Natalia Khoudgarian]]
- [[Alan Khugaev]]
- [[Karolina Kibbermann]]
- [[Marvi Kibe]]
- [[Tõnu Kibena]]
- [[Luke Kibet]]
- [[Jason Kidd]]
- [[Isaac Kiese Thelin]]
- [[Lionel Kieseritzky]]
- [[Maria Kießling]]
- [[Mika Kihlström]] 
- [[Eva-Lotta Kiibus]]
- [[Jorma Kiigemägi]]
- [[Kalev Kiirend]]
- [[Olev Kiirend]]
- [[Ants Kiisa]]
- [[Janek Kiisman]]
- [[Ott Kiivikas]]
- [[Juhan Kikas]]
- [[Gary Kikaya]]
- [[Tarmo Kikerpill]]
- [[Naoya Kikuchi]]
- [[Shinkichi Kikuchi]]
- [[Yoshio Kikugawa]]
- [[Shirō Kikuhara]]
- [[Yakup Kılıç]]
- [[Matti Killing]]
- [[Alex Killorn]]
- [[Jean-Claude Killy]]
- [[Marko Kilp]]
- [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]]
- [[Kim Kee-hee]]
- [[Kim Kyung-jung]]
- [[Kim Sang-wook]]
- [[Kim Seung-gyu]]
- [[Kim Sung-gan]]
- [[Kim U-gil]]
- [[Kim Yong-sik]]
- [[Kim Yu-Na]]
- [[Allan Kimbaloula]]
- [[Tiiu Kimber]]
- [[Joshua Kimmich]]
- [[Arawa Kimura]]
- [[Kazushi Kimura]]
- [[Masahiko Kimura]]
- [[Rie Kimura]]
- [[Arturo Kinch]]
- [[Andy King]]
- [[Billie Jean King]]
- [[Lilly King]]
- [[Yukari Kinga]]
- [[Roger Kingdom]]
- [[Kätlin Kink]]
- [[Tarmo Kink]]
- [[Hain Kinks]]
- [[Jorma Kinnunen]]
- [[Kimmo Kinnunen]]
- [[Futaba Kioka]]
- [[Eliud Kipchoge]]
- [[Wilson Kipketer]]
- [[Victor Kiplangat]]
- [[Herbert Kipp]]
- [[Priidik Kippar]]
- [[August Kippasto]]
- [[Asbel Kiprop]]
- [[Brimin Kiprop Kipruto]]
- [[Conseslus Kipruto]]
- [[Stephen Kiprotich]]
- [[Miikka Kiprusoff]]
- [[Kelvin Kiptum]]
- [[Faith Kipyegon]]
- [[Chinatsu Kira]]
- [[Michaela Kirchgasser]]
- [[Sergei Kirdjapkin]]
- [[Nikoléta Kiriakopoúlou]]
- [[Andrei Kirilenko]]
- [[Marija Kirilenko]]
- [[Dmitri Kirilov]]
- [[Dmitri Kiritšenko]]
- [[Liam Kirk]]
- [[Oliver Kirk]]
- [[Kirkor Kirkorov]] 
- [[Petǎr Kirov]]
- [[Erika Kirpu]]
- [[Viktor Kirpu]]
- [[Urmas Kirs]]
- [[Jaan Kirsipuu]]
- [[Mall Kirsipuu]]
- [[Rein Kirsipuu]]
- [[Robert Kirss]]
- [[Magnus Kirt]]
- [[Abel Kirui]]
- [[Harri Kirvesniemi]]
- [[Marja-Liisa Kirvesniemi]]
- [[Nanase Kiryu]]
- [[Tevfik Kış]]
- [[Kikuzō Kisaka]]
- [[Kazumi Kishi]]
- [[Yūji Kishioku]]
- [[Filip Kiss]]
- [[Bogdan Kisselevitš]]
- [[Hikaru Kitagawa]]
- [[Akira Kitaguchi]]
- [[Haruka Kitaguchi]]
- [[Kana Kitahara]]
- [[Hideaki Kitajima]]
- [[Ayako Kitamoto]]
- [[Tsuyoshi Kitazawa]]
- [[Svetlana Kitova]]
- [[Keio Kits]]
- [[Kristjan Kitsing]]
- [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]]
- [[Sonny Kittel]]
- [[Stanislav Kitto]]
- [[Andero Kivi]]
- [[Ann Marii Kivikas]]
- [[Arvo Kivikas]]
- [[Kenny Kivikas]]
- [[Kaur Kivila]]
- [[Raul Kivilo]]
- [[Merle Kivimets]]
- [[Tatjana Kivimägi]]
- [[Paavo Kivine]]
- [[Sirkka-Liisa Kivine]]
- [[Alfred Kivisaar]]
- [[Kätlin Kivisild]]
- [[Vahur Kivisild]]
- [[Arne Kivistik]]
- [[Elmar Kivistik]]
- [[Kaur Kivistik]]
- [[Tommi Kivistö]]
- [[Jakub Kiwior]]
- [[Eijun Kiyokumo]]
- [[Hiroshi Kiyotake]]
- [[Simon Kjær]]
- [[Lasse Kjus]]
- [[Jyri Kjäll]]
- [[Davy Klaassen]]
- [[Johannes Høsflot Klæbo]]
- [[Linus Klasen]]
- [[Ivan Klasnić]]
- [[Mari Klaup-McColl]]
- [[Erwin Klausner]]
- [[Dzintar Klavan]]
- [[Ragnar Klavan]]
- [[Lieke Klaver]]
- [[Lambertus van Klaveren]]
- [[Pieter van Klaveren]]
- [[Marielle Kleemeier]]
- [[Oscar Klefbom]]
- [[Martin Klein]] 
- [[Tim Kleindienst]]
- [[László Kleinheisler]]
- [[Margus Klementsov]]
- [[Ole Klemetsen]]
- [[Gunnar Klettenberg]]
- [[Mateusz Klich]]
- [[Christian Klien]] 
- [[Michael Klim]]
- [[Romuald Klim]]
- [[Jan Kliment]]
- [[Sebastian Klinga]]
- [[Carl Klingberg]]
- [[John Klingberg]]
- [[Jorinde van Klinken]]
- [[Rob Klinkhammer]]
- [[Jekaterina Klinkova]]
- [[Jürgen Klinsmann]]
- [[Karel-Sander Kljuzin]]
- [[Jürgen Klopp]]
- [[Miroslav Klose]]
- [[Timm Klose]]
- [[Lukas Klostermann]]
- [[Justin Kluivert]]
- [[Patrick Kluivert]] 
- [[Aleksander Klumberg]]
- [[Vitali Klõtško]]
- [[Volodõmõr Klõtško]]
- [[Carolina Klüft]]
- [[Hans Kmoch]]
- [[Karin Knapp]]
- [[Samuel Kňažko]]
- [[Corban Knight]]
- [[Spencer Knight]]
- [[Erriyon Knighton]]
- [[Olga Knjazeva]]
- [[Hanna Knjazeva-Minenko]]
- [[Karoline Offigstad Knotten]]
- [[Durward Knowles]]
- [[Jonas Knudsen]]
- [[Tormod Knutsen]]
- [[Minoru Kobata]]
- [[Daigo Kobayashi]]
- [[George Kobayashi]]
- [[Kamui Kobayashi]]
- [[Tadao Kobayashi]]
- [[Yayoi Kobayashi]]
- [[Yū Kobayashi]]
- [[Yuki Kobayashi]]
- [[Gregor Kobel]]
- [[Marita Koch]]
- [[Martin Koch]]
- [[Robin Koch]]
- [[Anete Kociņa]]
- [[Antal Kocsis]]
- [[Ferenc Kocsis]]
- [[Raido Kodanipork]]
- [[Hervé Koffi]]
- [[Andreas Kofler]]
- [[Nikita Koger]]
- [[Gogi Koguašvili]]
- [[Rebeka Koha]]
- [[Shiho Kohata]]
- [[Mõhhailo Kohhan]]
- [[Arvo Kohv]]
- [[Peep Koidu]]
- [[Harri Koiduste]]
- [[Mae Koime]]
- [[Ada Koistinen]]
- [[Villem-Henrik Koitmaa]]
- [[Tiit Koitnurm]]
- [[Miika Koivisto]]
- [[Mikko Koivisto]]
- [[Toni Koivisto]]
- [[Mikko Koivu]]
- [[Saku Koivu]]
- [[Hannes Koivunen]]
- [[Anssi Koivuranta]]
- [[Hiromi Kojima]]
- [[Nobuyuki Kojima]]
- [[Shinya Kojima]]
- [[Koke (jalgpallur)|Koke]]
- [[Kaspar Kokk]]
- [[Peeter Kokk]]
- [[Väinö Kokkinen]]
- [[Aleksandr Kokko]]
- [[Pekka Kokkonen]]
- [[Marko Koks]]
- [[Sara Kolak]]
- [[Karel Kolář]]
- [[Sead Kolašinac]]
- [[Antoni Kolczyński]]
- [[Eero Kolehmainen]]
- [[Hannes Kolehmainen]]
- [[Valeri Kolesnik]]
- [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]]
- [[Vladimir Kolev]]
- [[Ivo Kolk]]
- [[Reena Koll]]
- [[Jan Koller]]
- [[Kristo Kollo]]
- [[Edgar Kolmpere]]
- [[Randal Kolo Muani]]
- [[Mihhail Kolobov]]
- [[Giórgos Kolokythás]]
- [[Juri Kolomojets]]
- [[Fjodor Koltšin]]
- [[Pavel Koltšin]]
- [[Alevtina Koltšina]]
- [[Jana Kolukanova-Haitz]]
- [[Nikita Kolyaev]] 
- [[Mitsuru Komaeda]]
- [[Yūichi Komano]]
- [[Tibor Komáromi]]
- [[Leo Komarov]]
- [[Kristjan Kombe]]
- [[Daniel Komen]]
- [[Aivar Kommisaar]]
- [[Vincent Kompany]]
- [[Robert Kompus]]
- [[Tiina Kompus]]
- [[Pape Moussa Konaté]]
- [[Daigorō Kondō]]
- [[Kōji Kondō]]
- [[Naoya Kondō]]
- [[Shuko Kondo]]
- [[Geoffrey Kondogbia]]
- [[Arouna Koné]]
- [[Bakari Koné]]
- [[Ismaël Koné]]
- [[Lukáš Konečný]]
- [[Travis Konecny]]
- [[Humpy Koneru]]
- [[Terence Kongolo]]
- [[Yasuyuki Konno]]
- [[Kazuhisa Kōno]]
- [[Artur Konontšuk]]
- [[Ferenc Konrád]]
- [[Otto Konrad]]
- [[Akitsugu Konno]]
- [[Yuiko Konno]]
- [[John Konrads]]
- [[Ezri Konsa]]
- [[Oliver Konsa]]
- [[Tristan Konso]]
- [[Vitali Konstantinov]]
- [[Einar Kont]] 
- [[Anett Kontaveit]]
- [[Pávlos Kontídes]]
- [[Henri Kontinen]]
- [[Petri Kontiola]]
- [[Pentti Kontula]]
- [[Peter Konyegwachie]]
- [[Andres Koogas]]
- [[Teun Koopmeiners]]
- [[Ferdinand Koorits]]
- [[Veli Koota]]
- [[Taavi Koovit]]
- [[Anže Kopitar]]
- [[Petteri Koponen]]
- [[Kaido Koppel]]
- [[Lovise Harriette Koppel]]
- [[Dzmitryj Koraboŭ]]
- [[Gennadi Korban]]
- [[Olga Korbut]]
- [[Valentin Kordas]]
- [[Janne Korhonen]]
- [[Mihhail Korhov]]
- [[Emmanuel Korir]]
- [[Shedrack Kibet Korir]]
- [[Greta Korju]]
- [[Kevin Korjus]]
- [[Tapio Korjus]]
- [[Mikheil Korkia]] 
- [[Elmar Korko]]
- [[Vladimir Kornev]]
- [[Shinzō Kōroki]]
- [[Aleksandr Koroljov]] 
- [[Natalja Korosteljova]]
- [[Mihhail Korotajev]]
- [[Kiira Korpi]]
- [[Lauri Korpikoski]]
- [[Joonas Korpisalo]]
- [[Lisbeth Korsmo]]
- [[Sergei Koršunov]]
- [[Robert Korzeniowski]]
- [[Laurent Koscielny]]
- [[Takeshi Koshida]]
- [[Harri Koskela]]
- [[Vesa Koskela]]
- [[Ilkka Koski]]
- [[Mikko Koskinen]]
- [[Jarno Koskiranta]]
- [[Tristan Koskor]]
- [[Silja Kosonen]]
- [[Nadežda Kossintseva]]
- [[Tatjana Kossintseva]]
- [[Viktor Kossitškin]]
- [[Odilon Kossounou]]
- [[Georgi Kostadinov]]
- [[Stefka Kostadinova]]
- [[Ivica Kostelić]]
- [[Janica Kostelić]]
- [[Aleksandra Kostenjuk]]
- [[Filip Kostić]]
- [[Klim Kostin]]
- [[Diego Kostner]]
- [[Kalevi Kosunen]]
- [[Vjatšeslav Košelev]]
- [[Vassili Košetškin]]
- [[Jevgeni Koševoi]]
- [[Jan Košťálek]]
- [[István Kozma]]
- [[Primož Kozmus]]
- [[Brandon Kozun]]
- [[Ljubov Kozõreva]]
- [[Dušan Kožíšek]]
- [[Artur Kotenko]]
- [[Jesperi Kotkaniemi]]
- [[Johannes Kotkas]]
- [[Aleksandr Kotov]]
- [[Toivo Kotov]]
- [[Tatjana Kotova]]
- [[Maik-Kalev Kotsar]]
- [[Sage Kotsenburg]]
- [[Rudolf Kott]] 
- [[Dieter Kottysch]]
- [[Tomáš Koubek]]
- [[Jules Koundé]]
- [[Mikko Kousa]]
- [[Niko Kovač]]
- [[Robert Kovač]]
- [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]]
- [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]]
- [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] 
- [[Joe Kovacs]]
- [[Peeter Koval]]
- [[Heikki Kovalainen]]
- [[Anastassia Kovalenko]]
- [[Igor Kovalenko]]
- [[Pāvels Kovaļovs]] 
- [[Ainārs Kovals]]
- [[Jakub Kovář]]
- [[Jan Kovář]]
- [[Justyna Kowalczyk]]
- [[Dawid Kownacki]]
- [[Yig'al Koyfman]] 
- [[Arvo Kraam]]
- [[Robert Krabbendam]]
- [[Argos Kracht]]
- [[Alvin Kraenzlein]]
- [[Emil Krafth]]
- [[Rudolf Kraj]]
- [[Māris Krakops]]
- [[Alex Král]]
- [[Christoph Kramer]]
- [[Sven Kramer]]
- [[Vladimir Kramnik]]
- [[Niko Kranjčar]]
- [[Luan Krasniqi]]
- [[Olesja Krasnomovets]]
- [[Evi Krass]]
- [[Tristan Krass]]
- [[Fjodor Krassikov]]
- [[Jean-Philippe Krasso]]
- [[Jarmila Kratochvílová]]
- [[Gesa Felicitas Krause]]
- [[Inessa Kravets]]
- [[Evald Kree]]
- [[Liina Kree]]
- [[Adam Kreek]]
- [[Aleksander Kreek]]
- [[Ardo Kreek]]
- [[Theodor Osvald Kreekmaa]]
- [[Vladislav Kreida]]
- [[Chris Kreider]]
- [[David Krejčí]]
- [[Jakub Krejčík]]
- [[Barbora Krejčíková]]
- [[Kristiina Kresmer]]
- [[Gert Krestinov]]
- [[Dario Krešić]]
- [[Janusz Krężelok]]
- [[Heino Krevald]]
- [[Rene Krhin]]
- [[Vincent Kriechmayr]]
- [[Kerr Kriisa]]
- [[Sindra Kriisa]]
- [[Valmo Kriisa]]
- [[Kalle Kriit]]
- [[Anatoli Krikun]]
- [[Eron Krillo]] 
- [[Juri Krimarenko]]
- [[Voldemar Krimm]]
- [[Roy Krishna]]
- [[Heinrich Kristal]]
- [[Marko Kristal]]
- [[Emil Kristensen]]
- [[Marthe Kristoffersen]]
- [[Michal Krištof]]
- [[Ilja Krivošein]]
- [[Irõna Krjuko]]
- [[Nikita Krjukov]]
- [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]]
- [[Bojan Krkić]]
- [[Finn Hågen Krogh]]
- [[Nikolai Krogius]]
- [[Ranomi Kromowidjojo]]
- [[Uku Renek Kronbergs]]
- [[Niklas Kronwall]]
- [[Staffan Kronwall]]
- [[Heldur Kroon]]
- [[Tooni Kroon]]
- [[Felix Kroos]]
- [[Toni Kroos]]
- [[Filip Krovinović]]
- [[Nenad Krstić]]
- [[Marcin Krzywański]]
- [[Klaus Kröll]]
- [[Frantz Kruger]]
- [[Dmitri Kruglov]]
- [[Nikolai Kruglov]]
- [[Nikolai Kruglov seenior]]
- [[Tim Krul]]
- [[Malle Krunks]]
- [[Uwe Krupp]]
- [[Robbie Kruse]]
- [[Roberts Krūzbergs]]
- [[Piret Krutob]]
- [[Tiina Krutob]]
- [[Tiit Krutob]]
- [[Vladimir Krutov]]
- [[Karl Kruuda]]
- [[Parri Kruuda]]
- [[Helgi Kruusa]]
- [[Herman Kruusenberg]]
- [[Jaan Kruusma]]
- [[Krista Kruuv]]
- [[Toomas Krõm]]
- [[Marcus Krüger]]
- [[Simen Hegstad Krüger]]
- [[Grzegorz Krychowiak]]
- [[Adam Kszczot]]
- [[Dominik Kubalík]]
- [[Vlada Kubassova]]
- [[Elju Kubi]]
- [[Robert Kubica]]
- [[Riko Raimond Kubja]]
- [[Emiko Kubo]]
- [[Takefusa Kubo]]
- [[Tatsuhiko Kubo]]
- [[Yūya Kubo]]
- [[John Kuck]]
- [[Juraj Kucka]]
- [[Jan Kudlička]]
- [[Masato Kudō]]
- [[Daisy Kudre]]
- [[Doris Kudre]]
- [[Raul Kudre]]
- [[Fjodor Kudrjašov]]
- [[Juri Kudrjašov]]
- [[Deniss Kudrjavtsev]]
- [[Fred Kudu]]
- [[Bessik Kuduhhov]]
- [[Mohammed Kudus]]
- [[Darcy Kuemper]]
- [[Virpi Kuitunen]]
- [[Heino Kuivjõgi]]
- [[Milvi Kuivkaev]]
- [[Dean Kukan]]
- [[Johannes Kukebal]]
- [[Artur Kukk]]
- [[Ille Kukk]]
- [[Kati Kukk]]
- [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]]
- [[Sigvard Kukk]]
- [[Õilme Kukk]]
- [[Roman Kuklin]]
- [[Toni Kukoč]]
- [[Merili Kukuškin]]
- [[Anna Kula]]
- [[Dainis Kūla]]
- [[Brett Kulak]]
- [[Galina Kulakova]]
- [[Aleksandr Kulatšenko]]
- [[Serhi Kulbatš]]
- [[Jakob Kulbin]]
- [[Győző Kulcsár]]
- [[Riho Kuld]]
- [[Paul Kuldkepp]]
- [[Jerzy Kulej]]
- [[Aleksandr Kulik]]
- [[Nikolai Kuljomin]]
- [[Andres Kull]]
- [[Jüri Kull]]
- [[Kaia Kulla]]
- [[Ilmar Kullam]]
- [[Valentina Kullam]]
- [[Gert Kullamäe]]
- [[Kristian Kullamäe]]
- [[Kadi Kullerkann]]
- [[Liis Kullerkann]]
- [[Raimo Kulli]]
- [[Karl Kullisaar]] 
- [[Peeter Kulm]]
- [[Vjatšeslav Kulpin]]
- [[Dejan Kulusevski]]
- [[Saki Kumagai]]
- [[Shunichi Kumai]]
- [[Pierre Kunde]]
- [[Tomáš Kundrátek]]
- [[Tsuyoshi Kunieda]]
- [[Aimi Kunitake]]
- [[Fubuki Kuno]]
- [[Janne Kuokkanen]]
- [[Iser Kuperman]] 
- [[Martin Kupper]]
- [[Mindaugas Kupšas]]
- [[Njazi Kuqi]]
- [[Shefki Kuqi]]
- [[Sean Kuraly]]
- [[Kevin Kurányi]]
- [[Philipp Kurashev]]
- [[Shū Kurata]]
- [[Yasuharu Kurata]]
- [[Tanel Kurbas]]
- [[Richard Kuremaa]]
- [[Jürgen Kuresoo]]
- [[Toivo Kurg]]
- [[Õnne Kurg]]
- [[Yūzō Kurihara]]
- [[Larissa Kurkina]]
- [[Anna Kurnikova]]
- [[Teruaki Kurobe]]
- [[Kyoko Kuroda]]
- [[Hisashi Kurosaki]]
- [[Jari Kurri]]
- [[Harry Kurschat]]
- [[Layvin Kurzawa]]
- [[Keijo Kurttila]]
- [[Ilja Kurucs]]
- [[Rodions Kurucs]]
- [[Shintaro Kurumaya]]
- [[Igor Kurve]]
- [[Heinrich Kurvet]]
- [[Rudolf Kus]]
- [[Katsuhiro Kusaki]]
- [[Alo Kuslap]]
- [[Kaur Kuslap]]
- [[Albert Kusnets]]
- [[Tomasz Kuszczak]]
- [[Olga Kuzenkova]]
- [[Vladimir Kuzin]]
- [[Krystian Kuźmicz]]
- [[Gennadi Kuzmin]]
- [[Anastassija Kuzmina]]
- [[Svetlana Kuznetsova]]
- [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] 
- [[Ilja Kutepov]]
- [[Martin Kutman]]
- [[Vladimir Kuts]]
- [[Oleg Kutšerenko]]
- [[Marija Kutšina]]
- [[Nora Kutti]]
- [[Vitali Kutuzov]]
- [[Gregor Kuuba]]
- [[Kristin Kuuba]]
- [[Jaanus Kuum]]
- [[Roman Kuura]] 
- [[Timo Kuus]]
- [[Kristian Kuusela]]
- [[Mart Kuusik]]
- [[Reijo Kuusik]]
- [[Ken Kuusk]]
- [[Kristina Kuusk]]
- [[Märten Kuusk]]
- [[Henn Kuuskme]]
- [[Aivar Kuusmaa]]
- [[Raigo Kuusnõmm]]
- [[Pekka Kuvaja]]
- [[Katsuyoshi Kuwahara]]
- [[Yasuyuki Kuwahara]]
- [[Takayuki Kuwata]]
- [[Dirk Kuyt]]
- [[Aloyzas Kveinys]]
- [[Manutšar Kvirkvelia]]
- [[Petra Kvitová]]
- [[Daniil Kvjat]]
- [[Aarne Kõiv]]
- [[Ira Kõiv]]
- [[Kauri Kõiv]]
- [[Küllo Kõiv]]
- [[Vaike Kõresaar]]
- [[Marge Kõrkjas]]
- [[Uku Kõrre]]
- [[Christian Kõrtsmik]]
- [[Karl Käbi]]
- [[Jüri Käen]]
- [[Risto Kägo]]
- [[Kaapo Kähkönen]]
- [[Kristen Kähr]]
- [[Lauri Käi]]
- [[Enn Käiss]]
- [[Annik Kälin]]
- [[Uno Källe]]
- [[Benjamin Källman]]
- [[Kim Källström]]
- [[David Kämpf]]
- [[Martin Käos]]
- [[Osvald Käpp]]
- [[Olle Kärner]]
- [[Rain Kärner]]
- [[Algo Kärp]]
- [[Siim Kärson]]
- [[Marleen Käämer]]
- [[Enn Kääni]]
- [[Katrin Käärt]]
- [[Olaf Kölzig]]
- [[Rupert König]] 
- [[Zoltán Kővágó]]
- [[Karel Kübar]]
- [[Silver Kübar]]
- [[Johannes Kühn]]
- [[Rita Kühne]]
- [[Kaido Külaots]]
- [[Susan Külm]]
- [[Kalev Külv]]
- [[Valter Külvet]]
- [[Peeter Kümmel]]
- [[Kaarel Kümnik]]
- [[Mait Künnap]]
- [[Rudolf Künnapas]]
- [[Grete-Lilijane Küppas]]
- [[Herbert Kütt]]
- [[Karli Kütt]]
- [[Andreas Küttel]]
- [[Anne Kyllönen]]
- [[Mai Kyokawa]]
- [[Nick Kyrgios]]
- [[Jordan Kyrou]]

== L ==
[[Shirley De La Hunty-Strickland]]
- [[Kertu Laak]]
- [[Eda Laan]]
- [[Osvald Laan]]
- [[Aleksander Rudolf Laane]]
- [[Rait-Riivo Laane]]
- [[René Laane]]
- [[Andres Laanemägi]] 
- [[Tanel Laanmäe]]
- [[Kunnar Laansalu]]
- [[Juss Laansoo]]
- [[Maario Laansoo]]
- [[Getter Laar]]
- [[Ave-Lii Laas]]
- [[Martin Laas]]
- [[Liina Laasma]]
- [[Arnold Laasner]]
- [[Raivo Laast]]
- [[Gaëtan Laborde]]
- [[Zakaria Labyad]]
- [[Alexandre Lacazette]]
- [[Darryl Lachman]]
- [[Maxence Lacroix]]
- [[Andrew Ladd]]
- [[Gustav Ladva]]
- [[Tuulikki Laesson]]
- [[Sam Lafferty]]
- [[Guy Lafleur]]
- [[Thea LaFond]]
- [[Alexis Lafrenière]]
- [[Mart Laga]]
- [[Bernard Lagat]] 
- [[Gustaf Lagerbielke]]
- [[Aina Lagus]]
- [[Lauri Lahesalu]]
- [[Philipp Lahm]]
- [[Sander Laht]]
- [[Johannes Lahti]]
- [[Sander Laid]]
- [[Aïssa Laïdouni]]
- [[Eerik Laidsaar]]
- [[Arnold Laidva]]
- [[Emma Laine]]
- [[Karin Laine]]
- [[Patrik Laine]]
- [[Tormis Laine]]
- [[Stefan Lainer]]
- [[Leslie Laing]]
- [[Juris Laipenieks]]
- [[Toivo Laitamm]]
- [[Mark Lajal]]
- [[Mart Lajal]]
- [[Samppa Lajunen]]
- [[Ville Lajunen]]
- [[Nemanja Lakić-Pešić]]
- [[Vasílios Lákis]]
- [[Annika Lall]]
- [[Adam Lallana]]
- [[Shawn Lalonde]]
- [[Thomas Lam]]
- [[Stéphane Lambiel]]
- [[Madis-Tõnu Lambin]]
- [[Karli Lambot]]
- [[Érik Lamela]]
- [[Senne Lammens]]
- [[Laurent Lamothe]]
- [[Enno Lamp]]
- [[Frank Lampard]]
- [[Anamarija Lampič]]
- [[Jason Lamy-Chappuis]]
- [[Marja-Liisa Landar]]
- [[Anton Lander]]
- [[Dominik Landertinger‎]]
- [[Gabriel Landeskog]]
- [[Chico Landi]]
- [[Raúl Landini]]
- [[Floyd Landis]] 
- [[Ádám Lang]]
- [[Noa Lang]]
- [[André Lange]]
- [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]]
- [[Marko-Matteus Langel]]
- [[Nataly Langerbaur]]
- [[Zigurds Lanka]]
- [[Kevin Lankinen]]
- [[Jiří Lanský]]
- [[Manuel Lanzini]]
- [[Róbert Lantoši]]
- [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]]
- [[Jaan Laos]]
- [[Kristen Lapa]]
- [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]]
- [[Aymeric Laporte]]
- [[Elle Lapp]]
- [[Esapekka Lappi]]
- [[Voldemar Larens]]
- [[Cyle Larin]]
- [[Ville Larinto]]
- [[Igor Larionov]]
- [[Dylan Larkin]]
- [[Thomas Larkin]]
- [[Andrei Larkov]]
- [[Emil Larmi]]
- [[Ernst Larsen]]
- [[Philip Larsen]]
- [[Kyle Larson]]
- [[Adam Larsson]]
- [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]]
- [[Gunnar Larsson]]
- [[Henrik Larsson]]
- [[Hugo Larsson]]
- [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]]
- [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]]
- [[Martin Larsson]]
- [[Mats Larsson]]
- [[Peter Larsson]]
- [[Rune Larsson]]
- [[Sebastian Larsson]]
- [[Emanuel Lasker]]
- [[August Lass]]
- [[Riitta Liisa Lassila]]
- [[Aleksandr Lastin]]
- [[Curtis Lazar]]
- [[Heinz Lazek]]
- [[Darko Lazović]]
- [[Larissa Lazutina]]
- [[Nicholas Latifi]]
- [[Vladimir Latin]] 
- [[Leonid Latsepov]]
- [[Jari-Matti Latvala]]
- [[Larissa Latõnina]]
- [[Milda Lauberte]]
- [[Niki Lauda]]
- [[Abel Laudonio]]
- [[Michael Laudrup]]
- [[Sulev Laugasson]]
- [[Karl Patrick Lauk]]
- [[Ülar Lauk]]
- [[Helen Laupa]]
- [[Emil Laur]]
- [[Paul Richard Laur]]
- [[Indrek Lauri]]
- [[Indrek Lauri (poksija)|Indrek Lauri]]
- [[Markus Lauridsen]]
- [[Oliver Lauridsen]]
- [[Louis Laurie]]
- [[Leho Laurine]]
- [[Tiina Laurisson]]
- [[Taavi Laurits‎]]
- [[Rod Laver]]
- [[Ezequiel Lavezzi]]
- [[Renaud Lavillenie]]
- [[Klemen Lavrič]]
- [[Natalja Lavrova]]
- [[Diego Laxalt]]
- [[Stephen Laybutt]]
- [[Amor Layouni]]
- [[Miguel Layún]]
- [[Chad Le Clos]]
- [[Adam le Fondre]]
- [[Robin Le Normand]]
- [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]]
- [[Julián Leal]]
- [[Julija Leanciuk]]
- [[Rafael Leão]]
- [[Tatjana Lebedeva]] 
- [[Brian Lebler]]
- [[Vincent Lecavalier]]
- [[Jan Lecjaks]]
- [[Benjamin Lecomte]]
- [[Nick Leddy]]
- [[Ester Ledecká]]
- [[Katie Ledecky]]
- [[Ryan Ledson]]
- [[Lee Chang-hwan]]
- [[Lee Han-beom]]
- [[Lee Jae-sung]]
- [[Lee Kang-in]]
- [[Lee Yoo-hyung]]
- [[Kurk Lee]]
- [[Norvel Lee]] 
- [[Roger Lee]]
- [[Tadanari Lee]]
- [[Jutta Leerdam]]
- [[Vallo Leet]]
- [[Brian Leetch]]
- [[Liivo Leetma]]
- [[Aldo Leetoja]]
- [[Aleksandr Legkov]]
- [[Adam Legzdins]]
- [[Katrina Lehis]]
- [[Artturi Lehkonen]]
- [[Jens Lehmann]]
- [[Robin Lehner]]
- [[Jori Lehterä]]
- [[Martti Lehtevä]]
- [[Lauri Lehtinen]]
- [[Olli Lehtinen]]
- [[Kadri Lehtla]] 
- [[Kari Lehtonen]]
- [[Mikko Lehtonen]]
- [[Kaire Leibak]]
- [[Taylor Leier]]
- [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]]
- [[Brendan Leipsic]]
- [[Lauri Leis]]
- [[Uno Leist]]
- [[Moritz Leitner]]
- [[Toomas Leius]]
- [[Lucas Leiva]]
- [[Péter Lékó]]
- [[Viktoria Leks]]
- [[Johannes Lello]]
- [[Marko Lelov]]
- [[Lauri Lelumees]]
- [[Christophe Lemaitre]]
- [[Thomas Lemar]]
- [[Jaan Lember]]
- [[Mati Lember]]
- [[Nora Lember]]
- [[Veiko Lember]]
- [[Anneken Lemberg]]
- [[Brendan Lemieux]]
- [[Mario Lemieux]]
- [[Eric Lemming]]
- [[Mauricio Lemos]]
- [[Marek Lemsalu]]
- [[Juan Carlos Lemus]]
- [[Alex Len]]
- [[Radan Lenc]]
- [[Aleksandr Lenderman]]
- [[Ivan Lendl]]
- [[Suzanne Lenglen]]
- [[Clément Lenglet]]
- [[Levente Lengyel]]
- [[Aaron Lennon]]
- [[Bernd Leno]]
- [[Mark Lenzi]]
- [[Jaan Lentsius]]
- [[Aigar Leok]]
- [[Tanel Leok]]
- [[Väino Leok]]
- [[Raido Leokin]]
- [[Wilfredo León]]
- [[Ryan Leonard]]
- [[Johnny Leoni]]
- [[Ellen Leonova]]
- [[Pierce LePage]]
- [[Laura Lepasalu]]
- [[Muza Lepik]]
- [[Ranet Lepik]]
- [[Sander Lepik]]
- [[Tõnu Lepik]]
- [[Brent Lepistu]]
- [[Laura Lepistö]]
- [[Sami Lepistö]]
- [[Sergei Lepmets]]
- [[Tõnno Lepmets]]
- [[Jaan Lepp]]
- [[Voldemar Lepperk]]
- [[Samuli Leppiaho]]
- [[Evi Leppik]]
- [[Lauri Leppik]]
- [[Lea Leppik]]
- [[Mihkel Leppik]]
- [[Antti Leppänen]]
- [[Ergas Leps]]
- [[Petăr Lesov]]
- [[Roland Lessing]] 
- [[Klas Lestander]]
- [[Ferdinand Lester]]
- [[Éloyse Lesueur-Aymonin]]
- [[Rostislav Leštšinski]]
- [[Jason Lezak]]
- [[Kris Letang]]
- [[Vinni Lettieri]]
- [[Evelyne Leu]] 
- [[Allar Levandi]] 
- [[Anna Levandi]] 
- [[Annely Levandi]]
- [[Arlet Levandi]]
- [[Armand Levandi]] 
- [[Amaury Leveaux]]
- [[Bryan Levell]]
- [[Olga Levina]]
- [[Artem Levizi]] 
- [[Anton Levkovitš]]
- [[Julia Levtšenko]]
- [[Marcin Lewandowski]]
- [[Robert Lewandowski]]
- [[Carl Lewis]]
- [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]]
- [[Lennox Lewis]]
- [[Keane Lewis-Potter]]
- [[Myles Lewis-Skelly]]
- [[Vital L'Hoste]]
- [[Jet Li]]
- [[Li Na]]
- [[Li Nan]]
- [[Li Xuezhi]]
- [[Li Xueyao]]
- [[Siarhiej Liachovič]]
- [[Kamila Lićwinko]]
- [[Jimmy Lidberg]]
- [[Nicklas Lidström]]
- [[Ervin Liebert]]
- [[Liel Abada]]
- [[Katharina Liensberger]]
- [[Ted Ligety]]
- [[Janno Ligur]]
- [[Mirjam Liimask]]
- [[Gerli Liinamäe]]
- [[Haldur Liinar]]
- [[Andres Liinat]]
- [[Aivo Liiv]]
- [[Marten Liiv]]
- [[Aivi Liiv-Kulla]]
- [[Kalju Liiva]]
- [[Frank Liivak]]
- [[Jaanus Liivak]]
- [[Kadri Liivak]]
- [[Toomas Liivak]]
- [[Toomas Liivak (vehkleja)]]
- [[Elvis Liivamägi]] 
- [[Kalle Liivamägi]]
- [[Martin Liivamägi]]
- [[Siim Liivik]] 
- [[Maksim Liksutov]]
- [[Aleksander Lilender]] 
- [[Andor Lilienthal]]
- [[Jakob Lilja]]
- [[Timothy Liljegren]]
- [[Agnes Lill]]
- [[Arvo Lill]]
- [[Harri Lill]]
- [[Heino Lill]]
- [[Jüri Lill]]
- [[Tiina Lillak]]
- [[Emil Lilleberg]]
- [[Tõnu Lillelaid]]
- [[Risto Lillemets]]
- [[Jaanus Lillepuu]]
- [[Lucas Lima]]
- [[Paulo César Lima]]
- [[Marcel Limage]] 
- [[Robin Limberg]]
- [[Jorma Limmonen]]
- [[Benjamin Limo]]
- [[Lin Dan]]
- [[Jeremy Lin]]
- [[Nicolae Linca]]
- [[Björn Lind]]
- [[Jouko Lindberg]] 
- [[Oscar Lindberg]]
- [[Petteri Lindbohm]]
- [[Anders Lindbäck]]
- [[Andreas Linde]]
- [[Johan Linde]]
- [[Esa Lindell]]
- [[Victor Lindelöf]]
- [[Charlie Lindgren]]
- [[Ryan Lindgren]]
- [[Elias Lindholm]]
- [[Ulla Lindkvist]]
- [[Matt Lindland]] 
- [[Meelis Lindmaa]]
- [[Alari Lindmäe]]
- [[Rein Lindmäe]]
- [[Åke Lindman]]
- [[Heinz Lindner]]
- [[Joel Lindpere]]
- [[Eric Lindros]]
- [[Jesper Lindstrøm]]
- [[Gunnar Lindström]]
- [[Joakim Lindström]]
- [[Marius Lindvik]]
- [[Gary Lineker]]
- [[Mary Lines]]
- [[Karol Linetty]]
- [[Inno Ling]]
- [[Jesse Lingard]]
- [[Bjarne Lingås]]
- [[Illar Link]]
- [[Henno Linn]]
- [[Martin Linnamägi]]
- [[Lehar Linno]]
- [[Tarmo Linnumäe]]
- [[Sander Linnus]]
- [[Samuel Lino]]
- [[Dmitri Lipartov]]
- [[Dmitri Lipetski]]
- [[Julija Lipnitskaja]]
- [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]]
- [[Marcello Lippi]]
- [[Valdo Lips]]
- [[Jaak Lipso]]
- [[Érik Lira]]
- [[Li Lirisman]]
- [[Jaŭvheni Lisaviec]]
- [[Piotr Lisek]]
- [[Sabine Lisicki]]
- [[Natalja Lissovskaja]]
- [[Sonny Liston]]
- [[Adam Liška]]
- [[Simon Lizotte]]
- [[Jari Litmanen]]
- [[Pierre Littbarski]]
- [[Broc Little]]
- [[Mackenzie Little]]
- [[Sergei Litvinov]]
- [[Marta Litõnska]]
- [[Liu Shiying]]
- [[Liu Xiang]]
- [[Ari-Pekka Liukkonen]]
- [[Vitantonio Liuzzi]]
- [[Marko Livaja]]
- [[Dominik Livaković]]
- [[Oleg Ljadov]]
- [[Adem Ljajić]]
- [[Roar Ljøkelsøy]]
- [[Dejan Ljubičić]]
- [[Zlatan Ljubijankić]]
- [[Roman Ljubimov]]
- [[Fredrik Ljungberg]]
- [[Mikael Ljungberg]]
- [[Diego Llorente]]
- [[Fernando Llorente]]
- [[Marcos Llorente]]
- [[Carli Lloyd]]
- [[Ivan Lobai]]
- [[Dominic Lobalu]]
- [[Tim Lobinger]]
- [[Stanislav Lobotka]]
- [[Manuel Locatelli]]
- [[Ryan Lochte]]
- [[Dans Ločmelis]]
- [[Robin Lod]]
- [[Renan Lodi]]
- [[Todd Lodwick]]
- [[Sébastien Loeb]]
- [[Ruben Loftus-Cheek]]
- [[Valeri Loginov]]
- [[Mason Lohrei]]
- [[Stefan Loibl]]
- [[Erhard Loit]]
- [[Karoliine Loit]]
- [[Meelis Loit]]
- [[Wolfgang Loitzl]] 
- [[Freddy Loix]]
- [[Priit Lokutšievski]]
- [[Marcelo Lomba]]
- [[David Lombán]]
- [[Pavel Londak]]
- [[Jack London (kergejõustiklane)]]
- [[Jack London (poksija)]]
- [[Shane Long]]
- [[Marianna Longa]]
- [[Paavo Lonkila]]
- [[Katrin Loo]]
- [[Martin Loo]]
- [[Rudolf Loo]]
- [[Johannes Looaru]]
- [[Håkan Loob]]
- [[Ademola Lookman]]
- [[Uno Loop]]
- [[Viljar Loor]]
- [[Grigori Loorand]]
- [[Arnold Loorits]]
- [[Arvo Loorits]]
- [[Timo Loorits]]
- [[Anthony Lopes]]
- [[Éverton Lopes]] 
- [[Wagner Lopes]]
- [[Álex López]]
- [[Diego López]]
- [[Fermín López]]
- [[Héctor López]]
- [[Javi López]]
- [[José María López]]
- [[Pau López]]
- [[David López Silva]]
- [[Sandro Lopopolo]]
- [[Dominik Lopuhhin]]
- [[Jhilmar Lora]]
- [[Jürgen Lorenz]]
- [[Jorge Lorenzo]]
- [[Néstor Lorenzo]]
- [[Iker Losada]]
- [[Hillar Loskit]]
- [[Pavel Loskutov]]
- [[Jüri Lossmann]] 
- [[Anthony Lozano]]
- [[Hirving Lozano]]
- [[Rafael Lozano]] 
- [[Jordan Lotomba]]
- [[Spyrídon Loúis]]
- [[Imran Louza]]
- [[Kevin Love]]
- [[Vágner Love]]
- [[Alberto Lovell]]
- [[Guillermo Lovell]]
- [[Santiago Lovell]]
- [[Jack Lovelock]]
- [[Dejan Lovren]]
- [[Adam Lowry]]
- [[Shane Lowry]]
- [[Matthew Lowton]]
- [[Smbat Lputjan]]
- [[Edrisa Lubega]]
- [[Cristiano Lucarelli]]
- [[Ayrton Lucas]]
- [[Carlos Lucas]]
- [[Juan Martín Lucero]]
- [[Milan Lucic]]
- [[Lúcio]]
- [[Frank Luck]]
- [[Derrick Luckassen]]
- [[Jhon Lucumí]]
- [[Meelis Ludvig]]
- [[Rasmus Luhakooder]]
- [[Arnold Luhaäär]]
- [[Olaf Luiga]]
- [[Karl-Eerik Luigend]] 
- [[Helmuth Luik]]
- [[Leila Luik]]
- [[Liina Luik]]
- [[Lily Luik]]
- [[Margus Luik]]
- [[Mihkel-Matteus Luik]]
- [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]]
- [[Florentino Luís]]
- [[David Luiz]]
- [[Luiz Gustavo]] 
- [[Carolina Luján]]
- [[Romelu Lukaku]]
- [[Jan Lukats]]
- [[Saša Lukić]]
- [[Andrei Lukin]]
- [[Jevgeni Lukjanenko]]
- [[Aleksandar Luković]]
- [[Leo Luks]]
- [[Tiit Luman]]
- [[Fred Børre Lundberg]]
- [[Sven-Åke Lundbäck]]
- [[Anton Lundell]]
- [[Christian Lundgaard]]
- [[Patrik Lundh]]
- [[Erik Lundqvist]]
- [[Henrik Lundqvist]]
- [[Joel Lundqvist]]
- [[John Lundstram]]
- [[Martin Lundström]]
- [[Massimo Luongo]]
- [[Roberto Luongo]]
- [[Constantin Lupulescu]]
- [[Georg Lurich]]
- [[Jānis Lūsis]]
- [[Liisa-Maria Lusti]]
- [[Andrei Luzgin]]
- [[Anatoli Lutikov]]
- [[Siim Luts]]
- [[Toivo Luts]]
- [[Ormar Lutsberg]]
- [[Risto Luukkonen]]
- [[Ukko-Pekka Luukkonen]]
- [[Vanderlei Luxemburgo]]
- [[Timo Lõhmus]]
- [[Janika Lõiv]]
- [[Tatjana Lõssenko]]
- [[Joann Lõssov]]
- [[Peeter Lõuk]]
- [[Saron Läänmäe]]
- [[Jonas Lössl]]
- [[Chris Löwe]]
- [[Grigori Löwenfisch]]
- [[Viktor Lööv]]
- [[Gina Lückenkemper]]
- [[Rein Lüüs]]
- [[Villem Lüüs]]
- [[Kevin Lyde]]
- [[Noah Lyles]]
- [[Alex Lyon]]
- [[Evan Lysacek]]

== M ==
[[Ma Lin]]
- [[Ma Long]]
- [[August Maalstein]]
- [[Silver Maar]]
- [[Alfred Maasik]]
- [[Artur Maasik]]
- [[Laura Maasik]]
- [[Alges Maasikmets]]
- [[Karel Maaten]]
- [[Nigul Maatsoo]]
- [[Awer Mabil]]
- [[Yemisi Mabry]]
- [[Richard Mabuza]]
- [[Alexis Mac Allister]]
- [[Brooks Macek]]
- [[Ramūnas Mačežinskas]] 
- [[Dean Macey]]
- [[Vítězslav Mácha]]
- [[Oldřich Machač]]
- [[Scott Machado]]
- [[Kōki Machida]]
- [[Tatsuki Machida]]
- [[Timothy Mack]]
- [[Connor Mackey]]
- [[Krzysztof Mączyński]]
- [[Craig MacTavish]]
- [[Tiit Madalvee]]
- [[Merike Madar]]
- [[James Maddison]]
- [[Anthony Madigan]]
- [[Alla Madisson]]
- [[Masuzō Madono]]
- [[Jens-Erik Madsen]]
- [[Noni Madueke]]
- [[Jaak Mae]]
- [[Daizen Maeda]]
- [[Hideki Maeda]]
- [[Osamu Maeda]]
- [[Ryōichi Maeda]]
- [[Joakim Mæhle]]
- [[Kazuya Maekawa]]
- [[Vincenzo Maenza]]
- [[Masakiyo Maezono]]
- [[Pablo Maffeo]]
- [[Jiří Magál]]
- [[Josh Magennis]]
- [[Maurren Higa Maggi]]
- [[Christian Maggio]]
- [[Parham Maghsoodloo]]
- [[Thomas Magnuson]]
- [[Jan Magnussen]]
- [[Kevin Magnussen]]
- [[Harry Maguire]]
- [[Mehdi Mahdavikia]]
- [[Phil Mahre]]
- [[Steve Mahre]]
- [[Riyad Mahrez]]
- [[Erika Mahringer]]
- [[Jaroslava Mahutšihh]]
- [[Thiago Maia]]
- [[Paul Maibaum]]
- [[Maicon]]
- [[Jonatan Maidana]]
- [[Fred Anton Maier]]
- [[Hermann Maier]]
- [[Habib Maïga]]
- [[Mike Maignan]]
- [[Viktor Maigurov]]
- [[Raivo Maimre]]
- [[Kobbie Mainoo]]
- [[Ants Maiste]]
- [[Martin Maiste]]
- [[Meelis Maiste]]
- [[Nino Maisuradze]]
- [[Ainsley Maitland-Niles]]
- [[Nojim Maiyegun]]
- [[Josh Maja]]
- [[Petra Majdič]] 
- [[Tomasz Majewski]]
- [[István Majoros]] 
- [[Róbert Mak]]
- [[Cale Makar]]
- [[Sergei Makarov]]
- [[Roy Makaay]]
- [[Claude Makélélé]]
- [[Taoufik Makhloufi]]
- [[Seiichirō Maki]]
- [[Tomoaki Makino]]
- [[Erik Makke]]
- [[Kristjan Makke]]
- [[Kari Makkonen]]
- [[Andrei Makovejev]]
- [[Geórgios Makrópoulos]]
- [[Andrei Makrov]]
- [[Nemanja Maksimović]]
- [[Piotr Małachowski]]
- [[Tyrell Malacia]]
- [[Vjatšeslav Malafejev]]
- [[Luis Malagón]]
- [[Vladimir Malahhov]]
- [[Vadim Malakhatko]]
- [[Paolo Maldini]]
- [[Orlando Maldonado]]
- [[Pastor Maldonado]]
- [[Leanid Malecki]] 
- [[Donyell Malen]]
- [[Aljona Malets]]
- [[Denis Malgin]]
- [[Libor Malina]]
- [[Stefano Malinverni]]
- [[Vidmantas Mališauskas]]
- [[Jevgeni Malkin]]
- [[Erkki Mallenius]]
- [[Harry Mallin]]
- [[Hugo Mallo]]
- [[Caitlin Mallory]]
- [[Harald Malmgren]]
- [[Ivar Malmikoski]] 
- [[Karl Malone]]
- [[Moses Malone]]
- [[Florent Malouda]]
- [[Deniss Malov]]
- [[Lauri Malsroos]]
- [[Egert Malts]]
- [[Karl Malve]]
- [[Jelena Malõgina]]
- [[Adam Małysz]]
- [[Priscilla Mamba]]
- [[Mihhail Mamiašvili]]
- [[Maksim Mamin]]
- [[Maksim Mamutov]]
- [[Dennis Man]]
- [[Elijah Manangoi]]
- [[Florent Manaudou]]
- [[Gianluca Mancini]]
- [[Roberto Mancini]]
- [[Julia Mancuso]]
- [[Steve Mandanda]]
- [[Endla Mandel]]
- [[Aïssa Mandi]]
- [[Juhan Mandre]]
- [[Siim Mandre]]
- [[Rene Mandri]]
- [[Mario Mandžukić]]
- [[Orel Mangala]]
- [[Kristo Mangelsoo]]
- [[Andrew Mangiapane]]
- [[Edoardo Mangiarotti]]
- [[Miréla Maniáni]]
- [[Radivoje Manić]]
- [[Maniche]]
- [[Maurice Manificat]]
- [[Nazõr Mankijev]]
- [[Valentin Mankin]]
- [[Guntars Mankus]]
- [[Priit Mann]]
- [[Johannes Mannert]]
- [[Tatjana Mannima]]
- [[Emilija Manninen]]
- [[Hannu Manninen]]
- [[Sakari Manninen]]
- [[Peyton Manning]]
- [[Ari Mannio]]
- [[Vito Mannone]]
- [[Javier Manquillo]]
- [[Nigel Mansell]]
- [[İlhan Mansız]]
- [[Josh Manson]]
- [[Mikko Mantere]]
- [[Anthony Mantha]]
- [[Garth Manton]]
- [[Simone Manuel]]
- [[Mhithar Manukjan]]
- [[Miho Manya]]
- [[Luvo Manyonga]]
- [[Roxana Maracineanu]]
- [[Diego Maradona]]
- [[Edu Marangon]]
- [[Fernando Marçal]]
- [[Rogelio Marcelo]]
- [[Solly March]]
- [[Brad Marchand]]
- [[Léon Marchand]]
- [[Agustín Marchesín]]
- [[Jonathan Marchessault]]
- [[Claudio Marchisio]]
- [[Rocky Marciano]]
- [[Šarūnas Marčiulionis]]
- [[Mihkel Mardna]]
- [[Sandro Mareco]]
- [[Moussa Marega]]
- [[Lea Maremäe]]
- [[Vilve Maremäe]]
- [[Juan Luis Marén]]
- [[Flo Marfaing]]
- [[Aleksander Margiste]]
- [[Kalev Margus]]
- [[Pablo Marí]]
- [[Brian Mariano]]
- [[Adrian Mariappa]]
- [[Luca Marin]]
- [[Marko Marin]]
- [[Răzvan Marin]]
- [[Martin Marinčin]]
- [[Jacques Marinelli]]
- [[John Marino]]
- [[Shawn Marion]]
- [[Nicklas Maripuu]]
- [[Herol Marjak]]
- [[Kalevi Marjamaa]]
- [[Pekka Marjamäki]]
- [[Reno Mark]]
- [[Vidas Markevičius]]
- [[Eero Markkanen]]
- [[Lauri Markkanen]]
- [[Ánninos Markoullídis]]
- [[Dmitri Markov]]
- [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]]
- [[Andri Markovitš]]
- [[Caroline Marks]]
- [[Jacob Markström]]
- [[Mart Markus]]
- [[Ago Markvardt]]
- [[Margaret Markvardt]]
- [[Kristian Marmor]]
- [[Omar Marmoush]]
- [[Mitch Marner]]
- [[Géza Maróczy]]
- [[Patrick Maroon]]
- [[Álex Márquez]]
- [[Marc Márquez]]
- [[Rafael Márquez]]
- [[Kati-Kreet Marran]]
- [[Jesse Marsch]]
- [[Kurtis Marschall]]
- [[Marta Vieira da Silva|Marta]]
- [[Christian Marti]]
- [[Roger Martí]]
- [[Álvaro Martín]]
- [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]]
- [[Henry Martín]]
- [[Johann Martin]]
- [[Jorge Martín]]
- [[Kevin Martin]]
- [[Matt Martin]]
- [[Russell Martin]]
- [[Gabriel Martinelli]]
- [[Nicolae Martinescu]]
- [[Alec Martinez]]
- [[Asier Martínez]]
- [[Emiliano Martínez]]
- [[Iñigo Martínez]]
- [[Lisandro Martínez]]
- [[Pity Martínez]]
- [[Roberto Martínez]]
- [[Saul Martínez]]
- [[Toni Martínez]]
- [[Lucas Martínez Quarta]]
- [[Gerardo Martino]]
- [[Jordan Martinook]]
- [[Pascal Martinot-Lagarde]]
- [[Gelson Martins]]
- [[Obafemi Martins]]
- [[Victor Martins]]
- [[Odd Martinsen]]
- [[Quenten Martinus]]
- [[Anita Márton]]
- [[Aleksei Martšenko]]
- [[Roman Martõnenko]]
- [[Nikita Martõnov]] 
- [[Adam Marušić]]
- [[Kiyonosuke Marutani]]
- [[Karina Maruyama]]
- [[Yuichi Maruyama]]
- [[Bert van Marwijk]]
- [[Linet Masai]]
- [[Omar Mascarell]]
- [[Javier Mascherano]]
- [[Pavel Maslák]]
- [[Margarita Maslennikova]]
- [[Nenad Maslovar]]
- [[Lukáš Masopust]]
- [[Felipe Massa]]
- [[Kylie Masse]]
- [[Paul Masson]]
- [[Nicolás Massú]]
- [[Svetlana Masterkova]]
- [[Edgaras Mastianica]]
- [[Hachim Mastour]]
- [[Athanásios Mastrovasílis]]
- [[Chikashi Masuda]]
- [[Tadatoshi Masuda]]
- [[Rika Masuya]]
- [[Marek Mazanec]]
- [[Tina Maze]]
- [[Noussair Mazraoui]]
- [[Gastón Mazzacane]]
- [[Walter Mazzarri]]
- [[Hermann Mazurkiewitsch]]
- [[Jaime Mata]]
- [[Juan Mata]]
- [[Igor Matanović]]
- [[Marco Materazzi]]
- [[Samuel Matete]]
- [[Mike Matheson]]
- [[Bob Mathias]]
- [[Jérémy Mathieu]]
- [[Nemanja Matić]]
- [[Jarmo Matikainen]]
- [[Marjo Matikainen-Kallström]]
- [[Tuuli Matinsalo]]
- [[Joël Matip]]
- [[Julia Matojan]]
- [[Léo Matos]]
- [[Juho Matsalu]]
- [[Martin Matsi]]
- [[Terje Matsik]]
- [[Peeter Matsov]]
- [[Michiko Matsuda]]
- [[Naoki Matsuda]]
- [[Daisuke Matsui]]
- [[Kiyotaka Matsui]]
- [[Yasutarō Matsuki]]
- [[Teiichi Matsumaru]]
- [[Gyōji Matsumoto]]
- [[Ikuo Matsumoto]]
- [[Jon Matsumoto]]
- [[Akira Matsunaga]]
- [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]]
- [[Nobuo Matsunaga]]
- [[Seki Matsunaga]]
- [[Shigetatsu Matsunaga]]
- [[Tomoko Matsunaga]]
- [[Nobuharu Matsushita]]
- [[Toshio Matsuura]]
- [[Yoshiyuki Matsuyama]]
- [[Mario Matt]]
- [[Michael Matt]]
- [[Cristiano da Matta]]
- [[Stefan Matteau]]
- [[Auston Matthews]]
- [[Vincent Matthews]]
- [[Lothar Matthäus]]
- [[Kurt Mattsson]] 
- [[Matti Mattsson]]
- [[Blaise Matuidi]]
- [[Michał Matuszewski]]
- [[Natalja Matvejeva]]
- [[Ain Matvere]]
- [[Eve-Mai Maurer]]
- [[Lembit Maurer]]
- [[Amélie Mauresmo]]
- [[Maurício]]
- [[Stephy Mavididi]]
- [[Konstantínos Mavropános]]
- [[Philipp Max]]
- [[Alexandru Maxim]]
- [[Fiona May]]
- [[Helene Mayer]]
- [[Kévin Mayer]]
- [[Robert Mayer]]
- [[Scott Mayfield]]
- [[Borja Mayoral]]
- [[Floyd Mayweather]]
- [[Kevin Mbabu]]
- [[Martial Mbandjock]]
- [[Françoise Mbango Etone]]
- [[Kylian Mbappé]]
- [[Chancel Mbemba]]
- [[Bryan Mbeumo]]
- [[Raïs M'Bolhi]]
- [[Réginald Mbu Alidor]]
- [[Samuel Mbugua]]
- [[Kenneth McArthur]]
- [[Charlie McAvoy]]
- [[Jack McBain]]
- [[Oliver McBurnie]]
– [[Jake McCabe]]
- [[Jared McCann]]
- [[Wilbert McClure]]
- [[John McCormack (poksija)|John McCormack]]
- [[Steven McCrory]]
- [[Michael McCullagh]]
- [[Wayne McCullough]]
- [[Mildred McDaniel]]
- [[Connor McDavid]]
- [[Sean McDermott]]
- [[Ryan McDonagh]]
- [[Antonio McDyess]]
- [[John McEnroe]]
- [[Aiden McGeady]]
- [[Frank McGee]]
- [[Brock McGinn]]
- [[John McGinn]]
- [[Tye McGinn]]
- [[David McGoldrick]]
- [[Triin-Karoliina McGonigle]]
- [[Ryan McGowan]]
- [[Tracy McGrady]]
- [[Riley McGree]]
- [[Allan McGregor]]
- [[Callum McGregor]]
- [[Rory McIlroy]]
- [[David McIntyre]]
- [[Matt McKay]]
- [[Brian McKeever]]
- [[Scott McKenna]]
- [[Weston McKennie]]
- [[George McKenzie]]
- [[James McKenzie]]
- [[Mark McKenzie]]
- [[Emma McKeon]]
- [[Kaylee McKeown]]
- [[Sydney McLaughlin]]
- [[Kenny McLean]]
- [[Keith McLeod]]
- [[Omar McLeod]]
- [[Kyron McMaster]]
- [[Brandon McMillan]]
- [[Brayden McNabb]]
- [[Paddy McNair]]
- [[John McNally]]
- [[Brianna McNeal]]
- [[Dwight McNeil]]
- [[Alister McRae]] 
- [[Colin McRae]]
- [[Jimmy McRae]]
- [[Richard McTaggart]] 
- [[Scott McTominay]]
- [[Brandon Mechele]]
- [[Gary Medel]]
- [[Mirjana Medić]]
- [[Cristian Medina]]
- [[Facundo Medina]]
- [[Ramón Medina Bello]]
- [[Anabel Medina Garrigues]]
- [[Daniil Medvedev]]
- [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]]
- [[Olga Medvedtseva]]
- [[Ben Mee]]
- [[Kris Meeke]]
- [[Cliff Meely]]
- [[Marko Meerits]]
- [[Mart Meeru]]
- [[Janek Meet]]
- [[Jaycob Megna]]
- [[Admir Mehmedi]]
- [[Shekhar Mehta]]
- [[Keity Meier]]
- [[Maaris Meier]]
- [[Rudolf Meier]]
- [[Timo Meier]]
- [[Rudolf Meijel]]
- [[Toni Meijel]]
- [[Tõnu Meijel]]
- [[Viesturs Meijers]]
- [[Rūta Meilutytė]]
- [[Johan Meimer]]
- [[Fernando Meira]]
- [[Raul Meireles]]
- [[Kimmie Meissner]]
- [[Küllike Meister]] 
- [[Soualiho Meïté]]
- [[Marie Mejzlíková I]]
- [[Marie Mejzlíková II]]
- [[Karel Mejta]]
- [[Vladimir Melanin]]
- [[Ilari Melart]]
- [[Julian Melchiori]]
- [[Irina Melešina]]
- [[Birger Meling]]
- [[Antoine Mélinon]]
- [[Mihaela Melinte]]
- [[Zoltán Melis]]
- [[Olof Mellberg]]
- [[Oussama Mellouli]]
- [[Faina Melnik]]
- [[Andrei Melnitšenko (suusataja)|Andrei Melnitšenko]]
- [[Juri Melnitšenko]]
- [[Felipe Melo]]
- [[Nuno Mendes]]
- [[Ryan Mendes]]
- [[Thiago Mendes]]
- [[Brais Méndez]]
- [[Bruno Méndez]]
- [[Héctor Méndez]]
- [[Jesús Méndez]]
- [[Jhegson Méndez]]
- [[Luis Méndez]]
- [[Mario Méndez]]
- [[Édouard Mendy]]
- [[Ferland Mendy]]
- [[Nampalys Mendy]]
- [[Osleidys Menéndez]]
- [[Jean Meneses]]
- [[Jérémy Ménez]]
- [[Gabriel Menino]]
- [[Pietro Mennea]]
- [[Gideon Mensah]]
- [[Boris Meos]] 
- [[Chris Mepham]]
- [[Umut Meraş]]
- [[Gabriel Mercado]]
- [[Dawson Mercer]]
- [[Axel Merckx]]
- [[Ted Meredith]]
- [[Argo Meresaar]]
- [[Roberto Merhi]]
- [[Juta Meri]]
- [[Boris Merilain]]
- [[Mikel Merino]]
- [[Emanuel Merins]]
- [[Ülle Merisalu]] 
- [[Ando Meritee]]
- [[Enn Meriväli]]
- [[Kazys Merkis]]
- [[Erkki Meronen]]
- [[Kari Meronen]] 
- [[Risto Meronen]]
- [[Aries Merritt]]
- [[LaShawn Merritt]]
- [[Elvis Merzļikins]]
- [[Dries Mertens]]
- [[Illan Meslier]]
- [[Romain Mesnil]]
- [[Daniel Mesotitsch‎]]
- [[Lionel Messi]]
- [[Mark Messier]]
- [[Ņikita Meškovs]]
- [[Connor Metcalfe]]
- [[Kiril Metkov]]
- [[Karol Mets]]
- [[Mihkel Mets]]
- [[Toomas Mets]]
- [[Nino Metsar]]
- [[Peeter Metsar]]
- [[Vello Metsis]]
- [[Väino Metsis]]
- [[Juha Metsola]]
- [[Margus Metstak]]
- [[Pärtel Mettig]]
- [[Juhan Mettis]]
- [[Thomas Meunier]]
- [[Pim Meurs]]
- [[Andy van der Meyde]]
- [[Max Meyer]]
- [[Marc Michaelis]]
- [[Michael Michaelsen]]
- [[Detlef Michel]]
- [[Roger Michelot]]
- [[Helle-Iris Michelson]]
- [[Ryūji Michiki]]
- [[Jacob Middleton]]
- [[Andy Miele]]
- [[Jacques Mieses]]
- [[Normunds Miezis]]
- [[Juha Mieto]]
- [[Simon Mignolet]]
- [[Franjo Mihalić]]
- [[Filip Mihaljević]]
- [[Malaika Mihambo]]
- [[Svjatoslav Mihhailjuk]]
- [[Nikita Mihhailov]]
- [[Jelena Mihhailovskaja]]
- [[Ilja Mihhejev]]
- [[Madis Mihkels]]
- [[Jakob Miil]]
- [[Kristiine Miilen]]
- [[Markus Miiter]]
- [[Elmar Mike]]
- [[Vladas Mikėnas]]
- [[Maarija Mikiver]]
- [[Gunnar Mikk]]
- [[Andreas Mikkelsen]]
- [[Tobias Mikkelsen]]
- [[Pål Gunnar Mikkelsplass]]
- [[Hannu Mikkola]]
- [[Niko Mikkola]]
- [[Evald Mikson]]
- [[Kristóf Milák]]
- [[Sonny Milano]]
- [[Philip Milanov]]
- [[Nikola Milenković]]
- [[Héctor Milián]]
- [[Sergej Milinković-Savić]]
- [[Vanja Milinković-Savić]]
- [[Éder Militão]]
- [[Diego Milito]]
- [[Gabriel Milito]]
- [[Karel Miljon]]
- [[Liam Millar]]
- [[Anna Maria Millend]]
- [[Andrea Miller]] 
- [[Bode Miller]]
- [[Colin Miller]]
- [[Jack Miller]]
- [[Martin Miller]]
- [[Reggie Miller]]
- [[Ryan Miller]]
- [[Shaunae Miller]]
- [[John Atta Mills]] 
- [[James Milner]]
- [[Mikk Miländer]]
- [[Alain Mimoun]]
- [[Santi Mina]]
- [[Yerry Mina]]
- [[Grigori Minaškin]]
- [[Tyrone Mings]]
- [[Gabriele Minì]]
- [[Valeri Minkenen]]
- [[Suvi Minkinen]]
- [[Yoshinobu Minowa]]
- [[Valdis Mintals]]
- [[Fraser Minten]]
- [[Jana Mintšenkova]]
- [[Joan Mir]]
- [[Antonio Mirante]]
- [[Aleksei Mirantšuk]]
- [[Anton Mirantšuk]]
- [[Sander Mirme]]
- [[Nikola Mirotić]]
- [[Jekaterina Mirotvortseva]]
- [[Dave Mirra]]
- [[Roberts Misāns]]
- [[Seraina Mischol]]
- [[Zvjezdan Misimović]]
- [[Jevgeni Missenjov]]
- [[Sergejs Mišins]]
- [[Anrijs Miška]]
- [[Aleksander Miśta]]
- [[Nikolai Mištšanski]]
- [[Harry Mitchell]]
- [[Konstantínos Mítroglou]]
- [[Aleksandar Mitrović]]
- [[Stefan Mitrović]]
- [[Natalja Mitrovic-Puusep]]
- [[Aleksander Mitt]]
- [[Andrus Mitt]]
- [[Arnold Mitt]]
- [[Enrico-Egon Mitt]]
- [[Raido Mitt]]
- [[Maximilian Mittelstädt]]
- [[Rosi Mittermaier]]
- [[Sarah Mitton]]
- [[Yukinori Miyabe]]
- [[Johan Mjällby]]
- [[Henrikh Mkhitarjan]]
- [[Lilith Mkrttšhjan]]
- [[Filip Mladenović]]
- [[Mladen Mladenović]]
- [[Michael Mmoh]]
- [[Magnus Moan]]
- [[Friedrich Moch]]
- [[Mike Modano]]
- [[Jakub Moder]]
- [[Anthony Modeste]]
- [[Luka Modrić]]
- [[Geir Moen]]
- [[John Moffitt]]
- [[Torgny Mogren]]
- [[Milad Mohammadi]]
- [[Sadegh Moharrami]]
- [[Scott Moir]]
- [[Niklas Moisander]] 
- [[Johan Mojica]]
- [[Bertil Molander]]
- [[Rodrigo Moledo]]
- [[Alicia Molik]]
- [[Alfred Molimard]]
- [[Jorge Molina Vidal]]
- [[Ille Molloka]]
- [[Ashley Moloney]]
- [[Jayson Molumby]]
- [[Sean Monahan]]
- [[Jon Moncayola]]
- [[Ion Monea]]
- [[Alexis Monney]]
- [[Nikolai Monov]]
- [[Nacho Monreal]]
- [[Tiago Monteiro]]
- [[Sam Montembeault]]
- [[César Montes]]
- [[Luis Montes]]
- [[Fábio César Montezine]]
- [[Tim Montgomery]] 
- [[Thobias Montler]] 
- [[Brandon Montour]]
- [[Juan Pablo Montoya]]
- [[Martín Montoya]]
- [[Phajol Moolsan]]
- [[Katie Moon]]
- [[Beth Mooney]]
- [[Johannes Moor]]
- [[Kieffer Moore]]
- [[Oliver Moore]]
- [[Trevor Moore]]
- [[Aino Moorlat]]
- [[Aaron Mooy]]
- [[Emre Mor]]
- [[Mary Moraa]]
- [[Júnior Moraes]]
- [[Carlos Morales Quintana]]
- [[Silinda Morales]]
- [[Álvaro Morata]]
- [[Ľubomír Moravčík]]
- [[Noureddine Morceli]]
- [[Diogo Moreira]]
- [[Sara Moreira]]
- [[Bernard Morel]]
- [[Alfredo Morelos]]
- [[Alberto Moreno]]
- [[Héctor Moreno]]
- [[Marcelo Martins Moreno]]
- [[Marlos Moreno]]
- [[Yipsi Moreno]]
- [[Alex Morgan]]
- [[Edward Morgan]]
- [[Thomas Morgenstern]] 
- [[Fernando Morientes]]
- [[Nikolai Morilov]]
- [[Gustavo Morínigo]]
- [[Hiroaki Morishima]]
- [[Ryōya Morishita]]
- [[Steve Morison]]
- [[Ayumi Morita]]
- [[Hidemasa Morita]]
- [[Ryōta Moriwaki]]
- [[Yasuyuki Moriyama]]
- [[Yoshirō Moriyama]]
- [[Hajime Moriyasu]]
- [[Terje Morka]]
- [[Michael Mørkøv]]
- [[Anastassia Morkovkina]]
- [[Tyler Morley]]
- [[Piermario Morosini]]
- [[Igor Morozov]]
- [[Marek Morozov]]
- [[Sergei Morozov]]
- [[Serhi Morozov]]
- [[Paul Morphy]] 
- [[Glenn Morris]] 
- [[Sandi Morris]] 
- [[Josh Morrissey]]
- [[Merle Morrisson]]
- [[Joe Morrow]]
- [[Sam Morsy]]
- [[Angela Mortimer]]
- [[Olimpiu Moruțan]]
- [[Samuel Mosberg]]
- [[Ryan Moseley]]
- [[Allika Inkeri Moser]]
- [[Angelica Moser]]
- [[Eva Moser]]
- [[J.J. Moser]]
- [[Simon Moser]]
- [[Annemarie Moser-Pröll]]
- [[Edwin Moses]]
- [[Victor Moses]]
- [[Max Mosley]]
- [[Yerson Mosquera]]
- [[Glen Moss]]
- [[Timofei Mozgov]]
- [[Sergei Mozjakin]]
- [[Jean Mota]]
- [[Lebo Mothiba]]
- [[Masashi Motoyama]]
- [[Viktorija Motritško]]
- [[Thiago Motta]]
- [[Tyler Motte]]
- [[Harold Moukoudi]]
- [[Steve Mounié]]
- [[Mason Mount]]
- [[Léo Moura]]
- [[Mustapha Moussa]]
- [[Taleb Moussa]]
- [[Ragnhild Mowinckel]]
- [[Petr Mrázek]]
- [[Miljan Mrdaković]]
- [[Mihheil Mtšedlišvili]]
- [[Mõhhailo Mudrõk]]
- [[Davith Mudžiri]]
- [[John Mugabi]]
- [[Dalilah Muhammad]]
- [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] 
- [[Karen Muir]]
- [[Laura Muir]]
- [[Edin Mujčin]]
- [[Nordi Mukiele]]
- [[Eridadi Mukwanga]]
- [[Álex Mula]]
- [[Mbulaeni Mulaudzi]]
- [[Rodney Mullen]]
- [[Steve Mullings]]
- [[Sari Multala]]
- [[Selma Multer]]
- [[Timothé Mumenthaler]]
- [[Janne Mumme]]
- [[Marshall Munetsi]]
- [[Iker Muniain]]
- [[Uziel Muñoz]]
- [[Víctor Muñoz]]
- [[Shinji Murai]]
- [[Yukifumi Murakami]]
- [[Margus Murakas]]
- [[Tomoko Muramatsu]]
- [[Pirjo Muranen]]
- [[Hiroto Muraoka]]
- [[Ryōta Murata]]
- [[Romualdas Murauskas]]
- [[Karin Murd]]
- [[Sergei Mureiko]]
- [[Madli Murel]]
- [[Fabiana Murer]]
- [[Gheorghe Mureșan]]
- [[Luis Muriel]]
- [[Jeison Murillo]]
- [[Michael Amir Murillo]]
- [[Vedat Muriqi]]
- [[Muriqui]]
- [[Kōji Murofushi]]
- [[Sei Muroya]]
- [[Joe Murphy]]
- [[Josh Murphy]]
- [[Ryan Murphy]]
- [[Andy Murray]]
- [[Glenn Murray]]
- [[Matt Murray]]
- [[Ryan Murray]]
- [[Jan Muršak]]
- [[Aniss Murtazin]]
- [[Wilma Murto]]
- [[Mehis Muru]]
- [[Olvi Murumets]]
- [[Ahmed Musa]]
- [[Mateo Musacchio]]
- [[Yunus Musah]]
- [[Andrew Musgrave]]
- [[Jamal Musiala]]
- [[David Musil]]
- [[Juan Musso]]
- [[Raul Must]]
- [[Shkodran Mustafi]]
- [[Zećira Mušović]]
- [[Līna Mūze]]
- [[Jake Muzzin]]
- [[Anna Muzõtšuk]]
- [[Marija Muzõtšuk]]
- [[Jordon Mutch]]
- [[Raiko Mutle]]
- [[Halil Mutlu]]
- [[Yoshinori Mutō]]
- [[Yūki Mutō]]
- [[Maria Mutola]]
- [[Dikembe Mutombo]]
- [[Guido Muttikas]]
- [[Adrian Mutu]]
- [[Phillipp Mwene]]
- [[Enock Mwepu]]
- [[Malle Mõistlik]]
- [[Vitali Mõrnõi]]
- [[Anastassija Mõskina]]
- [[Erich Mõtlik]]
- [[Ott Mõtsnik]]
- [[Ain Mõttus]]
- [[Arvo Mõttus]]
- [[Epp Mäe]]
- [[Siim Mäe]]
- [[Saku Mäenalanen]]
- [[Jarek Mäestu]]
- [[Andre Mägi]]
- [[Janar Mägi]]
- [[Maris Mägi]]
- [[Raido Mägi]]
- [[Rasmus Mägi]]
- [[Voldemar Mägi]]
- [[Helary Mägisalu]]
- [[Joni Mäki]]
- [[Olli Mäki]]
- [[Rauno Mäkinen]]
- [[Tommi Mäkinen]]
- [[Kaisa Mäkäräinen]]
- [[Miko Mälberg]]
- [[Alfred Mäll]]
- [[Şəhriyar Məmmədyarov]]
- [[Zeynəb Məmmədyarova]]
- [[Helmut Mänd]] 
- [[Eliisabet Mändmets]]
- [[Valter Mäng]]
- [[Ants Mängel]]
- [[Kalle Männama]]
- [[Ruth Männigo]]
- [[Petri Männikkö]]
- [[Eero Mäntyranta]]
- [[Silver Mäoma]]
- [[Talvi Märja]]
- [[Markko Märtin]]
- [[Marek-Adrian Mäsak]]
- [[Risto Mätas]]
- [[Jarkko Määttä]]
- [[Olli Määttä]]
- [[Dietmar Mögenburg]]
- [[Conrad Mölder]]
- [[Jaan Mölder]]
- [[Jaan Mölder juunior]]
- [[Janika Mölder]]
- [[Markus Mölder]]
- [[Manfred Mölgg]]
- [[Michael Möllenbeck]]
- [[Oscar Möller]]
- [[Bathujagijn Möngöntuul]]
- [[Berit Mørdre Lammedal]]
- [[Hanno Möttölä]]
- [[Johann Mühlegg]]
- [[Mert Müldür]]
- [[Marleen Mülla]]
- [[Peter Müllenberg]]
- [[Gerd Müller]]
- [[Jonas Müller]]
- [[Jutta Müller]]
- [[Mihkel Müller]]
- [[Mirco Müller]]
- [[Nicolai Müller]]
- [[Peter Müller]] (mäesuusataja)
- [[Peter Müller (poksija)]]
- [[Thomas Müller]] (jalgpallur)
- [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] 
- [[Peeter Mürk]]
- [[Valter Mürk]]
- [[Martin Müürsepp]]
- [[Tyler Myers]]
- [[André Myhrer]]
- [[Mika Myllylä]]
- [[Tomokazu Myōjin]]
- [[Lars Myrberg]]
- [[Ferg Myrick]]
- [[Magne Myrmo]]
- [[Rey Mysterio]]
- [[Jonni Myyrä]]

== N ==
[[Mart Naaber]]
- [[Francis Naali]]
- [[Tõnis Naarits]]
- [[Andrew Nabbout]]
- [[Cédric Nabe]]
- [[Heiki Nabi]] 
- [[Jevgeni Nabokov]]
- [[Rafael Nadal]] 
- [[Arshad Nadeem]] 
- [[Isaac Nader]] 
- [[Nedo Nadi]]
- [[Antonio Naelson]]
- [[Margit Naerimäe]]
- [[Virge Naeris]]
- [[Kaoru Nagadome]]
- [[Terumi Nagae]]
- [[Kensuke Nagai]]
- [[Yoshikazu Nagai]]
- [[Yūichirō Nagai]]
- [[Ryōta Nagaki]]
- [[Kaori Nagamine]]
- [[Fuka Nagano]]
- [[Ken Naganuma]]
- [[Asano Nagasato]]
- [[Yuki Nagasato]]
- [[Yūto Nagatomo]]
- [[Andrus Nagel]]
- [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]]
- [[Ádám Nagy]]
- [[Konstantin Nahk]]
- [[Radja Nainggolan]]
- [[Erik Naissaar]]
- [[Gerlin Naisson]]
- [[Miguel Najdorf]]
- [[Halimah Nakaayi]]
- [[Kazuki Nakajima]]
- [[Shoya Nakajima]]
- [[Marvelous Nakamba]]
- [[Aiko Nakamura]]
- [[Hikaru Nakamura]]
- [[Keito Nakamura]]
- [[Shunsuke Nakamura]]
- [[Kelsey Nakanelua]]
- [[Hidetoshi Nakata]]
- [[Joe Namath]]
- [[Vladislav Namestnikov]]
- [[Sebastian Nanasi]]
- [[Nahitan Nández]]
- [[Nani]]
- [[Matteo Nannini]]
- [[Toomas Napa]]
- [[Armand Naris]]
- [[Priit Narusk]]
- [[Mai Narva]]
- [[Regina Narva]]
- [[Triin Narva]]
- [[Rick Nash]]
- [[Riley Nash]]
- [[Steve Nash]]
- [[Felipe Nasr]]
- [[Samir Nasri]]
- [[Alexandru Năstac]]
- [[Matija Nastasić]]
- [[Anatoli Nazarenko]]
- [[Armen Nazarjan]] 
- [[Andrei Nazarov]]
- [[Dilšod Nazarov]]
- [[Karl Erik Nazarov]]
- [[Remigija Nazarovienė]]
- [[Kyle Naughton]]
- [[David Navara]]
- [[Jesús Navas]]
- [[Keylor Navas]]
- [[Martina Navrátilová]]
- [[Philipp Nawrath]]
- [[Cherif Ndiaye]]
- [[Iliman Ndiaye]]
- [[Evan Ndicka]]
- [[Wilfred Ndidi]]
- [[Jean Marc Ndjofang]]
- [[Bayapo Ndori]]
- [[Dan Ndoye]]
- [[James Neal]]
- [[Martin Nečas]]
- [[Kosta Nedeljković]]
- [[Verica Nedeljković]]
- [[Lex Nederlof]]
- [[Pavel Nedvěd]]
- [[Mihkel Neelus]]
- [[Leopold Neeme]]
- [[Virgo Neeme]]
- [[Valter Neeris]]
- [[Martin Neerot]]
- [[Johan Neeskens]]
- [[André Negrão]]
- [[Gheorghe Negrea]]
- [[Álvaro Negredo]]
- [[Iivo Nei]]
- [[Heleri-Anete Neider]]
- [[Arturs Neikšāns]]
- [[Tiiu Neiland]]
- [[Voldemar Neiland]]
- [[Lucas Neill]]
- [[Lembit Nelke]]
- [[Adam Nelson]]
- [[Brock Nelson]]
- [[Reiss Nelson]]
- [[Victor Nelsson]]
- [[Josef Němec]]
- [[Bohumil Němeček]]
- [[Angéla Németh]]
- [[Miklós Németh]]
- [[Patrik Nemeth]]
- [[Zsanett Németh]]
- [[Milan Nenadić]]
- [[Nenê]]
- [[Ago Neo]]
- [[Ondrej Nepela]]
- [[Jan Nepomnjaštši]]
- [[Natalja Neprjajeva]]
- [[Harri Neppi]]
- [[David Neres]]
- [[Steffi Nerius]]
- [[Aaron Ness]]
- [[Alessandro Nesta]]
- [[Viktors Ņesterenko]]
- [[Nikita Nesterov]]
- [[Roman Nesterovski]]
- [[Andrej Nestrašil]]
- [[Anthony Nesty]]
- [[Acer Nethercott]]
- [[Pedro Neto]]
- [[Anna Netšajevskaja]]
- [[Manuel Neuer]]
- [[Leo Neugebauer]]
- [[Florian Neuhaus]]
- [[Alfred Neuland]]
- [[Paul Neumann]]
- [[Phil Neumann]]
- [[Kateřina Neumannová]]
- [[Artur Neuman-Tarimäe]]
- [[Magdalena Neuner]]
- [[Felix Neureuther]]
- [[Oliver Neuville]] 
- [[Thierry Neuville]]
- [[Pauli Nevala]]
- [[João Neves]]
- [[Rúben Neves]]
- [[Thiago Neves]]
- [[Gary Neville]]
- [[Kelly Nevolihhin]]
- [[Aleksandr Nevski]]
- [[John Newcombe]]
- [[Andrew Newell]]
- [[Paul Newman]]
- [[Neymar]]
- [[Michael Ngadeu-Ngadjui]]
- [[Moumi Ngamaleu]]
- [[Noah Ngeny]]
- [[Nguyễn Công Phượng]]
- [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]]
- [[Sikou Niakaté]]
- [[Tanguy Nianzou]]
- [[Mitch Nichols]]
- [[Isabelle Nicoloso]]
- [[Scott Niedermayer]]
- [[Georg Niedermeier]]
- [[Nino Niederreiter]]
- [[Brian Nielsen]]
- [[Frans Nielsen]]
- [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] 
- [[Harald Nielsen (poksija)]]
- [[Holger Nielsen]]
- [[Richard Møller Nielsen]]
- [[Simon Nielsen]]
- [[Andries Nieman]]
- [[Antti Niemi]]
- [[Jarkko Nieminen]]
- [[Toni Nieminen]]
- [[Matt Nieto]]
- [[Joe Nieuwendyk]]
- [[Eef Nieuwenhuizen]]
- [[Meinhard Niglas]]
- [[Piret Niglas]]
- [[Hugo Nigol]]
- [[Saúl Ñíguez]]
- [[Heiko Niidas]]
- [[Herbert Niiler]]
- [[Pentti Niinivuori]]
- [[Marek Niit]]
- [[Priidu Niit]]
- [[Vladimir Nikiforov]]
- [[Valeri Nikitin]]
- [[Yrjö Nikkanen]]
- [[Erik Nikkinen]]
- [[Soini Nikkinen]]
- [[Elmer Niklander]]
- [[André Niklaus]]
- [[Themistoklís Nikolaḯdis]] 
- [[Adriana Nikolova]]
- [[Antónios Nikopolídis]]
- [[Johannes Niks]]
- [[Sami Niku]]
- [[Tapani Niku]]
- [[Pentti Nikula]]
- [[Ilja Nikulin]]
- [[Viktor Nikulin]]
- [[Erling Nilsen]]
- [[Arto Nilsson]] 
- [[Gunnar Nilsson]]
- [[Robert Nilsson]]
- [[Stina Nilsson]]
- [[Alexander Nimo]]
- [[Miloš Ninković]]
- [[Corinne Niogret]] 
- [[Aarne Nirk]]
- [[Daigo Nishi]]
- [[Naoko Nishigai]]
- [[Liviu-Dieter Nisipeanu]]
- [[Iivo Niskanen]]
- [[Kerttu Niskanen]]
- [[Matt Niskanen]]
- [[Ruud van Nistelrooij]] 
- [[Ants Nisu]]
- [[Oskar Nisu]]
- [[Jüri Nisumaa]]
- [[Florin Niță]]
- [[Osvald Nitski (maadleja)]]
- [[Osvald Nitski (ujuja)]]
- [[Valeri Nitšuškin]]
- [[Francine Niyonsaba]]
- [[Eric Nkansah]]
- [[Nicolas Nkoulou]]
- [[Jean de Dieu Nkundabera]]
- [[Felix Nmecha]]
- [[Joakim Noah]]
- [[Mark Noble]]
- [[Christian Noboa]]
- [[Clément Noël]]
- [[Philip Noel-Baker]]
- [[Stefan Noesen]]
- [[Artur Noga]]
- [[Owen Nolan]]
- [[Pedro Nolasco]]
- [[Martin Noodla]]
- [[Erki Nool]] 
- [[Craig Noone]]
- [[Bernhard Nooni]]
- [[Aivo Noormets]]
- [[Andi Noot]]
- [[Peeter Noppel]]
- [[Kristoffer Nordfeldt]]
- [[Joakim Nordström]]
- [[Maxim Noreau]]
- [[Silje Norendal]]
- [[John Norman]]
- [[Michael Norman]]
- [[Peter Norman]]
- [[Martin Normann]]
- [[Omid Norouzi]]
- [[Josh Norris]]
- [[Lando Norris]]
- [[Sage Northcutt]]
- [[Petter Northug]]
- [[Arūnas Norvaišas]]
- [[Tomáš Nosek]]
- [[Aleksei Noskov]]
- [[Philip Nossmy]]
- [[Ramaz Nozadze]]
- [[Lassad Nouioui]]
- [[Ville Nousiainen]]
- [[Filip Novák]]
- [[Michal Novák]]
- [[Milivoje Novaković]]
- [[Clément Novalak]]
- [[Helen Novikov]]
- [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]]
- [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]]
- [[Sergei Novikov]]
- [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]]
- [[Arvydas Novikovas]]
- [[Sergei Novitski]]
- [[Nikolai Novosjolov]]
- [[Jana Novotná]]
- [[Nurlan Novruzov]]
- [[Wojciech Nowicki]]
- [[Dirk Nowitzki]]
- [[Jens Nowotny]]
- [[Fabrice Nsakala]]
- [[Ryan Nugent-Hopkins]]
- [[Erge Nugis]]
- [[Vilve Nummert]] 
- [[Felipe Nunes]]
- [[Matheus Nunes]]
- [[Darwin Núñez]]
- [[Eduardo Núñez]]
- [[Marcelino Núñez]]
- [[Héctor Núñez Segovia]]
- [[John Nunn]] 
- [[Rauno Nurger]]
- [[Kristiina Nurk]]
- [[Jusuf Nurkić]]
- [[Tiiu Nurmberg]]
- [[Liidia Nurme]] 
- [[Tiidrek Nurme]] 
- [[Ants Nurmekivi]]
- [[Sulo Nurmela]]
- [[Leena Nurmi]]
- [[Paavo Nurmi]]
- [[Kaarel Nurmsalu]]
- [[Laura Nurmsalu]]
- [[Darnell Nurse]]
- [[Antonio Nusa]]
- [[Mati Nuude]]
- [[Laura Nuudi-Da Silva]]
- [[Maie Nuust]]
- [[Kristi Nõlvak]]
- [[Kusti Nõlvak]]
- [[Brett Nõmm]]
- [[Karl-Romet Nõmm]]
- [[Ott Nõmm]]
- [[Reigo Nõmm]]
- [[Aare Nõmme]]
- [[Aksel Nõmmela]]
- [[Raivo Nõmmik]]
- [[Joonas Nättinen]]
- [[Andreas Nödl]]
- [[Norbert Növényi]]
- [[Alexander Nübel]]
- [[Herbert Nürnberg]]
- [[Tomi Nybäck]]
- [[Benjamin Nygren]]
- [[Magnus Nygren]]
- [[Bengt Nyholm]]
- [[Matti Nykänen]]
- [[Ørjan Nyland]]
- [[William Nylander]]
- [[Joni Nyman]]
- [[Allan Nyom]]
- [[Gustav Nyquist]]
- [[Claudia Nystad]]

== O ==
[[Verner Oamer]]
- [[Boris Obergföll]]
- [[Christina Obergföll]]
- [[Adam Obert]]
- [[Ernest John Obiena]]
- [[Francis Obikwelu]]
- [[Hellen Obiri]]
- [[Jan Oblak]]
- [[Dan O'Brien]]
- [[Jake O'Brien]]
- [[Pat O'Callaghan]]
- [[Lucas Ocampos]]
- [[Guillermo Ochoa]]
- [[Juan Adriel Ochoa Reyes]]
- [[Esteban Ocon]]
- [[Kate O'Connor]]
- [[Tõnu Odamus]]
- [[Eric O'Dell]]
- [[Peter Odemwingie]]
- [[Marco Odermatt]]
- [[Lilian Odira]]
- [[Denis Odoi]]
- [[Lamar Odom]]
- [[Stephen O'Donnell]]
- [[Roy O'Donovan]]
- [[Callum O'Dowda]]
- [[Moses Odubajo]]
- [[Alexander Dale Oen]]
- [[Al Oerter]]
- [[Jennifer Oeser]]
- [[Jordan Oesterle]]
- [[Jake Oettinger]]
- [[Renata Oganesjan]]
- [[Angelo Ogbonna]]
- [[Sébastien Ogier]]
- [[Kenji Ogiwara]]
- [[Sean Ogunkoya]]
- [[Ai Ogura]]
- [[Oh Hyeon-gyu]]
- [[Yui Ōhashi]]
- [[Atte Ohtamaa]]
- [[Christine Ohuruogu]]
- [[Janne Oinas]]
- [[Kristjan Oja]]
- [[Rait Oja]]
- [[Reimo Oja]]
- [[Silvia Oja]]
- [[Sten Oja]] 
- [[Oliver Ojakäär]]
- [[Grete Ojala]]
- [[Kati Ojaloo]]
- [[Andres Ojamaa]]
- [[Henrik Ojamaa]]
- [[Hindrek Ojamaa]]
- [[Juta Ojamaa]]
- [[Marten Ojapõld]]
- [[Ilmar Ojase]]
- [[Artur Ojaste]]
- [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]]
- [[Triin Ojaste]]
- [[Annely Ojastu]]
- [[Eino Ojastu]]
- [[Linda Ojastu]]
- [[Sergio Ojeda]]
- [[Malle Ojokas]]
- [[Noah Okafor]]
- [[Vladimir Okhotnik]]
- [[Ivan O'Konnel-Bronin]]
- [[Kyle Okposo]]
- [[Arved Oksaar]]
- [[Yasuhiko Okudera]]
- [[Mehmet Okur]]
- [[Hakeem Olajuwon]]
- [[Maaren Olander]]
- [[Darius Olaru]]
- [[Grete Olde]]
- [[Hendrik Olde]]
- [[Margareth Olde]]
- [[Jamie Oleksiak]]
- [[Kairit Olenko]]
- [[Aleksandr Olerski]]
- [[Gert Olesk]]
- [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]]
- [[Tanel Olev]]
- [[Ivica Olić]]
- [[Denõss Oliinõk]]
- [[Vjatšeslav Oliinõk]]
- [[Ken André Olimb]]
- [[Mathis Olimb]]
- [[Michael Olise]]
- [[Nadežda Olizarenko]]
- [[Patrizio Oliva]]
- [[Donizete Oliveira]]
- [[Mathías Olivera]]
- [[Krzysztof Oliwa]]
- [[Juho Olkinuora]]
- [[Raul Olle]]
- [[Harri Olli]]
- [[Ervin Ollik]]
- [[Ülo Ollis]]
- [[Dani Olmo]]
- [[Sten Olmre]]
- [[Anna Carin Olofsson-Zidek]]
- [[Robin Olsen]]
- [[Christian Olsson]]
- [[Johan Olsson]]
- [[Jörgen Olsson]]
- [[Indro Olumets]]
- [[Villi Olumets]]
- [[Andres Olvik]]
- [[Nicola Olyslagers]]
- [[Linus Omark]]
- [[Rafał Omelko]]
- [[Kenneth Omeruo]]
- [[Ömer Onan]]
- [[Amadou Onana]]
- [[Jermaine O'Neal]]
- [[Shaquille O'Neal]]
- [[Jérôme Onguéné]]
- [[Paul Onuachu]]
- [[Frank Onyeka]]
- [[Oguchi Onyewu]]
- [[Karl Oole]]
- [[Emma Oosterwegel]]
- [[Loïs Openda]]
- [[Andres Oper]]
- [[Christopher Opéri]]
- [[Karel Opočenský]]
- [[Jerome Opoku]]
- [[Kurt Oppelt]]
- [[Marian Oprea]]
- [[Deyvid Oprja]]
- [[Allan Oras]]
- [[Oliver Orav]]
- [[Saara Orav]]
- [[Vello Orav]]
- [[Willi Orbán]]
- [[Joel Ordóñez]]
- [[Nico O'Reilly]]
- [[Ryan O'Reilly]]
- [[Anna Maria Orel]]
- [[Anatoli Org]]
- [[Aiko Orgla]]
- [[Divock Origi]]
- [[Carlo Orlandi]]
- [[Oona Orpana]]
- [[Bobby Orr]]
- [[Karl Orren]]
- [[Mislav Oršić]]
- [[Lale Orta]]
- [[Joni Ortio]]
- [[Fidel Ortiz]]
- [[Luis Ortíz]]
- [[Alexander Os]]
- [[Bright Osayi-Samuel]]
- [[Chris Osgood]]
- [[Daniel O'Shaughnessy]]
- [[Dara O'Shea]]
- [[John O'Shea]]
- [[T. J. Oshie]]
- [[Victor Osimhen]]
- [[Cedi Osman]]
- [[Darío Osorio]]
- [[Yordan Osorio]]
- [[Aleksandr Ossipov]]
- [[Ilja Ossipov]]
- [[Jevgeni Ossipov]]
- [[Jeļena Ostapenko]]
- [[Mads Østberg]]
- [[Simen Østensen]]
- [[Leo Østigård]]
- [[Ronnie O'Sullivan]]
- [[Sonia O'Sullivan]]
- [[Junko Ozawa]]
- [[Michihiro Ozawa]]
- [[Magomed Ozdojev]]
- [[Elvīra Ozoliņa]]
- [[Sinta Ozoliņa]]
- [[Sandis Ozoliņš]]
- [[Igor Ožiganov]]
- [[Yūki Ōta]]
- [[Nami Otake]]
- [[Oteng Oteng]]
- [[Aivar Otsalt]]
- [[Jüri Otsmaa]]
- [[Rein Otson]]
- [[Zurab Otšigava]]
- [[Liis Ott]]
- [[Miia Ott]]
- [[Merlene Ottey]]
- [[Björn Otto]]
- [[Kristin Otto]]
- [[Sylke Otto]]
- [[Rein Ottoson]]
- [[Dango Ouattara]]
- [[Azzedine Ounahi]]
- [[Olavi Ouvinen]]
- [[Marc Overmars]]
- [[Steve Ovett]]
- [[Michael Owen]]
- [[Jesse Owens]]
- [[Ayden Owens-Delerme]]
- [[Elisha Owusu]]
- [[Alex Oxlade-Chamberlain]]
- [[Masutatsu Ōyama]]
- [[Mikel Oyarzabal]]

==P==
[[Asko Paade]]
- [[Aarne Paal]]
- [[Aino Paal]]
- [[Heinrich Paal]]
- [[Leopold Paal]]
- [[Rudolf Paal]]
- [[Juhan Paalo]]
- [[Merilin Paalo]]
- [[Mart Paama]]
- [[Sten-Egert Paap]]
- [[Erik Paartalu]]
- [[Martin Paasoja]]
- [[Ain Paavo]]
- [[Matti Paavo]]
- [[Erin Pac]]
- [[Josh Pace]]
- [[Antonio Pacenza]]
- [[Marko Pachel]]
- [[Raiko Pachel]]
- [[Luděk Pachman]]
- [[Willian Pacho]]
- [[Gonçalo Paciência]]
- [[Max Pacioretty]]
- [[Manny Pacquiao]]
- [[Martin Padar]]
- [[Vaike Paduri-Kaljuvee]]
- [[Jeremy Page]]
- [[Jean-Gabriel Pageau]]
- [[Enri Pahapill]]
- [[Mikk Pahapill]]
- [[Tiit Pahapill]]
- [[Marians Pahars]]
- [[Paik Seung-ho]]
- [[Enna Paikre]]
- [[Joseph Paintsil]]
- [[Signe Paisjärv]]
- [[Bob Paisley]]
- [[Igor Paixão]]
- [[Magdalena Pajala]]
- [[Ave Pajo]]
- [[Karl Pajumäe]]
- [[Märten Pajunurm]]
- [[Rein Pajur]]
- [[Aino-Eliise Pajusalu]]
- [[Kaisa Pajusalu]]
- [[Raimo Pajusalu]]
- [[Rauno Pajuviidik]]
- [[Pak Chol]]
- [[Iiro Pakarinen]]
- [[Erkki Pakkanen]]
- [[Ever Palacios]]
- [[Exequiel Palacios]]
- [[Helibelton Palacios]]
- [[Wilson Palacios]]
- [[Madara Palameika]]
- [[Kalle Palander]]
- [[Ondřej Palát]]
- [[Karl Palatu]]
- [[Ando Palginõmm]]
- [[João Palhinha]]
- [[Ramaz Paliani]]
- [[Katre Sofia Palm]]
- [[Valter Palm]]
- [[Kaupo Palmar]]
- [[Arnold Palmer]]
- [[Cole Palmer]]
- [[Jolyon Palmer]]
- [[Karl-Erik Palmér]]
- [[Kyle Palmieri]]
- [[José Luis Palomino]]
- [[Gregorio Paltrinieri]]
- [[Uno Palu]]
- [[Kevor Palumets]]
- [[Goran Pandev]]
- [[Walter Pandiani]]
- [[Hannula-Katrin Pandis]]
- [[Antonín Panenka]]
- [[Pang Qing]]
- [[Richard Pánik]]
- [[Olivier Panis]]
- [[Gilles Panizzi]]
- [[Nikolai Pankratov]]
- [[Giorgio Pantano]]
- [[Marko Pantelić]]
- [[Costel Pantilimon]]
- [[Christian Panucci]]
- [[Jasmine Paolini]]
- [[Charálampos Papadiás]]
- [[Dimítris Papadópoulos]]
- [[Paraskeví Papahrístou]]
- [[Sokrátis Papastathópoulos]]
- [[Novo Papaz]]
- [[Tadas Papečkys]]
- [[Ingmar Krister Paplavskis]]
- [[Maksim Paponov]]
- [[László Papp]]
- [[László Papp (maadleja)]]
- [[Tom Pappas]]
- [[Leart Paqarada]]
- [[Lucas Paquetá]]
- [[Ferenc Paragi]]
- [[Svetlana Paramõgina]]
- [[Colton Parayko]]
- [[Egon Parbo]]
- [[Enn Parbo]]
- [[Hansle Parchment]]
- [[Juan Paredes]]
- [[Leandro Paredes]]
- [[Sergei Pareiko]]
- [[Daniel Parejo]]
- [[Mati Pari]]
- [[Shādī Parīdar]]
- [[Toomas Patrik Parijõgi]]
- [[Dominik Paris]]
- [[Tony Parker]]
- [[Greg Parks]]
- [[Kalev Parksepp]]
- [[Mate Parlov]]
- [[Jaak Parmas]]
- [[Tiiu Parmas]]
- [[Salme Parming]]
- [[Troy Parrott]]
- [[Krisztián Pars]]
- [[Thomas Partey]]
- [[Helgi Parts]]
- [[Raivo Parts]]
- [[Elina Partõka]]
- [[Ryszard Parulski]]
- [[Gabriella Paruzzi]]
- [[Kaija Parve]]
- [[Aki Parviainen]]
- [[Aleksandr Parõgin]]
- [[Petri Pasanen]]
- [[Pasquale Pasarelli]]
- [[Ezio Pascutti]]
- [[Bernard Pask]]
- [[Edward Pasquale]]
- [[Javier Pastore]]
- [[Travis Pastrana]]
- [[David Pastrňák]]
- [[Mario Pašalić]]
- [[Dan Paźniak]]
- [[Alexandre Pato]]
- [[Paraskeví Patoulídou]]
- [[Mait Patrail]] 
- [[Riccardo Patrese]]
- [[Juri Patrikejev]]
- [[Hannu Patronen]]
- [[Nathan Patterson]]
- [[Barbara Petzold]]
- [[Eleanor Patterson]]
- [[Floyd Patterson]]
- [[Billy Joe Patton]]
- [[Mel Patton]]
- [[Chris Paul]]
- [[Jake Paul]]
- [[Nick Paul]]
- [[Pedro Miguel Pauleta]]
- [[Sérgio Paulinho]]
- [[Marileidy Paulino]]
- [[Gabriel Paulista]]
- [[Wellington Paulista]]
- [[Marcos Paulo]]
- [[Anete Paulus]]
- [[Jiří Pavlenka]]
- [[Antόnios Pavlídis]]
- [[Vangélis Pavlídis]]
- [[Roman Pavljutšenko]]
- [[Anastassija Pavljutšenkova]]
- [[Igor Pavlov]]
- [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]]
- [[Aleksandar Pavlović]]
- [[Strahinja Pavlović]]
- [[Cristian Pavón]]
- [[Sally Pearson]]
- [[Tanner Pearson]]
- [[Adam Peaty]]
- [[Andero Pebre]]
- [[Zdeněk Pecka]]
- [[Augustas Pečiukevičius]]
- [[Karin Peckert-Forsmann]]
- [[Andrei Pedan]]
- [[Marcus Holmgren Pedersen]]
- [[Poul Pedersen]]
- [[Alfonso Pedraza]]
- [[João Pedro]]
- [[Dustin Pedroia]]
- [[Iván Pedroso]]
- [[Helgi Peeba]]
- [[Marek Peeba]]
- [[Lembit Peegel]]
- [[Rosine Peek]]
- [[Shaẖar Pe'er]]
- [[Cathelijn Peeters]]
- [[Taavi Peetre]]
- [[Raivo Peetsmann]]
- [[Rasmus Peetson]]
- [[Rauno Pehka]]
- [[Rudolf Pehka]]
- [[Arnd Peiffer]]
- [[Triin Peips]]
- [[Aaron Peirsol]]
- [[Nette Peit]]
- [[Meelis Peitre]]
- [[Peter Pekarík]]
- [[Tomáš Pekhart]]
- [[Nikola Peković]]
- [[Pelé]]
- [[Adam Pelech]]
- [[Ana Peleteiro-Compaoré]]
- [[Graziano Pellè]]
- [[Federica Pellegrini]]
- [[Lorenzo Pellegrini]]
- [[Federico Pellegrino]]
- [[Yannick Pelletier]]
- [[Rauno Pellikainen]]
- [[Facundo Pellistri]]
- [[Liis Pello]]
- [[Jukka Peltola]]
- [[Otto Peltzer]]
- [[Sergio Peña]]
- [[Mihaela Peneș]]
- [[Jermaine Pennant]]
- [[Flavia Pennetta]]
- [[Kalev Pensa]]
- [[Juku Pent]]
- [[Risto E. J. Penttilä]]
- [[Sten Pentus]]
- [[Pepê]]
- [[Oribe Peralta]]
- [[Víctor Peralta]]
- [[Marie-José Pérec]]
- [[Danilo Pereira]]
- [[Léo Pereira]]
- [[Matheus Pereira]]
- [[Ricardo Pereira]]
- [[Maicon Pereira de Oliveira]]
- [[Alfonso Pérez]]
- [[Ayoze Pérez]]
- [[Carles Pérez]]
- [[Enzo Pérez]]
- [[Jefferson Pérez]]
- [[Leyanis Pérez]]
- [[Lucas Pérez]]
- [[Pascual Pérez]]
- [[Yaime Pérez]]
- [[Luis Alberto Pérez-Rionda]]
- [[Roberto Pereyra]]
- [[Sten Perillus]]
- [[Ivan Perišić]]
- [[Sandra Perković]]
- [[Curdin Perl]]
- [[Brendan Perlini]]
- [[Romain Perraud]]
- [[Gilbert Perreault]]
- [[Vito Perrelet]]
- [[David Perron]]
- [[Máximo Perrone]]
- [[Éric Perrot]]
- [[Simone Perrotta]]
- [[Corey Perry]]
- [[Shenay Perry]]
- [[Robin van Persie]]
- [[Bror Persson]]
- [[Indrek Pertelson]]
- [[Silvia Pertens]]
- [[Anssi Peräjoki]]
- [[Helge Perälä]]
- [[Harri Pesonen]]
- [[Janne Pesonen]]
- [[Pentti Pesonen]]
- [[Josué Pesqueira]]
- [[Matteo Pessina]]
- [[Germán Pezzella]]
- [[Anderson Peters]]
- [[Anders Petersen]]
- [[Cal Petersen]]
- [[Nils Petersen]]
- [[Sara Slott Petersen]]
- [[Thyge Petersen]]
- [[Eveli Peterson]]
- [[Pirjo Peterson]]
- [[Rebecca Peterson]]
- [[Teodor Peterson]]
- [[Tiiu Peterson]]
- [[Voldemar Peterson]]
- [[Momir Petković]]
- [[Vladimir Petković]]
- [[Tom Petranoff]]
- [[Dimitri Petratos]]
- [[Evaldas Petrauskas]]
- [[Vadimas Petrenka]]
- [[Zalina Petrivskaja]]
- [[Aršak Petrosjan]]
- [[Davith Petrosjan]]
- [[Tigran Leoni Petrosjan]]
- [[Andres Petrov]]
- [[Daniel Petrov]] 
- [[Kirill Petrov]]
- [[Martin Petrov]]
- [[Vitali Petrov]]
- [[Vladimir Petrov]]
- [[Gabriela Petrova]]
- [[Jelena Petrova]]
- [[Olena Petrova]]
- [[Dražen Petrović]]
- [[Niina Petrõkina]]
- [[Jeff Petry]]
- [[Oleksei Petšerov]]
- [[Julija Petšonkina]]
- [[Øystein Pettersen]]
- [[Elias Pettersson]]
- [[Fredrik Pettersson]]
- [[Jesper Pettersson]]
- [[Marcus Pettersson]]
- [[Simon Pettersson]]
- [[Antonio Pettigrew]]
- [[Ellen Pettitt]]
- [[Richard Petty]]
- [[Aleksei Petuhhov]]
- [[Tuuli Petäjä-Sirén]]
- [[José Peyre]]
- [[Phạm Lê Thảo Nguyên]]
- [[Zaza Phatšulia]]
- [[Michael Phelps]]
- [[Asha Philip]]
- [[Mark Philippoussis]]
- [[André Phillips]]
- [[Chris Phillips]]
- [[Dwight Phillips]]
- [[Matt Phillips]]
- [[Oscar Piastri]]
- [[Lucas Piazón]]
- [[Edmund Piątkowski]]
- [[Pedro Pablo Pichardo]]
- [[Calvin Pickard]]
- [[Jordan Pickford]]
- [[Dmõtro Pidrutšnõi]]
- [[Paul Pierce]]
- [[Chiara Pierobon]]
- [[Erik Pieters]]
- [[Maria Pietilä-Holmner]]
- [[Alex Pietrangelo]]
- [[Jevgeni Pigussov]]
- [[Piret Pihel]]
- [[Elisabeth Pihela]]
- [[Kadri Pihla]]
- [[Kustaa Pihlajamäki]]
- [[Arnold Pihlak]]
- [[Antti Pihlström]]
- [[Han Hendrik Piho]]
- [[Mats Piho]]
- [[Jakob Piil]]
- [[Linda Piiper]]
- [[Ly Piir]]
- [[Uno Piir]]
- [[Kätlin Piirimäe]] 
- [[Ekke Piirisild]]
- [[Raio Piiroja]]
- [[Olev Piirsalu]]
- [[Eugen Piisang]]
- [[Harri Piitulainen]]
- [[Yrjö Piitulainen]]
- [[Artur Pikk]]
- [[August Pikker]]
- [[Veronika Pikkel]]
- [[Rauno Pikkor]]
- [[Aavo Pikkuus]]
- [[Václav Pilař]]
- [[Ryszard Pilarczyk]]
- [[Stanisław Piłat]]
- [[Helena Pilejczyk]]
- [[Ahto Pilisner]]
- [[Pietro Piller Cottrer]]
- [[Harry Pillsbury]]
- [[Bernardo Piñango]] 
- [[Aado Pind]]
- [[Inge Pind]]
- [[Orbelín Pineda]]
- [[Roger Pingeon]]
- [[Ethan Pinnock]]
- [[Ain Pinnonen]]
- [[Javier Pinola]]
- [[Liane Pintsaar]]
- [[Alexis Pinturault]]
- [[Gerard Piqué]]
- [[Joaquín Piquerez]]
- [[Nelson Piquet]]
- [[Nelson Angelo Piquet]]
- [[Vicky Piria]]
- [[Gordon Pirie]]
- [[Mehmet Akif Pirim]]
- [[Külli Pirksaar]]
- [[Margus Pirksaar]]
- [[Andrea Pirlo]]
- [[Tsvetana Pironkova]]
- [[Brandon Pirri]]
- [[Feliks Pirts]]
- [[Dumitru Pîrvulescu]] 
- [[Józef Pisarski]]
- [[Marija Pissareva]]
- [[Nikólas Píssis]]
- [[Łukasz Piszczek]]
- [[Oscar Pistorius]]
- [[Ernst Pistulla]]
- [[Claudio Pizarro]]
- [[Guido Pizarro]]
- [[Rodolfo Pizarro]]
- [[Francesco Pizzi]]
- [[Antonio Pizzonia]]
- [[Kalju Pitksar]]
- [[Tero Pitkämäki]]
- [[Tyler Pitlick]]
- [[Andri Pjatov]]
- [[Jacques Plante]]
- [[Martin Plaser]]
- [[Christian Plaziat]]
- [[Gonzalo Plata]]
- [[Michel Platini]]
- [[Kyle Platzer]]
- [[Marek Plawgo]]
- [[Alassane Pléa]]
- [[Karolína Plíšková]]
- [[Jevgeni Pljuštšenko]]
- [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]]
- [[Pavel Ploc]]
- [[Tarvo Ploom]]
- [[Valdur Ploom]]
- [[Kardo Ploomipuu]]
- [[Sergei Plotnikov]]
- [[Miguel Poblet]]
- [[Karel Poborský]]
- [[Mauricio Pochettino]]
- [[Tomás Pochettino]]
- [[Lukas Podolski]]
- [[Mark Podolskij]]
- [[Ryan Poehling]]
- [[Mathieu van der Poel]]
- [[Tadej Pogačar]]
- [[Paul Pogba]]
- [[Justin Pogge]]
- [[Pavel Pogrebnjak]]
- [[Joel Pohjanpalo]]
- [[Otto Pohla]]
- [[Aivar Pohlak]]
- [[Brayden Point]]
- [[Liv Grete Poirée]]
- [[Raphaël Poirée]]
- [[Émile Poirier]]
- [[David Poisson]]
- [[Ville Pokka]]
- [[Pavol Polakovič]] 
- [[Vukašin Poleksić]]
- [[Judit Polgár]]
- [[Nikolai Poljakov]]
- [[Õnne Pollisinski]]
- [[Viljam Poltojainen]]
- [[Aleksei Poltoranin]]
- [[Imre Polyák]]
- [[Erlen Pomeranets]] 
- [[Ezequiel Ponce]]
- [[Jevgeni Ponjatovski]]
- [[Ruslan Ponomarjov]]
- [[Nina Ponomarjova]]
- [[Martin Ponsiluoma]]
- [[Leonardo Ponzio]]
- [[Albert Poom]]
- [[Markus Poom]]
- [[Mart Poom]]
- [[Gabriel Popescu]]
- [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]]
- [[Ivelin Popov]]
- [[Denis Popović]]
- [[Leona Popović]]
- [[David Popovici]]
- [[Otto von Porat]]
- [[Aleksandr Porhomovski]]
- [[Ahmed Porkveli]]
- [[Valeri Pormann]]
- [[Věra Pospíšilová-Cechlová]]
- [[Sander Post]]
- [[Piret Pormeister]]
- [[Pedro Porro]]
- [[Kristaps Porziņģis]]
- [[Elliott Porter]]
- [[Harry Porter]]
- [[Francisco Portillo]]
- [[Lajos Portisch]]
- [[Stefan Posch]]
- [[Buster Posey]]
- [[Kristián Pospíšil]]
- [[Johan Possul]]
- [[Siim-Markus Post]]
- [[Hélder Postiga]]
- [[Leonid Potapov]]
- [[Igor Potapovitš]]
- [[Leopold Potesil]]
- [[Sirje Potisepp]] 
- [[Vladimir Potkin]]
- [[Mira Potkonen]]
- [[Juan Martín del Potro]]
- [[Graham Potter]]
- [[William Pottker]]
- [[Freddie Potts]]
- [[Denis Potvin]]
- [[Raymond Poulidor]]
- [[Marie-Philip Poulin]]
- [[Marc-Antoine Pouliot]]
- [[Yussuf Poulsen]]
- [[Théo Pourchaire]]
- [[Tanja Poutiainen]]
- [[Guido Povar]]
- [[Péter Povázsay]]
- [[Aleksandr Povetkin]]
- [[Asafa Powell]]
- [[Donovan Powell]]
- [[Mike Powell]]
- [[Nick Powell]]
- [[Owen Power]]
- [[Dennis Praet]]
- [[Rameshbabu Praggnanandhaa]]
- [[Alfred Praks]]
- [[Helmut Praks]]
- [[Cesare Prandelli]]
- [[Manfred Pranger]]
- [[Dmitri Prants]]
- [[Alexander Prass]]
- [[Fernando Prass]]
- [[Fabio Prates]]
- [[Lucas Pratto]]
- [[Ángelo Preciado]]
- [[Larissa Preobraženskaja]]
- [[Endel Press]]
- [[Feliks Press]]
- [[Kristjan Press]]
- [[Franziska Preuss]]
- [[Peter Prevc]]
- [[Carey Price]]
- [[Aivar Priidel]]
- [[Sten Priinits]]
- [[Aleksandar Prijović]]
- [[Konstantin Primakov]]
- [[Zoran Primorac]]
- [[Shane Prince]]
- [[Tayshaun Prince]]
- [[Igor Prins]]
- [[Stanislav Prins]]
- [[Alex Pritchard]]
- [[Alena Procházková]]
- [[Nikolai Prohhorkin]]
- [[‎Martin Prokop]]
- [[Jeļena Prokopčuka]]
- [[Aleksei Prokurorov]]
- [[Quincy Promes]]
- [[Jakob Proovel]]
- [[Toomas Proovel]]
- [[Albert Prosa]]
- [[Alain Prost]]
- [[Galina Prozumenštšikova]]
- [[Ruslan Provodnikov]]
- [[Ivan Provorov]]
- [[Dawid Przepiórka]]
- [[Mateusz Przybylko]]
- [[Nelson Prudêncio]]
- [[Georges Prud'Homme]]
- [[Svetlana Prudnikova]]
- [[Libuše Prusova]] 
- [[Natalija Prõštšepa]]
- [[Grischa Prömel]]
- [[Eduard Prööm]]
- [[Jiří Pták]]
- [[Tymoteusz Puchacz]]
- [[Gustavo Puerta]]
- [[Joona Puhakka]]
- [[Jaan Puidet]]
- [[Arūnas Pukelevičius]]
- [[Martti Pukk]] 
- [[Teemu Pukki]]
- [[Eduard Pukkonen]]
- [[Christian Pulisic]]
- [[Jesse Puljujärvi]]
- [[Teemu Pulkkinen]]
- [[Mariel Merlii Pulles]]
- [[Ryan Pulock]]
- [[Richard Pulst]] 
- [[Paulius Pultinevičius]]
- [[Viliami Pulu]]
- [[Raimund Pundi]]
- [[Peeter Pungar]]
- [[Raimo Punning]]
- [[Keith Pupart]]
- [[Oiva Purho]]
- [[Pertti Purhonen]]
- [[Eino Puri]]
- [[Oliver Puri]]
- [[Sander Puri]]
- [[Ats Purje]]
- [[Anatoli Purtov]]
- [[Zinovi Purvinski]]
- [[Ferenc Puskás]]
- [[Aleksandr Puštov]]
- [[Mirko Puzović]]
- [[Jorginho Putinatti]]
- [[Marko Putinčanin]]
- [[Toomas Putmaker]]
- [[Helmut Puur]]
- [[Alfred Puusaag]]
- [[Edgar Puusepp]]
- [[Markus Puusepp]]
- [[Kristjan Puusild]]
- [[Ingrid Puusta]]
- [[Heino Puuste]]
- [[Juuso Puustinen]]
- [[Valtteri Puustinen]]
- [[Carles Puyol]]
- [[Raimond Põder]]
- [[Aavo Põhjala]]
- [[Anna-Liisa Põld]]
- [[Remy Põld]]
- [[Aita Põldma]]
- [[Jaak Põldma]]
- [[Mirko Põldma]]
- [[Tiina Põldmaa-Talv]]
- [[Kristofer Põldme]]
- [[Liina Põldots]]
- [[Endel Põldsalu]]
- [[Virve Põldsam]]
- [[Henn Põlluste]]
- [[Johan Põntson]]
- [[Aalo Põvvat]]
- [[Üllar Põvvat]]
- [[Elisabeth Pähtz]]
- [[Krista Pärmäkoski]]
- [[Harald Pärn]]
- [[Illimar Pärn]]
- [[Sander Pärn]]
- [[Hubert Pärnakivi]]
- [[Reena Pärnat]]
- [[Georg Pärnpuu]]
- [[Marko Pärnpuu]]
- [[Monika Pärnpuu]]
- [[Anja Pärson]]
- [[Armi Pärt]]
- [[Ilmar Pärtelpoeg]]
- [[Magnus Pääjärvi]]
- [[Aita Pääsuke]]
- [[Tõnu Pääsuke]]
- [[Jakob Pöltl]]
- [[Anett Pötzsch]]
- [[Johannes Pürn]]
- [[Eduard Pütsep]]
- [[Erki Pütsep]]
- [[Mark Pysyk]]
- [[Władysław Pytlasiński]]
- [[Mika Pyörälä]]

== Q ==
[[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Jarell Quansah]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Fabio Quartararo]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Máximo Quiles]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]]

== R ==
[[Andrus Raadik]]
- [[Anton Raadik]]
- [[Pille Raadik]]
- [[Toomas Raadik]]
- [[Argo Raag]]
- [[Merle Raaliste]]
- [[Helmut Raamat]]
- [[Pedro van Raamsdonk]]
- [[Antti Raanta]]
- [[Mohsen Rabiekhah]]
- [[Adrien Rabiot]]
- [[Karel Rachůnek]]
- [[Paula Radcliffe]]
- [[Ivan Radeljić]]
- [[Peter Rademacher]]
- [[Bojan Radev]]
- [[Ineta Radēviča]]
- [[Eric Radford]]
- [[Hubert Radke]]
- [[Nemanja Radonjić]]
- [[Ștefan Radu]]
- [[Emma Raducanu]]
- [[Aleksandr Radulov]]
- [[Vladas Radvilavičius]]
- [[Agnieszka Radwańska]]
- [[Rafael Pereira da Silva]]
- [[Michael Raffl]]
- [[Thomas Raffl]]
- [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]]
- [[Vjatšeslav Ragozin]]
- [[Ēriks Rags]]
- [[Kerttu Rahe]]
- [[Susanna Rahkamo]]
- [[Baba Rahman]]
- [[Uwe Rahn]]
- [[Ilse Rahnel]]
- [[Silva Rahnel]]
- [[Kristjan Rahnu]]
- [[Benjamin Raich]]
- [[Maurice Raichenbach]]
- [[Risto Raid]]
- [[Eedo Raide]]
- [[Ülo Raidma]]
- [[Erich Raidvee]]
- [[Peet Raig]]
- [[Robin-Christopher Raimo]]
- [[Kenneth Raisma]]
- [[Jukka Raitala]]
- [[Topi Raitanen]]
- [[Allar Raja]]
- [[Andres Raja]]
- [[Arvi Raja]]
- [[Lembit Rajala]]
- [[Toni Rajala]]
- [[Georgi Rajkov]]
- [[Predrag Rajković]]
- [[Rickard Rakell]]
- [[Ivan Rakitić]]
- [[Brandis Raley-Ross]]
- [[Benito Raman]]
- [[Ramires]]
- [[Nils Ramm]]
- [[Karl-Martin Rammo]]
- [[Willi Rammo]]
- [[Ülo Rammo]]
- [[Gonçalo Ramos]]
- [[Rafael Ramos]]
- [[Ruy Ramos]]
- [[Sergio Ramos]]
- [[Craig Ramsay]]
- [[Aaron Ramsey]]
- [[Jacob Ramsey]]
- [[Rashid Ramzi]]
- [[Ellen Rand]]
- [[Kristian Rand]]
- [[Mary Rand]]
- [[Taavi Rand]]
- [[Kikkan Randall]]
- [[Jüri Randla]]
- [[Leonard Randolph]] 
- [[Margit Randver]]
- [[Jüri Randviir]]
- [[Maari Randväli]]
- [[Ralf Rangnick]]
- [[Claudio Ranieri]]
- [[Valdu Rannaleet]]
- [[Indrek Rannama]]
- [[Raul Rannaveer]]
- [[Maaja Ranniku]]
- [[Heiko Rannula]]
- [[Sampo Ranta]]
- [[Mikko Rantanen]]
- [[Siiri Rantanen]]
- [[Milan Rapaić]]
- [[Megan Rapinoe]]
- [[Jovana Rapport]]
- [[Danas Rapšys]]
- [[Marcus Rashford]]
- [[Joonas Rask]]
- [[Tuukka Rask]]
- [[Ahto Raska]]
- [[Andres Raska]]
- [[Liina Raska]]
- [[Nicolas Raskin]]
- [[Dennis Rasmussen]]
- [[Giacomo Raspadori]]
- [[Paco Rassat]]
- [[Camille Rast]]
- [[Andrejs Rastorgujevs]]
- [[Gregor Rasva]]
- [[Toprak Razgatlıoğlu]]
- [[Luiz Razia]]
- [[Giuliano Razzoli]]
- [[Tomas Ražanauskas]]
- [[Jaan Ratassepp (sõudja)|Jaan Ratassepp]]
- [[Andrei Rațiu]]
- [[Daniil Ratnikov]]
- [[Eduard Ratnikov]]
- [[Sergei Ratnikov]]
- [[Ony Paule Ratsimbazafy]]
- [[Mihkel Ratt]]
- [[Ty Rattie]]
- [[Eve Rattiste]]
- [[Harry Rattus]]
- [[Priit Raud]]
- [[Hubert Raudaschl]]
- [[Kalju Raudjalg]]
- [[Andreas Raudsepp]]
- [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]]
- [[Lydia Raudsepp]]
- [[Pavo Raudsepp]]
- [[Raimo Raudsepp]]
- [[Heino Raudsik]]
- [[Art Raudva]]
- [[Raúl]]
- [[David Raum]]
- [[Alex-Edward Raus]]
- [[Olita Rause]]
- [[Igors Rausis]]
- [[Tapio Rautavaara]]
- [[Pasi Rautiainen]]
- [[Pentti Rautiainen]]
- [[Jana Rawlinson]]
- [[David Raya]]
- [[Lucas Raymond]]
- [[Jonathan Rea]]
- [[Oleg Reabciuk]]
- [[Tim Ream]]
- [[Ryan Reaves]]
- [[Ago Rebane]]
- [[Kirti Rebane]]
- [[Lembit Rebane]]
- [[Viiu Rebane]]
- [[Viktoria Rebensburg]]
- [[Ante Rebić]]
- [[Anthony Rech]]
- [[Helmut Recknagel]]
- [[Harry Redknapp]]
- [[Miķelis Rēdlihs]]
- [[Derek Redmond]]
- [[Nathan Redmond]]
- [[Zach Redmond]]
- [[Redžep Redžepovski]]
- [[Andreas Fjorden Ree]]
- [[Arnold Ree]]
- [[Gary Reed]]
- [[Travis Reed]]
- [[Jemma Reekie]]
- [[Roman Rees]]
- [[Brittney Reese]]
- [[Peter Regin]]
- [[Walid Regragui]]
- [[Enrique Regüeiferos]]
- [[Aivar Rehemaa]]
- [[Katrin Rehemaa]]
- [[Otto Rehhagel]]
- [[Lukas Reichel]]
- [[Hannes Reichelt]]
- [[Robin Reid]]
- [[Robin Reid (jalgrattur)]]
- [[Adam Reideborn]]
- [[Christian Reif]]
- [[Taavi Reigam]]
- [[Tijjani Reijnders]]
- [[Mike Reilly]]
- [[Martin Reim]]
- [[Petri Reima]]
- [[Elmar Reiman]]
- [[Riido Reiman]]
- [[James Reimer]]
- [[Bernhard Rein]]
- [[José Manuel Reina]]
- [[Reinaldo]]
- [[Julius Reinans]]
- [[Otto Reinfeldt-Reinlo]]
- [[Sam Reinhart]]
- [[Aleksander Reinke]]
- [[Aleksander Reino]]
- [[Gabriele Reinsch]]
- [[Sven Reintak]]
- [[Mikk Reintam]]
- [[Ott Reinumäe]]
- [[Harald Reinvald]]
- [[Sandra Reinvald]]
- [[Ludovit Reis]]
- [[Carmely Reiska]]
- [[Michael Reiziger]]
- [[Dana Reizniece-Ozola]]
- [[Karim Rekik]]
- [[Karl Remm]]
- [[Margus Remmak]]
- [[Edgar Remmel]]
- [[Loïc Rémy]]
- [[Borna Rendulić]]
- [[Silke Renk]]
- [[Diana Rennik]]
- [[Kevin Renno]]
- [[Michal Řepík]]
- [[Attila Repka]]
- [[Christopher Repka]]
- [[Eva Repková]]
- [[Valle Resko]]
- [[Miloslava Rezková]]
- [[Vladimir Reznitšenko]]
- [[Anfissa Reztsova]]
- [[Gleb Retivõhh]]
- [[Stefan Rettenegger]]
- [[Julian Reus]]
- [[Marco Reus]]
- [[Carlos Reutemann]]
- [[Daniel Revenu]]
- [[Carles Rexach]]
- [[Diego Antonio Reyes]]
- [[Israel Reyes]]
- [[Harry Reynolds]]
- [[Chadi Riad]]
- [[Damien Riat]]
- [[Adriano Leite Ribeiro]]
- [[Éverton Ribeiro]]
- [[Fernanda Ribeiro]]
- [[Franck Ribéry]]
- [[Zoltán Ribli]]
- [[Emma Ribom]]
- [[Hamilton Ricard]]
- [[Franco Riccardi]]
- [[Daniel Ricciardo]]
- [[Declan Rice]]
- [[Cyprien Richard]]
- [[Tanner Richard]]
- [[Brad Richards]]
- [[Jereem Richards]]
- [[Micah Richards]]
- [[Sanya Richards-Ross]]
- [[Brad Richardson]]
- [[Sha'Carri Richardson]]
- [[Daniel Rickardsson]]
- [[Shanieka Ricketts]]
- [[Lars Riedel]]
- [[Jaïro Riedewald]]
- [[Maximilian Riedmüller]]
- [[Søren Rieks]]
- [[Morgan Rielly]]
- [[Yvon Riemer]]
- [[Maria Riesch]]
- [[Fabian Rießle]]
- [[Emiliano Rigoni]]
- [[Annika Rihma]]
- [[Jarl Magnus Riiber]]
- [[Herol Riiberg]]
- [[Juuso Riikola]]
- [[Enn Riisalu]]
- [[Boris Riisik]]
- [[Joonas Riismaa]]
- [[Mait Riisman]]
- [[Tarmo Riitmuru]]
- [[Frank Rijkaard]]
- [[Roderick Rijnders]]
- [[Jorgen Rikberg]]
- [[Rait Rikberg]]
- [[Tomas Rimas]]
- [[Artūras Rimkevičius]]
- [[Danilo Rinaldi]]
- [[Kristo Ringas]]
- [[Sandra Ringwald]]
- [[Tauno Rinkinen]]
- [[Pekka Rinne]]
- [[Richard Ríos]]
- [[Josh Risdon]]
- [[Roope Riski]]
- [[Jaakko Rissanen]]
- [[Rasmus Rissanen]]
- [[Arvo Rist]]
- [[Liisi Rist]]
- [[Ranet Ristikivi]]
- [[Rasmus Ristolainen]]
- [[Stefan Ristovski]]
- [[Nick Ritchie]]
- [[Siret Rits]]
- [[Valentina Ritsing]]
- [[David Rittich]]
- [[Rivaldo]]
- [[Blas Riveros]]
- [[Leelo Rivis]]
- [[Georgi Rjabov]]
- [[Oleg Rjahhovski]]
- [[Juri Rjazanov]]
- [[Arjen Robben]]
- [[Carmelo Robledo]]
- [[Mélina Robert-Michon]]
- [[Daniel Roberts]]
- [[Andrew Robertson]]
- [[Oscar Robertson]]
- [[Robinho]]
- [[Antonee Robinson]]
- [[Callum Robinson]]
- [[Jack Robinson]]
- [[Mat Robinson]]
- [[Paul Robinson]]
- [[Dayron Robles‎]]
- [[Joel Robles]]
- [[Joaquín Rocha]]
- [[Sergio Rochet]]
- [[Vebjørn Rodal]]
- [[Hugo Rodallega]]
- [[Andy Roddick]]
- [[Sebastian Rode]]
- [[Dennis Rodman]]
- [[Irina Rodnina]]
- [[Joe Rodon]]
- [[Eduardo Pereira Rodrigues]]
- [[Evan Rodrigues]]
- [[Garry Rodrigues]]
- [[Jorge Rodrigues]]
- [[Márcio Rodrigues]]
- [[Moacir Rodrigues dos Santos]]
- [[Ángel Rodríguez]]
- [[Arturo Rodríguez]]
- [[Enrique Rodríguez]]
- [[Guido Rodríguez]]
- [[Jaime Rodríguez]]
- [[James Rodríguez]]
- [[Jay Rodriguez]]
- [[Jonathan Rodríguez]]
- [[Luis Alfonso Rodríguez]]
- [[Maximiliano Rodríguez]]
- [[Óscar Rodríguez]]
- [[Washington Rodríguez]]
- [[Yoel Rodríguez]]
- [[Pedro Rodríguez Ledesma]]
- [[Jack Rodwell]]
- [[Garrett Roe]]
- [[Mads Roerslev]]
- [[Jeremy Roff]]
- [[Erika Roger]]
- [[Camryn Rogers]]
- [[Morgan Rogers]]
- [[Raevyn Rogers]]
- [[Jacques Rogge]]
- [[Primož Roglič]]
- [[Anna Rogowska]]
- [[Laura Rogule]]
- [[Marcus Rohdén]]
- [[Heidi Rohi]]
- [[Aino Roht]]
- [[Hillar Rohtaru]]
- [[Johan Rohtla]]
- [[Laura Rohtla]]
- [[Paavo Roininen]]
- [[Clemente Rojas]]
- [[Marco Rojas]]
- [[Robert Rojas]]
- [[Yulimar Rojas]]
- [[Marcos Rojo]]
- [[Antonio Roldán]]
- [[Cindy Roleder]]
- [[Simon Rolfes]]
- [[Marjut Rolig]]
- [[Esteban Rolón]]
- [[Leonardo Rolón]]
- [[Raido Roman]]
- [[Taras Romanczuk]]
- [[Viktor Romanenkov]]
- [[Oksana Romanenkova]]
- [[Darlan Romani]]
- [[Maria Romanjuk]]
- [[Jelena Romanova]]
- [[Pjotr Romanovski]]
- [[Koffi Ndri Romaric]]
- [[Ángel Romero]]
- [[Cristian Romero]]
- [[Lucas Romero]]
- [[Luis Alberto Romero]]
- [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]]
- [[Oriol Romeu]]
- [[Luis Romo]]
- [[Bjørn Einar Romøren]]
- [[Ronaldinho]]
- [[Ronaldo]]
- [[Cristiano Ronaldo]]
- [[Jonas Røndbjerg]]
- [[Rajon Rondo]]
- [[Salomón Rondón]]
- [[Eldar Rønning]]
- [[Jon Rønningen]]
- [[Frederik Rønnow]]
- [[Kuno Rooba]]
- [[Meelis Rooba]]
- [[Robert Rooba]]
- [[Urmas Rooba]]
- [[Ain Rool]]
- [[Voldemar Roolaan]]
- [[Boris Roolaid]]
- [[Egon Roolaid]]
- [[Heldur Roone]]
- [[Wayne Rooney]]
- [[Henri Roos]]
- [[Riivo Roose]]
- [[Rasmus Roosleht]]
- [[Sulev Roosma]]
- [[Mark Oliver Roosnupp]]
- [[Ain Roost (kettaheitja)|Ain Roost]]
- [[Piet Roozenburg]]
- [[Jack Root]]
- [[Salme Rootare]]
- [[Vidrik Rootare]]
- [[Markus Rooth]]
- [[Jaan Roots]]
- [[Maire Roots]]
- [[Vello Rootsi]]
- [[Vitor Roque]]
- [[Marco Rosa]]
- [[Roberto Rosales]]
- [[Jarno Rosberg]]
- [[Keke Rosberg]]
- [[Nico Rosberg]]
- [[Alex Rose]]
- [[Danny Rose]]
- [[Derrick Rose]]
- [[Inna Rose]]
- [[Jacob de la Rose]]
- [[Murray Rose]]
- [[Robert Rosén]]
- [[Kristjan Rosenberg]]
- [[Heide Rosendahl]]
- [[Märt Rosenthal]]
- [[Ken Rosewall]]
- [[Tomáš Rosický]]
- [[Jack Roslovic]]
- [[Héctor Rossetto]]
- [[Alexander Rossi]]
- [[Diego Rossi]]
- [[Marco Rossi]]
- [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]]
- [[Paolo Rossi]]
- [[Sulo Rossi]]
- [[Valentino Rossi]]
- [[Igor Rostorotski]]
- [[Pavel Rostovtsev]]
- [[Ewa Różańska]]
- [[Isai Rozenfeld]]
- [[Eduardas Rozentalis]]
- [[Valeri Rozmanov]]
- [[Sándor Rozsnyói]]
- [[Serhi Rožok]]
- [[Gustave Roth]]
- [[Künter Rothberg]]
- [[Szapsel Rotholc]]
- [[Joe Rothwell]]
- [[Ferguson Rotich]]
- [[Vassili Rotšev]]
- [[Dorothy Round Little]]
- [[Ronda Rousey]]
- [[Antoine Roussel]]
- [[Harri Rovanperä]]
- [[Kalle Rovanperä]]
- [[James Michael Rowe]]
- [[Nicolas Roy]]
- [[Patrick Roy]]
- [[Emerson Royal]]
- [[Martin Røymark]]
- [[Marco Ruben]]
- [[Mārtiņš Rubenis]]
- [[Iepe Rubingh]]
- [[Kristiāns Rubīns]]
- [[Ricky Rubio]]
- [[Sergei Rublevski]]
- [[Mark Rudan]]
- [[David Lekuta Rudisha]]
- [[Wiesław Rudkowski]]
- [[Artjoms Rudņevs]]
- [[Wilma Rudolph]]
- [[Manuel Rui Costa]]
- [[Fabián Ruiz]]
- [[Flor Ruiz]]
- [[Marcel Ruiz]]
- [[Víctor Ruiz]]
- [[Antonio Rukavina]]
- [[Ernst Rull]]
- [[Gerónimo Rulli]]
- [[Alberts Rumba]]
- [[Raema Lisa Rumbewas]]
- [[Indrek Rumma]]
- [[Hellat Rumvolt]] 
- [[David Rundblad]]
- [[Elmar Runge]]
- [[Herbert Runge]]
- [[Pekka Ruokola]]
- [[Jarno Ruotsalainen]]
- [[Lukas Rupp]]
- [[Arantxa Rus]]
- [[Ace Rusevski]] 
- [[Bill Russell]]
- [[Carrie Russell]]
- [[Masai Russell]]
- [[Patrick Russell]]
- [[Raivo Russmann]]
- [[Alessia Russo]]
- [[Bryan Rust]]
- [[Ștefan Rusu]]
- [[Babe Ruth]]
- [[Greg Rutherford]]
- [[Casper Ruud]]
- [[Rain Ruuder]]
- [[Marie Ruumet]]
- [[Raissa Ruus]]
- [[Antti Ruuskanen]]
- [[Maido Ruusmann]]
- [[Leo Rwabwogo]]
- [[Jelena Rõbakina]]
- [[Jaroslav Rõbakov]]
- [[Voldemar Rõks]]
- [[Tamara Rõlova]]
- [[Olga Rõpakova]]
- [[Boriss Rõtov]]
- [[Teymur Rəcəbov]]
- [[Jaanika Rähn]]
- [[Taavi Rähn]]
- [[Kimi Räikkönen]]
- [[Mihkel Räim]] 
- [[Karri Rämö]]
- [[Aivar Räni]]
- [[Raido Ränkel]]
- [[Artur Rättel]]
- [[Aatu Räty]]
- [[Seppo Räty]]
- [[Margus Rääk]]
- [[Helmuth Räästas]]
- [[Alfred Röding]]
- [[Voldemar Röding]]
- [[Thomas Röhler]]
- [[Walter Röhrl]]
- [[Assar Rönnlund]]
- [[Michael Rösch]]
- [[Sjur Røthe]]
- [[Antonio Rüdiger]]
- [[Eha Rünne]]
- [[Helina Rüütel]]
- [[Margit Rüütel]]
- [[Henri Rüütli]]
- [[Tarmo Rüütli]]
- [[Derek Ryan]]
- [[Mathew Ryan]]
- [[Jerzy Rybicki]]
- [[Ingvar Rydell]]
- [[Dave Ryding]]
- [[Johannes Rydzek]]
- [[Julian Ryerson]]
- [[Rick Rypien]]

== S ==
[[Brandon Saad]]
- [[Kaimar Saag]] 
- [[Oskar Saag]]
- [[Kristo Saage]]
- [[Arvo Saal]]
- [[Berit Saar]]
- [[Elmar Saar]]
- [[Kaarel Saar]]
- [[Kadi Liis Saar]]
- [[Katriin Saar]]
- [[Kevin Saar]]
- [[Leonid Saar]]
- [[Tomi Saarelma]]
- [[Rivo Saaremäe]]
- [[Anti Saarepuu]]
- [[Onni Saari]]
- [[Vili Saarijärvi]]
- [[Aino Kaisa Saarinen]]
- [[Mikko Saarinen]]
- [[Veli Saarinen]]
- [[Mauri Saarivainio]]
- [[Pentti Saarman]]
- [[Henn Saarmann]]
- [[Herbert Saarne]]
- [[Mart Saarso]]
- [[Jarkko Saastamoinen]]
- [[Vello Saatpalu]]
- [[Arõna Sabalenka]]
- [[Youssouf Sabaly]]
- [[Andrus Sabiin]]
- [[Arvydas Sabonis]]
- [[Domantas Sabonis]]
- [[Simão Sabrosa]]
- [[Gianluigi Saccaro]]
- [[Evi Sachenbacher-Stehle]]
- [[Noah Sadiki]]
- [[Armando Sadiku]]
- [[Alexis Saelemaekers]]
- [[Marat Safin]]
- [[Matvei Safonov]]
- [[Oleksandr Safronov]]
- [[Bacary Sagna]]
- [[Rait Sagor]]
- [[Louis Saha]]
- [[Aleksander Saharov]]
- [[Liis Saharov]]
- [[Tõnis Sahk]]
- [[Henri Sai]]
- [[Toni Sailer]]
- [[Carlos Sainz]]
- [[Carlos Sainz juunior]]
- [[Romain Saïss]]
- [[Buvaissar Saitijev]]
- [[Arseni Sajankin]]
- [[Bukayo Saka]]
- [[Konstantin Sakajev]]
- [[Kaori Sakamoto]]
- [[Joe Sakic]]
- [[María Sákkari]]
- [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]]
- [[Kaido Saks]]
- [[Kairi Saks]]
- [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]]
- [[Ivo Saksakulm]]
- [[Irving Saladino]]
- [[Olga Saladuhha]]
- [[Mohamed Salah]]
- [[Bartosz Salamon]]
- [[Maksim Salaš]]
- [[Carlos Salcedo]]
- [[Santiago Salcedo]]
- [[Ulrich Salchow]]
- [[David Saldadze]]
- [[Raivo Saldre]]
- [[Salem Saleh]]
- [[Nathan Saliba]]
- [[William Saliba]]
- [[Hasan Salihamidžić]]
- [[Nurgyul Salimova]]
- [[Sasu Salin]]
- [[Guillermo Salinas]]
- [[Julio Salinas]]
- [[Joseph Saliste]]
- [[Mohammed Salisu]]
- [[Roland Sallai]]
- [[Jere Sallinen]]
- [[Rico Salmela]]
- [[Ilmari Salminen]]
- [[Senni Salminen]]
- [[Börje Salming]]
- [[Mika Salo]]
- [[Luis Salom]]
- [[Jouko Salomäki]]
- [[Miikka Salomäki]]
- [[Bernhard Salong]]
- [[Sven Salumaa]]
- [[Jaak Salumets]]
- [[Erika Salumäe]] 
- [[Jane Salumäe]]
- [[Jens Salumäe]] 
- [[Priit Salumäe]]
- [[Karl Robert Saluri]]
- [[Kai-Riin Saluste]]
- [[Eduardo Salvio]]
- [[Guilherme Samaia]]
- [[Giórgos Samarás]]
- [[Mbwana Samatta]]
- [[N'Diaga Samb]]
- [[Abderrahman Samba]]
- [[Brice Samba]]
- [[Dylan Samberg]]
- [[Gulnara Samitova]]
- [[Siim-Tanel Sammelselg]]
- [[Kalli Samorodni]]
- [[Mark Samorukov]]
- [[Ago Samoson]]
- [[César Sampaio]]
- [[Pete Sampras]]
- [[Julia Sampson Hayward]]
- [[Ilja Samsonov]]
- [[Emma Samuelsson]]
- [[Sebastian Samuelsson]]
- [[Varteres Samurgašev]]
- [[Antonio Sanabria]]
- [[Daniel Sanabria]]
- [[Oihan Sancet]]
- [[Alexis Sánchez]]
- [[Carlos Andrés Sánchez]]
- [[Dávinson Sánchez]]
- [[Félix Sánchez]]
- [[Jorge Sánchez]]
- [[José Enrique Sánchez]]
- [[Oswaldo Sánchez]]
- [[Robert Sánchez]]
- [[Víctor Sánchez Mata]]
- [[Arantxa Sánchez Vicario]]
- [[Brent Sancho]] 
- [[Jadon Sancho]]
- [[Tom Sandberg]]
- [[Chris Sande]]
- [[Tessa Sanderson]]
- [[Eugen Sandow]]
- [[Alex Sandro]]
- [[Viktor Sanejev]] 
- [[Aleksander Sannik]]
- [[Kaishū Sano]]
- [[Wilfried Sanou]]
- [[Roque Santa Cruz]]
- [[Andrey Santos]]
- [[Daniel Santos]]
- [[Douglas Santos]]
- [[Fábio Santos]]
- [[Fernando Santos]]
- [[Zaidu Sanusi]]
- [[Arvi Sapas]]
- [[Taivo Sapas]]
- [[Daniil Sapljošin]] 
- [[Oleg Sapožnin]]
- [[Rauno Sappinen]]
- [[Gennadi Sapunov]]
- [[Edwin van der Sar]] 
- [[Gabriel Sara]]
- [[Pablo Sarabia]]
- [[Aleksejs Saramotins]]
- [[Hille Sarapuu]]
- [[Markku Sarasto]]
- [[Helmut Saretok]]
- [[Josh Sargent]]
- [[Juuse Saros]]
- [[Zoltan Sarosy]]
- [[Pape Matar Sarr]]
- [[Ismaïla Sarr]]
- [[Cyprien Sarrazin]]
- [[Eneli Sarv]]
- [[Ukyo Sasahara]]
- [[Kōji Sasaki]]
- [[Masanao Sasaki]]
- [[Anatoli Sass]]
- [[Marino Satō]]
- [[Takuma Satō]]
- [[Yūto Satō]]
- [[Tomáš Satoranský]]
- [[Carlos Saucedo]]
- [[Grégoire Saucy]]
- [[Elo Saue]]
- [[Eveli Saue]]
- [[Raoul Saue]]
- [[Maarja Saulep]]
- [[Reinhold Saulmann]]
- [[Christoph Sauser]]
- [[Claudius Sava]]
- [[Demba Savage]]
- [[Randy Savage]]
- [[David Savard]]
- [[Jefferson Savarino]]
- [[Maria Saveljeva]]
- [[Mantas Savėnas]]
- [[Toomas Savi]]
- [[Erko Saviauk]]
- [[Stefan Savić]]
- [[Veli-Matti Savinainen]]
- [[Javier Saviola]]
- [[Daniil Savitski]]
- [[Erkki Savolainen]]
- [[Olena Savtšenko]]
- [[Jaak Savvi]]
- [[Igor Savvov]]
- [[Jazmin Sawyers]]
- [[Nūrā as-Sayyid]]
- [[Liam Scales]]
- [[Lionel Scaloni]]
- [[Marco Scandella]]
- [[Garrett Scantling]]
- [[Gustavo Scarpa]]
- [[Michele Scarponi]]
- [[Willem Schagen]]
- [[Louis Schaub]]
- [[Julia Scheib]]
- [[Mario Scheiber]]
- [[Mark Scheifele]]
- [[Norbert Schemansky]]
- [[Simon Schempp]]
- [[Brayden Schenn]]
- [[Luke Schenn]]
- [[Francesca Schiavone]]
- [[Patrik Schick]]
- [[Bernadette Schild]]
- [[Marlies Schild]]
- [[Jessica Schilder]]
- [[Thea Schildmann]]
- [[Salvatore Schillaci]]
- [[Herbert Schilling]]
- [[Semmy Schilt]]
- [[Dafne Schippers]]
- [[Kurt Schirra]]
- [[Andreas Schjelderup]]
- [[Alexander Schlager]]
- [[Josef Schleinkofer]]
- [[Gregor Schlierenzauer]]
- [[Jeffrey Schlupp]]
- [[Andreas Schlütter]]
- [[Adolf Schmal]]
- [[Jordan Schmaltz]]
- [[Kasper Schmeichel]]
- [[Peter Schmeichel]]
- [[Akira Schmid]]
- [[Jan Schmid]]
- [[Julian Schmid]]
- [[Romano Schmid]]
- [[Nicole Schmidhofer]]
- [[Alfred Schmidt]]
- [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]]
- [[Helen Schmidt]]
- [[Jüri Schmidt]]
- [[Leni Schmidt]]
- [[Nate Schmidt]]
- [[Martin Schmitt]]
- [[Pál Schmitt]]
- [[Albert Schneider]]
- [[Aleksander Schneider]]
- [[Bernd Schneider (jalgpallur)]]
- [[Cory Schneider]]
- [[Vreni Schneider]]
- [[Roland Mark Schoeman]]
- [[Gertrude Schoißwohl]]
- [[Paul Scholes]] 
- [[Auke Scholma]]
- [[Jerdy Schouten]]
- [[Jordan Schroeder]]
- [[Emil Schulz]]
- [[Heinz Schulz]]
- [[Nico Schulz]]
- [[Fabian Schulze]]
- [[Jürgen Schult]] 
- [[Justin Schultz]]
- [[Silver Schultz]]
- [[Michael Schumacher]]
- [[Mick Schumacher]]
- [[Ralf Schumacher]] 
- [[Walter Schuster]]
- [[Anett Schutting]]
- [[Tollien Schuurman]] 
- [[Stefan Schwab]]
- [[Christina Schwanitz]]
- [[Marco Schwarz]]
- [[Sissy Schwarz]]
- [[Arnold Schwarzenegger]]
- [[Mark Schwarzer]]
- [[Alex Schwarzman]] 
- [[Jaden Schwartz]]
- [[Bastian Schweinsteiger]]
- [[Marvin Schwäbe]]
- [[András Schäfer]]
- [[Fabian Schär]]
- [[Lasse Schöne]]
- [[Rainer Schönfelder]]
- [[Alessandro Schöpf]]
- [[Ida Schöpfer]]
- [[Philipp Schörghofer]]
- [[Rasmus Schüller]]
- [[André Schürrle]]
- [[Alex Scott]]
- [[Barbara Ann Scott]]
- [[Beckie Scott]]
- [[Duncan Scott]]
- [[Leonard Scott]]
- [[Daniel Sedin]]
- [[Henrik Sedin]]
- [[Djamel Sedjati]]
- [[Lukáš Sedlák]]
- [[Goce Sedloski]]
- [[Sergi Sednjev]]
- [[Pjotr Sedov]]
- [[Anastassija Sedova]]
- [[Juri Sedõhh]]
- [[Clarence Seedorf]]
- [[Anton Seelos]]
- [[Barbora Seemanová]]
- [[Evald Seepere]]
- [[Rain Seepõld]]
- [[Haris Seferović]]
- [[Tyler Seguin]]
- [[Indrek Sei]]
- [[Moritz Seider]]
- [[Mario Seidl]]
- [[Kristin Seier]]
- [[Alar Seim]]
- [[Georg Seim]]
- [[Mart Seim]]
- [[Geórgios Seitarídis]]
- [[Jiří Sekáč]]
- [[Andrej Sekera]]
- [[Kunimitsu Sekiguchi]]
- [[Leopold Sekongo]]
- [[Andrew Selby]]
- [[Taavi Selder]]
- [[Ivan Seledkov]]
- [[Monica Seles]]
- [[Aleksandr Selevko]]
- [[Hanno Selg]]
- [[Konstantin Selli]]
- [[Enn Sellik]]
- [[Siim Sellis]]
- [[Ole Selnæs]]
- [[Matz Sels]]
- [[Teemu Selänne]]
- [[Caster Semenya]]
- [[Antoine Semenyo]]
- [[Peeter Semjonov]]
- [[Uļjana Semjonova]]
- [[Peter Sendel]]
- [[Philippe Senderos]]
- [[Marcos Senesi]]
- [[Ayrton Senna]] 
- [[Bruno Senna]]
- [[Marcos Senna]]
- [[Simona Senoner]]
- [[Stefano Sensi]]
- [[Seol Young-woo]]
- [[Märt Sepik]]
- [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]]
- [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]]
- [[Kätlin Sepp]]
- [[Raimund Felix Sepp]]
- [[Markkus Seppik]]
- [[Hanna-Maria Seppälä]]
- [[Tuomas Seppänen]]
- [[Leopoldo Serantes]]
- [[Suat Serdar]]
- [[Thulani Serero]]
- [[Maria Sergejeva]]
- [[Ulderico Sergo]]
- [[Jean Michaël Seri]]
- [[Šamil Serikov]]
- [[Ryan Sessegnon]]
- [[Daiya Seto]]
- [[Anastasija Sevastova]]
- [[Damon Severson]]
- [[Salva Sevilla]]
- [[Oblique Seville]]
- [[Leida Sevruk]]
- [[Dan Sexton]]
- [[Joaquin Seys]]
- [[Victor Shabangu]]
- [[Jennifer Shahade]]
- [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]]
- [[Sam Shankland]]
- [[Bill Shankly]]
- [[Xherdan Shaqiri]]
- [[Billy Sharp]]
- [[Henry Graham Sharp]]
- [[Kevin Shattenkirk]]
- [[Luke Shaw]]
- [[Jack Shea]]
- [[Riley Sheahan]]
- [[Alan Shearer]]
- [[Conor Sheary]]
- [[Barry Sheene]]
- [[Jonjo Shelvey]]
- [[Shen Xue]]
- [[James Sheppard]]
- [[Cillian Sheridan]]
- [[Martin Sheridan]]
- [[Teddy Sheringham]]
- [[Kiefer Sherwood]]
- [[Mikaela Shiffrin]]
- [[Jean Shiley]]
- [[Hunter Shinkaruk]]
- [[Drew Shore]]
- [[Nick Shore]]
- [[Frank Shorter]]
- [[Alfred Shrubb]]
- [[Yury Shulman]]
- [[Aleksei Sibirtsev]]
- [[Djibril Sidibé]]
- [[Aljona Sidko]]
- [[Janusz Sidło]]
- [[Andrei Sidorenkov]]
- [[Vladimir Sidorkin]]
- [[Anželika Sidorova]]
- [[Annarita Sidoti]]
- [[Nathalie von Siebenthal]]
- [[Björn Sieber]]
- [[Jonas Siegenthaler]]
- [[Viktor Sieger]]
- [[Günter Siegmund]]
- [[Jani Sievinen]]
- [[Madis Sihimets]]
- [[Morten Siht]]
- [[Eler Siim]]
- [[Mattias Siimar]]
- [[Georg Siimenson]]
- [[Kristo Siimer]]
- [[Karl Siitan]]
- [[Ton Sijbrands]]
- [[Kristjan Sikaste]]
- [[András Sike]] 
- [[Evald Sikk]]
- [[Kermo Sikk]]
- [[Jüri Sikkut]]
- [[Gergely Siklósi]]
- [[Tomasz Sikora]]
- [[Dylan Sikura]]
- [[Annette Sikveland]]
- [[Paulo Silas]]
- [[Otto Silber]]
- [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]]
- [[Donald-Aik Sild]]
- [[Heino Sild]]
- [[Joanna Sild]]
- [[Joonas Sild]]
- [[Lauri Sild]]
- [[Rita Sild]]
- [[Sarmite Sild]]
- [[Sixten Sild]]
- [[Timo Sild]]
- [[Henry Sildaru]]
- [[Kelly Sildaru]]
- [[Olle Sildre]]
- [[Kõrõlo Silitš]]
- [[Harry Siljander]]
- [[Ramol Sillamaa]]
- [[Annika Sillaots]]
- [[Ats Sillaste]]
- [[Ester Sillaste]]
- [[Mikk Sillaste]]
- [[Janis Sillat]]
- [[Müzahir Sille]]
- [[Andrei Silnov]]
- [[André Silva]]
- [[André da Silva]]
- [[António Silva]]
- [[Antony Silva]]
- [[Bernardo Silva]]
- [[David Silva]]
- [[Eduardo da Silva]]
- [[Fábio Silva]]
- [[Leonardo Silva]]
- [[Marco Silva]]
- [[Rafa Silva]]
- [[Rui Pedro Silva]]
- [[Thiago Silva]]
- [[Yarisley Silva]]
- [[Jay Silverheels]]
- [[Abdallah Sima]]
- [[Mohamed Simakan]]
- [[Dave Sime]]
- [[Sara Simeoni]]
- [[Ellis Simms]]
- [[Dominik Simon]]
- [[Julia Simon]]
- [[Mircea Șimon]]
- [[Moses Simon]]
- [[Marco Simoncelli]]
- [[Timo Simonlatser]]
- [[Xavi Simons]]
- [[René Simões]]
- [[Juhan Simovart]]
- [[Danel Sinani]]
- [[Pusarla Venkata Sindhu]]
- [[Vijender Singh]]
- [[Wilfried Singo]]
- [[Sander Sinilaid]]
- [[Luis Sinisterra]]
- [[Vlasi Sinjavski]]
- [[Jannik Sinner]]
- [[Eelco Sintnicolaas]]
- [[Lembit Sipelgas]]
- [[Tapio Sipilä]]
- [[Aleksander Sirel]]
- [[Kersti Sirel]]
- [[Janis Sirelpuu]]
- [[Kaili Sirge]]
- [[Helmuth Sirgemets]]
- [[Salvatore Sirigu]]
- [[Zigismunds Sirmais]]
- [[Ilja Siroš]]
- [[Sergei Sirotkin]]
- [[Moussa Sissoko]]
- [[Colton Sissons]]
- [[Peter Sitt]]
- [[Igor Sjunin]]
- [[Stig Sjölin]]
- [[Sarah Sjöström]]
- [[Pavol Skalický]]
- [[Sindre Bjørnestad Skar]]
- [[Bente Skari]]
- [[Ellyes Skhiri]]
- [[Ville Skinnari]]
- [[Jeff Skinner]]
- [[Stuart Skinner]]
- [[Kristine Stavås Skistad]]
- [[Ossian Skiöld]]
- [[Ann Elen Skjelbreid]]
- [[Lidija Skoblikova]]
- [[Vibeke Skofterud]]
- [[Kamila Skolimowska]]
- [[Sander Skotheim]]
- [[Kārlis Skrastiņš]]
- [[Petri Skriko]]
- [[Pia Skrzyszowska]]
- [[Viktor Skrõpnõk]]
- [[Nejc Skubic]]
- [[Andres Skuin]]
- [[Naatan Skyttä]]
- [[Juraj Slafkovský]]
- [[Mary Slaney]]
- [[Jaccob Slavin]]
- [[Svetlana Sleptsova]]
- [[Anton Slepõšev]]
- [[Jelena Slessarenko]]
- [[Astrid Øyre Slind]]
- [[Naïm Sliti]]
- [[Lev Slobodskoi]]
- [[Irina Slutskaja]]
- [[Izmir Smajlaj]]
- [[Chris Smalling]] 
- [[Viktor Smeds]]
- [[Valeri Smelkov]]
- [[David Smerdon]]
- [[Raissa Smetanina]]
- [[Ilia Smirin]]
- [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]]
- [[Andrei Smirnov]]
- [[Maksim Smirnov]]
- [[Vladimir Smirnov]]
- [[Deniss Smirnovs]]
- [[Alex Smith]]
- [[Axel Smith]]
- [[Bobby Smith]]
- [[Brendan Smith]]
- [[C. J. Smith]]
- [[Calvin Smith]]
- [[Craig Smith]]
- [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]]
- [[John Smith (maadleja)|John Smith]]
- [[Maurice Smith]]
- [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]]
- [[Regan Smith]]
- [[Reilly Smith]]
- [[Rusty Smith]]
- [[Warren Cummings Smith]]
- [[Devante Smith-Pelly]]
- [[Fjodor Smolov]]
- [[Vassili Smõslov]]
- [[Wesley Sneijder]]
- [[Robert Snodgrass]]
- [[Wesley So]]
- [[Cédric Soares]]
- [[Júlio César Soares Espíndola]]
- [[Hugo Soasepp]]
- [[Rafael Sóbis]]
- [[Edmund Sobkowiak]]
- [[Waldemar Sobota]]
- [[Vladimír Sobotka]]
- [[Rubén Sobrino]]
- [[Roman Sobtšenko]]
- [[Bartosz Soćko]]
- [[Monika Soćko]]
- [[Sócrates]]
- [[Mads Søgaard]]
- [[Leili Soima]]
- [[August Sokk]]
- [[Sten-Timmu Sokk]]
- [[Tanel Sokk]]
- [[Tiit Sokk]]
- [[Ola Solbakken]]
- [[Ståle Solbakken]]
- [[Henning Solberg]]
- [[Oliver Solberg]]
- [[Petter Solberg]]
- [[Stian Solberg]]
- [[Roberto Soldado]]
- [[Carlos Soler]]
- [[Hope Solo]]
- [[Manor Solomon]]
- [[Igor Solopov]]
- [[Nikolai Solovjov]]
- [[Hocine Soltani]]
- [[Yann Sommer]]
- [[René Sommerfeldt]]
- [[Alex Song]]
- [[Janar Soo]]
- [[Henri Sool]]
- [[Hannes Soomer]]
- [[Kaia Soosaar]]
- [[Marti Soosaar]]
- [[Martti Soosaar]]
- [[Peet Soosaar]]
- [[Kustav Soosild]]
- [[Inge Sørensen]]
- [[Heiki Sorge]]
- [[Sebastián Soria]]
- [[Juan Pablo Sorín]]
- [[Arnold Sorina]]
- [[Junior Sornoza]]
- [[Jaanus Sorokin]]
- [[Stefan Sorokin]]
- [[Jekaterina Sorokina]]
- [[Sara Sorribes Tormo]]
- [[Sverre Sørsdal]]
- [[José Sosa]]
- [[Ramón Sosa]]
- [[Javier Sotomayor]]
- [[Tomáš Souček]]
- [[Hillal Soudani]]
- [[Gabriela Soukalová]]
- [[Matías Soulé]]
- [[Adama Soumaoro]]
- [[Boubakary Soumaré]]
- [[Samuel Souprayen]]
- [[Diego Souza]]
- [[Josef de Souza]]
- [[Melanie South]]
- [[Harry Souttar]]
- [[John Souttar]]
- [[Djibril Sow]]
- [[Uroš Spajić]]
- [[Luciano Spalletti]] 
- [[Silvio Spann]]
- [[Tim Sparv]]
- [[Wallace Spearmon]]
- [[Gary Speed]]
- [[Scott Speed]]
- [[Jason Spezza]]
- [[Johnny Spillane]]
- [[Leonardo Spinazzola]]
- [[Leon Spinks]]
- [[Valeri Spiridonov]]
- [[Mark Spitz]]
- [[Ryan Spooner]]
- [[Latrell Sprewell]]
- [[Benedictus Springer]]
- [[Ron Springett]]
- [[Daniel Sprong]]
- [[Jared Spurgeon]]
- [[Sébastien Squillaci]]
- [[Dennis Srbeny]]
- [[László Szabó]]
- [[Ádám Szalai]]
- [[Attila Szalai]]
- [[Emese Szász]]
- [[Ágnes Szávay]]
- [[Jan Szczepański]]
- [[Wally Szczerbiak]]
- [[Wojciech Szczęsny]]
- [[Marian Szeja]]
- [[Zsófia Szerafin]]
- [[Áron Szilágyi]]
- [[Dominik Szoboszlai]]
- [[Robin Szolkowy]]
- [[Damian Szymański]]
- [[Sebastian Szymański]]
- [[Eric Staal]]
- [[Jordan Staal]]
- [[Jack Stacey]]
- [[Teresa Stadlober]]
- [[Lorenzo Staelens]]
- [[Daniel Ståhl]]
- [[Gideon Ståhlberg]]
- [[Dave Stallworth]]
- [[Jaap Stam]]
- [[Benjamin Stambouli]]
- [[Steven Stamkos]]
- [[Richie Stanaway]]
- [[Nicolae Stanciu]]
- [[Eimantas Stanionis]]
- [[Josip Stanišić]]
- [[Dejan Stanković]]
- [[Ivan Stapovič]] 
- [[Carl Starfelt]]
- [[Bernhard Starkbaum]]
- [[Tom Starke]]
- [[Tõnis Starkopf]]
- [[Mihhail Starodubtsev]]
- [[Ilmārs Starostīts]]
- [[Nava Starr]]
- [[Andrej Staś]]
- [[Paul Stastny]]
- [[Jason Statham]]
- [[Maurizio Stecca]]
- [[Mario Stecher]]
- [[Alexander Steen]]
- [[Ekateríni Stefanídi]]
- [[Zenon Stefaniuk]]
- [[Michail Stefanovič]]
- [[Antoaneta Stefanova]]
- [[Britta Steffen]]
- [[Renato Steffen]]
- [[Lotte Stein]]
- [[Andreas Steinbach]]
- [[Roman Steinberg]]
- [[Wilhelm Steinitz]]
- [[Kristin Størmer Steira]]
- [[Maarten Stekelenburg]]
- [[Ingemar Stenmark]]
- [[Mattis Stenshagen]]
- [[Derek Stepan]]
- [[Andrei Stepanov]]
- [[Stanislav Stepaškin]]
- [[Christoph Stephan]]
- [[Marcus Stephen]]
- [[Dale Stephens]]
- [[Jack Stephens]]
- [[Chandler Stephenson]]
- [[Daniil Steptšenko]]
- [[Olesja Steptšenko]]
- [[Nikolai Stepulov]]
- [[Raheem Sterling]]
- [[Lawrence Stevens]]
- [[Patrick Stevens]]
- [[Dale Stevenson]]
- [[Teófilo Stevenson]]
- [[Jackie Stewart]]
- [[Léonard Steyaert]]
- [[Michael Detlef Stich]]
- [[Lars Stindl]]
- [[Rein Stint]]
- [[Kamil Stoch]]
- [[Hristo Stoichkov]]
- [[Peja Stojaković]]
- [[Dragan Stojković]]
- [[Vladimir Stojković]]
- [[Lara Stock]]
- [[Maurice Stokes]]
- [[Anthony Stolarz]]
- [[Gösta Stoltz]]
- [[Rojé Stona]]
- [[Mark Stone]]
- [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]]
- [[Dean Stoneman]]
- [[Casey Stoner]]
- [[Dudley Storey]]
- [[David Storl]]
- [[Frederik Storm]]
- [[Rolf Storm]]
- [[Samantha Stosur]]
- [[Amar'e Stoudemire]]
- [[Gert Stråhle]]
- [[Anton Strålman]]
- [[Carlos Strandberg]]
- [[Stefan Strandberg]]
- [[Matěj Stránský]]
- [[Leenart Strastin]]
- [[Sander van de Streek]]
- [[Ben Street]]
- [[Mark Streit]]
- [[Georg Streitberger]]
- [[Martin Strel]]
- [[David Strelec]]
- [[Marco Streller]]
- [[Getriin Strigin]]
- [[Arvo Strikholm]]
- [[Ivan Strinić]]
- [[Lance Stroll]]
- [[Dylan Strome]]
- [[Ryan Strome]]
- [[Kevin Strootman]]
- [[Nikolai Strutškov (poksija)|Nikolai Strutškov]]
- [[Jens Stryger Larsen]]
- [[Cristhian Stuani]]
- [[Ivar Stukolkin]]
- [[Marco Sturm]]
- [[Daniel Sturridge]]
- [[Boriss Stõrankevitš]]
- [[Gerhard Stöck]]
- [[Tim Stützle]]
- [[Su Bingtian]]
- [[Denis Suárez]]
- [[Luis Alberto Suárez]]
- [[Luis Suárez Miramontes]]
- [[Gabriel Suazo]]
- [[Malcolm Subban]]
- [[Marek Suchý]]
- [[Petar Sučić]]
- [[Kunitaka Sueoka]]
- [[Yukinari Sugawara]]
- [[Shigeo Sugimoto]]
- [[Ai Sugiyama]]
- [[Alpo Suhonen]]
- [[Viljo Suhonen]]
- [[Jennifer Suhr]]
- [[Andrus Suija]]
- [[Silja Suija]]
- [[Olari Suislep]]
- [[Vitali Sujetov]]
- [[Gustav Sule]]
- [[Adrianna Sułek]]
- [[Mariann Sulg]]
- [[Tarmo Sulger]]
- [[Udo Sulp]]
- [[Klaus Sulzenbacher]]
- [[Lamin Suma]]
- [[Christoph Sumann]]
- [[Crysencio Summerville]]
- [[Sun Yang]]
- [[Noah Sonko Sundberg]]
- [[Martin Johnsrud Sundby]]
- [[Mats Sundin]]
- [[Jonna Sundling]]
- [[Oskar Sundqvist]]
- [[Robert Suokas]]
- [[John Surtees]]
- [[Edgar-Theodor Susi]]
- [[Tomáš Suslov]]
- [[Aguri Suzuki]]
- [[Ichirō Suzuki]]
- [[Nick Suzuki]]
- [[Yuito Suzuki]]
- [[Corinne Suter]]
- [[Fabienne Suter]]
- [[Pius Suter]]
- [[Ryan Suter]]
- [[Adrian Sutil]]
- [[Emil Sutovsky]]
- [[Brandon Sutter]]
- [[Olaf Suuder]]
- [[Diana Suumann]]
- [[Riho Suun]]
- [[Frits-Allan Suurkask]]
- [[Valdu Suurkask]]
- [[Alo Suurna]]
- [[Kasper Suurorg]]
- [[Oliver Suurorg]]
- [[Geir Suursild]]
- [[Toivo Suursoo]]
- [[Tanel Suurväli]]
- [[Toomas Suurväli]]
- [[Rein Suvi]]
- [[Sten Suvio]]
- [[Gunde Svan]]
- [[Rasmus Svane]]
- [[Jens Arne Svartedal]]
- [[Niklas Svedberg]]
- [[Viktor Svedberg]]
- [[Emil Hegle Svendsen]]
- [[Daniel Svensson]]
- [[Jonas Svensson]]
- [[Rudolf Svensson]]
- [[Václav Svěrkoš]]
- [[Jevgeni Svešnikov]]
- [[Vladimirs Svešņikovs]]
- [[Dumitru Svetuşchin]]
- [[Aksel Lund Svindal]]
- [[Jeremy Swayman]]
- [[Iga Świątek]]
- [[Dariusz Świercz]]
- [[Justyna Święty-Ersetic]]
- [[Ewa Swoboda]]
- [[Andres Sõber]]
- [[Elvia Sõber]]
- [[Peep Sõber]]
- [[Sergi Sõdortšuk]]
- [[Ats Sõnajalg]]
- [[Andrei Sõritsa]]
- [[Ene Säinas]]
- [[Ants Särgava]]
- [[Harri Säteri]]
- [[Roomet Säälik]]
- [[Aimur Säärits]]
- [[Oleg Säyetov]]
- [[Carl Söderberg]]
- [[Anders Södergren]]
- [[Robin Söderling]]
- [[Margus Sööt]]
- [[Çağlar Söyüncü]]
- [[Niklas Süle]]
- [[Boris Sülluste]]
- [[Baba Sy]]
- [[Issiaga Sylla]]

== Š ==
[[Maksim Šabalin]]
- [[Grit Šadeiko]]
- [[Jane Šadeiko]]
- [[Lucie Šafářová]]
- [[Anda Šafranska]]
- [[Kęstutis Šapka]]
- [[Igor Šaplavski]] 
- [[Jahor Šaranhovič]]
- [[Marija Šarapova]]
- [[Anne Šaraškin]]
- [[Ante Šarić]]
- [[Dario Šarić]]
- [[Kristina Šarić]]
- [[Sergei Šarikov]] 
- [[Ľubomír Šatka]]
- [[Maksim Šatskihh]]
- [[Viktors Ščerbatihs]]
- [[Dmitri Šebedev]]
- [[Roman Šebrle]] 
- [[Daugirdas Šemiotas]] 
- [[Inna Šeškil]]
- [[Benjamin Šeško]]
- [[Kęstutis Šeštokas]]
- [[Andri Ševtšenko]]
- [[Valentõna Ševtšenko]]
- [[Natalja Šikolenko]]
- [[Boriss Šilkov]]
- [[Artūrs Šilovs]]
- [[Radim Šimek]]
- [[Ana Šimić]]
- [[Sergei Šipov]]
- [[Anton Šipulin]]
- [[Andris Širjakovs]]
- [[Roman Širokov]]
- [[Sergei Širokov]]
- [[Aleksei Širov]]
- [[Aleksandr Širšov]]
- [[Olga Šišigina]]
- [[Tihhon Šišov]]
- [[Marijo Šivolija-Jelica]]
- [[Sergei Škatov]]
- [[Aleksandr Škirin]]
- [[Boriss Škitkin]]
- [[Milan Škoda]]
- [[Milan Škriniar]]
- [[Martin Škrtel]]
- [[Jiří Šlégr]]
- [[German Šlein]]
- [[Michal Šlesingr]]
- [[Anatoli Šmigun]]
- [[Katrin Šmigun]]
- [[Kristina Šmigun]]
- [[Rutt Šmigun]]
- [[Vladimír Šmicer]]
- [[Algirdas Šocikas]]
- [[Michael Špaček]]
- [[Ivana Španović]]
- [[Andraž Šporar]]
- [[Barbora Špotáková]]
- [[Karolina Šprem]]
- [[Peter Šťastný]]
- [[Patrik Štefan]]
- [[Jan Štefela]]
- [[Zuzana Štočková]]
- [[Irina Štork]]
- [[Māris Štrombergs]] 
- [[Vjatšeslav Štšegolev]]
- [[Georgi Štšennikov]]
- [[Ilka Štuhec]]
- [[Sergei Šubenkov]]
- [[Davor Šuker]]
- [[Libor Šulák]]
- [[Pavel Šulc]]
- [[Šarūnas Šulskis]]
- [[Anton Šunin]]
- [[Andrej Šustr]]
- [[Josip Šutalo]]
- [[Igor Švõrjov]]

== Z ==

[[Daniel Zaar]] -
[[Illja Zabarnõi]] -
[[Erik Zabel]] -
[[Aleksandra Zabelina]] -
[[Natalja Zabijako]] -
[[Tomáš Záborský]] -
[[Cristian Zaccardo]] -
[[Renato Zaccarelli]] -
[[Pavel Zacha]] -
[[Ján Zachara]] -
[[Filip Zadina]] -
[[Mário Zagallo]] -
[[Alina Zagitova]] -
[[Theódoros Zagorákis]] -
[[Eran Zahavi]] -
[[Hillar Zahkna]] -
[[Rene Zahkna]] - 
[[Vjatšeslav Zahovaiko]] - 
[[Nikolajs Zaicevs]] -
[[Svetlana Zainetdinova]] -
[[Warren Zaïre-Emery]] -
[[Olga Zaitseva]] - 
[[Travis Zajac]] -
[[Miha Zajc]] -
[[Abdul Aziz Zakari]] - 
[[Denis Zakaria]] -
[[Aleksandr Zakarljuka]] -
[[Salomėja Zaksaitė]] -
[[Nicola Zalewski]] -
[[Anthony Zambrano]] -
[[Carlos Zambrano]] -
[[Gianluca Zambrotta]] -
[[Alfonso Zamora]] -
[[Iván Zamorano]] -
[[Primo Zamparini]] - 
[[Javier Zanetti]] - 
[[Ana Zaninović]] -
[[Lucija Zaninović]] -
[[Nicolò Zaniolo]] -
[[Mohamed Zaoui]] -
[[Duván Zapata]] -
[[Davide Zappacosta]] -
[[Matías Zaracho]] -
[[Agustín Zaragoza]] -
[[Mauro Zárate]] -
[[Johann Zarco]] -
[[Daniss Zaripov]] -
[[Georgi Zažitski]] -
[[Vladimir Zažogin]] - 
[[Anna Zatonskih]] -
[[Emil Zátopek]] -
[[Dana Zátopková]] -
[[Rostõslav Zaulõtšnõi]] -
[[Olga Zavjalova]] -
[[Włodzimierz Zawadzki]] - 
[[Vladimir Zažogin]] - 
[[Zé Roberto]] -
[[Hendrik van der Zee]] -
[[Hendrik van der Zee (poksija)]] -
[[Trevor Zegras]] -
[[Hans Zehetmayer]] -
[[Indrek Zelinski]] -
[[Boudewijn Zenden]] - 
[[Arbër Zeneli]] -
[[Besfort Zeneli]] -
[[Sergei Zenjov]] - 
[[Therese Zenz]] -
[[Kathrin Zettel]] -
[[Henrik Zetterberg]] -
[[Parvīz Zeydvand]] -
[[Zhang Dan]] -
[[Zhang Hao]] -
[[Zhang Lin]] -
[[Zhang Yining]] -
[[Zhao Hongbo]] -
[[Zhao Jun]] -
[[Zhao Xintong]] -
[[Zhao Xue]] -
[[Zhou Guanyu]] -
[[Toivo Zidbäck]] - 
[[Franz Zingerle]] -
[[Zheng Jie]] - 
[[Mika Zibanejad]] -
[[Zico]] - 
[[Zinédine Zidane]] - 
[[Christian Ziege]] -
[[Piotr Zieliński]] -
[[Zachery Ziemek]] -
[[Victor Zilberman]] - 
[[Nikolai Zimjatov]] - 
[[Margret Zimmermann]] -
[[Szymon Ziółkowski]] - 
[[Jean-Olivier Zirignon]] - 
[[Kregor Zirk]] -
[[Hakim Ziyech]] -
[[Dejan Zlatičanin]] -
[[Inna Zlidnis]] -
[[Roman Zobnin]] -
[[Maria Żodzik]] -
[[David Zogg]] -
[[Kenneth Zohore]] -
[[Hynek Zohorna]] -
[[Ricardo Zonta]] -
[[Toivo Zoova]] - 
[[Jürgen Zopp]] -
[[Cristian Zorzi]] - 
[[Kurt Zouma]] -
[[Natko Zrnčić-Dim]] -
[[Tibor Zsíros]] -
[[Gyula Zsivótzky]] -
[[Ryszard Zub]] -
[[Ivica Zubac]] -
[[Igor Zubeldia]] -
[[Steven Zuber]] -
[[Martín Zubimendi]] -
[[Dainius Zubrus]] -
[[Mats Zuccarello]] -
[[Jason Zucker]] -
[[Bruno Zuculini]] -
[[Paul Zujenkov]] -
[[Juan Camilo Zúñiga]] -
[[Dārta Zunte]] -
[[Rein Zupping]] -
[[Silvan Zurbriggen]] -
[[Karl Zurflüh]] - 
[[Louis Zutter]] -
[[Alexander Zverev]] -
[[Elina Zvierava]] - 
[[Vera Zvonarjova]] -
[[Dominic Zwerger]] -
[[Olesja Zõkina]] -
[[Konstantin Zõrjanov]] -
[[İlham Zəkiyev]] -
[[Armin Zöggeler]]

== Ž ==
[[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]]

== T ==
[[Marie-Josée Ta Lou-Smith]]
- [[Albert Taar]]
- [[Erich Taar]]
- [[Robert Taar]]
- [[Rein Taaramäe]]
- [[Amin Tabatabaei]]
- [[Mati Tabur]]
- [[Zersenay Tadese]]
- [[Dušan Tadić]]
- [[Josip Tadič]]
- [[Klaus Tafelmeier]]
- [[Ando Tagamets]]
- [[Adam Taggart]]
- [[Zaur Tağızadə]]
- [[Nicolás Tagliafico]]
- [[Mitsuhisa Taguchi]]
- [[Jonathan Tah]]
- [[Taihō Kōki]]
- [[Tunnet Taimla]]
- [[Kaspar Taimsoo]]
- [[Teemu Tainio]]
- [[Jorma Taipale]]
- [[Taie Taiwo]] 
- [[Yōjirō Takahagi]]
- [[Daijirō Takakuwa]]
- [[Helena Takalo]]
- [[Mihhail Tal]]
- [[Laša Talahhadze]]
- [[Alina Tałaj]]
- [[Nadežda Talanova]]
- [[Chemsdine Talbi]]
- [[Montassar Talbi]]
- [[Cam Talbot]]
- [[Jean-Guy Talbot]]
- [[Valdo Tali]]
- [[Johan Talihärm]]
- [[Johanna Talihärm]]
- [[Heikki Talimaa]]
- [[Johannes Talmre]]
- [[Avo Talpas]]
- [[Lembit Talpsepp]]
- [[Evelin Talts]]
- [[Jaan Talts]]
- [[Janar Talts]]
- [[Viire Talts]]
- [[Astrid Talumäe]]
- [[Urmas Talve]]
- [[Keiji Tamada]]
- [[Vittorio Tamagnini]]
- [[Adam Tambellini]]
- [[Ernst Tamberg]]
- [[Tanel Tamberg]]
- [[Gianmarco Tamberi]]
- [[Teddy Tamgho]]
- [[Helmet Tamkõrv]]
- [[Ann Tamm]]
- [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]]
- [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]]
- [[Jevgeni Tamm]]
- [[Joonas Tamm]]
- [[Jüri Tamm]]
- [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]]
- [[Reimo Tamm]]
- [[Tõnis Tamm]]
- [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]]
- [[Aare Tamme]]
- [[Märt Tammearu]]
- [[Tõnu Tammearu]]
- [[Annika Tammela]]
- [[Matti Tammelin]]
- [[Timo Tammemaa]]
- [[Joosep Tammemäe]]
- [[Piibe Tammemäe]]
- [[Timmo Tammemäe]]
- [[Harald Tammer]]
- [[Aleksander Tammert]]
- [[Aleksander Tammert seenior]]
- [[Eeri Tammik]]
- [[Kalver Tammik]]
- [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]]
- [[Lisette Tammik]]
- [[Aleksei Tammiste]]
- [[Karel Tammjärv]]
- [[Meigo Tammsaar]]
- [[Urve Tammsalu]]
- [[Ain Tammus]]
- [[Dimosthénis Tampákos]]
- [[Tahar Tamsamani]] 
- [[Ričardas Tamulis]]
- [[Kiyoshi Tanabe]]
- [[Ao Tanaka]]
- [[Asuna Tanaka]]
- [[Atomu Tanaka]]
- [[Junya Tanaka]]
- [[Tamarine Tanasugarn]]
- [[Olof Tandberg]]
- [[Petter Tande]]
- [[Brandon Tanev]]
- [[Christopher Tanev]]
- [[Tang Xuezhong]]
- [[Abdulla Tangriyev]]
- [[Hardo Tann]]
- [[Tamara Tansõkkužina]]
- [[Sami Taoufik]]
- [[Ramón Tapia]]
- [[Edmond Tapsoba]]
- [[Daniil Tarassov]]
- [[Maksim Tarassov]]
- [[Diego Tardelli]]
- [[Mehdi Taremi]]
- [[James Tarkowski]]
- [[Toomas Tarm]]
- [[Aadu Tarmak]]
- [[Jüri Tarmak]]
- [[Siegbert Tarrasch]]
- [[Sulev Tarros]]
- [[Jüri Tarto]]
- [[Johannes Tasa]]
- [[Kazuaki Tasaka]]
- [[Evald Tasane]]
- [[Martin Taska]]
- [[Ștefan Tașnadi]]
- [[Matthias Tass]]
- [[Tomáš Tatar]]
- [[Edis Tatli]]
- [[Kristin Tattar]]
- [[Tevita Taufoʻou]]
- [[Laulauga Tausaga]]
- [[John Tavares]]
- [[Júlio Tavares]]
- [[Marcus Tavernier]]
- [[Imre Taveter]]
- [[Angelo Taylor]]
- [[Christian Taylor]]
- [[Dennis Taylor]]
- [[Meldrick Taylor]]
- [[Oliver Taylor]]
- [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]]
- [[Letsile Tebogo]]
- [[Mattias Tedenby]]
- [[Peep Teder]]
- [[Ruubert Teder]]
- [[Alfred Teearu]]
- [[Liis Teemusk]]
- [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]]
- [[Harry Teeveer]]
- [[Ingemar Teever]]
- [[Axel Teichmann]]
- [[Richard Teichmann]]
- [[Tanel Tein]]
- [[Toomas Tein]]
- [[Sten Teino]]
- [[Saara Teitelbaum]]
- [[Teitur Þórðarson]]
- [[Alex Teixeira]]
- [[Armando Teixeira]]
- [[Daniel Teklehaimanot]]
- [[Vitali Teleš]]
- [[Mirza Teletović]]
- [[Ülo Telgmaa]]
- [[Vladimir Tell]]
- [[Alex Telles]]
- [[Cristian Tello]]
- [[Taijo Teniste]]
- [[Timo Teniste]]
- [[Georg Tenno]]
- [[Siim Tenno]]
- [[Matt Tennyson]]
- [[Bryan Angulo Tenorio]]
- [[Carlos Tenorio]]
- [[Miltiádis Tentóglou]]
- [[Artemi Tepp]]
- [[Elmar Tepp]]
- [[Jaanus Teppan]]
- [[Renee Teppan]]
- [[Tiia Teppan]]
- [[Vahur Teppan]]
- [[Marc-André ter Stegen]]
- [[Miguel Terceros]]
- [[Sergei Terehhov]]
- [[Paul Tergat]]
- [[Alfred Ter-Mkrtšjan]]
- [[Maris Terno]]
- [[Simon Terodde]]
- [[Chris Terry]]
- [[John Terry]]
- [[Amela Terzić]]
- [[Teuvo Teräväinen]]
- [[Tanner Tessmann]]
- [[Kenny Tete]]
- [[Teddy Teuma]]
- [[Carlos Tévez]]
- [[Andreas Tews]]
- [[Aksel Teär]]
- [[Alexandre Texier]]
- [[Florian Thauvin]]
- [[Arthur Theate]]
- [[Michel Théato]]
- [[Adrien Théaux]]
- [[Brianne Theisen-Eaton]]
- [[Regina Theissl-Pokorná]]
- [[José Théodore]]
- [[Shea Theodore]]
- [[Igor Thiago]]
- [[Nafissatou Thiam]]
- [[Dominic Thiem]]
- [[Kees Thijssen]]
- [[Gabrielle Thomas]]
- [[Iwan Thomas]]
- [[John Thomas (iluuisutaja)]]
- [[John Thomas (kõrgushüppaja)]]
- [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]]
- [[Tim Thomas]]
- [[Brandon Thomas-Asante]]
- [[Tarvi Thomberg]]
- [[Bronwyn Thompson]]
- [[Curtis Thompson (odaviskaja)|Curtis Thompson]]
- [[Daley Thompson]]
- [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]]
- [[Kishane Thompson]]
- [[Logan Thompson]]
- [[Obadele Thompson]]
- [[Tage Thompson]]
- [[Elaine Thompson-Herah]]
- [[Hans Thomsén]]
- [[Tue Thomsen]]
- [[Andreas Thorkildsen]]
- [[Joe Thornton]]
- [[Ian Thorpe]]
- [[Jim Thorpe]]
- [[Kristian Thorstvedt]]
- [[Lilian Thuram]]
- [[Marcus Thuram]]
- [[Nate Thurmond]]
- [[Gustav Thöni]]
- [[Juha Tiainen]]
- [[Dan Ticktum]]
- [[Frederick Tiedt]]
- [[Erin Tierney]]
- [[Kieran Tierney]]
- [[Rudolf Tihane]]
- [[Aleksandr Tihhonov]]
- [[Tamara Tihhonova]]
- [[Imre Tiidemann]]
- [[Raimond Tiidermann]]
- [[Ants-Hindrek Tiido]]
- [[Heino Tiik]]
- [[Sirly Tiik]]
- [[Kristjan Tiirik]]
- [[Karl-August Tiirmaa]]
- [[Mart Tiisaar]]
- [[Ronaldo Tiismaa]]
- [[Julius Tiisväli]]
- [[Edgar Tiits]]
- [[Vardo Tikas]]
- [[Esa Tikkanen]]
- [[Hans Tikkanen]]
- [[Mihkel Tiks]]
- [[Guus Til]]
- [[Felicia Țilea-Moldovan]]
- [[Karel Tilga]]
- [[Henry Tiller]] 
- [[Stefano Tilli]]
- [[Malik Tillman]]
- [[Jurriën Timber]]
- [[Jan Timman]]
- [[Alfred Timmo]]
- [[Marina Timofejeva]] 
- [[Andrei Timošin]]
- [[Aleksandr Timošinin]]
- [[Cordell Tinch]]
- [[Paulo César Tinga]]
- [[Anton Tinnerholm]]
- [[Evald Tipner]]
- [[Toomas Tiru]]
- [[Vasile Tiţă]]
- [[Vassili Titarenko]]
- [[Ariarne Titmus]]
- [[Y. A. Tittle]]
- [[Sergei Tivjakov]]
- [[Brady Tkachuk]]
- [[Matthew Tkachuk]]
- [[Darja Tkatšenko]]
- [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]]
- [[Triin Tobi]]
- [[Indrek Tobreluts]]
- [[Kazuyuki Toda]]
- [[Jean-Clair Todibo]]
- [[Jean Todt]]
- [[Devon Toews]]
- [[Jonathan Toews]]
- [[Tyler Toffoli]]
- [[Harry Toffolo]]
- [[Ene Tohv]]
- [[Toomas Tohver]]
- [[Joona Toivio]]
- [[Miikka Toivola]]
- [[Henri Toivonen]]
- [[Ola Toivonen]]
- [[Pauli Toivonen]]
- [[Erjon Tola]]
- [[Marija Tolj]]
- [[Gennadi Tolmatšov]]
- [[Kati Tolmoff]]
- [[Rafael Tolói]]
- [[Juho Tolppola]]
- [[Eeli Tolvanen]]
- [[Jon Dahl Tomasson]]
- [[David Tomášek]]
- [[Jevgeni Tomaševski]]
- [[Alberto Tomba]]
- [[Janek Tombak]]
- [[Tuuli Tomingas]]
- [[Takehiro Tomiyasu]]
- [[Fikayo Tomori]]
- [[Priit Tomson]]
- [[Sandro Tonali]]
- [[Tončo Tončev]] 
- [[Ivan Toney]]
- [[Tong Jian]]
- [[Luca Toni]]
- [[Didrik Tønseth]]
- [[Andres Toobal]]
- [[Kert Toobal]]
- [[Alo Toom]]
- [[Hugo Toom]]
- [[Johannes Toom]]
- [[Mait Toom]]
- [[Merily Toom]]
- [[Alari Toome]]
- [[Joosep Toome]]
- [[Marek Toome]]
- [[Toomas Toome]]
- [[Janar Toomet]]
- [[Bill Toomey]]
- [[Taaniel Tooming]]
- [[Arvi Toominga]]
- [[Aivar Toomiste]]
- [[Raigo Toompuu]]
- [[Jens Toornstra]]
- [[Adalbert Toots]]
- [[Heiki Toots]]
- [[Valdur Topaasia]]
- [[Veselin Topalov]]
- [[Borislav Topić]]
- [[Ömer Toprak]]
- [[Juri Torbek]]
- [[Hans Torim]]
- [[Július Torma]]
- [[Kaarel Torop]]
- [[Tiina Torop]]
- [[Arnold Torpel]]
- [[Lucas Torreira]]
- [[Gwen Torrence]]
- [[Curro Torres]]
- [[Félix Torres]]
- [[Fernando Torres]]
- [[Ferran Torres]]
- [[Francesco Totti]]
- [[Piero Toscani]]
- [[Cenk Tosun]]
- [[Balázs Tóth]]
- [[László Tóth]]
- [[Tetsuya Totsuka]]
- [[Sadio Tounkara]]
- [[Abdoulaye Touré]]
- [[Almamy Touré]]
- [[Kolo Touré]]
- [[Yaya Touré]]
- [[Nikolai Tover]]
- [[Kari Traa]]
- [[Ilona Tragel]]
- [[Marko Traks]]
- [[Terrence Trammell]]
- [[Aleksander Transtok]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1990)]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1996)]]
- [[Bertrand Traoré]]
- [[Hamari Traoré]]
- [[Ibrahima Traoré]]
- [[Ismaël Traoré]]
- [[Giovanni Trapattoni]]
- [[Friedrich Traun]]
- [[Gernot Trauner]]
- [[Anneli Trees]]
- [[Uno Trei]]
- [[Henri Treial]]
- [[Grete Treier]]
- [[Jan Treier]]
- [[Kaspar Treier]]
- [[Väino Treiman]]
- [[Ardu Treinbuk]]
- [[Óscar Trejo]]
- [[Santiago Tréllez]]
- [[John Treloar]]
- [[Jane Trepp]] 
- [[Vladislav Tretjak]] 
- [[Aleksandr Tretjakov]]
- [[Lee Trevino]]
- [[Ralf Tribuntsov]]
- [[Ivan Tričkovski]]
- [[Veronika Triisa]]
- [[Christopher Trimmel]]
- [[Francisco Trincão]]
- [[John Tripp]]
- [[Kieran Trippier]]
- [[Ingeborg Trofimova]]
- [[James Troisi]]
- [[Ivar Troost]]
- [[William Troost-Ekong]]
- [[Alessia Trost]]
- [[Jacob Trouba]]
- [[Alexander True]]
- [[Adrien Truffert]]
- [[Enzo Trulli]]
- [[Jarno Trulli]]
- [[Arnold Trummer]]
- [[Egle Trump]]
- [[Judd Trump]]
- [[Auston Trusty]]
- [[Tiina Trutsi]]
- [[Bernhard Truuberg]]
- [[Tiiu Truus]]
- [[Julia Trynova]]
- [[Tim Tscharnke]]
- [[Alik Tseiko]]
- [[Vasíleios Tsiártas]]
- [[Zinovi Tsirik]]
- [[Stéfanos Tsitsipás]]
- [[Jo-Wilfried Tsonga]]
- [[Athanasía Tsoumeléka]]
- [[Hiroyasu Tsuchie]]
- [[Yuki Tsunoda]]
- [[Viktor Tsõbulenko]]
- [[Monika Tsõganova]]
- [[Anna Tšakvetadze]]
- [[Nikolai Tšebotko]]
- [[Gennadi Tšeburanov]]
- [[Julija Tšepalova]]
- [[Sergei Tšepikov]]
- [[Ivan Tšerezov]]
- [[Oleg Tšernjak]]
- [[Taavi Tšernjavski]]
- [[Ilja Tšernoussov]]
- [[Liina Tšernov]]
- [[Deniss Tšerõšev]]
- [[Juri Tšesnokov]]
- [[Galina Tšesnokova]]
- [[Maia Tšiburdanidze]]
- [[Aleksander Tšikin]]
- [[Arsen Tšilingarjan]]
- [[Svetlana Tširkova]]
- [[Galina Tšistjakova]]
- [[Julija Tšiženko]]
- [[Aleksei Tšižov]]
- [[Sergei Tšopik]]
- [[Aleksandra Tšudina]]
- [[Maksim Tšudov]]
- [[Kirill Tšukavin]]
- [[Anton Tšupkov]]
- [[Aleksander Tšutšelov]]
- [[Elina Tzengko]]
- [[Chrístos Tzólis]]
- [[Meilen Tu]]
- [[David Tua]]
- [[Alex Tuch]]
- [[Thomas Tuchel]]
- [[Igor Tudor]]
- [[Ozan Tufan]]
- [[Emmanuel Tuffour]]
- [[Olaf Tufte]]
- [[Gedly Tugi]]
- [[Amel Tuka]]
- [[Sakari Tukiainen]]
- [[Jelizaveta Tuktamõševa]]
- [[Aleksander Tulk]]
- [[Luule Tull]]
- [[Lukas Tulovic]]
- [[Derartu Tulu]]
- [[Sven Tumba]]
- [[Aloizs Tumiņš]]
- [[Georgi Tunjov]]
- [[Ryan Tunnicliffe]]
- [[Jose Tuominen]]
- [[Evald Tupits]]
- [[Enn Tupp]]
- [[Edgar Tur]]
- [[Arda Turan]]
- [[Toomas Turb]]
- [[Lilian Turban]]
- [[Mathieu Turcotte]]
- [[Roman Turek]]
- [[Dominic Turgeon]]
- [[Pierre Turgeon]]
- [[Indrek Turi]]
- [[Laine Turja]]
- [[Raimond Turja]]
- [[Däulet Turlõhhanov]]
- [[Marie Turmann]]
- [[Peeter Turnau]]
- [[Matt Turner]]
- [[Vladimir Turtšinski]]
- [[Joni Turunen]]
- [[Indrek Tustit]]
- [[Bruna Tuzi]]
- [[Rauno Tutk]]
- [[Reeda Tuula-Fjodorov]]
- [[Heldur Tuulemäe]]
- [[Andres Tuvikene]]
- [[Ryan Tveter]]
- [[Lembit Tõemäe]]
- [[Kalev Tõll]]
- [[Georgi Tõmošenko]]
- [[Toomas Tõnise]]
- [[Karin Tõnissoo]]
- [[Toomas Tõniste]]
- [[Tõnu Tõniste]]
- [[Gunnar Tõnning]]
- [[Uno Tõnnus]]
- [[Leopold Tõnson]]
- [[Feliks Tõnuri]]
- [[Harry Tõnuri]]
- [[Moonika Tõrva]]
- [[Tagne Tähe]]
- [[Robert Täht]]
- [[Tristan Täht]]
- [[Ott Tänak]]
- [[Nils Täpp]]
- [[Rein Tölp]]
- [[Herik Tölpt]]
- [[Henrik Tömmernes]]
- [[Jouko Törmänen]]
- [[Cecilia Törn]] 
- [[Gyula Török]]
- [[Mihhail Tšigorin]]
- [[Hanno Tünder]]
- [[Hedo Türkoğlu]]
- [[Heldur Tüüts]]
- [[Laine Tüüts]]
- [[Pål Tyldum]]
- [[Dorothy Tyler-Odam]]
- [[Mike Tyson]]
- [[Przemysław Tytoń]]
- [[Wyomia Tyus]]

== U ==
[[Reginald Uba]]
- [[Petra Uberalová]]
- [[Atsuto Uchida]]
- [[Ilmar Udam]] 
- [[Jüri-Mikk Udam]]
- [[Destiny Udogie]]
- [[Aivo Udras]]
- [[Grete Udras]]
- [[Kaija Udras]]
- [[Valdek Udris]]
- [[Ayase Ueda]]
- [[Naomichi Ueda]]
- [[Tadahiko Ueda]]
- [[Shigeharu Ueki]]
- [[Shinsaku Uesugi]]
- [[Ivan Uhhov]]
- [[Wolfgang Uhlmann]]
- [[Michael Uhrmann]]
- [[Maicel Uibo]]
- [[Inna Uit]]
- [[Tomáš Ujfaluši]]
- [[Pertti Ukkola]]
- [[Roberts Uldriķis]]
- [[Ivo Ulich]]
- [[Egle Uljas]]
- [[Linus Ullmark]]
- [[Frank Ullrich]]
- [[David Ullström]]
- [[Olavi Ulm]]
- [[Heinz Ulzheimer]]
- [[The Ultimate Warrior]]
- [[Bülent Ulusoy]]
- [[Vegard Ulvang]]
- [[Samuel Umtiti]]
- [[Deniz Undav]]
- [[The Undertaker]]
- [[Tobias Unger]]
- [[Argo Unnuk]]
- [[Wolfgang Unzicker]]
- [[Dayot Upamecano]]
- [[Robert Urbanek]]
- [[Kalev Urbanik]]
- [[Kacper Urbański]]
- [[Jonas Urbig]]
- [[Marco Ureña]]
- [[Frode Urkedal]]
- [[Jere Uronen]]
- [[Erki Urvik]]
- [[Olga Usar]]
- [[Reece Ushijima]]
- [[Iłona Usovič]]
- [[Aap Uspenski]] 
- [[Oleksandr Ussõk]]
- [[Martin Ustaal]]
- [[Jevgeni Ustjugov]]
- [[Dmitri Ustritski]]
- [[Iraklı Uznadze]] 
- [[Peter Utaka]]
- [[Jaak Uudmäe]]
- [[Jaanus Uudmäe]]
- [[Eugen Uuemaa]]
- [[Heinrich Uukkivi]]
- [[Tarmo Uusivirta]]
- [[Margo Uusorg]]
- [[Mia Mireia Uusorg]]
- [[Urmet Uusorg]]
- [[Arno Uutma]]

== V ==

[[Vello Vaaderpass]]
- [[Urho Vaakanainen]]
- [[Stefan Vaaks]]
- [[Rafael van der Vaart]]
- [[Sander van der Vaart]]
- [[Chaminda Vaas]]
- [[Maxime Vachier-Lagrave]]
- [[Tomáš Vaclík]]
- [[Els Vader]]
- [[Kristo Enn Vaga]]
- [[Josha Vagnoman]]
- [[Karmen Vagula]]
- [[Rafajel Vahanjan]]
- [[Gustav Vahar]]
- [[Andreas Vaher]]
- [[Lembi Vaher]]
- [[Lembit Vaher]]
- [[Lise Anette Vaher]]
- [[Maret Vaher]]
- [[Sander Vaher]]
- [[Karl Vahi]]
- [[Janis Vahter]]
- [[Johan Vahter]]
- [[Cristel Vahtra]]
- [[Eeri Vahtra]]
- [[Norman Vahtra]]
- [[Oskar Vahtra]]
- [[Osvald Vahtra]]
- [[Vahur Vahtramäe]]
- [[Häli Vahula]]
- [[Arnold Vaide]]
- [[Josten Vaidem]]
- [[Nicole Vaidišová]]
- [[Kristo Vaikmaa]]
- [[Arnold Vaiksaar]]
- [[Hilda Vaiksaar]]
- [[Sille Vaiksaar]]
- [[Georg Vain]]
- [[Alisa Vainio]]
- [[Betti Vainküla]]
- [[Kelly Vainlo]]
- [[Joonas Vaino]]
- [[Kaari Vainonen]]
- [[Raimondas Vainoras]]
- [[Hendrik Vainu]]
- [[Lea Vakra]]
- [[Eimantas Valaitis]]
- [[Jonas Valančiūnas]]
- [[Elavenil Valarivan]]
- [[Mathieu Valbuena]]
- [[Fulvio Valbusa]]
- [[Boris Valdek]]
– [[Eugeni Valderrama]]
- [[Diego Valdés]]
- [[José Ángel Valdés]]
- [[Víctor Valdés]]
- [[Bruno Valdez]]
- [[Jorge Valdivia]]
- [[Richard Valdov]]
- [[Uno Valdmets]]
- [[Rein Valdru]]
- [[Antonio Valencia]]
- [[Filip Valenčič]]
- [[Juan Carlos Valerón]]
- [[Robert Valge]]
- [[Tiiu Valgemäe]]
- [[Reet Valgmaa]]
- [[Heldur Valgmäe]]
- [[Andrei Valiuk]]
- [[Remigijus Valiulis]]
- [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]]
- [[Aleksander Valkenpert]]
- [[Erko Vallbaum]]
- [[Marina Vallik]]
- [[Virgo Vallik]]
- [[Manivald Vallikivi]]
- [[Henn Vallimäe]]
- [[Charles-Villem Vallmann]]
- [[Guntis Valneris]]
- [[Erik Valnes]]
- [[Oleg Valov]]
- [[Valdis Valters]]
- [[Mikk Valtna]]
- [[Siim Valtna]]
- [[Nikolai Valujev]]
- [[Wout van Aert]]
- [[Hendrik Van Crombrugge]]
- [[Ivo Van Damme]]
- [[Hubert Van Innis]]
- [[Trevor van Riemsdyk]]
- [[Laura Vana]]
- [[Hans Vanaken]]
- [[Arnold Vanderlyde]]
- [[Vanderson]]
- [[Maarten Vandevoordt]]
- [[André Vandeweyer]]
- [[Stoffel Vandoorne]]
- [[Vítek Vaněček]]
- [[Thomas Vanek]]
- [[Andris Vaņins]]
- [[Renet Vanker]]
- [[Tõnis Vanna]]
- [[Saga Vanninen]]
- [[Raphaël Varane]]
- [[Indrek Varblane]]
- [[Mihkel Varblane]]
- [[Alan Varela]]
- [[Guillermo Varela]]
- [[Silvestre Varela]]
- [[Lauri Varendi]]
- [[Camilo Vargas]]
- [[Eduardo Vargas]]
- [[Matías Vargas]]
- [[Ronald Vargas]]
- [[Kert Varik]]
- [[Tony Varjund]]
- [[Semjon Varlamov]]
- [[Phil Varone]]
- [[Alar Varrak]]
- [[Peeter Varrak]]
- [[Rego Varsamaa]]
- [[Ülo Varul]]
- [[Mika Vasara]]
- [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]]
- [[Vadims Vasiļevskis]]
- [[Deniss Vasiļjevs]]
- [[Darius Vassell]] 
- [[Konstantin Vassiljev]]
- [[Nikita Vassiljev]]
- [[Valeri Vassiljev]]
- [[Nadija Vassina]]
- [[Francisc Vaștag]]
- [[Ivica Vastić]]
- [[Augenijus Vaškys]]
- [[Franco Vázquez]]
- [[Sergio Vázquez]]
- [[Ari Vatanen]]
- [[Sami Vatanen]]
- [[Frank Vatrano]]
- [[Yauhen Vatutsin]]
- [[Jaan Veanes]]
- [[Harry Veber]]
- [[Jürgen Veber]]
- [[Matías Vecino]]
- [[Vjatšeslav Vedenin]]
- [[Robert Veering]]
- [[Andreas Veerpalu]]
- [[Andrus Veerpalu]]
- [[Anette Veerpalu]]
- [[Henri Veesaar]]
- [[Erich Veetõusme]]
- [[Monika Vehlmann]]
- [[Rain Veideman]]
- [[Raphael Veiga]]
- [[Renato Veiga]]
- [[Karl Veimann]]
- [[Aleksander Veingold]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Arnold Voldemar Veiss]]
- [[Karel Vejmelka]]
- [[Nikolai Vekšin]]
- [[Carlos Vela]]
- [[Mansueto Velasco]]
- [[Roel Velasco]]
- [[Manuel Velázquez]]
- [[Maria Velcheva]]
- [[Oskar Veldemann]]
- [[Julián Estiven Vélez]]
- [[Miloš Veljković]]
- [[Taavi Vellemaa]]
- [[Hanno Velt]]
- [[Johannes Veltmander]]
- [[Micky van de Ven]]
- [[Vida Vencienė]]
- [[Kent-Kaarel Vene]]
- [[Lea Vene]]
- [[Siim-Sander Vene]]
- [[Stylianos Venetidis]]
- [[Oliver Venno]]
- [[Fausto Vera]]
- [[Benjamin Verbič]]
- [[Bart Verbruggen]]
- [[David Verburg]]
- [[Joan Verdú]]
- [[Jordan Veretout]]
- [[Jean-Éric Vergne]]
- [[Kreete Verlin]]
- [[Thomas Vermaelen]]
- [[Joël Vermin]]
- [[Tomáš Verner]]
- [[Gabriel Veron]]
- [[Hugo Verpoest]]
- [[Oscar Verpoest]]
- [[Marco Verratti]]
- [[Richard Verschoor]]
- [[Abel Verse]]
- [[Jos Verstappen]]
- [[Max Verstappen]]
- [[Zsuzsa Verőci]]
- [[Vítězslav Veselý]]
- [[Mikel Vesga]]
- [[Rivo Vesik]]
- [[Viljar Veski]]
- [[Heino Veskila]]
- [[Rain Vessenberg]]
- [[Vésteinn Hafsteinsson]]
- [[Karl Vestel]]
- [[Edvin Vesterby]]
- [[Jannik Vestergaard]]
- [[Frederik Vesti]]
- [[Rúben Vezo]]
- [[Jüri Vetemaa]]
- [[Martin Vetkal]]
- [[Sebastian Vettel]]
- [[Anouk Vetter]]
- [[Johannes Vetter]]
- [[Linden Vey]]
- [[Jimmy Vicaut]]
- [[Victor Pálsson]]
- [[Lindon Victor]]
- [[Domagoj Vida]]
- [[Arturo Vidal]]
- [[Linus Videll]]
- [[Nemanja Vidić]]
- [[Milan Vidmar]]
- [[Noor Vidts]]
- [[Luan Vieira]]
- [[Marcelo Vieira]]
- [[Patrick Vieira]]
- [[Jonathan Viera]]
- [[Mare Vierland]]
- [[Luciano Vietto]]
- [[Martin Vihmann]]
- [[Sergei Vihrov]]
- [[Martin Viiask]]
- [[Robert Viiber]]
- [[Terje Viidebaum]]
- [[Arnold Viiding]]
- [[Jüri Viigipuu]]
- [[Karel Viigipuu]]
- [[Kristel Viigipuu]]
- [[Raul Viik]]
- [[Karmen Viikmaa]]
- [[Kristen Viikmäe]]
- [[Margit Viilep]]
- [[Pekka Viippo]] 
- [[‎Arkadi Viira]]
- [[Margit Viirma]]
- [[Hans-Davis Viirmaa]]
- [[Marje Viirmann]]
- [[Alar Viitmaa]]
- [[Subbaraman Vijayalakshmi]]
- [[Bjarte Engen Vik]]
- [[Marcus Viks]]
- [[Priit Viks]]
- [[Ralf Viksten]]
- [[Heikki Vilander]]
- [[Tito Vilanova]]
- [[Gabriel Vilardi]]
- [[Guillermo Vilas]]
- [[Ain Vilde]]
- [[Maksim Vilde]]
- [[Sepo Vilderson]]
- [[Tamāra Vilerte]]
- [[Sandro Viletta]]
- [[Tonny Vilhena]]
- [[Martin Vilismäe]]
- [[Stina Viljus]]
- [[David Villa]]
- [[Anthony Villanueva]]
- [[José Luis Villanueva]]
- [[Heino Villemson]]
- [[Heldur Villemson]]
- [[Johannes Villemson]]
- [[Jacques Villeneuve]]
- [[Raido Villers]]
- [[Sten Villmann]]
- [[Mathias Villota]]
- [[Mati Villsaar]]
- [[Heino Villum]]
- [[Mart Vilt]]
- [[Olga Viluhhina]]
- [[Matías Viña]]
- [[Juozas Vinča]]
- [[Kayne Vincent]]
- [[Abner Vinícius]]
- [[Carlos Vinícius]]
- [[Jüri Vips]]
- [[Lasse Virén]]
- [[Vadim Virjassov]]
- [[Lembit Virkus]]
- [[Jake Virtanen]]
- [[Reima Virtanen]]
- [[Tessa Virtue]]
- [[Nikolai Viru]]
- [[Eevi Virula]]
- [[Andres Virumann]]
- [[Bruno Visintin]]
- [[Tanel Visnap]]
- [[Indrek Visnapuu]]
- [[Milvi Visnapuu]]
- [[Nadine Visser]]
- [[Joseph Vissers]]
- [[Hans Vissor]]
- [[Katja Višnar]]
- [[Maret-Mai Višnjova]]
- [[Felipe Vizeu]]
- [[Ossie Vitt]]
- [[Vincent Vittoz]]
- [[Dmitri Vjaltšinov]]
- [[Ron Vlaar]]
- [[Odisseas Vlachodímos]]
- [[Dan Vladař]]
- [[Dušan Vlahović]]
- [[Marc-Édouard Vlasic]]
- [[Juri Vlassov]]
- [[Roman Vlassov]]
- [[Blanka Vlašić]]
- [[Petra Vlhová]]
- [[Eberhard Vogdt]]
- [[Matt Vogel]]
- [[Kevin Vogt]]
- [[Eduard Voitra]]
- [[Tomáš Vokoun]]
- [[Aleksandr Volkov]]
- [[Dimitri Volkov]]
- [[Yochanan Vollach]]
- [[Kevin Volland]]
- [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]]
- [[Aleksandr Volodin (maletaja)]]
- [[Andri Volokitin]]
- [[Cristian Volpato]]
- [[Larissa Volpert]]
- [[Olga Voložinskaja]]
- [[Rein Volt]]
- [[Vello Volt]]
- [[Kristjan Vomm]]
- [[Johan Vonlanthen]]
- [[Lindsey Vonn]]
- [[Jüri Voodla]]
- [[Ulvi Voog-Indrikson]]
- [[Riina Voolpriit]]
- [[Endel Vooremaa]]
- [[Vaiko Vooremaa]]
- [[Jakub Voráček]]
- [[Michel Vorm]] 
- [[Pavel Vorobjov]]
- [[Anžela Voronova]]
- [[Vladimir Voskoboinikov]]
- [[Torsten Voss]]
- [[Jakub Vrána]]
- [[Mario Vrančić]]
- [[Corry Vreeken]]
- [[Nyck de Vries]]
- [[Stefan de Vrij]] 
- [[Šime Vrsaljko]]
- [[Dare Vršič]]
- [[Zísis Vrýzas]]
- [[Jean Vuarnet]]
- [[Nikola Vučević]]
- [[Mirko Vučinić]]
- [[Budimir Vujačić]]
- [[Zvonimir Vujin]] 
- [[Martin Vunk]]
- [[Uno Vunk]]
- [[Hannu Vuorinen]]
- [[Luka Vušković]]
- [[Tõnu Võimula]]
- [[Maksim Võlegžanin]]
- [[Mihkel Võrang]]
- [[Madis Võrk]]
- [[Johannes Võrno]]
- [[Õilme Võro]]
- [[Bronislav Võrse]]
- [[Konstantin Võrupajev]]
- [[Andres Võsand]]
- [[Igor Võssotski]]
- [[Tanel Võtti]]
- [[Imre Vähi]]
- [[Arved Väikmeri]]
- [[Lauri Väinsalu]]
- [[Jorma Väisänen]]
- [[Leo Väisänen]]
- [[Kaarlo Väkevä]]
- [[Jelena Välbe]]
- [[Hugo-Eugen Väli]]
- [[Voldemar Väli]]
- [[Henri Välja]]
- [[Kristina Väljas]]
- [[Len Väljas]]
- [[Ants Vändrik]]
- [[Raido Värik]]
- [[Andrus Värnik]]
- [[Ruth Väät-Põldots]]
- [[Rudi Völler]]
- [[Matěj Vydra]]

== W ==
[[Dwyane Wade]]
- [[Shahenda Wafa]]
- [[Chris Wagner]]
- [[Hidetoshi Wakui]]
- [[Jannes van der Wal]]
- [[Tadeusz Walasek]]
- [[Michael Walchhofer]]
- [[Keshorn Walcott]]
- [[Theo Walcott]]
- [[Björn Waldegård]]
- [[Luca Waldschmidt]]
- [[Brad Walker]]
- [[Douglas Walker]]
- [[Kyle Walker]]
- [[Nathan Walker]]
- [[Tom Walkinshaw]]
- [[Ben Wallace]]
- [[Rasheed Wallace]]
- [[Sinuhe Wallinheimo]]
- [[Lucas Wallmark]]
- [[Jesper Wallstedt]]
- [[Tomas Walsh]]
- [[Fritz Walter]]
- [[David Walters]]
- [[Jonathan Walters]]
- [[Bill Walton]]
- [[Abby Wambach]]
- [[Aaron Wan-Bissaka]]
- [[Paulo Wanchope]] 
- [[Wang Jianan]]
- [[Wang Junxia]]
- [[Wang Hao]] (lauatennisist)
- [[Wang Hao (käija)]]
- [[Wang Liqin]]
- [[Wang Mingjuan]]
- [[Wang Nan]]
- [[Robert Wangila]]
- [[Paul Wanner]]
- [[Victor Wanyama]]
- [[Emmanuel Wanyonyi]]
- [[Cam Ward]]
- [[Danny Ward]]
- [[Stephen Ward]]
- [[James Ward-Prowse]]
- [[Amr Warda]]
- [[Karsten Warholm]]
- [[Jeremy Wariner]]
- [[Damian Warner]]
- [[Chiel Warners]]
- [[David Warsofsky]]
- [[Philip Waruinge]]
- [[Daniel Wass]]
- [[Thomas Wassberg]]
- [[Akito Watabe]]
- [[Ronald Waterreus]]
- [[Michelle Waterson]]
- [[Antonio Watson]]
- [[Stanislas Wawrinka]]
- [[Marshall Wayne]]
- [[Timothy Weah]]
- [[Jordan Weal]]
- [[Carl Weathers]]
- [[Chris Webber]]
- [[Garrett Weber-Gale]]
- [[Julian Weber]]
- [[Mark Webber]]
- [[Shea Weber]]
- [[Yannick Weber]]
- [[Scott Wedgewood]]
- [[MacKenzie Weegar]]
- [[Benjamin Weger]]
- [[Wout Weghorst]]
- [[Heinz-Helmut Wehling]]
- [[Pascal Wehrlein]]
- [[Julian Weigl]]
- [[Isidore Weiss]]
- [[Johnny Weissmüller]]
- [[Johnny Weir]]
- [[Tina Weirather]]
- [[Lukas Weißhaidinger]]
- [[Allan Wells]]
- [[Nahki Wells]]
- [[Diribe Welteji]]
- [[Michael Wenden]]
- [[Heidi Weng]]
- [[Alexander Wennberg]]
- [[Hanni Wenzel]]
- [[Timo Werner]]
- [[Audrey Werro]]
- [[Maddison-Lee Wesche]]
- [[Gerd Wessig]]
- [[Delonte West]]
- [[Jerry West]]
- [[Russell Westbrook]]
- [[Holger Westerberg]]
- [[Joost van der Westhuizen]]
- [[Sander Westerveld]]
- [[Blake Wheeler]]
- [[Fatima Whitbread]]
- [[Charlie White]]
- [[Colin White]]
- [[Zach Whitecloud]]
- [[Mal Whitfield]]
- [[Ryan Whiting]]
- [[Joe Whitney]]
- [[Suryo Agung Wibowo]]
- [[Connor Wickham]]
- [[Chris Wideman]]
- [[Lydia Wideman-Lehtonen]]
- [[Andreas Widhölzl]]
- [[Silvan Widmer]]
- [[Felix Wiedwald]]
- [[Jan Wienese]]
- [[Dorothea Wierer]]
- [[Harm Wiersma]]
- [[Ingrid Wigernæs]]
- [[Andrew Wiggins]]
- [[Jake Wightman]]
- [[Vesa Wiik]]
- [[Georginio Wijnaldum]]
- [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]]
- [[Kamil Wilczek]]
- [[Yanic Wildschut]]
- [[Kati Wilhelm]]
- [[Christian Wilhelmsson]]
- [[David Wilkie]]
- [[Mac Wilkins]]
- [[Alex Wilkinson]]
- [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]]
- [[Danielle Williams]]
- [[Deron Williams]]
- [[Iñaki Williams]]
- [[Jesse Williams (kõrgushüppaja)|Jesse Williams]]
- [[Justin Williams]]
- [[Lou Williams]]
- [[Mo Williams]]
- [[Neco Williams]]
- [[Sada Williams]]
- [[Serena Williams]]
- [[Venus Williams]]
- [[Willian Borges da Silva]]
- [[Joe Willock]]
- [[Jack Wilshere]]
- [[Kyren Wilson]]
- [[Patrick Wimmer]]
- [[Jonas Wind]]
- [[Dominik Windisch]]
- [[Daniel Winnik]]
- [[Douglas Winston]] 	
- [[Nick Winter]]
- [[William von Wirén]]
- [[Bjørn Wirkola]]
- [[Petteri Wirtanen]]
- [[Florian Wirtz]]
- [[Yoane Wissa]]
- [[Katarina Witt]]
- [[Lisanne de Witte]]
- [[Gundel Wittmann]]
- [[Anita Włodarczyk]]
- [[Sigrun Wodars]]
- [[Hans Woellke]]
- [[Paweł Wojciechowski]]
- [[Radosław Wojtaszek]]
- [[Alexander Wolf]]
- [[Marius Wolf]]
- [[Klaus Wolfermann]]
- [[Paea Wolfgramm]]
- [[Manfred Wolke]]
- [[Ryszard Wolny]]
- [[Wojtek Wolski]]
- [[Woo Sang-hyeok]]
- [[Chris Wood]]
- [[Todd Woodbridge]]
- [[Allen Woodring]]
- [[Tiger Woods]]
- [[Joanna Worek]]
- [[Tessa Worley]]
- [[Joe Worrall]]
- [[Caroline Wozniacki]]
- [[Aleksandra Wozniak]]
- [[Tyler Wotherspoon]]
- [[Bailey Wright]]
- [[Haji Wright]]
- [[Sean Wroe]]
- [[Andrzej Wroński]]
- [[Jacek Wszoła]]
- [[Alexander Wurz]]
- [[Sebastian Wännström]]
- [[Åke Wärnström]] 
- [[Maximilian Wöber]]
- [[Bärbel Wöckel]]
- [[Christian Wörns]]
- [[Ireen Wüst]]
- [[Ricky Wysocki]]

== Õ ==
[[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]]

== Ä ==
[[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]]

== Ö ==
[[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]]

== Ü ==
[[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]]

== X ==
[[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]] - [[Roksana Xudoyarova]]

== Y ==
[[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Caleb Yirenkyi]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Yomif Kejelcha]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]]

== Vaata ka ==

* [[Iluuisutajate loend]]
* [[Jalgpallurite loend]]
* [[Korvpallurite loend]]
* [[Maadlejate loend]]
* [[Murdmaasuusatajate loend]]
* [[Tennisistide loend]]

[[Kategooria:Sportlaste loendid| ]]</text>
      <sha1>plmmjzbujwkk6m2f02ctansifu4fdl9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rheinland-Pfalz</title>
    <ns>0</ns>
    <id>7892</id>
    <revision>
      <id>7248739</id>
      <parentid>7101154</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T19:49:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248739</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8978" sha1="arg7cdgdhgtytvltqancbq04w8o7nye" xml:space="preserve">{{Provints
| nimi = Rheinland-Pfalz
| nimi1_keel = saksa
| nimi1 = Rheinland-Pfalz
| lipp = Flag of Rhineland-Palatinate.svg
| lipu_link = [[Rheinland-Pfalzi lipp]]
| vapp = Coat of arms of Rhineland-Palatinate.svg
| vapi_link = [[Rheinland-Pfalzi vapp]]
| keskuse_nimetus = [[Pealinn]]
| keskuse_nimi = [[Mainz]]
| asendikaardi_pilt = Locator map Rhineland-Palatinate in Germany.svg
}}

'''Rheinland-Pfalz''' [r'ainlant-pfalts] ehk '''Reinimaa-Pfalz''' on [[Saksamaa]] [[liidumaa]].

Liidumaa moodustati pärast teist maailmasõda [[Prantsuse okupatsioonitsoon Saksamaal|Prantsuse okupatsioonitsoonist]], mis paiknes Prantsusmaast põhjas (välja arvatud [[Saarimaa]], mis eraldati ja sai omaette protektoraadiks). Selle moodustasid Preisimaa [[Reini provints|Reini provintsi]] kaks lõunapoolsemat ringkonda – Koblenzi ja Trieri [[Ringkond (Saksamaa)|ringkond]] –, lisaks [[Hessen-Nassau]] lääneosa, [[Hesseni suurhertsogkond|Hesseni suurhertsogkonna]] osa [[Rein|Reini]] läänekaldal ja [[Pfalzi kuurvürstkond|Pfalzi kuurvürstkonna]], mis eraldati [[Baieri|Baierist]]. Prantsusmaa jagas okupatsioonitsooni algselt kaheks osaks – Rheinland-Hesse-Nassau, mille moodustasid Koblenzi, Trieri ja Montabauri ringkond ja Hesse-Pfalz, mille moodustasid Reini-tagune Hesse (Rheinhesseni) ja Pfalzi ringkond. Liidumaa asutati 30. augustil 1946 kindral [[Marie-Pierre Kœnig|Marie-Pierre Kœnigi]] juhitud Prantsuse sõjaväevalitsuse poolt. Algselt kutsuti liidumaad Reini-Pfalziks (''Rheinpfälzisches Land'' või ''Land Rheinpfalz''), nime Rheinland-Pfalz on esmamainitud 18. mai 1947 põhiseaduses.

Pärast Saarimaa protektoraadiks kuulutamist kaalus Prantsusmaa algselt ka teiste Reinist läände jäävate alade okupeerimist, kuid kuna USA ja Inglismaa olid juba oma tsoonides loonud uued liidumaad, avaldasid nad ka Prantsusmaale survet, ning Prantsusmaa asutaski Rheinland-Pfalzi, lisaks ka [[Lõuna-Baden|Badeni]] ja Württemberg-Hohenzollerni liidumaad, kuid keelas Saarimaa Rheinland-Pfalziga liitmise. Liidumaa pealinnaks nimetati [[Mainz]], kuid sõjapurustuste tõttu polnud Mainzis piisavalt haldushooneid, mistõttu algselt kogunesid liidumaa valitsus ja maapäev [[Koblenz|Koblenzis]]. Esimene maapäev kogunes Koblenzis 22. novembril 1946, seal koostati põhiseaduse esimene mustand. Liidumaa peaministriks nimetas Prantsuse sõjaväevalitsus 2. detsembril 1946 Wilhelm Bodeni ([[CDU]]).

25. aprillil 1947 hääletas maapäev uue põhiseaduse vastuvõtmise kohta, CDU hääletas poolt, kuid [[SPD]] ja kommunistlik partei vastu. Probleemiks oli algses põhiseaduses erinevate koolide loomine [[Katoliiklus|katoliiklastele]] ja [[Luterlus|luterlastele]]. 18. mail 1947 korraldatud rahvahääletusel võtsid valijad põhiseaduse vastu 53% : 47%. Kui peamiselt katoliiklik põhja- ja lääneosa olid poolt, siis Rheinhessen ja Pfalz olid vastu. Samal päeval toimusid ka maapäeva valimised, kus CDU võitis 47 ja SPD 34 kohta, Liberaalne Partei (Liberale Partei) ja Sotsiaalne Rahvaliit (Soziale Volksbund), mis hiljem ühinesid [[FDP|FDP-ks]], 11 kohta ja kommunistid 8 kohta. Boden jätkas peaministrina, kuid kuna ta oli ka omaenda parteis vastuoluline, keeldus SPD koalitsiooni moodustamast ja ta astus tagasi, tema asemel sai peaministriks Peter Altmeier, kes astus ametisse 9. juulil 1947. Altmeierist sai Saksamaa liidumaade pikima valitsusajaga peaminister – ta valitses kokku 22 aastat (1947–1969).

Algul kogunesidki liidumaa avalikud asutused – valitsus, maapäev ja konstitutsioonikohus – Koblenzis. Kohe hakati aga kaaluma ka kolimist Mainzi, kumbki linn proovis end tõestada sobivaimana valikuna liidumaa pealinnaks. Altmeier ise soovis pealinnana näha Mainzi, kuna teadis, et lõunaosa, eriti Pfalz, ei aktsepteeriks Koblenzit kunagi pealinnana, kuna see oli liiga kaugel põhjas ja oli varem olnud Preisimaa osa. 16. mail 1950 koliti maapäev ja valitsus Mainzi. Siiski jäid paljud valitsus- ja kohtuasutused Koblenzisse, ka konstitutsioonikohus ja liidumaa arhiiv, lisaks tegutseb Koblenzis 1952. aastast ka Saksamaa riigiarhiiv.

&quot;Kättemaksumaaks&quot; (saksa keeles &quot;Land aus der Retorte&quot;) kutsutud Rheinland-Pfalzis tekkis kogukonna- ja ühtsustunne väga aeglaselt, kuna see oli loodud mitmete Saksa riikide osadest ilma kohalike elanike arvamusi arvestamata; liidumaad ei peetud elujõuliseks, eriti kuna seal oli väga vähe suuremaid tööstuskeskuseid. Samas aitas mingil määral majandust tugevdada [[Bundeswehr|Bundeswehri]] ning liitlasvägede sõjaväebaaside asutamine (näiteks [[Ramsteini õhuväebaas]] Kaiserslauternis). 1956. aastal korraldati liidumaa viies ringkonnas – Koblenzi, Trieri, Montabauri, Rheinhesseni ja Pfalzi ringkonnas – petitsioonid [[Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus|Saksamaa Liitvabariigi põhiseaduse]] 29. artikli alusel liidumaast lahkulöömiseks ja liitumiseks teiste liidumaadega: Koblenzi ja Trieri ringkond soovisid liituda [[Nordrhein-Westfalen|Nordrhein-Westfaleni]], Montabauri ja Rheinhesseni ringkond [[Hessen|Hesseniga]] ning Pfalz kas Baieri või [[Baden-Württemberg|Baden-Württembergiga]]. Peale Pfalzi saadi kõikides ringkondades kokku vajalik [[kvoorum]], kui referendum ise sai teoks alles 19. jaanuaril 1975. Referendumil hääletasid kõik ringkonnad Rheinland-Pfalzi liidumaa koosseisu jäämise poolt (Koblenzi ja Trieri ringkond 66,47%, Rheinhesseni ringkond 74,88% ja Montabauri ringkond 68,77%). Sellega pandi sellele küsimusele punkt. Ainsaks suuremaks tüliküsimuseks on kolme endise Mainzi Reini-taguse linnajao – Amöneburgi, Kasteli ja Kostheimi – küsimus, mis pärast teist maailmasõja linnast eraldati ja liidendati Hesseni liidumaa pealinna [[Wiesbaden|Wiesbadeniga]].

== Haldusjaotus ==

Rheinland-Pfalzis on järgmised [[kreis]]id:

{{veergude loend|laius=15em|
# [[Ahrweileri kreis]]
# [[Altenkircheni kreis]]
# [[Alzey-Wormsi kreis]]
# [[Bad Dürkheimi kreis]]
# [[Bad Kreuznachi kreis]]
# [[Bernkastel-Wittlichi kreis]]
# [[Birkenfeldi kreis]]
# [[Bitburg-Prümi kreis]]
# [[Cochem-Zelli kreis]]
# [[Donnersbergkreis]]
# [[Germersheimi kreis]]
# [[Kaiserslauterni kreis]]
# [[Kuseli kreis]]
# [[Mainz-Bingeni kreis]]
# [[Mayen-Koblenzi kreis]]
# [[Neuwiedi kreis]]
# [[Rhein-Hunsrücki kreis]]
# [[Rhein-Lahni kreis]]
# [[Rhein-Pfalz-Kreis]]
# [[Südliche Weinstraße kreis]]
# [[Südwestpfalzi kreis]]
# [[Trier-Saarburgi kreis]]
# [[Vulkaneifeli kreis]]
# [[Westerwaldkreis]]
}}

[[Pilt:Rhineland p map.png|300px|tühi|Rheinland-Pfalzi kreiside ja kreisivabade linnade kaart]]

Lisaks on liidumaal 12 [[kreisivaba linn]]a:

# [[Frankenthal]] (FT)
# [[Kaiserslautern]] (KL)
# [[Koblenz]] (KO)
# [[Landau]] (LD)
# [[Ludwigshafen]] (LU)
# [[Mainz]] (MZ)
# [[Neustadt an der Weinstrasse]] (NW)
# [[Pirmasens]] (PS)
# [[Speyer]] (SP)
# [[Trier]] (TR)
# [[Worms]] (WO)
# [[Zweibrücken]] (ZW)
Algselt jagunes liidumaa viieks [[Ringkond (Saksamaa)|ringkonnaks]]:

# Koblenzi ringkond (eksisteeris juba 1815. aastast Preisimaa Reini provintsi osana) - hõlmas Koblenzi kreisivaba linna ning Ahrweileri, Altenkircheni, Bad Kreuznachi, Birkenfeldi, Cochem-Zelli, Mayen-Koblenzi, Neuwiedi, Rhein-Hunsrücki, Rhein-Lahni ja Westerwaldkreisi kreisid.
# Montabauri ringkond - hõlmas Loreleykreisi, Oberwesterwaldkreisi, Unterlahnkreisi ja Unterwesterwaldkreisi. 1968. aastal liidendati Koblenzi ringkonnaga, hõlmab suuresti praeguse Rhein-Lahni kreisi ja Westerwaldkreisi.
# Pfalzi ringkond - hõlmas Frankenthali, Kaiserslauterni, Landau, Ludwigshafeni, Neustadt an der Weinstrasse, Pirmasensi, Speyeri ja Zweibrückeni kreisivabad linnad ning Bad Dürkheimi, Donnersbergkreisi, Germersheimi, Kaiserslauterni, Kuseli, Rhein-Pfalzi, Südliche Weinstraße ja Südwestpfalzi kreisid. 1968. aastal ühendati Rheinhesseni ringkonnaga.
# Rheinhesseni ringkond - hõlmas Mainzi ja Wormsi kreisivabad linnad ning Alzey-Wormsi ja Mainz-Bingeni kreisid. 1968. aastal ühendati Pfalzi ringkonnaga.
# Trieri ringkond - hõlmas Trieri kreisivaba linna ning Bernkastel-Wittlichi, Bitburg-Prümi, Trier-Saarburgi ja Vulkaneifeli kreisid.

1. oktoobri 1968 administratiivreformiga vähendati ringkondade arvu kolmeni: Montabauri ringkond inkorporeeriti Koblenzi ringkonna koosseisu ning Rheinhesseni ja Pfalzi ringkond ühendati Rheinhessen-Pfalzi ringkonnaks. Ringkonnad kaotati täielikult 1. jaanuaril 2000.

== Majandus ==
Rheinland-Pfalz, eriti Pfalzi osa, on Saksamaa tähtsaim veinipiirkond. Seetõttu on ainsana Saksamaa liidumaade seas Reinimaa-Pfalzi valitsuskabinetis põllumajandusministri asemel põllumajandus- ja viinamarjakasvatuse minister (Minister für Landwirtschaft und Weinbau). Ligi kaks kolmandikku Saksamaa veinitoodangust pärineb Rheinland-Pfalzist.

*[[2026. aasta Reinimaa-Pfalzi parlamendivalimised]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.rlp.de/ Liidumaa koduleht]

{{GER}}

{{koord |NS=49.91305556 |EW=7.44972222 |type=adm1st |region=DE-RP}}

[[Kategooria:Saksamaa liidumaad]]
[[Kategooria:Rheinland-Pfalz| ]]</text>
      <sha1>arg7cdgdhgtytvltqancbq04w8o7nye</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lindude loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8646</id>
    <revision>
      <id>7248866</id>
      <parentid>7237022</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T06:18:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ojassaar</username>
        <id>206682</id>
      </contributor>
      <comment>/* R */</comment>
      <origin>7248866</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="73694" sha1="r0gfy01ce0cp9cpwi7ohfjnj8rpgtg5" xml:space="preserve">'''Lindude loend''' loetleb [[Linnud|linde]].

Selles nimekirjas on lindude [[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised [[takson]]id. Muud [[zooloogia]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[zooloogia mõisteid]] ja [[anatoomia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. 

Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on [[sulud|sulgudes]] [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus [[Kaldkiri|kursiivis]]. Edasi tulevad lühiandmed [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti esinemise kohta Eestis:
*''Eestis haudelind'' – pesitseb Eestis
*''Eestis läbirändaja'' – Eestis viibib rändel
*''Eestis eksikülaline'' – Eestisse satub eksikülalise või [[Hulgulind|hulgulinnuna]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}&lt;/span&gt; – välja surnud

__NOTOC__{{tähed}}

==A==
*[[aafrika madukael]] (''Anhinga rufa''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]]
*[[aafrika pingviin]] (''Spheniscus demersus''), sgk [[pingviinlased]]
*[[aafrika villkael-toonekurg]] (''Ciconia microscelis''), sgk [[toonekurglased]]
*[[aafrika väike-hõbehaigur]] (''Ardea brachyrhyncha''), sgk [[haigurlased]]
*[[aara]] (''Ara''), perekond, sgk [[papagoilased]], Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, lemmikloomadena üle maailma
*[[aasia madukael]] (''Anhinga melanogaster''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]]
*''[[Actophilornis]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]]
*[[adeelia pingviin]] (''Pygoscelis adeliae''), sgk [[pingviinlased]]
*[[aedporr]] (''Certhia brachydactyla''), sgk [[porlased]]
*[[aed-põõsalind]] (''Sylvia borin''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[aed-roolind]] (''Acrocephalus dumetorum''), sgk [[roolindlased]]
*[[ahvikotkas]] (''Pithecophaga jefferyi''), sgk [[haugaslased]]
*[[Aix (linnuperekond)|''Aix'']], perekond, sgk [[partlased]]
*[[albatroslased]] (''Diomedeidae''), sugukond
*[[albatross]] (''Diomedea''), perekond, sgk [[albatroslased]]
*[[alk]] (''Alca torda''), sgk [[alklased]], Atlandi ookeani põhjaosas, Eestis haruldane haudelind 
*[[alklased]] (''Alcidae''), sugukond
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[aloatra väikepütt]] (''Tachybaptus rufolavatus'')&lt;/span&gt;, sgk [[pütlased]]
*[[amadiinlased]] (''Estrildidae''), sugukond
*[[amatsoonpapagoi]] (''Amazona''), perekond, sgk [[papagoilased]]
*[[ameerika hallhaigur]] (''Ardea herodias''), sgk [[haigurlased]]
*[[ameerika karmiinleevike]] (''Haemorhous purpureus''), sgk [[vintlased]]
*[[ameerika madukael]] (''Anhinga anhinga''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]]
*[[ameerika piilpart]] (''Anas carolinensis''), sgk [[partlased]]
*[[ameerika vihitaja]] ehk ameerika jõgitilder (''Actitis macularius''), sgk [[kurvitslased]]
*[[ameerika viupart]] (''Mareca americana''), sgk [[partlased]]
*[[ameerika väikehüüp]] (''Botaurus exilis''), sgk [[haigurlased]]
*[[ametüst-kuldnokk]] (''Cinnyricinclus leucogaster''), sgk [[kuldnoklased]]
*[[amuuri vart]] (''Aythya baeri''), sgk [[partlased]]
*''[[Anarhynchus]]'', perekond, sgk [[tülllased]]
*[[andi kondor]] ehk kaeluskondor (''Vultur gryphus''), sgk [[kondorlased]]
*[[andi naaskelnokk]] (''Recurvirostra andina''), sgk [[karkjalglased]]
*[[antarktika änn]] (''Stercorarius maccormicki''), sgk [[änlased]]
*''[[Aptenodytes]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]]
*[[araabia vadavädrak]] (''Argya squamiceps''), sgk [[vädraklased]] 
*[[ararauna]] (''Ara ararauna''), sgk [[papagoilased]]
*[[araripe tantsulind]] (''Chiroxiphia bokermanni''), sgk [[tantsulindlased]]
*''[[Arini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]]
*[[asiitilased]] (''Philepittidae''), sugukond
*[[atlandi kormoran]] (''Phalacrocorax carbo carbo''), [[kormoran]]i alamliik, sgk [[kormoranlased]]
*[[atlantise tormilind]] (''Calonectris diomedea''), sgk [[tormilindlased]]
*''[[Attagis]]'', perekond, sgk [[kurplased]]
*[[aul]] (''Clangula hyemalis''), sgk [[partlased]], Eestis läbirändaja
*[[aul (perekond)|aul]] (''Clangula''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[aurikpart]] (''Tachyeres''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[austraalia händpart]] (''Oxyura australis''), sgk [[partlased]]
*[[austraalia jämejalg]] (''Esacus magnirostris''), sgk [[jämejalglased]]
*[[austraalia madukael]] (''Anhinga novaehollandiae''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]]
*[[austraalia pelikan]] (''Pelecanus conspicillatus''), sgk [[pelikanlased]]
*[[austraalia väike-hõbehaigur]] (''Ardea plumifera''), sgk [[haigurlased]]

==B==
*[[bahama masksäälik]] (''Geothlypis rostrata''), sgk [[sääliklased]]
*[[Baleaari tormilind]] (''Puffinus mauretanicus''), sgk [[tormilindlased]]
*[[bambusesäälik]] (''Vermivora bachmanii''), sgk [[sääliklased]]
*[[bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa magnifica''), sgk [[haigurlased]]
*[[bambuse-ööhaigur (perekond)|bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[boliivia ararauna]] ehk boliivia lasuuraara (''Ara glaucogularis''),   sgk [[papagoilased]]
* ''[[Bubalornis]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]]
*[[buguni hundvädrak]] (''Liocichla bugunorum''), sgk [[vädraklased]]
*[[buru lapatspapagoi]] (''Prioniturus mada''), sgk [[papagoilased]]
*[[bülbüllased]] (''Pycnonotidae''), sugukond

==C==
*''[[Chauna]]'', perekond, sgk [[ogatiiblased]]
*''[[Circetinae]]'', alamsugukond, sgk [[haugaslased]]

== D ==
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[dodo]] (''Raphus cucullatus'')&lt;/span&gt;, sgk [[tuvilased]]
*[[drongolased]] (''Dicruridae''), sugukond
*[[džunglikana]] (''Gallus''), perekond, sgk [[faasanlased]]

== E ==
*[[eeselpingviin]] (''Pygoscelis papua''), sgk [[pingviinlased]]
*''[[Egretta]]'', perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[ehis-toonekurg]] (''Mycteria leucocephala''), sgk [[toonekurglased]]
*[[emu]] (''Dromaius novaehollandiae''), sgk [[kaasuarlased]]
*''[[Esacus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]]
*[[eskimo lagle]] (''Branta hutchinsii''), sgk [[partlased]], Eestis üliharuldane läbirändaja
*''[[Ephippiorhynchus]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]]
*''[[Eudyptes]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]]
*''[[Euplectes]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]]
*[[euroopa kaelustäks]] (''Saxicola rubicola''), sgk [[kärbsenäplased]]

== F ==
*[[faasan]] (''Phasianus colchicus''), sgk [[faasanlased]]
*[[faasanlased]] ehk kanalased (''Phasianidae''), sugukond 
*[[faasantuvi]] (''Otidiphaps nobilis''), sgk [[tuvilased]]
*[[flamingo (perekond)|flamingo]] (''Phoenicopterus''), perekond, sgk [[flamingolased]]
*[[flamingolased]] (''Phoenicopteridae''), sugukond
*[[flamingolised]] (''Phoenicopteriformes''), selts
*[[foja paradiisilind]] (''Parotia berlepschi''), sgk [[paradiisilindlased]]
*''[[Foudia]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]], India ookeani lääneosa saartel
*[[fregattlind]] (''Fregata''), sgk [[fregattlindlased]]
*[[fregattlindlased]] (''Fregatidae''), sugukond

==G==
*[[galápagose pingviin]] (''Spheniscus mendiculus''), sgk [[pingviinlased]], [[Galápagose saared|Galápagose saartel]]
*''[[Galloanserae]]'', ülemselts
*[[ginea kaljukark]] (''Picathartes gymnocephalus''), sgk ''[[kaljukarklased]]''
*[[gongon-tormilind]] (''Pterodroma feae''), sgk [[tormilindlased]]
*''[[Gorsachius]]'', perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[guaanopelikan]] (''Pelecanus thagus''), sgk [[pelikanlased]]

==H==
*[[habehüüp]] (''Botaurus lentiginosus''), sgk [[haigurlased]]
*[[habekakk]] (''Strix nebulosa''), sgk [[kaklased]]
*[[habekotkas]] (''Gypaetus barbatus''), sgk [[haugaslased]]
*[[habelindlased]] (''Megalaimidae''), sugukond
*[[habeviires]] (''Chlidonias hybridus''), sgk [[tiirlased]]
*[[hahk]] (''Somateria mollissima''), sgk [[partlased]]
*[[hahk (perekond)|hahk]] (''Somateria''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[haigur]] (''Ardea''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[haigurlased]] (''Ardeidae''), sugukond
*[[hakk]] (''Coloeus  monedula'', ''Corvus monedula''), sgk [[vareslased]]
*[[hakk (perekond)|hakk]] (''Coloeus''), perekond, sgk [[vareslased]]
*[[hallhaigur]] (''Ardea cinerea''), sgk [[haigurlased]]
*[[hallhani]] (''Anser anser''), sgk [[partlased]]
*[[hallkibu]] ehk kibutilder (''Xenus cinereus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[hallkibu (perekond)|hallkibu]] (''Xenus''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[hall-kärbsenäpp]] (''Muscicapa striata''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[hallmänsak]] (''Nucifraga columbiana''), sgk [[vareslased]]
*[[hallpea-rähn]] (hallrähn) (''Picus canus''), sgk [[rähnlased]]
*[[hallpõsk-pütt]] (''Podiceps grisegena''), sgk [[pütlased]]
*[[hallrästas]] (''Turdus pilaris''), sgk [[rästaslased]]
*[[hallrüdi]] ehk hallrisla (''Calidris pusilla''),  sgk [[kurvitslased]]
*[[halltihane]] (''Melaniparus afer''), sgk [[tihaslased]]
*[[halltsiitsitaja]] (''Emberiza calandra''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[hallvares]] (''Corvus corone cornix'' või ''Corvus cornix''), [[vares]]e alamliik või omaette liik, sgk [[vareslased]] 
*[[hallõgija]] (''Lanius excubitor''), sgk [[õgijalased]]
*[[hammastuvi]] (''Didunculus strigirostris''), sgk [[tuvilased]]
*[[hammastuvi (perekond)|hammastuvi]] (''Didunculus''), perekond, sgk [[tuvilased]]
*[[hanelised]] (''Anseriformes''), selts
*[[hani]] (''Anser''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[hangelind]] (''Plectrophenax nivalis''), sgk ''[[Calcariidae]]''
*[[harakas]] (''Pica pica''), sgk [[vareslased]]
*[[harakas (perekond)|harakas]] (''Pica''), perekond, sgk [[vareslased]]
*[[harakhani]] (''Anseranas semipalmata''), sgk [[harakhanilased]]
*[[harakhani (perekond)|harakhani]] (''Anseranas''), perekond, sgk [[harakhanilased]]
*[[harakhanilased]] (''Anseranatidae''), sugukond
*[[harksaba (linnuperekond)|harksaba]] (''Milvus''), perekond, sgk [[haugaslased]]
*[[harksaba-kajakas]] (''Xema sabini''), sgk [[kajaklased]], [[Arktika]]s
*[[harksaba-kajakas (perekond)|harksaba-kajakas]], sgk [[kajaklased]]
*[[havai vares]] (''Corvus hawaiiensis''), sgk [[vareslased]], varem [[Hawaii saared|Hawaii saartel]], nüüd ainult vangistuses
*[[haugas]] (''Accipiter''), perekond, sgk [[haugaslased]]
*[[haugaslased]] (''Accipitridae''), sugukond
*[[haukalised]] ehk kullilised (''Accipitriformes''), selts
*[[heleflamingo]] ehk flamingo (''Phoenicopterus roseus''), sgk [[flamingolased]]
*[[heletilder]] (''Tringa nebularia''), sgk [[kurvitslased]]
*[[hele-urvalind]] (''Carduelis hornemanni''), sgk [[vintlased]]
*[[herilaseviu]] (''Pernis apivorus''), sgk [[haugaslased]]
*''[[Hesperoburhinus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]]
*[[hiid-merikotkas]] (''Haliaeëtus pelagicus''), sgk [[haugaslased]]
*[[hiidturako]] (''Corythaeola cristata''), sgk [[turakolased]]
*[[hiina siidhaigur]] (''Egretta eulophotes''), sgk [[haigurlased]]
*[[hiina tiigihaigur]] (''Ardeola bacchus''), sgk [[haigurlased]]
*[[hiireviu]] (''Buteo buteo''), sgk [[haugaslased]]
*[[hoatsiin]] (''Opisthocomus hoazin''), sgk [[hoatsiinlased]], Lõuna-Ameerikas
*[[hoburästas]] (''Turdus viscivorus''), sgk [[rästaslased]]
*[[huik]] (''Porzana''), perekond, sgk [[ruiklased]]
*[[hund-rohetuvi]] (''Ptilinopus superbus''), sgk [[tuvilased]]
*[[hõbehaigur]] (''Ardea alba''), sgk [[haigurlased]]
*[[hõbekajakas]] (''Larus argentatus''), sgk [[kajaklased]]
*[[hõbelaup-paradiisilind]] (''Parotia lawesii''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[hõlmik-paradiisilind]] (''Lophorina superba''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[händkakk]] (''Strix uralensis''), sgk [[kaklased]]
*[[händ-paradiisilind]] (''Epimachus fastuosus''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[händpart]] (''Oxyura''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[hänilane]] (''Motacilla flava''), sgk [[västriklased]]
*[[hüatsint-siniaara]] (''Anodorhynchus hyacinthinus''), sgk [[papagoilased]]
*[[hüüp]] (''Botaurus stellaris''), sgk [[haigurlased]]
*[[hüüp (perekond)|hüüp]] (''Botaurus''), perekond, sgk [[haigurlased]]

==I==
*[[idalunn]] (''Fratercula corniculata''), sgk [[alklased]]
*[[ida-mustvaeras]] (''Melanitta americana''), sgk [[partlased]] 
*[[ida-sinivutt]] (''Synoicus chinensis''), sgk [[faasanlased]]
*[[idatalvike]] (''Emberiza citrinella erythrogenys''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[ida-toonekurg]] (''Ciconia boyciana''), sgk [[toonekurglased]]
*[[ida-tuppnokk]] (''Chionis minor''), sgk [[tuppnoklased]]
*[[ida-väikehüüp]] (''Botaurus eurhythmus''), sgk [[haigurlased]]
*[[ida-ööhaigur]] (''Gorsachius melanolophus''), sgk [[haigurlased]]
*[[india jämejalg]] (''Esacus recurvirostris''), sgk [[jämejalglased]]
*[[india marabu]] ehk argala (''Leptoptilos dubius''), sgk [[toonekurglased]]
*[[india tiigihaigur]] (''Ardeola grayii''), sgk [[haigurlased]]
*[[indigo-siniaara]] (''Anodorhynchus leari''), sgk [[papagoilased]]
*[[irvnokk]] (''Anastomus''), perekond, sgk [[toonekurglased]]

==J==
*[[jaanalind (perekond)|jaanalind]] (''Struthio''), perekond, sgk [[jaanalindlased]] 
*[[jaanalind]] (''Struthio camelus''), sgk [[jaanalindlased]]
*[[jaanalinnulised]] (''Struthioniformes''), selts 
*[[jabiru-toonekurg]] (''Jabiru mycteria''), sgk [[toonekurglased]]
*[[jabiru-toonekurg (perekond)|jabiru-toonekurg]] (''Jabiru''), perekond, sgk [[toonekurglased]]
*''[[Jacana]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]]
*[[jahipistrik]] (''Falco rusticolus''), sgk [[pistriklased]] 
*[[jooksurkägu]] (''Geococcyx''), perekond, sgk [[kägulased]]
*[[jõgiaara]] (''Ara severus''), sgk [[papagoilased]]
*[[jõgi-jämejalg]] (''Burhinus senegalensis''), sgk [[jämejalglased]]
*[[jõgi-ritsiklind]] (''Locustella fluviatilis''), sgk [[ritsiklindlased]]
*[[jõgitiir]] (''Sterna hirundo''), sgk [[tiirlased]]
*[[jõgivästrik]] (''Motacilla cinerea''), sgk [[västriklased]]
*[[jämejalg]] (''Burhinus oedicnemus''), sgk [[jämejalglased]]
*[[jämejalg (perekond)|jämejalg]] (''Burhinus''), perekond, sgk [[jämejalglased]]
*[[jämejalglased]] (''Burhinidae''), sugukond
*[[järve-kalakajakas]] (''Larus canus heinei''), [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik, sgk [[kajaklased]]
*[[järvekaur]] (''Gavia arctica''), sgk [[kaurlased]]
*[[jääkajakas]] (''Larus hyperboreus''), sgk [[kajaklased]]
*[[jääkaur]] (''Gavia immer''), sgk [[kaurlased]]
*[[jääkoskel]] (''Mergus merganser''), sgk [[partlased]]
*[[jäälind]] (''Alcedo atthis''), sgk [[jäälindlased]]
*[[jäälind (perekond)|jäälind]] (''Alcedo''), perekond, sgk [[jäälindlased]] 
*[[jäälindlased]] (''Alcedinidae''), sugukond 
*[[jää-tormilind]] (''Fulmarus glacialis''), sgk [[tormilindlased]]

==K==
*[[kaasuar]] (''Casuarius''), perekond, sgk [[kaasuarlased]]
*[[kaasuarlased]] (''Casuariidae''), sugukond
*[[kadakasäälik]] (''Setophaga chrysoparia''), sgk [[sääliklased]]
*[[kadakatäks]] (''Saxicola rubetra''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[kaeluskotkas]] (''Gyps fulvus''), sgk [[haugaslased]]
*[[kaelus-kärbsenäpp]] (''Ficedula albicollis''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[kaelus-ogatiib]] (''Chauna torquata''), sgk [[ogatiiblased]]
*[[kaeluspapagoi]] (''Psittacula krameri''), sgk [[papagoilased]]
*[[kaelusrästas]] (''Turdus torquatus''), sgk [[rästaslased]]
*[[kaelus-torminiglas]] (''Pelecanoides magellani''), sgk [[tormilindlased]]
*[[kaelus-turteltuvi]] (''Streptopelia decaocto''), sgk [[tuvilased]]
*[[kaelustuvi]] (''Columba palumbus''), sgk [[tuvilased]]
*[[kajakas]] (''Larus''), perekond, sgk [[kajaklased]]
*[[kajaklased]] (''Laridae''), sugukond
*[[kakaduulased]] (''Cacatuidae''), sugukond
*[[kalakajakas]] (''Larus canus''), sgk [[kajaklased]]
*[[kalakotkas]] (''Pandion haliaetus''), sgk [[kalakotkaslased]]
*[[kalda-jämejalg]] (''Burhinus vermiculatus''), sgk [[jämejalglased]]
*[[kaldapääsuke]] (''Riparia riparia''), sgk [[pääsulased]]
*[[kalifornia harakas]] (''Pica nuttalli''), sgk [[vareslased]] 
*[[kaljukajakas]] (''Rissa tridactyla''), sgk [[kajaklased]]
*[[kaljukotkas]] (''Aquila chrysaetos''), sgk [[haugaslased]]
*[[kalju-puukoristaja]] (''Sitta neumayer''), sgk [[puukoristajalased]]
*[[kaljutuvi]] (''Columba livia''), sgk [[tuvilased]]
*[[kakk]] (''Strix''), perekond, sgk [[kaklased]]
*[[kakkpapagoi]] ehk kakapo (''Strigops habroptila''), sgk [[kakkpapagoilased]]
*[[kakkpapagoilased]] (''Strigopidae''), sugukond
*[[kaklased]] (''Strigidae''), sugukond
*[[Kaktusekakk (perekond)|kaktusekakk]] (''Micrathene''), perekond, sgk [[kaklased]]
*[[kaktusekakk]] (''Micrathene whitneyi''), sgk [[kaklased]]
*[[kakulised]] (''Strigiformes''), selts
*[[kalkun]] ehk kodukalkun ehk kodustatud kalkun, kodustatud [[metskalkun]], sgk [[kalkunlased]]
*[[kalkun (perekond)|kalkun]] (''Meleagris''), perekond, sgk [[kalkunlased]]
*[[kalkunlased]] (''Meleagridae''), sugukond
*[[kana]] ehk kodukana (''Gallus gallus domesticus''), [[puna-džunglikana]] alamliik, sgk [[faasanlased]] 
*[[kanada kurg]] (''Antigone canadensis''), sgk [[kurglased]]
*[[kanada lagle]] (''Branta canadensis''), sgk [[partlased]]
*[[kanakull]] (''Astur gentilis''), sgk [[haugaslased]]
*[[kanalised]] (''Galliformes''), selts
*[[kanepilind]] (''Linaria cannabina''), sgk [[vintlased]]
*[[kangurlindlased]] (''Ploceidae''), sugukond
*[[karbuskajakas]] (''Ichthyaetus melanocephalus''), sgk [[kajaklased]]
*[[karkjalg]] (''Himantopus himantopus''), sgk [[karkjalglased]]
*[[karkjalg (perekond)|karkjalg]] (''Himantopus''), perekond, sgk [[karkjalglased]]
*[[karkjalglased]] (''Recurvirostridae''), sugukond
*[[karmiinleevike]] (''Carpodacus erythrinus''), sgk [[vintlased]]
*[[karmiin-paradiisilind]] (''Cicinnurus regius''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[karravong]] (''Strepera''), perekond, sgk ''[[Cracticidae]]'' või [[tuulaslased]]
*[[karvasjalg-kakk]] (''Aegolius funereus''), skg [[kaklased]]
*[[karvasjalg-viu]] (hallviu) (''Buteo lagopus''), sgk [[haugaslased]]
*[[kassikakk]] (''Bubo bubo''), sgk [[kaklased]], [[Euroopa]]s ja [[Aasia]]s, Eestis harv haudelind
*[[kassikakk (perekond)|kassikakk]] (''Bubo''), perekond, sgk [[kaklased]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[kauai o'o]]&lt;/span&gt; (''Moho braccatus''), sgk [[o'olased]] 
*[[kaur]] (''Gavia''), perekond, sgk [[kaurilised]]
*[[kea]] ehk keapapagoi (''Nestor notabilis''), sgk ''[[Strigopidae]]''
*[[keiserpingviin]] (''Aptenodytes forsteri''), sgk [[pingviinlased]]
*[[kiilasbülbül]] (''Nok hualon''), sgk [[bülbüllased]]
*[[kiilasbülbül (perekond)|kiilasbülbül]] (''Nok''), perekond, sgk [[bülbüllased]]
*[[kiiverkaasuar]] (''Casuarius casuarius''), sgk [[kaasuarlased]] 
*[[kiiver-lootoselind]] (''Irediparra gallinacea''), sgk [[lootoselindlased]]
*[[kiiver-lootoselind (perekond)|kiiver-lootoselind]] (''Irediparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]]
*[[kiivertihane]] (''Machlolophus holsti''), sgk [[tihaslased]]
*[[kiivilased]] (''Apterygidae''), sugukond
*[[kiivitaja]] (''Vanellus vanellus''), sgk [[tülllased]]
*[[kiivitaja (perekond)|kiivitaja]] (''Vanellus''), perekond, sgk [[tülllased]]
*[[kilg-merikotkas]] (''Icthyophaga vocifer''), sgk [[haugaslased]]
*[[kiltkajakas]] (''Larus occidentalis''), sgk [[kajaklased]] 
*[[kimalaskoolibri]] (''Mellisuga helenae''), sgk [[koolibrilased]]
*[[kinaver-kangurlind]] (''Foudia madagascariensis''), sgk [[kangurlindlased]] (''Ploceidae'')
*[[kingnokk]] (''Balaeniceps rex''), sgk [[kingnoklased]]
*[[kingnoklased]] (''Balaenicipitidae''), sugukond
*[[kirdekrüüsel]] (''Cepphus columba''), sgk [[alklased]]
*[[kiripugu-rüdi]] ehk kiripugu-risla (''Calidris melanotos''), sgk [[kurvitslased]] 
*[[kirjuhahk]] (''Polysticta stelleri''), sgk [[partlased]] 
*[[kirjuhahk (perekond)|kirjuhahk]] (''Polysticta''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[kirjurähn]] (''Dendrocopos''), sgk [[rähnlased]]
*[[kivikakk]] (''Athene noctua''), sgk [[kaklased]]
*[[kivipääsuke]] (''Ptyonoprogne rupestris''), sgk [[pääsulased]]
*[[kivirullija]] (''Arenaria interpres''), sgk [[kurvitslased]]
*[[Kivirullija (perekond)|kivirullija]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[kivisiirak]] (''Monticola saxatilis''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[kivitäks]] (''Oenanthe oenanthe''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[koduhani]], [[hallhani|hallhane]] kodustatud vorm
*[[kodukakk]] (''Strix aluco''), sgk [[kaklased]]
*[[kodupart]], sgk [[partlased]]
*[[kodutuvi]] (''Columba livia'' ''domestica''), [[kaljutuvi]] vorm, teisend või alamliik, sgk [[tuvilased]] 
*[[koduvarblane]] (''Passer domesticus''), sgk [[varblaslased]]
*[[koko-hallhaigur]] (''Ardea cocoi''), sgk [[haigurlased]]
*[[koldhaigur]] (''Ardeola ralloides''), sgk [[haigurlased]]
*[[koldjalg-hõbekajakas]] (''Larus cachinnans''), sgk [[kajaklased]]
*[[koldsäälik]] (''Setophaga petechia''), sgk [[sääliklased]]
*[[kold-väikehüüp]] (''Botaurus sinensis''), sgk [[haigurlased]]
*[[koldvint]] (''Serinus serinus''), sgk [[vintlased]]
*[[koljathaigur]] (''Ardea goliath''), sgk [[haigurlased]]
*[[kondorilised]] (''Cathartiformes''), selts
*[[kondorlased]] (''Cathartidae''), sugukond 
*[[kongo paabulind]] (''Afropavo congensis''), sgk [[faasanlased]] 
*[[kongo paabulind (perekond)|kongo paabulind]] (''Afropavo''), perekond, sgk [[faasanlased]] 
*[[kookako]] (''Callaes''), perekond, sgk [[kookakolased]]
* [[kookakolased]] (''Callaeidae'', ''Callaeatidae''), sugukond
*[[koolibrilased]] (''Trochilidae''), sugukond
*[[koovitaja]] (''Numenius''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[koovtilder]] (''Bartramia longicauda''), sgk [[kurvitslased]]
*[[koovtilder (perekond)|koovtilder]] (''Bartramia''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[kormoran]] (''Phalacrocorax carbo''), sgk [[kormoranlased]] 
*[[kormoranlased]] ehk karbaslased (''Phalacrocoracidae''), sugukond
*[[koskel]] (''Mergus''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[kotkad]]
*[[krabijooksur]] (''Dromas ardeola''), sgk [[krabijooksurlased]]
*[[krabijooksur (perekond)|karbijooksur]] (''Dromas''), perekond, sgk [[krabijooksurlased]]
*[[krabijooksurlased]] (''Dromadidae''), sugukond
*[[krae-paradiisihakk]] (''Phonygammus keraudrenii''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[krokodillilind]] (''Pluvianus aegyptius''), sgk [[krokodillilindlased]]
*[[krokodillilind (perekond)|krokodillilind]] (''Pluvianus''), perekond, sgk [[krokodillilindlased]]
*[[krokodillilindlased]] (''Pluvianidae''), sugukond
*[[krüüsel]] (''Cepphus grylle''), sgk [[alklased]] 
*[[krüüsel (perekond)|krüüsel]] (''Cepphus''), perekond, sgk [[alklased]]
*[[kukkurtihane]] (''Remiz pendulinus''), sgk [[kukkurtihaslased]]
*[[kuldhänilane]] (''Motacilla citreola''), sgk [[västriklased]]
*[[kuldlauk-lootoselind]] (''Jacana spinosa''), sgk [[lootoselindlased]]
*[[kuld-lehelind]] (''Phylloscopus proregulus''), sgk [[lehelindlased]]
*[[kuldnokk]] (''Sturnus vulgaris''), sgk [[kuldnoklased]]
*[[kuldnoklased]] (''Sturnidae''), sugukond
*[[kuld-paradiisilind]] (''Diphyllodes magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[kuldtiib-säälik]] (''Vermivora chrysoptera''), sgk [[sääliklased]]
*[[kuldtsiitsitaja]] (''Emberiza aureola''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[kuninghahk]] (''Somateria spectabilis''), sgk [[partlased]]
*[[kuning-paradiisilind]] (''Paradisaea raggiana''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[kuningpingviin]] (''Aptenodytes patagonicus''), sgk [[pingviinlased]]
*[[kuningviu]] (''Buteo regalis''), sgk [[haugaslased]], Põhja-Ameerika
*[[kurelised]] (''Gruiformes''), selts
*[[kurg]] (''Grus''), perekond, sgk [[kurglased]]
*[[kurgkotkas]] (''Sagittarius serpentarius''), sgk [[kurgkotkaslased]]
*[[kurglased]] (''Gruidae''), sugukond
*[[kurplased]] (''Thinocoridae''), sugukond
*[[kurvits (perekond)|kurvits]] (''Scolopax''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[kurvitsalised]] (''Charadriiformes''), selts 
*[[kurvitslased]] (''Scolopacidae''), sugukond
*[[kuupart]] (''Sibirionetta formosa''), sgk [[partlased]]
*[[kuupart (perekond)|kuupart]] (''Sibirionetta''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[kuuse-käbilind]] (''Loxia curvirostra''), sgk [[vintlased]]
*[[kuusepüü]] (''Canachites canadensis''), sgk [[faasanlased]], Põhja-Ameerikas 
*[[kõdulindlased]] (''Orthonychidae''), sugukond
*[[kõnnukajakas]] (''Ichthyaetus relictus''), sgk [[kajaklased]]
*[[kõnnu-käosulane]] (''Hippolais languida''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[kõnnu-pääsujooksur]] (''Glareola pratincola''), sgk [[jooksurlased]]
*[[kõnnuõgija]] (''Lanius isabellinus''), sgk [[õgijalased]]
*[[kõrbe-kivitäks]] (''Oenanthe deserti''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[kõrbeleevike]] (''Bucanetes githagineus''), sgk [[vintlased]]
*[[kõrbe-põõsalind]] (''Sylvia nana''), sgk [[põõsalindlased]] 
*[[kõrbesäälik]] (''Leiothlypis luciae''), sgk [[sääliklased]]
*[[kõrbetüll]] (''Anarhynchus leschenaultii''), sgk [[tülllased]] 
*[[kõrkja-roolind]] (''Acrocephalus schoenobaenus''), sgk [[roolindlased]]
*[[kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon''), perekond, sgk [[faasanlased]]
*[[kõrvukpütt]] (''Rollandia rolland''), sgk [[pütlased]]
*[[kõrvukpütt (perekond)|kõrvukpütt]] (''Rollandia''), perekond, sgk [[pütlased]]
*[[kõrvukräts]] (''Asio otus''), sgk [[kakulised]]
*[[kõvernokk-rüdi]] ehk kõvernokk-risla (''Calidris ferruginea''), sgk [[kurvitslased]]
*[[käbilind]] (''Loxia''), perekond, sgk [[vintlased]]
*[[käblik]] (''Troglodytes troglodytes''), sgk [[käbliklased]]
*[[käblik (perekond)|käblik]] (''Troglodytes''), perekond, sgk [[käbliklased]]
*[[kägu]] (''Cuculus canorus''), sgk [[kägulased]]
*[[Kägu (perekond)|kägu]] (''Cuculus''), perekond, sgk [[kägulased]]
*[[kägulased]] (''Cuculidae''), sugukond
*[[käharpelikan]] (''Pelecanus crispus''), sgk [[pelikanlased]]
*[[käolised]] (''Cuculiformes''), selts
*[[Käosulane (perekond)|käosulane]] (''Hippolais''), perekond, [[põõsalindlased]]
*[[käosulane]] (''Hippolais icterina''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[kääbuskotkas]] (''Hieraaetus pennatus'', sünonüüm ''Aquila pennata''), sgk [[haugaslased]]
*[[kääbuskurp]] (''Thinocorus rumicivorus''), sgk [[kurplased]]
*[[kääbuspingviin]] (''Eudyptula minor''), sgk [[pingviinlased]]
*[[kääbuspingviin (perekond)|kääbuspingviin]] (''Eudyptula''), perekond, sgk [[pingviinlased]]
*[[kübarkoskel]] (''Lophodytes cucullatus''), sgk [[partlased]]
*[[kübarkoskel (perekond)|kübarkoskel]] (''Lophodytes''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[kühmnokk-luik]] (''Cygnus olor''), sgk [[partlased]]
*[[künkakana]] (''Arborophila''), perekond, sgk [[faasanlased]]
*[[künnivares]] (''Corvus frugilegus''), sgk [[vareslased]]

==L==
*[[laanenäär]] (''Perisoreus infaustus''), sgk [[vareslased]]
*[[laanenäär (perekond)|laanenäär]] (''Perisoreus''), perekond, sgk [[vareslased]]
*[[laanepüü]] (''Tetrastes bonasia''), sgk [[faasanlased]]
*[[laanerähn]] (''Picoides tridactylus''), sgk [[rähnlased]]
*[[lagle]] (''Branta''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[laikkael-kormoran]] ehk laikkael-karbas (''Poikilocarbo gaimardi''), sgk [[kormoranlased]]
*[[lainokk-todi]] (''Todus subulatus''), sgk [[todilased]] 
*[[laisaba-padulind]] (''Catriscus brevirostris''), sgk [[ritsiklindlased]]
*[[laisaba-paradiisilind]] (''Astrapia rothschildi''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[laisaba-änn]] (''Stercorarius pomarinus'')
*[[lakk-lehtlalind]] (''Sericulus bakeri''), sgk [[lehtlalindlased]]
*[[lakktuvi]] (''Caloenas nicobarica''), sgk [[tuvilased]]
*[[lakktuvi (perekond)|lakktuvi]] (''Caloenas''), perekond, sgk [[tuvilased]]
*[[lammitilder]] (''Tringa stagnatilis''), sgk [[kurvitslased]]
*[[lapi tsiitsitaja]] (''Calcarius lapponicus''), sgk ''[[Calcariidae]]''
*[[lasuurtihane]] (''Cyanistes cyanus''), sgk [[tihaslased]]
*[[lannuvart]] (''Aythya collaris''), perekond [[vart]], sugukond [[partlased]]
*''[[Larus canus canus]]'', [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik
*[[lauk (lind)|lauk]] (''Fulica atra''), sgk [[ruiklased]]
*[[lauk-paradiisilind]] (''Paradigalla carunculata''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[lauktihane]] (''Sittiparus semilarvatus''), sgk [[tihaslased]]
*[[laululinnud]] ehk laululised (''Passeri'', ''Oscines''), alamselts
*[[laululuik]] (''Cygnus cygnus''), sgk [[partlased]]
*[[laulurästas]] (''Turdus philomelos''), sgk [[rästaslased]]
*[[leeksäälik]] (''Parula gutturalis''), sgk [[sääliklased]]
*[[leeterüdi]] ehk leeterisla (''Calidris alba''), sgk [[kurvitslased]] 
*[[leet-käosulane]] (''Iduna pallida''), sgk [[roolindlased]]
*[[leetsaba-paradiisilind]] (''Drepanornis albertisi''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[leevike]] (''Pyrrhula pyrrhula''), sgk [[vintlased]]
*[[lehelind]] (''Phylloscopus''), perekond, sgk [[lehelindlased]]
*[[lehelindlased]] (''Phylloscopidae''), sugukond
*[[lehtlalindlased]] (''Ptilonorhynchidae''), sugukond
*''[[Leiothrix]]'', perekond, sgk [[vädraklased]]
*[[lembelind]] (''Agapornis''), perekond, sgk [[papagoilased]]
*[[lepalind]] (''Phoenicurus phoenicurus''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[lepalind (perekond)|lepalind]] (''Phoenicurus''), perekond, sgk [[kärbsenäplased]] 
*[[liivatüll]] (''Charadrius hiaticula''), sgk [[tülllased]]
*[[liiv-kivitäks]] (''Oenanthe isabellina''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[linavästrik]] (''Motacilla alba''), sgk [[västriklased]]
*[[lint-paradiisilind]] (''Pteridophora alberti''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[lodinokk-haigur]] (''Cochlearius cochlearius''), sgk [[haigurlased]]
*[[lodinokk-haigur (perekond)|lodinokk-haigur]] (''Cochlearius''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[lokut-lootoselind]] (''Jacana jacana''), sgk [[lootoselindlased]]
*[[loorkakk]] (''Tyto alba''), sgk [[loorkaklased]]
*[[loorkull]] (''Circus''), perekond, sgk [[haugaslased]]
*[[lootoselindlased]] (''Jacanidae''), sugukond
*[[luha-sinirind]] (''Luscinia svecica cyanecula''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[luik]] (''Cygnus''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[luitsnokk-iibis]] (''Platalea leucorodia''), sgk [[iibislased]]
*[[luitsnokk-part]] (''Spatula clypeata''), sgk [[partlased]]
*[[lumehani]] (''Anser caerulescens''), sgk [[partlased]]
*[[lumekakk]] (''Bubo scandiacus''), sgk [[kaklased]]
*[[lumekurp]] (''Attagis gayi''), sgk [[kurplased]]
*[[lumelind]] (''Plectrophenax hyperboreus'', ka ''Plectrophenax nivalis hyperboreus''), sgk ''[[Calcariidae]]''
*[[lumepüü]] (''Lagopus muta'', ''Lagopus mutus''), sgk [[metsislased]], Arktikas
*[[Lumevarblane (perekond)|Lumevarblane]] (''Montifringilla''), perekond, sgk [[varblaslased]]
*[[lunn]] (''Fratercula arctica''), sgk [[alklased]]
*[[lunn (perekond)|lunn]] (''Fratercula''), perekond, sgk [[alklased]]
*[[lõoke]] (''Alauda''), perekond, sgk [[lõolased]]
*[[lõolased]] (''Alaudidae''), sugukond
*[[lõopistrik]] (''Falco subbuteo''), sgk [[pistriklased]]
*[[lõuna-hallõgija]] (''Lanius meridionalis''), sgk [[õgijalased]]
*[[lõuna-hõbekajakas]] (''Larus michahellis''), sgk [[kajaklased]]
*[[lõunahüüp]] (''Botaurus poiciloptilus''), sgk [[haigurlased]]
*[[lõuna-käosulane]] (''Iduna rama''), sgk [[roolindlased]]
*[[lõuna-nõgipääsuke]] (''Psalidoprocne pristoptera''), sgk [[pääsulased]]
*[[lõuna-paradiisilind]] (''Ptiloris paradiseus''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[lõunatirk]] (''Uria aalge''), sgk [[alklased]]
*[[lõuna-urvalind]] (''Carduelis flammea cabaret''), sgk [[vintlased]]
*[[lõunaänn]] (''Stercorarius antarcticus''), sgk [[änlased]]
*[[läikdrongo]] (''Dicrurus aeneus''), sgk [[drongolased]]
*[[läik-lootoselind]] (''Metopidius indicus''), sgk [[lootoselindlased]]
*[[läik-lootoselind (perekond)|läik-lootoselind]] (''Metopidius''), perekond, sgk [[lootoselindlased]]
*[[lääne-käosulane]] (''Hippolais polyglotta''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[lääne-pöialpoiss]] (''Regulus ignicapillus''), sgk [[pöialpoislased]]
*[[läänesõtkas]] (''Bucephala islandica''), sgk [[partlased]]
*[[lääne-tuppnokk]] (''Chionis albus''), sgk [[tuppnoklased]]
*[[lühinokk-hani]] (''Anser brachyrhynchus''), sgk [[partlased]]
*[[lüürasaba]] (''Menura''), perekond, sgk [[lüürasabalased]]

==M==
*[[maasarviklased]] (''Bucorvidae''), sugukond 
*[[maasirk]] (''Geospiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] 
*[[maatihane]] (''Pseudopodoces humilis''), sgk [[tihaslased]]
*''[[Machaeropterus]]'', perekond, sgk [[tantsulindlased]]
*[[madagaskari lootoselind]] (''Actophilornis albinucha''), sgk [[lootoselindlased]]
*[[madagaskari tiigihaigur]] (''Ardeola idae''), sgk [[haigurlased]]
*[[madeira tormilind]] (''Pterodroma madeira''), sgk [[tormilindlased]]
*[[maduhaugas]] (''Spilornis''), perekond, sgk [[haugaslased]]
*[[madukaellased (linnud)|madukaellased]] (''Anhingidae''), sugukond
*[[madukael]] (''Anhinga''), perekond, sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] 
*[[madukotkas]] (''Circaetus gallicus''), sgk [[haugaslased]]
*[[madukotkas (perekond)|madukotkas]] (''Circaetus''), perekond, sgk [[haugaslased]]
*[[madukotkaslased]] (''Circaetinae''), alamsugukond, sgk [[haugaslased]]
*[[mainakuldnokk]] ehk harilik mainakuldnokk ehk maina (''Acridotheres tristis''), sgk [[kuldnoklased]]
*[[mainakuldnokk (perekond)|mainakuldnokk]], perekond (''Acridotheres'') 
*[[malagassi tuvi]] (''Nesoenas picturatus''), sgk [[tuvilased]], Madagaskar ja India ookeani saared
*[[malai künkakana]] (''Arborophila campbelli''), sgk [[faasanlased]]
*[[mangroovihaigur]] (''Ardea sumatrana''), sgk [[haigurlased]]
*[[marabu]] ehk aafrika marabu (''Leptoptilos crumenifer''), sgk [[toonekurglased]]
*[[marabu (perekond)|marabu]] (''Leptoptilos''), perekond, sgk [[toonekurglased]]
*''[[Mareca]]'', perekond, sgk [[partlased]]
*[[masksäälik (perekond)|masksäälik]] (''Geothlypis''), perekond, sgk [[sääliklased]]
*[[mauri käosulane]] (''Hippolais pallida opaca'', ''Iduna pallida opaca'', ''Hippolais opaca''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[meelindlased]] (''Meliphagidae''), sugukond
*[[meenäitur]] (''Indicator''), perekond, sgk [[meenäiturlased]]
*[[meenäiturlased]] (''Indicatoridae''), sugukond
*[[merikajakas]] (''Larus marinus''), sgk [[kajaklased]]
*[[merikotkas]] (''Haliaeetus albicilla''), sgk [[haugaslased]]
*[[meririsla]] (merirüdi) (''Calidris maritima''), sgk [[kurvitslased]]
*[[merisk]] (''Haematopus ostralegus''), sgk [[merisklased]]
*[[merisk (perekond)|merisk]] (''Haematopus''), perekond, sgk [[merisklased]]
*[[merisklased]] (''Haematopodidae''), sugukond
*[[merivart]] (''Aythya marila''), sgk [[partlased]]
*[[mesilasenäpp]] (''Merops apiaster'')
*[[metsis]] (''Tetrao urogallus''), sgk [[faasanlased]]
*[[metskalkun]] (''Meleagris gallopavo''), sgk [[kalkunlased]]
*[[metskiur]] (''Anthus trivialis''), sgk [[västriklased]]
*[[metskurvits]] (''Scolopax rusticola''), sgk [[kurvitslased]]
*[[mets-lehelind]] (''Phylloscopus sibilatrix''), sgk [[lehelindlased]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[mets-nürisaba]] (''Xenicus longipes'')&lt;/span&gt;, sgk [[nürisabalased]]
*[[metstilder]] (''Tringa ochropus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[metsvint]] (''Fringilla coelebs''), sgk [[vintlased]]
*[[michigani säälik]] (''Dendroica kirtlandii''), sgk [[sääliklased]]
*[[mongoolia kiur]] (''Anthus godlewskii''), sgk [[västriklased]]
*[[mudahaigur]] (''Egretta tricolor''), sgk [[haigurlased]]
*[[mudanepp]] (''Lymnocryptes minimus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[mudanepp (perekond)|mudanepp]] (''Lymnocryptes''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[mudatilder]] (''Tringa glareola''), sgk [[kurvitslased]]
*[[muda-toonekurg]] (''Mycteria americana''), sgk [[toonekurglased]]
*[[muskuspart]] (''Cairina moschata''), sgk [[partlased]]
*[[muskuspart (perekond)|muskuspart]] (''Cairina''), perekond, sgk [[partlased]] 
*[[must-harksaba]] (''Milvus migrans''), sgk [[haugaslased]]
*[[musthüüp]] (''Botaurus flavicollis''), sgk [[haigurlased]]
*[[must-irvnokk]] (''Anastomus lamelligerus''), sgk [[toonekurglased]]
*[[mustjalg-tüll]] ehk meritüll (''Anarhynchus alexandrinus''), sgk [[tülllased]]
*[[mustkael-pütt]] (''Podiceps nigricollis''), sgk [[pütlased]]
*[[must-karkjalg]] (''Himantopus novaezelandiae''), sgk [[karkjalglased]]
*[[mustkiird-selvasäälik]] (''Basileuterus nigrocristatus''), sgk [[sääliklased]]
*[[must-kivirullija]] (''Arenaria melanocephala''), sgk [[kurvitslased]]
*[[mustkoolibri]] (''Florisuga fusca''), sgk [[koolibrilased]]
*[[mustlagle]] (''Branta bernicla'')
*[[mustlauk-õgija]] (''Lanius minor''), sgk [[õgijalased]]
*[[must-lepalind]] (''Phoenicurus ochruros''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[mustluik]] (''Cygnus atratus''), sgk [[partlased]]
*[[mustpea-hänilane]] (''Motacilla flava feldegg''), [[hänilane|hänilase]] alamliik, sgk [[västriklased]]
*[[mustpea-põõsalind]] (''Sylvia atricapilla''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[mustpea-tsiitsitaja]] (''Emberiza melanocephala''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[mustpugu-rästas]] (''Turdus ruficollis''), sgk [[rästaslased]]
*[[mustpõsk-lembelind]] ehk mustpõsk-lembepapagoi (''Agapornis nigrigenis''), sgk [[papagoilased]]
*[[mustrind]] (''Erithacus komadori'', ''Luscinia komadori''), sgk [[rästaslased]], Jaapanis Sensai saartel
*[[musträhn]] (''Dryocopus martius''), sgk [[rähnlased]] 
*[[musträstas]] (''Turdus merula''), sgk [[rästaslased]] 
*[[mustsaba-vigle]] (''Limosa limosa''), sgk [[kurvitslased]]
*[[mustselg-laanerähn]] (''Picoides arcticus''), sgk [[rähnlased]], Põhja-Ameerikas 
*[[musttihane]] (''Periparus ater'', ''Parus ater''), sgk [[tihaslased]]
*[[must-toonekurg]] (''Ciconia nigra''), sgk [[toonekurglased]]
*[[mustvaeras]] (''Melanitta nigra''), sgk [[partlased]]
*[[mustvares]] (''Corvus corone corone''), [[vares]]e alamliik, sgk [[vareslased]]
*[[mustviires]] (''Chlidonias niger''), sgk [[tiirlased]]
*[[mõõksaba-paradiisilind]] (''Epimachus meyeri''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[mägiaara]] (''Ara rubrogenys''), sgk [[papagoilased]]
*[[mägi-kanepilind]] (''Carduelis flavirostris''), sgk [[vintlased]]
*[[mägikiur]] (''Anthus spinoletta''), sgk [[västriklased]]
*[[mägikurg]] (''Grus nigricollis''), sgk [[kurglased]])
*[[mägiraat]] (''Prunella collaris''), sgk [[raatlased]]
*[[mägi-rasvatihane]] (''Parus monticolus''), sgk [[tihaslased]]
*[[mägi-roherähn]] (''Picus squamatus''), sgk [[rähnlased]]
*[[mägisäälik (perekond)|mägisäälik]] (''Myioborus''), perekond, sgk [[sääliklased]]
*[[männi-käbilind]] (''Loxia pytyopsittacus''), sgk [[vintlased]] 
*[[männileevike]] (''Pinicola enucleator''), sgk [[vintlased]]
*[[mänsak (perekond)|mänsak]] (''Nucifraga''), perekond, sgk [[vareslased]]
*[[mänsak]] (''Nucifraga caryocatactes''), sgk [[vareslased]]
*[[mürkpeoleo]] (''Pitohui''), perekond, sgk ''Pachycephalidae''
*''[[Mycteria]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]]

==N==
*[[naaskelnokk]] (''Recurvirostra avosetta''), sgk [[karkjalglased]]
*[[naaskelnokk (perekond)|naaskelnokk]] (''Recurvirostra''), perekond, [[karkjalglased]]
*[[naerukajakas]] (''Larus ridibundus''), sgk [[kajaklased]]
*[[naerutiir]] (Gelochelidon nilotica), sgk [[tiirlased]]
*[[nandu]] (''Rhea americana''), sgk [[nandulased]]
*[[nauru roolind]] (''Acrocephalus rehsei)'', sgk [[roolindlased]], [[Nauru]] [[endeem]]
*[[neitsikurg]] (''Grus virgo''), sgk [[kurglased]]
*[[nepp]] (''Gallinago''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[neppvigle]] (''Limnodromus''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*''[[Nesoenas]]'', perekond, sgk [[tuvilased]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;''[[Nesoenas cicur]]''&lt;/span&gt;, sgk [[tuvilased]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;''[[Nesoenas rodericanus]]''&lt;/span&gt;, sgk [[tuvilased]]
*''[[Nestor (linnuperekond)|Nestor]]'', perekond, sgk [[kakkpapagoilased]]
*[[Netta (linnuperekond)|''Netta'']], perekond, sgk [[partlased]]
*[[niidu-kaelustäks]] (''Saxicola maurus''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[niidukiur]] ehk stepi-niidukiur (''Anthus richardi''), sgk [[västriklased]]
*[[niidurüdi]] ehk niidurisla (''Calidris alpina schinzii''), sgk [[kurvitslased]]
*[[ninasarviklind]] (''Buceros rhinoceros''), sgk [[sarvlindlased]] 
*[[nunn-kivitäks]] (''Oenanthe pleschanka''), sgk [[kärbsenäplased]] 
*[[nurmkana]] (''Perdix perdix''), sgk [[faasanlased]]
*[[nõgihaigur]] (''Egretta ardesiaca''), sgk [[haigurlased]]
*[[nõgi-tormilind]] (''Bulweria bulwerii''), sgk [[tormilindlased]]
*[[nõlva-lehelind]] (''Phylloscopus trochiloides''), sgk [[lehelindlased]]
*[[nõmmekiur]] (''Anthus campestris''), sgk [[västriklased]]
*[[nõmmelõoke]] (''Lullula arborea''), sgk [[lõolased]]

==O==
*[[odahaigur]] (''Agamia agami''), sgk [[haigurlased]]
*[[odahaigur (perekond)|odahaigur]] (''Agamia''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[ogatiiblased]] (''Anhimidae''), sugukond
*[[ohakalind (perekond)|ohakalind]] (''Carduelis''), perekond, sgk [[vintlased]]
*[[ohakalind]] (''Carduelis carduelis''), sgk [[vintlased]]
*[[ojahüüp]] (''Botaurus sturmii''), sgk [[haigurlased]]

==P==
*[[paduhaigur]] (''Ardeola rufiventris''), sgk [[haigurlased]]
*[[padu-roolind]] (''Acrocephalus agricola''), [[roolindlased]]
*[[paelsaba-paradiisilind]] (''Astrapia mayeri''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[paeltiib-paradiisilind]] (''Semioptera wallacii''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus chirurgus''), sgk [[lootoselindlased]]
*[[pahlsaba-lootoselind (perekond)|pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus''), perekond, sgk [[lootoselindlased]]
*[[paindpuulind]] (''Hypocolius ampelinus''), sgk [[paindpuulindlased]]
*[[palmi-amatsoonpapagoi]] (''Amazona autumnalis''), sgk [[papagoilased]]
*[[papagoilised]] (''Psittaciformes''), selts
*[[paradiisikurg]] (''Grus paradisea'', ka ''Anthropoides paradiseus''), sgk kurglased
*[[paradiisilindlased]] (''Paradisaeidae''), sugukond
*[[paradiisivares]] (''Lycocorax pyrrhopterus''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[pardid]] (''Anatinae''), alamsugukond, sgk [[partlased]]
*[[part]] (''Anas''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[partlased]] (''Anatidae''), sugukond
*[[pasknäär]] (''Garrulus glandarius''), sgk [[vareslased]]
*[[pasknäär (perekond)|pasknäär]] (''Garrulus''), perekond, sgk [[vareslased]]
*[[patagoonia kurp]] (''Attagis malouinus''), sgk [[kurplased]]
*[[pelikan]] ehk roosapelikan (''Pelecanus onocrotalus''), sgk [[pelikanlased]]
*[[pelikan (perekond)|pelikan]] (''Pelecanus''), perekond, sgk [[pelikanlased]]
*[[pelikanilised]] (''Pelecaniformes''), selts
*[[pelikanlased]] (''Pelecanidae''), sugukond
*[[peoleo]] (''Oriolus oriolus''), sgk [[peoleolased]]
*''[[Perdicinae]]'', alamsugukond, sgk [[faasanlased]]
*[[peruu jämejalg]] (''Hesperoburhinus superciliaris''), sgk [[jämejalglased]]
*[[peruu torminiglas]] (''Pelecanoides garnotii''), sgk [[tormilindlased]]
*''[[Phoenicoparrus]]'', perekond, sgk [[flamingolased]]
*[[piilpart]] (''Anas crecca''), sgk [[partlased]]
*[[piiritaja]] ehk piirpääsuke (''Apus apus''), sgk [[piiritajalased]]
*[[Piiritaja (perekond)|piiritaja]] (''Apus''), perekond
*[[piiritajalased]] (''Apodidae''), sugukond
*[[piiritajalised]] (''Apodiformes''), selts 
*[[pikatiivalised]] (''Apodiformes''), selts
*[[pikkjalg-rüdi]] (''Calidris himantopus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[pikksaba-änn]] (''Stercorarius longicaudus'')
*[[pilalindlased]] (''Mimidae''), sugukond
*[[pingviinilised]] (''Sphenisciformes''), selts
*[[pingviinlased]] (''Spheniscidae''), sugukond
*[[pisi-lootoselind]] (''Microparra capensis''), sgk [[lootoselindlased]]
*[[pisi-lootoselind (perekond)|pisi-lootoselind]] (''Microparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]]
*[[pisipart]] (''Nettapus''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[pisi-sabatihane]] ehk pisitihane (''Psaltria exilis''), sgk [[sabatihaslased]]
*[[plütt]] (''Limicola falcinellus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[plüü]] (''Pluvialis squatarola''), sgk [[tülllased]]
*[[polaarkajakas]] (''Larus glaucoides'')
*[[porr]] (''Certhia familiaris''), sgk [[porlased]]
*[[preeria-naaskelnokk]] (''Recurvirostra americana''), sgk [[karkjalglased]]
*[[preeriavigle]] (''Limosa fedoa''), sgk [[kurvitslased]]
*[[prillkrüüsel]] (''Cepphus carbo''), sgk [[alklased]]
*[[prillvaeras]] (''Melanitta perspicillata''), sgk [[partlased]]
*[[prill-ööhaigur]] (''Calherodius leuconotus''), sgk [[haigurlased]]
*[[prill-ööhaigur (perekond)|prill-ööhaigur]] (''Calherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[pruunpelikan]] (''Pelecanus occidentalis''), sgk [[pelikanlased]]
*[[pruunselg-põõsalind]] (''Sylvia communis''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[pruun-ööhaigur]] (''Gorsachius goisagi''), sgk [[haigurlased]]
*''[[Psittacini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]]
*[[pugalsaba-paradiisilind]] (''Astrapia splendidissima''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[pugal-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus asiaticus''), sgk [[toonekurglased]]
*[[puhv-paradiisilind]] (''Seleucidis melanoleucus''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[puispelikan]] (''Pelecanus rufescens''), sgk [[pelikanlased]]
*[[puna-aara]] (''Ara macao'') sgk [[papagoilased]]
*[[puna-džunglikana]] (''Gallus gallus''), sgk [[faasanlased]], Lõuna-Aasias, kodustatuna üle maailma
*[[puna-harksaba]] (''Milvus milvus''), sgk [[haugaslased]]
*[[punaflamingo]] (''Phoenicopterus ruber''), sugukond [[flamingolased]]
*[[punajalg-pistrik]] (''Falco vespertinus''), sgk [[pistriklased]]
*[[punajalg-tilder]] (''Tringa totanus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[punakael-lagle]] (''Branta ruficollis''), sgk [[partlased]]
*[[punakael-väikehaigur]] (''Butorides virescens''), sgk [[haigurlased]]
*[[punakurk-haigur]] (''Egretta vinaceigula''), sgk [[haigurlased]]
*[[punakurk-kaur]] (''Gavia stellata''), sgk [[kaurlased]]
*[[punanokk-vart]] (''Netta rufina'')
*[[punapea-naaskelnokk]] (''Recurvirostra novaehollandiae''), sgk [[karkjalglased]]
*[[punapea-tsiitsitaja]] (''Emberiza bruniceps''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[punapea-vart]] (''Aythya ferina''), sgk [[partlased]]
*[[punapea-õgija]] (''Lanius senator''), sgk [[õgijalased]]
*[[punapõsk-bülbül]] (''Pycnonotus jocosus''), sgk [[bülbüllased]]
*[[punarind (perekond)|punarind]] (''Erithacus''), perekond, sgk [[kärbsenäplased]]
*[[punarind]] (''Erithacus rubecula''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus leucocephalus''), sgk [[karkjalglased]]
*[[punarind-karkjalg (perekond)|punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus''), perekond, sgk [[karkjalglased]]
*[[punarind-rästas]] (''Turdus migratorius''), sgk [[rästaslased]]
*[[puna-rosellapapagoi]] (''Platycercus elegans''), sgk ''[[Psittaculidae]]'' 
*[[punasaba-paradiisilind]] (''Paradisaea rubra''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[punaselg-õgija]] (''Lanius collurio''), sgk [[õgijalased]]
*[[puna-veetallaja]] (''Phalaropus fulicarius''), sgk [[kurvitslased]]
*[[puna-väikehüüp]] (''Botaurus cinnamomeus''), sgk [[haigurlased]]
*[[puna-ööhaigur]] (''Nycticorax caledonicus''), sgk [[haigurlased]]
*[[purpurhaigur]] (''Ardea purpurea''), sgk [[haigurlased]]
*[[puukoristaja]] (''Sitta europaea''), sgk [[puukoristajalased]]
*[[põhjahänilane]] (''Motacilla flava thunbergi''), sgk [[västriklased]]
*[[põhja-lehelind]] (''Phylloscopus borealis''), sgk [[lehelindlased]]
*[[põhja-masksäälik]] (''Geothlypis trichas''), sgk [[sääliklased]]
*[[põhjatihane]] (''Parus montanus'', ''Poecile montanus''), sgk [[tihaslased]]
*[[põhjatirk]] (''Uria lomvia''), sgk [[alklased]]
*[[põhja-tormipääsu]] (''Oceanodroma leucorhoa''), sgk [[tormipääsulased]]
*[[põhjavint]] (''Fringilla montifringilla''), sgk [[vintlased]]
*[[põhjatsiitsitaja]] (''Emberiza rustica''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[põldlõoke]] (''Alauda arvensis''), sgk [[lõolased]]
*[[põldtsiitsitaja]] (''Emberiza hortulana''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[põldvarblane]] (''Passer montanus''), sgk [[varblaslased]]
*[[põldvutt]] (''Coturnix coturnix'')
*[[põõsalind]] (''Sylvia''), perekond, sgk [[põõsalindlased]]
*[[põõsalindlased]] (''Sylviidae''), sugukond
*[[pöialpoiss]] (''Regulus regulus''), sgk [[pöialpoislased]]
*[[pähklimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes caryocatactes''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]]
*[[pärlkanalased]], sugukond   
*[[pääsujooksur]] (''Glareola''), perekond, sugukond [[jooksurlased]]
*[[pütilised]] (''Podicipediformes''), selts
*[[pütlased]] (''Podicipedidae''), sugukond
*[[pütt (perekond)|pütt]], (''Podiceps''), perekond, sgk [[pütlased]]
*[[püü]] (''Lagopus''), perekond, sgk [[faasanlased]]
*[[püüfaasan]] (''Ithaginis cruentus''), sgk [[faasanlased]]
*[[püüfaasan (perekond)|püüfaasan]] (''Ithaginis''), perekond, sgk [[faasanlased]]
*''[[Pygoscelis]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]]

==Q==
*[[queenslandi paradiisilind]] (''Ptiloris victoriae''), sgk [[paradiisilindlased]]

==R==
*[[raat]] (''Prunella''), perekond, sgk [[raatlased]]
*[[raatlased]] (''Prunellidae''), sugukond
*[[rabahani]] (''Anser fabalis''), sgk [[partlased]]
*[[rabapistrik]] (''Falco peregrinus''), sgk [[pistriklased]]
*[[rabapüü]] (''Lagopus lagopus''), sgk [[metsislased]]
*[[raipekotkas]] (''Neophron percnopterus''), sgk [[haugaslased]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[raitlind]] (''Aepyornis maximus'' või ''Aepyornis titan'')&lt;/span&gt;, sgk [[raitlindlased]], elas [[Madagaskar]]il
*''[[Ramphastos]]'', perekond, sgk [[tuukanlased]] 
*[[rand-jämejalg]] (''Burhinus grallarius''), sgk [[jämejalglased]]
*[[randkiur]] (''Anthus petrosus), sgk [[västriklased]]
*[[randtiir]] (''Sterna paradisae''), sgk [[tiirlased]]
*[[rand-toonekurg]] (''Mycteria cinerea''), sgk [[toonekurglased]]
*[[rasvatihane]] (''Parus major''), sgk [[tihaslased]]
*[[raudkull]] (''Accipiter nisus''), sgk [[haugaslased]]
*[[rebassidrik]] (''Passerella iliaca''), sgk [[sidriklased]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[réunioni iibis]] (''Threskiornis solitarius'')&lt;/span&gt;, sgk [[iibislased]], elas Réunionil
*[[ristpart]] (''Tadorna tadorna''), sgk [[partlased]]
*[[ristpart (perekond)|ristpart]] (''Tadorna''), perekond, sgk [[partlased]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[rodriguese dront]] (''Pezophaps solitaria'')&lt;/span&gt;, sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel
*[[rodriguese kangurlind]] (''Foudia flavicans''), sgk [[kangurlindlased]], Rodriguese saare endeem
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[rodriguese sinituvi]] (''Alectroenas payandeei''), sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel
*[[rohe-paabulind]] (''Pavo muticus''), sgk [[faasanlased]]
*[[roherähn]] (''Picus viridis''), sgk [[rähnlased]]
*[[rohetiib-aara]] (''Ara chloropterus''), sgk [[papagoilased]]
*[[rohevint]] (''Carduelis chloris''), sgk [[vintlased]]
*[[rohtla-jämejalg]] (''Hesperoburhinus bistriatus''), sgk [[jämejalglased]]
*[[rohtlakurp]] (''Pedionomus torquatus''), sgk [[rohtlakurplased]]
*[[rohtlakurp (perekond)|rohtlakurp]] (''Pedionomus''), perekond, sgk [[rohtlakurplased]]
*[[rohtlakurplased]] (''Pedionomidae''), sugukond
*[[rohukoskel]] (''Mergus serrator''), sgk [[partlased]]
*[[rohunepp]] (''Gallinago media''), sgk [[kurvitslased]]
*[[ronk]] (''Corvus corax''), sgk [[vareslased]]
*[[roohabekas]] ehk roovilbas (''Panurus biarmicus''), sgk [[habeklased]] 
*[[roolind]] (''Acrocephalus''), perekond, sgk [[roolindlased]]
*[[roo-loorkull]] (''Circus aeruginosus''), sgk [[haugaslased]]
*[[roo-ritsiklind]] (''Locustella luscinioides''), sgk [[ritsiklindlased]]
*[[rooruik]] (''Rallus aquaticus ''), sgk [[ruiklased]]
*[[roosakajakas]] (''Rhodostethia rosea''), sgk [[kajaklased]]
*[[roosa-kuldnokk]] (''Sturnus roseus''), sgk [[kuldnoklased]]
*[[roosa-luitsnokkiibis]] (''Platalea ajaja''), sgk [[iibislased]]
*[[roosapõsk-lembelind]] (''Agapornis roseicollis''), sgk [[papagoilased]]
*[[roosa-toonekurg]] (''Mycteria ibis''), sgk [[toonekurglased]]
* [[roosatuvi]] (''Nesoenas mayeri''), sgk [[tuvilased]]
*[[roostepääsuke]] (''Cecropis daurica''), sgk [[pääsulased]]
*[[Roostepääsuke (perekond)|roostepääsuke]] (''Cecropis''), perekond, sgk [[pääsulased]]
*[[roosterind-tüll]] (''Charadrius morinellus''), sgk [[tülllased]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[roostetuvi]] (''Nesoenas duboisi'')&lt;/span&gt;, sgk [[tuvilased]] 
*[[roo-toonekurg]] (''Ciconia maguari''), sgk [[toonekurglased]]
*[[rootsiitsitaja]] (''Emberiza schoeniclus''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[rubiinööbik]] (''Luscinia calliope''), sgk [[kärbsenäplased]] 
*[[ruiklased]] (''Rallidae''), sugukond
*[[rukkirääk]] (''Crex crex''), sgk [[ruiklased]]
*[[ruskerästas]] (''Turdus naumanni''), sgk [[rästaslased]]
*[[ruugerüdi]] (''Tryngites subruficollis'') sgk [[kurvitslased]]
*[[rägapart]] (''Spatula querquedula''), sgk [[partlased]]
*[[rähn]] (''Picus''), perekond, sgk [[rähnlased]]
*[[rähnilised]] (''Piciformes''), selts
*[[rästas]] (''Turdus''), perekond, sgk [[rästaslased]]
*[[rästaslased]] (''Turdidae''), sugukond
*[[rästas-roolind]] (''Acrocephalus arundinaceus''), sgk [[roolindlased]]
*[[räts]] (''Asio''), perekond, sgk [[kaklased]]
*[[räusktiir]] (''Sterna caspia''), sgk [[tiirlased]]
*[[rääkspart]] (''Anas strepera''), sgk [[partlased]]
*[[räästapääsuke]] (''Delichon urbica''), sgk [[pääsulased]]
*[[rüdi]] ehk risla (''Calidris''), sgk [[kurvitslased]]
*[[rüüt]] (''Pluvialis apricaria''), sgk [[tülllased]]
*[[rüüt (perekond)|rüüt]] (''Pluvialis''), perekond, sgk [[tülllased]]

==S==
*[[saalomonisaarte raudkull]] (''Tachyspiza albogularis''), sgk [[haugaslased]], Bougainville'i saarel ja Saalomoni saartel
*[[sabatihane]] (''Aegithalos caudatus''), sgk [[sabatihaslased]]
*[[sadulnokk-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus senegalensis''), sgk [[toonekurglased]]
*[[safiir-paradiisilind]] (''Ptiloris magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[salu-lehelind]] (''Phylloscopus trochilus''), sgk [[lehelindlased]]
*[[salutihane]] ehk sootihane (''Parus palustris'', ''Poecile palustris''), sgk [[tihaslased]]
*[[samblikusäälik]] (''Parula americana''), sgk [[sääliklased]]
*''[[Sarkidiornis]]'', perekond, sgk [[partlased]]
*[[sarvikbülbül]] (''Pycnonotus penicillatus''), sgk [[bülbüllased]]
*[[sarviklõoke]] (''Eremophila alpestris'')
*[[sarvik-ogatiib]] (''Anhima cornuta''), sgk [[ogatiiblased]]
*[[sarvik-ogatiib (perekond)|sarvik-ogatiib]] (''Anhima''), perekond, sgk [[ogatiiblased]]
*[[sarvikpütt]] (''Podiceps auritus''), sgk [[pütlased]]
*[[sarvlindlased]] (''Bucerotidae''), sugukond
*[[sarvlinnulised]] (''Bucerotiformes''), selts
*[[sarvnokk-pelikan]] (''Pelecanus erythrorhynchos''), sgk [[pelikanlased]]ý
*[[savannihaigur]] (''Ardea melanocephala''), sgk [[haigurlased]]
*[[savanni-toonekurg]] (''Ciconia abdimii''), sgk [[toonekurglased]]
*[[sebra-amadiin]] (''Taeniopygia guttata''), sgk [[vintlased]]
*[[seedrimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes macrorhynchos''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]]
*[[selvasäälik]] (''Basileuterus''), perekond, sgk [[sääliklased]]
*[[selvatutlased]] (''Odontophoridae''), sugukond
*[[siberi lehelind]] (''Phylloscopus schwarzi''), sgk [[lehelindlased]]
*[[siberi raat]] (''Prunella montanella''), sgk [[raatlased]]
*[[siberi tõmmuvaeras]] (''Melanitta stejnegeri''), sgk [[partlased]]
*[[siidhaigur]] (''Egretta garzetta'')
*[[siidisaba]] ehk viristaja (''Bombycilla garrulus''), sgk [[siidisabalased]]
*[[siidisaba (perekond)|siidisaba]] (''Bombycilla''), perekond, sgk [[siidisabalased]]
*[[siisike]] (''Carduelis spinus''), sgk [[vintlased]]
*[[siniaara]] (''Anodorhynchus''), perekond, sgk [[papagoilased]]
*[[sinijalg-suula]] (''Sula nebouxii''), sgk [[suulalased]]
*[[sinikael-part]] (''Anas platyrhynchos''), sgk [[partlased]]
*[[sini-kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon auritum''), sgk [[faasanlased]]
*[[sininäär]] (''Cyanocitta cristata''), sgk [[vareslased]]
*[[sini-paradiisilind]] (''Paradisaea rudolphi''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[siniraag]] (''Coracias garrulus''), sgk [[siniraaglased]]
*[[sinirind]] (''Luscinia svecica''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[sini-rägapart]] (''Spatula discors''), sgk [[partlased]]
*[[sinisaba]] (''Tarsiger cyanurus''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[sinisäälik]] (''Setophaga caerulescens''), sgk [[sääliklased]] 
*[[sinitihane]] (''Cyanistes caeruleus''), sgk [[tihaslased]]
*[[sinituvi]] (''Alectroenas''), perekond, sgk [[tuvilased]]
*[[siniõlg-kuukabarra]] (''Dacelo leachii''), sgk [[jäälindlased]]
*[[sirpnokk]] (''Ibidorhyncha struthersii''), sgk [[sirpnoklased]]
*[[sirpnokk (perekond)|sirpnokk]] (''Ibidorhyncha''), perekond, sgk [[sirpnoklased]]
*[[sirpnoklased]] (''Ibidorhynchidae''), sugukond
*[[soldat-aara]] (''Ara militaris''), sgk [[papagoilased]]
*[[sookiur]] (''Anthus pratensis''), sgk [[västriklased]] 
*[[sookurg]] (''Grus grus''), sgk [[kurglased]]
*[[soo-loorkull]] (''Circus pygargus''), sgk [[haugaslased]]
*[[soopart]] (''Anas acuta''), sgk [[partlased]]
*[[soo-roolind]] (''Acrocephalus palustris''), sgk [[roolindlased]]
*[[sooräts]] (''Asio flammeus''), sgk [[kaklased]]
*[[soorüdi]] (''Calidris alpina''), sgk [[kurvitslased]]
*''[[Spatula]]'', perekond, sgk [[partlased]]
*''[[Spheniscus]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]]
*[[stepi-händpart]] (''Oxyura leucocephala''), sgk [[partlased]]
*[[stepikiivitaja]] (''Vanellus gregarius''), sgk [[tülllased]]
*[[stepikotkas]] (''Aquila nipalensis''), sgk [[haugaslased]]
*[[stepi-loorkull]] (''Circus macrourus''), sgk [[haugaslased]]
*[[stepilõoke]] (''Melanocorypha calandra''), sgk [[lõolased]]
*[[stepipistrik]] (''Falco cherrug''), sgk [[pistriklased]]
*[[stepi-pääsujooksur]] (''Glareola nordmanni''), sgk [[jooksurlased]]
*[[stepi-tuuletallaja]] (''Falco naumanni''), sgk [[pistriklased]]
*[[stepivuril]] (''Syrrhaptes paradoxus'')
*[[suitsupääsuke (perekond)|suitsupääsuke]] (''Hirundo''), perekond, sgk [[pääsulased]]
*[[suitsupääsuke]] (''Hirundo rustica''), sgk [[pääsulased]]
*[[sulawesi maduhaugas]] (''Spilornis rufipectus''), sgk [[haugaslased]]
*[[sultantihane]] (''Melanochlora sultanea''), sgk [[tihaslased]]
*[[sunda tiigihaigur]] (''Ardeola speciosa''), sgk [[haigurlased]]
*[[sunda toonekurg]] (''Ciconia stormi''), sgk [[toonekurglased]] 
*[[suula]] (''Morus bassanus''), sgk [[suulalased]]
*[[suurbülbül]] (''Pycnonotus zeylanicus''), sgk [[bülbüllased]]
*[[suur-kirjurähn]] (''Dendrocopos major''), sgk [[rähnlased]]
*[[suur-konnakotkas]] (''Aquila clanga''), sgk [[haugaslased]]
*[[suurkoovitaja]] (''Numenius arquata''), sgk [[kurvitslased]]
*[[suur-laukhani]] (''Anser albifrons'')
*[[suur-lootoselind]] (''Actophilornis africanus''), sgk [[lootoselindlased]]
*[[suur-meenäitur]] (''Indicator indicator''), sgk [[meenäiturlased]]
*[[suurnokk-hüüp]] (''Botaurus pinnatus''), sgk [[haigurlased]]
*[[suurnokk-vanga]] (''Euryceros prevostii''), sgk [[vangalased]]
*[[suurnokk-vint]] ehk suurnokk (''Coccothraustes coccothraustes''), sgk [[vintlased]]
*[[suur-paradiisihakk]] (''Manucodia comrii''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[suurpiiritaja]] ehk suur-piirpääsuke (''Apus melba''; ''Tachymarptis melba''), sgk [[piiritajalased]]
*[[suurpütt]] (''Aechmophorus occidentalis''), sgk [[pütlased]]
*[[suurpütt (perekond)|suurpütt]] (''Aechmophorus''), perekond, sgk [[pütlased]]
*[[suurrüdi]] ehk suurrisla (''Calidris canutus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[suur-soldataara]] (''Ara ambiguus''), sgk [[papagoilased]]
*[[suursäälik]] (''Icteria virens''), sgk [[sääliklased]] 
*[[suurtrapp]] (''Otis tarda''), sgk [[traplased]] 
*[[suur-turteltuvi]] (''Streptopelia orientalis'')
*[[suur-veetallaja]] (''Phalaropus tricolor''), sgk [[kurvitslased]]
*[[suuränn]] (''Stercorarius skua'')
*[[sõnnpea-sõtkas]] (''Bucephala albeola'')
*[[sõtkas]] (''Bucephala clangula''), sgk [[partlased]]
*[[sõtkas (perekond)|sõtkas]] (''Bucephala''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[sääliklased]] (''Parulidae''), sugukond
*[[söödikänn]] (''Stercorarius parasiticus'')

==Š==
*[[šikra-raudkull]] ehk hele-raudkull (''Accipiter badius''), sgk [[haugaslased]]
*[[šoti käbilind]] (''Loxia scotica''), sgk [[vintlased]]

==T==
*[[taigakiur]] (''Anthus hodgsoni''), sgk [[västriklased]]
*[[taigatihane]] (''Parus cinctus'' või ''Poecile cinctus''), sgk [[tihaslased]]
*[[tait]] (''Gallinula chronopis''), sgk [[ruiklased]]
*[[talbsaba-paradiisilind]] (''Astrapia stephaniae''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[talvike]] (''Emberiza citrinella''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[talvike (alamliik)|talvike]] (''Emberiza citrinella citrinella''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[tamaulipase masksäälik]] (''Geothlypis flavovelata''), sgk [[sääliklased]]
*[[tamme-kirjurähn]] (''Dendrocopos medius''), sgk [[rähnlased]]
*[[tammetihane]] (''Parus lugubris''), sgk [[tihaslased]]
*[[tantsuhaigur]] (''Egretta rufescens''), sgk [[haigurlased]]
*[[tanuhaigur]] (''Pilherodius pileatus''), sgk [[haigurlased]]
*[[tanuhaigur (perekond)|tanuhaigur]] (''Pilherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[tanu-paradiisilind]] (''Parotia carolae''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[tarna-roolind]] (''Acrocephalus paludicola''), sgk [[roolindlased]]
*[[tarna-väikehüüp]] (''Botaurus involucris''), sgk [[haigurlased]]
*[[teder]] (''Lyrurus tetrix''), sgk [[faasanlased]]
*[[teemantlindlased]] (''Pardalotidae''), sugukond
*[[terai-haigur]] (''Ardea insignis''), sgk [[haigurlased]]
*''[[Thinocorus]]'', perekond, sgk [[kurplased]]
*[[tieke]] (''Philesturnus''), perekond, sgk [[kookakolased]] 
*[[tihane]] (''Parus''), perekond, sgk [[tihaslased]]
*[[tihaslased]] (''Paridae''), sugukond 
*[[tiigihaigur (perekond)|tiigihaigur]] (''Ardeola''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[tiigi-roolind]] (''Acrocephalus scirpaceus''), sgk [[roolindlased]]
*[[tiir]] (''Sterna''), perekond, sgk [[tiirlased]]
*[[tikksabalased]] (''Maluridae''), sugukond 
*[[tikutaja]] ehk taevasikk, sgk [[kurvitslased]]
*[[tilder]] (''Tringa''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] 
*[[tinamulased]] (''Tinamidae''), sugukond
*[[tirk]] (''Uria''), perekond, sgk [[alklased]]
*[[toonehani]] (''Plectropterus gambensis''), sgk [[partlased]]
*[[toonekurelised]] (''Ciconiiformes''), selts
*[[toonekurg (perekond)|toonekurg]] (''Ciconia''), sgk [[toonekurglased]]
*[[toonekurglased]] (''Ciconiidae''), sugukond 
*[[tormilinnulised]] (''Procellariiformes''), selts
*[[tsiitsitaja]] (''Emberiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[tsiitsitajalased]] (''Emberizidae''), sugukond
*[[tšiili änn]] (''Stercorarius chilensis''), sgk [[änlased]]
*[[tuamotu tormilind]] (''Pterodroma ultima''), sgk [[tormilindlased]]
*[[tuhkhaigur]] (''Ardea humbloti''), sgk [[haigurlased]]
*[[tuhk-lehelind]] (''Phylloscopus humei''), sgk [[lehelindlased]]
*[[tuhksäälik]] (''Leucopeza semperi''), sgk [[sääliklased]]
*[[tulemaa tüll]] (''Pluvianellus socialis''), sgk [[tulemaatülllased]]
*[[tulemaa tüll (perekond)|tulemaa tüll]] (''Pluvianellus''), perekond, sgk [[tulemaatülllased]]
*[[tulemaatülllased]] (''Pluvianellidae''), sugukond
*[[tulikurk-säälik]] (''Dendroica fusca''), sgk [[sääliklased]]
*[[tulipart]] (''Tadorna ferruginea''), sgk [[partlased]]
*[[tumetilder]] (''Tringa erythropus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[tumevigle]] (''Limosa haemastica''), sgk [[kurvitslased]]
*[[tundrakaur]] (''Gavia adamsii''), sgk [[kaurlased]]
*[[tundrakiur]] (''Anthus cervinus''), sgk [[västriklased]]
*[[tundra-neppvigle]] (''Limnodromus scolopaceus''), sgk [[kurvitslased]] 
*[[tundra-rabahani]] (''Anser fabalis rossicus''), [[rabahani|rabahane]] alamliik, sgk [[partlased]]
*[[tuppnokk]] (''Chionis''), perekond, sgk [[tuppnoklased]]
*[[tuppnoklased]] (''Chionidae''), sugukond
*[[tupslunn]] (''Fratercula cirrhata''), sgk [[alklased]]
*[[turdtuvi]] (''Drepanoptila holosericea''), sgk [[tuvilased]], Uus-Kaledoonia saarel
*[[turkestani rasvatihane]] (''Parus bokharensis'', ''Parus major bokharensis''), sgk [[tihaslased]] 
*[[Turteltuvi (perekond)|turteltuvi]] (''Streptopelia''), perekond, sgk [[tuvilased]]
*[[turteltuvi]] (''Streptopelia turtur''), sgk [[tuvilased]]
*[[tutkas]] (''Calidris pugnax''), sgk [[kurvitslased]]
*[[tuttdrongo]] (''Dicrurus forficatus''), sgk [[drongolased]]
*[[tuttfaasan]] (''Pucrasia macrolopha''), sgk [[faasanlased]]
*[[tuttlõoke]] (''Galerida cristata''), sgk [[lõolased]]
*[[tutt-ogatiib]] (''Chauna chavaria''), sgk [[ogatiiblased]]
*[[tuttpütt]] (''Podiceps cristatus''), sgk [[pütlased]]
*[[tutt-tihane]] (''Lophophanes cristatus''), sgk [[tihaslased]]
*[[tutt-tiir]] (''Thalasseus sandvicensis''), sgk [[tiirlased]]
*[[tuttvart]] (''Aythya fuligula''), sgk [[partlased]]
*[[tuulas]] (''Artamus''), perekond
*[[tuulaslased]] (''Artamidae''), sugukond
*[[tuuletallaja]] (''Falco tinnunculus''), sgk [[pistriklased]]
*[[tuvilased]] (''Columbidae''), sugukond
*[[tõmmuiibis]] (''Plegadis falcinellus'')
*[[tõmmukajakas]] (''Larus fuscus''), sgk [[kajaklased]]
*[[tõmmu-lehelind]] (''Phylloscopus fuscatus''), sgk [[lehelindlased]]
*[[tõmmu-linavästrik]] (''Motacilla alba yarrellii''), [[linavästrik]]u alamliik, sgk [[västriklased]]
*[[tõmmu-torminiglas]] (''Pelecanoides urinatrix''), sgk [[tormilindlased]]
*[[tõmmuvaeras]] (''Melanitta fusca''), sgk [[partlased]]
*[[täks]] (''Saxicola''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[täpik-jämejalg]] (''Burhinus capensis''), sgk [[jämejalglased]]
*[[täpiknokk-pelikan]] (''Pelecanus philippensis''), sgk [[pelikanlased]]
*[[tääknoklased]] (''Phoeniculidae''), sugukond 
*[[töbi-paradiisilind]] (''Paradigalla brevicauda''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[Tüll (perekond)|tüll]], perekond, sgk [[tülllased]]
*[[tülllased]] (''Charadriidae''), sugukond
*[[tüvelindlased]] (''Climacteridae''), sugukond
*[[tüvesäälik]] (''Mniotilta varia''), sgk [[sääliklased]]
*[[tüükasorlased]] (''Nyctibiidae''), sugukond
*[[tüükasorr]] (''Nyctibius''), perekond, sgk [[tüükasorlased]]

==U==
*[[uganda veriamadiin]] (''Spermophaga ruficapilla''), sgk [[amadiinlased]]
*[[urutüll]] (''Thinornis novaeseelandiae''), sgk [[tülllased]]
*[[urvalind]] (''Carduelis flammea''), sgk [[vintlased]]
*[[urvalind (alamliik)|urvalind]] (''Carduelis flammea flammea''), [[urvalind|urvalinnu]] alamliik, sgk [[vintlased]]

==V==
*[[vaaraohani]] (''Alochen aegyptiaca''), sgk [[hanelised]], Aafrika päritolu, Euroopasse sisse talutud, Eestis eksikülaline
*[[vaenukägu]] (''Upupa epops''), sgk [[vaenukägulased]]
*[[vainurästas]] (''Turdus iliacus''), sgk [[rästaslased]]
*[[valge-irvnokk]] (''Anastomus oscitans''), sgk [[toonekurglased]]
*[[valgekurg]] (''Grus leucogeranus''), sgk [[kurglased]]
*[[valgelaup-paradiisilind]] (''Parotia sefilata''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[valgepea-haigur]] (''Ardea pacifica''), sgk [[haigurlased]]
* [[valgepea-kangurlind]] (''Dinemellia dinemelli''), sgk kangurlindlased
*[[valgepõsk-lagle]] (''Branta leucopsis''), sgk [[partlased]]
*[[valgerähn]] (''Melanerpes candidus''), sgk [[rähnlased]]
*[[valgeselg-kirjurähn]] (''Dendrocopos leucotos''), sgk [[rähnlased]]
*[[valgesilm-vart]] (''Aythya nyroca'')
*[[valgetiib-pirk]] (''Sarothrura ayresi''), sgk [[ruiklased]]
*[[valgetiib-viires]] (''Chlidonias leucopterus''), sgk [[tiirlased]]
*[[valge-toonekurg]] (''Ciconia ciconia''), sgk [[toonekurglased]], Mandri-Eestis tavaline, saartel harva
*[[valgesaba-kiivitaja]] (''Vanellus leucurus''), sgk [[tülllased]]
*[[vandelkajakas]] (''Pagophila eburnea''), sgk [[kajaklased]], Eestis eksikülaline 
*[[vandelnokk-kuningrähn]] (''Campep­hilus principalis'')
*[[vandelnokk-paradiisilind]] (''Drepanornis bruijnii''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[vangalased]] (''Vangidae''), sugukond
*[[varblane]] (''Passer''), perekond, sgk [[varblaslased]]
*[[varblaslased]] (''Passeridae''), sugukond
*[[vares (perekond)|vares]] (''Corvus''), perekond, sgk [[vareslased]]
*[[vareslased]] (''Corvidae''), sugukond
*[[vart]] (''Aythya''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[vasarpea]] (''Scopus umbretta''), sgk [[vasarpealased]]
*[[vasarpea (perekond)|vasarpea]] (''Scopus''), perekond, sgk [[vasarpealased]]
*[[vasarpealased]] (''Scopidae''), sugukond
*[[vedik-kangurlind]] (''Euplectes progne''), sgk [[kangurlindlased]]
*[[veeka]] ehk veekaruik (''Gallirallus australis''), sgk [[ruiklased]] 
*[[veetallaja]] (''Phalaropus lobatus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[Veetallaja (perekond)|veetallaja]] (''Phalaropus''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[veisehaigur]] (''Ardea ibis''), sgk [[haigurlased]]
*[[vesipapp]] (''Cinclus cinclus''), sgk [[vesipaplased]]
*[[vigle]] (''Limosa''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis hypoleucos''), sgk [[kurvitslased]]
*[[Vihitaja (perekond)|vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis''), perekond. sgk [[kurvitslased]]
*[[viires]] (''Childonias''), perekond, sgk [[tiirlased]]
*[[viirhüüp]] (''Zebrilus undulatus''), sgk [[haigurlased]]
*[[viirhüüp (perekond)|viirhüüp]] (''Zebrilus''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[viirpapagoi]] (''Melopsittacus undulatus''), sgk [[papagoilased]]
*[[viirpea-pütt]] (''Poliocephalus poliocephalus''), sgk [[pütlased]]
*[[viirpea-pütt (perekond)|viirpea-pütt]] (''Poliocephalus''), perekond, sgk [[pütlased]] 
*[[viker-paradiisilind]] (''Cicinnurus respublica''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[vikertangara]] (''Tangara chilensis''), sgk [[tangaralased]]
*[[vilbas]] (''Leiothrix''), perekond
*[[vilehaigur]] (''Syrigma sibilatrix''), sgk [[haigurlased]]
*[[vilehaigur (perekond)|vilehaigur]] (''Syrigma''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[villkael-toonekurg]] (''Ciconia episcopus''), sgk [[toonekurglased]]
*[[vintlased]] (''Fringillidae''), sugukond
*[[virelindlased]] (''Vireonidae''), sugukond
*''[[Vireolanius pulchellus]]'', sgk [[virelindlased]]
*[[viu]] (''Buteo''), perekond, sgk [[haugaslased]]
*[[viupart]] (''Anas penelope'')
*[[vuril]]
*[[võra-roherähn]] (''Picus puniceus''), sgk [[rähnlased]]
*[[võsaraat]] (''Prunella modularis''), sgk [[raatlased]]
*[[võsa-ritsiklind]] (''Locustella naevia''), sgk [[ritsiklindlased]]
*[[väikealk]] (''Alle alle'')
*[[väikeflamingo (perekond)|väikeflamingo]] (''Phoeniconaias''), perekond, sgk [[flamingolased]]
*[[väikehaigur (perekond)|väikehaigur]] (''Butorides''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[väikehuik]] (''Porzana parva''), sgk [[ruiklased]]
*[[väike-hõbehaigur]] (''Ardea intermedia''), sgk [[haigurlased]]
*[[väikehüüp]] ehk hüüpel (''Botaurus minutus''), sgk [[haigurlased]]
*[[väikekajakas]] (''Larus minutus''), sgk [[kajaklased]]
*[[väike-kirjurähn]] (''Dryobates minor''), sgk [[rähnlased]]
*[[väike-konnakotkas]] (''Aquila pomarina''), sgk [[haugaslased]]
*[[väikekoskel]] (''Mergellus albellus''), sgk [[partlased]]
*[[väikekoskel (perekond)|väikekoskel]] (''Mergellus''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[väikekoovitaja]] (''Numenius phaeopus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[väikekurp]] (''Thinocorus orbignyianus''), sgk [[kurplased]]
*[[väikekägu]] (''Cuculus poliocephalus''), sgk [[kägulased]]
*[[väike-käosulane]] (''Hippolais caligata'', ''Iduna caligata''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[väike-kärbsenäpp]] (''Ficedula parva''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[väike-laukhani]] (''Anser erythropus''), sgk [[partlased]]
*[[väike-lehelind]] (''Phylloscopus collybita''), sgk [[lehelindlased]]
*[[väikeluik]] (''Cygnus columbianus''), sgk [[partlased]]
*[[väike-merivart]] (''Aythya affinis''), sgk partlased
*[[väikepistrik]] (''Falco columbarius''), sgk [[pistriklased]]
*[[väike-põõsalind]] (''Sylvia curruca''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[väikepütt]] (''Tachybaptus ruficollis''), sgk [[pütlased]]
*[[väikepütt (perekond)|väikepütt]] (''Tachybaptus''), perekond, sgk [[pütlased]]
*[[väikerüdi]] ehk väikerisla (''Calidris minuta''), sgk [[kurvitslased]]
*[[väike-tanukull]] (''Accipiter bicolor''), sgk [[haugaslased]]
*[[väiketiir]] (''Sternula albifrons'' või ''Sterna albifrons''), sgk [[tiirlased]]
*[[väike-torminiglas]] (''Pelecanoides georgicus''), sgk [[tormilindlased]]
*[[väiketrapp]] (''Tetrax tetrax''), sgk [[traplased]] 
*[[väiketsiitsitaja]] (''Emberiza pusilla''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[väiketüll]] (''Charadrius dubius''), sgk [[tülllased]]
*[[välja-loorkull]] (''Circus cyaneus''), sgk [[haugaslased]]
*[[välja-safiirlind]] (''Halcyon albiventris''), sgk [[jäälindlased]]
*[[välja-väikelõoke]] (''Calandrella brachydactyla''), sgk [[lõolased]]
*[[värbhuik]] (''Porzana pusilla''), sgk [[ruiklased]]
*[[värbkakk]] (''Glaucidium passerinum''), [[kaklased]]
*[[värbrüdi]] ehk värbrisla (''Calidris temminckii''), sgk [[kurvitslased]]
*[[värvulised]] (''Passeriformes''), selts
*[[västrik]] (''Motacilla''), perekond, sgk [[västriklased]]
*[[västriklased]] (''Motacillidae''), sugukond
*[[väänkael]] (''Jynx torquilla''), sgk [[rähnlased]]
*[[vöötkakk]] (''Surnia ulula''), sgk [[kaklased]]
*[[vöötkakk (perekond)|vöötkakk]] (''Surnia''), perekond, sgk [[kaklased]]
*[[vööt-käbilind]] (''Loxia leucoptera''), sgk [[vintlased]]
*[[vööt-lehelind]] (''Phylloscopus inornatus''), sgk [[lehelindlased]]
*[[vöötnokk-pütt (perekond)|vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus''), perekond, sgk [[pütlased]]
*[[vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus podiceps''), sgk [[pütlased]]
*[[vööt-põõsalind]] (''Sylvia nisoria''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[vöötsaba-vigle]] (''Limosa lapponica''), sgk [[kurvitslased]]

==Õ==
* [[õgija]] (''Lanius''), perekond, sgk [[õgijalased]]
* [[õgijalased]] (''Laniidae''), sugukond
* [[õlilind]] ehk guahaaro (''Steatornis caripensis''), sgk [[õlilindlased]] 
* [[õlipuu-käosulane]] (''Hippolais olivetorum''), sgk [[põõsalindlased]]
* [[õnnekurg]] ehk jaapani kurg (''Grus japonensis''), sgk [[kurglased]] 
* [[õõnesäälik]] (''Protonotaria citrea''), sgk [[sääliklased]]
* [[õõnetuvi]] (''Columba oenas''), sgk [[tuvilased]]

==Ä==
*[[älverüdi]] ehk älverisla (''Calidris acuminata''), sgk [[kurvitslased]]
*[[änlased]] (''Stercorariidae''), sugukond
*[[änn]] (''Stercorarius''), perekond, sgk [[änlased]]

==Ö==
*[[örd]]
*[[ööbik]] (''Luscinia luscinia''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[ööhaigur]] (''Nycticorax nycticorax''), sgk [[haigurlased]]
*[[ööhaigur (perekond)|ööhaigur]] (''Nycticorax''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[öökajakas]] (''Creagrus furcatus''), sgk [[kajaklased]]
*[[öösorr (perekond)|öösorr]] (''Caprimulgus''), sgk [[öösorlased]]
*[[öösorr]] (''Caprimulgus europaeus''), sgk [[öösorlased]]
*[[öösorrilised]] (''Caprimulgiformes''), selts

== Ü ==
* [[ühis-kangurlind]] (''Philetairus socius''), sgk [[kangurlindlased]]

==X==
*''[[Xanthomyza phrygia]]'', sgk [[meelindlased]]

==Vaata ka==
* [[Eesti lindude süstemaatiline nimestik]]
* [[Norra lindude süstemaatiline nimestik]]

[[Kategooria:Linnud| Lindude loend]]
[[Kategooria:Loomade loendid]]</text>
      <sha1>r0gfy01ce0cp9cpwi7ohfjnj8rpgtg5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jalgpallurite loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>9804</id>
    <revision>
      <id>7248503</id>
      <parentid>7248016</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T12:36:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* B */</comment>
      <origin>7248503</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="81988" sha1="bl6qwgeyrwuk2nvzn2phfk7hya8so2w" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[jalgpallur]]eid. 

{{tähed}}

==A==
[[Hans Aabech]]
- [[Harald Aabrekk]]
- [[Kim Aabech]]
- [[Gerard Aafjes]]
- [[Carlos Aalbers]]
- [[Mika Aaltonen]]
- [[Gert Aandewiel]]
- [[Patrick van Aanholt]] 
- [[Signy Aarna]]
- [[Max Aarons]]
- [[Brenden Aaronson]]
- [[Kees Aarts]]
- [[Thelo Aasgaard]]
- [[Liel Abada]]
- [[Ignazio Abate]]
- [[Himad Abdelli]]
- [[Ali Abdi]]
- [[Besart Abdurahimi]]
- [[Éric Abidal]]
- [[Vincent Aboubakar]]
- [[Tammy Abraham]]
- [[Luis Abram]]
- [[Aleksandrs Abramenko]]
- [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)]]
- [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)]]
- [[Anderson Luís de Abreu Oliveira]]
- [[Francesco Acerbi]]
- [[Gabriel Achilier]]
- [[Alberto Acosta]] 
- [[Luciano Acosta]]
- [[Marcos Acuña]]
- [[Ché Adams]]
- [[Tyler Adams]]
- [[David Addy]]
- [[Emmanuel Adebayor]]
- [[Karim Adeyemi]]
- [[Simon Adingra]]
- [[Dominic Adiyiah]]
- [[Luis Advíncula]]
- [[Dick Advocaat]]
- [[Ibrahim Afellay]]
- [[David Affengruber]]
- [[Benik Afobe]]
- [[Emmanuel Agbadou]]
- [[Gabriel Agbonlahor]]
- [[Daniel Agger]]
- [[Nayef Aguerd]]
- [[Ruben Aguilar]]
- [[Érick Aguirre]]
- [[Javier Aguirre]]
- [[Ramón Aguirre Suárez]]
- [[Sergio Agüero]]
- [[Ernest Agyiri]]
- [[Jarmo Ahjupera]]
- [[Anel Ahmedhodžić]]
- [[Kassim Aidara]]
- [[Ola Aina]]
- [[Mihkel Ainsalu]]
- [[Semi Ajayi]]
- [[Kristoffer Ajer]]
- [[Manuel Akanji]]
- [[Nathan Aké]]
- [[Igor Akinfejev]]
- [[Maghnes Akliouche]]
- [[Kevin Akpoguma]]
- [[Mihkel Aksalu]]
- [[David Alaba]] 
- [[Richard Aland]]
- [[Oswaldo Alanís]]
- [[Lucas Alario]]
- [[Jordi Alba]]
- [[Albert Guðmundsson]]
- [[Flórián Albert]]
- [[Yuri Alberto]]
- [[Raúl Albiol]]
- [[Marc Albrighton]]
- [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]]
- [[Omar Alderete]]
– [[Toby Alderweireld]]
- [[Uota Ale]]
- [[Sergei Aleinikov]]
- [[Iván Alejo]]
- [[Aleksandr Aleksejev (jalgpallur)|Aleksandr Aleksejev]]
- [[Pavel Aleksejev]]
- [[Gustavo Alfaro]]
- [[Rejal Alijev]]
- [[Rene Aljas]]
- [[Teet Allas]]
- [[Markus Allast]]
- [[Marcus Allbäck]]
- [[Joe Allen]]
- [[Martin Allik]]
- [[Rauno Alliku]]
- [[André Almeida]]
- [[Miguel Almirón]]
- [[Manuel Almunia]]
- [[Kevin Aloe]]
- [[Viktor Alonen]]
- [[Júnior Alonso]]
- [[Marcos Alonso]]
- [[Xabier Alonso]]
- [[Hamit Altıntop]]
- [[Roberto Alvarado]]
- [[Guido Alvarenga]]
- [[Edson Álvarez]]
- [[Julián Álvarez]]
- [[Kevin Álvarez]]
- [[Yeray Álvarez]]
- [[Alar Alve]] 
- [[Bruno Alves]]
- [[Dani Alves]] 
- [[Magno Alves]]
- [[Selim Amallah]]
- [[Massimo Ambrosini]]
- [[Sammy Ameobi]]
- [[Shola Ameobi]]
- [[Nadiem Amiri]]
- [[Mohamed Amoura]]
- [[Ethan Ampadu]]
- [[Sofyan Amrabat]]
- [[Carlo Ancelotti]]
- [[Joachim Andersen]]
- [[Peter Ankersen]]
- [[Chris Anderson]]
- [[Elliot Anderson]]
- [[Felipe Anderson]]
- [[Christoffer Andersson]]
- [[Daniel Andersson]]
- [[Florin Andone]]
- [[Jorge Andrade]] 
- [[Benjamin André]]
- [[Kirill Andrejev]]
- [[Nikita Andrejev]]
- [[Keith Andrews]]
- [[Carolus Andriamatsinoro]]
- [[Robert Andrich]]
- [[Nicolas Anelka]]
- [[Wilker Ángel]]
- [[Fabrizio Angileri]]
- [[Nilson Angulo]]
- [[Hannes Anier]] 
- [[Henri Anier]]
- [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]]
- [[Aleksandr Anjukov]]
- [[Anthony Annan]]
- [[Aivar Anniste]]
- [[Karim Ansarifard]]
- [[Tambet Anso]]
- [[Waldemar Anton]]
- [[Michail Antonio]]
- [[Ilja Antonov]]
- [[Houssem Aouar]]
- [[Alberto Aquilani]]
- [[Javier Aquino]]
- [[Pedro Aquino]]
- [[Paulus Arajuuri]]
- [[Mauro Arambarri]]
- [[Guilherme Arana]]
- [[Eduardo Aranda]]
- [[Charles Aránguiz]]
- [[Willian Arão]]
- [[Leonardo Araújo]]
- [[Néstor Araujo]]
- [[Ronald Araújo]]
- [[Argo Arbeiter]]
- [[Álvaro Arbeloa]]
- [[Francisco Arce]]
- [[Juan Carlos Arce]]
- [[Alphonse Areola]]
- [[Gabriel Arias]]
- [[Jhon Arias]]
- [[Santiago Arias]]
- [[Joe Aribo]]
- [[Anton Aristov]]
- [[Franco Armani]]
- [[Ionel Armean]]
- [[Pablo Armero]]
- [[Adam Armstrong]]
- [[Marko Arnautović]]
- [[Graham Arnold]]
- [[Kepa Arrizabalaga]]
- [[Abdiel Arroyo]]
- [[Alan Arruda]]
- [[Axel Rodrigues de Arruda]]
- [[Tolgay Arslan]]
- [[Andrei Aršavin]]
- [[Gerardo Arteaga]]
- [[Artjom Artjunin]] 
- [[Santiago Ascacíbar]]
- [[Kristjan Asllani]]
- [[Iago Aspas]]
- [[Benoît Assou-Ekotto]]
- [[Vitālijs Astafjevs]] 
- [[Taavi Azarov]]
- [[Márcio Azevedo]]
- [[Sardar Azmoun]]
- [[Nathaniel Atkinson]]
- [[Christian Atsu]]
- [[Pierre-Emerick Aubameyang]]
- [[Ludwig Augustinsson]]
- [[Renato Augusto]]
- [[Fredrik Aursnes]]
- [[Charlie Austin]]
- [[Alen Avdić]]
- [[Vlada Avramov]]
- [[Daniel Avramovski]]
- [[Taiwo Awoniyi]]
- [[Roberto Ayala]]
- [[Yasin Ayari]]
- [[André Ayew]]
- [[Kaan Ayhan]]
- [[Luke Ayling]]

==B==
[[Demba Ba]]
- [[Ibrahim Ba]]
- [[Ryan Babel]]
- [[Srđan Babić]]
- [[Boban Babunski]]
- [[Carlos Bacca]]
- [[Irfan Bachdim]]
- [[Fouad Bachirou]]
- [[Daniel Bachmann]]
- [[Hans Backe]]
- [[Pavel Badea]]
- [[Milan Badelj]]
- [[Benoît Badiashile]]
- [[Holger Badstuber]]
- [[Bae Jun-ho]]
- [[Álex Baena]]
- [[Richart Báez]]
- [[Roberto Baggio]]
- [[Karim Bagheri]]
- [[Alexander Bah]]
- [[Stéphane Bahoken]]
- [[Leon Bailey]]
- [[Leighton Baines]]
- [[Emir Bajrami]]
- [[Cédric Bakambu]]
- [[Tiémoué Bakayoko]]
- [[Diego Balbinot]]
- [[Fabián Balbuena]]
- [[Julio César Baldivieso]]
- [[Gareth Bale]]
- [[Mikel Balenziaga]]
- [[Jure Balkovec]]
- [[Michael Ballack]] 
- [[Daniel Ballard]]
- [[Iván Balliu]]
- [[Folarin Balogun]]
- [[Leon Balogun]]
- [[Mario Balotelli]] 
- [[Hakan Balta]]
- [[Abudramae Bamba]]
- [[Jonathan Bamba]]
- [[Sol Bamba]]
- [[Robson Bambu]]
- [[Patrick Bamford]]
- [[Nicușor Bancu]]
- [[Éver Banega]]
- [[Gordon Banks]]
- [[Barry Bannan]]
- [[Léo Baptistão]]
- [[Nikita Baranov]]
- [[Sergej Barbarez]]
- [[Kosta Barbarouses]]
- [[Danilo Barbosa]]
- [[Gabriel Barbosa]]
- [[Esequiel Barco]]
- [[Valentín Barco]]
- [[Bradley Barcola]]
- [[Enis Bardhi]]
- [[Keidi Bare]]
- [[Franco Baresi]]
- [[Dmitri Barinov]]
- [[Borna Barišić]]
- [[Brandon Barker]]
- [[Ross Barkley]]
- [[Tranquillo Barnetta]]
- [[Milan Baroš]]
- [[Antonio Barragán]]
- [[Álvaro Barreal]]
- [[Leandro Barreiro]]
- [[Bismarck Barreto Faria]]
- [[Lucas Barrios]]
- [[Wílmar Barrios]]
- [[Musa Barrow]]
- [[Gareth Barry]] 
- [[Andrea Barzagli]]
- [[Fabien Barthez]]
- [[Kyle Bartley]]
- [[Ángelos Basinás]]
- [[Calvin Bassey]]
- [[Marco van Basten]]
- [[Alessandro Bastoni]]
- [[Maksim Bazjukin]]
- [[Gabriel Batistuta]]
– [[Michy Batshuayi]]
– [[Martin Baturina]]
- [[Ivans Baturins]]
- [[Frank Baumann]] 
- [[Oliver Baumann]]
- [[Julian Baumgartlinger]]
- [[Michael Baur]]
- [[Vladlen Baušev]]
- [[Éric Bauthéac]]
- [[Mohamed Bayo]]
- [[Patrick Beach]]
- [[Jean Beausejour]]
- [[DaMarcus Beasley]]
- [[Bebeto]]
- [[Aleksandr Bebikh]]
- [[Rodrigo Becão]]
- [[Franz Beckenbauer]]
- [[Alisson Becker]]
- [[David Beckham]]
- [[Jan Bednarek]]
- [[Zakaria Beglarišvili]]
- [[Aziz Behich]]
- [[Valon Behrami]]
- [[Maximilian Beier]]
- [[Uwe Bein]]
- [[Younès Belhanda]]
- [[Craig Bellamy]]
- [[Jean-Ricner Bellegarde]]
- [[Jude Bellingham]]
- [[Andrea Belotti]]
- [[Aleksei Belov]]
- [[Emre Belözoğlu]]
- [[Hatem Ben Arfa]]
- [[Anis Ben Slimane]]
- [[Wissam Ben Yedder]]
- [[Yohan Benalouane]]
- [[Medhi Benatia]]
- [[Yossi Benayoun]]
- [[Lars Bender]]
- [[Sven Bender]]
- [[Nicklas Bendtner]]
- [[Darío Benedetto]]
- [[László Bénes]]
- [[Pierre Bengtsson]]
- [[Rafael Benítez]]
- [[Fróði Benjaminsen]]
- [[Ismaël Bennacer]]
- [[Ryan Bennett]]
- [[Ramy Bensebaini]]
- [[Owusu Benson]]
- [[Karim Benzema]]
- [[Darren Bent]]
- [[Nabil Bentaleb]]
- [[Christian Benteke]]
- [[Lucas Beraldo]]
- [[Domenico Berardi]]
- [[Dimităr Berbatov]]
- [[Bartosz Bereszyński]]
- [[Vassili Berezutski]]
- [[Henning Berg]]
- [[Marcus Berg]]
- [[Patrick Berg]]
- [[Sander Berge]]
- [[Jo Inge Berget]]
- [[Dennis Bergkamp]]
- [[Giuseppe Bergomi]]
- [[Lucas Bergvall]]
- [[Steven Bergwijn]]
- [[Sebastian Berhalter]]
- [[Besart Berisha]]
- [[Etrit Berisha]]
- [[Veton Berisha]]
- [[Santiago Bernabéu]]
- [[Federico Bernardeschi]]
- [[Alexander Bernhardsson]]
- [[Orlando Berrío]]
- [[Sergio Bertoni]]
- [[Ryan Bertrand]]
- [[George Best]]
- [[Leon Best]]
- [[Marius Bezykornovas]]
- [[Marcus Bettinelli]]
- [[Jordan Beyer]]
- [[Claudio Biaggio]]
- [[Marco Bianchi]]
- [[Giulian Biancone]]
- [[Ermin Bičakčić]]
- [[Krystian Bielik]]
- [[Marcelo Bielsa]]
- [[Mika Biereth]]
- [[Lucas Biglia]]
- [[Justin Bijlow]]
- [[Jaka Bijol]]
- [[Slaven Bilić]]
- [[Philip Billing]]
- [[Tyler Bindon]]
- [[Matthew Bingley]]
- [[Dragiša Binić]]
- [[Cristiano Biraghi]]
- [[Mihhail Birjukov]]
- [[Daniel Bîrligea]]
- [[David Bisconti]]
- [[Marco Bizot]]
- [[Leonardo Bittencourt]]
– [[Birkir Bjarnason]]
- [[Fredrik André Bjørkan]]
- [[Álex Blanco]]
- [[Ludodvic Blas]]
- [[Jakub Błaszczykowski]]
- [[Miha Blažič]]
- [[Wim Bleijenberg]]
- [[Daley Blind]]
- [[Oleg Blohhin]]
- [[Eduard Blossfeldt]]
- [[Jérôme Boateng]] 
- [[Kevin-Prince Boateng]]
- [[Raúl Bobadilla]]
- [[Oscar Bobb]]
- [[Fredi Bobic]] 
- [[Bobô]]
- [[Frank de Boer]]
- [[Niels Bohr]] 
- [[Dmitri Boiko]]
- [[Nicolai Boilesen]]
- [[Yannick Bolasie]]
- [[Willy Boly]]
- [[Moïse Bombito]]
- [[Mark van Bommel]]
- [[Giacomo Bonaventura]]
- [[Valeri Bondarenko]]
- [[Roly Bonevacia]]
- [[Dante Bonfim Costa Santos]]
- [[Zbigniew Boniek]]
- [[Giampiero Boniperti]]
- [[Aitana Bonmatí]]
- [[Ange-Yoan Bonny]]
- [[Leonardo Bonucci]]
- [[Wilfried Bony]]
- [[Celso Borges]]
- [[Humberlito Borges]]
- [[Dmitrijs Borisovs]]
- [[Andrei Borissov]]
- [[Cristian Borja]]
- [[Miguel Borja]]
- [[Milan Borjan]]
- [[Rafael Santos Borré]]
- [[Marco Borriello]]
- [[Artur Boruc]]
- [[Bartosz Bosacki]] 
- [[Olivier Boscagli]]
- [[Mauro Boselli]]
- [[José Bosingwa]]
- [[Vicente del Bosque]]
- [[Paul Bosvelt]] 
- [[Oliver Bozanic]]
- [[Jay Bothroyd]]
- [[Alberto Botía]]
- [[Sven Botman]]
- [[Ayyoub Bouaddi]]
- [[Hicham Boudaoui]]
- [[Sofiane Boufal]]
- [[Khalid Boulahrouz]]
- [[Wilfred Bouma]]
- [[Yassine Bounou]]
- [[Aaron Boupendza]]
- [[Jarrod Bowen]]
- [[Mark Bowen]]
- [[Dedryck Boyata]]
- [[Lucas Boyé]]
- [[Jakub Brabec]]
- [[Michael Bradley]] 
- [[Tom Bradshaw]]
- [[Robbie Brady]]
- [[Sergei Bragin]]
- [[Yacine Brahimi]]
- [[Martin Braithwaite]]
- [[Julian Brandt]]
- [[Berle Brant]]
- [[Jarrad Branthwaite]]
- [[David Braz]]
- [[Elton Brauer]]
- [[Claudio Bravo]]
- [[Omar Bravo]]
- [[Thomas Brdaric]]
- [[Paul Breitner]]
- [[Filipp Breitveit]]
- [[Johannes Brenner]]
- [[Renan Bressan]]
- [[Jimmy Briand]]
- [[Algimantas Briaunys]]
- [[Viktoras Bridaitis]]
- [[Miguel Britos]]
- [[Brian Brobbey]]
- [[Armando Broja]]
- [[Giovanni van Bronckhorst]]
- [[Dylan Bronn]]
- [[David Brooks (jalgpallur)|David Brooks]]
- [[John Anthony Brooks]]
- [[Hugo Broos]]
- [[Alex Brosque]]
- [[Carl Brown]]
- [[Nathaniel Brown]]
- [[Scott Brown]]
- [[Wes Brown]]
- [[David Browne]]
- [[Karlo Bručić]]
- [[Jeffrey Bruma]] 
- [[Jacob Bruun Larsen]]
- [[Joe Bryan]]
- [[Tajon Buchanan]]
- [[Guido Buchwald]]
- [[Ante Budimir]]
- [[Emiliano Buendía]]
- [[Gianluigi Buffon]]
- [[Adam Buksa]]
- [[Nino Bule]]
- [[Dave Bulthuis]]
- [[Dmitri Bulõkin]]
- [[Mustapha Bundu]]
- [[Andrei Burcă]]
- [[Dan Burn]]
- [[Nathan Burns]]
- [[Igor Burzanović]]
- [[Sergio Busquets]]
- [[Fabricio Bustos]]
- [[Hans-Jörg Butt]]
- [[Jacob Butterfield]]
- [[Daniel Van Buyten]]
- [[‎Alo Bärengrub]]

==C==
[[Roberto Cabañas]]
- [[Willy Caballero]]
- [[Ben Cabango]]
- [[Yohan Cabaye]]
- [[Rémy Cabella]]
- [[Arthur Cabral]]
- [[Jovane Cabral]]
- [[Rafael Cabral]]
- [[Leandro Cabrera]]
- [[Jerônimo Cacau]]
- [[Víctor Cáceres]]
- [[Cafu]]
- [[Manuel Cafumana]]
- [[Gary Cahill]]
- [[Tim Cahill]]
- [[Jordy Caicedo]]
- [[Moisés Caicedo]]
- [[Jens Cajuste]]
- [[Davide Calabria]]
- [[Riccardo Calafiori]]
- [[Mariona Caldentey]]
- [[Duje Ćaleta-Car]]
- [[Hakan Çalhanoğlu]]
- [[Dan Calichman]]
- [[José María Callejón]]
- [[Alexander Callens]]
- [[Jonathan Calleri]]
- [[Aguibou Camara]]
- [[Lamine Camara]]
- [[Eduardo Camavinga]]
- [[Alessandro Cambalhota]]
- [[Esteban Cambiasso]]
- [[Mauro Camoranesi]]
- [[Sol Campbell]]
- [[Djalma Campos]]
- [[Emre Can]]
- [[Sergio Canales]]
- [[João Cancelo]]
- [[Daniel Candeias]]
- [[Fabio Cannavaro]]
- [[Germán Cano]]
- [[Agustín Canobbio]]
- [[Éric Cantona]]
- [[Todd Cantwell]]
- [[Ander Capa]]
- [[Joan Capdevila]]
- [[Fabio Capello]]
- [[John Carew]]
- [[Graham Carey]]
- [[Rafael Carioca]]
- [[Diego Carlos]]
- [[Roberto Carlos]]
- [[Jamie Carragher]]
- [[Jorge Carrascal]]
– [[Yannick Ferreira Carrasco]]
- [[Michael Carrick]]
- [[Daniel Carriço]]
- [[Guido Carrillo]]
- [[Andy Carroll]] 
- [[Cameron Carter-Vickers]]
- [[Dani Carvajal]]
- [[Ricardo Carvalho]] 
- [[William Carvalho]]
- [[Milton Casco]]
- [[Matty Cash]]
- [[Iker Casillas]]
- [[Antonio Cassano]]
- [[Timothy Castagne]]
- [[Kevin Castaño]]
- [[Jean-Charles Castelletto]]
- [[Diego Castro]]
- [[Santi Cazorla]]
- [[Ivan Cavaleiro]]
- [[Diego Cavalieri]]
- [[Lucas Cavallini]]
- [[Edinson Cavani]]
- [[Emanuel Cecchini]]
- [[Alvin Ceccoli]]
- [[Petr Čech]]
- [[Yankuba Ceesay]]
- [[Aleksandrs Čekulajevs]]
- [[Billy Celeski]]
- [[Zeki Çelik]]
- [[Bersant Celina]]
- [[Ondřej Čelůstka]]
- [[Rogério Ceni]]
- [[Pavel Černý]]
- [[Murilo Cerqueira]]
- [[Franco Cervi]]
- [[Nacer Chadli]]
- [[Kóstas Chalkías]] 
- [[Nathaniel Chalobah]]
- [[Trevoh Chalobah]]
- [[Marouane Chamakh]]
- [[Yimmi Chará]]
- [[Ángelos Charistéas]]
- [[Bobby Charlton]]
- [[Edvaldo Oliveira Chaves]]
- [[Mateo Chávez]]
- [[Rayan Cherki]]
- [[Giorgio Chiellini]]
- [[Federico Chiesa]]
- [[Eduardo Chillida]]
- [[Ben Chilwell]]
- [[Pedro Chirivella]]
- [[Cho Gue-sung]]
- [[Tahith Chong]]
- [[Andreas Christensen]]
- [[Oliver Christensen]]
- [[Anders Christiansen]]
- [[Carney Chukwuemeka]]
- [[Samuel Chukwueze]]
- [[Alejandro Chumacero]]
- [[Alexandru Cicâldău]]
- [[José Cifuentes]]
- [[Jasper Cillessen]]
- [[Alessandro Circati]]
- [[Pathé Ciss]]
- [[Aliou Cissé]]
- [[Pape Abou Cissé]]
- [[Papiss Cissé]]
- [[Viktor Claesson]]
- [[Ciaran Clark]]
- [[Steve Clarke]]
- [[Jordy Clasie]]
- [[Tom Cleverley]]
- [[Gaël Clichy]] 
- [[Conor Coady]]
- [[Phillip Cocu]]
- [[Fábio Coentrão]]
- [[Antonio Čolak]]
- [[Jack Colback]]
- [[Andrew Cole]]
- [[Ashley Cole]] 
- [[Joe Cole]]
- [[Maxime Colin]]
- [[Omar Colley]]
- [[Nathan Collins]]
- [[Fabricio Coloccini]]
- [[Levi Colwill]]
– [[Kingsley Coman]]
– [[Sérgio Conceição]]
- [[Kévin Constant]] 
- [[Antonio Conte]]
- [[Diego Contento]]
- [[Lewis Cook]]
- [[Steve Cook]]
- [[Jonathan Copete]]
- [[Francis Coquelin]]
- [[Domilson Cordeiro dos Santos]]
- [[Danilson Córdoba]]
- [[José Córdoba]]
- [[Ante Ćorić]]
- [[Steve Corica]]
- [[Jack Cork]]
- [[Andreas Cornelius]]
- [[Maxwel Cornet]]
- [[Jesús Manuel Corona]]
- [[Ángel Correa]]
- [[Joaquín Correa]]
- [[Christian Corrêa Dionisio]]
- [[Bruno Cortez]]
- [[Alex Rodrigo Dias da Costa]] 
- [[Nuno da Costa]]
- [[Diego Costa]]
- [[Diogo Costa]]
- [[Douglas Costa]]
- [[Jaume Costa]]
- [[Manuel Rui Costa]]
– [[Benoît Costil]]
- [[Rodolfo Cota]]
- [[Eduardo Coudet]]
– [[Vladimír Coufal]]
– [[Lassana Coulibaly]]
- [[Thibaut Courtois]] 
- [[Philippe Coutinho]]
- [[Fernando Couto]] 
- [[Conor Coventry]]
- [[Alessio Cragno]]
- [[Hernán Crespo]]
- [[Aaron Cresswell]]
- [[Peter Crouch]]
- [[Johan Cruijff]]
- [[Juan Cuadrado]]
- [[Pau Cubarsí]]
- [[Teófilo Cubillas]]
- [[Marc Cucurella]]
- [[Gustavo Cuéllar]]
- [[Víctor Cuesta]]
- [[Christian Cueva]]
- [[Nelson Cuevas]]
- [[Mickaël Cuisance]]
- [[Josh Cullen]]
- [[Matheus Cunha]]
- [[Patrick Cutrone]]
- [[Eray Cömert]]

==D==
[[Damien Da Silva]]
- [[Níkos Dabízas]]
- [[Mats Møller Dæhli]]
- [[Johan Dahlin]]
- [[Patson Daka]]
- [[Andrés D'Alessandro]]
- [[Zlatko Dalić]]
- [[Lauri Dalla Valle]]
- [[Stuart Dallas]]
- [[Diogo Dalot]]
- [[Henrik Dalsgaard]]
- [[Leandro Damião]]
- [[Claude Dambury]]
- [[Dejan Damjanović]]
- [[Mikkel Damsgaard]]
- [[Arnaut Danjuma]]
- [[Kevin Danso]]
- [[Márton Dárdai]]
- [[Sergi Darder]]
- [[Vladimír Darida]]
- [[Matteo Darmian]]
- [[Jay Dasilva]]
- [[David Luiz]] 
- [[Jonathan David]]
- [[Promise David]]
- [[Edgar Davids]]
- [[Jason Davidson]]
- [[Curtis Davies]]
- [[Steven Davis]]
- [[Paweł Dawidowicz]]
- [[Michael Dawson]] 
- [[Kevin De Bruyne]]
- [[Maxim De Cuyper]]
- [[Charles De Ketelaere]]
- [[Ritchie De Laet]]
- [[Rodrigo De Paul]]
- [[Daniele De Rossi]]
- [[Morgan De Sanctis]]
- [[Ciprian Deac]]
- [[Zeno Debast]]
- [[Deco]] (Anderson Luis De Souza)
- [[Bobby Decordova-Reid]]
- [[Amar Dedić]]
- [[Jermain Defoe]]
- [[Steven Defour]]
- [[Alessandro Del Piero]]
- [[Thomas Delaney]]
- [[Liam Delap]]
- [[Agustín Delgado]]
- [[Guillermo Delgado]] 
- [[Simon Deli]]
- [[Traianos Dellas]] 
- [[Andy Delort]]
- [[Casiano Delvalle]]
- [[Moussa Dembélé]]
- [[Ousmane Dembélé]]
- [[Jan Demidovitš]]
- [[Merih Demiral]]
- [[Kerem Demirbay]]
- [[Volkan Demirel]]
- [[Diego Demme]]
- [[Clint Dempsey]]
- [[Jason Denayer]]
- [[Leander Dendoncker]]
- [[Denílson Pereira Neves]]
- [[Igor Denissov]]
- [[Emmanuel Dennis]]
- [[Memphis Depay]]
- [[Eren Derdiyok]]
- [[Marcel Desailly]]
- [[Didier Deschamps]]
- [[Kiril Despodov]]
- [[Ranko Despotović]]
- [[Cyriel Dessers]]
- [[Sergiño Dest]]
- [[Justin Devenny]]
- [[Kiernan Dewsbury-Hall]]
- [[Giovanni Di Lorenzo]]
- [[Ángel Di María]]
- [[Roberto Di Matteo]]
- [[Alfredo Di Stéfano]]
- [[Ali Dia]]
- [[Boulaye Dia]]
- [[Abdoulay Diaby]]
- [[Abou Diaby]]
- [[Moussa Diaby]]
- [[Mouctar Diakhaby]]
- [[Abdou Diallo]]
- [[Amad Diallo]]
- [[Habib Diallo]]
- [[Alessandro Diamanti]]
- [[Habib Diarra]]
- [[Lassana Diarra]]
- [[Carlos Alberto Dias]]
- [[Rúben Dias]]
- [[Brahim Díaz]]
- [[Luis Díaz]]
- [[Paulo Díaz]]
- [[Ramón Díaz]]
- [[Sergio Díaz]]
- [[Krépin Diatta]]
- [[Dida]]
– [[Lucas Digne]]
- [[Kevin Diks]]
- [[Federico Dimarco]]
– [[Stole Dimitrievski]]
– [[Arley Dinas]]
– [[Ousmane Diomande]]
– [[Yan Diomande]]
- [[Issa Diop]]
- [[Andy Diouf]]
- [[Mame Biram Diouf]]
- [[Axel Disasi]]
- [[Mix Diskerud]]
- [[Ivan Djakov]]
- [[Nasser Djiga]]
- [[Alexander Djiku]]
- [[Berat Djimsiti]]
- [[Youri Djorkaeff]]
- [[Johan Djourou]]
- [[Aleksandr Dmitrijev]]
- [[Artjom Dmitrijev]]
- [[Marko Dmitrović]]
- [[Ritsu Doan]]
- [[Kasper Dolberg]]
- [[Cecilio Domínguez]]
- [[Wilfried Domoraud]]
- [[Marco Donadel]]
- [[Jean Marie Dongou]]
- [[Gianluigi Donnarumma]]
- [[Landon Donovan]]
- [[Allan Dorbek]]
- [[Patrick Dorgu]]
- [[Graham Dorrans]]
- [[Niklas Dorsch]]
- [[Bas Dost]]
- [[Abdoulaye Doucouré]]
- [[Cheick Doucouré]]
- [[Désiré Doué]]
- [[Guéla Doué]]
- [[Seydou Doumbia]]
- [[Tongo Doumbia]]
- [[Rodrigo Dourado]]
- [[Kieran Dowell]]
- [[Edu Dracena]]
- [[Radu Drăgușin]]
- [[Julian Draxler]]
- [[Wolfgang Dremmler]]
- [[Royston Drenthe]]
- [[Sebastián Driussi]]
- [[Vanja Drkušić]]
- [[Anto Drobnjak]]
- [[Václav Drobný]]
- [[Didier Drogba]]
- [[Alan Dzagojev]]
- [[Artjom Dzjuba]]
- [[Balázs Dzsudzsák]]
- [[Edin Džeko]]
- [[Georgi Džikija]]
- [[Du Wei]]
- [[Bruno Duarte]]
- [[Deroy Duarte]]
- [[Óscar Duarte]]
- [[Slobodan Dubajić]]
- [[Léo Dubois]]
- [[Kaspars Dubra]]
- [[Martin Dúbravka]]
- [[Kevin Dubrovski]]
- [[Marvin Ducksch]]
– [[Ondrej Duda]]
- [[Igor Dudarev]]
- [[Damien Duff]]
- [[Shane Duffy]]
- [[Mitchell Duke]]
- [[Denzel Dumfries]]
- [[Paul Dummett]]
- [[Alfred Duncan]]
- [[Dunga]]
- [[Lewis Dunk]]
- [[Richard Dunne]]
- [[‎Alo Dupikov]]
- [[Jhon Durán]]
- [[Filip Đuričić]]
- [[Pavel Dõmov]]
- [[Paulo Dybala]]

==E==
[[Emmanuel Eboué]] 
- [[Tyronne Ebuehi]]
- [[Richard Eckersley]]
- [[Éder (Portugali jalgpallur)|Éder]]
- [[Jóan Símun Edmundsson]] 
- [[Odsonne Édouard]]
- [[Mark Edur]]
- [[Karel Eerme]]
- [[Eero Eessaar]]
- [[Ergo Eessaar]]
- [[John Egan]]
- [[Johannes Eggestein]]
- [[Eiður Smári Guðjohnsen]]
- [[Eugen Einman]]
- [[Raimond Eino]]
- [[Chidera Ejuke]]
- [[Albin Ekdal]]
- [[Jurgen Ekkelenkamp]]
- [[Verner Eklöf]]
- [[Emmanuel Mbia Ekobena]]
- [[Youssef El-Arabi]]
- [[Neil El Aynaoui]]
- [[Ayoub El Kaabi]]
- [[Omar El Kaddouri]]
- [[Souffian El Karouani]]
- [[Anthony Elanga]]
- [[Trevor Elhi]]
- [[Eduard Ellman-Eelma]]
- [[Lauri Ellram]] 
- [[Marko Elsner]]
- [[Timi Max Elšnik]]
- [[Aritz Elustondo]]
- [[Nico Elvedi]]
- [[Mohamed Elyounoussi]]
- [[Irié Bi Séhi Elysée]]
- [[Breel Embolo]]
- [[Mahir Emreli]]
- [[Julio Enciso]]
- [[Endrick]]
- [[Orlando Engelaar]]
- [[Stanislav Engovatov]]
- [[Robert Enke]]
- [[Tomislav Erceg]] 
- [[Roman Eremenko]]
- [[Christian Eriksen]]
- [[Uwe Erkenbrecher]]
- [[Fabian Ernst]] 
- [[Sergio Escudero]]
- [[Triinu Esken]]
- [[Michael Essien]]
- [[Maxime Estève]]
- [[Michael Estrada]]
- [[Pervis Estupiñán]]
- [[Eberechi Eze]]
- [[Abde Ezzalzouli]]
- [[Oghenekaro Etebo]]
- [[Tengiz Eteria]]
- [[Neil Etheridge]]
- [[Samuel Eto'o]]
- [[Beñat Etxebarria]]
- [[Eusébio]] 
- [[Stephen Eustáquio]]
- [[Evair]]
- [[Lucas Evangelista]]
- [[Corry Evans]]
- [[Jonny Evans]]
- [[Patrice Évra]]

==F==
[[Luís Fabiano Clemente]]
- [[Łukasz Fabiański]]
- [[Fábio Pereira da Silva]] 
- [[Frank Fabra]]
- [[Cesc Fàbregas]]
- [[Giacinto Facchetti]]
- [[Emerse Faé]]
- [[Collins Fai]]
- [[Fayçal Fajr]]
- [[Radamel Falcao]] 
- [[Jefferson Farfán]]
- [[Christian Fassnacht]]
- [[Abdul Fatawu]]
- [[Ansu Fati]] 
- [[Adam Federici]]
- [[Sofiane Feghouli]]
- [[Miklós Fehér]]
- [[Nabil Fekir]]
- [[Felipe Felicio]]
- [[Marouane Fellaini]]
- [[Kiko Femenía]]
- [[Leroy Fer]]
- [[Rio Ferdinand]]
- [[Alex Ferguson]]
- [[Lewis Ferguson]]
- [[Bruno Fernandes]]
- [[Danilo Fernandes]]
- [[Gedson Fernandes]]
- [[Manuel Fernandes]]
- [[Mateus Fernandes (jalgpallur)|Mateus Fernandes]]
- [[Mário Figueira Fernandes]]
- [[Álex Fernández]]
- [[Enzo Fernández]]
- [[Equi Fernández]]
- [[Federico Fernández]]
- [[Gatito Fernández]]
- [[Matías Fernández]]
- [[Abel Ferreira]]
- [[Képler Laveran Lima Ferreira]]
- [[Paulo Ferreira]]
- [[Facundo Ferreyra]]
- [[Victor Ferreyra]]
- [[Álvaro Fidalgo]]
- [[Luís Figo]]
- [[Roberto Firmino]]
- [[Junior Firpo]]
- [[Michael Fitzgerald]]
- [[Vladislav Fjodorov]]
- [[Mathieu Flamini]]
- [[Mark Flekken]]
- [[Darren Fletcher]] 
- [[Steven Fletcher]]
- [[Hans-Dieter Flick]]
- [[Edison Flores]]
- [[Franco Foda]]
- [[Phil Foden]]
- [[Wesley Fofana]]
- [[Yahia Fofana]]
- [[Youssouf Fofana]]
- [[Daniil Fomin]]
- [[Aslak Fonn Witry]]
- [[Francisco Fonseca]]
- [[Just Fontaine]]
- [[José Fonte]]
- [[Diego Forlán]]
- [[Pablo Fornals]]
- [[Bruno Fornaroli]]
- [[Vegard Forren]]
- [[Emil Forsberg]]
- [[Petteri Forsell]]
- [[Adam Forshaw]]
- [[Marcus Forss]]
- [[Mikael Forssell]]
- [[Fraser Forster]]
- [[Ben Foster]]
- [[Dimitri Foulquier]]
- [[Robbie Fowler]]
- [[Hayden Foxe]]
- [[França]]
- [[Enzo Francescoli]]
- [[Alan Franco]]
- [[Ivan Franjic]]
- [[Przemysław Frankowski]]
- [[Ryan Fraser]]
- [[Fred]]
- [[Alex Freeman]]
- [[Alexander Frei]]
- [[Fabian Frei]]
- [[Marlon Freitas]]
- [[Iván Fresneda]]
- [[Remo Freuler]]
- [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]]
- [[Brad Friedel]]
- [[Arne Friedrich]] 
- [[Marvin Friedrich]]
- [[Emmanuel Frimpong]]
- [[Jeremie Frimpong]]
- [[Torsten Frings]]
- [[Victor Froholdt]]
- [[Andre Frolov]]
- [[Ray Fränkel]]
- [[Christian Fuchs]]
- [[Argel Fucks]]
- [[Luis de la Fuente]]
- [[Chikara Fujimoto]]
- [[Ramiro Funes Mori]]
- [[Darnell Furlong]]
- [[Timo Furuholm]]
- [[Atsuyoshi Furuta]]
- [[Niclas Füllkrug]]
- [[Takis Fyssas]]

==G==
[[Louis van Gaal]]
- [[Mijat Gaćinović]]
- [[Fernando Gago]]
- [[Adolfo Gaich]]
- [[Nicolás Gaitán]]
- [[Cody Gakpo]]
- [[Ethan Galbraith]]
- [[Pablo Galdames Millán]]
- [[Conor Gallagher]]
- [[Jesús Gallardo]]
- [[William Gallas]]
- [[Carlos Gamarra]]
- [[Cristian Gamboa]]
- [[Kevin Gameiro]]
- [[Ben Gannon-Doak]]
- [[Luke Garbutt]]
- [[Aleix García]]
- [[Dani García]]
- [[Joan Garcia]]
- [[Luan Garcia]]
- [[Raúl García]]
- [[Rudi Garcia]]
- [[Rubén García]]
- [[James Garner (jalgpallur)|James Garner]]
- [[Garrincha]]
- [[Rodrigo Garro]]
- [[Paul Gascoigne]] 
- [[Sergei Gazdanov]]
- [[Federico Gatti]]
- [[Gennaro Gattuso]]
- [[Hernán Gaviria]]
- [[Mario Gavranović]]
- [[Juri Gavrilov]]
- [[Dwight Gayle]]
- [[Jean-Philippe Gbamin]]
- [[David de Gea]]
- [[Theodor Gebre Selassie]]
- [[Lutsharel Geertruida]]
- [[Aleksandr Geinrihh]]
- [[Johannes Geis]]
- [[Giórgios Georgiádis]]
- [[Vladimir Gerassimov]]
- [[Pedro Geromel]]
- [[Steven Gerrard]]
- [[Gervinho]]
- [[Rudy Gestede]]
- [[Stylianós Giannakópoulos]] 
- [[Agustín Giay]]
- [[Kieran Gibbs]]
- [[Morgan Gibbs-White]]
- [[Ben Gibson]]
- [[Ryan Giggs]]
– [[André-Pierre Gignac]]
- [[Bryan Gil]]
- [[Alberto Gilardino]]
- [[Hans Gillhaus]]
- [[Billy Gilmour]]
- [[Matthias Ginter]]
– [[Olivier Giroud]]
- [[Shay Given]]
- [[Theofánis Gkékas]]
- [[Giánnis Gkoúmas]] 
- [[Romāns Gladiļins]]
- [[Kamil Glik]]
- [[Serge Gnabry]]
- [[Kazimieras Gnedojus]]
- [[Adam Gnezda Čerin]]
- [[Nikita Godenov]]
- [[Diego Godín]]
- [[Mika Godts]]
- [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]]
- [[Stanislav Goldberg]]
- [[Connor Goldson]]
- [[Pierluigi Gollini]]
- [[Arthur Gomes]]
- [[Heurelho Gomes]]
- [[João Gomes]]
- [[Nuno Gomes]]
- [[Diego Gómez]]
- [[Gustavo Gómez]]
- [[Joe Gomez]]
- [[Mario Gómez]] 
- [[Maxi Gómez]]
- [[Papu Gómez]]
- [[Rónald Gómez]]
- [[Sergi Gómez]]
- [[Maxime Gonalons]]
- [[Claude Gonçalves]]
- [[Alfonso González]]
- [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]]
- [[Armando González]]
- [[Derlis González]]
- [[Giovanni González]]
- [[Nico González]]
- [[Craig Goodwin]]
- [[Dacosta Goore]]
- [[Jacek Góralski]]
- [[Anthony Gordon]]
- [[Craig Gordon]]
- [[Leon Goretzka]]
- [[Kaspars Gorkšs]]
- [[Néstor Gorosito]]
- [[Robin Gosens]]
- [[Dan Gosling]]
- [[Amine Gouiri]]
- [[Lewis Grabban]]
- [[Jevgeni Grafski]]
- [[Esteban Granero]]
- [[Andreas Granqvist]]
- [[Ryan Gravenberch]]
- [[Archie Gray]]
- [[Jack Grealish]]
- [[Jimmy Greaves]]
- [[Julian Green]]
- [[Mason Greenwood]]
- [[Michael Gregoritsch]]
- [[Dominik Greif]]
- [[Clément Grenier]]
– [[Antoine Griezmann]]
- [[Joel Griffiths]]
- [[Erik Grigorjev]]
- [[Florian Grillitsch]]
- [[Álex Grimaldo]]
- [[Joao Grimaldo]]
- [[Matt Grimes]]
- [[Marcelo Grohe]]
- [[Jesper Grønkjær]]
- [[Kamil Grosicki]]
- [[Pascal Groß]]
- [[Kevin Großkreutz]]
- [[Fabio Grosso]]
- [[Carlos Gruezo]]
- [[Ilia Gruev]]
- [[Marko Grujić]]
- [[Maksim Gruznov]]
- [[Marco Grüll]]
- [[Evert Grünvald]]
- [[Vicente Guaita]]
- [[Andrés Guardado]]
- [[Josep Guardiola]]
- [[Fredy Guarín]]
- [[Nemanja Gudelj]]
- [[Andri Guðjohnsen]]
- [[Gabriel Gudmundsson]]
- [[Gonçalo Guedes]]
- [[Róger Guedes]]
- [[Marc Guéhi]]
- [[Raphaël Guerreiro]]
- [[José Paolo Guerrero]]
- [[Pape Gueye]]
- [[John Guidetti]]
- [[Morgan Guilavogui]]
- [[Hugo Guillamón]]
- [[Bruno Guimarães]]
- [[Everton Luiz Guimarães Bilher]]
- [[Serhou Guirassy]]
- [[Péter Gulácsi]]
- [[Fredrik Gulbrandsen]]
- [[Mihkel Gull]]
- [[Ruud Gullit]]
- [[Aleksandr Gultjajev]]
- [[Angus Gunn]]
- [[Vadim Gurnik]]
- [[Vitali Gussev]] 
- [[Simon Gustafson]]
- [[Malo Gusto]]
- [[Nahuel Guzmán]]
- [[Brian Gutiérrez]]
- [[Érick Gutiérrez]]
- [[Jonás Gutiérrez]]
- [[Teófilo Gutiérrez]]
- [[Joško Gvardiol]]
- [[Mario Götze]]
- [[Daniel Güiza]] 
- [[Arda Güler]]
- [[İlkay Gündoğan]]
- [[Şenol Güneş]]
- [[Emre Güngör]] 
- [[Asamoah Gyan]]
- [[Gylfi Sigurðsson]]
- [[Viktor Gyökeres]]
- [[Norbert Gyömbér]]

==H==
[[Kert Haavistu]]
- [[Mikk Haavistu]] 
- [[Oussama Haddadi]]
- [[Adis Hadžanović]]
- [[Gheorghe Hagi]]
- [[Ianis Hagi]]
- [[Amadou Haidara]]
- [[Ehsan Hajsafi]]
- [[Achraf Hakimi]]
- [[Juha Hakola]]
- [[Hákon Haraldsson]]
- [[Sead Hakšabanović]]
- [[Erling Braut Håland]]
- [[Lewis Hall]]
- [[Ben Halloran]]
- [[Marcel Halstenberg]]
- [[Dietmar Hamann]]
- [[Mia Hamm]]
- [[Tor Henning Hamre]]
- [[Marek Hamšík]]
- [[Dávid Hancko]]
- [[Samir Handanović]]
- [[Christopher Handke]]
- [[Henri Hang]]
- [[Grant Hanley]]
- [[André Hansen]]
- [[Arnbjørn Hansen]]
- [[Owen Hargreaves]]
- [[Evelin Harjakas]]
- [[Martin Harnik]] 
- [[Joe Hart]]
- [[Ralph Hasenhüttl]]
- [[Jimmy Floyd Hasselbaink]]
- [[Eden Hazard]]
- [[Thorgan Hazard]]
- [[Hans Hateboer]]
- [[Jorrel Hato]]
- [[Ando Hausenberg]]
- [[Kai Havertz]]
- [[Isaac Hayden]]
- [[Jan Paul van Hecke]]
- [[Ahmed Hegazi]]
- [[Aune Heggebø]]
- [[Torbjørn Heggem]]
- [[Karl Jakob Hein]]
- [[Kätlin Hein]]
- [[Benjamin Henrichs]]
- [[Marek Heinz]]
- [[Gabriel Heinze]]
- [[John Heitinga]]
- [[Filip Helander]]
- [[Tomer Hemed]]
- [[Jordan Henderson]]
- [[Jeff Hendrick]]
- [[Jorrit Hendrix]]
- [[Jürgen Henn]] 
- [[Markus Henriksen]]
- [[Gustavo Henrique]]
- [[Rico Henry]]
- [[Thierry Henry]]
- [[Janek Hepner]]
- [[Urmas Hepner]]
- [[Mads Hermansen]]
- [[Mario Hermoso]]
- [[Edivaldo Hermoza]]
- [[Abel Hernández]]
- [[Cucho Hernández]]
- [[Lucas Hernández]]
- [[Rodrigo Hernández]]
- [[Theo Hernandez]]
- [[Xavier Hernández]] 
- [[Javier Hernández Balcázar]]
- [[Geir André Herrem]]
- [[Ander Herrera]]
- [[Héctor Herrera]]
- [[Yangel Herrera]]
- [[Patrick Herrmann]]
- [[Emile Heskey]]
- [[Santiago Hezze]]
- [[Jupp Heynckes]]
- [[Aaron Hickey]]
- [[Guus Hiddink]]
- [[Josef Rudolf Hiden]]
- [[Fernando Hierro]]
- [[Gonzalo Higuaín]]
- [[Henrique Hilário]]
- [[Timo Hildebrand]] 
- [[Piero Hincapié]]
- [[Andreas Hinkel]]
- [[Martin Hinteregger]]
- [[Lukas Hinterseer]]
- [[George Hirst]]
- [[Marwin Hitz]]
- [[Morten Hjulmand]]
- [[Aliaksandr Hleb]]
- [[Adam Hložek]]
- [[Guillaume Hoarau]]
- [[Wesley Hoedt]]
- [[Jonas Hofmann]]
- [[Philipp Hofmann]]
- [[Jonathan Hogg]]
- [[Sergei Hohlov-Simson]]
- [[Junior Hoilett]]
- [[Pierre-Emile Højbjerg]]
- [[Rasmus Højlund]]
- [[Rob Holding]]
- [[José Holebas]]
- [[Sebastian Holmén]]
- [[Markus Holst]]
- [[Vladislav Homutov]]
- [[Keisuke Honda]]
- [[Martin Hongla]]
- [[Pierre van Hooijdonk]]
- [[Timo Horn]]
- [[Ricardo Horta]]
- [[Pavel Horváth]]
- [[Majīd Ḩoseynī]]
- [[Gérard Houllier]]
- [[Even Hovland]]
- [[Tim Howard]] 
- [[Lukáš Hrádecký]]
- [[Branimir Hrgota]]
- [[Patrik Hrošovský]]
- [[Ajdin Hrustic]]
- [[Tomáš Hubočan]]
- [[Pieter Huistra]]
- [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]]
- [[Mats Hummels]]
- [[Rimo Hunt]]
- [[Stephen Hunt]]
- [[Klaas-Jan Huntelaar]]
- [[Martin Hurt]]
- [[Paolo Hurtado]]
- [[Etzaz Hussain]]
- [[Kristo Hussar]]
- [[Josef Hušbauer]]
- [[Atiba Hutchinson]]
- [[Omari Hutchinson]]
- [[Robert Huth]]
- [[Hwang Hee-chan]]
- [[Hwang Ui-jo]]
- [[Oskar Hõim]]
- [[Dominic Hyam]]
- [[Elseid Hysaj]]
- [[Sami Hyypiä]]

==I==
[[Vincenzo Iaquinta]]
- [[Renato Ibarra]]
- [[Vedad Ibišević]]
- [[Zlatan Ibrahimović]]
- [[Mauro Icardi]]
- [[Adam Idah]]
- [[Karl-Richard Idlane]]
- [[Brian Idowu]]
- [[Edgar Ié]]
- [[Akihiro Ienaga]]
- [[Edwin Ifeanyi]]
- [[Odion Ighalo]]
- [[Borja Iglesias]]
- [[Matvei Igonen]]
- [[Igor Jesus]]
- [[Kelechi Iheanacho]]
- [[Jonathan Ikoné]]
- [[Baže Ilijoski]]
- [[Asier Illarramendi]]
- [[Andre Ilves]]
- [[Indrek Ilves]]
- [[Ciro Immobile]]
- [[Gonçalo Inácio]]
- [[Paul Ince]]
- [[Tom Ince]]
- [[Joel Indermitte]]
- [[Kevin Ingermann]]
- [[Andrés Iniesta]]
- [[Lorenzo Insigne]]
- [[Filippo Inzaghi]]
- [[Aleksei Ionov]]
- [[Nestory Irankunda]]
- [[Jackson Irvine]]
- [[Alexander Isak]]
- [[Andreas Isaksson]]
- [[Mauricio Isla]]
- [[Aivar Israel]]
- [[Juan Iturbe]]
- [[Georgi Ivanov]]
- [[Robert Ivanov]]
- [[Vladislav Ivanov]]
- [[Branislav Ivanović]]
- [[Rihards Ivanovs]]
- [[Luka Ivanušec]]
- [[Odd Iversen]]
- [[Daiki Iwamasa]]
- [[Alex Iwobi]]

==J==
[[Aleksei Jablotškin]]
- [[Ryan Jack]]
- [[Nicolas Jackson]]
- [[Jérémy Jacquet]]
- [[Phil Jagielka]]
- [[Aleksei Jagudin]]
- [[Aleksei Jahhimovitš]]
- [[Kristijan Jakić]]
- [[Ismail Jakobs]]
- [[Michael Jakobsen]]
- [[Joan Jakovlev]]
- [[Svjatoslav Jakovlev]]
- [[Christophe Jallet]]
- [[Jasse Jalonen]]
- [[Paulo Jamelli]]
- [[Daniel James]]
- [[David James]]
- [[Jordan James]]
- [[Matty James]]
- [[Paul James]]
- [[Reece James]]
- [[Vitaly Janelt]]
- [[Jakub Jankto]]
- [[Vincent Janssen]]
- [[Erik Janža]]
- [[Tony Jantschke]]
- [[Adnan Januzaj]]
- [[Gonzalo Jara]]
- [[Léo Jardim]]
- [[Roman Jaremtšuk]]
- [[Lev Jašin]]
- [[Julian Jeanvier]]
- [[Mile Jedinak]]
- [[Artur Jędrzejczyk]]
- [[Tin Jedvaj]]
- [[Jefferson (jalgpallur)|Jefferson]]
- [[Kaidi Jekimova]]
- [[Aleksandr Jelisejenok]]
- [[Fredrik Jensen]]
- [[Mathias Jensen]]
- [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] 
- [[Ruben Yttergård Jenssen]]
- [[Jeong Woo-yeong]]
- [[Ignat Jepifanov]]
- [[Anton Jepihhin]]
- [[Hasse Jeppson]]
- [[Alexander Jeremejeff]]
- [[Jens Jeremies]] 
- [[Aleksandr Jerohhin]]
- [[Jake Jervis]]
- [[Gabriel Jesus]]
- [[Jorge Jesus]]
- [[Jüri Jevdokimov]]
- [[Raúl Jiménez]]
- [[Petr Jiráček]]
- [[Jo Hyeon-woo]]
- [[Ott Joala]]
- [[João Pedro (sündinud 2001)|João Pedro]]
- [[Jonatan Johansson]]
- [[Viktor Johansson]]
- [[Frode Johnsen]]
- [[Adam Johnson]]
- [[Brennan Johnson]]
- [[Fabian Johnson]]
- [[Glen Johnson]]
- [[Alistair Johnston]]
- [[Sam Johnstone]]
- [[Ernst Joll]]
- [[Brad Jones]]
- [[Curtis Jones]]
- [[Jermaine Jones]]
- [[Kenwyne Jones]]
- [[Phil Jones]]
- [[Luuk de Jong]]
– [[Nigel de Jong]]
– [[Siem de Jong]]
- [[Mattias Jonson]] 
- [[Jens Jønsson]]
- [[Joan Jordán]]
- [[Mathias Jørgensen]]
- [[Jorginho]]
- [[Willian José]]
- [[Diogo Jota]]
- [[Luka Jović]]
- [[Jakub Jugas]]
- [[Gerdo Juhkam]]
- [[Jung Woo-young]]
- [[Gideon Jung]]
- [[Sebastian Jung]]
- [[Erkki Junolainen]]
- [[Juninho Pernambucano]]
- [[Zlatko Junuzović]]
- [[Josip Juranović]]
- [[Goran Jurić]]
- [[Tomi Juric]]
- [[Ferran Jutglà]]
- [[Eduard Jõepere]]
- [[Martin Jõgi (jalgpallur)|Martin Jõgi]]
- [[Deniss Jõgiste]]
- [[Endrik Jäger]]
- [[Stefan Järv]]
- [[Andre Järva]]
- [[Mihkel Järviste]]
- [[Enar Jääger]]
- [[Enver Jääger]]
- [[Jussi Jääskeläinen]]
- [[Oliver Jürgens]]
- [[Markus Jürgenson]]
- [[Janno Jürisson]]

==K==
[[Urmas Kaal]]
- [[Martin Kaalma]]
- [[Kaarel Kaarlimäe]]
- [[Harald Kaarman]]
- [[Rene Kaas]]
- [[Jevgeni Kabajev]]
- [[Ozan Kabak]]
- [[Christian Kabasele]]
- [[Elbasan Kabashi]]
- [[Issa Kaboré]]
- [[Gojko Kačar]]
- [[Tino Kadewere]]
- [[Ferdi Kadıoğlu]]
- [[Pantelís Kafés]]
- [[Oliver Kahn]]
- [[Kahraba]]
- [[Nihat Kahveci]]
- [[Sotíris Kaïáfas]]
- [[Florian Kainz]]
- [[Kaan Kairinen]]
- [[Carlos Kaiser]]
- [[Kaká]]
- [[Kahha Kaladze]]
- [[Saša Kalajdžić]]
- [[Tomáš Kalas]]
- [[Rauno Kald]]
- [[Janek Kalda]]
- [[Sten Kaldma]]
- [[Sören Kaldma]]
- [[Toomas Kaldma]]
- [[Kaspar Kaldoja]]
- [[Urmas Kaljend]]
- [[Julius Kaljo]]
- [[Elmar Kaljot]]
- [[Marek Kaljumäe]]
- [[Ken Kallaste]]
- [[Risto Kallaste]]
- [[Toomas Kallaste]]
- [[Salomon Kalou]]
- [[Michael Kaltenhauser]]
- [[Samuel Kalu]]
- [[Pierre Kalulu]]
- [[François Kamano]]
- [[Aboubakar Kamara]]
- [[Boubacar Kamara]]
- [[Glen Kamara]]
- [[Hassane Kamara]]
- [[Kei Kamara]]
- [[Marcin Kamiński]]
- [[Thomas Kaminski]]
- [[Kevin Kampl]]
- [[Gert Kams]]
- [[Harry Kane]]
– [[N'Golo Kanté]]
– [[Sander Kapper]]
- [[Michális Kapsís]]
- [[Bartosz Kapustka]] 
- [[Jem Karacan]]
- [[Fran Karačić]]
- [[Giórgos Karagkoúnis]]
- [[Yann Karamoh]]
- [[Vjatšeslav Karavajev]]
- [[Amir Karić]]
- [[Ali Karimi]]
- [[Ramiz Karitšev]]
- [[Loris Karius]]
- [[Jesper Karlström]]
- [[Friedrich Karm]] 
- [[Žan Karničnik]]
- [[Edmund Karp]]
- [[Andra Karpin]]
- [[Valeri Karpin]]
- [[Aleksandr Karpõtšev]] 
- [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]]
- [[Martin Kase]]
- [[Siksten Kasimir]]
- [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]]
- [[Leonhard Kass]]
- [[Osvald Kastanja]]
- [[Flamur Kastrati]]
- [[Sergei Kazakov]]
- [[Colin Kâzım-Richards]]
- [[Šarūnas Kazlauskas]]
- [[Fánis Katergiannákis]]
- [[Nikola Katić]]
- [[Kóstas Katsouránis]]
- [[Kevin Kauber]] 
- [[Tõnis Kaukvere]]
- [[Mihheil Kavelašvili]]
- [[Iván Kaviedes]]
- [[Moise Kean]]
- [[Robbie Keane]]
- [[Roy Keane]]
- [[Tomasz Kędziora]]
- [[Kevin Keegan]]
- [[Sebastian Kehl]]
- [[Thilo Kehrer]]
- [[Naby Keïta]]
- [[Seydou Keita]]
- [[Jaan Kekišev]]
- [[Caoimhín Kelleher]]
- [[Lloyd Kelly]]
- [[Olivier Kemen]]
- [[Mario Kempes]]
- [[Joshua Kennedy]]
- [[Ryan Kent]]
- [[Andy Keogh]]
- [[Milos Kerkez]]
- [[Aleksandr Keržakov]]
- [[Vladimir Kessarev]]
- [[Franck Kessié]]
- [[Wahbi Khazri]]
- [[Rani Khedira]]
- [[Sami Khedira]]
- [[Isaac Kiese Thelin]]
- [[Kaarel Kiidron]] 
- [[Jorma Kiigemägi]]
- [[Janek Kiisman]]
- [[Volodõmõr Kilikevitš]]
- [[Kim Kee-hee]]
- [[Kim Kyung-jung]]
- [[Kim Seung-gyu]]
- [[Allan Kimbaloula]]
- [[Joshua Kimmich]]
- [[Presnel Kimpembe]]
- [[Arawa Kimura]]
- [[Andy King]]
- [[Joshua King]]
- [[Tarmo Kink]] 
- [[Helmuth Kippar]]
- [[Dmitri Kirilov]]
- [[Dmitri Kiritšenko]]
- [[Urmas Kirs]]
- [[Robert Kirss]]
- [[Filip Kiss]]
- [[Akira Kitaguchi]]
- [[Sonny Kittel]]
- [[Stanislav Kitto]]
- [[Andero Kivi]]
- [[Sami-Sander Kivi]]
- [[Kaur Kivila]]
- [[Jakub Kiwior]]
- [[Simon Kjær]]
- [[Davy Klaassen]]
- [[Elmar Klaos]]
- [[Ivan Klasnić]]
- [[Dzintar Klavan]]
- [[Ragnar Klavan]]
- [[Tim Kleindienst]]
- [[László Kleinheisler]]
- [[Bert Klemmer]]
- [[Mateusz Klich]]
- [[Jan Kliment]]
- [[Jürgen Klinsmann]] 
- [[Miroslav Klose]]
- [[Timm Klose]]
- [[Lukas Klostermann]]
- [[Vladimir Klotškov]]
- [[Märt Kluge]]
- [[Justin Kluivert]]
- [[Patrick Kluivert]]
- [[Anthony Knockaert]]
- [[Jonas Knudsen]]
- [[Daigo Kobayashi]]
- [[Gregor Kobel]]
- [[Sergei Kobjakov]]
- [[Robin Koch]]
- [[Ronald Koeman]]
- [[Hervé Koffi]]
- [[Nikita Koger]]
- [[Koke (jalgpallur)|Koke]]
- [[Aleksandr Kokko]]
- [[Jan Kokla]]
- [[Aleksandar Kolarov]]
- [[Sead Kolašinac]]
- [[Jan Koller]]
- [[Randal Kolo Muani]]
- [[Mihhail Kolobov]]
- [[Juri Kolomojets]]
- [[Nikita Kolyaev]] 
- [[Vincent Kompany]] 
- [[Ibrahima Konaté]]
- [[Pape Moussa Konaté]] 
- [[Geoffrey Kondogbia]]
- [[Arouna Koné]]
- [[Bakari Koné]]
- [[Ismaël Koné]]
- [[Terence Kongolo]]
- [[Otto Konrad]]
- [[Emmelie Konradsson]]
- [[Ezri Konsa]]
- [[Oliver Konsa]]
- [[Andres Koogas]]
- [[Teun Koopmeiners]]
- [[Raymond Kopa]]
- [[Kaido Koppel]]
- [[Vladimir Kornev]]
- [[Igor Koroljov]]
- [[Mihhail Korotajev]]
- [[Sergei Korsunov]]
- [[Sergei Koršunov]]
- [[Laurent Koscielny]] 
- [[Tristan Koskor]]
- [[Kopel Koslovski]]
- [[Odilon Kossounou]]
- [[Filip Kostić]]
- [[Artur Kotenko]]
- [[Tomáš Koubek]]
- [[Kalidou Koulibaly]]
- [[Jules Koundé]]
- [[Niko Kovač]]
- [[Robert Kovač]]
- [[Mateo Kovačić]]
- [[Dawid Kownacki]]
- [[Arvo Kraam]]
- [[Emil Krafth]]
- [[Alex Král]]
- [[Christoph Kramer]]
- [[Niko Kranjčar]]
- [[Tristan Krass]]
- [[Jean-Philippe Krasso]]
- [[Vladislav Kreida]]
- [[Dario Krešić]]
- [[Rene Krhin]]
- [[Eron Krillo]] 
- [[Roy Krishna]]
- [[Marko Kristal]]
- [[Rasmus Kristensen]]
- [[Ilja Krivošein]]
- [[Bojan Krkić]]
- [[Felix Kroos]]
- [[Toni Kroos]]
- [[Filip Krovinović]]
- [[‎Dmitri Kruglov]]
- [[Tim Krul]]
- [[Rade Krunić]]
- [[Robbie Kruse]]
- [[Toomas Krõm]]
- [[Maksim Krõtšanov]]
- [[Grzegorz Krychowiak]]
- [[Vlada Kubassova]]
- [[Juraj Kucka]]
- [[Masato Kudō]]
- [[Fjodor Kudrjašov]]
- [[Mohammed Kudus]]
- [[Johannes Kukebal]]
- [[Andre Kukk]]
- [[Aleksandr Kulatšenko]]
- [[Aleksandr Kulik]]
- [[Aleksandr Kulikov]]
- [[Aleksandr Kulinitš]] 
- [[Sergei Kulitšenko]]
- [[Dejan Kulusevski]]
- [[Pierre Kunde]]
- [[Njazi Kuqi]]
- [[Shefki Kuqi]]
- [[Kevin Kurányi]]
- [[Richard Kuremaa]]
- [[Jürgen Kuresoo]]
- [[Layvin Kurzawa]]
- [[Tomasz Kuszczak]]
- [[Ilja Kutepov]]
- [[Ats Kutter]]
- [[Vitali Kutuzov]]
- [[Timo Kuus]]
- [[Reijo Kuusik]]
- [[Dirk Kuyt]]
- [[Ervin Kõll]]
- [[Uku Kõrre]]
- [[Christian Kõrtsmik]] 
- [[Risto Kägo]]
- [[Kristen Kähr]]
- [[Mattias Käit]]
- [[Benjamin Källman]]
- [[Kim Källström]]
- [[Martin Käos]]
- [[Siim Kärson]]
- [[Greger Könninge]]
- [[Karel Kübar]]
- [[Kaarel Kümnik]]
- [[Karli Kütt]]

==L== 
[[Reio Laabus]]
- [[Maario Laansoo]]
- [[Getter Laar]]
- [[Ave-Lii Laas]]
- [[Mikk Laas]]
- [[Arnold Laasner]]
- [[Gaëtan Laborde]]
- [[Zakaria Labyad]]
- [[Alexandre Lacazette]]
- [[Darryl Lachman]]
- [[Maxence Lacroix]]
- [[Gustaf Lagerbielke]]
- [[Philipp Lahm]]
- [[Sander Laht]]
- [[Aïssa Laïdouni]]
- [[Stefan Lainer]]
- [[Tauno Laja]]
- [[Nemanja Lakić-Pešić]]
- [[Vasílios Lákis]] 
- [[Adam Lallana]]
- [[Thomas Lam]]
- [[Rickie Lambert]]
- [[Daniela Mona Lambin]]
- [[Érik Lamela]]
- [[Senne Lammens]]
- [[Frank Lampard]] 
- [[Ádám Lang]]
- [[Noa Lang]]
- [[Manuel Lanzini]]
- [[Kristen Lapa]]
- [[Aymeric Laporte]]
- [[Andrei Lapuškin]]
- [[Cyle Larin]]
- [[Glen Atle Larsen]]
- [[Jørgen Strand Larsen]]
- [[Henrik Larsson]] 
- [[Hugo Larsson]]
- [[Sam Larsson]]
- [[Sebastian Larsson]]
- [[Jamaal Lascelles]]
- [[August Lass]]
- [[Darko Lazović]]
- [[Brian Laudrup]]
- [[Michael Laudrup]]
- [[Ezequiel Lavezzi]]
- [[Mihhail Lavrentjev (jalgpallur)|Mihhail Lavrentjev]]
- [[Klemen Lavrič]]
- [[Stephen Laybutt]]
- [[Amor Layouni]]
- [[Miguel Layún]] 
- [[Enzo Le Fée]]
- [[Adam le Fondre]]
- [[Robin Le Normand]]
- [[Rafael Leão]]
- [[Jan Lecjaks]]
- [[Mathew Leckie]]
- [[Ryan Ledson]]
- [[Lee Han-beom]]
- [[Lee Jae-sung]]
- [[Lee Kang-in]]
- [[Liivo Leetma]]
- [[Adam Legzdins]]
- [[Jens Lehmann]]
- [[Richard Leht]]
- [[Jaan Leimann]]
- [[Fabiano Leismann]]
- [[Vitali Leitan]]
- [[Moritz Leitner]]
- [[Lucas Leiva]]
- [[Johannes Lello]]
- [[Marko Lelov]]
- [[Thomas Lemar]]
- [[Mati Lember]]
- [[Mario Lemina]]
- [[Mauricio Lemos]]
- [[Marek Lemsalu]]
- [[Aaron Lennon]]
- [[Bernd Leno]]
- [[Raido Leokin]]
- [[Johnny Leoni]]
- [[Sergei Leontovitš]]
- [[Ranet Lepik]]
- [[Sander Lepik]]
- [[Brent Lepistu]]
- [[Sergei Lepmets]]
- [[Jefferson Lerma]]
- [[Joleon Lescott]]
- [[Artem Levizi]]
- [[Robert Lewandowski]]
- [[Keane Lewis-Potter]]
- [[Myles Lewis-Skelly]]
- [[Philipp Lienhart]]
- [[Frank Liivak]]
- [[Elvis Liivamägi]] 
- [[Lucas Lima]]
- [[Paulo César Lima]]
- [[Robin Limberg]]
- [[Nikolai Linberg]]
- [[Andreas Linde]]
- [[Anders Lindegaard]]
- [[Victor Lindelöf]]
- [[Meelis Lindmaa]]
- [[Åke Lindman]]
- [[Heinz Lindner]]
- [[Joel Lindpere]]
- [[Jesper Lindstrøm]]
- [[Gary Lineker]]
- [[Karol Linetty]]
- [[Jesse Lingard]]
- [[Tarmo Linnumäe]]
- [[Samuel Lino]]
- [[Dmitri Lipartov]]
- [[Dmitri Lipetski]]
- [[Marko Lipp]]
- [[Marcello Lippi]]
- [[Érik Lira]]
- [[Jari Litmanen]]
- [[Pierre Littbarski]]
- [[Marko Livaja]]
- [[Dominik Livaković]]
- [[Adem Ljajić]]
- [[Dejan Ljubičić]]
- [[Fredrik Ljungberg]]
- [[Diego Llorente]]
- [[Fernando Llorente]]
- [[Marcos Llorente]]
- [[Hugo Lloris]]
- [[Ivan Lobai]]
- [[Stanislav Lobotka]]
- [[Manuel Locatelli]]
- [[Tom Lockyer]]
- [[Robin Lod]]
- [[Renan Lodi]]
- [[Ruben Loftus-Cheek]]
- [[Marcelo Lomba]]
- [[David Lombán]]
- [[Timo Lomp]]
- [[Pavel Londak]]
- [[Shane Long]]
- [[Sean Longstaff]]
- [[Katrin Loo]]
- [[Ademola Lookman]]
- [[Alexandre Lopes]]
- [[Anthony Lopes]]
- [[Diego López]]
- [[Fermín López]]
- [[Javi López]]
- [[Pau López]]
- [[David López Silva]]
- [[Jhilmar Lora]]
- [[Jürgen Lorenz]]
- [[Néstor Lorenzo]]
- [[Anthony Lozano]]
- [[Hirving Lozano]]
- [[Jordan Lotomba]]
- [[Imran Louza]]
- [[Vágner Love]]
- [[Dejan Lovren]]
- [[Shane Lowry]]
- [[Matthew Lowton]]
- [[Edrisa Lubega]]
- [[Cristiano Lucarelli]]
- [[Ayrton Lucas]]
- [[Derrick Luckassen]]
- [[Juan Martín Lucero]]
- [[Lúcio]]
- [[Jhon Lucumí]]
- [[Rasmus Luhakooder]]
- [[Ľubomír Luhový]]
- [[Karl-Eerik Luigend]]
- [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]]
- [[Florentino Luís]]
- [[Luiz Gustavo]]
- [[Romelu Lukaku]]
- [[Saša Lukić]]
- [[Andrus Lukjanov]]
- [[Marco Lukka]]
- [[Aleksandar Luković]]
- [[Adam Lundqvist]]
- [[Massimo Luongo]]
- [[Siim Luts]]
- [[Amor Luup]]
- [[Vanderlei Luxemburgo]]
- [[Silver Lätt]]
- [[Jonas Lössl]]
- [[Joachim Löw]]
- [[Chris Löwe]]

==M==
[[Awer Mabil]]
- [[Alexis Mac Allister]]
- [[Ramūnas Mačežinskas]]
- [[Kōki Machida]]
- [[Jamie Maclaren]]
- [[Krzysztof Mączyński]]
- [[James Maddison]]
- [[Reimo Madissoo]]
- [[Noni Madueke]]
- [[Daizen Maeda]]
- [[Joakim Mæhle]]
- [[Pablo Maffeo]]
- [[Darius Magdišauskas]]
- [[Josh Magennis]]
- [[Christian Maggio]]
- [[Harry Maguire]]
- [[Mehdi Mahdavikia]]
- [[Riyad Mahrez]]
- [[Thiago Maia]]
- [[Maicon]]
- [[Jonatan Maidana]]
- [[Sepp Maier]]
- [[Habib Maïga]]
- [[Mike Maignan]]
- [[Kobbie Mainoo]]
- [[Josh Maja]]
- [[Róbert Mak]]
- [[Roy Makaay]] 
- [[Claude Makélélé]]
- [[Nemanja Maksimović]]
- [[Tyrell Malacia]]
- [[Vjatšeslav Malafejev]]
- [[Luis Malagón]]
- [[Paolo Maldini]]
- [[Donyell Malen]]
- [[Aljona Malets]]
- [[Vladimir Malinin]]
- [[Vladimir Malkov]]
- [[Hugo Mallo]]
- [[Florent Malouda]]
- [[Deniss Malov]]
- [[Rameš Mamedov]]
- [[Maksim Mamutov]]
- [[Dennis Man]]
- [[Gianluca Mancini]]
- [[Roberto Mancini]]
– [[Steve Mandanda]]
– [[Aïssa Mandi]]
- [[Mario Mandžukić]]
– [[Eliaquim Mangala]]
- [[Orel Mangala]]
- [[Maniche]] 
- [[Vito Mannone]]
- [[Javier Manquillo]]
- [[İlhan Mansız]]
- [[Diego Maradona]] 
- [[Edu Marangon]]
- [[Carlos Marchena]]
- [[Fernando Marçal]]
- [[Agustín Marchesín]]
- [[Claudio Marchisio]]
- [[Emiliano Marcondes]]
- [[Moussa Marega]]
- [[Pablo Marí]]
- [[Adrian Mariappa]]
- [[Tomislav Marić]]
- [[Marko Marin]]
- [[Răzvan Marin]]
- [[Nicklas Maripuu]]
- [[Reno Mark]]
- [[Eero Markkanen]] 
- [[Andri Markovitš]]
- [[Kristian Marmor]]
- [[Omar Marmoush]]
- [[Rafael Márquez]]
- [[Jesse Marsch]]
- [[Marta Vieira da Silva|Marta]]
- [[Roger Martí]]
– [[Anthony Martial]]
- [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]]
- [[Henry Martín]]
- [[Russell Martin]]
- [[Gabriel Martinelli]]
- [[Emiliano Martínez]]
- [[Iñigo Martínez]]
- [[Jackson Martínez]]
- [[Lisandro Martínez]]
- [[Osvaldo Martínez]]
- [[Pity Martínez]]
- [[Roberto Martínez]]
- [[Saul Martínez]]
- [[Toni Martínez]]
- [[Lucas Martínez Quarta]]
- [[Gerardo Martino]]
- [[André Martins]]
- [[Gelson Martins]]
- [[Obafemi Martins]] 
- [[Quenten Martinus]]
- [[Nikita Martõnov]]
- [[Adam Marušić]]
- [[Bert van Marwijk]]
- [[Omar Mascarell]]
- [[Javier Mascherano]]
- [[Nenad Maslovar]]
- [[Josef Masopust]]
- [[Lukáš Masopust]]
- [[Edgaras Mastianica]]
- [[Arthur Masuaku]]
- [[Chikashi Masuda]]
- [[Nikolai Mašitšev]]
- [[Noussair Mazraoui]]
- [[Walter Mazzarri‎]]
- [[Andrei Mazurkevitš]]
- [[Jaime Mata]]
- [[Juan Mata]]
- [[Igor Matanović]]
- [[Marco Materazzi]]
- [[Jérémy Mathieu]]
- [[Nemanja Matić]]
- [[Jarmo Matikainen]]
- [[Joël Matip]]
- [[Léo Matos]]
- [[Alessandro Matri]]
- [[Aleksei Matrossov]]
- [[Juho Matsalu]]
- [[Daisuke Matsui]]
- [[Gyōji Matsumoto]]
- [[Lothar Matthäus]]
- [[Blaise Matuidi]] 
- [[Maurício]]
- [[Stephy Mavididi]]
- [[Konstantínos Mavropános]]
- [[Philipp Max]]
- [[Alexandru Maxim]]
- [[Borja Mayoral]]
- [[Emmanuel Mayuka]]
- [[Kevin Mbabu]]
- [[Kylian Mbappé]]
- [[Chancel Mbemba]] 
- [[Bryan Mbeumo]]
- [[Raïs M'Bolhi]]
- [[Patrick M'Boma]]
- [[Réginald Mbu Alidor]]
- [[Oliver McBurnie]]
- [[Alex McCarthy]]
- [[Sean McDermott]]
- [[Josh McEachran]]
- [[Aiden McGeady]]
- [[John McGinn]]
- [[Niall McGinn]]
- [[David McGoldrick]]
- [[Ryan McGowan]]
- [[Riley McGree]]
- [[Allan McGregor]]
- [[Callum McGregor]]
- [[Scott McKenna]]
- [[Weston McKennie]]
- [[Mark McKenzie]]
- [[Kenny McLean]]
- [[Paddy McNair]]
- [[Dwight McNeil]]
- [[Scott McTominay]]
- [[Brandon Mechele]]
- [[Dmitrijs Medeckis]]
- [[Gary Medel]]
- [[Cristian Medina]]
- [[Facundo Medina]]
- [[Ramón Medina Bello]]
- [[Ben Mee]]
- [[Marko Meerits]]
- [[Rihard Meesit]]
- [[Janek Meet]]
- [[Admir Mehmedi]]
- [[Fernando Meira]] 
- [[Raul Meireles]]
- [[Meelis Meisalu]]
- [[Soualiho Meïté]]
- [[Birger Meling]]
- [[Olof Mellberg]]
- [[Felipe Melo]]
- [[Tanel Melts]]
- [[Nuno Mendes]]
- [[Ryan Mendes]]
- [[Thiago Mendes]]
- [[Brais Méndez]]
- [[Bruno Méndez]]
- [[Édouard Mendy]]
- [[Ferland Mendy]]
- [[Nampalys Mendy]]
- [[Jean Meneses]]
- [[Jérémy Ménez]]
- [[Gabriel Menino]]
- [[Gideon Mensah]]
- [[Chris Mepham]]
- [[Umut Meraş]]
- [[Gabriel Mercado]]
- [[Alex Meret]]
- [[Mikel Merino]]
- [[Dries Mertens]]
- [[Per Mertesacker]]
- [[Illan Meslier]]
- [[Lionel Messi]]
- [[Junior Messias]]
- [[Connor Metcalfe]]
- [[Kiril Metkov]]
- [[Karol Mets]]
- [[Mikk Metsa]]
- [[Christoph Metzelder]]
- [[Thomas Meunier]]
- [[Andy van der Meyde]]
- [[Max Meyer]]
- [[Erik Midtgarden]]
- [[Fredrik Midtsjø]]
- [[Simon Mignolet]]
- [[Nikita Mihhailov]]
- [[Mairo Miil]]
- [[Markus Miiter]]
- [[Tobias Mikkelsen]]
- [[Evald Mikson]]
- [[Nikola Milenković]]
- [[Arkadiusz Milik]]
- [[Sergej Milinković-Savić]]
- [[Vanja Milinković-Savić]]
- [[Željko Milinovič]]
- [[Diego Milito]]
- [[Gabriel Milito]]
- [[Liam Millar]]
- [[Martin Miller]]
- [[Mark Milligan]]
- [[James Milner]]
- [[Mikk Miländer]]
- [[Santi Mina]]
- [[Yerry Mina]]
- [[Alan Minda]]
- [[Tyrone Mings]]
- [[Valeri Minkenen]]
- [[Ignasi Miquel]]
- [[Mirandinha]]
- [[Antonio Mirante]]
- [[Aleksei Mirantšuk]]
- [[Anton Mirantšuk]]
- [[Zvjezdan Misimović]]
- [[Sergejs Mišins]]
- [[Tyrick Mitchell]]
- [[Konstantínos Mítroglou]]
- [[Aleksandar Mitrović]]
- [[Hiroyuki Mitsuyama]]
- [[Andrus Mitt]]
- [[Maximilian Mittelstädt]]
- [[Atsuhiro Miura]]
- [[Johan Mjällby]]
- [[Filip Mladenović]]
- [[Mladen Mladenović]]
- [[Jakub Moder]]
- [[Anthony Modeste]]
- [[Luka Modrić]]
- [[Milad Mohammadi]]
- [[Sadegh Moharrami]]
- [[Niklas Moisander]]
- [[Johan Mojica]]
- [[Rodrigo Moledo]]
- [[Jorge Molina Vidal]]
- [[Jayson Molumby]]
- [[Jon Moncayola]]
- [[Nacho Monreal]]
- [[César Montes]]
- [[Luis Montes]]
- [[Fábio César Montezine]]
- [[Martín Montoya]]
- [[Bobby Moore]]
- [[Aaron Mooy]]
- [[Emre Mor]]
- [[Júnior Moraes]]
- [[Baltazar Maria de Morais Júnior]]
- [[Álvaro Morata]]
- [[Ľubomír Moravčík]]
- [[Jonathan Moreira]]
- [[Alberto Moreno]]
- [[Álex Moreno]]
- [[Héctor Moreno]]
- [[Marcelo Martins Moreno]]
- [[Marlos Moreno]]
- [[Alex Morgan]]
- [[Fernando Morientes]] 
- [[Gustavo Morínigo]]
- [[Steve Morison]]
- [[Anastassia Morkovkina]]
- [[Piermario Morosini]]
- [[Igor Morozov]]
- [[Serhi Morozov]]
- [[Sam Morsy]]
- [[Olimpiu Moruțan]]
- [[Victor Moses]]
- [[Yerson Mosquera]]
- [[Jean Mota]]
- [[Lebo Mothiba]]
- [[Thiago Motta]]
- [[Harold Moukoudi]]
- [[Steve Mounié]]
- [[Mason Mount]]
- [[Léo Moura]]
- [[Lucas Moura]]
- [[Miljan Mrdaković]]
- [[Youssef Msakni]]
- [[Mõhhailo Mudrõk]]
- [[Davith Mudžiri]]
- [[Deniss Muhametdinov]]
- [[Edin Mujčin]]
- [[Nordi Mukiele]]
- [[Álex Mula]]
- [[Marshall Munetsi]]
- [[Iker Muniain]]
- [[Víctor Muñoz]]
- [[Rasmus Munskind]]
- [[Luis Muriel]]
- [[Michael Amir Murillo]]
- [[Vedat Muriqi]]
- [[Muriqui]]
- [[Jacob Murphy]]
- [[Mateo Musacchio]]
- [[Yunus Musah]]
- [[Jamal Musiala]]
- [[Juan Musso]]
- [[Shkodran Mustafi]]
- [[Zećira Mušović]]
- [[Momodu Mutairu]]
- [[Jordon Mutch]]
- [[Raiko Mutle]]
- [[Adrian Mutu]]
- [[Phillipp Mwene]]
- [[Enock Mwepu]]
- [[Vitali Mõrnõi]]
- [[Roman Mõtlik]]
- [[Ott Mõtsnik]]
- [[Aleksander Mägi (jalgpallur)|Aleksander Mägi]]
- [[Andre Mägi]]
- [[Valter Mäng]]
- [[Karl Mööl]]
- [[Mert Müldür]]
- [[Gerd Müller]]
- [[Nicolai Müller]]
- [[Thomas Müller]]
- [[Marten Mütt]]

==N==
[[Andrew Nabbout]]
- [[Antônio Naelson]]
- [[Akihiro Nagashima]]
- [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] 
- [[Ádám Nagy]]
- [[Konstantin Nahk]]
- [[Radja Nainggolan]]
- [[Gerlin Naisson]]
- [[Marvelous Nakamba]]
- [[Keito Nakamura]]
- [[Shunsuke Nakamura]]
- [[Hidetoshi Nakata]]
- [[Sebastian Nanasi]]
- [[Nahitan Nández]]
- [[Nani]]
- [[Akira Narahashi]]
- [[Armand Naris]]
- [[Gilberto Carlos Nascimento]]
- [[Samir Nasri]]
- [[Matija Nastasić]]
- [[Atsushi Natori]]
- [[Kyle Naughton]]
- [[Aleksei Naumov]]
- [[Jesús Navas]]
- [[Keylor Navas]]
- [[Mike Trésor Ndayishimiye]]
- [[Cherif Ndiaye]]
- [[Iliman Ndiaye]]
- [[Evan Ndicka]]
- [[Wilfred Ndidi]]
- [[Dan Ndoye]]
- [[Kosta Nedeljković]]
- [[Pavel Nedvěd]]
- [[Tarmo Neemelo]]
- [[Valter Neeris]]
- [[Johan Neeskens]]
- [[Álvaro Negredo]]
- [[Heleri-Anete Neider]]
- [[Lucas Neill]]
- [[Reiss Nelson]]
- [[Victor Nelsson]]
- [[David Neres]]
- [[Alessandro Nesta]]
- [[Roman Nesterovski]]
- [[Pedro Neto]]
- [[Igor Netto]]
- [[Manuel Neuer]]
- [[Florian Neuhaus]]
- [[Artur Neuman-Tarimäe]]
- [[Phil Neumann]]
- [[Oliver Neuville]]
- [[João Neves]]
- [[Rúben Neves]]
- [[Thiago Neves]]
- [[Gary Neville]] 
- [[Neymar]]
- [[Michael Ngadeu-Ngadjui]]
- [[Moumi Ngamaleu]]
- [[Nguyễn Công Phượng]]
- [[Sikou Niakaté]]
- [[Tanguy Nianzou]]
- [[Mitch Nichols]]
- [[Georg Niedermeier]]
- [[Harald Nielsen (jalgpallur)|Harald Nielsen]]
- [[Håvard Nielsen]]
- [[Richard Møller Nielsen]]
- [[Saúl Ñíguez]]
- [[Mart-Mattis Niinepuu]]
- [[Henry Niinlaub]]
- [[Themistoklís Nikolaḯdis]]
- [[Antonis Nikopolidis]]
- [[Johannes Niks]]
- [[Alexander Nimo]]
- [[Daigo Nishi]]
- [[Akihiro Nishimura]]
- [[Akira Nishino]]
- [[Ruud van Nistelrooij]]
- [[Florin Niță]]
- [[Daiki Niwa]]
- [[Nicolas Nkoulou]]
- [[Christopher Nkunku]]
- [[Felix Nmecha]]
- [[Christian Noboa]]
- [[Craig Noone]]
- [[Kristoffer Nordfeldt]]
- [[Håvard Nordtveit]]
- [[Martin Normann]]
- [[Jade North]]
- [[Oliver Norwood]]
- [[Akira Nozawa]]
- [[Lassad Nouioui]]
- [[Filip Novák]]
- [[Milivoje Novaković]]
- [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)|Jevgeni Novikov]]
- [[Arvydas Novikovas]]
- [[Nurlan Novruzov]]
- [[Jens Nowotny]]
- [[Fabrice Nsakala]]
- [[Olivier Ntcham]]
- [[Ernest Nuamah]]
- [[Felipe Nunes]]
- [[Matheus Nunes]]
- [[Darwin Núñez]]
- [[Marcelino Núñez]]
- [[Antonio Nusa]]
- [[Ott Nõmm]]
- [[Mait Nõmme]]
- [[Raivo Nõmmik]]
- [[Alexander Nübel]]
- [[Benjamin Nygren]]
- [[Bengt Nyholm]]
- [[Allan Nyom]]

==O==
[[Adam Obert]]
- [[Gabriel Obertan]]
- [[John Mikel Obi]]
- [[Michael Obiku]]
- [[Jan Oblak]]
- [[Jake O'Brien]]
- [[Lucas Ocampos]]
- [[Guillermo Ochoa]]
- [[Juan Adriel Ochoa Reyes]]
- [[Massimo Oddo]]
- [[Peter Odemwingie]]
- [[Timur Odinajev]]
- [[Denis Odoi]]
- [[Roy O'Donovan]]
- [[Callum O'Dowda]]
- [[Moses Odubajo]]
- [[Aleksejs Kuplovs-Oginskis]]
- [[Oh Hyeon-gyu]]
- [[Janne Oinas]]
- [[Rait Oja]]
- [[Reimo Oja]]
- [[Henrik Ojamaa]]
- [[Hindrek Ojamaa]]
- [[Noah Okafor]]
- [[Ivan O'Konnel-Bronin]]
- [[Daisuke Oku]]
- [[Maaren Olander]]
- [[Darius Olaru]]
- [[Aleksandr Olerski]]
- [[Tanel Olev]]
- [[Ivica Olić]]
- [[Denõss Oliinõk]]
- [[Michael Olise]]
- [[Christian Oliva]]
- [[Donizete Oliveira]]
- [[Sérgio Oliveira]]
- [[John Sidney Oliver]]
- [[Mathías Olivera]]
- [[Ervin Ollik]]
- [[Dani Olmo]]
- [[Robin Olsen]]
- [[Kristoffer Olsson]]
- [[Indro Olumets]]
- [[Kenneth Omeruo]]
- [[Amadou Onana]]
- [[André Onana]]
- [[Jérôme Onguéné]]
- [[Paul Onuachu]]
- [[Frank Onyeka]]
- [[Oguchi Onyewu]]
- [[Håkon Opdal]]
- [[Loïs Openda]]
- [[Andres Oper]]
- [[Christopher Opéri]]
- [[Jerome Opoku]]
- [[Willi Orbán]]
- [[Frank Ordenewitz]]
- [[Joel Ordóñez]]
- [[Nico O'Reilly]]
- [[‎Aiko Orgla]]
- [[Divock Origi]]
- [[Andrei Ornat]]
- [[Karl Orren]]
- [[Lale Orta]]
- [[Mislav Oršić]]
- [[José Ortigoza]]
- [[Ángel Ortiz]]
- [[Celso Ortiz]]
- [[Daniel O'Shaughnessy]]
- [[Bright Osayi-Samuel]]
- [[Dara O'Shea]]
- [[John O'Shea]]
- [[Victor Osimhen]]
- [[Yordan Osorio]]
- [[David Ospina]]
- [[Ilja Ossipov]]
- [[Leo Østigård]]
- [[Magomed Ozdojev]]
- [[Zurab Otšigava]]
- [[Ott Ottis]]
- [[Dango Ouattara]]
- [[Azzedine Ounahi]]
- [[Marc Overmars]]
- [[Bryan Oviedo]]
- [[Igor Ovsjannikov]]
- [[Michael Owen]]
- [[Elisha Owusu]]
- [[Alex Oxlade-Chamberlain]]
- [[Mikel Oyarzabal]]

==P==
[[Ander Paabut]]
- [[Heinrich Paal]]
- [[Rudolf Paal]]
- [[Sten-Egert Paap]]
- [[Erik Paartalu]] 
- [[Willian Pacho]]
- [[Gonçalo Paciência]]
- [[Sergio Padt]]
- [[Marians Pahars]]
- [[Paik Seung-ho]]
- [[Connor Pain]]
- [[Joseph Paintsil]]
- [[Bob Paisley]]
- [[Igor Paixão]]
- [[Ave Pajo]]
- [[Märten Pajunurm]]
- [[Maido Pakk]]
- [[Ever Palacios]]
- [[Exequiel Palacios]]
- [[Helibelton Palacios]]
- [[Wilson Palacios]]
- [[Karl Palatu]] 
- [[João Palhinha]]
- [[Siim-Sten Palm]]
- [[Cole Palmer]]
- [[Karl-Erik Palmér]]
- [[Emerson Palmieri]]
- [[José Luis Palomino]]
- [[Kevor Palumets]]
- [[Andrej Panadić]]
- [[Goran Pandev]]
- [[Walter Pandiani]]
- [[Antonín Panenka]]
- [[Marko Pantelić]]
– [[Costel Pantilimon]]
- [[Christian Panucci]]
- [[Avraám Papadópoulos]]
- [[Dimítris Papadópoulos]]
- [[Sokrátis Papastathópoulos]]
- [[Novo Papaz]]
- [[Tadas Papečkys]]
- [[Jean-Pierre Papin]]
- [[Ingmar Krister Paplavskis]]
- [[Maksim Paponov]]
- [[Leart Paqarada]]
- [[Lucas Paquetá]]
- [[Egon Parbo]]
- [[Leandro Paredes]]
- [[Sergei Pareiko]]
- [[Daniel Parejo]]
- [[Mati Pari]]
- [[Scott Parker]] 
- [[Troy Parrott]]
- [[Petri Pasanen]]
- [[Ezio Pascutti]]
- [[Bernard Pask]]
- [[Maksim Paskotši]]
- [[Gérald Passi]]
- [[Javier Pastore]]
- [[Mario Pašalić]]
- [[Nico Paz]]
- [[Alexandre Pato]]
- [[Hannu Patronen]]
- [[Nathan Patterson]]
- [[Pedro Miguel Pauleta]]
- [[Paulinho (sündinud 2000)|Paulinho]]
- [[Gabriel Paulista]]
- [[Wellington Paulista]]
- [[Anete Paulus]]
- [[Benjamin Pavard]]
- [[Jiří Pavlenka]]
- [[Vangélis Pavlídis]]
- [[Aleksandar Pavlović]]
- [[Roman Pavljutšenko]]
- [[Strahinja Pavlović]]
- [[Cristian Pavón]]
– [[Dimitri Payet]]
- [[Andero Pebre]]
- [[Marcus Holmgren Pedersen]]
- [[Poul Pedersen]]
- [[Tore Pedersen]]
- [[Alfonso Pedraza]]
- [[João Pedro]]
- [[Rasmus Peetson]]
- [[Meelis Peitre]] 
- [[Peter Pekarík]]
- [[Tomáš Pekhart]]
- [[Albin Pelak]]
- [[Pelé]]
– [[Graziano Pellè]]
– [[Lorenzo Pellegrini]]
– [[Facundo Pellistri]]
– [[Sergio Peña]]
- [[Jermaine Pennant]]
- [[Michel Pensée]]
- [[Risto E. J. Penttilä]]
- [[Pepê]]
- [[Kojo Peprah Oppong]]
- [[Oribe Peralta]]
- [[Danilo Pereira]]
- [[Léo Pereira]]
- [[Matheus Pereira]]
- [[Ricardo Pereira]]
- [[Maicon Pereira de Oliveira]]
- [[Andrejs Perepļotkins]]
- [[Carles Pérez]]
- [[Enzo Pérez]]
- [[Hernán Pérez]]
- [[Rubén Pérez]]
- [[Mattia Perin]]
- [[Ivan Perišić]]
- [[Romain Perraud]]
- [[Máximo Perrone]]
- [[Simone Perrotta]]
- [[Robin van Persie]]
- [[Josué Pesqueira]]
- [[Matteo Pessina]]
- [[Germán Pezzella]]
- [[Nils Petersen]]
- [[Voldemar Peterson]]
- [[Lukas Petkov]]
- [[Vladimir Petković]]
- [[Dimitri Petratos]]
- [[Vadimas Petrenka]]
- [[Martin Petrov]]
- [[Vladimir Pettai]]
- [[Matt Phillips]]
- [[Jordan Pickford]]
- [[Fernando Picún]]
- [[Erik Pieters]]
- [[Arnold Pihlak]]
- [[Kristofer Piht]]
- [[Uno Piir]]
- [[Raio Piiroja]]
- [[Artur Pikk]] 
- [[Priit Pikker]]
- [[Václav Pilař]]
- [[Orbelín Pineda]]
- [[Ethan Pinnock]]
- [[Javier Pinola]]
- [[Gerard Piqué]]
- [[Joaquín Piquerez]]
- [[Robert Pirès]]
- [[Andrea Pirlo]]
- [[Łukasz Piszczek]]
- [[Claudio Pizarro]]
- [[Guido Pizarro]]
- [[Rodolfo Pizarro]]
- [[Andri Pjatov]]
- [[Gonzalo Plata]]
- [[Michel Platini]]
- [[Alassane Pléa]]
- [[Karel Poborský]]
- [[Mauricio Pochettino]]
- [[Tomás Pochettino]]
- [[Gintas Podelis]]
- [[Maksim Podholjuzin]]
- [[Lukas Podolski]]
- [[Paul Pogba]]
- [[Pavel Pogrebnjak]]
- [[Joel Pohjanpalo]] 
- [[Aivar Pohlak]]
- [[Pelle Pohlak]]
- [[Vukašin Poleksić]]
- [[Ezequiel Ponce]]
- [[Leonardo Ponzio]]
- [[Markus Poom]]
- [[Mart Poom]] 
- [[Gabriel Popescu]]
- [[Ivelin Popov]]
- [[Denis Popović]]
- [[Tony Popovic]]
- [[Alexandra Popp]]
- [[Pedro Porro]]
- [[Francisco Portillo]]
- [[Portu]]
- [[Stefan Posch]]
- [[‎Sander Post]]
- [[Hélder Postiga]]
- [[Graham Potter]]
- [[William Pottker]]
- [[Freddie Potts]]
- [[Yussuf Poulsen]]
- [[Nick Powell]]
- [[Dennis Praet]]
- [[Cesare Prandelli]]
- [[Danijel Pranjić]]
- [[Alexander Prass]]
- [[Fernando Prass]]
- [[Fabio Prates]]
- [[Lucas Pratto]]
- [[Ángelo Preciado]]
- [[Aivar Priidel]]
- [[Aleksandar Prijović]]
- [[Alex Pritchard]]
- [[Quincy Promes]]
- [[Albert Prosa]] 
- [[Dado Pršo]]
- [[Igor Prins]]
- [[Stanislav Prins]]
- [[Grischa Prömel]]
- [[Davy Pröpper]]
- [[Marc Pubill]]
- [[Tymoteusz Puchacz]]
- [[Gustavo Puerta]]
- [[Rene Puhke]]
- [[Arūnas Pukelevičius]]
- [[Martti Pukk]]
- [[Teemu Pukki]]
- [[Christian Pulisic]]
- [[Eino Puri]]
- [[Sander Puri]]
- [[Ats Purje]]
- [[Ferenc Puskás]]
- [[Aleksandr Puštov]]
- [[Jorginho Putinatti]]
- [[Marko Putinčanin]]
- [[Carles Puyol]]
- [[Raimond Põder]]
- [[Kristofer Põldme]]

==Q==
[[Robin Quaison]]
- [[Jarell Quansah]]
- [[Ricardo Quaresma]]
- [[Juan Sebastián Quintero]]
- [[Damiano Quintieri]]
- [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]]

==R==
[[Mohsen Rabiekhah]]
- [[Adrien Rabiot]]
- [[Ivan Radeljić]]
- [[Nemanja Radonjić]]
- [[Ștefan Radu]]
- [[Lukas Raeder]]
- [[Rafael Pereira da Silva]] 
- [[Rafinha]]
- [[Rafinha (sündinud 1993)]]
- [[Baba Rahman]]
- [[Uwe Rahn]]
- [[Jukka Raitala]]
- [[Lembit Rajala]]
- [[Margus Rajaver]]
- [[Predrag Rajković]]
- [[Ivan Rakitić]]
- [[Benito Raman]]
– [[Adil Rami]]
- [[Ramires]]
- [[Gonçalo Ramos]]
- [[Rafael Ramos]]
- [[Sergio Ramos]]
- [[Aaron Ramsey]] 
- [[Jacob Ramsey]]
- [[Ralf Rangnick]]
- [[Claudio Ranieri]]
- [[Krister-Kaspar Rannamaa]]
- [[Milan Rapaić]]
- [[Megan Rapinoe]]
- [[Marcus Rashford]]
- [[Giacomo Raspadori]]
- [[Tomas Ražanauskas]]
- [[Andrei Rațiu]]
- [[Daniil Ratnikov]]
- [[Eduard Ratnikov]] 
- [[Sergei Ratnikov]]
- [[Svajūnas Rauckis]]
- [[Andreas Raudsepp]]
- [[Raúl]]
- [[David Raum]]
- [[Pasi Rautiainen]]
- [[David Raya]]
- [[Rayan]]
- [[Oleg Reabciuk]]
- [[Tim Ream]]
- [[Ante Rebić]]
- [[Harry Redknapp]]
- [[Nathan Redmond]]
- [[Federico Redondo]]
- [[Darius Regelskis]]
- [[Walid Regragui]]
- [[Otto Rehhagel]]
- [[Tijjani Reijnders]]
- [[Martin Reim]]
- [[Riido Reiman]]
- [[Bernhard Rein]]
- [[José Manuel Reina]]
- [[Reinaldo]]
- [[Otto Reinfeldt-Reinlo]]
- [[Raido Reinsalu]]
- [[Eerik Reinsoo]]
- [[Mikk Reintam]]
- [[Ott Reinumäe]]
- [[Ludovit Reis]]
- [[Michael Reiziger]]
- [[Karim Rekik]]
- [[Loïc Rémy]]
- [[Marco Reus]]
- [[Carles Rexach]] 
- [[Diego Antonio Reyes]]
- [[Israel Reyes]]
- [[Giovanni Reyna]]
- [[Chadi Riad]]
- [[Adriano Leite Ribeiro]]
- [[Éverton Ribeiro]]
- [[Franck Ribéry]] 
- [[Hamilton Ricard]]
- [[Declan Rice]]
- [[Chris Richards]]
- [[Micah Richards]]
- [[Jaïro Riedewald]]
- [[Maximilian Riedmüller]]
- [[Søren Rieks]]
- [[Emiliano Rigoni]]
- [[Herol Riiberg]]
- [[John Arne Riise]]
- [[Boris Riisik]]
- [[Frank Rijkaard]]
- [[Tomas Rimas]]
- [[Artūras Rimkevičius]]
- [[Danilo Rinaldi]]
- [[Richard Ríos]]
- [[Josh Risdon]]
- [[Roope Riski]]
- [[Ranet Ristikivi]]
- [[Stefan Ristovski]]
- [[Rivaldo]]
- [[Blas Riveros]]
- [[Arjen Robben]]
- [[Robinho]] 
- [[Antonee Robinson]]
- [[Callum Robinson]]
- [[Jack Robinson]]
- [[Paul Robinson]]
- [[Joel Robles]]
- [[Bobby Robson]]
- [[Hal Robson-Kanu]]
- [[Marcos Rocha]]
- [[Sergio Rochet]]
- [[Hugo Rodallega]]
- [[Sebastian Rode]]
- [[Joe Rodon]]
- [[Garry Rodrigues]]
- [[Jorge Rodrigues]]
- [[Márcio Rodrigues]]
- [[Moacir Rodrigues dos Santos]]
- [[Ángel Rodríguez]]
- [[Guido Rodríguez]]
- [[Jaime Rodríguez]]
- [[James Rodríguez]]
- [[Jay Rodriguez]]
- [[Jonathan Rodríguez]]
- [[Luis Alfonso Rodríguez]]
- [[Maximiliano Rodríguez]]
- [[Óscar Rodríguez]]
- [[Yoel Rodríguez]]
- [[Pedro Rodríguez Ledesma]]
- [[Jack Rodwell]]
- [[Mads Roerslev]]
- [[Morgan Rogers]]
- [[Marcus Rohdén]]
- [[Marco Rojas]]
- [[Robert Rojas]]
- [[Marcos Rojo]]
- [[Simon Rolfes]]
- [[Esteban Rolón]]
- [[Leonardo Rolón]]
- [[Raido Roman]]
- [[Taras Romanczuk]]
- [[Koffi Ndri Romaric]]
- [[Romário]]
- [[Ángel Romero]]
- [[Cristian Romero]]
- [[Lucas Romero]]
- [[Luis Alberto Romero]]
- [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]]
- [[Oriol Romeu]]
- [[Luis Romo]]
- [[Ronaldinho]]
- [[Ronaldo]]
- [[Cristiano Ronaldo]]
- [[Salomón Rondón]]
- [[Frederik Rønnow]]
- [[Meelis Rooba]]
- [[Urmas Rooba]] 
- [[Wayne Rooney]] 
- [[Vitor Roque]]
- [[Roberto Rosales]]
- [[Tomáš Rosický]]
- [[Diego Rossi]]
- [[Marco Rossi]]
- [[Paolo Rossi]]
- [[Serhi Rožok]]
- [[Joe Rothwell]]
- [[Alessandro Rottoli]]
- [[James Michael Rowe]]
- [[Emerson Royal]]
- [[Mark Rudan]]
- [[Artjoms Rudņevs]]
- [[Matteo Ruggeri]]
- [[Fabián Ruiz]]
- [[Marcel Ruiz]]
- [[Víctor Ruiz]]
- [[Gerónimo Rulli]]
- [[Karl-Heinz Rummenigge]]
- [[Lukas Rupp]]
- [[Miguel Ángel Russo]]
- [[Sander Rõivassepp]]
- [[Artur Rättel]] 
- [[Kevin Rääbis]]
- [[Helmuth Räästas]]
- [[Antonio Rüdiger]]
- [[Henri Rüütli]]
- [[Tarmo Rüütli]]
- [[Mathew Ryan]]
- [[Ingvar Rydell]]
- [[Julian Ryerson]]

==S==
[[Kaimar Saag]] 
- [[Elmar Saar]]
- [[Kaarel Saar]]
- [[Tomi Saarelma]]
- [[Youssouf Sabaly]]
– [[Simão Sabrosa]]
– [[Noah Sadiki]]
– [[Armando Sadiku]]
– [[Michal Sadílek]]
– [[Alexis Saelemaekers]]
– [[Matvei Safonov]]
- [[Oleksandr Safronov]]
- [[Bacary Sagna]]
- [[Louis Saha]]
- [[Aleksander Saharov]]
- [[Ismael Saibari]]
- [[Trent Sainsbury]]
- [[Allan Saint-Maximin]]
- [[Romain Saïss]]
- [[Bukayo Saka]]
- [[Daisuke Sakata]]
- [[Janno Saks]]
- [[Bartosz Salamon]]
- [[Carlos Salcedo]]
- [[Santiago Salcedo]]
- [[Anton Salétros]]
- [[Nathan Saliba]]
- [[William Saliba]]
- [[Hasan Salihamidžić]]
- [[Julio Salinas]]
- [[Joseph Saliste]]
- [[Mohammed Salisu]]
- [[Roland Sallai]]
- [[Eduardo Salvio]]
- [[Giórgos Samarás]]
- [[Mbwana Samatta]]
- [[Brice Samba]]
- [[Albert Sambi Lokonga]]
- [[César Sampaio]]
- [[Antonio Sanabria]]
- [[Daniel Sanabria]]
- [[Oihan Sancet]]
- [[Alexis Sánchez]]
- [[Carlos Andrés Sánchez]]
- [[Jorge Sánchez]]
- [[José Enrique Sánchez]]
- [[Oswaldo Sánchez]]
- [[Robert Sánchez]]
- [[Víctor Sánchez Mata]]
- [[Brent Sancho]]
- [[Jadon Sancho]]
- [[Alex Sandro]]
- [[Roque Santa Cruz]]
- [[Federico Santander]]
- [[Andrey Santos]]
- [[Douglas Santos]]
- [[Fábio Santos]]
- [[Fernando Santos]]
- [[Zaidu Sanusi]]
- [[Rauno Sappinen]]
- [[Edwin van der Sar]]
- [[Gabriel Sara]]
- [[Pablo Sarabia]]
- [[Josh Sargent]]
- [[Ismaïla Sarr]]
- [[Pape Matar Sarr]]
- [[Aljona Sasova]]
- [[Carlos Saucedo]]
- [[Maarja Saulep]]
- [[Claudius Sava]]
- [[Demba Savage]]
- [[Jefferson Savarino]]
- [[Mantas Savėnas]]
- [[Erko Saviauk]]
- [[Stefan Savić]]
- [[Javier Saviola]]
- [[Aleksei Savitski]]
- [[Daniil Savitski]]
- [[Liam Scales]]
- [[Lionel Scaloni]]
- [[Gianluca Scamacca]]
- [[Gustavo Scarpa]]
- [[Louis Schaub]]
- [[Patrik Schick]]
- [[Salvatore Schillaci]]
- [[Christopher Schindler]]
- [[Andreas Schjelderup]]
- [[Alexander Schlager]]
- [[Nico Schlotterbeck]]
- [[Jeffrey Schlupp]]
- [[Kasper Schmeichel]]
- [[Peter Schmeichel]] 
- [[Romano Schmid]]
- [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]]
- [[Bernd Schneider (jalgpallur)|Bernd Schneider]]
- [[Morgan Schneiderlin]]
- [[Paul Scholes]]
- [[Jerdy Schouten]]
- [[Nico Schulz]]
- [[Stefan Schwab]]
- [[Mark Schwarzer]]
- [[Bastian Schweinsteiger]]
- [[Marvin Schwäbe]]
- [[András Schäfer]]
- [[Fabian Schär]]
- [[Lasse Schöne]]
- [[Alessandro Schöpf]]
- [[Rasmus Schüller]]
- [[André Schürrle]]
- [[Luiz Felipe Scolari]]
- [[Alex Scott]]
- [[Goce Sedloski]]
- [[Clarence Seedorf]] 
- [[Sander Seeman]]
- [[Haris Seferović]]
- [[Geórgios Seitarídis]]
- [[Nicolas Seiwald]]
- [[Ole Selnæs]]
- [[Matz Sels]]
- [[Antoine Semenyo]]
- [[Philippe Senderos]]
- [[Marcos Senesi]]
- [[Marcos Senna]]
- [[Stefano Sensi]]
- [[Seol Young-woo]]
- [[Markkus Seppik]]
- [[Suat Serdar]]
- [[Thulani Serero]]
- [[Jean Michaël Seri]]
- [[Ryan Sessegnon]]
- [[Salva Sevilla]]
- [[Joaquin Seys]]
- [[Lawrence Shankland]]
- [[Bill Shankly]]
- [[Xherdan Shaqiri]]
- [[Luke Shaw]]
- [[Alan Shearer]] 
- [[Rocco Robert Shein]]
- [[Jonjo Shelvey]]
- [[Cillian Sheridan]]
- [[Teddy Sheringham]]
- [[Djibril Sidibé]]
- [[Andrei Sidorenkov]]
- [[Donald-Olivier Sié]]
- [[Viktor Sieger]]
- [[Kolbeinn Sigþórsson]]
- [[Georg Siimenson]]
- [[Paulo Silas]]
- [[August Martin Silber]]
- [[Otto Silber]]
- [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]]
- [[Joonas Sild]]
- [[Kaspar Sillamaa]]
- [[Ramol Sillamaa]]
- [[Annika Sillaots]]
- [[Ats Sillaste]]
- [[Mikk Sillaste]]
- [[António Silva]]
- [[Antony Silva]]
- [[Bernardo Fernandes da Silva]]
- [[David Silva]]
- [[Eduardo da Silva]]
- [[Fábio Silva]]
- [[Gilberto Silva]]
- [[Lucas Silva]]
- [[Rafa Silva]]
- [[Thiago Silva]]
- [[Abdallah Sima]]
- [[Mohamed Simakan]]
- [[Ellis Simms]]
- [[René Simões]]
- [[Matt Simon]]
- [[Moses Simon]]
- [[Xavi Simons]]
- [[Danel Sinani]]
- [[Wilfried Singo]]
- [[Sander Sinilaid]]
- [[Luis Sinisterra]]
- [[Vlasi Sinjavski]]
- [[Salvatore Sirigu]]
- [[Moussa Sissoko]]
- [[Ellyes Skhiri]]
- [[Dmitri Skiperski]]
- [[Robert Skov]]
- [[Viktor Skrõpnõk]]
- [[Nejc Skubic]]
- [[Naatan Skyttä]]
- [[Naïm Sliti]]
- [[Chris Smalling]]
- [[Valeri Smelkov]]
- [[Maksim Smirnov]]
- [[Roman Smiško]]
- [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]]
- [[Evald Smitt]]
- [[Wesley Sneijder]] 
- [[Cédric Soares]]
- [[Everton Soares]]
- [[Júlio César Soares Espíndola]]
- [[Rafael Sóbis]]
- [[Waldemar Sobota]]
- [[Rubén Sobrino]]
- [[Roman Sobtšenko]]
- [[Sócrates]]
- [[Roberto Soldado]] 
- [[Ola Solbakken]]
- [[Ståle Solbakken]]
- [[Carlos Soler]]
- [[Hope Solo]]
- [[Manor Solomon]]
- [[Ole Gunnar Solskjær]]
- [[Yann Sommer]]
- [[Alex Song]]
- [[Erik Sorga]]
- [[Sebastián Soria]]
- [[Juan Pablo Sorín]]
- [[Alexander Sørloth]]
- [[Vadim Sorokin]]
- [[José Sosa]]
- [[Ramón Sosa]]
- [[Yeferson Soteldo]]
- [[Tomáš Souček]]
- [[Hillal Soudani]]
- [[Matías Soulé]]
- [[Adama Soumaoro]]
- [[Boubakary Soumaré]]
- [[Samuel Souprayen]]
- [[Diego Souza]]
- [[Josef de Souza]]
- [[Harry Souttar]]
- [[John Souttar]]
- [[Djibril Sow]]
- [[Uroš Spajić]]
- [[Luciano Spalletti]]
- [[Silvio Spann]]
- [[Tim Sparv]]
- [[Gary Speed]]
- [[Leonardo Spinazzola]]
- [[Matthew Spiranovic]]
- [[Stefan Spirovski]]
- [[Ron Springett]]
- [[Sébastien Squillaci]] 
- [[Dennis Srbeny]]
- [[Darijo Srna]]
- [[Ádám Szalai]]
- [[Attila Szalai]]
- [[Wojciech Szczęsny]]
- [[Marian Szeja]] 
- [[Dominik Szoboszlai]]
- [[Damian Szymański]]
- [[Sebastian Szymański]]
- [[Jack Stacey]]
- [[Lorenzo Staelens]]
- [[Jaap Stam]]
- [[Benjamin Stambouli]]
- [[Nicolae Stanciu]]
– [[Bogdan Stancu]]
– [[Josip Stanišić]]
- [[Dejan Stanković]]
- [[Carl Starfelt]]
- [[Niklas Stark]]
- [[Tom Starke]]
- [[Tõnis Starkopf]]
- [[Mihhail Starodubtsev]]
- [[Renato Steffen]]
- [[Maarten Stekelenburg]]
- [[Alen Stepanjan]]
- [[Andrei Stepanov]]
- [[Jack Stephens]]
- [[Raheem Sterling]]
- [[Enda Stevens]]
- [[Lars Stindl]]
- [[Hristo Stoichkov]]
- [[Petar Stojanović (jalgpallur)|Petar Stojanović]]
- [[Dragan Stojković]]
- [[Vladimir Stojković]]
- [[Modestas Stonys]]
- [[Ilian Stoyanov]]
- [[Carlos Strandberg]]
- [[Stefan Strandberg]]
- [[Sander van de Streek]]
- [[David Strelec]]
- [[Marco Streller]]
- [[Getriin Strigin]]
- [[Ivan Strinić]]
- [[Kevin Strootman]]
- [[Jens Stryger Larsen]]
- [[Daniel Sturridge]]
- [[Edwin Stüf]]
- [[Ervin Stüf]]
- [[Damián Suárez]]
- [[Luis Suárez (sündinud 1997)|Luis Suárez]]
- [[Luis Alberto Suárez]] 
- [[Luis Suárez Miramontes]]
- [[Gabriel Suazo]]
- [[Igor Subbotin]]
- [[Marek Suchý]]
- [[Luka Sučić]]
- [[Petar Sučić]]
- [[Yukinari Sugawara]]
- [[Vitali Sujetov]]
- [[Crysencio Summerville]]
- [[Noah Sonko Sundberg]]
- [[Tomáš Suslov]]
- [[Daisuke Suzuki]]
- [[Kristjan Suurjärv]]
- [[Maarek Suursaar]] 
- [[Mattias Svanberg]]
- [[Daniel Svensson]]
- [[Jonas Svensson]]
- [[Václav Svěrkoš]]
- [[Karol Świderski]]
- [[Sergi Sõdortšuk]]
- [[Çağlar Söyüncü]]
- [[Niklas Süle]]
- [[Issiaga Sylla]]

==Š==
[[Bojan Šaranov]]
- [[Ľubomír Šatka]]
- [[Maksim Šatskihh]]
- [[Ilja Šesterkov]]
- [[Benjamin Šeško]]
- [[Andri Ševtšenko]]
- [[Roman Širokov]]
- [[Tihhon Šišov]]
- [[Milan Škoda]]
- [[Milan Škriniar]]
- [[Martin Škrtel]]
- [[German Šlein]]
- [[Vladimír Šmicer]]
- [[Michael Špaček]]
- [[Marek Špilár]]
- [[Andraž Šporar]]
- [[Georgi Štšennikov]]
- [[Davor Šuker]]
- [[Pavel Šulc]]
- [[Anton Šunin]]
- [[Josip Šutalo]]
- [[Mark Švets]]

==Z==
[[Pablo Zabaleta]] -
[[Illja Zabarnõi]] -
[[Cristian Zaccardo]] -
[[Mário Zagallo]] -
[[Antônio Carlos Zago]] -
[[Theódoros Zagorákis]] -
[[Eran Zahavi]] -
[[Vjatšeslav Zahovaiko]] - 
[[Nikolajs Zaicevs]] -
[[Warren Zaïre-Emery]] -
[[Miha Zajc]] -
[[Denis Zakaria]] -
[[Aleksandr Zakarljuka]] -
[[Nicola Zalewski]] -
[[Carlos Zambrano]] -
[[Gianluca Zambrotta]] -
[[Iván Zamorano]] -
[[Javier Zanetti]] - 
[[Nicolò Zaniolo]] -
[[Gustavo Zapata]] - 
[[Duván Zapata]] -
[[Davide Zappacosta]] -
[[Matías Zaracho]] -
[[Mauro Zárate]] -
[[Zé Roberto]] -
[[Zeca]] -
[[Ned Zelić]] -
[[Indrek Zelinski]] -
[[Boudewijn Zenden]] -
[[Arbër Zeneli]] -
[[Besfort Zeneli]] -
[[Sergei Zenjov]] -
[[Zico]] - 
[[Zinédine Zidane]] -
[[Christian Ziege]] -
[[Piotr Zieliński]] -
[[Hakim Ziyech]] -
[[Roman Zobnin]] -
[[Dino Zoff]] -
[[Kenneth Zohore]] -
[[Marcin Zomerski]] -
[[Bruno Zuculini]] -
[[Igor Zubeldia]] -
[[Steven Zuber]] -
[[Martín Zubimendi]] -
[[Juan Camilo Zúñiga]] -
[[Konstantin Zõrjanov]]

==Ž==
[[Margarita Žernosekova]]
- [[Nikola Žigić]]
- [[Juri Žirkov]]
- [[Aleksandar Živković]]
- [[Andrija Živković]]
- [[Boris Živković]]

==T==
[[Albert Taar]]
- [[Robert Taar]]
- [[Josip Tadič]]
- [[Adam Taggart]]
- [[Nicolás Tagliafico]]
- [[Jonathan Tah]]
- [[Teemu Tainio]]
- [[Taie Taiwo]]
- [[Taye Taiwo]]
- [[Daiki Takamatsu]]
- [[Hideaki Takeda]]
- [[Chemsdine Talbi]]
- [[Montassar Talbi]]
- [[Heikki Talimaa]]
- [[Tanel Tamberg]]
- [[Alex Matthias Tamm]]
- [[Heiko Tamm]]
- [[Joonas Tamm]]
- [[Annika Tammela]]
- [[Lisette Tammik]]
- [[Ao Tanaka]]
- [[Renato Tapia]]
- [[Edmond Tapsoba]]
- [[Diego Tardelli]]
- [[Mehdi Taremi]]
- [[James Tarkowski]]
- [[Martin Taska]]
- [[Júlio Tavares]]
- [[Marcus Tavernier]]
- [[Greg Taylor]]
- [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]]
- [[Ryan Taylor]]
- [[Jackson Tchatchoua]]
- [[‎Ingemar Teever]]
- [[Sten Teino]]
- [[Teitur Þórðarson]]
- [[Alex Teixeira]]
- [[Armando Teixeira]]
- [[Vitali Teleš]]
- [[Vladimir Tell]]
- [[Alex Telles]]
- [[Cristian Tello]]
- [[Taijo Teniste]]
- [[Timo Teniste]] 
- [[Siim Tenno]]
- [[Simo Tenno]]
- [[Bryan Angulo Tenorio]]
- [[Carlos Tenorio]]
- [[Elmar Tepp]]
- [[Marc-André ter Stegen]]
- [[Miguel Terceros]]
- [[Sergei Terehhov]]
- [[Simon Terodde]]
- [[John Terry]]
- [[Robert Tesche]]
- [[William Tesillo]]
- [[Tanner Tessmann]]
- [[Tetê]]
- [[Kenny Tete]]
- [[Benjamin Tetteh]]
- [[Alexander Tettey]]
- [[Teddy Teuma]]
- [[Carlos Tévez]]
- [[Florian Thauvin]]
- [[Arthur Theate]]
- [[Igor Thiago]]
- [[Malick Thiaw]]
- [[Sorba Thomas]]
- [[Brandon Thomas-Asante]]
- [[Kristian Thorstvedt]]
- [[Lilian Thuram]]
- [[Marcus Thuram]]
- [[Kieran Tierney]]
- [[Raimond Tiidermann]]
- [[Ronaldo Tiismaa]]
- [[Tiit Tikenberg]]
- [[Annika Tikk]]
- [[Guus Til]]
- [[Malik Tillman]]
- [[Jurriën Timber]]
- [[Paulo César Tinga]]
- [[Anton Tinnerholm]]
- [[Evald Tipner]]
- [[Deniss Tjapkin]]
- [[Ziad Tlemçani]]
- [[Jean-Clair Todibo]]
- [[Harry Toffolo]]
- [[Toomas Tohver]]
- [[Joona Toivio]]
- [[Miikka Toivola]]
- [[Ola Toivonen]]
- [[Stanislav Tokarev]]
- [[Rafael Tolói]]
- [[Jon Dahl Tomasson]]
- [[Takehiro Tomiyasu]]
- [[Fikayo Tomori]]
- [[Rasmus Tomson]]
- [[Sandro Tonali]]
- [[Ivan Toney]]
- [[Luca Toni]]
- [[Mait Toom]]
- [[Janar Toomet]]
- [[Jens Toornstra]]
- [[Borislav Topić]]
- [[Ömer Toprak]]
- [[Kaarel Torop]] 
- [[Curro Torres]]
- [[Félix Torres]]
- [[Fernando Torres]]
- [[Ferran Torres]]
- [[Roberto Torres]]
- [[Cenk Tosun]]
- [[Balázs Tóth]]
- [[Francesco Totti]]
- [[Sadio Tounkara]]
- [[Abdoulaye Touré]]
- [[Almamy Touré]]
- [[Kolo Touré]]
- [[Yaya Touré]]
- [[Aleksandar Trajkovski]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1990)]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1996)]]
- [[Bertrand Traoré]]
- [[Hamari Traoré]]
- [[Ibrahima Traoré]] 
- [[Ismaël Traoré]]
- [[Giovanni Trapattoni]]
- [[Taavi Trasberg]]
- [[Gernot Trauner]]
- [[Emma Treiberg]]
- [[Óscar Trejo]]
- [[Santiago Tréllez]]
- [[Marius Trésor]]
- [[David Trézéguet]]
- [[Philipp Treu]]
- [[Ivan Tričkovski]]
- [[Francisco Trincão]]
- [[Kieran Trippier]]
- [[James Troisi]]
- [[William Troost-Ekong]]
- [[Adrien Truffert]]
- [[Auston Trusty]]
- [[Tiina Trutsi]]
- [[Vasíleios Tsiártas]] 
- [[Martin Tšegodajev]]
- [[Igor Tšeminava]]
- [[Marek Tšernjavski]]
- [[Deniss Tšerõšev]]
- [[Arsen Tšilingarjan]]
- [[Sergei Tšopik]]
- [[Anton Tšuikov]]
- [[Georgi Tšutšelov]]
- [[Chrístos Tzólis]]
- [[Carl Tubarik]]
- [[Thomas Tuchel]]
- [[Igor Tudor]]
- [[Ozan Tufan]]
- [[Bill Tuiloma]]
- [[Sakari Tukiainen]]
- [[Sven Tumba]]
- [[Georgi Tunjov]]
- [[Ryan Tunnicliffe]]
- [[Evald Tupits]]
- [[Edgar Tur]]
- [[Arda Turan]]
- [[Almir Turković]]
- [[Ross Turnbull]]
- [[Matt Turner]]
- [[Rauno Tutk]]
- [[Anatoli Tõmoštšuk]]
- [[Erko Jonne Tõugjas]]
- [[Raiko Tähhe]]
- [[Rain Tölpus]]
- [[Janar Tükk]]
- [[Przemysław Tytoń]]

==U==
[[Atsuto Uchida]]
- [[Masao Uchino]]
- [[Atsushi Uchiyama]]
- [[Destiny Udogie]]
- [[Tomáš Ujfaluši]]
- [[Roberts Uldriķis]]
- [[Ivo Ulich]]
– [[Samuel Umtiti]]
- [[Deniz Undav]]
– [[Dayot Upamecano]]
– [[Kacper Urbański]]
– [[Jonas Urbig]] 
– [[Marco Ureña]]
- [[Mateus Uribe]]
– [[Jere Uronen]]
- [[Martin Ustaal]]
- [[Dmitri Ustritski]]
- [[Anatoli Ušanov]]
- [[Peter Utaka]]
- [[Heinrich Uukkivi]]
- [[Rauno Uusküla]]

==V==
[[Rafael van der Vaart]]
- [[Tomáš Vaclík]]
- [[Josha Vagnoman]]
- [[Andreas Vaher]]
- [[Reelika Vaher]]
- [[Vahur Vahtramäe]]
- [[Georg Vain]]
- [[Hendrik Vainu]]
- [[Eimantas Valaitis]]
- [[Mathieu Valbuena]]
- [[Eugeni Valderrama]]
- [[Diego Valdés]]
- [[José Ángel Valdés]]
- [[Victor Valdes]]
- [[Bruno Valdez]]
- [[Nelson Haedo Valdez]]
- [[Jorge Valdivia]]
- [[Richard Valdov]]
- [[Antonio Valencia]]
- [[Filip Valenčič]]
- [[Juan Carlos Valerón]]
- [[Aleksander Valkenpert]]
- [[Virgo Vallik]]
- [[Karl Andre Vallner]]
- [[Elari Valmas]]
- [[Oleg Valov]]
- [[Mikk Valtna]]
- [[Siim Valtna]]
- [[Hendrik Van Crombrugge]]
- [[Hans Vanaken]]
- [[Vanderson]]
- [[Maarten Vandevoordt]]
- [[André Vandeweyer]]
- [[Gerald Vanenburg]]
- [[Andris Vaņins]]
- [[Tõnis Vanna]]
- [[Raphaël Varane]]
- [[Alan Varela]]
- [[Guillermo Varela]]
- [[Silvestre Varela]]
- [[Lauri Varendi]]
- [[Camilo Vargas]]
- [[Eduardo Vargas]]
- [[Matías Vargas]]
- [[Ronald Vargas]]
- [[Tony Varjund]]
- [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]]
- [[Nikola Vasilj]]
- [[Darius Vassell]]
- [[Konstantin Vassiljev]]
- [[Nikita Vassiljev]]
- [[Ivica Vastić]]
- [[Franco Vázquez]]
- [[Sergio Vázquez]]
- [[Jan Važinski]]
- [[Rudi Vata]]
- [[Jürgen Veber]]
- [[Matías Vecino]]
- [[Jaanus Veensalu]]
- [[Robert Veering]]
- [[Monika Vehlmann]] 
- [[Raphael Veiga]]
- [[Renato Veiga]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Carlos Vela]]
- [[Julián Estiven Vélez]]
- [[Miloš Veljković]]
- [[Taavi Vellemaa]]
- [[Micky van de Ven]]
- [[Stylianós Venetídis]]
- [[Alan Ventsel]]
- [[Fausto Vera]]
- [[Bart Verbruggen]]
- [[Jordan Veretout]]
- [[Lucas Veríssimo]]
- [[Thomas Vermaelen]] 
- [[Gabriel Veron]]
- [[Juan Sebastián Verón]]
- [[Māris Verpakovskis]]
- [[Marco Verratti]]
- [[Mikel Vesga]]
- [[Rain Vessenberg]]
- [[Jannik Vestergaard]]
- [[Martin Vetkal]]
- [[Victor Pálsson]]
- [[Domagoj Vida]]
- [[Arturo Vidal]] 
- [[Nemanja Vidić]]
- [[Aurelio Vidmar]]
- [[Luan Vieira]]
- [[Marcelo Vieira]] 
- [[Patrick Vieira]]
- [[Jonathan Viera]]
- [[Christian Vieri]]
- [[Luciano Vietto]]
- [[Sergei Vihrov]]
- [[Kristen Viikmäe]]
- [[Taavi Viikna]]
- [[Sander Viira]]
- [[Tito Vilanova]]
- [[Sepo Vilderson]]
- [[Tonny Vilhena]]
- [[Anett Vilipuu]]
- [[David Villa]]
- [[Mathias Villota]]
- [[Matías Viña]]
- [[Kayne Vincent]]
- [[Abner Vinícius]]
- [[Carlos Vinícius]]
- [[Felipe Vizeu]]
- [[Dmitri Vjaltšinov]]
- [[Ron Vlaar]]
- [[Odisseas Vlachodímos]]
- [[Dušan Vlahović]]
- [[Kevin Vogt]]
- [[Aleksandr Volkov]]
- [[Yochanan Vollach]]
- [[Kevin Volland]]
- [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)|Aleksandr Volodin]]
- [[Cristian Volpato]]
- [[Johan Vonlanthen]]
- [[Karel Voolaid]]
- [[Kristjan Vomm]]
- [[Michel Vorm]]
- [[Vladimir Voskoboinikov]]
- [[Denis Vnukov]]
- [[Stefan de Vrij]]
- [[Šime Vrsaljko]]
- [[Dare Vršič]]
- [[Zísis Vrýzas]]
- [[Mirko Vučinić]]
- [[Budimir Vujačić]]
- [[Martin Vunk]] 
- [[Luka Vušković]]
- [[Tanel Võtti]] 
- [[Leo Väisänen]]
- [[Hugo-Eugen Väli]]
- [[Henri Välja]]
- [[Rudi Völler]]

==W==

[[Hidetoshi Wakui]]
- [[Theo Walcott]]
- [[Luca Waldschmidt]]
- [[Kyle Walker]]
- [[Jonathan Walters]]
- [[Christian Walton]]
- [[Abby Wambach]]
- [[Aaron Wan-Bissaka]]
- [[Paulo Wanchope]]
- [[Paul Wanner]]
- [[Danny Ward]]
- [[Stephen Ward]]
- [[James Ward-Prowse]]
- [[Amr Warda]]
- [[Adílson Warken]]
- [[Daniel Wass]]
- [[Ronald Waterreus]]
- [[George Weah]]
- [[Wout Weghorst]]
- [[Julian Weigl]]
- [[Patrick Weihrauch]]
- [[Mitchell Weiser]]
– [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1939)|Vladimír Weiss]]
– [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1964)|Vladimír Weiss II]]
– [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1989)|Vladimír Weiss III]]
- [[Danny Welbeck]]
- [[Nahki Wells]]
- [[Wendell]]
- [[Timo Werner]]
- [[Sander Westerveld]]
- [[Sean Tremaine Whalen]]
- [[Connor Wickham]]
- [[Silvan Widmer]]
- [[Felix Wiedwald]]
- [[Mats Wieffer]]
- [[Georginio Wijnaldum]]
- [[Kamil Wilczek]]
- [[Yanic Wildschut]]
- [[Christian Wilhelmsson]] 
- [[Alex Wilkinson]]
- [[David Williams (jalgpallur)|David Williams]]
- [[Iñaki Williams]]
- [[Neco Williams]]
- [[Willian Borges da Silva]]
- [[Joe Willock]]
- [[Jack Wilshere]]
- [[Callum Wilson]]
- [[Patrick Wimmer]]
- [[Jonas Wind]]
- [[Florian Wirtz]]
- [[Yoane Wissa]]
- [[Axel Witsel]]
- [[Marius Wolf]]
- [[Joe Worrall]]
– [[Bailey Wright]]
- [[Haji Wright]]
- [[Maximilian Wöber]]
- [[Christian Wörns]]

==Õ==
[[Jan Õun]] 
- [[Janar Õunap]]
- [[Kethy Õunpuu]]

==Ä==
[[Mika Ääritalo]]

==Ö==
[[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]]

==Ü==
[[Enes Ünal]]
- [[Cengiz Ünder]]
- [[Oskar Üpraus]]

==X==
[[Granit Xhaka]]

==Y==
[[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Lamine Yamal]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Caleb Yirenkyi]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Atsushi Yoneyama]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Yu Hai]]

== Vaata ka ==
*[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]]

[[Kategooria:Jalgpallurid| Jalgpallurid]]
[[Kategooria:Sportlaste loendid]]
[[Kategooria:Jalgpalli loendid]]</text>
      <sha1>bl6qwgeyrwuk2nvzn2phfk7hya8so2w</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248759</id>
      <parentid>7248503</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T20:16:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* A */</comment>
      <origin>7248759</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="82007" sha1="4nd4kq3wstha90nh74ipubcgq3v8ugw" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[jalgpallur]]eid. 

{{tähed}}

==A==
[[Hans Aabech]]
- [[Harald Aabrekk]]
- [[Kim Aabech]]
- [[Gerard Aafjes]]
- [[Carlos Aalbers]]
- [[Mika Aaltonen]]
- [[Gert Aandewiel]]
- [[Patrick van Aanholt]] 
- [[Signy Aarna]]
- [[Max Aarons]]
- [[Brenden Aaronson]]
- [[Kees Aarts]]
- [[Thelo Aasgaard]]
- [[Liel Abada]]
- [[Ignazio Abate]]
- [[Himad Abdelli]]
- [[Ali Abdi]]
- [[Besart Abdurahimi]]
- [[Éric Abidal]]
- [[Vincent Aboubakar]]
- [[Tammy Abraham]]
- [[Luis Abram]]
- [[Aleksandrs Abramenko]]
- [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)]]
- [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)]]
- [[Anderson Luís de Abreu Oliveira]]
- [[Francesco Acerbi]]
- [[Gabriel Achilier]]
- [[Alberto Acosta]] 
- [[Luciano Acosta]]
- [[Marcos Acuña]]
- [[Ché Adams]]
- [[Tyler Adams]]
- [[David Addy]]
- [[Emmanuel Adebayor]]
- [[Karim Adeyemi]]
- [[Simon Adingra]]
- [[Dominic Adiyiah]]
- [[Luis Advíncula]]
- [[Dick Advocaat]]
- [[Ibrahim Afellay]]
- [[David Affengruber]]
- [[Benik Afobe]]
- [[Emmanuel Agbadou]]
- [[Gabriel Agbonlahor]]
- [[Daniel Agger]]
- [[Nayef Aguerd]]
- [[Ruben Aguilar]]
- [[Érick Aguirre]]
- [[Javier Aguirre]]
- [[Ramón Aguirre Suárez]]
- [[Sergio Agüero]]
- [[Ernest Agyiri]]
- [[Jarmo Ahjupera]]
- [[Anel Ahmedhodžić]]
- [[Kassim Aidara]]
- [[Ola Aina]]
- [[Mihkel Ainsalu]]
- [[Semi Ajayi]]
- [[Kristoffer Ajer]]
- [[Manuel Akanji]]
- [[Nathan Aké]]
- [[Yunus Akgün]]
- [[Igor Akinfejev]]
- [[Maghnes Akliouche]]
- [[Kevin Akpoguma]]
- [[Mihkel Aksalu]]
- [[David Alaba]] 
- [[Richard Aland]]
- [[Oswaldo Alanís]]
- [[Lucas Alario]]
- [[Jordi Alba]]
- [[Albert Guðmundsson]]
- [[Flórián Albert]]
- [[Yuri Alberto]]
- [[Raúl Albiol]]
- [[Marc Albrighton]]
- [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]]
- [[Omar Alderete]]
– [[Toby Alderweireld]]
- [[Uota Ale]]
- [[Sergei Aleinikov]]
- [[Iván Alejo]]
- [[Aleksandr Aleksejev (jalgpallur)|Aleksandr Aleksejev]]
- [[Pavel Aleksejev]]
- [[Gustavo Alfaro]]
- [[Rejal Alijev]]
- [[Rene Aljas]]
- [[Teet Allas]]
- [[Markus Allast]]
- [[Marcus Allbäck]]
- [[Joe Allen]]
- [[Martin Allik]]
- [[Rauno Alliku]]
- [[André Almeida]]
- [[Miguel Almirón]]
- [[Manuel Almunia]]
- [[Kevin Aloe]]
- [[Viktor Alonen]]
- [[Júnior Alonso]]
- [[Marcos Alonso]]
- [[Xabier Alonso]]
- [[Hamit Altıntop]]
- [[Roberto Alvarado]]
- [[Guido Alvarenga]]
- [[Edson Álvarez]]
- [[Julián Álvarez]]
- [[Kevin Álvarez]]
- [[Yeray Álvarez]]
- [[Alar Alve]] 
- [[Bruno Alves]]
- [[Dani Alves]] 
- [[Magno Alves]]
- [[Selim Amallah]]
- [[Massimo Ambrosini]]
- [[Sammy Ameobi]]
- [[Shola Ameobi]]
- [[Nadiem Amiri]]
- [[Mohamed Amoura]]
- [[Ethan Ampadu]]
- [[Sofyan Amrabat]]
- [[Carlo Ancelotti]]
- [[Joachim Andersen]]
- [[Peter Ankersen]]
- [[Chris Anderson]]
- [[Elliot Anderson]]
- [[Felipe Anderson]]
- [[Christoffer Andersson]]
- [[Daniel Andersson]]
- [[Florin Andone]]
- [[Jorge Andrade]] 
- [[Benjamin André]]
- [[Kirill Andrejev]]
- [[Nikita Andrejev]]
- [[Keith Andrews]]
- [[Carolus Andriamatsinoro]]
- [[Robert Andrich]]
- [[Nicolas Anelka]]
- [[Wilker Ángel]]
- [[Fabrizio Angileri]]
- [[Nilson Angulo]]
- [[Hannes Anier]] 
- [[Henri Anier]]
- [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]]
- [[Aleksandr Anjukov]]
- [[Anthony Annan]]
- [[Aivar Anniste]]
- [[Karim Ansarifard]]
- [[Tambet Anso]]
- [[Waldemar Anton]]
- [[Michail Antonio]]
- [[Ilja Antonov]]
- [[Houssem Aouar]]
- [[Alberto Aquilani]]
- [[Javier Aquino]]
- [[Pedro Aquino]]
- [[Paulus Arajuuri]]
- [[Mauro Arambarri]]
- [[Guilherme Arana]]
- [[Eduardo Aranda]]
- [[Charles Aránguiz]]
- [[Willian Arão]]
- [[Leonardo Araújo]]
- [[Néstor Araujo]]
- [[Ronald Araújo]]
- [[Argo Arbeiter]]
- [[Álvaro Arbeloa]]
- [[Francisco Arce]]
- [[Juan Carlos Arce]]
- [[Alphonse Areola]]
- [[Gabriel Arias]]
- [[Jhon Arias]]
- [[Santiago Arias]]
- [[Joe Aribo]]
- [[Anton Aristov]]
- [[Franco Armani]]
- [[Ionel Armean]]
- [[Pablo Armero]]
- [[Adam Armstrong]]
- [[Marko Arnautović]]
- [[Graham Arnold]]
- [[Kepa Arrizabalaga]]
- [[Abdiel Arroyo]]
- [[Alan Arruda]]
- [[Axel Rodrigues de Arruda]]
- [[Tolgay Arslan]]
- [[Andrei Aršavin]]
- [[Gerardo Arteaga]]
- [[Artjom Artjunin]] 
- [[Santiago Ascacíbar]]
- [[Kristjan Asllani]]
- [[Iago Aspas]]
- [[Benoît Assou-Ekotto]]
- [[Vitālijs Astafjevs]] 
- [[Taavi Azarov]]
- [[Márcio Azevedo]]
- [[Sardar Azmoun]]
- [[Nathaniel Atkinson]]
- [[Christian Atsu]]
- [[Pierre-Emerick Aubameyang]]
- [[Ludwig Augustinsson]]
- [[Renato Augusto]]
- [[Fredrik Aursnes]]
- [[Charlie Austin]]
- [[Alen Avdić]]
- [[Vlada Avramov]]
- [[Daniel Avramovski]]
- [[Taiwo Awoniyi]]
- [[Roberto Ayala]]
- [[Yasin Ayari]]
- [[André Ayew]]
- [[Kaan Ayhan]]
- [[Luke Ayling]]

==B==
[[Demba Ba]]
- [[Ibrahim Ba]]
- [[Ryan Babel]]
- [[Srđan Babić]]
- [[Boban Babunski]]
- [[Carlos Bacca]]
- [[Irfan Bachdim]]
- [[Fouad Bachirou]]
- [[Daniel Bachmann]]
- [[Hans Backe]]
- [[Pavel Badea]]
- [[Milan Badelj]]
- [[Benoît Badiashile]]
- [[Holger Badstuber]]
- [[Bae Jun-ho]]
- [[Álex Baena]]
- [[Richart Báez]]
- [[Roberto Baggio]]
- [[Karim Bagheri]]
- [[Alexander Bah]]
- [[Stéphane Bahoken]]
- [[Leon Bailey]]
- [[Leighton Baines]]
- [[Emir Bajrami]]
- [[Cédric Bakambu]]
- [[Tiémoué Bakayoko]]
- [[Diego Balbinot]]
- [[Fabián Balbuena]]
- [[Julio César Baldivieso]]
- [[Gareth Bale]]
- [[Mikel Balenziaga]]
- [[Jure Balkovec]]
- [[Michael Ballack]] 
- [[Daniel Ballard]]
- [[Iván Balliu]]
- [[Folarin Balogun]]
- [[Leon Balogun]]
- [[Mario Balotelli]] 
- [[Hakan Balta]]
- [[Abudramae Bamba]]
- [[Jonathan Bamba]]
- [[Sol Bamba]]
- [[Robson Bambu]]
- [[Patrick Bamford]]
- [[Nicușor Bancu]]
- [[Éver Banega]]
- [[Gordon Banks]]
- [[Barry Bannan]]
- [[Léo Baptistão]]
- [[Nikita Baranov]]
- [[Sergej Barbarez]]
- [[Kosta Barbarouses]]
- [[Danilo Barbosa]]
- [[Gabriel Barbosa]]
- [[Esequiel Barco]]
- [[Valentín Barco]]
- [[Bradley Barcola]]
- [[Enis Bardhi]]
- [[Keidi Bare]]
- [[Franco Baresi]]
- [[Dmitri Barinov]]
- [[Borna Barišić]]
- [[Brandon Barker]]
- [[Ross Barkley]]
- [[Tranquillo Barnetta]]
- [[Milan Baroš]]
- [[Antonio Barragán]]
- [[Álvaro Barreal]]
- [[Leandro Barreiro]]
- [[Bismarck Barreto Faria]]
- [[Lucas Barrios]]
- [[Wílmar Barrios]]
- [[Musa Barrow]]
- [[Gareth Barry]] 
- [[Andrea Barzagli]]
- [[Fabien Barthez]]
- [[Kyle Bartley]]
- [[Ángelos Basinás]]
- [[Calvin Bassey]]
- [[Marco van Basten]]
- [[Alessandro Bastoni]]
- [[Maksim Bazjukin]]
- [[Gabriel Batistuta]]
– [[Michy Batshuayi]]
– [[Martin Baturina]]
- [[Ivans Baturins]]
- [[Frank Baumann]] 
- [[Oliver Baumann]]
- [[Julian Baumgartlinger]]
- [[Michael Baur]]
- [[Vladlen Baušev]]
- [[Éric Bauthéac]]
- [[Mohamed Bayo]]
- [[Patrick Beach]]
- [[Jean Beausejour]]
- [[DaMarcus Beasley]]
- [[Bebeto]]
- [[Aleksandr Bebikh]]
- [[Rodrigo Becão]]
- [[Franz Beckenbauer]]
- [[Alisson Becker]]
- [[David Beckham]]
- [[Jan Bednarek]]
- [[Zakaria Beglarišvili]]
- [[Aziz Behich]]
- [[Valon Behrami]]
- [[Maximilian Beier]]
- [[Uwe Bein]]
- [[Younès Belhanda]]
- [[Craig Bellamy]]
- [[Jean-Ricner Bellegarde]]
- [[Jude Bellingham]]
- [[Andrea Belotti]]
- [[Aleksei Belov]]
- [[Emre Belözoğlu]]
- [[Hatem Ben Arfa]]
- [[Anis Ben Slimane]]
- [[Wissam Ben Yedder]]
- [[Yohan Benalouane]]
- [[Medhi Benatia]]
- [[Yossi Benayoun]]
- [[Lars Bender]]
- [[Sven Bender]]
- [[Nicklas Bendtner]]
- [[Darío Benedetto]]
- [[László Bénes]]
- [[Pierre Bengtsson]]
- [[Rafael Benítez]]
- [[Fróði Benjaminsen]]
- [[Ismaël Bennacer]]
- [[Ryan Bennett]]
- [[Ramy Bensebaini]]
- [[Owusu Benson]]
- [[Karim Benzema]]
- [[Darren Bent]]
- [[Nabil Bentaleb]]
- [[Christian Benteke]]
- [[Lucas Beraldo]]
- [[Domenico Berardi]]
- [[Dimităr Berbatov]]
- [[Bartosz Bereszyński]]
- [[Vassili Berezutski]]
- [[Henning Berg]]
- [[Marcus Berg]]
- [[Patrick Berg]]
- [[Sander Berge]]
- [[Jo Inge Berget]]
- [[Dennis Bergkamp]]
- [[Giuseppe Bergomi]]
- [[Lucas Bergvall]]
- [[Steven Bergwijn]]
- [[Sebastian Berhalter]]
- [[Besart Berisha]]
- [[Etrit Berisha]]
- [[Veton Berisha]]
- [[Santiago Bernabéu]]
- [[Federico Bernardeschi]]
- [[Alexander Bernhardsson]]
- [[Orlando Berrío]]
- [[Sergio Bertoni]]
- [[Ryan Bertrand]]
- [[George Best]]
- [[Leon Best]]
- [[Marius Bezykornovas]]
- [[Marcus Bettinelli]]
- [[Jordan Beyer]]
- [[Claudio Biaggio]]
- [[Marco Bianchi]]
- [[Giulian Biancone]]
- [[Ermin Bičakčić]]
- [[Krystian Bielik]]
- [[Marcelo Bielsa]]
- [[Mika Biereth]]
- [[Lucas Biglia]]
- [[Justin Bijlow]]
- [[Jaka Bijol]]
- [[Slaven Bilić]]
- [[Philip Billing]]
- [[Tyler Bindon]]
- [[Matthew Bingley]]
- [[Dragiša Binić]]
- [[Cristiano Biraghi]]
- [[Mihhail Birjukov]]
- [[Daniel Bîrligea]]
- [[David Bisconti]]
- [[Marco Bizot]]
- [[Leonardo Bittencourt]]
– [[Birkir Bjarnason]]
- [[Fredrik André Bjørkan]]
- [[Álex Blanco]]
- [[Ludodvic Blas]]
- [[Jakub Błaszczykowski]]
- [[Miha Blažič]]
- [[Wim Bleijenberg]]
- [[Daley Blind]]
- [[Oleg Blohhin]]
- [[Eduard Blossfeldt]]
- [[Jérôme Boateng]] 
- [[Kevin-Prince Boateng]]
- [[Raúl Bobadilla]]
- [[Oscar Bobb]]
- [[Fredi Bobic]] 
- [[Bobô]]
- [[Frank de Boer]]
- [[Niels Bohr]] 
- [[Dmitri Boiko]]
- [[Nicolai Boilesen]]
- [[Yannick Bolasie]]
- [[Willy Boly]]
- [[Moïse Bombito]]
- [[Mark van Bommel]]
- [[Giacomo Bonaventura]]
- [[Valeri Bondarenko]]
- [[Roly Bonevacia]]
- [[Dante Bonfim Costa Santos]]
- [[Zbigniew Boniek]]
- [[Giampiero Boniperti]]
- [[Aitana Bonmatí]]
- [[Ange-Yoan Bonny]]
- [[Leonardo Bonucci]]
- [[Wilfried Bony]]
- [[Celso Borges]]
- [[Humberlito Borges]]
- [[Dmitrijs Borisovs]]
- [[Andrei Borissov]]
- [[Cristian Borja]]
- [[Miguel Borja]]
- [[Milan Borjan]]
- [[Rafael Santos Borré]]
- [[Marco Borriello]]
- [[Artur Boruc]]
- [[Bartosz Bosacki]] 
- [[Olivier Boscagli]]
- [[Mauro Boselli]]
- [[José Bosingwa]]
- [[Vicente del Bosque]]
- [[Paul Bosvelt]] 
- [[Oliver Bozanic]]
- [[Jay Bothroyd]]
- [[Alberto Botía]]
- [[Sven Botman]]
- [[Ayyoub Bouaddi]]
- [[Hicham Boudaoui]]
- [[Sofiane Boufal]]
- [[Khalid Boulahrouz]]
- [[Wilfred Bouma]]
- [[Yassine Bounou]]
- [[Aaron Boupendza]]
- [[Jarrod Bowen]]
- [[Mark Bowen]]
- [[Dedryck Boyata]]
- [[Lucas Boyé]]
- [[Jakub Brabec]]
- [[Michael Bradley]] 
- [[Tom Bradshaw]]
- [[Robbie Brady]]
- [[Sergei Bragin]]
- [[Yacine Brahimi]]
- [[Martin Braithwaite]]
- [[Julian Brandt]]
- [[Berle Brant]]
- [[Jarrad Branthwaite]]
- [[David Braz]]
- [[Elton Brauer]]
- [[Claudio Bravo]]
- [[Omar Bravo]]
- [[Thomas Brdaric]]
- [[Paul Breitner]]
- [[Filipp Breitveit]]
- [[Johannes Brenner]]
- [[Renan Bressan]]
- [[Jimmy Briand]]
- [[Algimantas Briaunys]]
- [[Viktoras Bridaitis]]
- [[Miguel Britos]]
- [[Brian Brobbey]]
- [[Armando Broja]]
- [[Giovanni van Bronckhorst]]
- [[Dylan Bronn]]
- [[David Brooks (jalgpallur)|David Brooks]]
- [[John Anthony Brooks]]
- [[Hugo Broos]]
- [[Alex Brosque]]
- [[Carl Brown]]
- [[Nathaniel Brown]]
- [[Scott Brown]]
- [[Wes Brown]]
- [[David Browne]]
- [[Karlo Bručić]]
- [[Jeffrey Bruma]] 
- [[Jacob Bruun Larsen]]
- [[Joe Bryan]]
- [[Tajon Buchanan]]
- [[Guido Buchwald]]
- [[Ante Budimir]]
- [[Emiliano Buendía]]
- [[Gianluigi Buffon]]
- [[Adam Buksa]]
- [[Nino Bule]]
- [[Dave Bulthuis]]
- [[Dmitri Bulõkin]]
- [[Mustapha Bundu]]
- [[Andrei Burcă]]
- [[Dan Burn]]
- [[Nathan Burns]]
- [[Igor Burzanović]]
- [[Sergio Busquets]]
- [[Fabricio Bustos]]
- [[Hans-Jörg Butt]]
- [[Jacob Butterfield]]
- [[Daniel Van Buyten]]
- [[‎Alo Bärengrub]]

==C==
[[Roberto Cabañas]]
- [[Willy Caballero]]
- [[Ben Cabango]]
- [[Yohan Cabaye]]
- [[Rémy Cabella]]
- [[Arthur Cabral]]
- [[Jovane Cabral]]
- [[Rafael Cabral]]
- [[Leandro Cabrera]]
- [[Jerônimo Cacau]]
- [[Víctor Cáceres]]
- [[Cafu]]
- [[Manuel Cafumana]]
- [[Gary Cahill]]
- [[Tim Cahill]]
- [[Jordy Caicedo]]
- [[Moisés Caicedo]]
- [[Jens Cajuste]]
- [[Davide Calabria]]
- [[Riccardo Calafiori]]
- [[Mariona Caldentey]]
- [[Duje Ćaleta-Car]]
- [[Hakan Çalhanoğlu]]
- [[Dan Calichman]]
- [[José María Callejón]]
- [[Alexander Callens]]
- [[Jonathan Calleri]]
- [[Aguibou Camara]]
- [[Lamine Camara]]
- [[Eduardo Camavinga]]
- [[Alessandro Cambalhota]]
- [[Esteban Cambiasso]]
- [[Mauro Camoranesi]]
- [[Sol Campbell]]
- [[Djalma Campos]]
- [[Emre Can]]
- [[Sergio Canales]]
- [[João Cancelo]]
- [[Daniel Candeias]]
- [[Fabio Cannavaro]]
- [[Germán Cano]]
- [[Agustín Canobbio]]
- [[Éric Cantona]]
- [[Todd Cantwell]]
- [[Ander Capa]]
- [[Joan Capdevila]]
- [[Fabio Capello]]
- [[John Carew]]
- [[Graham Carey]]
- [[Rafael Carioca]]
- [[Diego Carlos]]
- [[Roberto Carlos]]
- [[Jamie Carragher]]
- [[Jorge Carrascal]]
– [[Yannick Ferreira Carrasco]]
- [[Michael Carrick]]
- [[Daniel Carriço]]
- [[Guido Carrillo]]
- [[Andy Carroll]] 
- [[Cameron Carter-Vickers]]
- [[Dani Carvajal]]
- [[Ricardo Carvalho]] 
- [[William Carvalho]]
- [[Milton Casco]]
- [[Matty Cash]]
- [[Iker Casillas]]
- [[Antonio Cassano]]
- [[Timothy Castagne]]
- [[Kevin Castaño]]
- [[Jean-Charles Castelletto]]
- [[Diego Castro]]
- [[Santi Cazorla]]
- [[Ivan Cavaleiro]]
- [[Diego Cavalieri]]
- [[Lucas Cavallini]]
- [[Edinson Cavani]]
- [[Emanuel Cecchini]]
- [[Alvin Ceccoli]]
- [[Petr Čech]]
- [[Yankuba Ceesay]]
- [[Aleksandrs Čekulajevs]]
- [[Billy Celeski]]
- [[Zeki Çelik]]
- [[Bersant Celina]]
- [[Ondřej Čelůstka]]
- [[Rogério Ceni]]
- [[Pavel Černý]]
- [[Murilo Cerqueira]]
- [[Franco Cervi]]
- [[Nacer Chadli]]
- [[Kóstas Chalkías]] 
- [[Nathaniel Chalobah]]
- [[Trevoh Chalobah]]
- [[Marouane Chamakh]]
- [[Yimmi Chará]]
- [[Ángelos Charistéas]]
- [[Bobby Charlton]]
- [[Edvaldo Oliveira Chaves]]
- [[Mateo Chávez]]
- [[Rayan Cherki]]
- [[Giorgio Chiellini]]
- [[Federico Chiesa]]
- [[Eduardo Chillida]]
- [[Ben Chilwell]]
- [[Pedro Chirivella]]
- [[Cho Gue-sung]]
- [[Tahith Chong]]
- [[Andreas Christensen]]
- [[Oliver Christensen]]
- [[Anders Christiansen]]
- [[Carney Chukwuemeka]]
- [[Samuel Chukwueze]]
- [[Alejandro Chumacero]]
- [[Alexandru Cicâldău]]
- [[José Cifuentes]]
- [[Jasper Cillessen]]
- [[Alessandro Circati]]
- [[Pathé Ciss]]
- [[Aliou Cissé]]
- [[Pape Abou Cissé]]
- [[Papiss Cissé]]
- [[Viktor Claesson]]
- [[Ciaran Clark]]
- [[Steve Clarke]]
- [[Jordy Clasie]]
- [[Tom Cleverley]]
- [[Gaël Clichy]] 
- [[Conor Coady]]
- [[Phillip Cocu]]
- [[Fábio Coentrão]]
- [[Antonio Čolak]]
- [[Jack Colback]]
- [[Andrew Cole]]
- [[Ashley Cole]] 
- [[Joe Cole]]
- [[Maxime Colin]]
- [[Omar Colley]]
- [[Nathan Collins]]
- [[Fabricio Coloccini]]
- [[Levi Colwill]]
– [[Kingsley Coman]]
– [[Sérgio Conceição]]
- [[Kévin Constant]] 
- [[Antonio Conte]]
- [[Diego Contento]]
- [[Lewis Cook]]
- [[Steve Cook]]
- [[Jonathan Copete]]
- [[Francis Coquelin]]
- [[Domilson Cordeiro dos Santos]]
- [[Danilson Córdoba]]
- [[José Córdoba]]
- [[Ante Ćorić]]
- [[Steve Corica]]
- [[Jack Cork]]
- [[Andreas Cornelius]]
- [[Maxwel Cornet]]
- [[Jesús Manuel Corona]]
- [[Ángel Correa]]
- [[Joaquín Correa]]
- [[Christian Corrêa Dionisio]]
- [[Bruno Cortez]]
- [[Alex Rodrigo Dias da Costa]] 
- [[Nuno da Costa]]
- [[Diego Costa]]
- [[Diogo Costa]]
- [[Douglas Costa]]
- [[Jaume Costa]]
- [[Manuel Rui Costa]]
– [[Benoît Costil]]
- [[Rodolfo Cota]]
- [[Eduardo Coudet]]
– [[Vladimír Coufal]]
– [[Lassana Coulibaly]]
- [[Thibaut Courtois]] 
- [[Philippe Coutinho]]
- [[Fernando Couto]] 
- [[Conor Coventry]]
- [[Alessio Cragno]]
- [[Hernán Crespo]]
- [[Aaron Cresswell]]
- [[Peter Crouch]]
- [[Johan Cruijff]]
- [[Juan Cuadrado]]
- [[Pau Cubarsí]]
- [[Teófilo Cubillas]]
- [[Marc Cucurella]]
- [[Gustavo Cuéllar]]
- [[Víctor Cuesta]]
- [[Christian Cueva]]
- [[Nelson Cuevas]]
- [[Mickaël Cuisance]]
- [[Josh Cullen]]
- [[Matheus Cunha]]
- [[Patrick Cutrone]]
- [[Eray Cömert]]

==D==
[[Damien Da Silva]]
- [[Níkos Dabízas]]
- [[Mats Møller Dæhli]]
- [[Johan Dahlin]]
- [[Patson Daka]]
- [[Andrés D'Alessandro]]
- [[Zlatko Dalić]]
- [[Lauri Dalla Valle]]
- [[Stuart Dallas]]
- [[Diogo Dalot]]
- [[Henrik Dalsgaard]]
- [[Leandro Damião]]
- [[Claude Dambury]]
- [[Dejan Damjanović]]
- [[Mikkel Damsgaard]]
- [[Arnaut Danjuma]]
- [[Kevin Danso]]
- [[Márton Dárdai]]
- [[Sergi Darder]]
- [[Vladimír Darida]]
- [[Matteo Darmian]]
- [[Jay Dasilva]]
- [[David Luiz]] 
- [[Jonathan David]]
- [[Promise David]]
- [[Edgar Davids]]
- [[Jason Davidson]]
- [[Curtis Davies]]
- [[Steven Davis]]
- [[Paweł Dawidowicz]]
- [[Michael Dawson]] 
- [[Kevin De Bruyne]]
- [[Maxim De Cuyper]]
- [[Charles De Ketelaere]]
- [[Ritchie De Laet]]
- [[Rodrigo De Paul]]
- [[Daniele De Rossi]]
- [[Morgan De Sanctis]]
- [[Ciprian Deac]]
- [[Zeno Debast]]
- [[Deco]] (Anderson Luis De Souza)
- [[Bobby Decordova-Reid]]
- [[Amar Dedić]]
- [[Jermain Defoe]]
- [[Steven Defour]]
- [[Alessandro Del Piero]]
- [[Thomas Delaney]]
- [[Liam Delap]]
- [[Agustín Delgado]]
- [[Guillermo Delgado]] 
- [[Simon Deli]]
- [[Traianos Dellas]] 
- [[Andy Delort]]
- [[Casiano Delvalle]]
- [[Moussa Dembélé]]
- [[Ousmane Dembélé]]
- [[Jan Demidovitš]]
- [[Merih Demiral]]
- [[Kerem Demirbay]]
- [[Volkan Demirel]]
- [[Diego Demme]]
- [[Clint Dempsey]]
- [[Jason Denayer]]
- [[Leander Dendoncker]]
- [[Denílson Pereira Neves]]
- [[Igor Denissov]]
- [[Emmanuel Dennis]]
- [[Memphis Depay]]
- [[Eren Derdiyok]]
- [[Marcel Desailly]]
- [[Didier Deschamps]]
- [[Kiril Despodov]]
- [[Ranko Despotović]]
- [[Cyriel Dessers]]
- [[Sergiño Dest]]
- [[Justin Devenny]]
- [[Kiernan Dewsbury-Hall]]
- [[Giovanni Di Lorenzo]]
- [[Ángel Di María]]
- [[Roberto Di Matteo]]
- [[Alfredo Di Stéfano]]
- [[Ali Dia]]
- [[Boulaye Dia]]
- [[Abdoulay Diaby]]
- [[Abou Diaby]]
- [[Moussa Diaby]]
- [[Mouctar Diakhaby]]
- [[Abdou Diallo]]
- [[Amad Diallo]]
- [[Habib Diallo]]
- [[Alessandro Diamanti]]
- [[Habib Diarra]]
- [[Lassana Diarra]]
- [[Carlos Alberto Dias]]
- [[Rúben Dias]]
- [[Brahim Díaz]]
- [[Luis Díaz]]
- [[Paulo Díaz]]
- [[Ramón Díaz]]
- [[Sergio Díaz]]
- [[Krépin Diatta]]
- [[Dida]]
– [[Lucas Digne]]
- [[Kevin Diks]]
- [[Federico Dimarco]]
– [[Stole Dimitrievski]]
– [[Arley Dinas]]
– [[Ousmane Diomande]]
– [[Yan Diomande]]
- [[Issa Diop]]
- [[Andy Diouf]]
- [[Mame Biram Diouf]]
- [[Axel Disasi]]
- [[Mix Diskerud]]
- [[Ivan Djakov]]
- [[Nasser Djiga]]
- [[Alexander Djiku]]
- [[Berat Djimsiti]]
- [[Youri Djorkaeff]]
- [[Johan Djourou]]
- [[Aleksandr Dmitrijev]]
- [[Artjom Dmitrijev]]
- [[Marko Dmitrović]]
- [[Ritsu Doan]]
- [[Kasper Dolberg]]
- [[Cecilio Domínguez]]
- [[Wilfried Domoraud]]
- [[Marco Donadel]]
- [[Jean Marie Dongou]]
- [[Gianluigi Donnarumma]]
- [[Landon Donovan]]
- [[Allan Dorbek]]
- [[Patrick Dorgu]]
- [[Graham Dorrans]]
- [[Niklas Dorsch]]
- [[Bas Dost]]
- [[Abdoulaye Doucouré]]
- [[Cheick Doucouré]]
- [[Désiré Doué]]
- [[Guéla Doué]]
- [[Seydou Doumbia]]
- [[Tongo Doumbia]]
- [[Rodrigo Dourado]]
- [[Kieran Dowell]]
- [[Edu Dracena]]
- [[Radu Drăgușin]]
- [[Julian Draxler]]
- [[Wolfgang Dremmler]]
- [[Royston Drenthe]]
- [[Sebastián Driussi]]
- [[Vanja Drkušić]]
- [[Anto Drobnjak]]
- [[Václav Drobný]]
- [[Didier Drogba]]
- [[Alan Dzagojev]]
- [[Artjom Dzjuba]]
- [[Balázs Dzsudzsák]]
- [[Edin Džeko]]
- [[Georgi Džikija]]
- [[Du Wei]]
- [[Bruno Duarte]]
- [[Deroy Duarte]]
- [[Óscar Duarte]]
- [[Slobodan Dubajić]]
- [[Léo Dubois]]
- [[Kaspars Dubra]]
- [[Martin Dúbravka]]
- [[Kevin Dubrovski]]
- [[Marvin Ducksch]]
– [[Ondrej Duda]]
- [[Igor Dudarev]]
- [[Damien Duff]]
- [[Shane Duffy]]
- [[Mitchell Duke]]
- [[Denzel Dumfries]]
- [[Paul Dummett]]
- [[Alfred Duncan]]
- [[Dunga]]
- [[Lewis Dunk]]
- [[Richard Dunne]]
- [[‎Alo Dupikov]]
- [[Jhon Durán]]
- [[Filip Đuričić]]
- [[Pavel Dõmov]]
- [[Paulo Dybala]]

==E==
[[Emmanuel Eboué]] 
- [[Tyronne Ebuehi]]
- [[Richard Eckersley]]
- [[Éder (Portugali jalgpallur)|Éder]]
- [[Jóan Símun Edmundsson]] 
- [[Odsonne Édouard]]
- [[Mark Edur]]
- [[Karel Eerme]]
- [[Eero Eessaar]]
- [[Ergo Eessaar]]
- [[John Egan]]
- [[Johannes Eggestein]]
- [[Eiður Smári Guðjohnsen]]
- [[Eugen Einman]]
- [[Raimond Eino]]
- [[Chidera Ejuke]]
- [[Albin Ekdal]]
- [[Jurgen Ekkelenkamp]]
- [[Verner Eklöf]]
- [[Emmanuel Mbia Ekobena]]
- [[Youssef El-Arabi]]
- [[Neil El Aynaoui]]
- [[Ayoub El Kaabi]]
- [[Omar El Kaddouri]]
- [[Souffian El Karouani]]
- [[Anthony Elanga]]
- [[Trevor Elhi]]
- [[Eduard Ellman-Eelma]]
- [[Lauri Ellram]] 
- [[Marko Elsner]]
- [[Timi Max Elšnik]]
- [[Aritz Elustondo]]
- [[Nico Elvedi]]
- [[Mohamed Elyounoussi]]
- [[Irié Bi Séhi Elysée]]
- [[Breel Embolo]]
- [[Mahir Emreli]]
- [[Julio Enciso]]
- [[Endrick]]
- [[Orlando Engelaar]]
- [[Stanislav Engovatov]]
- [[Robert Enke]]
- [[Tomislav Erceg]] 
- [[Roman Eremenko]]
- [[Christian Eriksen]]
- [[Uwe Erkenbrecher]]
- [[Fabian Ernst]] 
- [[Sergio Escudero]]
- [[Triinu Esken]]
- [[Michael Essien]]
- [[Maxime Estève]]
- [[Michael Estrada]]
- [[Pervis Estupiñán]]
- [[Eberechi Eze]]
- [[Abde Ezzalzouli]]
- [[Oghenekaro Etebo]]
- [[Tengiz Eteria]]
- [[Neil Etheridge]]
- [[Samuel Eto'o]]
- [[Beñat Etxebarria]]
- [[Eusébio]] 
- [[Stephen Eustáquio]]
- [[Evair]]
- [[Lucas Evangelista]]
- [[Corry Evans]]
- [[Jonny Evans]]
- [[Patrice Évra]]

==F==
[[Luís Fabiano Clemente]]
- [[Łukasz Fabiański]]
- [[Fábio Pereira da Silva]] 
- [[Frank Fabra]]
- [[Cesc Fàbregas]]
- [[Giacinto Facchetti]]
- [[Emerse Faé]]
- [[Collins Fai]]
- [[Fayçal Fajr]]
- [[Radamel Falcao]] 
- [[Jefferson Farfán]]
- [[Christian Fassnacht]]
- [[Abdul Fatawu]]
- [[Ansu Fati]] 
- [[Adam Federici]]
- [[Sofiane Feghouli]]
- [[Miklós Fehér]]
- [[Nabil Fekir]]
- [[Felipe Felicio]]
- [[Marouane Fellaini]]
- [[Kiko Femenía]]
- [[Leroy Fer]]
- [[Rio Ferdinand]]
- [[Alex Ferguson]]
- [[Lewis Ferguson]]
- [[Bruno Fernandes]]
- [[Danilo Fernandes]]
- [[Gedson Fernandes]]
- [[Manuel Fernandes]]
- [[Mateus Fernandes (jalgpallur)|Mateus Fernandes]]
- [[Mário Figueira Fernandes]]
- [[Álex Fernández]]
- [[Enzo Fernández]]
- [[Equi Fernández]]
- [[Federico Fernández]]
- [[Gatito Fernández]]
- [[Matías Fernández]]
- [[Abel Ferreira]]
- [[Képler Laveran Lima Ferreira]]
- [[Paulo Ferreira]]
- [[Facundo Ferreyra]]
- [[Victor Ferreyra]]
- [[Álvaro Fidalgo]]
- [[Luís Figo]]
- [[Roberto Firmino]]
- [[Junior Firpo]]
- [[Michael Fitzgerald]]
- [[Vladislav Fjodorov]]
- [[Mathieu Flamini]]
- [[Mark Flekken]]
- [[Darren Fletcher]] 
- [[Steven Fletcher]]
- [[Hans-Dieter Flick]]
- [[Edison Flores]]
- [[Franco Foda]]
- [[Phil Foden]]
- [[Wesley Fofana]]
- [[Yahia Fofana]]
- [[Youssouf Fofana]]
- [[Daniil Fomin]]
- [[Aslak Fonn Witry]]
- [[Francisco Fonseca]]
- [[Just Fontaine]]
- [[José Fonte]]
- [[Diego Forlán]]
- [[Pablo Fornals]]
- [[Bruno Fornaroli]]
- [[Vegard Forren]]
- [[Emil Forsberg]]
- [[Petteri Forsell]]
- [[Adam Forshaw]]
- [[Marcus Forss]]
- [[Mikael Forssell]]
- [[Fraser Forster]]
- [[Ben Foster]]
- [[Dimitri Foulquier]]
- [[Robbie Fowler]]
- [[Hayden Foxe]]
- [[França]]
- [[Enzo Francescoli]]
- [[Alan Franco]]
- [[Ivan Franjic]]
- [[Przemysław Frankowski]]
- [[Ryan Fraser]]
- [[Fred]]
- [[Alex Freeman]]
- [[Alexander Frei]]
- [[Fabian Frei]]
- [[Marlon Freitas]]
- [[Iván Fresneda]]
- [[Remo Freuler]]
- [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]]
- [[Brad Friedel]]
- [[Arne Friedrich]] 
- [[Marvin Friedrich]]
- [[Emmanuel Frimpong]]
- [[Jeremie Frimpong]]
- [[Torsten Frings]]
- [[Victor Froholdt]]
- [[Andre Frolov]]
- [[Ray Fränkel]]
- [[Christian Fuchs]]
- [[Argel Fucks]]
- [[Luis de la Fuente]]
- [[Chikara Fujimoto]]
- [[Ramiro Funes Mori]]
- [[Darnell Furlong]]
- [[Timo Furuholm]]
- [[Atsuyoshi Furuta]]
- [[Niclas Füllkrug]]
- [[Takis Fyssas]]

==G==
[[Louis van Gaal]]
- [[Mijat Gaćinović]]
- [[Fernando Gago]]
- [[Adolfo Gaich]]
- [[Nicolás Gaitán]]
- [[Cody Gakpo]]
- [[Ethan Galbraith]]
- [[Pablo Galdames Millán]]
- [[Conor Gallagher]]
- [[Jesús Gallardo]]
- [[William Gallas]]
- [[Carlos Gamarra]]
- [[Cristian Gamboa]]
- [[Kevin Gameiro]]
- [[Ben Gannon-Doak]]
- [[Luke Garbutt]]
- [[Aleix García]]
- [[Dani García]]
- [[Joan Garcia]]
- [[Luan Garcia]]
- [[Raúl García]]
- [[Rudi Garcia]]
- [[Rubén García]]
- [[James Garner (jalgpallur)|James Garner]]
- [[Garrincha]]
- [[Rodrigo Garro]]
- [[Paul Gascoigne]] 
- [[Sergei Gazdanov]]
- [[Federico Gatti]]
- [[Gennaro Gattuso]]
- [[Hernán Gaviria]]
- [[Mario Gavranović]]
- [[Juri Gavrilov]]
- [[Dwight Gayle]]
- [[Jean-Philippe Gbamin]]
- [[David de Gea]]
- [[Theodor Gebre Selassie]]
- [[Lutsharel Geertruida]]
- [[Aleksandr Geinrihh]]
- [[Johannes Geis]]
- [[Giórgios Georgiádis]]
- [[Vladimir Gerassimov]]
- [[Pedro Geromel]]
- [[Steven Gerrard]]
- [[Gervinho]]
- [[Rudy Gestede]]
- [[Stylianós Giannakópoulos]] 
- [[Agustín Giay]]
- [[Kieran Gibbs]]
- [[Morgan Gibbs-White]]
- [[Ben Gibson]]
- [[Ryan Giggs]]
– [[André-Pierre Gignac]]
- [[Bryan Gil]]
- [[Alberto Gilardino]]
- [[Hans Gillhaus]]
- [[Billy Gilmour]]
- [[Matthias Ginter]]
– [[Olivier Giroud]]
- [[Shay Given]]
- [[Theofánis Gkékas]]
- [[Giánnis Gkoúmas]] 
- [[Romāns Gladiļins]]
- [[Kamil Glik]]
- [[Serge Gnabry]]
- [[Kazimieras Gnedojus]]
- [[Adam Gnezda Čerin]]
- [[Nikita Godenov]]
- [[Diego Godín]]
- [[Mika Godts]]
- [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]]
- [[Stanislav Goldberg]]
- [[Connor Goldson]]
- [[Pierluigi Gollini]]
- [[Arthur Gomes]]
- [[Heurelho Gomes]]
- [[João Gomes]]
- [[Nuno Gomes]]
- [[Diego Gómez]]
- [[Gustavo Gómez]]
- [[Joe Gomez]]
- [[Mario Gómez]] 
- [[Maxi Gómez]]
- [[Papu Gómez]]
- [[Rónald Gómez]]
- [[Sergi Gómez]]
- [[Maxime Gonalons]]
- [[Claude Gonçalves]]
- [[Alfonso González]]
- [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]]
- [[Armando González]]
- [[Derlis González]]
- [[Giovanni González]]
- [[Nico González]]
- [[Craig Goodwin]]
- [[Dacosta Goore]]
- [[Jacek Góralski]]
- [[Anthony Gordon]]
- [[Craig Gordon]]
- [[Leon Goretzka]]
- [[Kaspars Gorkšs]]
- [[Néstor Gorosito]]
- [[Robin Gosens]]
- [[Dan Gosling]]
- [[Amine Gouiri]]
- [[Lewis Grabban]]
- [[Jevgeni Grafski]]
- [[Esteban Granero]]
- [[Andreas Granqvist]]
- [[Ryan Gravenberch]]
- [[Archie Gray]]
- [[Jack Grealish]]
- [[Jimmy Greaves]]
- [[Julian Green]]
- [[Mason Greenwood]]
- [[Michael Gregoritsch]]
- [[Dominik Greif]]
- [[Clément Grenier]]
– [[Antoine Griezmann]]
- [[Joel Griffiths]]
- [[Erik Grigorjev]]
- [[Florian Grillitsch]]
- [[Álex Grimaldo]]
- [[Joao Grimaldo]]
- [[Matt Grimes]]
- [[Marcelo Grohe]]
- [[Jesper Grønkjær]]
- [[Kamil Grosicki]]
- [[Pascal Groß]]
- [[Kevin Großkreutz]]
- [[Fabio Grosso]]
- [[Carlos Gruezo]]
- [[Ilia Gruev]]
- [[Marko Grujić]]
- [[Maksim Gruznov]]
- [[Marco Grüll]]
- [[Evert Grünvald]]
- [[Vicente Guaita]]
- [[Andrés Guardado]]
- [[Josep Guardiola]]
- [[Fredy Guarín]]
- [[Nemanja Gudelj]]
- [[Andri Guðjohnsen]]
- [[Gabriel Gudmundsson]]
- [[Gonçalo Guedes]]
- [[Róger Guedes]]
- [[Marc Guéhi]]
- [[Raphaël Guerreiro]]
- [[José Paolo Guerrero]]
- [[Pape Gueye]]
- [[John Guidetti]]
- [[Morgan Guilavogui]]
- [[Hugo Guillamón]]
- [[Bruno Guimarães]]
- [[Everton Luiz Guimarães Bilher]]
- [[Serhou Guirassy]]
- [[Péter Gulácsi]]
- [[Fredrik Gulbrandsen]]
- [[Mihkel Gull]]
- [[Ruud Gullit]]
- [[Aleksandr Gultjajev]]
- [[Angus Gunn]]
- [[Vadim Gurnik]]
- [[Vitali Gussev]] 
- [[Simon Gustafson]]
- [[Malo Gusto]]
- [[Nahuel Guzmán]]
- [[Brian Gutiérrez]]
- [[Érick Gutiérrez]]
- [[Jonás Gutiérrez]]
- [[Teófilo Gutiérrez]]
- [[Joško Gvardiol]]
- [[Mario Götze]]
- [[Daniel Güiza]] 
- [[Arda Güler]]
- [[İlkay Gündoğan]]
- [[Şenol Güneş]]
- [[Emre Güngör]] 
- [[Asamoah Gyan]]
- [[Gylfi Sigurðsson]]
- [[Viktor Gyökeres]]
- [[Norbert Gyömbér]]

==H==
[[Kert Haavistu]]
- [[Mikk Haavistu]] 
- [[Oussama Haddadi]]
- [[Adis Hadžanović]]
- [[Gheorghe Hagi]]
- [[Ianis Hagi]]
- [[Amadou Haidara]]
- [[Ehsan Hajsafi]]
- [[Achraf Hakimi]]
- [[Juha Hakola]]
- [[Hákon Haraldsson]]
- [[Sead Hakšabanović]]
- [[Erling Braut Håland]]
- [[Lewis Hall]]
- [[Ben Halloran]]
- [[Marcel Halstenberg]]
- [[Dietmar Hamann]]
- [[Mia Hamm]]
- [[Tor Henning Hamre]]
- [[Marek Hamšík]]
- [[Dávid Hancko]]
- [[Samir Handanović]]
- [[Christopher Handke]]
- [[Henri Hang]]
- [[Grant Hanley]]
- [[André Hansen]]
- [[Arnbjørn Hansen]]
- [[Owen Hargreaves]]
- [[Evelin Harjakas]]
- [[Martin Harnik]] 
- [[Joe Hart]]
- [[Ralph Hasenhüttl]]
- [[Jimmy Floyd Hasselbaink]]
- [[Eden Hazard]]
- [[Thorgan Hazard]]
- [[Hans Hateboer]]
- [[Jorrel Hato]]
- [[Ando Hausenberg]]
- [[Kai Havertz]]
- [[Isaac Hayden]]
- [[Jan Paul van Hecke]]
- [[Ahmed Hegazi]]
- [[Aune Heggebø]]
- [[Torbjørn Heggem]]
- [[Karl Jakob Hein]]
- [[Kätlin Hein]]
- [[Benjamin Henrichs]]
- [[Marek Heinz]]
- [[Gabriel Heinze]]
- [[John Heitinga]]
- [[Filip Helander]]
- [[Tomer Hemed]]
- [[Jordan Henderson]]
- [[Jeff Hendrick]]
- [[Jorrit Hendrix]]
- [[Jürgen Henn]] 
- [[Markus Henriksen]]
- [[Gustavo Henrique]]
- [[Rico Henry]]
- [[Thierry Henry]]
- [[Janek Hepner]]
- [[Urmas Hepner]]
- [[Mads Hermansen]]
- [[Mario Hermoso]]
- [[Edivaldo Hermoza]]
- [[Abel Hernández]]
- [[Cucho Hernández]]
- [[Lucas Hernández]]
- [[Rodrigo Hernández]]
- [[Theo Hernandez]]
- [[Xavier Hernández]] 
- [[Javier Hernández Balcázar]]
- [[Geir André Herrem]]
- [[Ander Herrera]]
- [[Héctor Herrera]]
- [[Yangel Herrera]]
- [[Patrick Herrmann]]
- [[Emile Heskey]]
- [[Santiago Hezze]]
- [[Jupp Heynckes]]
- [[Aaron Hickey]]
- [[Guus Hiddink]]
- [[Josef Rudolf Hiden]]
- [[Fernando Hierro]]
- [[Gonzalo Higuaín]]
- [[Henrique Hilário]]
- [[Timo Hildebrand]] 
- [[Piero Hincapié]]
- [[Andreas Hinkel]]
- [[Martin Hinteregger]]
- [[Lukas Hinterseer]]
- [[George Hirst]]
- [[Marwin Hitz]]
- [[Morten Hjulmand]]
- [[Aliaksandr Hleb]]
- [[Adam Hložek]]
- [[Guillaume Hoarau]]
- [[Wesley Hoedt]]
- [[Jonas Hofmann]]
- [[Philipp Hofmann]]
- [[Jonathan Hogg]]
- [[Sergei Hohlov-Simson]]
- [[Junior Hoilett]]
- [[Pierre-Emile Højbjerg]]
- [[Rasmus Højlund]]
- [[Rob Holding]]
- [[José Holebas]]
- [[Sebastian Holmén]]
- [[Markus Holst]]
- [[Vladislav Homutov]]
- [[Keisuke Honda]]
- [[Martin Hongla]]
- [[Pierre van Hooijdonk]]
- [[Timo Horn]]
- [[Ricardo Horta]]
- [[Pavel Horváth]]
- [[Majīd Ḩoseynī]]
- [[Gérard Houllier]]
- [[Even Hovland]]
- [[Tim Howard]] 
- [[Lukáš Hrádecký]]
- [[Branimir Hrgota]]
- [[Patrik Hrošovský]]
- [[Ajdin Hrustic]]
- [[Tomáš Hubočan]]
- [[Pieter Huistra]]
- [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]]
- [[Mats Hummels]]
- [[Rimo Hunt]]
- [[Stephen Hunt]]
- [[Klaas-Jan Huntelaar]]
- [[Martin Hurt]]
- [[Paolo Hurtado]]
- [[Etzaz Hussain]]
- [[Kristo Hussar]]
- [[Josef Hušbauer]]
- [[Atiba Hutchinson]]
- [[Omari Hutchinson]]
- [[Robert Huth]]
- [[Hwang Hee-chan]]
- [[Hwang Ui-jo]]
- [[Oskar Hõim]]
- [[Dominic Hyam]]
- [[Elseid Hysaj]]
- [[Sami Hyypiä]]

==I==
[[Vincenzo Iaquinta]]
- [[Renato Ibarra]]
- [[Vedad Ibišević]]
- [[Zlatan Ibrahimović]]
- [[Mauro Icardi]]
- [[Adam Idah]]
- [[Karl-Richard Idlane]]
- [[Brian Idowu]]
- [[Edgar Ié]]
- [[Akihiro Ienaga]]
- [[Edwin Ifeanyi]]
- [[Odion Ighalo]]
- [[Borja Iglesias]]
- [[Matvei Igonen]]
- [[Igor Jesus]]
- [[Kelechi Iheanacho]]
- [[Jonathan Ikoné]]
- [[Baže Ilijoski]]
- [[Asier Illarramendi]]
- [[Andre Ilves]]
- [[Indrek Ilves]]
- [[Ciro Immobile]]
- [[Gonçalo Inácio]]
- [[Paul Ince]]
- [[Tom Ince]]
- [[Joel Indermitte]]
- [[Kevin Ingermann]]
- [[Andrés Iniesta]]
- [[Lorenzo Insigne]]
- [[Filippo Inzaghi]]
- [[Aleksei Ionov]]
- [[Nestory Irankunda]]
- [[Jackson Irvine]]
- [[Alexander Isak]]
- [[Andreas Isaksson]]
- [[Mauricio Isla]]
- [[Aivar Israel]]
- [[Juan Iturbe]]
- [[Georgi Ivanov]]
- [[Robert Ivanov]]
- [[Vladislav Ivanov]]
- [[Branislav Ivanović]]
- [[Rihards Ivanovs]]
- [[Luka Ivanušec]]
- [[Odd Iversen]]
- [[Daiki Iwamasa]]
- [[Alex Iwobi]]

==J==
[[Aleksei Jablotškin]]
- [[Ryan Jack]]
- [[Nicolas Jackson]]
- [[Jérémy Jacquet]]
- [[Phil Jagielka]]
- [[Aleksei Jagudin]]
- [[Aleksei Jahhimovitš]]
- [[Kristijan Jakić]]
- [[Ismail Jakobs]]
- [[Michael Jakobsen]]
- [[Joan Jakovlev]]
- [[Svjatoslav Jakovlev]]
- [[Christophe Jallet]]
- [[Jasse Jalonen]]
- [[Paulo Jamelli]]
- [[Daniel James]]
- [[David James]]
- [[Jordan James]]
- [[Matty James]]
- [[Paul James]]
- [[Reece James]]
- [[Vitaly Janelt]]
- [[Jakub Jankto]]
- [[Vincent Janssen]]
- [[Erik Janža]]
- [[Tony Jantschke]]
- [[Adnan Januzaj]]
- [[Gonzalo Jara]]
- [[Léo Jardim]]
- [[Roman Jaremtšuk]]
- [[Lev Jašin]]
- [[Julian Jeanvier]]
- [[Mile Jedinak]]
- [[Artur Jędrzejczyk]]
- [[Tin Jedvaj]]
- [[Jefferson (jalgpallur)|Jefferson]]
- [[Kaidi Jekimova]]
- [[Aleksandr Jelisejenok]]
- [[Fredrik Jensen]]
- [[Mathias Jensen]]
- [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] 
- [[Ruben Yttergård Jenssen]]
- [[Jeong Woo-yeong]]
- [[Ignat Jepifanov]]
- [[Anton Jepihhin]]
- [[Hasse Jeppson]]
- [[Alexander Jeremejeff]]
- [[Jens Jeremies]] 
- [[Aleksandr Jerohhin]]
- [[Jake Jervis]]
- [[Gabriel Jesus]]
- [[Jorge Jesus]]
- [[Jüri Jevdokimov]]
- [[Raúl Jiménez]]
- [[Petr Jiráček]]
- [[Jo Hyeon-woo]]
- [[Ott Joala]]
- [[João Pedro (sündinud 2001)|João Pedro]]
- [[Jonatan Johansson]]
- [[Viktor Johansson]]
- [[Frode Johnsen]]
- [[Adam Johnson]]
- [[Brennan Johnson]]
- [[Fabian Johnson]]
- [[Glen Johnson]]
- [[Alistair Johnston]]
- [[Sam Johnstone]]
- [[Ernst Joll]]
- [[Brad Jones]]
- [[Curtis Jones]]
- [[Jermaine Jones]]
- [[Kenwyne Jones]]
- [[Phil Jones]]
- [[Luuk de Jong]]
– [[Nigel de Jong]]
– [[Siem de Jong]]
- [[Mattias Jonson]] 
- [[Jens Jønsson]]
- [[Joan Jordán]]
- [[Mathias Jørgensen]]
- [[Jorginho]]
- [[Willian José]]
- [[Diogo Jota]]
- [[Luka Jović]]
- [[Jakub Jugas]]
- [[Gerdo Juhkam]]
- [[Jung Woo-young]]
- [[Gideon Jung]]
- [[Sebastian Jung]]
- [[Erkki Junolainen]]
- [[Juninho Pernambucano]]
- [[Zlatko Junuzović]]
- [[Josip Juranović]]
- [[Goran Jurić]]
- [[Tomi Juric]]
- [[Ferran Jutglà]]
- [[Eduard Jõepere]]
- [[Martin Jõgi (jalgpallur)|Martin Jõgi]]
- [[Deniss Jõgiste]]
- [[Endrik Jäger]]
- [[Stefan Järv]]
- [[Andre Järva]]
- [[Mihkel Järviste]]
- [[Enar Jääger]]
- [[Enver Jääger]]
- [[Jussi Jääskeläinen]]
- [[Oliver Jürgens]]
- [[Markus Jürgenson]]
- [[Janno Jürisson]]

==K==
[[Urmas Kaal]]
- [[Martin Kaalma]]
- [[Kaarel Kaarlimäe]]
- [[Harald Kaarman]]
- [[Rene Kaas]]
- [[Jevgeni Kabajev]]
- [[Ozan Kabak]]
- [[Christian Kabasele]]
- [[Elbasan Kabashi]]
- [[Issa Kaboré]]
- [[Gojko Kačar]]
- [[Tino Kadewere]]
- [[Ferdi Kadıoğlu]]
- [[Pantelís Kafés]]
- [[Oliver Kahn]]
- [[Kahraba]]
- [[Nihat Kahveci]]
- [[Sotíris Kaïáfas]]
- [[Florian Kainz]]
- [[Kaan Kairinen]]
- [[Carlos Kaiser]]
- [[Kaká]]
- [[Kahha Kaladze]]
- [[Saša Kalajdžić]]
- [[Tomáš Kalas]]
- [[Rauno Kald]]
- [[Janek Kalda]]
- [[Sten Kaldma]]
- [[Sören Kaldma]]
- [[Toomas Kaldma]]
- [[Kaspar Kaldoja]]
- [[Urmas Kaljend]]
- [[Julius Kaljo]]
- [[Elmar Kaljot]]
- [[Marek Kaljumäe]]
- [[Ken Kallaste]]
- [[Risto Kallaste]]
- [[Toomas Kallaste]]
- [[Salomon Kalou]]
- [[Michael Kaltenhauser]]
- [[Samuel Kalu]]
- [[Pierre Kalulu]]
- [[François Kamano]]
- [[Aboubakar Kamara]]
- [[Boubacar Kamara]]
- [[Glen Kamara]]
- [[Hassane Kamara]]
- [[Kei Kamara]]
- [[Marcin Kamiński]]
- [[Thomas Kaminski]]
- [[Kevin Kampl]]
- [[Gert Kams]]
- [[Harry Kane]]
– [[N'Golo Kanté]]
– [[Sander Kapper]]
- [[Michális Kapsís]]
- [[Bartosz Kapustka]] 
- [[Jem Karacan]]
- [[Fran Karačić]]
- [[Giórgos Karagkoúnis]]
- [[Yann Karamoh]]
- [[Vjatšeslav Karavajev]]
- [[Amir Karić]]
- [[Ali Karimi]]
- [[Ramiz Karitšev]]
- [[Loris Karius]]
- [[Jesper Karlström]]
- [[Friedrich Karm]] 
- [[Žan Karničnik]]
- [[Edmund Karp]]
- [[Andra Karpin]]
- [[Valeri Karpin]]
- [[Aleksandr Karpõtšev]] 
- [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]]
- [[Martin Kase]]
- [[Siksten Kasimir]]
- [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]]
- [[Leonhard Kass]]
- [[Osvald Kastanja]]
- [[Flamur Kastrati]]
- [[Sergei Kazakov]]
- [[Colin Kâzım-Richards]]
- [[Šarūnas Kazlauskas]]
- [[Fánis Katergiannákis]]
- [[Nikola Katić]]
- [[Kóstas Katsouránis]]
- [[Kevin Kauber]] 
- [[Tõnis Kaukvere]]
- [[Mihheil Kavelašvili]]
- [[Iván Kaviedes]]
- [[Moise Kean]]
- [[Robbie Keane]]
- [[Roy Keane]]
- [[Tomasz Kędziora]]
- [[Kevin Keegan]]
- [[Sebastian Kehl]]
- [[Thilo Kehrer]]
- [[Naby Keïta]]
- [[Seydou Keita]]
- [[Jaan Kekišev]]
- [[Caoimhín Kelleher]]
- [[Lloyd Kelly]]
- [[Olivier Kemen]]
- [[Mario Kempes]]
- [[Joshua Kennedy]]
- [[Ryan Kent]]
- [[Andy Keogh]]
- [[Milos Kerkez]]
- [[Aleksandr Keržakov]]
- [[Vladimir Kessarev]]
- [[Franck Kessié]]
- [[Wahbi Khazri]]
- [[Rani Khedira]]
- [[Sami Khedira]]
- [[Isaac Kiese Thelin]]
- [[Kaarel Kiidron]] 
- [[Jorma Kiigemägi]]
- [[Janek Kiisman]]
- [[Volodõmõr Kilikevitš]]
- [[Kim Kee-hee]]
- [[Kim Kyung-jung]]
- [[Kim Seung-gyu]]
- [[Allan Kimbaloula]]
- [[Joshua Kimmich]]
- [[Presnel Kimpembe]]
- [[Arawa Kimura]]
- [[Andy King]]
- [[Joshua King]]
- [[Tarmo Kink]] 
- [[Helmuth Kippar]]
- [[Dmitri Kirilov]]
- [[Dmitri Kiritšenko]]
- [[Urmas Kirs]]
- [[Robert Kirss]]
- [[Filip Kiss]]
- [[Akira Kitaguchi]]
- [[Sonny Kittel]]
- [[Stanislav Kitto]]
- [[Andero Kivi]]
- [[Sami-Sander Kivi]]
- [[Kaur Kivila]]
- [[Jakub Kiwior]]
- [[Simon Kjær]]
- [[Davy Klaassen]]
- [[Elmar Klaos]]
- [[Ivan Klasnić]]
- [[Dzintar Klavan]]
- [[Ragnar Klavan]]
- [[Tim Kleindienst]]
- [[László Kleinheisler]]
- [[Bert Klemmer]]
- [[Mateusz Klich]]
- [[Jan Kliment]]
- [[Jürgen Klinsmann]] 
- [[Miroslav Klose]]
- [[Timm Klose]]
- [[Lukas Klostermann]]
- [[Vladimir Klotškov]]
- [[Märt Kluge]]
- [[Justin Kluivert]]
- [[Patrick Kluivert]]
- [[Anthony Knockaert]]
- [[Jonas Knudsen]]
- [[Daigo Kobayashi]]
- [[Gregor Kobel]]
- [[Sergei Kobjakov]]
- [[Robin Koch]]
- [[Ronald Koeman]]
- [[Hervé Koffi]]
- [[Nikita Koger]]
- [[Koke (jalgpallur)|Koke]]
- [[Aleksandr Kokko]]
- [[Jan Kokla]]
- [[Aleksandar Kolarov]]
- [[Sead Kolašinac]]
- [[Jan Koller]]
- [[Randal Kolo Muani]]
- [[Mihhail Kolobov]]
- [[Juri Kolomojets]]
- [[Nikita Kolyaev]] 
- [[Vincent Kompany]] 
- [[Ibrahima Konaté]]
- [[Pape Moussa Konaté]] 
- [[Geoffrey Kondogbia]]
- [[Arouna Koné]]
- [[Bakari Koné]]
- [[Ismaël Koné]]
- [[Terence Kongolo]]
- [[Otto Konrad]]
- [[Emmelie Konradsson]]
- [[Ezri Konsa]]
- [[Oliver Konsa]]
- [[Andres Koogas]]
- [[Teun Koopmeiners]]
- [[Raymond Kopa]]
- [[Kaido Koppel]]
- [[Vladimir Kornev]]
- [[Igor Koroljov]]
- [[Mihhail Korotajev]]
- [[Sergei Korsunov]]
- [[Sergei Koršunov]]
- [[Laurent Koscielny]] 
- [[Tristan Koskor]]
- [[Kopel Koslovski]]
- [[Odilon Kossounou]]
- [[Filip Kostić]]
- [[Artur Kotenko]]
- [[Tomáš Koubek]]
- [[Kalidou Koulibaly]]
- [[Jules Koundé]]
- [[Niko Kovač]]
- [[Robert Kovač]]
- [[Mateo Kovačić]]
- [[Dawid Kownacki]]
- [[Arvo Kraam]]
- [[Emil Krafth]]
- [[Alex Král]]
- [[Christoph Kramer]]
- [[Niko Kranjčar]]
- [[Tristan Krass]]
- [[Jean-Philippe Krasso]]
- [[Vladislav Kreida]]
- [[Dario Krešić]]
- [[Rene Krhin]]
- [[Eron Krillo]] 
- [[Roy Krishna]]
- [[Marko Kristal]]
- [[Rasmus Kristensen]]
- [[Ilja Krivošein]]
- [[Bojan Krkić]]
- [[Felix Kroos]]
- [[Toni Kroos]]
- [[Filip Krovinović]]
- [[‎Dmitri Kruglov]]
- [[Tim Krul]]
- [[Rade Krunić]]
- [[Robbie Kruse]]
- [[Toomas Krõm]]
- [[Maksim Krõtšanov]]
- [[Grzegorz Krychowiak]]
- [[Vlada Kubassova]]
- [[Juraj Kucka]]
- [[Masato Kudō]]
- [[Fjodor Kudrjašov]]
- [[Mohammed Kudus]]
- [[Johannes Kukebal]]
- [[Andre Kukk]]
- [[Aleksandr Kulatšenko]]
- [[Aleksandr Kulik]]
- [[Aleksandr Kulikov]]
- [[Aleksandr Kulinitš]] 
- [[Sergei Kulitšenko]]
- [[Dejan Kulusevski]]
- [[Pierre Kunde]]
- [[Njazi Kuqi]]
- [[Shefki Kuqi]]
- [[Kevin Kurányi]]
- [[Richard Kuremaa]]
- [[Jürgen Kuresoo]]
- [[Layvin Kurzawa]]
- [[Tomasz Kuszczak]]
- [[Ilja Kutepov]]
- [[Ats Kutter]]
- [[Vitali Kutuzov]]
- [[Timo Kuus]]
- [[Reijo Kuusik]]
- [[Dirk Kuyt]]
- [[Ervin Kõll]]
- [[Uku Kõrre]]
- [[Christian Kõrtsmik]] 
- [[Risto Kägo]]
- [[Kristen Kähr]]
- [[Mattias Käit]]
- [[Benjamin Källman]]
- [[Kim Källström]]
- [[Martin Käos]]
- [[Siim Kärson]]
- [[Greger Könninge]]
- [[Karel Kübar]]
- [[Kaarel Kümnik]]
- [[Karli Kütt]]

==L== 
[[Reio Laabus]]
- [[Maario Laansoo]]
- [[Getter Laar]]
- [[Ave-Lii Laas]]
- [[Mikk Laas]]
- [[Arnold Laasner]]
- [[Gaëtan Laborde]]
- [[Zakaria Labyad]]
- [[Alexandre Lacazette]]
- [[Darryl Lachman]]
- [[Maxence Lacroix]]
- [[Gustaf Lagerbielke]]
- [[Philipp Lahm]]
- [[Sander Laht]]
- [[Aïssa Laïdouni]]
- [[Stefan Lainer]]
- [[Tauno Laja]]
- [[Nemanja Lakić-Pešić]]
- [[Vasílios Lákis]] 
- [[Adam Lallana]]
- [[Thomas Lam]]
- [[Rickie Lambert]]
- [[Daniela Mona Lambin]]
- [[Érik Lamela]]
- [[Senne Lammens]]
- [[Frank Lampard]] 
- [[Ádám Lang]]
- [[Noa Lang]]
- [[Manuel Lanzini]]
- [[Kristen Lapa]]
- [[Aymeric Laporte]]
- [[Andrei Lapuškin]]
- [[Cyle Larin]]
- [[Glen Atle Larsen]]
- [[Jørgen Strand Larsen]]
- [[Henrik Larsson]] 
- [[Hugo Larsson]]
- [[Sam Larsson]]
- [[Sebastian Larsson]]
- [[Jamaal Lascelles]]
- [[August Lass]]
- [[Darko Lazović]]
- [[Brian Laudrup]]
- [[Michael Laudrup]]
- [[Ezequiel Lavezzi]]
- [[Mihhail Lavrentjev (jalgpallur)|Mihhail Lavrentjev]]
- [[Klemen Lavrič]]
- [[Stephen Laybutt]]
- [[Amor Layouni]]
- [[Miguel Layún]] 
- [[Enzo Le Fée]]
- [[Adam le Fondre]]
- [[Robin Le Normand]]
- [[Rafael Leão]]
- [[Jan Lecjaks]]
- [[Mathew Leckie]]
- [[Ryan Ledson]]
- [[Lee Han-beom]]
- [[Lee Jae-sung]]
- [[Lee Kang-in]]
- [[Liivo Leetma]]
- [[Adam Legzdins]]
- [[Jens Lehmann]]
- [[Richard Leht]]
- [[Jaan Leimann]]
- [[Fabiano Leismann]]
- [[Vitali Leitan]]
- [[Moritz Leitner]]
- [[Lucas Leiva]]
- [[Johannes Lello]]
- [[Marko Lelov]]
- [[Thomas Lemar]]
- [[Mati Lember]]
- [[Mario Lemina]]
- [[Mauricio Lemos]]
- [[Marek Lemsalu]]
- [[Aaron Lennon]]
- [[Bernd Leno]]
- [[Raido Leokin]]
- [[Johnny Leoni]]
- [[Sergei Leontovitš]]
- [[Ranet Lepik]]
- [[Sander Lepik]]
- [[Brent Lepistu]]
- [[Sergei Lepmets]]
- [[Jefferson Lerma]]
- [[Joleon Lescott]]
- [[Artem Levizi]]
- [[Robert Lewandowski]]
- [[Keane Lewis-Potter]]
- [[Myles Lewis-Skelly]]
- [[Philipp Lienhart]]
- [[Frank Liivak]]
- [[Elvis Liivamägi]] 
- [[Lucas Lima]]
- [[Paulo César Lima]]
- [[Robin Limberg]]
- [[Nikolai Linberg]]
- [[Andreas Linde]]
- [[Anders Lindegaard]]
- [[Victor Lindelöf]]
- [[Meelis Lindmaa]]
- [[Åke Lindman]]
- [[Heinz Lindner]]
- [[Joel Lindpere]]
- [[Jesper Lindstrøm]]
- [[Gary Lineker]]
- [[Karol Linetty]]
- [[Jesse Lingard]]
- [[Tarmo Linnumäe]]
- [[Samuel Lino]]
- [[Dmitri Lipartov]]
- [[Dmitri Lipetski]]
- [[Marko Lipp]]
- [[Marcello Lippi]]
- [[Érik Lira]]
- [[Jari Litmanen]]
- [[Pierre Littbarski]]
- [[Marko Livaja]]
- [[Dominik Livaković]]
- [[Adem Ljajić]]
- [[Dejan Ljubičić]]
- [[Fredrik Ljungberg]]
- [[Diego Llorente]]
- [[Fernando Llorente]]
- [[Marcos Llorente]]
- [[Hugo Lloris]]
- [[Ivan Lobai]]
- [[Stanislav Lobotka]]
- [[Manuel Locatelli]]
- [[Tom Lockyer]]
- [[Robin Lod]]
- [[Renan Lodi]]
- [[Ruben Loftus-Cheek]]
- [[Marcelo Lomba]]
- [[David Lombán]]
- [[Timo Lomp]]
- [[Pavel Londak]]
- [[Shane Long]]
- [[Sean Longstaff]]
- [[Katrin Loo]]
- [[Ademola Lookman]]
- [[Alexandre Lopes]]
- [[Anthony Lopes]]
- [[Diego López]]
- [[Fermín López]]
- [[Javi López]]
- [[Pau López]]
- [[David López Silva]]
- [[Jhilmar Lora]]
- [[Jürgen Lorenz]]
- [[Néstor Lorenzo]]
- [[Anthony Lozano]]
- [[Hirving Lozano]]
- [[Jordan Lotomba]]
- [[Imran Louza]]
- [[Vágner Love]]
- [[Dejan Lovren]]
- [[Shane Lowry]]
- [[Matthew Lowton]]
- [[Edrisa Lubega]]
- [[Cristiano Lucarelli]]
- [[Ayrton Lucas]]
- [[Derrick Luckassen]]
- [[Juan Martín Lucero]]
- [[Lúcio]]
- [[Jhon Lucumí]]
- [[Rasmus Luhakooder]]
- [[Ľubomír Luhový]]
- [[Karl-Eerik Luigend]]
- [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]]
- [[Florentino Luís]]
- [[Luiz Gustavo]]
- [[Romelu Lukaku]]
- [[Saša Lukić]]
- [[Andrus Lukjanov]]
- [[Marco Lukka]]
- [[Aleksandar Luković]]
- [[Adam Lundqvist]]
- [[Massimo Luongo]]
- [[Siim Luts]]
- [[Amor Luup]]
- [[Vanderlei Luxemburgo]]
- [[Silver Lätt]]
- [[Jonas Lössl]]
- [[Joachim Löw]]
- [[Chris Löwe]]

==M==
[[Awer Mabil]]
- [[Alexis Mac Allister]]
- [[Ramūnas Mačežinskas]]
- [[Kōki Machida]]
- [[Jamie Maclaren]]
- [[Krzysztof Mączyński]]
- [[James Maddison]]
- [[Reimo Madissoo]]
- [[Noni Madueke]]
- [[Daizen Maeda]]
- [[Joakim Mæhle]]
- [[Pablo Maffeo]]
- [[Darius Magdišauskas]]
- [[Josh Magennis]]
- [[Christian Maggio]]
- [[Harry Maguire]]
- [[Mehdi Mahdavikia]]
- [[Riyad Mahrez]]
- [[Thiago Maia]]
- [[Maicon]]
- [[Jonatan Maidana]]
- [[Sepp Maier]]
- [[Habib Maïga]]
- [[Mike Maignan]]
- [[Kobbie Mainoo]]
- [[Josh Maja]]
- [[Róbert Mak]]
- [[Roy Makaay]] 
- [[Claude Makélélé]]
- [[Nemanja Maksimović]]
- [[Tyrell Malacia]]
- [[Vjatšeslav Malafejev]]
- [[Luis Malagón]]
- [[Paolo Maldini]]
- [[Donyell Malen]]
- [[Aljona Malets]]
- [[Vladimir Malinin]]
- [[Vladimir Malkov]]
- [[Hugo Mallo]]
- [[Florent Malouda]]
- [[Deniss Malov]]
- [[Rameš Mamedov]]
- [[Maksim Mamutov]]
- [[Dennis Man]]
- [[Gianluca Mancini]]
- [[Roberto Mancini]]
– [[Steve Mandanda]]
– [[Aïssa Mandi]]
- [[Mario Mandžukić]]
– [[Eliaquim Mangala]]
- [[Orel Mangala]]
- [[Maniche]] 
- [[Vito Mannone]]
- [[Javier Manquillo]]
- [[İlhan Mansız]]
- [[Diego Maradona]] 
- [[Edu Marangon]]
- [[Carlos Marchena]]
- [[Fernando Marçal]]
- [[Agustín Marchesín]]
- [[Claudio Marchisio]]
- [[Emiliano Marcondes]]
- [[Moussa Marega]]
- [[Pablo Marí]]
- [[Adrian Mariappa]]
- [[Tomislav Marić]]
- [[Marko Marin]]
- [[Răzvan Marin]]
- [[Nicklas Maripuu]]
- [[Reno Mark]]
- [[Eero Markkanen]] 
- [[Andri Markovitš]]
- [[Kristian Marmor]]
- [[Omar Marmoush]]
- [[Rafael Márquez]]
- [[Jesse Marsch]]
- [[Marta Vieira da Silva|Marta]]
- [[Roger Martí]]
– [[Anthony Martial]]
- [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]]
- [[Henry Martín]]
- [[Russell Martin]]
- [[Gabriel Martinelli]]
- [[Emiliano Martínez]]
- [[Iñigo Martínez]]
- [[Jackson Martínez]]
- [[Lisandro Martínez]]
- [[Osvaldo Martínez]]
- [[Pity Martínez]]
- [[Roberto Martínez]]
- [[Saul Martínez]]
- [[Toni Martínez]]
- [[Lucas Martínez Quarta]]
- [[Gerardo Martino]]
- [[André Martins]]
- [[Gelson Martins]]
- [[Obafemi Martins]] 
- [[Quenten Martinus]]
- [[Nikita Martõnov]]
- [[Adam Marušić]]
- [[Bert van Marwijk]]
- [[Omar Mascarell]]
- [[Javier Mascherano]]
- [[Nenad Maslovar]]
- [[Josef Masopust]]
- [[Lukáš Masopust]]
- [[Edgaras Mastianica]]
- [[Arthur Masuaku]]
- [[Chikashi Masuda]]
- [[Nikolai Mašitšev]]
- [[Noussair Mazraoui]]
- [[Walter Mazzarri‎]]
- [[Andrei Mazurkevitš]]
- [[Jaime Mata]]
- [[Juan Mata]]
- [[Igor Matanović]]
- [[Marco Materazzi]]
- [[Jérémy Mathieu]]
- [[Nemanja Matić]]
- [[Jarmo Matikainen]]
- [[Joël Matip]]
- [[Léo Matos]]
- [[Alessandro Matri]]
- [[Aleksei Matrossov]]
- [[Juho Matsalu]]
- [[Daisuke Matsui]]
- [[Gyōji Matsumoto]]
- [[Lothar Matthäus]]
- [[Blaise Matuidi]] 
- [[Maurício]]
- [[Stephy Mavididi]]
- [[Konstantínos Mavropános]]
- [[Philipp Max]]
- [[Alexandru Maxim]]
- [[Borja Mayoral]]
- [[Emmanuel Mayuka]]
- [[Kevin Mbabu]]
- [[Kylian Mbappé]]
- [[Chancel Mbemba]] 
- [[Bryan Mbeumo]]
- [[Raïs M'Bolhi]]
- [[Patrick M'Boma]]
- [[Réginald Mbu Alidor]]
- [[Oliver McBurnie]]
- [[Alex McCarthy]]
- [[Sean McDermott]]
- [[Josh McEachran]]
- [[Aiden McGeady]]
- [[John McGinn]]
- [[Niall McGinn]]
- [[David McGoldrick]]
- [[Ryan McGowan]]
- [[Riley McGree]]
- [[Allan McGregor]]
- [[Callum McGregor]]
- [[Scott McKenna]]
- [[Weston McKennie]]
- [[Mark McKenzie]]
- [[Kenny McLean]]
- [[Paddy McNair]]
- [[Dwight McNeil]]
- [[Scott McTominay]]
- [[Brandon Mechele]]
- [[Dmitrijs Medeckis]]
- [[Gary Medel]]
- [[Cristian Medina]]
- [[Facundo Medina]]
- [[Ramón Medina Bello]]
- [[Ben Mee]]
- [[Marko Meerits]]
- [[Rihard Meesit]]
- [[Janek Meet]]
- [[Admir Mehmedi]]
- [[Fernando Meira]] 
- [[Raul Meireles]]
- [[Meelis Meisalu]]
- [[Soualiho Meïté]]
- [[Birger Meling]]
- [[Olof Mellberg]]
- [[Felipe Melo]]
- [[Tanel Melts]]
- [[Nuno Mendes]]
- [[Ryan Mendes]]
- [[Thiago Mendes]]
- [[Brais Méndez]]
- [[Bruno Méndez]]
- [[Édouard Mendy]]
- [[Ferland Mendy]]
- [[Nampalys Mendy]]
- [[Jean Meneses]]
- [[Jérémy Ménez]]
- [[Gabriel Menino]]
- [[Gideon Mensah]]
- [[Chris Mepham]]
- [[Umut Meraş]]
- [[Gabriel Mercado]]
- [[Alex Meret]]
- [[Mikel Merino]]
- [[Dries Mertens]]
- [[Per Mertesacker]]
- [[Illan Meslier]]
- [[Lionel Messi]]
- [[Junior Messias]]
- [[Connor Metcalfe]]
- [[Kiril Metkov]]
- [[Karol Mets]]
- [[Mikk Metsa]]
- [[Christoph Metzelder]]
- [[Thomas Meunier]]
- [[Andy van der Meyde]]
- [[Max Meyer]]
- [[Erik Midtgarden]]
- [[Fredrik Midtsjø]]
- [[Simon Mignolet]]
- [[Nikita Mihhailov]]
- [[Mairo Miil]]
- [[Markus Miiter]]
- [[Tobias Mikkelsen]]
- [[Evald Mikson]]
- [[Nikola Milenković]]
- [[Arkadiusz Milik]]
- [[Sergej Milinković-Savić]]
- [[Vanja Milinković-Savić]]
- [[Željko Milinovič]]
- [[Diego Milito]]
- [[Gabriel Milito]]
- [[Liam Millar]]
- [[Martin Miller]]
- [[Mark Milligan]]
- [[James Milner]]
- [[Mikk Miländer]]
- [[Santi Mina]]
- [[Yerry Mina]]
- [[Alan Minda]]
- [[Tyrone Mings]]
- [[Valeri Minkenen]]
- [[Ignasi Miquel]]
- [[Mirandinha]]
- [[Antonio Mirante]]
- [[Aleksei Mirantšuk]]
- [[Anton Mirantšuk]]
- [[Zvjezdan Misimović]]
- [[Sergejs Mišins]]
- [[Tyrick Mitchell]]
- [[Konstantínos Mítroglou]]
- [[Aleksandar Mitrović]]
- [[Hiroyuki Mitsuyama]]
- [[Andrus Mitt]]
- [[Maximilian Mittelstädt]]
- [[Atsuhiro Miura]]
- [[Johan Mjällby]]
- [[Filip Mladenović]]
- [[Mladen Mladenović]]
- [[Jakub Moder]]
- [[Anthony Modeste]]
- [[Luka Modrić]]
- [[Milad Mohammadi]]
- [[Sadegh Moharrami]]
- [[Niklas Moisander]]
- [[Johan Mojica]]
- [[Rodrigo Moledo]]
- [[Jorge Molina Vidal]]
- [[Jayson Molumby]]
- [[Jon Moncayola]]
- [[Nacho Monreal]]
- [[César Montes]]
- [[Luis Montes]]
- [[Fábio César Montezine]]
- [[Martín Montoya]]
- [[Bobby Moore]]
- [[Aaron Mooy]]
- [[Emre Mor]]
- [[Júnior Moraes]]
- [[Baltazar Maria de Morais Júnior]]
- [[Álvaro Morata]]
- [[Ľubomír Moravčík]]
- [[Jonathan Moreira]]
- [[Alberto Moreno]]
- [[Álex Moreno]]
- [[Héctor Moreno]]
- [[Marcelo Martins Moreno]]
- [[Marlos Moreno]]
- [[Alex Morgan]]
- [[Fernando Morientes]] 
- [[Gustavo Morínigo]]
- [[Steve Morison]]
- [[Anastassia Morkovkina]]
- [[Piermario Morosini]]
- [[Igor Morozov]]
- [[Serhi Morozov]]
- [[Sam Morsy]]
- [[Olimpiu Moruțan]]
- [[Victor Moses]]
- [[Yerson Mosquera]]
- [[Jean Mota]]
- [[Lebo Mothiba]]
- [[Thiago Motta]]
- [[Harold Moukoudi]]
- [[Steve Mounié]]
- [[Mason Mount]]
- [[Léo Moura]]
- [[Lucas Moura]]
- [[Miljan Mrdaković]]
- [[Youssef Msakni]]
- [[Mõhhailo Mudrõk]]
- [[Davith Mudžiri]]
- [[Deniss Muhametdinov]]
- [[Edin Mujčin]]
- [[Nordi Mukiele]]
- [[Álex Mula]]
- [[Marshall Munetsi]]
- [[Iker Muniain]]
- [[Víctor Muñoz]]
- [[Rasmus Munskind]]
- [[Luis Muriel]]
- [[Michael Amir Murillo]]
- [[Vedat Muriqi]]
- [[Muriqui]]
- [[Jacob Murphy]]
- [[Mateo Musacchio]]
- [[Yunus Musah]]
- [[Jamal Musiala]]
- [[Juan Musso]]
- [[Shkodran Mustafi]]
- [[Zećira Mušović]]
- [[Momodu Mutairu]]
- [[Jordon Mutch]]
- [[Raiko Mutle]]
- [[Adrian Mutu]]
- [[Phillipp Mwene]]
- [[Enock Mwepu]]
- [[Vitali Mõrnõi]]
- [[Roman Mõtlik]]
- [[Ott Mõtsnik]]
- [[Aleksander Mägi (jalgpallur)|Aleksander Mägi]]
- [[Andre Mägi]]
- [[Valter Mäng]]
- [[Karl Mööl]]
- [[Mert Müldür]]
- [[Gerd Müller]]
- [[Nicolai Müller]]
- [[Thomas Müller]]
- [[Marten Mütt]]

==N==
[[Andrew Nabbout]]
- [[Antônio Naelson]]
- [[Akihiro Nagashima]]
- [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] 
- [[Ádám Nagy]]
- [[Konstantin Nahk]]
- [[Radja Nainggolan]]
- [[Gerlin Naisson]]
- [[Marvelous Nakamba]]
- [[Keito Nakamura]]
- [[Shunsuke Nakamura]]
- [[Hidetoshi Nakata]]
- [[Sebastian Nanasi]]
- [[Nahitan Nández]]
- [[Nani]]
- [[Akira Narahashi]]
- [[Armand Naris]]
- [[Gilberto Carlos Nascimento]]
- [[Samir Nasri]]
- [[Matija Nastasić]]
- [[Atsushi Natori]]
- [[Kyle Naughton]]
- [[Aleksei Naumov]]
- [[Jesús Navas]]
- [[Keylor Navas]]
- [[Mike Trésor Ndayishimiye]]
- [[Cherif Ndiaye]]
- [[Iliman Ndiaye]]
- [[Evan Ndicka]]
- [[Wilfred Ndidi]]
- [[Dan Ndoye]]
- [[Kosta Nedeljković]]
- [[Pavel Nedvěd]]
- [[Tarmo Neemelo]]
- [[Valter Neeris]]
- [[Johan Neeskens]]
- [[Álvaro Negredo]]
- [[Heleri-Anete Neider]]
- [[Lucas Neill]]
- [[Reiss Nelson]]
- [[Victor Nelsson]]
- [[David Neres]]
- [[Alessandro Nesta]]
- [[Roman Nesterovski]]
- [[Pedro Neto]]
- [[Igor Netto]]
- [[Manuel Neuer]]
- [[Florian Neuhaus]]
- [[Artur Neuman-Tarimäe]]
- [[Phil Neumann]]
- [[Oliver Neuville]]
- [[João Neves]]
- [[Rúben Neves]]
- [[Thiago Neves]]
- [[Gary Neville]] 
- [[Neymar]]
- [[Michael Ngadeu-Ngadjui]]
- [[Moumi Ngamaleu]]
- [[Nguyễn Công Phượng]]
- [[Sikou Niakaté]]
- [[Tanguy Nianzou]]
- [[Mitch Nichols]]
- [[Georg Niedermeier]]
- [[Harald Nielsen (jalgpallur)|Harald Nielsen]]
- [[Håvard Nielsen]]
- [[Richard Møller Nielsen]]
- [[Saúl Ñíguez]]
- [[Mart-Mattis Niinepuu]]
- [[Henry Niinlaub]]
- [[Themistoklís Nikolaḯdis]]
- [[Antonis Nikopolidis]]
- [[Johannes Niks]]
- [[Alexander Nimo]]
- [[Daigo Nishi]]
- [[Akihiro Nishimura]]
- [[Akira Nishino]]
- [[Ruud van Nistelrooij]]
- [[Florin Niță]]
- [[Daiki Niwa]]
- [[Nicolas Nkoulou]]
- [[Christopher Nkunku]]
- [[Felix Nmecha]]
- [[Christian Noboa]]
- [[Craig Noone]]
- [[Kristoffer Nordfeldt]]
- [[Håvard Nordtveit]]
- [[Martin Normann]]
- [[Jade North]]
- [[Oliver Norwood]]
- [[Akira Nozawa]]
- [[Lassad Nouioui]]
- [[Filip Novák]]
- [[Milivoje Novaković]]
- [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)|Jevgeni Novikov]]
- [[Arvydas Novikovas]]
- [[Nurlan Novruzov]]
- [[Jens Nowotny]]
- [[Fabrice Nsakala]]
- [[Olivier Ntcham]]
- [[Ernest Nuamah]]
- [[Felipe Nunes]]
- [[Matheus Nunes]]
- [[Darwin Núñez]]
- [[Marcelino Núñez]]
- [[Antonio Nusa]]
- [[Ott Nõmm]]
- [[Mait Nõmme]]
- [[Raivo Nõmmik]]
- [[Alexander Nübel]]
- [[Benjamin Nygren]]
- [[Bengt Nyholm]]
- [[Allan Nyom]]

==O==
[[Adam Obert]]
- [[Gabriel Obertan]]
- [[John Mikel Obi]]
- [[Michael Obiku]]
- [[Jan Oblak]]
- [[Jake O'Brien]]
- [[Lucas Ocampos]]
- [[Guillermo Ochoa]]
- [[Juan Adriel Ochoa Reyes]]
- [[Massimo Oddo]]
- [[Peter Odemwingie]]
- [[Timur Odinajev]]
- [[Denis Odoi]]
- [[Roy O'Donovan]]
- [[Callum O'Dowda]]
- [[Moses Odubajo]]
- [[Aleksejs Kuplovs-Oginskis]]
- [[Oh Hyeon-gyu]]
- [[Janne Oinas]]
- [[Rait Oja]]
- [[Reimo Oja]]
- [[Henrik Ojamaa]]
- [[Hindrek Ojamaa]]
- [[Noah Okafor]]
- [[Ivan O'Konnel-Bronin]]
- [[Daisuke Oku]]
- [[Maaren Olander]]
- [[Darius Olaru]]
- [[Aleksandr Olerski]]
- [[Tanel Olev]]
- [[Ivica Olić]]
- [[Denõss Oliinõk]]
- [[Michael Olise]]
- [[Christian Oliva]]
- [[Donizete Oliveira]]
- [[Sérgio Oliveira]]
- [[John Sidney Oliver]]
- [[Mathías Olivera]]
- [[Ervin Ollik]]
- [[Dani Olmo]]
- [[Robin Olsen]]
- [[Kristoffer Olsson]]
- [[Indro Olumets]]
- [[Kenneth Omeruo]]
- [[Amadou Onana]]
- [[André Onana]]
- [[Jérôme Onguéné]]
- [[Paul Onuachu]]
- [[Frank Onyeka]]
- [[Oguchi Onyewu]]
- [[Håkon Opdal]]
- [[Loïs Openda]]
- [[Andres Oper]]
- [[Christopher Opéri]]
- [[Jerome Opoku]]
- [[Willi Orbán]]
- [[Frank Ordenewitz]]
- [[Joel Ordóñez]]
- [[Nico O'Reilly]]
- [[‎Aiko Orgla]]
- [[Divock Origi]]
- [[Andrei Ornat]]
- [[Karl Orren]]
- [[Lale Orta]]
- [[Mislav Oršić]]
- [[José Ortigoza]]
- [[Ángel Ortiz]]
- [[Celso Ortiz]]
- [[Daniel O'Shaughnessy]]
- [[Bright Osayi-Samuel]]
- [[Dara O'Shea]]
- [[John O'Shea]]
- [[Victor Osimhen]]
- [[Yordan Osorio]]
- [[David Ospina]]
- [[Ilja Ossipov]]
- [[Leo Østigård]]
- [[Magomed Ozdojev]]
- [[Zurab Otšigava]]
- [[Ott Ottis]]
- [[Dango Ouattara]]
- [[Azzedine Ounahi]]
- [[Marc Overmars]]
- [[Bryan Oviedo]]
- [[Igor Ovsjannikov]]
- [[Michael Owen]]
- [[Elisha Owusu]]
- [[Alex Oxlade-Chamberlain]]
- [[Mikel Oyarzabal]]

==P==
[[Ander Paabut]]
- [[Heinrich Paal]]
- [[Rudolf Paal]]
- [[Sten-Egert Paap]]
- [[Erik Paartalu]] 
- [[Willian Pacho]]
- [[Gonçalo Paciência]]
- [[Sergio Padt]]
- [[Marians Pahars]]
- [[Paik Seung-ho]]
- [[Connor Pain]]
- [[Joseph Paintsil]]
- [[Bob Paisley]]
- [[Igor Paixão]]
- [[Ave Pajo]]
- [[Märten Pajunurm]]
- [[Maido Pakk]]
- [[Ever Palacios]]
- [[Exequiel Palacios]]
- [[Helibelton Palacios]]
- [[Wilson Palacios]]
- [[Karl Palatu]] 
- [[João Palhinha]]
- [[Siim-Sten Palm]]
- [[Cole Palmer]]
- [[Karl-Erik Palmér]]
- [[Emerson Palmieri]]
- [[José Luis Palomino]]
- [[Kevor Palumets]]
- [[Andrej Panadić]]
- [[Goran Pandev]]
- [[Walter Pandiani]]
- [[Antonín Panenka]]
- [[Marko Pantelić]]
– [[Costel Pantilimon]]
- [[Christian Panucci]]
- [[Avraám Papadópoulos]]
- [[Dimítris Papadópoulos]]
- [[Sokrátis Papastathópoulos]]
- [[Novo Papaz]]
- [[Tadas Papečkys]]
- [[Jean-Pierre Papin]]
- [[Ingmar Krister Paplavskis]]
- [[Maksim Paponov]]
- [[Leart Paqarada]]
- [[Lucas Paquetá]]
- [[Egon Parbo]]
- [[Leandro Paredes]]
- [[Sergei Pareiko]]
- [[Daniel Parejo]]
- [[Mati Pari]]
- [[Scott Parker]] 
- [[Troy Parrott]]
- [[Petri Pasanen]]
- [[Ezio Pascutti]]
- [[Bernard Pask]]
- [[Maksim Paskotši]]
- [[Gérald Passi]]
- [[Javier Pastore]]
- [[Mario Pašalić]]
- [[Nico Paz]]
- [[Alexandre Pato]]
- [[Hannu Patronen]]
- [[Nathan Patterson]]
- [[Pedro Miguel Pauleta]]
- [[Paulinho (sündinud 2000)|Paulinho]]
- [[Gabriel Paulista]]
- [[Wellington Paulista]]
- [[Anete Paulus]]
- [[Benjamin Pavard]]
- [[Jiří Pavlenka]]
- [[Vangélis Pavlídis]]
- [[Aleksandar Pavlović]]
- [[Roman Pavljutšenko]]
- [[Strahinja Pavlović]]
- [[Cristian Pavón]]
– [[Dimitri Payet]]
- [[Andero Pebre]]
- [[Marcus Holmgren Pedersen]]
- [[Poul Pedersen]]
- [[Tore Pedersen]]
- [[Alfonso Pedraza]]
- [[João Pedro]]
- [[Rasmus Peetson]]
- [[Meelis Peitre]] 
- [[Peter Pekarík]]
- [[Tomáš Pekhart]]
- [[Albin Pelak]]
- [[Pelé]]
– [[Graziano Pellè]]
– [[Lorenzo Pellegrini]]
– [[Facundo Pellistri]]
– [[Sergio Peña]]
- [[Jermaine Pennant]]
- [[Michel Pensée]]
- [[Risto E. J. Penttilä]]
- [[Pepê]]
- [[Kojo Peprah Oppong]]
- [[Oribe Peralta]]
- [[Danilo Pereira]]
- [[Léo Pereira]]
- [[Matheus Pereira]]
- [[Ricardo Pereira]]
- [[Maicon Pereira de Oliveira]]
- [[Andrejs Perepļotkins]]
- [[Carles Pérez]]
- [[Enzo Pérez]]
- [[Hernán Pérez]]
- [[Rubén Pérez]]
- [[Mattia Perin]]
- [[Ivan Perišić]]
- [[Romain Perraud]]
- [[Máximo Perrone]]
- [[Simone Perrotta]]
- [[Robin van Persie]]
- [[Josué Pesqueira]]
- [[Matteo Pessina]]
- [[Germán Pezzella]]
- [[Nils Petersen]]
- [[Voldemar Peterson]]
- [[Lukas Petkov]]
- [[Vladimir Petković]]
- [[Dimitri Petratos]]
- [[Vadimas Petrenka]]
- [[Martin Petrov]]
- [[Vladimir Pettai]]
- [[Matt Phillips]]
- [[Jordan Pickford]]
- [[Fernando Picún]]
- [[Erik Pieters]]
- [[Arnold Pihlak]]
- [[Kristofer Piht]]
- [[Uno Piir]]
- [[Raio Piiroja]]
- [[Artur Pikk]] 
- [[Priit Pikker]]
- [[Václav Pilař]]
- [[Orbelín Pineda]]
- [[Ethan Pinnock]]
- [[Javier Pinola]]
- [[Gerard Piqué]]
- [[Joaquín Piquerez]]
- [[Robert Pirès]]
- [[Andrea Pirlo]]
- [[Łukasz Piszczek]]
- [[Claudio Pizarro]]
- [[Guido Pizarro]]
- [[Rodolfo Pizarro]]
- [[Andri Pjatov]]
- [[Gonzalo Plata]]
- [[Michel Platini]]
- [[Alassane Pléa]]
- [[Karel Poborský]]
- [[Mauricio Pochettino]]
- [[Tomás Pochettino]]
- [[Gintas Podelis]]
- [[Maksim Podholjuzin]]
- [[Lukas Podolski]]
- [[Paul Pogba]]
- [[Pavel Pogrebnjak]]
- [[Joel Pohjanpalo]] 
- [[Aivar Pohlak]]
- [[Pelle Pohlak]]
- [[Vukašin Poleksić]]
- [[Ezequiel Ponce]]
- [[Leonardo Ponzio]]
- [[Markus Poom]]
- [[Mart Poom]] 
- [[Gabriel Popescu]]
- [[Ivelin Popov]]
- [[Denis Popović]]
- [[Tony Popovic]]
- [[Alexandra Popp]]
- [[Pedro Porro]]
- [[Francisco Portillo]]
- [[Portu]]
- [[Stefan Posch]]
- [[‎Sander Post]]
- [[Hélder Postiga]]
- [[Graham Potter]]
- [[William Pottker]]
- [[Freddie Potts]]
- [[Yussuf Poulsen]]
- [[Nick Powell]]
- [[Dennis Praet]]
- [[Cesare Prandelli]]
- [[Danijel Pranjić]]
- [[Alexander Prass]]
- [[Fernando Prass]]
- [[Fabio Prates]]
- [[Lucas Pratto]]
- [[Ángelo Preciado]]
- [[Aivar Priidel]]
- [[Aleksandar Prijović]]
- [[Alex Pritchard]]
- [[Quincy Promes]]
- [[Albert Prosa]] 
- [[Dado Pršo]]
- [[Igor Prins]]
- [[Stanislav Prins]]
- [[Grischa Prömel]]
- [[Davy Pröpper]]
- [[Marc Pubill]]
- [[Tymoteusz Puchacz]]
- [[Gustavo Puerta]]
- [[Rene Puhke]]
- [[Arūnas Pukelevičius]]
- [[Martti Pukk]]
- [[Teemu Pukki]]
- [[Christian Pulisic]]
- [[Eino Puri]]
- [[Sander Puri]]
- [[Ats Purje]]
- [[Ferenc Puskás]]
- [[Aleksandr Puštov]]
- [[Jorginho Putinatti]]
- [[Marko Putinčanin]]
- [[Carles Puyol]]
- [[Raimond Põder]]
- [[Kristofer Põldme]]

==Q==
[[Robin Quaison]]
- [[Jarell Quansah]]
- [[Ricardo Quaresma]]
- [[Juan Sebastián Quintero]]
- [[Damiano Quintieri]]
- [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]]

==R==
[[Mohsen Rabiekhah]]
- [[Adrien Rabiot]]
- [[Ivan Radeljić]]
- [[Nemanja Radonjić]]
- [[Ștefan Radu]]
- [[Lukas Raeder]]
- [[Rafael Pereira da Silva]] 
- [[Rafinha]]
- [[Rafinha (sündinud 1993)]]
- [[Baba Rahman]]
- [[Uwe Rahn]]
- [[Jukka Raitala]]
- [[Lembit Rajala]]
- [[Margus Rajaver]]
- [[Predrag Rajković]]
- [[Ivan Rakitić]]
- [[Benito Raman]]
– [[Adil Rami]]
- [[Ramires]]
- [[Gonçalo Ramos]]
- [[Rafael Ramos]]
- [[Sergio Ramos]]
- [[Aaron Ramsey]] 
- [[Jacob Ramsey]]
- [[Ralf Rangnick]]
- [[Claudio Ranieri]]
- [[Krister-Kaspar Rannamaa]]
- [[Milan Rapaić]]
- [[Megan Rapinoe]]
- [[Marcus Rashford]]
- [[Giacomo Raspadori]]
- [[Tomas Ražanauskas]]
- [[Andrei Rațiu]]
- [[Daniil Ratnikov]]
- [[Eduard Ratnikov]] 
- [[Sergei Ratnikov]]
- [[Svajūnas Rauckis]]
- [[Andreas Raudsepp]]
- [[Raúl]]
- [[David Raum]]
- [[Pasi Rautiainen]]
- [[David Raya]]
- [[Rayan]]
- [[Oleg Reabciuk]]
- [[Tim Ream]]
- [[Ante Rebić]]
- [[Harry Redknapp]]
- [[Nathan Redmond]]
- [[Federico Redondo]]
- [[Darius Regelskis]]
- [[Walid Regragui]]
- [[Otto Rehhagel]]
- [[Tijjani Reijnders]]
- [[Martin Reim]]
- [[Riido Reiman]]
- [[Bernhard Rein]]
- [[José Manuel Reina]]
- [[Reinaldo]]
- [[Otto Reinfeldt-Reinlo]]
- [[Raido Reinsalu]]
- [[Eerik Reinsoo]]
- [[Mikk Reintam]]
- [[Ott Reinumäe]]
- [[Ludovit Reis]]
- [[Michael Reiziger]]
- [[Karim Rekik]]
- [[Loïc Rémy]]
- [[Marco Reus]]
- [[Carles Rexach]] 
- [[Diego Antonio Reyes]]
- [[Israel Reyes]]
- [[Giovanni Reyna]]
- [[Chadi Riad]]
- [[Adriano Leite Ribeiro]]
- [[Éverton Ribeiro]]
- [[Franck Ribéry]] 
- [[Hamilton Ricard]]
- [[Declan Rice]]
- [[Chris Richards]]
- [[Micah Richards]]
- [[Jaïro Riedewald]]
- [[Maximilian Riedmüller]]
- [[Søren Rieks]]
- [[Emiliano Rigoni]]
- [[Herol Riiberg]]
- [[John Arne Riise]]
- [[Boris Riisik]]
- [[Frank Rijkaard]]
- [[Tomas Rimas]]
- [[Artūras Rimkevičius]]
- [[Danilo Rinaldi]]
- [[Richard Ríos]]
- [[Josh Risdon]]
- [[Roope Riski]]
- [[Ranet Ristikivi]]
- [[Stefan Ristovski]]
- [[Rivaldo]]
- [[Blas Riveros]]
- [[Arjen Robben]]
- [[Robinho]] 
- [[Antonee Robinson]]
- [[Callum Robinson]]
- [[Jack Robinson]]
- [[Paul Robinson]]
- [[Joel Robles]]
- [[Bobby Robson]]
- [[Hal Robson-Kanu]]
- [[Marcos Rocha]]
- [[Sergio Rochet]]
- [[Hugo Rodallega]]
- [[Sebastian Rode]]
- [[Joe Rodon]]
- [[Garry Rodrigues]]
- [[Jorge Rodrigues]]
- [[Márcio Rodrigues]]
- [[Moacir Rodrigues dos Santos]]
- [[Ángel Rodríguez]]
- [[Guido Rodríguez]]
- [[Jaime Rodríguez]]
- [[James Rodríguez]]
- [[Jay Rodriguez]]
- [[Jonathan Rodríguez]]
- [[Luis Alfonso Rodríguez]]
- [[Maximiliano Rodríguez]]
- [[Óscar Rodríguez]]
- [[Yoel Rodríguez]]
- [[Pedro Rodríguez Ledesma]]
- [[Jack Rodwell]]
- [[Mads Roerslev]]
- [[Morgan Rogers]]
- [[Marcus Rohdén]]
- [[Marco Rojas]]
- [[Robert Rojas]]
- [[Marcos Rojo]]
- [[Simon Rolfes]]
- [[Esteban Rolón]]
- [[Leonardo Rolón]]
- [[Raido Roman]]
- [[Taras Romanczuk]]
- [[Koffi Ndri Romaric]]
- [[Romário]]
- [[Ángel Romero]]
- [[Cristian Romero]]
- [[Lucas Romero]]
- [[Luis Alberto Romero]]
- [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]]
- [[Oriol Romeu]]
- [[Luis Romo]]
- [[Ronaldinho]]
- [[Ronaldo]]
- [[Cristiano Ronaldo]]
- [[Salomón Rondón]]
- [[Frederik Rønnow]]
- [[Meelis Rooba]]
- [[Urmas Rooba]] 
- [[Wayne Rooney]] 
- [[Vitor Roque]]
- [[Roberto Rosales]]
- [[Tomáš Rosický]]
- [[Diego Rossi]]
- [[Marco Rossi]]
- [[Paolo Rossi]]
- [[Serhi Rožok]]
- [[Joe Rothwell]]
- [[Alessandro Rottoli]]
- [[James Michael Rowe]]
- [[Emerson Royal]]
- [[Mark Rudan]]
- [[Artjoms Rudņevs]]
- [[Matteo Ruggeri]]
- [[Fabián Ruiz]]
- [[Marcel Ruiz]]
- [[Víctor Ruiz]]
- [[Gerónimo Rulli]]
- [[Karl-Heinz Rummenigge]]
- [[Lukas Rupp]]
- [[Miguel Ángel Russo]]
- [[Sander Rõivassepp]]
- [[Artur Rättel]] 
- [[Kevin Rääbis]]
- [[Helmuth Räästas]]
- [[Antonio Rüdiger]]
- [[Henri Rüütli]]
- [[Tarmo Rüütli]]
- [[Mathew Ryan]]
- [[Ingvar Rydell]]
- [[Julian Ryerson]]

==S==
[[Kaimar Saag]] 
- [[Elmar Saar]]
- [[Kaarel Saar]]
- [[Tomi Saarelma]]
- [[Youssouf Sabaly]]
– [[Simão Sabrosa]]
– [[Noah Sadiki]]
– [[Armando Sadiku]]
– [[Michal Sadílek]]
– [[Alexis Saelemaekers]]
– [[Matvei Safonov]]
- [[Oleksandr Safronov]]
- [[Bacary Sagna]]
- [[Louis Saha]]
- [[Aleksander Saharov]]
- [[Ismael Saibari]]
- [[Trent Sainsbury]]
- [[Allan Saint-Maximin]]
- [[Romain Saïss]]
- [[Bukayo Saka]]
- [[Daisuke Sakata]]
- [[Janno Saks]]
- [[Bartosz Salamon]]
- [[Carlos Salcedo]]
- [[Santiago Salcedo]]
- [[Anton Salétros]]
- [[Nathan Saliba]]
- [[William Saliba]]
- [[Hasan Salihamidžić]]
- [[Julio Salinas]]
- [[Joseph Saliste]]
- [[Mohammed Salisu]]
- [[Roland Sallai]]
- [[Eduardo Salvio]]
- [[Giórgos Samarás]]
- [[Mbwana Samatta]]
- [[Brice Samba]]
- [[Albert Sambi Lokonga]]
- [[César Sampaio]]
- [[Antonio Sanabria]]
- [[Daniel Sanabria]]
- [[Oihan Sancet]]
- [[Alexis Sánchez]]
- [[Carlos Andrés Sánchez]]
- [[Jorge Sánchez]]
- [[José Enrique Sánchez]]
- [[Oswaldo Sánchez]]
- [[Robert Sánchez]]
- [[Víctor Sánchez Mata]]
- [[Brent Sancho]]
- [[Jadon Sancho]]
- [[Alex Sandro]]
- [[Roque Santa Cruz]]
- [[Federico Santander]]
- [[Andrey Santos]]
- [[Douglas Santos]]
- [[Fábio Santos]]
- [[Fernando Santos]]
- [[Zaidu Sanusi]]
- [[Rauno Sappinen]]
- [[Edwin van der Sar]]
- [[Gabriel Sara]]
- [[Pablo Sarabia]]
- [[Josh Sargent]]
- [[Ismaïla Sarr]]
- [[Pape Matar Sarr]]
- [[Aljona Sasova]]
- [[Carlos Saucedo]]
- [[Maarja Saulep]]
- [[Claudius Sava]]
- [[Demba Savage]]
- [[Jefferson Savarino]]
- [[Mantas Savėnas]]
- [[Erko Saviauk]]
- [[Stefan Savić]]
- [[Javier Saviola]]
- [[Aleksei Savitski]]
- [[Daniil Savitski]]
- [[Liam Scales]]
- [[Lionel Scaloni]]
- [[Gianluca Scamacca]]
- [[Gustavo Scarpa]]
- [[Louis Schaub]]
- [[Patrik Schick]]
- [[Salvatore Schillaci]]
- [[Christopher Schindler]]
- [[Andreas Schjelderup]]
- [[Alexander Schlager]]
- [[Nico Schlotterbeck]]
- [[Jeffrey Schlupp]]
- [[Kasper Schmeichel]]
- [[Peter Schmeichel]] 
- [[Romano Schmid]]
- [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]]
- [[Bernd Schneider (jalgpallur)|Bernd Schneider]]
- [[Morgan Schneiderlin]]
- [[Paul Scholes]]
- [[Jerdy Schouten]]
- [[Nico Schulz]]
- [[Stefan Schwab]]
- [[Mark Schwarzer]]
- [[Bastian Schweinsteiger]]
- [[Marvin Schwäbe]]
- [[András Schäfer]]
- [[Fabian Schär]]
- [[Lasse Schöne]]
- [[Alessandro Schöpf]]
- [[Rasmus Schüller]]
- [[André Schürrle]]
- [[Luiz Felipe Scolari]]
- [[Alex Scott]]
- [[Goce Sedloski]]
- [[Clarence Seedorf]] 
- [[Sander Seeman]]
- [[Haris Seferović]]
- [[Geórgios Seitarídis]]
- [[Nicolas Seiwald]]
- [[Ole Selnæs]]
- [[Matz Sels]]
- [[Antoine Semenyo]]
- [[Philippe Senderos]]
- [[Marcos Senesi]]
- [[Marcos Senna]]
- [[Stefano Sensi]]
- [[Seol Young-woo]]
- [[Markkus Seppik]]
- [[Suat Serdar]]
- [[Thulani Serero]]
- [[Jean Michaël Seri]]
- [[Ryan Sessegnon]]
- [[Salva Sevilla]]
- [[Joaquin Seys]]
- [[Lawrence Shankland]]
- [[Bill Shankly]]
- [[Xherdan Shaqiri]]
- [[Luke Shaw]]
- [[Alan Shearer]] 
- [[Rocco Robert Shein]]
- [[Jonjo Shelvey]]
- [[Cillian Sheridan]]
- [[Teddy Sheringham]]
- [[Djibril Sidibé]]
- [[Andrei Sidorenkov]]
- [[Donald-Olivier Sié]]
- [[Viktor Sieger]]
- [[Kolbeinn Sigþórsson]]
- [[Georg Siimenson]]
- [[Paulo Silas]]
- [[August Martin Silber]]
- [[Otto Silber]]
- [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]]
- [[Joonas Sild]]
- [[Kaspar Sillamaa]]
- [[Ramol Sillamaa]]
- [[Annika Sillaots]]
- [[Ats Sillaste]]
- [[Mikk Sillaste]]
- [[António Silva]]
- [[Antony Silva]]
- [[Bernardo Fernandes da Silva]]
- [[David Silva]]
- [[Eduardo da Silva]]
- [[Fábio Silva]]
- [[Gilberto Silva]]
- [[Lucas Silva]]
- [[Rafa Silva]]
- [[Thiago Silva]]
- [[Abdallah Sima]]
- [[Mohamed Simakan]]
- [[Ellis Simms]]
- [[René Simões]]
- [[Matt Simon]]
- [[Moses Simon]]
- [[Xavi Simons]]
- [[Danel Sinani]]
- [[Wilfried Singo]]
- [[Sander Sinilaid]]
- [[Luis Sinisterra]]
- [[Vlasi Sinjavski]]
- [[Salvatore Sirigu]]
- [[Moussa Sissoko]]
- [[Ellyes Skhiri]]
- [[Dmitri Skiperski]]
- [[Robert Skov]]
- [[Viktor Skrõpnõk]]
- [[Nejc Skubic]]
- [[Naatan Skyttä]]
- [[Naïm Sliti]]
- [[Chris Smalling]]
- [[Valeri Smelkov]]
- [[Maksim Smirnov]]
- [[Roman Smiško]]
- [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]]
- [[Evald Smitt]]
- [[Wesley Sneijder]] 
- [[Cédric Soares]]
- [[Everton Soares]]
- [[Júlio César Soares Espíndola]]
- [[Rafael Sóbis]]
- [[Waldemar Sobota]]
- [[Rubén Sobrino]]
- [[Roman Sobtšenko]]
- [[Sócrates]]
- [[Roberto Soldado]] 
- [[Ola Solbakken]]
- [[Ståle Solbakken]]
- [[Carlos Soler]]
- [[Hope Solo]]
- [[Manor Solomon]]
- [[Ole Gunnar Solskjær]]
- [[Yann Sommer]]
- [[Alex Song]]
- [[Erik Sorga]]
- [[Sebastián Soria]]
- [[Juan Pablo Sorín]]
- [[Alexander Sørloth]]
- [[Vadim Sorokin]]
- [[José Sosa]]
- [[Ramón Sosa]]
- [[Yeferson Soteldo]]
- [[Tomáš Souček]]
- [[Hillal Soudani]]
- [[Matías Soulé]]
- [[Adama Soumaoro]]
- [[Boubakary Soumaré]]
- [[Samuel Souprayen]]
- [[Diego Souza]]
- [[Josef de Souza]]
- [[Harry Souttar]]
- [[John Souttar]]
- [[Djibril Sow]]
- [[Uroš Spajić]]
- [[Luciano Spalletti]]
- [[Silvio Spann]]
- [[Tim Sparv]]
- [[Gary Speed]]
- [[Leonardo Spinazzola]]
- [[Matthew Spiranovic]]
- [[Stefan Spirovski]]
- [[Ron Springett]]
- [[Sébastien Squillaci]] 
- [[Dennis Srbeny]]
- [[Darijo Srna]]
- [[Ádám Szalai]]
- [[Attila Szalai]]
- [[Wojciech Szczęsny]]
- [[Marian Szeja]] 
- [[Dominik Szoboszlai]]
- [[Damian Szymański]]
- [[Sebastian Szymański]]
- [[Jack Stacey]]
- [[Lorenzo Staelens]]
- [[Jaap Stam]]
- [[Benjamin Stambouli]]
- [[Nicolae Stanciu]]
– [[Bogdan Stancu]]
– [[Josip Stanišić]]
- [[Dejan Stanković]]
- [[Carl Starfelt]]
- [[Niklas Stark]]
- [[Tom Starke]]
- [[Tõnis Starkopf]]
- [[Mihhail Starodubtsev]]
- [[Renato Steffen]]
- [[Maarten Stekelenburg]]
- [[Alen Stepanjan]]
- [[Andrei Stepanov]]
- [[Jack Stephens]]
- [[Raheem Sterling]]
- [[Enda Stevens]]
- [[Lars Stindl]]
- [[Hristo Stoichkov]]
- [[Petar Stojanović (jalgpallur)|Petar Stojanović]]
- [[Dragan Stojković]]
- [[Vladimir Stojković]]
- [[Modestas Stonys]]
- [[Ilian Stoyanov]]
- [[Carlos Strandberg]]
- [[Stefan Strandberg]]
- [[Sander van de Streek]]
- [[David Strelec]]
- [[Marco Streller]]
- [[Getriin Strigin]]
- [[Ivan Strinić]]
- [[Kevin Strootman]]
- [[Jens Stryger Larsen]]
- [[Daniel Sturridge]]
- [[Edwin Stüf]]
- [[Ervin Stüf]]
- [[Damián Suárez]]
- [[Luis Suárez (sündinud 1997)|Luis Suárez]]
- [[Luis Alberto Suárez]] 
- [[Luis Suárez Miramontes]]
- [[Gabriel Suazo]]
- [[Igor Subbotin]]
- [[Marek Suchý]]
- [[Luka Sučić]]
- [[Petar Sučić]]
- [[Yukinari Sugawara]]
- [[Vitali Sujetov]]
- [[Crysencio Summerville]]
- [[Noah Sonko Sundberg]]
- [[Tomáš Suslov]]
- [[Daisuke Suzuki]]
- [[Kristjan Suurjärv]]
- [[Maarek Suursaar]] 
- [[Mattias Svanberg]]
- [[Daniel Svensson]]
- [[Jonas Svensson]]
- [[Václav Svěrkoš]]
- [[Karol Świderski]]
- [[Sergi Sõdortšuk]]
- [[Çağlar Söyüncü]]
- [[Niklas Süle]]
- [[Issiaga Sylla]]

==Š==
[[Bojan Šaranov]]
- [[Ľubomír Šatka]]
- [[Maksim Šatskihh]]
- [[Ilja Šesterkov]]
- [[Benjamin Šeško]]
- [[Andri Ševtšenko]]
- [[Roman Širokov]]
- [[Tihhon Šišov]]
- [[Milan Škoda]]
- [[Milan Škriniar]]
- [[Martin Škrtel]]
- [[German Šlein]]
- [[Vladimír Šmicer]]
- [[Michael Špaček]]
- [[Marek Špilár]]
- [[Andraž Šporar]]
- [[Georgi Štšennikov]]
- [[Davor Šuker]]
- [[Pavel Šulc]]
- [[Anton Šunin]]
- [[Josip Šutalo]]
- [[Mark Švets]]

==Z==
[[Pablo Zabaleta]] -
[[Illja Zabarnõi]] -
[[Cristian Zaccardo]] -
[[Mário Zagallo]] -
[[Antônio Carlos Zago]] -
[[Theódoros Zagorákis]] -
[[Eran Zahavi]] -
[[Vjatšeslav Zahovaiko]] - 
[[Nikolajs Zaicevs]] -
[[Warren Zaïre-Emery]] -
[[Miha Zajc]] -
[[Denis Zakaria]] -
[[Aleksandr Zakarljuka]] -
[[Nicola Zalewski]] -
[[Carlos Zambrano]] -
[[Gianluca Zambrotta]] -
[[Iván Zamorano]] -
[[Javier Zanetti]] - 
[[Nicolò Zaniolo]] -
[[Gustavo Zapata]] - 
[[Duván Zapata]] -
[[Davide Zappacosta]] -
[[Matías Zaracho]] -
[[Mauro Zárate]] -
[[Zé Roberto]] -
[[Zeca]] -
[[Ned Zelić]] -
[[Indrek Zelinski]] -
[[Boudewijn Zenden]] -
[[Arbër Zeneli]] -
[[Besfort Zeneli]] -
[[Sergei Zenjov]] -
[[Zico]] - 
[[Zinédine Zidane]] -
[[Christian Ziege]] -
[[Piotr Zieliński]] -
[[Hakim Ziyech]] -
[[Roman Zobnin]] -
[[Dino Zoff]] -
[[Kenneth Zohore]] -
[[Marcin Zomerski]] -
[[Bruno Zuculini]] -
[[Igor Zubeldia]] -
[[Steven Zuber]] -
[[Martín Zubimendi]] -
[[Juan Camilo Zúñiga]] -
[[Konstantin Zõrjanov]]

==Ž==
[[Margarita Žernosekova]]
- [[Nikola Žigić]]
- [[Juri Žirkov]]
- [[Aleksandar Živković]]
- [[Andrija Živković]]
- [[Boris Živković]]

==T==
[[Albert Taar]]
- [[Robert Taar]]
- [[Josip Tadič]]
- [[Adam Taggart]]
- [[Nicolás Tagliafico]]
- [[Jonathan Tah]]
- [[Teemu Tainio]]
- [[Taie Taiwo]]
- [[Taye Taiwo]]
- [[Daiki Takamatsu]]
- [[Hideaki Takeda]]
- [[Chemsdine Talbi]]
- [[Montassar Talbi]]
- [[Heikki Talimaa]]
- [[Tanel Tamberg]]
- [[Alex Matthias Tamm]]
- [[Heiko Tamm]]
- [[Joonas Tamm]]
- [[Annika Tammela]]
- [[Lisette Tammik]]
- [[Ao Tanaka]]
- [[Renato Tapia]]
- [[Edmond Tapsoba]]
- [[Diego Tardelli]]
- [[Mehdi Taremi]]
- [[James Tarkowski]]
- [[Martin Taska]]
- [[Júlio Tavares]]
- [[Marcus Tavernier]]
- [[Greg Taylor]]
- [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]]
- [[Ryan Taylor]]
- [[Jackson Tchatchoua]]
- [[‎Ingemar Teever]]
- [[Sten Teino]]
- [[Teitur Þórðarson]]
- [[Alex Teixeira]]
- [[Armando Teixeira]]
- [[Vitali Teleš]]
- [[Vladimir Tell]]
- [[Alex Telles]]
- [[Cristian Tello]]
- [[Taijo Teniste]]
- [[Timo Teniste]] 
- [[Siim Tenno]]
- [[Simo Tenno]]
- [[Bryan Angulo Tenorio]]
- [[Carlos Tenorio]]
- [[Elmar Tepp]]
- [[Marc-André ter Stegen]]
- [[Miguel Terceros]]
- [[Sergei Terehhov]]
- [[Simon Terodde]]
- [[John Terry]]
- [[Robert Tesche]]
- [[William Tesillo]]
- [[Tanner Tessmann]]
- [[Tetê]]
- [[Kenny Tete]]
- [[Benjamin Tetteh]]
- [[Alexander Tettey]]
- [[Teddy Teuma]]
- [[Carlos Tévez]]
- [[Florian Thauvin]]
- [[Arthur Theate]]
- [[Igor Thiago]]
- [[Malick Thiaw]]
- [[Sorba Thomas]]
- [[Brandon Thomas-Asante]]
- [[Kristian Thorstvedt]]
- [[Lilian Thuram]]
- [[Marcus Thuram]]
- [[Kieran Tierney]]
- [[Raimond Tiidermann]]
- [[Ronaldo Tiismaa]]
- [[Tiit Tikenberg]]
- [[Annika Tikk]]
- [[Guus Til]]
- [[Malik Tillman]]
- [[Jurriën Timber]]
- [[Paulo César Tinga]]
- [[Anton Tinnerholm]]
- [[Evald Tipner]]
- [[Deniss Tjapkin]]
- [[Ziad Tlemçani]]
- [[Jean-Clair Todibo]]
- [[Harry Toffolo]]
- [[Toomas Tohver]]
- [[Joona Toivio]]
- [[Miikka Toivola]]
- [[Ola Toivonen]]
- [[Stanislav Tokarev]]
- [[Rafael Tolói]]
- [[Jon Dahl Tomasson]]
- [[Takehiro Tomiyasu]]
- [[Fikayo Tomori]]
- [[Rasmus Tomson]]
- [[Sandro Tonali]]
- [[Ivan Toney]]
- [[Luca Toni]]
- [[Mait Toom]]
- [[Janar Toomet]]
- [[Jens Toornstra]]
- [[Borislav Topić]]
- [[Ömer Toprak]]
- [[Kaarel Torop]] 
- [[Curro Torres]]
- [[Félix Torres]]
- [[Fernando Torres]]
- [[Ferran Torres]]
- [[Roberto Torres]]
- [[Cenk Tosun]]
- [[Balázs Tóth]]
- [[Francesco Totti]]
- [[Sadio Tounkara]]
- [[Abdoulaye Touré]]
- [[Almamy Touré]]
- [[Kolo Touré]]
- [[Yaya Touré]]
- [[Aleksandar Trajkovski]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1990)]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1996)]]
- [[Bertrand Traoré]]
- [[Hamari Traoré]]
- [[Ibrahima Traoré]] 
- [[Ismaël Traoré]]
- [[Giovanni Trapattoni]]
- [[Taavi Trasberg]]
- [[Gernot Trauner]]
- [[Emma Treiberg]]
- [[Óscar Trejo]]
- [[Santiago Tréllez]]
- [[Marius Trésor]]
- [[David Trézéguet]]
- [[Philipp Treu]]
- [[Ivan Tričkovski]]
- [[Francisco Trincão]]
- [[Kieran Trippier]]
- [[James Troisi]]
- [[William Troost-Ekong]]
- [[Adrien Truffert]]
- [[Auston Trusty]]
- [[Tiina Trutsi]]
- [[Vasíleios Tsiártas]] 
- [[Martin Tšegodajev]]
- [[Igor Tšeminava]]
- [[Marek Tšernjavski]]
- [[Deniss Tšerõšev]]
- [[Arsen Tšilingarjan]]
- [[Sergei Tšopik]]
- [[Anton Tšuikov]]
- [[Georgi Tšutšelov]]
- [[Chrístos Tzólis]]
- [[Carl Tubarik]]
- [[Thomas Tuchel]]
- [[Igor Tudor]]
- [[Ozan Tufan]]
- [[Bill Tuiloma]]
- [[Sakari Tukiainen]]
- [[Sven Tumba]]
- [[Georgi Tunjov]]
- [[Ryan Tunnicliffe]]
- [[Evald Tupits]]
- [[Edgar Tur]]
- [[Arda Turan]]
- [[Almir Turković]]
- [[Ross Turnbull]]
- [[Matt Turner]]
- [[Rauno Tutk]]
- [[Anatoli Tõmoštšuk]]
- [[Erko Jonne Tõugjas]]
- [[Raiko Tähhe]]
- [[Rain Tölpus]]
- [[Janar Tükk]]
- [[Przemysław Tytoń]]

==U==
[[Atsuto Uchida]]
- [[Masao Uchino]]
- [[Atsushi Uchiyama]]
- [[Destiny Udogie]]
- [[Tomáš Ujfaluši]]
- [[Roberts Uldriķis]]
- [[Ivo Ulich]]
– [[Samuel Umtiti]]
- [[Deniz Undav]]
– [[Dayot Upamecano]]
– [[Kacper Urbański]]
– [[Jonas Urbig]] 
– [[Marco Ureña]]
- [[Mateus Uribe]]
– [[Jere Uronen]]
- [[Martin Ustaal]]
- [[Dmitri Ustritski]]
- [[Anatoli Ušanov]]
- [[Peter Utaka]]
- [[Heinrich Uukkivi]]
- [[Rauno Uusküla]]

==V==
[[Rafael van der Vaart]]
- [[Tomáš Vaclík]]
- [[Josha Vagnoman]]
- [[Andreas Vaher]]
- [[Reelika Vaher]]
- [[Vahur Vahtramäe]]
- [[Georg Vain]]
- [[Hendrik Vainu]]
- [[Eimantas Valaitis]]
- [[Mathieu Valbuena]]
- [[Eugeni Valderrama]]
- [[Diego Valdés]]
- [[José Ángel Valdés]]
- [[Victor Valdes]]
- [[Bruno Valdez]]
- [[Nelson Haedo Valdez]]
- [[Jorge Valdivia]]
- [[Richard Valdov]]
- [[Antonio Valencia]]
- [[Filip Valenčič]]
- [[Juan Carlos Valerón]]
- [[Aleksander Valkenpert]]
- [[Virgo Vallik]]
- [[Karl Andre Vallner]]
- [[Elari Valmas]]
- [[Oleg Valov]]
- [[Mikk Valtna]]
- [[Siim Valtna]]
- [[Hendrik Van Crombrugge]]
- [[Hans Vanaken]]
- [[Vanderson]]
- [[Maarten Vandevoordt]]
- [[André Vandeweyer]]
- [[Gerald Vanenburg]]
- [[Andris Vaņins]]
- [[Tõnis Vanna]]
- [[Raphaël Varane]]
- [[Alan Varela]]
- [[Guillermo Varela]]
- [[Silvestre Varela]]
- [[Lauri Varendi]]
- [[Camilo Vargas]]
- [[Eduardo Vargas]]
- [[Matías Vargas]]
- [[Ronald Vargas]]
- [[Tony Varjund]]
- [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]]
- [[Nikola Vasilj]]
- [[Darius Vassell]]
- [[Konstantin Vassiljev]]
- [[Nikita Vassiljev]]
- [[Ivica Vastić]]
- [[Franco Vázquez]]
- [[Sergio Vázquez]]
- [[Jan Važinski]]
- [[Rudi Vata]]
- [[Jürgen Veber]]
- [[Matías Vecino]]
- [[Jaanus Veensalu]]
- [[Robert Veering]]
- [[Monika Vehlmann]] 
- [[Raphael Veiga]]
- [[Renato Veiga]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Carlos Vela]]
- [[Julián Estiven Vélez]]
- [[Miloš Veljković]]
- [[Taavi Vellemaa]]
- [[Micky van de Ven]]
- [[Stylianós Venetídis]]
- [[Alan Ventsel]]
- [[Fausto Vera]]
- [[Bart Verbruggen]]
- [[Jordan Veretout]]
- [[Lucas Veríssimo]]
- [[Thomas Vermaelen]] 
- [[Gabriel Veron]]
- [[Juan Sebastián Verón]]
- [[Māris Verpakovskis]]
- [[Marco Verratti]]
- [[Mikel Vesga]]
- [[Rain Vessenberg]]
- [[Jannik Vestergaard]]
- [[Martin Vetkal]]
- [[Victor Pálsson]]
- [[Domagoj Vida]]
- [[Arturo Vidal]] 
- [[Nemanja Vidić]]
- [[Aurelio Vidmar]]
- [[Luan Vieira]]
- [[Marcelo Vieira]] 
- [[Patrick Vieira]]
- [[Jonathan Viera]]
- [[Christian Vieri]]
- [[Luciano Vietto]]
- [[Sergei Vihrov]]
- [[Kristen Viikmäe]]
- [[Taavi Viikna]]
- [[Sander Viira]]
- [[Tito Vilanova]]
- [[Sepo Vilderson]]
- [[Tonny Vilhena]]
- [[Anett Vilipuu]]
- [[David Villa]]
- [[Mathias Villota]]
- [[Matías Viña]]
- [[Kayne Vincent]]
- [[Abner Vinícius]]
- [[Carlos Vinícius]]
- [[Felipe Vizeu]]
- [[Dmitri Vjaltšinov]]
- [[Ron Vlaar]]
- [[Odisseas Vlachodímos]]
- [[Dušan Vlahović]]
- [[Kevin Vogt]]
- [[Aleksandr Volkov]]
- [[Yochanan Vollach]]
- [[Kevin Volland]]
- [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)|Aleksandr Volodin]]
- [[Cristian Volpato]]
- [[Johan Vonlanthen]]
- [[Karel Voolaid]]
- [[Kristjan Vomm]]
- [[Michel Vorm]]
- [[Vladimir Voskoboinikov]]
- [[Denis Vnukov]]
- [[Stefan de Vrij]]
- [[Šime Vrsaljko]]
- [[Dare Vršič]]
- [[Zísis Vrýzas]]
- [[Mirko Vučinić]]
- [[Budimir Vujačić]]
- [[Martin Vunk]] 
- [[Luka Vušković]]
- [[Tanel Võtti]] 
- [[Leo Väisänen]]
- [[Hugo-Eugen Väli]]
- [[Henri Välja]]
- [[Rudi Völler]]

==W==

[[Hidetoshi Wakui]]
- [[Theo Walcott]]
- [[Luca Waldschmidt]]
- [[Kyle Walker]]
- [[Jonathan Walters]]
- [[Christian Walton]]
- [[Abby Wambach]]
- [[Aaron Wan-Bissaka]]
- [[Paulo Wanchope]]
- [[Paul Wanner]]
- [[Danny Ward]]
- [[Stephen Ward]]
- [[James Ward-Prowse]]
- [[Amr Warda]]
- [[Adílson Warken]]
- [[Daniel Wass]]
- [[Ronald Waterreus]]
- [[George Weah]]
- [[Wout Weghorst]]
- [[Julian Weigl]]
- [[Patrick Weihrauch]]
- [[Mitchell Weiser]]
– [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1939)|Vladimír Weiss]]
– [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1964)|Vladimír Weiss II]]
– [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1989)|Vladimír Weiss III]]
- [[Danny Welbeck]]
- [[Nahki Wells]]
- [[Wendell]]
- [[Timo Werner]]
- [[Sander Westerveld]]
- [[Sean Tremaine Whalen]]
- [[Connor Wickham]]
- [[Silvan Widmer]]
- [[Felix Wiedwald]]
- [[Mats Wieffer]]
- [[Georginio Wijnaldum]]
- [[Kamil Wilczek]]
- [[Yanic Wildschut]]
- [[Christian Wilhelmsson]] 
- [[Alex Wilkinson]]
- [[David Williams (jalgpallur)|David Williams]]
- [[Iñaki Williams]]
- [[Neco Williams]]
- [[Willian Borges da Silva]]
- [[Joe Willock]]
- [[Jack Wilshere]]
- [[Callum Wilson]]
- [[Patrick Wimmer]]
- [[Jonas Wind]]
- [[Florian Wirtz]]
- [[Yoane Wissa]]
- [[Axel Witsel]]
- [[Marius Wolf]]
- [[Joe Worrall]]
– [[Bailey Wright]]
- [[Haji Wright]]
- [[Maximilian Wöber]]
- [[Christian Wörns]]

==Õ==
[[Jan Õun]] 
- [[Janar Õunap]]
- [[Kethy Õunpuu]]

==Ä==
[[Mika Ääritalo]]

==Ö==
[[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]]

==Ü==
[[Enes Ünal]]
- [[Cengiz Ünder]]
- [[Oskar Üpraus]]

==X==
[[Granit Xhaka]]

==Y==
[[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Lamine Yamal]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Caleb Yirenkyi]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Atsushi Yoneyama]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Yu Hai]]

== Vaata ka ==
*[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]]

[[Kategooria:Jalgpallurid| Jalgpallurid]]
[[Kategooria:Sportlaste loendid]]
[[Kategooria:Jalgpalli loendid]]</text>
      <sha1>4nd4kq3wstha90nh74ipubcgq3v8ugw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248840</id>
      <parentid>7248759</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T05:22:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* R */</comment>
      <origin>7248840</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="82028" sha1="ot4y5zfg00g4jsem6ub3c1jxxtmuzd8" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[jalgpallur]]eid. 

{{tähed}}

==A==
[[Hans Aabech]]
- [[Harald Aabrekk]]
- [[Kim Aabech]]
- [[Gerard Aafjes]]
- [[Carlos Aalbers]]
- [[Mika Aaltonen]]
- [[Gert Aandewiel]]
- [[Patrick van Aanholt]] 
- [[Signy Aarna]]
- [[Max Aarons]]
- [[Brenden Aaronson]]
- [[Kees Aarts]]
- [[Thelo Aasgaard]]
- [[Liel Abada]]
- [[Ignazio Abate]]
- [[Himad Abdelli]]
- [[Ali Abdi]]
- [[Besart Abdurahimi]]
- [[Éric Abidal]]
- [[Vincent Aboubakar]]
- [[Tammy Abraham]]
- [[Luis Abram]]
- [[Aleksandrs Abramenko]]
- [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)]]
- [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)]]
- [[Anderson Luís de Abreu Oliveira]]
- [[Francesco Acerbi]]
- [[Gabriel Achilier]]
- [[Alberto Acosta]] 
- [[Luciano Acosta]]
- [[Marcos Acuña]]
- [[Ché Adams]]
- [[Tyler Adams]]
- [[David Addy]]
- [[Emmanuel Adebayor]]
- [[Karim Adeyemi]]
- [[Simon Adingra]]
- [[Dominic Adiyiah]]
- [[Luis Advíncula]]
- [[Dick Advocaat]]
- [[Ibrahim Afellay]]
- [[David Affengruber]]
- [[Benik Afobe]]
- [[Emmanuel Agbadou]]
- [[Gabriel Agbonlahor]]
- [[Daniel Agger]]
- [[Nayef Aguerd]]
- [[Ruben Aguilar]]
- [[Érick Aguirre]]
- [[Javier Aguirre]]
- [[Ramón Aguirre Suárez]]
- [[Sergio Agüero]]
- [[Ernest Agyiri]]
- [[Jarmo Ahjupera]]
- [[Anel Ahmedhodžić]]
- [[Kassim Aidara]]
- [[Ola Aina]]
- [[Mihkel Ainsalu]]
- [[Semi Ajayi]]
- [[Kristoffer Ajer]]
- [[Manuel Akanji]]
- [[Nathan Aké]]
- [[Yunus Akgün]]
- [[Igor Akinfejev]]
- [[Maghnes Akliouche]]
- [[Kevin Akpoguma]]
- [[Mihkel Aksalu]]
- [[David Alaba]] 
- [[Richard Aland]]
- [[Oswaldo Alanís]]
- [[Lucas Alario]]
- [[Jordi Alba]]
- [[Albert Guðmundsson]]
- [[Flórián Albert]]
- [[Yuri Alberto]]
- [[Raúl Albiol]]
- [[Marc Albrighton]]
- [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]]
- [[Omar Alderete]]
– [[Toby Alderweireld]]
- [[Uota Ale]]
- [[Sergei Aleinikov]]
- [[Iván Alejo]]
- [[Aleksandr Aleksejev (jalgpallur)|Aleksandr Aleksejev]]
- [[Pavel Aleksejev]]
- [[Gustavo Alfaro]]
- [[Rejal Alijev]]
- [[Rene Aljas]]
- [[Teet Allas]]
- [[Markus Allast]]
- [[Marcus Allbäck]]
- [[Joe Allen]]
- [[Martin Allik]]
- [[Rauno Alliku]]
- [[André Almeida]]
- [[Miguel Almirón]]
- [[Manuel Almunia]]
- [[Kevin Aloe]]
- [[Viktor Alonen]]
- [[Júnior Alonso]]
- [[Marcos Alonso]]
- [[Xabier Alonso]]
- [[Hamit Altıntop]]
- [[Roberto Alvarado]]
- [[Guido Alvarenga]]
- [[Edson Álvarez]]
- [[Julián Álvarez]]
- [[Kevin Álvarez]]
- [[Yeray Álvarez]]
- [[Alar Alve]] 
- [[Bruno Alves]]
- [[Dani Alves]] 
- [[Magno Alves]]
- [[Selim Amallah]]
- [[Massimo Ambrosini]]
- [[Sammy Ameobi]]
- [[Shola Ameobi]]
- [[Nadiem Amiri]]
- [[Mohamed Amoura]]
- [[Ethan Ampadu]]
- [[Sofyan Amrabat]]
- [[Carlo Ancelotti]]
- [[Joachim Andersen]]
- [[Peter Ankersen]]
- [[Chris Anderson]]
- [[Elliot Anderson]]
- [[Felipe Anderson]]
- [[Christoffer Andersson]]
- [[Daniel Andersson]]
- [[Florin Andone]]
- [[Jorge Andrade]] 
- [[Benjamin André]]
- [[Kirill Andrejev]]
- [[Nikita Andrejev]]
- [[Keith Andrews]]
- [[Carolus Andriamatsinoro]]
- [[Robert Andrich]]
- [[Nicolas Anelka]]
- [[Wilker Ángel]]
- [[Fabrizio Angileri]]
- [[Nilson Angulo]]
- [[Hannes Anier]] 
- [[Henri Anier]]
- [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]]
- [[Aleksandr Anjukov]]
- [[Anthony Annan]]
- [[Aivar Anniste]]
- [[Karim Ansarifard]]
- [[Tambet Anso]]
- [[Waldemar Anton]]
- [[Michail Antonio]]
- [[Ilja Antonov]]
- [[Houssem Aouar]]
- [[Alberto Aquilani]]
- [[Javier Aquino]]
- [[Pedro Aquino]]
- [[Paulus Arajuuri]]
- [[Mauro Arambarri]]
- [[Guilherme Arana]]
- [[Eduardo Aranda]]
- [[Charles Aránguiz]]
- [[Willian Arão]]
- [[Leonardo Araújo]]
- [[Néstor Araujo]]
- [[Ronald Araújo]]
- [[Argo Arbeiter]]
- [[Álvaro Arbeloa]]
- [[Francisco Arce]]
- [[Juan Carlos Arce]]
- [[Alphonse Areola]]
- [[Gabriel Arias]]
- [[Jhon Arias]]
- [[Santiago Arias]]
- [[Joe Aribo]]
- [[Anton Aristov]]
- [[Franco Armani]]
- [[Ionel Armean]]
- [[Pablo Armero]]
- [[Adam Armstrong]]
- [[Marko Arnautović]]
- [[Graham Arnold]]
- [[Kepa Arrizabalaga]]
- [[Abdiel Arroyo]]
- [[Alan Arruda]]
- [[Axel Rodrigues de Arruda]]
- [[Tolgay Arslan]]
- [[Andrei Aršavin]]
- [[Gerardo Arteaga]]
- [[Artjom Artjunin]] 
- [[Santiago Ascacíbar]]
- [[Kristjan Asllani]]
- [[Iago Aspas]]
- [[Benoît Assou-Ekotto]]
- [[Vitālijs Astafjevs]] 
- [[Taavi Azarov]]
- [[Márcio Azevedo]]
- [[Sardar Azmoun]]
- [[Nathaniel Atkinson]]
- [[Christian Atsu]]
- [[Pierre-Emerick Aubameyang]]
- [[Ludwig Augustinsson]]
- [[Renato Augusto]]
- [[Fredrik Aursnes]]
- [[Charlie Austin]]
- [[Alen Avdić]]
- [[Vlada Avramov]]
- [[Daniel Avramovski]]
- [[Taiwo Awoniyi]]
- [[Roberto Ayala]]
- [[Yasin Ayari]]
- [[André Ayew]]
- [[Kaan Ayhan]]
- [[Luke Ayling]]

==B==
[[Demba Ba]]
- [[Ibrahim Ba]]
- [[Ryan Babel]]
- [[Srđan Babić]]
- [[Boban Babunski]]
- [[Carlos Bacca]]
- [[Irfan Bachdim]]
- [[Fouad Bachirou]]
- [[Daniel Bachmann]]
- [[Hans Backe]]
- [[Pavel Badea]]
- [[Milan Badelj]]
- [[Benoît Badiashile]]
- [[Holger Badstuber]]
- [[Bae Jun-ho]]
- [[Álex Baena]]
- [[Richart Báez]]
- [[Roberto Baggio]]
- [[Karim Bagheri]]
- [[Alexander Bah]]
- [[Stéphane Bahoken]]
- [[Leon Bailey]]
- [[Leighton Baines]]
- [[Emir Bajrami]]
- [[Cédric Bakambu]]
- [[Tiémoué Bakayoko]]
- [[Diego Balbinot]]
- [[Fabián Balbuena]]
- [[Julio César Baldivieso]]
- [[Gareth Bale]]
- [[Mikel Balenziaga]]
- [[Jure Balkovec]]
- [[Michael Ballack]] 
- [[Daniel Ballard]]
- [[Iván Balliu]]
- [[Folarin Balogun]]
- [[Leon Balogun]]
- [[Mario Balotelli]] 
- [[Hakan Balta]]
- [[Abudramae Bamba]]
- [[Jonathan Bamba]]
- [[Sol Bamba]]
- [[Robson Bambu]]
- [[Patrick Bamford]]
- [[Nicușor Bancu]]
- [[Éver Banega]]
- [[Gordon Banks]]
- [[Barry Bannan]]
- [[Léo Baptistão]]
- [[Nikita Baranov]]
- [[Sergej Barbarez]]
- [[Kosta Barbarouses]]
- [[Danilo Barbosa]]
- [[Gabriel Barbosa]]
- [[Esequiel Barco]]
- [[Valentín Barco]]
- [[Bradley Barcola]]
- [[Enis Bardhi]]
- [[Keidi Bare]]
- [[Franco Baresi]]
- [[Dmitri Barinov]]
- [[Borna Barišić]]
- [[Brandon Barker]]
- [[Ross Barkley]]
- [[Tranquillo Barnetta]]
- [[Milan Baroš]]
- [[Antonio Barragán]]
- [[Álvaro Barreal]]
- [[Leandro Barreiro]]
- [[Bismarck Barreto Faria]]
- [[Lucas Barrios]]
- [[Wílmar Barrios]]
- [[Musa Barrow]]
- [[Gareth Barry]] 
- [[Andrea Barzagli]]
- [[Fabien Barthez]]
- [[Kyle Bartley]]
- [[Ángelos Basinás]]
- [[Calvin Bassey]]
- [[Marco van Basten]]
- [[Alessandro Bastoni]]
- [[Maksim Bazjukin]]
- [[Gabriel Batistuta]]
– [[Michy Batshuayi]]
– [[Martin Baturina]]
- [[Ivans Baturins]]
- [[Frank Baumann]] 
- [[Oliver Baumann]]
- [[Julian Baumgartlinger]]
- [[Michael Baur]]
- [[Vladlen Baušev]]
- [[Éric Bauthéac]]
- [[Mohamed Bayo]]
- [[Patrick Beach]]
- [[Jean Beausejour]]
- [[DaMarcus Beasley]]
- [[Bebeto]]
- [[Aleksandr Bebikh]]
- [[Rodrigo Becão]]
- [[Franz Beckenbauer]]
- [[Alisson Becker]]
- [[David Beckham]]
- [[Jan Bednarek]]
- [[Zakaria Beglarišvili]]
- [[Aziz Behich]]
- [[Valon Behrami]]
- [[Maximilian Beier]]
- [[Uwe Bein]]
- [[Younès Belhanda]]
- [[Craig Bellamy]]
- [[Jean-Ricner Bellegarde]]
- [[Jude Bellingham]]
- [[Andrea Belotti]]
- [[Aleksei Belov]]
- [[Emre Belözoğlu]]
- [[Hatem Ben Arfa]]
- [[Anis Ben Slimane]]
- [[Wissam Ben Yedder]]
- [[Yohan Benalouane]]
- [[Medhi Benatia]]
- [[Yossi Benayoun]]
- [[Lars Bender]]
- [[Sven Bender]]
- [[Nicklas Bendtner]]
- [[Darío Benedetto]]
- [[László Bénes]]
- [[Pierre Bengtsson]]
- [[Rafael Benítez]]
- [[Fróði Benjaminsen]]
- [[Ismaël Bennacer]]
- [[Ryan Bennett]]
- [[Ramy Bensebaini]]
- [[Owusu Benson]]
- [[Karim Benzema]]
- [[Darren Bent]]
- [[Nabil Bentaleb]]
- [[Christian Benteke]]
- [[Lucas Beraldo]]
- [[Domenico Berardi]]
- [[Dimităr Berbatov]]
- [[Bartosz Bereszyński]]
- [[Vassili Berezutski]]
- [[Henning Berg]]
- [[Marcus Berg]]
- [[Patrick Berg]]
- [[Sander Berge]]
- [[Jo Inge Berget]]
- [[Dennis Bergkamp]]
- [[Giuseppe Bergomi]]
- [[Lucas Bergvall]]
- [[Steven Bergwijn]]
- [[Sebastian Berhalter]]
- [[Besart Berisha]]
- [[Etrit Berisha]]
- [[Veton Berisha]]
- [[Santiago Bernabéu]]
- [[Federico Bernardeschi]]
- [[Alexander Bernhardsson]]
- [[Orlando Berrío]]
- [[Sergio Bertoni]]
- [[Ryan Bertrand]]
- [[George Best]]
- [[Leon Best]]
- [[Marius Bezykornovas]]
- [[Marcus Bettinelli]]
- [[Jordan Beyer]]
- [[Claudio Biaggio]]
- [[Marco Bianchi]]
- [[Giulian Biancone]]
- [[Ermin Bičakčić]]
- [[Krystian Bielik]]
- [[Marcelo Bielsa]]
- [[Mika Biereth]]
- [[Lucas Biglia]]
- [[Justin Bijlow]]
- [[Jaka Bijol]]
- [[Slaven Bilić]]
- [[Philip Billing]]
- [[Tyler Bindon]]
- [[Matthew Bingley]]
- [[Dragiša Binić]]
- [[Cristiano Biraghi]]
- [[Mihhail Birjukov]]
- [[Daniel Bîrligea]]
- [[David Bisconti]]
- [[Marco Bizot]]
- [[Leonardo Bittencourt]]
– [[Birkir Bjarnason]]
- [[Fredrik André Bjørkan]]
- [[Álex Blanco]]
- [[Ludodvic Blas]]
- [[Jakub Błaszczykowski]]
- [[Miha Blažič]]
- [[Wim Bleijenberg]]
- [[Daley Blind]]
- [[Oleg Blohhin]]
- [[Eduard Blossfeldt]]
- [[Jérôme Boateng]] 
- [[Kevin-Prince Boateng]]
- [[Raúl Bobadilla]]
- [[Oscar Bobb]]
- [[Fredi Bobic]] 
- [[Bobô]]
- [[Frank de Boer]]
- [[Niels Bohr]] 
- [[Dmitri Boiko]]
- [[Nicolai Boilesen]]
- [[Yannick Bolasie]]
- [[Willy Boly]]
- [[Moïse Bombito]]
- [[Mark van Bommel]]
- [[Giacomo Bonaventura]]
- [[Valeri Bondarenko]]
- [[Roly Bonevacia]]
- [[Dante Bonfim Costa Santos]]
- [[Zbigniew Boniek]]
- [[Giampiero Boniperti]]
- [[Aitana Bonmatí]]
- [[Ange-Yoan Bonny]]
- [[Leonardo Bonucci]]
- [[Wilfried Bony]]
- [[Celso Borges]]
- [[Humberlito Borges]]
- [[Dmitrijs Borisovs]]
- [[Andrei Borissov]]
- [[Cristian Borja]]
- [[Miguel Borja]]
- [[Milan Borjan]]
- [[Rafael Santos Borré]]
- [[Marco Borriello]]
- [[Artur Boruc]]
- [[Bartosz Bosacki]] 
- [[Olivier Boscagli]]
- [[Mauro Boselli]]
- [[José Bosingwa]]
- [[Vicente del Bosque]]
- [[Paul Bosvelt]] 
- [[Oliver Bozanic]]
- [[Jay Bothroyd]]
- [[Alberto Botía]]
- [[Sven Botman]]
- [[Ayyoub Bouaddi]]
- [[Hicham Boudaoui]]
- [[Sofiane Boufal]]
- [[Khalid Boulahrouz]]
- [[Wilfred Bouma]]
- [[Yassine Bounou]]
- [[Aaron Boupendza]]
- [[Jarrod Bowen]]
- [[Mark Bowen]]
- [[Dedryck Boyata]]
- [[Lucas Boyé]]
- [[Jakub Brabec]]
- [[Michael Bradley]] 
- [[Tom Bradshaw]]
- [[Robbie Brady]]
- [[Sergei Bragin]]
- [[Yacine Brahimi]]
- [[Martin Braithwaite]]
- [[Julian Brandt]]
- [[Berle Brant]]
- [[Jarrad Branthwaite]]
- [[David Braz]]
- [[Elton Brauer]]
- [[Claudio Bravo]]
- [[Omar Bravo]]
- [[Thomas Brdaric]]
- [[Paul Breitner]]
- [[Filipp Breitveit]]
- [[Johannes Brenner]]
- [[Renan Bressan]]
- [[Jimmy Briand]]
- [[Algimantas Briaunys]]
- [[Viktoras Bridaitis]]
- [[Miguel Britos]]
- [[Brian Brobbey]]
- [[Armando Broja]]
- [[Giovanni van Bronckhorst]]
- [[Dylan Bronn]]
- [[David Brooks (jalgpallur)|David Brooks]]
- [[John Anthony Brooks]]
- [[Hugo Broos]]
- [[Alex Brosque]]
- [[Carl Brown]]
- [[Nathaniel Brown]]
- [[Scott Brown]]
- [[Wes Brown]]
- [[David Browne]]
- [[Karlo Bručić]]
- [[Jeffrey Bruma]] 
- [[Jacob Bruun Larsen]]
- [[Joe Bryan]]
- [[Tajon Buchanan]]
- [[Guido Buchwald]]
- [[Ante Budimir]]
- [[Emiliano Buendía]]
- [[Gianluigi Buffon]]
- [[Adam Buksa]]
- [[Nino Bule]]
- [[Dave Bulthuis]]
- [[Dmitri Bulõkin]]
- [[Mustapha Bundu]]
- [[Andrei Burcă]]
- [[Dan Burn]]
- [[Nathan Burns]]
- [[Igor Burzanović]]
- [[Sergio Busquets]]
- [[Fabricio Bustos]]
- [[Hans-Jörg Butt]]
- [[Jacob Butterfield]]
- [[Daniel Van Buyten]]
- [[‎Alo Bärengrub]]

==C==
[[Roberto Cabañas]]
- [[Willy Caballero]]
- [[Ben Cabango]]
- [[Yohan Cabaye]]
- [[Rémy Cabella]]
- [[Arthur Cabral]]
- [[Jovane Cabral]]
- [[Rafael Cabral]]
- [[Leandro Cabrera]]
- [[Jerônimo Cacau]]
- [[Víctor Cáceres]]
- [[Cafu]]
- [[Manuel Cafumana]]
- [[Gary Cahill]]
- [[Tim Cahill]]
- [[Jordy Caicedo]]
- [[Moisés Caicedo]]
- [[Jens Cajuste]]
- [[Davide Calabria]]
- [[Riccardo Calafiori]]
- [[Mariona Caldentey]]
- [[Duje Ćaleta-Car]]
- [[Hakan Çalhanoğlu]]
- [[Dan Calichman]]
- [[José María Callejón]]
- [[Alexander Callens]]
- [[Jonathan Calleri]]
- [[Aguibou Camara]]
- [[Lamine Camara]]
- [[Eduardo Camavinga]]
- [[Alessandro Cambalhota]]
- [[Esteban Cambiasso]]
- [[Mauro Camoranesi]]
- [[Sol Campbell]]
- [[Djalma Campos]]
- [[Emre Can]]
- [[Sergio Canales]]
- [[João Cancelo]]
- [[Daniel Candeias]]
- [[Fabio Cannavaro]]
- [[Germán Cano]]
- [[Agustín Canobbio]]
- [[Éric Cantona]]
- [[Todd Cantwell]]
- [[Ander Capa]]
- [[Joan Capdevila]]
- [[Fabio Capello]]
- [[John Carew]]
- [[Graham Carey]]
- [[Rafael Carioca]]
- [[Diego Carlos]]
- [[Roberto Carlos]]
- [[Jamie Carragher]]
- [[Jorge Carrascal]]
– [[Yannick Ferreira Carrasco]]
- [[Michael Carrick]]
- [[Daniel Carriço]]
- [[Guido Carrillo]]
- [[Andy Carroll]] 
- [[Cameron Carter-Vickers]]
- [[Dani Carvajal]]
- [[Ricardo Carvalho]] 
- [[William Carvalho]]
- [[Milton Casco]]
- [[Matty Cash]]
- [[Iker Casillas]]
- [[Antonio Cassano]]
- [[Timothy Castagne]]
- [[Kevin Castaño]]
- [[Jean-Charles Castelletto]]
- [[Diego Castro]]
- [[Santi Cazorla]]
- [[Ivan Cavaleiro]]
- [[Diego Cavalieri]]
- [[Lucas Cavallini]]
- [[Edinson Cavani]]
- [[Emanuel Cecchini]]
- [[Alvin Ceccoli]]
- [[Petr Čech]]
- [[Yankuba Ceesay]]
- [[Aleksandrs Čekulajevs]]
- [[Billy Celeski]]
- [[Zeki Çelik]]
- [[Bersant Celina]]
- [[Ondřej Čelůstka]]
- [[Rogério Ceni]]
- [[Pavel Černý]]
- [[Murilo Cerqueira]]
- [[Franco Cervi]]
- [[Nacer Chadli]]
- [[Kóstas Chalkías]] 
- [[Nathaniel Chalobah]]
- [[Trevoh Chalobah]]
- [[Marouane Chamakh]]
- [[Yimmi Chará]]
- [[Ángelos Charistéas]]
- [[Bobby Charlton]]
- [[Edvaldo Oliveira Chaves]]
- [[Mateo Chávez]]
- [[Rayan Cherki]]
- [[Giorgio Chiellini]]
- [[Federico Chiesa]]
- [[Eduardo Chillida]]
- [[Ben Chilwell]]
- [[Pedro Chirivella]]
- [[Cho Gue-sung]]
- [[Tahith Chong]]
- [[Andreas Christensen]]
- [[Oliver Christensen]]
- [[Anders Christiansen]]
- [[Carney Chukwuemeka]]
- [[Samuel Chukwueze]]
- [[Alejandro Chumacero]]
- [[Alexandru Cicâldău]]
- [[José Cifuentes]]
- [[Jasper Cillessen]]
- [[Alessandro Circati]]
- [[Pathé Ciss]]
- [[Aliou Cissé]]
- [[Pape Abou Cissé]]
- [[Papiss Cissé]]
- [[Viktor Claesson]]
- [[Ciaran Clark]]
- [[Steve Clarke]]
- [[Jordy Clasie]]
- [[Tom Cleverley]]
- [[Gaël Clichy]] 
- [[Conor Coady]]
- [[Phillip Cocu]]
- [[Fábio Coentrão]]
- [[Antonio Čolak]]
- [[Jack Colback]]
- [[Andrew Cole]]
- [[Ashley Cole]] 
- [[Joe Cole]]
- [[Maxime Colin]]
- [[Omar Colley]]
- [[Nathan Collins]]
- [[Fabricio Coloccini]]
- [[Levi Colwill]]
– [[Kingsley Coman]]
– [[Sérgio Conceição]]
- [[Kévin Constant]] 
- [[Antonio Conte]]
- [[Diego Contento]]
- [[Lewis Cook]]
- [[Steve Cook]]
- [[Jonathan Copete]]
- [[Francis Coquelin]]
- [[Domilson Cordeiro dos Santos]]
- [[Danilson Córdoba]]
- [[José Córdoba]]
- [[Ante Ćorić]]
- [[Steve Corica]]
- [[Jack Cork]]
- [[Andreas Cornelius]]
- [[Maxwel Cornet]]
- [[Jesús Manuel Corona]]
- [[Ángel Correa]]
- [[Joaquín Correa]]
- [[Christian Corrêa Dionisio]]
- [[Bruno Cortez]]
- [[Alex Rodrigo Dias da Costa]] 
- [[Nuno da Costa]]
- [[Diego Costa]]
- [[Diogo Costa]]
- [[Douglas Costa]]
- [[Jaume Costa]]
- [[Manuel Rui Costa]]
– [[Benoît Costil]]
- [[Rodolfo Cota]]
- [[Eduardo Coudet]]
– [[Vladimír Coufal]]
– [[Lassana Coulibaly]]
- [[Thibaut Courtois]] 
- [[Philippe Coutinho]]
- [[Fernando Couto]] 
- [[Conor Coventry]]
- [[Alessio Cragno]]
- [[Hernán Crespo]]
- [[Aaron Cresswell]]
- [[Peter Crouch]]
- [[Johan Cruijff]]
- [[Juan Cuadrado]]
- [[Pau Cubarsí]]
- [[Teófilo Cubillas]]
- [[Marc Cucurella]]
- [[Gustavo Cuéllar]]
- [[Víctor Cuesta]]
- [[Christian Cueva]]
- [[Nelson Cuevas]]
- [[Mickaël Cuisance]]
- [[Josh Cullen]]
- [[Matheus Cunha]]
- [[Patrick Cutrone]]
- [[Eray Cömert]]

==D==
[[Damien Da Silva]]
- [[Níkos Dabízas]]
- [[Mats Møller Dæhli]]
- [[Johan Dahlin]]
- [[Patson Daka]]
- [[Andrés D'Alessandro]]
- [[Zlatko Dalić]]
- [[Lauri Dalla Valle]]
- [[Stuart Dallas]]
- [[Diogo Dalot]]
- [[Henrik Dalsgaard]]
- [[Leandro Damião]]
- [[Claude Dambury]]
- [[Dejan Damjanović]]
- [[Mikkel Damsgaard]]
- [[Arnaut Danjuma]]
- [[Kevin Danso]]
- [[Márton Dárdai]]
- [[Sergi Darder]]
- [[Vladimír Darida]]
- [[Matteo Darmian]]
- [[Jay Dasilva]]
- [[David Luiz]] 
- [[Jonathan David]]
- [[Promise David]]
- [[Edgar Davids]]
- [[Jason Davidson]]
- [[Curtis Davies]]
- [[Steven Davis]]
- [[Paweł Dawidowicz]]
- [[Michael Dawson]] 
- [[Kevin De Bruyne]]
- [[Maxim De Cuyper]]
- [[Charles De Ketelaere]]
- [[Ritchie De Laet]]
- [[Rodrigo De Paul]]
- [[Daniele De Rossi]]
- [[Morgan De Sanctis]]
- [[Ciprian Deac]]
- [[Zeno Debast]]
- [[Deco]] (Anderson Luis De Souza)
- [[Bobby Decordova-Reid]]
- [[Amar Dedić]]
- [[Jermain Defoe]]
- [[Steven Defour]]
- [[Alessandro Del Piero]]
- [[Thomas Delaney]]
- [[Liam Delap]]
- [[Agustín Delgado]]
- [[Guillermo Delgado]] 
- [[Simon Deli]]
- [[Traianos Dellas]] 
- [[Andy Delort]]
- [[Casiano Delvalle]]
- [[Moussa Dembélé]]
- [[Ousmane Dembélé]]
- [[Jan Demidovitš]]
- [[Merih Demiral]]
- [[Kerem Demirbay]]
- [[Volkan Demirel]]
- [[Diego Demme]]
- [[Clint Dempsey]]
- [[Jason Denayer]]
- [[Leander Dendoncker]]
- [[Denílson Pereira Neves]]
- [[Igor Denissov]]
- [[Emmanuel Dennis]]
- [[Memphis Depay]]
- [[Eren Derdiyok]]
- [[Marcel Desailly]]
- [[Didier Deschamps]]
- [[Kiril Despodov]]
- [[Ranko Despotović]]
- [[Cyriel Dessers]]
- [[Sergiño Dest]]
- [[Justin Devenny]]
- [[Kiernan Dewsbury-Hall]]
- [[Giovanni Di Lorenzo]]
- [[Ángel Di María]]
- [[Roberto Di Matteo]]
- [[Alfredo Di Stéfano]]
- [[Ali Dia]]
- [[Boulaye Dia]]
- [[Abdoulay Diaby]]
- [[Abou Diaby]]
- [[Moussa Diaby]]
- [[Mouctar Diakhaby]]
- [[Abdou Diallo]]
- [[Amad Diallo]]
- [[Habib Diallo]]
- [[Alessandro Diamanti]]
- [[Habib Diarra]]
- [[Lassana Diarra]]
- [[Carlos Alberto Dias]]
- [[Rúben Dias]]
- [[Brahim Díaz]]
- [[Luis Díaz]]
- [[Paulo Díaz]]
- [[Ramón Díaz]]
- [[Sergio Díaz]]
- [[Krépin Diatta]]
- [[Dida]]
– [[Lucas Digne]]
- [[Kevin Diks]]
- [[Federico Dimarco]]
– [[Stole Dimitrievski]]
– [[Arley Dinas]]
– [[Ousmane Diomande]]
– [[Yan Diomande]]
- [[Issa Diop]]
- [[Andy Diouf]]
- [[Mame Biram Diouf]]
- [[Axel Disasi]]
- [[Mix Diskerud]]
- [[Ivan Djakov]]
- [[Nasser Djiga]]
- [[Alexander Djiku]]
- [[Berat Djimsiti]]
- [[Youri Djorkaeff]]
- [[Johan Djourou]]
- [[Aleksandr Dmitrijev]]
- [[Artjom Dmitrijev]]
- [[Marko Dmitrović]]
- [[Ritsu Doan]]
- [[Kasper Dolberg]]
- [[Cecilio Domínguez]]
- [[Wilfried Domoraud]]
- [[Marco Donadel]]
- [[Jean Marie Dongou]]
- [[Gianluigi Donnarumma]]
- [[Landon Donovan]]
- [[Allan Dorbek]]
- [[Patrick Dorgu]]
- [[Graham Dorrans]]
- [[Niklas Dorsch]]
- [[Bas Dost]]
- [[Abdoulaye Doucouré]]
- [[Cheick Doucouré]]
- [[Désiré Doué]]
- [[Guéla Doué]]
- [[Seydou Doumbia]]
- [[Tongo Doumbia]]
- [[Rodrigo Dourado]]
- [[Kieran Dowell]]
- [[Edu Dracena]]
- [[Radu Drăgușin]]
- [[Julian Draxler]]
- [[Wolfgang Dremmler]]
- [[Royston Drenthe]]
- [[Sebastián Driussi]]
- [[Vanja Drkušić]]
- [[Anto Drobnjak]]
- [[Václav Drobný]]
- [[Didier Drogba]]
- [[Alan Dzagojev]]
- [[Artjom Dzjuba]]
- [[Balázs Dzsudzsák]]
- [[Edin Džeko]]
- [[Georgi Džikija]]
- [[Du Wei]]
- [[Bruno Duarte]]
- [[Deroy Duarte]]
- [[Óscar Duarte]]
- [[Slobodan Dubajić]]
- [[Léo Dubois]]
- [[Kaspars Dubra]]
- [[Martin Dúbravka]]
- [[Kevin Dubrovski]]
- [[Marvin Ducksch]]
– [[Ondrej Duda]]
- [[Igor Dudarev]]
- [[Damien Duff]]
- [[Shane Duffy]]
- [[Mitchell Duke]]
- [[Denzel Dumfries]]
- [[Paul Dummett]]
- [[Alfred Duncan]]
- [[Dunga]]
- [[Lewis Dunk]]
- [[Richard Dunne]]
- [[‎Alo Dupikov]]
- [[Jhon Durán]]
- [[Filip Đuričić]]
- [[Pavel Dõmov]]
- [[Paulo Dybala]]

==E==
[[Emmanuel Eboué]] 
- [[Tyronne Ebuehi]]
- [[Richard Eckersley]]
- [[Éder (Portugali jalgpallur)|Éder]]
- [[Jóan Símun Edmundsson]] 
- [[Odsonne Édouard]]
- [[Mark Edur]]
- [[Karel Eerme]]
- [[Eero Eessaar]]
- [[Ergo Eessaar]]
- [[John Egan]]
- [[Johannes Eggestein]]
- [[Eiður Smári Guðjohnsen]]
- [[Eugen Einman]]
- [[Raimond Eino]]
- [[Chidera Ejuke]]
- [[Albin Ekdal]]
- [[Jurgen Ekkelenkamp]]
- [[Verner Eklöf]]
- [[Emmanuel Mbia Ekobena]]
- [[Youssef El-Arabi]]
- [[Neil El Aynaoui]]
- [[Ayoub El Kaabi]]
- [[Omar El Kaddouri]]
- [[Souffian El Karouani]]
- [[Anthony Elanga]]
- [[Trevor Elhi]]
- [[Eduard Ellman-Eelma]]
- [[Lauri Ellram]] 
- [[Marko Elsner]]
- [[Timi Max Elšnik]]
- [[Aritz Elustondo]]
- [[Nico Elvedi]]
- [[Mohamed Elyounoussi]]
- [[Irié Bi Séhi Elysée]]
- [[Breel Embolo]]
- [[Mahir Emreli]]
- [[Julio Enciso]]
- [[Endrick]]
- [[Orlando Engelaar]]
- [[Stanislav Engovatov]]
- [[Robert Enke]]
- [[Tomislav Erceg]] 
- [[Roman Eremenko]]
- [[Christian Eriksen]]
- [[Uwe Erkenbrecher]]
- [[Fabian Ernst]] 
- [[Sergio Escudero]]
- [[Triinu Esken]]
- [[Michael Essien]]
- [[Maxime Estève]]
- [[Michael Estrada]]
- [[Pervis Estupiñán]]
- [[Eberechi Eze]]
- [[Abde Ezzalzouli]]
- [[Oghenekaro Etebo]]
- [[Tengiz Eteria]]
- [[Neil Etheridge]]
- [[Samuel Eto'o]]
- [[Beñat Etxebarria]]
- [[Eusébio]] 
- [[Stephen Eustáquio]]
- [[Evair]]
- [[Lucas Evangelista]]
- [[Corry Evans]]
- [[Jonny Evans]]
- [[Patrice Évra]]

==F==
[[Luís Fabiano Clemente]]
- [[Łukasz Fabiański]]
- [[Fábio Pereira da Silva]] 
- [[Frank Fabra]]
- [[Cesc Fàbregas]]
- [[Giacinto Facchetti]]
- [[Emerse Faé]]
- [[Collins Fai]]
- [[Fayçal Fajr]]
- [[Radamel Falcao]] 
- [[Jefferson Farfán]]
- [[Christian Fassnacht]]
- [[Abdul Fatawu]]
- [[Ansu Fati]] 
- [[Adam Federici]]
- [[Sofiane Feghouli]]
- [[Miklós Fehér]]
- [[Nabil Fekir]]
- [[Felipe Felicio]]
- [[Marouane Fellaini]]
- [[Kiko Femenía]]
- [[Leroy Fer]]
- [[Rio Ferdinand]]
- [[Alex Ferguson]]
- [[Lewis Ferguson]]
- [[Bruno Fernandes]]
- [[Danilo Fernandes]]
- [[Gedson Fernandes]]
- [[Manuel Fernandes]]
- [[Mateus Fernandes (jalgpallur)|Mateus Fernandes]]
- [[Mário Figueira Fernandes]]
- [[Álex Fernández]]
- [[Enzo Fernández]]
- [[Equi Fernández]]
- [[Federico Fernández]]
- [[Gatito Fernández]]
- [[Matías Fernández]]
- [[Abel Ferreira]]
- [[Képler Laveran Lima Ferreira]]
- [[Paulo Ferreira]]
- [[Facundo Ferreyra]]
- [[Victor Ferreyra]]
- [[Álvaro Fidalgo]]
- [[Luís Figo]]
- [[Roberto Firmino]]
- [[Junior Firpo]]
- [[Michael Fitzgerald]]
- [[Vladislav Fjodorov]]
- [[Mathieu Flamini]]
- [[Mark Flekken]]
- [[Darren Fletcher]] 
- [[Steven Fletcher]]
- [[Hans-Dieter Flick]]
- [[Edison Flores]]
- [[Franco Foda]]
- [[Phil Foden]]
- [[Wesley Fofana]]
- [[Yahia Fofana]]
- [[Youssouf Fofana]]
- [[Daniil Fomin]]
- [[Aslak Fonn Witry]]
- [[Francisco Fonseca]]
- [[Just Fontaine]]
- [[José Fonte]]
- [[Diego Forlán]]
- [[Pablo Fornals]]
- [[Bruno Fornaroli]]
- [[Vegard Forren]]
- [[Emil Forsberg]]
- [[Petteri Forsell]]
- [[Adam Forshaw]]
- [[Marcus Forss]]
- [[Mikael Forssell]]
- [[Fraser Forster]]
- [[Ben Foster]]
- [[Dimitri Foulquier]]
- [[Robbie Fowler]]
- [[Hayden Foxe]]
- [[França]]
- [[Enzo Francescoli]]
- [[Alan Franco]]
- [[Ivan Franjic]]
- [[Przemysław Frankowski]]
- [[Ryan Fraser]]
- [[Fred]]
- [[Alex Freeman]]
- [[Alexander Frei]]
- [[Fabian Frei]]
- [[Marlon Freitas]]
- [[Iván Fresneda]]
- [[Remo Freuler]]
- [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]]
- [[Brad Friedel]]
- [[Arne Friedrich]] 
- [[Marvin Friedrich]]
- [[Emmanuel Frimpong]]
- [[Jeremie Frimpong]]
- [[Torsten Frings]]
- [[Victor Froholdt]]
- [[Andre Frolov]]
- [[Ray Fränkel]]
- [[Christian Fuchs]]
- [[Argel Fucks]]
- [[Luis de la Fuente]]
- [[Chikara Fujimoto]]
- [[Ramiro Funes Mori]]
- [[Darnell Furlong]]
- [[Timo Furuholm]]
- [[Atsuyoshi Furuta]]
- [[Niclas Füllkrug]]
- [[Takis Fyssas]]

==G==
[[Louis van Gaal]]
- [[Mijat Gaćinović]]
- [[Fernando Gago]]
- [[Adolfo Gaich]]
- [[Nicolás Gaitán]]
- [[Cody Gakpo]]
- [[Ethan Galbraith]]
- [[Pablo Galdames Millán]]
- [[Conor Gallagher]]
- [[Jesús Gallardo]]
- [[William Gallas]]
- [[Carlos Gamarra]]
- [[Cristian Gamboa]]
- [[Kevin Gameiro]]
- [[Ben Gannon-Doak]]
- [[Luke Garbutt]]
- [[Aleix García]]
- [[Dani García]]
- [[Joan Garcia]]
- [[Luan Garcia]]
- [[Raúl García]]
- [[Rudi Garcia]]
- [[Rubén García]]
- [[James Garner (jalgpallur)|James Garner]]
- [[Garrincha]]
- [[Rodrigo Garro]]
- [[Paul Gascoigne]] 
- [[Sergei Gazdanov]]
- [[Federico Gatti]]
- [[Gennaro Gattuso]]
- [[Hernán Gaviria]]
- [[Mario Gavranović]]
- [[Juri Gavrilov]]
- [[Dwight Gayle]]
- [[Jean-Philippe Gbamin]]
- [[David de Gea]]
- [[Theodor Gebre Selassie]]
- [[Lutsharel Geertruida]]
- [[Aleksandr Geinrihh]]
- [[Johannes Geis]]
- [[Giórgios Georgiádis]]
- [[Vladimir Gerassimov]]
- [[Pedro Geromel]]
- [[Steven Gerrard]]
- [[Gervinho]]
- [[Rudy Gestede]]
- [[Stylianós Giannakópoulos]] 
- [[Agustín Giay]]
- [[Kieran Gibbs]]
- [[Morgan Gibbs-White]]
- [[Ben Gibson]]
- [[Ryan Giggs]]
– [[André-Pierre Gignac]]
- [[Bryan Gil]]
- [[Alberto Gilardino]]
- [[Hans Gillhaus]]
- [[Billy Gilmour]]
- [[Matthias Ginter]]
– [[Olivier Giroud]]
- [[Shay Given]]
- [[Theofánis Gkékas]]
- [[Giánnis Gkoúmas]] 
- [[Romāns Gladiļins]]
- [[Kamil Glik]]
- [[Serge Gnabry]]
- [[Kazimieras Gnedojus]]
- [[Adam Gnezda Čerin]]
- [[Nikita Godenov]]
- [[Diego Godín]]
- [[Mika Godts]]
- [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]]
- [[Stanislav Goldberg]]
- [[Connor Goldson]]
- [[Pierluigi Gollini]]
- [[Arthur Gomes]]
- [[Heurelho Gomes]]
- [[João Gomes]]
- [[Nuno Gomes]]
- [[Diego Gómez]]
- [[Gustavo Gómez]]
- [[Joe Gomez]]
- [[Mario Gómez]] 
- [[Maxi Gómez]]
- [[Papu Gómez]]
- [[Rónald Gómez]]
- [[Sergi Gómez]]
- [[Maxime Gonalons]]
- [[Claude Gonçalves]]
- [[Alfonso González]]
- [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]]
- [[Armando González]]
- [[Derlis González]]
- [[Giovanni González]]
- [[Nico González]]
- [[Craig Goodwin]]
- [[Dacosta Goore]]
- [[Jacek Góralski]]
- [[Anthony Gordon]]
- [[Craig Gordon]]
- [[Leon Goretzka]]
- [[Kaspars Gorkšs]]
- [[Néstor Gorosito]]
- [[Robin Gosens]]
- [[Dan Gosling]]
- [[Amine Gouiri]]
- [[Lewis Grabban]]
- [[Jevgeni Grafski]]
- [[Esteban Granero]]
- [[Andreas Granqvist]]
- [[Ryan Gravenberch]]
- [[Archie Gray]]
- [[Jack Grealish]]
- [[Jimmy Greaves]]
- [[Julian Green]]
- [[Mason Greenwood]]
- [[Michael Gregoritsch]]
- [[Dominik Greif]]
- [[Clément Grenier]]
– [[Antoine Griezmann]]
- [[Joel Griffiths]]
- [[Erik Grigorjev]]
- [[Florian Grillitsch]]
- [[Álex Grimaldo]]
- [[Joao Grimaldo]]
- [[Matt Grimes]]
- [[Marcelo Grohe]]
- [[Jesper Grønkjær]]
- [[Kamil Grosicki]]
- [[Pascal Groß]]
- [[Kevin Großkreutz]]
- [[Fabio Grosso]]
- [[Carlos Gruezo]]
- [[Ilia Gruev]]
- [[Marko Grujić]]
- [[Maksim Gruznov]]
- [[Marco Grüll]]
- [[Evert Grünvald]]
- [[Vicente Guaita]]
- [[Andrés Guardado]]
- [[Josep Guardiola]]
- [[Fredy Guarín]]
- [[Nemanja Gudelj]]
- [[Andri Guðjohnsen]]
- [[Gabriel Gudmundsson]]
- [[Gonçalo Guedes]]
- [[Róger Guedes]]
- [[Marc Guéhi]]
- [[Raphaël Guerreiro]]
- [[José Paolo Guerrero]]
- [[Pape Gueye]]
- [[John Guidetti]]
- [[Morgan Guilavogui]]
- [[Hugo Guillamón]]
- [[Bruno Guimarães]]
- [[Everton Luiz Guimarães Bilher]]
- [[Serhou Guirassy]]
- [[Péter Gulácsi]]
- [[Fredrik Gulbrandsen]]
- [[Mihkel Gull]]
- [[Ruud Gullit]]
- [[Aleksandr Gultjajev]]
- [[Angus Gunn]]
- [[Vadim Gurnik]]
- [[Vitali Gussev]] 
- [[Simon Gustafson]]
- [[Malo Gusto]]
- [[Nahuel Guzmán]]
- [[Brian Gutiérrez]]
- [[Érick Gutiérrez]]
- [[Jonás Gutiérrez]]
- [[Teófilo Gutiérrez]]
- [[Joško Gvardiol]]
- [[Mario Götze]]
- [[Daniel Güiza]] 
- [[Arda Güler]]
- [[İlkay Gündoğan]]
- [[Şenol Güneş]]
- [[Emre Güngör]] 
- [[Asamoah Gyan]]
- [[Gylfi Sigurðsson]]
- [[Viktor Gyökeres]]
- [[Norbert Gyömbér]]

==H==
[[Kert Haavistu]]
- [[Mikk Haavistu]] 
- [[Oussama Haddadi]]
- [[Adis Hadžanović]]
- [[Gheorghe Hagi]]
- [[Ianis Hagi]]
- [[Amadou Haidara]]
- [[Ehsan Hajsafi]]
- [[Achraf Hakimi]]
- [[Juha Hakola]]
- [[Hákon Haraldsson]]
- [[Sead Hakšabanović]]
- [[Erling Braut Håland]]
- [[Lewis Hall]]
- [[Ben Halloran]]
- [[Marcel Halstenberg]]
- [[Dietmar Hamann]]
- [[Mia Hamm]]
- [[Tor Henning Hamre]]
- [[Marek Hamšík]]
- [[Dávid Hancko]]
- [[Samir Handanović]]
- [[Christopher Handke]]
- [[Henri Hang]]
- [[Grant Hanley]]
- [[André Hansen]]
- [[Arnbjørn Hansen]]
- [[Owen Hargreaves]]
- [[Evelin Harjakas]]
- [[Martin Harnik]] 
- [[Joe Hart]]
- [[Ralph Hasenhüttl]]
- [[Jimmy Floyd Hasselbaink]]
- [[Eden Hazard]]
- [[Thorgan Hazard]]
- [[Hans Hateboer]]
- [[Jorrel Hato]]
- [[Ando Hausenberg]]
- [[Kai Havertz]]
- [[Isaac Hayden]]
- [[Jan Paul van Hecke]]
- [[Ahmed Hegazi]]
- [[Aune Heggebø]]
- [[Torbjørn Heggem]]
- [[Karl Jakob Hein]]
- [[Kätlin Hein]]
- [[Benjamin Henrichs]]
- [[Marek Heinz]]
- [[Gabriel Heinze]]
- [[John Heitinga]]
- [[Filip Helander]]
- [[Tomer Hemed]]
- [[Jordan Henderson]]
- [[Jeff Hendrick]]
- [[Jorrit Hendrix]]
- [[Jürgen Henn]] 
- [[Markus Henriksen]]
- [[Gustavo Henrique]]
- [[Rico Henry]]
- [[Thierry Henry]]
- [[Janek Hepner]]
- [[Urmas Hepner]]
- [[Mads Hermansen]]
- [[Mario Hermoso]]
- [[Edivaldo Hermoza]]
- [[Abel Hernández]]
- [[Cucho Hernández]]
- [[Lucas Hernández]]
- [[Rodrigo Hernández]]
- [[Theo Hernandez]]
- [[Xavier Hernández]] 
- [[Javier Hernández Balcázar]]
- [[Geir André Herrem]]
- [[Ander Herrera]]
- [[Héctor Herrera]]
- [[Yangel Herrera]]
- [[Patrick Herrmann]]
- [[Emile Heskey]]
- [[Santiago Hezze]]
- [[Jupp Heynckes]]
- [[Aaron Hickey]]
- [[Guus Hiddink]]
- [[Josef Rudolf Hiden]]
- [[Fernando Hierro]]
- [[Gonzalo Higuaín]]
- [[Henrique Hilário]]
- [[Timo Hildebrand]] 
- [[Piero Hincapié]]
- [[Andreas Hinkel]]
- [[Martin Hinteregger]]
- [[Lukas Hinterseer]]
- [[George Hirst]]
- [[Marwin Hitz]]
- [[Morten Hjulmand]]
- [[Aliaksandr Hleb]]
- [[Adam Hložek]]
- [[Guillaume Hoarau]]
- [[Wesley Hoedt]]
- [[Jonas Hofmann]]
- [[Philipp Hofmann]]
- [[Jonathan Hogg]]
- [[Sergei Hohlov-Simson]]
- [[Junior Hoilett]]
- [[Pierre-Emile Højbjerg]]
- [[Rasmus Højlund]]
- [[Rob Holding]]
- [[José Holebas]]
- [[Sebastian Holmén]]
- [[Markus Holst]]
- [[Vladislav Homutov]]
- [[Keisuke Honda]]
- [[Martin Hongla]]
- [[Pierre van Hooijdonk]]
- [[Timo Horn]]
- [[Ricardo Horta]]
- [[Pavel Horváth]]
- [[Majīd Ḩoseynī]]
- [[Gérard Houllier]]
- [[Even Hovland]]
- [[Tim Howard]] 
- [[Lukáš Hrádecký]]
- [[Branimir Hrgota]]
- [[Patrik Hrošovský]]
- [[Ajdin Hrustic]]
- [[Tomáš Hubočan]]
- [[Pieter Huistra]]
- [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]]
- [[Mats Hummels]]
- [[Rimo Hunt]]
- [[Stephen Hunt]]
- [[Klaas-Jan Huntelaar]]
- [[Martin Hurt]]
- [[Paolo Hurtado]]
- [[Etzaz Hussain]]
- [[Kristo Hussar]]
- [[Josef Hušbauer]]
- [[Atiba Hutchinson]]
- [[Omari Hutchinson]]
- [[Robert Huth]]
- [[Hwang Hee-chan]]
- [[Hwang Ui-jo]]
- [[Oskar Hõim]]
- [[Dominic Hyam]]
- [[Elseid Hysaj]]
- [[Sami Hyypiä]]

==I==
[[Vincenzo Iaquinta]]
- [[Renato Ibarra]]
- [[Vedad Ibišević]]
- [[Zlatan Ibrahimović]]
- [[Mauro Icardi]]
- [[Adam Idah]]
- [[Karl-Richard Idlane]]
- [[Brian Idowu]]
- [[Edgar Ié]]
- [[Akihiro Ienaga]]
- [[Edwin Ifeanyi]]
- [[Odion Ighalo]]
- [[Borja Iglesias]]
- [[Matvei Igonen]]
- [[Igor Jesus]]
- [[Kelechi Iheanacho]]
- [[Jonathan Ikoné]]
- [[Baže Ilijoski]]
- [[Asier Illarramendi]]
- [[Andre Ilves]]
- [[Indrek Ilves]]
- [[Ciro Immobile]]
- [[Gonçalo Inácio]]
- [[Paul Ince]]
- [[Tom Ince]]
- [[Joel Indermitte]]
- [[Kevin Ingermann]]
- [[Andrés Iniesta]]
- [[Lorenzo Insigne]]
- [[Filippo Inzaghi]]
- [[Aleksei Ionov]]
- [[Nestory Irankunda]]
- [[Jackson Irvine]]
- [[Alexander Isak]]
- [[Andreas Isaksson]]
- [[Mauricio Isla]]
- [[Aivar Israel]]
- [[Juan Iturbe]]
- [[Georgi Ivanov]]
- [[Robert Ivanov]]
- [[Vladislav Ivanov]]
- [[Branislav Ivanović]]
- [[Rihards Ivanovs]]
- [[Luka Ivanušec]]
- [[Odd Iversen]]
- [[Daiki Iwamasa]]
- [[Alex Iwobi]]

==J==
[[Aleksei Jablotškin]]
- [[Ryan Jack]]
- [[Nicolas Jackson]]
- [[Jérémy Jacquet]]
- [[Phil Jagielka]]
- [[Aleksei Jagudin]]
- [[Aleksei Jahhimovitš]]
- [[Kristijan Jakić]]
- [[Ismail Jakobs]]
- [[Michael Jakobsen]]
- [[Joan Jakovlev]]
- [[Svjatoslav Jakovlev]]
- [[Christophe Jallet]]
- [[Jasse Jalonen]]
- [[Paulo Jamelli]]
- [[Daniel James]]
- [[David James]]
- [[Jordan James]]
- [[Matty James]]
- [[Paul James]]
- [[Reece James]]
- [[Vitaly Janelt]]
- [[Jakub Jankto]]
- [[Vincent Janssen]]
- [[Erik Janža]]
- [[Tony Jantschke]]
- [[Adnan Januzaj]]
- [[Gonzalo Jara]]
- [[Léo Jardim]]
- [[Roman Jaremtšuk]]
- [[Lev Jašin]]
- [[Julian Jeanvier]]
- [[Mile Jedinak]]
- [[Artur Jędrzejczyk]]
- [[Tin Jedvaj]]
- [[Jefferson (jalgpallur)|Jefferson]]
- [[Kaidi Jekimova]]
- [[Aleksandr Jelisejenok]]
- [[Fredrik Jensen]]
- [[Mathias Jensen]]
- [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] 
- [[Ruben Yttergård Jenssen]]
- [[Jeong Woo-yeong]]
- [[Ignat Jepifanov]]
- [[Anton Jepihhin]]
- [[Hasse Jeppson]]
- [[Alexander Jeremejeff]]
- [[Jens Jeremies]] 
- [[Aleksandr Jerohhin]]
- [[Jake Jervis]]
- [[Gabriel Jesus]]
- [[Jorge Jesus]]
- [[Jüri Jevdokimov]]
- [[Raúl Jiménez]]
- [[Petr Jiráček]]
- [[Jo Hyeon-woo]]
- [[Ott Joala]]
- [[João Pedro (sündinud 2001)|João Pedro]]
- [[Jonatan Johansson]]
- [[Viktor Johansson]]
- [[Frode Johnsen]]
- [[Adam Johnson]]
- [[Brennan Johnson]]
- [[Fabian Johnson]]
- [[Glen Johnson]]
- [[Alistair Johnston]]
- [[Sam Johnstone]]
- [[Ernst Joll]]
- [[Brad Jones]]
- [[Curtis Jones]]
- [[Jermaine Jones]]
- [[Kenwyne Jones]]
- [[Phil Jones]]
- [[Luuk de Jong]]
– [[Nigel de Jong]]
– [[Siem de Jong]]
- [[Mattias Jonson]] 
- [[Jens Jønsson]]
- [[Joan Jordán]]
- [[Mathias Jørgensen]]
- [[Jorginho]]
- [[Willian José]]
- [[Diogo Jota]]
- [[Luka Jović]]
- [[Jakub Jugas]]
- [[Gerdo Juhkam]]
- [[Jung Woo-young]]
- [[Gideon Jung]]
- [[Sebastian Jung]]
- [[Erkki Junolainen]]
- [[Juninho Pernambucano]]
- [[Zlatko Junuzović]]
- [[Josip Juranović]]
- [[Goran Jurić]]
- [[Tomi Juric]]
- [[Ferran Jutglà]]
- [[Eduard Jõepere]]
- [[Martin Jõgi (jalgpallur)|Martin Jõgi]]
- [[Deniss Jõgiste]]
- [[Endrik Jäger]]
- [[Stefan Järv]]
- [[Andre Järva]]
- [[Mihkel Järviste]]
- [[Enar Jääger]]
- [[Enver Jääger]]
- [[Jussi Jääskeläinen]]
- [[Oliver Jürgens]]
- [[Markus Jürgenson]]
- [[Janno Jürisson]]

==K==
[[Urmas Kaal]]
- [[Martin Kaalma]]
- [[Kaarel Kaarlimäe]]
- [[Harald Kaarman]]
- [[Rene Kaas]]
- [[Jevgeni Kabajev]]
- [[Ozan Kabak]]
- [[Christian Kabasele]]
- [[Elbasan Kabashi]]
- [[Issa Kaboré]]
- [[Gojko Kačar]]
- [[Tino Kadewere]]
- [[Ferdi Kadıoğlu]]
- [[Pantelís Kafés]]
- [[Oliver Kahn]]
- [[Kahraba]]
- [[Nihat Kahveci]]
- [[Sotíris Kaïáfas]]
- [[Florian Kainz]]
- [[Kaan Kairinen]]
- [[Carlos Kaiser]]
- [[Kaká]]
- [[Kahha Kaladze]]
- [[Saša Kalajdžić]]
- [[Tomáš Kalas]]
- [[Rauno Kald]]
- [[Janek Kalda]]
- [[Sten Kaldma]]
- [[Sören Kaldma]]
- [[Toomas Kaldma]]
- [[Kaspar Kaldoja]]
- [[Urmas Kaljend]]
- [[Julius Kaljo]]
- [[Elmar Kaljot]]
- [[Marek Kaljumäe]]
- [[Ken Kallaste]]
- [[Risto Kallaste]]
- [[Toomas Kallaste]]
- [[Salomon Kalou]]
- [[Michael Kaltenhauser]]
- [[Samuel Kalu]]
- [[Pierre Kalulu]]
- [[François Kamano]]
- [[Aboubakar Kamara]]
- [[Boubacar Kamara]]
- [[Glen Kamara]]
- [[Hassane Kamara]]
- [[Kei Kamara]]
- [[Marcin Kamiński]]
- [[Thomas Kaminski]]
- [[Kevin Kampl]]
- [[Gert Kams]]
- [[Harry Kane]]
– [[N'Golo Kanté]]
– [[Sander Kapper]]
- [[Michális Kapsís]]
- [[Bartosz Kapustka]] 
- [[Jem Karacan]]
- [[Fran Karačić]]
- [[Giórgos Karagkoúnis]]
- [[Yann Karamoh]]
- [[Vjatšeslav Karavajev]]
- [[Amir Karić]]
- [[Ali Karimi]]
- [[Ramiz Karitšev]]
- [[Loris Karius]]
- [[Jesper Karlström]]
- [[Friedrich Karm]] 
- [[Žan Karničnik]]
- [[Edmund Karp]]
- [[Andra Karpin]]
- [[Valeri Karpin]]
- [[Aleksandr Karpõtšev]] 
- [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]]
- [[Martin Kase]]
- [[Siksten Kasimir]]
- [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]]
- [[Leonhard Kass]]
- [[Osvald Kastanja]]
- [[Flamur Kastrati]]
- [[Sergei Kazakov]]
- [[Colin Kâzım-Richards]]
- [[Šarūnas Kazlauskas]]
- [[Fánis Katergiannákis]]
- [[Nikola Katić]]
- [[Kóstas Katsouránis]]
- [[Kevin Kauber]] 
- [[Tõnis Kaukvere]]
- [[Mihheil Kavelašvili]]
- [[Iván Kaviedes]]
- [[Moise Kean]]
- [[Robbie Keane]]
- [[Roy Keane]]
- [[Tomasz Kędziora]]
- [[Kevin Keegan]]
- [[Sebastian Kehl]]
- [[Thilo Kehrer]]
- [[Naby Keïta]]
- [[Seydou Keita]]
- [[Jaan Kekišev]]
- [[Caoimhín Kelleher]]
- [[Lloyd Kelly]]
- [[Olivier Kemen]]
- [[Mario Kempes]]
- [[Joshua Kennedy]]
- [[Ryan Kent]]
- [[Andy Keogh]]
- [[Milos Kerkez]]
- [[Aleksandr Keržakov]]
- [[Vladimir Kessarev]]
- [[Franck Kessié]]
- [[Wahbi Khazri]]
- [[Rani Khedira]]
- [[Sami Khedira]]
- [[Isaac Kiese Thelin]]
- [[Kaarel Kiidron]] 
- [[Jorma Kiigemägi]]
- [[Janek Kiisman]]
- [[Volodõmõr Kilikevitš]]
- [[Kim Kee-hee]]
- [[Kim Kyung-jung]]
- [[Kim Seung-gyu]]
- [[Allan Kimbaloula]]
- [[Joshua Kimmich]]
- [[Presnel Kimpembe]]
- [[Arawa Kimura]]
- [[Andy King]]
- [[Joshua King]]
- [[Tarmo Kink]] 
- [[Helmuth Kippar]]
- [[Dmitri Kirilov]]
- [[Dmitri Kiritšenko]]
- [[Urmas Kirs]]
- [[Robert Kirss]]
- [[Filip Kiss]]
- [[Akira Kitaguchi]]
- [[Sonny Kittel]]
- [[Stanislav Kitto]]
- [[Andero Kivi]]
- [[Sami-Sander Kivi]]
- [[Kaur Kivila]]
- [[Jakub Kiwior]]
- [[Simon Kjær]]
- [[Davy Klaassen]]
- [[Elmar Klaos]]
- [[Ivan Klasnić]]
- [[Dzintar Klavan]]
- [[Ragnar Klavan]]
- [[Tim Kleindienst]]
- [[László Kleinheisler]]
- [[Bert Klemmer]]
- [[Mateusz Klich]]
- [[Jan Kliment]]
- [[Jürgen Klinsmann]] 
- [[Miroslav Klose]]
- [[Timm Klose]]
- [[Lukas Klostermann]]
- [[Vladimir Klotškov]]
- [[Märt Kluge]]
- [[Justin Kluivert]]
- [[Patrick Kluivert]]
- [[Anthony Knockaert]]
- [[Jonas Knudsen]]
- [[Daigo Kobayashi]]
- [[Gregor Kobel]]
- [[Sergei Kobjakov]]
- [[Robin Koch]]
- [[Ronald Koeman]]
- [[Hervé Koffi]]
- [[Nikita Koger]]
- [[Koke (jalgpallur)|Koke]]
- [[Aleksandr Kokko]]
- [[Jan Kokla]]
- [[Aleksandar Kolarov]]
- [[Sead Kolašinac]]
- [[Jan Koller]]
- [[Randal Kolo Muani]]
- [[Mihhail Kolobov]]
- [[Juri Kolomojets]]
- [[Nikita Kolyaev]] 
- [[Vincent Kompany]] 
- [[Ibrahima Konaté]]
- [[Pape Moussa Konaté]] 
- [[Geoffrey Kondogbia]]
- [[Arouna Koné]]
- [[Bakari Koné]]
- [[Ismaël Koné]]
- [[Terence Kongolo]]
- [[Otto Konrad]]
- [[Emmelie Konradsson]]
- [[Ezri Konsa]]
- [[Oliver Konsa]]
- [[Andres Koogas]]
- [[Teun Koopmeiners]]
- [[Raymond Kopa]]
- [[Kaido Koppel]]
- [[Vladimir Kornev]]
- [[Igor Koroljov]]
- [[Mihhail Korotajev]]
- [[Sergei Korsunov]]
- [[Sergei Koršunov]]
- [[Laurent Koscielny]] 
- [[Tristan Koskor]]
- [[Kopel Koslovski]]
- [[Odilon Kossounou]]
- [[Filip Kostić]]
- [[Artur Kotenko]]
- [[Tomáš Koubek]]
- [[Kalidou Koulibaly]]
- [[Jules Koundé]]
- [[Niko Kovač]]
- [[Robert Kovač]]
- [[Mateo Kovačić]]
- [[Dawid Kownacki]]
- [[Arvo Kraam]]
- [[Emil Krafth]]
- [[Alex Král]]
- [[Christoph Kramer]]
- [[Niko Kranjčar]]
- [[Tristan Krass]]
- [[Jean-Philippe Krasso]]
- [[Vladislav Kreida]]
- [[Dario Krešić]]
- [[Rene Krhin]]
- [[Eron Krillo]] 
- [[Roy Krishna]]
- [[Marko Kristal]]
- [[Rasmus Kristensen]]
- [[Ilja Krivošein]]
- [[Bojan Krkić]]
- [[Felix Kroos]]
- [[Toni Kroos]]
- [[Filip Krovinović]]
- [[‎Dmitri Kruglov]]
- [[Tim Krul]]
- [[Rade Krunić]]
- [[Robbie Kruse]]
- [[Toomas Krõm]]
- [[Maksim Krõtšanov]]
- [[Grzegorz Krychowiak]]
- [[Vlada Kubassova]]
- [[Juraj Kucka]]
- [[Masato Kudō]]
- [[Fjodor Kudrjašov]]
- [[Mohammed Kudus]]
- [[Johannes Kukebal]]
- [[Andre Kukk]]
- [[Aleksandr Kulatšenko]]
- [[Aleksandr Kulik]]
- [[Aleksandr Kulikov]]
- [[Aleksandr Kulinitš]] 
- [[Sergei Kulitšenko]]
- [[Dejan Kulusevski]]
- [[Pierre Kunde]]
- [[Njazi Kuqi]]
- [[Shefki Kuqi]]
- [[Kevin Kurányi]]
- [[Richard Kuremaa]]
- [[Jürgen Kuresoo]]
- [[Layvin Kurzawa]]
- [[Tomasz Kuszczak]]
- [[Ilja Kutepov]]
- [[Ats Kutter]]
- [[Vitali Kutuzov]]
- [[Timo Kuus]]
- [[Reijo Kuusik]]
- [[Dirk Kuyt]]
- [[Ervin Kõll]]
- [[Uku Kõrre]]
- [[Christian Kõrtsmik]] 
- [[Risto Kägo]]
- [[Kristen Kähr]]
- [[Mattias Käit]]
- [[Benjamin Källman]]
- [[Kim Källström]]
- [[Martin Käos]]
- [[Siim Kärson]]
- [[Greger Könninge]]
- [[Karel Kübar]]
- [[Kaarel Kümnik]]
- [[Karli Kütt]]

==L== 
[[Reio Laabus]]
- [[Maario Laansoo]]
- [[Getter Laar]]
- [[Ave-Lii Laas]]
- [[Mikk Laas]]
- [[Arnold Laasner]]
- [[Gaëtan Laborde]]
- [[Zakaria Labyad]]
- [[Alexandre Lacazette]]
- [[Darryl Lachman]]
- [[Maxence Lacroix]]
- [[Gustaf Lagerbielke]]
- [[Philipp Lahm]]
- [[Sander Laht]]
- [[Aïssa Laïdouni]]
- [[Stefan Lainer]]
- [[Tauno Laja]]
- [[Nemanja Lakić-Pešić]]
- [[Vasílios Lákis]] 
- [[Adam Lallana]]
- [[Thomas Lam]]
- [[Rickie Lambert]]
- [[Daniela Mona Lambin]]
- [[Érik Lamela]]
- [[Senne Lammens]]
- [[Frank Lampard]] 
- [[Ádám Lang]]
- [[Noa Lang]]
- [[Manuel Lanzini]]
- [[Kristen Lapa]]
- [[Aymeric Laporte]]
- [[Andrei Lapuškin]]
- [[Cyle Larin]]
- [[Glen Atle Larsen]]
- [[Jørgen Strand Larsen]]
- [[Henrik Larsson]] 
- [[Hugo Larsson]]
- [[Sam Larsson]]
- [[Sebastian Larsson]]
- [[Jamaal Lascelles]]
- [[August Lass]]
- [[Darko Lazović]]
- [[Brian Laudrup]]
- [[Michael Laudrup]]
- [[Ezequiel Lavezzi]]
- [[Mihhail Lavrentjev (jalgpallur)|Mihhail Lavrentjev]]
- [[Klemen Lavrič]]
- [[Stephen Laybutt]]
- [[Amor Layouni]]
- [[Miguel Layún]] 
- [[Enzo Le Fée]]
- [[Adam le Fondre]]
- [[Robin Le Normand]]
- [[Rafael Leão]]
- [[Jan Lecjaks]]
- [[Mathew Leckie]]
- [[Ryan Ledson]]
- [[Lee Han-beom]]
- [[Lee Jae-sung]]
- [[Lee Kang-in]]
- [[Liivo Leetma]]
- [[Adam Legzdins]]
- [[Jens Lehmann]]
- [[Richard Leht]]
- [[Jaan Leimann]]
- [[Fabiano Leismann]]
- [[Vitali Leitan]]
- [[Moritz Leitner]]
- [[Lucas Leiva]]
- [[Johannes Lello]]
- [[Marko Lelov]]
- [[Thomas Lemar]]
- [[Mati Lember]]
- [[Mario Lemina]]
- [[Mauricio Lemos]]
- [[Marek Lemsalu]]
- [[Aaron Lennon]]
- [[Bernd Leno]]
- [[Raido Leokin]]
- [[Johnny Leoni]]
- [[Sergei Leontovitš]]
- [[Ranet Lepik]]
- [[Sander Lepik]]
- [[Brent Lepistu]]
- [[Sergei Lepmets]]
- [[Jefferson Lerma]]
- [[Joleon Lescott]]
- [[Artem Levizi]]
- [[Robert Lewandowski]]
- [[Keane Lewis-Potter]]
- [[Myles Lewis-Skelly]]
- [[Philipp Lienhart]]
- [[Frank Liivak]]
- [[Elvis Liivamägi]] 
- [[Lucas Lima]]
- [[Paulo César Lima]]
- [[Robin Limberg]]
- [[Nikolai Linberg]]
- [[Andreas Linde]]
- [[Anders Lindegaard]]
- [[Victor Lindelöf]]
- [[Meelis Lindmaa]]
- [[Åke Lindman]]
- [[Heinz Lindner]]
- [[Joel Lindpere]]
- [[Jesper Lindstrøm]]
- [[Gary Lineker]]
- [[Karol Linetty]]
- [[Jesse Lingard]]
- [[Tarmo Linnumäe]]
- [[Samuel Lino]]
- [[Dmitri Lipartov]]
- [[Dmitri Lipetski]]
- [[Marko Lipp]]
- [[Marcello Lippi]]
- [[Érik Lira]]
- [[Jari Litmanen]]
- [[Pierre Littbarski]]
- [[Marko Livaja]]
- [[Dominik Livaković]]
- [[Adem Ljajić]]
- [[Dejan Ljubičić]]
- [[Fredrik Ljungberg]]
- [[Diego Llorente]]
- [[Fernando Llorente]]
- [[Marcos Llorente]]
- [[Hugo Lloris]]
- [[Ivan Lobai]]
- [[Stanislav Lobotka]]
- [[Manuel Locatelli]]
- [[Tom Lockyer]]
- [[Robin Lod]]
- [[Renan Lodi]]
- [[Ruben Loftus-Cheek]]
- [[Marcelo Lomba]]
- [[David Lombán]]
- [[Timo Lomp]]
- [[Pavel Londak]]
- [[Shane Long]]
- [[Sean Longstaff]]
- [[Katrin Loo]]
- [[Ademola Lookman]]
- [[Alexandre Lopes]]
- [[Anthony Lopes]]
- [[Diego López]]
- [[Fermín López]]
- [[Javi López]]
- [[Pau López]]
- [[David López Silva]]
- [[Jhilmar Lora]]
- [[Jürgen Lorenz]]
- [[Néstor Lorenzo]]
- [[Anthony Lozano]]
- [[Hirving Lozano]]
- [[Jordan Lotomba]]
- [[Imran Louza]]
- [[Vágner Love]]
- [[Dejan Lovren]]
- [[Shane Lowry]]
- [[Matthew Lowton]]
- [[Edrisa Lubega]]
- [[Cristiano Lucarelli]]
- [[Ayrton Lucas]]
- [[Derrick Luckassen]]
- [[Juan Martín Lucero]]
- [[Lúcio]]
- [[Jhon Lucumí]]
- [[Rasmus Luhakooder]]
- [[Ľubomír Luhový]]
- [[Karl-Eerik Luigend]]
- [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]]
- [[Florentino Luís]]
- [[Luiz Gustavo]]
- [[Romelu Lukaku]]
- [[Saša Lukić]]
- [[Andrus Lukjanov]]
- [[Marco Lukka]]
- [[Aleksandar Luković]]
- [[Adam Lundqvist]]
- [[Massimo Luongo]]
- [[Siim Luts]]
- [[Amor Luup]]
- [[Vanderlei Luxemburgo]]
- [[Silver Lätt]]
- [[Jonas Lössl]]
- [[Joachim Löw]]
- [[Chris Löwe]]

==M==
[[Awer Mabil]]
- [[Alexis Mac Allister]]
- [[Ramūnas Mačežinskas]]
- [[Kōki Machida]]
- [[Jamie Maclaren]]
- [[Krzysztof Mączyński]]
- [[James Maddison]]
- [[Reimo Madissoo]]
- [[Noni Madueke]]
- [[Daizen Maeda]]
- [[Joakim Mæhle]]
- [[Pablo Maffeo]]
- [[Darius Magdišauskas]]
- [[Josh Magennis]]
- [[Christian Maggio]]
- [[Harry Maguire]]
- [[Mehdi Mahdavikia]]
- [[Riyad Mahrez]]
- [[Thiago Maia]]
- [[Maicon]]
- [[Jonatan Maidana]]
- [[Sepp Maier]]
- [[Habib Maïga]]
- [[Mike Maignan]]
- [[Kobbie Mainoo]]
- [[Josh Maja]]
- [[Róbert Mak]]
- [[Roy Makaay]] 
- [[Claude Makélélé]]
- [[Nemanja Maksimović]]
- [[Tyrell Malacia]]
- [[Vjatšeslav Malafejev]]
- [[Luis Malagón]]
- [[Paolo Maldini]]
- [[Donyell Malen]]
- [[Aljona Malets]]
- [[Vladimir Malinin]]
- [[Vladimir Malkov]]
- [[Hugo Mallo]]
- [[Florent Malouda]]
- [[Deniss Malov]]
- [[Rameš Mamedov]]
- [[Maksim Mamutov]]
- [[Dennis Man]]
- [[Gianluca Mancini]]
- [[Roberto Mancini]]
– [[Steve Mandanda]]
– [[Aïssa Mandi]]
- [[Mario Mandžukić]]
– [[Eliaquim Mangala]]
- [[Orel Mangala]]
- [[Maniche]] 
- [[Vito Mannone]]
- [[Javier Manquillo]]
- [[İlhan Mansız]]
- [[Diego Maradona]] 
- [[Edu Marangon]]
- [[Carlos Marchena]]
- [[Fernando Marçal]]
- [[Agustín Marchesín]]
- [[Claudio Marchisio]]
- [[Emiliano Marcondes]]
- [[Moussa Marega]]
- [[Pablo Marí]]
- [[Adrian Mariappa]]
- [[Tomislav Marić]]
- [[Marko Marin]]
- [[Răzvan Marin]]
- [[Nicklas Maripuu]]
- [[Reno Mark]]
- [[Eero Markkanen]] 
- [[Andri Markovitš]]
- [[Kristian Marmor]]
- [[Omar Marmoush]]
- [[Rafael Márquez]]
- [[Jesse Marsch]]
- [[Marta Vieira da Silva|Marta]]
- [[Roger Martí]]
– [[Anthony Martial]]
- [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]]
- [[Henry Martín]]
- [[Russell Martin]]
- [[Gabriel Martinelli]]
- [[Emiliano Martínez]]
- [[Iñigo Martínez]]
- [[Jackson Martínez]]
- [[Lisandro Martínez]]
- [[Osvaldo Martínez]]
- [[Pity Martínez]]
- [[Roberto Martínez]]
- [[Saul Martínez]]
- [[Toni Martínez]]
- [[Lucas Martínez Quarta]]
- [[Gerardo Martino]]
- [[André Martins]]
- [[Gelson Martins]]
- [[Obafemi Martins]] 
- [[Quenten Martinus]]
- [[Nikita Martõnov]]
- [[Adam Marušić]]
- [[Bert van Marwijk]]
- [[Omar Mascarell]]
- [[Javier Mascherano]]
- [[Nenad Maslovar]]
- [[Josef Masopust]]
- [[Lukáš Masopust]]
- [[Edgaras Mastianica]]
- [[Arthur Masuaku]]
- [[Chikashi Masuda]]
- [[Nikolai Mašitšev]]
- [[Noussair Mazraoui]]
- [[Walter Mazzarri‎]]
- [[Andrei Mazurkevitš]]
- [[Jaime Mata]]
- [[Juan Mata]]
- [[Igor Matanović]]
- [[Marco Materazzi]]
- [[Jérémy Mathieu]]
- [[Nemanja Matić]]
- [[Jarmo Matikainen]]
- [[Joël Matip]]
- [[Léo Matos]]
- [[Alessandro Matri]]
- [[Aleksei Matrossov]]
- [[Juho Matsalu]]
- [[Daisuke Matsui]]
- [[Gyōji Matsumoto]]
- [[Lothar Matthäus]]
- [[Blaise Matuidi]] 
- [[Maurício]]
- [[Stephy Mavididi]]
- [[Konstantínos Mavropános]]
- [[Philipp Max]]
- [[Alexandru Maxim]]
- [[Borja Mayoral]]
- [[Emmanuel Mayuka]]
- [[Kevin Mbabu]]
- [[Kylian Mbappé]]
- [[Chancel Mbemba]] 
- [[Bryan Mbeumo]]
- [[Raïs M'Bolhi]]
- [[Patrick M'Boma]]
- [[Réginald Mbu Alidor]]
- [[Oliver McBurnie]]
- [[Alex McCarthy]]
- [[Sean McDermott]]
- [[Josh McEachran]]
- [[Aiden McGeady]]
- [[John McGinn]]
- [[Niall McGinn]]
- [[David McGoldrick]]
- [[Ryan McGowan]]
- [[Riley McGree]]
- [[Allan McGregor]]
- [[Callum McGregor]]
- [[Scott McKenna]]
- [[Weston McKennie]]
- [[Mark McKenzie]]
- [[Kenny McLean]]
- [[Paddy McNair]]
- [[Dwight McNeil]]
- [[Scott McTominay]]
- [[Brandon Mechele]]
- [[Dmitrijs Medeckis]]
- [[Gary Medel]]
- [[Cristian Medina]]
- [[Facundo Medina]]
- [[Ramón Medina Bello]]
- [[Ben Mee]]
- [[Marko Meerits]]
- [[Rihard Meesit]]
- [[Janek Meet]]
- [[Admir Mehmedi]]
- [[Fernando Meira]] 
- [[Raul Meireles]]
- [[Meelis Meisalu]]
- [[Soualiho Meïté]]
- [[Birger Meling]]
- [[Olof Mellberg]]
- [[Felipe Melo]]
- [[Tanel Melts]]
- [[Nuno Mendes]]
- [[Ryan Mendes]]
- [[Thiago Mendes]]
- [[Brais Méndez]]
- [[Bruno Méndez]]
- [[Édouard Mendy]]
- [[Ferland Mendy]]
- [[Nampalys Mendy]]
- [[Jean Meneses]]
- [[Jérémy Ménez]]
- [[Gabriel Menino]]
- [[Gideon Mensah]]
- [[Chris Mepham]]
- [[Umut Meraş]]
- [[Gabriel Mercado]]
- [[Alex Meret]]
- [[Mikel Merino]]
- [[Dries Mertens]]
- [[Per Mertesacker]]
- [[Illan Meslier]]
- [[Lionel Messi]]
- [[Junior Messias]]
- [[Connor Metcalfe]]
- [[Kiril Metkov]]
- [[Karol Mets]]
- [[Mikk Metsa]]
- [[Christoph Metzelder]]
- [[Thomas Meunier]]
- [[Andy van der Meyde]]
- [[Max Meyer]]
- [[Erik Midtgarden]]
- [[Fredrik Midtsjø]]
- [[Simon Mignolet]]
- [[Nikita Mihhailov]]
- [[Mairo Miil]]
- [[Markus Miiter]]
- [[Tobias Mikkelsen]]
- [[Evald Mikson]]
- [[Nikola Milenković]]
- [[Arkadiusz Milik]]
- [[Sergej Milinković-Savić]]
- [[Vanja Milinković-Savić]]
- [[Željko Milinovič]]
- [[Diego Milito]]
- [[Gabriel Milito]]
- [[Liam Millar]]
- [[Martin Miller]]
- [[Mark Milligan]]
- [[James Milner]]
- [[Mikk Miländer]]
- [[Santi Mina]]
- [[Yerry Mina]]
- [[Alan Minda]]
- [[Tyrone Mings]]
- [[Valeri Minkenen]]
- [[Ignasi Miquel]]
- [[Mirandinha]]
- [[Antonio Mirante]]
- [[Aleksei Mirantšuk]]
- [[Anton Mirantšuk]]
- [[Zvjezdan Misimović]]
- [[Sergejs Mišins]]
- [[Tyrick Mitchell]]
- [[Konstantínos Mítroglou]]
- [[Aleksandar Mitrović]]
- [[Hiroyuki Mitsuyama]]
- [[Andrus Mitt]]
- [[Maximilian Mittelstädt]]
- [[Atsuhiro Miura]]
- [[Johan Mjällby]]
- [[Filip Mladenović]]
- [[Mladen Mladenović]]
- [[Jakub Moder]]
- [[Anthony Modeste]]
- [[Luka Modrić]]
- [[Milad Mohammadi]]
- [[Sadegh Moharrami]]
- [[Niklas Moisander]]
- [[Johan Mojica]]
- [[Rodrigo Moledo]]
- [[Jorge Molina Vidal]]
- [[Jayson Molumby]]
- [[Jon Moncayola]]
- [[Nacho Monreal]]
- [[César Montes]]
- [[Luis Montes]]
- [[Fábio César Montezine]]
- [[Martín Montoya]]
- [[Bobby Moore]]
- [[Aaron Mooy]]
- [[Emre Mor]]
- [[Júnior Moraes]]
- [[Baltazar Maria de Morais Júnior]]
- [[Álvaro Morata]]
- [[Ľubomír Moravčík]]
- [[Jonathan Moreira]]
- [[Alberto Moreno]]
- [[Álex Moreno]]
- [[Héctor Moreno]]
- [[Marcelo Martins Moreno]]
- [[Marlos Moreno]]
- [[Alex Morgan]]
- [[Fernando Morientes]] 
- [[Gustavo Morínigo]]
- [[Steve Morison]]
- [[Anastassia Morkovkina]]
- [[Piermario Morosini]]
- [[Igor Morozov]]
- [[Serhi Morozov]]
- [[Sam Morsy]]
- [[Olimpiu Moruțan]]
- [[Victor Moses]]
- [[Yerson Mosquera]]
- [[Jean Mota]]
- [[Lebo Mothiba]]
- [[Thiago Motta]]
- [[Harold Moukoudi]]
- [[Steve Mounié]]
- [[Mason Mount]]
- [[Léo Moura]]
- [[Lucas Moura]]
- [[Miljan Mrdaković]]
- [[Youssef Msakni]]
- [[Mõhhailo Mudrõk]]
- [[Davith Mudžiri]]
- [[Deniss Muhametdinov]]
- [[Edin Mujčin]]
- [[Nordi Mukiele]]
- [[Álex Mula]]
- [[Marshall Munetsi]]
- [[Iker Muniain]]
- [[Víctor Muñoz]]
- [[Rasmus Munskind]]
- [[Luis Muriel]]
- [[Michael Amir Murillo]]
- [[Vedat Muriqi]]
- [[Muriqui]]
- [[Jacob Murphy]]
- [[Mateo Musacchio]]
- [[Yunus Musah]]
- [[Jamal Musiala]]
- [[Juan Musso]]
- [[Shkodran Mustafi]]
- [[Zećira Mušović]]
- [[Momodu Mutairu]]
- [[Jordon Mutch]]
- [[Raiko Mutle]]
- [[Adrian Mutu]]
- [[Phillipp Mwene]]
- [[Enock Mwepu]]
- [[Vitali Mõrnõi]]
- [[Roman Mõtlik]]
- [[Ott Mõtsnik]]
- [[Aleksander Mägi (jalgpallur)|Aleksander Mägi]]
- [[Andre Mägi]]
- [[Valter Mäng]]
- [[Karl Mööl]]
- [[Mert Müldür]]
- [[Gerd Müller]]
- [[Nicolai Müller]]
- [[Thomas Müller]]
- [[Marten Mütt]]

==N==
[[Andrew Nabbout]]
- [[Antônio Naelson]]
- [[Akihiro Nagashima]]
- [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] 
- [[Ádám Nagy]]
- [[Konstantin Nahk]]
- [[Radja Nainggolan]]
- [[Gerlin Naisson]]
- [[Marvelous Nakamba]]
- [[Keito Nakamura]]
- [[Shunsuke Nakamura]]
- [[Hidetoshi Nakata]]
- [[Sebastian Nanasi]]
- [[Nahitan Nández]]
- [[Nani]]
- [[Akira Narahashi]]
- [[Armand Naris]]
- [[Gilberto Carlos Nascimento]]
- [[Samir Nasri]]
- [[Matija Nastasić]]
- [[Atsushi Natori]]
- [[Kyle Naughton]]
- [[Aleksei Naumov]]
- [[Jesús Navas]]
- [[Keylor Navas]]
- [[Mike Trésor Ndayishimiye]]
- [[Cherif Ndiaye]]
- [[Iliman Ndiaye]]
- [[Evan Ndicka]]
- [[Wilfred Ndidi]]
- [[Dan Ndoye]]
- [[Kosta Nedeljković]]
- [[Pavel Nedvěd]]
- [[Tarmo Neemelo]]
- [[Valter Neeris]]
- [[Johan Neeskens]]
- [[Álvaro Negredo]]
- [[Heleri-Anete Neider]]
- [[Lucas Neill]]
- [[Reiss Nelson]]
- [[Victor Nelsson]]
- [[David Neres]]
- [[Alessandro Nesta]]
- [[Roman Nesterovski]]
- [[Pedro Neto]]
- [[Igor Netto]]
- [[Manuel Neuer]]
- [[Florian Neuhaus]]
- [[Artur Neuman-Tarimäe]]
- [[Phil Neumann]]
- [[Oliver Neuville]]
- [[João Neves]]
- [[Rúben Neves]]
- [[Thiago Neves]]
- [[Gary Neville]] 
- [[Neymar]]
- [[Michael Ngadeu-Ngadjui]]
- [[Moumi Ngamaleu]]
- [[Nguyễn Công Phượng]]
- [[Sikou Niakaté]]
- [[Tanguy Nianzou]]
- [[Mitch Nichols]]
- [[Georg Niedermeier]]
- [[Harald Nielsen (jalgpallur)|Harald Nielsen]]
- [[Håvard Nielsen]]
- [[Richard Møller Nielsen]]
- [[Saúl Ñíguez]]
- [[Mart-Mattis Niinepuu]]
- [[Henry Niinlaub]]
- [[Themistoklís Nikolaḯdis]]
- [[Antonis Nikopolidis]]
- [[Johannes Niks]]
- [[Alexander Nimo]]
- [[Daigo Nishi]]
- [[Akihiro Nishimura]]
- [[Akira Nishino]]
- [[Ruud van Nistelrooij]]
- [[Florin Niță]]
- [[Daiki Niwa]]
- [[Nicolas Nkoulou]]
- [[Christopher Nkunku]]
- [[Felix Nmecha]]
- [[Christian Noboa]]
- [[Craig Noone]]
- [[Kristoffer Nordfeldt]]
- [[Håvard Nordtveit]]
- [[Martin Normann]]
- [[Jade North]]
- [[Oliver Norwood]]
- [[Akira Nozawa]]
- [[Lassad Nouioui]]
- [[Filip Novák]]
- [[Milivoje Novaković]]
- [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)|Jevgeni Novikov]]
- [[Arvydas Novikovas]]
- [[Nurlan Novruzov]]
- [[Jens Nowotny]]
- [[Fabrice Nsakala]]
- [[Olivier Ntcham]]
- [[Ernest Nuamah]]
- [[Felipe Nunes]]
- [[Matheus Nunes]]
- [[Darwin Núñez]]
- [[Marcelino Núñez]]
- [[Antonio Nusa]]
- [[Ott Nõmm]]
- [[Mait Nõmme]]
- [[Raivo Nõmmik]]
- [[Alexander Nübel]]
- [[Benjamin Nygren]]
- [[Bengt Nyholm]]
- [[Allan Nyom]]

==O==
[[Adam Obert]]
- [[Gabriel Obertan]]
- [[John Mikel Obi]]
- [[Michael Obiku]]
- [[Jan Oblak]]
- [[Jake O'Brien]]
- [[Lucas Ocampos]]
- [[Guillermo Ochoa]]
- [[Juan Adriel Ochoa Reyes]]
- [[Massimo Oddo]]
- [[Peter Odemwingie]]
- [[Timur Odinajev]]
- [[Denis Odoi]]
- [[Roy O'Donovan]]
- [[Callum O'Dowda]]
- [[Moses Odubajo]]
- [[Aleksejs Kuplovs-Oginskis]]
- [[Oh Hyeon-gyu]]
- [[Janne Oinas]]
- [[Rait Oja]]
- [[Reimo Oja]]
- [[Henrik Ojamaa]]
- [[Hindrek Ojamaa]]
- [[Noah Okafor]]
- [[Ivan O'Konnel-Bronin]]
- [[Daisuke Oku]]
- [[Maaren Olander]]
- [[Darius Olaru]]
- [[Aleksandr Olerski]]
- [[Tanel Olev]]
- [[Ivica Olić]]
- [[Denõss Oliinõk]]
- [[Michael Olise]]
- [[Christian Oliva]]
- [[Donizete Oliveira]]
- [[Sérgio Oliveira]]
- [[John Sidney Oliver]]
- [[Mathías Olivera]]
- [[Ervin Ollik]]
- [[Dani Olmo]]
- [[Robin Olsen]]
- [[Kristoffer Olsson]]
- [[Indro Olumets]]
- [[Kenneth Omeruo]]
- [[Amadou Onana]]
- [[André Onana]]
- [[Jérôme Onguéné]]
- [[Paul Onuachu]]
- [[Frank Onyeka]]
- [[Oguchi Onyewu]]
- [[Håkon Opdal]]
- [[Loïs Openda]]
- [[Andres Oper]]
- [[Christopher Opéri]]
- [[Jerome Opoku]]
- [[Willi Orbán]]
- [[Frank Ordenewitz]]
- [[Joel Ordóñez]]
- [[Nico O'Reilly]]
- [[‎Aiko Orgla]]
- [[Divock Origi]]
- [[Andrei Ornat]]
- [[Karl Orren]]
- [[Lale Orta]]
- [[Mislav Oršić]]
- [[José Ortigoza]]
- [[Ángel Ortiz]]
- [[Celso Ortiz]]
- [[Daniel O'Shaughnessy]]
- [[Bright Osayi-Samuel]]
- [[Dara O'Shea]]
- [[John O'Shea]]
- [[Victor Osimhen]]
- [[Yordan Osorio]]
- [[David Ospina]]
- [[Ilja Ossipov]]
- [[Leo Østigård]]
- [[Magomed Ozdojev]]
- [[Zurab Otšigava]]
- [[Ott Ottis]]
- [[Dango Ouattara]]
- [[Azzedine Ounahi]]
- [[Marc Overmars]]
- [[Bryan Oviedo]]
- [[Igor Ovsjannikov]]
- [[Michael Owen]]
- [[Elisha Owusu]]
- [[Alex Oxlade-Chamberlain]]
- [[Mikel Oyarzabal]]

==P==
[[Ander Paabut]]
- [[Heinrich Paal]]
- [[Rudolf Paal]]
- [[Sten-Egert Paap]]
- [[Erik Paartalu]] 
- [[Willian Pacho]]
- [[Gonçalo Paciência]]
- [[Sergio Padt]]
- [[Marians Pahars]]
- [[Paik Seung-ho]]
- [[Connor Pain]]
- [[Joseph Paintsil]]
- [[Bob Paisley]]
- [[Igor Paixão]]
- [[Ave Pajo]]
- [[Märten Pajunurm]]
- [[Maido Pakk]]
- [[Ever Palacios]]
- [[Exequiel Palacios]]
- [[Helibelton Palacios]]
- [[Wilson Palacios]]
- [[Karl Palatu]] 
- [[João Palhinha]]
- [[Siim-Sten Palm]]
- [[Cole Palmer]]
- [[Karl-Erik Palmér]]
- [[Emerson Palmieri]]
- [[José Luis Palomino]]
- [[Kevor Palumets]]
- [[Andrej Panadić]]
- [[Goran Pandev]]
- [[Walter Pandiani]]
- [[Antonín Panenka]]
- [[Marko Pantelić]]
– [[Costel Pantilimon]]
- [[Christian Panucci]]
- [[Avraám Papadópoulos]]
- [[Dimítris Papadópoulos]]
- [[Sokrátis Papastathópoulos]]
- [[Novo Papaz]]
- [[Tadas Papečkys]]
- [[Jean-Pierre Papin]]
- [[Ingmar Krister Paplavskis]]
- [[Maksim Paponov]]
- [[Leart Paqarada]]
- [[Lucas Paquetá]]
- [[Egon Parbo]]
- [[Leandro Paredes]]
- [[Sergei Pareiko]]
- [[Daniel Parejo]]
- [[Mati Pari]]
- [[Scott Parker]] 
- [[Troy Parrott]]
- [[Petri Pasanen]]
- [[Ezio Pascutti]]
- [[Bernard Pask]]
- [[Maksim Paskotši]]
- [[Gérald Passi]]
- [[Javier Pastore]]
- [[Mario Pašalić]]
- [[Nico Paz]]
- [[Alexandre Pato]]
- [[Hannu Patronen]]
- [[Nathan Patterson]]
- [[Pedro Miguel Pauleta]]
- [[Paulinho (sündinud 2000)|Paulinho]]
- [[Gabriel Paulista]]
- [[Wellington Paulista]]
- [[Anete Paulus]]
- [[Benjamin Pavard]]
- [[Jiří Pavlenka]]
- [[Vangélis Pavlídis]]
- [[Aleksandar Pavlović]]
- [[Roman Pavljutšenko]]
- [[Strahinja Pavlović]]
- [[Cristian Pavón]]
– [[Dimitri Payet]]
- [[Andero Pebre]]
- [[Marcus Holmgren Pedersen]]
- [[Poul Pedersen]]
- [[Tore Pedersen]]
- [[Alfonso Pedraza]]
- [[João Pedro]]
- [[Rasmus Peetson]]
- [[Meelis Peitre]] 
- [[Peter Pekarík]]
- [[Tomáš Pekhart]]
- [[Albin Pelak]]
- [[Pelé]]
– [[Graziano Pellè]]
– [[Lorenzo Pellegrini]]
– [[Facundo Pellistri]]
– [[Sergio Peña]]
- [[Jermaine Pennant]]
- [[Michel Pensée]]
- [[Risto E. J. Penttilä]]
- [[Pepê]]
- [[Kojo Peprah Oppong]]
- [[Oribe Peralta]]
- [[Danilo Pereira]]
- [[Léo Pereira]]
- [[Matheus Pereira]]
- [[Ricardo Pereira]]
- [[Maicon Pereira de Oliveira]]
- [[Andrejs Perepļotkins]]
- [[Carles Pérez]]
- [[Enzo Pérez]]
- [[Hernán Pérez]]
- [[Rubén Pérez]]
- [[Mattia Perin]]
- [[Ivan Perišić]]
- [[Romain Perraud]]
- [[Máximo Perrone]]
- [[Simone Perrotta]]
- [[Robin van Persie]]
- [[Josué Pesqueira]]
- [[Matteo Pessina]]
- [[Germán Pezzella]]
- [[Nils Petersen]]
- [[Voldemar Peterson]]
- [[Lukas Petkov]]
- [[Vladimir Petković]]
- [[Dimitri Petratos]]
- [[Vadimas Petrenka]]
- [[Martin Petrov]]
- [[Vladimir Pettai]]
- [[Matt Phillips]]
- [[Jordan Pickford]]
- [[Fernando Picún]]
- [[Erik Pieters]]
- [[Arnold Pihlak]]
- [[Kristofer Piht]]
- [[Uno Piir]]
- [[Raio Piiroja]]
- [[Artur Pikk]] 
- [[Priit Pikker]]
- [[Václav Pilař]]
- [[Orbelín Pineda]]
- [[Ethan Pinnock]]
- [[Javier Pinola]]
- [[Gerard Piqué]]
- [[Joaquín Piquerez]]
- [[Robert Pirès]]
- [[Andrea Pirlo]]
- [[Łukasz Piszczek]]
- [[Claudio Pizarro]]
- [[Guido Pizarro]]
- [[Rodolfo Pizarro]]
- [[Andri Pjatov]]
- [[Gonzalo Plata]]
- [[Michel Platini]]
- [[Alassane Pléa]]
- [[Karel Poborský]]
- [[Mauricio Pochettino]]
- [[Tomás Pochettino]]
- [[Gintas Podelis]]
- [[Maksim Podholjuzin]]
- [[Lukas Podolski]]
- [[Paul Pogba]]
- [[Pavel Pogrebnjak]]
- [[Joel Pohjanpalo]] 
- [[Aivar Pohlak]]
- [[Pelle Pohlak]]
- [[Vukašin Poleksić]]
- [[Ezequiel Ponce]]
- [[Leonardo Ponzio]]
- [[Markus Poom]]
- [[Mart Poom]] 
- [[Gabriel Popescu]]
- [[Ivelin Popov]]
- [[Denis Popović]]
- [[Tony Popovic]]
- [[Alexandra Popp]]
- [[Pedro Porro]]
- [[Francisco Portillo]]
- [[Portu]]
- [[Stefan Posch]]
- [[‎Sander Post]]
- [[Hélder Postiga]]
- [[Graham Potter]]
- [[William Pottker]]
- [[Freddie Potts]]
- [[Yussuf Poulsen]]
- [[Nick Powell]]
- [[Dennis Praet]]
- [[Cesare Prandelli]]
- [[Danijel Pranjić]]
- [[Alexander Prass]]
- [[Fernando Prass]]
- [[Fabio Prates]]
- [[Lucas Pratto]]
- [[Ángelo Preciado]]
- [[Aivar Priidel]]
- [[Aleksandar Prijović]]
- [[Alex Pritchard]]
- [[Quincy Promes]]
- [[Albert Prosa]] 
- [[Dado Pršo]]
- [[Igor Prins]]
- [[Stanislav Prins]]
- [[Grischa Prömel]]
- [[Davy Pröpper]]
- [[Marc Pubill]]
- [[Tymoteusz Puchacz]]
- [[Gustavo Puerta]]
- [[Rene Puhke]]
- [[Arūnas Pukelevičius]]
- [[Martti Pukk]]
- [[Teemu Pukki]]
- [[Christian Pulisic]]
- [[Eino Puri]]
- [[Sander Puri]]
- [[Ats Purje]]
- [[Ferenc Puskás]]
- [[Aleksandr Puštov]]
- [[Jorginho Putinatti]]
- [[Marko Putinčanin]]
- [[Carles Puyol]]
- [[Raimond Põder]]
- [[Kristofer Põldme]]

==Q==
[[Robin Quaison]]
- [[Jarell Quansah]]
- [[Ricardo Quaresma]]
- [[Juan Sebastián Quintero]]
- [[Damiano Quintieri]]
- [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]]

==R==
[[Mohsen Rabiekhah]]
- [[Adrien Rabiot]]
- [[Ivan Radeljić]]
- [[Nemanja Radonjić]]
- [[Ștefan Radu]]
- [[Lukas Raeder]]
- [[Rafael Pereira da Silva]] 
- [[Rafinha]]
- [[Rafinha (sündinud 1993)]]
- [[Baba Rahman]]
- [[Uwe Rahn]]
- [[Jukka Raitala]]
- [[Lembit Rajala]]
- [[Margus Rajaver]]
- [[Predrag Rajković]]
- [[Ivan Rakitić]]
- [[Benito Raman]]
– [[Adil Rami]]
- [[Ramires]]
- [[Gonçalo Ramos]]
- [[Rafael Ramos]]
- [[Sergio Ramos]]
- [[Aaron Ramsey]] 
- [[Jacob Ramsey]]
- [[Ralf Rangnick]]
- [[Claudio Ranieri]]
- [[Krister-Kaspar Rannamaa]]
- [[Milan Rapaić]]
- [[Megan Rapinoe]]
- [[Marcus Rashford]]
- [[Nicolas Raskin]]
- [[Giacomo Raspadori]]
- [[Tomas Ražanauskas]]
- [[Andrei Rațiu]]
- [[Daniil Ratnikov]]
- [[Eduard Ratnikov]] 
- [[Sergei Ratnikov]]
- [[Svajūnas Rauckis]]
- [[Andreas Raudsepp]]
- [[Raúl]]
- [[David Raum]]
- [[Pasi Rautiainen]]
- [[David Raya]]
- [[Rayan]]
- [[Oleg Reabciuk]]
- [[Tim Ream]]
- [[Ante Rebić]]
- [[Harry Redknapp]]
- [[Nathan Redmond]]
- [[Federico Redondo]]
- [[Darius Regelskis]]
- [[Walid Regragui]]
- [[Otto Rehhagel]]
- [[Tijjani Reijnders]]
- [[Martin Reim]]
- [[Riido Reiman]]
- [[Bernhard Rein]]
- [[José Manuel Reina]]
- [[Reinaldo]]
- [[Otto Reinfeldt-Reinlo]]
- [[Raido Reinsalu]]
- [[Eerik Reinsoo]]
- [[Mikk Reintam]]
- [[Ott Reinumäe]]
- [[Ludovit Reis]]
- [[Michael Reiziger]]
- [[Karim Rekik]]
- [[Loïc Rémy]]
- [[Marco Reus]]
- [[Carles Rexach]] 
- [[Diego Antonio Reyes]]
- [[Israel Reyes]]
- [[Giovanni Reyna]]
- [[Chadi Riad]]
- [[Adriano Leite Ribeiro]]
- [[Éverton Ribeiro]]
- [[Franck Ribéry]] 
- [[Hamilton Ricard]]
- [[Declan Rice]]
- [[Chris Richards]]
- [[Micah Richards]]
- [[Jaïro Riedewald]]
- [[Maximilian Riedmüller]]
- [[Søren Rieks]]
- [[Emiliano Rigoni]]
- [[Herol Riiberg]]
- [[John Arne Riise]]
- [[Boris Riisik]]
- [[Frank Rijkaard]]
- [[Tomas Rimas]]
- [[Artūras Rimkevičius]]
- [[Danilo Rinaldi]]
- [[Richard Ríos]]
- [[Josh Risdon]]
- [[Roope Riski]]
- [[Ranet Ristikivi]]
- [[Stefan Ristovski]]
- [[Rivaldo]]
- [[Blas Riveros]]
- [[Arjen Robben]]
- [[Robinho]] 
- [[Antonee Robinson]]
- [[Callum Robinson]]
- [[Jack Robinson]]
- [[Paul Robinson]]
- [[Joel Robles]]
- [[Bobby Robson]]
- [[Hal Robson-Kanu]]
- [[Marcos Rocha]]
- [[Sergio Rochet]]
- [[Hugo Rodallega]]
- [[Sebastian Rode]]
- [[Joe Rodon]]
- [[Garry Rodrigues]]
- [[Jorge Rodrigues]]
- [[Márcio Rodrigues]]
- [[Moacir Rodrigues dos Santos]]
- [[Ángel Rodríguez]]
- [[Guido Rodríguez]]
- [[Jaime Rodríguez]]
- [[James Rodríguez]]
- [[Jay Rodriguez]]
- [[Jonathan Rodríguez]]
- [[Luis Alfonso Rodríguez]]
- [[Maximiliano Rodríguez]]
- [[Óscar Rodríguez]]
- [[Yoel Rodríguez]]
- [[Pedro Rodríguez Ledesma]]
- [[Jack Rodwell]]
- [[Mads Roerslev]]
- [[Morgan Rogers]]
- [[Marcus Rohdén]]
- [[Marco Rojas]]
- [[Robert Rojas]]
- [[Marcos Rojo]]
- [[Simon Rolfes]]
- [[Esteban Rolón]]
- [[Leonardo Rolón]]
- [[Raido Roman]]
- [[Taras Romanczuk]]
- [[Koffi Ndri Romaric]]
- [[Romário]]
- [[Ángel Romero]]
- [[Cristian Romero]]
- [[Lucas Romero]]
- [[Luis Alberto Romero]]
- [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]]
- [[Oriol Romeu]]
- [[Luis Romo]]
- [[Ronaldinho]]
- [[Ronaldo]]
- [[Cristiano Ronaldo]]
- [[Salomón Rondón]]
- [[Frederik Rønnow]]
- [[Meelis Rooba]]
- [[Urmas Rooba]] 
- [[Wayne Rooney]] 
- [[Vitor Roque]]
- [[Roberto Rosales]]
- [[Tomáš Rosický]]
- [[Diego Rossi]]
- [[Marco Rossi]]
- [[Paolo Rossi]]
- [[Serhi Rožok]]
- [[Joe Rothwell]]
- [[Alessandro Rottoli]]
- [[James Michael Rowe]]
- [[Emerson Royal]]
- [[Mark Rudan]]
- [[Artjoms Rudņevs]]
- [[Matteo Ruggeri]]
- [[Fabián Ruiz]]
- [[Marcel Ruiz]]
- [[Víctor Ruiz]]
- [[Gerónimo Rulli]]
- [[Karl-Heinz Rummenigge]]
- [[Lukas Rupp]]
- [[Miguel Ángel Russo]]
- [[Sander Rõivassepp]]
- [[Artur Rättel]] 
- [[Kevin Rääbis]]
- [[Helmuth Räästas]]
- [[Antonio Rüdiger]]
- [[Henri Rüütli]]
- [[Tarmo Rüütli]]
- [[Mathew Ryan]]
- [[Ingvar Rydell]]
- [[Julian Ryerson]]

==S==
[[Kaimar Saag]] 
- [[Elmar Saar]]
- [[Kaarel Saar]]
- [[Tomi Saarelma]]
- [[Youssouf Sabaly]]
– [[Simão Sabrosa]]
– [[Noah Sadiki]]
– [[Armando Sadiku]]
– [[Michal Sadílek]]
– [[Alexis Saelemaekers]]
– [[Matvei Safonov]]
- [[Oleksandr Safronov]]
- [[Bacary Sagna]]
- [[Louis Saha]]
- [[Aleksander Saharov]]
- [[Ismael Saibari]]
- [[Trent Sainsbury]]
- [[Allan Saint-Maximin]]
- [[Romain Saïss]]
- [[Bukayo Saka]]
- [[Daisuke Sakata]]
- [[Janno Saks]]
- [[Bartosz Salamon]]
- [[Carlos Salcedo]]
- [[Santiago Salcedo]]
- [[Anton Salétros]]
- [[Nathan Saliba]]
- [[William Saliba]]
- [[Hasan Salihamidžić]]
- [[Julio Salinas]]
- [[Joseph Saliste]]
- [[Mohammed Salisu]]
- [[Roland Sallai]]
- [[Eduardo Salvio]]
- [[Giórgos Samarás]]
- [[Mbwana Samatta]]
- [[Brice Samba]]
- [[Albert Sambi Lokonga]]
- [[César Sampaio]]
- [[Antonio Sanabria]]
- [[Daniel Sanabria]]
- [[Oihan Sancet]]
- [[Alexis Sánchez]]
- [[Carlos Andrés Sánchez]]
- [[Jorge Sánchez]]
- [[José Enrique Sánchez]]
- [[Oswaldo Sánchez]]
- [[Robert Sánchez]]
- [[Víctor Sánchez Mata]]
- [[Brent Sancho]]
- [[Jadon Sancho]]
- [[Alex Sandro]]
- [[Roque Santa Cruz]]
- [[Federico Santander]]
- [[Andrey Santos]]
- [[Douglas Santos]]
- [[Fábio Santos]]
- [[Fernando Santos]]
- [[Zaidu Sanusi]]
- [[Rauno Sappinen]]
- [[Edwin van der Sar]]
- [[Gabriel Sara]]
- [[Pablo Sarabia]]
- [[Josh Sargent]]
- [[Ismaïla Sarr]]
- [[Pape Matar Sarr]]
- [[Aljona Sasova]]
- [[Carlos Saucedo]]
- [[Maarja Saulep]]
- [[Claudius Sava]]
- [[Demba Savage]]
- [[Jefferson Savarino]]
- [[Mantas Savėnas]]
- [[Erko Saviauk]]
- [[Stefan Savić]]
- [[Javier Saviola]]
- [[Aleksei Savitski]]
- [[Daniil Savitski]]
- [[Liam Scales]]
- [[Lionel Scaloni]]
- [[Gianluca Scamacca]]
- [[Gustavo Scarpa]]
- [[Louis Schaub]]
- [[Patrik Schick]]
- [[Salvatore Schillaci]]
- [[Christopher Schindler]]
- [[Andreas Schjelderup]]
- [[Alexander Schlager]]
- [[Nico Schlotterbeck]]
- [[Jeffrey Schlupp]]
- [[Kasper Schmeichel]]
- [[Peter Schmeichel]] 
- [[Romano Schmid]]
- [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]]
- [[Bernd Schneider (jalgpallur)|Bernd Schneider]]
- [[Morgan Schneiderlin]]
- [[Paul Scholes]]
- [[Jerdy Schouten]]
- [[Nico Schulz]]
- [[Stefan Schwab]]
- [[Mark Schwarzer]]
- [[Bastian Schweinsteiger]]
- [[Marvin Schwäbe]]
- [[András Schäfer]]
- [[Fabian Schär]]
- [[Lasse Schöne]]
- [[Alessandro Schöpf]]
- [[Rasmus Schüller]]
- [[André Schürrle]]
- [[Luiz Felipe Scolari]]
- [[Alex Scott]]
- [[Goce Sedloski]]
- [[Clarence Seedorf]] 
- [[Sander Seeman]]
- [[Haris Seferović]]
- [[Geórgios Seitarídis]]
- [[Nicolas Seiwald]]
- [[Ole Selnæs]]
- [[Matz Sels]]
- [[Antoine Semenyo]]
- [[Philippe Senderos]]
- [[Marcos Senesi]]
- [[Marcos Senna]]
- [[Stefano Sensi]]
- [[Seol Young-woo]]
- [[Markkus Seppik]]
- [[Suat Serdar]]
- [[Thulani Serero]]
- [[Jean Michaël Seri]]
- [[Ryan Sessegnon]]
- [[Salva Sevilla]]
- [[Joaquin Seys]]
- [[Lawrence Shankland]]
- [[Bill Shankly]]
- [[Xherdan Shaqiri]]
- [[Luke Shaw]]
- [[Alan Shearer]] 
- [[Rocco Robert Shein]]
- [[Jonjo Shelvey]]
- [[Cillian Sheridan]]
- [[Teddy Sheringham]]
- [[Djibril Sidibé]]
- [[Andrei Sidorenkov]]
- [[Donald-Olivier Sié]]
- [[Viktor Sieger]]
- [[Kolbeinn Sigþórsson]]
- [[Georg Siimenson]]
- [[Paulo Silas]]
- [[August Martin Silber]]
- [[Otto Silber]]
- [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]]
- [[Joonas Sild]]
- [[Kaspar Sillamaa]]
- [[Ramol Sillamaa]]
- [[Annika Sillaots]]
- [[Ats Sillaste]]
- [[Mikk Sillaste]]
- [[António Silva]]
- [[Antony Silva]]
- [[Bernardo Fernandes da Silva]]
- [[David Silva]]
- [[Eduardo da Silva]]
- [[Fábio Silva]]
- [[Gilberto Silva]]
- [[Lucas Silva]]
- [[Rafa Silva]]
- [[Thiago Silva]]
- [[Abdallah Sima]]
- [[Mohamed Simakan]]
- [[Ellis Simms]]
- [[René Simões]]
- [[Matt Simon]]
- [[Moses Simon]]
- [[Xavi Simons]]
- [[Danel Sinani]]
- [[Wilfried Singo]]
- [[Sander Sinilaid]]
- [[Luis Sinisterra]]
- [[Vlasi Sinjavski]]
- [[Salvatore Sirigu]]
- [[Moussa Sissoko]]
- [[Ellyes Skhiri]]
- [[Dmitri Skiperski]]
- [[Robert Skov]]
- [[Viktor Skrõpnõk]]
- [[Nejc Skubic]]
- [[Naatan Skyttä]]
- [[Naïm Sliti]]
- [[Chris Smalling]]
- [[Valeri Smelkov]]
- [[Maksim Smirnov]]
- [[Roman Smiško]]
- [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]]
- [[Evald Smitt]]
- [[Wesley Sneijder]] 
- [[Cédric Soares]]
- [[Everton Soares]]
- [[Júlio César Soares Espíndola]]
- [[Rafael Sóbis]]
- [[Waldemar Sobota]]
- [[Rubén Sobrino]]
- [[Roman Sobtšenko]]
- [[Sócrates]]
- [[Roberto Soldado]] 
- [[Ola Solbakken]]
- [[Ståle Solbakken]]
- [[Carlos Soler]]
- [[Hope Solo]]
- [[Manor Solomon]]
- [[Ole Gunnar Solskjær]]
- [[Yann Sommer]]
- [[Alex Song]]
- [[Erik Sorga]]
- [[Sebastián Soria]]
- [[Juan Pablo Sorín]]
- [[Alexander Sørloth]]
- [[Vadim Sorokin]]
- [[José Sosa]]
- [[Ramón Sosa]]
- [[Yeferson Soteldo]]
- [[Tomáš Souček]]
- [[Hillal Soudani]]
- [[Matías Soulé]]
- [[Adama Soumaoro]]
- [[Boubakary Soumaré]]
- [[Samuel Souprayen]]
- [[Diego Souza]]
- [[Josef de Souza]]
- [[Harry Souttar]]
- [[John Souttar]]
- [[Djibril Sow]]
- [[Uroš Spajić]]
- [[Luciano Spalletti]]
- [[Silvio Spann]]
- [[Tim Sparv]]
- [[Gary Speed]]
- [[Leonardo Spinazzola]]
- [[Matthew Spiranovic]]
- [[Stefan Spirovski]]
- [[Ron Springett]]
- [[Sébastien Squillaci]] 
- [[Dennis Srbeny]]
- [[Darijo Srna]]
- [[Ádám Szalai]]
- [[Attila Szalai]]
- [[Wojciech Szczęsny]]
- [[Marian Szeja]] 
- [[Dominik Szoboszlai]]
- [[Damian Szymański]]
- [[Sebastian Szymański]]
- [[Jack Stacey]]
- [[Lorenzo Staelens]]
- [[Jaap Stam]]
- [[Benjamin Stambouli]]
- [[Nicolae Stanciu]]
– [[Bogdan Stancu]]
– [[Josip Stanišić]]
- [[Dejan Stanković]]
- [[Carl Starfelt]]
- [[Niklas Stark]]
- [[Tom Starke]]
- [[Tõnis Starkopf]]
- [[Mihhail Starodubtsev]]
- [[Renato Steffen]]
- [[Maarten Stekelenburg]]
- [[Alen Stepanjan]]
- [[Andrei Stepanov]]
- [[Jack Stephens]]
- [[Raheem Sterling]]
- [[Enda Stevens]]
- [[Lars Stindl]]
- [[Hristo Stoichkov]]
- [[Petar Stojanović (jalgpallur)|Petar Stojanović]]
- [[Dragan Stojković]]
- [[Vladimir Stojković]]
- [[Modestas Stonys]]
- [[Ilian Stoyanov]]
- [[Carlos Strandberg]]
- [[Stefan Strandberg]]
- [[Sander van de Streek]]
- [[David Strelec]]
- [[Marco Streller]]
- [[Getriin Strigin]]
- [[Ivan Strinić]]
- [[Kevin Strootman]]
- [[Jens Stryger Larsen]]
- [[Daniel Sturridge]]
- [[Edwin Stüf]]
- [[Ervin Stüf]]
- [[Damián Suárez]]
- [[Luis Suárez (sündinud 1997)|Luis Suárez]]
- [[Luis Alberto Suárez]] 
- [[Luis Suárez Miramontes]]
- [[Gabriel Suazo]]
- [[Igor Subbotin]]
- [[Marek Suchý]]
- [[Luka Sučić]]
- [[Petar Sučić]]
- [[Yukinari Sugawara]]
- [[Vitali Sujetov]]
- [[Crysencio Summerville]]
- [[Noah Sonko Sundberg]]
- [[Tomáš Suslov]]
- [[Daisuke Suzuki]]
- [[Kristjan Suurjärv]]
- [[Maarek Suursaar]] 
- [[Mattias Svanberg]]
- [[Daniel Svensson]]
- [[Jonas Svensson]]
- [[Václav Svěrkoš]]
- [[Karol Świderski]]
- [[Sergi Sõdortšuk]]
- [[Çağlar Söyüncü]]
- [[Niklas Süle]]
- [[Issiaga Sylla]]

==Š==
[[Bojan Šaranov]]
- [[Ľubomír Šatka]]
- [[Maksim Šatskihh]]
- [[Ilja Šesterkov]]
- [[Benjamin Šeško]]
- [[Andri Ševtšenko]]
- [[Roman Širokov]]
- [[Tihhon Šišov]]
- [[Milan Škoda]]
- [[Milan Škriniar]]
- [[Martin Škrtel]]
- [[German Šlein]]
- [[Vladimír Šmicer]]
- [[Michael Špaček]]
- [[Marek Špilár]]
- [[Andraž Šporar]]
- [[Georgi Štšennikov]]
- [[Davor Šuker]]
- [[Pavel Šulc]]
- [[Anton Šunin]]
- [[Josip Šutalo]]
- [[Mark Švets]]

==Z==
[[Pablo Zabaleta]] -
[[Illja Zabarnõi]] -
[[Cristian Zaccardo]] -
[[Mário Zagallo]] -
[[Antônio Carlos Zago]] -
[[Theódoros Zagorákis]] -
[[Eran Zahavi]] -
[[Vjatšeslav Zahovaiko]] - 
[[Nikolajs Zaicevs]] -
[[Warren Zaïre-Emery]] -
[[Miha Zajc]] -
[[Denis Zakaria]] -
[[Aleksandr Zakarljuka]] -
[[Nicola Zalewski]] -
[[Carlos Zambrano]] -
[[Gianluca Zambrotta]] -
[[Iván Zamorano]] -
[[Javier Zanetti]] - 
[[Nicolò Zaniolo]] -
[[Gustavo Zapata]] - 
[[Duván Zapata]] -
[[Davide Zappacosta]] -
[[Matías Zaracho]] -
[[Mauro Zárate]] -
[[Zé Roberto]] -
[[Zeca]] -
[[Ned Zelić]] -
[[Indrek Zelinski]] -
[[Boudewijn Zenden]] -
[[Arbër Zeneli]] -
[[Besfort Zeneli]] -
[[Sergei Zenjov]] -
[[Zico]] - 
[[Zinédine Zidane]] -
[[Christian Ziege]] -
[[Piotr Zieliński]] -
[[Hakim Ziyech]] -
[[Roman Zobnin]] -
[[Dino Zoff]] -
[[Kenneth Zohore]] -
[[Marcin Zomerski]] -
[[Bruno Zuculini]] -
[[Igor Zubeldia]] -
[[Steven Zuber]] -
[[Martín Zubimendi]] -
[[Juan Camilo Zúñiga]] -
[[Konstantin Zõrjanov]]

==Ž==
[[Margarita Žernosekova]]
- [[Nikola Žigić]]
- [[Juri Žirkov]]
- [[Aleksandar Živković]]
- [[Andrija Živković]]
- [[Boris Živković]]

==T==
[[Albert Taar]]
- [[Robert Taar]]
- [[Josip Tadič]]
- [[Adam Taggart]]
- [[Nicolás Tagliafico]]
- [[Jonathan Tah]]
- [[Teemu Tainio]]
- [[Taie Taiwo]]
- [[Taye Taiwo]]
- [[Daiki Takamatsu]]
- [[Hideaki Takeda]]
- [[Chemsdine Talbi]]
- [[Montassar Talbi]]
- [[Heikki Talimaa]]
- [[Tanel Tamberg]]
- [[Alex Matthias Tamm]]
- [[Heiko Tamm]]
- [[Joonas Tamm]]
- [[Annika Tammela]]
- [[Lisette Tammik]]
- [[Ao Tanaka]]
- [[Renato Tapia]]
- [[Edmond Tapsoba]]
- [[Diego Tardelli]]
- [[Mehdi Taremi]]
- [[James Tarkowski]]
- [[Martin Taska]]
- [[Júlio Tavares]]
- [[Marcus Tavernier]]
- [[Greg Taylor]]
- [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]]
- [[Ryan Taylor]]
- [[Jackson Tchatchoua]]
- [[‎Ingemar Teever]]
- [[Sten Teino]]
- [[Teitur Þórðarson]]
- [[Alex Teixeira]]
- [[Armando Teixeira]]
- [[Vitali Teleš]]
- [[Vladimir Tell]]
- [[Alex Telles]]
- [[Cristian Tello]]
- [[Taijo Teniste]]
- [[Timo Teniste]] 
- [[Siim Tenno]]
- [[Simo Tenno]]
- [[Bryan Angulo Tenorio]]
- [[Carlos Tenorio]]
- [[Elmar Tepp]]
- [[Marc-André ter Stegen]]
- [[Miguel Terceros]]
- [[Sergei Terehhov]]
- [[Simon Terodde]]
- [[John Terry]]
- [[Robert Tesche]]
- [[William Tesillo]]
- [[Tanner Tessmann]]
- [[Tetê]]
- [[Kenny Tete]]
- [[Benjamin Tetteh]]
- [[Alexander Tettey]]
- [[Teddy Teuma]]
- [[Carlos Tévez]]
- [[Florian Thauvin]]
- [[Arthur Theate]]
- [[Igor Thiago]]
- [[Malick Thiaw]]
- [[Sorba Thomas]]
- [[Brandon Thomas-Asante]]
- [[Kristian Thorstvedt]]
- [[Lilian Thuram]]
- [[Marcus Thuram]]
- [[Kieran Tierney]]
- [[Raimond Tiidermann]]
- [[Ronaldo Tiismaa]]
- [[Tiit Tikenberg]]
- [[Annika Tikk]]
- [[Guus Til]]
- [[Malik Tillman]]
- [[Jurriën Timber]]
- [[Paulo César Tinga]]
- [[Anton Tinnerholm]]
- [[Evald Tipner]]
- [[Deniss Tjapkin]]
- [[Ziad Tlemçani]]
- [[Jean-Clair Todibo]]
- [[Harry Toffolo]]
- [[Toomas Tohver]]
- [[Joona Toivio]]
- [[Miikka Toivola]]
- [[Ola Toivonen]]
- [[Stanislav Tokarev]]
- [[Rafael Tolói]]
- [[Jon Dahl Tomasson]]
- [[Takehiro Tomiyasu]]
- [[Fikayo Tomori]]
- [[Rasmus Tomson]]
- [[Sandro Tonali]]
- [[Ivan Toney]]
- [[Luca Toni]]
- [[Mait Toom]]
- [[Janar Toomet]]
- [[Jens Toornstra]]
- [[Borislav Topić]]
- [[Ömer Toprak]]
- [[Kaarel Torop]] 
- [[Curro Torres]]
- [[Félix Torres]]
- [[Fernando Torres]]
- [[Ferran Torres]]
- [[Roberto Torres]]
- [[Cenk Tosun]]
- [[Balázs Tóth]]
- [[Francesco Totti]]
- [[Sadio Tounkara]]
- [[Abdoulaye Touré]]
- [[Almamy Touré]]
- [[Kolo Touré]]
- [[Yaya Touré]]
- [[Aleksandar Trajkovski]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1990)]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1996)]]
- [[Bertrand Traoré]]
- [[Hamari Traoré]]
- [[Ibrahima Traoré]] 
- [[Ismaël Traoré]]
- [[Giovanni Trapattoni]]
- [[Taavi Trasberg]]
- [[Gernot Trauner]]
- [[Emma Treiberg]]
- [[Óscar Trejo]]
- [[Santiago Tréllez]]
- [[Marius Trésor]]
- [[David Trézéguet]]
- [[Philipp Treu]]
- [[Ivan Tričkovski]]
- [[Francisco Trincão]]
- [[Kieran Trippier]]
- [[James Troisi]]
- [[William Troost-Ekong]]
- [[Adrien Truffert]]
- [[Auston Trusty]]
- [[Tiina Trutsi]]
- [[Vasíleios Tsiártas]] 
- [[Martin Tšegodajev]]
- [[Igor Tšeminava]]
- [[Marek Tšernjavski]]
- [[Deniss Tšerõšev]]
- [[Arsen Tšilingarjan]]
- [[Sergei Tšopik]]
- [[Anton Tšuikov]]
- [[Georgi Tšutšelov]]
- [[Chrístos Tzólis]]
- [[Carl Tubarik]]
- [[Thomas Tuchel]]
- [[Igor Tudor]]
- [[Ozan Tufan]]
- [[Bill Tuiloma]]
- [[Sakari Tukiainen]]
- [[Sven Tumba]]
- [[Georgi Tunjov]]
- [[Ryan Tunnicliffe]]
- [[Evald Tupits]]
- [[Edgar Tur]]
- [[Arda Turan]]
- [[Almir Turković]]
- [[Ross Turnbull]]
- [[Matt Turner]]
- [[Rauno Tutk]]
- [[Anatoli Tõmoštšuk]]
- [[Erko Jonne Tõugjas]]
- [[Raiko Tähhe]]
- [[Rain Tölpus]]
- [[Janar Tükk]]
- [[Przemysław Tytoń]]

==U==
[[Atsuto Uchida]]
- [[Masao Uchino]]
- [[Atsushi Uchiyama]]
- [[Destiny Udogie]]
- [[Tomáš Ujfaluši]]
- [[Roberts Uldriķis]]
- [[Ivo Ulich]]
– [[Samuel Umtiti]]
- [[Deniz Undav]]
– [[Dayot Upamecano]]
– [[Kacper Urbański]]
– [[Jonas Urbig]] 
– [[Marco Ureña]]
- [[Mateus Uribe]]
– [[Jere Uronen]]
- [[Martin Ustaal]]
- [[Dmitri Ustritski]]
- [[Anatoli Ušanov]]
- [[Peter Utaka]]
- [[Heinrich Uukkivi]]
- [[Rauno Uusküla]]

==V==
[[Rafael van der Vaart]]
- [[Tomáš Vaclík]]
- [[Josha Vagnoman]]
- [[Andreas Vaher]]
- [[Reelika Vaher]]
- [[Vahur Vahtramäe]]
- [[Georg Vain]]
- [[Hendrik Vainu]]
- [[Eimantas Valaitis]]
- [[Mathieu Valbuena]]
- [[Eugeni Valderrama]]
- [[Diego Valdés]]
- [[José Ángel Valdés]]
- [[Victor Valdes]]
- [[Bruno Valdez]]
- [[Nelson Haedo Valdez]]
- [[Jorge Valdivia]]
- [[Richard Valdov]]
- [[Antonio Valencia]]
- [[Filip Valenčič]]
- [[Juan Carlos Valerón]]
- [[Aleksander Valkenpert]]
- [[Virgo Vallik]]
- [[Karl Andre Vallner]]
- [[Elari Valmas]]
- [[Oleg Valov]]
- [[Mikk Valtna]]
- [[Siim Valtna]]
- [[Hendrik Van Crombrugge]]
- [[Hans Vanaken]]
- [[Vanderson]]
- [[Maarten Vandevoordt]]
- [[André Vandeweyer]]
- [[Gerald Vanenburg]]
- [[Andris Vaņins]]
- [[Tõnis Vanna]]
- [[Raphaël Varane]]
- [[Alan Varela]]
- [[Guillermo Varela]]
- [[Silvestre Varela]]
- [[Lauri Varendi]]
- [[Camilo Vargas]]
- [[Eduardo Vargas]]
- [[Matías Vargas]]
- [[Ronald Vargas]]
- [[Tony Varjund]]
- [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]]
- [[Nikola Vasilj]]
- [[Darius Vassell]]
- [[Konstantin Vassiljev]]
- [[Nikita Vassiljev]]
- [[Ivica Vastić]]
- [[Franco Vázquez]]
- [[Sergio Vázquez]]
- [[Jan Važinski]]
- [[Rudi Vata]]
- [[Jürgen Veber]]
- [[Matías Vecino]]
- [[Jaanus Veensalu]]
- [[Robert Veering]]
- [[Monika Vehlmann]] 
- [[Raphael Veiga]]
- [[Renato Veiga]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Carlos Vela]]
- [[Julián Estiven Vélez]]
- [[Miloš Veljković]]
- [[Taavi Vellemaa]]
- [[Micky van de Ven]]
- [[Stylianós Venetídis]]
- [[Alan Ventsel]]
- [[Fausto Vera]]
- [[Bart Verbruggen]]
- [[Jordan Veretout]]
- [[Lucas Veríssimo]]
- [[Thomas Vermaelen]] 
- [[Gabriel Veron]]
- [[Juan Sebastián Verón]]
- [[Māris Verpakovskis]]
- [[Marco Verratti]]
- [[Mikel Vesga]]
- [[Rain Vessenberg]]
- [[Jannik Vestergaard]]
- [[Martin Vetkal]]
- [[Victor Pálsson]]
- [[Domagoj Vida]]
- [[Arturo Vidal]] 
- [[Nemanja Vidić]]
- [[Aurelio Vidmar]]
- [[Luan Vieira]]
- [[Marcelo Vieira]] 
- [[Patrick Vieira]]
- [[Jonathan Viera]]
- [[Christian Vieri]]
- [[Luciano Vietto]]
- [[Sergei Vihrov]]
- [[Kristen Viikmäe]]
- [[Taavi Viikna]]
- [[Sander Viira]]
- [[Tito Vilanova]]
- [[Sepo Vilderson]]
- [[Tonny Vilhena]]
- [[Anett Vilipuu]]
- [[David Villa]]
- [[Mathias Villota]]
- [[Matías Viña]]
- [[Kayne Vincent]]
- [[Abner Vinícius]]
- [[Carlos Vinícius]]
- [[Felipe Vizeu]]
- [[Dmitri Vjaltšinov]]
- [[Ron Vlaar]]
- [[Odisseas Vlachodímos]]
- [[Dušan Vlahović]]
- [[Kevin Vogt]]
- [[Aleksandr Volkov]]
- [[Yochanan Vollach]]
- [[Kevin Volland]]
- [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)|Aleksandr Volodin]]
- [[Cristian Volpato]]
- [[Johan Vonlanthen]]
- [[Karel Voolaid]]
- [[Kristjan Vomm]]
- [[Michel Vorm]]
- [[Vladimir Voskoboinikov]]
- [[Denis Vnukov]]
- [[Stefan de Vrij]]
- [[Šime Vrsaljko]]
- [[Dare Vršič]]
- [[Zísis Vrýzas]]
- [[Mirko Vučinić]]
- [[Budimir Vujačić]]
- [[Martin Vunk]] 
- [[Luka Vušković]]
- [[Tanel Võtti]] 
- [[Leo Väisänen]]
- [[Hugo-Eugen Väli]]
- [[Henri Välja]]
- [[Rudi Völler]]

==W==

[[Hidetoshi Wakui]]
- [[Theo Walcott]]
- [[Luca Waldschmidt]]
- [[Kyle Walker]]
- [[Jonathan Walters]]
- [[Christian Walton]]
- [[Abby Wambach]]
- [[Aaron Wan-Bissaka]]
- [[Paulo Wanchope]]
- [[Paul Wanner]]
- [[Danny Ward]]
- [[Stephen Ward]]
- [[James Ward-Prowse]]
- [[Amr Warda]]
- [[Adílson Warken]]
- [[Daniel Wass]]
- [[Ronald Waterreus]]
- [[George Weah]]
- [[Wout Weghorst]]
- [[Julian Weigl]]
- [[Patrick Weihrauch]]
- [[Mitchell Weiser]]
– [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1939)|Vladimír Weiss]]
– [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1964)|Vladimír Weiss II]]
– [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1989)|Vladimír Weiss III]]
- [[Danny Welbeck]]
- [[Nahki Wells]]
- [[Wendell]]
- [[Timo Werner]]
- [[Sander Westerveld]]
- [[Sean Tremaine Whalen]]
- [[Connor Wickham]]
- [[Silvan Widmer]]
- [[Felix Wiedwald]]
- [[Mats Wieffer]]
- [[Georginio Wijnaldum]]
- [[Kamil Wilczek]]
- [[Yanic Wildschut]]
- [[Christian Wilhelmsson]] 
- [[Alex Wilkinson]]
- [[David Williams (jalgpallur)|David Williams]]
- [[Iñaki Williams]]
- [[Neco Williams]]
- [[Willian Borges da Silva]]
- [[Joe Willock]]
- [[Jack Wilshere]]
- [[Callum Wilson]]
- [[Patrick Wimmer]]
- [[Jonas Wind]]
- [[Florian Wirtz]]
- [[Yoane Wissa]]
- [[Axel Witsel]]
- [[Marius Wolf]]
- [[Joe Worrall]]
– [[Bailey Wright]]
- [[Haji Wright]]
- [[Maximilian Wöber]]
- [[Christian Wörns]]

==Õ==
[[Jan Õun]] 
- [[Janar Õunap]]
- [[Kethy Õunpuu]]

==Ä==
[[Mika Ääritalo]]

==Ö==
[[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]]

==Ü==
[[Enes Ünal]]
- [[Cengiz Ünder]]
- [[Oskar Üpraus]]

==X==
[[Granit Xhaka]]

==Y==
[[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Lamine Yamal]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Caleb Yirenkyi]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Atsushi Yoneyama]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Yu Hai]]

== Vaata ka ==
*[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]]

[[Kategooria:Jalgpallurid| Jalgpallurid]]
[[Kategooria:Sportlaste loendid]]
[[Kategooria:Jalgpalli loendid]]</text>
      <sha1>ot4y5zfg00g4jsem6ub3c1jxxtmuzd8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Havel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>9866</id>
    <revision>
      <id>7248720</id>
      <parentid>6912529</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T19:12:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248720</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3246" sha1="dbs7m9y2ope7gowj1bf29bpwr5rznib" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib jõest; Tšehhi kirjaniku ja poliitiku kohta vaata artiklit [[Václav Havel]]}}
{{Jõgi 
| jõe_nimi = Havel
| pildi_nimi = Grunewald Tower Havel view Sep12.jpg
| pildi_link = Havel 
| jõe_lähe = Mecklenburgi järvedest
| suue = Elbe jõkke
| valgla_maad = [[Saksamaa]]
| pikkus = 334 km 
| valgla_pindala = 23 858 km²
| jõe_langus = 40,6 m
| jõe_lang = 
| äravool =
| paremad_lisajõed = [[Rhin]]
| vasakud_lisajõed = [[Spree]], [[Nuthe]]
| osm = jah
}}
[[Pilt:Grosser-Zernsee-26-IV-2007-565.jpg|pisi]]
'''Havel''' on [[jõgi]] [[Saksamaa]]l, [[Elbe]] parempoolne lisajõgi.

Haveli jõgi on 334 km pikk ja 23 858 km² [[valgla]]ga.&lt;ref&gt;Axel Bronstert, Sibylle Itzerott. [https://web.archive.org/web/20120117082258/http://opus.kobv.de/ubp/volltexte/2006/817/pdf/BUB18_gesamt_high.pdf ''Bewirtschaftungsmöglichkeiten im Einzugsgebiet der Havel'']. Potsdam 2006&lt;/ref&gt; See algab 62,6 ja lõpeb 22 meetri kõrgusel, tema langus on 40,6 m. Suudmes on Haveli vooluhulk 14–188, keskmiselt 88,8 m³/s. Suurim registreeritud vooluhulk Haveli suudmes on olnud 276, väikseim 7,24 m³/s.

Jõgi algab [[Mecklenburgi järved]]est [[Neustrelitz]]ist kümmekond kilomeetrit loodes ja voolab lõunasse. Selle valglasse kuulub suurim Mecklenburgi järvedest, [[Müritz]]. See voolab läbi hulga tillukeste järvede, läbi [[Wesenberg (Saksamaa)|Wesenbergi]], [[Fürstenberg/Havel]]i, [[Zehdenick]]i, [[Oranienburg]]i ja [[Hennigsdorf]]i. Seejärel ühineb jõgi [[Berliin]]is vasakpoolse lisajõe [[Spree]]ga, suundub loodesse, pärast [[Werder am Havel]]i läbimist edelasse, pärast [[Brandenburg]]i pöördub loodesse ning läbib [[Premnitz]]i ja [[Rathenow]]i. Siis suubub sellesse suurim parempoolne lisajõgi [[Rhin]] ja Havel suubub parempoolse lisajõena [[Elbe]]sse. Põhiosa jõest asub [[Brandenburgi liidumaa]]l, väike osa ka Berliinis, aga jõesuue asub [[Saksi-Anhalt]]is.&lt;ref name=SMA&gt;[[Suur maailma atlas]], lk 56-57&lt;/ref&gt;

Havelil on ühendus mitme [[kanal]]iga. Oranienburgis ulatuvad sellesse [[Oderi–Haveli kanal]] ja Rhini–Haveli kanal, Hennigsdorfis Haveli kanal ja Brandenburgis Elbe–Haveli kanal. Pisut Rathenowist allavoolu suubub temasse Suur Haveli peakanal.&lt;ref name=SMA/&gt;

Haveli suurim lisajõgi on Spree. Nende ühinemiskohas Berliinis [[Spandau]]s on Spree [[vooluhulk]] (38 m³/s) suurem kui Haveli vooluhulk (15 m³/s). Haveli suudmest on jõge mööda Haveli lähtesse 334 km, aga Spree lähtesse 560 km.

Haveli lang on väga väike. Seetõttu tekitavad Elbe [[üleujutus]]ed ka Haveli alamjooksul üleujutusi.

Haveli sängi on puhastatud ja süvendatud, et see oleks paremini laevatatav. Seetõttu loetakse see laevatatavaks 250 km ulatuses, suudmest kuni [[Userini järv]]eni. Parema laevasõidu huvides on jõel 12 [[lüüs]]i, millest esimene rajati Brandenburgi [[1545]]–[[1548]], teine Rathenowi [[1884]] ja seni viimane Spandausse [[2002]].

Haveli kesk- ja alamjooksu piirkonda nimetatakse [[Havelimaa]]ks (''Havelland''). Selle piirkonna tuumiku moodustab maa-ala, mida piiravad põhjast Rhin ja Rhini–Haveli kanal ning idast, lõunast ja läänest Havel. &lt;ref name=SMA/&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{Commons}}

[[Kategooria:Saksamaa jõed]]
[[Kategooria:Elbe jõgikond]]</text>
      <sha1>dbs7m9y2ope7gowj1bf29bpwr5rznib</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Berliin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>12589</id>
    <revision>
      <id>7248529</id>
      <parentid>7220728</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T13:41:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248529</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25081" sha1="48ek1xpkxi88dic60ux3bjn0vlhh2pu" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Berliin
| hääldus = 
| nimi1_keel = saksa | nimi1 = Berlin
| pilt = {{Fotomontaaž|asend=center
| foto1a = Siegessaeule Aussicht 10-13 img4 Tiergarten.jpg
| foto2a = Bikinihaus_Berlin-1210760.jpg
| foto2b = Brandenburger Tor 2009.jpg
| foto3a = East Side Gallery - Thierry Noir - 2011.jpg
| foto3b = OBERBAUMBRÜCKE, BERLIN - panoramio.jpg
| foto4a = Reichstag_Berlin_Germany.jpg
   | suurus = 250
   | vahed = 2
   | värv =
   | ääris = 0
   | tekst = Päripäeva ülevalt: Linnavaade [[Berliini teletorn]]ile üle [[Großer Tiergarten]]i, [[Brandenburgi värav]], [[Oberbaumi sild]], [[Riigipäevahoone]], [[East Side Gallery]], vaade [[City West]]ile ja [[Keiser Wilhelmi mälestuskirik]]ule.
}}
| pildiallkiri =
| lipp = Flag of Berlin.svg
| lipu_link = [[Berliini lipp]]
| vapp = DEU Berlin COA.svg
| vapi_link = [[Berliini vapp]]
| pindala = 
| elanikke = 
| asendikaart = Saksamaa
}}
'''Berliin''' ([[saksa keel]]es ''Berlin'') on [[Saksamaa]] [[pealinn]]. See on 3,7 miljoni elanikuga [[Kesk-Euroopa]] suurim linn ja elanike arvult suurim linn [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]].

Berliin on jaotatud 12 linnarajooniks. Linna pindala on 892&amp;nbsp;km², sellele jäävad [[Spree]] ja [[Havel]]i jõgi ning mitmed väiksemad [[vooluveekogu]]d ja järved.

Berliin asub [[Kesk-Euroopa tasandik]]ul, umbes 70&amp;nbsp;km kaugusel praegusest Saksa-[[Poola]] piirist. Saksamaa haldusjaotuse järgi asub ta [[Brandenburg]]i liidumaa keskel, ent alates [[1920]]. aastast ei kuulu enam selle koosseisu, vaid moodustab omaette [[liidumaa]] ([[1. järgu haldusüksus]]e).

Rahvusvaheliselt tuntud kultuuriasutuste, ülikoolide ja ürituste poolest on Berliin olulisemaid teadus- ja kultuurikeskusi Euroopas.

== Nimi ==
Nimi ''Berlin'' ei ole [[etümoloogia|etümoloogiliselt]] seotud [[karu]]ga, mis on kujutatud [[Berliini vapp|Berliini vapil]]. Oletatavasti tuleb see [[Lääneslaavi keeled|lääneslaavi]] sõnast ''berl'', mis tähendab [[soo]]d.

== Asend ==
Ida-lääne suunal on Berliini ulatus kõige laiemast kohast umbes 45&amp;nbsp;km ja põhja-lõuna suunal ligikaudu 38&amp;nbsp;km. Linna pindala on umbes 892&amp;nbsp;km². Berliini ümbritseb täielikult [[Brandenburg|Brandenburgi liidumaa]]. Linn asub Ida-Saksamaal, umbes 70&amp;nbsp;km kaugusel läänes [[Poola]] piirist. Berliin-Brandenburgi linnastu on üks Saksamaa kõige tihedamalt asustatud piirkondi.

&lt;gallery class=&quot;Left&quot; mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;180&quot;&gt;
Germany in the European Union on the globe (Europe centered).svg|
Berlin in Germany and EU.png|
&lt;/gallery&gt;

== Loodus ==
=== Pinnamood ja veestik ===
Berliin asub [[liustik]]ulise tekkega [[Põhja-Saksa madalik|Põhja-Saksa madalikul]]. Linna ajalooline kese asub Varssavi-Berliini liustikuoru kõige kitsamas kohas, mis jääb Barnimi ja Tetlowi lavamaade vahele. Sama org läbib linna kagu–loodesuunas ning [[Spree]] jõgi voolab orust läbi. Berliini kirdeosa asub Barnimi lavamaal, umbes pool linnast asub selle edelaservas oleval Teltow' lavamaal. Berliini läänepoolseim linnarajoon [[Spandau]] asub Berliini liustikuorus ja linna lääneserval asuval Nauener Platte lavamaal. Berliini pinnamood on tekkinud viimase jääaja ehk [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] ajal, liustikuorg on kujunenud jää taandumisel umbes 18 000 aastat tagasi.

[[Fail:Museumsinsel Berlin Juli 2021 1 (cropped).jpg|pisi|left|[[Spree]]]]

Berliinis voolavad Spree harujõgedest veel Panke, Dahme, Wuhle ja Erpe. Spandau linnarajoonis suubub Spree [[Havel]]i jõkke, mis läbib Berliini lääneserva põhja–lõunasuunas. Voolu poolest meenutab Havel sageli hoopis järve ning suuremad paisud sellel on Tegeler See ja Große Wannsee järved. Berliini piiresse jäävad veel Havelisse suubuvad Tegeler Fließi ja Bäke ojad.

Berliini kõrgeim looduslik punkt on Große Müggelberg (114,7 meetrit merepinnast), kõrgeimad inimtekkelised (tehnogeensed) kohad on [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] purustustest pärinevast kiviprügist kokku kuhjatud [[Teufelsberg]] (114,7 meetrit) [[Charlottenburg-Wilmersdorf]]i linnarajoonis ning Ahrensfelder Berge (114,5 meetrit) [[Marzahn-Hellersdorf]]is. Madalaimad paigad Berliinis on Haveli paisud linna edelaoas, mis asuvad 32 meetri kõrgusel merepinnast.

=== Kliima ===
[[Pilt:Schlachtensee in Berlin2019.jpg|pisi|Schlachtensee]]
Berliin jääb mõõduka kliima piirkonda, mis asub [[mereline kliima|merelise kliima]] ja [[kontinentaalne kliima|kontinentaalse kliima]] üleminekuvööndis. Aasta keskmine õhutemperatuur on 8,9&amp;nbsp;°C ja sademete hulk on 581&amp;nbsp;mm. Kõige soojemad kuud on juuli ja august, mil keskmine õhutemperatuur on vastavalt 18,5 ja 17,7&amp;nbsp;°C; kõige külmemad on jaanuar ja veebruar, keskmise õhutemperatuuriga vastavalt −0,6 ja −0,3&amp;nbsp;°C. Kõige sademeterikkam on juuni, mil keskmine sademete hulk on 70&amp;nbsp;mm. Kõige väiksem on keskmine sademete hulk märtsis (keskmiselt 31&amp;nbsp;mm).

Kõige sagedamini puhuvad Berliinis edela- ja loodetuuled, mis eriti talvel on tugevad ja toovad kaasa merelisele kliimale omaseid õhumasse. Kirde- ja kagutuulega kaasnevad sageli [[kõrgrõhkkond|kõrgrõhkkonnad]], mis vastavalt aastaajale toovad kas väga kuuma või väga külma õhku.

Kuna linnas on maapinna kõrguse erinevused väikesed, on kliima kogu Berliinis üsna sarnane. Mõningad temperatuurierinevused on siiski täheldatavad tihedalt täis ehitatud piirkondade ja suuremate rohealade vahel. Eriti suveöödel on esinenud kuni 10&amp;nbsp;°C küündivaid temperatuurierinevusi.

== Haldusjaotus ==
[[Fail:Berlin Rotes Rathaus 2.jpg|pisi|Rotes Rathaus]]
Berliin on jagatud 12 linnarajooniks, mis omakorda jagunevad 97 linnaosaks (2021). Linnaosad ei ole iseseisvad haldusüksused, kuid neil on kindlad piirid. Kolmanda taseme moodustavad üksused (saksa keeles ''Ortslagen''), millel pole kindlaid piire ning mis märgivad vaid igapäevakõnes tuntud geograafilisi piirkondi. Igapäevaelus on linnaosadel ja väiksematel piirkondadel tähtsam roll, samas kui linnarajoonid on eelkõige kunstlikult loodud haldusüksused.

1920. aastal loodi mitme linna, maa-asula ja mõisa liitmise tulemusel nn Suur-Berliin, mis mõningate muudatustega püsib tänini. Esialgu oli selles linnas 20 linnarajooni oma 94 linnaosaga, mille piirid vastasid varasemate eraldiseisvate asulate piiridele. Pärast linna jagamist [[Ida-Berliin|Ida-]] ja [[Lääne-Berliin]]iks jäid 12 linnarajooni lääneossa ning 8 Berliini idaossa. Seoses uute elamupiirkondade ehitamisega kasvas aastatel 1979–1989 Ida-Berliinis linnarajoonide arv 11-le, samas kui Lääne-Berliinis püsis arv muutumatuna. Taasühendatud Berliinis oli 1990. aastal kokku 23 linnarajooni.

1. jaanuari 2001 haldusreformiga liideti senised linnarajoonid 12-ks enam-vähem võrdse elanike arvuga linnarajooniks. Ka linnaosade arv ja nende piirid on viimase kümnendiga{{millal}} oluliselt muutunud.

=== Berliini linnarajoonid ===
[[Fail:Berlin Subdivisions.svg|pisi|300px|Berliinis on 12 linnarajooni]]

Berliinis on 12 linnarajooni:
#[[Mitte rajoon (Berliin)|Mitte]]
#[[Friedrichshain-Kreuzberg]]
#[[Charlottenburg-Wilmersdorf]]
#[[Lichtenbergi rajoon|Lichtenberg]]
#[[Marzahn-Hellersdorf]]
#[[Neukölln]]
#[[Pankow]]
#[[Reinickendorf]]
#[[Spandau]]
#[[Steglitz-Zehlendorf]]
#[[Tempelhof-Schöneberg]]
#[[Treptow-Köpenick]]

== Ajalugu ==
[[Fail:Memhardt Grundriß der Beyden Churf. Residentz Stätte Berlin und Cölln 1652 (1888).jpg|pisi|Berliin ja Cölln 1652. aastal]]

=== Keskaeg ===
Pärast [[Suur rahvasterändamine|suurt rahvasterändamist]] jäi Ida-Saksamaa inimtühjaks. [[6. sajand]]il asusid sinna [[Lääneslaavlased|lääneslaavi]] hõimud havelaanid, kes said nimetuse [[Havel]]i jõe järgi, mille ääres nad elasid, ja sprevljaanid, kes said nimetuse Spree jõe järgi.

Brandenburgi alistas [[948]] [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] Suur. Aastal [[983]], mil ta suri, kihutasid slaavlased sakslased sealt minema ning tapsid vaimulikud ja keisri ametnikud. Slaavlased jäid [[pagan]]ateks veel poolteiseks sajandiks, kuni [[12. sajand]]i algul [[saksid]] piirkonna uuesti vallutasid ja seekord juba lõplikult ristisid. Slaavlased aeti osalt välja, osalt assimileerusid, ent on vähesel määral säilinud tänapäevani ([[sorbid]]).

Praegune Berliin on tekkinud kahest asulast: Berlinist ja Cöllnist, mida on esmamainitud vastavalt [[1244]]. ja [[1237]]. aastal. Nende linnaõigusi on esmamainitud vastavalt [[1251]] ja [[1261]], kuid eeldatavasti olid nad juba varem linnad. [[1307]]. aastal selleks ajaks linnastunud asulad ühinesid. Ehitati ühine [[raekoda]], milles valitses ühine [[raad]]. Linna[[eelarve]]d olid eraldi. Samal aastal sai Berliin [[hansalinn]]aks.

Tänapäeva Berliini alal paiknevaid [[Spandau]]d ([[1197]]) ja Köpenicki ([[1209]]) on mainitud varemgi, ent ametlikult ühendati nad Berliiniga alles [[1920]].

[[1415]]. aastal sai [[Brandenburgi markkrahvkond|Brandenburgi markkrahviks]] ja [[kuurvürst]]iks [[Hohenzollernid|Hohenzollernite]] suguvõsast pärit [[Friedrich I (Brandenburg)|Friedrich I]], kes valitses seal oma surmani [[1440]]. Hohenzollernid püsisid Berliinis võimul [[1918]]. aastani: algul Brandenburgi markkrahvidena, siis aastast [[1701]] [[Preisimaa]] kuningatena ja lõpuks aastast [[1871]] [[Saksa keiser|Saksa keisritena]].

[[1448]] mässasid linlased [[Friedrich II (Brandenburg)|Friedrich II Raudse]] vastu ega tahtnud talle lossi ehitada. Ülestõus suruti maha ning linn jäeti ilma hulgast poliitilistest ja [[majandus]]likest vabadustest. [[1451]] kuulutati Berliin Brandenburgi markkrahvide ja kuurvürstide residentsiks ja kaotas hansalinna staatuse. Linna majandus orienteerus ümber luksuskaupade tootmisele õukonna jaoks.

=== Uusaeg ===
[[Fail:SFP 186 - Flug über das zerstörte Berlin.ogv|pisi|Sõjas kannatada saanud Berliin (1945)]]

Berliini keskosa ehitati alates Saksamaa ühinemisest (Saksa Keisririigi ehk nn Teise Riigi asutamisest) 1871. aastal välja pealinnale väärikate mitmekorruseliste kivihoonetega esinduslikus stiilis. Tollasest arhitektuurist on säilinud Riigipäevahoone (taastatud 1990. aastatel muudetud kujul), Brandenburgi väravad ja muid ehitisi.

Natside võimuloleku ajal 1930. aastate teisel poolel tehti arhitekt Albert Speeri juhtimisel kava Berliini ümberehitamiseks pompoosses stiilis. Berliinist plaaniti teha maailma pealinn Germania, mis näitaks kujukalt Natsi-Saksamaa võimsust. 1939. aastal alanud Teise maailmasõja tõttu tollaseid plaane ellu ei viidud. Ühena vähestest kavandatud suurehitistest valmis Speeri projekti järgi vaid Riigikantselei hoone (1937–1939, jäi sõjas 1945. aastal varemeisse ja hiljem lammutati).
[[Fail:SFP_186_-_Truemmerfrauen.webm|pisi|Berliini 'rusunaised' (''[[Trümmerfrauen]]'') 1945. aastal pommituskahjustusi koristamas]]
Liitlaste (Suurbritannia, vähemal määral ka USA) pommirünnakud Berliinile 1943–1945 ning arvukad tänavalahingud 1945. aasta kevadel linna kaitsjate ja pealetungivate Nõukogude vägede vahel muutsid suure osa kesklinnast varemeteks. Tänapäeva Berliini kesklinn on suures osas 20. sajandi teisel poolel uuesti üles ehitatud.

[[Potsdami konverents]]i otsusega jagati Berliin nagu omakorda terve Saksamaa neljaks ([[Suurbritannia|Briti]], [[USA]], [[Prantsuse]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]]) sektoriks. Briti, Prantsuse ja USA sektorid ühinesid tritsooniks pärast seda, kui NSV Liidu komandant lahkus komandantide komiteest. [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1949]] kuulutati [[Ida-Berliin]] [[Saksa DV]] pealinnaks. Aastal [[1961]] eraldati Ida- ja [[Lääne-Berliin]] teineteisest kivimüüriga ([[Berliini müür]]). [[9. november|9. novembril]] [[1989]] avati Ida- ja Lääne-Saksamaa vaheline piir uuesti. [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1990]] ühinesid kaks Saksa riiki rahumeelselt. Berliini müür on lammutatud, ainult mõnes kohas on natuke mälestuseks alles jäetud.

[[Fail:KohlModrowMomperBrandenburgerTor.jpg|pisi|left|1989.]]
Pärast [[Saksamaa taasühinemine|Saksamaa taasühinemist]] sai Berliin uuesti riigi pealinnaks (seni oli Lääne-Saksamaa pealinnaks olnud [[Bonn]]). Algselt plaaniti Saksamaal kasutada nn. Hollandi mudelit – kuigi Hollandi pealinnaks on [[Amsterdam]], asuvad riigi valitsusasutused [[Haag]]is. Nimelt oli Berliini ajalugu liiga seotud Saksa keisririigi, Weimari vabariigi ning Kolmanda Reichiga, ning arvati, et rahumeelselt taasühendatud riigi valitsus ei peaks asuma nii sõjaga seotud linnas. Lisaks oli Bonn lähemal Euroopa Liidu peakorterile [[Brüssel]]is.

[[Fail:FIFA World Cup 2006 - BRA vs CRO.jpg|pisi|2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]
See lahendati [[Liidupäev]]a hääletusega 20. juunil 1991, kui tulemusega 338:320 võeti vastu otsus valitsus üle viia Berliini. Valitsuse jäämist Bonni toetasid eelkõige nooremad, ning riigi lõuna- ja lääneosadest valitud parlamendiliikmed vastukaaluks vanematele liikmetele, kes mäletasid veel Berliini kunagist hiilgust, ning peamiselt põhja- ja idaosast valitutele. Endisest SDV-st pärit liikmete hääled kallutasid hääletuse Berliini kasuks.

Kuigi valitsus ja parlament koliti Berliini, lubati osal ministeeriumitel (näiteks kaitse- ja põllumajandusministeerium) kompromissina jääda Bonni, ning ainult nende peamised juhid tegutsevad Berliinis – praegugi{{millal}} töötab veel ligi 8000 18 000 riigiametnikust Bonnis. Valitsus koliti Berliini pärast vajalikke ehitustöid 1999. aastal.

Pärast taasühinemist kerkis päevakorda Berliini ja Brandenburgi liidumaa ühinemise küsimus, mille üle peeti 5. mail 1996 referendum. Berliin hääletas referendumil ühinemise poolt (sh 53,60% poolt ja 45,85 vastu), kuid Brandenburg vastu (sh 36,57% poolt ja 62,72 vastu), mistõttu jäi ühinemine ära.

== Urbanism ==

&lt;gallery mode=&quot;packed&quot;&gt;
Brandenburger Tor-Berlin.jpg|[[Brandenburgi värav]]
Berlin TV Tower and Park Inn.jpg|[[Berliini teletorn]]
20080715 14995 DSC01769 Siedlung Schillerpark Bristolstraße 5 bis 1.JPG|Schillerpark
Potsdamer Platz, Berlin, 151024, ako.jpg|[[Potsdamer Platz]]
Reichstagsgebäude mit Weihnachtsbaum bei Nacht, Berlin, 151223, ako.jpg|[[Riigipäevahoone]]
&lt;/gallery&gt;

== Elanikkond ==
[[Pilt:AltersstrukturBerlin2020.png|pisi|Berliini vanusepüramiid (2020)]]

Berliinis elas 2020. aasta seisuga umbes 3,6 miljonit inimest, mida on rohkem kui [[Saksamaa]] suuruselt järgmistes linnades [[Hamburg]]is ja [[München]]is kahe peale kokku. Koos linnaliste asulatega, mis jäävad Berliini liidumaa piiridest välja, küündib elanike arv umbes 4,7 miljonini ning Berliin-Brandenburgi linnastus, mis hõlmab mõlemat liidumaad, elab kokku ligi 6,2 miljonit inimest.

Kuni 17. sajandi keskpaigani oli Berliini ümbrus hõredalt asustatud. [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] käigus vähenes Berliini elanikkond umbes poole võrra. Kui kuurvürst [[Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst)|Friedrich Wilhelm]] 1640. aastal valitsemise oma isalt üle võttis, tõi ta muuhulgas piirkonda endaga rohkelt Prantsuse [[hugenott]]e. Nii suurenes elanike arv 1648. aasta umbes 6000-lt 1709. aastaks ligikaudu 57 000-le. Pärast seda kasvas elanike arv püsivalt edasi ning 1875. aastal sai Berliinist miljonilinn.

Elanikkonna kasv kiirenes eriti pärast industrialiseerimisele suunatud reformide ellurakendamist. 19. sajandi viimasel veerandil oli vaid 40% linna elanikest Berliinis sündinud. Suurem osa sisserännanutest olid 1900. aastal pärit [[Preisimaa]] provintsidest, välismaalt saabunuid oli 1,5% linna elanikkonnast ning enam kui 98% berliinlaste emakeel oli [[saksa keel]]. Nn Suur-Berliini loomisega 1920. aastal kasvas linna elanike arv tänu uute asulate liitmisele ligi 4 miljonini. 1920. ja 1930. aastatel oli Berliin seega Mandri-Euroopa suurim ning [[London]]i ja [[New York|New Yorgi]] järel maailma suuruselt kolmas linn. Oma kõrgpunkti saavutas Berliini elanike arv 1942. aastal, kui linnas elas 4,48 miljonit inimest.

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal elanike arv langes ning on sellest alates püsinud 3,1 ja 3,5 miljoni vahel. Alates 1991. aastast on nii linna kolijate kui ka sealt lahkujate arv püsinud aastas 100 000 ja 145 000 vahel. Berliin on üks Saksamaa suurima rahvastiku mobiilsusega linn. Ainuüksi 2010. aastal kolis Berliini 147 769 inimest, neist 61 462 olid välismaalased. Samal ajal lahkus 130 951 inimest, kellest 59 091 olid välismaalased.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120330204319/http://www.statistik-berlin-brandenburg.de/BasisZeitreiheGrafik/Bas-Wanderungen.asp?Ptyp=300&amp;Sageb=12007&amp;creg=BBB&amp;anzwer=6 &quot;Wanderungen 2010&quot;] Amt für Statistik Berlin-Brandenburg, kasutatud 2. mai 2012.&lt;/ref&gt;

=== Rahvuslik koosseis ===
Rahvused Berliinis (2020):&lt;ref&gt;[https://www.statistik-berlin-brandenburg.de/publikationen/stat_berichte/2020/SB_A01-05-00_2020h01_BE.pdf Statistischer Bericht A I 5 – hj 1 / 20 Einwohnerinnen und Einwohner im Land Berlin am 30. Juni 2020], Amt für Statistik Berlin-Brandenburg, vaadatud 04.08.2022.&lt;/ref&gt;
{| cellpadding=&quot;10&quot;
|- valign=&quot;top&quot;
|
* {{riigi ikoon|DEU}} 2 984 036 [[sakslased|sakslast]]
* {{riigi ikoon|TUR}} 98 814 [[türklased|türklast]]
* {{riigi ikoon|POL}} 55 593 [[poolakad|poolakat]]
* '''SYR''' 40 574 [[süürlased|süürlast]]
* {{riigi ikoon|ITA}} 31 355 [[itaallased|itaallast]]
* {{riigi ikoon|BUL}} 30 645 [[bulgaarlased|bulgaarlast]]
|
* {{riigi ikoon|RUS}} 26 913 [[venelased|venelast]]
* {{riigi ikoon|ROU}} 24 463 [[rumeenlased|rumeenlast]]
* {{riigi ikoon|USA}} 22 175 [[ameeriklased|ameeriklast]]
* {{riigi ikoon|SRB}} 20 154 [[serblased|serblast]]
* {{riigi ikoon|FRA}} 19 590 [[prantslased|prantslast]]
|
* {{riigi ikoon|VIE}} 19 475 [[vietnamlased|vietnamlast]]
* {{riigi ikoon|GBR}} 16 092 [[britid|britti]]
* {{riigi ikoon|ESP}} 14 840 [[hispaanlased|hispaanlast]]
* {{riigi ikoon|GRE}} 14 458 [[kreeklased|kreeklast]]
* {{riigi ikoon|IND}} 14 161 indialast
|
* {{riigi ikoon|CRO}} 13 890 [[horvaadid|horvaati]]
* {{riigi ikoon|AFG}} 13 626 [[afgaanid|afgaani]]
* {{riigi ikoon|CHN}} 13 155 [[hiinlased|hiinlast]]
* {{riigi ikoon|BIH}} 12 398 [[bosnialased|bosnialast]]
* {{riigi ikoon|AUT}} 12 398 [[austerlased|austerlast]]
|}
Teise maailmasõja järgsetel aastakümnetel siirdus [[Lääne-Berliin]]i rohkelt välistööjõudu [[Lõuna-Euroopa]]st ja [[Türgi]]st ning [[Ida-Berliin]]i läksid lepingulisi töid tegema eelkõige välistöölised [[Vietnam]]ist. Alates 1980. aastatest asusid linna ümber paljud Venemaa sakslased ning taasühinemise järel [[Ukraina]] ja [[Venemaa]] [[juudid]]. Berliini elanikkonna hulka kuulub praegu{{millal}} umbes 190 riigi kodanikke.

Kuna välispäritolu on üheselt keeruline defineerida, võivad välispäritolu inimesi puudutavad andmed suures ulatuses varieeruda. Lisaks elab Berliinis veel 100 000 – 25 000 illegaalset immigranti, kes on pärit peamiselt [[Aafrika]]st, [[Aasia]]st, [[Balkan]]ilt või [[Ladina-Ameerika]]st.&lt;ref&gt;Andrea Dernbach: [http://www.tagesspiegel.de/politik/deutschland/migration-berlin-will-illegalen-einwanderern-helfen/1452916.html Berlin will illegalen Einwanderern helfen]. Der Tagesspiegel, 23. veebruar 2009.&lt;/ref&gt;

[[Fail:St.-Thomas-Kirche - Berlin - Portalansicht 2.jpg|pisi|upright=0.8|St.-Thomas-Kirche]]
Pärast [[Rumeenia]] ja [[Bulgaaria]] liitumist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] on toimunud ulatuslik [[romad]]e sisseränne. Nende arvukuse hinnangutes pole üksmeelt, kuid kuni 200 000 romat võib olla viimastel aastatel{{millal}} ajutiselt Berliinis peatunud.&lt;ref&gt;Freia Peters: [http://www.welt.de/die-welt/politik/article9920445/Die-Roma-von-Berlin-Neukoelln.html Die Roma von Berlin-Neukölln]. Welt Online, 28. september 2010.&lt;/ref&gt;

=== Religioon ja maailmavaated ===

Pärast reformatsiooni (16. sajand) on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa (Berliin) protestantlik.

*[[Berliini piiskoppide ja peapiiskoppide loend]]
* [[Berliini toomkirik]]
*Wilmersdorfer Moschee
* Neue Synagoge (Berlin)
{{-}}
== Majandus ==

Berliini SKP elaniku kohta oli 2021. aastal 44 472 eurot (Saksamaa: 42 953).&lt;ref&gt;[https://de.statista.com/statistik/daten/studie/73061/umfrage/bundeslaender-im-vergleich-bruttoinlandsprodukt/Bruttoinlandsprodukt Bruttoinlandsprodukt (BIP) je Einwohner nach Bundesländern im Jahr 2021], Statista, vaadatud 19.07.2022. &lt;/ref&gt; Teenuste osatähtsus SKP-s oli 84%. Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid oli Berliinis 2019. aasta seisuga 167 057. 

=== Ettevõte ===
{{veergude loend|laius=20em|
* Zalando
* Trade Republic
* August Storck 
* BMW (Tehas)
* Mercedes Benz (Tehas)
* Charité
* Vivantes
* BVG
* DKB
* AVM
* [[Deutsche Bahn]]
* [[Siemens AG|Siemens]]
* Biotronik
* [[Bayer AG]] (Tehas)
* HelloFresh
* Berlin Chemie
* C. Bechstein
* GetYourGuide
* Robert Lindner
}}

&lt;gallery class=&quot;left&quot; mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;200&quot;&gt;
Tmp 21594-2016FEB27 HMT BMW Scrambler-1868503802.jpg|[[BMW]] (Tehas)
ZalandoHQ.jpg| Zalando
Siemensturm 01.jpg|[[Siemens]]
Wedding Fennstraße Scherig-Hochhaus.JPG|[[Bayer AG|Bayer Pharma]]
&lt;/gallery&gt;

== Transport ==
*[[Berliini metroo]] (''U-Bahn Berlin'')
*[[Berliini linnaraudtee]] (''S-Bahn'')
* Berliner Verkehrsbetriebe
* Berlin Hauptbahnhof
* [[Berliini Brandenburgi lennujaam]]

== Sõpruslinnad ==
{{veergude loend|laius=20em|
* {{riigi ikoon|USA}} [[Los Angeles]], [[USA]] (1967)
* {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]], [[Prantsusmaa]] (1987)
* {{riigi ikoon|Hispaania}} [[Madrid]], [[Hispaania]] (1988)
* {{riigi ikoon|Türgi}} [[İstanbul]], [[Türgi]] (1988)
* {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Moskva]], [[Venemaa]] (1990)
* {{riigi ikoon|Poola}} [[Varssavi]], [[Poola]] (1991)
* {{riigi ikoon|Ungari}} [[Budapest]], [[Ungari]] (1991)
* {{riigi ikoon|Belgia}} [[Brüssel]], [[Belgia]] (1992)
* {{riigi ikoon|Indoneesia}} [[Jakarta]], [[Indoneesia]] (1993)
* {{riigi ikoon|Usbekistan}} [[Taškent]], [[Usbekistan]] (1993)
* {{riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]], [[Mehhiko]] (1993)
* {{riigi ikoon|Hiina}} [[Beijing Shi|Peking]], [[Hiina]] (1994)
* {{riigi ikoon|Jaapan}} [[Tōkyō]], [[Jaapan]] (1994)
* {{riigi ikoon|Argentina}} [[Buenos Aires]], [[Argentina]] (1994)
* {{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Praha]], [[Tšehhi]] (1995)
* {{riigi ikoon|Namiibia}} [[Windhoek]], [[Namiibia]] (2000)
* {{riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]], [[Suurbritannia]] (2000)
* {{riigi ikoon|Ukraina}} [[Kiiev]], [[Ukraina]] (2023)
}}

== Haridus ==
[[Pilt:2016 Charite Hospital.jpg|pisi|Charité peahoone]]
*[[Berliini Humboldti Ülikool]]
*[[Berliini Vaba Ülikool]]
*[[Berliini Tehnikaülikool]]
*Universität der Künste Berlin
*[[Charité]]
*European School of Management and Technology
*Berliner Hochschule für Technik
*Hochschule für Technik und Wirtschaft Berlin
*Hochschule für Wirtschaft und Recht Berlin
*Deutsche Film- und Fernsehakademie Berlin

== Sport ==
[[Pilt:Clp 20090708 Alte Försterei Eröffnungsspiel 3.jpg|pisi|[[1. FC Union Berlin]]]]
* [[1. FC Union Berlin]]
* [[Hertha BSC]]
* Eisbären Berlin
* Alba Berlin
* Füchse Berlin
* [[Berliini Olümpiastaadion]]
* Stadion An der Alten Försterei
* Mercedes-Benz Arena (Berliin)
* [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]
* Berlin-Marathon
* Olympiastützpunkt Berlin
* Velodrom (Berliin)

== Kultuur ==
=== Teater ===
[[Fail:Volksbühne, Berlin-Mitte, 150823, ako.jpg|pisi|Volksbühne]]
* Schaubühne
* Volksbühne
* Deutsches Theater
* Berliner Ensemble
* Theater des Westens
* Theater am Potsdamer Platz
* Friedrichstadt-Palast

=== Muusika ===
[[Fail:Die Toten Hosen @ SO36.jpg|pisi|SO36]]
[[Fail:Sing-Aka.webm|pisi|Sing-Akademie zu Berlin]]
* Deutsche Oper
* Staatsoper Unter den Linden
* Komische Oper
* Neuköllner Oper
* Berliner Philharmoniker 
* Deutsches Symphonie-Orchester Berlin
* Staatskapelle Berlin 
* Rundfunk-Sinfonieorchester Berlin
* Konzerthausorchester Berlin 
* Berliner Singakademie
* Philharmonischer Chor Berlin
* Watergate
* Berghain
* Tresor
* Matrix
* Klunkerkranich
* SO36

=== Meedia ===
[[Fail:CCC Filmstudios.jpg|pisi|CCC Filmstudios]]
* Springer Nature
* RBB
* Walter de Gruyter 
* Axel Springer SE
* Suhrkamp Verlag
* Berliner Zeitung
* CCC Filmkunst
* Filmstudios Babelsberg
* BMG Rights Management
[[Fail:8Europäischer Filmpreis in Berlin, 2023.jpg|pisi|Euroopa filmiauhind]]
=== Auhinnad ===
* Prix Europa
* Bundesverdienstkreuz
* [[Euroopa filmiauhind]]
* Verdienstorden des Landes Berlin
* Venus Award
{{-}}

== Pilte ==
&lt;gallery class=&quot;center&quot; mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;180&quot;&gt;
BerlinFashionWeek2013.jpg|Berlin Fashion Week
Berlin Marathon 2016.jpg|Berliini maraton
1Linie1.jpg| Muusikal &quot;Linie 1&quot;
ShowgirlsBerlin.jpg| Friedrichstadt Palast
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
*[[Berliini palee]]
*[[2023. aasta Berliini järelvalimised]]
*[[Terrori Topograafia]]
*[[2026. aasta Berliini parlamendivalimised]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{vikisõnastikus}}
{{commonskat|Berlin}}
{{vikitsitaadid}}
*[http://www.berlin.de Berliini koduleht]
*[http://www.exberliner.com EXBERLINER – Monthly magazine for English speakers]

{{GER}}
{{Saksamaa linnad}}

[[Kategooria:Saksamaa linnad]]
[[Kategooria:Saksamaa liidumaad]]
[[Kategooria:Pealinnad]]
[[Kategooria:Hansalinnad]]
[[Kategooria:Berliin| ]]</text>
      <sha1>48ek1xpkxi88dic60ux3bjn0vlhh2pu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Apostellik suktsessioon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>12612</id>
    <revision>
      <id>7248945</id>
      <parentid>6015813</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:22:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Protestantlik traditsioon */</comment>
      <origin>7248945</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3614" sha1="67qdd2evvt3svu829he94p95w8def7g" xml:space="preserve">'''Apostellik suktsessioon''' (ka '''apostlik suktsessioon''', '''apostlik järjepidevus''', '''apostellik järjepidevus''', '''apostellik järgnevus''') on [[Kirik (institutsioon)|kirik]]u õpetus, mille kohaselt on praeguse kristliku kiriku [[piiskop]]id [[apostel|apostlite]] järglased. Erinevad kristlikud voolud tõlgendavad seda õpetust erinevalt. 

Apostellik suktsessioon väljendab vaimulikuameti õiguslikku järjepidevust. Idee [[preester|preestri]] (vaimuliku) pühitsuse edasiandmisest pärineb [[Vana-Egiptus]]est ja [[Vana Testament|Vanast Testamendist]] ning on eri variatsioonides tuntud ka teistes [[usund]]ites.

==Katoliku traditsioon==
Kõige olulisem on see [[doktriin]] katoliku [[traditsioon]]i kirikutes, kus apostelliku järjepidevuse väljenduseks on [[piiskop]]pide katkematu liin [[Uus Testament|Uue Testamendi]] apostlitest alates. Apostlik suktsessioon antakse edasi piiskopi pühitsemisel käte pealepanekuga juba pühitsetud piiskoppide poolt. Selle arusaama puhul on kirik tõeline kui ta järgib apostlite õpetust ja suudab tõendada oma vaimulike pühitsusliini Kristuse apostlitest alates.

Kuna Vatikani arhiivi vanim dokument pärineb Markioni kirikust, siis arvestatakse võimalusega, et katoliku kirik lähtub [[Markionism|Markionismist]], mitte [[Algkristlus|algkristlusest]].

Katoliku kirikus on praegu neli katkematut piiskoplikku pühitsusliini, mida nimetatakse esimese teadaoleva piiskopi järgi:
*Estouteville'i liin: vanim iseseisev pühitsusliin, mis algab kardinal [[Guillaume d'Estouteville]]'iga (1412–1483). Siia kuulub umbes 43 praegu elavat piiskoppi, endistest paavstidest [[Sixtus IV]], [[Julius II]] ja [[Leo X]].
*Rebiba liin: siia kuuluvad kardinal [[Scipione Rebiba]] (1504–1577) pühitsetud piiskoppide järglased, üle 90% praegu teenivatest katoliku piiskoppidest, ja kõik paavstid alates 1724. aastast ([[Benedictus XII]]). Ta ise pühitseti piiskopiks 14. mail 1541 piiskopi poolt, kelle nimi pole teada.
*Bodmani liin: algab [[Johannes Wolfgang von Bodman]]iga (1651–1691), kes oli Konstanzi abipiiskop 1686. aastast kuni surmani.
*Bovet' liin: algab [[François de Bovet]]'ga (1745–1838), kes oli Sisteroni piiskop alates 1789. aastast ja pühitseti piiskopiks 13. septembril 1789 Pariisis. Siia kuulub alates novembrist 2020 kaheksa elavat piiskoppi. 

Peale ülalnimetatute kuuluvad katoliku kirikusse veel mõned idakirikust ületulnud iseseisvad pühitsusliinid.

==Protestantlik traditsioon==
Apostliku suktsessiooni põhimõtet tunnistavad ka mõned protestantlikud kirikud, näiteks [[anglikaani kirik]] ja osa luterlikke kirikuid. Suurema osa protestantlike koguduste ja mitmete kristlike [[uususund]]ite jaoks ei oma katkematu pühitsuse liin, apostlitest tänaste vaimulikeni, mingit tähtsust. Selle asemel tähtsustatakse [[doktriin]]i [[Kirik (institutsioon)|kiriku]] õpetuslikust järjepidevusest ehk [[Uus Testament|Uue Testamendi]] ja [[apostlite õpetus]]e sõnumit.

==Välislingid==
*[http://www.catholic.com/library/Apostolic_Succession.asp Catholic Answers : Apostolic Succession (''ingliskeelne tutvustus katoliiklikust vaatepunktist'')]
*[http://www.newadvent.org/cathen/01641a.htm Catholic Encyclopedia : Apostolic Succession (''ingliskeelne tutvustus katoliiklikust vaatepunktist'')]
*[http://www.stmichael-online.de/apostolische_sukzession1.htm Bibel und &quot;apostolische Sukzession&quot; (''saksakeelne analüüs protestantlikust vaatepunktist'')]
*[https://web.archive.org/web/20140924082501/http://mysite.verizon.net/res7gdmc/aposccs/ Apostolic Succession in the Roman Catholic Church]

[[Kategooria:Kristlus]]</text>
      <sha1>67qdd2evvt3svu829he94p95w8def7g</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Raamatukogundus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>12916</id>
    <revision>
      <id>7248742</id>
      <parentid>7021286</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T19:52:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248742</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3212" sha1="d8rmtbzj8iqzhapjbzaw4ew7mu1fxo6" xml:space="preserve">'''Raamatukogundus''' (inglise keeles ''librarianship'') on [[raamatukogu]]de tegevus- ja ainevaldkond.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://pang.nlib.ee/termin/ |pealkiri=Eesti raamatukogusõnastik |vaadatud=2007-11-13 |arhiivimisaeg=2007-10-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20071019044057/http://pang.nlib.ee/termin/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Raamatukogundust ja raamatukogusid uurib [[raamatukoguteadus]] (''library science'').

==Probleeme tänapäeva raamatukogunduses==
Põhilised küsimused, millega tegeletakse tänapäeva raamatukogunduses, on järgmised:
*majanduslikud probleemid; 
*ruumiprobleemid;
*raamatukoguhoidjate ja infotöötajate haridus;
*kutseoskusnõuded;
*raamatukogude personaliliigitus ja palgagrupid;
*digitaalraamatukogu

==Raamatukogundusharidus==
Raamatukogundust on Eestis võimalik õppida kahes kõrgkoolis: rakenduslikku kõrgharidust on võimalik omandada Tartu Ülikoolis (varem [[Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia]]s) ning akadeemilist kõrgharidust [[Tallinna Ülikool]]is. 2013. aastal koliti infokorralduse osakond (info- ja dokumendihalduse eriala ja raamatukogunduse eriala) Viljandi Kultuuriakadeemiast [[Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut]]i. 

Tartu Ülikooli raamatukogunduse ja infoteaduse eriala valmistab ette laialdaste teadmistega raamatukogu- ja infotöötajaid, kes on võimelised töötama eri tüüpi raamatukogudes ja infoasutustes. Õppekavad sisaldavad erialaaineid, mis annavad teadmisi ja oskusi nii traditsiooniliseks kui ka kaasaegseks infotööks (teabe kogumine, töötlemine, korraldamine ja kättesaadavaks tegemine nii tavakujul kui e-keskkonnas). Üldained aitavad kaasa laiema humanitaar- ja sotsiaalhariduse omandamisele ning praktikad on õpitu järeleproovimiseks ja kinnitamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?ptbl_nimetused=leht&amp;ptbl_vaartused=OK.OK.VA&amp;ptbl_nimetused=sessioon&amp;ptbl_vaartused=0&amp;ptbl_nimetused=id_oppekava&amp;ptbl_vaartused=439 Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogunduse ja infoteaduse eriala õppekava]&lt;/ref&gt; Ettevalmistamisel on magistriõpe.{{millal}}{{lisa viide}}

Tallinna Ülikooli infoteaduste eriala bakalaureuse õppekava üldeesmärgid: 
* luua võimalused baasteadmiste ja oskuste omandamiseks teabeteeninduse korraldamise ja juhtimise, andmekogude koostamise ja kasutamise ning infootsingu alal;
* toetada põhiliste oskuste ja suutlikkuse kujunemist töötamiseks erinevates dokumentaalse info kogudes (raamatukogud, arhiivid, infotalitused, muuseumid jne) ning muudes infoteaduste teadmisi eeldavates valdkondades;
*luua eeldused õpingute jätkamiseks magistriõppes.&lt;ref&gt;[http://www.tlu.ee/?LangID=1&amp;CatID=856 Tallinna Ülikooli bakalaureuse õppe õppekavad]&lt;/ref&gt; 

Tallinna Ülikoolis on võimalik õppida kõigil haridustasemetel: [[bakalaureuseõpe|bakalaureuse-]], [[magistriõpe|magistri-]] ja [[doktoriõpe|doktoriõppes]].

Mõlemas koolis korraldatakse erialase täiendkoolituse kursusi.

== Vaata ka ==
*[[arhiiv]] ja [[arhiivindus]]
*[[infoteadus]]
*[[lasteraamatukogundus]]
*[[raamatukogu]]
*[[raamatukogude ajalugu]]
*[[raamatukoguhoidja]]
*[[raamatukoguteaduse mõisteid]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Raamatukogundus| ]]</text>
      <sha1>d8rmtbzj8iqzhapjbzaw4ew7mu1fxo6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Riigipeade ja valitsusjuhtide koondtabel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>13472</id>
    <revision>
      <id>7248815</id>
      <parentid>7247922</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T22:39:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* L */</comment>
      <origin>7248815</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21505" sha1="afr91sln4me6842sy6g49mxza8pz6pj" xml:space="preserve">''See on koondtabel praegu võimul olevatest [[riik]]ide [[riigipea]]dest ja [[valitsusjuht]]idest.

__NOTOC__{{tähed}}   
==A==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;width:100%;&quot;
|-
! style=&quot;width:30%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riik
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riigipea
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Valitsusjuht
|-
| [[Afganistan]]
| [[Maulawī Hibat-Allāh-i Āḩūndzāda]] ''(de facto)''
| [[Abdul Kabir]]
|-
| [[Albaania]]
| [[Bajram Begaj]]
| [[Edi Rama]]
|-
| [[Alžeeria]]
| [[Abdelmadjid Tebboune]]
| [[Sifi Ghrieb]] (''kohusetäitja'')
|-
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Donald Trump]]
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht''
|-
| [[Andorra]]
| [[Josep-Lluís Serrano Pentinat]] ja [[Emmanuel Macron]]
| [[Xavier Espot Zamora]]
|-
| [[Angola]]
| [[João Lourenço]]
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht''
|-
| [[Antigua ja Barbuda]]
| [[Charles III]] (kindralkuberner [[Rodney Williams]])
| [[Gaston Browne]]
|-
| [[Araabia Ühendemiraadid]]
| šeik [[Muḩammad bin Zāyid Āl Nahyān]]
| šeik [[Muḩammad bin Rāshid Āl Maktūm]]
|-
| [[Argentina]]
| [[Javier Milei]]
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht''
|-
| [[Armeenia]]
| [[Vahagn Hatšhaturjan]]
| [[Nikol Pašinjan]]
|-
| [[Aserbaidžaan]]
| [[İlham Əliyev]]
| [[Əli Əsədov]]
|-
| [[Austraalia]]
| [[Charles III]] (kindralkuberner [[Sam Mostyn]])
| [[Anthony Albanese]]
|-
| [[Austria]]
| [[Alexander Van der Bellen]]
| [[Christian Stocker]]
|}

==B==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;width:100%;&quot;
|-
! style=&quot;width:30%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riik
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riigipea
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Valitsusjuht
|-
| [[Bahama]]
| [[Charles III]] (kindralkuberner [[Cornelius A. Smith]])
| [[Philip Davis]]
|-
| [[Bahrein]]
| [[Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah]]
| [[Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah]]
|-
| [[Bangladesh]]
| [[Mirza Fakhrul Islam Alamgir]]
| [[Tarique Rahman]]
|-
| [[Barbados]]
| [[Sandra Mason]]
| [[Mia Mottley]]
|-
| [[Belau]]
| [[Surangel Whipps noorem]]
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht''
|-
| [[Belgia]]
| [[Philippe I (Belgia)|Philippe I]]
| [[Bart De Wever]]
|-
| [[Belize]]
| [[Charles III]] (kindralkuberner [[Colville Young]])
| [[Johnny Briceño]]
|-
| [[Benin]]
| [[Patrice Talon]]
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht''
|-
| [[Bhutan]]
| [[Jigme Khesar Namgyal Wangchuck]]
| [[Tshering Tobgay]]
|-
| [[Boliivia]]
| [[Rodrigo Paz Pereira]]
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht''
|-
| [[Bosnia ja Hertsegoviina]]
| [[Denis Bećirović]] (presidentuuri esimees), [[Željko Komšić]], [[Željka Cvijanović]]
| [[Borjana Krišto]]
|-
| [[Botswana]]
| [[Duma Boko]]
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht''
|-
| [[Brasiilia]]
| [[Luiz Inácio Lula da Silva]] 
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht''
|-
| [[Brunei]]
| [[Hassanal Bolkiah|Hassanal Bolkiah Muizzadin Waddaulah]]
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht''
|-
| [[Bulgaaria]]
| [[Ilijana Iotova]]
| [[Rumen Radev]]
|-
| [[Burkina Faso]]
| [[Ibrahim Traoré]]
| [[Apollinaire Joachim Kyélem de Tambèla]]
|-
| [[Burundi]]
| [[Évariste Ndayishimiye]]
| [[Nestor Ntahontuye]]
|}

==C==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;width:100%;&quot;
|-
! style=&quot;width:30%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riik
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riigipea
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Valitsusjuht
|-
| [[Colombia]]
| [[Abelardo de la Espriella]]
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht''
|-
| [[Costa Rica]]
| [[Rodrigo Chaves]]
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht''
|}

==D==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;width:100%;&quot;
|-
! style=&quot;width:30%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riik
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riigipea
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Valitsusjuht
|-
| [[Djibouti]]
| [[Ismail Omar Guelleh]]
| [[Abdoulkader Kamil Mohamed]]
|-
| [[Dominica]]
| [[Sylvanie Burton]]
| [[Roosevelt Skerrit]]
|-
| [[Dominikaani Vabariik]]
| [[Luis Abinader]]
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht''
|}

==E==   
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;width:100%;&quot;
|-
! style=&quot;width:30%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riik
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riigipea
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Valitsusjuht
|-
| [[Ecuador]]
| [[Daniel Noboa]]
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht''
|-
| [[Eesti]]
| [[Alar Karis]]
| [[Kristen Michal]]

|-
| [[Egiptus]]
| [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]
| [[Muşţafā Madbūlī]]
|-
| [[Ekvatoriaal-Guinea]]
| [[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]]
| [[Manuela Roka Botey]]
|-
| [[El Salvador]]
| [[Nayib Bukele]]
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht''
|-
| [[Elevandiluurannik]]
| [[Alassane Ouattara]]
| [[Robert Beugré Mambé]]
|-
| [[Eritrea]]
| [[Isaias Afewerki]]
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht''
|-
| [[Etioopia]]
| [[Taye Atske Selassie]]
| [[Abiy Ahmed]]
|}

==F==   
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;width:100%;&quot;
|-
! style=&quot;width:30%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riik
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riigipea
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Valitsusjuht
|-
| [[Fidži]]
| ''ratu'' [[Naiqama Lalabalavu]]
| [[Sitiveni Rabuka]]
|-
| [[Filipiinid]]
| [[Bongbong Marcos]]
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht''
|}

==G==   
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;width:100%;&quot;
|-
! style=&quot;width:30%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riik
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riigipea
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Valitsusjuht
|-
| [[Gabon]]
| [[Brice Clotaire Oligui Nguema|Brice Oligui]]
| [[Alain Claude Bilie By Nze|Alain Claude Nze]]
|-
| [[Gambia]]
| [[Adama Barrow]]
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht''
|-
| [[Ghana]]
| [[John Dramani Mahama]]
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht''
|-
| [[Grenada]]
| [[Charles III]] (kindralkuberner [[Cécile La Grenade]])
| [[Dickon Mitchell]]
|-
| [[Gruusia]]
| [[Salome Zurabišvili]]
| [[Irakli Kobahhidze]]
|-
| [[Guatemala]]
| [[Bernardo Arévalo]]
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht''
|-
| [[Guinea]]
| [[Mamady Doumbouya]]
| [[Bah Oury]]
|-
| [[Guinea-Bissau]]
| [[Umaro Sissoco Embaló]]
| [[Braima Camará]]
|-
| [[Guyana]]
| [[Irfaan Ali]]
| [[Mark Phillips]]
|}

==H==   
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;width:100%;&quot;
|-
! style=&quot;width:30%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riik
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riigipea
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Valitsusjuht
|-
| [[Haiti]]
| Üleminekunõukogu: [[Laurent Saint-Cyr]] (esimees), [[Fritz Jean]], [[Edgard Leblanc Fils]], [[Smith Augustin]], [[Leslie Voltaire]], [[Louis Gérald Gilles]],  [[Emmanuel Vertilaire]]
| [[Alix Didier Fils-Aimé]]
|-
| [[Hiina Rahvavabariik]]
| [[Xi Jinping]]
| [[Li Qiang]]
|-
| [[Hiina Vabariik]] (Taiwan)
| [[Lai Ching-te]]
| [[Cho Jung-tai]]
|-
| [[Hispaania]]
| [[Felipe VI]]
| [[Pedro Sánchez]]
|-
| [[Madalmaade Kuningriik|Holland]]
| [[Willem-Alexander]]
| [[Rob Jetten]] 
|-
| [[Honduras]]
| [[Nasry Asfura]]
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht''
|-
| [[Horvaatia]]
| [[Zoran Milanović]]
| [[Andrej Plenković]]
|}

==I==   
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;width:100%;&quot;
|-
! style=&quot;width:30%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riik
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riigipea
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Valitsusjuht
|-
| [[Ida-Timor]]
| [[José Ramos-Horta]]
| [[Xanana Gusmão]] 
|-
| [[Iirimaa]]
| [[Catherine Connolly]]
| [[Micheál Martin]]
|-
| [[Iisrael]]
| [[Yits'ẖak Hertzog]]
| [[Binyamin Netanyahu]] 
|-
| [[India]]
| [[Draupadi Murmu]]
| [[Narendra Modi]]
|-
| [[Indoneesia]]
| [[Prabowo Subianto]]
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht''
|-
| [[Iraak]]
| [[Nizar Amidi]]
| [[Muḩammad Shiyā‘ as-Sūdānī]]
|-
| [[Iraan]]
| [[Mojtabá Khāmene'ī]]
| [[Mas‘ūd Pezeshkīān]]
|-
| [[Island]]
| [[Halla Tómasdóttir]]
| [[Kristrún Frostadóttir]]
|-
| [[Itaalia]]
| [[Sergio Mattarella]]
| [[Giorgia Meloni]]
|}

==J==   
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;width:100%;&quot;
|-
! style=&quot;width:30%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riik
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riigipea
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Valitsusjuht
|-
| [[Jaapan]]
| [[Naruhito]]
| [[Sanae Takaichi]] 
|-
| [[Jamaica]]
| [[Charles III]] (kindralkuberner [[Patrick Allen]])
| [[Andrew Holness]]
|-
| [[Jeemen]]
| [[Rashād Muḩammad al-‘Alīmī]] ''(de iure)''
| [[Aḩmad ‘Awaḑ ibn Mubārak]]
|-
| [[Jordaania]]
| [[‘Abd Allāh II]]
| [[Jafar Hassan]]
|}

==K==   
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;width:100%;&quot;
|-
! style=&quot;width:30%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riik
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riigipea
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Valitsusjuht
|-
| [[Kambodža]]
| [[Norodom Sihamoni]]
| [[Hun Manet]]
|-
| [[Kamerun]]
| [[Paul Biya]]
| [[Joseph Dion Ngute]]
|-
| [[Kanada]]
| [[Charles III]] (kindralkuberner [[Mary Simon]])
| [[Mark Carney]]
|-
| [[Kasahstan]]
| [[Kasõm-Žomart Tokajev]] 
| [[Olžas Bektenov]]
|-
| [[Katar]]
| [[Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī]]
| [[Khālid ibn Khalīfah ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Thānī]]
|-
| [[Keenia]]
| [[William Ruto]]
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht''
|-
| [[Kesk-Aafrika Vabariik]]
| [[Faustin-Archange Touadéra]]
| [[Félix Moloua]]
|-
| [[Kiribati]]
| [[Taneti Maamau]]
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht''
|-
| [[Komoorid]]
| [[Azali Assoumani]]
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht''
|-
| [[Kongo DV]]
| [[Félix Tshisekedi]]
| [[Judith Suminwa Tuluka]]
|-
| [[Kongo Vabariik]]
| [[Denis Sassou-Nguesso]]
| [[Anatole Collinet Makosso]]
|-
| [[Põhja-Korea|Korea RDV]]
| [[Kim Il-sŏng]] (igavene president, surnud 1994)&lt;br&gt;[[Jo Yong-won]], [[Kim Chŏng-un]] (&quot;[[Ülim Juht (Põhja-Korea)|Ülim Juht]]&quot;, ''de facto'' riigipea)
| [[Pak Thae-song]]
|-
| [[Lõuna-Korea|Korea Vabariik]]
| [[Lee Jae-myung]]
| [[Lee Ju-ho]]
|-
| [[Kosovo]]
| [[Albulena Haxhiu]] ''(kohusetäitja)''
| [[Albin Kurti]]
|-
| [[Kreeka]]
| [[Konstantínos Tasoúlas]]
| [[Kyriákos Mitsotákis]]
|-
| [[Kuuba]]
| [[Miguel Díaz-Canel]]
| [[Manuel Marrero]]
|-
| [[Kuveit]]
| [[Mish‘al al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]]
| [[Muḩammad Şabāḩ as-Sālim aş-Şabāḩ]]
|-
| [[Kõrgõzstan]]
| [[Sadõr Džaparov]]
| [[Adõlbek Kasõmalijev]]
|-
| [[Küpros]]
| [[Níkos Christodoulides]]
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht''
|}

==L==   
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;width:100%;&quot;
|-
! style=&quot;width:30%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riik
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riigipea
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Valitsusjuht
|-
| [[Laos]] 
| [[Thongloun Sisoulith]]
| [[Saleumxay Kommasith]]
|-
| [[Leedu]] 
| [[Gitanas Nausėda]] 
| [[Inga Ruginienė]]
|-
| [[Lesotho]] 
| [[Letsie III]] 
| [[Sam Matekane]]
|-
| [[Libeeria]] 
| [[Joseph Boakai]] 
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' 
|-
| [[Liechtenstein]] 
| [[Hans Adam II]] 
| [[Brigitte Haas]] 
|-
| [[Liibanon]] 
| [[Jūzīf ʻAwn]]
| [[Nawāf Salām]]
|-
| [[Liibüa]] 
| [[Mohamed al-Menfi]]
| [[Fathi Bashagha]]
|-
| [[Luksemburg]] 
| [[Guillaume (Luksemburgi suurhertsog)|Guillaume]] 
| [[Luc Frieden]] 
|-
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] 
| [[Cyril Ramaphosa]]
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' 
|-
| [[Lõuna-Sudaan]] 
| [[Salva Kiir Mayardit]] 
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht''
|-
| [[Läti]] 
| [[Edgars Rinkēvičs]] 
| [[Andris Kulbergs]]
|}

==M==   
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;width:100%;&quot;
|-
! style=&quot;width:30%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riik
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riigipea
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Valitsusjuht
|-
| [[Madagaskar]] 
| [[Michael Randrianirina]]
| [[Mamitiana Rajaonarison]]
|-
| [[Malaisia]] 
| [[Ibrahim Ismail]]
| [[Anwar Ibrahim]] 
|-
| [[Malawi]] 
| [[Peter Mutharika]]
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' 
|-
| [[Maldiivid]] 
| [[Mohamed Muizzu]] 
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' 
|-
| [[Mali]] 
| [[Assimi Goïta]]
| [[Abdoulaye Maïga]]
|-
| [[Malta]] 
| [[Myriam Spiteri Debono]] 
| [[Robert Abela]] 
|-
| [[Maroko]] 
| [[Mohammed VI]] 
| [[Aziz Akhannouch]] 
|-
| [[Marshalli Saared]] 
| [[Hilda Heine]]
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' 
|-
| [[Mauritaania]] 
| [[Mohamed Cheikh El Ghazouani]]
| [[Moctar Ould Diay]]
|-
| [[Mauritius]] 
| [[Prithvirajsing Roopun]]
| [[Pravind Jugnauth]] 
|-
| [[Mehhiko]] 
| [[Claudia Sheinbaum]] 
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' 
|-
| [[Mikroneesia Liiduriigid|Mikroneesia]] 
| [[Wesley Simina]] 
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' 
|-
| [[Moldova]] 
| [[Maia Sandu]]
| [[Vasile Tofan]]
|-
| [[Monaco]] 
| [[Albert II (Monaco)|Albert II]] 
| [[Isabelle Berro-Amadeï]] (kt)
|-
| [[Mongoolia]] 
| [[Uhnaagijn Hürelsüh]] 
| [[Njam-Osorõn Utšral]]
|-
| [[Montenegro]]
| [[Jakov Milatović]]
| [[Milojko Spajić]]
|-
| [[Mosambiik]] 
| [[Daniel Chapo]] 
| [[Maria Benvinda Delfina Levi]]
|-
| [[Myanmar]] 
| [[Min Aung Hlaing]]
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht''
|}

== N ==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;width:100%;&quot;
|-
! style=&quot;width:30%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riik
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riigipea
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Valitsusjuht
|-
| [[Namiibia]]
| [[Netumbo Nandi-Ndaitwah]]
| [[Elijah Ngurare]]
|-
| [[Nauru]]
| [[David Adeang]]
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht''
|-
| [[Nepal]]
| [[Ram Chandra Poudel]]
| [[Sushila Karki]]
|-
| [[Nicaragua]]
| [[Daniel Ortega]], [[Rosario Murillo]] (kaaspresidendid)
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht''
|-
| [[Nigeeria]]
| [[Bola Tinubu]]
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht''
|-
| [[Niger]]
| [[Abdourahamane Tchiani]] &lt;!--[[Mohamed Bazoum]] --&gt;
| [[Ali Lamine Zeine]] &lt;!-- [[Ouhoumoudou Mahamadou]]--&gt;
|-
| [[Norra]]
| [[Haakon VIII]]
| [[Jonas Gahr Støre]]
|}

==O==   
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;width:100%;&quot;
|-
! style=&quot;width:30%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riik
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riigipea
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Valitsusjuht
|-
| [[Omaan]]  
| [[Haitham ibn Tāriq]]   
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht''
|}

==P==   
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;width:100%;&quot;
|-
! style=&quot;width:30%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riik
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riigipea
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Valitsusjuht
|-
| [[Paapua Uus-Guinea]] 
| [[Charles III]] (kindralkuberner [[Bob Dadae]]) 
| [[James Marape]]
|-
| [[Pakistan]] 
| [[Arif Alvi]]
| [[Shehbaz Sharif]]
|-
| [[Panama]] 
| [[José Raúl Mulino]] 
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' 
|-
| [[Paraguay]] 
| [[Santiago Peña]] 
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' 
|-
| [[Peruu]] 
| [[José María Balcázar]]
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht, ministrite nõukogu esimees on'' [[Luis Galarreta]]
|-
| [[Poola]] 
| [[Karol Nawrocki]] 
| [[Donald Tusk]]
|-
| [[Portugal]] 
| [[António José Seguro]] 
| [[Luís Montenegro]] 
|-
| [[Prantsusmaa]] 
| [[Emmanuel Macron]] 
| [[Sébastien Lecornu]]
|-
| [[Põhja-Makedoonia]] 
| [[Gordana Siljanovska-Davkova]] 
| [[Talat Xhaferi]]  
|}

==R==   
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;width:100%;&quot;
|-
! style=&quot;width:30%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riik
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riigipea
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Valitsusjuht
|-
| [[Roheneemesaared]]
| [[José Maria Neves]]
| [[Francisco Carvalho]]
|-
| [[Rootsi]] 
| [[Carl XVI Gustaf]] 
| [[Ulf Kristersson]] 
|-
| [[Rumeenia]] 
| [[Nicușor Dan]]
| [[Ilie Bolojan]]
|-
| [[Rwanda]] 
| [[Paul Kagame]] 
| [[Justin Nsengiyumva]] 
|}

==S==   
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;width:100%;&quot;
|-
! style=&quot;width:30%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riik
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riigipea
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Valitsusjuht
|-
| [[Saalomoni Saared]] 
| [[Charles III]] (kindralkuberner [[David Tiva Kapu]]) 
| [[Jeremiah Manele]]
|-
| [[Saint Kitts ja Nevis]] 
| [[Charles III]] (kindralkuberner [[Marcella Liburd]])
| [[Terrance Drew]] 
|-
| [[Saint Lucia]] 
| [[Charles III]] (kindralkuberner [[Neville Cenac]]) 
| [[Philip J. Pierre]] 
|-
| [[Saint Vincent ja Grenadiinid]] 
| [[Charles III]] (kindralkuberner [[Susan Dougan]]) 
| [[Ralph Gonsalves]] 
|-
| [[Saksamaa]] 
| [[Frank-Walter Steinmeier]]
| [[Friedrich Merz]] 
|-
| [[Sambia]] 
| [[Hakainde Hichilema]]
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht''
|-
| [[Samoa]] 
| [[Va'aletoa Sualauvi II]] 
| [[Laʻauli Leuatea Schmidt]] 
|-
| [[San Marino]] 
| [[Gerardo Giovagnoli]] ja [[William Casali]]  
| ''riigipead on ühtlasi valitsusjuhid'' 
|-
| [[São Tomé ja Príncipe]] 
| [[Carlos Vila Nova]] 
| [[Américo d'Oliveira dos Ramos]] 
|-
| [[Saudi Araabia]] 
| [[Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd|Salmān]] 
| [[Muḩammad bin Salmān]]
|-
| [[Seišellid]] 
| [[Patrick Herminie]] 
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' 
|-
| [[Senegal]] 
| [[Bassirou Diomaye Faye]] 
| [[Ousmane Sonko]]
|-
| [[Serbia]] 
| [[Aleksandar Vučić]] 
| [[Đuro Macut]]
|-
| [[Sierra Leone]] 
| [[Julius Maada Bio]] 
| [[David Moinina Sengeh]]
|-
| [[Singapur]] 
| [[Tharman Shanmugaratnam]]
| [[Lawrence Wong]] 
|-
| [[Slovakkia]] 
| [[Peter Pellegrini]] 
| [[Robert Fico]] 
|-
| [[Sloveenia]] 
| [[Nataša Pirc Musar]] 
| [[Janez Janša]]
|-
| [[Somaalia]] 
| [[Xasan Sheekh Maxamuud]] 
| [[Xamse Cabdi Barre]]
|-
| [[Soome]] 
| [[Alexander Stubb]] 
| [[Petteri Orpo]] 
|-
| [[Sri Lanka]] 
| [[Ranil Wickremesinghe]]
| [[Harini Amarasuriya]]
|-
| [[Sudaan]] 
| Iseseisvusnõukogu (11 liiget, esimees [[‘Abd al-Fattāḩ ‘Abd ar-Raḩmān al-Burhān]])
| [[Kamil Idris]]
|-
| [[Suriname]] 
| [[Jennifer Simons]] 
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' 
|-
| [[Suurbritannia]] 
| [[Charles III]] 
| [[Andy Burnham]] 
|-
| [[Svaasimaa]] 
| [[Mswati III]] 
| [[Cleopas Dlamini]] 
|-
| [[Süüria]] 
| '''[[Aḩmad ash-Sharʻ]]'''
| Mohammed al-Bashir
|}

==Š==   
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;width:100%;&quot;
|-
! style=&quot;width:30%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riik
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riigipea
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Valitsusjuht
|-   
| [[Šveits]]
| Kollektiivne riigipea on [[Liidunõukogu (Šveits)|Liidunõukogu]]: ([[Šveitsi liidupresident|liidupresident]] [[Guy Parmelin]]), [[Ignazio Cassis]], [[Viola Amherd]], [[Beat Jans]], [[Elisabeth Baume-Schneider]], [[Karin Keller-Sutter]], [[Albert Rösti]]
| ''Liidunõukogu on ka valitsus''
|}

==Z==   
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;width:100%;&quot;
|-
! style=&quot;width:30%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riik
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riigipea
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Valitsusjuht
|-  
| [[Zimbabwe]]
| [[Emmerson Mnangagwa]]
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht''
|}

==T==   
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;width:100%;&quot;
|-
! style=&quot;width:30%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riik
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riigipea
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Valitsusjuht
|-
| [[Taani]]
| [[Frederik X]]
| [[Mette Frederiksen]]
|-
| [[Tadžikistan]]
| [[Emomali Rahmon|Emomalii Rahmon]]
| [[Kohir Rasulzoda|Kohhir Rasulzoda]]
|-
| [[Tai]]
| [[Maha Vajiralongkorn]] 
| [[Anutin Charnvirakul]]
|-
| [[Tansaania]]
| [[Samia Suluhu]]
| [[Kassim Majaliwa]]
|-
| [[Togo]]
| [[Faure Gnassingbé]]
| [[Victoire Tomegah Dogbé]]
|-
| [[Tonga]]
| [[Tupou VI]]
| [[Siaosi Sovaleni]]
|-
| [[Trinidad ja Tobago]]
| [[Christine Kangaloo]]
| [[Kamla Persad-Bissessar]]
|-
| [[Tšaad]]
| [[Mahamat Idriss Déby Itno]]
| [[Allamaye Halina]]
|-
| [[Tšehhi]]
| [[Petr Pavel]]
| [[Andrej Babiš]]
|-
| [[Tšiili]]
| [[José Antonio Kast]]
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht''
|-
| [[Tuneesia]]
| [[Kaïs Saïed]]
| [[Kamel Madouri]]
|-
| [[Tuvalu]]
| [[Charles III]] (kindralkuberner [[Iakoba Italeli]])
| [[Feleti Teo]]
|-
| [[Türgi]]
| [[Recep Tayyip Erdoğan]]
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht''
|-
| [[Türkmenistan]]
| [[Serdar Berdimuhamedow]]
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht''
|}

==U==   
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;width:100%;&quot;
|-
! style=&quot;width:30%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riik
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riigipea
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Valitsusjuht
|-
| [[Uganda]]
| [[Yoweri Museveni]]
| [[Robinah Nabbanja]]
|-
| [[Ukraina]]
| [[Volodõmõr Zelenskõi]]
| [[Serhi Koretskõi]] 
|-
| [[Ungari]]
| [[András Baka]] 
| [[Péter Magyar]]
|-
| [[Uruguay]]
| [[Yamandú Orsi]]
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht''
|-
| [[Usbekistan]]
| [[Shavkat Mirziyoyev]]
| [[Abdulla Aripov]] 
|-
| [[Uus-Meremaa]]
| [[Charles III]] (kindralkuberner [[Jerry Mateparae]])
| [[Christopher Luxon]]
|}

==V==   
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;width:100%;&quot;
|-
! style=&quot;width:30%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riik
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Riigipea
! style=&quot;width:35%; background-color:#f2b8b6;&quot; | Valitsusjuht
|-
| [[Valgevene]]
| [[Alaksandr Łukašenka]]
| [[Alaksandr Turčyn]]
|-
| [[Vanuatu]]
| [[Nikenike Vurobaravu]]
| [[Jotham Napat]]
|-
| [[Vatikan]]
| [[Leo XIV]]
| [[Pietro Parolin]]
|-
| [[Venemaa]]
| [[Vladimir Putin]]
| [[Mihhail Mišustin]]
|-
| [[Venezuela]]
| [[Delcy Rodríguez]] (''kohusetäitja'')
| ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht''
|-
| [[Vietnam]]
| [[Lương Cường]]
| [[Lê Minh Hưng]]
|}

== Vaata ka ==
*[[Riigipeade loendid riigiti]]
*[[Valitsusjuhtide loendid riigiti]]
*[[Riigipeade loend 1938]]

[[Kategooria:Riigipead| Riigipeade ja valitsusjuhtide koondtabel]]
[[Kategooria:Peaministrid| Riigipeade ja valitsusjuhtide koondtabel]]
[[Kategooria:Riigipeade loendid| ]]

[[hu:Államok vezetőinek listája 2023-ban]]</text>
      <sha1>afr91sln4me6842sy6g49mxza8pz6pj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Demagoogia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>14632</id>
    <revision>
      <id>7248743</id>
      <parentid>6544143</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T19:54:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kartulikuhi</username>
        <id>177170</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Vaata ka */</comment>
      <origin>7248743</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5446" sha1="pgap22atc2wd6v1fgiqmmjp4qq78gpy" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}}
{{viita}}
'''Demagoogia'''  on [[Kõne (retoorika)|kõnedes]], [[diskussioon]]is, [[vaidlus]]es, [[arutlus]]es, [[propaganda]]s jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine. Enamasti mõjutatakse uskuma asja, mille kohta esitaja teab, et see ei ole õige, et auditoorium jääks valearvamusele ja võtaks vastu sellest tulenevad valed [[otsus]]ed. Ausas diskussioonis, vaidluses või arutelus püütakse demagoogiat vältida ning tugineda üksnes faktidele ja loogikale. Sõna tähendus on läbi aja muutunud.

Demagoogia on tihedalt seotud [[retoorika]] ehk kõnekunstiga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=OKIA |pealkiri=Retoorikavõtted Raadio 2 programmimuudatuste kajastuses |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/retoorikavotted-raadio-2-programmimuudatuste-kajastuses/ |vaadatud=2023-12-21 |väljaanne=Sirp |keel=et}}&lt;/ref&gt; Retoorika võib sisaldada demagoogiat, kuid retoorika abil püütakse eeskätt sõnumit ilmekalt, arusaadavalt ja mõjusalt esitada.

Tahtmatu demagoogia võib tuleneda kas sellest, et kõneleja on ise demagoogia ohver, või siis tema emotsionaalsest kontrollimatusest, puudulikest teadmistest ja nõrgast loogikast. Tahtlik demagoogia võib neid kolme teeselda.

Demagoogiavõtted jagunevad järgmistesse gruppidesse:
* Puuduliku loogika peale mängimine
* Puudulike teadmiste peale mängimine
* Emotsionaalsete reaktsioonide peale mängimine

==Demagoogiavõtteid==
Järgmiste võtete puhul oodatakse emotsionaalset reaktsiooni tingimusteta nõustumise kujul:

* '''''[[Argumentum ad hominem]]''''' (inimesest lähtuv argument): viitamine inimese isiklikele omadustele. Teine variant: viidatakse autoriteetsele isikule või tekstidele, kelle/mille arvamuses ei tohi kahelda.
* '''''[[Argumentum ad populum]]''''' (enamusele viitamine): viitamine enamuse arvamusele, üldistele hoiakutele, eelarvamustele, stereotüüpidele.

Järgmiste võtete puhul oodatakse emotsionaalset reaktsiooni, mille puhul inimene leiab, et tal on meeldivam ja lihtsam uskuda seda, mida räägitakse, isegi, kui see tõde ei ole:

* '''Isikliku hinnangu saavutamine''': Hirmutamine, lipitsemine (kiitmine ja meelitamine), kuulajate kasu rõhutamine, kaastunne, lihtrahvalikkus, lõbustamine, mitteverbaalsed hinnangud jne.

Järgmiste võtete puhul oodatakse emotsionaalset reaktsiooni, mille puhul inimene leiab, et ta on halb inimene, kui ei usu seda, mida räägitakse, isegi, kui see tõde ei ole:

* '''Kaotuspositsiooni peale mängimine''': &quot;ma lasen ennast maha, kui sa mind ei usu&quot;, &quot;ma tunnen ennast nii halvasti, kui sa mind ei usu&quot;, &quot;ma nii tahtsin head, ja nüüd sa ei usugi mind&quot;
* '''Uskumise mõjude peale mängimine''': &quot;mu väide võib isegi vale olla, aga kui kõik teavad, et see on vale, siis juhtub halbu asju&quot;. (vaidlus teisendatakse lahenduse otsimiselt demagoogiale teiste inimeste suhtes, mida näidatakse hädavajalikuna)

Järgmised võtted mängivad puudulike teadmiste peale:

* '''Valetamine''': valede, ebaõigete või ebatäpsete andmete esitamine, faktide sihipärane moonutamine või faktide ebaaus valik. 
* '''Unustamine''': unustatakse juba toimunud vestluse komponente ja muudetakse selle sisu, mängitakse vastase puuduliku mälu peale või teeseldakse puudulikku mälu.

Järgmised võtted mängivad puuduliku loogika peale:

* '''Arutelu aluse vahetamine''': arutelu käigus  hakatakse samade argumentidega arutlema hoopis teise küsimuse üle või muudetakse sõna tähendust peale mõne selle sõna objektiga seotud asja tõestamist.
* '''Möödarääkimine''': vastuargumentidega mittearvestamine, teema vahetamine jmt.
* '''Arusaamatuse teesklemine''': keeldutakse vastase võtmeargumente mõistmast, kinnitatakse, et need on arusaamatult ja ebaloogiliselt esitatud.
* '''Keelamine''': arutelu käigus mõne argumendi või väite esitamise ebaaus keelamine (&quot;selle üle me ei arutle!&quot;, &quot;see on juba otsustatud&quot; vms).
* '''Ringtõestus''': soovitav esitatakse tegelikkusena, väide esitatakse eeldusena jne.
* '''Väljajätteline infoesitus''': võetakse arvesse ainult osa argumente või tehakse infokaoga üldistus, mida hiljem eelistatakse selle alusinfole. Esitatakse väide ilma erandite, piirangute, kitsenduste ja ebatäpsuste mainimiseta.
* '''Müra''': tuuakse sisse ülearuseid argumente, et muuta teema raskemini hoomatavaks.
* '''Sildistamine''': paari vastase argumendi põhjal liigitatakse vastane mõnda tuntud koolkonda ja käitutakse, nagu vastane esitaks ka muus selle koolkonna põhitõdesid (näiteks: A: &quot;minu arvates on tootmine inimese jaoks hädavajalik&quot;, B: liigitab A ultraparempoolseks ja sellest tulenevalt üdini destruktiivseks ning ebaausaks inimeseks ja hakkab talle rääkima monopolidest, looduskaitsest ja maksusüsteemist, võib-olla veel üdini emotsionaalsel ja vihasel toonil, A: &quot;ma tahan ainult öelda, et inimene peab sööma ja jooma ikkagi ju&quot;, B: jätkab oma teemat veel vihasemalt).

==Vaata ka==
*[[demagoog]]
*[[libauudis]]
*[[Arutlusviga]]

==Kirjandus==
*[[Ülo Vooglaid|Vooglaid, Ülo]] 1987. Juhtimise ja valitsemise eetikast. ''[[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]]'', nr. 4: 42–45; 5: 37–40; 6: 47–51; 7: 39–45; 8: 49–53. [Selle viieosalise artikli neljadas osas (nr. 7) esitab Ü. Vooglaid demagoogia vormide põhjaliku tüpoloogia, eristades 111 vormi.]

{{Vikitsitaadid}}

[[Kategooria:Kommunikatsioon]]
[[Kategooria:Poliitiline kommunikatsioon]]
[[Kategooria:Retoorika]]</text>
      <sha1>pgap22atc2wd6v1fgiqmmjp4qq78gpy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saare-Lääne piiskopkond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>15950</id>
    <revision>
      <id>7248578</id>
      <parentid>7185558</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T14:35:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248578</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22849" sha1="h2t1bhpkmsj93wscoaxkuk7q7tlq1no" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib keskaegsest [[Rooma-katoliku kirik]]u piiskopkonnast; [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] Saare-Lääne piiskopkonna kohta vaata artiklit [[EELK Saare-Lääne piiskopkond]].}}
{{Endine riik
 |nimi                = Saare-Lääne piiskopkond&lt;br&gt;''Ecclesia Osiliensis'' &lt;small&gt;([[ladina keel]]es)&lt;/small&gt;&lt;br&gt;''Bistum Ösel-Wiek'' &lt;small&gt;([[saksa keel]]es)&lt;/small&gt;
 |lipp                = 
 |lipp-tekst          = 
 |vapp                = 
 |vapp-tekst          = 
 |asendikaart         = Saare-Laane pk.PNG
 |asendikaart-tekst   = Saare-Lääne piiskopkonna kaks stifti ja olulisemad keskused
 |algusaasta          = [[1228]]
 |lõppaasta           = [[1573]]
 |valitsusvorm        = 
 |osa                 =
 |ajalugu1            =
 |sündmus1            =
 |ajalugu2            =
 |sündmus2            =
 |ajalugu3            =
 |sündmus3            =
 |ajalugu4            =
 |sündmus4            =
 |ajalugu5            =
 |sündmus5            = 
 |riigikeel           = 
 |peamised-keeled     = [[ladina keel|ladina]], [[alamsaksa keel|alamsaksa]], [[eesti keel|eesti]]
 |pealinn             = [[Lihula]] ([[1234]]–[[1251]])&lt;br&gt; [[Vana-Pärnu]] ([[1251]]–[[1279]])&lt;br&gt; [[Haapsalu]] ([[1279]]–[[1575]])
 |riigipea            = [[Saare-Lääne piiskop]]
 |riigipea-nimi       = [[Saare-Lääne piiskop#Saare-Lääne piiskopid|Saare-Lääne piiskoppide]] loend
 |riigipea2            = 
 |riigipea-nimi2      = 
 |religioon           = ristiusk ([[katoliiklus]])
 |pindala             = 7600 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;
 |rahvaarv            = 
 |rahvaarv-aasta      = 
 |rahvastikutihedus   = 
 |rahaühik            = –
 |eelnes              = 
 |järgnes             =
 |hümn                = 
 |deviis              = 
}}
[[Pilt:S-L pk Liivis.PNG|thumb|300 px|Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane)]]

'''Saare-Lääne piiskopkond''' ([[ladina keel]]es ''Episcopatus Osiliensis'') oli [[Rooma-katoliku kirik]]u [[piiskopkond]] ja ühtlasi [[Saksa-Rooma riik]]i kuulunud [[vürstlik piiskop]]iriik Eesti lääneosas ja saartel, mille territoorium hõlmas [[Läänemaa]]d (koos hilisema parem-kalda [[Pärnumaa]] ja [[Hiiumaa]] saarega) ja [[Saaremaa]]d.

[[Saare-Lääne piiskop]]i kiriklik haldusüksus ([[diötsees]]) kuulus [[1255]]. aastal moodustatud [[Riia]] kirikuprovintsi ja piiskop allus kiriklikult [[Riia peapiiskop]]ile. Ilmalikult oli Saare-Lääne [[vürstlik piiskop]] talle kuuluvatest maa-aladest ([[stift]]idest) moodustunud [[riik|riigi]] ainuvalitseja ning algselt [[Saksa kuningas|Saksa kuninga]] [[vasall]], hiljem vahetult [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[vasall]]. [[Vana-Liivimaa]] piiskopkondade, [[Saksa ordu]] kohaliku haru ja linnade tihedama koostöö (ehk nn [[Liivimaa konföderatsioon]]i) perioodil (1435–1561) oli Saare-Lääne piiskopkond üks sellesse &quot;konföderatsiooni&quot; koondunud liitlasriikidest.

Piiskopkonna keskus ja piiskopi residents asus algselt [[Lihula]]s, [[1251]]. aastast Pärnus ning [[1260|1260.]] aastate algul viidi üle [[Haapsalu piiskopilinnus]]esse, kus asuv [[Haapsalu toomkirik]] oli Saare-Lääne piiskopkonna peakirik ehk [[katedraal]] ja kus asus Saare-Lääne piiskopi ametitool ehk troon ja tegutses piiskopi vaimulik kolleegium – Saare-Lääne [[toomkapiitel]].

==Nimest==
13. jaanuaril 1260 kinnitas paavst [[Aleksander IV (paavst)|Aleksander IV]], et piiskopkonna nimi peab edaspidi olema Saaremaa (Saare-Lääne – ''Osiliensis ecclesia''), mitte Pärnu piiskopkond (''ecclesiam Peronensem''). Keskajal nimetati seda eelkõige Saaremaa piiskopkonnaks&lt;ref&gt;[[Ivar Leimus]], [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/LeimusIvar%20Maritima%20TUNA2005%203.pdf Maritima recovered. Raamat Läänemaa keskajast]{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Tuna 2005 nr 3&lt;/ref&gt; (''ecclesia Osiliensis'', ''Bistum Ösel''), kuna olulisem osa sellest asus Lääne-Eesti saartel. Alates [[19. sajand]]ist on ajalookirjutuses kasutatud aga nimetust Saare-Lääne piiskopkond, rõhutamaks seda, et piiskopkonna valdused hõlmasid nii saared kui ka Lääne-Eesti mandriosa.

==Ajalugu==
===Loomine===
Piiskopkond loodi [[1228]]. aastal [[Riia peapiiskopkond|Riia piiskopi]] [[piiskop Albert|Albert]]i poolt [[Läänemaa]]st, [[Saaremaa|Saare-]], [[Hiiumaa|Hiiu]]- ja [[Muhu]]maast ning väiksematest saartest. 29. juunil [[1228]] sõlmis esimene Saare-Lääne piiskop [[Gottfried (Saare-Lääne piiskop)|Gottfried]] lepingu [[Mõõgavendade ordu]]ga. Viimasele määrati kõikidest piiskopkonna saartest kolmandik, piiskopile jäid aga sealsed vaimulikud õigused. Ordu pidi pakkuma vastutasuks piiskopkonnale sõjalist kaitset. Ametlik [[lään]]istamine toimus 1. oktoobril [[1228]], kui Gottfried sai Saare-Lääne piiskopkonna lääniks [[Saksa kuningas|Saksa kuninga]] [[Heinrich von Hohenstaufen (Saksa kuningas)|Heinrich VII]] käest.&lt;ref name=&quot;vAgWM&quot; /&gt;

Esimeseks Saare-Lääne piiskopiks sai senine Dünamünde (praegune [[Daugavgrīva]]) [[tsistertslased|tsistertslaste]] [[klooster|kloostri]] [[abt]] [[Gottfried (Saare-Lääne piiskop)|Gottfried]]. Oma võimu kinnistamiseks jagas esimene [[Saare-Lääne piiskop]] piiskopkonna valduseid [[vasall]]idele ja määras piiskopkonna [[foogt]]iks ([[stiftifoogt]]iks) [[Johannes de Lode]]. [[Läänemaa stiftifoogt]]i asukohaks sai [[Kullamaa vasallilinnus|Kullamaa]]. Sellega läks ilmalik võim piirkonnas suurima maavaldaja [[Lode]]de perekonna kätte. 1234. aastal kinnitati ametisse uus piiskop [[Heinrich I (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich I.]] Kuna Läänemaa stiftifoogt [[Johannes de Lode]] pojad ei soovinud uue [[maahärra]] võimule alluda, rajasid nad oma võimu kindlustamiseks aastatel [[1234]]–[[1238]] [[Koluvere linnus]]e. 1238. aastal palus paavsti [[legaat]] [[Liivi ordu]]lt abi [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa kihelkonna]] tagasivallutamiseks vendade Lodede käest, mida too ka andis.

1238. aastal leppis [[Saare-Lääne piiskop]] [[Heinrich I (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich I]] kokku Liivi Saksa orduga, et Perona jõe äärse 300 vakamaa suuruse maa-ala sissetulek läheb [[Vana-Pärnu toomkirik|katedraal]]i ehituseks ja korrashoiuks ja [[28. veebruar]]il [[1238]] avaldas Heinrich orduga lepingu osa [[Saare-Lääne piiskopkond|piiskopkonna]] maa-alade loovutamise osas, vastutasuks ühise [[Lihula linnus]]e ehitamiseks.

[[4. september|4. septembril]] [[1245]] võttis paavst [[Innocentius IV]] piiskop Heinrichi ja Saare-Lääne piiskopkonna oma kaitse alla. Paavst kohustas [[5. september|5. septembril]] 1245 [[Riia peapiiskop|Riia]] ja [[Tartu piiskop|Tartu]] piiskoppe kaitsma Saare-Lääne piiskopkonda. [[1251]] teatas [[Taani kuningas]] [[Abel (Taani)|Abel]] oma nõudluste loobumisest [[Saaremaa]] ja [[Läänemaa]] aladele.

1251 rajas [[Saare-Lääne piiskop]] [[Heinrich I (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich I]] [[Vana-Pärnu]] (''Perona''), kus õnnistas sisse Jeesus Kristuse, Neitsi Maarja ja Evangelist Johannese [[toomkirik]]u ning 1250/1260. aastatel ehitati Saare-Lääne piiskopkonna peakirik ehk [[katedraal]] [[Vana-Pärnu]]s, kus asus [[Saare-Lääne piiskop]]i ametitool ehk [[kateeder (kirik)|kateeder]] ja tegutses piiskopi vaimulik kolleegium [[Saare-Lääne toomkapiitel]], mille privileegid kinnitas paavst [[Aleksander IV (paavst)|Aleksander IV]] 1260. aastal. 1279. aastal andis Saare-Lääne piiskop Hermann I Haapsalule [[Linnaõigus|linnaõigused]].

===Saare-Lääne piiskopkond 13.–16. sajandil===
[[Pilt:OeselLivTrty1241.jpg|thumb|1241. aasta rahuleping Liivi ordu, Saare-Lääne piiskopi ja saarlaste vahel. Ordu poolt kirjutas alla [[ordumeister]] [[Andreas de Velven]]]]
[[1263]]. aastal toimus leedulaste sõjaretk [[Žemaitija]] valitseja vürst [[Treniota]] juhtimisel ning [[2. veebruar]]il hävitati [[Vana-Pärnu]]. Vana-Pärnu mahapõletamise järel viis Saare-Lääne piiskop oma residentsi Pärnust Haapsallu. [[1270]]. aastal toimus leedulaste sõjakäik suurvürst [[Traidenis]]e juhtimisel Saaremaale. [[Läänemaa]]l, [[Virtsu]] lähedal merejääl toimus Leedu väe ja Saksa ordu, Tartu piiskopi ja [[Saare-Lääne piiskop]]i vägede vahel [[Karuse lahing]]u, mille võitsid leedulased. Sõjakäigul Leedu väed suundusid suurvürst [[Traidenis]]e juhatuse all läbi [[Läänemaa]] ning üle jäätunud mere [[Saaremaa]]le, kus nad kõvasti rüüstasid. Ordumeister oli leedulaste järel liikunud Läänemaale ning tema väega olid ühinenud [[Tartu piiskop]] [[Friedrich (Tartu piiskop)|Friedrich]] ja [[Saare-Lääne piiskop]] [[Hermann I (Saare-Lääne piiskop)|Hermann I]] oma vägedega, samuti [[Taani kuninga vasallid Eestimaal|Taani kuninga vasallid]] [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonnast]]. Lahing leidis aset merejääl. Leedulased võitsid lahingu ning sundisid vastased põgenema. Kroonika andmeil hukkus lahingus 1600 leedulast ja 600 liivimaalast. Teiste hulgas hukkus ordumeister ja 52 ordurüütlit. Piiskop Hermann sai vigastada.

[[1298]]. aastal puhkes [[Liivimaa kodusõda (1297–1330)|Liivimaa kodusõja]] raames uus konflikt Liivi ordu ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel, orduvägi Conrad von der Jocke juhatusel tungis [[Läänemaa stift|Läänemaa]]le ning ordu vallutas [[Haapsalu piiskopilinnus|Haapsalu]]&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1934/09/02/7 Haapsalu lossi saladused], Päewaleht, nr 241, 2. 09.1934&lt;/ref&gt; ja [[Lihula linnus]]e, kus parajasti viibis Saare-Lääne piiskop [[Konrad I (Saare-Lääne piiskop)|Konrad I]] ja [[Koluvere piiskopilinnus|Koluvere linnus]]e, mis jäi selle valdusse mitmeks aastaks. Piiskop võeti vangi ja [[Martna kirik|Martna]], [[Lihula Eliisabeti kirik]] hävitati. Sisetülide käigus Koluvere linnus hävitati. Ordult saadi maad tagasi alles pärast paavsti esindaja järjekordset sekkumist [[1302]]. aastal.

1960. aastail tehtud uuringute põhjal hindas [[Villem Raam]], et [[Saare-Lääne piiskop]] [[Winrich von Kniprode (Saare-Lääne piiskop)|Winrich von Kniprode]] valitsemisajal, ajavahemikul 1385–1419 ehitati linna ja [[Haapsalu piiskopilinnus]]t ümbritsenud [[Haapsalu linnamüür]]. [[Haapsalu raad|Haapsalu rae]]arhiivi Haapsalu linnamüüri kirjelduse põhjal oli Haapsalul varem merepoolses osas ringmüür ning maa poolt oli linn kaitstud veekraavi ja muldvalliga. Veekraav ulatus merest kuni ringmüürini. Kokku oli linnamüür 550 sülda ehk ligikaudu 1173 meetrit pikk ning veekraav ja muldvall pikkusega 330 sülda ehk ligikaudu 703 meetrit. Linnamüüril oli neli väravat: Karja (''Carrie''), Vene (''Reuschische''), Saksa (''Deutsche'') ja Vee (''Wasser'') värav. Müüri hilisemat kadumist linnapildist seostas ta 16. sajandi teise poole [[Liivimaa sõda|Liivimaa sõja]] sündmustega, mil Haapsalu rohkete vallutamistega kaasnes ka linnamüüri purustamine.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/JVlaanemaamuustoim/2018/07/0/6.1 HAAPSALU LINNAMÜÜRIST VIIMASTE UURIMISTÖÖDE TAUSTAL], Läänemaa Muuseumi toimetised = Proceedings of Läänemaa Museum, nr 21, juuli 2018&lt;/ref&gt;.

Piiskoppide ametisse nimetamisega tekkis sageli suuri tülisid, eriti [[15. sajand]]il, kui piiskopkonda valitsesid üle kahekümne aasta kaks piiskoppi (üks valitses Saaremaa, teine Läänemaa [[stift]]i). Viimane suurem sisetüli oli aastatel [[1532]]–[[1536]], mil Riia peapiiskopi [[koadjuutor]]i [[Wilhelm von Hohenzollern]]i ambitsioonide tõttu leidis aset [[Saare-Lääne vaenus]].

===Läänemaa kodusõda===
{{Vaata|Saare-Lääne vaenus}}
[[1530]]. aastal valiti uueks [[Saare-Lääne piiskop]]iks [[Reinhold von Buxhövden]]. Kohe oma ametiaja alguses tekitas ta kohalikus vasalkonnas vastasseisu sellega, et ei kinnitanud aadlike privileege. Lisaks ei lasknud ta end [[paavst]]il ametlikult kinnitada. Seda seetõttu, et paavstilt kinnituse saamine oli suur väljaminek ning piiskopkonna majanduslik olukord ei olnud kiita.

[[1532]]. aastal tühistasid [[toomkapiitel]] ja [[vasall|vasal]]kond Buxhövdenile antud truudusvande ning sellega kaotas Buxhövden oma võimu Läänemaal. Tema vastased kutsusid uueks piiskopiks [[Riia peapiiskop]]i [[koadjuutor]]i [[Wilhelm von Hohenzollern]]i, kes juba samal aastal hõivas [[Läänemaa]].

Buxhövdeni võim [[Saaremaa]] üle säilis tänu kohaliku aadli toetusele. Buxhövden põgenes Saaremaale, kust ta rüüstas [[Läänemaad]]. Kuna Hohenzollernil ei olnud endal laevastiku, oli ta sunnitud passiivsesse kaitsesse. Ta lootis oma võimu piiskopkonnas diplomaatilisi teid pidi kindlustada, ent see venis pikale. Kuna oli üldiselt teada, et kõik piiskopid olid paavsti kinnitatud kandidaati poolt (Buxhövden sai paavsti kinnituse 1532. aastal), siis üritas ta [[Maapäev]]a kokkukutsumist takistada.

[[1534]]. aastal talvel [[Viljandi]]sse kogunenud Liivimaa seisused otsustasid Buxhövdenit toetada. Sama aasta sügisel alustas Buxhövden ulatuslikumaid rüüsteretki [[Läänemaa]]le. Hohenzollern ei leidnud endale Liivimaalt toetajaid ning ka tema diplomaatilised katsed olid läbi kukkunud. Hohenzollern põgenes enda väega [[Läänemaa]]lt [[Riia|Riiga]]. Ametlikult lõppes kodusõda [[1536]]. aastal, kui läbirääkimistel kuulutati süüdlasteks lääne aadlikud.

===Likvideerimine===
[[1559]]. aastal ostis piiskopkonna Taani kuningas [[Frederik II]] ning kinkis selle oma vennale hertsog [[Magnus]]ele, kes saabus viimase Saare-Lääne piiskopina Liivimaale [[1560]]. aasta alguses. Magnus oli küll protestant, kuid Saare-Lääne piiskopkond eksisteeris ametlikult siiski veel üle kümne aasta. Alles [[1573]]. aastast lakkas see olemast, pärast seda, kui selle valdused võeti Magnuselt ära ja liideti Taani kuninga omadega.

==Piiskopkonna valitsemine==
[[Pilt:Saare-Laane pk.PNG|thumb|300 px|Saare-Lääne piiskopkonna kaks stifti ([[Saaremaa stift]], [[Läänemaa stift]]) ja olulisemad keskused]]
Ametlikult oli Saare-Lääne piiskop [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] [[vasall]] ning kuulus seega (pigem nimeliselt, kui tegelikult) ka Saksa [[riigivürst]]ide hulka, kui Saksamaa kuningas [[Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VII]] annetas Saare-Lääne piiskopile [[Vürstlik piiskop|vürstliku piiskop]]i tiitli. Kiriklikult allus [[Saare-Lääne piiskop]] [[Riia peapiiskop]]ile ja selle vahendusel Rooma [[paavst]]ile.

Kiriklikes küsimustes oli piiskopi tähtsaim abiline [[toompraost]], ilmaliku administratsiooni ja sõjaliste küsimustega tegelesid Saaremaa ja Läänemaa [[stiftifoogt]]id. Suurem osa maaomandist kuulus piiskopile ja oli jaotatud 13 ametkonnaks.

Vaimulikku järelevalvet teostas [[piiskop]] [[sinod]]i ja [[visitatsioon]]ide abil, ilmaliku võimu teostamisel abistas piiskoppi nõuandva organina&lt;ref&gt;[[Madis Maasing]], [https://dea.digar.ee/article/JVlaanemaamuustoim/2019/07/0/6.5 Saare-Lääne toomhärrad piiskop Peter Wetbergi ajal (1471–91)], Läänemaa Muuseumi toimetised = Proceedings of Läänemaa Museum, nr 22, juuli 2019&lt;/ref&gt; [[Saare-Lääne toomkapiitel|Saare-Lääne]] [[toomkapiitel]], mille tähtsaim eesõigus oli piiskopi valimine. Piiskopi kandidaadi kinnitas [[paavst]], kes aga ei pruukinud arvestada toomkapiitli valikut. Alles 1524. aasta 15. detsembril andis Saare-Lääne piiskop [[Johannes IV (Saare-Lääne piiskop)|Johannes Kievel]] (1515–1527) oma piiskopkonna [[lään]]imeestele privileegikirja, mis tuntavalt laiendas nende eesõigusi ja privileegidega reserveeriti ka kohaliku toomkapiitli kohad selle maa päritolu aadlikele&lt;ref&gt;[[Madis Maasing]], [https://dea.digar.ee/article/JVlaanemaamuustoim/2018/07/0/6.3 Kas Saare-Lääne toomkapiitlist sai 1524. aasta järel aadlikapiitel?], Läänemaa Muuseumi toimetised = Proceedings of Läänemaa Museum, nr 21, juuli 2018, lk 33&lt;/ref&gt;

Saare-Lääne piiskopi [[diötsees]]i alla kuulusid peale piiskopi domeeni ka Saare- ja Läänemaal asuvad ordu läänid ([[Maasilinna foogtkond]] ja [[Lihula komtuurkond]], viimane oli hiljem osaks [[Pärnu komtuurkond|Pärnu komtuurkonnast]]).

Maavaldused olid [[Läänistamine|läänista]]tud [[vasall]]idele ja vasallisuguvõsadele ([[Lode]]d, [[Uexküll]]id, [[Ungern-Sternberg|Ungernid]], [[Fahrensbach]]id jt.), kes teostasid haldust läänides, kasutades kindlustatud tugipunktidena [[vasallilinnus]]eid. Lään anti vasallile kui madalamal astmel seisvale [[feodaal]]ile haldus- või sõjaliste teenete eest koos sellel maa-alal elavate talupoegadega ja muude tuluallikatega. (vt. [[:Kategooria:Saare-Lääne piiskopkonna vasallisuguvõsad|Saare-Lääne piiskopkonna vasallisuguvõsad]])

Piiskopkonna läänistamata valdusi haldasid [[stiftifoogt]]id. Saare-Lääne piiskopkonna [[Saaremaa stift]]i kuulusid [[Jämaja kihelkond]], [[Anseküla kihelkond]], [[Kärla kihelkond]], [[Kaarma kihelkond]], [[Kuressaare kihelkond]], [[Karja kihelkond]], [[Valjala kihelkond]], [[Püha kihelkond]] ja [[Hiiumaa]]l [[Käina kihelkond]]. [[Läänemaa stift]]i kuulusid [[Vormsi kihelkond]], [[Noarootsi kihelkond|Noarootsi (St. Katharina) kihelkond]], [[Lääne-Nigula kihelkond]], [[Ridala kihelkond]], [[Hanila kihelkond]], [[Martna kihelkond]], [[Kullamaa kihelkond]], [[Märjamaa kihelkond]], [[Kasti vasallilinnus|Kasti linnusepiirkond]], [[Kirbla kihelkond]], [[Vigala kihelkond]], [[Velise vasallilinnus|Velise linnusepiirkond]], [[Haapsalu kihelkond]], [[Lihula kihelkond]], [[Soontagana]] [[Mihkli kihelkond|kihelkond]], [[Paadrema vasallilinnus|Paadrema]] kihelkond, Sp... kihelkond, St Martin kihelkond, [[Vana-Pärnu|Vana-Pärnu kihelkond]]
{{vaata|Saaremaa stift|Saaremaa stiftifoogt|Saaremaa stiftifoogtide loend}}
{{vaata|Läänemaa stift|Läänemaa stiftifoogt|Läänemaa stiftifoogtide loend}}

==Olulisemad keskused==
[[Pilt:Hapsals slott 1889.jpg|thumb|280px|Haapsalu piiskopilinnus (1889)]]
Piiskopkonna alal oli kaks linna: [[Vana-Pärnu]], mis sai stiftiõiguse [[1251]]. aastal, ja [[Haapsalu]], mis sai [[Lübecki linnaõigus]]e [[1279]]. aastal. Küllaltki suur alev asus [[Lihula]]s.
[[Pilt:Haapsalu linnuse kirik.jpg|pisi|[[Haapsalu toomkirik]] (2011)]][[Pilt:Haapsalu Castle.jpg|thumb|Vaade [[Haapsalu piiskopilinnus]]e varemetele idast (2007)]]
Ehkki piiskopkond asus strateegiliselt heas kohas, ei kujunenud seal suuremaid linnalisi keskusi. Sellise olukorra tingis arvatavasti piiskopi majanduslik ja õiguslik domineerimine. Ükski Saare-Lääne piiskopkonna asula ei saavutanud keskaja jooksul üleliivimaalist tähtsust.&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;IOHa0&quot; /&gt;
* [[Lihula]]. Piiskopi residents asus aastatel [[1234]]–[[1251]] [[Lihula linnus|Lihula]]s. Keskaja kontekstis oli Lihula alevik teiste omanäoliste hulgas hästi toimiv keskus. Samas kaotas asula keskaja jooksul oma tähtsuse täielikult.&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;7i577&quot; /&gt; Lihulas asus [[Lihula linnus]].
*[[Vana-Pärnu]]. Piiskop [[Heinrich I (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich I]] määras [[1251]]. aastal Vana-Pärnu enda residentsi asukohaks. Selleks ajaks oli linn juba sinna rajatud. Piiskopi residents viidi [[1279]]. aastal üle [[Haapsalu]].&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;
*[[Haapsalu ajalugu|Haapsalu]]. Haapsalu sai linnaõiguse [[1279]]. aastal, kui piiskop rajas sinna enda residentsi. Residentsi valikut on põhjendatud soodsa asendiga laevateede suhtes ning sadamaga. Viimane tähendas keskajal suuri sissetulekuid, mistõttu olid Saare-Lääne piiskopi tulud arvatavasti suuremad kui teistel [[Liivimaa]] piiskoppidel.&lt;ref name=&quot;StDLZ&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Jkc4h&quot; /&gt; Haapsalus asusid [[Saare-Lääne toomkapiitel|toomkapiitel]], [[Haapsalu piiskopilinnus|piiskopilinnus]] ja [[Haapsalu Toomkirik|toomkirik]].
*[[Kuressaare]]. Alates [[14. sajand]]ist asus piiskopi residents vaheldumisi [[Haapsalu]]s ja [[Kuressaare]]s. Kuressaares asus [[Kuressaare piiskopilinnus|piiskopilinnus]].
*Koluvere. [[Pilt:Koluvere linnus vallikraaviga..jpg|pisi|[[Koluvere piiskopilinnus|Koluvere linnus]] (2012)]] [[Koluvere linnus]] oli [[1439]]. aastast üks Saare-Lääne piiskoppide residentslinnustest, ühtlasi asus seal ka [[Läänemaa stiftifoogt]], kes juhtis piiskopkonna läänistamata maade ilmalikku haldust (majandamist). Koluvere linnus on üks neist linnustest, kus asusid piiskopi sõjasulased ([[palgasõdur]]id).
== Saare-Lääne piiskopkonna linnused ==
* [[Haimre vasallilinnus]]
* [[Kasti vasallilinnus]]
* [[Kiltsi vasallilinnus (Läänemaa)|Kiltsi vasallilinnus]]
* [[Koluvere piiskopilinnus]]
* [[Kullamaa vasallilinnus]]
*[[Kuressaare piiskopilinnus]]
* [[Paadrema vasallilinnus]]
*[[Vana-Pärnu piiskopilinnus]]
* [[Velise vasallilinnus]]
* [[Vigala vasallilinnus]]
* [[Virtsu vasallilinnus]]
{{vaata|Piiskopilinnus|Vasallilinnus|ordulinnus|Eesti linnuste loend|Eesti keskaegsed kivilinnused}}

== Vaata ka ==
*[[Saare-Lääne piiskoppide loend]]
*[[Vana-Liivimaa]]
*[[Kuressaare rahuleping]]
*[[Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani valduste vaheline piir]]
*[[Lossidroost]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;&gt;Saare-Lääne piiskopkond. Artiklid Lääne-Eesti keskajast. Haapsalu 2004, lk 24&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vAgWM&quot;&gt;Saare-Lääne piiskopkond. Artiklid Lääne-Eesti keskajast. Haapsalu 2004, lk 13&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IOHa0&quot;&gt;Saare-Lääne piiskopkond. Artiklid Lääne-Eesti keskajast. Haapsalu 2004, lk 33&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7i577&quot;&gt;Saare-Lääne piiskopkond. Artiklid Lääne-Eesti keskajast. Haapsalu 2004, lk 23&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;StDLZ&quot;&gt;Saare-Lääne piiskopkond. Artiklid Lääne-Eesti keskajast. Haapsalu 2004, lk 25&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Jkc4h&quot;&gt;Saare-Lääne piiskopkond. Artiklid Lääne-Eesti keskajast. Haapsalu 2004, lk 26&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*Parun [[Peter Wilhelm von Buxhövden]]: ''Beiträge zur Geschichte der Provinz Oesell: mit einem illuminirten Wappen von Oesell '', Riga und Leipzig: Verlag von Eduard Götschel 1838, [http://books.google.ee/books?id=OGoEAAAAQAAJ Digitaalselt]
*[[Nikolaus Busch]]: &quot;Geschichte und Verfassung des Bistums Ösel bis zur Mitte des 14. Jahrhunderts.&quot; Riga, 1934.
*[[Heinrich Laakmann (ajaloolane)|Heinrich Laakmann]]. Zur ältesten Geschichte des Bistums Ösel-Wiek. In: Liber saecularis. Litterarum societas Esthonica 1838-1938, S. 321-328. [[Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused]] [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b10eae7c-a215-4a3c-a9dc-d80ae93cd11f/content XXX], Tartu 1938
*Saare-Lääne piiskopkond. Artikleid Lääne-Eesti keskajast. Bistum Ösel-Wiek. Artikelsammlung zum Mittelalter in Westestland (Rööptekstiga saksa keeles). Toim. [[Ülla Paras]]. [[Läänemaa Muuseum]], Haapsalu, 2004, 287 lk. ISBN: 9985913388

==Välislingid==
{{commonskat|Bishopric of Ösel-Wiek}}
*[https://sites.google.com/site/osiliensis/home]

{{Vana-Liivimaa}}

[[Kategooria:Saare-Lääne piiskopkond| ]]
[[Kategooria:Eesti ajaloolised haldusüksused]]
[[Kategooria:Eesti ajaloolised riigid]]
[[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]]
[[Kategooria:Eesti keskaeg]]
[[Kategooria:13. sajand Eestis]]</text>
      <sha1>h2t1bhpkmsj93wscoaxkuk7q7tlq1no</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:11. detsember</title>
    <ns>1</ns>
    <id>16303</id>
    <revision>
      <id>7248496</id>
      <parentid>4848715</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T12:30:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7248496</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2863" sha1="2ek6xabu77crg4vlm23vort4n1ras5c" xml:space="preserve">
Eestikeelse Naguib Mahfouzi raamatu kaane peal on &quot;Nagib Mahfuz&quot;, või vähemalt Vikerkaares on nii. Miks me peaksime järgima prantsuskeelset nimekuju. Teisest küljest pole see ka teine nimekuju õige, kuid ta nähtavasti järgib egiptuse hääldust. Araabia keeles kirjutatakse nii:

 نجيب محفوظ

Sealjuures hääldatakse araabia ühiskeeles umbes &quot;nadžiib mahfuuz&quot;. ''I'' ja ''u'' on pikad, h ja z kirjutatakse traditsioonilises transliteratsioonis täpiga all, ma ei tea, kuidas kirjutatakse selles süsteemis, millel põhineb meie araabia kohanimede kirjutamine. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17:29, 13 Dec 2004 (UTC)

: Vaatsin EE-st, seal on Nagib Mahfụs (punktiga u all), aga tulles siinkohal teema 'kuupäeva ja aastaartiklid' vb lisada siiski juurde Nobeli kirjandusauhind (1988), muidu veel keegi imestab, mispärast mingi täiesti tundmatu tüüp (kelle nimegi me õigesti kirjutada ei oska) siia nimekirja sattunud on - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]]

:: Punkt tähistab EE-s rõhku. See ei kuulu nime kirjutamise juurde. 

:: Vaatasin huvi pärast Google'ist: kuju &quot;Naguib Mahfouz&quot; esineb eesti keeles ainult Vikipeedias, kuju &quot;Nagib Mahfuz&quot; esineb seoses 2004. aastal ilmunud eestikeelse raamatuga &quot;Tuhande öö ööd&quot;. Lugesin just täna selle retsensiooni viimasest Vikerkaarest. Seda nimekuju tuleb igal juhul mainida, sest kuidas muidu lugeja selle raamatu üles leiab või autori nime selle raamatuga seostada oskab. Nimekuju &quot;Mahfus&quot; (ja &quot;Machfus&quot;) esineb põhiliselt saksa keeles, kus ''s'' hääldatakse [z]. Miks ta EE-s on, ei tea. 

:: Mina mäletan küll, et ta sai kunagi Nobeli. Mina ei paneks mingit kommentaari, aga kui Sa väga tahad, eks siis pane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18:34, 13 Dec 2004 (UTC)
[[Kasutaja:Andres|Andres]] 18:34, 13 Dec 2004 (UTC)

::: Sorry, suutsin nime kirjutamisel taas typo teha EEs on siiski Mahfuz - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]]

:::: Sellisel juhul teen ettepaneku minna esialgu üle EE-s antud nimekujule. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18:45, 13 Dec 2004 (UTC)

Tegin juba ära, jätsin aga nobeli kirjutamata, muidu tulnuks see antud lehel 4 isiku nimele lisada - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]]

== välja tõstetud ==

 * [[1901]] – [[Guglielmo Marconi]] pidas esimene raadioseansi üle Atlandi ookeani.

https://en.wikipedia.org/wiki/Guglielmo_Marconi järgi 12. detsembril. --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 11. detsember 2017, kell 15:50 (EET)
----------
''langes viimane Walesi omamaine valitseja'' – peaks kirjutama üheselt mõistetavalt, kas valitseja kukutati või mõrvati/tapeti või hukkus lahingus vms. &quot;Valitseja langemine&quot; ei ole siin sobiv stiil, see seostub pigem ilukirjandusega (langes pattu, langes kiusatusse jms). [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 6. oktoober 2026, kell 15:30 (EEST)</text>
      <sha1>2ek6xabu77crg4vlm23vort4n1ras5c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Signori-Lippsi efekt</title>
    <ns>0</ns>
    <id>16306</id>
    <revision>
      <id>7249011</id>
      <parentid>7246401</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T11:03:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>N1releh</username>
        <id>199583</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7249011</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1876" sha1="ltb5rjhpekgpcnez1ejm2t2ya3fyx5s" xml:space="preserve">{{Viitamata|kuu=september|aasta=2023}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=veebruar}}
'''Signori-Lippsi efekt''' on [[Paleontoloogia|paleontoloogiline]] idee, mis selgitab, kuidas äkilist [[Väljasuremine|väljasuremist]] võidakse kujutada pikemaajalise protsessina, kui see tegelikult oli. Efekti kirjeldasid [[1982]]. aastal kaks paleontoloogi [[Jere H. Lipps]] ja [[Philip W. Signor]].

Paleontoloogilised teadmised põhinevad peamiselt leitud [[kivistis]]tel. Nende kadumist [[Stratigraafia|stratigraafilistest]] [[Kiht (geoloogia)|kihtidest]] seostatakse kivistisi ehk fossiile tekitanud organismide väljasuremisega. Kui oletada, et palju organismirühmi suri välja [[Geoloogiline aeg|geoloogilises mõttes]] väga lühikese perioodi jooksul, peaks ka [[settekivim]]itest leidma järsu piiri, kust alates teatud rühmi enam ei esine. Praktikas ei pruugi see nii olla, sest paljusid haruldasemaid rühmi ei pruugita üldse leida. Sellest tehakse järeldus, et need surid välja varem kui laiema levikuga rühmad, kuigi tegelik väljasuremine võis toimuda umbes samal ajal. 

Lisaks Signori-Lippsi efektile võivad väljasuremist mõjutada teised tegurid. Näiteks [[Kriidi lõpu väljasuremine|kriidiajastu lõpu väljasuremist]], mille kestel surid välja ka [[dinosaurus]]ed, on kaua aega seletatud suure [[Meteoriit|meteoriidi]] langemisega 65 miljonit aastat tagasi. Tänapäeval on selles [[hüpotees]]is aina enam kahtlema hakatud. Näiteks tekib küsimus, kas osa [[Sugukond (bioloogia)|sugukondi]] tundis katastroofi tulekut ette ning suri seetõttu juba ennetavalt välja. Sellele üritatakse vastata just Signori-Lippsi efektiga. Paljud teadlased usuvad siiski, et väljasuremisprotsess kestis vähemalt kolm miljonit aastat ning oli ilmselt paljude sündmuste kokkulangevus, milles võis oma osa olla ka meteoriidi langemisel.     

[[Kategooria:Paleontoloogia]]</text>
      <sha1>ltb5rjhpekgpcnez1ejm2t2ya3fyx5s</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7249013</id>
      <parentid>7249011</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T11:06:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>N1releh</username>
        <id>199583</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7249013</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1836" sha1="jmudvz4cjdlzs3otwkoraew1cvil6fh" xml:space="preserve">{{Viitamata|kuu=september|aasta=2023}} 
'''Signori-Lippsi efekt''' on [[Paleontoloogia|paleontoloogiline]] idee, mis selgitab, kuidas äkilist [[Väljasuremine|väljasuremist]] võidakse kujutada pikemaajalise protsessina, kui see tegelikult oli. Efekti kirjeldasid [[1982]]. aastal kaks paleontoloogi [[Jere H. Lipps]] ja [[Philip W. Signor]].

Paleontoloogilised teadmised põhinevad peamiselt leitud [[kivistis]]tel. Nende kadumist [[Stratigraafia|stratigraafilistest]] [[Kiht (geoloogia)|kihtidest]] seostatakse kivistisi ehk fossiile tekitanud organismide väljasuremisega. Kui oletada, et palju organismirühmi suri välja [[Geoloogiline aeg|geoloogilises mõttes]] väga lühikese perioodi jooksul, peaks ka [[settekivim]]itest leidma järsu piiri, kust alates teatud rühmi enam ei esine. Praktikas ei pruugi see nii olla, sest paljusid haruldasemaid rühmi ei pruugita üldse leida. Sellest tehakse järeldus, et need surid välja varem kui laiema levikuga rühmad, kuigi tegelik väljasuremine võis toimuda umbes samal ajal. 

Lisaks Signori-Lippsi efektile võivad väljasuremist mõjutada teised tegurid. Näiteks [[Kriidi lõpu väljasuremine|kriidiajastu lõpu väljasuremist]], mille kestel surid välja ka [[dinosaurus]]ed, on kaua aega seletatud suure [[Meteoriit|meteoriidi]] langemisega 65 miljonit aastat tagasi. Tänapäeval on selles [[hüpotees]]is aina enam kahtlema hakatud. Näiteks tekib küsimus, kas osa [[Sugukond (bioloogia)|sugukondi]] tundis katastroofi tulekut ette ning suri seetõttu juba ennetavalt välja. Sellele üritatakse vastata just Signori-Lippsi efektiga. Paljud teadlased usuvad siiski, et väljasuremisprotsess kestis vähemalt kolm miljonit aastat ning oli ilmselt paljude sündmuste kokkulangevus, milles võis oma osa olla ka meteoriidi langemisel.     

[[Kategooria:Paleontoloogia]]</text>
      <sha1>jmudvz4cjdlzs3otwkoraew1cvil6fh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nobeli keemiaauhind</title>
    <ns>0</ns>
    <id>16844</id>
    <revision>
      <id>7249014</id>
      <parentid>6991701</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T11:09:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7249014</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6748" sha1="1v97fvsouaw197pe0ccef3giby7uu4u" xml:space="preserve">'''Nobeli keemiaauhind''' on üks viiest algupärasest [[Nobeli auhind|Nobeli auhinnast]]. Selle auhinna saaja otsustab [[Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia]].

==Laureaadid== 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- 
!Aasta
!Auhinna saajad
|-
|[[1901]] 
|[[Jacobus Henricus van 't Hoff]]
|-
|[[1902]]
|[[Hermann Emil Fischer]] 
|-
|[[1903]] 
|[[Svante August Arrhenius]] 
|-
|[[1904]] 
|[[William Ramsay]] 
|-
|[[1905]]
|[[Adolf von Baeyer|Johann Friedrich Wilhelm Adolf von Baeyer]]
|-
|[[1906]] 
|[[Henri Moissan]]
|-
|[[1907]] 
|[[Eduard Buchner]] 
|-
|[[1908]] 
|[[Ernest Rutherford]] 
|-
|[[1909]] 
|[[Wilhelm Ostwald]] 
|-
|[[1910]] 
|[[Otto Wallach]] 
|-
|[[1911]] 
|[[Marie Curie|Marie Skłodowska-Curie]]
|-
|[[1912]] 
|[[Victor Grignard]], [[Paul Sabatier]]
|-
|[[1913]]
|[[Alfred Werner]]
|-
|[[1914]] 
|[[Theodore William Richards]]
|-
|[[1915]]
|[[Richard Martin Willstätter]]
|-
|[[1918]] 
|[[Fritz Haber]]
|-
|[[1920]] 
|[[Walther Nernst|Walther Hermann Nernst]]
|-
|[[1921]] 
|[[Frederick Soddy]]
|-
|[[1922]] 
|[[Francis William Aston]]
|-
|[[1923]] 
|[[Fritz Pregl]] 
|-
|[[1925]] 
|[[Richard Adolf Zsigmondy]] 
|-
|[[1926]] 
|[[Theodor Svedberg]]
|-
|[[1927]] 
|[[Heinrich Otto Wieland]]
|-
|[[1928]] 
|[[Adolf Otto Reinhold Windaus]] 
|-
|[[1929]] 
|[[Arthur Harden]], [[Hans Karl August Simon von Euler-Chelpin]] 
|-
|[[1930]] 
|[[Hans Fischer]] 
|-
|[[1931]] 
|[[Carl Bosch]], [[Friedrich Bergius]] 
|-
|[[1932]] 
|[[Irving Langmuir]] 
|-
|[[1934]] 
|[[Harold Clayton Urey]] 
|-
|[[1935]] 
|[[Frédéric Joliot-Curie]], [[Irène Joliot-Curie]] 
|-
|[[1936]] 
|[[Peter Debye|Petrus (Peter) Josephus Wilhelmus Debye]]
|-
|[[1937]] 
|[[Walter Haworth|Walter Norman Haworth]], [[Paul Karrer]] 
|-
|[[1938]] 
|[[Richard Kuhn]] 
|-
|[[1939]] 
|[[Adolf Friedrich Johann Butenandt]], [[Leopold Ruzicka]] 
|-
|[[1943]] 
|[[George de Hevesy]] 
|-
|[[1944]] 
|[[Otto Hahn]]
|-
|[[1945]] 
|[[Artturi Ilmari Virtanen]]
|-
|[[1946]] 
|[[James Batcheller Sumner]], [[John Howard Northrop]], [[Wendell Meredith Stanley]] 
|-
|[[1947]] 
|[[Robert Robinson]]
|-
|[[1948]] 
|[[Arne Tiselius|Arne Wilhelm Kaurin Tiselius]]
|-
|[[1949]] 
|[[William Francis Giauque]]
|-
|[[1950]] 
|[[Otto Paul Hermann Diels]], [[Kurt Alder]] 
|-
|[[1951]] 
|[[Edwin McMillan|Edwin Mattison McMillan]], [[Glenn Seaborg|Glenn Theodore Seaborg]] 
|-
|[[1952]]
|[[Archer John Porter Martin]], [[Richard Laurence Millington Synge]] 
|-
|[[1953]] 
|[[Hermann Staudinger]] 
|-
|[[1954]] 
|[[Linus Pauling|Linus Carl Pauling]]
|-
|[[1955]] 
|[[Vincent du Vigneaud]]
|-
|[[1956]] 
|[[Cyril Norman Hinshelwood]], [[Nikolai Semjonov]] 
|-
|[[1957]] 
|[[Alexander Todd|Alexander Robertus Todd]]
|-
|[[1958]] 
|[[Frederick Sanger]]
|-
|[[1959]] 
|[[Jaroslav Heyrovský]]
|-
|[[1960]] 
|[[Willard Libby|Willard Frank Libby]]
|-
|[[1961]] 
|[[Melvin Calvin]]
|-
|[[1962]] 
|[[Max Perutz|Max Ferdinand Perutz]], [[John Kendrew|John Cowdery Kendrew]] 
|-
|[[1963]] 
|[[Karl Ziegler]], [[Giulio Natta]]
|-
|[[1964]] 
|[[Dorothy Crowfoot Hodgkin]] 
|-
|[[1965]]
|[[Robert Burns Woodward]]
|-
|[[1966]] 
|[[Robert Mulliken|Robert Sanderson Mulliken]]
|-
|[[1967]] 
|[[Manfred Eigen]], [[Ronald George Wreyford Norrish]], [[George Porter]] 
|-
|[[1968]] 
|[[Lars Onsager]] 
|-
|[[1969]] 
|[[Derek Barton]], [[Odd Hassel]] 
|-
|[[1970]] 
|[[Luis Leloir]] 
|-
|[[1971]]
|[[Gerhard Herzberg]] 
|-
|[[1972]]
|[[Christian Anfinsen]], [[Stanford Moore]], [[William Stein]] 
|-
|[[1973]]
|[[Ernst Otto Fischer]], [[Geoffrey Wilkinson]] 
|-
|[[1974]] 
|[[Paul Flory]] 
|-
|[[1975]] 
|[[John Cornforth|John Warcup Cornforth]], [[Vladimir Prelog]] 
|-
|[[1976]] 
|[[William Lipscomb]] 
|-
|[[1977]]
|[[Ilya Prigogine]]
|-
|[[1978]]
|[[Peter Mitchell]] 
|-
|[[1979]] 
|[[Herbert Brown]], [[Georg Wittig]] 
|-
|[[1980]] 
|[[Paul Berg]], [[Walter Gilbert]], [[Frederick Sanger]] 
|-
|[[1981]]
|[[Kenichi Fukui]], [[Roald Hoffmann]] 
|-
|[[1982]] 
|[[Aaron Klug]] 
|-
|[[1983]] 
|[[Henry Taube]] 
|-
|[[1984]] 
|[[Robert Bruce Merrifield]] 
|-
|[[1985]] 
|[[Herbert Hauptman]], [[Jerome Karle]] 
|-
|[[1986]] 
|[[Dudley Herschbach]], [[Yuan Tseh Lee]], [[John Polanyi]] 
|-
|[[1987]] 
|[[Donald Cram]], [[Jean-Marie Lehn]], [[Charles Pedersen]] 
|-
|[[1988]] 
|[[Johann Deisenhofer]], [[Robert Huber]], [[Hartmut Michel]] 
|-
|[[1989]] 
|[[Sidney Altman]], [[Thomas Cech]] 
|-
|[[1990]] 
|[[Elias James Corey]] 
|-
|[[1991]] 
|[[Richard Ernst]] 
|-
|[[1992]] 
|[[Rudolph Marcus]] 
|-
|[[1993]] 
|[[Kary Mullis]], [[Michael Smith]] 
|-
|[[1994]] 
|[[George Andrew Olah]] 
|-
|[[1995]] 
|[[Paul Crutzen]], [[Mario Molina]], [[Sherwood Rowland]] 
|-
|[[1996]] 
|[[Robert Curl]], [[Harold Kroto]], [[Richard Smalley]] 
|-
|[[1997]] 
|[[Paul Boyer]], [[John Walker]], [[Jens Skou]] 
|-
|[[1998]] 
|[[Walter Kohn]], [[John Pople]] 
|-
|[[1999]] 
|[[Ahmed Zewail]] 
|-
|[[2000]] 
|[[Alan Heeger]], [[Alan MacDiarmid]], [[Hideki Shirakawa]] 
|-
|[[2001]] 
|[[William Knowles]], [[Ryoji Noyori]], [[Barry Sharpless]] 
|-
|[[2002]] 
|[[John Fenn]], [[Koichi Tanaka]], [[Kurt Wüthrich]] 
|-
|[[2003]] 
|[[Peter Agre]], [[Roderick MacKinnon]] 
|-
|[[2004]] 
|[[Aaron Ciechanover]], [[Avram Hershko]], [[Irwin Rose]]
|-
|[[2005]]
|[[Robert Grubbs]], [[Richard Schrock]] ja [[Yves Chauvin]] 
|-
|[[2006]]
|[[Roger Kornberg]]
|-
|[[2007]]
|[[Gerhard Ertl]]
|-
|[[2008]]
|[[Osamu Shimomura]], [[Martin Chalfie]], [[Roger Y. Tsien]]
|-
|[[2009]]
|[[Venkatraman Ramakrishnan]], [[Thomas Steitz]], [[Ada Yonath]]
|-
|[[2010]]
|[[Richard Heck]], [[Ei-ichi Negishi]], [[Akira Suzuki]]
|-
|[[2011]]
|[[Daniel Shechtman]]
|-
|[[2012]]
|[[Robert Lefkowitz]], [[Brian Kobilka]]
|-
|[[2013]]
|[[Martin Karplus]], [[Michael Levitt]], [[Arieh Warshel]]
|-
|[[2014]]
|[[Eric Betzig]], [[Stefan Hell]], [[William Esco Moerner]]
|-
|[[2015]]
|[[Tomas Lindahl]], [[Paul Modrich]], [[Aziz Sancar]] 
|-
|[[2016]]
|[[Bernard Feringa]], [[Jean-Pierre Sauvage]], [[Fraser Stoddart]]
|-
|[[2017]]
|[[Jacques Dubochet]], [[Joachim Frank]], [[Richard Henderson]]
|-
|[[2018]]
|[[Frances H. Arnold]], [[George P. Smith]], [[Gregory Winter]]
|-
|[[2019]]
|[[John Goodenough]], [[Stanley Whittingham]], [[Akira Yoshino]]
|-
|[[2020]]
|[[Emmanuelle Charpentier]], [[Jennifer Doudna|Jennifer Doudna]]
|-
|[[2021]]
|[[Benjamin List]], [[David MacMillan]]
|-
|[[2022]]
|[[Carolyn Bertozzi]], [[Barry Sharpless]], [[Morten Meldal]]
|-
|[[2023]]
|[[Moungi Bawendi]], [[Louis Brus]], [[Aleksei Jekimov]]
|-
|[[2024]]
|[[David Baker]], [[Demis Hassabis]], [[John Jumper]]
|-
|[[2025]]
|[[Susumu Kitagawa]], [[Richard Robson]], [[Omar M. Yaghi]] 
|–
|[[2026]]
|[[Henri B. Kagan]], [[Kenso Soai]]
|}

== Välislingid ==
* [http://nobelprize.org/nobel_prizes/chemistry/laureates/ All Nobel Prizes in Chemistry]

{{Nobeliauhinnad}}

[[Kategooria:Nobeli auhinnad]]</text>
      <sha1>1v97fvsouaw197pe0ccef3giby7uu4u</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7249015</id>
      <parentid>7249014</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T11:10:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Velirand|Velirand]] ([[User talk:Velirand|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Metsavend|Metsavend]].</comment>
      <origin>6991701</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6697" sha1="oihf16uu1amxrcv3h090uu2n0rbub48" xml:space="preserve">'''Nobeli keemiaauhind''' on üks viiest algupärasest [[Nobeli auhind|Nobeli auhinnast]]. Selle auhinna saaja otsustab [[Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia]].

==Laureaadid== 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- 
!Aasta
!Auhinna saajad
|-
|[[1901]] 
|[[Jacobus Henricus van 't Hoff]]
|-
|[[1902]]
|[[Hermann Emil Fischer]] 
|-
|[[1903]] 
|[[Svante August Arrhenius]] 
|-
|[[1904]] 
|[[William Ramsay]] 
|-
|[[1905]]
|[[Adolf von Baeyer|Johann Friedrich Wilhelm Adolf von Baeyer]]
|-
|[[1906]] 
|[[Henri Moissan]]
|-
|[[1907]] 
|[[Eduard Buchner]] 
|-
|[[1908]] 
|[[Ernest Rutherford]] 
|-
|[[1909]] 
|[[Wilhelm Ostwald]] 
|-
|[[1910]] 
|[[Otto Wallach]] 
|-
|[[1911]] 
|[[Marie Curie|Marie Skłodowska-Curie]]
|-
|[[1912]] 
|[[Victor Grignard]], [[Paul Sabatier]]
|-
|[[1913]]
|[[Alfred Werner]]
|-
|[[1914]] 
|[[Theodore William Richards]]
|-
|[[1915]]
|[[Richard Martin Willstätter]]
|-
|[[1918]] 
|[[Fritz Haber]]
|-
|[[1920]] 
|[[Walther Nernst|Walther Hermann Nernst]]
|-
|[[1921]] 
|[[Frederick Soddy]]
|-
|[[1922]] 
|[[Francis William Aston]]
|-
|[[1923]] 
|[[Fritz Pregl]] 
|-
|[[1925]] 
|[[Richard Adolf Zsigmondy]] 
|-
|[[1926]] 
|[[Theodor Svedberg]]
|-
|[[1927]] 
|[[Heinrich Otto Wieland]]
|-
|[[1928]] 
|[[Adolf Otto Reinhold Windaus]] 
|-
|[[1929]] 
|[[Arthur Harden]], [[Hans Karl August Simon von Euler-Chelpin]] 
|-
|[[1930]] 
|[[Hans Fischer]] 
|-
|[[1931]] 
|[[Carl Bosch]], [[Friedrich Bergius]] 
|-
|[[1932]] 
|[[Irving Langmuir]] 
|-
|[[1934]] 
|[[Harold Clayton Urey]] 
|-
|[[1935]] 
|[[Frédéric Joliot-Curie]], [[Irène Joliot-Curie]] 
|-
|[[1936]] 
|[[Peter Debye|Petrus (Peter) Josephus Wilhelmus Debye]]
|-
|[[1937]] 
|[[Walter Haworth|Walter Norman Haworth]], [[Paul Karrer]] 
|-
|[[1938]] 
|[[Richard Kuhn]] 
|-
|[[1939]] 
|[[Adolf Friedrich Johann Butenandt]], [[Leopold Ruzicka]] 
|-
|[[1943]] 
|[[George de Hevesy]] 
|-
|[[1944]] 
|[[Otto Hahn]]
|-
|[[1945]] 
|[[Artturi Ilmari Virtanen]]
|-
|[[1946]] 
|[[James Batcheller Sumner]], [[John Howard Northrop]], [[Wendell Meredith Stanley]] 
|-
|[[1947]] 
|[[Robert Robinson]]
|-
|[[1948]] 
|[[Arne Tiselius|Arne Wilhelm Kaurin Tiselius]]
|-
|[[1949]] 
|[[William Francis Giauque]]
|-
|[[1950]] 
|[[Otto Paul Hermann Diels]], [[Kurt Alder]] 
|-
|[[1951]] 
|[[Edwin McMillan|Edwin Mattison McMillan]], [[Glenn Seaborg|Glenn Theodore Seaborg]] 
|-
|[[1952]]
|[[Archer John Porter Martin]], [[Richard Laurence Millington Synge]] 
|-
|[[1953]] 
|[[Hermann Staudinger]] 
|-
|[[1954]] 
|[[Linus Pauling|Linus Carl Pauling]]
|-
|[[1955]] 
|[[Vincent du Vigneaud]]
|-
|[[1956]] 
|[[Cyril Norman Hinshelwood]], [[Nikolai Semjonov]] 
|-
|[[1957]] 
|[[Alexander Todd|Alexander Robertus Todd]]
|-
|[[1958]] 
|[[Frederick Sanger]]
|-
|[[1959]] 
|[[Jaroslav Heyrovský]]
|-
|[[1960]] 
|[[Willard Libby|Willard Frank Libby]]
|-
|[[1961]] 
|[[Melvin Calvin]]
|-
|[[1962]] 
|[[Max Perutz|Max Ferdinand Perutz]], [[John Kendrew|John Cowdery Kendrew]] 
|-
|[[1963]] 
|[[Karl Ziegler]], [[Giulio Natta]]
|-
|[[1964]] 
|[[Dorothy Crowfoot Hodgkin]] 
|-
|[[1965]]
|[[Robert Burns Woodward]]
|-
|[[1966]] 
|[[Robert Mulliken|Robert Sanderson Mulliken]]
|-
|[[1967]] 
|[[Manfred Eigen]], [[Ronald George Wreyford Norrish]], [[George Porter]] 
|-
|[[1968]] 
|[[Lars Onsager]] 
|-
|[[1969]] 
|[[Derek Barton]], [[Odd Hassel]] 
|-
|[[1970]] 
|[[Luis Leloir]] 
|-
|[[1971]]
|[[Gerhard Herzberg]] 
|-
|[[1972]]
|[[Christian Anfinsen]], [[Stanford Moore]], [[William Stein]] 
|-
|[[1973]]
|[[Ernst Otto Fischer]], [[Geoffrey Wilkinson]] 
|-
|[[1974]] 
|[[Paul Flory]] 
|-
|[[1975]] 
|[[John Cornforth|John Warcup Cornforth]], [[Vladimir Prelog]] 
|-
|[[1976]] 
|[[William Lipscomb]] 
|-
|[[1977]]
|[[Ilya Prigogine]]
|-
|[[1978]]
|[[Peter Mitchell]] 
|-
|[[1979]] 
|[[Herbert Brown]], [[Georg Wittig]] 
|-
|[[1980]] 
|[[Paul Berg]], [[Walter Gilbert]], [[Frederick Sanger]] 
|-
|[[1981]]
|[[Kenichi Fukui]], [[Roald Hoffmann]] 
|-
|[[1982]] 
|[[Aaron Klug]] 
|-
|[[1983]] 
|[[Henry Taube]] 
|-
|[[1984]] 
|[[Robert Bruce Merrifield]] 
|-
|[[1985]] 
|[[Herbert Hauptman]], [[Jerome Karle]] 
|-
|[[1986]] 
|[[Dudley Herschbach]], [[Yuan Tseh Lee]], [[John Polanyi]] 
|-
|[[1987]] 
|[[Donald Cram]], [[Jean-Marie Lehn]], [[Charles Pedersen]] 
|-
|[[1988]] 
|[[Johann Deisenhofer]], [[Robert Huber]], [[Hartmut Michel]] 
|-
|[[1989]] 
|[[Sidney Altman]], [[Thomas Cech]] 
|-
|[[1990]] 
|[[Elias James Corey]] 
|-
|[[1991]] 
|[[Richard Ernst]] 
|-
|[[1992]] 
|[[Rudolph Marcus]] 
|-
|[[1993]] 
|[[Kary Mullis]], [[Michael Smith]] 
|-
|[[1994]] 
|[[George Andrew Olah]] 
|-
|[[1995]] 
|[[Paul Crutzen]], [[Mario Molina]], [[Sherwood Rowland]] 
|-
|[[1996]] 
|[[Robert Curl]], [[Harold Kroto]], [[Richard Smalley]] 
|-
|[[1997]] 
|[[Paul Boyer]], [[John Walker]], [[Jens Skou]] 
|-
|[[1998]] 
|[[Walter Kohn]], [[John Pople]] 
|-
|[[1999]] 
|[[Ahmed Zewail]] 
|-
|[[2000]] 
|[[Alan Heeger]], [[Alan MacDiarmid]], [[Hideki Shirakawa]] 
|-
|[[2001]] 
|[[William Knowles]], [[Ryoji Noyori]], [[Barry Sharpless]] 
|-
|[[2002]] 
|[[John Fenn]], [[Koichi Tanaka]], [[Kurt Wüthrich]] 
|-
|[[2003]] 
|[[Peter Agre]], [[Roderick MacKinnon]] 
|-
|[[2004]] 
|[[Aaron Ciechanover]], [[Avram Hershko]], [[Irwin Rose]]
|-
|[[2005]]
|[[Robert Grubbs]], [[Richard Schrock]] ja [[Yves Chauvin]] 
|-
|[[2006]]
|[[Roger Kornberg]]
|-
|[[2007]]
|[[Gerhard Ertl]]
|-
|[[2008]]
|[[Osamu Shimomura]], [[Martin Chalfie]], [[Roger Y. Tsien]]
|-
|[[2009]]
|[[Venkatraman Ramakrishnan]], [[Thomas Steitz]], [[Ada Yonath]]
|-
|[[2010]]
|[[Richard Heck]], [[Ei-ichi Negishi]], [[Akira Suzuki]]
|-
|[[2011]]
|[[Daniel Shechtman]]
|-
|[[2012]]
|[[Robert Lefkowitz]], [[Brian Kobilka]]
|-
|[[2013]]
|[[Martin Karplus]], [[Michael Levitt]], [[Arieh Warshel]]
|-
|[[2014]]
|[[Eric Betzig]], [[Stefan Hell]], [[William Esco Moerner]]
|-
|[[2015]]
|[[Tomas Lindahl]], [[Paul Modrich]], [[Aziz Sancar]] 
|-
|[[2016]]
|[[Bernard Feringa]], [[Jean-Pierre Sauvage]], [[Fraser Stoddart]]
|-
|[[2017]]
|[[Jacques Dubochet]], [[Joachim Frank]], [[Richard Henderson]]
|-
|[[2018]]
|[[Frances H. Arnold]], [[George P. Smith]], [[Gregory Winter]]
|-
|[[2019]]
|[[John Goodenough]], [[Stanley Whittingham]], [[Akira Yoshino]]
|-
|[[2020]]
|[[Emmanuelle Charpentier]], [[Jennifer Doudna|Jennifer Doudna]]
|-
|[[2021]]
|[[Benjamin List]], [[David MacMillan]]
|-
|[[2022]]
|[[Carolyn Bertozzi]], [[Barry Sharpless]], [[Morten Meldal]]
|-
|[[2023]]
|[[Moungi Bawendi]], [[Louis Brus]], [[Aleksei Jekimov]]
|-
|[[2024]]
|[[David Baker]], [[Demis Hassabis]], [[John Jumper]]
|-
|[[2025]]
|[[Susumu Kitagawa]], [[Richard Robson]], [[Omar M. Yaghi]] 
|}

== Välislingid ==
* [http://nobelprize.org/nobel_prizes/chemistry/laureates/ All Nobel Prizes in Chemistry]

{{Nobeliauhinnad}}

[[Kategooria:Nobeli auhinnad]]</text>
      <sha1>oihf16uu1amxrcv3h090uu2n0rbub48</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7249017</id>
      <parentid>7249015</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T11:12:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7249017</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6746" sha1="fm77wtelkn8ms1au2hpdgcvm7tf69dr" xml:space="preserve">'''Nobeli keemiaauhind''' on üks viiest algupärasest [[Nobeli auhind|Nobeli auhinnast]]. Selle auhinna saaja otsustab [[Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia]].

==Laureaadid== 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- 
!Aasta
!Auhinna saajad
|-
|[[1901]] 
|[[Jacobus Henricus van 't Hoff]]
|-
|[[1902]]
|[[Hermann Emil Fischer]] 
|-
|[[1903]] 
|[[Svante August Arrhenius]] 
|-
|[[1904]] 
|[[William Ramsay]] 
|-
|[[1905]]
|[[Adolf von Baeyer|Johann Friedrich Wilhelm Adolf von Baeyer]]
|-
|[[1906]] 
|[[Henri Moissan]]
|-
|[[1907]] 
|[[Eduard Buchner]] 
|-
|[[1908]] 
|[[Ernest Rutherford]] 
|-
|[[1909]] 
|[[Wilhelm Ostwald]] 
|-
|[[1910]] 
|[[Otto Wallach]] 
|-
|[[1911]] 
|[[Marie Curie|Marie Skłodowska-Curie]]
|-
|[[1912]] 
|[[Victor Grignard]], [[Paul Sabatier]]
|-
|[[1913]]
|[[Alfred Werner]]
|-
|[[1914]] 
|[[Theodore William Richards]]
|-
|[[1915]]
|[[Richard Martin Willstätter]]
|-
|[[1918]] 
|[[Fritz Haber]]
|-
|[[1920]] 
|[[Walther Nernst|Walther Hermann Nernst]]
|-
|[[1921]] 
|[[Frederick Soddy]]
|-
|[[1922]] 
|[[Francis William Aston]]
|-
|[[1923]] 
|[[Fritz Pregl]] 
|-
|[[1925]] 
|[[Richard Adolf Zsigmondy]] 
|-
|[[1926]] 
|[[Theodor Svedberg]]
|-
|[[1927]] 
|[[Heinrich Otto Wieland]]
|-
|[[1928]] 
|[[Adolf Otto Reinhold Windaus]] 
|-
|[[1929]] 
|[[Arthur Harden]], [[Hans Karl August Simon von Euler-Chelpin]] 
|-
|[[1930]] 
|[[Hans Fischer]] 
|-
|[[1931]] 
|[[Carl Bosch]], [[Friedrich Bergius]] 
|-
|[[1932]] 
|[[Irving Langmuir]] 
|-
|[[1934]] 
|[[Harold Clayton Urey]] 
|-
|[[1935]] 
|[[Frédéric Joliot-Curie]], [[Irène Joliot-Curie]] 
|-
|[[1936]] 
|[[Peter Debye|Petrus (Peter) Josephus Wilhelmus Debye]]
|-
|[[1937]] 
|[[Walter Haworth|Walter Norman Haworth]], [[Paul Karrer]] 
|-
|[[1938]] 
|[[Richard Kuhn]] 
|-
|[[1939]] 
|[[Adolf Friedrich Johann Butenandt]], [[Leopold Ruzicka]] 
|-
|[[1943]] 
|[[George de Hevesy]] 
|-
|[[1944]] 
|[[Otto Hahn]]
|-
|[[1945]] 
|[[Artturi Ilmari Virtanen]]
|-
|[[1946]] 
|[[James Batcheller Sumner]], [[John Howard Northrop]], [[Wendell Meredith Stanley]] 
|-
|[[1947]] 
|[[Robert Robinson]]
|-
|[[1948]] 
|[[Arne Tiselius|Arne Wilhelm Kaurin Tiselius]]
|-
|[[1949]] 
|[[William Francis Giauque]]
|-
|[[1950]] 
|[[Otto Paul Hermann Diels]], [[Kurt Alder]] 
|-
|[[1951]] 
|[[Edwin McMillan|Edwin Mattison McMillan]], [[Glenn Seaborg|Glenn Theodore Seaborg]] 
|-
|[[1952]]
|[[Archer John Porter Martin]], [[Richard Laurence Millington Synge]] 
|-
|[[1953]] 
|[[Hermann Staudinger]] 
|-
|[[1954]] 
|[[Linus Pauling|Linus Carl Pauling]]
|-
|[[1955]] 
|[[Vincent du Vigneaud]]
|-
|[[1956]] 
|[[Cyril Norman Hinshelwood]], [[Nikolai Semjonov]] 
|-
|[[1957]] 
|[[Alexander Todd|Alexander Robertus Todd]]
|-
|[[1958]] 
|[[Frederick Sanger]]
|-
|[[1959]] 
|[[Jaroslav Heyrovský]]
|-
|[[1960]] 
|[[Willard Libby|Willard Frank Libby]]
|-
|[[1961]] 
|[[Melvin Calvin]]
|-
|[[1962]] 
|[[Max Perutz|Max Ferdinand Perutz]], [[John Kendrew|John Cowdery Kendrew]] 
|-
|[[1963]] 
|[[Karl Ziegler]], [[Giulio Natta]]
|-
|[[1964]] 
|[[Dorothy Crowfoot Hodgkin]] 
|-
|[[1965]]
|[[Robert Burns Woodward]]
|-
|[[1966]] 
|[[Robert Mulliken|Robert Sanderson Mulliken]]
|-
|[[1967]] 
|[[Manfred Eigen]], [[Ronald George Wreyford Norrish]], [[George Porter]] 
|-
|[[1968]] 
|[[Lars Onsager]] 
|-
|[[1969]] 
|[[Derek Barton]], [[Odd Hassel]] 
|-
|[[1970]] 
|[[Luis Leloir]] 
|-
|[[1971]]
|[[Gerhard Herzberg]] 
|-
|[[1972]]
|[[Christian Anfinsen]], [[Stanford Moore]], [[William Stein]] 
|-
|[[1973]]
|[[Ernst Otto Fischer]], [[Geoffrey Wilkinson]] 
|-
|[[1974]] 
|[[Paul Flory]] 
|-
|[[1975]] 
|[[John Cornforth|John Warcup Cornforth]], [[Vladimir Prelog]] 
|-
|[[1976]] 
|[[William Lipscomb]] 
|-
|[[1977]]
|[[Ilya Prigogine]]
|-
|[[1978]]
|[[Peter Mitchell]] 
|-
|[[1979]] 
|[[Herbert Brown]], [[Georg Wittig]] 
|-
|[[1980]] 
|[[Paul Berg]], [[Walter Gilbert]], [[Frederick Sanger]] 
|-
|[[1981]]
|[[Kenichi Fukui]], [[Roald Hoffmann]] 
|-
|[[1982]] 
|[[Aaron Klug]] 
|-
|[[1983]] 
|[[Henry Taube]] 
|-
|[[1984]] 
|[[Robert Bruce Merrifield]] 
|-
|[[1985]] 
|[[Herbert Hauptman]], [[Jerome Karle]] 
|-
|[[1986]] 
|[[Dudley Herschbach]], [[Yuan Tseh Lee]], [[John Polanyi]] 
|-
|[[1987]] 
|[[Donald Cram]], [[Jean-Marie Lehn]], [[Charles Pedersen]] 
|-
|[[1988]] 
|[[Johann Deisenhofer]], [[Robert Huber]], [[Hartmut Michel]] 
|-
|[[1989]] 
|[[Sidney Altman]], [[Thomas Cech]] 
|-
|[[1990]] 
|[[Elias James Corey]] 
|-
|[[1991]] 
|[[Richard Ernst]] 
|-
|[[1992]] 
|[[Rudolph Marcus]] 
|-
|[[1993]] 
|[[Kary Mullis]], [[Michael Smith]] 
|-
|[[1994]] 
|[[George Andrew Olah]] 
|-
|[[1995]] 
|[[Paul Crutzen]], [[Mario Molina]], [[Sherwood Rowland]] 
|-
|[[1996]] 
|[[Robert Curl]], [[Harold Kroto]], [[Richard Smalley]] 
|-
|[[1997]] 
|[[Paul Boyer]], [[John Walker]], [[Jens Skou]] 
|-
|[[1998]] 
|[[Walter Kohn]], [[John Pople]] 
|-
|[[1999]] 
|[[Ahmed Zewail]] 
|-
|[[2000]] 
|[[Alan Heeger]], [[Alan MacDiarmid]], [[Hideki Shirakawa]] 
|-
|[[2001]] 
|[[William Knowles]], [[Ryoji Noyori]], [[Barry Sharpless]] 
|-
|[[2002]] 
|[[John Fenn]], [[Koichi Tanaka]], [[Kurt Wüthrich]] 
|-
|[[2003]] 
|[[Peter Agre]], [[Roderick MacKinnon]] 
|-
|[[2004]] 
|[[Aaron Ciechanover]], [[Avram Hershko]], [[Irwin Rose]]
|-
|[[2005]]
|[[Robert Grubbs]], [[Richard Schrock]] ja [[Yves Chauvin]] 
|-
|[[2006]]
|[[Roger Kornberg]]
|-
|[[2007]]
|[[Gerhard Ertl]]
|-
|[[2008]]
|[[Osamu Shimomura]], [[Martin Chalfie]], [[Roger Y. Tsien]]
|-
|[[2009]]
|[[Venkatraman Ramakrishnan]], [[Thomas Steitz]], [[Ada Yonath]]
|-
|[[2010]]
|[[Richard Heck]], [[Ei-ichi Negishi]], [[Akira Suzuki]]
|-
|[[2011]]
|[[Daniel Shechtman]]
|-
|[[2012]]
|[[Robert Lefkowitz]], [[Brian Kobilka]]
|-
|[[2013]]
|[[Martin Karplus]], [[Michael Levitt]], [[Arieh Warshel]]
|-
|[[2014]]
|[[Eric Betzig]], [[Stefan Hell]], [[William Esco Moerner]]
|-
|[[2015]]
|[[Tomas Lindahl]], [[Paul Modrich]], [[Aziz Sancar]] 
|-
|[[2016]]
|[[Bernard Feringa]], [[Jean-Pierre Sauvage]], [[Fraser Stoddart]]
|-
|[[2017]]
|[[Jacques Dubochet]], [[Joachim Frank]], [[Richard Henderson]]
|-
|[[2018]]
|[[Frances H. Arnold]], [[George P. Smith]], [[Gregory Winter]]
|-
|[[2019]]
|[[John Goodenough]], [[Stanley Whittingham]], [[Akira Yoshino]]
|-
|[[2020]]
|[[Emmanuelle Charpentier]], [[Jennifer Doudna|Jennifer Doudna]]
|-
|[[2021]]
|[[Benjamin List]], [[David MacMillan]]
|-
|[[2022]]
|[[Carolyn Bertozzi]], [[Barry Sharpless]], [[Morten Meldal]]
|-
|[[2023]]
|[[Moungi Bawendi]], [[Louis Brus]], [[Aleksei Jekimov]]
|-
|[[2024]]
|[[David Baker]], [[Demis Hassabis]], [[John Jumper]]
|-
|[[2025]]
|[[Susumu Kitagawa]], [[Richard Robson]], [[Omar M. Yaghi]] 
|-
|[[2026]]
|[[Henri B. Kagan]], [[Kenso Soai]]
|}

== Välislingid ==
* [http://nobelprize.org/nobel_prizes/chemistry/laureates/ All Nobel Prizes in Chemistry]

{{Nobeliauhinnad}}

[[Kategooria:Nobeli auhinnad]]</text>
      <sha1>fm77wtelkn8ms1au2hpdgcvm7tf69dr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Cité</title>
    <ns>0</ns>
    <id>17051</id>
    <revision>
      <id>7248876</id>
      <parentid>6230084</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T06:48:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <comment>/* Vaata ka */</comment>
      <origin>7248876</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1225" sha1="0caritqfdktuqwxi5hpykwylu8fr354" xml:space="preserve">[[Fail:Paris Notre Dame DSC00732.jpg|pisi|250px|Île de la Cité]]
[[Pilt:Ile de la cite 1609.jpg|pisi|250px|Saar 1609. aasta kaardil]]
[[Image:DSC00679 Ile de la Cite.JPG|thumb|250px|Cité saar vaadatuna läänest]]
'''Cité''' saar ([[prantsuse keel]]es ''&amp;Icirc;le de la Cité'') on [[Pariis]]i vanim osa, laevakujuline [[saar]] [[Seine]]'i jões.

Saarel elas [[parisiid]]e hõim, kelle järgi Pariisi linn on nime saanud. 

Jõe ületamiseks soodsat võimalust pakkunud saarest kujunes [[Kapetingid]]e ajal ([[987]]–[[1328]]) praeguse Pariisi südamik. Vanimate ehitiste jäljed on näha Jumalaema kiriku ([[Notre-Dame]]) esisel platsil, kus asub ka nullpunkt (''point zéro''), millest alates arvestatakse [[Prantsusmaa]]l kõiki vahemaid. Cité saarel on teinegi [[Gooti kunst|gooti]] [[sakraalkunst]]i suurteos – Püha kabel ([[Sainte-Chapelle]]).

==Galerii==
&lt;gallery&gt;
Pilt:Model-Paris-NW.JPG|Pariis 16. sajandil. Makett
Pilt:Île de la Cité.png
&lt;/gallery&gt;

==Vaata ka==
*[[Île Saint-Louis]]
*[[Conciergerie]]

==Välislingid==
{{commonscat|Île de la Cité}}

{{Coordinate |NS=48.855 |EW=2.34666667 |type=isle |region=FR-75}}

[[Kategooria:Pariis]]
[[Kategooria:Prantsusmaa saared]]
[[Kategooria:Jõesaared]]</text>
      <sha1>0caritqfdktuqwxi5hpykwylu8fr354</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Miina Härma Gümnaasium</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18271</id>
    <revision>
      <id>7248542</id>
      <parentid>7044088</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T13:55:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248542</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11313" sha1="q32si5m8z7ukulu9ot1x7h0uuccxxdo" xml:space="preserve">{{Infokast kool
| nimi = Miina Härma Gümnaasium
| pilt = MHG 2012 VI.jpg
| pildiallkiri = Koolihoone (2012)
| asutatud = 1906
| koolitüüp = gümnaasium
| direktor = Ene Tannberg (2006–)
| õpilaste arv = 
| klassikomplekte = 
| õpetajate arv = 
| koolipersonal = 
| asukoht = [[Tartu]], [[Tartumaa]]
| aadress = [[Tõnissoni tänav]] 3
| laiuskoord = 58.3767486
| pikkuskoord = 26.708991
| kooli ajaleht = 
| koduleht = [https://miinaharma.ee/ miinaharma.ee]
| logo = 
}}

'''Miina Härma Gümnaasium''' on Eesti vanim eestikeelne [[gümnaasium]], mis tegutseb alates 1920. aastast ning pakub tänapäeval [[Põhiharidus|põhi]]- ja [[keskharidus]]t.

== Kooli asutamine ==

Eestikeelse gümnaasiumi rajamise mõte tekkis eesti haritlaste hulgas 19. sajandi lõpul. Nende peamiseks mureks oli tõsiasi, et Eesti haritlaskond suhtles omavahel valdavalt saksa keeles, millele 1880. aastate lõpul lisandus venestamise surve. 1887. aastal Vene tsaari otsusel loodi rahvakoolide inspektori ametikoht, et hakata kohalikke koole üle viima venekeelsele õppele. 1888. aastal avati [[Eesti Aleksandrikool]] Põltsamaa lähedal selle eestvedajate suureks nördimuseks samuti venekeelsena. Eesti haritlaste saksastumise ja venestumise pidurdamiseks nägid [[Jakob Hurt]], [[Oskar Kallas]], [[Jaan Tõnisson]] jt võimalust omakeelse gümnaasiumi rajamises.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Vahtre |eesnimi=Lauri |pealkiri= Sajandi kool. Sada aastat Miina Härma Gümnaasiumi |kirjastus=Miina Härma Gümnaasium |aasta=2006 |koht=Tartu |leheküljed=lk 17–152 |artikkel=Sada aastat valgust ja varju. Miina Härma Gümnaasiumi ajalugu}}&lt;/ref&gt;

Eestikeelse gümnaasiumi ja eesti haridusseltsi asutamist arutati juba 1903. aastal. 1905. aastal kohtus dr. Oskar Kallas Riia õpperingkonna kuraatoriga ja sai selleks põhimõttelise nõusoleku. Samal ajal alustas Jaan Tõnisson oma ajalehes &quot;Postimees&quot; kihutustööd emakeelsete koolide rajamiseks. Pärast 1905. aasta revolutsiooni püüti Vene riiki veidi liberaliseerida. 1906. aastal kinnitas Vene tsaar [[Nikolai II]] Riiginõukogu otsuse, millega anti luba avada &quot;kohalikus&quot; keeles toimuva õppega erakoole. 1906. aastal otsustasid emakeelse kooli rajamise eestvedajad avada selle tütarlaste gümnaasiumina.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Eesti Nooresoo Kasvatuse Selts (hiljem &quot;Noorsoo&quot;, lühend ENKS), mis oli vajalik eelaste kooli avamisele, registreeriti Riias 30. juunil (vkj) 1906. aastal. ENKS esimeheks sai arst ja hilisem Tartu Ülikooli rektor [[Henrik Koppel|Heinrich Koppel]]. Sama aasta suvel kinnitati kooli põhikiri, kuigi õpilaste registreerimine algas juba varem. Asutatav kool ei saanud riigigümnaasiumidega võrdseid õigusi ja lõpueksamid tuli sooritada mõne riikliku kooli juures. Seetõttu tuli ka sisuliselt gümnaasiumi õppekavaga töötanud kool ametlikult ENKS Tütarlaste ''Keskkooliks'' nimetada.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Eksamitega võeti 1906. aastal vastu esimesed 48 õpilast. Kool hakkas tegutsema Tartu Ülikooli peahoone kõrval asunud majas aadressil Jaani tn 24. Esimese koolijuhatajana tegutses ilma palgata Oskar Kallas. Õpetajaks kutsuti Antonie Epler, Sinaida Svetšnikova, Helmi Niggol, Hans Valk ja võimlemisõpetaja Arens ning kooliarstiks dr. [[August Schulzenberg]]. Avaaktus peeti 1. septembril (vkj) 1906. aastal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Esimesed tegevusaastad 1906–1918 ==

Jaani tänaval tegutses kool vaid ühe õppeaasta. 1907. aastal koliti nn Jekimovi majja Tiigi tn 74. 1916. aastal loodeti kolida oma majja Viljandi (Tõnissoni) tänavas, mis valmis 1915. aastal arhitekt [[Georg Hellat]]i projekti järgi. See aga ei õnnestunud, sest oli alanud Esimene maailmasõda ja hoonesse paigutati Austria sõjavangid. Kuna 1916. aastal oma koolimajja veel kolida ei saanud, algas õppetöö Fortuuna tn 6 asunud kommertskoolis ja H. Margensi kaubanduskoolis. Osa nooremaid klasse koliti hoonesse Holmi tn 12. Oma majja ei saanud veel kolida ja järgneval kahel sõja-aastal. 1917. aastal koliti sinna sõjaväehaigla ning 1918. aastal võtsid hoone enda käsutusse Saksa ja seejärel lühemaks ajaks Nõukogude okupatsioonivõimud. Pärast seda tuli hakata koolimaja õppetöö tarbeks korrastama ning kuni 1920. aasta lõpuni tuli tegutseda Treffneri gümnaasiumi hoones Rüütli tänaval.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Esialgu koosnes tütarlaste keskkool ettevalmistusklassidest ja seitsmest põhiklassist. 1912. aastaks jõuti gümnaasiumihariduse omandamiseks minimaalselt vajaliku kümneaastase kooliteeni. Alates 1913. aastast töötas koolis kolm ettevalmistusklassi, seitse keskkooliklassi ja üks täiendusklass, kokku 11 õppeaastat. Sellise pikkusega koolitee püsis kuni 1980. aastate lõpuni.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Kehtestatud õppemaks oli sarnane teiste tolleaegsete erakoolidega 15–20 rubla aastas, kuid kuna kool ei tulnud rahaliselt toime, tõsteti seda 1913. aastal märkimisväärselt. Sellest hoolimata ei kujunenud see vaid jõukamate eestlaste peredest pärit tütarlaste kooliks. 1916. aasta statistika andmeil oli jõukamate vanemate (mõisapidajad ja -valitsejad, suurettevõtjad, arstid, õpetajad) laste osakaal 5-10%, mis ei ületanud vaesemate vanemate (töölised ja teenijad) laste osa, mis püsis 8–11% vahel. Kõige rohkem oli taluomanike, väikekaupmeeste ja käsitööliste lapsi – 27–34%, majaomanike lapsi oli kuni 6% ja haritlaste laste osakaal tõusis järgemööda 15%-ni. Päritolult olid esikohal Tartumaa lapsed ja Tartu linnalapsed, ülejäänud tulid kaugemalt Liivimaa kubermangust, vähesed Eestimaa kubermangust ja üksikud väljastpoolt Läänemere kubermange.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Esimestel tegevusaastatel õpetasid koolis lühemat või pikemat aega [[Mihkel Kampmaa|Mihkel Kampmann]] (alates 1936 Kampmaa; usuõpetus, eesti keel, geograafia), kunstnik [[Kristjan Raud]] (joonistamine), [[Jaan Sarv]] (füüsika, matemaatika, looduslugu), [[Helmi Põld|Helmi Einberg]] (alates 1908 Põld, võimlemine, algklassid), luuletaja [[Villem Grünthal-Ridala]] (eesti keel ja kirjandus) ja helilooja [[Miina Härma|Miina Hermann]] (alates 1935 Härma, muusikaõpetaja aastail 1917–1941).

== Üldist ==

Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Eragümnaasium koliti oma majja 1920. aasta lõpus. 1940. aastal nimetati kool Tartu Linna 2. Keskkooliks. 1954. aastal reorganiseeriti kool segakooliks. Seoses [[Miina Härma]] 100. sünniaastapäevaga anti koolile 1964. aastal eesti esimese naishelilooja Miina Härma nimi.&lt;ref name=&quot;Koduleht&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Miina Härma Gümnaasiumi ajalugu kooli kodulehel. |url=http://mhg.tartu.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=50&amp;Itemid=58 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100129012828/http://mhg.tartu.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=50&amp;Itemid=58 |arhiivimisaeg=2010-01-29 |vaadatud=2011-03-07}}&lt;/ref&gt;

1961. aastal hakati koolis süvendatult õpetama [[inglise keel]]t. Koolis on lisaks humanitaarkallakule võimalus süvendatult õppida ka [[loodusteadus]]i.

Miina Härma Gümnaasiumis on kasutusel IB õppekavad Diploma Programme (11.–12. klass), Primary Years Programme (1.–4. klass) ning Middle Years Programme (5.–10. klass).&lt;ref&gt;[https://miinaharma.ee/pyp/ IB programmid]&lt;/ref&gt;

Koostöös teiste [[Lõuna-Eesti]] koolidega osaleb kool igal aastal [[Viie Kooli Võistlus]]el.

== Koolijuhatajad ja direktorid ==
Koolil on enam kui saja-aastase ajaloo jooksul olnud 18 juhatajat ja direktorit:&lt;ref name=&quot;Koduleht&quot; /&gt;

{{veergude loend|laius=20em|
* [[Oskar Kallas]] (1906–1909)
* [[Peeter Põld]] (1909–1918)
* [[Juhan Tork]] (1918–1919)
* [[Jaak Varik]] (1919–1920)
* [[Aleksander Raudsepp]] (1920–1921)
* [[Hans Karu]] (1921–1940)&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/23/6 1103. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 261.], Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940&lt;/ref&gt;
* [[Alma Selge]] kt. (1940&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/23/7 1104. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 265.], Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940&lt;/ref&gt;–1941)
* [[Leida Kalling-Kant]] (1941–1942)
* [[Hilda Kauri]] (1942–1944)
* [[Leida Peiker]] (1944–1945)
* [[Alide Velliste]] (1945–1947)
* [[Karl Loog]] (1947–1955)
* [[Hillar Palamets]] (1955–1958)
* [[Albert Juhkam]] (1958–1973)
* [[Peeter Kasema]] (1973–1980)
* [[Jüri Vene]] (1980–1997)
* [[Jüri Sasi]] (1997–2006)
* [[Ene Tannberg]] (2006– )
}}

== Traditsioonid ==
* Tamme teatejooks – klassidevaheline teatejooks [[Vaksali park|Karu parki]] istutatud Tamme auks
* Kooli aastapäeva tähistamine – &quot;Miina otsib superstaari&quot;, fotojaht, sopsuvõistlus ja muud üritused
* Kodanikupäeva väitlus – väitlus päevakajalisel teemal õpetajate ja õpilaste esindusvõistkondade vahel
* Advendikontsert Tartu Ülikooli aulas – iga-aastane kontsert, kus osalevad vilistlased ja kõik kooli koorid
* Jõulujumalateenistus – igal aastal pärast jõulupidusid toimuv jumalateenistus, kus esinevad kooli koorid
* Miina Härma sünniaastapäeva tähistamine – iga aasta 9. veebruaril toimuv üritus, mille käigus kutsutakse vilistlasi kooli õpilastele loengut pidama
* Kevadkontsert Vanemuise kontserdimajas – ühislavastus, mille käigus toimuvad lisaks näidendile ka kooli kooride, lauljate ja näitlejate etteasted
* Direktori vastuvõtt – direktori tänuüritus ainevõistlustel kooli edukalt esindanud õpilastele&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://mhg.tartu.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=52&amp;Itemid=62 |pealkiri=Traditsioonid |vaadatud=2016-02-24 |arhiivimisaeg=2010-01-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100129012550/http://mhg.tartu.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=52&amp;Itemid=62 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Õpetajaid ==
{{veergude loend|laius=23em|
* [[Roopi Hallimäe]]
* [[Igor Holts]]
* [[Miina Härma]]
* [[Vanda Juhansoo]]
* [[Mihkel Kampmaa]]
* [[Hilja Kull]]
* [[Anne Laius]]
* [[Kadri Leppoja]]
* [[Riho Leppoja]]
* [[Voldemar Mellik]]
* [[Juta Nugin]]
* [[Lia Paaver]]
* [[Helmi Põld]]
* [[Voldemar Rajalo]]
* [[Kristjan Raud]]
* [[Eduard Suits (1903–1986)|Eduard Suits]]
* [[Konstantin Treffner]]
}}

== Tuntud vilistlasi ==
{{veergude loend|laius=23em|
* [[Jaak Aaviksoo]]
* [[Tauno Aints]]
* [[Ann Alari]]
* [[Rando Allikmets]]
* [[Betti Alver]]
* [[Olga Berendsen]]
* [[Igor Gräzin]]
* [[Lehte Hainsalu]]
* [[Sass Henno]]
* [[Mari Järvelaid]]
* [[Rasmus Kaljujärv]]
* [[Eero Kangor]]
* [[Alar Karis]]
* [[Toomas Kiho]]
* [[Jaan Kirsipuu]]
* [[Rasmus Kull]]
* [[Aino Käärik]]
* [[Jürgen Ligi]]
* [[Arvo Lill]]
* [[Aleksei Lotman]]
* [[Toomas Lunge]]
* [[Silver Meikar]]
* [[Helena Merzin-Tamm]]
* [[Helmi Mäelo]]
* [[Rasmus Mägi]]
* [[Elo-Mirjam Peil]]
* [[Anna Pihl]]
* [[Heiki Pisuke]]
* [[Tiit Pruuli]]
* [[Priit Pullerits]]
* [[Toomas Sildmäe]]
* [[Rain Simmul]]
* [[Sten Tamkivi]]
* [[Antti Tamm]]
* [[Lauri Vahtre]]
}} 

== Vaata ka ==
* [[Miina Härma Gümnaasiumi segakoor]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* Tannberg, Ene (koost.) 2006. ''Sajandi kool. Sada aastat Miina Härma Gümnaasiumi mälestused. Lood. Fotod''. Tartu: Momo.

== Välislingid ==
{{commonskat|Miina Härma Gymnasium}}
* [https://miinaharma.ee/ Miina Härma Gümnaasiumi koduleht]

[[Kategooria:Tartu koolid]]
[[Kategooria:Vaksali]]
[[Kategooria:Miina Härma Gümnaasium| ]]</text>
      <sha1>q32si5m8z7ukulu9ot1x7h0uuccxxdo</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248559</id>
      <parentid>7248542</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T14:12:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248559</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11314" sha1="t7gu3grsqv785z2su9lg3ils2mhydhk" xml:space="preserve">{{Infokast kool
| nimi = Miina Härma Gümnaasium
| pilt = MHG 2012 VI.jpg
| pildiallkiri = Koolihoone (2012)
| asutatud = 1906
| koolitüüp = gümnaasium
| direktor = Ene Tannberg (2006–)
| õpilaste arv = 
| klassikomplekte = 
| õpetajate arv = 
| koolipersonal = 
| asukoht = [[Tartu]], [[Tartumaa]]
| aadress = [[Tõnissoni tänav]] 3
| laiuskoord = 58.3767486
| pikkuskoord = 26.708991
| kooli ajaleht = 
| koduleht = [https://miinaharma.ee/ miinaharma.ee]
| logo = 
}}

'''Miina Härma Gümnaasium''' on Eesti vanim eestikeelne [[gümnaasium]], mis tegutseb alates 1920. aastast ning pakub tänapäeval [[Põhiharidus|põhi]]- ja [[keskharidus]]t.

== Kooli asutamine ==

Eestikeelse gümnaasiumi rajamise mõte tekkis eesti haritlaste hulgas 19. sajandi lõpul. Nende peamiseks mureks oli tõsiasi, et Eesti haritlaskond suhtles omavahel valdavalt saksa keeles, millele 1880. aastate lõpul lisandus venestamise surve. 1887. aastal Vene tsaari otsusel loodi rahvakoolide inspektori ametikoht, et hakata kohalikke koole üle viima venekeelsele õppele. 1888. aastal avati [[Eesti Aleksandrikool]] Põltsamaa lähedal selle eestvedajate suureks nördimuseks samuti venekeelsena. Eesti haritlaste saksastumise ja venestumise pidurdamiseks nägid [[Jakob Hurt]], [[Oskar Kallas]], [[Jaan Tõnisson]] jt võimalust omakeelse gümnaasiumi rajamises.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Vahtre |eesnimi=Lauri |pealkiri= Sajandi kool. Sada aastat Miina Härma Gümnaasiumi |kirjastus=Miina Härma Gümnaasium |aasta=2006 |koht=Tartu |leheküljed=lk 17–152 |artikkel=Sada aastat valgust ja varju. Miina Härma Gümnaasiumi ajalugu}}&lt;/ref&gt;

Eestikeelse gümnaasiumi ja eesti haridusseltsi asutamist arutati juba 1903. aastal. 1905. aastal kohtus dr. Oskar Kallas Riia õpperingkonna kuraatoriga ja sai selleks põhimõttelise nõusoleku. Samal ajal alustas Jaan Tõnisson oma ajalehes Postimees kihutustööd emakeelsete koolide rajamiseks. Pärast 1905. aasta revolutsiooni püüti Vene riiki veidi liberaliseerida. 1906. aastal kinnitas Vene tsaar [[Nikolai II]] Riiginõukogu otsuse, millega anti luba avada &quot;kohalikus&quot; keeles toimuva õppega erakoole. 1906. aastal otsustasid emakeelse kooli rajamise eestvedajad avada selle tütarlaste gümnaasiumina.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Eesti Nooresoo Kasvatuse Selts (hiljem &quot;Noorsoo&quot;, lühend ENKS), mis oli vajalik eelaste kooli avamisele, registreeriti Riias 30. juunil (vkj) 1906. aastal. ENKS esimeheks sai arst ja hilisem Tartu Ülikooli rektor [[Henrik Koppel|Heinrich Koppel]]. Sama aasta suvel kinnitati kooli põhikiri, kuigi õpilaste registreerimine algas juba varem. Asutatav kool ei saanud riigigümnaasiumidega võrdseid õigusi ja lõpueksamid tuli sooritada mõne riikliku kooli juures. Seetõttu tuli ka sisuliselt gümnaasiumi õppekavaga töötanud kool ametlikult ENKS Tütarlaste ''Keskkooliks'' nimetada.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Eksamitega võeti 1906. aastal vastu esimesed 48 õpilast. Kool hakkas tegutsema Tartu Ülikooli peahoone kõrval asunud majas aadressil Jaani tn 24. Esimese koolijuhatajana tegutses ilma palgata Oskar Kallas. Õpetajaks kutsuti Antonie Epler, Sinaida Svetšnikova, Helmi Niggol, Hans Valk ja võimlemisõpetaja Arens ning kooliarstiks dr. [[August Schulzenberg]]. Avaaktus peeti 1. septembril (vkj) 1906. aastal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Esimesed tegevusaastad 1906–1918 ==

Jaani tänaval tegutses kool vaid ühe õppeaasta. 1907. aastal koliti nn Jekimovi majja Tiigi tn 74. 1916. aastal loodeti kolida oma majja Viljandi (Tõnissoni) tänavas, mis valmis 1915. aastal arhitekt [[Georg Hellat]]i projekti järgi. See aga ei õnnestunud, sest oli alanud Esimene maailmasõda ja hoonesse paigutati Austria sõjavangid. Kuna 1916. aastal oma koolimajja veel kolida ei saanud, algas õppetöö Fortuuna tn 6 asunud kommertskoolis ja H. Margensi kaubanduskoolis. Osa nooremaid klasse paigutati hoonesse Holmi tn 12. Oma majja ei saanud veel kolida ja järgneval kahel sõja-aastal. 1917. aastal koliti sinna sõjaväehaigla ning 1918. aastal võtsid hoone enda käsutusse Saksa ja seejärel lühemaks ajaks Nõukogude okupatsioonivõimud. Pärast seda tuli hakata koolimaja õppetöö tarbeks korrastama ning kuni 1920. aasta lõpuni tuli tegutseda Treffneri gümnaasiumi hoones Rüütli tänaval.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Esialgu koosnes tütarlaste keskkool ettevalmistusklassidest ja seitsmest põhiklassist. 1912. aastaks jõuti gümnaasiumihariduse omandamiseks minimaalselt vajaliku kümneaastase kooliteeni. Alates 1913. aastast töötas koolis kolm ettevalmistusklassi, seitse keskkooliklassi ja üks täiendusklass, kokku 11 õppeaastat. Sellise pikkusega koolitee püsis kuni 1980. aastate lõpuni.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Kehtestatud õppemaks oli sarnane teiste tolleaegsete erakoolidega 15–20 rubla aastas, kuid kuna kool ei tulnud rahaliselt toime, tõsteti seda 1913. aastal märkimisväärselt. Sellest hoolimata ei kujunenud see vaid jõukamate eestlaste peredest pärit tütarlaste kooliks. 1916. aasta statistika andmeil oli jõukamate vanemate (mõisapidajad ja -valitsejad, suurettevõtjad, arstid, õpetajad) laste osakaal 5-10%, mis ei ületanud vaesemate vanemate (töölised ja teenijad) laste osa, mis püsis 8–11% vahel. Kõige rohkem oli taluomanike, väikekaupmeeste ja käsitööliste lapsi – 27–34%, majaomanike lapsi oli kuni 6% ja haritlaste laste osakaal tõusis järgemööda 15%-ni. Päritolult olid esikohal Tartumaa lapsed ja Tartu linnalapsed, ülejäänud tulid kaugemalt Liivimaa kubermangust, vähesed Eestimaa kubermangust ja üksikud väljastpoolt Läänemere kubermange.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Esimestel tegevusaastatel õpetasid koolis lühemat või pikemat aega [[Mihkel Kampmaa|Mihkel Kampmann]] (alates 1936 Kampmaa; usuõpetus, eesti keel, geograafia), kunstnik [[Kristjan Raud]] (joonistamine), [[Jaan Sarv]] (füüsika, matemaatika, looduslugu), [[Helmi Põld|Helmi Einberg]] (alates 1908 Põld, võimlemine, algklassid), luuletaja [[Villem Grünthal-Ridala]] (eesti keel ja kirjandus) ja helilooja [[Miina Härma|Miina Hermann]] (alates 1935 Härma, muusikaõpetaja aastail 1917–1941).

== Üldist ==

Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Eragümnaasium koliti oma majja 1920. aasta lõpus. 1940. aastal nimetati kool Tartu Linna 2. Keskkooliks. 1954. aastal reorganiseeriti kool segakooliks. Seoses [[Miina Härma]] 100. sünniaastapäevaga anti koolile 1964. aastal eesti esimese naishelilooja Miina Härma nimi.&lt;ref name=&quot;Koduleht&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Miina Härma Gümnaasiumi ajalugu kooli kodulehel. |url=http://mhg.tartu.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=50&amp;Itemid=58 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100129012828/http://mhg.tartu.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=50&amp;Itemid=58 |arhiivimisaeg=2010-01-29 |vaadatud=2011-03-07}}&lt;/ref&gt;

1961. aastal hakati koolis süvendatult õpetama [[inglise keel]]t. Koolis on lisaks humanitaarkallakule võimalus süvendatult õppida ka [[loodusteadus]]i.

Miina Härma Gümnaasiumis on kasutusel IB õppekavad Diploma Programme (11.–12. klass), Primary Years Programme (1.–4. klass) ning Middle Years Programme (5.–10. klass).&lt;ref&gt;[https://miinaharma.ee/pyp/ IB programmid]&lt;/ref&gt;

Koostöös teiste [[Lõuna-Eesti]] koolidega osaleb kool igal aastal [[Viie Kooli Võistlus]]el.

== Koolijuhatajad ja direktorid ==
Koolil on enam kui saja-aastase ajaloo jooksul olnud 18 juhatajat ja direktorit:&lt;ref name=&quot;Koduleht&quot; /&gt;

{{veergude loend|laius=20em|
* [[Oskar Kallas]] (1906–1909)
* [[Peeter Põld]] (1909–1918)
* [[Juhan Tork]] (1918–1919)
* [[Jaak Varik]] (1919–1920)
* [[Aleksander Raudsepp]] (1920–1921)
* [[Hans Karu]] (1921–1940)&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/23/6 1103. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 261.], Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940&lt;/ref&gt;
* [[Alma Selge]] kt. (1940&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/23/7 1104. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 265.], Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940&lt;/ref&gt;–1941)
* [[Leida Kalling-Kant]] (1941–1942)
* [[Hilda Kauri]] (1942–1944)
* [[Leida Peiker]] (1944–1945)
* [[Alide Velliste]] (1945–1947)
* [[Karl Loog]] (1947–1955)
* [[Hillar Palamets]] (1955–1958)
* [[Albert Juhkam]] (1958–1973)
* [[Peeter Kasema]] (1973–1980)
* [[Jüri Vene]] (1980–1997)
* [[Jüri Sasi]] (1997–2006)
* [[Ene Tannberg]] (2006– )
}}

== Traditsioonid ==
* Tamme teatejooks – klassidevaheline teatejooks [[Vaksali park|Karu parki]] istutatud Tamme auks
* Kooli aastapäeva tähistamine – &quot;Miina otsib superstaari&quot;, fotojaht, sopsuvõistlus ja muud üritused
* Kodanikupäeva väitlus – väitlus päevakajalisel teemal õpetajate ja õpilaste esindusvõistkondade vahel
* Advendikontsert Tartu Ülikooli aulas – iga-aastane kontsert, kus osalevad vilistlased ja kõik kooli koorid
* Jõulujumalateenistus – igal aastal pärast jõulupidusid toimuv jumalateenistus, kus esinevad kooli koorid
* Miina Härma sünniaastapäeva tähistamine – iga aasta 9. veebruaril toimuv üritus, mille käigus kutsutakse vilistlasi kooli õpilastele loengut pidama
* Kevadkontsert Vanemuise kontserdimajas – ühislavastus, mille käigus toimuvad lisaks näidendile ka kooli kooride, lauljate ja näitlejate etteasted
* Direktori vastuvõtt – direktori tänuüritus ainevõistlustel kooli edukalt esindanud õpilastele&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://mhg.tartu.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=52&amp;Itemid=62 |pealkiri=Traditsioonid |vaadatud=2016-02-24 |arhiivimisaeg=2010-01-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100129012550/http://mhg.tartu.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=52&amp;Itemid=62 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Õpetajaid ==
{{veergude loend|laius=23em|
* [[Roopi Hallimäe]]
* [[Igor Holts]]
* [[Miina Härma]]
* [[Vanda Juhansoo]]
* [[Mihkel Kampmaa]]
* [[Hilja Kull]]
* [[Anne Laius]]
* [[Kadri Leppoja]]
* [[Riho Leppoja]]
* [[Voldemar Mellik]]
* [[Juta Nugin]]
* [[Lia Paaver]]
* [[Helmi Põld]]
* [[Voldemar Rajalo]]
* [[Kristjan Raud]]
* [[Eduard Suits (1903–1986)|Eduard Suits]]
* [[Konstantin Treffner]]
}}

== Tuntud vilistlasi ==
{{veergude loend|laius=23em|
* [[Jaak Aaviksoo]]
* [[Tauno Aints]]
* [[Ann Alari]]
* [[Rando Allikmets]]
* [[Betti Alver]]
* [[Olga Berendsen]]
* [[Igor Gräzin]]
* [[Lehte Hainsalu]]
* [[Sass Henno]]
* [[Mari Järvelaid]]
* [[Rasmus Kaljujärv]]
* [[Eero Kangor]]
* [[Alar Karis]]
* [[Toomas Kiho]]
* [[Jaan Kirsipuu]]
* [[Rasmus Kull]]
* [[Aino Käärik]]
* [[Jürgen Ligi]]
* [[Arvo Lill]]
* [[Aleksei Lotman]]
* [[Toomas Lunge]]
* [[Silver Meikar]]
* [[Helena Merzin-Tamm]]
* [[Helmi Mäelo]]
* [[Rasmus Mägi]]
* [[Elo-Mirjam Peil]]
* [[Anna Pihl]]
* [[Heiki Pisuke]]
* [[Tiit Pruuli]]
* [[Priit Pullerits]]
* [[Toomas Sildmäe]]
* [[Rain Simmul]]
* [[Sten Tamkivi]]
* [[Antti Tamm]]
* [[Lauri Vahtre]]
}} 

== Vaata ka ==
* [[Miina Härma Gümnaasiumi segakoor]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* Tannberg, Ene (koost.) 2006. ''Sajandi kool. Sada aastat Miina Härma Gümnaasiumi mälestused. Lood. Fotod''. Tartu: Momo.

== Välislingid ==
{{commonskat|Miina Härma Gymnasium}}
* [https://miinaharma.ee/ Miina Härma Gümnaasiumi koduleht]

[[Kategooria:Tartu koolid]]
[[Kategooria:Vaksali]]
[[Kategooria:Miina Härma Gümnaasium| ]]</text>
      <sha1>t7gu3grsqv785z2su9lg3ils2mhydhk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kongregatsioon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18749</id>
    <revision>
      <id>7248948</id>
      <parentid>6916844</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:24:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Muud usundid */</comment>
      <origin>7248948</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1434" sha1="s7riccomlvt5t8txxzq1ugzgf62fjtb" xml:space="preserve">'''Kongregatsioon''' on [[katoliiklus]]est pärinev mõiste, mis tähendab [[religioon|religioosset]] liitu või ühendust.

== Katoliiklus ==

[[Katoliku kirik]]u [[kanooniline õigus|kanoonilise õiguse]] kohaselt on kongregatsioon vaimulike ühendus, mille liikmed (preestrid, vennad, õed) annavad niinimetatud lihtsad tõotused. Tegu on lihtsustatud variandiga [[ordu]]liikmete antavatest pühalikest tõotustest, milles nad lubavad olla vaesed, kasinad ja kuulekad.

Enamik pärast [[16. sajand]]it katoliku kirikus asutatud vaimulike ühendusi on kanoonilise õiguse järgi just kongregatsioonid, mitte ordud.

Katoliiklikus kontekstis võib kongregatsioon tähendada ka kloostrite liitu. Sellises tähenduses on see sõna näiteks kasutusel [[benediktlased|Püha Benedictuse Ordu]]s, mis koosneb peamiselt geograafilistel põhimõtetel välja kujunenud kongregatsioonidest ehk kloostriliitudest.

Samuti nimetatakse kongregatsioonideks [[Rooma kuuria]] allüksusi. Tänapäeval eksisteerib üheksa kongregatsiooni: usudoktriini, idakirikute, jumalateenistuse, piiskoppide, katoliikliku hariduse, pühakuks kuulutamise, vaimulikkonna, evangelisatsiooni ning pühitsetud elu institutsioonide kongregatsioon.

== Muud usundid ==

'''Kongregatsioon''' võib ka muudes usundites tähendada vaimset liitu või ühendust, õpetusliini, koolkonda, vennaskonda või muud taolist.

[[Kategooria:Religioon]]
[[Kategooria:Katoliku kirik]]</text>
      <sha1>s7riccomlvt5t8txxzq1ugzgf62fjtb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tsirguliina</title>
    <ns>0</ns>
    <id>20158</id>
    <revision>
      <id>7248504</id>
      <parentid>7148110</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T12:37:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248504</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1688" sha1="ebjkfigo1n43jxqrcw5z9aajdyzzcpl" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Tsirguliina
|  pilt         = File:Sangaste raudteejaam.JPG
|  pildiallkiri = [[Sangaste raudteejaam]]
|  pindala = 2,57
|  elanikke = 
|  maakond = Valga
}}
'''Tsirguliina''' on alevik [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]], ajalooliselt [[Tartumaa]] [[Sangaste kihelkond|Sangaste kihelkonnas]].

Aastatel 1992–2017 (kuni [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ini) asus alevik [[Tõlliste vald|Tõlliste vallas]].

Tsirguliinas oli 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 434 elanikku, 2000. aasta rahvaloenduse järgi 522.  

Alevikus on [[Tsirguliina Kool]], lasteaed, rahvamaja, [[Tsirguliina Raamatukogu]], sidejaoskond ja perearstikeskus; eraettevõtetest kaks kauplust, autoremonditöökoda ja saekaater. 1993. aastani töötas seal Tõlliste vallavalitsus, mis koliti [[Laatre]]sse. 
 
Tsirguliina alevik tekkis [[19. sajand]]i teisel poolel pärast [[Tartu–Valga raudtee|Tartu–Valga raudteelõigu]] valmimist [[Sangaste raudteejaam]]a juurde [[Laatre mõis|Laatre]] ja [[Tõlliste mõis]]a piirimaile. 

20. sajandi algusest kuni 1970. aastateni andis aleviku elus tooni [[tellis]]etööstus, mille rajasid 1909. aastal vennad Kahrod. 1922 asutas konkureeriva vabriku Bruno Gross. Pärast [[II maailmasõda|teist maailmasõda]] jätkasid natsionaliseeritud ja ühendatud tehased tööd Tartu ehitusmaterjalide tehase Sangaste tsehhi nime all, tellisetootmine lõppes 1974. aastal kvaliteetse kohaliku tooraine ammendumise tõttu. Kuni 1980. aastate lõpuni toodeti vabrikus klaasist ravimiampulle, lühikest aega ka vahtplastist detaile. 

==Viited==
{{viited}}

{{Valga vald}}

[[Kategooria:Eesti alevikud]]
[[Kategooria:Valga vald]]</text>
      <sha1>ebjkfigo1n43jxqrcw5z9aajdyzzcpl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti Rahva Muuseum</title>
    <ns>0</ns>
    <id>20204</id>
    <revision>
      <id>7248575</id>
      <parentid>7243625</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T14:30:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248575</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17513" sha1="89pf496cvtpt6k0qsv7fx5ucl6onh7v" xml:space="preserve">{{suunamine|ERM}}
{{Lisaviiteid|kuu=august|aasta=2021}}
[[Pilt:Eesti Rahva Muuseumi peahoone 16.jpg|pisi|2016. aastal avatud [[Eesti Rahva Muuseumi peahoone]] aadressil [[Muuseumi tee]] 2]]
'''Eesti Rahva Muuseum''' ('''ERM''') on [[Eesti kultuur]]i ja [[Eesti ajalugu|Eesti ajaloo]] ning [[soomeugrilased|soome-ugri]] kultuuride [[muuseum]] [[Tartu]]s. See asutati [[1909]]. aastal.

ERM-is on kaks [[püsinäitus]]t (&quot;[[Kohtumised]]&quot; ning [[Uurali rahvad|Uurali rahvastele]] keskenduv &quot;[[Uurali kaja]]&quot;) ja vahetuvad näitused. Lisaks näitustele toimub muuseumis aastas üle 600 ürituse, sh konverentsid, hübriidkonverentsid, teatrietendused, kontserdid; regulaarselt koguneb ERM-i hõimuklubi ja toimuvad sarja &quot;Maailm ja rahvad&quot; ettekandeõhtud. Külalised saavad muuseumiga tutvuda nii omal käel kui ka giidiekskursioonide käigus, saab osaleda muuseumitundides ja õpitubades. ERM-i kirjastamisel antakse välja raamatuid. Kogude täiendamisele&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.erm.ee/et/osale|pealkiri=Osale ERMi kogude täiendamisel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; saavad kaasa aidata kõik soovijad.

Muuseumi kogudes on üle miljoni säiliku, sealhulgas esemed, fotod, joonised, arhiivimaterjalid ja filmid. Muuseumis on esinduslik kogu [[eesti rahvarõivad|eesti rahvarõivaid]].

== Ajalugu ==
[[Pilt:Värviline litograafia &quot;Jamma, K1224.jpg|pisi|Eesti Rahva Muuseumis on tallel hulgaliselt materjale [[Eesti ajalugu|Eesti ajaloo]] ja [[Eesti kultuur|kultuuri]] kohta. &lt;small&gt;[[Friedrich Siegmund Stern]]i etnograafiline [[litograafia]] 19. sajandist&lt;/small&gt;]]
Muuseum loodi 14. aprillil 1909&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20210928064056/https://www.erm.ee/et/news/erm-t%C3%A4histab-t%C3%A4navu-110-s%C3%BCnnip%C3%A4eva ERM tähistab tänavu 110. sünnipäeva] – Eesti Rahva Muuseum&lt;/ref&gt; [[Tartu]]s eesti esemelise ja vaimse kultuuripärandi säilitamise, eksponeerimise ja uurimise tarbeks ning pühendati Eesti suurima vanavarakoguja [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] mälestusele, et säilitada tema pärand. Üks muuseumi rajajaid oli [[Oskar Kallas]]. Sel ajal kehtinud [[Juliuse kalender|vana kalendri]] järgi peeti Eesti Rahva Muuseumi tegevliikmete kogu esimesed koosolekud 1. ja 2. aprillil.&lt;ref&gt;[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:104144/162341/page/10 Eesti Rahva Muuseumi asutamisprotokollid] Akadeemia, 2009. Lk 658 ja 661&lt;/ref&gt;

Pärast asutamist ajutiselt [[Gildi tänav]]al asunud Eesti Rahva Muuseum paigutati 1922. aastal [[Raadi (Tartu)|Raadile]], varem [[Liphart]]itele kuulunud [[Raadi mõis]]a peahoonesse. 1923. aastal avati seal esimene näitus, esimene püsinäitus avati 1927. aastal. Ekspositsiooni naelaks oli 60 klaaskappidesse paigutatud eesti rahvarõivastes mannekeeni, kuid populaarseks kujunes ka setu suitsutare koos sisustusega. Väga õnnestunud oli esimene suurem arheoloogiliste kogude esitlemine laiemale publikule.

1940. aasta novembris riigistati Eesti Rahva Muuseum ning jaotati kaheks: Riiklikuks Etnograafiliseks Muuseumiks asukohaga Raadil ja [[Eesti Kirjandusmuuseum|Riiklikuks Kirjandusmuuseumiks]] asukohaga [[Vanemuise tänav|Vanemuise]] 42.

1944. aastal sai Raadi mõisahoone tulekahjus kannatada ja ala jäi [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] lõpuni [[Nõukogude armee]] käsutusse.
[[Pilt:ERM-hoone-2012 7282.JPG|pisi|left|Eesti Rahva Muuseumi endine peamaja, [[Tartu]]s aadressil [[Veski tänav (Tartu)|Veski tänav]] 32]]

Muuseum koliti endisse kohtumajja (vt [[Eesti Rahva Muuseumi endine peamaja]]) [[Veski tänav (Tartu)|Veski tänaval]]. Muuseumi juurde loodi ka [[Eesti Rahva Muuseumi Arhiivraamatukogu|arhiivraamatukogu]], mis 1940. aastast läks Riikliku Kirjandusmuuseumi (praegu [[Eesti Kirjandusmuuseum]]) koosseisu. Eesti Rahva Muuseum nimetati ümber Eesti NSV Riiklikuks Etnograafiamuuseumiks, aastatel 1952–1963 [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] Etnograafia Muuseum, 1963–1988 Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum. 1957. aastal asutati Tallinnas [[Eesti Vabaõhumuuseum|Eesti NSV Riiklik Vabaõhumuuseum]].

17. aprillil 1988 toimus Raadil [[Tartu muinsuskaitsepäevad]]e raames Raadi vabastamist ja Eesti Rahva Muuseumi taastamist Raadi mõisas nõudva rahva [[ekskursioon]], mis muutus hiljem [[meeleavaldus]]eks. Kuna [[Raadi sõjaväelennuväli|Raadi sõjaväelennuvälja]] ala kuulus Nõukogude Liidu sõjaväele, siis jälgisid muinsuskaitsjate tegevust relvastatud sõjaväelased. [[326. Kutuzovi ordeniga Tarnopoli raskepommituslennuväe diviis|326. raskepommituslennuväe diviis]]i ülem [[Džohhar Dudajev]] keelas rahvast tulistada.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[http://ekspress.delfi.ee/persoon/maailma-moodsaima-muuseumi-isa?id=75732487 Maailma moodsaima muuseumi isa]&lt;/ref&gt;

Muuseumi kogud asusid eri hoonetes Tartu linnas, muuseumi hoidlateks olid näiteks [[Tartu Pauluse kirik|Pauluse kirik]] [[Riia tänav]]al ja [[Tartu Püha Aleksandri kirik|Püha Aleksandri kirik]] [[Sõbra tänav]]al. Aastal 2000 hakati Raadile ehitama hoidlakomplekse, mis valmisid 2004. aastal.

Eesti Rahva Muuseumi nimi taastati 1988. aastal. 1993. aastal toimus esimene konkurss Eesti Rahva Muuseumi uue hoone projekti saamiseks, asukohaga [[Toomemägi|Toomemäel]], [[Uus Anatoomikum|Uue Anatoomikumi]] naabruses Tartu kesklinnas, võidutööks valiti [[Ra Luhse]] ja [[Tanel Tuhal]]i ideekavand &quot;Põhja Konn&quot;. Projekt ei teostunud.
[[Fail:Eesti rahva muuseum DSC05203.jpg|pisi]]
[[Fail:Eesti rahva muuseum DSC05208.jpg|pisi]]
[[Fail:Wystawa stała w Estońskim Muzeum Narodowym.jpg|pisi]]
1994. aastal avati endises [[Tartu raudteelaste klubi]] majas&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;, [[Julius Kuperjanovi tänav|J. Kuperjanovi]] 9 [[Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja]] ja teine püsiekspositsioon &quot;Eesti. Maa, rahvas, kultuur&quot;. Asutati ka [[Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts]], kus on 2020. aastatel üle 1000 liikme nii Eestist kui ka välismaalt.

2003. aastal otsustati rajada Raadile ERM-i uus peahoone. 2005. aastal kuulutati välja rahvusvaheline arhitektuurikonkurss ERM-i uue peahoone ehitamiseks, sinna esitati 108 võistlustööd. 2006. aasta jaanuaris valiti konkursi võitjaks töö märgusõnaga &quot;Memory Field&quot; arhitektuuribüroolt SARL d' Architecture Dorell Ghotmeh Tane. Töö arhitektideks olid [[Lina Ghotmeh]] [[Liibanon]]ist, [[Itaalia]] päritolu [[Dan Dorell]] ja [[Jaapanlased|jaapanlane]] [[Tsuyoshi Tane]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Uue hoone ehitustööd Raadil pidid algama 2009. aastal ja hoone valmima 2011. aastal. Hoone ehitamise rahastamiseks taotleti toetust [[Euroopa Komisjon]]ilt. Aastatepikkune taotlusprotsess lõppes 2012. aastal komisjoni soovitusega rahastamistaotlus tagasi võtta, et ei peaks hakkama ette valmistama eitavat otsust.&lt;ref name=&quot;P2012&quot;&gt;Jüri Saar, [http://www.tartupostimees.ee/737446/erm-jaab-euroopa-rahata/ ERM jääb Euroopa rahata] Postimees, 13. veebruar 2012&lt;/ref&gt; Peaminister [[Andrus Ansip]] kinnitas 13. veebruaril 2012, et Eesti riik ehitab muuseumi igal juhul selle projekti järgi valmis, rahastades seda [[kultuurkapital]]i kaudu.&lt;ref name=&quot;P2012&quot; /&gt;

2009. aastal ühendati ERM-iga [[Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum|Eesti Postimuuseum]] ja 2010. aastal [[Heimtali koduloomuuseum]] Viljandimaal.

30. aprillil 2013 pani Eesti president [[Toomas Hendrik Ilves]] Raadil [[Eesti Rahva Muuseumi uus hoone|Eesti Rahva Muuseumi uuele hoonele]] nurgakivi. Sellele järgnes rongkäik ja rokk-kontsert. Hoone ametlik avamine oli 29. septembril 2016; kõikidele külastajatele on hoone avatud 1. oktoobrist 2016.

[[Fail:Digital humanities - conference in Tartu 2017 - Museum tour on the 1st Day.jpg|pisi]]
Muuseumis töötab üle 50 koolitatud [[giid]]i. Eesti Rahva Muuseumi uue hoone graafika ja infokihi ning ERM-i visuaalse identiteedi koostas [[disainiagentuur]]i [[Velvet]] [[loovjuht]] [[Kristian Kirsfeldt]].&lt;ref name=&quot;QBSWz&quot;&gt;[http://epl.delfi.ee/news/lp/erm-i-soome-ugri-pusinaitust-hoiavad-koos-emandad-ja-isandad?id=75771087 ERM-i soome-ugri püsinäitust hoiavad koos emandad ja isandad.]&lt;/ref&gt;

== Juhtimine ==
1922. aastal loodi muuseumi direktori ametikoht ning ametisse nimetati esimene palgaline direktor, [[Soome]]st kutsutud [[Ilmari Manninen]]. 

* [[Ilmari Manninen]] (1922–1928) 
* [[Ferdinand Linnus]] (1929–1941) 
* [[Eerik Laid]] (1941–1943, direktori kohusetäitja) 
* [[Gustav Ränk]] (1943–1944) 
* [[Aleksei Peterson]] (1958–1992) 
* [[Tõnis Lukas]] (1992–1995) 
* [[Jaanus Plaat]] (1995–2005) 
* [[Krista Aru]] (2006–2012) 
* [[Rein Kinkar]] (2012–2013, direktori kohusetäitja) 
* [[Tõnis Lukas]] (2013–2018) 
* [[Alar Karis]] (2018–2021) 
* [[Rein Kinkar]] (alates 7. septembrist 2021, direktori kohusetäitja)
* [[Kertu Saks]] (13. detsember 2021 – 7. märts 2025)&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609600856/kertu-saks-lahkub-erm-i-direktori-ametist &quot;Kertu Saks lahkub ERM-i direktori ametist&quot;] ERR, 10. veebruar 2025&lt;/ref&gt; 
* [[Laura Kipper]] (alates 7. märtsist 2025 direktori kohusetäitja; alates maist direktor)&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609672442/eesti-rahva-muuseumi-direktoriks-valiti-laura-kipper &quot;Eesti Rahva Muuseumi direktoriks valiti Laura Kipper&quot;] ERR, 23. aprill 2025&lt;/ref&gt;

== ERM-is toimunut ==
* 2004 – toimus esimene antropoloogia- ja dokumentaalfilmidele keskendatud Tartu visuaalse kultuuri festival &quot;Maailmafilm&quot;.
* 2009 – tähistas Eesti Rahva Muuseum juubelit – 100. aastapäeva. Selle raames andis [[Eesti Pank]] välja kodarraha ja [[Eesti Post]] juubelimargi. Avati juubelinäitus &quot;Rahva muuseum. ERM 100&quot;, toimus rahvusvaheline aastakonverents.
* 14. aprillil 2009 tähistati esimene kihelkonnapiir Tartu-Maarja ja Võnnu vahel. Toimus suuraktsioon &quot;Kingi muuseumile päev oma elust!&quot;.
* 2009 – liideti ERM-iga [[Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum|Eesti Postimuuseum]].
* 2010 – liideti ERM-iga [[Heimtali muuseum]].
* 2014 – ERM-i külastasid Rootsi kroonprintsess Victoria ja prints Daniel ning andsid üle Nordiska Museeti Eesti etnograafiliste esemete kogu.
* 2014 – jõudis ERM-i [[Endel Tulving]]u arhiiv.
* 2016 – avati ERM-i uus maja koos uute püsinäitustega &quot;[[Kohtumised]]&quot; ja &quot;[[Uurali kaja]]&quot;
* 2017 – avati ERM-is läbi aegade suurim rahvarõivanäitus &quot;Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal&quot;&lt;ref&gt;[https://www.erm.ee/et/content/rahvar%C3%B5ivas-norm-igal-aastaajal Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal]{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
* 2018 – tegutsema hakkas ERM Teater, mille esiklavastuseks sai soome-ugri näituselal mängitud &quot;Seitse Venda ehk Uurali Kajakas&quot;.
* 2018. aasta 24. novembril tunnustati Jakob Hurda saalis aasta parimaid [[Hiis|hiiesõbralikke]] tegusid.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-31-10-2018/|pealkiri=Uudistaja 7.11.2018|väljaanne=[[Uudistaja]]|väljaandja=Loodusajakiri|aeg=7. november 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181221182737/https://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-31-10-2018/|arhiivimisaeg=2018-12-21}}&lt;/ref&gt;
* 2019. aasta 7.–9. novembril toimus ERM-is Euroopa Muuseumiorganisatsioonide Võrgustiku (NEMO, The Network of European Museum Organisations) aastakonverents.

== Muuseumi kogud ==
ERM-i kogud arvudes 2020. aasta seisuga:
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; | ERM-i kogud
|-
|Eesti ja eestlaste esemekogud (A)
|105 818
|-
|Soome-ugri rahvaste esemekogud (B)
|9960
|-
|Muude rahvaste esemekogud (C)
|3058
|-
|[[Eesti Rahva Muuseumi kultuurilooline esemekogu|Kultuurilooline esemekogu]] (D)
|21 174
|-
|[[Eesti Rahva Muuseumi kunstikogu|Kunstikogu]] (K)
|1606
|-
|[[Eesti Rahva Muuseumi etnograafiline arhiiv|Etnograafiline arhiiv]] (EA)
|918 kaastööd
|-
|[[Eesti Rahva Muuseumi topograafiline arhiiv|Topograafiline arhiiv]] (TA)
|1073 päevikut
|-
|[[Eesti Rahva Muuseumi sanitaar-topograafiline arhiiv|Sanitaar-topograafiline arhiiv]] (STA)
|370 üksust
|-
|Korrespondentide vastuste arhiiv (KV)
|55 557 kaastööd
|-
|[[Eesti Rahva Muuseumi arhiiv|Arhiivkogu]] (Ak)
|29 fondi (6557 säilikut)
|-
|Postkaardikogu (Pk)
|8 fondi (1908 säilikut)
|-
|[[Eesti Rahva Muuseumi fotokogu|Fotokogu]] (Fk)
|336 074
|-
|Filmiarhiiv (F)
|323
|-
|Videoarhiiv (V)
|1470 filmi
|-
|Fonoteek (Fn)
|626
|-
|Etnograafiliste jooniste kogu (EJ)
|23 167
|-
|[[Eesti Rahva Muuseumi raamatukogu|Raamatukogu]]
|43 862
|-
! colspan=&quot;2&quot; | [[Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum|ERM-i Postimuuseum]]
|-
|Postiajaloo kogu
|52 558
|-
|Ümbrikute kogu
|13 fondi (8979 säilikut)
|-
|Markide kogu
|14 462
|-
|Esemekogu
|1624
|-
|Templikogu
|11 835
|-
|Arhiivkogu
|12 fondi (3 154 säilikut)
|-
|Fotokogu
|29 673
|-
|Raamatukogu
|4718
|-
! colspan=&quot;2&quot; | [[Heimtali muuseum]]
|-
|Esemekogu
|1639
|-
|Fotokogu
|676
|-
|Arhiivkogu
|1468
|-
! colspan=&quot;2&quot; | [[Tartumaa Muuseum]]i kogud
|-
|Fotokogu
|24 247
|-
|Zooloogiline kogu
|245
|-
|Geoloogiline kogu
|554
|-
|Arheoloogia kogu
|2790
|}

== Eesti Rahva Muuseumi väljaanded ==
* [[Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat]] (1925–39 ja alates 1990)
* [[Eesti NSV Riiklikku Etnograafiamuuseumi aastaraamat]] (1959–89)
* Eesti Rahva Muuseumi sari (aastast 1998)
* [[Pro Ethnologia]] (1993–2005)
* [[Journal of Ethnology and Folkloristics]] (alates 2007)

== Tunnustus ==
* 2016 – [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri aastapreemia]] (muuseumi kollektiivile &quot;meie pärandvarale uue hingamise andmise eest&quot;)
* 2016 – Eesti muuseumiauhind – Eesti parim näitus – ERM-i püsinäituse &quot;Uurali kaja&quot; eest
* 2017 – [[Euroopa disainiauhind]] – peaauhind keskkonnadisaini kategoorias – Eesti parima püsinäituse &quot;Uurali kaja&quot; kontseptsiooni eest&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Echo of the Urals - Estonian National Museum’s permanent Finno-Ugric exhibition |url=https://europeandesign.org/submissions/echo-of-the-urals-estonian-national-museums-permanent-finno-ugric-exhibition/ |vaadatud=2021-02-26 |arhiivimisaeg=2021-02-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210226190910/https://europeandesign.org/submissions/echo-of-the-urals-estonian-national-museums-permanent-finno-ugric-exhibition/ |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;
* 2017 – Soome Reisiajakirjanike Gild valis Eesti Rahva Muuseumi aasta parimaks välisriigi turismiatraktsiooniks
* 2017 – Eesti muuseumiauhind parima ajutise näituse kategoorias – Eesti Rahva Muuseumi näitus &quot;Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal&quot; koos haakuva näitusega &quot;Külatänavalt punasele vaibale. 100 aastat rahvuslikku moodi&quot;
* 2018 – EMYA konkursi eripreemia – Kenneth Hudsoni auhind&lt;ref&gt;[https://www.erm.ee/et/news/kenneth-hudsoni-auhind ERM pälvis muuseumivaldkonna ühe hinnatuima auhinna]&lt;/ref&gt;
* 2020 – Tartumaa Aasta Õpitegu 2020 – auhind ERM-i hariduskeskuse kultuurikursuse &quot;Ela eestlaste elusid&quot; eest&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20210128215815/https://www.erm.ee/et/news/tartumaa-aasta-%C3%B5piteoks-valiti-ermi-hariduskeskuse-kultuurikursus Tartumaa aasta õpiteoks valiti ERMi hariduskeskuse kultuurikursus]&lt;/ref&gt;

===Auhinnanominatsioonid===
* 2018 – [[Euroopa aasta muuseum]]i auhinna (EMYA) nominent
* 2018 – ERM oli valitud Euroopa Muuseumiakadeemia ja Luigi Micheletti Fondi antava [[Luigi Micheletti auhind|Micheletti auhinna]] viie finalisti hulka
* 2020 – Tartu Aasta Tegu – auhinna nominent – ERM-i loodud muinasjutunäituse &quot;Elas kord...&quot; eest

== Vaata ka ==
* [[Eesti Rahva Muuseumi peahoone]]
* [[Kohtumised]]
* [[Uurali kaja]]

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Välislingid ==
{{commonskat|Estonian National Museum}}
{{Vikitsitaadid}}
* [https://www.erm.ee/ Eesti Rahva Muuseumi koduleht]
* [https://rahvalood.ee/ Rahvalood] – Eesti muuseumid koguvad lugusid
* [https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2020/08/Anu-Raua-keskus.pdf &quot;Erm esitas ettepaneku Anu Raua keskuse rajamiseks&quot;] september 2020
* Madis Hindre [https://kultuur.err.ee/1024256/alar-karis-kaotaks-tasu-erm-i-pusinaituse-kulastamiselt Alar Karis kaotaks tasu ERM-i püsinäituse külastamiselt] err.ee, 15. jaanuar 2020
* [https://tv.postimees.ee/6786990/reporter-eesti-rahva-muuseumi-kogudest-leiab-nii-iidseid-hugieenisidemeid-kui-ka-edgar-savisaare-hommikumantli Eesti rahva muuseumi kogudest leiab nii iidseid hügieenisidemeid kui ka Edgar Savisaare hommikumantli] Kanal 2, &quot;Reporter&quot;, 25. september 2019
* Reet Pärgma. [https://www.delfi.ee/artikkel/75777615/peapiiskop-viilma-erm-is-neitsi-maarja-kujutise-jalaga-loomine-solvab-usklikke-ja-jatab-ajalooliselt-vale-mulje Peapiiskop Viilma: ERM-is Neitsi Maarja kujutise jalaga löömine solvab usklikke ja jätab ajalooliselt vale mulje] 30. september 2016
* [[Krista Aru]], [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/eesti-rahva-muuseumi-ehituslugu-uele-saja-aasta-kestnud-teekond-ja-viies-ueritus/ &quot;Eesti Rahva Muuseumi ehituslugu: üle saja aasta kestnud teekond ja viies üritus&quot;] Sirp, 28. jaanuar 2011
* [http://www.postimees.ee./index.php?id=322096&amp;print=1 ERMi ehituse osas valitseb senini teadmatus] Postimees, 4. oktoober 2010
* [[Maarja Aeltermann]]. [http://uudised.err.ee/index.php?06152070 &quot;Eesti Rahva Muuseum tähistab tänavu sajandat sünnipäeva&quot;] ERR, 22. jaanuar 2009
* [http://www.tartupostimees.ee/?id=98257 &quot;Tänavu ERMi uue maja ehitamist ei alustata&quot;] Tartu Postimees, 24. märts 2009
* [https://www.ohtuleht.ee/323181/ermis-on-mitu-kirstutait-ehteid &quot;ERMis on mitu kirstutäit ehteid&quot;] Õhtuleht, 4. aprill 2009
* [[Raimu Hanson]]. [http://www.tartupostimees.ee/?id=105918 Sajas aastas leidub head ja halba] Tartu Postimees, 13. aprill 2009

{{koord|NS=58.395468|EW=26.745139|piirkond=EE-79}}

[[Kategooria:Tartu muuseumid]]
[[Kategooria:Etnograafiamuuseumid]]
[[Kategooria:Eesti Rahva Muuseum| ]]</text>
      <sha1>89pf496cvtpt6k0qsv7fx5ucl6onh7v</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248576</id>
      <parentid>7248575</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T14:32:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248576</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17515" sha1="oh5m7nwu04lb777vu2yqywicc6i5qne" xml:space="preserve">{{suunamine|ERM}}
{{Lisaviiteid|kuu=august|aasta=2021}}
[[Pilt:Eesti Rahva Muuseumi peahoone 16.jpg|pisi|2016. aastal avatud [[Eesti Rahva Muuseumi peahoone]] aadressil [[Muuseumi tee]] 2]]
'''Eesti Rahva Muuseum''' ('''ERM''') on [[Eesti kultuur]]i ja [[Eesti ajalugu|Eesti ajaloo]] ning [[soomeugrilased|soome-ugri]] kultuuride [[muuseum]] [[Tartu]]s. See asutati [[1909]]. aastal.

ERM-is on kaks [[püsinäitus]]t (&quot;[[Kohtumised]]&quot; ning [[Uurali rahvad|Uurali rahvastele]] keskenduv &quot;[[Uurali kaja]]&quot;) ja vahetuvad näitused. Lisaks näitustele toimub muuseumis aastas üle 600 ürituse, sh konverentsid, hübriidkonverentsid, teatrietendused, kontserdid; regulaarselt koguneb ERM-i hõimuklubi ja toimuvad sarja &quot;Maailm ja rahvad&quot; ettekandeõhtud. Külastajad saavad muuseumiga tutvuda nii omal käel kui ka giidiekskursioonide käigus, saab osaleda muuseumitundides ja õpitubades. ERM-i kirjastamisel antakse välja raamatuid. Kogude täiendamisele&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.erm.ee/et/osale|pealkiri=Osale ERMi kogude täiendamisel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; saavad kaasa aidata kõik soovijad.

Muuseumi kogudes on üle miljoni säiliku, sealhulgas esemed, fotod, joonised, arhiivimaterjalid ja filmid. Muuseumis on esinduslik kogu [[eesti rahvarõivad|eesti rahvarõivaid]].

== Ajalugu ==
[[Pilt:Värviline litograafia &quot;Jamma, K1224.jpg|pisi|Eesti Rahva Muuseumis on tallel hulgaliselt materjale [[Eesti ajalugu|Eesti ajaloo]] ja [[Eesti kultuur|kultuuri]] kohta. &lt;small&gt;[[Friedrich Siegmund Stern]]i etnograafiline [[litograafia]] 19. sajandist&lt;/small&gt;]]
Muuseum loodi 14. aprillil 1909&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20210928064056/https://www.erm.ee/et/news/erm-t%C3%A4histab-t%C3%A4navu-110-s%C3%BCnnip%C3%A4eva ERM tähistab tänavu 110. sünnipäeva] – Eesti Rahva Muuseum&lt;/ref&gt; [[Tartu]]s eesti esemelise ja vaimse kultuuripärandi säilitamise, eksponeerimise ja uurimise tarbeks ning pühendati Eesti suurima vanavarakoguja [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] mälestusele, et säilitada tema pärand. Üks muuseumi rajajaid oli [[Oskar Kallas]]. Sel ajal kehtinud [[Juliuse kalender|vana kalendri]] järgi peeti Eesti Rahva Muuseumi tegevliikmete kogu esimesed koosolekud 1. ja 2. aprillil.&lt;ref&gt;[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:104144/162341/page/10 Eesti Rahva Muuseumi asutamisprotokollid] Akadeemia, 2009. Lk 658 ja 661&lt;/ref&gt;

Pärast asutamist ajutiselt [[Gildi tänav]]al asunud Eesti Rahva Muuseum paigutati 1922. aastal [[Raadi (Tartu)|Raadile]], varem [[Liphart]]itele kuulunud [[Raadi mõis]]a peahoonesse. 1923. aastal avati seal esimene näitus, esimene püsinäitus avati 1927. aastal. Ekspositsiooni naelaks oli 60 klaaskappidesse paigutatud eesti rahvarõivastes mannekeeni, kuid populaarseks kujunes ka setu suitsutare koos sisustusega. Väga õnnestunud oli esimene suurem arheoloogiliste kogude esitlemine laiemale publikule.

1940. aasta novembris riigistati Eesti Rahva Muuseum ning jaotati kaheks: Riiklikuks Etnograafiliseks Muuseumiks asukohaga Raadil ja [[Eesti Kirjandusmuuseum|Riiklikuks Kirjandusmuuseumiks]] asukohaga [[Vanemuise tänav|Vanemuise]] 42.

1944. aastal sai Raadi mõisahoone tulekahjus kannatada ja ala jäi [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] lõpuni [[Nõukogude armee]] käsutusse.
[[Pilt:ERM-hoone-2012 7282.JPG|pisi|left|Eesti Rahva Muuseumi endine peamaja, [[Tartu]]s aadressil [[Veski tänav (Tartu)|Veski tänav]] 32]]

Muuseum koliti endisse kohtumajja (vt [[Eesti Rahva Muuseumi endine peamaja]]) [[Veski tänav (Tartu)|Veski tänaval]]. Muuseumi juurde loodi ka [[Eesti Rahva Muuseumi Arhiivraamatukogu|arhiivraamatukogu]], mis 1940. aastast läks Riikliku Kirjandusmuuseumi (praegu [[Eesti Kirjandusmuuseum]]) koosseisu. Eesti Rahva Muuseum nimetati ümber Eesti NSV Riiklikuks Etnograafiamuuseumiks, aastatel 1952–1963 [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] Etnograafia Muuseum, 1963–1988 Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum. 1957. aastal asutati Tallinnas [[Eesti Vabaõhumuuseum|Eesti NSV Riiklik Vabaõhumuuseum]].

17. aprillil 1988 toimus Raadil [[Tartu muinsuskaitsepäevad]]e raames Raadi vabastamist ja Eesti Rahva Muuseumi taastamist Raadi mõisas nõudva rahva [[ekskursioon]], mis muutus hiljem [[meeleavaldus]]eks. Kuna [[Raadi sõjaväelennuväli|Raadi sõjaväelennuvälja]] ala kuulus Nõukogude Liidu sõjaväele, siis jälgisid muinsuskaitsjate tegevust relvastatud sõjaväelased. [[326. Kutuzovi ordeniga Tarnopoli raskepommituslennuväe diviis|326. raskepommituslennuväe diviis]]i ülem [[Džohhar Dudajev]] keelas rahvast tulistada.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[http://ekspress.delfi.ee/persoon/maailma-moodsaima-muuseumi-isa?id=75732487 Maailma moodsaima muuseumi isa]&lt;/ref&gt;

Muuseumi kogud asusid eri hoonetes Tartu linnas, muuseumi hoidlateks olid näiteks [[Tartu Pauluse kirik|Pauluse kirik]] [[Riia tänav]]al ja [[Tartu Püha Aleksandri kirik|Püha Aleksandri kirik]] [[Sõbra tänav]]al. Aastal 2000 hakati Raadile ehitama hoidlakomplekse, mis valmisid 2004. aastal.

Eesti Rahva Muuseumi nimi taastati 1988. aastal. 1993. aastal toimus esimene konkurss Eesti Rahva Muuseumi uue hoone projekti saamiseks, asukohaga [[Toomemägi|Toomemäel]], [[Uus Anatoomikum|Uue Anatoomikumi]] naabruses Tartu kesklinnas, võidutööks valiti [[Ra Luhse]] ja [[Tanel Tuhal]]i ideekavand &quot;Põhja Konn&quot;. Projekt ei teostunud.
[[Fail:Eesti rahva muuseum DSC05203.jpg|pisi]]
[[Fail:Eesti rahva muuseum DSC05208.jpg|pisi]]
[[Fail:Wystawa stała w Estońskim Muzeum Narodowym.jpg|pisi]]
1994. aastal avati endises [[Tartu raudteelaste klubi]] majas&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;, [[Julius Kuperjanovi tänav|J. Kuperjanovi]] 9 [[Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja]] ja teine püsiekspositsioon &quot;Eesti. Maa, rahvas, kultuur&quot;. Asutati ka [[Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts]], kus on 2020. aastatel üle 1000 liikme nii Eestist kui ka välismaalt.

2003. aastal otsustati rajada Raadile ERM-i uus peahoone. 2005. aastal kuulutati välja rahvusvaheline arhitektuurikonkurss ERM-i uue peahoone ehitamiseks, sinna esitati 108 võistlustööd. 2006. aasta jaanuaris valiti konkursi võitjaks töö märgusõnaga &quot;Memory Field&quot; arhitektuuribüroolt SARL d' Architecture Dorell Ghotmeh Tane. Töö arhitektideks olid [[Lina Ghotmeh]] [[Liibanon]]ist, [[Itaalia]] päritolu [[Dan Dorell]] ja [[Jaapanlased|jaapanlane]] [[Tsuyoshi Tane]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Uue hoone ehitustööd Raadil pidid algama 2009. aastal ja hoone valmima 2011. aastal. Hoone ehitamise rahastamiseks taotleti toetust [[Euroopa Komisjon]]ilt. Aastatepikkune taotlusprotsess lõppes 2012. aastal komisjoni soovitusega rahastamistaotlus tagasi võtta, et ei peaks hakkama ette valmistama eitavat otsust.&lt;ref name=&quot;P2012&quot;&gt;Jüri Saar, [http://www.tartupostimees.ee/737446/erm-jaab-euroopa-rahata/ ERM jääb Euroopa rahata] Postimees, 13. veebruar 2012&lt;/ref&gt; Peaminister [[Andrus Ansip]] kinnitas 13. veebruaril 2012, et Eesti riik ehitab muuseumi igal juhul selle projekti järgi valmis, rahastades seda [[kultuurkapital]]i kaudu.&lt;ref name=&quot;P2012&quot; /&gt;

2009. aastal ühendati ERM-iga [[Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum|Eesti Postimuuseum]] ja 2010. aastal [[Heimtali koduloomuuseum]] Viljandimaal.

30. aprillil 2013 pani Eesti president [[Toomas Hendrik Ilves]] Raadil [[Eesti Rahva Muuseumi uus hoone|Eesti Rahva Muuseumi uuele hoonele]] nurgakivi. Sellele järgnes rongkäik ja rokk-kontsert. Hoone ametlik avamine oli 29. septembril 2016; kõikidele külastajatele on hoone avatud 1. oktoobrist 2016.

[[Fail:Digital humanities - conference in Tartu 2017 - Museum tour on the 1st Day.jpg|pisi]]
Muuseumis töötab üle 50 koolitatud [[giid]]i. Eesti Rahva Muuseumi uue hoone graafika ja infokihi ning ERM-i visuaalse identiteedi koostas [[disainiagentuur]]i [[Velvet]] [[loovjuht]] [[Kristian Kirsfeldt]].&lt;ref name=&quot;QBSWz&quot;&gt;[http://epl.delfi.ee/news/lp/erm-i-soome-ugri-pusinaitust-hoiavad-koos-emandad-ja-isandad?id=75771087 ERM-i soome-ugri püsinäitust hoiavad koos emandad ja isandad.]&lt;/ref&gt;

== Juhtimine ==
1922. aastal loodi muuseumi direktori ametikoht ning ametisse nimetati esimene palgaline direktor, [[Soome]]st kutsutud [[Ilmari Manninen]]. 

* [[Ilmari Manninen]] (1922–1928) 
* [[Ferdinand Linnus]] (1929–1941) 
* [[Eerik Laid]] (1941–1943, direktori kohusetäitja) 
* [[Gustav Ränk]] (1943–1944) 
* [[Aleksei Peterson]] (1958–1992) 
* [[Tõnis Lukas]] (1992–1995) 
* [[Jaanus Plaat]] (1995–2005) 
* [[Krista Aru]] (2006–2012) 
* [[Rein Kinkar]] (2012–2013, direktori kohusetäitja) 
* [[Tõnis Lukas]] (2013–2018) 
* [[Alar Karis]] (2018–2021) 
* [[Rein Kinkar]] (alates 7. septembrist 2021, direktori kohusetäitja)
* [[Kertu Saks]] (13. detsember 2021 – 7. märts 2025)&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609600856/kertu-saks-lahkub-erm-i-direktori-ametist &quot;Kertu Saks lahkub ERM-i direktori ametist&quot;] ERR, 10. veebruar 2025&lt;/ref&gt; 
* [[Laura Kipper]] (alates 7. märtsist 2025 direktori kohusetäitja; alates maist direktor)&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609672442/eesti-rahva-muuseumi-direktoriks-valiti-laura-kipper &quot;Eesti Rahva Muuseumi direktoriks valiti Laura Kipper&quot;] ERR, 23. aprill 2025&lt;/ref&gt;

== ERM-is toimunut ==
* 2004 – toimus esimene antropoloogia- ja dokumentaalfilmidele keskendatud Tartu visuaalse kultuuri festival &quot;Maailmafilm&quot;.
* 2009 – tähistas Eesti Rahva Muuseum juubelit – 100. aastapäeva. Selle raames andis [[Eesti Pank]] välja kodarraha ja [[Eesti Post]] juubelimargi. Avati juubelinäitus &quot;Rahva muuseum. ERM 100&quot;, toimus rahvusvaheline aastakonverents.
* 14. aprillil 2009 tähistati esimene kihelkonnapiir Tartu-Maarja ja Võnnu vahel. Toimus suuraktsioon &quot;Kingi muuseumile päev oma elust!&quot;.
* 2009 – liideti ERM-iga [[Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum|Eesti Postimuuseum]].
* 2010 – liideti ERM-iga [[Heimtali muuseum]].
* 2014 – ERM-i külastasid Rootsi kroonprintsess Victoria ja prints Daniel ning andsid üle Nordiska Museeti Eesti etnograafiliste esemete kogu.
* 2014 – jõudis ERM-i [[Endel Tulving]]u arhiiv.
* 2016 – avati ERM-i uus maja koos uute püsinäitustega &quot;[[Kohtumised]]&quot; ja &quot;[[Uurali kaja]]&quot;
* 2017 – avati ERM-is läbi aegade suurim rahvarõivanäitus &quot;Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal&quot;&lt;ref&gt;[https://www.erm.ee/et/content/rahvar%C3%B5ivas-norm-igal-aastaajal Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal]{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
* 2018 – tegutsema hakkas ERM Teater, mille esiklavastuseks sai soome-ugri näituselal mängitud &quot;Seitse Venda ehk Uurali Kajakas&quot;.
* 2018. aasta 24. novembril tunnustati Jakob Hurda saalis aasta parimaid [[Hiis|hiiesõbralikke]] tegusid.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-31-10-2018/|pealkiri=Uudistaja 7.11.2018|väljaanne=[[Uudistaja]]|väljaandja=Loodusajakiri|aeg=7. november 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181221182737/https://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-31-10-2018/|arhiivimisaeg=2018-12-21}}&lt;/ref&gt;
* 2019. aasta 7.–9. novembril toimus ERM-is Euroopa Muuseumiorganisatsioonide Võrgustiku (NEMO, The Network of European Museum Organisations) aastakonverents.

== Muuseumi kogud ==
ERM-i kogud arvudes 2020. aasta seisuga:
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; | ERM-i kogud
|-
|Eesti ja eestlaste esemekogud (A)
|105 818
|-
|Soome-ugri rahvaste esemekogud (B)
|9960
|-
|Muude rahvaste esemekogud (C)
|3058
|-
|[[Eesti Rahva Muuseumi kultuurilooline esemekogu|Kultuurilooline esemekogu]] (D)
|21 174
|-
|[[Eesti Rahva Muuseumi kunstikogu|Kunstikogu]] (K)
|1606
|-
|[[Eesti Rahva Muuseumi etnograafiline arhiiv|Etnograafiline arhiiv]] (EA)
|918 kaastööd
|-
|[[Eesti Rahva Muuseumi topograafiline arhiiv|Topograafiline arhiiv]] (TA)
|1073 päevikut
|-
|[[Eesti Rahva Muuseumi sanitaar-topograafiline arhiiv|Sanitaar-topograafiline arhiiv]] (STA)
|370 üksust
|-
|Korrespondentide vastuste arhiiv (KV)
|55 557 kaastööd
|-
|[[Eesti Rahva Muuseumi arhiiv|Arhiivkogu]] (Ak)
|29 fondi (6557 säilikut)
|-
|Postkaardikogu (Pk)
|8 fondi (1908 säilikut)
|-
|[[Eesti Rahva Muuseumi fotokogu|Fotokogu]] (Fk)
|336 074
|-
|Filmiarhiiv (F)
|323
|-
|Videoarhiiv (V)
|1470 filmi
|-
|Fonoteek (Fn)
|626
|-
|Etnograafiliste jooniste kogu (EJ)
|23 167
|-
|[[Eesti Rahva Muuseumi raamatukogu|Raamatukogu]]
|43 862
|-
! colspan=&quot;2&quot; | [[Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum|ERM-i Postimuuseum]]
|-
|Postiajaloo kogu
|52 558
|-
|Ümbrikute kogu
|13 fondi (8979 säilikut)
|-
|Markide kogu
|14 462
|-
|Esemekogu
|1624
|-
|Templikogu
|11 835
|-
|Arhiivkogu
|12 fondi (3 154 säilikut)
|-
|Fotokogu
|29 673
|-
|Raamatukogu
|4718
|-
! colspan=&quot;2&quot; | [[Heimtali muuseum]]
|-
|Esemekogu
|1639
|-
|Fotokogu
|676
|-
|Arhiivkogu
|1468
|-
! colspan=&quot;2&quot; | [[Tartumaa Muuseum]]i kogud
|-
|Fotokogu
|24 247
|-
|Zooloogiline kogu
|245
|-
|Geoloogiline kogu
|554
|-
|Arheoloogia kogu
|2790
|}

== Eesti Rahva Muuseumi väljaanded ==
* [[Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat]] (1925–39 ja alates 1990)
* [[Eesti NSV Riiklikku Etnograafiamuuseumi aastaraamat]] (1959–89)
* Eesti Rahva Muuseumi sari (aastast 1998)
* [[Pro Ethnologia]] (1993–2005)
* [[Journal of Ethnology and Folkloristics]] (alates 2007)

== Tunnustus ==
* 2016 – [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri aastapreemia]] (muuseumi kollektiivile &quot;meie pärandvarale uue hingamise andmise eest&quot;)
* 2016 – Eesti muuseumiauhind – Eesti parim näitus – ERM-i püsinäituse &quot;Uurali kaja&quot; eest
* 2017 – [[Euroopa disainiauhind]] – peaauhind keskkonnadisaini kategoorias – Eesti parima püsinäituse &quot;Uurali kaja&quot; kontseptsiooni eest&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Echo of the Urals - Estonian National Museum’s permanent Finno-Ugric exhibition |url=https://europeandesign.org/submissions/echo-of-the-urals-estonian-national-museums-permanent-finno-ugric-exhibition/ |vaadatud=2021-02-26 |arhiivimisaeg=2021-02-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210226190910/https://europeandesign.org/submissions/echo-of-the-urals-estonian-national-museums-permanent-finno-ugric-exhibition/ |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;
* 2017 – Soome Reisiajakirjanike Gild valis Eesti Rahva Muuseumi aasta parimaks välisriigi turismiatraktsiooniks
* 2017 – Eesti muuseumiauhind parima ajutise näituse kategoorias – Eesti Rahva Muuseumi näitus &quot;Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal&quot; koos haakuva näitusega &quot;Külatänavalt punasele vaibale. 100 aastat rahvuslikku moodi&quot;
* 2018 – EMYA konkursi eripreemia – Kenneth Hudsoni auhind&lt;ref&gt;[https://www.erm.ee/et/news/kenneth-hudsoni-auhind ERM pälvis muuseumivaldkonna ühe hinnatuima auhinna]&lt;/ref&gt;
* 2020 – Tartumaa Aasta Õpitegu 2020 – auhind ERM-i hariduskeskuse kultuurikursuse &quot;Ela eestlaste elusid&quot; eest&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20210128215815/https://www.erm.ee/et/news/tartumaa-aasta-%C3%B5piteoks-valiti-ermi-hariduskeskuse-kultuurikursus Tartumaa aasta õpiteoks valiti ERMi hariduskeskuse kultuurikursus]&lt;/ref&gt;

===Auhinnanominatsioonid===
* 2018 – [[Euroopa aasta muuseum]]i auhinna (EMYA) nominent
* 2018 – ERM oli valitud Euroopa Muuseumiakadeemia ja Luigi Micheletti Fondi antava [[Luigi Micheletti auhind|Micheletti auhinna]] viie finalisti hulka
* 2020 – Tartu Aasta Tegu – auhinna nominent – ERM-i loodud muinasjutunäituse &quot;Elas kord...&quot; eest

== Vaata ka ==
* [[Eesti Rahva Muuseumi peahoone]]
* [[Kohtumised]]
* [[Uurali kaja]]

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Välislingid ==
{{commonskat|Estonian National Museum}}
{{Vikitsitaadid}}
* [https://www.erm.ee/ Eesti Rahva Muuseumi koduleht]
* [https://rahvalood.ee/ Rahvalood] – Eesti muuseumid koguvad lugusid
* [https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2020/08/Anu-Raua-keskus.pdf &quot;Erm esitas ettepaneku Anu Raua keskuse rajamiseks&quot;] september 2020
* Madis Hindre. [https://kultuur.err.ee/1024256/alar-karis-kaotaks-tasu-erm-i-pusinaituse-kulastamiselt Alar Karis kaotaks tasu ERM-i püsinäituse külastamiselt] err.ee, 15. jaanuar 2020
* [https://tv.postimees.ee/6786990/reporter-eesti-rahva-muuseumi-kogudest-leiab-nii-iidseid-hugieenisidemeid-kui-ka-edgar-savisaare-hommikumantli Eesti rahva muuseumi kogudest leiab nii iidseid hügieenisidemeid kui ka Edgar Savisaare hommikumantli] Kanal 2, &quot;Reporter&quot;, 25. september 2019
* Reet Pärgma. [https://www.delfi.ee/artikkel/75777615/peapiiskop-viilma-erm-is-neitsi-maarja-kujutise-jalaga-loomine-solvab-usklikke-ja-jatab-ajalooliselt-vale-mulje Peapiiskop Viilma: ERM-is Neitsi Maarja kujutise jalaga löömine solvab usklikke ja jätab ajalooliselt vale mulje] 30. september 2016
* [[Krista Aru]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/eesti-rahva-muuseumi-ehituslugu-uele-saja-aasta-kestnud-teekond-ja-viies-ueritus/ &quot;Eesti Rahva Muuseumi ehituslugu: üle saja aasta kestnud teekond ja viies üritus&quot;] Sirp, 28. jaanuar 2011
* [http://www.postimees.ee./index.php?id=322096&amp;print=1 ERMi ehituse osas valitseb senini teadmatus] Postimees, 4. oktoober 2010
* [[Maarja Aeltermann]]. [http://uudised.err.ee/index.php?06152070 &quot;Eesti Rahva Muuseum tähistab tänavu sajandat sünnipäeva&quot;] ERR, 22. jaanuar 2009
* [http://www.tartupostimees.ee/?id=98257 &quot;Tänavu ERMi uue maja ehitamist ei alustata&quot;] Tartu Postimees, 24. märts 2009
* [https://www.ohtuleht.ee/323181/ermis-on-mitu-kirstutait-ehteid &quot;ERMis on mitu kirstutäit ehteid&quot;] Õhtuleht, 4. aprill 2009
* [[Raimu Hanson]]. [http://www.tartupostimees.ee/?id=105918 Sajas aastas leidub head ja halba] Tartu Postimees, 13. aprill 2009

{{koord|NS=58.395468|EW=26.745139|piirkond=EE-79}}

[[Kategooria:Tartu muuseumid]]
[[Kategooria:Etnograafiamuuseumid]]
[[Kategooria:Eesti Rahva Muuseum| ]]</text>
      <sha1>oh5m7nwu04lb777vu2yqywicc6i5qne</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248592</id>
      <parentid>7248576</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T15:00:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248592</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17486" sha1="jianhmjk2z1hgdzjrohj3oyezod5k9n" xml:space="preserve">{{suunamine|ERM}}
{{Lisaviiteid|kuu=august|aasta=2021}}
[[Pilt:Eesti Rahva Muuseumi peahoone 16.jpg|pisi|2016. aastal avatud [[Eesti Rahva Muuseumi peahoone]] aadressil [[Muuseumi tee]] 2]]
'''Eesti Rahva Muuseum''' ('''ERM''') on [[Eesti kultuur]]i ja [[Eesti ajalugu|Eesti ajaloo]] ning [[soomeugrilased|soome-ugri]] kultuuride [[muuseum]] [[Tartu]]s. See asutati [[1909]]. aastal.

ERM-is on kaks [[püsinäitus]]t (&quot;[[Kohtumised]]&quot; ning [[Uurali rahvad|Uurali rahvastele]] keskenduv &quot;[[Uurali kaja]]&quot;) ja vahetuvad näitused. Lisaks näitustele toimub muuseumis aastas üle 600 ürituse, sh konverentsid, hübriidkonverentsid, teatrietendused, kontserdid; regulaarselt koguneb ERM-i hõimuklubi ja toimuvad sarja &quot;Maailm ja rahvad&quot; ettekandeõhtud. Külastajad saavad muuseumiga tutvuda nii omal käel kui ka giidiekskursioonide käigus, saab osaleda muuseumitundides ja õpitubades. ERM-i kirjastamisel antakse välja raamatuid. Kogude täiendamisele&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.erm.ee/et/osale|pealkiri=Osale ERMi kogude täiendamisel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; saavad kaasa aidata kõik soovijad.

Muuseumi kogudes on üle miljoni säiliku, sealhulgas esemed, fotod, joonised, arhiivimaterjalid ja filmid. Muuseumis on esinduslik kogu [[eesti rahvarõivad|eesti rahvarõivaid]].

== Ajalugu ==
[[Pilt:Värviline litograafia &quot;Jamma, K1224.jpg|pisi|Eesti Rahva Muuseumis on tallel hulgaliselt materjale [[Eesti ajalugu|Eesti ajaloo]] ja [[Eesti kultuur|kultuuri]] kohta. &lt;small&gt;[[Friedrich Siegmund Stern]]i etnograafiline [[litograafia]] 19. sajandist&lt;/small&gt;]]
Muuseum loodi 14. aprillil 1909&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20210928064056/https://www.erm.ee/et/news/erm-t%C3%A4histab-t%C3%A4navu-110-s%C3%BCnnip%C3%A4eva ERM tähistab tänavu 110. sünnipäeva] – Eesti Rahva Muuseum&lt;/ref&gt; [[Tartu]]s eesti esemelise ja vaimse kultuuripärandi säilitamise, eksponeerimise ja uurimise tarbeks ning pühendati Eesti suurima vanavarakoguja [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] mälestusele, et säilitada tema pärand. Üks muuseumi rajajaid oli [[Oskar Kallas]]. Sel ajal kehtinud [[Juliuse kalender|vana kalendri]] järgi peeti Eesti Rahva Muuseumi tegevliikmete kogu esimesed koosolekud 1. ja 2. aprillil.&lt;ref&gt;[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:104144/162341/page/10 Eesti Rahva Muuseumi asutamisprotokollid] Akadeemia, 2009. Lk 658 ja 661&lt;/ref&gt;

Pärast asutamist ajutiselt [[Gildi tänav]]al asunud Eesti Rahva Muuseum paigutati 1922. aastal [[Raadi (Tartu)|Raadile]], varem [[Liphart]]itele kuulunud [[Raadi mõis]]a peahoonesse. 1923. aastal avati seal esimene näitus, esimene püsinäitus avati 1927. aastal. Ekspositsiooni naelaks oli 60 klaaskappidesse paigutatud eesti rahvarõivastes mannekeeni, kuid populaarseks kujunes ka setu suitsutare koos sisustusega. Väga õnnestunud oli esimene suurem arheoloogiliste kogude esitlemine laiemale publikule.

1940. aasta novembris riigistati Eesti Rahva Muuseum ning jaotati kaheks: Riiklikuks Etnograafiliseks Muuseumiks asukohaga Raadil ja [[Eesti Kirjandusmuuseum|Riiklikuks Kirjandusmuuseumiks]] asukohaga [[Vanemuise tänav|Vanemuise]] 42.

1944. aastal sai Raadi mõisahoone tulekahjus kannatada ja ala jäi [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] lõpuni [[Nõukogude armee]] käsutusse.
[[Pilt:ERM-hoone-2012 7282.JPG|pisi|left|Eesti Rahva Muuseumi endine peamaja, [[Tartu]]s aadressil [[Veski tänav (Tartu)|Veski tänav]] 32]]

Muuseum koliti endisse kohtumajja (vt [[Eesti Rahva Muuseumi endine peamaja]]) [[Veski tänav (Tartu)|Veski tänaval]]. Muuseumi juurde loodi ka [[Eesti Rahva Muuseumi Arhiivraamatukogu|arhiivraamatukogu]], mis 1940. aastast läks Riikliku Kirjandusmuuseumi (praegu [[Eesti Kirjandusmuuseum]]) koosseisu. Eesti Rahva Muuseum nimetati ümber Eesti NSV Riiklikuks Etnograafiamuuseumiks, aastatel 1952–1963 [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] Etnograafia Muuseum, 1963–1988 Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum. 1957. aastal asutati Tallinnas [[Eesti Vabaõhumuuseum|Eesti NSV Riiklik Vabaõhumuuseum]].

17. aprillil 1988 toimus Raadil [[Tartu muinsuskaitsepäevad]]e raames Raadi vabastamist ja Eesti Rahva Muuseumi taastamist Raadi mõisas nõudva rahva [[ekskursioon]], mis muutus hiljem [[meeleavaldus]]eks. Kuna [[Raadi sõjaväelennuväli|Raadi sõjaväelennuvälja]] ala kuulus Nõukogude Liidu sõjaväele, siis jälgisid muinsuskaitsjate tegevust relvastatud sõjaväelased. [[326. Kutuzovi ordeniga Tarnopoli raskepommituslennuväe diviis|326. raskepommituslennuväe diviis]]i ülem [[Džohhar Dudajev]] keelas rahvast tulistada.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[http://ekspress.delfi.ee/persoon/maailma-moodsaima-muuseumi-isa?id=75732487 Maailma moodsaima muuseumi isa]&lt;/ref&gt;

Muuseumi kogud asusid eri hoonetes Tartu linnas, muuseumi hoidlateks olid näiteks [[Tartu Pauluse kirik|Pauluse kirik]] [[Riia tänav]]al ja [[Tartu Püha Aleksandri kirik|Püha Aleksandri kirik]] [[Sõbra tänav]]al. Aastal 2000 hakati Raadile ehitama hoidlakomplekse, mis valmisid 2004. aastal.

Eesti Rahva Muuseumi nimi taastati 1988. aastal. 1993. aastal toimus esimene konkurss Eesti Rahva Muuseumi uue hoone projekti saamiseks, asukohaga [[Toomemägi|Toomemäel]], [[Uus Anatoomikum|Uue Anatoomikumi]] naabruses Tartu kesklinnas, võidutööks valiti [[Ra Luhse]] ja [[Tanel Tuhal]]i ideekavand &quot;Põhja Konn&quot;. Projekt ei teostunud.
[[Fail:Eesti rahva muuseum DSC05203.jpg|pisi]]
[[Fail:Eesti rahva muuseum DSC05208.jpg|pisi]]
[[Fail:Wystawa stała w Estońskim Muzeum Narodowym.jpg|pisi]]
1994. aastal avati endises [[Tartu raudteelaste klubi]] majas&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;, [[Julius Kuperjanovi tänav|J. Kuperjanovi]] 9 [[Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja]] ja teine püsiekspositsioon &quot;Eesti. Maa, rahvas, kultuur&quot;. Asutati ka [[Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts]], kus on 2020. aastatel üle 1000 liikme nii Eestist kui ka välismaalt.

2003. aastal otsustati rajada Raadile ERM-i uus peahoone. 2005. aastal kuulutati välja rahvusvaheline arhitektuurikonkurss ERM-i uue peahoone ehitamiseks, sinna esitati 108 võistlustööd. 2006. aasta jaanuaris valiti konkursi võitjaks töö märgusõnaga &quot;Memory Field&quot; arhitektuuribüroolt SARL d' Architecture Dorell Ghotmeh Tane. Töö arhitektideks olid [[Lina Ghotmeh]] [[Liibanon]]ist, [[Itaalia]] päritolu [[Dan Dorell]] ja [[Jaapanlased|jaapanlane]] [[Tsuyoshi Tane]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Uue hoone ehitustööd Raadil pidid algama 2009. aastal ja hoone valmima 2011. aastal. Hoone ehitamise rahastamiseks taotleti toetust [[Euroopa Komisjon]]ilt. Aastatepikkune taotlusprotsess lõppes 2012. aastal komisjoni soovitusega rahastamistaotlus tagasi võtta, et ei peaks hakkama ette valmistama eitavat otsust.&lt;ref name=&quot;P2012&quot;&gt;Jüri Saar, [http://www.tartupostimees.ee/737446/erm-jaab-euroopa-rahata/ ERM jääb Euroopa rahata] Postimees, 13. veebruar 2012&lt;/ref&gt; Peaminister [[Andrus Ansip]] kinnitas 13. veebruaril 2012, et Eesti riik ehitab muuseumi igal juhul selle projekti järgi valmis, rahastades seda [[kultuurkapital]]i kaudu.&lt;ref name=&quot;P2012&quot; /&gt;

2009. aastal ühendati ERM-iga [[Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum|Eesti Postimuuseum]] ja 2010. aastal [[Heimtali koduloomuuseum]] Viljandimaal.

30. aprillil 2013 pani Eesti president [[Toomas Hendrik Ilves]] Raadil [[Eesti Rahva Muuseumi uus hoone|Eesti Rahva Muuseumi uuele hoonele]] nurgakivi. Sellele järgnes rongkäik ja rokk-kontsert. Hoone ametlik avamine oli 29. septembril 2016; kõikidele külastajatele on hoone avatud 1. oktoobrist 2016.

[[Fail:Digital humanities - conference in Tartu 2017 - Museum tour on the 1st Day.jpg|pisi]]
Muuseumis töötab üle 50 koolitatud [[giid]]i. Eesti Rahva Muuseumi uue hoone graafika ja infokihi ning ERM-i visuaalse identiteedi koostas [[disainiagentuur]]i [[Velvet]] [[loovjuht]] [[Kristian Kirsfeldt]].&lt;ref name=&quot;QBSWz&quot;&gt;[http://epl.delfi.ee/news/lp/erm-i-soome-ugri-pusinaitust-hoiavad-koos-emandad-ja-isandad?id=75771087 ERM-i soome-ugri püsinäitust hoiavad koos emandad ja isandad.]&lt;/ref&gt;

== Juhtimine ==
1922. aastal loodi muuseumi direktori ametikoht ning ametisse nimetati esimene palgaline direktor, [[Soome]]st kutsutud [[Ilmari Manninen]]. 

* [[Ilmari Manninen]] (1922–1928) 
* [[Ferdinand Linnus]] (1929–1941) 
* [[Eerik Laid]] (1941–1943, direktori kohusetäitja) 
* [[Gustav Ränk]] (1943–1944) 
* [[Aleksei Peterson]] (1958–1992) 
* [[Tõnis Lukas]] (1992–1995) 
* [[Jaanus Plaat]] (1995–2005) 
* [[Krista Aru]] (2006–2012) 
* [[Rein Kinkar]] (2012–2013, direktori kohusetäitja) 
* [[Tõnis Lukas]] (2013–2018) 
* [[Alar Karis]] (2018–2021) 
* [[Rein Kinkar]] (alates 7. septembrist 2021, direktori kohusetäitja)
* [[Kertu Saks]] (13. detsember 2021 – 7. märts 2025)&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609600856/kertu-saks-lahkub-erm-i-direktori-ametist &quot;Kertu Saks lahkub ERM-i direktori ametist&quot;] ERR, 10. veebruar 2025&lt;/ref&gt; 
* [[Laura Kipper]] (alates 7. märtsist 2025 direktori kohusetäitja; alates maist direktor)&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609672442/eesti-rahva-muuseumi-direktoriks-valiti-laura-kipper &quot;Eesti Rahva Muuseumi direktoriks valiti Laura Kipper&quot;] ERR, 23. aprill 2025&lt;/ref&gt;

== ERM-is toimunut ==
* 2004 – toimus esimene antropoloogia- ja dokumentaalfilmidele keskendatud Tartu visuaalse kultuuri festival &quot;Maailmafilm&quot;.
* 2009 – tähistas Eesti Rahva Muuseum juubelit – 100. aastapäeva. Selle raames andis [[Eesti Pank]] välja kodarraha ja [[Eesti Post]] juubelimargi. Avati juubelinäitus &quot;Rahva muuseum. ERM 100&quot;, toimus rahvusvaheline aastakonverents.
* 14. aprillil 2009 tähistati esimene kihelkonnapiir Tartu-Maarja ja Võnnu vahel. Toimus suuraktsioon &quot;Kingi muuseumile päev oma elust!&quot;.
* 2009 – liideti ERM-iga [[Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum|Eesti Postimuuseum]].
* 2010 – liideti ERM-iga [[Heimtali muuseum]].
* 2014 – ERM-i külastasid Rootsi kroonprintsess Victoria ja prints Daniel ning andsid üle Nordiska Museeti Eesti etnograafiliste esemete kogu.
* 2014 – jõudis ERM-i [[Endel Tulving]]u arhiiv.
* 2016 – avati ERM-i uus maja koos uute püsinäitustega &quot;[[Kohtumised]]&quot; ja &quot;[[Uurali kaja]]&quot;
* 2017 – avati ERM-is läbi aegade suurim rahvarõivanäitus &quot;Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal&quot;&lt;ref&gt;[https://www.erm.ee/et/content/rahvar%C3%B5ivas-norm-igal-aastaajal Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal]{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
* 2018 – tegutsema hakkas ERM Teater, mille esiklavastuseks sai soome-ugri näituselal mängitud &quot;Seitse Venda ehk Uurali Kajakas&quot;.
* 2018. aasta 24. novembril tunnustati Jakob Hurda saalis aasta parimaid [[Hiis|hiiesõbralikke]] tegusid.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-31-10-2018/|pealkiri=Uudistaja 7.11.2018|väljaanne=[[Uudistaja]]|väljaandja=Loodusajakiri|aeg=7. november 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181221182737/https://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-31-10-2018/|arhiivimisaeg=2018-12-21}}&lt;/ref&gt;
* 2019. aasta 7.–9. novembril toimus ERM-is Euroopa Muuseumiorganisatsioonide Võrgustiku (NEMO, The Network of European Museum Organisations) aastakonverents.

== Muuseumi kogud ==
ERM-i kogud arvudes 2020. aasta seisuga:
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; | ERM-i kogud
|-
|Eesti ja eestlaste esemekogud (A)
|105 818
|-
|Soome-ugri rahvaste esemekogud (B)
|9960
|-
|Muude rahvaste esemekogud (C)
|3058
|-
|[[Eesti Rahva Muuseumi kultuurilooline esemekogu|Kultuurilooline esemekogu]] (D)
|21 174
|-
|[[Eesti Rahva Muuseumi kunstikogu|Kunstikogu]] (K)
|1606
|-
|[[Eesti Rahva Muuseumi etnograafiline arhiiv|Etnograafiline arhiiv]] (EA)
|918 kaastööd
|-
|[[Eesti Rahva Muuseumi topograafiline arhiiv|Topograafiline arhiiv]] (TA)
|1073 päevikut
|-
|[[Eesti Rahva Muuseumi sanitaar-topograafiline arhiiv|Sanitaar-topograafiline arhiiv]] (STA)
|370 üksust
|-
|Korrespondentide vastuste arhiiv (KV)
|55 557 kaastööd
|-
|[[Eesti Rahva Muuseumi arhiiv|Arhiivkogu]] (Ak)
|29 fondi (6557 säilikut)
|-
|Postkaardikogu (Pk)
|8 fondi (1908 säilikut)
|-
|[[Eesti Rahva Muuseumi fotokogu|Fotokogu]] (Fk)
|336 074
|-
|Filmiarhiiv (F)
|323
|-
|Videoarhiiv (V)
|1470 filmi
|-
|Fonoteek (Fn)
|626
|-
|Etnograafiliste jooniste kogu (EJ)
|23 167
|-
|[[Eesti Rahva Muuseumi raamatukogu|Raamatukogu]]
|43 862
|-
! colspan=&quot;2&quot; | [[Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum|ERM-i Postimuuseum]]
|-
|Postiajaloo kogu
|52 558
|-
|Ümbrikute kogu
|13 fondi (8979 säilikut)
|-
|Markide kogu
|14 462
|-
|Esemekogu
|1624
|-
|Templikogu
|11 835
|-
|Arhiivkogu
|12 fondi (3 154 säilikut)
|-
|Fotokogu
|29 673
|-
|Raamatukogu
|4718
|-
! colspan=&quot;2&quot; | [[Heimtali muuseum]]
|-
|Esemekogu
|1639
|-
|Fotokogu
|676
|-
|Arhiivkogu
|1468
|-
! colspan=&quot;2&quot; | [[Tartumaa Muuseum]]i kogud
|-
|Fotokogu
|24 247
|-
|Zooloogiline kogu
|245
|-
|Geoloogiline kogu
|554
|-
|Arheoloogia kogu
|2790
|}

== Eesti Rahva Muuseumi väljaanded ==
* [[Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat]] (1925–39 ja alates 1990)
* [[Eesti NSV Riiklikku Etnograafiamuuseumi aastaraamat]] (1959–1989)
* Eesti Rahva Muuseumi sari (aastast 1998)
* [[Pro Ethnologia]] (1993–2005)
* [[Journal of Ethnology and Folkloristics]] (alates 2007)

== Tunnustus ==
* 2016 – [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri aastapreemia]] (muuseumi kollektiivile &quot;meie pärandvarale uue hingamise andmise eest&quot;)
* 2016 – Eesti muuseumiauhind – Eesti parim näitus – ERM-i püsinäituse &quot;Uurali kaja&quot; eest
* 2017 – [[Euroopa disainiauhind]] – peaauhind keskkonnadisaini kategoorias – Eesti parima püsinäituse &quot;Uurali kaja&quot; kontseptsiooni eest&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Echo of the Urals - Estonian National Museum’s permanent Finno-Ugric exhibition |url=https://europeandesign.org/submissions/echo-of-the-urals-estonian-national-museums-permanent-finno-ugric-exhibition/ |vaadatud=2021-02-26 |arhiivimisaeg=2021-02-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210226190910/https://europeandesign.org/submissions/echo-of-the-urals-estonian-national-museums-permanent-finno-ugric-exhibition/ |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;
* 2017 – Soome Reisiajakirjanike Gild valis Eesti Rahva Muuseumi aasta parimaks välisriigi turismiatraktsiooniks
* 2017 – Eesti muuseumiauhind parima ajutise näituse kategoorias – Eesti Rahva Muuseumi näitus &quot;Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal&quot; koos haakuva näitusega &quot;Külatänavalt punasele vaibale. 100 aastat rahvuslikku moodi&quot;
* 2018 – EMYA konkursi eripreemia – Kenneth Hudsoni auhind&lt;ref&gt;[https://www.erm.ee/et/news/kenneth-hudsoni-auhind ERM pälvis muuseumivaldkonna ühe hinnatuima auhinna]&lt;/ref&gt;
* 2020 – Tartumaa Aasta Õpitegu 2020 – auhind ERM-i hariduskeskuse kultuurikursuse &quot;Ela eestlaste elusid&quot; eest&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20210128215815/https://www.erm.ee/et/news/tartumaa-aasta-%C3%B5piteoks-valiti-ermi-hariduskeskuse-kultuurikursus Tartumaa aasta õpiteoks valiti ERMi hariduskeskuse kultuurikursus]&lt;/ref&gt;

===Auhinnanominatsioonid===
* 2018 – [[Euroopa aasta muuseum]]i auhinna (EMYA) nominent
* 2018 – ERM oli valitud Euroopa Muuseumiakadeemia ja Luigi Micheletti Fondi antava [[Luigi Micheletti auhind|Micheletti auhinna]] viie finalisti hulka
* 2020 – Tartu Aasta Tegu – auhinna nominent – ERM-i loodud muinasjutunäituse &quot;Elas kord...&quot; eest

== Vaata ka ==
* [[Eesti Rahva Muuseumi peahoone]]
* [[Kohtumised]]
* [[Uurali kaja]]

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Välislingid ==
{{commonskat|Estonian National Museum}}
{{Vikitsitaadid}}
* [https://www.erm.ee/ Eesti Rahva Muuseumi koduleht]
* [https://rahvalood.ee/ Rahvalood] – Eesti muuseumid koguvad lugusid
* [https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2020/08/Anu-Raua-keskus.pdf &quot;Erm esitas ettepaneku Anu Raua keskuse rajamiseks&quot;] september 2020
* Madis Hindre. [https://kultuur.err.ee/1024256/alar-karis-kaotaks-tasu-erm-i-pusinaituse-kulastamiselt Alar Karis kaotaks tasu ERM-i püsinäituse külastamiselt] err.ee, 15. jaanuar 2020
* [https://tv.postimees.ee/6786990/reporter-eesti-rahva-muuseumi-kogudest-leiab-nii-iidseid-hugieenisidemeid-kui-ka-edgar-savisaare-hommikumantli Eesti rahva muuseumi kogudest leiab nii iidseid hügieenisidemeid kui ka Edgar Savisaare hommikumantli] Kanal 2, &quot;Reporter&quot;, 25. september 2019
* Reet Pärgma. [https://www.delfi.ee/artikkel/75777615/peapiiskop-viilma-erm-is-neitsi-maarja-kujutise-jalaga-loomine-solvab-usklikke-ja-jatab-ajalooliselt-vale-mulje Peapiiskop Viilma: ERM-is Neitsi Maarja kujutise jalaga löömine solvab usklikke ja jätab ajalooliselt vale mulje] 30. september 2016
* [[Krista Aru]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/eesti-rahva-muuseumi-ehituslugu-uele-saja-aasta-kestnud-teekond-ja-viies-ueritus/ &quot;Eesti Rahva Muuseumi ehituslugu: üle saja aasta kestnud teekond ja viies üritus&quot;] Sirp, 28. jaanuar 2011
* [http://www.postimees.ee./index.php?id=322096&amp;print=1 ERMi ehituse osas valitseb senini teadmatus] Postimees, 4. oktoober 2010
* [http://www.tartupostimees.ee/?id=98257 &quot;Tänavu ERMi uue maja ehitamist ei alustata&quot;] Tartu Postimees, 24. märts 2009
* [https://www.ohtuleht.ee/323181/ermis-on-mitu-kirstutait-ehteid &quot;ERMis on mitu kirstutäit ehteid&quot;] Õhtuleht, 4. aprill 2009
* [[Raimu Hanson]]. [http://www.tartupostimees.ee/?id=105918 Sajas aastas leidub head ja halba] Tartu Postimees, 13. aprill 2009
* [https://www.erm.ee/erm-tahistab-tanavu-110-sunnipaeva/ &quot;ERM tähistab tänavu 110. sünnipäeva&quot;] ERM, 6. aprill 2019

{{koord|NS=58.395468|EW=26.745139|piirkond=EE-79}}

[[Kategooria:Tartu muuseumid]]
[[Kategooria:Etnograafiamuuseumid]]
[[Kategooria:Eesti Rahva Muuseum| ]]</text>
      <sha1>jianhmjk2z1hgdzjrohj3oyezod5k9n</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dokument</title>
    <ns>0</ns>
    <id>22725</id>
    <revision>
      <id>7248986</id>
      <parentid>7216400</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T10:01:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248986</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14748" sha1="m13k56k6jq4iz2x69zk3opy2ii7yh0t" xml:space="preserve">{{vikinda}}{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2010}}
[[Pilt:Contract - CC-BY-SA - Gunnar Wrobel.jpg|thumb|Allkirjastamist ootav [[leping]]]]
'''Dokument''' on [[teabekandja]]le jäädvustatud [[teave|teabe]] tervik, mis on loodud või saadud isiku(te) tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/98/EÜ punkt 11 järgi on dokument mis tahes tegevuse, faktide või andmete väljendus või nende tegevuste, faktide või andmete kogum, olenemata andmekandjast (paberile kirjutatud või elektroonilises vormis või heli-, visuaal- või audiovisuaalsalvestisena säilitatav), mis on avaliku sektori asutuste valduses.

{{Legaaldefinitsioon| &quot;Dokument on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks.&quot;}}[https://www.riigiteataja.ee/akt/121032011001#para2 Arhiiviseadus § 2, lg.1]

Vaata ka dokumendi tähendust [[Tekstitöötlus|elektroonilise tekstitöötluse mõistes]].

Dokument on vana ja paljukasutatud termin. Eri aegadel on kasutatud eri sõnu. Näiteks on eesti keeles lähedased terminid [[Akt (dokument)|akt]], [[ürik]], [[arhivaal]], [[paber]]. Ladina keeles: ''[[documentum]]'', ''[[instrumentum]]'', ''[[diploma]]'', ''[[charta]]'', ''[[litera]]''; inglise keeles ''[[document]]'', ''[[record]]''.
   
* ''document'' (''document, noun''): jäädvustatud informatsioon või objekt, mida saab käsitleda tervikuna
* dokumendid (''records''): organisatsiooni või üksikisiku poolt seadusest tulenevate ülesannete täitmise või äritegevuse käigus loodud, saadud ning tõestuseks ja teadmiseks alal hoitud informatsioon.

Dokumente on olemuse järgi kolme tüüpi:

* lihtdokument, mida ei täiendata mõne hilisema dokumendiga;
* liitdokument, mida saab hiljem täiendada teise nn jätkudokumendiga (nt kooskõlastuse märkus võetakse maha hilisema kooskõlastuse märkuse mahavõtmise dokumendiga);
* jätkudokument, millega on täiendatud liitdokumenti.

==Milleks on dokumente vaja?==

Dokumendid sisaldavad infot, mis on väärtuslik ressurss ja oluline tegevuse avaldus. Seetõttu on süstemaatiline lähenemine dokumendihaldusele olulise tähtsusega organisatsioonidele ja ühiskonnale, et kaitsta ja säilitada dokumente kui toimingute fikseeritud tõendusmaterjali ja kui nende tegevuse infoallikat, mis kindlustab praegustele ja tulevastele omanikele (toimunud tegevuse) seletatavuse.

===Adekvaatsed dokumendid võimaldavad organisatsioonidel===

* korraldada oma tegevust korrapärasel, tõhusal ja seletataval viisil;
* aitavad osutada teenuseid järjekindlal ja tasakaalustatud viisil;
* toetavad ja dokumenteerivad poliitika kujundamist ja haldusotsuste tegemist;
* kanda hoolt juhtimise ja administreerimise põhimõtteühtluse, pidevuse ja produktiivsuse eest;
* hõlbustada organisatsiooni kaudu tegevuste efektiivset sooritamist;
* tagada pidevust katastroofi korral;
* rahuldada seadusandlikke ja regulatiivseid nõudeid, kaasa arvatud arhiveerimis-, auditeerimis- ja järelevalvetegevused;
* pakkuda kaitset ja toetust kohtuprotsessil, kaasa arvatud organisatsioonilise tegevuse kohta käiva tõendusmaterjali olemasolu või puudumisega seotud riskide juhtimine;
* kaitsta organisatsiooni huve ja töötajate, klientide ning praeguste ja tulevaste omanike õigusi;
* toetada ja dokumenteerida käesolevaid ja tulevasi uurimus- ja arendustegevusi, sündmusi ja saavutusi, samuti ajaloolisi uurimusi;
* varustada tõendusmaterjaliga ameti-, isiku ja kultuurilise tegevuse kohta;
* luua ameti-, isiku ja kultuurilist identiteeti; ja
* toimida kui administratiivne, isiklik või kollektiivne mälu.

==Dokumentide tunnused==

''1. Autentsus''

Dokumentide autentsuse tõendamiseks peaksid organisatsioonid rakendama ja dokumenteerima poliitikaid ja protseduure, mis reguleerivad dokumentide loomist, edastamist ja korraldamist tagamaks, et dokumentide loojad on selleks volitatud ja identifitseeritavad ja et dokumendid oleksid kaitstud volitamata lisamise, kustutamise ja muutumise eest.

'''Autentne dokument''' on dokument, mis on tõestatud olema nii see, mis ta on mõeldud olema kui ka on loodud ja saadetud inimese poolt, kes on tahtnud neid luua ja saata.

''2. Usaldusväärsus''

Dokumendi usaldusväärsuse tagamiseks tuleks see luua sellega seotud tehingu või juhtumi toimumise ajal või varsti pärast seda inimeste poolt, kel on otsesed teadmised faktide kohta või dokumentide abil, mida kasutati tegevuse käigus rutiinselt tehingute sooritamiseks.

Usaldusväärne dokument on selline, mille sisu täielikuks ja täpseks kinnituseks tehingute, tegevuste või faktide kohta seda tõendades ja millele võib järgnevate tehingute ja tegevuste käigus tugineda.

''3. Terviklikkus''

Dokumendi terviklikkus tähendab, et ta on täielik ja muutmata.

Dokument peab olema muutmise eest kaitstud.

Dokumendihalduse poliitikad ja protseduurid peaksid täpselt määrama, milliseid lisasid või märkusi võib teha dokumenti pärast selle loomist, millistel tingimustel lisasid ja märkusi võib kinnitada ja kes on volitatud seda tegema. Igale pärast dokumenti lõpetamist kinnitatud märkusele või lisale tuleks selgesõnaliselt osutada kui märkustele või lisadele.

''4. Kasutatavus''

Kasutatav dokument on selline, mida saab: lokaliseerida, välja otsida, esitada, interpreteerida.

Dokument peab olema võimeline esitama:

* kontekstuaalseid seoseid, mis sisaldavad infot, mida vajatakse toimingute mõistmiseks, mille käigus dokumente loodi ja kasutati;
* laiemat ametitegevuste ja -funktsioonide konteksti;
* dokumentide vahelisi seoseid, mis dokumenteerivad tegevuste järjestusi.

''5. Täpsus, vastavus ja täielikkus''

Dokument peaks veatult kajastama seda, mida edastati, otsustati või tehti.

Dokument peaks olema võimeline toetama tegevust, millega ta on seotud või mida tõendab, nii et seda saab kasutada selgitatavuse eesmärgil.

Dokument peaks lisaks sisule sisaldama tehingu dokumenteerimiseks vajalikke metaandmeid, nii et:

* dokumendi struktuur, see on füüsiline ja loogiline vorming ja dokumenti moodustavate andmeelementide vahelised seosed, peaksid jääma füüsiliselt või loogiliselt puutumatuks;
* kontekst, milles dokument loodi, saadi ja tegevuse käigus kasutati, peaks olema dokumendis selgelt nähtav (kaasa arvatud tegevusprotsess, mille osa tehing on ja tehingust osavõtjad);
* seosed dokumentide vahel peaks olema eraldihoitavad, kuid esitatud, kombineerudes samas dokumendiks.

==Dokumentide liigitamine==

Dokumentide liigitamisel põimuvad traditsioon ja õiguslikud aspektid.

Näiteks: koosolek meie traditsiooni kohaselt protokollitakse. Inglise keeles kasutatakse sama asja kohta sõna minute. Ka Eestis on olnud varem kasutusel termin &quot;minuut&quot;.

Osalt mõjutavad dokumendi liikide valikut moevoolud. Praegu näiteks koostatakse väga palju memorandumeid ehk memosid, mida varem ei tehtud.

Eristada tuleb üldist dokumentide liigitamist mingi printsiibi alusel ja ühe konkreetse asutuse dokumentide liigitamist. Viimasel puhul organiseeritakse liigitatud dokumendid sarjadesse.

Üldiselt liigitatakse dokumente järgmistel alustel:

* dokumendi liik;
* dokumendi funktsioon;
* dokumendi sisu;
* dokumendi väljaandja;
* dokumendi teabekandja;
* dokumendi originaalsus;

Asutus kehtestab oma tegevuse käigus loodud või saadud dokumentide liigitamiseks ja neile säilitustähtaja määramiseks dokumentide loetelu ''&quot;Arhiivieeskirjas&quot;'' sätestatud korras (§ 15 lg 1).

==Dokumendi sisu, vorm ja struktuur==

Üldised seisukohad:

Dokumendi sisu sõltub sellest eesmärgist, mille kohta dokumenti koostama hakatakse.

Dokumendi vorm peab vastama õigusaktides kehtestatud vorminõuetele, kuid üldine põhimõte on, et praegu kehtib vormivabadus.

Dokumendi sisu ehk see, mille kohta dokument käib, on seotud tegevusega või tahte väljendusega. Sisulised erinevused dokumentide vahel väljenduvad sarnasel kujul dokumendi liikides. Selged tahte väljendusega seotud dokumendid on seadused, määrused, käskkirjad, testamendid. Tegevusega seotud dokumendid on protokollid, aktid, tunnistused. Dokumendiliikide nimetused on ajalooliselt kujunenud. Nii on haldusakt (korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt) midagi täiesti teistsugust kui üleandmis-/vastuvõtmisakt.

Dokumendi vorm võib olla vaba – nii on lepingute osas põhimõtteliselt vormivabadus. Praktikas nõuavad pooled muidugi allkirjastamist.

==Plangid==

Eestis juurdunud traditsioon on rõhutanud dokumentide vormireegleid. Need olid ja on osalt tänini standardiseeritud ja neid nimetatakse [[rekvisiit (õigusteadus)|rekvisiit]]ideks. Uue standardi (EVS882 -1:2006 &quot;Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendielemendid ja vorminõuded. Osa 1: Kiri&quot;) järgi nimetatakse rekvisiite elementideks. 

Tagamaks dokumendi tõestusväärtust tuleb dokumendi koostamisel ja vormistamisel lähtuda õigusaktides ja asjaajamiskorra ühtsetes alustes (2001) ettenähtud nõuetest. Kuna Asjaajamiskorra ühtsetes alustes reguleeritakse vaid üksikute dokumendirekvisiitide (elementide) vormistamist ja dokumendiplankidele esitatavaid üldnõudeid, tuleb dokumentide vormistamisel kuni dokumendistandardite kehtestamiseni juhinduda senisest kogemusest lähtuvalt, see tähendab [[Vabariigi Valitsus]]e 2. juuli 1996. a määrusega nr 183 kinnitatud &quot;Valitsusasutuste asjaajamiskorra alustega&quot; sätestatud näidisvormingutest.

Kõik dokumendid luuakse arvuti abil kasutades dokumendipõhju loodava dokumendi liigist lähtudes. Dokumendipõhjad on loodud vastavalt standardites ja õigusaktides kehtestatud nõuetele.

Dokumendi teabekandja valikul tuleb lähtuda nõudest tagada dokumendi ja tema tõestusväärtuse säilimine säilitustähtaja jooksul. Juhul kui on tegemist eritarkvara abil loodud dokumentidega, mille kasutamist aja möödudes me ei suuda tagada, tuleb sellised dokumendid säilitada paberil – näiteks joonised, skeemid, ehitiste projektid jms.

==Dokument dokumendihaldussüsteemis==

Erinevate dokumentide eluiga on erinev. Passi kannavad paljud kaasas, klassi- või koolitunnistused on paljudel kodus, teie korteriostu notariaalse lepingu originaal on notari käes, raamatupidamisdokumendid peavad asutuses alles olema vähemalt seitse aastat, bussipiletid on soovitatav alles hoida sõidu lõpuni. Asutused registreerivad oma dokumendid aga mingisse süsteemi.

Dokumendi registreerimine on:

* dokumendile indeksi andmine ja tema identifitseerimist võimaldavate andmete kandmine dokumendiregistrisse ning
* dokumendi eelnõu asjaajamisse võtmine teda dokumendihaldussüsteemi kandes (elektroonilise dokumendihalduse puhul).

Dokumendi registreerimise peamine eesmärk on selle eksistentsi kohta tõendi loomine asjaajamissüsteemis. Selle kaudu omandab dokument seose teiste sama asutuse dokumentidega ja langeb seeläbi asutuse teatud protsessi või tegevuse konteksti. Registreerimine parandab juurdepääsu dokumentidele – nende leidmine on kiirem nii asutuse töötajate kui ka laiema avalikkuse jaoks – ning aitab pidada paremat arvestust dokumentide ja nende menetlemise üle.

'''Asjaajamiskorra ühtsed alused'''[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12869602]

''§ 17. Dokumentide registreerimise kohustus''

(1) Asutus on kohustatud registreerima dokumendiregistris ülesannete täitmisel loodud ja saadud dokumendid. (2) Dokumendi loomise, saamise või saatmise viis ega teabekandja ei saa olla dokumendi registreerimata jätmise põhjuseks. (3) Dokument on registreeritud, kui talle on antud indeks ja tema kohta on registrisse kantud identifitseerimist võimaldavad andmed vastavalt registreeritava dokumendi liigile.

''§ 18. Registreerimisele kuuluvad dokumendid''

Registreerimisele kuuluvad:

1) asutuses koostatud ja allkirjastatud õigusaktid;

2) asutuses koostatud protokollid ja aktid;

3) lepingud;

4) saabunud ja väljasaadetavad dokumendid (kirjad, avaldused, märgukirjad, taotlused, teabenõuded jm);

5) suulised teabenõuded, mida ei täideta viivitamata;

6) asutusele tema valitsemisalas või halduses oleva asutuse, asutuse struktuuriüksuse, ametniku või töötaja poolt esitatud aruanded, selgitused, seletused ja muud dokumendid, kui nende esitamise nõue tuleneb õigusaktidest või see on vajalik menetluses oleva asja lahendamiseks;

7) muud õigusaktide ja asutuse asjaajamiskorra kohaselt registreerimisele kuuluvad dokumendid.

''§ 19. Ühekordse registreerimise nõue''

Dokumentide registreerimine asutuses peab olema ühekordne. Asjaajamisteenistuses registreeritud dokumenti struktuuriüksustes uuesti ei registreerita.

'''[[Allkiri]]''' on iga dokumendi kohustuslik element. Ametnike ja töötajate õigused ja pädevus dokumentide allkirjastamisel määratletakse seadustes, asutuse ja tema struktuuriüksuse põhimäärustes või põhikirjades või muudes sisemist töökorda reguleerivates dokumentides. Vastavalt teabekandja valikust lisatakse dokumendile kas omakäeliselt kirjutatud allkiri või [[digitaalallkiri]].

'''Digitaalallkiri''' on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks ära oma seost dokumendiga. Allkirja andjal peab olema avaliku võtmega krüptalgoritmi võtmepaar, mis koosneb isiklikust võtmest (salajasest võtmest ) ja avalikust võtmest.

Digitaalallkirjal on '''tuvastusfunktsioon''' – allkiri võimaldab dokumendi saajal teha kindlaks digitaaldokumendi autori. Muuhulgas võimaldab allkiri kindlaks teha ka dokumendi terviklust, st seda, et digitaaldokumenti ei ole pärast allkirjastamist muudetud. Digitaalallkirjal on '''tõestusfunktsioon''' – allkiri võimaldab tõestada dokumendi autorit kolmandale osapoolele. Tõestada saab ka seda, et digitaaldokumenti on pärast digitaalallkirja andmist muudetud.

Digitaaldokumentide halduses on ka olukordi, kus autorsuse ja tervikluse tõendamisest jääb väheseks ning on vaja tõestada ka digitaalallkirja andmise aega, st näidata, et digitaalallkiri anti mingis kindlas ajavahemikus ja mitte varem ega hiljem. Digitaalallkirja seadusele vastav digitaalallkiri võimaldab täita ka seda ülesannet.

== Vaata ka ==
*[[dokumendihaldus]]
*[[dokumendihaldur]]
*[[dokumendiliik]]
*[[koopia]]
*[[kolm risti]]
*[[rahvusvaheline dokumendisuhtlus]]
*[[ärakiri]]

==Välislingid==
{{Commons|Category:Documents|Kategooria:Dokumendid}}
{{Vikitsitaadid}}
*https://www.riigiteataja.ee/akt/121032011001
*https://www.riigiteataja.ee/akt/12869602?leiaKehtiv
*http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:32003L0098:ET:HTML

[[Kategooria:Dokumendid| ]]</text>
      <sha1>m13k56k6jq4iz2x69zk3opy2ii7yh0t</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Washington</title>
    <ns>0</ns>
    <id>22776</id>
    <revision>
      <id>7248546</id>
      <parentid>7011914</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T13:57:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248546</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6460" sha1="ndoio4ykl6342jd104tt6jgfba2r9il" xml:space="preserve">{{see artikkel|räägib Ameerika Ühendriikide pealinnast; osariigi kohta vaata artiklit [[Washingtoni osariik]]; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Washington (täpsustus)]].}}
{{linn
| nimi = Washington
| hääldus = 
| nimi1_keel = 
| nimi1 = 
| pilt = The_capitol,_dc.JPG
| vapp = Seal of the District of Columbia.svg
| vapi_link = [[Washingtoni pitsat]]
| lipp = Flag of Washington, D.C..svg
| lipu_link = [[Washingtoni lipp]]
| pindala = 177
| elanikke = 
| asendikaardi_pilt = Washington D.C. in United States (special marker) (zoom).svg
}}
[[Pilt:WashMonument WhiteHouse.jpg|pisi|Aerofoto vaatega [[Washingtoni monument|Washingtoni monumendile]] ja [[Valge Maja|Valgele Majale]] Washingtonis]]
[[Pilt:DC neighborhoods map.png|pisi|Washingtoni linnaosade kaart]]
'''Washington''' (inglise keeles ka '''Washington, D.C.''') on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] pealinn. Seal töötavad [[USA president]], [[Ameerika Ühendriikide valitsus|valitsus]] ja [[Ameerika Ühendriikide Kongress|kongress]] ([[Pentagon]] kuulub ametlikult [[Virginia]] osariiki) ja välissaatkonnad.

Linn on samades piirides 1. järgu haldusüksus ([[Columbia ringkond]]).

Washington on keskne osa [[Suur-Washington]]i linnastust, kus elab peaaegu 5,6 miljonit inimest. See kuulub omakorda [[BosWash]]i hiidlinnastusse, mis hõlmab suure osa [[Ameerika Ühendriikide idarannik]]ust ning on saanud nime otspunktide, [[Boston]]i ja Washingtoni järgi.

Washington asub [[Potomac]]i jõe vasakul kaldal. Linna madalamad osad asuvad merepinna kõrgusel, kuigi meri jääb õigupoolest kaugemale, Potomaci [[estuaar]] ehk [[limaan]] ulatub merest kaugele.

== Kliima ==
Washingtonis on niiske [[lähistroopiline kliima]]. Selgelt väljenduvad neli [[aastaaeg]]a.

Igas kuus on registreeritud temperatuuri üle +25 °C. Kõige kuumematel päevadel, [[6. august]]il [[1918]] ja [[20. juuli]]l [[1930]] on mõõdetud koguni +41 °C, kuid ka [[jaanuar]]is ja [[detsember|detsembris]] +26 °C.

Külmarekordid on mõõdetud jaanuaris ja [[veebruar]]is (–26 °C). Rekord pärineb [[11. veebruar]]ist [[1899]] ning sellest lumetormist pärinevad paljude USA linnade külmarekordid, Montana osariigist Texase osariigini ja Maine'i osariigist Florida osariigini, lõuna pool mõne päeva võrra hiljem. Seevastu [[juuli]] külmarekord on +11 °C ja [[august]]is +9 °C. Maist septembrini pole kunagi [[öökülm]]a täheldatud.

Washingtonis paistab [[päike]] aastas keskmiselt 2529 tundi. Kõige päikesepaistelisemad kuud on [[juuni]] (282 tundi) ja juuli (279 tundi). Kõige vähem paistab päikest detsembris (133 tundi) ja jaanuaris (146 tundi).

Washingtonis langeb sademeid aastas keskmiselt 1007 mm. Kõige sademeterikkamad kuud on [[mai]] (101 mm) ja juuni (96 mm). Kõige vähem langeb sademeid veebruaris (66 mm) ja jaanuaris (71 mm). Aastas sajab keskmiselt 114,1 päeval. Kõige rohkem sajupäevi on mais (11,1) ja juunis (10,7), kõige vähem [[oktoober|oktoobris]] (7,7) ja augustis (8,2).

[[Lumi|Lund]] sajab kõige rohkem jaanuaris ja veebruaris (14,5 cm). Aastas sajab lund keskmiselt 39,4 cm. Aastas sajab lund keskmiselt 8,3 päeval, neist enamik on jaanuaris (3,1) ja veebruaris (2,5).

[[Lumetorm]]id tabavad Washingtoni keskmiselt kord 4–6 aasta tagant. Mõnevõrra sagedamini jõuavad Washingtoni [[orkaan]]id või nende jäänused, aga tavaliselt on nad linnani jõudes suuresti nõrgenenud, mis tuleneb osalt orkaanide jaoks kõrgest laiuskraadist, aga osalt sellest, et orkaanid nõrgenevad üle maa liikudes kiiresti ja Washington ei ole päris mere kaldal. Sellepärast on kõige suuremaid kahjusid linnas põhjustanud hoopis Potomaci jõe üleujutused, kui liituvad [[tõus ja mõõn|tõus]], tugev tuul ja lumesulamine.

== Rajamine ==
[[17. sajand]]i alguses asusid piirkonda elama [[algonkinid]]e hulka kuuluvad [[Piscataway]] [[indiaanlased]].

Eurooplastest kolonistid hakkasid sinna jõudma kümneid aastaid hiljem. Nad tõrjusid indiaanlased lääne poole. Praeguse linna alani laienesid lõuna poolt [[Virginia koloonia]] ja ida poolt [[Marylandi provints]].

[[1696]]. aastal asutati [[Georgetown (Washington)|Georgetowni]] asula, mille maa-ala langeb enam-vähem kokku praeguse Georgetowni linnaosaga. Järjepidev asustus on seal alates [[1751]]. [[1749]] rajati [[Alexandria (Virginia)|Alexandria]] linn.

1783. aastal kogunes Konföderatsiooni Kongress (Congress of the Confederation, mitte ajada segi [[Ameerika Riikide Konföderatsioon]]iga) [[Philadelphia]]s, kuid juunis 1783 toimus [[1783. aasta Pennsylvania mäss|sõdurite mäss]] maksmata palkade üle. Kui [[Pennsylvania]] kuberner keeldus Kongressi kaitseks sõjaväge eraldamast, otsustati luua valitsuse asukohaks uus föderaalringkond osariikidest eraldi, mis kaitseks end ise. Valitsus koliti Washingtoni 1800. aastal, esimene Kongressi sessioon [[Kapitoolium (Washington)|Kapitooliumis]] toimus 17. novembril 1800.

[[Suurbritannia-USA sõda|Suurbritannia-USA sõja]] ajal vallutasid [[Suurbritannia]] väed [[24. august|24.]] ja [[25. august]]il 1812 Washingtoni ja põletasid selle maha. Põlema süüdati [[Kapitoolium]], [[USA rahandusministeerium]] ja [[Valge Maja]]. USA väed võtsid linna kiiresti tagasi ja enamik hooneid taastati peatselt, aga Kapitoolium, mis tollal oli ehitusjärgus, valmis alles [[1868]].

Washingtoni linna põhiplaani töötas välja ja ka jälgis algset ehitust Prantsuse päritolu arhitekt [[Pierre Charles L'Enfant]], kes võttis aluseks Pariisi lähedal asuva [[Versailles' loss]]i põhiplaani. Tema nime kannab praegu linna väljak L'Enfant Plaza, kus asub USA Postiteenistuse (kirjakandjad) peakorter.

== Sport ==
Washington on üks 12 USA linnast, millel on profimeeskond kõigis neljas tähtsamas spordiliigas: Washingtoni [[korvpall]]imeeskond on [[Washington Wizards|Wizards]], [[jäähoki]]meeskond on [[Washington Capitals|Capitals]], [[pesapall]]imeeskond on [[Washington Nationals|Nationals]] ja [[Ameerika jalgpall]]i meeskond on [[Washington Redskins|Redskins]]. Lisaks on Washingtonis [[jalgpall]]imeeskond [[D.C. United]] ja korvpallinaiskond [[Washington Mystics|Mystics]].

== Vaata ka ==
* [[Washingtoni Markuse kogudus]]
* [[Capital One Arena]]
* [[Watergate'i kompleks]]
* [[Capitol Hill]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
{{vikitsitaadid}}

{{USAsuurimadlinnad}}

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide linnad]]
[[Kategooria:Pealinnad]]
[[Kategooria:Washington| ]]</text>
      <sha1>ndoio4ykl6342jd104tt6jgfba2r9il</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>1504</title>
    <ns>0</ns>
    <id>23433</id>
    <revision>
      <id>7248539</id>
      <parentid>7216033</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T13:52:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248539</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1119" sha1="sh3vendbne411f8f12eyfq9x2h8r48x" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
{{sisukord paremale}}

'''1504. aasta''' ('''MDIV''') oli [[16. sajand]]i 4. aasta.

== Sündmused maailmas ==
*[[Rootsi kuningas|Rootsi kuningaks]] sai [[Svante Sture]].
*[[Hispaania kuningas|Hispaania kuningaks]] sai [[Philipp Ilus]].
*[[Rooma]]s valmis [[San Pietro in Montorio kabel]].
*Iirimaa parlament koliti [[Dublin]]isse.
*[[8. september]] – [[Michelangelo]] esitles oma skulptuuri &quot;[[Taavet (Michelangelo)|Taavet]]&quot;.
*[[17. detsember]] – rajati [[Santiago ülikool]].
* ...

== Sündmused [[Eesti]]s ==
*Hakati ehitama [[Kõpu tuletorn]]i.
*Esimest korda mainiti [[Halliste kihelkond|Halliste kihelkonda]] ja [[Abja küla]].
* ...

== Sündinud ==
*[[Patrick Hamilton]], šoti reformija
*[[17. jaanuar]] – paavst [[Pius V]]
*[[5. mai]] – [[Stanislaus Hosius]], Poola kirikutegelane, diplomaat ja riigiametnik
*[[4. september]] – [[Johann IV (Anhalt-Zerbst)|Johann IV]], Saksa vürst
* ...

== Surnud ==
*[[Filiberto II]], Savoia hertsog
*[[2. juuli]] – [[Ştefan cel Mare]], Moldaavia vürst
*[[26. november]] – [[Isabel I]], Kastiilia kuninganna
* ...

[[Kategooria:1504| ]]</text>
      <sha1>sh3vendbne411f8f12eyfq9x2h8r48x</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Klingoni keel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>28658</id>
    <revision>
      <id>7248961</id>
      <parentid>7049049</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:36:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248961</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1823" sha1="rarpeqgc2t46ubabzsfbb6w5agtsuoc" xml:space="preserve">{{Viitamata|aasta=2025|kuu=detsember}}
'''Klingoni keel''' (klingoni keeles ''tlhIngan Hol'') on väljamõeldud keel, mida kõneles [[klingonid|klingonite]] rass [[ulmeseriaal]]is &quot;[[Star Trek]]&quot; ning sellele järgnenud samateemalistes filmides.

Klingoni keele kõla ja esialgse napi sõnavara mõtles välja algses sarjas &quot;Star Trek&quot; Scottyt kehastanud näitleja [[James Doohan]]. Filmi &quot;Star Trek III: The Search for Spock&quot; tarvis tellis filmistuudio [[Paramount Pictures]] terve klingoni keele, mille töötas põhiosas välja Ameerika põliselanike keeli uurinud keeleteadlane [[Marc Okrand]].{{lisa viide}} 

Klingoni keel erineb teistest [[tehiskeel]]test selle poolest, et tema loomisel puudus taotlus teha keel kergesti mõistetavaks ja õpitavaks; pigem püüti rõhutada keele maavälist päritolu. Sellele vaatamata on mitmed &quot;Star Treki&quot; sarja fännid keele ära õppinud ning kasutavad seda oma kokkutulekutel. Loodud on mitu erinevat klingoni [[kirjasüsteem]]i, kuid peamiselt kasutatakse ladina tähestikku. Klingoni keelde on tõlgitud [[sumer]]i [[eepos]] &quot;[[Gilgameš]]&quot; ning [[William Shakespeare]]'i [[tragöödia]] &quot;[[Hamlet]]&quot; ja [[komöödia]] &quot;Palju kära eimillestki&quot;. 

Klingoni keele sõnaraamatut on müüdud üle 1,5 miljoni eksemplari, lisaks [[sõnaraamat]]ule on välja antud [[vestlussõnastik]], õpik edasijõudnutele, [[vanasõna]]de kogumik jms. Entusiastide grupid on taotlenud klingoni keelele [[esperanto]]ga sarnast staatust, eriti rahvusvaheliste tehniliste standarditega seotus.{{millal}}{{lisa viide}} [[ISO 639]] standardi järgi on klingoni keele kood tlh.

==Välislingid==
*[http://www.kli.org/ Klingoni keele instituudi koduleht (inglise keeles)]
*[http://tlh.wikipedia.org/wiki/ghItlh%27a%27 Klingonikeelne Vikipeedia]

[[Kategooria:Tehiskeeled]]
[[Kategooria:Star Trek]]</text>
      <sha1>rarpeqgc2t46ubabzsfbb6w5agtsuoc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Must komöödia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>34492</id>
    <revision>
      <id>7248870</id>
      <parentid>3409183</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T06:37:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>viitamata</comment>
      <origin>7248870</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="524" sha1="ngz76se2effeqy04cweczidtr5qpltu" xml:space="preserve">{{Viitamata}}
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}}

'''Must komöödia''' on [[komöödia]] žanritüüp, mille elutunnetuslikuks aluseks on [[absurd]]. Selles rakendadakse [[must huumor|musta huumorit]] ja absurditehnikat, kujutades õuduseid ja vapustavaid nähtusi naerutekitavalt. Musta komöödia maailm on pahupidi pööratud väärtustega maailm, milles [[traagika]] ja [[koomika]] vahetavad kohti ja kaastundel pole ruumi. Hirm ületatakse, õudusest vabanetakse võllahuumori abil.

[[Kategooria:Kirjandusžanrid]]</text>
      <sha1>ngz76se2effeqy04cweczidtr5qpltu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Täiend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>34723</id>
    <revision>
      <id>7248619</id>
      <parentid>7013188</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T15:42:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-53811-09</username>
        <id>239119</id>
      </contributor>
      <origin>7248619</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4501" sha1="t2usuk6oszcdnzyg7m7mtoivi0tymsz" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib lauseliikmest; hulkade täiendi kohta vaata artiklit [[Täiend (hulgateooria)]]; teiste täiendimõistete kohta matemaatikas vaata artiklit [[Täiend (matemaatika)]]}}  
'''Täiend''' ehk '''atribuut''' on [[lauseliige]], mis laiendab [[nimisõna]]. Täiend kui [[nimisõnafraas]]i laiendliige väljendab nimisõnaga tähistatu tunnust: 

'''''magus''' moos, '''meie''' maja, '''maalt''' minek''.

Kõik täiendid vastavad küsimusele ''missugune?'' ja kuuluvad [[lause|lauses]] ainult nimisõna juurde. Täiend võib olla vormilt väga erinev, näiteks 
* nimi, sealhulgas eesnimi või kohanimi: '''''Mari''''' ''Tamm, '''Joonas''' Sepp, '''Dmitri''' raha, '''Rootsi''' laud, '''ungari''' keel, '''Soome''' kelk, '''vene''' keel''
* kõrvallause: ''Üht-teist tõid ka tädid, '''kellele ema õmbleb, Ben dover.'''''

==Eesti keel== 
===Täiendi põhitüübid===
Täiendil on kaks süntaktilis-semantilist põhitüüpi: [[predikaatne atribuut]] ning [[aktantne atribuut]].
* Predikaatne atribuut on '''[[omadussõna täiendina|omadussõnaline täiend]]''' ja paikneb tavaliselt oma põhja ees. Omadussõnaline täiend on üksi. 
** [[omadussõna]]: '''''suur''' koer, '''halb''' ilm'', 
** omadussõnaga ühtmoodi käituv muu [[sõnaliik|sõnaliigi]] sõna, nt 
*** omadussõnaline [[asesõna]]: '''''see''' inimene, '''kõik''' poisid'', '''''nende''''' ''asjad, '''tema''' rõivad, '''meie''' õnn'' 
*** [[järgarvsõna]]: '''''seitsmes''' koht'', '''''esimene''''' ''võistleja, '''teine''' tegelane'' 
*** kesksõna- või ''mata''-[[lauselühend|lühend]]: '''''kõigi poolt vihatud''' ülemus, '''vulisev''' oja, '''mõtlev''' inimene, '''ergutav''' kaaslane, '''uinutav''' jook, '''möödunud''' aastad, '''ammu surnud''' näitleja, '''tegemata''' tööd, '''hooldamata''' aed'' 

Aktantne atribuut on omastavaline täiend ja määrustäiend.
* '''[[Omastavaline täiend]]''' ehk nimisõnaline täiend [[omastav kääne|omastavas käändes]] märgib sündmuste osalist või asjaolu: '''''kana''' kaagutamine, '''luuletuse''' lugemine, '''Mari''' nukk, '''ühe päeva''' töö''. 
* '''Määrustäiend''' on [[määrus|määruse]] tähendusega; see täiend ei ole omadussõnaline ega nimisõnaline: ''sõnum '''vennalt''', kaust '''dokumentidega''', '''neiuks''' sirgumine, '''kiivalt''' varjamine''. Määruse vormis täiend on üldjuhul [[järeltäiend]], mis ei ole [[eesti keel]]ele kuigi omane. Määruse vormis järeltäiend on venepärane. Näiteks venekeelse sõnaühendi ''Cалат из овощей'' võiks eesti keelde tõlkida kui liitsõna ''köögiviljasalat,'' mitte kui fraasi ''salat köögiviljadest''. Kui määrustäiendil on samatähenduslik vaste omastavalise täiendi kujul, siis võiks kasutada viimast: ''nimekiri '''õpilastest''' – '''õpilaste''' nimekiri, jäätis '''rosinatega''' – '''rosina'''jäätis, sooduspakkumine '''autorehvidele''' – '''autorehvide''' sooduspakkumine.

===Täiendi ühildumine===
* '''Omastavaline täiend''' oma põhjaga ei [[ühildumine|ühildu]], vaid säilitab oma esialgse kuju: '''''Mari''' nukk'' ja '''''Mari''' nukule, '''luuletuse''' lugemisel'' ja '''''luuletuse''' lugemiseks, '''ema''' raamatusse'' ''ja '''ema''' raamatust''. Samamoodi käitub ka määruse vormis täiend.

* '''Omadussõnaline täiend''' ühildub enamasti oma põhjaga [[arv|arvus]] ja [[kääne|käändes]]: ''suure'''le''' koera'''le''', ilusa inimese, rumala'''tel''' pois'''tel''', vuliseva'''s''' oja'''s'''''. Sellel reeglil on mõned erandid:
** [[rajav kääne|rajavas]], [[olev kääne|olevas]], [[ilmaütlev kääne|ilmaütlevas]] ja [[kaasaütlev kääne|kaasaütlevas käändes]] ei ole ühildumine täielik: '''''kõikide''' poistega, '''kõigi poolt vihatud''' ülemusena, '''vuliseva''' ojata, '''möödunud''' aastani''
** ühildub
*** käändumatud omadussõnad: ''luteri'', ''katoliku'', ''romaani'','' germaani'', ''saksa'', ''poola'' jne; ''-laadi'', ''-värki'', -''karva'', ''-ohtu'', ''-võitu'', -''verd'' lõpulised; ''paganama'', '' sindrima'', ''kuradima'', ''tipp- topp'', ''vinks- vonks'' jts;
*** asesõnad ''mis'', ''kogu'', ''oma'', v.a kindlad ühendid nagu '''''omal''' jõul'' jne;
*** [[mineviku kesksõnad]]: ''Pakkusin '''räsitud ja kurnatud''' kerjusele peavarju'' ja ''Nägin '''räsitud ja kurnatud''' kerjust; See on '''pestud põrand''''' ja ''Muuhulgas nimetati '''pestud põrandat'''''.

== Vaata ka ==
* [[Rindühend]]
* [[Lisand (keeleteadus)|Lisand]]
[[Kategooria:Süntaks]]</text>
      <sha1>t2usuk6oszcdnzyg7m7mtoivi0tymsz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Paulus V</title>
    <ns>0</ns>
    <id>37266</id>
    <revision>
      <id>7248561</id>
      <parentid>6994347</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T14:13:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kask</username>
        <id>77839</id>
      </contributor>
      <comment>Viited- jätkan</comment>
      <origin>7248561</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="32271" sha1="oawq6htzmc97fcjveiup1x6cupy7kv0" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib paavstist; Guastalla hertsogi kohta vaata artiklit [[Camillo Borghese (Guastalla hertsog)]]}}
{{Infokast paavst
|paavstinimi   = Paulus V
|pilt          = Pope Paul V (cropped 2).jpg
|sünninimi     = Camillo Borghese
|valitsemisaja algus= [[16. mai]] [[1605]]
|valitsemisaja lõpp= [[28. jaanuar]] [[1621]]
|eelkäija      = [[Leo XI]]
|järeltulija   = [[Gregorius XV]]
|sünnikuupäev  =  [[17. september]] [[1552]]
|sünnikoht     = [[Rooma]]
|surmakuupäev  = [[28. jaanuar]] [[1621]]
|surmakoht     = [[Rooma]]
|alma mater = 
|deviis = ''Absit nisi in te gloriari''&lt;!-- (Far, but in your glory) ... failed verification|reason=The cited source provides the Latin motto, but does not include the English translation as presented.|date=May 2025 ...--&gt;
|autogramm = Signature of Pope Paul V.svg
|vapp = C o a Paulus V.svg
}}

'''Paulus V''' ('''Camillo Borghese'''; [[17. september]] [[1552]] – [[28. jaanuar]] [[1621]]) oli [[paavst]] aastatel [[1605]]–1621. Ta oli 233. paavst.

Camillo Borghese sündis [[Siena]]st pärit [[õigusteadus]]te [[professor]]i Marcantonio Borghese ja tolle teise abikaasa Flaminia Astalli seitsmelapselise pere vanima lapsena. Borghese suguvõsa oli suguluses [[Siena Katariina]]ga. Camillo Borghese õppis [[Perugia ülikool]]is ja [[Padova ülikool]]is [[õigusteadus]]t ning sai [[doktorikraad]]i. Ta osales 1605. aastal kahel [[konklaav]]il.

==Ametid==

* [[1569]] [[advokaat]]
* [[20. september]] [[1572]] ''Signatura gratiae'' tribunali referent
* [[1573]] ''abbreviatore di parco maggiore''
* [[Märts]] [[1576]] [[Santa Maria Maggiore kirik|Liberiuse basiilika]] [[vikaar]]
* [[3. september]] [[1581]] ''[[Penitentiarum]]i'' ametnik
* [[20. september]] [[1588]] – [[1591]] [[legaat|aselegaat]] [[Bologna]]s
* [[1590]] audiitor
* [[1595]] legaat [[Hispaania]]s
* [[5. juuni]] [[1596]] [[kardinal]]preester
* [[21. juuni]] 1596 – 10. märts 1599 San Eusebio kardinalpreester
* [[14. aprill]] [[1597]] – [[2. august]] 1599 [[Jesi]] (Iesi) [[piiskop]] (pühitseti [[27. mai]]l 1597)
* [[10. märts]] [[1599]] – 22. aprill 1602 Santi Giovanni e Paolo kardinalpreester
* [[22. aprill]] [[1602]] – [[16. mai]] [[1605]] San Crisogono kardinalpreester
* [[Juuni]] [[1603]] – 16. mai 1605 Rooma vikaar ja [[inkvisiitor]]

== 1605. aasta teine konklaav ==

Paulus V valiti paavstiks [[16. mai]]l [[1605]] [[Vatikani paavstipalee]]s ja krooniti [[29. mai]]l kardinal [[Francesco Sforza (kardinal)|Francesco Sforza]] poolt.

[[8. mai|8.]]–16. maini 1605 toimunud konklaavi viimases voorus osales 61 kardinali. Sellel konklaavil oli soosikuks [[Domenico Toschi]], kuid kardinal [[Cesare Baronio]] ei tunnustanud teda bravuurika käitumise pärast. Seejärel soovisid kardinalid valida uueks paavstiks Baronio, kes oli konklaavil osalejatest kõige tuntum, kuid too keeldus, arvatavasti soovides sellega vältida [[veto]] esitamist enda vastu. Lõpuks valiti kompromisskandidaadina paavstiks Borghese, kelle võimed, pikk kasv ja majesteetlik hoiak jätsid teistele kardinalidele sügava mulje.

==Välispoliitika==

Paulus V soovis oma valitsemisajal hoida [[Euroopa]] kahe mõjukama katoliikliku riigi [[Prantsusmaa]] ja [[Hispaania]] vahel neutraliteeti.

===Konflikt Veneetsiaga===

Paulus V valitsemisaja üks olulisemaid välispoliitilisi kriise oli konflikt [[Veneetsia]]ga, mis ei tunnustanud [[vaimulikkond|vaimulikkonna]] [[eksemptsioon]]i ja kus maapuudusest tingituna keelustati uute [[Kirik (pühakoda)|kirikute]] rajamine ning maa võõrandamine ilma vastava loata. Veneetsias süüdistati kahte [[vaimulik]]ku, [[Vicenza]] [[kanoonik]]ut Scipio Saracenit ja Narvesa [[abt]]i Brandolino Valmarinot, nende nõuete eiramises. Need vaimulikud vangistati, süüdistatuna lisaks veel [[vägistamine|vägistamises]] ja [[tapmine|tapmises]]. Paulus V nõudis Veneetsialt [[10. detsember|10. detsembril]] 1605 vaimulikkonna õigusi piiravate otsuste tühistamist ja kohustas [[Orazio Maffei]]d nõudma vangistatud vaimulike vabastamist. Pärast tulutut sõnasõda Veneetsiaga pidas paavst [[26. märts]]il [[1606]] koos 40 kardinaliga istungi, esitades Veneetsiale 24-päevase [[ultimaatum]]i. Kuna Veneetsia jäi oma põhimõtetele kindlaks, [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeris]] Paulus V [[17. aprill]]il 1606 Veneetsia [[senat]]i, valitsuse ja [[doodž]]i ning kehtestas Veneetsiale [[interdikt]]i.

Veneetsia kuulutas interdikti õigustühiseks ja enamus vaimulikkonnast pooldas linnriigi otsust. [[Jesuiidid]], [[teatiinid]] ja [[kaputsiinid]] otsustasid paavstile kuuletuda ning aeti Veneetsiast välja. Samuti tuli [[nuntsius]]el Veneetsiast lahkuda. Paavsti otsusest hoolimata peeti Veneetsias [[missa]]sid, [[Kristuse Pühima Ihu ja Vere suurpüha]] tähistati erakordselt pidulikult. Ka [[Paolo Sarpi]] pidas pärast pikka ajavahemikku missat.&lt;ref name=&quot;Sarpi&quot; /&gt; Polnud välistatud sõja puhkemine Veneetsia ja [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] vahel, eriti pärast seda, kui [[Hispaania kuningas]] [[Felipe III]] pakkus paavstile [[Milano]]s paiknevaid üksusi. [[Prantsusmaa kuningas]] [[Henri IV]] ja kardinal [[François de Joyeuse]]'i vahendustegevuse tulemusena hoiti sõda ära, Veneetsia vabastati [[21. aprill]]il [[1607]] interdiktist ja vangistatud vaimulikud vabastati, kuid jesuiite ei lubatud Veneetsiasse tagasi.

See oli üks tõsisemaid konflikte kiriku ja ilmaliku võimu vahel varauusajal. Paavst sai selles konfliktis näilisele edule vaatamata poliitilise tagasilöögi, sest tal tuli tõdeda, et langetatud interdikt jäi kehtima vaid paberile.

===Suhted Prantsusmaaga===

[[August]]is 1605 saatis [[Prantsusmaa kuningas]] Henri IV [[Arnaud d'Ossat]]' asemele Rooma suursaadikuks Villeroy markii [[Charles de Neufville]]'i. [[1617]] saatis Paulus V Prantsusmaale nuntsiuseks [[Guido Bentivoglio]].

Paavst avaldas Henri IV tapmise pärast kahetsust. [[Louis XIII]] ajal olid paavsti huvid suhetes Prantsusmaaga valdavalt seotud teoloogiliste probleemidega.

===Suhted Inglismaaga===

Paulus V õnnitles [[9. juuli]]l 1606 [[James I (Inglismaa)|James I-t]] [[Inglismaa kuningas|Inglismaa kuningaks]] saamise puhul, kuid rõhutas, et katoliiklasi ei tohi süüdistada [[Guy Fawkes]]'i vandenõu kavandamises. Tõsisem probleem suhetes Inglismaaga tekkis aga siis, kui Inglismaa [[parlament]] nõudis katoliiklastelt truudusvannet, millega ühtlasi ei tunnustataks paavsti õigust tagandada ilmalikke valitsejaid, kuid [[22. september|22. septembril]] 1606 ja [[23. august]]il 1607 keelas Paulus V katoliiklastel seda vannet anda. [[26. veebruar]]il 1607 tapeti vandeandmise suurimaid vastaseid preester [[Robert Drury]].&lt;ref name=&quot;Drury&quot; /&gt;

Kui ülempreester [[George Blackwell]] tunnustas vandeandmist, tagandati ta [[1608]] ametist. Järgmiseks ülempreestriks sai [[George Birkhead]], kelle surma järel kinnitas Paulus V [[11. juuli]]l 1615 uueks ülempreestriks [[William Harrison]]'i.

===Kolmekümneaastane sõda===
{{Vaata|Kolmekümneaastane sõda}}
Paulus V saatis 1608. aastal kardinal [[Giovanni Garzia Millini]] [[Austria]]sse [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Rudolf II (Saksa-Rooma keiser)|Rudolf II]] ja Böömi kuningaks kroonitud suurhertsog [[Matthias (Saksa-Rooma keiser)|Matthiase]] vahelist tüliküsimust lahendama. [[26. august]]il [[1619]] teatasid tšehhid keiser [[Ferdinand II (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand II]] tagandamisest Böömi troonilt ja määrasid uueks valitsejaks [[Friedrich V (Pfalzi kuurvürst)|Friedrich V]]. Kuigi näib, et Paulus V jäi esmalt [[Saksamaa]]l toimuva suhtes äraootavale seisukohale, siis alates [[1620]] asus ta toetama keiser Ferdinandi, jäädes Friedrich V vastu. Tähistades Friedrich V üle [[Valgemäe lahing]]us saavutatud võitu, sai Paulus V 1620 hilissügisel peetud [[protsessioon]]il [[müokardi infarkt|südamerabanduse]], mille järel oli ta sunnitud avalikust elust tagasi tõmbuma.

===Suhted Jaapaniga===

[[November|Novembris]] [[1615]] võõrustas ta [[Jaapan]]i [[samurai]] [[Hasekura Tsunenaga]] saatkonda. Hasekura soovis paavstilt saada toetust, et arendada kaubandussuhteid Jaapani ja [[Mehhiko]] vahel ning saata [[misjonär]]e Jaapanisse. Paulus V nõustus misjonäride saatmisega Jaapanisse, kuid jättis Mehhiko küsimuse [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]] lahendada.

==Galilei protsess==
[[Pilt:Galileo_before_the_Holy_Office.jpg|pisi|300 px|[[Galileo Galilei]] [[Rooma inkvisitsiooni]] ees. [[Joseph-Nicolas Robert-Fleury]] maal, [[1847]]]]
1611 saabus [[Galileo Galilei]] Rooma, kus ta sai nii [[vaimulikkond|vaimulikkonna]] kui [[aadel|aadli]] poolt suurejoonelise vastuvõtu osaliseks. Tema [[teleskoop]] viidi kardinal [[Ottavio Bandini]]le kuuluvasse [[aed]]a.

[[Mikołaj Kopernik]]u vaadete ja Galilei [[astronoomia|astronoomiliste]] avastuste levikut takistas [[katoliku kirik]]u levitatav seisukoht, et kui õpetus [[heliotsentriline maailmasüsteem|heliotsentrilisest maailmapildist]] satub vastuollu Pühakirjaga, peab see järelikult olema vale. Kõige olulisemaks argumendiks Koperniku vaadete vastu sai [[Joosua]] palve [[päev]]a pikendamiseks (Jo 10; 12–13). Galileid ja tema kaaslast [[karmeliidid|karmeliit]] [[Paolo Antonio Foscarini]]t, kes [[teoloog]]ina võrdles Koperniku süsteemi [[Vana Testament|Vanas Testamendis]] seitsmeharulise küünlajalaga, kahtlustati [[ketserlus]]es.

[[Detsember|Detsembris]] 1615 saabus Galilei uuesti Rooma ja andis [[inkvisitsioon]]i ees oma vaadetest aru, mille järel kuulutas inkvisitsioon tema õpetuse valeks ja ketserlikuks ning kohustas Galileid sellest loobuma. Galilei olevat lubanud oma vaateid mitte õpetada. Pärast seda, kui Paulus V oli Galileiga kohtunud, teatas inkvisitsioon paavsti soovitusel [[5. märts]]il [[1616]] Koperniku süsteemil tugineva õpetuse taunimisest ja kõrvaldas ajutiselt käibelt Koperniku ja [[Johannes Kepler]]i [[traktaat|traktaadid]], kuid Galileid selles avalduses ei mainitud. Kardinal [[Roberto Bellarmino]] kirjutas Galileile tõendi, et teadlast pole kuidagi süüdistatud, vaid teda on ainult informeeritud uuest suhtumisest [[Koperniku maailmasüsteem]]i.&lt;ref name=&quot;Bella&quot; /&gt; 1620 avaldati Koperniku töö uuesti, kuid sellest oli kõrvaldatud või muudetud 9 lauset, kus mainiti heliotsentrilist maailmapilti. Galilei ja Foscarini tunnustasid inkvisitsiooni otsust, kinnitades seda, et Pühakiri ongi mõeldud inimeste lunastuseks, nagu kirik väitis, ja pole loodusteaduslik traktaat. Samas nõudis kardinal Bellarmino heliotsentrilise maailmapildi tunnustamiseks Galileilt ja Foscarinilt nende poolt õpetatud vaadete tõestamist tingimusel, et selle abil oleks võimalik seletada kõiki taevaseid nähtusi.&lt;ref name=&quot;Galilei&quot; /&gt;

==Kiriku institutsioonide reformid==

Paulus V saatis võimule saades kõik [[prelaat|prelaadid]], kes viibisid Roomas olulise põhjuseta, tagasi nende piiskopkondadesse ja uuendas [[19. oktoober|19. oktoobril]] [[1605]] oma eelkäijate otsust prelaatide kohustusest resideerida oma piiskopkondades.

[[1610]] saatis ta [[pallium]]i [[maroniidid|maroniidi]] [[patriarh]]ile Johannes XI-le.&lt;ref name=&quot;Maron&quot; /&gt;

[[1611]] kinnitas ta Monte Vergine [[klooster|kloostri]] privileegid ja [[Dijon]]'is asuva Saint Etienne'i kloostri reeglid.

1611 avaldatud bullas &quot;Universi agri&quot; sätestas ta [[Rota Romana]] volitused.

[[1619]] rajas ta [[Tšiili]]s Santo Tomase kloostri.

[[11. juuni]]l [[1620]] sätestas ta ''Magister Sacri Palatii'' volitused.

Ta määras kardinalidele, kelle elatusraha jäi alla 6000 [[skuudo]] aastas, lisasissetulekuna 1500 skuudo suuruse ''Piatto Cardinalizio''.

'''Ambrosiaanid'''

[[1606]] tunnustas ta [[apostoliinid]]e ühinemist [[ambrosiaanid]]ega.

'''Annecy visitatsiooni ordu'''

[[1618]] tunnustas ta [[Annecy]] visitatsiooni ordut.&lt;ref name=&quot;Visiit&quot; /&gt;

'''Augustiinlased'''

1618 tunnustas ta augustiinlaste nunnaordut.

'''Bernardiinid'''

1606 tunnustas ta [[bernardiinid]]e konstitutsiooni.&lt;ref name=&quot;Bern&quot; /&gt;

'''Mertsedariaanid'''

1606 tunnustas ta [[mertsedariaanid]]e reformi.&lt;ref name=&quot;Merce&quot; /&gt;

'''Obregoniaanid'''

[[1609]] lubas ta [[obregoniaanid]]el kanda halle rüüsid.&lt;ref name=&quot;Obr&quot; /&gt;

'''Oratooriumid'''

[[24. veebruar]]il [[1612]] tunnustas ta [[Filippo Neri]] rajatud [[oratoorium]]it.

[[10. mai]]l [[1613]] avaldatud bullas &quot;Sacrosantae romanae ecclesiae&quot; tunnustas ta [[Prantsusmaa]] oratooriumi (&quot;''Congrégation de l'Oratoire de Notre Seigneur Jésus-Christ''&quot;).&lt;ref name=&quot;Oratoorium&quot; /&gt;

'''Püha Antoniuse ordu'''

1618 tunnustas ta [[Püha Antoniuse ordu]]t.

'''Püha Vaimu ordu'''

[[1619]] kinnitas ta [[Püha Vaimu ordu]] privileegid.&lt;ref name=&quot;Vaim&quot; /&gt;

'''Taevaminemise ordu'''

1613 tunnustas ta [[Taevaminemise ordu]] konstitutsiooni.&lt;ref name=&quot;Ann&quot; /&gt;

'''Tsistertslased'''

[[1616]] tunnustas ta [[tsistertslaste ordu]] [[Aragón]]i kongregatsiooni.

'''Ursuliinid'''

1618 tunnustas ta [[ursuliinid]]e ordut.&lt;ref name=&quot;Ursul&quot; /&gt;

'''Vennaskonnad'''

1606 tunnustas ta [[Jeesuse Nime vennaskond]]a.&lt;ref name=&quot;Jeesus&quot; /&gt;

[[2. märts]]il [[1607]] avaldatud [[bulla]]s &quot;Cum certas&quot; ja [[11. märts]]il 1607 avaldatud bullas &quot;Nuper archiconfraternitati&quot; uuendas ta Püha Franciscuse Südame vennaskonna privileege.

[[18. detsember|18. detsembril]] tunnustas ta [[1620]] Surmavendade kongregatsiooni konstitutsiooni.&lt;ref name=&quot;Paul&quot; /&gt;

Ta andis [[Purgatooriumi Selts]]ile [[indulgents]]id.

'''Vaimulikud rüütliordud'''

16 veebruaril 1608 kinnitas Karmeli Mäe Jumalaema ordu (''Ordre de Notre-Dame du Mont-Carmel'') asutamise (bulla &quot;Romanus Pontifex&quot;)

Ta tunnustas 1608 Mantova hertsogi Vincente del Gonzaga asutatud rüütliordut.&lt;ref name=&quot;Kongr2&quot; /&gt;

[[31. oktoober|31. oktoobril]] [[1608]] tunnustas ta [[Karmeli Mäe Jumalaema ordu]] ühinemist [[Püha Lazaruse rüütliordu]]ga.

[[1614]] tunnustas ta [[Magdaleena rüütliordu]]t.

[[1615]] tunnustas ta [[Saksa Kristliku Sõjaväe rüütliordu]]t.

==Liturgilised reformid==

[[20. august]]il 1605 avaldatud bullas &quot;Decet Romanum&quot; sätestas Paulus V katoliikliku matusekombestiku.&lt;ref name=&quot;Matus&quot; /&gt;

[[27. september|27. septembril]] 1608 kinnitas Paulus V [[2. oktoober|2. oktoobri]] tähistamist [[pühade kaitseinglite päev]]ana.&lt;ref name=&quot;Püha&quot; /&gt;

Paulus V kohustas 1613 palvetama [[Loreto litaania]]t hommikuti, õhtuti, [[laupäev]]iti, [[vigiilia]]tel ja neitsi [[Maarja]] mälestuspühadel.

Ta avaldas [[20. juuli]]l 1614 ''Rituale Romanumi''.

[[27. juuni]]l 1615 lubas ta [[Hiina]]s peetavatel [[liturgia]]tel kasutada [[hiina keel]]t.

Paulus V sätestas 1606 ja 1619 avaldatud bullades &quot;In coena domini&quot; [[ekskommunikatsioon]]i määramise 20 juhtumi korral.&lt;ref name=&quot;Bulla&quot; /&gt;

==Teoloogilised vaidlused==

[[28. august]]il 1607 saatis Paulus V laiali erikongregatsiooni (&quot;Congregatio de auxiliis&quot;) ja lubas nii [[jesuiidid|jesuiitidel]] kui [[dominiiklased|dominikaanidel]] jääda oma veendumustele kindlaks.&lt;ref name=&quot;Kongre1&quot; /&gt; Paavsti otsus vallandas hiljem tõsise diskussiooni [[jansenism|jansenistide]] teoloogiliste vaadete üle.&lt;ref name=&quot;Arm&quot; /&gt;

Paulus V protesteeris [[Pariisi parlament|Pariisi parlamendi]] otsuse vastu, millega tauniti [[Francisco Suárez]]i töid, ja mõistis [[1613]] hukka [[gallikanism]]i. Seepeale kuulutasid [[generaalstaadid]] [[1614]], et kuningas saab oma volitused vaid [[Jumal]]alt. [[1611]] avaldas [[Sorbonne]]'i [[dekaan]] [[Edmond Richer]] [[traktaat|traktaadi]] paavsti [[ilmeksimatus]]e vastu, kuid tema töö sattus [[tsensuur]]i alla. [[7. juuli]]l [[1615]] otsustas Prantsusmaa vaimulikkond tunnustada [[Trento kirikukogu]] otsuseid [[provintsiaalsinod]]itel.

Paulus V väitis [[30. august]]il 1617 dominikaanide ja [[frantsisklased|frantsisklaste]] vahelises vaidluses neitsi Maarja [[pärispatt|pärispatuta]] saamisest, et keegi ei tohi õpetada, nagu oleks neitsi Maarja eostatud pärispatus.

==Kristlik eetika ja moraal==

1611 otsustas Paulus V parandada [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] [[vangla]]te tingimusi.

==Suhtumine juutidesse==

Paulus V avaldas [[31. juuli]]l 1610 bulla &quot;Apostolicae servitudis&quot;, milles kohustati regulaarvaimulikke õppima [[heebrea keel]]t.

[[7. august]]il 1610 avaldatud bullas &quot;Exponi nobis&quot; keelas ta [[juudid|juudi]] naistel omada [[kaasavara]].

==Uued piiskopkonnad==

*[[4. juuli]] [[1605]] [[Boliivia]]s [[La Paz]]i piiskopkond
*[[5. juuli]] 1605 Boliivias Santa Cruz de la Sierra piiskopkond
*[[9. jaanuar]] [[1606]] [[India]]s [[Mylapore]] São Tomé piiskopkond
*[[20. juuli]] [[1609]] [[Peruu]]s Ayacucho o Huamanga piiskopkond ja Boliivias La Plata o Charcase peapiiskopkond
*[[12. jaanuar]] [[1612]] [[Mosambiik|Mosambiigi]] apostellik administratsioon
* [[15. juuli]] [[1615]] [[Brasiilia]]s Olinda apostellik vikariaat
*[[6. aprill]] [[1620]] [[Argentina]]s [[Buenos Aires]]e piiskopkond
*[[28. september]] 1620 [[Mehhiko]]s Durango piiskopkond

==Kanoniseerimised==

Paulus V kanoniseeris 2 isikut:
# [[Francesca Romana]] [[29. mai]] [[1608]]
# [[Carlo Borromeo]] [[1. november]] [[1610]]

Paulus V kuulutas õndsaks 14 isikut:
# [[Aloysius Gonzaga]] [[19. oktoober]] 1605
# [[Stanislaus Kostka]] 19. oktoober 1605
# [[Salvador de Horta]] [[5. veebruar]] [[1606]]
# [[Louis Bertrand]] [[19. juuli]] 1608
# [[Giacomo Piccolomini]] [[21. märts]] [[1609]]
# [[Ignatius Loyola]] [[27. juuli]] 1609
# [[Margareta Castellost]] 19. oktoober 1609
# [[Serafim Montegranarost]] 1610
# [[Teresa Ávilast]] [[24. aprill]] [[1614]]
# [[Filippo Neri]] [[11. mai]] [[1615]]
# [[Thomas Villanovast]] [[7. oktoober]] [[1618]]
# [[Pascal Baylon]] [[29. oktoober]] 1618
# [[Talupoeg Isidor]] [[2. mai]] [[1619]]
# [[Franciscus Xavier]] [[25. oktoober]] 1619

==Onupojapoliitika==

Paulus V ajal sai Borghese suguvõsa [[Itaalia]] üheks mõjukamaks suguvõsaks.

Paulus V õde Ortensia abiellus Marcantonio Caffarelliga. Nende poeg [[Scipione Caffarelli Borghese]] sai kardinaliks ja 1610 [[Bologna peapiiskop]]iks.

Paulus V vend Giovanni Battista Borghese sai [[Borgo]] ja [[Sant' Angelo kindlus]]e kuberneriks. 1609 sai temast Vivaro vürst. Tema poeg oli [[Marcantonio I Borghese]].

Paulus V vend Francesco Borghese oli kindral ja Rignano hertsog.

Tema kaugem sugulane Camillo Borghese sai Siena peapiiskopiks.

==Kardinalide pühitsemised==

Paulus V pühitses oma ametiajal 60 kardinali 10 [[konsistoorium]]il. Lisaks itaallastele said kardinalideks 6 hispaanlast, 5 prantslast, 2 sakslast ja 1 ungarlane. Tema ajal said kardinalideks hilisemad paavstid [[Gregorius XV]] ja [[Urbanus VIII]]. Paulus V rajas [[17. oktoober|17. oktoobril]] 1616 San Carlo ai Catinari titulaarkiriku San Biagio dell'Anello titulaarkiriku asemel.

==Paulus V kultuuriloos==
[[Pilt:Camillo_Borghese_è_il_Pontefice_Paolo_V_(Paulus_V)_al_centro_di_Piazza_Cavour_a_Rimini.jpg|pisi|Paulus V monument [[Rimini]]s]]
Paulus V ajal täiustati [[Rooma Peetri kirik|Püha Peetruse basiilika]] [[lööv]]i ja [[fassaad]]i. Tema ajal valmis [[Vatikani paavstipalee]] [[epitaaf]]iga [[palkon]], kust paavstid teevad avalikke pöördumisi ja valitud paavst ilmub rahvale. Tema ajal taastati [[Traianus]]e [[akvedukt]], mis nimetati tema auks ümber ''Aqua Paolaks''. Roomas ehitati tema ajal [[Villa Borghese]].

Paulus V oli [[Guido Reni]] ja [[Cavaliere Giovanni Baglioni]] [[patroon]].

1611–1613 ehitati [[Vatikani arhiiv]]i hooned. Paulus V asus koguma [[ladina keel|ladinakeelseid]] [[papüürus]]i.

Ta resideeris [[14. jaanuar]]ist 1614 kuni surmani [[Palazzo del Quirinale palee]]s. [[7. juuli]]l 1608 avas ta ''Bibliotheca Ambrosiana''.

[[Justus Lipsius]] pühendas talle oma 1605 avaldatud &quot;Seneca&quot;&lt;ref name=&quot;Lipsius&quot; /&gt; ja [[Martin Becan]] oma &quot;Controversia&quot;.

Paulus V pihiisa oli orientalist [[Mario di Calasio]].

1612 avati [[Ostia]]s [[sadam]]a põhjabassein.

Ta muutis [[Leuveni ülikool]]i [[statuut]]i.&lt;ref name=&quot;Leuven&quot; /&gt;

Ta kohustas [[Antoinette d'Orléans-Longueville]]'i rajama [[seminar]]i.

Ta toetas Iiri kolleegiumi [[Sevilla]]s ja kohustas [[indult|induldiga]] kohalikke [[kalur]]eid püüdma [[kala]] kuuel [[pühapäev]]al aastas, kusjuures nad peavad toetama iiri üliõpilasi.&lt;ref name=&quot;Iiri&quot; /&gt;

1614 usaldas ta Lucca Jumalaema regulaarvaimulikele haridusreformi teostamise selles piirkonnas.

Kunstnikud [[Michelangelo Merisi da Caravaggio]] ja [[Ludovico Leoni]] on temast teinud [[portree]]d. [[Rimini]]s asub Nicolò Cordieri ja Sebastiano Sebastiani poolt tema auks püstitatud [[pronks]]ist monument.

==Surm==
[[Pilt:Paul_V_SM_Maggiore.jpg|pisi|Paulus V hauamonument]]
Paulus V suri 28. jaanuaril 1621 [[Rooma]]s [[Palazzo del Quirinale palee]]s [[müokardi infarkt|südamerabandus]]se ja maeti [[Santa Maria Maggiore kirik]]usse.

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Ann&quot;&gt;{{cite web |last= Rudge|first= F.M.|date=1907|title=The Orders of the Annunciation. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/01543a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bern&quot;&gt;{{cite web |last= Gildas|first=Marie|date=1907|title=The Bernardines. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/02507a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Drury&quot;&gt;{{cite web |last= Camm|first= Bede|date=1909|title= Ven. Robert Drury. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/05165a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Arm&quot;&gt;{{cite web |last= Pohle|first= Joseph|date=1909|title=Controversies on Grace. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06710a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bella&quot;&gt;{{cite web |last= Smith|first= Sydney|date=1907|title=St. Robert Francis Romulus Bellarmine. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/02411d.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Galilei&quot;&gt;{{cite web |last= Gerard|first= John|date=1909|title= Galileo Galilei. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06342b.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Iiri&quot;&gt;{{cite web |last= Boyle|first= Patrick|date=1910|title= Irish Colleges, on the Continent. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/08158a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bulla&quot;&gt;{{cite web |last= Prior|first=John |date=1910|title=In Cœna Domini. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/07717c.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Jeesus&quot;&gt;{{cite web |last= McGahan|first= Florence|date=1911|title=Religious Communities of the Name of Jesus. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/10673a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kongr2&quot;&gt;{{cite web |last= Müller|first= Ulrich|date=1911|title=Congregation of the Most Precious Blood. Catholic Encyclopedia |url=https://www.newadvent.org/cathen/12373c.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Leuven&quot;&gt;{{cite web |last= Brants|first= Victor|date=1910|title=University of Louvain. Catholic Encyclopedia |url=https://www.newadvent.org/cathen/09391a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Lipsius&quot;&gt;{{cite web |last= Lejay|first= Paul|date=1910|title=Justus Lipsius. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/09280b.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Matus&quot;&gt;{{cite web |last= Dunford|first=David |date=1909|title=Funeral Dues. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06321a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Obr&quot;&gt;{{cite web |last= Oliger|first= Livarius|date=1911|title=Obregonians. Catholic Encyclopedia |url=https://www.newadvent.org/cathen/11193b.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Oratoorium&quot;&gt;{{cite web |last= Bowden|first= Henry Sebastian|date=1911|title=The Oratory of Saint Philip Neri. Catholic Encyclopedia |url=https://www.newadvent.org/cathen/11272a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Paul&quot;&gt;{{cite web |last= McGahan|first= Florence|date=1911|title= Paulists. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/11587c.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Püha&quot;&gt;{{cite web |last= Gilmartin|first= Thomas|date=1910|title=Feast of Guardian Angels. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/07050a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kongre1&quot;&gt;{{cite web |last= Astrain|first= Antonio|date=1908|title= Congregatio de Auxiliis. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04238a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Maron&quot;&gt;{{cite web |last= Labourt|first= Jérôme|date=1910|title=Maronites. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/09683c.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Merce&quot;&gt;{{cite web |last= Besse|first= Jean|date=1911|title= Mercedarians. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/10197b.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vaim&quot;&gt;{{cite web |last= Moeller|first=Charles|date=1910|title=Orders of the Holy Ghost. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/07415a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ordu&quot;&gt;{{cite web |last= Moeller|first= Charles|date=1911|title=The Military Orders. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/10304d.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Sabat&quot;&gt;{{cite web |last= Hilgers|first= Joseph|date=1912|title= Sabbatine Privilege. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/13289b.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Sarpi&quot;&gt;{{cite web |last= Ott|first= Michael|date=1912|title=Paolo Sarpi. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/13477b.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Sodal&quot;&gt;{{cite web |last=Hilgers|first= Hilgers|date=1912|title=Sodality. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/14120a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vend1&quot;&gt;{{cite web |last= Heckmann|first= Ferdinand|date=1908|title= Confraternities of the Cord. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04357a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vend2&quot;&gt;{{cite web |last= Glancey|first= Michael|date=1908|title= Confraternity of Christian Doctrine. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03711b.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ursul&quot;&gt;{{cite web |last= Fidelis|first= Mother Mary|date=1912|title= The Ursulines. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/15228b.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Visiit&quot;&gt;{{cite web |last= Pernin|first= Raphael|date=1912|title= Visitation Order. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/15481a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Regul1&quot;&gt;{{cite web |last= Carmichael|first= Montgomery|date=1908|title= Clerks Regular of the Mother of God of Lucca. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04052b.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Regul2&quot;&gt;{{cite web |last= Kelly|first= Blanche Mary|date=1912|title= Clerks Regular of the Pious Schools. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/13588a.htm}}&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
*[[Eugenio Bacchion]]: ''Le vicende trivigiane dell'interdetto di Paolo V''. &quot;Archivio veneto&quot; 15, 1934: 154–174.
*[[Pierre Batiffol]]: ''La Vaticane de Paul III à Paul V: D'après des documents nouveaux''. Paris, 1890.
*[[Ricciotti Bratti]]: ''L'interdetto di Paolo V e l'arcivescovo di Spalato''. &quot;La rivista dalmatica&quot; 4, 1907: 1–8.
*[[Christer Bruun]]: ''Frontinus, Pope Paul V and the Aqua Alsietina/Traiana confusion''. &quot;Papers of the British School at Rome&quot; 69, 2001: 299–315.
*[[Antje Bräcker]]: ''Das Begräbniszeremoniell für die Päpste Paul V. (1550–1621) und Gregor XV. (1554–1623)''. [[Joachim Poeschke]], &quot;Praemium virtutis&quot; II. Münster, 2005: 29–39.
*[[Abraham Bzowski]] (Bzovius): ''Paulus quintus''. Roma, 1626.
*[[Enrico Celani]]: ''Documenti per la storia del dissidio tra Venezia e Paolo V (1606–1607)''. &quot;Nuovo Archivio Veneto&quot; 17, 1899: 243–267. 
*[[Anna Maria Corbo]]: ''Fonti per la storia artistica romana al tempo di Paolo V''. Roma, 1995.
*[[Enrico Cornet]]: ''Paolo V. e la Repubblica Veneta. Giornale dal 22 Ottobre 1605 al 9 Giugno 1607''. Wien, 1859.
*Enrico Cornet: ''Paolo Quinto e la Repubblica veneta. Nuova serie di documenti (1605–1607) tratti dalle deliberazioni secrete (Roma) del Consiglio dei Dieci''. &quot;Archivio veneto&quot; (AV) 5, 1873: 27–96; 222–318; AV 6, 1873: 68–131. 
*[[Marcello Fagiolo]]: ''Da Sisto V a Paolo V: i piani paralleli per l'Esquilino e il Gianicolo''. R. Cassetti, G. Spagnesi, &quot;Il centro storico di Roma: storia e progetto&quot;. Roma, 2004: 91–105.
*[[Silvano Giordano]]: ''Le istruzioni generali di Paolo V ai diplomatici pontifici 1605–1621''. Tübingen, 2003.
*[[Claude-Pierre Goujet]]: ''Histoire du pontificat de Paul V''. Amsterdam, 1765.
*[[Germano Gualdo]]: ''L'Archivio Segreto Vaticano da Paolo V (1605–1621) a Leone XIII (1878–1903). Caratteri e limiti degli strumenti di ricerca messi a disposizione tra il 1880 e il 1903''. &quot;Archivi e archivistica a Roma dopo l'unità&quot;. Roma, 1994: 164–241.
*[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996.
*[[Alexander Koller]]: ''Die Außenbeziehungen der römischen Kurie unter Paul V Borghese (1605–1621)''. Tübingen, 2008.
*[[Carlo Pio de Magistris]]: ''Carlo Emanuele I e la contesa fra la Repubblica Veneta e Paolo V (1606–1607)''. Venezia, 1906. 
*Carlo Pio de Magistris: ''Per la storia del componimento della contesa tra la Repubblica Veneta e Paolo V (1605–1607)''. Torino, 1941.
*[[Judith Walker Mann]]: ''The Annunciation Chapel and the Quirinal Palace, Rome: Paul V, Guido Reni and the Virgin Mary''. &quot;The Art Bulletin&quot; 75, 1993: 113–134.
*[[Guido Metzler]]: ''Pensionspolitik und Familienstrategien: Frankreichs Beziehungen zur römischen. Kurie im Pontifikat Pauls V. (1605–1621)''. Hillard von Thiessen, &quot;Nähe in der Ferne. Personale Verflechtung in den Aussenbeziehungen der Frühen Neuzeit&quot;. Berlin, 2005: 41–68
*Guido Metzler: ''Französische Mikropolitik in Rom unter Papst Paul V. Borghese (1605–1621)''. Heidelberg, 2008.
*[[Corrado Pin]]: ''Per la storia della vita religiosa a Bassano: Reazioni nel Bassanese all'Interdetto di Paolo V contro la Repubblica di Venezia''. &quot;Bollettino del Museo Civico di Bassano&quot; (1992–1994): 129–149. 
*[[Raffaele Putelli]]: ''Il Duca Vincenzo Gonzaga e l'interdetto di Paolo V a Venezia''. &quot;Nuovo archivio veneto&quot; 21, 1911: 255–352. 
*[[Wolfgang Reinhard]]: ''Papstfinanz und Nepotismus unter Paul V. (1605–1621). Studien und Quellen zur Struktur und zu quantitativen Aspekten des päpstlichen Herrschaftssystems''. Stuttgart, 1974.
*Wolfgang Reinhard: ''Paul V. Borghese. (1605–1621). Mikropolitische Papstgeschichte''. Stuttgart, 2009.
*[[Neil Rhodes]]: ''Roberto Meietti e alcuni documenti della controversia fra Papa Paolo V e Venezia''. &quot;Studi secenteschi&quot; 1, 1960: 164–172. 
*[[Achille de Rubertis]]: ''Ferdinando I dei Medici e la contesa fra Paolo V e la Repubblica veneta''. &quot;Miscellanea di studi e memorie&quot;. II, 1933. 
*Achille de Rubertis: ''Francesco Maria della Rovere e la contesa fra Paolo V e la Repubblica veneta''. &quot;Archivio Veneto&quot; 22, 1938: 207–260. 
*[[Luigi Salvatorelli]]: ''Venezia, Paolo V e fra Paolo Sarpi.'' &quot;La Civiltà veneziana nell'età barocca&quot;. Venezia, Firenze, 1959: 67–95.
*[[Paolo Sarpi]]: ''Considerationi sopra le censure della santità di Papa Paolo V contra la Serenissima Republica di Venezia''. 1606.
*[[Josef Semmler]]: ''Das päpstliche Staatssekretariat in den Pontifikaten Pauls V. und Gregors XV. 1605–1623''. Roma, 1969.
*[[Julia Zunckel]], Wolfgang Reinhard: ''Römische Mikropolitik unter Papst Paul V. Borghese (1605–1621) zwischen Spanien, Neapel, Mailand und Genua''. Tübingen, 2004.
*[[Hillard von Thiessen]]: ''Patronageressourcen in Außenbeziehungen. Spanien und der Kirchenstaat im Pontifikat Pauls V. (1605–1621)''. H. von Thiessen, &quot;Nähe in der Ferne. Personale Verflechtung in den Aussenbeziehungen der Frühen Neuzeit&quot;. Berlin, 2005: 15–39.
*[[Thomas Adolphus Trollope]]: ''Paul the Pope [Paul V] and Paul the Friar [Paolo Sarpi]: A Story of an Interdict''. London, 1861.
*[[Christian Wieland]]: ''Fürsten, Freunde, Diplomaten. Die römisch-florentinischen Beziehungen unter Paul V (1605–1621)''. Köln, 2004.

==Välislingid==
*[https://www.newadvent.org/cathen/11581b.htm Artikkel Paulus V kohta.] ''(inglise keeles)''
*[https://cardinals.fiu.edu/bios1596.htm#Borghese Paulus V elulugu.] ''(inglise keeles)''
*[https://cardinals.fiu.edu/conclave-xvii.htm#1605A 1605. aasta teine konklaav.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.csun.edu/~hcfll004/SV1605-B.html 1605. aasta teine konklaav.] ''(inglise keeles)''
*[https://cardinals.fiu.edu/consistories-xvii.htm#PaulV Paulus V määratud kardinalid.]
*[https://www.sardimpex.com Borghese suguvõsa.]
*[http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1605-1621-_Paulus_V.html Paulus V dokumendid.]

{{algus}}
{{Eelnev-järgnev |
|eelnev  = [[Leo XI]]
|nimi    = [[Rooma paavst]]
|aeg     = [[1605]]–[[1621]]
|järgnev = [[Gregorius XV]]
}}
{{lõpp}}

{{Paavstid}}

[[Kategooria:Paavstid]]
[[Kategooria:Padova ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1552]]
[[Kategooria:Surnud 1621]]</text>
      <sha1>oawq6htzmc97fcjveiup1x6cupy7kv0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248710</id>
      <parentid>7248561</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T19:04:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kask</username>
        <id>77839</id>
      </contributor>
      <comment>Viited</comment>
      <origin>7248710</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="31697" sha1="5snqrhzt0p0ubua6b8ks63v6rujmhco" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib paavstist; Guastalla hertsogi kohta vaata artiklit [[Camillo Borghese (Guastalla hertsog)]]}}
{{Infokast paavst
|paavstinimi   = Paulus V
|pilt          = Pope Paul V (cropped 2).jpg
|sünninimi     = Camillo Borghese
|valitsemisaja algus= [[16. mai]] [[1605]]
|valitsemisaja lõpp= [[28. jaanuar]] [[1621]]
|eelkäija      = [[Leo XI]]
|järeltulija   = [[Gregorius XV]]
|sünnikuupäev  =  [[17. september]] [[1552]]
|sünnikoht     = [[Rooma]]
|surmakuupäev  = [[28. jaanuar]] [[1621]]
|surmakoht     = [[Rooma]]
|alma mater = 
|deviis = ''Absit nisi in te gloriari''&lt;!-- (Far, but in your glory) ... failed verification|reason=The cited source provides the Latin motto, but does not include the English translation as presented.|date=May 2025 ...--&gt;
|autogramm = Signature of Pope Paul V.svg
|vapp = C o a Paulus V.svg
}}

'''Paulus V''' ('''Camillo Borghese'''; [[17. september]] [[1552]] – [[28. jaanuar]] [[1621]]) oli [[paavst]] aastatel [[1605]]–1621. Ta oli 233. paavst.

Camillo Borghese sündis [[Siena]]st pärit [[õigusteadus]]te [[professor]]i Marcantonio Borghese ja tolle teise abikaasa Flaminia Astalli seitsmelapselise pere vanima lapsena. Borghese suguvõsa oli suguluses [[Siena Katariina]]ga. Camillo Borghese õppis [[Perugia ülikool]]is ja [[Padova ülikool]]is [[õigusteadus]]t ning sai [[doktorikraad]]i. Ta osales 1605. aastal kahel [[konklaav]]il.

==Ametid==

* [[1569]] [[advokaat]]
* [[20. september]] [[1572]] ''Signatura gratiae'' tribunali referent
* [[1573]] ''abbreviatore di parco maggiore''
* [[Märts]] [[1576]] [[Santa Maria Maggiore kirik|Liberiuse basiilika]] [[vikaar]]
* [[3. september]] [[1581]] ''[[Penitentiarum]]i'' ametnik
* [[20. september]] [[1588]] – [[1591]] [[legaat|aselegaat]] [[Bologna]]s
* [[1590]] audiitor
* [[1595]] legaat [[Hispaania]]s
* [[5. juuni]] [[1596]] [[kardinal]]preester
* [[21. juuni]] 1596 – 10. märts 1599 San Eusebio kardinalpreester
* [[14. aprill]] [[1597]] – [[2. august]] 1599 [[Jesi]] (Iesi) [[piiskop]] (pühitseti [[27. mai]]l 1597)
* [[10. märts]] [[1599]] – 22. aprill 1602 Santi Giovanni e Paolo kardinalpreester
* [[22. aprill]] [[1602]] – [[16. mai]] [[1605]] San Crisogono kardinalpreester
* [[Juuni]] [[1603]] – 16. mai 1605 Rooma vikaar ja [[inkvisiitor]]

== 1605. aasta teine konklaav ==

Paulus V valiti paavstiks [[16. mai]]l [[1605]] [[Vatikani paavstipalee]]s ja krooniti [[29. mai]]l kardinal [[Francesco Sforza (kardinal)|Francesco Sforza]] poolt.

[[8. mai|8.]]–16. maini 1605 toimunud konklaavi viimases voorus osales 61 kardinali. Sellel konklaavil oli soosikuks [[Domenico Toschi]], kuid kardinal [[Cesare Baronio]] ei tunnustanud teda bravuurika käitumise pärast. Seejärel soovisid kardinalid valida uueks paavstiks Baronio, kes oli konklaavil osalejatest kõige tuntum, kuid too keeldus, arvatavasti soovides sellega vältida [[veto]] esitamist enda vastu. Lõpuks valiti kompromisskandidaadina paavstiks Borghese, kelle võimed, pikk kasv ja majesteetlik hoiak jätsid teistele kardinalidele sügava mulje.

==Välispoliitika==

Paulus V soovis oma valitsemisajal hoida [[Euroopa]] kahe mõjukama katoliikliku riigi [[Prantsusmaa]] ja [[Hispaania]] vahel neutraliteeti.

===Konflikt Veneetsiaga===

Paulus V valitsemisaja üks olulisemaid välispoliitilisi kriise oli konflikt [[Veneetsia]]ga, mis ei tunnustanud [[vaimulikkond|vaimulikkonna]] [[eksemptsioon]]i ja kus maapuudusest tingituna keelustati uute [[Kirik (pühakoda)|kirikute]] rajamine ning maa võõrandamine ilma vastava loata. Veneetsias süüdistati kahte [[vaimulik]]ku, [[Vicenza]] [[kanoonik]]ut Scipio Saracenit ja Narvesa [[abt]]i Brandolino Valmarinot, nende nõuete eiramises. Need vaimulikud vangistati, süüdistatuna lisaks veel [[vägistamine|vägistamises]] ja [[tapmine|tapmises]]. Paulus V nõudis Veneetsialt [[10. detsember|10. detsembril]] 1605 vaimulikkonna õigusi piiravate otsuste tühistamist ja kohustas [[Orazio Maffei]]d nõudma vangistatud vaimulike vabastamist. Pärast tulutut sõnasõda Veneetsiaga pidas paavst [[26. märts]]il [[1606]] koos 40 kardinaliga istungi, esitades Veneetsiale 24-päevase [[ultimaatum]]i. Kuna Veneetsia jäi oma põhimõtetele kindlaks, [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeris]] Paulus V [[17. aprill]]il 1606 Veneetsia [[senat]]i, valitsuse ja [[doodž]]i ning kehtestas Veneetsiale [[interdikt]]i.

Veneetsia kuulutas interdikti õigustühiseks ja enamus vaimulikkonnast pooldas linnriigi otsust. [[Jesuiidid]], [[teatiinid]] ja [[kaputsiinid]] otsustasid paavstile kuuletuda ning aeti Veneetsiast välja. Samuti tuli [[nuntsius]]el Veneetsiast lahkuda. Paavsti otsusest hoolimata peeti Veneetsias [[missa]]sid, [[Kristuse Pühima Ihu ja Vere suurpüha]] tähistati erakordselt pidulikult. Ka [[Paolo Sarpi]] pidas pärast pikka ajavahemikku missat.&lt;ref name=&quot;Sarpi&quot; /&gt; Polnud välistatud sõja puhkemine Veneetsia ja [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] vahel, eriti pärast seda, kui [[Hispaania kuningas]] [[Felipe III]] pakkus paavstile [[Milano]]s paiknevaid üksusi. [[Prantsusmaa kuningas]] [[Henri IV]] ja kardinal [[François de Joyeuse]]'i vahendustegevuse tulemusena hoiti sõda ära, Veneetsia vabastati [[21. aprill]]il [[1607]] interdiktist ja vangistatud vaimulikud vabastati, kuid jesuiite ei lubatud Veneetsiasse tagasi.

See oli üks tõsisemaid konflikte kiriku ja ilmaliku võimu vahel varauusajal. Paavst sai selles konfliktis näilisele edule vaatamata poliitilise tagasilöögi, sest tal tuli tõdeda, et langetatud interdikt jäi kehtima vaid paberile.

===Suhted Prantsusmaaga===

[[August]]is 1605 saatis [[Prantsusmaa kuningas]] Henri IV [[Arnaud d'Ossat]]' asemele Rooma suursaadikuks Villeroy markii [[Charles de Neufville]]'i. [[1617]] saatis Paulus V Prantsusmaale nuntsiuseks [[Guido Bentivoglio]].

Paavst avaldas Henri IV tapmise pärast kahetsust. [[Louis XIII]] ajal olid paavsti huvid suhetes Prantsusmaaga valdavalt seotud teoloogiliste probleemidega.

===Suhted Inglismaaga===

Paulus V õnnitles [[9. juuli]]l 1606 [[James I (Inglismaa)|James I-t]] [[Inglismaa kuningas|Inglismaa kuningaks]] saamise puhul, kuid rõhutas, et katoliiklasi ei tohi süüdistada [[Guy Fawkes]]'i vandenõu kavandamises. Tõsisem probleem suhetes Inglismaaga tekkis aga siis, kui Inglismaa [[parlament]] nõudis katoliiklastelt truudusvannet, millega ühtlasi ei tunnustataks paavsti õigust tagandada ilmalikke valitsejaid, kuid [[22. september|22. septembril]] 1606 ja [[23. august]]il 1607 keelas Paulus V katoliiklastel seda vannet anda. [[26. veebruar]]il 1607 tapeti vandeandmise suurimaid vastaseid preester [[Robert Drury]].&lt;ref name=&quot;Drury&quot; /&gt;

Kui ülempreester [[George Blackwell]] tunnustas vandeandmist, tagandati ta [[1608]] ametist. Järgmiseks ülempreestriks sai [[George Birkhead]], kelle surma järel kinnitas Paulus V [[11. juuli]]l 1615 uueks ülempreestriks [[William Harrison]]'i.

===Kolmekümneaastane sõda===
{{Vaata|Kolmekümneaastane sõda}}
Paulus V saatis 1608. aastal kardinal [[Giovanni Garzia Millini]] [[Austria]]sse [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Rudolf II (Saksa-Rooma keiser)|Rudolf II]] ja Böömi kuningaks kroonitud suurhertsog [[Matthias (Saksa-Rooma keiser)|Matthiase]] vahelist tüliküsimust lahendama. [[26. august]]il [[1619]] teatasid tšehhid keiser [[Ferdinand II (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand II]] tagandamisest Böömi troonilt ja määrasid uueks valitsejaks [[Friedrich V (Pfalzi kuurvürst)|Friedrich V]]. Kuigi näib, et Paulus V jäi esmalt [[Saksamaa]]l toimuva suhtes äraootavale seisukohale, siis alates [[1620]] asus ta toetama keiser Ferdinandi, jäädes Friedrich V vastu. Tähistades Friedrich V üle [[Valgemäe lahing]]us saavutatud võitu, sai Paulus V 1620 hilissügisel peetud [[protsessioon]]il [[müokardi infarkt|südamerabanduse]], mille järel oli ta sunnitud avalikust elust tagasi tõmbuma.

===Suhted Jaapaniga===

[[November|Novembris]] [[1615]] võõrustas ta [[Jaapan]]i [[samurai]] [[Hasekura Tsunenaga]] saatkonda. Hasekura soovis paavstilt saada toetust, et arendada kaubandussuhteid Jaapani ja [[Mehhiko]] vahel ning saata [[misjonär]]e Jaapanisse. Paulus V nõustus misjonäride saatmisega Jaapanisse, kuid jättis Mehhiko küsimuse [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]] lahendada.

==Galilei protsess==
[[Pilt:Galileo_before_the_Holy_Office.jpg|pisi|300 px|[[Galileo Galilei]] [[Rooma inkvisitsiooni]] ees. [[Joseph-Nicolas Robert-Fleury]] maal, [[1847]]]]
1611 saabus [[Galileo Galilei]] Rooma, kus ta sai nii [[vaimulikkond|vaimulikkonna]] kui [[aadel|aadli]] poolt suurejoonelise vastuvõtu osaliseks. Tema [[teleskoop]] viidi kardinal [[Ottavio Bandini]]le kuuluvasse [[aed]]a.

[[Mikołaj Kopernik]]u vaadete ja Galilei [[astronoomia|astronoomiliste]] avastuste levikut takistas [[katoliku kirik]]u levitatav seisukoht, et kui õpetus [[heliotsentriline maailmasüsteem|heliotsentrilisest maailmapildist]] satub vastuollu Pühakirjaga, peab see järelikult olema vale. Kõige olulisemaks argumendiks Koperniku vaadete vastu sai [[Joosua]] palve [[päev]]a pikendamiseks (Jo 10; 12–13). Galileid ja tema kaaslast [[karmeliidid|karmeliit]] [[Paolo Antonio Foscarini]]t, kes [[teoloog]]ina võrdles Koperniku süsteemi [[Vana Testament|Vanas Testamendis]] seitsmeharulise küünlajalaga, kahtlustati [[ketserlus]]es.

[[Detsember|Detsembris]] 1615 saabus Galilei uuesti Rooma ja andis [[inkvisitsioon]]i ees oma vaadetest aru, mille järel kuulutas inkvisitsioon tema õpetuse valeks ja ketserlikuks ning kohustas Galileid sellest loobuma. Galilei olevat lubanud oma vaateid mitte õpetada. Pärast seda, kui Paulus V oli Galileiga kohtunud, teatas inkvisitsioon paavsti soovitusel [[5. märts]]il [[1616]] Koperniku süsteemil tugineva õpetuse taunimisest ja kõrvaldas ajutiselt käibelt Koperniku ja [[Johannes Kepler]]i [[traktaat|traktaadid]], kuid Galileid selles avalduses ei mainitud. Kardinal [[Roberto Bellarmino]] kirjutas Galileile tõendi, et teadlast pole kuidagi süüdistatud, vaid teda on ainult informeeritud uuest suhtumisest [[Koperniku maailmasüsteem]]i.&lt;ref name=&quot;Bella&quot; /&gt; 1620 avaldati Koperniku töö uuesti, kuid sellest oli kõrvaldatud või muudetud 9 lauset, kus mainiti heliotsentrilist maailmapilti. Galilei ja Foscarini tunnustasid inkvisitsiooni otsust, kinnitades seda, et Pühakiri ongi mõeldud inimeste lunastuseks, nagu kirik väitis, ja pole loodusteaduslik traktaat. Samas nõudis kardinal Bellarmino heliotsentrilise maailmapildi tunnustamiseks Galileilt ja Foscarinilt nende poolt õpetatud vaadete tõestamist tingimusel, et selle abil oleks võimalik seletada kõiki taevaseid nähtusi.&lt;ref name=&quot;Galilei&quot; /&gt;

==Kiriku institutsioonide reformid==

Paulus V saatis võimule saades kõik [[prelaat|prelaadid]], kes viibisid Roomas olulise põhjuseta, tagasi nende piiskopkondadesse ja uuendas [[19. oktoober|19. oktoobril]] [[1605]] oma eelkäijate otsust prelaatide kohustusest resideerida oma piiskopkondades.

[[1610]] saatis ta [[pallium]]i [[maroniidid|maroniidi]] [[patriarh]]ile Johannes XI-le.&lt;ref name=&quot;Maron&quot; /&gt;

[[1611]] kinnitas ta Monte Vergine [[klooster|kloostri]] privileegid ja [[Dijon]]'is asuva Saint Etienne'i kloostri reeglid.

1611 avaldatud bullas &quot;Universi agri&quot; sätestas ta [[Rota Romana]] volitused.

[[1619]] rajas ta [[Tšiili]]s Santo Tomase kloostri.

[[11. juuni]]l [[1620]] sätestas ta ''Magister Sacri Palatii'' volitused.

Ta määras kardinalidele, kelle elatusraha jäi alla 6000 [[skuudo]] aastas, lisasissetulekuna 1500 skuudo suuruse ''Piatto Cardinalizio''.

'''Ambrosiaanid'''

[[1606]] tunnustas ta [[apostoliinid]]e ühinemist [[ambrosiaanid]]ega.

'''Annecy visitatsiooni ordu'''

[[1618]] tunnustas ta [[Annecy]] visitatsiooni ordut.&lt;ref name=&quot;Visiit&quot; /&gt;

'''Augustiinlased'''

1618 tunnustas ta augustiinlaste nunnaordut.

'''Bernardiinid'''

1606 tunnustas ta [[bernardiinid]]e konstitutsiooni.&lt;ref name=&quot;Bern&quot; /&gt;

'''Mertsedariaanid'''

1606 tunnustas ta [[mertsedariaanid]]e reformi.&lt;ref name=&quot;Merce&quot; /&gt;

'''Obregoniaanid'''

[[1609]] lubas ta [[obregoniaanid]]el kanda halle rüüsid.&lt;ref name=&quot;Obr&quot; /&gt;

'''Oratooriumid'''

[[24. veebruar]]il [[1612]] tunnustas ta [[Filippo Neri]] rajatud [[oratoorium]]it.

[[10. mai]]l [[1613]] avaldatud bullas &quot;Sacrosantae romanae ecclesiae&quot; tunnustas ta [[Prantsusmaa]] oratooriumi (&quot;''Congrégation de l'Oratoire de Notre Seigneur Jésus-Christ''&quot;).&lt;ref name=&quot;Oratoorium&quot; /&gt;

'''Püha Antoniuse ordu'''

1618 tunnustas ta [[Püha Antoniuse ordu]]t.

'''Püha Vaimu ordu'''

[[1619]] kinnitas ta [[Püha Vaimu ordu]] privileegid.&lt;ref name=&quot;Vaim&quot; /&gt;

'''Taevaminemise ordu'''

1613 tunnustas ta [[Taevaminemise ordu]] konstitutsiooni.&lt;ref name=&quot;Ann&quot; /&gt;

'''Tsistertslased'''

[[1616]] tunnustas ta [[tsistertslaste ordu]] [[Aragón]]i kongregatsiooni.

'''Ursuliinid'''

1618 tunnustas ta [[ursuliinid]]e ordut.&lt;ref name=&quot;Ursul&quot; /&gt;

'''Vennaskonnad'''

1606 tunnustas ta [[Jeesuse Nime vennaskond]]a.&lt;ref name=&quot;Jeesus&quot; /&gt;

[[2. märts]]il [[1607]] avaldatud [[bulla]]s &quot;Cum certas&quot;&lt;ref name=&quot;Vend1&quot; /&gt; ja [[11. märts]]il 1607 avaldatud bullas &quot;Nuper archiconfraternitati&quot; uuendas ta Püha Franciscuse Südame vennaskonna privileege.

Ta muutis 1607 avaldatud kirjaga &quot;Ex credito nobis&quot; Kristliku Doktriini vennaskonna ülemvennaskonnaks.&lt;ref name=&quot;Vend2&quot; /&gt;

[[18. detsember|18. detsembril]] tunnustas ta [[1620]] Surmavendade kongregatsiooni konstitutsiooni.&lt;ref name=&quot;Paul&quot; /&gt;

Ta andis [[Purgatooriumi Selts]]ile [[indulgents]]id.

'''Vaimulikud rüütliordud'''

16 veebruaril 1608 kinnitas Karmeli Mäe Jumalaema ordu (''Ordre de Notre-Dame du Mont-Carmel'') asutamise (bulla &quot;Romanus Pontifex&quot;)

Ta tunnustas 1608 Mantova hertsogi Vincente del Gonzaga asutatud rüütliordut.&lt;ref name=&quot;Kongr2&quot; /&gt;

[[31. oktoober|31. oktoobril]] [[1608]] tunnustas ta [[Karmeli Mäe Jumalaema ordu]] ühinemist [[Püha Lazaruse rüütliordu]]ga.

[[1614]] tunnustas ta [[Magdaleena rüütliordu]]t.

[[1615]] tunnustas ta [[Saksa Kristliku Sõjaväe rüütliordu]]t.&lt;ref name=&quot;Ordu&quot; /&gt;

==Liturgilised reformid==

[[20. august]]il 1605 avaldatud bullas &quot;Decet Romanum&quot; sätestas Paulus V katoliikliku matusekombestiku.&lt;ref name=&quot;Matus&quot; /&gt;

[[27. september|27. septembril]] 1608 kinnitas Paulus V [[2. oktoober|2. oktoobri]] tähistamist [[pühade kaitseinglite päev]]ana.&lt;ref name=&quot;Püha&quot; /&gt;

Paulus V kohustas 1613 palvetama [[Loreto litaania]]t hommikuti, õhtuti, [[laupäev]]iti, [[vigiilia]]tel ja neitsi [[Maarja]] mälestuspühadel.

Ta avaldas [[20. juuli]]l 1614 ''Rituale Romanumi''.

[[27. juuni]]l 1615 lubas ta [[Hiina]]s peetavatel [[liturgia]]tel kasutada [[hiina keel]]t.

Paulus V sätestas 1606 ja 1619 avaldatud bullades &quot;In coena domini&quot; [[ekskommunikatsioon]]i määramise 20 juhtumi korral.&lt;ref name=&quot;Bulla&quot; /&gt;

==Teoloogilised vaidlused==

[[28. august]]il 1607 saatis Paulus V laiali erikongregatsiooni (&quot;Congregatio de auxiliis&quot;) ja lubas nii [[jesuiidid|jesuiitidel]] kui [[dominiiklased|dominikaanidel]] jääda oma veendumustele kindlaks.&lt;ref name=&quot;Kongre1&quot; /&gt; Paavsti otsus vallandas hiljem tõsise diskussiooni [[jansenism|jansenistide]] teoloogiliste vaadete üle.&lt;ref name=&quot;Arm&quot; /&gt;

Paulus V protesteeris [[Pariisi parlament|Pariisi parlamendi]] otsuse vastu, millega tauniti [[Francisco Suárez]]i töid, ja mõistis [[1613]] hukka [[gallikanism]]i. Seepeale kuulutasid [[generaalstaadid]] [[1614]], et kuningas saab oma volitused vaid [[Jumal]]alt. [[1611]] avaldas [[Sorbonne]]'i [[dekaan]] [[Edmond Richer]] [[traktaat|traktaadi]] paavsti [[ilmeksimatus]]e vastu, kuid tema töö sattus [[tsensuur]]i alla. [[7. juuli]]l [[1615]] otsustas Prantsusmaa vaimulikkond tunnustada [[Trento kirikukogu]] otsuseid [[provintsiaalsinod]]itel.

Paulus V väitis [[30. august]]il 1617 dominikaanide ja [[frantsisklased|frantsisklaste]] vahelises vaidluses neitsi Maarja [[pärispatt|pärispatuta]] saamisest, et keegi ei tohi õpetada, nagu oleks neitsi Maarja eostatud pärispatus.

==Kristlik eetika ja moraal==

1611 otsustas Paulus V parandada [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] [[vangla]]te tingimusi.

==Suhtumine juutidesse==

Paulus V avaldas [[31. juuli]]l 1610 bulla &quot;Apostolicae servitudis&quot;, milles kohustati regulaarvaimulikke õppima [[heebrea keel]]t.

[[7. august]]il 1610 avaldatud bullas &quot;Exponi nobis&quot; keelas ta [[juudid|juudi]] naistel omada [[kaasavara]].

==Uued piiskopkonnad==

*[[4. juuli]] [[1605]] [[Boliivia]]s [[La Paz]]i piiskopkond
*[[5. juuli]] 1605 Boliivias Santa Cruz de la Sierra piiskopkond
*[[9. jaanuar]] [[1606]] [[India]]s [[Mylapore]] São Tomé piiskopkond
*[[20. juuli]] [[1609]] [[Peruu]]s Ayacucho o Huamanga piiskopkond ja Boliivias La Plata o Charcase peapiiskopkond
*[[12. jaanuar]] [[1612]] [[Mosambiik|Mosambiigi]] apostellik administratsioon
* [[15. juuli]] [[1615]] [[Brasiilia]]s Olinda apostellik vikariaat
*[[6. aprill]] [[1620]] [[Argentina]]s [[Buenos Aires]]e piiskopkond
*[[28. september]] 1620 [[Mehhiko]]s Durango piiskopkond

==Kanoniseerimised==

Paulus V kanoniseeris 2 isikut:
# [[Francesca Romana]] [[29. mai]] [[1608]]
# [[Carlo Borromeo]] [[1. november]] [[1610]]

Paulus V kuulutas õndsaks 14 isikut:
# [[Aloysius Gonzaga]] [[19. oktoober]] 1605
# [[Stanislaus Kostka]] 19. oktoober 1605
# [[Salvador de Horta]] [[5. veebruar]] [[1606]]
# [[Louis Bertrand]] [[19. juuli]] 1608
# [[Giacomo Piccolomini]] [[21. märts]] [[1609]]
# [[Ignatius Loyola]] [[27. juuli]] 1609
# [[Margareta Castellost]] 19. oktoober 1609
# [[Serafim Montegranarost]] 1610
# [[Teresa Ávilast]] [[24. aprill]] [[1614]]
# [[Filippo Neri]] [[11. mai]] [[1615]]
# [[Thomas Villanovast]] [[7. oktoober]] [[1618]]
# [[Pascal Baylon]] [[29. oktoober]] 1618
# [[Talupoeg Isidor]] [[2. mai]] [[1619]]
# [[Franciscus Xavier]] [[25. oktoober]] 1619

==Onupojapoliitika==

Paulus V ajal sai Borghese suguvõsa [[Itaalia]] üheks mõjukamaks suguvõsaks.

Paulus V õde Ortensia abiellus Marcantonio Caffarelliga. Nende poeg [[Scipione Caffarelli Borghese]] sai kardinaliks ja 1610 [[Bologna peapiiskop]]iks.

Paulus V vend Giovanni Battista Borghese sai [[Borgo]] ja [[Sant' Angelo kindlus]]e kuberneriks. 1609 sai temast Vivaro vürst. Tema poeg oli [[Marcantonio I Borghese]].

Paulus V vend Francesco Borghese oli kindral ja Rignano hertsog.

Tema kaugem sugulane Camillo Borghese sai Siena peapiiskopiks.

==Kardinalide pühitsemised==

Paulus V pühitses oma ametiajal 60 kardinali 10 [[konsistoorium]]il. Lisaks itaallastele said kardinalideks 6 hispaanlast, 5 prantslast, 2 sakslast ja 1 ungarlane. Tema ajal said kardinalideks hilisemad paavstid [[Gregorius XV]] ja [[Urbanus VIII]]. Paulus V rajas [[17. oktoober|17. oktoobril]] 1616 San Carlo ai Catinari titulaarkiriku San Biagio dell'Anello titulaarkiriku asemel.

==Paulus V kultuuriloos==
[[Pilt:Camillo_Borghese_è_il_Pontefice_Paolo_V_(Paulus_V)_al_centro_di_Piazza_Cavour_a_Rimini.jpg|pisi|Paulus V monument [[Rimini]]s]]
Paulus V ajal täiustati [[Rooma Peetri kirik|Püha Peetruse basiilika]] [[lööv]]i ja [[fassaad]]i. Tema ajal valmis [[Vatikani paavstipalee]] [[epitaaf]]iga [[palkon]], kust paavstid teevad avalikke pöördumisi ja valitud paavst ilmub rahvale. Tema ajal taastati [[Traianus]]e [[akvedukt]], mis nimetati tema auks ümber ''Aqua Paolaks''. Roomas ehitati tema ajal [[Villa Borghese]].

Paulus V oli [[Guido Reni]] ja [[Cavaliere Giovanni Baglioni]] [[patroon]].

1611–1613 ehitati [[Vatikani arhiiv]]i hooned. Paulus V asus koguma [[ladina keel|ladinakeelseid]] [[papüürus]]i.

Ta resideeris [[14. jaanuar]]ist 1614 kuni surmani [[Palazzo del Quirinale palee]]s. [[7. juuli]]l 1608 avas ta ''Bibliotheca Ambrosiana''.

[[Justus Lipsius]] pühendas talle oma 1605 avaldatud &quot;Seneca&quot;&lt;ref name=&quot;Lipsius&quot; /&gt; ja [[Martin Becan]] oma &quot;Controversia&quot;.

Paulus V pihiisa oli orientalist [[Mario di Calasio]].

1612 avati [[Ostia]]s [[sadam]]a põhjabassein.

Ta muutis [[Leuveni ülikool]]i [[statuut]]i.&lt;ref name=&quot;Leuven&quot; /&gt;

Ta kohustas [[Antoinette d'Orléans-Longueville]]'i rajama [[seminar]]i.

Ta toetas Iiri kolleegiumi [[Sevilla]]s ja kohustas [[indult|induldiga]] kohalikke [[kalur]]eid püüdma [[kala]] kuuel [[pühapäev]]al aastas, kusjuures nad peavad toetama iiri üliõpilasi.&lt;ref name=&quot;Iiri&quot; /&gt;

1614 usaldas ta Lucca Jumalaema regulaarvaimulikele haridusreformi teostamise selles piirkonnas.

Kunstnikud [[Michelangelo Merisi da Caravaggio]] ja [[Ludovico Leoni]] on temast teinud [[portree]]d. [[Rimini]]s asub Nicolò Cordieri ja Sebastiano Sebastiani poolt tema auks püstitatud [[pronks]]ist monument.

==Surm==
[[Pilt:Paul_V_SM_Maggiore.jpg|pisi|Paulus V hauamonument]]
Paulus V suri 28. jaanuaril 1621 [[Rooma]]s [[Palazzo del Quirinale palee]]s [[müokardi infarkt|südamerabandus]]se ja maeti [[Santa Maria Maggiore kirik]]usse.

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Ann&quot;&gt;{{cite web |last= Rudge|first= F.M.|date=1907|title=The Orders of the Annunciation. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/01543a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bern&quot;&gt;{{cite web |last= Gildas|first=Marie|date=1907|title=The Bernardines. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/02507a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Drury&quot;&gt;{{cite web |last= Camm|first= Bede|date=1909|title= Ven. Robert Drury. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/05165a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Arm&quot;&gt;{{cite web |last= Pohle|first= Joseph|date=1909|title=Controversies on Grace. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06710a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bella&quot;&gt;{{cite web |last= Smith|first= Sydney|date=1907|title=St. Robert Francis Romulus Bellarmine. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/02411d.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Galilei&quot;&gt;{{cite web |last= Gerard|first= John|date=1909|title= Galileo Galilei. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06342b.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Iiri&quot;&gt;{{cite web |last= Boyle|first= Patrick|date=1910|title= Irish Colleges, on the Continent. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/08158a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bulla&quot;&gt;{{cite web |last= Prior|first=John |date=1910|title=In Cœna Domini. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/07717c.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Jeesus&quot;&gt;{{cite web |last= McGahan|first= Florence|date=1911|title=Religious Communities of the Name of Jesus. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/10673a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kongr2&quot;&gt;{{cite web |last= Müller|first= Ulrich|date=1911|title=Congregation of the Most Precious Blood. Catholic Encyclopedia |url=https://www.newadvent.org/cathen/12373c.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Leuven&quot;&gt;{{cite web |last= Brants|first= Victor|date=1910|title=University of Louvain. Catholic Encyclopedia |url=https://www.newadvent.org/cathen/09391a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Lipsius&quot;&gt;{{cite web |last= Lejay|first= Paul|date=1910|title=Justus Lipsius. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/09280b.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Matus&quot;&gt;{{cite web |last= Dunford|first=David |date=1909|title=Funeral Dues. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06321a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Obr&quot;&gt;{{cite web |last= Oliger|first= Livarius|date=1911|title=Obregonians. Catholic Encyclopedia |url=https://www.newadvent.org/cathen/11193b.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Oratoorium&quot;&gt;{{cite web |last= Bowden|first= Henry Sebastian|date=1911|title=The Oratory of Saint Philip Neri. Catholic Encyclopedia |url=https://www.newadvent.org/cathen/11272a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Paul&quot;&gt;{{cite web |last= McGahan|first= Florence|date=1911|title= Paulists. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/11587c.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Püha&quot;&gt;{{cite web |last= Gilmartin|first= Thomas|date=1910|title=Feast of Guardian Angels. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/07050a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kongre1&quot;&gt;{{cite web |last= Astrain|first= Antonio|date=1908|title= Congregatio de Auxiliis. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04238a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Maron&quot;&gt;{{cite web |last= Labourt|first= Jérôme|date=1910|title=Maronites. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/09683c.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Merce&quot;&gt;{{cite web |last= Besse|first= Jean|date=1911|title= Mercedarians. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/10197b.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vaim&quot;&gt;{{cite web |last= Moeller|first=Charles|date=1910|title=Orders of the Holy Ghost. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/07415a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ordu&quot;&gt;{{cite web |last= Moeller|first= Charles|date=1911|title=The Military Orders. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/10304d.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Sarpi&quot;&gt;{{cite web |last= Ott|first= Michael|date=1912|title=Paolo Sarpi. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/13477b.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vend1&quot;&gt;{{cite web |last= Heckmann|first= Ferdinand|date=1908|title= Confraternities of the Cord. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04357a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vend2&quot;&gt;{{cite web |last= Glancey|first= Michael|date=1908|title= Confraternity of Christian Doctrine. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03711b.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ursul&quot;&gt;{{cite web |last= Fidelis|first= Mother Mary|date=1912|title= The Ursulines. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/15228b.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Visiit&quot;&gt;{{cite web |last= Pernin|first= Raphael|date=1912|title= Visitation Order. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/15481a.htm}}&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
*[[Eugenio Bacchion]]: ''Le vicende trivigiane dell'interdetto di Paolo V''. &quot;Archivio veneto&quot; 15, 1934: 154–174.
*[[Pierre Batiffol]]: ''La Vaticane de Paul III à Paul V: D'après des documents nouveaux''. Paris, 1890.
*[[Ricciotti Bratti]]: ''L'interdetto di Paolo V e l'arcivescovo di Spalato''. &quot;La rivista dalmatica&quot; 4, 1907: 1–8.
*[[Christer Bruun]]: ''Frontinus, Pope Paul V and the Aqua Alsietina/Traiana confusion''. &quot;Papers of the British School at Rome&quot; 69, 2001: 299–315.
*[[Antje Bräcker]]: ''Das Begräbniszeremoniell für die Päpste Paul V. (1550–1621) und Gregor XV. (1554–1623)''. [[Joachim Poeschke]], &quot;Praemium virtutis&quot; II. Münster, 2005: 29–39.
*[[Abraham Bzowski]] (Bzovius): ''Paulus quintus''. Roma, 1626.
*[[Enrico Celani]]: ''Documenti per la storia del dissidio tra Venezia e Paolo V (1606–1607)''. &quot;Nuovo Archivio Veneto&quot; 17, 1899: 243–267. 
*[[Anna Maria Corbo]]: ''Fonti per la storia artistica romana al tempo di Paolo V''. Roma, 1995.
*[[Enrico Cornet]]: ''Paolo V. e la Repubblica Veneta. Giornale dal 22 Ottobre 1605 al 9 Giugno 1607''. Wien, 1859.
*Enrico Cornet: ''Paolo Quinto e la Repubblica veneta. Nuova serie di documenti (1605–1607) tratti dalle deliberazioni secrete (Roma) del Consiglio dei Dieci''. &quot;Archivio veneto&quot; (AV) 5, 1873: 27–96; 222–318; AV 6, 1873: 68–131. 
*[[Marcello Fagiolo]]: ''Da Sisto V a Paolo V: i piani paralleli per l'Esquilino e il Gianicolo''. R. Cassetti, G. Spagnesi, &quot;Il centro storico di Roma: storia e progetto&quot;. Roma, 2004: 91–105.
*[[Silvano Giordano]]: ''Le istruzioni generali di Paolo V ai diplomatici pontifici 1605–1621''. Tübingen, 2003.
*[[Claude-Pierre Goujet]]: ''Histoire du pontificat de Paul V''. Amsterdam, 1765.
*[[Germano Gualdo]]: ''L'Archivio Segreto Vaticano da Paolo V (1605–1621) a Leone XIII (1878–1903). Caratteri e limiti degli strumenti di ricerca messi a disposizione tra il 1880 e il 1903''. &quot;Archivi e archivistica a Roma dopo l'unità&quot;. Roma, 1994: 164–241.
*[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996.
*[[Alexander Koller]]: ''Die Außenbeziehungen der römischen Kurie unter Paul V Borghese (1605–1621)''. Tübingen, 2008.
*[[Carlo Pio de Magistris]]: ''Carlo Emanuele I e la contesa fra la Repubblica Veneta e Paolo V (1606–1607)''. Venezia, 1906. 
*Carlo Pio de Magistris: ''Per la storia del componimento della contesa tra la Repubblica Veneta e Paolo V (1605–1607)''. Torino, 1941.
*[[Judith Walker Mann]]: ''The Annunciation Chapel and the Quirinal Palace, Rome: Paul V, Guido Reni and the Virgin Mary''. &quot;The Art Bulletin&quot; 75, 1993: 113–134.
*[[Guido Metzler]]: ''Pensionspolitik und Familienstrategien: Frankreichs Beziehungen zur römischen. Kurie im Pontifikat Pauls V. (1605–1621)''. Hillard von Thiessen, &quot;Nähe in der Ferne. Personale Verflechtung in den Aussenbeziehungen der Frühen Neuzeit&quot;. Berlin, 2005: 41–68
*Guido Metzler: ''Französische Mikropolitik in Rom unter Papst Paul V. Borghese (1605–1621)''. Heidelberg, 2008.
*[[Corrado Pin]]: ''Per la storia della vita religiosa a Bassano: Reazioni nel Bassanese all'Interdetto di Paolo V contro la Repubblica di Venezia''. &quot;Bollettino del Museo Civico di Bassano&quot; (1992–1994): 129–149. 
*[[Raffaele Putelli]]: ''Il Duca Vincenzo Gonzaga e l'interdetto di Paolo V a Venezia''. &quot;Nuovo archivio veneto&quot; 21, 1911: 255–352. 
*[[Wolfgang Reinhard]]: ''Papstfinanz und Nepotismus unter Paul V. (1605–1621). Studien und Quellen zur Struktur und zu quantitativen Aspekten des päpstlichen Herrschaftssystems''. Stuttgart, 1974.
*Wolfgang Reinhard: ''Paul V. Borghese. (1605–1621). Mikropolitische Papstgeschichte''. Stuttgart, 2009.
*[[Neil Rhodes]]: ''Roberto Meietti e alcuni documenti della controversia fra Papa Paolo V e Venezia''. &quot;Studi secenteschi&quot; 1, 1960: 164–172. 
*[[Achille de Rubertis]]: ''Ferdinando I dei Medici e la contesa fra Paolo V e la Repubblica veneta''. &quot;Miscellanea di studi e memorie&quot;. II, 1933. 
*Achille de Rubertis: ''Francesco Maria della Rovere e la contesa fra Paolo V e la Repubblica veneta''. &quot;Archivio Veneto&quot; 22, 1938: 207–260. 
*[[Luigi Salvatorelli]]: ''Venezia, Paolo V e fra Paolo Sarpi.'' &quot;La Civiltà veneziana nell'età barocca&quot;. Venezia, Firenze, 1959: 67–95.
*[[Paolo Sarpi]]: ''Considerationi sopra le censure della santità di Papa Paolo V contra la Serenissima Republica di Venezia''. 1606.
*[[Josef Semmler]]: ''Das päpstliche Staatssekretariat in den Pontifikaten Pauls V. und Gregors XV. 1605–1623''. Roma, 1969.
*[[Julia Zunckel]], Wolfgang Reinhard: ''Römische Mikropolitik unter Papst Paul V. Borghese (1605–1621) zwischen Spanien, Neapel, Mailand und Genua''. Tübingen, 2004.
*[[Hillard von Thiessen]]: ''Patronageressourcen in Außenbeziehungen. Spanien und der Kirchenstaat im Pontifikat Pauls V. (1605–1621)''. H. von Thiessen, &quot;Nähe in der Ferne. Personale Verflechtung in den Aussenbeziehungen der Frühen Neuzeit&quot;. Berlin, 2005: 15–39.
*[[Thomas Adolphus Trollope]]: ''Paul the Pope [Paul V] and Paul the Friar [Paolo Sarpi]: A Story of an Interdict''. London, 1861.
*[[Christian Wieland]]: ''Fürsten, Freunde, Diplomaten. Die römisch-florentinischen Beziehungen unter Paul V (1605–1621)''. Köln, 2004.

==Välislingid==
*[https://www.newadvent.org/cathen/11581b.htm Artikkel Paulus V kohta.] ''(inglise keeles)''
*[https://cardinals.fiu.edu/bios1596.htm#Borghese Paulus V elulugu.] ''(inglise keeles)''
*[https://cardinals.fiu.edu/conclave-xvii.htm#1605A 1605. aasta teine konklaav.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.csun.edu/~hcfll004/SV1605-B.html 1605. aasta teine konklaav.] ''(inglise keeles)''
*[https://cardinals.fiu.edu/consistories-xvii.htm#PaulV Paulus V määratud kardinalid.]
*[https://www.sardimpex.com Borghese suguvõsa.]
*[http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1605-1621-_Paulus_V.html Paulus V dokumendid.]

{{algus}}
{{Eelnev-järgnev |
|eelnev  = [[Leo XI]]
|nimi    = [[Rooma paavst]]
|aeg     = [[1605]]–[[1621]]
|järgnev = [[Gregorius XV]]
}}
{{lõpp}}

{{Paavstid}}

[[Kategooria:Paavstid]]
[[Kategooria:Padova ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1552]]
[[Kategooria:Surnud 1621]]</text>
      <sha1>5snqrhzt0p0ubua6b8ks63v6rujmhco</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Winnipeg</title>
    <ns>0</ns>
    <id>41353</id>
    <revision>
      <id>7248502</id>
      <parentid>6795248</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T12:35:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248502</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1620" sha1="9eam72ggvnsjg8l99e5jaf8aqhsyjob" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib linnast. Järve kohta vaata artiklit [[Winnipegi järv]], Karupoeg Puhhile nime andnud baribali kohta artiklit [[Winnipeg (karu)]].}}
{{linn
| nimi = Winnipeg
| hääldus = 
| nimi1_keel = inglise
| nimi1 = Winnipeg
| nimi2_keel = prantsuse
| nimi2 = Winnipeg
| pilt = Winnipeg Montage 2020.jpg
| pildisuurus = 260px
| lipp = Flag of Winnipeg.svg
| lipu_link = [[Winnipegi lipp]]
| vapp = Coat of arms of Winnipeg.svg
| vapi_link = [[Winnipegi vapp]]
| pindala = 465,2
| elanikke = 749 607 (2021)
| asendikaart = Kanada/Manitoba
}}
'''Winnipeg''' on linn [[Kanada]]s, [[Manitoba provints]]i pealinn. Linn asub [[Põhja-Ameerika manner|Põhja-Ameerika]] geograafilise keskpunkti lähedal, [[Redi jõgi|Redi]] ja [[Assiniboine'i jõgi|Assiniboine'i jõe]] liitumiskohas.

Linn on nime saanud 55 km linnast põhjas asuva [[Winnipegi järv]]e järgi.

Elanike arv on 2021. aasta seisuga 749 607, millega on see Kanada suuruselt kuues linn.

Prantsuse asunikud asutasid Winnipegi kaubapunktina [[1738]]. aastal, linnaõigused sai [[1873]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://winnipeg.ca/History/HistoricalProfile.stm Winnipeg's History] City of Winnipeg&lt;/ref&gt;

2011. aastal koliti USA-st [[Atlanta]]st Winnipegi jäähokiklubi, mis sai nimeks [[Winnipeg Jets]]. Samanimeline jäähokiklubi tegutses linnas ka aastatel 1972–1996. Winnipeg Jetsi koduhall on [[Canada Life Centre]].

[[Pilt:Winnipegskyline.jpg|700px|center|Winnipeg]]


{{brClear}}

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commons}}
*[http://www.winnipeg.ca/interhom/ Winnipegi koduleht]

[[Kategooria:Kanada linnad]]
[[Kategooria:Winnipeg| ]]</text>
      <sha1>9eam72ggvnsjg8l99e5jaf8aqhsyjob</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Närvisüsteem</title>
    <ns>0</ns>
    <id>43104</id>
    <revision>
      <id>7248491</id>
      <parentid>7248472</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T12:27:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <origin>7248491</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="91857" sha1="op3a9mr4exu3ek96zc27c4vsdc9gnoz" xml:space="preserve">[[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud lahatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on üks varajane erakordselt detailne närvisüsteemi tervikpreparaat. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[tuberkuloos]]i surnud mustanahalise meditsiinikooli koristaja [[Harriet Cole]]'iga, kuid see on vaidlustatud.&lt;ref name=&quot;Kasprak 2023&quot;&gt;Alex Kasprak. [https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/ Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?], Snopes, 8.3.2023.&lt;/ref&gt;]]

'''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis saadab [[signaal]]e organismi ühtedest osadest teistesse ja koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])&lt;ref name=&quot;G6YiI&quot; /&gt;. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning saadab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]].

Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. [[Närvikude]] kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast mõnedel rõngussidel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit).

Enamiku [[kahekülgsed|kahekülgsete]] närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused on rühmiti erinevad. [[Radiaalsümmeetria|Radiaalsümmeetrilistel]] loomadel on [[hajus närvivõrk]], milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. See on  signaalide töötlemise ja ühendamise peamine keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Piirdenärvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust.
 
Piirdenärvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel. [[selgrootud|Selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub  rühmiti oluliselt. Selgroogsete piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. [[Närv]]id on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist [[efektororgan]]itesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] kesknärvisüsteemi ja [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] [[skeletilihas]]tesse, [[liiges]]tesse, mõnedesse [[nääre|näärmete]]sse ja muudesse efektororganitesse. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ja mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. 

Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[virgatsaine]]te) kaudu järgmistele [[rakk]]udele.
Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]] rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises.

Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]].
 
Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid 
võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]].

==Nimetus== 
Närvisüsteem on saanud nime sõnast &quot;närv&quot;. [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad peaajust ja seljaajust ning hargnevad korduvalt keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka närvivõrk, milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõssetel.&lt;ref name=&quot;ch-2-nerve&quot;&gt;Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt;

== Inimese närvisüsteem ==
[[Pilt:Nervous system diagram unlabeled.svg|pisi|Inimese närvisüsteem: kollane: [[kesknärvisüsteem]]; sinine: [[piirdenärvisüsteem]]]]
===Anatoomia===
[[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]]
[[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ja aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ning taustal [[valgeaine]]]]
Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.&lt;ref name=&quot;ch-17-the&quot;&gt;Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt;

Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.&lt;ref name=&quot;ch-17-the&quot; /&gt; Kesknärvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]], mis paiknevad luu ning peaaju ja seljaaju vahel. Kõige välimine ja tugevam kiht on [[peaaju-kõvakest]] ja [[seljaaju-kõvakest]], mis koosneb tihedast [[sidekude|sidekoest]], on vastupidav ja kaitseb kesknärvisüsteemi mehaaniliste vigastuste eest. Keskel on õhuke võrgutaoline [[ämblikuvõrkkest]], mis aitab pehmendada lööke ja vähendab hõõrdumist. Selle all paikneb [[ajuvedelik]]uga täidetud [[subarahnoidaalruum]]. Kõige sisemine kiht on õhuke [[pehmekest]], mis liibub tihedalt peaaju ja seljaaju pinnale. See sisaldab palju veresooni ning varustab närvikudet hapniku ja toitainetega. Lisaks ajukelmetele on ajul ka luuline kaitse. Peaaju ja ajukelmeid ümbritseb täielikult [[kolju]] – tugev luuline kest, mis kaitseb peaaju löökide ja surve eest. Seljaaju ja ajukelmeid ümbritseb omavahel ühendatud [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]], mis kaitseb seljaaju vigastuste eest ja võimaldab samal ajal keha liikumist.

Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi osad, mis ei paikne kesknärvisüsteemis,&lt;ref&gt;Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3&lt;/ref&gt; st kõik närvisüsteemi osad peale [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Piirdenärvisüsteem hõlmab enamikku perifeerseid [[närv]]e ja [[ganglion]]e ehk närvisõlmi (kus paiknevad [[neuron]]ite [[rakukeha]]d) ning aferentseid ja eferentseid [[närvikiud|närvikiude]].
[[Aferentne närvikiud|Aferentsed närvikiud]] kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi ning vahendavad eeskätt sensoorset infot, [[eferentne närvikiud|eferentsed närvikiud]] kannavad signaale kesknärvisüsteemist perifeersete sihtrakkudeni, sealhulgas [[lihas]]te ja [[nääre|näärmeteni]]. Närvikiududest moodustuvad [[närv]]id, mis võivad olla [[aferentne närv|aferentsed]], [[eferentne närv|eferentsed]] või [[seganärv]]id. Piirdenärvisüsteemi ülesanne on ühendada perifeersed [[meeleelund]]id ja [[efektor]]id kesknärvisüsteemiga, vahendades infot kehast ajju ning käske ajust lihastesse ja elunditesse. Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse närvideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende neuronite rakukehad paiknevad peaajus või seljaajus.

Et kesk- ja piirdenärvisüsteem moodustavad tihedalt integreeritud terviku, siis nende vahel ei ole selget bioloogilist piiri, vaid piiritlus sõltub kokkuleppest, mis on embrüoloogilise, anatoomilise ja funktsionaalse vaatenurga puhul mõnevõrra erinev. Embrüoloogiline jaotus põhineb närvisüsteemi arengul: kesknärvisüsteem kujuneb [[neuraaltoru]]st, piirdenärvisüsteem aga peamiselt [[neuraalhari|neuraalharjast]] ja osaliselt [[plakood]]idest. Anatoomiline jaotus põhineb asukohal: piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvisüsteemi osi väljaspool peaaju ja seljaaju. Funktsionaalne jaotus lähtub info liikumisest: [[aferentne rada|aferentsed rajad]] toovad sensoorse info kehast kesknärvisüsteemi, integratsioon toimub kesknärvisüsteemis ning [[eferentne rada|eferentsed rajad]] viivad käsud lihastesse ja näärmetesse. [[Nägemisnärv]] on arenguliselt ja ehituselt kesknärvisüsteemi jätke, kuigi paikneb anatoomiliselt väljaspool aju. [[Haistmissüsteem]]is paiknevad retseptorneuronid küll perifeerias, kuid nende aksonid projitseeruvad otse [[haistmissibul]]asse, mis kuulub kesknärvisüsteemi. Sensoorsete neuronite rakukehad paiknevad sageli piirdenärvisüsteemis, kuid need neuronid on funktsionaalselt kesknärvisüsteemi sisendsüsteemi osa. Puudub üksmeel selles, kas need neuronid kuuluvad kesk- või piirdenärvisüsteemi.&lt;ref&gt;Hubbard JI. ''The peripheral nervous system'', Plenum Press 1974,  ISBN 978-0-306-30764-5, lk vii.&lt;/ref&gt; [[Funktsionaalne rada|Funktsionaalsed rajad]] ulatuvad sageli mõlemasse süsteemi korraga.

[[Piirdenärvisüsteem]] jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ehk siseelundite osaks.

Somaatiline närvisüsteem koosneb [[nahk|naha]], [[liiges]]te ja [[skeletilihas]]te närvidest, mis toovad infot keha pinnalt, liigestest ja skeletilihastest kesknärvisüsteemi ning viivad [[tahteline liigutus|tahteliste liigutuste]] käske kesknärvisüsteemist skeletilihastesse. Naha närvid vahendavad [[puudutus]]e, [[temperatuur]]i ja [[valu]] taju ning annavad ajule infot keha pinnal toimuva kohta. Liigeste närvid annavad infot [[kehaasend]]i ja liikumise kohta ([[propriotseptsioon]]) ning aitavad [[liigutus]]i koordineerida. Lihaste närvid juhivad skeletilihaste kokkutõmbumist ja võimaldavad tahtelisi liigutusi. Somaatiline närvisüsteem töötab kahes suunas: [[sensoorne närv|sensoorsed närvid]] juhivad signaale kehast ajju ja [[motoorne närv|motoorsed närvid]] ajust skeletilihastesse. [[Seganärv]]id juhivad signaale mõlemas suunas. Somaatiliste [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] [[rakukeha]]d paiknevad seljaaju lähedal [[seljaajunärvi tagumine juur|seljaajunärvi tagumise juure]] [[ganglion]]ides. Närvirakud, mis toovad infot kehast (näiteks puudutus, valu, temperatuur), ei paikne seljaaju sees, vaid nendes ganglionides; nende jätked ulatuvad nii perifeeriasse kui ka seljaajju. Signaal liigub [[retseptorrakk|retseptor]]ist mööda neuroni jätket ganglionini, sealt seljaajju ja edasi peaajju.

Autonoomne närvisüsteem juhib [[siseelund]]ite [[talitlus]]t ja töötab enamasti tahtest sõltumatult. See sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseelundeid, veresooni ja näärmeid, st saadavad närvikiude elunditesse ja reguleerivad nende talitlust [[närvisignaal]]ide abil. Autonoomne osa mõjutab siseelundeid (näiteks [[süda]], [[magu]], [[sooled]]), veresooni (näiteks nende ahenemine ja laienemine) ja näärmeid (näiteks [[higinäärmed]], [[süljenäärmed]]). See jaguneb omakorda kaheks:
*[[sümpaatiline närvisüsteem]] – aktiveerib organismi (&quot;võitle või põgene&quot;), kiirendab [[süda|südame]] tööd ja pärsib [[seedimine|seedimist]];
*[[parasümpaatiline närvisüsteem]] – rahustab ja taastab (&quot;puhka ja seedi&quot;), aeglustab südame tööd ja soodustab seedimist.
Need kaks süsteemi mõjutavad samu elundeid samaaegselt vastupidises suunas. [[Stress]]iolukorras domineerib sümpaatiline süsteem, puhkeolekus parasümpaatiline. 

Peaajust väljub 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]], seljaajust 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. Kraniaalnärvid innerveerivad [[pea]]d, [[kael]]a ja osaliselt siseelundeid. Nende seas on nii aferentseid, eferentseid kui ka seganärve. Seljaajunärvid innerveerivad keret, jäsemeid ja siselundeid. Need on kõik seganärvid.

Närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks.&lt;ref&gt;Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, Hall WC, LaMantia AS, McNamara JO, White LE. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008, lk 15–16.&lt;/ref&gt; Hallaine koosneb peamiselt [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]]. Hallaine paikneb peaaju pinnal ([[ajukoor]]), peaaju sügavates [[tuum (neuroanatoomia)|tuumades]] (näiteks [[basaalganglion]]id ja talamus) ning seljaaju keskosas ([[H-kujuline piirkond|H-kujulises piirkonnas]]). Hallaine funktsioon on ajukoores seotud [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitlusega]] ([[taju]], [[mõtlemine]], [[mälu]], [[otsustamine]]), sügavates tuumades närvitegevuse regulatsiooni ja koordineerimisega ning seljaajus [[refleks]]ide ja kohalike reaktsioonide töötlemisega. Hallaine on hall ainult konserveeritud koes; elusas koes on see roosakas või helepruun. Selle värvus tuleneb verevarustusest, kudede niiskusest ja metaboolsest aktiivsusest. Hallaine sisaldab rohkesti [[veresoon]]i ([[kapillaar]]e);  [[veri]] annab [[hemoglobiin]]i tõttu kergelt punaka tooni. Elusas koes suurendab rakusisene ja rakuväline vedelik koe optilist läbikumavust ning mõjutab selle värvust. Lisaks on hallaine metaboolselt aktiivne [[kude]], kus neuronid tarbivad pidevalt [[dihapnik|hapnik]]ku ja [[glükoos]]i ning leiab aset intensiivne sünaptiline ja iooniline aktiivsus, mis nõuab tugevat verevarustust. Fikseerimisel (näiteks [[formaliin]]is säilitamisel) veri eemaldub koest või laguneb, ainevahetus peatub ning rakulised struktuurid stabiliseeritakse, et kude säiliks uurimiseks [[mikroskoop|mikroskoobis]]. Vere kadumise tõttu väheneb hemoglobiinist tingitud punakas toon ning hallaine muutub kahvatumaks. Samal ajal muutuvad koe optilised omadused, sealhulgas valguse neeldumine ja peegeldumine, mis suurendab eri kudede eristatavust. Et valgeaine jääb müeliini tõttu suhteliselt heledaks, suureneb kontrast hallaine ja valgeaine vahel. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud (müeliniseeritud) [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvikiud|närvikiude]]. Selle ülesanne on signaalide kiire edastamine ning närvisüsteemi eri piirkondade ühendamine. Valgeaine paikneb peaaju sisemuses, kus see moodustab ühendusteed eri ajupiirkondade vahel, seljaaju välisosas, kus see vahendab signaale aju ja keha vahel, ning perifeersetes närvides, mille põhiosa moodustavad müeliniseeritud aksonid. Valgeaine saab valge värvuse [[müeliin]]ilt, mis moodustab rasvarikka isolatsioonikihi.

Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. On siiski erandeid, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse [[basaalganglion]]ideks.&lt;ref&gt;Afifi AK. Basal ganglia: functional anatomy and physiology. Part 1. – ''J. Child Neurol.'', 1994, 9 (3): 249–260.&lt;/ref&gt;

===Närvikoe ehitus ja talitlus ===
{{Vaata|Närvikude}}
[[Närvikude]] koosneb närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. 

==== Neuronid ja sünapsid====
{{Neuroni ehitus|}}

Närvisüsteemi talitlus põhineb eelkõige [[neuron]]itel ehk närvirakkudel. Tegu on spetsialiseerunud [[rakutüüp|rakutüübiga]], mille ülesanne on informatsiooni vastuvõtt, töötlemine ja edastamine. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, töötlevad infot ja saadavad signaale edasi teistele [[rakk]]udele, sealhulgas neuronitele, [[lihasrakk]]udele ja [[näärmerakk]]udele.&lt;ref name=&quot;ch-2-nerve&quot; /&gt; 

Tüüpilisel neuronil eristatakse nelja põhiosa: [[rakukeha]] ehk neuronikeha ehk närvirakukeha ehk soomat ehk perikaarüoni, [[dendriit]]e, [[akson]]it ja [[presünaptiline lõpe|presünaptilisi lõpmeid]]. Rakukeha sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e. Seal toimub [[geeniekspressioon]], [[valgusüntees]] ja energia tootmine [[mitokonder|mitokondrites]]. Dendriidid on lühikesed tihedalt hargnevad jätked. Akson on tavaliselt üks pikk jätke.&lt;ref name=&quot;Ch. 4&quot;&gt;Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt; Rakukeha ja aksoni ühenduskohal paikneb [[aksoni küngas]]. Aksonid kulgevad sageli kimpudena, moodustades [[närv]]e. Aksoni lõpposas paiknevad presünaptilised lõpmed.

Tüüpilises neuronis liigub signaal dendriitidest rakukehasse ja sealt aksonisse. Dendriidid võtavad [[sünaps]]ide kaudu vastu signaale teistelt rakkudelt ja suunavad need aksoni künkale, kus need integreeritakse. Kui sisendite summa ületab läve, genereeritakse [[aktsioonipotentsiaal]]; kui mitte, siis seda ei teki. [[Aktsioonipotentsiaal]] on kiire elektriline pingemuutus neuroni [[rakumembraan]]il. See tekib [[ioon]]ide (eelkõige [[naatriumioon]] Na⁺ ja [[kaaliumioon]] K⁺) liikumisel läbi [[ioonkanal]]ite. Tavaliselt on neuroni sisemus väliskeskkonna suhtes negatiivsema laenguga, kuid aktsioonipotentsiaali ajal see tasakaal muutub lühiajaliselt vastupidiseks. Muutus algab naatriumioonide kiire sisenemisega , mis [[depolarisatsioon|depolariseerib]] membraani, ning sellele järgneb kaaliumioonide väljumine, mis taastab algse [[membraanipotentsiaal]]i. [[Naatriumkanal]]ite ja [[kaaliumkanal]]ite järjestikune avanemine tekitab lühiajalise, kuid selgelt suunatud elektrilise signaali. Aktsioonipotentsiaal levib mööda aksonit järjestikuste membraanipiirkondade aktiveerumise kaudu. Iga piirkond käivitab sama protsessi järgmises, moodustades lainetaolise leviku. Signaal ei nõrgene, vaid taastoodetakse igas lõigus uuesti. Aktsioonipotentsiaal võib levida ka dendriitides kas [[aksoni küngas|aksoni künkalt]] [[Tagasileviv aktsioonipotentsiaal|tagasilevivana]] või edasilevivana. Dendriitides on [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]], mis võimaldavad aktsioonipotentsiaali genereerimist, kuid nende väiksema tiheduse tõttu on levik seal nõrgem ja vähem usaldusväärne. Akson juhib signaali rakukehast eemale ning võib ulatuda kaugetesse sihtpiirkondadesse ja moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte. 

Teatud tingimustel võivad neuronid suhelda ka dendriitide kaudu. Mõnes piirkonnas (nt [[haistmissibul]], [[võrkkest]], [[hüpotalamus]]) esineb dendriitidevahelisi sünapse, mis võimaldavad lokaalset ja kiiret vastastikust mõjutamist. Samuti võib aktsioonipotentsiaal (eriti [[püramiidneuron]]ites) levida aksonist tagasi dendriitidesse ([[tagasileviv aktsioonipotentsiaal]]), mis on oluline [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] seisukohast. Mõnel neuronil puudub selgelt eristuv akson; neid nimetatakse [[anaksoneerunud neuron]]iteks. Nende jätked on ühtlasemalt hargnenud ning signaaliedastus toimub peamiselt lokaalselt dendriitide kaudu, mõjutades närvivõrgustiku aktiivsust lähiümbruses. 

[[Sünaps]] on rakkudevaheline kontaktstruktuur, mis võib olla [[keemiline sünaps|keemiline]] või [[elektriline sünaps|elektriline]]. 
Elektrilises sünapsis kandub signaal otse rakkude vahel [[aukliidus]]te kaudu, tagades väga kiire ja sünkroonitud ülekande.&lt;ref name=Hormuzdi&gt;Hormuzdi SG, Filippov MA, Mitropoulou G et al. Electrical synapses: a dynamic signaling system that shapes the activity of neuronal networks. – ''Biochim. Biophys. Acta'', 2004, kd 1662, nr 1–2, lk 113–137. PMID [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15033583 15033583] doi:[https://doi.org/10.1016%2Fj.bbamem.2003.10.023 10.1016/j.bbamem.2003.10.023]&lt;/ref&gt;
Keemilises sünapsis vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis difundeerub läbi [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes [[membraanipotentsiaal]]i. Keemilised sünapsid on levinumad ja funktsionaalselt mitmekesisemad,&lt;ref name=&quot;Ch. 10&quot;&gt;Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt; võimaldades postsünaptilise raku erutamist, pidurdamist või tundlikkuse muutmist.

Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab [[presünaptiline lõpe|presünaptilisse lõpmesse]], avanevad pingesõltuvad [[kaltsiumioonkanal]]id ning Ca²⁺ sisenemine rakku käivitab [[sünapsipõieke]]ste liitumise rakumembraaniga ja [[virgatsaine]]te vabanemise [[sünapsipilu]]sse. Virgatsained [[difusioon|difundeeruvad]] läbi sünapsipilu ja seonduvad [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, põhjustades [[ioonkanal]]ite avanemise või sulgumise ning muutes [[membraanipotentsiaal]]i; selle tulemusena võib rakk erutuda, pidurduda või muutuda selle tundlikkus.&lt;ref name=&quot;Ch. 10&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Ch. 11: Signaling at the nerve-muscle synapse. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt; 
Seejärel eemaldatakse virgatsained sünapsipilust [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaarde]], [[ensümaatiline lagundamine|ensümaatilise lagundamise]] või difusiooni teel, mis lõpetab signaali toime.&lt;ref name=&quot;Ch. 10&quot; /&gt;
Näiteks [[atsetüülkoliin]]i vabanemine motoorse neuroni ja lihasraku vahelises sünapsis põhjustab lihasraku [[depolarisatsioon]]i ja [[lihase kokkutõmme|kokkutõmbe]].&lt;ref name=&quot;KandelCh11&quot;&gt;Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, ptk 11: Signaling at the nerve-muscle synapse.&lt;/ref&gt; Sünaptiline ülekanne toimub väga kiiresti (murdosa millisekundist), kuid selle postsünaptilised mõjud võivad püsida märgatavalt kauem, sealhulgas juhtudel, kui sünaptiline aktiivsus aitab kaasa [[mälujälg|mälujälje]] tekkele.&lt;ref name=KandelCh4&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 4.&lt;/ref&gt;

Keemilise sünapsi korral on presünaptilises piirkonnas [[sünapsipõieke]]sed, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.&lt;ref name=&quot;Ch. 10&quot; /&gt;

[[Pilt:Chemical synapse schema cropped.jpg|pisi|Sünaptilise ülekande olulised elemendid. Elektrokeemiline laine, mida nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]iks, liigub mööda neuroni aksonit. Kui laine jõuab [[sünaps]]ini, käivitab see väikese koguse [[virgatsaine]]molekulide vabanemise. Need seonduvad sihtraku rakumembraanis paiknevate retseptormolekulidega]]


{| class=&quot;infobox&quot;
|+ Tüüpilise keemilise sünapsi ehitus
|-
{{#if:{{{1|}}}|
! style=&quot;background-color: #d0d0d0;&quot; {{!}} {{{1}}}
|}}
|- style=&quot;text-align: center&quot;
| &lt;div style=&quot;position: relative;&quot;&gt;[[Pilt:SynapseSchematic_lines.svg|400px|alt=An illustrated chemical synapse]]
{{Image label|x=-5.0|y=-168.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Postsünaptiline tihedus'''| Postsünaptiline&lt;br /&gt; tihedus| [[Sünaps|Postsünaptiline&lt;br /&gt; tihedus]]}}}}
{{Image label|x=-12.0|y=-95.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Pingesõltuv Ca&lt;sup&gt;2+-kanal'''| Pinge-&lt;br /&gt;sõltuv Ca&lt;sup&gt;2+&lt;/sup&gt;-&lt;br /&gt; kanal| [[Aktsioonipotentsiaal| Pinge-&lt;br /&gt;sõltuv Ca&lt;sup&gt;++&lt;/sup&gt;-&lt;br /&gt; kanal]]}}}}
{{Image label|x=-25.0|y=-50.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipõieke'''| Sünapsi-&lt;br /&gt; põieke| [[Sünapsipõieke|Sünapsi-&lt;br /&gt; põieke]]}}}}
{{Image label|x=-212.0|y=-30.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine transportvalk'''|Virgatsaine&lt;br /&gt;transportvalk| [[Virgatsaine|Virgatsaine&lt;br /&gt;transportvalk]]}}}}
{{Image label|x=-256.0|y=-161.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Retseptor'''| Retseptor| [[Retseptor (biokeemia)|Retseptor]]}}}}
{{Image label|x=-14.0|y=-15.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine''' | Virgatsaine | [[Virgatsaine]]}}}}
{{Image label|x=-338.0|y=-63.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Aksoni lõpe'''| Aksoni&lt;br&gt;lõpe| [[Akson|Aksoni&lt;br&gt;lõpe]]}}}}
{{Image label|x=-336.0|y=-145.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipilu''' | Sünapsipilu| [[Sünapsipilu]]}}}}
{{Image label|x=-348.0|y=-190.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Dendriit'''| Dendriit| [[Dendriit]]}}}}&lt;/div&gt;
|}

Sünapside tüüpe on väga palju. On teada üle saja virgatsaine ning paljudel neist on mitu retseptoritüüpi.&lt;ref name=&quot;ch-15-neur&quot;&gt;Ch. 15: Neurotransmitters. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt; Paljud sünapsid kasutavad rohkem kui ühte virgatsainet.&lt;ref name=&quot;ch-15-neur&quot; /&gt; On tavaline, et sünaps kasutab ühte kiiresti toimivat madalmolekulaarset virgatsainet, nagu [[glutamaat]] või [[gamma-aminovõihape]], ning üht või mitut [[peptiid]]set virgatsainet, mis täidavad aeglasemaid modulatoorseid rolle.

Virgatsained võivad toimida erinevat tüüpi retseptorite kaudu. [[ionotroopne retseptor|Ionotroopsed retseptorid]] on [[ligand (biokeemia)|ligand]]iga juhitavad ioonkanalid, mis tekitavad kiire ja lühiajalise vastuse. [[metabotroopne retseptor|Metabotroopsed retseptorid]] toimivad [[G-valk]]ude ja rakusiseste [[signaalirada]]de kaudu ning põhjustavad aeglasemaid, kuid kauem kestvaid muutusi raku talitluses. Seetõttu võib samal virgatsainel olla väga erinevaid toimeid sõltuvalt sellest, mis tüüpi retseptori see aktiveerib ja millises närvisüsteemi osas sünaps paikneb.

[[Dale'i printsiip]] ütleb algupärasel kujul, et neuron vabastab kõigis oma sünapsides sama virgatsainete komplekti. Hilisem, levinud lihtsustatud tõlgendus (&quot;üks neuron — üks virgatsaine&quot;) on osutunud ekslikuks: neuronid vabastavad sageli üheaegselt mitut virgatsainet ([[kotransmissioon]]), sealhulgas kombinatsioone &quot;klassikalisest&quot; väikese molekuliga virgatsainest ja peptiidsest [[kaastransmitter]]ist.&lt;ref&gt;Gabrielle J. Gutierrez, Natasha Baas-Thomas, Eve Marder. What Dale never said: multiple incarnations of Dale's Law from the birth of pharmacology to modeling brain circuits. – ''Journal of Neurophysiology'', 2026, 136(2):702–708. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC13556283/ Täistekst.]&lt;/ref&gt; Hiljem on leitud, et ka algupärane, &quot;sama virgatsainete komplekti&quot; versioon ei kehti alati universaalselt: eri virgatsained ja kaastransmitterid, eriti peptiidid, võivad vabaneda neuroni eri rakupiirkondadest ja erineda sõltuvalt sellest, millisesse sihtmärki konkreetne terminal projitseerub.&lt;ref&gt;D. W. Golding. Patterns of peptide discharge — implications for Dale's principle. – B. Krisch, R. Mentlein (toim). ''The Peptidergic Neuron'', Birkhäuser Verlag: Basel 1996, lk 7–12.&lt;/ref&gt; Dale'i printsiip ei tähenda, nagu neuron avaldaks kõigile sihtrakkudele sama toimet, sest sünaptiline mõju sõltub postsünaptilise raku retseptoritest.&lt;ref name=&quot;Ch. 10&quot; /&gt; Et eri sihtrakkudel võivad olla eri tüüpi retseptorid, võib sama neuron mõjuda ühtedele rakkudele ergastavalt, teistele pärssivalt või moduleerivalt. Kaks levinumat virgatsainet on [[glutamaat]] ja [[gamma-aminovõihape]] (GABA). Glutamaat mõjub kesknärvisüsteemis valdavalt ergastavalt. Gamma-aminovõihape (GABA) on täiskasvanud kesknärvisüsteemi peamine pärssiv virgatsaine, kuid varajases arengus, mil neuronite rakusisene [[kloriidioon]]ide tase on kõrgem, mõjub see sageli hoopis ergastavalt. Pärssiva toime kujunemine on seotud rakusisese kloriidikontsentratsiooni langusega arengu käigus.&lt;ref&gt;Y. Ben-Ari. Excitatory actions of gaba during development: the nature of the nurture. – ''Nature Reviews Neuroscience'', 2002, 3 (9): 728–739.&lt;/ref&gt;

Üks oluline sünapside rühm suudab pikaajaliste aktiivsusest sõltuvate muutuste kaudu sünapsi tugevuses moodustada [[mälujälg]]i.&lt;ref&gt;Paradiso MA, Bear MF, Connors BW. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', Lippincott Williams &amp; Wilkins 2007, lk 718, ISBN 0-7817-6003-8.&lt;/ref&gt; [[neuraalne mälu|Neuraalse mälu]] tuntuim vorm on [[pikaajaline tugevnemine]] (''long-term potentiation'', [[LTP]]). See esineb sünapsides, mis kasutavad virgatsainena [[glutamaat]]i, ja sõltub eelkõige [[NMDA retseptor]]ite aktivatsioonist.&lt;ref name=&quot;resumee&quot;&gt;Cooke SF, Bliss TV. Plasticity in the human central nervous system. – ''Brain'', 2006, 129 (Pt 7): 1659–1673. [https://academic.oup.com/brain/article-abstract/129/7/1659/300527?redirectedFrom=fulltext&amp;login=false Resümee.]&lt;/ref&gt; NMDA retseptorid on &quot;assotsiatiivsed&quot;: kui presünaptiline ja postsünaptiline neuron aktiveeruvad ligikaudu samaaegselt, eemaldub retseptori blokeering ning kanal avaneb, võimaldades kaltsiumioonide sisenemist postsünaptilisse rakku.&lt;ref&gt;Bliss TV, Collingridge GL. A synaptic model of memory: long-term potentiation in the hippocampus. – ''Nature'', 1993, 361 (6407): 31–39. [https://www.nature.com/articles/361031a0 Resümee.]&lt;/ref&gt; Kaltsium käivitab rakusisesed [[signaalikaskaad]]id, mis viivad lõpuks [[AMPA-tüüpi glutamaadiretseptor]]ite arvu kasvuni postsünaptilises membraanis, nii et sünapsi efektiivne tugevus suureneb. See tugevuse muutus võib püsida nädalaid või kauem. Pärast pikaajalise tugevnemise avastamist 1973. aastal on kirjeldatud teisi [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] vorme, mille puhul esineb nii sünapsi tugevnemine kui ka selle nõrgenemine ja mille kestus varieerub.&lt;ref name=&quot;resumee&quot; /&gt; Näiteks [[tasusüsteem]], mis soodustab soovitud käitumist, tugineb osaliselt plastilisusmehhanismidele, milles mängib rolli [[dopamiin]].&lt;ref&gt;Kauer JA, Malenka RC. Synaptic plasticity and addiction. – ''Nat. Rev. Neurosci.'', 2007, 8 (11): 844–858. [https://www.nature.com/articles/nrn2234 Resümee.]&lt;/ref&gt; Kõik need sünaptilise muutlikkuse vormid koos moodustavad [[närvisüsteemi plastilisus]]e ehk närvisüsteemi võime kohaneda keskkonna muutustega.

Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles iga neuron võib olla ühenduses tuhandete teistega. Informatsiooni kodeerimises osalevad nii üksikute neuronite aktiivsus kui ka neuronipopulatsioonide aktiivsusmustrid. Nende osakaal on neuroteaduses jätkuvalt uuritav küsimus.&lt;ref&gt;R. Q. Quiroga, L. Reddy, G. Kreiman, C. Koch, I. Fried. Invariant visual representation by single neurons in the human brain. – ''Nature'', 2005, 435 (7045): 1102–1107.&lt;/ref&gt; Aktiivsusmustrit iseloomustavad aktiivsete neuronite arv ja jaotumine, [[aktsioonipotentsiaal]]ide sagedus ning sünaptiliste ühenduste tugevus. Impulsside sagedus peegeldab stiimuli tugevust: madalam sagedus vastab nõrgemale ja kõrgem sagedus tugevamale stiimulile. Aktiivsusmustrid annavad väljundi, näiteks [[tajumus]]e või [[liigutus]]e.  

Närvisüsteem reguleerib ja koordineerib teiste [[kude]]de, näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]], talitlust ning mõjutab kudede kasvu, arengut ja ainevahetust. Regulatsioon toimub keemiliste signaalide abil. [[Virgatsaine]]d vahendavad kiiret ja lokaalset toimet sünapsides, [[neuromodulaator]]id muudavad neuronite erutatavust ja närvivõrgustike tundlikkust (mõjutades näiteks [[tähelepanu]] ja [[meeleolu]]), [[troofiline faktor|troofilised faktorid]] toetavad rakkude kasvu ja taastumist ning [[neurohormoon]]id toimivad vere kaudu, põhjustades aeglasemat, kuid ulatuslikku mõju.

Närvisüsteemis esineb sadu tüüpe neuroneid.&lt;ref name=&quot;Ch. 4&quot; /&gt; Need erinevad ehituse, talitluse, ühenduste ja keemilise toime poolest. Funktsiooni järgi eristatakse näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], mis teisendavad stiimuleid (nt [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks; [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]], mis edastavad signaale [[efektorrakk]]udele; ning [[vaheneuron]]id, mis integreerivad ja töötlevad infot närvivõrgustikes.&lt;ref name=&quot;ch-2-nerve&quot; /&gt; Lisaks esineb erutavaid ja pidurdavaid neuroneid, mille tasakaal määrab närvivõrgustike aktiivsuse mustrid.

==== Gliiarakud ====
Gliiarakud stabiliseerivad mitmel moel neuronite kuju ja paiknemist. Esiteks pakuvad gliiarakud mehaanilist tuge: toetavad neuronite [[rakumembraan]]i ja jätkeid ([[dendriit]]e ja [[akson]]eid), täidavad neuronitevahelise ruumi ning moodustavad nende ümber tiheda rakuvõrgustiku. See toimib toetava karkassina, mis hoiab neuronite ehituse paigas ja kaitseb jätkeid deformeerumise, nihkumise või kahjustumise eest. Teiseks hoiavad nad neuroneid kindlates vastastikustes asendites, aidates säilitada [[sünaps]]ide täpse paigutuse ja närvivõrkude organiseerituse. Selles on oluline roll eriti [[astrotsüüt|astrotsüütidel]], mis kinnituvad neuronite ja [[veresoon]]te külge ning ümbritsevad sünapse ja [[kapillaar]]e, ankurdades neuronid kindlasse mikrokeskkonda. Kolmandaks toodavad ja organiseerivad gliiarakud [[rakuvaheaine]]t, mis aitab rakkudel püsida õiges asendis ja säilitada koe arhitektuuri. Neljandaks stabiliseerivad nad aksonite ümbrust [[müeliin]]iga: [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis ümbritsevad aksonid [[müeliintupp|müeliintupega]], mis lisaks signaali kiirendamisele pakub ka mehaanilist tuge ja kaitset. 

Lisaks toetavad gliiarakud neuronite ainevahetust ja reguleerivad [[närvikude|närvikoes]] rakuvälist keemilist keskkonda. Gliiarakud, eriti astrotsüüdid, võtavad verest vastu ja transpordivad närvikoesse [[glükoos]]i, mis on närvikoes peamine energiaallikas. Nad suudavad reageerida energiavajaduse muutumisele. Astrotsüüdid võivad glükoosi [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadik]]s (laktaatioon, piimhappe anioon) muuta ning laktaati rakuvälisesse keskkonda vabastada. Seda nähtust kirjeldab [[astrotsüüt-neuron-laktaadisüstiku hüpotees]], mille kohaselt võivad neuronid intensiivse aktiivsuse ajal kasutada astrotsüütidelt saadud laktaati täiendava energiaallikana, muutes selle laktaadi [[dehüdrogenaas]]i abil tagasi [[püruvaat|püruvaadiks]] ja oksüdeerides seda mitokondrites. Hüpoteesi kasuks räägivad mitmed eksperimentaalsed tõendid, kuid laktaadiülekande üldine või oluline roll täiskasvanud peaaju energiavarustuses on jätkuvalt vaieldav: osa uurimusi pole saanud olulist laktaadivoogu astrotsüütidest neuronitesse kinnitada või on leidnud, et laktaadi üldine panus aju glükoosiainevahetusse on nii väike, et selle suund ja tähtsus jäävad vaieldavaks.&lt;ref&gt;L. K. Bak, A. B. Walls. CrossTalk proposal: An important astrocyte-neuron lactate shuttle couples neuronal activity to glucose utilisation in the brain. – ''Journal of Physiology'', 2018, 596 (3): 351–353; L. K. Bak, A. B. Walls. CrossTalk opposing view: Lack of evidence supporting an important role of astrocyte-to-neuron lactate shuttling in brain energy metabolism. – ''Journal of Physiology'', 2018, 596 (3): 355–357.&lt;/ref&gt; Glükoosi ja teiste energiaallikate oksüdatsiooni teel sünteesitakse [[Adenosiintrifosfaat|ATP]]-d, mis on neuronite peamine energiakandja. Seda kasutatakse muu hulgas [[närviimpulss]]ide tekkeks ja levimiseks vajalike ioonigradientide säilitamiseks ja taastamiseks ning [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] tagamiseks, sealhulgas [[virgatsaine]]te vabastamiseks ja [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaardeks]] [[sünaps]]ides. 

Teiseks eemaldavad gliiarakud neuronite aktiivsuse tõttu tekkinud [[ainevahetusjääk]]e, hoides rakuvälise keskkonna stabiilsena ja takistades neuronitele kahjulike ja närvisignaalide levikut häirivate [[jääkaine]]te kuhjumist. 

Kolmandaks, nii neuronid kui ka gliiarakud eemaldavad [[virgatsaine]]id [[sünapsipilu]]st, kuid nende rollid on osaliselt erinevad ja teineteist täiendavad. Pärast virgatsaine vabanemist sünapsipilusse seondub see [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega ja käivitab signaali. Selle toime peab olema täpselt ajastatud, lühiajaline ja kontrollitud, mistõttu virgatsaine tuleb kiiresti eemaldada. Peamine mehhanism selleks on presünaptiline [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaare]], mille käigus signaali saatnud neuron võtab virgatsaine spetsiaalsete [[transportvalk]]ude abil oma [[rakumembraan]]i kaudu tagasi. Seejärel virgatsaine kas pakendatakse uuesti sünapsipõiekestesse või lagundatakse ensümaatiliselt. Lisaks osalevad selles protsessis gliiarakud, eriti astrotsüüdid, mis haaravad sünapsipilust liigsed virgatsained, mida neuronid ei ole tagasi haaranud. See on eriti oluline näiteks [[glutamaat|glutamaadi]] puhul, sest selle liigne kuhjumine võib põhjustada neuronite [[üleerutus]]t ja kahjustust ([[eksitotoksilisus]]).

Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises, kontrollides ainete liikumist vere ja [[peaaju]] närvikoe vahel, kuid nad ei moodusta ise barjääri, vaid toimivad selle välise regulatsioonisüsteemina. Hematoentsefaalne barjäär on füsioloogiline &quot;filter&quot; vere ja peaaju koe vahel. Selle põhiosa moodustavad kapillaaride seinu vooderdavad [[endoteel]]irakud, mis on omavahel ühendatud [[tiheliidus]]tega. Nii ei saa ained liikuda rakkude vahelt vabalt, vaid läbivad barjääri kas [[difusioon]]i teel (näiteks [[dihapnik|hapnik]]u puhul) või [[transportvalk]]ude abiga (näiteks [[glükoos]]i puhul). Astrotsüüdid ümbritsevad peaaju kapillaare oma jätketega ning suhtlevad endoteelirakkudega, kuigi nad ei kuulu veresoonte seina koosseisu. Nad mõjutavad endoteelirakkude omadusi ja tiheliiduste säilimist, vähendades barjääri lekkeid ning reguleerides, millised molekulid ja millises koguses pääsevad verest peaajju. Nii võimaldavad nad glükoosi ja hapniku kontrollitud sisenemist ajju, piiravad [[toksiin]]ide ja mitmete [[ravim]]ite pääsu närvikoesse. Samuti kohandavad nad veresoonte läbilaskvust ja verevoolu vastavalt närvikoe aktiivsusele: nad suurendavad lokaalselt verevarustust, kui neuronite energiavajadus kasvab.

Närvikoe rakkude ümbruses ([[rakuväline keskkond|rakuvälises keskkonnas]]) leidub [[ioon]]e, näiteks [[kaaliumioon]]e, [[naatriumioon]]e ja [[kaltsiumioon]]e, mille tasakaal on [[neuron]]ite normaalseks talitluseks hädavajalik. Neuronite aktiivsuse ajal muutub ioonide jaotus kiiresti, näiteks suureneb kaaliumioonide hulk. Nende kuhjumine häiriks närviimpulsside teket ja levikut ning võiks viia neuronite üleerutuseni. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad seda tasakaalu, haarates liigseid ioone, jaotades neid ümber või suunates [[vereringe]]sse. Nii tagavad nad närvikoe keemilise keskkonna stabiilsuse ja närviimpulsside usaldusväärse toimimise. 

Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad [[sünaps]]ide tugevust ja ümberkujunemist ning osalevad närvivõrkude arengus ja kohanemises. Sünapsi tugevus, st see, kui tõhusalt signaal ühelt [[neuron]]ilt teisele kandub, sõltub suuresti sünapsi keskkonna olekust. Gliiarakud mõjutavad seda, eemaldades või vabastades [[virgatsaine]]id (näiteks glutamaati), reguleerides ioonide tasakaalu ja eritades [[signaalmolekul]]e, mis mõjutavad neuronite tundlikkust. Närvisüsteemi arengus juhivad gliiarakud [[neuron]]ite kasvu ning nende jätkete (aksonite ja dendriitide) suunamist, et need leiaksid õiged sihtkohad ja moodustaksid sobivad ühendused, kujundades niiviisi närvivõrkude algse korralduse. Edasises elus toimub pidev ümberkorraldumine: osa sünapse tugevneb, osa nõrgeneb või kaob ja uusi ühendusi tekib juurde. Gliiarakud toetavad uute sünapside teket, eemaldavad mittevajalikke ühendusi ja kohandavad närvivõrke vastavalt aktiivsusele: sagedamini kasutatavad ühendused tugevnevad ja vähem aktiivsed võivad nõrgeneda.
See on oluline [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] seisukohast. Selle käigus stabiliseerivad gliiarakud vajalikke ühendusi, hoides toimivaid sünapse ja neuronitevahelisi seoseid püsivana ja töökindlana. Nad toetavad neid sünapse, mida kasutatakse sageli ja mis on funktsionaalselt olulised, hoiavad nende ümber sobivat keemilist keskkonda (näiteks ioonide tasakaal ja [[virgatsaine]]te kontroll) ning soodustavad nende säilimist ja tugevnemist. Vähekasutatavad või mittevajalikud sünapsid nõrgenevad või need eemaldatakse. See protsess on seotud närvivõrkude stabiilsusega, st närvivõrgustiku võimega säilitada toimiv struktuur ja töökindlus ka pideva muutumise tingimustes. Stabiilsus tagab, et olulised ühendused püsivad, signaalid liiguvad usaldusväärselt ja võrgustik ei muutu kaootiliseks ega kaota oma funktsionaalset korraldust. Stabiilsus peab olema tasakaalus [[närvisüsteemi plastilisus]]ega: plastilisus võimaldab õppimist ja kohanemist, stabiilsus aga säilitab toimivad struktuurid. Nii tagavad gliiarakud, et närvisüsteem on ühtaegu paindlik ja stabiilne, võimaldades närvivõrkudel kogemuse mõjul muutuda ja kohaneda.

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.&lt;ref&gt;Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.&lt;/ref&gt;

Ajus on gliiarakkude koguarv ligikaudu sama suurusjärku kui neuronite arv (umbes 1 : 1), kuigi see suhe varieerub oluliselt aju eri piirkondades.&lt;ref&gt;Azevedo F.A., Carvalho L.R., Grinberg L.T. Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain. – ''J. Comp. Neurol.'', 2009, 513 (5): 532–541. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cne.21974 Resümee.]&lt;/ref&gt;

Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi:

*[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises;
*[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]);
*[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides.

Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga.

=== Talitlus ===
Baastasandil on närvisüsteemi ülesanne edastada signaale ühelt rakult teisele või keha ühest osast teise. Rakud saavad teistele rakkudele signaale saata mitmel viisil. Üks võimalus on saata keemilisi aineid ([[hormoon]]e) [[vereringe]]sse, mille kaudu need levivad kaugematesse kehaosadesse. Erinevalt sellest ringhäälingulaadsest signaaliedastusest võimaldab närvisüsteem signaaliülekannet punktist punkti: neuronid suunavad oma aksonid konkreetsetesse sihtpiirkondadesse ja moodustavad sünaptilisi ühendusi konkreetsete sihtrakkudega.&lt;ref name=&quot;Gray170&quot;&gt;Gray PO. ''Psychology'', 5. trükk, Macmillan 2006 , ISBN 978-0-7167-7690-1, lk 170.&lt;/ref&gt;

Integratiivsemal tasandil on närvisüsteemi põhifunktsioon keha juhtimine.&lt;ref name=KandelCh2/&gt; Närvisüsteem hangib [[meeleelund]]ite [[retseptorrakk]]ude kaudu keskkonnast informatsiooni, saadab seda informatsiooni kodeerivaid signaale kesknärvisüsteemi, töötleb infot sobiva reaktsiooni määramiseks ja saadab soovitava reaktsiooni käivitamiseks signaale lihastele või näärmetele.

Närvisüsteem võimaldab nägemist ja teisi keerukaid tajusid, keerukat suhtlemist, elundkondade talitluse kiiret koordineerimist ning samaaegset integreeritud signaalitöötlust.

Närvisüsteem võimaldab [[keel]]t, mõistete abstraktset esitamist, kultuuri edasiandmist ja paljusid teisi inimühiskonna aspekte.

====Närviringid ja nende süsteemid====
[[Pilt:Descartes-reflex.JPG|pisi|Valu teekond illustratsioonil [[René Descartes]]i raamatust &quot;[[Traité de l'homme]]&quot; (&quot;Traktaat inimesest&quot;; 1664). Tuli on jala lähedal. Tule väga väikesed liikuvad osakesed mõjutavad jala nahka, põhjustades naha liikumise, mis tõmbab närvitorus paikneva peenikest kiu alumist otsa. Tõmme kandub mööda kiudu selle teise otsani ajus. Teise otsa liikumine avab ajus poorilaadse ava. Descartes võrdleb seda mõju nööri tõmbamisega, mis paneb nööri teises otsas oleva kella helisema. &quot;[[Loomsed vaimud]]&quot; pääsevad ajuõõnest närvitorusse. Need on Descartesi järgi väga peen liikuv aine, mis paikneb ajuõõntes ja liigub närvitorudes. Kui ava avaneb, saavad loomsed vaimud liikuda närvitorusse, milles need jõuavad lihasteni ja muudavad nende kuju, põhjustades jala eemaldumise tulest]]
Närvisüsteemi talitlust käsitati pikka aega stiimuli ja reaktsiooni seostamisena.&lt;ref name=Sherrington1906/&gt; Selle arusaama järgi algab neuraalne töötlus stiimulitest, mis aktiveerivad sensoorsed neuronid ja tekitavad signaale, mis levivad seljaaju ja peaaju ühenduste ahelate kaudu, ja viib lõpuks motoorsete neuronite aktiveerumiseni ja seetõttu lihaste kokkutõmbumiseni, seega väliselt avalduvate reaktsioonideni. [[René Descartes]] uskus, et loomade kogu käitumist ja suuremat osa inimese käitumisest saab seletada stiimuli ja reaktsiooni ringide abil, kuid [[keel]]t ja muud kõrgemat kognitiivset käitumist ei saa  mehhanitsistlikult seletada.&lt;ref name=Descartes&gt;René Descartes. ''[[Les Passions de l'âme]]'', 1649.&lt;/ref&gt; [[Charles Sherrington]] arendas raamatus &quot;[[The Integrative Action of the Nervous System]]&quot; (1906)&lt;ref name=Sherrington1906&gt;C. S. Sherrington. ''The Integrative Action of the Nervous System'', Scribner 1906.&lt;/ref&gt; stiimuli ja reaktsiooni mehhanismide käsitlust palju üksikasjalikumalt. [[Psühholoogia]]s 20. sajandi keskpaigani valitsenud vaade [[biheiviorism]] püüdis inimese käitumise kõiki aspekte seletada stiimuli ja reaktsiooni kaudu.&lt;ref name=Baum&gt;W. M. Baum. ''Understanding Behaviorism: Behavior, Culture and Evolution'', Blackwell 2005, ISBN 978-1-4051-1262-8.&lt;/ref&gt;

20. sajandi alguses alanud ja 1940ndatel haripunkti jõudnud elektrofüsioloogilised uuringud näitasid, et närvisüsteemis on palju mehhanisme, mis säilitavad rakkude erutuvust ja tekitavad aktiivsusmustreid iseeneslikult, ilma välise stiimulita.&lt;ref name=Piccolino&gt;M. Piccolino. Fifty years of the Hodgkin-Huxley era. – ''Trends Neurosci.'', 2002, kd 25, nr 11, lk 552–553.&lt;/ref&gt; Leiti, et neuronid on võimelised tekitama korrapäraseid aktsioonipotentsiaalide jadasid, isegi täielikus eraldatuses.&lt;ref name=Johnston&gt;Johnston, S. M. Wu. ''Foundations of cellular neurophysiology'', MIT Press 1995, ISBN 978-0-262-10053-3.&lt;/ref&gt;

Kui ühendada iseeneslikult aktiivsed neuronid keerukateks ringideks, on keerukate ajaliste aktiivsusmustrite tekitamise võimalused veel palju suuremad.&lt;ref name=Dayan&gt;P. Dayan, L. F. Abbott ''Theoretical Neuroscience: Computational and Mathematical Modeling of Neural Systems'', MIT Press 2005 ISBN 978-0-262-54185-5.&lt;/ref&gt; Tänapäeval käsitatakse närvisüsteemi talitlust nii, et selles on oma osa nii stiimuli ja reaktsiooni ahelatel kui ka isetekkeliselt genereeritud aktiivsusmustritel. Käitumine tekib nende vastastikmõjus.
&lt;ref name=Simmons&gt;P. J. Simmons, D. Young. ''Nerve cells and animal behaviour'', Cambridge University Press 1999, ISBN 978-0-521-62726-9,   Ch 1.: Introduction.&lt;/ref&gt;

===== Refleksid ja muud stiimuli-reaktsiooni ringid =====

[[Närviring]]i lihtsaim  tüüp on [[refleksikaar]]. See algab sensoorse sisendiga ja lõpeb motoorse väljundiga ning läbib omavahel ühendatud neuronite rea.&lt;ref name=KandelCh36&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 36.&lt;/ref&gt; Seda võib illustreerida [[äratõmbamisrefleks]]iga, mille puhul käsi tõmmatakse pärast kuuma pliidi puudutamist kiiresti tagasi.
[[Pilt:Nervous_system_organization_en.svg|pisi|Närvisüsteemi baastalitluse lihtsustatud kujutis: sensoorsed retseptorid võtavad signaalid vastu ning edastavad need seljaajju ja peaajju, kus neid töödeldakse; seejärel saadetakse signaalid tagasi seljaajju ja sealt edasi motoorsetesse neuronitesse]]
Ring algab [[nahk|naha]] [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoritega]], mis aktiveeruvad kahjustava [[kuumus]]e toimel. Membraanis paiknev spetsiaalne molekulaarne struktuur põhjustab selle, et kuumus muudab membraani elektrivälja. Kui elektrilise potentsiaali muutus on piisavalt suur, et ületada vastav läviväärtus, vallandub aktsioonipotentsiaal, mis edastatakse retseptorraku [[akson]]i kaudu seljaajju. Seal moodustab akson teiste rakkudega erutavaid sünaptilisi kontakte; osa neist projitseerub samasse seljaaju piirkonda, osa aga peaajju. Üheks sihtmärgiks on seljaaju vaheneuronite kogum, mis projitseerub käelihaseid juhtivatele motoorsetele neuronitele. Vaheneuronid erutavad motoorseid neuroneid ja kui erutus on piisavalt tugev, tekitavad mõned motoorsed neuronid aktsioonipotentsiaale, mis liiguvad mööda nende aksoneid punktini, kus nad moodustavad erutavaid sünaptilisi kontakte lihasrakkudega. Erutavad signaalid põhjustavad lihasrakkude kokkutõmbumise ja käsi tõmmatakse eemale.

Tegelikkus võib olla sellest lihtsustatud esitusest mitmeti keerulisem.&lt;ref name=KandelCh36/&gt; Kuigi kõige lihtsamate reflekside puhul on sensoorsete ja motoorsete neuronite vahel lühikesed närviteed, osalevad ringis ka teised läheduses paiknevad neuronid, mis reaktsiooni moduleerivad. Peale selle kulgevad peaajust seljaajju projektsioonid, mis võivad refleksi võimendada või nõrgendada.

Kõige lihtsamaid reflekse võivad vahendada ringid, mis paiknevad täielikult seljaajus, kuid keerukamad reaktsioonid sõltuvad signaalide töötlemisest peaajus.&lt;ref name=KandelCh38&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 38: Voluntary movement.&lt;/ref&gt; Näiteks kui miski liigub inimese vaatevälja servas ja inimene pöörab pilgu selle poole, käivitub palju signaalitöötluse etappe. Esialgne sensoorne reaktsioon [[silm]]a [[võrkkest]]as ja lõplik motoorne reaktsioon [[ajutüvi|ajutüves]] ei erine kuigi palju lihtsa refleksi vastavatest etappidest, kuid vahepealsed etapid on täiesti erinevad. Töötlusahel ei koosne ühest või kahest sammust, vaid  nägemissignaalid teevad läbi võib-olla kümneid integratsioonietappe, milles osalevad [[taalamus]], [[ajukoor]], [[basaalganglion]]id, [[ülakünkake]], [[väikeaju]] ja mitmesugused [[ajutüvi|ajutüve]] tuumad. Need piirkonnad täidavad signaalitöötlusfunktsioone, mille hulka kuuluvad keskkonna [[taju]]mine, tajutava analüüs, [[meenutamine]], [[otsustamine]] ja [[motoorne planeerimine]].&lt;ref name=KandelCh39&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 39: The control of gaze.&lt;/ref&gt;

Keskkonna tajumine eeldab võimet eraldada sensoorsete signaalide kogumist bioloogiliselt olulist informatsiooni.&lt;ref name=KandelCh21&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 21: Coding of sensory information.&lt;/ref&gt; Näiteks võrkkesta üksikud sensoorsed retseptorid tajuvad ainult välismaailma &quot;valguspunkte&quot;.&lt;ref name=KandelCh25&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 25: Constructing the visual image.&lt;/ref&gt; Teise taseme nägemisneuronid saavad sisendi primaarsete retseptorite rühmadelt; kõrgema taseme neuronid saavad sisendi teise taseme neuronite rühmadelt jne. Nii kujuneb töötlusetappide hierarhia. Igal etapil eraldatakse signaalide kogumist oluline informatsioon, jättes ebaolulise informatsiooni kõrvale. Protsessi lõpuks on &quot;valguspunkte&quot; esindavad sisendsignaalid muundatud keskkonna objektide ja nende omaduste neuraalseks kujutiseks. Kõige keerulkam sensoorne töötlus toimub peaajus, kuid keerukas informatsiooni eraldamine toimub ka seljaajus ja perifeersetes meeleelundites, näiteks võrkkestas.

===== Isetekkeline mustrite genereerimine =====

Kuigi stiimuli-reaktsiooni mehhanisme on kõige lihtsam mõista, võib närvisüsteem organismi juhtida ka väliste stiimuliteta, kasutades seesmiselt genereeritud aktiivsuse rütme. Et neuroni membraanis võib olla mitmesuguseid pingetundlikke ioonkanaleid, on paljudest tüüpidest neuronid (isegi isoleerituna) võimelised genereerima rütmilisi aktsioonipotentsiaalide jadasid. Kui iseeneslikud rütmilised neuronid on erutavate või pidurdavate sünapside kaudu omavahel ühendatud, on tekkinud võrgustikud võimelised ilmutama mitmesugust dünaamilist käitumist, sealhulgas atraktordünaamikat, perioodilisust ja isegi kaost. Neuronivõrgustikku, mis kasutab oma sisemist struktuuri ajaliselt struktureeritud väljundi genereerimiseks, ilma et selleks oleks tarvis vastava ajalise struktuuriga stiimulit, nimetatakse tsentraalseks mustrigeneraatoriks.

Iseeneslik mustrite genereerimine toimub väga erinevatel ajaskaaladel, millisekunditest tundide või veel pikemate ajavahemikeni. Üks tähtsamaid une mustreid on [[tsirkadiaanrütm]] ehk ööpäevarütm, mis puudutab bioloogilisi protsesse, mis toimuvad ligikaudu 24-tunnise perioodiga. Kõigil uuritud loomadel esineb närvitegevuses tsirkadiaanseid kõikumisi, mis juhivad une ja ärkveloleku tsüklit. Alates 1990ndatest tehtud katsed näitavad, et tsirkadiaanrütmi tekitab &quot;geneetiline kell&quot;, mis seisneb sellees, et teatud [[geen]]ide avaldumise tase ööpäeva jooksul tõuseb ja langeb. Nii erinevatel loomadel nagu [[putukad]] ja [[selgroogsed]] on sarnane geneetiline rütmikellasüsteem. Valgus mõjutab kella, kuid kell töötab ka siis, kui valguse tase hoitakse muutumatuna ja puuduvad muud välised märguanded selle kohta, mis kell on. Kellageenid avalduvad nii närvisüsteemi paljudes osades kui ka paljudes perifeersetes elundites. Imetajatel on paljudes kudedes oma molekulaarsed &quot;kellad&quot;, kuid nende rütme sünkroonib [[hüpotalamus]]es paiknev [[suprakiasmaatiline tuum]].

=== Areng ===
{{Vaata|Närvisüsteemi areng}}
Varajases arengujärgus kujuneb [[gastrula]]. [[Gastrulatsioon]]i käigus moodustuvad kolm [[looteleht]]e: [[endoderm]], millest areneb seedetrakti ja mitme muu siseelundi [[epiteel]] või epiteelne osa; [[mesoderm]], millest arenevad muu hulgas lihased, luustik ja sidekude; ja [[ektoderm]], millest arenevad muu hulgas [[marrasknahk]] ja närvisüsteem.&lt;ref name=SanesCh1&gt;D. H. Sanes, T. A. Reh, W. A. Harris. ''Development of the Nervous System'', Elsevier Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, Ch. 1, Neural induction.&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Gray17.png|pisi|Inimese embrüo [[neuraalvagu|neuraalvaoga]]]] [[Pilt:Development of the neural tube.png|pisi|[[Neuraaltoru]] arengu neli staadiumi inimese embrüos]]
Närvisüsteemi arengu esimene nähtav tunnus õhukese rakuriba ilmumine piki embrüo seljapoolset keskjoont. Seda nimetatakse [[neuraalplaat|neuraalplaadiks]]. Edasises arengus tekib neuraalplaadi keskossa pikisuunaline vagu – [[neuraalvagu]]. See süveneb järk-järgult ning selle servad lähenevad teineteisele ja kasvavad kokku. Nii kujuneb [[kesknärvisüsteem]]i eelkäija, silindriline [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru sulgumise ajal eraldub selle ülaservadest kummalgi pool [[neuraalhari]], millest areneb suur osa [[piirdenärvisüsteem]]ist. Neuraalplaadi muutumist neuraaltoruks koos närviharja kujunemisega nimetatakse [[neurulatsioon]]iks.

[[Närvikude|Närvikoe]] kujunemist [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] teel on uuritud alates 1920ndatest ([[Spemanni-Mangoldi organisaator]]i katsed), kuid selle aluseks olevad molekulaarsed mehhanismid jäid pikka aega lahtiseks küsimuseks. 1990ndatel hakati neid kiiresti täpsustama. Geneetiliste uurimismeetodite abil selgus, et närvikoe kujunemine sõltub [[luu morfogeneetilised valgud|luu morfogeneetiliste valkude]] (BMP-de) signaalide pärssimisest. Eriti tähtis on [[BMP4]]. Organisaatori piirkonnast ([[suur-kannuskonn]]a puhul peamiselt [[mesendoderm]]i rakkudest, kuid osaliselt ka eesmisest endodermist) pärinevad valgud, sealhulgas [[kordiin]] ja [[nogiin]], pärsivad BMP4 toimet ja suunavad [[ektoderm]]i [[diferentseerumine|diferentseeruma]] närvikoeks.&lt;ref&gt;S. Piccolo jt. Dorsoventral patterning in Xenopus: inhibition of ventral signals by direct binding of chordin to BMP-4. – ''Cell'', 1996, 86 (4): 589–598.&lt;/ref&gt; BMP-signaalide pärssimise  allikas ja mehhanism on selgroogsete eri rühmadel ja ja eri arenguetappidel oluliselt erinev: näiteks koduhiirel osaleb eesmine vistseraalne endoderm ja kanal on ainult BMP-antagonism ebapiisav ning vajalikud on lisaks [[FGF]]-signaalid.&lt;ref&gt;K. G. Stern. Neural induction: old problem, new findings, yet more questions. – ''Development'', 2005, 132 (9): 2007–2021.&lt;/ref&gt; Protsessis osalevad ka näiteks [[FGF]]- ja [[Wnt]]-signaalirajad. Neuraalse induktsiooni tulemusel tekivad [[neuroblast]]id ehk neuronite eellasrakud.&lt;ref name=KandelCh53&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'',  McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 53: The generation and survival of nerve cells.&lt;/ref&gt; Edasiste jagunemiste ja diferentseerumise käigus kujunevad neist neuronid, teistest neuraalsetest eellasrakkudest arenevad gliiarakud.

Närvisüsteemi arengu peamised etapid on neuronite ja gliiarakkude teke neuraalsetest eellasrakkudest, ebaküpsete neuronite ränne tekkekohast lõplikku asukohta, aksonite väljakasvamine ja sihtrakkudeni juhtimine, sünapside moodustumine ja hilisemad muutused. Viimased on õppimise ja mälu rakuliste mehhanismide alus.&lt;ref name=KandelCh52&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'',  McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 52: The induction and patterning of the nervous system.&lt;/ref&gt;

=== Närvisüsteemi haigused ===
{{Vaata ka|Närvihaigused}}
[[Neuroloogia]] hõlmab kõigi kesk- ja perifeerse närvisüsteemiga seotud seisundite ja [[haigus]]te diagnoosimist ja [[ravi]].

[[Närvisüsteemi talitluse häire]]id võivad põhjustada [[geneetilised tegurid]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[vananemisega seotud muutused]], [[autoimmuunprotsessid]], [[veresoonkonna haigused]] ja [[mürgine aine|mürgised ained]]. [[neuroloogilised haigused|Neuroloogilisi haigusi]] võib liigitada närvisüsteemi kahjustatud osa, häire olemuse või [[haigus]]e põhjuse järgi. [[Neuroloogilised häired|Neuroloogiliste häirete]] hulka kuuluvad kesk- ja piirdenärvisüsteemi mõjutavad haigused, sealhulgas [[epilepsia]], [[peavaluhäired]], [[neurodegeneratiivsed haigused]], [[ajuveresoonkonna haigused]], [[neuroinfektsioossed haigused]], [[neuroimmunoloogilised haigused]], [[neuromuskulaarsed haigused]], [[neuroarengulised häired]], traumaatilised pea- ja seljaajukahjustused ning [[närvisüsteemi kasvajad]].

Kesknärvisüsteemi kaitsevad tugevad füüsilised ja keemilised barjäärid. Füüsiliselt ümbritsevad pea- ja seljaaju [[ajukelmed]] ning kolju ja lülide luud, mis moodustavad koos tugeva füüsilise kaitsekihi. Keemiliselt isoleerib pea- ja seljaaju [[hematoentsefaalbarjäär]], mis takistab enamikul keemilistel ainetel vereringest kesknärvisüsteemi sisemusse liikumist. Selle kaitse tõttu on kesknärvisüsteem mitmeti vähem haavatav kui piirdenärvisüsteem, kuid teisest küljest on kesknärvisüsteemi kahjustustel raskemad tagajärjed.

Kuigi närvid paiknevad tavaliselt sügaval naha all, välja arvatud mõned erandid, nagu [[küünarluunärv]], on nad siiski üsna avatud füüsilistele kahjustustele, mille tagajärjeks võib olla [[valu]] ning tundlikkuse või lihaste kontrolli kadumine. Närvikahjustusi võivad põhjustada ka [[turse]] ja [[muljumisvigastus]]ed kohtades, kus närv kulgeb läbi kitsa luulise kanali, nagu [[randmekanalisündroom]]i korral. Kui närv lõigatakse täielikult läbi, degenereerub see sageli, kuid pikkade närvide korral võib protsessi lõpulejõudmine võtta kuid.

Lisaks füüsilistele kahjustustele võivad perifeerset neuropaatiat põhjustada paljud muud haigusseisundid, sealhulgas geneetilised seisundid, metaboolsed seisundid, nagu [[diabeet]], põletikulised seisundid, nagu [[polüradikuliit]], [[vitamiinipuudus]], sellised haigused nagu [[pidalitõbi]] ja [[vöötohatis]] või [[mürgistus]] selliste ainetega nagu [[raskmetallid]]. Paljudel juhtudel ei ole põhjust teada ja neid nimetatakse idiopaatilisteks. Närvid võivad ka ajutiselt oma talitluse kaotada, põhjustades [[tuimus]]t. Seda võivad eelkõige põhjustada mehaaniline surve, temperatuuri langus või keemiline koostoime teatud [[paikne anesteetikum|paiksete anesteetikumidega]].

Seljaaju füüsiline kahjustus võib põhjustada [[halvatus]]t, mis võib olla püsiv. Eksperimentaalsed uuringud on näidanud, et seljaaju närvikiud püüavad tagasi kasvada samamoodi nagu teised närvikiud, kuid seljaajus moodustub koekahjustuse korral tavaliselt [[armkude]], millest tagasikasvavad närvid ei suuda läbi tungida.

* Peaaju haigused ja kahjustused
** Peaaju trauma olenevalt ajusagarast
*** [[Otsmikusagar]]a kahjustus
*** [[Kiirusagar]]a kahjustus
*** [[Oimusagar]]a kahjustus
*** [[Kuklasagar]]a kahjustus
** [[Peaaju düsfunktsioonid]] vastavalt häire tüübile
*** [[Afaasia]] (keelehäire)
*** [[Düsgraafia]] (kirjutamishäire)
*** [[Düsartria]] (kõnehäire)
*** [[Apraksia]] (liikumismustrite sooritamise häire)
*** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide äratundmise häire)
*** [[Amneesia]] (mäluhäire)
* [[Seljaaju haigused]]
* Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud [[piirdenärvisüsteemi haigused]]
* [[Kraniaalnärvide haigused]], näiteks k[[olmiknärvineuralgia]]
* Autonoomse närvisüsteemi haigused, näiteks [[autonoomne neuropaatia]] ja [[multisüsteemne atroofia]]
* [[Epilepsia]] ja muud [[peaaju elektrilise aktiivsuse häired]]
* Kesk- ja piirdenärvisüsteemi kahjustustest tingitud liikumishäired, näiteks [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]] ja [[Tourette'i sündroom]]
* [[Unehäired]], näiteks [[narkolepsia]]
* [[Migreen]] ja muud [[peavaluhaigused]], näiteks [[kobarpeavalu]]
* [[Seljavalu]]d ja [[kaelavalu]]d
* [[Neuroarengulised häired]], näiteks [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire]] ja [[autism]]
* [[Deliirium]] ja [[dementsus]], näiteks [[Alzheimeri tõbi]]
* [[Pearinglus]] ja [[vertiigo]]
* [[Uimasus]] ja [[kooma]]
* [[Peatrauma]]
* [[Insult]]
* [[Närvisüsteemi kasvajad]], sealhulgas vähk
* [[Hulgiskleroos]] ja muud [[demüeliniseerumishaigused]]
* Pea- ja seljaaju infektsioonid, näiteks [[meningiit|meningiidid]]
* [[Prioontõbi|Prioontõved]]
* [[Komplekssed regionaalsed valusündroomid]]

==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon==
Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[ümarussid]]el), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el.

Lihtsaim närvisüsteemi vorm on [[hajus närvivõrk]], mis esineb [[ainuõõssed|ainuõõssetel]]. Sarnane hajusalt organiseeritud, kuid ehituselt erinev närvisüsteem esineb ka [[biradiaalne sümmeetria|biradiaalse sümmeetriaga]] [[kammloomad]]el, kelle närvisüsteemi evolutsiooniline päritolu on seni lahtine küsimus. Osa uuringuid viitab sellele, et see võis kujuneda ainuõõssete ja teiste loomade närvisüsteemist sõltumatult.&lt;ref&gt;L. L. Moroz, K. M. Kocot, M. R. Citarella jt. The ctenophore genome and the evolutionary origins of neural systems. – ''Nature'', 2014, 510 (7503): 109–114.&lt;/ref&gt; Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (näiteks aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.&lt;ref name=&quot;bAcEj&quot; /&gt;

[[Närvikude]] tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.

===Neuronite eellased käsnadel===
[[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni.

Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.&lt;ref&gt;Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]&lt;/ref&gt; Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil.

Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida  lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist.  Need võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.&lt;ref name=&quot;EUXSR&quot; /&gt;

=== Radiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem ===

Radiaalsümmeetriaga loomadel, eeskätt [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] ja [[kammloomad]]el, esineb hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem.&lt;ref&gt;Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.&lt;/ref&gt; See on närvisüsteemi lihtsaim vorm. Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas.

Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.&lt;ref name=&quot;IyTLZ&quot; /&gt;

Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.&lt;ref&gt;Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006,  ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.&lt;/ref&gt; 

Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ning on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja neurotransmitterisüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, samas kui esineb ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on pakutud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult. Sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis mitu korda tekkinud.

=== Kahekülgsete närvisüsteem ===
[[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb &quot;aju&quot;]]
Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediacara]] aja umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.&lt;ref&gt; Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2016.&lt;/ref&gt; Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju. [[Keelikloomad|Keelikloomadel]] areneb aju embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks; teistel kahekülgsetel, näiteks [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja usjatel, kujuneb aju ganglionide liitumisel ning keelikloomadele omane kolmeosaline jaotus puudub.&lt;ref&gt;Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562.&lt;/ref&gt;[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]&lt;/ref&gt;

[[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id).

Kõigil [[kahekülgsed|kahekülgsetel]] kujuneb varajases arengujärgus [[gastrula]]. [[Gastrulatsioon]]i käigus moodustuvad kolm [[looteleht]]e: [[endoderm]], millest areneb seedetrakti ja mitme muu siseelundi epiteel või epiteelne osa; [[mesoderm]], millest arenevad muu hulgas lihased, luustik ja sidekude; ja [[ektoderm]], millest arenevad muu hulgas [[marrasknahk]] ja närvisüsteem.&lt;ref name=SanesCh1&gt;D. H. Sanes, T. A. Reh, W. A. Harris. ''Development of the Nervous System'', Elsevier Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, Ch. 1, Neural induction.&lt;/ref&gt;

Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].&lt;ref&gt;Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]&lt;/ref&gt; Teissuuste hulka kuuluvad [[keelikloomad]] (sealhulgas [[selgroogsed]]), [[okasnahksed]] ja [[poolkeelikloomad]]. Mõnikord on teissuuste hulka arvatud ka [[ksenoturbelliidid]] ja laiemalt rühm [[siuglejad]] (kuhu kuuluvad ka [[akoolid]]), tuginedes 2000ndate molekulaaruuringutele,&lt;ref&gt;Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]&lt;/ref&gt; kuid põhjalikumad fülogenoomilised andmed toetavad pigem seisukohta, et siuglejad on esmassuuseid ja teissuuseid hõlmava rühma ''[[Nephrozoa]]'' [[sõsartakson]], mitte teissuuste hulka kuuluv rühm.&lt;ref&gt;Johanna Taylor Cannon, Bruno Cossermelli Vellutini, Julian Smith III, Fredrik Ronquist, Ulf Jondelius, Andreas Hejnol. Xenacoelomorpha is the sister group to Nephrozoa. – ''Nature'', 2016, 530 (7588): 89–93.&lt;/ref&gt; Esmassuused, mis on mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Lülijalgsete ja selgroogsete vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: lülijalgsetel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, selgroogsetel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et nende kahe rühma kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes &quot;ümber pööratud&quot;. Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid, ja seda on hiljem toetatud geneetiliste andmetega.&lt;ref&gt;R. Lichtneckert, H. Reichert. Insights into the urbilaterian brain: conserved genetic patterning mechanisms in insect and vertebrate brain development. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]&lt;/ref&gt; Hüpotees eeldab mõlemal rühmal ühtlustatud, [[BMP-kordiini signaalisüsteem]]i kaudu kujundatud tsentraalset närvijuhet ega kohaldu samal kujul enamikule teistele kahekülgsetele, sealhulgas rühmale ''Xenacoelomorpha'', kellel selline ühine mustristamissüsteem puudub või kujunes välja alles hiljem. Lisaks on hilisem võrdlev uuring näidanud, et mitme kahekülgsete rühma (sealhulgas ''Xenacoelomorpha'', [[keriloomad]], [[kärssussid]], [[käsijalgsed]] ja [[rõngussid]]) närvijuhtmed on evolutsioonis tekkinud üksteisest sõltumatult, mis seab kahtluse alla inversioonihüpoteesi aluseks oleva eelduse ühest ühiselt päritud tsentraalsest närvijuhtmest.&lt;ref&gt;João M. Gaspar Martín-Durán, et al. Convergent evolution of bilaterian nerve cords. – ''Nature'', 2018, 553 (7686): 45–50.&lt;/ref&gt;

==== Usside närvisüsteem  ====
[[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]]

Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri.

Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust.

==== Lülijalgsete närvisüsteem  ====

[[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]]

[[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.&lt;ref&gt;R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.&lt;/ref&gt; Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse.

Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna.

Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus.

Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.&lt;ref&gt;Chapman, lk 546.&lt;/ref&gt;

==== Selgroogsete närvisüsteem ====
[[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]]

Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.

Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]].

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on närvisüsteemi arengu esimene nähtav tunnus õhukese rakuriba ilmumine piki embrüo seljapoolset keskjoont. Seda nimetatakse [[neuraalplaat|neuraalplaadiks]]. Edasises arengus tekib neuraalplaadi keskossa pikisuunaline vagu – [[neuraalvagu]]. See süveneb järk-järgult ning selle servad lähenevad teineteisele ja kasvavad kokku. Nii kujuneb [[kesknärvisüsteem]]i eelkäija, silindriline [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru sulgumise ajal eraldub selle ülaservadest kummalgi pool [[neuraalhari]], millest areneb suur osa [[piirdenärvisüsteem]]ist. Neuraalplaadi muutumist neuraaltoruks koos närviharja kujunemisega nimetatakse [[neurulatsioon]]iks.

[[Närvikude|Närvikoe]] kujunemise ehk [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] molekulaarne mehhanism jäi tundmatuks kuni 1990ndateni, mil seda hakati selgitama geneetiliste uurimismeetodite abil. Närvikoe kujunemine sõltub [[luu morfogeneetilised valgud|luu morfogeneetiliste valkude]] (BMP-de) signaalide pärssimisest. Eriti tähtis on [[BMP4]]. Mesodermist pärinevad valgud, sealhulgas [[kordiin]] ja [[nogiin]],  pärsivad BMP4 toimet ja suunavad ektodermi [[diferentseerumine|diferentseeruma]] närvikoeks. Protsessis osalevad ka  näiteks [[FGF]]- ja [[Wnt]]-signaalirajad. Samalaadne molekulaarne mehhanism toimib väga erinevates loomarühmades  [[lülijalgsed|lülijalgsetest]] selgroogseteni.

Neuraalse induktsiooni tulemusel tekivad [[neuroblast]]id ehk neuronite eellasrakud.&lt;ref name=KandelCh53&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'',  McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 53: The generation and survival of nerve cells.&lt;/ref&gt; Edasiste jagunemiste ja diferentseerumise käigus kujunevad neist neuronid, teistest neuraalsetest eellasrakkudest arenevad gliiarakud.

[[Selgroogsed|Selgroogsete]] närvisüsteemi arengu peamised etapid on neuronite ja gliiarakkude teke neuraalsetest eellasrakkudest, ebaküpsete neuronite ränne tekkekohast lõplikku asukohta, aksonite väljakasvamine ja sihtrakkudeni juhtimine, sünapside moodustumine ja hilisemad muutused. Viimased on õppimise ja mälu rakuliste mehhanismide alus.&lt;ref name=KandelCh52&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'',  McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 52: The induction and patterning of the nervous system.&lt;/ref&gt;

==Uurimislugu==
[[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.&lt;ref&gt;S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.&lt;/ref&gt; Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.&lt;ref&gt;Finger, lk 43–50.&lt;/ref&gt;

Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna.

Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroonitud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna.

1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. 
Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis  mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal sünaptilist ülekannet ja kuidas see käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna.

1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et üksikud neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud, reageerides selektiivselt kindlatele visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund. Need neuronid on ühtlasi hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Keerukama tajumuse kujunemisel osalevad seega nii üksikute spetsialiseerunud neuronite selektiivne aktiivsus kui ka paljude rakkude koostoimest tekkiv aktiivsusmuster.
1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna.

1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. [[Eric Kandel]] näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ja tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerulisemate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.&lt;ref&gt;Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Meeleelundkond]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;G6YiI&quot;&gt;Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). &quot;Ch. 1: The Brain and Behavior&quot;. Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KandelCh2&quot;&gt;Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). &quot;Ch. 2: Nerve Cells and Behavior&quot;. Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bAcEj&quot;&gt;[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EUXSR&quot;&gt;Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&amp;login=false Resümee.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IyTLZ&quot;&gt;Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*Theodore H. Bullock, G. Adrian Horridge. ''Structure and Function in the Nervous Systems of Invertebrates'', 2 kd, San Francisco: W. H. Freeman 1965.
*Stanley Finger. ''Origins of Neuroscience'', Oxford University Press 1994.
*Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2. trükk, Hoboken (New Jersey): Wiley-Liss, 2005, ISBN 9780471210054.
*Dan H. Sanes, Thomas A. Reh. William A. Harris. ''Development of the Nervous System''. 2. trükk. Burlington (Massachusetts): Academic Press, 2006. ISBN 9780126186215.
*Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, James O. McNamara, Leonard E. White.   ''Neuroscience'', 4. trükk, Sunderland (Massachusetts): Sinauer Associates 2008, ISBN 9780878936977.
*Helmut Kettenmann, Bruce R. Ransom (toim). ''Neuroglia'', 3. trükk, New York: Oxford University Press 2013, ISBN 9780199794591.
*Andreas Schmidt-Rhaesa, Steffen Harzsch, Günter Purschke (toim). ''Structure and Evolution of Invertebrate Nervous Systems'', Oxford: Oxford University Press 2016, ISBN 9780199682201.
*Arendt, Detlev; Musser, Jacob M.; Baker, Clare V. H.; Bergman, Anders; Cepko, Constance; Erwin, Douglas H.; Pavlicev, Mihaela; Schlosser, Gerhard; Widder, Stefanie; Laubichler, Manfred D.; Wagner, Günter P. The Evolution of Cell Types in Animals: Emerging Principles from Molecular Studies. – ''Nature Reviews Genetics'', 2016, 17 (12): 744–757.
*Gary C. Schoenwolf, Steven B. Bleyl, Philip R. Brauer, Philippa H. Francis-West. ''Larsen's Human Embryology'' 6. trükk, Elsevier 2020.
*Eric R. Kandel, Thomas M. Jessell, Steven A. Siegelbaum, A. James Hudspeth (toim). ''Principles of Neural Science'', 6. trükk, New York: McGraw Hill 2021, ISBN 9781259642234.
*David L. Felten, Michael K. O'Banion, Mary Summo Maida. ''Netter's Atlas of Neuroscience'', 4. trükk, Elsevier 2021.
*Mark F. Bear, Barry W. Connors, Michael A. Paradiso. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', 5. trükk, Burlington (Massachusetts): Jones &amp; Bartlett Learning 2026, ISBN 9781284286878.

==Välislingid==
{{commonskat|Nervous system}}

[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem| ]]</text>
      <sha1>op3a9mr4exu3ek96zc27c4vsdc9gnoz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248781</id>
      <parentid>7248491</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T20:39:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <origin>7248781</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="91622" sha1="bn8p67k8oknahjwssxxutwivs6ayqie" xml:space="preserve">[[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud lahatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on üks varajane erakordselt detailne närvisüsteemi tervikpreparaat. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[tuberkuloos]]i surnud mustanahalise meditsiinikooli koristaja [[Harriet Cole]]'iga, kuid see on vaidlustatud.&lt;ref name=&quot;Kasprak 2023&quot;&gt;Alex Kasprak. [https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/ Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?], Snopes, 8.3.2023.&lt;/ref&gt;]]

'''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis saadab [[signaal]]e organismi ühtedest osadest teistesse ja koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])&lt;ref name=&quot;G6YiI&quot; /&gt;. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning saadab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]].

Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. [[Närvikude]] kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast mõnedel rõngussidel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit).

Enamiku [[kahekülgsed|kahekülgsete]] närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused on rühmiti erinevad. [[Radiaalsümmeetria|Radiaalsümmeetrilistel]] loomadel on [[hajus närvivõrk]], milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. See on  signaalide töötlemise ja ühendamise peamine keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Piirdenärvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust.
 
Piirdenärvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel. [[selgrootud|Selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub  rühmiti oluliselt. Selgroogsete piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. [[Närv]]id on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist [[efektororgan]]itesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] kesknärvisüsteemi ja [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] [[skeletilihas]]tesse, [[liiges]]tesse, mõnedesse [[nääre|näärmete]]sse ja muudesse efektororganitesse. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ja mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. 

Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[virgatsaine]]te) kaudu järgmistele [[rakk]]udele.
Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]] rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises.

Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]].
 
Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid 
võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]].

==Nimetus== 
Närvisüsteem on saanud nime sõnast &quot;närv&quot;. [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad peaajust ja seljaajust ning hargnevad korduvalt keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka närvivõrk, milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõssetel.&lt;ref name=&quot;ch-2-nerve&quot;&gt;Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt;

== Inimese närvisüsteem ==
[[Pilt:Nervous system diagram unlabeled.svg|pisi|Inimese närvisüsteem: kollane: [[kesknärvisüsteem]]; sinine: [[piirdenärvisüsteem]]]]
===Anatoomia===
[[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]]
[[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ja aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ning taustal [[valgeaine]]]]
Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.&lt;ref name=&quot;ch-17-the&quot;&gt;Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt;

Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.&lt;ref name=&quot;ch-17-the&quot; /&gt; Kesknärvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]], mis paiknevad luu ning peaaju ja seljaaju vahel. Kõige välimine ja tugevam kiht on [[peaaju-kõvakest]] ja [[seljaaju-kõvakest]], mis koosneb tihedast [[sidekude|sidekoest]], on vastupidav ja kaitseb kesknärvisüsteemi mehaaniliste vigastuste eest. Keskel on õhuke võrgutaoline [[ämblikuvõrkkest]], mis aitab pehmendada lööke ja vähendab hõõrdumist. Selle all paikneb [[ajuvedelik]]uga täidetud [[subarahnoidaalruum]]. Kõige sisemine kiht on õhuke [[pehmekest]], mis liibub tihedalt peaaju ja seljaaju pinnale. See sisaldab palju veresooni ning varustab närvikudet hapniku ja toitainetega. Lisaks ajukelmetele on ajul ka luuline kaitse. Peaaju ja ajukelmeid ümbritseb täielikult [[kolju]] – tugev luuline kest, mis kaitseb peaaju löökide ja surve eest. Seljaaju ja ajukelmeid ümbritseb omavahel ühendatud [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]], mis kaitseb seljaaju vigastuste eest ja võimaldab samal ajal keha liikumist.

Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi osad, mis ei paikne kesknärvisüsteemis,&lt;ref&gt;Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3&lt;/ref&gt; st kõik närvisüsteemi osad peale [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Piirdenärvisüsteem hõlmab enamikku perifeerseid [[närv]]e ja [[ganglion]]e ehk närvisõlmi (kus paiknevad [[neuron]]ite [[rakukeha]]d) ning aferentseid ja eferentseid [[närvikiud|närvikiude]].
[[Aferentne närvikiud|Aferentsed närvikiud]] kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi ning vahendavad eeskätt sensoorset infot, [[eferentne närvikiud|eferentsed närvikiud]] kannavad signaale kesknärvisüsteemist perifeersete sihtrakkudeni, sealhulgas [[lihas]]te ja [[nääre|näärmeteni]]. Närvikiududest moodustuvad [[närv]]id, mis võivad olla [[aferentne närv|aferentsed]], [[eferentne närv|eferentsed]] või [[seganärv]]id. Piirdenärvisüsteemi ülesanne on ühendada perifeersed [[meeleelund]]id ja [[efektor]]id kesknärvisüsteemiga, vahendades infot kehast ajju ning käske ajust lihastesse ja elunditesse. Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse närvideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende neuronite rakukehad paiknevad peaajus või seljaajus.

Et kesk- ja piirdenärvisüsteem moodustavad tihedalt integreeritud terviku, siis nende vahel ei ole selget bioloogilist piiri, vaid piiritlus sõltub kokkuleppest, mis on embrüoloogilise, anatoomilise ja funktsionaalse vaatenurga puhul mõnevõrra erinev. Embrüoloogiline jaotus põhineb närvisüsteemi arengul: kesknärvisüsteem kujuneb [[neuraaltoru]]st, piirdenärvisüsteem aga peamiselt [[neuraalhari|neuraalharjast]] ja osaliselt [[plakood]]idest. Anatoomiline jaotus põhineb asukohal: piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvisüsteemi osi väljaspool peaaju ja seljaaju. Funktsionaalne jaotus lähtub info liikumisest: [[aferentne rada|aferentsed rajad]] toovad sensoorse info kehast kesknärvisüsteemi, integratsioon toimub kesknärvisüsteemis ning [[eferentne rada|eferentsed rajad]] viivad käsud lihastesse ja näärmetesse. [[Nägemisnärv]] on arenguliselt ja ehituselt kesknärvisüsteemi jätke, kuigi paikneb anatoomiliselt väljaspool aju. [[Haistmissüsteem]]is paiknevad retseptorneuronid küll perifeerias, kuid nende aksonid projitseeruvad otse [[haistmissibul]]asse, mis kuulub kesknärvisüsteemi. Sensoorsete neuronite rakukehad paiknevad sageli piirdenärvisüsteemis, kuid need neuronid on funktsionaalselt kesknärvisüsteemi sisendsüsteemi osa. Puudub üksmeel selles, kas need neuronid kuuluvad kesk- või piirdenärvisüsteemi.&lt;ref&gt;Hubbard JI. ''The peripheral nervous system'', Plenum Press 1974,  ISBN 978-0-306-30764-5, lk vii.&lt;/ref&gt; [[Funktsionaalne rada|Funktsionaalsed rajad]] ulatuvad sageli mõlemasse süsteemi korraga.

[[Piirdenärvisüsteem]] jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ehk siseelundite osaks.

Somaatiline närvisüsteem koosneb [[nahk|naha]], [[liiges]]te ja [[skeletilihas]]te närvidest, mis toovad infot keha pinnalt, liigestest ja skeletilihastest kesknärvisüsteemi ning viivad [[tahteline liigutus|tahteliste liigutuste]] käske kesknärvisüsteemist skeletilihastesse. Naha närvid vahendavad [[puudutus]]e, [[temperatuur]]i ja [[valu]] taju ning annavad ajule infot keha pinnal toimuva kohta. Liigeste närvid annavad infot [[kehaasend]]i ja liikumise kohta ([[propriotseptsioon]]) ning aitavad [[liigutus]]i koordineerida. Lihaste närvid juhivad skeletilihaste kokkutõmbumist ja võimaldavad tahtelisi liigutusi. Somaatiline närvisüsteem töötab kahes suunas: [[sensoorne närv|sensoorsed närvid]] juhivad signaale kehast ajju ja [[motoorne närv|motoorsed närvid]] ajust skeletilihastesse. [[Seganärv]]id juhivad signaale mõlemas suunas. Somaatiliste [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] [[rakukeha]]d paiknevad seljaaju lähedal [[seljaajunärvi tagumine juur|seljaajunärvi tagumise juure]] [[ganglion]]ides. Närvirakud, mis toovad infot kehast (näiteks puudutus, valu, temperatuur), ei paikne seljaaju sees, vaid nendes ganglionides; nende jätked ulatuvad nii perifeeriasse kui ka seljaajju. Signaal liigub [[retseptorrakk|retseptor]]ist mööda neuroni jätket ganglionini, sealt seljaajju ja edasi peaajju.

Autonoomne närvisüsteem juhib [[siseelund]]ite [[talitlus]]t ja töötab enamasti tahtest sõltumatult. See sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseelundeid, veresooni ja näärmeid, st saadavad närvikiude elunditesse ja reguleerivad nende talitlust [[närvisignaal]]ide abil. Autonoomne osa mõjutab siseelundeid (näiteks [[süda]], [[magu]], [[sooled]]), veresooni (näiteks nende ahenemine ja laienemine) ja näärmeid (näiteks [[higinäärmed]], [[süljenäärmed]]). See jaguneb omakorda kaheks:
*[[sümpaatiline närvisüsteem]] – aktiveerib organismi (&quot;võitle või põgene&quot;), kiirendab [[süda|südame]] tööd ja pärsib [[seedimine|seedimist]];
*[[parasümpaatiline närvisüsteem]] – rahustab ja taastab (&quot;puhka ja seedi&quot;), aeglustab südame tööd ja soodustab seedimist.
Need kaks süsteemi mõjutavad samu elundeid samaaegselt vastupidises suunas. [[Stress]]iolukorras domineerib sümpaatiline süsteem, puhkeolekus parasümpaatiline. 

Peaajust väljub 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]], seljaajust 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. Kraniaalnärvid innerveerivad [[pea]]d, [[kael]]a ja osaliselt siseelundeid. Nende seas on nii aferentseid, eferentseid kui ka seganärve. Seljaajunärvid innerveerivad keret, jäsemeid ja siselundeid. Need on kõik seganärvid.

Närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks.&lt;ref&gt;Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, Hall WC, LaMantia AS, McNamara JO, White LE. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008, lk 15–16.&lt;/ref&gt; Hallaine koosneb peamiselt [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]]. Hallaine paikneb peaaju pinnal ([[ajukoor]]), peaaju sügavates [[tuum (neuroanatoomia)|tuumades]] (näiteks [[basaalganglion]]id ja talamus) ning seljaaju keskosas ([[H-kujuline piirkond|H-kujulises piirkonnas]]). Hallaine funktsioon on ajukoores seotud [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitlusega]] ([[taju]], [[mõtlemine]], [[mälu]], [[otsustamine]]), sügavates tuumades närvitegevuse regulatsiooni ja koordineerimisega ning seljaajus [[refleks]]ide ja kohalike reaktsioonide töötlemisega. Hallaine on hall ainult konserveeritud koes; elusas koes on see roosakas või helepruun. Selle värvus tuleneb verevarustusest, kudede niiskusest ja metaboolsest aktiivsusest. Hallaine sisaldab rohkesti [[veresoon]]i ([[kapillaar]]e);  [[veri]] annab [[hemoglobiin]]i tõttu kergelt punaka tooni. Elusas koes suurendab rakusisene ja rakuväline vedelik koe optilist läbikumavust ning mõjutab selle värvust. Lisaks on hallaine metaboolselt aktiivne [[kude]], kus neuronid tarbivad pidevalt [[dihapnik|hapnik]]ku ja [[glükoos]]i ning leiab aset intensiivne sünaptiline ja iooniline aktiivsus, mis nõuab tugevat verevarustust. Fikseerimisel (näiteks [[formaliin]]is säilitamisel) veri eemaldub koest või laguneb, ainevahetus peatub ning rakulised struktuurid stabiliseeritakse, et kude säiliks uurimiseks [[mikroskoop|mikroskoobis]]. Vere kadumise tõttu väheneb hemoglobiinist tingitud punakas toon ning hallaine muutub kahvatumaks. Samal ajal muutuvad koe optilised omadused, sealhulgas valguse neeldumine ja peegeldumine, mis suurendab eri kudede eristatavust. Et valgeaine jääb müeliini tõttu suhteliselt heledaks, suureneb kontrast hallaine ja valgeaine vahel. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud (müeliniseeritud) [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvikiud|närvikiude]]. Selle ülesanne on signaalide kiire edastamine ning närvisüsteemi eri piirkondade ühendamine. Valgeaine paikneb peaaju sisemuses, kus see moodustab ühendusteed eri ajupiirkondade vahel, seljaaju välisosas, kus see vahendab signaale aju ja keha vahel, ning perifeersetes närvides, mille põhiosa moodustavad müeliniseeritud aksonid. Valgeaine saab valge värvuse [[müeliin]]ilt, mis moodustab rasvarikka isolatsioonikihi.

Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. On siiski erandeid, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse [[basaalganglion]]ideks.&lt;ref&gt;Afifi AK. Basal ganglia: functional anatomy and physiology. Part 1. – ''J. Child Neurol.'', 1994, 9 (3): 249–260.&lt;/ref&gt;

===Närvikoe ehitus ja talitlus ===
{{Vaata|Närvikude}}
[[Närvikude]] koosneb närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. 

==== Neuronid ja sünapsid====
{{Neuroni ehitus|}}

Närvisüsteemi talitlus põhineb eelkõige [[neuron]]itel ehk närvirakkudel. Tegu on spetsialiseerunud [[rakutüüp|rakutüübiga]], mille ülesanne on informatsiooni vastuvõtt, töötlemine ja edastamine. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, töötlevad infot ja saadavad signaale edasi teistele [[rakk]]udele, sealhulgas neuronitele, [[lihasrakk]]udele ja [[näärmerakk]]udele.&lt;ref name=&quot;ch-2-nerve&quot; /&gt; 

Tüüpilisel neuronil eristatakse nelja põhiosa: [[rakukeha]] ehk neuronikeha ehk närvirakukeha ehk soomat ehk perikaarüoni, [[dendriit]]e, [[akson]]it ja [[presünaptiline lõpe|presünaptilisi lõpmeid]]. Rakukeha sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e. Seal toimub [[geeniekspressioon]], [[valgusüntees]] ja energia tootmine [[mitokonder|mitokondrites]]. Dendriidid on lühikesed tihedalt hargnevad jätked. Akson on tavaliselt üks pikk jätke.&lt;ref name=&quot;Ch. 4&quot;&gt;Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt; Rakukeha ja aksoni ühenduskohal paikneb [[aksoni küngas]]. Aksonid kulgevad sageli kimpudena, moodustades [[närv]]e. Aksoni lõpposas paiknevad presünaptilised lõpmed.

Tüüpilises neuronis liigub signaal dendriitidest rakukehasse ja sealt aksonisse. Dendriidid võtavad [[sünaps]]ide kaudu vastu signaale teistelt rakkudelt ja suunavad need aksoni künkale, kus need integreeritakse. Kui sisendite summa ületab läve, genereeritakse [[aktsioonipotentsiaal]]; kui mitte, siis seda ei teki. [[Aktsioonipotentsiaal]] on kiire elektriline pingemuutus neuroni [[rakumembraan]]il. See tekib [[ioon]]ide (eelkõige [[naatriumioon]] Na⁺ ja [[kaaliumioon]] K⁺) liikumisel läbi [[ioonkanal]]ite. Tavaliselt on neuroni sisemus väliskeskkonna suhtes negatiivsema laenguga, kuid aktsioonipotentsiaali ajal see tasakaal muutub lühiajaliselt vastupidiseks. Muutus algab naatriumioonide kiire sisenemisega , mis [[depolarisatsioon|depolariseerib]] membraani, ning sellele järgneb kaaliumioonide väljumine, mis taastab algse [[membraanipotentsiaal]]i. [[Naatriumkanal]]ite ja [[kaaliumkanal]]ite järjestikune avanemine tekitab lühiajalise, kuid selgelt suunatud elektrilise signaali. Aktsioonipotentsiaal levib mööda aksonit järjestikuste membraanipiirkondade aktiveerumise kaudu. Iga piirkond käivitab sama protsessi järgmises, moodustades lainetaolise leviku. Signaal ei nõrgene, vaid taastoodetakse igas lõigus uuesti. Aktsioonipotentsiaal võib levida ka dendriitides kas [[aksoni küngas|aksoni künkalt]] [[Tagasileviv aktsioonipotentsiaal|tagasilevivana]] või edasilevivana. Dendriitides on [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]], mis võimaldavad aktsioonipotentsiaali genereerimist, kuid nende väiksema tiheduse tõttu on levik seal nõrgem ja vähem usaldusväärne. Akson juhib signaali rakukehast eemale ning võib ulatuda kaugetesse sihtpiirkondadesse ja moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte. 

Teatud tingimustel võivad neuronid suhelda ka dendriitide kaudu. Mõnes piirkonnas (nt [[haistmissibul]], [[võrkkest]], [[hüpotalamus]]) esineb dendriitidevahelisi sünapse, mis võimaldavad lokaalset ja kiiret vastastikust mõjutamist. Samuti võib aktsioonipotentsiaal (eriti [[püramiidneuron]]ites) levida aksonist tagasi dendriitidesse ([[tagasileviv aktsioonipotentsiaal]]), mis on oluline [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] seisukohast. Mõnel neuronil puudub selgelt eristuv akson; neid nimetatakse [[anaksoneerunud neuron]]iteks. Nende jätked on ühtlasemalt hargnenud ning signaaliedastus toimub peamiselt lokaalselt dendriitide kaudu, mõjutades närvivõrgustiku aktiivsust lähiümbruses. 

[[Sünaps]] on rakkudevaheline kontaktstruktuur, mis võib olla [[keemiline sünaps|keemiline]] või [[elektriline sünaps|elektriline]]. 
Elektrilises sünapsis kandub signaal otse rakkude vahel [[aukliidus]]te kaudu, tagades väga kiire ja sünkroonitud ülekande.&lt;ref name=Hormuzdi&gt;Hormuzdi SG, Filippov MA, Mitropoulou G et al. Electrical synapses: a dynamic signaling system that shapes the activity of neuronal networks. – ''Biochim. Biophys. Acta'', 2004, kd 1662, nr 1–2, lk 113–137. PMID [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15033583 15033583] doi:[https://doi.org/10.1016%2Fj.bbamem.2003.10.023 10.1016/j.bbamem.2003.10.023]&lt;/ref&gt;
Keemilises sünapsis vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis difundeerub läbi [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes [[membraanipotentsiaal]]i. Keemilised sünapsid on levinumad ja funktsionaalselt mitmekesisemad,&lt;ref name=&quot;Ch. 10&quot;&gt;Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt; võimaldades postsünaptilise raku erutamist, pidurdamist või tundlikkuse muutmist.

Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab [[presünaptiline lõpe|presünaptilisse lõpmesse]], avanevad pingesõltuvad [[kaltsiumioonkanal]]id ning Ca²⁺ sisenemine rakku käivitab [[sünapsipõieke]]ste liitumise rakumembraaniga ja [[virgatsaine]]te vabanemise [[sünapsipilu]]sse. Virgatsained [[difusioon|difundeeruvad]] läbi sünapsipilu ja seonduvad [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, põhjustades [[ioonkanal]]ite avanemise või sulgumise ning muutes [[membraanipotentsiaal]]i; selle tulemusena võib rakk erutuda, pidurduda või muutuda selle tundlikkus.&lt;ref name=&quot;Ch. 10&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Ch. 11: Signaling at the nerve-muscle synapse. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt; 
Seejärel eemaldatakse virgatsained sünapsipilust [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaarde]], [[ensümaatiline lagundamine|ensümaatilise lagundamise]] või difusiooni teel, mis lõpetab signaali toime.&lt;ref name=&quot;Ch. 10&quot; /&gt;
Näiteks [[atsetüülkoliin]]i vabanemine motoorse neuroni ja lihasraku vahelises sünapsis põhjustab lihasraku [[depolarisatsioon]]i ja [[lihase kokkutõmme|kokkutõmbe]].&lt;ref name=&quot;KandelCh11&quot;&gt;Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, ptk 11: Signaling at the nerve-muscle synapse.&lt;/ref&gt; Sünaptiline ülekanne toimub väga kiiresti (murdosa millisekundist), kuid selle postsünaptilised mõjud võivad püsida märgatavalt kauem, sealhulgas juhtudel, kui sünaptiline aktiivsus aitab kaasa [[mälujälg|mälujälje]] tekkele.&lt;ref name=KandelCh4&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 4.&lt;/ref&gt;

Keemilise sünapsi korral on presünaptilises piirkonnas [[sünapsipõieke]]sed, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.&lt;ref name=&quot;Ch. 10&quot; /&gt;

[[Pilt:Chemical synapse schema cropped.jpg|pisi|Sünaptilise ülekande olulised elemendid. Elektrokeemiline laine, mida nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]iks, liigub mööda neuroni aksonit. Kui laine jõuab [[sünaps]]ini, käivitab see väikese koguse [[virgatsaine]]molekulide vabanemise. Need seonduvad sihtraku rakumembraanis paiknevate retseptormolekulidega]]


{| class=&quot;infobox&quot;
|+ Tüüpilise keemilise sünapsi ehitus
|-
{{#if:{{{1|}}}|
! style=&quot;background-color: #d0d0d0;&quot; {{!}} {{{1}}}
|}}
|- style=&quot;text-align: center&quot;
| &lt;div style=&quot;position: relative;&quot;&gt;[[Pilt:SynapseSchematic_lines.svg|400px|alt=An illustrated chemical synapse]]
{{Image label|x=-5.0|y=-168.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Postsünaptiline tihedus'''| Postsünaptiline&lt;br /&gt; tihedus| [[Sünaps|Postsünaptiline&lt;br /&gt; tihedus]]}}}}
{{Image label|x=-12.0|y=-95.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Pingesõltuv Ca&lt;sup&gt;2+-kanal'''| Pinge-&lt;br /&gt;sõltuv Ca&lt;sup&gt;2+&lt;/sup&gt;-&lt;br /&gt; kanal| [[Aktsioonipotentsiaal| Pinge-&lt;br /&gt;sõltuv Ca&lt;sup&gt;++&lt;/sup&gt;-&lt;br /&gt; kanal]]}}}}
{{Image label|x=-25.0|y=-50.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipõieke'''| Sünapsi-&lt;br /&gt; põieke| [[Sünapsipõieke|Sünapsi-&lt;br /&gt; põieke]]}}}}
{{Image label|x=-212.0|y=-30.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine transportvalk'''|Virgatsaine&lt;br /&gt;transportvalk| [[Virgatsaine|Virgatsaine&lt;br /&gt;transportvalk]]}}}}
{{Image label|x=-256.0|y=-161.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Retseptor'''| Retseptor| [[Retseptor (biokeemia)|Retseptor]]}}}}
{{Image label|x=-14.0|y=-15.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine''' | Virgatsaine | [[Virgatsaine]]}}}}
{{Image label|x=-338.0|y=-63.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Aksoni lõpe'''| Aksoni&lt;br&gt;lõpe| [[Akson|Aksoni&lt;br&gt;lõpe]]}}}}
{{Image label|x=-336.0|y=-145.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipilu''' | Sünapsipilu| [[Sünapsipilu]]}}}}
{{Image label|x=-348.0|y=-190.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Dendriit'''| Dendriit| [[Dendriit]]}}}}&lt;/div&gt;
|}

Sünapside tüüpe on väga palju. On teada üle saja virgatsaine ning paljudel neist on mitu retseptoritüüpi.&lt;ref name=&quot;ch-15-neur&quot;&gt;Ch. 15: Neurotransmitters. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt; Paljud sünapsid kasutavad rohkem kui ühte virgatsainet.&lt;ref name=&quot;ch-15-neur&quot; /&gt; On tavaline, et sünaps kasutab ühte kiiresti toimivat madalmolekulaarset virgatsainet, nagu [[glutamaat]] või [[gamma-aminovõihape]], ning üht või mitut [[peptiid]]set virgatsainet, mis täidavad aeglasemaid modulatoorseid rolle.

Virgatsained võivad toimida erinevat tüüpi retseptorite kaudu. [[ionotroopne retseptor|Ionotroopsed retseptorid]] on [[ligand (biokeemia)|ligand]]iga juhitavad ioonkanalid, mis tekitavad kiire ja lühiajalise vastuse. [[metabotroopne retseptor|Metabotroopsed retseptorid]] toimivad [[G-valk]]ude ja rakusiseste [[signaalirada]]de kaudu ning põhjustavad aeglasemaid, kuid kauem kestvaid muutusi raku talitluses. Seetõttu võib samal virgatsainel olla väga erinevaid toimeid sõltuvalt sellest, mis tüüpi retseptori see aktiveerib ja millises närvisüsteemi osas sünaps paikneb.

[[Dale'i printsiip]] ütleb algupärasel kujul, et neuron vabastab kõigis oma sünapsides sama virgatsainete komplekti. Hilisem, levinud lihtsustatud tõlgendus (&quot;üks neuron — üks virgatsaine&quot;) on osutunud ekslikuks: neuronid vabastavad sageli üheaegselt mitut virgatsainet ([[kotransmissioon]]), sealhulgas kombinatsioone &quot;klassikalisest&quot; väikese molekuliga virgatsainest ja peptiidsest [[kaastransmitter]]ist.&lt;ref&gt;Gabrielle J. Gutierrez, Natasha Baas-Thomas, Eve Marder. What Dale never said: multiple incarnations of Dale's Law from the birth of pharmacology to modeling brain circuits. – ''Journal of Neurophysiology'', 2026, 136(2):702–708. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC13556283/ Täistekst.]&lt;/ref&gt; Hiljem on leitud, et ka algupärane, &quot;sama virgatsainete komplekti&quot; versioon ei kehti alati universaalselt: eri virgatsained ja kaastransmitterid, eriti peptiidid, võivad vabaneda neuroni eri rakupiirkondadest ja erineda sõltuvalt sellest, millisesse sihtmärki konkreetne terminal projitseerub.&lt;ref&gt;D. W. Golding. Patterns of peptide discharge — implications for Dale's principle. – B. Krisch, R. Mentlein (toim). ''The Peptidergic Neuron'', Birkhäuser Verlag: Basel 1996, lk 7–12.&lt;/ref&gt; Dale'i printsiip ei tähenda, nagu neuron avaldaks kõigile sihtrakkudele sama toimet, sest sünaptiline mõju sõltub postsünaptilise raku retseptoritest.&lt;ref name=&quot;Ch. 10&quot; /&gt; Et eri sihtrakkudel võivad olla eri tüüpi retseptorid, võib sama neuron mõjuda ühtedele rakkudele ergastavalt, teistele pärssivalt või moduleerivalt. Kaks levinumat virgatsainet on [[glutamaat]] ja [[gamma-aminovõihape]] (GABA). Glutamaat mõjub kesknärvisüsteemis valdavalt ergastavalt. Gamma-aminovõihape (GABA) on täiskasvanud kesknärvisüsteemi peamine pärssiv virgatsaine, kuid varajases arengus, mil neuronite rakusisene [[kloriidioon]]ide tase on kõrgem, mõjub see sageli hoopis ergastavalt. Pärssiva toime kujunemine on seotud rakusisese kloriidikontsentratsiooni langusega arengu käigus.&lt;ref&gt;Y. Ben-Ari. Excitatory actions of gaba during development: the nature of the nurture. – ''Nature Reviews Neuroscience'', 2002, 3 (9): 728–739.&lt;/ref&gt;

Üks oluline sünapside rühm suudab pikaajaliste aktiivsusest sõltuvate muutuste kaudu sünapsi tugevuses moodustada [[mälujälg]]i.&lt;ref&gt;Paradiso MA, Bear MF, Connors BW. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', Lippincott Williams &amp; Wilkins 2007, lk 718, ISBN 0-7817-6003-8.&lt;/ref&gt; [[neuraalne mälu|Neuraalse mälu]] tuntuim vorm on [[pikaajaline tugevnemine]] (''long-term potentiation'', [[LTP]]). See esineb sünapsides, mis kasutavad virgatsainena [[glutamaat]]i, ja sõltub eelkõige [[NMDA retseptor]]ite aktivatsioonist.&lt;ref name=&quot;resumee&quot;&gt;Cooke SF, Bliss TV. Plasticity in the human central nervous system. – ''Brain'', 2006, 129 (Pt 7): 1659–1673. [https://academic.oup.com/brain/article-abstract/129/7/1659/300527?redirectedFrom=fulltext&amp;login=false Resümee.]&lt;/ref&gt; NMDA retseptorid on &quot;assotsiatiivsed&quot;: kui presünaptiline ja postsünaptiline neuron aktiveeruvad ligikaudu samaaegselt, eemaldub retseptori blokeering ning kanal avaneb, võimaldades kaltsiumioonide sisenemist postsünaptilisse rakku.&lt;ref&gt;Bliss TV, Collingridge GL. A synaptic model of memory: long-term potentiation in the hippocampus. – ''Nature'', 1993, 361 (6407): 31–39. [https://www.nature.com/articles/361031a0 Resümee.]&lt;/ref&gt; Kaltsium käivitab rakusisesed [[signaalikaskaad]]id, mis viivad lõpuks [[AMPA-tüüpi glutamaadiretseptor]]ite arvu kasvuni postsünaptilises membraanis, nii et sünapsi efektiivne tugevus suureneb. See tugevuse muutus võib püsida nädalaid või kauem. Pärast pikaajalise tugevnemise avastamist 1973. aastal on kirjeldatud teisi [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] vorme, mille puhul esineb nii sünapsi tugevnemine kui ka selle nõrgenemine ja mille kestus varieerub.&lt;ref name=&quot;resumee&quot; /&gt; Näiteks [[tasusüsteem]], mis soodustab soovitud käitumist, tugineb osaliselt plastilisusmehhanismidele, milles mängib rolli [[dopamiin]].&lt;ref&gt;Kauer JA, Malenka RC. Synaptic plasticity and addiction. – ''Nat. Rev. Neurosci.'', 2007, 8 (11): 844–858. [https://www.nature.com/articles/nrn2234 Resümee.]&lt;/ref&gt; Kõik need sünaptilise muutlikkuse vormid koos moodustavad [[närvisüsteemi plastilisus]]e ehk närvisüsteemi võime kohaneda keskkonna muutustega.

Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles iga neuron võib olla ühenduses tuhandete teistega. Informatsiooni kodeerimises osalevad nii üksikute neuronite aktiivsus kui ka neuronipopulatsioonide aktiivsusmustrid. Nende osakaal on neuroteaduses jätkuvalt uuritav küsimus.&lt;ref&gt;R. Q. Quiroga, L. Reddy, G. Kreiman, C. Koch, I. Fried. Invariant visual representation by single neurons in the human brain. – ''Nature'', 2005, 435 (7045): 1102–1107.&lt;/ref&gt; Aktiivsusmustrit iseloomustavad aktiivsete neuronite arv ja jaotumine, [[aktsioonipotentsiaal]]ide sagedus ning sünaptiliste ühenduste tugevus. Impulsside sagedus peegeldab stiimuli tugevust: madalam sagedus vastab nõrgemale ja kõrgem sagedus tugevamale stiimulile. Aktiivsusmustrid annavad väljundi, näiteks [[tajumus]]e või [[liigutus]]e.  

Närvisüsteem reguleerib ja koordineerib teiste [[kude]]de, näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]], talitlust ning mõjutab kudede kasvu, arengut ja ainevahetust. Regulatsioon toimub keemiliste signaalide abil. [[Virgatsaine]]d vahendavad kiiret ja lokaalset toimet sünapsides, [[neuromodulaator]]id muudavad neuronite erutatavust ja närvivõrgustike tundlikkust (mõjutades näiteks [[tähelepanu]] ja [[meeleolu]]), [[troofiline faktor|troofilised faktorid]] toetavad rakkude kasvu ja taastumist ning [[neurohormoon]]id toimivad vere kaudu, põhjustades aeglasemat, kuid ulatuslikku mõju.

Närvisüsteemis esineb sadu tüüpe neuroneid.&lt;ref name=&quot;Ch. 4&quot; /&gt; Need erinevad ehituse, talitluse, ühenduste ja keemilise toime poolest. Funktsiooni järgi eristatakse näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], mis teisendavad stiimuleid (nt [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks; [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]], mis edastavad signaale [[efektorrakk]]udele; ning [[vaheneuron]]id, mis integreerivad ja töötlevad infot närvivõrgustikes.&lt;ref name=&quot;ch-2-nerve&quot; /&gt; Lisaks esineb erutavaid ja pidurdavaid neuroneid, mille tasakaal määrab närvivõrgustike aktiivsuse mustrid.

==== Gliiarakud ====
Gliiarakud stabiliseerivad mitmel moel neuronite kuju ja paiknemist. Esiteks pakuvad gliiarakud mehaanilist tuge: toetavad neuronite [[rakumembraan]]i ja jätkeid ([[dendriit]]e ja [[akson]]eid), täidavad neuronitevahelise ruumi ning moodustavad nende ümber tiheda rakuvõrgustiku. See toimib toetava karkassina, mis hoiab neuronite ehituse paigas ja kaitseb jätkeid deformeerumise, nihkumise või kahjustumise eest. Teiseks hoiavad nad neuroneid kindlates vastastikustes asendites, aidates säilitada [[sünaps]]ide täpse paigutuse ja närvivõrkude organiseerituse. Selles on oluline roll eriti [[astrotsüüt|astrotsüütidel]], mis kinnituvad neuronite ja [[veresoon]]te külge ning ümbritsevad sünapse ja [[kapillaar]]e, ankurdades neuronid kindlasse mikrokeskkonda. Kolmandaks toodavad ja organiseerivad gliiarakud [[rakuvaheaine]]t, mis aitab rakkudel püsida õiges asendis ja säilitada koe arhitektuuri. Neljandaks stabiliseerivad nad aksonite ümbrust [[müeliin]]iga: [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis ümbritsevad aksonid [[müeliintupp|müeliintupega]], mis lisaks signaali kiirendamisele pakub ka mehaanilist tuge ja kaitset. 

Lisaks toetavad gliiarakud neuronite ainevahetust ja reguleerivad [[närvikude|närvikoes]] rakuvälist keemilist keskkonda. Gliiarakud, eriti astrotsüüdid, võtavad verest vastu ja transpordivad närvikoesse [[glükoos]]i, mis on närvikoes peamine energiaallikas. Nad suudavad reageerida energiavajaduse muutumisele. Astrotsüüdid võivad glükoosi [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadik]]s (laktaatioon, piimhappe anioon) muuta ning laktaati rakuvälisesse keskkonda vabastada. Seda nähtust kirjeldab [[astrotsüüt-neuron-laktaadisüstiku hüpotees]], mille kohaselt võivad neuronid intensiivse aktiivsuse ajal kasutada astrotsüütidelt saadud laktaati täiendava energiaallikana, muutes selle laktaadi [[dehüdrogenaas]]i abil tagasi [[püruvaat|püruvaadiks]] ja oksüdeerides seda mitokondrites. Hüpoteesi kasuks räägivad mitmed eksperimentaalsed tõendid, kuid laktaadiülekande üldine või oluline roll täiskasvanud peaaju energiavarustuses on jätkuvalt vaieldav: osa uurimusi pole saanud olulist laktaadivoogu astrotsüütidest neuronitesse kinnitada või on leidnud, et laktaadi üldine panus aju glükoosiainevahetusse on nii väike, et selle suund ja tähtsus jäävad vaieldavaks.&lt;ref&gt;L. K. Bak, A. B. Walls. CrossTalk proposal: An important astrocyte-neuron lactate shuttle couples neuronal activity to glucose utilisation in the brain. – ''Journal of Physiology'', 2018, 596 (3): 351–353; L. K. Bak, A. B. Walls. CrossTalk opposing view: Lack of evidence supporting an important role of astrocyte-to-neuron lactate shuttling in brain energy metabolism. – ''Journal of Physiology'', 2018, 596 (3): 355–357.&lt;/ref&gt; Glükoosi ja teiste energiaallikate oksüdatsiooni teel sünteesitakse [[Adenosiintrifosfaat|ATP]]-d, mis on neuronite peamine energiakandja. Seda kasutatakse muu hulgas [[närviimpulss]]ide tekkeks ja levimiseks vajalike ioonigradientide säilitamiseks ja taastamiseks ning [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] tagamiseks, sealhulgas [[virgatsaine]]te vabastamiseks ja [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaardeks]] [[sünaps]]ides. 

Teiseks eemaldavad gliiarakud neuronite aktiivsuse tõttu tekkinud [[ainevahetusjääk]]e, hoides rakuvälise keskkonna stabiilsena ja takistades neuronitele kahjulike ja närvisignaalide levikut häirivate [[jääkaine]]te kuhjumist. 

Kolmandaks, nii neuronid kui ka gliiarakud eemaldavad [[virgatsaine]]id [[sünapsipilu]]st, kuid nende rollid on osaliselt erinevad ja teineteist täiendavad. Pärast virgatsaine vabanemist sünapsipilusse seondub see [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega ja käivitab signaali. Selle toime peab olema täpselt ajastatud, lühiajaline ja kontrollitud, mistõttu virgatsaine tuleb kiiresti eemaldada. Peamine mehhanism selleks on presünaptiline [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaare]], mille käigus signaali saatnud neuron võtab virgatsaine spetsiaalsete [[transportvalk]]ude abil oma [[rakumembraan]]i kaudu tagasi. Seejärel virgatsaine kas pakendatakse uuesti sünapsipõiekestesse või lagundatakse ensümaatiliselt. Lisaks osalevad selles protsessis gliiarakud, eriti astrotsüüdid, mis haaravad sünapsipilust liigsed virgatsained, mida neuronid ei ole tagasi haaranud. See on eriti oluline näiteks [[glutamaat|glutamaadi]] puhul, sest selle liigne kuhjumine võib põhjustada neuronite [[üleerutus]]t ja kahjustust ([[eksitotoksilisus]]).

Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises, kontrollides ainete liikumist vere ja [[peaaju]] närvikoe vahel, kuid nad ei moodusta ise barjääri, vaid toimivad selle välise regulatsioonisüsteemina. Hematoentsefaalne barjäär on füsioloogiline &quot;filter&quot; vere ja peaaju koe vahel. Selle põhiosa moodustavad kapillaaride seinu vooderdavad [[endoteel]]irakud, mis on omavahel ühendatud [[tiheliidus]]tega. Nii ei saa ained liikuda rakkude vahelt vabalt, vaid läbivad barjääri kas [[difusioon]]i teel (näiteks [[dihapnik|hapnik]]u puhul) või [[transportvalk]]ude abiga (näiteks [[glükoos]]i puhul). Astrotsüüdid ümbritsevad peaaju kapillaare oma jätketega ning suhtlevad endoteelirakkudega, kuigi nad ei kuulu veresoonte seina koosseisu. Nad mõjutavad endoteelirakkude omadusi ja tiheliiduste säilimist, vähendades barjääri lekkeid ning reguleerides, millised molekulid ja millises koguses pääsevad verest peaajju. Nii võimaldavad nad glükoosi ja hapniku kontrollitud sisenemist ajju, piiravad [[toksiin]]ide ja mitmete [[ravim]]ite pääsu närvikoesse. Samuti kohandavad nad veresoonte läbilaskvust ja verevoolu vastavalt närvikoe aktiivsusele: nad suurendavad lokaalselt verevarustust, kui neuronite energiavajadus kasvab.

Närvikoe rakkude ümbruses ([[rakuväline keskkond|rakuvälises keskkonnas]]) leidub [[ioon]]e, näiteks [[kaaliumioon]]e, [[naatriumioon]]e ja [[kaltsiumioon]]e, mille tasakaal on [[neuron]]ite normaalseks talitluseks hädavajalik. Neuronite aktiivsuse ajal muutub ioonide jaotus kiiresti, näiteks suureneb kaaliumioonide hulk. Nende kuhjumine häiriks närviimpulsside teket ja levikut ning võiks viia neuronite üleerutuseni. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad seda tasakaalu, haarates liigseid ioone, jaotades neid ümber või suunates [[vereringe]]sse. Nii tagavad nad närvikoe keemilise keskkonna stabiilsuse ja närviimpulsside usaldusväärse toimimise. 

Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad [[sünaps]]ide tugevust ja ümberkujunemist ning osalevad närvivõrkude arengus ja kohanemises. Sünapsi tugevus, st see, kui tõhusalt signaal ühelt [[neuron]]ilt teisele kandub, sõltub suuresti sünapsi keskkonna olekust. Gliiarakud mõjutavad seda, eemaldades või vabastades [[virgatsaine]]id (näiteks glutamaati), reguleerides ioonide tasakaalu ja eritades [[signaalmolekul]]e, mis mõjutavad neuronite tundlikkust. Närvisüsteemi arengus juhivad gliiarakud [[neuron]]ite kasvu ning nende jätkete (aksonite ja dendriitide) suunamist, et need leiaksid õiged sihtkohad ja moodustaksid sobivad ühendused, kujundades niiviisi närvivõrkude algse korralduse. Edasises elus toimub pidev ümberkorraldumine: osa sünapse tugevneb, osa nõrgeneb või kaob ja uusi ühendusi tekib juurde. Gliiarakud toetavad uute sünapside teket, eemaldavad mittevajalikke ühendusi ja kohandavad närvivõrke vastavalt aktiivsusele: sagedamini kasutatavad ühendused tugevnevad ja vähem aktiivsed võivad nõrgeneda.
See on oluline [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] seisukohast. Selle käigus stabiliseerivad gliiarakud vajalikke ühendusi, hoides toimivaid sünapse ja neuronitevahelisi seoseid püsivana ja töökindlana. Nad toetavad neid sünapse, mida kasutatakse sageli ja mis on funktsionaalselt olulised, hoiavad nende ümber sobivat keemilist keskkonda (näiteks ioonide tasakaal ja [[virgatsaine]]te kontroll) ning soodustavad nende säilimist ja tugevnemist. Vähekasutatavad või mittevajalikud sünapsid nõrgenevad või need eemaldatakse. See protsess on seotud närvivõrkude stabiilsusega, st närvivõrgustiku võimega säilitada toimiv struktuur ja töökindlus ka pideva muutumise tingimustes. Stabiilsus tagab, et olulised ühendused püsivad, signaalid liiguvad usaldusväärselt ja võrgustik ei muutu kaootiliseks ega kaota oma funktsionaalset korraldust. Stabiilsus peab olema tasakaalus [[närvisüsteemi plastilisus]]ega: plastilisus võimaldab õppimist ja kohanemist, stabiilsus aga säilitab toimivad struktuurid. Nii tagavad gliiarakud, et närvisüsteem on ühtaegu paindlik ja stabiilne, võimaldades närvivõrkudel kogemuse mõjul muutuda ja kohaneda.

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.&lt;ref&gt;Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.&lt;/ref&gt;

Ajus on gliiarakkude koguarv ligikaudu sama suurusjärku kui neuronite arv (umbes 1 : 1), kuigi see suhe varieerub oluliselt aju eri piirkondades.&lt;ref&gt;Azevedo F.A., Carvalho L.R., Grinberg L.T. Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain. – ''J. Comp. Neurol.'', 2009, 513 (5): 532–541. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cne.21974 Resümee.]&lt;/ref&gt;

Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi:

*[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises;
*[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]);
*[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides.

Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga.

=== Talitlus ===
Baastasandil on närvisüsteemi ülesanne edastada signaale ühelt rakult teisele või keha ühest osast teise. Rakud saavad teistele rakkudele signaale saata mitmel viisil. Üks võimalus on saata keemilisi aineid ([[hormoon]]e) [[vereringe]]sse, mille kaudu need levivad kaugematesse kehaosadesse. Erinevalt sellest ringhäälingulaadsest signaaliedastusest võimaldab närvisüsteem signaaliülekannet punktist punkti: neuronid suunavad oma aksonid konkreetsetesse sihtpiirkondadesse ja moodustavad sünaptilisi ühendusi konkreetsete sihtrakkudega.&lt;ref name=&quot;Gray170&quot;&gt;Gray PO. ''Psychology'', 5. trükk, Macmillan 2006 , ISBN 978-0-7167-7690-1, lk 170.&lt;/ref&gt;

Integratiivsemal tasandil on närvisüsteemi põhifunktsioon keha juhtimine.&lt;ref name=KandelCh2/&gt; Närvisüsteem hangib [[meeleelund]]ite [[retseptorrakk]]ude kaudu keskkonnast informatsiooni, saadab seda informatsiooni kodeerivaid signaale kesknärvisüsteemi, töötleb infot sobiva reaktsiooni määramiseks ja saadab soovitava reaktsiooni käivitamiseks signaale lihastele või näärmetele.

Närvisüsteem võimaldab nägemist ja teisi keerukaid tajusid, keerukat suhtlemist, elundkondade talitluse kiiret koordineerimist ning samaaegset integreeritud signaalitöötlust.

Närvisüsteem võimaldab [[keel]]t, mõistete abstraktset esitamist, kultuuri edasiandmist ja paljusid teisi inimühiskonna aspekte.

====Närviringid ja nende süsteemid====
[[Pilt:Descartes-reflex.JPG|pisi|Valu teekond illustratsioonil [[René Descartes]]i raamatust &quot;[[Traité de l'homme]]&quot; (&quot;Traktaat inimesest&quot;; 1664). Tuli on jala lähedal. Tule väga väikesed liikuvad osakesed mõjutavad jala nahka, põhjustades naha liikumise, mis tõmbab närvitorus paikneva peenikest kiu alumist otsa. Tõmme kandub mööda kiudu selle teise otsani ajus. Teise otsa liikumine avab ajus poorilaadse ava. Descartes võrdleb seda mõju nööri tõmbamisega, mis paneb nööri teises otsas oleva kella helisema. &quot;[[Loomsed vaimud]]&quot; pääsevad ajuõõnest närvitorusse. Need on Descartesi järgi väga peen liikuv aine, mis paikneb ajuõõntes ja liigub närvitorudes. Kui ava avaneb, saavad loomsed vaimud liikuda närvitorusse, milles need jõuavad lihasteni ja muudavad nende kuju, põhjustades jala eemaldumise tulest]]
Närvisüsteemi talitlust käsitati pikka aega stiimuli ja reaktsiooni seostamisena.&lt;ref name=Sherrington1906/&gt; Selle arusaama järgi algab neuraalne töötlus stiimulitest, mis aktiveerivad sensoorsed neuronid ja tekitavad signaale, mis levivad seljaaju ja peaaju ühenduste ahelate kaudu, ja viib lõpuks motoorsete neuronite aktiveerumiseni ja seetõttu lihaste kokkutõmbumiseni, seega väliselt avalduvate reaktsioonideni. [[René Descartes]] uskus, et loomade kogu käitumist ja suuremat osa inimese käitumisest saab seletada stiimuli ja reaktsiooni ringide abil, kuid [[keel]]t ja muud kõrgemat kognitiivset käitumist ei saa  mehhanitsistlikult seletada.&lt;ref name=Descartes&gt;René Descartes. ''[[Les Passions de l'âme]]'', 1649.&lt;/ref&gt; [[Charles Sherrington]] arendas raamatus &quot;[[The Integrative Action of the Nervous System]]&quot; (1906)&lt;ref name=Sherrington1906&gt;C. S. Sherrington. ''The Integrative Action of the Nervous System'', Scribner 1906.&lt;/ref&gt; stiimuli ja reaktsiooni mehhanismide käsitlust palju üksikasjalikumalt. [[Psühholoogia]]s 20. sajandi keskpaigani valitsenud vaade [[biheiviorism]] püüdis inimese käitumise kõiki aspekte seletada stiimuli ja reaktsiooni kaudu.&lt;ref name=Baum&gt;W. M. Baum. ''Understanding Behaviorism: Behavior, Culture and Evolution'', Blackwell 2005, ISBN 978-1-4051-1262-8.&lt;/ref&gt;

20. sajandi alguses alanud ja 1940ndatel haripunkti jõudnud elektrofüsioloogilised uuringud näitasid, et närvisüsteemis on palju mehhanisme, mis säilitavad rakkude erutuvust ja tekitavad aktiivsusmustreid iseeneslikult, ilma välise stiimulita.&lt;ref name=Piccolino&gt;M. Piccolino. Fifty years of the Hodgkin-Huxley era. – ''Trends Neurosci.'', 2002, kd 25, nr 11, lk 552–553.&lt;/ref&gt; Leiti, et neuronid on võimelised tekitama korrapäraseid aktsioonipotentsiaalide jadasid, isegi täielikus eraldatuses.&lt;ref name=Johnston&gt;Johnston, S. M. Wu. ''Foundations of cellular neurophysiology'', MIT Press 1995, ISBN 978-0-262-10053-3.&lt;/ref&gt;

Kui ühendada iseeneslikult aktiivsed neuronid keerukateks ringideks, on keerukate ajaliste aktiivsusmustrite tekitamise võimalused veel palju suuremad.&lt;ref name=Dayan&gt;P. Dayan, L. F. Abbott ''Theoretical Neuroscience: Computational and Mathematical Modeling of Neural Systems'', MIT Press 2005 ISBN 978-0-262-54185-5.&lt;/ref&gt; Tänapäeval käsitatakse närvisüsteemi talitlust nii, et selles on oma osa nii stiimuli ja reaktsiooni ahelatel kui ka isetekkeliselt genereeritud aktiivsusmustritel. Käitumine tekib nende vastastikmõjus.
&lt;ref name=Simmons&gt;P. J. Simmons, D. Young. ''Nerve cells and animal behaviour'', Cambridge University Press 1999, ISBN 978-0-521-62726-9,   Ch 1.: Introduction.&lt;/ref&gt;

===== Refleksid ja muud stiimuli-reaktsiooni ringid =====

[[Närviring]]i lihtsaim  tüüp on [[refleksikaar]]. See algab sensoorse sisendiga ja lõpeb motoorse väljundiga ning läbib omavahel ühendatud neuronite rea.&lt;ref name=KandelCh36&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 36.&lt;/ref&gt; Seda võib illustreerida [[äratõmbamisrefleks]]iga, mille puhul käsi tõmmatakse pärast kuuma pliidi puudutamist kiiresti tagasi.
[[Pilt:Nervous_system_organization_en.svg|pisi|Närvisüsteemi baastalitluse lihtsustatud kujutis: sensoorsed retseptorid võtavad signaalid vastu ning edastavad need seljaajju ja peaajju, kus neid töödeldakse; seejärel saadetakse signaalid tagasi seljaajju ja sealt edasi motoorsetesse neuronitesse]]
Ring algab [[nahk|naha]] [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoritega]], mis aktiveeruvad kahjustava [[kuumus]]e toimel. Membraanis paiknev spetsiaalne molekulaarne struktuur põhjustab selle, et kuumus muudab membraani elektrivälja. Kui elektrilise potentsiaali muutus on piisavalt suur, et ületada vastav läviväärtus, vallandub aktsioonipotentsiaal, mis edastatakse retseptorraku [[akson]]i kaudu seljaajju. Seal moodustab akson teiste rakkudega erutavaid sünaptilisi kontakte; osa neist projitseerub samasse seljaaju piirkonda, osa aga peaajju. Üheks sihtmärgiks on seljaaju vaheneuronite kogum, mis projitseerub käelihaseid juhtivatele motoorsetele neuronitele. Vaheneuronid erutavad motoorseid neuroneid ja kui erutus on piisavalt tugev, tekitavad mõned motoorsed neuronid aktsioonipotentsiaale, mis liiguvad mööda nende aksoneid punktini, kus nad moodustavad erutavaid sünaptilisi kontakte lihasrakkudega. Erutavad signaalid põhjustavad lihasrakkude kokkutõmbumise ja käsi tõmmatakse eemale.

Tegelikkus võib olla sellest lihtsustatud esitusest mitmeti keerulisem.&lt;ref name=KandelCh36/&gt; Kuigi kõige lihtsamate reflekside puhul on sensoorsete ja motoorsete neuronite vahel lühikesed närviteed, osalevad ringis ka teised läheduses paiknevad neuronid, mis reaktsiooni moduleerivad. Peale selle kulgevad peaajust seljaajju projektsioonid, mis võivad refleksi võimendada või nõrgendada.

Kõige lihtsamaid reflekse võivad vahendada ringid, mis paiknevad täielikult seljaajus, kuid keerukamad reaktsioonid sõltuvad signaalide töötlemisest peaajus.&lt;ref name=KandelCh38&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 38: Voluntary movement.&lt;/ref&gt; Näiteks kui miski liigub inimese vaatevälja servas ja inimene pöörab pilgu selle poole, käivitub palju signaalitöötluse etappe. Esialgne sensoorne reaktsioon [[silm]]a [[võrkkest]]as ja lõplik motoorne reaktsioon [[ajutüvi|ajutüves]] ei erine kuigi palju lihtsa refleksi vastavatest etappidest, kuid vahepealsed etapid on täiesti erinevad. Töötlusahel ei koosne ühest või kahest sammust, vaid  nägemissignaalid teevad läbi võib-olla kümneid integratsioonietappe, milles osalevad [[taalamus]], [[ajukoor]], [[basaalganglion]]id, [[ülakünkake]], [[väikeaju]] ja mitmesugused [[ajutüvi|ajutüve]] tuumad. Need piirkonnad täidavad signaalitöötlusfunktsioone, mille hulka kuuluvad keskkonna [[taju]]mine, tajutava analüüs, [[meenutamine]], [[otsustamine]] ja [[motoorne planeerimine]].&lt;ref name=KandelCh39&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 39: The control of gaze.&lt;/ref&gt;

Keskkonna tajumine eeldab võimet eraldada sensoorsete signaalide kogumist bioloogiliselt olulist informatsiooni. Näiteks reageerivad võrkkesta üksikud fotoretseptorid valguse intensiivsusele oma kitsas retseptiivses väljas. Teise taseme nägemisneuronid saavad sisendi primaarsete retseptorite rühmadelt; kõrgema taseme neuronid saavad sisendi teise taseme neuronite rühmadelt jne. Nii kujuneb töötlusetappide hierarhia, kus iga etapp ekstraheerib signaalide kogumist bioloogiliselt olulisi tunnuseid (näiteks servi, liikumissuunda või värvikontraste), jättes ebaolulise info kõrvale. Nii tekib hierarhiliselt organiseeritud aktiivsusmuster, mis on jaotunud mitme spetsialiseerunud ajupiirkonna vahel (nägemise puhul on kirjeldatud üle kolmekümne eri funktsiooniga visuaalset ajupiirkonda) ja esindab keskkonna objekte ja nende omadusi. See, kuidas hajutatud neuraalsest aktiivsusest kujuneb subjektiivne tajukogemus, on nii neuroteaduses kui ka teadvusefilosoofias lahtine küsimus. 

===== Isetekkeline mustrite genereerimine =====

Kuigi stiimuli-reaktsiooni mehhanisme on kõige lihtsam mõista, võib närvisüsteem organismi juhtida ka väliste stiimuliteta, kasutades seesmiselt genereeritud aktiivsuse rütme. Et neuroni membraanis võib olla mitmesuguseid pingetundlikke ioonkanaleid, on paljudest tüüpidest neuronid (isegi isoleerituna) võimelised genereerima rütmilisi aktsioonipotentsiaalide jadasid. Kui iseeneslikud rütmilised neuronid on erutavate või pidurdavate sünapside kaudu omavahel ühendatud, on tekkinud võrgustikud võimelised ilmutama mitmesugust dünaamilist käitumist, sealhulgas atraktordünaamikat, perioodilisust ja isegi kaost. Neuronivõrgustikku, mis kasutab oma sisemist struktuuri ajaliselt struktureeritud väljundi genereerimiseks, ilma et selleks oleks tarvis vastava ajalise struktuuriga stiimulit, nimetatakse tsentraalseks mustrigeneraatoriks.

Iseeneslik mustrite genereerimine toimub väga erinevatel ajaskaaladel, millisekunditest tundide või veel pikemate ajavahemikeni. Üks tähtsamaid une mustreid on [[tsirkadiaanrütm]] ehk ööpäevarütm, mis puudutab bioloogilisi protsesse, mis toimuvad ligikaudu 24-tunnise perioodiga. Kõigil uuritud loomadel esineb närvitegevuses tsirkadiaanseid kõikumisi, mis juhivad une ja ärkveloleku tsüklit. Alates 1990ndatest tehtud katsed näitavad, et tsirkadiaanrütmi tekitab &quot;geneetiline kell&quot;, mis seisneb sellees, et teatud [[geen]]ide avaldumise tase ööpäeva jooksul tõuseb ja langeb. Nii erinevatel loomadel nagu [[putukad]] ja [[selgroogsed]] on sarnane geneetiline rütmikellasüsteem. Valgus mõjutab kella, kuid kell töötab ka siis, kui valguse tase hoitakse muutumatuna ja puuduvad muud välised märguanded selle kohta, mis kell on. Kellageenid avalduvad nii närvisüsteemi paljudes osades kui ka paljudes perifeersetes elundites. Imetajatel on paljudes kudedes oma molekulaarsed &quot;kellad&quot;, kuid nende rütme sünkroonib [[hüpotalamus]]es paiknev [[suprakiasmaatiline tuum]].

=== Areng ===
{{Vaata|Närvisüsteemi areng}}
Varajases arengujärgus kujuneb [[gastrula]]. [[Gastrulatsioon]]i käigus moodustuvad kolm [[looteleht]]e: [[endoderm]], millest areneb seedetrakti ja mitme muu siseelundi [[epiteel]] või epiteelne osa; [[mesoderm]], millest arenevad muu hulgas lihased, luustik ja sidekude; ja [[ektoderm]], millest arenevad muu hulgas [[marrasknahk]] ja närvisüsteem.&lt;ref name=SanesCh1&gt;D. H. Sanes, T. A. Reh, W. A. Harris. ''Development of the Nervous System'', Elsevier Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, Ch. 1, Neural induction.&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Gray17.png|pisi|Inimese embrüo [[neuraalvagu|neuraalvaoga]]]] [[Pilt:Development of the neural tube.png|pisi|[[Neuraaltoru]] arengu neli staadiumi inimese embrüos]]
Närvisüsteemi arengu esimene nähtav tunnus õhukese rakuriba ilmumine piki embrüo seljapoolset keskjoont. Seda nimetatakse [[neuraalplaat|neuraalplaadiks]]. Edasises arengus tekib neuraalplaadi keskossa pikisuunaline vagu – [[neuraalvagu]]. See süveneb järk-järgult ning selle servad lähenevad teineteisele ja kasvavad kokku. Nii kujuneb [[kesknärvisüsteem]]i eelkäija, silindriline [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru sulgumise ajal eraldub selle ülaservadest kummalgi pool [[neuraalhari]], millest areneb suur osa [[piirdenärvisüsteem]]ist. Neuraalplaadi muutumist neuraaltoruks koos närviharja kujunemisega nimetatakse [[neurulatsioon]]iks.

[[Närvikude|Närvikoe]] kujunemist [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] teel on uuritud alates 1920ndatest ([[Spemanni-Mangoldi organisaator]]i katsed), kuid selle aluseks olevad molekulaarsed mehhanismid jäid pikka aega lahtiseks küsimuseks. 1990ndatel hakati neid kiiresti täpsustama. Geneetiliste uurimismeetodite abil selgus, et närvikoe kujunemine sõltub [[luu morfogeneetilised valgud|luu morfogeneetiliste valkude]] (BMP-de) signaalide pärssimisest. Eriti tähtis on [[BMP4]]. Organisaatori piirkonnast ([[suur-kannuskonn]]a puhul peamiselt [[mesendoderm]]i rakkudest, kuid osaliselt ka eesmisest endodermist) pärinevad valgud, sealhulgas [[kordiin]] ja [[nogiin]], pärsivad BMP4 toimet ja suunavad [[ektoderm]]i [[diferentseerumine|diferentseeruma]] närvikoeks.&lt;ref&gt;S. Piccolo jt. Dorsoventral patterning in Xenopus: inhibition of ventral signals by direct binding of chordin to BMP-4. – ''Cell'', 1996, 86 (4): 589–598.&lt;/ref&gt; BMP-signaalide pärssimise  allikas ja mehhanism on selgroogsete eri rühmadel ja ja eri arenguetappidel oluliselt erinev: näiteks koduhiirel osaleb eesmine vistseraalne endoderm ja kanal on ainult BMP-antagonism ebapiisav ning vajalikud on lisaks [[FGF]]-signaalid.&lt;ref&gt;K. G. Stern. Neural induction: old problem, new findings, yet more questions. – ''Development'', 2005, 132 (9): 2007–2021.&lt;/ref&gt; Protsessis osalevad ka näiteks [[FGF]]- ja [[Wnt]]-signaalirajad. Neuraalse induktsiooni tulemusel tekivad [[neuroblast]]id ehk neuronite eellasrakud.&lt;ref name=KandelCh53&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'',  McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 53: The generation and survival of nerve cells.&lt;/ref&gt; Edasiste jagunemiste ja diferentseerumise käigus kujunevad neist neuronid, teistest neuraalsetest eellasrakkudest arenevad gliiarakud.

Närvisüsteemi arengu peamised etapid on neuronite ja gliiarakkude teke neuraalsetest eellasrakkudest, ebaküpsete neuronite ränne tekkekohast lõplikku asukohta, aksonite väljakasvamine ja sihtrakkudeni juhtimine, sünapside moodustumine ja hilisemad muutused. Viimased on õppimise ja mälu rakuliste mehhanismide alus.&lt;ref name=KandelCh52&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'',  McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 52: The induction and patterning of the nervous system.&lt;/ref&gt;

=== Närvisüsteemi haigused ===
{{Vaata ka|Närvihaigused}}
[[Neuroloogia]] hõlmab kõigi kesk- ja perifeerse närvisüsteemiga seotud seisundite ja [[haigus]]te diagnoosimist ja [[ravi]].

[[Närvisüsteemi talitluse häire]]id võivad põhjustada [[geneetilised tegurid]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[vananemisega seotud muutused]], [[autoimmuunprotsessid]], [[veresoonkonna haigused]] ja [[mürgine aine|mürgised ained]]. [[neuroloogilised haigused|Neuroloogilisi haigusi]] võib liigitada närvisüsteemi kahjustatud osa, häire olemuse või [[haigus]]e põhjuse järgi. [[Neuroloogilised häired|Neuroloogiliste häirete]] hulka kuuluvad kesk- ja piirdenärvisüsteemi mõjutavad haigused, sealhulgas [[epilepsia]], [[peavaluhäired]], [[neurodegeneratiivsed haigused]], [[ajuveresoonkonna haigused]], [[neuroinfektsioossed haigused]], [[neuroimmunoloogilised haigused]], [[neuromuskulaarsed haigused]], [[neuroarengulised häired]], traumaatilised pea- ja seljaajukahjustused ning [[närvisüsteemi kasvajad]].

Kesknärvisüsteemi kaitsevad tugevad füüsilised ja keemilised barjäärid. Füüsiliselt ümbritsevad pea- ja seljaaju [[ajukelmed]] ning kolju ja lülide luud, mis moodustavad koos tugeva füüsilise kaitsekihi. Keemiliselt isoleerib pea- ja seljaaju [[hematoentsefaalbarjäär]], mis takistab enamikul keemilistel ainetel vereringest kesknärvisüsteemi sisemusse liikumist. Selle kaitse tõttu on kesknärvisüsteem mitmeti vähem haavatav kui piirdenärvisüsteem, kuid teisest küljest on kesknärvisüsteemi kahjustustel raskemad tagajärjed.

Kuigi närvid paiknevad tavaliselt sügaval naha all, välja arvatud mõned erandid, nagu [[küünarluunärv]], on nad siiski üsna avatud füüsilistele kahjustustele, mille tagajärjeks võib olla [[valu]] ning tundlikkuse või lihaste kontrolli kadumine. Närvikahjustusi võivad põhjustada ka [[turse]] ja [[muljumisvigastus]]ed kohtades, kus närv kulgeb läbi kitsa luulise kanali, nagu [[randmekanalisündroom]]i korral. Kui närv lõigatakse täielikult läbi, degenereerub see sageli, kuid pikkade närvide korral võib protsessi lõpulejõudmine võtta kuid.

Lisaks füüsilistele kahjustustele võivad perifeerset neuropaatiat põhjustada paljud muud haigusseisundid, sealhulgas geneetilised seisundid, metaboolsed seisundid, nagu [[diabeet]], põletikulised seisundid, nagu [[polüradikuliit]], [[vitamiinipuudus]], sellised haigused nagu [[pidalitõbi]] ja [[vöötohatis]] või [[mürgistus]] selliste ainetega nagu [[raskmetallid]]. Paljudel juhtudel ei ole põhjust teada ja neid nimetatakse idiopaatilisteks. Närvid võivad ka ajutiselt oma talitluse kaotada, põhjustades [[tuimus]]t. Seda võivad eelkõige põhjustada mehaaniline surve, temperatuuri langus või keemiline koostoime teatud [[paikne anesteetikum|paiksete anesteetikumidega]].

Seljaaju füüsiline kahjustus võib põhjustada [[halvatus]]t, mis võib olla püsiv. Eksperimentaalsed uuringud on näidanud, et seljaaju närvikiud püüavad tagasi kasvada samamoodi nagu teised närvikiud, kuid seljaajus moodustub koekahjustuse korral tavaliselt [[armkude]], millest tagasikasvavad närvid ei suuda läbi tungida.

* Peaaju haigused ja kahjustused
** Peaaju trauma olenevalt ajusagarast
*** [[Otsmikusagar]]a kahjustus
*** [[Kiirusagar]]a kahjustus
*** [[Oimusagar]]a kahjustus
*** [[Kuklasagar]]a kahjustus
** [[Peaaju düsfunktsioonid]] vastavalt häire tüübile
*** [[Afaasia]] (keelehäire)
*** [[Düsgraafia]] (kirjutamishäire)
*** [[Düsartria]] (kõnehäire)
*** [[Apraksia]] (liikumismustrite sooritamise häire)
*** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide äratundmise häire)
*** [[Amneesia]] (mäluhäire)
* [[Seljaaju haigused]]
* Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud [[piirdenärvisüsteemi haigused]]
* [[Kraniaalnärvide haigused]], näiteks k[[olmiknärvineuralgia]]
* Autonoomse närvisüsteemi haigused, näiteks [[autonoomne neuropaatia]] ja [[multisüsteemne atroofia]]
* [[Epilepsia]] ja muud [[peaaju elektrilise aktiivsuse häired]]
* Kesk- ja piirdenärvisüsteemi kahjustustest tingitud liikumishäired, näiteks [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]] ja [[Tourette'i sündroom]]
* [[Unehäired]], näiteks [[narkolepsia]]
* [[Migreen]] ja muud [[peavaluhaigused]], näiteks [[kobarpeavalu]]
* [[Seljavalu]]d ja [[kaelavalu]]d
* [[Neuroarengulised häired]], näiteks [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire]] ja [[autism]]
* [[Deliirium]] ja [[dementsus]], näiteks [[Alzheimeri tõbi]]
* [[Pearinglus]] ja [[vertiigo]]
* [[Uimasus]] ja [[kooma]]
* [[Peatrauma]]
* [[Insult]]
* [[Närvisüsteemi kasvajad]], sealhulgas vähk
* [[Hulgiskleroos]] ja muud [[demüeliniseerumishaigused]]
* Pea- ja seljaaju infektsioonid, näiteks [[meningiit|meningiidid]]
* [[Prioontõbi|Prioontõved]]
* [[Komplekssed regionaalsed valusündroomid]]

==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon==
Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[ümarussid]]el), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el.

Lihtsaim närvisüsteemi vorm on [[hajus närvivõrk]], mis esineb [[ainuõõssed|ainuõõssetel]]. Sarnane hajusalt organiseeritud, kuid ehituselt erinev närvisüsteem esineb ka [[biradiaalne sümmeetria|biradiaalse sümmeetriaga]] [[kammloomad]]el, kelle närvisüsteemi evolutsiooniline päritolu on seni lahtine küsimus. Osa uuringuid viitab sellele, et see võis kujuneda ainuõõssete ja teiste loomade närvisüsteemist sõltumatult.&lt;ref&gt;L. L. Moroz, K. M. Kocot, M. R. Citarella jt. The ctenophore genome and the evolutionary origins of neural systems. – ''Nature'', 2014, 510 (7503): 109–114.&lt;/ref&gt; Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (näiteks aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.&lt;ref name=&quot;bAcEj&quot; /&gt;

[[Närvikude]] tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.

===Neuronite eellased käsnadel===
[[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni.

Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.&lt;ref&gt;Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]&lt;/ref&gt; Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil.

Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida  lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist.  Need võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.&lt;ref name=&quot;EUXSR&quot; /&gt;

=== Radiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem ===

Radiaalsümmeetriaga loomadel, eeskätt [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] ja [[kammloomad]]el, esineb hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem.&lt;ref&gt;Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.&lt;/ref&gt; See on närvisüsteemi lihtsaim vorm. Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas.

Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.&lt;ref name=&quot;IyTLZ&quot; /&gt;

Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.&lt;ref&gt;Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006,  ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.&lt;/ref&gt; 

Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ning on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja neurotransmitterisüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, samas kui esineb ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on pakutud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult. Sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis mitu korda tekkinud.

=== Kahekülgsete närvisüsteem ===
[[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb &quot;aju&quot;]]
Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediacara]] aja umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.&lt;ref&gt; Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2016.&lt;/ref&gt; Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju. [[Keelikloomad|Keelikloomadel]] areneb aju embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks; teistel kahekülgsetel, näiteks [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja usjatel, kujuneb aju ganglionide liitumisel ning keelikloomadele omane kolmeosaline jaotus puudub.&lt;ref&gt;Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562.&lt;/ref&gt;[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]&lt;/ref&gt;

[[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id).

Kõigil [[kahekülgsed|kahekülgsetel]] kujuneb varajases arengujärgus [[gastrula]]. [[Gastrulatsioon]]i käigus moodustuvad kolm [[looteleht]]e: [[endoderm]], millest areneb seedetrakti ja mitme muu siseelundi epiteel või epiteelne osa; [[mesoderm]], millest arenevad muu hulgas lihased, luustik ja sidekude; ja [[ektoderm]], millest arenevad muu hulgas [[marrasknahk]] ja närvisüsteem.&lt;ref name=SanesCh1&gt;D. H. Sanes, T. A. Reh, W. A. Harris. ''Development of the Nervous System'', Elsevier Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, Ch. 1, Neural induction.&lt;/ref&gt;

Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].&lt;ref&gt;Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]&lt;/ref&gt; Teissuuste hulka kuuluvad [[keelikloomad]] (sealhulgas [[selgroogsed]]), [[okasnahksed]] ja [[poolkeelikloomad]]. Mõnikord on teissuuste hulka arvatud ka [[ksenoturbelliidid]] ja laiemalt rühm [[siuglejad]] (kuhu kuuluvad ka [[akoolid]]), tuginedes 2000ndate molekulaaruuringutele,&lt;ref&gt;Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]&lt;/ref&gt; kuid põhjalikumad fülogenoomilised andmed toetavad pigem seisukohta, et siuglejad on esmassuuseid ja teissuuseid hõlmava rühma ''[[Nephrozoa]]'' [[sõsartakson]], mitte teissuuste hulka kuuluv rühm.&lt;ref&gt;Johanna Taylor Cannon, Bruno Cossermelli Vellutini, Julian Smith III, Fredrik Ronquist, Ulf Jondelius, Andreas Hejnol. Xenacoelomorpha is the sister group to Nephrozoa. – ''Nature'', 2016, 530 (7588): 89–93.&lt;/ref&gt; Esmassuused, mis on mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Lülijalgsete ja selgroogsete vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: lülijalgsetel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, selgroogsetel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et nende kahe rühma kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes &quot;ümber pööratud&quot;. Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid, ja seda on hiljem toetatud geneetiliste andmetega.&lt;ref&gt;R. Lichtneckert, H. Reichert. Insights into the urbilaterian brain: conserved genetic patterning mechanisms in insect and vertebrate brain development. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]&lt;/ref&gt; Hüpotees eeldab mõlemal rühmal ühtlustatud, [[BMP-kordiini signaalisüsteem]]i kaudu kujundatud tsentraalset närvijuhet ega kohaldu samal kujul enamikule teistele kahekülgsetele, sealhulgas rühmale ''Xenacoelomorpha'', kellel selline ühine mustristamissüsteem puudub või kujunes välja alles hiljem. Lisaks on hilisem võrdlev uuring näidanud, et mitme kahekülgsete rühma (sealhulgas ''Xenacoelomorpha'', [[keriloomad]], [[kärssussid]], [[käsijalgsed]] ja [[rõngussid]]) närvijuhtmed on evolutsioonis tekkinud üksteisest sõltumatult, mis seab kahtluse alla inversioonihüpoteesi aluseks oleva eelduse ühest ühiselt päritud tsentraalsest närvijuhtmest.&lt;ref&gt;João M. Gaspar Martín-Durán, et al. Convergent evolution of bilaterian nerve cords. – ''Nature'', 2018, 553 (7686): 45–50.&lt;/ref&gt;

==== Usside närvisüsteem  ====
[[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]]

Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri.

Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust.

==== Lülijalgsete närvisüsteem  ====

[[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]]

[[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.&lt;ref&gt;R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.&lt;/ref&gt; Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse.

Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna.

Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus.

Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.&lt;ref&gt;Chapman, lk 546.&lt;/ref&gt;

==== Selgroogsete närvisüsteem ====
[[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]]

Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.

Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]].

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on närvisüsteemi arengu esimene nähtav tunnus õhukese rakuriba ilmumine piki embrüo seljapoolset keskjoont. Seda nimetatakse [[neuraalplaat|neuraalplaadiks]]. Edasises arengus tekib neuraalplaadi keskossa pikisuunaline vagu – [[neuraalvagu]]. See süveneb järk-järgult ning selle servad lähenevad teineteisele ja kasvavad kokku. Nii kujuneb [[kesknärvisüsteem]]i eelkäija, silindriline [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru sulgumise ajal eraldub selle ülaservadest kummalgi pool [[neuraalhari]], millest areneb suur osa [[piirdenärvisüsteem]]ist. Neuraalplaadi muutumist neuraaltoruks koos närviharja kujunemisega nimetatakse [[neurulatsioon]]iks.

[[Närvikude|Närvikoe]] kujunemise ehk [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] molekulaarne mehhanism jäi tundmatuks kuni 1990ndateni, mil seda hakati selgitama geneetiliste uurimismeetodite abil. Närvikoe kujunemine sõltub [[luu morfogeneetilised valgud|luu morfogeneetiliste valkude]] (BMP-de) signaalide pärssimisest. Eriti tähtis on [[BMP4]]. Mesodermist pärinevad valgud, sealhulgas [[kordiin]] ja [[nogiin]],  pärsivad BMP4 toimet ja suunavad ektodermi [[diferentseerumine|diferentseeruma]] närvikoeks. Protsessis osalevad ka  näiteks [[FGF]]- ja [[Wnt]]-signaalirajad. Samalaadne molekulaarne mehhanism toimib väga erinevates loomarühmades  [[lülijalgsed|lülijalgsetest]] selgroogseteni.

Neuraalse induktsiooni tulemusel tekivad [[neuroblast]]id ehk neuronite eellasrakud.&lt;ref name=KandelCh53&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'',  McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 53: The generation and survival of nerve cells.&lt;/ref&gt; Edasiste jagunemiste ja diferentseerumise käigus kujunevad neist neuronid, teistest neuraalsetest eellasrakkudest arenevad gliiarakud.

[[Selgroogsed|Selgroogsete]] närvisüsteemi arengu peamised etapid on neuronite ja gliiarakkude teke neuraalsetest eellasrakkudest, ebaküpsete neuronite ränne tekkekohast lõplikku asukohta, aksonite väljakasvamine ja sihtrakkudeni juhtimine, sünapside moodustumine ja hilisemad muutused. Viimased on õppimise ja mälu rakuliste mehhanismide alus.&lt;ref name=KandelCh52&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'',  McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 52: The induction and patterning of the nervous system.&lt;/ref&gt;

==Uurimislugu==
[[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.&lt;ref&gt;S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.&lt;/ref&gt; Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.&lt;ref&gt;Finger, lk 43–50.&lt;/ref&gt;

Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna.

Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroonitud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna.

1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. 
Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis  mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal sünaptilist ülekannet ja kuidas see käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna.

1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et üksikud neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud, reageerides selektiivselt kindlatele visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund. Need neuronid on ühtlasi hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Keerukama tajumuse kujunemisel osalevad seega nii üksikute spetsialiseerunud neuronite selektiivne aktiivsus kui ka paljude rakkude koostoimest tekkiv aktiivsusmuster.
1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna.

1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. [[Eric Kandel]] näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ja tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerulisemate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.&lt;ref&gt;Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Meeleelundkond]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;G6YiI&quot;&gt;Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). &quot;Ch. 1: The Brain and Behavior&quot;. Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KandelCh2&quot;&gt;Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). &quot;Ch. 2: Nerve Cells and Behavior&quot;. Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bAcEj&quot;&gt;[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EUXSR&quot;&gt;Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&amp;login=false Resümee.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IyTLZ&quot;&gt;Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*Theodore H. Bullock, G. Adrian Horridge. ''Structure and Function in the Nervous Systems of Invertebrates'', 2 kd, San Francisco: W. H. Freeman 1965.
*Stanley Finger. ''Origins of Neuroscience'', Oxford University Press 1994.
*Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2. trükk, Hoboken (New Jersey): Wiley-Liss, 2005, ISBN 9780471210054.
*Dan H. Sanes, Thomas A. Reh. William A. Harris. ''Development of the Nervous System''. 2. trükk. Burlington (Massachusetts): Academic Press, 2006. ISBN 9780126186215.
*Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, James O. McNamara, Leonard E. White.   ''Neuroscience'', 4. trükk, Sunderland (Massachusetts): Sinauer Associates 2008, ISBN 9780878936977.
*Helmut Kettenmann, Bruce R. Ransom (toim). ''Neuroglia'', 3. trükk, New York: Oxford University Press 2013, ISBN 9780199794591.
*Andreas Schmidt-Rhaesa, Steffen Harzsch, Günter Purschke (toim). ''Structure and Evolution of Invertebrate Nervous Systems'', Oxford: Oxford University Press 2016, ISBN 9780199682201.
*Arendt, Detlev; Musser, Jacob M.; Baker, Clare V. H.; Bergman, Anders; Cepko, Constance; Erwin, Douglas H.; Pavlicev, Mihaela; Schlosser, Gerhard; Widder, Stefanie; Laubichler, Manfred D.; Wagner, Günter P. The Evolution of Cell Types in Animals: Emerging Principles from Molecular Studies. – ''Nature Reviews Genetics'', 2016, 17 (12): 744–757.
*Gary C. Schoenwolf, Steven B. Bleyl, Philip R. Brauer, Philippa H. Francis-West. ''Larsen's Human Embryology'' 6. trükk, Elsevier 2020.
*Eric R. Kandel, Thomas M. Jessell, Steven A. Siegelbaum, A. James Hudspeth (toim). ''Principles of Neural Science'', 6. trükk, New York: McGraw Hill 2021, ISBN 9781259642234.
*David L. Felten, Michael K. O'Banion, Mary Summo Maida. ''Netter's Atlas of Neuroscience'', 4. trükk, Elsevier 2021.
*Mark F. Bear, Barry W. Connors, Michael A. Paradiso. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', 5. trükk, Burlington (Massachusetts): Jones &amp; Bartlett Learning 2026, ISBN 9781284286878.

==Välislingid==
{{commonskat|Nervous system}}

[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem| ]]</text>
      <sha1>bn8p67k8oknahjwssxxutwivs6ayqie</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248793</id>
      <parentid>7248781</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T20:54:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <origin>7248793</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="91722" sha1="kuzenl7ny1nsiw54c249dpi1ci0j2sr" xml:space="preserve">[[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud lahatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on üks varajane erakordselt detailne närvisüsteemi tervikpreparaat. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[tuberkuloos]]i surnud mustanahalise meditsiinikooli koristaja [[Harriet Cole]]'iga, kuid see on vaidlustatud.&lt;ref name=&quot;Kasprak 2023&quot;&gt;Alex Kasprak. [https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/ Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?], Snopes, 8.3.2023.&lt;/ref&gt;]]

'''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis saadab [[signaal]]e organismi ühtedest osadest teistesse ja koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])&lt;ref name=&quot;G6YiI&quot; /&gt;. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning saadab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]].

Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. [[Närvikude]] kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast mõnedel rõngussidel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit).

Enamiku [[kahekülgsed|kahekülgsete]] närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused on rühmiti erinevad. [[Radiaalsümmeetria|Radiaalsümmeetrilistel]] loomadel on [[hajus närvivõrk]], milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. See on  signaalide töötlemise ja ühendamise peamine keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Piirdenärvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust.
 
Piirdenärvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel. [[selgrootud|Selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub  rühmiti oluliselt. Selgroogsete piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. [[Närv]]id on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist [[efektororgan]]itesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] kesknärvisüsteemi ja [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] [[skeletilihas]]tesse, [[liiges]]tesse, mõnedesse [[nääre|näärmete]]sse ja muudesse efektororganitesse. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ja mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. 

Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[virgatsaine]]te) kaudu järgmistele [[rakk]]udele.
Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]] rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises.

Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]].
 
Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid 
võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]].

==Nimetus== 
Närvisüsteem on saanud nime sõnast &quot;närv&quot;. [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad peaajust ja seljaajust ning hargnevad korduvalt keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka närvivõrk, milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõssetel.&lt;ref name=&quot;ch-2-nerve&quot;&gt;Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt;

== Inimese närvisüsteem ==
[[Pilt:Nervous system diagram unlabeled.svg|pisi|Inimese närvisüsteem: kollane: [[kesknärvisüsteem]]; sinine: [[piirdenärvisüsteem]]]]
===Anatoomia===
[[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]]
[[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ja aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ning taustal [[valgeaine]]]]
Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.&lt;ref name=&quot;ch-17-the&quot;&gt;Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt;

Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.&lt;ref name=&quot;ch-17-the&quot; /&gt; Kesknärvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]], mis paiknevad luu ning peaaju ja seljaaju vahel. Kõige välimine ja tugevam kiht on [[peaaju-kõvakest]] ja [[seljaaju-kõvakest]], mis koosneb tihedast [[sidekude|sidekoest]], on vastupidav ja kaitseb kesknärvisüsteemi mehaaniliste vigastuste eest. Keskel on õhuke võrgutaoline [[ämblikuvõrkkest]], mis aitab pehmendada lööke ja vähendab hõõrdumist. Selle all paikneb [[ajuvedelik]]uga täidetud [[subarahnoidaalruum]]. Kõige sisemine kiht on õhuke [[pehmekest]], mis liibub tihedalt peaaju ja seljaaju pinnale. See sisaldab palju veresooni ning varustab närvikudet hapniku ja toitainetega. Lisaks ajukelmetele on ajul ka luuline kaitse. Peaaju ja ajukelmeid ümbritseb täielikult [[kolju]] – tugev luuline kest, mis kaitseb peaaju löökide ja surve eest. Seljaaju ja ajukelmeid ümbritseb omavahel ühendatud [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]], mis kaitseb seljaaju vigastuste eest ja võimaldab samal ajal keha liikumist.

Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi osad, mis ei paikne kesknärvisüsteemis,&lt;ref&gt;Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3&lt;/ref&gt; st kõik närvisüsteemi osad peale [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Piirdenärvisüsteem hõlmab enamikku perifeerseid [[närv]]e ja [[ganglion]]e ehk närvisõlmi (kus paiknevad [[neuron]]ite [[rakukeha]]d) ning aferentseid ja eferentseid [[närvikiud]]e.
[[Aferentne närvikiud|Aferentsed närvikiud]] kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi ning vahendavad eeskätt sensoorset infot, [[eferentne närvikiud|eferentsed närvikiud]] kannavad signaale kesknärvisüsteemist perifeersete sihtrakkudeni, sealhulgas [[lihas]]te ja [[nääre|näärmeteni]]. Närvikiududest moodustuvad [[närv]]id, mis võivad olla [[aferentne närv|aferentsed]], [[eferentne närv|eferentsed]] või [[seganärv]]id. Piirdenärvisüsteemi ülesanne on ühendada perifeersed [[meeleelund]]id ja [[efektor]]id kesknärvisüsteemiga, vahendades infot kehast ajju ning käske ajust lihastesse ja elunditesse. Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse närvideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende neuronite rakukehad paiknevad peaajus või seljaajus.

Et kesk- ja piirdenärvisüsteem moodustavad tihedalt integreeritud terviku, siis nende vahel ei ole selget bioloogilist piiri, vaid piiritlus sõltub kokkuleppest, mis on embrüoloogilise, anatoomilise ja funktsionaalse vaatenurga puhul mõnevõrra erinev. Embrüoloogiline jaotus põhineb närvisüsteemi arengul: kesknärvisüsteem kujuneb [[neuraaltoru]]st, piirdenärvisüsteem aga peamiselt [[neuraalhari|neuraalharjast]] ja osaliselt [[plakood]]idest. Anatoomiline jaotus põhineb asukohal: piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvisüsteemi osi väljaspool peaaju ja seljaaju. Funktsionaalne jaotus lähtub info liikumisest: [[aferentne rada|aferentsed rajad]] toovad sensoorse info kehast kesknärvisüsteemi, integratsioon toimub kesknärvisüsteemis ning [[eferentne rada|eferentsed rajad]] viivad käsud lihastesse ja näärmetesse. [[Nägemisnärv]] on arenguliselt ja ehituselt kesknärvisüsteemi jätke, kuigi paikneb anatoomiliselt väljaspool aju. [[Haistmissüsteem]]is paiknevad retseptorneuronid küll perifeerias, kuid nende aksonid projitseeruvad otse [[haistmissibul]]asse, mis kuulub kesknärvisüsteemi. Sensoorsete neuronite rakukehad paiknevad sageli piirdenärvisüsteemis, kuid need neuronid on funktsionaalselt kesknärvisüsteemi sisendsüsteemi osa. Puudub üksmeel selles, kas need neuronid kuuluvad kesk- või piirdenärvisüsteemi.&lt;ref&gt;Hubbard JI. ''The peripheral nervous system'', Plenum Press 1974,  ISBN 978-0-306-30764-5, lk vii.&lt;/ref&gt; [[Funktsionaalne rada|Funktsionaalsed rajad]] ulatuvad sageli mõlemasse süsteemi korraga.

[[Piirdenärvisüsteem]] jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ehk siseelundite osaks.

Somaatiline närvisüsteem koosneb [[nahk|naha]], [[liiges]]te ja [[skeletilihas]]te närvidest, mis toovad infot keha pinnalt, liigestest ja skeletilihastest kesknärvisüsteemi ning viivad [[tahteline liigutus|tahteliste liigutuste]] käske kesknärvisüsteemist skeletilihastesse. Naha närvid vahendavad [[puudutus]]e, [[temperatuur]]i ja [[valu]] taju ning annavad ajule infot keha pinnal toimuva kohta. Liigeste närvid annavad infot [[kehaasend]]i ja liikumise kohta ([[propriotseptsioon]]) ning aitavad [[liigutus]]i koordineerida. Lihaste närvid juhivad skeletilihaste kokkutõmbumist ja võimaldavad tahtelisi liigutusi. Somaatiline närvisüsteem töötab kahes suunas: [[sensoorne närv|sensoorsed närvid]] juhivad signaale kehast ajju ja [[motoorne närv|motoorsed närvid]] ajust skeletilihastesse. [[Seganärv]]id juhivad signaale mõlemas suunas. Somaatiliste [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] [[rakukeha]]d paiknevad seljaaju lähedal [[seljaajunärvi tagumine juur|seljaajunärvi tagumise juure]] [[ganglion]]ides. Närvirakud, mis toovad infot kehast (näiteks puudutus, valu, temperatuur), ei paikne seljaaju sees, vaid nendes ganglionides; nende jätked ulatuvad nii perifeeriasse kui ka seljaajju. Signaal liigub [[retseptorrakk|retseptor]]ist mööda neuroni jätket ganglionini, sealt seljaajju ja edasi peaajju.

Autonoomne närvisüsteem juhib [[siseelund]]ite [[talitlus]]t ja töötab enamasti tahtest sõltumatult. See sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseelundeid, veresooni ja näärmeid, st saadavad närvikiude elunditesse ja reguleerivad nende talitlust [[närvisignaal]]ide abil. Autonoomne osa mõjutab siseelundeid (näiteks [[süda]], [[magu]], [[sooled]]), veresooni (näiteks nende ahenemine ja laienemine) ja näärmeid (näiteks [[higinäärmed]], [[süljenäärmed]]). See jaguneb omakorda kaheks:
*[[sümpaatiline närvisüsteem]] – aktiveerib organismi (&quot;võitle või põgene&quot;), kiirendab [[süda|südame]] tööd ja pärsib [[seedimine|seedimist]];
*[[parasümpaatiline närvisüsteem]] – rahustab ja taastab (&quot;puhka ja seedi&quot;), aeglustab südame tööd ja soodustab seedimist.
Need kaks süsteemi mõjutavad samu elundeid samaaegselt vastupidises suunas. [[Stress]]iolukorras domineerib sümpaatiline süsteem, puhkeolekus parasümpaatiline. 

Peaajust väljub 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]], seljaajust 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. Kraniaalnärvid innerveerivad [[pea]]d, [[kael]]a ja osaliselt siseelundeid. Nende seas on nii aferentseid, eferentseid kui ka seganärve. Seljaajunärvid innerveerivad keret, jäsemeid ja siselundeid. Need on kõik seganärvid.

Närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks.&lt;ref&gt;Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, Hall WC, LaMantia AS, McNamara JO, White LE. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008, lk 15–16.&lt;/ref&gt; Hallaine koosneb peamiselt [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]]. Hallaine paikneb peaaju pinnal ([[ajukoor]]), peaaju sügavates [[tuum (neuroanatoomia)|tuumades]] (näiteks [[basaalganglion]]id ja talamus) ning seljaaju keskosas ([[H-kujuline piirkond|H-kujulises piirkonnas]]). Hallaine funktsioon on ajukoores seotud [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitlusega]] ([[taju]], [[mõtlemine]], [[mälu]], [[otsustamine]]), sügavates tuumades närvitegevuse regulatsiooni ja koordineerimisega ning seljaajus [[refleks]]ide ja kohalike reaktsioonide töötlemisega. Hallaine on hall ainult konserveeritud koes; elusas koes on see roosakas või helepruun. Selle värvus tuleneb verevarustusest, kudede niiskusest ja metaboolsest aktiivsusest. Hallaine sisaldab rohkesti [[veresoon]]i ([[kapillaar]]e);  [[veri]] annab [[hemoglobiin]]i tõttu kergelt punaka tooni. Elusas koes suurendab rakusisene ja rakuväline vedelik koe optilist läbikumavust ning mõjutab selle värvust. Lisaks on hallaine metaboolselt aktiivne [[kude]], kus neuronid tarbivad pidevalt [[dihapnik|hapnik]]ku ja [[glükoos]]i ning leiab aset intensiivne sünaptiline ja iooniline aktiivsus, mis nõuab tugevat verevarustust. Fikseerimisel (näiteks [[formaliin]]is säilitamisel) veri eemaldub koest või laguneb, ainevahetus peatub ning rakulised struktuurid stabiliseeritakse, et kude säiliks uurimiseks [[mikroskoop|mikroskoobis]]. Vere kadumise tõttu väheneb hemoglobiinist tingitud punakas toon ning hallaine muutub kahvatumaks. Samal ajal muutuvad koe optilised omadused, sealhulgas valguse neeldumine ja peegeldumine, mis suurendab eri kudede eristatavust. Et valgeaine jääb müeliini tõttu suhteliselt heledaks, suureneb kontrast hallaine ja valgeaine vahel. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud (müeliniseeritud) [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvikiud|närvikiude]]. Selle ülesanne on signaalide kiire edastamine ning närvisüsteemi eri piirkondade ühendamine. Valgeaine paikneb peaaju sisemuses, kus see moodustab ühendusteed eri ajupiirkondade vahel, seljaaju välisosas, kus see vahendab signaale aju ja keha vahel, ning perifeersetes närvides, mille põhiosa moodustavad müeliniseeritud aksonid. Valgeaine saab valge värvuse [[müeliin]]ilt, mis moodustab rasvarikka isolatsioonikihi.

Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. On siiski erandeid, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse [[basaalganglion]]ideks.&lt;ref&gt;Afifi AK. Basal ganglia: functional anatomy and physiology. Part 1. – ''J. Child Neurol.'', 1994, 9 (3): 249–260.&lt;/ref&gt;

===Närvikoe ehitus ja talitlus ===
{{Vaata|Närvikude}}
[[Närvikude]] koosneb närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. 

==== Neuronid ja sünapsid====
{{Neuroni ehitus|}}

Närvisüsteemi talitlus põhineb eelkõige [[neuron]]itel ehk närvirakkudel. Tegu on spetsialiseerunud [[rakutüüp|rakutüübiga]], mille ülesanne on informatsiooni vastuvõtt, töötlemine ja edastamine. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, töötlevad infot ja saadavad signaale edasi teistele [[rakk]]udele, sealhulgas neuronitele, [[lihasrakk]]udele ja [[näärmerakk]]udele.&lt;ref name=&quot;ch-2-nerve&quot; /&gt; 

Tüüpilisel neuronil eristatakse nelja põhiosa: [[rakukeha]] ehk neuronikeha ehk närvirakukeha ehk soomat ehk perikaarüoni, [[dendriit]]e, [[akson]]it ja [[presünaptiline lõpe|presünaptilisi lõpmeid]]. Rakukeha sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e. Seal toimub [[geeniekspressioon]], [[valgusüntees]] ja energia tootmine [[mitokonder|mitokondrites]]. Dendriidid on lühikesed tihedalt hargnevad jätked. Akson on tavaliselt üks pikk jätke.&lt;ref name=&quot;Ch. 4&quot;&gt;Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt; Rakukeha ja aksoni ühenduskohal paikneb [[aksoni küngas]]. Aksonid kulgevad sageli kimpudena, moodustades [[närv]]e. Aksoni lõpposas paiknevad presünaptilised lõpmed.

Tüüpilises neuronis liigub signaal dendriitidest rakukehasse ja sealt aksonisse. Dendriidid võtavad [[sünaps]]ide kaudu vastu signaale teistelt rakkudelt ja suunavad need aksoni künkale, kus need integreeritakse. Kui sisendite summa ületab läve, genereeritakse [[aktsioonipotentsiaal]]; kui mitte, siis seda ei teki. [[Aktsioonipotentsiaal]] on kiire elektriline pingemuutus neuroni [[rakumembraan]]il. See tekib [[ioon]]ide (eelkõige [[naatriumioon]] Na⁺ ja [[kaaliumioon]] K⁺) liikumisel läbi [[ioonkanal]]ite. Tavaliselt on neuroni sisemus väliskeskkonna suhtes negatiivsema laenguga, kuid aktsioonipotentsiaali ajal see tasakaal muutub lühiajaliselt vastupidiseks. Muutus algab naatriumioonide kiire sisenemisega , mis [[depolarisatsioon|depolariseerib]] membraani, ning sellele järgneb kaaliumioonide väljumine, mis taastab algse [[membraanipotentsiaal]]i. [[Naatriumkanal]]ite ja [[kaaliumkanal]]ite järjestikune avanemine tekitab lühiajalise, kuid selgelt suunatud elektrilise signaali. Aktsioonipotentsiaal levib mööda aksonit järjestikuste membraanipiirkondade aktiveerumise kaudu. Iga piirkond käivitab sama protsessi järgmises, moodustades lainetaolise leviku. Signaal ei nõrgene, vaid taastoodetakse igas lõigus uuesti. Aktsioonipotentsiaal võib levida ka dendriitides kas [[aksoni küngas|aksoni künkalt]] [[Tagasileviv aktsioonipotentsiaal|tagasilevivana]] või edasilevivana. Dendriitides on [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]], mis võimaldavad aktsioonipotentsiaali genereerimist, kuid nende väiksema tiheduse tõttu on levik seal nõrgem ja vähem usaldusväärne. Akson juhib signaali rakukehast eemale ning võib ulatuda kaugetesse sihtpiirkondadesse ja moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte. 

Teatud tingimustel võivad neuronid suhelda ka dendriitide kaudu. Mõnes piirkonnas (nt [[haistmissibul]], [[võrkkest]], [[hüpotalamus]]) esineb dendriitidevahelisi sünapse, mis võimaldavad lokaalset ja kiiret vastastikust mõjutamist. Samuti võib aktsioonipotentsiaal (eriti [[püramiidneuron]]ites) levida aksonist tagasi dendriitidesse ([[tagasileviv aktsioonipotentsiaal]]), mis on oluline [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] seisukohast. Mõnel neuronil puudub selgelt eristuv akson; neid nimetatakse [[anaksoneerunud neuron]]iteks. Nende jätked on ühtlasemalt hargnenud ning signaaliedastus toimub peamiselt lokaalselt dendriitide kaudu, mõjutades närvivõrgustiku aktiivsust lähiümbruses. 

[[Sünaps]] on rakkudevaheline kontaktstruktuur, mis võib olla [[keemiline sünaps|keemiline]] või [[elektriline sünaps|elektriline]]. 
Elektrilises sünapsis kandub signaal otse rakkude vahel [[aukliidus]]te kaudu, tagades väga kiire ja sünkroonitud ülekande.&lt;ref name=Hormuzdi&gt;Hormuzdi SG, Filippov MA, Mitropoulou G et al. Electrical synapses: a dynamic signaling system that shapes the activity of neuronal networks. – ''Biochim. Biophys. Acta'', 2004, kd 1662, nr 1–2, lk 113–137. PMID [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15033583 15033583] doi:[https://doi.org/10.1016%2Fj.bbamem.2003.10.023 10.1016/j.bbamem.2003.10.023]&lt;/ref&gt;
Keemilises sünapsis vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis difundeerub läbi [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes [[membraanipotentsiaal]]i. Keemilised sünapsid on levinumad ja funktsionaalselt mitmekesisemad,&lt;ref name=&quot;Ch. 10&quot;&gt;Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt; võimaldades postsünaptilise raku erutamist, pidurdamist või tundlikkuse muutmist.

Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab [[presünaptiline lõpe|presünaptilisse lõpmesse]], avanevad pingesõltuvad [[kaltsiumioonkanal]]id ning Ca²⁺ sisenemine rakku käivitab [[sünapsipõieke]]ste liitumise rakumembraaniga ja [[virgatsaine]]te vabanemise [[sünapsipilu]]sse. Virgatsained [[difusioon|difundeeruvad]] läbi sünapsipilu ja seonduvad [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, põhjustades [[ioonkanal]]ite avanemise või sulgumise ning muutes [[membraanipotentsiaal]]i; selle tulemusena võib rakk erutuda, pidurduda või muutuda selle tundlikkus.&lt;ref name=&quot;Ch. 10&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Ch. 11: Signaling at the nerve-muscle synapse. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt; 
Seejärel eemaldatakse virgatsained sünapsipilust [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaarde]], [[ensümaatiline lagundamine|ensümaatilise lagundamise]] või difusiooni teel, mis lõpetab signaali toime.&lt;ref name=&quot;Ch. 10&quot; /&gt;
Näiteks [[atsetüülkoliin]]i vabanemine motoorse neuroni ja lihasraku vahelises sünapsis põhjustab lihasraku [[depolarisatsioon]]i ja [[lihase kokkutõmme|kokkutõmbe]].&lt;ref name=&quot;KandelCh11&quot;&gt;Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, ptk 11: Signaling at the nerve-muscle synapse.&lt;/ref&gt; Sünaptiline ülekanne toimub väga kiiresti (murdosa millisekundist), kuid selle postsünaptilised mõjud võivad püsida märgatavalt kauem, sealhulgas juhtudel, kui sünaptiline aktiivsus aitab kaasa [[mälujälg|mälujälje]] tekkele.&lt;ref name=KandelCh4&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 4.&lt;/ref&gt;

Keemilise sünapsi korral on presünaptilises piirkonnas [[sünapsipõieke]]sed, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.&lt;ref name=&quot;Ch. 10&quot; /&gt;

[[Pilt:Chemical synapse schema cropped.jpg|pisi|Sünaptilise ülekande olulised elemendid. Elektrokeemiline laine, mida nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]iks, liigub mööda neuroni aksonit. Kui laine jõuab [[sünaps]]ini, käivitab see väikese koguse [[virgatsaine]]molekulide vabanemise. Need seonduvad sihtraku rakumembraanis paiknevate retseptormolekulidega]]


{| class=&quot;infobox&quot;
|+ Tüüpilise keemilise sünapsi ehitus
|-
{{#if:{{{1|}}}|
! style=&quot;background-color: #d0d0d0;&quot; {{!}} {{{1}}}
|}}
|- style=&quot;text-align: center&quot;
| &lt;div style=&quot;position: relative;&quot;&gt;[[Pilt:SynapseSchematic_lines.svg|400px|alt=An illustrated chemical synapse]]
{{Image label|x=-5.0|y=-168.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Postsünaptiline tihedus'''| Postsünaptiline&lt;br /&gt; tihedus| [[Sünaps|Postsünaptiline&lt;br /&gt; tihedus]]}}}}
{{Image label|x=-12.0|y=-95.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Pingesõltuv Ca&lt;sup&gt;2+-kanal'''| Pinge-&lt;br /&gt;sõltuv Ca&lt;sup&gt;2+&lt;/sup&gt;-&lt;br /&gt; kanal| [[Aktsioonipotentsiaal| Pinge-&lt;br /&gt;sõltuv Ca&lt;sup&gt;++&lt;/sup&gt;-&lt;br /&gt; kanal]]}}}}
{{Image label|x=-25.0|y=-50.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipõieke'''| Sünapsi-&lt;br /&gt; põieke| [[Sünapsipõieke|Sünapsi-&lt;br /&gt; põieke]]}}}}
{{Image label|x=-212.0|y=-30.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine transportvalk'''|Virgatsaine&lt;br /&gt;transportvalk| [[Virgatsaine|Virgatsaine&lt;br /&gt;transportvalk]]}}}}
{{Image label|x=-256.0|y=-161.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Retseptor'''| Retseptor| [[Retseptor (biokeemia)|Retseptor]]}}}}
{{Image label|x=-14.0|y=-15.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine''' | Virgatsaine | [[Virgatsaine]]}}}}
{{Image label|x=-338.0|y=-63.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Aksoni lõpe'''| Aksoni&lt;br&gt;lõpe| [[Akson|Aksoni&lt;br&gt;lõpe]]}}}}
{{Image label|x=-336.0|y=-145.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipilu''' | Sünapsipilu| [[Sünapsipilu]]}}}}
{{Image label|x=-348.0|y=-190.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Dendriit'''| Dendriit| [[Dendriit]]}}}}&lt;/div&gt;
|}

Sünapside tüüpe on väga palju. On teada üle saja virgatsaine ning paljudel neist on mitu retseptoritüüpi.&lt;ref name=&quot;ch-15-neur&quot;&gt;Ch. 15: Neurotransmitters. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt; Paljud sünapsid kasutavad rohkem kui ühte virgatsainet.&lt;ref name=&quot;ch-15-neur&quot; /&gt; On tavaline, et sünaps kasutab ühte kiiresti toimivat madalmolekulaarset virgatsainet, nagu [[glutamaat]] või [[gamma-aminovõihape]], ning üht või mitut [[peptiid]]set virgatsainet, mis täidavad aeglasemaid modulatoorseid rolle.

Virgatsained võivad toimida erinevat tüüpi retseptorite kaudu. [[ionotroopne retseptor|Ionotroopsed retseptorid]] on [[ligand (biokeemia)|ligand]]iga juhitavad ioonkanalid, mis tekitavad kiire ja lühiajalise vastuse. [[metabotroopne retseptor|Metabotroopsed retseptorid]] toimivad [[G-valk]]ude ja rakusiseste [[signaalirada]]de kaudu ning põhjustavad aeglasemaid, kuid kauem kestvaid muutusi raku talitluses. Seetõttu võib samal virgatsainel olla väga erinevaid toimeid sõltuvalt sellest, mis tüüpi retseptori see aktiveerib ja millises närvisüsteemi osas sünaps paikneb.

[[Dale'i printsiip]] ütleb algupärasel kujul, et neuron vabastab kõigis oma sünapsides sama virgatsainete komplekti. Hilisem, levinud lihtsustatud tõlgendus (&quot;üks neuron — üks virgatsaine&quot;) on osutunud ekslikuks: neuronid vabastavad sageli üheaegselt mitut virgatsainet ([[kotransmissioon]]), sealhulgas kombinatsioone &quot;klassikalisest&quot; väikese molekuliga virgatsainest ja peptiidsest [[kaastransmitter]]ist.&lt;ref&gt;Gabrielle J. Gutierrez, Natasha Baas-Thomas, Eve Marder. What Dale never said: multiple incarnations of Dale's Law from the birth of pharmacology to modeling brain circuits. – ''Journal of Neurophysiology'', 2026, 136(2):702–708. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC13556283/ Täistekst.]&lt;/ref&gt; Hiljem on leitud, et ka algupärane, &quot;sama virgatsainete komplekti&quot; versioon ei kehti alati universaalselt: eri virgatsained ja kaastransmitterid, eriti peptiidid, võivad vabaneda neuroni eri rakupiirkondadest ja erineda sõltuvalt sellest, millisesse sihtmärki konkreetne terminal projitseerub.&lt;ref&gt;D. W. Golding. Patterns of peptide discharge — implications for Dale's principle. – B. Krisch, R. Mentlein (toim). ''The Peptidergic Neuron'', Birkhäuser Verlag: Basel 1996, lk 7–12.&lt;/ref&gt; Dale'i printsiip ei tähenda, nagu neuron avaldaks kõigile sihtrakkudele sama toimet, sest sünaptiline mõju sõltub postsünaptilise raku retseptoritest.&lt;ref name=&quot;Ch. 10&quot; /&gt; Et eri sihtrakkudel võivad olla eri tüüpi retseptorid, võib sama neuron mõjuda ühtedele rakkudele ergastavalt, teistele pärssivalt või moduleerivalt. Kaks levinumat virgatsainet on [[glutamaat]] ja [[gamma-aminovõihape]] (GABA). Glutamaat mõjub kesknärvisüsteemis valdavalt ergastavalt. Gamma-aminovõihape (GABA) on täiskasvanud kesknärvisüsteemi peamine pärssiv virgatsaine, kuid varajases arengus, mil neuronite rakusisene [[kloriidioon]]ide tase on kõrgem, mõjub see sageli hoopis ergastavalt. Pärssiva toime kujunemine on seotud rakusisese kloriidikontsentratsiooni langusega arengu käigus.&lt;ref&gt;Y. Ben-Ari. Excitatory actions of gaba during development: the nature of the nurture. – ''Nature Reviews Neuroscience'', 2002, 3 (9): 728–739.&lt;/ref&gt;

Üks oluline sünapside rühm suudab pikaajaliste aktiivsusest sõltuvate muutuste kaudu sünapsi tugevuses moodustada [[mälujälg]]i.&lt;ref&gt;Paradiso MA, Bear MF, Connors BW. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', Lippincott Williams &amp; Wilkins 2007, lk 718, ISBN 0-7817-6003-8.&lt;/ref&gt; [[neuraalne mälu|Neuraalse mälu]] tuntuim vorm on [[pikaajaline tugevnemine]] (''long-term potentiation'', [[LTP]]). See esineb sünapsides, mis kasutavad virgatsainena [[glutamaat]]i, ja sõltub eelkõige [[NMDA retseptor]]ite aktivatsioonist.&lt;ref name=&quot;resumee&quot;&gt;Cooke SF, Bliss TV. Plasticity in the human central nervous system. – ''Brain'', 2006, 129 (Pt 7): 1659–1673. [https://academic.oup.com/brain/article-abstract/129/7/1659/300527?redirectedFrom=fulltext&amp;login=false Resümee.]&lt;/ref&gt; NMDA retseptorid on &quot;assotsiatiivsed&quot;: kui presünaptiline ja postsünaptiline neuron aktiveeruvad ligikaudu samaaegselt, eemaldub retseptori blokeering ning kanal avaneb, võimaldades kaltsiumioonide sisenemist postsünaptilisse rakku.&lt;ref&gt;Bliss TV, Collingridge GL. A synaptic model of memory: long-term potentiation in the hippocampus. – ''Nature'', 1993, 361 (6407): 31–39. [https://www.nature.com/articles/361031a0 Resümee.]&lt;/ref&gt; Kaltsium käivitab rakusisesed [[signaalikaskaad]]id, mis viivad lõpuks [[AMPA-tüüpi glutamaadiretseptor]]ite arvu kasvuni postsünaptilises membraanis, nii et sünapsi efektiivne tugevus suureneb. See tugevuse muutus võib püsida nädalaid või kauem. Pärast pikaajalise tugevnemise avastamist 1973. aastal on kirjeldatud teisi [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] vorme, mille puhul esineb nii sünapsi tugevnemine kui ka selle nõrgenemine ja mille kestus varieerub.&lt;ref name=&quot;resumee&quot; /&gt; Näiteks [[tasusüsteem]], mis soodustab soovitud käitumist, tugineb osaliselt plastilisusmehhanismidele, milles mängib rolli [[dopamiin]].&lt;ref&gt;Kauer JA, Malenka RC. Synaptic plasticity and addiction. – ''Nat. Rev. Neurosci.'', 2007, 8 (11): 844–858. [https://www.nature.com/articles/nrn2234 Resümee.]&lt;/ref&gt; Kõik need sünaptilise muutlikkuse vormid koos moodustavad [[närvisüsteemi plastilisus]]e ehk närvisüsteemi võime kohaneda keskkonna muutustega.

Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles iga neuron võib olla ühenduses tuhandete teistega. Informatsiooni kodeerimises osalevad nii üksikute neuronite aktiivsus kui ka neuronipopulatsioonide aktiivsusmustrid. Nende osakaal on neuroteaduses jätkuvalt uuritav küsimus.&lt;ref&gt;R. Q. Quiroga, L. Reddy, G. Kreiman, C. Koch, I. Fried. Invariant visual representation by single neurons in the human brain. – ''Nature'', 2005, 435 (7045): 1102–1107.&lt;/ref&gt; Aktiivsusmustrit iseloomustavad aktiivsete neuronite arv ja jaotumine, [[aktsioonipotentsiaal]]ide sagedus ning sünaptiliste ühenduste tugevus. Impulsside sagedus peegeldab stiimuli tugevust: madalam sagedus vastab nõrgemale ja kõrgem sagedus tugevamale stiimulile. Aktiivsusmustrid annavad väljundi, näiteks [[tajumus]]e või [[liigutus]]e.  

Närvisüsteem reguleerib ja koordineerib teiste [[kude]]de, näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]], talitlust ning mõjutab kudede kasvu, arengut ja ainevahetust. Regulatsioon toimub keemiliste signaalide abil. [[Virgatsaine]]d vahendavad kiiret ja lokaalset toimet sünapsides, [[neuromodulaator]]id muudavad neuronite erutatavust ja närvivõrgustike tundlikkust (mõjutades näiteks [[tähelepanu]] ja [[meeleolu]]), [[troofiline faktor|troofilised faktorid]] toetavad rakkude kasvu ja taastumist ning [[neurohormoon]]id toimivad vere kaudu, põhjustades aeglasemat, kuid ulatuslikku mõju.

Närvisüsteemis esineb sadu tüüpe neuroneid.&lt;ref name=&quot;Ch. 4&quot; /&gt; Need erinevad ehituse, talitluse, ühenduste ja keemilise toime poolest. Funktsiooni järgi eristatakse näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], mis teisendavad stiimuleid (nt [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks; [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]], mis edastavad signaale [[efektorrakk]]udele; ning [[vaheneuron]]id, mis integreerivad ja töötlevad infot närvivõrgustikes.&lt;ref name=&quot;ch-2-nerve&quot; /&gt; Lisaks esineb erutavaid ja pidurdavaid neuroneid, mille tasakaal määrab närvivõrgustike aktiivsuse mustrid.

==== Gliiarakud ====
Gliiarakud stabiliseerivad mitmel moel neuronite kuju ja paiknemist. Esiteks pakuvad gliiarakud mehaanilist tuge: toetavad neuronite [[rakumembraan]]i ja jätkeid ([[dendriit]]e ja [[akson]]eid), täidavad neuronitevahelise ruumi ning moodustavad nende ümber tiheda rakuvõrgustiku. See toimib toetava karkassina, mis hoiab neuronite ehituse paigas ja kaitseb jätkeid deformeerumise, nihkumise või kahjustumise eest. Teiseks hoiavad nad neuroneid kindlates vastastikustes asendites, aidates säilitada [[sünaps]]ide täpse paigutuse ja närvivõrkude organiseerituse. Selles on oluline roll eriti [[astrotsüüt|astrotsüütidel]], mis kinnituvad neuronite ja [[veresoon]]te külge ning ümbritsevad sünapse ja [[kapillaar]]e, ankurdades neuronid kindlasse mikrokeskkonda. Kolmandaks toodavad ja organiseerivad gliiarakud [[rakuvaheaine]]t, mis aitab rakkudel püsida õiges asendis ja säilitada koe arhitektuuri. Neljandaks stabiliseerivad nad aksonite ümbrust [[müeliin]]iga: [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis ümbritsevad aksonid [[müeliintupp|müeliintupega]], mis lisaks signaali kiirendamisele pakub ka mehaanilist tuge ja kaitset. 

Lisaks toetavad gliiarakud neuronite ainevahetust ja reguleerivad [[närvikude|närvikoes]] rakuvälist keemilist keskkonda. Gliiarakud, eriti astrotsüüdid, võtavad verest vastu ja transpordivad närvikoesse [[glükoos]]i, mis on närvikoes peamine energiaallikas. Nad suudavad reageerida energiavajaduse muutumisele. Astrotsüüdid võivad glükoosi [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadik]]s (laktaatioon, piimhappe anioon) muuta ning laktaati rakuvälisesse keskkonda vabastada. Seda nähtust kirjeldab [[astrotsüüt-neuron-laktaadisüstiku hüpotees]], mille kohaselt võivad neuronid intensiivse aktiivsuse ajal kasutada astrotsüütidelt saadud laktaati täiendava energiaallikana, muutes selle laktaadi [[dehüdrogenaas]]i abil tagasi [[püruvaat|püruvaadiks]] ja oksüdeerides seda mitokondrites. Hüpoteesi kasuks räägivad mitmed eksperimentaalsed tõendid, kuid laktaadiülekande üldine või oluline roll täiskasvanud peaaju energiavarustuses on jätkuvalt vaieldav: osa uurimusi pole saanud olulist laktaadivoogu astrotsüütidest neuronitesse kinnitada või on leidnud, et laktaadi üldine panus aju glükoosiainevahetusse on nii väike, et selle suund ja tähtsus jäävad vaieldavaks.&lt;ref&gt;L. K. Bak, A. B. Walls. CrossTalk proposal: An important astrocyte-neuron lactate shuttle couples neuronal activity to glucose utilisation in the brain. – ''Journal of Physiology'', 2018, 596 (3): 351–353; L. K. Bak, A. B. Walls. CrossTalk opposing view: Lack of evidence supporting an important role of astrocyte-to-neuron lactate shuttling in brain energy metabolism. – ''Journal of Physiology'', 2018, 596 (3): 355–357.&lt;/ref&gt; Glükoosi ja teiste energiaallikate oksüdatsiooni teel sünteesitakse [[Adenosiintrifosfaat|ATP]]-d, mis on neuronite peamine energiakandja. Seda kasutatakse muu hulgas [[närviimpulss]]ide tekkeks ja levimiseks vajalike ioonigradientide säilitamiseks ja taastamiseks ning [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] tagamiseks, sealhulgas [[virgatsaine]]te vabastamiseks ja [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaardeks]] [[sünaps]]ides. 

Teiseks eemaldavad gliiarakud neuronite aktiivsuse tõttu tekkinud [[ainevahetusjääk]]e, hoides rakuvälise keskkonna stabiilsena ja takistades neuronitele kahjulike ja närvisignaalide levikut häirivate [[jääkaine]]te kuhjumist. 

Kolmandaks, nii neuronid kui ka gliiarakud eemaldavad [[virgatsaine]]id [[sünapsipilu]]st, kuid nende rollid on osaliselt erinevad ja teineteist täiendavad. Pärast virgatsaine vabanemist sünapsipilusse seondub see [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega ja käivitab signaali. Selle toime peab olema täpselt ajastatud, lühiajaline ja kontrollitud, mistõttu virgatsaine tuleb kiiresti eemaldada. Peamine mehhanism selleks on presünaptiline [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaare]], mille käigus signaali saatnud neuron võtab virgatsaine spetsiaalsete [[transportvalk]]ude abil oma [[rakumembraan]]i kaudu tagasi. Seejärel virgatsaine kas pakendatakse uuesti sünapsipõiekestesse või lagundatakse ensümaatiliselt. Lisaks osalevad selles protsessis gliiarakud, eriti astrotsüüdid, mis haaravad sünapsipilust liigsed virgatsained, mida neuronid ei ole tagasi haaranud. See on eriti oluline näiteks [[glutamaat|glutamaadi]] puhul, sest selle liigne kuhjumine võib põhjustada neuronite [[üleerutus]]t ja kahjustust ([[eksitotoksilisus]]).

Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises, kontrollides ainete liikumist vere ja [[peaaju]] närvikoe vahel, kuid nad ei moodusta ise barjääri, vaid toimivad selle välise regulatsioonisüsteemina. Hematoentsefaalne barjäär on füsioloogiline &quot;filter&quot; vere ja peaaju koe vahel. Selle põhiosa moodustavad kapillaaride seinu vooderdavad [[endoteel]]irakud, mis on omavahel ühendatud [[tiheliidus]]tega. Nii ei saa ained liikuda rakkude vahelt vabalt, vaid läbivad barjääri kas [[difusioon]]i teel (näiteks [[dihapnik|hapnik]]u puhul) või [[transportvalk]]ude abiga (näiteks [[glükoos]]i puhul). Astrotsüüdid ümbritsevad peaaju kapillaare oma jätketega ning suhtlevad endoteelirakkudega, kuigi nad ei kuulu veresoonte seina koosseisu. Nad mõjutavad endoteelirakkude omadusi ja tiheliiduste säilimist, vähendades barjääri lekkeid ning reguleerides, millised molekulid ja millises koguses pääsevad verest peaajju. Nii võimaldavad nad glükoosi ja hapniku kontrollitud sisenemist ajju, piiravad [[toksiin]]ide ja mitmete [[ravim]]ite pääsu närvikoesse. Samuti kohandavad nad veresoonte läbilaskvust ja verevoolu vastavalt närvikoe aktiivsusele: nad suurendavad lokaalselt verevarustust, kui neuronite energiavajadus kasvab.

Närvikoe rakkude ümbruses ([[rakuväline keskkond|rakuvälises keskkonnas]]) leidub [[ioon]]e, näiteks [[kaaliumioon]]e, [[naatriumioon]]e ja [[kaltsiumioon]]e, mille tasakaal on [[neuron]]ite normaalseks talitluseks hädavajalik. Neuronite aktiivsuse ajal muutub ioonide jaotus kiiresti, näiteks suureneb kaaliumioonide hulk. Nende kuhjumine häiriks närviimpulsside teket ja levikut ning võiks viia neuronite üleerutuseni. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad seda tasakaalu, haarates liigseid ioone, jaotades neid ümber või suunates [[vereringe]]sse. Nii tagavad nad närvikoe keemilise keskkonna stabiilsuse ja närviimpulsside usaldusväärse toimimise. 

Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad [[sünaps]]ide tugevust ja ümberkujunemist ning osalevad närvivõrkude arengus ja kohanemises. Sünapsi tugevus, st see, kui tõhusalt signaal ühelt [[neuron]]ilt teisele kandub, sõltub suuresti sünapsi keskkonna olekust. Gliiarakud mõjutavad seda, eemaldades või vabastades [[virgatsaine]]id (näiteks glutamaati), reguleerides ioonide tasakaalu ja eritades [[signaalmolekul]]e, mis mõjutavad neuronite tundlikkust. Närvisüsteemi arengus juhivad gliiarakud [[neuron]]ite kasvu ning nende jätkete (aksonite ja dendriitide) suunamist, et need leiaksid õiged sihtkohad ja moodustaksid sobivad ühendused, kujundades niiviisi närvivõrkude algse korralduse. Edasises elus toimub pidev ümberkorraldumine: osa sünapse tugevneb, osa nõrgeneb või kaob ja uusi ühendusi tekib juurde. Gliiarakud toetavad uute sünapside teket, eemaldavad mittevajalikke ühendusi ja kohandavad närvivõrke vastavalt aktiivsusele: sagedamini kasutatavad ühendused tugevnevad ja vähem aktiivsed võivad nõrgeneda.
See on oluline [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] seisukohast. Selle käigus stabiliseerivad gliiarakud vajalikke ühendusi, hoides toimivaid sünapse ja neuronitevahelisi seoseid püsivana ja töökindlana. Nad toetavad neid sünapse, mida kasutatakse sageli ja mis on funktsionaalselt olulised, hoiavad nende ümber sobivat keemilist keskkonda (näiteks ioonide tasakaal ja [[virgatsaine]]te kontroll) ning soodustavad nende säilimist ja tugevnemist. Vähekasutatavad või mittevajalikud sünapsid nõrgenevad või need eemaldatakse. See protsess on seotud närvivõrkude stabiilsusega, st närvivõrgustiku võimega säilitada toimiv struktuur ja töökindlus ka pideva muutumise tingimustes. Stabiilsus tagab, et olulised ühendused püsivad, signaalid liiguvad usaldusväärselt ja võrgustik ei muutu kaootiliseks ega kaota oma funktsionaalset korraldust. Stabiilsus peab olema tasakaalus [[närvisüsteemi plastilisus]]ega: plastilisus võimaldab õppimist ja kohanemist, stabiilsus aga säilitab toimivad struktuurid. Nii tagavad gliiarakud, et närvisüsteem on ühtaegu paindlik ja stabiilne, võimaldades närvivõrkudel kogemuse mõjul muutuda ja kohaneda.

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.&lt;ref&gt;Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.&lt;/ref&gt;

Ajus on gliiarakkude koguarv ligikaudu sama suurusjärku kui neuronite arv (umbes 1 : 1), kuigi see suhe varieerub oluliselt aju eri piirkondades.&lt;ref&gt;Azevedo F.A., Carvalho L.R., Grinberg L.T. Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain. – ''J. Comp. Neurol.'', 2009, 513 (5): 532–541. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cne.21974 Resümee.]&lt;/ref&gt;

Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi:

*[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises;
*[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]);
*[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides.

Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga.

=== Talitlus ===
Baastasandil on närvisüsteemi ülesanne edastada signaale ühelt rakult teisele või keha ühest osast teise. Rakud saavad teistele rakkudele signaale saata mitmel viisil. Üks võimalus on saata keemilisi aineid ([[hormoon]]e) [[vereringe]]sse, mille kaudu need levivad kaugematesse kehaosadesse. Erinevalt sellest ringhäälingulaadsest signaaliedastusest võimaldab närvisüsteem signaaliülekannet punktist punkti: neuronid suunavad oma aksonid konkreetsetesse sihtpiirkondadesse ja moodustavad sünaptilisi ühendusi konkreetsete sihtrakkudega.&lt;ref name=&quot;Gray170&quot;&gt;Gray PO. ''Psychology'', 5. trükk, Macmillan 2006 , ISBN 978-0-7167-7690-1, lk 170.&lt;/ref&gt;

Integratiivsemal tasandil on närvisüsteemi põhifunktsioon keha juhtimine.&lt;ref name=KandelCh2/&gt; Närvisüsteem hangib [[meeleelund]]ite [[retseptorrakk]]ude kaudu keskkonnast informatsiooni, saadab seda informatsiooni kodeerivaid signaale kesknärvisüsteemi, töötleb infot sobiva reaktsiooni määramiseks ja saadab soovitava reaktsiooni käivitamiseks signaale lihastele või näärmetele.

Närvisüsteem võimaldab nägemist ja teisi keerukaid tajusid, keerukat suhtlemist, elundkondade talitluse kiiret koordineerimist ning samaaegset integreeritud signaalitöötlust.

Närvisüsteem võimaldab [[keel]]t, mõistete abstraktset esitamist, kultuuri edasiandmist ja paljusid teisi inimühiskonna aspekte.

====Närviringid ja nende süsteemid====
[[Pilt:Descartes-reflex.JPG|pisi|Valu teekond illustratsioonil [[René Descartes]]i raamatust &quot;[[Traité de l'homme]]&quot; (&quot;Traktaat inimesest&quot;; 1664). Tuli on jala lähedal. Tule väga väikesed liikuvad osakesed mõjutavad jala nahka, põhjustades naha liikumise, mis tõmbab närvitorus paikneva peenikest kiu alumist otsa. Tõmme kandub mööda kiudu selle teise otsani ajus. Teise otsa liikumine avab ajus poorilaadse ava. Descartes võrdleb seda mõju nööri tõmbamisega, mis paneb nööri teises otsas oleva kella helisema. &quot;[[Loomsed vaimud]]&quot; pääsevad ajuõõnest närvitorusse. Need on Descartesi järgi väga peen liikuv aine, mis paikneb ajuõõntes ja liigub närvitorudes. Kui ava avaneb, saavad loomsed vaimud liikuda närvitorusse, milles need jõuavad lihasteni ja muudavad nende kuju, põhjustades jala eemaldumise tulest]]
Närvisüsteemi talitlust käsitati pikka aega stiimuli ja reaktsiooni seostamisena.&lt;ref name=Sherrington1906/&gt; Selle arusaama järgi algab neuraalne töötlus stiimulitest, mis aktiveerivad sensoorsed neuronid ja tekitavad signaale, mis levivad seljaaju ja peaaju ühenduste ahelate kaudu, ja viib lõpuks motoorsete neuronite aktiveerumiseni ja seetõttu lihaste kokkutõmbumiseni, seega väliselt avalduvate reaktsioonideni. [[René Descartes]] uskus, et loomade kogu käitumist ja suuremat osa inimese käitumisest saab seletada stiimuli ja reaktsiooni ringide abil, kuid [[keel]]t ja muud kõrgemat kognitiivset käitumist ei saa  mehhanitsistlikult seletada.&lt;ref name=Descartes&gt;René Descartes. ''[[Les Passions de l'âme]]'', 1649.&lt;/ref&gt; [[Charles Sherrington]] arendas raamatus &quot;[[The Integrative Action of the Nervous System]]&quot; (1906)&lt;ref name=Sherrington1906&gt;C. S. Sherrington. ''The Integrative Action of the Nervous System'', Scribner 1906.&lt;/ref&gt; stiimuli ja reaktsiooni mehhanismide käsitlust palju üksikasjalikumalt. [[Psühholoogia]]s 20. sajandi keskpaigani valitsenud vaade [[biheiviorism]] püüdis inimese käitumise kõiki aspekte seletada stiimuli ja reaktsiooni kaudu.&lt;ref name=Baum&gt;W. M. Baum. ''Understanding Behaviorism: Behavior, Culture and Evolution'', Blackwell 2005, ISBN 978-1-4051-1262-8.&lt;/ref&gt;

20. sajandi alguses alanud ja 1940ndatel haripunkti jõudnud elektrofüsioloogilised uuringud näitasid, et närvisüsteemis on palju mehhanisme, mis säilitavad rakkude erutuvust ja tekitavad aktiivsusmustreid iseeneslikult, ilma välise stiimulita.&lt;ref name=Piccolino&gt;M. Piccolino. Fifty years of the Hodgkin-Huxley era. – ''Trends Neurosci.'', 2002, kd 25, nr 11, lk 552–553.&lt;/ref&gt; Leiti, et neuronid on võimelised tekitama korrapäraseid aktsioonipotentsiaalide jadasid, isegi täielikus eraldatuses.&lt;ref name=Johnston&gt;Johnston, S. M. Wu. ''Foundations of cellular neurophysiology'', MIT Press 1995, ISBN 978-0-262-10053-3.&lt;/ref&gt;

Kui ühendada iseeneslikult aktiivsed neuronid keerukateks ringideks, on keerukate ajaliste aktiivsusmustrite tekitamise võimalused veel palju suuremad.&lt;ref name=Dayan&gt;P. Dayan, L. F. Abbott ''Theoretical Neuroscience: Computational and Mathematical Modeling of Neural Systems'', MIT Press 2005 ISBN 978-0-262-54185-5.&lt;/ref&gt; Tänapäeval käsitatakse närvisüsteemi talitlust nii, et selles on oma osa nii stiimuli ja reaktsiooni ahelatel kui ka isetekkeliselt genereeritud aktiivsusmustritel. Käitumine tekib nende vastastikmõjus.
&lt;ref name=Simmons&gt;P. J. Simmons, D. Young. ''Nerve cells and animal behaviour'', Cambridge University Press 1999, ISBN 978-0-521-62726-9,   Ch 1.: Introduction.&lt;/ref&gt;

===== Refleksid ja muud stiimuli-reaktsiooni ringid =====

[[Närviring]]i lihtsaim  tüüp on [[refleksikaar]]. See algab sensoorse sisendiga ja lõpeb motoorse väljundiga ning läbib omavahel ühendatud neuronite rea.&lt;ref name=KandelCh36&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 36.&lt;/ref&gt; Seda võib illustreerida [[äratõmbamisrefleks]]iga, mille puhul käsi tõmmatakse pärast kuuma pliidi puudutamist kiiresti tagasi.
[[Pilt:Nervous_system_organization_en.svg|pisi|Närvisüsteemi baastalitluse lihtsustatud kujutis: sensoorsed retseptorid võtavad signaalid vastu ning edastavad need seljaajju ja peaajju, kus neid töödeldakse; seejärel saadetakse signaalid tagasi seljaajju ja sealt edasi motoorsetesse neuronitesse]]
Ring algab [[nahk|naha]] [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoritega]], mis aktiveeruvad kahjustava [[kuumus]]e toimel. Membraanis paiknev spetsiaalne molekulaarne struktuur põhjustab selle, et kuumus muudab membraani elektrivälja. Kui elektrilise potentsiaali muutus on piisavalt suur, et ületada vastav läviväärtus, vallandub aktsioonipotentsiaal, mis edastatakse retseptorraku [[akson]]i kaudu seljaajju. Seal moodustab akson teiste rakkudega erutavaid sünaptilisi kontakte; osa neist projitseerub samasse seljaaju piirkonda, osa aga peaajju. Üheks sihtmärgiks on seljaaju vaheneuronite kogum, mis projitseerub käelihaseid juhtivatele motoorsetele neuronitele. Vaheneuronid erutavad motoorseid neuroneid ja kui erutus on piisavalt tugev, tekitavad mõned motoorsed neuronid aktsioonipotentsiaale, mis liiguvad mööda nende aksoneid punktini, kus nad moodustavad erutavaid sünaptilisi kontakte lihasrakkudega. Erutavad signaalid põhjustavad lihasrakkude kokkutõmbumise ja käsi tõmmatakse eemale.

Tegelikkus võib olla sellest lihtsustatud esitusest mitmeti keerulisem.&lt;ref name=KandelCh36/&gt; Kuigi kõige lihtsamate reflekside puhul on sensoorsete ja motoorsete neuronite vahel lühikesed närviteed, osalevad ringis ka teised läheduses paiknevad neuronid, mis reaktsiooni moduleerivad. Peale selle kulgevad peaajust seljaajju projektsioonid, mis võivad refleksi võimendada või nõrgendada.

Kõige lihtsamaid reflekse võivad vahendada ringid, mis paiknevad täielikult seljaajus, kuid keerukamad reaktsioonid sõltuvad signaalide töötlemisest peaajus.&lt;ref name=KandelCh38&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 38: Voluntary movement.&lt;/ref&gt; Näiteks kui miski liigub inimese vaatevälja servas ja inimene pöörab pilgu selle poole, käivitub palju signaalitöötluse etappe. Esialgne sensoorne reaktsioon [[silm]]a [[võrkkest]]as ja lõplik motoorne reaktsioon [[ajutüvi|ajutüves]] ei erine kuigi palju lihtsa refleksi vastavatest etappidest, kuid vahepealsed etapid on täiesti erinevad. Töötlusahel ei koosne ühest või kahest sammust, vaid  nägemissignaalid teevad läbi võib-olla kümneid integratsioonietappe, milles osalevad [[taalamus]], [[ajukoor]], [[basaalganglion]]id, [[ülakünkake]], [[väikeaju]] ja mitmesugused [[ajutüvi|ajutüve]] tuumad. Need piirkonnad täidavad signaalitöötlusfunktsioone, mille hulka kuuluvad keskkonna [[taju]]mine, tajutava analüüs, [[meenutamine]], [[otsustamine]] ja [[motoorne planeerimine]].&lt;ref name=KandelCh39&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 39: The control of gaze.&lt;/ref&gt;

Keskkonna tajumine eeldab võimet eraldada sensoorsete signaalide kogumist bioloogiliselt olulist informatsiooni. Näiteks reageerivad võrkkesta üksikud fotoretseptorid valguse intensiivsusele oma kitsas retseptiivses väljas. Teise taseme nägemisneuronid saavad sisendi primaarsete retseptorite rühmadelt; kõrgema taseme neuronid saavad sisendi teise taseme neuronite rühmadelt jne. Nii kujuneb töötlusetappide hierarhia, kus iga etapp ekstraheerib signaalide kogumist bioloogiliselt olulisi tunnuseid (näiteks servi, liikumissuunda või värvikontraste), jättes ebaolulise info kõrvale. Nii tekib hierarhiliselt organiseeritud aktiivsusmuster, mis on jaotunud mitme spetsialiseerunud ajupiirkonna vahel (nägemise puhul on kirjeldatud üle kolmekümne eri funktsiooniga visuaalset ajupiirkonda) ja esindab keskkonna objekte ja nende omadusi. See, kuidas hajutatud neuraalsest aktiivsusest kujuneb subjektiivne tajukogemus, on nii neuroteaduses kui ka teadvusefilosoofias lahtine küsimus. 

===== Isetekkeline mustrite genereerimine =====

Kuigi stiimuli-reaktsiooni mehhanisme on kõige lihtsam mõista, võib närvisüsteem organismi juhtida ka väliste stiimuliteta, kasutades seesmiselt genereeritud aktiivsuse rütme. Et neuroni membraanis võib olla mitmesuguseid pingetundlikke ioonkanaleid, on paljudest tüüpidest neuronid (isegi isoleerituna) võimelised genereerima rütmilisi aktsioonipotentsiaalide jadasid. Kui iseeneslikud rütmilised neuronid on erutavate või pidurdavate sünapside kaudu omavahel ühendatud, on tekkinud võrgustikud võimelised ilmutama mitmesugust dünaamilist käitumist, sealhulgas atraktordünaamikat, perioodilisust ja isegi kaost. Neuronivõrgustikku, mis kasutab oma sisemist struktuuri ajaliselt struktureeritud väljundi genereerimiseks, ilma et selleks oleks tarvis vastava ajalise struktuuriga stiimulit, nimetatakse tsentraalseks mustrigeneraatoriks.

Iseeneslik mustrite genereerimine toimub väga erinevatel ajaskaaladel, millisekunditest tundide või veel pikemate ajavahemikeni. Üks tähtsamaid bioloogilisi rütme on [[tsirkadiaanrütm]] ehk ööpäevarütm — endogeenne, ligikaudu 24-tunnise perioodiga kõikumine, mis reguleerib paljusid füsioloogilisi protsesse, sealhulgas kehatemperatuuri, hormoonide eritumist ja ainevahetust ning paljudel loomadel ka une ja ärkveloleku rütmi. Kõigil uuritud loomadel esineb närvitegevuses tsirkadiaanseid kõikumisi. Alates 1990ndatest tehtud katsed näitavad, et tsirkadiaanrütmi tekitab &quot;[[geneetiline kell]]&quot;, mis seisneb selles, et teatud geenide avaldumise tase ööpäeva jooksul tõuseb ja langeb. Nii erinevatel loomadel nagu [[putukad]] ja [[selgroogsed]] on sarnane geneetiline rütmikellasüsteem. Valgus mõjutab kella, kuid kell töötab ka siis, kui valguse tase hoitakse muutumatuna ja puuduvad muud välised märguanded selle kohta, mis kell on. Kellageenid avalduvad nii närvisüsteemi paljudes osades kui ka paljudes perifeersetes elundites. Imetajatel on paljudes kudedes oma molekulaarsed &quot;kellad&quot;, kuid nende rütme sünkroonib [[hüpotalamus]]es paiknev [[suprakiasmaatiline tuum]].

=== Areng ===
{{Vaata|Närvisüsteemi areng}}
Varajases arengujärgus kujuneb [[gastrula]]. [[Gastrulatsioon]]i käigus moodustuvad kolm [[looteleht]]e: [[endoderm]], millest areneb seedetrakti ja mitme muu siseelundi [[epiteel]] või epiteelne osa; [[mesoderm]], millest arenevad muu hulgas lihased, luustik ja sidekude; ja [[ektoderm]], millest arenevad muu hulgas [[marrasknahk]] ja närvisüsteem.&lt;ref name=SanesCh1&gt;D. H. Sanes, T. A. Reh, W. A. Harris. ''Development of the Nervous System'', Elsevier Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, Ch. 1, Neural induction.&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Gray17.png|pisi|Inimese embrüo [[neuraalvagu|neuraalvaoga]]]] [[Pilt:Development of the neural tube.png|pisi|[[Neuraaltoru]] arengu neli staadiumi inimese embrüos]]
Närvisüsteemi arengu esimene nähtav tunnus õhukese rakuriba ilmumine piki embrüo seljapoolset keskjoont. Seda nimetatakse [[neuraalplaat|neuraalplaadiks]]. Edasises arengus tekib neuraalplaadi keskossa pikisuunaline vagu – [[neuraalvagu]]. See süveneb järk-järgult ning selle servad lähenevad teineteisele ja kasvavad kokku. Nii kujuneb [[kesknärvisüsteem]]i eelkäija, silindriline [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru sulgumise ajal eraldub selle ülaservadest kummalgi pool [[neuraalhari]], millest areneb suur osa [[piirdenärvisüsteem]]ist. Neuraalplaadi muutumist neuraaltoruks koos närviharja kujunemisega nimetatakse [[neurulatsioon]]iks.

[[Närvikude|Närvikoe]] kujunemist [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] teel on uuritud alates 1920ndatest ([[Spemanni-Mangoldi organisaator]]i katsed), kuid selle aluseks olevad molekulaarsed mehhanismid jäid pikka aega lahtiseks küsimuseks. 1990ndatel hakati neid kiiresti täpsustama. Geneetiliste uurimismeetodite abil selgus, et närvikoe kujunemine sõltub [[luu morfogeneetilised valgud|luu morfogeneetiliste valkude]] (BMP-de) signaalide pärssimisest. Eriti tähtis on [[BMP4]]. Organisaatori piirkonnast ([[suur-kannuskonn]]a puhul peamiselt [[mesendoderm]]i rakkudest, kuid osaliselt ka eesmisest endodermist) pärinevad valgud, sealhulgas [[kordiin]] ja [[nogiin]], pärsivad BMP4 toimet ja suunavad [[ektoderm]]i [[diferentseerumine|diferentseeruma]] närvikoeks.&lt;ref&gt;S. Piccolo jt. Dorsoventral patterning in Xenopus: inhibition of ventral signals by direct binding of chordin to BMP-4. – ''Cell'', 1996, 86 (4): 589–598.&lt;/ref&gt; BMP-signaalide pärssimise  allikas ja mehhanism on selgroogsete eri rühmadel ja ja eri arenguetappidel oluliselt erinev: näiteks koduhiirel osaleb eesmine vistseraalne endoderm ja kanal on ainult BMP-antagonism ebapiisav ning vajalikud on lisaks [[FGF]]-signaalid.&lt;ref&gt;K. G. Stern. Neural induction: old problem, new findings, yet more questions. – ''Development'', 2005, 132 (9): 2007–2021.&lt;/ref&gt; Protsessis osalevad ka näiteks [[FGF]]- ja [[Wnt]]-signaalirajad. Neuraalse induktsiooni tulemusel tekivad [[neuroblast]]id ehk neuronite eellasrakud.&lt;ref name=KandelCh53&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'',  McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 53: The generation and survival of nerve cells.&lt;/ref&gt; Edasiste jagunemiste ja diferentseerumise käigus kujunevad neist neuronid, teistest neuraalsetest eellasrakkudest arenevad gliiarakud.

Närvisüsteemi arengu peamised etapid on neuronite ja gliiarakkude teke neuraalsetest eellasrakkudest, ebaküpsete neuronite ränne tekkekohast lõplikku asukohta, aksonite väljakasvamine ja sihtrakkudeni juhtimine, sünapside moodustumine ja hilisemad muutused. Viimased on õppimise ja mälu rakuliste mehhanismide alus.&lt;ref name=KandelCh52&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'',  McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 52: The induction and patterning of the nervous system.&lt;/ref&gt;

=== Närvisüsteemi haigused ===
{{Vaata ka|Närvihaigused}}
[[Neuroloogia]] hõlmab kõigi kesk- ja perifeerse närvisüsteemiga seotud seisundite ja [[haigus]]te diagnoosimist ja [[ravi]].

[[Närvisüsteemi talitluse häire]]id võivad põhjustada [[geneetilised tegurid]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[vananemisega seotud muutused]], [[autoimmuunprotsessid]], [[veresoonkonna haigused]] ja [[mürgine aine|mürgised ained]]. [[neuroloogilised haigused|Neuroloogilisi haigusi]] võib liigitada närvisüsteemi kahjustatud osa, häire olemuse või [[haigus]]e põhjuse järgi. [[Neuroloogilised häired|Neuroloogiliste häirete]] hulka kuuluvad kesk- ja piirdenärvisüsteemi mõjutavad haigused, sealhulgas [[epilepsia]], [[peavaluhäired]], [[neurodegeneratiivsed haigused]], [[ajuveresoonkonna haigused]], [[neuroinfektsioossed haigused]], [[neuroimmunoloogilised haigused]], [[neuromuskulaarsed haigused]], [[neuroarengulised häired]], traumaatilised pea- ja seljaajukahjustused ning [[närvisüsteemi kasvajad]].

Kesknärvisüsteemi kaitsevad tugevad füüsilised ja keemilised barjäärid. Füüsiliselt ümbritsevad pea- ja seljaaju [[ajukelmed]] ning kolju ja lülide luud, mis moodustavad koos tugeva füüsilise kaitsekihi. Keemiliselt isoleerib pea- ja seljaaju [[hematoentsefaalbarjäär]], mis takistab enamikul keemilistel ainetel vereringest kesknärvisüsteemi sisemusse liikumist. Selle kaitse tõttu on kesknärvisüsteem mitmeti vähem haavatav kui piirdenärvisüsteem, kuid teisest küljest on kesknärvisüsteemi kahjustustel raskemad tagajärjed.

Kuigi närvid paiknevad tavaliselt sügaval naha all, välja arvatud mõned erandid, nagu [[küünarluunärv]], on nad siiski üsna avatud füüsilistele kahjustustele, mille tagajärjeks võib olla [[valu]] ning tundlikkuse või lihaste kontrolli kadumine. Närvikahjustusi võivad põhjustada ka [[turse]] ja [[muljumisvigastus]]ed kohtades, kus närv kulgeb läbi kitsa luulise kanali, nagu [[randmekanalisündroom]]i korral. Kui närv lõigatakse täielikult läbi, degenereerub see sageli, kuid pikkade närvide korral võib protsessi lõpulejõudmine võtta kuid.

Lisaks füüsilistele kahjustustele võivad perifeerset neuropaatiat põhjustada paljud muud haigusseisundid, sealhulgas geneetilised seisundid, metaboolsed seisundid, nagu [[diabeet]], põletikulised seisundid, nagu [[polüradikuliit]], [[vitamiinipuudus]], sellised haigused nagu [[pidalitõbi]] ja [[vöötohatis]] või [[mürgistus]] selliste ainetega nagu [[raskmetallid]]. Paljudel juhtudel ei ole põhjust teada ja neid nimetatakse idiopaatilisteks. Närvid võivad ka ajutiselt oma talitluse kaotada, põhjustades [[tuimus]]t. Seda võivad eelkõige põhjustada mehaaniline surve, temperatuuri langus või keemiline koostoime teatud [[paikne anesteetikum|paiksete anesteetikumidega]].

Seljaaju füüsiline kahjustus võib põhjustada [[halvatus]]t, mis võib olla püsiv. Eksperimentaalsed uuringud on näidanud, et seljaaju närvikiud püüavad tagasi kasvada samamoodi nagu teised närvikiud, kuid seljaajus moodustub koekahjustuse korral tavaliselt [[armkude]], millest tagasikasvavad närvid ei suuda läbi tungida.

* Peaaju haigused ja kahjustused
** Peaaju trauma olenevalt ajusagarast
*** [[Otsmikusagar]]a kahjustus
*** [[Kiirusagar]]a kahjustus
*** [[Oimusagar]]a kahjustus
*** [[Kuklasagar]]a kahjustus
** [[Peaaju düsfunktsioonid]] vastavalt häire tüübile
*** [[Afaasia]] (keelehäire)
*** [[Düsgraafia]] (kirjutamishäire)
*** [[Düsartria]] (kõnehäire)
*** [[Apraksia]] (liikumismustrite sooritamise häire)
*** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide äratundmise häire)
*** [[Amneesia]] (mäluhäire)
* [[Seljaaju haigused]]
* Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud [[piirdenärvisüsteemi haigused]]
* [[Kraniaalnärvide haigused]], näiteks k[[olmiknärvineuralgia]]
* Autonoomse närvisüsteemi haigused, näiteks [[autonoomne neuropaatia]] ja [[multisüsteemne atroofia]]
* [[Epilepsia]] ja muud [[peaaju elektrilise aktiivsuse häired]]
* Kesk- ja piirdenärvisüsteemi kahjustustest tingitud liikumishäired, näiteks [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]] ja [[Tourette'i sündroom]]
* [[Unehäired]], näiteks [[narkolepsia]]
* [[Migreen]] ja muud [[peavaluhaigused]], näiteks [[kobarpeavalu]]
* [[Seljavalu]]d ja [[kaelavalu]]d
* [[Neuroarengulised häired]], näiteks [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire]] ja [[autism]]
* [[Deliirium]] ja [[dementsus]], näiteks [[Alzheimeri tõbi]]
* [[Pearinglus]] ja [[vertiigo]]
* [[Uimasus]] ja [[kooma]]
* [[Peatrauma]]
* [[Insult]]
* [[Närvisüsteemi kasvajad]], sealhulgas vähk
* [[Hulgiskleroos]] ja muud [[demüeliniseerumishaigused]]
* Pea- ja seljaaju infektsioonid, näiteks [[meningiit|meningiidid]]
* [[Prioontõbi|Prioontõved]]
* [[Komplekssed regionaalsed valusündroomid]]

==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon==
Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[ümarussid]]el), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el.

Lihtsaim närvisüsteemi vorm on [[hajus närvivõrk]], mis esineb [[ainuõõssed|ainuõõssetel]]. Sarnane hajusalt organiseeritud, kuid ehituselt erinev närvisüsteem esineb ka [[biradiaalne sümmeetria|biradiaalse sümmeetriaga]] [[kammloomad]]el, kelle närvisüsteemi evolutsiooniline päritolu on seni lahtine küsimus. Osa uuringuid viitab sellele, et see võis kujuneda ainuõõssete ja teiste loomade närvisüsteemist sõltumatult.&lt;ref&gt;L. L. Moroz, K. M. Kocot, M. R. Citarella jt. The ctenophore genome and the evolutionary origins of neural systems. – ''Nature'', 2014, 510 (7503): 109–114.&lt;/ref&gt; Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (näiteks aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.&lt;ref name=&quot;bAcEj&quot; /&gt;

[[Närvikude]] tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.

===Neuronite eellased käsnadel===
[[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni.

Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.&lt;ref&gt;Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]&lt;/ref&gt; Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil.

Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida  lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist.  Need võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.&lt;ref name=&quot;EUXSR&quot; /&gt;

=== Radiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem ===

Radiaalsümmeetriaga loomadel, eeskätt [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] ja [[kammloomad]]el, esineb hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem.&lt;ref&gt;Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.&lt;/ref&gt; See on närvisüsteemi lihtsaim vorm. Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas.

Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.&lt;ref name=&quot;IyTLZ&quot; /&gt;

Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.&lt;ref&gt;Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006,  ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.&lt;/ref&gt; 

Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ning on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja neurotransmitterisüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, samas kui esineb ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on pakutud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult. Sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis mitu korda tekkinud.

=== Kahekülgsete närvisüsteem ===
[[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb &quot;aju&quot;]]
Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediacara]] aja umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.&lt;ref&gt; Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2016.&lt;/ref&gt; Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju. [[Keelikloomad|Keelikloomadel]] areneb aju embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks; teistel kahekülgsetel, näiteks [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja usjatel, kujuneb aju ganglionide liitumisel ning keelikloomadele omane kolmeosaline jaotus puudub.&lt;ref&gt;Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562.&lt;/ref&gt;[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]&lt;/ref&gt;

[[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id).

Kõigil [[kahekülgsed|kahekülgsetel]] kujuneb varajases arengujärgus [[gastrula]]. [[Gastrulatsioon]]i käigus moodustuvad kolm [[looteleht]]e: [[endoderm]], millest areneb seedetrakti ja mitme muu siseelundi epiteel või epiteelne osa; [[mesoderm]], millest arenevad muu hulgas lihased, luustik ja sidekude; ja [[ektoderm]], millest arenevad muu hulgas [[marrasknahk]] ja närvisüsteem.&lt;ref name=SanesCh1&gt;D. H. Sanes, T. A. Reh, W. A. Harris. ''Development of the Nervous System'', Elsevier Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, Ch. 1, Neural induction.&lt;/ref&gt;

Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].&lt;ref&gt;Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]&lt;/ref&gt; Teissuuste hulka kuuluvad [[keelikloomad]] (sealhulgas [[selgroogsed]]), [[okasnahksed]] ja [[poolkeelikloomad]]. Mõnikord on teissuuste hulka arvatud ka [[ksenoturbelliidid]] ja laiemalt rühm [[siuglejad]] (kuhu kuuluvad ka [[akoolid]]), tuginedes 2000ndate molekulaaruuringutele,&lt;ref&gt;Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]&lt;/ref&gt; kuid põhjalikumad fülogenoomilised andmed toetavad pigem seisukohta, et siuglejad on esmassuuseid ja teissuuseid hõlmava rühma ''[[Nephrozoa]]'' [[sõsartakson]], mitte teissuuste hulka kuuluv rühm.&lt;ref&gt;Johanna Taylor Cannon, Bruno Cossermelli Vellutini, Julian Smith III, Fredrik Ronquist, Ulf Jondelius, Andreas Hejnol. Xenacoelomorpha is the sister group to Nephrozoa. – ''Nature'', 2016, 530 (7588): 89–93.&lt;/ref&gt; Esmassuused, mis on mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Lülijalgsete ja selgroogsete vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: lülijalgsetel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, selgroogsetel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et nende kahe rühma kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes &quot;ümber pööratud&quot;. Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid, ja seda on hiljem toetatud geneetiliste andmetega.&lt;ref&gt;R. Lichtneckert, H. Reichert. Insights into the urbilaterian brain: conserved genetic patterning mechanisms in insect and vertebrate brain development. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]&lt;/ref&gt; Hüpotees eeldab mõlemal rühmal ühtlustatud, [[BMP-kordiini signaalisüsteem]]i kaudu kujundatud tsentraalset närvijuhet ega kohaldu samal kujul enamikule teistele kahekülgsetele, sealhulgas rühmale ''Xenacoelomorpha'', kellel selline ühine mustristamissüsteem puudub või kujunes välja alles hiljem. Lisaks on hilisem võrdlev uuring näidanud, et mitme kahekülgsete rühma (sealhulgas ''Xenacoelomorpha'', [[keriloomad]], [[kärssussid]], [[käsijalgsed]] ja [[rõngussid]]) närvijuhtmed on evolutsioonis tekkinud üksteisest sõltumatult, mis seab kahtluse alla inversioonihüpoteesi aluseks oleva eelduse ühest ühiselt päritud tsentraalsest närvijuhtmest.&lt;ref&gt;João M. Gaspar Martín-Durán, et al. Convergent evolution of bilaterian nerve cords. – ''Nature'', 2018, 553 (7686): 45–50.&lt;/ref&gt;

==== Usside närvisüsteem  ====
[[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]]

Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri.

Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust.

==== Lülijalgsete närvisüsteem  ====

[[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]]

[[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.&lt;ref&gt;R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.&lt;/ref&gt; Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse.

Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna.

Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus.

Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.&lt;ref&gt;Chapman, lk 546.&lt;/ref&gt;

==== Selgroogsete närvisüsteem ====
[[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]]

Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.

Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]].

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on närvisüsteemi arengu esimene nähtav tunnus õhukese rakuriba ilmumine piki embrüo seljapoolset keskjoont. Seda nimetatakse [[neuraalplaat|neuraalplaadiks]]. Edasises arengus tekib neuraalplaadi keskossa pikisuunaline vagu – [[neuraalvagu]]. See süveneb järk-järgult ning selle servad lähenevad teineteisele ja kasvavad kokku. Nii kujuneb [[kesknärvisüsteem]]i eelkäija, silindriline [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru sulgumise ajal eraldub selle ülaservadest kummalgi pool [[neuraalhari]], millest areneb suur osa [[piirdenärvisüsteem]]ist. Neuraalplaadi muutumist neuraaltoruks koos närviharja kujunemisega nimetatakse [[neurulatsioon]]iks.

[[Närvikude|Närvikoe]] kujunemise ehk [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] molekulaarne mehhanism jäi tundmatuks kuni 1990ndateni, mil seda hakati selgitama geneetiliste uurimismeetodite abil. Närvikoe kujunemine sõltub [[luu morfogeneetilised valgud|luu morfogeneetiliste valkude]] (BMP-de) signaalide pärssimisest. Eriti tähtis on [[BMP4]]. Mesodermist pärinevad valgud, sealhulgas [[kordiin]] ja [[nogiin]],  pärsivad BMP4 toimet ja suunavad ektodermi [[diferentseerumine|diferentseeruma]] närvikoeks. Protsessis osalevad ka  näiteks [[FGF]]- ja [[Wnt]]-signaalirajad. Samalaadne molekulaarne mehhanism toimib väga erinevates loomarühmades  [[lülijalgsed|lülijalgsetest]] selgroogseteni.

Neuraalse induktsiooni tulemusel tekivad [[neuroblast]]id ehk neuronite eellasrakud.&lt;ref name=KandelCh53&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'',  McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 53: The generation and survival of nerve cells.&lt;/ref&gt; Edasiste jagunemiste ja diferentseerumise käigus kujunevad neist neuronid, teistest neuraalsetest eellasrakkudest arenevad gliiarakud.

[[Selgroogsed|Selgroogsete]] närvisüsteemi arengu peamised etapid on neuronite ja gliiarakkude teke neuraalsetest eellasrakkudest, ebaküpsete neuronite ränne tekkekohast lõplikku asukohta, aksonite väljakasvamine ja sihtrakkudeni juhtimine, sünapside moodustumine ja hilisemad muutused. Viimased on õppimise ja mälu rakuliste mehhanismide alus.&lt;ref name=KandelCh52&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'',  McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 52: The induction and patterning of the nervous system.&lt;/ref&gt;

==Uurimislugu==
[[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.&lt;ref&gt;S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.&lt;/ref&gt; Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.&lt;ref&gt;Finger, lk 43–50.&lt;/ref&gt;

Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna.

Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroonitud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna.

1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. 
Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis  mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal sünaptilist ülekannet ja kuidas see käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna.

1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et üksikud neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud, reageerides selektiivselt kindlatele visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund. Need neuronid on ühtlasi hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Keerukama tajumuse kujunemisel osalevad seega nii üksikute spetsialiseerunud neuronite selektiivne aktiivsus kui ka paljude rakkude koostoimest tekkiv aktiivsusmuster.
1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna.

1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. [[Eric Kandel]] näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ja tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerulisemate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.&lt;ref&gt;Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Meeleelundkond]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;G6YiI&quot;&gt;Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). &quot;Ch. 1: The Brain and Behavior&quot;. Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KandelCh2&quot;&gt;Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). &quot;Ch. 2: Nerve Cells and Behavior&quot;. Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bAcEj&quot;&gt;[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EUXSR&quot;&gt;Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&amp;login=false Resümee.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IyTLZ&quot;&gt;Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*Theodore H. Bullock, G. Adrian Horridge. ''Structure and Function in the Nervous Systems of Invertebrates'', 2 kd, San Francisco: W. H. Freeman 1965.
*Stanley Finger. ''Origins of Neuroscience'', Oxford University Press 1994.
*Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2. trükk, Hoboken (New Jersey): Wiley-Liss, 2005, ISBN 9780471210054.
*Dan H. Sanes, Thomas A. Reh. William A. Harris. ''Development of the Nervous System''. 2. trükk. Burlington (Massachusetts): Academic Press, 2006. ISBN 9780126186215.
*Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, James O. McNamara, Leonard E. White.   ''Neuroscience'', 4. trükk, Sunderland (Massachusetts): Sinauer Associates 2008, ISBN 9780878936977.
*Helmut Kettenmann, Bruce R. Ransom (toim). ''Neuroglia'', 3. trükk, New York: Oxford University Press 2013, ISBN 9780199794591.
*Andreas Schmidt-Rhaesa, Steffen Harzsch, Günter Purschke (toim). ''Structure and Evolution of Invertebrate Nervous Systems'', Oxford: Oxford University Press 2016, ISBN 9780199682201.
*Arendt, Detlev; Musser, Jacob M.; Baker, Clare V. H.; Bergman, Anders; Cepko, Constance; Erwin, Douglas H.; Pavlicev, Mihaela; Schlosser, Gerhard; Widder, Stefanie; Laubichler, Manfred D.; Wagner, Günter P. The Evolution of Cell Types in Animals: Emerging Principles from Molecular Studies. – ''Nature Reviews Genetics'', 2016, 17 (12): 744–757.
*Gary C. Schoenwolf, Steven B. Bleyl, Philip R. Brauer, Philippa H. Francis-West. ''Larsen's Human Embryology'' 6. trükk, Elsevier 2020.
*Eric R. Kandel, Thomas M. Jessell, Steven A. Siegelbaum, A. James Hudspeth (toim). ''Principles of Neural Science'', 6. trükk, New York: McGraw Hill 2021, ISBN 9781259642234.
*David L. Felten, Michael K. O'Banion, Mary Summo Maida. ''Netter's Atlas of Neuroscience'', 4. trükk, Elsevier 2021.
*Mark F. Bear, Barry W. Connors, Michael A. Paradiso. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', 5. trükk, Burlington (Massachusetts): Jones &amp; Bartlett Learning 2026, ISBN 9781284286878.

==Välislingid==
{{commonskat|Nervous system}}

[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem| ]]</text>
      <sha1>kuzenl7ny1nsiw54c249dpi1ci0j2sr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248814</id>
      <parentid>7248793</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T22:33:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <origin>7248814</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="94406" sha1="5482nmwhl236x2301sae8nmzljlnbj7" xml:space="preserve">[[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud lahatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on üks varajane erakordselt detailne närvisüsteemi tervikpreparaat. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[tuberkuloos]]i surnud mustanahalise meditsiinikooli koristaja [[Harriet Cole]]'iga, kuid see on vaidlustatud.&lt;ref name=&quot;Kasprak 2023&quot;&gt;Alex Kasprak. [https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/ Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?], Snopes, 8.3.2023.&lt;/ref&gt;]]

'''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis saadab [[signaal]]e organismi ühtedest osadest teistesse ja koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])&lt;ref name=&quot;G6YiI&quot; /&gt;. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning saadab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]].

Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. [[Närvikude]] kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast mõnedel rõngussidel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit).

Enamiku [[kahekülgsed|kahekülgsete]] närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused on rühmiti erinevad. [[Radiaalsümmeetria|Radiaalsümmeetrilistel]] loomadel on [[hajus närvivõrk]], milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. See on  signaalide töötlemise ja ühendamise peamine keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Piirdenärvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust.
 
Piirdenärvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel. [[selgrootud|Selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub  rühmiti oluliselt. Selgroogsete piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. [[Närv]]id on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist [[efektororgan]]itesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] (sealhulgas naha, liigeste ja lihaste retseptoritelt) kesknärvisüsteemi ning [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] kesknärvisüsteemist [[skeletilihas]]tesse, mis on somaatilise motoorse süsteemi ainus efektororgan. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ja mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. 

Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[virgatsaine]]te) kaudu järgmistele [[rakk]]udele.
Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]] rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises.

Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]].
 
Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid 
võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]].

==Nimetus== 
Närvisüsteem on saanud nime sõnast &quot;närv&quot;. [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad peaajust ja seljaajust ning hargnevad korduvalt keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka närvivõrk, milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõssetel.&lt;ref name=&quot;ch-2-nerve&quot;&gt;Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt;

== Inimese närvisüsteem ==
[[Pilt:Nervous system diagram unlabeled.svg|pisi|Inimese närvisüsteem: kollane: [[kesknärvisüsteem]]; sinine: [[piirdenärvisüsteem]]]]
===Anatoomia===
[[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]]
[[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ja aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ning taustal [[valgeaine]]]]
Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.&lt;ref name=&quot;ch-17-the&quot;&gt;Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt;

Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.&lt;ref name=&quot;ch-17-the&quot; /&gt; Kesknärvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]], mis paiknevad luu ning peaaju ja seljaaju vahel. Kõige välimine ja tugevam kiht on [[peaaju-kõvakest]] ja [[seljaaju-kõvakest]], mis koosneb tihedast [[sidekude|sidekoest]], on vastupidav ja kaitseb kesknärvisüsteemi mehaaniliste vigastuste eest. Keskel on õhuke võrgutaoline [[ämblikuvõrkkest]], mis aitab pehmendada lööke ja vähendab hõõrdumist. Selle all paikneb [[ajuvedelik]]uga täidetud [[subarahnoidaalruum]]. Kõige sisemine kiht on õhuke [[pehmekest]], mis liibub tihedalt peaaju ja seljaaju pinnale. See sisaldab palju veresooni ning varustab närvikudet hapniku ja toitainetega. Lisaks ajukelmetele on ajul ka luuline kaitse. Peaaju ja ajukelmeid ümbritseb täielikult [[kolju]] – tugev luuline kest, mis kaitseb peaaju löökide ja surve eest. Seljaaju ja ajukelmeid ümbritseb omavahel ühendatud [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]], mis kaitseb seljaaju vigastuste eest ja võimaldab samal ajal keha liikumist.

Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi osad, mis ei paikne kesknärvisüsteemis,&lt;ref&gt;Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3&lt;/ref&gt; st kõik närvisüsteemi osad peale [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Piirdenärvisüsteem hõlmab enamikku perifeerseid [[närv]]e ja [[ganglion]]e ehk närvisõlmi (kus paiknevad [[neuron]]ite [[rakukeha]]d) ning aferentseid ja eferentseid [[närvikiud]]e.
[[Aferentne närvikiud|Aferentsed närvikiud]] kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi ning vahendavad eeskätt sensoorset infot, [[eferentne närvikiud|eferentsed närvikiud]] kannavad signaale kesknärvisüsteemist perifeersete sihtrakkudeni, sealhulgas [[lihas]]te ja [[nääre|näärmeteni]]. Närvikiududest moodustuvad [[närv]]id, mis võivad olla [[aferentne närv|aferentsed]], [[eferentne närv|eferentsed]] või [[seganärv]]id. Piirdenärvisüsteemi ülesanne on ühendada perifeersed [[meeleelund]]id ja [[efektor]]id kesknärvisüsteemiga, vahendades infot kehast ajju ning käske ajust lihastesse ja elunditesse. Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse närvideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende neuronite rakukehad paiknevad peaajus või seljaajus.

Et kesk- ja piirdenärvisüsteem moodustavad tihedalt integreeritud terviku, siis nende vahel ei ole selget bioloogilist piiri, vaid piiritlus sõltub kokkuleppest, mis on embrüoloogilise, anatoomilise ja funktsionaalse vaatenurga puhul mõnevõrra erinev. Embrüoloogiline jaotus põhineb närvisüsteemi arengul: kesknärvisüsteem kujuneb [[neuraaltoru]]st, piirdenärvisüsteem aga peamiselt [[neuraalhari|neuraalharjast]] ja osaliselt [[plakood]]idest. Anatoomiline jaotus põhineb asukohal: piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvisüsteemi osi väljaspool peaaju ja seljaaju. Funktsionaalne jaotus lähtub info liikumisest: [[aferentne rada|aferentsed rajad]] toovad sensoorse info kehast kesknärvisüsteemi, integratsioon toimub kesknärvisüsteemis ning [[eferentne rada|eferentsed rajad]] viivad käsud lihastesse ja näärmetesse. [[Nägemisnärv]] on arenguliselt ja ehituselt kesknärvisüsteemi jätke, kuigi paikneb anatoomiliselt väljaspool aju. [[Haistmissüsteem]]is paiknevad retseptorneuronid küll perifeerias, kuid nende aksonid projitseeruvad otse [[haistmissibul]]asse, mis kuulub kesknärvisüsteemi. Sensoorsete neuronite rakukehad paiknevad sageli piirdenärvisüsteemis, kuid need neuronid on funktsionaalselt kesknärvisüsteemi sisendsüsteemi osa. Puudub üksmeel selles, kas need neuronid kuuluvad kesk- või piirdenärvisüsteemi.&lt;ref&gt;Hubbard JI. ''The peripheral nervous system'', Plenum Press 1974,  ISBN 978-0-306-30764-5, lk vii.&lt;/ref&gt; [[Funktsionaalne rada|Funktsionaalsed rajad]] ulatuvad sageli mõlemasse süsteemi korraga.

[[Piirdenärvisüsteem]] jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ehk siseelundite osaks.

Somaatiline närvisüsteem koosneb [[nahk|naha]], [[liiges]]te ja [[skeletilihas]]te närvidest, mis toovad infot keha pinnalt, liigestest ja skeletilihastest kesknärvisüsteemi ning viivad [[tahteline liigutus|tahteliste liigutuste]] käske kesknärvisüsteemist skeletilihastesse. Naha närvid vahendavad [[puudutus]]e, [[temperatuur]]i ja [[valu]] taju ning annavad ajule infot keha pinnal toimuva kohta. Liigeste närvid annavad infot [[kehaasend]]i ja liikumise kohta ([[propriotseptsioon]]) ning aitavad [[liigutus]]i koordineerida. Lihaste närvid juhivad skeletilihaste kokkutõmbumist ja võimaldavad tahtelisi liigutusi. Somaatiline närvisüsteem töötab kahes suunas: [[sensoorne närv|sensoorsed närvid]] juhivad signaale kehast ajju ja [[motoorne närv|motoorsed närvid]] ajust skeletilihastesse. [[Seganärv]]id juhivad signaale mõlemas suunas. Somaatiliste [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] [[rakukeha]]d paiknevad seljaaju lähedal [[seljaajunärvi tagumine juur|seljaajunärvi tagumise juure]] [[ganglion]]ides. Närvirakud, mis toovad infot kehast (näiteks puudutus, valu, temperatuur), ei paikne seljaaju sees, vaid nendes ganglionides; nende jätked ulatuvad nii perifeeriasse kui ka seljaajju. Signaal liigub [[retseptorrakk|retseptor]]ist mööda neuroni jätket ganglionini, sealt seljaajju ja edasi peaajju.

Autonoomne närvisüsteem juhib [[siseelund]]ite [[talitlus]]t ja töötab enamasti tahtest sõltumatult. See sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseelundeid, veresooni ja näärmeid, st saadavad närvikiude elunditesse ja reguleerivad nende talitlust [[närvisignaal]]ide abil. Autonoomne osa mõjutab siseelundeid (näiteks [[süda]], [[magu]], [[sooled]]), veresooni (näiteks nende ahenemine ja laienemine) ja näärmeid (näiteks [[higinäärmed]], [[süljenäärmed]]). See jaguneb omakorda kaheks:
*[[sümpaatiline närvisüsteem]] – aktiveerib organismi (&quot;võitle või põgene&quot;), kiirendab [[süda|südame]] tööd ja pärsib [[seedimine|seedimist]];
*[[parasümpaatiline närvisüsteem]] – rahustab ja taastab (&quot;puhka ja seedi&quot;), aeglustab südame tööd ja soodustab seedimist.

Paljusid elundeid innerveerivad mõlemad süsteemid, millel on sageli vastandlik toime (näiteks [[südame löögisagedus]]ele). See ei ole aga universaalne reegel: osa efektororganeid, näiteks enamik veresooni ja higinäärmed, saavad innervatsiooni ainult sümpaatiliselt süsteemilt; mõnel kahekordse innervatsiooniga organil pole kahe süsteemi toime vastandlik, vaid koostoimiv või tööjaotuslik. Näiteks suurendavad mõlemad süsteemid süljenäärmete sekretsiooni, kuid erineva koostisega sekreedi tekitamise kaudu (parasümpaatiline süsteem tekitab vesist, ensüümirikast sülge, sümpaatiline aga paksemat, limarikast sülge). Meeste suguelundite talitluses jagunevad rollid ajaliselt järjestikusteks etappideks: parasümpaatiline süsteem vastutab veresoonte laienemise kaudu erektsiooni eest, sümpaatiline süsteem aga silelihaste kokkutõmbumise kaudu ejakulatsiooni eest.&lt;ref&gt;D. Purves, G. J. Augustine, D. Fitzpatrick jt. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008.&lt;/ref&gt; Üldistatult suurendab sümpaatilise süsteemi aktiivsus organismi valmisolekut kiireks reageerimiseks (&quot;võitle või põgene&quot;), parasümpaatilise süsteemi aktiivsus aga soodustab energia säästmist ja taastumist (&quot;puhka ja seedi&quot;), kuid tegelikkuses on tegu pideva, dünaamilise tasakaaluga mõlema süsteemi tooniliste mõjude vahel, mitte lihtsa binaarse lülitiga kahe seisundi vahel.

Peaajust väljub 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]], seljaajust 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. Kraniaalnärvid innerveerivad [[pea]]d, [[kael]]a ja osaliselt siseelundeid. Nende seas on nii aferentseid, eferentseid kui ka seganärve. Seljaajunärvid innerveerivad keret, jäsemeid ja siselundeid. Need on kõik seganärvid.

Närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks.&lt;ref&gt;Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, Hall WC, LaMantia AS, McNamara JO, White LE. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008, lk 15–16.&lt;/ref&gt; Hallaine koosneb peamiselt [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]]. Hallaine paikneb peaaju pinnal ([[ajukoor]]), peaaju sügavates [[tuum (neuroanatoomia)|tuumades]] (näiteks [[basaalganglion]]id ja talamus) ning seljaaju keskosas ([[H-kujuline piirkond|H-kujulises piirkonnas]]). Hallaine funktsioon on ajukoores seotud [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitlusega]] ([[taju]], [[mõtlemine]], [[mälu]], [[otsustamine]]), sügavates tuumades närvitegevuse regulatsiooni ja koordineerimisega ning seljaajus [[refleks]]ide ja kohalike reaktsioonide töötlemisega. Hallaine on hall ainult konserveeritud koes; elusas koes on see roosakas või helepruun. Selle värvus tuleneb verevarustusest, kudede niiskusest ja metaboolsest aktiivsusest. Hallaine sisaldab rohkesti [[veresoon]]i ([[kapillaar]]e);  [[veri]] annab [[hemoglobiin]]i tõttu kergelt punaka tooni. Elusas koes suurendab rakusisene ja rakuväline vedelik koe optilist läbikumavust ning mõjutab selle värvust. Lisaks on hallaine metaboolselt aktiivne [[kude]], kus neuronid tarbivad pidevalt [[dihapnik|hapnik]]ku ja [[glükoos]]i ning leiab aset intensiivne sünaptiline ja iooniline aktiivsus, mis nõuab tugevat verevarustust. Fikseerimisel (näiteks [[formaliin]]is säilitamisel) veri eemaldub koest või laguneb, ainevahetus peatub ning rakulised struktuurid stabiliseeritakse, et kude säiliks uurimiseks [[mikroskoop|mikroskoobis]]. Vere kadumise tõttu väheneb hemoglobiinist tingitud punakas toon ning hallaine muutub kahvatumaks. Samal ajal muutuvad koe optilised omadused, sealhulgas valguse neeldumine ja peegeldumine, mis suurendab eri kudede eristatavust. Et valgeaine jääb müeliini tõttu suhteliselt heledaks, suureneb kontrast hallaine ja valgeaine vahel. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud (müeliniseeritud) [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvikiud|närvikiude]]. Selle ülesanne on signaalide kiire edastamine ning närvisüsteemi eri piirkondade ühendamine. Valgeaine paikneb peaaju sisemuses, kus see moodustab ühendusteed eri ajupiirkondade vahel, seljaaju välisosas, kus see vahendab signaale aju ja keha vahel, ning perifeersetes närvides, mille põhiosa moodustavad müeliniseeritud aksonid. Valgeaine saab valge värvuse [[müeliin]]ilt, mis moodustab rasvarikka isolatsioonikihi.

Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. On siiski erandeid, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse [[basaalganglion]]ideks.&lt;ref&gt;Afifi AK. Basal ganglia: functional anatomy and physiology. Part 1. – ''J. Child Neurol.'', 1994, 9 (3): 249–260.&lt;/ref&gt;

===Närvikoe ehitus ja talitlus ===
{{Vaata|Närvikude}}
[[Närvikude]] koosneb närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. 

==== Neuronid ja sünapsid====
{{Neuroni ehitus|}}

Närvisüsteemi talitlus põhineb eelkõige [[neuron]]itel ehk närvirakkudel. Tegu on spetsialiseerunud [[rakutüüp|rakutüübiga]], mille ülesanne on informatsiooni vastuvõtt, töötlemine ja edastamine. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, töötlevad infot ja saadavad signaale edasi teistele [[rakk]]udele, sealhulgas neuronitele, [[lihasrakk]]udele ja [[näärmerakk]]udele.&lt;ref name=&quot;ch-2-nerve&quot; /&gt; 

Tüüpilisel neuronil eristatakse nelja põhiosa: [[rakukeha]] ehk neuronikeha ehk närvirakukeha ehk soomat ehk perikaarüoni, [[dendriit]]e, [[akson]]it ja [[presünaptiline lõpe|presünaptilisi lõpmeid]]. Rakukeha sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e. Seal toimub [[geeniekspressioon]], [[valgusüntees]] ja energia tootmine [[mitokonder|mitokondrites]]. Dendriidid on lühikesed tihedalt hargnevad jätked. Akson on tavaliselt üks pikk jätke.&lt;ref name=&quot;Ch. 4&quot;&gt;Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt; Rakukeha ja aksoni ühenduskohal paikneb [[aksoni küngas]]. Aksonid kulgevad sageli kimpudena, moodustades [[närv]]e. Aksoni lõpposas paiknevad presünaptilised lõpmed.

Tüüpilises neuronis liigub signaal dendriitidest rakukehasse ja sealt aksonisse. Dendriidid võtavad [[sünaps]]ide kaudu vastu signaale teistelt rakkudelt ja suunavad need aksoni künkale, kus need integreeritakse. Kui sisendite summa ületab läve, genereeritakse [[aktsioonipotentsiaal]]; kui mitte, siis seda ei teki. [[Aktsioonipotentsiaal]] on kiire elektriline pingemuutus neuroni [[rakumembraan]]il. See tekib [[ioon]]ide (eelkõige [[naatriumioon]] Na⁺ ja [[kaaliumioon]] K⁺) liikumisel läbi [[ioonkanal]]ite. Tavaliselt on neuroni sisemus väliskeskkonna suhtes negatiivsema laenguga, kuid aktsioonipotentsiaali ajal see tasakaal muutub lühiajaliselt vastupidiseks. Muutus algab naatriumioonide kiire sisenemisega , mis [[depolarisatsioon|depolariseerib]] membraani, ning sellele järgneb kaaliumioonide väljumine, mis taastab algse [[membraanipotentsiaal]]i. [[Naatriumkanal]]ite ja [[kaaliumkanal]]ite järjestikune avanemine tekitab lühiajalise, kuid selgelt suunatud elektrilise signaali. Aktsioonipotentsiaal levib mööda aksonit järjestikuste membraanipiirkondade aktiveerumise kaudu. Iga piirkond käivitab sama protsessi järgmises, moodustades lainetaolise leviku. Signaal ei nõrgene, vaid taastoodetakse igas lõigus uuesti. Aktsioonipotentsiaal võib levida ka dendriitides kas [[aksoni küngas|aksoni künkalt]] [[Tagasileviv aktsioonipotentsiaal|tagasilevivana]] või edasilevivana. Dendriitides on [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]], mis võimaldavad aktsioonipotentsiaali genereerimist, kuid nende väiksema tiheduse tõttu on levik seal nõrgem ja vähem usaldusväärne. Akson juhib signaali rakukehast eemale ning võib ulatuda kaugetesse sihtpiirkondadesse ja moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte. 

Teatud tingimustel võivad neuronid suhelda ka dendriitide kaudu. Mõnes piirkonnas (nt [[haistmissibul]], [[võrkkest]], [[hüpotalamus]]) esineb dendriitidevahelisi sünapse, mis võimaldavad lokaalset ja kiiret vastastikust mõjutamist. Samuti võib aktsioonipotentsiaal (eriti [[püramiidneuron]]ites) levida aksonist tagasi dendriitidesse ([[tagasileviv aktsioonipotentsiaal]]), mis on oluline [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] seisukohast. Mõnel neuronil puudub selgelt eristuv akson; neid nimetatakse [[anaksoneerunud neuron]]iteks. Nende jätked on ühtlasemalt hargnenud ning signaaliedastus toimub peamiselt lokaalselt dendriitide kaudu, mõjutades närvivõrgustiku aktiivsust lähiümbruses. 

[[Sünaps]] on rakkudevaheline kontaktstruktuur, mis võib olla [[keemiline sünaps|keemiline]] või [[elektriline sünaps|elektriline]]. 
Elektrilises sünapsis kandub signaal otse rakkude vahel [[aukliidus]]te kaudu, tagades väga kiire ja sünkroonitud ülekande.&lt;ref name=Hormuzdi&gt;Hormuzdi SG, Filippov MA, Mitropoulou G et al. Electrical synapses: a dynamic signaling system that shapes the activity of neuronal networks. – ''Biochim. Biophys. Acta'', 2004, kd 1662, nr 1–2, lk 113–137. PMID [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15033583 15033583] doi:[https://doi.org/10.1016%2Fj.bbamem.2003.10.023 10.1016/j.bbamem.2003.10.023]&lt;/ref&gt;
Keemilises sünapsis vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis difundeerub läbi [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes [[membraanipotentsiaal]]i. Keemilised sünapsid on levinumad ja funktsionaalselt mitmekesisemad,&lt;ref name=&quot;Ch. 10&quot;&gt;Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt; võimaldades postsünaptilise raku erutamist, pidurdamist või tundlikkuse muutmist.

Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab [[presünaptiline lõpe|presünaptilisse lõpmesse]], avanevad pingesõltuvad [[kaltsiumioonkanal]]id ning Ca²⁺ sisenemine rakku käivitab [[sünapsipõieke]]ste liitumise rakumembraaniga ja [[virgatsaine]]te vabanemise [[sünapsipilu]]sse. Virgatsained [[difusioon|difundeeruvad]] läbi sünapsipilu ja seonduvad [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, põhjustades [[ioonkanal]]ite avanemise või sulgumise ning muutes [[membraanipotentsiaal]]i; selle tulemusena võib rakk erutuda, pidurduda või muutuda selle tundlikkus.&lt;ref name=&quot;Ch. 10&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Ch. 11: Signaling at the nerve-muscle synapse. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt; 
Seejärel eemaldatakse virgatsained sünapsipilust [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaarde]], [[ensümaatiline lagundamine|ensümaatilise lagundamise]] või difusiooni teel, mis lõpetab signaali toime.&lt;ref name=&quot;Ch. 10&quot; /&gt;
Näiteks [[atsetüülkoliin]]i vabanemine motoorse neuroni ja lihasraku vahelises sünapsis põhjustab lihasraku [[depolarisatsioon]]i ja [[lihase kokkutõmme|kokkutõmbe]].&lt;ref name=&quot;KandelCh11&quot;&gt;Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, ptk 11: Signaling at the nerve-muscle synapse.&lt;/ref&gt; Sünaptiline ülekanne toimub väga kiiresti (murdosa millisekundist), kuid selle postsünaptilised mõjud võivad püsida märgatavalt kauem, sealhulgas juhtudel, kui sünaptiline aktiivsus aitab kaasa [[mälujälg|mälujälje]] tekkele.&lt;ref name=KandelCh4&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 4.&lt;/ref&gt;

Keemilise sünapsi korral on presünaptilises piirkonnas [[sünapsipõieke]]sed, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.&lt;ref name=&quot;Ch. 10&quot; /&gt;

[[Pilt:Chemical synapse schema cropped.jpg|pisi|Sünaptilise ülekande olulised elemendid. Elektrokeemiline laine, mida nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]iks, liigub mööda neuroni aksonit. Kui laine jõuab [[sünaps]]ini, käivitab see väikese koguse [[virgatsaine]]molekulide vabanemise. Need seonduvad sihtraku rakumembraanis paiknevate retseptormolekulidega]]


{| class=&quot;infobox&quot;
|+ Tüüpilise keemilise sünapsi ehitus
|-
{{#if:{{{1|}}}|
! style=&quot;background-color: #d0d0d0;&quot; {{!}} {{{1}}}
|}}
|- style=&quot;text-align: center&quot;
| &lt;div style=&quot;position: relative;&quot;&gt;[[Pilt:SynapseSchematic_lines.svg|400px|alt=An illustrated chemical synapse]]
{{Image label|x=-5.0|y=-168.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Postsünaptiline tihedus'''| Postsünaptiline&lt;br /&gt; tihedus| [[Sünaps|Postsünaptiline&lt;br /&gt; tihedus]]}}}}
{{Image label|x=-12.0|y=-95.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Pingesõltuv Ca&lt;sup&gt;2+-kanal'''| Pinge-&lt;br /&gt;sõltuv Ca&lt;sup&gt;2+&lt;/sup&gt;-&lt;br /&gt; kanal| [[Aktsioonipotentsiaal| Pinge-&lt;br /&gt;sõltuv Ca&lt;sup&gt;++&lt;/sup&gt;-&lt;br /&gt; kanal]]}}}}
{{Image label|x=-25.0|y=-50.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipõieke'''| Sünapsi-&lt;br /&gt; põieke| [[Sünapsipõieke|Sünapsi-&lt;br /&gt; põieke]]}}}}
{{Image label|x=-212.0|y=-30.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine transportvalk'''|Virgatsaine&lt;br /&gt;transportvalk| [[Virgatsaine|Virgatsaine&lt;br /&gt;transportvalk]]}}}}
{{Image label|x=-256.0|y=-161.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Retseptor'''| Retseptor| [[Retseptor (biokeemia)|Retseptor]]}}}}
{{Image label|x=-14.0|y=-15.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine''' | Virgatsaine | [[Virgatsaine]]}}}}
{{Image label|x=-338.0|y=-63.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Aksoni lõpe'''| Aksoni&lt;br&gt;lõpe| [[Akson|Aksoni&lt;br&gt;lõpe]]}}}}
{{Image label|x=-336.0|y=-145.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipilu''' | Sünapsipilu| [[Sünapsipilu]]}}}}
{{Image label|x=-348.0|y=-190.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Dendriit'''| Dendriit| [[Dendriit]]}}}}&lt;/div&gt;
|}

Sünapside tüüpe on väga palju. On teada üle saja virgatsaine ning paljudel neist on mitu retseptoritüüpi.&lt;ref name=&quot;ch-15-neur&quot;&gt;Ch. 15: Neurotransmitters. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt; Paljud sünapsid kasutavad rohkem kui ühte virgatsainet.&lt;ref name=&quot;ch-15-neur&quot; /&gt; On tavaline, et sünaps kasutab ühte kiiresti toimivat madalmolekulaarset virgatsainet, nagu [[glutamaat]] või [[gamma-aminovõihape]], ning üht või mitut [[peptiid]]set virgatsainet, mis täidavad aeglasemaid modulatoorseid rolle.

Virgatsained võivad toimida erinevat tüüpi retseptorite kaudu. [[ionotroopne retseptor|Ionotroopsed retseptorid]] on [[ligand (biokeemia)|ligand]]iga juhitavad ioonkanalid, mis tekitavad kiire ja lühiajalise vastuse. [[metabotroopne retseptor|Metabotroopsed retseptorid]] toimivad [[G-valk]]ude ja rakusiseste [[signaalirada]]de kaudu ning põhjustavad aeglasemaid, kuid kauem kestvaid muutusi raku talitluses. Seetõttu võib samal virgatsainel olla väga erinevaid toimeid sõltuvalt sellest, mis tüüpi retseptori see aktiveerib ja millises närvisüsteemi osas sünaps paikneb.

[[Dale'i printsiip]] ütleb algupärasel kujul, et neuron vabastab kõigis oma sünapsides sama virgatsainete komplekti. Hilisem, levinud lihtsustatud tõlgendus (&quot;üks neuron — üks virgatsaine&quot;) on osutunud ekslikuks: neuronid vabastavad sageli üheaegselt mitut virgatsainet ([[kotransmissioon]]), sealhulgas kombinatsioone &quot;klassikalisest&quot; väikese molekuliga virgatsainest ja peptiidsest [[kaastransmitter]]ist.&lt;ref&gt;Gabrielle J. Gutierrez, Natasha Baas-Thomas, Eve Marder. What Dale never said: multiple incarnations of Dale's Law from the birth of pharmacology to modeling brain circuits. – ''Journal of Neurophysiology'', 2026, 136(2):702–708. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC13556283/ Täistekst.]&lt;/ref&gt; Hiljem on leitud, et ka algupärane, &quot;sama virgatsainete komplekti&quot; versioon ei kehti alati universaalselt: eri virgatsained ja kaastransmitterid, eriti peptiidid, võivad vabaneda neuroni eri rakupiirkondadest ja erineda sõltuvalt sellest, millisesse sihtmärki konkreetne terminal projitseerub.&lt;ref&gt;D. W. Golding. Patterns of peptide discharge — implications for Dale's principle. – B. Krisch, R. Mentlein (toim). ''The Peptidergic Neuron'', Birkhäuser Verlag: Basel 1996, lk 7–12.&lt;/ref&gt; Dale'i printsiip ei tähenda, nagu neuron avaldaks kõigile sihtrakkudele sama toimet, sest sünaptiline mõju sõltub postsünaptilise raku retseptoritest.&lt;ref name=&quot;Ch. 10&quot; /&gt; Et eri sihtrakkudel võivad olla eri tüüpi retseptorid, võib sama neuron mõjuda ühtedele rakkudele ergastavalt, teistele pärssivalt või moduleerivalt. Kaks levinumat virgatsainet on [[glutamaat]] ja [[gamma-aminovõihape]] (GABA). Glutamaat mõjub kesknärvisüsteemis valdavalt ergastavalt. Gamma-aminovõihape (GABA) on täiskasvanud kesknärvisüsteemi peamine pärssiv virgatsaine, kuid varajases arengus, mil neuronite rakusisene [[kloriidioon]]ide tase on kõrgem, mõjub see sageli hoopis ergastavalt. Pärssiva toime kujunemine on seotud rakusisese kloriidikontsentratsiooni langusega arengu käigus.&lt;ref&gt;Y. Ben-Ari. Excitatory actions of gaba during development: the nature of the nurture. – ''Nature Reviews Neuroscience'', 2002, 3 (9): 728–739.&lt;/ref&gt;

Üks oluline sünapside rühm suudab pikaajaliste aktiivsusest sõltuvate muutuste kaudu sünapsi tugevuses moodustada [[mälujälg]]i.&lt;ref&gt;Paradiso MA, Bear MF, Connors BW. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', Lippincott Williams &amp; Wilkins 2007, lk 718, ISBN 0-7817-6003-8.&lt;/ref&gt; [[neuraalne mälu|Neuraalse mälu]] tuntuim vorm on [[pikaajaline tugevnemine]] (''long-term potentiation'', [[LTP]]). See esineb sünapsides, mis kasutavad virgatsainena [[glutamaat]]i, ja sõltub eelkõige [[NMDA retseptor]]ite aktivatsioonist.&lt;ref name=&quot;resumee&quot;&gt;Cooke SF, Bliss TV. Plasticity in the human central nervous system. – ''Brain'', 2006, 129 (Pt 7): 1659–1673. [https://academic.oup.com/brain/article-abstract/129/7/1659/300527?redirectedFrom=fulltext&amp;login=false Resümee.]&lt;/ref&gt; NMDA retseptorid on &quot;assotsiatiivsed&quot;: kui presünaptiline ja postsünaptiline neuron aktiveeruvad ligikaudu samaaegselt, eemaldub retseptori blokeering ning kanal avaneb, võimaldades kaltsiumioonide sisenemist postsünaptilisse rakku.&lt;ref&gt;Bliss TV, Collingridge GL. A synaptic model of memory: long-term potentiation in the hippocampus. – ''Nature'', 1993, 361 (6407): 31–39. [https://www.nature.com/articles/361031a0 Resümee.]&lt;/ref&gt; Kaltsium käivitab rakusisesed [[signaalikaskaad]]id, mis viivad lõpuks [[AMPA-tüüpi glutamaadiretseptor]]ite arvu kasvuni postsünaptilises membraanis, nii et sünapsi efektiivne tugevus suureneb. See tugevuse muutus võib püsida nädalaid või kauem. Pärast pikaajalise tugevnemise avastamist 1973. aastal on kirjeldatud teisi [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] vorme, mille puhul esineb nii sünapsi tugevnemine kui ka selle nõrgenemine ja mille kestus varieerub.&lt;ref name=&quot;resumee&quot; /&gt; Näiteks [[tasusüsteem]], mis soodustab soovitud käitumist, tugineb osaliselt plastilisusmehhanismidele, milles mängib rolli [[dopamiin]].&lt;ref&gt;Kauer JA, Malenka RC. Synaptic plasticity and addiction. – ''Nat. Rev. Neurosci.'', 2007, 8 (11): 844–858. [https://www.nature.com/articles/nrn2234 Resümee.]&lt;/ref&gt; Kõik need sünaptilise muutlikkuse vormid koos moodustavad [[närvisüsteemi plastilisus]]e ehk närvisüsteemi võime kohaneda keskkonna muutustega.

Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles iga neuron võib olla ühenduses tuhandete teistega. Informatsiooni kodeerimises osalevad nii üksikute neuronite aktiivsus kui ka neuronipopulatsioonide aktiivsusmustrid. Nende osakaal on neuroteaduses jätkuvalt uuritav küsimus.&lt;ref&gt;R. Q. Quiroga, L. Reddy, G. Kreiman, C. Koch, I. Fried. Invariant visual representation by single neurons in the human brain. – ''Nature'', 2005, 435 (7045): 1102–1107.&lt;/ref&gt; Aktiivsusmustrit iseloomustavad aktiivsete neuronite arv ja jaotumine, [[aktsioonipotentsiaal]]ide sagedus ning sünaptiliste ühenduste tugevus. Impulsside sagedus peegeldab stiimuli tugevust: madalam sagedus vastab nõrgemale ja kõrgem sagedus tugevamale stiimulile. Aktiivsusmustrid annavad väljundi, näiteks [[tajumus]]e või [[liigutus]]e.  

Närvisüsteem reguleerib ja koordineerib teiste [[kude]]de, näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]], talitlust ning mõjutab kudede kasvu, arengut ja ainevahetust. Regulatsioon toimub keemiliste signaalide abil. [[Virgatsaine]]d vahendavad kiiret ja lokaalset toimet sünapsides, [[neuromodulaator]]id muudavad neuronite erutatavust ja närvivõrgustike tundlikkust (mõjutades näiteks [[tähelepanu]] ja [[meeleolu]]), [[troofiline faktor|troofilised faktorid]] toetavad rakkude kasvu ja taastumist ning [[neurohormoon]]id toimivad vere kaudu, põhjustades aeglasemat, kuid ulatuslikku mõju.

Närvisüsteemis esineb sadu tüüpe neuroneid.&lt;ref name=&quot;Ch. 4&quot; /&gt; Need erinevad ehituse, talitluse, ühenduste ja keemilise toime poolest. Funktsiooni järgi eristatakse näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], mis teisendavad stiimuleid (nt [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks; [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]], mis edastavad signaale [[efektorrakk]]udele; ning [[vaheneuron]]id, mis integreerivad ja töötlevad infot närvivõrgustikes.&lt;ref name=&quot;ch-2-nerve&quot; /&gt; Lisaks esineb erutavaid ja pidurdavaid neuroneid, mille tasakaal määrab närvivõrgustike aktiivsuse mustrid.

==== Gliiarakud ====
Gliiarakud stabiliseerivad mitmel moel neuronite kuju ja paiknemist. Esiteks pakuvad gliiarakud mehaanilist tuge: toetavad neuronite [[rakumembraan]]i ja jätkeid ([[dendriit]]e ja [[akson]]eid), täidavad neuronitevahelise ruumi ning moodustavad nende ümber tiheda rakuvõrgustiku. See toimib toetava karkassina, mis hoiab neuronite ehituse paigas ja kaitseb jätkeid deformeerumise, nihkumise või kahjustumise eest. Teiseks hoiavad nad neuroneid kindlates vastastikustes asendites, aidates säilitada [[sünaps]]ide täpse paigutuse ja närvivõrkude organiseerituse. Selles on oluline roll eriti [[astrotsüüt|astrotsüütidel]], mis kinnituvad neuronite ja [[veresoon]]te külge ning ümbritsevad sünapse ja [[kapillaar]]e, ankurdades neuronid kindlasse mikrokeskkonda. Kolmandaks toodavad ja organiseerivad gliiarakud [[rakuvaheaine]]t, mis aitab rakkudel püsida õiges asendis ja säilitada koe arhitektuuri. Neljandaks stabiliseerivad nad aksonite ümbrust [[müeliin]]iga: [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis ümbritsevad aksonid [[müeliintupp|müeliintupega]], mis lisaks signaali kiirendamisele pakub ka mehaanilist tuge ja kaitset. 

Lisaks toetavad gliiarakud neuronite ainevahetust ja reguleerivad [[närvikude|närvikoes]] rakuvälist keemilist keskkonda. Gliiarakud, eriti astrotsüüdid, võtavad verest vastu ja transpordivad närvikoesse [[glükoos]]i, mis on närvikoes peamine energiaallikas. Nad suudavad reageerida energiavajaduse muutumisele. Astrotsüüdid võivad glükoosi [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadik]]s (laktaatioon, piimhappe anioon) muuta ning laktaati rakuvälisesse keskkonda vabastada. Seda nähtust kirjeldab [[astrotsüüt-neuron-laktaadisüstiku hüpotees]], mille kohaselt võivad neuronid intensiivse aktiivsuse ajal kasutada astrotsüütidelt saadud laktaati täiendava energiaallikana, muutes selle laktaadi [[dehüdrogenaas]]i abil tagasi [[püruvaat|püruvaadiks]] ja oksüdeerides seda mitokondrites. Hüpoteesi kasuks räägivad mitmed eksperimentaalsed tõendid, kuid laktaadiülekande üldine või oluline roll täiskasvanud peaaju energiavarustuses on jätkuvalt vaieldav: osa uurimusi pole saanud olulist laktaadivoogu astrotsüütidest neuronitesse kinnitada või on leidnud, et laktaadi üldine panus aju glükoosiainevahetusse on nii väike, et selle suund ja tähtsus jäävad vaieldavaks.&lt;ref&gt;L. K. Bak, A. B. Walls. CrossTalk proposal: An important astrocyte-neuron lactate shuttle couples neuronal activity to glucose utilisation in the brain. – ''Journal of Physiology'', 2018, 596 (3): 351–353; L. K. Bak, A. B. Walls. CrossTalk opposing view: Lack of evidence supporting an important role of astrocyte-to-neuron lactate shuttling in brain energy metabolism. – ''Journal of Physiology'', 2018, 596 (3): 355–357.&lt;/ref&gt; Glükoosi ja teiste energiaallikate oksüdatsiooni teel sünteesitakse [[Adenosiintrifosfaat|ATP]]-d, mis on neuronite peamine energiakandja. Seda kasutatakse muu hulgas [[närviimpulss]]ide tekkeks ja levimiseks vajalike ioonigradientide säilitamiseks ja taastamiseks ning [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] tagamiseks, sealhulgas [[virgatsaine]]te vabastamiseks ja [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaardeks]] [[sünaps]]ides. 

Teiseks eemaldavad gliiarakud neuronite aktiivsuse tõttu tekkinud [[ainevahetusjääk]]e, hoides rakuvälise keskkonna stabiilsena ja takistades neuronitele kahjulike ja närvisignaalide levikut häirivate [[jääkaine]]te kuhjumist. 

Kolmandaks, nii neuronid kui ka gliiarakud eemaldavad [[virgatsaine]]id [[sünapsipilu]]st, kuid nende rollid on osaliselt erinevad ja teineteist täiendavad. Pärast virgatsaine vabanemist sünapsipilusse seondub see [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega ja käivitab signaali. Selle toime peab olema täpselt ajastatud, lühiajaline ja kontrollitud, mistõttu virgatsaine tuleb kiiresti eemaldada. Peamine mehhanism selleks on presünaptiline [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaare]], mille käigus signaali saatnud neuron võtab virgatsaine spetsiaalsete [[transportvalk]]ude abil oma [[rakumembraan]]i kaudu tagasi. Seejärel virgatsaine kas pakendatakse uuesti sünapsipõiekestesse või lagundatakse ensümaatiliselt. Lisaks osalevad selles protsessis gliiarakud, eriti astrotsüüdid, mis haaravad sünapsipilust liigsed virgatsained, mida neuronid ei ole tagasi haaranud. See on eriti oluline näiteks [[glutamaat|glutamaadi]] puhul, sest selle liigne kuhjumine võib põhjustada neuronite [[üleerutus]]t ja kahjustust ([[eksitotoksilisus]]).

Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises, kontrollides ainete liikumist vere ja [[peaaju]] närvikoe vahel, kuid nad ei moodusta ise barjääri, vaid toimivad selle välise regulatsioonisüsteemina. Hematoentsefaalne barjäär on füsioloogiline &quot;filter&quot; vere ja peaaju koe vahel. Selle põhiosa moodustavad kapillaaride seinu vooderdavad [[endoteel]]irakud, mis on omavahel ühendatud [[tiheliidus]]tega. Nii ei saa ained liikuda rakkude vahelt vabalt, vaid läbivad barjääri kas [[difusioon]]i teel (näiteks [[dihapnik|hapnik]]u puhul) või [[transportvalk]]ude abiga (näiteks [[glükoos]]i puhul). Astrotsüüdid ümbritsevad peaaju kapillaare oma jätketega ning suhtlevad endoteelirakkudega, kuigi nad ei kuulu veresoonte seina koosseisu. Nad mõjutavad endoteelirakkude omadusi ja tiheliiduste säilimist, vähendades barjääri lekkeid ning reguleerides, millised molekulid ja millises koguses pääsevad verest peaajju. Nii võimaldavad nad glükoosi ja hapniku kontrollitud sisenemist ajju, piiravad [[toksiin]]ide ja mitmete [[ravim]]ite pääsu närvikoesse. Samuti kohandavad nad veresoonte läbilaskvust ja verevoolu vastavalt närvikoe aktiivsusele: nad suurendavad lokaalselt verevarustust, kui neuronite energiavajadus kasvab.

Närvikoe rakkude ümbruses ([[rakuväline keskkond|rakuvälises keskkonnas]]) leidub [[ioon]]e, näiteks [[kaaliumioon]]e, [[naatriumioon]]e ja [[kaltsiumioon]]e, mille tasakaal on [[neuron]]ite normaalseks talitluseks hädavajalik. Neuronite aktiivsuse ajal muutub ioonide jaotus kiiresti, näiteks suureneb kaaliumioonide hulk. Nende kuhjumine häiriks närviimpulsside teket ja levikut ning võiks viia neuronite üleerutuseni. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad seda tasakaalu, haarates liigseid ioone, jaotades neid ümber või suunates [[vereringe]]sse. Nii tagavad nad närvikoe keemilise keskkonna stabiilsuse ja närviimpulsside usaldusväärse toimimise. 

Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad [[sünaps]]ide tugevust ja ümberkujunemist ning osalevad närvivõrkude arengus ja kohanemises. Sünapsi tugevus, st see, kui tõhusalt signaal ühelt [[neuron]]ilt teisele kandub, sõltub suuresti sünapsi keskkonna olekust. Gliiarakud mõjutavad seda, eemaldades või vabastades [[virgatsaine]]id (näiteks glutamaati), reguleerides ioonide tasakaalu ja eritades [[signaalmolekul]]e, mis mõjutavad neuronite tundlikkust. Närvisüsteemi arengus juhivad gliiarakud [[neuron]]ite kasvu ning nende jätkete (aksonite ja dendriitide) suunamist, et need leiaksid õiged sihtkohad ja moodustaksid sobivad ühendused, kujundades niiviisi närvivõrkude algse korralduse. Edasises elus toimub pidev ümberkorraldumine: osa sünapse tugevneb, osa nõrgeneb või kaob ja uusi ühendusi tekib juurde. Gliiarakud toetavad uute sünapside teket, eemaldavad mittevajalikke ühendusi ja kohandavad närvivõrke vastavalt aktiivsusele: sagedamini kasutatavad ühendused tugevnevad ja vähem aktiivsed võivad nõrgeneda.
See on oluline [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] seisukohast. Selle käigus stabiliseerivad gliiarakud vajalikke ühendusi, hoides toimivaid sünapse ja neuronitevahelisi seoseid püsivana ja töökindlana. Nad toetavad neid sünapse, mida kasutatakse sageli ja mis on funktsionaalselt olulised, hoiavad nende ümber sobivat keemilist keskkonda (näiteks ioonide tasakaal ja [[virgatsaine]]te kontroll) ning soodustavad nende säilimist ja tugevnemist. Vähekasutatavad või mittevajalikud sünapsid nõrgenevad või need eemaldatakse. See protsess on seotud närvivõrkude stabiilsusega, st närvivõrgustiku võimega säilitada toimiv struktuur ja töökindlus ka pideva muutumise tingimustes. Stabiilsus tagab, et olulised ühendused püsivad, signaalid liiguvad usaldusväärselt ja võrgustik ei muutu kaootiliseks ega kaota oma funktsionaalset korraldust. Stabiilsus peab olema tasakaalus [[närvisüsteemi plastilisus]]ega: plastilisus võimaldab õppimist ja kohanemist, stabiilsus aga säilitab toimivad struktuurid. Nii tagavad gliiarakud, et närvisüsteem on ühtaegu paindlik ja stabiilne, võimaldades närvivõrkudel kogemuse mõjul muutuda ja kohaneda.

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.&lt;ref&gt;Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.&lt;/ref&gt;

Ajus on gliiarakkude koguarv ligikaudu sama suurusjärku kui neuronite arv (umbes 1 : 1), kuigi see suhe varieerub oluliselt aju eri piirkondades.&lt;ref&gt;Azevedo F.A., Carvalho L.R., Grinberg L.T. Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain. – ''J. Comp. Neurol.'', 2009, 513 (5): 532–541. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cne.21974 Resümee.]&lt;/ref&gt;

Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi:

*[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises;
*[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]);
*[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides.

Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga.

=== Talitlus ===
Baastasandil on närvisüsteemi ülesanne edastada signaale ühelt rakult teisele või keha ühest osast teise. Rakud saavad teistele rakkudele signaale saata mitmel viisil. Üks võimalus on saata keemilisi aineid ([[hormoon]]e) [[vereringe]]sse, mille kaudu need levivad kaugematesse kehaosadesse. Erinevalt sellest ringhäälingulaadsest signaaliedastusest võimaldab närvisüsteem signaaliülekannet punktist punkti: neuronid suunavad oma aksonid konkreetsetesse sihtpiirkondadesse ja moodustavad sünaptilisi ühendusi konkreetsete sihtrakkudega.&lt;ref name=&quot;Gray170&quot;&gt;Gray PO. ''Psychology'', 5. trükk, Macmillan 2006 , ISBN 978-0-7167-7690-1, lk 170.&lt;/ref&gt;

Integratiivsemal tasandil on närvisüsteemi põhifunktsioon keha juhtimine.&lt;ref name=KandelCh2/&gt; Närvisüsteem hangib [[meeleelund]]ite [[retseptorrakk]]ude kaudu keskkonnast informatsiooni, saadab seda informatsiooni kodeerivaid signaale kesknärvisüsteemi, töötleb infot sobiva reaktsiooni määramiseks ja saadab soovitava reaktsiooni käivitamiseks signaale lihastele või näärmetele.

Närvisüsteem võimaldab nägemist ja teisi keerukaid tajusid, keerukat suhtlemist, elundkondade talitluse kiiret koordineerimist ning samaaegset integreeritud signaalitöötlust.

Närvisüsteem võimaldab [[keel]]t, mõistete abstraktset esitamist, kultuuri edasiandmist ja paljusid teisi inimühiskonna aspekte.

====Närviringid ja nende süsteemid====
[[Pilt:Descartes-reflex.JPG|pisi|Valu teekond illustratsioonil [[René Descartes]]i raamatust &quot;[[Traité de l'homme]]&quot; (&quot;Traktaat inimesest&quot;; 1664). Tuli on jala lähedal. Tule väga väikesed liikuvad osakesed mõjutavad jala nahka, põhjustades naha liikumise, mis tõmbab närvitorus paikneva peenikest kiu alumist otsa. Tõmme kandub mööda kiudu selle teise otsani ajus. Teise otsa liikumine avab ajus poorilaadse ava. Descartes võrdleb seda mõju nööri tõmbamisega, mis paneb nööri teises otsas oleva kella helisema. &quot;[[Loomsed vaimud]]&quot; pääsevad ajuõõnest närvitorusse. Need on Descartesi järgi väga peen liikuv aine, mis paikneb ajuõõntes ja liigub närvitorudes. Kui ava avaneb, saavad loomsed vaimud liikuda närvitorusse, milles need jõuavad lihasteni ja muudavad nende kuju, põhjustades jala eemaldumise tulest]]
Närvisüsteemi talitlust käsitati pikka aega stiimuli ja reaktsiooni seostamisena.&lt;ref name=Sherrington1906/&gt; Selle arusaama järgi algab neuraalne töötlus stiimulitest, mis aktiveerivad sensoorsed neuronid ja tekitavad signaale, mis levivad seljaaju ja peaaju ühenduste ahelate kaudu, ja viib lõpuks motoorsete neuronite aktiveerumiseni ja seetõttu lihaste kokkutõmbumiseni, seega väliselt avalduvate reaktsioonideni. [[René Descartes]] uskus, et loomade kogu käitumist ja suuremat osa inimese käitumisest saab seletada stiimuli ja reaktsiooni ringide abil, kuid [[keel]]t ja muud kõrgemat kognitiivset käitumist ei saa  mehhanitsistlikult seletada.&lt;ref name=Descartes&gt;René Descartes. ''[[Les Passions de l'âme]]'', 1649.&lt;/ref&gt; [[Charles Sherrington]] arendas raamatus &quot;[[The Integrative Action of the Nervous System]]&quot; (1906)&lt;ref name=Sherrington1906&gt;C. S. Sherrington. ''The Integrative Action of the Nervous System'', Scribner 1906.&lt;/ref&gt; stiimuli ja reaktsiooni mehhanismide käsitlust palju üksikasjalikumalt. [[Psühholoogia]]s 20. sajandi keskpaigani valitsenud vaade [[biheiviorism]] püüdis inimese käitumise kõiki aspekte seletada stiimuli ja reaktsiooni kaudu.&lt;ref name=Baum&gt;W. M. Baum. ''Understanding Behaviorism: Behavior, Culture and Evolution'', Blackwell 2005, ISBN 978-1-4051-1262-8.&lt;/ref&gt;

20. sajandi alguses alanud ja 1940ndatel haripunkti jõudnud elektrofüsioloogilised uuringud näitasid, et närvisüsteemis on palju mehhanisme, mis säilitavad rakkude erutuvust ja tekitavad aktiivsusmustreid iseeneslikult, ilma välise stiimulita.&lt;ref name=Piccolino&gt;M. Piccolino. Fifty years of the Hodgkin-Huxley era. – ''Trends Neurosci.'', 2002, kd 25, nr 11, lk 552–553.&lt;/ref&gt; Leiti, et neuronid on võimelised tekitama korrapäraseid aktsioonipotentsiaalide jadasid, isegi täielikus eraldatuses.&lt;ref name=Johnston&gt;Johnston, S. M. Wu. ''Foundations of cellular neurophysiology'', MIT Press 1995, ISBN 978-0-262-10053-3.&lt;/ref&gt;

Kui ühendada iseeneslikult aktiivsed neuronid keerukateks ringideks, on keerukate ajaliste aktiivsusmustrite tekitamise võimalused veel palju suuremad.&lt;ref name=Dayan&gt;P. Dayan, L. F. Abbott ''Theoretical Neuroscience: Computational and Mathematical Modeling of Neural Systems'', MIT Press 2005 ISBN 978-0-262-54185-5.&lt;/ref&gt; Tänapäeval käsitatakse närvisüsteemi talitlust nii, et selles on oma osa nii stiimuli ja reaktsiooni ahelatel kui ka isetekkeliselt genereeritud aktiivsusmustritel. Käitumine tekib nende vastastikmõjus.
&lt;ref name=Simmons&gt;P. J. Simmons, D. Young. ''Nerve cells and animal behaviour'', Cambridge University Press 1999, ISBN 978-0-521-62726-9,   Ch 1.: Introduction.&lt;/ref&gt;

===== Refleksid ja muud stiimuli-reaktsiooni ringid =====

[[Närviring]]i lihtsaim  tüüp on [[refleksikaar]]. See algab sensoorse sisendiga ja lõpeb motoorse väljundiga ning läbib omavahel ühendatud neuronite rea.&lt;ref name=KandelCh36&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 36.&lt;/ref&gt; Seda võib illustreerida [[äratõmbamisrefleks]]iga, mille puhul käsi tõmmatakse pärast kuuma pliidi puudutamist kiiresti tagasi.
[[Pilt:Nervous_system_organization_en.svg|pisi|Närvisüsteemi baastalitluse lihtsustatud kujutis: sensoorsed retseptorid võtavad signaalid vastu ning edastavad need seljaajju ja peaajju, kus neid töödeldakse; seejärel saadetakse signaalid tagasi seljaajju ja sealt edasi motoorsetesse neuronitesse]]
Ring algab [[nahk|naha]] [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoritega]], mis aktiveeruvad kahjustava [[kuumus]]e toimel. Membraanis paiknev spetsiaalne molekulaarne struktuur põhjustab selle, et kuumus muudab membraani elektrivälja. Kui elektrilise potentsiaali muutus on piisavalt suur, et ületada vastav läviväärtus, vallandub aktsioonipotentsiaal, mis edastatakse retseptorraku [[akson]]i kaudu seljaajju. Seal moodustab akson teiste rakkudega erutavaid sünaptilisi kontakte; osa neist projitseerub samasse seljaaju piirkonda, osa aga peaajju. Üheks sihtmärgiks on seljaaju vaheneuronite kogum, mis projitseerub käelihaseid juhtivatele motoorsetele neuronitele. Vaheneuronid erutavad motoorseid neuroneid ja kui erutus on piisavalt tugev, tekitavad mõned motoorsed neuronid aktsioonipotentsiaale, mis liiguvad mööda nende aksoneid punktini, kus nad moodustavad erutavaid sünaptilisi kontakte lihasrakkudega. Erutavad signaalid põhjustavad lihasrakkude kokkutõmbumise ja käsi tõmmatakse eemale.

Tegelikkus võib olla sellest lihtsustatud esitusest mitmeti keerulisem.&lt;ref name=KandelCh36/&gt; Kuigi kõige lihtsamate reflekside puhul on sensoorsete ja motoorsete neuronite vahel lühikesed närviteed, osalevad ringis ka teised läheduses paiknevad neuronid, mis reaktsiooni moduleerivad. Peale selle kulgevad peaajust seljaajju projektsioonid, mis võivad refleksi võimendada või nõrgendada.

Kõige lihtsamaid reflekse võivad vahendada ringid, mis paiknevad täielikult seljaajus, kuid keerukamad reaktsioonid sõltuvad signaalide töötlemisest peaajus.&lt;ref name=KandelCh38&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 38: Voluntary movement.&lt;/ref&gt; Näiteks kui miski liigub inimese vaatevälja servas ja inimene pöörab pilgu selle poole, käivitub palju signaalitöötluse etappe. Esialgne sensoorne reaktsioon [[silm]]a [[võrkkest]]as ja lõplik motoorne reaktsioon [[ajutüvi|ajutüves]] ei erine kuigi palju lihtsa refleksi vastavatest etappidest, kuid vahepealsed etapid on täiesti erinevad. Töötlusahel ei koosne ühest või kahest sammust, vaid  nägemissignaalid teevad läbi võib-olla kümneid integratsioonietappe, milles osalevad [[taalamus]], [[ajukoor]], [[basaalganglion]]id, [[ülakünkake]], [[väikeaju]] ja mitmesugused [[ajutüvi|ajutüve]] tuumad. Need piirkonnad täidavad signaalitöötlusfunktsioone, mille hulka kuuluvad keskkonna [[taju]]mine, tajutava analüüs, [[meenutamine]], [[otsustamine]] ja [[motoorne planeerimine]].&lt;ref name=KandelCh39&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 39: The control of gaze.&lt;/ref&gt;

Keskkonna tajumine eeldab võimet eraldada sensoorsete signaalide kogumist bioloogiliselt olulist informatsiooni. Näiteks reageerivad võrkkesta üksikud fotoretseptorid valguse intensiivsusele oma kitsas retseptiivses väljas. Teise taseme nägemisneuronid saavad sisendi primaarsete retseptorite rühmadelt; kõrgema taseme neuronid saavad sisendi teise taseme neuronite rühmadelt jne. Nii kujuneb töötlusetappide hierarhia, kus iga etapp ekstraheerib signaalide kogumist bioloogiliselt olulisi tunnuseid (näiteks servi, liikumissuunda või värvikontraste), jättes ebaolulise info kõrvale. Nii tekib hierarhiliselt organiseeritud aktiivsusmuster, mis on jaotunud mitme spetsialiseerunud ajupiirkonna vahel (nägemise puhul on kirjeldatud üle kolmekümne eri funktsiooniga visuaalset ajupiirkonda) ja esindab keskkonna objekte ja nende omadusi. See, kuidas hajutatud neuraalsest aktiivsusest kujuneb subjektiivne tajukogemus, on nii neuroteaduses kui ka teadvusefilosoofias lahtine küsimus. 

===== Isetekkeline mustrite genereerimine =====

Kuigi stiimuli-reaktsiooni mehhanisme on kõige lihtsam mõista, võib närvisüsteem organismi juhtida ka väliste stiimuliteta, kasutades seesmiselt genereeritud aktiivsuse rütme. Et neuroni membraanis võib olla mitmesuguseid pingetundlikke ioonkanaleid, on paljudest tüüpidest neuronid (isegi isoleerituna) võimelised genereerima rütmilisi aktsioonipotentsiaalide jadasid. Kui iseeneslikud rütmilised neuronid on erutavate või pidurdavate sünapside kaudu omavahel ühendatud, on tekkinud võrgustikud võimelised ilmutama mitmesugust dünaamilist käitumist, sealhulgas atraktordünaamikat, perioodilisust ja isegi kaost. Neuronivõrgustikku, mis kasutab oma sisemist struktuuri ajaliselt struktureeritud väljundi genereerimiseks, ilma et selleks oleks tarvis vastava ajalise struktuuriga stiimulit, nimetatakse tsentraalseks mustrigeneraatoriks.

Iseeneslik mustrite genereerimine toimub väga erinevatel ajaskaaladel, millisekunditest tundide või veel pikemate ajavahemikeni. Üks tähtsamaid bioloogilisi rütme on [[tsirkadiaanrütm]] ehk ööpäevarütm — endogeenne, ligikaudu 24-tunnise perioodiga kõikumine, mis reguleerib paljusid füsioloogilisi protsesse, sealhulgas kehatemperatuuri, hormoonide eritumist ja ainevahetust ning paljudel loomadel ka une ja ärkveloleku rütmi. Kõigil uuritud loomadel esineb närvitegevuses tsirkadiaanseid kõikumisi. Alates 1990ndatest tehtud katsed näitavad, et tsirkadiaanrütmi tekitab &quot;[[geneetiline kell]]&quot;, mis seisneb selles, et teatud geenide avaldumise tase ööpäeva jooksul tõuseb ja langeb. Nii erinevatel loomadel nagu [[putukad]] ja [[selgroogsed]] on sarnane geneetiline rütmikellasüsteem. Valgus mõjutab kella, kuid kell töötab ka siis, kui valguse tase hoitakse muutumatuna ja puuduvad muud välised märguanded selle kohta, mis kell on. Kellageenid avalduvad nii närvisüsteemi paljudes osades kui ka paljudes perifeersetes elundites. Imetajatel on paljudes kudedes oma molekulaarsed &quot;kellad&quot;, kuid nende rütme sünkroonib [[hüpotalamus]]es paiknev [[suprakiasmaatiline tuum]].

=== Areng ===
{{Vaata|Närvisüsteemi areng}}
Varajases arengujärgus kujuneb [[gastrula]]. [[Gastrulatsioon]]i käigus moodustuvad kolm [[looteleht]]e: [[endoderm]], millest areneb seedetrakti ja mitme muu siseelundi [[epiteel]] või epiteelne osa; [[mesoderm]], millest arenevad muu hulgas lihased, luustik ja sidekude; ja [[ektoderm]], millest arenevad muu hulgas [[marrasknahk]] ja närvisüsteem.&lt;ref name=SanesCh1&gt;D. H. Sanes, T. A. Reh, W. A. Harris. ''Development of the Nervous System'', Elsevier Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, Ch. 1, Neural induction.&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Gray17.png|pisi|Inimese embrüo [[neuraalvagu|neuraalvaoga]]]] [[Pilt:Development of the neural tube.png|pisi|[[Neuraaltoru]] arengu neli staadiumi inimese embrüos]]
Närvisüsteemi arengu esimene nähtav tunnus on õhukese rakuriba ilmumine piki embrüo seljapoolset keskjoont. Seda nimetatakse [[neuraalplaat|neuraalplaadiks]]. Edasises arengus tekib neuraalplaadi keskossa pikisuunaline vagu – [[neuraalvagu]]. See süveneb järk-järgult ning selle servad lähenevad teineteisele ja kasvavad kokku. Nii kujuneb [[kesknärvisüsteem]]i eelkäija, silindriline [[neuraaltoru]]. [[Neuraalhari]] kujuneb [[neuraalvolt]]ide servades, [[neuroektoderm]]i ja mitteneuraalse (pindmise) [[ektoderm]]i piiril. Neuraaltoru sulgumise ajal või vahetult pärast seda eralduvad need rakud [[neuroepiteel]]ist ning rändavad embrüos laiali. Neist kujunevad mitmesugused struktuurid — sealhulgas suur osa [[piirdenärvisüsteem]]ist, aga ka pigmendirakud ja osal loomadest kraniofatsiaalne kõhr- ja luukude ja mitmed muud mitteneuraalsed koed. Rakkude eraldumise ajastus (enne või pärast toru sulgumist) on liigiti erinev. Neuraalplaadi muutumist neuraaltoruks koos närviharja kujunemisega nimetatakse [[neurulatsioon]]iks.

[[Närvikude|Närvikoe]] kujunemist [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] teel on uuritud alates 1920ndatest ([[Spemanni-Mangoldi organisaator]]i katsed), kuid selle aluseks olevad molekulaarsed mehhanismid jäid pikka aega lahtiseks küsimuseks. 1990ndatel hakati neid kiiresti täpsustama. Geneetiliste uurimismeetodite abil selgus, et närvikoe kujunemine sõltub [[luu morfogeneetilised valgud|luu morfogeneetiliste valkude]] (BMP-de) signaalide pärssimisest. Eriti tähtis on [[BMP4]]. Organisaatori piirkonnast ([[suur-kannuskonn]]a puhul peamiselt [[mesendoderm]]i rakkudest, kuid osaliselt ka eesmisest endodermist) pärinevad valgud, sealhulgas [[kordiin]] ja [[nogiin]], pärsivad BMP4 toimet ja suunavad [[ektoderm]]i [[diferentseerumine|diferentseeruma]] närvikoeks.&lt;ref&gt;S. Piccolo jt. Dorsoventral patterning in Xenopus: inhibition of ventral signals by direct binding of chordin to BMP-4. – ''Cell'', 1996, 86 (4): 589–598.&lt;/ref&gt; BMP-signaalide pärssimise  allikas ja mehhanism on selgroogsete eri rühmadel ja ja eri arenguetappidel oluliselt erinev: näiteks koduhiirel osaleb eesmine vistseraalne endoderm ja kanal on ainult BMP-antagonism ebapiisav ning vajalikud on lisaks [[FGF]]-signaalid.&lt;ref&gt;K. G. Stern. Neural induction: old problem, new findings, yet more questions. – ''Development'', 2005, 132 (9): 2007–2021.&lt;/ref&gt; Protsessis osalevad ka näiteks [[FGF]]- ja [[Wnt]]-signaalirajad. Neuraalse induktsiooni tulemusel tekivad [[neuroblast]]id ehk neuronite eellasrakud.&lt;ref name=KandelCh53&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'',  McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 53: The generation and survival of nerve cells.&lt;/ref&gt; Edasiste jagunemiste ja diferentseerumise käigus kujunevad neist neuronid, teistest neuraalsetest eellasrakkudest arenevad gliiarakud.

Närvisüsteemi arengu peamised etapid on neuronite ja gliiarakkude teke neuraalsetest eellasrakkudest, ebaküpsete neuronite ränne tekkekohast lõplikku asukohta, aksonite väljakasvamine ja sihtrakkudeni juhtimine, sünapside moodustumine ja hilisemad muutused. Viimased on õppimise ja mälu rakuliste mehhanismide alus.&lt;ref name=KandelCh52&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'',  McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 52: The induction and patterning of the nervous system.&lt;/ref&gt;

=== Närvisüsteemi haigused ===
{{Vaata ka|Närvihaigused}}
[[Neuroloogia]] hõlmab kõigi kesk- ja perifeerse närvisüsteemiga seotud seisundite ja [[haigus]]te diagnoosimist ja [[ravi]].

[[Närvisüsteemi talitluse häire]]id võivad põhjustada [[geneetilised tegurid]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[vananemisega seotud muutused]], [[autoimmuunprotsessid]], [[veresoonkonna haigused]] ja [[mürgine aine|mürgised ained]]. [[neuroloogilised haigused|Neuroloogilisi haigusi]] võib liigitada närvisüsteemi kahjustatud osa, häire olemuse või [[haigus]]e põhjuse järgi. [[Neuroloogilised häired|Neuroloogiliste häirete]] hulka kuuluvad kesk- ja piirdenärvisüsteemi mõjutavad haigused, sealhulgas [[epilepsia]], [[peavaluhäired]], [[neurodegeneratiivsed haigused]], [[ajuveresoonkonna haigused]], [[neuroinfektsioossed haigused]], [[neuroimmunoloogilised haigused]], [[neuromuskulaarsed haigused]], [[neuroarengulised häired]], traumaatilised pea- ja seljaajukahjustused ning [[närvisüsteemi kasvajad]].

Kesknärvisüsteemi kaitsevad tugevad füüsilised ja keemilised barjäärid. Füüsiliselt ümbritsevad pea- ja seljaaju [[ajukelmed]] ning kolju ja lülide luud, mis moodustavad koos tugeva füüsilise kaitsekihi. Keemiliselt isoleerib pea- ja seljaaju [[hematoentsefaalbarjäär]] — valikuliselt läbilaskev piir, mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel. Väikesed lipofiilsed molekulid (näiteks hapnik, süsihappegaas) läbivad barjääri vaba difusiooni teel, olulised toitained nagu glükoos ja aminohapped transporditakse spetsiifiliste kandevalkude kaudu, suuremad molekulid (näiteks insuliin) spetsiifiliste retseptorite vahendusel, enamiku teiste, eriti suuremate ja vesilahustuvate ainete vaba liikumine on aga piiratud.&lt;ref&gt;W. M. Pardridge. Drug transport across the blood-brain barrier. – ''Journal of Cerebral Blood Flow &amp; Metabolism'', 2012, 32 (11): 1959–1972.&lt;/ref&gt;

Kuigi närvid paiknevad tavaliselt sügaval naha all, välja arvatud mõned erandid, nagu [[küünarluunärv]], on nad siiski üsna avatud füüsilistele kahjustustele, mille tagajärjeks võib olla [[valu]] ning tundlikkuse või lihaste kontrolli kadumine. Närvikahjustusi võivad põhjustada ka [[turse]] ja [[muljumisvigastus]]ed kohtades, kus närv kulgeb läbi kitsa luulise kanali, nagu [[randmekanalisündroom]]i korral. Kui närv lõigatakse täielikult läbi, degenereerub see sageli, kuid pikkade närvide korral võib protsessi lõpulejõudmine võtta kuid.

Lisaks füüsilistele kahjustustele võivad perifeerset neuropaatiat põhjustada paljud muud haigusseisundid, sealhulgas geneetilised seisundid, metaboolsed seisundid, nagu [[diabeet]], põletikulised seisundid, nagu [[polüradikuliit]], [[vitamiinipuudus]], sellised haigused nagu [[pidalitõbi]] ja [[vöötohatis]] või [[mürgistus]] selliste ainetega nagu [[raskmetallid]]. Paljudel juhtudel ei ole põhjust teada ja neid nimetatakse idiopaatilisteks. Närvid võivad ka ajutiselt oma talitluse kaotada, põhjustades [[tuimus]]t. Seda võivad eelkõige põhjustada mehaaniline surve, temperatuuri langus või keemiline koostoime teatud [[paikne anesteetikum|paiksete anesteetikumidega]].

Seljaaju füüsiline kahjustus võib põhjustada [[halvatus]]t, mis võib olla püsiv. Eksperimentaalsed uurimused on näidanud, et seljaaju närvikiud püüavad tagasi kasvada samamoodi nagu teised närvikiud, kuid täiskasvanu kesknärvisüsteemis se tavaliselt ei õnnestu. Regeneratsiooni takistab koos mitu tegurit: kahjustuskohale tekkiv gliiaarm, mis ei ole ainult füüsiline tõke, vaid toodab ka aksonite kasvu pärssivaid molekule (näiteks kondroitiinsulfaat-proteoglükaane); müeliiniga seotud inhibeerivad valgud (Nogo, müeliiniga seotud glükoproteiin, oligodendrotsüütide müeliini glükoproteiin), mis käivitavad aksoni kasvukoonuse kollapsi; ja täiskasvanu kesknärvisüsteemi neuronite üldiselt vähenenud sisemine regeneratsioonivõime võrreldes piirdenärvisüsteemi neuronitega.&lt;ref&gt;C. H. Tran, C. Warren, J. Silver. The Biology of Regeneration Failure and Success After Spinal Cord Injury. – ''Physiological Reviews'', 2018, 98 (2): 881–917.&lt;/ref&gt;
* Peaaju haigused ja kahjustused
** Peaaju trauma olenevalt ajusagarast
*** [[Otsmikusagar]]a kahjustus
*** [[Kiirusagar]]a kahjustus
*** [[Oimusagar]]a kahjustus
*** [[Kuklasagar]]a kahjustus
** [[Peaaju düsfunktsioonid]] vastavalt häire tüübile
*** [[Afaasia]] (keelehäire)
*** [[Düsgraafia]] (kirjutamishäire)
*** [[Düsartria]] (kõnehäire)
*** [[Apraksia]] (liikumismustrite sooritamise häire)
*** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide äratundmise häire)
*** [[Amneesia]] (mäluhäire)
* [[Seljaaju haigused]]
* Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud [[piirdenärvisüsteemi haigused]]
* [[Kraniaalnärvide haigused]], näiteks k[[olmiknärvineuralgia]]
* Autonoomse närvisüsteemi haigused, näiteks [[autonoomne neuropaatia]] ja [[multisüsteemne atroofia]]
* [[Epilepsia]] ja muud [[peaaju elektrilise aktiivsuse häired]]
* Kesk- ja piirdenärvisüsteemi kahjustustest tingitud liikumishäired, näiteks [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]] ja [[Tourette'i sündroom]]
* [[Unehäired]], näiteks [[narkolepsia]]
* [[Migreen]] ja muud [[peavaluhaigused]], näiteks [[kobarpeavalu]]
* [[Seljavalu]]d ja [[kaelavalu]]d
* [[Neuroarengulised häired]], näiteks [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire]] ja [[autism]]
* [[Deliirium]] ja [[dementsus]], näiteks [[Alzheimeri tõbi]]
* [[Pearinglus]] ja [[vertiigo]]
* [[Uimasus]] ja [[kooma]]
* [[Peatrauma]]
* [[Insult]]
* [[Närvisüsteemi kasvajad]], sealhulgas vähk
* [[Hulgiskleroos]] ja muud [[demüeliniseerumishaigused]]
* Pea- ja seljaaju infektsioonid, näiteks [[meningiit|meningiidid]]
* [[Prioontõbi|Prioontõved]]
* [[Komplekssed regionaalsed valusündroomid]]

==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon==
Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[ümarussid]]el), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el.

Lihtsaim närvisüsteemi vorm on [[hajus närvivõrk]], mis esineb [[ainuõõssed|ainuõõssetel]]. Sarnane hajusalt organiseeritud, kuid ehituselt erinev närvisüsteem esineb ka [[biradiaalne sümmeetria|biradiaalse sümmeetriaga]] [[kammloomad]]el, kelle närvisüsteemi evolutsiooniline päritolu on seni lahtine küsimus. Osa uuringuid viitab sellele, et see võis kujuneda ainuõõssete ja teiste loomade närvisüsteemist sõltumatult.&lt;ref&gt;L. L. Moroz, K. M. Kocot, M. R. Citarella jt. The ctenophore genome and the evolutionary origins of neural systems. – ''Nature'', 2014, 510 (7503): 109–114.&lt;/ref&gt; Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (näiteks aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.&lt;ref name=&quot;bAcEj&quot; /&gt;

[[Närvikude]] tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.

===Neuronite eellased käsnadel===
[[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni.

Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.&lt;ref&gt;Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]&lt;/ref&gt; Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil.

Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida  lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist.  Need võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.&lt;ref name=&quot;EUXSR&quot; /&gt;

=== Radiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem ===

Radiaalsümmeetriaga loomadel, eeskätt [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] ja [[kammloomad]]el, esineb hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem.&lt;ref&gt;Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.&lt;/ref&gt; See on närvisüsteemi lihtsaim vorm. Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas.

Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.&lt;ref name=&quot;IyTLZ&quot; /&gt;

Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.&lt;ref&gt;Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006,  ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.&lt;/ref&gt; 

Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ning on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja neurotransmitterisüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, samas kui esineb ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on pakutud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult. Sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis mitu korda tekkinud.

=== Kahekülgsete närvisüsteem ===
[[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb &quot;aju&quot;]]
Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediacara]] aja umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.&lt;ref&gt; Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2016.&lt;/ref&gt; Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju. [[Keelikloomad|Keelikloomadel]] areneb aju embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks; teistel kahekülgsetel, näiteks [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja usjatel, kujuneb aju ganglionide liitumisel ning keelikloomadele omane kolmeosaline jaotus puudub.&lt;ref&gt;Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562.&lt;/ref&gt;[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]&lt;/ref&gt;

[[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id).

Kõigil [[kahekülgsed|kahekülgsetel]] kujuneb varajases arengujärgus [[gastrula]]. [[Gastrulatsioon]]i käigus moodustuvad kolm [[looteleht]]e: [[endoderm]], millest areneb seedetrakti ja mitme muu siseelundi epiteel või epiteelne osa; [[mesoderm]], millest arenevad muu hulgas lihased, luustik ja sidekude; ja [[ektoderm]], millest arenevad muu hulgas [[marrasknahk]] ja närvisüsteem.&lt;ref name=SanesCh1&gt;D. H. Sanes, T. A. Reh, W. A. Harris. ''Development of the Nervous System'', Elsevier Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, Ch. 1, Neural induction.&lt;/ref&gt;

Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].&lt;ref&gt;Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]&lt;/ref&gt; Teissuuste hulka kuuluvad [[keelikloomad]] (sealhulgas [[selgroogsed]]), [[okasnahksed]] ja [[poolkeelikloomad]]. Mõnikord on teissuuste hulka arvatud ka [[ksenoturbelliidid]] ja laiemalt rühm [[siuglejad]] (kuhu kuuluvad ka [[akoolid]]), tuginedes 2000ndate molekulaaruuringutele,&lt;ref&gt;Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]&lt;/ref&gt; kuid põhjalikumad fülogenoomilised andmed toetavad pigem seisukohta, et siuglejad on esmassuuseid ja teissuuseid hõlmava rühma ''[[Nephrozoa]]'' [[sõsartakson]], mitte teissuuste hulka kuuluv rühm.&lt;ref&gt;Johanna Taylor Cannon, Bruno Cossermelli Vellutini, Julian Smith III, Fredrik Ronquist, Ulf Jondelius, Andreas Hejnol. Xenacoelomorpha is the sister group to Nephrozoa. – ''Nature'', 2016, 530 (7588): 89–93.&lt;/ref&gt; Esmassuused, mis on mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Lülijalgsete ja selgroogsete vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: lülijalgsetel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, selgroogsetel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et nende kahe rühma kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes &quot;ümber pööratud&quot;. Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid, ja seda on hiljem toetatud geneetiliste andmetega.&lt;ref&gt;R. Lichtneckert, H. Reichert. Insights into the urbilaterian brain: conserved genetic patterning mechanisms in insect and vertebrate brain development. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]&lt;/ref&gt; Hüpotees eeldab mõlemal rühmal ühtlustatud, [[BMP-kordiini signaalisüsteem]]i kaudu kujundatud tsentraalset närvijuhet ega kohaldu samal kujul enamikule teistele kahekülgsetele, sealhulgas rühmale ''Xenacoelomorpha'', kellel selline ühine mustristamissüsteem puudub või kujunes välja alles hiljem. Lisaks on hilisem võrdlev uuring näidanud, et mitme kahekülgsete rühma (sealhulgas ''Xenacoelomorpha'', [[keriloomad]], [[kärssussid]], [[käsijalgsed]] ja [[rõngussid]]) närvijuhtmed on evolutsioonis tekkinud üksteisest sõltumatult, mis seab kahtluse alla inversioonihüpoteesi aluseks oleva eelduse ühest ühiselt päritud tsentraalsest närvijuhtmest.&lt;ref&gt;João M. Gaspar Martín-Durán, et al. Convergent evolution of bilaterian nerve cords. – ''Nature'', 2018, 553 (7686): 45–50.&lt;/ref&gt;

==== Usside närvisüsteem  ====
[[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]]

Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri.

Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust.

==== Lülijalgsete närvisüsteem  ====

[[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]]

[[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.&lt;ref&gt;R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.&lt;/ref&gt; Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse.

Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna.

Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus.

Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.&lt;ref&gt;Chapman, lk 546.&lt;/ref&gt;

==== Selgroogsete närvisüsteem ====
[[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]]

Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.

Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]].

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on närvisüsteemi arengu esimene nähtav tunnus õhukese rakuriba ilmumine piki embrüo seljapoolset keskjoont. Seda nimetatakse [[neuraalplaat|neuraalplaadiks]]. Edasises arengus tekib neuraalplaadi keskossa pikisuunaline vagu – [[neuraalvagu]]. See süveneb järk-järgult ning selle servad lähenevad teineteisele ja kasvavad kokku. Nii kujuneb [[kesknärvisüsteem]]i eelkäija, silindriline [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru sulgumise ajal eraldub selle ülaservadest kummalgi pool [[neuraalhari]], millest areneb suur osa [[piirdenärvisüsteem]]ist. Neuraalplaadi muutumist neuraaltoruks koos närviharja kujunemisega nimetatakse [[neurulatsioon]]iks.

[[Närvikude|Närvikoe]] kujunemise ehk [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] molekulaarne mehhanism jäi tundmatuks kuni 1990ndateni, mil seda hakati selgitama geneetiliste uurimismeetodite abil. Närvikoe kujunemine sõltub [[luu morfogeneetilised valgud|luu morfogeneetiliste valkude]] (BMP-de) signaalide pärssimisest. Eriti tähtis on [[BMP4]]. Mesodermist pärinevad valgud, sealhulgas [[kordiin]] ja [[nogiin]],  pärsivad BMP4 toimet ja suunavad ektodermi [[diferentseerumine|diferentseeruma]] närvikoeks. Protsessis osalevad ka  näiteks [[FGF]]- ja [[Wnt]]-signaalirajad. Samalaadne molekulaarne mehhanism toimib väga erinevates loomarühmades  [[lülijalgsed|lülijalgsetest]] selgroogseteni.

Neuraalse induktsiooni tulemusel tekivad [[neuroblast]]id ehk neuronite eellasrakud.&lt;ref name=KandelCh53&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'',  McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 53: The generation and survival of nerve cells.&lt;/ref&gt; Edasiste jagunemiste ja diferentseerumise käigus kujunevad neist neuronid, teistest neuraalsetest eellasrakkudest arenevad gliiarakud.

[[Selgroogsed|Selgroogsete]] närvisüsteemi arengu peamised etapid on neuronite ja gliiarakkude teke neuraalsetest eellasrakkudest, ebaküpsete neuronite ränne tekkekohast lõplikku asukohta, aksonite väljakasvamine ja sihtrakkudeni juhtimine, sünapside moodustumine ja hilisemad muutused. Viimased on õppimise ja mälu rakuliste mehhanismide alus.&lt;ref name=KandelCh52&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'',  McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 52: The induction and patterning of the nervous system.&lt;/ref&gt;

==Uurimislugu==
[[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.&lt;ref&gt;S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.&lt;/ref&gt; Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.&lt;ref&gt;Finger, lk 43–50.&lt;/ref&gt;

Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna.

Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroonitud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna.

1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. 
Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis  mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal sünaptilist ülekannet ja kuidas see käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna.

1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et üksikud neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud, reageerides selektiivselt kindlatele visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund. Need neuronid on ühtlasi hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Keerukama tajumuse kujunemisel osalevad seega nii üksikute spetsialiseerunud neuronite selektiivne aktiivsus kui ka paljude rakkude koostoimest tekkiv aktiivsusmuster.
1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna.

1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. [[Eric Kandel]] näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ja tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerulisemate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.&lt;ref&gt;Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Meeleelundkond]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;G6YiI&quot;&gt;Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). &quot;Ch. 1: The Brain and Behavior&quot;. Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KandelCh2&quot;&gt;Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). &quot;Ch. 2: Nerve Cells and Behavior&quot;. Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bAcEj&quot;&gt;[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EUXSR&quot;&gt;Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&amp;login=false Resümee.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IyTLZ&quot;&gt;Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*Theodore H. Bullock, G. Adrian Horridge. ''Structure and Function in the Nervous Systems of Invertebrates'', 2 kd, San Francisco: W. H. Freeman 1965.
*Stanley Finger. ''Origins of Neuroscience'', Oxford University Press 1994.
*Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2. trükk, Hoboken (New Jersey): Wiley-Liss, 2005, ISBN 9780471210054.
*Dan H. Sanes, Thomas A. Reh. William A. Harris. ''Development of the Nervous System''. 2. trükk. Burlington (Massachusetts): Academic Press, 2006. ISBN 9780126186215.
*Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, James O. McNamara, Leonard E. White.   ''Neuroscience'', 4. trükk, Sunderland (Massachusetts): Sinauer Associates 2008, ISBN 9780878936977.
*Helmut Kettenmann, Bruce R. Ransom (toim). ''Neuroglia'', 3. trükk, New York: Oxford University Press 2013, ISBN 9780199794591.
*Andreas Schmidt-Rhaesa, Steffen Harzsch, Günter Purschke (toim). ''Structure and Evolution of Invertebrate Nervous Systems'', Oxford: Oxford University Press 2016, ISBN 9780199682201.
*Arendt, Detlev; Musser, Jacob M.; Baker, Clare V. H.; Bergman, Anders; Cepko, Constance; Erwin, Douglas H.; Pavlicev, Mihaela; Schlosser, Gerhard; Widder, Stefanie; Laubichler, Manfred D.; Wagner, Günter P. The Evolution of Cell Types in Animals: Emerging Principles from Molecular Studies. – ''Nature Reviews Genetics'', 2016, 17 (12): 744–757.
*Gary C. Schoenwolf, Steven B. Bleyl, Philip R. Brauer, Philippa H. Francis-West. ''Larsen's Human Embryology'' 6. trükk, Elsevier 2020.
*Eric R. Kandel, Thomas M. Jessell, Steven A. Siegelbaum, A. James Hudspeth (toim). ''Principles of Neural Science'', 6. trükk, New York: McGraw Hill 2021, ISBN 9781259642234.
*David L. Felten, Michael K. O'Banion, Mary Summo Maida. ''Netter's Atlas of Neuroscience'', 4. trükk, Elsevier 2021.
*Mark F. Bear, Barry W. Connors, Michael A. Paradiso. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', 5. trükk, Burlington (Massachusetts): Jones &amp; Bartlett Learning 2026, ISBN 9781284286878.

==Välislingid==
{{commonskat|Nervous system}}

[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem| ]]</text>
      <sha1>5482nmwhl236x2301sae8nmzljlnbj7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248820</id>
      <parentid>7248814</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T22:52:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248820</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="94391" sha1="f9cnsj1fttla1vanaqs2ma4cyoqo9yv" xml:space="preserve">[[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud lahatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on üks varajane erakordselt detailne närvisüsteemi tervikpreparaat. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[tuberkuloos]]i surnud mustanahalise meditsiinikooli koristaja [[Harriet Cole]]'iga, kuid see on vaidlustatud.&lt;ref name=&quot;Kasprak 2023&quot;&gt;Alex Kasprak. [https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/ Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?], Snopes, 8.3.2023.&lt;/ref&gt;]]

'''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis saadab [[signaal]]e organismi ühtedest osadest teistesse ja koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])&lt;ref name=&quot;G6YiI&quot; /&gt;. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning saadab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]].

Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. [[Närvikude]] kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast mõnedel rõngussidel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit).

Enamiku [[kahekülgsed|kahekülgsete]] närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused on rühmiti erinevad. [[Radiaalsümmeetria|Radiaalsümmeetrilistel]] loomadel on [[hajus närvivõrk]], milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. See on  signaalide töötlemise ja ühendamise peamine keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Piirdenärvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust.
 
Piirdenärvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel. [[selgrootud|Selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub  rühmiti oluliselt. Selgroogsete piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. [[Närv]]id on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist [[efektororgan]]itesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] (sealhulgas naha, liigeste ja lihaste retseptoritelt) kesknärvisüsteemi ning [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] kesknärvisüsteemist [[skeletilihas]]tesse, mis on somaatilise motoorse süsteemi ainus efektororgan. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ja mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. 

Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[virgatsaine]]te) kaudu järgmistele [[rakk]]udele.
Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]] rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises.

Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]].
 
Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid 
võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]].

==Nimetus== 
Närvisüsteem on saanud nime sõnast &quot;närv&quot;. [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad peaajust ja seljaajust ning hargnevad korduvalt keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka närvivõrk, milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõssetel.&lt;ref name=&quot;ch-2-nerve&quot;&gt;Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt;

== Inimese närvisüsteem ==
[[Pilt:Nervous system diagram unlabeled.svg|pisi|Inimese närvisüsteem: kollane: [[kesknärvisüsteem]]; sinine: [[piirdenärvisüsteem]]]]
===Anatoomia===
[[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]]
[[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ja aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ning taustal [[valgeaine]]]]
Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.&lt;ref name=&quot;ch-17-the&quot;&gt;Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt;

Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.&lt;ref name=&quot;ch-17-the&quot; /&gt; Kesknärvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]], mis paiknevad luu ning peaaju ja seljaaju vahel. Kõige välimine ja tugevam kiht on [[peaaju-kõvakest]] ja [[seljaaju-kõvakest]], mis koosneb tihedast [[sidekude|sidekoest]], on vastupidav ja kaitseb kesknärvisüsteemi mehaaniliste vigastuste eest. Keskel on õhuke võrgutaoline [[ämblikuvõrkkest]], mis aitab pehmendada lööke ja vähendab hõõrdumist. Selle all paikneb [[ajuvedelik]]uga täidetud [[subarahnoidaalruum]]. Kõige sisemine kiht on õhuke [[pehmekest]], mis liibub tihedalt peaaju ja seljaaju pinnale. See sisaldab palju veresooni ning varustab närvikudet hapniku ja toitainetega. Lisaks ajukelmetele on ajul ka luuline kaitse. Peaaju ja ajukelmeid ümbritseb täielikult [[kolju]] – tugev luuline kest, mis kaitseb peaaju löökide ja surve eest. Seljaaju ja ajukelmeid ümbritseb omavahel ühendatud [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]], mis kaitseb seljaaju vigastuste eest ja võimaldab samal ajal keha liikumist.

Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi osad, mis ei paikne kesknärvisüsteemis,&lt;ref&gt;Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3&lt;/ref&gt; st kõik närvisüsteemi osad peale [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Piirdenärvisüsteem hõlmab enamikku perifeerseid [[närv]]e ja [[ganglion]]e ehk närvisõlmi (kus paiknevad [[neuron]]ite [[rakukeha]]d) ning aferentseid ja eferentseid [[närvikiud]]e.
[[Aferentne närvikiud|Aferentsed närvikiud]] kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi ning vahendavad eeskätt sensoorset infot, [[eferentne närvikiud|eferentsed närvikiud]] kannavad signaale kesknärvisüsteemist perifeersete sihtrakkudeni, sealhulgas [[lihas]]te ja [[nääre|näärmeteni]]. Närvikiududest moodustuvad [[närv]]id, mis võivad olla [[aferentne närv|aferentsed]], [[eferentne närv|eferentsed]] või [[seganärv]]id. Piirdenärvisüsteemi ülesanne on ühendada perifeersed [[meeleelund]]id ja [[efektor]]id kesknärvisüsteemiga, vahendades infot kehast ajju ning käske ajust lihastesse ja elunditesse. Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse närvideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende neuronite rakukehad paiknevad peaajus või seljaajus.

Et kesk- ja piirdenärvisüsteem moodustavad tihedalt integreeritud terviku, siis nende vahel ei ole selget bioloogilist piiri, vaid piiritlus sõltub kokkuleppest, mis on embrüoloogilise, anatoomilise ja funktsionaalse vaatenurga puhul mõnevõrra erinev. Embrüoloogiline jaotus põhineb närvisüsteemi arengul: kesknärvisüsteem kujuneb [[neuraaltoru]]st, piirdenärvisüsteem aga peamiselt [[neuraalhari|neuraalharjast]] ja osaliselt [[plakood]]idest. Anatoomiline jaotus põhineb asukohal: piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvisüsteemi osi väljaspool peaaju ja seljaaju. Funktsionaalne jaotus lähtub info liikumisest: [[aferentne rada|aferentsed rajad]] toovad sensoorse info kehast kesknärvisüsteemi, integratsioon toimub kesknärvisüsteemis ning [[eferentne rada|eferentsed rajad]] viivad käsud lihastesse ja näärmetesse. [[Nägemisnärv]] on arenguliselt ja ehituselt kesknärvisüsteemi jätke, kuigi paikneb anatoomiliselt väljaspool aju. [[Haistmissüsteem]]is paiknevad retseptorneuronid küll perifeerias, kuid nende aksonid projitseeruvad otse [[haistmissibul]]asse, mis kuulub kesknärvisüsteemi. Sensoorsete neuronite rakukehad paiknevad sageli piirdenärvisüsteemis, kuid need neuronid on funktsionaalselt kesknärvisüsteemi sisendsüsteemi osa. Puudub üksmeel selles, kas need neuronid kuuluvad kesk- või piirdenärvisüsteemi.&lt;ref&gt;Hubbard JI. ''The peripheral nervous system'', Plenum Press 1974,  ISBN 978-0-306-30764-5, lk vii.&lt;/ref&gt; [[Funktsionaalne rada|Funktsionaalsed rajad]] ulatuvad sageli mõlemasse süsteemi korraga.

[[Piirdenärvisüsteem]] jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ehk siseelundite osaks.

Somaatiline närvisüsteem koosneb [[nahk|naha]], [[liiges]]te ja [[skeletilihas]]te närvidest, mis toovad infot keha pinnalt, liigestest ja skeletilihastest kesknärvisüsteemi ning viivad [[tahteline liigutus|tahteliste liigutuste]] käske kesknärvisüsteemist skeletilihastesse. Naha närvid vahendavad [[puudutus]]e, [[temperatuur]]i ja [[valu]] taju ning annavad ajule infot keha pinnal toimuva kohta. Liigeste närvid annavad infot [[kehaasend]]i ja liikumise kohta ([[propriotseptsioon]]) ning aitavad [[liigutus]]i koordineerida. Lihaste närvid juhivad skeletilihaste kokkutõmbumist ja võimaldavad tahtelisi liigutusi. Somaatiline närvisüsteem töötab kahes suunas: [[sensoorne närv|sensoorsed närvid]] juhivad signaale kehast ajju ja [[motoorne närv|motoorsed närvid]] ajust skeletilihastesse. [[Seganärv]]id juhivad signaale mõlemas suunas. Somaatiliste [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] [[rakukeha]]d paiknevad seljaaju lähedal [[seljaajunärvi tagumine juur|seljaajunärvi tagumise juure]] [[ganglion]]ides. Närvirakud, mis toovad infot kehast (näiteks puudutus, valu, temperatuur), ei paikne seljaaju sees, vaid nendes ganglionides; nende jätked ulatuvad nii perifeeriasse kui ka seljaajju. Signaal liigub [[retseptorrakk|retseptor]]ist mööda neuroni jätket ganglionini, sealt seljaajju ja edasi peaajju.

Autonoomne närvisüsteem juhib [[siseelund]]ite [[talitlus]]t ja töötab enamasti tahtest sõltumatult. See sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseelundeid, veresooni ja näärmeid, st saadavad närvikiude elunditesse ja reguleerivad nende talitlust [[närvisignaal]]ide abil. Autonoomne osa mõjutab siseelundeid (näiteks [[süda]], [[magu]], [[sooled]]), veresooni (näiteks nende ahenemine ja laienemine) ja näärmeid (näiteks [[higinäärmed]], [[süljenäärmed]]). See jaguneb omakorda kaheks:
*[[sümpaatiline närvisüsteem]] – aktiveerib organismi (&quot;võitle või põgene&quot;), kiirendab [[süda|südame]] tööd ja pärsib [[seedimine|seedimist]];
*[[parasümpaatiline närvisüsteem]] – rahustab ja taastab (&quot;puhka ja seedi&quot;), aeglustab südame tööd ja soodustab seedimist.

Paljusid elundeid innerveerivad mõlemad süsteemid, millel on sageli vastandlik toime (näiteks [[südame löögisagedus]]ele). See ei ole aga universaalne reegel: osa efektororganeid, näiteks enamik veresooni ja higinäärmed, saavad innervatsiooni ainult sümpaatiliselt süsteemilt; mõnel kahekordse innervatsiooniga organil pole kahe süsteemi toime vastandlik, vaid koostoimiv või tööjaotuslik. Näiteks suurendavad mõlemad süsteemid süljenäärmete sekretsiooni, kuid erineva koostisega sekreedi tekitamise kaudu (parasümpaatiline süsteem tekitab vesist, ensüümirikast sülge, sümpaatiline aga paksemat, limarikast sülge). Meeste suguelundite talitluses jagunevad rollid ajaliselt järjestikusteks etappideks: parasümpaatiline süsteem vastutab veresoonte laienemise kaudu erektsiooni eest, sümpaatiline süsteem aga silelihaste kokkutõmbumise kaudu ejakulatsiooni eest.&lt;ref&gt;D. Purves, G. J. Augustine, D. Fitzpatrick jt. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008.&lt;/ref&gt; Üldistatult suurendab sümpaatilise süsteemi aktiivsus organismi valmisolekut kiireks reageerimiseks (&quot;võitle või põgene&quot;), parasümpaatilise süsteemi aktiivsus aga soodustab energia säästmist ja taastumist (&quot;puhka ja seedi&quot;), kuid tegelikkuses on tegu pideva, dünaamilise tasakaaluga mõlema süsteemi tooniliste mõjude vahel, mitte lihtsa binaarse lülitiga kahe seisundi vahel.

Peaajust väljub 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]], seljaajust 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. Kraniaalnärvid innerveerivad [[pea]]d, [[kael]]a ja osaliselt siseelundeid. Nende seas on nii aferentseid, eferentseid kui ka seganärve. Seljaajunärvid innerveerivad keret, jäsemeid ja siselundeid. Need on kõik seganärvid.

Närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks.&lt;ref&gt;Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, Hall WC, LaMantia AS, McNamara JO, White LE. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008, lk 15–16.&lt;/ref&gt; Hallaine koosneb peamiselt [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]]. Hallaine paikneb peaaju pinnal ([[ajukoor]]), peaaju sügavates [[tuum (neuroanatoomia)|tuumades]] (näiteks [[basaalganglion]]id ja talamus) ning seljaaju keskosas ([[H-kujuline piirkond|H-kujulises piirkonnas]]). Hallaine funktsioon on ajukoores seotud [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitlusega]] ([[taju]], [[mõtlemine]], [[mälu]], [[otsustamine]]), sügavates tuumades närvitegevuse regulatsiooni ja koordineerimisega ning seljaajus [[refleks]]ide ja kohalike reaktsioonide töötlemisega. Hallaine on hall ainult konserveeritud koes; elusas koes on see roosakas või helepruun. Selle värvus tuleneb verevarustusest, kudede niiskusest ja metaboolsest aktiivsusest. Hallaine sisaldab rohkesti [[veresoon]]i ([[kapillaar]]e);  [[veri]] annab [[hemoglobiin]]i tõttu kergelt punaka tooni. Elusas koes suurendab rakusisene ja rakuväline vedelik koe optilist läbikumavust ning mõjutab selle värvust. Lisaks on hallaine metaboolselt aktiivne [[kude]], kus neuronid tarbivad pidevalt [[dihapnik|hapnik]]ku ja [[glükoos]]i ning leiab aset intensiivne sünaptiline ja iooniline aktiivsus, mis nõuab tugevat verevarustust. Fikseerimisel (näiteks [[formaliin]]is säilitamisel) veri eemaldub koest või laguneb, ainevahetus peatub ning rakulised struktuurid stabiliseeritakse, et kude säiliks uurimiseks [[mikroskoop|mikroskoobis]]. Vere kadumise tõttu väheneb hemoglobiinist tingitud punakas toon ning hallaine muutub kahvatumaks. Samal ajal muutuvad koe optilised omadused, sealhulgas valguse neeldumine ja peegeldumine, mis suurendab eri kudede eristatavust. Et valgeaine jääb müeliini tõttu suhteliselt heledaks, suureneb kontrast hallaine ja valgeaine vahel. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud (müeliniseeritud) [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvikiud|närvikiude]]. Selle ülesanne on signaalide kiire edastamine ning närvisüsteemi eri piirkondade ühendamine. Valgeaine paikneb peaaju sisemuses, kus see moodustab ühendusteed eri ajupiirkondade vahel, seljaaju välisosas, kus see vahendab signaale aju ja keha vahel, ning perifeersetes närvides, mille põhiosa moodustavad müeliniseeritud aksonid. Valgeaine saab valge värvuse [[müeliin]]ilt, mis moodustab rasvarikka isolatsioonikihi.

Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. On siiski erandeid, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse [[basaalganglion]]ideks.&lt;ref&gt;Afifi AK. Basal ganglia: functional anatomy and physiology. Part 1. – ''J. Child Neurol.'', 1994, 9 (3): 249–260.&lt;/ref&gt;

===Närvikoe ehitus ja talitlus ===
{{Vaata|Närvikude}}
[[Närvikude]] koosneb närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. 

==== Neuronid ja sünapsid====
{{Neuroni ehitus|}}

Närvisüsteemi talitlus põhineb eelkõige [[neuron]]itel ehk närvirakkudel. Tegu on spetsialiseerunud [[rakutüüp|rakutüübiga]], mille ülesanne on informatsiooni vastuvõtt, töötlemine ja edastamine. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, töötlevad infot ja saadavad signaale edasi teistele [[rakk]]udele, sealhulgas neuronitele, [[lihasrakk]]udele ja [[näärmerakk]]udele.&lt;ref name=&quot;ch-2-nerve&quot; /&gt; 

Tüüpilisel neuronil eristatakse nelja põhiosa: [[rakukeha]] ehk neuronikeha ehk närvirakukeha ehk soomat ehk perikaarüoni, [[dendriit]]e, [[akson]]it ja [[presünaptiline lõpe|presünaptilisi lõpmeid]]. Rakukeha sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e. Seal toimub [[geeniekspressioon]], [[valgusüntees]] ja energia tootmine [[mitokonder|mitokondrites]]. Dendriidid on lühikesed tihedalt hargnevad jätked. Akson on tavaliselt üks pikk jätke.&lt;ref name=&quot;Ch. 4&quot;&gt;Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt; Rakukeha ja aksoni ühenduskohal paikneb [[aksoni küngas]]. Aksonid kulgevad sageli kimpudena, moodustades [[närv]]e. Aksoni lõpposas paiknevad presünaptilised lõpmed.

Tüüpilises neuronis liigub signaal dendriitidest rakukehasse ja sealt aksonisse. Dendriidid võtavad [[sünaps]]ide kaudu vastu signaale teistelt rakkudelt ja suunavad need aksoni künkale, kus need integreeritakse. Kui sisendite summa ületab läve, genereeritakse [[aktsioonipotentsiaal]]; kui mitte, siis seda ei teki. [[Aktsioonipotentsiaal]] on kiire elektriline pingemuutus neuroni [[rakumembraan]]il. See tekib [[ioon]]ide (eelkõige [[naatriumioon]] Na⁺ ja [[kaaliumioon]] K⁺) liikumisel läbi [[ioonkanal]]ite. Tavaliselt on neuroni sisemus väliskeskkonna suhtes negatiivsema laenguga, kuid aktsioonipotentsiaali ajal see tasakaal muutub lühiajaliselt vastupidiseks. Muutus algab naatriumioonide kiire sisenemisega , mis [[depolarisatsioon|depolariseerib]] membraani, ning sellele järgneb kaaliumioonide väljumine, mis taastab algse [[membraanipotentsiaal]]i. [[Naatriumkanal]]ite ja [[kaaliumkanal]]ite järjestikune avanemine tekitab lühiajalise, kuid selgelt suunatud elektrilise signaali. Aktsioonipotentsiaal levib mööda aksonit järjestikuste membraanipiirkondade aktiveerumise kaudu. Iga piirkond käivitab sama protsessi järgmises, moodustades lainetaolise leviku. Signaal ei nõrgene, vaid taastoodetakse igas lõigus uuesti. Aktsioonipotentsiaal võib levida ka dendriitides kas [[aksoni küngas|aksoni künkalt]] [[Tagasileviv aktsioonipotentsiaal|tagasilevivana]] või edasilevivana. Dendriitides on [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]], mis võimaldavad aktsioonipotentsiaali genereerimist, kuid nende väiksema tiheduse tõttu on levik seal nõrgem ja vähem usaldusväärne. Akson juhib signaali rakukehast eemale ning võib ulatuda kaugetesse sihtpiirkondadesse ja moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte. 

Teatud tingimustel võivad neuronid suhelda ka dendriitide kaudu. Mõnes piirkonnas (nt [[haistmissibul]], [[võrkkest]], [[hüpotalamus]]) esineb dendriitidevahelisi sünapse, mis võimaldavad lokaalset ja kiiret vastastikust mõjutamist. Samuti võib aktsioonipotentsiaal (eriti [[püramiidneuron]]ites) levida aksonist tagasi dendriitidesse ([[tagasileviv aktsioonipotentsiaal]]), mis on oluline [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] seisukohast. Mõnel neuronil puudub selgelt eristuv akson; neid nimetatakse [[anaksoneerunud neuron]]iteks. Nende jätked on ühtlasemalt hargnenud ning signaaliedastus toimub peamiselt lokaalselt dendriitide kaudu, mõjutades närvivõrgustiku aktiivsust lähiümbruses. 

[[Sünaps]] on rakkudevaheline kontaktstruktuur, mis võib olla [[keemiline sünaps|keemiline]] või [[elektriline sünaps|elektriline]]. 
Elektrilises sünapsis kandub signaal otse rakkude vahel [[aukliidus]]te kaudu, tagades väga kiire ja sünkroonitud ülekande.&lt;ref name=Hormuzdi&gt;Hormuzdi SG, Filippov MA, Mitropoulou G et al. Electrical synapses: a dynamic signaling system that shapes the activity of neuronal networks. – ''Biochim. Biophys. Acta'', 2004, kd 1662, nr 1–2, lk 113–137. PMID [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15033583 15033583] doi:[https://doi.org/10.1016%2Fj.bbamem.2003.10.023 10.1016/j.bbamem.2003.10.023]&lt;/ref&gt;
Keemilises sünapsis vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis difundeerub läbi [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes [[membraanipotentsiaal]]i. Keemilised sünapsid on levinumad ja funktsionaalselt mitmekesisemad,&lt;ref name=&quot;Ch. 10&quot;&gt;Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt; võimaldades postsünaptilise raku erutamist, pidurdamist või tundlikkuse muutmist.

Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab [[presünaptiline lõpe|presünaptilisse lõpmesse]], avanevad pingesõltuvad [[kaltsiumioonkanal]]id ning Ca²⁺ sisenemine rakku käivitab [[sünapsipõieke]]ste liitumise rakumembraaniga ja [[virgatsaine]]te vabanemise [[sünapsipilu]]sse. Virgatsained [[difusioon|difundeeruvad]] läbi sünapsipilu ja seonduvad [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, põhjustades [[ioonkanal]]ite avanemise või sulgumise ning muutes [[membraanipotentsiaal]]i; selle tulemusena võib rakk erutuda, pidurduda või muutuda selle tundlikkus.&lt;ref name=&quot;Ch. 10&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Ch. 11: Signaling at the nerve-muscle synapse. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt; 
Seejärel eemaldatakse virgatsained sünapsipilust [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaarde]], [[ensümaatiline lagundamine|ensümaatilise lagundamise]] või difusiooni teel, mis lõpetab signaali toime.&lt;ref name=&quot;Ch. 10&quot; /&gt;
Näiteks [[atsetüülkoliin]]i vabanemine motoorse neuroni ja lihasraku vahelises sünapsis põhjustab lihasraku [[depolarisatsioon]]i ja [[lihase kokkutõmme|kokkutõmbe]].&lt;ref name=&quot;KandelCh11&quot;&gt;Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, ptk 11: Signaling at the nerve-muscle synapse.&lt;/ref&gt; Sünaptiline ülekanne toimub väga kiiresti (murdosa millisekundist), kuid selle postsünaptilised mõjud võivad püsida märgatavalt kauem, sealhulgas juhtudel, kui sünaptiline aktiivsus aitab kaasa [[mälujälg|mälujälje]] tekkele.&lt;ref name=KandelCh4&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 4.&lt;/ref&gt;

Keemilise sünapsi korral on presünaptilises piirkonnas [[sünapsipõieke]]sed, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.&lt;ref name=&quot;Ch. 10&quot; /&gt;

[[Pilt:Chemical synapse schema cropped.jpg|pisi|Sünaptilise ülekande olulised elemendid. Elektrokeemiline laine, mida nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]iks, liigub mööda neuroni aksonit. Kui laine jõuab [[sünaps]]ini, käivitab see väikese koguse [[virgatsaine]]molekulide vabanemise. Need seonduvad sihtraku rakumembraanis paiknevate retseptormolekulidega]]


{| class=&quot;infobox&quot;
|+ Tüüpilise keemilise sünapsi ehitus
|-
{{#if:{{{1|}}}|
! style=&quot;background-color: #d0d0d0;&quot; {{!}} {{{1}}}
|}}
|- style=&quot;text-align: center&quot;
| &lt;div style=&quot;position: relative;&quot;&gt;[[Pilt:SynapseSchematic_lines.svg|400px|alt=An illustrated chemical synapse]]
{{Image label|x=-5.0|y=-168.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Postsünaptiline tihedus'''| Postsünaptiline&lt;br /&gt; tihedus| [[Sünaps|Postsünaptiline&lt;br /&gt; tihedus]]}}}}
{{Image label|x=-12.0|y=-95.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Pingesõltuv Ca&lt;sup&gt;2+-kanal'''| Pinge-&lt;br /&gt;sõltuv Ca&lt;sup&gt;2+&lt;/sup&gt;-&lt;br /&gt; kanal| [[Aktsioonipotentsiaal| Pinge-&lt;br /&gt;sõltuv Ca&lt;sup&gt;++&lt;/sup&gt;-&lt;br /&gt; kanal]]}}}}
{{Image label|x=-25.0|y=-50.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipõieke'''| Sünapsi-&lt;br /&gt; põieke| [[Sünapsipõieke|Sünapsi-&lt;br /&gt; põieke]]}}}}
{{Image label|x=-212.0|y=-30.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine transportvalk'''|Virgatsaine&lt;br /&gt;transportvalk| [[Virgatsaine|Virgatsaine&lt;br /&gt;transportvalk]]}}}}
{{Image label|x=-256.0|y=-161.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Retseptor'''| Retseptor| [[Retseptor (biokeemia)|Retseptor]]}}}}
{{Image label|x=-14.0|y=-15.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine''' | Virgatsaine | [[Virgatsaine]]}}}}
{{Image label|x=-338.0|y=-63.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Aksoni lõpe'''| Aksoni&lt;br&gt;lõpe| [[Akson|Aksoni&lt;br&gt;lõpe]]}}}}
{{Image label|x=-336.0|y=-145.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipilu''' | Sünapsipilu| [[Sünapsipilu]]}}}}
{{Image label|x=-348.0|y=-190.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Dendriit'''| Dendriit| [[Dendriit]]}}}}&lt;/div&gt;
|}

Sünapside tüüpe on väga palju. On teada üle saja virgatsaine ning paljudel neist on mitu retseptoritüüpi.&lt;ref name=&quot;ch-15-neur&quot;&gt;Ch. 15: Neurotransmitters. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt; Paljud sünapsid kasutavad rohkem kui ühte virgatsainet.&lt;ref name=&quot;ch-15-neur&quot; /&gt; On tavaline, et sünaps kasutab ühte kiiresti toimivat madalmolekulaarset virgatsainet, nagu [[glutamaat]] või [[gamma-aminovõihape]], ning üht või mitut [[peptiid]]set virgatsainet, mis täidavad aeglasemaid modulatoorseid rolle.

Virgatsained võivad toimida erinevat tüüpi retseptorite kaudu. [[ionotroopne retseptor|Ionotroopsed retseptorid]] on [[ligand (biokeemia)|ligand]]iga juhitavad ioonkanalid, mis tekitavad kiire ja lühiajalise vastuse. [[metabotroopne retseptor|Metabotroopsed retseptorid]] toimivad [[G-valk]]ude ja rakusiseste [[signaalirada]]de kaudu ning põhjustavad aeglasemaid, kuid kauem kestvaid muutusi raku talitluses. Seetõttu võib samal virgatsainel olla väga erinevaid toimeid sõltuvalt sellest, mis tüüpi retseptori see aktiveerib ja millises närvisüsteemi osas sünaps paikneb.

[[Dale'i printsiip]] ütleb algupärasel kujul, et neuron vabastab kõigis oma sünapsides sama virgatsainete komplekti. Hilisem, levinud lihtsustatud tõlgendus (&quot;üks neuron — üks virgatsaine&quot;) on osutunud ekslikuks: neuronid vabastavad sageli üheaegselt mitut virgatsainet ([[kotransmissioon]]), sealhulgas kombinatsioone &quot;klassikalisest&quot; väikese molekuliga virgatsainest ja peptiidsest [[kaastransmitter]]ist.&lt;ref&gt;Gabrielle J. Gutierrez, Natasha Baas-Thomas, Eve Marder. What Dale never said: multiple incarnations of Dale's Law from the birth of pharmacology to modeling brain circuits. – ''Journal of Neurophysiology'', 2026, 136(2):702–708. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC13556283/ Täistekst.]&lt;/ref&gt; Hiljem on leitud, et ka algupärane, &quot;sama virgatsainete komplekti&quot; versioon ei kehti alati universaalselt: eri virgatsained ja kaastransmitterid, eriti peptiidid, võivad vabaneda neuroni eri rakupiirkondadest ja erineda sõltuvalt sellest, millisesse sihtmärki konkreetne terminal projitseerub.&lt;ref&gt;D. W. Golding. Patterns of peptide discharge — implications for Dale's principle. – B. Krisch, R. Mentlein (toim). ''The Peptidergic Neuron'', Birkhäuser Verlag: Basel 1996, lk 7–12.&lt;/ref&gt; Dale'i printsiip ei tähenda, nagu neuron avaldaks kõigile sihtrakkudele sama toimet, sest sünaptiline mõju sõltub postsünaptilise raku retseptoritest.&lt;ref name=&quot;Ch. 10&quot; /&gt; Et eri sihtrakkudel võivad olla eri tüüpi retseptorid, võib sama neuron mõjuda ühtedele rakkudele ergastavalt, teistele pärssivalt või moduleerivalt. Kaks levinumat virgatsainet on [[glutamaat]] ja [[gamma-aminovõihape]] (GABA). Glutamaat mõjub kesknärvisüsteemis valdavalt ergastavalt. Gamma-aminovõihape (GABA) on täiskasvanud kesknärvisüsteemi peamine pärssiv virgatsaine, kuid varajases arengus, mil neuronite rakusisene [[kloriidioon]]ide tase on kõrgem, mõjub see sageli hoopis ergastavalt. Pärssiva toime kujunemine on seotud rakusisese kloriidikontsentratsiooni langusega arengu käigus.&lt;ref&gt;Y. Ben-Ari. Excitatory actions of gaba during development: the nature of the nurture. – ''Nature Reviews Neuroscience'', 2002, 3 (9): 728–739.&lt;/ref&gt;

Üks oluline sünapside rühm suudab pikaajaliste aktiivsusest sõltuvate muutuste kaudu sünapsi tugevuses moodustada [[mälujälg]]i.&lt;ref&gt;Paradiso MA, Bear MF, Connors BW. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', Lippincott Williams &amp; Wilkins 2007, lk 718, ISBN 0-7817-6003-8.&lt;/ref&gt; [[neuraalne mälu|Neuraalse mälu]] tuntuim vorm on [[pikaajaline tugevnemine]] (''long-term potentiation'', [[LTP]]). See esineb sünapsides, mis kasutavad virgatsainena [[glutamaat]]i, ja sõltub eelkõige [[NMDA retseptor]]ite aktivatsioonist.&lt;ref name=&quot;resumee&quot;&gt;Cooke SF, Bliss TV. Plasticity in the human central nervous system. – ''Brain'', 2006, 129 (Pt 7): 1659–1673. [https://academic.oup.com/brain/article-abstract/129/7/1659/300527?redirectedFrom=fulltext&amp;login=false Resümee.]&lt;/ref&gt; NMDA retseptorid on &quot;assotsiatiivsed&quot;: kui presünaptiline ja postsünaptiline neuron aktiveeruvad ligikaudu samaaegselt, eemaldub retseptori blokeering ning kanal avaneb, võimaldades kaltsiumioonide sisenemist postsünaptilisse rakku.&lt;ref&gt;Bliss TV, Collingridge GL. A synaptic model of memory: long-term potentiation in the hippocampus. – ''Nature'', 1993, 361 (6407): 31–39. [https://www.nature.com/articles/361031a0 Resümee.]&lt;/ref&gt; Kaltsium käivitab rakusisesed [[signaalikaskaad]]id, mis viivad lõpuks [[AMPA-tüüpi glutamaadiretseptor]]ite arvu kasvuni postsünaptilises membraanis, nii et sünapsi efektiivne tugevus suureneb. See tugevuse muutus võib püsida nädalaid või kauem. Pärast pikaajalise tugevnemise avastamist 1973. aastal on kirjeldatud teisi [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] vorme, mille puhul esineb nii sünapsi tugevnemine kui ka selle nõrgenemine ja mille kestus varieerub.&lt;ref name=&quot;resumee&quot; /&gt; Näiteks [[tasusüsteem]], mis soodustab soovitud käitumist, tugineb osaliselt plastilisusmehhanismidele, milles mängib rolli [[dopamiin]].&lt;ref&gt;Kauer JA, Malenka RC. Synaptic plasticity and addiction. – ''Nat. Rev. Neurosci.'', 2007, 8 (11): 844–858. [https://www.nature.com/articles/nrn2234 Resümee.]&lt;/ref&gt; Kõik need sünaptilise muutlikkuse vormid koos moodustavad [[närvisüsteemi plastilisus]]e ehk närvisüsteemi võime kohaneda keskkonna muutustega.

Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles iga neuron võib olla ühenduses tuhandete teistega. Informatsiooni kodeerimises osalevad nii üksikute neuronite aktiivsus kui ka neuronipopulatsioonide aktiivsusmustrid. Nende osakaal on neuroteaduses jätkuvalt uuritav küsimus.&lt;ref&gt;R. Q. Quiroga, L. Reddy, G. Kreiman, C. Koch, I. Fried. Invariant visual representation by single neurons in the human brain. – ''Nature'', 2005, 435 (7045): 1102–1107.&lt;/ref&gt; Aktiivsusmustrit iseloomustavad aktiivsete neuronite arv ja jaotumine, [[aktsioonipotentsiaal]]ide sagedus ning sünaptiliste ühenduste tugevus. Impulsside sagedus peegeldab stiimuli tugevust: madalam sagedus vastab nõrgemale ja kõrgem sagedus tugevamale stiimulile. Aktiivsusmustrid annavad väljundi, näiteks [[tajumus]]e või [[liigutus]]e.  

Närvisüsteem reguleerib ja koordineerib teiste [[kude]]de, näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]], talitlust ning mõjutab kudede kasvu, arengut ja ainevahetust. Regulatsioon toimub keemiliste signaalide abil. [[Virgatsaine]]d vahendavad kiiret ja lokaalset toimet sünapsides, [[neuromodulaator]]id muudavad neuronite erutatavust ja närvivõrgustike tundlikkust (mõjutades näiteks [[tähelepanu]] ja [[meeleolu]]), [[troofiline faktor|troofilised faktorid]] toetavad rakkude kasvu ja taastumist ning [[neurohormoon]]id toimivad vere kaudu, põhjustades aeglasemat, kuid ulatuslikku mõju.

Närvisüsteemis esineb sadu tüüpe neuroneid.&lt;ref name=&quot;Ch. 4&quot; /&gt; Need erinevad ehituse, talitluse, ühenduste ja keemilise toime poolest. Funktsiooni järgi eristatakse näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], mis teisendavad stiimuleid (nt [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks; [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]], mis edastavad signaale [[efektorrakk]]udele; ning [[vaheneuron]]id, mis integreerivad ja töötlevad infot närvivõrgustikes.&lt;ref name=&quot;ch-2-nerve&quot; /&gt; Lisaks esineb erutavaid ja pidurdavaid neuroneid, mille tasakaal määrab närvivõrgustike aktiivsuse mustrid.

==== Gliiarakud ====
Gliiarakud stabiliseerivad mitmel moel neuronite kuju ja paiknemist. Esiteks pakuvad gliiarakud mehaanilist tuge: toetavad neuronite [[rakumembraan]]i ja jätkeid ([[dendriit]]e ja [[akson]]eid), täidavad neuronitevahelise ruumi ning moodustavad nende ümber tiheda rakuvõrgustiku. See toimib toetava karkassina, mis hoiab neuronite ehituse paigas ja kaitseb jätkeid deformeerumise, nihkumise või kahjustumise eest. Teiseks hoiavad nad neuroneid kindlates vastastikustes asendites, aidates säilitada [[sünaps]]ide täpse paigutuse ja närvivõrkude organiseerituse. Selles on oluline roll eriti [[astrotsüüt|astrotsüütidel]], mis kinnituvad neuronite ja [[veresoon]]te külge ning ümbritsevad sünapse ja [[kapillaar]]e, ankurdades neuronid kindlasse mikrokeskkonda. Kolmandaks toodavad ja organiseerivad gliiarakud [[rakuvaheaine]]t, mis aitab rakkudel püsida õiges asendis ja säilitada koe arhitektuuri. Neljandaks stabiliseerivad nad aksonite ümbrust [[müeliin]]iga: [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis ümbritsevad aksonid [[müeliintupp|müeliintupega]], mis lisaks signaali kiirendamisele pakub ka mehaanilist tuge ja kaitset. 

Lisaks toetavad gliiarakud neuronite ainevahetust ja reguleerivad [[närvikude|närvikoes]] rakuvälist keemilist keskkonda. Gliiarakud, eriti astrotsüüdid, võtavad verest vastu ja transpordivad närvikoesse [[glükoos]]i, mis on närvikoes peamine energiaallikas. Nad suudavad reageerida energiavajaduse muutumisele. Astrotsüüdid võivad glükoosi [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadik]]s (laktaatioon, piimhappe anioon) muuta ning laktaati rakuvälisesse keskkonda vabastada. Seda nähtust kirjeldab [[astrotsüüt-neuron-laktaadisüstiku hüpotees]], mille kohaselt võivad neuronid intensiivse aktiivsuse ajal kasutada astrotsüütidelt saadud laktaati täiendava energiaallikana, muutes selle laktaadi [[dehüdrogenaas]]i abil tagasi [[püruvaat|püruvaadiks]] ja oksüdeerides seda mitokondrites. Hüpoteesi kasuks räägivad mitmed eksperimentaalsed tõendid, kuid laktaadiülekande üldine või oluline roll täiskasvanud peaaju energiavarustuses on jätkuvalt vaieldav: osa uurimusi pole saanud olulist laktaadivoogu astrotsüütidest neuronitesse kinnitada või on leidnud, et laktaadi üldine panus aju glükoosiainevahetusse on nii väike, et selle suund ja tähtsus jäävad vaieldavaks.&lt;ref&gt;L. K. Bak, A. B. Walls. CrossTalk proposal: An important astrocyte-neuron lactate shuttle couples neuronal activity to glucose utilisation in the brain. – ''Journal of Physiology'', 2018, 596 (3): 351–353; L. K. Bak, A. B. Walls. CrossTalk opposing view: Lack of evidence supporting an important role of astrocyte-to-neuron lactate shuttling in brain energy metabolism. – ''Journal of Physiology'', 2018, 596 (3): 355–357.&lt;/ref&gt; Glükoosi ja teiste energiaallikate oksüdatsiooni teel sünteesitakse [[Adenosiintrifosfaat|ATP]]-d, mis on neuronite peamine energiakandja. Seda kasutatakse muu hulgas [[närviimpulss]]ide tekkeks ja levimiseks vajalike ioonigradientide säilitamiseks ja taastamiseks ning [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] tagamiseks, sealhulgas [[virgatsaine]]te vabastamiseks ja [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaardeks]] [[sünaps]]ides. 

Teiseks eemaldavad gliiarakud neuronite aktiivsuse tõttu tekkinud [[ainevahetusjääk]]e, hoides rakuvälise keskkonna stabiilsena ja takistades neuronitele kahjulike ja närvisignaalide levikut häirivate [[jääkaine]]te kuhjumist. 

Kolmandaks, nii neuronid kui ka gliiarakud eemaldavad [[virgatsaine]]id [[sünapsipilu]]st, kuid nende rollid on osaliselt erinevad ja teineteist täiendavad. Pärast virgatsaine vabanemist sünapsipilusse seondub see [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega ja käivitab signaali. Selle toime peab olema täpselt ajastatud, lühiajaline ja kontrollitud, mistõttu virgatsaine tuleb kiiresti eemaldada. Peamine mehhanism selleks on presünaptiline [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaare]], mille käigus signaali saatnud neuron võtab virgatsaine spetsiaalsete [[transportvalk]]ude abil oma [[rakumembraan]]i kaudu tagasi. Seejärel virgatsaine kas pakendatakse uuesti sünapsipõiekestesse või lagundatakse ensümaatiliselt. Lisaks osalevad selles protsessis gliiarakud, eriti astrotsüüdid, mis haaravad sünapsipilust liigsed virgatsained, mida neuronid ei ole tagasi haaranud. See on eriti oluline näiteks [[glutamaat|glutamaadi]] puhul, sest selle liigne kuhjumine võib põhjustada neuronite [[üleerutus]]t ja kahjustust ([[eksitotoksilisus]]).

Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises, kontrollides ainete liikumist vere ja [[peaaju]] närvikoe vahel, kuid nad ei moodusta ise barjääri, vaid toimivad selle välise regulatsioonisüsteemina. Hematoentsefaalne barjäär on füsioloogiline &quot;filter&quot; vere ja peaaju koe vahel. Selle põhiosa moodustavad kapillaaride seinu vooderdavad [[endoteel]]irakud, mis on omavahel ühendatud [[tiheliidus]]tega. Nii ei saa ained liikuda rakkude vahelt vabalt, vaid läbivad barjääri kas [[difusioon]]i teel (näiteks [[dihapnik|hapnik]]u puhul) või [[transportvalk]]ude abiga (näiteks [[glükoos]]i puhul). Astrotsüüdid ümbritsevad peaaju kapillaare oma jätketega ning suhtlevad endoteelirakkudega, kuigi nad ei kuulu veresoonte seina koosseisu. Nad mõjutavad endoteelirakkude omadusi ja tiheliiduste säilimist, vähendades barjääri lekkeid ning reguleerides, millised molekulid ja millises koguses pääsevad verest peaajju. Nii võimaldavad nad glükoosi ja hapniku kontrollitud sisenemist ajju, piiravad [[toksiin]]ide ja mitmete [[ravim]]ite pääsu närvikoesse. Samuti kohandavad nad veresoonte läbilaskvust ja verevoolu vastavalt närvikoe aktiivsusele: nad suurendavad lokaalselt verevarustust, kui neuronite energiavajadus kasvab.

Närvikoe rakkude ümbruses ([[rakuväline keskkond|rakuvälises keskkonnas]]) leidub [[ioon]]e, näiteks [[kaaliumioon]]e, [[naatriumioon]]e ja [[kaltsiumioon]]e, mille tasakaal on [[neuron]]ite normaalseks talitluseks hädavajalik. Neuronite aktiivsuse ajal muutub ioonide jaotus kiiresti, näiteks suureneb kaaliumioonide hulk. Nende kuhjumine häiriks närviimpulsside teket ja levikut ning võiks viia neuronite üleerutuseni. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad seda tasakaalu, haarates liigseid ioone, jaotades neid ümber või suunates [[vereringe]]sse. Nii tagavad nad närvikoe keemilise keskkonna stabiilsuse ja närviimpulsside usaldusväärse toimimise. 

Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad [[sünaps]]ide tugevust ja ümberkujunemist ning osalevad närvivõrkude arengus ja kohanemises. Sünapsi tugevus, st see, kui tõhusalt signaal ühelt [[neuron]]ilt teisele kandub, sõltub suuresti sünapsi keskkonna olekust. Gliiarakud mõjutavad seda, eemaldades või vabastades [[virgatsaine]]id (näiteks glutamaati), reguleerides ioonide tasakaalu ja eritades [[signaalmolekul]]e, mis mõjutavad neuronite tundlikkust. Närvisüsteemi arengus juhivad gliiarakud [[neuron]]ite kasvu ning nende jätkete (aksonite ja dendriitide) suunamist, et need leiaksid õiged sihtkohad ja moodustaksid sobivad ühendused, kujundades niiviisi närvivõrkude algse korralduse. Edasises elus toimub pidev ümberkorraldumine: osa sünapse tugevneb, osa nõrgeneb või kaob ja uusi ühendusi tekib juurde. Gliiarakud toetavad uute sünapside teket, eemaldavad mittevajalikke ühendusi ja kohandavad närvivõrke vastavalt aktiivsusele: sagedamini kasutatavad ühendused tugevnevad ja vähem aktiivsed võivad nõrgeneda.
See on oluline [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] seisukohast. Selle käigus stabiliseerivad gliiarakud vajalikke ühendusi, hoides toimivaid sünapse ja neuronitevahelisi seoseid püsivana ja töökindlana. Nad toetavad neid sünapse, mida kasutatakse sageli ja mis on funktsionaalselt olulised, hoiavad nende ümber sobivat keemilist keskkonda (näiteks ioonide tasakaal ja [[virgatsaine]]te kontroll) ning soodustavad nende säilimist ja tugevnemist. Vähekasutatavad või mittevajalikud sünapsid nõrgenevad või need eemaldatakse. See protsess on seotud närvivõrkude stabiilsusega, st närvivõrgustiku võimega säilitada toimiv struktuur ja töökindlus ka pideva muutumise tingimustes. Stabiilsus tagab, et olulised ühendused püsivad, signaalid liiguvad usaldusväärselt ja võrgustik ei muutu kaootiliseks ega kaota oma funktsionaalset korraldust. Stabiilsus peab olema tasakaalus [[närvisüsteemi plastilisus]]ega: plastilisus võimaldab õppimist ja kohanemist, stabiilsus aga säilitab toimivad struktuurid. Nii tagavad gliiarakud, et närvisüsteem on ühtaegu paindlik ja stabiilne, võimaldades närvivõrkudel kogemuse mõjul muutuda ja kohaneda.

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.&lt;ref&gt;Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.&lt;/ref&gt;

Ajus on gliiarakkude koguarv ligikaudu sama suurusjärku kui neuronite arv (umbes 1 : 1), kuigi see suhe varieerub oluliselt aju eri piirkondades.&lt;ref&gt;Azevedo F.A., Carvalho L.R., Grinberg L.T. Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain. – ''J. Comp. Neurol.'', 2009, 513 (5): 532–541. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cne.21974 Resümee.]&lt;/ref&gt;

Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi:

*[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises;
*[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]);
*[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides.

Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga.

=== Talitlus ===
Baastasandil on närvisüsteemi ülesanne edastada signaale ühelt rakult teisele või keha ühest osast teise. Rakud saavad teistele rakkudele signaale saata mitmel viisil. Üks võimalus on saata keemilisi aineid ([[hormoon]]e) [[vereringe]]sse, mille kaudu need levivad kaugematesse kehaosadesse. Erinevalt sellest ringhäälingulaadsest signaaliedastusest võimaldab närvisüsteem signaaliülekannet punktist punkti: neuronid suunavad oma aksonid konkreetsetesse sihtpiirkondadesse ja moodustavad sünaptilisi ühendusi konkreetsete sihtrakkudega.&lt;ref name=&quot;Gray170&quot;&gt;Gray PO. ''Psychology'', 5. trükk, Macmillan 2006 , ISBN 978-0-7167-7690-1, lk 170.&lt;/ref&gt;

Integratiivsemal tasandil on närvisüsteemi põhifunktsioon keha juhtimine.&lt;ref name=KandelCh2/&gt; Närvisüsteem hangib [[meeleelund]]ite [[retseptorrakk]]ude kaudu keskkonnast informatsiooni, saadab seda informatsiooni kodeerivaid signaale kesknärvisüsteemi, töötleb infot sobiva reaktsiooni määramiseks ja saadab soovitava reaktsiooni käivitamiseks signaale lihastele või näärmetele.

Närvisüsteem võimaldab nägemist ja teisi keerukaid tajusid, keerukat suhtlemist, elundkondade talitluse kiiret koordineerimist ning samaaegset integreeritud signaalitöötlust.

Närvisüsteem võimaldab [[keel]]t, mõistete abstraktset esitamist, kultuuri edasiandmist ja paljusid teisi inimühiskonna aspekte.

====Närviringid ja nende süsteemid====
[[Pilt:Descartes-reflex.JPG|pisi|Valu teekond illustratsioonil [[René Descartes]]i raamatust &quot;[[Traité de l'homme]]&quot; (&quot;Traktaat inimesest&quot;; 1664). Tuli on jala lähedal. Tule väga väikesed liikuvad osakesed mõjutavad jala nahka, põhjustades naha liikumise, mis tõmbab närvitorus paikneva peenikest kiu alumist otsa. Tõmme kandub mööda kiudu selle teise otsani ajus. Teise otsa liikumine avab ajus poorilaadse ava. Descartes võrdleb seda mõju nööri tõmbamisega, mis paneb nööri teises otsas oleva kella helisema. &quot;[[Loomsed vaimud]]&quot; pääsevad ajuõõnest närvitorusse. Need on Descartesi järgi väga peen liikuv aine, mis paikneb ajuõõntes ja liigub närvitorudes. Kui ava avaneb, saavad loomsed vaimud liikuda närvitorusse, milles need jõuavad lihasteni ja muudavad nende kuju, põhjustades jala eemaldumise tulest]]
Närvisüsteemi talitlust käsitati pikka aega stiimuli ja reaktsiooni seostamisena.&lt;ref name=Sherrington1906/&gt; Selle arusaama järgi algab neuraalne töötlus stiimulitest, mis aktiveerivad sensoorsed neuronid ja tekitavad signaale, mis levivad seljaaju ja peaaju ühenduste ahelate kaudu, ja viib lõpuks motoorsete neuronite aktiveerumiseni ja seetõttu lihaste kokkutõmbumiseni, seega väliselt avalduvate reaktsioonideni. [[René Descartes]] uskus, et loomade kogu käitumist ja suuremat osa inimese käitumisest saab seletada stiimuli ja reaktsiooni ringide abil, kuid [[keel]]t ja muud kõrgemat kognitiivset käitumist ei saa  mehhanitsistlikult seletada.&lt;ref name=Descartes&gt;René Descartes. ''[[Les Passions de l'âme]]'', 1649.&lt;/ref&gt; [[Charles Sherrington]] arendas raamatus &quot;[[The Integrative Action of the Nervous System]]&quot; (1906)&lt;ref name=Sherrington1906&gt;C. S. Sherrington. ''The Integrative Action of the Nervous System'', Scribner 1906.&lt;/ref&gt; stiimuli ja reaktsiooni mehhanismide käsitlust palju üksikasjalikumalt. [[Psühholoogia]]s 20. sajandi keskpaigani valitsenud vaade [[biheiviorism]] püüdis inimese käitumise kõiki aspekte seletada stiimuli ja reaktsiooni kaudu.&lt;ref name=Baum&gt;W. M. Baum. ''Understanding Behaviorism: Behavior, Culture and Evolution'', Blackwell 2005, ISBN 978-1-4051-1262-8.&lt;/ref&gt;

20. sajandi alguses alanud ja 1940ndatel haripunkti jõudnud elektrofüsioloogilised uuringud näitasid, et närvisüsteemis on palju mehhanisme, mis säilitavad rakkude erutuvust ja tekitavad aktiivsusmustreid iseeneslikult, ilma välise stiimulita.&lt;ref name=Piccolino&gt;M. Piccolino. Fifty years of the Hodgkin-Huxley era. – ''Trends Neurosci.'', 2002, kd 25, nr 11, lk 552–553.&lt;/ref&gt; Leiti, et neuronid on võimelised tekitama korrapäraseid aktsioonipotentsiaalide jadasid, isegi täielikus eraldatuses.&lt;ref name=Johnston&gt;Johnston, S. M. Wu. ''Foundations of cellular neurophysiology'', MIT Press 1995, ISBN 978-0-262-10053-3.&lt;/ref&gt;

Kui ühendada iseeneslikult aktiivsed neuronid keerukateks ringideks, on keerukate ajaliste aktiivsusmustrite tekitamise võimalused veel palju suuremad.&lt;ref name=Dayan&gt;P. Dayan, L. F. Abbott ''Theoretical Neuroscience: Computational and Mathematical Modeling of Neural Systems'', MIT Press 2005 ISBN 978-0-262-54185-5.&lt;/ref&gt; Tänapäeval käsitatakse närvisüsteemi talitlust nii, et selles on oma osa nii stiimuli ja reaktsiooni ahelatel kui ka isetekkeliselt genereeritud aktiivsusmustritel. Käitumine tekib nende vastastikmõjus.
&lt;ref name=Simmons&gt;P. J. Simmons, D. Young. ''Nerve cells and animal behaviour'', Cambridge University Press 1999, ISBN 978-0-521-62726-9,   Ch 1.: Introduction.&lt;/ref&gt;

===== Refleksid ja muud stiimuli-reaktsiooni ringid =====

[[Närviring]]i lihtsaim  tüüp on [[refleksikaar]]. See algab sensoorse sisendiga ja lõpeb motoorse väljundiga ning läbib omavahel ühendatud neuronite rea.&lt;ref name=KandelCh36&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 36.&lt;/ref&gt; Seda võib illustreerida [[äratõmbamisrefleks]]iga, mille puhul käsi tõmmatakse pärast kuuma pliidi puudutamist kiiresti tagasi.
[[Pilt:Nervous_system_organization_en.svg|pisi|Närvisüsteemi baastalitluse lihtsustatud kujutis: sensoorsed retseptorid võtavad signaalid vastu ning edastavad need seljaajju ja peaajju, kus neid töödeldakse; seejärel saadetakse signaalid tagasi seljaajju ja sealt edasi motoorsetesse neuronitesse]]
Ring algab [[nahk|naha]] [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoritega]], mis aktiveeruvad kahjustava [[kuumus]]e toimel. Membraanis paiknev spetsiaalne molekulaarne struktuur põhjustab selle, et kuumus muudab membraani elektrivälja. Kui elektrilise potentsiaali muutus on piisavalt suur, et ületada vastav läviväärtus, vallandub aktsioonipotentsiaal, mis edastatakse retseptorraku [[akson]]i kaudu seljaajju. Seal moodustab akson teiste rakkudega erutavaid sünaptilisi kontakte; osa neist projitseerub samasse seljaaju piirkonda, osa aga peaajju. Üheks sihtmärgiks on seljaaju vaheneuronite kogum, mis projitseerub käelihaseid juhtivatele motoorsetele neuronitele. Vaheneuronid erutavad motoorseid neuroneid ja kui erutus on piisavalt tugev, tekitavad mõned motoorsed neuronid aktsioonipotentsiaale, mis liiguvad mööda nende aksoneid punktini, kus nad moodustavad erutavaid sünaptilisi kontakte lihasrakkudega. Erutavad signaalid põhjustavad lihasrakkude kokkutõmbumise ja käsi tõmmatakse eemale.

Tegelikkus võib olla sellest lihtsustatud esitusest mitmeti keerulisem.&lt;ref name=KandelCh36/&gt; Kuigi kõige lihtsamate reflekside puhul on sensoorsete ja motoorsete neuronite vahel lühikesed närviteed, osalevad ringis ka teised läheduses paiknevad neuronid, mis reaktsiooni moduleerivad. Peale selle kulgevad peaajust seljaajju projektsioonid, mis võivad refleksi võimendada või nõrgendada.

Kõige lihtsamaid reflekse võivad vahendada ringid, mis paiknevad täielikult seljaajus, kuid keerukamad reaktsioonid sõltuvad signaalide töötlemisest peaajus.&lt;ref name=KandelCh38&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 38: Voluntary movement.&lt;/ref&gt; Näiteks kui miski liigub inimese vaatevälja servas ja inimene pöörab pilgu selle poole, käivitub palju signaalitöötluse etappe. Esialgne sensoorne reaktsioon [[silm]]a [[võrkkest]]as ja lõplik motoorne reaktsioon [[ajutüvi|ajutüves]] ei erine kuigi palju lihtsa refleksi vastavatest etappidest, kuid vahepealsed etapid on täiesti erinevad. Töötlusahel ei koosne ühest või kahest sammust, vaid  nägemissignaalid teevad läbi võib-olla kümneid integratsioonietappe, milles osalevad [[taalamus]], [[ajukoor]], [[basaalganglion]]id, [[ülakünkake]], [[väikeaju]] ja mitmesugused [[ajutüvi|ajutüve]] tuumad. Need piirkonnad täidavad signaalitöötlusfunktsioone, mille hulka kuuluvad keskkonna [[taju]]mine, tajutava analüüs, [[meenutamine]], [[otsustamine]] ja [[motoorne planeerimine]].&lt;ref name=KandelCh39&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 39: The control of gaze.&lt;/ref&gt;

Keskkonna tajumine eeldab võimet eraldada sensoorsete signaalide kogumist bioloogiliselt olulist informatsiooni. Näiteks reageerivad võrkkesta üksikud fotoretseptorid valguse intensiivsusele oma kitsas retseptiivses väljas. Teise taseme nägemisneuronid saavad sisendi primaarsete retseptorite rühmadelt; kõrgema taseme neuronid saavad sisendi teise taseme neuronite rühmadelt jne. Nii kujuneb töötlusetappide hierarhia, kus iga etapp ekstraheerib signaalide kogumist bioloogiliselt olulisi tunnuseid (näiteks servi, liikumissuunda või värvikontraste), jättes ebaolulise info kõrvale. Nii tekib hierarhiliselt organiseeritud aktiivsusmuster, mis on jaotunud mitme spetsialiseerunud ajupiirkonna vahel (nägemise puhul on kirjeldatud üle kolmekümne eri funktsiooniga visuaalset ajupiirkonda) ja esindab keskkonna objekte ja nende omadusi. See, kuidas hajutatud neuraalsest aktiivsusest kujuneb subjektiivne tajukogemus, on nii neuroteaduses kui ka teadvusefilosoofias lahtine küsimus. 

===== Isetekkeline mustrite genereerimine =====

Kuigi stiimuli-reaktsiooni mehhanisme on kõige lihtsam mõista, võib närvisüsteem organismi juhtida ka väliste stiimuliteta, kasutades seesmiselt genereeritud aktiivsuse rütme. Et neuroni membraanis võib olla mitmesuguseid pingetundlikke ioonkanaleid, on paljudest tüüpidest neuronid (isegi isoleerituna) võimelised genereerima rütmilisi aktsioonipotentsiaalide jadasid. Kui iseeneslikud rütmilised neuronid on erutavate või pidurdavate sünapside kaudu omavahel ühendatud, on tekkinud võrgustikud võimelised ilmutama mitmesugust dünaamilist käitumist, sealhulgas atraktordünaamikat, perioodilisust ja isegi kaost. Neuronivõrgustikku, mis kasutab oma sisemist struktuuri ajaliselt struktureeritud väljundi genereerimiseks, ilma et selleks oleks tarvis vastava ajalise struktuuriga stiimulit, nimetatakse tsentraalseks mustrigeneraatoriks.

Iseeneslik mustrite genereerimine toimub väga erinevatel ajaskaaladel, millisekunditest tundide või veel pikemate ajavahemikeni. Üks tähtsamaid bioloogilisi rütme on [[tsirkadiaanrütm]] ehk ööpäevarütm — endogeenne, ligikaudu 24-tunnise perioodiga kõikumine, mis reguleerib paljusid füsioloogilisi protsesse, sealhulgas kehatemperatuuri, hormoonide eritumist ja ainevahetust ning paljudel loomadel ka une ja ärkveloleku rütmi. Kõigil uuritud loomadel esineb närvitegevuses tsirkadiaanseid kõikumisi. Alates 1990ndatest tehtud katsed näitavad, et tsirkadiaanrütmi tekitab &quot;[[geneetiline kell]]&quot;, mis seisneb selles, et teatud geenide avaldumise tase ööpäeva jooksul tõuseb ja langeb. Nii erinevatel loomadel nagu [[putukad]] ja [[selgroogsed]] on sarnane geneetiline rütmikellasüsteem. Valgus mõjutab kella, kuid kell töötab ka siis, kui valguse tase hoitakse muutumatuna ja puuduvad muud välised märguanded selle kohta, mis kell on. Kellageenid avalduvad nii närvisüsteemi paljudes osades kui ka paljudes perifeersetes elundites. Imetajatel on paljudes kudedes oma molekulaarsed &quot;kellad&quot;, kuid nende rütme sünkroonib [[hüpotalamus]]es paiknev [[suprakiasmaatiline tuum]].

=== Areng ===
{{Vaata|Närvisüsteemi areng}}
Varajases arengujärgus kujuneb [[gastrula]]. [[Gastrulatsioon]]i käigus moodustuvad kolm [[looteleht]]e: [[endoderm]], millest areneb seedetrakti ja mitme muu siseelundi [[epiteel]] või epiteelne osa; [[mesoderm]], millest arenevad muu hulgas lihased, luustik ja sidekude; ja [[ektoderm]], millest arenevad muu hulgas [[marrasknahk]] ja närvisüsteem.&lt;ref name=SanesCh1&gt;D. H. Sanes, T. A. Reh, W. A. Harris. ''Development of the Nervous System'', Elsevier Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, Ch. 1, Neural induction.&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Gray17.png|pisi|Inimese embrüo [[neuraalvagu|neuraalvaoga]]]] [[Pilt:Development of the neural tube.png|pisi|[[Neuraaltoru]] arengu neli staadiumi inimese embrüos]]
Närvisüsteemi arengu esimene nähtav tunnus on õhukese rakuriba ilmumine piki embrüo seljapoolset keskjoont. Seda nimetatakse [[neuraalplaat|neuraalplaadiks]]. Edasises arengus tekib neuraalplaadi keskossa pikisuunaline vagu – [[neuraalvagu]]. See süveneb järk-järgult ning selle servad lähenevad teineteisele ja kasvavad kokku. Nii kujuneb [[kesknärvisüsteem]]i eelkäija, silindriline [[neuraaltoru]]. [[Neuraalhari]] kujuneb [[neuraalvolt]]ide servades, [[neuroektoderm]]i ja mitteneuraalse (pindmise) [[ektoderm]]i piiril. Neuraaltoru sulgumise ajal või vahetult pärast seda eralduvad need rakud [[neuroepiteel]]ist ning rändavad embrüos laiali. Neist kujunevad mitmesugused struktuurid — sealhulgas suur osa [[piirdenärvisüsteem]]ist, aga ka pigmendirakud ja osal loomadest kraniofatsiaalne kõhr- ja luukude ja mitmed muud mitteneuraalsed koed. Rakkude eraldumise ajastus (enne või pärast toru sulgumist) on liigiti erinev. Neuraalplaadi muutumist neuraaltoruks koos närviharja kujunemisega nimetatakse [[neurulatsioon]]iks.

[[Närvikude|Närvikoe]] kujunemist [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] teel on uuritud alates 1920ndatest ([[Spemanni-Mangoldi organisaator]]i katsed), kuid selle aluseks olevad molekulaarsed mehhanismid jäid pikka aega lahtiseks küsimuseks. 1990ndatel hakati neid kiiresti täpsustama. Geneetiliste uurimismeetodite abil selgus, et närvikoe kujunemine sõltub [[luu morfogeneetilised valgud|luu morfogeneetiliste valkude]] (BMP-de) signaalide pärssimisest. Eriti tähtis on [[BMP4]]. Organisaatori piirkonnast ([[suur-kannuskonn]]a puhul peamiselt [[mesendoderm]]i rakkudest, kuid osaliselt ka eesmisest endodermist) pärinevad valgud, sealhulgas [[kordiin]] ja [[nogiin]], pärsivad BMP4 toimet ja suunavad [[ektoderm]]i [[diferentseerumine|diferentseeruma]] närvikoeks.&lt;ref&gt;S. Piccolo jt. Dorsoventral patterning in Xenopus: inhibition of ventral signals by direct binding of chordin to BMP-4. – ''Cell'', 1996, 86 (4): 589–598.&lt;/ref&gt; BMP-signaalide pärssimise allikas ja mehhanism on selgroogsete eri rühmadel ja eri arenguetappidel oluliselt erinev: näiteks koduhiirel osaleb eesmine vistseraalne endoderm ja kanal on ainult BMP-antagonism ebapiisav ning vajalikud on lisaks [[FGF]]-signaalid.&lt;ref&gt;K. G. Stern. Neural induction: old problem, new findings, yet more questions. – ''Development'', 2005, 132 (9): 2007–2021.&lt;/ref&gt; Protsessis osalevad ka näiteks [[FGF]]- ja [[Wnt]]-signaalirajad. Neuraalse induktsiooni tulemusel tekivad [[neuroblast]]id ehk neuronite eellasrakud.&lt;ref name=KandelCh53&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'',  McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 53: The generation and survival of nerve cells.&lt;/ref&gt; Edasiste jagunemiste ja diferentseerumise käigus kujunevad neist neuronid, teistest neuraalsetest eellasrakkudest arenevad gliiarakud.

Närvisüsteemi arengu peamised etapid on neuronite ja gliiarakkude teke neuraalsetest eellasrakkudest, ebaküpsete neuronite ränne tekkekohast lõplikku asukohta, aksonite väljakasvamine ja sihtrakkudeni juhtimine, sünapside moodustumine ja hilisemad muutused. Viimased on õppimise ja mälu rakuliste mehhanismide alus.&lt;ref name=KandelCh52&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'',  McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 52: The induction and patterning of the nervous system.&lt;/ref&gt;

=== Närvisüsteemi haigused ===
{{Vaata ka|Närvihaigused}}
[[Neuroloogia]] hõlmab kõigi kesk- ja perifeerse närvisüsteemiga seotud seisundite ja [[haigus]]te diagnoosimist ja [[ravi]].

[[Närvisüsteemi talitluse häire]]id võivad põhjustada [[geneetilised tegurid]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[vananemisega seotud muutused]], [[autoimmuunprotsessid]], [[veresoonkonna haigused]] ja [[mürgine aine|mürgised ained]]. [[neuroloogilised haigused|Neuroloogilisi haigusi]] võib liigitada närvisüsteemi kahjustatud osa, häire olemuse või [[haigus]]e põhjuse järgi. [[Neuroloogilised häired|Neuroloogiliste häirete]] hulka kuuluvad kesk- ja piirdenärvisüsteemi mõjutavad haigused, sealhulgas [[epilepsia]], [[peavaluhäired]], [[neurodegeneratiivsed haigused]], [[ajuveresoonkonna haigused]], [[neuroinfektsioossed haigused]], [[neuroimmunoloogilised haigused]], [[neuromuskulaarsed haigused]], [[neuroarengulised häired]], traumaatilised pea- ja seljaajukahjustused ning [[närvisüsteemi kasvajad]].

Kesknärvisüsteemi kaitsevad tugevad füüsilised ja keemilised barjäärid. Füüsiliselt ümbritsevad pea- ja seljaaju [[ajukelmed]] ning kolju ja lülide luud, mis moodustavad koos tugeva füüsilise kaitsekihi. Keemiliselt isoleerib pea- ja seljaaju [[hematoentsefaalbarjäär]] — valikuliselt läbilaskev piir, mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel. Väikesed lipofiilsed molekulid (näiteks hapnik, süsihappegaas) läbivad barjääri vaba difusiooni teel, olulised toitained nagu glükoos ja aminohapped transporditakse spetsiifiliste kandevalkude kaudu, suuremad molekulid (näiteks insuliin) spetsiifiliste retseptorite vahendusel, enamiku teiste, eriti suuremate ja vesilahustuvate ainete vaba liikumine on aga piiratud.&lt;ref&gt;W. M. Pardridge. Drug transport across the blood-brain barrier. – ''Journal of Cerebral Blood Flow &amp; Metabolism'', 2012, 32 (11): 1959–1972.&lt;/ref&gt;

Kuigi närvid paiknevad tavaliselt sügaval naha all, välja arvatud mõned erandid, nagu [[küünarluunärv]], on nad siiski üsna avatud füüsilistele kahjustustele, mille tagajärjeks võib olla [[valu]] ning tundlikkuse või lihaste kontrolli kadumine. Närvikahjustusi võivad põhjustada ka [[turse]] ja [[muljumisvigastus]]ed kohtades, kus närv kulgeb läbi kitsa luulise kanali, nagu [[randmekanalisündroom]]i korral. Kui närv lõigatakse täielikult läbi, degenereerub see sageli, kuid pikkade närvide korral võib protsessi lõpulejõudmine võtta kuid.

Lisaks füüsilistele kahjustustele võivad perifeerset neuropaatiat põhjustada paljud muud haigusseisundid, sealhulgas geneetilised seisundid, metaboolsed seisundid, nagu [[diabeet]], põletikulised seisundid, nagu [[polüradikuliit]], [[vitamiinipuudus]], sellised haigused nagu [[pidalitõbi]] ja [[vöötohatis]] või [[mürgistus]] selliste ainetega nagu [[raskmetallid]]. Paljudel juhtudel ei ole põhjust teada ja neid nimetatakse idiopaatilisteks. Närvid võivad ka ajutiselt oma talitluse kaotada, põhjustades [[tuimus]]t. Seda võivad eelkõige põhjustada mehaaniline surve, temperatuuri langus või keemiline koostoime teatud [[paikne anesteetikum|paiksete anesteetikumidega]].

Seljaaju füüsiline kahjustus võib põhjustada [[halvatus]]t, mis võib olla püsiv. Eksperimentaalsed uurimused on näidanud, et seljaaju närvikiud püüavad tagasi kasvada samamoodi nagu teised närvikiud, kuid täiskasvanu kesknärvisüsteemis se tavaliselt ei õnnestu. Regeneratsiooni takistab koos mitu tegurit: kahjustuskohale tekkiv gliiaarm, mis ei ole ainult füüsiline tõke, vaid toodab ka aksonite kasvu pärssivaid molekule (näiteks kondroitiinsulfaat-proteoglükaane); müeliiniga seotud inhibeerivad valgud (Nogo, müeliiniga seotud glükoproteiin, oligodendrotsüütide müeliini glükoproteiin), mis käivitavad aksoni kasvukoonuse kollapsi; ja täiskasvanu kesknärvisüsteemi neuronite üldiselt vähenenud sisemine regeneratsioonivõime võrreldes piirdenärvisüsteemi neuronitega.&lt;ref&gt;C. H. Tran, C. Warren, J. Silver. The Biology of Regeneration Failure and Success After Spinal Cord Injury. – ''Physiological Reviews'', 2018, 98 (2): 881–917.&lt;/ref&gt;
* Peaaju haigused ja kahjustused
** Peaaju trauma olenevalt ajusagarast
*** [[Otsmikusagar]]a kahjustus
*** [[Kiirusagar]]a kahjustus
*** [[Oimusagar]]a kahjustus
*** [[Kuklasagar]]a kahjustus
** [[Peaaju düsfunktsioonid]] vastavalt häire tüübile
*** [[Afaasia]] (keelehäire)
*** [[Düsgraafia]] (kirjutamishäire)
*** [[Düsartria]] (kõnehäire)
*** [[Apraksia]] (liikumismustrite sooritamise häire)
*** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide äratundmise häire)
*** [[Amneesia]] (mäluhäire)
* [[Seljaaju haigused]]
* Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud [[piirdenärvisüsteemi haigused]]
* [[Kraniaalnärvide haigused]], näiteks k[[olmiknärvineuralgia]]
* Autonoomse närvisüsteemi haigused, näiteks [[autonoomne neuropaatia]] ja [[multisüsteemne atroofia]]
* [[Epilepsia]] ja muud [[peaaju elektrilise aktiivsuse häired]]
* Kesk- ja piirdenärvisüsteemi kahjustustest tingitud liikumishäired, näiteks [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]] ja [[Tourette'i sündroom]]
* [[Unehäired]], näiteks [[narkolepsia]]
* [[Migreen]] ja muud [[peavaluhaigused]], näiteks [[kobarpeavalu]]
* [[Seljavalu]]d ja [[kaelavalu]]d
* [[Neuroarengulised häired]], näiteks [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire]] ja [[autism]]
* [[Deliirium]] ja [[dementsus]], näiteks [[Alzheimeri tõbi]]
* [[Pearinglus]] ja [[vertiigo]]
* [[Uimasus]] ja [[kooma]]
* [[Peatrauma]]
* [[Insult]]
* [[Närvisüsteemi kasvajad]], sealhulgas vähk
* [[Hulgiskleroos]] ja muud [[demüeliniseerumishaigused]]
* Pea- ja seljaaju infektsioonid, näiteks [[meningiit|meningiidid]]
* [[Prioontõbi|Prioontõved]]
* [[Komplekssed regionaalsed valusündroomid]]

==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon==
Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[ümarussid]]el), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el.

Lihtsaim närvisüsteemi vorm on [[hajus närvivõrk]], mis esineb [[ainuõõssed|ainuõõssetel]]. Sarnane hajusalt organiseeritud, kuid ehituselt erinev närvisüsteem esineb ka [[biradiaalne sümmeetria|biradiaalse sümmeetriaga]] [[kammloomad]]el, kelle närvisüsteemi evolutsiooniline päritolu on seni lahtine küsimus. Osa uuringuid viitab sellele, et see võis kujuneda ainuõõssete ja teiste loomade närvisüsteemist sõltumatult.&lt;ref&gt;L. L. Moroz, K. M. Kocot, M. R. Citarella jt. The ctenophore genome and the evolutionary origins of neural systems. – ''Nature'', 2014, 510 (7503): 109–114.&lt;/ref&gt; Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (näiteks aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.&lt;ref name=&quot;bAcEj&quot; /&gt;

[[Närvikude]] tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.

===Neuronite eellased käsnadel===
[[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni.

Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.&lt;ref&gt;Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]&lt;/ref&gt; Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil.

Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist. Need võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.&lt;ref name=&quot;EUXSR&quot; /&gt;

=== Radiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem ===

Radiaalsümmeetriaga loomadel, eeskätt [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] ja [[kammloomad]]el, esineb hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem.&lt;ref&gt;Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.&lt;/ref&gt; See on närvisüsteemi lihtsaim vorm. Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas.

Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.&lt;ref name=&quot;IyTLZ&quot; /&gt;

Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.&lt;ref&gt;Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006,  ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.&lt;/ref&gt; 

Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ning on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja neurotransmitterisüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, samas kui esineb ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on pakutud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult. Sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis mitu korda tekkinud.

=== Kahekülgsete närvisüsteem ===
[[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb &quot;aju&quot;]]
Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediacara]] aja umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.&lt;ref&gt; Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2016.&lt;/ref&gt; Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju. [[Keelikloomad|Keelikloomadel]] areneb aju embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks; teistel kahekülgsetel, näiteks [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja usjatel, kujuneb aju ganglionide liitumisel ning keelikloomadele omane kolmeosaline jaotus puudub.&lt;ref&gt;Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562.[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]&lt;/ref&gt;

[[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id).

Kõigil [[kahekülgsed|kahekülgsetel]] kujuneb varajases arengujärgus [[gastrula]]. [[Gastrulatsioon]]i käigus moodustuvad kolm [[looteleht]]e: [[endoderm]], millest areneb seedetrakti ja mitme muu siseelundi epiteel või epiteelne osa; [[mesoderm]], millest arenevad muu hulgas lihased, luustik ja sidekude; ja [[ektoderm]], millest arenevad muu hulgas [[marrasknahk]] ja närvisüsteem.&lt;ref name=SanesCh1&gt;D. H. Sanes, T. A. Reh, W. A. Harris. ''Development of the Nervous System'', Elsevier Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, Ch. 1, Neural induction.&lt;/ref&gt;

Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].&lt;ref&gt;Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]&lt;/ref&gt; Teissuuste hulka kuuluvad [[keelikloomad]] (sealhulgas [[selgroogsed]]), [[okasnahksed]] ja [[poolkeelikloomad]]. Mõnikord on teissuuste hulka arvatud ka [[ksenoturbelliidid]] ja laiemalt rühm [[siuglejad]] (kuhu kuuluvad ka [[akoolid]]), tuginedes 2000ndate molekulaaruuringutele,&lt;ref&gt;Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]&lt;/ref&gt; kuid põhjalikumad fülogenoomilised andmed toetavad pigem seisukohta, et siuglejad on esmassuuseid ja teissuuseid hõlmava rühma ''[[Nephrozoa]]'' [[sõsartakson]], mitte teissuuste hulka kuuluv rühm.&lt;ref&gt;Johanna Taylor Cannon, Bruno Cossermelli Vellutini, Julian Smith III, Fredrik Ronquist, Ulf Jondelius, Andreas Hejnol. Xenacoelomorpha is the sister group to Nephrozoa. – ''Nature'', 2016, 530 (7588): 89–93.&lt;/ref&gt; Esmassuused, mis on mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Lülijalgsete ja selgroogsete vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: lülijalgsetel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, selgroogsetel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et nende kahe rühma kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes &quot;ümber pööratud&quot;. Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid, ja seda on hiljem toetatud geneetiliste andmetega.&lt;ref&gt;R. Lichtneckert, H. Reichert. Insights into the urbilaterian brain: conserved genetic patterning mechanisms in insect and vertebrate brain development. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]&lt;/ref&gt; Hüpotees eeldab mõlemal rühmal ühtlustatud, [[BMP-kordiini signaalisüsteem]]i kaudu kujundatud tsentraalset närvijuhet ega kohaldu samal kujul enamikule teistele kahekülgsetele, sealhulgas rühmale ''Xenacoelomorpha'', kellel selline ühine mustristamissüsteem puudub või kujunes välja alles hiljem. Lisaks on hilisem võrdlev uuring näidanud, et mitme kahekülgsete rühma (sealhulgas ''Xenacoelomorpha'', [[keriloomad]], [[kärssussid]], [[käsijalgsed]] ja [[rõngussid]]) närvijuhtmed on evolutsioonis tekkinud üksteisest sõltumatult, mis seab kahtluse alla inversioonihüpoteesi aluseks oleva eelduse ühest ühiselt päritud tsentraalsest närvijuhtmest.&lt;ref&gt;João M. Gaspar Martín-Durán, et al. Convergent evolution of bilaterian nerve cords. – ''Nature'', 2018, 553 (7686): 45–50.&lt;/ref&gt;

==== Usside närvisüsteem  ====
[[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]]

Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri.

Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust.

==== Lülijalgsete närvisüsteem  ====

[[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]]

[[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.&lt;ref&gt;R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.&lt;/ref&gt; Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse.

Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna.

Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus.

Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.&lt;ref&gt;Chapman, lk 546.&lt;/ref&gt;

==== Selgroogsete närvisüsteem ====
[[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]]

Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.

Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]].

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on närvisüsteemi arengu esimene nähtav tunnus õhukese rakuriba ilmumine piki embrüo seljapoolset keskjoont. Seda nimetatakse [[neuraalplaat|neuraalplaadiks]]. Edasises arengus tekib neuraalplaadi keskossa pikisuunaline vagu – [[neuraalvagu]]. See süveneb järk-järgult ning selle servad lähenevad teineteisele ja kasvavad kokku. Nii kujuneb [[kesknärvisüsteem]]i eelkäija, silindriline [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru sulgumise ajal eraldub selle ülaservadest kummalgi pool [[neuraalhari]], millest areneb suur osa [[piirdenärvisüsteem]]ist. Neuraalplaadi muutumist neuraaltoruks koos närviharja kujunemisega nimetatakse [[neurulatsioon]]iks.

[[Närvikude|Närvikoe]] kujunemise ehk [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] molekulaarne mehhanism jäi tundmatuks kuni 1990ndateni, mil seda hakati selgitama geneetiliste uurimismeetodite abil. Närvikoe kujunemine sõltub [[luu morfogeneetilised valgud|luu morfogeneetiliste valkude]] (BMP-de) signaalide pärssimisest. Eriti tähtis on [[BMP4]]. Mesodermist pärinevad valgud, sealhulgas [[kordiin]] ja [[nogiin]], pärsivad BMP4 toimet ja suunavad ektodermi [[diferentseerumine|diferentseeruma]] närvikoeks. Protsessis osalevad ka näiteks [[FGF]]- ja [[Wnt]]-signaalirajad. Samalaadne molekulaarne mehhanism toimib väga erinevates loomarühmades [[lülijalgsed|lülijalgsetest]] selgroogseteni.

Neuraalse induktsiooni tulemusel tekivad [[neuroblast]]id ehk neuronite eellasrakud.&lt;ref name=KandelCh53&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'',  McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 53: The generation and survival of nerve cells.&lt;/ref&gt; Edasiste jagunemiste ja diferentseerumise käigus kujunevad neist neuronid, teistest neuraalsetest eellasrakkudest arenevad gliiarakud.

[[Selgroogsed|Selgroogsete]] närvisüsteemi arengu peamised etapid on neuronite ja gliiarakkude teke neuraalsetest eellasrakkudest, ebaküpsete neuronite ränne tekkekohast lõplikku asukohta, aksonite väljakasvamine ja sihtrakkudeni juhtimine, sünapside moodustumine ja hilisemad muutused. Viimased on õppimise ja mälu rakuliste mehhanismide alus.&lt;ref name=KandelCh52&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'',  McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 52: The induction and patterning of the nervous system.&lt;/ref&gt;

==Uurimislugu==
[[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.&lt;ref&gt;S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.&lt;/ref&gt; Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.&lt;ref&gt;Finger, lk 43–50.&lt;/ref&gt;

Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna.

Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroonitud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna.

1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. 
Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis  mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal sünaptilist ülekannet ja kuidas see käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna.

1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et üksikud neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud, reageerides selektiivselt kindlatele visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund. Need neuronid on ühtlasi hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Keerukama tajumuse kujunemisel osalevad seega nii üksikute spetsialiseerunud neuronite selektiivne aktiivsus kui ka paljude rakkude koostoimest tekkiv aktiivsusmuster.
1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna.

1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. [[Eric Kandel]] näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ja tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerulisemate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.&lt;ref&gt;Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Meeleelundkond]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;G6YiI&quot;&gt;Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). &quot;Ch. 1: The Brain and Behavior&quot;. Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KandelCh2&quot;&gt;Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). &quot;Ch. 2: Nerve Cells and Behavior&quot;. Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bAcEj&quot;&gt;[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EUXSR&quot;&gt;Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&amp;login=false Resümee.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IyTLZ&quot;&gt;Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*Theodore H. Bullock, G. Adrian Horridge. ''Structure and Function in the Nervous Systems of Invertebrates'', 2 kd, San Francisco: W. H. Freeman 1965.
*Stanley Finger. ''Origins of Neuroscience'', Oxford University Press 1994.
*Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2. trükk, Hoboken (New Jersey): Wiley-Liss, 2005, ISBN 9780471210054.
*Dan H. Sanes, Thomas A. Reh. William A. Harris. ''Development of the Nervous System''. 2. trükk. Burlington (Massachusetts): Academic Press, 2006. ISBN 9780126186215.
*Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, James O. McNamara, Leonard E. White.   ''Neuroscience'', 4. trükk, Sunderland (Massachusetts): Sinauer Associates 2008, ISBN 9780878936977.
*Helmut Kettenmann, Bruce R. Ransom (toim). ''Neuroglia'', 3. trükk, New York: Oxford University Press 2013, ISBN 9780199794591.
*Andreas Schmidt-Rhaesa, Steffen Harzsch, Günter Purschke (toim). ''Structure and Evolution of Invertebrate Nervous Systems'', Oxford: Oxford University Press 2016, ISBN 9780199682201.
*Arendt, Detlev; Musser, Jacob M.; Baker, Clare V. H.; Bergman, Anders; Cepko, Constance; Erwin, Douglas H.; Pavlicev, Mihaela; Schlosser, Gerhard; Widder, Stefanie; Laubichler, Manfred D.; Wagner, Günter P. The Evolution of Cell Types in Animals: Emerging Principles from Molecular Studies. – ''Nature Reviews Genetics'', 2016, 17 (12): 744–757.
*Gary C. Schoenwolf, Steven B. Bleyl, Philip R. Brauer, Philippa H. Francis-West. ''Larsen's Human Embryology'' 6. trükk, Elsevier 2020.
*Eric R. Kandel, Thomas M. Jessell, Steven A. Siegelbaum, A. James Hudspeth (toim). ''Principles of Neural Science'', 6. trükk, New York: McGraw Hill 2021, ISBN 9781259642234.
*David L. Felten, Michael K. O'Banion, Mary Summo Maida. ''Netter's Atlas of Neuroscience'', 4. trükk, Elsevier 2021.
*Mark F. Bear, Barry W. Connors, Michael A. Paradiso. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', 5. trükk, Burlington (Massachusetts): Jones &amp; Bartlett Learning 2026, ISBN 9781284286878.

==Välislingid==
{{commonskat|Nervous system}}

[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem| ]]</text>
      <sha1>f9cnsj1fttla1vanaqs2ma4cyoqo9yv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248962</id>
      <parentid>7248820</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:36:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <origin>7248962</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="95544" sha1="0lx802vmui2r94dtt0orp67mqzcdu2c" xml:space="preserve">[[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud lahatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on üks varajane erakordselt detailne närvisüsteemi tervikpreparaat. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[tuberkuloos]]i surnud mustanahalise meditsiinikooli koristaja [[Harriet Cole]]'iga, kuid see on vaidlustatud.&lt;ref name=&quot;Kasprak 2023&quot;&gt;Alex Kasprak. [https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/ Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?], Snopes, 8.3.2023.&lt;/ref&gt;]]

'''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis saadab [[signaal]]e organismi ühtedest osadest teistesse ja koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])&lt;ref name=&quot;G6YiI&quot; /&gt;. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning saadab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]].

Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. [[Närvikude]] kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast [[varbuss]]idel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit).

Enamiku [[kahekülgsed|kahekülgsete]] närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused on rühmiti erinevad. [[Radiaalsümmeetria|Radiaalsümmeetrilistel]] loomadel on [[hajus närvivõrk]], milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. See on signaalide töötlemise ja ühendamise peamine keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Piirdenärvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust.
 
Piirdenärvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel. [[selgrootud|Selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub rühmiti oluliselt. Selgroogsete piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. [[Närv]]id on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist [[efektororgan]]itesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] (sealhulgas naha, liigeste ja lihaste retseptoritelt) kesknärvisüsteemi ning [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] kesknärvisüsteemist [[skeletilihas]]tesse, mis on somaatilise motoorse süsteemi ainus efektororgan. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ja mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. 

Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[virgatsaine]]te) kaudu järgmistele [[rakk]]udele.
Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]] rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises.

Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]].
 
Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid 
võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]].

==Nimetus== 
Närvisüsteem on saanud nime sõnast &quot;närv&quot;. [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad peaajust ja seljaajust ning hargnevad korduvalt keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka närvivõrk, milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõssetel.&lt;ref name=&quot;ch-2-nerve&quot;&gt;Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt;

== Inimese närvisüsteem ==
[[Pilt:Nervous system diagram unlabeled.svg|pisi|Inimese närvisüsteem: kollane: [[kesknärvisüsteem]]; sinine: [[piirdenärvisüsteem]]]]
===Anatoomia===
[[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]]
[[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ja aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ning taustal [[valgeaine]]]]
Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.&lt;ref name=&quot;ch-17-the&quot;&gt;Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt;

Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.&lt;ref name=&quot;ch-17-the&quot; /&gt; Kesknärvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]], mis paiknevad luu ning peaaju ja seljaaju vahel. Kõige välimine ja tugevam kiht on [[peaaju-kõvakest]] ja [[seljaaju-kõvakest]], mis koosneb tihedast [[sidekude|sidekoest]], on vastupidav ja kaitseb kesknärvisüsteemi mehaaniliste vigastuste eest. Keskel on õhuke võrgutaoline [[ämblikuvõrkkest]], mis aitab pehmendada lööke ja vähendab hõõrdumist. Selle all paikneb [[ajuvedelik]]uga täidetud [[subarahnoidaalruum]]. Kõige sisemine kiht on õhuke [[pehmekest]], mis liibub tihedalt peaaju ja seljaaju pinnale. See sisaldab palju veresooni ning varustab närvikudet hapniku ja toitainetega. Lisaks ajukelmetele on ajul ka luuline kaitse. Peaaju ja ajukelmeid ümbritseb täielikult [[kolju]] – tugev luuline kest, mis kaitseb peaaju löökide ja surve eest. Seljaaju ja ajukelmeid ümbritseb omavahel ühendatud [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]], mis kaitseb seljaaju vigastuste eest ja võimaldab samal ajal keha liikumist.

Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi osad, mis ei paikne kesknärvisüsteemis,&lt;ref&gt;Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3&lt;/ref&gt; st kõik närvisüsteemi osad peale [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Piirdenärvisüsteem hõlmab enamikku perifeerseid [[närv]]e ja [[ganglion]]e ehk närvisõlmi (kus paiknevad [[neuron]]ite [[rakukeha]]d) ning aferentseid ja eferentseid [[närvikiud]]e.
[[Aferentne närvikiud|Aferentsed närvikiud]] kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi ning vahendavad eeskätt sensoorset infot, [[eferentne närvikiud|eferentsed närvikiud]] kannavad signaale kesknärvisüsteemist perifeersete sihtrakkudeni, sealhulgas [[lihas]]te ja [[nääre|näärmeteni]]. Närvikiududest moodustuvad [[närv]]id, mis võivad olla [[aferentne närv|aferentsed]], [[eferentne närv|eferentsed]] või [[seganärv]]id. Piirdenärvisüsteemi ülesanne on ühendada perifeersed [[meeleelund]]id ja [[efektor]]id kesknärvisüsteemiga, vahendades infot kehast ajju ning käske ajust lihastesse ja elunditesse. Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse närvideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende neuronite rakukehad paiknevad peaajus või seljaajus.

Et kesk- ja piirdenärvisüsteem moodustavad tihedalt integreeritud terviku, siis nende vahel ei ole selget bioloogilist piiri, vaid piiritlus sõltub kokkuleppest, mis on embrüoloogilise, anatoomilise ja funktsionaalse vaatenurga puhul mõnevõrra erinev. Embrüoloogiline jaotus põhineb närvisüsteemi arengul: kesknärvisüsteem kujuneb [[neuraaltoru]]st, piirdenärvisüsteem aga peamiselt [[neuraalhari|neuraalharjast]] ja osaliselt [[plakood]]idest. Anatoomiline jaotus põhineb asukohal: piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvisüsteemi osi väljaspool peaaju ja seljaaju. Funktsionaalne jaotus lähtub info liikumisest: [[aferentne rada|aferentsed rajad]] toovad sensoorse info kehast kesknärvisüsteemi, integratsioon toimub kesknärvisüsteemis ning [[eferentne rada|eferentsed rajad]] viivad käsud lihastesse ja näärmetesse. [[Nägemisnärv]] on arenguliselt ja ehituselt kesknärvisüsteemi jätke, kuigi paikneb anatoomiliselt väljaspool aju. [[Haistmissüsteem]]is paiknevad retseptorneuronid küll perifeerias, kuid nende aksonid projitseeruvad otse [[haistmissibul]]asse, mis kuulub kesknärvisüsteemi. Sensoorsete neuronite rakukehad paiknevad sageli piirdenärvisüsteemis, kuid need neuronid on funktsionaalselt kesknärvisüsteemi sisendsüsteemi osa. Puudub üksmeel selles, kas need neuronid kuuluvad kesk- või piirdenärvisüsteemi.&lt;ref&gt;Hubbard JI. ''The peripheral nervous system'', Plenum Press 1974,  ISBN 978-0-306-30764-5, lk vii.&lt;/ref&gt; [[Funktsionaalne rada|Funktsionaalsed rajad]] ulatuvad sageli mõlemasse süsteemi korraga.

[[Piirdenärvisüsteem]] jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ehk siseelundite osaks.

Somaatiline närvisüsteem koosneb [[nahk|naha]], [[liiges]]te ja [[skeletilihas]]te närvidest, mis toovad infot keha pinnalt, liigestest ja skeletilihastest kesknärvisüsteemi ning viivad [[tahteline liigutus|tahteliste liigutuste]] käske kesknärvisüsteemist skeletilihastesse. Naha närvid vahendavad [[puudutus]]e, [[temperatuur]]i ja [[valu]] taju ning annavad ajule infot keha pinnal toimuva kohta. Liigeste närvid annavad infot [[kehaasend]]i ja liikumise kohta ([[propriotseptsioon]]) ning aitavad [[liigutus]]i koordineerida. Lihaste närvid juhivad skeletilihaste kokkutõmbumist ja võimaldavad tahtelisi liigutusi. Somaatiline närvisüsteem töötab kahes suunas: [[sensoorne närv|sensoorsed närvid]] juhivad signaale kehast ajju ja [[motoorne närv|motoorsed närvid]] ajust skeletilihastesse. [[Seganärv]]id juhivad signaale mõlemas suunas. Somaatiliste [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] [[rakukeha]]d paiknevad seljaaju lähedal [[seljaajunärvi tagumine juur|seljaajunärvi tagumise juure]] [[ganglion]]ides. Närvirakud, mis toovad infot kehast (näiteks puudutus, valu, temperatuur), ei paikne seljaaju sees, vaid nendes ganglionides; nende jätked ulatuvad nii perifeeriasse kui ka seljaajju. Signaal liigub [[retseptorrakk|retseptor]]ist mööda neuroni jätket ganglionini, sealt seljaajju ja edasi peaajju.

Autonoomne närvisüsteem juhib [[siseelund]]ite [[talitlus]]t ja töötab enamasti tahtest sõltumatult. See sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseelundeid, veresooni ja näärmeid, st saadavad närvikiude elunditesse ja reguleerivad nende talitlust [[närvisignaal]]ide abil. Autonoomne osa mõjutab siseelundeid (näiteks [[süda]], [[magu]], [[sooled]]), veresooni (näiteks nende ahenemine ja laienemine) ja näärmeid (näiteks [[higinäärmed]], [[süljenäärmed]]). See jaguneb omakorda kaheks:
*[[sümpaatiline närvisüsteem]] – aktiveerib organismi (&quot;võitle või põgene&quot;), kiirendab [[süda|südame]] tööd ja pärsib [[seedimine|seedimist]];
*[[parasümpaatiline närvisüsteem]] – rahustab ja taastab (&quot;puhka ja seedi&quot;), aeglustab südame tööd ja soodustab seedimist.

Paljusid elundeid innerveerivad mõlemad süsteemid, millel on sageli vastandlik toime (näiteks [[südame löögisagedus]]ele). See ei ole aga universaalne reegel: osa efektororganeid, näiteks enamik veresooni ja higinäärmed, saavad innervatsiooni ainult sümpaatiliselt süsteemilt; mõnel kahekordse innervatsiooniga organil pole kahe süsteemi toime vastandlik, vaid koostoimiv või tööjaotuslik. Näiteks suurendavad mõlemad süsteemid süljenäärmete sekretsiooni, kuid erineva koostisega sekreedi tekitamise kaudu (parasümpaatiline süsteem tekitab vesist, ensüümirikast sülge, sümpaatiline aga paksemat, limarikast sülge). Meeste suguelundite talitluses jagunevad rollid ajaliselt järjestikusteks etappideks: parasümpaatiline süsteem vastutab veresoonte laienemise kaudu erektsiooni eest, sümpaatiline süsteem aga silelihaste kokkutõmbumise kaudu ejakulatsiooni eest.&lt;ref&gt;D. Purves, G. J. Augustine, D. Fitzpatrick jt. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008.&lt;/ref&gt; Üldistatult suurendab sümpaatilise süsteemi aktiivsus organismi valmisolekut kiireks reageerimiseks (&quot;võitle või põgene&quot;), parasümpaatilise süsteemi aktiivsus aga soodustab energia säästmist ja taastumist (&quot;puhka ja seedi&quot;), kuid tegelikkuses on tegu pideva, dünaamilise tasakaaluga mõlema süsteemi tooniliste mõjude vahel, mitte lihtsa binaarse lülitiga kahe seisundi vahel.

Peaajust väljub 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]], seljaajust 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. Kraniaalnärvid innerveerivad [[pea]]d, [[kael]]a ja osaliselt siseelundeid. Nende seas on nii aferentseid, eferentseid kui ka seganärve. Seljaajunärvid innerveerivad keret, jäsemeid ja siselundeid. Need on kõik seganärvid.

Närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks.&lt;ref&gt;Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, Hall WC, LaMantia AS, McNamara JO, White LE. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008, lk 15–16.&lt;/ref&gt; Hallaine koosneb peamiselt [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]]. Hallaine paikneb peaaju pinnal ([[ajukoor]]), peaaju sügavates [[tuum (neuroanatoomia)|tuumades]] (näiteks [[basaalganglion]]id ja [[taalamus]]) ning seljaaju keskosas ([[H-kujuline piirkond|H-kujulises piirkonnas]]). Hallaine funktsioon on ajukoores seotud [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitlusega]] ([[taju]], [[mõtlemine]], [[mälu]], [[otsustamine]]), sügavates tuumades närvitegevuse regulatsiooni ja koordineerimisega ning seljaajus [[refleks]]ide ja kohalike reaktsioonide töötlemisega. Hallaine nimetus pärineb selle värvusest konserveeritud koes, kus see on hall. Elusas koes on see roosakas või helepruun. Selle värvus tuleneb verevarustusest, kudede niiskusest ja metaboolsest aktiivsusest. Hallaine sisaldab rohkesti [[veresoon]]i ([[kapillaar]]e); [[veri]] annab [[hemoglobiin]]i tõttu kergelt punaka tooni. Elusas koes suurendab rakusisene ja rakuväline vedelik koe optilist läbikumavust ning mõjutab selle värvust. Hallaine metaboolselt aktiivne [[kude]], kus neuronid tarbivad pidevalt [[dihapnik|hapnikku]] ja [[glükoos]]i ning leiab aset intensiivne sünaptiline ja iooniline aktiivsus, mis nõuab tugevat verevarustust. Fikseerimisel (näiteks [[formaliin]]is säilitamisel) veri eemaldub koest või laguneb, ainevahetus peatub ja rakulised struktuurid stabiliseeritakse, et kude säiliks uurimiseks [[mikroskoop|mikroskoobis]]. Vere kadumise tõttu väheneb hemoglobiinist tingitud punakas toon ja hallaine muutub kahvatumaks. Samal ajal muutuvad koe optilised omadused, sealhulgas valguse neeldumine ja peegeldumine, mistõttu valgeaine jääb hallaine kõrval suhteliselt heledaks.    Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud (müeliniseeritud) [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvikiud|närvikiude]]. Selle ülesanne on signaalide kiire edastamine ning närvisüsteemi eri piirkondade ühendamine. Valgeaine paikneb peaaju sisemuses, kus see moodustab ühendusteed eri ajupiirkondade vahel, seljaaju välisosas, kus see vahendab signaale aju ja keha vahel, ning perifeersetes närvides, mille põhiosa moodustavad müeliniseeritud aksonid. Valgeaine saab valge värvuse [[müeliin]]ilt, mis moodustab rasvarikka isolatsioonikihi.

Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. On siiski erandeid, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse [[basaalganglion]]ideks.&lt;ref&gt;Afifi AK. Basal ganglia: functional anatomy and physiology. Part 1. – ''J. Child Neurol.'', 1994, 9 (3): 249–260.&lt;/ref&gt;

===Närvikoe ehitus ja talitlus ===
{{Vaata|Närvikude}}
[[Närvikude]] koosneb närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. 

==== Neuronid ja sünapsid====
{{Neuroni ehitus|}}

Närvisüsteemi talitlus põhineb eelkõige [[neuron]]itel ehk närvirakkudel. Tegu on spetsialiseerunud [[rakutüüp|rakutüübiga]], mille ülesanne on informatsiooni vastuvõtt, töötlemine ja edastamine. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, töötlevad infot ja saadavad signaale edasi teistele [[rakk]]udele, sealhulgas neuronitele, [[lihasrakk]]udele ja [[näärmerakk]]udele.&lt;ref name=&quot;ch-2-nerve&quot; /&gt; 

Tüüpilisel neuronil eristatakse kolme põhiosa: [[rakukeha]] ehk neuronikeha ehk närvirakukeha ehk soomat ehk perikaarüoni, [[dendriit]]e ja [[akson]]it. Rakukeha sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e. Seal toimub [[geeniekspressioon]], [[valgusüntees]] ja energia tootmine [[mitokonder|mitokondrites]]. Dendriidid on lühikesed tihedalt hargnevad jätked. Akson on tavaliselt üks pikk jätke. Rakukeha ja aksoni ühenduskohal paikneb [[aksoni küngas]]. Aksonid kulgevad sageli kimpudena, moodustades [[närv]]e, ja lõpevad [[presünaptiline lõpe|presünaptiliste lõpmetega]], mis moodustavad sünaptilised kontaktid teiste rakkudega.
Tüüpilises neuronis liigub signaal dendriitidest rakukehasse ja sealt aksonisse. Dendriidid võtavad [[sünaps]]ide kaudu vastu signaale teistelt rakkudelt ja suunavad need aksoni künkale, kus need integreeritakse. Kui sisendite summa ületab läve, genereeritakse [[aktsioonipotentsiaal]]; kui mitte, siis seda ei teki. [[Aktsioonipotentsiaal]] on kiire elektriline pingemuutus neuroni [[rakumembraan]]il. See tekib [[ioon]]ide (eelkõige [[naatriumioon]] Na⁺ ja [[kaaliumioon]] K⁺) liikumisel läbi [[ioonkanal]]ite. Tavaliselt on neuroni sisemus väliskeskkonna suhtes negatiivsema laenguga, kuid aktsioonipotentsiaali ajal see tasakaal muutub lühiajaliselt vastupidiseks. Muutus algab naatriumioonide kiire sisenemisega, mis depolariseerib membraani, ja sellele järgneb kaaliumioonide väljumine, mis taastab algse membraanipotentsiaali. Naatriumkanalite ja kaaliumkanalite järjestikune avanemine tekitab lühiajalise, kuid selgelt suunatud elektrilise signaali. Aktsioonipotentsiaal levib mööda aksonit järjestikuste membraanipiirkondade aktiveerumise kaudu. Iga piirkond käivitab sama protsessi järgmises, moodustades lainetaolise leviku. Signaal ei nõrgene, vaid taastoodetakse igas lõigus uuesti. Akson juhib signaali rakukehast eemale ning võib ulatuda kaugetesse sihtpiirkondadesse ja moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte.

Teatud tingimustel võivad neuronid suhelda ka dendriitide kaudu. Mõnes piirkonnas (nt [[haistmissibul]], [[võrkkest]], [[hüpotalamus]]) esineb dendriitidevahelisi sünapse, mis võimaldavad lokaalset ja kiiret vastastikust mõjutamist. Mõnd tüüpi neuronites, eriti püramiidaalneuronites, on dendriidid elektriliselt aktiivsed: neis leidub pingesõltuvaid ioonkanaleid, mis võimaldavad lisaks aksonist dendriitidesse tagasilevivale aktsioonipotentsiaalile ([[tagasileviv aktsioonipotentsiaal]]), mis on oluline sünaptilise plastilisuse seisukohast, tekitada ka  dendriidi enda piires algatatud elektrilisi sündmusi (näiteks NMDA- või kaltsiumpurskeid), mis aitavad kaasa dendriitide mittelineaarsele signaaliintegratsioonile. &lt;ref&gt;M. E. Larkum, J. J. Zhu, B. Sakmann. A new cellular mechanism for coupling inputs arriving at different cortical layers. – ''Nature'', 1999, 398 (6725): 338–341.&lt;/ref&gt; Mõnel neuronil puudub selgelt eristuv akson; neid nimetatakse [[anaksoneerunud neuron]]iteks. Nende jätked on ühtlasemalt hargnenud ning signaaliedastus toimub peamiselt lokaalselt dendriitide kaudu, mõjutades närvivõrgustiku aktiivsust lähiümbruses. 

[[Sünaps]] on rakkudevaheline kontaktstruktuur, mis võib olla [[keemiline sünaps|keemiline]] või [[elektriline sünaps|elektriline]]. 
Elektrilises sünapsis kandub signaal otse rakkude vahel [[aukliidus]]te kaudu, tagades väga kiire ja sünkroonitud ülekande.&lt;ref name=Hormuzdi&gt;Hormuzdi SG, Filippov MA, Mitropoulou G et al. Electrical synapses: a dynamic signaling system that shapes the activity of neuronal networks. – ''Biochim. Biophys. Acta'', 2004, kd 1662, nr 1–2, lk 113–137. PMID [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15033583 15033583] doi:[https://doi.org/10.1016%2Fj.bbamem.2003.10.023 10.1016/j.bbamem.2003.10.023]&lt;/ref&gt;
Keemilises sünapsis vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis difundeerub läbi [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes [[membraanipotentsiaal]]i. Keemilised sünapsid on levinumad ja funktsionaalselt mitmekesisemad,&lt;ref name=&quot;Ch. 10&quot;&gt;Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt; võimaldades postsünaptilise raku erutamist, pidurdamist või tundlikkuse muutmist.

Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab [[presünaptiline lõpe|presünaptilisse lõpmesse]], avanevad pingesõltuvad [[kaltsiumioonkanal]]id ning Ca²⁺ sisenemine rakku käivitab [[sünapsipõieke]]ste liitumise rakumembraaniga ja [[virgatsaine]]te vabanemise [[sünapsipilu]]sse. Virgatsained [[difusioon|difundeeruvad]] läbi sünapsipilu ja seonduvad [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, põhjustades [[ioonkanal]]ite avanemise või sulgumise ning muutes [[membraanipotentsiaal]]i; selle tulemusena võib rakk erutuda, pidurduda või muutuda selle tundlikkus.&lt;ref name=&quot;Ch. 10&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Ch. 11: Signaling at the nerve-muscle synapse. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt; 
Seejärel eemaldatakse virgatsained sünapsipilust [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaarde]], [[ensümaatiline lagundamine|ensümaatilise lagundamise]] või difusiooni teel, mis lõpetab signaali toime.&lt;ref name=&quot;Ch. 10&quot; /&gt;
Näiteks [[atsetüülkoliin]]i vabanemine motoorse neuroni ja lihasraku vahelises sünapsis põhjustab lihasraku [[depolarisatsioon]]i ja [[lihase kokkutõmme|kokkutõmbe]].&lt;ref name=&quot;KandelCh11&quot;&gt;Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, ptk 11: Signaling at the nerve-muscle synapse.&lt;/ref&gt; Sünaptiline ülekanne toimub väga kiiresti (murdosa millisekundist), kuid selle postsünaptilised mõjud võivad püsida märgatavalt kauem, sealhulgas juhtudel, kui sünaptiline aktiivsus aitab kaasa [[mälujälg|mälujälje]] tekkele.&lt;ref name=KandelCh4&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 4.&lt;/ref&gt;

Keemilise sünapsi korral on presünaptilises piirkonnas [[sünapsipõieke]]sed, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.&lt;ref name=&quot;Ch. 10&quot; /&gt;

[[Pilt:Chemical synapse schema cropped.jpg|pisi|Sünaptilise ülekande olulised elemendid. Elektrokeemiline laine, mida nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]iks, liigub mööda neuroni aksonit. Kui laine jõuab [[sünaps]]ini, käivitab see väikese koguse [[virgatsaine]]molekulide vabanemise. Need seonduvad sihtraku rakumembraanis paiknevate retseptormolekulidega]]


{| class=&quot;infobox&quot;
|+ Tüüpilise keemilise sünapsi ehitus
|-
{{#if:{{{1|}}}|
! style=&quot;background-color: #d0d0d0;&quot; {{!}} {{{1}}}
|}}
|- style=&quot;text-align: center&quot;
| &lt;div style=&quot;position: relative;&quot;&gt;[[Pilt:SynapseSchematic_lines.svg|400px|alt=An illustrated chemical synapse]]
{{Image label|x=-5.0|y=-168.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Postsünaptiline tihedus'''| Postsünaptiline&lt;br /&gt; tihedus| [[Sünaps|Postsünaptiline&lt;br /&gt; tihedus]]}}}}
{{Image label|x=-12.0|y=-95.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Pingesõltuv Ca&lt;sup&gt;2+-kanal'''| Pinge-&lt;br /&gt;sõltuv Ca&lt;sup&gt;2+&lt;/sup&gt;-&lt;br /&gt; kanal| [[Aktsioonipotentsiaal| Pinge-&lt;br /&gt;sõltuv Ca&lt;sup&gt;++&lt;/sup&gt;-&lt;br /&gt; kanal]]}}}}
{{Image label|x=-25.0|y=-50.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipõieke'''| Sünapsi-&lt;br /&gt; põieke| [[Sünapsipõieke|Sünapsi-&lt;br /&gt; põieke]]}}}}
{{Image label|x=-212.0|y=-30.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine transportvalk'''|Virgatsaine&lt;br /&gt;transportvalk| [[Virgatsaine|Virgatsaine&lt;br /&gt;transportvalk]]}}}}
{{Image label|x=-256.0|y=-161.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Retseptor'''| Retseptor| [[Retseptor (biokeemia)|Retseptor]]}}}}
{{Image label|x=-14.0|y=-15.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine''' | Virgatsaine | [[Virgatsaine]]}}}}
{{Image label|x=-338.0|y=-63.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Aksoni lõpe'''| Aksoni&lt;br&gt;lõpe| [[Akson|Aksoni&lt;br&gt;lõpe]]}}}}
{{Image label|x=-336.0|y=-145.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipilu''' | Sünapsipilu| [[Sünapsipilu]]}}}}
{{Image label|x=-348.0|y=-190.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Dendriit'''| Dendriit| [[Dendriit]]}}}}&lt;/div&gt;
|}

Sünapside tüüpe on väga palju. On teada üle saja virgatsaine ning paljudel neist on mitu retseptoritüüpi.&lt;ref name=&quot;ch-15-neur&quot;&gt;Ch. 15: Neurotransmitters. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt; Paljud sünapsid kasutavad rohkem kui ühte virgatsainet.&lt;ref name=&quot;ch-15-neur&quot; /&gt; On tavaline, et sünaps kasutab ühte kiiresti toimivat madalmolekulaarset virgatsainet, nagu [[glutamaat]] või [[gamma-aminovõihape]], ning üht või mitut [[peptiid]]set virgatsainet, mis täidavad aeglasemaid modulatoorseid rolle.

Virgatsained võivad toimida erinevat tüüpi retseptorite kaudu. [[ionotroopne retseptor|Ionotroopsed retseptorid]] on [[ligand (biokeemia)|ligand]]iga juhitavad ioonkanalid, mis tekitavad kiire ja lühiajalise vastuse. [[metabotroopne retseptor|Metabotroopsed retseptorid]] toimivad [[G-valk]]ude ja rakusiseste [[signaalirada]]de kaudu ning põhjustavad aeglasemaid, kuid kauem kestvaid muutusi raku talitluses. Seetõttu võib samal virgatsainel olla väga erinevaid toimeid sõltuvalt sellest, mis tüüpi retseptori see aktiveerib ja millises närvisüsteemi osas sünaps paikneb.

[[Dale'i printsiip]] ütleb algupärasel kujul, et neuron vabastab kõigis oma sünapsides sama virgatsainete komplekti. Hilisem, levinud lihtsustatud tõlgendus (&quot;üks neuron — üks virgatsaine&quot;) on osutunud ekslikuks: neuronid vabastavad sageli üheaegselt mitut virgatsainet ([[kotransmissioon]]), sealhulgas kombinatsioone &quot;klassikalisest&quot; väikese molekuliga virgatsainest ja peptiidsest [[kaastransmitter]]ist.&lt;ref&gt;Gabrielle J. Gutierrez, Natasha Baas-Thomas, Eve Marder. What Dale never said: multiple incarnations of Dale's Law from the birth of pharmacology to modeling brain circuits. – ''Journal of Neurophysiology'', 2026, 136(2):702–708. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC13556283/ Täistekst.]&lt;/ref&gt; Hiljem on leitud, et ka algupärane, &quot;sama virgatsainete komplekti&quot; versioon ei kehti alati universaalselt: eri virgatsained ja kaastransmitterid, eriti peptiidid, võivad vabaneda neuroni eri rakupiirkondadest ja erineda sõltuvalt sellest, millisesse sihtmärki konkreetne terminal projitseerub.&lt;ref&gt;D. W. Golding. Patterns of peptide discharge — implications for Dale's principle. – B. Krisch, R. Mentlein (toim). ''The Peptidergic Neuron'', Birkhäuser Verlag: Basel 1996, lk 7–12.&lt;/ref&gt; Dale'i printsiip ei tähenda, nagu neuron avaldaks kõigile sihtrakkudele sama toimet, sest sünaptiline mõju sõltub postsünaptilise raku retseptoritest.&lt;ref name=&quot;Ch. 10&quot; /&gt; Et eri sihtrakkudel võivad olla eri tüüpi retseptorid, võib sama neuron mõjuda ühtedele rakkudele ergastavalt, teistele pärssivalt või moduleerivalt. Kaks levinumat virgatsainet on [[glutamaat]] ja [[gamma-aminovõihape]] (GABA). Glutamaat mõjub kesknärvisüsteemis valdavalt ergastavalt. Gamma-aminovõihape (GABA) on täiskasvanud kesknärvisüsteemi peamine pärssiv virgatsaine, kuid varajases arengus, mil neuronite rakusisene [[kloriidioon]]ide tase on kõrgem, mõjub see sageli hoopis ergastavalt. Pärssiva toime kujunemine on seotud rakusisese kloriidikontsentratsiooni langusega arengu käigus.&lt;ref&gt;Y. Ben-Ari. Excitatory actions of gaba during development: the nature of the nurture. – ''Nature Reviews Neuroscience'', 2002, 3 (9): 728–739.&lt;/ref&gt;

Üks oluline sünapside rühm suudab pikaajaliste aktiivsusest sõltuvate muutuste kaudu sünapsi tugevuses moodustada [[mälujälg]]i.&lt;ref&gt;Paradiso MA, Bear MF, Connors BW. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', Lippincott Williams &amp; Wilkins 2007, lk 718, ISBN 0-7817-6003-8.&lt;/ref&gt; [[neuraalne mälu|Neuraalse mälu]] tuntuim vorm on [[pikaajaline tugevnemine]] (''long-term potentiation'', [[LTP]]). See esineb sünapsides, mis kasutavad virgatsainena [[glutamaat]]i, ja sõltub eelkõige [[NMDA retseptor]]ite aktivatsioonist.&lt;ref name=&quot;resumee&quot;&gt;Cooke SF, Bliss TV. Plasticity in the human central nervous system. – ''Brain'', 2006, 129 (Pt 7): 1659–1673. [https://academic.oup.com/brain/article-abstract/129/7/1659/300527?redirectedFrom=fulltext&amp;login=false Resümee.]&lt;/ref&gt; NMDA retseptorid on &quot;assotsiatiivsed&quot;: kui presünaptiline ja postsünaptiline neuron aktiveeruvad ligikaudu samaaegselt, eemaldub retseptori blokeering ning kanal avaneb, võimaldades kaltsiumioonide sisenemist postsünaptilisse rakku.&lt;ref&gt;Bliss TV, Collingridge GL. A synaptic model of memory: long-term potentiation in the hippocampus. – ''Nature'', 1993, 361 (6407): 31–39. [https://www.nature.com/articles/361031a0 Resümee.]&lt;/ref&gt; Kaltsium käivitab rakusisesed [[signaalikaskaad]]id, mis viivad lõpuks [[AMPA-tüüpi glutamaadiretseptor]]ite arvu kasvuni postsünaptilises membraanis, nii et sünapsi efektiivne tugevus suureneb. See tugevuse muutus võib püsida nädalaid või kauem. Pärast pikaajalise tugevnemise avastamist 1973. aastal on kirjeldatud teisi [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] vorme, mille puhul esineb nii sünapsi tugevnemine kui ka selle nõrgenemine ja mille kestus varieerub.&lt;ref name=&quot;resumee&quot; /&gt; Näiteks [[tasusüsteem]], mis soodustab soovitud käitumist, tugineb osaliselt plastilisusmehhanismidele, milles mängib rolli [[dopamiin]].&lt;ref&gt;Kauer JA, Malenka RC. Synaptic plasticity and addiction. – ''Nat. Rev. Neurosci.'', 2007, 8 (11): 844–858. [https://www.nature.com/articles/nrn2234 Resümee.]&lt;/ref&gt; Kõik need sünaptilise muutlikkuse vormid koos moodustavad [[närvisüsteemi plastilisus]]e ehk närvisüsteemi võime kohaneda keskkonna muutustega.

Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles iga neuron võib olla ühenduses tuhandete teistega. Informatsiooni kodeerimises osalevad nii üksikute neuronite aktiivsus kui ka neuronipopulatsioonide aktiivsusmustrid. Nende osakaal on neuroteaduses jätkuvalt uuritav küsimus.&lt;ref&gt;R. Q. Quiroga, L. Reddy, G. Kreiman, C. Koch, I. Fried. Invariant visual representation by single neurons in the human brain. – ''Nature'', 2005, 435 (7045): 1102–1107.&lt;/ref&gt; Aktiivsusmustrit iseloomustavad aktiivsete neuronite arv ja jaotumine, [[aktsioonipotentsiaal]]ide sagedus ning sünaptiliste ühenduste tugevus. Impulsside sagedus peegeldab stiimuli tugevust: madalam sagedus vastab nõrgemale ja kõrgem sagedus tugevamale stiimulile. Aktiivsusmustrid annavad väljundi, näiteks [[tajumus]]e või [[liigutus]]e.  

Närvisüsteem reguleerib ja koordineerib teiste [[kude]]de, näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]], talitlust ning mõjutab kudede kasvu, arengut ja ainevahetust. Regulatsioon toimub keemiliste signaalide abil. [[Virgatsaine]]d vahendavad kiiret ja lokaalset toimet sünapsides, [[neuromodulaator]]id muudavad neuronite erutatavust ja närvivõrgustike tundlikkust (mõjutades näiteks [[tähelepanu]] ja [[meeleolu]]), [[troofiline faktor|troofilised faktorid]] toetavad rakkude kasvu ja taastumist ning [[neurohormoon]]id toimivad vere kaudu, põhjustades aeglasemat, kuid ulatuslikku mõju.

Närvisüsteemis esineb sadu tüüpe neuroneid.&lt;ref name=&quot;Ch. 4&quot; /&gt; Need erinevad ehituse, talitluse, ühenduste ja keemilise toime poolest. Funktsiooni järgi eristatakse näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], mis teisendavad stiimuleid (nt [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks; [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]], mis edastavad signaale [[efektorrakk]]udele; ning [[vaheneuron]]id, mis integreerivad ja töötlevad infot närvivõrgustikes.&lt;ref name=&quot;ch-2-nerve&quot; /&gt; Lisaks esineb erutavaid ja pidurdavaid neuroneid, mille tasakaal määrab närvivõrgustike aktiivsuse mustrid.

==== Gliiarakud ====
Gliiarakud stabiliseerivad mitmel moel neuronite kuju ja paiknemist. Esiteks pakuvad gliiarakud mehaanilist tuge: toetavad neuronite [[rakumembraan]]i ja jätkeid ([[dendriit]]e ja [[akson]]eid), täidavad neuronitevahelise ruumi ning moodustavad nende ümber tiheda rakuvõrgustiku. See toimib toetava karkassina, mis hoiab neuronite ehituse paigas ja kaitseb jätkeid deformeerumise, nihkumise või kahjustumise eest. Teiseks hoiavad nad neuroneid kindlates vastastikustes asendites, aidates säilitada [[sünaps]]ide täpse paigutuse ja närvivõrkude organiseerituse. Selles on oluline roll eriti [[astrotsüüt|astrotsüütidel]], mis kinnituvad neuronite ja [[veresoon]]te külge ning ümbritsevad sünapse ja [[kapillaar]]e, ankurdades neuronid kindlasse mikrokeskkonda. Kolmandaks toodavad ja organiseerivad gliiarakud [[rakuvaheaine]]t, mis aitab rakkudel püsida õiges asendis ja säilitada koe arhitektuuri. Neljandaks stabiliseerivad nad aksonite ümbrust [[müeliin]]iga: [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis ümbritsevad aksonid [[müeliintupp|müeliintupega]], mis lisaks signaali kiirendamisele pakub ka mehaanilist tuge ja kaitset. 

Lisaks toetavad gliiarakud neuronite ainevahetust ja reguleerivad [[närvikude|närvikoes]] rakuvälist keemilist keskkonda. Gliiarakud, eriti astrotsüüdid, võtavad verest vastu ja transpordivad närvikoesse [[glükoos]]i, mis on närvikoes peamine energiaallikas. Nad suudavad reageerida energiavajaduse muutumisele. Astrotsüüdid võivad glükoosi [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadik]]s (laktaatioon, piimhappe anioon) muuta ning laktaati rakuvälisesse keskkonda vabastada. Seda nähtust kirjeldab [[astrotsüüt-neuron-laktaadisüstiku hüpotees]], mille kohaselt võivad neuronid intensiivse aktiivsuse ajal kasutada astrotsüütidelt saadud laktaati täiendava energiaallikana, muutes selle laktaadi [[dehüdrogenaas]]i abil tagasi [[püruvaat|püruvaadiks]] ja oksüdeerides seda mitokondrites. Hüpoteesi kasuks räägivad mitmed eksperimentaalsed tõendid, kuid laktaadiülekande üldine või oluline roll täiskasvanud peaaju energiavarustuses on jätkuvalt vaieldav: osa uurimusi pole saanud olulist laktaadivoogu astrotsüütidest neuronitesse kinnitada või on leidnud, et laktaadi üldine panus aju glükoosiainevahetusse on nii väike, et selle suund ja tähtsus jäävad vaieldavaks.&lt;ref&gt;L. K. Bak, A. B. Walls. CrossTalk proposal: An important astrocyte-neuron lactate shuttle couples neuronal activity to glucose utilisation in the brain. – ''Journal of Physiology'', 2018, 596 (3): 351–353; L. K. Bak, A. B. Walls. CrossTalk opposing view: Lack of evidence supporting an important role of astrocyte-to-neuron lactate shuttling in brain energy metabolism. – ''Journal of Physiology'', 2018, 596 (3): 355–357.&lt;/ref&gt; Glükoosi ja teiste energiaallikate oksüdatsiooni teel sünteesitakse [[Adenosiintrifosfaat|ATP]]-d, mis on neuronite peamine energiakandja. Seda kasutatakse muu hulgas [[närviimpulss]]ide tekkeks ja levimiseks vajalike ioonigradientide säilitamiseks ja taastamiseks ning [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] tagamiseks, sealhulgas [[virgatsaine]]te vabastamiseks ja [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaardeks]] [[sünaps]]ides. 

Teiseks eemaldavad gliiarakud neuronite aktiivsuse tõttu tekkinud [[ainevahetusjääk]]e, hoides rakuvälise keskkonna stabiilsena ja takistades neuronitele kahjulike ja närvisignaalide levikut häirivate [[jääkaine]]te kuhjumist. 

Kolmandaks, nii neuronid kui ka gliiarakud eemaldavad [[virgatsaine]]id [[sünapsipilu]]st, kuid nende rollid on osaliselt erinevad ja teineteist täiendavad. Pärast virgatsaine vabanemist sünapsipilusse seondub see [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega ja käivitab signaali. Selle toime peab olema täpselt ajastatud, lühiajaline ja kontrollitud, mistõttu virgatsaine tuleb kiiresti eemaldada. Peamine mehhanism selleks on presünaptiline [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaare]], mille käigus signaali saatnud neuron võtab virgatsaine spetsiaalsete [[transportvalk]]ude abil oma [[rakumembraan]]i kaudu tagasi. Seejärel virgatsaine kas pakendatakse uuesti sünapsipõiekestesse või lagundatakse ensümaatiliselt. Lisaks osalevad selles protsessis gliiarakud, eriti astrotsüüdid, mis haaravad sünapsipilust liigsed virgatsained, mida neuronid ei ole tagasi haaranud. See on eriti oluline näiteks [[glutamaat|glutamaadi]] puhul, sest selle liigne kuhjumine võib põhjustada neuronite [[üleerutus]]t ja kahjustust ([[eksitotoksilisus]]).

Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises, kontrollides ainete liikumist vere ja [[peaaju]] närvikoe vahel, kuid nad ei moodusta ise barjääri, vaid toimivad selle välise regulatsioonisüsteemina. Hematoentsefaalne barjäär on füsioloogiline &quot;filter&quot; vere ja peaaju koe vahel. Selle põhiosa moodustavad kapillaaride seinu vooderdavad [[endoteel]]irakud, mis on omavahel ühendatud [[tiheliidus]]tega. Nii ei saa ained liikuda rakkude vahelt vabalt, vaid läbivad barjääri kas [[difusioon]]i teel (näiteks [[dihapnik|hapnik]]u puhul) või [[transportvalk]]ude abiga (näiteks [[glükoos]]i puhul). Astrotsüüdid ümbritsevad peaaju kapillaare oma jätketega ning suhtlevad endoteelirakkudega, kuigi nad ei kuulu veresoonte seina koosseisu. Nad mõjutavad endoteelirakkude omadusi ja tiheliiduste säilimist, vähendades barjääri lekkeid ning reguleerides, millised molekulid ja millises koguses pääsevad verest peaajju. Nii võimaldavad nad glükoosi ja hapniku kontrollitud sisenemist ajju, piiravad [[toksiin]]ide ja mitmete [[ravim]]ite pääsu närvikoesse. Samuti kohandavad nad veresoonte läbilaskvust ja verevoolu vastavalt närvikoe aktiivsusele: nad suurendavad lokaalselt verevarustust, kui neuronite energiavajadus kasvab.

Närvikoe rakkude ümbruses ([[rakuväline keskkond|rakuvälises keskkonnas]]) leidub [[ioon]]e, näiteks [[kaaliumioon]]e, [[naatriumioon]]e ja [[kaltsiumioon]]e, mille tasakaal on [[neuron]]ite normaalseks talitluseks hädavajalik. Neuronite aktiivsuse ajal muutub ioonide jaotus kiiresti, näiteks suureneb kaaliumioonide hulk. Nende kuhjumine häiriks närviimpulsside teket ja levikut ning võiks viia neuronite üleerutuseni. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad seda tasakaalu, haarates liigseid ioone, jaotades neid ümber või suunates [[vereringe]]sse. Nii tagavad nad närvikoe keemilise keskkonna stabiilsuse ja närviimpulsside usaldusväärse toimimise. 

Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad [[sünaps]]ide tugevust ja ümberkujunemist ning osalevad närvivõrkude arengus ja kohanemises. Sünapsi tugevus, st see, kui tõhusalt signaal ühelt [[neuron]]ilt teisele kandub, sõltub suuresti sünapsi keskkonna olekust. Gliiarakud mõjutavad seda, eemaldades või vabastades [[virgatsaine]]id (näiteks glutamaati), reguleerides ioonide tasakaalu ja eritades [[signaalmolekul]]e, mis mõjutavad neuronite tundlikkust. Närvisüsteemi arengus juhivad gliiarakud [[neuron]]ite kasvu ning nende jätkete (aksonite ja dendriitide) suunamist, et need leiaksid õiged sihtkohad ja moodustaksid sobivad ühendused, kujundades niiviisi närvivõrkude algse korralduse. Edasises elus toimub pidev ümberkorraldumine: osa sünapse tugevneb, osa nõrgeneb või kaob ja uusi ühendusi tekib juurde. Gliiarakud toetavad uute sünapside teket, eemaldavad mittevajalikke ühendusi ja kohandavad närvivõrke vastavalt aktiivsusele: sagedamini kasutatavad ühendused tugevnevad ja vähem aktiivsed võivad nõrgeneda.
See on oluline [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] seisukohast. Selle käigus stabiliseerivad gliiarakud vajalikke ühendusi, hoides toimivaid sünapse ja neuronitevahelisi seoseid püsivana ja töökindlana. Nad toetavad neid sünapse, mida kasutatakse sageli ja mis on funktsionaalselt olulised, hoiavad nende ümber sobivat keemilist keskkonda (näiteks ioonide tasakaal ja [[virgatsaine]]te kontroll) ning soodustavad nende säilimist ja tugevnemist. Vähekasutatavad või mittevajalikud sünapsid nõrgenevad või need eemaldatakse. See protsess on seotud närvivõrkude stabiilsusega, st närvivõrgustiku võimega säilitada toimiv struktuur ja töökindlus ka pideva muutumise tingimustes. Stabiilsus tagab, et olulised ühendused püsivad, signaalid liiguvad usaldusväärselt ja võrgustik ei muutu kaootiliseks ega kaota oma funktsionaalset korraldust. Stabiilsus peab olema tasakaalus [[närvisüsteemi plastilisus]]ega: plastilisus võimaldab õppimist ja kohanemist, stabiilsus aga säilitab toimivad struktuurid. Nii tagavad gliiarakud, et närvisüsteem on ühtaegu paindlik ja stabiilne, võimaldades närvivõrkudel kogemuse mõjul muutuda ja kohaneda.

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.&lt;ref&gt;Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.&lt;/ref&gt;

Peaajus on gliiarakke kokku ligikaudu sama palju kui neuroneid, kuid piirkondlik varieeruvus on suur. Ajukoores on gliiarakke neuronitest ligikaudu neli korda rohkem, seevastu väikeajus, kus paikneb enamik peaaju neuronitest on gliiarakke neuronitega võrreldes vähe.&lt;ref&gt;C. S. von Bartheld, J. Bahney, S. Herculano-Houzel. The search for true numbers of neurons and glial cells in the human brain: A review of 150 years of cell counting. – ''Journal of Comparative Neurology'', 2016, 524 (18): 3865–3895.&lt;/ref&gt; 

Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi:

*[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises;
*[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]);
*[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides.

Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga.

=== Talitlus ===
Baastasandil on närvisüsteemi ülesanne edastada signaale ühelt rakult teisele või keha ühest osast teise. Rakud saavad teistele rakkudele signaale saata mitmel viisil. Üks võimalus on saata keemilisi aineid ([[hormoon]]e) [[vereringe]]sse, mille kaudu need levivad kaugematesse kehaosadesse. Erinevalt sellest ringhäälingulaadsest signaaliedastusest võimaldab närvisüsteem signaaliülekannet punktist punkti: neuronid suunavad oma aksonid konkreetsetesse sihtpiirkondadesse ja moodustavad sünaptilisi ühendusi konkreetsete sihtrakkudega.&lt;ref name=&quot;Gray170&quot;&gt;Gray PO. ''Psychology'', 5. trükk, Macmillan 2006 , ISBN 978-0-7167-7690-1, lk 170.&lt;/ref&gt;

Integratiivsemal tasandil on närvisüsteemi põhifunktsioon keha juhtimine.&lt;ref name=KandelCh2/&gt; Närvisüsteem hangib [[meeleelund]]ite [[retseptorrakk]]ude kaudu keskkonnast informatsiooni, saadab seda informatsiooni kodeerivaid signaale kesknärvisüsteemi, töötleb infot sobiva reaktsiooni määramiseks ja saadab soovitava reaktsiooni käivitamiseks signaale lihastele või näärmetele.

Närvisüsteem võimaldab nägemist ja teisi keerukaid tajusid, keerukat suhtlemist, elundkondade talitluse kiiret koordineerimist ning samaaegset integreeritud signaalitöötlust.

Närvisüsteem võimaldab [[keel]]t, mõistete abstraktset esitamist, kultuuri edasiandmist ja paljusid teisi inimühiskonna aspekte.

====Närviringid ja nende süsteemid====
[[Pilt:Descartes-reflex.JPG|pisi|Valu teekond illustratsioonil [[René Descartes]]i raamatust &quot;[[Traité de l'homme]]&quot; (&quot;Traktaat inimesest&quot;; 1664). Tuli on jala lähedal. Tule väga väikesed liikuvad osakesed mõjutavad jala nahka, põhjustades naha liikumise, mis tõmbab närvitorus paikneva peenikest kiu alumist otsa. Tõmme kandub mööda kiudu selle teise otsani ajus. Teise otsa liikumine avab ajus poorilaadse ava. Descartes võrdleb seda mõju nööri tõmbamisega, mis paneb nööri teises otsas oleva kella helisema. &quot;[[Loomsed vaimud]]&quot; pääsevad ajuõõnest närvitorusse. Need on Descartesi järgi väga peen liikuv aine, mis paikneb ajuõõntes ja liigub närvitorudes. Kui ava avaneb, saavad loomsed vaimud liikuda närvitorusse, milles need jõuavad lihasteni ja muudavad nende kuju, põhjustades jala eemaldumise tulest]]
Närvisüsteemi talitlust käsitati pikka aega stiimuli ja reaktsiooni seostamisena.&lt;ref name=Sherrington1906/&gt; Selle arusaama järgi algab neuraalne töötlus stiimulitest, mis aktiveerivad sensoorsed neuronid ja tekitavad signaale, mis levivad seljaaju ja peaaju ühenduste ahelate kaudu, ja viib lõpuks motoorsete neuronite aktiveerumiseni ja seetõttu lihaste kokkutõmbumiseni, seega väliselt avalduvate reaktsioonideni. [[René Descartes]] uskus, et loomade kogu käitumist ja suuremat osa inimese käitumisest saab seletada stiimuli ja reaktsiooni ringide abil, kuid [[keel]]t ja muud kõrgemat kognitiivset käitumist ei saa mehhanitsistlikult seletada.&lt;ref name=Descartes&gt;René Descartes. ''[[Les Passions de l'âme]]'', 1649.&lt;/ref&gt; [[Charles Sherrington]] arendas raamatus &quot;[[The Integrative Action of the Nervous System]]&quot; (1906)&lt;ref name=Sherrington1906&gt;C. S. Sherrington. ''The Integrative Action of the Nervous System'', Scribner 1906.&lt;/ref&gt; stiimuli ja reaktsiooni mehhanismide käsitlust palju üksikasjalikumalt. [[Psühholoogia]]s 20. sajandi keskpaigani valitsenud vaade [[biheiviorism]] püüdis inimese käitumise kõiki aspekte seletada stiimuli ja reaktsiooni kaudu.&lt;ref name=Baum&gt;W. M. Baum. ''Understanding Behaviorism: Behavior, Culture and Evolution'', Blackwell 2005, ISBN 978-1-4051-1262-8.&lt;/ref&gt;

20. sajandi alguses alanud ja 1940ndatel haripunkti jõudnud elektrofüsioloogilised uuringud näitasid, et närvisüsteemis on palju mehhanisme, mis säilitavad rakkude erutuvust ja tekitavad aktiivsusmustreid iseeneslikult, ilma välise stiimulita.&lt;ref name=Piccolino&gt;M. Piccolino. Fifty years of the Hodgkin-Huxley era. – ''Trends Neurosci.'', 2002, kd 25, nr 11, lk 552–553.&lt;/ref&gt; Leiti, et neuronid on võimelised tekitama korrapäraseid aktsioonipotentsiaalide jadasid, isegi täielikus eraldatuses.&lt;ref name=Johnston&gt;Johnston, S. M. Wu. ''Foundations of cellular neurophysiology'', MIT Press 1995, ISBN 978-0-262-10053-3.&lt;/ref&gt;

Kui ühendada iseeneslikult aktiivsed neuronid keerukateks ringideks, on keerukate ajaliste aktiivsusmustrite tekitamise võimalused veel palju suuremad.&lt;ref name=Dayan&gt;P. Dayan, L. F. Abbott ''Theoretical Neuroscience: Computational and Mathematical Modeling of Neural Systems'', MIT Press 2005 ISBN 978-0-262-54185-5.&lt;/ref&gt; Tänapäeval käsitatakse närvisüsteemi talitlust nii, et selles on oma osa nii stiimuli ja reaktsiooni ahelatel kui ka isetekkeliselt genereeritud aktiivsusmustritel. Käitumine tekib nende vastastikmõjus.
&lt;ref name=Simmons&gt;P. J. Simmons, D. Young. ''Nerve cells and animal behaviour'', Cambridge University Press 1999, ISBN 978-0-521-62726-9,   Ch 1.: Introduction.&lt;/ref&gt;

===== Refleksid ja muud stiimuli-reaktsiooni ringid =====

[[Närviring]]i lihtsaim tüüp on [[refleksikaar]]. See algab sensoorse sisendiga ja lõpeb motoorse väljundiga ning läbib omavahel ühendatud neuronite rea.&lt;ref name=KandelCh36&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 36.&lt;/ref&gt; Seda võib illustreerida [[äratõmbamisrefleks]]iga, mille puhul käsi tõmmatakse pärast kuuma pliidi puudutamist kiiresti tagasi.
[[Pilt:Nervous_system_organization_en.svg|pisi|Närvisüsteemi baastalitluse lihtsustatud kujutis: sensoorsed retseptorid võtavad signaalid vastu ning edastavad need seljaajju ja peaajju, kus neid töödeldakse; seejärel saadetakse signaalid tagasi seljaajju ja sealt edasi motoorsetesse neuronitesse]]
Ring algab [[nahk|naha]] [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoritega]], mis aktiveeruvad kahjustava [[kuumus]]e toimel. Membraanis paiknev spetsiaalne molekulaarne struktuur põhjustab selle, et kuumus muudab membraani elektrivälja. Kui elektrilise potentsiaali muutus on piisavalt suur, et ületada vastav läviväärtus, vallandub aktsioonipotentsiaal, mis edastatakse retseptorraku [[akson]]i kaudu seljaajju. Seal moodustab akson teiste rakkudega erutavaid sünaptilisi kontakte; osa neist projitseerub samasse seljaaju piirkonda, osa aga peaajju. Üheks sihtmärgiks on seljaaju vaheneuronite kogum, mis projitseerub käelihaseid juhtivatele motoorsetele neuronitele. Vaheneuronid erutavad motoorseid neuroneid ja kui erutus on piisavalt tugev, tekitavad mõned motoorsed neuronid aktsioonipotentsiaale, mis liiguvad mööda nende aksoneid punktini, kus nad moodustavad erutavaid sünaptilisi kontakte lihasrakkudega. Erutavad signaalid põhjustavad lihasrakkude kokkutõmbumise ja käsi tõmmatakse eemale.

Tegelikkus võib olla sellest lihtsustatud esitusest mitmeti keerulisem.&lt;ref name=KandelCh36/&gt; Kuigi kõige lihtsamate reflekside puhul on sensoorsete ja motoorsete neuronite vahel lühikesed närviteed, osalevad ringis ka teised läheduses paiknevad neuronid, mis reaktsiooni moduleerivad. Peale selle kulgevad peaajust seljaajju projektsioonid, mis võivad refleksi võimendada või nõrgendada.

Kõige lihtsamaid reflekse võivad vahendada ringid, mis paiknevad täielikult seljaajus, kuid keerukamad reaktsioonid sõltuvad signaalide töötlemisest peaajus.&lt;ref name=KandelCh38&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 38: Voluntary movement.&lt;/ref&gt; Näiteks kui miski liigub inimese vaatevälja servas ja inimene pöörab pilgu selle poole, käivitub palju signaalitöötluse etappe. Esialgne sensoorne reaktsioon [[silm]]a [[võrkkest]]as ja lõplik motoorne reaktsioon [[ajutüvi|ajutüves]] ei erine kuigi palju lihtsa refleksi vastavatest etappidest, kuid vahepealsed etapid on täiesti erinevad. Töötlusahel ei koosne ühest või kahest sammust, vaid nägemissignaalid teevad läbi võib-olla kümneid integratsioonietappe, milles osalevad [[taalamus]], [[ajukoor]], [[basaalganglion]]id, [[ülakünkake]], [[väikeaju]] ja mitmesugused [[ajutüvi|ajutüve]] tuumad. Need piirkonnad täidavad signaalitöötlusfunktsioone, mille hulka kuuluvad keskkonna [[taju]]mine, tajutava analüüs, [[meenutamine]], [[otsustamine]] ja [[motoorne planeerimine]].&lt;ref name=KandelCh39&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 39: The control of gaze.&lt;/ref&gt;

Keskkonna tajumine eeldab võimet eraldada sensoorsete signaalide kogumist bioloogiliselt olulist informatsiooni. Näiteks reageerivad võrkkesta üksikud fotoretseptorid valguse intensiivsusele oma kitsas retseptiivses väljas. Teise taseme nägemisneuronid saavad sisendi primaarsete retseptorite rühmadelt; kõrgema taseme neuronid saavad sisendi teise taseme neuronite rühmadelt jne. Nii kujuneb töötlusetappide hierarhia, kus iga etapp ekstraheerib signaalide kogumist bioloogiliselt olulisi tunnuseid (näiteks servi, liikumissuunda või värvikontraste), jättes ebaolulise info kõrvale. Nii tekib hierarhiliselt organiseeritud aktiivsusmuster, mis on jaotunud mitme spetsialiseerunud ajupiirkonna vahel (nägemise puhul on kirjeldatud üle kolmekümne eri funktsiooniga visuaalset ajupiirkonda) ja esindab keskkonna objekte ja nende omadusi. See, kuidas hajutatud neuraalsest aktiivsusest kujuneb subjektiivne tajukogemus, on nii neuroteaduses kui ka teadvusefilosoofias lahtine küsimus. 

===== Isetekkeline mustrite genereerimine =====

Kuigi stiimuli-reaktsiooni mehhanisme on kõige lihtsam mõista, võib närvisüsteem organismi juhtida ka väliste stiimuliteta, kasutades seesmiselt genereeritud aktiivsuse rütme. Et neuroni membraanis võib olla mitmesuguseid pingetundlikke ioonkanaleid, on paljudest tüüpidest neuronid (isegi isoleerituna) võimelised genereerima rütmilisi aktsioonipotentsiaalide jadasid. Kui iseeneslikud rütmilised neuronid on erutavate või pidurdavate sünapside kaudu omavahel ühendatud, on tekkinud võrgustikud võimelised ilmutama mitmesugust dünaamilist käitumist, sealhulgas atraktordünaamikat, perioodilisust ja isegi kaost. Neuronivõrgustikku, mis kasutab oma sisemist struktuuri ajaliselt struktureeritud väljundi genereerimiseks, ilma et selleks oleks tarvis vastava ajalise struktuuriga stiimulit, nimetatakse tsentraalseks mustrigeneraatoriks.

Iseeneslik mustrite genereerimine toimub väga erinevatel ajaskaaladel, millisekunditest tundide või veel pikemate ajavahemikeni. Üks tähtsamaid bioloogilisi rütme on [[tsirkadiaanrütm]] ehk ööpäevarütm — endogeenne, ligikaudu 24-tunnise perioodiga kõikumine, mis reguleerib paljusid füsioloogilisi protsesse, sealhulgas kehatemperatuuri, hormoonide eritumist ja ainevahetust ning paljudel loomadel ka une ja ärkveloleku rütmi. Kõigil uuritud loomadel esineb närvitegevuses tsirkadiaanseid kõikumisi. Alates 1990ndatest tehtud katsed näitavad, et tsirkadiaanrütmi tekitab &quot;[[geneetiline kell]]&quot;, mis seisneb selles, et teatud geenide avaldumise tase ööpäeva jooksul tõuseb ja langeb. Nii erinevatel loomadel nagu [[putukad]] ja [[selgroogsed]] on sarnane geneetiline rütmikellasüsteem. Valgus mõjutab kella, kuid kell töötab ka siis, kui valguse tase hoitakse muutumatuna ja puuduvad muud välised märguanded selle kohta, mis kell on. Kellageenid avalduvad nii närvisüsteemi paljudes osades kui ka paljudes perifeersetes elundites. Imetajatel on paljudes kudedes oma molekulaarsed &quot;kellad&quot;, kuid nende rütme sünkroonib [[hüpotalamus]]es paiknev [[suprakiasmaatiline tuum]].

=== Areng ===
{{Vaata|Närvisüsteemi areng}}
Varajases arengujärgus kujuneb [[gastrula]]. [[Gastrulatsioon]]i käigus moodustuvad kolm [[looteleht]]e: [[endoderm]], millest areneb seedetrakti ja mitme muu siseelundi [[epiteel]] või epiteelne osa; [[mesoderm]], millest arenevad muu hulgas lihased, luustik ja sidekude; ja [[ektoderm]], millest arenevad muu hulgas [[marrasknahk]] ja närvisüsteem.&lt;ref name=SanesCh1&gt;D. H. Sanes, T. A. Reh, W. A. Harris. ''Development of the Nervous System'', Elsevier Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, Ch. 1, Neural induction.&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Gray17.png|pisi|Inimese embrüo [[neuraalvagu|neuraalvaoga]]]] [[Pilt:Development of the neural tube.png|pisi|[[Neuraaltoru]] arengu neli staadiumi inimese embrüos]]
Närvisüsteemi arengu esimene nähtav tunnus on õhukese rakuriba ilmumine piki embrüo seljapoolset keskjoont. Seda nimetatakse [[neuraalplaat|neuraalplaadiks]]. Edasises arengus tekib neuraalplaadi keskossa pikisuunaline vagu – [[neuraalvagu]]. See süveneb järk-järgult ning selle servad lähenevad teineteisele ja kasvavad kokku. Nii kujuneb [[kesknärvisüsteem]]i eelkäija, silindriline [[neuraaltoru]]. [[Neuraalhari]] kujuneb [[neuraalvolt]]ide servades, [[neuroektoderm]]i ja mitteneuraalse (pindmise) [[ektoderm]]i piiril. Neuraaltoru sulgumise ajal või vahetult pärast seda eralduvad need rakud [[neuroepiteel]]ist ning rändavad embrüos laiali. Neist kujunevad mitmesugused struktuurid — sealhulgas suur osa [[piirdenärvisüsteem]]ist, aga ka pigmendirakud ja osal loomadest kraniofatsiaalne kõhr- ja luukude ja mitmed muud mitteneuraalsed koed. Rakkude eraldumise ajastus (enne või pärast toru sulgumist) on liigiti erinev. Neuraalplaadi muutumist neuraaltoruks koos närviharja kujunemisega nimetatakse [[neurulatsioon]]iks.

[[Närvikude|Närvikoe]] kujunemist [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] teel on uuritud alates 1920ndatest ([[Spemanni-Mangoldi organisaator]]i katsed), kuid selle aluseks olevad molekulaarsed mehhanismid jäid pikka aega lahtiseks küsimuseks. 1990ndatel hakati neid kiiresti täpsustama. Geneetiliste uurimismeetodite abil selgus, et närvikoe kujunemine sõltub [[luu morfogeneetilised valgud|luu morfogeneetiliste valkude]] (BMP-de) signaalide pärssimisest. Eriti tähtis on [[BMP4]]. Organisaatori piirkonnast ([[suur-kannuskonn]]a puhul peamiselt [[mesendoderm]]i rakkudest, kuid osaliselt ka eesmisest endodermist) pärinevad valgud, sealhulgas [[kordiin]] ja [[nogiin]], pärsivad BMP4 toimet ja suunavad [[ektoderm]]i [[diferentseerumine|diferentseeruma]] närvikoeks.&lt;ref&gt;S. Piccolo jt. Dorsoventral patterning in Xenopus: inhibition of ventral signals by direct binding of chordin to BMP-4. – ''Cell'', 1996, 86 (4): 589–598.&lt;/ref&gt; BMP-signaalide pärssimise allikas ja mehhanism on selgroogsete eri rühmadel ja eri arenguetappidel oluliselt erinev: näiteks koduhiirel osaleb eesmine vistseraalne endoderm ja kanal on ainult BMP-antagonism ebapiisav ning vajalikud on lisaks [[FGF]]-signaalid.&lt;ref&gt;K. G. Stern. Neural induction: old problem, new findings, yet more questions. – ''Development'', 2005, 132 (9): 2007–2021.&lt;/ref&gt; Protsessis osalevad ka näiteks [[FGF]]- ja [[Wnt]]-signaalirajad. Neuraalse induktsiooni tulemusel tekivad [[neuroblast]]id ehk neuronite eellasrakud.&lt;ref name=KandelCh53&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'',  McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 53: The generation and survival of nerve cells.&lt;/ref&gt; Edasiste jagunemiste ja diferentseerumise käigus kujunevad neist neuronid, teistest neuraalsetest eellasrakkudest arenevad gliiarakud.

Närvisüsteemi arengu peamised etapid on neuronite ja gliiarakkude teke neuraalsetest eellasrakkudest, ebaküpsete neuronite ränne tekkekohast lõplikku asukohta, aksonite väljakasvamine ja sihtrakkudeni juhtimine, sünapside moodustumine ja hilisemad muutused. Viimased on õppimise ja mälu rakuliste mehhanismide alus.&lt;ref name=KandelCh52&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'',  McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 52: The induction and patterning of the nervous system.&lt;/ref&gt;

=== Närvisüsteemi haigused ===
{{Vaata ka|Närvihaigused}}
[[Neuroloogia]] hõlmab kõigi kesk- ja perifeerse närvisüsteemiga seotud seisundite ja [[haigus]]te diagnoosimist ja [[ravi]].

[[Närvisüsteemi talitluse häire]]id võivad põhjustada [[geneetilised tegurid]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[vananemisega seotud muutused]], [[autoimmuunprotsessid]], [[veresoonkonna haigused]] ja [[mürgine aine|mürgised ained]]. [[neuroloogilised haigused|Neuroloogilisi haigusi]] võib liigitada närvisüsteemi kahjustatud osa, häire olemuse või [[haigus]]e põhjuse järgi. [[Neuroloogilised häired|Neuroloogiliste häirete]] hulka kuuluvad kesk- ja piirdenärvisüsteemi mõjutavad haigused, sealhulgas [[epilepsia]], [[peavaluhäired]], [[neurodegeneratiivsed haigused]], [[ajuveresoonkonna haigused]], [[neuroinfektsioossed haigused]], [[neuroimmunoloogilised haigused]], [[neuromuskulaarsed haigused]], [[neuroarengulised häired]], traumaatilised pea- ja seljaajukahjustused ning [[närvisüsteemi kasvajad]].

Kesknärvisüsteemi kaitsevad tugevad füüsilised ja keemilised barjäärid. Füüsiliselt ümbritsevad pea- ja seljaaju [[ajukelmed]] ning kolju ja lülide luud, mis moodustavad koos tugeva füüsilise kaitsekihi. Keemiliselt isoleerib pea- ja seljaaju [[hematoentsefaalbarjäär]] — valikuliselt läbilaskev piir, mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel. Väikesed lipofiilsed molekulid (näiteks hapnik, süsihappegaas) läbivad barjääri vaba difusiooni teel, olulised toitained nagu glükoos ja aminohapped transporditakse spetsiifiliste kandevalkude kaudu, suuremad molekulid (näiteks insuliin) spetsiifiliste retseptorite vahendusel, enamiku teiste, eriti suuremate ja vesilahustuvate ainete vaba liikumine on aga piiratud.&lt;ref&gt;W. M. Pardridge. Drug transport across the blood-brain barrier. – ''Journal of Cerebral Blood Flow &amp; Metabolism'', 2012, 32 (11): 1959–1972.&lt;/ref&gt;

Kuigi närvid paiknevad tavaliselt sügaval naha all, välja arvatud mõned erandid, nagu [[küünarluunärv]], on nad siiski üsna avatud füüsilistele kahjustustele, mille tagajärjeks võib olla [[valu]] ning tundlikkuse või lihaste kontrolli kadumine. Närvikahjustusi võivad põhjustada ka [[turse]] ja [[muljumisvigastus]]ed kohtades, kus närv kulgeb läbi kitsa luulise kanali, nagu [[randmekanalisündroom]]i korral. Kui närv lõigatakse täielikult läbi, degenereerub see sageli, kuid pikkade närvide korral võib protsessi lõpulejõudmine võtta kuid.

Lisaks füüsilistele kahjustustele võivad perifeerset neuropaatiat põhjustada paljud muud haigusseisundid, sealhulgas geneetilised seisundid, metaboolsed seisundid, nagu [[diabeet]], põletikulised seisundid, nagu [[polüradikuliit]], [[vitamiinipuudus]], sellised haigused nagu [[pidalitõbi]] ja [[vöötohatis]] või [[mürgistus]] selliste ainetega nagu [[raskmetallid]]. Paljudel juhtudel ei ole põhjust teada ja neid nimetatakse idiopaatilisteks. Närvid võivad ka ajutiselt oma talitluse kaotada, põhjustades [[tuimus]]t. Seda võivad eelkõige põhjustada mehaaniline surve, temperatuuri langus või keemiline koostoime teatud [[paikne anesteetikum|paiksete anesteetikumidega]].

Seljaaju füüsiline kahjustus võib põhjustada [[halvatus]]t, mis võib olla püsiv. Eksperimentaalsed uurimused on näidanud, et seljaaju närvikiud püüavad tagasi kasvada samamoodi nagu teised närvikiud, kuid täiskasvanu kesknärvisüsteemis se tavaliselt ei õnnestu. Regeneratsiooni takistab koos mitu tegurit: kahjustuskohale tekkiv gliiaarm, mis ei ole ainult füüsiline tõke, vaid toodab ka aksonite kasvu pärssivaid molekule (näiteks kondroitiinsulfaat-proteoglükaane); müeliiniga seotud inhibeerivad valgud (Nogo, müeliiniga seotud glükoproteiin, oligodendrotsüütide müeliini glükoproteiin), mis käivitavad aksoni kasvukoonuse kollapsi; ja täiskasvanu kesknärvisüsteemi neuronite üldiselt vähenenud sisemine regeneratsioonivõime võrreldes piirdenärvisüsteemi neuronitega.&lt;ref&gt;C. H. Tran, C. Warren, J. Silver. The Biology of Regeneration Failure and Success After Spinal Cord Injury. – ''Physiological Reviews'', 2018, 98 (2): 881–917.&lt;/ref&gt;
* Peaaju haigused ja kahjustused
** Peaaju trauma olenevalt ajusagarast
*** [[Otsmikusagar]]a kahjustus
*** [[Kiirusagar]]a kahjustus
*** [[Oimusagar]]a kahjustus
*** [[Kuklasagar]]a kahjustus
** [[Peaaju düsfunktsioonid]] vastavalt häire tüübile
*** [[Afaasia]] (keelehäire)
*** [[Düsgraafia]] (kirjutamishäire)
*** [[Düsartria]] (kõnehäire)
*** [[Apraksia]] (liikumismustrite sooritamise häire)
*** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide äratundmise häire)
*** [[Amneesia]] (mäluhäire)
* [[Seljaaju haigused]]
* Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud [[piirdenärvisüsteemi haigused]]
* [[Kraniaalnärvide haigused]], näiteks [[kolmiknärvineuralgia]]
* Autonoomse närvisüsteemi haigused, näiteks [[autonoomne neuropaatia]] ja [[multisüsteemne atroofia]]
* [[Epilepsia]] ja muud [[peaaju elektrilise aktiivsuse häired]]
* Kesk- ja piirdenärvisüsteemi kahjustustest tingitud liikumishäired, näiteks [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]] ja [[Tourette'i sündroom]]
* [[Unehäired]], näiteks [[narkolepsia]]
* [[Migreen]] ja muud [[peavaluhaigused]], näiteks [[kobarpeavalu]]
* [[Seljavalu]]d ja [[kaelavalu]]d
* [[Neuroarengulised häired]], näiteks [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire]] ja [[autism]]
* [[Deliirium]] ja [[dementsus]], näiteks [[Alzheimeri tõbi]]
* [[Pearinglus]] ja [[vertiigo]]
* [[Uimasus]] ja [[kooma]]
* [[Peatrauma]]
* [[Insult]]
* [[Närvisüsteemi kasvajad]], sealhulgas vähk
* [[Hulgiskleroos]] ja muud [[demüeliniseerumishaigused]]
* Pea- ja seljaaju infektsioonid, näiteks [[meningiit|meningiidid]]
* [[Prioontõbi|Prioontõved]]
* [[Komplekssed regionaalsed valusündroomid]]

==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon==
Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[varbuss]]idel), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el.

Lihtsaim närvisüsteemi vorm on [[hajus närvivõrk]], mis esineb [[ainuõõssed|ainuõõssetel]]. Sarnane hajusalt organiseeritud, kuid ehituselt erinev närvisüsteem esineb ka [[biradiaalne sümmeetria|biradiaalse sümmeetriaga]] [[kammloomad]]el, kelle närvisüsteemi evolutsiooniline päritolu on seni lahtine küsimus. Osa uuringuid viitab sellele, et see võis kujuneda ainuõõssete ja teiste loomade närvisüsteemist sõltumatult.&lt;ref&gt;L. L. Moroz, K. M. Kocot, M. R. Citarella jt. The ctenophore genome and the evolutionary origins of neural systems. – ''Nature'', 2014, 510 (7503): 109–114.&lt;/ref&gt; Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (näiteks aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.&lt;ref name=&quot;bAcEj&quot; /&gt;

[[Närvikude]] tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.

===Neuronite eellased käsnadel===
[[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni.

Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.&lt;ref&gt;Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]&lt;/ref&gt; Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil.

Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist. Need võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.&lt;ref name=&quot;EUXSR&quot; /&gt;

=== Radiaal- ja biradiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem ===

[[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] on hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem — see on närvisüsteemi lihtsaim vorm.&lt;ref&gt;Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.&lt;/ref&gt; Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas.

[[Kammloomad]]el, kelle keha ehitus on biradiaalne (radiaalse ja bilateraalse sümmeetria kombinatsioon), on samuti tsentraliseerimata, kuid ehituslikult keerukam närvisüsteem: see koosneb kahest eraldi närvivõrgust (ektodermaalsest ja mesogleaalsest) ja spetsialiseerunud struktuuridest, näiteks apikaalorganist.&lt;ref&gt;L. L. Moroz, K. M. Kocot, M. R. Citarella, et al. The ctenophore genome and the evolutionary origins of neural systems. – ''Nature'', 2014, 510 (7503): 109–114.&lt;/ref&gt;

Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.&lt;ref name=&quot;IyTLZ&quot; /&gt;

Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.&lt;ref&gt;Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.&lt;/ref&gt;

Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ja seda on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja virgatsainesüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, esineb aga ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on oletatud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult — sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis tekkinud mitu korda. See hüpotees on jätkuvalt aktiivse arutelu all ja selge konsensus puudub.&lt;ref&gt;L. L. Moroz, A. B. Kohn. Independent origins of neurons and synapses: insights from ctenophores. – ''Philosophical Transactions of the Royal Society B'', 2016, 371 (1685): 20150041.&lt;/ref&gt;

=== Kahekülgsete närvisüsteem ===
[[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb &quot;aju&quot;]]
Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediakaara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.&lt;ref&gt; Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2016.&lt;/ref&gt; Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju. [[Keelikloomad|Keelikloomadel]] areneb aju embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks; teistel kahekülgsetel, näiteks [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja ussidel, kujuneb aju ganglionide liitumisel ning keelikloomadele omane kolmeosaline jaotus puudub.&lt;ref&gt;Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562.[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]&lt;/ref&gt;

[[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id).

Kõigil [[kahekülgsed|kahekülgsetel]] kujuneb varajases arengujärgus [[gastrula]]. [[Gastrulatsioon]]i käigus moodustuvad kolm [[looteleht]]e: [[endoderm]], millest areneb seedetrakti ja mitme muu siseelundi epiteel või epiteelne osa; [[mesoderm]], millest arenevad muu hulgas lihased, luustik ja sidekude; ja [[ektoderm]], millest arenevad muu hulgas [[marrasknahk]] ja närvisüsteem.&lt;ref name=SanesCh1&gt;D. H. Sanes, T. A. Reh, W. A. Harris. ''Development of the Nervous System'', Elsevier Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, Ch. 1, Neural induction.&lt;/ref&gt;

Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].&lt;ref&gt;Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]&lt;/ref&gt; Teissuuste hulka kuuluvad [[keelikloomad]] (sealhulgas [[selgroogsed]]), [[okasnahksed]] ja [[poolkeelikloomad]]. Mõnikord on teissuuste hulka arvatud ka [[ksenoturbelliidid]] ja laiemalt rühm [[siuglejad]] (kuhu kuuluvad ka [[akoolid]]), tuginedes 2000ndate molekulaaruuringutele,&lt;ref&gt;Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]&lt;/ref&gt; kuid põhjalikumad fülogenoomilised andmed toetavad pigem seisukohta, et siuglejad on esmassuuseid ja teissuuseid hõlmava rühma ''[[Nephrozoa]]'' [[sõsartakson]], mitte teissuuste hulka kuuluv rühm.&lt;ref&gt;Johanna Taylor Cannon, Bruno Cossermelli Vellutini, Julian Smith III, Fredrik Ronquist, Ulf Jondelius, Andreas Hejnol. Xenacoelomorpha is the sister group to Nephrozoa. – ''Nature'', 2016, 530 (7588): 89–93.&lt;/ref&gt; Esmassuused, mis on mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Lülijalgsete ja selgroogsete vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: lülijalgsetel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, selgroogsetel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et nende kahe rühma kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes &quot;ümber pööratud&quot;. Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid, ja seda on hiljem toetatud geneetiliste andmetega.&lt;ref&gt;R. Lichtneckert, H. Reichert. Insights into the urbilaterian brain: conserved genetic patterning mechanisms in insect and vertebrate brain development. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]&lt;/ref&gt; Hüpotees eeldab mõlemal rühmal ühtlustatud, [[BMP-kordiini signaalisüsteem]]i kaudu kujundatud tsentraalset närvijuhet. 2018. aastal uuriti viie kahekülgsete rühma ([[siuglejad]], [[keriloomad]], [[kärssussid]], [[käsijalgsed]] ja  üks varajane [[rõngussid|rõnguss]] ''[[Owenia fusiformis]]'')) närvijuhtmete dorsoventraalset molekulaarset mustristamist ja leiti, et mitte ühelgi neist ei ole sama mustrit, mis on varem kirjeldatud selgroogsetel, lülijalgsetel ja ühel teisel rõngussil. Isegi liigil ''Owenia fusiformis'', kelle närvijuhtme anatoomiline ehitus sarnaneb selgroogsete ja lülijalgsete omaga, erines selle aluseks olev molekulaarne mustristamine täielikult. Seega ei järeldu närvijuhtme sarnasest välisest ehitus ühine päritolule. Selle põhjal on oletatud, et sarnased kesknärvisüsteemi arhitektuurid on kahekülgsete seas tekkinud evolutsioonis korduvalt ja üksteisest sõltumatult ([[konvergentne evolutsioon]]) ega ole ühiselt päritud närvijuhtmest, mis on hiljem rühmiti &quot;ümber pööratud&quot;.&lt;ref&gt;José M. Martín-Durán, Kevin Pang, Aina Børve, Henrike Semmler Lê, Anlaug Furu, Johanna Taylor Cannon, Ulf Jondelius, Andreas Hejnol. Convergent evolution of bilaterian nerve cords. – ''Nature'', 2018, 553 (7686): 45–50.&lt;/ref&gt;

==== Usside närvisüsteem  ====
[[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]]

Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri.

Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust.

==== Lülijalgsete närvisüsteem  ====

[[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]]

[[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.&lt;ref&gt;R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.&lt;/ref&gt; Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse.

Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna.

Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus.

Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.&lt;ref&gt;Chapman, lk 546.&lt;/ref&gt;

==== Selgroogsete närvisüsteem ====
[[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]]

Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.

Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]].

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on närvisüsteemi arengu esimene nähtav tunnus õhukese rakuriba ilmumine piki embrüo seljapoolset keskjoont. Seda nimetatakse [[neuraalplaat|neuraalplaadiks]]. Edasises arengus tekib neuraalplaadi keskossa pikisuunaline vagu – [[neuraalvagu]]. See süveneb järk-järgult ning selle servad lähenevad teineteisele ja kasvavad kokku. Nii kujuneb [[kesknärvisüsteem]]i eelkäija, silindriline [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru sulgumise ajal eraldub selle ülaservadest kummalgi pool [[neuraalhari]], millest areneb suur osa [[piirdenärvisüsteem]]ist. Neuraalplaadi muutumist neuraaltoruks koos närviharja kujunemisega nimetatakse [[neurulatsioon]]iks.

[[Närvikude|Närvikoe]] kujunemise ehk [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] molekulaarne mehhanism jäi tundmatuks kuni 1990ndateni, mil seda hakati selgitama geneetiliste uurimismeetodite abil. Närvikoe kujunemine sõltub [[luu morfogeneetilised valgud|luu morfogeneetiliste valkude]] (BMP-de) signaalide pärssimisest. Eriti tähtis on [[BMP4]]. Mesodermist pärinevad valgud, sealhulgas [[kordiin]] ja [[nogiin]], pärsivad BMP4 toimet ja suunavad ektodermi [[diferentseerumine|diferentseeruma]] närvikoeks. Protsessis osalevad ka näiteks [[FGF]]- ja [[Wnt]]-signaalirajad. Samalaadne molekulaarne mehhanism toimib väga erinevates loomarühmades [[lülijalgsed|lülijalgsetest]] selgroogseteni.

Neuraalse induktsiooni tulemusel tekivad [[neuroblast]]id ehk neuronite eellasrakud.&lt;ref name=KandelCh53&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'',  McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 53: The generation and survival of nerve cells.&lt;/ref&gt; Edasiste jagunemiste ja diferentseerumise käigus kujunevad neist neuronid, teistest neuraalsetest eellasrakkudest arenevad gliiarakud.

[[Selgroogsed|Selgroogsete]] närvisüsteemi arengu peamised etapid on neuronite ja gliiarakkude teke neuraalsetest eellasrakkudest, ebaküpsete neuronite ränne tekkekohast lõplikku asukohta, aksonite väljakasvamine ja sihtrakkudeni juhtimine, sünapside moodustumine ja hilisemad muutused. Viimased on õppimise ja mälu rakuliste mehhanismide alus.&lt;ref name=KandelCh52&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'',  McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 52: The induction and patterning of the nervous system.&lt;/ref&gt;

==Uurimislugu==
[[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.&lt;ref&gt;S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.&lt;/ref&gt; Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.&lt;ref&gt;Finger, lk 43–50.&lt;/ref&gt;

Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón y Cajal pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna.

Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroonitud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna.

1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. 
Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis  mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal käivitab sünaptilise ülekande ja kuidas see omakorda käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes seeläbi elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna.

1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et üksikud neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud, reageerides selektiivselt kindlatele visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund. Need neuronid on ühtlasi hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Keerukama tajumuse kujunemisel osalevad seega nii üksikute spetsialiseerunud neuronite selektiivne aktiivsus kui ka paljude rakkude koostoimest tekkiv aktiivsusmuster.
1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna.

1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. [[Eric Kandel]] näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ja tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerulisemate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.&lt;ref&gt;Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Meeleelundkond]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;G6YiI&quot;&gt;Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). &quot;Ch. 1: The Brain and Behavior&quot;. Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KandelCh2&quot;&gt;Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). &quot;Ch. 2: Nerve Cells and Behavior&quot;. Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bAcEj&quot;&gt;[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EUXSR&quot;&gt;Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&amp;login=false Resümee.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IyTLZ&quot;&gt;Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*Theodore H. Bullock, G. Adrian Horridge. ''Structure and Function in the Nervous Systems of Invertebrates'', 2 kd, San Francisco: W. H. Freeman 1965.
*Stanley Finger. ''Origins of Neuroscience'', Oxford University Press 1994.
*Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2. trükk, Hoboken (New Jersey): Wiley-Liss, 2005, ISBN 9780471210054.
*Dan H. Sanes, Thomas A. Reh. William A. Harris. ''Development of the Nervous System''. 2. trükk. Burlington (Massachusetts): Academic Press, 2006. ISBN 9780126186215.
*Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, James O. McNamara, Leonard E. White.   ''Neuroscience'', 4. trükk, Sunderland (Massachusetts): Sinauer Associates 2008, ISBN 9780878936977.
*Helmut Kettenmann, Bruce R. Ransom (toim). ''Neuroglia'', 3. trükk, New York: Oxford University Press 2013, ISBN 9780199794591.
*Andreas Schmidt-Rhaesa, Steffen Harzsch, Günter Purschke (toim). ''Structure and Evolution of Invertebrate Nervous Systems'', Oxford: Oxford University Press 2016, ISBN 9780199682201.
*Arendt, Detlev; Musser, Jacob M.; Baker, Clare V. H.; Bergman, Anders; Cepko, Constance; Erwin, Douglas H.; Pavlicev, Mihaela; Schlosser, Gerhard; Widder, Stefanie; Laubichler, Manfred D.; Wagner, Günter P. The Evolution of Cell Types in Animals: Emerging Principles from Molecular Studies. – ''Nature Reviews Genetics'', 2016, 17 (12): 744–757.
*Gary C. Schoenwolf, Steven B. Bleyl, Philip R. Brauer, Philippa H. Francis-West. ''Larsen's Human Embryology'' 6. trükk, Elsevier 2020.
*Eric R. Kandel, Thomas M. Jessell, Steven A. Siegelbaum, A. James Hudspeth (toim). ''Principles of Neural Science'', 6. trükk, New York: McGraw Hill 2021, ISBN 9781259642234.
*David L. Felten, Michael K. O'Banion, Mary Summo Maida. ''Netter's Atlas of Neuroscience'', 4. trükk, Elsevier 2021.
*Mark F. Bear, Barry W. Connors, Michael A. Paradiso. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', 5. trükk, Burlington (Massachusetts): Jones &amp; Bartlett Learning 2026, ISBN 9781284286878.

==Välislingid==
{{commonskat|Nervous system}}

[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem| ]]</text>
      <sha1>0lx802vmui2r94dtt0orp67mqzcdu2c</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248965</id>
      <parentid>7248962</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:38:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* Nimetus */</comment>
      <origin>7248965</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="95565" sha1="ela1lgo61fuyohhscp1zhra38oux2av" xml:space="preserve">[[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud lahatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on üks varajane erakordselt detailne närvisüsteemi tervikpreparaat. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[tuberkuloos]]i surnud mustanahalise meditsiinikooli koristaja [[Harriet Cole]]'iga, kuid see on vaidlustatud.&lt;ref name=&quot;Kasprak 2023&quot;&gt;Alex Kasprak. [https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/ Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?], Snopes, 8.3.2023.&lt;/ref&gt;]]

'''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis saadab [[signaal]]e organismi ühtedest osadest teistesse ja koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])&lt;ref name=&quot;G6YiI&quot; /&gt;. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning saadab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]].

Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. [[Närvikude]] kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast [[varbuss]]idel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit).

Enamiku [[kahekülgsed|kahekülgsete]] närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused on rühmiti erinevad. [[Radiaalsümmeetria|Radiaalsümmeetrilistel]] loomadel on [[hajus närvivõrk]], milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. See on signaalide töötlemise ja ühendamise peamine keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Piirdenärvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust.
 
Piirdenärvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel. [[selgrootud|Selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub rühmiti oluliselt. Selgroogsete piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. [[Närv]]id on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist [[efektororgan]]itesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] (sealhulgas naha, liigeste ja lihaste retseptoritelt) kesknärvisüsteemi ning [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] kesknärvisüsteemist [[skeletilihas]]tesse, mis on somaatilise motoorse süsteemi ainus efektororgan. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ja mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. 

Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[virgatsaine]]te) kaudu järgmistele [[rakk]]udele.
Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]] rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises.

Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]].
 
Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid 
võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]].

==Nimetus== 
Närvisüsteem on saanud nime sõnast &quot;närv&quot;. [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad närvid peaajust ja seljaajust ning jõuavad korduvalt hargnedes keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka [[närvivõrk]], milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõssetel.&lt;ref name=&quot;ch-2-nerve&quot;&gt;Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt;

== Inimese närvisüsteem ==
[[Pilt:Nervous system diagram unlabeled.svg|pisi|Inimese närvisüsteem: kollane: [[kesknärvisüsteem]]; sinine: [[piirdenärvisüsteem]]]]
===Anatoomia===
[[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]]
[[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ja aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ning taustal [[valgeaine]]]]
Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.&lt;ref name=&quot;ch-17-the&quot;&gt;Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt;

Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.&lt;ref name=&quot;ch-17-the&quot; /&gt; Kesknärvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]], mis paiknevad luu ning peaaju ja seljaaju vahel. Kõige välimine ja tugevam kiht on [[peaaju-kõvakest]] ja [[seljaaju-kõvakest]], mis koosneb tihedast [[sidekude|sidekoest]], on vastupidav ja kaitseb kesknärvisüsteemi mehaaniliste vigastuste eest. Keskel on õhuke võrgutaoline [[ämblikuvõrkkest]], mis aitab pehmendada lööke ja vähendab hõõrdumist. Selle all paikneb [[ajuvedelik]]uga täidetud [[subarahnoidaalruum]]. Kõige sisemine kiht on õhuke [[pehmekest]], mis liibub tihedalt peaaju ja seljaaju pinnale. See sisaldab palju veresooni ning varustab närvikudet hapniku ja toitainetega. Lisaks ajukelmetele on ajul ka luuline kaitse. Peaaju ja ajukelmeid ümbritseb täielikult [[kolju]] – tugev luuline kest, mis kaitseb peaaju löökide ja surve eest. Seljaaju ja ajukelmeid ümbritseb omavahel ühendatud [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]], mis kaitseb seljaaju vigastuste eest ja võimaldab samal ajal keha liikumist.

Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi osad, mis ei paikne kesknärvisüsteemis,&lt;ref&gt;Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3&lt;/ref&gt; st kõik närvisüsteemi osad peale [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Piirdenärvisüsteem hõlmab enamikku perifeerseid [[närv]]e ja [[ganglion]]e ehk närvisõlmi (kus paiknevad [[neuron]]ite [[rakukeha]]d) ning aferentseid ja eferentseid [[närvikiud]]e.
[[Aferentne närvikiud|Aferentsed närvikiud]] kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi ning vahendavad eeskätt sensoorset infot, [[eferentne närvikiud|eferentsed närvikiud]] kannavad signaale kesknärvisüsteemist perifeersete sihtrakkudeni, sealhulgas [[lihas]]te ja [[nääre|näärmeteni]]. Närvikiududest moodustuvad [[närv]]id, mis võivad olla [[aferentne närv|aferentsed]], [[eferentne närv|eferentsed]] või [[seganärv]]id. Piirdenärvisüsteemi ülesanne on ühendada perifeersed [[meeleelund]]id ja [[efektor]]id kesknärvisüsteemiga, vahendades infot kehast ajju ning käske ajust lihastesse ja elunditesse. Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse närvideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende neuronite rakukehad paiknevad peaajus või seljaajus.

Et kesk- ja piirdenärvisüsteem moodustavad tihedalt integreeritud terviku, siis nende vahel ei ole selget bioloogilist piiri, vaid piiritlus sõltub kokkuleppest, mis on embrüoloogilise, anatoomilise ja funktsionaalse vaatenurga puhul mõnevõrra erinev. Embrüoloogiline jaotus põhineb närvisüsteemi arengul: kesknärvisüsteem kujuneb [[neuraaltoru]]st, piirdenärvisüsteem aga peamiselt [[neuraalhari|neuraalharjast]] ja osaliselt [[plakood]]idest. Anatoomiline jaotus põhineb asukohal: piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvisüsteemi osi väljaspool peaaju ja seljaaju. Funktsionaalne jaotus lähtub info liikumisest: [[aferentne rada|aferentsed rajad]] toovad sensoorse info kehast kesknärvisüsteemi, integratsioon toimub kesknärvisüsteemis ning [[eferentne rada|eferentsed rajad]] viivad käsud lihastesse ja näärmetesse. [[Nägemisnärv]] on arenguliselt ja ehituselt kesknärvisüsteemi jätke, kuigi paikneb anatoomiliselt väljaspool aju. [[Haistmissüsteem]]is paiknevad retseptorneuronid küll perifeerias, kuid nende aksonid projitseeruvad otse [[haistmissibul]]asse, mis kuulub kesknärvisüsteemi. Sensoorsete neuronite rakukehad paiknevad sageli piirdenärvisüsteemis, kuid need neuronid on funktsionaalselt kesknärvisüsteemi sisendsüsteemi osa. Puudub üksmeel selles, kas need neuronid kuuluvad kesk- või piirdenärvisüsteemi.&lt;ref&gt;Hubbard JI. ''The peripheral nervous system'', Plenum Press 1974,  ISBN 978-0-306-30764-5, lk vii.&lt;/ref&gt; [[Funktsionaalne rada|Funktsionaalsed rajad]] ulatuvad sageli mõlemasse süsteemi korraga.

[[Piirdenärvisüsteem]] jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ehk siseelundite osaks.

Somaatiline närvisüsteem koosneb [[nahk|naha]], [[liiges]]te ja [[skeletilihas]]te närvidest, mis toovad infot keha pinnalt, liigestest ja skeletilihastest kesknärvisüsteemi ning viivad [[tahteline liigutus|tahteliste liigutuste]] käske kesknärvisüsteemist skeletilihastesse. Naha närvid vahendavad [[puudutus]]e, [[temperatuur]]i ja [[valu]] taju ning annavad ajule infot keha pinnal toimuva kohta. Liigeste närvid annavad infot [[kehaasend]]i ja liikumise kohta ([[propriotseptsioon]]) ning aitavad [[liigutus]]i koordineerida. Lihaste närvid juhivad skeletilihaste kokkutõmbumist ja võimaldavad tahtelisi liigutusi. Somaatiline närvisüsteem töötab kahes suunas: [[sensoorne närv|sensoorsed närvid]] juhivad signaale kehast ajju ja [[motoorne närv|motoorsed närvid]] ajust skeletilihastesse. [[Seganärv]]id juhivad signaale mõlemas suunas. Somaatiliste [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] [[rakukeha]]d paiknevad seljaaju lähedal [[seljaajunärvi tagumine juur|seljaajunärvi tagumise juure]] [[ganglion]]ides. Närvirakud, mis toovad infot kehast (näiteks puudutus, valu, temperatuur), ei paikne seljaaju sees, vaid nendes ganglionides; nende jätked ulatuvad nii perifeeriasse kui ka seljaajju. Signaal liigub [[retseptorrakk|retseptor]]ist mööda neuroni jätket ganglionini, sealt seljaajju ja edasi peaajju.

Autonoomne närvisüsteem juhib [[siseelund]]ite [[talitlus]]t ja töötab enamasti tahtest sõltumatult. See sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseelundeid, veresooni ja näärmeid, st saadavad närvikiude elunditesse ja reguleerivad nende talitlust [[närvisignaal]]ide abil. Autonoomne osa mõjutab siseelundeid (näiteks [[süda]], [[magu]], [[sooled]]), veresooni (näiteks nende ahenemine ja laienemine) ja näärmeid (näiteks [[higinäärmed]], [[süljenäärmed]]). See jaguneb omakorda kaheks:
*[[sümpaatiline närvisüsteem]] – aktiveerib organismi (&quot;võitle või põgene&quot;), kiirendab [[süda|südame]] tööd ja pärsib [[seedimine|seedimist]];
*[[parasümpaatiline närvisüsteem]] – rahustab ja taastab (&quot;puhka ja seedi&quot;), aeglustab südame tööd ja soodustab seedimist.

Paljusid elundeid innerveerivad mõlemad süsteemid, millel on sageli vastandlik toime (näiteks [[südame löögisagedus]]ele). See ei ole aga universaalne reegel: osa efektororganeid, näiteks enamik veresooni ja higinäärmed, saavad innervatsiooni ainult sümpaatiliselt süsteemilt; mõnel kahekordse innervatsiooniga organil pole kahe süsteemi toime vastandlik, vaid koostoimiv või tööjaotuslik. Näiteks suurendavad mõlemad süsteemid süljenäärmete sekretsiooni, kuid erineva koostisega sekreedi tekitamise kaudu (parasümpaatiline süsteem tekitab vesist, ensüümirikast sülge, sümpaatiline aga paksemat, limarikast sülge). Meeste suguelundite talitluses jagunevad rollid ajaliselt järjestikusteks etappideks: parasümpaatiline süsteem vastutab veresoonte laienemise kaudu erektsiooni eest, sümpaatiline süsteem aga silelihaste kokkutõmbumise kaudu ejakulatsiooni eest.&lt;ref&gt;D. Purves, G. J. Augustine, D. Fitzpatrick jt. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008.&lt;/ref&gt; Üldistatult suurendab sümpaatilise süsteemi aktiivsus organismi valmisolekut kiireks reageerimiseks (&quot;võitle või põgene&quot;), parasümpaatilise süsteemi aktiivsus aga soodustab energia säästmist ja taastumist (&quot;puhka ja seedi&quot;), kuid tegelikkuses on tegu pideva, dünaamilise tasakaaluga mõlema süsteemi tooniliste mõjude vahel, mitte lihtsa binaarse lülitiga kahe seisundi vahel.

Peaajust väljub 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]], seljaajust 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. Kraniaalnärvid innerveerivad [[pea]]d, [[kael]]a ja osaliselt siseelundeid. Nende seas on nii aferentseid, eferentseid kui ka seganärve. Seljaajunärvid innerveerivad keret, jäsemeid ja siselundeid. Need on kõik seganärvid.

Närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks.&lt;ref&gt;Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, Hall WC, LaMantia AS, McNamara JO, White LE. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008, lk 15–16.&lt;/ref&gt; Hallaine koosneb peamiselt [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]]. Hallaine paikneb peaaju pinnal ([[ajukoor]]), peaaju sügavates [[tuum (neuroanatoomia)|tuumades]] (näiteks [[basaalganglion]]id ja [[taalamus]]) ning seljaaju keskosas ([[H-kujuline piirkond|H-kujulises piirkonnas]]). Hallaine funktsioon on ajukoores seotud [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitlusega]] ([[taju]], [[mõtlemine]], [[mälu]], [[otsustamine]]), sügavates tuumades närvitegevuse regulatsiooni ja koordineerimisega ning seljaajus [[refleks]]ide ja kohalike reaktsioonide töötlemisega. Hallaine nimetus pärineb selle värvusest konserveeritud koes, kus see on hall. Elusas koes on see roosakas või helepruun. Selle värvus tuleneb verevarustusest, kudede niiskusest ja metaboolsest aktiivsusest. Hallaine sisaldab rohkesti [[veresoon]]i ([[kapillaar]]e); [[veri]] annab [[hemoglobiin]]i tõttu kergelt punaka tooni. Elusas koes suurendab rakusisene ja rakuväline vedelik koe optilist läbikumavust ning mõjutab selle värvust. Hallaine metaboolselt aktiivne [[kude]], kus neuronid tarbivad pidevalt [[dihapnik|hapnikku]] ja [[glükoos]]i ning leiab aset intensiivne sünaptiline ja iooniline aktiivsus, mis nõuab tugevat verevarustust. Fikseerimisel (näiteks [[formaliin]]is säilitamisel) veri eemaldub koest või laguneb, ainevahetus peatub ja rakulised struktuurid stabiliseeritakse, et kude säiliks uurimiseks [[mikroskoop|mikroskoobis]]. Vere kadumise tõttu väheneb hemoglobiinist tingitud punakas toon ja hallaine muutub kahvatumaks. Samal ajal muutuvad koe optilised omadused, sealhulgas valguse neeldumine ja peegeldumine, mistõttu valgeaine jääb hallaine kõrval suhteliselt heledaks.    Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud (müeliniseeritud) [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvikiud|närvikiude]]. Selle ülesanne on signaalide kiire edastamine ning närvisüsteemi eri piirkondade ühendamine. Valgeaine paikneb peaaju sisemuses, kus see moodustab ühendusteed eri ajupiirkondade vahel, seljaaju välisosas, kus see vahendab signaale aju ja keha vahel, ning perifeersetes närvides, mille põhiosa moodustavad müeliniseeritud aksonid. Valgeaine saab valge värvuse [[müeliin]]ilt, mis moodustab rasvarikka isolatsioonikihi.

Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. On siiski erandeid, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse [[basaalganglion]]ideks.&lt;ref&gt;Afifi AK. Basal ganglia: functional anatomy and physiology. Part 1. – ''J. Child Neurol.'', 1994, 9 (3): 249–260.&lt;/ref&gt;

===Närvikoe ehitus ja talitlus ===
{{Vaata|Närvikude}}
[[Närvikude]] koosneb närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. 

==== Neuronid ja sünapsid====
{{Neuroni ehitus|}}

Närvisüsteemi talitlus põhineb eelkõige [[neuron]]itel ehk närvirakkudel. Tegu on spetsialiseerunud [[rakutüüp|rakutüübiga]], mille ülesanne on informatsiooni vastuvõtt, töötlemine ja edastamine. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, töötlevad infot ja saadavad signaale edasi teistele [[rakk]]udele, sealhulgas neuronitele, [[lihasrakk]]udele ja [[näärmerakk]]udele.&lt;ref name=&quot;ch-2-nerve&quot; /&gt; 

Tüüpilisel neuronil eristatakse kolme põhiosa: [[rakukeha]] ehk neuronikeha ehk närvirakukeha ehk soomat ehk perikaarüoni, [[dendriit]]e ja [[akson]]it. Rakukeha sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e. Seal toimub [[geeniekspressioon]], [[valgusüntees]] ja energia tootmine [[mitokonder|mitokondrites]]. Dendriidid on lühikesed tihedalt hargnevad jätked. Akson on tavaliselt üks pikk jätke. Rakukeha ja aksoni ühenduskohal paikneb [[aksoni küngas]]. Aksonid kulgevad sageli kimpudena, moodustades [[närv]]e, ja lõpevad [[presünaptiline lõpe|presünaptiliste lõpmetega]], mis moodustavad sünaptilised kontaktid teiste rakkudega.
Tüüpilises neuronis liigub signaal dendriitidest rakukehasse ja sealt aksonisse. Dendriidid võtavad [[sünaps]]ide kaudu vastu signaale teistelt rakkudelt ja suunavad need aksoni künkale, kus need integreeritakse. Kui sisendite summa ületab läve, genereeritakse [[aktsioonipotentsiaal]]; kui mitte, siis seda ei teki. [[Aktsioonipotentsiaal]] on kiire elektriline pingemuutus neuroni [[rakumembraan]]il. See tekib [[ioon]]ide (eelkõige [[naatriumioon]] Na⁺ ja [[kaaliumioon]] K⁺) liikumisel läbi [[ioonkanal]]ite. Tavaliselt on neuroni sisemus väliskeskkonna suhtes negatiivsema laenguga, kuid aktsioonipotentsiaali ajal see tasakaal muutub lühiajaliselt vastupidiseks. Muutus algab naatriumioonide kiire sisenemisega, mis depolariseerib membraani, ja sellele järgneb kaaliumioonide väljumine, mis taastab algse membraanipotentsiaali. Naatriumkanalite ja kaaliumkanalite järjestikune avanemine tekitab lühiajalise, kuid selgelt suunatud elektrilise signaali. Aktsioonipotentsiaal levib mööda aksonit järjestikuste membraanipiirkondade aktiveerumise kaudu. Iga piirkond käivitab sama protsessi järgmises, moodustades lainetaolise leviku. Signaal ei nõrgene, vaid taastoodetakse igas lõigus uuesti. Akson juhib signaali rakukehast eemale ning võib ulatuda kaugetesse sihtpiirkondadesse ja moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte.

Teatud tingimustel võivad neuronid suhelda ka dendriitide kaudu. Mõnes piirkonnas (nt [[haistmissibul]], [[võrkkest]], [[hüpotalamus]]) esineb dendriitidevahelisi sünapse, mis võimaldavad lokaalset ja kiiret vastastikust mõjutamist. Mõnd tüüpi neuronites, eriti püramiidaalneuronites, on dendriidid elektriliselt aktiivsed: neis leidub pingesõltuvaid ioonkanaleid, mis võimaldavad lisaks aksonist dendriitidesse tagasilevivale aktsioonipotentsiaalile ([[tagasileviv aktsioonipotentsiaal]]), mis on oluline sünaptilise plastilisuse seisukohast, tekitada ka  dendriidi enda piires algatatud elektrilisi sündmusi (näiteks NMDA- või kaltsiumpurskeid), mis aitavad kaasa dendriitide mittelineaarsele signaaliintegratsioonile. &lt;ref&gt;M. E. Larkum, J. J. Zhu, B. Sakmann. A new cellular mechanism for coupling inputs arriving at different cortical layers. – ''Nature'', 1999, 398 (6725): 338–341.&lt;/ref&gt; Mõnel neuronil puudub selgelt eristuv akson; neid nimetatakse [[anaksoneerunud neuron]]iteks. Nende jätked on ühtlasemalt hargnenud ning signaaliedastus toimub peamiselt lokaalselt dendriitide kaudu, mõjutades närvivõrgustiku aktiivsust lähiümbruses. 

[[Sünaps]] on rakkudevaheline kontaktstruktuur, mis võib olla [[keemiline sünaps|keemiline]] või [[elektriline sünaps|elektriline]]. 
Elektrilises sünapsis kandub signaal otse rakkude vahel [[aukliidus]]te kaudu, tagades väga kiire ja sünkroonitud ülekande.&lt;ref name=Hormuzdi&gt;Hormuzdi SG, Filippov MA, Mitropoulou G et al. Electrical synapses: a dynamic signaling system that shapes the activity of neuronal networks. – ''Biochim. Biophys. Acta'', 2004, kd 1662, nr 1–2, lk 113–137. PMID [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15033583 15033583] doi:[https://doi.org/10.1016%2Fj.bbamem.2003.10.023 10.1016/j.bbamem.2003.10.023]&lt;/ref&gt;
Keemilises sünapsis vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis difundeerub läbi [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes [[membraanipotentsiaal]]i. Keemilised sünapsid on levinumad ja funktsionaalselt mitmekesisemad,&lt;ref name=&quot;Ch. 10&quot;&gt;Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt; võimaldades postsünaptilise raku erutamist, pidurdamist või tundlikkuse muutmist.

Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab [[presünaptiline lõpe|presünaptilisse lõpmesse]], avanevad pingesõltuvad [[kaltsiumioonkanal]]id ning Ca²⁺ sisenemine rakku käivitab [[sünapsipõieke]]ste liitumise rakumembraaniga ja [[virgatsaine]]te vabanemise [[sünapsipilu]]sse. Virgatsained [[difusioon|difundeeruvad]] läbi sünapsipilu ja seonduvad [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, põhjustades [[ioonkanal]]ite avanemise või sulgumise ning muutes [[membraanipotentsiaal]]i; selle tulemusena võib rakk erutuda, pidurduda või muutuda selle tundlikkus.&lt;ref name=&quot;Ch. 10&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Ch. 11: Signaling at the nerve-muscle synapse. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt; 
Seejärel eemaldatakse virgatsained sünapsipilust [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaarde]], [[ensümaatiline lagundamine|ensümaatilise lagundamise]] või difusiooni teel, mis lõpetab signaali toime.&lt;ref name=&quot;Ch. 10&quot; /&gt;
Näiteks [[atsetüülkoliin]]i vabanemine motoorse neuroni ja lihasraku vahelises sünapsis põhjustab lihasraku [[depolarisatsioon]]i ja [[lihase kokkutõmme|kokkutõmbe]].&lt;ref name=&quot;KandelCh11&quot;&gt;Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, ptk 11: Signaling at the nerve-muscle synapse.&lt;/ref&gt; Sünaptiline ülekanne toimub väga kiiresti (murdosa millisekundist), kuid selle postsünaptilised mõjud võivad püsida märgatavalt kauem, sealhulgas juhtudel, kui sünaptiline aktiivsus aitab kaasa [[mälujälg|mälujälje]] tekkele.&lt;ref name=KandelCh4&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 4.&lt;/ref&gt;

Keemilise sünapsi korral on presünaptilises piirkonnas [[sünapsipõieke]]sed, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.&lt;ref name=&quot;Ch. 10&quot; /&gt;

[[Pilt:Chemical synapse schema cropped.jpg|pisi|Sünaptilise ülekande olulised elemendid. Elektrokeemiline laine, mida nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]iks, liigub mööda neuroni aksonit. Kui laine jõuab [[sünaps]]ini, käivitab see väikese koguse [[virgatsaine]]molekulide vabanemise. Need seonduvad sihtraku rakumembraanis paiknevate retseptormolekulidega]]


{| class=&quot;infobox&quot;
|+ Tüüpilise keemilise sünapsi ehitus
|-
{{#if:{{{1|}}}|
! style=&quot;background-color: #d0d0d0;&quot; {{!}} {{{1}}}
|}}
|- style=&quot;text-align: center&quot;
| &lt;div style=&quot;position: relative;&quot;&gt;[[Pilt:SynapseSchematic_lines.svg|400px|alt=An illustrated chemical synapse]]
{{Image label|x=-5.0|y=-168.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Postsünaptiline tihedus'''| Postsünaptiline&lt;br /&gt; tihedus| [[Sünaps|Postsünaptiline&lt;br /&gt; tihedus]]}}}}
{{Image label|x=-12.0|y=-95.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Pingesõltuv Ca&lt;sup&gt;2+-kanal'''| Pinge-&lt;br /&gt;sõltuv Ca&lt;sup&gt;2+&lt;/sup&gt;-&lt;br /&gt; kanal| [[Aktsioonipotentsiaal| Pinge-&lt;br /&gt;sõltuv Ca&lt;sup&gt;++&lt;/sup&gt;-&lt;br /&gt; kanal]]}}}}
{{Image label|x=-25.0|y=-50.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipõieke'''| Sünapsi-&lt;br /&gt; põieke| [[Sünapsipõieke|Sünapsi-&lt;br /&gt; põieke]]}}}}
{{Image label|x=-212.0|y=-30.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine transportvalk'''|Virgatsaine&lt;br /&gt;transportvalk| [[Virgatsaine|Virgatsaine&lt;br /&gt;transportvalk]]}}}}
{{Image label|x=-256.0|y=-161.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Retseptor'''| Retseptor| [[Retseptor (biokeemia)|Retseptor]]}}}}
{{Image label|x=-14.0|y=-15.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine''' | Virgatsaine | [[Virgatsaine]]}}}}
{{Image label|x=-338.0|y=-63.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Aksoni lõpe'''| Aksoni&lt;br&gt;lõpe| [[Akson|Aksoni&lt;br&gt;lõpe]]}}}}
{{Image label|x=-336.0|y=-145.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipilu''' | Sünapsipilu| [[Sünapsipilu]]}}}}
{{Image label|x=-348.0|y=-190.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Dendriit'''| Dendriit| [[Dendriit]]}}}}&lt;/div&gt;
|}

Sünapside tüüpe on väga palju. On teada üle saja virgatsaine ning paljudel neist on mitu retseptoritüüpi.&lt;ref name=&quot;ch-15-neur&quot;&gt;Ch. 15: Neurotransmitters. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt; Paljud sünapsid kasutavad rohkem kui ühte virgatsainet.&lt;ref name=&quot;ch-15-neur&quot; /&gt; On tavaline, et sünaps kasutab ühte kiiresti toimivat madalmolekulaarset virgatsainet, nagu [[glutamaat]] või [[gamma-aminovõihape]], ning üht või mitut [[peptiid]]set virgatsainet, mis täidavad aeglasemaid modulatoorseid rolle.

Virgatsained võivad toimida erinevat tüüpi retseptorite kaudu. [[ionotroopne retseptor|Ionotroopsed retseptorid]] on [[ligand (biokeemia)|ligand]]iga juhitavad ioonkanalid, mis tekitavad kiire ja lühiajalise vastuse. [[metabotroopne retseptor|Metabotroopsed retseptorid]] toimivad [[G-valk]]ude ja rakusiseste [[signaalirada]]de kaudu ning põhjustavad aeglasemaid, kuid kauem kestvaid muutusi raku talitluses. Seetõttu võib samal virgatsainel olla väga erinevaid toimeid sõltuvalt sellest, mis tüüpi retseptori see aktiveerib ja millises närvisüsteemi osas sünaps paikneb.

[[Dale'i printsiip]] ütleb algupärasel kujul, et neuron vabastab kõigis oma sünapsides sama virgatsainete komplekti. Hilisem, levinud lihtsustatud tõlgendus (&quot;üks neuron — üks virgatsaine&quot;) on osutunud ekslikuks: neuronid vabastavad sageli üheaegselt mitut virgatsainet ([[kotransmissioon]]), sealhulgas kombinatsioone &quot;klassikalisest&quot; väikese molekuliga virgatsainest ja peptiidsest [[kaastransmitter]]ist.&lt;ref&gt;Gabrielle J. Gutierrez, Natasha Baas-Thomas, Eve Marder. What Dale never said: multiple incarnations of Dale's Law from the birth of pharmacology to modeling brain circuits. – ''Journal of Neurophysiology'', 2026, 136(2):702–708. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC13556283/ Täistekst.]&lt;/ref&gt; Hiljem on leitud, et ka algupärane, &quot;sama virgatsainete komplekti&quot; versioon ei kehti alati universaalselt: eri virgatsained ja kaastransmitterid, eriti peptiidid, võivad vabaneda neuroni eri rakupiirkondadest ja erineda sõltuvalt sellest, millisesse sihtmärki konkreetne terminal projitseerub.&lt;ref&gt;D. W. Golding. Patterns of peptide discharge — implications for Dale's principle. – B. Krisch, R. Mentlein (toim). ''The Peptidergic Neuron'', Birkhäuser Verlag: Basel 1996, lk 7–12.&lt;/ref&gt; Dale'i printsiip ei tähenda, nagu neuron avaldaks kõigile sihtrakkudele sama toimet, sest sünaptiline mõju sõltub postsünaptilise raku retseptoritest.&lt;ref name=&quot;Ch. 10&quot; /&gt; Et eri sihtrakkudel võivad olla eri tüüpi retseptorid, võib sama neuron mõjuda ühtedele rakkudele ergastavalt, teistele pärssivalt või moduleerivalt. Kaks levinumat virgatsainet on [[glutamaat]] ja [[gamma-aminovõihape]] (GABA). Glutamaat mõjub kesknärvisüsteemis valdavalt ergastavalt. Gamma-aminovõihape (GABA) on täiskasvanud kesknärvisüsteemi peamine pärssiv virgatsaine, kuid varajases arengus, mil neuronite rakusisene [[kloriidioon]]ide tase on kõrgem, mõjub see sageli hoopis ergastavalt. Pärssiva toime kujunemine on seotud rakusisese kloriidikontsentratsiooni langusega arengu käigus.&lt;ref&gt;Y. Ben-Ari. Excitatory actions of gaba during development: the nature of the nurture. – ''Nature Reviews Neuroscience'', 2002, 3 (9): 728–739.&lt;/ref&gt;

Üks oluline sünapside rühm suudab pikaajaliste aktiivsusest sõltuvate muutuste kaudu sünapsi tugevuses moodustada [[mälujälg]]i.&lt;ref&gt;Paradiso MA, Bear MF, Connors BW. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', Lippincott Williams &amp; Wilkins 2007, lk 718, ISBN 0-7817-6003-8.&lt;/ref&gt; [[neuraalne mälu|Neuraalse mälu]] tuntuim vorm on [[pikaajaline tugevnemine]] (''long-term potentiation'', [[LTP]]). See esineb sünapsides, mis kasutavad virgatsainena [[glutamaat]]i, ja sõltub eelkõige [[NMDA retseptor]]ite aktivatsioonist.&lt;ref name=&quot;resumee&quot;&gt;Cooke SF, Bliss TV. Plasticity in the human central nervous system. – ''Brain'', 2006, 129 (Pt 7): 1659–1673. [https://academic.oup.com/brain/article-abstract/129/7/1659/300527?redirectedFrom=fulltext&amp;login=false Resümee.]&lt;/ref&gt; NMDA retseptorid on &quot;assotsiatiivsed&quot;: kui presünaptiline ja postsünaptiline neuron aktiveeruvad ligikaudu samaaegselt, eemaldub retseptori blokeering ning kanal avaneb, võimaldades kaltsiumioonide sisenemist postsünaptilisse rakku.&lt;ref&gt;Bliss TV, Collingridge GL. A synaptic model of memory: long-term potentiation in the hippocampus. – ''Nature'', 1993, 361 (6407): 31–39. [https://www.nature.com/articles/361031a0 Resümee.]&lt;/ref&gt; Kaltsium käivitab rakusisesed [[signaalikaskaad]]id, mis viivad lõpuks [[AMPA-tüüpi glutamaadiretseptor]]ite arvu kasvuni postsünaptilises membraanis, nii et sünapsi efektiivne tugevus suureneb. See tugevuse muutus võib püsida nädalaid või kauem. Pärast pikaajalise tugevnemise avastamist 1973. aastal on kirjeldatud teisi [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] vorme, mille puhul esineb nii sünapsi tugevnemine kui ka selle nõrgenemine ja mille kestus varieerub.&lt;ref name=&quot;resumee&quot; /&gt; Näiteks [[tasusüsteem]], mis soodustab soovitud käitumist, tugineb osaliselt plastilisusmehhanismidele, milles mängib rolli [[dopamiin]].&lt;ref&gt;Kauer JA, Malenka RC. Synaptic plasticity and addiction. – ''Nat. Rev. Neurosci.'', 2007, 8 (11): 844–858. [https://www.nature.com/articles/nrn2234 Resümee.]&lt;/ref&gt; Kõik need sünaptilise muutlikkuse vormid koos moodustavad [[närvisüsteemi plastilisus]]e ehk närvisüsteemi võime kohaneda keskkonna muutustega.

Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles iga neuron võib olla ühenduses tuhandete teistega. Informatsiooni kodeerimises osalevad nii üksikute neuronite aktiivsus kui ka neuronipopulatsioonide aktiivsusmustrid. Nende osakaal on neuroteaduses jätkuvalt uuritav küsimus.&lt;ref&gt;R. Q. Quiroga, L. Reddy, G. Kreiman, C. Koch, I. Fried. Invariant visual representation by single neurons in the human brain. – ''Nature'', 2005, 435 (7045): 1102–1107.&lt;/ref&gt; Aktiivsusmustrit iseloomustavad aktiivsete neuronite arv ja jaotumine, [[aktsioonipotentsiaal]]ide sagedus ning sünaptiliste ühenduste tugevus. Impulsside sagedus peegeldab stiimuli tugevust: madalam sagedus vastab nõrgemale ja kõrgem sagedus tugevamale stiimulile. Aktiivsusmustrid annavad väljundi, näiteks [[tajumus]]e või [[liigutus]]e.  

Närvisüsteem reguleerib ja koordineerib teiste [[kude]]de, näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]], talitlust ning mõjutab kudede kasvu, arengut ja ainevahetust. Regulatsioon toimub keemiliste signaalide abil. [[Virgatsaine]]d vahendavad kiiret ja lokaalset toimet sünapsides, [[neuromodulaator]]id muudavad neuronite erutatavust ja närvivõrgustike tundlikkust (mõjutades näiteks [[tähelepanu]] ja [[meeleolu]]), [[troofiline faktor|troofilised faktorid]] toetavad rakkude kasvu ja taastumist ning [[neurohormoon]]id toimivad vere kaudu, põhjustades aeglasemat, kuid ulatuslikku mõju.

Närvisüsteemis esineb sadu tüüpe neuroneid.&lt;ref name=&quot;Ch. 4&quot; /&gt; Need erinevad ehituse, talitluse, ühenduste ja keemilise toime poolest. Funktsiooni järgi eristatakse näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], mis teisendavad stiimuleid (nt [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks; [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]], mis edastavad signaale [[efektorrakk]]udele; ning [[vaheneuron]]id, mis integreerivad ja töötlevad infot närvivõrgustikes.&lt;ref name=&quot;ch-2-nerve&quot; /&gt; Lisaks esineb erutavaid ja pidurdavaid neuroneid, mille tasakaal määrab närvivõrgustike aktiivsuse mustrid.

==== Gliiarakud ====
Gliiarakud stabiliseerivad mitmel moel neuronite kuju ja paiknemist. Esiteks pakuvad gliiarakud mehaanilist tuge: toetavad neuronite [[rakumembraan]]i ja jätkeid ([[dendriit]]e ja [[akson]]eid), täidavad neuronitevahelise ruumi ning moodustavad nende ümber tiheda rakuvõrgustiku. See toimib toetava karkassina, mis hoiab neuronite ehituse paigas ja kaitseb jätkeid deformeerumise, nihkumise või kahjustumise eest. Teiseks hoiavad nad neuroneid kindlates vastastikustes asendites, aidates säilitada [[sünaps]]ide täpse paigutuse ja närvivõrkude organiseerituse. Selles on oluline roll eriti [[astrotsüüt|astrotsüütidel]], mis kinnituvad neuronite ja [[veresoon]]te külge ning ümbritsevad sünapse ja [[kapillaar]]e, ankurdades neuronid kindlasse mikrokeskkonda. Kolmandaks toodavad ja organiseerivad gliiarakud [[rakuvaheaine]]t, mis aitab rakkudel püsida õiges asendis ja säilitada koe arhitektuuri. Neljandaks stabiliseerivad nad aksonite ümbrust [[müeliin]]iga: [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis ümbritsevad aksonid [[müeliintupp|müeliintupega]], mis lisaks signaali kiirendamisele pakub ka mehaanilist tuge ja kaitset. 

Lisaks toetavad gliiarakud neuronite ainevahetust ja reguleerivad [[närvikude|närvikoes]] rakuvälist keemilist keskkonda. Gliiarakud, eriti astrotsüüdid, võtavad verest vastu ja transpordivad närvikoesse [[glükoos]]i, mis on närvikoes peamine energiaallikas. Nad suudavad reageerida energiavajaduse muutumisele. Astrotsüüdid võivad glükoosi [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadik]]s (laktaatioon, piimhappe anioon) muuta ning laktaati rakuvälisesse keskkonda vabastada. Seda nähtust kirjeldab [[astrotsüüt-neuron-laktaadisüstiku hüpotees]], mille kohaselt võivad neuronid intensiivse aktiivsuse ajal kasutada astrotsüütidelt saadud laktaati täiendava energiaallikana, muutes selle laktaadi [[dehüdrogenaas]]i abil tagasi [[püruvaat|püruvaadiks]] ja oksüdeerides seda mitokondrites. Hüpoteesi kasuks räägivad mitmed eksperimentaalsed tõendid, kuid laktaadiülekande üldine või oluline roll täiskasvanud peaaju energiavarustuses on jätkuvalt vaieldav: osa uurimusi pole saanud olulist laktaadivoogu astrotsüütidest neuronitesse kinnitada või on leidnud, et laktaadi üldine panus aju glükoosiainevahetusse on nii väike, et selle suund ja tähtsus jäävad vaieldavaks.&lt;ref&gt;L. K. Bak, A. B. Walls. CrossTalk proposal: An important astrocyte-neuron lactate shuttle couples neuronal activity to glucose utilisation in the brain. – ''Journal of Physiology'', 2018, 596 (3): 351–353; L. K. Bak, A. B. Walls. CrossTalk opposing view: Lack of evidence supporting an important role of astrocyte-to-neuron lactate shuttling in brain energy metabolism. – ''Journal of Physiology'', 2018, 596 (3): 355–357.&lt;/ref&gt; Glükoosi ja teiste energiaallikate oksüdatsiooni teel sünteesitakse [[Adenosiintrifosfaat|ATP]]-d, mis on neuronite peamine energiakandja. Seda kasutatakse muu hulgas [[närviimpulss]]ide tekkeks ja levimiseks vajalike ioonigradientide säilitamiseks ja taastamiseks ning [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] tagamiseks, sealhulgas [[virgatsaine]]te vabastamiseks ja [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaardeks]] [[sünaps]]ides. 

Teiseks eemaldavad gliiarakud neuronite aktiivsuse tõttu tekkinud [[ainevahetusjääk]]e, hoides rakuvälise keskkonna stabiilsena ja takistades neuronitele kahjulike ja närvisignaalide levikut häirivate [[jääkaine]]te kuhjumist. 

Kolmandaks, nii neuronid kui ka gliiarakud eemaldavad [[virgatsaine]]id [[sünapsipilu]]st, kuid nende rollid on osaliselt erinevad ja teineteist täiendavad. Pärast virgatsaine vabanemist sünapsipilusse seondub see [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega ja käivitab signaali. Selle toime peab olema täpselt ajastatud, lühiajaline ja kontrollitud, mistõttu virgatsaine tuleb kiiresti eemaldada. Peamine mehhanism selleks on presünaptiline [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaare]], mille käigus signaali saatnud neuron võtab virgatsaine spetsiaalsete [[transportvalk]]ude abil oma [[rakumembraan]]i kaudu tagasi. Seejärel virgatsaine kas pakendatakse uuesti sünapsipõiekestesse või lagundatakse ensümaatiliselt. Lisaks osalevad selles protsessis gliiarakud, eriti astrotsüüdid, mis haaravad sünapsipilust liigsed virgatsained, mida neuronid ei ole tagasi haaranud. See on eriti oluline näiteks [[glutamaat|glutamaadi]] puhul, sest selle liigne kuhjumine võib põhjustada neuronite [[üleerutus]]t ja kahjustust ([[eksitotoksilisus]]).

Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises, kontrollides ainete liikumist vere ja [[peaaju]] närvikoe vahel, kuid nad ei moodusta ise barjääri, vaid toimivad selle välise regulatsioonisüsteemina. Hematoentsefaalne barjäär on füsioloogiline &quot;filter&quot; vere ja peaaju koe vahel. Selle põhiosa moodustavad kapillaaride seinu vooderdavad [[endoteel]]irakud, mis on omavahel ühendatud [[tiheliidus]]tega. Nii ei saa ained liikuda rakkude vahelt vabalt, vaid läbivad barjääri kas [[difusioon]]i teel (näiteks [[dihapnik|hapnik]]u puhul) või [[transportvalk]]ude abiga (näiteks [[glükoos]]i puhul). Astrotsüüdid ümbritsevad peaaju kapillaare oma jätketega ning suhtlevad endoteelirakkudega, kuigi nad ei kuulu veresoonte seina koosseisu. Nad mõjutavad endoteelirakkude omadusi ja tiheliiduste säilimist, vähendades barjääri lekkeid ning reguleerides, millised molekulid ja millises koguses pääsevad verest peaajju. Nii võimaldavad nad glükoosi ja hapniku kontrollitud sisenemist ajju, piiravad [[toksiin]]ide ja mitmete [[ravim]]ite pääsu närvikoesse. Samuti kohandavad nad veresoonte läbilaskvust ja verevoolu vastavalt närvikoe aktiivsusele: nad suurendavad lokaalselt verevarustust, kui neuronite energiavajadus kasvab.

Närvikoe rakkude ümbruses ([[rakuväline keskkond|rakuvälises keskkonnas]]) leidub [[ioon]]e, näiteks [[kaaliumioon]]e, [[naatriumioon]]e ja [[kaltsiumioon]]e, mille tasakaal on [[neuron]]ite normaalseks talitluseks hädavajalik. Neuronite aktiivsuse ajal muutub ioonide jaotus kiiresti, näiteks suureneb kaaliumioonide hulk. Nende kuhjumine häiriks närviimpulsside teket ja levikut ning võiks viia neuronite üleerutuseni. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad seda tasakaalu, haarates liigseid ioone, jaotades neid ümber või suunates [[vereringe]]sse. Nii tagavad nad närvikoe keemilise keskkonna stabiilsuse ja närviimpulsside usaldusväärse toimimise. 

Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad [[sünaps]]ide tugevust ja ümberkujunemist ning osalevad närvivõrkude arengus ja kohanemises. Sünapsi tugevus, st see, kui tõhusalt signaal ühelt [[neuron]]ilt teisele kandub, sõltub suuresti sünapsi keskkonna olekust. Gliiarakud mõjutavad seda, eemaldades või vabastades [[virgatsaine]]id (näiteks glutamaati), reguleerides ioonide tasakaalu ja eritades [[signaalmolekul]]e, mis mõjutavad neuronite tundlikkust. Närvisüsteemi arengus juhivad gliiarakud [[neuron]]ite kasvu ning nende jätkete (aksonite ja dendriitide) suunamist, et need leiaksid õiged sihtkohad ja moodustaksid sobivad ühendused, kujundades niiviisi närvivõrkude algse korralduse. Edasises elus toimub pidev ümberkorraldumine: osa sünapse tugevneb, osa nõrgeneb või kaob ja uusi ühendusi tekib juurde. Gliiarakud toetavad uute sünapside teket, eemaldavad mittevajalikke ühendusi ja kohandavad närvivõrke vastavalt aktiivsusele: sagedamini kasutatavad ühendused tugevnevad ja vähem aktiivsed võivad nõrgeneda.
See on oluline [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] seisukohast. Selle käigus stabiliseerivad gliiarakud vajalikke ühendusi, hoides toimivaid sünapse ja neuronitevahelisi seoseid püsivana ja töökindlana. Nad toetavad neid sünapse, mida kasutatakse sageli ja mis on funktsionaalselt olulised, hoiavad nende ümber sobivat keemilist keskkonda (näiteks ioonide tasakaal ja [[virgatsaine]]te kontroll) ning soodustavad nende säilimist ja tugevnemist. Vähekasutatavad või mittevajalikud sünapsid nõrgenevad või need eemaldatakse. See protsess on seotud närvivõrkude stabiilsusega, st närvivõrgustiku võimega säilitada toimiv struktuur ja töökindlus ka pideva muutumise tingimustes. Stabiilsus tagab, et olulised ühendused püsivad, signaalid liiguvad usaldusväärselt ja võrgustik ei muutu kaootiliseks ega kaota oma funktsionaalset korraldust. Stabiilsus peab olema tasakaalus [[närvisüsteemi plastilisus]]ega: plastilisus võimaldab õppimist ja kohanemist, stabiilsus aga säilitab toimivad struktuurid. Nii tagavad gliiarakud, et närvisüsteem on ühtaegu paindlik ja stabiilne, võimaldades närvivõrkudel kogemuse mõjul muutuda ja kohaneda.

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.&lt;ref&gt;Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.&lt;/ref&gt;

Peaajus on gliiarakke kokku ligikaudu sama palju kui neuroneid, kuid piirkondlik varieeruvus on suur. Ajukoores on gliiarakke neuronitest ligikaudu neli korda rohkem, seevastu väikeajus, kus paikneb enamik peaaju neuronitest on gliiarakke neuronitega võrreldes vähe.&lt;ref&gt;C. S. von Bartheld, J. Bahney, S. Herculano-Houzel. The search for true numbers of neurons and glial cells in the human brain: A review of 150 years of cell counting. – ''Journal of Comparative Neurology'', 2016, 524 (18): 3865–3895.&lt;/ref&gt; 

Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi:

*[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises;
*[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]);
*[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides.

Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga.

=== Talitlus ===
Baastasandil on närvisüsteemi ülesanne edastada signaale ühelt rakult teisele või keha ühest osast teise. Rakud saavad teistele rakkudele signaale saata mitmel viisil. Üks võimalus on saata keemilisi aineid ([[hormoon]]e) [[vereringe]]sse, mille kaudu need levivad kaugematesse kehaosadesse. Erinevalt sellest ringhäälingulaadsest signaaliedastusest võimaldab närvisüsteem signaaliülekannet punktist punkti: neuronid suunavad oma aksonid konkreetsetesse sihtpiirkondadesse ja moodustavad sünaptilisi ühendusi konkreetsete sihtrakkudega.&lt;ref name=&quot;Gray170&quot;&gt;Gray PO. ''Psychology'', 5. trükk, Macmillan 2006 , ISBN 978-0-7167-7690-1, lk 170.&lt;/ref&gt;

Integratiivsemal tasandil on närvisüsteemi põhifunktsioon keha juhtimine.&lt;ref name=KandelCh2/&gt; Närvisüsteem hangib [[meeleelund]]ite [[retseptorrakk]]ude kaudu keskkonnast informatsiooni, saadab seda informatsiooni kodeerivaid signaale kesknärvisüsteemi, töötleb infot sobiva reaktsiooni määramiseks ja saadab soovitava reaktsiooni käivitamiseks signaale lihastele või näärmetele.

Närvisüsteem võimaldab nägemist ja teisi keerukaid tajusid, keerukat suhtlemist, elundkondade talitluse kiiret koordineerimist ning samaaegset integreeritud signaalitöötlust.

Närvisüsteem võimaldab [[keel]]t, mõistete abstraktset esitamist, kultuuri edasiandmist ja paljusid teisi inimühiskonna aspekte.

====Närviringid ja nende süsteemid====
[[Pilt:Descartes-reflex.JPG|pisi|Valu teekond illustratsioonil [[René Descartes]]i raamatust &quot;[[Traité de l'homme]]&quot; (&quot;Traktaat inimesest&quot;; 1664). Tuli on jala lähedal. Tule väga väikesed liikuvad osakesed mõjutavad jala nahka, põhjustades naha liikumise, mis tõmbab närvitorus paikneva peenikest kiu alumist otsa. Tõmme kandub mööda kiudu selle teise otsani ajus. Teise otsa liikumine avab ajus poorilaadse ava. Descartes võrdleb seda mõju nööri tõmbamisega, mis paneb nööri teises otsas oleva kella helisema. &quot;[[Loomsed vaimud]]&quot; pääsevad ajuõõnest närvitorusse. Need on Descartesi järgi väga peen liikuv aine, mis paikneb ajuõõntes ja liigub närvitorudes. Kui ava avaneb, saavad loomsed vaimud liikuda närvitorusse, milles need jõuavad lihasteni ja muudavad nende kuju, põhjustades jala eemaldumise tulest]]
Närvisüsteemi talitlust käsitati pikka aega stiimuli ja reaktsiooni seostamisena.&lt;ref name=Sherrington1906/&gt; Selle arusaama järgi algab neuraalne töötlus stiimulitest, mis aktiveerivad sensoorsed neuronid ja tekitavad signaale, mis levivad seljaaju ja peaaju ühenduste ahelate kaudu, ja viib lõpuks motoorsete neuronite aktiveerumiseni ja seetõttu lihaste kokkutõmbumiseni, seega väliselt avalduvate reaktsioonideni. [[René Descartes]] uskus, et loomade kogu käitumist ja suuremat osa inimese käitumisest saab seletada stiimuli ja reaktsiooni ringide abil, kuid [[keel]]t ja muud kõrgemat kognitiivset käitumist ei saa mehhanitsistlikult seletada.&lt;ref name=Descartes&gt;René Descartes. ''[[Les Passions de l'âme]]'', 1649.&lt;/ref&gt; [[Charles Sherrington]] arendas raamatus &quot;[[The Integrative Action of the Nervous System]]&quot; (1906)&lt;ref name=Sherrington1906&gt;C. S. Sherrington. ''The Integrative Action of the Nervous System'', Scribner 1906.&lt;/ref&gt; stiimuli ja reaktsiooni mehhanismide käsitlust palju üksikasjalikumalt. [[Psühholoogia]]s 20. sajandi keskpaigani valitsenud vaade [[biheiviorism]] püüdis inimese käitumise kõiki aspekte seletada stiimuli ja reaktsiooni kaudu.&lt;ref name=Baum&gt;W. M. Baum. ''Understanding Behaviorism: Behavior, Culture and Evolution'', Blackwell 2005, ISBN 978-1-4051-1262-8.&lt;/ref&gt;

20. sajandi alguses alanud ja 1940ndatel haripunkti jõudnud elektrofüsioloogilised uuringud näitasid, et närvisüsteemis on palju mehhanisme, mis säilitavad rakkude erutuvust ja tekitavad aktiivsusmustreid iseeneslikult, ilma välise stiimulita.&lt;ref name=Piccolino&gt;M. Piccolino. Fifty years of the Hodgkin-Huxley era. – ''Trends Neurosci.'', 2002, kd 25, nr 11, lk 552–553.&lt;/ref&gt; Leiti, et neuronid on võimelised tekitama korrapäraseid aktsioonipotentsiaalide jadasid, isegi täielikus eraldatuses.&lt;ref name=Johnston&gt;Johnston, S. M. Wu. ''Foundations of cellular neurophysiology'', MIT Press 1995, ISBN 978-0-262-10053-3.&lt;/ref&gt;

Kui ühendada iseeneslikult aktiivsed neuronid keerukateks ringideks, on keerukate ajaliste aktiivsusmustrite tekitamise võimalused veel palju suuremad.&lt;ref name=Dayan&gt;P. Dayan, L. F. Abbott ''Theoretical Neuroscience: Computational and Mathematical Modeling of Neural Systems'', MIT Press 2005 ISBN 978-0-262-54185-5.&lt;/ref&gt; Tänapäeval käsitatakse närvisüsteemi talitlust nii, et selles on oma osa nii stiimuli ja reaktsiooni ahelatel kui ka isetekkeliselt genereeritud aktiivsusmustritel. Käitumine tekib nende vastastikmõjus.
&lt;ref name=Simmons&gt;P. J. Simmons, D. Young. ''Nerve cells and animal behaviour'', Cambridge University Press 1999, ISBN 978-0-521-62726-9,   Ch 1.: Introduction.&lt;/ref&gt;

===== Refleksid ja muud stiimuli-reaktsiooni ringid =====

[[Närviring]]i lihtsaim tüüp on [[refleksikaar]]. See algab sensoorse sisendiga ja lõpeb motoorse väljundiga ning läbib omavahel ühendatud neuronite rea.&lt;ref name=KandelCh36&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 36.&lt;/ref&gt; Seda võib illustreerida [[äratõmbamisrefleks]]iga, mille puhul käsi tõmmatakse pärast kuuma pliidi puudutamist kiiresti tagasi.
[[Pilt:Nervous_system_organization_en.svg|pisi|Närvisüsteemi baastalitluse lihtsustatud kujutis: sensoorsed retseptorid võtavad signaalid vastu ning edastavad need seljaajju ja peaajju, kus neid töödeldakse; seejärel saadetakse signaalid tagasi seljaajju ja sealt edasi motoorsetesse neuronitesse]]
Ring algab [[nahk|naha]] [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoritega]], mis aktiveeruvad kahjustava [[kuumus]]e toimel. Membraanis paiknev spetsiaalne molekulaarne struktuur põhjustab selle, et kuumus muudab membraani elektrivälja. Kui elektrilise potentsiaali muutus on piisavalt suur, et ületada vastav läviväärtus, vallandub aktsioonipotentsiaal, mis edastatakse retseptorraku [[akson]]i kaudu seljaajju. Seal moodustab akson teiste rakkudega erutavaid sünaptilisi kontakte; osa neist projitseerub samasse seljaaju piirkonda, osa aga peaajju. Üheks sihtmärgiks on seljaaju vaheneuronite kogum, mis projitseerub käelihaseid juhtivatele motoorsetele neuronitele. Vaheneuronid erutavad motoorseid neuroneid ja kui erutus on piisavalt tugev, tekitavad mõned motoorsed neuronid aktsioonipotentsiaale, mis liiguvad mööda nende aksoneid punktini, kus nad moodustavad erutavaid sünaptilisi kontakte lihasrakkudega. Erutavad signaalid põhjustavad lihasrakkude kokkutõmbumise ja käsi tõmmatakse eemale.

Tegelikkus võib olla sellest lihtsustatud esitusest mitmeti keerulisem.&lt;ref name=KandelCh36/&gt; Kuigi kõige lihtsamate reflekside puhul on sensoorsete ja motoorsete neuronite vahel lühikesed närviteed, osalevad ringis ka teised läheduses paiknevad neuronid, mis reaktsiooni moduleerivad. Peale selle kulgevad peaajust seljaajju projektsioonid, mis võivad refleksi võimendada või nõrgendada.

Kõige lihtsamaid reflekse võivad vahendada ringid, mis paiknevad täielikult seljaajus, kuid keerukamad reaktsioonid sõltuvad signaalide töötlemisest peaajus.&lt;ref name=KandelCh38&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 38: Voluntary movement.&lt;/ref&gt; Näiteks kui miski liigub inimese vaatevälja servas ja inimene pöörab pilgu selle poole, käivitub palju signaalitöötluse etappe. Esialgne sensoorne reaktsioon [[silm]]a [[võrkkest]]as ja lõplik motoorne reaktsioon [[ajutüvi|ajutüves]] ei erine kuigi palju lihtsa refleksi vastavatest etappidest, kuid vahepealsed etapid on täiesti erinevad. Töötlusahel ei koosne ühest või kahest sammust, vaid nägemissignaalid teevad läbi võib-olla kümneid integratsioonietappe, milles osalevad [[taalamus]], [[ajukoor]], [[basaalganglion]]id, [[ülakünkake]], [[väikeaju]] ja mitmesugused [[ajutüvi|ajutüve]] tuumad. Need piirkonnad täidavad signaalitöötlusfunktsioone, mille hulka kuuluvad keskkonna [[taju]]mine, tajutava analüüs, [[meenutamine]], [[otsustamine]] ja [[motoorne planeerimine]].&lt;ref name=KandelCh39&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 39: The control of gaze.&lt;/ref&gt;

Keskkonna tajumine eeldab võimet eraldada sensoorsete signaalide kogumist bioloogiliselt olulist informatsiooni. Näiteks reageerivad võrkkesta üksikud fotoretseptorid valguse intensiivsusele oma kitsas retseptiivses väljas. Teise taseme nägemisneuronid saavad sisendi primaarsete retseptorite rühmadelt; kõrgema taseme neuronid saavad sisendi teise taseme neuronite rühmadelt jne. Nii kujuneb töötlusetappide hierarhia, kus iga etapp ekstraheerib signaalide kogumist bioloogiliselt olulisi tunnuseid (näiteks servi, liikumissuunda või värvikontraste), jättes ebaolulise info kõrvale. Nii tekib hierarhiliselt organiseeritud aktiivsusmuster, mis on jaotunud mitme spetsialiseerunud ajupiirkonna vahel (nägemise puhul on kirjeldatud üle kolmekümne eri funktsiooniga visuaalset ajupiirkonda) ja esindab keskkonna objekte ja nende omadusi. See, kuidas hajutatud neuraalsest aktiivsusest kujuneb subjektiivne tajukogemus, on nii neuroteaduses kui ka teadvusefilosoofias lahtine küsimus. 

===== Isetekkeline mustrite genereerimine =====

Kuigi stiimuli-reaktsiooni mehhanisme on kõige lihtsam mõista, võib närvisüsteem organismi juhtida ka väliste stiimuliteta, kasutades seesmiselt genereeritud aktiivsuse rütme. Et neuroni membraanis võib olla mitmesuguseid pingetundlikke ioonkanaleid, on paljudest tüüpidest neuronid (isegi isoleerituna) võimelised genereerima rütmilisi aktsioonipotentsiaalide jadasid. Kui iseeneslikud rütmilised neuronid on erutavate või pidurdavate sünapside kaudu omavahel ühendatud, on tekkinud võrgustikud võimelised ilmutama mitmesugust dünaamilist käitumist, sealhulgas atraktordünaamikat, perioodilisust ja isegi kaost. Neuronivõrgustikku, mis kasutab oma sisemist struktuuri ajaliselt struktureeritud väljundi genereerimiseks, ilma et selleks oleks tarvis vastava ajalise struktuuriga stiimulit, nimetatakse tsentraalseks mustrigeneraatoriks.

Iseeneslik mustrite genereerimine toimub väga erinevatel ajaskaaladel, millisekunditest tundide või veel pikemate ajavahemikeni. Üks tähtsamaid bioloogilisi rütme on [[tsirkadiaanrütm]] ehk ööpäevarütm — endogeenne, ligikaudu 24-tunnise perioodiga kõikumine, mis reguleerib paljusid füsioloogilisi protsesse, sealhulgas kehatemperatuuri, hormoonide eritumist ja ainevahetust ning paljudel loomadel ka une ja ärkveloleku rütmi. Kõigil uuritud loomadel esineb närvitegevuses tsirkadiaanseid kõikumisi. Alates 1990ndatest tehtud katsed näitavad, et tsirkadiaanrütmi tekitab &quot;[[geneetiline kell]]&quot;, mis seisneb selles, et teatud geenide avaldumise tase ööpäeva jooksul tõuseb ja langeb. Nii erinevatel loomadel nagu [[putukad]] ja [[selgroogsed]] on sarnane geneetiline rütmikellasüsteem. Valgus mõjutab kella, kuid kell töötab ka siis, kui valguse tase hoitakse muutumatuna ja puuduvad muud välised märguanded selle kohta, mis kell on. Kellageenid avalduvad nii närvisüsteemi paljudes osades kui ka paljudes perifeersetes elundites. Imetajatel on paljudes kudedes oma molekulaarsed &quot;kellad&quot;, kuid nende rütme sünkroonib [[hüpotalamus]]es paiknev [[suprakiasmaatiline tuum]].

=== Areng ===
{{Vaata|Närvisüsteemi areng}}
Varajases arengujärgus kujuneb [[gastrula]]. [[Gastrulatsioon]]i käigus moodustuvad kolm [[looteleht]]e: [[endoderm]], millest areneb seedetrakti ja mitme muu siseelundi [[epiteel]] või epiteelne osa; [[mesoderm]], millest arenevad muu hulgas lihased, luustik ja sidekude; ja [[ektoderm]], millest arenevad muu hulgas [[marrasknahk]] ja närvisüsteem.&lt;ref name=SanesCh1&gt;D. H. Sanes, T. A. Reh, W. A. Harris. ''Development of the Nervous System'', Elsevier Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, Ch. 1, Neural induction.&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Gray17.png|pisi|Inimese embrüo [[neuraalvagu|neuraalvaoga]]]] [[Pilt:Development of the neural tube.png|pisi|[[Neuraaltoru]] arengu neli staadiumi inimese embrüos]]
Närvisüsteemi arengu esimene nähtav tunnus on õhukese rakuriba ilmumine piki embrüo seljapoolset keskjoont. Seda nimetatakse [[neuraalplaat|neuraalplaadiks]]. Edasises arengus tekib neuraalplaadi keskossa pikisuunaline vagu – [[neuraalvagu]]. See süveneb järk-järgult ning selle servad lähenevad teineteisele ja kasvavad kokku. Nii kujuneb [[kesknärvisüsteem]]i eelkäija, silindriline [[neuraaltoru]]. [[Neuraalhari]] kujuneb [[neuraalvolt]]ide servades, [[neuroektoderm]]i ja mitteneuraalse (pindmise) [[ektoderm]]i piiril. Neuraaltoru sulgumise ajal või vahetult pärast seda eralduvad need rakud [[neuroepiteel]]ist ning rändavad embrüos laiali. Neist kujunevad mitmesugused struktuurid — sealhulgas suur osa [[piirdenärvisüsteem]]ist, aga ka pigmendirakud ja osal loomadest kraniofatsiaalne kõhr- ja luukude ja mitmed muud mitteneuraalsed koed. Rakkude eraldumise ajastus (enne või pärast toru sulgumist) on liigiti erinev. Neuraalplaadi muutumist neuraaltoruks koos närviharja kujunemisega nimetatakse [[neurulatsioon]]iks.

[[Närvikude|Närvikoe]] kujunemist [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] teel on uuritud alates 1920ndatest ([[Spemanni-Mangoldi organisaator]]i katsed), kuid selle aluseks olevad molekulaarsed mehhanismid jäid pikka aega lahtiseks küsimuseks. 1990ndatel hakati neid kiiresti täpsustama. Geneetiliste uurimismeetodite abil selgus, et närvikoe kujunemine sõltub [[luu morfogeneetilised valgud|luu morfogeneetiliste valkude]] (BMP-de) signaalide pärssimisest. Eriti tähtis on [[BMP4]]. Organisaatori piirkonnast ([[suur-kannuskonn]]a puhul peamiselt [[mesendoderm]]i rakkudest, kuid osaliselt ka eesmisest endodermist) pärinevad valgud, sealhulgas [[kordiin]] ja [[nogiin]], pärsivad BMP4 toimet ja suunavad [[ektoderm]]i [[diferentseerumine|diferentseeruma]] närvikoeks.&lt;ref&gt;S. Piccolo jt. Dorsoventral patterning in Xenopus: inhibition of ventral signals by direct binding of chordin to BMP-4. – ''Cell'', 1996, 86 (4): 589–598.&lt;/ref&gt; BMP-signaalide pärssimise allikas ja mehhanism on selgroogsete eri rühmadel ja eri arenguetappidel oluliselt erinev: näiteks koduhiirel osaleb eesmine vistseraalne endoderm ja kanal on ainult BMP-antagonism ebapiisav ning vajalikud on lisaks [[FGF]]-signaalid.&lt;ref&gt;K. G. Stern. Neural induction: old problem, new findings, yet more questions. – ''Development'', 2005, 132 (9): 2007–2021.&lt;/ref&gt; Protsessis osalevad ka näiteks [[FGF]]- ja [[Wnt]]-signaalirajad. Neuraalse induktsiooni tulemusel tekivad [[neuroblast]]id ehk neuronite eellasrakud.&lt;ref name=KandelCh53&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'',  McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 53: The generation and survival of nerve cells.&lt;/ref&gt; Edasiste jagunemiste ja diferentseerumise käigus kujunevad neist neuronid, teistest neuraalsetest eellasrakkudest arenevad gliiarakud.

Närvisüsteemi arengu peamised etapid on neuronite ja gliiarakkude teke neuraalsetest eellasrakkudest, ebaküpsete neuronite ränne tekkekohast lõplikku asukohta, aksonite väljakasvamine ja sihtrakkudeni juhtimine, sünapside moodustumine ja hilisemad muutused. Viimased on õppimise ja mälu rakuliste mehhanismide alus.&lt;ref name=KandelCh52&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'',  McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 52: The induction and patterning of the nervous system.&lt;/ref&gt;

=== Närvisüsteemi haigused ===
{{Vaata ka|Närvihaigused}}
[[Neuroloogia]] hõlmab kõigi kesk- ja perifeerse närvisüsteemiga seotud seisundite ja [[haigus]]te diagnoosimist ja [[ravi]].

[[Närvisüsteemi talitluse häire]]id võivad põhjustada [[geneetilised tegurid]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[vananemisega seotud muutused]], [[autoimmuunprotsessid]], [[veresoonkonna haigused]] ja [[mürgine aine|mürgised ained]]. [[neuroloogilised haigused|Neuroloogilisi haigusi]] võib liigitada närvisüsteemi kahjustatud osa, häire olemuse või [[haigus]]e põhjuse järgi. [[Neuroloogilised häired|Neuroloogiliste häirete]] hulka kuuluvad kesk- ja piirdenärvisüsteemi mõjutavad haigused, sealhulgas [[epilepsia]], [[peavaluhäired]], [[neurodegeneratiivsed haigused]], [[ajuveresoonkonna haigused]], [[neuroinfektsioossed haigused]], [[neuroimmunoloogilised haigused]], [[neuromuskulaarsed haigused]], [[neuroarengulised häired]], traumaatilised pea- ja seljaajukahjustused ning [[närvisüsteemi kasvajad]].

Kesknärvisüsteemi kaitsevad tugevad füüsilised ja keemilised barjäärid. Füüsiliselt ümbritsevad pea- ja seljaaju [[ajukelmed]] ning kolju ja lülide luud, mis moodustavad koos tugeva füüsilise kaitsekihi. Keemiliselt isoleerib pea- ja seljaaju [[hematoentsefaalbarjäär]] — valikuliselt läbilaskev piir, mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel. Väikesed lipofiilsed molekulid (näiteks hapnik, süsihappegaas) läbivad barjääri vaba difusiooni teel, olulised toitained nagu glükoos ja aminohapped transporditakse spetsiifiliste kandevalkude kaudu, suuremad molekulid (näiteks insuliin) spetsiifiliste retseptorite vahendusel, enamiku teiste, eriti suuremate ja vesilahustuvate ainete vaba liikumine on aga piiratud.&lt;ref&gt;W. M. Pardridge. Drug transport across the blood-brain barrier. – ''Journal of Cerebral Blood Flow &amp; Metabolism'', 2012, 32 (11): 1959–1972.&lt;/ref&gt;

Kuigi närvid paiknevad tavaliselt sügaval naha all, välja arvatud mõned erandid, nagu [[küünarluunärv]], on nad siiski üsna avatud füüsilistele kahjustustele, mille tagajärjeks võib olla [[valu]] ning tundlikkuse või lihaste kontrolli kadumine. Närvikahjustusi võivad põhjustada ka [[turse]] ja [[muljumisvigastus]]ed kohtades, kus närv kulgeb läbi kitsa luulise kanali, nagu [[randmekanalisündroom]]i korral. Kui närv lõigatakse täielikult läbi, degenereerub see sageli, kuid pikkade närvide korral võib protsessi lõpulejõudmine võtta kuid.

Lisaks füüsilistele kahjustustele võivad perifeerset neuropaatiat põhjustada paljud muud haigusseisundid, sealhulgas geneetilised seisundid, metaboolsed seisundid, nagu [[diabeet]], põletikulised seisundid, nagu [[polüradikuliit]], [[vitamiinipuudus]], sellised haigused nagu [[pidalitõbi]] ja [[vöötohatis]] või [[mürgistus]] selliste ainetega nagu [[raskmetallid]]. Paljudel juhtudel ei ole põhjust teada ja neid nimetatakse idiopaatilisteks. Närvid võivad ka ajutiselt oma talitluse kaotada, põhjustades [[tuimus]]t. Seda võivad eelkõige põhjustada mehaaniline surve, temperatuuri langus või keemiline koostoime teatud [[paikne anesteetikum|paiksete anesteetikumidega]].

Seljaaju füüsiline kahjustus võib põhjustada [[halvatus]]t, mis võib olla püsiv. Eksperimentaalsed uurimused on näidanud, et seljaaju närvikiud püüavad tagasi kasvada samamoodi nagu teised närvikiud, kuid täiskasvanu kesknärvisüsteemis se tavaliselt ei õnnestu. Regeneratsiooni takistab koos mitu tegurit: kahjustuskohale tekkiv gliiaarm, mis ei ole ainult füüsiline tõke, vaid toodab ka aksonite kasvu pärssivaid molekule (näiteks kondroitiinsulfaat-proteoglükaane); müeliiniga seotud inhibeerivad valgud (Nogo, müeliiniga seotud glükoproteiin, oligodendrotsüütide müeliini glükoproteiin), mis käivitavad aksoni kasvukoonuse kollapsi; ja täiskasvanu kesknärvisüsteemi neuronite üldiselt vähenenud sisemine regeneratsioonivõime võrreldes piirdenärvisüsteemi neuronitega.&lt;ref&gt;C. H. Tran, C. Warren, J. Silver. The Biology of Regeneration Failure and Success After Spinal Cord Injury. – ''Physiological Reviews'', 2018, 98 (2): 881–917.&lt;/ref&gt;
* Peaaju haigused ja kahjustused
** Peaaju trauma olenevalt ajusagarast
*** [[Otsmikusagar]]a kahjustus
*** [[Kiirusagar]]a kahjustus
*** [[Oimusagar]]a kahjustus
*** [[Kuklasagar]]a kahjustus
** [[Peaaju düsfunktsioonid]] vastavalt häire tüübile
*** [[Afaasia]] (keelehäire)
*** [[Düsgraafia]] (kirjutamishäire)
*** [[Düsartria]] (kõnehäire)
*** [[Apraksia]] (liikumismustrite sooritamise häire)
*** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide äratundmise häire)
*** [[Amneesia]] (mäluhäire)
* [[Seljaaju haigused]]
* Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud [[piirdenärvisüsteemi haigused]]
* [[Kraniaalnärvide haigused]], näiteks [[kolmiknärvineuralgia]]
* Autonoomse närvisüsteemi haigused, näiteks [[autonoomne neuropaatia]] ja [[multisüsteemne atroofia]]
* [[Epilepsia]] ja muud [[peaaju elektrilise aktiivsuse häired]]
* Kesk- ja piirdenärvisüsteemi kahjustustest tingitud liikumishäired, näiteks [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]] ja [[Tourette'i sündroom]]
* [[Unehäired]], näiteks [[narkolepsia]]
* [[Migreen]] ja muud [[peavaluhaigused]], näiteks [[kobarpeavalu]]
* [[Seljavalu]]d ja [[kaelavalu]]d
* [[Neuroarengulised häired]], näiteks [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire]] ja [[autism]]
* [[Deliirium]] ja [[dementsus]], näiteks [[Alzheimeri tõbi]]
* [[Pearinglus]] ja [[vertiigo]]
* [[Uimasus]] ja [[kooma]]
* [[Peatrauma]]
* [[Insult]]
* [[Närvisüsteemi kasvajad]], sealhulgas vähk
* [[Hulgiskleroos]] ja muud [[demüeliniseerumishaigused]]
* Pea- ja seljaaju infektsioonid, näiteks [[meningiit|meningiidid]]
* [[Prioontõbi|Prioontõved]]
* [[Komplekssed regionaalsed valusündroomid]]

==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon==
Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[varbuss]]idel), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el.

Lihtsaim närvisüsteemi vorm on [[hajus närvivõrk]], mis esineb [[ainuõõssed|ainuõõssetel]]. Sarnane hajusalt organiseeritud, kuid ehituselt erinev närvisüsteem esineb ka [[biradiaalne sümmeetria|biradiaalse sümmeetriaga]] [[kammloomad]]el, kelle närvisüsteemi evolutsiooniline päritolu on seni lahtine küsimus. Osa uuringuid viitab sellele, et see võis kujuneda ainuõõssete ja teiste loomade närvisüsteemist sõltumatult.&lt;ref&gt;L. L. Moroz, K. M. Kocot, M. R. Citarella jt. The ctenophore genome and the evolutionary origins of neural systems. – ''Nature'', 2014, 510 (7503): 109–114.&lt;/ref&gt; Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (näiteks aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.&lt;ref name=&quot;bAcEj&quot; /&gt;

[[Närvikude]] tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.

===Neuronite eellased käsnadel===
[[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni.

Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.&lt;ref&gt;Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]&lt;/ref&gt; Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil.

Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist. Need võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.&lt;ref name=&quot;EUXSR&quot; /&gt;

=== Radiaal- ja biradiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem ===

[[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] on hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem — see on närvisüsteemi lihtsaim vorm.&lt;ref&gt;Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.&lt;/ref&gt; Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas.

[[Kammloomad]]el, kelle keha ehitus on biradiaalne (radiaalse ja bilateraalse sümmeetria kombinatsioon), on samuti tsentraliseerimata, kuid ehituslikult keerukam närvisüsteem: see koosneb kahest eraldi närvivõrgust (ektodermaalsest ja mesogleaalsest) ja spetsialiseerunud struktuuridest, näiteks apikaalorganist.&lt;ref&gt;L. L. Moroz, K. M. Kocot, M. R. Citarella, et al. The ctenophore genome and the evolutionary origins of neural systems. – ''Nature'', 2014, 510 (7503): 109–114.&lt;/ref&gt;

Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.&lt;ref name=&quot;IyTLZ&quot; /&gt;

Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.&lt;ref&gt;Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.&lt;/ref&gt;

Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ja seda on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja virgatsainesüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, esineb aga ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on oletatud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult — sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis tekkinud mitu korda. See hüpotees on jätkuvalt aktiivse arutelu all ja selge konsensus puudub.&lt;ref&gt;L. L. Moroz, A. B. Kohn. Independent origins of neurons and synapses: insights from ctenophores. – ''Philosophical Transactions of the Royal Society B'', 2016, 371 (1685): 20150041.&lt;/ref&gt;

=== Kahekülgsete närvisüsteem ===
[[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb &quot;aju&quot;]]
Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediakaara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.&lt;ref&gt; Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2016.&lt;/ref&gt; Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju. [[Keelikloomad|Keelikloomadel]] areneb aju embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks; teistel kahekülgsetel, näiteks [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja ussidel, kujuneb aju ganglionide liitumisel ning keelikloomadele omane kolmeosaline jaotus puudub.&lt;ref&gt;Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562.[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]&lt;/ref&gt;

[[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id).

Kõigil [[kahekülgsed|kahekülgsetel]] kujuneb varajases arengujärgus [[gastrula]]. [[Gastrulatsioon]]i käigus moodustuvad kolm [[looteleht]]e: [[endoderm]], millest areneb seedetrakti ja mitme muu siseelundi epiteel või epiteelne osa; [[mesoderm]], millest arenevad muu hulgas lihased, luustik ja sidekude; ja [[ektoderm]], millest arenevad muu hulgas [[marrasknahk]] ja närvisüsteem.&lt;ref name=SanesCh1&gt;D. H. Sanes, T. A. Reh, W. A. Harris. ''Development of the Nervous System'', Elsevier Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, Ch. 1, Neural induction.&lt;/ref&gt;

Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].&lt;ref&gt;Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]&lt;/ref&gt; Teissuuste hulka kuuluvad [[keelikloomad]] (sealhulgas [[selgroogsed]]), [[okasnahksed]] ja [[poolkeelikloomad]]. Mõnikord on teissuuste hulka arvatud ka [[ksenoturbelliidid]] ja laiemalt rühm [[siuglejad]] (kuhu kuuluvad ka [[akoolid]]), tuginedes 2000ndate molekulaaruuringutele,&lt;ref&gt;Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]&lt;/ref&gt; kuid põhjalikumad fülogenoomilised andmed toetavad pigem seisukohta, et siuglejad on esmassuuseid ja teissuuseid hõlmava rühma ''[[Nephrozoa]]'' [[sõsartakson]], mitte teissuuste hulka kuuluv rühm.&lt;ref&gt;Johanna Taylor Cannon, Bruno Cossermelli Vellutini, Julian Smith III, Fredrik Ronquist, Ulf Jondelius, Andreas Hejnol. Xenacoelomorpha is the sister group to Nephrozoa. – ''Nature'', 2016, 530 (7588): 89–93.&lt;/ref&gt; Esmassuused, mis on mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Lülijalgsete ja selgroogsete vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: lülijalgsetel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, selgroogsetel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et nende kahe rühma kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes &quot;ümber pööratud&quot;. Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid, ja seda on hiljem toetatud geneetiliste andmetega.&lt;ref&gt;R. Lichtneckert, H. Reichert. Insights into the urbilaterian brain: conserved genetic patterning mechanisms in insect and vertebrate brain development. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]&lt;/ref&gt; Hüpotees eeldab mõlemal rühmal ühtlustatud, [[BMP-kordiini signaalisüsteem]]i kaudu kujundatud tsentraalset närvijuhet. 2018. aastal uuriti viie kahekülgsete rühma ([[siuglejad]], [[keriloomad]], [[kärssussid]], [[käsijalgsed]] ja  üks varajane [[rõngussid|rõnguss]] ''[[Owenia fusiformis]]'')) närvijuhtmete dorsoventraalset molekulaarset mustristamist ja leiti, et mitte ühelgi neist ei ole sama mustrit, mis on varem kirjeldatud selgroogsetel, lülijalgsetel ja ühel teisel rõngussil. Isegi liigil ''Owenia fusiformis'', kelle närvijuhtme anatoomiline ehitus sarnaneb selgroogsete ja lülijalgsete omaga, erines selle aluseks olev molekulaarne mustristamine täielikult. Seega ei järeldu närvijuhtme sarnasest välisest ehitus ühine päritolule. Selle põhjal on oletatud, et sarnased kesknärvisüsteemi arhitektuurid on kahekülgsete seas tekkinud evolutsioonis korduvalt ja üksteisest sõltumatult ([[konvergentne evolutsioon]]) ega ole ühiselt päritud närvijuhtmest, mis on hiljem rühmiti &quot;ümber pööratud&quot;.&lt;ref&gt;José M. Martín-Durán, Kevin Pang, Aina Børve, Henrike Semmler Lê, Anlaug Furu, Johanna Taylor Cannon, Ulf Jondelius, Andreas Hejnol. Convergent evolution of bilaterian nerve cords. – ''Nature'', 2018, 553 (7686): 45–50.&lt;/ref&gt;

==== Usside närvisüsteem  ====
[[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]]

Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri.

Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust.

==== Lülijalgsete närvisüsteem  ====

[[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]]

[[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.&lt;ref&gt;R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.&lt;/ref&gt; Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse.

Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna.

Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus.

Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.&lt;ref&gt;Chapman, lk 546.&lt;/ref&gt;

==== Selgroogsete närvisüsteem ====
[[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]]

Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.

Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]].

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on närvisüsteemi arengu esimene nähtav tunnus õhukese rakuriba ilmumine piki embrüo seljapoolset keskjoont. Seda nimetatakse [[neuraalplaat|neuraalplaadiks]]. Edasises arengus tekib neuraalplaadi keskossa pikisuunaline vagu – [[neuraalvagu]]. See süveneb järk-järgult ning selle servad lähenevad teineteisele ja kasvavad kokku. Nii kujuneb [[kesknärvisüsteem]]i eelkäija, silindriline [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru sulgumise ajal eraldub selle ülaservadest kummalgi pool [[neuraalhari]], millest areneb suur osa [[piirdenärvisüsteem]]ist. Neuraalplaadi muutumist neuraaltoruks koos närviharja kujunemisega nimetatakse [[neurulatsioon]]iks.

[[Närvikude|Närvikoe]] kujunemise ehk [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] molekulaarne mehhanism jäi tundmatuks kuni 1990ndateni, mil seda hakati selgitama geneetiliste uurimismeetodite abil. Närvikoe kujunemine sõltub [[luu morfogeneetilised valgud|luu morfogeneetiliste valkude]] (BMP-de) signaalide pärssimisest. Eriti tähtis on [[BMP4]]. Mesodermist pärinevad valgud, sealhulgas [[kordiin]] ja [[nogiin]], pärsivad BMP4 toimet ja suunavad ektodermi [[diferentseerumine|diferentseeruma]] närvikoeks. Protsessis osalevad ka näiteks [[FGF]]- ja [[Wnt]]-signaalirajad. Samalaadne molekulaarne mehhanism toimib väga erinevates loomarühmades [[lülijalgsed|lülijalgsetest]] selgroogseteni.

Neuraalse induktsiooni tulemusel tekivad [[neuroblast]]id ehk neuronite eellasrakud.&lt;ref name=KandelCh53&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'',  McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 53: The generation and survival of nerve cells.&lt;/ref&gt; Edasiste jagunemiste ja diferentseerumise käigus kujunevad neist neuronid, teistest neuraalsetest eellasrakkudest arenevad gliiarakud.

[[Selgroogsed|Selgroogsete]] närvisüsteemi arengu peamised etapid on neuronite ja gliiarakkude teke neuraalsetest eellasrakkudest, ebaküpsete neuronite ränne tekkekohast lõplikku asukohta, aksonite väljakasvamine ja sihtrakkudeni juhtimine, sünapside moodustumine ja hilisemad muutused. Viimased on õppimise ja mälu rakuliste mehhanismide alus.&lt;ref name=KandelCh52&gt;E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'',  McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 52: The induction and patterning of the nervous system.&lt;/ref&gt;

==Uurimislugu==
[[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.&lt;ref&gt;S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.&lt;/ref&gt; Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.&lt;ref&gt;Finger, lk 43–50.&lt;/ref&gt;

Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón y Cajal pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna.

Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroonitud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna.

1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. 
Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis  mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal käivitab sünaptilise ülekande ja kuidas see omakorda käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes seeläbi elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna.

1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et üksikud neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud, reageerides selektiivselt kindlatele visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund. Need neuronid on ühtlasi hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Keerukama tajumuse kujunemisel osalevad seega nii üksikute spetsialiseerunud neuronite selektiivne aktiivsus kui ka paljude rakkude koostoimest tekkiv aktiivsusmuster.
1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna.

1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. [[Eric Kandel]] näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ja tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerulisemate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.&lt;ref&gt;Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Meeleelundkond]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;G6YiI&quot;&gt;Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). &quot;Ch. 1: The Brain and Behavior&quot;. Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KandelCh2&quot;&gt;Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). &quot;Ch. 2: Nerve Cells and Behavior&quot;. Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bAcEj&quot;&gt;[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EUXSR&quot;&gt;Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&amp;login=false Resümee.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IyTLZ&quot;&gt;Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*Theodore H. Bullock, G. Adrian Horridge. ''Structure and Function in the Nervous Systems of Invertebrates'', 2 kd, San Francisco: W. H. Freeman 1965.
*Stanley Finger. ''Origins of Neuroscience'', Oxford University Press 1994.
*Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2. trükk, Hoboken (New Jersey): Wiley-Liss, 2005, ISBN 9780471210054.
*Dan H. Sanes, Thomas A. Reh. William A. Harris. ''Development of the Nervous System''. 2. trükk. Burlington (Massachusetts): Academic Press, 2006. ISBN 9780126186215.
*Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, James O. McNamara, Leonard E. White.   ''Neuroscience'', 4. trükk, Sunderland (Massachusetts): Sinauer Associates 2008, ISBN 9780878936977.
*Helmut Kettenmann, Bruce R. Ransom (toim). ''Neuroglia'', 3. trükk, New York: Oxford University Press 2013, ISBN 9780199794591.
*Andreas Schmidt-Rhaesa, Steffen Harzsch, Günter Purschke (toim). ''Structure and Evolution of Invertebrate Nervous Systems'', Oxford: Oxford University Press 2016, ISBN 9780199682201.
*Arendt, Detlev; Musser, Jacob M.; Baker, Clare V. H.; Bergman, Anders; Cepko, Constance; Erwin, Douglas H.; Pavlicev, Mihaela; Schlosser, Gerhard; Widder, Stefanie; Laubichler, Manfred D.; Wagner, Günter P. The Evolution of Cell Types in Animals: Emerging Principles from Molecular Studies. – ''Nature Reviews Genetics'', 2016, 17 (12): 744–757.
*Gary C. Schoenwolf, Steven B. Bleyl, Philip R. Brauer, Philippa H. Francis-West. ''Larsen's Human Embryology'' 6. trükk, Elsevier 2020.
*Eric R. Kandel, Thomas M. Jessell, Steven A. Siegelbaum, A. James Hudspeth (toim). ''Principles of Neural Science'', 6. trükk, New York: McGraw Hill 2021, ISBN 9781259642234.
*David L. Felten, Michael K. O'Banion, Mary Summo Maida. ''Netter's Atlas of Neuroscience'', 4. trükk, Elsevier 2021.
*Mark F. Bear, Barry W. Connors, Michael A. Paradiso. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', 5. trükk, Burlington (Massachusetts): Jones &amp; Bartlett Learning 2026, ISBN 9781284286878.

==Välislingid==
{{commonskat|Nervous system}}

[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem| ]]</text>
      <sha1>ela1lgo61fuyohhscp1zhra38oux2av</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ibuprofeen</title>
    <ns>0</ns>
    <id>45488</id>
    <revision>
      <id>7248567</id>
      <parentid>6902420</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T14:19:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Rulakarbes</username>
        <id>164113</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248567</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1984" sha1="gpvdho6pg225xwhkynjas7zlb8orepw" xml:space="preserve">{{Ravim
| IUPAC      = (''RS'')-2-(4-(2-metüülpropüül)fenüül)propaanhape
| pilt       = Ibuprofen-Enantiomere Strukturformeln.svg
| laius      = 
| pilt2      = 
| laius2     = 
| tekst      = Ibuprofeeni [[isomeer]]id.
| CAS        = 15687-27-1
| ATCvet     =
| ATC_prefix = 
| ATC_suffix = 
| PubChem    = 3672
| DrugBank   = DB01050
| valem      = {{Valem||C|1|3|H|1|8|O|2}}
| mass       = 206,29 g/mol
| biosaadavus = 
| seondumine = 
| metabolism = 
| p-aeg      =  
| eritus     = 
| rasedus US = C
| manustamine = 
}}
'''Ibuprofeen''' ehk 2-(4-isobutüül-fenüül)-propioonhape, C&lt;sub&gt;13&lt;/sub&gt;H&lt;sub&gt;18&lt;/sub&gt;O&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;) (''ibuprofenum'') on [[keemiline aine]] ja [[põletik]]ust tingitud [[valu]] ja [[palavik]]ku alandavate [[ravim]]ite toimeaine, mis kuulub [[Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid|mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite‎]] hulka.  

See sünteesiti esimest korda [[1961]]. aastal [[Suurbritannia]]s firma [[Boots Group]] ravimitehases. [[Retseptiravim]]ina tuli müüki [[1969]]. aastal ja vabamüüki [[1983]]. aastal.

== Nimetus ja tähised ==

[[CAS-i registreerimisnumber]] on 15687-27-1.    

Ibuprofeen on [[ravimi geneeriline nimetus]]. 

[[Ravimi tootenimi|Ravimi tootenimed]] on :
* Burana (Orion)
* Brufen retard (Abbott)
* Ibuprofen (TFT)
* Ibusal (Orion)
* Ibuxin (Merckle)
* Ibumax (Vitabalans)
* Ibumetin (Nycomed)
* Ibuprofen-Ratiopharm (Ratiopharm GmbH)
* Nypren (Nycomed)

== Ravimi kuuluvus ==

Eestis on ibuprofeeni sisaldavad ravimid saadaval apteegiteenuse pakkujate käest nii käsimüügi- kui ka retseptiravimitena (varieeruvused toimeainesisalduses jm, kas 25, 100, 200, 400, 600 või 800 mg jt).  

== Välislingid ==
* [http://www.novaator.ee/ET/meditsiin/ibuprofeen_sai_50aastaseks/ &quot;Ibuprofeen sai 50-aastaseks&quot;] Novaator, 12. detsember 2011
* [http://tervis.postimees.ee/3033791/ibuprofeen-pikendab-eluiga Ibuprofeen pikendab eluiga], 22. detsember 2014 

[[Kategooria:Ravimid]]
[[Kategooria:Valuvaigistid]]</text>
      <sha1>gpvdho6pg225xwhkynjas7zlb8orepw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Amfetamiin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>48025</id>
    <revision>
      <id>7248574</id>
      <parentid>6921576</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T14:30:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Rulakarbes</username>
        <id>164113</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248574</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11359" sha1="p120wvqy1g4el0xh2m62ha3gtxplqcw" xml:space="preserve">{{toimeta}}
{{Ravim
| IUPAC      = 
| pilt       = Racemic amphetamine 2.svg
| laius      = 300px
| pilt2      = D-Amphetamine-3D-balls.png
| laius2     = 200px
| tekst      = 
| CAS        = 300-62-9
| ATCvet     = QN06BA01
| ATC_prefix = N06
| ATC_suffix = BA01
| PubChem    = 3007
| DrugBank   = DB00182
| valem      = {{Valem||C|9|H|1|3|N|}}
| mass       = 135,20622&amp;nbsp;g/mol
| biosaadavus = 
| seondumine = 
| metabolism = 
| p-aeg      =  
| eritus     = 
| rasedus US = 
| manustamine = 
}}
'''Amfetamiin''' (hüüdnimed '''näff''', '''spiid''', '''kiirus''', '''ants''', '''A''', varem ka fenamiin) on [[Keemiline süntees|sünteetiline]] keemiline ühend, mida kasutatakse ravimina ja narkootikumina (sümpatikomimeetikum).&lt;ref name=&quot;sdwhC&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.narko.ee/ained/amfetamiin/|pealkiri=Amfetamiin - Narko|vaadatud=25.12.2021}}&lt;/ref&gt;

Amfetamiin on oma struktuurklassi aine, kuhu kuuluvad mitmed psühhoaktiivsed variandid nagu [[MDMA]] (''ecstasy'') ja [[metamfetamiin]]. Amfetamiin on [[fenetüülamiin]]i homoloog.

Pikka aega arvati, et amfetamiin on sünteetilise päritoluga. 1997. aastal leiti amfetamiini (koos metamfetamiini, [[nikotiin]]i, [[meskaliin]]i ja muude [[alkaloidid]]ega) ka ''[[Acacia berlandieri]]'' &lt;small&gt;Benth.&lt;/small&gt; lehtedest.&lt;ref name=&quot;bH4rF&quot; /&gt; Tänapäeval kasutusel peamiselt [[aktiivsus- ja tähelepanuhäire]] ehk ATH ravis.

==Nimetused ja tähised==

[[CAS-i registreerimisnumber]] on 300-62-9. [[PubChem]]i number on 3007.

Valem: C&lt;sub&gt;9&lt;/sub&gt;H&lt;sub&gt;13&lt;/sub&gt;N

Farmakoterapeutiline grupp: psühhoanaleptikumid. 
[[ATC-kood]]: '''N06BA01'''.

== Ravimina ==
{{ravi}}
[[Ravim]]ina on amfetamiin kasutusel humaanmeditsiinis [[narkolepsia]], [[aktiivsus- ja tähelepanuhäire]] ([[RHK-10]] kood F90.0) raviks ning [[söögiisu]] vähendamiseks ja kaalu langetamiseks.

===Bensedriin===
{{Vaata|Bensedriin}}

Esimene nn raviotstarbeline amfetamiin oli [[bensedriin]]: (C&lt;sub&gt;18&lt;/sub&gt;H&lt;sub&gt;28&lt;/sub&gt;N&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;O&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;S&lt;ref name=&quot;8Ek18&quot; /&gt; )
. Algselt kirjutati bensedriinitablette välja [[depressioon]]i (mille all peeti silmas [[anhedoonia]]t) raviks. [[Harvardi Meditsiinikool]]i kliinilise psühhiaatria professori Abraham Myersoni (1881–1948) teooria kohaselt stabiliseeris amfetamiin kesknärvisüsteemi hormonaalset tasakaalu. Bensedriinitablettide (peamiselt 10 [[mg]]) müügikäive kasvas [[1941]]. aastal 500 000 [[USA dollar]]ini. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal saatis amfetamiinitablette kommertsedu ja nende usaldusväärsus psühhiaatrilise retseptiravimina, vaatamata aeg-ajalt saadud teadetele kuritarvitamise kohta, suurenes – tegu oli esimese &quot;antidepressandiga&quot;. 1945. aastaks tõusis [[Smith, Kline &amp; French]]i (SKF; nüüd [[GlaxoSmithKline]]) amfetamiinitablettide müük eraisikutele, sealhulgas 650 000 dollari eest firma uue ravimi Dexedrine (dekstroamfetamiin) müük, 2 miljoni dollarini. USA ja Briti sõjaväes varustati sõja ajal bensedriinitablettide (peamiselt 5&amp;nbsp;mg) kui üldise meditsiini- ja esmaabivahendiga sõjaväelasi (USA sõjaväes lennuväelasi). Saksa ja Jaapani sõjaväes varustati sõdureid [[metamfetamiin]]iga. Sõja lõpuks oli teenistuse käigus kuni 16 miljoni noore ameeriklase organism bensedriiniga kokku puutunud.&lt;ref name=&quot;M5McL&quot; /&gt;

1937. aastal manustas psühhiaater [[Charles Bradley]] [[Rhode Island]]il asuvas hooldeasutuses [[Emma Pendleton Bradley Home in Providence]], mille [[direktor]] ta oli, probleemseks peetavatele lastele [[peavalu]] leevendamiseks bensedriini. Juba nädala pärast märkas Bradley bensedriini saanud laste käitumises muutusi: paranesid nende õppeedukus, sotsiaalsed interaktsioonid ja emotsionaalne vastus.

Bradley avaldas kaks uuringut. Esimese uuringu tarbeks valis ta 30 haiglas olevat last ja teise uuringu tarbeks, mis kestis 3 aastat, 100 haiglas olevat last. Uuringutes osalenud lapsed olid vanuses 5–14 aastat, enamalt jaolt poisid ja normaalse [[intelligentsus|intelligentsiga]]. Uuringute sisuks oli tabletivormis bensedriini saanute reaktsioonide uurimine.&lt;ref name=&quot;VrxLp&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;gecsm&quot; /&gt;

===Adderall=== 
{{Vaata|Adderall}}

'''Adderall''' on mitmeotstarbelise preparaadi, mis koosneb mitut liiki [[amfetamiinisoolad]]e segust, tootenimi. Adderalli kasutatakse eeskätt psühhotroopse ravimi ja [[narkootikum]]ina.

Adderalli koostisosad: [[dekstroamefetamiinsulfaat]], [[dekstroamfetamiinsahharaat]], [[amfetamiinsulfaat]] ja [[amfetamiinaspartaat]].

Adderall XR (geneeriline nimetus amfetamiin/[[dekstroamfetamiin]]) on ettevõtte [[Shire US Inc.]] kaubamärk.

Tänapäeval kasutatakse lapseea aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) ravis amfetamiinisoolade preparaate [[Adderall]]i kapslite näol.

==Psüühika- ja käitumishäired==
[[Fail:Ratsionaalne skaala uimastite kahju hindamiseks (keskmine füüsiline kahju ja keskmine sõltuvus).svg|pisi|408x408px|Skaala amfetamiini ja teiste mõnuainete kahjulikkuse hindamiseks]]
Amfetamiin ja selle ühendid võivad vastuvõtlikel kasutajatel esile kutsuda psüühika- ja käitumishäireid. Ameerika Psühhiaatriaseltsi poolt koostatud ja välja antud psüühikahäirete diagnostika ja statistika käsiraamatu 5. väljaandes ([[DSM-V]]) klassifitseeritakse [[amfetamiini tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired]] järgmiselt:
*amfetamiini-indutseeritud ärevushäire;
*amfetamiini-indutseeritud bipolaarne häire;
*amfetamiini-indutseeritud depressioon;
*amfetamiini-indutseeritud psühhootiline häire;
*amfetamiini-indutseeritud seksuaalne düsfunktsioon; 
*amfetamiini-indutseeritud unehäire;
*amfetamiini intoksikatsioon;
*amfetamiini intoksikatsioon deliiriumiga;
*amfetamiini võõrutusseisund;
*amfetamiini-indutseeritud obsessiiv-kompulsiivne häire ja sellega seotud häired;
*täpsustamata stimulantidega seotud häire.

Amfetamiini tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäireid põhjustavad nii [[retseptiravim]]id kui ka illegaalselt omandatud ja manustatud amfetamiin. Lapseea aktiivsus- ja tähelepanuhäire ravis lastele määratud ja manustatud [[Adderall]] (XR) võivad toksilisust ja psüühilisi sümptomeid põhjustada juba 2&amp;nbsp;mg juures, normkogus on aga 2,5–40&amp;nbsp;mg/päevas.&lt;ref name=&quot;5d3y3&quot; /&gt;

==Uuringud==

Ühe USA [[California|California osariigi]]s aastatel 1964 ja 1973 läbi viidud uuringu &quot;Multiphasic Health Checkup Cohort Exam&quot; käigus küsiti 66 348 osaleja käest nende amfetamiini tarbimisega seotut. Uuriti, kas nad on kasutanud amfetamiini kehakaalu alandamiseks, ning kui jah, kas siis tarvitati bensedriini või deksedriini (Dexedrine). Teistkordne hindamine viidi läbi 1995. aastal. Osalejatest 1154 inimesel diagnoositi uuringu lõppedes [[Parkinsoni tõbi]]. Selle uuringu kohaselt on osalejatel, kes kasutasid bensedriini või deksedriini, 60% suurem tõenäosus tõve tekkeks kui neil, kes nimetatud aineid ei tarvitanud. Kehakaalu langetamise eesmärgil tarbitud bensedriini või deksedriini korral suurenenud riski haiguse tekkeks ei tuvastatud.&lt;ref name=&quot;Hfhfm&quot; /&gt;

==Legislatsioon==

Alates 1971. aastast on amfetamiin ning selle [[isomeer]]id ja [[soolad]] [[ÜRO]] vastava konventsiooni alusel liigitatud ainete hulka, mille kasutamine meditsiinilisel ja teaduslikul otstarbel on väga range kontrolli all.&lt;ref name=&quot;h8Z9R&quot; /&gt;

Neid aineid kasutatakse ka [[mõnuaine]] ja [[doping]]una (need kasutusviisid on illegaalsed).

[[Pilt:Amphetamine Synthesis V.1.svg|750px|Synthesis]]

Amfetamiini sünteesis esimesena [[1887]]. aastal [[Rumeenia]] keemik [[Lazar Edeleanu]] [[Berliini ülikool]]is. Ta nimetas selle fenüülisopropüülamiiniks.

; Amfetamiini loomkatsed

Hiirtel, kellele tehti regulaarselt amfetamiinisüste (0,4&amp;nbsp;mg/kg/päevas), vähenes [[tüümus]]e, [[põrn]]a ja perifeersete [[T-rakk]]ude populatsioon. Hinnanud põrna lümfoidrakkude blastogeenset vastust, tuvastati, et amfetamiin inhibeerib T-rakkude paljunemist.&lt;ref name=&quot;8zWzW&quot; /&gt;

{{pooleli}}

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;sdwhC&quot;&gt;&quot;[[Meditsiinisõnastik]]&quot; 35:204&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bH4rF&quot;&gt;BEVERLY A. CLEMENT, CHRISTINA M. GOFF ja T. DAVID A. FORBES, [http://citeseerx.ist.psu.edu/viewdoc/download?doi=10.1.1.688.8911&amp;rep=rep1&amp;type=pdf TOXIC AMINES AND ALKALOIDS FROM ACACIA BERLANDIER], Phytochemistry, 46. väljaanne, nr 2., lk 249–254, 1997, ''[2017, veebruar 26]''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8Ek18&quot;&gt;[http://www.chemspider.com/Chemical-Structure.5831.html Benzedrine],''[2017, veebruar 28]''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;M5McL&quot;&gt;Nicolas Rasmussen, PhD, MPhil, MPH, ''[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2377281/#r22 America’s First Amphetamine Epidemic 1929–1971 A Quantitative and Qualitative Retrospective With Implications for the Present]'', Am J Public Health. juuni 2008 ; 98(6): 974–985, doi: 10.2105/AJPH.2007.110593, PMCID: PMC2377281, ''[2017, veebruar 21]''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VrxLp&quot;&gt;Madeleine P. Strohl, [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3064242/ Bradley’s Benzedrine Studies on Children with Behavioral Disorders], Yale J Biol Med. 2011 märts; 84(1): 27–33. PMCID: PMC3064242, [2017, veebruar 5]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gecsm&quot;&gt;C. Bradley, ‘The Behavior of Children Receiving Benzedrine’, American Journal of Psychiatry, 94, (1937) 577–585&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5d3y3&quot;&gt;Amy Barnhorst, Eduardo Dunayevich jt, ''[http://emedicine.medscape.com/article/289973-overview?pa=lJHDQUWJ2ypnksJp0dOBzg7LK4UgZeJ6nyt9%2Fb6Zly%2F2AH7g0Gq7oAEhOktIhFOWiGfnb2NLHJtgjzH%2BG9XzxWJ661RRkmlqEdRCHFh3%2B6Y%3D Amphetamine-Related Psychiatric Disorders]'', 3. detsember 2015, ''[2017, veebruar 28]''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hfhfm&quot;&gt;American Academy of Neurology.&quot;''[https://www.sciencedaily.com/releases/2011/02/110220193013.htm Using amphetamines may increase risk of Parkinson's disease, study suggests.]''&quot; [[ScienceDaily]]. 21. veebruar 2011. ''[2017, märts 01]''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;h8Z9R&quot;&gt;[http://www.incb.org/pdf/e/conv/convention_1971_en.pdf Convention on Psychotropic Substances, 1971. United Nations]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8zWzW&quot;&gt;Freire-Garabal M, Balboa JL, Núñez MJ jt, [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/1910138 Effects of amphetamine on T-cell immune response in mice.], Life Sci. 1991;49(16):PL107-12., PMID 1910138, ''[2017, veebruar 6]''&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{Portaal|Meditsiin}}
* Pin-I Chen, Aiqin Cao, Kazuya Miyagawa, ''[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5256132/ Amphetamines promote mitochondrial dysfunction and DNA damage in pulmonary hypertension]'', JCI Insight. 26. jaanuar 2017; 2(2): e90427. doi: 10.1172/jci.insight.90427, PMCID: PMC5256132
* Chelsea Harvey, ''[https://www.washingtonpost.com/news/energy-environment/wp/2016/08/26/how-amphetamine-use-may-be-affecting-our-waterways/ How amphetamine use may be affecting our waterways]'', 26. august 2016 
* Talus J. McCowan, Archana Dhasarathy ja Lucia Carvelli, ''[http://www.avensonline.org/fulltextarticles/jap-2330-2178-s1-0001.html The Epigenetic Mechanisms of Amphetamine]'', J Addiction Prevention. 2015;S(1): 7.
* Nicolas Rasmussen, PhD, MPhil, MPH, ''[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2377281/ America’s First Amphetamine Epidemic 1929–1971 A Quantitative and Qualitative Retrospective With Implications for the Present]'', Am J Public Health. juuni 2008 ; 98(6): 974–985, doi: 10.2105/AJPH.2007.110593, PMCID: PMC2377281

[[Kategooria:Narkootilised ained]]
[[Kategooria:Areenid]]
[[Kategooria:Ravimid]]</text>
      <sha1>p120wvqy1g4el0xh2m62ha3gtxplqcw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Skype</title>
    <ns>0</ns>
    <id>48035</id>
    <revision>
      <id>7248810</id>
      <parentid>7172090</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T21:46:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7248810</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8102" sha1="giqdbl0fu5owolohanf48z5i4g7zz60" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|kuu=juuni|aasta=2017}}{{Toimeta|aasta=2023|kuu=jaanuar}}
{{Tarkvara
| nimi                   = Skype
| logo                   = Skype logo (2019–present).svg
| kuvatõmmis             = 
| pildiallkiri           = 
| kokkupandav            = 
| arendaja               = [[Skype Technologies|Microsoft Skype Division]] 
| väljalase              = 
| uuendamise sagedus     = yes&lt;!-- Release version update? Don't edit this page, just click on the version number! --&gt;
| programmeerimiskeel    = [[Embarcadero Delphi]], [[Objective-C]] ([[iOS]], [[Mac OS X]]), [[C++]] with [[Qt (toolkit)|Qt4]] ([[Linux]])
| operatsioonisüsteem    = [[multiplatvorm]]
| keel                   = mitmekeelne
| suunitlus              = [[IP-kõne]] / [[suhtlustarkvara]] / [[videokonverents]]
| litsents               = [[vabavara]] (koos tasuliste lisateenustega)
| veebileht              = https://www.skype.com/
|Tegevuse lõpp=05.05.2025}}
'''Skype''' [skaip] oli [[Microsoft]]ile kuuluva ettevõtte [[Skype Technologies]] arendatud telekommunikatsioonilahendus, mis jõudis turule 2003. aastal kui [[IP-kõne]]del ([[VoIP]]) põhinev [[internetitelefon]]i [[P2P-võrgustik]]. 2005. aastast sai Skype'iga teha ka [[videokõne]]sid.&lt;ref name=&quot;technology-13350425&quot; /&gt;

Skype'i asutasid [[Niklas Zennström]] ja [[Janus Friis]].&lt;ref name=&quot;technology-13350425&quot; /&gt; Selle esmase koodi kirjutasid eestlased [[Jaan Tallinn]], [[Ahti Heinla]] ja [[Priit Kasesalu]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.eestileiutaja.net/?page_id=62 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-08-02 |arhiivimisaeg=2009-12-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091205191316/http://www.eestileiutaja.net/?page_id=62 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

2011. aastaks oli Skype'il 660 miljonit kasutajat, kellest üle 100 miljoni kasutas seda rakendust iga kuu.&lt;ref name=&quot;technology-13350425&quot; /&gt; Samal aastal omandas selle [[Microsoft]].&lt;ref name=&quot;technology-13350425&quot;&gt;[https://www.bbc.com/news/technology-13350425 &quot;Profile: How Skype connected&quot;] BBC News, 10. mai 2011&lt;/ref&gt;

2015. aastal toodi ärilahendusena turule Skype for Business ja 2017 anti sellele nimeks [[Microsoft Teams]]. [[Koroonapandeemia]] ajal kasvas Microsoft Teamsi kasutajaskond paari aastaga sadade miljonite kasutajateni ja Teams sai ühtlasi kõige kasumlikumaks lahenduseks veebikonverentside turul.&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=7p2UUCZpF_o Skype Business Shut Down. But It Was Microsoft's Best Acquisition] YouTube&lt;/ref&gt;

Alates 2017. aastast töötas Skype P2P-võrgustiku asemel [[Microsoft Azure]]'i pilveteenuses.

28. veebruaril 2025 teatas Microsoft, et alates sama aasta maist pole Skype enam kättesaadav. Skype'i kasutajad suunatakse ümber [[Microsoft Teams|Microsoft Teamsi]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-02-28 |pealkiri=Microsoft eelistab Teamsi ja saadab Skype'i pensionile |url=https://www.err.ee/1609618979/microsoft-eelistab-teamsi-ja-saadab-skype-i-pensionile |vaadatud=2025-02-28 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==

Ettevõtte rajasid rootslane [[Niklas Zennström]] ja taanlane [[Janus Friis]] [[2003]]. aastal. Kaks aastat hiljem müüsid nad ettevõtte 2,6 miljardi dollari eest internetioksjonifirmale [[eBay]]. Zennströmil ja Friisil oli 14 protsenti Skype'i [[aktsia]]id.&lt;ref&gt;[http://www.epl.ee/news/valismaa/microsoft-ostis-kahjumis-skypei.d?id=51296917 Microsoft ostis kahjumis Skype'i], Eesti Päevaleht, 11. mai 2011&lt;/ref&gt;

2009. aasta septembris soetasid 1,9 miljardi dollari eest 65% osaluse investeerimisettevõtted Silver Lake ja Andreessen Horowitz koos Kanada pensionifondiga. Selle müügitehingu järgi hinnati ettevõte väärtuseks 2,92 miljardit USA dollarit.

10. mail 2011 kinnitas [[Microsoft]], et ostab Skype'i 8,5 miljardi dollari eest.&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06228549 Microsoft ostab Skype'i 8,5 miljardi dollari eest], ERR, 10. mai 2011&lt;/ref&gt; Seejärel vahetati sellega välja [[Windows Live Messenger]].

== Ärinimi ==

Eestlastel oli algul ettevõtte ärinimi '''osaühing Lewis Group''', mis asutati 20. juulil 2004. Nüüd on ärinimeks '''Skype Technologies OÜ'''. Alates 4. septembrist 2013 sai ettevõtte tegevjuhiks [[Tiit Paananen]]i asemel [[Andrus Järg]].&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06285845 Skype Eesti uueks juhiks saab Andrus Järg], ERR, 26. august 2013&lt;/ref&gt;

Luksemburgis asuva valdusettevõte Skype Technologies S.a.r.l. all asub [[Microsoft Development Center Estonia]] OÜ, mis on üks tarkvara arendamisega tegelevatest Microsofti allüksustest. Algselt tegeleti täielikult Skype kommunikatsioonitarkvara arendamisega, kuid hiljem keskenduti peamiselt Microsofti pilveteenustel põhineva kommunikatsioonitaristu arendamisele.&lt;ref&gt;[https://www.inforegister.ee/11056239-MICROSOFT-DEVELOPMENT-CENTER-ESTONIA-OU/ MICROSOFT DEVELOPMENT CENTER ESTONIA OÜ] Inforegister (vaadatud 25. oktoobril 2025)&lt;/ref&gt;

== Nüüdne Skype ==
Skype'i peakorter asub [[Luksemburg]]is, kontorid on [[London]]is, [[Tallinn]]as, [[Tartu]]s, [[Praha]]s ja [[San Jose]]s.&lt;ref&gt;[http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/majandus/skypei-uus-boss-kiidab-eestlasi.d?id=27677727 Skype'i uus boss kiidab eestlasi]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Eesti Ekspress, 15. mai 2008&lt;/ref&gt;

Skype'i kasutajad saavad omavahel rakenduse kaudu tasuta rääkida. Skype'i klientidevahelised ühendused on krüpteeritud.

Skype'il on ka [[tasuline teenus]], mis võimaldab kasutajatel helistada [[tavatelefon]]idele ([[SkypeOut]]) ning võtta vastu kõnesid tavatelefonidelt ([[SkypeIn]]) ja [[kõnepost]]i. Samuti saab saata [[SMS]]-e ning pidada [[videokõne]]sid. 

Alates 2014. aasta lõpust töötas Skype välja ka rakendusevälist tavakõne/videokõne võimalust (vt www.skype.ee).

Mõned tootjad on valmistanud ka Skype'i telefone, millega saab Skype'i kasutajatega suhelda [[WiFi]] levialas.

==Ärikasutus==

Ärikasutuseks oli loodud Skype for Business, mis asendati hiljem [[Microsoft Teams|Microsoft Teamsiga]].&lt;ref&gt;[https://www.microsoft.com/et-ee/microsoft-teams MS Teams] Microsoft&lt;/ref&gt;

== Privaatsuskahtlustus ==
Endine [[CIA]] töötaja [[Edward Snowden]] on avalikustanud, et Skype'i kõned muutusid [[USA]] luureagentuuridele jälgitavaks pärast seda, kui Skype liitus [[NSA]] ülisalajase nuhkimisprogrammiga [[PRISM]] [[2011]]. aasta veebruaris.&lt;ref name=&quot;skype&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20130926214954/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/valisuudised/skype-oli-usa-luure-surve-all-murdumiseni.d?id=66458540 Skype oli USA luure surve all, murdumiseni], Eesti Ekspress, 18. juuli 2013&lt;/ref&gt;

[[2012]]. aasta juulis suunas Skype oma kasutajaid tegema &quot;vältimatu&quot; versiooniuuenduse. Selle &quot;uuendusega&quot; sai NSA ligipääsu ka videokõnedele.&lt;ref name=&quot;skype&quot; /&gt;

== Uudiskeelend ==
Skype'i kasutamist võib eesti keeles väljendada mugandtegusõnaga &quot;skaipima&quot;, mis 2013. aastast kuulub kirjakeelse sõnana &quot;[[Eesti õigekeelsussõnaraamat]]usse&quot; (ÕS).

==Vaata ka==
*[[Skype'i auhind]]
*[[P2P-võrgustik]]
*[[Microsoft Teams|Teams]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://www.skype.com/en/ Skype'i koduleht]
* [http://kn.eki.ee/?Q=skaipima Skaipima] ÕS 2013 e-keelenõu veebilehel
* [https://www.am.ee/node/1815? &quot;Skype'i kasutamine on üle maailma häiritud&quot;] Arvutimaailm, 22. detsember 2010
* [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/66490768/ekspressi-arhiivist-skype-i-saladused-poorane-rikastumine-kadunud-miljonid-rank-too-rajud-peod &quot;Skype10: pöörane rikastumine, kadunud miljonid, ränk töö, rajud peod&quot;] Eesti Ekspress, 25. juuli 2013
* Toivo Tänavsoo. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/77770558/skype-i-loonud-miljardar-zennstrom-olime-mitu-korda-skype-iga-surmasuus &quot;Skype'i loonud miljardär Zennström: &quot;Olime mitu korda Skype’iga surmasuus.&quot;&quot;] Eesti Ekspress, 5. aprill 2017
* [https://www.aripaev.ee/arvamused/2025/03/02/neeme-korv-skypei-loojad-vaarivad-monumenti-pariselt Neeme Korv: Skype’i loojad väärivad monumenti. Päriselt] Äripäev, 2. märts 2025

[[Kategooria:Priivara]]
[[Kategooria:Kiirsuhtluse kliendid]]
[[Kategooria:Microsofti tarkvara]]</text>
      <sha1>giqdbl0fu5owolohanf48z5i4g7zz60</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Las Vegas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>48398</id>
    <revision>
      <id>7248537</id>
      <parentid>7220058</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T13:50:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248537</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5065" sha1="m3ejbjd5w8w2orzwvu774zl3uxk31li" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib linnast USA Nevada osariigis; New Mexico osariigis asuva linna kohta vaata artiklit [[Las Vegas (New Mexico)]]; teleseriaali kohta vaata artiklit [[Las Vegas (seriaal)]]}}
{{lisaviiteid|kuu=märts|aasta=2019}}{{linn
|  nimi = Las Vegas
|  hääldus = 
|  pilt = Las Vegas Strip, looking past the 112-story Stratosphere observation tower, Las Vegas, Nevada LCCN2011634535.tif
|  pildiallkiri = [[The Strat]] ning tagaplaanil eeslinn [[Paradise]] ja [[Mojave kõrb]]e mäestik [[Spring Mountains]]
|  lipp = Flag of Las Vegas, Nevada.svg
|  lipu_link = [[Las Vegase lipp]]
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 340
|  elanikke = 
|  asendikaart = Nevada
|  osm = pind
}}
[[Fail:Aerial views of Las Vegas, Nevada, USA at sunset including The Bellagio Fountain Hotel and Casino, Flamingo, High Roller Observation Wheel and Treasure Island.webm|230px|pisi|Droonivideo hilisõhtust Las Vegases&lt;br&gt;(2020)]]
'''Las Vegas''' on [[Nevada osariik|Nevada osariigi]] suurim linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Linn on rahvusvaheliselt tuntud [[kasiino]]de, [[meelelahutus]]asutuste ja kireva ööelu poolest.

Elanike arv oli 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 641 903. Rahvaarvult on see Ameerika Ühendriikides 25. kohal. Rahvastikust moodustasid 46,0% valged, 12,9% mustad või afroameeriklased ning 7,2% aasialased. [[ladinaameriklased|Ladinaameeriklasi]] (sõltumata rassist) oli 33,3%. Las Vegases elab lisaks 0,6% põlishavailasi või Vaikse ookeani saarlasi, nende suhteliselt suure arvu pärast kutsutakse linna &quot;üheksandaks [[Hawaii saared|Hawaii saareks]]&quot;. [[Las Vegas Valley]] suurlinnastus elab üle 2,2 miljoni inimese.

Las Vegas on asutatud [[1905]]. aastal. Linnaõigused sai Las Vegas [[1911]]. aastal. [[20. sajand]]il asutatud linnadest on see kõige kiiremini kasvava rahvaarvuga linn.{{lisa viide}}

Linna hüüdnimi on inglise keeles Sin City ('patulinn').

== Turism ==
[[Pilt:Las Vegas (Nevada, USA), The Strip -- 2012 -- 6232.jpg|230px|pisi|[[Las Vegas Strip]]]]
[[Pilt:LasVegasSign06212005.jpg|230px|pisi|Kunstnik [[Betty Willis|Betty Willise]] 1959. aastal kujundatud&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Roberts |eesnimi=Sam |kuupäev=2015-04-23 |pealkiri=Betty Willis, Whose ‘Fabulous’ Sign Defined Las Vegas, Dies at 91 |keel=en-US |väljaanne=The New York Times |url=https://www.nytimes.com/2015/04/23/us/betty-willis-whose-sign-defined-las-vegas-dies-at-91.html |vaadatud=2026-08-05 |issn=0362-4331}}&lt;/ref&gt; &quot;[[Welcome to Fabulous Las Vegas]]&quot;, mis asub [[Las Vegas Strip]]i alguses [[Paradise]]'is, 4 miili kaugusel Las Vegasest]]
Las Vegase suurimad turismiobjektid on kasiinod ja hotellid. Kuulsaimad kasiinod asuvad [[Las Vegas Boulevard]]i osa [[Paradise]]'is ja [[Winchester (Nevada)|Winchesteri]]s, mida kutsutakse [[Las Vegas Strip]]iks. Paljud hotellid on hiigelsuured ja asuvad enamasti kasiinoalade naabruses. Ka kesklinnas on palju hotelle, mis olid algusaastatel mängurluse keskmeks.

Kui varem oli Las Vegas hasartmängudega tegelevatele ettevõtetele aastakümneid suur tuluallikas, siis nüüdseks on trend muutunud. 2013. aastal jäid kasiinod 1,35 miljardi USA dollariga kahjumisse ning pole seni enam kasumisse jäänud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.pokkeriprod.com/2014/01/14/nevada-kasiinod-135-miljardiga-miinuses/ |pealkiri=Nevada osariigi kasiinod said eelmisel aastal 1,35 miljardit dollarit kahjumit |vaadatud=2014-01-15 |arhiivimisaeg=2014-01-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140116142730/http://www.pokkeriprod.com/2014/01/14/nevada-kasiinod-135-miljardiga-miinuses |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Sport ==
Las Vegase linnastus tegutseb kolm Põhja-Ameerika suurliigades mängivat klubi. [[NHL]]-is mängiv [[jäähoki]]klubi [[Vegas Golden Knights]] alustas Las Vegases tegevust 2017. aastal. [[Ameerika jalgpall]]i klubi [[Las Vegas Raiders]] koliti Las Vegasesse 2020. aastal [[California]] osariigist [[Oakland]]ist. Naiste [[korvpall]]i kõrgliigas [[WNBA]] mängiv [[Las Vegas Aces]] koliti Las Vegasesse 2018. aastal.

== Sõpruslinnad ==
{| cellpadding=&quot;10&quot;
|- valign=&quot;top&quot;
|
* {{riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Ansan]], [[Lõuna-Korea]]
* {{riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Jeju]], [[Lõuna-Korea]]
* {{riigi ikoon|Hiina}} [[Huludao]], [[Hiina]]
* {{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Pernik]], [[Bulgaaria]]
||
* {{riigi ikoon|Tai}} [[Phuket]], [[Tai]]
* {{riigi ikoon|Filipiinid}} [[Angeles]], [[Filipiinid]]
* {{riigi ikoon|Türgi}} [[Pamukkale]], [[Türgi]]
* {{riigi ikoon|Liibanon}} [[Jounieh]], [[Liibanon]]
|}

==Vaata ka==
*[[Paradise]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{vikisõnastik-tekstina}}
{{commonscat}}
* [https://www.lasvegasnevada.gov Las Vegase koduleht] (inglise keeles)
* [https://sport.postimees.ee/7505068/viva-las-vegas-miks-trugib-tippsport-kasiinomekasse &quot;Viva Las Vegas! Miks trügib tippsport kasiinomekasse?&quot;] sport.postimees.ee. 20. aprill 2022

{{Clarki maakond (Nevada)}}

{{USAsuurimadlinnad}}

[[Kategooria:Las Vegas| ]]
[[Kategooria:Nevada linnad]]
[[Kategooria:Clarki maakond (Nevada)]]
[[Kategooria:1905]]</text>
      <sha1>m3ejbjd5w8w2orzwvu774zl3uxk31li</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tallinna Inglise Kolledž</title>
    <ns>0</ns>
    <id>49005</id>
    <revision>
      <id>7248530</id>
      <parentid>7223157</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T13:42:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248530</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5821" sha1="mlmdr1vu9q18wbz95latay70wvi3tcl" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib praegu tegutsevast koolist; varem tegutses Tallinnas [[Riiklik Inglise Kolledž]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2006}}{{viitamata}}
{{Kool
| Nimi = Tallinna Inglise Kolledž
| Pilt = [[Pilt:Tallinna Inglise Kolledzhi hoone fassaad Estonia puiesteel, 27. august 2011.jpg |250px| ]]
| Pildiallkiri = Tallinna Inglise Kolledži hoone fassaad Estonia puiesteel, suvi 2011.
| Asutatud = 
| Koolitüüp = munitsipaalkool
| Direktor = [[Toomas Kruusimägi]]
| Õpilaste arv = 759
| Klassikomplekte = 12
| Õpetajate arv = umbes 100
| Koolipersonal = umbes 20
| Linn = Tallinn
| Maakond = Harju maakond
| Vald = 
| Asula = 
| Aadress = [[Estonia puiestee]] 10, 10148 Tallinn
| Aadress_ajutine = 
| Kooli ajaleht = The College Enquirer
| Kodulehekülg = [http://tik.edu.ee/ Tallinna Inglise Kolledži koduleht]
| Moto = ''For Excellence We Strive''
| Laiuskoord = 59.433226
| Pikkuskoord = 24.746586
| Logo = 
| Kooli logo = 
}}

'''Tallinna Inglise Kolledž''' on [[inglise keel]]e süvaõppega [[üldhariduskool]] [[Tallinn]]as.

==Õppekorraldus==
Koolis on 12 [[Klass (pedagoogika)|klassi]], pea igas klassis on kolm paralleeli. Klassis on keskmiselt 30 õpilast, algklassides 26 õpilast. Kokku õpib koolis umbes 782 õpilast ning seal töötab 50 õpetajat ja 20 muud koolitöötajat. Kool töötab ainult hommikuses vahetuses. 

Lisaks kohustuslikele ainetele õpetatakse alates gümnaasiumist briti ja ameerika [[kirjandus]]t, [[kodulugu]], [[filosoofia]]t ja [[majandus]]õpetust. Kohustuslikud on kaks võõrkeelt peale inglise keele: [[vene keel|vene]], [[prantsuse keel|prantsuse]], [[saksa keel|saksa]] või [[hispaania keel]].

Tallinna Inglise Kolledži direktor on [[Toomas Kruusimägi]], kes on olnud kooli direktor alates 1999. aastast.

==Ajalugu==
Kuni 1996. aastani oli kooli nimi Tallinna 7. Keskkool, mis asutati septembris [[1940]], kui liideti likvideeritud [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]i ja [[Jakob Westholmi Gümnaasium]]i gümnaasiumiosad ja progümnaasiumi vanemad klassid. Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941–1944 kandis kool nime Jakob Westholmi Gümnaasium. Aastatel 1944–1996 oli kooli nimi Tallinna 7. Keskkool. Alates 1996. aastast on kooli nimi Tallinna Inglise Kolledž. Tegu on vanima [[Eesti]]s tegutseva inglise keele süvaõppega kooliga.

===Hooned===
[[Pilt:Tallinn, koolihoone Hariduse 3, 1937.jpg|pisi|left|Hoone Hariduse 3 (2011)]]
Tallinna 7. Keskkooli esimene kool oli hoone aadressil [[Hariduse tänav]] 3. Praegu asub seal hoones taas [[Tallinna Prantsuse Lütseum]].

[[Pilt:Inglise Kolledž 2009.jpg|pisi|Estonia pst 10 ([[Erich Jacoby]] ja [[Alexander Rosenberg]], 1916)]]
[[Pilt:Tallinn Modern House Mai 2008 1.jpg|pisi|TIKi spordihoone (2007)]]
Tallinna Inglise Kolledž koliti 1996. aastal aadressil [[Estonia puiestee]] 10 asuvasse koolihoonesse, mis oli ehitatud [[Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium]]ile ja kus asus sõjajärgseil aastail [[Tallinna Merekool]].

2007. aasta aprilli lõpus valmis [[Tallinna Inglise Kolledži spordihoone]]. Selles on [[ujula]] koos [[saun]]aga, [[aeroobika]]saal ja spordisaal, kus saab mängida nii [[korvpall]]i, [[jalgpall]]i kui ka [[tennis]]t. Pool hoonet oli  kulude katteks renditud [[Circle K]] töötajatele kuni aastani 2013. Hoonel on uudne arhitektuur ja kujundus.

==Kronoloogia==
Tallinna Inglise Kolledži tähtsamate sündmuste kronoloogia:
*[[1940]] – Tallinna Prantsuse Lütseumi ja [[Jakob Westholmi Gümnaasium|Jakob Westholmi Poeglaste Gümnaasiumi]] ühendamisel loodi Tallinna 7. Keskkool, aadressil [[Hariduse tänav]] 3; 
*[[1941]] – Saksa okupatsioonivõimud nimetasid Tallinna 7. Keskkooli taas ümber Westholmi Gümnaasiumiks; 
*[[1943]] – tollasesse Westholmi Gümnaasiumi suunati Tallinna 9. Keskkooli (moodustatud [[A. Tõrvand-Tellmanni Erakolledž]]ist ja [[Riiklik Inglise Kolledž|Riiklikust Inglise Kolledžist]]) 3. ja 4. klasside õpilased; 
*[[1944]] – kool nimetati taas Tallinna 7. Keskkooliks; 
*[[1946]] – kooliga liideti [[Tallinna 5. Kool]]; 
*[[1949]] – kooliga liideti Tallinna 8. Keskkool (moodustatud [[Lenderi Eragümnaasium|E. Lenderi Tütarlaste Eragümnaasiumist]] ja Tallinna Erakolledžist); 
*[[1951]] – toodi juurde õpilasi Tallinna 3. Keskkoolist, [[Tallinna 36. Keskkool]]ist ja Tallinna 15. Keskkoolist; 
*[[1954]] – vahetati õpilasi [[Tallinna 2. Keskkool]]iga (praegune [[Tallinna Reaalkool|Reaalkool]]); 
*[[1960]] – alustati inglise keele ja kultuuri süvaõpet;
*[[1996]] – Tallinna 7. Keskkool nimetati ümber Tallinna Inglise Kolledžiks ja koliti [[Estonia puiestee]] 10 asuvasse koolihoonesse.

== Vilistlasi ==
*[[Yoko Alender]], kliimaminister
*[[Kristo Käärmann]], Wise'i kaasasutaja
*[[Kaja Kallas]], Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, endine peaminister
*[[Marina Kaljurand]], Euroopa Parlamendi liige, endine välisminister
*[[Maret Kernumees]], kunstnik
*[[Jüri Krjukov]], näitleja
*[[Anu Lamp]], näitleja
*[[Rein Lang]], endine kultuuri-, välis- ja justiitsminister
*[[Lili Milani]], geeniteadlane
*[[Liisa Pakosta]], justiits- ja digiminister
*[[Mihkel Raud]], muusik ja kirjanik
*[[Riina Sildos]], filmiprodutsent
*[[Meeli Sööt]], näitleja
*[[Aet Süvari]], spordiajakirjanik
=== Endisi õpilasi ===
* [[Nublu (räppar)|Nublu]], räppar
* [[Markus Villig]], Bolti kaasasutaja

==Vaata ka==
*[[The College Enquirer]]

== Välislingid ==
* [http://tik.edu.ee/ Tallinna Inglise Kolledži koduleht]
* [http://www.tiksport.ee/ Tallinna Inglise Kolledži spordihoone koduleht]
* [http://www.vilistlaskogu.ee/ Tallinna Inglise Kolledži vilistlaskogu koduleht]
* [[Dannar Leitmaa]]. [http://www.epl.ee/artikkel/443583 Inglise kolledž tahab spordihoone päästmiseks lapsevanemailt raha]. Eesti Päevaleht, 2. oktoober 2008

[[Kategooria:Tallinna koolid]]</text>
      <sha1>mlmdr1vu9q18wbz95latay70wvi3tcl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Anu Saagim</title>
    <ns>0</ns>
    <id>50666</id>
    <revision>
      <id>7248723</id>
      <parentid>7198737</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T19:18:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mees9</username>
        <id>118868</id>
      </contributor>
      <origin>7248723</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6110" sha1="7v0rxdd4gy4l5x8j2ezmxxcbki0ftr5" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Anu Saagim
| pilt = Anu Saagim (cropped).jpg
| sünniaeg = {{süv|1962|4|9}}
| rahvus = [[eestlane]]
| elukutse = [[ajakirjanik]]
}}[[File:Saagim, AnuIMG 20220506 145412 (2).jpg|thumb|Anu Saagim [[Mika Keränen]]i raamatuesitlusel [[Viru Keskus]]e [[Rahva Raamat]]us&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Ave Maria Mõistlik, 6. mai 2022&lt;/small&gt;]]
'''Anu Saagim''' ('''Anu Nataly Saagim-Ratia'''; sündinud [[9. aprill]]il [[1962]]) on [[Eesti]] seltskonnategelane ja -[[ajakirjanik]].

==Haridus ja õpilasmalev==
Ta on lõpetanud [[1980]]. aastal [[Gustav Adolfi Gümnaasium|Tallinna 1. Keskkooli]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160310225143/http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1946_-_1990:1980 Gustav Adolfi Gümnaasiumi 62. lend]&lt;/ref&gt; Kooli ajal osales ta suviti Eesti Õpilasmaleva töös [[Harjumaa]]l ja [[Lõuna-Eesti]]s. Ta saavutas esikoha vabariiklikul umbrohu kitkumise võistlusel.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=HEA TÜDRUK {{!}} Anu Saagim kunagisest valearusaamast: arvasin, et seks käibki nii, et üks on all ja teine peal |url=https://naistekas.delfi.ee/artikkel/120259242/hea-tudruk-anu-saagim-kunagisest-valearusaamast-arvasin-et-seks-kaibki-nii-et-uks-on-all-ja-teine-peal |vaadatud=2024-01-02 |väljaanne=Naistekas |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

==Töö ja looming==
Anu Saagim sai tuntuks reklaaminäitlejana 1980. aastatel Eestis tehtud telereklaamide (peamiselt [[režissöör]] [[Harry Egipt]]) ja muusikavideote kaudu.&lt;ref&gt;Reklaamfilmid [videosalvestis] = World famous TV commercials]. Idee autor ja režissöör Harry Egipt. Keila, H. Egipt : Timeless World (levitaja), 2008.	1 DVD (1 tund 47 minutit).&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=8oMLprhdE2A Muusikavideo Jaak Joala esitatud Raimonds Paulsi laulule &quot;Я рисую&quot;], 1982.&lt;/ref&gt; 

Sel perioodil tegi ta kaasa [[Eesti Telefilm]]i muusikafilmis &quot;Panen aga põsepuna palgele&quot; (1984, [[režissöör]] [[Kristjan Svirgsden]]). Ta figureerib ka Eesti telereklaamide ajalugu käsitlevas [[dokumentaalfilm]]is &quot;Kullaketrajad&quot; (2013, režissöörid [[Hardi Volmer]] ja [[Kiur Aarma]]), mida Soome televisioonis on näidatud pealkirja &quot;Neuvostoliiton ainoa mainostoimisto&quot; all.&lt;ref name=&quot;anu-saagim&quot;&gt;[https://www.filmbooster.fi/tekija/159621-anu-saagim/kuvagalleria/?sort=rating_count Anu Saagim] Filmbooster.fi. Vaadatud 18.11.2024.&lt;/ref&gt; 

Aastatel [[2004]]–[[2008]] oli ta seltskonnaajakirja [[Just!]] [[peatoimetaja]] ja 2008–[[2017]] ajalehe [[Postimees]] meelelahutusportaali [[Elu24.ee]] peatoimetaja. Alates 1. juunist 2017 oli ta [[Õhtuleht|Õhtulehe]] veebi loovjuht.&lt;ref&gt;http://publik.delfi.ee/news/inimesed/anu-saagim-oma-uuest-tookohast-sealt-on-vana-kopituslohn-lainud-ja-on-varsket-hingamist?id=78193454&lt;/ref&gt; 

Pärast 2019. aasta Riigikogu valimisi töötab ta Õhtulehe TV saadete [[toimetaja]]-saatejuhina ning kirjutab tehtud teleintervjuude põhjal artikleid Õhtulehe rubriigis &quot;Hommikusöök staariga&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/oltv-raadio/hommikusook-staariga Valik artikleid rubriigist &quot;Hommikusöök staariga&quot;] Õhtuleht.ee. Vaadatud 18.11.2024.&lt;/ref&gt; 

Alates 2021. aastast on ta koos [[Mart Juur]]e ja [[Raul Vaiksoo]]ga olnud elustiilidetektiivi mängiv püsitegelane [[ETV]] saatesarjas &quot;Kodukäijad&quot;.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=Koduk%C3%A4ijad%20Raul%20Vaiksoo Saatesarja &quot;Kodukäijad&quot; saateid] ERR Arhiiv. Vaadatud 15.10.2024.&lt;/ref&gt; 

===Teosed===
Ta on soome keelest tõlkinud Kari Heusala raamatu &quot;Naise seksuaalsus&quot; (Tallinn, Crosfield 2007). 
 
Ta on osalenud Soome telesarjas &quot;Valhetta ja rakkautta&quot; (1997, režissöör [[Jussi Parviainen]]) ja dokumentaalsarjas &quot;Totuus rakkaudesta&quot; (2013, režissöör [[Jani Pyylampi]]).&lt;ref name=&quot;anu-saagim&quot; /&gt; 

Ta on mänginud ka mängufilmides, näiteks noortefilmis &quot;[[Sigade revolutsioon]]&quot; (2004, režissöörid [[Jaak Kilmi]] ja René Reinumägi) ning komöödiafilmis &quot;[[Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta]]&quot; (2011, režissöörid [[Andres Maimik]] ja [[Rain Tolk]]) Elukapteni naist. 

==Poliitiline tegevus==
Anu Saagim kandideeris [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] [[Erakond Eestimaa Rohelised|erakonna Eestimaa Rohelised]] nimekirjas ja kogus 667 häält, millega ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;Toomas Sildam. [https://www.err.ee/907545/uustulnuk-anu-saagim-ekre-mind-ei-kutsunud-neile-olen-vist-liiga-rebel Uustulnuk Anu Saagim: EKRE mind ei kutsunud, neile olen vist liiga rebel] ERR, 05.02.2019.&lt;/ref&gt; 

==Isiklikku==
Pärast keskkooli lõpetamist läks ta [[fiktiivabielu]]ga [[Soome]] elama, abielu lahutati. Peagi abiellus ta soome-rootsi ärimehe [[Carl Danhammer]]iga, kolis Rootsi, et teda tagasi Nõukogude Liitu ei saadetaks, sai elamisloa ja varsti pärast seda lahutas abielu.&lt;ref&gt;Helena-Reet Ennet. [http://ohmygossip.nordenbladet.ee/articles/190-anu-saagim-olen-kahetsenud-et-abiellusin-kaks-korda-selleks-et-midagi-saada Anu Saagim: &quot;Olen kahetsenud, et abiellusin kaks korda selleks, et midagi saada&quot;] ohmygossip, 10.06.2009.&lt;/ref&gt; 

[[1994]]. aastal abiellus ta Soome disaineri [[Ristomatti Ratia]]ga. [[2016]]. aasta veebruaris lahutasid nad abielu.&lt;ref&gt;Anu Karttunen, Rita Tainola [https://www.is.fi/viihde/art-2000001185566.html Ristomatti Ratia ja Anu Saagim yllättävät: ”Voisimme mennä uudestaan naimisiin”]. Iltasanomat, 24.05.2016.&lt;/ref&gt; 

Saagimi suvekodu on [[Saaremaa]]l.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid== 
{{vikitsitaadid}}
* [http://www.ohtuleht.ee/271220/kirjutan-neist-kes-tahavad-kah-anusaagimiteks &quot;Kirjutan neist, kes tahavad kah anusaagimiteks]&quot; (intervjuu Anu Saagimiga). Õhtuleht 15. märts 2008 
* https://www.ohtuleht.ee/teemalehed/anu-saagim 
* https://www.ohtuleht.ee/846468/videointervjuu-erika-salumae-olen-andestanud-koigile-kes-mulle-haiget-on-teinud 
* https://www.ohtuleht.ee/845155/hommikusook-staariga-merle-liivak-ja-hele-mai-alamaa-kutsuvad-sind-sooma-metsa-puu-otsa 

{{JÄRJESTA:Saagim, Anu}}
[[Kategooria:Eesti ettevõtjad]]
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Eestlased Soomes]]
[[Kategooria:Sündinud 1962]]</text>
      <sha1>7v0rxdd4gy4l5x8j2ezmxxcbki0ftr5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Otto Pukk (poliitik)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>51554</id>
    <revision>
      <id>7248842</id>
      <parentid>7247257</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T05:25:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-53796-17</username>
        <id>239157</id>
      </contributor>
      <origin>7248842</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2678" sha1="6l20nzikvmtisli98xe0nbar3snqdyl" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib poliitikust; sama nimega ettevõtja kohta vaata lehelt [[Otto Pukk (ettevõtja)]].}} {{suunamine|Otto Pukk}}

'''Otto Richard Pukk''' ([[29. november]] [[1900]] [[Loona]], [[Kihelkonna vald (Kihelkonna kihelkond)|Kihelkonna vald]] – [[14. veebruar]] [[1951]] [[Stockholm]]) oli [[Eesti]] [[advokaat]] ja [[poliitik]], aastast 1939 [[Riigivolikogu]] esimees. 

Ta lõpetas 1919. aastal [[Saaremaa Eesti Segagümnaasium]]i&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20230129000812/https://www.syg.edu.ee/ajalugu/1-5_lend.html Vilistlased.] Kuressaare Hariduse Kooli veebisait.&lt;/ref&gt; ja osales vabatahtlikuna [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]]. 

[[1927]]. aastal lõpetas [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonna, aastail [[1921]]–[[1929]] oli ajalehe [[Saaremaa (ajaleht)|Saaremaa]] toimetaja [[Kuressaare]]s, [[1928]]–1933 vandeadvokaat [[Jaan Teemant]]i abi, alates 1933 vandeadvokaat Tallinnas. [[Korp! Fraternitas Estica]] auvilistlane. 

Põgenes [[1944]]. aastal [[Rootsi]]. Maeti oktoobris 2026 koos abikaasaga ümber Kuresaare Kudjape kalmistule. 

== Ametikohad ==
* [[III Riigikogu]] ja  [[V Riigikogu]] liige ([[24. september]] [[1926]] – [[14. juuni]] [[1929]] ja [[15. juuni]] [[1932]] – [[31. detsember]] [[1937]])
* [[Rahvuskogu]] liige ([[Rahvuskogu 40. valimisringkond|40. valimisringkonnast]])
* [[I Riigivolikogu]] liige ([[Riigivolikogu 40. valimisringkond|40. valimisringkonnast]])
* I Riigivolikogu II abiesimees ([[21. aprill]] [[1938]] – [[17. oktoober]] [[1939]])
* [[II Riigivolikogu]] esimees ([[17. oktoober]] [[1939]] – [[5. juuli]] [[1940]], edasi eksiilis [[14. veebruar]]ini [[1951]])
* [[Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu]] liige ([[20. aprill]] [[1944]])

==Tunnustus==
* [[Valgetähe I klassi teenetemärk]] ([[20. veebruar]] [[1940]])
* [[Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärk]]

==Viited==
{{viited}}

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jüri Uluots]] | nimi=[[Riigivolikogu esimees]] | aeg=[[1939]]–[[1951]] | järgnev=[[Ülo Nugis]] ([[Riigikogu]] esimees)}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Pukk, Otto}}
[[Kategooria:III Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:V Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Rahvuskogu liikmed]]
[[Kategooria:I Riigivolikogu juhatuse liikmed]]
[[Kategooria:Põllumeestekogude poliitikud]]
[[Kategooria:Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti advokaadid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]]
[[Kategooria:Valgetähe I klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Eestlased Rootsis]]
[[Kategooria:Sündinud 1900]]
[[Kategooria:Surnud 1951]]</text>
      <sha1>6l20nzikvmtisli98xe0nbar3snqdyl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248849</id>
      <parentid>7248842</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T05:36:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-53796-17</username>
        <id>239157</id>
      </contributor>
      <origin>7248849</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2681" sha1="3syuje5nq97kj3o0womnhp1l1t752m5" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib poliitikust; sama nimega ettevõtja kohta vaata lehelt [[Otto Pukk (ettevõtja)]].}} {{suunamine|Otto Pukk}}

'''Otto Richard Pukk''' ([[29. november]] [[1900]] [[Loona]], [[Kihelkonna vald (Kihelkonna kihelkond)|Kihelkonna vald]] – [[14. veebruar]] [[1951]] [[Stockholm]]) oli [[Eesti]] [[advokaat]] ja [[poliitik]], aastast 1939 [[Riigivolikogu]] esimees. 

Ta lõpetas 1919. aastal [[Saaremaa Eesti Segagümnaasium]]i&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20230129000812/https://www.syg.edu.ee/ajalugu/1-5_lend.html Vilistlased.] Kuressaare Hariduse Kooli veebisait.&lt;/ref&gt; ja osales vabatahtlikuna [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]]. 

[[1927]]. aastal lõpetas [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonna, aastail [[1921]]–[[1929]] oli ajalehe [[Saaremaa (ajaleht)|Saaremaa]] toimetaja [[Kuressaare]]s, [[1928]]–1933 vandeadvokaat [[Jaan Teemant]]i abi, alates 1933 vandeadvokaat Tallinnas. [[Korp! Fraternitas Estica]] auvilistlane. 

Põgenes [[1944]]. aastal [[Rootsi]]. Maeti 3. oktoobril 2026 koos abikaasaga ümber Kuresaare Kudjape kalmistule. 

== Ametikohad ==
* [[III Riigikogu]] ja  [[V Riigikogu]] liige ([[24. september]] [[1926]] – [[14. juuni]] [[1929]] ja [[15. juuni]] [[1932]] – [[31. detsember]] [[1937]])
* [[Rahvuskogu]] liige ([[Rahvuskogu 40. valimisringkond|40. valimisringkonnast]])
* [[I Riigivolikogu]] liige ([[Riigivolikogu 40. valimisringkond|40. valimisringkonnast]])
* I Riigivolikogu II abiesimees ([[21. aprill]] [[1938]] – [[17. oktoober]] [[1939]])
* [[II Riigivolikogu]] esimees ([[17. oktoober]] [[1939]] – [[5. juuli]] [[1940]], edasi eksiilis [[14. veebruar]]ini [[1951]])
* [[Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu]] liige ([[20. aprill]] [[1944]])

==Tunnustus==
* [[Valgetähe I klassi teenetemärk]] ([[20. veebruar]] [[1940]])
* [[Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärk]]

==Viited==
{{viited}}

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jüri Uluots]] | nimi=[[Riigivolikogu esimees]] | aeg=[[1939]]–[[1951]] | järgnev=[[Ülo Nugis]] ([[Riigikogu]] esimees)}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Pukk, Otto}}
[[Kategooria:III Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:V Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Rahvuskogu liikmed]]
[[Kategooria:I Riigivolikogu juhatuse liikmed]]
[[Kategooria:Põllumeestekogude poliitikud]]
[[Kategooria:Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti advokaadid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]]
[[Kategooria:Valgetähe I klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Eestlased Rootsis]]
[[Kategooria:Sündinud 1900]]
[[Kategooria:Surnud 1951]]</text>
      <sha1>3syuje5nq97kj3o0womnhp1l1t752m5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248868</id>
      <parentid>7248849</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T06:33:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-53796-17</username>
        <id>239157</id>
      </contributor>
      <origin>7248868</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2689" sha1="tneg4xam6xupk1xoi64s268mq4bv0qc" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib poliitikust; sama nimega ettevõtja kohta vaata lehelt [[Otto Pukk (ettevõtja)]].}} {{suunamine|Otto Pukk}}

'''Otto Richard Pukk''' ([[29. november]] [[1900]] [[Loona]], [[Kihelkonna vald (Kihelkonna kihelkond)|Kihelkonna vald]] – [[14. veebruar]] [[1951]] [[Stockholm]]) oli [[Eesti]] [[advokaat]] ja [[poliitik]], aastast 1939 [[Riigivolikogu]] esimees. 

Ta lõpetas 1919. aastal [[Saaremaa Eesti Segagümnaasium]]i&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20230129000812/https://www.syg.edu.ee/ajalugu/1-5_lend.html Vilistlased.] Kuressaare Hariduse Kooli veebisait.&lt;/ref&gt; ja osales vabatahtlikuna [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]]. 

[[1927]]. aastal lõpetas [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonna, aastail [[1921]]–[[1929]] oli ajalehe [[Saaremaa (ajaleht)|Saaremaa]] toimetaja [[Kuressaare]]s, [[1928]]–1933 vandeadvokaat [[Jaan Teemant]]i abi, alates 1933 vandeadvokaat Tallinnas. [[Korp! Fraternitas Estica]] auvilistlane. 

Põgenes [[1944]]. aastal [[Rootsi]]. Maeti 3. oktoobril 2026 koos abikaasa Agnesega ümber Kuressaare Kudjape kalmistule. 

== Ametikohad ==
* [[III Riigikogu]] ja  [[V Riigikogu]] liige ([[24. september]] [[1926]] – [[14. juuni]] [[1929]] ja [[15. juuni]] [[1932]] – [[31. detsember]] [[1937]])
* [[Rahvuskogu]] liige ([[Rahvuskogu 40. valimisringkond|40. valimisringkonnast]])
* [[I Riigivolikogu]] liige ([[Riigivolikogu 40. valimisringkond|40. valimisringkonnast]])
* I Riigivolikogu II abiesimees ([[21. aprill]] [[1938]] – [[17. oktoober]] [[1939]])
* [[II Riigivolikogu]] esimees ([[17. oktoober]] [[1939]] – [[5. juuli]] [[1940]], edasi eksiilis [[14. veebruar]]ini [[1951]])
* [[Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu]] liige ([[20. aprill]] [[1944]])

==Tunnustus==
* [[Valgetähe I klassi teenetemärk]] ([[20. veebruar]] [[1940]])
* [[Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärk]]

==Viited==
{{viited}}

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jüri Uluots]] | nimi=[[Riigivolikogu esimees]] | aeg=[[1939]]–[[1951]] | järgnev=[[Ülo Nugis]] ([[Riigikogu]] esimees)}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Pukk, Otto}}
[[Kategooria:III Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:V Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Rahvuskogu liikmed]]
[[Kategooria:I Riigivolikogu juhatuse liikmed]]
[[Kategooria:Põllumeestekogude poliitikud]]
[[Kategooria:Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti advokaadid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]]
[[Kategooria:Valgetähe I klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Eestlased Rootsis]]
[[Kategooria:Sündinud 1900]]
[[Kategooria:Surnud 1951]]</text>
      <sha1>tneg4xam6xupk1xoi64s268mq4bv0qc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hiis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>51930</id>
    <revision>
      <id>7248516</id>
      <parentid>6916190</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T13:17:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Virosk</username>
        <id>148842</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248516</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8189" sha1="hugx7azwvgqfm0vjpyorusq2rkdxmg2" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib pühapaigast, teiste tähenduste kohta vaata [[Hiis (täpsustus)]]. &quot;Hiiemets&quot; suunab siia, perekonnanime kohta vaata artiklit [[Hiiemets (perekonnanimi)]].}}

[[Fail:Tammealuse hiis.JPG|pisi|[[Tammealuse hiis]]]]
'''Hiis''' on looduslik [[püha]]paik, kus taotleti [[rituaal]]ide ja [[ohverdus|ohvritalituste]] abil kõrgemate jõudude ([[vaim]]ude, [[jumalus]]te, [[esivanematekultus|esivanemate]]) soosingut. Tänapäeval mõistetakse hiie all peamiselt püha puudesalu (hiiemetsa){{lisa viide}}, aga ka teisi looduslikke pühapaiku nagu kivid, jõed, ojad, [[allikas|allikad]] ja [[põlispuu]]d&lt;ref name=&quot;TEA&quot;/&gt;. 

Ehkki sõna ''hiis'' seostub eelkõige eesti rahvapärimusega, kõneldakse eesti keeles hiitest ka teiste maade, eelkõige küll loodususundite kontekstis.

==Nimetus==
Tuleneb uurali sõnatüvest *''šijte'' või *''šijta'' (*''šejte'' või *''šejta''), milles ''š'' on ajapikku ''h''-ks muutunud. Algne tähendus: põõsad, heinamaa, ohvrikivi või ohverduse püha koht.

Sõnad &quot;hiis&quot; ja &quot;hiid&quot; on sama päritolu. [[Soome keel]]es tähendab ''hiisi'' hiiglast, keda tavaliselt kujutletakse [[deemon]]likuna. Lääne-Soomes on tuntud muistsed [[ohvrikivi]]d ''hiidenkivit''. 

[[Ilmar Talve]] arvates ''hiisi'' algne tähendus oli ilmselt kultuspaik, sealt kandus see üle paiga kaitsevaimule, siis metshaldjale ja lõpuks hiiglasekasvu kurivaimule. Sõna tähendust [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keeltes]] on käsitlenud [[Mauno Koski]] oma raamatus &quot;Itämerensuomalaisten kielten hiisi-sanue&quot;.

==Traditsioon==
[[Pilt:Vasara ohvrikivi.JPG|right|thumb|Muinsuskaitsealune [[ohvrikivi]] Viljandi maakonna Viiratsi valla [[Vasara]] külas.]]

[[Maausk|Maausuliste]] definitsiooni järgi on hiis põlisrahva poolt traditsiooniliselt pühaks peetud ja kogukondlikult kasutatud kompleksne maa-ala, mis ühendab suuremal maa-alal asuvaid pühi puid, kivi, allikat, veesilma, ohvrilohku, kalmeid, kiige-, tantsu ja palvuskohta. 

Hiied on tavalised Põhja-, Lääne- ja Kesk-Eestis. Kõige vähem leidub hiielaadseid pühapaiku ajaloolisel Võru- ja Viljandimaal. Viimastes kummardati pigem üksikuid [[hiiepuu|hiiepuid]].

Rahvakalendri tähtpäevadel ja -aegadel, [[hingedeaeg|hingedeajal]], [[põllutööd]]e alguses ja lõpus käidi hiies palvetamas ja ande viimas. Hiies ei tohtinud puid raiuda, [[hein]]a niita, [[korilus|metsaande]] korjata ega loomi karjatada. 

Hiisi on peetud seotuks matmispaikadega (kajastus muistsest metsa matmise kombest; [[Hiiela]] kui [[Toonela]] analoog), aga [[arheoloogia|arheoloogilised]] leiud seda oletust ei kinnita.

Rahvalauludes nimetatakse hiies elavaid hiie neitseid ja noormehi, samuti koeri ja hobuseid. Pole üheselt teada, keda hiies paluti. [[Taara]] tammikud on [[pseudomütoloogia|pseudomütoloogiline]] kujund. Varaseimas [[piibel|piiblitõlkes]] kasutatakse hiie mõistet paganliku viljakusjumalanna Ašera ([[Ištar]], [[Astarte]]) tõlkevastena. Kesk-Eestis segunesid hilisemal perioodil [[Tõnn]]i [[kultus]] ja hiie kultus, [[tõnnivakk]]a hoiti hiies. 

[[Oskar Loorits]] kirjutab &quot;Eesti rahvausundi maailmavaates&quot;: ''&quot;Nõndaviisi on kujunend soomesugu rahvaste usundi võib-olla kõige veetlevamaks jooneks just suur ja sügav loodustunne kuni harda ja anduva austuseni. See austus on eriti hell seelletõttu, et kõigele suhtutakse kui omaväärsele. /.../ Saksa vaimsus ja orjaaja miljöö tõrjuvad meil austava suhtumise looduselle kui omataoliselle sõbrale järjest enam tahaplaanile ja nihutavad esikohale sootu uue ja endiselle elutundele otse vastaka püüu ekspluateerida loodusvägesid ja -jõude kõige toorema egoismiga ja kõigi mehaaniliste abinõudega, mida keskaja katoliiklik Lääne-Euroopa meile külluses importeeris.&quot;''

===Teistes maades===
Looduslikke pühapaiku on teistelgi rahvastel. Ühest [[Itaalia]]s asunud ning [[Diana]]le pühitsetud hiiest alustab oma arutlust ja reisikirja &quot;[[Kuldne oks]]&quot; tuntud briti antropoloog [[James Frazer|James George Frazer]]. [[Dodone]]s asub tamm, mis on pühitsetud [[Zeus]]ile. Kreekas on olnud ka [[Demeter]]ile, [[Ares]]ele, [[Hermes]]ele ja [[Artemis]]ele pühitsetud tammesid.

Hiielaadsed pühapaigad on olulised ka [[Jaapan]]i põlises [[shinto]] usus.

===Uueaegsed hiied===
Ehkki levinud arvamuse kohaselt peaks kõik hiied olema muistsed, on neid tänapäeval ka juurde rajatud. On juhtumeid, kus eraisikud on oma maadele eraotstarbeks hiisi istutanud või metsas kujundanud. 20. sajandil loodud hiitest tuntuim on Sõjamäe hiis Tallinnas, mis rajati 1920. aastate lõpul [[Eesti Kultuuriajalooline Selts|Eesti Kultuuriajaloolise Seltsi]] ettepanekul. Selliste hiite kultuslik (ja usundilooline) väärtus sõltub kohalike inimeste arvamusest, ajaloolist või arheoloogilist väärtust neil siiski ei ole.

==Hiiega seotud üleloomulikke olendeid==
Folklooris tuntud:
* [[hiie noormees]] – teada kaude samanimelisest [[regilaul]]utüübist
* [[hiie hobune]] – teada [[Saaremaa]] [[hobusemäng]]ust

Konkreetsete hiiekohtadega seotud:
* [[hiieneitsid]] – teada [[Harjumaa]]lt ning [[Kassari]]st Esiküla ja Taguküla vahelisest hiiekohast [http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/eluolu/elu2/91.html]
* [[hiiekoerad]] – teada Kassarist ja regilauludest
* Sinialliku [[Tölp]] (Saula Siniallikad Harjumaal)

Mujal:
* [[hiie põder]] – soome ''hiiden hirvi'' [http://fi.wikipedia.org/wiki/Hiiden_hirvi]

==Hiiega seotud regilaulutüübid==
* [[Ristitud mets]] (vt [[Uku Masing]]u artiklit &quot;Ristitud mets&quot;, ilmunud kogumikus &quot;Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt&quot;, Ilmamaa, Tartu 1993)
* [[Hiie noormees]] (vt Mauno Koski &quot;Itämerensuomalaisten kielten hiisi-sanue&quot;)

== Eesti põlis- ja hiiepuid ==
* [[Ilumäe hiiepärn]]
* [[Tülivere hiietamm]]
* [[Mäesuitsu ohvripärn]]
* [[Upsi tamm]]
* [[Pühajärve sõja tamm]] 
* [[Tamme-Lauri tamm]]
* [[Ülendi hiiepärn]]

== Hiiekohti Eestis [[21. sajand]]il ==
* [[Pühajärv]] [[Otepää kihelkond|Otepää kihelkonnas]]
* [[Kaali järv]] [[Püha kihelkond|Püha kihelkonnas]]
* [[Ebavere mägi]]
* [[Tammealuse hiis]] ehk Samma hiis Mahu ehk [[Viru-Nigula kihelkond|Viru-Nigula kihelkonnas]]
* [[Paluküla hiiemägi]] [[Rapla kihelkond|Rapla kihelkonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
* [[Purtse hiiemägi]] [[Lüganuse vald|Lüganuse vallas]] ja [[Lüganuse kihelkond|kihelkonnas]]
* [[Kunda hiiemägi]]
* [[Lehmja tammik]] [[Jüri kihelkond|Jüri kihelkonnas]]
* [[Panga pank]] [[Mustjala kihelkond|Mustjala kihelkonnas]]
* [[Taevaskoda]] [[Võnnu kihelkond|Võnnu kihelkonnas]]
* [[Kiigeoru hiiesalu]] Võnnu kihelkonnas
* [[Vana-Vigala ohvrihiis]]
* [[Maardu hiiemets]] [[Jõelähtme kihelkond|Jõelähtme kihelkonnas]]
*[[Saukse hiiesalu]]
*[[Tääksi Hiiemägi]]

==Vaata ka==
*[[Altar]]
*Auhind [[Hiie sõber]]
*[[Hiiemägi]]

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;TEA&quot;&gt;[[TEA entsüklopeedia]] 8. köide, 2012.&lt;/ref&gt;}}

==Kirjandus==
* ''Hiie ase: hiis eesti rahvapärimuses''. Koostanud Mari-Ann Remmel. Eesti Kirjandusmuuseum 1998.

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
* [[Merili Nael]]. [http://uudised.err.ee/index.php?06226921 Muinsuskaitse all olevad hiiepaigad ei ole kaitstud]. ERR Uudised, 07.04.2011.
* [http://maavald.ee/uudised.html?rubriik=&amp;id=2514&amp;op=lugu Valik hiiekohti praeguste maakondade kaupa] (Maavalla Koja veebisaidil)
* [http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/eluolu/elu2/92.html Mälestusi hiiekohtadest (O. Loorits, &quot;Endis-Eesti elu-olu II&quot;]
* [http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/kodujutt/45.html Annemägi (M. Eisen &quot;Esivanemate varandus&quot;)]
* [http://www.folklore.ee/laulud/erla/e3.htm#L13 Regilaulutüübi &quot;Hiie noormees&quot; näited &quot;Eesti rahvalaulude antoloogias&quot;] 
* [http://www.google.com/search?hl=et&amp;q=hiis+site%3Afolklore.ee%2Frehepapp Hiitega seonduvad muistendid rahvausundi ja muistendite andmebaasis Rehepapp]
* [http://www.maavald.ee/maausk.html?op=rubriik&amp;rubriik=20 Hiitest Maavalla Koja veebisaidil]
* [http://www.kodu.ee/~haldjas/BA/ Auli Küti uurimus &quot;Pühade puude ja puistutega seotud käitumisnormid pärimustekstides&quot;]
* [http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=20&amp;id=2490&amp;op=lugu Artiklikogumik &quot;Looduslikud pühapaigad, väärtused ja kaitse]

[[Kategooria:Hiiekohad| ]]</text>
      <sha1>hugx7azwvgqfm0vjpyorusq2rkdxmg2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kudjape kalmistu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>53040</id>
    <revision>
      <id>7248844</id>
      <parentid>7173798</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T05:27:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-53796-17</username>
        <id>239157</id>
      </contributor>
      <origin>7248844</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6461" sha1="3qt091085b1zq5unasw2e05krthtcyj" xml:space="preserve">[[Pilt:Kudjape kalmistu 2.JPG|pisi|Kudjape kalmistu piirdemüür]]
[[Pilt:Kudjape kalmistu 1.JPG|pisi|Buxhoevdeni kabelid]]
[[Pilt:II maailmasõjas hukkunute kalmistu 1.JPG|pisi|Nõukogude sõdurite mälestusmärk]]
[[Pilt:Tegovad.IMG 1666.JPG|pisi|Kirjanik [[Endla Tegova]] haud]]

'''Kudjape kalmistu''' (ka ''Kuressaare linnakalmistu'') asub [[Kudjape]] külas [[Kuressaare]] kirdepiiri lähedal. See on rajatud [[1780]]. aastal. Kalmistu asub 3&amp;nbsp;km kaugusel Kuressaare linnakeskusest.

1780. aastal rajatud linnakalmistu koos klassitsistlikus stiilis [[kabel]]itega on arhitektuurimälestis. Kalmistul paiknevad nelja kultuuritegelase ([[J. W. L. von Luce]], [[Friedrich Sigismund Stern|Fr. S. Stern]], [[Jean Baptiste Holzmayer|J. B. Holzmayer]] ja [[Martin Körber|M. Körber]]) hauad on ajaloomälestistena kaitse all.

Kalmistu uuemas osas on mälestusmärk küüditamise ja [[Estonia (laev)|reisilaeva Estonia]] huku ohvritele. [[2002]]. aastal restaureeriti [[Schmidti kabel]]i fassaadid ja katus ning valmistati uus uks. [[2004]]. aastal restaureeriti [[Grosswaldti kabel]]i seinad ja interjöör. [[2011]]. aastal püstitati mälestusrist 1941. aastal toimunud [[Kuressaare kommunistlik massimõrv|Kuressaare kommunistliku massimõrva]] ohvritele.

Kalmistu juurest algab laialehise metsa ja [[loomännik]]uga [[Kudjape-Upa loodusrada]] (5&amp;nbsp;km).

Kalmistu järgi on nime saanud [[silur]]i [[Kuressaare lade]]me [[Kudjape kihid]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://stratigraafia.info/term/Kudjape%20kihid |pealkiri=stratigraafia terminoloogia |vaadatud=2020-09-17 |arhiivimisaeg=2020-11-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201124084107/http://stratigraafia.info/term/Kudjape%20kihid |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Kalmistu arhitektuurist ==

Kabelid on ehitatud [[klassitsism|klassitsistlikus]] laadis ja [[arhitektuurimälestis]]ena kaitse all. Peaväravas asuvad [[1848]]. aastal ehitatud kreeka templeid jäljendavate sammastikfassaadidega kabelid.

[[1870]]. aastast pärineb [[neogooti stiil|uusgooti stiil]]is perekond [[Kudjape kalmistu Grosswaldti kabel|Grosswaldti kabel]]&lt;ref name=&quot;KRR_20814&quot;&gt;{{kultuurimälestis|20814|Kudjape kalmistu Grosswaldti kabel}} (vaadatud 16.02.2022)&lt;/ref&gt;ning järgmisest aastakümnest [[Otto Wildenberg]]i [[neoklassitsism (kunst)|uusklassitsistlik]] [[Kudjape kalmistu Wildenbergi kabel|Wildenbergi kabel]]&lt;ref name=&quot;KRR_20813&quot;&gt;{{kultuurimälestis|20813|Kudjape kalmistu Wildenbergi kabel}} (vaadatud 16.02.2022)&lt;/ref&gt;. Uusklassitsistliku [[Nolckeni kabel]]i&lt;ref name=&quot;KRR_20811&quot;&gt;{{kultuurimälestis|20811|Kudjape kalmistu Nolckeni kabel}} (vaadatud 16.02.2022)&lt;/ref&gt; ehitamise aeg pole täpselt teada. Kalmistul paikneb ka Kuressaare kuulsale kaupmeeste suguvõsale Schmidtidele kuulunud [[Kudjape kalmistu Schmidti kabel|Schmidti kabel]]&lt;ref name=&quot;KRR_20812&quot;&gt;{{kultuurimälestis|20812|Kudjape kalmistu Schmidti kabel}} (vaadatud 16.02.2022)&lt;/ref&gt;.

Kalmistu peavärava kõrval asuvad [[Lööne mõis]]nike [[Buxhoeveden]]ite klassitsistlikud kabelid&lt;ref name=&quot;KRR_20809&quot;&gt;{{kultuurimälestis|20809|Kudjape kalmistu Buxhoevdeni kabel 1}} (vaadatud 16.02.2022)&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;KRR_20810&quot;&gt;{{kultuurimälestis|20810|Kudjape kalmistu Buxhoevdeni kabel 2}} (vaadatud 16.02.2022)&lt;/ref&gt;. [[Ehitismälestis]] on ka [[Kudjape kalmistu piirdemüür väravatega]]&lt;ref name=&quot;KRR_20808&quot;&gt;{{kultuurimälestis|20808|Kudjape kalmistu piirdemüür väravatega}} (vaadatud 16.02.2022)&lt;/ref&gt; ja [[Kudjape kalmistu kellatorn]]&lt;ref name=&quot;KRR_20815&quot;&gt;{{kultuurimälestis|20815|Kudjape kalmistu kellatorn}} (vaadatud 16.02.2022)&lt;/ref&gt;.

Kalmistul leidub hulgaliselt [[19. sajand]]i I poole raskete kiviplaatidega kaetud [[krüpthaud]]u ning meisterlikult viimistletud klassitsistlikke hauamonumente, millele sageli antud urni või vaasi kuju. [[Raiddekoor]]is on esindatud [[kannelüür]]id, [[hammaslõige]], rippuvad rätikud, [[vanik]]ud ja teised klassitsistlikud motiivid.

&lt;gallery&gt;
Grosswaldti kabel.IMG 1661.JPG|[[Kudjape kalmistu Grosswaldti kabel|Grosswaldti kabel]]
Wildenbergi kabel.IMG 1660.JPG|[[Kudjape kalmistu Wildenbergi kabel|Wildenbergi kabel]]
Nolckeni_kabel.IMG_1667.JPG|[[Nolcken]]i kabel
C. ja J. Wiedemanni haud.IMG 1664.JPG|[[Constantin Wiedemann]]i ja tema abikaasa haud
&lt;/gallery&gt;

== Kalmistule maetud tuntud isikuid ==

Kalmistu lõunapoolsesse ossa on maetud kultuuritegelased [[Johann Wilhelm Ludwig von Luce]] ja [[Jean Baptiste Holzmayer]], kunstnik [[Friedrich Sigmund Stern]]. [[Martin Körber]]i haud asub kalmistu keskosas.

Veidi loode poole on maetud meditsiinidoktor, akadeemik ja kindralmajor [[Aleksander Paldrok]] (1871–1944), kellel on suuri teeneid [[leepra]] ravimisel.

Kalmistul on ka [[Joosep Aavik]]u, [[Endla Tegova]], [[Eerik Haamer]]i, [[Salome Trei]], [[Albert Uustulnd]]i ja [[Axel Buxhoeveden|Axel von Buxhoeveden]]i viimne puhkepaik. 6. juunil 2026 maeti kalmistule ümber maadluse olümpiavõitja Voldemar Väli ja tema abikaasa Ferdande-Adele. Sama aasta oktoobris maeti ümber riigimees Otto Pukk ja tema abikaasa.

==Sõjakalmistu ==
[[II maailmasõda|Teises maailmasõjas]] langenud sõduritele on vana kalmistu lääneküljel eraldi rahula: [[tamm|tammede]] all lebab nii sakslaste, venelaste kui ka eestlaste luid. [[Kudjape Saksa sõjaväekalmistu|Saksa sõjaväekalmistu]], kuhu on maetud ligi 700 sõjaväelast, taasavati [[1996]]. aastal. Unarusse jäetud sõdurihaudade korrastamiseks andis raha [[Saksa Sõjahaudade Hoolde Rahvaliit]].

Kudjape kalmistul asub [[Kudjape Saksa sõjaväekalmistu]], kuhu on maetud umbes 700 sõjas langenut. Väidetavalt pärast Saaremaa taaslangemist Nõukogude okupatsiooni alla 1944. aastal tehti uue võimu käsul sõjakalmistu maatasa. Kalmistu taasavati 1996. aastal ning sinna maeti ümber mitu väiksemat Saaremaa Saksa sõjahauda ja matmispaika.&lt;ref&gt;{{Kultuurimälestis|4099|II maailmasõjas hukkunute kalmistu}}&lt;/ref&gt;

==Pildid==
&lt;gallery&gt;
II maailmasõjas hukkunute kalmistu 2.JPG
II maailmasõjas hukkunute kalmistu 3.JPG
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{Viited|2}}

==Välislingid==
{{commonskat|Kudjape Cemetery}}
* [https://kudjape.voog.com/ Kudjape kalmistu koduleht]
* {{kultuurimälestis|ID=4098}}
* [http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=321&amp;Itemid=237 Kudjape kalmistust]

{{koord|tüüp=maamärk}}

[[Kategooria:Kudjape kalmistu| ]]
[[Kategooria:Saare maakonna kalmistud]]
[[Kategooria:Saare maakonna kultuurimälestised]]
[[Kategooria:Saksa sõjaväekalmistud Eestis]]</text>
      <sha1>3qt091085b1zq5unasw2e05krthtcyj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Võsu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>54118</id>
    <revision>
      <id>7248558</id>
      <parentid>7070899</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T14:10:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248558</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24238" sha1="pyenoxfuc3ps92k0vo8k2t2knw2i1ra" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib alevikust; botaanika mõiste kohta vaata artiklit [[Võsu (botaanika)]]; perekonnanime kohta vaata [[Võsu (perekonnanimi)]]}}
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2010}}
{{EestiAsula
| nimi = Võsu
| pilt = Vosu Estonia centr.JPG
| pildiallkiri = Võsu keskus
| lipu_pilt = 
| lipu_link = 
| pindala = 
| maakond = Lääne-Viru 
| osm = pind
}}

'''Võsu''' on [[alevik]] Lääne-Viru maakonnas [[Haljala vald|Haljala vallas]]. Ta asub Eesti põhjarannikul [[Käsmu laht|Käsmu lahe]] lõunakaldal. Võsu piirkonda kuuluvad [[Lobi]], [[Lahe (Haljala)|Lahe]], [[Koolimäe]], [[Koljaku]], [[Korjuse]] ja [[Eru]] küla.

1997. aastal jagati endine Võsu alev Võsu alevikuks ja [[Käsmu]] külaks. Võsu alevik kuulus 1999. aastani [[Võsu vald]]a ja seejärel [[Vihula vald]]a. Pärast [[2017. aasta haldusreform]]i sai alevikust [[Haljala vald|Haljala valla]] halduskeskus ja hiljem teenuskeskus.

Alevikus töötavad lisaks postkontorile ja kauplusele [[Võsu lasteaed]], [[Võsu raamatukogu]] ja [[Võsu kool]] (põhikool, asutatud 1898). Võsu Kool tegutseb samas hoones 1932. aastast. Hoone ehitati spetsiaalselt kooli vajadusteks ja on 20. sajandi [[arhitektuurimälestis]]ena kantud [[Kultuurimälestiste riiklik register|Kultuurimälestiste riiklikku registrisse]].&lt;ref name=&quot;zrSbQ&quot; /&gt; Valdavalt väikehoonestusega ja suvemajadega Võsu aleviku keskne ehitis on 1961. aastal valminud [[Võsu Rannaklubi]] hoone. Lisaks huviringidele ja rahvamajale asub hoones Haljala vallavalitsus ja käib koos Haljala vallavolikogu.

Asulana on Võsu olnud ajalooliselt tugevalt seotud mererannaga. Alates 19. sajandi teisest poolest on kogunud tuntust Võsu kaunid merevaated, liivased kaldad ja männimetsad. Suvituskohana oli Võsu tuntud ka [[Peterburi]] ja [[Moskva]] [[prominent]]ide hulgas.&lt;ref name=&quot;XvtbL&quot; /&gt; Võsu valisid endale suvekoduks teiste tuntud inimeste seas näiteks [[Georg Ots]], [[Kaljo Kiisk]], [[Mikk Mikiver]], [[Juhan Viiding]]. Võsu rannas asub [[Georg Otsa ja Mikk Mikiveri pink|Georg Otsa ja Mikk Mikiveri mälestuseks pink]].&lt;ref name=&quot;mS7Td&quot; /&gt; Praegugi{{millal}} on ligi 3&amp;nbsp;km pikkune Võsu mererand eelkõige tuntud selgeveelise merevee, liivase merepõhja ja valge liivaga suplusranna poolest. 2002. aastal andis rahvusvaheline komisjon Võsu rannale kvaliteetset looduskeskkonda tähistava sinilipu.&lt;ref name=&quot;Ni7hK&quot; /&gt;

Tuntumad iga-aastased kultuuriüritused on [[Võsu muusikapäevad|Võsu Muusikapäevad]], Võsu Rannafestival ja [[Võsu Glämm]].

Alevikku läbib kiirevooluline [[Võsu jõgi]], mille suudmes paikneb [[Võsu sadam]]. 2015. aastal avatud Võsu sadama muulilt saab alguse 6&amp;nbsp;km pikkune valgustusega [[Võsu–Käsmu kergtee]], mida ilmestab keskosas Eestis ainulaadne paadikujuline vaateplatvorm.&lt;ref name=&quot;0iXiu&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
=== Muinasaeg ===
Võsu ümbrus kuulus muinasajal Virumaa loodeosas asuvasse [[Revala]] kihelkonda. 13. sajandil oli rannikumadalik ilmselt asustamata.

=== Hiline keskaeg ja tsaariaeg ===
[[Fail:Magnus Freiherr von der Pahlen.jpg|pisi|Magnus Freiherr von der Pahlen (1779–1863)]]
Võsu on esimest korda mainitud (am Strande Wöso) 3. aprillil 1510 dateeritud ürikus. Nimelt kuulusid Võsu jõe alad alates suudmest kogu ulatuses [[Palmse mõis]]ale. Palmse mõisa omanikuks oli sellel ajal Tallinna [[Püha Miikaeli nunnaklooster|Püha Miikaeli (Mihkli) nunnaklooster]]. 3. aprillil 1510 sõlmitud lepinguga vahetas kloostri abtiss Elisabeth Brince Palmse mõisa [[Nabala mõis]]a vastu ja Palmse mõisa omanikuks sai Bertram Junge. Nimetatud lepingus on võõrandamise objektiks märgitud &quot;pered Võsu rannas&quot;. See ongi Võsu esmamainimine.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1677. aastal läksid Palmse mõisa alad [[Pahlen|von der Pahlenite]] valdusse.

1700. aastate alguses tulid Võsule elama [[Preisimaa]]lt viis perekonda – põgenikud musta katku eest. Palmse paruni von der Pahleni käest ostsid nad maad ja rajasid talud praeguse Võsu idapoolsesse otsa, jõe äärde. Talude ja perekondade nimed on järgmised: Reinu-Randmann, Uuetoa-Vogt, Simuna-Licholm, Külaotsa-Lillemann, Madise-Treimann. Nende perekondade järeltulijad peavad ennast ammu rahvuselt eestlasteks.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

1777. aastal avas Palmse mõisnik Võsul kõrtsi Hotel de Baltique. Praegust peatänavat (Mere tänav) ei olnud ja asula keskuseks kujunes kõrts ja selle ümbrus. Kõrtsist sai rentida transpordivahendit, milleks oli hobuse järele rakendatud [[vanker]], [[regi]] või [[saan]]. Autode ilmudes asus kõrtsi juures [[omnibus]]sipeatus.{{lisa viide}}

[[Fail:Võsu kõrts.jpg|pisi|left|Kohalikud elanikud Võsu kõrtsihoone ees 20. sajandi alguses ]]
Kaubategemine toimus kõrtsi juures. Kõrtsi juures mändide all müüsid ümberkaudsed talumehed otse oma vankritelt talusaadusi. Seal asus turg. Kõrtsi läheduses asus ka Võsu Postimaja. Post toimetati kohale hobusõidukiga, sorteeriti ja edastati adressaadile. Hiljem lisandus tuletõrje pritsukuur ja kui salakaubavedu väga hoogu oli läinud, avati veel tollipunkt üle mere toodava kauba deklareerimiseks. Sealt organiseeriti ka [[randrüütel|randrüütlite]] tegevust salakaubavedajate tabamiseks.&lt;ref name=&quot;b79Oi&quot; /&gt;

1780. aastal on mainitud Võsule ehitatud Palmse mõisa telliselöövi.&lt;ref name=&quot;2ADwj&quot; /&gt; Kive toodeti siiski mõisa enda tarbeks. 1868. aastal alustas tööd kaasaegne telliselööv [[Hoffmanni ahi|Hoffmanni ahjude]] ja [[Hobuajam|gööpelajamiga]] tellisepressiga, lisaks toodeti ka katusekive.

[[Fail:Kõrtsilised.jpg|pisi|Kõrtsilised Lipumäe nõlval, 20. sajandi algus]]
Aastast 1872 on Võsut nimetatud Palmse mõisa abi- ehk karjamõisaks (Wöso). [[Võsu mõis|Võsu karjamõis]] asus toonase tellisetehase vastas, üle Võsu–Vergi tee. Karjamõisas tegutses ka võivabrik. Võsu vanadelt kaartidel on näha sellel alal asunud järv – Üllikjärv, mis asus ida pool Võsu jõge. Äravool sealt toimus Jaanioja kaudu, mis suubus Koolimäe küla lähedal Soome lahte. Järv lasti karjamõisa laiendamiseks 1886. aastal merre tühjaks, selle rammus põhi kraavitati ja muudeti põllumaaks. Praeguseks{{millal}} on põllud metsastunud ja ainult üsna terav silm tabab kunagiste kuivenduskraavide jälgi.

1895–1904 endisaegset telliselöövi veelgi täiustati ja see hakkas tootma 1–2 miljonit tellist aastas.&lt;ref name=&quot;xXtqT&quot; /&gt;

Kivivabriku aegu oli rajatud raudtee [[muul]]ile mere ääres. Seda mööda veeti [[vagonett]]ides telliseid edasitoimetamiseks merel ootavatele laevadele. Telliseid sissepressitud nimega PALMS veeti laevadega Venemaale, Soome, Rootsi ja Saksamaalegi. Kivivabriku kõrval tegutses ka lauavabrik. Kivivabriku kõrge kivikorstna tipp oli laotud pitskaunistusena. Korsten sihvakas ja kaunis ning paistis kaugele merele. Kalurid ja meremehed määrasid selle järgi kurssi ka siis veel, kui vabrik enam ei töötanud. Kivivabriku korsten lammutati&lt;ref name=&quot;X0bg8&quot; /&gt; 2007. aastal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
&lt;gallery&gt;
Fail:Tellisetehas Võsul 2.jpg|Palmse telliselööv Võsul, 20. sajandi algus
Fail:Tellisevabrik Võsul.jpg|Palmse telliselööv Võsul, 20. sajandi algus
Fail:Võsu vana sadamamuul II.jpg|Palmsi kaubamärki kandev tellis (2002)
&lt;/gallery&gt;
=== Suvituskoht Võsu ===
[[Pilt:Philipp Karell 1886.jpg|thumb|&quot;Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree&quot;, [[Johann Köler]] 1886]]
[[Venemaa keiser]] [[Nikolai I]], keisrinna [[Aleksandra Fjodorovna (1798–1860)|Aleksandra Fjodorovna]] ja 1853. aastast keiser [[Aleksander II]] perekonna ihuarst doktor [[Philipp Jakob Karell]], pärast oma järjekordset Võsul suvitamist avaldas ühes mainekas Peterburi ajalehes artikli, milles ülistas Võsu ja soovitas minna just sinna oma suvepuhkust veetma, sest Võsul on kaks võimsat looduslikku tegurit, meri ja männimets, ning nende koosmõju inimese tervisele on erakordselt suur. Sellest ajendatuna ehitasidki mõned Peterburi kindralid ja akadeemikud Võsule suvila, üksikud neist on siiani alles. Karelli enda suvila, mis asus Võsul [[Vabaduse tänav (Võsu)|Vabaduse tänav]]al, pole säilinud.&lt;ref&gt;Helle-Maie Strandmann, [https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2017/12/14/13.1 VÕSU PATRIOOT PHILIPP KARELL], Virumaa Teataja, nr. 244, 14 detsember 2017&lt;/ref&gt; 

Suvituskohana andis Võsu arengule erilise tõuke Peterburi–Paldiski raudtee ([[Balti raudtee]]) avamine 1870. aastal. Nüüd saabusid lisaks kodumaistele supelsakstele suvitajad Venemaa linnadest. [[Rakvere raudteejaam]]ast viidi nad kohale hobusõidukiga. Magnetiks olid ilus seene- ja marjarikas männimets, valge rannaliiv, puhas ja soe merevesi, forelli- ja vähirikas jõgi ning lahke rannarahvas&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;. [[Pärisorjus]]e kaotamisega seoses orienteerusid [[parun]]id ümber. Nad hakkasid müüma maad. Ka Palmse mõisnik von der Pahlen kaardistas Võsul asunud metsaala, praeguse Võsu peatänava (Mere t) kogu ulatuses [[Käsmu]] poole. Jaganud maa-ala suvilakruntideks, pani need 1880–1910 müüki.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Võsule ostetud krundi suurus ja asukoht olenes muidugi rahakoti paksusest. Palke maja ehitamiseks sai oma krundil kasvanud mändides. 1901. aastal Palmse mõisniku von der Pahleni ja Herman Isopi vahel sõlmitud maa ostmise leping (kontraht) on säilinud siiani. Rakvere notari E. Hunniuse 22. juunil 1901 kinnitatud kontrahtist selgub, et H. Isop ostis Võsu rannas Reute nõmmes asuva maatüki, mille suurus on 801 [[Vanade ja vähemlevinud mõõtühikute loend|ruutsülda]] 279 rubla ja 50 kopika eest pärisomandiks.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Tänapäeva mõistes tähendab, et mõisalt osteti 3646 m² maad umbes 5500 euro eest (2017. aasta vääringus). Sarnaselt asustati Mere, Kungla, Lootuse, Vambola, Ranna, Laine, Vabaduse, Kalevi, Viru, Eha ja Posti tänav.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Sellest ajast saadik on koht tuntud suvituskohana. 1893 loodi Võsul postkontor, 1907 asutati Võsu Tarvitajate Ühisus, 1910 loodi oma pank, 1912 asutati vabatahtlik Tuletõrje Selts, töötas mitu pagarit, oli avatud kohvik. Võsul asus ka tisleritöökoda, töötas piltnik, kellassepp, mitu rätsepat, kingseppa, puutöömeistrit, pottseppa ja müürseppa. 1911. aastal viidi postimaja endisest Võsu keskusest üle Posti ja Mere tänava nurgale. Sinna tuli ka [[Telegraafside|telegraaf]] ja avati teine [[bussipeatus]]. Nii kujunes välja uus Võsu keskus. Kuni I maailmasõjani väisasid Võsut turistid põhiliselt Moskvast ja Peterburist, näiteks on Võsul paaril korral suvitanud näiteks Peterburis elanud vaimulik ja ühiskonnategelane [[Jakob Hurt]], kes Ilumäe laulukoori kontserdil Võsu rannamännikus ka toona kõne pidas. Transpordiühendus oli ka Tallinnaga, seda nii maad kui ka vett mööda. Aastatel 1910–1929 sõitis nädalas kaks korda liinil Tallinn-Kaberneeme-Tsitre-Käsmu-Võsu ratasaurik Kungla.

20. sajandi algul oli kolme- kuni kaheksatoalise korteri suveüür 40–100 rubla&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; (u 800–2000 eurot 2017. aasta vääringus). Võsul asus mitu ka mitu pansionaati, tuntuim neist oli kohaliku ettevõtja ja kinnisvaraomaniku Eduard Langsepa poolt 1908. aastal avatud &quot;Langsepa pansion&quot;, kus pakuti muuhulgas ka veeprotseduure. Samuti oli Võsu rannas asunud ning samuti E. Langsepale kuulunud Vannimajas võimalik peale soojade merevannide võtta ka muda- ja muid terviseveevanne. Lisaks oli ehitatud ka väikseid supelmaju, sest selle aja eetikanormid pidasid häbiks näidata rannas end trikoos. Võsu arstid on kunagi märkinud, et Võsu kuiv ja puhas õhk, temperatuur ja soe merevesi pidavat mõjuma tervendavalt.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Enne [[Esimene maailmasõda|I maailmasõda]] oli Võsul suvitajaid 3000 ümber. Pärast Esimest maailmasõda vähenes Võsu suvitajate arv mitmekordselt, asudes taas tõusuteele alles 1930. aastatel.&lt;ref name=&quot;Ce7a1&quot; /&gt;

&lt;gallery&gt;
Fail:Supelmajad Võsu rannas.jpg|Suplusmajad Võsu rannas, 20. sajandi algus
Fail:Võsu vana koolimaja.jpg|Võsu koolihoone, 20. sajandi algus
Fail:Tarvitajate ühisuse maja.jpg|Võsu Tarvitajate Ühisuse maja
Fail:Võsu pritsukuur.jpg|Võsu pritsukuur ja postkontor, 20. sajandi algus
Fail:Mere tänav Võsul.jpg|Võsu peatänav (Mere tänav), 20. sajandi algus
&lt;/gallery&gt;

=== II maailmasõja eelne periood ===
[[Fail:Võsu kool 1938.jpg|pisi|Võsu kool 1938 (Foto: Eesti Rahvusraamatukogu arhiiv)]]
Olles küll kasvanud välja traditsioonilisest rannakülast, kus lisaks merele ja põllupidamisele ka Palmse mõisa tellisevabrik teenistust võimaldas, kujunes Võsu puhul dominantseks suvituspaiga identiteet. Seda on aga katkestused ja kultuurimuutused rohkesti räsinud. Kui Käsmu puhul tähendas I maailmasõda vaid ajutist vapustust, siis Võsu puhul lõi I maailmasõda kogu senise elu pöördumatult sassi – eelkõige vene intelligentsi suvituspaigaks olnuna jäi see ilma suurest hulgast oma senistest puhkajatest. Siiski läks Võsul tänu Tallinna lähedusele paremini kui paljudel idapoolsetel suvituskohtadel, mis oma endist hiilgust enam kunagi tagasi ei saanud (Sillamäe, Mereküla, Smolka jt).&lt;ref name=&quot;qsPg3&quot; /&gt;

Eesti Vabariigi algusaegadeks oli Võsu kujunenud omanäoliseks ja heakorrastatud väikeasulaks. Kui enne I maailmasõda olid Võsu külastajateks peamiselt Saksa ning Vene aadlikud ja Eesti inimene Võsule eriti ei pääsenud viletsate liiklusolude ja raha puudumise tõttu, siis olukord muutus 1920. aastate alguseks, kus tekkisid eestlaste seas esimesed Võsu püsikülastajad&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;. Lisaks üürikorteritele oli 1923. aastaks Võsul avatud kolm pansionaati kokku 32 toaga. Paremateks loeti Ed. Langsepale ja V. Thomsonile kuulunuid&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;. 1923. aastal oli suviti võimalik Võsule sõiduks valida kaks korda nädalas Tallinnast väljuv ratasaurik Kungla või üüriauto (kolm korda nädalas praeguses Viru väljaku peatusest), Rakverest väljuv postitõld või autobuss iga päev. Ligi 35 inimest mahutava autobussi 37&amp;nbsp;km pikkune teekond Rakverest Võsule kestis 1 tund ja 45 minutit&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; (tänapäeval kulub sama teekonna läbimiseks alla 30 minuti).

1930. aastal lõpetas ratasaurulaev Kungla liinireisid, kuid selleks ajaks toimus Tallinna ja Võsu vahel juba regulaarne bussiliiklus, marsruudil Tallinn–Valgejõe–Võsu–Käsmu, algul Volbrecht Tatsi bussiettevõtte eestvedamisel, hiljem juba OÜ Mootor poolt.&lt;ref name=&quot;XdNG4&quot; /&gt; 1930. aastate keskpaigaks sõitis buss Võsult Tallinna ja Tapale kolm korda nädalas ning Rakverre kõigil nädalapäevadel.

Lisaks toona Võsu vanas kõrtsihoones tegutsenud restoranile Põhjala avati Võsul hulgaliselt uusi toitlustus- ja meelelahutuskohti. Ühena esimeste seas avas 1929. aasta mais Võsul restorani Upsala Rakvere restoranipidaja Albert Ups.&lt;ref&gt;&quot;Virumaa Teataja&quot; 30.05.1929&lt;/ref&gt; Ka spordiharrastajatele oli mõeldud, kasutusel oli kolm tennisplatsi ja keeglirada. Veespordihuvilistele laenutati sõude- ja purjepaate ning meresüstasid.

Tugeva tõuke alevite arengule andis 1922. aastal vastu võetud riiklike ehituslaenude seadus, 1930. aastal elas Võsul 550 alalist elanikku, seal oli 160 elumaja, neist 60 suvilad. Suvilaid Võsul ei ehitanud ainult kohalikud, vaid ka suvitajad ise. Kohaliku majanduse mootoriks ja majanduse suunajaks olidki peamiselt suvitajad. Näiteks aprilli lõpuks 1938 oli Võsul väljaüüritud 75% suvilatest, kusjuures üürihinnad jäid vahemikku 50–200 krooni. 1930. aastate lõpul oli Eestis keskmine sissetulek kuus 60 krooni&lt;ref&gt;&quot;Postimees&quot; 30.04.1938&lt;/ref&gt; (võrdluseks, et 2017 oli keskmine sissetulek Eestis 1221 eurot). Toiduainetega varustasid suvitajaid ümberkaudsete külade elanikud ja mitu kauplust. 1930. aastatel oli Võsul aasta läbi avatud 5 segakauplust, 3 lihakarni, 2 pagariäri. Turupäevi peeti nädalas kaks korda. Võsu kujunes linlaste suvituspaiga kõrval ka lähipiirkonna oluliseks teeninduskeskuseks. Võsul sai rätsepal ja õmblejatel riideid õmmelda, tisleritelt mööblit ja puusärke tellida, kingseppadel mõõdu järgi jalatseid valmistada ja parandada. Võsu peenmehaanik parandas ajanäitajaid ja tegi keerulisemaid metallitöid. Võsul elas arst ja ämmaemand, töötas apteek.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Üks Võsu suuremaid tööandjaid oli enne II maailmasõda Karl August Heige (1893–1942).  &lt;gallery&gt;
|Karl August Heige                                                                                                    1893-1942
|Võsu lauavabrik, 1930ndad
&lt;/gallery&gt;Talle kuulunud lauavabrik asus vana Palmse telliselöövi naabruses. Saekaater töötas auru jõul, palkidest toodeti laudu ja liipreid, mida veeti laiali lisaks autodele ka laevadega. Lauavabrik koos ladustatud materjaliga hävinesid 1940. aasta augustis toimunud tulekahjus.&lt;ref&gt;&quot;Maa Hääl&quot; nr 94, 14.08.1940&lt;/ref&gt; Karl Heige ise küüditati Siberisse 1941 ja ta suri 1942 [[Sverdlovski oblast]]is.

17. detsembril 1930 põles maani maha Võsu kooli hoone. Lisaks kooli sisseseadele hävines ka koolijuhataja vara ja kahju suuruseks hinnati toona 11 000 krooni. Hoone oli kindlustatud kindlustuseltsis Eesti Lloyd 10 000 kr eest.&lt;ref&gt;Postimees 19.12.1930&lt;/ref&gt; 1932. aastal avati uus koolihoone, kus kool töötab siiani.

Võsu populaarsus suvituskohana kasvas vahetult enne II maailmasõda. 1939 suvitushooajaks avas Rakvere restauraator Evald Laks Võsul rannakohviku, mille ülemisel korrusel asusid peale muude ruumide ka 10 numbrituba suvitajatele väljaüürimiseks &lt;ref&gt;&quot;Postimees&quot; 06.04.1939&lt;/ref&gt;. Praeguseks on hoone täielikult hävinud. Sõja eelõhtuks oli kohast kujunenud suuruselt viies kuurort Eestis. Tolle aja kaasaegsed kirjeldavad kuidas suvise Võsu peatänav, Mere tänav näib olevat midagi Tallinna Harju või Tartu Rüütli tänava taolist, kus toimub igaõhtune suvitajate tutvumisparaad.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; &lt;gallery&gt;
|Evald Laksi kohvik 1939
Fail:Laksi kohvik 2.jpg|Evald Laksi kohvikuhoone 1998, R. Vaikla foto
&lt;/gallery&gt;

Võsu areng ei jäänud ka riigipoolse tähelepanuta ja toetuseta. 1939. aasta suvel määras toonase Sotsiaalministeeriumi juures asunud Loodushoiu- ja Turismi Instituut Võsu suvituskoha korrastamiseks 1000 krooni toetust. Sellest summast ehitati 500 krooniga uus ujumissild ja parandati vana paadisild. 200 krooni eest valmistati täiskasvanuile ja lastele lõbustusvahendeid. 300 krooni jäeti ranna korrastamiseks.&lt;ref&gt;&quot;Postimees&quot; 08.07.1939&lt;/ref&gt;

== Rahvastik ==
Tavaliselt ligi pooletuhandelise rahvaarvuga Võsu piirkonna elanikkond suureneb suviti mitukümmend korda, ulatudes nädalavahetustel ja kultuuriürituste ajal 20 000 inimeseni&lt;ref name=&quot;P6oGD&quot; /&gt;.
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Võsu elanike arv 2005–2025&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Rahvastikuregister |url=https://www.rahvastikuregister.ee/ |vaadatud=2025-01-20 |väljaanne=www.rahvastikuregister.ee}}&lt;/ref&gt;
!2005
!2006
!2007
!2008
!2009
!2010
!2011
!2012
!2013
!2014
!2015
!2017
!2018
!2019
!2020
!2021
!2022
!2023
!2024
!2025
!2026
|-
|507
|498
|472
|474
|457
|454
|455
|451
|428
|426
|414
|399
|  430
|423
|429
|422
|438
|460
|452
|469
|491
|}

==Vaata ka==
*[[Võsu lipp]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Mari-Ann Heljas|pealkiri=Võsu rahvas ja tema lugu|aasta=2009|koht=Tallinn|kirjastus=Greander|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Endel Isop|pealkiri=Mälestuskilde minu noorusaegsest Võsust|aasta=2001|koht=Võsu|kirjastus=Endel Isop eksliibris|lehekülg=43}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Helmut Joonuks|pealkiri=Võsu|aasta=1972|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Raamat|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=tallinnapost19390630.1.3|Pealkiri=Inimesed rannaliival|Väljaanne=Tallinna Post|Aeg=30.06.1939|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Eesti Tervisemuda-ja merekuurordid|aasta=1923|koht=Tartu|kirjastus=K/Ü &quot;Loodus&quot;|lehekülg=170}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zrSbQ&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture&amp;action=view&amp;id=1153|Pealkiri=Võsu kool|Väljaanne=Kultuurimälestiste riiklik register|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XvtbL&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/vosu-on-tousuteel?id=65206078|Pealkiri=Võsu on tõusuteel|Väljaanne=Maaleht|Aeg=04.11.2012|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ni7hK&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://virumaateataja.postimees.ee/2413331/vosu-supelranda-parjati-esmakordselt-sinilipuga|Pealkiri=Võsu supelranda pärjati esmakordselt sinilipuga|Väljaanne=Virumaa Teataja|Aeg=12.06.2002|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BNPdI&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.vihula.ee/documents/1124940/1349998/VALLAELANIKEARV_2014.pdf/3e882c46-b400-4783-9d45-f9609c845757|Pealkiri=Vihula valla rahvaarv|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2014-09-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140903034407/https://www.vihula.ee/documents/1124940/1349998/VALLAELANIKEARV_2014.pdf/3e882c46-b400-4783-9d45-f9609c845757|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;P6oGD&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://virumaateataja.postimees.ee/2412039/suvel-suureneb-vihula-vallas-tuntavalt-korravalvurite-vagi|Pealkiri=Suvel suureneb Vihula vallas tuntavalt korravalvurite vägi|Väljaanne=Virumaa Teataja|Aeg=04.05.2002|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0iXiu&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://virumaateataja.postimees.ee/3920975/paadikujuline-vaateplatvorm-ootab-vaadet-nautima|Pealkiri=Paadikujuline vaateplatvorm ootab vaadet nautima|Väljaanne=Viirumaa Teataja|Aeg=23.11.2016|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mS7Td&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.opera.ee/arhiiv/13598/|Pealkiri=Võsu rannas avati Georg Otsa ja Mikk Mikiveri pink|Väljaanne=Rahvusooper Estonia blogi|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-02-15|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180215115314/http://www.opera.ee/arhiiv/13598/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;b79Oi&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Mari-Ann Heljas|pealkiri=Võsu rahvas ja tema lugu|aasta=2009|koht=Tallinn|kirjastus=Grenader|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2ADwj&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/v%C3%B5su1 |Pealkiri=Võsu|Väljaanne=Eesti Entsüklopeedia|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xXtqT&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.palmse.ee/de/node/69/|Pealkiri=Palmse mõisa ajalugu|Väljaanne=Virumaa muuseumid|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-02-16|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180216030213/http://www.palmse.ee/de/node/69/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;X0bg8&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Kadri Haavajõe|URL=https://virumaateataja.postimees.ee/2299227/vosu-vana-tellisetehase-korstna-lammutamine-tekitab-pahameelt|Pealkiri=Võsu vana tellisetehase korstna lammutamine tekitab pahameelt|Väljaanne=Virumaa Teataja|Aeg=22.03.2007|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ce7a1&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Raivo Uukkivi|URL=http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/raivo-uukkivi-sihtasutus-vosu-kuurort-vajadus-saamislugu-ja-kaivitamine?id=64174827)|Pealkiri=Raivo Uukivi: sihtasutus Võsu Kuurort - vajadus, saamislugu ja käivitamine|Väljaanne=Maaleht|Aeg=06.04.2012|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qsPg3&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Leele Välja|URL=https://kaitsealad.ee/sites/default/files/Lahemaa%20rahvuspark/Uuringud%20ja%20seired/Lahemaa%20rannaasulate%20inventuur%202010/V%C3%B5su.pdf|Pealkiri=Lahemaa Rahvuspargi kaitsekorralduskava alusuuringud ja rannakülade inventeerimine|Väljaanne=|Aeg=2010|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-02-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180211071950/https://kaitsealad.ee/sites/default/files/Lahemaa%20rahvuspark/Uuringud%20ja%20seired/Lahemaa%20rannaasulate%20inventuur%202010/V%C3%B5su.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XdNG4&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://eag.vanatehnika.ee/ewmootor.html|Pealkiri=OÜ Mootor autobussid|Väljaanne=Eesti autoajaloo leheküljed|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*Võsult leiti punase terrori ohvrite luid. [[Uus Eesti]], 22. september 1935, nr 5, lk 1.
*Mari-Anne Heljas. &quot;Võsu rahvas ja tema lugu&quot;. Tallinn: Grenader, 2009.
*Helmut Joonuks. &quot;Võsu&quot; Tallinn: Eesti Raamat 1975.

==Välislingid==
*[https://arvamus.postimees.ee/2912895/mart-kivastik-vosu-hinged Mart Kivastik: Võsu hinged] arvamus.postimees.ee, 9. september 2014
*[https://www.facebook.com/groups/vosukad/ Kogukonna Facebooki grupp &quot;Võsu rahvas&quot;]
*[https://visitvosu.com Võsu külaselts]

{{Haljala vald}}

[[Kategooria:Eesti alevikud]]
[[Kategooria:Võsu| ]]</text>
      <sha1>pyenoxfuc3ps92k0vo8k2t2knw2i1ra</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jaagup Kreem</title>
    <ns>0</ns>
    <id>58128</id>
    <revision>
      <id>7248760</id>
      <parentid>7117385</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T20:18:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>TMH6</username>
        <id>239135</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Töökäik */</comment>
      <origin>7248760</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5634" sha1="45djljhjjupfx5q7grnssyqsirytzy0" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=juuli}}
{{Infokast muusik
| nimi = Jaagup Kreem
| pilt = Jaagup Kreem, muusik, ansambli Terminaator solist.jpg
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1973|3|28}}
| sünnikoht = Tallinn
| amet = laulja
| pildiallkiri = Jaagup Kreem Tallinna vanalinna päevadel 2021. aastal
}}[[File:Jaagup_Kreem_20120706a_by_Ahsoous.jpg|thumb|Jaagup Kreem esinemas [[Õllesummer]]il (2012)]]

'''Jaagup Kreem''' (sündinud [[28. märts]]il [[1973]] [[Tallinn]]as&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://php.allstarz.ee/index.php?tegevus=vaata_artiste&amp;id=353 |vaadatud=2010-03-21 |arhiivimisaeg=2008-01-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080122062937/http://php.allstarz.ee/index.php?tegevus=vaata_artiste&amp;id=353 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;) on eesti muusik, ansambli [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] solist.

== Haridus ==
Jaagup Kreemi koolitee algas 1979. aastal [[Helsingi]]s Nõukogude Liidu saatkonna koolis&lt;ref&gt;Helsingis Nõukogude Liidu saatkonna [http://www.delfi.ee/archive/jaagup-kreem-parandamatu-romantik?id=42274039 koolis]&lt;/ref&gt;. 1991. aastal lõpetas ta [[Tallinna 10. Keskkool]]i ning 1994. aastal [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i näitejuhtimise ja režii erialal. 

== Töökäik ==
Aastatel 2000–2013 töötas [[Eesti Nukuteater|Eesti Nukuteatris]], kus oli kuni 2010. aastani välissuhete juht, 2010–2011 turundusjuht ja 2011–2013 nõunik.

Ta on olnud mitme telesaate (&quot;[[7 vaprat|7 Vaprat]]&quot;) saatejuht.

==Looming==
===Teatrilavastused===
Ta on mitme lavastuse (&quot;Risk&quot; (2001, koos [[Elmar Liitmaa]]ga), &quot;Romeo ja Julia&quot; (2006, koos [[Elmar Liitmaa]]ga), &quot;Klaabu&quot; (2010, koos Tiit Kikasega), &quot;Libahunt&quot;, 2011, koos Tiit Kikasega) muusika autor, samuti on ta kaasa teinud mitmes [[muusikal]]is (&quot;Jesus Christ Superstar&quot;, &quot;Billy Elliot&quot;, &quot;[[Risk]]&quot;, &quot;[[Grease]]&quot;, &quot;[[Romeo &amp; Julia|Romeo ja Julia]]&quot;, &quot;[[Miss Saigon]]&quot;)

===Muusika===
==== Terminaator ====
Alates 1987. aastast on Jaagup Kreem ansambli [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] solist ja paljude laulude autor.

==== &quot;[[Laula mu laulu]]&quot; ====
&quot;Laula mu laulu&quot; teise hooaja saates osales ka Jaagup Kreem &lt;ref&gt;{{cite web|url=http://elu24.postimees.ee/2922917/video-ja-galerii-laula-mu-laulu-koik-osalejad-selgunud |title=Video ja galerii: «Laula mu laulu» kõik osalejad selgunud – Elu24|publisher=Elu24.ee |date= |accessdate=17.09.2014}}&lt;/ref&gt;. Saatesari algas oktoobris. Jaagupi lugusid esitati 3. saates, mis oli [[Kanal 2]] eetris 16. oktoobril 2014.
;Saates esitatud laulud
{|class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|-
!Saade
!Saate persoon
!Esitatud lugu
|-
|I saade || [[Ott Lepland]] || &quot;Läbi öise Tallinna&quot;
|-
|II saade || [[Eda-Ines Etti]] || &quot;Once In A Lifetime&quot; 
|-
|III saade || [[Jaagup Kreem]] || Teised esitavad Jaagupi lugusid
|-
|IV saade || [[Birgit Õigemeel]] || &quot;Ise&quot; 
|-
|V saade ||  [[Voldemar Kuslap]] || &quot;Tihti küll seda ei juhtu&quot; 
|-
|VI saade ||  [[Jarek Kasar]] / [[Chalice]] || &quot;Kirsti elab Reykjavikis&quot; 
|-
|VII saade ||  [[Lea Dali Lion]] || &quot;Segased lood&quot;
|-
|VIII saade ||  [[Tõnis Mägi]] || &quot;Kuldaja ''rock'n'roll''&quot;
|-
|}

== Tunnustus ==
* 2019 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|19836}}&lt;/ref&gt;
* 2019 [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]]

==Isiklikku==
Jaagup Kreemi isa oli Antarktika uurija ja ajakirjanik [[Enn Kreem]] ja ema on näitleja [[Anni Kreem]]. Tema vend on ajaloolane [[Juhan Kreem]]. 

Tema vanaisa oli [[Paul Viiding]], vanaema [[Linda Viiding]]. Tema tädi oli [[Mari Tarand]], tädimees on [[Andres Tarand]], tema onu oli luuletaja [[Juhan Viiding]]. [[Indrek Tarand]] ja [[Kaarel Tarand]] on tema tädipojad, [[Elo Viiding]] on tema onutütar.

Vasakul põsel oleva armi sai Kreem väidetavalt juba [[lapsepõlv]]es, kui kukkus [[jalgratas|jalgrattaga]]&lt;ref&gt;[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/hell-teema-jaagup-kreem-raakis-aunastele-ara-kuidas-ta-posele-suure-armi-sai?id=69687889 Hell teema: Jaagup Kreem rääkis Aunastele ära, kuidas ta põsele suure armi sai], Delfi Publik, 7. september 2014&lt;/ref&gt;.

Jaagup Kreem on propageerinud helkurikandmist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Jaagup Kreem paneb kõigile südamele: see on sinu kõige odavam elukindlustus |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120249886/jaagup-kreem-paneb-koigile-sudamele-see-on-sinu-koige-odavam-elukindlustus |vaadatud=2023-11-30 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}&lt;/ref&gt; Tema elu moto on &quot;Parimad asjad maailmas ei ole ASJAD&quot;.

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Jaagup Kreem}}
* {{MusicBrainz nimi|id=10710df1-aa30-4b91-9306-bf38805fcaf5|nimi=Jaagup Kreem}}
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/uletamatud-uheksakumnendad-terminaator Telesaade &quot;Ületamatud üheksakümnendad. Terminaator&quot;] Eesti Televisioon, 30. november 1992
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-jaagup-kreem-144909 Telesaade &quot;Tähelaev. Jaagup Kreem&quot;] Eesti Televisioon, 12. september 2004
* [https://eeter.err.ee/1608984586/jaagup-kreem-onu-juhan-viidingust-enim-igatsen-tema-plahvatuslikku-loomevajadust Jaagup Kreem onu Juhan Viidingust: enim igatsen tema plahvatuslikku loomevajadust] ERR Eeter, 21. mai 2023 
* [https://eeter.err.ee/1609558636/jaagup-kreem-luues-on-kohus-samasugused-liblikad-nagu-armudes Jaagup Kreem: luues on kõhus samasugused liblikad nagu armudes] ERR Eeter, 22. detsember 2024

{{Ansambel Terminaator}}

{{JÄRJESTA:Kreem, Jaagup}}
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:Terminaator]]
[[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1973]]</text>
      <sha1>45djljhjjupfx5q7grnssyqsirytzy0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tint</title>
    <ns>0</ns>
    <id>61370</id>
    <revision>
      <id>7248492</id>
      <parentid>6115330</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T12:28:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7248492</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2106" sha1="qevxso859utwcggq26zbi7o00csb5de" xml:space="preserve">{{see artikkel|räägib värvipigmente sisaldavast vedelikust; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Tint (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2006}}
[[Pilt:Tinte1.JPG|pisi|Tindipotte]]
'''Tint''' on [[värvaine]]t sisaldav [[vedelik]], mida kasutatakse kirjutamiseks.

== Ajalugu ==
[[Pilt:Tindipott parim kooli tint as odor tallinn 02.jpg|pisi|Klaasist tindipott, millel on silt kirjaga &quot;Parim Kooli-Tint [[AS Odor]] Tallinn&quot;]]
[[Täitesulepea]]de asendamine [[pastapliiats]]itega vähendas vajadust tindi järele. Kui aga [[arvuti]]te kasutamine laiemalt levis ja dokumentide väljaprintimine muutus igapäevaseks tegevuseks, hakkas nõudlus taas kasvama. Kuigi [[laserprinter]]id kasutavad tindi asemel [[tahm]]a, ei ole nende tulek oluliselt nõudlust tindi osas kahandanud, kuna seda kompenseerivad järjest kasvavad printimismahud.{{lisa viide}}

Tänapäeval proovitakse luua järjest odavamaid ja kvaliteetsemaid tinte, mis vastaksid aina täpsemalt mingi kindla valdkonna nõudmistele. Üks näide on [[taimed|taime]] [[DNA]]-d sisaldav tint, mis pidavat tootja väitel olema võltsimiskindel tänu DNA abil loodud unikaalsele autentimiskoodile.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.genomics.ee/files/menu/200323.htm |pealkiri=Võltsimiskindel DNA-d sisaldav tint |vaadatud=2008-12-29 |arhiivimisaeg=2007-06-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070609155157/http://www.genomics.ee/files/menu/200323.htm }}&lt;/ref&gt;

== Kasutamine ==
Lisaks tindiga kirjutamisele ja erinevatele trükimenetlustele kasutatakse tinti ka näiteks [[tätoveering]]ute tegemistel. 

Mõnes riigis (näiteks [[India]], [[Pakistan]], [[Afganistan]] jt) on kasutatud pesemiskindlat tinti [[valimised|valimiste]] korraldamisel: näppude märgistamisel mahapesematu tindiga tahetakse ära hoida mitmekordset valimistel osalemist. 

== Vaata ka ==
* [[Nähtamatu tint]]
* [[India tint]]
* [[AS Odor]] ja [[AS Orto]]
* [[Sulepea]]
* [[Trükivärv]]
* [[Tušš]]
* [[Tindipott]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Ink}}
{{Vikitsitaadid}}

[[Kategooria:Kirjutusvahendid]]

[[zh:墨]]</text>
      <sha1>qevxso859utwcggq26zbi7o00csb5de</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248493</id>
      <parentid>7248492</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T12:28:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7248493</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2102" sha1="ntstmzo44lu3o0txqb6ysbe043y7wrf" xml:space="preserve">{{see artikkel|räägib värvainet sisaldavast vedelikust; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Tint (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2006}}
[[Pilt:Tinte1.JPG|pisi|Tindipotte]]
'''Tint''' on [[värvaine]]t sisaldav [[vedelik]], mida kasutatakse kirjutamiseks.

== Ajalugu ==
[[Pilt:Tindipott parim kooli tint as odor tallinn 02.jpg|pisi|Klaasist tindipott, millel on silt kirjaga &quot;Parim Kooli-Tint [[AS Odor]] Tallinn&quot;]]
[[Täitesulepea]]de asendamine [[pastapliiats]]itega vähendas vajadust tindi järele. Kui aga [[arvuti]]te kasutamine laiemalt levis ja dokumentide väljaprintimine muutus igapäevaseks tegevuseks, hakkas nõudlus taas kasvama. Kuigi [[laserprinter]]id kasutavad tindi asemel [[tahm]]a, ei ole nende tulek oluliselt nõudlust tindi osas kahandanud, kuna seda kompenseerivad järjest kasvavad printimismahud.{{lisa viide}}

Tänapäeval proovitakse luua järjest odavamaid ja kvaliteetsemaid tinte, mis vastaksid aina täpsemalt mingi kindla valdkonna nõudmistele. Üks näide on [[taimed|taime]] [[DNA]]-d sisaldav tint, mis pidavat tootja väitel olema võltsimiskindel tänu DNA abil loodud unikaalsele autentimiskoodile.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.genomics.ee/files/menu/200323.htm |pealkiri=Võltsimiskindel DNA-d sisaldav tint |vaadatud=2008-12-29 |arhiivimisaeg=2007-06-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070609155157/http://www.genomics.ee/files/menu/200323.htm }}&lt;/ref&gt;

== Kasutamine ==
Lisaks tindiga kirjutamisele ja erinevatele trükimenetlustele kasutatakse tinti ka näiteks [[tätoveering]]ute tegemistel. 

Mõnes riigis (näiteks [[India]], [[Pakistan]], [[Afganistan]] jt) on kasutatud pesemiskindlat tinti [[valimised|valimiste]] korraldamisel: näppude märgistamisel mahapesematu tindiga tahetakse ära hoida mitmekordset valimistel osalemist. 

== Vaata ka ==
* [[Nähtamatu tint]]
* [[India tint]]
* [[AS Odor]] ja [[AS Orto]]
* [[Sulepea]]
* [[Trükivärv]]
* [[Tušš]]
* [[Tindipott]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Ink}}
{{Vikitsitaadid}}

[[Kategooria:Kirjutusvahendid]]

[[zh:墨]]</text>
      <sha1>ntstmzo44lu3o0txqb6ysbe043y7wrf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248495</id>
      <parentid>7248493</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T12:29:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Vaata ka */ Indian ink on tušš</comment>
      <origin>7248495</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2085" sha1="qscvtxvcou7yofs5aswsatsodrlyl84" xml:space="preserve">{{see artikkel|räägib värvainet sisaldavast vedelikust; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Tint (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2006}}
[[Pilt:Tinte1.JPG|pisi|Tindipotte]]
'''Tint''' on [[värvaine]]t sisaldav [[vedelik]], mida kasutatakse kirjutamiseks.

== Ajalugu ==
[[Pilt:Tindipott parim kooli tint as odor tallinn 02.jpg|pisi|Klaasist tindipott, millel on silt kirjaga &quot;Parim Kooli-Tint [[AS Odor]] Tallinn&quot;]]
[[Täitesulepea]]de asendamine [[pastapliiats]]itega vähendas vajadust tindi järele. Kui aga [[arvuti]]te kasutamine laiemalt levis ja dokumentide väljaprintimine muutus igapäevaseks tegevuseks, hakkas nõudlus taas kasvama. Kuigi [[laserprinter]]id kasutavad tindi asemel [[tahm]]a, ei ole nende tulek oluliselt nõudlust tindi osas kahandanud, kuna seda kompenseerivad järjest kasvavad printimismahud.{{lisa viide}}

Tänapäeval proovitakse luua järjest odavamaid ja kvaliteetsemaid tinte, mis vastaksid aina täpsemalt mingi kindla valdkonna nõudmistele. Üks näide on [[taimed|taime]] [[DNA]]-d sisaldav tint, mis pidavat tootja väitel olema võltsimiskindel tänu DNA abil loodud unikaalsele autentimiskoodile.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.genomics.ee/files/menu/200323.htm |pealkiri=Võltsimiskindel DNA-d sisaldav tint |vaadatud=2008-12-29 |arhiivimisaeg=2007-06-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070609155157/http://www.genomics.ee/files/menu/200323.htm }}&lt;/ref&gt;

== Kasutamine ==
Lisaks tindiga kirjutamisele ja erinevatele trükimenetlustele kasutatakse tinti ka näiteks [[tätoveering]]ute tegemistel. 

Mõnes riigis (näiteks [[India]], [[Pakistan]], [[Afganistan]] jt) on kasutatud pesemiskindlat tinti [[valimised|valimiste]] korraldamisel: näppude märgistamisel mahapesematu tindiga tahetakse ära hoida mitmekordset valimistel osalemist. 

== Vaata ka ==
* [[Nähtamatu tint]]
* [[AS Odor]] ja [[AS Orto]]
* [[Sulepea]]
* [[Trükivärv]]
* [[Tušš]]
* [[Tindipott]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Ink}}
{{Vikitsitaadid}}

[[Kategooria:Kirjutusvahendid]]

[[zh:墨]]</text>
      <sha1>qscvtxvcou7yofs5aswsatsodrlyl84</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tint (täpsustus)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>61382</id>
    <revision>
      <id>7248602</id>
      <parentid>6172427</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T15:14:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7248602</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="447" sha1="13lbzzqk9n7oq54yindjswrltot9wo1" xml:space="preserve">{{täpsustus}}

&quot;'''Tint'''&quot; on mitmetähenduslik sõna: 

*'''[[Tint]]''' on [[värvaine]]t sisaldav [[vedelik]], mida kasutatakse [[kirjutamine|kirjutamiseks]].
*'''[[Tint (perekond)|Tint]]''' (''Osmerus'') on [[kalad]]e [[perekond (bioloogia)|perekond]] [[tintlased|tintlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]].
*'''Tint''' ehk '''[[peipsi tint]]''' (''Osmerus eperlanus eperlanus'' morfa ''spirinchus'') on tintlaste sugukonda kuuluv kala.</text>
      <sha1>13lbzzqk9n7oq54yindjswrltot9wo1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248604</id>
      <parentid>7248602</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T15:16:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7248604</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="502" sha1="bvbgztolxx7j4s2d7d8d6i5o5zmpg7g" xml:space="preserve">{{täpsustus}}

&quot;'''Tint'''&quot; on mitmetähenduslik sõna: 

*'''[[Tint]]''' on [[värvaine]]t sisaldav [[vedelik]], mida kasutatakse [[kirjutusvahend]]ites ja kunstitarvetes materjalile kirjutamiseks ja joonistamiseks.
*'''[[Tint (perekond)|Tint]]''' (''Osmerus'') on [[kalad]]e [[perekond (bioloogia)|perekond]] [[tintlased|tintlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]].
*'''Tint''' ehk '''[[peipsi tint]]''' (''Osmerus eperlanus eperlanus'' morfa ''spirinchus'') on tintlaste sugukonda kuuluv kala.</text>
      <sha1>bvbgztolxx7j4s2d7d8d6i5o5zmpg7g</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Philadelphia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>62003</id>
    <revision>
      <id>7248480</id>
      <parentid>7128260</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T12:07:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248480</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5143" sha1="0hxwa9rhlcq2xskwwlz5ugcyp9347t6" xml:space="preserve">{{viitamata}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}}
{{See artikkel|räägib USA miljonilinnast; filmi kohta vaata artiklit [[Philadelphia (film)]].}}
{{linn
| nimi = Philadelphia
| hääldus = filad'elfia
| nimi1_keel = inglise
| nimi1 = Philadelphia
| pilt = Independence Hall, with John Barry statue, Philadelphia.jpg
| lipp = Flag of Philadelphia, Pennsylvania.svg
| lipu_link = [[Philadelphia lipp]]
| vapp = Seal of Philadelphia, Pennsylvania.svg
| vapi_link = [[Philadelphia pitsat]]
| pindala = 369,4
| elanikke = 1 547 901 (2009)
| asendikaardi_pilt = Map of Pennsylvania highlighting Philadelphia County.svg
}}
[[Fail:Philadelphia City Hall south elevation.jpg|pisi|[[Philadelphia raekoda]], mille tippu kroonib kohaliku [[Pennsylvania osariik|Pennsylvania osariigi]] asutaja [[William Penn]]i skulptuur]]
'''Philadelphia''' on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Pennsylvania]] osariigis. Asub [[Delaware'i jõgi|Delaware'i jõe]] ääres. See on Pennsylvania osariigi rahvaarvult suurim ja USA kuues. Maailmas kuulub see esimese 50 hulka.{{lisa viide}}

Linna rajas [[William Penn]] 1682. aastal Pennsylvania koloonia pealinnaks, linn inkorporeeriti 25. oktoobril 1701. Linn on üks USA ajaloolise tähtsusega linnu, olles olnud USA pealinnaks mitmel korral: Carpenter's Hallis kogunes 5. septembrist 26. oktoobrini 1774 Esimene Kontinentaalkongress (First Continental Congress), Independence Hallis kogunes 10. maist 1775 kuni 12. detsembrini 1776 (mille ajal võeti seal vastu ka [[Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsioon]] 4. juulil 1776) ja uuesti 5. märtsist 18. septembrini 1777 Teine Kontinentaalkongress (Second Continental Congress), hiljem kogunes see College Hallis 2. juulist 1778 1. märtsini 1781. 2. märtsist 1781 kuni 21. juunini 1783 kogunes Philadelphias Konföderatsiooni Kongress (''Congress of the Confederation'', mitte seotud [[Ameerika Riikide Konföderatsioon|Ameerika Riikide Konföderatsiooniga]]). Juunis 1783 toimuski linnas ka [[1783. aasta Pennsylvania mäss]], mistõttu otsustati luua uus pealinn – [[Columbia ringkond|Columbia föderaalringkond]]. Kuni Washingtoni ehitamiseni oli Philadelphia uuesti ajutiseks pealinnaks 6. detsembrist 1790 14. maini 1800, siis kogunes [[Ameerika Ühendriikide Kongress|Kongress]] Congress Hallis.

Philadelphia oli ka Pennsylvania osariigi pealinnaks kuni 1799. aastani, kui osariigi valitsus koliti Lancasteri ja 1812. aastal [[Harrisburg|Harrisburgi]].

2. veebruaril 1854 võeti vastu konsolideerimisseadus (''Consolidation Act''), mille alusel liideti linn Philadelphia maakonnaga: linna koosseisu inkorporeeriti kõik maakonna teised asulad nagu Kensington, Southwark, Northern Liberties ja Spring Gardens, mis nüüdisajal on linnajaod. Sestpeale on linna ja maakonna piirid ühtsed.

==Geograafia==
[[Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo]] andmetel on linnaterritoorium 369,3 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;, millest 349,9 km² moodustab maapind ja 19,7 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; ehk 5,29% on veepind.

Linna madalaim koht on merepind ja kõrgeim [[Chestnut Hill]] (136 m merepinnast).&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20180923170133/https://nationalmap.gov/ nationalmap.gov] välja arvatud 27.11.10&lt;/ref&gt;

==Rahvastik==
2009. aastal elas Philadelphias 1 539 226 inimest.&lt;ref&gt;[http://factfinder.census.gov/servlet/ADPTable?_bm=y&amp;-geo_id=05000US42101&amp;-qr_name=ACS_2009_3YR_G00_DP3YR5&amp;-ds_name=&amp;-_lang=en&amp;-redoLog=false Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} vaadatud 4. veebruar 2011&lt;/ref&gt;

==Majandus==
Philadelphias oli 2005. aastal USA linnadest neljas suurim ja maailmas üheksas [[SKP]], mis oli 312 miljardit [[USA dollar]]it. Ainult [[New York|New Yorgis]] (1133 miljardit dollarit), [[Los Angeles]]es (693 miljardit dollarit) ja [[Chicago]]s (460 miljardit dollarit) oli suurem SKP. Väiksem SKP oli näiteks [[Washington]]is, [[Boston]]is ja [[Miami]]s.&lt;ref&gt;[http://www.citymayors.com/statistics/richest-cities-2005.html citymayors.com] vaadatud 4. veebruar 2011&lt;/ref&gt;

{{panoraampilt|Philadelphia Panorama From Camden.JPG|825px|Philadelphia}}

==Sõpruslinnad==
{| cellpadding=&quot;10&quot;
|- valign=&quot;top&quot;
|
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Firenze]], [[Itaalia]] (1964)
* {{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Tel Aviv]], [[Iisrael]] (1966)
* {{Riigi ikoon|Poola}} [[Toruń]], [[Poola]] (1976)
* {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Tianjin]], [[Hiina]] (1980)
||
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Incheon]], [[Lõuna-Korea]] (1984)
* {{Riigi ikoon|Kamerun}} [[Douala]], [[Kamerun]] (1986)
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Kobe]], [[Jaapan]] (1986)
* {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Nižni Novgorod]], [[Venemaa]] (1992)
||
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Abruzzo]], Itaalia (1997)
* {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Aix-en-Provence]], [[Prantsusmaa]] (1999)
|}

==Vaata ka==
* [[Philadelphia 76ers]]
* [[Philadelphia Flyers]]
* [[Permanent Bridge]]
* [[Philadelphia kogudus]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commons|Philadelphia}}
* [http://www.phila.gov/ Philadelphia linnavalitsuse koduleht] (inglise keeles)

{{USAsuurimadlinnad}}

[[Kategooria:Pennsylvania linnad]]
[[Kategooria:Philadelphia| ]]</text>
      <sha1>0hxwa9rhlcq2xskwwlz5ugcyp9347t6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Orgaaniline keemia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>63834</id>
    <revision>
      <id>7248989</id>
      <parentid>7152710</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T10:10:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248989</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21670" sha1="s230a8x20db2y42t5xpmud0e30f5wt3" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}}
[[Pilt:Methane-CRC-MW-3D-balls.png|pisi|Metaani kolmemõõtmeline mudel. Pilt illustreerib [[süsinik]]u neljavalentsust ja näitab, kuidas [[keemiline side|sidemed]] on suunatud [[tetraeeder|tetraeedri]] nurkadesse]]
[[Pilt:Stamps of Germany (BRD) 1964, MiNr 440.jpg|pisi|Orgaanilise keemia klassikaline molekuligeomeetria: Kekulé [[bensool]]ivalem 1964. postmargil]]
'''Orgaaniline keemia''' on [[keemia]] haru, mis uurib [[orgaaniline ühend|orgaaniliste ühendite]] (st [[süsinik]]ku sisaldavate [[keemiline aine|aine]]te, välja arvatud mõned süsinikuühendid ja süsinik [[lihtaine]]na) [[keemiline struktuur|struktuuri]], [[keemiline süntees|süntees]]i ja [[keemiline reaktsioon|reaktsioone]].&lt;ref name=&quot;4HI2J&quot; /&gt; See hõlmab õpetust orgaaniliste ühendite ehitusest, omadustest, muundumise seaduspärasustest, saamisest, kasutamisest ja palju muud.

Orgaaniliste ühendite rohkuse ja mitmekesisuse määrab süsiniku võime moodustada tohutult pikki ahelaid, mis saavad olla hargnenud, hargnemata või tsüklilised. Orgaanilist keemiat võib nimetada ka [[süsivesinik]]e ja nende [[funktsionaalderivaat]]ide keemiaks.&lt;ref name=&quot;Atkins&quot; /&gt;

Orgaanilise keemia põhieesmärk on inimkonnale vajalike orgaaniliste ühendite saamine ([[orgaaniline süntees|süntees]] või eraldamine looduslikust materjalist) ning nende ühendite omaduste ja kasutusvõimaluste kindlakstegemine. Seda põhieesmärki toetavad orgaaniliste ühendite [[struktuurivalem|struktuuri määramine]], [[keemiline struktuur|analüüsi]] ja puhastamismeetodite väljatöötamine, aga ka [[teoreetiline orgaaniline keemia|teoreetilise orgaanilise keemia]] arendamine.&lt;ref name=&quot;McMurry&quot; /&gt;

Orgaanilises analüütilises keemias eraldatakse [[keemiline aine|ainete]] [[segu]]st konkreetsed ained ning määratakse nende [[füüsikalised omadused]] (näiteks [[sulamistemperatuur]], [[keemistemperatuur]], [[murdumisnäitaja]]) ning seejärel määratakse nende [[elementaarkoostis]] ([[elementaaranalüüs]]) ja [[funktsionaalne rühm|funktsionaalsed rühmad]]), kasutades [[regent]]e, [[tuumamagnetresonantsspektroskoopia]]t, [[infrapunaspektroskoopia]]t ja [[UV/Vis-spektroskoopia]]t.

Peale selle uuritakse orgaanilises keemias anorgaaniliste ja orgaaniliste [[reagent]]ide mõju orgaanilistele ainetele, et määrata seaduspärasused, kuidas need mõjuvad kindlatele funktsionaalsetele rühmadele ja [[ainerühm]]adele. Neid seaduspärasusi tundes saab kavandada looduslike orgaaniliste ainete (näiteks [[suhkrud|suhkrute]], [[peptiidid]]e, [[looduslikud värvained|looduslike värvainete]], [[alkaloidid]]e, [[vitamiinid]]e) sünteesi või sünteesida looduses mitteleiduvaid kasulikke orgaanilisi ühendeid ([[plast]]e, [[polüetüleen]]ist kilekotte ja [[pakend]]eid, erinevaid [[polümeer]]e, [[ioonivaheti|ioonivaheteid]], [[ravim]]eid, [[taimekaitsevahend]]eid, [[kunstkiud]]e).

[[Pilt:Nikotin - Nicotine.svg|pisi|[[Alkaloidid|Alkaloid]] [[nikotiin]]]]

Viimase 150 aasta jooksul on orgaanilise keemia saavutused märgatavalt mõjutanud inimeste tervist, toitumist ja riietust ning loonud palju uusi tarbekaupu.

==Piiritlus==
Väheste eranditega hõlmab orgaaniline keemia kõik süsiniku ühendid süsinikuga ja teiste elementidega. Nende seas on ka kõik seni tuntud [[elu]] ehituskivid, kogu elusloodus on ülesehitatud süsinikuühenditest. Aastal 2012 oli teada umbes 40 miljonit orgaanilist ühendit. Ligemale 95% kõigist tänapäeval tuntud ja valmistatud ainetest on süsinikuühendid. Süsiniku ühendite arv ei ole kindel suurus, vaid erinevaid süsinikku sisaldavaid makromolekule sünteesitakse pidevalt juurde. Süsinikuühendite arv on põhimõtteliselt [[lõpmatus|lõpmatu]] suur.&lt;ref name=&quot;GVYvq&quot; /&gt;

Eranditeks on [[lihtaine]]d ([[grafiit]], [[teemant]]) ja kõik [[anorgaaniline keemia|anorgaanilise keemia]] alla kuuluvad süsiniku vesinikuvabad [[halkogeniidid]] ([[süsinikmonoksiid]], [[süsinikdioksiid]], [[väävelsüsinik]], [[süsihape]] ja [[karbonaadid]], [[karbiidid]] ja ioonilised [[tsüaniidid]], [[tsüanaadid]] ja [[tiotsüanaadid]] (vaata [[süsinikuühendid]]).

[[Sinihape]] kuulub anorgaanilise ja orgaanilise keemia piirialale. Kuigi see kuuluks traditsiooniliselt anorgaanilise keemia hulka, käsitatakse seda [[sipelghape|sipelghappe]] [[nitriilid|nitriilina]] (orgaaniline ainerühm). Tsüaniide käsitletakse anorgaanilises keemias, kus nende hulka arvatakse ainult sinihappe [[soolad]], samanimelised [[estrid]] aga kuuluvad nitriilidena orgaanilise keemia alla. Ka [[tsüaanhapnikhapped]], [[tiotsüaanhapped]] ja nende estrid on piirjuhtumid. Ka [[metallorgaaniline keemia]] ([[metallorganüülid]]) ei kuulu ühemõtteliselt orgaanilise ega anorgaanilise keemia alla.

Ka mõned täiesti ebalooduslikuna tunduvad ained, näiteks [[plastid]] ja [[nafta]], kuuluvad orgaaniliste ainete hulka, sest need koosnevad süsinikeühenditest nagu organismide koostisained. Nafta, [[maagaas]] ja [[süsi]], mis on paljude sünteetiliste saaduste lähteained, on orgaanilise päritoluga. Kuigi need miljonite aastate jooksul tekkinud maavarad on algselt elusorganismidest tekkinud ei tähenda see, et need ained ning neist saadud ja sünteesitud orgaanilised ühendid oleksid osa kaasaegses maailmas, biosfääris toimuvast elusaine ringkäigust, elusloodusest. Organismides leiduvad biomolekulid on evolutsiooni jooksul kujunenud väga spetsiifilisteks molekulideks. Ühendid, mis koosnevad küll samadest keemilistest elementidest aga on erineva struktuuriga on keskkonnale võõrad ja ei lagune nagu eluslooduses olevad looduslikud orgaanilised ühendid. Sellepärast on suur hulk orgaanilise keemia saadustest, üksnes nime poolest orgaanilised (Mõiste orgaaniline tuli keemiasse (elus)organismides sisalduvate molekulide iseloomustamiseks, seostudes elavaga. Selle vastandiks oli eluta aine – anorgaaniline). '''Keskkonda sattununa, mitte lagunedes rikuvad nad maakera biosfääri loomulikku tasakaalu aastasadadeks'''.

Kõik [[elusolend]]id sisaldavad orgaanilisi aineid, nende seas [[aminohapped|aminohappeid]], [[valgud|valke]], [[süsivesikud|süsivesikuid]] ja [[nukleiinhapped|nukleiinhappeid]]. Orgaanilise keemia haru, mis tegeleb nende ainetega ja [[ainevahetus]]protsessidega, nimetatakse [[biokeemia]]ks (või ka [[molekulaarbioloogia]]ks).

==Ajalugu==

XVIII sajandil ja XIX sajandi alguses koosnesid keemiaõpikud valdavalt ainete loeteludest ja nende kirjeldustest. Avastati järjest uusi aineid ja nende hulk kasvas kiiresti. Orgaaniline keemia kui iseseisev keemiaharu tekkis XIX sajandi alguses. 1808. aastal nimetas kuulus [[rootsi]] keemik [[Jakob Berzelius]] orgaanilisi aineid käsitleva valdkonna orgaaniliseks keemiaks ning avaldas õpiku, milles orgaanilisele keemiale oli pühendatud omaette peatükk. Selles ta väljendas ja propageeris tol ajal valitsenud seisukohta, et [[anorgaaniline aine|anorgaanilisi aineid]] saab valmistada laboratoorselt, orgaanilisi aga ei saa. Berzelius väitis, et orgaanilised ained tekivad ainult elusorganismides erilise elujõu (''[[vis vitalis]]'') toimel. Viimasest terminist tuleneb ka vitalistliku teooria nimetus. Vitalistid väitsid, et ainult [[elusorganism]]ides esineb salapärane elujõud, mille mõjul lihtsamatest anorgaanilistest ühenditest tekivad keerulised orgaanilised ühendid.&lt;ref name=&quot;Tuulmets&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CSBpJ&quot; /&gt;

Esimesena hakkas Berzeliuse teooriat kahtluse alla seadma tema hea sõber ja õpilane, saksa keemik [[Friedrich Wöhler]]. Wöhler soojendas ammooniumtsüanaadi (NH&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;OCN) lahust, mida tol ajal loeti tüüpiliseks anorgaaniliseks ühendiks, ja täheldas, et ammooniumtsüanaat muutus uureaks ehk [[karbamiid]]iks (CO(NH&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;)&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;). [[Uurea]] on elusorganismis tekkiv valkude ainevahetuse lõppsaadus, mis väljub organismist [[uriin]]i koostises. Nii anti 1828. aastal esimene hoop vitalismile. Seepeale väitsid vitalistid, et uurea süntees on võimalik vaid seetõttu, et uurea ei kujuta endast organismile vajalikku ainet, vaid on heitprodukt. Kuid sellele järgnenud aastatel sünteesiti ka muid orgaanilisi ühendeid. 1842. aastal sünteesis vene teadlane [[Nikolai Zinin]] [[aniliin]]i. Varem saadi seda taimse päritoluga värvainest [[indigo]]st. 1848. aastal sünteesisid saksa keemik [[Hermann Kolbe]] ja inglise keemik [[Edward Frankland]] [[etaanhape|äädikhappe]]. Edasi tulid tehisrasv (1854) ja sajandi lõpul suhkrulaadne aine. Nende orgaaniliste sünteesidega kummutati vitalism lõplikult ning XX sajandi alguseks ei kaheldud enam mistahes orgaaniliste ühendite sünteesimise võimalikkuses. Sellest ajast alates peetaksegi orgaaniliste ühendite eripäraks nende koosnemist peamiselt süsinikust.&lt;ref name=&quot;Tuulmets&quot; /&gt; Seega on nimetus &quot;orgaaniline keemia&quot; pisut eksitav, ajalooline rudiment, sest algselt mõeldi orgaanilise keemia all üksnes elusorganismides olevate ainete uurimisega seotut. (Tänapäeval tegeleb kitsamalt selle valdkonnaga biokeemia.) Nii ongi nimetus &quot;orgaaniline keemia&quot; nüüdisajal ainult osaliselt õige, sisaldades nii elusorganismide kui ka eluslooduses puuduvate süsinikuühendite uurimist. Keemiateaduse arenedes on mõiste, nimetuse sisu laienenud ja oma esialgse piiri ületanud, nimi ise on jäänud aga samaks.

[[Pilt:Benceno_resonancia.png|pisi|Benseen]]
Orgaanilise keemia struktuuriteooria üheks loojaks peetakse [[Friedrich August Kekulé|F. A. Kekulé]]d, kes 1866. aastal seda [[benseen]]i struktuuri mõistmiseks rakendas. Tema teooria lähtepunktideks olid kolm eeldust:
*benseeni valem on C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;H&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;;
*kõik benseeni vesinikud on võrdsed;
*igal süsinikul on 4 sidet (vastavalt [[valentssidemete teooria]]le ja [[hübridisatsioon]]ile).

Kekulé arvas, et benseeni molekuli süsinikud on tsükliks ühendatud ning neli sidet saaks iga süsinik anda siis, kui üksik- ja kaksiksidemed paikneksid tsüklis vaheldumisi. Kekulé teoorias leiti peagi viga, kuid sellest arenes siiski välja [[resonantsi efekt|resonantsvormide teooria]], [[konjugeerunud sidemed|konjugatsiooni]] ja molekulide stabiliseerituse mõistmine. Samuti on tänapäevani kasutusel Kekulé väljapakutud benseeni struktuuri üleskirjutusviis.&lt;ref name=&quot;Francis&quot; /&gt;

Orgaanilise keemia üheks iseseisvaks ja järjest arenevaks alaliigiks on [[bioorgaaniline keemia]]. Ehkki bioorgaaniline keemia on aastatuhandeid organismide sees toiminud, tekkis nendest protsessidest fundamentaalsem arusaam alles XIX sajandi lõpus ning biokeemia termin võeti kasutusele XX sajandi alguses. Enne seda ei võtnud orgaaniline keemia arvesse [[bioloogia|bioloogilisi]] protsesse ning bioloogia tegeles vaid morfoloogia ja organismide käitumisega. Kui bioloogid ja keemikud hakkasid koostööd tegema, oli võimalik bioloogilisi nähtusi kirjeldada molekulide tasandil ning see aitas seletada väga paljusid protsesse, mis elusorganismides toimuvad. Kekulé õpilane [[Otto Wallach]] oli esimene, kes hakkas uurima looduslikku päritolu molekulide struktuuri. Wallachi [[terpeenid]]e uurimine pani alguse ka teiste [[biomolekul]]ide struktuuriuuringutele ning ka sünteesile. 1952. aastaks oli Ameerika teadlane [[Robert Burns Woodward|R. B. Woodward]] sünteesinud selliseid tuntud [[terpenoid|isoprenoide]] nagu [[testosteroon]], [[progesteroon]] ja [[kolesterool]]. Woodwardi saavutused julgustasid keemikuid sünteesima üha keerukama struktuuriga molekule.&lt;ref name=&quot;YvKff&quot; /&gt;

==Struktuur==
[[Pilt:EAS_reaction_profile.PNG|pisi|Elektrofiilse asendusreaktsiooni energiadiagramm. Diagramm näitab, et reaktsiooni toimumiseks on vaja ületada aktivatsioonienergia barjäär. Tekib stabiilsem vaheolek. Selleks, et jõuda kõige stabiilsema (kõige väiksema energiaga) reaktsiooniproduktini, tuleb ületada veel teinegi aktivatsioonienergia barjäär]]
Selleks et mõista orgaaniliste ühendite omadusi ja käitumist, tuleb aru saada nende ehitusest ehk struktuurist. [[Aatom]]ite [[elektronkate|elektronstruktuurist]] selgub, kuidas paiknevad [[elektron]]id ja mille abil moodustuvad [[keemiline side|keemilised sidemed]]. Tuleb mõista [[aatomorbitaal]]ide olemust ja [[molekulaarorbitaalide teooria]]t, samuti [[keemiliste elementide perioodilisussüsteem]]i.
[[Molekul]]ide ühinemisel tuleb arvestada keemilise sideme tüüpide ja omadustega, kindlasti ka tekkivate [[isomeer]]ide omapäradega. [[Keemiline reaktsioon|Keemiliste reaktsioonide]] mõistmisel aitavad kaasa [[aktivatsioonienergia]] ja [[reaktsiooni kineetika]].&lt;ref name=&quot;Atkins&quot; /&gt;

===Liigitamine===
Maailmas on teada üle 10 miljoni orgaanilise ühendi, kusjuures igaühel neist on ainulaadsed [[keemilised omadused|keemilised]] ja füüsikalised omadused. Orgaanilised ühendid jagunevad paarikümnesse aineklassi, millel on struktuurilised omapärad.&lt;ref name=&quot;McMurry&quot; /&gt;

====Funktsionaalrühmad====
Ühendid jagatakse aineklassidesse nendes sisalduvate [[funktsionaalrühm]]ade järgi. Funktsionaalrühm on osa suuremast molekulist, mis koosneb aatomist või aatomite grupist ning millel on kindlad keemilised omadused. Igal funktsionaalgrupil on iseloomulik reaktiivsus, mida saab varieerida, kui muuta molekulis funktsionaalgrupi asendit või kõrvalrühmi. Orgaanilises keemias on levinud funktsionaalrühmad [[hüdroksüülrühm]], [[alküülrühm]], [[karboksüülrühm]], [[ester]], [[eeter]], [[amiin]], [[amiid]], [[nitrorühm]], [[aminorühm]].

====Alifaatsed ja aromaatsed ühendid====
Orgaanilises keemias on väga levinud ka ühendite liigitamine nende omaduste järgi. Näiteks süsivesinikud jagunevad kahte suurde alaklassi: 
*[[aromaatsus|aromaatsed]] ühendid on molekulid, milles on [[konjugeerunud sidemed|konjugeeritud]] [[kaksikside]]med. Nii asetsevana on elektronid molekulis delokaliseeritud ning seega ühend väga [[stabiilsus|stabiilne]];
*[[alifaatsed ühendid|alifaatsed]] ühendid on molekulid, kus elektronid pole delokaliseeritud. Alifaatsed ühendid võivad sisaldada ka kaksiksidemeid, kuid need pole omavahel konjugeeritud ja see vähendab ühendite stabiilsust.
Alifaatseid ja aromaatseid süsivesinikke saab vaadelda kõikide orgaaniliste ühendite lähtealusena.&lt;ref name=&quot;Atkins&quot; /&gt;

====Polümeerid====
{{Main|polümeerid}}{{Main|polümerisatsioon}}
[[Polümeerid]] on [[kõrgmolekulaarsed ühendid|kõrgmolekulaarsed ained]], mis koosnevad [[makromolekul]]idest. Enamasti koosneb makromolekul väikestest molekulidest ehk [[monomeer]]idest. Levinud on polümeeride liigitamine orgaanilisteks ja anorgaanilisteks polümeerideks. Orgaanilised polümeerid omakorda jagunevad kolmeks:
*[[looduslikud polümeerid]] on kõikjal meie ümber ning tekivad elusorganismides. Kõige sagedamini esinevad looduslike polümeeride klassid on [[nukleiinhapped]], [[valgud]], [[polüsahhariidid]], [[polüpreenid]] ja alifaatsed [[polüestrid]];
*[[tehispolümeerid]] on modifitseeritud looduslikud polümeerid. Neid valmistatakse looduslikest polümeeridest keemilise töötlemise teel. Levinuimad tehispolümeerid on [[tsellofaan]], pargitud nahk ja [[kautšuk]];
*[[sünteetilised polümeerid]] on inimeste sünteesitud polümeerid. Neid toodetakse keemiatööstustes [[nafta]]st ja [[maagaas]]ist. Levinuimad sünteetilised polümeerid on [[polüetüleen]], [[polüvinüülkloriid]] ja [[polütetrafluoroetüleen]].&lt;ref name=&quot;4DzRl&quot; /&gt;
====Biomolekulid====
[[Biomolekulid]] on orgaanilised ühendid, millest kõik elusorganismid koosnevad. Biomolekule saab kirjeldada samade omaduste abil nagu teisi orgaanilisi ühendeid, mida saadakse laboratoorselt ja mida eluslooduses pole. Eriti oluliseks muutub aga [[stereokeemia]], sest see tagab bioloogiliste protsesside spetsiifilisuse. Biomolekulid jagunevad neljaks: [[valgud]], [[sahhariidid]], [[nukleiinhapped]] ja [[lipiidid]]. Biomolekulidega tegelevat orgaanilise keemia alaklassi nimetatakse [[bioorgaaniline keemia|bioorgaaniliseks keemiaks]]. Bioorgaaniline keemia tegeleb kõige elava keemilise koostise, struktuuride, muundumiste ja spetsiifiliste funktsioonidega.&lt;ref name=&quot;CdCJc&quot; /&gt;

===Esitus===
Orgaaniliste ühendite hõlpsamaks ja kõigile arusaadavamaks kirjapanekuks on loodud mitmeid lihtsustusi. Enim kasutatavad struktuuride kirjapanemise viisid on esitatud tabelis koos näidetega.
{| style=&quot;background-color:#FFFFFF;&quot; | class=&quot;wikitable&quot;
! style=&quot;width:50%&quot; |  Nimetus !! style=&quot;width:10em&quot; | Propaan
|-
| Summaarne valem (brutovalem)||C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;H&lt;sub&gt;8&lt;/sub&gt;
|-
| Lihtsustatud struktuurivalem || {{Valem|Propaan|CH|3|CH|2|CH|3}}
|-
| Tasapinnaline struktuurivalem || [[Pilt:Propan Lewis.svg|Propan Lewis]]
|-
| Graafiline valem || [[Pilt:Propane-2D-Skeletal.svg|Propane-2D-Skeletal]]
|-
| 3D-kujutis || [[Pilt:Propane-3D-space-filling.png|frameless]]
|}

===Nimetus===
{{Main|orgaaniliste ühendite süstemaatiline nomenklatuur}}

Nomenklatuur on kommunikatsioonivahend, mis aitab struktuuri ja nimetust üks ühele vastavusse viia. Levinumad nimetusviisid on toodud tabelis koos näidetega.
{| style=&quot;background-color:#FFFFFF;&quot; | class=&quot;wikitable&quot;
! style=&quot;width:50%&quot; |  Nomenklatuur !! style=&quot;width:10em&quot; | Näide !! | Nimi
|-
| [[IUPACi nomenklatuur|Süstemaatiline (IUPAC)]]|| [[Pilt:Harnstoff.svg|Harnstoff]] || karbonüüldiamiid
|-
| [[Poolsüstemaatiline nomenklatuur|Poolsüstemaatiline]] || [[Pilt:Harnstoff.svg|Harnstoff]] || [[karbamiid]]
|-
| [[triviaalnimetus|Triviaalne]] || [[Pilt:Harnstoff.svg|Harnstoff]] || [[uurea]]
|}

==Reaktsioonid==
{{Main|orgaaniline reaktsioon}}
[[Orgaaniline reaksioon|Orgaanilisi reaktsioone]] saab liigitada mitmeti, ent kõige üldisemalt saab nad jaotada 3 kategooriasse:&lt;ref name=&quot;Hanson&quot; /&gt;
*[[Asendusreaktsioon]]id on reaktsioonid, milles üks rühm asendab teise. Asendusreaktsioonid on iseloomulikud [[küllastunud ja küllastumata ühendid|küllastunud]] ühendite puhul;
[[Pilt:Substituce halogenů.PNG|frameless|Substituce halogenů]]
*[[Liitumisreaktsioonid]] on reaktsioonid, milles üks ühend või rühm liitub teise külge. Liitumisreaktsioonid on iseloomulikud [[küllastunud ja küllastumata ühendid|küllastumata]] ühenditele;
[[Pilt:Addizione nucleofila.JPG|frameless|Addizione nucleofila]]
*[[Elimineerimisreaktsioonid]] on reaktsioonid, milles eraldub uus rühm. Elimineerimisreaktsioonid on iseloomulikud küllastumata ühenditele.
[[Pilt:7 Dehydratisierung-1.svg|frameless|7 Dehydratisierung-1]]
 
Tasub teada, et paljud reaktsioonid, mida esmapilgul võib pidada asendusreaktsioonideks, toimivad esmalt liitumis- ja seejärel elimineerimismehhanismide järgi. Samuti võib pidada [[redoksreaktsioon|oksüdeerumis- ja redutseerumisreaktsioone]] vastavalt elimineerimis- või lisamisreaktsiooni mehhanismi osaks.

Kõik keemilised reaktsioonid toimivad olemasolevate sidemete lõhustamise ja uute sidemete tekkimise teel. Sideme katkemise järgi jagatakse reaktsioonid kaheks:
*[[homolüüs|homolüütilisel reaktsioonil]] jääb sideme katkemisel kummalegi aatomile üks elektron ja seega moodustuvad [[radikaal]]id. Radikaalid on väga reaktsioonivõimelised;
*[[heterolüüs|heterolüütilisel reaktsioonil]] lähevad mõlemad sideme elektronid ühele aatomile ja seega moodustuvad ioonid. Reagente, mis heterolüütilisi reaktsioone läbi viivad, nimetatakse [[nukleofiil]]ideks ja [[elektrofiil]]ideks.&lt;ref name=&quot;Hanson&quot; /&gt;

Lisaks mainitud põhikategooriatele on suur hulk tööstustele olulisi polümerisatsioonireaktsioone.

==Vaata ka==
*[[orgaanilised ühendid]]
*[[orgaaniline reaktsioon]]
*[[orgaaniline süntees]]
*[[orgaaniliste ühendite süstemaatiline nomenklatuur]]
*[[süsinik]]
*[[analüütiline keemia]]
*[[füüsikaline keemia]]
*[[kolloidkeemia]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;4HI2J&quot;&gt;Breitmaier, Jung 2009:1&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Atkins&quot;&gt;Atkins, P.; Jones, L. Keemia alused. Teekond teadmiste juurde; Tartu Ülikooli Kirjastus, 2012, lk 855.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;McMurry&quot;&gt;McMurry, J. Fundamentals of organic chemistry; Brooks/Cole: Belmont, United States of America, 1994, pp 1–2, 32.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GVYvq&quot;&gt;&quot;Keemia. Orgaaniline keemia gümnaasiumile&quot; Mati Karelson, Aarne Tõldsepp. Kirjastus Koolibri, Tallinn, 2007 a. lk 10.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tuulmets&quot;&gt;[[Ants Tuulmets|Tuulmets, A.]] Orgaaniline keemia XI klassile; Koolibri: Tallinn, 1998, lk 6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CSBpJ&quot;&gt;Greenwood, N. N.; Earnshaw, A. Chemistry of the elements; Elsevier Butterworth-Heinemann: Amsterdam, 2008.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Francis&quot;&gt;Carey, F. A.; Giuliano, R. M. Orgaaniline keemia; Tallinna Raamatutrükikoda, 2014, lk 430–432.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YvKff&quot;&gt;Poulter C. D. Bioorganic Chemistry. A Natural Reunion of the Physical and Life Sciences. ''J. Org. Chem.'' '''2009''', 74, 2631–2645.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4DzRl&quot;&gt;Loog, O.; Timotheus, H., Järv, J. Orgaanilised polümeerid; Tartu Ülikooli Kirjastus, 2012, lk 1, 21, 121, 161–171.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CdCJc&quot;&gt;Lehninger, A. L.; Nelson, D. L.; Cox, M. M. Principles of Biochemistry; Worth Publishers: New York, 1993, p 1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hanson&quot;&gt;Hanson, J. R. Functional Group Chemistry; The Royal Society of Chemistry: Cambridge, 2001, pp 1, 15–16.&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*[[Eberhard Breitmaier]], [[Günther Jung]]. ''Organische Chemie: Grundlagen, Verbindungsklassen, Reaktionen, Konzepte, Molekülstruktur, Naturstoffe'', 6., ümbertöötatud trükk, Thieme [[2009]].

== Välislingid==
{{commonskat|Organic chemistry|Orgaaniline keemia}}
*[http://www.acdlabs.com/iupac/nomenclature/ IUPACi orgaanilise keemia nomenklatuur ]
*[http://www.keemia.ee/et/ Eesti keemiatööstuse liit ]
*[https://www.khanacademy.org/science/organic-chemistry/ Orgaanilise keemia õppevideod]
*[http://www.masterorganicchemistry.com/organic-1/#functionalgroups/ Orgaanilise keemia õppematerjal]

[[Kategooria:Orgaaniline keemia| ]]</text>
      <sha1>s230a8x20db2y42t5xpmud0e30f5wt3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tiit Karuks</title>
    <ns>0</ns>
    <id>67316</id>
    <revision>
      <id>7248853</id>
      <parentid>7038335</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T05:49:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-53796-17</username>
        <id>239157</id>
      </contributor>
      <origin>7248853</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5092" sha1="i478giysi05dvw8nk9fq4z9wb37ubd4" xml:space="preserve">'''Tiit Karuks''' (sündinud [[28. juuni]]l [[1946]] [[Tallinn]]as) on eesti spordiajakirjanik ja publitsist. 

==Haridus==
Ta on lõpetanud [[1964]]. aastal [[Tallinna 2. Keskkool]]i ja [[1970]]. aastal [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] eesti filoloogia erialal. 

1956. aastal astus Kalevi spordikooli, harrastas tennist, ujumist ja kergejõustikku.

==Töökäik==
*[[1970]]–1982 [[Eesti Raadio]] toimetaja
*[[1982]]–1991 [[Spordileht|Spordilehe]] toimetaja
*[[1991]]–1996 Eesti Raadio spordisaadete peatoimetaja
*[[1996]]–2003 [[Kuku raadio]] toimetaja
*[[2003]]–2004 [[Postimees|Postimehe]] toimetaja
*[[2004]]–2012, august [[Vikerraadio]] spordisaadete peatoimetaja

===Töö olümpiamängudel===
Spordikommentaatorina on ta töötanud kaheksatel olümpiamängudel: 
* 1980 Moskva
* 1992 Albertville ja Barcelona
* 1994 Lillehammer
* 1996 Atlanta 
* 2002 Salt Lake City 
* 2006 Torino
* 2008 Peking

==1980. aasta noorterahutused==
22. septembril 1980 toimus Tallinna [[Kadrioru staadion]]il [[Eesti Televisioon]]i ja [[Eesti Raadio]] vaheline jalgpallimatš. Pärast jalgpalli pidid staadionil esinema ansambel [[Propeller (ansambel)|Propeller]] ja [[Peeter Volkonski]], kuid noorte meelestatust tajunud televisiooni- ja raadiojuhid otsustasid kontserdi ära jätta ning 7000-pealine publik sunniti lahkuma. See tekitas protesti ja kooliõpilaste seast hakkas kostma nõukogudevastaseid hüüdlauseid. Miilits vahistas 24 alaealist ja noorte protestilaine sai järjest suurema hoo sisse.&lt;ref&gt;[https://rahvaraamat.ee/p/karuks-istus-vangitornis-1980-aasta-mis-raputas-eestit/700548/et?isbn=9789949561155 Raamatu &quot;Karuks istus vangitornis... 1980 – aasta, mis raputas Eestit&quot; tutvustus] Rahva Raamatu koduleht. Vaadatud 22.08.2022.&lt;/ref&gt;,&lt;ref name=&quot;tiit-karuk&quot;&gt;Siiri Rebane. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/72250005/tiit-karuks-kuulsast-jalgpallimangust-vangitornist-spordist-ja-muusikast Tiit Karuks kuulsast jalgpallimängust, vangitornist, spordist ja muusikast] Eesti Naine / Delfi Lood, 20.08.2015.&lt;/ref&gt;

Tiit Karuks (koos [[Olav Osolin]]iga) oli selle kultuuriürituse peaorganisaator.&lt;ref name=&quot;tiit-karuk&quot; /&gt;

{{tsitaat|Minule heideti ette sanktsioneerimata üritust. Aga KGB magas selle ürituse totaalselt maha: meil lasti teha raadios ja teles reklaami, keegi ei sekkunud, aga pärast heideti ette, et poliitiliselt väär samm – mäng toimus 22. septembril, nii-öelda Tallinna vabastamise aastapäeval, aga me ei olnud sellele mõelnudki, sel õhtul oli staadion lihtsalt vaba.|Tiit Karuks (Eesti Naine 20.08.2015)}}

Karistuseks said nii Tiit Karuks kui ka ansambel Propeller eetrikeelu. On arvatud, et just sellest sündmusest on ajendatud Propelleri laul &quot;Helinälg&quot; (&quot;Karuks istus vangitornis, aeg oli igav oota ...&quot;), kuid tegelikult oli Peeter Volkonski need sõnad kirjutanud juba sama aasta maikuus.&lt;ref name=&quot;tiit-karuk&quot; /&gt;

Samast üritusest ja toonastest noorterahutustest on juttu ka [[Tarmo Vahter]]i kirjutanud dokumentaalraamatus &quot;Karuks istus vangitornis... 1980 – aasta, mis raputas Eestit&quot; (Hea Lugu, 2015, 486 lk).&lt;ref&gt;[https://www.ester.ee/search~S1*est?/tKaruks+istus+vangitornis/tkaruks+istus+vangitornis/1%2C1%2C2%2CB/frameset&amp;FF=tkaruks+istus+vangitornis+++++1980+aasta+mis+raputas+eestit&amp;1%2C%2C2 Raamat &quot;Karuks istus vangitornis ...&quot;] E-kataloogis Ester. Vaadatud 22.08.2022&lt;/ref&gt;

==Teoseid==
* 1995 – &quot;Barcelona '92: XXV olümpiamängud&quot;. Koostaja Tiit Karuks. [[Olympia (kirjastus)|Olympia]]. Tallinn 1995
* 2020 – &quot;Lend mitte eriti kõrgel. Noppeid (spordi)reporteri päevikust&quot;. Autor Tiit Karuks, toimetanud Lea Arme. [[Hea Lugu]]. Tallinn 2020

==Liikmesus==
* [[Üliõpilasselts Liivika|Üliõpilasseltsi Liivika]] liige
* 1991 Rahvusvahelise Spordiajakirjanike Liit 
* 2012 [[Eesti Spordiajaloo Selts]]

==Tunnustus==
* 2001 [[Valgetähe medaliklassi teenetemärk]]
* 2009 [[Kuldmikrofon]]
* 2013 [[stipendium &quot;Ela ja sära&quot;]]
* 2019 [[Eesti Olümpiakomitee teenetemärk]]
**[[Eesti Spordiajaloo Seltsi auliige]]
**[[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]]

==Isiklikku==
Tiit Karuks on abielus ja tal on kaks tütart.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* {{ESBL|Tiit_Karuks}}
* [http://paber.maaleht.ee/?old_rubriik=2476&amp;old_art=598&amp;old_num=711 Ajakirjanik Tiit Karuks: Ise küsin, ise vastan]. [[Maaleht]], [[24. mai]] [[2001]]
* Ville Arike. [https://www.ohtuleht.ee/258884 Tiit Karuks – Uudmäega &quot;ebaküpse&quot; intervjuu teinud mees]. [[Õhtuleht]], [[17. detsember]] [[2007]] 
* [http://uudised.err.ee/index.php?06260328 Raadiohääl Tiit Karuks jäi tänasest pensionile]. ERR, 31. august 2012

{{Eesti Spordiajaloo Seltsi auliikmed}}
{{JÄRJESTA:Karuks, Tiit}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti saatejuhid]]
[[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Üliõpilasselts Liivika liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Valgetähe medaliklassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Seltsi auliikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1946]]</text>
      <sha1>i478giysi05dvw8nk9fq4z9wb37ubd4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248863</id>
      <parentid>7248853</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T06:10:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-53796-17</username>
        <id>239157</id>
      </contributor>
      <origin>7248863</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5123" sha1="6vrceiamz7ka8jd1vsffy6k3dd7ovjy" xml:space="preserve">'''Tiit Karuks''' (sündinud [[28. juuni]]l [[1946]] [[Tallinn]]as) on eesti spordiajakirjanik ja publitsist. 

==Haridus==
Ta on lõpetanud [[1964]]. aastal [[Tallinna 2. Keskkool]]i ja [[1970]]. aastal [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] eesti filoloogia erialal. 

1956. aastal astus Kalevi spordikooli, harrastas tennist, ujumist ja kergejõustikku.

==Töökäik==
*[[1970]]–1982 [[Eesti Raadio]] toimetaja
*[[1982]]–1991 [[Spordileht|Spordilehe]] toimetaja
*[[1991]]–1996 Eesti Raadio spordisaadete peatoimetaja
*[[1996]]–2003 [[Kuku raadio]] toimetaja
*[[2003]]–2004 [[Postimees|Postimehe]] toimetaja
*[[2004]]–2012, august [[Vikerraadio]] spordisaadete peatoimetaja

===Töö olümpiamängudel===
Spordikommentaatorina on ta töötanud kaheksatel olümpiamängudel: 
* 1980 Moskva
* 1992 Albertville ja Barcelona
* 1994 Lillehammer
* 1996 Atlanta 
* 2002 Salt Lake City 
* 2006 Torino
* 2008 Peking

==1980. aasta noorterahutused==
22. septembril 1980 toimus Tallinna [[Kadrioru staadion]]il [[Eesti Televisioon]]i ja [[Eesti Raadio]] vaheline jalgpallimatš. Pärast jalgpalli pidid staadionil esinema ansambel [[Propeller (ansambel)|Propeller]] ja [[Peeter Volkonski]], kuid noorte meelestatust tajunud televisiooni- ja raadiojuhid otsustasid kontserdi ära jätta ning 7000-pealine publik sunniti lahkuma. See tekitas protesti ja kooliõpilaste seast hakkas kostma nõukogudevastaseid hüüdlauseid. Miilits vahistas 24 alaealist ja noorte protestilaine sai järjest suurema hoo sisse.&lt;ref&gt;[https://rahvaraamat.ee/p/karuks-istus-vangitornis-1980-aasta-mis-raputas-eestit/700548/et?isbn=9789949561155 Raamatu &quot;Karuks istus vangitornis... 1980 – aasta, mis raputas Eestit&quot; tutvustus] Rahva Raamatu koduleht. Vaadatud 22.08.2022.&lt;/ref&gt;,&lt;ref name=&quot;tiit-karuk&quot;&gt;Siiri Rebane. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/72250005/tiit-karuks-kuulsast-jalgpallimangust-vangitornist-spordist-ja-muusikast Tiit Karuks kuulsast jalgpallimängust, vangitornist, spordist ja muusikast] Eesti Naine / Delfi Lood, 20.08.2015.&lt;/ref&gt;

Tiit Karuks (koos [[Olav Osolin]]iga) oli selle kultuuriürituse peaorganisaator.&lt;ref name=&quot;tiit-karuk&quot; /&gt;

{{tsitaat|Minule heideti ette sanktsioneerimata üritust. Aga KGB magas selle ürituse totaalselt maha: meil lasti teha raadios ja teles reklaami, keegi ei sekkunud, aga pärast heideti ette, et poliitiliselt väär samm – mäng toimus 22. septembril, nii-öelda Tallinna vabastamise aastapäeval, aga me ei olnud sellele mõelnudki, sel õhtul oli staadion lihtsalt vaba.|Tiit Karuks (Eesti Naine 20.08.2015)}}

Karistuseks said nii Tiit Karuks kui ka ansambel Propeller eetrikeelu. On arvatud, et just sellest sündmusest on ajendatud Propelleri laul &quot;Helinälg&quot; (&quot;Karuks istus vangitornis, aeg oli igav oota ...&quot;), kuid tegelikult oli Peeter Volkonski need sõnad kirjutanud juba sama aasta maikuus.&lt;ref name=&quot;tiit-karuk&quot; /&gt;

Samast üritusest ja toonastest noorterahutustest on juttu ka [[Tarmo Vahter]]i kirjutanud dokumentaalraamatus &quot;Karuks istus vangitornis... 1980 – aasta, mis raputas Eestit&quot; (Hea Lugu, 2015, 486 lk).&lt;ref&gt;[https://www.ester.ee/search~S1*est?/tKaruks+istus+vangitornis/tkaruks+istus+vangitornis/1%2C1%2C2%2CB/frameset&amp;FF=tkaruks+istus+vangitornis+++++1980+aasta+mis+raputas+eestit&amp;1%2C%2C2 Raamat &quot;Karuks istus vangitornis ...&quot;] E-kataloogis Ester. Vaadatud 22.08.2022&lt;/ref&gt;

==Teoseid==
* 1995 – &quot;Barcelona '92: XXV olümpiamängud&quot;. Koostaja Tiit Karuks. [[Olympia (kirjastus)|Olympia]]. Tallinn 1995
* 2020 – &quot;Lend mitte eriti kõrgel. Noppeid (spordi)reporteri päevikust&quot;. Autor Tiit Karuks, toimetanud Lea Arme. [[Hea Lugu]]. Tallinn 2020
* 2026 - &quot;Spordiraadio sajand&quot;

==Liikmesus==
* [[Üliõpilasselts Liivika|Üliõpilasseltsi Liivika]] liige
* 1991 Rahvusvahelise Spordiajakirjanike Liit 
* 2012 [[Eesti Spordiajaloo Selts]]

==Tunnustus==
* 2001 [[Valgetähe medaliklassi teenetemärk]]
* 2009 [[Kuldmikrofon]]
* 2013 [[stipendium &quot;Ela ja sära&quot;]]
* 2019 [[Eesti Olümpiakomitee teenetemärk]]
**[[Eesti Spordiajaloo Seltsi auliige]]
**[[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]]

==Isiklikku==
Tiit Karuks on abielus ja tal on kaks tütart.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* {{ESBL|Tiit_Karuks}}
* [http://paber.maaleht.ee/?old_rubriik=2476&amp;old_art=598&amp;old_num=711 Ajakirjanik Tiit Karuks: Ise küsin, ise vastan]. [[Maaleht]], [[24. mai]] [[2001]]
* Ville Arike. [https://www.ohtuleht.ee/258884 Tiit Karuks – Uudmäega &quot;ebaküpse&quot; intervjuu teinud mees]. [[Õhtuleht]], [[17. detsember]] [[2007]] 
* [http://uudised.err.ee/index.php?06260328 Raadiohääl Tiit Karuks jäi tänasest pensionile]. ERR, 31. august 2012

{{Eesti Spordiajaloo Seltsi auliikmed}}
{{JÄRJESTA:Karuks, Tiit}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti saatejuhid]]
[[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Üliõpilasselts Liivika liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Valgetähe medaliklassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Seltsi auliikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1946]]</text>
      <sha1>6vrceiamz7ka8jd1vsffy6k3dd7ovjy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Juhan Peegel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>70398</id>
    <revision>
      <id>7248522</id>
      <parentid>7194218</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T13:30:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ohpuu</username>
        <id>1638</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Elulugu */</comment>
      <origin>7248522</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15166" sha1="i6srxj1kj8ch2oqms746rx7ekl3mxhv" xml:space="preserve">{{viita}}
[[Pilt:Juhan Peegel.jpg|pisi|Joonistus Juhan Peeglist]]
[[Pilt:PF0015-033 1985 ratsep peegel ahven.jpg|pisi|[[Huno Rätsep]], Juhan Peegel (keskel) ja [[Heino Ahven]] (1985)]]
'''Juhan Peegel''' ([[19. mai]] [[1919]] [[Uuemõisa vald (Pöide kihelkond)|Uuemõisa vald]], [[Saaremaa (maakond)|Saaremaa]] – [[6. november]] [[2007]]) oli eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane, [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige (alates 1977) ning kirjanik, esimene Eesti ajakirjandusdoktor, üks Eesti ajakirjandusõppe rajajaid.{{lisa viide}}

Juhan Peegel oli akadeemilise eestikeelse ajakirjandusõppe looja, kelle eestvedamisel hakati 1954. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond|ajaloo-keeleteaduskonna]] eesti keele kateedris eesti keele, kirjanduse ja rahvaluule kõrval eesti filoloogia eriharuna õpetama ka [[ajakirjandus]]t. (Ajakirjandust sai tol ajal kõrgkoolis õppida vaid Leningradis või Moskvas). Oli aastatel 1964–1967 TRÜ ajaloo-keeleteaduskonna [[dekaan]]. 1965. aastal hakati TRÜ juures korraldama vabariiklikke ajakirjanike ja kirjastustöötajate täienduskursusi, mille algataja ja sisuline eestvedaja oli samuti Juhan Peegel ja mida seetõttu hakati nimetama Juhan Peegli eraülikooliks (täienduskursused toimusid 1965–1987). 1976. aastal loodi Tartu Riiklikus Ülikoolis Juhan Peegli eestvedamisel eraldi [[Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna]] ajakirjandusosakond ja 1979. aastal ka žurnalistika [[Kateeder (kõrgkool)|kateeder]]. Oli aastatel 1976–1987 ajakirjandusprofessor ja 1979–1987 ühtlasi ka žurnalistika kateedri juhataja. Aastatel 1987–1991 konsultantprofessor, 1991–1994 ajakirjanduse ajaloo labori juhtivteadur ja alates 1994 [[emeriitprofessor]].

== Elulugu ==
Sündinud Reina külas, Saaremaal. Aastal [[1938]] lõpetas Peegel [[Saaremaa Ühisgümnaasium]]i, aastal [[1951]] [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti keele ajaloo ja murrete erialal.

[[1938]]–[[1939]] töötas ta [[Kuressaare]]s ajalehe [[Meie Maa]] toimetajana. 1939–1940 teenis [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväes]], 1941–1945 osales [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|Eesti Territoriaalkorpuse]] ja [[Eesti Laskurkorpus]]e koosseisus [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. [[1947]]–[[1952]] töötas ta ajalehes [[Edasi]].

[[1951]]. aastal alustas Peegel tööd Tartu Riiklikus Ülikoolis. Filoloogiakandidaadi kraad uurimuse eest &quot;Eesti vanade rahvalaulude [[morfoloogia]]st&quot; (1954). Aastatel 1953–1957 oli ta ülikooli eesti keele kateedri keele ja žurnalistika õpetaja ja vanemõpetaja, [[1957]]. aastast [[dotsent]], [[1976]]. aastast professor ning 1994. aastast [[emeriitprofessor]]. Kandidaadiväitekirja kaitses ta 1954. aastal Tartus, doktoriväitekirja Eesti ajakirjanduse algusperioodist 1973. aastal Moskvas, saades Eesti esimeseks ajakirjandusdoktoriks. Ta oli aastatel 1964–1967 [[Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond|ajaloo-keeleteaduskonna]] dekaan.&lt;ref&gt;[[Endel Mallene]], Juhan Peegel 50-aastane. Keel ja Kirjandus, 1969, nr 5, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193408/142713/page/50 lk 304]&lt;/ref&gt;

Juhan Peegli eestvedamisel hakati Tartu Riiklikus Ülikoolis 1954. aastast ette valmistama kõrgharidusega ajakirjanikke. 1976. aastal asutas ta ülikoolis ajakirjandusosakonna ja 1979. aastal sai temast žurnalistika kateedri juhataja. 

1977. aastast [[Eesti NSV Teaduste akadeemia|Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] korrespondentliige, 1989. aastast akadeemik.{{lisa viide}} 

Juhan Peegel oli [[NLKP]] liige aastatel [[1966]]–[[1989]].

Tema poeg oli kunstnik [[Andrus Peegel]] (1955–2020).

== Teadustöö ==
Ta uuris eesti ajakirjanduse ja kirjanduse ajalugu ning [[eesti folkloor]]i. Tema suurimad tööd on viieosaline sõnaraamat &quot;Nimisõna poeetilised sünonüümid eesti regivärssides&quot; ja &quot;Eesti vanade rahvalaulude keel&quot;. Ta osales ka eesti rahvuseepose “Kalevipoeg” teadusliku väljaande ning eesti rahvalaulude antoloogia väljaandmises. 

Juhan Peegel on sõjaromaani &quot;Ma langesin esimesel sõjasuvel&quot;, paroodiakogumiku &quot;Kolm tahedat lugemist&quot; ja Saaremaast inspireeritud lühiproosa valikkogu &quot;Tuli koduaknas&quot; autor. H. D. Rosenstrauchi varjunime all ilmusid tema &quot;tahedad vahelugemised&quot; raamatuna &quot;Elumere laenetel&quot;.{{lisa viide}}

== Teosed ==
=== Teadus ja publitsistika ===
* &quot;Eesti regivärsilise rahvalaulu keelest&quot;. TRÜ, [[Tartu]] [[1961]], 108 lk; 2. trükk [[1966]]
* &quot;Rotatsioonimasinad mürisevad. Lühiülevaade kodanlike maade ajakirjanduse arengusuundadest, teooriast ning praktikast&quot;. [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1965]], 180 lk
* &quot;Eesti ajakirjanduse algus (1766–1857). [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], Tallinn 1966, 148 lk
* &quot;Nimisõna poeetilised sünonüümid eesti regivärssides&quot;. Sõnastik I–IV. Toimetaja [[Ülo Tedre]]. Eesti Raamat, I [[1982]] (A – K), 194 lk; II (L – Naine) [[1984]], lk 195–384; III (Neiu – Poiss), [[1986]], lk 385–615; IV (Pruut – Ö), [[1989]], lk 616–860; V Täiendused; Registrid; Errata: sõnastik. Teose 2., läbivaadatud ja ühtlustatud trükk: [[Eesti Keele Sihtasutus]], Tallinn [[2004]], 412 lk
* [[Marju Lauristin]], [[Peeter Vihalemm]], [[Sulev Uus]] ja Juhan Peegel, &quot;Rajoonileht ja lugeja&quot;. Eesti Raamat [[1987]], 192 lk
* &quot;Puhtetähed: ajakirjandusloolisi jutustamisi&quot;. Eesti Raamat [[1991]], 128 lk
* &quot;Eesti ajakirjanduse teed ja ristteed: Eesti ajakirjanduse arengust&quot; (XVII sajandist XX sajandini). Põhiautor ja koostaja Juhan Peegel, autorid veel: [[Krista Aru]], [[Sergei Issakov]], [[Ea Jansen]], [[Epp Lauk]]. [[Tartu Ülikool|TÜ]] ja [[Olion]], Tartu–Tallinn [[1994]], 352 lk 
* &quot;Kuld on jäänud jälgedesse. Regivärsi keelest ja poeetikast&quot; (artiklite kogumik). [[Eesti Kirjandusmuuseum]], Tartu [[1997]], 198 lk
* &quot;Eesti vanade rahvalaulude keel&quot;. Koostanud [[Urmas Sutrop]], eessõna: Ülo Tedre. Eesti Keele Sihtasutus [[2006]], 253 lk

=== Ilukirjandusteosed ===
* &quot;Saaremaa motiive: pilte ja mõlgutusi&quot;. [[Loomingu Raamatukogu]] [[1964]], nr 42 
* &quot;Üks kaunis jutu ja õpetuse raamat&quot; (satiiri ja huumorit). Ajakirja [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] sari. [[EKP Keskkomitee Kirjastus]], Tallinn [[1966]], 80 lk
* &quot;Lühikesed lood&quot;. Eesti Raamat, [[1970]], 192 lk
* &quot;Kaks lühikest lugu&quot; (&quot;Tarbetu inimene&quot;; &quot;Mereaju&quot;). Kujundanud [[Milvi Torim]]. Bibliofiilne väljaanne (trükitud 15 eksemplari), Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut, Tallinn [[1972]], 18 lk
* '''Heinrich Dawid Rosenstrauch''' (pseudonüüm), &quot;Kolm tahedat lugemist&quot; (rahvalike põnevusjuttude paroodiad). Illustreerinud [[Edgar Valter]], ajakirja Pikker väljaanne, Tallinn [[1973]], 94 lk
* &quot;Teed ja ristteed: üks vanamoeline jutuahel&quot; (lühiproosa). Eesti Raamat [[1976]], 136 lk
* &quot;Ma langesin esimesel sõjasuvel: fragmentaarium&quot; (romaan). Eesti Raamat [[1979]], 172 lk; 2. trükk kogumikus &quot;Tuli koduaknas&quot;; 3. trükk: [[Tammerraamat]], Tallinn [[2008]]
* &quot;Tuli koduaknas&quot; (proosa koondkogu). Eesti Raamat [[1983]], 432 lk
* &quot;Aegade jäljed: kaks habrast juttu&quot;. Eesti Raamat [[1991]], 126 lk
* '''Heinrich Dawid Rosenstrauch''', &quot;Neli tahedat lugemist&quot;. Pildid juure sehkendanud Edgar Valter. Kirjastus [[Olympia (kirjastus)|Olympia]], Tallinn [[1996]], 142 lk

== Tunnustus ==
* [[1975]] [[Nõukogude Eesti preemia]]
* [[1976]] [[Tartu Ülikooli medal|Tartu Riikliku Ülikooli medal]]
* [[1977]] [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] (&quot;Väekargajad&quot;)
* [[1979]] [[Eesti NSV teeneline teadlane]]
* [[1979]] [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia]] (&quot;Ma langesin esimesel sõjasuvel&quot;)
* [[1980]] [[Nõukogude Eesti preemia]]
* 1989 Eesti NSV Teaduste Akadeemia medal
* [[1993]] [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] 
* [[1995]] [[Tartu Kultuurkapitali aastapreemia]]
* [[1996]] [[Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind]]
* [[1996]] [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi IV klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|885}}&lt;/ref&gt;
* [[1998]] [[Eesti Vabariigi teaduspreemia|Eesti Vabariigi teaduspreemia (elutööpreemia)]]
* [[1998|1999]] [[Tartu Ülikooli suur medal]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=4.12.2022}}&lt;/ref&gt;
* [[1999]] [[Tartu linna aukodanik]] ja [[Tartu Suurtäht|Tartu Suurtähe]] kavaler
* [[2002]] [[Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind]]

===Mälestuse jäädvustamine===
23. septembril [[2011]] otsustas [[Tartu Ülikooli nõukogu]] anda peatselt valmiva sotsiaal- ja haridusteaduskonna õppehoone Lossi 36 (endise naistekliiniku) auditooriumile nr 231 Juhan Peegli nime. Nõukogu otsus oli erandlik, kuna [[Tartu Ülikool]]i hoonetele ja ruumidele nimede andmiseks peaks isiku surmast möödas olema vähemalt 30 aastat. &quot;Kahjuks ei ole küll võimalik anda Juhan Peegli nime auditooriumile, kus ta õpetas, kuid peame tulevast õppehoonet Lossi 36 ja selle vana auditooriumi samuti väga sobivaks ja väärikaks kohaks,&quot; kommenteeris otsust ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi juhataja, dotsent [[Pille Pruulmann-Vengerfeldt]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20111130080030/http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20110923&amp;ID=266626 &quot;Ülikooli ajalooline auditoorium hakkab kandma legendaarse Juhan Peegli nime&quot;] Postimees/Tartu Ülikooli pressiteade, 23. september 2011 (vaadatud 23.09.2011)&lt;/ref&gt;

Tema järgi on nime saanud [[Juhan Peegli nimeline ajakirjandusstipendium]] ning ajakirjandusüliõpilaste [[Peegel (veebiajakiri)|veebiajakiri]].

19. mail 2024 avati Saaremaal, Tornimäel temale mälestussammas. Selle autor on Aivar Simson. 

== Viited ==
{{Viited}}

== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* &quot;Otsides: Juhan Peegel. Meenutusi pikalt teelt&quot;. Vestluste põhjal koostanud [[Maarja Lõhmus]]. [[Tänapäev]], Tallinn [[2006]], 168 lk; sisaldab ka Juhan Peegli bibliograafiat; ISBN 9985623851
* &quot;Alguses oli Juhan. Meenutuslood õpetaja Juhan Peeglist&quot; (meenutavad 45 Juhan Peegli õpilast: [[August Luur (ajakirjanik)|August Luur]], [[Voldemar Lindström]], [[Ene-Reet Veiper]], [[Martti Soosaar]], [[Nasta Pino]], [[Sulev Uus]], [[Mihkel Loodus]], [[Ülo Tuulik]], [[Ene Puusemp]], [[Marju Lauristin]], [[Peeter Vihalemm]], [[Asta Põldmäe]], [[Andrus Saar]], [[Linda Järve]], [[Riina Eentalu]], [[Varje Sootak]], [[Hille Karm]], [[Olev Remsu]], [[Sirje Kiin]], [[Epp Lauk]], [[Raul Rebane]], [[Mart Ummelas]], [[Mart Kadastik]], [[Katrin Lendok]], [[Raimu Hanson]], [[Siiri Maimets]], [[Asta Niinemets]], [[Heli Salong]], [[Kai Maran]], [[Aime Jõgi]], [[Riina Mägi]], [[Vahur Kalmre]], [[Väinu Rozental]], [[Rein Sikk]], [[Maarja Lõhmus]], [[Margus Mets]], [[Anu Pallas]], [[Madis Jürgen]], [[Liina Valper]], [[Vello Jaaska]], [[Vilja Kohler]], [[Ivo Rull]], [[Maris Johannes]], [[Jaanus Piirsalu]], [[Mihkel Lendok]]). Koostajad ja toimetajad Maarja Lõhmus, [[Sulev Uus]], [[Peeter Vihalemm]], eessõna: Maarja Lõhmus. [[Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts]], Tartu [[2012]], 192 lk; ISBN 9789949304707
* &quot;&quot;Ma lõpetan selle jama ära&quot;. Ajakaaslaste meenutuslood Juhan Peeglist&quot;. Meenutuste autorid: [[Huno Rätsep]], [[Ülo Tedre]], [[Hillar Palamets]], [[Loreida Oha]], [[Ants Järv]], [[Ellen Uuspõld]], [[Silvia Vissak]], [[Valve-Liivi Kingisepp]], [[Rein Järlik]], [[Evald Kampus]], [[Ülo Tonts]], [[Tullio Ilomets]], [[Eeri Kukk]], [[Ülo Vooglaid]], [[Valter Haamer]], [[Vello Lään]], [[Siiri Raitar]], [[Rein Veidemann]], [[Jüri Valge]], [[Ljubov Kisseljova]], [[Peeter Olesk]], [[Härmo Saarm]], [[Kaisu Lahikainen]], [[Tõnu-Andrus Tannberg]], [[Ülo Russak]], [[Ellen Niit|Ellen]] ja [[Heldur Niit]], [[Ain Kaalep]], [[Heino Liiv]], [[Arvo Krikmann]], [[Jüri Talvet]], [[Reet Vääri]], [[Ivar Trikkel]], [[Andres Langemets]], [[Ene Puusemp]], [[Hando Runnel]], [[Päiviö Tommila]], [[Elvi Vaher]], [[Ivo Linna]], [[Andrus Peegel]], [[Maarja Peegel-Vilo]], [[Kristjan Peegel]]. Koostajad ja toimetajad: [[Sulev Uus]], [[Maarja Lõhmus]], [[Peeter Vihalemm]], eessõna: Sulev Uus. [[Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts]], Tartu [[2014]], 192 lk; ISBN 9789949955206

=== Artikleid ===
* [[Kalle Kurg]]. &quot;Jutt, õpetus, kooruke, iva.&quot; Arvustus (&quot;Üks kaunis jutu ja õpetuse raamat&quot;) – ''[[Sirp ja Vasar]]'', [[9. detsember]] [[1966]]
* [[Marju Lauristin]], &quot;Mitu rolli, üks isiksus&quot; – [[Keel ja Kirjandus]] [[1979]], nr 5, lk 257–262
* [[Mihkel Mutt]], &quot;Üks vanamoeline eesti kirjamees&quot; (Juhan Peegel 60) – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1979]], nr. 5; ka Mihkel Muti raamatus &quot;Kõik on üks ja seesama&quot;, [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1986]], lk. 222–235
* Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, Eesti Raamat, [[Tallinn]] [[1991]], lk 547–552 (ülevaate autor [[Lehte Tavel]]) ja bibliograafia lk 578
* [[Andrus Kivirähk]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50984633/andrus-kivirahk-vanajuhani-sunnipaev? Vanajuhani sünnipäev] EPL.ee, 22. mai 2004
* [[Indrek Ude]]. [http://epl.delfi.ee/news/eesti/juhan-peegel-kas-voitluskaaslaste-elu-paastnud-sopra-ei-tohi-meeles-pidada?id=51009988 Juhan Peegel: kas võitluskaaslaste elu päästnud sõpra ei tohi meeles pidada?] Eesti Päevaleht (epl.delfi.ee), 7. mai 2005
* [[Grete Naaber]]. [https://parnu.postimees.ee/2140743/olge-head-inimesed-ei-muud-olge-ausad-et-suda-ei-valutaks-millegi-parast &quot;Olge head inimesed. Ei muud. Olge ausad, et süda ei valutaks millegi pärast.&quot;] Pärnu Postimees. (parnu.postimees.ee), 28. oktoober 2006
* [[Peeter Järvelaid]]. &quot;Meestest, kes ei langenud esimesel sõjasuvel.&quot; – [[Pärnu Postimees]], 9. november 2007.
* [[Jaan Undusk]]. [http://www.epl.ee/artikkel/464245 Eesti lugu: Juhan Peegel &quot;Ma langesin esimesel sõjasuvel&quot;] EPL.ee, 3. aprill 2009
* [[Krista Aru]]. [https://keeljakirjandus.ee/ee/uncategorized/kaks-teerajajat-ja-opetajat/ Kaks teerajajat ja õpetajat. Johann Voldemar Jannsen ja Juhan Peegel]. Keel ja Kirjandus, mai 2019
*[[Olev Remsu]]. Tänutunne. [[Postimees]], [[18. mai]] [[2019]]

== Välislingid ==
{{vikitsitaat}}
* [http://www.postimees.ee/?id=119788 &quot;Minu juhendaja oli Juhan Peegel&quot;. Fragmentaarium mälestustest]
* {{ISIK|2654}}

{{Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed}}

{{JÄRJESTA:Peegel, Juhan}}
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]]
[[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti keeleteadlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna dekaanid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria:3. Suurtükiväegrupi koosseis]]
[[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadid]]
[[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]]
[[Kategooria:Tartu aukodanikud]]
[[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1919]]
[[Kategooria:Surnud 2007]]</text>
      <sha1>i6srxj1kj8ch2oqms746rx7ekl3mxhv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248523</id>
      <parentid>7248522</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T13:31:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ohpuu</username>
        <id>1638</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Mälestuse jäädvustamine */</comment>
      <origin>7248523</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15189" sha1="kfah7a9y4tgqyhknomh5virwk93xvkj" xml:space="preserve">{{viita}}
[[Pilt:Juhan Peegel.jpg|pisi|Joonistus Juhan Peeglist]]
[[Pilt:PF0015-033 1985 ratsep peegel ahven.jpg|pisi|[[Huno Rätsep]], Juhan Peegel (keskel) ja [[Heino Ahven]] (1985)]]
'''Juhan Peegel''' ([[19. mai]] [[1919]] [[Uuemõisa vald (Pöide kihelkond)|Uuemõisa vald]], [[Saaremaa (maakond)|Saaremaa]] – [[6. november]] [[2007]]) oli eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane, [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige (alates 1977) ning kirjanik, esimene Eesti ajakirjandusdoktor, üks Eesti ajakirjandusõppe rajajaid.{{lisa viide}}

Juhan Peegel oli akadeemilise eestikeelse ajakirjandusõppe looja, kelle eestvedamisel hakati 1954. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond|ajaloo-keeleteaduskonna]] eesti keele kateedris eesti keele, kirjanduse ja rahvaluule kõrval eesti filoloogia eriharuna õpetama ka [[ajakirjandus]]t. (Ajakirjandust sai tol ajal kõrgkoolis õppida vaid Leningradis või Moskvas). Oli aastatel 1964–1967 TRÜ ajaloo-keeleteaduskonna [[dekaan]]. 1965. aastal hakati TRÜ juures korraldama vabariiklikke ajakirjanike ja kirjastustöötajate täienduskursusi, mille algataja ja sisuline eestvedaja oli samuti Juhan Peegel ja mida seetõttu hakati nimetama Juhan Peegli eraülikooliks (täienduskursused toimusid 1965–1987). 1976. aastal loodi Tartu Riiklikus Ülikoolis Juhan Peegli eestvedamisel eraldi [[Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna]] ajakirjandusosakond ja 1979. aastal ka žurnalistika [[Kateeder (kõrgkool)|kateeder]]. Oli aastatel 1976–1987 ajakirjandusprofessor ja 1979–1987 ühtlasi ka žurnalistika kateedri juhataja. Aastatel 1987–1991 konsultantprofessor, 1991–1994 ajakirjanduse ajaloo labori juhtivteadur ja alates 1994 [[emeriitprofessor]].

== Elulugu ==
Sündinud Reina külas, Saaremaal. Aastal [[1938]] lõpetas Peegel [[Saaremaa Ühisgümnaasium]]i, aastal [[1951]] [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti keele ajaloo ja murrete erialal.

[[1938]]–[[1939]] töötas ta [[Kuressaare]]s ajalehe [[Meie Maa]] toimetajana. 1939–1940 teenis [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväes]], 1941–1945 osales [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|Eesti Territoriaalkorpuse]] ja [[Eesti Laskurkorpus]]e koosseisus [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. [[1947]]–[[1952]] töötas ta ajalehes [[Edasi]].

[[1951]]. aastal alustas Peegel tööd Tartu Riiklikus Ülikoolis. Filoloogiakandidaadi kraad uurimuse eest &quot;Eesti vanade rahvalaulude [[morfoloogia]]st&quot; (1954). Aastatel 1953–1957 oli ta ülikooli eesti keele kateedri keele ja žurnalistika õpetaja ja vanemõpetaja, [[1957]]. aastast [[dotsent]], [[1976]]. aastast professor ning 1994. aastast [[emeriitprofessor]]. Kandidaadiväitekirja kaitses ta 1954. aastal Tartus, doktoriväitekirja Eesti ajakirjanduse algusperioodist 1973. aastal Moskvas, saades Eesti esimeseks ajakirjandusdoktoriks. Ta oli aastatel 1964–1967 [[Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond|ajaloo-keeleteaduskonna]] dekaan.&lt;ref&gt;[[Endel Mallene]], Juhan Peegel 50-aastane. Keel ja Kirjandus, 1969, nr 5, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193408/142713/page/50 lk 304]&lt;/ref&gt;

Juhan Peegli eestvedamisel hakati Tartu Riiklikus Ülikoolis 1954. aastast ette valmistama kõrgharidusega ajakirjanikke. 1976. aastal asutas ta ülikoolis ajakirjandusosakonna ja 1979. aastal sai temast žurnalistika kateedri juhataja. 

1977. aastast [[Eesti NSV Teaduste akadeemia|Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] korrespondentliige, 1989. aastast akadeemik.{{lisa viide}} 

Juhan Peegel oli [[NLKP]] liige aastatel [[1966]]–[[1989]].

Tema poeg oli kunstnik [[Andrus Peegel]] (1955–2020).

== Teadustöö ==
Ta uuris eesti ajakirjanduse ja kirjanduse ajalugu ning [[eesti folkloor]]i. Tema suurimad tööd on viieosaline sõnaraamat &quot;Nimisõna poeetilised sünonüümid eesti regivärssides&quot; ja &quot;Eesti vanade rahvalaulude keel&quot;. Ta osales ka eesti rahvuseepose “Kalevipoeg” teadusliku väljaande ning eesti rahvalaulude antoloogia väljaandmises. 

Juhan Peegel on sõjaromaani &quot;Ma langesin esimesel sõjasuvel&quot;, paroodiakogumiku &quot;Kolm tahedat lugemist&quot; ja Saaremaast inspireeritud lühiproosa valikkogu &quot;Tuli koduaknas&quot; autor. H. D. Rosenstrauchi varjunime all ilmusid tema &quot;tahedad vahelugemised&quot; raamatuna &quot;Elumere laenetel&quot;.{{lisa viide}}

== Teosed ==
=== Teadus ja publitsistika ===
* &quot;Eesti regivärsilise rahvalaulu keelest&quot;. TRÜ, [[Tartu]] [[1961]], 108 lk; 2. trükk [[1966]]
* &quot;Rotatsioonimasinad mürisevad. Lühiülevaade kodanlike maade ajakirjanduse arengusuundadest, teooriast ning praktikast&quot;. [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1965]], 180 lk
* &quot;Eesti ajakirjanduse algus (1766–1857). [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], Tallinn 1966, 148 lk
* &quot;Nimisõna poeetilised sünonüümid eesti regivärssides&quot;. Sõnastik I–IV. Toimetaja [[Ülo Tedre]]. Eesti Raamat, I [[1982]] (A – K), 194 lk; II (L – Naine) [[1984]], lk 195–384; III (Neiu – Poiss), [[1986]], lk 385–615; IV (Pruut – Ö), [[1989]], lk 616–860; V Täiendused; Registrid; Errata: sõnastik. Teose 2., läbivaadatud ja ühtlustatud trükk: [[Eesti Keele Sihtasutus]], Tallinn [[2004]], 412 lk
* [[Marju Lauristin]], [[Peeter Vihalemm]], [[Sulev Uus]] ja Juhan Peegel, &quot;Rajoonileht ja lugeja&quot;. Eesti Raamat [[1987]], 192 lk
* &quot;Puhtetähed: ajakirjandusloolisi jutustamisi&quot;. Eesti Raamat [[1991]], 128 lk
* &quot;Eesti ajakirjanduse teed ja ristteed: Eesti ajakirjanduse arengust&quot; (XVII sajandist XX sajandini). Põhiautor ja koostaja Juhan Peegel, autorid veel: [[Krista Aru]], [[Sergei Issakov]], [[Ea Jansen]], [[Epp Lauk]]. [[Tartu Ülikool|TÜ]] ja [[Olion]], Tartu–Tallinn [[1994]], 352 lk 
* &quot;Kuld on jäänud jälgedesse. Regivärsi keelest ja poeetikast&quot; (artiklite kogumik). [[Eesti Kirjandusmuuseum]], Tartu [[1997]], 198 lk
* &quot;Eesti vanade rahvalaulude keel&quot;. Koostanud [[Urmas Sutrop]], eessõna: Ülo Tedre. Eesti Keele Sihtasutus [[2006]], 253 lk

=== Ilukirjandusteosed ===
* &quot;Saaremaa motiive: pilte ja mõlgutusi&quot;. [[Loomingu Raamatukogu]] [[1964]], nr 42 
* &quot;Üks kaunis jutu ja õpetuse raamat&quot; (satiiri ja huumorit). Ajakirja [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] sari. [[EKP Keskkomitee Kirjastus]], Tallinn [[1966]], 80 lk
* &quot;Lühikesed lood&quot;. Eesti Raamat, [[1970]], 192 lk
* &quot;Kaks lühikest lugu&quot; (&quot;Tarbetu inimene&quot;; &quot;Mereaju&quot;). Kujundanud [[Milvi Torim]]. Bibliofiilne väljaanne (trükitud 15 eksemplari), Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut, Tallinn [[1972]], 18 lk
* '''Heinrich Dawid Rosenstrauch''' (pseudonüüm), &quot;Kolm tahedat lugemist&quot; (rahvalike põnevusjuttude paroodiad). Illustreerinud [[Edgar Valter]], ajakirja Pikker väljaanne, Tallinn [[1973]], 94 lk
* &quot;Teed ja ristteed: üks vanamoeline jutuahel&quot; (lühiproosa). Eesti Raamat [[1976]], 136 lk
* &quot;Ma langesin esimesel sõjasuvel: fragmentaarium&quot; (romaan). Eesti Raamat [[1979]], 172 lk; 2. trükk kogumikus &quot;Tuli koduaknas&quot;; 3. trükk: [[Tammerraamat]], Tallinn [[2008]]
* &quot;Tuli koduaknas&quot; (proosa koondkogu). Eesti Raamat [[1983]], 432 lk
* &quot;Aegade jäljed: kaks habrast juttu&quot;. Eesti Raamat [[1991]], 126 lk
* '''Heinrich Dawid Rosenstrauch''', &quot;Neli tahedat lugemist&quot;. Pildid juure sehkendanud Edgar Valter. Kirjastus [[Olympia (kirjastus)|Olympia]], Tallinn [[1996]], 142 lk

== Tunnustus ==
* [[1975]] [[Nõukogude Eesti preemia]]
* [[1976]] [[Tartu Ülikooli medal|Tartu Riikliku Ülikooli medal]]
* [[1977]] [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] (&quot;Väekargajad&quot;)
* [[1979]] [[Eesti NSV teeneline teadlane]]
* [[1979]] [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia]] (&quot;Ma langesin esimesel sõjasuvel&quot;)
* [[1980]] [[Nõukogude Eesti preemia]]
* 1989 Eesti NSV Teaduste Akadeemia medal
* [[1993]] [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] 
* [[1995]] [[Tartu Kultuurkapitali aastapreemia]]
* [[1996]] [[Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind]]
* [[1996]] [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi IV klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|885}}&lt;/ref&gt;
* [[1998]] [[Eesti Vabariigi teaduspreemia|Eesti Vabariigi teaduspreemia (elutööpreemia)]]
* [[1998|1999]] [[Tartu Ülikooli suur medal]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=4.12.2022}}&lt;/ref&gt;
* [[1999]] [[Tartu linna aukodanik]] ja [[Tartu Suurtäht|Tartu Suurtähe]] kavaler
* [[2002]] [[Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind]]

===Mälestuse jäädvustamine===
23. septembril [[2011]] otsustas [[Tartu Ülikooli nõukogu]] anda peatselt valmiva sotsiaal- ja haridusteaduskonna õppehoone Lossi 36 (endise naistekliiniku) auditooriumile nr 231 Juhan Peegli nime. Nõukogu otsus oli erandlik, kuna [[Tartu Ülikool]]i hoonetele ja ruumidele nimede andmiseks peaks isiku surmast möödas olema vähemalt 30 aastat. &quot;Kahjuks ei ole küll võimalik anda Juhan Peegli nime auditooriumile, kus ta õpetas, kuid peame tulevast õppehoonet Lossi 36 ja selle vana auditooriumi samuti väga sobivaks ja väärikaks kohaks,&quot; kommenteeris otsust ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi juhataja, dotsent [[Pille Pruulmann-Vengerfeldt]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20111130080030/http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20110923&amp;ID=266626 &quot;Ülikooli ajalooline auditoorium hakkab kandma legendaarse Juhan Peegli nime&quot;] Postimees/Tartu Ülikooli pressiteade, 23. september 2011 (vaadatud 23.09.2011)&lt;/ref&gt;

Tema järgi on nime saanud [[Juhan Peegli nimeline ajakirjandusstipendium]] ning ajakirjandusüliõpilaste [[Peegel (veebiajakiri)|veebiajakiri]].

19. mail 2024 avati Saaremaal [[Tornimäe (Saaremaa)|Tornimäel]] temale mälestussammas. Selle autor on Aivar Simson.

== Viited ==
{{Viited}}

== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* &quot;Otsides: Juhan Peegel. Meenutusi pikalt teelt&quot;. Vestluste põhjal koostanud [[Maarja Lõhmus]]. [[Tänapäev]], Tallinn [[2006]], 168 lk; sisaldab ka Juhan Peegli bibliograafiat; ISBN 9985623851
* &quot;Alguses oli Juhan. Meenutuslood õpetaja Juhan Peeglist&quot; (meenutavad 45 Juhan Peegli õpilast: [[August Luur (ajakirjanik)|August Luur]], [[Voldemar Lindström]], [[Ene-Reet Veiper]], [[Martti Soosaar]], [[Nasta Pino]], [[Sulev Uus]], [[Mihkel Loodus]], [[Ülo Tuulik]], [[Ene Puusemp]], [[Marju Lauristin]], [[Peeter Vihalemm]], [[Asta Põldmäe]], [[Andrus Saar]], [[Linda Järve]], [[Riina Eentalu]], [[Varje Sootak]], [[Hille Karm]], [[Olev Remsu]], [[Sirje Kiin]], [[Epp Lauk]], [[Raul Rebane]], [[Mart Ummelas]], [[Mart Kadastik]], [[Katrin Lendok]], [[Raimu Hanson]], [[Siiri Maimets]], [[Asta Niinemets]], [[Heli Salong]], [[Kai Maran]], [[Aime Jõgi]], [[Riina Mägi]], [[Vahur Kalmre]], [[Väinu Rozental]], [[Rein Sikk]], [[Maarja Lõhmus]], [[Margus Mets]], [[Anu Pallas]], [[Madis Jürgen]], [[Liina Valper]], [[Vello Jaaska]], [[Vilja Kohler]], [[Ivo Rull]], [[Maris Johannes]], [[Jaanus Piirsalu]], [[Mihkel Lendok]]). Koostajad ja toimetajad Maarja Lõhmus, [[Sulev Uus]], [[Peeter Vihalemm]], eessõna: Maarja Lõhmus. [[Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts]], Tartu [[2012]], 192 lk; ISBN 9789949304707
* &quot;&quot;Ma lõpetan selle jama ära&quot;. Ajakaaslaste meenutuslood Juhan Peeglist&quot;. Meenutuste autorid: [[Huno Rätsep]], [[Ülo Tedre]], [[Hillar Palamets]], [[Loreida Oha]], [[Ants Järv]], [[Ellen Uuspõld]], [[Silvia Vissak]], [[Valve-Liivi Kingisepp]], [[Rein Järlik]], [[Evald Kampus]], [[Ülo Tonts]], [[Tullio Ilomets]], [[Eeri Kukk]], [[Ülo Vooglaid]], [[Valter Haamer]], [[Vello Lään]], [[Siiri Raitar]], [[Rein Veidemann]], [[Jüri Valge]], [[Ljubov Kisseljova]], [[Peeter Olesk]], [[Härmo Saarm]], [[Kaisu Lahikainen]], [[Tõnu-Andrus Tannberg]], [[Ülo Russak]], [[Ellen Niit|Ellen]] ja [[Heldur Niit]], [[Ain Kaalep]], [[Heino Liiv]], [[Arvo Krikmann]], [[Jüri Talvet]], [[Reet Vääri]], [[Ivar Trikkel]], [[Andres Langemets]], [[Ene Puusemp]], [[Hando Runnel]], [[Päiviö Tommila]], [[Elvi Vaher]], [[Ivo Linna]], [[Andrus Peegel]], [[Maarja Peegel-Vilo]], [[Kristjan Peegel]]. Koostajad ja toimetajad: [[Sulev Uus]], [[Maarja Lõhmus]], [[Peeter Vihalemm]], eessõna: Sulev Uus. [[Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts]], Tartu [[2014]], 192 lk; ISBN 9789949955206

=== Artikleid ===
* [[Kalle Kurg]]. &quot;Jutt, õpetus, kooruke, iva.&quot; Arvustus (&quot;Üks kaunis jutu ja õpetuse raamat&quot;) – ''[[Sirp ja Vasar]]'', [[9. detsember]] [[1966]]
* [[Marju Lauristin]], &quot;Mitu rolli, üks isiksus&quot; – [[Keel ja Kirjandus]] [[1979]], nr 5, lk 257–262
* [[Mihkel Mutt]], &quot;Üks vanamoeline eesti kirjamees&quot; (Juhan Peegel 60) – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1979]], nr. 5; ka Mihkel Muti raamatus &quot;Kõik on üks ja seesama&quot;, [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1986]], lk. 222–235
* Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, Eesti Raamat, [[Tallinn]] [[1991]], lk 547–552 (ülevaate autor [[Lehte Tavel]]) ja bibliograafia lk 578
* [[Andrus Kivirähk]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50984633/andrus-kivirahk-vanajuhani-sunnipaev? Vanajuhani sünnipäev] EPL.ee, 22. mai 2004
* [[Indrek Ude]]. [http://epl.delfi.ee/news/eesti/juhan-peegel-kas-voitluskaaslaste-elu-paastnud-sopra-ei-tohi-meeles-pidada?id=51009988 Juhan Peegel: kas võitluskaaslaste elu päästnud sõpra ei tohi meeles pidada?] Eesti Päevaleht (epl.delfi.ee), 7. mai 2005
* [[Grete Naaber]]. [https://parnu.postimees.ee/2140743/olge-head-inimesed-ei-muud-olge-ausad-et-suda-ei-valutaks-millegi-parast &quot;Olge head inimesed. Ei muud. Olge ausad, et süda ei valutaks millegi pärast.&quot;] Pärnu Postimees. (parnu.postimees.ee), 28. oktoober 2006
* [[Peeter Järvelaid]]. &quot;Meestest, kes ei langenud esimesel sõjasuvel.&quot; – [[Pärnu Postimees]], 9. november 2007.
* [[Jaan Undusk]]. [http://www.epl.ee/artikkel/464245 Eesti lugu: Juhan Peegel &quot;Ma langesin esimesel sõjasuvel&quot;] EPL.ee, 3. aprill 2009
* [[Krista Aru]]. [https://keeljakirjandus.ee/ee/uncategorized/kaks-teerajajat-ja-opetajat/ Kaks teerajajat ja õpetajat. Johann Voldemar Jannsen ja Juhan Peegel]. Keel ja Kirjandus, mai 2019
*[[Olev Remsu]]. Tänutunne. [[Postimees]], [[18. mai]] [[2019]]

== Välislingid ==
{{vikitsitaat}}
* [http://www.postimees.ee/?id=119788 &quot;Minu juhendaja oli Juhan Peegel&quot;. Fragmentaarium mälestustest]
* {{ISIK|2654}}

{{Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed}}

{{JÄRJESTA:Peegel, Juhan}}
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]]
[[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti keeleteadlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna dekaanid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria:3. Suurtükiväegrupi koosseis]]
[[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadid]]
[[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]]
[[Kategooria:Tartu aukodanikud]]
[[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1919]]
[[Kategooria:Surnud 2007]]</text>
      <sha1>kfah7a9y4tgqyhknomh5virwk93xvkj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Riigiõigus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>73362</id>
    <revision>
      <id>7248795</id>
      <parentid>3512603</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T21:02:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Endel Enukson</username>
        <id>239116</id>
      </contributor>
      <comment>Lisasin katerkooria: Õigusteadus</comment>
      <origin>7248795</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="329" sha1="m64yvkxsxqm2e1ppudlpkjy2n1u8cyc" xml:space="preserve">'''Riigiõigus''' on [[avaliku õiguse]] haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute [[põhiõigused]], vabadused ja [[põhikohustused]]. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi [[põhiseadus]].

[[Kategooria:Riigiõigus| ]]
[[Kategooria:Riik]]
[[Kategooria:Õigusteadus]]</text>
      <sha1>m64yvkxsxqm2e1ppudlpkjy2n1u8cyc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Levodopa</title>
    <ns>0</ns>
    <id>82567</id>
    <revision>
      <id>7248573</id>
      <parentid>6593205</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T14:29:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Rulakarbes</username>
        <id>164113</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248573</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12657" sha1="1ii1eng43ela5s2je3gojrdn1bhfyym" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2014}}{{vikinda}}

[[Pilt:3,4-Dihydroxy-L-phenylalanin (Levodopa).svg|pisi|Levodopa]]
[[Pilt:Levodopa3D.PNG|pisi]]
'''Levodopa''' ehk '''L-DOPA''' on [[aminohape|aminohappe]] [[3,4-dihüdroksüfenüülalaniin]]i vasakukäeline vorm ('''&lt;small&gt;L&lt;/small&gt;-3,4-dihüdroksüfenüülalaniin'''). 
 
See on [[valgud|valkude]] koosseisu mittekuuluv [[α-aminohape]], mis moodustub inimese [[organism]]is [[ensüüm]] [[türosiinhüdroksülaas]]i abil [[türosiin]]ist: [[aromaatne jääk|aromaatsesse jääki]] tuuakse veel üks [[hüdroksüülrühm]].

==Looduslikud allikad==

Levodopa on looduslikult esinev [[aminohape]]. Tema ülesanne taimedes pole päris selge, katsete põhjal seostatakse teda taimedes leiduva [[ensüümid|ensüümiga]] polüfenooloksidaas ([[Ensüümiklasside nomenklatuur|EC]] 1.14.18.1.) ([[immuunvastus]]ega), nii näiteks on nakatunud [[banaan (perekond)|banaani]] lehtede L-DOPA sisaldus tunduvalt suurem.&lt;ref name=&quot;HY2zj&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;AJi7g&quot; /&gt;
  
Levodopat leidub looduslikult osades [[taimed]]es ja nende seemnetes (erinevates taimeosades erineval hulgal) ja mikroorganismides&lt;ref name=&quot;HY2zj&quot; /&gt;:
:''[[Alysicaprus rugosus]]''
:[[purpur-sämplehik]] ''Bauhinia purpurea'' 
:''[[Bauhinia racemosa]]''
:[[saabelkanavaalia]] ''Canavalia ensiformis'' (seeme: saabeluba)
:[[mõõkkanavaalia]] ''Canavalia gladiata'' (seeme: mõõkuba)
:''[[Cassia floribunda]]''
:''[[Cassia hirsuta]]''
:[[kokobolo dalbergia]] ''Dalbergia retusa''
:''[[Glycine wightii]]''
:[[hulgalehine lupiin]] (hulgalehine hundiuba) ''Lupinus polyphyllus''  	
:''[[Mucuna andreana]]''
:''[[Mucuna aterrima]]''
:''[[Mucuna birdwoodiana]]''
:''[[Mucuna holtonii]]''
:''[[Mucuna cochinchinensis]]''
:''[[Mucuna gigantea]]''
:''[[Mucuna monosperma]]''
:''[[Mucuna deeringiana]]''
:''[[Mucuna mutisiana]]''
:[[bengali rasvauba]] ''Mucuna pruriens''
:''[[Mucuna sloanei]]''
:[[kõrvetav rasvauba]] ''Mucuna urens''  
:''[[Mucuna utilis]]''
:[[terav paloverde]] ''Parkinsonia aculeata''
:''[[Phanera vahlii]]''
:''[[Pileostigma malabarica]]''
:''[[Prosophis chilensis]]''
:''[[Teramnus labialis]]''
:[[põlduba]] ''Vicia faba''
:[[muti-hiirehernes]] ''Vicia narbonensis''
:''[[Vigna aconitifolia]]''
:[[harilik vigna]] (harilik lehmahernes), ''Vigna unguiculata'' (L.) Walp. (seeme: silmuba)
:''[[Vigna vexillata]]'' jt.

== Kasutamine toidulisandina ==

Levodopat kasutatakse tööstuslike preparaatidena toidulisandites, mille allikateks on bengali rasvaoad ja põldoad. 
 	
==Kliiniline kasutamine==
===Farmakoloogised omadused===
 
Levodopa on bioloogiliselt tähtsate ainete, nagu [[dopamiin]]i, [[noradrenaliin]]i, [[adrenaliin]]i ja [[melaniin]]i valmistamise lähteaine ja vahesaadus. Et ta, väikse molekulina, suudab läbida [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]], on tal mitmeid rakendusvaldkondi. Teda manustatakse näiteks [[parkinsonism]]i ravis koos ühega kahest [[dekarboksülaas]]i [[inhibiitor]]ist ([[karbidopa]] või [[benserasiid]]). Viimane takistab levodopa enneaegset lagunemist [[dopamiin]]iks. Suu kaudi manustatud levodopast ligi 99% metaboliseeritakse ensümaatiliselt [[maks]]a ja teiste rakkude poolt ja ligi 1% läbib vere-ajubarjääri. Pärast hematoentsefaalse barjääri läbimist muutub levodopa dopamiiniks, mis avaldabki soovitud farmakoloogilist toimet. Seega toimib levodopa [[eelravim]]ina. Et levodopa kutsub Parkinsoni tõve haigetel pikaajalisel tarvitamisel esile [[kõrvaltoime]]id, püütakse tänapäeval eriti nooremate patsientide puhul levodopa manustamist edasi lükata ning kasutada ravis [[dopamiini agonist]]i.

Levodopat kasutatakse sageli ka [[rahutute jalgade sündroom]]i ravis.

Levodopat kasutatakse parkinsonismi, nii idiopaatilise, postentsefaliitilise kui ka sümptomaatilise parkinsonismi ravis.

Mängufilmis &quot;[[Awakenings]]&quot; ([[1990]]) näidatakse ühele [[Oliver Sacks]]i raamatule tuginedes levodopa lühiajalist raviefekti [[letargiline entsefaliit|letargilise entsefaliidi]] korral.

====Parkinsonismiravimina====

Levodopa tõi arstimina turule [[1973]] [[Hoffmann-La Roche]] '''Madopar'''i nime all (ravimi tootenimi).&lt;ref name=&quot;qGo6Z&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ckxZk&quot; /&gt;

[[Dopamiin]]i eelastet levodopat toodetakse ka [[retseptiravim]]itena, mille [[Ravimi geneeriline nimetus|geneerilise nimetus]] on levodopa.

Eestis kehtivas ravimite klassifikatsioonis on levodopat sisaldavad ravimid klassifitseeritud anatoomilise tasandi N-närvisüsteem alarühma kui dopaminergiline aine (N04B) dopa ja selle derivaadid.

[[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood|ATC-koodidega]]:
:N04BA01 levodopa 
:N04BA03 levodopa + [[karbidopa]] + [[entakapoon]]
:N04BA80 levodopa + [[benserasiid]]
:N04BA81 levodopa + karbidopa.	

Loomadele manustatav levodopa liigitatakse veterinaarravimitena [[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood veterinaarravimitele|ATC&lt;sub&gt;vet&lt;/sub&gt;-kood]]- [[QN04BA01]].&lt;ref name=&quot;2jl6L&quot; /&gt;

====Geneerilise ravimi kõrvaltoimed====

Levodopat sisaldavate ravimite toimemehhanismid pole seni päris selged, kuna kindlat neuroprotektiivset toimet pole praeguseks tõestatud. Nii näiteks suureneb pärast levodopa manustamist nii katseloomadel kui ka inimestel [[uriin]]i [[dopamiin]]i&lt;nowiki/&gt;sisaldus ja [[laborirott]]idel dopamiini kontsentratsioon [[süda]]mes ja [[ajutüvi|ajutüves]]. Inimestel võib pärast levodopa kasutamist suureneda seerumi [[kasvuhormoon]]i (GH) sisaldus.&lt;ref name=&quot;cjV0B&quot; /&gt;

Samuti pole selged kõrvaltoimete tekkimise täpsed mehhanismid, näiteks levodopa pikemaajalise tarvitamise järel (1–2 aasta, mõne allika järgi 4–6 aasta jooksul) tekkinud [[düskineesia]] (sundliigutused) (levodopa indutseeritud düskineesia LID).&lt;ref name=&quot;wZMHV&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;cPweS&quot; /&gt;

Medikamendi turuloleku jooksul (olenevalt ravimi tootenimest ja ravimi koostisest) on patsiendid teatanud mitmesugustest kõrvaltoimetest&lt;ref name=&quot;5SB8M&quot; /&gt;:
*vere- ja lümfisüsteemi häired;
*ainevahetus- ja toitumishäired;
*psühhiaatrilised häired;
*närvisüsteemi häired;
*südame häired;
*vaskulaarsed häired;
*seedetrakti häired;
*naha ja nahaaluskoe kahjustused.

Levinumad kõrvaltoimed on toimelõputaju, ''on-off''-fluktuatsioonid, düskineesiad ja [[düstoonia]]d. Levodopa pikemaajalisel kasutamisel võivad tekkida ka mittemotoorsed häired, nagu [[depressioon]], [[hirm]], [[ärevus]], väsimus, [[nõrkustunne]], [[ärrituvus]], [[hallutsinatsioonid]], higistamishood, urineerimis- ja pärasoolehäired jm.&lt;ref name=&quot;wSBab&quot; /&gt;

Levodopa liigitatakse nende ravimite hulka mille kasutamise järsk katkestamine ei ole ohutu – levodopa ravimite tarvitamise lõpetamine võib põhjustada maliigset neuroleptilist sündroomi.&lt;ref name=&quot;mFGpn&quot; /&gt;

====Koostoime manustatud vitamiinipreparaatidega====

Andmed levodopa koostoime kohta [[B6-vitamiin|B&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;-vitamiin]]i preparaatidega on varieeruvad. Mõne allika järgi väheneb [[B6-vitamiin|B&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;-vitamiin]]i toimel manustatud levodopa toime&lt;ref name=&quot;D5ezV&quot; /&gt;,teiste allikate järgi vajab levodopa soovitud toime saavutamiseks nimetatud vitamiini kofaktorina.

==Bioloogiline tähtsus inimesele==

Levodopa puudumine toob kaasa [[albinism]]i. Levodopa puudumist seostatakse inimestel ka parkinsonismiga.

==Bioloogiline tähtsus rannakarpidele==
[[Rannakarp]]idel kuulub see aine ühe põhikoostisosana liimainesse, millega nad kleepuvad kõvale pinnale. Levodopa suurendab valguahela koosseisus olles oma [[hüdroksüülrühm]]adega [[hüdrofiilsus]]t. Nõnda omandab merevette eritatav liimaine parema [[adhesioon]]ivõime aluse pinnale.

==Ajaloolist==
[[Dopa]] eraldas [[Fritz Hoffmann]]i aias kasvavatest [[põlduba]]dest esimesena [[1913]]. aastal Hoffmann-La Roche's töötav biokeemik [[Marcus Guggenheim]].&lt;ref name=&quot;Q5kaq&quot; /&gt;
 
[[1937]]. aastal eraldati levodopa [[bengali rasvauba]]dest (''Mucuna pruriens'').&lt;ref name=&quot;5uHpW&quot; /&gt;

[[2001]]. aastal sai [[William Standish Knowles]], kes töötas tol ajal [[Monsanto]]s, [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemiaauhinna]] L-DOPA tööndusliku sünteesimise eest.&lt;ref name=&quot;V45tj&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;0sA6n&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[levodopa psühhoos]]
*[[levodopa sõltuvus]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;HY2zj&quot;&gt;P.K.Ingle,[http://nopr.niscair.res.in/bitstream/123456789/12261/1/NPR%202(3)%20126-133.pdf L-Dopa bearing plants], Natural Product Radiance Vol 2(3), May-June 2003, Veebiversioon (vaadatud 14.02.2014) (''inglise keeles'')&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AJi7g&quot;&gt;[http://ejournal.sinica.edu.tw/bbas/content/1993/1/bot341-06.pdf Production of L-DOPA bu banana leaf polyphenol oxidase], 1992, Veebiversioon (vaadatud 14.02.2014) (''inglise keeles'')&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qGo6Z&quot;&gt;[http://193.40.10.165/SPC/Hum/SPC_13094.pdf RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Veebiversioon (vaadatud 14.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ckxZk&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140226205311/http://www.roche-australia.com/content/dam/internet/corporate/roche/en_AU/files/central_nervous_agents/madopar-pi.pdf MADOPAR], Veebiversioon (vaadatud 14.03.2014) (''inglise keeles'')&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2jl6L&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140313151758/http://www.drugbase.de/en/databases/indexnominum/atcvet-code.html?tx_crondavdbin_pi%5Bcategory%5D=10973&amp;cHash=bfdfaaa910cfa3342490444b97299bb0] Veebiversioon (vaadatud 13.03.2014) (''inglise keeles'')&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cjV0B&quot;&gt;Lily C. Tang; George C. Cotzias, MD, [http://archneur.jamanetwork.com/article.aspx?articleid=574220 Modification of the Actions of Some Neuroactive Drugs by Growth Hormone], Arch Neurol. 1976;33(2):131–134. doi:10.1001/archneur.1976.00500020059009, Veebiversioon (vaadatud 14.03.2014) (''inglise keeles'')&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wZMHV&quot;&gt;Iderberg H, Francardo V, Pioli EY. [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/22465440 Animal models of L-DOPA-induced dyskinesia: an update on the current options], Neuroscience. 2012 Jun 1;211:13–27. doi: 10.1016/j.neuroscience.2012.03.023. Epub 2012 Mar 21, Veebiversioon (vaadatud 14.03.2014) (''inglise keeles'')&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cPweS&quot;&gt;Thomas Carlsson, Christian Winkler, Corinna Burger, Nicholas Muzyczka, Ronald J. Mandel, Angela Cenci, Anders Björklund, Deniz Kirik, [http://brain.oxfordjournals.org/content/128/3/559.full.pdf Reversal of dyskinesias in an animal model of Parkinson’s disease by continuous L-DOPA delivery using rAAV vectors], doi:10.1093/brain/awh374 Brain (2005), 128, 559–569,Veebiversioon (vaadatud 14.03.2014) (''inglise keeles'')&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5SB8M&quot;&gt;[http://193.40.10.165/register/register.php?lk=1&amp;otsi=J&amp;keel=est&amp;inim_vet=inim&amp;raviminimi=&amp;ta_eesti=&amp;ta_inglise=&amp;ta_ladina=levodopum&amp;atc=&amp;mlhoidja=&amp;spckp_algus=&amp;spckp_lopp=&amp;pilkp_algus=&amp;pilkp_lopp=&amp;naidustus=&amp;mlnr=&amp;mlkp_algus=&amp;mlkp_lopp= SPC-d ja PIL-id]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wSBab&quot;&gt;&quot;Eakate farmakoteraapia&quot;, Kirjastus Medicina, lk 310 – 311, 2012, ISBN 978 9949 9194 2 0&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mFGpn&quot;&gt;&quot;Eakate farmakoteraapia&quot;, Kirjastus Medicina, lk 39, 2012, ISBN 978 9949 9194 2 0&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;D5ezV&quot;&gt;[https://umm.edu/health/medical/altmed/supplement-interaction/possible-interactions-with-vitamin-b6-pyridoxine Possible Interactions with: Vitamin B6 (Pyridoxine)], Veebiversioon (vaadatud 14.03.2014) (''inglise keeles'')&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Q5kaq&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140315142906/http://www.mdidea.com/products/phytochemical/ldopa03.html L-Dopa discoery story], Veebiversioon (vaadatud 14.03.2014) (''inglise keeles'')&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5uHpW&quot;&gt;P.K.Ingle,[http://nopr.niscair.res.in/bitstream/123456789/12261/1/NPR%202(3)%20126-133.pdf L-Dopa bearing plants], Natural Product Radiance Vol 2(3), May-June 2003, Veebiversioon (vaadatud 14.03.2014) (''inglise keeles'')&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;V45tj&quot;&gt;Knowles, William S. (1983),[http://www.chem.wisc.edu/areas/reich/syntheses/dopa-monsanto-knowles.htm &quot;Asymmetric hydrogenation&quot;.], doi:10.1056/NEJM196907312810518. PMID 5791298 Accounts of Chemical Research 16 (3): 106, Veebiversioon (vaadatud 14.03.2014) (''inglise keeles'')&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0sA6n&quot;&gt;[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/chemistry/laureates/2001/advanced-chemistryprize2001.pdf Catalytic asymmetric synthesis, Advanced information on the Nobel Prize in Chemistry 2001], Veebiversioon (vaadatud 14.03.2014) (''inglise keeles'')&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
*[http://www.rsc.org/learn-chemistry/resource/rws00005824/levodopa Levodopa], Veebiversioon (vaadatud 15.03.2014)&lt;small&gt; (''inglise keeles'')&lt;/small&gt;

&lt;small&gt;''Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit [[:en:L-DOPA]] seisuga 15.03.2014.''&lt;/small&gt;

[[Kategooria:Aminohapped]]
[[Kategooria:Psühhofarmakoloogia]]
[[Kategooria:Ravimid]]</text>
      <sha1>1ii1eng43ela5s2je3gojrdn1bhfyym</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aimla</title>
    <ns>0</ns>
    <id>83231</id>
    <revision>
      <id>7248568</id>
      <parentid>7159452</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T14:20:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248568</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4032" sha1="9ledy7nihyiuilcq560wzdszksevym8" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Aimla
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Viljandi
}}
'''Aimla''' on küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]. Külas on olnud [[Aimla mõis]]. Külas asub osa [[Parika järv]]est, millest saab alguse [[Adula oja]].

Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Suure-Jaani vald]]a.

'''Ajalugu'''

Aimla külas Hundiaugu talu maadel paikneb külakalmistu (kasutusel 11.–18. sajandini).&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=13244|pealkiri=13244 Kalmistu|väljaanne=Kultuurimälestiste register|aeg=9. jaanuar 1998|vaadatud=22.01.2021}}&lt;/ref&gt; Aimlast Kuhjavere küla pool on olnud ka Suure-Jaani koguduse abikirik või kabel, mis oli juba 18. sajandiks varemeis. Aimla veski rajamise aega pole õnnestunud teada saada.

Aimla küla (Aimala) on esmamainitud 1584. aasta Poola revisjonis, kuigi siis kuulusid küla koosseisu hilisema Immaküla talud. Sel ajal oli küla Viljandi lossilääni all, eraldi mõisa mainitud ei ole. 1601 on Pärsti mõisa alla kuulunud küla (Haymuehle) all viis talu, mis hiljem hävinenud. 1624 on külas (Haymal) veel vaid üks talunik Hyrepil Andres. 1638. aastal kuulus Aimla Engelhardtidele kuuluva Navesti mõisa alla, 1688. aastaks juba eraldi mõisana. Navesti mõisast lõplikult lahutatud on Aimla mõis alles 1724. aasta adramaarevisjonis, kahe mõisa lahku löömisega kaasnes ka talumaade ümberkorraldamine.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=106&amp;iid=255&amp;img=vaa0274_001_00182-1_00029_m.png&amp;tbn=1&amp;pgn=2&amp;prc=80&amp;ctr=0&amp;dgr=0&amp;lst=1&amp;hash=dcab2acc494a4827f75f96218b68559d|pealkiri=1723.-1724. aasta revisjon|väljaanne=Saaga|aeg=22. jaanuar 2021|vaadatud=22.01.2021}}&lt;/ref&gt; 

Varasema aja kohta on väidetud, et Liivimaa ordumeister Wilhelm Fürstenberg (oli Viljandi komtuur 1554–1556 ja ordumeister 1557–1559) pantis Aimla 3500 Riia marga eest Vana-Võidu (Woidoma) mõisnikule Johann Wrangellile. 1560. aastal on Vene väed küll piirkonnas kõvasti rüüstanud, ka pandi põlema Wrangellile kuulunud Vana-Võidu mõis.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Johann Renner|pealkiri=Liivimaa ajalugu 1556-1561|aasta=1995|koht=Tallinn|kirjastus=Olion|lehekülg=112}}&lt;/ref&gt; 1595. aastal on Aimla antud Poola asehaldurile Eustachius Kurtzile ja liidetud temale kuulunud Pärsti mõisaga. 17. sajandil on Aimla läinud kaasavarana Wrangellidelt Albedyllide perekonna valdusse, kes müüsid Aimla 1697. aastal Navesti mõisnikule Gustav Friedrich Engelhardtile. 1726. aastal läks mõis aga Hartwig Wilhelm von der Howeni valdusse. 1792. aastal panditi mõis Olustvere mõisnikule Hans Heinrich Fersenile,&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Heinrich von Hagemeister|pealkiri=Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, 2. köide|aasta=1837|koht=Riia|kirjastus=Eduard Franzen's Buchhandlung|lehekülg=202}}&lt;/ref&gt; kelle pärijate käes oli mõis nende lahkumiseni Eestist 1918. aastal. 

Aimla kool tegutses aastail 1820–1875, kuni ühendamiseni Tääksi Tillureinu kooliga, Jaan Moor oli koolmeistriks Aimlas 1850–1875 ja Tääksis 1875–1895. Pärast 1926. aastat veeti hoone Aimlast ära. 

Aimla küla liideti 1866. aastal loodud Olustvere vallaga. Aimla mõis võõrandati Eesti Vabariigi kasuks 1920. aastal, mõisakompleks pandi müüki, peahoonesse koliti Aimla metskonna keskus. Mõisakompleksis asunud juustutööstuses avati 1927. aastal Olustvere-Tääksi piimaühisuse koorejaam, mis töötas kuni 1964. aastani. Mõisa saeveski üle võtnud August Soo läks 1938. aastal pankrotti. 1930. aastatel tegutsesid Aimlas Johannes Nõmme kauplus, Siimeri kauplus ja tarvitajateühisuse harukauplus.

1945. aastal loodi Aimla külanõukogu, mis eksisteeris 1954. aastani. Kolhoos Võit loodi 1948. aastal, ajutiselt eksisteerisid Aimlas 1949–1951 ka kolhoosid Tasuja ja Lembitu. 

==Viited==
{{viited}}

{{Põhja-Sakala vald}}

[[Kategooria:Põhja-Sakala vald]]
[[Kategooria:Viljandi maakonna külad]]</text>
      <sha1>9ledy7nihyiuilcq560wzdszksevym8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hildesheim</title>
    <ns>0</ns>
    <id>83552</id>
    <revision>
      <id>7248888</id>
      <parentid>6847304</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T07:38:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7248888</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22347" sha1="tuj7mu82fee5dyrc4nabluy92681ror" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2018|kuu=november}}{{Lisaviiteid|kuu=november|aasta=2018}}
{{linn
|  nimi = Hildesheim
|  hääldus = h'ildeshaim
|  nimi1_keel = saksa | nimi1 = Hildesheim
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = Wappen Hildesheim.svg
|  vapi_link = [[Hildesheimi vapp]]
|  pindala = 93
|  elanikke = 
|  asendikaardi_pilt = Hildesheim in HI.svg
|  asendikaardi_pilt_seletus = Valla asend Hildesheimi kreisis
|  asendikaart = Saksamaa
}}
[[Pilt:Hildesheim,_Dom_20171201_001.jpg|pisi|[[Hildesheimi toomkirik]] ([[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandi paik]]) ja kirikuõu ''(Domhof)'', Hildesheimi asutamiskoht]]

'''Hildesheim''' ([[alamsaksa keel]]es ''Hilmessen'') on linn Saksamaal [[Alam-Saksi]] liidumaal [[Hildesheimi kreis]]is.

Linna pindala on 92,96&amp;nbsp;km². 31. detsembril 2017 elas seal 101 744 inimest. Linn asub umbes 30&amp;nbsp;km [[Hannover]]ist kagus [[Innerste]] kallastel, mis on [[Leine]] väike lisajõgi. [[Hildesheimi toomkirik]]u ja [[Püha Miikaeli kirik (Hildesheim)|Püha Miikaeli kirikuga]] kanti Hildesheim 1985. aastal [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. [[1974]]. aastani oli Hildesheim [[kreisivaba linn]].

== Ajalugu ==

[[Pilt:Hildesheim night.jpg|pisi|Ajalooline turuplats öösel]]
Hildesheimist, ühest vanimast linnast [[Põhja-Saksamaa]]l, sai 815. aastal [[Hildesheimi piiskopkond|Hildesheimi piiskopkonna]] keskus ja see võib olla rajatud siis, kui piiskop kolis [[Elze]]st [[Innerste]] [[Koole|koolmele]], mis oli oluline turg [[Hellweg]]i kaubateel. Asustus ümber toomkiriku arenes väga kiiresti linnaks ja sai 983. aastal [[Otto III (Saksa-Rooma keiser)|kuningas Otto III]] poolt [[turuõigus]]e. Algselt peeti turgu tänaval, mida kutsuti Vanaks turuks (Alter Markt), mis on tänini alles. Esimene turuplats tehti ümber [[Püha Andrease kirik (Hildesheim)|Püha Andrease kiriku]]. Kui linn suuremaks kasvas, tekkis vajadus suurema turuplatsi järele. Praegune Hildesheimi turuplats tehti 13. sajandi alguses, kui linnas oli umbes 5000 elanikku. Kui Hildesheim sai 1249. aastal [[linnaõigus]]e, oli see üks suuremaid linnu Põhja-Saksamaal. Neli sajandit valitses Hildesheimi vaimulikkond, enne kui ehitati raekoda ja kodanikud saavutasid veidi mõju ja sõltumatust. Praeguse raekoja ehitamine algas 1268. aastal. 1367. aastal sai Hildesheimist [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] liige. Linnakodanike ja nende piiskopi vaheline sõda aastatel 1519–1523 läks kalliks maksma, kui nad vaenust hõivatud olid. Hildesheim muutus [[Luterlus|luterlikuks]] 1542. aastal ning vaid toomkirik ja mõned muud hooned jäid keisri (katoliiklaste) kätte. Ka mitmed külad linna ümber jäid katoliiklikeks. 1813. aastal, pärast [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdu]], sai linnast [[Hannoveri kuningriik|Hannoveri kuningriigi]] osa, viimase annekteeris [[Preisi kuningriik]] [[Hannoveri provints|provintsiks]] pärast 1866. aasta [[Austria-Preisi sõda]]. 1868. aastal kaevati Preisi sõdurite poolt välja väga väärtuslik leid umbes 70 Rooma hõbenõust söömiseks ja joomiseks, niinimetatud [[Hildesheimi aare]].

Linn sai tugevalt kahjustada [[Strateegiline pommitamine Teise maailmasõja ajal|õhurünnakutes]] 1945. aastal, eriti 22. märtsil. Kuigi linn oli vähese sõjalise tähtsusega, kaks kuud enne sõja lõppu Euroopas, [[Hildesheimi pommitamine Teises maailmasõjas|pommitati]] ajaloolist linna ''[[Area Bombing Directive]]'' osana, et laostada Saksa rahva moraali. 28,5% majadest purustati täielikult ja 44,7% sai kahjustusi. 26,8% majadest jäid kahjustamata. Kesklinn, mis oli kuni selle ajani säilinud oma keskaegsel kujul, tehti peaaegu maatasa. Nagu paljudes linnades, prioriteediks oli hädasti vajalike eluasemete kiire ehitamine, ning raudbetoonehitised asendasid purustatud hooneid. Enamus suuri kirikuid, kaks neist on nüüd UNESCO maailmapärandi paigad, ehitati varsti pärast sõda algses stiilis uuesti üles. Sõja ajal olid väärtuslikud maailmapärandi materjalid peidetud linnamüürialusesse keldrisse. 1978. aastal asutati [[Hildesheimi ülikool]]. 1980. aastatel algas ajaloolise keskuse rekonstrueerimine. Mõned ebameeldivad raudbetoonist hooned ümber turuplatsi lammutati maha ja asendati algsete hoonete koopiatega. 2007. aasta sügisel otsustati rekonstrueerida ''[[Umgestülpter Zuckerhut]]'' (&quot;Püstine suhkrupea&quot;), ikooniline poolpuitmaja, mis on kuulus oma ebatavalise kuju poolest. 2015. aastal tähistas linn 1200. aastat (815–2015) [[Alam-Saksi päev]]aga.

== Usundid ==

1542. aastal said enamikust elanikest luterlased. Tänapäeval peab 28,5% elanikest end katoliiklasteks ([[Hildesheimi piiskopkond (diötsees)|Hildesheimi diötsees]]) ja 38,3% protestantideks ([[Hannoveri Evangeelne Luterlik Kirik]]). 33,0% elanikest on teiste usundite järgijad või ei ole usklikud. [[Frankfurdi ja kogu Saksamaa Serbia Õigeusu Eparhia|Frankfurdi ja kogu Saksamaa]] Serbia Õigeusu piiskop asub Himmelsthüris (Hildesheimi paikkond).

== Peamised vaatamisväärsused ==

[[Pilt:Casa Gremial.jpg|pisi|Pagarite gildihoone ja lihunike gildihoone turuplatsil]]
[[Pilt:PrefeituraHi 002.jpg|pisi|Ajalooline turuplats raekoja ning turu purskkaevuga]]
[[Pilt:MichaeliskircheMagdalenengarten.jpg|pisi|Püha Miikaeli kirik ja Püha Andrease torn nähtuna Püha Magdalena aiast]]
[[Pilt:PrefeituraHi 049.jpg|pisi|püsti|''Tempelhaus'' ajaloolisel turuplatsil]]
[[Pilt:Hildesheim Wernersches Haus 403-vtmd.jpg|pisi|''Wernersches Hous'' (1606) on poolpuitraammaja puunikerdustega fassaadil]]
[[Pilt:LappenBerg.jpg|pisi|Poolpuitraammajad [[Lappenberg (Hildesheim)|Lappenbergi]] tänaval]]
[[Pilt:AmKehrwieder.jpg|pisi|püsti|Torn Kehrwiederturm (14. sajand)]]
[[Pilt:Hildesheim-Marienrode Klosterkirche Teich.jpg|pisi|püsti|[[Marienrode abiklooster]]]]
[[Pilt:ErkerAlterMarkt.jpg|pisi|püsti|Renessanssaknaorv Alter Markti tänaval]]
[[Pilt:20.4.09.Innerste.jpg|pisi|[[Innerste]] jõgi ja Püha Magdalena kirik]]
[[Pilt:Magdalenengarten5.jpg|pisi|Barokkpark Magdalenengarten]]
[[Pilt:MagdalenengartenWeinberg.jpg|pisi|Viinamarjaistandus Magdalenengarten]]
[[Pilt:HiKemenate.jpg|pisi|püsti|Alte Kemenate, keskaegne varaait (15. sajand)]]

* [[Ajalooline turuplats (Hildesheim)|Ajalooline turuplats]] (''Marktplatz'') rekonstrueeriti aastatel 1984–1990 pärast selle purustamist 1945. aasta märtsi õhurünnakus. Kõige tähelepanuväärsemad ehitised väljakul on järgmised:
** ''Knochenhaueramtshaus'' ([[Lihunike gildihoone (Hildesheim)|Lihunike gildihoone]]), ehitatud 1529. aastal ja purustatud 1945. aastal, rekonstrueeriti aastatel 1987–1989 originaalplaanide järgi. Fassaad on luksuslikult kaunistatud värvikate maalingute ja saksa vanasõnadega. Täna on hoones restoran ja Linnamuuseum.
** ''Bäckeramtshaus'' (Pagarite gildihoone) on poolpuitraammaja, mis ehitati algselt 1825. aastal. See purustati 1945. aastal ja ehitati uuesti üles 1987–1989. Täna on hoones kohvik.
** [[Ajalooline turuplats (Hildesheim)|Raekoda]], püstitatud 13. sajandil [[gooti stiil]]is. Osaliselt purustatuna 1945. aastal, ehitati see taas üles ja avati 1954. aastal.
** ''[[Ajalooline turuplats (Hildesheim)|Tempelhaus]]'', hilisgooti 14. sajandi patriitsimaja, kus täna on turismiinfoamet. See sai Teise maailmasõja ajal kahjustada, kuid taastati ja avati 1950. aastal.
** ''Wedekindhausi'', 16. sajandi patriitsimaja, iseloomustavad selle kõrged, kaunilt nikerdatud korrused, sealhulgas nende simsid allegooriliste tegelaste kujutistega.
** Külgnev ''Lüntzelhaus'' ehitati 1755. aastal [[barokk]]stiilis.
** ''Rolandhaus'' ehitati algselt 14. sajandil gooti stiilis. 1730. aastal kujundati maja ümber ning lisati barokkportaal ja suur aknaorv.
** ''Stadtschänke'' (Linnatavern) on suur poolpuitraammaja, mis ehitati algselt 1666. aastal. Väiksem külgnev ''Rococcohaus'' ehitati 1730. aastal [[rokokoo]]stiilis.
** ''Wollenwebergildehaus'' (Kangrute gildihoone) ehitati 1600. aasta paiku.
* [[Romaani stiil]]is [[Hildesheimi toomkirik|Püha Maarja toomkirik]] (Hildesheimi toomkirik), oma iidsete pronksuste ([[Bernwardi uksed]]) (u 1015) ja muude aaretega. Toomkirik ehitati 9. sajandil, kuid purustati peaaegu täielikult 1945. aastal; see rekonstrueeriti varsti pärast sõda. See on loetletud [[UNESCO]] [[UNESCO maailmapärandi nimistu|maailmapärandi paigana]] aastast 1985. &quot;[[Tuhandeaastane roos]]&quot; on arvatavasti 1000-aastane [[koer-kibuvits]]a põõsas, väidetavalt maailma vanim elus [[kibuvits]]. See jätkab õitsemist toomkiriku apsiidi seinal.
** Toomkiriku muuseum: [[Toomkiriku aare]].
* [[Püha Miikaeli kirik (Hildesheim)|Püha Miikaeli kirik]] (UNESCO maailmapärandi nimistu) – vararomaani stiilis kirik Saksamaal ja [[Saksi dünastia]] arhitektuuri näide. See ehitati aastatel 1010–1022.
* ''[[Püha Andrease kirik (Hildesheim)|Püha Andrease kirik]]'', 12. sajandi gooti kirik kõrgeima kirikutorniga (114,5&amp;nbsp;m) [[Alam-Saksi]]maal. Kiriku vastas seisab ''[[Umgestülpter Zuckerhut]]'', poolpuitraammaja aastast 1509.
* ''[[Roemer-und-Pelizaeus-Museum]]'', iidse [[Egiptuse ajalugu|Egiptuse]] ja [[Peruu ajalugu|Peruu]] kogud ning eriväljapanekud.
* ''Kreuzkirche'' (Püha Risti kirik) oli algselt osa keskaegsest kindlustusest. See muudeti kirikuks 1079. aasta paiku, sai tugevalt kahjustada 1945. aastal ja ehitati pärast sõda taas üles.
* Romaani [[Püha Godehardi kirik (Hildesheim)|Püha Godehardi]] [[Basilica minor]] (Püha Godehardi kirik), ehitatud aastatel 1133–1172, mis kavatsetakse lähitulevikus saada [[UNESCO]] UNESCO maailmapärandi nimistusse. Teised märkimisväärsed hooned, mis seisavad kiriku vastas: [[Püha Nikolause kabel (Hildesheim)|Püha Nikolause kabel]] on endine kihelkonnakirik, mis ehitati romaani stiilis 12. sajandil ja muudeti elumajaks 1803. aasta järel, ning [[Viie Haava Haigla (Hildesheim)|Viie Haava Haigla]], mis on suur poolpuitraammaja aastast 1770, [[Kelpkatus|poolkelpkatusega]].
* [[Püha Lamberti kirik (Hildesheim)|Püha Lamberti kirik]] on hilisgooti hoone, turuajal iganädalaste kontserdisarjade koht.
* ''Kehrwiederturm'' (Kehrwiederi torn), ehitatud 1300. aasta paiku, on ainus säilinud keskaegse kindlustuse torn.
* ''Poolpuitraammaju'', mida Teise maailmasõja ajal ei purustatud, võib näha ümber [[Püha Godehardi kirik (Hildesheim)|Püha Godehardi]] ja Kehrwiederi torni, Keßlerstraße, Knollenstraße, [[Gelber Stern (Hildesheim)|Gelber Sterni]], Am Kehrwiederi, [[Lappenberg (Hildesheim)|Lappenbergi]], Brühli, Hinterer Brühli ja Godehardsplatzi tänaval. Mõned neist on kaunistatud puunikerdustega fassaadidel, näiteks ''Wernersches Haus'' (1606) Godehardsplatzil ja ''Waffenschmiedehaus'' (relvasepa maja, 1548) Gelber Sternil.
* [[Püha Jakobi kirik (Hildesheim)|Püha Jakobi kirik]] on 500 aastat vana gooti stiilis palverännukirik ja oli üks paljudest Püha Jakobi kabelitest [[Camino de Santiago|Püha Jakobi teel]]. Tänane kirik on kultuurikirik rõhuga kirjandusele.
* Mälestusmärk sünagoogile (pühitsetud 1849. aastal ja purustatud 1938. aastal [[Kristalliöö]] ajal) püstitati 1988. aastal vanas juudi kvartalis [[Lappenberg (Hildesheim)|Lappenbergi]] tänaval. Vundamendid rekonstrueeriti, et anda vaatajatele aimu, kui suur sünagoog oli. Punaka tellishoone (ehitatud 1840. aasta paiku) vastas oli juudi kool.
* ''Mauritiuskirche'' (Püha Mauritiuse kirik), romaani kirik (11. sajandist) künkal linna lääneosas [[Moritzberg (Hildesheim)|Moritzbergi]] kvartalis, ristikäiguga. Kirikul on barokkinterjöör ja torn lisati 1765. aastal.
* ''Kaiserhaus'' (Keisri maja) on [[renessanss]]hoone (1586) Alter Marktil, Hildesheimi vanimal tänaval, pärast sõda taas üles ehitatud. Fassaad on kaunistatud Rooma kujude ja medaljonidega. Vastas on märkimisväärne liivakivist aknaorv 1568. aastast. Algselt kuulus see eramajale, mis lammutati 19. sajandi lõpus. Aknaorv võeti enne lahti ja lisati teisele majale Hildesheimi idaosas, mis jäi Teises maailmasõjas kahjustamata. Sealt võeti aknaorv maha, kui maja ümber kujundati, ja lisati 1972. aastal koolile praeguses kohas.
* ''Kaiserhausi'' lähedal, Alter Markti tänaval kooli taga saab näha tähelepanuväärset keskaegset poemaja Alte Kemenate, kõrgusega 5,5&amp;nbsp;m. Sellel on ristkülikuline põhiplaan mõõtmetega 6,5×5,0&amp;nbsp;m ja võlvkelder. Poemaja, üks vanimaid ilmalikke hooneid Hildesheimis, ehitati [[liivakivi]]st 15. sajandi gooti stiilis. Teiste allikate järgi võib see isegi vanem olla, st olla ehitatud 11. sajandi lõpu ja 13. sajandi keskpaiga vahel. Hoonel on kaks korrust. Kuna selles ei olnud puitu, ei põlenud see 1945. aastal maha, kuid sai kahjustusi ja parandati kohe pärast sõda. Aastatel 1945–1951 kasutati seda eluasemena. Alte Kemenate ei ole avalik külastusobjekt.
* Püha Magdalena kirik (''Magdalenenkirche'') on väike kirik suurte [[lantsettaken]]dega ajaloolisel Alter Markti tänaval, mis pühitseti 1224. aastal. Algselt ehitati see romaani stiilis, kuid 1456. aastal suurendati ja kujundati gooti stiilis ümber. Kirikus on puidust altar (umbes 1520. aastast) nikerdiste ja muude kunstiteostega. Väikesel Süsternstraße tänaval on hästisäilinud osa keskaegsest linnamüürist ümmarguse torniga. Kiriku vastas võib väikesel Mühlenstraße kõrvaltänaval näha kõrget poolpuitraammaja, mis ehitati 1981. aastal taas üles keskaegsele linnamüürile. Fassaad on kaunistatud puunikerdustega.
* [[Magdalenengarten]], barokkpark, mis rajati aastatel 1720–1725, on Püha Magdalena kiriku lähedal. Selles on palju erinevaid roosipõõsaid, roosimuuseum, paviljonid, barokk-kujud, hästisäilinud osa keskaegsest linnamüürist ja isegi viinamarjaistandus, mis annab 100–200 pudelit veini aastas. Kevadel õitsevad pargi lääneosas haruldased metsikud kollased tulbid (''tulipa sylvestris'').
* [[Püha Bernwardi kirik (Hildesheim)|Püha Bernwardi kirik]], [[uusromaanika]] kirik, ehitatu 1905–1907, purustatud 1945. aastal ja taas üles ehitatud aastatel 1948–1949. Kirikus on 15. sajandi algusest pärinev gooti puitaltari [[altarimaal]].
* Osa keskaegsest kaitsesüsteemist, linnamüür, vallikraav ja vall, mis ehitati ümber linna 13. sajandil, on hästi säilinud. Tehisjärv [[Kalenberger Graben]] on selle osa. Park ümbritseb seda.
* [[Steuerwaldi loss (Hildesheim)|Steuerwaldi loss]] (''Burg Steuerwald'') linna põhjaosas, umbes 3&amp;nbsp;km turuplatsist, ehitati aastatel 1310–13. Selle torn (25&amp;nbsp;m) lisati 1325. aastal. Pühale Magdalenale pühitsetud kabel ehitati algselt romaani stiilis ja muudeti gooti kabeliks 1507. aastal. Tänapäeval kasutatakse seda laulatusteks ja kontsertideks.
* [[Marienburgi loss (Hildesheim)|Marienburgi loss]] (''Burg Marienburg'') on Hildesheimi kaguosas, umbes 6&amp;nbsp;km turuplatsist. See ehitati aastatel 1346–1349.
* [[Sorsum]] on endine küla Hildesheimi lääneosas, mis sai linna osaks 1974. aastal. Seal on endine valdus, asutatud keskajal, mis muudeti pärast 2000. aastat elamupiirkonnaks. Tuvitorn, ehitatud 1733. aastal, suur ait (1786) ja härrastemaja 1734. aastast on kõige tähtsamad vaatamisväärsused Hildesheimi maapiirkonnas.
* [[Marienrode abiklooster]] (''Kloster Marienrode'') on Hildesheimist edelas, umbes 6&amp;nbsp;km turuplatsist. See asutati 1125. aastal. Praeguse kiriku nurgakivi pandi 1412. aastal. Kirik ehitati gooti stiilis kolmelöövilisena ja lõpetati 1462. aastal. Barokne harjatorn lisati 18. sajandil. Kirikus on kaks märkimisväärset barokkaltarit umbes 1750. aastast ja gooti liivakiviskulptuur Maarjast, mis tehti 1460. aastal. Orel pärineb 18. sajandi keskpaigast. Abikloostri väike kabel, pühakute Cosmase ja Damiani, mis ehitati 1792. aastal, muudeti 1830. aastal väikeseks protestantlikuks kirikuks. Abiklooster saadeti 1806. aastal laiali, kuid anti 1986. aastal tagasi katoliku kirikule. 1988. aastast juhivad seda taas nunnad. Kloostri lähedal on suur kalatiik koos 1839. aastal ehitatud kõrge tuuleveskiga.

Muude huvipaikade hulka kuulub teater, kus etendatakse muusika- ja sõnalavastusi ning korraldatakse kontserte.

&lt;gallery&gt;
Pilt:Knochenhaueramtshaus 1900.jpg|Knochenhaueramtshaus enne purustamist 22. märtsil 1945
Pilt:St Michaels Church Hildesheim.jpg|[[Püha Miikaeli kirik (Hildesheim)|Püha Miikaeli kirik]], UNESCO maailmapärand
Pilt:St-andreas.jpg|[[Püha Andrease kirik (Hildesheim)|Püha Andrease kirik]], 114&amp;nbsp;m kõrge torn
Pilt:Hildesheim-St-Godehard-Nordseite-Panorama.jpg|Püha Godehardi basiilika
Pilt:Hildesheim-St- Lamberti-Neue Turmhaube-001-Hildesia.jpg|[[Püha Lamberti kirik (Hildesheim)|Püha Lamberti kirik]], 2007, uue torniga
Pilt:HildesheimMarktplatz.jpg|Turuplats (Markt) sügisõhtul
Pilt:KlSteuer5.jpg|Püha Mauritiuse kirik
Pilt:Keßlerstraße 92 Hildesheim 20060930 001.jpg|Poolpuitraammajad Keßlerstraßel
Pilt:Hildesheim Hinterer.Brühl.Timberframe.House.04.JPG|Poolpuitraammajad Hinterer Brühli tänaval
Pilt:Hildesheim Himmelthür Orthodox church.JPG|Jumalaema Ülestõusmise klooster, [[Frankfurdi ja kogu Saksamaa Serbia Õigeusu Eparhia]] keskus
Pilt:Hildesheim um 1900.jpg|Raekoda 1900. aasta paiku
&lt;/gallery&gt;

== Liidendamised ==

* 1911 – [[Moritzberg (Hildesheim)|Moritzberg]]
* 1912 – Steuerwald
* 1938 – Drispenstedt ja Neuhof
* 1971 – Ochtersum
* 1974 – Achtum-Uppen, Bavenstedt, Einum, Himmelsthür, Itzum, Marienburg, Marienrode ja [[Sorsum]]

== Sõpruslinnad ==

* [[Angoulême]], [[Uus-Akvitaania]], Prantsusmaa, aastast 1965
* [[al-Minya]], [[Egiptus]], aastast 1975
* [[Weston-super-Mare]], [[North Somerset]], Inglismaa, [[Suurbritannia]], aastast 1983
* [[Padang]], [[Indoneesia]], aastast 1988
* [[Halle]] Saksi-Anhalt, Saksamaa, aastast 1990
* [[Gelendžik]], [[Krasnodari krai]], Venemaa, aastast 1992
* North Somerset, Inglismaa, Suurbritannia, aastast 1997
* [[Pavia]], [[Lombardia]], Itaalia, aastast 2000

== Rahvusvahelist huvi pakkuvad sündmused ==

* [[M'era Luna Festival]], Euroopa kõige olulisem [[Goodid (subkultuur)|gooti]] ja ''[[Gothic rock]]''{{'}}i üritus
* Festival Jazztime nelipühade nädalavahetusel (mais või juunis)

== Majandus ==

Hildesheim on koduks märkimisväärsetele rahvusvahelistele kontsernidele ja paljudele tugevatele keskmise suurusega ettevõtetele, näiteks [[Blaupunkt]], [[Bosch]], [[Friedrich Krupp AG|Krupp]], [[Thyssen AG|Thyssen]] ja [[Coca-Cola]].

== Transport ==

Hildesheimil on tõhus liiklustaristu: see on liidumaadevaheliste maanteede ja raudtee piirkondlik sõlmpunkt ([[Hildesheim Hauptbahnhof]] teenindab [[Intercity-Express]] liine), on ühendatud [[kiirtee]]ga ([[Autobahn]]), omab sadamat tehisveeteel [[Kesk-Saksa kanal]] ja Hildesheim Betriebsgesellschafti lennuvälja.

== Kultuur ==

Linnas asub [[Frankfurdi ja kogu Saksamaa Serbia Õigeusu Eparhia]] peakorter.

== Tuntud inimesi ==

* [[Klaus Berger (teoloog)|Klaus Berger]] (1940–), teoloog
* Püha [[Bernward]] (960–1022), Hildesheimi piiskop
* [[Ludolph van Ceulen]] (1540–1610), matemaatik
* [[Nadine Chanz]] (1972–), Playboy playmate
* [[Bernd Clüver]] (1948–2011), laulja (poiss suupilliga)
* [[Wolfgang Danne]] (1941–), iluuisutaja
* Püha [[Godehard von Hildesheim|Godehard]] (960–1038), Hildesheimi piiskop
* [[Uwe Gronostay]] (1939–2008), koormeister
* [[Jakob Guttmann (rabi)|Jakob Guttmann]] (1845–1919), pearabi, filosoof, pedagoog
* [[Johannes von Hildesheim]] (1310/1320–1375), kirjanik ja [[Karmeliidid|karmeliidimunk]]
* [[Julius Guttmann]] (1880–1950), Saksa ja [[Iisrael]]i rabi, juudi filosoof ja ajaloolane
* [[Karl Hamann]] (1903–1973), 1948–1951 [[Saksamaa Liberaaldemokraatlik Partei|LDPD]] esimees ja minister
* [[Ernst August von Hannover (1983)]], sündinud Hildesheimis
* [[Petra Hartmann]] (1970–), kirjanik ja kirjandusteadlane
* [[Wilhelm Hennis]] (1923–2012), politoloog
* [[Friedrich Konrad Hornemann]] (1772–1801), Saksa Aafrika-avastaja
* [[Adolf Hurwitz]] (1859–1919), 19. sajandi Saksa matemaatik
* [[Wilhelm Koppe]] (1896–1975), ''[[Obergruppenführer]]'' ja Waffen-SS und Polizei kindral
* [[Hans Adolf Krebs]] (1900–1981), arst ja biokeemik, [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] 1953. aastal
* [[Diane Kruger]] (1976–), supermodell ja näitleja, kes mängis filmis &quot;[[Trooja (film)|Trooja]]&quot;
* [[Heinrich Nordhoff]] (1899–1968), insener, [[Volkswagen]]i esimees ja võtmetegelane VW Beetle'i ajaloos
* [[Didrik Pining]] (1430–1491), 15. sajandi Põhja-Atlandi avastaja, sündis Hildesheimis
* [[Erich Pommer]] (1889–1966), filmiprodutsent, sündis Hildesheimis
* [[Thomas Quasthoff]] (1959–), Saksa ooperilaulja (bass-bariton)
* [[Henry Rathbone]] (1837–1911), Ameerika Ühendriikide konsul, vangistatud Hildesheimis
* [[Ferdinand von Roemer]] (1818–1891), geoloog, sündis Hildesheimis
* [[Michael Schenker]] (1955–), Saksa rokk-kitarrist, ansamblite [[Scorpions]] ja [[UFO (ansambel)|UFO]] asutajaliige
* [[Rudolf Schenker]] (1948–), [[kitarrist]] ja ''[[hard rock]]''&lt;nowiki/&gt;'i [[Ansambel (muusika)|ansambli]] [[Scorpions]] asutajaliige, sündinud Hildesheimis
* [[Oskar Schindler]] (1908–1974) Saksa tööstur, [[Õiglane maailma rahvaste seas]], suri Hildesheimis (vt ka filmi &quot;Schindleri nimekiri&quot;)
* [[Eberhard Schlotter]] (1921–2014), maalikunstnik ja graafik
* [[Wolfram Sievers]] (1905–1948), nats, sõjakurjategija ja [[Ahnenerbe]] juht, hukati sõjakuritegude eest
* [[Bruno Snell]] (1886–1986), klassikaline filoloog
* [[Guy Stern]] (1922–), Ameerika kirjanduskriitik ja linna aukodanik
* [[Maik Taylor]] (1971–), [[Põhja-Iirimaa]] ja [[Birmingham City FC]] jalgpallur
* Kaksikud [[Wolfgang Lauenstein|Wolfgang]] ja [[Christoph Lauenstein]] (1962–), said [[Oscar]]i 1989. aastal filmi &quot;[[Balance (film)|Balance]]&quot; eest.

== Vaata ka ==
* [[Hannoveri-Braunschweigi-Göttingeni-Wolfsburgi metropolipiirkond]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* [https://www.hildesheim.de/ www.hildesheim.de]
* [http://www.panorama-cities.net/hildesheim/hildesheim.html 360° panoraamid Hildesheimist]
* [http://www.oldandsold.com/articles04/europe15.shtml Artikkel Hildesheimist]
* [http://www.virtualtourist.com/travel/Europe/Germany/Land_Niedersachsen/Hildesheim-53576/TravelGuide-Hildesheim.html Hildesheimi reisijuht]
* [http://www.raymond-faure.com/Hildesheim/hildesheim.htm Pildid]

{{Hildesheimi kreisi vallad}}

[[Kategooria:Alam-Saksi linnad]]
[[Kategooria:Alam-Saksi vallad]]
[[Kategooria:Hansalinnad]]
[[Kategooria:Hildesheimi kreis]]</text>
      <sha1>tuj7mu82fee5dyrc4nabluy92681ror</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti linnad</title>
    <ns>0</ns>
    <id>85726</id>
    <revision>
      <id>7248845</id>
      <parentid>7244779</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T05:28:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-53922-12</username>
        <id>239158</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7248845</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18282" sha1="r35pp8kuk4n8wivfj1mfr1k616un2rr" xml:space="preserve">{{toimetaAeg}}
2026. aasta seisuga on Eestis 47 [[linn]]a, mis on [[asustusüksus]]ed.&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/116102017001 	RT I, 16.10.2017, 1]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Asustusjaotus&quot;&gt;[https://fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/kohalikud-omavalitsused/asustusjaotus &quot;Asustusjaotus&quot;], Rahandusministeerium (vaadatud 10.09.2024)&lt;/ref&gt; Neist kümme on samades piirides [[omavalitsusüksus]]ed, viis [[linnasisene linn|linnasisesed linnad]] ja ülejäänud 32 [[vallasisene linn|vallasisesed linnad]].

Eestis loetakse linnaks üldjuhul asustusüksusi, milles on vähemalt 1000 elanikku.&lt;ref name=&quot;Asustusjaotus&quot; /&gt; Suurima elanike arvuga on pealinn [[Tallinn]] (452 563 elanikku, 2026) ja väikseima elanike arvuga [[Kallaste]] (628 elanikku, 2026).&lt;ref name=&quot;RA&quot; /&gt; 2026. aasta rahvaloenduse andmetel elas linnades kokku 898 228 inimest. Artjom boss

== Eesti linnade loend ==
Tärninga on tähistatud linnad, mis on samades piirides asustus-  ja omavalitsusüksused.

{{Stiilid |staatilised rea numbrid |joondatud veerud}}
{| class=&quot;wikitable sortable static-row-numbers col-2-right col-3-right col-4-right&quot;
!Linn
!Linna&lt;br /&gt;staatus
!Pindala&lt;br /&gt;(km²)
!data-sort-type=&quot;number&quot; | Elanikke&lt;br /&gt;(2026)&lt;ref name=&quot;RA&quot; /&gt;
!Maakond
!Omavalitsus-&lt;br /&gt;üksus
|-----
| [[Tallinn]]
|1248
|159,3|| 452 563
| [[Harju maakond|Harjumaa]]
| Tallinn*
|-----
| [[Tartu]]
|1262
|39,0|| 96 506
| [[Tartu maakond|Tartumaa]]
| [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]]
|-----
| [[Narva]]
|1345
|68,7|| 51 411
| [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]
| Narva linn*
|-----
| [[Pärnu]]
|1251
|33,2|| 40 934
| [[Pärnu maakond|Pärnumaa]]
| [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]]
|-----
| [[Kohtla-Järve]]
|1946
|39,3|| 32 368
| [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]
| Kohtla-Järve linn*
|-----
| [[Viljandi]]
|1283
|14,7|| 17 000
| [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]
| Viljandi linn*
|-----
| [[Maardu]]
|1980
|23,4|| 16 812
| [[Harju maakond|Harjumaa]]
| Maardu linn*
|-----
| [[Rakvere]]
|1302
|10,6|| 15 345
| [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]]
| Rakvere linn*
|-----
| [[Kuressaare]]
|1563
|15,5|| 12 729
| [[Saare maakond|Saaremaa]]
| [[Saaremaa vald]]
|-----
| [[Sillamäe]]
|1957
|12,1|| 11 942
| [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]
| Sillamäe linn*
|-----
| [[Võru]]
|1784
|14,0|| 11 813
| [[Võru maakond|Võrumaa]]
| Võru linn*
|-----
| [[Valga]]
|1584
|16,7|| 11 732
| [[Valga maakond|Valgamaa]]
| [[Valga vald]]
|-----
| [[Keila]]
|1938
|11,2|| 10 986
| [[Harju maakond|Harjumaa]]
| Keila linn*
|-----
| [[Jõhvi]]
|1938
|7,6|| 10 448
| [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]
| [[Jõhvi vald]]
|-----
| [[Haapsalu]]
|1279
|11,1|| 9 338
| [[Lääne maakond|Läänemaa]]
| [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linn]]
|-----
| [[Paide]]
|1291
|10,1|| 7 873
| [[Järva maakond|Järvamaa]]
| [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linn]]
|-----
| [[Saue]]
|1993
|4,4|| 6 146
| [[Harju maakond|Harjumaa]]
| [[Saue vald]]
|-----
| [[Elva]]
|1938
|9,9|| 5 560
| [[Tartu maakond|Tartumaa]]
| [[Elva vald]]
|-----
| [[Tapa]]
|1926
|17,4|| 5 388
| [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]]
| [[Tapa vald]]
|-----
| [[Põlva]]
|1993
|5,5|| 5 292
| [[Põlva maakond|Põlvamaa]]
| [[Põlva vald]]
|-----
| [[Rapla]]
|1993
|4,7|| 5 209
| [[Rapla maakond|Raplamaa]]
| [[Rapla vald]]
|-----
| [[Türi]]
|1926
|6,9|| 5 022
| [[Järva maakond|Järvamaa]]
| [[Türi vald]]
|-----
| [[Jõgeva]]
|1938
|3,9|| 4 934
| [[Jõgeva maakond|Jõgevamaa]]
| [[Jõgeva vald]]
|-----
| [[Kiviõli]]
|1946
|11,8|| 4 645
| [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]
| [[Lüganuse vald]]
|-----
| [[Paldiski]]
|1783
|59,9|| 3 975
| [[Harju maakond|Harjumaa]]
| [[Lääne-Harju vald]]
|-----
| [[Põltsamaa]]
|1926
|6,0|| 3 966
| [[Jõgeva maakond|Jõgevamaa]]
| [[Põltsamaa vald]]
|-----
| [[Sindi]]
|1938
|5,0|| 3 749
| [[Pärnu maakond|Pärnumaa]]
| [[Tori vald]]
|-----
| [[Kunda]]
|1938
|10,1|| 2 975
| [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]]
| [[Viru-Nigula vald]]
|-----
| [[Kärdla]]
|1938
|4,5|| 2 871
| [[Hiiu maakond|Hiiumaa]]
| [[Hiiumaa vald]]
|-----
| [[Kehra]]
|1993
|3,9|| 2 755
| [[Harju maakond|Harjumaa]]
| [[Anija vald]]
|-----
| [[Narva-Jõesuu]]
|1993
|10,2|| 2 611
| [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]
| [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linn]]
|-----
| [[Tõrva]]
|1926
|4,8|| 2 549
| [[Valga maakond|Valgamaa]]
| [[Tõrva vald]]
|-----
| [[Loksa]]
|1993
|3,8|| 2 459
| [[Harju maakond|Harjumaa]]
| Loksa linn*
|-----
| [[Tamsalu]]
|1996
|6,3|| 2 287
| [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]]
| [[Tapa vald]]
|-----
| [[Otepää]]
|1936
|6,2|| 2 052
| [[Valga maakond|Valgamaa]]
| [[Otepää vald]]
|-----
| [[Räpina]]
|1993
|3,8|| 2 002
| [[Põlva maakond|Põlvamaa]]
| [[Räpina vald]]
|-----
| [[Kilingi-Nõmme]]
|1938
|4,3|| 1 567
| [[Pärnu maakond|Pärnumaa]]
| [[Saarde vald]]
|-----
| [[Karksi-Nuia]]
|1993
|2,9|| 1 404
| [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]
| [[Mulgi vald]]
|-----
| [[Võhma]]
|1993
|1,9|| 1 219
| [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]
| [[Põhja-Sakala vald]]
|-----
| [[Lihula]]
|1993
|4,2|| 1 205
| [[Pärnu maakond|Pärnumaa]]
| [[Lääneranna vald]]
|-----
| [[Antsla]]
|1938
|2,9|| 1 201
| [[Võru maakond|Võrumaa]]
| [[Antsla vald]]
|-----
| [[Mustvee]]
|1938
|5,7|| 1 101
| [[Jõgeva maakond|Jõgevamaa]]
| [[Mustvee vald]]
|-----
| [[Suure-Jaani]]
|1938
|2,9|| 1 081
| [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]
| [[Põhja-Sakala vald]]
|-----
| [[Abja-Paluoja]]
|1993
|4,5|| 1 030
| [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]
| [[Mulgi vald]]
|-----
| [[Püssi]]
|1993
|2,1|| 852
| [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]
| [[Lüganuse vald]]
|-----
| [[Mõisaküla]]
|1938
|2,2|| 693
| [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]
| [[Mulgi vald]]
|-----
| [[Kallaste]]
|1938
|2,3|| 628
| [[Tartu maakond|Tartumaa]]
| [[Peipsiääre vald]]
|}

{{Staatilised rea numbrid}}
{| class=&quot;wikitable sortable static-row-numbers&quot; style=&quot;text-align:right;&quot;
|+ Eesti linnade rahvaarv rahvaloenduste andmetel (1922–2021)
! Linn
!1922
!1934
! data-sort-type=&quot;number&quot; | 1959&lt;ref name=&quot;RA1995&quot; /&gt;
!data-sort-type=&quot;number&quot; | 1970&lt;ref name=&quot;RA1995&quot; /&gt;
!data-sort-type=&quot;number&quot; | 1979&lt;ref name=&quot;RA1995&quot; /&gt;
!data-sort-type=&quot;number&quot; | 1989&lt;ref name=&quot;RL&quot; /&gt;
!data-sort-type=&quot;number&quot; | 2000&lt;ref name=&quot;RL&quot; /&gt;
!data-sort-type=&quot;number&quot; | 2011&lt;ref name=&quot;RL&quot; /&gt;
!data-sort-type=&quot;number&quot; | 2021&lt;ref name=&quot;RA&quot; /&gt;
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Tallinn]]
|122 419
|137 792
| 281 714 || 369 583 || 441 800 || 499 421 || 400 378 || 393 222 || 438 341
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Tartu]]
|50 342
|58 876
| 74 263 || 90 459 || 104 381 || 113 420 || 101 169 || 97 600 || 91 407
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Narva]]
|26 912
|23 512
| 30 381 || 61 346 || 75 909 || 84 975 || 68 680 || 58 663 || 53 424
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Pärnu]]
|18 499
|20 334
| 41 029 || 50 224 || 54 051 || 56 937 || 45 500 || 39 728 || 38 347
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Kohtla-Järve]]
|
|
| 40 464 || 82 558 || 87 472 || 91 664 || 47 679 || 37 201 || 32 577
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Viljandi]]
| 9400
|11 788
| 17 916 || 20 814 || 22 368 || 23 080 || 20 756 || 17 473 || 16 875
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Maardu]]
|
|
| || || || 16 052 || 16 738 || 17 524 || 15 284
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Rakvere]]
| 7660
|10 027
| 14 296 || 17 891 || 19 011 || 19 822 || 17 097 || 15 264 || 14 984
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Kuressaare]]
| 3364
| 4478
| 9720 || 12 140 || 14 207 || 16 166 || 14 925 || 13 166 || 12 698
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Sillamäe]]
|
|
| 8210 || 13 505 || 16 157 || 20 561 || 17 199 || 14 252 || 12 230
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Valga]]
| 9455
|10 842
| 13 354 || 16 795 || 18 474 || 17 722 || 14 323 || 12 261 || 11 792
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Võru]]
| 5077
| 5332
| 10 700 || 15 398 || 16 767 || 17 496 || 14 879 || 12 667 || 11 533
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Jõhvi]]
|
|
| 10 502 || || || || 12 112 || 11 025 || 10 130
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Keila]]
|
|
| 3032 || 5574 || 7194 || 10 072 || 9388 || 9763 || 10 078
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Haapsalu]]
| 4251
| 4649
| 8567 || 11 483 || 13 035 || 14 617 || 12 054 || 10 251 || 9220
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Paide]]
| 2980
| 3285
| 5834 || 7911 || 9641 || 10 849 || 9642 || 8228 || 7544
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Saue]]
|
|
|
| || || || 4958 || 5514 || 5831
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Elva]]
|
|
| 4800 || 6365 || 6358 || 6325 || 6020 || 5607 || 5616
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Tapa]]
|
| 3751
| 8001 || 10 037 || 10 851 || 10 439 || 6765 || 5896 || 5168
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Põlva]]
|
|
|
| || || || 6467 || 5767 || 5115
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Türi]]
|
| 2903
| 5625 || 6275 || 6626 || 6862 || 6324 || 5954 || 5070
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Rapla]]
|
|
| || || || || 5758 || 5202 || 4887
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Jõgeva]]
|
|
| 2496 || 3644 || 5389 || 7035 || 6420 || 5501 || 4851
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Kiviõli]]
|
|
| 10 444 || 11 153 || 11 050 || 10 390 || 7405 || 5634 || 4725
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Põltsamaa]]
|
| 2609
| 3667 || 4523 || 4893 || 5207 || 4849 || 4188 || 3847
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Sindi]]
|
|
| 3083 || 3908 || 4428 || 4548 || 4179 || 4076 || 3744
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Paldiski]]
| 1053
|851
| 3387 || 6907 || 7311 || 7690 || 4248 || 4085 || 3542
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Kärdla]]
|
|
| 2688 || 2969 || 3426 || 4139 || 3773 || 3050 || 3160
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Kunda]]
|
|
| 3776 || 5226 || 4828 || 5037 || 3899 || 3422 || 2865
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Tõrva]]
|
| 2599
| 2579 || 2755 || 3157 || 3546 || 3201 || 2729 || 2690
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Narva-Jõesuu]]
|
|
| || || || || 2983 || 2632 || 2664
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Kehra]]
|
|
| || || || || 3224 || 2889 || 2607
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Loksa]]
|
|
| || || || || 3494 || 2759 || 2467
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Otepää]]
|
|
| 2158 || 2424 || 2289 || 2424 || 2282 || 2108 || 2074
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Räpina]]
|
|
| || || || || 2967 || 2751 || 2066
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Tamsalu]]
|
|
| || || || || 2618 || 2236 || 2053
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Kilingi-Nõmme]]
|
|
| 2141 || 2319 || 2507 || 2504 || 2223 || 2075 || 1605
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Karksi-Nuia]]
|
|
| || || || ||2269 || 1931 || 1453
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Võhma]]
|
|
| || || || || 1596 || 1314 || 1280
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Antsla]]
|
|
| 2453 || 2211 || 1952 || 1688 || 1547 || 1291 || 1263
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Lihula]]
|
|
| || || || || 1497 || 1399 || 1175
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Mustvee]]
|
|
| 2325 || 2227 || 2087 || 1994 || 1753 || 1358 || 1175
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Suure-Jaani]]
|
|
| 1713 || 1610 || 1653 || 1503 || 1324 || 1039 || 1173
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Abja-Paluoja]]
|
|
| || || || || 1417 || 1240 || 1030
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Püssi]]
|
|
| || || || || 1872 || 1083 || 863
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Mõisaküla]]
|
|
| 2163 || 1887 || 1618 || 1349 || 1165 || 825 || 756
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Kallaste]]
|
|
| 1668 || 1604 || 1431 || 1361 || 1211 || 852 || 685
|-
| align=&quot;left&quot; | [[Nõmme linn|Nõmme]]
|
|15 105
|
|
|
|
|
|
|
|-
|align=&quot;left&quot; | [[Petseri]]
| 2013
| 4274
|
|
|
|
|
|
|
|-
|align=&quot;left&quot; | [[Mustla]]
|
|
| 1011
| 1101
|964
|
|
|
|
|-
|align=&quot;left&quot; | [[Ahtme]]
|
|
|11 215
|
|
|
|
|
|
|}

== Ajalugu ==
=== Keskaegsed linnad Eesti alal ===
Eesti [[keskaeg]]sed linnad olid [[Tallinn]] ([[linnaõigus]]ed 1248), [[Tartu]] (enne 1262), [[Vana-Pärnu]] (1251), [[Uus-Pärnu]] (1318), [[Narva]] (1345), [[Paide]] (1291), [[Rakvere]] (1302), [[Viljandi]] (1283) ja [[Haapsalu]] (1279) ja [[Toompea]].{{lisa viide}} 1296. aastal mainis [[Helmold de Lode]] kirjas [[Lübeck]]i raele oma linnu [[Lodenrode ja Koila|Lodenrodet ja Koilat]], mille kohta puuduvad muud andmed.
Linnade [[linnaõigus]]e reeglina Liivimaa osas lähtusid [[Riia õigus]]est ja Eestimaa osas [[Lübecki õigus|Lübecki (Tallinna) õigusest]]. Erandiks olid Haapsalu ja Paide, kus keskajal kehtis Riia õigus.

1563. aastal sai linnaõigused [[Kuressaare]] ja 1584. aastal [[Valga (Liivimaa)|Valga]]. 17. sajandi algul kaotati [[Vana-Pärnu]] linn ja väikesed sisemaalinnad (Paide, Rakvere ja Viljandi) kaotasid suure osa oma õigustest ja sattusid [[alev]]itena sõltuvusse mõisaomanikust.

Väikelinnade [[omavalitsus]]ena ja esimese astme kohtuna tegutses [[foogtikohus]], mis koosnes [[kohtufoogt]]ist ja paarist linnavanemast. Foogtikohtud loodi magistraatide alluvusse alates 16. sajandist, neil lasusid politsei- ja alamastme kohtu ülesanded. 1785. aasta Venemaa keisririigi linnaseadusega muudeti [[Raad|magistraat]] ainult esimese instantsi kohtuasutuseks, foogtikohtud kaotati või väiksemates linnades reorganiseeriti magistraatideks.
=== Uusaegsed linnad Eesti alal ===
[[Asehalduskord|Asehalduskorra]] kehtestamisega [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna]] ja [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonnas]] oli Eesti aladel kuus linna: [[Tallinn]], [[Tartu]], [[Kuressaare]], [[Narva]], [[Pärnu]], [[Viljandi]], sh [[Venemaa keisrinna]] [[Katariina II]] 1785. aasta linnaseaduse alusel said [[linnaõigused]] [[Kuressaare]], [[Paldiski]], [[Valga (Liivimaa)|Valga]] ja [[Võru]]. 1783. aasta asehalduskorra sisseviimisel muudeti senised linnad [[kreis]]ikeskusteks ja linnaõigused said tagasi Rakvere, Viljandi ja Pärnu, linnaks sai Paldiski ning uue kreisilinnana rajati [[Võru]]. Asehalduskorra kehtestamisel allutati raed administratiivalal [[kubermanguvalitsus]]tele ja majandusalal [[kroonupalat]]ile.

Linnaseaduse järgi moodustasid kõik [[linnakodanik]]ud ühe linnakogukonna, mis omakorda jagunes eri klassideks eriliste õiguste ja kohustustega. Esimesse klassi kuulusid varakad linnaelanikud – [[kinnisvara]]omanikud. [[Linnakodanik]]e teise klassi moodustasid [[gild]]id, mis vanemates, keskaja linnades olid tekkinud kui autonoomsed [[seisus]]likud ühingud. Gildiliikmed jagunesid omakorda vastavalt nende käes oleva [[kapital]]i suurusele, mille nad linnavõimudele olid esitanud. Iga kapitaliomanik maksis vastavalt üles antud kapitali suurusele aastas ühe protsendi riigimaksu. Näiteks kodanikud, kes olid oma vara hinnanud suuremaks kui 10 000 rubla, kuulusid esimesse gildi. Teise gildi kuulusid kodanikud, kelle vara väärtus oli 5000 – 10 000 rubla, ja kolmandasse gildi 1000–5000-rublase vara omanikud. Esimese gildi liikmed võisid näiteks tegutseda kõikidel tööstus- ja kaubandusaladel, teise gildi liikmed võisid tegutseda vaid sisemaal ning kolmanda gildi liikmetel oli võimaldatud vaid väikekaubitsemine ja madalamad käsitööalad. Sellesse gildi kuulusidki peamiselt [[käsitöö]]lised, kes omakorda jagunesid [[tsunft]]ideks. Käsitööliste tegevust reguleeris linnaseadusele lisatud määrustik käsitöö kohta. Linnaelanikud, kes olid alatiselt linnas viibivad sise- ja välismaalt saabunud võõrad, arvati neljandasse klassi, kusjuures neid liigitati omakorda veel rahvuste järgi. Viienda elanikkonna klassi moodustasid nimekad isikud ehk [[Literaat|literaadid]]: teadusemehed, kunstnikud, suurte kapitalide omanikud jne. Viimase, kuuenda klassi moodustas lihtrahvas, kes ei omanud maju, ei tegelenud käsitööga.

[[18. sajand]]i lõpul domineerisid Eesti linnades puithooned. Leidus ka erandeid: Tallinnas ja Kuressaares moodustasid kivihooned vastava ehitusmaterjali piisava olemasolu tõttu ligi poole hoonestusest. [[1820. aastad|1820. aastail]] võis näha järgmist pilti:

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Linn
! Kivihooneid
! Puithooneid
|-
| [[Võru]]
| 10
| 79
|-
| [[Pärnu]]
| 87
| 532
|-
| [[Tartu]]
| 111
| 628
|-
| [[Kuressaare]]
| 99
| 103
|-
| [[Tallinn]]
| 440
| 1059
|}

=== Linnad Eesti vabariigi ajal ===
1920. aastal oli Eestis 12 linna: [[Haapsalu]], [[Kuressaare]], [[Narva]], [[Paide]], [[Paldiski]], [[Petseri]], [[Pärnu]], [[Tallinn]], [[Tartu]], [[Valga]], [[Viljandi]] ja [[Võru]].

1926. aastal muudeti Vabariigi Valitsuse otsusega [[Nõmme linn|Nõmme]], [[Põltsamaa]], [[Tapa]], [[Tõrva]] ja [[Türi]] [[alev]] nende elanike soovil linnadeks. 1927. aastal said linnaks [[Tõrva]] ja 1936. aastal [[Otepää]].

Linnaseadusega, mis jõustus 1. maist 1938, alevid kaotati. Seaduse alusel said linna staatuse 14 alevit – [[Antsla]], [[Elva]], [[Jõgeva]], [[Jõhvi]], [[Kallaste]], [[Keila]], [[Kilingi-Nõmme]], [[Kunda]], [[Kärdla]], [[Mustla]], [[Mustvee]], [[Mõisaküla]], [[Sindi]] ja [[Suure-Jaani]].

1. mail 1938 oli Eestis kokku 33 linna:
* [[Tallinn]] ([[pealinn]]),
* [[Tartu]] ([[esimese astme linn]]),
* [[Narva]], [[Pärnu]], [[Nõmme linn|Nõmme]], [[Viljandi]], [[Valga]], [[Rakvere]] ([[teise astme linn]]ad),
* [[Võru]], [[Haapsalu]], [[Kuressaare]], [[Petseri]], [[Tapa]], [[Paide]], [[Türi]], [[Mustvee]], [[Põltsamaa]], [[Tõrva]], [[Mõisaküla]], [[Jõhvi]], [[Otepää]], [[Kunda]], [[Sindi]], [[Elva]], [[Kallaste]], [[Antsla]], [[Kärdla]], [[Kilingi-Nõmme]], [[Jõgeva]], [[Suure-Jaani]], [[Keila]], [[Mustla]] ja [[Paldiski]] ([[kolmanda astme linn]]ad).

== Vaata ka ==
* [[Eesti alevite loend]]
* [[Eesti alevike loend]]
* [[Eesti valdade loend]]
* [[Eesti külade loend]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;RL&quot;&gt;[https://www.stat.ee/et/uudised/2013/03/14/kolme-rahvaloenduse-pohjal-joonistub-valja-eesti-linnade-ja-valdade-rahvaarvu-muutumise-muster/ Kolme rahvaloenduse põhjal joonistub välja Eesti linnade ja valdade rahvaarvu muutumise muster]. Statistikaamet, 14. märts 2013, vaadatud 22.11.2022.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RA&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20190607005722/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV0282U&amp;lang=2 Rahvastik soo, vanuserühma ja 2017. aasta haldusreformi järgse elukoha järgi, 1. jaanuar]. Statistikaamet, vaadatud 24.05.2019.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RA1995&quot;&gt;[https://www.stat.ee/dokumendid/26381&amp;usg=AOvVaw0jkepBKvzTCmPsZgtpUv0a Eesti rahvastik rahvaloenduste andmetel (1959., 1970., 1979. ja 1989)]. Statistikaamet, avaldatud 1995&lt;/ref&gt;
}}
== Kirjandus ==
* [[Harry Paalberg]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1966-3-287-297_20240503161703.pdf?v=a57b8491d1d8 Eesti NSV linnade elanike arvu dünaamikast], Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 15, 1966, nr 3

== Välislingid ==
{{Commonskat|Cities in Estonia}}
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/51126961/ Elamisväärsemate linnade tippu kroonib ülikoolilinn Tartu] Eesti linnade elamisväärsuse edetabel, Eesti Päevaleht, 21. aprill 2008.

{{Eesti artiklid}}

[[Kategooria:Eesti linnad| ]]
[[Kategooria:Linnade loendid]]
[[Kategooria:Eesti geograafia loendid| ]]</text>
      <sha1>r35pp8kuk4n8wivfj1mfr1k616un2rr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248846</id>
      <parentid>7248845</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T05:29:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-53819-31</username>
        <id>239159</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7248846</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18295" sha1="bvtxaz8dqb6qqhsoeme0i7zz01q3xcm" xml:space="preserve">{{toimetaAeg}}
2026. aasta seisuga on Eestis 47 [[linn]]a, mis on [[asustusüksus]]ed.&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/116102017001 	RT I, 16.10.2017, 1]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Asustusjaotus&quot;&gt;[https://fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/kohalikud-omavalitsused/asustusjaotus &quot;Asustusjaotus&quot;], Rahandusministeerium (vaadatud 10.09.2024)&lt;/ref&gt; Neist kümme on samades piirides [[omavalitsusüksus]]ed, viis [[linnasisene linn|linnasisesed linnad]] ja ülejäänud 32 [[vallasisene linn|vallasisesed linnad]].

Eestis loetakse linnaks üldjuhul asustusüksusi, milles on vähemalt 1000 elanikku.&lt;ref name=&quot;Asustusjaotus&quot; /&gt; Suurima elanike arvuga on pealinn [[Tallinn]] (452 563 elanikku, 2026) ja väikseima elanike arvuga [[Kallaste]] (628 elanikku, 2026).&lt;ref name=&quot;RA&quot; /&gt; 2026. aasta rahvaloenduse andmetel elas linnades kokku 898 228 inimest.  Artjom boss Matvei boss

== Eesti linnade loend ==
Tärninga on tähistatud linnad, mis on samades piirides asustus-  ja omavalitsusüksused.

{{Stiilid |staatilised rea numbrid |joondatud veerud}}
{| class=&quot;wikitable sortable static-row-numbers col-2-right col-3-right col-4-right&quot;
!Linn
!Linna&lt;br /&gt;staatus
!Pindala&lt;br /&gt;(km²)
!data-sort-type=&quot;number&quot; | Elanikke&lt;br /&gt;(2026)&lt;ref name=&quot;RA&quot; /&gt;
!Maakond
!Omavalitsus-&lt;br /&gt;üksus
|-----
| [[Tallinn]]
|1248
|159,3|| 452 563
| [[Harju maakond|Harjumaa]]
| Tallinn*
|-----
| [[Tartu]]
|1262
|39,0|| 96 506
| [[Tartu maakond|Tartumaa]]
| [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]]
|-----
| [[Narva]]
|1345
|68,7|| 51 411
| [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]
| Narva linn*
|-----
| [[Pärnu]]
|1251
|33,2|| 40 934
| [[Pärnu maakond|Pärnumaa]]
| [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]]
|-----
| [[Kohtla-Järve]]
|1946
|39,3|| 32 368
| [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]
| Kohtla-Järve linn*
|-----
| [[Viljandi]]
|1283
|14,7|| 17 000
| [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]
| Viljandi linn*
|-----
| [[Maardu]]
|1980
|23,4|| 16 812
| [[Harju maakond|Harjumaa]]
| Maardu linn*
|-----
| [[Rakvere]]
|1302
|10,6|| 15 345
| [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]]
| Rakvere linn*
|-----
| [[Kuressaare]]
|1563
|15,5|| 12 729
| [[Saare maakond|Saaremaa]]
| [[Saaremaa vald]]
|-----
| [[Sillamäe]]
|1957
|12,1|| 11 942
| [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]
| Sillamäe linn*
|-----
| [[Võru]]
|1784
|14,0|| 11 813
| [[Võru maakond|Võrumaa]]
| Võru linn*
|-----
| [[Valga]]
|1584
|16,7|| 11 732
| [[Valga maakond|Valgamaa]]
| [[Valga vald]]
|-----
| [[Keila]]
|1938
|11,2|| 10 986
| [[Harju maakond|Harjumaa]]
| Keila linn*
|-----
| [[Jõhvi]]
|1938
|7,6|| 10 448
| [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]
| [[Jõhvi vald]]
|-----
| [[Haapsalu]]
|1279
|11,1|| 9 338
| [[Lääne maakond|Läänemaa]]
| [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linn]]
|-----
| [[Paide]]
|1291
|10,1|| 7 873
| [[Järva maakond|Järvamaa]]
| [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linn]]
|-----
| [[Saue]]
|1993
|4,4|| 6 146
| [[Harju maakond|Harjumaa]]
| [[Saue vald]]
|-----
| [[Elva]]
|1938
|9,9|| 5 560
| [[Tartu maakond|Tartumaa]]
| [[Elva vald]]
|-----
| [[Tapa]]
|1926
|17,4|| 5 388
| [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]]
| [[Tapa vald]]
|-----
| [[Põlva]]
|1993
|5,5|| 5 292
| [[Põlva maakond|Põlvamaa]]
| [[Põlva vald]]
|-----
| [[Rapla]]
|1993
|4,7|| 5 209
| [[Rapla maakond|Raplamaa]]
| [[Rapla vald]]
|-----
| [[Türi]]
|1926
|6,9|| 5 022
| [[Järva maakond|Järvamaa]]
| [[Türi vald]]
|-----
| [[Jõgeva]]
|1938
|3,9|| 4 934
| [[Jõgeva maakond|Jõgevamaa]]
| [[Jõgeva vald]]
|-----
| [[Kiviõli]]
|1946
|11,8|| 4 645
| [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]
| [[Lüganuse vald]]
|-----
| [[Paldiski]]
|1783
|59,9|| 3 975
| [[Harju maakond|Harjumaa]]
| [[Lääne-Harju vald]]
|-----
| [[Põltsamaa]]
|1926
|6,0|| 3 966
| [[Jõgeva maakond|Jõgevamaa]]
| [[Põltsamaa vald]]
|-----
| [[Sindi]]
|1938
|5,0|| 3 749
| [[Pärnu maakond|Pärnumaa]]
| [[Tori vald]]
|-----
| [[Kunda]]
|1938
|10,1|| 2 975
| [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]]
| [[Viru-Nigula vald]]
|-----
| [[Kärdla]]
|1938
|4,5|| 2 871
| [[Hiiu maakond|Hiiumaa]]
| [[Hiiumaa vald]]
|-----
| [[Kehra]]
|1993
|3,9|| 2 755
| [[Harju maakond|Harjumaa]]
| [[Anija vald]]
|-----
| [[Narva-Jõesuu]]
|1993
|10,2|| 2 611
| [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]
| [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linn]]
|-----
| [[Tõrva]]
|1926
|4,8|| 2 549
| [[Valga maakond|Valgamaa]]
| [[Tõrva vald]]
|-----
| [[Loksa]]
|1993
|3,8|| 2 459
| [[Harju maakond|Harjumaa]]
| Loksa linn*
|-----
| [[Tamsalu]]
|1996
|6,3|| 2 287
| [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]]
| [[Tapa vald]]
|-----
| [[Otepää]]
|1936
|6,2|| 2 052
| [[Valga maakond|Valgamaa]]
| [[Otepää vald]]
|-----
| [[Räpina]]
|1993
|3,8|| 2 002
| [[Põlva maakond|Põlvamaa]]
| [[Räpina vald]]
|-----
| [[Kilingi-Nõmme]]
|1938
|4,3|| 1 567
| [[Pärnu maakond|Pärnumaa]]
| [[Saarde vald]]
|-----
| [[Karksi-Nuia]]
|1993
|2,9|| 1 404
| [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]
| [[Mulgi vald]]
|-----
| [[Võhma]]
|1993
|1,9|| 1 219
| [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]
| [[Põhja-Sakala vald]]
|-----
| [[Lihula]]
|1993
|4,2|| 1 205
| [[Pärnu maakond|Pärnumaa]]
| [[Lääneranna vald]]
|-----
| [[Antsla]]
|1938
|2,9|| 1 201
| [[Võru maakond|Võrumaa]]
| [[Antsla vald]]
|-----
| [[Mustvee]]
|1938
|5,7|| 1 101
| [[Jõgeva maakond|Jõgevamaa]]
| [[Mustvee vald]]
|-----
| [[Suure-Jaani]]
|1938
|2,9|| 1 081
| [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]
| [[Põhja-Sakala vald]]
|-----
| [[Abja-Paluoja]]
|1993
|4,5|| 1 030
| [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]
| [[Mulgi vald]]
|-----
| [[Püssi]]
|1993
|2,1|| 852
| [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]
| [[Lüganuse vald]]
|-----
| [[Mõisaküla]]
|1938
|2,2|| 693
| [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]
| [[Mulgi vald]]
|-----
| [[Kallaste]]
|1938
|2,3|| 628
| [[Tartu maakond|Tartumaa]]
| [[Peipsiääre vald]]
|}

{{Staatilised rea numbrid}}
{| class=&quot;wikitable sortable static-row-numbers&quot; style=&quot;text-align:right;&quot;
|+ Eesti linnade rahvaarv rahvaloenduste andmetel (1922–2021)
! Linn
!1922
!1934
! data-sort-type=&quot;number&quot; | 1959&lt;ref name=&quot;RA1995&quot; /&gt;
!data-sort-type=&quot;number&quot; | 1970&lt;ref name=&quot;RA1995&quot; /&gt;
!data-sort-type=&quot;number&quot; | 1979&lt;ref name=&quot;RA1995&quot; /&gt;
!data-sort-type=&quot;number&quot; | 1989&lt;ref name=&quot;RL&quot; /&gt;
!data-sort-type=&quot;number&quot; | 2000&lt;ref name=&quot;RL&quot; /&gt;
!data-sort-type=&quot;number&quot; | 2011&lt;ref name=&quot;RL&quot; /&gt;
!data-sort-type=&quot;number&quot; | 2021&lt;ref name=&quot;RA&quot; /&gt;
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Tallinn]]
|122 419
|137 792
| 281 714 || 369 583 || 441 800 || 499 421 || 400 378 || 393 222 || 438 341
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Tartu]]
|50 342
|58 876
| 74 263 || 90 459 || 104 381 || 113 420 || 101 169 || 97 600 || 91 407
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Narva]]
|26 912
|23 512
| 30 381 || 61 346 || 75 909 || 84 975 || 68 680 || 58 663 || 53 424
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Pärnu]]
|18 499
|20 334
| 41 029 || 50 224 || 54 051 || 56 937 || 45 500 || 39 728 || 38 347
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Kohtla-Järve]]
|
|
| 40 464 || 82 558 || 87 472 || 91 664 || 47 679 || 37 201 || 32 577
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Viljandi]]
| 9400
|11 788
| 17 916 || 20 814 || 22 368 || 23 080 || 20 756 || 17 473 || 16 875
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Maardu]]
|
|
| || || || 16 052 || 16 738 || 17 524 || 15 284
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Rakvere]]
| 7660
|10 027
| 14 296 || 17 891 || 19 011 || 19 822 || 17 097 || 15 264 || 14 984
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Kuressaare]]
| 3364
| 4478
| 9720 || 12 140 || 14 207 || 16 166 || 14 925 || 13 166 || 12 698
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Sillamäe]]
|
|
| 8210 || 13 505 || 16 157 || 20 561 || 17 199 || 14 252 || 12 230
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Valga]]
| 9455
|10 842
| 13 354 || 16 795 || 18 474 || 17 722 || 14 323 || 12 261 || 11 792
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Võru]]
| 5077
| 5332
| 10 700 || 15 398 || 16 767 || 17 496 || 14 879 || 12 667 || 11 533
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Jõhvi]]
|
|
| 10 502 || || || || 12 112 || 11 025 || 10 130
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Keila]]
|
|
| 3032 || 5574 || 7194 || 10 072 || 9388 || 9763 || 10 078
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Haapsalu]]
| 4251
| 4649
| 8567 || 11 483 || 13 035 || 14 617 || 12 054 || 10 251 || 9220
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Paide]]
| 2980
| 3285
| 5834 || 7911 || 9641 || 10 849 || 9642 || 8228 || 7544
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Saue]]
|
|
|
| || || || 4958 || 5514 || 5831
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Elva]]
|
|
| 4800 || 6365 || 6358 || 6325 || 6020 || 5607 || 5616
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Tapa]]
|
| 3751
| 8001 || 10 037 || 10 851 || 10 439 || 6765 || 5896 || 5168
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Põlva]]
|
|
|
| || || || 6467 || 5767 || 5115
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Türi]]
|
| 2903
| 5625 || 6275 || 6626 || 6862 || 6324 || 5954 || 5070
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Rapla]]
|
|
| || || || || 5758 || 5202 || 4887
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Jõgeva]]
|
|
| 2496 || 3644 || 5389 || 7035 || 6420 || 5501 || 4851
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Kiviõli]]
|
|
| 10 444 || 11 153 || 11 050 || 10 390 || 7405 || 5634 || 4725
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Põltsamaa]]
|
| 2609
| 3667 || 4523 || 4893 || 5207 || 4849 || 4188 || 3847
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Sindi]]
|
|
| 3083 || 3908 || 4428 || 4548 || 4179 || 4076 || 3744
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Paldiski]]
| 1053
|851
| 3387 || 6907 || 7311 || 7690 || 4248 || 4085 || 3542
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Kärdla]]
|
|
| 2688 || 2969 || 3426 || 4139 || 3773 || 3050 || 3160
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Kunda]]
|
|
| 3776 || 5226 || 4828 || 5037 || 3899 || 3422 || 2865
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Tõrva]]
|
| 2599
| 2579 || 2755 || 3157 || 3546 || 3201 || 2729 || 2690
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Narva-Jõesuu]]
|
|
| || || || || 2983 || 2632 || 2664
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Kehra]]
|
|
| || || || || 3224 || 2889 || 2607
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Loksa]]
|
|
| || || || || 3494 || 2759 || 2467
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Otepää]]
|
|
| 2158 || 2424 || 2289 || 2424 || 2282 || 2108 || 2074
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Räpina]]
|
|
| || || || || 2967 || 2751 || 2066
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Tamsalu]]
|
|
| || || || || 2618 || 2236 || 2053
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Kilingi-Nõmme]]
|
|
| 2141 || 2319 || 2507 || 2504 || 2223 || 2075 || 1605
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Karksi-Nuia]]
|
|
| || || || ||2269 || 1931 || 1453
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Võhma]]
|
|
| || || || || 1596 || 1314 || 1280
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Antsla]]
|
|
| 2453 || 2211 || 1952 || 1688 || 1547 || 1291 || 1263
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Lihula]]
|
|
| || || || || 1497 || 1399 || 1175
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Mustvee]]
|
|
| 2325 || 2227 || 2087 || 1994 || 1753 || 1358 || 1175
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Suure-Jaani]]
|
|
| 1713 || 1610 || 1653 || 1503 || 1324 || 1039 || 1173
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Abja-Paluoja]]
|
|
| || || || || 1417 || 1240 || 1030
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Püssi]]
|
|
| || || || || 1872 || 1083 || 863
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Mõisaküla]]
|
|
| 2163 || 1887 || 1618 || 1349 || 1165 || 825 || 756
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Kallaste]]
|
|
| 1668 || 1604 || 1431 || 1361 || 1211 || 852 || 685
|-
| align=&quot;left&quot; | [[Nõmme linn|Nõmme]]
|
|15 105
|
|
|
|
|
|
|
|-
|align=&quot;left&quot; | [[Petseri]]
| 2013
| 4274
|
|
|
|
|
|
|
|-
|align=&quot;left&quot; | [[Mustla]]
|
|
| 1011
| 1101
|964
|
|
|
|
|-
|align=&quot;left&quot; | [[Ahtme]]
|
|
|11 215
|
|
|
|
|
|
|}

== Ajalugu ==
=== Keskaegsed linnad Eesti alal ===
Eesti [[keskaeg]]sed linnad olid [[Tallinn]] ([[linnaõigus]]ed 1248), [[Tartu]] (enne 1262), [[Vana-Pärnu]] (1251), [[Uus-Pärnu]] (1318), [[Narva]] (1345), [[Paide]] (1291), [[Rakvere]] (1302), [[Viljandi]] (1283) ja [[Haapsalu]] (1279) ja [[Toompea]].{{lisa viide}} 1296. aastal mainis [[Helmold de Lode]] kirjas [[Lübeck]]i raele oma linnu [[Lodenrode ja Koila|Lodenrodet ja Koilat]], mille kohta puuduvad muud andmed.
Linnade [[linnaõigus]]e reeglina Liivimaa osas lähtusid [[Riia õigus]]est ja Eestimaa osas [[Lübecki õigus|Lübecki (Tallinna) õigusest]]. Erandiks olid Haapsalu ja Paide, kus keskajal kehtis Riia õigus.

1563. aastal sai linnaõigused [[Kuressaare]] ja 1584. aastal [[Valga (Liivimaa)|Valga]]. 17. sajandi algul kaotati [[Vana-Pärnu]] linn ja väikesed sisemaalinnad (Paide, Rakvere ja Viljandi) kaotasid suure osa oma õigustest ja sattusid [[alev]]itena sõltuvusse mõisaomanikust.

Väikelinnade [[omavalitsus]]ena ja esimese astme kohtuna tegutses [[foogtikohus]], mis koosnes [[kohtufoogt]]ist ja paarist linnavanemast. Foogtikohtud loodi magistraatide alluvusse alates 16. sajandist, neil lasusid politsei- ja alamastme kohtu ülesanded. 1785. aasta Venemaa keisririigi linnaseadusega muudeti [[Raad|magistraat]] ainult esimese instantsi kohtuasutuseks, foogtikohtud kaotati või väiksemates linnades reorganiseeriti magistraatideks.
=== Uusaegsed linnad Eesti alal ===
[[Asehalduskord|Asehalduskorra]] kehtestamisega [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna]] ja [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonnas]] oli Eesti aladel kuus linna: [[Tallinn]], [[Tartu]], [[Kuressaare]], [[Narva]], [[Pärnu]], [[Viljandi]], sh [[Venemaa keisrinna]] [[Katariina II]] 1785. aasta linnaseaduse alusel said [[linnaõigused]] [[Kuressaare]], [[Paldiski]], [[Valga (Liivimaa)|Valga]] ja [[Võru]]. 1783. aasta asehalduskorra sisseviimisel muudeti senised linnad [[kreis]]ikeskusteks ja linnaõigused said tagasi Rakvere, Viljandi ja Pärnu, linnaks sai Paldiski ning uue kreisilinnana rajati [[Võru]]. Asehalduskorra kehtestamisel allutati raed administratiivalal [[kubermanguvalitsus]]tele ja majandusalal [[kroonupalat]]ile.

Linnaseaduse järgi moodustasid kõik [[linnakodanik]]ud ühe linnakogukonna, mis omakorda jagunes eri klassideks eriliste õiguste ja kohustustega. Esimesse klassi kuulusid varakad linnaelanikud – [[kinnisvara]]omanikud. [[Linnakodanik]]e teise klassi moodustasid [[gild]]id, mis vanemates, keskaja linnades olid tekkinud kui autonoomsed [[seisus]]likud ühingud. Gildiliikmed jagunesid omakorda vastavalt nende käes oleva [[kapital]]i suurusele, mille nad linnavõimudele olid esitanud. Iga kapitaliomanik maksis vastavalt üles antud kapitali suurusele aastas ühe protsendi riigimaksu. Näiteks kodanikud, kes olid oma vara hinnanud suuremaks kui 10 000 rubla, kuulusid esimesse gildi. Teise gildi kuulusid kodanikud, kelle vara väärtus oli 5000 – 10 000 rubla, ja kolmandasse gildi 1000–5000-rublase vara omanikud. Esimese gildi liikmed võisid näiteks tegutseda kõikidel tööstus- ja kaubandusaladel, teise gildi liikmed võisid tegutseda vaid sisemaal ning kolmanda gildi liikmetel oli võimaldatud vaid väikekaubitsemine ja madalamad käsitööalad. Sellesse gildi kuulusidki peamiselt [[käsitöö]]lised, kes omakorda jagunesid [[tsunft]]ideks. Käsitööliste tegevust reguleeris linnaseadusele lisatud määrustik käsitöö kohta. Linnaelanikud, kes olid alatiselt linnas viibivad sise- ja välismaalt saabunud võõrad, arvati neljandasse klassi, kusjuures neid liigitati omakorda veel rahvuste järgi. Viienda elanikkonna klassi moodustasid nimekad isikud ehk [[Literaat|literaadid]]: teadusemehed, kunstnikud, suurte kapitalide omanikud jne. Viimase, kuuenda klassi moodustas lihtrahvas, kes ei omanud maju, ei tegelenud käsitööga.

[[18. sajand]]i lõpul domineerisid Eesti linnades puithooned. Leidus ka erandeid: Tallinnas ja Kuressaares moodustasid kivihooned vastava ehitusmaterjali piisava olemasolu tõttu ligi poole hoonestusest. [[1820. aastad|1820. aastail]] võis näha järgmist pilti:

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Linn
! Kivihooneid
! Puithooneid
|-
| [[Võru]]
| 10
| 79
|-
| [[Pärnu]]
| 87
| 532
|-
| [[Tartu]]
| 111
| 628
|-
| [[Kuressaare]]
| 99
| 103
|-
| [[Tallinn]]
| 440
| 1059
|}

=== Linnad Eesti vabariigi ajal ===
1920. aastal oli Eestis 12 linna: [[Haapsalu]], [[Kuressaare]], [[Narva]], [[Paide]], [[Paldiski]], [[Petseri]], [[Pärnu]], [[Tallinn]], [[Tartu]], [[Valga]], [[Viljandi]] ja [[Võru]].

1926. aastal muudeti Vabariigi Valitsuse otsusega [[Nõmme linn|Nõmme]], [[Põltsamaa]], [[Tapa]], [[Tõrva]] ja [[Türi]] [[alev]] nende elanike soovil linnadeks. 1927. aastal said linnaks [[Tõrva]] ja 1936. aastal [[Otepää]].

Linnaseadusega, mis jõustus 1. maist 1938, alevid kaotati. Seaduse alusel said linna staatuse 14 alevit – [[Antsla]], [[Elva]], [[Jõgeva]], [[Jõhvi]], [[Kallaste]], [[Keila]], [[Kilingi-Nõmme]], [[Kunda]], [[Kärdla]], [[Mustla]], [[Mustvee]], [[Mõisaküla]], [[Sindi]] ja [[Suure-Jaani]].

1. mail 1938 oli Eestis kokku 33 linna:
* [[Tallinn]] ([[pealinn]]),
* [[Tartu]] ([[esimese astme linn]]),
* [[Narva]], [[Pärnu]], [[Nõmme linn|Nõmme]], [[Viljandi]], [[Valga]], [[Rakvere]] ([[teise astme linn]]ad),
* [[Võru]], [[Haapsalu]], [[Kuressaare]], [[Petseri]], [[Tapa]], [[Paide]], [[Türi]], [[Mustvee]], [[Põltsamaa]], [[Tõrva]], [[Mõisaküla]], [[Jõhvi]], [[Otepää]], [[Kunda]], [[Sindi]], [[Elva]], [[Kallaste]], [[Antsla]], [[Kärdla]], [[Kilingi-Nõmme]], [[Jõgeva]], [[Suure-Jaani]], [[Keila]], [[Mustla]] ja [[Paldiski]] ([[kolmanda astme linn]]ad).

== Vaata ka ==
* [[Eesti alevite loend]]
* [[Eesti alevike loend]]
* [[Eesti valdade loend]]
* [[Eesti külade loend]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;RL&quot;&gt;[https://www.stat.ee/et/uudised/2013/03/14/kolme-rahvaloenduse-pohjal-joonistub-valja-eesti-linnade-ja-valdade-rahvaarvu-muutumise-muster/ Kolme rahvaloenduse põhjal joonistub välja Eesti linnade ja valdade rahvaarvu muutumise muster]. Statistikaamet, 14. märts 2013, vaadatud 22.11.2022.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RA&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20190607005722/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV0282U&amp;lang=2 Rahvastik soo, vanuserühma ja 2017. aasta haldusreformi järgse elukoha järgi, 1. jaanuar]. Statistikaamet, vaadatud 24.05.2019.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RA1995&quot;&gt;[https://www.stat.ee/dokumendid/26381&amp;usg=AOvVaw0jkepBKvzTCmPsZgtpUv0a Eesti rahvastik rahvaloenduste andmetel (1959., 1970., 1979. ja 1989)]. Statistikaamet, avaldatud 1995&lt;/ref&gt;
}}
== Kirjandus ==
* [[Harry Paalberg]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1966-3-287-297_20240503161703.pdf?v=a57b8491d1d8 Eesti NSV linnade elanike arvu dünaamikast], Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 15, 1966, nr 3

== Välislingid ==
{{Commonskat|Cities in Estonia}}
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/51126961/ Elamisväärsemate linnade tippu kroonib ülikoolilinn Tartu] Eesti linnade elamisväärsuse edetabel, Eesti Päevaleht, 21. aprill 2008.

{{Eesti artiklid}}

[[Kategooria:Eesti linnad| ]]
[[Kategooria:Linnade loendid]]
[[Kategooria:Eesti geograafia loendid| ]]</text>
      <sha1>bvtxaz8dqb6qqhsoeme0i7zz01q3xcm</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248848</id>
      <parentid>7248846</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T05:36:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-53748-78</username>
        <id>239160</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7248848</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18297" sha1="kwe3s19zbuh0bii87cn7ips5kh7mwcm" xml:space="preserve">{{toimetaAeg}}
2026. aasta seisuga on Eestis 47 [[linn]]a, mis on [[asustusüksus]]ed.&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/116102017001 	RT I, 16.10.2017, 1]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Asustusjaotus&quot;&gt;[https://fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/kohalikud-omavalitsused/asustusjaotus &quot;Asustusjaotus&quot;], Rahandusministeerium (vaadatud 10.09.2024)&lt;/ref&gt; Neist kümme on samades piirides [[omavalitsusüksus]]ed, viis [[linnasisene linn|linnasisesed linnad]] ja ülejäänud 32 [[vallasisene linn|vallasisesed linnad]].

Eestis loetakse linnaks üldjuhul asustusüksusi, milles on vähemalt 1000 elanikku.&lt;ref name=&quot;Asustusjaotus&quot; /&gt; Suurima elanike arvuga on pealinn [[Tallinn]] (452 563 elanikku, 2026) ja väikseima elanike arvuga [[Kallaste]] (628 elanikku, 2026).&lt;ref name=&quot;RA&quot; /&gt; 2026. aasta rahvaloenduse andmetel elas linnades kokku 898 228 inimest.  Artjom boss Matvei huesos

== Eesti linnade loend ==
Tärninga on tähistatud linnad, mis on samades piirides asustus-  ja omavalitsusüksused.

{{Stiilid |staatilised rea numbrid |joondatud veerud}}
{| class=&quot;wikitable sortable static-row-numbers col-2-right col-3-right col-4-right&quot;
!Linn
!Linna&lt;br /&gt;staatus
!Pindala&lt;br /&gt;(km²)
!data-sort-type=&quot;number&quot; | Elanikke&lt;br /&gt;(2026)&lt;ref name=&quot;RA&quot; /&gt;
!Maakond
!Omavalitsus-&lt;br /&gt;üksus
|-----
| [[Tallinn]]
|1248
|159,3|| 452 563
| [[Harju maakond|Harjumaa]]
| Tallinn*
|-----
| [[Tartu]]
|1262
|39,0|| 96 506
| [[Tartu maakond|Tartumaa]]
| [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]]
|-----
| [[Narva]]
|1345
|68,7|| 51 411
| [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]
| Narva linn*
|-----
| [[Pärnu]]
|1251
|33,2|| 40 934
| [[Pärnu maakond|Pärnumaa]]
| [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]]
|-----
| [[Kohtla-Järve]]
|1946
|39,3|| 32 368
| [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]
| Kohtla-Järve linn*
|-----
| [[Viljandi]]
|1283
|14,7|| 17 000
| [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]
| Viljandi linn*
|-----
| [[Maardu]]
|1980
|23,4|| 16 812
| [[Harju maakond|Harjumaa]]
| Maardu linn*
|-----
| [[Rakvere]]
|1302
|10,6|| 15 345
| [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]]
| Rakvere linn*
|-----
| [[Kuressaare]]
|1563
|15,5|| 12 729
| [[Saare maakond|Saaremaa]]
| [[Saaremaa vald]]
|-----
| [[Sillamäe]]
|1957
|12,1|| 11 942
| [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]
| Sillamäe linn*
|-----
| [[Võru]]
|1784
|14,0|| 11 813
| [[Võru maakond|Võrumaa]]
| Võru linn*
|-----
| [[Valga]]
|1584
|16,7|| 11 732
| [[Valga maakond|Valgamaa]]
| [[Valga vald]]
|-----
| [[Keila]]
|1938
|11,2|| 10 986
| [[Harju maakond|Harjumaa]]
| Keila linn*
|-----
| [[Jõhvi]]
|1938
|7,6|| 10 448
| [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]
| [[Jõhvi vald]]
|-----
| [[Haapsalu]]
|1279
|11,1|| 9 338
| [[Lääne maakond|Läänemaa]]
| [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linn]]
|-----
| [[Paide]]
|1291
|10,1|| 7 873
| [[Järva maakond|Järvamaa]]
| [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linn]]
|-----
| [[Saue]]
|1993
|4,4|| 6 146
| [[Harju maakond|Harjumaa]]
| [[Saue vald]]
|-----
| [[Elva]]
|1938
|9,9|| 5 560
| [[Tartu maakond|Tartumaa]]
| [[Elva vald]]
|-----
| [[Tapa]]
|1926
|17,4|| 5 388
| [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]]
| [[Tapa vald]]
|-----
| [[Põlva]]
|1993
|5,5|| 5 292
| [[Põlva maakond|Põlvamaa]]
| [[Põlva vald]]
|-----
| [[Rapla]]
|1993
|4,7|| 5 209
| [[Rapla maakond|Raplamaa]]
| [[Rapla vald]]
|-----
| [[Türi]]
|1926
|6,9|| 5 022
| [[Järva maakond|Järvamaa]]
| [[Türi vald]]
|-----
| [[Jõgeva]]
|1938
|3,9|| 4 934
| [[Jõgeva maakond|Jõgevamaa]]
| [[Jõgeva vald]]
|-----
| [[Kiviõli]]
|1946
|11,8|| 4 645
| [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]
| [[Lüganuse vald]]
|-----
| [[Paldiski]]
|1783
|59,9|| 3 975
| [[Harju maakond|Harjumaa]]
| [[Lääne-Harju vald]]
|-----
| [[Põltsamaa]]
|1926
|6,0|| 3 966
| [[Jõgeva maakond|Jõgevamaa]]
| [[Põltsamaa vald]]
|-----
| [[Sindi]]
|1938
|5,0|| 3 749
| [[Pärnu maakond|Pärnumaa]]
| [[Tori vald]]
|-----
| [[Kunda]]
|1938
|10,1|| 2 975
| [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]]
| [[Viru-Nigula vald]]
|-----
| [[Kärdla]]
|1938
|4,5|| 2 871
| [[Hiiu maakond|Hiiumaa]]
| [[Hiiumaa vald]]
|-----
| [[Kehra]]
|1993
|3,9|| 2 755
| [[Harju maakond|Harjumaa]]
| [[Anija vald]]
|-----
| [[Narva-Jõesuu]]
|1993
|10,2|| 2 611
| [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]
| [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linn]]
|-----
| [[Tõrva]]
|1926
|4,8|| 2 549
| [[Valga maakond|Valgamaa]]
| [[Tõrva vald]]
|-----
| [[Loksa]]
|1993
|3,8|| 2 459
| [[Harju maakond|Harjumaa]]
| Loksa linn*
|-----
| [[Tamsalu]]
|1996
|6,3|| 2 287
| [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]]
| [[Tapa vald]]
|-----
| [[Otepää]]
|1936
|6,2|| 2 052
| [[Valga maakond|Valgamaa]]
| [[Otepää vald]]
|-----
| [[Räpina]]
|1993
|3,8|| 2 002
| [[Põlva maakond|Põlvamaa]]
| [[Räpina vald]]
|-----
| [[Kilingi-Nõmme]]
|1938
|4,3|| 1 567
| [[Pärnu maakond|Pärnumaa]]
| [[Saarde vald]]
|-----
| [[Karksi-Nuia]]
|1993
|2,9|| 1 404
| [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]
| [[Mulgi vald]]
|-----
| [[Võhma]]
|1993
|1,9|| 1 219
| [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]
| [[Põhja-Sakala vald]]
|-----
| [[Lihula]]
|1993
|4,2|| 1 205
| [[Pärnu maakond|Pärnumaa]]
| [[Lääneranna vald]]
|-----
| [[Antsla]]
|1938
|2,9|| 1 201
| [[Võru maakond|Võrumaa]]
| [[Antsla vald]]
|-----
| [[Mustvee]]
|1938
|5,7|| 1 101
| [[Jõgeva maakond|Jõgevamaa]]
| [[Mustvee vald]]
|-----
| [[Suure-Jaani]]
|1938
|2,9|| 1 081
| [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]
| [[Põhja-Sakala vald]]
|-----
| [[Abja-Paluoja]]
|1993
|4,5|| 1 030
| [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]
| [[Mulgi vald]]
|-----
| [[Püssi]]
|1993
|2,1|| 852
| [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]
| [[Lüganuse vald]]
|-----
| [[Mõisaküla]]
|1938
|2,2|| 693
| [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]
| [[Mulgi vald]]
|-----
| [[Kallaste]]
|1938
|2,3|| 628
| [[Tartu maakond|Tartumaa]]
| [[Peipsiääre vald]]
|}

{{Staatilised rea numbrid}}
{| class=&quot;wikitable sortable static-row-numbers&quot; style=&quot;text-align:right;&quot;
|+ Eesti linnade rahvaarv rahvaloenduste andmetel (1922–2021)
! Linn
!1922
!1934
! data-sort-type=&quot;number&quot; | 1959&lt;ref name=&quot;RA1995&quot; /&gt;
!data-sort-type=&quot;number&quot; | 1970&lt;ref name=&quot;RA1995&quot; /&gt;
!data-sort-type=&quot;number&quot; | 1979&lt;ref name=&quot;RA1995&quot; /&gt;
!data-sort-type=&quot;number&quot; | 1989&lt;ref name=&quot;RL&quot; /&gt;
!data-sort-type=&quot;number&quot; | 2000&lt;ref name=&quot;RL&quot; /&gt;
!data-sort-type=&quot;number&quot; | 2011&lt;ref name=&quot;RL&quot; /&gt;
!data-sort-type=&quot;number&quot; | 2021&lt;ref name=&quot;RA&quot; /&gt;
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Tallinn]]
|122 419
|137 792
| 281 714 || 369 583 || 441 800 || 499 421 || 400 378 || 393 222 || 438 341
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Tartu]]
|50 342
|58 876
| 74 263 || 90 459 || 104 381 || 113 420 || 101 169 || 97 600 || 91 407
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Narva]]
|26 912
|23 512
| 30 381 || 61 346 || 75 909 || 84 975 || 68 680 || 58 663 || 53 424
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Pärnu]]
|18 499
|20 334
| 41 029 || 50 224 || 54 051 || 56 937 || 45 500 || 39 728 || 38 347
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Kohtla-Järve]]
|
|
| 40 464 || 82 558 || 87 472 || 91 664 || 47 679 || 37 201 || 32 577
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Viljandi]]
| 9400
|11 788
| 17 916 || 20 814 || 22 368 || 23 080 || 20 756 || 17 473 || 16 875
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Maardu]]
|
|
| || || || 16 052 || 16 738 || 17 524 || 15 284
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Rakvere]]
| 7660
|10 027
| 14 296 || 17 891 || 19 011 || 19 822 || 17 097 || 15 264 || 14 984
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Kuressaare]]
| 3364
| 4478
| 9720 || 12 140 || 14 207 || 16 166 || 14 925 || 13 166 || 12 698
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Sillamäe]]
|
|
| 8210 || 13 505 || 16 157 || 20 561 || 17 199 || 14 252 || 12 230
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Valga]]
| 9455
|10 842
| 13 354 || 16 795 || 18 474 || 17 722 || 14 323 || 12 261 || 11 792
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Võru]]
| 5077
| 5332
| 10 700 || 15 398 || 16 767 || 17 496 || 14 879 || 12 667 || 11 533
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Jõhvi]]
|
|
| 10 502 || || || || 12 112 || 11 025 || 10 130
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Keila]]
|
|
| 3032 || 5574 || 7194 || 10 072 || 9388 || 9763 || 10 078
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Haapsalu]]
| 4251
| 4649
| 8567 || 11 483 || 13 035 || 14 617 || 12 054 || 10 251 || 9220
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Paide]]
| 2980
| 3285
| 5834 || 7911 || 9641 || 10 849 || 9642 || 8228 || 7544
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Saue]]
|
|
|
| || || || 4958 || 5514 || 5831
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Elva]]
|
|
| 4800 || 6365 || 6358 || 6325 || 6020 || 5607 || 5616
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Tapa]]
|
| 3751
| 8001 || 10 037 || 10 851 || 10 439 || 6765 || 5896 || 5168
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Põlva]]
|
|
|
| || || || 6467 || 5767 || 5115
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Türi]]
|
| 2903
| 5625 || 6275 || 6626 || 6862 || 6324 || 5954 || 5070
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Rapla]]
|
|
| || || || || 5758 || 5202 || 4887
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Jõgeva]]
|
|
| 2496 || 3644 || 5389 || 7035 || 6420 || 5501 || 4851
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Kiviõli]]
|
|
| 10 444 || 11 153 || 11 050 || 10 390 || 7405 || 5634 || 4725
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Põltsamaa]]
|
| 2609
| 3667 || 4523 || 4893 || 5207 || 4849 || 4188 || 3847
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Sindi]]
|
|
| 3083 || 3908 || 4428 || 4548 || 4179 || 4076 || 3744
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Paldiski]]
| 1053
|851
| 3387 || 6907 || 7311 || 7690 || 4248 || 4085 || 3542
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Kärdla]]
|
|
| 2688 || 2969 || 3426 || 4139 || 3773 || 3050 || 3160
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Kunda]]
|
|
| 3776 || 5226 || 4828 || 5037 || 3899 || 3422 || 2865
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Tõrva]]
|
| 2599
| 2579 || 2755 || 3157 || 3546 || 3201 || 2729 || 2690
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Narva-Jõesuu]]
|
|
| || || || || 2983 || 2632 || 2664
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Kehra]]
|
|
| || || || || 3224 || 2889 || 2607
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Loksa]]
|
|
| || || || || 3494 || 2759 || 2467
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Otepää]]
|
|
| 2158 || 2424 || 2289 || 2424 || 2282 || 2108 || 2074
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Räpina]]
|
|
| || || || || 2967 || 2751 || 2066
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Tamsalu]]
|
|
| || || || || 2618 || 2236 || 2053
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Kilingi-Nõmme]]
|
|
| 2141 || 2319 || 2507 || 2504 || 2223 || 2075 || 1605
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Karksi-Nuia]]
|
|
| || || || ||2269 || 1931 || 1453
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Võhma]]
|
|
| || || || || 1596 || 1314 || 1280
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Antsla]]
|
|
| 2453 || 2211 || 1952 || 1688 || 1547 || 1291 || 1263
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Lihula]]
|
|
| || || || || 1497 || 1399 || 1175
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Mustvee]]
|
|
| 2325 || 2227 || 2087 || 1994 || 1753 || 1358 || 1175
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Suure-Jaani]]
|
|
| 1713 || 1610 || 1653 || 1503 || 1324 || 1039 || 1173
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Abja-Paluoja]]
|
|
| || || || || 1417 || 1240 || 1030
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Püssi]]
|
|
| || || || || 1872 || 1083 || 863
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Mõisaküla]]
|
|
| 2163 || 1887 || 1618 || 1349 || 1165 || 825 || 756
|-----
| align=&quot;left&quot; | [[Kallaste]]
|
|
| 1668 || 1604 || 1431 || 1361 || 1211 || 852 || 685
|-
| align=&quot;left&quot; | [[Nõmme linn|Nõmme]]
|
|15 105
|
|
|
|
|
|
|
|-
|align=&quot;left&quot; | [[Petseri]]
| 2013
| 4274
|
|
|
|
|
|
|
|-
|align=&quot;left&quot; | [[Mustla]]
|
|
| 1011
| 1101
|964
|
|
|
|
|-
|align=&quot;left&quot; | [[Ahtme]]
|
|
|11 215
|
|
|
|
|
|
|}

== Ajalugu ==
=== Keskaegsed linnad Eesti alal ===
Eesti [[keskaeg]]sed linnad olid [[Tallinn]] ([[linnaõigus]]ed 1248), [[Tartu]] (enne 1262), [[Vana-Pärnu]] (1251), [[Uus-Pärnu]] (1318), [[Narva]] (1345), [[Paide]] (1291), [[Rakvere]] (1302), [[Viljandi]] (1283) ja [[Haapsalu]] (1279) ja [[Toompea]].{{lisa viide}} 1296. aastal mainis [[Helmold de Lode]] kirjas [[Lübeck]]i raele oma linnu [[Lodenrode ja Koila|Lodenrodet ja Koilat]], mille kohta puuduvad muud andmed.
Linnade [[linnaõigus]]e reeglina Liivimaa osas lähtusid [[Riia õigus]]est ja Eestimaa osas [[Lübecki õigus|Lübecki (Tallinna) õigusest]]. Erandiks olid Haapsalu ja Paide, kus keskajal kehtis Riia õigus.

1563. aastal sai linnaõigused [[Kuressaare]] ja 1584. aastal [[Valga (Liivimaa)|Valga]]. 17. sajandi algul kaotati [[Vana-Pärnu]] linn ja väikesed sisemaalinnad (Paide, Rakvere ja Viljandi) kaotasid suure osa oma õigustest ja sattusid [[alev]]itena sõltuvusse mõisaomanikust.

Väikelinnade [[omavalitsus]]ena ja esimese astme kohtuna tegutses [[foogtikohus]], mis koosnes [[kohtufoogt]]ist ja paarist linnavanemast. Foogtikohtud loodi magistraatide alluvusse alates 16. sajandist, neil lasusid politsei- ja alamastme kohtu ülesanded. 1785. aasta Venemaa keisririigi linnaseadusega muudeti [[Raad|magistraat]] ainult esimese instantsi kohtuasutuseks, foogtikohtud kaotati või väiksemates linnades reorganiseeriti magistraatideks.
=== Uusaegsed linnad Eesti alal ===
[[Asehalduskord|Asehalduskorra]] kehtestamisega [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna]] ja [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonnas]] oli Eesti aladel kuus linna: [[Tallinn]], [[Tartu]], [[Kuressaare]], [[Narva]], [[Pärnu]], [[Viljandi]], sh [[Venemaa keisrinna]] [[Katariina II]] 1785. aasta linnaseaduse alusel said [[linnaõigused]] [[Kuressaare]], [[Paldiski]], [[Valga (Liivimaa)|Valga]] ja [[Võru]]. 1783. aasta asehalduskorra sisseviimisel muudeti senised linnad [[kreis]]ikeskusteks ja linnaõigused said tagasi Rakvere, Viljandi ja Pärnu, linnaks sai Paldiski ning uue kreisilinnana rajati [[Võru]]. Asehalduskorra kehtestamisel allutati raed administratiivalal [[kubermanguvalitsus]]tele ja majandusalal [[kroonupalat]]ile.

Linnaseaduse järgi moodustasid kõik [[linnakodanik]]ud ühe linnakogukonna, mis omakorda jagunes eri klassideks eriliste õiguste ja kohustustega. Esimesse klassi kuulusid varakad linnaelanikud – [[kinnisvara]]omanikud. [[Linnakodanik]]e teise klassi moodustasid [[gild]]id, mis vanemates, keskaja linnades olid tekkinud kui autonoomsed [[seisus]]likud ühingud. Gildiliikmed jagunesid omakorda vastavalt nende käes oleva [[kapital]]i suurusele, mille nad linnavõimudele olid esitanud. Iga kapitaliomanik maksis vastavalt üles antud kapitali suurusele aastas ühe protsendi riigimaksu. Näiteks kodanikud, kes olid oma vara hinnanud suuremaks kui 10 000 rubla, kuulusid esimesse gildi. Teise gildi kuulusid kodanikud, kelle vara väärtus oli 5000 – 10 000 rubla, ja kolmandasse gildi 1000–5000-rublase vara omanikud. Esimese gildi liikmed võisid näiteks tegutseda kõikidel tööstus- ja kaubandusaladel, teise gildi liikmed võisid tegutseda vaid sisemaal ning kolmanda gildi liikmetel oli võimaldatud vaid väikekaubitsemine ja madalamad käsitööalad. Sellesse gildi kuulusidki peamiselt [[käsitöö]]lised, kes omakorda jagunesid [[tsunft]]ideks. Käsitööliste tegevust reguleeris linnaseadusele lisatud määrustik käsitöö kohta. Linnaelanikud, kes olid alatiselt linnas viibivad sise- ja välismaalt saabunud võõrad, arvati neljandasse klassi, kusjuures neid liigitati omakorda veel rahvuste järgi. Viienda elanikkonna klassi moodustasid nimekad isikud ehk [[Literaat|literaadid]]: teadusemehed, kunstnikud, suurte kapitalide omanikud jne. Viimase, kuuenda klassi moodustas lihtrahvas, kes ei omanud maju, ei tegelenud käsitööga.

[[18. sajand]]i lõpul domineerisid Eesti linnades puithooned. Leidus ka erandeid: Tallinnas ja Kuressaares moodustasid kivihooned vastava ehitusmaterjali piisava olemasolu tõttu ligi poole hoonestusest. [[1820. aastad|1820. aastail]] võis näha järgmist pilti:

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Linn
! Kivihooneid
! Puithooneid
|-
| [[Võru]]
| 10
| 79
|-
| [[Pärnu]]
| 87
| 532
|-
| [[Tartu]]
| 111
| 628
|-
| [[Kuressaare]]
| 99
| 103
|-
| [[Tallinn]]
| 440
| 1059
|}

=== Linnad Eesti vabariigi ajal ===
1920. aastal oli Eestis 12 linna: [[Haapsalu]], [[Kuressaare]], [[Narva]], [[Paide]], [[Paldiski]], [[Petseri]], [[Pärnu]], [[Tallinn]], [[Tartu]], [[Valga]], [[Viljandi]] ja [[Võru]].

1926. aastal muudeti Vabariigi Valitsuse otsusega [[Nõmme linn|Nõmme]], [[Põltsamaa]], [[Tapa]], [[Tõrva]] ja [[Türi]] [[alev]] nende elanike soovil linnadeks. 1927. aastal said linnaks [[Tõrva]] ja 1936. aastal [[Otepää]].

Linnaseadusega, mis jõustus 1. maist 1938, alevid kaotati. Seaduse alusel said linna staatuse 14 alevit – [[Antsla]], [[Elva]], [[Jõgeva]], [[Jõhvi]], [[Kallaste]], [[Keila]], [[Kilingi-Nõmme]], [[Kunda]], [[Kärdla]], [[Mustla]], [[Mustvee]], [[Mõisaküla]], [[Sindi]] ja [[Suure-Jaani]].

1. mail 1938 oli Eestis kokku 33 linna:
* [[Tallinn]] ([[pealinn]]),
* [[Tartu]] ([[esimese astme linn]]),
* [[Narva]], [[Pärnu]], [[Nõmme linn|Nõmme]], [[Viljandi]], [[Valga]], [[Rakvere]] ([[teise astme linn]]ad),
* [[Võru]], [[Haapsalu]], [[Kuressaare]], [[Petseri]], [[Tapa]], [[Paide]], [[Türi]], [[Mustvee]], [[Põltsamaa]], [[Tõrva]], [[Mõisaküla]], [[Jõhvi]], [[Otepää]], [[Kunda]], [[Sindi]], [[Elva]], [[Kallaste]], [[Antsla]], [[Kärdla]], [[Kilingi-Nõmme]], [[Jõgeva]], [[Suure-Jaani]], [[Keila]], [[Mustla]] ja [[Paldiski]] ([[kolmanda astme linn]]ad).

== Vaata ka ==
* [[Eesti alevite loend]]
* [[Eesti alevike loend]]
* [[Eesti valdade loend]]
* [[Eesti külade loend]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;RL&quot;&gt;[https://www.stat.ee/et/uudised/2013/03/14/kolme-rahvaloenduse-pohjal-joonistub-valja-eesti-linnade-ja-valdade-rahvaarvu-muutumise-muster/ Kolme rahvaloenduse põhjal joonistub välja Eesti linnade ja valdade rahvaarvu muutumise muster]. Statistikaamet, 14. märts 2013, vaadatud 22.11.2022.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RA&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20190607005722/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV0282U&amp;lang=2 Rahvastik soo, vanuserühma ja 2017. aasta haldusreformi järgse elukoha järgi, 1. jaanuar]. Statistikaamet, vaadatud 24.05.2019.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RA1995&quot;&gt;[https://www.stat.ee/dokumendid/26381&amp;usg=AOvVaw0jkepBKvzTCmPsZgtpUv0a Eesti rahvastik rahvaloenduste andmetel (1959., 1970., 1979. ja 1989)]. Statistikaamet, avaldatud 1995&lt;/ref&gt;
}}
== Kirjandus ==
* [[Harry Paalberg]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1966-3-287-297_20240503161703.pdf?v=a57b8491d1d8 Eesti NSV linnade elanike arvu dünaamikast], Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 15, 1966, nr 3

== Välislingid ==
{{Commonskat|Cities in Estonia}}
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/51126961/ Elamisväärsemate linnade tippu kroonib ülikoolilinn Tartu] Eesti linnade elamisväärsuse edetabel, Eesti Päevaleht, 21. aprill 2008.

{{Eesti artiklid}}

[[Kategooria:Eesti linnad| ]]
[[Kategooria:Linnade loendid]]
[[Kategooria:Eesti geograafia loendid| ]]</text>
      <sha1>kwe3s19zbuh0bii87cn7ips5kh7mwcm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tallinna piiskopkond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>87609</id>
    <revision>
      <id>7248733</id>
      <parentid>7111546</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T19:36:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248733</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18431" sha1="tsnhzxaft9x3vvplu3fjq24ictfjfdy" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib keskaegsest piiskopkonnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Tallinna piiskopkond (täpsustus)]]}}
{{Infokast organisatsioon
| nimi = Tallinna piiskopkond
| omakeelne_nimi = ''Bisdom Reval''
| embleem = 
| embleemisuurus = 
| embleemivärvid = 
| embleemiallkiri = 
| pilt = Tallinna pk Liivis.PNG
| pildisuurus = 350px
| pildiallkiri = Tallinna piiskopkonna diötsees (heleroheline ja sinakasroheline). Sinakasrohelisega on tähistatud [[Järvamaa]], [[Järva foogtkond|mis kuulus]] [[Saksa ordu]] [[Liivimaa ordu]]le alates 1237. aastast. &lt;small&gt;Piiskopkonda mitte kuulunud ordualad on tähistatud valgega&lt;/small&gt;
| lühend = 
| deviis = 
| asutatud = 1219
| asutaja = Taani kuningas [[Valdemar II]] ja [[Lundi peapiiskop]] [[Andreas Sunesen]]
| lõpp = 1561
| tüüp = 
| staatus = 
| eesmärk = 
| peakorter = Tallinn
| asukoht =  Toompea
| piirkond = [[Eestimaa]]
| liikmed = 
| keeled = ladina, saksa
| peasekretär = 
| juht_nimetus = [[Tallinna piiskop]]
| juht_nimi = vt. [[Tallinna piiskoppide loend]]
| juht2_nimetus = 
| juht2_nimi = 
| juht3_nimetus = 
| juht3_nimi = 
| juht4_nimetus = 
| juht4_nimi = 
| võtmeisikud = 
| peaorgan = [[Tallinna toomkapiitel]]
| emaorg = [[Katoliku kirik|Rooma-katoliku kirik]]u [[Lundi peapiiskopkond]]
| allorg = 
| eelarve = 
| töötajad = 
| vabatahtlikud = 
}}'''Tallinna piiskopkond''' ([[alamsaksa keel|alamsaksa]] ''Bisdom Reval'', [[ladina keel|ladina]] ''Episcopatus Revaliensis'') oli [[Katoliku kirik|roomakatoliku kiriku]] piiskopkond [[Taani Eestimaa]]l aastatel 1219–1346 ja Saksa ordu [[Liivimaa ordu]] aladel aastatel 1346–1561.

Piiskopkonna asutasid Taani kuningas (1202–1241) [[Valdemar II]] ja [[Lundi peapiiskop]] [[Andreas Sunesen]] 1219. aastal pärast [[Lindanise lahing|Tallinna vallutamist]], paavst [[Honorius III]] loal. Esialgu kuulusid piiskopkonna [[diötsees]]i [[Rävala]] ja [[Harjumaa]] muinasmaakonnad, [[Virumaa]] ja [[Järvamaa]] kuulusid [[Virumaa piiskopkond]]a.

1219. aastal on esmamainitud [[toomkirik]]ut Toompeal. Praegust [[Tallinna toomkirik]]u hoonet hakati ehitama tõenäoliselt [[1230. aastad|1230. aastatel]], valmis 1240. aastal. Kuningas Valdemar II tegi sellest oma Eesti valduste ([[Eestimaa hertsogiriik|Eestimaa hertsogiriigi]]) peakiriku. Kuni 1560. aastani oli Tallinna toomkirik katoliiklike [[Tallinna piiskop]]pide [[katedraal]]kirik, hiljem võtsid seal koha sisse Eesti [[Luteri kirik|luterlikud]] [[piiskop]]id ja [[superintendent|superintendendid]].
[[Pilt:Domklein.jpg|thumb|[[Tallinna toomkirik]] 2005. aastal]]

Seejärel kui [[mõõgavendade ordu]] 1227. aastal Põhja-Eesti vallutas, lakkas piiskopkond sisuliselt eksisteerimast. Paavsti legaadi [[Modena Wilhelm]]i (''Modena Guillemuse'') osavõtul sõlmitud [[Stensby leping]]u kohaselt tagastas Rooma paavstile alluv vaimulik [[Liivi ordu]] kui mõõgavendade ordu järglane 1238. aastal Taanile [[Tallinna linnus|Tallinna]], [[Rakvere linnus|Rakvere]] ja [[Narva linnus]]ed, [[Revala]], [[Harjumaa]] ja [[Virumaa]] (umbes 12 000&amp;nbsp;km²). [[Järvamaa]] jäi [[Liivimaa ordu|Liivi ordule]], kuid ordu ei tohtinud Taani kuninga loata sinna kindlustusi rajada, kuid jäi koos ülejäänud Taani hallatava Eestimaaga kiriklikult [[Lundi peapiiskopkond|Lundi peapiiskopkonna]] Tallinna piiskopi [[diötsees]]i. Piiskopkond taasasutati 1240. aastal, siis liideti sellega ka [[Virumaa piiskopkond|Virumaa piiskopkonna]] endised valdused.&lt;ref&gt;Stefan Pajung ja Mihkel Mäesalu, [https://web.archive.org/web/20240927142828/https://blogi.linnamuuseum.ee/carlsbergi-stipendiaadid-15-tulikas-legaat-albert-suerbeeri-konflikt-lundi-peapiiskopi-uffega/ Tülikas legaat – Albert Suerbeeri konflikt Lundi peapiiskopi Uffega], Tallinna Linnamuuseumi ajaveeb (vaadatud 29.04.2024)&lt;/ref&gt; 1. augustil 1240 andis kuningas Valdemar II korralduse kõigil ([[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonna]]) [[Rüütel|rüütlitel]], [[linnakodanik]]el, vasallidel, [[lään]]ivaldajatel Eestimaal, [[Virumaa]]l, [[Järvamaa]]l, maksta [[kirikukümnis]]t Tallinna (Revali) piiskopile&lt;ref&gt;Danmarks Riges Breve : 1. række 7. bind : 1238-1249, af Herluf Nielsen (f. 1922), Niels Skyum-Nielsen et al. (1990), [https://www.ronlev.dk/bibliotek/3007.pdf lk 32]&lt;/ref&gt; ja kordas  [[Erik IV Adraraha]].&lt;ref&gt;Danmarks Riges Breve: 1. række 7. bind : 1238-1249, af Herluf Nielsen (f. 1922), Niels Skyum-Nielsen et al. (1990), [https://www.ronlev.dk/bibliotek/3007.pdf lk 65]&lt;/ref&gt;

1240. aasta  15. septembril doteeris Taani kuningas Valdemar II Tallinna toomkirikule kokku 80 [[adramaa]]d [[Revala|Rävalast]]&lt;ref&gt;[[Artur Vassar]], Esimese Tallinna piiskopi päritolust, [[Keel ja Kirjandus]] nr 1, 1970, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193419/142720/page/36 lk 34]&lt;/ref&gt; ja 40 adramaad Tallinna piiskopi ([[Thorkill (Tallinna piiskop)|Thorkilli]]) valdusse Virumaalt, kuni [[Virumaa piiskop]]i nimetamiseni&lt;ref&gt;Danmarks Riges Breve: 1. række 7. bind: 1238-1249, af Herluf Nielsen (f. 1922), Niels Skyum-Nielsen et al. (1990), [https://www.ronlev.dk/bibliotek/3007.pdf lk 41]&lt;/ref&gt;  ja donatsiooni kordas Valdemar Ii kaasvalitseja [[Erik IV Adraraha]] 1240. aasta 24. juulil&lt;ref&gt;Danmarks Riges Breve: 1. række 7. bind : 1238-1249, af Herluf Nielsen (f. 1922), Niels Skyum-Nielsen et al. (1990), [https://www.ronlev.dk/bibliotek/3007.pdf lk 33]&lt;/ref&gt; 80 adramaa (sh [[Jägala|Jakowoldal]], [[Ruu|Rutæ]], [[Harju-Jaani kihelkond|Saintakæ]], [[Kehra|Ketheræ]], [[Paasiku|Pasies]], [[Kaersoo|Kaeris]], [[Võerdla|Wæræ]] külad) suuruse doneerimise. 1249. aastal doteeris [[Erik IV Adraraha]] Tallinna toomkirikule kokku 40 adramaad,  1254. aastal kuulus juba kogu [[Harju-Jaani kihelkond|Saintake (ehk Sagentake)]] piirkond Tallinna piiskopile, st kokku 43 adramaad.&lt;ref&gt;[[Kersti Markus]],  [https://www.kirj.ee/public/va-acta/acta-2006-1.pdf Keskaegsed maavaldused - uus allikas arhitektuuriuurijale], [[Acta Historica Tallinnensia]] 10, 2006&lt;/ref&gt;
[[Pilt:Riia ppk.PNG|thumb|250px|[[Keskaeg]]se Riia peapiiskopkonna valdused, 14.–15. sajand]]

Erinevalt teistest [[Vana-Liivimaa]] piiskopkondadest, ei allunud Taani valdustes asunud piiskopkond [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonnale]]. Ka Taani Põhja-Eesti valduste müügi järel [[Saksa ordu]]le (1346) jäi Tallinna piiskopkond [[Lundi peapiiskopkond|Lundi peapiiskopkonna]] koosseisu. Ametlikult oli ta seda kuni [[Liivimaa sõda|Liivimaa sõjani]], isegi pärast seda, kui Lundi peapiiskopkond oli [[reformatsioon]]i käigus Taanis likvideeritud (1536).&lt;ref&gt;[[Richard Hasselblatt]]. &quot;Die Metropolitanverbindung Revals mit Lund&quot;. – ''Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands'' 1890, Bd. 14, lk 461–466.&lt;/ref&gt;

1246. aastal ehitas dominiiklaste ordu [[Püha Katariina klooster|Püha Katariina kloostri]]  Tallinna vanalinna [[all-linn]]as.

1249. aastal hakati ehitama Taani kuninga [[Erik IV Adraraha]] soovil [[Tallinna Püha Miikaeli klooster|Tallinna Püha Miikaeli kloostrit]], [[tsistertslased|tsistertslaste]] [[nunnaklooster]] [[Tallinn]]as tegutses aastatel 1249–1629, klooster omas [[patronaadiõigus]]t [[Oleviste kirik]]u üle. Kloostrile kuulusid ka [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa]] ja [[Nabala mõis]] ning mitu Tallinna ümbruse [[küla]]. 1250. aasta paiku ehitas [[Dünamünde klooster]] Padisele varagooti stiilis paekabeli. Taani kuningas [[Erik VI (Taani)|Erik Menved]] andis 1305. aastal loa ja 1317. aastal rajasid [[Tsistertslaste ordu|tsistertslased]] Tallinna piiskopkonnas [[Padise klooster|Padise kloostri]].

Rooma paavst [[Johannes XXII]]  lubas [[bulla]]ga 1324. aastal [[Frantsisklased|frantsisklaste]] [[Klooster|kloostri]] rajamist Tallinna, 1466. aastal lubas paavst [[Paulus II]] ordumeister [[Johann von Mengede|Johannes Mengede]] palvel kolme frantsisklaste konvendi rajamist Liivimaale ja veel 1490. aastal kutsus [[Riia peapiiskop]] [[Tallinna raad]]i ja piiskoppi üles frantsisklaste konventi rajama, kuid ükski neist katsetest Tallinna diötseesis ei teostunud. Alles 1502. aastal asutati frantsisklaste konvent Rakverre ja ehitati [[Rakvere Püha Mihkli klooster]].

1407. aastal asutati kolme Tallinna kaupmehe eestvedamisel birgitiinide ordu [[Pirita klooster]]. Klooster oli mõeldud elamiseks 60 nunnale, [[Pirita kloostri kirik|kloostri kirik]] oli vahevõrega jaotatud kaheks, millest üks osa oli mõeldud nunnadele ja teine pool ilmikele, kes soovisid kirikus jumalateenistusel käia.
[[Fail:Diocese of Reval.png|alt=Revali piiskopkonna vapp kujundatud vastavalt Heraldry of the World (https://heraldry-wiki.com/wiki/Diocese_of_Reval) viidatud kirjeldusele|pisi|Revali piiskopkonna vapp]]
Erinevalt teistest Riia peapiiskopkonnale allunud piiskoppidest, ei olnud Tallinna piiskopil Liivi ordu aladel ilmalikku võimu ehk [[stift]]i, talle kuulusid mõned väikesed maavaldused ja olulisimad [[Kiviloo piiskopilinnus|Kiviloo]] (''Fegefeuer'') ja [[Porkuni piiskopilinnus|Porkuni]] (''Borkholm'') piiskopilinnused. Tallinna piiskopi kaal jäi kohalikus ja ka rahvusvahelises elus väikeseks.&lt;ref&gt;[[Tiina Kala]], [https://ktu.artun.ee/articles/2007_4/ktu_16_4_041-056_kala.pdf Põhja-Eesti kirikuelu arengujooni 13.–14. sajandil], [[Kunstiteaduslikke Uurimusi]] 4 (2007), lk 41&lt;/ref&gt; Teisalt ei olnud Tallinna piiskopkond (erinevalt [[Kuramaa piiskopkond|Kuramaa piiskopkonnast]] ja Riia peapiiskopkonnast) kunagi inkorporeeritud Saksa ordusse ehk selle [[toomhärra]]d ja piiskopid ei pidanud olema Saksa ordu liikmed. Siiski oli Põhja-Eesti isandal (esialgu Taani kuningal, hiljem Saksa ordul) piiskoppide nimetamise üle suur mõjuvõim ning aastail 1352–1456 kuulusid kõik piiskopid Saksa ordusse.&lt;ref&gt;[[Klaus Neitmann]]. &quot;Der Deutsche Orden und die Revaler Bischofserhebungen im 14. und 15. Jahrhundert&quot;. – ''Reval. Handel und Wandel vom 13. bis zum 20. Jahrhundert''. Toim. [[Norbert Angermann]], [[Wilhelm Lenz]]. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission, 8.) Lüneburg: Institut Nordostdeutsches Kulturwerk, 1997, lk 43–86.&lt;/ref&gt;

Viimaseks Tallinna piiskopiks oli [[hertsog Magnus]], kes oli ametis aastatel 1560–1561, kui oli piiskopkonna oma eelkäijalt [[Mauritius von Wrangel]]ilt ostnud.  Piiskopkond likvideeriti pärast seda, kui Tallinn oli 1561. aastal läinud [[Rootsi aeg|Rootsi võimu alla]], likvideeriti ka [[Reformatsioon Liivimaal|reformatsiooni]] käigus vormiliselt [[Katoliiklus|katoliiklikuks]] jäänud Tallinna piiskopkond, seejärel läks selle ala [[Luterlus|luterliku]] Rootsi [[territoriaalkirik]]u võimu alla.

== Piiskopkonna haldus ==
Piiskopkonna juht oli [[Tallinna piiskop]], kelle residents asus Tallinnas [[Toompea allasum|Toompeal]] [[Tallinna toomkirik]]u juures.

=== Tallinna katoliiklikud piiskopid ===
*1219–1227, [[Wesselin]] (surn. 1240)&lt;ref&gt;[https://www.catholic-hierarchy.org/diocese/dr520.html Diocese of Reval (Rewel)], www.catholic-hierarchy.org&lt;/ref&gt;
*1238/1240–1260, [[Thorkill (Tallinna piiskop)|Thorkill]] (surn. 1260)
*1260/63–1279, [[Thrugot]] (surn. 1279)
*1279–1280, Johann Tristivere (surn. 1298), [[Kadrina kihelkond|Kadrinast]]&lt;ref&gt;[https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/btristiv.html Johann Tristivere † (1297 Appointed - 1298 Died). Diocese of Reval (Rewel)], www.catholic-hierarchy.org&lt;/ref&gt;
*1280–1294, [[Johannes (Tallinna piiskop)|Johannes]] (surn. 1294)
*1298–1322/1323, [[Heinrich (Tallinna piiskop)|Heinrich]], [[Frantsisklased|OFM]] (surn. 1315)
*1323, Otto von Kulm, [[Saksa ordu|O.T.]] (surn. 1348)&lt;ref&gt;[https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkulm.html Otto von Kulm, O.T. † (1323 Appointed - 23 Dec 1323 . Diocese of Reval (Rewel)], www.catholic-hierarchy.org&lt;/ref&gt;
*1323–1351?, [[Olav von Roskilde]], OFM (surn. 1346)
*1352–1389?, [[Ludwig von Münster]] (''Ludovicus de Monasterio'') O.T  (surn. 1381), [[Münsteri piiskopkond|Münsteri]]st
*1390–1398, [[Johannes Rekeling]] (surn. 1398)
*1403–1405, [[Dietrich Tolke]] (surn. 1405)
*1405–1418, [[Johannes Ochmann]] (surn. 1418)
*1418–1419, [[Arnold Stoltevoet]] (surn. 1419)
*1419–1456, [[Heinrich Uxküll]] (surn. 1457)
*1457–1475, [[Ewerhard Call]]/Kalle (surn. 1475)
*1475–1477, [[Iwan Stoltevoet]] (surn. 1477)
*1477–1492, [[Simon von der Borch]] (surn. 1492)
*1493–1509, [[Nikolaus Roddendorp]] (surn. 1509)
*1509–1513, [[Gottschalk Hagen]] (surn. 1513)
*1513–1514, [[Christian Czernekow]] (surn. 1514)
** [[Christian Bomhower]], elekt (1514), ei kinnitatud paavsti poolt
*1514–1524, [[Johann Blankenfeld]] (surn. 1527) (ka [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskop]] ja [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskop]])
*1525–1530, [[Georg von Tiesenhausen]] (surn. 1530)
*1531–1536, [[Johannes Roterd]] (surn. 1536)
*1536–1551, [[Arnold Annebat]] (surn. 1551)
*1551–1557, [[Friedrich von Ampten]] (surn. 1557)
*1558–1560, [[Moritz von Wrangel]],  elektpiiskop
*1560–1561, [[Magnus]] von Holstein (1540–1583), viimane ametlikult [[Katoliiklus|katoliikl]]ik piiskop, tegelikult [[Luterlus|luterl]]ane
{{Vaata ka|Tallinna piiskoppide loend}}

=== Toomkapiitel ===
Piiskopi kõrval tegutses piiskopkonna peakiriku ehk [[Tallinna toomkirik]]u juures [[toomkapiitel]] – kõrgem [[vaimulik]]e [[kolleegium]], mis koosnes enamasti kaheteistkümnest [[toomhärra]]st ehk [[kanoonik]]ust. [[Tallinna toomkapiitel|Tallinna toomkapiitlis]] oli esialgu aga arvatavasti 6 liiget. Toomkapiitel oli nõuandvaks ja kaasaotsustavaks organiks piiskopkonna juhtimisel. Kapiitli liikmed määras osalt Tallinna piiskop, osalt oli kapiitli liikmetel [[koopteerimine|koopteerimisõigus]]. Toomkapiitli ülalpidamiseks oli algselt määratud osa ühisvalduses olnud piiskopkonna maadest. Hiljem anti toomhärradele kasutamiseks isiklikud maavaldused. Tallinna toomkapiitel oli olemas juba vähemalt  1266. aastast.&lt;ref&gt;[https://toomkirik.ee/toomkirik/ajalugu/koguduse-kronoloogia/ Toomkirik, Ajalugu, Kronoloogia], toomkirik.ee (vaadatud 31.08.2024)&lt;/ref&gt;

Toomkapiitisse kuulusid kõrgvaimulikud ehk [[Prelaat|prelaadid]], kapiitli hierarhias olid tähtsuse järjekorras [[toompraost]], toom[[Dekaan (vaimulik)|dekaan]], toom[[Skolastik (vaimulik)|skolastik]]&lt;ref&gt;[[Madis Maasing]], [https://dea.digar.ee/article/JVlaanemaamuustoim/2019/07/0/6.5 Saare-Lääne toomhärrad piiskop Peter Wetbergi ajal (1471–91)], Läänemaa Muuseumi toimetised = Proceedings of Läänemaa Museum, nr. 22, juuli 2019, lk 43&lt;/ref&gt; ning [[toomhärra]]d. Toomkapiitli üks liikmeist, (toom)[[skolastik]], pidi kapiitlisiseste ülesannete täitmise kõrval inspekteerima ning tarbe korral juhatama Tallinna Toomkiriku juures töötavat [[Tallinna Toomkool]]i. (Toom)[[skolastik]], pidi kapiitlisiseste ülesannete täitmise kõrval inspekteerima ja juhatama [[toomkirik]]ute juures töötavaid koole. 13. sajandil olid toomskolastikud ka sageli ainsad õpetajad, hiljem aga olid nad peamiselt vaimuliku elukutseks valmistuvate kooli vanemate õpilaste – toomskolaaride – õpetajad. Õpetajaamet eraldus Eesti toomkoolides vaimulikukutsest arvatavasti 14. sajandil. Kuni [[16. sajand]]ini, s.o [[Liivi sõda|Liivi sõjani]], oli katoliikliku toomkooli kaks põhiülesannet: kindlustada järelkasv kohalikele [[Katoliku usk|katoliku usu]] vaimulikele ja teiste kirikuametite pidajaile ning anda linnakodanike lastele algharidus. Katoliiklikud toomkoolid säilisid Tallinnas ja Tartus 16. sajandi teisel veerandini. [[Toompea]]l tegutses vaheaegadega tõenäoliselt 13. sajandist kuni 1939. aastani [[Tallinna Toomkool]].

=== Kirikukihelkonnad ===
Piiskopkonna halduses olevad maa-alad olid jaotatud [[kirikukihelkond]]adeks, mis moodustasid [[Kirik (pühakoda)|kiriku]] ümber vaimuliku tegevuse piirkonna. Kihelkonna peakirikut nimetati [[kihelkonnakirik]]uks, kuigi kirikukihelkonnas võis lisaks sellele olla ka teisi kirikuid ([[abikirik]]uid) ja/või [[kabel]]eid.

Kirikliku jaotusena olid Tallinna piiskopkonna aladel kirikukihelkonnad, [[Harjumaa]]l: [[Keila kihelkond]] (moodustatud 1220–1221), millest 13. sajandil eraldusid iseseisvate kihelkondadena [[Harju-Madise kihelkond|Harju-Madise]] (esmamainitud 1343) ja [[Nissi kihelkond]] (esmamainitud 1452), [[Hageri kihelkond]] (esmamainitud 1241) [[Harju-Jaani kihelkond]] (esmamainitud 1322), [[Jüri kihelkond]] (moodustatud 1220–1221, algul kandis nime [[Vaskjala kihelkond]]), [[Jõelähtme kihelkond]] (moodustatud 1220–1221), [[Juuru kihelkond]] (eraldus Hagerist 1240), [[Kose kihelkond]] (asutatud enne 1240), [[Kuusalu kihelkond]] (moodustatud umbes 1220), [[Rapla kihelkond]] (eraldati Hagerist [[14. sajand]]i alguses, esmamainitud 1412); [[Virumaa]]l: [[Haljala kihelkond]] (moodustati 1220. aastail), [[Jõhvi kihelkond]] (esmamainitud 1354), [[Kadrina kihelkond]] (moodustati umbes 1240), [[Lüganuse kihelkond]] (esmamainitud 1373), [[Simuna kihelkond]] (moodustati 1220. aastail), [[Vaivara kihelkond]] (moodustati 13. sajandi algul, algul nimetati [[Narva kihelkond|Narva kihelkonnaks]], [[Viru–Jaagupi kihelkond]] (moodustatud pärast 1220. aastat, esialgne nimi [[Võhu kihelkond]], [[Viru–Nigula kihelkond]] (moodustatud pärast 1220. aastat, esialgne nimi [[Mahu kihelkond]]).

Kirikukihelkonnale kuulus oma maa-alal ka [[haldusõigus]], kuni moodustati teised [[haldusorgan]]id: [[Liivimaa ordu]] [[komtuurkond|komtuurkonnad]] ja [[Foogtkond|foogtkonnad]].

== Vaata ka ==
* [[Katoliku kirik Eestis]]
* [[Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani valduste vaheline piir]]
* [[Vana-Liivimaa]]
* [[Virumaa piiskopkond]]
* [[Eestimaa piiskopkond]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* [[Richard Hasselblatt]]. &quot;Die Metropolitanverbindung Revals mit Lund&quot;. – ''Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands'' 1890, Bd. 14, lk 461–466.
* [[Klaus Neitmann]]. &quot;Bistum Reval (ecclesia Revaliensis, Kirchenprovinz Lund)&quot;. – ''Die Bistümer des Heiligen Römischen Reiches von ihren Anfängen bis zur Säkularisation''. Toim. [[Erwin Gatz]]. Freiburg: Herder, 2003, lk 614–622.
* Klaus Neitmann. &quot;Der Deutsche Orden und die Revaler Bischofserhebungen im 14. und 15. Jahrhundert&quot;. – ''Reval. Handel und Wandel vom 13. bis zum 20. Jahrhundert''. Toim. [[Norbert Angermann]], [[Wilhelm Lenz]]. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission, 8.) Lüneburg: Institut Nordostdeutsches Kulturwerk, 1997, lk 43–86.

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Bishopric of Reval}}

{{Vana-Liivimaa}}

[[Kategooria:Katoliku piiskopkonnad]]
[[Kategooria:Lundi peapiiskopkond]]
[[Kategooria:Tallinna piiskopkond| ]]</text>
      <sha1>tsnhzxaft9x3vvplu3fjq24ictfjfdy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kose Gümnaasium</title>
    <ns>0</ns>
    <id>88495</id>
    <revision>
      <id>7248520</id>
      <parentid>7219643</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T13:25:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248520</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12172" sha1="mlbv5auwckn7ct24g633meollv24jdc" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Kool
| Nimi = Kose Gümnaasium
| Pilt = Kose Gümnaasium 2013.JPG
| Pildiallkiri = Kose Gümnaasiumi peasissepääs
| Asutatud = [[1923]]
| Koolitüüp = [[gümnaasium]]
| Direktor = [[Martin Medar]]
| Õpilaste arv = 621 (seisuga [[29. oktoober]] [[2019]])
| Klassikomplekte = 28
| Õpetajate arv = 60 (2019/20)
| Koolipersonal = 34 (2015/16)
| Maakond = [[Harju maakond|Harjumaa]]
| Vald = [[Kose vald]]
| Asula = [[Kose]]
| Kooli ajaleht = varem Koolihääl, Mikromegas, Kesa Express, Ruupor ja ...Punkt, plaanitav Kose Kollane
| Kodulehekülg = http://www.kose.edu.ee
| Laiuskoord = 59/11/06/N
| Pikkuskoord = 25/09/55/E
}}
'''Kose Gümnaasium''' on [[gümnaasium]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose]] [[alevik]]us.

Kool avati [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1923]] neljaklassilise algkoolina, 1956. aastast töötas kool keskkoolina ja 2003. aastal nimetati Kose Keskkool Kose Gümnaasiumiks.

== Ajalugu ==
Esimesed teated hariduselust Kosel pärinevad [[1639]]. aastast, kui Kose pastori Heinrich Westeringi andmetel töötas Kose kihelkonnas kaks õpetajat.

Kooli avamine Kose alevikus oli vajalik, kuna [[Palvere]] ja [[Kose-Uuemõisa]] algkool asusid kaugel. Varem oli Kosel töötanud ainult kirikukool, mida on esmamainitud [[1840]]. aastal.

Kose Gümnaasiumi (endise Kose Keskkooli) sünniajaks võib pidada [[1923]]. aastat, kui Harju maakonna haridusnõukogu asus uue maakonna koolivõrku koostama ja otsustati avada Kose kuueklassiline algkool kolme õpetajaga. Esimesel aastal oli ette nähtud I–IV klassi avamine kahe õpetajakohaga.

Koolijuhatajaks valiti Gustav Lindmets ja õpetajaks Eliisabet Rannamees.

Klassiruumideks üüris vallavalitsus Kose Laenu- ja Hoiu-Ühisuselt saali, millest laudseintega poolitades kaks klassituba tehti.

Õppetöö algas nelja klassiga [[1. oktoober|1. oktoobril]] 1923. Kooli tuli 68 õpilast.

Ravila vallavolikogu otsusega [[30. aprill]] [[1928]] laiendati koolikohustus 1928. aastast viie õppeaasta peale ja 1929. aastast kuue õppeaasta peale.

Esimesena lõpetasid 6. klassi 1928. aastal 6 õpilast, kes vahepeal olid õppinud Kose-Uuemõisa algkoolis.

Vallavalitsus lootis 1936. aastaks uue koolimaja ehitamisega lõpule jõuda. Seepärast katkestati üürileping Kose Laenu- ja Hoiu-Ühisusega. Endistesse kooli ruumidesse koliti postkontor, mis tegutseb nendes ruumides tänini. Vallavalitsus üüris kooliruumideks Kose koguduselt leeritoa. Koolile üüriti kolm klassiruumi, õpetajate tuba, köök ja eesruum riietehoiuks.

[[1938]]. aasta lõpuks valmis uus algkoolihoone aadressil Ravila maantee 12, [[15. detsember|15. detsembril]] sai maja kasutusloa. Õppetöö algas uues koolimajas [[9. jaanuar]]il [[1939]] ning kestis (algkooli osas) vaheaegadega kuni sajandivahetuseni. Hiljem asus selles majas näiteks [[Kose raamatukogu]] (aastatel 1996–2013). Amortiseerunud koolihoone lammutati 2022. aastal. 

[[1956]]. aastal muudeti Kose kool Kose Keskkooliks. 
[[Pilt:Kose Gümnaasium 02.JPG|pisi|vasakul|240px|Uue õppekorpuse ja staadioni ehitus 2006. aastal]]
[[1960]]. aastal koliti Kose Keskkool uude majja, mis asub aadressil Pikk 12. See oli 1922. aastal valminud ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal hävinud Kose seltsimaja kohale ehitatud hoone, mis oli mõeldud Kose rajooni täitevkomitee tarbeks. Enne ehituse lõppemist aga likvideeriti [[Kose rajoon]] ning majja paigutati kool. Sama aasta kevadel lõpetas keskkooli esimeses lennus 17 õpilast.

Koolimajale tehti suurem juurdeehitus aastatel [[1973]]–[[1975]].

[[1984]]. aastal avati [[kaarhall]] (kus asus võimla) ja [[1991]]. aastal valmis koolile vaheehitus kaarhallini.

Tänapäeva nõuetele vastav võimla avati [[2000]]. aastal. Enne kaarhalli valmimist oli väiksemõõduline spordisaal eraldi hoones, kus hiljem paiknes Kose tuletõrjedepoo.

[[1. jaanuar]]il [[2003]] muudeti Kose Vallavolikogu otsusega Kose Keskkool Kose Gümnaasiumiks.

[[15. august]]il [[2005]] hakati ehitama koolimaja uut tiiba, mis valmis [[2007]]. aasta sügiseks. Uude tiiba tõsteti ümber eesti keele, matemaatika ja tööõpetuse klassid. Kokku lisandus 12 õpperuumi. Algselt on plaanis ehitada ka selle tiivaga ühendatav suur saal, aga rahapuudusel jäi see teostamata ja selle asemele rajati vabaõhuklass.

Aastatel 2005–2007 ehitati kooli staadion põhjalikult ümber.

[[Pilt:Kose-Uuemõisa Koduloomuuseum, 2016.jpg|pisi|Kooli ruumides tegutseb ka [[Kose-Uuemõisa Koduloomuuseum]]]]
[[1. september|1. septembril]] [[2008]] liitus Kose Gümnaasium [[eKool]]i süsteemiga.

2011. aasta kevadel koliti kooli ruumidesse ka [[Kose-Uuemõisa Koduloomuuseum]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160818232241/http://www.kose.edu.ee/w3/pages/posts/kose-uuemoisa-koduloomuuseum-150.php Kose-Uuemõisa Koduloomuuseum] Kose Gümnaasium, 04.11.2011&lt;/ref&gt;

2013. aastal viidi gümnaasiumi algklassid kultuurikeskuse hoonesse (endise [[Kose Teeninduskool]]i renoveeritud ruumid).

== Koolipere ==

Kose Gümnaasiumis töötas 2015/16. õppeaastal 49 õpetajat ja 34 muud töötajat&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.kose.edu.ee/w3/pages/koolipere/opetajad.php |pealkiri=Kose Gümnaasium. Pedagoogiline personal |vaadatud=2010-08-25 |arhiivimisaeg=2010-08-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100831121332/http://www.kose.edu.ee/w3/pages/koolipere/opetajad.php |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.kose.edu.ee/w3/pages/koolipere/majanduspersonal.php |pealkiri=Kose Gümnaasium. Majanduspersonal |vaadatud=2010-08-25 |arhiivimisaeg=2010-08-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100831121327/http://www.kose.edu.ee/w3/pages/koolipere/majanduspersonal.php |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;.

Kose Gümnaasiumi direktor on alates 2016. aasta algusest [[Martin Medar]]. Aastatel 2010–2015 oli kooli direktor [[Sirje Laansoo]]. Varasem staažikas direktor [[Aarne Puistama]] töötas pikka aega ka poiste kehalise kasvatuse õpetajana.

Kose Gümnaasiumi tunnustatumad õpetajad on olnud näiteks emakeeleõpetajad [[Saima Vainola]], [[Ene Hiietam]] ja [[Laine Tammemäe]], kes on välja töötanud õppematerjale ning on Kosel töötanud kogu elu. Geograafiaõpetaja [[Taimi Velström]] on ühe koostajana välja andnud majandusgeograafia õpiku keskkoolile. Pika staažiga klassiõpetajad on Kose Keskkoolis olnud [[Mall Kask]], [[Leida Vaarik]], [[Elle Leedmaa]], [[Aino Loeberg]]. Aasta õpetajaks on valitud näiteks muusikaõpetaja [[Heli Sepp]]. Kosega on oma elu sidunud kehalise kasvatuse õpetaja [[Margus Matiisen]] ja matemaatikaõpetaja [[Kärt Matiisen]], viimane on koostanud üleriigiliselt kasutatavaid matemaatika õppematerjale eri vanuseastmetele. Samuti on Kärt Matiisen valitud Eesti aasta gümnaasiumiõpetajaks. Bioloogiaõpetaja [[Rein Tint]] on mitmetel koolisisestel küsitlustel sageli valitud armastatuimaks pedagoogiks, Tint on ühtlasi Kose Keskkooli vilistlane. Silmapaistev käsitööõpetaja on koolis [[Heli Mölder]], kes on ühtlasi kooli keskastme õppejuht ning samuti Kose Keskkooli vilistlane. Vilistlased on ka algklasside õppejuht [[Sirje Hanikat]] ja gümnaasiumi õppejuht [[Sigrid Kaju]].

== Direktorid ==

*1923–1950 Gustav Lindmets
*1950–1952 Hilja Jõgi
*1952–1953 Greetchen Sarapuu
*1953–1960 Evi Eelrand
*1960–1986 Saima Vainola
*1986–1989 Malle Lambasaar
*1989–2010 Aarne Puistama
*2010–2015 Sirje Laansoo
*2015–2016 Heli Mölder (KT)
*2016–2025 Martin Medar
*2025–… Sigrid Kaju

== Õpilased ==

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;float:right;&quot;
!colspan=&quot;7&quot; align=&quot;right&quot; style=&quot;background:#A0A0FF&quot;|Kooli kujunemine
|-
!Aasta
!Nimi
!Õpilaste arv
|-
|1923
|Kose Algkool – 4 klassi
|68 õpilast
|-
|1928
|Kose Algkool – 5 klassi
|71 õpilast
|-
|1928
|Kose Algkool – 6 klassi
|84 õpilast
|-
|1944
|Kose Mittetäielik Keskkool
|127 õpilast
|-
|1946
|Kose 7-klassiline Kool
|139 õpilast
|-
|1956
|Kose Keskkool
|240 õpilast
|-
|2003
|Kose Gümnaasium
|759 õpilast
|-
|colspan=&quot;7&quot; |''Allikas: Kose Gümnaasiumi infovoldik
|}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;float:right;&quot;
!colspan=&quot;7&quot; align=&quot;right&quot; style=&quot;background:#A0A0FF&quot;|Õpilaste arv seisuga 8. september 2006
|-
!Klassid
!Õpilaste arv
|-
|1.–3.
|119
|-
|4.–6.
|138
|-
|7.–9.
|224
|-
|10.–12.
|154
|-
|Kokku
|635
|-
|colspan=&quot;7&quot; |''Allikas: Kose Gümnaasiumi arengukava''
|}

{| class=&quot;wikitable&quot; 
!colspan=&quot;7&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;background:#A0A0FF&quot;|Õpilaste arv
|-
!Õppeaasta
!Õpilaste arv
|-
|2002/03
|758
|-
|2003/04
|737
|-
|2004/05
|721
|-
|2005/06
|682
|-
|2006/07
|637
|-
|2007/08*
|637
|-
|2008/09*
|618
|-
|2009/10*
|601
|-
|2010/11*
|601
|-
|2011/12*
|601
|-
|2012/13*
|612
|-
|colspan=&quot;7&quot; |* ''Prognoos''
|-
|colspan=&quot;7&quot; |''Allikas: Kose Gümnaasiumi arengukava''
|}

== Kose Gümnaasiumis õppinud silmapaistvaid isikuid ==

* [[Jaan Künnap]], eesti fotograaf, alpinist ja treener, õppis Kose Keskkoolis.
* [[Imre Siil]], diplomaat ja kirjanik, endine Riigikantselei ja Eesti Informaatikakeskuse direktor, lõpetas kooli 1974. aastal.
* [[Helle Karro]], arstiteadlane, Tartu Ülikooli professor ja naistekliiniku juhataja, lõpetas kooli 1975. aastal.
* [[Vallo Reimaa]], poliitik ja pedagoog, 5. aprill 2007 – 23. jaanuar 2008 Eesti regionaalminister, on 20. lennu lõpetaja.
* [[Marika Vaarik]], näitleja, lõpetas kooli [[1980]]. aastal.
* [[Mati Kõrts]], ooperilaulja, lõpetas kooli [[1981]]. aastal.
* [[Margus Mägi]], eesti filosoof, on õppinud Kose Keskkoolis. 
* [[Katrin Viirpalu]], raadio- ja teleajakirjanik, lõpetas kooli 1986. aastal.
* [[Erkki Bahovski]], ajakirjanik, lõpetas kooli 1989. aastal.
* [[Jakko Väli]], poliitikategelane, lõpetas kooli 1989. aastal.
* [[Kerstin Kask]], usundiloolane ja haridustegelane, lõpetas kooli 1991. aastal.
* [[Triinu Aron]], kultuurikorraldaja, [[Sõltumatu Tantsu Lava]] tegevjuht, lõpetas kooli 1992. aastal.
* [[Janika Sillamaa]], laulja, on Kose Keskkoolis õppinud mõne aasta 1980. aastate lõpus, hilisema 34. lennu koosseisus.
* [[Liina Kersna]], ajakirjanik, Riigikogu liige ning endine haridus- ja teadusminister, lõpetas Kosel põhikooliastme 1998. aastal.
* [[Meelis Kompus]], kultuuritegelane ja riigiametnik, lõpetas kooli 1999. aastal.
* [[Silver Kübar]], Eesti meister motokrossis, lõpetas kooli 1999. aastal.
* [[Kadri Kruus]], nahakunstnik, lõpetas kooli 2000. aastal.
* [[Risto Kübar]], näitleja, lõpetas Kosel põhikooli 1999. aastal. 
* [[Siim Pohlak]], ettevõtja ja Riigikogu liige, on õppinud 45. lennu koosseisus.
* Siim Hanikat, kunstnik, lõpetas kooli 2007. aastal.
* [[Mehis Pihla]], dramaturg ja lavastaja, lõpetas kooli 2008. aastal.
* [[Ivo Kruusamägi]], vikipedist, lõpetas kooli 2008. aastal.
* [[Kristel Kruustük]], ettevõtja, lõpetas kooli 2008. aastal.
* [[Rauno Roosnurm]], esinejanimega [[Mord Fustang]], lõpetas kooli 2010. aastal.
* [[Kaspar Mesila]], Eesti esimese bobimeeskonna liige, lõpetas kooli 2011. aastal.
* [[Indrek Ojamets]], ajakirjanik, lõpetas kooli 2017. aastal.

== Pilte ==
&lt;gallery&gt;
Pilt:Kose Gümnaasium 03.JPG|Uue õppekorpuse kolmas korrus, kus asuvad matemaatikaklassid
Pilt:Kose Gümnaasium 04.JPG|Poiste tööõpetuse klass
Pilt:Kose Gümnaasium 05.JPG|Poiste tööõpetus
Pilt:Kose staadion.JPG|Kooli staadion
Kose Gümnaasium 01.JPG|Peasissepääs 2007. aastal
Kose Gümnaasium 2016, 06.jpg|
Kose Gümnaasium 2016, 01.jpg|
Kose Gümnaasium 2016, 04.jpg|Saal 2016. aastal
Kose Gümnaasium 2016, 05.jpg
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
*[[Kose Huvikool]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandust ==
* ''[[Koolialmanahh|Almanahh]]: Tuulekell'', Kose Gümnaasium 2003.

== Välislingid ==
{{commonskat|Kose Gymnasium}}
*[http://www.kose.edu.ee/ Kose Gümnaasiumi koduleht]
*[https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4281/2201/5032/M84_Lisa.pdf# Kose Gümnaasiumi arengukava aastatel 2015–2020]
*Kaia Roots [http://www.harjuelu.ee/index.php?option=com_content&amp;task=view&amp;id=370&amp;Itemid=42 &quot;Kose Gümnaasium rõhub rakenduslikule keskharidusele&quot;] [[Harju Elu]], 30. mai 2008 
*[[Kajar Kase]] [http://www.postimees.ee/?id=50186 &quot;150 kaheksanda klassi õpilast said riigilt sülearvutid&quot;] [[Postimees]], 19. november 2008

[[Kategooria:Harju maakonna koolid]]
[[Kategooria:Kose]]</text>
      <sha1>mlbv5auwckn7ct24g633meollv24jdc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Muumipapa memuaarid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>90447</id>
    <revision>
      <id>7248897</id>
      <parentid>6745201</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T07:47:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-53813-27</username>
        <id>239171</id>
      </contributor>
      <comment>tegelaste nimed vastavusse eestikeelsete raamatutega</comment>
      <origin>7248897</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2072" sha1="6dsl1fcgtrstxvwtef7uf5wrr3xqs2s" xml:space="preserve">'''&quot;Muumipapa memuaarid&quot;''' on [[Tove Jansson]]i neljas muumilugude raamat, kirjutatud 1950. aastal. Seda teost on mainitud ka varasemates muumiraamatutes, kus [[Muumipapa]] midagi kirjutab.

==Sisu==
Muumipapa on kirjutanud autobiograafia oma noorusajast ja tollal läbi elatud hämmastavatest seiklustest, millest pajatab nüüd oma pojale [[Muumitroll]]ile ning tema sõpradele [[Sniff]]ile ja [[Nuuskmõmmik]]ule.

Loo algul on Muumipapa [[lastekodu]]s, kuid ta tüdineb peagi igava ja karmi koduvana nõudmistest, lahkub sealt ning kohtab [[Fredrikson]]i. Üheskoos edasi rännates kohtuvad nad veel Snifi isa [[Nuhkloom]]aga ja Nuuskmõmmiku isa [[Sekeldaja]]ga. Nad ehitavad laeva, kus elada ja millega oleks parem seigelda. Laeva sadamast merele saamiseks kasutavad nad ära tohutu suurt ja pisut rumalat [[dront Edward|dronti Edward]]it, kelle viha eest nad kiiresti põgenema peavad ning päästavad üsna reisi algul Koduvana tädi [[Urr]]i käest, kes tahab ta nahka pista. Peagi saavad nad aga aru, et Koduvana tädi on tüütu ja kamandav, kuid õnneks kujunevad asjalood nii, et ta viiakse ühe vastuolu käigus pleektatsude poolt minema.

Pärast pikka retke jõuavad nad kaugele mandrile ning kohtuvad [[Mymla]] suure perega. [[Mymla tütar]] sõbruneb nendega õige pea ning kogu sõpruskond on kutsutud saare Isevalitseja 100. sünnipäevale, kus kõigile külalistele auhindu jagatakse. Sel kaugel saarel leitakse omale uued kodud, kuigi neid püüab hirmutada üks kohalik kummitus. Kuid kui nad temaga kaupa tahavad teha, leebub ka kummitus ning muutub endisest palju sõbralikumaks.

Samal ajal on Fredriksson loonud Isevalitseja auks uue laeva, mis peaks liikuma nii maal kui merel ning selle nimeks saab Mereorggester. Laeva esmareisi ajal püüab seda rünnata hiidkala, ent see katse ebaõnnestub, kuna dront Edward talle peale istub. Järgmiseks kohtab Nuhkloom Kohmlooma, kellega ta salaja abiellub. Muumipapa aga päästab merehädast ühe käekotiga muumitrolli, kes juhtub olema [[Muumimamma]].

{{muumitroll}}

[[Kategooria:Muumiraamatud]]</text>
      <sha1>6dsl1fcgtrstxvwtef7uf5wrr3xqs2s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Koporje</title>
    <ns>0</ns>
    <id>90833</id>
    <revision>
      <id>7248719</id>
      <parentid>7063608</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T19:10:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <origin>7248719</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5906" sha1="0oph8jkvk0osc5bieg7uf1t171j9bgp" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|kuu=november|aasta=2020}}
{{Lisaviiteid|kuu=märts|aasta=2025}}
{{Mitte segi ajada|[[Kaporje]] nime kandvate asulatega. Teiste samanimeliste asulate jaoks vaata ka [[Koporje (täpsustus)]]}}

{{linn
| nimi = Koporje
| hääldus = 
| omakeelne_nimi_1 = vene|Копорье|(Koporje)
| omakeelne_nimi_2 = ||
| lipu_pilt = KoporskoeSP flag.svg
| lipu_link = Koporje lipp
| pilt_üldvaade = Воротный комплекс крепости Копорье 2022 02.jpg
| vapi_pilt = 
| vapi_link = 
| pindala = 408,56
| elanikke = 1603 (2017)
| asendikaart = Venemaa/Leningradi oblast
}}
'''Koporje''' ([[Vene keel|vene]] ''Копорье'' (Koporje), [[Vadja keel|vadja]] ''Kabrio'', [[soome keel|soome]] ''Kaprio'') on küla (''село'') [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Lomonossovi rajoon]]is.

Asula on tuntud [[Koporje linnus]]e poolest. 

== Nimi ==
Linna [[Vene keel|venekeelne]] nimi Koporje (Копорье) kujunes selle [[Vadja keel|vadjakeelsest]] nimest Kabrio. Nimekuju tuleneb [[Läänemeresoome keeled|läänemeresoome]] päritolu sõnast ''kabri'' ehk ’[[metskits]]’; arvatavasti oli tegu kitserohke paigaga. Soome keeleteadlane [[Lauri Kettunen]] nime võrdluseks toonud veel soome sõna ''kauris'' ([[kaljukits]]), Eesti asula [[Kaberla]] ja soome [[Kauriala]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ernits |eesnimi=Enn |autor-link=Enn Ernits |kuupäev=2019 |pealkiri=Vadja asustusnimed |url=https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/esa_65_2019_23-62_20210810193838.pdf |ajakiri=[[Emakeele Seltsi aastaraamat]] |aastakäik=65 |lehekülg=23–62}}&lt;/ref&gt;

Vene keeleteadlase [[Vladimir Neroznak]]i kõrvutus [[vanavene]] sõnaga ''копати'' ’kaevama’ on aluseta.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Eesti keeles on kasutatud lisaks nimekujule Koporje ajalooliselt ka Kaporje või [[Soome keel|soomepärast]] Kaprio nimekuju.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=1928-02-28 |pealkiri=Koporje eestlaste elust-olust |lehekülg=3 |väljaanne=[[Edasi]] |url=https://dea.digar.ee/article/edasivene/1928/02/28/40}}&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==
Koporje asub ajaloolisel [[Vadjamaa]]l, [[Vadjalased|vadjalastega]] asustatud aladel, kes saabusid piirkonda [[Eesti]] aladelt alates 2. sajandist pKr. Vadjalased jäi 11.–13. sajandi jooksul [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] võimu alla.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Uibopuu |eesnimi=Valev |pealkiri=Meie ja meie hõimud |kirjastus=[[Eesti Kirjanike Kooperatiiv]] |aasta=1984 |koht=Lund |lehekülg=156-158 |keel=et |autor-link=Valev Uibopuu}}&lt;/ref&gt;

Koporje esmamainimine on aastast [[1237]]. [[1240]]. aastatest pärinevates [[Novgorodi kroonikad|Novgorodi kroonikates]] on märgitud, et ristirüütlid rajasid Koporjesse puitlinnuse, ning kirjeldatud selle linnuse hävitamist [[1241]]. aastal [[Aleksander Nevski]] poolt.

Puitlinnuse rajas Koporjesse [[Aleksandr Jaroslavitš]]i poeg [[Dmitri Aleksandrovitš]], [[Koporje linnus|kivilinnuse]] rajasid Koporjesse aga venelased [[13. sajand]]i lõpus, kuid vastuolude tõttu [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] ja Dmitri Aleksandrovitši vahel aeti ta Koporjest ning linnus lammutati.

[[1297]]. aastal ehitasid novgorodlased taas üles Koporje kivilinnuse ning see oli kuni [[Jamburg]]i kindluse (venepäraselt Jam) ehitamiseni [[1387]]. aastal Novgorodi vabariigi mõjusfääri kuulunud [[Vadja viiendik]]u keskuseks.

15. sajandi lõpus kuni 16. sajandi alguses ehitati linnus ümber. Linnusest on säilinud linnusemüürid (ligi 2 meetrit paksud) ning neli [[nurgatorn]]i. Linnuses asuvad ka 16. sajandist pärit kiriku varemed. Koporje kindlusse ei ehitatud rootsi ajal uut luterlikku kirikut, vaid rootslased võtsid luterlikuks jumalateenistuseks üle kindluse sisehoovis asuva ajaloolise [[Vene Õigeusu Kirik|vene õigeusu]] kivikiriku, mille algne pühakuline nimetus oli Kristuse Muutmise katedraal (vene keeles Спасо-Преображенский собор). Rootsi luterliku nimepoliitika kohaselt ei hakatud ülevõetud pühakojale uut luterlikku kaitsepühakut omistama, vaid hoonet nimetati halduslikult lihtsalt Koporje kindluskirikuks (rootsi keeles ''Koporje slottskyrka''), kus teenis Koporje luterlik kogudus.  Koporje kogudus (rootsi keeles Koporje/Caporie församling, soome keeles Kaprion seurakunta). Sõltuvalt seal teeninud rahvustest ja sihtrühmast nimetati seda ametlikes rootsi dokumentides ka Koporje rootsi-soome garnisoni- ja kihelkonnakoguduseks. Koporje Rootsi luterlik kogudus oli jaotatud rahvuse järgi kaheks: Koporje rootsi-soome kogudus (teenis kohalikke ingerisoome asunikke ja rootslastest garnisoni/ametnikke) ning Koporje saksa koguduse haru ([[Koporje lään]]is elas ka saksa luterlasi).
[[Pilt:Koporye.gif|pisi|Kaporje 17. sajandil]][[Pilt:Kaprio.jpg|pisi|vasakul|Kaporje 17. sajandil. [[Adam Olearius]]]]
Koporje piirkonna vallutasid Rootsi väed [[Liivi sõda|Liivi sõja]] (1558–1583) käigus ja see kuulus [[Pljussa vaherahu]]lepingu alusel aastatel 1581–1590 [[Rootsi]]le, mil Koporje piirkonna [[kuberner]] oli [[Bogislaus von Rosen]]. Piirkond tagastati [[Täyssinä rahu]]lepingu alusel [[1595]]. aastal Venemaale.

[[1617]]. aastal [[Stolbovo rahu]]lepingu alusel kuulus enne [[Jacob de la Gardie]] juhitud vägede vallutatud piirkond aastatel 1617–1703 jällegi Rootsi kuningriigile, [[Rootsi Ingeri|Rootsi]] [[Ingerimaa kubermang]]u [[Kargalsöstra pogost]].

[[1703]]. aastal [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus vallutasid [[feldmarssal]] [[Boriss Šeremetev]]i väed pärast kahenädalast piiramist linna.

Linnus arvati [[1763]]. aastal välja Venemaa kaitserajatiste nimistust seoses kaitserajatiste vananemise ja sõjatehnika arenguga.

[[18. sajand]]il oli Koporje [[Peterburi kubermang]]u [[maakonnalinn]].

==Vaata ka==
* [[Koporje linnus]]

{{commonskat|Koporye}}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Leningradi oblasti külad]]
[[Kategooria:Ingeri külad]]
[[Kategooria:Peterhofi maakond]]</text>
      <sha1>0oph8jkvk0osc5bieg7uf1t171j9bgp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Manchester</title>
    <ns>0</ns>
    <id>92367</id>
    <revision>
      <id>7248531</id>
      <parentid>6966136</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T13:43:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* Vaata ka */</comment>
      <origin>7248531</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1948" sha1="ohsrk8rqeow8osd5wgt296z0qxalcaj" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib linnast Suurbritanniast; samanimelise linna kohta New Hampshire'is vaata artiklit [[Manchester (New Hampshire)]]}}
{{linn
| nimi = Manchester
| hääldus = 
| nimi1_keel = inglise
| nimi1 = Manchester
| pilt = Great_Jackson_Street_Framework_2020.jpg
| lipp = 
| lipu_link = 
| vapp = Arms of the City of Manchester.svg
| vapi_link = [[Manchesteri vapp]]
| pindala = 115,7
| elanikke = 627 700 (2025) &lt;ref&gt; https://www.manchester.gov.uk/info/500313/our_manchester_strategy/8935/our_manchester_strategy_2025-35 &lt;/ref&gt;
| asendikaardi_pilt = EnglandManchester.png
}}
'''Manchester''' on linn [[Suurbritannia]]s [[Inglismaa]]l [[Suur-Manchesteri linnkrahvkond|Suur-Manchesteri linnkrahvkonnas]].

Manchester on tuntud kui maailma esimene [[tööstus]]linn. Juba [[keskaeg|keskajal]] oli linn [[puuvill]]atoodete valmistamise keskus. [[19. sajand]]i alguses oli [[tööstusrevolutsioon]]i keskus, kuhu rajati puuvillamanufaktuure ja rasketööstusettevõtteid.

[[Manchesteri ülikool]] asutati [[1903]]. aastal.

Edukaimad jalgpalliklubid on [[Manchester City FC]], mis tuli Inglismaa meistriks hooajal 2011/2012 ja 2017/2018, ning [[Manchester United]], mis mängib samuti [[FA Premier League|Inglismaa kõrgliigas]] ja on riigi 19-kordne meister. ([[Manchester United]]i kodustaadion [[Old Trafford]] asub [[Trafford]]i vallas [[Stretford]]i linnas).

Linnast on pärit palju popmuusika-ansambleid, mõned tuntumad neist on:

* [[The Bee Gees]]
* [[The Hollies]]
* [[10cc]]
* [[Joy Division]]
* [[New Order]]
* [[The Smiths]]
* [[Oasis]]
* [[Simply Red]]
* [[The Stone Roses]]
* [[Take That]]
* [[Herman's Hermits]]

Manchesteri kõrgeim hoone on [[Beetham Tower]].

== Vaata ka ==
*[[Manchesteri pommiplahvatus 2017]]
*[[Number 10 North]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==

*[http://www.manchester.gov.uk/ Manchesteri koduleht]

{{Suurbritannia linnad}}

[[Kategooria:Manchester| ]]
[[Kategooria:Inglismaa linnad]]</text>
      <sha1>ohsrk8rqeow8osd5wgt296z0qxalcaj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti Teadusportaal</title>
    <ns>0</ns>
    <id>97916</id>
    <revision>
      <id>7248665</id>
      <parentid>7066422</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T17:52:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>liita</comment>
      <origin>7248665</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="543" sha1="mnetzzeue9jebgoeu6ilarw30nluy4n" xml:space="preserve">{{Liita|Eesti Teadusinfosüsteem}}

'''Eesti Teadusportaal''' on [[Eesti Teadusinfosüsteem]]i [[avalikkus]]ele suunatud osa, mis annab [[informatsioon]]i [[Eesti]] [[teadus- ja arendustegevus]]e eri aspektide kohta. 

Eesti Teadusportaali kaudu on võimalik saada informatsiooni eesti [[teadlane|teadlaste]], nende [[publikatsioon]]ide, [[teadus- ja arendusasutus]]te, uurimisprojektide, teadusuudiste jms kohta.

== Välislingid ==
*[https://www.etis.ee Eesti Teadusinfosüsteem]

[[Kategooria:Eesti teadus]]
[[Kategooria:Eesti veebisaidid]]</text>
      <sha1>mnetzzeue9jebgoeu6ilarw30nluy4n</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tyson Gay</title>
    <ns>0</ns>
    <id>99710</id>
    <revision>
      <id>7248734</id>
      <parentid>7184446</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T19:38:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248734</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7078" sha1="dp0ndhvp8eobfu8ub0fzi59q92ei09h" xml:space="preserve">{{ajakohasta}}
{{Sportlane
| nimi = Tyson Gay
| pilt = Tyson Gay 100m Champion.JPG
| pildisuurus =
| pildiallkiri = Tyson Gay USA 2007. aasta meistrivõistlustel [[Indianapolis]]es
| riik = [[Ameerika Ühendriigid]]
| sünniaeg = {{süv|1982|08|09}}
| sünnikoht = [[Lexington]]
| surmaaeg =
| surmakoht =
| pikkus = 181 cm
| kaal = 80 kg
| spordiklubi =
| treener = John Smith
| märkus_silt =
| märkus =
| medalid =
{{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007 Osaka]]|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|100 m jooks]]}}
{{Kuldmedal|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007 Osaka]]|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|200 m jooks]]}}
{{Kuldmedal|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007 Osaka]]|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 100 m teatejooks|4 × 100 m teatejooks]]}}
{{Hõbemedal|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009 Berliin]]|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|100 m jooks]]}}
}}

'''Tyson Gay''' (sündinud [[9. august]]il [[1982]] [[Lexington]]is [[Kentucky|Kentucky osariigis]]) on [[USA]] [[kergejõustik]]lane ([[100 m jooks|100 m]] ja [[200 m jooks]]), kolmekordne maailmameister ([[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]]). 

[[2004]]. aastal võitis Gay USA üliõpilaste meistrivõistlustel [[100 m jooks]]u ja oli [[200 m jooks|200 m jooksus]] neljas. Sama aasta USA meistrivõistlustel jõudis 100 m poolfinaali ja loobus vigastuse tõttu 200 m finaalist. Tema rahvusvaheline läbimurdeaasta oli [[2005]], kui ta keskendus põhiliselt 200 m jooksule. Ta saavutas USA meistrivõistlustel teise koha ja oli neljas augustis [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Helsingi maailmameistrivõistlustel]] toimunud ajaloolises finaalis, kus neli esimest kohta hõivasid USA sportlased. Samal aastal [[Monaco]]s toimunud [[2005. aasta IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused|IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlustel]] oli ta 200 m jooksus esimene tulemusega 19,96.

[[2006]]. aastal lõpetas Gay USA katsevõistlustel 100 m jooksu algselt teisena, kuid pärast Gatlini diskvalifitseerimist tunnistati ta USA meistriks. 11. juulil [[Lausanne|Lausanne'is]] [[Athletissima]] võistlustel jooksis ta kõigi aegade viienda tulemuse 200 m jooksus 19,70, kuid jäi siiski [[Xavier Carter]]i järel teiseks. Ta saavutas häid kohti ka hooaja järgmistel GP-võistlustel. [[Stockholm]]is toimunud [[DN Gala]]l tuli ta 100 m jooksus teiseks (9,97) ja [[London]]is toimunud GP-võistlustel võitis 200 m jooksu ajaga 19,84. Septembris kordas ta eelmise aasta saavutust ja võitis [[Stuttgart|Stuttgard]]is toimunud [[2006. aasta IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused|2006. aasta IAAF-i finaalvõistlustel]] 200 m jooksus isikliku rekordiga 19,68, mis oli kõigi aegade kolmas tulemus. Hiljem samal kuul võitis Gay ka oma riigi koondise koosseisus 100 m jooksus ja oli [[4×100 m teatejooks|4×100 m]] teatejooksu võidus osaline [[Kergejõustiku maailmakarikavõistlused|maailma karikavõistlustel]] [[Ateena]]s.

Juunis [[2007]] jooksis Gay 100 m jooksu ajaks 9,76, kuid tuult oli 0,2 m/s enam, kui maailmarekordi kinnitamise reeglid lubavad. [[Juuli]]s jooksis ta Lausanne'is 200 m jooksu 19,78 külma ja tuulise ilmaga. Ta tõusis USA üheks kindlamaks medalipretendendiks [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007. aasta MM-il]] [[Ōsaka]]s, sest [[Justin Gatlin]] ja [[John Capel]] olid saanud [[doping]]u kasutamise pärast võistluskeelu. Ta tuli maailmameistriks ajaga 9,85 sekundit. Ta võitis ka 200 m jooksu ajaga 19,76 ja 4×100 m teatejooksu USA koondisega.

Augustis 2009 tuli ta Berliinis [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] finaalis [[Usain Bolt]]i järel teiseks ajaga 9,71 sekundit, mis oli uus USA rekord. Ta uuendas USA rekordit sama aasta 20. septembril, joostes Shanghais uueks tippmargiks 9,69.

2013. aastal andis ta positiivse dopinguproovi.

== Saavutused ==
=== [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] ===

*[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Osaka]]s
** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|100 m jooksus]] '''9,85'''
** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|200 m jooksus]] '''19,76'''
** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m|4×100 m teatejooksus]] '''37,78'''
*[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Berliin]]is
** {{Hõbe}} hõbemedal [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|100 m jooksus]] '''9,71'''

=== [[Kergejõustiku maailmakarikavõistlused|Maailma karikavõistlustel]] ===

*[[2006. aasta kergejõustiku maailmakarikavõistlused|2006]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Ateena]]s
'''1. koht''' 100 m jooksus '''9,88'''

=== [[IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused|IAAF-i finaalvõistlustel]] ===

*[[2005. aasta IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused|2005]] {{Riigi ikoon|Monaco}} [[Monaco]]s
'''1. koht''' 200 m jooksus '''19,96'''
*[[2006. aasta IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused|2006]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Stuttgart|Stuttgard]]is
'''1. koht''' 200 m jooksus '''19,68'''
&lt;br&gt;3. koht 100 m jooksus '''9,92'''

==Isiklikud rekordid==
;Tavarada
{|  class=&quot;wikitable&quot; 
! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht
|- 
| [[100 m jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''9,69''' &lt;span style=&quot;color: &quot; class=&quot;explain&quot; title=&quot;Rahvusrekord&quot;&gt;NR&lt;/span&gt; || [[20. september]] [[2009]] || {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Shanghai]]
|- 
| [[200 m jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''19,58''' || [[30. mai]] [[2009]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[New York]]
|- 
| [[400 m jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''44,89''' || [[17. aprill]] [[2010]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Gainesville]]
|}
;Lühirada
{|  class=&quot;wikitable&quot; 
! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht
|- 
| [[60 m jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''6,55''' || [[11. veebruar]] [[2005]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Fayetteville]]
|- 
| [[200 m jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''20,58''' || [[12. märts]] [[2004]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Fayetteville]]
|}
&lt;small&gt;Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]&lt;/small&gt;

== Välislingid ==
* {{IAAF}}
*[http://www.usatf.org/athletes/bios/Gay_Tyson.asp Tayson Gay USA kergejõustikuliidu kodulehel]
*[https://sport.postimees.ee/126031/tyson-gay-jooksis-koigi-aegade-kolmanda-tulemuse Tyson Gay jooksis kõigi aegade kolmanda tulemuse], Postimees Sport, 31. mai 2009

{{Maailmameistrid meeste 100 m jooksus}}
{{Maailmameistrid meeste 200 m jooksus}}
{{Maailmameistrid meeste 4×100 m jooksus}}
{{DEFAULTSORT:Gay, Tyson}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide sprinterid]]
[[Kategooria:Sündinud 1982]]</text>
      <sha1>dp0ndhvp8eobfu8ub0fzi59q92ei09h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tartu Ülikooli raamatukogu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>105534</id>
    <revision>
      <id>7248798</id>
      <parentid>7212373</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T21:09:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248798</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22548" sha1="h0a7e7v3d3w9su6t2tzdxety6l3lf9z" xml:space="preserve">{{viita}}
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2008}}
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Bibliotheca Universitatis Tartuensis.jpg|pisi|Raamatukogu fassaad]]
[[Fail:Tartu Ülikooli raamatukogu 2017. aasta augustiõhtul.jpg|pisi|Tartu Ülikooli raamatukogu 2017. aasta augustiõhtul.]]
[[Pilt:Juri Lotmani büst TÜ raamatukogus (Lev Razumovski, 1981, kips).jpg|pisi|[[Juri Lotman]]i büst ülikooli raamatukogus ([[Lev Razumovski]], 1981, kips)]]

23. (11. [[vkj]]) juunil 1802 asutatud '''[https://ut.ee/et Tartu Ülikooli] raamatukogu''' (TÜR) on Eesti vanim ja suurim  järjepidevalt tegutsev raamatukogu.  

Raamatukogu ülesandeks on: 

* Toetada ja edendada õppe-, teadus-, arendus- ja loometööd, tagades Eesti ja maailma teabe- ja kultuurivara kasutamise ülikooli ja ühiskonna arengu huvides 

* Edendada teadus-, loome- ja arendustegevust kultuuri-, teadusloo, [[Raamatukoguteadus|raamatukoguteaduse]] ja [[Infoteadus|infoteaduse]] vallas 

* Luua võimalikult täielik [[Rahvusteavik|rahvusteavikute]] kogu 

* Koguda ja teha kättesaadavaks teadus- ja kultuuriloolise väärtusega arhivaale 

* Osaleda rahvusliku teabevara loomisel 

* Ostuada avalikke raamatukoguteenuseid

== Ajalugu ==
[[Tartu Ülikooli ajalugu#Rootsi aeg Tartu Ülikoolis|'''Rootsi ajal 1632 asutatud Tartu Ülikooli''']] (Academia Gustaviana (AG; 1632-1665), Academia Gustavo-Carolina (AGC;1690-1710)) eelarves oli raamatute ostmiseks ette nähtud raha, mida sageli kasutati muul eesmärgil. Vaatamata sellele, et kuningliku resolutsiooniga augustist 1638 määrati raamatukogu täiendamiseks 150 hõbetaalrit aastas, täienes raamatukogu peamiselt annetustena. 1647. a  saadi pärandusena Riia juristi Ludwing Hintelmanni 267-köiteline raamatukogu. Raamatute arvu kasvades nimetati 1648. a ametisse esimene raamatukoguhoidja – õigusteaduse, retoorika ja poeetika professor [[Lorenz Luden|Lorenz Luden.]]  

Pärast ülikooli taasavamist 1690. aastal tööd jätkanud ülikooli raamatukogule kinkis kuningas Karl XI oma lähimalt abiliselt, teenekalt riigiametnikult ja diplomaadilt [[Nils Gyldenstolpe|Nils Gyldenstolpelt]] ostetud 2701-köitelise raamatukogu. Kuninga otsusega 167. aastast määrati raamatukogu täiendamiseks 200 hõbetaalrit. Raamatukogu asus Jaani kiriku vastas (Jaani t 8) asuva ülikoolimaja teisel korrusel. 1699. a kolis ülikool Pärnusse. Läheneva sõja hirmus otsustati 3300-köiteline raamatukogu sisse pakkida ning varjule viia. Juulis 1710 viidi raamatuikogu koos muude ülikooli varadega Stockholmi ning liideti Kuningliku raamatukoguga, mõned teosed müüdi ka oksjonil.  Ainsaks sidemeks Rootsi-aegse ning 1802. a  taasavatud keiserliku Tartu ülikooli raamatukoguga on kantsler [[Johan Skytte]] 1633. a annetatud ning 1935. a Soome diplomaadi Martti Ingmanni kingitusena TÜR-i tagasi jõudnud kirikuisa Aurelius Augustinuse Baselis 1528-1529 ilmunud teoste 9. köide.  

=== [[Tartu Ülikooli ajalugu#Keiserlik Tartu Ülikool|Keiserliku Tartu ülikooli raamatukogu 1802-1918]] ===
Keiser [[Paul I]] 4. mail 1799 kinnitatud “Tartu protestantliku ülikooli plaani” järgi oli raamatukogu, loodusloo ja teiste kabinettide ning matemaatiliste instrumentide jm kogude tarbeks ette nähtud 3000 rubla. Ülikooli taasavamist ette valmistava kuratooriumi esimesel koosolekul 24. (vkj 12.) juulil oli arutusel raamatukogu rajamine. Raamatukogu kogudele pani aluse juuli lõpus 1800 Tartusse jõudnud Liivimaalt pärit krahvinna Maria Aurora von Lestocqi raamatuannetus (üle 350 köite 18. sajandi saksakeelset ilukirjandust, vaimulikke ning ajaloo- ja maateaduslikke teoseid).  23. (vkj 11.) juunil 1802 alustas raamatukogu riiginõunik Magnus Johann von Bockilt renditud majas  (Ülikooli t 16) lugejate teenindamist.  

Raamatukoguhoidja (juhataja, direktor) ning klassikalise filoloogia, kõnekunsti, esteetika ning kunstiajaloo professori ametikohale kutsuti Danzigi (Gdańsk) akadeemilise gümnaasiumi Atheneumi professor [[Karl Morgenstern|Johann Karl Simon Morgenstern]] (28. august 1770 Magdeburg – 15. september 1852 Tartu). Tema võttis raamatukogu arendamisel eeskujuks teadusmaailmas kõrgelt hinnatud Göttingeni ülikooli raamatukogu. Ülikooli 1803. a põhikiri kindlustas raamatukogule stabiilse riigipoolse eelarve, koostöös professoritega kujunesid välja kogude täiendamise põhimõtted. Arvestades saksa teaduse kõrget taset ning seda, et õppetöö toimus saksa keeles, oli esikohal saksakeelne kirjandus. 1819. aastal sai TÜ raamatukogust Saksamaa ülikoolide vahetusühingu (Tauschverein der deutschen Universitätsschrift en) liige. Sajandi keskpaigaks oli vahetussuhted laienenud üle Euroopa ning lõpuks ka Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. 

Teaduse arengu seisukohast olulisi vanemaid teoseid, maakaarte ja käsikirju lisandus oksjonitelt jm ostetud eraraamatukogudest või saadi annetusena. Suuremaid, rohkesti haruldusi sisaldavaid erakogusid säilitatakse memoriaalkogudena: suurvürst Konstantini vallaspoja Pavel Aleksandrovi (1832; 2900 kd), keemiaprofessor [[Ferdinand Giese]] (1821; 1100 kd), pastor [[Gustav von Bergmann (1749–1814)|Gustav von Bergmann]] (1837; 7690 kd), kirjaniku ja ülikooli kuraatori [[Friedrich Maximilian von Klinger]] (1844; 5500 kd), Karl Morgensterni (1852; 11 800 kd), tiibadjutant Georg von Igelströmi (1891; 570 kd), bibliofiili ja bibliograafi Aleksandr Neustrojevi (1904; 3200 kd) kogud.  

1806. a sai raamatukogu asupaigaks endise [[Tartu toomkirik|Tartu toomkiriku]] varemete kooriosasse ülikooli arhitekti [[Johann Wilhelm Krause]] kavandi järgi rajatud hoone. 1850. aastate keskel võttis raamatukoguhoidja Emil Alexander lorenz Anders kasutusele tähestikulise sedelkataloogi. 1873. aastast oli lugejate käsutuses uus süstemaatiline kataloog, mille liigitusskeem pärines Tartu teadlastelt. 1890. aastatel alustas raamatukoguhoidja [[Wolfgang Heinrich Julius Schlüter|Wolfgang Schlüter]] mitmete erikataloogide (manuskriptid, [[Inkunaabel|inkunaablid]], keelatud trükised, ajakirjad) koostamist. 

I Maailmasõja ajal viidi raamatukogu jm ülikooli varad kolmes etapis 1915.-1917. a Venemaale  Nižni Novgorodi, Permi ja Voroneži.  Tartu Landesuniversität’i ([[Landesuniversität Dorpat|Landesuniversität Dorpat)]] raamatukogu 1918 Keiserlik Tartu (1893. aastast Jurjevi) ülikool lõpetas ametlikult tegevuse 31. mail 1918. Landesuniversität’i organiseerijatel tuli hankida õppe- ja teadustööks hädavajalikud vahendid, eriti kurdeti taga raamatukogu ning loodeti see Venemaalt tagasi saada. Üleskutsele annetada raamatuid vastasid paljud ülikooli õppejõud jt isikud. Suurimaks annetuseks 1918. a oli ülikooli endise ajalooprofessori ja raamatukogu direktori [[Richard Hausmann|Richard Hausmanni]] 4288-köiteline Baltica-aineline kogu.  

=== [[Tartu Ülikooli ajalugu|Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli]] raamatukogu 1919–1940 ===
Raamatukogu direktori ametikohale valiti 1919. a klassikalise filoloogi haridusega [[Friedrich Puksoo]] (1890–1969, aastani 1935 Puksov). 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud [[Tartu rahu|Tartu rahulepingu]] artikli XII p 4 kohaselt kohustus Venemaa tagastama Tartu ülikoolile tema varad, sh raamatukogu.  Venemaale jäi Vene ajaloo ja kultuuri seisukohast olulisi raamatuid, 304 autograafi, 48 käsikirja, gravüüre ja joonistusi ning kaks [[Aleksandr Puškin|Aleksandr Puškini]] surimaski, koguväärtuses 10 165 kuldrubla. Raamatukogu sisemise organisatsiooni aluseks sai kogude jaotamine rahvuslikkust rõhutaval keelelis-territoriaalsel põhimõttel – Eesti osakond ja välismaa osakond, mis hiljem nimetati üldosakonnaks. Eesti trükitoodangu saamise kindlustas õigus [[Inkunaabel|sundeksemplarile]]. Kataloogisüsteemi korraldamisel toetuti anglo-ameerika eeskujudele. 

Mitmed olulised raamatukogunduslikud algatused Eestis 1920.–1930. aastatel lähtusid Tartu ülikooli raamatukogust: [https://eru.lib.ee/ Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu] asutamine,  kataloogimisreeglid, raamatukogunduslik oskussõnavara. Praktilisest vajadusest õpetada lugejaid kasutama raamatukogu katalooge ning teatmeteoseid sai 1927. a. alguse kõrgema raamatukogundushariduse andmine Tartu Ülikoolis. Tartu Ülikooli raamatukogust kujunes rahvuslik infokeskus, siin koostati 1924.– 1939. a jooksvat rahvus[[Riigibibliograafia|bliograafiat]] „Eesti raamatute üldnimestik“.  

=== Nõukogude ja Saksa okupatsioonide aeg 1940-1944 ===
Pärast Eesti annekteerimist NL-i koosseisu 6. augustil 1940 oli raamatukogu jaoks suurimaks muudatuseks sundorientatsioon nõukogude kirjanduse komplekteerimiseks. Hävitustööst Eesti raamatukogude ja raamatu kallal jäid TÜR-i varad puutumata, küll aga tuli raamatukogul hakata 1940. a augustist vastu võtma likvideeritud teadusasutuste ja seltside, üliõpilasorganisatsioonide ning avalikest ja kooliraamatukogudest kõrvaldamisele kuuluvat raamatuvara. 

Jaanuaris 1944 alustati väärtuslikumate varade pakkimist ning märtsis evakueerimist Viljandi- ja Läänemaale. Suvel viibis raamatukogus Ida-alade riigikomissari volinik major Dietrich Bruns, kes kataloogide põhjal koostas nimekirju varadest, mida taheti viia Saksamaale. Sõjaväevõimude korraldusi eirates pakkisid raamatukogu töötajad Friedrich Puksoo juhise järgi Saksamaale viimiseks väljavalitud varade asemel kastidesse makulatuuri. 

=== [[Tartu Ülikooli ajalugu#Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] teaduslik raamatukogu 1944–1990 ===
Ülikooli viimisega üleliidulise kõrghariduse ministeeriumi otsealluvusse rahastati raamatukogu õpperaamatukogu tasemel. Nõukogude raamatukogundusele lõivu makstes kujundati 1950. aastatel ümber kogud ja kataloogisüsteem. Nõukogude tsensuurieeskirjade kohaselt eraldati spetsfondi ehk erihoiusoakonda valitseva ideoloogiaga vastuolus olev, pseudoteaduslikuks arvatud või eestlaste rahvusmälu seisukohast oluline kirjandus.   

Üliõpilaste vajadusi silmas pidades pikendati raamatukogu lahtiolekuaegu, seati sisse teatmeteenistus, hakati korraldama uudiskirjanduse näitusi, raamatukogututvustusi ning lugejakonverentse. Üha süveneva ruumikitsikuse leevendamiseks ehitati raamatukogu tarbeks ümber endine [[Tartu Ülikooli kirik|ülikooli kirik]], kus avati 1956. a õpperaamatukogu. 

1958. a lõpul rahuldas NSVL Kõrghariduse Ministeerium ülikooli taotluse raamatukogu nimetamiseks teadusraamatukoguks. 1962. Aastal sai raamatukogu direktoriks [https://raamatukoguyhing.wixsite.com/sajandirkhoidjad/laine-peep Laine Peep] (1932–2001; direktor 1962–1990), kelle juhtimisel saavutas raamatukogu innovaatilise töökorraldusega teadusraamatukogu maine. Töötajate arvu suurenemine võimaldas asuda 1960. aastatel sisulisemalt tegelema haruldaste raamatute, käsikirjade ning kunstikoguga, läbi töötama reservkogu vanema kirjanduse lünkade täitmiseks ning vahetuseks; üliõpilastele hakati korraldama infoallikate tundumiseks bibliograafiaõppusi; kümnendi lõpul tõusis tähelepanu keskmesse infotöö.

Detsembris 1980 valmis [[Tartu Ülikooli raamatukogu hoone|raamatukogu uus hoone W. Struve t 1]], mis avati lugejatele 22. veebruaril 1982.  

=== Tänapäev ===
1990. aastatel algas kiire infotehnoloogiline areng. 1991. aastal said lugejad esmakordselt kasutada andmebaase, 1994. aastal töötati raamatukogus välja raamatukogus Eesti esimene elektronkataloog INGRID. 1996. aastal liitus raamatukogu ühise infosüsteemi rakendamiseks ning andmebaaside loomiseks Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumiga (ELNET Konsortsium). 1999. aastal loodi Tartu Ülikooli raamatukoguvõrk, kuhu praegu kuulub 26 erialaraamatukogu erinevates õppehoonetes Tartus, Tallinnas, Pärnus, Narvas ja Viljandis.  

Viimasel paaril aastakümnel on kogud olulisel määral täienenud ning seda eelkõige elektrooniliste materjalidega. Samuti digiteeritakse teadus- ja kultuuriloolisi kogusid, et kõigil oleks neile veebis juurdepääs. Ülikooli teadustöö tulemuste avaldamiseks ja arhiveerimiseks on loodud erinevad e-keskkonnad: TÜ digiarhiiv ADA, ajakirjade publitseerimiskeskkond OJS avatud juurdepääsuga teadusajakirjadele ning DataCite Eesti teadustöö käigus kogutud andmetele. Paremaks e-ressursside kasutamiseks pakub raamatukogu veebipõhiseid infopädevuse kursusi. 

2003. aastal koostöös ülikooli üliõpilasesindusega alguse saanud ööraamatukogu traditsioon võimaldab talvisel ja kevadisel eksamisessioonil mitme nädala jooksul kasutada raamatukogu südaööni. Õpikeskkonna arendamisel on loodud mugavad rühmatööruumid ja avahoidla koos iseteeninduse võimalustega ning laiendatud avakogusid.  

2006. aastal alustati raamatukogus infopädevuse koolituste korraldamisega. Nendele on lisandunud tudengitele ja doktorantidele toimuvad kursused erialainfootsingu, avatud teaduse ning teadusandmete haldamise alal. 

2009. aastast on ülikooli raamatukogu olnud avatud teaduse põhimõtete rakendamise eestvedajaks. Raamatukogu nõustab teadlasi teadusandmete haldamise, säilitamise ja publitseerimise osas ning haldab teadusandmete repositooriumit DataDOI.  

Aastail 2016'''–'''2017 renoveeriti raamatukogu hoonet ning uuenesid nii fuajee, teise korruse suur saal kui kolmanda korruse 1. lugemissaal koos muusikasaaliga. Põhjaliku remondi läbisid ka maa-aluste hoidlate ruumid ning renoveeriti konverentsikeskuse ala, lisaks vahetati välja veetorustik ja elektriseadmed ning ruumidesse lisandusid kliimaseadmed.  

2017. aastal kuulutati Tartu ülikooli raamatukogu hoone riiklikuks kultuurimälestiseks.   

=== Tartu Ülikooli raamatukogu e-pood ===
Raamatukogul on e-pood, kus müüakse kasutatud raamatuid. Muu hulgas saab sealt osta raamatuid, mida TÜ raamatukogus on vajalikust rohkem. Raamatuid on eri keeltes ja nende hulgas on õpikud, teaduskirjandus, ilukirjandus, teatmeteosed. Ostetud raamatud saadetakse postiga või antakse kätte raamatukogus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Tartu Ülikooli raamatukogu e-raamatupood |pealkiri=Meist |url=https://raamatupood.utlib.ee/et/content/4-meist |vaadatud=8. veebruaril 2023 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230208120248/https://raamatupood.utlib.ee/et/content/4-meist |arhiivimisaeg=2023-02-08 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

== Juhtumid ==

* 2022. aasta aprillis varastasid kaks kurjategijat raamatukogust haruldasi raamatuid ja käsikirju, tekitades kahju 158 000 eurot. Kaks meest käisid kümne päeva jooksul raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonna lugemissaalis väidetavalt uurimistööd tegemas. Vargus avastati sama aasta augustis, kurjategijad olid teosed koopiate vastu vahetanud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-12-21 |pealkiri=Vargad viisid Tartu Ülikooli raamatukogust 76 000 euro eest raamatuid |url=https://www.err.ee/1608827233/vargad-viisid-tartu-ulikooli-raamatukogust-76-000-euro-eest-raamatuid |vaadatud=2025-01-20 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Samad kurjategijad tekitasid [[Läti Rahvusraamatukogu|Läti rahvusraamatukogus]] veel suurema kahju.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sajandi varguse Tartu ülikooli raamatukogus toime pannud mehe vangistus jõustus |url=https://www.ohtuleht.ee/1108195/sajandi-varguse-tartu-ulikooli-raamatukogus-toime-pannud-mehe-vangistus-joustus |vaadatud=2025-01-20 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; Kätte saadi üks kurjategijatest, Beqa Tsirekidze, kellele määrati karistuseks kaks aastat vangistust, tekitatud kahju hüvitamise ja [[Menetluskulud|menetluskulude]] kandmise kohustuse, saadeti riigist välja ja kehtestati viieaastane [[sissesõidukeeld]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Nutikas raamatuvaras läheb vangi, tema kaasosaline endiselt prii! |url=https://www.ohtuleht.ee/1100287/nutikas-raamatuvaras-laheb-vangi-tema-kaasosaline-endiselt-prii |vaadatud=2025-01-20 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tartu Maakohus mõistis väärtuslikud raamatud varastanud mehele kaks aastat vangistust |url=https://ringfm.treraadio.ee/uudised/39196/tartu-maakohus-moistis-vaartuslikud-raamatud-varastanud-mehele-kaks-aastat-vangistust |vaadatud=2025-01-20 |väljaanne=RingFM - Tartu- ja Jõgevamaa, Võru- ja Põlvamaa |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Raamatukogu ajaloos olulised inimesed ==

[[Pilt:Area Morgensterniana 1.JPG|pisi|Raamatukogu esimese direktori [[Karl Morgenstern]]i auks püstitatud [[Johann Karl Simon Morgensterni monument|mälestusmärk]] Toomemäel]]
Raamatukogu esimene direktor oli [[kõnekunst]]i, klassikalise [[filosoofia]], kirjandus- ja kunstiajaloo professor [[Johann Karl Simon Morgenstern]], kes oma 37 tegevusaasta jooksul komplekteeris rikkaliku fondi. Morgensterni isikliku raamatukogu, mis oli tol ajal suurim erakogu Tartus, pärandas Morgenstern oma [[1851]]. aastal koostatud testamendi järgi ülikooli raamatukogule, kuhu lesk Minna Morgenstern selle [[1852]]. aasta detsembris üle andis.&lt;ref name=&quot;Njm1G&quot; /&gt; Morgensterni raamatukogu säilitatakse ülikooli raamatukogus tema memoriaalkoguna (tähis Mrg).
Ülikooli raamatukogus säilitatakse ka Morgensterni isiklikku käsikirjakogu, mis sisaldab teiste seas umbes 3000 kirja ligi 700 isikult. Kirjade korrespondentideks on eri alade inimesed, teiste hulgas [[Preisimaa kuningas]] [[Friedrich I (Preisimaa)|Friedrich I]], erilist uhkust tundis Morgenstern kirjade üle, mille olid talle saatnud [[Friedrich von Schiller]], [[Johann Wolfgang von Goethe]] ja [[Immanuel Kant]].

[[1919]]. aastal valiti [[Friedrich Puksoo]] raamatukogu juhataja kandidaadiks ja [[1920]]. aasta algul juhatajaks, kellena ta töötas 25 aastat järjest. Kvalifikatsiooni tõstmiseks sooritas ta rohkesti õppe- ja uurimusreise [[Euroopa]] maadesse: [[1919]]. aastal [[Soome]], kus ta töötas kõigis [[Helsingi ülikooli raamatukogu]] osakondades, [[1920]]. aastal tutvus ta [[Petrograd]]i ja [[Moskva]] raamatukogudega, [[1922]]. aastal käis [[Saksamaa]]l ja [[Austria]]s, [[1924]]. aastal [[Poola]]s, Saksamaal, [[Prantsusmaa]]l ja [[Belgia]]s, [[1925]] ja [[1931]] [[Taani]]s ja [[Rootsi]]s, korduvalt käis ta [[Läti]]s ja Soomes.

=== Tartu Ülikooli raamatukogu direktoreid ===
* [[Kaja Noodla]] (1949–1951), 
* [[Aimi Hiir]] (1951–1962), 
* [[Laine Peep]] (1962–1990), 
* [[Malle Ermel]] (1990–1995, direktori kohusetäitja 2010–2012), 
* [[Peeter Olesk]] (1995–1999), 
* [[Toomas Liivamägi]] (1999–2004), 
* [[Martin Hallik]] (2005–2010 ja 2016–2018), 
* [[Liisi Lembinen]] (direktori kohusetäitja 2013–2016), 
* [[Krista Aru]] ([[2019]]–[[2024]]),
* [[Jaanika Anderson]] (2024–).

== Liikmesus erialaorganisatsioonides ==
Tartu Ülikooli Raamatukogu (või ka ametlikult Tartu Ülikool) on järgmiste koostöö- ja erialaorganisatsioonide liige&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Tartu Ülikooli raamatukogu |pealkiri=Meist |url=https://utlib.ut.ee/meist |vaadatud=8. veebruaril 2023 |arhiivimisaeg=2023-02-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230208120251/https://utlib.ut.ee/meist |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;:
* [[ELNET Konsortsium|Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium ELNET]]
* [[Eesti Muusikakogude Ühendus]]
* [[The European Information Association]] (EIA)
* [[European Association for Health Information and Library Association]]
* [[Bibliotheca Baltica]]
* [[International Association of Music Libraries, Archives and Documentation Centres]] (IAML)
* [[Ligue des Bibliothèques Européennes de Recherche]] (LIBER)
* [[International Association of Law Libraries]] (IALL)
* [https://datacite.ee/ DataCite Eesti konsortsium]

== Vaata ka ==
* [[Tartu Ülikooli raamatukogu Euroopa dokumendikeskus]]

== Viited ==
{{viited|allikad=&lt;ref name=&quot;ecSeJ&quot;&gt;[https://utlib.ut.ee Tartu Ülikooli raamatukogu koduleht]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YDadP&quot;&gt;Tartu Riikliku Ülikooli Teaduslik Raamatukogu : teatmik / koost. A. Kirsel. Tartu, 1966.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yH0Mh&quot;&gt;Trükisõna ja selle saladusi. Uurimusi ja artikleid. / koost. A. Palm. Tallinn, Eesti Raamat, 1983.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UETtg&quot;&gt;Tartu Ülikooli Raamatukogu aastaraamat 2000. Tartu, 2000&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mv9KD&quot;&gt;[https://sisu.ut.ee/euroinfo/avaleht/ Tartu Ülikooli Raamatukogu Eurodokumentatsiooni Keskus]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dMf6G&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://utlib.ee/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2009-07-29 |arhiivimisaeg=1996-12-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/19961218174559/http://utlib.ee/ |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kOxKM&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://slidegur.com/doc/5384580/%E2%80%9Ceesti-m%C3%A4rks%C3%B5nastiku%E2%80%9D-loomislugu |pealkiri=S. Nilbe. Eesti märksõnastiku loomislugu. |vaadatud=2016-02-12 |arhiivimisaeg=2016-02-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160216101209/http://slidegur.com/doc/5384580/%E2%80%9Ceesti-m%C3%A4rks%C3%B5nastiku%E2%80%9D-loomislugu |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;llT6v&quot;&gt;[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/teod-sirje-nilbe/ Teod. Sirje Nilbe. &quot;Sirp&quot;, 20.11.2009 *]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kr0Z4&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.heateenindus.ee/ |pealkiri=Heateenindus.ee |vaadatud=2007-11-20 |arhiivimisaeg=2007-11-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20071126100910/http://www.heateenindus.ee/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dbyev&quot;&gt;Raamatukogu 3 / 2007.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Njm1G&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.utlib.ee/index.php?e_id=12&amp;p_id2=212 |pealkiri=Tartu Ülikooli raamatukogu memoriaal- ja erikogud |vaadatud=2014-05-13 |arhiivimisaeg=2014-04-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140410080554/http://www.utlib.ee/index.php?e_id=12&amp;p_id2=212 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;}}

== Kirjandus ==
* [[Friedrich Puksoo]], &quot;[[Oskar Luts]] Tartu Ülikooli Raamatukogu töötajana&quot; – kogumikus &quot;Mälestusi Oskar Lutsust&quot;, koostanud [[Eerik Teder]] ja [[Meelik Kahu]], [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1966]], lk 204–209
* [[Laine Peep]], &quot;Katus pea kohal&quot; – [[Keel ja Kirjandus]] [[1982]], nr 9, lk 484–488
* &quot;Trükiväljaandest digitaalseni. Tartu Ülikooli Raamatukogu 200: ettekanded [konverentsil, 13.–14.10.2002, Tartu] = ''From printed book to digital. Tartu University Library 200: proceedings''&quot;. Trükiks ette valmistanud [[Malle Ermel]], [[Marika Liivamägi]], [[Rein Saukas]]. Tartu Ülikooli Raamatukogu, Tartu [[2002]], 194 lk; ISBN 9985874161
* &quot;Puudutus&quot; (jutud, katkend poeemist ja näidend). Koostaja [[Kristina Pai]]; järelsõna: [[Toomas Raudam]]. Tartu Ülikooli Raamatukogu, Tartu 2002, 182 lk; ISBN 998587417X

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* [https://utlib.ut.ee Tartu Ülikooli raamatukogu koduleht]

{{koord}}
{{Tartu Ülikool}}

[[Kategooria:Tartu raamatukogud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikool|Raamatukogu]]</text>
      <sha1>h0a7e7v3d3w9su6t2tzdxety6l3lf9z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Isotretinoiin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>106770</id>
    <revision>
      <id>7248577</id>
      <parentid>7031243</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T14:34:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Rulakarbes</username>
        <id>164113</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248577</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7117" sha1="8mc1b9vexbqpx41aawfd6grqe8ldtzt" xml:space="preserve">{{toimeta}}
{{keeletoimeta}}
{{ravi}}
{| align=right width=300 border=1 style=&quot;border-collapse: collapse&quot;
|-
! bgcolor=&quot;#9ADEF1&quot; colspan=2 | Isotretinoiin
|-
| colspan=&quot;2&quot; |[[Pilt:Isotretinoína3D.png|250 px|Isotretinoiini molekuli mudel]]
|-
| colspan=2 |[[Pilt:Isotretinoin-Structural formula V1.svg|300px|Isotretinoiini struktuur]]
|-
! bgcolor=&quot;#73FB97&quot; colspan=2 | Üldandmed
|-
!
!
|-
| bgcolor=&quot;#ffeedd&quot; | [[Keemiline valem]]
| C&lt;sub&gt;20&lt;/sub&gt;H&lt;sub&gt;28&lt;/sub&gt;O&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;
|-
| bgcolor=&quot;#ffeedd&quot; | [[Molaarmass]]
| 300,44 g/mol

|}


'''Isotretinoiin''' on [[retinoidid]]e rühma kuuluv [[A-vitamiin]]iga sarnane [[ravim]] (toimeaine) ja [[tretinoiin]]i (all-''trans''-retiinhape) [[stereoisomeer]].

*Isotretinoiin on rahvusvaheline ravimi mittepatenteeritud nimi ehk INN.
*IUPAC nimetus: (13''cis'')-retiinhape

== Farmakoterapeutiline rühm ==

Isotretinoiin kuulub rühma aknevastased preparaadid, retinoidid akne raviks:
*[[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood|ATC-kood]]- [[D10BA01]]
*[[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood veterinaarravimitele|ATC&lt;sub&gt;vet&lt;/sub&gt;-kood]]- [[QD10BA01]], [[QD10AD04]] jt.&lt;ref&gt;[http://www.whocc.no/atcvet/atcvet_index/ Veebiversioon (vaadatud 16.08.2013)]&lt;/ref&gt;

==Isotretinoiin humaanmeditsiinis==
Isotretinoiini määrab arst (valdavalt [[retseptiravim]]ina) selliste nahahaiguste nagu [[ihtüoos]]id ja ka [[akne]] raskete vormide ravimiseks.

Isotretinoiini sisaldavaid ravimeid kasutatakse ka [[onkoteraapia]]s keemiaravina [[aju]], [[pankreas]]e jm elundite pahaloomuliste kasvajate ravikomponendina.

Seda kasutatakse ka teatud nahahaiguste ärahoidmiseks ja raviks. See on [[retinoid]], mis tuleneb [[A-vitamiin]]ist ja mida leidub väikeses koguses ka inimkehas.

=== Ravimi kaubamärgid ===

Suukaudselt võetavat isotretinoiini toodetakse ja müüakse apteegiteenust pakkuvate ettevõtete kaudu erinevate nimedega, tuntumad kaubamärgid on 
*Accutane ([[Hoffmann–La Roche]])
*Roaccutane ([[Hoffmann–La Roche]])
*Amnesteem ([[Mylan]])
*Claravis ([[Barr]])
*Isotane ([[Pacific Pharmaceuticals]])
*Sotret ([[Ranbaxy]])
*Oratane ([[Genepharm Australasia]])

Eesti ravimiturul on registreeritud firma [[Sandoz]] preparaat ''Isotretinoin SANDOZ'' (lõppenud müügiloaga)&lt;ref&gt;[http://koodikeskus.ravimiamet.ee/Default.aspx?pv=Pakendid.ATCPuu&amp;ms=D10BA01 ISOTRETINOIN SANDOZ]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Eesti Ravimiamet, veebiversioon (vaadatud 5.07.2015)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.haigekassa.ee/et/uudised/hinnakokkulepped-alates-1-jaa Hinnakokkulepped alates 1. jaanuarist], [[Eesti Haigekassa]], veebiversioon (vaadatud 5.07.2015)&lt;/ref&gt; ja [[Hoffmann–La Roche]] ''Roaccutane''.{{lisa viide}}&lt;ref&gt;[http://193.40.10.165/register/register.php?keel=est&amp;inim_vet=inim&amp;lk=2&amp;id=18639 ROACCUTANE]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, veebiversioon (vaadatud 5.07.2015)&lt;/ref&gt;

== Ravimpreparaadi tarbimisega seotu ==
Suukaudse preparaadi kasutamine on ette nähtud ainult vastava väljaõppega [[arst]]i ettekirjutusel. Fertiilses eas naised peavad enne ravimpreparaadi kasutust läbima rasedustesti, mille tulemused dokumenteeritakse. Isotretinoiini preparaadi väljakirjutamise ideaaltingimusteks loetakse päeva, mil rasedustesti tegemine (ravimikuuri alustamiseks soovitud tulem), retsepti väljakirjutamine ja isotretinoiini preparaadi apteegist väljaostmine toimuvad samal päeval.

See ravimpreparaat on teratogeenne, lisaks võib ravimpreparaadi kasutamisel ilmneda soovimatuid kõrvaltoimeid.

Väljavõte Eesti Ravimiregistri veebilehel ravimpreparaadi Roaccutane ''Ravimi omaduste kokkuvõttest'' ehk '''[[SPC]]'''&lt;ref name=&quot;Ravimiomaduste kokkuvõte&quot;&gt;Isotretinoiin- Roaccutane [http://193.40.10.165/SPC/Hum/SPC_18638.pdf Ravimiomaduste kokkuvõte]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Veebiversioon (vaadatud 16.08.2013)&lt;/ref&gt; : 
{{cquote|Rasedus on isotretinoiin-ravi absoluutne vastunäidustus (vt lõik 4.3). Kui patsient rasestub isotretinoiin-ravi ajal või sellele järgneva kuu jooksul hoolimata ettevaatusabinõude rakendamisest, on suur risk väga raskete ja tõsiste lootekahjustuste tekkeks.}}

=== Kõrvaltoimed ===

Suukaudse isotretinoiinraviga on kõige sagedamini esinenud kõrvaltoimed (erinevate kaubamärkide ning koguste puhul võivad kõrvaltoimed oluliselt erineda) kliiniliste uuringute ja turuletuleku järgselt:&lt;ref name=&quot;Ravimiomaduste kokkuvõte&quot;/&gt; 
*Vere ja lümfisüsteemi häired: [[aneemia]], erütrotsüütide settereaktsiooni kiirenemine, [[trombotsütopeenia]], [[trombotsütoos]], [[neutropeenia]]; 
*Immuunsüsteemi häired: allergilised nahareaktsioonid, anafülaktilised reaktsioonid, [[ülitundlikkus]];
*Ainevahetus- ja toitumishäired: [[diabeet]], [[hüperurikeemia]];
*Psühhiaatrilised häired: [[depressioon]], depressiooni süvenemine, kalduvus agressiivsusele, [[ängistus]], meeleolu muutused, [[käitumishäired]], psühhootilised häired, suitsiidimõtted, -katsed, [[suitsiid]]id;
* Närvisüsteemi häired: [[peavalu]], healoomuline koljusisese rõhu tõus, [[krambid]], [[unisus]], [[pearinglus]]; 
*Silma kahjustused: on väga sagedased [[blefariit]], [[konjunktiviit]], [[kuiva silma sündroom]], silma ärritus, harvemini ähmane nägemine, [[katarakt]], [[värvipimedus]] (värvinägemise häired), kontaktläätsede talumatus, sarvkesta tuhmumine, vähenenud öine nägemine, [[keratiit]], [[papilliödeem]] (kui healoomulise koljusisese rõhu tõusu tunnus), [[fotofoobia]], nägemishäired;
* Kõrva ja labürindi kahjustused: [[kuulmishäire]]d;
* Vaskulaarsed häired: [[vaskuliit]] (nt [[Wegeneri granulomatoos]], allergiline vaskuliit);
* Respiratoorsed, rindkere ja [[keskseinand]]i häired: [[ninaverejooks]], ninalimaskesta kuivus, [[nasofarüngiit]], [[bronhospasm]] (eriti astmaga patsientidel), hääle kähisemine;
*Seedetrakti häired: [[koliit]], [[ileiit]], kurgu kuivus, seedetrakti verejooks, hemorraagiline kõhulahtisus ja põletikuline soolehaigus, [[iiveldus]], [[pankreatiit]];
* Maksa ja sapiteede häired: maksaensüümide aktiivsuse suurenemine, [[hepatiit]];
*Naha ja nahaaluskoe kahjustused: [[keiliit]], [[dermatiit]], naha kuivus, piirdunud eksfoliatsioon, [[sügelus]], erütematoosne lööve, naha haprus (hõõrdetraumade risk), [[alopeetsia]], ''Acne fulminans'', [[akne]] süvenemine (''acne flare''), [[erüteem]] (näol), [[eksanteem]], juuste kahjustus, [[hirsutism]], küünte düstroofia, [[paronühhia]], valgustundlikkuse reaktsioonid, [[püogeenne granuloom]], naha [[hüperpigmentatsioon]], suurenenud higistamine; 
*Teadmata: [[multiformne erüteem]], [[Stevens-Johnsoni sündroom]], toksiline epidermaalne nekrolüüs;
*Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused: [[artralgia]], [[müalgia]], [[seljavalu]] (eriti lastel ja noorukitel), [[artriit]], [[kaltsinoos]] (sidemete ja kõõluste kaltsifikatsioon), epifüüsi enneaegne sulgumine, [[eksostoos]], (hüperostoos), luutiheduse vähenemine, [[tendoniit]];
*Neerude ja kuseteede häired: [[glomerulonefriit]] jt.

== Viited ==
{{Viited|}}

[[Kategooria:Ravimid]]</text>
      <sha1>8mc1b9vexbqpx41aawfd6grqe8ldtzt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rein Zupping</title>
    <ns>0</ns>
    <id>106847</id>
    <revision>
      <id>7248970</id>
      <parentid>7237758</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:44:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248970</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3172" sha1="bwt522y69j1gg9s9vzzltu2gdbbxap4" xml:space="preserve">'''Rein Zupping''' ([[30. detsember]] [[1935]] – [[13. oktoober]] [[2001]]) oli [[eesti]] [[arstiteadlane]], [[neuroloog]], [[neurokirurg]] ja [[kergejõustik]]lane ([[Vasaraheide|vasaraheitja]]).

Ta lõpetas [[1954]]. aastal [[Tartu 1. Keskkool]]i ja [[1960]]. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] arstiteaduse alal. 
Sporditreeninguid alustas ta algkooliaastail Sadukülas ning astus õpetaja Endel Arandi suunamisel spordikooli. Treenis [[Valter Kalam]]i juhendamisel vasaraheidet, võitis NSV Liidu noorte-, kõrgkoolide ja ametiühingute meistrivõistlustel medaleid. Püstitas Eesti vasaraheiterekordi 59.01 (1957) ning võitis Eesti meistrivõistlustel vasaraheites 1957. ja 1958. aastal hõbemedali ning 1954. aastal kuulitõukes pronksmedali. Võistles 11 korda Eesti koondises. 

Zupping töötas algul{{millal}} [[Rakvere]]s neuroloogina ja seejärel{{millal}} [[Tartu]]s neurokirurgina. Täiendas end [[Venemaa]]l, [[USA]]-s, [[Soome]]s ja [[Rootsi]]s. 

[[1969]]. aastal sai temast [[TRÜ Meditsiini Kesklaboratoorium]]i vanemteadur ning TRÜ arstiteaduskonna õppejõud neuroloogia alal (muuhulgas asutas ajuveresoontehaiguste labori).  
[[1970]] sai Zupping [[meditsiinidoktor]]i kraadi väitekirjaga “Peaaju gaasivahetus insuldi, ajukasvajate ja ajutrauma korral”. 
[[1972]]. aastal pälvis ta [[Nõukogude Eesti preemia]]. 

[[1975]]. aastal valiti dr Zupping TRÜ [[professor|professoriks]]i ning peatselt sai ta ka vastava kutsetunnistuse NSV Liidu Kõrgemast Atestatsiooni komisjonist. 

[[1976]]. aastast töötas professor Rein Zupping [[Tallinn]]as tolleaegses [[ENSV Tervishoiu Ministeerium|tervishoiuministeerium]]i neljandas, nn valitsuse vabariiklikus haiglas (praegu [[Magdaleena Haigla]]) neuroloogiaosakonna juhatajana ja peaarsti asetäitjana ravi alal. [[1988]]. aastast oli ta Tallinna [[Mustamäe Haigla]] konsultantneuroloog ning haigla erialateenistuste reorganiseerimisel sai temast [[1996]]. aastal selle Tallinna suurhaigla närvikliiniku juhataja. Lisaks oli ta viimastel eluaastatel selle haigla ravijuht. 

Selle kõrvalt töötas ta osalise koormusega õppejõuna [[Tartu Ülikooli närvikliinik|Tartu Ülikooli närvikliinikus]]uga, õpetades neuroloogia aluseid tulevastele [[stomatoloog]]idele. Lisaks pidas ta loenguid arstide täienduskursustel ja korraldas ise täienduskursusi Tallinnas.

Professor Rein Zupping oli viljakas teadlane, kes avaldas üle 120 publikatsiooni peaaju vereringe ja ainevahetuse häirete, valuga seotud ja muudegi meditsiiniliselt tähtsate probleemide kohta.

Ta oli ka Balti Neuroloogide Föderatsiooni president.{{millal}} 

==Välislingid==
* {{ESBL|Rein_Zupping}}
* [[Ain-Elmar Kaasik]]. [http://www.eestiarst.ee/static/files/092/rein_zupping__arst_opetaja_ja_teadlane.pdf Rein Zupping – arst, õpetaja ja teadlane]

{{JÄRJESTA:Zupping, Rein}}
[[Kategooria:Eesti neuroloogid]]
[[Kategooria:Eesti neurokirurgid]]
[[Kategooria:Eesti vasaraheitjad]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1935]]
[[Kategooria:Surnud 2001]]</text>
      <sha1>bwt522y69j1gg9s9vzzltu2gdbbxap4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kalle Laanet</title>
    <ns>0</ns>
    <id>108042</id>
    <revision>
      <id>7248878</id>
      <parentid>7236111</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T06:50:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>KatriinL</username>
        <id>223534</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Tunnustus */</comment>
      <origin>7248878</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15562" sha1="3omccexzm8bs7hxz6ojfqfqwejf90sd" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Kalle Laanet
| pilt = Kalle Laanet 2021.jpg
| amet = [[Eesti justiitsminister]]
| ametiajaalgus = 17. aprill 2023
| ametiajalõpp = 1. aprill 2024
| eelmine = [[Lea Danilson-Järg]]
| järgmine = [[Madis Timpson]]
| amet2 = [[Eesti kaitseminister]]
| ametiajaalgus2 = 26. jaanuar 2021
| ametiajalõpp2 = 18. juuli 2022
| eelmine2 = [[Jüri Luik]]
| järgmine2 = [[Hanno Pevkur]]
| amet3 = [[Riigikogu teine aseesimees]]
| ametiajaalgus3 = 22. märts 2018
| ametiajalõpp3 = 4. aprill 2019
| eelmine3 = [[Hanno Pevkur]]
| järgmine3 = 
| amet4 = [[XI Riigikogu|XI]], [[XII Riigikogu|XII]], [[XIII Riigikogu|XIII]], [[XIV Riigikogu]] ja [[XV Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus4 = 2007
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = [[Eesti siseminister]]
| ametiajaalgus5 = 13. aprill 2005
| ametiajalõpp5 = 5. aprill 2007
| eelmine5 = [[Margus Leivo]]
| järgmine5 = [[Jüri Pihl]]
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 = 
| järgmine8 = 
| sünninimi = 
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1965|9|25}}
| sünnikoht = [[Orissaare]], [[Saare maakond|Saaremaa]], [[Eesti NSV|Eesti]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = [[Eesti Keskerakond]] (2005–2012) &lt;br/&gt; [[Eesti Reformierakond]] (2014–)
| abikaasa = 
| vanemad = 
| lapsed = 
| sugulased = 
| alma_mater = [[Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis]] &lt;br/&gt; (õigusteadus, 2001)
| elukutse = 
| tegevusala = 
| autasud = [[Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst]] (2005) &lt;br/&gt; [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]] (2006)
| allkiri = 
}}
'''Kalle Laanet''' (sündinud [[25. september|25. septembril]] [[1965]] [[Orissaare]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]] ja endine politseiametnik, alates 17. aprillist [[2023]] kuni 1. aprillini [[2024]] [[Eesti justiitsminister]]. 16. märtsil 2024 teatas Laanet, et astub ametist tagasi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-03-18 |pealkiri=Politsei algatas Laaneti suhtes väärteomenetluse |url=https://www.err.ee/1609285740/politsei-algatas-laaneti-suhtes-vaarteomenetluse |vaadatud=2024-03-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; 26. jaanuarist [[2021]] kuni 18. juulini [[2022]] oli ta [[Eesti kaitseminister]] ning aastatel 2005–2007 [[Eesti siseminister]].

==Haridus==
*[[1979]]–[[1983]] [[Tallinna Spordiinternaatkool]]
*[[1986]]–[[1988]] [[Tallinna Miilitsakool]]
*1990. aastal alustas õpinguid Peterburi Siseministeeriumi Akadeemias, kuid Eesti taasiseseisvumine katkestas õpingud&lt;ref name=&quot;EPL1&quot;&gt;{{netiviide | Autor = | Pealkiri = Saaremaa saab noorima politseiprefekti | URL = https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/1995/06/15/6 | Täpsustus = | Väljaandja = Eesti Päevaleht | Aeg = 15.06.1995 | Kasutatud = 27.10.2022 | Keel =}}&lt;/ref&gt;
*1995 FBI Rahvuslik Akadeemia
*[[1997]]–[[2001]] [[Concordia Rahvusvaheline Ülikool]] (bakalaureusekraad õigusteaduses, mis vastab magistrikraadile)

==Karjäär poliitikas==
Aastail [[2005]]–[[2007]] oli ta [[Andrus Ansipi esimene valitsus|Andrus Ansipi esimeses valitsuses]] siseminister. Ta on kuulunud [[XI Riigikogu|XI]], [[XII Riigikogu|XII]], [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] koosseisu. Vahemikus 22. märtsist 2018&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/323032018006|pealkiri=Riigikogu aseesimeeste valimise tulemuste kindlakstegemine|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=22.03.2018|vaadatud=24.01.2021}}&lt;/ref&gt; kuni 4. aprill 2019&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/305042019003|pealkiri=Riigikogu aseesimeeste valimise tulemuste kindlakstegemine|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=04.04.2019|vaadatud=24.01.2021}}&lt;/ref&gt; oli ta XIII Riigikogu aseesimees.

Ta kuulus 2005. aastast [[Eesti Keskerakond]]a. 19. märtsil 2012 otsustas erakonna juhatus ta erakonna maine väidetava kahjustamise eest erakonnast välja heita.&lt;ref&gt;[http://www.postimees.ee/779272/keskerakonna-juhatus-otsustas-laanet-valja-vakrale-noomitus/ Keskerakonna juhatus otsustas: Laanet välja, Vakrale noomitus] Postimees, 19. märts 2012&lt;/ref&gt; 2. aprillil 2014 astus ta [[Eesti Reformierakond|Reformierakonda]].

15. augustil 2011 teatati, et ta kandideerib Euroopa politseiameti ([[Europol]]) asedirektoriks,&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Anvelt, Kärt|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/55724744/taismahus-kas-kalle-laanet-hulgab-sobrad-keskerakonnas|pealkiri=TÄISMAHUS: Kas Kalle Laanet hülgab sõbrad Keskerakonnas?|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=15.08.2011|vaadatud=24.01.2021}}&lt;/ref&gt; kuid ta ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/358284/kalle-laanetist-ei-saanud-europoli-asejuhti|pealkiri=Kalle Laanetist ei saanud Europoli asejuhti|väljaanne=ERR Uudised|aeg=16.11.2011|vaadatud=24.01.2021}}&lt;/ref&gt;

Ta kandideeris [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] [[valimisringkond nr 5|valimisringkonnas nr 5]], sai 2388 häält ning osutus valituks [[XIII Riigikogu]] liikmeks ringkonnamandaadiga.&lt;ref&gt;http://rk2015.vvk.ee/detailed-5.html&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;http://rk2015.vvk.ee/acquired-mandates.html&lt;/ref&gt; [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Laanet [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] ning osutus 336 häälega valituks [[Saaremaa vallavolikogu|Saaremaa vallavolikokku]],&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=kalle%20laanet|pealkiri=Toimunud valimiste kandidaatide otsing – Kalle Laanet|väljaanne=Vabariigi Valimiskomisjon|aeg=|vaadatud=24.01.2021}}&lt;/ref&gt; kus ta on ehitus- ja keskkonnakomisjoni liige.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.saaremaavald.ee/et/ehitus-ja-keskkonnakomisjon|pealkiri=Ehitus- ja keskkonnakomisjon – Saaremaa vald|väljaanne=|aeg=|vaadatud=24.01.2021|arhiivimisaeg=17.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210117231022/https://www.saaremaavald.ee/et/ehitus-ja-keskkonnakomisjon|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Laanet kandideeris [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta valimistel]] [[Riigikogu|Riigikogusse]] [[Valimisringkond nr 5|valimisringkonnas nr 5 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa)]], kogus 3344 häält ning osutus ringkonnamandaadiga valituks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mandaatide omandamise viis |url=https://rk2019.valimised.ee/et/election-result/acquired-mandates.html |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=rk2019.valimised.ee}}&lt;/ref&gt;

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 5|valimisringkonnas nr 5]] ([[Hiiu maakond|Hiiu]]-, [[Lääne maakond|Lääne]]- ja [[Saare maakond|Saaremaa]]) 4348 häält ning osutus ringkonnamandaadiga valituks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Valimised |url=https://rk2023.valimised.ee/et/elected-members/acquired-mandates.html |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=rk2023.valimised.ee |arhiivimisaeg=2023-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230610044920/https://rk2023.valimised.ee/et/elected-members/acquired-mandates.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Ta oli alates 17. aprillist 2023 justiitsminister [[Kaja Kallase kolmas valitsus|Kaja Kallase kolmandas valitsuses]]. 

== Korteriafäär ==
Laanet teatas 16. märtsil 2024, et astub ministrikohalt tagasi, kuna ajakirjanduses hakkas levima info, et ta on aastatel 2022–2023 [[Kuluhüvitis|kuluhüvitistega]] oma abikaasa poja ettevõttelt enam kui 12 000 euro eest Kentmanni tänaval korterit üürinud.&lt;ref&gt;https://www.err.ee/1609284435/justiitsminister-kalle-laanet-astub-tagasi&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-01-20 |pealkiri=Laaneti kaitsjad soovivad korteri üürimise kriminaalasja lõpetamist |url=https://www.err.ee/1609581109/laaneti-kaitsjad-soovivad-korteri-uurimise-kriminaalasja-lopetamist |vaadatud=2025-02-13 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-05-22 |pealkiri=Riigikogu otsustas võtta Laanetilt saadikupuutumatuse |url=https://www.err.ee/1609701354/riigikogu-otsustas-votta-laanetilt-saadikupuutumatuse |vaadatud=2025-05-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Sama aasta mais algatati sel põhjusel [[kriminaalmenetlus]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=ERR {{!}} |kuupäev=2024-05-28 |pealkiri=Ex-minister Laanet's apartment rental case now under criminal investigation |url=https://news.err.ee/1609354500/ex-minister-laanet-s-apartment-rental-case-now-under-criminal-investigation |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=ERR |keel=en}}&lt;/ref&gt; 

Ministritel tuleb eluasemekulude hüvitamist küsides kinnitada, et tal pole [[üürileping]] sõlmitud kellegagi, kes oleks temaga seotud [[Korruptsioon|korruptsioonivastase seaduse]] mõttes. Ministri advokaadi sõnul vastasid Laaneti poolt [[Riigikogu|riigikogule]] ja [[Justiitsministeerium|justiitsministeeriumile]] antud kinnitused tõele, kuna abikaasa laps või temale kuuluv ettevõte ei ole kehtiva korruptsioonivastase seaduse tähenduses ametiisikuga seotud isik.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Riigikogu võttis 22. mail 2025 Laanetilt [[Saadikupuutumatus|saadikupuutumuse]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609701354/riigikogu-otsustas-votta-laanetilt-saadikupuutumatuse &quot;Riigikogu otsustas võtta Laanetilt saadikupuutumatuse&quot;] ERR, 22. mai 2025&lt;/ref&gt; ja 9. veebruaril 2026 mõistis [[Harju Maakohus]] ta süüdi [[kelmus]]es ning määras talle karistuseks aasta ja neli kuud tingimisi vangistust. Kohus leidis, et kasulaps on siiski seotud isik ja selle tõttu poleks tohtinud ka tema käest korterit üürida. Laaneti sõnul pole ta kunagi varjanud, kellelt ta korterit üürib ning tal ei ole kunagi olnud kavatsust küsida riigilt midagi, milleks tal polnud õigust.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609936213/kohus-moistis-kalle-laaneti-tingimisi-vangi &quot;Kohus mõistis Kalle Laaneti tingimisi vangi&quot;] ERR, 9. veebruar 2026&lt;/ref&gt; Ringkonnakohus mõistis Laaneti kelmusesüüdistuses õigeks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Matthias Kalev: Kuidas sariminister Laanet ei teadnud, ei märganud, ei mäletanud |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120586051/matthias-kalev-kuidas-sariminister-laanet-ei-teadnud-ei-marganud-ei-maletanud |vaadatud=2026-08-25 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Ringkonnakohus küll leidis samuti, et tegemist oli seotud isikuga, kuid osutas, et justiitsministrile eluasemekulude hüvitamise regulatsioon erines teistest ja ei sõltunud sellest, kas üürileping on sõlmitud seotud isikuga. Samuti pidas ringkonnakohus erinevalt maakohtust usutavaks, et Laanet ei teadnud, et tema abikaasa laps on seotud isik [[Korruptsioonivastane seadus|korruptsioonivastase seaduse]] järgi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kalle Laanet jäi kelmusesüüdistuses lõplikult õigeks |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2026/08/25/kalle-laanet-jai-kelmusesuudistuses-loplikult-oigeks |vaadatud=2026-08-25 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Töökäik==
[[Pilt:Laanet,_Kalle.IMG_20210224_100534_1_(2).jpg|pisi|Kalle Laanet Eesti Vabariigi iseseisvuspäeval Kuressaares kõnet pidamas&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Ave Maria Mõistlik, 24. veebruar 2021&lt;/small&gt;]]
*[[1988]]–[[1993]] erinevad ametid Kingissepa rajooni miilitsas ja Saare maakonna politseis.
*[[1993]]–[[1994]] Keskkriminaalpolitsei varavastaste kuritegude osakonna komissar (Eesti Päevalehe andmetel töötas Laanet 1993–1994 Saaremaa abiprefektina&lt;ref name=&quot;EPL1&quot; /&gt;)
*[[1994]]–[[1995]] Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegevuse tõkestamise osakonna infogrupi vaneminspektor
*[[1995]]–[[2002]] Saare Politseiprefektuuri prefekt
*[[2002]]–[[2003]] Tallinna Politseiprefektuuri prefekt
*[[2004]]–[[2005]] Lääne Politseiprefektuuri prefekt
*[[2005]]–[[2007]] [[Eesti siseminister]]
*[[2007]]–[[2021]] [[Riigikogu]] liige (kuulus õiguskomisjoni, oli 2007–2012 Keskerakonna fraktsioonis, 2012–2014 fraktsioonitu, 2014. aastast Reformierakonnas, 2018-2019 Riigikogu aseesimees) 
*[[2017]]–[[2021]] Saaremaa vallavolikogu liige&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.saaremaavald.ee/et/volikogu-koosseis|pealkiri=Vallavolikogu koosseis – Saaremaa vald|väljaanne=|aeg=|vaadatud=24.01.2021|arhiivimisaeg=24.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210124065626/https://www.saaremaavald.ee/et/volikogu-koosseis|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
*[[2018]]–[[2021]] [[Kuressaare Haigla|SA Kuressaare Haigla]] nõukogu esimees&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2018/02/09/kalle-laanet-asub-juhtima-sa-kuressaare-haigla-noukogu|pealkiri=Kalle Laanet asub juhtima SA Kuressaare Haigla nõukogu|väljaanne=TV3 Uudised|aeg=09.02.2018|vaadatud=24.01.2021|arhiivimisaeg=1.02.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210201103657/https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2018/02/09/kalle-laanet-asub-juhtima-sa-kuressaare-haigla-noukogu|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
*[[2021]]–[[2022]] [[Eesti kaitseminister]]
*[[Juuni|juuni]] [[2022]] – [[Juuli|juuli]] [[2022]] kaitseminister siseministri ülesannetes
*[[2022]]–[[2023]] [http://www.riigikogu.ee/?op=ems&amp;page=isikukaart&amp;pid=77210 Riigikogu] liige (Riigikaitsekomisjoni liige ja korruptsioonivastase erikomisjoni aseesimees)
*[[2023]]–[[2024]] [[Eesti justiitsminister]] 
*[[2024]]– [[Riigikogu]] liige

Kalle Laanet on aastast [[2007]] FBI Rahvusliku Akadeemia Euroopa osakonna president.

==Tunnustus==
* 2002 – Politsei teeneteristi kolmas klass
* 2003 – Kaitseliidu eriklassi teenetemedal
* 2005 – [[Poola Vabariigi teeneteorden]]i komandöririst
* 2006 – Lääne Politseiprefektuuri teenetemärk
* 2006 – [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]]
* 2007 – Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu teeneterist
* 2007 – Piirivalve teeneteristi II klass
* 2022 – [[Kaitseministeeriumi II klassi teeneterist]]
* 2022 – Ukraina kaitseministeeriumi aumärk „Знак пошани“
* 2022 – Eesti mereväe teenetemärgi «[[Usk ja Tahe]]» kõrgeim aste – kuldankur.
* 2024 – Eesti Endiste Metsavendade Liidu teeneteristi III klass
* 2026 – Abipolitseiniku teenistusrist 10-aastase tegevuse eest
* 2026 – [[Vabaduse Tammepärja aumärk]]

==Isiklikku==

Kalle Laanet on abielus ja tal on kolm last.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=SEISUKOHT {{!}} Kuidas Kalle Laanet ütles oma nahka päästes pojast lahti |url=https://www.ohtuleht.ee/1103475/seisukoht-kuidas-kalle-laanet-utles-oma-nahka-paastes-pojast-lahti |vaadatud=2024-03-25 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
*[http://www.valitsus.ee/?id=1412&amp;tpl=1007 Vabariigi Valitsus]
*[http://www.vvk.ee/r07/kandidaadid/1080.html Riigikogu valimine]
* {{ESBL|Kalle_Laanet}}

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Margus Leivo]] | nimi=[[Eesti siseminister]] | aeg=[[2005]]–[[2007]] | järgnev=[[Jüri Pihl]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jüri Luik]] | nimi=[[Eesti kaitseminister]] | aeg=2021–2022 | järgnev=[[Hanno Pevkur]]}}
{{lõpp}}
{{Eesti SM}}

{{JÄRJESTA:Laanet, Kalle}}
[[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti politseinikud]]
[[Kategooria:Eesti siseministrid]]
[[Kategooria:Eesti kaitseministrid]]
[[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Eestis vilistlased]]
[[Kategooria:Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1965]]</text>
      <sha1>3omccexzm8bs7hxz6ojfqfqwejf90sd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Prantsuse muusika</title>
    <ns>0</ns>
    <id>109029</id>
    <revision>
      <id>7248993</id>
      <parentid>7015606</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T10:16:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248993</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3652" sha1="lf5sjjyokeplah2ce2iw2j759o7tstb" xml:space="preserve">
'''Prantsuse muusika''' ajalugu ulatub kaugesse [[keskaeg]]a, kui [[ilmalik muusika|ilmalikke]] muusikatraditsioone kandsid [[rändlaulik]]ud. [[Prantsusmaa]]l oli [[11. sajand]]il kaks peamist piirkonda, kus kujunesid keskaja rahvamuusikatraditsioonid: Põhja-Prantsusmaalt [[Bretagne]]'ist sai alguse [[trubaduur]]ide muusikakultuur
ja Lõuna-Prantsusmaalt [[Provence]]'ist [[truväär]]ide muusikakultuur. 

Mõlemad olid rüütlilaulikud, erinevused olid peamiselt keelelised. Rüütlilaulikud eelistasid tundelist armastus[[lüürika]]t. Armastuslaulude kõrval esitasid trubaduurid ja truväärid ka mitmesuguseid jutustava sisuga [[ballaad]]e. Trubaduuride ja truvääride [[muusika]] lähtus [[laul]]u aluseks oleva [[luule]] [[värss|värsi]]mõõdust ning seetõttu jäigi mitmeteks sajanditeks laulu rütmi määrajaks. 

Prantsusmaa oli [[Euroopa muusika|Euroopa]] [[varajane muusika|varase]] [[mitmehäälsus|mitmehäälse]] muusika [[muusikavorm|vormide]] väljakujundaja – esimesed meile tuntud mitmehäälse muusika autorid olid [[Pariis]]is [[Notre-Dame'i koolkond|Notre-Dame'i koolkonna]] [[helilooja]]d. 

Keskajal olid [[Euroopa]]s, sealhulgas ka Prantsusmaal kõige levinumad [[pill|muusikainstrumendid]] [[fiidel]], [[šalmei]] ning [[sister]]. Fiidel oli tänapäevase [[viiul]]i 2–6 keelega eelkäija. Kahekordse roohuulikuga [[puhkpill]]ist šalmeist arenesid hiljem välja [[oboe]] ja [[klarnet]], sister oli kitarrilaadne [[keelpill]]. Tuntud olid keskajal ka Araabiast Hispaania kaudu Euroopasse jõudnud [[harf]] ja [[orel]], mille erikujud ([[lüüra]], [[vesiorel]]) olid tuttavad juba roomlastele ja egiptlastele. Prantsusmaaga seostuvad [[žanr|žanrimõisted]]imõistet on [[šansoon]] ja [[ballett]]. Trubaduuride esitatud šansoon oli [[ühehäälsus|ühehäälne]], [[Renessanss|renessansiajastu]]l (15.–16. sajandil) muutus see juba mitmehäälseks. 19. sajandil kujunes šansoon valdavalt kergesisuliseks [[soololaul]]uks. 20. sajandi tuntumad šansoonilauljad olid [[Yves Montand]], [[Charles Aznavour]], [[Édith Piaf]], [[Mireille Mathieu]], [[Juliette Gréco]] jt. Prantsusmaa on kodumaaks ka klassikalisele balletile, mille eelkäijaiks said sealsed [[õukonnatants]]ud. Neist kaks kõige tuntumat olid [[menuett]] ja [[gavott]]. Menueti hiilgeaeg oligi 17.–18.sajand. See tants on ¾ [[taktimõõt|taktimõõdus]], mõõduka [[tempo]]ga ja kolmeosalises ABA-[[muusikavorm|vormis]]. Eriti hästi väljendas menuett [[Rokokoo|rokokooajastu]] graatsilist ja nõtket tantsukultuuri. Samal ajal menuetiga kujunes õukonnatantsuks gavott, mis oli algselt [[rahvatants]]. Gavott on 4/4 või 2/2 taktimõõdus, [[tants]]ule on iseloomulik kahe veerandnoodiga [[eeltakt]]. Koos klassikalise balletiga kujunes Prantsusmaal [[17. sajand]]il välja ka klassikaline [[ooper]]. Mõlema [[Muusikažanr|žanri]] tekkimisel sai määravaks itaalia päritolu helilooja [[Jean-Baptiste Lully]] (1632–1687) tegevus. 

[[18. sajand]]il sai Prantsusmaal populaarseks [[klavessiin]]imuusika, eeskätt [[François Couperin]]i (1668–1733) ja [[Jean-Philippe Rameau]] (1683–1764) loomingu kaudu.  

Prantsusmaa on [[operett|opereti]] sünnimaa. [[19. sajand]]i keskel alustas oma tegevust [[Jacques Offenbach]] (1819–1880), kes jõudis luua umbes 100 operetti. 

Sama sajandi lõpul kujunes maali[[kunst]]is ja [[muusika]]s välja uus suund – [[impressionism]], mille kõige väljapaistvamad esindajad muusikas on [[Claude Debussy]] (1862–1918) ja [[Maurice Ravel]] (1875–1937). Muusikas tähendab impressionism eelkõige [[kõlavärv]]idele tuginevat heliloomingu suunda.


[[Kategooria:Prantsuse muusika| ]]</text>
      <sha1>lf5sjjyokeplah2ce2iw2j759o7tstb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Taavi Rõivas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>110162</id>
    <revision>
      <id>7248659</id>
      <parentid>7066879</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T17:47:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248659</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13480" sha1="mpx13n1njgw1xmtgp51mvgpuhpki9bf" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Infobox President
| nimi= Taavi Rõivas
| pilt=Taavi Rõivas, arvamusfestival 2014.jpg
| pildiallkiri = Taavi Rõivas 2014. aasta Arvamusfestivalil
| amet= [[Eesti peaminister|Peaminister]]
| ametiajaalgus= [[26. märts]] [[2014]]
| ametiajalõpp= [[23. november]] [[2016]]
| eelmine= [[Andrus Ansip]]
| järgmine= [[Jüri Ratas]]
| amet2= [[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]]
| ametiajaalgus2= [[11. detsember]] [[2012]]
| ametiajalõpp2= [[26. märts]] [[2014]]
| eelmine2= [[Hanno Pevkur]]
| järgmine2= [[Helmen Kütt]] (sotsiaalhoolekandeminister) [[Urmas Kruuse]] (tervise- ja tööminister)
| amet3= [[Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon|Euroopa Liidu asjade komisjoni]] esimees
| ametiajaalgus3= 2011
| ametiajalõpp3= 2012
| eelmine3= 
| järgmine3= [[Arto Aas]]
| amet4= [[Riigikogu rahanduskomisjon|Riigikogu rahanduskomisjoni esimees]]
| ametiajaalgus4= 2009
| ametiajalõpp4= 2011
| eelmine4= 
| järgmine4= [[Sven Sester]]
| amet5= [[Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus5= 2007
| ametiajalõpp5= 2020
| eelmine5= 
| järgmine5= 
| usutunnistus=
| sünniaeg= {{süv|1979|09|26|df=y}}
| sünnikoht= [[Tallinn]]
| surmaaeg= 
| surmakoht= 
| allkiri= 
| alma_mater= [[Tartu Ülikool]]
| partei= [[Reformierakond]]
|}}

'''Taavi Rõivas''' (sündinud [[26. september|26. septembril]] [[1979]]) on [[Eesti]] [[poliitik]], endine [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] esimees ([[2014]]–[[2017]]) ja endine [[Eesti peaminister]] ([[2014]]–[[2016]]). 

Aastatel 2012–2014 oli Rõivas [[Eesti sotsiaalminister]]. 14. märtsil 2014 tegi president Ilves Taavi Rõivasele ülesandeks moodustada valitsus ja sama aasta 26. märtsil kinnitas president Rõivase Eesti peaministriks. 

7. novembril 2016 tegid koalitsioonipartnerid [[Isamaaliidu ja Res Publica Liit|IRL]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] Rõivasele ettepaneku tagasi astuda.&lt;ref name=&quot;BtQNS&quot; /&gt; 9. novembril 2016 tegi Riigikogu Taavi Rõivasele umbusaldusavalduse (umbusaldamise poolt hääletas 63 Riigikogu liiget, vaja oli 51 häält). 

Taavi Rõivas on õppinud [[Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium|Tallinna 17. Keskkoolis]] ja [[Tallinna Reaalkool]]is, mille lõpetas [[1997]]. aastal. Seejärel õppis ta [[Tartu Ülikool]]i majandusteaduskonnas, ülikooli lõpetas [[2002]]. aastal välismajanduse ja turunduse erialal bakalaureusekraadiga.

== Töökäik ==
Taavi Rõivas on töötanud justiitsminister [[Märt Rask]]i nõunikuna 1999–2002, ASi IT Grupp suurklientide haldurina 2002–2003, rahvastikuminister [[Paul-Eerik Rummo]] nõuniku-büroojuhatajana 2003–2004, Tallinna [[Haabersti linnaosa]] vanemana 2004–2005 ning peaministri nõunikuna 2005–2007. Aastatel 2007–2012 oli Rõivas [[Riigi Kinnisvara AS]]-i nõukogu esimees.

Pärast poliitikast lahkumist on Taavi Rõivas töötanud [[idufirma]] Auve Tech nõukogu esimehena.&lt;ref&gt;[https://www.aripaev.ee/intervjuu/2021/04/21/idusse-toole-lainud-taavi-roivas-eestis-on-uskumatult-palju-talente-aga-neid-on-ikkagi-puudu Idusse tööle läinud Taavi Rõivas ...] aripaev.ee, 2. mai 2021.&lt;/ref&gt; 2023. aastal oli Rõivas kolme ettevõtte juhatuse liige.&lt;ref&gt;[https://www.inforegister.ee/502173-ID inforegister.ee]&lt;/ref&gt;

2022. aasta 30. augustil valiti Taavi Rõivas [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]] nõukogu esimeheks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Avaleht {{!}} Regionaalhaigla |url=https://www.regionaalhaigla.ee/ |vaadatud=2025-07-28 |väljaanne=www.regionaalhaigla.ee}}&lt;/ref&gt;

== Poliitiline tegevus ==
Taavi Rõivas on [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] liige alates 1998. aastast. 

Ta kandideeris [[Tallinna Linnavolikogu]]sse 1999. aastal, kui kogus valimistel 57 häält ja ei osutunud valituks. Tallinna Linnavolikogu liige on Rõivas olnud aastatel 2005–2021 (kogutud hääled valimistel: 2005 – 1446, 2009 – 2747, 2013 – 1405 ja 2017 – 4130 häält). 

[[Riigikogu]]sse kandideeris Rõivas esimest korda 2003 aastal, ta kogus 284 häält ja ei osutunud valituks. Rõivas on olnud [[XI Riigikogu]] (2007–2011, valimistel kogus 1701 häält), [[XII Riigikogu]] (2011–2015, 6710 häält), [[XIII Riigikogu]] (2015–2019, 15881 häält) ja [[XIV Riigikogu]] liige (2019–2020, 2847 häält).

[[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kogus Rõivas 7704 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;[http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=Taavi%20R%C3%B5ivas 1992–2019 toimunud valimised.]&lt;/ref&gt; 

Aastatel 2009–2011 oli Rõivas Riigikogu rahanduskomisjoni esimees ja 2018–2019 aseesimees. Ta on olnud Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees (2011–2012).

15. oktoobril 2020 teatas ta, et lahkub nii Riigikogust kui ka poliitikast.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/taavi-roivas-lahkub-poliitikast?id=91367561 Taavi Rõivas lahkub poliitikast], Delfi, 15. oktoober 2020.&lt;/ref&gt;

=== Sotsiaalminister ===
Aastatel 2012–2014 oli Rõivas Eesti Vabariigi sotsiaalminister. Ta määrati sellele ametipostile pärast [[Kristen Michal|Kristen Michali]] tagasiastumist [[Justiitsminister|justiitsministri]] kohalt, kui uueks justiitsministriks sai senine sotsiaalminister [[Hanno Pevkur]]. Oma ametiajal algatas Rõivas töövõimereformi.

=== Peaminister ===
Pärast [[Siim Kallas|Siim Kallase]] loobumist peaministrikandidaadiks pürgimast sai 12. märtsil 2014 Reformierakonna uueks peaministrikandidaadiks Taavi Rõivas. [[Märts 2014|14. märtsil]] määraski [[president]] [[Toomas Hendrik Ilves|Toomas H. Ilves]] Taavi Rõiva ametlikult peaministrikandidaadiks &lt;ref name=&quot;LbvVv&quot; /&gt;. 24. märtsil sai Rõivas 55 poolt ja 36 vastuhäälega [[Riigikogu|Riigikogult]] volituse moodustada valitsus.

9. aprillil 2015 astus ametisse [[Taavi Rõivase teine valitsus]]. 9. novembril 2016 avaldas Riigikogu Taavi Rõivase valitsusele umbusaldust häältega 63 : 28.&lt;ref name=&quot;PlSpu&quot; /&gt;

=== Riigikogu aseesimees ===
5. detsembril 2016 valiti Taavi Rõivas 43 poolthäälega [[Riigikogu teine aseesimees|Riigikogu teiseks aseesimeheks]].&lt;ref name=&quot;aseesimehed&quot; /&gt; 12. oktoobril 2017 lahvatanud ahistamisskandaali tõttu teatas Taavi Rõivas samal päeval tagasiastumisest Riigikogu aseesimehe kohalt.&lt;ref name=&quot;tagasiastumine&quot; /&gt;

==Tunnustus==
* 2016 Soome Valge Roosi Ordeni Suurrist
* 2017 [[Riigivapi II klassi teenetemärk]]&lt;ref name=&quot;vG94T&quot; /&gt;

==Isiklikku==
Taavi Rõivas abiellus 19. augustil 2017 [[Luisa Värk|Luisa Värgiga]]. Neil on tütar Miina Rihanna (sündinud 2009),&lt;ref name=&quot;BiemR&quot; /&gt; poeg Herman (2016) ja tütar Uma (sündinud 2019).&lt;ref name=&quot;4ysWi&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Nataly Koppel. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120110852/joulumaagia-nomme-mandide-all-taavi-ja-luisa-roivas-naitavad-kuidas-tahistatakse-puhasid-nende-uhkes-kodus Jõulumaagia Nõmme mändide all: Taavi ja Luisa Rõivas näitavad, kuidas tähistatakse pühasid nende uhkes kodus] Kroonika/Delfi, 24.12.2022.&lt;/ref&gt; 2025. aasta lõpus teatasid Taavi ja Luisa Rõivas lahkuminekust.&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120426739/aastalopu-pommuudis-luisa-ja-taavi-roivas-lahutavad-abielu &quot;Aastalõpu pommuudis! Luisa ja Taavi Rõivas lahutavad abielu&quot;] Kroonika/Delfi, 31. detsember 2025&lt;/ref&gt;

Taavi Rõivas on harrastusjooksja ning on maratonidel osalenud kolm korda, viimati [[SEB Tallinna Sügisjooks]]u 42 km maratonil 2014. aasta 14. septembril, mille läbis ajaga 4:03:25.&lt;ref name=&quot;w8Q96&quot; /&gt; Rõivase parim maratoniaeg on 3:46 (Valencia, 2013). Ta on osalenud ka poolmaratonidel, [[Suurjooks ümber Viljandi järve|jooksudel ümber Viljandi järve]] ja Ülemiste järve. 2021. ja 2022. aastal osales [[triatlon]]ivõistlusel Ironman 70.3 Tallinn, mille katkestas mõlemal korral.&lt;ref&gt;[https://www.sportos.eu/ee/et/taavi+r%C3%B5ivas Taavi Rõivas.] sportos.eu&lt;/ref&gt;

2007. aastal määras politsei Rõivale 3000 krooni trahvi, kuna Rõivas põhjustas Võrus liiklusõnnetuse, milles sai kannatada alaealine.&lt;ref name=&quot;F85nZ&quot; /&gt;

Taavi Rõivas on läbinud reservohvitseride kursused ning sai 2018. aastal presidendi käskkirjaga nooremleitnandi auastme.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/82651863/taavi-roivas-on-nuudsest-nooremleitnant Taavi Rõivas on nüüdsest nooremleitnant.] delfi.ee, 14. juuni 2018.&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Taavi Rõivase esimene valitsus]]
*[[Taavi Rõivase teine valitsus]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;aseesimehed&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20260314205018/https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/riigikogu-aseesimehed-enn-eesmaa-ja-taavi-roivas/ Riigikogu aseesimehed on Enn Eesmaa ja Taavi Rõivas], Riigikogu, 5. detsember 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tagasiastumine&quot;&gt;[http://www.err.ee/636050/roivas-astub-riigikogu-aseesimehe-kohalt-tagasi Rõivas astub riigikogu aseesimehe kohalt tagasi], ERR, 12. oktoober 2017&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BtQNS&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/735ed3f7-4bec-4f23-b497-215c066cca5f/pildid-sotsid-ja-irl-tegid-roivasele-ettepaneku-tagasi-astuda Pildid: Sotsid ja IRL tegid Rõivasele ettepaneku tagasi astuda], ERR, 7.11.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LbvVv&quot;&gt;http://www.postimees.ee/2727744/president-nimetas-peaministrikandidaadiks-taavi-roivase&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PlSpu&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.postimees.ee/v2/3902663/riigikogu-avaldas-peaminister-taavi-roivasele-umbusaldust |pealkiri=Riigikogu avaldas peaminister Taavi Rõivasele umbusaldust |vaadatud=2016-11-09 |arhiivimisaeg=2016-11-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161110105948/http://www.postimees.ee/v2/3902663/riigikogu-avaldas-peaminister-taavi-roivasele-umbusaldust |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vG94T&quot;&gt;{{EVkavaler|19450}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BiemR&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140327233932/http://publik.delfi.ee/news/kino/fotod-luisa-vark-ja-taavi-roivas-viisid-tutre-tantsusaadet-vaatama.d?id=62746322 Luisa Värk ja Taavi Rõivas viisid tütre tantsusaadet vaatama], Delfi Publik, 5. detsember 2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4ysWi&quot;&gt;[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/taavi-roivase-ja-luisa-vargi-pisipoeg-sai-auvaarse-nime?id=76826512 Taavi Rõivase ja Luisa Värgi pisipoeg sai auväärse nime], Delfi Publik, 6. jaanuar 2017&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;w8Q96&quot;&gt;{{netiviide |Pealkiri=SEB 5. Tallinna Maraton. 42,2 km tulemused |Väljaandja=jooks.ee |Aeg=2014-09-14 |URL=http://www.championchip.ee/ftp/liveresults/2014/140914_42km/index3.htm |online=2014-09-14 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;F85nZ&quot;&gt;Karoliina Vasli &quot;[http://www.ohtuleht.ee/671557/riigikogulaste-paturegister-joomisest-telefoni-omastamiseni Riigikogulaste kirju paturegister: joomisest telefoni omastamiseni]&quot; Õhtuleht, 2. aprill 2015&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Taavi Rõivas}}
{{Vikitsitaadid}}
* [https://www.facebook.com/TaaviRoivas/ Taavi Rõivas Facebookis]
* [https://twitter.com/TaaviRoivas Taavi Rõivas Twitteris]
* [https://www.instagram.com/taaviroivas/ Taavi Rõivas Instagramis]
* [http://www.valitsus.ee/et/valitsus/peaminister-ja-ministrid/taavi-roivas Lühitutvustus Valitsuse lehel]

;Meedias
* Kadri Ibrus, [http://epl.delfi.ee/news/eesti/taavi-roivas-olen-sotsiaalvaldkonnaga-kursis-paberite-kaudu?id=65421136 Taavi Rõivas: olen sotsiaalvaldkonnaga kursis paberite kaudu], Eesti Päevaleht, 18. detsember 2012, (paberkandjal) lk 8–9, veebiversioon (vaadatud 21.12.2014)
* [http://uudised.err.ee/l/eriprojektid/valitsuskriis Rõivase 960 päeva. Mõrud hetked kahes valitsuses 2014-2016] ERR, 10. november 2016
* [http://www.postimees.ee/3929897/taavi-roivas-jutt-seisakust-on-naeruvaeaerne-eestis-ei-ole-mingit-seisakut Priit Pullerits. Jutt seisakust on naeruväärne, Eestis ei ole mingit seisakut]. [[Postimees]], 3. detsember 2016
* Geidi Raud, [https://www.ohtuleht.ee/833808/vastuolud-ahistamisskandaali-umber-kas-valetab-roivas-voi-vaidetav-ahistamisohver Vastuolud ahistamisskandaali ümber: kas valetab Rõivas või väidetav ahistamisohver?] ohtuleht.ee, 13. oktoober 2017.
* Viljar Voog, [https://www.ohtuleht.ee/1015050/kulmkapp-murtud-ninaluu-ja-oravad-amaris-taavi-roivase-suuremad-ja-vaiksemad-skandaalid-poliitikas KÜLMKAPP, MURTUD NINALUU JA ORAVAD ÄMARIS: Taavi Rõivase suuremad ja väiksemad skandaalid poliitikas], Õhtuleht, 16. oktoober 2020.
* Merilin Mölder, [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120233876/kroonika-arhiivist-taavi-roivase-poorased-skandaalid-kurikuulus-kulmkapp-ninaluumurd-meeletu-poissmeesteohtu-ja-hotelliseiklus  Taavi Rõivase pöörased skandaalid: kurikuulus külmkapp, ninaluumurd, meeletu poissmeesteõhtu ja hotelliseiklus.] kroonika.delfi.ee, 22. september 2023.

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Tatjana Muravjova]]| nimi=Haabersti linnaosa vanem | aeg=[[2004]]–[[2005]]| järgnev=[[Viktor Vassiljev]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Hanno Pevkur]] | nimi=[[Eesti sotsiaalminister]] | aeg=[[2012]]–[[2014]] | järgnev=[[Helmen Kütt]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Andrus Ansip]] | nimi=[[Eesti peaminister]] | aeg= 2014–[[2016]]  | järgnev=[[Jüri Ratas]]}}
{{lõpp}}
{{Eestivj}}
{{JÄRJESTA:Rõivas, Taavi}}
[[Kategooria:Eesti peaministrid]]
[[Kategooria:Eesti sotsiaalministrid]]
[[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]]
[[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XIII_Riigikogu_liikmed]]
[[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Haabersti linnaosavanemad]]
[[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Riigivapi II klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1979]]</text>
      <sha1>mpx13n1njgw1xmtgp51mvgpuhpki9bf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kesknärvisüsteem</title>
    <ns>0</ns>
    <id>111139</id>
    <revision>
      <id>7248997</id>
      <parentid>7007797</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T10:24:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <origin>7248997</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5345" sha1="ofuua40ycsxj61cmcdqzdu096plekz0" xml:space="preserve">'''Kesknärvisüsteem''' ehk '''tsentraalne närvisüsteem''' (''systema nervosum centrale'') on [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[närvisüsteem]]i osa, mis koosneb [[seljaaju|selja-]] ja [[peaaju]]st. See paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja [[selgrookanal]]is ja seda kaitsevad [[ajukelmed]].

Kesknärvisüsteem võtab vastu, töötleb ja integreerib organismi eri osadest pärinevat sensoorset informatsiooni ning osaleb liigutuste, siseelundite talitluse, käitumise ja muude organismi funktsioonide kontrollimises. Koos [[piirdenärvisüsteem]]iga võimaldab see organismil keskkonnast saadava ja organismi sisemise seisundi kohta käiva informatsiooni põhjal oma talitlust koordineerida.


Kesknärvisüsteemil on tihe vastastikune toime [[immuunsüsteem]]iga. [[Hematoentsefaalne barjäär]] piirab paljude verest pärinevate ainete ja immuunrakkude pääsu närvikoesse, kuid kesknärvisüsteem ei ole immuunsüsteemist täielikult isoleeritud. [[Mikroglia]] on kesknärvisüsteemi residentne immuunrakkude populatsioon, mis osaleb immuunvastuses, põletikureaktsioonides ning närvikoe säilitamises ja taastumises.

==Inimese kesknärvisüsteem==

Inimese kesknärvisüsteem areneb [[embrüo]] [[ektoderm]]ist moodustuvast [[neuraaltoru]]st. Neuraaltoru eesmisest osast arenevad peaaju osad ja ülejäänud torust peamiselt seljaaju.&lt;ref&gt;''Inimese füsioloogia ja anatoomia'', lk 544, 2011&lt;/ref&gt;

Inimese närvisüsteem jaotatakse anatoomiliselt [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju. Funktsionaalselt osalevad kesknärvisüsteemi struktuurid nii [[somaatiline närvisüsteem|somaatilises]] kui ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvitalitluses]].

===Patoloogia===

Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada mitmesugused kaasasündinud, põletikulised, nakkuslikud, traumaatilised, veresoonkonna-, kasvajalised, neurodegeneratiivsed ja muud haigused ning häired. Näiteks kuuluvad nende hulka [[lastehalvatus]], [[Alzheimeri tõbi]], [[Parkinsoni tõbi]] ja [[hulgiskleroos]].

====Kesknärvisüsteemi põletikulised ja nakkushaigused====

Kesknärvisüsteemi põletikuliste ja nakkushaiguste hulka kuuluvad [[meningiit|meningiit ehk ajukelmepõletik]], [[entsefaliit|entsefaliit ehk peaajupõletik]], [[müeliit|müeliit ehk seljaajupõletik]] ja [[entsefalomüeliit]] ehk peaaju- ja seljaajupõletik. Samuti võivad kesknärvisüsteemi kahjustada koljusisesed ja lülisambakanalisisesed [[mädanik]]ud ning [[granuloom]]id ja kesknärvisüsteemi veenide põletikulised või trombootilised haigused.

====Neurodegeneratiivsed haigused====

Kesknärvisüsteemi kahjustavate neurodegeneratiivsete haiguste ja häirete hulka kuuluvad näiteks [[Huntingtoni tõbi]], [[pärilik ataksia]], [[Parkinsoni tõbi]] ja [[Alzheimeri tõbi]]. [[Seljaaju-lihaseatroofia]] mõjutab eeskätt motoorseid närvirakke ja selle käsitlemine neurodegeneratiivsete haiguste hulgas sõltub kasutatavast klassifikatsioonist.

==Võrdlev bioloogia==
===Okasnahksed===
[[kahekülgsed|Kahekülgsete]] loomade hulka kuuluvatel [[okasnahksed|okasnahksetel]] ei ole kesknärvisüsteemi mõiste rakendamise ja selle piiride suhtes täielikku üksmeelt. Nende närvisüsteemis eristatakse muu hulgas suuümbruse närvirõngast ja radiaalnärviköidikuid ning mõnes käsitluses nimetatakse neid struktuure tsentraliseeritud närvisüsteemi osaks, kuid okasnahksete närvisüsteemi peetakse sageli ka detsentraliseerituks, kuna neil puudub selgelt eristuv aju.&lt;ref&gt;L. Z. Holland. Evolution of basal deuterostome nervous systems. – ''Journal of Experimental Biology'', 2015, 218 (4): 637–645.&lt;/ref&gt;

===Roomajad===
====Maod====

[[Madu]]de kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. Kesknärvisüsteemi morfoloogia erineb [[imetajad|imetajate]] omast.

[[Madu]]de seljaaju paikneb [[selgrookanal]]is ja on kogu ulatuses suhteliselt ühtlase läbimõõduga. See koosneb [[valgeaine]]st ja [[hallaine]]st. Hallaine paikneb seljaaju keskosas ja moodustab ristlõikes selgmised ja kõhtmised sarved.

64-grammise [[harilik rästik|hariliku rästiku]] peaaju kaalub 0,1 g ja 1770 g kaaluva [[must-valge kobra]] peaaju 0,65 g.&lt;ref&gt;Donald W. Linzey. ''Vertebrate Biology'', The Johns Hopkins University Press 2012, lk 219.&lt;/ref&gt;

===Imetajad===
[[Pilt:Central nervous system.svg|pisi|1 – [[peaaju]]&lt;br&gt;2 – '''kesknärvisüsteem'''&lt;br&gt;3 – [[seljaaju]]]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==

*P. H. Black. Central nervous system-immune system interactions: psychoneuroendocrinology of stress and its immune consequences. – ''Antimicrob Agents Chemother'', 1994, 38(1): 1–6.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC284388/ Veebis.]
*A. Marques-Deak, G. Cizza, E. Sternberg. Brain-immune interactions and disease susceptibility. – ''Molecular Psychiatry'', 2005, 10, 239–250.[http://www.nature.com/mp/journal/v10/n3/full/4001643a.html Täistekst.]
*Vladimir S. Mashanov, Olga R. Zueva, Thomas Heinzeller, Beate Aschauer, Wilfried W. Naumann, Jesus M. Grondona, Manuel Cifuentes, Jose E Garcia-Arraras.  The central nervous system of sea cucumbers (Echinodermata: Holothuroidea) shows positive immunostaining for a chordate glial secretion. – ''Front Zool.'', 2009, 6: 11.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2705372/ Veebis].

[[Kategooria:Närvisüsteem]]</text>
      <sha1>ofuua40ycsxj61cmcdqzdu096plekz0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Andres Mähar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>117182</id>
    <revision>
      <id>7248837</id>
      <parentid>7044139</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T05:14:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248837</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7748" sha1="m2iaa63lm5ew8a9ft7xqtthjp7s7flf" xml:space="preserve">[[File:Andres Mähar lavastuses 'Hea põhjatuule vastu', 2013. Foto Andrus Kannel.jpg|thumb|Andres Mähar Vanemuise lavastuses &quot;Hea põhjatuule vastu&quot; (2013). Foto: Andrus Kannel]]
'''Andres Mähar''' (sündinud [[2. veebruar]]il [[1978]] [[Tartu]]s) on [[eestlased|eesti]] näitleja.

==Haridustee==
Õppis [[Türi Gümnaasium|Türi Keskkoolis]] ja laulis Türi Poistekooris.&lt;ref&gt;Veiko Märka. [http://ekspress.delfi.ee/areen/jaan-pehk-looja-kellele-on-piitsa-vaja?id=28652335 Jaan Pehk - looja, kellele on piitsa vaja]. Eesti Ekspress, 23.01.2010&lt;/ref&gt; [[1996]]. aastal astus [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemasse Lavakunstikooli]] [[Ingo Normet]]i juhendatud kursusele (XIX lend), mille lõpetas [[2000]]. aastal. 

[[1. august]]il 2000 liitus Tartu teatri [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]] kollektiiviga, kus esines nii sõnalavastustes kui ka muusikalides ja operettides. Aastatel [[2006]]–[[2011]] oli Andres Mähar [[Teater NO99]] koosseisuline näitleja. Juunis 2011 naasis ta Vanemuise teatrisse.

Lisaks teatrirollidele on Mähar mänginud filmides ja telesarjades.

2018. aastal pälvisid Andres Mähar ja [[Priit Strandberg]] hotelli London stipendiumi, mis võimaldas neil sõita selle toel end täiendama Londonisse.&lt;ref&gt;[https://jarvateataja.postimees.ee/4661250/turilt-parit-naitleja-soidab-stipendiumi-toel-end-londonisse-taiendama Türilt pärit näitleja sõidab stipendiumi toel end Londonisse täiendama]. Järva Teataja, 11.07.2018&lt;/ref&gt;

==Liikmesus==
Ta on [[Eesti Näitlejate Liit|Eesti Näitlejate Liidu]] liige.

==Looming==
===Näitlejana teatris===

'''[[2000]]'''
*&quot;Ihnur&quot; (lavakunstikool/[[Vanemuine (teater)|Vanemuine]]) – isand Simon; Valere
*&quot;Mikumärdi&quot; (lavakunstikool/Vanemuine) – Juhan Tomusk
*&quot;Huck&quot; ([[Emajõe Suveteater]]) – Tom
*&quot;Tom Jones&quot; (Vanemuine) – filosoof ja armuleivasööja Square; üks röövlitest
*&quot;Lendav laev&quot; (Vanemuine) – Loll-Ivani vend Igor; väejuht Mihhail Mihhailovitš
*&quot;Auto&quot; (Vanemuine) – Nick

'''[[2001]]'''
*&quot;Verevennad&quot; (Vanemuine) – Edward ehk Eddie
*&quot;Bajadeer&quot; (Vanemuine) – markii Napoleon Saint Clochet
*&quot;Kirsiaed&quot; (Vanemuine) – teener Jaša
*&quot;Gypsy&quot; (Vanemuine) – Tulsa

'''[[2002]]'''
*&quot;Evita&quot; (Vanemuine) – koorisolist
*&quot;Võõras vend&quot; (Saare järveteater)
*&quot;Mitte praegu, kallis!&quot; (Vanemuine) – härra Lawson
*&quot;Roberto Zucco&quot; (Vanemuine) – esimene valvur; inspektor; teine politseinik
*&quot;Hingetõmme&quot; (Vanemuine) – reanimatsioonibrigaadi liige

'''[[2003]]'''
*&quot;Lindude ooper&quot; (Vanemuine) – Häbematu Varblane
*&quot;Vend Antigone, ema Oidipus&quot; (Vanemuine) – Andreos
*&quot;Kihnu Jõnn&quot; (Vanemuine) – Lauri
*&quot;Aida&quot; (Vanemuine) – Mereb
*&quot;Viiuldaja katusel&quot; (Vanemuine) – Fedka
*&quot;Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi&quot; (Vanemuine) – Prints; Narr

'''[[2004]]'''
*&quot;Alice Imedemaal&quot; (Vanemuine) – Kokk
*&quot;Lendas üle käopesa&quot; (Vanemuine) – sanitar Williams
*&quot;Jesus Christ Superstar&quot; (Vanemuine) – üks apostlitest
*&quot;Mustlaslaager läheb taevasse&quot; (Emajõe Suveteater)
*&quot;Salemi nõiad&quot; (Vanemuine) – rev. John Hale

'''[[2005]]'''
*&quot;Lotte reis lõunamaale&quot; (Vanemuine) – Organisaator-Lind
*&quot;West side story&quot; (Vanemuine) – Riff
*&quot;Padjamees&quot; ([[Teater NO99|NO99]]) – politseinik Ariel
*&quot;Cats&quot; (Vanemuine) – Mungojerry

'''[[2006]]'''

*&quot;Sada aastat...&quot; (Vanemuine) – Pietro Crespi
*&quot;Tähed hommikutaevas&quot; (Vanemuine) – Aleksander
*&quot;Kuningas Ubu&quot; (NO99) – kuningapoeg; talumees; hobune; venelane
*&quot;Hirvekütt&quot; (NO99) – John

'''[[2007]]'''

*&quot;[[Totu Kuul]]&quot; (NO99) – Sulio
*&quot;ГЭП ehk Garjatšije estonskije parni&quot; (NO99) – eestlane Andres Mähar
*&quot;Kommunisti surm&quot; (NO99) – kommunist Lumi

'''[[2008]]'''
*&quot;Perikles&quot; (NO99) – Philotena; Simonides; Cerimon
*&quot;Macbeth&quot; (NO99) – nõid; Rosse
*&quot;rambo&quot; (NO99) – politseinik Galt; Orval; eriüksuslane Kern

'''[[2009]]'''
*&quot;Kuidas seletada pilte surnud jänesele&quot; (NO99)
*&quot;[[Onu Tomi onnike]]&quot; (NO99) – Onu Tom

'''[[2010]]'''
*&quot;Praht, linn ja surm&quot; (NO99) – Peter Kraus, Hans von Gluck, Jim
*&quot;(Untitled)&quot; (NO99)
*&quot;[[Ühtne Eesti suurkogu]]&quot; (NO99)

'''[[2011]]'''
*&quot;The Rise and Fall of Estonia&quot; (NO99)
*&quot;[[Mary Poppins]]&quot; (Vanemuine) – Bert
*&quot;Peko&quot; (Vanemuine) – Peko
*&quot;Väikese onu saaga&quot; (Vanemuine) – Väike onu

– Mihkel – Raud / Noormets “Musta pori näkku” (2012)

– Jem – Lee “Tappa laulurästast” (2012) 

– Leo Leike – Glattauer / Pakk “Hea põhjatuule vastu” (2013) 

– Valene – McDonagh “Üksildane lääs” (2013)

– Esimene pealik ja Mees – Wallis / Jääger “Kaks vana naist” (2014)

– Roll lavastuses – Teede “Estoplast” (2014)

– Hellmuth Hertz / Leitnant – Oksanen “Kui tuvid kadusid” (2015) 

– Ivvan Kalju – [[Kauksi Ülle]] “Obinitsa” (2015) 

– Francis Henshall – Bean “Üks mees, kaks bossi” (2015)

'''[[2016]]'''

“Mamma Mia!” (lavastaja [[Ain Mäeots]]). 

– Cassio – [[Shakespeare]] “Othello” 

– Tommy – McPherson “Öörändurid” 

'''[[2018]]'''

“Kaunitar ja Koletis” (lavastaja [[Georg Malvius]]), 

“Viini veri” (lavastaja Giorgio Madia), 

“Faust” (lavastaja [[Hendrik Toompere]]), 

'''[[2019]]'''

“Kaukaasia kriidiring” (lavastaja [[Tiit Palu]]) 

– Alain, Oronte – [[Moliére]] “Naiste kool” (2019) 

– Richard – Pinter “Armuke” (2019) 

– Jürgenson; Nolcken; Hauakaevaja – Kõiv/Vahing “Faehlmann” (2019) 

– Feliks – Kilusk “Kirvetüü” (2019)

– Juhan Tepp – Kadastik “Head inimesed” (2020)

– Mihkel Kask – Palu “Soomusrong nr 7” (2021)

– Isa Capuletti – Shakespeare “Romeo ja Julia” (2022)

– Jermolai Aleksejevitš Lopahhin – Tšehhov “Kirsiaed” (2023) 

– Ludwig – Stoppard “Leopoldstadt” (2023)

– Vehik – Vilde/Palu “Side” (2024) 

– Torvald Helmer – Ibsen “Nukumaja” (2024)

– Nikolai Triik  – Põldma “Palavik” (2025)

–  Paul – Crimp “Magavad mehed” (2025)

===Näitlejana kinos ja televisioonis===
*&quot;[[Täna öösel me ei maga]]&quot; ([[2004]]) – teine autovaras
*&quot;[[August 1991 (film)|August 1991]]&quot; ([[2005]]) – Paul
*&quot;[[Kodu keset linna]]&quot; ([[2007]]) – Ervin
*&quot;[[Brigaad 3]]&quot; ([[2008]]) – Andrei
*&quot;[[Detsembrikuumus]]&quot; ([[2008]]) – Mait
*&quot;[[Pangarööv (film 2009)|Pangarööv]]&quot; ([[2009]]) – Turvamees
*&quot;[[Pihv]]&quot; ([[2009]]) – Riho
*&quot;[[Kalevipojad]]&quot; ([[2011]]) – Anti
*&quot;[[Kelgukoerad]]&quot; (2011) – Eero
*&quot;[[Mehetapja/Süütu/Vari]]&quot; ([[2017]]) – Autojuht
*&quot;[[Võta või jäta (film)|Võta või jäta]]&quot; ([[2018]]) – Sven
*“[[Tõde ja õigus (film)|Tõde ja õigus]]” ([[2019]]) – Rava Kustas
*&quot;[[Morten]]&quot; ([[2026]])
* [[Janno Jürgens]]i mängufilm &quot;[[Mind ei ole sinust eraldi]]&quot; (2026) – Raivo

==Tunnustus==
* 2001 – Vanemuise teatri parima meesnäitleja kolleegipreemia
* 2023 – Vanemuise draamatrupi kolleegipreemia – parim meeskõrvalosatäitja (rollide eest lavastustes „Romeo ja Julia“ ning „Tõrksa taltsutus“)
* 2024 – [[Eesti Teatriliidu meespeaosatäitja auhind]] (Karl Kabanov lavastuses &quot;Minu trükikoda&quot; ([[Karlova Teater]]) ning Vahur ja Hermann lavastuses &quot;Kotka tee taeva all&quot; ([[Saueaugu Teatritalu]]))

==Isiklikku==
Ta on abielus ja tal on kolm poega.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://vanemuine.ee/inimesed/andres-mahar/ Elulugu teatri Vanemuine veebilehel]
* {{imdb nimi|id=1816223|nimi=Andres Mähar}}
* Andres Mähar. [http://www.anne.ee/?class=document&amp;action=print&amp;section=71744 &quot;Mehed lasevad naistel ilusad olla!&quot;] [[Anne (ajakiri)|Anne]], [[1. august]] [[2006]]

{{JÄRJESTA:Mähar, Andres}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti filminäitlejad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1978]]</text>
      <sha1>m2iaa63lm5ew8a9ft7xqtthjp7s7flf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Johann Calvin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>119117</id>
    <revision>
      <id>7248756</id>
      <parentid>7222253</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T20:15:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248756</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12997" sha1="b9nb0oxrfg4ix974ylsnl6o0asiadt3" xml:space="preserve">{{Toimeta}}
{{Viited|kuupäev=oktoober 2025}}

{{Infokast persoon/Wikidata
| fetchwikidata = ALL
| noicon = on
| signature = John_Calvin_signature.png
}}

'''Johann Calvin''' või '''Jean Calvin''' (prantsuse hääldus: ​[ʒɑ̃ kalvɛ̃]; sündinud '''Jehan Cauvin'''; [[10. juuli]] [[1509]] – [[27. mai]] [[1564]]) oli prantsuse [[teoloog]], [[pastor]] ja [[reformatsioon|usureformaator]] [[Genf]]is protestantliku reformatsiooni ajal. Ta oli kristliku teoloogia süsteemi peamine arendaja, mis sai hiljem tuntuks kui [[kalvinism]].

Algselt humanistliku haridusega jurist, lahkus Calvin [[Rooma katoliku kirik|roomakatoliku kirikust]] 1530. aasta paiku. Pärast vägivaldsete protestide puhkemist Prantsusmaa protestantide vastu põgenes ta [[Basel]]isse Šveitsis, kus avaldas 1536. aastal oma suurteose &quot;[[Institutio Christianae Religionis]]&quot; (&quot;Ristiusu õpetus&quot;). Samal aastal kutsus reformaator [[Guillaume Farel]] ta Genfi, et aidata sealset kirikut reformida. Kuigi linna volikogu pagendas Calvini ja Fareli 1538. aastal, kutsuti ta kolm aastat hiljem tagasi, et viia reformatsioon lõpule. Pärast naasmist muutis Calvin Genfi põhjalikult, rajades sinna uue kirikukorralduse ja moraalse järelevalve süsteemi.

Calvin oli väsimatu poleemik ja apologeet, kes tekitas oma seisukohtadega ka palju vastuolusid. Ta pidas ulatuslikku kirjavahetust reformaatoritega üle kogu Euroopa ning kirjutas kommentaare peaaegu kõikidele Piibli raamatutele. Tema teoloogia tuntuimad aspektid on [[Jumal]]a suveräänsuse ja [[predestinatsioon]]i õpetus. Tema kirjutised ja õpetus panid aluse reformeeritud kirikutele Prantsusmaal, Šotimaal, Madalmaades ja mujal maailmas.

==Elulugu==
[[Pilt:Jean Calvin.png|pisi|Jean Calvini portree. Tundmatu kunstnik, 16. sajand]]
=== Noorpõlv ja haridus ===
Jean Calvin (sünninimega Jehan Cauvin) sündis 1509. aastal Põhja-Prantsusmaal [[Noyon]]is, mis oli oluline piiskopilinna keskus. Tema isa, Gérard Cauvin, oli piiskopi sekretär ja notar, mis tagas perele hea sotsiaalse positsiooni ja pojale suurepärase hariduse.

Noorena suunati Calvin õppima [[Pariis]]i Ülikooli, et valmistuda preestriametiks. Ta õppis Collège de la Marche'is ja seejärel Collège de Montaigu's, mis oli tuntud oma range skolastilise distsipliini poolest. Umbes 1528. aastal muutis Calvini isa aga meelt ja suunas poja hoopis [[Orléans]]i ja hiljem Bourges'i ülikooli õigusteadust õppima, nähes selles tulusamat karjääri. Nendel aastatel puutus Calvin kokku [[humanism]]i ideedega ja õppis selgeks kreeka keele. Humanistliku õpetlasena avaldas ta 1532. aastal oma esimese teose – kommentaari Rooma filosoofi [[Seneca]] teosele &quot;''De Clementia''&quot; (&quot;Armulikkusest&quot;).&lt;ref name=&quot;McGrath2012&quot;&gt;{{raamatuviide | autorid = McGrath, Alister E. | pealkiri = Christianity's Dangerous Idea: The Protestant Revolution | url = https://archive.org/details/christianitysdan0000mcgr | väljaandja = HarperOne | koht = New York | aasta = 2007 | leheküljed = [https://archive.org/details/christianitysdan0000mcgr/page/n211 200]–205 | isbn = 978-0060822132 | keel = en}}&lt;/ref&gt;

=== Usuline pöördumine ===
Calvini usulise pöördumise täpne aeg ja asjaolud on ebaselged, kuna ta ise kirjutas sellest väga vähe. Oma Psalmide kommentaari eessõnas mainib ta &quot;äkitselt toimunud pöördumist&quot; (''subita conversio''), mis leidis aset tõenäoliselt ajavahemikus 1532–1534. Selle tulemusel loobus ta oma senisest humanistlikust karjäärist ja pühendus täielikult teoloogiale ja reformatsiooni ideedele.

1533. aastal pidas Pariisi ülikooli uus rektor Nicolas Cop avaliku kõne, mis sisaldas luterlikke ja humanistlikke mõtteid ning kutsus üles kiriku reformimisele. On arvatud, et Calvin oli selle kõne kaasautor. Kõne tekitas skandaali ja nii Cop kui ka Calvin olid sunnitud Pariisist põgenema, et vältida tagakiusamist. Pärast seda, kui kuningas [[François I]] alustas jõulist protestantide vastast kampaaniat, lahkus Calvin Prantsusmaalt.&lt;ref name=&quot;Gordon2009&quot;&gt;{{raamatuviide | autorid = Gordon, Bruce | pealkiri = Calvin | url = https://archive.org/details/calvin0000gord_q7t1 | väljaandja = Yale University Press | koht = New Haven | aasta = 2009 | leheküljed = [https://archive.org/details/calvin0000gord_q7t1/page/34 34]–38 | isbn = 978-0300170849 | keel = en}}&lt;/ref&gt;

=== Pagulus ja &quot;Ristiusu õpetus&quot; ===
Calvin asus elama [[Basel]]isse, mis oli reformatsiooni keskus ja tuntud oma trükikodade poolest. Seal pühendus ta kirjutamisele ja avaldas 1536. aasta märtsis oma peateose &quot;[[Institutio Christianae Religionis]]&quot; (&quot;Ristiusu õpetus&quot;) esimese väljaande. See oli lühike, kuue peatükiga taskuraamat, mis oli mõeldud Prantsusmaa tagakiusatud protestantide usuõpetuse käsiraamatuks ja kaitsekõneks kuningas François I ees.&lt;ref name=&quot;Parker1995&quot;&gt;{{raamatuviide | autorid = Parker, T. H. L. | pealkiri = Calvin: An Introduction to His Thought | väljaandja = Geoffrey Chapman | koht = London | aasta = 1995 | leheküljed = 13–16 | isbn = 978-0225665758 | keel = en}}&lt;/ref&gt;

=== Esimene periood Genfis ja pagendus Strasbourgis ===
1536. aasta suvel sattus Calvin teel Strasbourgi kohaliku sõja tõttu [[Genf]]i. Genf oli äsja omaks võtnud reformatsiooni, kuid kiriklik elu oli korratu. Linna reformaatorite juht, kirglik ja jõuline [[Guillaume Farel]], sai teada, et kuulsa &quot;Institutio&quot; autor viibib linnas, otsis ta üles ja veenis teda ähvarduste saatel Genfi jääma, et aidata reformatsiooni ellu viia.

Calvin ja Farel püüdsid kehtestada Genfis ranget kiriklikku distsipliini, kuid sattusid peagi konflikti linna volikoguga, mis soovis säilitada kontrolli kiriku üle. Tüli tipnes sellega, et 1538. aastal pagendati mõlemad reformaatorid linnast.

Calvin siirdus [[Strasbourg]]i, kus ta veetis kolm aastat (1538–1541). See oli tema jaoks kujunemise aeg: ta teenis pastorina prantsuse pagulaste kogudust, õppis palju kogenud reformaatorilt Martin Bucerilt ja abiellus Idelette de Bure'iga. Samuti valmistas ta ette &quot;Institutio&quot; teise, oluliselt laiendatud väljaande.

==Calvin Genfis (1541–1564)==
1541. aastal, kui poliitiline olukord Genfis oli muutunud, kutsus linna volikogu Calvini tagasi, andes talle vabad käed kiriku reformimiseks. Sellest hetkest alates jäi Calvin Genfi oma surmani ja muutis linna rahvusvahelise reformeeritud protestantismi keskuseks.

=== Kiriku ja linna reformimine ===
Pärast naasmist esitas Calvin linnavalitsusele &quot;Kiriklikud korraldused&quot; (''Ordonnances ecclésiastiques''), mis panid aluse Genfi uuele kirikukorraldusele. See rajas neljaosalise ametistruktuuri:
* '''Pastorid''' (jutlustamine ja sakramentide jagamine)
* '''Õpetajad''' (teoloogiline haridus ja õpetuse puhtuse tagamine)
* '''Vanemad''' ehk '''presbüterid''' (koguduse distsipliini ja moraali üle valvamine)
* '''Diakonid''' (vaeste ja haigete eest hoolitsemine)

Kõige mõjukamaks ja vastuolulisemaks institutsiooniks sai Konsistoorium (''Consistoire''), mis koosnes pastoritest ja kaheteistkümnest linna poolt valitud vanemast. Konsistoorium kogunes iganädalaselt, et arutada moraali- ja usuküsimusi, alates abielurikkumisest ja hasartmängudest kuni jumalateenistusel magama jäämiseni. Selle eesmärk oli kehtestada linnas kristlik kord ja distsipliin. Kuigi Konsistoorium ei saanud ise määrata ilmalikke karistusi (nagu vangistus või pagendus), andis ta oma soovitused edasi linna volikogule.&lt;ref name=&quot;Gordon2009&quot; /&gt;

=== Michael Servetuse hukkamine ===
Kõige tumedam peatükk Calvini elus on seotud hispaania arsti ja teoloogi [[Michael Servetus]]e hukkamisega Genfis 1553. aastal. Servetus oli tuntud oma [[Kolmainsus|Kolmainsuse]]-vastaste vaadete poolest, mida nii roomakatoliiklased kui ka protestandid pidasid suurimaks võimalikuks hereesiaks. Lisaks seisis Servetus laste ristimise vastu, väites, et tegemist on saatana poolt istutatud praktikaga, mis hävitavat kristluse. Mõlemad seisukohad panid ta vastasseisu nii reformaatorite (Luther, Bullinger, Calvin jt) õpetusega kui roomakatoliiklastega. 

Pärast põgenemist katoliikliku inkvisitsiooni käest saabus Servetus Genfi. Ta vahistati ning talle esitati süüdistus hereesias. Kohtuprotsessil tegutses Calvin sisuliselt süüdistajana. Kui Servetus keeldus oma vaateid tagasi võtmast, mõistis Genfi linnavalitsus ta tuleriidale. Calvin oli hukkamisega nõus, kuigi ta palus linnavalitsusel kasutada leebemat hukkamisviisi (mõõka), millest linnavalitsus otseselt keeldus.

Kuigi hereesia eest surmanuhtluse määramine oli 16. sajandil tavapärane praktika kogu Euroopas, on Calvini rolli Servetuse hukkamisel peetud tema pärandi üheks kõige problemaatilisemaks osaks, kuigi hukkamõistu otsuse langetasid siiski sekulaarsed võimuorganid Ami Perrini juhatamisel, kes oli Genfis Calvini vastane.&lt;ref name=&quot;McGrath2012&quot; /&gt;

==Teoloogia==
Calvini teoloogia on süstemaatiliselt esitatud tema teoses &quot;Ristiusu õpetus&quot;. Selle keskmes on Jumala absoluutne suveräänsus ja Pühakirja ülim autoriteet.

* Jumala suveräänsus ja Pühakiri: Calvini teoloogia lähtepunkt on Jumala majesteetlikkus ja täielik kontroll kõige loodu üle. Jumala tahe on kõige toimuva algpõhjus. Inimese peamine allikas Jumala tundmiseks on Pühakiri (''[[Sola scriptura]]''), mis on eksimatu ja ammendav ilmutus.
* [[Predestinatsioon|Ettemääratusõpetus]]: Calvini teoloogia tuntuim ja kõige vastuolulisem osa on õpetus topeltpredestinatsioonist. Predestinatsioon sai osaks tema teoloogilisest süsteemist 1559. aastal. Selle kohaselt on Jumal oma suveräänse ja muutumatu otsusega igavikus ette määranud, kes inimestest saavad päästetud (valitud ehk kristlased) ja kes lähevad igavesse hukatusse (hüljatud ehk reprobeeritud). See ei ole Calvini teoloogia keskne doktriin, vaid pigem loogiline järeldus Jumala suveräänsusest ja inimese pattulangenud loomuseisundist.&lt;ref name=&quot;Parker1995&quot; /&gt; Levinud karikatuur Calvini kohta on, et predestinatsioon oli tema teoloogilise mõttemaailma kese.
* Sakramendid: Armulauaõpetuses püüdis Calvin leida keskteed [[Martin Luther]]i (kes uskus Kristuse reaalset füüsilist kohalolu leivas ja veinis) ja [[Huldrych Zwingli]] (kes pidas armulauda pelgalt mälestussöömaajaks) vahel. Calvini järgi ei ole Kristus armulauas füüsiliselt kohal, kuid usklik saab Püha Vaimu kaudu osa tema reaalsest vaimulikust kohalolust ja väest.

==Pärand ja mõju==
Jean Calvin oli üks reformatsiooniajastu mõjukamaid tegelasi. Tema mõju ulatus kaugele Genfi piiridest.
* Kalvinismi levik, [[Reformeeritud kristlus|reformeeritud kristluse]] teke: Tema õpetused levisid kiiresti üle Euroopa, leides viljaka pinnase Madalmaades, Šotimaal ([[John Knox]]i kaudu), Prantsusmaal ([[hugenotid|hugenottide]] seas), osades Saksamaa piirkondades ning hiljem ka Põhja-Ameerikas puritaanide kaudu.
* Genf kui &quot;protestantlik Rooma&quot;: Calvini juhtimisel sai Genfist rahvusvaheline reformeeritud usu keskus, kuhu saabusid usupagulased üle kogu Euroopa. 1559. aastal asutas ta Genfi Akadeemia, millest sai oluline teoloogilise hariduse keskus.
* Mõju poliitikale ja majandusele: Calvini õpetus kiriku ja riigi eraldiseisvatest, kuid koostööd tegevatest sfääridest mõjutas kaasaegse esindusdemokraatia arengut. Sotsioloog [[Max Weber]] esitas oma teoses &quot;Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim&quot; teesi, et kalvinistlik töökus, askeetlik eluviis ja majanduslik edukus kui Jumala soosiku tunnus aitasid kaasa kapitalismi arengule Lääne-Euroopas. Samas tuleb rõhutada, et Weberi käsitlus reformeeritud traditsioonist on valdavalt karikatuurne: see ei kajasta täpselt Calvini, Knoxi ega teiste traditsiooni õpetajate hoiakuid ning tema tuletatud seosed ei peegelda kaasaegsete uurijate konsensust. Weber projitseeris 19.-20. sajandi mentaliteeti tagurpidi 16.-17. sajandi kalvinistlikku konteksti.

=== Kirjalik pärand ===
Calvin oli tähelepanuväärselt viljakas autor. Tema kirjalik pärand hõlmab:
* &quot;Ristiusu õpetus&quot;: Tema peateos, mis kasvas 1536. aasta kuue peatükiga taskuraamatust 1559. aasta 80 peatükiga monumentaalseks teoseks. Selle prantsuskeelseid tõlkeid peetakse oluliseks prantsuse kirjakeele arengus.
* Piiblikommentaarid: Ta kirjutas kommentaare peaaegu kõikidele Piibli raamatutele. Tema kommentaarid on tuntud oma selguse, täpsuse ja teksti algse tähenduse mõistmise poolest.
* Jutlused ja kirjad: Säilinud on tuhandeid tema jutlusi ja kirju, mis annavad põhjaliku sissevaate reformatsiooniaegsesse ellu ja mõttemaailma.

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* McGrath, Alister E. ''A Life of John Calvin: A Study in the Shaping of Western Culture''. Oxford: Blackwell, 1990.
* Bouwsma, William J. ''John Calvin: A Sixteenth-Century Portrait''. New York: Oxford University Press, 1988.

{{DEFAULTSORT:Calvin, Johann}}
[[Kategooria:Reformatsioon]]
[[Kategooria:Prantsuse teoloogid]]
[[Kategooria:Prantsusmaa vaimulikud]]
[[Kategooria:Šveitsi vaimulikud]]
[[Kategooria:Index Librorum Prohibitorum]]
[[Kategooria:Sündinud 1509]]
[[Kategooria:Surnud 1564]]</text>
      <sha1>b9nb0oxrfg4ix974ylsnl6o0asiadt3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tallinna Kristiine Gümnaasium</title>
    <ns>0</ns>
    <id>119304</id>
    <revision>
      <id>7248518</id>
      <parentid>7218797</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T13:20:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248518</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4476" sha1="c0tsh47cml55jrfnucj1fgeywfq96nb" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2008}}
{{Infokast kool
|nimi            = Tallinna Kristiine Gümnaasium
|pilt            = Tallinna Kristiine Gümnaasiumi hoone.jpg
|pildiallkiri    = 
|asutatud        = [[1919]]
|koolitüüp       = [[gümnaasium]]
|direktor        =[[Tiina Pall]]
|õpilaste arv    = 
|klassikomplekte = 
|õpetajate arv   = 60
|koolipersonal   = 
|asukoht         = [[Nõmme tee]] 32, [[Tallinn]]
|aadress         = 
|kooli ajaleht   =
|koduleht        = http://www.kristiine.tln.edu.ee/
|logo            = 
}}

'''Tallinna Kristiine Gümnaasium''' on [[gümnaasium]] [[Tallinn]]a [[Kristiine linnaosa]]s.

== Ajalugu ==
Kool alustas tegevust [[13. veebruar]]il [[1919]] Tallinna Linna II Tütarlaste Gümnaasiumina. 
[[File:Vaade Viru väljakult Mere puiestee nurgal asuvale hoonele, AMN5978.jpg|pisi|Tallinna I Tütarlaste Gümnaasiumi koolihoone]]
[[Fail:Inglise Kolledž 2009.jpg|pisi|Endine Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi hoone]]
Aastatel [[1919]]–[[1954]] õppisid koolis ainult tüdrukud. Koolil oma koolihoonet ei olnud ja nii töötas II Tütarlaste Keskkool õhtupoolikuti [[Tallinna Linna I Tütarlaste Gümnaasium|I Tütarlaste Keskkool]]i ruumides (Narva mnt 1). Kahel tütarlastekoolil oli ka ühine juhataja [[Anna Tõrvand-Tellmann]] kuni 1919. aastani. 1919. aasta septembris asus kooli juhatama [[Aleksandrine Pedusaar]], senine juhataja abi. 

1920. aasta sügisel koliti kool [[Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium|Tütarlaste Kommertsgümnaasium]]i ruumidesse (Pärnu mnt 13), kus õppetöö toimus endiselt pärast lõunat. 1923. aastal jätkas II Tütarlaste Keskkool tööd kolme haruga, kahe humanitaar- (keele- ja kunstiharu) ja ühe majapidamisharuga. 1927. aastal sulges Haridusministeerium humanitaarkunsti haru ja selle asemele loodi teine majapidamisharu klass. 1931/1932. õppeaastal suleti ka humanitaarharu ning alles jäi ainult majapidamisharu. 1934. aastal avati kooli asemel kolmeklassilise A. Pedusaare Tütarlaste Erakeskkool, 1935. aastal avati ka I ja II klass ning endine kolmeklassiline keskkool muutus seega viieklassiliseks.

[[1937]]. aastast kandis kool nime Tallinna IV Gümnaasium ja avalike keskkoolide võrku võeti ka Tallinna VII Reaalkool. Tallinna IV Gümnaasiumi direktor oli [[Aleksandrine Pedusaar]]. [[1940]]. aastal muudeti gümnaasium Tallinna IV Keskkooliks, 1941. aastal taastati nimi Tallinna 4. Gümnaasium ja 1944. muudeti taas Tallinna 4. Keskkooliks&lt;ref&gt;[http://kristiine.edu.ee/et/page/kooli-ajaloost Kooli ajaloost], kristiine.edu.ee&lt;/ref&gt;.

[[1954]]. aastal ühendati poisid ja tüdrukud, Tallinna 4. Keskkool ja Tallinna 22. Keskkool. 1958. aastal koliti Tallinna 4. Keskkool koolihoonest [[Kevade tänav (Tallinn)|Kevade tänav]] 4 uude koolimajja [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu tänaval]], kus praegu paikneb [[Tallinna Humanitaargümnaasium]]. [[1963]]. aastal koliti kool [[Nõmme tee|Nõmme tänavale]] vastvalminud tüüpkoolimajja.

Õppeaastatel [[1964]]/[[1965|65]] ja [[1965]]/[[1966|66]] oli kool kaheksaklassiline. [[1966]]/[[1967]]. õppeaastal sai kool jälle keskkooliks. Alustas tööd kaks üheksandat klassi.

1995. aastast kandis kool nime Tallinna Üldgümnaasium, 2006. aastast Tallinna Kristiine Gümnaasium.

== Lennud ==
[[1939]]. aastal lendu ei lõpetanud.

[[1965]]–[[1968]] lende ei olnud.

Järgmine lend ja arvult 44. oli [[1969]]. aasta kevadel – klassijuhataja Helgi Post.

[[2015]]. aastal lõpetas kooli 90. lend.

== Tuntud vilistlasi ==

* [[Ita Ever]]
* [[Siim Idnurm]]
* [[Sten Indrikson]]
* [[Villem Indrikson]]
* [[Kalju Komissarov]]
* [[Kalev Kotkas]]
* [[Ira Lember]]
* [[Matti Maasikas]]
* [[Karl Madis]]
* [[Ellen Niit]]
* [[Külli Palmsaar]]
* [[Leida Rammo]]
* [[Ly Ranne]]
* [[Salme Reek]]
* [[Ene-Liis Semper]]
* [[Tiina Tauraite]]
* [[Robert Treufeldt]]
* [[Aarne Valmis]]

==Vaata ka==
* [[Eesti koolide loend]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* [[Sirje Tohver]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=opetajateleht20090213.1.18 Kristiine gümnaasium peab sünnipäeva&quot;]. Õpetajate Leht nr 6, 13. veebruar 2009. Lk 18
* &quot;Tallinna Kristiine Gümnaasiumi ajaraamat&quot;. Koostajad Helmi Kelle, Piret Vahtra, Marika Ritso. Tallinna Kristiine Gümnaasium. Tallinn 2018. 136 lk

== Välislingid ==
* [https://www.kristiine.edu.ee Tallinna Kristiine Gümnaasiumi koduleht]

[[Kategooria:Tallinna Kristiine Gümnaasium| ]]
[[Kategooria:Tallinna koolid|Kristiine]]
[[Kategooria:Kristiine linnaosa]]</text>
      <sha1>c0tsh47cml55jrfnucj1fgeywfq96nb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Narva maantee (Tallinn)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>123419</id>
    <revision>
      <id>7248683</id>
      <parentid>7248094</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T18:14:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Hoonestus */</comment>
      <origin>7248683</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="39567" sha1="00ne91u1p8ipqinl9w0fwf4pc3q8yu8" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2024}}
{{teekaart|laius=300}}
'''Narva maantee''' on üks [[Tallinn]]a peamagistraaltänavaid{{lisa viide}}. See läbib [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]] ja [[Lasnamäe linnaosa]].

Ajalooline Tallinnast [[Narva]] kulgev tee algas kunagise [[Tallinna linnamüür]]i juures asuva [[Viru värav]]a kohalt ning kulges sealt itta. Tänapäeval saab Narva maantee ametlikult alguse [[Viru väljak]]ult, kulgeb läbi [[Kadriorg|Kadrioru]], kus ristub [[Pirita tee]]ga, kulgeb seejärel [[Tallinna lauluväljak|lauluväljakust]] lõuna poolt nõlvast üles, kus jõuab Lasnamäele, kulgeb mööda [[pankrannik]]ut ja jõuab üle [[Pirita jõgi|Pirita jõe]] viiva Iru silla taga Tallinna piirini. Edasi kulgeb see [[Vana-Narva maantee]]na. Nüüdisajal Narva suunduv [[Tallinna–Narva maantee]] algab [[Peterburi tee]]lt.
[[Pilt:Tsentr tallina.JPG|pisi|Narva maantee algus. Paremal [[Viru keskus]]]]

== Asukoht ja ümbrus ==
Narva maantee algab [[Viru väljak]]ult, kulgeb läbi Kadrioru, kus ristub [[Pirita tee]]ga, seejärel [[lauluväljak]]ust lõuna poolt nõlvast üles, kus jõuab [[Lasnamäe]]le, kulgeb mööda pankrannikut ja jõuab [[Iru sild|Iru silla]] taga Tallinna piirini. Edasi kulgeb see [[Vana-Narva maantee]]na. Tänapäevane Narva suunduv [[Tallinna–Narva maantee]] algab [[Peterburi tee]]lt.

Algusest lõpu poole minnes ristub Narva maantee [[Ants Laikmaa tänav]]aga (paremalt), [[Hobujaama tänav]]aga (vasakult), [[Maneeži tänav]]aga (paremalt), [[Villem Reimani tänav]]aga (paremalt), [[Parda tänav]]aga (vasakult), [[Pronksi tänav]]aga (paremalt), [[Jõe tänav (Tallinn)|Jõe tänavaga]] (vasakult), [[Aedvilja tänav]]aga (vasakult), [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|Kreutzwaldi tänavaga]] (paremalt), [[Vase tänav (Tallinn)|Vase tänavaga]] (paremalt), [[Jüri Vilmsi tänav]]aga (paremalt), [[Lydia Koidula tänav (Tallinn)|Lydia Koidula tänavaga]] (paremalt), [[A. Weizenbergi tänav]]aga (paremalt), [[Petrooleumi tänav]]aga (vasakult), [[Tormi tänav]]aga (paremalt), [[Filmi tänav]]aga (vasakult), [[Bensiini tänav]]aga (vasakult), [[Lahe tänav (Tallinn)|Lahe tänavaga]] (paremalt), [[Jaan Poska tänav]]aga (paremalt), [[Reidi tee]]ga (vasakult), [[Pirita tee]]ga (vasakult), [[Oru tänav (Tallinn)|Oru tänavaga]] (paremalt), [[Kuristiku tänav]]aga (paremalt), [[Võidujooksu tänav]]aga (paremalt), [[Turba tänav]]aga (paremalt), [[Mäe tänav (Tallinn)|Mäe tänavaga]] (vasakult), [[J. Smuuli tee]]ga (paremalt), [[Vana-Kuuli tänav]]aga (paremalt), [[Lavamaa tänav]]aga (paremalt), [[Meeliku tänav]]aga (paremalt), [[Kiviriku tänav]]aga (paremalt), [[Puju tänav]]aga (paremalt), [[Martsa tänav]]aga (paremalt), [[Jussikalda tänav]]aga (vasakult), [[Tondiraba tänav]]aga (paremalt), [[Mustakivi tee]]ga (paremalt), [[Kihnu tänav]]aga (paremalt), [[Saaremaa puiestee]]ga (paremalt), [[Kose tee (Tallinn)|Kose teega]] (vasakult), [[Vormsi tänav]]aga (paremalt), [[Kelluka tee]]ga (vasakult), [[Priisle tee]]ga (paremalt), [[Lõosilma tee]]ga (vasakult), [[Kuukressi tee]]ga (vasakult), [[Vabaõhukooli tee]]ga (vasakult), [[Ussimäe tee]]ga (paremalt), [[Irusilla tänav]]aga (vasakult), [[Linnuse tee]]ga (paremalt) ja [[Pärnamäe tee]]ga (vasakult). Viimane ristmik asub ühtlasi Tallinna, [[Viimsi vald|Viimsi valla]] ja [[Jõelähtme vald|Jõelähtme valla]] kolmikpunktis.
[[File:Narwa Road Tallinn 17042009.jpg|pisi|Narva maantee 1, Postimaja ja hotell Forum (Viru väljak 3) 2009. aastal]]
== Hoonestus ==
* Narva maantee 1, [[Hobujaama tänav]]a Viru väljaku poolsel nurgal [[Viru keskus]]e vastas paikneb ajalooline [[Tallinna Postimaja|Postimaja]] (Tallinna peapostkontori hoone, endine [[Eesti Post]]i peakontor). Selle arhitektid on [[Raine Karp]] ja [[Mati Raigna]]. Hoone valmis [[1980]]. 2013. aastal lõpetatud ümberehituste tulemusel valmis ajaloolises Postimajas linna kaubanduskeskus, kus on 7100 ruutmeetrit kaubanduspinda.
* Narva maantee 1a, aadressil Narva mnt 1a // [[Viru väljak]] 2a (Postimajast [[Tallinna vanalinn|vanalinna]] pool [[Viru hotell]]i vastas) on [[Nordic Hotels]]i hotell [[Forum]]. Hoone arhitekt on [[Indrek Allmann]]. Hoone valmis [[2007]]. Varem olid seal parkla ja taksopeatus.
[[File:Foorum.JPG|pisi|[[Foorumi Keskus]], Narva maantee 5]]
* Narva maantee 2 asub kuuekorruseline kivist kortermaja äripindadega alumisel korrusel. Hoones tegutsevad äriettevõtted ja tegutses [[Tallinn (kauplus)|kauplus Tallinn]]. Enne Teist maailmasõda kavandati kinnistule Narva mnt 2 (toonase aadressiga Narva mnt 10) kindlustusselts [[Eesti Lloyd]]i hoonet.
* Narva maantee 4 hoone projekteeris arhitekt [[Jüri Karu]] Eesti NSV [[Eesti NSV Teenindusministeerium|Teenindusministeerium]]ile. Tänapäeval asub hoones [[Coop Pank]] ning tegutsesid [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] ja raamatupood.
[[Pilt:Triumph Plaza.JPG|pisi|Triumph Plaza, Narva maantee 7]]
* Narva maantee 5 kinnistul (algselt Narva mnt 13) asub [[Foorumi Keskus]].&lt;ref name=&quot;FOoTW&quot; /&gt; Narva maantee 3 asus bensiinijaam ja puumaja, mis lammutati 1979. aastal. Foorumi Keskus, mis ehitati 2007. aastal, sisaldab äripindu ja kortereid. Hoone esimesel korrusel on kauplused ja restoranid. Büroohoone esimesel korrusel on kaubandustänav, mis ühendab [[Hobujaama tänav]]at ja Narva maanteed. Ülemistel korrustel asuvad büroopinnad. 2022. aastast on Foorumi Keskuse omanik [[Urmas Sõõrumaa]]le kuuluv [[US Real Estate]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608693766/soorumaa-ostab-rotermanni-korval-asuva-foorumi-keskuse-tallinnas Sõõrumaa ostab Rotermanni kõrval asuva Foorumi Keskuse Tallinnas], www.err.ee, 24.08.2022&lt;/ref&gt;
* Narva maantee 7 asub äri- ja eluhoone [[Triumph Plaza]].&lt;ref name=&quot;r9boY&quot; /&gt; Triumph Plaza ärikeskuse hoone on ehitatud 1980. aastal ja täielikult renoveeritud 2006. aastal. Hoonet hakati ehitama 1977. aastal ja see valmis 1980. aastatel. Kolmest korpusest koosnev hoone oli varem [[ETKVL]]-i haldus- ja tootmishoone.
* Narva maantee 7b asub kaheksakorruseline [[Zenith Ärimaja]].
* Narva maantee 7c asub hotell [[Park Inn by Radisson Central]]. Algselt ETKVL ühiselamu.
* Narva maantee 8 asub 1956. aastal ehitatud hoone, arhitekt [[Paul Härmson]]. Kuni 1991. aastani tegutses hoones Nõukogude armee [[Eesti NSV Sõjakomissariaat|sõjakomissariaadi]] Eesti NSV osakond, pärast Eesti taasiseseisvumist [[Eesti Kaitsejõudude Peastaap|Kaitsejõudude Peastaap]]&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1998/02/11/4.9 Kaitsejõudude peastaap soovib kolida], Sõnumileht: SL, nr. 40, 11 veebruar 1998&lt;/ref&gt; ja hilisem [[Eesti Reservohvitseride Kogu]] kontor.
[[Pilt:Tram 171 in front of Narva maantee 9 Building Tallinn 16 April 2015.JPG|pisi|Narva maantee 9]]
* Narva maantee 9 on elamu-koolihoone. Arhitektid [[Mart Port]] ja [[Heili Härmson-Volberg]], valmis 1956. aastal. Hoone ehitati ETKVL-i elamuks ja kaubanduskooliks. Hoone on valminud 1953. aasta Narva maantee hoonestuskava järgi, mis nägi ette tänavaosa väljaehitamise klassitsistliku ansamblina. Maja arhitektuurivorm on tuletatud stalinistliku ansamblikujunduse tüüpvõttest: püloonimotiiv ehk tänavaseinast eenduv tornipaar, millega kujundati linnades laiematelt tänavalõikudelt üleminekut kitsamatele. Elamu on ehitatud üleliidulise tüüpsektsiooni alusel, fassaad on kaunistatud kaarakende, portaalide, lodžade ja eklektilise ornamendiga. Tänavatasandil asusid ühiselamu, arstikabinet ja töökojad, ülemistel korrustel korterid. Eenduvas osas oli koolihoone klassiruumide, võimla ja abiruumidega. Tänapäeval on koolihoone kasutusel büroohoonena.
* Narva maantee 9a (algselt Narva mnt 27) on kinnistu, kuhu [[ETK]] kavatses 1939. aastal ehitada viiekorruselise kivimaja ETK-ga seotud ühistegevuse organisatsioonide ja ettevõtete tegevuseks. Taastatud pärast teist maailmasõda 1956. aastal.
[[File:Bigbanki hoone Tallinnas, Narva mnt 11.jpg|pisi|Narva maantee 11 [[Bigbank]]i hoone]]
*Narva mnt 9j, 2018. aastal renoveeritud majutusasutus City Yard Inn Hotel. Eelnevalt [[Maksu- ja Tolliamet]]i kasutuses olnud hoone.
* Narva maantee 10 (algselt Narva mnt 30) viiekorruseline [[Ernst Aring]]u maja valmis [[1939]]. aastal, arhitekt [[Eugen Sacharias]]. Hoones asusid Eesti Ühistute Liit ja ajalehe Ühistegelised Uudised ning IV ja V korrusel [[Sotsiaalministeerium]]i Tervishoiu ja Hoolekande Talitus, mis enne hoone valmimist asusid [[Toompea]]l [[Toomkooli tänav]] 7.&lt;ref name=&quot;43lTC&quot; /&gt; Narva mnt 30 ja [[Reimani tänav]]a nurgal asus M. Laas ja J. Kullamaa pagari- ja kondiitriäri.&lt;ref name=&quot;KmVFo&quot; /&gt; [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja ajal]] põles hoone [[Märtsipommitamine|1944. aasta 9. märtsi suurpommitamise ajal]] seest tühjaks. Hoone taastati pärast sõda, [[Narva kohvik]]u maja.
* Narva maantee 11 hoone. 1935. aastal asutatud Raadio-Elektrotehnika Tehase ([[RET]]), [[Mart Port]]i ja [[Roman Urb]]i projekteeritud Punase RETi suur uus tootmishoone avati Narva maantee ääres [[1960]]. aastal. Aastal 1993 lõpetas ettevõte tegevuse ja pärast seda tehase kvartal Narva maantee 11 avati. Selles renoveeritud hoonetesse kolisid [[Eesti Ekspress]] ja [[Eesti Maapank]], hiljem tegutses selles hoones [[Hüvitusfond]]. Tehase peahoone ehitati 1997. aastal ümber pangamajaks (arhitektid [[Jüri Okas]] ja [[Marika Lõoke]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Piret Lindpere|url=https://dea.digar.ee/page/sirp/1997/12/12/13|pealkiri=Forekspanga hoone|väljaanne=Sirp|aeg=12.12.1997|vaadatud=1.10.2019}}&lt;/ref&gt; Esmalt paiknes seal [[Forekspank]], seejärel [[Optiva Pank]], siis [[Sampo Pank]] ja [[Danske Bank]],  ajutine [[Eesti Rahvusraamatukogu]] hoone&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1608220795/rahvusraamatukogu-kolib-tuleval-aastal-ajutiselt-endisesse-danske-panga-majja Rahvusraamatukogu kolib tuleval aastal ajutiselt endisesse Danske panga majja], kultuur.err.ee, 21.05.2021&lt;/ref&gt;, 2023. aastast AS [[Bigbank]]i hoone.
[[Fail:Eesti Päevalehe hoone Tallinnas, Narva maantee 13, 13. august 2011.jpg|pisi|Narva maantee 13, [[Pro Kapitali ärikeskus]]]]
* Narva maantee 12, korterelamu (algselt Narva mnt 16).
* Narva maantee 13 // [[Aedvilja tänav|Aedvilja]] 1, kaubandus-/teeninduspinnaga [[AS Ekspress Grupp|AS Ekspress Grupi]] [[Delfi Meedia|AS Delfi Meedia]] [[Eesti Ekspress]]i [[Ekspressi Maja]], endine [[Pro Kapitali ärikeskus]].&lt;ref&gt;[http://www.prokapital.com/prokapital_projects/pro-kapital-business-centre/ Pro Kapital Business Centre]&lt;/ref&gt; Algselt 1962. aastal ehitatud [[Eesti Kaabel|Eesti Kaabli]] tootmishoonena, arhitektid [[Uno Rosme]], [[Ülo Ilves]] ja [[Enno Treiberg]].
* Narva maantee 14 (algselt Narva mnt 36), korterelamu.
* Narva maantee 15 // Aedvilja 2 (algselt Narva mnt 45/Aiavilja 2), Anton Suklese maja, arhitekt [[Alfred Kehva]]. Algselt neljakorruselisele majale (1933) on hiljem peale ehitatud viies korrus.
* Narva maantee 16, korterelamu.
* Narva maantee 17, äri- ja elamuhoone. 1940. aastal valminud [[Eugen Sacharias]]e projekti järgi ehitatud algne üürimaja.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Leele Välja, OÜ Arhitektuuriväljad. [https://www.tallinn.ee/et/media/307356 Tallinna kesklinna väärtuslikud hooned]. Tallinn 2020, lk 37&lt;/ref&gt;
* Narva maantee 18, korterelamu. 1939. aastal valminud [[Eugen Sacharias]]e projekti järgi ehitatud algne Johannes Freybachi üürimaja.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* Narva maantee 19 // 21 // 23, elamu-ärihoone. Narva mnt 19 hoone aadress oli algselt Narva mnt 49 ning Narva mnt 21 oli aastatel 1904–1965 Narva mnt 53 ja 1965–1976 Narva mnt 37. Eesti NSV Riikliku Projekteerimisinstituudi/[[Eesti Projekt]]i arhitekt [[Paul Madalik]], valmis 1982. aastal. [[Tallinna Tööstuskaubastu]]&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/28784 Erastatavate majandusobjektide nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 12. juulist 1991.a. nr.221-k&lt;/ref&gt; [[Kodutarve (kauplus)|Kaupluse Kodutarve]] hoonena tuntud elamurühm on üks [[1980. aasta suveolümpiamängud|1980. aasta olümpiamängude]] eelsel ajal projekteeritud ehitistest, mis pidid [[Pirita]] poole suunduva Narva maantee ilmet kaasaegsemaks ja esinduslikumaks muutma. Hoone esindab [[Tallinna kesklinn]]a kohta harvaesinevalt pikka ühtset hoonefronti. [[Dolomiit]]plaatidega kaetud [[fassaad]] kõlab kokku kõrval asuva [[Tallinna Ülikool]]i peahoonega. Hoonekompleks koosneb kahest eraldi vertikaalliigendusega elamust, neid ühendab ühekorruseline plokk kohviku (algselt lastekohvik [[Vigri (kohvik)|Vigri]]) ja äriruumidega.&lt;ref&gt; [[Epp Lankots]], [https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/harjumaa/tallinn/tallinn2.pdf EESTI 20. Sajandi arhitektuuri kaitse programm. TALLINNA NÕUKOGUDEAEGNE EHITUSPÄRAND], Tallinn 2009, lk 31.&lt;/ref&gt;
* Narva maantee 20/1, korterelamu. Ehitusaeg 1903 ja 1934, arhitektid [[Konstantin Wilcken]] ja neljas korrus [[Boris Tšernov]] (1904–1973). Kinnistu hooviosas asuvad ka puidust hooned 20/2 ja 20/3.
* Narva maantee 24 ja[[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)| Kreutzwaldi tänav]] 2 nurgahoone, [[Center Hotel]]i hoone
* Narva maantee 25. Narva maantee ja [[Uus-Sadama tänav]]a vahel asuvad [[Tallinna Ülikool]]i [[ülikoolilinnak]]u&lt;ref name=&quot;HROab&quot; /&gt; hooned. Tallinna Ülikooli kõige vanem hoone Narva maantee 25 ehitati 1938. aastal [[Riiklik Inglise Kolledž|Riiklikuks Inglise Kolledžiks]] ning see on muinsuskaitse all.&lt;ref name=&quot;Z2kyw&quot; /&gt; Maja on hästi säilinud 1930. aastate lõpule iseloomuliku arhitektuuriga hoone (arhitektid [[Alar Kotli]] ja [[Erika Nõva]]).
* Narva maantee 26 – esimene praeguse F. R. Kreutzwaldi ja Narva maantee nurgakrundi omanik oli [[Aleksei Epinatjev]]. 1856. aasta linnaplaanil on nurgakinnistul loetavad mitu hoonet, 1880. aastate linnaplaanil on nurgakinnistu Narva maantee poolsel osal näidatud kolm hoonet. Arvatavasti on sealne suurem (idapoolne) hoone praeguse aadressiga Narva mnt 26. 1886. aastal tehti hoones ümberehitused arhitekt [[Nikolai Thamm vanem|Nikolai Thamme]] projekti järgi. Hoone on 1997. aastal tunnistatud kultuurimälestiseks.&lt;ref name=&quot;8cbmd&quot; /&gt;
* Narva maantee 27 on [[Tallinna Ülikool]]i Silva hoone,&lt;ref name=&quot;qMeJy&quot; /&gt; kus asuvad Tallinna Ülikooli bio- ja materjalitehnoloogiate, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, infoühiskonna, keskkonnateadustega) tegelevad instituudid: matemaatika ja loodusteaduste instituut, informaatika instituut, ökoloogia instituut, psühholoogia instituut, riigiteaduste instituut, rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituut ning kommunikatsiooni instituut. Senise Narva mnt 27 hoone täieliku ümberehitamise ja Narva mnt 29 laiendamise projekti autor on [[Ignar Fjuk]]. Vanas Narva maantee 27 hoones asus Teise maailmasõja ajal sõjavangide [[hospidal]] ja pärast sõda Tallinna Sadama haigla.
[[Pilt:Tallinn, elamu Narva mnt 28, 1903 (1).jpg|pisi|Narva maantee 28]]
* Narva maantee 28 (algselt Narva mnt 46) hoones, mis ehitati [[1903]]. aastal arhitekt [[Nikolai Thamm noorem]]a projekti järgi, asub [[Tallinna Muusikakool]]. Hoone on 1997. aastal tunnistatud [[kultuurimälestis]]eks.&lt;ref name=&quot;JRC7P&quot; /&gt; [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] ajal asus hoones Tallinna II Sõjaväehaigla. Aastatel 1932–1940 tegutses selles majas [[Anna Tõrvand-Tellmanni Inglise Kolledž]], kus õppis teiste seas näiteks [[Sulev Nõmmik]].&lt;ref&gt;[http://muusikakool.haridus.ee/Index.php?id=10605 Pisut Tallinna Muusikakooli ajaloost.] Tallinna Muusikakooli veebisait.&lt;/ref&gt;
* Narva maantee 30 (algselt Narva mnt 48) asuv juugendvilla valmis 1912–1913 ehitustehnik N. Sapošnikovi allkirjaga projekti järgi. Kompaktse põhiplaaniga villa on oma välisilmelt üsna tagasihoidlik, mõjudes paviljonilaadsena. Eramu keskmes on läbi kahe korruse ulatuv kaminaga trepihall, nn [[Inglise hall]]. Esimesel korrusel ümbritsevad seda avalikud ruumid – söögituba, väärispuidust seinatahveldisega esinduskabinet jt. Ülakorrusel paiknesid magamistoad ja avar, aknaga vannituba. Maja välisilme on terviklikuna säilinud. Hoone on 1997. aastal tunnistatud kultuurimälestiseks.&lt;ref name=&quot;6tEjz&quot; /&gt; Hoones asub [[Türgi suursaatkond Tallinnas]].
* Narva maantee 31 korterelamu arhitekt on [[Miia Masso]], elamu valmis 1987. aastal. Hoone ehitati [[Eesti Merelaevandus]]e tellimusel korterelamuks, majja projekteeriti lisaks korteritele ka haldusruumid, kaupluseruumid ja söökla. Hoone on [[Pirita]] poolt tulles efektne sissejuhatus kesklinna tihedalt hoonestatud alale. Fassaadikujundus meenutab kaasaegsete kruiisilaevade arhitektuuri. Maja põhiosa on viimistletud heleda [[dolomiit]]plaadiga. Elamu hooviosa on kujundatud terrassidena. Trepikojad, köögid ja elutoad on tänava pool, magamistoad hoovi pool. Hoone on üks jõulisemaid ja efektsemaid 1980. aastate postmodernismist mõjutatud korterelamuid Tallinna kesklinnas.&lt;ref&gt; [[Epp Lankots]], [https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/harjumaa/tallinn/tallinn2.pdf EESTI 20. SAJANDI ARHITEKTUURI KAITSE PROGRAMM. TALLINNA NÕUKOGUDEAEGNE EHITUSPÄRAND], Tallinn 2009, lk 32&lt;/ref&gt;
[[Pilt:Tallinn elamu Narva mnt 32, 19.-20. saj vahetus (1).jpg|pisi|Narva maantee 32]]
* Narva maantee 32 asub kahekorruseline historitsistlik puitelamu, mis on ilmselt üks vanemaid säilinud [[kultuurimälestis]]eks tunnistatud&lt;ref name=&quot;MQvwJ&quot; /&gt; kahekorruselisi puitmaju Tallinnas. Hoone täpne ehitusaeg ei ole teada, [[1865]]. aasta Tallinna kinnisvarade inventariseerimise ajal oli seal kahekorruseline puitelamu juba olemas. Hoone praegune ilme pärineb 1875. aastast, ümberehituse projekti tegi arhitekt [[Nikolai Thamm vanem]], kes hiljemalt sellest ajast oli ise selle maja omanik. Hoone sisemist ruumijaotust on korduvalt muudetud, hoovis asunud puidust teenijatemaja (Narva mnt 34) lammutati Nõukogude ajal.
* Narva maantee 33/37, elamu koos äripindadega esimesel korrusel
* Narva maantee 36, Nõukogude ajal paiknes hoones [[Balti Laevastiku muuseum]].
* Narva maantee 38, 1982. aastal ehitatud seitsmekorruseline äri- ja elamuhoone, äripindadega esimesel korrusel.
* Narva maantee 40, algelt Maria von [[Stenbock]] üürimaja. Renoveeritud, üürimaja Avangard.
* Narva maantee 44, korterelamu. Hoone on ehitatud 1911. aastal ja projekteeritud arhitekt [[Aleksandr Jaron]]i poolt
* Narva maantee 48 asuvas 1910. aasta paiku ehitatud, arhitekt [[Otto Schott]]i projekteeritud hoones, asus 1981. aastast [[Sotsiaalministeerium]]i [[Tallinna Tervisekaitsetalitus]].
[[Pilt:Tallinn, maja, kus alates 1873. aastast asub apteek (1).jpg|pisi|Narva maantee 50, [[Kadrioru apteek|Kadrioru apteegi]] hoone]]
* Narva maantee 50 ja [[Vilmsi tänav]]a nurgal asub ajalooline klassitsistlikus stiilis ühekorruseline [[Kadrioru apteek|Kadrioru apteegi]] hoone, mis valmis [[kubermanguarhitekt]] [[Christoph August Gabler]]i projekti järgi aastail 1844–1845. 1873. aastal avas proviisor Georg Heinrich Haetge hoones apteegi, rahuldamaks Kadriorus suvitava Peterburi koorekihi vajadusi.&lt;ref name=&quot;2OgP1&quot; /&gt; 1989. aastal võttis Tallinn hoone muinsuskaitse alla ja 1997. aastal kanti see riiklike kultuurimälestiste nimekirja.&lt;ref name=&quot;zxdua&quot; /&gt;
[[Fail:MustLuik1.JPG|pisi|Endine [[Kohvik Kadriorg]] Narva maantee 92 hoone]] 
* Narva maantee 51, [[Eesti Metodisti Kirik]]u kirikuhoone. Narva maantee ja [[Petrooleumi tänav]]a ristmikul asus varem 1910. aastal konsul [[Erik Gahlnbäck|Erik]] [[Gahlnbäck]]i tellimusel ehitatud paekivist kaubahoone (arhitekt [[Otto Schott]]) eri kaupluste-äride-kontoritega, mis rahvasuus on teadmata põhjustel omandanud hoopis [[Tallinna-Viljandi raudteeliin|kitsarööpmelise raudtee]] jaamavahi-valvurimajakese kuulsuse; hoone lammutati 1990. aastatel.
* Narva maantee 55, hilis[[juugend]]i ja ''[[art déco]]'' sugemetega kahekorruseline esinduslik korterelamu, kultuurimälestis nr 8497.&lt;ref name=&quot;3e1F5&quot; /&gt; Arhitekt [[Aleksander Wladovsky]].
* Narva maantee 57, ''[[art déco]]'' ja hilis[[Juugendstiil|juugendlike]] mõjutustega [[Funktsionalism|funktsionalistlikus]] stiilis esinduslik korterelamu, kultuurimälestis nr 8174.&lt;ref name=&quot;mmLUT&quot; /&gt; Arhitekt [[Aleksander Wladovsky]].
* Narva maantee 57, [[Olive Spa]]&lt;ref name=&quot;PpnRW&quot; /&gt;
* Narva maantee 61 eramu
* Narva maantee 63, [[Kadrioru Ärikeskus]]es, Narva maantee, [[Bensiini tänav]]a ja [[Filmi tänav]]ate nurgal, mis valmis 2015.–2016. aastal, asub neli neljakorruselist äri- ja kontorihoonet ning kvartal koosneb neljast ilmakaarte järgi nime saanud ärihoonest (South, West, North ja East) ning ühtsest maa-alusest parklast. Arhitektuurilise lahenduse koostas [[Meelis Press]]i [[M. Pressi Arhitektuuribüroo AS|Arhitektuuribüroo AS]].o Narva mnt 63/1 tegutseb [[AS Citadele banka Eesti filiaal]], SIA Citadele Leasing Eesti filiaal ja OÜ Citadele Factoring. Narva mnt 63/2, Kadrioru ärikeskuse WEST hoones tegutseb [[Kadrioru raamatukogu]]. Enne ärikeskuse rajamist asus kinnistul stalinistliku arhitektuuri näitena hoone, kus asus [[Kuku Raadio|raadio KUKU]] kauaaegne kodumaja&lt;ref&gt;[[Urmas Tooming]], [https://www.postimees.ee/50356/stalinistliku-arhitektuuri-uks-kujukaid-naiteid-lammutatakse Stalinistliku arhitektuuri üks kujukaid näiteid lammutatakse], Tallinna Postimees, 20. november 2008&lt;/ref&gt;.
* Narva maantee 65 asus ETKVL-i Tallinna Spordiklubi staadion
* Narva maantee 65A asus Kadrioru lõbustuspark ja Kadrioru tivoli&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/50726628/kadriorus-avati-tivoli? Kadriorus avati tivoli], epl.delfi.ee, 20.05.1996&lt;/ref&gt;
* Narva maantee 67, endise Kadrioru lõbustuspargi alal on uusehitised: viiekorruselised korterelamud ja viiekorruselised äripindadega korterelamud,&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/1677511/kadrioru-tivoli-alale-kerkivad-viiekorruselised-elamud Kadrioru tivoli alale kerkivad viiekorruselised elamud], www.postimees.ee, 29. juuni 2007&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://kodustiil.elu24.ee/3342763/kadriorgu-tivoli-elurajooni-kerkib-veel-rohkem-kortermaju Kadriorgu Tivoli elurajooni kerkib veel rohkem kortermaju], kodustiil.elu24.ee, 28. september 2015&lt;/ref&gt;
*Narva maantee 70, (algselt Narva mnt 78), kolmekorruseline korterelamu, Anton Alfred Rei maja, arhitekt [[Karl Tarvas]]
*Narva maantee 72 // [[Tormi tänav]]a// [[August Alle tänav]] 1,  1949. aastal  ehitatud nurgahoone
* Narva maantee 76, kahekorruseline kortermaja
* Narva maantee 77, endise [[Põhja Paberi- ja Puupapivabrik]]u direktori [[Emil Fahle]] suvemaja majandushoone&lt;ref&gt;[http://www.eestigiid.ee/?CatID=152&amp;ItemID=4957 Narva mnt 77], www.eestigiid.ee&lt;/ref&gt;
* Narva maantee 78, kolmekorruseline kortermaja, kus aastatel 1940–1941 ja 1944–1952 elanud kirjanik [[August Alle]] ja rahvakunstnik näitleja [[Paul Pinna]]. 1950. aastail elasid selles majas ka luuletajad [[August Sang]] ja [[Kersti Merilaas]].&lt;ref&gt;[http://www.eestigiid.ee/?CatID=152&amp;ItemID=4959 Narva mnt 78], www.eestigiid.ee&lt;/ref&gt;
* Narva maantee 80 asusid&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609388585/kadriorus-algasid-muinsuskaitsealuse-supelsalongi-lammutustood Kadriorus algasid muinsuskaitsealuse supelsalongi lammutustööd], err.ee, 04.07.2024&lt;/ref&gt; 1813. aastal rajatud [[Kadriorg#Suvituspiirkonna periood|Kadrioru]]  raehärra [[Benedict Georg Witte]] (1746–1816)  [[Georg Witte supelsalong|supelsalong]]i juurde kuulunud nn vannimaja ehk vesiravila (ehitismälestis nr 8175&lt;ref&gt;{{kultuurimälestis|8175|Georg Witte supelsalongi vannimaja, 1870. a.}}&lt;/ref&gt;) ja [[Georg Witte supelsalongi majandushoone|majandushoone]] (ehitismälestis nr 8176&lt;ref&gt;{{kultuurimälestis|8176|Georg Witte supelsalongi majandushoone, 1870. a.}}&lt;/ref&gt;).
:Narva maantee ääres, [[Lahe tänav (Tallinn)|Lahe tänav]] 6 asub [[Ukraina Suursaatkond Eestis]]
* Narva maantee 81, endine Tannenhofi või [[Julius Pfaff|Julius]] [[Pfaffi suvemõis]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20211229070507/https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/content-editors/trykised/muinsuskaitse_aastaraamat_2010-1.pdf Pfaffi suvemõisa häärber], MUINSUSKAITSEAMET, TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA RESTAUREERIMISE OSAKOND MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 lk 34&lt;/ref&gt; [[Kaitseliidu Tallinna malev]]a staabi hoone
* Narva maantee 82/ / [[Lahe täanav]]a nurgahoone, mis kuulus kuni [[Umsiedlung|ümberasumiseni]] Bruno ja Käthe Meyerile. Vt. ka Narva mnt 92, Villa  [[Mon Repos (Tallinn)|Mon Repos]].
* Narva maantee 84 / / [[Lahe täanav]] 6 nurgahoone, [[Ukraina saatkond Eestis]]
[[Pilt:Villa Mon Repos..JPG|pisi|Villa Mon Repos, Narva mnt 92]]
* Narva maantee 90 asus [[Voldemar Herkel]]i projekteeritud [[kohvik Kadriorg]] ehk [[Must Luik]], mille kohale ehitati uus kolmekorruseline külaliskorteritega hoone.&lt;ref name=&quot;6B5BZ&quot; /&gt; Kinnistul asub taastatud&lt;ref name=&quot;jFx0g&quot; /&gt; [[Villa Mon Repos]], mis ehitati suvitusvillaks, kuid kus on hiljem olnud ka restoran. Hoone tunnistati 1997. aastal kultuurimälestiseks.&lt;ref name=&quot;SApJw&quot; /&gt;
* Narva maantee 91, endine 19. sajandi II poolel ehitatud [[Burchardi suvemõis]]a hoone
* Narva maantee 92, Villa [[Mon Repos (Tallinn)|Mon Repos]]
* [[Kadrioru park]], mälestussammas [[Russalka (monument)|Russalka]], [[Amandus Adamson]], 1902.
* Narva maantee 95, [[Tallinna Lauluväljak]]
* Narva maantee 98, [[Hiina suursaatkond Tallinnas]]
* Narva maantee 108, [[Hiina suursaatkond Tallinnas|Hiina suursaadiku]] residents, endine [[Ernst Boustedt]]i projekteeritud [[Villa Favorita]]. Alates 1940. aastatest olid hooned Narva maantee 108/108a Nõukogude armee valduses&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/13101823 Vabariigi Valitsuse 20. juuli 1993. a korraldus nr 432-k], RT I 1993, 53, 741&lt;/ref&gt;
[[Pilt:Narva mnt 128 During Metallica Concert in Tallinn.jpg|pisi|Narva mnt 128|pisi|]]
* Narva maantee 112, villa - enne teist maailmasõda Rotermanni suvila
* Narva maantee 116, asus [[Oru (kauplus)|Oru kauplusehoone]]
* Narva maantee 122, korterelamu
* Narva maantee 126, [[Georg Eggers]]i 1843–1844 rajatud [[Hundikuristiku lubjatehas]]e varemed (tunnistatud 1997. a kultuurimälestiseks)&lt;ref&gt;{{kultuurimälestis|8498|Georg Eggersi lubjaahju varemed, 19. saj. algus)}} (vaadatud 9. veebruaril 2025)&lt;/ref&gt;
* Narva maantee 128, korterelamu.

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
Narva maantee - panoramio.jpg|Vaade Narva mnt 2, 4, 6
Fail:Büroohoone Narva maantee 8 Tallinnas, Reservohvitseride kogu kontor, 13. august 2011.jpg|Narva mnt 8
File:BUS lane Pronksi.JPG|Narva mnt 10 ja 8
Tallinn, elamu Narva mnt 22, 1923 (2).jpg|Narva mnt 22
Tallinn, elamu Narva mnt 26, 19. saj lõpp (1).jpg|Narva mnt 26
Tallinn, elamu Narva mnt 30, 1912.jpg|Narva mnt 30
20050722narvamnt43er.jpg|Narva mnt 43
Balti Metodista Teológiai Főiskola (2014).JPG|Narva maantee 51, [[Eesti Metodisti Kirik]]u kirikuhoone
Tallinn, elamu Narva mnt 55, 1928 (2).jpg|Elamu Narva mnt 55 (1928)
Tallinn, elamu Narva mnt 57, 1931.jpg|Elamu Narva mnt 57 (1931)
&lt;!--vananenud fotod aastast? Tallinn, Georg Witte supelsalongi vannimaja, 1870 (1)  .jpg  Georg Witte supelsalongi vannimaja, Narva mnt 80  ja teine vana foto: Tallinn, Georg Witte supelsalongi majandushoone, 1870 .jpg  Georg Witte supelsalongi majandushoone, Narva mnt 80--&gt;

TLA 1465 1 8788 Die Irusche Brücke Pirita jõel asuv paekivist sammastega Iru sild 18 07 1899 fotogr August Sakaria (Sakarias).jpg|Narva maanteel üle Pirita jõe viiv Iru sild (1899)
&lt;/gallery&gt;

== Ajalugu ==
[[File:Tallinna vaade Narva maanteelt, August Matthias Hagen, EKM j 153-54 M 48.jpg|pisi|Tallinna vaade Narva maanteelt (praeguse lauluväljaku juurest) [[August Matthias Hagen]] (1831)]] 
[[File:TLA 1465 1 4401 repro maalist Vene turg, Vana Viru tänav, Rotermanni maja.jpg|pisi|left|Vaade [[Vana-Viru tänav]]ale, Narva maantee algusele (praeguse [[Viru ring]]i kohal) kunagise Rotermanni kaubamaja kõrval (pärast 1849. aastat, repro maalist, autor teadmata)]]
[[File:Vaade Tallinnale Narva maantee, Ernst Hermann Schlichting, EKM j 190-114 M 551.jpg|pisi|Vaade Tallinnale ja Narva maanteele ([[Ernst Hermann Schlichting]])]]
[[File:TLA 1465 1 98 Vene turg 1882 1890 fotogr Charles Borchardt.jpg|pisi|left|Vasakul [[Tallinna Aleksandri Gümnaasium]]i hoone ja vaade Narva maanteele [[Vene turg|Vene turule]] (1882/1890). [[Charles Borchardt]]i foto]]
[[Pilt:TLA 1465 1 6693 Vaade linnale arvatavasti villa Favorita (Narva mnt 108) katuselt. Pirita teest paremale jääb mälestussammas Russalka, vasakule Kadrioru park. Taamal supelmajad, sadam.jpg|pisi|Vaade linnale arvatavasti villa Favorita (Narva mnt 108) katuselt (1908)]]
[[File:IX üldlaulupeo rongkäik Narva maanteel Tallinn 1928.jpg|pisi|left|Vaade [[Vene turg|Vene turule]] ja Narva maanteele 1928. aastal [[IX üldlaulupidu|IX üldlaulupeo]] rongkäiguga]]
[[Pilt:TLA 1465 1 1569 konka Narva mnt fotogr A Hansoff.jpg|pisi|[[Hobutramm]] Narva maanteel (enne 1918. aastat)]]
[[File:Russia, with Teheran, Port Arthur, and Peking; handbook for travellers (1914) (14578696217).jpg|pisi|Narva maantee ja [[Tallinna sadam]], 1914]]]

Narva maantee (varasemas kirjapildis ka Narvamaantee) ja selle osad Tallinnas on kaugemas minevikus kandnud ka nime Viru maantee, saksa keeles ''Wierscher Weg'' (1743), ''Wesenbergsche Straße'' (1801), ''Narvsche Straße, Narwsche Straße'', ''St. Peterburgsche Straße, Catharinenthalsche Straße'', vene keeles ''Петербургская дорога, Нарвская улица''.&lt;ref&gt;[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&amp;lang=et&amp;kohanimi=96005754&amp;f2v=Y&amp;f3v=Y&amp;nimeliik=&amp;maakond=&amp;vald=&amp;kihelkond=&amp;asum=&amp;f10v=Y&amp;x1d=&amp;x1m=&amp;x1s=&amp;x2d=&amp;x2m=&amp;x2s=&amp;y1d=&amp;y1m=&amp;y1s=&amp;y2d=&amp;y2m=&amp;y2s=&amp;f14v=Y&amp;of=tb Narva maantee], [http://www.eki.ee/ EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut], Eesti kohanimed (vaadatud 04.07.2021)&lt;/ref&gt; 

[[Tallinna ajalugu|Ajalooline]] Tallinnast Narva kulgev tee algas linnamüüri juurest [[Viru värav]]a kohalt, läks praeguse [[Jõe tänav (Tallinn)|Jõe tänava]] kohal üle [[Härjapea jõgi|Härjapea jõe]] viiva silla ning kulges sealt edasi mööda mere randa ida poole. 19. sajandi algul nimetati endise [[Vene turg|Vene turu]] (praeguse Viru väljaku) ja Narva maantee alguse piirkonda Narva eeslinnaks. Narva maantee sillutati munakividega [[1852]]. aastal.&lt;ref&gt;[[Robert Nerman]], [https://www.postimees.ee/1611875/vanalinna-tanavad-said-kivikatte-eeslinnade-elanikud-neelasid-tolmu Vanalinna tänavad said kivikatte, eeslinnade elanikud neelasid tolmu], Postimees, 21. detsember 2006&lt;/ref&gt; [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal 17. oktoobrist 1941 kuni 22. septembrini 1944 kandis osa tänavast Viru väljakust kuni Pirita tee alguseni [[Adolf Hitler]]i nime (saksa keeles ''Adolf-Hitler-Straße'').{{lisa viide}}

Aastatel 1849–1850 ehitati Vene turu põhjaküljele arhitekt I. Jefimovi projekti järgi kahekorruseline [[Christian Abraham Rotermann]]ile kuulunud kivihoone ([[Rotermanni kaubamaja]]), mille teisel korrusel asusid eluruumid ja esimesel korrusel kauplused. [[1871]]. aastal müüdi kaubamaja hoone Tallinna linnale ja algses Narva maantee 1 hoones (tänapäeval [[Viru väljak]] 2) alustas 31. mail 1871 tegevust [[1872]]–[[1917]] [[Tallinna Aleksandri Gümnaasium|Tallinna Aleksander I Gümnaasium]] ning seejärel [[Tallinna Linna I Tütarlaste Gümnaasium]], Tallinna III Gümnaasium, III Reaalkool ja Tallinna III keskkool.&lt;ref&gt;[https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-TLA/type/fa/id/TLA.302/unitid/TLA.302.1.43;jsessionid=7D250649A44A56783846DEB544D952CF Tallinna 3. Gümnaasium, 1916–1944. TLA.302], Tallinn City Archives&lt;/ref&gt;

Narva maantee 2 hoone hävines [[1944]]. aasta [[märtsipommitamine|märtsipommitamisel]]. Narva maantee 2 ja 4 varemed lammutati pärast sõda ning nende kohale rajati väljak. Narva maantee 2 number (maantee algus) liikus edasi Narva maantee 6.

Narva maantee 3 asus bensiinijaam ja puumaja, mis lammutati 1979. aastal. Avati 1923. aasta kevadel [[AS Silva]] poolt, pärast Silva pankrotti (1931) [[Shell]]i bensiinijaam.

Narva mnt 4 asus aastatel 1917–1929 [[Kohvik Linden]]&lt;ref&gt;Andres Klemet. [http://kultuur.elu.ee/ke498_kohvikud.htm Tallinna vanad kohvikud]. [[Kultuur ja Elu]], 4/2009&lt;/ref&gt; ja aastatel 1929–1944 [[Eesti Kunstimuuseum]], hoone hävines [[1944]]. aasta [[märtsipommitamine|märtsipommitamisel]]. 

Narva maantee 5 asunud kaks 19. sajandi lõpus ehitatud kivimaja, kus asus Lasnamäe linnaosavalitsus, lammutati enne [[Foorumi Ärikeskus]]e ehitust 2000. aastate keskel.

Narva mnt 6 asus OÜ Tarmo ja/või Baltonafta bensiinijaam aastatel 1929–1932. Narva maanteel nr 6 maja ees asunud bensiinijaam suleti [[Tallinna Linnavalitsus]]e otsusega 1. aprillist 1933.&lt;ref&gt;[http://eag.vanatehnika.ee/ewtarvikud.html Eesti autajaloo leheküljed]. http://eag.vanatehnika.ee/ (vaadatud 10.09.2020)&lt;/ref&gt;

Aadressil Narva mnt 6a asus [[Beljajevi Tütarlaste Gümnaasium]], 1923–1931 [[Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium|Vene õppekeelega Tallinna linna ühendatud humanitaar- ja reaalgümnaasium]] ja seltsi [[Vene kool Eestis]] Vene eraühishumanitaargümnaasium.
[[Pilt:TLA_1465_1_559_Narva_mnt_15_1937_fotogr_E_Brockner.jpg|pisi|left|Narva maantee 15 (1937)]]
[[Fail:TLA 1465 1 550 Narva mnt 39 43 2 04 1939 fotogr E Brockner.jpg|pisi|left|Narva maantee 39 (1939)]]
1931 ehitati hoone ümber, siia lisati juurdeehitis ning sellest tehti erahaigla (arhitekt [[Johann Ostrat]]). Esimene lastenõuandla avati Tallinnas aadressil [[Liivalaia tänav]] 6 [[Ameerika Punane Rist|Ameerika Punase Risti]] poolt 1921. aastal. 1940. aasta 1. novembril avati esimene lastehaigla [[Tallinna I Sünnitusmaja]] juures [[Sakala tänav]] 32 ja 1941. aastal koliti lastehaigla [[Pärnu maantee]] 67, kus oli juba 75 voodikohta. 1944. aasta [[Märtsipommitamine Tallinnas|märtsipommitami]]sel sai lastehaigla kannatada ning viidi ajutiselt Saue valla ühte koolimajja. Septembris 1944 jätkati 50 kohaga tööd Diakoonia Haiglas [[Pärnu maantee]] 102.

Pärast sõda sai hoone aadressiks Narva maantee 2. 1946. aastal viidi [[Diakonisside Asutis|Diakoonia Haiglast]] aadressil Pärnu maantee 102 I Lastehaigla ja [[Tallinna Linna Lastehaigla]] üle majja aadressil Narva mnt 2.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20221211133730/https://www.lastehaigla.ee/ajalugu/ LASTETERVISHOIUASUTUSTE ARENG TALLINNAS. Ajalugu]. www.lastehaigla.ee, (vaadatud 11.12.2022)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Kalender-märkmik. Eesti NSV Ajalehtede-ajakirjade kirjastus. Tallinn, lk 130&lt;/ref&gt; 1973. aastal ühendati II ja III Lastepolikliinik Kesklinna Lastepolikliinikuks asukohaga Narva mnt 2, 1979. aastal kolis Kesklinna Lastepolikliinik aadressile [[Ravi tänav]] 2 (uus hoone Ravi tänav 27 valmis 1986. aastal). Lammutati 1979. aastal.

Narva maantee 9 ja [[Hobujaama tänav|Jaama tänav]] (nüüd [[Hobujaama tänav]]a) nurgal asus bensiini- ja hooldejaam, mille avas juunis 1924 Caucasian Oil Company, hiljem omanik AS Eesti Petrol. Tuntud ka kui &quot;Standard bensiinijaam&quot;.
[[Pilt:TLA_1465_1_547_Narva_mnt_21_12_04_1939_fotogr_E_Brocknor.jpg|pisi|Narva maantee 21 ja hotell Room (Narva mnt 20) (1939)]]
1930. aastail asus Vene turu põhjapoolsel küljel, Narva maantee alguses liini[[autobuss]]ide lõpp-peatus, kahe maailmasõja vahel oli [[Rotermanni kaubamaja]] hoone kaugbussiliinide oote- ja alguspaik.

Narva mnt 20 asus hotell Room (nimetatud [[Rooma]] järgi)&lt;ref&gt;[https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/82309/fd2011-pp00001879-pdf001.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y Tallinnan opas, YLEISEN SANOMALEHTITOIMISTON (G. PAJUN) KUSTANTAMA TALLINN, HARJU TANAV 43. TEL. 444-21. R. Tohver &amp; Ko trükk, Tallinna 1937], lk 7&lt;/ref&gt;, mis hävines [[1944]]. aasta [[märtsipommitamine|märtsipommitamisel]].

Narva mnt 24 algses hoones asus Narva mnt apteek.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/eestisona/1942/12/28/26 Tallinna teateid. Narva mnt. apteek, A. Hitleri 24 (tel. 304-27)]. Eesti Sõna nr 298, 28. detsember 1942&lt;/ref&gt;

2015. aastal leiti [[Kadrioru park|Kadrioru pargi]] naabruses Tivoli elurajooni rajamise käigus keskaegsete [[koge]]de vrakid,&lt;ref&gt;[https://moodnekodu.delfi.ee/news/ehitus/tivoli-elamukvartali-ehitus-pakkus-ehitajale-palju-ullatusi?id=79210370 Tivoli elamukvartali ehitus pakkus ehitajale palju üllatusi], moodnekodu.delfi.ee, 17.08.2017&lt;/ref&gt; mis asusid 200 meetri kaugusel tänapäevasest merepiirist. Üks laevavrakk toimetati Tallinna [[Lennusadam]]asse rekonstrueerimiseks ning teine uputati ajutiselt [[Tallinna laht]]e, et selle seisukord säiliks. Üks koge on välja pandud&lt;ref&gt;[https://meremuuseum.ee/paksmargareeta/ajaloo-ja-merehuvilisele/koge/ Koge], meremuuseum.ee (vaadatud 20.12.2020)&lt;/ref&gt; [[Eesti Meremuuseum]]i [[Paks Margareeta]] muuseum-külastuskeskuse sisehoovis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-tallinna-lennusadamas-algasid-tood-keskaegse-laevavraki-viimiseks-paksu-margareeta-sisehoovi?id=85826765 Tallinna Lennusadamas algasid tööd keskaegse laevavraki viimiseks Paksu Margareeta sisehoovi]. www.delfi.ee, 5. aprill 2019&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;FOoTW&quot;&gt;[http://www.foorumkeskus.ee/ Foorumi ostukeskuse koduleht]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;r9boY&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.triumphplaza.ee/index.php/et |pealkiri=Triumph Plaza |vaadatud=2015-03-07 |arhiivimisaeg=2015-03-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150311141329/http://www.triumphplaza.ee/index.php/et |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;43lTC&quot;&gt;[[Uus Eesti]], 23.09.1939 lk 9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KmVFo&quot;&gt;[[Päevaleht (1905)|Päevaleht]], 3.11.1939 lk 1&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HROab&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.tlu.ee/et/ylikool/ylikoolilinnak |pealkiri=Ülikoolilinnak |vaadatud=2014-11-11 |arhiivimisaeg=2014-11-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141111114126/http://www.tlu.ee/et/ylikool/ylikoolilinnak |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Z2kyw&quot;&gt;{{kultuurimälestis|8495|8495 Koolihoone Narva mnt. 25, 1939. a.}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8cbmd&quot;&gt;{{kultuurimälestis|8688|8688 Elamu Narva mnt. 26, 19. saj. lõpp}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qMeJy&quot;&gt;[http://www.tlu.ee/?LangID=4&amp;CatID=3480&amp;ArtID=6037&amp;action=article Algab Silva hoone ümberehitusprojekti koostamine], Tallinna Ülikooli uudiskiri, 11.09.09&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JRC7P&quot;&gt;{{kultuurimälestis|8689|8689 Elamu Narva mnt. 28, 1903. a.}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6tEjz&quot;&gt;{{kultuurimälestis|8690|8690 Elamu Narva mnt. 30, 1912. a.}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MQvwJ&quot;&gt;{{kultuurimälestis|8691|8691 Elamu Narva mnt. 32, 19./20. saj. vahetus}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2OgP1&quot;&gt;[http://www.arhliit.ee/uudised/3831/ Ajalooline Kadrioru apteek sünnib ümber barokseks sigaritoaks], 12.01.2006&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zxdua&quot;&gt;{{kultuurimälestis|1188|1188 Maja, kus alates 1873. aastast asub apteek}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3e1F5&quot;&gt;{{kultuurimälestis|8497|8497 Elamu Narva mnt. 55, 1928. a.}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mmLUT&quot;&gt;{{kultuurimälestis|8174|8174 Elamu Narva mnt. 57, 1931. a.}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PpnRW&quot;&gt;[http://olivespa.eu/ Olive Spa]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6B5BZ&quot;&gt;Urmas Tooming, [https://web.archive.org/web/20120109210648/http://www.tallinnapostimees.ee/695666/must-luik-ja-villa-mon-repos-arkavad-taas-ellu/ Must Luik ja villa Mon Repos ärkavad taas ellu], Postimees, 09.01.2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jFx0g&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20111007035819/http://www.tallinnapostimees.ee/588390/villa-mon-repos-pakub-moodujatele-taas-silmaroomu/ Villa Mon Repos pakub möödujatele taas silmarõõmu], Postimees, 5.10.2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SApJw&quot;&gt;{{kultuurimälestis|8177|8177 Villa &quot;Mon Repos&quot;, 19. saj.}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonscat|Narva maantee (Tallinn)}}
* [[Askur Alas]], [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/27684011/tallinna-isehavinevad-majad-ii-osa-tragoodia-kadriorus-fotod Tallinna isehävinevad majad, II OSA: Tragöödia Kadriorus]; Eesti Ekspress, 10. detsember 2008

{{Kadrioru asumi tänavad}}
{{Sadama asumi tänavad}}
{{Südalinna asumi tänavad}}

[[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]]
[[Kategooria:Lasnamäe linnaosa tänavad]]</text>
      <sha1>00ne91u1p8ipqinl9w0fwf4pc3q8yu8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>124226</id>
    <revision>
      <id>7248647</id>
      <parentid>7055889</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T17:05:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juba Linnuke</username>
        <id>239122</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248647</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="52740" sha1="iilguss1ugagdlr3zs89ssjc2qwle3r" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2008}}
{{Väeüksus
|nimi= 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus
|pilt= 
|pildiallkiri= 
|aeg=  1940–1941
|riik= [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[NSV Liit]]&lt;br&gt; [[Pilt:Flag of Estonian SSR 1940 1953.svg|25px]] [[Eesti NSV]]
|kuuluvus=[[Punaarmee]] &lt;br&gt; [[Balti sõjaväeringkond|Balti Erisõjaväeringkond]]&lt;br&gt;[[Leningradi sõjaväeringkond]] &lt;br&gt;[[Looderinne (Teine maailmasõda)|Looderinne]]&lt;br&gt; [[27. armee (NSV Liit)|27. armee]]&lt;br&gt; [[11. armee (NSV Liit)|11. armee]]
|haru=
|liik=
|ülesanne=
|suurus=[[Korpus (sõjandus)|korpus]]&lt;br&gt;  16 300 (01.07.1940) &lt;br&gt; 13 470  (01.09.1940) &lt;br&gt; 10 490 (01.01.1941) &lt;br&gt; 29 000 (07.06.1941)  (sh 7000–7500 eestlast)&lt;br&gt;  21 535 (15.07.1941) &lt;br&gt; 12 333 (01.10.1941)  (sh kuni 500–1000 eestlast)&lt;ref&gt;Hanno Ojalo, [https://dea.digar.ee/article/JVkalender/2017/10/0/25 KUIDAS HUKKUS EESTI KAITSEVÄE ELIIT], Kalender 2018&lt;/ref&gt;
|praegune_ülem=
|lahingud= [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarinde]] lahingud [[Pihkva oblast|Pihkva]] ja  [[Novgorodi oblast]]is: &lt;br&gt;[[Porhovi lahing]], [[Soltsõ pealetungioperatsioon]], [[Hilovo lahing]], [[Logovino lahing]], [[Dno lahing]]
|ülemad= 
|märkimisväärsed_ülemad= [[kindralmajor]] [[Gustav Jonson]]&lt;br&gt;kindralmajor [[Aleksandr Ksenofontov]]&lt;br&gt;[[kindralmajor]] [[Mihhail Duhhanov]]
|tähtpäevad= [[29. august]] [[1940]], formeerimine &lt;br&gt; [[23. veebruar]] [[1941]], vandetõotuse andmine
}}

'''22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus''' ehk '''22. territoriaallaskurkorpus''' (ka ''22. territoriaal-laskurkorpus''; [[vene keel]]es ''22-й стрелковый корпус'') oli [[Punaarmee]] väekoondis perioodil [[29. august]] [[1940]] – [[23. august]]&lt;ref&gt;Toe Nõmm, 22. Eesti territoriaallaskurkorpus aastail 1940–1941, Eesti TA Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide 39, 1990, nr. 1, lk 54&lt;/ref&gt; [[1941]] ([[1. oktoober]] [[1941]]).

==Laskurkorpuse moodustamine==
Pärast [[Eesti NSV]] okupeerimist ja tahtevastast liitmist NSV Liiduga [[liiduvabariik|liiduvabariigina]] [[6. august]]il 1940 andis [[17. august]]il 1940 Nõukogude Liidu kaitse [[rahvakomissar]] [[Semjon Timošenko]] direktiivi nr 0/2/105022, mille kohaselt tuli [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]] sõjavägi reorganiseerida septembri keskpaigaks [[Punaarmee]] koosseisus olevateks territoriaallaskurkorpusteks. Seda tehti samaaegselt ja ühetaoliselt kõigis kolmes riigis. [[29. august]]il [[1940]] võttis [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] vastu otsuse &quot;Eesti Rahvavägi ümber kujundada Punaarmee territoriaalseks laskurkorpuseks, andes tema üle Baltimaa erisõjaväeringkonna vägede koosseisu.&quot;

22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus moodustati [[Eesti Rahvavägi|Eesti rahvaväest]], mis oli omakorda moodustatud reorganiseeritud [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväest]]. Direktiivi kohaselt pidi territoriaalkorpus koosnema korpuse juhatusest, kahest laskurdiviisist ja korpuse eriüksustest – kokku rahuaegse isikkoosseisuga 15 142 inimest. Samuti oli ametlikult sätestatud nende korpuste ajutine üheaastane staatus&lt;ref&gt;Aleksander Tšapenko, Eesti Rahvaväe reorganiseerimine Punaarmee 22. territoriaalseks laskurkorpuseks 1940–1941. Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri Muuseumi Aastaraamat 6/2006, 2007, lk 39-50&lt;/ref&gt;.

Sel perioodil tuli nad puhastada &quot;mitteusaldusväärsest elemendist&quot;, isikkoosseisule selgeks õpetada vene keel ja läbida ümberõpe vastavalt Punaarmee programmidele ja määrustikele. &lt;!-- &quot;Korpusepoisid&quot; lk 14 !--&gt;Eesti territoriaalkorpuse komandöri kohusetäitjaks määrati esialgu [[kindralmajor]] [[Gustav Jonson]], kes oli enne seda olnud [[Johannes Varese valitsus]]e sõjavägede juhataja, staabiülemaks [[kolonel]] [[Mart Tuisk]]. &lt;!-- &quot;Korpusepoisid&quot; lk 15 !--&gt;

{{kas|3. juunil 1940}}{{lisa viide}} määrati korpuse ülemaks NSV Liidust pärit [[kindralmajor]] [[Aleksandr Ksenofontov]], korpuse komissariks brigaadikomissar A. Bagnjuk, staabiülemaks polkovnik N. Lednev. Territoriaalkorpuse juhatus ja [[staap]] formeeriti [[Kaitseväe Peastaap#Ajalugu|Eesti Rahvaväe peastaa]]bi baasil.

Kahest diviisist koosneva 22. Eesti Territoriaal-Laskurkorpuse formeerimine lõpetati peamiselt juba [[1940]]. aasta septembri keskpaigaks. Laskurpolgud moodustati jalaväerügementide ja üksikute jalaväepataljonide ühendamise teel, senisest side- ja pioneeripataljonist ning õhu- ja tankitõrjedivisjonist said korpuse ning diviiside eriüksused. Korpuse lennueskadrilli kaader ja tehnika võeti Eesti lennuväelt. Suur osa pärast 17. juunit 1940 oma kasarmutest väljaaetud väeosadest oli vahepeal asunud ajutistes majutuskohtades (koolimajades, ladudes ja mujal), nüüd järgnes uus kolimine. Korpuse ja [[180. Eesti Laskurdiviis]]i staap ning korpuseväeosad jäid [[Tallinn]]a. 180. diviisi laskurpolgud paigutati laiali [[Põhja-Eesti]]sse ([[Tallinn]]a, [[Türi]]le, [[Tapa]]le ja mujale) ning [[182. Eesti Laskurdiviis]]i osad [[Lõuna-Eesti]]sse ([[Tartu]]sse, [[Elva]]sse, [[Võru|Võrru]], [[Petseri]]sse). &lt;!-- &quot;Korpusepoisid&quot; lk 15 !--&gt; 15. novembril 1940 kinnitati Eesti ohvitserid senises auastmes põhikohaga teenistusse, korpuse 8 eesti kindrali auastmed kinnitati 29. detsembril 1940. aastal.  

Korpuse diviiside staapides operatiiv-, luure-, rivi- ja kaadrijaoskonnad moodustati algselt eesti sõjaväelastest, aga kui septembri keskpaiku ilmus kohale ka venelastest juhtkond, siis moodustati neist veel poliitiline osakond – diviisikomissariga eesotsas, šifrijaoskond ja nn eriosakond. Varustuse, inseneriväe-teenistuse, keemiateenistuse, sanitaarteenistuse, side ja autotankide ülemateks jäeti eestlased.

[[23. veebruar]]il [[1941]], [[Punaarmee]] 23. aastapäeval andsid Eesti Korpuse sõjaväelased uue vande Nõukogude Liidule.

==Laskurkorpuse struktuur 1940–1941 ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
|-
! style=&quot;background:#CFCFCF;&quot; | Korpus, allüksused
! style=&quot;background:#CFCFCF;&quot; | Asukoht
! style=&quot;background:#CFCFCF;&quot; | Juhtivad isikud
|-
| '''Korpuse juhatus&lt;ref&gt;[[Toe Nõmm]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1990-1-43-58_20240417140052.pdf?v=a57b8491d1d8 22. Eesti territoriaallaskurkorpus aastail 1940–1941], [[Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateadused. Köide 39, 1990, nr. 1, lk  44&lt;/ref&gt;'''
| [[Võru]]
| komandör [[kindralleitnant]] [[Gustav Jonson]] (–06.1941), asetäitja polkovnik [[Vassili Boloznev]]&lt;br&gt; brigaadikomissar [[Andrei Bagnjuk]]&lt;br&gt;brigaadikomissar  V. Mžavanadze (09.1940)&lt;br&gt;komandör  kindralmajor [[Aleksandr Ksenofontov]] 3.06.1941 –&lt;br&gt; asetäitja polkovnik [[Vassili Boloznev]]&lt;br&gt; brigaadikomissar  [[Andrei Bagnjuk]] (– 12. juuli 1941)
|-
|[[22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse Staap|Staap]] (''Воинская часть № 5570'')&lt;br&gt; Punaarmee [[Korpus (sõjandus)|Korpus]]e staabi koosseis (1939):
* staabiülem
** staabiülema asetäitja
# operatiivosakond (оперативный отдел) 
# luureosakond (разведывательный отдел) 
# riviosakond (строевой отдел) 
# tagalaosakond (отдел тыла) 
# majandusteenistus (хозяйственная часть).

Korpuse staabi operatiiviosakonna ülem oli ühtlasi korpuse staabiülema asetäitja.
|Tallinnas, [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]]l 
|Staabiülem [[Mart Tuisk]] (–06.1941)&lt;br&gt; staabiülema asetäitja [[Johannes Aleksander Raud|Johannes Raud]]&lt;br&gt;staabiülem  polkovnik [[Ivan Ledjov]] (06.1941–)
|-
|Staabi 1. osakond&lt;ref&gt;19 июля 1939 года был издан приказ НКО СССР № 0105 «О реорганизации первых отделов штабов и переименовании их в оперативные отделы.&lt;/ref&gt;-Operatiivosakond
|
|komandör kolonel [[Herbert Raidna|Herbert Voldemar Raidna]]/ [[kolonelleitnant]] [[Johannes Reinola]], asetäitja kolonel [[Johannes Aleksander Raud|Johannes Raud]]&lt;br&gt;alampolkovnik L. Lesnitšenko; 
|-
|Staabi 2. osakond (Luureosakond) 
|
|komandör alampolkovnik [[Aleksander Vernik]]
|-
| Staabi {{kas|3.}} osakond ([[eriosakond]]) (''В/ч № 5697'')
| Tallinnas, [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]]l 
|komandör [[Fjodor Suhhanov]], hiljem 1941. aasta märtsist [[Pavel Utikas]] &lt;ref&gt;Pekka Erelt, [https://web.archive.org/web/20081209025406/http://www.ekspress.ee/2008/10/05/varia/4667-eesti-mustimaid-mehi-kes-reetis-mangeldes Eesti mustimaid mehi, kes reetis mängeldes], Eesti Ekspress, 5. oktoober&lt;/ref&gt;, Suhhanovi abi oli [[Alfred Tuur]]; [[Rudolf Prants]], Rodionov,
|-

|Tagalaosakond 
| 
|komandör polkovnik [[Eduard Melts]]
|-
| Korpuse sõjaprokuratuur (''В/ч № 5613'')
|
|
|-
| Korpuse sõjatribunal (''В/ч № 5617'')
|
|
|-
| Staabipatarei (''В/ч № 5580'')
|
|
|-
| Sanitaarteenistus
| 
| komandöri kt. kindralmajor-meedik/brigaadiarst [[Martin Jervan]]
|-
| Varustusülem
| 
| komandöri kt. intendanditeenistuse kindralmajor [[Tõnis Rotberg]]
|-
| Suurtükiväeülem
| 
| komandöri kt. kindralmajor/suurtükiväe kindralmajor [[Herbert Brede]]
|-
| Suurtükiväe staabiülem
| 
| major [[Nikolai-Aleksander Riiberk]]
|-
| Suurtükiväe varustusülem
| 
| komandör polkovnik [[Jüri Hellat]]
|-
| [[614. suurtükiväepolk|614. korpuse suurtükiväepolk]] (''В/ч № 5575'')&lt;br&gt; ''[[:ru:614-й корпусной артиллерийский полк|614-й корпусной артиллерийский полк]]''
| Kose-Tallinn
| komandöri kt. polkovnik [[Erich Toffer]] ({{kas|−06.1940}})&lt;br&gt; major F. Magdjuk ({{kas|06.1940–}} – 12. juuli 1941)&lt;br&gt; polgukomissar Vikenti Babitski
|-
|[[614. suurtükiväe polgu staap]]
|
| komandöri kt. [[kapten]] [[Harald Roots]], asetäitja [[Harry Lessel]] 
|-
|614. suurtükiväe polgu 1. divisjon
|
|
|-
|614. suurtükiväe polgu 2. divisjon
|
|komandör major [[Otto Treufeldt]]
|-
| [[415. sidepataljon]] (''В/ч № 5583'')
| Tallinn, moodustati [[Sidepataljon]]ist
| komandör kapten Kuzmenko, hiljem major [[Johannes Vingissaar]], &lt;br&gt;Raadioroodu ülem [[major]] [[Arnold Isotamm]], [[politruk]]i asetäitja [[Arnold Meri]]
|-
| [[202. üksik sapööripataljon]] (''В/ч № 5595'')
| [[Nõmme]], moodustati [[Pioneerpataljon]]ist
| komandör major [[Erich Möldre]], asetäitja vanemleitnant Volkov, pataljonikomissar [[Eduard Purro]]
|-
| [[22. territoriaalkorpuse eskadrill|22. Lennuväeeskadrill]]&lt;ref&gt;(relvastuses oli 7 kerget [[Luurelennuk|luurelennukit]] [[Hawker Hart]] ja 5 [[Pommituslennuk|pommituslennukit]] [[Henschel Hs 126]]B)&lt;/ref&gt; (''В/ч № 5694'')&lt;br&gt; ''[[:ru:22-й корпусной авиаотряд (корпусная эскадрилья)|22-й корпусной авиаотряд (корпусная эскадрилья)]] 
| [[Jägala]], moodustati Eesti [[Õhukaitse]]st
| komandör kolonelleitnant [[Hans Kitvel]], hiljem major [[Peeter Juhalain]]
|-
| [[150. õhukaitse suurtükiväedivisjon]] ehk seniitsuurtükidivisjon (''В/ч № 5600'')
| Tallinn, moodustati [[Õhukaitse suurtükiväegrupp|Õhukaitse suurtükiväegrupist]]
|komandör major [[Harald Lokk]] (arreteeriti 2. detsembril 1940), major [[Johan Peiker]]
|-
|'''[[180. Eesti laskurdiviis]] (Põhja diviis)''' 
|
| komandör [[kindralmajor]] [[Richard Tomberg]] (−06.1941)&lt;br&gt;diviisiülema asetäitja polkovnik  [[Ivan Missan]]; 
|-
| '''[[182. Eesti laskurdiviis]] (Lõuna diviis)'''
|
| komandör kindralmajor [[Jaan Kruus]]  (−06.1941)&lt;br&gt;diviisiülema asetäitja polkovnik Ivan Intjapin&lt;br&gt;komandör  [[Ivan Kurõšev]] (3.6.1941–)
|-
|}

==Ohvitserkonna vahistamine==
Juunis 1941 saadeti korpus [[Petserimaa]] [[Värska]] õppelaagrisse, kus Petseri Kaitseliidu majas [[juuniküüditamine|13.–14. juunil]] vangistati ligi 231 Eesti tegevsõjaväelast&lt;ref&gt;[http://secreturbanist.blogspot.com/2018/10/ Eesti Kaitseväe Värska laagritest 1941 küüditatud ohvitseride nimekiri väeosade kaupa], ((väidetavalt [[Vello Salo]] koostatud) nimekiri ohvitseridest ja sõjaväega seotud isikutest, kes viidi Eesti Kaitseväe Värska laagritest 13.-14. juunil 1941 kõigepealt Petserisse, arreteeriti seal ja küüditati Nõukogude Venemaa GULAGI vangilaagritesse)&lt;/ref&gt;,&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/1980/07/22/7 Vene terrori ohvriks langenud Eesti ohvitserid], Vaba Eestlane = Free Estonian, 22 juuli 1980&lt;/ref&gt; (179 ohvitseri ja lipnikku, kes saadeti enamasti [[Norilski Parandusliku töö laager|Norilsk]]i vangilaagrisse, 49 allohvitseri ja sõdurit). Värska laagrist vahistatutele lisati mujal Eestis kinni võetud 36 kaadrisõjaväelast. Korpuse juhtkonna 26 Eesti ohvitseri olid juba varem täienduskursuste sildi all Venemaale Moskvasse ja Gorkisse „kursustele” viidud, kus neist enamik samuti vangistati. Juba 5. juunist alates hakati vanemaid ohvitsere koondama Riiga&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/page/vabaeestisona/1980/06/05/4 Eesti ohvitserkonna küüditamine 1941. a,], Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word: Estonian weekly, 5 juuni 1980&lt;/ref&gt; Uueks ülemaks määrati kindralmajor [[Aleksandr Ksenofontov]], diviisiülemateks polkovnikud I. Missan ja I. Kurõšev. Moskva Suurtükiväe Akadeemiast viidi Lama vangilaagrisse kindralmajor [[Herbert Brede]], major [[Nikolai Riiberk]], polkovnik [[Georg Leets]], kapten [[Martin Nurk]], kindralmajor [[Hugo Kauler]], major [[Rudolf Tuul]], polkovnik [[Erich Toffer]], polkovnik [[Valter Martma]], kapten [[Verner Püss]], alampolkovnik [[Rudolf Krupp]], alampolkovnik [[Artur Tenno]], kapten [[Vello Muruma]], polkovnik [[Johannes Tamm]], major [[Aleksander Kudevita]] ja major [[Harald Roots]].

==Taganemine Venemaale==
28. juunil hakkasid korpuse väeosad käsu korras taganema Venemaale. Põgenemiseks polnud mingeidki väljavaateid, sest kolonnid oli Punaarmee eriüksuste poolt ümbritsetud. Õhtu eel jõuti Irboskasse, kus tehti peatus, seejärel liiguti [[Riia–Pihkva tee|Riia–Pihkva kiviteel]] Pihkva suunas. 3. juuli õhtuks jõuti [[Porhov]]ist 15 kilomeetri kaugusele, kuhu jäädi pidama. 5. juulil liiguti edasi. Juba evakuatsiooni käigus algasid deserteerumised eesti sõjaväelaste poolt, kes kasutasid korralagedust kui Saksa lennukid tegid luurelende kaugele Vene tagalasse ning varjumiseks tuli maanteelt võssa peituda või viskuda kraavidesse, et vältida ohvreid. Iga Saksa lennuk andis võimaluse pääsemiseks ning andis võimaluse jalgalaskmiseks. Saksa poolele üle läinud paigutati [[Pihkva vangilaager|Pihkva]] ja [[Ostrovi vangilaager|Ostrovi vangilaagrisse]], kust nad suunati [[Dünaburg]]i, kus oli umbes 25 000 vangi, nendest umbes paar tuhat eestlast. Dünaburgist aga läbi Kaunase, [[Tilsit]]i linna ja sealt jalgsi [[Ebenrode]] vangilaagrisse. Ebenrode vangilaagris oli umbes 20 000 vangi, nende hulgas umbes 6000 eestlast. 
[[File:Схема расположения ЛОР.svg|pisi|Punaarmee [[Luga (linn)|Luga]] kaitseliin juulis 1941, [[Leningradi oblast|Leningradi]] ja [[Novgorodi oblast]]is]]
22. ETL sõdis 4. juulist 22. augustini [[Looderinne (Teine maailmasõda)|looderinde]] [[11. armee (NSV Liit)|11. armee]] alluvuses [[Pihkva]] ja [[Staraja Russa]] piirkonnas. Eestlasi oli sel ajal korpuses umbes 5500. Augustilahingutes pealetungivate Saksa [[Väegrupp Nord|väegrupi Nord]] vägedega kandis korpus suuri kaotusi, osa eestlasi hukkus, langes vangi või läks Saksa poole üle.

Punaarmeesse alles jäänud eestlased toodi septembris 1941 looderindelt ära kui mitteusaldusväärsed ja saadeti Punaarmee Poliitilise Peavalitsuse ülema 1. järgu armeekomissar [[Lev Mehlis]]e 28. septembri 1941 direktiivi alusel [[GULAG]]i [[tööpataljonid]]esse. Tööpataljonid, kuhu eestlased saadeti, olid tegelikult surmapataljonid. Metsa- ja muudele rasketele töödele saadetud meestel polnud külmade saabudes sooje riideid, neid toideti nagu vange, arstiabi peaaegu puudus. Algas massiline suremine nälga ja nakkushaigustesse. [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1941]] lõpetati ametlikult korpuse tegevus. Ellujäänud korpuse koosseisu sõjategevus jätkus [[8. Eesti Korpus]]es.

==Korpus sõjategevuses==
[[22. juuni]]l [[1941]] kuulus 22. Eesti Territoriaalsesse Laskurkorpusse umbes 29 000 meest. Sellest päevast juhtis korpust [[kindralmajor]] [[Mihhail Duhhanov]].

Sõja alguses suurendati korpus Nõukogude Liidust toodud mobiliseeritutega täiskoosseisuliseks (29 000 meest).
[[File:Карта ЛФ с 22.06.41 по 13.07.41.jpg|pisi|Saksa [[väegrupp Nord|väegrupi Nord]] vägede pealetung 22. juunist 13. juulini 1941]]
Korpus allus sõja alguses [[Põhjarinne (Teine maailmasõda)|Põhjarindele]], kuid [[1. juuli]]l allutati korpus [[Looderinne (Teine maailmasõda)|looderindele]]. Väekoondis osales Nõukogude Liidu poolel lahingutes [[Hilovo]], [[Porhov]]i, [[Dno]], [[Soltsõ]] ja [[Staraja Russa]] lähedal. Korpuse esimene rindepäev oli [[6. juuli]]l, mil suurem osa üksustest juba Porhovi ees lahinguks valmistus ning esimest korda Saksa luureüksustega kokku satuti. Korpuse Eesti sõjaväelased osalesid järgnenud 87 rindepäeva jooksul (kuni 1. oktoobrini 1941) kõigis tähtsamates võitlustes ([[Porhovi lahing]]us, Soltsõ pealetungidel, Staraja Russa kaitsmisel ja pealetungil ning septembrilahingutes. Esimese lahingukäsu sai territoriaalkorpus [[23. juuni]]l ning pidi asuma [[Põhja-Eesti]] ranniku kaitsele. &lt;!-- &quot;Korpusepoisid&quot;/23 !--&gt;

22. ETL komandöre vahetati sõja eel-alul mitu korda. &quot;Kursustele&quot; saadetud kindralleitnant [[Gustav Jonson]]i ajutiseks kohusetäitjaks määrati esialgu kindralmajor [[Aleksandr Ksenofontov]], kuid teda pidi varsti asendama kogenud kindralmajor K. Pjadõšev. Too ei asunud siiski selle kohale. Tegelikult sai augustis järgmiseks korpuse komandöriks [[Mihhail Duhhanov]].

Juba 25.–26. juulil tühistati korpuse diviiside 1. lahingukäsk. [[182. Eesti Laskurdiviis]] sai uue korralduse paikneda ümber [[Venemaa]]le [[Pihkva]] taha õppelaagrisse ja [[180. Eesti Laskurdiviis]] eraldi 100&amp;nbsp;km ida poole [[Staraja Russa]] lähistele. Viimased korpuse osad lahkusid Eestist 1.–2. juulil. &lt;!-- korpusepoisid/24 !--&gt;Vähem kui nädalaga liikusid Eesti välja kümned tuhanded mehed, tuhandeid tonne laskemoona, relvi jm varustust, üle 5000 hobuse ja nende vankrid ning sööt, sajad autod, Vene ohvitseride naised-lapsed jne. &lt;!-- korpusepoisid/25 !--&gt;

[[Operatsioon Barbarossa|Operatsiooni Barbarossa]] teises faasis juuli lõpus ja augusti alguses tungis Saksa väegrupp Nord läbi Läti ja Eesti [[Leningrad]]i poole, vallutas [[Pihkva]] ning liikus edasi [[Luga]] ja [[Novgorod]]i suunas. [[Loode-Venemaa]]l, [[Leningradi oblast]]is väegrupi Nord [[4. tankiarmee]] väeosad vallutasid [[4. juuli]]l [[Ostrov]]i, sisenesid [[8. juuli]]l ja hõivasid [[9. juuli]]l tähtsa raudtee ja maanteede ristumiskoha [[Pihkva]]. Pihkva vallutamise järel jätkasid 4. tankiarmee XXXXI armeekorpuse väed pealetungi Leningradile [[Luga]] [[Luga kaitseliin|sihil]], [[Pljussa]] juures pealetung peatus ning 1. ja 6. tankidiviis suundus [[Kingissepa]] suunas, LVI motoriseeritud armeekorpuse 8. tankidiviis suundus aga [[Porhov]]i suunas. Kaitset liinil [[Pihkva järv]] – [[Ilmeni järv]] korraldas Punaarmee 11. armee, mille koosseisu kuulusid 41. korpus, 22. Territoriaalne korpus, 12. mehhaniseeritud korpuse väeosad ja 1. mehhaniseeritud korpuse väeosad.
=== Porhovi lahing, 6.–11. juuli ===
{{Sõjaline konflikt
|konflikt=Porhovi lahing
|osa= [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarinde]] lahingutest 1941. aastal
|pilt=Удары 4тг с 10 по 14 июля 1941.svg
|pildiallkiri= [[Saksa 4. tankiarmee|4. tankiarmee]] [[LVI motoriseeritud armeekorpus]]e pealetungisuunad 10.-14. juulil
|aeg=6.–11. juuli 1941
|koht= Pihkva oblast
|tulemus= 
|ala=
|osaline1= [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|20px]] [[Saksa Riik|Saksamaa]]&lt;br&gt;
|osaline2= [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Nõukogude Liit]]
|väejuht1= [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Erich von Manstein]]
|väejuht2=[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] kindralmajor [[Aleksandr Ksenofontov]]
|väeüksused1 = [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Väegrupp Nord|Väegrupi Nord]] [[Saksa 4. tankiarmee|4. tankiarmee]] [[LVI motoriseeritud armeekorpus]]e&lt;br&gt;
|väeüksused2 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Looderinne (Teine maailmasõda)|Looderinde]] [[11. armee (NSV Liit)|11. armee]] 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse &lt;br&gt;[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[182. Eesti Laskurdiviis]]i [[171. laskurpolk]] ja [[140. laskurpolk]]&lt;br&gt;
[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[614. korpuse suurtükiväepolk]]
|jõud1=
|jõud2=
|kaotused1=
|kaotused2=
}}

{{Vaata|Porhovi lahing}}
Edasistes kaitselahingutes osalesid Eesti 22. Territoriaalkorpuse väeosad [[11. armee (NSV Liit)|11. armee]] koosseisus [[Looderinne (Teine maailmasõda)|looderindel]].
Porhovi lahing oli kui kahevõitlus kindralite [[Aleksander Ksenofontov]]i ja [[Erich von Manstein]]i vahel. 8. juuli hommikust alustasid kohalejõudva Saksa [[Wehrmacht]]i LVI motoriseeritud armeekorpuse eelosad järk-järgult tugevnevaid rünnakuid: 3. motoriseeritud diviis [[Ostrovi–Porhovi tee]] suunal [[Slavkovitš]]i ümbruses 182. LD [[171. laskurpolk|171. laskurpolgu]] kaitse vastu ja Saksa 8. tankidiviis sellest u 25&amp;nbsp;km kagu pool [[Mahnovka]] rajoonis 180. LD [[42. laskurpolk|42. laskurpolgu]] kaitselõigus. 8.–9. juuli hommikupoole võitlused olid eesliini pataljonide tasandil päris ägedad ja kaotusterohked mõlemale poolele ning kulgesid vahelduva eduga. 182. diviisi [[171. laskurpolk|171. laskurpolgu]] ja [[140. laskurpolk|140. laskurpolgu]] parempoolse, teeäärse pataljoni positsioone ründas vastane algul [[kompanii]]- kuni [[pataljon]]isuuruse jalaväe jõuga [[tank]]ide ja [[soomusauto]]de toetusel ning saavutas Peti külade lõigus ja nende lähikonnas ka lokaalselt edu, mis aga riivistati vasturünnakutega 5. tankipolgu tankide ja suurtükitule toel. Lisaks [[tankitõrjekahur]]itele olid Ostrovi–Porhovi tee lähistel eeskätt tankitõrje huvides kaevunud ka 182. diviisi [[välipatarei]]d. Vanad väikese horisontaallaskenurgaga 76mm välikahurid osutusid põhjaliku väljaõppega Eesti suurtükiväelaste käes isegi liikuvate saksa soomusmasinate vastu üllatavalt efektiivseks. &lt;!-- korpusepoisid/32 !--&gt;

[[9. juuli]] päeva jooksul jõudis LVI armeekorpus lahingusse koondada suuremad jõud ning seejärel algas tõsisem pealetung ikka samades rindelõikudes. See otsustas kiiresti lahingu saatuse. [[Erich von Manstein]] kasutas [[Wehrmacht]]i [[1941]]. aasta tuntud taktikat, murdes kitsas lõigus kaitsest läbi ning saates tankid sügavale vastaspoole tagalasse. Tiibadele ja isegi seljataha jäänud [[Punaarmee]] üksustele ei pööratud seejuures tähelepanu. 9. juuli õhtul murdis rünnakule asunud Saksa 3. motoriseeritud diviisi motoriseeritud jalavägi 30 tanki toetusel [[171. laskurpolk|171. laskurpolgu]] kaitsest läbi ja jõudis piki Ostrovi-Porhovi maanteed ööseks [[Uza jõgi|Uza jõeni]] üle 10&amp;nbsp;km algsest rindejoonest idas. Läbimurde tiibadele jäänud 140. ja 171. laskurpolgu allüksuste sõdurid hakkasid ositi taganema.
&lt;!-- korpusepoisid/33 !--&gt;
[[File:Pskovskaya oblast 1957.png|pisi|left|[[Pihkva oblast]]i alad]]
Pärast 9. juuli õhtul alanud koordineerimata taganemist ei suudetud kaitset enam taastada ning see lagunes 10. juulil lõplikult. Korpuse komandöri ettekujutatud vastupealetungist ei tulnud samuti midagi välja. 10. juuli õhtupoolikul jätkas Saksa 3. motoriseeritud diviis suurtükitule ettevalmistuse järel pealetungi Porhovi suunas juba lahinguks hargnenud jõududega. Saksa 3. motoriseeritud ja lõunast-edelast saabunud 8. tankidiviisi ühinenud jõud murdsid [[232. laskurpolk|232. laskurpolgu]] ehk teise liini kaitse Uza jõel ning sööstsid edasi Porhovi peale. Löögi alla sattusid ka linna ees paiknenud korpuseüksused. Paljud 171. ja 232. laskurpolgu ning korpuseüksuste sõdurid jäid nüüd juba kahelt poolt, piki [[Pihkva-Porhovi tee|Pihkva–Porhovi tee]]d ja Ostrovi–Porhovi teid rünnanud Saksa üksuste haardesse. Üks 8. tankidiviisi väiksem soomusüksus tungis täiesti omaette 180. diviisi vasakust tiivast mööda, piki [[Novosokolniki–Porhovi tee|Novosokolniki–Porhovi tee]]d üle Dubrovka põhja suunas 22. korpuse süvatagalasse ning jõudis 10. juuli õhtuks iseseisvalt Porhovi alla.

Mõned ümberpiiratud Punaarmee üksused 5. tankipolgu viimaste masinate toetusel üritasid väljamurdmiseks ise rünnakut Porhovi poole läänest ja [[NKVD]] üksus toetas neid idast, kuid sakslasi see ei peatanud. 5. tankipolk kaotas seal oma viimased tankid. Porhovi linn langes samal, 10. juuli õhtul Saksa vägede valdusse. Üle [[Šeloni jõgi|Šelon]]i viinud sild lasti taganejate poolt õhku viimasel minutil üle selle silla itta lipsanu olla mälestuste järgi olnud [[Anton Laur]] 171. laskurpolgu lipuga. Lahing oli lõppenud &lt;!-- korpusepoisid/33 !--&gt; ja jätkus Saksa vägede pealetung [[Dno]] suunal. Kolme päevaga kaotati korpuse kokku 5600-st 4500 meest.
{{Sõjaline konflikt
|konflikt=Soltsõ pealetung&lt;br&gt; (vene ''[[:ru:Контрудар под Сольцами|Контрудар под Сольцами]]'')
|osa= [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarinde]] lahingutest 1941. aastal
|pilt=
|pildiallkiri=
|aeg=14. juuli – 18. juuli 1941
|koht= [[Leningradi oblast]], [[Soltsõ]] piirkond
|tulemus= 
|ala=
|osaline1= [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|20px]] [[Saksa Riik|Saksamaa]]
|osaline2= [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Nõukogude Liit]]
|väejuht1= [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Erich von Manstein]]
|väejuht2=[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Vassili Morozov]]&lt;br&gt;[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]]  kindralmajor [[Aleksandr Ksenofontov]]
|väeüksused1 = [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Väegrupp Nord|Väegrupi Nord]] [[Saksa 4. tankiarmee|4. tankiarmee]] [[LVI motoriseeritud armeekorpus]]e&lt;br&gt;8. tankidiviis&lt;br&gt;3. motoriseeritud diviis&lt;br&gt;SS-diviis Totenkopf
|väeüksused2 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Looderinne (Teine maailmasõda)|Looderinde]] [[11. armee (NSV Liit)|11. armee]]&lt;br&gt;
[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 41. laskurkorpus&lt;br&gt;[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpus &lt;br&gt;
|jõud1=
|jõud2=
|kaotused1=
|kaotused2=
}}
==== Porhovi lahingu tagajärjed ====
[[182. Eesti Laskurdiviis]] kui väekoondis lakkas 10. juuli vastaste löökide alla eksisteerimast. Pärast lahingut 11. armee juhatusele esitatud ettekandes märgitakse, et 182. diviis jooksis paanikas laiali. Sisuliselt ühe ööpäevaga olid Ostrovi–Porhovi suunda kaitsnud grupeeringu (algselt u 15 000 meest) hävitatud, laiali pillutatud, isoleeritud või üle Šeloni jõe itta pagenud. Erich von Manstein jätkas kohe oma operatiivülesande täitmist, liikudes edasi [[Novgorod]]i peale ning vallutas 13. juulil [[Soltsõ]] ja 15. juulil [[Novgorod]]i.

Porhovi lahing oli esimene tõeline [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] rindelahing Eesti sõjaajaloos ning jäi selles osalenud eestlaste arvult ülekaalukalt suurimaks kuni [[Velikije Luki operatsioon|Velikije Lukini]] detsembris 1942&lt;!-- Korpusepoisid/34 !--&gt;.

Kokkuvõttes võib väita, et lahingu kaotamise peamiseks põhjuseks oli korpuse isikkoosseisu madal kvaliteet ning seda kahes mõttes:
# pea kõigi lahingukogenematus ja enamuse mitte-eesti sõdurite nõrk väljaõpe.
# suurema osa Eesti sõjaväelaste eitav suhtumine võitlemisse [[Punaarmee]] poolel.
Lihtsustatult öeldes, Eesti laskurdiviisi sõdurid kas ei osanud või ei soovinud võidelda uue Nõukogude korra eest.
&lt;!-- KP/35 !--&gt;

=== Soltsõ pealetung, 14.–18. juuli ===

=== Hilovo lahing, 17.–18. juuli ===
&lt;!-- Arnold Meri KP/ 41, 52, 96 !--&gt;
17.–18. juulil toimus Soltsõ pealetungi raames mitu väiksemat, kuid Eesti sõjaajaloos erineval viisil olulist lahingut ([[Hilovo lahing|Hilovo]], [[Logovino lahing|Logovino]], [[Dno lahing]]).
{{Sõjaline konflikt
|konflikt=Hilovo lahing
|osa= [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarinde]] lahingutest 1941. aastal
|pilt=
|pildiallkiri=
|aeg=17. juuli – 18. juuli 1941
|koht= [[Leningradi oblast]], [[Hilovo]] piirkond
|tulemus= 
|ala=
|osaline1= [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|20px]] [[Saksa Riik|Saksamaa]]
|osaline2= [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Nõukogude Liit]]
|väejuht1= [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] 
|väejuht2=[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 
|väeüksused1 = [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[LVI soomuskorpus]]e väeosad&lt;br&gt;
|väeüksused2 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse &lt;br&gt;[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]]  [[180. Eesti Laskurdiviis]]i [[21. laskurpolk]]
|jõud1=
|jõud2=
|kaotused1=
|kaotused2=
}}
[[180. Eesti Laskurdiviis|180. laskurdiviis]] saatis Soltsõ pealetungi raames 14.–15. juulil põhja suunas välja kaks kuni [[pataljon]]isuurust lahingugruppi suurtükkide ning isegi tankide toetusel. Neis teenis ka palju eestlasi. Nimetatud grupid tegid Saksa tagalas Ostrovi–Porhovi tee piirkonnas küll tüli ja pahandust, kuid lahingu üldisele käigule mõju avaldada ei suutnud. Üks neist gruppidest, [[21. laskurpolk|21. laskurpolgu]] tugevdatud 1. pataljon (komandör kapten I. Dubrovski), liikus põhja poole, ületas Saksa süvatagalas Ostrovi- ja [[Pihkva–Porhovi maantee]]d ning raudtee ja liikus edasi põhja [[Hilovo]] kuurorti (end mõisa) juurde. Sakslastele ei jäänud suure kolonni liikumine oma tagalas märkamatuks ning 17. juuli õhtul Hilovosse jõudnud 21. laskurpolgu tugevdatud pataljon sattus ettevalmistatud tugevale varitsusele. Ootamatult rünnatud pataljon hävis kuni 18. juuli hommikuni kestnud lahingus täiesti. Lahingu käigus pidi pataljoni vasakul tiival olnud 1. rood, vanemleitnant Voldemar Timuska ja kapten Kurssi juhtimisel tagasi tõmbuma. Raskekuuluiildujate rood, roodukomandör nooremleitnant Vladimir Kirki juhtimisel, kaitses Antešino külasse viivat teed, 2. laskurroodu juhatas vanemleitnant Kalašnikov&lt;ref&gt;[[August Pähklimägi]]. Legend tundmatust pataljonist. Punane Täht, 26.06.1965&lt;/ref&gt;. Üle 250 mehe maeti ühishauda ning paljud võeti vangi. Langenute ja vangistatute seas oli palju eestlasi. Mitmete meeste vaprust ja sõdimisoskust Hilovo lahingus on esile tõstetud. Eduard Muts 21. laskurpolgu eelsalgast sai 11 haava, kuid jätkas lahingut. Leitnant Karl Karu tankitõrjekahurid kaitsesid Hilovost, [[Sossõnje]] raudteejaama viivat teed. Tankitõrjekahuri sihtur [[jefreitor]] Voldemar Mõõk olla süüdanud Hilovo lahingus kaks tanki. Alla saja mehe jõudis 1. pataljoni staabiülema kapten [[Elmar Kurs]]i jt juhtimisel eraldi gruppidena soodes-metsades ekseldes lõpuks tagasi omade juurde. 
=== Dno lahing, 18. juuli ===
{{Sõjaline konflikt
|konflikt=Dno lahing
|osa= [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarinde]] lahingutest 1941. aastal
|pilt=
|pildiallkiri=
|aeg=18. juuli 1941
|koht= [[Leningradi oblast]], [[Dno]] piirkond
|tulemus= 
|ala=
|osaline1= [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|20px]] [[Saksa Riik|Saksamaa]]
|osaline2= [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Nõukogude Liit]]
|väejuht1= [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] 
|väejuht2=[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 
|väeüksused1 = [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[LVI soomuskorpus]]e väeosad&lt;br&gt;21. jalaväediviis
|väeüksused2 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse  [[415. sidepataljon]]
|jõud1=
|jõud2=
|kaotused1=
|kaotused2=
}}
Korpuse [[415. üksik sidepataljon|415. üksiku sidepataljon]]i (komandör kapten Kirijenko) lahing [[Dno]] ees 18. juulil on üldtuntud tänu [[Arnold Meri]]le, kes sai seal esimese eestlasena [[NSV Liidu kangelane|NSV Liidu kangela]]seks. Saksa 21. jalaväediviis liikus pärast läbimurret [[Porhov]]i joonelt kiiresti itta Dno raudteesõlme poole ning vallutas selle 19. juulil. Eelmisel päeval, (18. juulil) jäi löögi alla ka Dno ees Mogilitsõ külast lõunas asunud 22. korpuse staabi komandopunkt, kui sellele sattus peale 80–100-meheline sakslaste eelsalk. Korpuse komandör A. Ksenofontov, korpuse poliitosakonna ülem A. Penza jt lahkusid sealt kohe, võttes julgestuseks kaasa ka osa sideväelasi. Komandopunkti jäid kaitsma korpuse 415. sidepataljoni ja staabi kaitsemeeskonna järelejäänud osad. Jõud olid umbes võrdsed ja sakslased ettevaatlikud ning lahing loid. Kord ägenev, kord sumbuv tulevahetus kestis mitu tundi (terve õhtupooliku) tulemuseta, kuni sakslased taandusid. 415. sidepataljonis ei saanud selles 18. juuli lahingus ühtegi meest surma, küll aga sai kokku 22 sideväelast haavata, enamasti lahingu lõpupoole kergelt 50mm [[miinipilduja]] kildudest. Kuid näiteks kapten [[Georg Loog]] sai raskelt pihta (kuulihaav kopsus). Üks kogu lahingus langenu, Madseniga nimetu eesti kuulipildur on siiski teada, kuid tema ei teeninud sidepataljonis.
Korpuse komandopunkti või täpsemalt selle kohalejäänud osa asukohta kaitsti killustatult erinevate, kuni 200 m lahus ning eri suundades tegutsenud allüksuste poolt. Keskset juhtimist tegelikult ei olnud, eraldi lõikudes korraldasid kaitset erinevad 415. sidepataljoni ohvitserid – major [[Arnold Isotamm]], kaptenid [[Eduard Alt]], A. Ots ja raadioroodu komandör [[Georg Loog]] ning ka sama roodu poliitjuhi asetäitja [[Arnold Meri]]. Mitmel eestlasel jäi lahingust omamoodi ettekujutus ning eri mälestustes toonitatakse erinevate meeste rolli kaitse juhtimisel. 

Arnold Meri koos väiksema grupi raadioroodu sõduritega paiknes eraldi paremal tiival. Tema autasustamist põhjendati muuhulgas sellega, et ta ilmutas meelekindlust ja julgustas ka kaassõdureid vastu panema ning sai korduvalt haavata, kuid ei lahkunud sellest hoolimata lahingust. Ja veel – Arnold Meri enda tunnistuse järgi tulistasid omad mehed teda lahingus teadlikult selja tagant. Pole alust arvata, nagu erinenuks Arnold Meri kangelaslikkuse määr paljude teiste NSV Liidu kangelaste omast. Eriliseks teeb selle siiski aeg – suvi 1941, mil iga ordeni kaalukus oli palju suurem kui sõja lõpul. Oma osa võis siin etendada püüe luua eeskujuandev näide reetureiks peetud eestlaste seast. Vaid mõni päev varem, 14. juulil, maksis 182. diviisi poliitosakonna ülem komissar [[Kuno Milbach]] oma eluga katse eest eestlaste renomeed parandada, kui ta meestega isiklikult rünnakule läks.
Kirjeldatud lahingust natuke põhja pool, Dolžitsõ küla lähedal asunud korpuse staabi teistel osadel nii hästi ei läinud ning Saksa 21. diviisi löögi alla jäid ka mitmed 22. korpuse tagalaüksused. Dno ees 18.–19. juulil toimunu oli üldse võrdlemisi kaootiline ja lisaks kirjeldatud komandopunkti kaitsmisele sattusid sidepataljoni muud osad vastasele ka teistes kohtades, kandes kaotusi valdavalt teadmata kadunuina. Viimaseid oli 74 meest, neist kuni 30 eestlast. 18. juuli Dno ees oli 415. pataljonile sisuliselt ainukeseks päris lahingupäevaks 1941. aasta suvel. Dno ja Staraja Russa lahinguis andis end sakslastele vangi veel hulk eestlasi.
=== Soltsõ 2. pealetung ===
11. armee kogus end kaotusest kiiresti ning üritas kohe uut pealetungi Soltsõle. Selle 2. operatsiooni üldplaan oli samasugune: löökidega põhjast ja lõunast purustada [[Novgorod]]i suunas liikunud Saksa grupeering. Rinne kulges nüüd vähemsoodsalt. Põhja poolt pidi taas löögi andma [[16. laskurkorpus]], milles oli 20. juuli seisuga 29 619 meest, 143 välisuurtükki, 104 tankitõrjekahurit, 140 miinipildujat, 24 tanki ja soomusautot. Lõunapoolne grupeering jäi taas tunduvalt nõrgemaks hoolimata kaasatud väekoondiste arvust. Osaliselt leidunud andmete põhjal oli lõunagrupeeringus ([[180. Eesti Laskurdiviis|180.]], [[182. Eesti Laskurdiviis|182.]], 183. ja 202. diviis) umbes 20 000 meest, kuid ainult 60 välisuurtükki, poolsada [[tankitõrjekahur]]it ja kuni sada miinipildujat. Neist ülekaalukalt tugevaim oli hästisäilinud 180. diviis, millesse kuulus vähemalt pool kogu lõunagrupeeringu meestest ja enamik suurtükkidest ning miinipildujatest. 182. diviisi jäänukile jäeti tegutsemislõik läänesuunal raudtee ümbruses.

Pealetung algas ositi 23.–24. juulil. Sedapuhku osutus edukamaks lõunagrupeering. [[Morino]] piirkonnast põhja suunas tunginud tugev 180. diviis ja paar juurdeantud väeosa läbisid kiiresti 25&amp;nbsp;km, kohates vaid vastase kõrvalisi üksusi, kes vastupanu osutada ei suutnud, ning jõudsid väikeste kaotustega juba 24.–25. juulil 20&amp;nbsp;km laiuselt mitmes kohas [[Šeloni jõgi|Šeloni jõeni]]. Saksa pool ei olnud eelmisest Soltsõ operatsioonist kuigi palju õppinud. Taas olid parem tiib ja tagala jäetud arvestatava kaitseta ja need said jälle tugevalt kannatada. 23.–24. juulil võttis 180. diviisi [[21. laskurpolk]] 113 vangi, mis moodustas enamiku kogu 11. armee poolt juulis vangivõetud Saksa sõdureist ning oli tähelepanuväärne isegi kogu Saksa-Vene rindel. Pealetungiga lõunast moodustus paari päevaga Novgorodi suunas ründavate Saksa jõudude tagalasse taas ohtlik läbimurre. Kuid vastulöök põhja poolt jäi tulemata. 16. laskurkorpuse edasiliikumine riivistati kohe ja kohati tuli isegi taganeda. Juba 25. juulist asusid sakslased Šeloni jõe basseinis ise vastupealetungile ning lõunast jõe äärde jõudnud Punaarmee osad seoti kurnavate lahingutega. 180. diviis hajutati osaliselt ning paisati Šelonilt taganema.

Samamoodi kui Soltsõ 1. pealetungil, otsustas ka 2. pealetungi saatuse lõpuks Saksa sügav läbimurre piki [[Porhovi–Staraja Russa raudtee]]d 11. armee lõunagrupi seljataha ning taas kaitses seda suunda õnnetu 182. diviis. Pealetungi alul oli nõrk 182. diviis isegi natuke edasi nihkunud ja [[Morino raudteejaam]]a tagasi võtnud. 25. juuliks Dno piirkonda saabunud Saksa 30. ja 126. jalaväediviis asusid veel sama päeva õhtul ida suunas pealetungile. Murdnud raudtee ümbruses kaevunud 182. diviisi kaitse hoobilt läbi, liikusid Saksa üksused jälle nagu 1. operatsiooniski kiiresti Punaarmee lõunagrupeeringu selja taha, pöörasid kirdesse ja põhja ning andsid selja tagant täiendava hoobi niigi löödud 180. diviisile, mida parasjagu kokku koguti. Diviisi pääsenud sõdurid põgenesid itta [[Psiža jõgi|Psiža jõele]]. 180. diviisis Soltsõ 2. pealetungi eel (20. juulil) rivis seisnud 10 631 mehest oli 30. juulil alles 6226. Diviis kaotas selles operatsioonis 3300 meest, neist 2400 langenute ja vangistatutena ning ligemale 900 haavatutena. Valdav osa kaotustest langes kahele ööpäevale 26. juuli õhtust kuni 28. juulini. Need päevad olid 180. diviisile sama rängad kui [[Porhovi lahing]] 182. diviisile. 180. diviisi [[laskurpolk]]udesse jäi igaühte ainult 100–200 eesliini võitlejat. Juuli lõpu raske lüüasaamisega muutus 180. diviis sarnaselt 182. diviisiga sisuliselt purustatute kategooriasse kuuluvaks üksuseks. Morinost jälle ida poole taganenud 182. diviisi kaotused Soltsõ 2. operatsioonis jäid mõõdukaks. 30. juulil tõmmati 180. ja 182. diviis tagalasse varukaitseliinile ning asuti neid uuesti komplekteerima. Eeskätt 22. korpuse üksuste vastu tegutsenud Saksa 21. jalaväediviisi kaotused 15. kuni 27. juulini olla olnud 869 meest, neist 166 langenuna. Võrreldes Soltsõ 1. pealetungiga jäi 2. pealetung märksa vähem edukaks, kuid taas pidurdati Saksa pealetungitempot [[Novgorod]]i suunal. Kokkuvõttes said nende tõttu kaotatud aeg ning jõud [[Erich von Manstein]]i Leningradi-eesmärgile saatuslikuks.

Juuli lõpu taganemise järel jäi rinne peatuma Perehhoda jõele [[Ilmeni järv]]e lõunakaldal. 11. armee oli sellega kaheks osaks lõigatud. 16. laskurkorpus sõdis Ilmeni lääneküljel Novgorodi ees, armee ülejäänud osa, sh. 22. korpus, paiknes aga eraldi järve lõunakaldal. Uuest olukorrast tulenenult jagati 11. armee kaheks. Tähtsamat, Novgorodi-Leningradi suuna kaitsnud üksused eraldati [[48. armee]]ks. 11. armeele jäeti väljakurnatud diviisid Ilmenist lõunas.
22. korpus (183. läti diviisi arvestamata) kaotas juulilahingutes kolme nädalaga 14 600 meest, neist 11 500 langenute või vangidena, üle 2400 haavatute ja haigetena ning mitmeid sadu mehi muudel põhjustel (näiteks 182. diviisis 579 meest), samuti suurema osa kuulipildujatest ja suurtükkidest. Eesti sõjaväelaste arv korpuses oli juulikuu jooksul järsult kahanenud. Soltsõ operatsioonides langes neid taas suurel hulgal vangi. Juuli lõpus võis korpuses teenida veel 1500–1800 eestlase ringis. Enamus istus juba sõjavangis.
{{Sõjaline konflikt
|konflikt=Staraja Russa pealetung&lt;br&gt; (vene ''[[:ru:Контрудар под Старой Руссой|Контрудар под Старой Руссой]]'')
|osa= [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarinde]] lahingutest 1941. aastal
|pilt=
|pildiallkiri=
|aeg=12. august – 15. august 1941
|koht= [[Leningradi oblast]], [[Staraja Russa]] piirkond
|tulemus= 
|ala=
|osaline1= [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|20px]] [[Saksa Riik|Saksamaa]]
|osaline2= [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Nõukogude Liit]]
|väejuht1= [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]]
|väejuht2=[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]]
|väeüksused1 = [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]]
|väeüksused2 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] &lt;br&gt;
|jõud1=
|jõud2=
|kaotused1=
|kaotused2=
}}
=== Staraja Russa kaitsmine ja pealetung, juuli–august 1941 ===
=== Viimased katsumused, Nevi Mohh ja Lužno ===
Erinevalt [[180. Eesti Laskurdiviis]]ist seisid [[182. Eesti Laskurdiviis]]il septembris ees veel tõsised võitlused. Saksa 30. jalaväediviisi septembri alguse läbimurde tagajärjel osutus 182. diviisi omadest täiesti äralõigatuks. 
=== Demjanski pealetungioperatsioon ===
{{pooleli}}

== 22. territoriaalkorpuse sõdurite saatus ==
Maailmasõja puhkedes oli korpuses 7000 eestlast. Territoriaalkorpuse lahingutes Wehrmachti vastu Porhovi, Dno ja Staraja Russa piirkonnas hukkus 2000 meest, 4500 läks üle sakslaste poole&lt;ref&gt;[[Mati Mandel]], [https://arvamus.postimees.ee/8169298/ajalugu-vend-venna-vastu-sotta-mobiliseeritud-eestlased Vend venna vastu sõtta mobiliseeritud eestlased], Postimees, 10. jaanuar 2025&lt;/ref&gt; ning saadeti [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)#Punaarmeesse mobiliseeritud|Saksa võimude poolt]] sõjavangilaagritesse, kust nad aja jooksul vabastati&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1941/12/19/5 Saabub eestlasi-sõjavange], Sakala (1878-1940), nr. 82, 19 detsember 1941&lt;/ref&gt;  1941. aasta lõpus&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1941/10/03/9 Eesti ohvitsere saabub koju]. Ohvitserid: [[Edgar Akel]], [[Rudolf Ramler]], Aleksander Kukk, [[Richard Niineste]], dr. [[Henno Lender]], dr. [[August Kõiv]], [[Theodor Paju]] (Karu), [[Atko Rabakukk]], [[Benno Koppel]], [[Kaarel Kurs]], [[Juulius Väljatagu]], [[Ernst Lüübek]], [[Jaan Normet]], [[August Hein]], [[Friedrich Süllaots]], [[Gustav Jakobson]], [[August Tüvel]], [[Kristjan Biidermann]], [[Rudolf Mägi]], [[Leonhard Erik]], [[Arnold Ruus]], [[Robert Tammiste]], [[Juhan Vermet|Johann Vermet]], [[Valter Pedak]], [[August Viirsalu]], [[August Vahar]], [[Richard Riitsaar]], [[Artur Leis]], [[Lembit Vaher]], [[Rudolf Bruus]], [[Karla Saimre]], [[Mats Mölder]], [[Martin Eellend]], [[Kaarel Sillamikk]], [[August Leisk]], [[Hans Takk]], [[Elmar Aardemäe]], [[Peeter Animägi]], [[Karl Puhk]], [[Hugo Vari]], [[Jaak Kukk]], [[Aleksander Kimmel]], [[Arthur Kimmel]], [[Arnold Raamat]], [[Ervin Reiksaar]] vennaga, [[Arnold Kullam]], [[Eero Pärgmäe]], [[Arthur Nolk]], [[Julius Kukrus]], [[August Vernik]], [[Karl Vildmaa]], [[Nigul Ermaste]], [[Eduard Hints]], [[Michael Mullard]], [[Richard Purre]], [[Juhan Määr]], Jaan Pärn, [[Anton Laiuste]], [[Arvo Lehari]], [[Konstantin Vahesaar]], [[Peeter Karro]], [[Aarne Vöting]], [[Jakob Sepp]], [[Mihkel Talvik]], [[Kaljo Talvik]], [[Hans Hansmann]], [[Hans Mulgi]], [[Julius Tamm]], [[Osvalt Rannamäe]], [[Louis Rägo]], [[Harry Rannap]], [[August Nõmmik]], [[Paul Nõmmik]], [[Robert Vähi]], [[Ferdinand Mänd]], [[Harry Ringvee]] ja [[Raimond Ringvee]], [[Aleksander Aaremäe]], [[Siim Lõhmussaar]], [[Udo Parrest]], [[Kuulo Kutsar]], [[Aleksander Kits]], [[Jüri Mandre]], [[Albert Tärno]], [[Ilmar Keerme]], [[Ilmar Tidriksaar]], [[Jaak Eenmaa]], [[Hugo Raidmaa]], [[Aksel Ohaka]], [[Mihkel Holland]], [[Raivo Hiielo]], [[Tõnis Rotberg]], [[Johannes Normann]], [[Ernst Tiivel]], [[Oskar Luppe]], [[Osvald Tülis]], [[Johannes Käsper]], [[Otto Kurvits]], [[Mikk Rajuri]], [[Erich Kõiv]], [[Vassili Villemson]], [[Johannes Ambos]], [[Kaarel Orunukk]], [[Voldemar Veelmaa]], [[Ferdinand Padul]], [[Hans Vanaveski]], [[Johannes Sepp]], [[Aksel Muul]], [[Kirill Saks]], [[Jaan Nelke]], [[Paul Rinne]] ja [[Nikolai Rinne]], [[Aleksei Roosileht]], [[Albert Horeb]], [[Herbert Puupill]], [[Jaan Kibene]], [[Osvald Mustkivi]], [[Rudolf Soodla]], [[Johannes Tammeväli]], [[Johannes Pedaja]], [[August Imur]], [[Eduard Joost]], [[Hillar Tammemägi]], [[Elmar-Armin Kirtsi]], [[Nikolai Moisaäär]], [[Erich Nõmmeots]], [[Viktor Hakkar]], [[Leonhard Gotsmann]], [[August Kleeba]], [[Karl Karu]], [[Aleksander Tukk]], [[Aleksander Burg]], [[Harald Tammsalu]], [[Vladimir Kütt]], [[Aleksei Nõu]], [[August Kala]], [[Peeter Kraus]], [[Alfred Rodi]], [[Aleksander Nordmann]], [[Johannes Langel]], [[Valdo Lehari]], [[Hendrik Lugever]], [[Mihkel Martsoo]], [[Johannes Koort]], [[Rein Espre]], [[Arthur Mägi]], [[Herbert Pitk]], [[Aleksander Kaaret]], [[Julius Liivoja]], [[Juhan Roomets]], [[Eduard Nõmm]], [[Julius Harju]], [[Paul Onno]], [[Johannes Mutter]], [[Emil Rosin]], [[Herman Mölder]], [[Ants Tammaru]], [[Artur Tammaru]], [[August Agan]], [[Jaan Liiv]], [[Osvald Lokk]], [[Jüri Valtna]], [[Ruut Aarelo]], [[Karl Väärt]], [[Olev Lainurm]], [[Ruttar Talva]], [[Ants Oja]], [[Evald Silland]], [[Aleksander Nordmänn]], [[Raimo Vee]], [[Lembit Rool]], [[August Kongas]], [[Ruttar Alev]], [[Viktor Koop]], [[Olev Kornet]], [[Arthur Mägi]], [[Erich Kurdla]], [[Felix Tamme]], [[Enn Eessalu]], [[Johannes Laansalu]], [[Julius Kabel]], [[Gustav Piller]], [[Eduard Limeon]], [[August Pehka]], [[Mart Purgas]], [[Raivo Paidra]], [[Nikolai Purro]], [[Vello Jõgever]], [[Paul Paas]], [[Voldemar Issako]], [[Vladimir Asu]], [[Osvald Järviste]], [[Juhan Lest]], [[Jakob Tamme]], [[Eduard Nappa]], [[Voldemar Palusoo]]. Allohvitserid: [[Leonhard Viljus]], [[Karl Ruukel]], [[Aleksander Kask]], [[Osvald Järviste]], [[Arnold Laiuste]], [[Vladimir Kiivits]], [[Juljus Paeväli]], [[Aleksander Burk]], [[Martin Vaikna]], [[Evald Merita]], [[Erast Vilbert]], [[Jaan Urbel]], [[Hugo Elvaste]], [[Voldemar Juku]], [[August Pallo]], [[Arnold Marendi]], [[Karl Kütti]], [[Johannes Välba]], [[Karl Urmet]], [[Voldemar Valdre]], [[August Leitma]], [[Oskar Pirn]], [[Viktor Lauk]], [[Vladimir Kirk]], [[Jaan Särg]], [[Johannes Lootsmaa]], [[Juhan Rohtla]], [[Vladimir Viljar]], [[Johannes Ploompuu]], [[Rein Vaimre]], [[Julius Rohtla]], [[Eduard Ojandu]], [[Harri Vaino]], [[August Kunsing]], [[Guido Eliste]], [[Adalbert Vorne]], [[Johannes Hallikas]], [[Hugo Kukk]], [[Elmar Järvik]], [[Egon Kõik]], [[Leopold Reinsalu]], [[Heino Laikvee]], [[Jakob Tamme]], [[Hugo Avamets]], Jaan Kartau, [[Voldemar Kiisk]], [[Karl Vari]], Järva Teataja (1926-1944), nr. 15, 3 oktoober 1941.&lt;/ref&gt; ja 1942. aasta kevadel&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1942/03/06/15 Kes saabusid sõjavangist]: Ltn. [[Elmar Aardemäe]], ltn. [[Agu Aina]], v. ltn. [[Ruut Aarelo]], ltn. [[August Elken]], allohv. [[Boris Heier]], ltn. [[Raivo Hiielo]], ltn. [[Tõnis Hurt]], n. ltn. [[Andrei Kalda]], n. ltn. [[Otto Kaskemaa]], n. ltn. [[Vello Kitt]], ltn. [[Aleksander Kimmel]], rm. [[Lembit Kivikangur]], ltn. [[Viktor Koop]], n. ltn. [[Feliks Kõiv]], ltn. [[Otto Kurvits]], allohv. [[Evald Kuusik]], allohv. [[Karl Kuhi]], ltn. [[Peeter Kütt]], kpt. [[Vladimir Kütt]], ltn. [[Edgar Künnis]], n. ltn. [[Osvald Lepsik]], n. ltn. [[Agu Lepik]], ltn. [[Leonhard Lina]], n. ltn. [[Juhan Lumi]], ltn. [[Elmar Madissoo]], ltn. [[Romulus Mandel]], n. ltn. [[August Mark]], ltn. [[Enn Mäevere]], n. ltn. [[Jaan Miglai]], kpt. [[Voldemar Mikk]], ltn. [[Herman Mölder]], ltn. [[Aksel Muul]], ltn. [[Oskar Nurmse]], ltn. [[Hans Oja]], ltn. [[Viktor Orav]], ltn. [[Herbert Palmets]], allohv. [[Arnold Parm]], ltn. [[Aleksander Porri]], ltn. [[Kristjan Pett]], ltn. [[Juhan Priikask]], kpt. [[Kaarel Randmere]], ltn. [[Mikk Rajuri]], ltn. [[Hugo Rannu]], ltn. [[Valerian Rea]], ltn. [[Harri Ringvee]], ltn. [[Raimond Ringvee]], ltn. [[Feliks Rommisto]], ltn. [[Raimond Saariste]], ltn. [[Paul Salandu]], ltn. [[Elmar Sillaots]], ltn. [[Karl Sibul]], ltn. Eduard Tamm, ltn. Taimre, rm. [[Heino Tölp]] ja allohv. [[Harri Vaher]]. Kõik eelnimetatud saabusid autobuseL Rongil jõudsid kodumaale: Kol. [[Nigui Ermaste]], kpt. [[Jaak Kukk]], kpt. [[Hillar Paljas]], kpt. [[Ernst Ruuseauk]], major [[Johannes Tammeväli|Tammeväli]], major [[Robert Tammisto]], ltn. [[Juhan Vermet]]. Nagu teatavaks on saanud, alustasid möödunud nädala lõpul lisaks neile teekonda kodumaale veel järgmised eesti sõjaväelased: [[Artur Kase]], ltn. [[Oskar Luppe]], major [[Ferdinand Mänd|Ferd. Mänd]], kpt. [[Eduard Muinask]], major [[Valter Proosa]] ja major [[Friedrich-Martin Sillaots|F. Sillaots]], Sakala (1878-1940), nr. 37, 6 märts 1942&lt;/ref&gt;,&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1944/09/08/11 Rüütliristid kahele eesti ohvitserile], Sakala (1878-1940), Number 138, 8 September 1944. [[Harald Riipalu]] saabus Eestisse tagasi 1942. a. aprillis ning sama kuu 10. astus ta vabatahtlikult teenistusse [[36. Kaitsepataljon|36. Eesti vabatahtlikku rindepataljon]]i.&lt;/ref&gt; saadeti eestlased Saksa sõjavangilaagritest Eestisse tagasi. Paljud mehed astusid Saksa sõjaväe [[Politseipataljon|kaitsepataljonid]]esse.. 22. korpuse üksuste seotus Eesti ajalooga lõppes 1. oktoobrist 1941, mil kõik Eesti sõjaväelased rindelt kõrvaldati ning tagalasse saadeti. Juba septembris alustati eestlaste rindelt kõrvaldamisega. 3. septembril saabunud looderinde direktiiviga nõuti väeosadelt aruandeid Baltikumi rahvaste ja poolakate kohta. Ühemõtteline korraldus 1939.–1940. aastal liidetud eestlaste, lätlaste, leedulaste, sakslaste ja poolakate ja ingerisoomlaste rindelt kõrvaldamise kohta saabus 28. septembril Punaarmee Poliitilise peavalitsuse ülema [[Lev Mehlis]]e telegrammiga. Vastavalt sellele saadetigi Eesti sõjaväelased 1. oktoobriks rindelt ära kaugele tagalasse. 1. oktoobriks, mil lõplikult usalduse kaotanud eestlased rindelt kõrvaldati, oli korpuses alles veel vaid 500 eestlast. Sõdurid läkitati itta tööpataljonidesse. Ainult mõned üksikud mehed jäeti teenistuse huvides veel nädalaks-kaheks kohale.

Hilisemad kaks [[Rüütlirist]]i kavaleri ning neli [[20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis|20. Relva-SS Eesti diviis]]i rügemendiülemat olid samuti kuni sõjani teeninud 22. korpuses ([[Georg Sooden]], rühmakomandörid [[leitnant]] [[Paul Maitla]] territoriaalkorpuse [[171. laskurpolk|171. laskurpolgust]] ja [[vanemleitnant]] [[Harald Riipalu]] [[232. laskurpolk|232. laskurpolgust]] ning [[Paul Vent]] 182. diviisi staabist).
&lt;!-- KP /52 !--&gt;

== Vaata ka ==
* [[8. Eesti Laskurkorpus]]
* [[Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
*[[Toe Nõmm]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1990-1-43-58_20240417140052.pdf?v=a57b8491d1d8 22. Eesti territoriaallaskurkorpus aastail 1940–1941], [[Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateadused. Köide 39, 1990, nr. 1, lk  43–58 
*Autorid: [[Tiit Noormets]], [[Toe Nõmm]], [[Hanno Ojalo]], [[Olev Raidla]], [[Reigo Rosenthal]], [[Tõnis Taavet]] ja [[Mati Õun]]. &quot;Korpusepoisid&quot;, Eesti sõjamehed 22. Eesti territoriaalkorpuses ja 8. Eesti laskurkorpuses Teises maailmasõjas aastatel 1940–45. Koostanud [[Hanno Ojalo]]. Sentinel 2007 
* &quot;Kangelaslikud kaitselahingud Porhovi, Dno ja Staraja Russa lähistel&quot;, [[August Pähklimägi]]. Kirjastus: Eesti Raamat, Tallinn, [[1971]], 296 lk.
* [http://kultuur.elu.ee/ke488_juuni1941.htm Mis toimus Värskas 13.–14. juunil 1941?]

==Välislingid==
*[http://www.warmech.ru/1941war/nwf/nwfest2.html НАЦИОНАЛЬНЫЕ ФОРМИРОВАНИЯ ПРИБОВО. 22-й эстонский стрелковый корпус.]

{{Eesti Teises maailmasõjas}}

[[Kategooria:22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus| ]]
[[Kategooria:Eesti väeosad Teises maailmasõjas NSV Liidu sõjaväes]]
[[Kategooria:Nõukogude Armee]]
[[Kategooria:Nõukogude Liidu relvajõud Eestis]]</text>
      <sha1>iilguss1ugagdlr3zs89ssjc2qwle3r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Priit Kolsar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>124469</id>
    <revision>
      <id>7248764</id>
      <parentid>6958739</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T20:25:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>TMH6</username>
        <id>239135</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7248764</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3524" sha1="d8f3oh2hc5sxovisoz4t3mb6mbjn8w6" xml:space="preserve">{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi = Cool D
| pilt = Cool D, 2007.jpg
| pildiallkiri = Cool D, 2007
| pildi_suurus = 180px.
| horisontaalne = 
| taust = soolo_laulja
| sünninimi = Priit Kolsar
| alias = Cool D
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1976|10|23}}
| surmaaeg = 
| päritolu = eestlane
| pill = 
| hääleliik = 
| stiil = [[hiphop]]
| amet = [[räppar]],[[diskor]]
| tegev = [[1995]]-
| plaadifirma = [[Mindnote Records]], [[DJ Record Pool]], [[O.K. Records]], [[O.K. Records|OK Music Ltd]]
| seotud_esitajad = [[G-Enka]], [[Revo]], [[Kozy]], [[Põhjamaade Hirm]], [[DJ Paul Oja]], [[DJ Critikal]]
| URL = 
| koosseis = 
| endised_liikmed = 
| tähelepanuväärsed_pillid = 
}}{{viita}}'''Priit Kolsar''' (räpparinimega '''Cool D'''; sündinud [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[1976]] [[Tartu]]s) on [[Eesti]] [[räppar]] ja muusik.

Tal tekkis lähem huvi [[hiphop]]i vastu, kui ta töötas [[Tartu Raadio]]s, kus ta mängis räpilugusid ja edastas räpiuudiseid. Vahepeal mängis trumme Rocki bändis. Huvi hiphopi vastu oli aga endine ja varsti tekkis tal juba soov ise midagi kirjutama hakata. Esimese albumi, &quot;O`Culo&quot;, andis Cool D välja [[1995]]. aastal. Kogumik oli esimene hiphopi esindaja Eestis.

[[1998]]. loodi koos [[DJ Critikal]]i, [[Kozy]], [[Henry Kõrvits|G-Enka]] ja [[Revo]]ga uus Eesti räpparite bänd [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]]. Esimeselt A-Rühma plaadilt sai väga tuntuks lugu &quot;[[Popmuusik]]&quot;.

Cool D on välja andnud kokku 9 albumit, viimane aastast [[2012]]. Lisaks oma soolokarjäärile on Cool D teinud lugusid koos G-Enka ja paljude teiste eesti räpparitega. Cool D lugudele &quot;Pole sinu asi&quot; ja &quot;Eestlased&quot; on filmitud ka videod.

A-Rühma kolmas album &quot;[[Leegion (album)|Leegion]]&quot; anti välja samuti 2006. aastal. Selle albumi kahele loole tehti välismaal ka video. &quot;Palmisaar&quot; filmiti [[India]]s ja &quot;Tugitooli gangsteri&quot; video Inglismaal.

[[30. juuli]]l [[2007]], kui [[Tallinn]]as esines [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] tuntud räppar [[50 Cent]], oli A-Rühm selle soojendaja.

== Diskograafia ==

* [[1995]] – &quot;[[O'culo]]&quot;
* [[1996]] – &quot;[[Sõnumid pimedusest]]&quot; 
* [[1998]] – &quot;[[Saaga läheb edasi]]&quot;
* [[1999]] – &quot;[[Pahade planeet]]&quot;
* [[2001]] – &quot;[[Räpased riimid]]&quot;
* [[2004]] – &quot;[[Seenioride vabakava]]&quot;
* [[2005]] – &quot;[[Tütar üksi kodus]]&quot;
* [[2009]] – &quot;[[Cool FM]]&quot;
* [[2012]] – &quot;[[Tumeaine (album)|Tumeaine]]&quot;
* [[2024]] – &quot;Mõnuaine&quot;

=== Singlid ===
* 2004 – &quot;Pole sinu asi&quot;
* 2005 – &quot;Eestlased&quot;
* 2005 – &quot;Tasa&quot;
* 2005 – &quot;Tütar üksi kodus osa 6 (sextrett)&quot;
* 2006 – &quot;Aitäh elu eest&quot;
* 2006 – &quot;Tahan sind hetkeks&quot;
* 2006 – &quot;Ma olen räpane&quot;
* 2007 – &quot;Juua täis peaga&quot;
* 2009 – &quot;Suveläpatis&quot;
* 2012 – &quot;Pessimistlik&quot;
* 2020 – &quot;Äkilised vanad pässid&quot;
* 2021  - &quot;Kus mu papp on&quot;
* 2022 – &quot;Eesti Despacito&quot;
* 2022 – &quot;Üks veel&quot; - [[A-Rühm (ansambel)|A-RÜHM]]
* 2022 – &quot;Reede&quot; - [[A-Rühm (ansambel)|A-RÜHM]]
* 2023 – &quot;Sama kuumad&quot; - [[A-Rühm (ansambel)|A-RÜHM]]
* 2024 – &quot;Playlist&quot;

=== DVD ===
* 2006 – &quot;Legaalselt eetris&quot;

== Välislingid ==
*{{MusicBrainz nimi|id=6c098a83-6908-49cb-839f-48ee2c176b81|nimi=Cool D}}
*{{MusicBrainz nimi|id=a2fb457d-3492-46d4-bc42-8dfffbdb2b0f|nimi=Priit Kolsar}}
* [https://menu.err.ee/1609329051/cool-d-koige-raskem-periood-ongi-praegu &quot;Cool D: kõige raskem periood ongi praegu&quot;] ERR menu, 30. aprill 2024

{{JÄRJESTA:Kolsar, Priit}}
[[Kategooria:Cool D| Cool D]]
[[Kategooria:Sündinud 1976|Kolsar, Priit]]</text>
      <sha1>d8f3oh2hc5sxovisoz4t3mb6mbjn8w6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Valdo Randpere</title>
    <ns>0</ns>
    <id>124852</id>
    <revision>
      <id>7249032</id>
      <parentid>6999507</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T11:57:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7249032</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5770" sha1="b2uq1dnl3l5ng7fhfpy5bxkkpixrh00" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Infokast ametiisik
| nimi = Valdo Randpere
| pilt = RE Valdo Randpere.jpg
| pildiallkiri =
| amet = [[XII Riigikogu|XII]], [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus = 4. aprill 2011
| ametiajalõpp = 
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = {{sünniaeg ja vanus|1958|2|4}}
| sünnikoht    = [[Tallinn]], [[Eesti NSV|Eesti]]
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| rahvus       = 
| partei       = [[Eesti Reformierakond]] (2009–)
| abikaasa     = 
| vanemad      =
| lapsed       =
| sugulased    = 
| elukoht      =
| alma_mater   = [[Tartu Ülikool]] (õigusteadus, 1982)
| elukutse     = 
| tegevusala   = 
| autasud      = 
| allkiri      = 
| moodul       = 
}}
'''Valdo Randpere''' (sündinud [[4. veebruar]]il [[1958]] [[Tallinn]]as) on eesti muusik, ettevõtja ja poliitik. 

Ta lõpetas aastal [[1976]] [[Tallinna 16. Keskkool]]i. [[1982]]. aastal lõpetas ta [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikool]]i õigusteaduskonna ''[[cum laude]]''. 

Ta töötas aastatel 1982–1983 Eesti NSV Justiitsministeeriumis ministri abina.&lt;ref&gt;[https://www.riigikogu.ee/en/parliament-of-estonia/composition/members-riigikogu/saadik/966e7ccd-b097-4e49-923c-c8d39dae2d62/Valdo-Randpere/ Valdo Randpere Riigikogu kodulehel. CV osa] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; 

Ta töötas aastatel 1983–1984 [[ELKNÜ Keskkomitee]] propaganda- ja kultuuriosakonna instruktorina.
 
[[1984]]. aasta augustis välismaal viibides jättis ta koos abikaasa [[Leila Miller]]iga [[Nõukogude Liit]]u naasmata ja asus elama [[Rootsi]]. Eestisse jäi nende tollal aastane tütar Kaisa Randpere, keda Nõukogude Liit lubas alles 1986. aastal minna vanemate juurde. See võitlus pere ühinemise nimel leidis palju kõnepinda ka Rootsi ühiskonnas ja eriti ajakirjanduses, toetust Randperele ja Millerile avaldasid teiste hulgas ka kirjanik [[Astrid Lindgren]] ja isegi tolleaegne [[USA president]] [[Ronald Reagan]].
 
[[1998]]. aastast elab Randpere Eestis ja töötas kuni 2009. aastani OÜ Eesti IBM juhina.
 
==Poliitiline tegevus==
Augustis 2009 astus ta [[Eesti Reformierakond|Reformierakonda]].&lt;ref&gt;[http://www.epl.ee/artikkel/475746 &quot;Ettevõtja Valdo Randpere liitus Reformierakonnaga&quot;], 16. august 2009&lt;/ref&gt; Ta on [[12. detsember|12. detsembrist]] [[2009]] Reformierakonna juhatuse liige ja [[30. jaanuar]]ist [[2010]] Reformierakonna Tallinna piirkonna juhatuse liige.

Ta oli [[XII Riigikogu|XII]], [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] liige.

Oktoobrist 2009 on ta [[Tallinna Linnavolikogu]] Reformierakonna fraktsiooni aseesimees.
[[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] oli ta Reformierakonna Tallinna linnapeakandidaat.

[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] kogus Randpere valimisringkonnas nr 2 ([[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] linnaosad) 1169 häält.&lt;ref&gt;{{Netiviide |autor= |aeg= |pealkiri=Riigikogu valimiste detailne hääletustulemus |url=https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-1.html |vaadatud=10.04.2023 |väljaanne=Vabariigi Valimiskomisjon }}{{Kõdulink|aeg=mai 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; Randpere sai Riigikogusse [[Heidy Purga]] asendusliikmena, pärast seda kui viimane sai [[Kultuuriminister|kultuuriministriks]].

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Lasnamäe linnaosas, sai 279 häält ning ei osutunud valituks.

==Osalemine meelelahutussaadetes==
[[2008]]. aastal võitis ta koos [[Eda-Ines Etti]]ga Eesti TV3 saatesarja &quot;[[Laulud tähtedega]]&quot;. Saates osales 9 duetti, kellest üks osapool oli elukutseline laulja ja teine avaliku elu tegelane mõnest muust valdkonnast. 

[[2009]]. aastal osalesid Valdo Randpere ja Eda-Ines Etti saates &quot;Eesti otsib lemmiklaulu&quot;. Nende esitatud laul &quot;Eesti muld ja eesti süda&quot; ([[Rein Rannap]] / [[Lydia Koidula]]) jäi finaalis teisele kohale. 

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commons|Category:Valdo Randpere}}
*Urmo Soonvald: [https://www.ohtuleht.ee/264969 Valdo Randpere: &quot;Tõenäoliselt olekski mind kodumaal maha lastud!&quot;] Õhtuleht, 2. veebruar 2008
*[http://laulud.elu24.ee/?id=53221 &quot;Valdo ja Ines võitsid staaride laulusaate&quot;] Elu24, 30. november 2008
*[[Sirje Niitra]]: [http://www.postimees.ee/?id=130443 &quot;Valdo Randperel sai IT-vallas rügamisest villand&quot;] Postimees, 11. juuni 2009
*[https://www.riigikogu.ee/en/parliament-of-estonia/composition/members-riigikogu/saadik/966e7ccd-b097-4e49-923c-c8d39dae2d62/Valdo-Randpere/ Valdo Randpere Riigikogu kodulehel]

{{Riigikogu liikmed}}

{{JÄRJESTA:Randpere, Valdo}}
[[Kategooria:Eesti muusikud]]
[[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti ärijuhid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eestlased Rootsis]]
[[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1958]]</text>
      <sha1>b2uq1dnl3l5ng7fhfpy5bxkkpixrh00</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Frank Zappa</title>
    <ns>0</ns>
    <id>126644</id>
    <revision>
      <id>7248900</id>
      <parentid>6639118</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T07:58:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-53902-27</username>
        <id>239173</id>
      </contributor>
      <origin>7248900</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2187" sha1="nr4l2gzxw7g7y0q1qnd85s75wobh1v6" xml:space="preserve">{{Viitamata|kuu=märts|aasta=2019}}
{{Infokast muusik
| nimi      = Frank Zappa
| pilt      = Zappa 16011977 01 300.jpg
| pildiallkiri = Frank Zappa [[Norra]]s 1977. aastal
| pildi_suurus    = 
| horisontaalne   = 
| taust     = soolo_laulja
| sünninimi = Frank Vincent Zappa
| alias     = 
| sünniaeg  = {{birth date|1940|12|21|mf=y}}
| sünnikoht = [[Baltimore]], [[Maryland]], [[Ameerika Ühendriigid|USA]]
| surmaaeg  = {{death date and age|1993|12|4|1940|12|21}}
| surmakoht = [[Los Angeles, California|Los Angeles]], [[California]], [[Ameerika Ühendriigid|USA]]
| päritolu  = 
| pill      = [[kitarr]], [[laulja|laul]], [[basskitarr]], [[klahvpillid]], [[vibrafon]], [[Synclavier]], [[trummid]]
| hääleliik = 
| stiil     = [[rokkmuusika|rokk]], [[džäss]], [[klassikaline muusika]], [[eksperimentaalne muusika]]
| amet      = [[helilooja]], [[muusik]], [[dirigent]], [[laulusõnade kirjutaja]], [[muusikaprodutsent]], [[stuudioomanik]], [[filmilooja]]
| tegev     = 1950ndad–1993
| plaadifirma = [[Verve Records|Verve]]/[[MGM Records|MGM]], [[Bizarre Records|Bizarre]]/[[Straight Records|Straight]], DiscReet, Zappa Records, Barking Pumpkin Records, [[Rykodisc]]
| seotud_esitajad = [[The Mothers of Invention]]&lt;br&gt;[[Captain Beefheart]]
| mõjud     = [[Edgar Varese]], [[Stravinski]]
| URL       = [http://www.zappa.com Zappa.com]
| tähelepanuväärsed_pillid = [[Gibson Guitar Corporation|Gibson ES-5 Switchmaster]],&lt;br/&gt;[[Gibson SG]], &lt;br/&gt; [[Gibson Les Paul]], &lt;br/&gt; [[Fender Stratocaster]], &lt;br/&gt; [[Synclavier]]
}}
Teper idi na hui

[[1995]]. aastal võeti Frank Zappa [[wikt:postuumselt|postuumselt]] vastu [[Rock and Roll Hall of Fame|Rock and Roll Hall of Fame’i]] ja [[1997]]. aas

Rea lõpus on koht [[USA edetabel]]ites.
==[[Kaver]]- ja/või [[mälestus]]albumid==
==Välislingid==
* [http://www.zappa.com/ Frank Zappa ametlik koduleht]
* {{IMDb}}
* Mart Niineste. [http://epl.delfi.ee/news/melu/frank-zappa-rokkmuusika-salvador-dali?id=51190811 Frank Zappa – rokkmuusika Salvador Dali Niineste]. epl.ee, 4. detsember 2008.

{{JÄRJESTA:Zappa, Frank}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide muusikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1940]]
[[Kategooria:Surnud 1993]]</text>
      <sha1>nr4l2gzxw7g7y0q1qnd85s75wobh1v6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248901</id>
      <parentid>7248900</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T07:59:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pristome</username>
        <id>218995</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Undid edits by [[Special:Contribs/~2026-53902-27|~2026-53902-27]] ([[User talk:~2026-53902-27|talk]]) to last version by KrattBot</comment>
      <origin>7248901</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9894" sha1="tfuowl70bvzfguv8fimkgg14qex2wk0" xml:space="preserve">{{Viitamata|kuu=märts|aasta=2019}}
{{Infokast muusik
| nimi      = Frank Zappa
| pilt      = Zappa 16011977 01 300.jpg
| pildiallkiri = Frank Zappa [[Norra]]s 1977. aastal
| pildi_suurus    = 
| horisontaalne   = 
| taust     = soolo_laulja
| sünninimi = Frank Vincent Zappa
| alias     = 
| sünniaeg  = {{birth date|1940|12|21|mf=y}}
| sünnikoht = [[Baltimore]], [[Maryland]], [[Ameerika Ühendriigid|USA]]
| surmaaeg  = {{death date and age|1993|12|4|1940|12|21}}
| surmakoht = [[Los Angeles, California|Los Angeles]], [[California]], [[Ameerika Ühendriigid|USA]]
| päritolu  = 
| pill      = [[kitarr]], [[laulja|laul]], [[basskitarr]], [[klahvpillid]], [[vibrafon]], [[Synclavier]], [[trummid]]
| hääleliik = 
| stiil     = [[rokkmuusika|rokk]], [[džäss]], [[klassikaline muusika]], [[eksperimentaalne muusika]]
| amet      = [[helilooja]], [[muusik]], [[dirigent]], [[laulusõnade kirjutaja]], [[muusikaprodutsent]], [[stuudioomanik]], [[filmilooja]]
| tegev     = 1950ndad–1993
| plaadifirma = [[Verve Records|Verve]]/[[MGM Records|MGM]], [[Bizarre Records|Bizarre]]/[[Straight Records|Straight]], DiscReet, Zappa Records, Barking Pumpkin Records, [[Rykodisc]]
| seotud_esitajad = [[The Mothers of Invention]]&lt;br&gt;[[Captain Beefheart]]
| mõjud     = [[Edgar Varese]], [[Stravinski]]
| URL       = [http://www.zappa.com Zappa.com]
| tähelepanuväärsed_pillid = [[Gibson Guitar Corporation|Gibson ES-5 Switchmaster]],&lt;br/&gt;[[Gibson SG]], &lt;br/&gt; [[Gibson Les Paul]], &lt;br/&gt; [[Fender Stratocaster]], &lt;br/&gt; [[Synclavier]]
}}
'''Frank Vincent Zappa''' ([[21. detsember]] [[1940]] – [[4. detsember]] [[1993]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|USA]] [[helilooja]], [[muusik]] ja [[filmilooja]]. Üle 30 aasta pikkuse karjääri jooksul kehtestas ta end loominguliselt mitmekülgse, viljaka ja selgelt eristuva [[helilooja]], [[kitarrist|kitarrivirtuoosi]] ja [[Bändiliider|bändiliidrina]]. Zappa kirjutas eri [[muusikažanr|žanrites]] heliloomingut [[rokkbänd]]idele, [[Džässansambel|džässansamblitele]], [[süntesaator]]itele, arvutile ja [[sümfooniaorkester|sümfooniaorkestritele]], muuhulgas luues ''[[musique concrète]]-''teoseid, kasutades varem salvestatud, [[süntees]]itud või [[Sämpel|sämplitud]] materjale. Lisaks muusikale lõi Frank Zappa [[animatsioon]]e, [[lühifilm]]e, [[muusikavideo]]id ja [[albumikujundus]]i. Ta oli kurikuulus oma [[poliitiline ebakorrektsus|poliitiliselt eriti ebakorrektsete]] [[satiir]]ilis-[[iroonia|irooniliste]] laulusõnade poolest, samuti poliitiliselt teravate ja [[ühiskonnakriitika|ühiskonnakriitiliste]] sõnavõttudega [[ajakirjandus]]es.

Hoolimata harvast suuremast [[kommerts]]edust, oli Frank Zappa viljakas – ta kirjutas muusikat, salvestas, käis bändidega ringreisidel, andis ajakirjandusele intervjuusid, produtseeris ja turustas enda ja teiste artistide loomingut. Zappa produtseeris sõltumatult kokku ligi 60 [[The Mothers of Invention]]i ja sooloalbumit. Ta sai mitu [[Grammy]] nominatsiooni, 1988. aastal anti talle albumi &quot;[[Jazz from Hell]]&quot; eest [[&quot;Parim Instrumentaalne Rock-etteaste&quot;|parima instrumentaalse rokketteaste]] auhind (ingl ''Best Rock Instrumental Performance'').

[[1995]]. aastal võeti Frank Zappa [[wikt:postuumselt|postuumselt]] vastu [[Rock and Roll Hall of Fame|Rock and Roll Hall of Fame’i]] ja [[1997]]. aastal pälvis ta elutöö eest Grammy. [[2005]]. aastal lisati tema [[The Beatles|biitleid]] pilav 1968. aasta album [[&quot;Mothers of Invention, We're Only in It for the Money&quot;]] [[United States National Recording Registry|USA Riikliku Salvestiste Säilitamise Nõukogu]] koostatavasse registrisse. Samal aastal valis ajakiri [[Rolling Stone]] ta 71. kohale ajaloo 100 parima artisti hulgas (100 Greatest Artists of All Time). [[2007]]. aastal nimetas tema sünnilinn [[Baltimore]] 9. augusti ametlikuks [[Frank Zappa päev]]aks (''Frank Zappa Day''). Eestile lähim Zappa [[mälestusmärk]] asub [[Vilnius]]es.

==Frank Zappa eluajal ilmunud albumid==
Rea lõpus on koht [[USA edetabel]]ites.
{{veergude loend|laius=25em|
* &quot;[[Freak Out!]]&quot; ([[27. juuni]] [[1966]]), nr 130
* &quot;[[Absolutely Free]]&quot; ([[26. mai]] [[1967]]), nr 41
* &quot;[[We're Only in It for the Money]]&quot; (jaanuar 1968), nr 30
* &quot;[[Lumpy Gravy]]&quot; (mai 1968), nr 159
* &quot;[[Cruising with Ruben &amp; the Jets]]&quot; ([[2. detsember]] [[1968]]), nr 110
* &quot;[[Uncle Meat]]&quot; (aprill 1969), nr 43
* &quot;[[Hot Rats]]&quot; (oktoober 1969), nr 173
* &quot;[[Burnt Weeny Sandwich]]&quot; (veebruar 1970), nr 94
* &quot;[[Weasels Ripped My Flesh]]&quot; ([[10. august]] [[1970]]), nr 189
* &quot;[[Chunga's Revenge]]&quot; (oktoober 1970), nr 119
* &quot;[[Fillmore East – June 1971]]&quot; (august 1971), nr 38
* &quot;[[200 Motels (soundtrack)|200 Motels]]&quot; (oktoober 1971), nr 59
* &quot;[[Just Another Band from L.A.]]&quot; (märts 1972), nr 85
* &quot;[[Waka/Jawaka]]&quot; (juuli 1972), nr 152
* &quot;[[The Grand Wazoo]]&quot; (november 1972)
* &quot;[[Over-Nite Sensation]]&quot; (september 1973), nr 32
* &quot;[[Apostrophe (')]]&quot; (märts 1974), nr 10
* &quot;[[Roxy &amp; Elsewhere]]&quot; (september 1974), nr 27
* &quot;[[One Size Fits All]]&quot; (juuni 1975), nr 26
* &quot;[[Bongo Fury]]&quot; (oktoober 1975), nr 66
* &quot;[[Zoot Allures]]&quot; (oktoober 1976), nr 71
* &quot;[[Zappa in New York]]&quot; (märts 1978), nr 57
* &quot;[[Studio Tan]]&quot; (september 1978), nr 147
* &quot;[[Sleep Dirt]]&quot; (jaanuar 1979), nr 175
* &quot;[[Sheik Yerbouti]]&quot; (märts 1979), nr 21
* &quot;[[Orchestral Favorites]]&quot; (mai 1979), nr 168
* &quot;[[Joe's Garage]]&quot; (september 1979), nr 27
* &quot;[[Tinseltown Rebellion]]&quot; ([[11. mai]] [[1981]]), nr 66
* &quot;[[Shut Up 'n Play Yer Guitar]]&quot; (mai 1981)
* &quot;[[You Are What You Is]]&quot; (september 1981), nr 93
* &quot;[[Ship Arriving Too Late to Sve a Drowning Witch|Ship Arriving Too Late to Save a Drowning Witch]]&quot; (mai 1982), nr 23
* &quot;[[The Man from Utopia]]&quot; (märts 1983), nr 153
* &quot;[[Baby Snakes (soundtrack)|Baby Snakes]]&quot; (märts 1983)
* &quot;[[London Symphony Orchestra, Vol. 1]]&quot; (juuni 1983)
* &quot;[[Boulez Conducts Zappa: The Perfect Stranger]]&quot; (august 1984)
* &quot;[[Them or Us]]&quot; ([[oktoober 18|18. oktoober]] [[1984]])
* &quot;[[Thing-Fish]]&quot; (november 1984)
* &quot;[[Francesco Zappa (album)|Francesco Zappa]]&quot; (november 1984)
* &quot;[[The Old Masters Box One]]&quot; (aprill 1985)
* &quot;[[Frank Zappa Meets the Mothers of Prevention]]&quot; ([[21, november|21. november]] [[1985]]), nr 153
* &quot;[[Does Humor Belong in Music? (album)|Does Humor Belong in Music?]]&quot; (jaanuar 1986)
* &quot;[[The Old Masters Box Two]]&quot; (november 1986)
* &quot;[[Jazz from Hell]]&quot; (november 1986)
* &quot;[[London Symphony Orchestra, Vol. 2]]&quot; (17. [[september 17|september]] [[1987]])
* &quot;[[The Old Masters Box Three]]&quot; (detsember 1987)
* &quot;[[Guitar (album)|Guitar]]&quot; (aprill 1988)
* &quot;[[You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 1]]&quot; (mai 1988)
* &quot;[[You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 2]]&quot; (oktoober 1988)
* &quot;[[Broadway the Hard Way]]&quot; ([[14. oktoober]] [[1988]])
* &quot;[[You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 3]]&quot; (november 1989)
* &quot;[[The Best Band You Never Heard in Your Life]]&quot; (aprill 1991)
*[[You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 4|&quot;You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 4]]&quot; ([[14. juuni]] [[1991]])
* &quot;[[Make a Jazz Noise Here]]&quot; (juuni 1991)
* &quot;[[Beat the Boots]]&quot; (juuli 1991), 8 plaati ''[[boxed]]'' või eraldi:
** &quot;As an Am&quot; (salvestatud 1981–1982)
** &quot;The Ark&quot; (salvestatud 1969)
** &quot;Freaks &amp; Motherfu*nr @%!&quot; (salvestatud 1970)
** &quot;Unmitigated Audacity&quot; (salvestatud 1974)
** &quot;Anyway the Wind Blows&quot; (2 plaati; salvestatud 1979)
** &quot;'Tis the Season to Be Jelly&quot; (salvestatud 1967)
** &quot;Saarbrucken 1978&quot; (salvestatud 1978)
** &quot;Piquantique&quot; (salvestatud 1973)
* &quot;[[Beat the Boots II]]&quot; (juuni 1992), 8 plaati ''boxed'':
** &quot;Disconnected Synapses&quot; (salvestatud 1970)
** &quot;Tengo Na Minchia Tanta&quot; (salvestatud 1970)
** &quot;Electric Aunt Jemima&quot; (salvestatud 1968)
** &quot;At the Circus&quot; (salvestatud 1978)
** &quot;Swiss Cheese/Fire!&quot; (2 plaati; salvestatud 1971)
** &quot;Our Man in Nirvana&quot; (salvestatud 1968)
** &quot;Conceptual Continuity&quot; (salvestatud 1976)
* &quot;[[You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 5]]&quot; (juuli 1992)
* &quot;[[You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 6]]&quot; (juuli 1992)
* &quot;[[Playground Psychotics]]&quot; (oktoober 1992)
* &quot;[[Ahead of Their Time]]&quot; (märts 1993)
* &quot;[[The Yellow Shark]]&quot; (koos [[Ensemble Modern|Ensemble Mode]][[Ensemble Modern|rn]]'iga) (november 1993), nr 2 klassika edetabelis (Classical Crossover Chart)
}}

==[[Kaver]]- ja/või [[mälestus]]albumid==
{{veergude loend|laius=25em|
* &quot;King Kong: Jean-Luc Ponty Plays the Music of Frank Zappa&quot; ([[Jean-Luc Ponty]]; 1970)
* &quot;The BRT Big Band Plays Frank Zappa&quot; (BRT Big Band; 1990)
* &quot;Yahozna Plays Zappa&quot; (Yahonza; 1992)
* &quot;Zappa's Universe—A Celebration of 25 Years of Frank Zappa's Music&quot; ([[Joel Thome]] / Orchestra of Our Time; 1993)
* &quot;Harmonia Meets Zappa&quot; ([[Harmonia Ensemble]]; 1994)
* &quot;Music by Frank Zappa&quot; ([[Omnibus Wind Ensemble]]; 1995)
* &quot;Frankincense: The Muffin Men Play Zappa&quot; ([[Muffin Men]]; 1997)
* &quot;Plays The Music of Frank Zappa&quot; (The Ed Palermo Big Band; 1997)
* &quot;Dischordancies Abundant&quot; (CoCö Anderson; 1997)
* &quot;[[Frankly A Cappella]]&quot; ([[The Persuasions]]; 2000)
* &quot;The Zappa Album&quot; ([[Ensemble Ambrosius]]; 2000)
* &quot;Bohuslän Big Band plays Frank Zappa&quot; ([[Bohuslän Big Band]]; 2000)
* &quot;Ensemble Modern Plays Frank Zappa: Greggery Peccary &amp; Other Persuasions&quot; ([[Ensemble Modern]]; 2003)
* &quot;UMO Jazz Orchestra: UMO plays Frank Zappa feat. Marzi Nyman&quot; (2003)
* &quot;Lemme Take You To The Beach: Surf Instrumental Bands playing the music of Zappa&quot; (Cordelia Records; 2005)
* &quot;[[Take Your Clothes Off When You Dance]]&quot; (The Ed Palermo Big Band; 2006)
* &quot;[[Inventionis Mater]]: Does Humor Belong in Classical Music?; (2012)
}}

==Välislingid==
* [http://www.zappa.com/ Frank Zappa ametlik koduleht]
* {{IMDb}}
* Mart Niineste. [http://epl.delfi.ee/news/melu/frank-zappa-rokkmuusika-salvador-dali?id=51190811 Frank Zappa – rokkmuusika Salvador Dali Niineste]. epl.ee, 4. detsember 2008.

{{JÄRJESTA:Zappa, Frank}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide muusikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1940]]
[[Kategooria:Surnud 1993]]</text>
      <sha1>tfuowl70bvzfguv8fimkgg14qex2wk0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248902</id>
      <parentid>7248901</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T08:00:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-53902-27</username>
        <id>239173</id>
      </contributor>
      <comment>mõnerõd erinevad huvitaid asju))))</comment>
      <origin>7248902</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1990" sha1="dutd2uonjcpsqkbyhu730k31r5eet7n" xml:space="preserve">{{Viitamata|kuu=märts|aasta=2019}}
{{Infokast muusik
| nimi      = Frank Zappa
| pilt      = Zappa 16011977 01 300.jpg
| pildiallkiri = Frank Zappa [[Norra]]s 1977. aastal
| pildi_suurus    = 
| horisontaalne   = 
| taust     = soolo_laulja
| sünninimi = Frank Vincent Zappa
| alias     = 
| sünniaeg  = {{birth date|1940|12|21|mf=y}}
| sünnikoht = [[Baltimore]], [[Maryland]], [[Ameerika Ühendriigid|USA]]
| surmaaeg  = {{death date and age|1993|12|4|1940|12|21}}
| surmakoht = [[Los Angeles, California|Los Angeles]], [[California]], [[Ameerika Ühendriigid|USA]]
| päritolu  = 
| pill      = [[kitarr]], [[laulja|laul]], [[basskitarr]], [[klahvpillid]], [[vibrafon]], [[Synclavier]], [[trummid]]
| hääleliik = 
| stiil     = [[rokkmuusika|rokk]], [[džäss]], [[klassikaline muusika]], [[eksperimentaalne muusika]]
| amet      = [[helilooja]], [[muusik]], [[dirigent]], [[laulusõnade kirjutaja]], [[muusikaprodutsent]], [[stuudioomanik]], [[filmilooja]]
| tegev     = 1950ndad–1993
| plaadifirma = [[Verve Records|Verve]]/[[MGM Records|MGM]], [[Bizarre Records|Bizarre]]/[[Straight Records|Straight]], DiscReet, Zappa Records, Barking Pumpkin Records, [[Rykodisc]]
| seotud_esitajad = [[The Mothers of Invention]]&lt;br&gt;[[Captain Beefheart]]
| mõjud     = [[Edgar Varese]], [[Stravinski]]
| URL       = [http://www.zappa.com Zappa.com]
| tähelepanuväärsed_pillid = [[Gibson Guitar Corporation|Gibson ES-5 Switchmaster]],&lt;br/&gt;[[Gibson SG]], &lt;br/&gt; [[Gibson Les Paul]], &lt;br/&gt; [[Fender Stratocaster]], &lt;br/&gt; [[Synclavier]]
}}
Zpros pidorasa 

==[[Kaver]]- ja/või [[mälestus]]albumid==
==Välislingid==
* [http://www.zappa.com/ Frank Zappa ametlik koduleht]
* {{IMDb}}
* Mart Niineste. [http://epl.delfi.ee/news/melu/frank-zappa-rokkmuusika-salvador-dali?id=51190811 Frank Zappa – rokkmuusika Salvador Dali Niineste]. epl.ee, 4. detsember 2008.

{{JÄRJESTA:Zappa, Frank}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide muusikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1940]]
[[Kategooria:Surnud 1993]]</text>
      <sha1>dutd2uonjcpsqkbyhu730k31r5eet7n</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248903</id>
      <parentid>7248902</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T08:01:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Saroj</username>
        <id>102389</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-53902-27|~2026-53902-27]] ([[User talk:~2026-53902-27|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Pristome|Pristome]].</comment>
      <origin>7248901</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9894" sha1="tfuowl70bvzfguv8fimkgg14qex2wk0" xml:space="preserve">{{Viitamata|kuu=märts|aasta=2019}}
{{Infokast muusik
| nimi      = Frank Zappa
| pilt      = Zappa 16011977 01 300.jpg
| pildiallkiri = Frank Zappa [[Norra]]s 1977. aastal
| pildi_suurus    = 
| horisontaalne   = 
| taust     = soolo_laulja
| sünninimi = Frank Vincent Zappa
| alias     = 
| sünniaeg  = {{birth date|1940|12|21|mf=y}}
| sünnikoht = [[Baltimore]], [[Maryland]], [[Ameerika Ühendriigid|USA]]
| surmaaeg  = {{death date and age|1993|12|4|1940|12|21}}
| surmakoht = [[Los Angeles, California|Los Angeles]], [[California]], [[Ameerika Ühendriigid|USA]]
| päritolu  = 
| pill      = [[kitarr]], [[laulja|laul]], [[basskitarr]], [[klahvpillid]], [[vibrafon]], [[Synclavier]], [[trummid]]
| hääleliik = 
| stiil     = [[rokkmuusika|rokk]], [[džäss]], [[klassikaline muusika]], [[eksperimentaalne muusika]]
| amet      = [[helilooja]], [[muusik]], [[dirigent]], [[laulusõnade kirjutaja]], [[muusikaprodutsent]], [[stuudioomanik]], [[filmilooja]]
| tegev     = 1950ndad–1993
| plaadifirma = [[Verve Records|Verve]]/[[MGM Records|MGM]], [[Bizarre Records|Bizarre]]/[[Straight Records|Straight]], DiscReet, Zappa Records, Barking Pumpkin Records, [[Rykodisc]]
| seotud_esitajad = [[The Mothers of Invention]]&lt;br&gt;[[Captain Beefheart]]
| mõjud     = [[Edgar Varese]], [[Stravinski]]
| URL       = [http://www.zappa.com Zappa.com]
| tähelepanuväärsed_pillid = [[Gibson Guitar Corporation|Gibson ES-5 Switchmaster]],&lt;br/&gt;[[Gibson SG]], &lt;br/&gt; [[Gibson Les Paul]], &lt;br/&gt; [[Fender Stratocaster]], &lt;br/&gt; [[Synclavier]]
}}
'''Frank Vincent Zappa''' ([[21. detsember]] [[1940]] – [[4. detsember]] [[1993]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|USA]] [[helilooja]], [[muusik]] ja [[filmilooja]]. Üle 30 aasta pikkuse karjääri jooksul kehtestas ta end loominguliselt mitmekülgse, viljaka ja selgelt eristuva [[helilooja]], [[kitarrist|kitarrivirtuoosi]] ja [[Bändiliider|bändiliidrina]]. Zappa kirjutas eri [[muusikažanr|žanrites]] heliloomingut [[rokkbänd]]idele, [[Džässansambel|džässansamblitele]], [[süntesaator]]itele, arvutile ja [[sümfooniaorkester|sümfooniaorkestritele]], muuhulgas luues ''[[musique concrète]]-''teoseid, kasutades varem salvestatud, [[süntees]]itud või [[Sämpel|sämplitud]] materjale. Lisaks muusikale lõi Frank Zappa [[animatsioon]]e, [[lühifilm]]e, [[muusikavideo]]id ja [[albumikujundus]]i. Ta oli kurikuulus oma [[poliitiline ebakorrektsus|poliitiliselt eriti ebakorrektsete]] [[satiir]]ilis-[[iroonia|irooniliste]] laulusõnade poolest, samuti poliitiliselt teravate ja [[ühiskonnakriitika|ühiskonnakriitiliste]] sõnavõttudega [[ajakirjandus]]es.

Hoolimata harvast suuremast [[kommerts]]edust, oli Frank Zappa viljakas – ta kirjutas muusikat, salvestas, käis bändidega ringreisidel, andis ajakirjandusele intervjuusid, produtseeris ja turustas enda ja teiste artistide loomingut. Zappa produtseeris sõltumatult kokku ligi 60 [[The Mothers of Invention]]i ja sooloalbumit. Ta sai mitu [[Grammy]] nominatsiooni, 1988. aastal anti talle albumi &quot;[[Jazz from Hell]]&quot; eest [[&quot;Parim Instrumentaalne Rock-etteaste&quot;|parima instrumentaalse rokketteaste]] auhind (ingl ''Best Rock Instrumental Performance'').

[[1995]]. aastal võeti Frank Zappa [[wikt:postuumselt|postuumselt]] vastu [[Rock and Roll Hall of Fame|Rock and Roll Hall of Fame’i]] ja [[1997]]. aastal pälvis ta elutöö eest Grammy. [[2005]]. aastal lisati tema [[The Beatles|biitleid]] pilav 1968. aasta album [[&quot;Mothers of Invention, We're Only in It for the Money&quot;]] [[United States National Recording Registry|USA Riikliku Salvestiste Säilitamise Nõukogu]] koostatavasse registrisse. Samal aastal valis ajakiri [[Rolling Stone]] ta 71. kohale ajaloo 100 parima artisti hulgas (100 Greatest Artists of All Time). [[2007]]. aastal nimetas tema sünnilinn [[Baltimore]] 9. augusti ametlikuks [[Frank Zappa päev]]aks (''Frank Zappa Day''). Eestile lähim Zappa [[mälestusmärk]] asub [[Vilnius]]es.

==Frank Zappa eluajal ilmunud albumid==
Rea lõpus on koht [[USA edetabel]]ites.
{{veergude loend|laius=25em|
* &quot;[[Freak Out!]]&quot; ([[27. juuni]] [[1966]]), nr 130
* &quot;[[Absolutely Free]]&quot; ([[26. mai]] [[1967]]), nr 41
* &quot;[[We're Only in It for the Money]]&quot; (jaanuar 1968), nr 30
* &quot;[[Lumpy Gravy]]&quot; (mai 1968), nr 159
* &quot;[[Cruising with Ruben &amp; the Jets]]&quot; ([[2. detsember]] [[1968]]), nr 110
* &quot;[[Uncle Meat]]&quot; (aprill 1969), nr 43
* &quot;[[Hot Rats]]&quot; (oktoober 1969), nr 173
* &quot;[[Burnt Weeny Sandwich]]&quot; (veebruar 1970), nr 94
* &quot;[[Weasels Ripped My Flesh]]&quot; ([[10. august]] [[1970]]), nr 189
* &quot;[[Chunga's Revenge]]&quot; (oktoober 1970), nr 119
* &quot;[[Fillmore East – June 1971]]&quot; (august 1971), nr 38
* &quot;[[200 Motels (soundtrack)|200 Motels]]&quot; (oktoober 1971), nr 59
* &quot;[[Just Another Band from L.A.]]&quot; (märts 1972), nr 85
* &quot;[[Waka/Jawaka]]&quot; (juuli 1972), nr 152
* &quot;[[The Grand Wazoo]]&quot; (november 1972)
* &quot;[[Over-Nite Sensation]]&quot; (september 1973), nr 32
* &quot;[[Apostrophe (')]]&quot; (märts 1974), nr 10
* &quot;[[Roxy &amp; Elsewhere]]&quot; (september 1974), nr 27
* &quot;[[One Size Fits All]]&quot; (juuni 1975), nr 26
* &quot;[[Bongo Fury]]&quot; (oktoober 1975), nr 66
* &quot;[[Zoot Allures]]&quot; (oktoober 1976), nr 71
* &quot;[[Zappa in New York]]&quot; (märts 1978), nr 57
* &quot;[[Studio Tan]]&quot; (september 1978), nr 147
* &quot;[[Sleep Dirt]]&quot; (jaanuar 1979), nr 175
* &quot;[[Sheik Yerbouti]]&quot; (märts 1979), nr 21
* &quot;[[Orchestral Favorites]]&quot; (mai 1979), nr 168
* &quot;[[Joe's Garage]]&quot; (september 1979), nr 27
* &quot;[[Tinseltown Rebellion]]&quot; ([[11. mai]] [[1981]]), nr 66
* &quot;[[Shut Up 'n Play Yer Guitar]]&quot; (mai 1981)
* &quot;[[You Are What You Is]]&quot; (september 1981), nr 93
* &quot;[[Ship Arriving Too Late to Sve a Drowning Witch|Ship Arriving Too Late to Save a Drowning Witch]]&quot; (mai 1982), nr 23
* &quot;[[The Man from Utopia]]&quot; (märts 1983), nr 153
* &quot;[[Baby Snakes (soundtrack)|Baby Snakes]]&quot; (märts 1983)
* &quot;[[London Symphony Orchestra, Vol. 1]]&quot; (juuni 1983)
* &quot;[[Boulez Conducts Zappa: The Perfect Stranger]]&quot; (august 1984)
* &quot;[[Them or Us]]&quot; ([[oktoober 18|18. oktoober]] [[1984]])
* &quot;[[Thing-Fish]]&quot; (november 1984)
* &quot;[[Francesco Zappa (album)|Francesco Zappa]]&quot; (november 1984)
* &quot;[[The Old Masters Box One]]&quot; (aprill 1985)
* &quot;[[Frank Zappa Meets the Mothers of Prevention]]&quot; ([[21, november|21. november]] [[1985]]), nr 153
* &quot;[[Does Humor Belong in Music? (album)|Does Humor Belong in Music?]]&quot; (jaanuar 1986)
* &quot;[[The Old Masters Box Two]]&quot; (november 1986)
* &quot;[[Jazz from Hell]]&quot; (november 1986)
* &quot;[[London Symphony Orchestra, Vol. 2]]&quot; (17. [[september 17|september]] [[1987]])
* &quot;[[The Old Masters Box Three]]&quot; (detsember 1987)
* &quot;[[Guitar (album)|Guitar]]&quot; (aprill 1988)
* &quot;[[You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 1]]&quot; (mai 1988)
* &quot;[[You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 2]]&quot; (oktoober 1988)
* &quot;[[Broadway the Hard Way]]&quot; ([[14. oktoober]] [[1988]])
* &quot;[[You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 3]]&quot; (november 1989)
* &quot;[[The Best Band You Never Heard in Your Life]]&quot; (aprill 1991)
*[[You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 4|&quot;You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 4]]&quot; ([[14. juuni]] [[1991]])
* &quot;[[Make a Jazz Noise Here]]&quot; (juuni 1991)
* &quot;[[Beat the Boots]]&quot; (juuli 1991), 8 plaati ''[[boxed]]'' või eraldi:
** &quot;As an Am&quot; (salvestatud 1981–1982)
** &quot;The Ark&quot; (salvestatud 1969)
** &quot;Freaks &amp; Motherfu*nr @%!&quot; (salvestatud 1970)
** &quot;Unmitigated Audacity&quot; (salvestatud 1974)
** &quot;Anyway the Wind Blows&quot; (2 plaati; salvestatud 1979)
** &quot;'Tis the Season to Be Jelly&quot; (salvestatud 1967)
** &quot;Saarbrucken 1978&quot; (salvestatud 1978)
** &quot;Piquantique&quot; (salvestatud 1973)
* &quot;[[Beat the Boots II]]&quot; (juuni 1992), 8 plaati ''boxed'':
** &quot;Disconnected Synapses&quot; (salvestatud 1970)
** &quot;Tengo Na Minchia Tanta&quot; (salvestatud 1970)
** &quot;Electric Aunt Jemima&quot; (salvestatud 1968)
** &quot;At the Circus&quot; (salvestatud 1978)
** &quot;Swiss Cheese/Fire!&quot; (2 plaati; salvestatud 1971)
** &quot;Our Man in Nirvana&quot; (salvestatud 1968)
** &quot;Conceptual Continuity&quot; (salvestatud 1976)
* &quot;[[You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 5]]&quot; (juuli 1992)
* &quot;[[You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 6]]&quot; (juuli 1992)
* &quot;[[Playground Psychotics]]&quot; (oktoober 1992)
* &quot;[[Ahead of Their Time]]&quot; (märts 1993)
* &quot;[[The Yellow Shark]]&quot; (koos [[Ensemble Modern|Ensemble Mode]][[Ensemble Modern|rn]]'iga) (november 1993), nr 2 klassika edetabelis (Classical Crossover Chart)
}}

==[[Kaver]]- ja/või [[mälestus]]albumid==
{{veergude loend|laius=25em|
* &quot;King Kong: Jean-Luc Ponty Plays the Music of Frank Zappa&quot; ([[Jean-Luc Ponty]]; 1970)
* &quot;The BRT Big Band Plays Frank Zappa&quot; (BRT Big Band; 1990)
* &quot;Yahozna Plays Zappa&quot; (Yahonza; 1992)
* &quot;Zappa's Universe—A Celebration of 25 Years of Frank Zappa's Music&quot; ([[Joel Thome]] / Orchestra of Our Time; 1993)
* &quot;Harmonia Meets Zappa&quot; ([[Harmonia Ensemble]]; 1994)
* &quot;Music by Frank Zappa&quot; ([[Omnibus Wind Ensemble]]; 1995)
* &quot;Frankincense: The Muffin Men Play Zappa&quot; ([[Muffin Men]]; 1997)
* &quot;Plays The Music of Frank Zappa&quot; (The Ed Palermo Big Band; 1997)
* &quot;Dischordancies Abundant&quot; (CoCö Anderson; 1997)
* &quot;[[Frankly A Cappella]]&quot; ([[The Persuasions]]; 2000)
* &quot;The Zappa Album&quot; ([[Ensemble Ambrosius]]; 2000)
* &quot;Bohuslän Big Band plays Frank Zappa&quot; ([[Bohuslän Big Band]]; 2000)
* &quot;Ensemble Modern Plays Frank Zappa: Greggery Peccary &amp; Other Persuasions&quot; ([[Ensemble Modern]]; 2003)
* &quot;UMO Jazz Orchestra: UMO plays Frank Zappa feat. Marzi Nyman&quot; (2003)
* &quot;Lemme Take You To The Beach: Surf Instrumental Bands playing the music of Zappa&quot; (Cordelia Records; 2005)
* &quot;[[Take Your Clothes Off When You Dance]]&quot; (The Ed Palermo Big Band; 2006)
* &quot;[[Inventionis Mater]]: Does Humor Belong in Classical Music?; (2012)
}}

==Välislingid==
* [http://www.zappa.com/ Frank Zappa ametlik koduleht]
* {{IMDb}}
* Mart Niineste. [http://epl.delfi.ee/news/melu/frank-zappa-rokkmuusika-salvador-dali?id=51190811 Frank Zappa – rokkmuusika Salvador Dali Niineste]. epl.ee, 4. detsember 2008.

{{JÄRJESTA:Zappa, Frank}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide muusikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1940]]
[[Kategooria:Surnud 1993]]</text>
      <sha1>tfuowl70bvzfguv8fimkgg14qex2wk0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248905</id>
      <parentid>7248903</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T08:02:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-53902-27</username>
        <id>239173</id>
      </contributor>
      <origin>7248905</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7474" sha1="09hpogol60smjn16wb8vmlzyyu3tea4" xml:space="preserve">{{Viitamata|kuu=märts|aasta=2019}}
{{Infokast muusik
| nimi      = Frank Zappa
| pilt      = Zappa 16011977 01 300.jpg
| pildiallkiri = Frank Zappa [[Norra]]s 1977. aastal
| pildi_suurus    = 
| horisontaalne   = 
| taust     = soolo_laulja
| sünninimi = Frank Vincent Zappa
| alias     = 
| sünniaeg  = {{birth date|1940|12|21|mf=y}}
| sünnikoht = [[Baltimore]], [[Maryland]], [[Ameerika Ühendriigid|USA]]
| surmaaeg  = {{death date and age|1993|12|4|1940|12|21}}
| surmakoht = [[Los Angeles, California|Los Angeles]], [[California]], [[Ameerika Ühendriigid|USA]]
| päritolu  = 
| pill      = [[kitarr]], [[laulja|laul]], [[basskitarr]], [[klahvpillid]], [[vibrafon]], [[Synclavier]], [[trummid]]
| hääleliik = 
| stiil     = [[rokkmuusika|rokk]], [[džäss]], [[klassikaline muusika]], [[eksperimentaalne muusika]]
| amet      = [[helilooja]], [[muusik]], [[dirigent]], [[laulusõnade kirjutaja]], [[muusikaprodutsent]], [[stuudioomanik]], [[filmilooja]]
| tegev     = 1950ndad–1993
| plaadifirma = [[Verve Records|Verve]]/[[MGM Records|MGM]], [[Bizarre Records|Bizarre]]/[[Straight Records|Straight]], DiscReet, Zappa Records, Barking Pumpkin Records, [[Rykodisc]]
| seotud_esitajad = [[The Mothers of Invention]]&lt;br&gt;[[Captain Beefheart]]
| mõjud     = [[Edgar Varese]], [[Stravinski]]
| URL       = [http://www.zappa.com Zappa.com]
| tähelepanuväärsed_pillid = [[Gibson Guitar Corporation|Gibson ES-5 Switchmaster]],&lt;br/&gt;[[Gibson SG]], &lt;br/&gt; [[Gibson Les Paul]], &lt;br/&gt; [[Fender Stratocaster]], &lt;br/&gt; [[Synclavier]]
}}
DA IDI NA HUI PIDOR EBANNÕI, ZEBALI ADMINÕ PIDORASÕ{{veergude loend|laius=25em|
* &quot;[[Freak Out!]]&quot; ([[27. juuni]] [[1966]]), nr 130
* &quot;[[Absolutely Free]]&quot; ([[26. mai]] [[1967]]), nr 41
* &quot;[[We're Only in It for the Money]]&quot; (jaanuar 1968), nr 30
* &quot;[[Lumpy Gravy]]&quot; (mai 1968), nr 159
* &quot;[[Cruising with Ruben &amp; the Jets]]&quot; ([[2. detsember]] [[1968]]), nr 110
* &quot;[[Uncle Meat]]&quot; (aprill 1969), nr 43
* &quot;[[Hot Rats]]&quot; (oktoober 1969), nr 173
* &quot;[[Burnt Weeny Sandwich]]&quot; (veebruar 1970), nr 94
* &quot;[[Weasels Ripped My Flesh]]&quot; ([[10. august]] [[1970]]), nr 189
* &quot;[[Chunga's Revenge]]&quot; (oktoober 1970), nr 119
* &quot;[[Fillmore East – June 1971]]&quot; (august 1971), nr 38
* &quot;[[200 Motels (soundtrack)|200 Motels]]&quot; (oktoober 1971), nr 59
* &quot;[[Just Another Band from L.A.]]&quot; (märts 1972), nr 85
* &quot;[[Waka/Jawaka]]&quot; (juuli 1972), nr 152
* &quot;[[The Grand Wazoo]]&quot; (november 1972)
* &quot;[[Over-Nite Sensation]]&quot; (september 1973), nr 32
* &quot;[[Apostrophe (')]]&quot; (märts 1974), nr 10
* &quot;[[Roxy &amp; Elsewhere]]&quot; (september 1974), nr 27
* &quot;[[One Size Fits All]]&quot; (juuni 1975), nr 26
* &quot;[[Bongo Fury]]&quot; (oktoober 1975), nr 66
* &quot;[[Zoot Allures]]&quot; (oktoober 1976), nr 71
* &quot;[[Zappa in New York]]&quot; (märts 1978), nr 57
* &quot;[[Studio Tan]]&quot; (september 1978), nr 147
* &quot;[[Sleep Dirt]]&quot; (jaanuar 1979), nr 175
* &quot;[[Sheik Yerbouti]]&quot; (märts 1979), nr 21
* &quot;[[Orchestral Favorites]]&quot; (mai 1979), nr 168
* &quot;[[Joe's Garage]]&quot; (september 1979), nr 27
* &quot;[[Tinseltown Rebellion]]&quot; ([[11. mai]] [[1981]]), nr 66
* &quot;[[Shut Up 'n Play Yer Guitar]]&quot; (mai 1981)
* &quot;[[You Are What You Is]]&quot; (september 1981), nr 93
* &quot;[[Ship Arriving Too Late to Sve a Drowning Witch|Ship Arriving Too Late to Save a Drowning Witch]]&quot; (mai 1982), nr 23
* &quot;[[The Man from Utopia]]&quot; (märts 1983), nr 153
* &quot;[[Baby Snakes (soundtrack)|Baby Snakes]]&quot; (märts 1983)
* &quot;[[London Symphony Orchestra, Vol. 1]]&quot; (juuni 1983)
* &quot;[[Boulez Conducts Zappa: The Perfect Stranger]]&quot; (august 1984)
* &quot;[[Them or Us]]&quot; ([[oktoober 18|18. oktoober]] [[1984]])
* &quot;[[Thing-Fish]]&quot; (november 1984)
* &quot;[[Francesco Zappa (album)|Francesco Zappa]]&quot; (november 1984)
* &quot;[[The Old Masters Box One]]&quot; (aprill 1985)
* &quot;[[Frank Zappa Meets the Mothers of Prevention]]&quot; ([[21, november|21. november]] [[1985]]), nr 153
* &quot;[[Does Humor Belong in Music? (album)|Does Humor Belong in Music?]]&quot; (jaanuar 1986)
* &quot;[[The Old Masters Box Two]]&quot; (november 1986)
* &quot;[[Jazz from Hell]]&quot; (november 1986)
* &quot;[[London Symphony Orchestra, Vol. 2]]&quot; (17. [[september 17|september]] [[1987]])
* &quot;[[The Old Masters Box Three]]&quot; (detsember 1987)
* &quot;[[Guitar (album)|Guitar]]&quot; (aprill 1988)
* &quot;[[You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 1]]&quot; (mai 1988)
* &quot;[[You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 2]]&quot; (oktoober 1988)
* &quot;[[Broadway the Hard Way]]&quot; ([[14. oktoober]] [[1988]])
* &quot;[[You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 3]]&quot; (november 1989)
* &quot;[[The Best Band You Never Heard in Your Life]]&quot; (aprill 1991)
*[[You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 4|&quot;You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 4]]&quot; ([[14. juuni]] [[1991]])
* &quot;[[Make a Jazz Noise Here]]&quot; (juuni 1991)
* &quot;[[Beat the Boots]]&quot; (juuli 1991), 8 plaati ''[[boxed]]'' või eraldi:
** &quot;As an Am&quot; (salvestatud 1981–1982)
** &quot;The Ark&quot; (salvestatud 1969)
** &quot;Freaks &amp; Motherfu*nr @%!&quot; (salvestatud 1970)
** &quot;Unmitigated Audacity&quot; (salvestatud 1974)
** &quot;Anyway the Wind Blows&quot; (2 plaati; salvestatud 1979)
** &quot;'Tis the Season to Be Jelly&quot; (salvestatud 1967)
** &quot;Saarbrucken 1978&quot; (salvestatud 1978)
** &quot;Piquantique&quot; (salvestatud 1973)
* &quot;[[Beat the Boots II]]&quot; (juuni 1992), 8 plaati ''boxed'':
** &quot;Disconnected Synapses&quot; (salvestatud 1970)
** &quot;Tengo Na Minchia Tanta&quot; (salvestatud 1970)
** &quot;Electric Aunt Jemima&quot; (salvestatud 1968)
** &quot;At the Circus&quot; (salvestatud 1978)
** &quot;Swiss Cheese/Fire!&quot; (2 plaati; salvestatud 1971)
** &quot;Our Man in Nirvana&quot; (salvestatud 1968)
** &quot;Conceptual Continuity&quot; (salvestatud 1976)
* &quot;[[You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 5]]&quot; (juuli 1992)
* &quot;[[You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 6]]&quot; (juuli 1992)
* &quot;[[Playground Psychotics]]&quot; (oktoober 1992)
* &quot;[[Ahead of Their Time]]&quot; (märts 1993)
* &quot;[[The Yellow Shark]]&quot; (koos [[Ensemble Modern|Ensemble Mode]][[Ensemble Modern|rn]]'iga) (november 1993), nr 2 klassika edetabelis (Classical Crossover Chart)
}}

==[[Kaver]]- ja/või [[mälestus]]albumid==
{{veergude loend|laius=25em|
* &quot;King Kong: Jean-Luc Ponty Plays the Music of Frank Zappa&quot; ([[Jean-Luc Ponty]]; 1970)
* &quot;The BRT Big Band Plays Frank Zappa&quot; (BRT Big Band; 1990)
* &quot;Yahozna Plays Zappa&quot; (Yahonza; 1992)
* &quot;Zappa's Universe—A Celebration of 25 Years of Frank Zappa's Music&quot; ([[Joel Thome]] / Orchestra of Our Time; 1993)
* &quot;Harmonia Meets Zappa&quot; ([[Harmonia Ensemble]]; 1994)
* &quot;Music by Frank Zappa&quot; ([[Omnibus Wind Ensemble]]; 1995)
* &quot;Frankincense: The Muffin Men Play Zappa&quot; ([[Muffin Men]]; 1997)
* &quot;Plays The Music of Frank Zappa&quot; (The Ed Palermo Big Band; 1997)
* &quot;Dischordancies Abundant&quot; (CoCö Anderson; 1997)
* &quot;[[Frankly A Cappella]]&quot; ([[The Persuasions]]; 2000)
* &quot;The Zappa Album&quot; ([[Ensemble Ambrosius]]; 2000)
* &quot;Bohuslän Big Band plays Frank Zappa&quot; ([[Bohuslän Big Band]]; 2000)
* &quot;Ensemble Modern Plays Frank Zappa: Greggery Peccary &amp; Other Persuasions&quot; ([[Ensemble Modern]]; 2003)
* &quot;UMO Jazz Orchestra: UMO plays Frank Zappa feat. Marzi Nyman&quot; (2003)
* &quot;Lemme Take You To The Beach: Surf Instrumental Bands playing the music of Zappa&quot; (Cordelia Records; 2005)
* &quot;[[Take Your Clothes Off When You Dance]]&quot; (The Ed Palermo Big Band; 2006)
* &quot;[[Inventionis Mater]]: Does Humor Belong in Classical Music?; (2012)
}}

==Välislingid==
* [http://www.zappa.com/ Frank Zappa ametlik koduleht]
* {{IMDb}}
* Mart Niineste. [http://epl.delfi.ee/news/melu/frank-zappa-rokkmuusika-salvador-dali?id=51190811 Frank Zappa – rokkmuusika Salvador Dali Niineste]. epl.ee, 4. detsember 2008.

{{JÄRJESTA:Zappa, Frank}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide muusikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1940]]
[[Kategooria:Surnud 1993]]</text>
      <sha1>09hpogol60smjn16wb8vmlzyyu3tea4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248906</id>
      <parentid>7248905</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T08:02:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Saroj</username>
        <id>102389</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-53902-27|~2026-53902-27]] ([[User talk:~2026-53902-27|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Saroj|Saroj]].</comment>
      <origin>7248901</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9894" sha1="tfuowl70bvzfguv8fimkgg14qex2wk0" xml:space="preserve">{{Viitamata|kuu=märts|aasta=2019}}
{{Infokast muusik
| nimi      = Frank Zappa
| pilt      = Zappa 16011977 01 300.jpg
| pildiallkiri = Frank Zappa [[Norra]]s 1977. aastal
| pildi_suurus    = 
| horisontaalne   = 
| taust     = soolo_laulja
| sünninimi = Frank Vincent Zappa
| alias     = 
| sünniaeg  = {{birth date|1940|12|21|mf=y}}
| sünnikoht = [[Baltimore]], [[Maryland]], [[Ameerika Ühendriigid|USA]]
| surmaaeg  = {{death date and age|1993|12|4|1940|12|21}}
| surmakoht = [[Los Angeles, California|Los Angeles]], [[California]], [[Ameerika Ühendriigid|USA]]
| päritolu  = 
| pill      = [[kitarr]], [[laulja|laul]], [[basskitarr]], [[klahvpillid]], [[vibrafon]], [[Synclavier]], [[trummid]]
| hääleliik = 
| stiil     = [[rokkmuusika|rokk]], [[džäss]], [[klassikaline muusika]], [[eksperimentaalne muusika]]
| amet      = [[helilooja]], [[muusik]], [[dirigent]], [[laulusõnade kirjutaja]], [[muusikaprodutsent]], [[stuudioomanik]], [[filmilooja]]
| tegev     = 1950ndad–1993
| plaadifirma = [[Verve Records|Verve]]/[[MGM Records|MGM]], [[Bizarre Records|Bizarre]]/[[Straight Records|Straight]], DiscReet, Zappa Records, Barking Pumpkin Records, [[Rykodisc]]
| seotud_esitajad = [[The Mothers of Invention]]&lt;br&gt;[[Captain Beefheart]]
| mõjud     = [[Edgar Varese]], [[Stravinski]]
| URL       = [http://www.zappa.com Zappa.com]
| tähelepanuväärsed_pillid = [[Gibson Guitar Corporation|Gibson ES-5 Switchmaster]],&lt;br/&gt;[[Gibson SG]], &lt;br/&gt; [[Gibson Les Paul]], &lt;br/&gt; [[Fender Stratocaster]], &lt;br/&gt; [[Synclavier]]
}}
'''Frank Vincent Zappa''' ([[21. detsember]] [[1940]] – [[4. detsember]] [[1993]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|USA]] [[helilooja]], [[muusik]] ja [[filmilooja]]. Üle 30 aasta pikkuse karjääri jooksul kehtestas ta end loominguliselt mitmekülgse, viljaka ja selgelt eristuva [[helilooja]], [[kitarrist|kitarrivirtuoosi]] ja [[Bändiliider|bändiliidrina]]. Zappa kirjutas eri [[muusikažanr|žanrites]] heliloomingut [[rokkbänd]]idele, [[Džässansambel|džässansamblitele]], [[süntesaator]]itele, arvutile ja [[sümfooniaorkester|sümfooniaorkestritele]], muuhulgas luues ''[[musique concrète]]-''teoseid, kasutades varem salvestatud, [[süntees]]itud või [[Sämpel|sämplitud]] materjale. Lisaks muusikale lõi Frank Zappa [[animatsioon]]e, [[lühifilm]]e, [[muusikavideo]]id ja [[albumikujundus]]i. Ta oli kurikuulus oma [[poliitiline ebakorrektsus|poliitiliselt eriti ebakorrektsete]] [[satiir]]ilis-[[iroonia|irooniliste]] laulusõnade poolest, samuti poliitiliselt teravate ja [[ühiskonnakriitika|ühiskonnakriitiliste]] sõnavõttudega [[ajakirjandus]]es.

Hoolimata harvast suuremast [[kommerts]]edust, oli Frank Zappa viljakas – ta kirjutas muusikat, salvestas, käis bändidega ringreisidel, andis ajakirjandusele intervjuusid, produtseeris ja turustas enda ja teiste artistide loomingut. Zappa produtseeris sõltumatult kokku ligi 60 [[The Mothers of Invention]]i ja sooloalbumit. Ta sai mitu [[Grammy]] nominatsiooni, 1988. aastal anti talle albumi &quot;[[Jazz from Hell]]&quot; eest [[&quot;Parim Instrumentaalne Rock-etteaste&quot;|parima instrumentaalse rokketteaste]] auhind (ingl ''Best Rock Instrumental Performance'').

[[1995]]. aastal võeti Frank Zappa [[wikt:postuumselt|postuumselt]] vastu [[Rock and Roll Hall of Fame|Rock and Roll Hall of Fame’i]] ja [[1997]]. aastal pälvis ta elutöö eest Grammy. [[2005]]. aastal lisati tema [[The Beatles|biitleid]] pilav 1968. aasta album [[&quot;Mothers of Invention, We're Only in It for the Money&quot;]] [[United States National Recording Registry|USA Riikliku Salvestiste Säilitamise Nõukogu]] koostatavasse registrisse. Samal aastal valis ajakiri [[Rolling Stone]] ta 71. kohale ajaloo 100 parima artisti hulgas (100 Greatest Artists of All Time). [[2007]]. aastal nimetas tema sünnilinn [[Baltimore]] 9. augusti ametlikuks [[Frank Zappa päev]]aks (''Frank Zappa Day''). Eestile lähim Zappa [[mälestusmärk]] asub [[Vilnius]]es.

==Frank Zappa eluajal ilmunud albumid==
Rea lõpus on koht [[USA edetabel]]ites.
{{veergude loend|laius=25em|
* &quot;[[Freak Out!]]&quot; ([[27. juuni]] [[1966]]), nr 130
* &quot;[[Absolutely Free]]&quot; ([[26. mai]] [[1967]]), nr 41
* &quot;[[We're Only in It for the Money]]&quot; (jaanuar 1968), nr 30
* &quot;[[Lumpy Gravy]]&quot; (mai 1968), nr 159
* &quot;[[Cruising with Ruben &amp; the Jets]]&quot; ([[2. detsember]] [[1968]]), nr 110
* &quot;[[Uncle Meat]]&quot; (aprill 1969), nr 43
* &quot;[[Hot Rats]]&quot; (oktoober 1969), nr 173
* &quot;[[Burnt Weeny Sandwich]]&quot; (veebruar 1970), nr 94
* &quot;[[Weasels Ripped My Flesh]]&quot; ([[10. august]] [[1970]]), nr 189
* &quot;[[Chunga's Revenge]]&quot; (oktoober 1970), nr 119
* &quot;[[Fillmore East – June 1971]]&quot; (august 1971), nr 38
* &quot;[[200 Motels (soundtrack)|200 Motels]]&quot; (oktoober 1971), nr 59
* &quot;[[Just Another Band from L.A.]]&quot; (märts 1972), nr 85
* &quot;[[Waka/Jawaka]]&quot; (juuli 1972), nr 152
* &quot;[[The Grand Wazoo]]&quot; (november 1972)
* &quot;[[Over-Nite Sensation]]&quot; (september 1973), nr 32
* &quot;[[Apostrophe (')]]&quot; (märts 1974), nr 10
* &quot;[[Roxy &amp; Elsewhere]]&quot; (september 1974), nr 27
* &quot;[[One Size Fits All]]&quot; (juuni 1975), nr 26
* &quot;[[Bongo Fury]]&quot; (oktoober 1975), nr 66
* &quot;[[Zoot Allures]]&quot; (oktoober 1976), nr 71
* &quot;[[Zappa in New York]]&quot; (märts 1978), nr 57
* &quot;[[Studio Tan]]&quot; (september 1978), nr 147
* &quot;[[Sleep Dirt]]&quot; (jaanuar 1979), nr 175
* &quot;[[Sheik Yerbouti]]&quot; (märts 1979), nr 21
* &quot;[[Orchestral Favorites]]&quot; (mai 1979), nr 168
* &quot;[[Joe's Garage]]&quot; (september 1979), nr 27
* &quot;[[Tinseltown Rebellion]]&quot; ([[11. mai]] [[1981]]), nr 66
* &quot;[[Shut Up 'n Play Yer Guitar]]&quot; (mai 1981)
* &quot;[[You Are What You Is]]&quot; (september 1981), nr 93
* &quot;[[Ship Arriving Too Late to Sve a Drowning Witch|Ship Arriving Too Late to Save a Drowning Witch]]&quot; (mai 1982), nr 23
* &quot;[[The Man from Utopia]]&quot; (märts 1983), nr 153
* &quot;[[Baby Snakes (soundtrack)|Baby Snakes]]&quot; (märts 1983)
* &quot;[[London Symphony Orchestra, Vol. 1]]&quot; (juuni 1983)
* &quot;[[Boulez Conducts Zappa: The Perfect Stranger]]&quot; (august 1984)
* &quot;[[Them or Us]]&quot; ([[oktoober 18|18. oktoober]] [[1984]])
* &quot;[[Thing-Fish]]&quot; (november 1984)
* &quot;[[Francesco Zappa (album)|Francesco Zappa]]&quot; (november 1984)
* &quot;[[The Old Masters Box One]]&quot; (aprill 1985)
* &quot;[[Frank Zappa Meets the Mothers of Prevention]]&quot; ([[21, november|21. november]] [[1985]]), nr 153
* &quot;[[Does Humor Belong in Music? (album)|Does Humor Belong in Music?]]&quot; (jaanuar 1986)
* &quot;[[The Old Masters Box Two]]&quot; (november 1986)
* &quot;[[Jazz from Hell]]&quot; (november 1986)
* &quot;[[London Symphony Orchestra, Vol. 2]]&quot; (17. [[september 17|september]] [[1987]])
* &quot;[[The Old Masters Box Three]]&quot; (detsember 1987)
* &quot;[[Guitar (album)|Guitar]]&quot; (aprill 1988)
* &quot;[[You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 1]]&quot; (mai 1988)
* &quot;[[You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 2]]&quot; (oktoober 1988)
* &quot;[[Broadway the Hard Way]]&quot; ([[14. oktoober]] [[1988]])
* &quot;[[You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 3]]&quot; (november 1989)
* &quot;[[The Best Band You Never Heard in Your Life]]&quot; (aprill 1991)
*[[You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 4|&quot;You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 4]]&quot; ([[14. juuni]] [[1991]])
* &quot;[[Make a Jazz Noise Here]]&quot; (juuni 1991)
* &quot;[[Beat the Boots]]&quot; (juuli 1991), 8 plaati ''[[boxed]]'' või eraldi:
** &quot;As an Am&quot; (salvestatud 1981–1982)
** &quot;The Ark&quot; (salvestatud 1969)
** &quot;Freaks &amp; Motherfu*nr @%!&quot; (salvestatud 1970)
** &quot;Unmitigated Audacity&quot; (salvestatud 1974)
** &quot;Anyway the Wind Blows&quot; (2 plaati; salvestatud 1979)
** &quot;'Tis the Season to Be Jelly&quot; (salvestatud 1967)
** &quot;Saarbrucken 1978&quot; (salvestatud 1978)
** &quot;Piquantique&quot; (salvestatud 1973)
* &quot;[[Beat the Boots II]]&quot; (juuni 1992), 8 plaati ''boxed'':
** &quot;Disconnected Synapses&quot; (salvestatud 1970)
** &quot;Tengo Na Minchia Tanta&quot; (salvestatud 1970)
** &quot;Electric Aunt Jemima&quot; (salvestatud 1968)
** &quot;At the Circus&quot; (salvestatud 1978)
** &quot;Swiss Cheese/Fire!&quot; (2 plaati; salvestatud 1971)
** &quot;Our Man in Nirvana&quot; (salvestatud 1968)
** &quot;Conceptual Continuity&quot; (salvestatud 1976)
* &quot;[[You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 5]]&quot; (juuli 1992)
* &quot;[[You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 6]]&quot; (juuli 1992)
* &quot;[[Playground Psychotics]]&quot; (oktoober 1992)
* &quot;[[Ahead of Their Time]]&quot; (märts 1993)
* &quot;[[The Yellow Shark]]&quot; (koos [[Ensemble Modern|Ensemble Mode]][[Ensemble Modern|rn]]'iga) (november 1993), nr 2 klassika edetabelis (Classical Crossover Chart)
}}

==[[Kaver]]- ja/või [[mälestus]]albumid==
{{veergude loend|laius=25em|
* &quot;King Kong: Jean-Luc Ponty Plays the Music of Frank Zappa&quot; ([[Jean-Luc Ponty]]; 1970)
* &quot;The BRT Big Band Plays Frank Zappa&quot; (BRT Big Band; 1990)
* &quot;Yahozna Plays Zappa&quot; (Yahonza; 1992)
* &quot;Zappa's Universe—A Celebration of 25 Years of Frank Zappa's Music&quot; ([[Joel Thome]] / Orchestra of Our Time; 1993)
* &quot;Harmonia Meets Zappa&quot; ([[Harmonia Ensemble]]; 1994)
* &quot;Music by Frank Zappa&quot; ([[Omnibus Wind Ensemble]]; 1995)
* &quot;Frankincense: The Muffin Men Play Zappa&quot; ([[Muffin Men]]; 1997)
* &quot;Plays The Music of Frank Zappa&quot; (The Ed Palermo Big Band; 1997)
* &quot;Dischordancies Abundant&quot; (CoCö Anderson; 1997)
* &quot;[[Frankly A Cappella]]&quot; ([[The Persuasions]]; 2000)
* &quot;The Zappa Album&quot; ([[Ensemble Ambrosius]]; 2000)
* &quot;Bohuslän Big Band plays Frank Zappa&quot; ([[Bohuslän Big Band]]; 2000)
* &quot;Ensemble Modern Plays Frank Zappa: Greggery Peccary &amp; Other Persuasions&quot; ([[Ensemble Modern]]; 2003)
* &quot;UMO Jazz Orchestra: UMO plays Frank Zappa feat. Marzi Nyman&quot; (2003)
* &quot;Lemme Take You To The Beach: Surf Instrumental Bands playing the music of Zappa&quot; (Cordelia Records; 2005)
* &quot;[[Take Your Clothes Off When You Dance]]&quot; (The Ed Palermo Big Band; 2006)
* &quot;[[Inventionis Mater]]: Does Humor Belong in Classical Music?; (2012)
}}

==Välislingid==
* [http://www.zappa.com/ Frank Zappa ametlik koduleht]
* {{IMDb}}
* Mart Niineste. [http://epl.delfi.ee/news/melu/frank-zappa-rokkmuusika-salvador-dali?id=51190811 Frank Zappa – rokkmuusika Salvador Dali Niineste]. epl.ee, 4. detsember 2008.

{{JÄRJESTA:Zappa, Frank}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide muusikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1940]]
[[Kategooria:Surnud 1993]]</text>
      <sha1>tfuowl70bvzfguv8fimkgg14qex2wk0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248907</id>
      <parentid>7248906</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T08:03:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-53902-27</username>
        <id>239173</id>
      </contributor>
      <origin>7248907</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7523" sha1="01yed07q1mj7515nyl5y0wnxtim7g54" xml:space="preserve">{{Viitamata|kuu=märts|aasta=2019}}
{{Infokast muusik
| nimi      = Frank Zappa
| pilt      = Zappa 16011977 01 300.jpg
| pildiallkiri = Frank Zappa [[Norra]]s 1977. aastal
| pildi_suurus    = 
| horisontaalne   = 
| taust     = soolo_laulja
| sünninimi = Frank Vincent Zappa
| alias     = 
| sünniaeg  = {{birth date|1940|12|21|mf=y}}
| sünnikoht = [[Baltimore]], [[Maryland]], [[Ameerika Ühendriigid|USA]]
| surmaaeg  = {{death date and age|1993|12|4|1940|12|21}}
| surmakoht = [[Los Angeles, California|Los Angeles]], [[California]], [[Ameerika Ühendriigid|USA]]
| päritolu  = 
| pill      = [[kitarr]], [[laulja|laul]], [[basskitarr]], [[klahvpillid]], [[vibrafon]], [[Synclavier]], [[trummid]]
| hääleliik = 
| stiil     = [[rokkmuusika|rokk]], [[džäss]], [[klassikaline muusika]], [[eksperimentaalne muusika]]
| amet      = [[helilooja]], [[muusik]], [[dirigent]], [[laulusõnade kirjutaja]], [[muusikaprodutsent]], [[stuudioomanik]], [[filmilooja]]
| tegev     = 1950ndad–1993
| plaadifirma = [[Verve Records|Verve]]/[[MGM Records|MGM]], [[Bizarre Records|Bizarre]]/[[Straight Records|Straight]], DiscReet, Zappa Records, Barking Pumpkin Records, [[Rykodisc]]
| seotud_esitajad = [[The Mothers of Invention]]&lt;br&gt;[[Captain Beefheart]]
| mõjud     = [[Edgar Varese]], [[Stravinski]]
| URL       = [http://www.zappa.com Zappa.com]
| tähelepanuväärsed_pillid = [[Gibson Guitar Corporation|Gibson ES-5 Switchmaster]],&lt;br/&gt;[[Gibson SG]], &lt;br/&gt; [[Gibson Les Paul]], &lt;br/&gt; [[Fender Stratocaster]], &lt;br/&gt; [[Synclavier]]
}}
mINU NIMI ON OSKARAS

==Frank Zappa eluajal ilmunud albumid==
Rea lõpus on koht [[USA edetabel]]ites.
{{veergude loend|laius=25em|
* &quot;[[Freak Out!]]&quot; ([[27. juuni]] [[1966]]), nr 130
* &quot;[[Absolutely Free]]&quot; ([[26. mai]] [[1967]]), nr 41
* &quot;[[We're Only in It for the Money]]&quot; (jaanuar 1968), nr 30
* &quot;[[Lumpy Gravy]]&quot; (mai 1968), nr 159
* &quot;[[Cruising with Ruben &amp; the Jets]]&quot; ([[2. detsember]] [[1968]]), nr 110
* &quot;[[Uncle Meat]]&quot; (aprill 1969), nr 43
* &quot;[[Hot Rats]]&quot; (oktoober 1969), nr 173
* &quot;[[Burnt Weeny Sandwich]]&quot; (veebruar 1970), nr 94
* &quot;[[Weasels Ripped My Flesh]]&quot; ([[10. august]] [[1970]]), nr 189
* &quot;[[Chunga's Revenge]]&quot; (oktoober 1970), nr 119
* &quot;[[Fillmore East – June 1971]]&quot; (august 1971), nr 38
* &quot;[[200 Motels (soundtrack)|200 Motels]]&quot; (oktoober 1971), nr 59
* &quot;[[Just Another Band from L.A.]]&quot; (märts 1972), nr 85
* &quot;[[Waka/Jawaka]]&quot; (juuli 1972), nr 152
* &quot;[[The Grand Wazoo]]&quot; (november 1972)
* &quot;[[Over-Nite Sensation]]&quot; (september 1973), nr 32
* &quot;[[Apostrophe (')]]&quot; (märts 1974), nr 10
* &quot;[[Roxy &amp; Elsewhere]]&quot; (september 1974), nr 27
* &quot;[[One Size Fits All]]&quot; (juuni 1975), nr 26
* &quot;[[Bongo Fury]]&quot; (oktoober 1975), nr 66
* &quot;[[Zoot Allures]]&quot; (oktoober 1976), nr 71
* &quot;[[Zappa in New York]]&quot; (märts 1978), nr 57
* &quot;[[Studio Tan]]&quot; (september 1978), nr 147
* &quot;[[Sleep Dirt]]&quot; (jaanuar 1979), nr 175
* &quot;[[Sheik Yerbouti]]&quot; (märts 1979), nr 21
* &quot;[[Orchestral Favorites]]&quot; (mai 1979), nr 168
* &quot;[[Joe's Garage]]&quot; (september 1979), nr 27
* &quot;[[Tinseltown Rebellion]]&quot; ([[11. mai]] [[1981]]), nr 66
* &quot;[[Shut Up 'n Play Yer Guitar]]&quot; (mai 1981)
* &quot;[[You Are What You Is]]&quot; (september 1981), nr 93
* &quot;[[Ship Arriving Too Late to Sve a Drowning Witch|Ship Arriving Too Late to Save a Drowning Witch]]&quot; (mai 1982), nr 23
* &quot;[[The Man from Utopia]]&quot; (märts 1983), nr 153
* &quot;[[Baby Snakes (soundtrack)|Baby Snakes]]&quot; (märts 1983)
* &quot;[[London Symphony Orchestra, Vol. 1]]&quot; (juuni 1983)
* &quot;[[Boulez Conducts Zappa: The Perfect Stranger]]&quot; (august 1984)
* &quot;[[Them or Us]]&quot; ([[oktoober 18|18. oktoober]] [[1984]])
* &quot;[[Thing-Fish]]&quot; (november 1984)
* &quot;[[Francesco Zappa (album)|Francesco Zappa]]&quot; (november 1984)
* &quot;[[The Old Masters Box One]]&quot; (aprill 1985)
* &quot;[[Frank Zappa Meets the Mothers of Prevention]]&quot; ([[21, november|21. november]] [[1985]]), nr 153
* &quot;[[Does Humor Belong in Music? (album)|Does Humor Belong in Music?]]&quot; (jaanuar 1986)
* &quot;[[The Old Masters Box Two]]&quot; (november 1986)
* &quot;[[Jazz from Hell]]&quot; (november 1986)
* &quot;[[London Symphony Orchestra, Vol. 2]]&quot; (17. [[september 17|september]] [[1987]])
* &quot;[[The Old Masters Box Three]]&quot; (detsember 1987)
* &quot;[[Guitar (album)|Guitar]]&quot; (aprill 1988)
* &quot;[[You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 1]]&quot; (mai 1988)
* &quot;[[You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 2]]&quot; (oktoober 1988)
* &quot;[[Broadway the Hard Way]]&quot; ([[14. oktoober]] [[1988]])
* &quot;[[You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 3]]&quot; (november 1989)
* &quot;[[The Best Band You Never Heard in Your Life]]&quot; (aprill 1991)
*[[You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 4|&quot;You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 4]]&quot; ([[14. juuni]] [[1991]])
* &quot;[[Make a Jazz Noise Here]]&quot; (juuni 1991)
* &quot;[[Beat the Boots]]&quot; (juuli 1991), 8 plaati ''[[boxed]]'' või eraldi:
** &quot;As an Am&quot; (salvestatud 1981–1982)
** &quot;The Ark&quot; (salvestatud 1969)
** &quot;Freaks &amp; Motherfu*nr @%!&quot; (salvestatud 1970)
** &quot;Unmitigated Audacity&quot; (salvestatud 1974)
** &quot;Anyway the Wind Blows&quot; (2 plaati; salvestatud 1979)
** &quot;'Tis the Season to Be Jelly&quot; (salvestatud 1967)
** &quot;Saarbrucken 1978&quot; (salvestatud 1978)
** &quot;Piquantique&quot; (salvestatud 1973)
* &quot;[[Beat the Boots II]]&quot; (juuni 1992), 8 plaati ''boxed'':
** &quot;Disconnected Synapses&quot; (salvestatud 1970)
** &quot;Tengo Na Minchia Tanta&quot; (salvestatud 1970)
** &quot;Electric Aunt Jemima&quot; (salvestatud 1968)
** &quot;At the Circus&quot; (salvestatud 1978)
** &quot;Swiss Cheese/Fire!&quot; (2 plaati; salvestatud 1971)
** &quot;Our Man in Nirvana&quot; (salvestatud 1968)
** &quot;Conceptual Continuity&quot; (salvestatud 1976)
* &quot;[[You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 5]]&quot; (juuli 1992)
* &quot;[[You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 6]]&quot; (juuli 1992)
* &quot;[[Playground Psychotics]]&quot; (oktoober 1992)
* &quot;[[Ahead of Their Time]]&quot; (märts 1993)
* &quot;[[The Yellow Shark]]&quot; (koos [[Ensemble Modern|Ensemble Mode]][[Ensemble Modern|rn]]'iga) (november 1993), nr 2 klassika edetabelis (Classical Crossover Chart)
}}

==[[Kaver]]- ja/või [[mälestus]]albumid==
{{veergude loend|laius=25em|
* &quot;King Kong: Jean-Luc Ponty Plays the Music of Frank Zappa&quot; ([[Jean-Luc Ponty]]; 1970)
* &quot;The BRT Big Band Plays Frank Zappa&quot; (BRT Big Band; 1990)
* &quot;Yahozna Plays Zappa&quot; (Yahonza; 1992)
* &quot;Zappa's Universe—A Celebration of 25 Years of Frank Zappa's Music&quot; ([[Joel Thome]] / Orchestra of Our Time; 1993)
* &quot;Harmonia Meets Zappa&quot; ([[Harmonia Ensemble]]; 1994)
* &quot;Music by Frank Zappa&quot; ([[Omnibus Wind Ensemble]]; 1995)
* &quot;Frankincense: The Muffin Men Play Zappa&quot; ([[Muffin Men]]; 1997)
* &quot;Plays The Music of Frank Zappa&quot; (The Ed Palermo Big Band; 1997)
* &quot;Dischordancies Abundant&quot; (CoCö Anderson; 1997)
* &quot;[[Frankly A Cappella]]&quot; ([[The Persuasions]]; 2000)
* &quot;The Zappa Album&quot; ([[Ensemble Ambrosius]]; 2000)
* &quot;Bohuslän Big Band plays Frank Zappa&quot; ([[Bohuslän Big Band]]; 2000)
* &quot;Ensemble Modern Plays Frank Zappa: Greggery Peccary &amp; Other Persuasions&quot; ([[Ensemble Modern]]; 2003)
* &quot;UMO Jazz Orchestra: UMO plays Frank Zappa feat. Marzi Nyman&quot; (2003)
* &quot;Lemme Take You To The Beach: Surf Instrumental Bands playing the music of Zappa&quot; (Cordelia Records; 2005)
* &quot;[[Take Your Clothes Off When You Dance]]&quot; (The Ed Palermo Big Band; 2006)
* &quot;[[Inventionis Mater]]: Does Humor Belong in Classical Music?; (2012)
}}

==Välislingid==
* [http://www.zappa.com/ Frank Zappa ametlik koduleht]
* {{IMDb}}
* Mart Niineste. [http://epl.delfi.ee/news/melu/frank-zappa-rokkmuusika-salvador-dali?id=51190811 Frank Zappa – rokkmuusika Salvador Dali Niineste]. epl.ee, 4. detsember 2008.

{{JÄRJESTA:Zappa, Frank}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide muusikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1940]]
[[Kategooria:Surnud 1993]]</text>
      <sha1>01yed07q1mj7515nyl5y0wnxtim7g54</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248908</id>
      <parentid>7248907</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T08:03:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Saroj</username>
        <id>102389</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-53902-27|~2026-53902-27]] ([[User talk:~2026-53902-27|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Saroj|Saroj]].</comment>
      <origin>7248901</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9894" sha1="tfuowl70bvzfguv8fimkgg14qex2wk0" xml:space="preserve">{{Viitamata|kuu=märts|aasta=2019}}
{{Infokast muusik
| nimi      = Frank Zappa
| pilt      = Zappa 16011977 01 300.jpg
| pildiallkiri = Frank Zappa [[Norra]]s 1977. aastal
| pildi_suurus    = 
| horisontaalne   = 
| taust     = soolo_laulja
| sünninimi = Frank Vincent Zappa
| alias     = 
| sünniaeg  = {{birth date|1940|12|21|mf=y}}
| sünnikoht = [[Baltimore]], [[Maryland]], [[Ameerika Ühendriigid|USA]]
| surmaaeg  = {{death date and age|1993|12|4|1940|12|21}}
| surmakoht = [[Los Angeles, California|Los Angeles]], [[California]], [[Ameerika Ühendriigid|USA]]
| päritolu  = 
| pill      = [[kitarr]], [[laulja|laul]], [[basskitarr]], [[klahvpillid]], [[vibrafon]], [[Synclavier]], [[trummid]]
| hääleliik = 
| stiil     = [[rokkmuusika|rokk]], [[džäss]], [[klassikaline muusika]], [[eksperimentaalne muusika]]
| amet      = [[helilooja]], [[muusik]], [[dirigent]], [[laulusõnade kirjutaja]], [[muusikaprodutsent]], [[stuudioomanik]], [[filmilooja]]
| tegev     = 1950ndad–1993
| plaadifirma = [[Verve Records|Verve]]/[[MGM Records|MGM]], [[Bizarre Records|Bizarre]]/[[Straight Records|Straight]], DiscReet, Zappa Records, Barking Pumpkin Records, [[Rykodisc]]
| seotud_esitajad = [[The Mothers of Invention]]&lt;br&gt;[[Captain Beefheart]]
| mõjud     = [[Edgar Varese]], [[Stravinski]]
| URL       = [http://www.zappa.com Zappa.com]
| tähelepanuväärsed_pillid = [[Gibson Guitar Corporation|Gibson ES-5 Switchmaster]],&lt;br/&gt;[[Gibson SG]], &lt;br/&gt; [[Gibson Les Paul]], &lt;br/&gt; [[Fender Stratocaster]], &lt;br/&gt; [[Synclavier]]
}}
'''Frank Vincent Zappa''' ([[21. detsember]] [[1940]] – [[4. detsember]] [[1993]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|USA]] [[helilooja]], [[muusik]] ja [[filmilooja]]. Üle 30 aasta pikkuse karjääri jooksul kehtestas ta end loominguliselt mitmekülgse, viljaka ja selgelt eristuva [[helilooja]], [[kitarrist|kitarrivirtuoosi]] ja [[Bändiliider|bändiliidrina]]. Zappa kirjutas eri [[muusikažanr|žanrites]] heliloomingut [[rokkbänd]]idele, [[Džässansambel|džässansamblitele]], [[süntesaator]]itele, arvutile ja [[sümfooniaorkester|sümfooniaorkestritele]], muuhulgas luues ''[[musique concrète]]-''teoseid, kasutades varem salvestatud, [[süntees]]itud või [[Sämpel|sämplitud]] materjale. Lisaks muusikale lõi Frank Zappa [[animatsioon]]e, [[lühifilm]]e, [[muusikavideo]]id ja [[albumikujundus]]i. Ta oli kurikuulus oma [[poliitiline ebakorrektsus|poliitiliselt eriti ebakorrektsete]] [[satiir]]ilis-[[iroonia|irooniliste]] laulusõnade poolest, samuti poliitiliselt teravate ja [[ühiskonnakriitika|ühiskonnakriitiliste]] sõnavõttudega [[ajakirjandus]]es.

Hoolimata harvast suuremast [[kommerts]]edust, oli Frank Zappa viljakas – ta kirjutas muusikat, salvestas, käis bändidega ringreisidel, andis ajakirjandusele intervjuusid, produtseeris ja turustas enda ja teiste artistide loomingut. Zappa produtseeris sõltumatult kokku ligi 60 [[The Mothers of Invention]]i ja sooloalbumit. Ta sai mitu [[Grammy]] nominatsiooni, 1988. aastal anti talle albumi &quot;[[Jazz from Hell]]&quot; eest [[&quot;Parim Instrumentaalne Rock-etteaste&quot;|parima instrumentaalse rokketteaste]] auhind (ingl ''Best Rock Instrumental Performance'').

[[1995]]. aastal võeti Frank Zappa [[wikt:postuumselt|postuumselt]] vastu [[Rock and Roll Hall of Fame|Rock and Roll Hall of Fame’i]] ja [[1997]]. aastal pälvis ta elutöö eest Grammy. [[2005]]. aastal lisati tema [[The Beatles|biitleid]] pilav 1968. aasta album [[&quot;Mothers of Invention, We're Only in It for the Money&quot;]] [[United States National Recording Registry|USA Riikliku Salvestiste Säilitamise Nõukogu]] koostatavasse registrisse. Samal aastal valis ajakiri [[Rolling Stone]] ta 71. kohale ajaloo 100 parima artisti hulgas (100 Greatest Artists of All Time). [[2007]]. aastal nimetas tema sünnilinn [[Baltimore]] 9. augusti ametlikuks [[Frank Zappa päev]]aks (''Frank Zappa Day''). Eestile lähim Zappa [[mälestusmärk]] asub [[Vilnius]]es.

==Frank Zappa eluajal ilmunud albumid==
Rea lõpus on koht [[USA edetabel]]ites.
{{veergude loend|laius=25em|
* &quot;[[Freak Out!]]&quot; ([[27. juuni]] [[1966]]), nr 130
* &quot;[[Absolutely Free]]&quot; ([[26. mai]] [[1967]]), nr 41
* &quot;[[We're Only in It for the Money]]&quot; (jaanuar 1968), nr 30
* &quot;[[Lumpy Gravy]]&quot; (mai 1968), nr 159
* &quot;[[Cruising with Ruben &amp; the Jets]]&quot; ([[2. detsember]] [[1968]]), nr 110
* &quot;[[Uncle Meat]]&quot; (aprill 1969), nr 43
* &quot;[[Hot Rats]]&quot; (oktoober 1969), nr 173
* &quot;[[Burnt Weeny Sandwich]]&quot; (veebruar 1970), nr 94
* &quot;[[Weasels Ripped My Flesh]]&quot; ([[10. august]] [[1970]]), nr 189
* &quot;[[Chunga's Revenge]]&quot; (oktoober 1970), nr 119
* &quot;[[Fillmore East – June 1971]]&quot; (august 1971), nr 38
* &quot;[[200 Motels (soundtrack)|200 Motels]]&quot; (oktoober 1971), nr 59
* &quot;[[Just Another Band from L.A.]]&quot; (märts 1972), nr 85
* &quot;[[Waka/Jawaka]]&quot; (juuli 1972), nr 152
* &quot;[[The Grand Wazoo]]&quot; (november 1972)
* &quot;[[Over-Nite Sensation]]&quot; (september 1973), nr 32
* &quot;[[Apostrophe (')]]&quot; (märts 1974), nr 10
* &quot;[[Roxy &amp; Elsewhere]]&quot; (september 1974), nr 27
* &quot;[[One Size Fits All]]&quot; (juuni 1975), nr 26
* &quot;[[Bongo Fury]]&quot; (oktoober 1975), nr 66
* &quot;[[Zoot Allures]]&quot; (oktoober 1976), nr 71
* &quot;[[Zappa in New York]]&quot; (märts 1978), nr 57
* &quot;[[Studio Tan]]&quot; (september 1978), nr 147
* &quot;[[Sleep Dirt]]&quot; (jaanuar 1979), nr 175
* &quot;[[Sheik Yerbouti]]&quot; (märts 1979), nr 21
* &quot;[[Orchestral Favorites]]&quot; (mai 1979), nr 168
* &quot;[[Joe's Garage]]&quot; (september 1979), nr 27
* &quot;[[Tinseltown Rebellion]]&quot; ([[11. mai]] [[1981]]), nr 66
* &quot;[[Shut Up 'n Play Yer Guitar]]&quot; (mai 1981)
* &quot;[[You Are What You Is]]&quot; (september 1981), nr 93
* &quot;[[Ship Arriving Too Late to Sve a Drowning Witch|Ship Arriving Too Late to Save a Drowning Witch]]&quot; (mai 1982), nr 23
* &quot;[[The Man from Utopia]]&quot; (märts 1983), nr 153
* &quot;[[Baby Snakes (soundtrack)|Baby Snakes]]&quot; (märts 1983)
* &quot;[[London Symphony Orchestra, Vol. 1]]&quot; (juuni 1983)
* &quot;[[Boulez Conducts Zappa: The Perfect Stranger]]&quot; (august 1984)
* &quot;[[Them or Us]]&quot; ([[oktoober 18|18. oktoober]] [[1984]])
* &quot;[[Thing-Fish]]&quot; (november 1984)
* &quot;[[Francesco Zappa (album)|Francesco Zappa]]&quot; (november 1984)
* &quot;[[The Old Masters Box One]]&quot; (aprill 1985)
* &quot;[[Frank Zappa Meets the Mothers of Prevention]]&quot; ([[21, november|21. november]] [[1985]]), nr 153
* &quot;[[Does Humor Belong in Music? (album)|Does Humor Belong in Music?]]&quot; (jaanuar 1986)
* &quot;[[The Old Masters Box Two]]&quot; (november 1986)
* &quot;[[Jazz from Hell]]&quot; (november 1986)
* &quot;[[London Symphony Orchestra, Vol. 2]]&quot; (17. [[september 17|september]] [[1987]])
* &quot;[[The Old Masters Box Three]]&quot; (detsember 1987)
* &quot;[[Guitar (album)|Guitar]]&quot; (aprill 1988)
* &quot;[[You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 1]]&quot; (mai 1988)
* &quot;[[You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 2]]&quot; (oktoober 1988)
* &quot;[[Broadway the Hard Way]]&quot; ([[14. oktoober]] [[1988]])
* &quot;[[You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 3]]&quot; (november 1989)
* &quot;[[The Best Band You Never Heard in Your Life]]&quot; (aprill 1991)
*[[You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 4|&quot;You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 4]]&quot; ([[14. juuni]] [[1991]])
* &quot;[[Make a Jazz Noise Here]]&quot; (juuni 1991)
* &quot;[[Beat the Boots]]&quot; (juuli 1991), 8 plaati ''[[boxed]]'' või eraldi:
** &quot;As an Am&quot; (salvestatud 1981–1982)
** &quot;The Ark&quot; (salvestatud 1969)
** &quot;Freaks &amp; Motherfu*nr @%!&quot; (salvestatud 1970)
** &quot;Unmitigated Audacity&quot; (salvestatud 1974)
** &quot;Anyway the Wind Blows&quot; (2 plaati; salvestatud 1979)
** &quot;'Tis the Season to Be Jelly&quot; (salvestatud 1967)
** &quot;Saarbrucken 1978&quot; (salvestatud 1978)
** &quot;Piquantique&quot; (salvestatud 1973)
* &quot;[[Beat the Boots II]]&quot; (juuni 1992), 8 plaati ''boxed'':
** &quot;Disconnected Synapses&quot; (salvestatud 1970)
** &quot;Tengo Na Minchia Tanta&quot; (salvestatud 1970)
** &quot;Electric Aunt Jemima&quot; (salvestatud 1968)
** &quot;At the Circus&quot; (salvestatud 1978)
** &quot;Swiss Cheese/Fire!&quot; (2 plaati; salvestatud 1971)
** &quot;Our Man in Nirvana&quot; (salvestatud 1968)
** &quot;Conceptual Continuity&quot; (salvestatud 1976)
* &quot;[[You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 5]]&quot; (juuli 1992)
* &quot;[[You Can't Do That on Stage Anymore, Vol. 6]]&quot; (juuli 1992)
* &quot;[[Playground Psychotics]]&quot; (oktoober 1992)
* &quot;[[Ahead of Their Time]]&quot; (märts 1993)
* &quot;[[The Yellow Shark]]&quot; (koos [[Ensemble Modern|Ensemble Mode]][[Ensemble Modern|rn]]'iga) (november 1993), nr 2 klassika edetabelis (Classical Crossover Chart)
}}

==[[Kaver]]- ja/või [[mälestus]]albumid==
{{veergude loend|laius=25em|
* &quot;King Kong: Jean-Luc Ponty Plays the Music of Frank Zappa&quot; ([[Jean-Luc Ponty]]; 1970)
* &quot;The BRT Big Band Plays Frank Zappa&quot; (BRT Big Band; 1990)
* &quot;Yahozna Plays Zappa&quot; (Yahonza; 1992)
* &quot;Zappa's Universe—A Celebration of 25 Years of Frank Zappa's Music&quot; ([[Joel Thome]] / Orchestra of Our Time; 1993)
* &quot;Harmonia Meets Zappa&quot; ([[Harmonia Ensemble]]; 1994)
* &quot;Music by Frank Zappa&quot; ([[Omnibus Wind Ensemble]]; 1995)
* &quot;Frankincense: The Muffin Men Play Zappa&quot; ([[Muffin Men]]; 1997)
* &quot;Plays The Music of Frank Zappa&quot; (The Ed Palermo Big Band; 1997)
* &quot;Dischordancies Abundant&quot; (CoCö Anderson; 1997)
* &quot;[[Frankly A Cappella]]&quot; ([[The Persuasions]]; 2000)
* &quot;The Zappa Album&quot; ([[Ensemble Ambrosius]]; 2000)
* &quot;Bohuslän Big Band plays Frank Zappa&quot; ([[Bohuslän Big Band]]; 2000)
* &quot;Ensemble Modern Plays Frank Zappa: Greggery Peccary &amp; Other Persuasions&quot; ([[Ensemble Modern]]; 2003)
* &quot;UMO Jazz Orchestra: UMO plays Frank Zappa feat. Marzi Nyman&quot; (2003)
* &quot;Lemme Take You To The Beach: Surf Instrumental Bands playing the music of Zappa&quot; (Cordelia Records; 2005)
* &quot;[[Take Your Clothes Off When You Dance]]&quot; (The Ed Palermo Big Band; 2006)
* &quot;[[Inventionis Mater]]: Does Humor Belong in Classical Music?; (2012)
}}

==Välislingid==
* [http://www.zappa.com/ Frank Zappa ametlik koduleht]
* {{IMDb}}
* Mart Niineste. [http://epl.delfi.ee/news/melu/frank-zappa-rokkmuusika-salvador-dali?id=51190811 Frank Zappa – rokkmuusika Salvador Dali Niineste]. epl.ee, 4. detsember 2008.

{{JÄRJESTA:Zappa, Frank}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide muusikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1940]]
[[Kategooria:Surnud 1993]]</text>
      <sha1>tfuowl70bvzfguv8fimkgg14qex2wk0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ahto Abner</title>
    <ns>0</ns>
    <id>127194</id>
    <revision>
      <id>7248784</id>
      <parentid>7150127</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T20:41:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>TMH6</username>
        <id>239135</id>
      </contributor>
      <origin>7248784</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1601" sha1="kepry872bqp8j8u7mo6786ydnry1va5" xml:space="preserve">[[Pilt:Abner,_Ahto.2941.JPG|pisi|Ahto Abner esinemas ansambliga [[Ajavares]] kirjandusfestivalil [[HeadRead]]]]{{viita}}'''Ahto Abner''' (sündinud [[29. juuli]]l [[1979]]) on [[eestlased|eesti]] [[trummar]].

Ta oli aastast 2015 kuni aastani 2021 Viljandi Kultuuriakadeemia [[rütmimuusika]] eriala juht.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://narvajazzclub.ee/event/inaki-sandoval-trio-esp-est/|Pealkiri=Iñaki Sandoval Trio {{!}} ESP-EST|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-10-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171017041926/http://narvajazzclub.ee/event/inaki-sandoval-trio-esp-est/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Ta õppis [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] [[džässmuusika]] osakonnas [[löökpill]]e. Kaasa teinud ja tegev mitmetes [[popmuusika|pop]]- ja džässprojektides: Kadri Voorand Quartet, MiaMee,  [[Helin-Mari Arder]], [[Oleg Pissarenko|Oleg Pissarenko Band]], [[Sofia Rubina]], [[Ewert Sundja]], [[Dave Benton]], [[Slobodan River]], [[Eda-Ines Etti]], [[Siiri Sisask]], [[Tallinna Gospelkoor]], [[Confort]]e, [[Ajavares]] ja [[Lippajad]].

On käinud [[kontserditurnee]]del [[Norra]]s, [[Island]]il, [[Soome]]s, [[Rumeenia]]s, [[Läti]]s ja [[Venemaa]]l.

Töötas muu hulgas [[stuudiomuusik]]u ja [[Gustav Adolfi Muusikakool]]i õpetajana.

Valminud on pea 90 [[helikandja]]t, mõned välja andnud [[muusikaprodutsent|produtsendina]]. 

On ühenduse [[Ühendus Muutus|Muutus]] liige.  

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Abner, Ahto}}
[[Kategooria:Eesti trummarid]]
[[Kategooria:Erakonna Eesti Kristlikud Demokraadid poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1979]]</text>
      <sha1>kepry872bqp8j8u7mo6786ydnry1va5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:1923</title>
    <ns>1</ns>
    <id>127538</id>
    <revision>
      <id>7248534</id>
      <parentid>1031128</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T13:47:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7248534</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="684" sha1="e4454m740dvcph7jt3kno69omdey54y" xml:space="preserve">''6. juuli – jõustus NSV Liidu põhiseadus, mille kohaselt oli Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit demokraatlik föderatiivne riik ning kõrgeimaks võimuks rahvas. Sellega oli uue riigi moodustamine ametlikult lõpule jõudnud.

: See tuleks kuidagi teisiti sõnastada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. mai 2008, kell 15:08 (UTC)
----
''USA Senat lükkab tagasi ettepaneku ühineda Rahvusvahelise Kohtuga

: See vajaks selgitust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. mai 2008, kell 15:10 (UTC)

Enamikus lausetes on viitetähis lauselõpupunkti ees, aga peaks olema selle taga. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 6. oktoober 2026, kell 16:47 (EEST)</text>
      <sha1>e4454m740dvcph7jt3kno69omdey54y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>AS Franz Krull</title>
    <ns>0</ns>
    <id>128326</id>
    <revision>
      <id>7248525</id>
      <parentid>7149902</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T13:33:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248525</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12398" sha1="jgp2l3vim0ug9splby0q04hgy48jq7z" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}}
{{ettevõte
 | nimi         = AS Franz Krull
 | pilt         = Franz Krull.jpg
 | pildiallkiri = Franz Krulli tehase sissepääs
 | logo         = 
 | tüüp         = 
 | börsil       =
 | asutamisaeg  = [[1865]]
 | lõpetatud    = 
 | asutaja      = [[Franz Krull]]
 | peakorter    = Tallinn
 | piirkond     = 
 | võtmeisikud  = 
 | valdkonnad   = metalli- ja masinatööstus
 | tooted       = 
 | teenused     = 
 | käive        = 
 | tegevuskasum = 
 | puhaskasum   = 
 | vara         = 
 | omakapital   = 
 | omanik       = &lt;!-- või | omanikud = --&gt;
 | töötajaid    = 
 | emafirma     = 
 | allüksused   = 
 | tütarfirmad  = 
 | tunnuslause  = 
 | kodulehekülg = 
 | märkused     = 
}}
[[Aktsiaselts|AS]] '''Franz Krull''' ([[saksa keel]]es ''Aktien-Gesellschaft der Maschinenfabrik &quot;Franz Krull&quot;''; [[vene keel]]es Акционерное общество машиностроительного завода &quot;Франц Крулль&quot;) oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] ajal ning [[Eesti]] esimesel iseseisvusajal tegutsenud metalli- ja [[masinatööstus]]ettevõte, mille asutas [[vasksepp]] [[Franz Krull]] [[1865]]. aastal [[Narva]]s. [[1875]]. aastal koliti AS Franz Krull laienemise käigus [[Tallinn]]a, kus arenes aja jooksul Eesti üheks suuremaks ja kaasaegsemaks masinatööstusettevõtteks. Ettevõte asus aadressil [[Kopli tänav]] 68.

Tootevalik oli väga mitmekesine, sinna kuulusid [[malm]]- ja [[teras]]valutooted, [[Aurukatel|aurukatlad]] ja [[Aurumasin|-masinad]], tehaste ja elektrijaamade sisseseade, [[põllumajandusmasin]]ad, [[põlevkivitööstus]]e seadmed ning [[auruvedur]]id.

== Algusaastad ==
AS-ile Franz Krull pandi algus 25. märtsil 1865, mil vasksepp Franz Krull üüris Narvas vasksepatöökoja, palkas mõned töölised ning asus valmistama viina-, õlle-, suhkru-, kohvi- ja muude vabrikute ning farmaatsialaboratooriumite seadmeid. Tähtsaim tooteartikkel oli siiski viinatootmisaparatuur – Franz Krulli töökoja tegi laiemalt tuntuks just [[1870]]. aastal ehitatud uudne viina[[destilleerimisaparaat]], mis oli suurema tootlikkusega ja puhtamat viina ajav, kuid samas ökonoomsem. Viinatootmisseadmete müügist saadud tuluga ostis Franz Krull lõpuks töökoja ära.
[[Pilt:Tallinn, Franz Krulli masinatehase malmaed, 1931.jpg|pisi|Franz Krulli masinatehase malmaed, 1931]]
[[Pilt:Franz krull katlasilt.JPG|pisi|Silt tehniliste andmetega Franz Krulli katlal Imavere Piimandusmuuseumis]]

== Laienemine ==
1875. aastal müüs Franz Krull Narva töökoja ja kolis ettevõtte Tallinna, kus rajas [[Paldiski maantee]]le väikesele krundile 14 töölisega tehase. 1898. aastal asutasid tema pojad Franz (II) ja Gerhard Krull koos Tallinna kaupmehe Edgar Höppeneriga '''AS Franz Krull''', mille põhikiri kinnitati tsaari ukaasiga 10. detsembril 1898 (vkj).&lt;ref&gt;[http://www.digar.ee/id/nlib-digar:185701 &quot;Устав Акционерного общества машиностроительного завода Франц Крулль&quot;]&lt;/ref&gt;

[[1899]]. aastal kolisid Franz Krulli pojad ettevõtte uude asukohta Tallinnas Kopli tänavale, kuhu ehitati moodne tehasekompleks 12 suure tootmishoonega, lisaks kontori- ja elamuhoone.

==Eesti NSV aeg==
===Punane Krull===
23. juulil 1940 võttis vastvalitud [[Riigivolikogu]] vastu deklaratsiooni pankade ja suurtööstuse [[Riigistamine|natsionaliseerimise]] kohta.&lt;ref&gt;
{{uudiseviide 
| pealkiri = 745. Deklaratsioon pankade ja suurtööstuse natsionaliseerimise kohta.
| autor=&lt;!--puudub--&gt;
| leheküljed = 
| lehekülg = 1086
| väljaanne = Riigi Teataja
| aastakäik = 
| üksiknumber = 77
| kuupäev = 23. juuli 1940
| vaadatud = 12. aprillil 2024
| url = https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/07/23/4
| via = [[DIGAR]]
}}
&lt;/ref&gt;
3 päeva hiljem kinnitas [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsus]] natsionaliseerimisele kuuluvad tööstusettevõtted, mille hulgas oli ka AS Franz Krull.&lt;ref&gt;
{{uudiseviide 
| pealkiri = 771. Natsionaliseerimisele kuuluvad tööstusettevõtted.
| autor=&lt;!--puudub--&gt;
| leheküljed = 
| lehekülg = 1118
| väljaanne = Riigi Teataja
| aastakäik = 
| üksiknumber = 81
| kuupäev = 26. juuli 1940
| vaadatud = 12. aprillil 2024
| url = https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/07/26/4
| via = [[DIGAR]]
}}
&lt;/ref&gt;

Sundvõõrandatud AS Franz Krull otsustati 1940. aasta 27. augustil toimunud tööliste koosolekul, mida juhtis rahvakomissar [[Aleksander Jõeäär]], nimetada ümber '''Punaseks Krulliks'''.&lt;ref&gt;
{{uudiseviide 
| pealkiri = &quot;Franz Krull&quot; &quot;Punaseks Krulliks&quot;
| autor=&lt;!--puudub--&gt;
| leheküljed = 
| lehekülg = 3
| väljaanne = Postimees
| aastakäik = 84
| üksiknumber = 232
| kuupäev = 28. august 1940
| vaadatud = 4. aprillil 2024
| url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/08/28/18
| via = [[DIGAR]]
}}
&lt;/ref&gt; Seda nime kandis masinavabrik aastatel 1940-1941, mil allus algselt Eesti NSV Kergetööstuse Rahvakomissariaadile ning seejärel 4. detsembrist 1940 kuni 1. veebruarini 1941 NSVL Raskemasinatööstuse Rahvakomissariaadile. Pärast seda kuni 1941. aasta juulini NSVL Söetööstuse Rahvakomissariaadile.

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses 1941. aastal evakueeriti tehase kogu sisseseade, 357 töölist, 153 raudteeplatvormi ja 6 reisivagunit [[NSV Liit]]u, Kiselevski linna [[Kemerovo oblast]]isse.

===Tallinna I Masinatehas===
Oktoobrist 1944 - 4. juulini 1945. aastal allus Tallinna I Masinaehitustehas ENSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaadile, [[5. juuni]]l [[1945]] nimetati tehas Riiklikuks Liidutehaseks nr 9. (Riiklik Liidutehas nr 9, vene keeles ''Завод № 9 Главгазтоппром'') ja allus [[NSVL RKN]] juures asuva Kunstliku Vedelkütte- ja Gaasitööstuse Peavalitsusele Glavgaztopprom.

===Tallinna Masinatehas===
[[1949]]. aastal nimetati tehas ümber '''Tallinna Masinatehaseks''' (lühend TMT) ja allus 1. jaanuarist 1949 - jaanini 1955. aastal allus tehas NSV Liidu Naftatööstuse Ministeeriumile. Pärast seda kuni 1957. aastani oli tehas NSVL Naftatööstuse ettevõtete ehitamise ministeeriumi alluvuses ja siis [[ENSV Rahvamajanduse Nõukogu]] Masinaehituse Valitsuse alluvuses.

1971–1990 kandis tehas nime ''J. Lauristini nimeline Tallinna Masinatehas''.&lt;ref name=&quot;archivesportaleurope.net&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20160625090736/http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-828;jsessionid=6CD5EC09214088A7AD07A0D07C6864FF (vaadatud 24.06.2016)&lt;/ref&gt;

Praegu põhiliseks tooteartikliks olevate soojusvahetusseadmete – õhkjahutite – tootmist alustati TMT-s juba [[1963]]. aastal, mil valmistati esimesed õhkjahutid endise NSV Liidu naftatöötlemistehastele. Samas Kopli tänaval tegutseb tänapäeval AS Franz Krulli järglane AS [[Tallinna Masinatehas]].
[[Pilt:Tallinn, paviljon Kopli 70, 1931.jpg|pisi|Paviljon Kopli 70, 1931]]

==Direktorid==
*[[Leonid Pumpjansky]] (1889–1941, mil siirdus Venemaale; Леонид Моисеевич (Максимович) Пумпянский), [[Petrogradi Ülikool]]i professor (1919. aastast), 1925 emigreerus Eestisse, direktor.&lt;ref&gt;[https://muuseum.jewish.ee/history/isakov.html Сергей Исаков (Тарту) – &quot;Евреи в русской общественной и культурной жизни Эстонии (до 1940 г.)&quot;]&lt;/ref&gt;
*[[Pjotr Šeloumov]] (1882–1952; Пётр Михайлович Шелоумов), [[Peterburi Tehnoloogiainstituut|Peterburi Tehnoloogiainstituudi]] professor (1917–1918), 1919 emigreerus Eestisse, tehase tehnikadirektor 1928. aastast, direktor 1940. aastast.
* [[Viljar Veskiväli]] – alates 1973. a.
* [[Aleksei Moroz]] – alates 1982. a.

== Kultuurimälestised ==
Paljud AS Franz Krulliga seotud objektid on tunnistatud kultuurimälestisteks.
* AS Franz Krull masinatehase hooned:
** [[Franz Krull masinatehase sepatsehh|sepatsehh]]&lt;ref name=&quot;KRR_8572&quot;&gt;{{kultuurimälestis|8572|A/s Franz Krull masinatehase sepatsehh, 1900. a.}} (vaadatud 27.02.2021)&lt;/ref&gt; ([[1900]]), Kopli tänav 70a
** [[Franz Krull masinatehase koostetsehh|koostetsehh]]&lt;ref name=&quot;KRR_8573&quot;&gt;{{kultuurimälestis|8573|A/s Franz Krull masinatehase koostetsehh, 1900. a}} (vaadatud 27.02.2021)&lt;/ref&gt; (1900), Kopli tänav 70b
** [[Franz Krull masinatehase ladu|ladu]]&lt;ref name=&quot;KRR_8574&quot;&gt;{{kultuurimälestis|8574|A/s Franz Krull masinatehase ladu, 1930. aastad}} (vaadatud 27.02.2021)&lt;/ref&gt; ([[1930]]. aastad), [[Volta tänav]] 1d
** [[Franz Krull masinatehase lukksepa-montaažitsehh|lukksepa-montaažitsehh]]&lt;ref name=&quot;KRR_8575&quot;&gt;{{kultuurimälestis|8575|A/s Franz Krull masinatehase lukksepa-montaasitsehh, 1950. aastad}} (vaadatud 27.02.2021)&lt;/ref&gt; ([[1950]]) aastad, Volta tänav 1c
** [[Franz Krull masinatehase malmaed|malmaed]]&lt;ref name=&quot;KRR_8576&quot;&gt;{{kultuurimälestis|8576|A/s Franz Krull masinatehase malmaed, 1931. a.}} (vaadatud 27.02.2021)&lt;/ref&gt; ([[1931]]), Kopli tänav 70
* paviljon&lt;ref name=&quot;KRR_8577&quot;&gt;{{kultuurimälestis|8577|Paviljon Kopli t. 70, 1931. a.}} (vaadatud 27.02.2021)&lt;/ref&gt; (1931), Kopli tänav 70&lt;ref&gt;[http://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp?link=print&amp;id=25419 Kultuurimälestiseks tunnistamine.] Kultuuriministri 18. augusti 1997. a. määrus nr. 44. Elektrooniline Riigi Teataja.&lt;/ref&gt;

=== Säilitatavad miljööväärtuslikud väikeelemendid ===
* [[Tondi tänav]] 16 hoone juures&lt;ref&gt;[https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&amp;aktid=114139 Teemaplaneering &quot;Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse– ja kasutamistingimuste määramine]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Tallinn 2007&lt;/ref&gt; ja [[Tornide väljak]]u ääres on säilinud Franz Krulli tehases enne [[1940]]. aastat valmistatud laternapostid.&lt;ref&gt;[http://lepp.planet.ee/plogi/2009/05/19/Franz-Krull?BLOG_SID=b93a97bef40026d9da889f899d4b84bd Franz Krull.]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Blogi &quot;Mu ümbert ja mu seest&quot;, Teisipäev, Mai 19, 2009&lt;/ref&gt;

== Huvitavat ==
Säilinud on Krulli vabriku EKP Komitee häälekandja Krulli Tööline nr 1. 1932 ainueksemplar. (RR 3. k arhiivkogu. AR AL 1931, nr 2)&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.ra.ee/urram/lyhikuva/lyhikuva.php?id=15301&amp;tagasi=1 |pealkiri=URRAM |vaadatud=2009-06-23 |arhiivimisaeg=2015-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150924131415/http://www.ra.ee/urram/lyhikuva/lyhikuva.php?id=15301&amp;tagasi=1 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* Eesti vedurite sepikojas. [[Uus Eesti]], 9. aprill 1936, nr 98, lk 10.
* Sisekorra määrused : Masinaehitusvabrik a.-s. Franz Krull. Tallinn : Hansa, 1938 (RR 3.k arhiivkogu. AR1-96-01857)
* Masinaehitusevabriku aktsiaseltsi &quot;Franz Krull&quot; põhikiri. Tallinn : Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, 1940 (RR 3.k arhiivkogu. S 5.524:42) 
* [[Margus Kruut]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/27689849/kopli-hiilgus-krulli-masinatehas Kopli hiilgus – Krulli masinatehas], [[Eesti Ekspress]], 5. juuli 2009

== Välislingid ==
*{{kultuurimälestis|ID=8572 Franz Krull masinatehase sepatsehh, 1900. a.}}
*{{kultuurimälestis|ID=8573 Franz Krull masinatehase koostetsehh, 1900. a.}}
*{{kultuurimälestis|ID=8574 Franz Krull masinatehase ladu, 1930. aastad}}
*{{kultuurimälestis|ID=8575 Franz Krull masinatehase lukksepa-montaažitsehh, 1950. aastad}}
*{{kultuurimälestis|ID=8576 Franz Krull masinatehase malmaed, 1931. a.}}
* [https://pood.post.ee/postmargid?id=1595&amp;product_id=644&amp;c_tpl=1019 Franz Krulli tehases ehitatud auruvedur Sk]
* [http://www.tmt.ee/company_est.html Ülevaade ettevõttest OÜ TMT GROUP ]
* [http://www.aripaev.ee/uudised/2009/05/21/Levada_masinatehase_juht_pankrot_oli_ainus_valjapaas Levada masinatehase juht: pankrot oli ainus väljapääs] Äripäev 22. mai 2009
*[http://grafo.tlulib.ee/index.php?ID=210 Masinaehituse vabrik &quot;Franz Krull&quot; Eesti Üleriiklikul Näitusel Tallinnas 10.–19. septembril 1921 (foto)]
*{{cite web|url=http://narrow.parovoz.com/krull.html|title=Паровозы завода Franz Krull|archiveurl=https://archive.today/20130630024504/http://narrow.parovoz.com/krull.html|archivedate=30.06.2013}}

[[Kategooria:Eesti masinatööstus]]
[[Kategooria:Eesti metallitööstus]]
[[Kategooria:Eestimaa]]
[[Kategooria:Põhja-Tallinna ehitised]]
[[Kategooria:Tallinna endised ettevõtted]]
[[Kategooria:Venemaa Keisririigi ettevõtted]]</text>
      <sha1>jgp2l3vim0ug9splby0q04hgy48jq7z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:AS Franz Krull</title>
    <ns>1</ns>
    <id>128328</id>
    <revision>
      <id>7248527</id>
      <parentid>6616767</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T13:36:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7248527</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2276" sha1="5ilbolooxc0bmqowo3fuj4gqty3a3xo" xml:space="preserve">Kas selle pealkirjaga artikkel ei peaks rääkima ettevõtte asutajast? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. mai 2008, kell 15:40 (UTC)
:Tahtsin sama öelda aga Andres jõudis ette juba.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 18. mai 2008, kell 15:40 (UTC)
::[[AS Franz Krull]] siis?--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 18. mai 2008, kell 15:42 (UTC)
::: Jah. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. mai 2008, kell 16:12 (UTC)
''mis oli suurema tootlikkusega ning puhtamat viina ajav, kuid samas ökonoomsem.'' - millega võrreldes?--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 4. september 2009, kell 06:09 (UTC)

----

suunasin nime [[Tallinna Masinatehas]] ([[AS Tallinna Masinatehas]]) siia. Et see on ettevõte viimane nimi, tuleks artikkel teisalda ka viimase nime alla. E-äriregistri järgi on ettevõte likvideerimisel, aga asutatud on vist samanimeline OÜ--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 12. mai 2014, kell 17:58 (EEST)

----

Selline &quot;kohendamine&quot; ei kõlba kuskile. Kas meil on nüüd uus keeletoimetaja? Taastan uuesti. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 10. aprill 2016, kell 12:11 (EEST)

==ETKVL Masinatehas==
Kas ettevõtte nimi on olnud ka [[ETKVL Masinatehas]]?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. november 2018, kell 11:55 (EET)

ETKVL Masinatehas oli siiski teine ettevõte. Tulevane ETKVL KIT. Praegune [https://kitmanthulema.ee/ettevottest/ajalugu/ Kitman] [[Kasutaja:Nublu13|Nublu13]] ([[Kasutaja arutelu:Nublu13|arutelu]]) 14. november 2018, kell 17:13 (EET)

----

Kuna artikli pealkiri on AS Franz Krull ja artikkel algab selle asutamise kirjeldusega, siis kas mitte ei peaks asutamisaasta olema 1899? Sest faktiliselt aktsiaselts Franz Krull loodi siis. Enne seda oli tegemist töökoja või käitisega, mis kuulus Franz Krullile, aga selle nimi polnud AS Franz Krull. Või peaks artikli pealkirja muutma? Mis te arvate? [[Kasutaja:Raudbetoon|Raudbetoon]] ([[Kasutaja arutelu:Raudbetoon|arutelu]]) 2. aprill 2024, kell 20:59 (EEST)
------------
''allus 1. jaanuarist 1949 - jaanini 1955. aastal allus'' – jaanini? Seal peaks olema korrektne kuu nimetus, aga kas jaanuar või juuni või hoopis miski muu? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 6. oktoober 2026, kell 16:36 (EEST)</text>
      <sha1>5ilbolooxc0bmqowo3fuj4gqty3a3xo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>131660</id>
    <revision>
      <id>7248927</id>
      <parentid>6687557</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:02:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248927</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5434" sha1="h82ctjl0fvbwom2gbpdqba7mnqf9aiy" xml:space="preserve">{{toimeta}}
Riigikogu '''julgeolekuasutuste järelevalvekomisjon''', kõnekeeles '''kapo komisjon''',&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/term/45896/kapo-komisjon |pealkiri=Kapo-komisjon |väljaanne=[[Postimees]] |vaadatud=8. veebruaril 2018}}&lt;/ref&gt; on riigi seadusandliku võimu järelevalvefunktsiooni täitev Riigikogu liikmetest moodustatav alaline komisjon, mis kontrollib täidesaatva võimu [[julgeolekuasutus]]te ja [[jälitusametkond]]ade tegevusega seotud küsimustes, kellele on seadustega antud õigus [[teabehange|teabehankes]] ja [[jälitusmenetlus]]es riivata kodanike põhiseaduslikke õigusi – &quot;Õigus eraelule, eraviisiliste kõneluste saljasusele ([[salajane pealtkuulamine]]), eluruumide puutumatusele jne.&quot;

{{tsitaat|Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon on Riigikogu erikomisjon, kes teostab järelevalvet täidesaatva riigivõimu asutuste üle julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusega, sealhulgas põhiõiguste tagamisega ja julgeolekuasutuste ning jälitusametkondade töö tõhususega, samuti nende üle teostatava järelevalvega seonduvates küsimustes.|Julgeolekuasutuste seadus, § 36&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/12911443?leiaKehtiv Julgeolekuasutuste seadus § 36. Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon], RT I, 26.05.2020, 10.&lt;/ref&gt;|}}

===Julgeolekuasutuste järelevalvekomisjoni koosseis===
'''[[IX Riigikogu]]''' (1999–2003) koosseisust kuulusid järelevalvekomisjoni
*komisjoni esimees [[Vahur Glaase]]
*Komisjoni liikmed: [[Neinar Seli]]

'''[[X Riigikogu]]''' (2003–2007) koosseisust kuulusid järelevalvekomisjoni
*[[Ain Seppik]], asendusliige [[Vilja Savisaar]]
*[[Mart Laar]], asendusliige [[Tõnis Lukas]]
*[[Mart Opmann]], asendusliige [[Rein Randver]]
*[[Toomas Hendrik Ilves]], asendusliige [[Ivari Padar]]
*[[Olari Taal]], asendusliige [[Taavi Veskimägi]]
*[[Väino Linde]], asendusliige [[Märt Rask]]&lt;ref&gt;[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=580444 Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni moodustamine.Riigikogu 7. mai 2003. a otsus]&lt;/ref&gt;

'''[[XI Riigikogu]]''' (2007–2011) koosseisust kuuluvad järelevalvekomisjoni&lt;ref&gt;[http://riigiteataja.ee/ert/ert.jsp?link=print&amp;meta=1&amp;id=12828995 Julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni moodustamine. Riigikogu 10. mai 2007. a otsus]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.riigikogu.ee/index.php?op=ems&amp;page=view_pohiandmed&amp;pid=90617&amp;u=20070514094002 Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon Riigikogu kodulehel 16. aprill 2010]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
* komisjoni esimees [[Jaanus Rahumägi]] asendusliige [[Rain Rosimannus]]
*Komisjoni aseesimees [[Marek Strandberg]], asendusliige [[Valdur Lahtvee]]
*Komisjoni liikmed: [[Mart Laar]], asendusliige [[Peeter Tulviste]]
*(kuni 15.10.2007 [[Villu Reiljan]], asendusliige [[Karel Rüütli]]&lt;ref&gt;[http://www.epl.ee/artikkel/403360 Reiljan lahkub riigikogu kapo komisjonist]&lt;/ref&gt;), asendusliige Karel Rüütli asemel [[Tarmo Mänd]]&lt;ref&gt;[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12886541 Riigikogu otsuse «Julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni moodustamine» muutmine. Riigikogu 20. novembri 2007. a otsus ]&lt;/ref&gt; 
*[[Ain Seppik]], asendusliige [[Kalle Laanet]]
*[[Kalvi Kõva]], asendusliige [[Eiki Nestor]], kuid (alates 25. veebruarist 2010) [[Jüri Tamm]]&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13282431 Riigikogu otsuse «Julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni moodustamine» muutmine Riigikogu 25. veebruari 2010. a otsus]&lt;/ref&gt;. 
'''[[XII Riigikogu]]''' (2011–2015)
*komisjoni esimees [[Peep Aru]]

== Vaata ka ==
*[[Välisluureamet]]
*[[Kaitsepolitseiamet]]
*[[Kaitseväe peastaabi luureosakond]] (J2)

==Viited==
{{viited}}

== Tegevus julgeolekuasutuste järelevalvel ==
* [http://www.google.ee/search?q=luureandmeid+kolme+kategooriasse+st+anal%C3%BC%C3%BCtiline&amp;ie=utf-8&amp;oe=utf-8&amp;aq=t&amp;rls=org.mozilla:et:official&amp;client=firefox-a se2.dcaf.ch/serviceengine/Files/DCAF/.../ipu_hb_estonian.pdf Julgeolekusektori parlamentaarne järelevalve: Põhimõtted, mehhanismid ja praktika]
* [http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/Dokumendid/julgeolekuasutuse_jarelevalve_kom_aruanne09.pdf Ülevaade Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni tegevusest 2009. aastal]
* [http://www.epl.ee/artikkel/469386 Tallinna Euroopa Liidu riikide 5. parlamentide luure- ja vastuluure järelevalvekomisjonide konverents], Päevaleht, 24. mai 2009
* [http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/Dokumendid/kapoaruanne_2008.pdf Ülevaade Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni tegevusest 2008. aastal]

==Tegevuse kajastus==
* [https://www.riigikogu.ee/riigikogu/komisjonid/julgeolekuasutuste-jarelevalve-erikomisjon/ Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon]i koduleht Riigikogu veebisaidil
* [http://www.epl.ee/artikkel/447621 Prokuratuur lõpetas EMT salajaste logifailide kadumise uurimise], [[Eesti Päevaleht]] 7. november 2008
* [https://www.delfi.ee/artikkel/33532615 Järelevalve komisjoni esimees Rahumägi: on hoiatavaid märke kapo lõdvast seadusetõlgendamisest], Delfi.ee, 1. oktoober 2010
* [https://www.delfi.ee/artikkel/63607414 Erikomisjoni juht Peep Aru: hea, et selliste kuritegude jälile jõutakse], Delfi.ee, 20. detsember 2011

{{Riigikogu komisjonid}}
{{Eesti luurekogukond}}

{{JÄRJESTA:Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon}}
[[Kategooria:Eesti julgeolek]]
[[Kategooria:Riigikogu komisjonid]]</text>
      <sha1>h82ctjl0fvbwom2gbpdqba7mnqf9aiy</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248974</id>
      <parentid>7248927</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:48:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>imelik dubleerimine välja jm parandused-täiendused</comment>
      <origin>7248974</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6051" sha1="pci8521fp8ewjwua7kitmb2rmlukcnc" xml:space="preserve">'''Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon''', kõnekeeles ka '''Kapo-komisjon'''&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/term/45896/kapo-komisjon |pealkiri=Kapo-komisjon |väljaanne=[[Postimees]] |vaadatud=8. veebruaril 2018}}&lt;/ref&gt;, on [[Riigikogu]] alaline komisjon, mis teostab parlamentaarset järelevalvet Eesti riigi julgeoleku- ja luureasutuste tegevuse üle.

Komisjoni kontrollib [[Kaitsepolitseiamet]]i, [[Välisluureamet]]i ja 2017. aastast ka Eesti sõjaväeluure tegevuse vastavust [[Eesti põhiseadus|põhiseadusele]] ja teistele seotud seadusaktidele. Samuti kontrollitakse [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i, [[Justiitsministeeriumi vanglate osakond|Justiitsministeeriumi vanglate osakonna]] ning [[Maksu- ja Tolliamet]]i (MTA) uurimisosakonna tegevuse vastavust [[Kriminaalmenetluse seadustik]]ule.&lt;ref name=&quot;Midateeb?&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/julgeolekuasutuste-jarelevalve-erikomisjon/mida-komisjon-teeb/ |pealkiri=Mida komisjon teeb? |väljaandja=[[Riigikogu]] |kasutatud=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

== Ülesanded ==
{{tsitaat|Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon on Riigikogu erikomisjon, kes teostab järelevalvet täidesaatva riigivõimu asutuste üle julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusega, sealhulgas põhiõiguste tagamisega ja julgeolekuasutuste ning jälitusametkondade töö tõhususega, samuti nende üle teostatava järelevalvega seonduvates küsimustes.|Julgeolekuasutuste seadus, § 36&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/12911443?leiaKehtiv Julgeolekuasutuste seadus § 36. Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon], RT I, 26.05.2020, 10.&lt;/ref&gt;|}}

Komisjonis arutatakse läbi julgeolekuteenistuste eelarve eelnõud.&lt;ref name=&quot;Midateeb?&quot; /&gt;

Vähemalt kord aastas esitab komisjon Riigikogule ülevaate oma tegevusest.&lt;ref name=&quot;Midateeb?&quot; /&gt;

== Koosseis ==
=== [[IX Riigikogu]] (1999–2003) ===
Komisjoni koosseis:
*Esimees [[Vahur Glaase]]
*Liige: [[Neinar Seli]]

=== [[X Riigikogu]] (2003–2007) ===
Komisjoni koosseis:
*[[Ain Seppik]], asendusliige [[Vilja Savisaar]]
*[[Mart Laar]], asendusliige [[Tõnis Lukas]]
*[[Mart Opmann]], asendusliige [[Rein Randver]]
*[[Toomas Hendrik Ilves]], asendusliige [[Ivari Padar]]
*[[Olari Taal]], asendusliige [[Taavi Veskimägi]]
*[[Väino Linde]], asendusliige [[Märt Rask]]&lt;ref&gt;[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=580444 Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni moodustamine.Riigikogu 7. mai 2003. a otsus]&lt;/ref&gt;

=== [[XI Riigikogu]] (2007–2011) ===
Komisjoni koosseis:&lt;ref&gt;[http://riigiteataja.ee/ert/ert.jsp?link=print&amp;meta=1&amp;id=12828995 Julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni moodustamine. Riigikogu 10. mai 2007. a otsus]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.riigikogu.ee/index.php?op=ems&amp;page=view_pohiandmed&amp;pid=90617&amp;u=20070514094002 Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon Riigikogu kodulehel 16. aprill 2010]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
* Esimees [[Jaanus Rahumägi]], asendusliige [[Rain Rosimannus]]
* Aseesimees [[Marek Strandberg]], asendusliige [[Valdur Lahtvee]]
* Liikmed
** [[Mart Laar]], asendusliige [[Peeter Tulviste]]
** (kuni 15.10.2007 [[Villu Reiljan]], asendusliige [[Karel Rüütli]]&lt;ref&gt;[http://www.epl.ee/artikkel/403360 Reiljan lahkub riigikogu kapo komisjonist]&lt;/ref&gt;), asendusliige Karel Rüütli asemel [[Tarmo Mänd]]&lt;ref&gt;[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12886541 Riigikogu otsuse «Julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni moodustamine» muutmine. Riigikogu 20. novembri 2007. a otsus ]&lt;/ref&gt; 
** [[Ain Seppik]], asendusliige [[Kalle Laanet]]
** [[Kalvi Kõva]], asendusliige [[Eiki Nestor]], kuid (alates 25. veebruarist 2010) [[Jüri Tamm]]&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13282431 Riigikogu otsuse «Julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni moodustamine» muutmine Riigikogu 25. veebruari 2010. a otsus]&lt;/ref&gt;. 

=== [[XII Riigikogu]] (2011–2015) ===
* Esimees [[Peep Aru]]

=== [[XV Riigikogu]] (alates 2023) ===
Komisjoni koosseis:
* Esimees [[Maris Lauri]]
* Aseesimees [[Aivar Kokk]]
* Liikmed: [[Raimond Kaljulaid]], [[Ando Kiviberg]], [[Rene Kokk]], [[Lauri Laats]], [[Juku-Kalle Raid]], [[Mart Võrklaev]],

== Vaata ka ==
* [[Senati luurekomisjon]]
* [[Esindajatekoja luurekomitee]]
* [[Välisluure jälitustegevuse kohus]]

==Viited==
{{viited}}

== Tegevus julgeolekuasutuste järelevalvel ==
* [http://www.google.ee/search?q=luureandmeid+kolme+kategooriasse+st+anal%C3%BC%C3%BCtiline&amp;ie=utf-8&amp;oe=utf-8&amp;aq=t&amp;rls=org.mozilla:et:official&amp;client=firefox-a se2.dcaf.ch/serviceengine/Files/DCAF/.../ipu_hb_estonian.pdf Julgeolekusektori parlamentaarne järelevalve: Põhimõtted, mehhanismid ja praktika]
* [http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/Dokumendid/julgeolekuasutuse_jarelevalve_kom_aruanne09.pdf Ülevaade Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni tegevusest 2009. aastal]
* [http://www.epl.ee/artikkel/469386 Tallinna Euroopa Liidu riikide 5. parlamentide luure- ja vastuluure järelevalvekomisjonide konverents], Päevaleht, 24. mai 2009
* [http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/Dokumendid/kapoaruanne_2008.pdf Ülevaade Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni tegevusest 2008. aastal]

==Tegevuse kajastus==
* [https://www.riigikogu.ee/riigikogu/komisjonid/julgeolekuasutuste-jarelevalve-erikomisjon/ Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon]i koduleht Riigikogu veebisaidil
* [http://www.epl.ee/artikkel/447621 Prokuratuur lõpetas EMT salajaste logifailide kadumise uurimise], [[Eesti Päevaleht]] 7. november 2008
* [https://www.delfi.ee/artikkel/33532615 Järelevalve komisjoni esimees Rahumägi: on hoiatavaid märke kapo lõdvast seadusetõlgendamisest], Delfi.ee, 1. oktoober 2010
* [https://www.delfi.ee/artikkel/63607414 Erikomisjoni juht Peep Aru: hea, et selliste kuritegude jälile jõutakse], Delfi.ee, 20. detsember 2011

{{Riigikogu komisjonid}}
{{Eesti luurekogukond}}

{{JÄRJESTA:Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon}}
[[Kategooria:Eesti julgeolek]]
[[Kategooria:Riigikogu komisjonid]]</text>
      <sha1>pci8521fp8ewjwua7kitmb2rmlukcnc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tartu toomkirik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>135209</id>
    <revision>
      <id>7248600</id>
      <parentid>7244882</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T15:08:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248600</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14418" sha1="e757dizwl6whlhmsn5dsgw77xk6m8c2" xml:space="preserve">{{allikad}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}}
{{Hoone
|nimi               = Tartu 
 toomkirik
|omakeelne nimi     = 
|pilt               = Tartu Cathedral.jpg|pildisuurus=220px
|asukoht            = Tartu [[Toomemägi]]
|stiil              = [[gooti stiil]]
|ehituse algus      = [[13. sajand]]
|ehituse lõpp       = [[16. sajand]]
|sissepühitsemine   =
|avamine            = 
|maksumus           = 
|juurdeehitus       = 
|renoveeritud       = 
|aadress            = [[Lossi tänav (Tartu)|Lossi]] 25, Tartu
|kõrgus             = 
|vundamendi pindala = 
|korruseid          = 
|lifte              = 
|ehitusmaterjal     = [[telliskivi]]ehitis
|liigitus           = [[sakraalhoone]]
|arhitekt           = 
|omanik             = 
|töövõtja           = 
|ehitusinsener      = 
|laiuskoord         = &lt;!-- K/M/S (55/44/33.22/N) või kümnendkraadid (55.742561) --&gt;
|pikkuskoord        = &lt;!-- K/M/S (11/22/33.44/W) või kümnendkraadid (-11.375955) --&gt;
|veel               = 
|kaart              = pind
}}

'''Tartu toomkirik''' on [[Tartu]]s [[Toomemägi|Toomemäel]] asuv ehitis.

[[13. sajand|13.]]–[[16. sajand]]il rajatud toomkirik oli [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] peakirik ja [[Tartu piiskop]]i [[katedraal]]. [[Reformatsioon]]i ajal kannatas see tugevalt [[pildirüüste]] all ning hiljem laastati kirikut [[Liivi sõda|Liivi sõja]] käigus. Sealt edasi seisis hoone varemetes ja 1760. aastatel lammutati ka kiriku kõrged kaksiktornid. Seoses [[Tartu Ülikool]]i tegevuse taastamisega Tartus ehitati 1804–1807 [[Johann Wilhelm Krause]] projekti järgi toomkiriku kooriossa ruumid [[Tartu Ülikooli Raamatukogu|ülikooli raamatukogu]] tarbeks. Pärast ülikooli raamatukogu uue hoone valmimist 1981. aastal asus raamatukogu senistesse ruumidesse [[Tartu Ülikooli muuseum]].

==Ajalugu==
Toomkiriku ehitamist alustati tõenäoliselt [[13. sajand]]i kolmandal veerandil, kuid seda täiendati 16. sajandi alguseni. Kunstiajaloolase [[Kaur Alttoa]] arvates oli kirik kavandatud kolme[[lööv]]ilise kaheksa[[travee]]lise [[basiilika]]na. Pärast välisseinte osalist valmimist vahetus [[meisterkond]] ja jätkati kiriku ehitamist [[kodakirik]]una. Kiriku põhjakülge lisati [[kabelilööv]] ja läänefassaadile teine ümar [[trepitorn]]. 14. sajandil valmis pikihoone uusesti basiilikana ja lõunaküljele rajati teine kabelilööv. Tõenäoliselt 14. sajandi lõpul rajati uus [[Kooriümbriskäik|kooriümbriskäiguga]] [[Kooriruum|koor]]. Massiivne kaksiktornidega läänekülg valmis 15. sajandi lõpul või 16. sajandi algul. Kirik pühitseti [[Peetrus]]ele ja [[Paulus]]ele; väide, nagu oleks ta olnud pühitsetud Dionysiusele (''St. Dionysius Kirche in Dorpat''), on pärit [[1695]]. aastal trükitud [[Christian Kelch]]i kroonikast ja põhineb eksiarvamusel, kirikus oli nimelt püha [[Dionysius]]e (kõrval)altar&lt;ref name=&quot;vIGgZ&quot; /&gt;. Toomkirik oli Tartu piiskopkonna peakirik ja [[Tartu piiskop|piiskopi]] [[katedraal]], kus teenis  [[Tartu toompraost]] – Toomemäe teises servas seisis ka piiskopi residents, [[Tartu piiskopilinnus]]. 16. sajandil oli toomkirik [[Ida-Euroopa]] suurim kirikuhoone ja tellisehitis. Tartu toomkiriku kalmistu oli mitte koguduse surnuaed, nagu näiteks Tartu Jaani kiriku kalmistu, vaid keskaja ühiskonna eliidi matmispaik&lt;ref name=&quot;Malve 2010-65&quot; /&gt;. Varasemad kesklinna kirikute (sh Tartu toomkiriku ja [[Tartu vana Maarja kirik]]u) ümber olnud kalmistud on hävinud.
[[Pilt:Tartu Toomkirik, 1803.jpg|pisi|Tartu toomkirik, 1803]]
{{vaata|Tartu toompraost|Tartu toomkapiitel|Tartu piiskop|Tartu piiskopkond}}
[[Reformatsioon]]i ajal kannatas toomkirik [[10. jaanuar]]il [[1525]] [[pildirüüste]] all, mil linnakodanikud tungisid kirikusse, purustasid pühakute kujusid ja krutsifikse (Laidre 2008: 16–17)&lt;ref name=&quot;Malve 2010-43&quot; /&gt;. Reformatsiooni järel jäi kirik tühjaks ja hakkas lagunema&lt;ref name=&quot;Malve 2010-43&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;XFpsg&quot; /&gt;. Liivi sõja käigus laastasid seda 1558. aastal veel omakorda venelased. Linnarahvas mattis küll jätkuvalt oma surnuid kiriku varemetesse ja selle ümbrusse ka edaspidi, kuid pärast piiskop [[Hermann II Wesel]]i Venemaale küüditamist (23. augustil 1558) toomkirikut kirikuna enam ei kasutatud. Liivi sõja ajal (1558–1583) eemaldati Tartu toomkirikust hauaplaadid ning suure tõenäosusega kaevati välja ka kirikusse maetud surnukehi&lt;ref&gt;[[Tiina Kala]]. Piiskopkonnad ja toomkapiitlid. – Anti Selart (koost., toim). Eesti ajalugu II: Eesti keskaeg. Tartu: Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut 2012, lk 82–95&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Sarah Lainemäe, [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/faae303d-c149-4161-a8f1-157a34e68755/content Keskaegse Liivimaa kõrgvaimulike matusekultuur], Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Üldajaloo osakond, Tartu 2020 &lt;/ref&gt;. Sellest tulenevalt on säilinud vaid ühe [[Tartu piiskop]]i (1373–1378) [[Heinrich I Velde|Heinrich von Velde]] (†1378) hauaplaat. 2008. aastal avastati toomkiriku põhjalöövist vikaar Stephanus de Velde hauda kaunistama loodud keskaegsest Tartust pärinev inimese täisfiguuriga hauakivi, mis on eksponeeritud [[Tartu Ülikooli muuseum]]i fuajee põranda süvendis, muuseumi peaukse juures&lt;ref&gt;[https://tartu.postimees.ee/2328646/hauaplaadi-tostmine-kujunes-raskeks-pahkliks Hauaplaadi tõstmine kujunes raskeks pähkliks], Postimees, 7. oktoober 2013&lt;/ref&gt;. 2013. aastal avastati Tartu toomkiriku põranda alt keskaegne tellistest laotud [[hauakast]] ja [[skelett]]&lt;ref&gt;[https://novaator.err.ee/245560/toomkiriku-hauakast-peitis-skeletti Toomkiriku hauakast peitis skeletti], Postimees, 24.05.2013&lt;/ref&gt;, hauakasti hindavad arheoloogid Tartus harukordseks leiuks&lt;ref&gt;[https://tartu.postimees.ee/1181382/toomkirikus-paljastus-hauakast Toomkirikus paljastus hauakast], Postimees, 26. märts 2013&lt;/ref&gt;. Ka matmispaigana pruukisid varemeid eelkõige linna vaesem lihtrahvas ja linna põgenenud maaelanikud, kes arvatavasti ei kuulunud linna kogudustesse.&lt;ref name=&quot;Malve 2010-43&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;MRPyu&quot; /&gt;

[[Pilt:TKM 1306G, Vaade Tartule Kassitoomelt, Karl Anton Schulz.jpg|pisi|[[Karl Anton Schulz]], &quot;Vaade Tartule Kassitoomelt&quot; (1869)]]
[[1582]]. aasta järel, mil [[Poola aeg|Tartu langes poolakate kätte]], tehti plaane toomkiriku renoveerimiseks ja uuesti kasutuselevõtuks, kuid järgnenud Poola-Rootsi sõjad nurjasid need kavad. [[Liivimaa konstitutsioonid]]ega 1582. aastast sai Liivimaast taas katoliiklik piiskopkond piiskopi asukohaga [[Cēsis]]es (Wenden, e. k Võnnu). Samal ajal saadeti Liivimaale 12 [[jesuiidid|jesuiiti]] ja Riias algas [[vastureformatsioon]].

[[Rootsi aeg|Rootsi võimu ajal]] (1625-1704) lagunes toomkirik edasi, kuid matusepaigana jäi see kasutusele kuni [[18. sajand]]ini. Toomkirikust on leitud eriti ohtralt just rootsiaegseid matuseid, mille juures oli sageli panustena münte. Lisaks matusepaigale kasutati kirikut ka heinaküüni ja kuurina. [[1760. aastad|1760. aastatel]] lammutati kiriku kõrged kaksiktornid kuni pikihoone kõrguseni, kuna need hakkasid Toomemäel toimunud kindlustustööde tõttu lääne poole kalduma. Samuti müüriti kinni toomkiriku peauks.
[[Pilt:Johann Wilhelm Krause, Tartu Toomkiriku ümberehitamise projekt.jpg|pisi|vasakul|Tartu toomkiriku ümberehitamise projekt. [[Johann Wilhelm Krause]]]]
[[Fail:Aerial_view_of_Toomemägi,_toomkirik_and_Tartu_downtown.webm|pisi|Toomemägi ja toomkirik juulis 2021]]
[[1802]]. aasta järel, kui [[Aleksander I]] lubas Tartusse taasrajada [[Tartu ülikool|ülikooli]], otsustas [[arhitekt]] [[Johann Wilhelm Krause]] toomkiriku kooriossa rajada [[Tartu Ülikooli raamatukogu|ülikooli raamatukogu]]. Raamatukogu ehitati aastatel [[1804]]–[[1807]]. Krause plaanis tornidesse rajada ka [[observatoorium]]i, kuid see jäi siiski teostamata. Mõnevõrra taastati ka ülejäänud toomkirikut. Krause ajast on toomkirikust leitud palju keraamikat ja tuleasemeid, mis tehti varemetesse tõenäoliselt raamatukogu ehitavate tööliste poolt. 19. sajandi lõpus rajati toomkiriku põhjatorni veetorn.

[[Pilt:Tartu Toomkiriku varemed-Riedel.jpg|pisi|20. sajandi I pool]]
[[1920. aastad|1920. aastatel]] ehitati ülikooli raamatukokku keskküttesüsteem, raamatukogu ehitati ümber ka [[1960. aastad|1960. aastatel]]. [[1981]]. aastal, kui valmis ülikooli raamatukogu uus hoone, koliti toomkiriku kooriossa [[Tartu Ülikooli ajaloomuuseum]]. Seda ehitati põhjalikumalt ümber [[1985]]. aastal, mil osaliselt taastati [[19. sajand]]i interjöör. Tööd viidi läbi [[Kaur Alttoa]], [[Udo Tiirmaa]] ja [[Aala Buldas]]e juhendamisel. Nõukogude ajal kasutasid varemeid treenimiseks Tartu Ülikooli alpinistid&lt;ref name=&quot;YpY0M&quot; /&gt;.

Seni viimaseks suuremaks muudatuseks on toomkiriku tornide renoveerimine, misjärel need [[2005]]. aastal huvilistele avati. Seejärel tekkinud [[Piiskopliku Tartu Toomkiriku Taastamise Selts]] on püüdnud saavutada kiriku taastamist oma keskaegses hiilguses [[Lübecki Maarja kirik]]u eeskujul. [[2008]]. aastal Udo Tiirmaa juhtimisel alanud renoveerimistööd seda siiski ette ei näe, plaanis on kiriku seni varemetes olev osa ümber kujundada kontsertide paigaks. Kiriku suuremas mahus taastamist takistab ka see, et pole kindlalt teada, milline see keskajal välja nägi.

==Uurimine==
[[Pilt:Historical museum.jpg|pisi|Ajaloomuuseum]]
Toomkirik on kõige pikemat aega uuritud Tartu hoone. Selle uurimise algatas 19. sajandi lõpul Tartu Ülikooli toonane arhitekt [[Reinhold Guleke]], kes arheoloogilisi kaevamisi läbi viimata oletas, et kirik rajati 13. sajandil ja tegi selle võimalikke rekonstruktsioone. Esimesed arheoloogilised kaevamised viis kirikus läbi kunstiajaloo professor [[Helge Kjellin]] [[1923]]. aastal. Seejärel uuris toomkirikut põhjalikult arhitektuuriloolane [[Otto Freymuth]], kes kaevas seda [[1926]]–[[1927]] ja oletas, et esiti ehitati see [[kodakirik]]una, hiljem kujundati ümber aga [[basiilika]]ks, samuti, et selle ehitamist alustati pärast linnamüüride rajamist pärast [[1262]]. aastat. Freymuthi esimesed kaks oletust on langenud tugeva kahtluse alla, kuid viimane on tõenäoliselt õige. Kunstiajaloolane [[Armin Tuulse]] oletas, et toomkiriku põhiosa võis rajada sama meister, kes ehitas [[Vastseliina linnus]]e kirdetorni.

[[1950. aastad|1950.]] ja 1960. aastatel uuris kirikut kunstiajaloolane [[Olev Prints]], kes arvas, et kiriku ehitamist alustati 13. sajandi keskpaiku ja et torne hakati ehitama [[1470. aastad|1470. aastatel]]. Alates [[1970. aastad|1970. aastatest]] on kirikut uurinud [[Kaur Alttoa]] ja Udo Tiirmaa. Alttoa arvab, et kirikut hakati rajama 13. sajandi kolmandal veerandil ja et see kujunes välja järk-järgult, saades valmis 15. sajandi lõpuks või 16. sajandi alguseks. Kiriku võimsatele läänetornidele anti ilmselt ka kaitsefunktsioon ning ehituses võib aimata [[tsistertslased|tsistertslaste]] ehitustraditsioone.

Toomkiriku uurimisel on enim tähelepanu pööratud hoonele, tunduvalt vähem aga arheoloogilisele leiumaterjalile. Viimast on hakatud enam arvestama alates [[1990. aastad|1990. aastatest]]. Alates sellest ajast on toomkirikus arheoloogilisi kaevamisi läbi viinud [[Romeo Metsallik]], [[Heiki Valk]], [[Arvi Haak]] ja [[Martin Malve]]. Viimastel kaevamistel 2008. aastal leiti kiriku põhjalöövist massiivne hauaplaat, mis pärineb tõenäoliselt [[15. sajand]]ist ja on ainus enam-vähem tervena säilinud toomkiriku hauaplaat.

==Galerii==
&lt;gallery&gt;
Tartu cathedral 2006-04-18.jpg
Tartu Cathedral2.jpg
Tartu Cathedral 142.jpg
Toomkirik 2010.jpg
Tartu Toomkiriku varemed 2012.jpg
Tartu asv2022-04 img09 Toomkirik.jpg
&lt;/gallery&gt;

==Vaata ka==
*[[Tellisgootika]]
*[[:Kategooria:Tartu toompraostid|Kategooria:Tartu toompraostid]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;vIGgZ&quot;&gt;Axel von Gernet. Zum Namen der Dorpater Domkirche. Sitzungberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1891. Dorpat 1892. S. 93–99; Axel von Gernet. Verfassungsgeschichte des Bisthums Dorpat bis zur Ausbildung der Landstände. Jurjew (Dorpat) 1896, S. 8&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Malve 2010-65&quot;&gt;Martin Malve [http://www.arheo.ut.ee/theses/Malve_MartinMA2010.pdf &quot;Tartu Toomkiriku kalmistu matuste osteoloogiline analüüs: kaks juhtumiuuringut&quot;]{{Kõdulink|aeg=jaanuar 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (magistritöö) Tartu, 2010, lk 65&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Malve 2010-43&quot;&gt;Martin Malve [http://www.arheo.ut.ee/theses/Malve_MartinMA2010.pdf &quot;Tartu Toomkiriku kalmistu matuste osteoloogiline analüüs: kaks juhtumiuuringut&quot;]{{Kõdulink|aeg=jaanuar 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (magistritöö) Tartu, 2010, lk 43&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XFpsg&quot;&gt;Balthasar Russow &quot;Liivimaa kroonika&quot; Tallinn: Hotger, 1993, lk 116&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MRPyu&quot;&gt;Heiki Valk &quot;Tartu Toomkiriku kalmistust ja ümbruskonna varasemast asustusest&quot; – &quot;Tartu arheoloogiast ja vanemast ehitusloost&quot;, Tartu Ülikooli Arheoloogia Kabineti toimetised 8. Tartu, 1995, lk 59–80; lk 77&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YpY0M&quot;&gt;Katre Tatrik [http://www.tartupostimees.ee/903590/alpinistid-rundavad-taas-tartu-ulikooli-maetippu/ &quot;Alpinistid ründavad taas Tartu Ülikooli mäetippu&quot;] Postimees, 11.07.2012&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{commonskat|Tartu Cathedral|Tartu Toomkirik}}
{{vikitsitaadid}}
*[http://www.estonia360.ee/tartu_toomemagi/ Toomkiriku 360° aeropanoraam / aerofoto] 
*[[Heiki Haljasorg]]. [http://www.aripaev.ee/uudised/2006/09/28/tartu-toomkiriku-romantilised-varemed Äripäev: Tartu Toomkiriku romantilised varemed]
*[http://www.tartu.ee/?lang_id=1&amp;menu_id=6&amp;page_id=80 Toomkiriku uurimisloo ülevaade veebilehel Tartu.ee] 
*[http://www.dorpat.ru/sights/domberg/toomekirik.html Dorpat.ru: Toomkirik]
* Martin Malve [http://www.arheo.ut.ee/theses/Malve_MartinMA2010.pdf &quot;Tartu Toomkiriku kalmistu matuste osteoloogiline analüüs: kaks juhtumiuuringut&quot;] (magistritöö) Tartu, 2010
*Piret Pappel, [http://novaator.ee/ET/inimene/tartu_toomkirik_pakub_arheoloogidele_ullatusi/ Tartu toomkirik pakub arheoloogidele üllatusi], Novaator, 26. märts 2013

*{{kultuurimälestis|ID=6887}}
[[Kategooria:Tartu endised kirikud]]
[[Kategooria:Tartu piiskopkonna kirikud]]
[[Kategooria:Tartu piiskopkond]]
[[Kategooria:Tartu linnakonsistoorium]]
[[Kategooria:Kesklinn (Tartu)]]
[[Kategooria:Toomemägi]]
[[Kategooria:Tartu kultuurimälestised]]
[[Kategooria:Eesti tellisgootika ehitised]]
[[Kategooria:Gooti kirikud Eestis]]
[[Kategooria:13. sajand Eestis]]</text>
      <sha1>e757dizwl6whlhmsn5dsgw77xk6m8c2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti Relva-SS korpus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>135536</id>
    <revision>
      <id>7248668</id>
      <parentid>3637656</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T17:55:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>viitamata</comment>
      <origin>7248668</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="292" sha1="9a991rtt4qwjwnpv09kh1u3a7tz2z4k" xml:space="preserve">{{Viitamata}}
'''Eesti Relva-SS korpus''' oli väeosa, mis kavatseti 1944. aastal moodustada [[20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis|1.]] ja [[2. Eesti SS-Diviis|2. Eesti Relva-SS diviisi]] liitmisega, kuid plaan jäi katki.

[[Kategooria:Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes]]</text>
      <sha1>9a991rtt4qwjwnpv09kh1u3a7tz2z4k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti ansamblite loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>137940</id>
    <revision>
      <id>7248698</id>
      <parentid>7211392</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T18:39:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7248698</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8924" sha1="ko6hhhachye8vm1aspltgnpvzz5ods8" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[Eesti]] [[Ansambel (muusika)|ansambleid]].''

{{tähed}}
{{veergude loend|laius=20em|&lt;nowiki /&gt;
==#==
*[[10-6]]
*[[2 Quick Start]]
*[[5MIINUST]]
*[[615 (ansambel)|615]]
==A==
*[[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]]
*[[A-Silence]]
*[[Aak &amp; Oja]]
*[[Agent M]]
*[[Ah sa RAKS!]]
*[[Ahoi (ansambel)|Ahoi]]
*[[Aides]]
*[[Ainus Seadus]]
*[[Ajutine Valitsus (ansambel)|Ajutine Valitsus]]
*[[Aknool (ansambel)|Aknool]]
*[[Allikabänd]]
*[[Almost Natural]]
*[[Alumiinium, Sinu Sädelev Sõber]]
*[[Analysis (ansambel)|Analysis]]
*[[Ancient Hatred]]
*[[Andromeeda (ansambel)|Andromeeda]]
*[[Animal Drama]]
*[[Anmatino]]
*[[Ans. Andur]]
*[[Ansambel U:]]
*[[Apelsin (ansambel)|Apelsin]]
*[[August Hunt]]

==B==
*[[Ba-Bach]]
*[[Bad Orange]]
*[[Barbariz]]
*[[B. D. Ö.]] 
*[[Beati Mandolini]]
*[[Bedwetters]]
*[[The Belka]]
*[[Benefactress]] (Tallinna rokkansambel, 1993–)
*[[Best B4]]
*[[Beyond Beyond]]
*[[Bitterdoll]]
*[[Black Velvet (ansambel)|Black Velvet]]
*[[Blind]]
*[[BLIX]] (tüdrukutebänd)
*[[Blå Schäfer]] (väliseestlaste ansambel Rootsis)
*[[Boogie Company]]
*[[Bullfrog Brown]]

==C==
*[[Caater]]
*[[Cartoon]]
*[[Charlemagne (ansambel)]]
*[[Cheese (ansambel)|Cheese]]
*[[Cherryland]]
*[[Chick 'N' Band]]
*[[Chungin &amp; The Strap-On Faggots]]
*[[Chupacabra (ansambel)|Chupacabra]]
*[[Ciizud]]
*[[Claire's Birthday]]
*[[Click OK]]
*[[Code One]]
*[[Collage]]
*[[Compromise Blue]]
*[[Conflict OK!]]
*[[Corelli Consort]]
*[[Cosmoskva]]
*[[Crux (ansambel)|Crux]]
*[[Curly Strings]]
*[[C-duur (ansambel)|C-duur]]

==D==
*[[Dagö]]
*[[Decode]] 
*[[Defeatem]]
*[[DefRage]]
*[[Depoo (bänd)|Depoo]]
*[[Diskofon]]
*[[Diskreetse Mango Trio]]
*[[Dramamama]]
*[[Driven]]
*[[Duubel+]]
*[[Dynamint]]
*[[Dyskomfort]]
==E==
*[[East Trading Wang]]
* [[Eeter (ansambel)|Eeter]]
*[[Elektra (ansambel)|Elektra]]
*[[Elephants From Neptune]]
*[[End Variations]]
*[[Epordwerk]]
*[[Estonian Dream Big Band]]
*[[Estonian Voices]]

==F==
*[[F1 Guitars]]
*[[Facelift Deer]]
*[[Family (Eesti ansambel)|Family]]
*[[Fix]]
*[[Flank (ansambel)|Flank]]
*[[Forest Kämp]]
*[[Forgotten Sunrise]]
*[[Form_(ansambel)]]
*[[Frankie Animal]]
*[[Fööniks (ansambel)|Fööniks]]

==G==
*[[Galaktlan Grupp]]
*[[Generator M]]
*[[Genialistid]]
*[[Giuseppe Perverdi big band]]
*[[Glive]]
*[[Glow]]
*[[Go Away Bird]]
*[[Golem (Eesti ansambel)|Golem]]
*[[Gorõ Lana]]
*[[Grand City Pelgu Kings]]
*[[Greip (ansambel)|Greip]]
*[[Groundhog Day]]
*[[Guruhark]]

==H==
*[[Haak (ansambel)|Haak]]
*[[Hampelmann (ansambel)|Hampelmann]]
*[[Hanf Kung]]
*[[Heinavanker]]
*[[Hellad Velled]]
*[[Hellero]]
*[[Helletused]]
*[[Henhouse]]
*[[Herald (ansambel)|Herald]]
*[[Hilised Ärkajad]]
*[[HND]]
*[[Holarid]]
*[[Honey Power]]
*[[Hoovus (ansambel)|Hoovus]]
*[[Hortus Musicus]]
*[[House of Games]]
*[[Hovery Covery]]
*[[Huiabella Fantastica]]
*[[HU?]]

==I==
*[[I.Q.Zero]]
*[[In Our Reach]]
*[[In Spe]]
*[[InBoiler]]
*[[Intrepid]]
*[[Itk (ansambel)]]
*[[Ivanhoe_(ansambel)|Ivanhoe]]

==J==
*[[Jam]]
*[[Jaxy]]
*[[Jim Arrow &amp; The Anachrones]]
*[[J.M.K.E.]]
*[[Juhan (ansambel)|Juhan]]
*[[Johanson &amp; vennad]]
*[[John Stuart Mill (ansambel)|John Stuart Mill]]
*J.R.K.M
*[[Junk Riot]]
*[[Justament]]
*Juudid ja Vabamüürlased
*[[Juuniorid]]
*[[Jääboiler]]
*[[Jäääär]]

==K==
*[[Kala (ansambel)|Kala]]
*[[Kapell (ansambel)|Kapell]]
*[[Karavan (ansambel)|Karavan]]
*[[Keeris]]
*[[Kevad (ansambel)|Kevad]]
*[[Kihnu Poisid]]
*[[Kiigelaulukuuik]]
*[[Kiritöö]]
*[[KLÜKK]]
*[[Koer (ansambel)|Koer]]
*[[Kogudus (ansambel)|Kogudus]]
*[[Kollane Allveelaev G]]
*[[Kolumbus Kris]]
*[[Kontor (ansambel)|Kontor]]
*[[Kontrastid]]
*[[Kooma (ansambel)|Kooma]]
*[[Kopli Otell]]
*[[Kosmikud]]
*[[Krimbel]]
*[[Kristallid]]
*[[Krää]]
*[[Krõll (ansambel)|Krõll]]
*[[Kukerpillid]]
*[[Kuldne Seitse]]
*[[Kuldne Trio]]
*[[Kuldsed Lindid]]
*[[Kulo]]
*[[Kurjam]]
*[[Kwing-Kungks]]
*[[Kõrsikud]]
*[[Köömes]]
*[[Küberstuudio]]
*[[Külalised (ansambel)|Külalised]]
*[[Külm Mai]]

==L==
*[[L'Dorado]]
*[[Laika Virgin]]
*[[Lang &amp; Yep]]
*[[Langenu]]
*[[Laudaukse Kääksutajad]]
*[[Led R]]
*[[Lehmakommionud]]
*[[Les Diamants]]
*[[Lexsoul Dancemachine]]
*[[Liblikas (ansambel)|Liblikas]]
*[[Lindpriid]]
*[[Linnamuusikud]]
*[[Lippajad]]
*[[Lobsand Dorje]]
*[[Loits (ansambel)|Loits]]
*[[Long Loff]]
*[[Los Desperados]]
*[[Loss Paranoias]]
*[[Lunatic Asylum]]
*[[Legal Immigrants]]
*[[Lõõtsavägilased]]
==M==
*[[Mahavok]]
*[[Maleva (ansambel)|Maleva]]
*[[Manana Estios Primi-Futu Bänd]]
*[[Manatark]]
*[[Mandarones]]
*[[Mees (ansambel)]]
*[[Megan Quartet]]
*[[Meggan]]
*[[Meie]]
*[[Meie Mees]]
*[[Metallist (ansambel)|Metallist]]
*[[Metro Luminal]]
*[[Metronoom (ansambel)|Metronoom]]
*[[Metsatöll]]
*[[Migreen (ansambel)|Migreen]]
*[[Mikronid]]
*[[Mimicry]]
*[[Monitor (ansambel)|Monitor]]
*[[Mortferus]]
*[[MTJ (ansambel)|MTJ]]
*[[Must Q]]
*[[Mustad Kolonelid‎‎]]
*[[Muusik Seif]]

==N==
*[[N-Euro]]
*[[NE!]]
*[[Necro Strike]]
*[[Neiokõsõ]]
*[[Neljapäev (ansambel)|Neljapäev]]
*[[Nemo]]
*[[Neoandertals]]
*[[Neogeen (ansambel)|Neogeen]]
*[[Nexus]]
*[[Nihilistikrypt]]
*[[Nightlight Duo]]
*[[NimmerSchmidt]]
*[[No-Big-Silence]]
*[[Noisemurder]]
*[[Noobel Nelik]]
*[[Noor Eesti]]
*[[NUPS]]
*[[The Nymph]]
*[[Nyrok City]]
*[[NYYD Ensemble]]

==O==
*[[Okaspendel]]
*[[Olde Hansa Musicus]]
*[[Omas Kojas]]
*[[Onu Bella ja Öörahu]]
*[[OOPUS]]
*[[Oort]]
*[[Ornament (ansambel)|Ornament]]
*[[Outloudz]]

==P==
*[[P.W.A.]]
*[[PS Troika]]
*[[Paha Polly]]
*[[Paha Värk]]
*[[Pahad Seemned]]
*[[Palderjan (ansambel)|Palderjan]]
*[[Paradise Crew]]
*[[Paradoks (ansambel)|Paradoks]]
*[[Paragrahv (ansambel)|Paragrahv]]
*[[Pedigree]]
*[[Plekksaapad]]
*[[Polüfon]]
*[[Popidiot]]
*[[POP Maniacs]]
*[[Portread]]
*[[POSÕ |POSÕ]]
*[[Proov 583]]
*[[Propeller (ansambel)|Propeller]]
*[[Psychoterror]]
*[[Punkentsefaliit]]
*[[pUULUUp]]
*[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]]
*[[Pära Trust]]
*[[Püffel]]

==Q==
*[[Quress]]

==R==
*[[Radar (ansambel)|Radar]]
*[[Ansambel Rajoon|Rajoon]]
*[[Raud-Ants]]
*[[Rawones]]
*[[The Rebels]]
*[[Regatt (ansambel)|Regatt]]
*[[Rentaablus (ansambel)|Rentaablus]]
*[[Reverence]]
*[[Revolution Per Minute]]
*[[Revolver (ansambel)|Revolver]] 
*[[Risk (ansambel)|Risk]]
*[[Rising Sun|Rising Sun]]
*[[Rock Hotel]]
*[[Rockin' Lady &amp; her Rivertown Boys]]
*[[Rockhouse]]
*[[Rodeo (ansambel)|Rodeo]]
*[[Rondellus (ansambel)|Rondellus]]
*[[Ro toro|Ro:Toro]]
*[[Ruja]]
*[[Reval]]
*[[Recovery]]
*[[Rändaja]]
*[[Räpina Jack]]
*[[Röövel Ööbik]]
*[[Rütmikud]]
*[[RÜÜT]]

==S==
*[[Saudi-Araabia (ansambel)|Saudi-Araabia]]
*[[The Sank]]
*[[Scandicus]]
*[[Seelikukütid]]
*[[Seitsmes meel]]
*[[Sex Telegramm]]
*[[Shades]]
*[[Shanon]]
*[[The ShitheadS]]
*[[Sibyl Vane]]
*[[Simmaniduo]]
*[[Singer Vinger]]
*[[Sinimaniseele]]
*[[Sireen (ansambel)|Sireen]]
*[[Sisters by Mistake]]
*[[Six Feet Club]]
*[[Skriimsilm]]
*[[Slide-Fifty]]
*[[Slippery Slope]]
*[[Smilers]]
*[[So Boic A. P. I.]]
*[[Somnambuul (ansambel)|Somnambuul]]
*[[Soul Militia]]
*[[Sounds of September]]
*[[Spekter (ansambel)|Spekter]]
*[[The Sun]]
*[[Sunberryz]]
*[[Sunlight (ansambel)|Sunlight]]
*[[Suntribe]]
*[[Sunwer]]
*[[Supernova]]
*[[Surnud Linnad]]
*[[Svjata Vatra]]
*[[Sõnajalg (ansambel)|Sõnajalg]]
*[[Sõpruse Puiestee]]
*[[Sädelev Kass]]
*[[Söörömöö]]
*[[Synopsis (ansambel)|Synopsis]]

==T==
*[[Taak]]
*[[Tiik]]
*[[Tallinn Baroque]]
*[[Talong (ansambel)|Talong]]
*[[Tankist (ansambel)|Tankist]]
*[[Tehumardi (ansambel)|Tehumardi]]
*[[Teleskoop]]
*[[Tenfold Rabbit]]
*[[Terendus (ansambel)|Terendus]]
*[[Terminaator (ansambel)|Terminaator]]
*[[Tharaphita]]
*[[The Swingin' Sisters]]
*[[These Broken Remains]]
*[[Thief (ansambel)|Thief]]
*[[Toe Tag]]
*[[Trad.Attack!]]
*[[Tradimus]]
*[[traFFic]]
*[[Tri-Tones]]
*[[Trio Comodo]]
*[[Triskele (ansambel)|Triskele]]
*[[Tsõdsõpujaleelo]]
*[[The Tuberkuloited]]
*[[Tuļļi Lum]]
*[[Tunnetusüksus]]
*[[Turist (ansambel)|Turist]]
*[[Tõele Näkku Vaadates Võib Näha Ükskõik Mida]]
*[[T-Klaas]]

==U==
*[[Ukulele (Eesti ansambel)|Ukulele]]
*[[Ultima Thule (Eesti ansambel)|Ultima Thule]]
*[[UMA (ansambel)|UMA]]
*[[Under Marié]]
*[[United Doorbells Orchestra]]
*[[Untsakad]]
*[[Urban Symphony]]
*[[Ursula (ansambel)]]
*[[Uus Maailm (ansambel)|Uus Maailm]]
*[[Uus Selektsioon]]

==V==
*[[Vaikuse Koosolek]]
*[[Vanaviisi]]
*[[VanGogh]]
*[[Vanilla Ninja]]
*[[Velikije Luki (ansambel)|Velikije Luki]]
*[[Vennaskond (ansambel)|Vennaskond]]
*[[Via Sonora]]
*[[Viljandi Linnakapell]]
*[[Virmalised (ansambel)|Virmalised]]
*[[Vitamiin (ansambel)|Vitamiin]]
*[[Violina]]
*[[Von Dorpat]]
*[[Vox Clamantis]]
*[[Väikeste Lõõtspillide Ühing]]
*[[Vägilased]]
*[[Vürst Trubetsky &amp; J. M. K. E.]]

==Õ==
*[[Õnnelik Lapsepõlv]]

==W==
*[[Whitecollar Blue]]
*[[Wilhelm (ansambel)|Wilhelm]]
*[[Winny Puhh]]
*[[Wirbel]]
*[[Würffel]]

==Z==
*[[ZLO]]
*[[Zaltus Lumel]]
*[[Zetod]]
*[[Zone]]

==Ü==
*[[Ükskõik]]
*[[Üleöla]]
}}

==Vaata ka==
*[[Eesti punkansamblite loend]]

[[Kategooria:Eesti ansamblid| ]]
[[Kategooria:Ansamblite loendid]]</text>
      <sha1>ko6hhhachye8vm1aspltgnpvzz5ods8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bundesnachrichtendienst</title>
    <ns>0</ns>
    <id>140685</id>
    <revision>
      <id>7248803</id>
      <parentid>7139662</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T21:27:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7248803</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13844" sha1="9qqeo63x2z5h880h8qmihy42it5pmrk" xml:space="preserve">{{Toimeta|kuu=august|aasta=2020}} {{Keeletoimeta|kuu=august|aasta=2020}}
{{Asutus
|Nimi            = Föderaalne Teabeteenistus
|Embleem         = Logo of the Bundesnachrichtendienst (2010).svg
|embleemisuurus=250px
|Embleemiallkiri = 
|Pilt            = 
|Pildiallkiri    = 
|lühend          = BND
|moodustatud     = 1956
|likvideeritud   = 
|tüüp            = 
|eesmärk         = 
|peakorter       = 
|asukoht         = [[BND peakorter]]
|piirkond        = [[Berliin]]
|juhtkond        = 
|kõrgemalseisev_asutus        = 
|alluv_asutus          = 
|töötajad        = 
|eelarve         = 
|veebileht       = 
}}

[[File:Zentrale des Bundesnachrichtendienst, Berlin.jpg|thumb|Bundesnachrichtendienst i Berliin.]]

'''Bundesnachrichtendienst''' (''Föderaalne Teabeteenistus''; lühend '''BND''') on [[Saksamaa Liitvabariik|Saksamaa Liitvabariigi]] [[välisluure]]teenistus.

BND 78-hektariline peakompleks asus algusaastatest [[Baieri]] liidumaal [[München]]i lähedal [[Pullach]]is. 2006. aastal alustati uue peamaja ehitust [[Berliin]]i [[Lichterfelde]] linnaossa, mis avati 2017. Hoones on pinda 260&amp;nbsp;000 m², millega see on [[Berliini Tempelhofi lennujaam|Tempelhofi lennujaamahoone]] järel Berliini suureuselt teine ehitis.

== Juhid ja struktuur ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
! style=&quot;background:#FFDEAD;&quot; align=&quot;center&quot; colspan=&quot;6&quot; | Saksamaa Liitvabariigi välisluureteenistuse (BND) presidendid 
|-
! width=&quot;30&quot; style=&quot;background:#FFDEAD;&quot; |
! width=&quot;400&quot; style=&quot;background:#FFDEAD;&quot; | Nimi
! style=&quot;background:#FFDEAD;&quot; | Eluaastad
! width=&quot;200&quot; style=&quot;background:#FFDEAD;&quot; | Ametiaja algus
! width=&quot;200&quot; style=&quot;background:#FFDEAD;&quot; | Ametiaja lõpp
|-
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |1
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |[[Reinhard Gehlen]]
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; | 1902–1979
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |1. aprill 1956
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |30. aprill 1968
|-
| style=&quot;background:#FFF3DC;&quot; |2
| style=&quot;background:#FFF3DC;&quot; |[[Gerhard Wessel]]
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; | 1913–2002
| style=&quot;background:#FFF3DC;&quot; |1. mai 1968
| style=&quot;background:#FFF3DC;&quot; |31. detsember 1978
|-
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |3
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |[[Klaus Kinkel]]
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; | 1936–2019
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |1. jaanuar 1979
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |26. detsember 1982
|-
| style=&quot;background:#FFF3DC;&quot; |4
| style=&quot;background:#FFF3DC;&quot; |[[Eberhard Blum]]
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; | 1919–2003
| style=&quot;background:#FFF3DC;&quot; |27. detsember 1982
| style=&quot;background:#FFF3DC;&quot; |31. juuli 1985
|-
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |5
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |[[Heribert Hellenbroich]]
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; | 1937–2014
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |1. august 1985
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |27. august 1985
|-
| style=&quot;background:#FFF3DC;&quot; |6
| style=&quot;background:#FFF3DC;&quot; |[[Hans-Georg Wieck]]
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; | 1928–2024
| style=&quot;background:#FFF3DC;&quot; |4. september 1985
| style=&quot;background:#FFF3DC;&quot; |2. oktoober 1990
|-
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |7
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |[[Konrad Porzner]]
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; | 1935–2021
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |3. oktoober 1990
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |31. märts 1996
|-
| style=&quot;background:#FFF3DC;&quot; |8
| style=&quot;background:#FFF3DC;&quot; |[[Gerhard Güllich]]
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; | * 1937
| style=&quot;background:#FFF3DC;&quot; |1. aprill 1996
| style=&quot;background:#FFF3DC;&quot; |4. juuni 1996
|-
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |9
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |[[Hansjörg Geiger]]
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; | * 1942
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |4. juuni 1996
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |17. detsember 1998
|-
| style=&quot;background:#FFF3DC;&quot; |10
| style=&quot;background:#FFF3DC;&quot; |[[August Hanning]]
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; | * 1946
| style=&quot;background:#FFF3DC;&quot; |17. detsember 1998
| style=&quot;background:#FFF3DC;&quot; |30. november 2005
|-
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |11
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |[[Ernst Uhrlau]]
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; | * 1946
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |1. detsember 2005
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |7. detsember 2011
|-
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |12
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |[[Gerhard Schindler]]
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; | * 1952
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |7. detsember 2011
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |1. juuli 2016
|-
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |13
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |[[Bruno Kahl]]
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; | * 1962
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |1. juuli 2016
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |14. september 2025
|-
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |14
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |[[Martin Jäger]]
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; | * 1964
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |15. september 2025
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |
|}

==Ajalugu==
Saksamaa Liitvabariigi luureteenistuse eellaseks oli 1947. aastal Saksa maismaa sõjajõudude [[Wehrmaht]]i Maavägede staabi Idarinde sõjaväeluure pikaaegse juhi [[Reinhard Gehlen]]i poolt Ameerika Ühendriikide sõjaväeluurega loodud ja Ameerika valitsuse abil finantseeritud [[Gehleni organisatsioon]], mis [[1956]]. aastal pärast Saksamaa Liitvabariigi moodustamist reorganiseeriti Saksamaa Liitvabariigi välisluureteenistuseks.

Pärast Reinhard Gehleni ametist lahkumist 1968. aastal viis tema järglane president [[Gerhard Wessel]] läbi organisatsioonilised muudatused luureteenistuse koosseisus ning moodustas alljärgneva asutuse struktuuri:
*I – Teabehange;
*II – Тehniline teabehange;
*III – Kogutud teabe analüüs ja hindamine;
*IV – Põhilised teabehankesuunad tegevusliinide järgi.

* '''1. osakond - operatiivluure'''
*'''11 Kesksed ülesanded ja regioonidevaheline operatiivluure'''
**11A Luuretegevuse planeerimine
**11B Regioonidevaheline luure, majandus, tehnika, teadus
**11C Teabehanke toetus
**11D Mereluure, kaubalaevastik, merejõud
**11E rahvusvaheline kommunism
* '''12 Nõukogude blokk'''
**12X allosakonna asejuhataja
**12A ülesannete jaotus, ettekannete töötlus, [[Varssavi pakt]], [[Jugoslaavia]], [[Albaania]] 
**12B [[Saksa DV]]: poliitika, majandus, tehnika ja teadus
**12C SDV-lõuna sõjalised jõud
**12D SDV-põhja sõjalised jõud
**12E NSV Liidu VMN
**12F [[Poola Rahvavabariik]]
**12G [[Ungari Rahvavabariik]], [[Tšehhoslovakkia]]
**12H [[Bulgaaria]], [[Rumeenia]], Jugoslaavia, Albaania
**12L kommunistliku võimkonna ja sõltlasriikide vastuluure hindamine
**12LX [[vastuluure]] eriülesanded
**12L vastuluure koordinaator
*'''13 Lääneriigid ja muud maailma riigid'''
**13A [[Põhja-Ameerika]], [[Suurbritannia]], [[Skandinaavia]] maad
**13B [[Prantsusmaa]], [[Benelux]], [[Šveits]]
**13E [[Aasia ]]maad, [[Austraalia]]
**13F [[Aafrika]] mandri maad
**13G [[Ladina-Ameerika]]
*'''14 Retseptiivne luure, posti ka telegraafikontroll, konsultatsioonide korraldamine'''
**14A piiriregistratsiooniseadus
**14B posti- ja telegraafikontroll
**14C konsultatsioonikorraldus
*'''16 [[Vahemere maad]]'''
**16A [[Lähis-Ida]] ja [[Kesk-Ida]], [[Põhja-Aafrika]]
**16B [[Lõuna-Euroopa]]
**16C [[Rahvusvaheline terrorism]]
*'''2. osakond: [[tehniline luure]]'''
**'''20A juhtimise toetus'''
*22 tehniline luure 1, raadiojärelevalve
**22A Teabehankimine: sõjaväe-, poliitika-, majandussfäärides;
**22B Keskne infotöötlus
**22C tootmismenetlus ja -toetus
*23 '''tehniline luure 2, raadiojärelevalve'''
**23A Teabehankimine: sõjaväe-, poliitika-, majandussfäärides;
**23B Keskne [[infotöötlus]]
**23C tootmismenetlus ja -toetus
*'''24 Infotehnika toetus'''
**24A juhtimine ja projektitöötlus
**24B [[infotehnika]]
**24E tehniline varustus
**24F infotöötluse tehniline toetus
**24G telekommunikatsiooni- ja sideteenistus
*'''3. osakond: [[teabetöötlus]]'''
*31 töötluse kesksed ülesanded
**31A juhtimise toetus
**31B hetkeolukord ja ettekanded
**31C üldolukord ja ülesanded
*'''32 Poliitilise teabe töötlus''' 
**32A olukord ja ettekanded
**32B NSV Liidu kohta kogutud informatsioon;
**32C Saksa DV kohta kogutud informatsioon;
**32D Euroopa kommunistlikud riigid (v.a NSV Liit ja SDV)
**32F Lähis-ja Kesk-Ida, Põhja-Aafrika riike kohta kogutud informatsioon;
**32G Ida-, Kagu-,Lõuna-Aasia, Austraalia, Okeaania riike kohta kogutud informatsioon;
**32H Ladina-Ameerika riike kohta kogutud informatsioon;
**32I Aafrika (v.a. Põhja-Aafrika) riike kohta kogutud informatsioon;
*'''33 töötlus: sõjalised küsimused'''
**33A põhimõttelised küsimused
**33B sõjaline üldolukord, [[indikatsioon]]ikeskus
**33D sõjaline ja [[relvastuskontroll]]i poliitika, [[sõjaline strateegia]], Varssavi pakti [[julgeolek]]useisund
**33E Atlandi ja Vaikse-Ookeani piirkond
**33F Lähis- ja Kesk-Ida, Aafrika, [[India]], [[Palestiina Vabastamisorganisatsioon]]
**33G Varssavi pakti üldised sõjajõud, [[tsiviilkaitse]], transport ja liiklus, aatomi-, bioloogiline- ja keemiarelv
**33H maaväed: Varssavi pakt, [[Mongoolia]], Jugoslaavia, Albaania
**33J maaväed: Varssavi pakt, [[Mongoolia]], Jugoslaavia, Albaania
*'''34 teabetöötlus: majandusküsimuste kohta kogutud teabe töötlus'''
**34A energiamajandus
**34B põllumajandus ja tööstus
**34C kommunistliku võimu all olevad riigid Euroopas ja Aasias(v.a SDV)
**34D SDV
**34E lääne ja neutraalsed tööstusriigid
**34F [[arengumaa]]d
*'''35 töötlus: tehnika ja teadusküsimuste kohta kogutud teabe töötlus'''
**35A teaduspotensiaaal, tehnoloogia siirdamine
**35B [[tuumaenergia]], füüsika, kosmoseuuringud, geoloogia
**35C meditsiin, bioloogia, keemia, toiduained, keskkonnakaitse
**35D kaitsetehnika, elektroonika
*'''4. osakond: haldus'''
**41 organisatsioon
**41A [[planeerimine]], põhimõtted, koordinatsioon
**41B ametikoha väärtustamine, osakondade majandamine, aineline vastutus
**41C majandus-, kassa- ja arvestusosakond
**41D kaitseettevalmistus
*42 '''personali ja sotsiaaljaoskond'''
**42A personali rakendus, otsimine, välja- ja täiendõpe
**42B põhimõttelised personaliküsimused
**42C ametnike osakond
**42D sõdurite osakond
**42E teenistujate ja palgasaajate osakond
**42F väljamaksed, sõidukulud
*'''43 haldus ja juriidiline osakond'''
**43A autohaldus
**43B abinõud kriisi – ja kaitseolukorras
**43C juriidilised küsimused
**43D jaotusteenistus, seadmete ja materjalide valitsus
**43E majutus, elamuhooldus
**43F ehitusjaoskond
*'''5. osakond: julgeolek ja vastuluure'''
*'''51 põhimõttelised ja kesksed probleemid'''
**51A põhimõttelised ja kesksed probleemid
**51B vastuluure seisund, [[julgeolekuanalüüs]]id, dokumentatsioon
**51C keskne personaliinfo, personaaldokumentatsioon
*'''52 isiklik, materiaalne, operatiivne julgeolek, salajasuse kaitse volinik''' [[Riigi julgeoleku volitatud esindaja]]
**52A isiklikud ja materiaalsed julgeolekuküsimused
**52B operatiivsed julgeolekuküsimused
**52C julgeolekukontroll
* '''53 kaastöötajate kontroll, tehniline julgeolek'''
**53A erilised julgeolekuküsimused
**53B tehniline julgeolek
**53C teiste ametkondade julgeolekuküsimused
*'''6. osakond: kesksed ülesanded'''
**60A eriülesanded
**60B AKN
*'''61 andmetöötlus ja dokumentatsioon'''
**61A andmetöötlus
**61B elektroonilise andmetöötluse dokumentatsiooon
**61C elektroonilise andmetöötluse organiseerimine
**61D programmeerimine
**61E keskraamatukogu
*'''62 šifreerimise keskjaoskond [[Bonn]]-[[Bad Godsberg]]'''
**62A üld[[krüptoloogia|krüptoloogilised]] ja kesksed ülesanded
**62B matemaatika
**62C [[dešifreerimine]] A
**62E dešifreerimine B
*'''63 teabeteenistuse tehnika ja tehniline toetus'''
**63A teabeteenistuse tehnika, operatiivjuhtimine
**63B salajased metoodikad
**63C tehniline füüsika
Allikas....

==Ülejooksikud ja topeltagendid BND-s==
*[[Heinz Felfe]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://gazeta.aif.ru/online/longliver/115-116/29_01 |pealkiri=«Суперкрот» в разведке ФРГ |vaadatud=2010-01-27 |arhiivimisaeg=2010-01-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100116081428/http://gazeta.aif.ru/online/longliver/115-116/29_01 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;,[http://www.google.ee/search?q=%D0%A5%D0%B0%D0%B9%D0%BD%D1%86+%D0%A4%D0%B5%D0%BB%D1%8C%D1%84%D0%B5&amp;ie=utf-8&amp;oe=utf-8&amp;aq=t&amp;rls=org.mozilla:et:official&amp;client=firefox-a]
*[[Johannes Clemens]]
*[[Unit 85]], Hans-Henning Crome

==Vaata ka==
* Konstitutsioonikaitse (''Bundesamt für Verfassungsschutz, BfV'')
* Sõjaväejulgeolekuteenistus, ('' Militärischer Abschirmdienst, MAD'')

==Viited==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* Armin Wagner Matthias Uhl. ''BND contra Sowjetarmee. Westdeutche Militärspionage in der DDR''. . Lühitutvustus vene keeles [http://www.dw-world.de/dw/article/0,2144,3353054,00.html], 
* Райнхард Гелен. ''Война разведок. Тайные операции спецслужб Германии 1942–1971'', vene keeles
* [[Norbert Juretzko]] mit [[Wilhelm Dietl]], ''Bedingt dientsbereit. Im Herzen des BND — die Abrechnung eines Aussteigers''. — Berlin: Ullstein Buchverlage GmbH, 2005. vene keeles Юрецко Н., Дитль В. Условно пригоден к службе. [http://militera.lib.ru/memo/german/juretzko_dietl/index.html]

==Välislingid==
* [http://www.gwu.edu/~nsarchiv/NSAEBB/NSAEBB146/Volume%201%20intro.pdf Forging and Intelligence Partnership: CIA and Origins of BND 1945–49]
* [https://www.delfi.ee/artikkel/31985875 Saksa luuraja sõitis Gruusias purjus peaga naise surnuks], Delfi, 4. juuli 2010
* [https://www.delfi.ee/artikkel/49378207 Skandaal Saksa luures: uue maja joonised kadunud], www.DELFI.ee, 11. juuli 2011
*[https://maailm.postimees.ee/7677215/saksa-voimud-on-arevil-arvatava-vene-spiooni-parast Saksa võimud on ärevil arvatava Vene spiooni pärast], maailm.postimees.ee, 23. detsember 2022
{{Coordinate |NS=48.06361111 |EW=11.52944444 |type=landmark |region=DE-BY}}

[[Kategooria:Luureagentuurid]]
[[Kategooria:Saksamaa valitsusasutused]]
[[Kategooria:1956]]</text>
      <sha1>9qqeo63x2z5h880h8qmihy42it5pmrk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248804</id>
      <parentid>7248803</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T21:28:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>typo</comment>
      <origin>7248804</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13843" sha1="5gisdkok9rjsbbqowgmdr37fm4ez4rb" xml:space="preserve">{{Toimeta|kuu=august|aasta=2020}} {{Keeletoimeta|kuu=august|aasta=2020}}
{{Asutus
|Nimi            = Föderaalne Teabeteenistus
|Embleem         = Logo of the Bundesnachrichtendienst (2010).svg
|embleemisuurus=250px
|Embleemiallkiri = 
|Pilt            = 
|Pildiallkiri    = 
|lühend          = BND
|moodustatud     = 1956
|likvideeritud   = 
|tüüp            = 
|eesmärk         = 
|peakorter       = 
|asukoht         = [[BND peakorter]]
|piirkond        = [[Berliin]]
|juhtkond        = 
|kõrgemalseisev_asutus        = 
|alluv_asutus          = 
|töötajad        = 
|eelarve         = 
|veebileht       = 
}}

[[File:Zentrale des Bundesnachrichtendienst, Berlin.jpg|thumb|Bundesnachrichtendienst i Berliin.]]

'''Bundesnachrichtendienst''' (''Föderaalne Teabeteenistus''; lühend '''BND''') on [[Saksamaa Liitvabariik|Saksamaa Liitvabariigi]] [[välisluure]]teenistus.

BND 78-hektariline peakompleks asus algusaastatest [[Baieri]] liidumaal [[München]]i lähedal [[Pullach]]is. 2006. aastal alustati uue peamaja ehitust [[Berliin]]i [[Lichterfelde]] linnaossa, mis avati 2017. Hoones on pinda 260&amp;nbsp;000 m², millega see on [[Berliini Tempelhofi lennujaam|Tempelhofi lennujaamahoone]] järel Berliini suuruselt teine ehitis.

== Juhid ja struktuur ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
! style=&quot;background:#FFDEAD;&quot; align=&quot;center&quot; colspan=&quot;6&quot; | Saksamaa Liitvabariigi välisluureteenistuse (BND) presidendid 
|-
! width=&quot;30&quot; style=&quot;background:#FFDEAD;&quot; |
! width=&quot;400&quot; style=&quot;background:#FFDEAD;&quot; | Nimi
! style=&quot;background:#FFDEAD;&quot; | Eluaastad
! width=&quot;200&quot; style=&quot;background:#FFDEAD;&quot; | Ametiaja algus
! width=&quot;200&quot; style=&quot;background:#FFDEAD;&quot; | Ametiaja lõpp
|-
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |1
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |[[Reinhard Gehlen]]
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; | 1902–1979
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |1. aprill 1956
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |30. aprill 1968
|-
| style=&quot;background:#FFF3DC;&quot; |2
| style=&quot;background:#FFF3DC;&quot; |[[Gerhard Wessel]]
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; | 1913–2002
| style=&quot;background:#FFF3DC;&quot; |1. mai 1968
| style=&quot;background:#FFF3DC;&quot; |31. detsember 1978
|-
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |3
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |[[Klaus Kinkel]]
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; | 1936–2019
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |1. jaanuar 1979
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |26. detsember 1982
|-
| style=&quot;background:#FFF3DC;&quot; |4
| style=&quot;background:#FFF3DC;&quot; |[[Eberhard Blum]]
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; | 1919–2003
| style=&quot;background:#FFF3DC;&quot; |27. detsember 1982
| style=&quot;background:#FFF3DC;&quot; |31. juuli 1985
|-
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |5
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |[[Heribert Hellenbroich]]
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; | 1937–2014
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |1. august 1985
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |27. august 1985
|-
| style=&quot;background:#FFF3DC;&quot; |6
| style=&quot;background:#FFF3DC;&quot; |[[Hans-Georg Wieck]]
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; | 1928–2024
| style=&quot;background:#FFF3DC;&quot; |4. september 1985
| style=&quot;background:#FFF3DC;&quot; |2. oktoober 1990
|-
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |7
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |[[Konrad Porzner]]
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; | 1935–2021
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |3. oktoober 1990
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |31. märts 1996
|-
| style=&quot;background:#FFF3DC;&quot; |8
| style=&quot;background:#FFF3DC;&quot; |[[Gerhard Güllich]]
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; | * 1937
| style=&quot;background:#FFF3DC;&quot; |1. aprill 1996
| style=&quot;background:#FFF3DC;&quot; |4. juuni 1996
|-
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |9
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |[[Hansjörg Geiger]]
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; | * 1942
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |4. juuni 1996
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |17. detsember 1998
|-
| style=&quot;background:#FFF3DC;&quot; |10
| style=&quot;background:#FFF3DC;&quot; |[[August Hanning]]
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; | * 1946
| style=&quot;background:#FFF3DC;&quot; |17. detsember 1998
| style=&quot;background:#FFF3DC;&quot; |30. november 2005
|-
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |11
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |[[Ernst Uhrlau]]
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; | * 1946
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |1. detsember 2005
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |7. detsember 2011
|-
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |12
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |[[Gerhard Schindler]]
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; | * 1952
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |7. detsember 2011
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |1. juuli 2016
|-
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |13
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |[[Bruno Kahl]]
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; | * 1962
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |1. juuli 2016
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |14. september 2025
|-
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |14
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |[[Martin Jäger]]
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; | * 1964
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |15. september 2025
| style=&quot;background:#FFF5DC;&quot; |
|}

==Ajalugu==
Saksamaa Liitvabariigi luureteenistuse eellaseks oli 1947. aastal Saksa maismaa sõjajõudude [[Wehrmaht]]i Maavägede staabi Idarinde sõjaväeluure pikaaegse juhi [[Reinhard Gehlen]]i poolt Ameerika Ühendriikide sõjaväeluurega loodud ja Ameerika valitsuse abil finantseeritud [[Gehleni organisatsioon]], mis [[1956]]. aastal pärast Saksamaa Liitvabariigi moodustamist reorganiseeriti Saksamaa Liitvabariigi välisluureteenistuseks.

Pärast Reinhard Gehleni ametist lahkumist 1968. aastal viis tema järglane president [[Gerhard Wessel]] läbi organisatsioonilised muudatused luureteenistuse koosseisus ning moodustas alljärgneva asutuse struktuuri:
*I – Teabehange;
*II – Тehniline teabehange;
*III – Kogutud teabe analüüs ja hindamine;
*IV – Põhilised teabehankesuunad tegevusliinide järgi.

* '''1. osakond - operatiivluure'''
*'''11 Kesksed ülesanded ja regioonidevaheline operatiivluure'''
**11A Luuretegevuse planeerimine
**11B Regioonidevaheline luure, majandus, tehnika, teadus
**11C Teabehanke toetus
**11D Mereluure, kaubalaevastik, merejõud
**11E rahvusvaheline kommunism
* '''12 Nõukogude blokk'''
**12X allosakonna asejuhataja
**12A ülesannete jaotus, ettekannete töötlus, [[Varssavi pakt]], [[Jugoslaavia]], [[Albaania]] 
**12B [[Saksa DV]]: poliitika, majandus, tehnika ja teadus
**12C SDV-lõuna sõjalised jõud
**12D SDV-põhja sõjalised jõud
**12E NSV Liidu VMN
**12F [[Poola Rahvavabariik]]
**12G [[Ungari Rahvavabariik]], [[Tšehhoslovakkia]]
**12H [[Bulgaaria]], [[Rumeenia]], Jugoslaavia, Albaania
**12L kommunistliku võimkonna ja sõltlasriikide vastuluure hindamine
**12LX [[vastuluure]] eriülesanded
**12L vastuluure koordinaator
*'''13 Lääneriigid ja muud maailma riigid'''
**13A [[Põhja-Ameerika]], [[Suurbritannia]], [[Skandinaavia]] maad
**13B [[Prantsusmaa]], [[Benelux]], [[Šveits]]
**13E [[Aasia ]]maad, [[Austraalia]]
**13F [[Aafrika]] mandri maad
**13G [[Ladina-Ameerika]]
*'''14 Retseptiivne luure, posti ka telegraafikontroll, konsultatsioonide korraldamine'''
**14A piiriregistratsiooniseadus
**14B posti- ja telegraafikontroll
**14C konsultatsioonikorraldus
*'''16 [[Vahemere maad]]'''
**16A [[Lähis-Ida]] ja [[Kesk-Ida]], [[Põhja-Aafrika]]
**16B [[Lõuna-Euroopa]]
**16C [[Rahvusvaheline terrorism]]
*'''2. osakond: [[tehniline luure]]'''
**'''20A juhtimise toetus'''
*22 tehniline luure 1, raadiojärelevalve
**22A Teabehankimine: sõjaväe-, poliitika-, majandussfäärides;
**22B Keskne infotöötlus
**22C tootmismenetlus ja -toetus
*23 '''tehniline luure 2, raadiojärelevalve'''
**23A Teabehankimine: sõjaväe-, poliitika-, majandussfäärides;
**23B Keskne [[infotöötlus]]
**23C tootmismenetlus ja -toetus
*'''24 Infotehnika toetus'''
**24A juhtimine ja projektitöötlus
**24B [[infotehnika]]
**24E tehniline varustus
**24F infotöötluse tehniline toetus
**24G telekommunikatsiooni- ja sideteenistus
*'''3. osakond: [[teabetöötlus]]'''
*31 töötluse kesksed ülesanded
**31A juhtimise toetus
**31B hetkeolukord ja ettekanded
**31C üldolukord ja ülesanded
*'''32 Poliitilise teabe töötlus''' 
**32A olukord ja ettekanded
**32B NSV Liidu kohta kogutud informatsioon;
**32C Saksa DV kohta kogutud informatsioon;
**32D Euroopa kommunistlikud riigid (v.a NSV Liit ja SDV)
**32F Lähis-ja Kesk-Ida, Põhja-Aafrika riike kohta kogutud informatsioon;
**32G Ida-, Kagu-,Lõuna-Aasia, Austraalia, Okeaania riike kohta kogutud informatsioon;
**32H Ladina-Ameerika riike kohta kogutud informatsioon;
**32I Aafrika (v.a. Põhja-Aafrika) riike kohta kogutud informatsioon;
*'''33 töötlus: sõjalised küsimused'''
**33A põhimõttelised küsimused
**33B sõjaline üldolukord, [[indikatsioon]]ikeskus
**33D sõjaline ja [[relvastuskontroll]]i poliitika, [[sõjaline strateegia]], Varssavi pakti [[julgeolek]]useisund
**33E Atlandi ja Vaikse-Ookeani piirkond
**33F Lähis- ja Kesk-Ida, Aafrika, [[India]], [[Palestiina Vabastamisorganisatsioon]]
**33G Varssavi pakti üldised sõjajõud, [[tsiviilkaitse]], transport ja liiklus, aatomi-, bioloogiline- ja keemiarelv
**33H maaväed: Varssavi pakt, [[Mongoolia]], Jugoslaavia, Albaania
**33J maaväed: Varssavi pakt, [[Mongoolia]], Jugoslaavia, Albaania
*'''34 teabetöötlus: majandusküsimuste kohta kogutud teabe töötlus'''
**34A energiamajandus
**34B põllumajandus ja tööstus
**34C kommunistliku võimu all olevad riigid Euroopas ja Aasias(v.a SDV)
**34D SDV
**34E lääne ja neutraalsed tööstusriigid
**34F [[arengumaa]]d
*'''35 töötlus: tehnika ja teadusküsimuste kohta kogutud teabe töötlus'''
**35A teaduspotensiaaal, tehnoloogia siirdamine
**35B [[tuumaenergia]], füüsika, kosmoseuuringud, geoloogia
**35C meditsiin, bioloogia, keemia, toiduained, keskkonnakaitse
**35D kaitsetehnika, elektroonika
*'''4. osakond: haldus'''
**41 organisatsioon
**41A [[planeerimine]], põhimõtted, koordinatsioon
**41B ametikoha väärtustamine, osakondade majandamine, aineline vastutus
**41C majandus-, kassa- ja arvestusosakond
**41D kaitseettevalmistus
*42 '''personali ja sotsiaaljaoskond'''
**42A personali rakendus, otsimine, välja- ja täiendõpe
**42B põhimõttelised personaliküsimused
**42C ametnike osakond
**42D sõdurite osakond
**42E teenistujate ja palgasaajate osakond
**42F väljamaksed, sõidukulud
*'''43 haldus ja juriidiline osakond'''
**43A autohaldus
**43B abinõud kriisi – ja kaitseolukorras
**43C juriidilised küsimused
**43D jaotusteenistus, seadmete ja materjalide valitsus
**43E majutus, elamuhooldus
**43F ehitusjaoskond
*'''5. osakond: julgeolek ja vastuluure'''
*'''51 põhimõttelised ja kesksed probleemid'''
**51A põhimõttelised ja kesksed probleemid
**51B vastuluure seisund, [[julgeolekuanalüüs]]id, dokumentatsioon
**51C keskne personaliinfo, personaaldokumentatsioon
*'''52 isiklik, materiaalne, operatiivne julgeolek, salajasuse kaitse volinik''' [[Riigi julgeoleku volitatud esindaja]]
**52A isiklikud ja materiaalsed julgeolekuküsimused
**52B operatiivsed julgeolekuküsimused
**52C julgeolekukontroll
* '''53 kaastöötajate kontroll, tehniline julgeolek'''
**53A erilised julgeolekuküsimused
**53B tehniline julgeolek
**53C teiste ametkondade julgeolekuküsimused
*'''6. osakond: kesksed ülesanded'''
**60A eriülesanded
**60B AKN
*'''61 andmetöötlus ja dokumentatsioon'''
**61A andmetöötlus
**61B elektroonilise andmetöötluse dokumentatsiooon
**61C elektroonilise andmetöötluse organiseerimine
**61D programmeerimine
**61E keskraamatukogu
*'''62 šifreerimise keskjaoskond [[Bonn]]-[[Bad Godsberg]]'''
**62A üld[[krüptoloogia|krüptoloogilised]] ja kesksed ülesanded
**62B matemaatika
**62C [[dešifreerimine]] A
**62E dešifreerimine B
*'''63 teabeteenistuse tehnika ja tehniline toetus'''
**63A teabeteenistuse tehnika, operatiivjuhtimine
**63B salajased metoodikad
**63C tehniline füüsika
Allikas....

==Ülejooksikud ja topeltagendid BND-s==
*[[Heinz Felfe]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://gazeta.aif.ru/online/longliver/115-116/29_01 |pealkiri=«Суперкрот» в разведке ФРГ |vaadatud=2010-01-27 |arhiivimisaeg=2010-01-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100116081428/http://gazeta.aif.ru/online/longliver/115-116/29_01 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;,[http://www.google.ee/search?q=%D0%A5%D0%B0%D0%B9%D0%BD%D1%86+%D0%A4%D0%B5%D0%BB%D1%8C%D1%84%D0%B5&amp;ie=utf-8&amp;oe=utf-8&amp;aq=t&amp;rls=org.mozilla:et:official&amp;client=firefox-a]
*[[Johannes Clemens]]
*[[Unit 85]], Hans-Henning Crome

==Vaata ka==
* Konstitutsioonikaitse (''Bundesamt für Verfassungsschutz, BfV'')
* Sõjaväejulgeolekuteenistus, ('' Militärischer Abschirmdienst, MAD'')

==Viited==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* Armin Wagner Matthias Uhl. ''BND contra Sowjetarmee. Westdeutche Militärspionage in der DDR''. . Lühitutvustus vene keeles [http://www.dw-world.de/dw/article/0,2144,3353054,00.html], 
* Райнхард Гелен. ''Война разведок. Тайные операции спецслужб Германии 1942–1971'', vene keeles
* [[Norbert Juretzko]] mit [[Wilhelm Dietl]], ''Bedingt dientsbereit. Im Herzen des BND — die Abrechnung eines Aussteigers''. — Berlin: Ullstein Buchverlage GmbH, 2005. vene keeles Юрецко Н., Дитль В. Условно пригоден к службе. [http://militera.lib.ru/memo/german/juretzko_dietl/index.html]

==Välislingid==
* [http://www.gwu.edu/~nsarchiv/NSAEBB/NSAEBB146/Volume%201%20intro.pdf Forging and Intelligence Partnership: CIA and Origins of BND 1945–49]
* [https://www.delfi.ee/artikkel/31985875 Saksa luuraja sõitis Gruusias purjus peaga naise surnuks], Delfi, 4. juuli 2010
* [https://www.delfi.ee/artikkel/49378207 Skandaal Saksa luures: uue maja joonised kadunud], www.DELFI.ee, 11. juuli 2011
*[https://maailm.postimees.ee/7677215/saksa-voimud-on-arevil-arvatava-vene-spiooni-parast Saksa võimud on ärevil arvatava Vene spiooni pärast], maailm.postimees.ee, 23. detsember 2022
{{Coordinate |NS=48.06361111 |EW=11.52944444 |type=landmark |region=DE-BY}}

[[Kategooria:Luureagentuurid]]
[[Kategooria:Saksamaa valitsusasutused]]
[[Kategooria:1956]]</text>
      <sha1>5gisdkok9rjsbbqowgmdr37fm4ez4rb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Meinhard Laurmaa</title>
    <ns>0</ns>
    <id>142152</id>
    <revision>
      <id>7248549</id>
      <parentid>7127516</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T14:00:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248549</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1889" sha1="870e2619f630uie6velte0iknalf2ao" xml:space="preserve">'''Meinhard Laurmaa''' (kuni 1937 '''Meinhard Laurmann'''; [[7. september]] [[1905]] [[Astuvere|Astuvere küla]], [[Rõngu vald (Rõngu kihelkond)|Rõngu vald]], [[Tartumaa]] – [[16. aprill]] [[2008]] [[Tartu]]) oli eesti ajakirjanik, raamatupidaja ja pikaealine.

Lõpetas 1923. aastal [[Hugo Treffneri Gümnaasium|Hugo Treffneri Gümnaasiumi]] ning 1939. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] majandusteaduskonna. Ta oli [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i liige.

Töötas aastail [[1927]]–[[1940|1929]] ajalehes [[Postimees]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://tartu.postimees.ee/070907/tartu_postimees/281552.php |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2008-09-16 |arhiivimisaeg=2010-02-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100212175332/http://tartu.postimees.ee/070907/tartu_postimees/281552.php |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 

Oli aastail 1927–1929 Postimehe korrespondent Võrus, 1929–1932 [[Võru Teataja]] ärijuht, 1933–1940 [[Akadeemiline Kooperatiiv|Akadeemilise Kooperatiivi]], 1941–1944 G. H. Lellepi metallitööstuse, 1944–1964 Tartu Keemiakombinaadi pearaamatupidaja. 1964–1970 tootmiskoondise Flora 6. tsehhi vanemraamatupidaja, 1970–1974 teeninduskombinaadi Kalev pearaamatupidaja, meister ja insener-normeerija Tartus.

Meinhard Laurmaa suri 102-aastaselt.

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[http://tartu.postimees.ee/070905/tartu_postimees/uudised/176229.php Sajand vana reibas tartlane Meinhard Laurmaa hiilgab mälu ja jutukusega]
*[http://tartu.postimees.ee/070907/tartu_postimees/281552.php Meinhard Laurmaa saab 102-aastaseks]

{{JÄRJESTA:Laurmaa, Meinhard}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Eesti üle 100-aastased]]
[[Kategooria:Elva kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1905]]
[[Kategooria:Surnud 2008]]</text>
      <sha1>870e2619f630uie6velte0iknalf2ao</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Johannes Matthias Lütkens</title>
    <ns>0</ns>
    <id>142728</id>
    <revision>
      <id>7248915</id>
      <parentid>7202092</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T08:44:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7248915</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3257" sha1="mare5ahesf3bulxr88mvm2bvp8ynckw" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Johannes Matthias Lütkens
| pilt = 
| pildisuurus = 
| pildiallkiri = 
| sünninimi = 
| sünniaeg = [[28. november]] [[1829]]
| sünnikoht =  [[Kastrāne]], [[Suntaži kihelkond]], [[Liivimaa]]
| surmaaeg = [[9. november]] [[1894]] 
| surmakoht = [[Riia]] Liivimaa 
| rahvus = 
| kodakondsus = 
| alma mater = [[Tartu Ülikool]]
| haridus = 
| elukutse = vaimulik
| tegevusala = koguduse[[pastor]]
| töökoht = [[Tartu Ülikooli kogudus]], [[Riia Püha Peetri kirik]]u ülempastor
| organisatsioon = 
| erakond = 
| tunnustus = 
| väärtus = 
| abikaasa = 
| lapsed = 
| vanemad = 
| sugulased = 
| autogramm = 
}}'''Johannes Matthias Lütkens''' ([[28. november]] &lt;small&gt;(16. november [[Juliuse kalender|vkj]])&lt;/small&gt; [[1829]], [[Kastrāne]], [[Suntaži kihelkond]], [[Liivimaa]] – [[9. november]] &lt;small&gt;(28. oktoober [[Juliuse kalender|vkj]])&lt;/small&gt; [[1894]] [[Riia]]) oli Liivimaa usuteadlane ja kirikuõpetaja.

Ta sündis [[Kastrāne]]s [[Suntaži kihelkond|Suntaži kihelkonnas]] rentniku pojana. Ta õppis aastatel [[1840]]–[[1848]] Riia kubermangugümnaasiumis ja [[1849]]–[[1852]] [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|usuteaduskonnas]]. [[1855]]. aastal oli ta prooviaastal [[Tartu Jaani kogudus]]es. Ordineeriti 24. novembril / [[6. detsember|6. detsembril]] [[1856]] õpetajaks. [[1858]]. aastal kaitses ta teoloogiamagistri väitekirja&lt;ref&gt;[[Arnold Christian Theodor Hasselblatt|Arnold Hasselblatt]]: ''&quot;Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat&quot;'', Dorpat: C. Mattiesen, 1889, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000433/images/index.html?id=00000433&amp;fip=193.174.98.30&amp;no=&amp;seite=399 Matrikkel 3115, lk 391]&lt;/ref&gt;.

Aastatel [[1856]]–[[1865]] oli ta [[Tartu Ülikooli kogudus]]e abipastor ja [[1866]]–[[1875]] sama koguduse pastor. Aastatel [[1875]]–[[1894]] oli ta [[Riia Püha Peetri kirik]]u [[Riia Peetri kogudus]]e ülempastor.&lt;ref&gt;{{BBLD|GND117300020}}&lt;/ref&gt;

Ta töötas aastatel [[1853]]–[[1866]] gümnaasiumis usuõpetuse ja heebrea keele õpetajana. Aastatel 1858–1862 oli [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|usuteaduskonnas]] [[praktiline usuteadus|praktilise usuteaduse]] eradotsent ning 1862–1875 dotsent, pidades loenguid ja seminare enamikus teoloogiadistsipliinides.&lt;ref&gt;[http://hdl.handle.net/10062/5567] TÜ õppejõud kuni 1918. Üliõpilased kuni 1918&lt;/ref&gt;

== Tunnustus ==
* [[1883]] [[Tartu ülikooli audoktor]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli audoktorid |url=https://ut.ee/et/sisu/audoktorid |vaadatud=10. märtsil 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}&lt;/ref&gt;

== Teoseid ==
* Luthers Prädestinationslehre im Zusammenhange mit seiner Lehre vom freien Willen (Dorpat: Druck von Heinrich Laakmann, 1858)

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Lütkens, Johannes Matthias}}
[[Kategooria:Tartu Ülikooli koguduse vaimulikud]]
[[Kategooria:Liivimaa vaimulikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõud]]
[[Kategooria:Riia Püha Peetri koguduse vaimulikud]]
[[Kategooria:Eesti teoloogid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Rigensise liikmed]]
[[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]]
[[Kategooria:Sündinud 1829]]
[[Kategooria:Surnud 1894]]</text>
      <sha1>mare5ahesf3bulxr88mvm2bvp8ynckw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pärnamäe kalmistu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>148340</id>
    <revision>
      <id>7248879</id>
      <parentid>7216698</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T06:58:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-53796-17</username>
        <id>239157</id>
      </contributor>
      <origin>7248879</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3398" sha1="rcas7d5a6gtqb9mw2onxf02s3mqajkb" xml:space="preserve">{{viitamata}}
{{Park
| pilt              = Pärnamäe kalmistu.jpg
| pildiallkiri      = 
| asukoht           = 
| pindala           = 109 ha
| pindala_viide     = 
| tüüp              = 
| staatus           = 
| avati             = 
| arhitekt          = 
| omanik            = 
| kaart             = pind
}}
[[Pilt:Pärnamäe cemetery in Tallinn.jpg|pisi]]
[[Pilt:Pärnamäe cemetery well.jpg|pisi]]
'''Pärnamäe kalmistu''' on kalmistu [[Tallinn]]as [[Pirita linnaosa]]s [[Laiaküla (Tallinn)|Laiaküla]] ja [[Lepiku (Tallinn)|Lepiku]] asumis, kontor on aadressil [[Pärnamäe tee]] 36.

Praeguse Pärnamäe suurkalmistu alal on olnud kolm varasemat kalmistut – [[Iru vanadekodu vana kalmistu]], [[Laiaküla kalmistu]]
ja [[Iru vanadekodu uus kalmistu]]. Tänapäeval pole ajalooliste kalmistute ja uue suurkalmistu vahel mingeid piire.

1950. aastate II poolel hakati projekteerima uut suurt kalmistut Tallinna linna jaoks, sest 1930. aastatel rajatud linnakalmistud ([[Tallinna Metsakalmistu|Metsa-]] ja [[Tallinna Liiva kalmistu|Liiva kalmistu]]) olid kiiresti täitunud. Projekti koostasid arhitekt [[Anton Soans]] ja maastikuarhitekt [[Lidia Pettai]]. Algselt oli kavas rajada seal ka uus sõjaväekalmistu, kuid hiljem sellest mõttest loobuti.

Pärnamäe kalmistu ametlikuks kasutuselevõtmise ajaks loetakse [[27. november|27. novembrit]] [[1963]], kui uue kalmistu 1. sektorisse maeti Elfriede Alev.

1993. aasta sügisel avati Pärnamäe kalmistu Eesti esimene [[krematoorium]].

On tänase pindalaga ehk 104 hektarit Eesti suurim kalmistu.  Seal asub eraldi kino- ja filmirahva kvartal. 

== Tuntud maetuid ==
*[[Ago Aaloe]]
*[[Paul Ambur]]
*[[Endel Annus]]
*[[Anu Anton]]
*[[Hilda Dresen]]
*[[Ben Drui]]
*[[Aare Ermel]]
*[[Tiit Haagma]]
* Jevgenia Haponen
* Voldemar Jaanus
*[[Revo Jõgisalu]]
*[[Rein Karemäe]]
*[[Tõnis Kask]]
*[[Krista Kilvet]]
*[[Milvi Koplus]]
*[[Grigori Kromanov]]
* Vassili Külaots
* Madis Küla-Nurmik
*[[Leida Laius]]
*[[Harri Lehiste]]
*[[Hugo Lepnurm]]
*[[Gustav Lokotar]]
*[[Jaak Lõhmus (režissöör)|Jaak Lõhmus]]
*[[Viktor Maamägi]]
* Aleksander Mandrõkin
*[[Jüri Müür]]
*[[Olav Neuland]]
* Andrus Nilk
*[[Fred Olbrei]]
* Ülari Ollik (Mätas)
* Indrek Paavle 
* Ralf R. Parve
* Vladimir Parvel
* Jüri Pino
* Vladimir Pool
*[[Vambola Põder]]
* Hugo Pärno
* Erik Püvi (Püüsalu)
* Aarne Rannamäe
* Kuldar Raudnask (vanem)
*[[Kuldar K. Raudnask]]
*[[Mauri Raus]]
*[[Sander Raus]]
* Harry Rehe
*[[Rudolf Rimmel]]
*[[Aleksander Sibul]]
*[[Peeter Simm]]
* Agu Tammeorg 
*[[Enn Toona]]
*[[Georg Tenno]]
*[[Marko Tibar]]
*[[Agne Trummal]]
*[[Elbert Tuganov]]
* Ivan Tuhkru 
*[[Uno Ussisoo]]
*[[Debora Vaarandi]]
*[[Robert Vaidlo]]
*[[Herbert Vainu]]
*[[Andres Valkonen]]
*[[Ferdinand Veike]]
*[[Artur Verte]]
*[[Margarita Voites]]
*[[Irena Veisaitė]]

Sinna olid maetud ka poliitik Otto Tief ja poksija Nikolai Stepulov. Mõlemad on maetud ümber Metsakalmistule. Otto Tief aastal 1993.  

==Vaata ka==
*[[Iru vanadekodu vana kalmistu]]
*[[Laiaküla kalmistu]]
*[[Iru vanadekodu uus kalmistu]]

==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
{{Commons|Category:Pärnamäe Cemetery}}
*[https://www.kalmistud.ee/plan/26 Pärnamäe kalmistu kaart]
*[https://www.kalmistud.ee/cemetery/26 Pärname kalmistu tutvustus] (vaadatud 6.oktoobril 2025)
* {{kultuurimälestis}}

[[Kategooria:Pärnamäe kalmistu| ]]
[[Kategooria:Pirita linnaosa kalmistud]]</text>
      <sha1>rcas7d5a6gtqb9mw2onxf02s3mqajkb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Priit Põhjala</title>
    <ns>0</ns>
    <id>150100</id>
    <revision>
      <id>7248637</id>
      <parentid>7042338</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T16:20:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-53897-43</username>
        <id>239120</id>
      </contributor>
      <origin>7248637</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4934" sha1="2erjo1191oi66qhlk0ve8ox69qrh7yh" xml:space="preserve">[[Pilt:Priit Põhjala.JPG|pisi|Priit Põhjala&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria Mõistlik]], 12. november 2008&lt;/small&gt;]]
'''Priit Põhjala''' (sündinud [[22. september|22. septembril]] [[1982]] [[Tallinn]]as) on eesti [[semiootik]], kirjastaja ja toimetaja.

Tema põhilised uurimisvaldkonnad on [[keelesemiootika|keele-]] ja [[reklaamisemiootika]].{{lisa viide}}

==Haridus==
Ta on lõpetanud [[2001]]. aastal [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]i ja [[2005]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[semiootika ja kulturoloogia]] erialal. [[2008]]. aastal kaitses [[magistritöö]] [[keelemärk|keelemärgi]] [[märgi arbitraarsus|arbitraarsuse]] kohta. Aastatel 2008–2013 õppis [[Tartu Ülikool]]is [[semiootika ja kulturoloogia]] doktorantuuris.{{lisa viide}}

==Töö==
Priit Põhjala töötab kirjastuses [[Tänapäev]]. Ta on [[Õpetajate Leht|Õpetajate Lehe]] keeleteemalise arvamusveeru &quot;Keelekaste&quot; ning uudis- ja unarsõnu tutvustava veeru &quot;Sõnal sabast&quot; autor. Aastatel 2015–2016 üks [[Vikerraadio]] keelesaate &quot;Keelesäuts&quot; autoreist.

==Looming==
===Ilukirjandus===
* &quot;Militaarsed miniatuurid&quot; (Tammerraamat, 2014)
* &quot;Mu vanaisa on murdvaras!&quot; (Tänapäev, 2016, illustreerinud [[Hillar Mets]])
* &quot;Onu Mati, loomaarst&quot; (Tänapäev, 2018, illustreerinud [[Anni Mäger]])
* &quot;Doktor Tindipleki töötuba&quot; (Kultuurileht, 2024, illustreerinud [[Ulla Saar]])
===Aimekirjandus===
* &quot;Keelekaste. Artikleid keelest ja kirjandusest&quot; (Kultuurileht, 2020)
* &quot;Juhuslike sõnade raamat&quot; (Tänapäev, 2024)
===Akadeemilisi publikatsioone===
* [http://www.hortussemioticus.ut.ee/wp-content/uploads/2020/09/12006_pohjala.pdf &quot;Oma ja võõras loomulik keel&quot;, &quot;Hortus Semioticus&quot;, 1/2006]
* &quot;Loomulik keel kui primaarne modelleeriv süsteem. Ühe mõiste elulugu&quot;, Acta Semiotica Estica, 5/2008
* &quot;Slängikeskne sissevaade sõdurite subkultuuri&quot;, Nimetamise strateegiatest eesti kultuuris, 2008
* &quot;Arutlus keelemärgi arbitraarsuse üle&quot;, Akadeemia, 11/2009
* &quot;Kriisi ja selle lahenduste presentatsioon reklaamides&quot;, Hortus Semioticus, 5/2010
* &quot;Kahest vastandlikust sõnade grupist reklaamileksikas&quot;, Acta Semiotica Estica, 7/2010
* &quot;Kolm Saussure'i&quot;, Keel ja Kirjandus, 2/2011

===Tema raamatute arvustusi===
* Mari Klein, [http://opleht.ee/18369-sojavaest-labi-kogemuse-ja-huumori/ &quot;Sõjaväest läbi kogemuse ja huumori&quot;], Õpetajate Leht, 17. oktoober 2014
* Jaan Martinson, [http://arvamus.postimees.ee/2967475/milleks-porgu-kui-on-olemas-armee &quot;Milleks põrgu, kui on olemas armee&quot;], Postimees, 25. oktoober 2014
* Marvel Riik, [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kuulipilduri-miniatuurid-tabavad-marklauda/ &quot;Kuulipilduri miniatuurid tabavad märklauda&quot;], Sirp, 9. jaanuar 2015
* Peeter Helme, &quot;Eesti proosa 2014. Ambitsioonikast andetusest ambitsioonitu andekuseni&quot;, Looming, 3/2015
* Jaanika Palm, [http://www.elk.ee/?p=21898 &quot;Kuu raamat&quot;], Eesti Lastekirjanduse Keskus, juuni 2016
* Rein Veidemann, [https://opleht.ee/2020/03/priit-pohjala-keelekultuuriline-vestmik/ &quot;Priit Põhjala keelekultuuriline vestmik&quot;], Õpetajate Leht, 13. märts 2020
* Karl Martin Sinijärv, [https://kultuur.err.ee/1609579228/sinijarve-raamatusoovitused-juhuslike-sonade-raamat-viib-keelele-lahemale &quot;&quot;Juhuslike sõnade raamat&quot; viib keelele lähemale&quot;], ERRi kultuuriportaal, 17. jaanuar 2025
* Jaan Martinson, [https://epl.delfi.ee/artikkel/120366588/raamatublogi-kust-tulevad-sonad &quot;Kust tulevad sõnad?&quot;], Eesti Päevaleht, 27. märts 2025
* Airika Harrik, [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/39309 &quot;Kvaliteetne vaimne snäkk&quot;], Keel ja Kirjandus, 12/2025

==Tunnustus==
* [[2009]] [[Eesti Semiootika Selts]]i aastaauhind [[Semiootiline Jälg|&quot;Semiootiline jälg&quot;]]
* [[2009]] Ajakirja [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] aastapreemia
* [[2014]] Ajakirja [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[Loomingu aastapreemia|aastapreemia]]
* [[2015]] [[Õpetajate Leht|Õpetajate Lehe]] laureaat
* [[2025]] Hea lasteraamat (&quot;Doktor Tindipleki töötuba&quot;)
===Võistluseauhinnad===
* [[2018]] [[Nukitsa konkurss]], 3. koht kirjanike kategoorias (&quot;Mu vanaisa on murdvaras!&quot;)
* [[2026]] Jaan Rannapi nimeline koolilugude võistlus, 1. koht
===Nominatsioonid===
* [[2014]] [[Betti Alveri kirjandusauhind|Betti Alveri kirjandusauhinna]] nominent (&quot;Militaarsed miniatuurid&quot;)
* [[2016]] Eesti Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominent (&quot;Mu vanaisa on murdvaras!&quot;)
* [[2018]] Eesti Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominent (&quot;Onu Mati, loomaarst&quot;)
* [[2019]] [[Tartu lastekirjanduse auhind|Tartu lastekirjanduse auhinna]] (Lapsepõlve auhinna) nominent (&quot;Onu Mati, loomaarst&quot;)

==Välislingid==
* {{ETIS}}
* [https://elk.ee/lastekirjandus/kirjanikud/priit-pohjala/ Priit Põhjala] Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel

{{JÄRJESTA:Põhjala, Priit}}
[[Kategooria:Eesti semiootikud]]
[[Kategooria:Tallinna Prantsuse Lütseumi vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1982]]</text>
      <sha1>2erjo1191oi66qhlk0ve8ox69qrh7yh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nikolai sõjaväekirik-maneež</title>
    <ns>0</ns>
    <id>150108</id>
    <revision>
      <id>7248671</id>
      <parentid>7248054</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T17:58:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248671</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1124" sha1="su4wxqhqu4z4nbd91ot2ycvy7qear06" xml:space="preserve">{{Liita|Narva Aleksander Nevski kirik}}

'''Nikolai sõjaväekirik-maneež''' rajati [[Narva Hermanni linnus]]e lääne-eeshoovi 1860. aastatel. Hoonet kasutas kodukirikuna Hermanni ja [[Jaani linnus]]es paiknev [[92. Petšora jalaväepolk]], mis oli formeeritud 1863. aastal ning paiknes esialgu [[Jamburg]]is, seejärel  viidi üle [[Narva]]sse ning siis rajati ka kirik.

Hoone oli puidust ning selle [[kellatorn]] paiknes ebaharilikult [[nelitis]]est kirdes. Hoonet kasutati peamiselt [[maneež]]ina, kuid pühapäeviti ja pühiti korrastati ning muudeti ajutise [[ikonostaas]]iga kirikuks.

[[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] esimesel perioodil kasutas Hermanni linnust sõjavägi. Kirik lõpetas 1920. aastal oma tegevuse ning kirikuvara anti üle [[Jaanilinna Ivironi Jumalaema klooster|Ivironi Jumalaema kloostrile]] (ehitatud 1913–1934) [[Jaanilinn]]as. 

Hoonet kasutati sõjaväelaste võimlana. Kellatorn lammutati 1931. aastal.

Hoone põles [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal 1944. aastal.

[[Kategooria:Narva endised kirikud]]
[[Kategooria:Narva ajalugu]]
[[Kategooria:Virumaa õigeusu kirikud]]</text>
      <sha1>su4wxqhqu4z4nbd91ot2ycvy7qear06</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mäesuusakool</title>
    <ns>0</ns>
    <id>156150</id>
    <revision>
      <id>7248877</id>
      <parentid>5379444</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T06:49:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>tähelepanuväärsus?</comment>
      <origin>7248877</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="662" sha1="2p8rjltu2tugp745y58mhabj0qn8bhe" xml:space="preserve">{{Tähelepanuväärsus|aasta=2026|kuu=oktoober}}
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2009}}
'''Mäesuusakool''' on 2003. aastal asutatud [[Eesti Suusaliit|Eesti Suusaliidu]] liikmesklubi&lt;ref&gt;https://www.spordiregister.ee/et/organisatsioon/490/mtu_spordiklubi_maesuusakool/detail&lt;/ref&gt;, mida juhib [[Nils Kroon]].

Mäesuusakool tegeleb algajate ja edasijõudnud mäesuusatajate koolitamisega. Kooli treenerid on Nils Kroon ja Mati Pütsepp.

==Mäesuusakooli kuulsamad liikmed==
*[[Triin Tobi]]
*[[Karoliina Vahenõmm]]
*[[Lise Anette Vaher]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://www.estalpine.net/ Klubi koduleht]

[[Kategooria:Eesti mäesuusatamine]]</text>
      <sha1>2p8rjltu2tugp745y58mhabj0qn8bhe</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Timotheus Grünthal</title>
    <ns>0</ns>
    <id>159193</id>
    <revision>
      <id>7248599</id>
      <parentid>6880526</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T15:07:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248599</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4150" sha1="01ybhuvpqb4ki0vnt1r493vox79722r" xml:space="preserve">[[Pilt:Timotheus Grünthal.jpg|pisi|Timotheus Grünthal]]
'''Timotheus Grünthal''' ([[29. juuni]] [[1893]] [[Rässa]] küla, [[Muhu-Suure vald]], [[Saaremaa (maakond)|Saaremaa]] – [[29. mai]] [[1955]] [[Lidingö]]) oli eesti [[jurist]], riigikohtunik.

== Elulugu ==
Timotheus Grünthal lõpetas 1914. aastal [[Kuressaare Poeglaste Gümnaasium|Kuressaare Poeglaste Gümnaasiumi]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[https://saartehaal.postimees.ee/6614989/timotheus-grunthal-muhumaalt-vorsunud-suurmees Püüa, Endel. Timotheus Grünthal – Muhumaalt võrsunud suurmees.] Saarte Hääl, 31. mai 2010.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1527&amp;_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6llVJ60eE9eSUZiTkgvqGVUiGUNlSyrq0FALryG5w%253D Timotheus Grünthal.] Rahvusarhiivi veebisait.&lt;/ref&gt; Aastatel 1914–1916 õppis [[Peterburi ülikoolis]] (algul vanu keeli, seejärel õigusteadust)&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; ja 1920–1922 [[Tartu Ülikool]]is õigusteadust, ''mag. jur.'' 1936 (&quot;[[Pandiõigus]]e, eriti [[kinnispant|kinnispandiõiguse]] arengust Rooma, Saksa ja Balti õigustes&quot;).&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Aastatel 1916–1917 võitles [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]], osales 1917. aastast [[Eesti Diviis|Eesti diviisi]] organiseerimisel Tallinnas, hiljem oli Muhu komandant.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Aastatel 1918–1920 oli [[Saare Maakonnavalitsus|Saare Maakonnavalitsuse]] esimees, 1921–1922 [[Tartu 1. jaoskonnakohus|Tartu 1. jaoskonna]] kohtunik ja [[Tartu-Võru Rahukogu]] kohtuameti kandidaat ning 1922–1924 [[Tartu-Võru Rahukogu|Tartu-Võru]] ja 1924–1928 [[Tallinna-Haapsalu Rahukogu]] liige, 1928. aastal tsiviilosakonna esimees, aastatel 1928–1939 [[Riigikohus|Riigikohtu]] tsiviilosakonna liige ja 1939–1940 [[Riigikohus|Riigikohtu]] esimees.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Aastatel 1935–1940 oli Timotheus Grünthal Tartu Ülikooli tsiviilprotsessi õppejõud. Ta oli [[Eesti Tööerakond|Eesti Tööerakonna]] liikmena 2.–25. novembrini 1921 [[I Riigikogu]] liige, asendades [[Friido Kirs]]si. Pärast Grünthali tagasiastumist sai tema asemel Riigikogu liikmeks [[Aleksander Hint]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

1944. aastal põgenes Grünthal [[Rootsi]], kus töötas aastatel 1944–1947 arhiiviassistendina. Aastatel 1947–1955 oli ta [[Stockholmi Ülikool|Stockholmi Ülikooli]] riiklik stipendiaat.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 

==Tunnustus==
* 1939 [[Valgetähe II klassi teenetemärk]]

==Isiklikku==
Tema vend oli [[Villem Grünthal-Ridala]], abikaasa [[Vera Poska-Grünthal]] ning lapsed [[Ivar Grünthal]] ja [[Tanni Kents]].{{lisa viide}} [[Raoul Grünthal]] on tema poja Timotheuse poeg.{{lisa viide}}

== Viited ==
{{Viited}}

==Kirjandus==
*Endel Püüa. ''Timotheus Grünthal - Muhu külapoisist välisministri väimeheks. Jaan Poska oma ja meie ajas.'' Peatoimetaja Küllo Arjakas, tegevtoimetaja Anne Velliste. Tallinn, 2010, lk 169–173.

==Välislingid==
* [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:107926/134018/page/16 Thimotheus Grünthal. (Tema 45 a. sünnipäevaks)]. – Jaanipäev. Noor-Eesti suvealbum. 1938. Lk 14.
* [[Endel Püüa]]. [https://saartehaal.postimees.ee/6614989/timotheus-grunthal-muhumaalt-vorsunud-suurmees &quot;Timotheus Grünthal – Muhumaalt võrsunud suurmees&quot;] Meie Maa, 31. mai 2010

{{JÄRJESTA:Grünthal, Timotheus}}
[[Kategooria:Eesti riigikohtunikud]]
[[Kategooria:Tartu Ringkonnakohtu liikmed]]
[[Kategooria:Tallinna Ringkonnakohtu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti jaoskonnakohtunikud]]
[[Kategooria:Seadusandliku Delegatsiooni liikmed]]
[[Kategooria:I Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Tööerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud]]
[[Kategooria:Eesti Teadusliku Instituudi õppejõud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]]
[[Kategooria:EÜS Põhjala liikmed]] 
[[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Eestlased Rootsis]]
[[Kategooria:Sündinud 1893]]
[[Kategooria:Surnud 1955]]</text>
      <sha1>01ybhuvpqb4ki0vnt1r493vox79722r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>David Hieronymus Grindel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>162219</id>
    <revision>
      <id>7248886</id>
      <parentid>6929364</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T07:31:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7248886</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5090" sha1="etxhgce1w70f84mtel17imod3pkanip" xml:space="preserve">{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
'''David Hieronymus Grindel''' ([[läti keel]]es Dāvids Hieronīms Grindelis, [[vene keel]]es Давид Иероним Гриндель; [[9. oktoober]] [[1776]] [[Riia]] – [[20. jaanuar]] [[1836]] Riia) oli läti [[farmaatsia|farmatseut]], [[arst]], [[keemik]] ja [[botaanik]], esimene [[lätlased|lätlasest]] [[loodusteadused|loodusteadlane]], [[Tartu ülikooli rektor]] [[1810]]–[[1812]].

Tema vanaisa Mārtiņš Grundulis oli [[talupoeg]], kes põgenes karmi [[mõisnik]]u käest [[Riia|Riiga]], töötas [[kaupmees|kaupmehe]] abilise, [[mast]]ide praakija ja metsakaupmehena, sai rikkaks ja oli üks esimesi lätlasi, kes sai Riia linna kodanikuks. Isa Michael Grindel saksastas oma perekonnanime. Ema Katharina (sündinud Mahniken) oli pärit [[Daugava]] saarelt [[Zaķusala]]lt.

David Grindel õppis algul [[Riia toomkool]]is. Vanemad pannuks ta meeleldi [[teoloogia]]t õppima, aga peamiselt majanduslikel põhjustel õppis ta kuus aastat nimeka apteekri Johann Gottlieb Struve (1722–1813) juures ja töötas Riia [[Toomväljak]]ul tema Elevandi [[apteek|apteegis]]. [[1796]] asus ta õppima [[Jena ülikool]]i [[botaanika]]t ja [[meditsiin]]i, kuid [[1798]] täitis [[Paul I]] käsu kodumaale naasta (Paul I keelas oma ukaasiga saata noorukeid välismaale õppima) ja hakkas taas tööle Riia Elevandi apteegis. Esmalt oli ta [[proviisor]], aga [[1800]] sõitis [[Peterburi]], kus sooritas vastavad eksamid ning sai esimese lätlasena [[apteeker|apteekriks]] ja [[keemia|keemikuks]].

Pärast teaduskraadide saamist kutsuti Grindel professoriks [[Peterburi Meditsiini- ja Kirurgiaakadeemia]]sse ning kui [[1802]] taasavati [[Tartu ülikool]], siis ka sinna, aga Grindel keeldus kummalgi juhul. 1800 sai ta Elevandi apteegi kaasomanikuks ja [[1803]] ostis ta selle ära. 1802 sai ta [[Jena ülikool]]ist [[filosoofiadoktor]]i kraadi. 1803 asutas ta koos oma õpetaja ja mentori Struvega [[Riia keemia-farmaatsiaühing]]u, mis oli esimene taoline kogu [[Venemaa keisririik|Venemaal]], ning hakkas samast aastast välja andma saksakeelset Venemaa farmaatsia aastaraamatut, mis oli samuti esimene selletaoline Venemaal ja ilmus nimemuutustega kuni [[1937]]. aastani.

[[Pilt:Гриндель Давид Иероним.jpg|pisi|David Grindel 1840. aasta maalil]]
[[1804]] müüs Grindel Elevandi apteegi Heinrich August Schreiberile (1770–1846) ning võttis vastu Tartu ülikooli kutse minna keemia ja farmaatsia professoriks. Sellena töötas ta kümme aastat. Mitu korda valiti ta kateedri juhatajaks ja [[1810]]–[[1812]] oli ta [[Tartu ülikooli rektor]].

[[1814]] lõppes tema tööleping professorina. Grindel ei taotlenud selle pikendamist, vaid ostis Riias Elevandi apteegi tagasi. Sealse igapäevatöö jättis Grindel proviisoritele ning tegi ise peamiselt teadustööd ja kirjutas artikleid. [[1818]]–1820 toimetas ta ajalehte Rigaschen Stadtblätter. Seejärel otsustas ta õppida [[arst]]iks. [[1820]]. aastast õppis ta Tartu ülikoolis meditsiini ja pidas samas ise keemialoenguid. [[1823]] lõpetas Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja töötas Riias [[kreisiarst]]ina.

Grindel kuulus paljudesse teadus- ja erialaühingutesse. Alates [[1807]] oli ta [[Peterburi Teaduste Akadeemia]] kirjavahetajaliige ning Peterburi Meditsiini- ja Kirurgiaakadeemia liige. Veel oli ta Kuramaa Kirjandusühingu liige ja Peterburi Farmaatsiaühingu auliige. 1802 pälvis ta Peterburi Vabamajandusühingu kuldauhinna.

Grindeli järgi on nimetatud Põhja-Ameerika taimeperekond [[vaiguvaak]] (''Grindelia'') ja farmaatsiafirma [[Grindeks]].

== Teoseid ==
*&quot;Botanisches Taschenbuch fur Liv-, Cur- und Ehstland&quot;, Riia, 1803.
*&quot;Taschenbuch für prüfende Ärzte und Apotheker&quot;, 1808

== Isiklikku ==

David Grindel [[abielu|abiellus]] 1802. aastal Viktoria Regina Wolleydiga [[Königsberg]]ist. Naine suri [[1808]]. aastal kõigest 24-aastaselt.

[[1808]]. aastal abiellus ta [[Pärnu]]st pärit Amalie Elisabeth Schmidtiga. Nende poeg [[Georg Grindel]] (1810–1845) töötas mereväes arstina, aga tuntud on põhiliselt üliõpilaslaulude sõnade ja viiside autorina.

== Välislingid ==
{{Commonsi kategooria tekstina}}

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=Kaiserliche Universität zu Dorpati rektor &lt;br/&gt; [[Christian Friedrich von Deutsch]] (1809–1810) | nimi=Kaiserliche Universität zu Dorpati rektor &lt;br/&gt; David Hieronymus Grindel | aeg=[[1810]]–[[1812]] | järgnev=Kaiserliche Universität zu Dorpati rektor &lt;br/&gt; [[Georg Friedrich von Parrot]] (1812–1813)}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Grindel, David Hieronymus}}
[[Kategooria:Läti teadlased]]
[[Kategooria:Läti bioloogid]]
[[Kategooria:Farmatseudid]]
[[Kategooria:Botaanikud]]
[[Kategooria:Läti keemikud]]
[[Kategooria:Eesti keemikud]]
[[Kategooria:Eesti botaanikud]]
[[Kategooria:Eesti arstid]]
[[Kategooria:Eesti farmatseudid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli rektorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1776]]
[[Kategooria:Surnud 1836]]</text>
      <sha1>etxhgce1w70f84mtel17imod3pkanip</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Õnne 13</title>
    <ns>0</ns>
    <id>162265</id>
    <revision>
      <id>7248555</id>
      <parentid>7247561</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T14:03:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tegelased ja osatäitjad */</comment>
      <origin>7248555</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18274" sha1="4qgxr5qns3unnf1mc74lqybc4chboh0" xml:space="preserve">{{seriaal
| nimi = &quot;Õnne 13&quot;, &quot;Meie elu lood&quot;
| pilt = 
| pildiallkiri = 
| žanr = draama
| režii = [[Tõnis Kask]] (1993–2003)&lt;br /&gt;[[Ain Prosa]] (2003–)
| stsenaarium = [[Astrid Reinla]] (1993–1994)&lt;br /&gt;[[Kati Murutar]] (1995–1996)&lt;br /&gt;[[Teet Kallas]] (1996–2011)&lt;br /&gt;[[Urmas Lennuk]] (2011)&lt;br /&gt;[[Teet Kallas]] (2011–2012)&lt;br /&gt;[[Urmas Lennuk]] (2013–2014)&lt;br /&gt;[[Andra Teede]] (2014–)
| operaator = [[Taavo Kongi]]
| produtsent = [[Raivo Suviste]]
| peaosades = [[Kaljo Kiisk]]&lt;br&gt;[[Helgi Sallo]]&lt;br&gt;[[Luule Komissarov]]&lt;br&gt;[[Raivo E. Tamm]]&lt;br&gt;[[Anne Veesaar]]&lt;br&gt;[[Marika Korolev]]&lt;br&gt;[[Eero Spriit]] &lt;br&gt;[[Ülle Kaljuste]]&lt;br&gt;[[Veikko Täär]] &lt;br&gt;[[Tõnu Aav]]
| helilooja = [[Alo Mattiisen]]&lt;br&gt;[[Ardo Ran Varres]]
| tunnusmuusika = 
| esitaja = 
| riik = {{PisiLipp|Eesti}}
| keel = [[eesti keel|Eesti]]
| kanal = [[Eesti Televisioon]]
| tootja = [[Balti Video]]
| originaal = 1993–
| hooaegu = 34{{väiksem| (eetrisse jõudnud, 2026.a seisuga)}}
| jagusid = 973{{väiksem| (eetrisse jõudnud)}}
| kestus = 25–30 minutit
| originaalnimi = 
| esmalinastus = 
}}

'''&quot;Õnne 13&quot;''' (ka '''&quot;Meie elu lood&quot;''') on [[Eesti Televisioon]]i [[telesari]]. Sarja idee autor ja esimene [[stsenarist]] oli [[Astrid Reinla]]. Seejärel oli stsenarist [[Kati Murutar]]. Alates [[1996]]. aastast kirjutas käsikirja [[Teet Kallas]]&lt;ref name=&quot;Õhtuleht 09-2008&quot; /&gt;, 2011. aasta esimesel poolel ja 2013. aastast 2014. aasta sügiseni kirjutas käsikirja [[Urmas Lennuk]]&lt;ref name=&quot;dL0Qd&quot; /&gt;. Alates 2014. aasta sügisest on sarja stsenarist [[Andra Teede]]. Telesarja '''&quot;Õnne 13&quot;''' esimene jagu oli eetris [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1993]], kokku on valminud üle 900 jao. 880. jagu oli eetris 22. aprillil 2023 ning 890. jagu 21. oktoobril samal aastal. 13. jaanuaril 2024 läks eetrisse 900. jagu. 2025. aasta kevadel linastus ETV ekraanil 945. osa. Aasta hiljem, jaanuaris 2026 aga osa nr. 960. 25.aprillil 2026 läks eetrisse 970. jagu. 34. hooaja avaosa ehk 973. jagu läks eetrisse 12. septembril 2026.

'''&quot;Õnne 13&quot;''' lavastajatöö tegi esimesed 10 hooaega [[Tõnis Kask]]. Alates [[2003]]. aastast lavastab sarja [[Ain Prosa]]. Alates aastast [[1997]] on sarja kaastootja [[Balti Video]] (BEC).&lt;ref name=&quot;861tY&quot; /&gt; Sarjas on osalenud üle 200 näitleja.&lt;ref name=&quot;Faktid&quot; /&gt;

== Võttekohad ==
Telesarja tegevus leiab aset väikeses [[Morna (Õnne 13)|Morna]]-nimelises linnas. Rohelise Morna linnakese võtted on tehtud kas [[Nõmme]], [[Rahumäe]] või [[Hiiu]] eramute piirkonnas.&lt;ref name=&quot;õnne&quot;&gt;Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/323143/morna-ndash-milline-see-pariselt-valja-naeb Morna &amp;ndash; milline see päriselt välja näeb?] ohtuleht.ee, 4. aprill 2009&lt;/ref&gt; Esimesed välisvõtted majast Õnne 13 tehti Nõmmel Kiige tänaval, kuid see maja lammutati.&lt;ref name=&quot;õnne&quot; /&gt; Praegu avakaadrites näidatav Õnne 13 maja asub Tallinnas Sihi 104. Telesarja Uuevariku talu (kus seriaali pererahvas pidas lehmi ja valmistas meiereis juustu) võtted on toimunud Esko talus [[Harjumaa]]l [[Saku vald|Saku vallas]].&lt;ref&gt;[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/93360941/onne-13-uks-vottepaikadest-lopetab-pariselus-tegevuse-peremees-aeg-on-selline-tuleb-muutusi-teha Õnne 13“ üks võttepaikadest lõpetab päriselus tegevuse.] maaleht.delfi.ee, 7. mai 2021&lt;/ref&gt;

'''Seriaali tegevuskohad on (olnud):''' 
* Morna hotelli eksterjöör – Sihi 26; 
* Morna hotelli interjöör – Stroomi hotell Randla 11; 
* Morna kohvik – kohvik Köök&amp;Kook Raudtee 33; 
* Mare ja Allani kodu – Magasini 25a; 
* Are ja Georgi kodu – Läänekaare 14; 
* linnapea Uku Palmi kodu ning Oliver-Steni ja Merilini kodu – Pidu 6; 
* Krissu ja Laine kodu – Haava 33; 
* Jane ja Jaanuse kodu – Kauba 34; 
* linnapea kabinet – Faehlmanni 12 ERRi hoone 7. korrusel&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/2729482/kus-valmivad-seriaalid-tegelikult Kus valmivad seriaalid tegelikult?] postimees.ee, 16. märts 2014&lt;/ref&gt;. Välisvaade on Nõmme sotsiaalkeskuse hoonest;
* turg – Keila turg/Nõmme turg;
* hotell/pansionaat Pinus – Nõmme sotsiaalkeskuse hoone, sisevõtted Stroomi hotellis/Tähetorni hotellis;
* Vissi maja – Serva tänav;
* market – Torupilli Selver;
* raamatukogu – Mustamäe Sääse raamatukogu;
* Johannese haud – väike surnuaed Kloostrimetsa lähedal;
* Tiina pubi – Hiiu Õlletuba;
* kohvik Tädi Anni juures – Nõmmel Vabaduse puiestee ja Valdeku tänava nurgal;
* kultuurimaja – Jõelähtme kultuurimaja;
jne... (võttekohti on olnud üle 200)&lt;ref name=&quot;õnne&quot; /&gt;[[Pilt:Tädi Anni Juures.JPG|thumb|Kohvik [[Tädi Anni Juures]] Nõmmel oli üks seriaali võttekohti|260x260px]]
== Hooajad ja jaod ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; rowspan=&quot;2&quot; |Hooaeg
! rowspan=&quot;2&quot; |Osasid
! rowspan=&quot;2&quot; |Jaod
! colspan=&quot;2&quot; |Esmaeeter
|-
!Esimene osa
!Viimane osa
|-
! rowspan=&quot;35&quot; |
|[[Õnne 13 (hooaeg I)|1. hooaeg]]
|15 osa
|1–15
|30. oktoober 1993
|28. mai 1994
|-
|2. hooaeg
|17 osa
|16–32
|24. september 1994
|03. juuni 1995
|-
|3. hooaeg
|13 osa
|33–45
|24. detsember 1995
|08. juuni 1996
|-
|4. hooaeg
|18 osa
|46–63
|12. oktoober 1996
|01. juuni 1997
|-
|5. hooaeg
|16 osa
|64–79
|01. november 1997
|30. mai 1998
|-
|6. hooaeg
|31 osa
|80–110
|03. oktoober 1998
|01. mai 1999
|-
|7. hooaeg
| rowspan=&quot;3&quot; |30 osa
|111–140
|09. oktoober 1999
|29. aprill 2000
|-
|8. hooaeg
|141–170
|07. oktoober 2000
|28. aprill 2001
|-
|9. hooaeg
|171–200
|15. september 2001
|04. mai 2002
|-
|10. hooaeg
|27 osa
|201–227
|07. detsember 2002
|07. juuni 2003
|-
|11. hooaeg
|31 osa
|228–257
|01. november 2003
|22. mai 2004
|-
|12. hooaeg
|33 osa
|258–290
|09. oktoober 2004
|21. mai 2005
|-
|13. hooaeg
| rowspan=&quot;3&quot; |32 osa
|291–322
|22. oktoober 2005
|27. mai 2006
|-
|14. hooaeg
|323–354
|21. oktoober 2006
|26. mai 2007
|-
|15. hooaeg
|355–386
|20. oktoober 2007
|24. mai 2008
|-
|16. hooaeg
|34 osa
|387–420
|27. september 2008
|16. mai 2009
|-
|17. hooaeg
|36 osa
|421–456
|12. september 2009
|29. mai 2010
|-
|18. hooaeg
|35 osa
|457–491
|18. september 2010
|21. mai 2011
|-
|19. hooaeg
|36 osa
|492–527
|17. september 2011
|19. mai 2012
|-
|20. hooaeg
|35 osa
|528–563
|15. september 2012
|18. mai 2013
|-
|21. hooaeg
|32 osa
|564–595
|12. oktoober 2013
|17. mai 2014
|-
|22. hooaeg
| rowspan=&quot;3&quot; |36 osa
|596–631
|13. september 2014
|30. mai 2015
|-
|23. hooaeg
|632–667
|12. september 2015
|28. mai 2016
|-
|24. hooaeg
|668–703
|10. september 2016
|27. mai 2017
|-
|25. hooaeg
|32 osa
|704–735
|09. september 2017
|12. mai 2018
|-
|26. hooaeg
|30 osa
|736–765
|22. september 2018
|04. mai 2019
|-
|27. hooaeg
|27 osa
|766–792
|21. september 2019
|25. aprill 2020
|-
|28. hooaeg
|33 osa
|793–825
|12. september 2020
|15. mai 2021
|-
|29. hooaeg
|29 osa
|826–854
|25. september 2021
|07. mai 2022
|-
|30. hooaeg
|28 osa
|855–882
|24. september 2022
|06. mai 2023
|-
|31. hooaeg
|32 osa
|883–914
|02. september 2023
|11. mai 2024
|-
|32. hooaeg
|31 osa
|915–945
|07. september 2024
|10. mai 2025
|-
|33. hooaeg
|27 osa
|946–972
|04. oktoober 2025
|16. mai 2026
|-
|34. hooaeg
!selgumisel
|973–
|12. september 2026
!selgumisel
|-
! colspan=&quot;3&quot; |Jagusid kokku
! colspan=&quot;2&quot; |973 jagu
|}
Allikas:&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiiv {{!}} ERR |url=https://arhiiv.err.ee/ |vaadatud=2026-04-16 |väljaanne=Arhiiv {{!}} ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;{{Vaata|Õnne 13 jagude loend}}
==Tegelased ja osatäitjad==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Näitleja
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tegelane
|-
! colspan=&quot;3&quot; |Tuntumad tegelased
|-
! rowspan=&quot;55&quot; |
|[[Kaljo Kiisk]]
|Johannes Saarepera
|-
|[[Helgi Sallo]]
|Alma Saarepera
|-
|[[Raivo E. Tamm]]
|Allan Peterson
|-
|[[Anne Veesaar]]
|Mare Peterson
|-
|[[Kauro Anton]], [[Ott Aardam]]
|Jaanus Peterson
|-
|[[Maarja Jakobson]]
|Jane Peterson
|-
|[[Rahel Prosa]]
|Mari Peterson
|-
|[[Karl Filipp Varres]]
|Peeter Peterson
|-
|[[Luule Komissarov]]
|Laine Rosenkampf-Jägerfreund
|-
|[[Väino Aren]]
|Kristjan &quot;Krissu&quot; Rosenkampf-Jägerfreund
|-
|[[Anti Kobin]]
|Henry-Fabian Ahven
|-
|[[Marika Korolev]]
|Evelin Ahven (Sumberg)
|-
|[[Allan Noormets]]
|Georg Sumberg
|-
|[[Annabel Korolev]]
|Annabel Sumberg
|-
|[[Raul Ra Korolev]]
|Rocco Sumberg
|-
|[[Andres Dvinjaninov]]
|Laur Põder
|-
|[[Külli Teetamm]]
|Pille Põder 
|-
|[[Hannes Kaljujärv]]
|Richard Kattai
|-
|[[Garmen Tabor]]
|Anne-Mai Kattai 
|-
|[[Mihkel Tikerpalu]]
|Ints Kattai
|-
|[[Theodor Tabor]]
|Mats Kattai
|-
|[[Maarika Mesipuu-Veebel]]
|Anu Kattai
|-
|[[Elo Kokkota]]
|Brita
|-
|[[Aleksander Eelmaa]]
|Ülo Ümera
|-
|[[Eva Vilt-Malleus]]
|Kelli Ümera
|-
|[[Lembit Ulfsak]]
|Uku Palm
|-
|[[Evelin Võigemast]]
|Ursula Amaranta Malone (Palm)
|-
|[[Meelis Rämmeld]]
|Taivo Palm
|-
|[[Tarvo Sõmer]]
|Priit Torim
|-
|[[Viire Valdma]]
|Tiina Püvi 
|-
|[[Aarne Üksküla]]
|Jaak Pallo
|-
|[[Ülle Lichtfeldt]]
|Are Prillop
|-
|[[Egon Nuter]]
|Jüri &quot;Jürka&quot; Kerges
|-
|[[Tõnu Kilgas]]
|Harry Ahven 
|-
|[[Eero Spriit]]
|Thor-Björn Margna
|-
|[[Tõnu Aav]]
|Felix Viss
|-
|[[Mirko Rajas]]
|Filipp Viss
|-
|[[Veikko Täär]]
|Raivo Tiik
|-
|[[Taavi Teplenkov]]
|Oliver-Sten Karjus
|-
|[[Hele Kõrve]]
|Merilin Karjus
|-
|[[Ülle Kaljuste]]
|Maige Karjus 
|-
|[[Ago-Endrik Kerge]]
|Einar Karmik 
|-
|[[Maarja Mitt]]
|Saara
|-
|[[Markus Habakukk]]
|Marek
|-
|[[Triin Tenso]]
|Sonja 
|-
|[[Roland Laos]]
|Sander-Eero Seeder
|-
|[[Markus Luik]]
|Ardi
|-
|[[Terje Pennie]]
|Aino Järvik
|-
|[[Hanna Allsaar]]
|Iris Järvik
|-
|[[Mairi Tikerpalu]]
|Anneli Margna
|-
|[[Andres Noormets]]
|Ivar Karineem
|-
|[[Jaanus Mehikas]]
|Siim Susi 
|-
|[[Allan Kress]]
|Harald
|-
|[[Grete Jürgenson]]
|Margit Männimeri 
|-
|[[Anna Sergejeva]]
|Maria
|}
&lt;big&gt;Teiste hulgas on sarjas kaasa teinud veel&lt;/big&gt; [[Kadri Adamson]], [[Dajan Ahmet]], [[Liisa Aibel]], [[Ellen Alaküla]], [[Reet Albre]], [[Rudolf Allabert]], [[Ago Anderson]], [[Rednar Annus]], [[Marika Barabanštšikova]], [[Eino Baskin]], [[Karina Burmeister]], [[Svetlana Dorošenko]], [[Vello Eensalu]], [[Toomas Ehasalu]], [[Herta Elviste]], [[Elina Grabovski]], [[Robert Gutman]], [[Hedvig Hanson]], [[Helle-Reet Helenurm]], [[Evald Hermaküla]], [[Aleksandr Ivaškevitš]], [[Alisa Jakobi]], [[Peeter Jakobi]], [[Albert Jalakas]], [[Vello Janson]], Olav Janus, [[Marje Jurtšenko]], [[Ene Järvis]], [[Peeter Jürgens]], [[Ain Jürisson]], [[Kaidor Kahar]], [[Irmeli Kalamees]], [[Peeter Kaljumäe]], [[Erika Kaljusaar]], [[Liia Kanemägi]], [[Peeter Kard]], [[Peeter Karell]], [[Alina Karmazina]], [[Andrus Kasesalu]], [[Kadri Kilp]], [[Diana Klas]], [[Margus Kobing]], [[Jekaterina Kordas]], [[Kersti Kreismann]], [[Tiia Kriisa]], [[Tamara Kuts]], [[Kertu Köösel]], [[Riho Kütsar]], [[Marta Laan]], [[Aare Laanemets]], [[Kristel Laas]], [[Silvia Laidla]], [[Anu Lamp]], [[Tõnn Lamp]], [[Piret Laurimaa]], [[Lauri Leesi]], [[Aksel Lemberg]], [[Astrid Lepa]], Birgit Lilienthal, [[Lena Barbara Luhse]], Eva Lääne, [[Anne Margiste]], Ele Meltsas, [[Triinu Meriste]], [[Helena Merzin]], [[Raivo Mets]], [[Marje Metsur]], [[Kaie Mihkelson]], [[Tõnu Mikk]], [[Lii Muru]], [[Ain Mäeots]], [[Arvi Mägi]], [[Laine Mägi]], [[Andres Mähar]], [[Haide Männamäe]], [[Tarmo Männard]], [[Märten Männiste]], [[Anne Nael]], [[Kersti Nahkur]], Helen Neier, [[Katrin Nielsen]], [[Henrik Normann]], [[Laura Nõlvak]], [[Enn Nõmmik]], [[Indrek Ojari]], [[Alar Ojastu]], Laura Oks, [[Villem Pabut]], [[Ester Pajusoo]], [[Rita Palatu]], [[Külli Palmsaar]], [[Tiit Palu]], [[Raimo Pass]], [[Ao Peep]], [[Valeri Petrov]], [[Eduard Pissarenko]], [[Mare Pohla]], [[Salme Poopuu]], [[Margus Prangel]], [[Anu Presjärv]], [[Rahel Prosa]], [[Andres Puustusmaa]], [[Elina Pähklimägi]], [[Andres Raid]], [[Küllike Rajasalu]], [[Gert Raudsep]], [[Evi Rauer]], [[Leino Rei]], [[Erich Rein]], [[Anti Reinthal]], [[Elina Reinold]], [[Rene Rekand]], [[Oleg Rogatšov]], [[Riho Rosberg]], [[Erik Ruus]], [[Maila Rästas]], [[Peeter Rästas]], [[Raivo Rüütel]], [[Indrek Saar]], [[Üllar Saaremäe]], [[Riina Salumets]], [[Jüri Samuel]], [[Ain Saviauk]], [[Heino Seljamaa]], [[Jass Seljamaa]], [[Ott Sepp]], [[Eili Sild]], [[Toomas Silm]], [[Endel Simmermann]], [[Piret Simson]], [[Tiit Sukk]], [[Indrek Taalmaa]], [[Margus Tabor]], [[Theresa Maria Talistu]], [[Merle Talvik]], [[Tõnu Tamm (näitleja)|Tõnu Tamm]], [[Lii Tedre]], [[Liina Tennosaar]], [[Tõnu Tepandi]], [[Galina Tikerpuu]], [[Lea Tikerpuu]], [[Kersti Tombak]], [[Heino Torga]], [[Raivo Trass]], [[Emma Tross]], [[Veiko Tubin]], [[Tambet Tuisk]], [[Margus Tuuling]], [[Andris Tuvikene]], [[Taavi Tõnisson]], [[Salme-Riine Uibo]], [[Katariina Unt]], [[Ragnar Uustal]], [[Carita Vaikjärv]], [[Ants Vain]], [[Erle Veber]], [[Jana Volke]], [[Priit Võigemast]], [[Velvo Väli]], Ave Värk, [[Sander Üksküla]] ja [[Siina Üksküla]].

== Vaadatavus ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;3&quot; |Aeg
! rowspan=&quot;2&quot; |Koht¹
! rowspan=&quot;2&quot; |Vaatajaid
! rowspan=&quot;2&quot; |%²
|-
!Aasta
!Kuu
!Nädal
|-
! rowspan=&quot;20&quot; |2026
| rowspan=&quot;5&quot; |jaanuar
|29.12.25*–04.01
|1. koht
|153 000
|14,0
|-
|05.01–11.01
! colspan=&quot;3&quot; |polnud eetris
|-
|12.01–18.01
| rowspan=&quot;2&quot; |5. koht
|113 000
|10,3
|-
|19.01–25.01
|118 000
|10,8
|-
|26.01–01.02
| rowspan=&quot;2&quot; |7. koht
|107 000
|9,8
|-
| rowspan=&quot;4&quot; |veebruar
|02.02–08.02
|110 000
|10,0
|-
|09.02–15.02
! colspan=&quot;3&quot; |polnud eetris
|-
|16.02–22.02
|11. koht
|100 000
|9,1
|-
|23.02–01.03
|10. koht
|112 000
|10,2
|-
| rowspan=&quot;5&quot; |märts
|02.03–08.03
! colspan=&quot;3&quot; |polnud eetris
|-
|09.03–15.03
|6. koht
|99 000
|9,0
|-
|16.03–22.03
|10. koht
|91 000
|8,3
|-
|23.03–29.03
|6. koht
|107 000
|9,8
|-
|30.03–05.04
! colspan=&quot;3&quot; |polnud eetris
|-
| rowspan=&quot;4&quot; |aprill
|06.04–12.04
|4. koht
| rowspan=&quot;2&quot; |104 000
| rowspan=&quot;2&quot; |9,5
|-
|13.04–19.04
|3. koht
|-
|20.04–26.04
|6. koht
|120 000
|11,0
|-
|27.04–03.05
|3. koht
|105 000
|9,6
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |mai
|04.10–10.05
! colspan=&quot;3&quot; |polnud eetris
|-
|11.05–17.05
|9. koht
|92 000
|8,4
|}
:¹ {{väiksem|''Koht Eesti telekanalite saadete vaadatavuse edetabelis.''}}
:² {{väiksem|''Teleauditooriumi osa, kes sarja vaatas.}}
[[Kantar Emor|Emori]] teleauditooriumi ülevaadete põhjal&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Nädala TOP 30 vaadatavamat saadet |url=https://www.kantaremor.ee/nadala-top-30-vaadatavamat-saadet/ |vaadatud=2026-04-16 |väljaanne=Emor |keel=et}}&lt;/ref&gt;.

== Tunnustus ==
=== Nominatsioonid ===
*2019 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]]: parim stsenarist Andra Teede&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/EFTAgala/posts/-efta-2019-televaldkonna-nominendid-on-selgunud-parim-t%C3%B5sielusaade-factual-kodut/2336446516580083/ Eesti filmi- ja teleauhinnad, nominendid.] facebook.com&lt;/ref&gt;
*2020 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]]: parima teleseriaal ja parim naisnäitleja sarjas Helgi Sallo
*2022 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]]: parim teleseriaal
*2023 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]]: parim naisnäitleja sarjas Ülle Lichtfeldt
*2024 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]]: parim naisnäitleja sarjas Ülle Kaljuste, parim meesnäitleja sarjas Raivo E. Tamm
*2025 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]]: parima teleseriaal, parim naisnäitleja sarjas Ülle Lichtfeldt, parim meesnäitleja sarjas Raivo E. Tamm&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609635428/selgusid-eesti-filmi-ja-teleauhindade-nominendid Selgusid Eesti filmi- ja teleauhindade nominendid.] kultuur.err.ee, 17. märts 2025&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Õhtuleht 09-2008&quot;&gt;Rainer Kerge. [https://elu.ohtuleht.ee/297631/vabandage-proua-kas-see-maja-on-onne-tanav-13 &quot;Vabandage, proua, kas see maja on Õnne tänav 13?&quot;] Õhtuleht, 27. september 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dL0Qd&quot;&gt;Jaanus Kulli, [https://elu.ohtuleht.ee/421959/onne-13-saab-teet-kallase-asemel-autoriks-urmas-lennuki &quot;&quot;Õnne 13&quot; saab Teet Kallase asemel autoriks Urmas Lennuki&quot;] Õhtuleht, 9. aprill 2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;861tY&quot;&gt;[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69029361/miljonimang &quot;Miljonimäng&quot;] Eesti Ekspress, 22. veebruar 2006&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mQcAu&quot;&gt;ERR https://web.archive.org/web/20210615080432/https://arhiiv.err.ee/seeria/onne-13/lavastuslik/31/date-asc&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;V7Kqm&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.emor.ee/arhiiv.html?keyword=21 | Pealkiri = Meediauuringud | Väljaanne = Emor | online = 21.02.2009 | arhiivimisaeg = 31.12.2008 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20081231140433/http://emor.ee/arhiiv.html?keyword=21 | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Faktid&quot;&gt;Merlin Mölder &amp; Joosep Tiks: [https://longread.delfi.ee/publik/onne-13-saab-25?id=84149384 &quot;&quot;Õnne 13&quot; saab 25!&quot;]{{Kõdulink|aeg=september 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Delfi, 30. oktoober 2018&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [http://etv.err.ee/onne13 Õnne 13] ETV kodulehel
* {{imdb pealkiri|0468631}}
* [https://www.efis.ee/film/19443 Õnne 13] Eesti filmi andmebaasis
* [https://sky.ee/retrofm/onne-13-30-produtsent-raivo-suviste-meil-viimastel-aegadel-juurde-tulnud-just-noori Produtsent Raivo Suviste: meil on viimastel aegadel juurde tulnud just noori vaatajaid!] intervjuu, sky.ee, 30. oktoober 2023
===Ajakirjanduses===
*[[Ilmar Palli]]. [http://paber.maaleht.ee/?page=TeRa&amp;grupp=artikkel&amp;artikkel=14029 &quot;Õnne&quot;, palju õnne!]. Maaleht, TeRa, 1. jaanuar 2009
* Karilin Engelbrecht. [http://www.postimees.ee/?id=83741 &quot;Õnne 13&quot; tegelased saavad kaante vahele]. Postimees, 18. veebruar 2009
* Kadri Ratt. [http://www.epl.ee/artikkel/464206 Õnne 13 seriaalist ilmus raamat]. Eesti Päevaleht, 2. aprill 2009
* Keit Paju. [https://www.ohtuleht.ee/melu/977836/arvustus-kas-ma-olen-ainuke-kellele-tundub-et-onne-13-on-oma-autentsuse-kaotanud Kas ma olen ainuke, kellele tundub, et „Õnne 13“ on oma autentsuse kaotanud?] ohtuleht.ee, 23. september 2019
* Liisa Ehamaa. [https://4jaleht.postimees.ee/7512202/onne-13-30-aastat-eestlaslikku-fenomeni-ja-selle-instagrami-konto 30 aastat eestlaslikku fenomeni ja selle Instagrami konto.] 4jaleht.postimees.ee, 30. aprill 2022
* [https://kultuur.postimees.ee/8226604/nostalgialaks-esmaspaeval-laheb-eetrisse-onne-13-esimene-osa-etv-j NOSTALGIALAKS: Esmaspäeval läheb eetrisse &quot;Õnne 13&quot; esimene osa.] kultuur.postimees.ee, 9. aprill 2025{{Vikitsitaadid}}

[[Kategooria:Eesti draamasarjad]]
[[Kategooria:Seebiooperid]]
[[Kategooria:Eesti Televisiooni telesaated]]
[[Kategooria:Õnne 13| ]]</text>
      <sha1>4qgxr5qns3unnf1mc74lqybc4chboh0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 1979</title>
    <ns>0</ns>
    <id>163963</id>
    <revision>
      <id>7248725</id>
      <parentid>7247366</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T19:26:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>/* Detsember */</comment>
      <origin>7248725</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16416" sha1="a32sb4yopydv5k0cdn8hj6w03isjq8c" xml:space="preserve">&lt;noinclude&gt;
Sellel leheküljel on loetletud [[1979]]. aastal sündinud tuntud inimesi.
&lt;/noinclude&gt;
{{Sündinud|1979}}
==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Kōichi Dōmoto]], jaapani levilaulja
*[[2. jaanuar]] – [[Tauno Toompuu]], eesti vaimulik
*[[4. jaanuar]] – [[Danuše Nerudová]], Tšehhi majandusteadlane ja ülikooliprofessor
*[[6. jaanuar]] – [[Juris Laizāns]], Läti jalgpallur
*[[7. jaanuar]] – [[Airi Neve]], naiskodukaitse pealik
* 7. jaanuar – [[Christian Lindner]], Saksamaa poliitik
*[[8. jaanuar]] – [[Adrian Mutu]], rumeenia jalgpallur (ründaja)
*8. jaanuar – [[Seol Ki-hyeon]], Lõuna-Korea jalgpallur
*[[9. jaanuar]] – [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]], Rootsi mäesuusataja
*[[12. jaanuar]] – [[Marián Hossa]], Slovakkia jäähokimängija
*[[15. jaanuar]] – [[Martin Petrov]], bulgaaria jalgpallur
*[[16. jaanuar]] – [[Aaliyah]], USA laulja ja näitleja
*[[17. jaanuar]] – [[David Blue]], USA näitleja, kirjanik, produtsent ja režissöör
*[[18. jaanuar]] – [[Paulo Ferreira]], portugali jalgpallur
*[[21. jaanuar]] – [[Jaanis Valk]], eesti näitleja ja dokumentaalfilmide režissöör
*[[27. jaanuar]] – [[Cyprien Richard]], Prantsusmaa mäesuusataja
*[[29. jaanuar]] – [[Christina Koch]], Ameerika Ühendriikide insener ja NASA astronaut
*[[30. jaanuar]] – [[Jaak Urmet]], eesti kirjanik ja kriitik
* 30. jaanuar – [[Reio Aare]], eesti fotokunstnik
* 30. jaanuar – [[Volodõmõr Omeljan]], Ukraina ametnik, mänedžer ja poliitik

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rachelle Lefevre]], Kanada filminäitleja
* 1. veebruar – [[Aino Kaisa Saarinen]], soome murdmaasuusataja 
*[[2. veebruar]] – [[Faní Chalkiá]], Kreeka kergejõustiklane
* 2. veebruar – [[Aleksei Mišin]], Venemaa maadleja
*[[5. veebruar]] – [[Oudekki Loone]], telerežissöör ja politoloogia doktorant
* 5. veebruar – [[Ivo Juurvee]], eesti ajaloolane
*[[7. veebruar]] – [[Tawakul Karmān]], Jeemeni ajakirjanik, poliitik ja inimõiguslane
*[[10. veebruar]] – [[Kristen Viikmäe]], eesti jalgpallur 
*[[11. veebruar]] – [[Brandy Norwood]], USA laulja ja näitleja
*[[13. veebruar]] – [[Mena Suvari]], USA filminäitleja 
* 13. veebruar – [[Rafael Márquez]], Mehhiko jalgpallur
* 13. veebruar – [[Anders Behring Breivik]], norra massimõrvar, kes tappis juulis 2011 Utøya saarel 69 inimest ja Oslos korraldatud pommiplahvatusega 8 inimest
*[[14. veebruar]] – [[Marko Aleksejev]], eesti kõrgushüppaja 
* 14. veebruar – [[Anu Kree]], eesti luuletaja ja proosakirjanik
* 14. veebruar – [[Evelin Verš]], eesti geoloog
*[[15. veebruar]] – [[Oksana Tralla]], Eesti baleriin ja tantsulavastaja
*[[16. veebruar]] – [[Valentino Rossi]], Itaalia autosportlane, endine mootorrattavõidusõitja
*[[17. veebruar]] – [[Cara Black]], Zimbabwe naistennisist 
*[[21. veebruar]] – [[Jennifer Love Hewitt]], USA näitleja ja laulja
* 21. veebruar – [[Maria Soomets]], eesti näitleja
* 21. veebruar – [[Nathalie Dechy]], Prantsusmaa tennisist
* 21. veebruar – [[Piret Bergmann]], eesti kunstnik
*[[23. veebruar]] – [[Anti Reinthal]], eesti näitleja
*[[25. veebruar]] – [[Erkki Sarapuu]], eesti saatejuht
*[[26. veebruar]] – [[Asko Kase]], eesti filmilavastaja
*[[28. veebruar]] – [[Sébastien Bourdais]], Prantsusmaa Vormel 1 sõitja
* 28. veebruar – [[Natalja Murina]], Eesti näitleja
* 28. veebruar – [[Stefan Wessels]], Saksamaa jalgpallur

==Märts==
*[[6. märts]] – [[Tim Howard]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur
*[[11. märts]] – [[Elton Brand]], NBA korvpallur
*[[13. märts]] – [[Jens Filbrich]], saksa murdmaasuusataja
*[[16. märts]] – [[Andrei Stepanov]], Eesti jalgpallur
*[[20. märts]] – [[Ivo Etti]], eesti basskitarrist
*[[21. märts]] – [[Vincenzo Iaquinta]], Itaalia jalgpallur
*[[22. märts]] – [[Aldo Duscher]], Argentina jalgpallur
*[[24. märts]] – [[Toomas Schvak]], eesti kirikuloolane
* 24. märts – [[Kätlin Kontor]], eesti telesaadete toimetaja ja stsenarist
*[[26. märts]] – [[Aigar Kristovald]], eesti korvpallur
*[[27. märts]] – [[Martin Larsson]], Rootsi murdmaasuusataja
*[[29. märts]] – [[Carl Haglund]], Soome poliitik
*[[30. märts]] – [[Norah Jones]], USA laulja

==Aprill==
*[[1. aprill]] – [[Ruth Beitia]], Hispaania kõrgushüppaja
*[[3. aprill]] – [[Aivar Kuusk]], eesti meelelahutustegelane
*[[4. aprill]] – [[Heath Ledger]], Austraalia näitleja
* 4. aprill – [[Toomas Verrev]], eesti kirjanik
*[[5. aprill]] – [[Imany]], Prantsuse laulja
* 5. aprill – [[Timo Hildebrand]], saksa jalgpallur
*[[6. aprill]] – [[Christine Smith]], Playboy modell
* 6. aprill – [[Devon Davis]], USA modell
*[[7. aprill]] – [[Cätlin Jaago]], pärimusmuusik, arranžeerija ja õpetaja
* 7. aprill – [[Erik Moora]], eesti politoloog ja ajakirjanik
*[[9. aprill]] – [[Mario Matt]], Austria mäesuusataja
*[[10. aprill]] – [[Sophie Ellis-Bextor]], Briti laulja
* 10. aprill – [[Zoltán Kővágó]], Ungari kettaheitja 
*[[11. aprill]] – [[Martin Padar]], eesti judomaadleja
*[[12. aprill]] – [[Claire Danes]], USA näitleja
*[[16. aprill]] – [[Christijan Albers]], hollandi vormelisõitja
* 16. aprill – [[Sten A. Hankewitz]], ajakirjanik
*[[18. aprill]] – [[Anthony Davidson]], Suurbritannia vormelisõitja
* 18. aprill – [[Jari Ketomaa]], soome rallisõitja
* 18. aprill – [[Maria Faust]], eesti saksofonist ja helilooja
* 18. aprill – [[Kalev Kallemets]], Eesti ettevõtja ja poliitik
*[[19. aprill]] – [[Kate Hudson]], USA näitleja
*[[21. aprill]] – [[Karin Rask]], eesti näitleja ja moelooja
*[[22. aprill]] – [[Ivar Tröner]], eesti filosoof
*[[23. aprill]] – [[Jaime King]] (ka James King), ameerika näitleja ja modell 
* 23. aprill – [[Lauri Johannes Ylönen]], soome laulja ja laulukirjutaja
*[[24. aprill]] – [[Tor Henning Hamre]], Norra jalgpallur
*[[25. aprill]] – [[Andreas Küttel]], Šveitsi suusahüppaja
* 25. aprill – [[Mele Pesti]], eesti Ladina-Ameerika kultuuri asjatundja
* 25. aprill – [[Vânia Neto]], Portugali poliitik ja jurist
*[[27. aprill]] – [[Sergei Novikov (laskesuusataja)|Sergei Novikov]], Valgevene laskesuusataja

==Mai==
*[[1. mai]] – [[Lars Berger]], norra murdmaasuusataja
*[[2. mai]] – [[Joseph Elanga]], Kameruni jalgpallur
*[[4. mai]] – [[Elco van der Geest]], Hollandis sündinud Belgia judoka
*[[6. mai]] – [[Gerd Kanter]], eesti kettaheitja
*[[10. mai]] – [[Andrei Lobov]], Eesti ühiskonnategelane
*[[13. mai]] – [[Märt Uustalu]], eesti ajaloolane
*[[14. mai]] – [[Carlos Tenorio]], Ecuadori jalgpallur
* 14. mai – [[Kristjan Press]], eesti maadleja
*[[17. mai]] – [[Jimmie Åkesson]], Rootsi poliitik
*[[19. mai]] – [[Diego Forlán]], Uruguay jalgpallur
*[[23. mai]] – [[Raido Lilleberg]], eesti trummar
*[[26. mai]] – [[Andris Kulbergs]], Läti poliitik
*[[28. mai]] – [[Jan Jõgis-Laats]], on eesti ajakirjanik
* 28. mai – [[Tanel Saar (kunstnik)|Tanel Saar]], eesti kunstnik
*[[29. mai]] – [[Arne Friedrich]], saksa jalgpallur
* 29. mai – [[Ella Gjømle]], norra murdmaasuusataja
*[[30. mai]] – [[Fabian Ernst]], saksa jalgpallur

==Juuni==
*[[1. juuni]] – [[Craig Olejnik]], Kanada näitleja
*[[5. juuni]] – [[Olari Suislep]], eesti maadleja
*[[6. juuni]] – [[Linda Kaljundi]], eesti ajaloolane
*[[8. juuni]] – [[Aleksei Kozlov (uisutaja)|Aleksei Kozlov]], Eesti iluuisutaja
* 8. juuni – [[Arto Järvinen]], soome muusik
*[[11. juuni]] – [[Tõnu Endrekson]], eesti sõudja
*[[12. juuni]] – [[Diego Milito]], Argentina jalgpallur
* 12. juuni – [[Anna Bogali-Titovets]], Venemaa laskesuusataja
*[[13. juuni]] – [[Yoko Alender]], Eesti poliitik
* 13. juuni – [[Marku Lamp]], Eesti riigiametnik
* 13. juuni – [[Valmar Veste]], eesti ettevõtja ja poliitik
*[[15. juuni]] – [[Julia Nesterenko]], valgevene jooksja
* 15. juuni – [[Tiit Terik]], Eesti poliitik
*[[18. juuni]] – [[Brian McKeever]], Kanada murdmaa- ja laskesuusataja
* 18. juuni – [[Toomas Lott]], eesti filosoof
*[[21. juuni]] – [[Kóstas Katsouránis]], kreeka jalgpallur
* 21. juuni – [[Chris Pratt]], USA filminäitleja
*[[25. juuni]] – [[Marko Albert]], eesti triatleet

==Juuli==
*[[2. juuli]] – [[Diana Gurtskaja]], laulja
* 2. juuli – [[Kris Meeke]], Suurbritannia rallisõitja
* 2. juuli – [[Walter Davis (kolmikhüppaja)|Walter Davis]], USA kergejõustiklane 
*[[3. juuli]] – [[Ludivine Sagnier]], prantsuse modell ja näitleja
*[[4. juuli]] – [[Siim Kabrits]], eesti poliitik ja ettevõtja
*[[5. juuli]] – [[Amélie Mauresmo]], prantsuse tennisist 
*[[6. juuli]] – [[Pia Paris]], kunstnik, eesti ajakirjanik ja õpetaja
*[[10. juuli]] – [[Shane West]], ameerika näitleja
*[[11. juuli]] – [[Raio Piiroja]], eesti jalgpallur
* 11. juuli – [[Lauris Reiniks]], läti laulja
*[[14. juuli]] – [[Axel Teichmann]], saksa murdmaasuusataja
*[[17. juuli]] – [[Robin Szolkowy]], Saksamaa iluuisutaja
*[[18. juuli]] – [[Daina Opolskaitė]], leedu kirjanik
* 18. juuli – [[Julia Smoli]], Eesti ettevõtja, treener ja poliitik
* 18. juuli – [[Mélina Robert-Michon]], prantsuse kettaheitja
*[[20. juuli]] – [[Miklós Fehér]], ungari jalgpallur
*[[22. juuli]] – [[George Grey]], Kanada murdmaasuusataja
*[[28. juuli]] – [[Kārlis Vērdiņš]], läti luuletaja, kriitik ja kirjandusteoreetik
*[[31. juuli]] – [[Jürgen Rooste]], eesti luuletaja
* 31. juuli – [[Sven Schulze]], Saksamaa poliitik

==August==
*[[2. august]] – [[Susanne Bormann]], saksa näitleja
*[[3. august]] – [[Evangeline Lilly]], Kanada filminäitleja
* 3. august – [[Maria Haukaas Storeng]], Norra laulja
*[[4. august]] – [[Patryk Dominik Sztyber]], poola muusik
*[[5. august]] – [[Anneli Rahkema]], eesti näitleja
*[[8. august]] – [[Maria Mälksoo]], eesti politoloog
* 8. august – [[Kalev Kruus]], eesti spordiajakirjanik, spordikommentaator ja telesaatejuht
*[[11. august]] – [[Elis Aunaste]], eesti ajakirjanik
*[[13. august]] – [[Kasia Smutniak]], Poola-Itaalia näitleja
*[[15. august]] – [[Tong Jian]], Hiina iluuisutaja
*[[15. august]] – [[Cassandra Lynn]], USA modell
*[[17. august]] – [[Arnold Oksmaa]], Eesti laulja
*[[18. august]] – [[Anton Vill]], eesti kunstnik
*[[19. august]] – [[Jaanus Remm]], eesti zooloog ja muusik
* 19. august – [[Ivan Geško]], ukraina kergejõustiklane
* 19. august – [[Artem Sõtnõk]], Ukraina jurist ja riigiametnik
*[[21. august]] – [[Kenneth Karp]], eesti kabetaja
* 21. august – [[Karol Kuntsel]], eesti näitleja
* 21. august – [[Kelis]], Ameerika Ühendriikide laulja
* 21. august – [[Joel Griffiths]], Austraalia jalgpallur
*[[24. august]] – [[Orlando Engelaar]], Hollandi jalgpallur
*[[25. august]] – [[Philipp Mißfelder]], Saksamaa poliitik 
*[[26. august]] – [[Marianna Longa]], Itaalia murdmaasuusataja
*[[27. august]] – [[Rusty Smith]], USA kiiruisutaja
* 27. august – [[Karel Rachůnek]], Tšehhi jäähokimängija
* 27. august – [[Serhi Dotsenko]], Ukraina endine poksija
* 27. august – [[Aaron Paul]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja
*[[29. august]] – [[Kristjan Rahnu]], eesti kümnevõistleja

==September==
*[[1. september]] – [[Karam Jābir]], egiptlasest Kreeka-Rooma maadleja
*[[2. september]] – [[Aleksandr Povetkin]], Venemaa poksija
*[[3. september]] – [[Júlio César Soares Espíndola]], Brasiilia jalgpallur
*[[5. september]] – [[Laur Viirand]], eesti ajakirjanik
*[[7. september]] – [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolesov]], Venemaa kabetaja
*[[8. september]] – [[P!nk]], USA laulja
*[[11. september]] – [[Éric Abidal]], Prantsusmaa jalgpallur
* 11. september – [[Märt Põder]], eesti filosoof
*[[13. september]] – [[Varteres Samurgašev]], armeenia päritolu Venemaa maadleja
*[[14. september]] – [[Ivica Olić]], Horvaatia jalgpallur
*[[17. september]] – [[Kaarel Piirimäe]], eesti ajaloolane
*[[21. september]] – [[Richard Dunne]], Iirimaa jalgpallur
*[[26. september]] – [[Taavi Rõivas]], Eesti poliitik
*[[27. september]] – [[Sirli Pehme]], eesti mahepõllumajanduse spetsialist
* 27. september – [[Maria Artemtšuk]], Eesti kirjandusteadlane
*[[28. september]] – [[Bam Margera]], näitleja, rulataja
* 28. september – [[Juri Patrikejev]], Armeenia maadleja
*[[29. september]] – [[Gaitana]], Kongo juurtega Ukraina laulja ja laulukirjutaja
*[[30. september]] – [[Primož Kozmus]], Sloveenia vasaraheitja
*30. september – [[Andy van der Meyde]], hollandi jalgpallur

==Oktoober==
*[[1. oktoober]] – [[Florin Salam]], Rumeenia laulja
*[[4. oktoober]] – [[Epp Kärsin]], eesti koolitaja
*[[10. oktoober]] – [[Nicolás Massú]], Tšiili tennisist 
*[[11. oktoober]] – [[Gabe Saporta]], laulja ja basskitarrist
*[[12. oktoober]] – [[Leo Aleksander Siiman]], eesti füüsik ja pedagoogikateadlane
*[[13. oktoober]] – [[Wes Brown]], Inglismaa jalgpallur, kaitsja 
* 13. oktoober – [[Mamadou Niang]], Senegali jalgpallur, ründaja 
* 13. oktoober – [[Kaupo Kruusvee]], eesti jurist
*[[15. oktoober]] – [[Jekaterina Golovatenko]], Eesti iluuisutaja
*[[17. oktoober]] – [[Kimi Räikkönen]], soome autovõidusõitja
*[[25. oktoober]] – [[Olga Gerassimenko]], Eesti arvutilingvist
*[[30. oktoober]] – [[Kaire Olt]], eesti nahakunstnik
* 30. oktoober – [[Xavier Espot Zamora]], Andorra poliitik
* 30. oktoober – [[Yukie Nakama]], jaapani näitleja ja poplaulja
* 30. oktoober – [[Jana Lass]], eesti farmaatsiateadlane
*[[31. oktoober]] – [[Simão Sabrosa]], Portugali jalgpallur
* 31. oktoober – [[Jan Trei]], Eesti munitsipaalpoliitik
* 31. oktoober – [[Ricardo Dwayne Fuller]], Jamaica jalgpallur, ründaja

==November==
*[[1. november]] – [[Deniss Boroditš]], Eesti poliitik 
*[[6. november]] – [[Lamar Odom]], USA korvpallur 
*[[10. november]] – [[Ilkka Jääskeläinen]], soome laulja
*[[12. november]] – [[Cián O'Connor]], Iirimaa ratsasportlane 
* 12. november – [[Coté de Pablo]], Tšiili päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja
*[[14. november]] – [[Vitalij Aab]], Saksamaa jäähokimängija
*[[17. november]] – [[Mikel Astarloza]], Hispaania jalgrattur
*[[18. november]] – [[Nate Parker]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[20. november]] – [[Dmitri Bulõkin]], vene jalgpallur
*[[21. november]] – [[Vincenzo Iaquinta]], Itaalia jalgpallur
*21. november – [[Alex Tanguay]], Kanada jäähokimängija
*[[24. november]] – [[Ott Heinapuu]], eesti ajakirjanik, folklorist ja luuletaja
* 24. november – [[Casey Johnson]], USA seltskonnategelane
*[[26. november]] – [[Massimiliano Blardone]], Itaalia mäesuusataja
*[[30. november]] – [[Chris Atkinson]], Austraalia autovõidusõitja 
* 30. november – [[Andrés Marcelo Nocioni]], Argentina korvpallur 
* 30. november – [[Nikolina Angelkova]], Bulgaaria poliitik

==Detsember==
*[[3. detsember]] – [[Gunnar Koitsaar]], eesti õpetaja ja kaitseväelane
*[[4. detsember]] – [[Jay DeMerit]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur
*[[5. detsember]] – [[Michael Gruber]], Austria kahevõistleja
* 5. detsember – [[Niklas Hagman]], Soome jäähokimängija (ründaja) 
* 5. detsember – [[Khumiso Ikgopoleng]], Botswana poksija
*[[8. detsember]] – [[Christian Wilhelmsson]], rootsi jalgpallur
* 8. detsember – [[Alexander Gerd Krauß]], Saksamaa poliitik
*[[12. detsember]] – [[Priit Kutser]], Eesti poliitikategelane
*[[13. detsember]] – [[Kadri Lepp]], eesti näitleja
* 13. detsember – [[Annika Arras]], eesti suhtekorraldaja ja koolitaja
*[[14. detsember]] – [[Michael Owen]], inglise jalgpallur
* 14. detsember – [[Samit Basu]], India kirjanik
*[[16. detsember]] – [[Mowen Boino]], Paapua Uus-Guinea kergejõustiklane
*[[21. detsember]] – [[Kristjan Sarv]], eesti näitleja
*[[22. detsember]] – [[Petra Majdič]], Sloveenia murdmaasuusataja
* 22. detsember – [[Kim Herold]], soome laulja, helilooja ja modell
*[[23. detsember]] – [[Yukifumi Murakami]], jaapani meesodaviskaja
*[[24. detsember]] – [[Pang Qing]], Hiina iluuisutaja
*[[26. detsember]] – [[Indrek Tiigi]], eesti arhitekt
* 26. detsember – [[Kulno Malva]], eesti muusik
*[[28. detsember]] – [[Maksim Smirnov]], Eesti jalgpallur
* 28. detsember – [[Noomi Rapace]], rootsi näitleja
*[[30. detsember]] – [[Yelawolf]], Ameerika räppar
*30. detsember – [[Flávio Amado]], Angola jalgpallur
*[[31. detsember]] – [[Josh Hawley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist

[[Kategooria:Sündinud 1979| ]]</text>
      <sha1>a32sb4yopydv5k0cdn8hj6w03isjq8c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tsensuur</title>
    <ns>0</ns>
    <id>167643</id>
    <revision>
      <id>7248833</id>
      <parentid>7121727</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T04:03:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248833</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="28006" sha1="44a2qy6zq8o2fddsrli9bi0e22m7apv" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=aprill}}
[[Fail:VAE_Websitesperre.png|pisi|Mõne riigi, nagu Saudi Araabia, Põhja-Korea, Kuuba, Iraani, Venezuela ja Hiina Rahvavabariigi valitsused piiravad oma riigi elanikel teatud Interneti-sisule juurdepääsu ideoloogilistel, poliitilistel ja/või usulistel põhjustel.]]
[[Fail:Censorship.svg|pisi|Tsensuuri tähistav logo]]
'''Tsensuur''' on [[ajakirjandus]]e, trüki[[teos|teose]], lavateose (sh [[näidend|näidendi]]), [[raadio]]- ja [[televisioon|televisioonisaate]], [[film|filmi]], [[muusika|heliteose]], kujutava [[kunst]]i väljapaneku, teadustöö, ettekande, stsenaariumi, kava jmt eelnev või järgnev läbivaatamine [[riigiasutus]]e või [[eraõigus]]liku [[omand|omaniku]] poolt eesmärgiga piirata [[teave|teabe]] jõudmist üldsuseni. Tsensuuriga võib piirata [[eneseväljendus]]t ([[enesetsensuur]]) ja [[sõnavabadus]]t (sõnavabaduse all ei mõelda siin üksnes sõnalist väljendust). Tsensuuri tulemusel ei saa üldsus täielikku teavet. Tsensuuriga saab mõjutada [[avalik arvamus|avalikku arvamust]].

[[Valitsus]] loob tsensuuri [[institutsioon]]e, mis [[kontroll]]ivad avalikku teavet, sh vormistust, levitamist ja sellega tegelevaid isikuid. Tsensuur võib olla seotud [[moraal]]i, [[religioon]]i, mingi inimtegevuse alaga vms. [[Poliitiline võim]] ([[riik]] või [[sotsiaalne grupp]]) kehtestab tsensuuri [[seadusandlus|seadus]]e, mingi [[tava]], [[kirjutamata seadus]]te ja nn [[telefoniõigus]]e abil. Viimasel juhul võib tsensuur olla ka siis, kui seda ei ole seadusega kehtestatud ja tsenseerimiskäske jagatakse nii, et neist ei jääks jälge. Tsensuuriga võib kaasneda väärteabe ([[desinformatsioon]]i) levik, see aitab varjata tsensuuri tegelikke eesmärke.

Tsensuuri põhjendatakse teabe leviku piiramise vajaduse ja õigusega, et tagada [[avalik kord]], [[kõlblus]] ning inimese õigused, vabadused, [[tervis]], [[au]] ja [[hea nimi]]. Seadusega võib kehtestada korra, mis keelab teatavaks saanud [[riigisaladus|riigi-]] või [[ärisaladus|ärisaladuse]] või asutusesisese teabe edastamise. Teabele juurdepääsu võidakse piirata ka perekonna- ja [[eraelu]] kaitseks või õigusemõistmise huvides. Teabele juurdepääsu saab piirata [[Isikuandmete kaitse seadus|andmekaitse-]] või tsensuuriseadusega, kuid ka bürokraatlike vahenditega. Tsensuur esineb mingil kujul paljudes, sh [[demokraatia|demokraatlikes]] riikides.

==Eel- ja järeltsensuur==
{{Vaata| Eeltsensuur}}
{{Vaata| Järeltsensuur}}

Tsensuur võib teabe sisusse, vormistamisse või levitamisse sekkuda enne (eeltsensuur) või pärast (järeltsensuur) avalikustamist. Tõkestav eeltsensuur võib eemaldada kirjutisest, videost, filmist jms lõike või kõrvaldada näituselt jm kujutava kunsti teoseid või teksti ümber sõnastada või muuta teksti, pildi või filmi jne põhitähendust. 

Esineb ka [[postitsensuur|postitsensuuri]], mis avab kirju, ajakirjandust jt postisaadetisi ning võib muuta teksti loetamatuks või kõrvaldada saadetise. Postitsensuur võib olla niihästi täiesti salajane kui ka seaduslik (nt sõjaajal või kinnipeetavate jälgimiseks).

Karistav järeltsensuur võib hävitada raamatuid, maale või filme, korjata müügilt perioodilisi väljaandeid või sundida autoril või vahendajal oma tööd ja [[looming]]ut avalikult kahetsema. Halvemal juhul võib eel- või järeltsensuuriga kaasneda vangistamine, piinamine või isegi hukkamine. Mõni autor võib olla ebasoovitav mõnes välisriigis või on oht, et teda represseeritakse seal õigusvastaselt.

Seaduslik tsensuur või poliitilise võimu (nt võimulolev partei) või sotsiaalse grupi (nt klann) kehtestatud tingimused võivad viia avalikus elus osaleja [[enesetsensuur]]ini, mis avaldub nt hoidumises mõnest hoiakust, mõtteviisist, väljendusviisist, teemast.

==Enesetsensuur==

Enesetsensuur on enda tegevuse tsenseerimine sageli ilma (ametliku) välise surveta. Enesetsensuur näitab autori suhtumist oma teosesse enne loomist ja loomisprotsessis. Enesetsensuur avaldub mingi teema, väljendi, väljendusviisi või -vormi vältimises. Autor püüab otse ütlemise asemel panna mõtte ridade vahele (nn Aisopose keel) jne. 

Enesetsensuuri põhjus on kartus, hirm. [[Tiit Hennoste]] sõnul: &quot;Inimesed ei julge avalikult öelda&quot;. Sellel võib olla nii psühholoogilisi kui ka sotsiaalseid põhjusi. Viimaste hulgas on kartus tagakiusamise, repressioonide, halvakspanu, avaliku kriitika jm ees.&lt;ref name=&quot;MgMod&quot; /&gt; Järelevalve loodava üle võib olla poliitiline. 1980. aastaiks olid eesti autorid NSV Liidu poliitilise järelevalvega kohanenud: &quot;...enamus kirjanikest mõtleb kõik hoolikalt läbi, enne kui midagi paberile paneb. Ent valmiskirjutatut loeb mitme pilguga: sõbra ja vaenlase, parteilase ja parteitu pilguga. Et enamus kirjanikkonnast oli tsensuuriga kohanenud, näitab seegi, et [[perestroika]] saabudes polnud nimetamisväärselt sahtlisseisnud asju trükki anda.&quot; &lt;ref&gt;[[Kaljo-Olev Veskimägi]], &quot;Nõukogude unelaadne elu. Tsensuur Eesti NSV-s ja tema peremehed&quot;. Tallinn 1996. lk 266&lt;/ref&gt;

==Tsensuuri liike ja vorme ==

* Moraalitsensuur – ühiskonnas või sotsiaalses grupis kehtiva moraalinormi rikkumise (nt obstsöönsuste, pornograafia, vägivalla avaliku esitamise) keelamine, piiramine või takistamine kas seaduse või tavadega.
* Korporatiivne tsensuur – mingi sotsiaalse, ameti- või huvigrupi seatud piirangud ja keelud kas nende mõju all olevale või üldisele avalikule sõnale, kui see neid kahjustab või näitab negatiivses valguses. Korporatiivne tsensuur on seotud ühenduse, organisatsiooni, ettevõtte vajadusega säilitada oma [[korporatiivne identiteet]]. 
* Religioonitsensuur – mingile religioonile võõra seisukoha ja väljendi tõrjumine, keelamine, kõrvalejätmine või sellest hoidumine.
* Sõjaväetsensuur – keeld edastada konfidentsiaalset ja salastatud teavet üldsusele.
* Poliitiline tsensuur – võimul olevate jõudude tegevus selleks, et kas seaduse või mõjuvõimuga takistada neile ebasobivate seisukohtade avaldamist.

==Tsensuuri kronoloogia==

'''Algaeg Euroopas'''
*1471 – paavst [[Sixtus IV]] kehtestas trükiste eelkontrolli
*1515 – Lateraani kirikukogu otsusega loodi rooma-katoliku kiriku tsensuurikomisjon
*1557 – esimene keelatud trükiste nimestik
*1559 – koostati keelatud raamatute nimekiri ehk &quot;[[Index librorum prohibitorum]]&quot; (kehtis katoliiklikes maades), nimekirju uuendati pidevalt, ajaga kogunes keelatud raamatuid üle 4000. Nimekirjad tühistati aastal 1965
*16. sajand – Euroopa protestantlikes maades (kuningavõim kirikuvõimust lahus) tekkis riiklik tsensuur, mille eesmärk on takistada katoliku paavstide propagandat ja kaitsta reformitud kirikus levitatavat protestantlikku õpetust
  
'''18. sajand ja 19. sajandi esimene pool Venemaal'''
*1710–1917 Eestis reguleerisid trükisõna kasutamist Vene tsaaririigi seadused ja ukaasid, kohaliku aadli ja ka kiriku kontroll. Eraldi tsensuuriseadus puudus (kuni 19. sajandini)
*1783 – kehtestati politseivõimude kontrolliõigus ja kontrollimise kord
*1796 – keelati varem lubatud, ehkki kontrolli all olnud eratrükikojad ning riigi viies linnas asutati esimesed tsensuurikomiteed (sealhulgas Riias)
*Keelati kõik 1789. aastal ilmunud trükised
*1799 – alustas tööd Eestimaa kubermangu tsensor Tallinnas
*1800 – keelati välismaalt raamatute sissevedu
*Ülikoolide juurde loodi tsensuuriorganid (1803–1809 on eestikeelsete tekstide tsensoriks eesti keele lektor F. D. Lenz)
*1804 – tsensuuriseadus
*1826 – tsensuurimäärus kohustas lugema &quot;ridade vahelt&quot; ja lubas tsensoril teha sisulisi parandusi, asutati kõrgem tsensuurikomitee
*1828 – tekstide parandamise asemel hakati probleemsete lõikude või arvatava ebasoovitava suunitluse korral keelama kogu teksti
* Asutati kogu maa piirides toimiva võimuga [[Tsensuuri Peavalitsus]] asukohaga Peterburis
*1832 – määrus perioodiliste trükiste asutamise kohta (loa saamiseks kooskõlastamine 12 instantsis)
*1848–1855 töötas salajane järelevalvekomitee 
*1850–1851 tsensuurireform Baltikumis: Tartus ja Tallinnas hakkas tegutsema üksiktsensor
*1851–1869 [[Carl Ferdinand Mickwitz]] oli tsensori abi eestikeelse trükisõna alal
*1865–1905 kehtivad nn trükiasjade ajutised määrused 
 
'''Tsensuur Baltimaadel 19. sajandi teisest poolest 1918. aastani''' 
*1865 – loodi [[Trükiasjade Peavalitsus]], mis allus siseministeeriumile. Lubasid perioodiliste väljaannete asutamiseks andis minister. Kuni 1905. aastani tehti ajakirjandusasjade ohjeldamiseks trükiasjade ajutistesse määrustesse üle poole tuhande täienduse. 
[[File:Eesti Postimehe lisalehe jalus, 1871.png|thumb|300px|Eesti Postimehe lisalehe jalus koos venekeelse märkega tsensori kinnituse kohta (1871)]]
*1869 – viidi eestikeelsete trükiste tsensuur üle Riiga&lt;ref&gt;[[Vello Paatsi]], [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/25182 Miks eestikeelsete trükiste tsensuur kolis 1869. aastal Riiga?], Keel ja Kirjandus, 2015. nr 7, lk 497–499&lt;/ref&gt;. Tsensor [[Mihhail Suigusaar]]. 
*1879–1882 tsensor [[Peeter Mets]]
*1884 – tsensuur viidi Tartusse, 1884–1892 tsensor [[Eugen Jannsen]] 
*1885 – Tallinnas väliskirjanduse tsensor [[Jüri Truusmann]]
*1892–1903 tsensor [[Jaan Jõgever]]
*1903–1905 tsensor [[Zinovi Babanov]]
*1905 avalik võitlus eeltsensuuri vastu (Jaan Tõnisson); uus trükiseadus asendas eeltsensuuri järeltsensuuriga
*1905–1908 [[sõjaseisukord]], eriseadused; 1914–1917 kehtis sõjatsensuur
*1917 mai – Ajutise Valitsuse trükivabaduse määrus; 1917 oktoober – 1918 jaanuar: enamlaste eeltsensuur
* 1918 jaanuarist novembrini Saksa okupatsiooni aegne tsensuur
 
=== Tsensuur Eesti Vabariigis 1918–1940 ===

Põhiseaduste järgi ei olnud Eestis (trükitoodete) tsensuuri, kuid sõnavabadust võis kitsendada kõlbluse ja riigi kaitseks. Vabadussõja algul, 1918. aasta detsembris keelati ajaleht [[Kommunist (ajaleht)|Kommunist]], mille väljaandmine läks seejärel põranda alla. Hiljem keelati veel mitu kommunistlikku väljaannet ja [[Ralf Rond]]i luulekogu ''27''&lt;ref name=&quot;PFNED&quot; /&gt;.

[[Konstantin Päts]] on 28. mail 1920 öelnud Eesti Asutavas Kogus: &quot;Mis on tsensuur? Tsensuur on oma sisu järgi sõna- ja trükivabaduse jne kitsendamine. Kui põhiseadus lubab vabadusi kitsendada kõlbluse jne kaitseks, siis lubab ta nende avalduste tsenseerimist, siis on meil ju tsensuur. Võib ju olla, et ta tsensuuri nime ei kanna, kuid sisu järgi on see instituut võimalik.&quot; Asutava Kogu protokollid, 28. mail 1920, protokoll nr 134, veerg 605.

*1918–1923 kehtisid nn trükiasjade ajutised määrused.
*1918 lõpp – 1920 aprill: sõjatsensuur.
*6. november 1919 – sõjavägede ülemjuhataja sundmäärusega keelati ilma loata filmivõtete tegemine sõjaliinil ja seljataga.&lt;ref name=&quot;IZY2y&quot; /&gt;
*1920–1940 põhiseaduse järgi trükitoodete tsensuuri ei olnud; oli [[filmitsensuur]] (poliitilise politsei, haridusministeeriumi, kindralstaabi ja Tallinna koolivalitsuse esindajad)&lt;ref name=&quot;YAMPQ&quot; /&gt;; 1928. aastal oli alla 16-aastastel kinos käimine sisuliselt keelatud.&lt;ref name=&quot;rJtKt&quot; /&gt;
*1923 – [[Trükiseadus|trükiseadus (1923)]]; 1924 lisati selle juurde keelatud andmete nimekiri.
*1924 – kehtestati pärast kommunistide mässukatset eeltsensuur, ajalehti vaatas läbi kapten Landsberg&lt;ref name=&quot;wfEQo&quot; /&gt;.
*1925 – kehtestati siseministri sundmäärusega kaitseseisukorra maa-alal filmide kontroll.
*Põhiseaduslik kriis, 1933 augustis kehtestati kaitseseisukord kogu riigis, eelkontroll ajakirjanduse üle.
*1933 septembris uue trükiseaduse eelnõu (loataotlemise kord loodavatele väljaannetele, piirangud).
*1935 – võeti vastu [[Kinoseadus (1935)|kinoseadus]], loodi filmiinspektori ametikoht ([[Artur Adson]]).
*1938 – [[trükiseadus]], mis kodifitseeris kõik vahepeal kehtestatud piirangud.
  
'''Tsensuur Eestis 1940–1990'''
*1940 – loodi&lt;ref&gt;Madis Aesma, [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/504ea902-f788-4b5a-8a62-3fca6f36276c/content Nõukogude tsensuurisüsteemi loomine ja organisatsiooniline väljakujunemine Eesti NSV-s 1940-41 ja 1944-53]&lt;/ref&gt; trükitoodete, avalike ettekannete tekstide, raadio- ja telesaadete, filmide, raamatukogude ja välismaalt postiga saabuvaid trükiste kontrolli ja tsensuuriga tegelenud [[ENSV Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsus|Eesti NSV Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsus]], ülemaks [[Olga Lauristin]]. Algas keelatud autorite ja trükiste nimekirjade koostamine&lt;ref&gt;ENSV Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsuse Ülema käskkiri Nr. 23: [9. mail 1941. a.: nimestik eestikeelsetest raamatutest, mis kuuluvad kõrvaldamisele ENSV raamatukogudest ja -kauplustest, Eesti NSV [[Glavlit]] [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:104742]&lt;/ref&gt;
*1940–1941 hävitati üle 200 000 raamatu. Tsensorid olid [[Hilda Moosberg]], [[Arkadi Uibo]]
*1941–1944 [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal on tsenseerimine [[Eesti Omavalitsuse Haridusdirektoorium]]i, [[Rahvakasvatuse Peavalitsus]]e ja [[Sisedirektoorium]]i allasutuste käes. Trükiseid tsenseerisid Rahvakasvatuse Peavalitsuse Kirjastusamet ja [[Eesti kindralkomissariaat|kindralkomissariaa]]di alluvuses töötav ''[[Amt für Verlagswesen]].''
*1944. aasta septembris taastas Nõukogude võim oma tsensuuri.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20260106103934/http://193.40.192.80/viewer/en/nlib-digar:104742/390205/page/1 ENSV Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsuse Ülema käskkiri Nr. 23: 9. mail 1941. a.: nimestik eestikeelsetest raamatutest, mis kuuluvad kõrvaldamisele ENSV raamatukogudest ja -kauplustest.], 2. trükk, 1946&lt;/ref&gt; Kohe pärast sõda on tsensoriks [[Eduard Ertis]], Järvamaal [[Endel Sõgel]], Pärnus [[Gustav Naan]] jmt.&lt;ref name=&quot;rovUD&quot; /&gt; 1950. aastate lõpuni jätkus raamatute keelamine ja hävitamine, neil aastail algas ka nõukogude autorite keelamine.
*1960. aastail poliitilis-ideoloogiline tsensuur mõneti lõdvenes, kuid hakkas koos stagnatsiooniga 1970. aastail jälle tugevnema.
*1983. aasta juulis asus seoses ulatusliku kaadrivahetusega partei- ja järelevalveorganites tsensuuri senise ülema [[Arnold Adams]]i asemel ametisse [[Kurt Ingerman]] .
*1980. aastate teisel poolel (perestroika, [[avalikustamine]]) ideoloogiline tsensuur tugevnes: ehkki Venemaal lubati avalikkusse teoseid, mida varem ei lubatud, tegi EKP Keskkomitee (EKP KK I sekretär [[Karl Vaino]], EKP KK ideoloogiasekretär [[Rein Ristlaan]]) ajaloo valusaid küsimusi käsitlevate teoste avaldamisele ja avalikele esinemistele äärmuslikke takistusi (autorite tagakiusamine, vastutavate toimetajate kõrvaldamine, trükimasinate seiskamine, psühholoogiline surve, jälitustegevus jm)

=== Tsensuur Eestis Nõukogude okupatsiooni ajal ===

Tsensuuri võib teostada selleks loodud asutuse abil. Nõukogude Liidus teostas tsensuuri [[Trükistes Riikliku Saladuse Kaitse Peavalitsus]] (mitteametliku lühendnimega [[Glavlit]]). Eestis teostas tsensuuri [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus]]. See asutus allus otse peavalitsusele Moskvas ning asus Tallinnas [[Pärnu maantee]] 10. Eri aegadel kandis ta veidi erinevaid nimesid, näiteks 1990. aastal oli see NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Trükistes ja Teistes Massiteabevahendites Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus. 1974. aastal võrdsustati asutus komiteedega, millega anti talle õigusi juurde.&lt;ref&gt;[[Kaljo-Olev Veskimägi]], &quot;Nõukogude unelaadne elu. Tsensuur Eesti NSV-s ja tema peremehed&quot;. Tallinn 1996, lk 50, 51.&lt;/ref&gt;

Eesti NSV Glavliti ülesanne oli jälgida, et riigi- ja ametisaladusi ei avaldata. Ent Glavlit teostas ka ideoloogilist järelevalvet koostöös partei kohalike osakondade ja riigiasutustega. Asutuse nimele vaatamata teostati tsensuuri ka näituste, teatrite, filminduse, raadio ja televisiooni üle. Mõnikord sekkus ka üleliiduline tsensuur, kellele kohalik asutus pidi kõigist oma probleemidest ja tegevustest kogu aeg ette kandma. Nii näiteks loeti ka Moskvas mitmekordse valve all olnud ajakirja [[Looming (ajakiri)|Looming]]. Pealegi oli Loomingu sõjaeelne osa suletud [[erifond]]i ja selle kohta ei lubanud [[EKP Keskkomitee]] ja [[Eesti NSV Kirjastuskomitee]] avaldada isegi bibliograafiat, kuigi see oli koostatud.

Tsensuur tegi ka koostööd teiste järelevalveasutustega (nagu [[KGB]]). Vajaduse korral loodi asutustes eriosakonnad. Postisaadetisi jälgiti ja kõrvaldati, kirju võidi avada ning kohati loetamatuks muuta. Tsensuur oli salajane. Tsensuuri teostamisel püüti hoiduda jälgede jätmisest: korraldusi anti telefoni teel, tsensuuriga suhtlevat töötajat sunniti teksti muutma või parandusi tegema jne. See võimaldas parteil ja järelevalveasutustel väita, et tsensuuriga ei tegele võimul olevad tegelikud otsustajad, vaid et see on vabade kodanike algatus. Tegelikkult võis tsensor koostöös parteiorganitega panna kogu teose keelu alla või keelata näituse avamise, kui avaldaja keeldus teksti muutmast või kuraator pilti näituselt kõrvaldamast jne.

Eel- ja järeltsensuuriga avastatud puuduste eest vastutasid nii autor kui ka teabe avaldanud, trükise väljaandnud, näituse korraldanud, filmi tootnud jne asutuse või organisatsiooni juht. Näiteks kirjaniku &quot;ideoloogilise praagi&quot; eest vastutas ka ajakirja, ajalehe või kirjastuse peatoimetaja, kes sai alati parteilise karistuse. Rangeim karistus oli parteist väljaviskamine, mis võis ka pärast stalinismi taandumist tähendada töö kaotust ning esinemiskeeldu pikaks ajaks. Sama võis tabada ka autorit. Eri asutused tegid koostööd ning ametliku represseerimisega kaasnesid salastatud keelud, soovitused ning nn telefoniõigus. Ebasoovitava materjali sai vajadusel tunnistada [[Nõukogude-vastasus|Nõukogude-vastaseks]], sellega kaasnes kriminaalvastutus. Halvimal juhul võis autorit või toimetajat oodata riigist väljasaatmine või vangistus.

==Parteiline järelevalve==

Kohaliku keskkomitee teostatud [[parteiline järelevalve]] kujutas endast poliitilis-ideoloogilist tsensuuri. Selle eesmärk oli summutada kriitika Nõukogude võimu, sh kohaliku võimu kohta. Parteiline järelevalve koos Glavliti tsensuuri ja levinud arvamusega, et järelevalvet teostab ka KGB, soodustasid [[enesetsensuuri]]. Selle tulemusena hoiduti teatud teemadest (nt küüditamine) ja väljenditest (sh mittepoliitilised väljendid, tsensuur võis sekkuda ka näiteks roppuste kasutamisse jm). Tsensuuri mõjul ilmus kas pehmem väljendus või kasutati otseütlemise asemel ümbernurgajuttu, [[irooniat]] ja nn [[Aisopose keel|Aisopose keelt]] ehk sellist kujundlikku ütlemist, mis andis edasi vajaliku sisu, mida kõik mõistsid.

[[Nõukogude kord]] oli ka pärast stalinismi varjatult totalitaarne ning represseeris vajadusel ka neid, keda oli ise kasvatanud nõukogude inimesteks ning avalikult tunnustas. Perestroika nn [[glasnost]]i ajal 1985–1988 Eestis tsensuur ei leevenenud, vaid muutis veidi meetodeid ja tugevnes. EKP Keskkomitee ideoloogiline tsensuur ja Glavlit toimisid käsikäes. Kumbki neist ei vastutanud autori, vaid ainult Moskvas asuvate parteiorganite ja Glavliti juhtorganite ees. Kogu vastutus oli pandud kirjastuste ja ajakirjanduse juhtidele. Üks tsensuuri teostav asutus sai millegi keelamisel või muutmisel väita, et see oli teise asutuse algatus (nad said ka vastastikku teineteisele osutada). Väljaspool tsensuuri teostavaid asutusi oli võimatu teha kindlaks, kes oli tegelikult keelamise või muutmise taga. Tsensuuri teostavate asutuste üle ei olnud sellist üldsuse kontrolli nagu oli toimetajate üle, kelle töö ja selle tulemused olid nähtaval.

Survemeetodid olid mitmekesised, alates nn telefoniõigusest (võimuesindaja suuline jäik korraldus) kuni trükimasinate seiskamiseni või trükiste kõrvaldamiseni müügilt. Asi võis lõpped peatoimetaja või muu vastutaja karistamiseni parteilises liinis (mitmel tasemel noomitused ja parteist väljaheitmine, viimane tähendas ühtlasi tööst ilmajäämist) või administratiivkorras (vastutaja enda või kogu toimetuse preemiast ilmajätmine, jm). Keskvõimu parteilise järelevalvega püüti sundida ajakirjade, ajalehtede, raadio ja televisiooni vastutavaid toimetajaid valima soovitatavaid autoreid ja keelduma ebasoovitavate autorite pakkumisest jm.

Mõni väljaanne oli kujunenud siiski opositsioonivaimuliseks ning kasutas iseseisvuse säilitamiseks oma strateegiat ja võtteid. Näiteks võis mõni julgem toimetaja avaldada keelatud või ebasoovitava autori kaastöö autori varjunime all. See aga tähendas toimetajale riski kaotada töökoht ja sattuda tagakiusatavate nimekirja.&lt;ref&gt;Kirjandusteadlane [[Sirje Kiin]]: &quot;Oma nimega ei saanud aastaid midagi avaldada, võtsin appi mitmed pseudonüümid. Mäletan, kuidas [[Rein Ristlaan]] helistas raevunult EKP Keskkomiteest [[Looming|Loomingu]] toimetajale [[Kalle Kurg|Kalle Kurele]], et kas see Jüri Kiis on Sirje Kiin, kas sa oled jälle seda neetud Kiini avaldanud.&quot; – [[Jaanus Kulli]], &quot;Kirjanik Sirje Kiin: &quot;Vabadus on valus asi: pead kogu aeg ise valima ja ise vastutama.&quot;&quot; – [[Õhtuleht]] 25. september 2010 [https://www.ohtuleht.ee/395778/kirjanik-sirje-kiin-vabadus-on-valus-asi-pead-kogu-aeg-ise-valima-ja-ise-vastutama-]&lt;/ref&gt;

Oluliselt mõjutas olukorda NLKP [[kaadripoliitika]]. Tsensuuri tugevnemisele perestroika ajal aitas kaasa see, et 1980. aastate alguses oli &quot;ideoloogiarindeks&quot; nimetatud valdkonnas vahetatud välja peaaegu kõigi partei- ja repressiivorganite juhtivtöötajad. Suurenenud oli psühholoogiline ja tööalane surve kohale jäänutele. Eestis likvideeriti tsensuuriasutus Vabariigi Valitsuse 4. oktoobri 1990. a määrusega nr 203 «Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsuse likvideerimise kohta» (RT 1990, 12, 132; RT I 1993, 18, 318).

==Eesti NSV tsensuuriameti ülemad==
* [[Olga Lauristin]] 1940–1944
* [[Jaak Ottender]] 1944–1947
* [[Leonida Päll]] 1946–1950
* [[Ilmar Kübar]] 1950–1959
* [[Arnold Adams]] 1959–1983
* [[Kurt Ingerman]] 1983–1990

==Vaata ka==
*[[Tsensuur internetis]]
*[[Tsensuurikomitee]]
*[[Eesti raamatukauplustest ja avalikest raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluva kirjanduse nimestik]]
*[[Erifond]]
*[[Endel Sõgel]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;MgMod&quot;&gt;[[Tiit Hennoste]]. &quot;Hirm ja hääled.&quot; – Sirp 18. juuni 2009 [https://web.archive.org/web/20090716132250/http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=8976:hirm-ja-haeaeled&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3257]; [http://www.epl.ee/artikkel/494108 Gigantide kokkupõrge: Google lahkub Hiina tsensuuri alt] – Eesti Päevaleht 24. märts 2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PFNED&quot;&gt;Kiri, mida ei salli seadus. Esmaspäev, 3. veebruar 1930, nr 5, lk 4&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IZY2y&quot;&gt;Esimene korraldus filmi alal Eestis. Rahvaleht, 2. aprill 1940, nr 77, lk 10.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YAMPQ&quot;&gt;Film ja selle hindamine. Rahvaleht, 19. juuni 1928, nr 71, lk 4.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rJtKt&quot;&gt;Filmitsensuur tegutseb! Rahvaleht, 21. juuli 1928, nr 85, lk 3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wfEQo&quot;&gt;Leht tsensuuri ajal. Rahvaleht, 15. august 1933, nr 95, lk 3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rovUD&quot;&gt;Kaljo-Olev Veskimägi. &quot;Nõukogude unelaadne elu. Tsensuur Eesti NSV-s ja tema peremehed.&quot; Tallinn 1996, lk 63&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
* [[Sergei Issakov]], &quot;Tsaaritsensuur võitluses eesti teatri repertuaari &quot;puhtuse&quot; eest&quot; – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1966]], nr 8, lk 1295–1302 ja nr 9, lk 1445–57. Sama artikkel redigeeritud ja lühendatud kujul S. Issakovi raamatus &quot;Arhiivide peidikuist&quot;, [[Tallinn]] [[1983]], lk 240–270
* Sergei Issakov, &quot;Tsaarivõimud ja Eesti raamatukogud&quot; – Looming [[1979]], nr 12, lk 1739–52; redigeeritud ja lühendatud kujul: &quot;Arhiivide peidikuist&quot;, lk 211–239
* [[Mati Sirkel]], &quot;Pudemeid [[Saksa Demokraatlik Vabariik|SDV]] kirjanduselust&quot; (tsensuurist, 25.–27.11.1987 SDV kirjanike X kongressil C. Heini peetud kõnest) – Looming 1988, nr 9, lk 1288–1290
* &quot;Uurimusi tsensuurist. ''Papers on censorship''&quot;. Koostanud ja toimetanud [[Piret Lotman]]; resümeed tõlkinud inglise keelde [[Kirsti Ora]], saksa keelde [[Salme Kurg]] ja [[Mai Pikkoja]], vene keelde [[Elvi Voormaa]]. [[Eesti Rahvusraamatukogu]], Tallinn [[1995]], 152 lk 
* [[Liivi Aarma]], &quot;Tsensuur ja kirjasõna Eestis 16.–17. sajandil&quot; (uurimusi tsensuurist). Koostanud P. Lotman. Eesti Rahvusraamatukogu toimetised (ERRT) IV. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu 1995, lk 8–60
* [[Kaljo-Olev Veskimägi]], &quot;Nõukogude unelaadne elu. Tsensuur Eesti NSV-s ja tema peremehed&quot;. Tallinn 1996. 352 lk ISBN 9985602072
* [[Kaljo-Olev Veskimägi]], &quot;[[Hando Runnel]] partei- ja tsensuuripaberites&quot; – Raamatus &quot;Läbi äreva vere&quot;. Pühendusteos Hando Runnelile. Koostanud ja toimetanud [[Mart Orav]]. HRS, [[Tartu]] [[1999]], lk 455–466. ISBN 9985-60-664-7
* [[Piret Lotman]], &quot;Hävitatud raamat ja eestlase [[identiteet]]&quot; [http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2000/2/2000-2-Piret_Lotman_lk95-103.pdf] – Tuna 2002, lk 95–103
* [[Kalle Kurg]], &quot;Viimne [[panoptikon]]lane. [[Looming (ajakiri)|Looming]] 80&quot; (tsensuurist [[perestroika]] ajal) – [[Keel ja Kirjandus]] [[2003]], nr 4, lk 281–284
* [[Endel Priidel]], &quot;Vägikaikavedu ehk Vaim ja Võim 1940–1990&quot; (kirjastamisoludest ja tsensuurist okupeeritud Eestis). Eesti Keele Sihtasutus 2010. 1006 lk ISBN 9789985793138
* [[Aksel Tamm]], &quot;Ütle, tsensor, milleks sulle käärid&quot; (kirjanike ja kirjastajate võitlus tsensuuriga Eesti NSV ajal). Kuldsulg 2012. 177 lk ISBN 9789949932801
* [[Kalle Kurg]]. &quot;Lendav Looming.&quot; (Võitlusest parteilise järelevalve ning ideoloogilise tsensuuri vastu ajakirja Looming väljaandmisel 1970. ja 1980. aastatel.) [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/lendav-looming/] – Sirp 14. detsember 2012
* [[Kalle Kurg.]] &quot;Vastasseisud.&quot; (Ajakirja [[Looming]] peatoimetaja võitlusest poliitilis-ideoloogilise tsensuuriga 1970. aastate teisel poolel ja 1980. aastatel. ) – Looming 2023, nr 4, lk 518–522

==Välislingid==

*[[Mart Soidro]]. &quot;Rääkimine hõbe, vaikimine kuld. Tähelepanekuid tsensuurist Eesti NSV-s.&quot; – [[Luup]] nr 9, 1996 [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/luup/96/14/elu2.htm]
*[[Malle Pärn]]. &quot;Tsensuur ja vastastikune lugupidamine.&quot; – Õhtuleht 27.06.1998 [https://www.ohtuleht.ee/23721]
*[[Rein Veidemann]]. &quot;Tsensuur, oli, on ja jääb.&quot; – [[Eesti Päevaleht]] 8.05.1999 [http://www.epl.ee/artikkel/51931]
*[[Kalle Kurg]]. &quot;Väike erakiri, ühtlasi meeleavaldus&quot;. (&quot;Porno või mitteporno, selles on küsimus: Kalle Kurg mõtiskleb Keskusi eelmisel kuul tabanud pornoskandaali üle.&quot;) http://kes-kus.ee/porno-voi-mitteporno-selles-on-kusimus-kalle-kurg-motiskleb-keskusi-eelmisel-kuul-tabanud-pornoskandaali-ule/ – Ajaleht [[KesKus]], 26. august 2003; kes-kus.ee/page/315/ 
*[[Jaan Ruus]]. &quot;Tsensor alasti keha kallal&quot; – [[Eesti Ekspress]] 03.11.2003 [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/1BF44A29286200D8C2256DD300732835]
*[[Inna Grünfeldt]]. &quot;Kolm aastakümmet ja kolm nime.&quot; – [[Virumaa Teataja]] 23.04.2005 [http://www.virumaateataja.ee/230405/esileht/15023910.php]
*&quot;Tsensuur ja enesetsensuur.&quot; Ettekannete teesid. Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse aastakonverents 2006 [http://www.folklore.ee/tippkeskus/tsensuur/teesid.pdf]
*[[Aksel Tamm]]. Riikliku tsensuuri viimased ohked&quot; – [[Keel ja Kirjandus]] 2008, nr [http://www.eki.ee/keeljakirjandus/Memuaare%2C%20Tamm.pdf]
*[[Jaanus Kulli]]. &quot;[[Vladimir Beekman]]: vaibalkäigud olid palga sees.&quot; – [[Õhtuleht]] 19.04.2008 [http://ohtuleht.ee/276106]
*[[Heiki Suurkask]]. &quot;Keda me tsensuuri eest tänama peamegi?&quot; – [[Eesti Päevaleht]] 29.07.2009 [http://www.epl.ee/artikkel/474270]
*[[s:Mida filmis võib näidata ja mida mitte]]
*[[Marek Tamm]]. &quot;Eesti kirjastamiselust seitsmekümnendatel.&quot; [http://blog.varrak.ee/?p=4348] – Varraku raamatublogi 2. juuli 2011

{{Vikitsitaadid}}

[[Kategooria:Tsensuur| ]]
[[Kategooria:Kommunikatsioon]]
[[Kategooria:Eesti NSV poliitika]]
[[Kategooria:Eesti NSV kirjandus]]</text>
      <sha1>44a2qy6zq8o2fddsrli9bi0e22m7apv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kirikiri</title>
    <ns>0</ns>
    <id>168345</id>
    <revision>
      <id>7248972</id>
      <parentid>7040895</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:48:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Aethralis</username>
        <id>83803</id>
      </contributor>
      <comment>arhiivi link, mõned selgitused</comment>
      <origin>7248972</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="665" sha1="ofjv2ths73ldybjskj5mcbv7unrpd32" xml:space="preserve">'''Kirikiri''' oli eestikeelne [[internet]]is pidevalt uuendatav [[ajakiri]] ([[võrguajakiri]]), mis avaldas [[Artikkel (kirjutis)|artikleid]] peamiselt humanitaar- ja sotsiaalaladelt, samuti [[loodushoid|loodushoiust]]. Kirikiri ilmus regulaarselt [[2004]]. aastast 2017. aastani ja pärast domeeni hõivamist kolis aadressile kirikir.eu, kus tegutseb edasi väiksemas mahus ja peamiselt väikekirjastusena.

== Välislingid ==
*[http://kirikiri.eu/ Koduleht]
*[https://web.archive.org/web/20190301171110/http://www.kirikiri.ee/ Arhiveeritud lehekülg]

[[Kategooria:Eesti kultuuriajakirjad]]
[[Kategooria: Kirjandusajakirjad]]
[[Kategooria:Eesti veebiajakirjad]]</text>
      <sha1>ofjv2ths73ldybjskj5mcbv7unrpd32</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248975</id>
      <parentid>7248972</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:49:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Aethralis</username>
        <id>83803</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248975</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="666" sha1="itvlpzphreh4uh1s4q6u9ntzazl2mov" xml:space="preserve">'''Kirikiri''' oli eestikeelne [[internet]]is pidevalt uuendatav [[ajakiri]] ([[võrguajakiri]]), mis avaldas [[Artikkel (kirjutis)|artikleid]] peamiselt humanitaar- ja sotsiaalaladelt, samuti [[loodushoid|loodushoiust]]. Kirikiri ilmus regulaarselt [[2004]]. aastast 2017. aastani ja pärast domeeni hõivamist kolis aadressile kirikiri.eu, kus tegutseb edasi väiksemas mahus ja peamiselt väikekirjastusena.

== Välislingid ==
*[http://kirikiri.eu/ Koduleht]
*[https://web.archive.org/web/20190301171110/http://www.kirikiri.ee/ Arhiveeritud lehekülg]

[[Kategooria:Eesti kultuuriajakirjad]]
[[Kategooria: Kirjandusajakirjad]]
[[Kategooria:Eesti veebiajakirjad]]</text>
      <sha1>itvlpzphreh4uh1s4q6u9ntzazl2mov</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Riga-13</title>
    <ns>0</ns>
    <id>168950</id>
    <revision>
      <id>7248954</id>
      <parentid>6455409</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:30:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-53829-17</username>
        <id>239184</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7248954</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="432" sha1="3f0pkn8vubj7nh57fk5rmefqtc8cp2f" xml:space="preserve">[[Fail:Riga 13 .jpg|pisi|Mopeed Riga-13 (1982–1998)]]
Mootoriks kasutati [[Leningrad]]i tehases [[Krasnõi Oktjabr]] valmistatud jalgratta abimootoreid D6, D8 ja D8E ning D8M. Mootori võimsus on umbes 2 hobujõudu 4500 pöörde juures ja maksimaalne kiirus 40 km/h. Mopeedi toodeti kuni 1990. aastate lopuni. Riga-13 eelkäija on [[Riga-11]].

==Välislingid==
* [http://www.bikepics.com/riga/13/ Fotod]

[[Kategooria:Sõidukid]]</text>
      <sha1>3f0pkn8vubj7nh57fk5rmefqtc8cp2f</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248956</id>
      <parentid>7248954</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:31:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pristome</username>
        <id>218995</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Undid edits by [[Special:Contribs/~2026-53829-17|~2026-53829-17]] ([[User talk:~2026-53829-17|talk]]) to last version by Ursus scribens</comment>
      <origin>7248956</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="588" sha1="1wblsva7r0yspwzos0u3phhhbreuj3w" xml:space="preserve">[[Fail:Riga 13 .jpg|pisi|Mopeed Riga-13 (1982–1998)]]
'''Riga-13''' on [[Läti]]s [[Riia]]s valmistatud [[mopeed]] (mõnes kohas kirjeldatud ka kui abimootoriga jalgratas), mille mootori töömaht on 45 cm³. Mootoriks kasutati [[Leningrad]]i tehases [[Krasnõi Oktjabr]] valmistatud jalgratta abimootoreid D6, D8 ja D8E ning D8M. Mootori võimsus on umbes 2 hobujõudu 4500 pöörde juures ja maksimaalne kiirus 40 km/h. Mopeedi toodeti kuni 1990. aastate lõpuni. Riga-13 eelkäija on [[Riga-11]].

==Välislingid==
* [http://www.bikepics.com/riga/13/ Fotod]

[[Kategooria:Sõidukid]]</text>
      <sha1>1wblsva7r0yspwzos0u3phhhbreuj3w</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aja Kiri</title>
    <ns>0</ns>
    <id>169738</id>
    <revision>
      <id>7248737</id>
      <parentid>7154136</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T19:45:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248737</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4798" sha1="alrnvrhcfdj07tdy9e8pvt4w7uodnn1" xml:space="preserve">'''Aja Kiri''' oli aastail 1976–1992 ilmunud eestikeelne ajakiri. Esimene toimetaja oli [[Vello Salo]]. Ajakirja ilmumistihedus oli aastani 1981 kuus numbrit aastas, aastast 1988 neli korda aastas, vastavalt võimalustele. Väljaande lisaks on loetud eraldi teemanumbritega almanahhi [[Aja Lugu]], mis ilmus Stockholmis aastail 1987−1991 üks kuni kaks numbrit aastas. Aja Kirja maht oli eri aegadel erinev: 52, 48 ja 36 lehekülge. Ajakiri Aja Kiri (1976–1992, üle 2000 lk) on 2011. aasta 13. novembrist kättesaadav [[Eesti Rahvusraamatukogu]] andmebaasis DIGAR.&lt;ref&gt;{{DIGARnlib|100711}} Ajakiri digiteerituna [[DIGAR]]is&lt;/ref&gt;

{{tsitaat|Aja Kirja eluloost tasuks esile tõsta, et vaimus sündis see [[Metsaülikool]]is Soomes 1974, kus esma- ja ainukordselt oli väga suur osavõtt Rootsist. Metsaülikooli kanada eestseisus oli meeldivalt üllatunud sellest, kui hästi &quot;võõras element&quot; kõigi meeltega kokku sulas nii Metsaülikooli vaimsesse kui teostuslikku esitusse. Märgati, et oli esinenud eelarvamusi üksteise suhtes, mis ilmselt tulenes omavahelise kommunikatsiooni puudulikkusest; noorematel eesti aastakäikudel puudus kaugusi ületav side. Selgus, et oli olemas vajadus ideede- ning informatsioonilehe järgi nii pagulusest kui Eestist. Niisuguse lehe asutamiskoosolek leidiski aset Metsaülikooli ajal 16.08.1974.

Loodud ajakirjal ei olnud suuri loosungeid vaid lähtus esmajärjekorras metsaülikooli liikumise ümber koondunute või mõttelaadilt selle ligidal seisjate side-tarbest. See ei kavatsenud tulutut sõnasõda pidada teiste lehtedega ega isegi mitte ennast mingiks häälekandjaks kuulutada, isegi mitte Metsaülikooli omaks; vaba mõttevahetuse foorumina on Aja Kiri olnud nende tarbeks, kes sellest huvitatud ning kelleni see senini ulatunud on.|Vello Salo&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Salo |eesnimi=Vello |kuupäev=1988 |pealkiri=Viiekümnes AK |ajakiri=Aja Kiri |üksiknumber=50}}&lt;/ref&gt;}}

Ajakiri kujunes sidepidajaks Austraalia, Kanada, USA ja Rootsi eestlaste vahel. Nendel neljal maal oli levinud metsaülikoolide liikumine, mis maadevahelise lehe vajadust nägi ning Aja Kirja käiku pani. Leiti, et globaalne, ülemaailmne eestlus vajab aga üldist, täiuslikumat sideorganit, lehte, mis levib igale poole, kus on eestlasi ja eestlust. Sellepärast muutus Aja Kiri 1988. aastast ülemaailmseks eestikeelseks ajakirjaks, millel on ülemaailmne esindajate võrk ning ülemaailmne levik ning sisu, mis puudutab iga eestlast vaatamata asukohale. Aja Kiri soovis olla aktuaalne, informatiivne, sõltumatu ajakiri kultuuri- ja ühiskonnaküsimustes.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |kuupäev=15. detsember 1988 |pealkiri=Toimetuselt |ajakiri=Aja Kiri |üksiknumber=52 |lehekülg=Lisaleht}}&lt;/ref&gt;

==Ilmumiskäik==
*1976–1986 [[Toronto]]s, tegevtoimetaja [[Vello Salo]] (nr 1–45). Toimetuse kolleegium: [[Tiit Telmet]] ja 1981. aastast Erik Miller ning 1984. aastast Arvo Sepp (kujundus), [[Tõnu Mägi]] (talitus), [[Henno Sillaste]], [[Vello Soots]], [[Kalle Naelapea]], [[Heino Jõe]], Käbi Lokk, Lembitu Ristsoo. Ajakirjal oli esindus Skandinaavias (Rootsis), mida korraldas Enno Klaar ning esindus Austraalias Tiia Raudma kaasabil.
*1988–1991 [[Stockholm]]is, tegevtoimetaja [[Enno Klaar]] (nr 49–60), [[Virve Raag]], Lia Peet, Gert Hirsch, Peeter Unt, Toomas Saagpakk (kujundus), Vella Pihlak ja Ivi Raudsepp (kaanekujundus). Nr 59 kaastoimetajaks oli [[Tiiu-Ann Salasoo|Tiiu Salasoo]]. USA-s oli esindajaks Mari Leesment New Yorgis, Urve Auksi ja Hilja Pikat Chicagos; Austraalias Tiia Raudma Sydneys, Brasiilias Erna Kuusberg ja Harry Kuusberg Sao Paulos; Inglismaal Juhan Eistrat Londonis; Kanadas [[Vello Salo]] ja Vello Soots Torontos ja Linda Aug, Liis Klaar ja Matti Klaar Vancouveris; Saksamaal [[Mart Laanemäe]] Stuttgardis; Prantsusmaal [[Ene Rämmeld]] Pariisis; Norras Tiiu Anderson ja Enn Anderson Oslos; Soomes [[Eevi Nivanka]] ja Viive Mall Taro Helsingis; Sveitsis Liilia Corradi Baselis: Eestis [[Sirje Ruutsoo]] Tallinnas ja [[Tiit Pruuli]] Tartus. 

==Vaata ka==
* [[Aja Lugu]]

==Kirjandus==
*[[Aivi Parijõgi]]. &quot;Ajakiri &quot;Aja Kiri&quot; 1976–1991&quot;. (Diplomitöö.) [[Tartu Ülikool]], juhendaja: [[Peeter Vihalemm]]
 
==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu memoriaalkogude elektronkataloog [http://grote.kirmus.ee/memoriaal/?q=et/node/17302] ja [http://grote.kirmus.ee/memoriaal/?q=en/taxonomy/term/293]
* Number 49, 1988 (kaanepilt) [https://epood.utlib.ee/epood/?sisu=tootekataloog&amp;lang=est&amp;id=887&amp;mid=5&amp;kat=1&amp;raamatupood=y6y4Xd7e1dordnusDMQVwcN9HTb]
* Tartu Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, väliseesti kirjanduse keskus [http://www.tlulib.ee/?LangID=1&amp;CatID=121]

[[Kategooria:Eesti kultuur Rootsis]]
[[Kategooria:Eesti kultuur Kanadas]]
[[Kategooria:Väliseesti ajakirjad]]</text>
      <sha1>alrnvrhcfdj07tdy9e8pvt4w7uodnn1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>August Alle tänav</title>
    <ns>0</ns>
    <id>182061</id>
    <revision>
      <id>7248681</id>
      <parentid>6855233</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T18:13:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <origin>7248681</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2255" sha1="gr95v9vpcrnuqdsr2vwlv84ttmrqb5u" xml:space="preserve">{{teekaart}}
[[File:August Alle street in Tallinn.JPG|thumb|August Alle tänav]]
'''August Alle tänav''' on tänav [[Tallinn]]as [[Kesklinna linnaosa]]s [[Kadriorg|Kadriorus]]&lt;ref&gt;[http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm Eesti Keele Instituut: Tallinna tänavanimed]&lt;/ref&gt;.

Tänav on sirge, kulgeb läänest itta ja on 200 meetrit pikk, algab [[Tormi tänav]]alt ja lõpeb [[Lahe tänav (Tallinn)|Lahe tänaval]].

== Ajalugu ==
August Alle tänava ja [[August Weizenbergi tänav]]a vahelisel alal asus 1860. aastatel [[Kadrioru supelsalong]]u puithoone, mis sai kannatada tulekahjus 1910. aastal ja lammutati 1920. aastate keskel. Sealne piirkond oli 1812. aastal asutatud [[Benedict Georg Witte]] (u 1746–1816) [[Georg Witte supelasutis|supelasutis]]e süda, [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] 80 asus 1870. aastal ehitatud supelsalongi vannimaja koos katlamajaga.

Tänav tekkis [[1928]]. aastal, kui [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] ja [[A. Weizenbergi tänav]]a vahelise maa-ala tükeldamisel nimetati Lahe ja Tormi tänava vaheline lõik Voolu tänavaks. 

Aastail [[1940]]–[[1941]] ja [[1944]]–[[1952]] elas Voolu tänava lähedal (Narva mnt 78) eesti luuletaja ja publitsist [[August Alle]]. Luuletaja mälestuseks anti Voolu tänavale [[25. september|25. septembril]] [[1959]] A. Alle nimi.&lt;ref name=&quot;Kivi_1977&quot;&gt;Isikunimelised tänavad Tallinnas. [[Aleksander Kivi]]. Tallinn: [[Eesti Raamat]], 1977 (Tallinn: Ühiselu)&lt;/ref&gt;

[[Eesti NSV]] aegse haldusjaotuse järgi asus tänav [[Mererajoon]]is&lt;ref name=&quot;Kivi_1977&quot;/&gt;.

== Hoonestus ==
August Alle tänava hoonestus: August Alle tänav 1 // [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] 72 // [[Tormi tänav]]a nurgahoone, ehitatud  1949. aastal.

August Alle tänav 3, 5, 7, 9 – kahe- ja kolmekorruselised hooned valmisid aastatel 1930–1931.

{{commonskat|August Alle tänav}}
== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn.cgi?form=ee&amp;lang=et&amp;kohanimi=96005009&amp;f2v=Y&amp;f3v=Y&amp;nimeliik=&amp;maakond=&amp;vald=&amp;kihelkond=&amp;asum=&amp;f10v=Y&amp;x1d=&amp;x1m=&amp;x1s=&amp;x2d=&amp;x2m=&amp;x2s=&amp;y1d=&amp;y1m=&amp;y1s=&amp;y2d=&amp;y2m=&amp;y2s=&amp;f14v=Y&amp;of=tb Eesti Keele Instituut: päring kohanimeandmebaasist]
{{Kadrioru asumi tänavad}}

[[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]]
[[Kategooria:Kadriorg]]</text>
      <sha1>gr95v9vpcrnuqdsr2vwlv84ttmrqb5u</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kompassi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>183195</id>
    <revision>
      <id>7248565</id>
      <parentid>6829493</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T14:19:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248565</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7111" sha1="42pirp9d5733zufenv6w58p6tiqm6m2" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Kompassi
| pilt = Kompassi asumi kaart.png
| pindala = 0,16&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot;&gt;[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017&lt;/ref&gt;
| elanikke = 1982 (01.01.2017)&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;
| asendikaardi_pilt = Tallinn kompassi asum.png
}}

[[Pilt:Tallinn Kompassi1.jpg|thumb|Vaade idast [[Tartu maantee]] ja [[Kivisilla tänav]]a ristmikule Tartu maantee alguse suunas]]
'''Kompassi''' on [[asum]] [[Tallinn]]as [[Tallinna Kesklinn|Kesklinna]] linnaosas. Asum piirneb [[Sadama]], [[Südalinn|Südalinna]], [[Maakri]], [[Torupilli]] ja [[Raua]] asumiga. Kompassi asumi pindala on 0,16 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;.&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;

Kompassi asum on saanud nime samanimelise kõrtsi järgi.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;

== Elanikkond ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta  
!Arvestuslik rahvaarv&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120521185751/http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;  
|-
|2017
|1982
|-
|2016
|2161
|-
|2015
|2126
|-
|2014
|2066
|-
|2013
|1962
|-
|2012
|1961
|-
|2011
|2030
|}
2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 18–22% ja üle 68aastased 10–19%.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38&lt;/ref&gt;

== Olulisemad objektid ==
Kompassi asumis asuvad [[Eesti Tuletõrjemuuseum]] ja [[Tallink City Hotel]]. Asumi keskel asub [[Kompassi väljak]].

==Kompassi asumi tänavad==
Kompassi asumis asuvad [[Gonsiori tänav]], [[Kivisilla tänav]], [[Ants Laikmaa tänav]], [[Maakri tänav]], [[Maneeži tänav]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Pronksi tänav]], [[Raua tänav]], [[Rävala puiestee]], [[Villem Reimani tänav]], [[Tartu maantee]], [[Eduard Viiralti tänav|Eduard Viiralti tänav.]]
== Ajalugu ==
{{commonskat|Historical images of Kompassi|Kompassi ajaloolised kujutised}}
[[Fail:TLA_1465_1_513_V-Kompassi_tn_12,_kinnistu_nr_605_17_05_1938_fotogr_E_Brockner.jpg|thumb|V-Kompassi tn 12, kinnistu nr 605 (1938)]]
Vanimad teated Kompassi-nimelise (Kompasna) koha kohta pärinevad 1830. aastast. Selleks ajaks oli piirkonnas juba kujunenud välja kompaktne asustus – sellele maa-alale ehitati esimesed majad tõenäoliselt 18. sajandi keskel ja teisel poolel. Kohaliku pärimuse järgi ehitati selles kandis kõigepealt krundi tahaotsa madal kuuritaoline osmik, mille kõrvale ehitati hiljem teine sarnane osmik. Kui pere majanduslik olukord paranes, siis ehitati tänava äärde kahekorruseline puitmaja.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Vana puithoonestus säilis Kompassi asumis pikka aega, mistõttu 1930. aastatel peeti seda piirkonda omamoodi vabaõhumuuseumiks. Suurem osa sellest vanast hoonestusest hävis 1944. aasta märtsipommitamise käigus, 1970. aastatel lammutati viimasedki puumajad.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Kompassi asumi algsete elanike seas oli palju [[Tatarlased|tatarlasi]], kes teenisid Vene sõjaväes. Keisrinna [[Katariina II]] valitsemisajal tehti jõupingutusi allutatud rahvaste venestamiseks ning kirjanik [[Rudolf Sirge]] andmeil oli üheks selliseks meetmeks sunniviisiline abielu eesti neidude ja tatarlastest mereväelaste vahel. Kompassi asumis elas 1920. aastatel kümmekond tatarlaste peret, 1930. aastate keskpaigas oli alles vaid üks pere.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Kompassi asumi algne asustustuumik asus [[Härjapea jõgi|Härjapea jõe]] ääres. Hiljem hakkas asustus kasvama lääne suunas kuni [[Vene turg|Vene turuni]] (praegune Viru väljak), põhja suunas [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maanteeni]], lõuna suunas [[Maakri|Maakri asumini]] ning idas [[Kadriorg|Kadrioru]] poole.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1876. aastal avati asumis ühekorruseline rõhtpalkidest seintega maneež (Maneeži 4), mille juurde kuulus mitu abihoonet, sealhulgas 4 talli. Selle maneeži järgi sai hiljem nime [[Maneeži tänav]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
[[File:Kalevi spordiplatsi asukoht 1928 kaardil.png|pisi|Kompassi piirkond 1928. aasta Tallinna kaardil]]
Maneeži tänaval asus laevaomanike seltsile Linda kuuluv ait, kus tegutses kuni 1889. aastani Eesti laulu- ja mänguselts [[Estonia (teater)|Estonia]]. Samu ruume kasutas aastatel 1893–1907 [[Tallinna Vabatahtlik Atleetide Klubi]] (ka Boesbergi klubi), mille liikmete hulka kuulus mitu nimekat raskejõustiklast, näiteks [[Georg Lurich]], [[August Nei]] ja [[Gustav Vain]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1894. aastal rajati praeguse [[Gonsiori tänav|Gonsiori]] ja [[Villem Reimani tänav|Villem Reimani]] tänava nurgale [[Pühtitsa abiklooster]], mille näol oli tegemist väikese puukirikuga. 1900. aastal võeti vastu otsus ehitada suurvürstinna Maria Nikolajevna sündimise auks uus kirik, mille nimeks sai [[Tallinna Jumalaema Templisse Viimise kirik|Jumalaema Templisse Viimise kirik]]. See kirik lammutati 1960. aastal [[Gonsiori tänav|Gonsiori tänava]] (toonase M. Lomonossovi) tänava rekonstrueerimise käigus.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
[[File:Kalevi spordiplats 1942.png|pisi|Kompassi piirkond 1942]]
Vana paekivist 2-korruseline kroonu tütarlaste gümnaasium Tartu mnt 1 krundil valmis 1885. aastal ning selle projekteeris baltisaksa arhitekt [[Rudolf von Knüpffer]]. [[Eesti Kunstiakadeemia]] eelkäija [[Riigi Kunsttööstuskool]] koliti sinna aastal 1917. Aastatel 1922–1923 ehitati maja Kunsttööstuskooli tarbeks ümber ja lisati kaks korrust. Aastatel 1964–1973 valminud laienduse projekteerisid tolleaegse [[Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut|Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi]] õppejõud, arhitekt [[Peeter Tarvas]] ja arhitekt [[Voldemar Herkel]]. 2010. aastal vana õppehoone lammutati.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://arileht.delfi.ee/news/uudised/algab-kunstiakadeemia-vana-maja-lammutamine?id=31694293|Pealkiri=Algab Kunstiakadeemia vana maja lammutamine|Väljaanne=Ärileht|Aeg=09.04.2010|Kasutatud=03.08.2017}}&lt;/ref&gt; Praegu asub [[Eesti Kunstiakadeemia]] [[Südalinn|Südalinna]] asumis.

1920. aastate alguses tegutses Kompassi asumis [[Tallinna Sionistide Organisatsioon]] ning 1921. aastal koliti sinna [[Riigiarhiiv (Eesti)|Eesti Riigiarhiiv]]. Kirjanduse, kunsti ja näitlejate klubi [[Must Roos]] asus aadressil Suur-Kompasna 28.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Galerii==
&lt;gallery&gt;
TLA_1465_1_510_Kesk-Kompassi_tn_4,_kinnistu_nr_626a_14_05_1938_fotogr_E_Brockner.jpg|Kesk-Kompassi tn 4, kinnistu nr 626a (1938)
TLA_1465_1_509_V._Kompassi_tn_2,_kinnistu_nr_596_16_05_1938_fotogr_E_Brockner.jpg|V. Kompassi tn 2, kinnistu nr 596 (1938)
TLA_1465_1_4465_Suur_Kompassi_tänav,_J._Sieberti_maja.jpg
&lt;/gallery&gt;
{{commonscat|Kompassi}}
==Viited==
{{viited}}

{{Tallinna asumid}}

[[Kategooria:Tallinna asumid]]
[[Kategooria:Kesklinna linnaosa]]</text>
      <sha1>42pirp9d5733zufenv6w58p6tiqm6m2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rahumäe</title>
    <ns>0</ns>
    <id>184331</id>
    <revision>
      <id>7248594</id>
      <parentid>7111632</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T15:02:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248594</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6406" sha1="cu3xqi8ip8j3mmnfj522p3s5ly7dmik" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib Tallinna asumist; Räpina valla küla kohta vaata artiklist &quot;[[Rahumäe (Räpina)]]&quot;.}}

{{linn
| nimi = Rahumäe
| pilt = Rahumäe kaart.png
| pindala = 1,62&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot;&gt;[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017&lt;/ref&gt;
| elanikke = 3092 (01.01.2017)&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;
| asendikaardi_pilt = Tallinn rahumae asum.png
}}

[[File:Rahumäe kalmistu vaade.jpg|thumb|Rahumäe kalmistu vaade]]
'''Rahumäe''' on [[asum]] [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa]]s. 

Asum piirneb Mustamäe, Järve, Liiva, Männiku ja Nõmme asumiga. Rahumäe asumi pindala on 1,62 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;.&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
[[File:TLA_1465_1_2134_Nõmme_raudteejaam_20_saj_algus.jpg|thumb|Nõmme raudteejaam 20. sajandi alguses]]
[[Tallinna linnavolikogu]] otsustas 1899. aastal eraldada kalmistumaa [[Jaani kogudus|Jaani]], [[Kaarli kogudus|Kaarli]], [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu]] ja baptistide kogudustele. Selle kalmistu jaoks valiti välja paik praeguse Rahumäe asumi aladel. 1903. aastal valmis puidust kabel ja kellatorn, samal aastal toimus ka esimene matus sellel [[Rahumäe kalmistu|kalmistul]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;

1913. aastal valmis [[Kaarli kogudus|Kaarli koguduse]] paekivist kabel, 1932. aastal sai valmis [[Pühavaimu kogudus|Püha Vaimu koguduse]] kabel. Täiesti eraldi asutati Rahumäele nn [[Tallinna uus juudi kalmistu|juudi kalmistu]], mille kabel valmis 1911. aastal. Rahumäe kalmistu oli omapärane kalmistu, sest igale kogudusele kuulus eraldi osa, samuti asusid seal linnakalmistu ja tuletõrjekalmistu. Hiljem on kalmistu osade vaheline piir muutunud ähmasemaks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Vabadussõja ajal asus kalmistu lähedal, Mustamäe liivikul vangilaager, kus hoiti punaväelastest sõjavange ja inimesi, keda kahtlustati &quot;punases&quot; tegevuses. Hiljem hoiti seal ka [[Loodearmee]] sõdureid. Laagris surnud sõdurid maeti Rahumäe kalmistule – nende ühishauale püstitati 1937. aastal mälestusmärk.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1914. aastal rajati asumisse puidust [[viadukt]], 1927. aastal valmis raudbetoonist viadukt. Rahumäe tänavavõrgustik kujunes välja 1920. aastate keskel. 1926. aastal avati [[Rahumäe raudteepeatus]], mille jaamahoone valmis 1930. aastal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Rahumäel on tegutsenud ja tegutseb praegugi mitu hauakivide valmistamise töökoda. Neist tuntuim on Karl Teichmanni ettevõte, mis koliti 1920. aastatel Haapsalust Rahumäele ning mille baasil toimub töö tänapäevalgi. Juba 20. sajandi alguses asus Rahumäel [[Georg Bölau]] trükikoda, kus 1918. aastal valmisid Eesti esimesed postmargid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Ettevõtja Martin Böckler rajas 1899. aastal silikaattelliste tootmisega tegeleva ettevõtte, mille asukoht jäi Rahumäe asumi praegustesse piiridesse. 1923. aastal sai ettevõte nime Silikat, Nõukogude ajal kutsuti seda [[Silikaadi tehas|Silikaadiks]]. Praeguseks on ettevõte lõpetanud tegevuse ning tehase endises asukohas asub [[Järve Keskus]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Elanikkond ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta  
!Arvestuslik 
rahvaarv&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120521185751/http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt; &lt;ref&gt;https://statistika.tallinn.ee/&lt;/ref&gt;
|-
|2023
|2880
|-
|2017
|3092
|-
|2016
|3120
|-
|2015
|3110
|-
|2014
|3075
|-
|2013
|3023
|-
|2012
|3043
|-
|2011
|2967
|}
2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 18–22%, üle 68aastasi oli 10–19%. Eestlaste osakaal oli 80–100%.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38&lt;/ref&gt;

== Olulisemad objektid ==
Rahumäel asub [[Rahumäe kalmistu]] ja [[Tallinna uus juudi kalmistu]]. Asumi lõunaossa jääb [[Võidu puiestik]].

== Haridus ja kultuur ==
Rahumäel asuvad [[Tallinna Rahumäe Põhikool]] ning [[Underi ja Tuglase Kirjandusinstituut|Underi ja Tuglase Kirjandusinstituudi]] muuseumiosakond.

[[File:Rahumäe tunnel.jpg|right|thumb|Rahumäe tunnel]]

==Rahumäe asumi tänavad==
Rahumäe asumi tänavad: [[Kagu tänav]], [[Nikolai von Glehni tänav]], [[Haava tänav (Tallinn)|Haava tänav]], [[Hiidrahnu tänav]], [[Ilo tänav]], [[Kaevu tänav (Tallinn)|Kaevu tänav]], [[Kirde tänav (Tallinn)|Kirde tänav]], [[Kitsas tänav (Tallinn)|Kitsas tänav]], [[Kivi tänav (Tallinn)|Kivi tänav]], [[Kurni põik]], [[Kurni tänav]], [[Kõrge tänav]], [[Künka tänav]], [[Liiva tänav (Tallinn)|Liiva tänav]], [[Lootuse puiestee]], [[Marmori tänav (Tallinn)|Marmori tänav]], [[Muru tänav (Tallinn)|Muru tänav]], [[Mängu tänav]], [[Männiku tee]], [[Näituse tänav (Tallinn)|Näituse tänav]], [[Palli tänav]], [[Piiri tänav (Tallinn)|Piiri tänav]], [[Prii tänav]], osa [[Pärnu maantee]]st, osa [[Rahumäe tee]]st, [[Raudtee tänav (Tallinn)|Raudtee tänav]], [[Risti tänav]], [[Side tänav (Tallinn)|Side tänav]], [[Sihi tänav]], [[Tallinna tänav (Tallinn)|Tallinna tänav]], [[Tervise tänav]], osa [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiestee]]st, [[Vahe tänav (Tallinn)|Vahe tänav]], [[Vaigu tänav]], [[Võidu tänav]], [[Väike tänav (Tallinn)|Väike tänav]], [[Väikese Illimari tänav]], [[Õie põik]], [[Voo tänav]].

==Vaata ka==
*[[Rahumäe raudteepeatus]]
*[[Rahumäe jaamahoone]]
*[[Rahumäe hiidrahn]]

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
TLA_1465_1_2133_Nõmme_raudteejaam.jpg|Nõmme raudteejaam
File:TLA_1465_1_2132_Nõmme_raudteejaam.jpg|Nõmme raudteejaam
TLA_1465_1_2135_Nõmme_raudteejaam_1930ndatel.jpg|Nõmme raudteejaam 1930. aastatel
TLA_1465_1_4527_Nõmme_raudteejaam.jpg|Nõmme raudteejaam
TLA_1465_1_4528_Nõmme_raudteejaam.jpg|Nõmme raudteejaam
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41122 Rahumäe.] Nõmme veebileht
{{Tallinna asumid}}
{{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}}
[[Kategooria:Nõmme linnaosa]]
[[Kategooria:Tallinna asumid]]</text>
      <sha1>cu3xqi8ip8j3mmnfj522p3s5ly7dmik</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Paldiski kirik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>188673</id>
    <revision>
      <id>7248911</id>
      <parentid>4331761</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T08:28:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-54209-92</username>
        <id>239176</id>
      </contributor>
      <comment>Lisasin Paldiski EKNK koguduse</comment>
      <origin>7248911</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="645" sha1="dtifuygy4erxmmn8dxxov611n5z85dk" xml:space="preserve">{{täpsustus}}

'''Paldiski kirikuks''' võidakse nimetada üht paljudest [[Paldiski]] linnas asuvatest pühakodadest:

*'''[[Paldiski Nikolai kirik]]''' on [[luterlus|luterlik]] kirik aadressil Mere 12, mida kasutab [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik]];
*'''[[Paldiski Suurmärter Panteleimoni kirik]]''' on [[õigeusk|õigeusu]] kirik aadressil Muuli 4, mida kasutab [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik]];
*'''[[Paldiski Püha Georgi kirik]]''' on õigeusu kirik aadressil Pakri 4, mida kasutab [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]].
*'''[[Paldiski Radoneži Vaga Sergi kirik]]'''
*[https://eknk.ee/kogudused/paldiski/ Paldiski EKNK kogudus]</text>
      <sha1>dtifuygy4erxmmn8dxxov611n5z85dk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248912</id>
      <parentid>7248911</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T08:29:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-54209-92</username>
        <id>239176</id>
      </contributor>
      <comment>Muutsin teksti kujundust</comment>
      <origin>7248912</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="651" sha1="55rv3bmgkb12tezz1tjnbmg18u9ypi4" xml:space="preserve">{{täpsustus}}

'''Paldiski kirikuks''' võidakse nimetada üht paljudest [[Paldiski]] linnas asuvatest pühakodadest:

*'''[[Paldiski Nikolai kirik]]''' on [[luterlus|luterlik]] kirik aadressil Mere 12, mida kasutab [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik]];
*'''[[Paldiski Suurmärter Panteleimoni kirik]]''' on [[õigeusk|õigeusu]] kirik aadressil Muuli 4, mida kasutab [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik]];
*'''[[Paldiski Püha Georgi kirik]]''' on õigeusu kirik aadressil Pakri 4, mida kasutab [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]].
*'''[[Paldiski Radoneži Vaga Sergi kirik]]'''
*[https://eknk.ee/kogudused/paldiski/ '''Paldiski EKNK kogudus''']</text>
      <sha1>55rv3bmgkb12tezz1tjnbmg18u9ypi4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248924</id>
      <parentid>7248912</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T08:54:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-54209-92|~2026-54209-92]] ([[User talk:~2026-54209-92|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Estopedist1|Estopedist1]].</comment>
      <origin>4331761</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="584" sha1="smoc6y7n49xt3kt7j4volvubk5mptt3" xml:space="preserve">{{täpsustus}}

'''Paldiski kirikuks''' võidakse nimetada üht paljudest [[Paldiski]] linnas asuvatest pühakodadest:

*'''[[Paldiski Nikolai kirik]]''' on [[luterlus|luterlik]] kirik aadressil Mere 12, mida kasutab [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik]];
*'''[[Paldiski Suurmärter Panteleimoni kirik]]''' on [[õigeusk|õigeusu]] kirik aadressil Muuli 4, mida kasutab [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik]];
*'''[[Paldiski Püha Georgi kirik]]''' on õigeusu kirik aadressil Pakri 4, mida kasutab [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]].
*'''[[Paldiski Radoneži Vaga Sergi kirik]]'''</text>
      <sha1>smoc6y7n49xt3kt7j4volvubk5mptt3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Urmas Sukles</title>
    <ns>0</ns>
    <id>189623</id>
    <revision>
      <id>7248676</id>
      <parentid>7231904</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T18:04:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>/* Poliitiline tegevus */</comment>
      <origin>7248676</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9873" sha1="a3ykho9o86l1tpuof9y0k801jhyrgsk" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Urmas Sukles
| pilt = 
| pildiallkiri = 
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1958|11|26}}
| sünnikoht = [[Kuivajõe]]
| rahvus = [[eestlased|eestlane]]
| kodakondsus = Eesti
| haridus = [[Tartu Ülikool]]
| amet = [[Haapsalu linnapea]]
| ametiajaalgus = oktoober 2009
| ametiajalõpp = detsember 2025
| eelkäija = [[Urmas Krause]]
| järglane = {{ajakohasta}}
| amet2 = [[Haapsalu linnapea]]
| ametiajaalgus2 = 1993
| ametiajalõpp2 = 2002
| eelkäija2 = {{lisa viide}}
| järglane2 = [[Urmas Sukles#Haapsalu linnapea|Urmas Sukles]] (2009)
| amet3 = Haapsalu haigla peaarsti asetäitja&lt;ref name=&quot;arst&quot; /&gt;
| ametiajaalgus3 = 1985
| ametiajalõpp3 = 1993
| amet4 = Kullamaa jaoskonnahaigla arst&lt;ref name=&quot;arst&quot;&gt;[https://www.aripaev.ee/uudised/1996/05/02/haapsalu-meerile-on-mudaravilast-vahe Haapsalu meerile on mudaravilast vähe] Äripäev, 3. mai 1996&lt;/ref&gt;
| ametiajaalgus4 = 1983
| ametiajalõpp4 = 1985
| erakond = [[NLKP]] (1985–1989)&lt;br /&gt;
[[Eesti Reformierakond]] (1999–2017)&lt;br /&gt;
[[Eesti Keskerakond]] (alates 2026)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1610056345/endine-haapsalu-linnapea-urmas-sukles-liitus-keskerakonnaga|pealkiri=Endine Haapsalu linnapea Urmas Sukles liitus Keskerakonnaga|väljaanne=ERR|kuupäev=16. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;
| tegevusala = arst, poliitik, omavalitsustegelane
}}

'''Urmas Sukles''' (sündinud [[26. november|26. novembril]] [[1958]] [[Kuivajõe]]l) on Eesti arst, omavalitsustegelane, poliitik ja meditsiinijuht.

Ta oli [[Haapsalu linnapea]] aastatel 1993–2002 ja 2009–2025 ning on Eesti taasiseseisvusaja üks kõige pikema staažiga linnapäid.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1609862082/sukles-reformierakonna-agoonia-kestab-veel-kaks-aastat|pealkiri=Sukles: Reformierakonna agoonia kestab veel kaks aastat|väljaanne=ERR|kuupäev=19. november 2025}}&lt;/ref&gt;

Lisaks kohaliku omavalitsuse juhtimisele on Sukles töötanud arstina ja meditsiinijuhina ning tegutsenud ettevõtjana tervishoiu- ja turismisektoris. Ta oli üks [[Fra Mare Thalasso SPA]] rajajaid ning on olnud seotud mitme ettevõtte juhtimisega.

==Elukäik==
Sukles on lõpetanud 1976. aastal [[Rapla Keskkool]]i, 1982. aastal [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli]] ravi erialal&lt;ref&gt;[https://www.aripaev.ee/uudised/1996/05/02/haapsalu-meerile-on-mudaravilast-vahe Haapsalu meerile on mudaravilast vähe] Äripäev, &lt;/ref&gt; ja Tartu Ülikooli ärijuhtimise magistriõppes 2005. aastal.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=universitas20050617.2.21&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA Ülikooli lõpetajad 2004/2005] digar, Universitas Tartuensis : Tartu Ülikooli ajaleht, nr. 24, 17 juuni 2005&lt;/ref&gt;

Aastatel 1983–1985 töötas ta Kullamaa jaoskonnahaigla arstina ja 1985–1993 oli Haapsalu haigla peaarsti asetäitja.&lt;ref name=&quot;arst&quot; /&gt;

Ta oli [[Haapsalu linnapea]] aastatel 1993–2002 ning oktoobrist 2009 kuni detsembrini 2025.

===Ettevõtlus===
1992. aastal Haapsalus avatud Bergfeldti pansionaat-mudaravila ja 1997. aastal Haapsalus Paralepas avatud tervise- ja puhkekeskus [[Fra Mare Thalasso SPA|Fra Mare]] kuulusid Urmas Suklese ettevõttele AS Heal.&lt;ref&gt;Ene Pajula. [https://www.postimees.ee/2508783/haapsalu-linnapea-pere-peab-tervisekeskust Haapsalu linnapea pere peab tervisekeskust] Postimees.ee, 22.05.1997.&lt;/ref&gt; Alates 2009. aastast Urmas Sukles enam AS-i Heal juhatuse liige ei ole, kuid kuulub siiani sama ettevõtte nõukokku.&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/company/10075401/aktsiaselts-HEAL Aktsiaselts HEAL] E-äriregister. Vaadatud 06.08.2025.&lt;/ref&gt; 

Urmas ja Maret Suklesele kuulub Healer OÜ, mis tegeleb raamatute jaemüügiga ja rokkfestivalide korraldamisega.&lt;ref&gt;[https://www.inforegister.ee/12818361-HEALER-OU/ Healer OÜ] Inforegister&lt;/ref&gt;

===Poliitiline tegevus===
Aastatel 1985–1989 oli ta [[NLKP]] liige ja 1999–2017 kuulus [[Reformierakond]]a.

Sukles kandideeris [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Rahvusliku Koonderakonna Isamaa]] nimekirjas [[1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] ning sai 38 häält. Volikogu valis ta Haapsalu linnapeaks.

Edasistel [[Eesti kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|Eesti kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Sukles Haapsalus Reformierakonna nimekirjas ning sai hääli järgmiselt: 1996. aastal – 1470, 1999. aastal – 929, 2002. aastal – 527, 2005. aastal – 509, 2009. aastal – 922, 2013. aastal – 811.&lt;ref&gt;[http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=Urmas%20Sukles Valimiste arhiiv. Urmas Sukles] Vabariigi Valimiskomisjon&lt;/ref&gt; 

[[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] sai Sukles Eesti Reformierakonna liikmena 661 häält ning valituks ei osutunud.

[[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta Haapsalus Haapsalu ja Ridala valimisliidus Hari.&lt;ref&gt;https://kov2017.valimised.ee/kandidaadid?county=56&amp;parish=184&amp;district=1&lt;/ref&gt; Seetõttu otsustas Reformierakonna juhatus ta enne valimisi erakonnast välja heita.&lt;ref&gt;[http://www.err.ee/618229/reformierakond-viskas-suklese-ja-veel-seitse-liiget-parteist-valja Reformierakond viskas Suklese ja veel seitse liiget parteist välja], ERR, 12. september 2017&lt;/ref&gt; Valimistel kogus Sukles üle 40% valimisliidu Hari nimekirja häältest ja sai 1208 häälega mitmekordse isikumandaadi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/636644/haapsalus-vottis-urmas-suklese-valimisliit-seljavoidu Haapsalus võttis Urmas Suklese valimisliit seljavõidu] ERR, 15. oktoober 2017&lt;/ref&gt; Suklese liikmesus Reformierakonnas lõppes 13. septembril 2017.

[[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Sukles Haapsalus taas valimisliidus Hari, mis kogus 53% häältest. Sukles ise kogus 1104 häält.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608372870/haapsalus-voitis-ulekaalukalt-urmas-suklese-valimisliit-hari Haapsalus võitis ülekaalukalt Urmas Suklese valimisliit Hari] ERR, 17. oktoober 2021&lt;/ref&gt;

2025. aasta oktoobris toimunud [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] jäi valimisliit Hari [[Isamaa Erakond|Isamaa]] järel teiseks, Sukles kogus 639 häält ning linnapea ametis ei jätka.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120416937/valimistel-porunud-urmas-sukles-on-haapsalu-linnapea-ametile-kaega-loonud-kas-edasi-riigikokku Valimistel põrunud Urmas Sukles on Haapsalu linnapea ametile käega löönud. Kas edasi riigikokku?] Delfi, 15. november 2025&lt;/ref&gt;

2026. aasta juunis astus ta [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonda]], kelle nimekirjas plaanib kandideerida [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aastal toimuvatel Riigikogu valimistel]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610056345/endine-haapsalu-linnapea-urmas-sukles-liitus-keskerakonnaga &quot;Endine Haapsalu linnapea Urmas Sukles liitus Keskerakonnaga&quot;] ERR, 16. juuni 2026&lt;/ref&gt;

2026. aasta sügisel pidi Sukles vabandama ning tasuma 1000 eurot (500 eurot vastaspoole õigusabikulusid ning 500 eurot annetusena [[Ridala kalmistu]] hooldamise fondi), kuna oli sõnanud, et Haapsalu linnavolikogu kaasliige Virge Tiik erakonnast [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] oli asunud tulu teenima nõudekirjade esitamisega ning vanainimese hooldamise eest omandanud viimase kinnistu.&lt;ref&gt;{{uudiseviide
| pealkiri = Solvavaid kirju saatnud endine linnapea oli sunnitud vabandama ja rahakotti kergendama
| perekonnanimi = Karnau
| eesnimi = Andrus
| autor-link = Andrus Karnau
| leheküljed = 
| lehekülg = 
| väljaanne = [[Postimees]]
| aastakäik =
| üksiknumber = 
| kuupäev = 06.10.2026
| vaadatud = 06.10.2026
| koht = 
| väljaandja = 
| keel =
| tsitaat =
| url = https://www.postimees.ee/8559234/solvavaid-kirju-saatnud-endine-linnapea-oli-sunnitud-vabandama-ja-rahakotti-kergendama
}}&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
* 2004 – [[Haapsalu vapimärk]] 
* 2012 – Käsitööliidu hõbedane teenetemärk
* 2012 – [[Malta]] ''National Order of Merit''
* 2013 – Kaitseliidu teenetemedali eriklass
* 2014 – [[EELK teeneterist]]i III järk
* 2017 – [[EELK]] [[Haapsalu Püha Johannese koguduse teenetemärk]] 
* 2018 – Politsei- ja Piirivalveameti teenetemedal 
* 2022 – Ukraina [[Uman]]i linna aukodanik
* 2024 – [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]
* 2025 – [[Poola Vabariigi teeneteorden]]i rüütlirist&lt;ref&gt;[https://online.le.ee/2025/03/25/haapsalu-linnapea-sai-poola-ordeni/ Haapsalu linnapea sai Poola ordeni] Lääne Elu, 25.03.2025.&lt;/ref&gt;
* 2026 – [[Haapsalu aukodanik]]
* 2026 – Eesti Linnade ja Valdade Liidu teenetemärk

== Isiklikku ==
Tema isa oli arst [[Gunnar Sukles]], tädipoeg on arst [[Ralf Allikvee]], abikaasa on [[Maret Sukles]], neil on täiskasvanud tütred Liisi ja Maarja.&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82284935/urmas-sukles-haapsalu-idullis Urmas Sukles Haapsalu idüllis] kroonika.delfi.ee, 8. september 2002&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{Viited}}

==Allikas==
* &quot;Kes on kes? Eesti 2000&quot;, ISBN 9985607899

==Välislingid==
* [[Lea Veelma]]. [http://www.kroonika.ee/index.php?id=3655 Urmas Sukles Haapsalu idüllis] Kroonika, 9. september 2002
* [[Peeter Ernits]]. [https://www.postimees.ee/1976925/uksekuningas-loi-mudakuningate-ees-voimuukse-kinni Uksekuningas lõi mudakuningate ees võimuukse kinni] Postimees, 3. november 2002
* [https://www.err.ee/1609862082/sukles-reformierakonna-agoonia-kestab-veel-kaks-aastat &quot;Sukles: Reformierakonna agoonia kestab veel kaks aastat&quot;] ERR, 19. november 2025

{{JÄRJESTA:Sukles, Urmas}}
[[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti arstid]]
[[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Haapsalu linnapead]]
[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Haapsalu aukodanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1958]]</text>
      <sha1>a3ykho9o86l1tpuof9y0k801jhyrgsk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Indrek Peil (pedagoog)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>192417</id>
    <revision>
      <id>7249012</id>
      <parentid>7222661</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T11:04:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-46706-92</username>
        <id>236221</id>
      </contributor>
      <comment>välislingid</comment>
      <origin>7249012</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6295" sha1="rsld4z9icouzlexg7ec3mxkehj3nimt" xml:space="preserve">'''Indrek Peil''' (sündinud [[9. detsember|9. detsembril]] [[1959]] [[Rakvere]]s) on eesti pedagoog.

Ta on lõpetanud 1982. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]], tal on magistrikraad füüsikas ja koolikorralduses.

Töötanud Tartu ülikooli õpingute ajal üldfüüsika kateedri nooremteadurina, aastast 1986 Tabasalu keskkooli füüsikaõpetajana ja hiljem Saaremaa ühisgümnaasiumi füüsikaõpetajana. Aastatel 1999–2021 oli Indrek Peil Tallinna tehnikaülikooli Kuressaare kolledži lektor. 2021. aastast alates on ta ametis Saaremaa Gümnaasiumi füüsikaõpetajana. 

Indrek Peil on korraldanud aastate jooksul mitmeid suuremaid projekte: seitse rahvusvahelist õpilaskonverentsi „Environment &amp; Home“, üleriigilise projekti „Tahm Eesti õhus”, kümme õpilas konverentsi „Saaremaa miniteaduspäevad“ ja Saaremaa noorte teaduslaagreid. Lisaks on ta käivitanud Saaremaa ühisgümnaasiumi teadusteatri töö ja loonud Saaremaa teadus- ja huvikooli. 

Indrek Peili on tunnustatud Eesti aasta õpetaja (2012) ning parima teadust ja tehnoloogiat populariseeriva õpetaja (2013) tiitliga. Ta on pälvinud ka Vabariigi Presidendi reaalteaduste eripreemia (2014)

2022. aastal valiti aasta klassijuhatajaks. Hariduspreemia silmapaistva tegevuse eest õpilaste individuaalse ja sotsiaalse arengu toetamisel ning koostöiseks tegutsemiseks vajaliku meeskonnavaimu tekitamisel.

==Publikatsioone==
*Haavik, T., Peil, I. 2012. Jõu- ja venitusharjutusi rühihäiretega lastele. Saaremaa Ühisgümnaasium, Kuressaare. 
*Järvekülg, E., Kalda, J., Kikas, J., Peil, I., Pärtel, E., Saukas, J., Tambek, L., Tarkpea, K., Ugaste, Ü., Voolaid, H., Väinaste, V. 1996. Ülesandeid füüsikaolüm piaadidelt (1993–1995). Tartu Ülikool, Tartu.
* Kikas, Ü., Kütt, K., Peil, I. 2012. Tahm õhus: mõõtmisjuhend GLOBE koolidele. Eesti Füüsika Selts, Tartu.
* Peil, I. 1991. Isoprotsesside käsitlemine keskkooli füüsikas. Eensalu, O. (toim). Füüsika õpetamise aktuaalseid küsimusi IV. Eesti Õppekirjanduse Keskus, Tallinn. 
*Peil, I. 1993. Mehaanika X klassile. 1. osa. Koolibri, Tallinn.
* Peil, I. 2004. Kolm õppemeetodit, mis sobib igasse tundi. Peil, I. (toim). Valik Saaremaa Ühisgümnaasiumis kasutatavaid õppemeetodeid. Saaremaa Ühis gümnaasium, Kuressaare. 
*Peil, I. 2005. Teadustööst Saaremaa Ühisgümnaasiumis. Peil, I. (toim). Saaremaa Ühisgümnaasium 1995–2005. Saaremaa Ühisgümnaasium, Kuressaare.
* Peil, I. 2007. Õpime õppima. Saaremaa Ühisgümnaasium, Kuressaare. https:// saaremaa.edu.ee/peil/opi_oppima/ Peil, I. 2010. 
*Uurimistöö juhendamisest. &lt;nowiki&gt;https://oppekava.ee/uurimistoo-&lt;/nowiki&gt; juhendamisest/ 
*Peil, I. 2011. Füüsika loodusteaduslikud alused. Saaremaa Ühisgümnaasium, Kuressaare. &lt;nowiki&gt;https://saaremaa.edu.ee/peil/10_fla/&lt;/nowiki&gt;
*&quot;Füüsika X klassile. I osa. Mehaanika&quot;, [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]], 1997&lt;ref&gt;[[Leo Kaagjärv]], [http://www.opleht.ee/Arhiiv/2004/16.01.04/aine/2.shtml &quot;Võimsuse õpetamisest koolifüüsikas&quot;]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Õpetajate Leht, 16. jaanuar 2004&lt;/ref&gt;
*&quot;Mehaanika: õpik gümnaasiumile&quot;, [[Maurus (kirjastus)|Maurus]], 2012
*&quot;Mehaanika. Perioodilised liikumised. Dünaamika&quot;, Maurus, 2017
*&quot;Uurimis- ja loovtööd füüsikaõpetuses&quot;, Eesti Füüsika Selts, 2017
*&quot;Füüsikalise looduskäsitluse alused. Füüsika õpik gümnaasiumile&quot;, Maurus, 2014
*&quot;Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika. Füüsika õpik gümnaasiumile&quot;, Maurus 2021.
*Peil, I., Vahter, I. 2017. Uurimistöö koostamine loodusainetes. &lt;nowiki&gt;https://oppekava&lt;/nowiki&gt;. ee//wp-content/uploads/2017/10/Uurimist%c3%b6%c3%b6-koostamine-loodus ainetes.pdf 
*Пейль, И. 2003. Механика: учебник по физике X класса. Коолибри, Таллинн. 
*Пейль, И., Луби, Л., Суси, Я. 1999. Физика: учебник для 10 класса. Коолибри, Таллинн Пейль, И. Таркпеа, К. 2022. Введение в физику: кинематика поступатель ного движения: учебник физики для гимназии. Маурус, Таллин.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[[Sergo Selder]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50993659 &quot;Indrek Peil - riputab lisamaterjalid netti&quot;], Eesti Päevaleht, 25. september 2004
*Margus Muld, [http://uudised.err.ee/index.php?0571252 Saaremaa õpetajad tutvustasid nööbi- ja lipsukogu], ERR, 21. veebruar 2007
*[https://saartehaal.postimees.ee/6621097/indrek-peil-maailmalopp-jai-jalle-ara Indrek Peil: Maailmalõpp jäi jälle ära], Saarte Hääl 24. mai 2011
*Urmas Kiil, [http://www.saartehaal.ee/2012/03/02/uhisgumnaasiumi-opetajal-valmis-uus-fuusikaopik/ Ühisgümnaasiumi õpetajal valmis uus füüsikaõpik], Saarte Hääl, 2. märts 2012
*Kaie Saar, [http://www.saartehaal.ee/2012/09/19/aasta-opetaja-2012-on-indrek-peil/ Aasta õpetaja 2012 on Indrek Peil], Saarte Hääl, 19. september 2012
*Monika Metsmaa, [https://saartehaal.postimees.ee/7153080/distantsope-lunklikud-teadmised Distantsõpe = lünklikud teadmised?] Saarte Hääl, 12. jaanuar 2021
*Urmas Kiil, [https://saartehaal.postimees.ee/7623698/eesti-koige-parem-klassijuhataja-opetab-saaremaal Eesti kõige parem klassijuhataja õpetab Saaremaal] Saarte Hääl 10. oktoober 2022
*Tõnis Kipper, [https://saartehaal.postimees.ee/7623486/usutlus-aasta-klassiopetaja-indrek-peil-lemmikklassidest-ja-helikoptervanematest USUTLUS ⟩ Aasta klassiõpetaja Indrek Peil lemmikklassidest ja helikoptervanematest] Saarte Hääl 10. oktoober 2022
*Tuumafüüsika sissejuhatus Saaremaa Gümnaasium 12. klass [https://www.youtube.com/watch?v=NFwdFT-Npkc FÜÜSIKA Indrek Peil Tuumafüüsika sissejuhatus Saaremaa Gümnaasium 12. klass]
*Eesti Vabariigi preemiad 2023   [https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2023/06/ev-preemiad-2023_veebi.pdf ev-preemiad-2023_veebi.pdf]
*Riikliku elutööpreemia kandidaadid 2026 [https://hm.ee/riiklikule-elutoopreemiale-esitatud-kandidaadid-2026 Riiklikule elutööpreemiale esitatud kandidaadid 2026 | Haridus- ja Teadusministeerium]

{{JÄRJESTA:Peil, Indrek}}
[[Kategooria:Eesti õpetajad]]
[[Kategooria:Eesti füüsikaõpetajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1959]]</text>
      <sha1>rsld4z9icouzlexg7ec3mxkehj3nimt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nicolaus Bergius</title>
    <ns>0</ns>
    <id>197452</id>
    <revision>
      <id>7248700</id>
      <parentid>7244237</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T18:44:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <origin>7248700</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7549" sha1="7znhkzs3inw0hf4toumjldoq7kcl6xy" xml:space="preserve">'''Nicolaus Bergius''' (ka '''Nicolaus (Nils) Berg'''; [[ladina keel|ladina]] Nicolaus Olai Bergius, Revaliensis; [[vene keel|vene]] Николаус Олафсон Бергиус; [[4. detsember]] [[1658]] [[Tallinn]] – [[5. aprill]] [[1706]] [[Pärnu]]) oli rootsi vaimulik ja [[teoloog]], [[Rootsi aeg|Rootsi-aegne]] [[Liivimaa]] [[luterlus|luterlik]] [[ülemsuperintendent]].

Ta alustas [[1676]]. aastal õpinguid [[Turu Akadeemia]]s&lt;ref&gt;Vilhelm Gabriel Lagus: Album studiosorum Academiae Aboensis 1, 1889, [http://www.archive.org/stream/albumstudiosoru00lagugoog#page/n217/mode/1up lk.153-154]&lt;/ref&gt; ja [[1677]] [[Uppsala Ülikool|Uppsalas]], sai kuningliku stipendiaadina õppida [[Giesseni Ülikool|Giesseni]] (Mag. [[1684]]), [[Leideni Ülikool|Leideni]], [[Oxfordi Ülikool|Oxfordi]], [[Cambridge'i Ülikool|Cambridge]]'i jmt. Euroopa ülikoolides.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://isik2.tlulib.ee/index.php?id=4 |pealkiri=TLÜAR rahvusbibliograafia isikud: Bergius, Nicolaus Olai |vaadatud=2019-04-30 |arhiivimisaeg=2016-05-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160505141503/http://isik2.tlulib.ee/index.php?id=4 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.helsinki.fi/ylioppilasmatrikkeli/henkilo.php?id=2475 Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Nils Bergius Nicolaus Olai, Revaliensis]&lt;/ref&gt; 20. oktoobril 1687 sai [[Uppsala]] piiskopkonnas pastoriks ja määrati samal aastal Stockholmi prantsuse koguduse pastoriks. &lt;ref&gt;[[Svenskt biografiskt handlexikon]] I, 1906, [https://runeberg.org/sbh/a0078.html lk. 78]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Nordisk familjebok]], 1878, [https://runeberg.org/sbh/a0078.html veerg 285–286]&lt;/ref&gt;

[[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal oli ta [[1700]]–[[1701]] [[Ingerimaa superintendent]]&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 1. Mitau: Steffenhagen und Sohn 1827, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000340/images/index.html?seite=134 lk. 118–121]&lt;/ref&gt;, [[Narva Rootsi-Soome Mihkli kirik]]u rootsi koguduse pastor, ning [[4. juuli]]st [[1701]]&lt;ref&gt;[[Gustav von Bergmann (1749–1814)|Gustav von Bergmann]]: Geschichte von Livland, nach bossuetischer Art entworfen. (Biographie der Lutherischen Prediger in der Provinz Livland), 1776 [http://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&amp;hl=en&amp;pg=PA122 lk.122]&lt;/ref&gt; [[Liivimaa]] [[superintendent|ülemsuperintendent]], [[Tartu Ülikool|Academia Gustavo-Carolina]] [[teoloogia]]professor ja prokantsler [[Pärnu]]s ning [[Pärnu Nikolai kirik]]u saksa [[Pärnu Nikolai kogudus|kogudus]]e õpetaja&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;.

==Perekond==
Tema vanemad olid [[Tartu Ülikool]]is õppinud [[Tallinna Toomkirik]]u [[Tallinna toomkiriku rootsi kogudus|rootsi kogudus]]e pastor ja [[Eestimaa konsistoorium]]i assessor [[Olof Bergius|Olof (Olaus) Bergius]] (surnud 1670) ja Vendela Svensdotter Rylander&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=162&amp;ocr=true s. 156], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt;.

Mitte-aadlikust pastor Bergiuse salajane abielu 2. detsembril 1691 krahvitar [[Christiana Juliana Oxenstierna]]ga (1661–1701), kes oli [[Toompea loss|Tallinna linnus]]es sündinud riiginõuniku ja riigimarssali, krahv [[Gabriel Gabrielsson Oxenstierna]] (1619–1673) ja krahvinna Marca Christiana von Löwenstein und Scharfenecki (1625–1672) tütar,&lt;ref&gt;[http://www.oxenstierna.com/person_card.php?pid=303&amp;lang=en&amp;show_life_events=1&amp;show_literature=1&amp;show_properties=1&amp;sum_properties=1&amp;show_images=1&amp;session_id= Oxenstierna Family Website: Christiana Juliana Oxenstierna af Korsholm och Wasa (1661 - 1701)]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; põhjustas Rootsis suure sotsiaalse skandaali aadlike ja mitte-aadlike abielude suhtes.&lt;ref&gt;Wilhelmina Stålberg, P. G. Berg: &quot;Anteckningar om svenska qvinnor&quot; / Oxenstjerna, Christiana Juliana / 1864-66, [https://runeberg.org/sqvinnor/0327.html lk.295-299]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;J. F. v Recke: &quot;Allgemeines schriftsteller- und gelehrten-lexikon der provinzen Livland&quot;, Mitau 1859 [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000432/images/index.html?seite=54 lk. 50–51]&lt;/ref&gt;

==Teoseid==
*[[Martin Luther|Luther]]i Cathechismus, medh affton och morgon bönen, samt bordlexor, på [[vene keel|ryska]] och [[rootsi keel|swenska]]. Utg. av Nicolaus Bergius, Tryckt i Narven af Johann Köhler, 1701. (toimetaja) Tundis huvi Johannese evangeeliumi, sealhulgas Jeesuse ütluste kohta.
*Kort beskrifning af then högwälborna frus, fru Christiana Juliana Oxenstiernas lefwernes lopp; then sal. frun til wälförtient ähreminne och odödeligit beröm, then ärbare werlden til sanferdig effterrättelse uthgifwen af Nicolao Bergio : ... Stockholm: tryckt af Olao Enæo, kongl. antiq. och archiv. boktryckiare, [[1704]]. (Vaata ka: Per Adolf Sondén: &quot;Minne af Christiana Juliana Oxenstjerna&quot;, Stockholm: Nordström 1836)
*Exercitatio Historico-Theologica de statu ecclesiæ et religionis moscoviticæ, pro summis in theologia honoribus. 1–2. (Vol. 1: Diss., resp. M. Gudmundo Krook.) Holmiæ, excudit Olaus Enæus, 1704–05 (Lübeck 1709&lt;ref&gt;Raamatut on mainitud ka [[Just Juel|Just Jueli]] (1664–1715) reisikirjelduses, &quot;En rejse til Rusland under tsar Peter; dagbogsoptegnelser af viceadmiral Just Juel, dansk gesandt i Rusland 1709-1711, med illustrationer og oplysende anmaerkninger ved Gerhard L. Grove., København Gyldendal (F. Hegel) 1893 ([http://www.vostlit.info/Texts/rus11/Jul/frametext1.htm vene keeles, 1899]) [http://tartu.ester.ee/record=b2291093~S1*est Andmed ESTERis] [http://www.archive.org/stream/enrejsetilruslan00juel#page/83/mode/1up lk.83]&lt;/ref&gt;, Frankfurt 1723) [http://www.worldcat.org/wcidentities/np-berg,%20nicolaus worldcat.org] [http://tallinn.ester.ee/record=b1961526~S1*est Andmed ESTER-is]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[[Carl Friedrich Wilhelm Russwurm]]: &quot;Nicolaus Bergius&quot;, [[Das Inland]] 1856 Nr.23, lk. 361–368
*Корсунский Иван Николаевич: &quot;Сведения о раскольниках в сочнении Н. Берга: Exercitatio historico-theologica de statu Ecclisiae et religionis Moscovitae. Lubecae, 1709&quot;, Прибавления к Творениям св. Отцов, 3 №28 (1881) [http://www.bogoslov.ru/biblio/text/345056/index.html] [http://www.bogoslov.ru/data/793/392/1234/0859.djvu djvu (144.22 kB)]
*Бергиус Николаус // Энциклопедический словарь Брокгауз и Ефрон. Биографии. М., 1992. Т. 2. С. 114.

==Välislingid==  
*[http://libris.kb.se/hitlist?d=libris&amp;q=WFRF%3a%28Bergius+Nicolaus+1658+1706%29&amp;f=simp&amp;g=&amp;t=v&amp;spell=true Teoseid: libris.se]

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev= [[Jacob Lang]] | nimi=[[Narva ja Ingerimaa superintendent]] | aeg=[[1700]]–[[1701]]| järgnev=[[Johannes Rungius]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev= [[Jacob Lang]] | nimi=[[Liivimaa ülemsuperintendent]] | aeg=[[1701]]–[[1706]]| järgnev=[[Gabriel Skragge]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Bergius, Nicolaus}}
[[Kategooria:Rootsi luteriusu vaimulikud]]
[[Kategooria:Eestimaa inimesed]]
[[Kategooria:Liivimaa kindralsuperintendendid]]
[[Kategooria:Ingerimaa superintendendid]]
[[Kategooria:Eesti teoloogid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Sündinud 1658]]
[[Kategooria:Surnud 1706]]</text>
      <sha1>7znhkzs3inw0hf4toumjldoq7kcl6xy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mikroprotsessor</title>
    <ns>0</ns>
    <id>205230</id>
    <revision>
      <id>7248985</id>
      <parentid>7180426</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:56:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248985</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="34152" sha1="h7bxdax2ujtrpwumvwb7m1m2syxyki7" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Intel 4004.jpg|pisi|[[Intel 4004]] oli esimene üldkasutuseks mõeldud mikroprotsessor]]
[[Pilt:Comparison_semiconductor_process_nodes.svg|pisi|Mikroprotsessorite [[pooljuhttehnika]] areng 1970–2014]]
'''Mikroprotsessor''' on ühel või väikesel arvul [[integraallülitus]]test koosnev [[protsessor]], mis sisaldab aritmeetika-, loogika- ja juhtimiselektroonikat, et teostada arvuti [[keskprotsessor|keskprotsessori]] (CPU) tööd.

[[Personaalarvuti]]te maailmas on sõnad &quot;mikroprotsessor&quot; ja &quot;keskprotsessor&quot; sünonüümid.

Mikroprotsessor ei ole sama, mis [[mikrokontroller]]. Mikroprotsessoril puudub sisseehitatud mälu ja sisend/väljund võimekus.

==Tööpõhimõte==
Mikroprotsessor on mitmeotstarbeline [[programmeeritav seade]], mis võtab [[sisend]]ina vastu [[digitaalne info|digitaalse info]], töötleb seda vastavalt mälus salvestatud [[masinakäsk]]udele ja annab tulemuse digitaalse väljundina.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Smalley |eesnimi=Josh Schneider, Ian |kuupäev=2024-06-10 |pealkiri=What is a microprocessor? {{!}} IBM |url=https://www.ibm.com/think/topics/microprocessor |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=www.ibm.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; See on näide [[järjendloogika]]st, sest on olemas sisemine mälu (ehk [[register (elektroonika)|registrid]]). Mikroprotsessorid töötlevad andmeid [[kahendsüsteem]]is esitatud arvude ja sümbolite järgi.

== Ehitus ==
[[Integraallülitus]]e (mikrokiibi) keerukus on seotud füüsiliste piirangutega, mis seavad piiri ühele kiibile paigutatavate [[Transistor|transistoride]] arvule, sisemiste ühenduste maksimaalsele arvule ja [[võimsus]]ele, mida kiip [[soojus]]ena eraldab. Tehnoloogilised uuendused muudavad keerukamate ja võimsamate kiipide tootmise teostatavaks.

Minimaalne hüpoteetiline mikroprotsessor võib sisaldada ainult [[aritmeetika-loogikaplokk]]i (inglise k. ''arithmetic logic unit'', lühend ALU) ja juhtseadet (juhtloogika osa). ALU teostab tehteid nagu liitmine, lahutamine ja loogikatehted nagu [[NING]] (AND), [[VÕI]] (OR) ja [[Välistav disjunktsioon|Välistav-või]] (XOR).

Iga ALU-ga sooritatava operatsiooni (tehte) järel seatakse üks või mitu lippu (tunnust) olekuregistris (''status register''). Need on nulltulemi tunnus (''zero flag''), negatiivse tulemi tunnus või tunnused (''sign flag'' jt), ületäitumine (''carry flag'') ja teised. Juhtseade (juhtloogika osa) hangib käsu operatsiooni koodid (''opcode'') mälust ja algatab suvalise ALU tehete jada, mis on vajalik antud käsu täitmiseks. Üks operatsiooni kood võib mõjutada mitut andmete &quot;teed&quot; ehk siini, registrit ja teisi protsessori osasid.

Integraallülituste tehnoloogia arenguga on muutunud võimalikuks toota võimekamaid protsessoril üksikul kiibil. Võime paigutada rohkem transistoreid kiibile on võimaldanud sõna suurusel areneda algsest 4-st ja 8-st bitist kuni 64 bitini tänapäeval. [[Ujukomaarv|Ujukomaarvudega]] arvutuste kiirendamiseks on mikrokiipidega integreeritud ujukomaarvutusüksus, mis kiirendab ujukomatehteid.

Suutlikkus paigutada suurt hulka transistore ühele kiibile võimaldab paigutada mälu protsessoriga samale kiibile. [[Protsessori vahemälu]] on kordades kiirem muust mälust arvutis ning suurendab arvuti jõudlust. Kuna protsessorite nõutav andmete kiirus ületab välise mälu kiirust on [[vahemälu]] vajalik, et protsessori kiirust mitte piirata.

=== Kiirus ja võimsus ===
Mikroprotsessoreid on võimalik otstarbeks valida oma sõna pikkuse järgi, mis näitab kompleksuse taset. Pikemad sõnad võimaldavad iga tsükliga teostada rohkem tehteid, kuid sellega kaasneb suurem kiip, mis vajab rohkem energiat. Mikrokontrollerid ja [[Manussüsteem|manussüsteemid]] kasutavad tihti 4–16-bitilisi protsessoreid väikese suuruse ja energiatarbe tõttu. Pikemad sõnad on vajalikud, kui on vaja töödelda suuremas koguses andmeid efektiivselt.

==Kasutamine==
Madalahinnaliste integraallülitustega arvutite tulek on muutnud tänapäevast ühiskonda. Üldotstarbelisi mikroprotsessoreid kasutatakse personaalarvutites arvutusteks, teksti töötlemiseks, multimeedia kuvamiseks ja suhtlemiseks interneti kaudu. Mikroprotsessorid on veel kasutusel [[manussüsteem]]ides, mis on muutnud paljud igapäevased esemed palju kasutajasõbralikumaks ning otstarbe poolest ka efektiivsemaks. Näiteks on laialdaselt kasutusse tulnud autodesse sisseehitatud navigatsioonisüsteemid, nutitelefonid, digitaalkaamerad, MP3-mängijad jne, mis on kõik saanud reaalsuseks mikroprotsessorite arengu tõttu.

Mikroprotsessorid võimaldavad panna arvuti tuhandetesse esemetesse, mis traditsiooniliselt pole olnud arvutiga seotud. Need hõlmavad suuremaid ja väiksemaid majapidamisseadmeid, autosid, autovõtmeid, tööriistu ja testseadmeid, mänguasju, suitsuandureid ja audio- ja visuaalseadmeid. Tooted nagu mobiiltelefonid, DVD-videosüsteemid ja HDTV-ülekandesüsteemid vajavad võimsamaid ja soodsamaid mikroprotsessoreid. Järjest rangemad saastekontrolli standardid nõuavad autode tootjatelt mikroprotsessorite kasutamist mootori juhtimissüsteemides, et hoida kontrolli all heitgaaside väljapaiskamist erinevates auto töötamistingimustes. Mitteprogrammeeritavad [[Juhtimissüsteem|juhtimissüsteemid]] vajaksid mikroprotsessoritega võrreldavate tulemuste saavutamiseks keerukaid, kohmakaid ning kalleid mehaanika-, elektromehaanika- või elektroonikarakendusi.

Mikroprotsessori mikroprogrammi (juhtprogrammi) saab kergelt muuta vastavalt toote vajadusele. See võimaldab erinevatele mudelitele tootesarjas lisada erinevaid funktsioone või parandada varasemaid vigu minimaalsete täiendavate kuludega.

==Omadused==
Mikroprotsessoritel on palju omadusi, mis mõjutavad jõudlust ning efektiivsust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ada Computer Science |url=https://adacomputerscience.org/concepts/arch_performance |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=Ada Computer Science |keel=en}}&lt;/ref&gt;

* [[Taktsagedus]] näitab, mitu impulssi sekundis taktgeneraator suudab toota, iga impulsiga on võimalik täita osa käsust.
* [[Sõna pikkus]] määrab kui suurt andmehulka on võimalik ühe tehtega töödelda, 64-bitine protsessor suudab kaks 64-bitist arvu ühe tehtena liita, 32-bitise protsessori puhul vajaks see mitut tehet. Samuti suudavad suurema sõna pikkusega mikroprotsessorid hallata suuremat kogust mälu.
* [[Käsustik]] on masinkäskude kogu, mis määrab kuidas programmid protsessoriga suhtlevad. Kaks suuremat käsustiku liiki on [[CISC-protsessor|CISC]], kuhu kuulub personaalarvutites laidaldaselt kasutusel [[x86]] ja [[x86-64]] ning [[RISC]], mille alla kuulub [[ARM (arvutiarhitektuur)|ARM]], mida kasutab enamus telefone ning uuemad [[Apple Inc.|Apple'i]] [[Apple M1|M-seeria]] protsessorid.
* Suurem tuumade arv võimaldab mitmeid käske paralleelselt täita.
* Mitmelõimelisus või hargtöötlus (''multithreading'') võimaldab üksikul füüsilisel tuumal käituda kahe loogilise tuumana, suurendades jõudlust.

==Ajalugu==
[[Fail:Apollo Guidance Computer Logic Module (5900036757).jpg|alt=Apollo navigatsiooniarvuti loogikamoodul. Üksikud integraallülitused on joodetud trükkplaadile.|pisi|284x284px|[[Apollo navigatsiooniarvuti]] loogikamoodul 1960. aastatest. Üksikud integraallülitused on joodetud trükkplaadile.]]
Enne mikroprotsessoreid ehitati väikeseid arvuteid mitmetest [[Trükkplaat|trükkplaatidest]], millele oli omakorda paigaldatud mitmeid integraallülitusi. Mikroprotsessorid integreerisid need integraallülitused ühele seadmele, vähendades suurust ja hinda ning suurendades töökindlust.

=== Esimesed mikroprotsessorid ===
Üldiselt peetakse maailma esimeseks mikroprotsessoriks [[Intel 4004]] protsessorit. See oli 4-bitilise sõnapikkusega protsessor, mis sisaldas kõiki keskprotsessoriks vajalikke komponente ühel kiibil, kuid reaalseks kasutuseks vajas kaasprotsessoreid. 4004 oli turul kättesaadav alates 1971. aastast Busicom kalkulaatorites ning hiljem samal aastal eraldiseisva protsessorina.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Announcing a New Era of Integrated Electronics |url=https://www.intel.com/content/www/us/en/history/virtual-vault/articles/the-intel-4004.html |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=Intel |keel=en}}&lt;/ref&gt; Kuigi mitmed firmad olid varem loonud sarnaseid &quot;kalkulaatoreid kiibil&quot; polnud need üldkasutatavad mikroprotsessorid, kuna ei olnud võimelised lugema ümberprogrammeeritud käske välisest mälust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=The Surprising Story of the First Microprocessors - IEEE Spectrum |url=https://spectrum.ieee.org/the-surprising-story-of-the-first-microprocessors |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=spectrum.ieee.org |keel=en}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Intel 8008 1.jpg|alt=Intel 8008 mikroprotsessor|pisi|Intel 8008]]
Inteli 4004 oli oma võimekuses piiratud ning see asendus väga kiiresti 8-bitiliste protsessoritega. Esimene kaubanduslikult edukas 8-bitiline protsessor oli [[Intel 8008|Inteli 8008]], mis jõudis turule 1972. aastal. Aasta varem valmistas [[Texas Instruments]] sarnase 8-bitilise protsessori TMX1975, kuid see ei saavutanud edu turul.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=The Texas Instruments TMX 1795: the (almost) first, forgotten microprocessor |url=http://www.righto.com/2015/05/the-texas-instruments-tmx-1795-first.html |vaadatud=2026-05-03}}&lt;/ref&gt;

Kui laiendada mikroprotsessori mõistet, saab pidada mitut süsteemi esimeseks. Kui pidada mikroprotsessoriks ALU-d kiibil võib esimeseks nimetada [[Richard Boysel|Richard Boyseli]] 1968. aasta eksperimente [[Fairchild Semiconductor|Fairchild Semiconductor's]], või tema disainitud AL1-e, mida toodeti 1969. aastast tema loodud [[Four Phase Systems]] poolt, kuigi AL1 ei olnud iial müügil üksikuna, vaid suurema süsteemi osana.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=admin |kuupäev=2014-08-16 |pealkiri=Four-Phase Systems AL1 Processor – 8-bits by Lee Boysel {{!}} The CPU Shack Museum |url=https://www.cpushack.com/2014/08/15/four-phase-systems-al1-processor-8-bits-by-lee-boysel/ |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=The CPU Shack Museum {{!}} CPU History Museum for Intel CPUs, AMD Processor, Cyrix Microprocessors, Microcontrollers and more.}}&lt;/ref&gt; Kui lubada mitmest kiibist koosnevaid protsessoreid, mis loovad kompleksema terviku saab esimeseks pidada Autonetics D200-t või Garrret AiResearchi MP944. D200 koosnes 24 kiibist ning kasutati peamiselt militaarrakendustes. MP944 oli [[Grumman F-14 Tomcat|F-14]] hävituslennuki CADC (ingl. k ''Central Air Data Computer'') ning võeti kasutusse 1970. aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=World's First Microprocessor |url=http://www.firstmicroprocessor.com/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140106143912/http://www.firstmicroprocessor.com/ |arhiivimisaeg=2014-01-06 |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=World's First Microprocessor}}&lt;/ref&gt; Terve süsteem koosnes 28 kiibist ning kasutas 20-bitilisi sõnu, kuid keskprotsessori töö sooritamine oleks teoorias võimalik ühe kuni kolme kiibiga.&lt;ref&gt;{{Viide |perekonnanimi=Alexander the ok |pealkiri=The World's First Microprocessor: F-14 Central Air Data Computer |kuupäev=2024-01-17 |url=https://www.youtube.com/watch?v=YpruA5mC7wg |vaadatud=2026-05-03}}&lt;/ref&gt; MP944 oli võimeline reaalajas arvutama kuuenda astme polünoome. Ameerika Ühendriikide Merevägi hoidis MP944 salastatuna kuni 1998. aastani, mille tõttu ei ole see laiemalt tuntud.

=== Mikroprotsessorite areng ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=float:right
|+ Protsessorite tehnoloogia areng
|-
! class=&quot;unsortable&quot;|Pilt
!Tootja
!Tüüp
!Tehno-&lt;br /&gt;loogia
!Transistoride&lt;br /&gt;üldarv
!Aasta
|-
|[[Pilt:KL TI TMS1100.jpg|60px]]
|[[Texas Instruments|TI]]
|[[Texas Instruments TMS1000|TMS1000]]
|
| align=&quot;right&quot; | 8000
|1971 
|-
|[[Pilt:C4004 two lines.jpg|60px]]
|[[Intel]]
|[[Intel 4004|4004]]
|
| align=&quot;right&quot; | 2300
|1971
|-
|[[Pilt:KL Intel C8008-1.jpg|60px]]
|Intel
|[[Intel 8008|8008]]
|10 μm
| align=&quot;right&quot; | 3500
|1972
|-
|[[Pilt:KL Intel C8080.jpg|60px]]
|Intel
|[[Intel 8080|8080]]
|
| align=&quot;right&quot; | 4500
|1974
|-
|[[Pilt:KL MOS 6502.jpg|60px]]
|[[MOS Technology|MOS]]
|[[MOS Technology 6502|6502]]
|
| align=&quot;right&quot; | 5000
|1975
|-
|[[Pilt:KL TI TMS9900 Black Background.jpg|60px]]
|TI
|[[Texas Instruments TMS9900|TMS9900]]
|
| align=&quot;right&quot; | 8000
|1976
|-
|[[Pilt:Zilog Z8400APS.jpg|60px]]
|[[Zilog]]
|[[Zilog Z80|Z80]]
|
| align=&quot;right&quot; | 8500
|1976
|-
|[[Pilt:KL Intel D8086.jpg|60px]]
|Intel
|[[Intel 8086|8086]]
|
| align=&quot;right&quot; |29 000
|1978
|-
|[[Pilt:KL Intel TD8088.jpg|60px]]
|Intel
|[[Intel 8088|8088]]
|
| align=&quot;right&quot; |29 000
|1979
|-
|[[Pilt:KL Hitachi HD68000.jpg|60px]]
|[[Motorola, Inc.|Motorola]]
|[[Motorola 68000|68000]]
|
| align=&quot;right&quot; |68 000
|1979
|-
|[[Pilt:KL Intel 80286 CLCC Top.jpg|60px]]
|Intel
|[[Intel 80286|80286]]
|
| align=&quot;right&quot; |134 000
|1982
|-
|[[Pilt:KL Intel i386DX.jpg|60px]]
|Intel
|[[Intel 80386|80386]]
|1 μm
| align=&quot;right&quot; |275 000
|1985
|-
|[[Pilt:Intel 80486DX-33.jpg|60px]]
|Intel
|[[Intel 80486|80486]]
|
| align=&quot;right&quot; |1,2 milj
|1989
|-
|[[Pilt:KL Intel Pentium A80501.jpg|60px]]
|Intel
|[[Intel Pentium|Pentium]]
|0,8–0,25 µm
| align=&quot;right&quot; |3,1 milj
|1993
|-
|[[Pilt:KL Motorola MC68060.jpg|60px]]
|Motorola
|[[Motorola 68060|68060]]
|
| align=&quot;right&quot; |2,5 milj
|1994
|-
|[[Pilt:Intel BP80521-180 SL23L 256K A.jpg|60px]]
|Intel
|[[Intel Pentium Pro|Pentium Pro]]
|
| align=&quot;right&quot; |5,5 milj
|1995
|-
|[[Pilt:AMD K5 PR100.jpg|60px]]
|[[AMD]]
|[[AMD K5|K5]]
|
| align=&quot;right&quot; |4,3 milj
|1996
|-
|[[Pilt:Intel Pentium II 350 MHz.jpg|60px]]
|Intel
|[[Intel Pentium II|Pentium II]]
|350 nm
| align=&quot;right&quot; |7,5 milj
|1997
|-
|[[Pilt:KL AMD K6 LittleFoot.jpg|60px]]
|AMD
|[[AMD K6|K6]]
|
| align=&quot;right&quot; |8,8 milj
|1997
|-
|[[Pilt:KL Intel Pentium III Coppermine.jpg|60px]]
|Intel
|[[Intel Pentium III|Pentium III]]
|250–130 nm
| align=&quot;right&quot; |9,5 milj
|1999
|-
|[[Pilt:AMD K6 3.jpg|60px]]
|AMD
|[[AMD K6-III|K6-III]]
|
| align=&quot;right&quot; |21,3 milj
|1999
|-
|[[Pilt:Slot-A Athlon.jpg|60px]]
|AMD
|[[AMD K7|K7]]
|
| align=&quot;right&quot; |22 milj
|1999
|-
|[[Pilt:KL Intel Pentium 4 Wilamette.jpg|60px]]
|Intel
|[[Intel Pentium 4|Pentium 4]]
|180–65 nm
| align=&quot;right&quot; |42 milj
|2000
|-
|[[Pilt:KL Intel Itanium ES.jpg|60px]]
|Intel
|[[Intel Itanium|Itanium]]
|
| align=&quot;right&quot; |25 milj
|2001
|-
|[[Pilt:Athlon XP 3200 a.jpg|60px]]
|AMD
|[[AMD Athlon XP#Barton|Barton]]
|
| align=&quot;right&quot; |54 milj
|2003
|-
|[[Pilt:Fujitsu Siemens Computers Amilo L7300 - motherboard - Intel Celeron M 360 (SL8ML) in socket 479-0459.jpg|60px]]
|Intel
|[[Intel Pentium M|Pentium M]]
|130–90 nm
| align=&quot;right&quot; |77 milj
|2003
|-
|[[Pilt:Athlon-64-Lenara-CG.jpg|60px]]
|AMD
|[[AMD K8|K8]]
|
| align=&quot;right&quot; |106 milj
|2003
|-
|[[Pilt:KL Intel Itanium2.jpg|60px]]
|Intel, [[HP Inc.|HP]]
|[[Intel Itanium 2|Itanium 2]]
|
| align=&quot;right&quot; |220 milj
|2003
|-
|
|Intel
|[[Intel Itanium 2#Madison|Itanium 2]]
|
| align=&quot;right&quot; |592 milj
|2004
|-
|[[Pilt:CELL BE processor PS3 board (cropped).jpg|60px]]
|[[Sony]]/&lt;br /&gt;[[IBM]]/&lt;br /&gt;[[Toshiba]]
|[[Cell (Prozessor)|Cell]]
|
| align=&quot;right&quot; |241 milj
|2006
|-
|[[Pilt:Intel core2 duo 4300 IMGP5033.jpg|60px]]
|Intel
|[[Intel Core 2|Core 2 Duo]]
|65 nm
| align=&quot;right&quot; |291 milj
|2006
|-
|[[Pilt:Core 2 Q6600 G0.JPG|60px]]
|Intel
|[[Intel Core 2|Core 2 Quad]]
|
| align=&quot;right&quot; |582 milj
|2006
|-
&lt;!--
|[[Pilt:GPU Nvidia G80.jpg|60px]]
|[[Nvidia]]
|[[Nvidia-Geforce-8-Serie|G80]] ([[Grafikprozessor|GPU]])
|681.000.000
|2006
|-
--&gt;
|
|Intel
|[[Intel Itanium 2#Montvale|μCore&lt;br /&gt;Itanium 2]]
|
| align=&quot;right&quot; | 1,7 mld
|2006
|-
|
|[[IBM]]
|[[Power-Architektur#Power6|Power6]]
|65 nm
| align=&quot;right&quot; | 789 milj
|2007
|-
|[[Pilt:Intel core i7 940 top R7309478 wp.jpg|60px]]
|Intel
|[[Intel-Core-i-Serie|Core i7]]
|45–10 nm
| align=&quot;right&quot; | 731 milj
|2008
|-
|
|AMD
|[[AMD K10|K10]]
|
| align=&quot;right&quot; | 758 milj
|2009
|-
&lt;!--
|
|[[ATI Technologies|ATI]]
|[[ATI-Radeon-HD-5000-Serie|RV870, Cypress (GPU)]]
| align=&quot;right&quot; | 2.154.000.000
|2009
|-
--&gt;
|[[Pilt:Intel CPU Core i7 2600K Sandy Bridge top.jpg|60px]]
|Intel
|[[Intel-Core-i-Serie|Core i7 2600K]]
|
| align=&quot;right&quot; | 0,9 mld
|2010
|-
|[[Pilt:MSI 760GM-E51 (FX) - AMD FX-4100 (FD4100WMW4KGU) in socket AM3b-5364.jpg|60px]]
|AMD
|[[AMD Bulldozer|Bulldozer]]
|32 nm
| align=&quot;right&quot; | 1,2 mld
|2011
|-
|[[Pilt:Intel Core i7-3930k top IMGP3915 smial wp.jpg|60px]]
|Intel
|[[Intel-Core-i-Serie|Core i7 3930K]]
|32 nm
| align=&quot;right&quot; | 2,3 mld
|2011
|-
&lt;!--
|
|[[AMD]]
|[[AMD-Radeon-HD-7000-Serie|Tahiti (GPU)]]
| align=&quot;right&quot; | 4.310.000.000
|2011
|-
--&gt;
|
|Intel
|[[Intel-Core-i-Serie|Core i7 4770K]]
|
| align=&quot;right&quot; | 1,4 mld
|2013
|-
&lt;!--
|
|[[Nvidia]]
|GK 110 (GPU)
| align=&quot;right&quot; | 7.100.000.000
|2013
|-
--&gt;
&lt;!--
|
|[[AMD]]
|[[AMD-Radeon-R200-Serie|Hawaii]] (GPU)
| align=&quot;right&quot; | 6.200.000.000
|2013
|-
--&gt;
|
|AMD
|[[AMD Fusion#Kaveri (Steamroller-CPU-Kern)|Kaveri]]
|
| align=&quot;right&quot; | 2,4 mld
|2014
|-
|
|Intel
|[[Intel Xeon|E5-2699 v3]]
|22 nm
| align=&quot;right&quot; | 5,6 mld
|2014
|-
|
|Intel
|[[Intel Xeon|E7-8890 v4]]
|14 nm
| align=&quot;right&quot; | 7,2 mld
|2016
|-
|[[Pilt:Threadripper 1950X in socket.JPG|60px]]
|AMD
|[[Zen (Mikroarchitektur)#Ryzen Threadripper|Ryzen Thread-&lt;br /&gt;ripper 1950X]]
|14 nm
| align=&quot;right&quot; | 9,6 mld
|2017
|-
|
|Apple
|[[Apple M2|M2]] Ultra&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.apple.com/de/newsroom/2023/06/apple-introduces-m2-ultra/ |pealkiri=Apple stellt M2 Ultra vor |vaadatud=2025-11-03}}&lt;/ref&gt;
|5 nm
| align=&quot;right&quot; |134 mld
|2023
|-
|
|Apple
|[[Apple M3|M3]] Ultra&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.apple.com/de/newsroom/2025/03/apple-reveals-m3-ultra-taking-apple-silicon-to-a-new-extreme/ |pealkiri=Apple präsentiert den M3 Ultra, der einen enormen Leistungssprung für Apple Chips bringt |vaadatud=2025-11-03}}&lt;/ref&gt;
|3 nm
| align=&quot;right&quot; |184 mld
|2025&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.apple.com/de/newsroom/2025/03/apple-reveals-m3-ultra-taking-apple-silicon-to-a-new-extreme/ |pealkiri=Apple präsentiert den M3 Ultra, der einen enormen Leistungssprung für Apple Chips bringt |vaadatud=2025-04-24}}&lt;/ref&gt;
|} 
[[Pilt:Scheme of metal oxide semiconductor field-effect transistor.svg| pisi|vasakul |püstɪ0.5|[[Isoleeritud paisuga väljatransistor]]i ristlõige (siin: n-kanaliga MOSFET)]]

Protsessorite tehnoloogia arengujärke iseloomustatakse eelkõige [[integraallülitus]]e põhielementide – pingega tüüritavate [[Transistorlüliti|transistorlülitite]] – suurusega ja [[kiip |kiibile]] mahtuvate transistoride arvuga. Nende elementide suurust väljendati esialgu  [[isoleeritud paisuga väljatransistor]]i paisu pikkusega [[vastavalt lätte ja neelu vahelise kanali pikkusega) mikromeeter |mikromeetrites]] ja seejärel [[nanomeeter |nanomeetrites]], näiteks &quot;90 nm tehnoloogia&quot;. Aga juba 1994. aastast on see (nanomeetrites väljendatav suurus) muutunud pigem turundusterminiks, millel puudub otsene,  standarditud seos elementide mõõtmete või nende paigutustihedusega (transistoride arvuga [[kiip |kiibil]] pindalaühiku kohta).&lt;ref name=&quot;ridley&quot; &gt;{{Cite web|url=https://www.pcgamer.com/chipmaking-process-node-naming-lmc-paper/|title=Intel 10nm isn't bigger than AMD 7nm, you're just measuring wrong|first=Jacob|last=Ridley|website=PC Gamer|date=April 29, 2020|access-date=October 21, 2020|archive-date=October 28, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201028014834/https://www.pcgamer.com/chipmaking-process-node-naming-lmc-paper/|url-status=live}}&lt;/ref&gt;

Mikroprotsessorite jõudluse kasv jälgib [[Moore'i seadus|Moore'i seadust]], mis väidab, et transistorite arv kiibil kahekordistub iga kahe aasta (või 18 kuu) tagant &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Understanding Moore’s Law |url=https://newsroom.intel.com/tech101/understanding-moores-law |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=Newsroom |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;. Samas ei ole jõudluse kasv sõltunud ainult transistorite arvust, vaid ka mitmetest uutest tehnoloogiatest ja optimisatsioonidest, mida on alates 1970. aastatest arendatud.

==== 1970. aastad ====
1970. aastatel toodeti esimesed kiibid, mida saab nimetada mikroprotsessoriteks. Kümnendi jooksul arenesid protsessorid algsetest 4-bitilistest mudelitest kuni 8-, 16- ja isegi üksikute algsete 32-bitiliste&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Chip Hall of Fame: Motorola MC68000 Microprocessor - IEEE Spectrum |url=https://spectrum.ieee.org/chip-hall-of-fame-motorola-mc68000-microprocessor |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=spectrum.ieee.org |keel=en}}&lt;/ref&gt; protsessoriteni. Üheks olulisemaks protsessoriks oli [[Intel 8086|Inteli 8086]] aastast 1978, mis tõi esimesena kasutusele [[x86]] arhitektuuri. See on jätkuvalt kasutusel pea 50 aastat hiljem, küll aga muudetud kujul.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=The Intel ® 8086 and the IBM PC |url=https://www.intel.com/content/www/us/en/history/virtual-vault/articles/the-8086-and-the-ibm-pc.html |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=Intel |keel=en}}&lt;/ref&gt;

==== 1980. aastad ====
Mikroprotsessorite areng jätkus, toimus kiire hüpe 32-bitiliste protsessorite suunas ning kasutusele võeti [[CMOS]] lülitused, mis võimaldasid väiksemat voolutarvet ning efektiivsemaid protsessoreid&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Collaert |eesnimi=Nadine |url=https://books.google.com/books?id=sOJgDwAAQBAJ&amp;pg=PA1&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q&amp;f=false |pealkiri=High Mobility Materials for CMOS Applications |kuupäev=2018-06-29 |kirjastus=Woodhead Publishing |isbn=978-0-08-102062-3 |keel=en}}&lt;/ref&gt;. Protsessorid hakkasid aina rohkem sisaldama eriotstarbelisi elemente, nagu [[Mäluhaldusüksus|mäluhaldusüksusi]] ja ujukomaarvutusüksusi, mis olid varem kaasprotsessorid või muud välised lisaseadmed. Sellel ajal hakkasid turule ilmuma esimesed RISC-protsessorid, näiteks Motorola [[88000]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Writer |eesnimi=CBR Staff |kuupäev=1988-09-14 |pealkiri=LIFTING THE LID OFF THE MOTOROLA 88000 - TO FIND DO- IT-YOURSELF CO-PROCESSORS |url=https://www.techmonitor.ai/hardware/lifting_the_lid_off_the_motorola_88000_to_find_do_it_yourself_co_processors |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=Tech Monitor |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;.

==== 1990. aastad ====
Personaalarvutite suurenev nõudlus ajendas mikroprotsessorite arengut. 32-bitiline arhitektuur muutus üldiseks standardiks, kuid loodi ka esimesed 64-bitilised disainid.

Protsessorite taktisagedus jõudis kümnendi lõpuks 1 GHz piirini üksikute [[AMD]] Athlon ning Intel [[Pentium III]] protsessoritel. Samuti võeti kasutusele mitmed uued tehnoloogiad ning meetodid, nagu dünaamiline täitmine&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kukunas |eesnimi=Jim |url=https://books.google.com/books?id=X-WcBAAAQBAJ&amp;lpg=PA37&amp;hl=et&amp;pg=PA37#v=onepage&amp;q&amp;f=false |pealkiri=Power and Performance: Software Analysis and Optimization |kuupäev=2015-04-27 |kirjastus=Morgan Kaufmann |isbn=978-0-12-800814-0 |keel=en}}&lt;/ref&gt; ja superskalaarsus&lt;ref&gt;P. Pacheco, ''Introduction to Parallel Programming'', 2011, section 2.2.5, &quot;There are two main approaches to ILP: pipelining ... and multiple issue ... A processor that supports dynamic multiple issue is sometimes said to be superscalar.&quot; A. Chien, ''Computer Architecture for Scientists'', 2022, page 102, &quot;multiple-issue (aka superscalar)&quot;.&lt;/ref&gt;, mis võimaldas käskude täitmise järjekorda muuta sõltuvalt protsessori olekule ning täita mitu mikrokäsku korraga. Vahemälu hakati integreerima otse protsessori kiibile, vähendades latentsi.

==== 2000. aastad ====
Sel kümnendil võeti kasutusele esimesed mitmetuumalised protsessorid (Athlon 64 X2, Pentium D), mis võimaldas suurendada üksiku protsessori jõudlust, ilma taktsageduse ning seekaudu energiakulu kasvuta&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Multicore CPU: Processor Proliferation - IEEE Spectrum |url=https://spectrum.ieee.org/multicore-cpu-processor-proliferation |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=spectrum.ieee.org |keel=en}}&lt;/ref&gt;. Esimesed disainid sisaldasid kahte tuuma, kuid kümnendi lõpuks olid turul juba nelja ja rohkema tuumaga protsessorid. Tänapäevastel (2026) serveriprotsessoritel on ühel protsessoril kuni 192 tuuma &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=published |eesnimi=Paul Alcorn |kuupäev=2024-10-10 |pealkiri=AMD EPYC ‘Turin’ 9005 Series - we benchmark 192-core Zen 5 chip with 500W TDP |url=https://www.tomshardware.com/pc-components/cpus/amd-launches-epyc-turin-9005-series-our-benchmarks-of-fifth-gen-zen-5-chips-with-up-to-192-cores-500w-tdp |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=Tom's Hardware |keel=en}}&lt;/ref&gt;. 

Üksikute tuumade jõudlus suurenes mitmelõimelisuse (ingl. ''Multithreading'') kasutuselevõtuga. Intel tõi mitmelõimelisuse turule [[Pentium 4]] protsessoritega 2002. aastal &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Intel Introduces The Pentium® 4 Processor |url=http://www.intel.com/pressroom/archive/releases/dp112000.htm |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070403032914/http://www.intel.com/pressroom/archive/releases/dp112000.htm |arhiivimisaeg=2007-04-03 |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=www.intel.com}}&lt;/ref&gt;. Mitmelõimelisus võimaldab ühel füüsilisel tuumal käituda kahe loogilise tuumana, suurendades paralleelarvutuste võimekust.

Nii Intel kui ka AMD tõid turule 64-bitilised arhitektuurid, mis võimaldasid protsessoril kasutada üle 4 GiB mälu. Inteli IA-64 või [[Itanium]] ei olnud võimeline käitama olemasolevaid programme, mis olid loodud x86 arhitektuurile, mille tõttu ei saavutanud see suurt edu &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Cunningham |eesnimi=Andrew |kuupäev=2023-11-03 |pealkiri=Intel’s failed 64-bit Itanium CPUs die another death as Linux support ends |url=https://arstechnica.com/gadgets/2023/11/next-linux-kernel-will-dump-itanium-intels-ill-fated-64-bit-server-cpus/ |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=Ars Technica |keel=en}}&lt;/ref&gt;. AMD lähenemine [[AMD64]] (ka x64, x86_64) muutis aga olemasoleva x86 arhitektuuri 64-bitiliseks, lisades funktsionaalsust.

==== 2010. aastad ====
Moore'i seadus alustas aeglustumist, kuna tootmistehnoloogia arendamine muutus kompleksemaks. Tootmistehnoloogiad hakkasid jõudma alla 10 nm, mis nõudis uute tehnoloogiate nagu EUV (''Extreme ultraviolet lithography'') kasutuselevõttu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Thompson |eesnimi=Clive |kuupäev=27. oktoober 2021 |pealkiri=Inside the machine that saved Moore's Law |url=https://www.technologyreview.com/2021/10/27/1037118/moores-law-computer-chips/ |vaadatud=3. mail 2026 |väljaanne=MIT Technology Review}}&lt;/ref&gt; Lisaks suuruse vähenemisele muutus ka transistorite kuju. Kasutusele võeti 3D FinFET transistorid, mille algatas Intel 2012. aastal. Uus struktuur suurendas transistorite jõudlust ning efektiivsust, võimaldades samuti edasist miniaturiseerimist &lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Karimi |eesnimi=Koosha |perekonnanimi2=Fardoost |eesnimi2=Ali |perekonnanimi3=Javanmard |eesnimi3=Mehdi |kuupäev=2024-09-25 |pealkiri=Comprehensive Review of FinFET Technology: History, Structure, Challenges, Innovations, and Emerging Sensing Applications |url=https://www.mdpi.com/2072-666X/15/10/1187 |ajakiri=Micromachines |keel=en |aastakäik=15 |üksiknumber=10 |lehekülg=1187 |doi=10.3390/mi15101187 |issn=2072-666X}}&lt;/ref&gt;.

AMD tutvustas 2019 aastal oma [[Zen 2]] arhitektuuriga ''[[:en:Chiplet|chiplet]]'' disaini, mis kasutab mitut väikest ühendatud kiipi ühe suurema monoliitse kiibi asemel, 2026 aasta seisuga on see kasutusel kõigi suurtemate mikroprotsessorite disainijate poolt. Üks põhilisi eeliseid on parem tootmise saagikus - kiibi suurenedes kasvab ka oht, et see sisaldab viga, mille tõttu läheb see raisku. Selle lähenemisega on võimalik koostada ka protsessor, mis sisaldab mitme erineva suurusega transistoreid, vähendades tootmiskulusid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-01-07 |pealkiri=The Ultimate Guide to Chiplets - AnySilicon |url=https://anysilicon.com/the-ultimate-guide-to-chiplets/ |vaadatud=2026-05-03 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Väikeste kiipide sidumisega, on võimalik luua suurema efektiivse kiibi pindalaga protsessoreid, mis ei oleks võimalik monoliitsete kiipidega, suurendades maksimaalset tuumade arvu ühel protsessoril. ''Chiplete'' kasutades on võimalik ka valmistada mitu erinevat protsessori mudelit ühe kiibi põhjal, lisades ja eemaldades kiibikomplekse sõltuvalt vajadusele.

Graafikaprotsessoreid hakati kasutama teadusarvutustes ja simulatsioonides ning [[Masinõpe|masinõppes]] suure [[Paralleelarvutus|paralleelarvutuste]] võimekuse tõttu. Graafikaprotsessorite disain hakkas rohkem fokuseerima nendele valdkondadele. Tensortuumad on loodud maatriksarvutuste kiirendamiseks, et võimaldada paremat jõudlust masinõppeks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tensor Cores Explained in Simple Terms {{!}} DigitalOcean |url=https://www.digitalocean.com/community/tutorials/understanding-tensor-cores |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=www.digitalocean.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

==== 2020–2026 ====
''Chiplet'' disainide areng on jätkunud, võimaldades paremat jõudlust ning efektiivsemat tootmist. Intel tutvustas 2021. aastal [[Alder Lake]] hübriidarhitektuuri, mis kasutab kahte erinevat liiki tuumasid. Jõudlustuumad (''Performance-cores'') kasutavad kõrgeid taktsagedusi ning mitmelõimulisust, efektiivsed tuumad (''Efficient-cores'') on väiksemad ning ei kasuta mitmelõimulisust vaid on loodud väikeseks voolutarbeks, olles võimelised toetama jõudlustuumasid raskemate ülesannetega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=How Intel® Core™ Processors Work |url=https://www.intel.com/content/www/us/en/gaming/resources/how-hybrid-design-works.html |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=Intel |keel=en}}&lt;/ref&gt; Sarnast lähenemist kasutavad Apple'i M-seeria protsessorid, mis tänu ARM-arhitektuurile on väga energiasäästlikud &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=published |eesnimi=Anton Shilov |kuupäev=2021-02-01 |pealkiri=Apple: Mac Mini M1 Consumes 3X Less Power Than Intel |url=https://www.tomshardware.com/news/mac-mini-power-apple-m1-soc |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=Tom's Hardware |keel=en}}&lt;/ref&gt;.

AMD 3D V-Cache on pakendustehnoloogia, mis võimaldab paigutada lisakihte L3 vahemälu protsessori kiibile. [[Muutmälu|Põhimälust]] lugemine aeglustab protsessori tööd, mille tõttu suurendab rohkema vahemälu kogus jõudlust. Vertikaalne paigutus võimaldab hoida protsessori kiibi pindala väiksemana, kuna traditsioonilisema pakendusega paigutatakse vahemälu kiibi külgedele. Esimene protsessor, mis seda tehnoloogiat kasutas oli [[Ryzen]] 5800X3D aastal 2022. Algselt paiknes vahemälu kiht protsessori tuumade kohal, piirates taktsagedust kõrgemate temperatuuride tõttu. Teise generatsiooni 3D V-Cache, mis võeti kasutusel [[Zen 5]] protsessoritel paigutab vahemälu kihi tuumade alla, mis võimaldab suuremaid taktsagedusi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Roach |eesnimi=Jacob |kuupäev=2022-01-12 |pealkiri=What is AMD 3D V-Cache? Extra gaming performance unlocked |url=https://www.digitaltrends.com/computing/what-is-amd-3d-v-cache/ |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=Digital Trends |keel=en-us}}&lt;/ref&gt;

== Mikroprotsessorite turg ==
Mikroprotsessorite turgu väärtustati 2024. aasta seisuga 130 miljardi dollari ringis&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi= |perekonnanimi2= |kuupäev=2026-05-04 |pealkiri=Microprocessor Market {{!}} Size, Share, Trend, Industry Analysis {{!}} 2024-2032 |url=https://www.stratviewresearch.com/4326/microprocessor-market.html |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=stratviewresearch.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;, 2023. aastal müüdi üle 2,66 miljardi mikroprotsessori&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Microprocessor Market Size, Share &amp; Trends Report, 2030 |url=https://www.grandviewresearch.com/industry-analysis/microprocessor-market |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=www.grandviewresearch.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;.

x86 arhitektuuril protsessoreid toodavad 2026. aasta seisuga ainult kaks firmat, [[Intel]] ja [[AMD]]. 2025. aasta Q4 andmetel on Inteli üldine turuosa 70,8%, AMD-l 29,2%, mis aasta-aastalt kasvab.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=published |eesnimi=Anton Shilov |kuupäev=2026-02-12 |pealkiri=AMD rockets past 35% market share in desktop PC market as Intel's share loss accelerates — AMD also hits 25% in laptops and nears 30% in crucial server market |url=https://www.tomshardware.com/pc-components/cpus/30-percent-of-x86-cpus-sold-are-now-made-by-amd-as-companys-market-share-grows-thanks-to-a-flagging-intel-enjoys-growth-across-all-segments-as-competition-intensifies |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=Tom's Hardware |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Graafikaprotsessoreid toovad 2026. aasta seisuga [[Nvidia|NVIDIA]], [[Radeon|AMD]] ja [[Intel]]. Sektor jaguneb kaheks, mänguritele mõeldud GPU-d ning [[Tehisintellekt|tehisintellekti]] ja teaduslike arvutuste GPU-d. Videomängude digitaalse levitamisteenuse [[Steam]] 2026. aasta aprilli uuringu põhjal kasutab 73,21% kasutajatest NVIDIA GPU-sid, AMD-d kasutab 18,60% ning Inteli 7,81% &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Steam Hardware &amp; Software Survey |url=https://store.steampowered.com/hwsurvey |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=store.steampowered.com}}&lt;/ref&gt;. AI kiirendite valdkonnas on NVIDIA 2024 aasta andmetega turuosa ülekaalukas 80–90% &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Analysts |eesnimi=Silicon |kuupäev=2026-02-21 |pealkiri=NVIDIA AI GPU Market Share 2026: ~80% of AI Accelerators |url=https://siliconanalysts.com/analysis/nvidia-ai-accelerator-market-share-2024-2026 |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=Silicon Analysts |keel=en}}&lt;/ref&gt;, kuid on oodata, et see langeb teiste firmade arendustega.

Pooljuhtelektroonika tehaste tulu küündis 2025. aasta teises kvartalis 41,7 miljardi dollarini. Suurim osakaal (70,2%), oli [[TSMC|TSMC-l]], mille klientide hulka kuuluvad Apple, NVIDIA, AMD, Intel ja paljud teised. TSMC-l on kindel eelis oma tootmistehnoloogiate ja -mahtudega, mis annab neile ülekaaluka edumaa &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Semiconductor Foundries: The New Geopolitical Power |url=https://www.kingsresearch.com/blog/silicon-sovereignty-semiconductor-foundries-geopolitics |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=www.kingsresearch.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;.

==Vaata ka==
* [[Signaaliprotsessor]]
* [[Graafikaprotsessor]]
* [[Mikrokontroller]]
* [[Mikroarhitektuur]]
* [[Masinkood]]
* [[Ryzen|AMD Ryzen]]
* [[Intel Core i]]

== Kirjandus ==
&lt;references /&gt;
{{Protsessorite tehnoloogia}}

[[Kategooria:Elektroonikakomponendid]]
[[Kategooria:Mikroprotsessorid| ]]</text>
      <sha1>h7bxdax2ujtrpwumvwb7m1m2syxyki7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ants Aader</title>
    <ns>0</ns>
    <id>215114</id>
    <revision>
      <id>7248895</id>
      <parentid>7248380</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T07:42:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-53763-48</username>
        <id>239170</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7248895</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1213" sha1="0ihvq52mk8cabxzibzt1s8kjjkq37jc" xml:space="preserve">'''Ants Aader''' (sündinud [[22. veebruar]]il [[1970]]) on eesti bioloog ja informaatik.

Aastatel 1989–1995 läbis ta [[Tartu Ülikool]]is bakalaureuseõppe ja 1995–1997 samas magistriõppe.&lt;ref name=&quot;etis&quot;&gt;{{ETIS}} (vaadatud 1. juunil 2015)&lt;/ref&gt;

Aastatel 1997–1999 töötas ta [[Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut|Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis]] insenerina, 2003–2004 [[Eesti Biokeskus]]es biostatistikuna, 2004–2005 Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna molekulaar- ja rakubioloogia instituudis biostatistikuna. Alates 2008. aastast on ta Bitikodo OÜ juhatuse liige.&lt;ref name=&quot;etis&quot;/&gt;

Alates 2014 [[Rootsi Eestlaste Liidu esinduskogu valimised 2006|Rootsi Eestlaste Liidu]] 16. Esinduskogu saadik. 

Alates 2026 on Tabivere Põhikoolis Minu Geograafia, Bioloogia, Keemia ning füüsika õpetaja. Tööga ta ikka ültse hakkama ei saa! &lt;ref&gt;Minult endalt&lt;/ref&gt; 

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.aader.com/ Antsu virtuaalmaailm/küberkodu]

{{JÄRJESTA:Aader, Ants}}
[[Kategooria:Eesti bioloogid]]
[[Kategooria:Eesti informaatikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1970]]</text>
      <sha1>0ihvq52mk8cabxzibzt1s8kjjkq37jc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248904</id>
      <parentid>7248895</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T08:02:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ellenlbbh</username>
        <id>111631</id>
      </contributor>
      <comment>Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7248895|7248895]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-53763-48|~2026-53763-48]] ([[User talk:~2026-53763-48|arutelu]])</comment>
      <origin>7248904</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1051" sha1="718gplh3h3z18lttt6zk0e3azdudgtv" xml:space="preserve">'''Ants Aader''' (sündinud [[22. veebruar]]il [[1970]]) on eesti bioloog ja informaatik.

Aastatel 1989–1995 läbis ta [[Tartu Ülikool]]is bakalaureuseõppe ja 1995–1997 samas magistriõppe.&lt;ref name=&quot;etis&quot;&gt;{{ETIS}} (vaadatud 1. juunil 2015)&lt;/ref&gt;

Aastatel 1997–1999 töötas ta [[Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut|Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis]] insenerina, 2003–2004 [[Eesti Biokeskus]]es biostatistikuna, 2004–2005 Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna molekulaar- ja rakubioloogia instituudis biostatistikuna. Alates 2008. aastast on ta Bitikodo OÜ juhatuse liige.&lt;ref name=&quot;etis&quot;/&gt;

Alates 2014 [[Rootsi Eestlaste Liidu esinduskogu valimised 2006|Rootsi Eestlaste Liidu]] 16. Esinduskogu saadik. 

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.aader.com/ Antsu virtuaalmaailm/küberkodu]

{{JÄRJESTA:Aader, Ants}}
[[Kategooria:Eesti bioloogid]]
[[Kategooria:Eesti informaatikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1970]]</text>
      <sha1>718gplh3h3z18lttt6zk0e3azdudgtv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248940</id>
      <parentid>7248904</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:15:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248940</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1130" sha1="0jvrxd0c9ht7wse2x7manohmdjg9op1" xml:space="preserve">'''Ants Aader''' (sündinud [[22. veebruar]]il [[1970]]) on eesti bioloog ja informaatik.

== Haridus ==
Aastatel 1989–1995 läbis ta [[Tartu Ülikool]]is bakalaureuseõppe ja 1995–1997 samas magistriõppe.&lt;ref name=&quot;etis&quot;&gt;{{ETIS}} (vaadatud 1. juunil 2015)&lt;/ref&gt;

== Töökäik ==
Aastatel 1997–1999 töötas ta [[Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut|Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis]] insenerina, 2003–2004 [[Eesti Biokeskus]]es biostatistikuna, 2004–2005 Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna molekulaar- ja rakubioloogia instituudis biostatistikuna.&lt;ref name=&quot;etis&quot;/&gt;

Alates 2008. aastast on ta Bitikodo OÜ juhatuse liige.&lt;ref name=&quot;etis&quot;/&gt;

== Ühiskondlik tegevus ==
Alates 2014 [[Rootsi Eestlaste Liidu esinduskogu valimised 2006|Rootsi Eestlaste Liidu]] 16. Esinduskogu saadik. 

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://www.aader.com/ Antsu virtuaalmaailm/küberkodu]

{{JÄRJESTA:Aader, Ants}}
[[Kategooria:Eesti bioloogid]]
[[Kategooria:Eesti informaatikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1970]]</text>
      <sha1>0jvrxd0c9ht7wse2x7manohmdjg9op1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Piiritaja</title>
    <ns>0</ns>
    <id>216236</id>
    <revision>
      <id>7248861</id>
      <parentid>7147052</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T06:08:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-54080-05</username>
        <id>239161</id>
      </contributor>
      <origin>7248861</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6461" sha1="o10k99mjetujrutguftxfog9fmco9on" xml:space="preserve">{{See artikkel| on Eesti linnuliigist; perekonna ''Apus'' kohta vaata [[piiritaja (perekond)]].}}
{{Taksonitabel 
| nimi           = Piiritaja
| värvus = linnud
| seisund        = LC
| seisundi_süsteem = IUCN3.1
| seisundi_ref   = 
| pilt           = Apus apus -Barcelona, Spain-8 (1).jpg
| pildi_seletus  = 
| pildi_laius    = 250px
| riik           = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond       = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass          = [[Linnud]] ''Aves''
| selts          = [[Piiritajalised]] ''Apodiformes''
| sugukond       = [[Piiritajalased]] ''Apodidae''
| perekond       = [[Piiritaja (perekond)| Piiritaja]] ''Apus'' 
| liik           = '''Piiritaja''' 
| binaarne       = ''Apus apus''
| binaarse_autor = [[Carolus Linnaeus|Linnaeus]], [[1758]]
| levikukaart = Apus apus distribution map.png
| levikukaardi_seletus = 
}}
[[File:Apus apus MHNT ZOO 2011 11 159 Le Louvres Paris.jpg|pisi|Piiritaja munad]]
[[Fail:Common_swifts._Hubala_residetials_in_Tomaszow_Mazowiecki,_Lodz_Voivodeship,_Poland,_CC0.ogv|pisi|Piiritajad Poolas]]
'''Piiritaja''' ehk '''piirpääsuke''' (''Apus apus'') on [[piiritajalased|piiritajalaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[piiritaja (perekond)|piiritaja]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[lind]] ON SIGMA

''Piirpääsuke'' on piiritaja vananenud nimi. Seda kasutati siis, kui piiritaja välise sarnasuse põhjal arvati pääsukeste sugulaseks. Kuid nad kuuluvad isegi eri [[selts (bioloogia)|seltsidesse]]: piiritaja [[piiritajalised|piiritajaliste]] seltsi, pääsukesed [[värvulised|värvuliste]] seltsi&lt;ref&gt;&quot;[[Loomade elu]]&quot;, 6. kd., lk. 6&lt;/ref&gt;.

Piiritajat kirjeldas esimesena teaduslikult [[Carl Linné]] aastal [[1758]]. Linnu teaduslik nimi ''Apus'' tuleb [[kreeka keel]]est, kus α tähendab eitust ja πούς [[jalg]]a, niisiis απούς tähendab 'jalgadeta'. 

Piiritaja jalad on väga lühikesed. Piiritaja kasutab neid ainult mööda vertikaalseid pindu ronimiseks. Vabatahtlikult ta maapinnale ei lasku.

Piiritajad veedavad suurema osa elust lennates. Nad toituvad [[putukad|putukatest]], mida nad lennu pealt nokaga püüavad. Nad suudavad lendamise ajal juua, paarituda ja isegi magada. Kestvate vihmaste ilmade korral, kui õhus pole toitu, võivad linnud langeda mõneks päevaks [[tardumusuni|tardumusunne]].

Piiritaja on Eestis tavaline [[rändlind]], kes saabub harilikult mai keskel.

Tema pesitsusaegset arvukust Eestis hinnatakse 70 000–150 000 paarile&lt;ref name=&quot;hirundo&quot; /&gt;.

Üleilmselt on piiritaja soodsas seisundis, kuid Euroopa populatsioonid on hinnatud ohulähedaseks. Suurimaks ohuks on siin sobivate pesapaikade kadumine moodsate ehitus- ja renoveerimisvõtete tõttu – enam ei ole väikeseid avausi, kuhu pugeda. Samuti võivad piiritajaid, eriti noorlinde, ohustada kassid. Madallennul linnud võivad aga kokku põrgata autodega. Looduslikeks vaenlasteks on mõningad röövlinnud, kes õhus sama osavalt ja kiirelt lendavad, kuid neid on vähe. Eestis võib selleks olla näiteks [[lõopistrik]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Piiritaja - liigikirjeldus |url=https://bio.edu.ee/loomad/Linnud/APUAPU2.htm |vaadatud=2026-03-02 |väljaanne=bio.edu.ee}}&lt;/ref&gt;

== Pesitsemine ==
Mais saabuvad&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Eestisse isaslinnud, kes hõivavad pesa, mis asub reeglina vähemalt 4 meetri kõrgusel. Piiritaja pesitseb õõnsustes, eelistades inimeste loodud struktuure (kalju- või seinapraod, puuõõnes, hoone [[Ventilatsioon|ventilatsiooniavas]], [[Räästas|räästaalune]]).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Sissepääsuks on väike ava, millest mahub läbi lind, kuid mitte kiskjad. 

Piiritaja on üsna ühtlaselt üle kogu Eesti levinud haudelind, keda ei leidu vaid suuremates metsamassiivides ja pesitsusvõimaluste puudumise tõttu ka suurematel lagealadel. Enamik piiritajatest pesitseb inimasulate läheduses.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Piiritaja pesa koosneb kõrtest, rohust, õitest, karvadest, sulgedest – kõigest, mis õhus lendleb ja mida püüda õnnestub. Munade paigal paigal hoidmiseks mätsib vanalind pesamaterjali oma süljega piirdeks. Pesaehitus kestab ligi nädala.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Piiritaja paaritub õhus või pesaõõnes.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kes on piiritaja? |url=https://eoy.ee/piiritaja/aasta-lind/kes-on-piiritaja |vaadatud=2026-03-02 |väljaanne=Piiritaja |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Tavaliselt on pesas kaks vahel kuni neli valget muna. Haudumine kestab 19–20 päeva. Poegades varem kooruja on edukam, kuid tema kasvamine sõltub kurna suurusest ja ilmast. Pärast koorumist on poeg sulgedeta ja roosa suure kõhuga, kuid kasvab kiiresti. Kui ilm on külm ja vihmane, napib õhus lendavaid putukaid ja poegade toitmine on keeruline – piiritaja poeg võib sel perioodil ajutisse [[Tarduni|tardunne]] ehk torporisse langeda, kus minimaalseks energiatarbeks pesapoeg justkui magab ja ei ole kontaktne.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Tardumus võib kesta mitu päeva, äärmuslikul juhul kuni kaks nädalat.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Pojad veedavad pesas kuni kuus nädalat. Sõltuvalt poegade vanusest ja ilmast võib vanalindude pesakülastuste [[Intervall (füüsika)|intervall]] olla kuni kolm tundi. Kõige aktiivsemalt külastavad vanalinnud pesa päikseloojangul.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Pesitsuse ajal võib piiritaja läbida päevas üle 800 km. Kui ilm on kehv, lendavad nad madalal, sest siis on ka putukad maapinnale lähemal; ilusa ilmaga tõusevad kõrgemale. Pesast või ööbimiskohast võivad nad toitumas käia kümnete kilomeetrite kaugusel. Poegadest naaseb kodukolooniasse pesitsema 1%, kuid kui juba pesitsema asutakse, ollakse paigale truu elu lõpuni.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Piiritaja pesitseb aastaid samas kohas ja paarid püsivad koos mitu aastat. Pesitsema hakkab piiritaja teisel-kolmandal eluaastal.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;[[Pilt:Common Swift in palm.jpg|thumb|200x200px|Maast leitud piiritaja 2005. aastal peopesal]]

==Viited==
{{viited|allikad
&lt;ref name=&quot;hirundo&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.eoy.ee/hirundo/sisukorrad/2009_1/Elts_etal.2009.pdf| pealkiri = Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008| autor = | failitüüp = PDF| täpsustus = | väljaanne = [[Hirundo]]| aeg = 2009| koht = | väljaandja = Eesti Ornitoloogiaühing| vaadatud = 2011-10-27| arhiivimisaeg = 2011-12-14| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20111214104226/http://www.eoy.ee/hirundo/sisukorrad/2009_1/Elts_etal.2009.pdf| url-olek = ei tööta}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* {{Elurikkus}}

[[Kategooria:Eesti linnud]]</text>
      <sha1>o10k99mjetujrutguftxfog9fmco9on</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248862</id>
      <parentid>7248861</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T06:10:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-54080-05</username>
        <id>239161</id>
      </contributor>
      <origin>7248862</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6453" sha1="nc6tst73swktfo70l2f2fke423soile" xml:space="preserve">{{See artikkel| on Eesti linnuliigist; perekonna ''Apus'' kohta vaata [[piiritaja (perekond)]].}}
{{Taksonitabel 
| nimi           = Piiritaja
| värvus = linnud
| seisund        = LC
| seisundi_süsteem = IUCN3.1
| seisundi_ref   = 
| pilt           = Apus apus -Barcelona, Spain-8 (1).jpg
| pildi_seletus  = 
| pildi_laius    = 250px
| riik           = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond       = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass          = [[Linnud]] ''Aves''
| selts          = [[Piiritajalised]] ''Apodiformes''
| sugukond       = [[Piiritajalased]] ''Apodidae''
| perekond       = [[Piiritaja (perekond)| Piiritaja]] ''Apus'' 
| liik           = '''Piiritaja''' 
| binaarne       = ''Apus apus''
| binaarse_autor = [[Carolus Linnaeus|Linnaeus]], [[1758]]
| levikukaart = Apus apus distribution map.png
| levikukaardi_seletus = 
}}
[[File:Apus apus MHNT ZOO 2011 11 159 Le Louvres Paris.jpg|pisi|Piiritaja munad]]
[[Fail:Common_swifts._Hubala_residetials_in_Tomaszow_Mazowiecki,_Lodz_Voivodeship,_Poland,_CC0.ogv|pisi|Piiritajad Poolas]]
'''Piiritaja''' ehk '''piirpääsuke''' (''Apus apus'') on [[piiritajalased|piiritajalaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[piiritaja (perekond)|piiritaja]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[lind]].

''Piirpääsuke'' on piiritaja vananenud nimi. Seda kasutati siis, kui piiritaja välise sarnasuse põhjal arvati pääsukeste sugulaseks. Kuid nad kuuluvad isegi eri [[selts (bioloogia)|seltsidesse]]: piiritaja [[piiritajalised|piiritajaliste]] seltsi, pääsukesed [[värvulised|värvuliste]] seltsi&lt;ref&gt;&quot;[[Loomade elu]]&quot;, 6. kd., lk. 6&lt;/ref&gt;.

Piiritajat kirjeldas esimesena teaduslikult [[Carl Linné]] aastal [[1758]]. Linnu teaduslik nimi ''Apus'' tuleb [[kreeka keel]]est, kus α tähendab eitust ja πούς [[jalg]]a, niisiis απούς tähendab 'jalgadeta'. 

Piiritaja jalad on väga lühikesed. Piiritaja kasutab neid ainult mööda vertikaalseid pindu ronimiseks. Vabatahtlikult ta maapinnale ei lasku.

Piiritajad veedavad suurema osa elust lennates. Nad toituvad [[putukad|putukatest]], mida nad lennu pealt nokaga püüavad. Nad suudavad lendamise ajal juua, paarituda ja isegi magada. Kestvate vihmaste ilmade korral, kui õhus pole toitu, võivad linnud langeda mõneks päevaks [[tardumusuni|tardumusunne]].

Piiritaja on Eestis tavaline [[rändlind]], kes saabub harilikult mai keskel.

Tema pesitsusaegset arvukust Eestis hinnatakse 70 000–150 000 paarile&lt;ref name=&quot;hirundo&quot; /&gt;.

Üleilmselt on piiritaja soodsas seisundis, kuid Euroopa populatsioonid on hinnatud ohulähedaseks. Suurimaks ohuks on siin sobivate pesapaikade kadumine moodsate ehitus- ja renoveerimisvõtete tõttu – enam ei ole väikeseid avausi, kuhu pugeda. Samuti võivad piiritajaid, eriti noorlinde, ohustada kassid. Madallennul linnud võivad aga kokku põrgata autodega. Looduslikeks vaenlasteks on mõningad röövlinnud, kes õhus sama osavalt ja kiirelt lendavad, kuid neid on vähe. Eestis võib selleks olla näiteks [[lõopistrik]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Piiritaja - liigikirjeldus |url=https://bio.edu.ee/loomad/Linnud/APUAPU2.htm |vaadatud=2026-03-02 |väljaanne=bio.edu.ee}}&lt;/ref&gt;

== Pesitsemine ==
Mais saabuvad&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Eestisse isaslinnud, kes hõivavad pesa, mis asub reeglina vähemalt 4 meetri kõrgusel. Piiritaja pesitseb õõnsustes, eelistades inimeste loodud struktuure (kalju- või seinapraod, puuõõnes, hoone [[Ventilatsioon|ventilatsiooniavas]], [[Räästas|räästaalune]]).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Sissepääsuks on väike ava, millest mahub läbi lind, kuid mitte kiskjad. 

Piiritaja on üsna ühtlaselt üle kogu Eesti levinud haudelind, keda ei leidu vaid suuremates metsamassiivides ja pesitsusvõimaluste puudumise tõttu ka suurematel lagealadel. Enamik piiritajatest pesitseb inimasulate läheduses.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Piiritaja pesa koosneb kõrtest, rohust, õitest, karvadest, sulgedest – kõigest, mis õhus lendleb ja mida püüda õnnestub. Munade paigal paigal hoidmiseks mätsib vanalind pesamaterjali oma süljega piirdeks. Pesaehitus kestab ligi nädala.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Piiritaja paaritub õhus või pesaõõnes.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kes on piiritaja? |url=https://eoy.ee/piiritaja/aasta-lind/kes-on-piiritaja |vaadatud=2026-03-02 |väljaanne=Piiritaja |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Tavaliselt on pesas kaks vahel kuni neli valget muna. Haudumine kestab 19–20 päeva. Poegades varem kooruja on edukam, kuid tema kasvamine sõltub kurna suurusest ja ilmast. Pärast koorumist on poeg sulgedeta ja roosa suure kõhuga, kuid kasvab kiiresti. Kui ilm on külm ja vihmane, napib õhus lendavaid putukaid ja poegade toitmine on keeruline – piiritaja poeg võib sel perioodil ajutisse [[Tarduni|tardunne]] ehk torporisse langeda, kus minimaalseks energiatarbeks pesapoeg justkui magab ja ei ole kontaktne.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Tardumus võib kesta mitu päeva, äärmuslikul juhul kuni kaks nädalat.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Pojad veedavad pesas kuni kuus nädalat. Sõltuvalt poegade vanusest ja ilmast võib vanalindude pesakülastuste [[Intervall (füüsika)|intervall]] olla kuni kolm tundi. Kõige aktiivsemalt külastavad vanalinnud pesa päikseloojangul.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Pesitsuse ajal võib piiritaja läbida päevas üle 800 km. Kui ilm on kehv, lendavad nad madalal, sest siis on ka putukad maapinnale lähemal; ilusa ilmaga tõusevad kõrgemale. Pesast või ööbimiskohast võivad nad toitumas käia kümnete kilomeetrite kaugusel. Poegadest naaseb kodukolooniasse pesitsema 1%, kuid kui juba pesitsema asutakse, ollakse paigale truu elu lõpuni.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Piiritaja pesitseb aastaid samas kohas ja paarid püsivad koos mitu aastat. Pesitsema hakkab piiritaja teisel-kolmandal eluaastal.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;[[Pilt:Common Swift in palm.jpg|thumb|200x200px|Maast leitud piiritaja 2005. aastal peopesal]]

==Viited==
{{viited|allikad
&lt;ref name=&quot;hirundo&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.eoy.ee/hirundo/sisukorrad/2009_1/Elts_etal.2009.pdf| pealkiri = Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008| autor = | failitüüp = PDF| täpsustus = | väljaanne = [[Hirundo]]| aeg = 2009| koht = | väljaandja = Eesti Ornitoloogiaühing| vaadatud = 2011-10-27| arhiivimisaeg = 2011-12-14| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20111214104226/http://www.eoy.ee/hirundo/sisukorrad/2009_1/Elts_etal.2009.pdf| url-olek = ei tööta}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* {{Elurikkus}}

[[Kategooria:Eesti linnud]]</text>
      <sha1>nc6tst73swktfo70l2f2fke423soile</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Veiko Tubin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>216683</id>
    <revision>
      <id>7248605</id>
      <parentid>6622510</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T15:18:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Veikotubin</username>
        <id>6021</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Uuendasin kodulehe aadressi ja eemaldasin vananenud välislingid; lisasin ETBL-i profiili.</comment>
      <origin>7248605</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3718" sha1="mwrcl7vv6z9wbgk1enbfner333e3hpo" xml:space="preserve">[[Fail:Veiko Tubin 2018.jpg|pisi|püsti|Veiko Tubin (2018)]]
'''Veiko Tubin''' (sündinud [[1. juuni]]l [[1983]] [[Tallinn]]as) on eesti [[lavastaja]], [[näitleja]] ja [[helilooja]]. 

Ta õppis Tallinna 21. Koolis ja [[2006]]. aastal lõpetas [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i (XXII lennus, kursuse juhendaja [[Priit Pedajas]]). 

Ta töötas [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]] 2017. aastani. Pärast seda on vabakutseline.

Veiko Tubin oli 2017. aastal toimunud XII noorte laulupeo algideekavandi &quot;Noored juured&quot; üks autoreid ja laulupeo lavastaja.{{lisa viide}}

Ta on loonud muusikalise kujunduse ja originaalmuusika ligi 50 teatrilavastusele. Lisaks on ta juhtinud [[Eesti Televisioon]]is teatrisaadet &quot;[[Kontakt (saade)|Kontakt]]&quot; ning [[taskuhääling]]usaateid &quot;[[Armastusest]]&quot;.

== Lavastused ==
* „Sisenemine sisenemisse“. Kanuti Gildi Saal (2018)
* &quot;Eestimaa hääled&quot;, Riigikogu 100. aastapäeva kontsert-lavastus (2019)
* &quot;Hakkame, mehed, minema&quot; (2019)
* &quot;Idomeneo&quot;. Estonia Teater (2021)
* ”Lalli ehk Mere keskel on mees”. Tallinna Filharmoonia, Birgitta festival (2022)
* &quot;Crisis&quot;. Tallinna Filharmoonia, Birgitta festival (2023)

== Muusikat teatrilavastustele ==

* „Kivid sinu taskutes”, muusikaline kujundaja. Tallinna Linnateater (2007)
* „Keti lõpp”, helilooja ja muusikaline kujundaja .Tallinna Linnateater (2012)
* „Offline”, helilooja. Tallinna Linnateater (2013)
* „Kolm vihmast päeva”, helilooja ja muusikaline kujundaja. Tallinna Linnateater (2013)
* „Aadama õunad”, helilooja ja helikujundaja. Nargenfestival (2016)
* „Kas kalad magavad?“, helilooja. VAT Teater (2018)
* „Esimene armastus“, helilooja. Eesti Draamateate (2020)
* “Suvitusromaan”, helilooja. Rakvere Teater (2021)
* “39 astet”, helilooja. Ugala Teater (2022)
* “Eveline ja Mina”, helilooja. Eesti Noorsooteater (2022)
* “Tõll”, helilooja. Kuressaare Teater (2023)

== Muusikaalbumid ==
* &quot;Muusikat Tallinna Linnateatri lavastustele&quot; (2017)
* &quot;Madu oma rinnal&quot; (2017)
* &quot;Romeo ja Julia&quot; (2020)
* &quot;Esimene armastus&quot; (2020)
* &quot;Pariisitar&quot; (2022)
* &quot;Eveline ja Mina&quot; (2022)
* &quot;Suvitusromaan&quot; (2022)

==Tunnustus==
* 2007 [[Tallinna Linnateatri kolleegipreemia]] parimale maja töötajale
* 2008 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale meeskõrvalosatäitjale (rollid lavastuses &quot;Ronk&quot;)
* 2010 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale meeskõrvalosatäitjale (rollid lavastuses &quot;Hecuba pärast&quot;)
* 2014 Tallinna Linnateatri juhtkonna preemia parimale meestöötajale
* [[2014]] [[Eesti Teatriliidu sõnalavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhind]]
* 2017 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima lavastust toetava kujunduse eest lavastustele &quot;See hetk&quot;, &quot;Suveöö unenägu&quot; ja &quot;Inimesed, kohad ja asjad&quot;
* 2019 Kuldmuna &quot;Väliskommunikatsiooni üritus&quot; pronks (&quot;Eesti Parimad Ettevõtted gala&quot;)
* 2020 [[Eesti Kooriühing]]u aasta teo preemia lavastuse „Hakkame, mehed, minema“ eest
* 2021 [[Kuldmuna]] &quot;Avalik üritus&quot; pronks (&quot;Kuldmuna Gala 2020&quot;) ja &quot;Sisekommunikatsiooni üritus&quot; pronks (&quot;Põhja-Eesti Regionaalhaigla&quot;)
* 2022 Kuldmuna &quot;Väliskommunikatsiooni üritus&quot; hõbe (&quot;Eesti Parimad Ettevõtted gala&quot;)
* 2023 Kuldmuna &quot;Väliskommunikatsiooni üritus&quot; kuld (&quot;Eesti Parimad Ettevõtted Auhinnagala&quot;)  ja pronks (&quot;Tallinn Digital Summit&quot;)

== Välislingid ==
* [https://veikotubin.ee Veiko Tubina koduleht]
* [https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tubin_veiko1 Veiko Tubin Eesti Teatri Biograafilises Leksikonis]

{{JÄRJESTA:Tubin, Veiko}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1983]]</text>
      <sha1>mwrcl7vv6z9wbgk1enbfner333e3hpo</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248606</id>
      <parentid>7248605</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T15:20:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Veikotubin</username>
        <id>6021</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Lisasin tegevusvaldkondadele vastavad kategooriad: Eesti teatrilavastajad ja Eesti heliloojad.</comment>
      <origin>7248606</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3788" sha1="ikzjol4pm4fecabrqiriiap33q05bt9" xml:space="preserve">[[Fail:Veiko Tubin 2018.jpg|pisi|püsti|Veiko Tubin (2018)]]
'''Veiko Tubin''' (sündinud [[1. juuni]]l [[1983]] [[Tallinn]]as) on eesti [[lavastaja]], [[näitleja]] ja [[helilooja]]. 

Ta õppis Tallinna 21. Koolis ja [[2006]]. aastal lõpetas [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i (XXII lennus, kursuse juhendaja [[Priit Pedajas]]). 

Ta töötas [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]] 2017. aastani. Pärast seda on vabakutseline.

Veiko Tubin oli 2017. aastal toimunud XII noorte laulupeo algideekavandi &quot;Noored juured&quot; üks autoreid ja laulupeo lavastaja.{{lisa viide}}

Ta on loonud muusikalise kujunduse ja originaalmuusika ligi 50 teatrilavastusele. Lisaks on ta juhtinud [[Eesti Televisioon]]is teatrisaadet &quot;[[Kontakt (saade)|Kontakt]]&quot; ning [[taskuhääling]]usaateid &quot;[[Armastusest]]&quot;.

== Lavastused ==
* „Sisenemine sisenemisse“. Kanuti Gildi Saal (2018)
* &quot;Eestimaa hääled&quot;, Riigikogu 100. aastapäeva kontsert-lavastus (2019)
* &quot;Hakkame, mehed, minema&quot; (2019)
* &quot;Idomeneo&quot;. Estonia Teater (2021)
* ”Lalli ehk Mere keskel on mees”. Tallinna Filharmoonia, Birgitta festival (2022)
* &quot;Crisis&quot;. Tallinna Filharmoonia, Birgitta festival (2023)

== Muusikat teatrilavastustele ==

* „Kivid sinu taskutes”, muusikaline kujundaja. Tallinna Linnateater (2007)
* „Keti lõpp”, helilooja ja muusikaline kujundaja .Tallinna Linnateater (2012)
* „Offline”, helilooja. Tallinna Linnateater (2013)
* „Kolm vihmast päeva”, helilooja ja muusikaline kujundaja. Tallinna Linnateater (2013)
* „Aadama õunad”, helilooja ja helikujundaja. Nargenfestival (2016)
* „Kas kalad magavad?“, helilooja. VAT Teater (2018)
* „Esimene armastus“, helilooja. Eesti Draamateate (2020)
* “Suvitusromaan”, helilooja. Rakvere Teater (2021)
* “39 astet”, helilooja. Ugala Teater (2022)
* “Eveline ja Mina”, helilooja. Eesti Noorsooteater (2022)
* “Tõll”, helilooja. Kuressaare Teater (2023)

== Muusikaalbumid ==
* &quot;Muusikat Tallinna Linnateatri lavastustele&quot; (2017)
* &quot;Madu oma rinnal&quot; (2017)
* &quot;Romeo ja Julia&quot; (2020)
* &quot;Esimene armastus&quot; (2020)
* &quot;Pariisitar&quot; (2022)
* &quot;Eveline ja Mina&quot; (2022)
* &quot;Suvitusromaan&quot; (2022)

==Tunnustus==
* 2007 [[Tallinna Linnateatri kolleegipreemia]] parimale maja töötajale
* 2008 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale meeskõrvalosatäitjale (rollid lavastuses &quot;Ronk&quot;)
* 2010 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale meeskõrvalosatäitjale (rollid lavastuses &quot;Hecuba pärast&quot;)
* 2014 Tallinna Linnateatri juhtkonna preemia parimale meestöötajale
* [[2014]] [[Eesti Teatriliidu sõnalavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhind]]
* 2017 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima lavastust toetava kujunduse eest lavastustele &quot;See hetk&quot;, &quot;Suveöö unenägu&quot; ja &quot;Inimesed, kohad ja asjad&quot;
* 2019 Kuldmuna &quot;Väliskommunikatsiooni üritus&quot; pronks (&quot;Eesti Parimad Ettevõtted gala&quot;)
* 2020 [[Eesti Kooriühing]]u aasta teo preemia lavastuse „Hakkame, mehed, minema“ eest
* 2021 [[Kuldmuna]] &quot;Avalik üritus&quot; pronks (&quot;Kuldmuna Gala 2020&quot;) ja &quot;Sisekommunikatsiooni üritus&quot; pronks (&quot;Põhja-Eesti Regionaalhaigla&quot;)
* 2022 Kuldmuna &quot;Väliskommunikatsiooni üritus&quot; hõbe (&quot;Eesti Parimad Ettevõtted gala&quot;)
* 2023 Kuldmuna &quot;Väliskommunikatsiooni üritus&quot; kuld (&quot;Eesti Parimad Ettevõtted Auhinnagala&quot;)  ja pronks (&quot;Tallinn Digital Summit&quot;)

== Välislingid ==
* [https://veikotubin.ee Veiko Tubina koduleht]
* [https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tubin_veiko1 Veiko Tubin Eesti Teatri Biograafilises Leksikonis]

{{JÄRJESTA:Tubin, Veiko}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]]
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1983]]</text>
      <sha1>ikzjol4pm4fecabrqiriiap33q05bt9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248607</id>
      <parentid>7248606</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T15:23:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Veikotubin</username>
        <id>6021</id>
      </contributor>
      <comment>Täpsustasin sissejuhatust ning lisasin ETBL-i ja ERR-i viited hariduse, Linnateatri töö ja tegevusalade kohta.</comment>
      <origin>7248607</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3982" sha1="7z7cd4wcjtinrg27p8yxwymsaijwnn6" xml:space="preserve">[[Fail:Veiko Tubin 2018.jpg|pisi|püsti|Veiko Tubin (2018)]]
'''Veiko Tubin''' (sündinud [[1. juuni]]l [[1983]]) on eesti [[lavastaja]], [[näitleja]], [[helilooja]] ja muusikaline kujundaja.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tubin_veiko1
 |pealkiri=Tubin, Veiko
 |väljaanne=Eesti Teatri Biograafiline Leksikon
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ERR2023&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://kultuur.err.ee/1609028309/veiko-tubin-vabadus-annab-inspiratsiooni-ning-lisab-loovust
 |pealkiri=Veiko Tubin: vabadus annab inspiratsiooni ning lisab loovust
 |autor=Kristin Västra
 |väljaanne=ERR Kultuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

Ta lõpetas 2001. aastal [[Tallinna 21. Kool]]i ning 2006. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i XXII lennu.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Aastatel 2006–2017 töötas Tubin [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]] trupijuhi, etenduse juhi ja projektijuhina ning on hiljem tegutsenud vabakutselisena.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

== Lavastused ==
* „Sisenemine sisenemisse“. Kanuti Gildi Saal (2018)
* &quot;Eestimaa hääled&quot;, Riigikogu 100. aastapäeva kontsert-lavastus (2019)
* &quot;Hakkame, mehed, minema&quot; (2019)
* &quot;Idomeneo&quot;. Estonia Teater (2021)
* ”Lalli ehk Mere keskel on mees”. Tallinna Filharmoonia, Birgitta festival (2022)
* &quot;Crisis&quot;. Tallinna Filharmoonia, Birgitta festival (2023)

== Muusikat teatrilavastustele ==

* „Kivid sinu taskutes”, muusikaline kujundaja. Tallinna Linnateater (2007)
* „Keti lõpp”, helilooja ja muusikaline kujundaja .Tallinna Linnateater (2012)
* „Offline”, helilooja. Tallinna Linnateater (2013)
* „Kolm vihmast päeva”, helilooja ja muusikaline kujundaja. Tallinna Linnateater (2013)
* „Aadama õunad”, helilooja ja helikujundaja. Nargenfestival (2016)
* „Kas kalad magavad?“, helilooja. VAT Teater (2018)
* „Esimene armastus“, helilooja. Eesti Draamateate (2020)
* “Suvitusromaan”, helilooja. Rakvere Teater (2021)
* “39 astet”, helilooja. Ugala Teater (2022)
* “Eveline ja Mina”, helilooja. Eesti Noorsooteater (2022)
* “Tõll”, helilooja. Kuressaare Teater (2023)

== Muusikaalbumid ==
* &quot;Muusikat Tallinna Linnateatri lavastustele&quot; (2017)
* &quot;Madu oma rinnal&quot; (2017)
* &quot;Romeo ja Julia&quot; (2020)
* &quot;Esimene armastus&quot; (2020)
* &quot;Pariisitar&quot; (2022)
* &quot;Eveline ja Mina&quot; (2022)
* &quot;Suvitusromaan&quot; (2022)

==Tunnustus==
* 2007 [[Tallinna Linnateatri kolleegipreemia]] parimale maja töötajale
* 2008 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale meeskõrvalosatäitjale (rollid lavastuses &quot;Ronk&quot;)
* 2010 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale meeskõrvalosatäitjale (rollid lavastuses &quot;Hecuba pärast&quot;)
* 2014 Tallinna Linnateatri juhtkonna preemia parimale meestöötajale
* [[2014]] [[Eesti Teatriliidu sõnalavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhind]]
* 2017 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima lavastust toetava kujunduse eest lavastustele &quot;See hetk&quot;, &quot;Suveöö unenägu&quot; ja &quot;Inimesed, kohad ja asjad&quot;
* 2019 Kuldmuna &quot;Väliskommunikatsiooni üritus&quot; pronks (&quot;Eesti Parimad Ettevõtted gala&quot;)
* 2020 [[Eesti Kooriühing]]u aasta teo preemia lavastuse „Hakkame, mehed, minema“ eest
* 2021 [[Kuldmuna]] &quot;Avalik üritus&quot; pronks (&quot;Kuldmuna Gala 2020&quot;) ja &quot;Sisekommunikatsiooni üritus&quot; pronks (&quot;Põhja-Eesti Regionaalhaigla&quot;)
* 2022 Kuldmuna &quot;Väliskommunikatsiooni üritus&quot; hõbe (&quot;Eesti Parimad Ettevõtted gala&quot;)
* 2023 Kuldmuna &quot;Väliskommunikatsiooni üritus&quot; kuld (&quot;Eesti Parimad Ettevõtted Auhinnagala&quot;)  ja pronks (&quot;Tallinn Digital Summit&quot;)

== Välislingid ==
* [https://veikotubin.ee Veiko Tubina koduleht]
* [https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tubin_veiko1 Veiko Tubin Eesti Teatri Biograafilises Leksikonis]

{{JÄRJESTA:Tubin, Veiko}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]]
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1983]]</text>
      <sha1>7z7cd4wcjtinrg27p8yxwymsaijwnn6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248610</id>
      <parentid>7248607</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T15:33:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Veikotubin</username>
        <id>6021</id>
      </contributor>
      <comment>Täpsustasin 2014. aasta teatriauhinda ja lisasin Eesti Teatriliidu viite.</comment>
      <origin>7248610</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4247" sha1="oifivsrals1zw50r81wfjp44ksmra74" xml:space="preserve">[[Fail:Veiko Tubin 2018.jpg|pisi|püsti|Veiko Tubin (2018)]]
'''Veiko Tubin''' (sündinud [[1. juuni]]l [[1983]]) on eesti [[lavastaja]], [[näitleja]], [[helilooja]] ja muusikaline kujundaja.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tubin_veiko1
 |pealkiri=Tubin, Veiko
 |väljaanne=Eesti Teatri Biograafiline Leksikon
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ERR2023&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://kultuur.err.ee/1609028309/veiko-tubin-vabadus-annab-inspiratsiooni-ning-lisab-loovust
 |pealkiri=Veiko Tubin: vabadus annab inspiratsiooni ning lisab loovust
 |autor=Kristin Västra
 |väljaanne=ERR Kultuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

Ta lõpetas 2001. aastal [[Tallinna 21. Kool]]i ning 2006. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i XXII lennu.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Aastatel 2006–2017 töötas Tubin [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]] trupijuhi, etenduse juhi ja projektijuhina ning on hiljem tegutsenud vabakutselisena.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

== Lavastused ==
* „Sisenemine sisenemisse“. Kanuti Gildi Saal (2018)
* &quot;Eestimaa hääled&quot;, Riigikogu 100. aastapäeva kontsert-lavastus (2019)
* &quot;Hakkame, mehed, minema&quot; (2019)
* &quot;Idomeneo&quot;. Estonia Teater (2021)
* ”Lalli ehk Mere keskel on mees”. Tallinna Filharmoonia, Birgitta festival (2022)
* &quot;Crisis&quot;. Tallinna Filharmoonia, Birgitta festival (2023)

== Muusikat teatrilavastustele ==

* „Kivid sinu taskutes”, muusikaline kujundaja. Tallinna Linnateater (2007)
* „Keti lõpp”, helilooja ja muusikaline kujundaja .Tallinna Linnateater (2012)
* „Offline”, helilooja. Tallinna Linnateater (2013)
* „Kolm vihmast päeva”, helilooja ja muusikaline kujundaja. Tallinna Linnateater (2013)
* „Aadama õunad”, helilooja ja helikujundaja. Nargenfestival (2016)
* „Kas kalad magavad?“, helilooja. VAT Teater (2018)
* „Esimene armastus“, helilooja. Eesti Draamateate (2020)
* “Suvitusromaan”, helilooja. Rakvere Teater (2021)
* “39 astet”, helilooja. Ugala Teater (2022)
* “Eveline ja Mina”, helilooja. Eesti Noorsooteater (2022)
* “Tõll”, helilooja. Kuressaare Teater (2023)

== Muusikaalbumid ==
* &quot;Muusikat Tallinna Linnateatri lavastustele&quot; (2017)
* &quot;Madu oma rinnal&quot; (2017)
* &quot;Romeo ja Julia&quot; (2020)
* &quot;Esimene armastus&quot; (2020)
* &quot;Pariisitar&quot; (2022)
* &quot;Eveline ja Mina&quot; (2022)
* &quot;Suvitusromaan&quot; (2022)

==Tunnustus==
* 2007 [[Tallinna Linnateatri kolleegipreemia]] parimale maja töötajale
* 2008 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale meeskõrvalosatäitjale (rollid lavastuses &quot;Ronk&quot;)
* 2010 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale meeskõrvalosatäitjale (rollid lavastuses &quot;Hecuba pärast&quot;)
* 2014 Tallinna Linnateatri juhtkonna preemia parimale meestöötajale
* 2014 [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] sõnalavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhind lavastuste „Kolm vihmast päeva“ ja „Offline“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.teatriliit.ee/auhinnad/laureaadid-aastate-jargi/laureaadid-2014
 |pealkiri=Laureaadid 2014
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2017 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima lavastust toetava kujunduse eest lavastustele &quot;See hetk&quot;, &quot;Suveöö unenägu&quot; ja &quot;Inimesed, kohad ja asjad&quot;
* 2019 Kuldmuna &quot;Väliskommunikatsiooni üritus&quot; pronks (&quot;Eesti Parimad Ettevõtted gala&quot;)
* 2020 [[Eesti Kooriühing]]u aasta teo preemia lavastuse „Hakkame, mehed, minema“ eest
* 2021 [[Kuldmuna]] &quot;Avalik üritus&quot; pronks (&quot;Kuldmuna Gala 2020&quot;) ja &quot;Sisekommunikatsiooni üritus&quot; pronks (&quot;Põhja-Eesti Regionaalhaigla&quot;)
* 2022 Kuldmuna &quot;Väliskommunikatsiooni üritus&quot; hõbe (&quot;Eesti Parimad Ettevõtted gala&quot;)
* 2023 Kuldmuna &quot;Väliskommunikatsiooni üritus&quot; kuld (&quot;Eesti Parimad Ettevõtted Auhinnagala&quot;)  ja pronks (&quot;Tallinn Digital Summit&quot;)

== Välislingid ==
* [https://veikotubin.ee Veiko Tubina koduleht]
* [https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tubin_veiko1 Veiko Tubin Eesti Teatri Biograafilises Leksikonis]

{{JÄRJESTA:Tubin, Veiko}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]]
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1983]]</text>
      <sha1>oifivsrals1zw50r81wfjp44ksmra74</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248611</id>
      <parentid>7248610</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T15:34:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Veikotubin</username>
        <id>6021</id>
      </contributor>
      <comment>Täpsustasin 2017. aasta Tallinna Linnateatri kolleegipreemiat ja lisasin Linnateatri arhiiviviite.</comment>
      <origin>7248611</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4403" sha1="puuhfr0ijz335u5g0wpjrthi442vc2a" xml:space="preserve">[[Fail:Veiko Tubin 2018.jpg|pisi|püsti|Veiko Tubin (2018)]]
'''Veiko Tubin''' (sündinud [[1. juuni]]l [[1983]]) on eesti [[lavastaja]], [[näitleja]], [[helilooja]] ja muusikaline kujundaja.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tubin_veiko1
 |pealkiri=Tubin, Veiko
 |väljaanne=Eesti Teatri Biograafiline Leksikon
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ERR2023&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://kultuur.err.ee/1609028309/veiko-tubin-vabadus-annab-inspiratsiooni-ning-lisab-loovust
 |pealkiri=Veiko Tubin: vabadus annab inspiratsiooni ning lisab loovust
 |autor=Kristin Västra
 |väljaanne=ERR Kultuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

Ta lõpetas 2001. aastal [[Tallinna 21. Kool]]i ning 2006. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i XXII lennu.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Aastatel 2006–2017 töötas Tubin [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]] trupijuhi, etenduse juhi ja projektijuhina ning on hiljem tegutsenud vabakutselisena.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

== Lavastused ==
* „Sisenemine sisenemisse“. Kanuti Gildi Saal (2018)
* &quot;Eestimaa hääled&quot;, Riigikogu 100. aastapäeva kontsert-lavastus (2019)
* &quot;Hakkame, mehed, minema&quot; (2019)
* &quot;Idomeneo&quot;. Estonia Teater (2021)
* ”Lalli ehk Mere keskel on mees”. Tallinna Filharmoonia, Birgitta festival (2022)
* &quot;Crisis&quot;. Tallinna Filharmoonia, Birgitta festival (2023)

== Muusikat teatrilavastustele ==

* „Kivid sinu taskutes”, muusikaline kujundaja. Tallinna Linnateater (2007)
* „Keti lõpp”, helilooja ja muusikaline kujundaja .Tallinna Linnateater (2012)
* „Offline”, helilooja. Tallinna Linnateater (2013)
* „Kolm vihmast päeva”, helilooja ja muusikaline kujundaja. Tallinna Linnateater (2013)
* „Aadama õunad”, helilooja ja helikujundaja. Nargenfestival (2016)
* „Kas kalad magavad?“, helilooja. VAT Teater (2018)
* „Esimene armastus“, helilooja. Eesti Draamateate (2020)
* “Suvitusromaan”, helilooja. Rakvere Teater (2021)
* “39 astet”, helilooja. Ugala Teater (2022)
* “Eveline ja Mina”, helilooja. Eesti Noorsooteater (2022)
* “Tõll”, helilooja. Kuressaare Teater (2023)

== Muusikaalbumid ==
* &quot;Muusikat Tallinna Linnateatri lavastustele&quot; (2017)
* &quot;Madu oma rinnal&quot; (2017)
* &quot;Romeo ja Julia&quot; (2020)
* &quot;Esimene armastus&quot; (2020)
* &quot;Pariisitar&quot; (2022)
* &quot;Eveline ja Mina&quot; (2022)
* &quot;Suvitusromaan&quot; (2022)

==Tunnustus==
* 2007 [[Tallinna Linnateatri kolleegipreemia]] parimale maja töötajale
* 2008 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale meeskõrvalosatäitjale (rollid lavastuses &quot;Ronk&quot;)
* 2010 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale meeskõrvalosatäitjale (rollid lavastuses &quot;Hecuba pärast&quot;)
* 2014 Tallinna Linnateatri juhtkonna preemia parimale meestöötajale
* 2014 [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] sõnalavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhind lavastuste „Kolm vihmast päeva“ ja „Offline“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.teatriliit.ee/auhinnad/laureaadid-aastate-jargi/laureaadid-2014
 |pealkiri=Laureaadid 2014
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2017 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima lavastust toetava kujunduse eest lavastuse „Inimesed, kohad ja asjad“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://linnateater.ee/arhiiv/inimesed-kohad-ja-asjad/
 |pealkiri=Inimesed, kohad ja asjad
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2019 Kuldmuna &quot;Väliskommunikatsiooni üritus&quot; pronks (&quot;Eesti Parimad Ettevõtted gala&quot;)
* 2020 [[Eesti Kooriühing]]u aasta teo preemia lavastuse „Hakkame, mehed, minema“ eest
* 2021 [[Kuldmuna]] &quot;Avalik üritus&quot; pronks (&quot;Kuldmuna Gala 2020&quot;) ja &quot;Sisekommunikatsiooni üritus&quot; pronks (&quot;Põhja-Eesti Regionaalhaigla&quot;)
* 2022 Kuldmuna &quot;Väliskommunikatsiooni üritus&quot; hõbe (&quot;Eesti Parimad Ettevõtted gala&quot;)
* 2023 Kuldmuna &quot;Väliskommunikatsiooni üritus&quot; kuld (&quot;Eesti Parimad Ettevõtted Auhinnagala&quot;)  ja pronks (&quot;Tallinn Digital Summit&quot;)

== Välislingid ==
* [https://veikotubin.ee Veiko Tubina koduleht]
* [https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tubin_veiko1 Veiko Tubin Eesti Teatri Biograafilises Leksikonis]

{{JÄRJESTA:Tubin, Veiko}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]]
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1983]]</text>
      <sha1>puuhfr0ijz335u5g0wpjrthi442vc2a</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248613</id>
      <parentid>7248611</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T15:37:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Veikotubin</username>
        <id>6021</id>
      </contributor>
      <comment>Parandasin Kooriühingu „Aasta tegu“ aasta ja täpsustasin, et tunnustus anti lavastusele; lisasin Kooriühingu allika.</comment>
      <origin>7248613</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4632" sha1="0nrxzc6y9djqstqkfabuq6gmdsgqftz" xml:space="preserve">[[Fail:Veiko Tubin 2018.jpg|pisi|püsti|Veiko Tubin (2018)]]
'''Veiko Tubin''' (sündinud [[1. juuni]]l [[1983]]) on eesti [[lavastaja]], [[näitleja]], [[helilooja]] ja muusikaline kujundaja.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tubin_veiko1
 |pealkiri=Tubin, Veiko
 |väljaanne=Eesti Teatri Biograafiline Leksikon
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ERR2023&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://kultuur.err.ee/1609028309/veiko-tubin-vabadus-annab-inspiratsiooni-ning-lisab-loovust
 |pealkiri=Veiko Tubin: vabadus annab inspiratsiooni ning lisab loovust
 |autor=Kristin Västra
 |väljaanne=ERR Kultuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

Ta lõpetas 2001. aastal [[Tallinna 21. Kool]]i ning 2006. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i XXII lennu.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Aastatel 2006–2017 töötas Tubin [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]] trupijuhi, etenduse juhi ja projektijuhina ning on hiljem tegutsenud vabakutselisena.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

== Lavastused ==
* „Sisenemine sisenemisse“. Kanuti Gildi Saal (2018)
* &quot;Eestimaa hääled&quot;, Riigikogu 100. aastapäeva kontsert-lavastus (2019)
* &quot;Hakkame, mehed, minema&quot; (2019)
* &quot;Idomeneo&quot;. Estonia Teater (2021)
* ”Lalli ehk Mere keskel on mees”. Tallinna Filharmoonia, Birgitta festival (2022)
* &quot;Crisis&quot;. Tallinna Filharmoonia, Birgitta festival (2023)

== Muusikat teatrilavastustele ==

* „Kivid sinu taskutes”, muusikaline kujundaja. Tallinna Linnateater (2007)
* „Keti lõpp”, helilooja ja muusikaline kujundaja .Tallinna Linnateater (2012)
* „Offline”, helilooja. Tallinna Linnateater (2013)
* „Kolm vihmast päeva”, helilooja ja muusikaline kujundaja. Tallinna Linnateater (2013)
* „Aadama õunad”, helilooja ja helikujundaja. Nargenfestival (2016)
* „Kas kalad magavad?“, helilooja. VAT Teater (2018)
* „Esimene armastus“, helilooja. Eesti Draamateate (2020)
* “Suvitusromaan”, helilooja. Rakvere Teater (2021)
* “39 astet”, helilooja. Ugala Teater (2022)
* “Eveline ja Mina”, helilooja. Eesti Noorsooteater (2022)
* “Tõll”, helilooja. Kuressaare Teater (2023)

== Muusikaalbumid ==
* &quot;Muusikat Tallinna Linnateatri lavastustele&quot; (2017)
* &quot;Madu oma rinnal&quot; (2017)
* &quot;Romeo ja Julia&quot; (2020)
* &quot;Esimene armastus&quot; (2020)
* &quot;Pariisitar&quot; (2022)
* &quot;Eveline ja Mina&quot; (2022)
* &quot;Suvitusromaan&quot; (2022)

==Tunnustus==
* 2007 [[Tallinna Linnateatri kolleegipreemia]] parimale maja töötajale
* 2008 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale meeskõrvalosatäitjale (rollid lavastuses &quot;Ronk&quot;)
* 2010 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale meeskõrvalosatäitjale (rollid lavastuses &quot;Hecuba pärast&quot;)
* 2014 Tallinna Linnateatri juhtkonna preemia parimale meestöötajale
* 2014 [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] sõnalavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhind lavastuste „Kolm vihmast päeva“ ja „Offline“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.teatriliit.ee/auhinnad/laureaadid-aastate-jargi/laureaadid-2014
 |pealkiri=Laureaadid 2014
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2017 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima lavastust toetava kujunduse eest lavastuse „Inimesed, kohad ja asjad“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://linnateater.ee/arhiiv/inimesed-kohad-ja-asjad/
 |pealkiri=Inimesed, kohad ja asjad
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2019 Kuldmuna &quot;Väliskommunikatsiooni üritus&quot; pronks (&quot;Eesti Parimad Ettevõtted gala&quot;)
* 2019 Eesti Kooriühingu aasta tegu – sõna- ja koorilaululavastus „Hakkame, mehed, minema“.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://kooriyhing.ee/wp-content/uploads/2022/03/Kooriuhingu-aastaraamat-2020-1.pdf
 |pealkiri=Eesti Kooriühingu aastaraamat 2020
 |väljaanne=Eesti Kooriühing
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2021 [[Kuldmuna]] &quot;Avalik üritus&quot; pronks (&quot;Kuldmuna Gala 2020&quot;) ja &quot;Sisekommunikatsiooni üritus&quot; pronks (&quot;Põhja-Eesti Regionaalhaigla&quot;)
* 2022 Kuldmuna &quot;Väliskommunikatsiooni üritus&quot; hõbe (&quot;Eesti Parimad Ettevõtted gala&quot;)
* 2023 Kuldmuna &quot;Väliskommunikatsiooni üritus&quot; kuld (&quot;Eesti Parimad Ettevõtted Auhinnagala&quot;)  ja pronks (&quot;Tallinn Digital Summit&quot;)

== Välislingid ==
* [https://veikotubin.ee Veiko Tubina koduleht]
* [https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tubin_veiko1 Veiko Tubin Eesti Teatri Biograafilises Leksikonis]

{{JÄRJESTA:Tubin, Veiko}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]]
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1983]]</text>
      <sha1>0nrxzc6y9djqstqkfabuq6gmdsgqftz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248614</id>
      <parentid>7248613</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T15:38:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Veikotubin</username>
        <id>6021</id>
      </contributor>
      <comment>Lisasin 2007. aasta Tallinna Linnateatri kolleegipreemiale Linnateatri allikaviite.</comment>
      <origin>7248614</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4826" sha1="0izyxhzp5q8ndvjqelfhmwp00di12oa" xml:space="preserve">[[Fail:Veiko Tubin 2018.jpg|pisi|püsti|Veiko Tubin (2018)]]
'''Veiko Tubin''' (sündinud [[1. juuni]]l [[1983]]) on eesti [[lavastaja]], [[näitleja]], [[helilooja]] ja muusikaline kujundaja.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tubin_veiko1
 |pealkiri=Tubin, Veiko
 |väljaanne=Eesti Teatri Biograafiline Leksikon
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ERR2023&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://kultuur.err.ee/1609028309/veiko-tubin-vabadus-annab-inspiratsiooni-ning-lisab-loovust
 |pealkiri=Veiko Tubin: vabadus annab inspiratsiooni ning lisab loovust
 |autor=Kristin Västra
 |väljaanne=ERR Kultuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

Ta lõpetas 2001. aastal [[Tallinna 21. Kool]]i ning 2006. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i XXII lennu.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Aastatel 2006–2017 töötas Tubin [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]] trupijuhi, etenduse juhi ja projektijuhina ning on hiljem tegutsenud vabakutselisena.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

== Lavastused ==
* „Sisenemine sisenemisse“. Kanuti Gildi Saal (2018)
* &quot;Eestimaa hääled&quot;, Riigikogu 100. aastapäeva kontsert-lavastus (2019)
* &quot;Hakkame, mehed, minema&quot; (2019)
* &quot;Idomeneo&quot;. Estonia Teater (2021)
* ”Lalli ehk Mere keskel on mees”. Tallinna Filharmoonia, Birgitta festival (2022)
* &quot;Crisis&quot;. Tallinna Filharmoonia, Birgitta festival (2023)

== Muusikat teatrilavastustele ==

* „Kivid sinu taskutes”, muusikaline kujundaja. Tallinna Linnateater (2007)
* „Keti lõpp”, helilooja ja muusikaline kujundaja .Tallinna Linnateater (2012)
* „Offline”, helilooja. Tallinna Linnateater (2013)
* „Kolm vihmast päeva”, helilooja ja muusikaline kujundaja. Tallinna Linnateater (2013)
* „Aadama õunad”, helilooja ja helikujundaja. Nargenfestival (2016)
* „Kas kalad magavad?“, helilooja. VAT Teater (2018)
* „Esimene armastus“, helilooja. Eesti Draamateate (2020)
* “Suvitusromaan”, helilooja. Rakvere Teater (2021)
* “39 astet”, helilooja. Ugala Teater (2022)
* “Eveline ja Mina”, helilooja. Eesti Noorsooteater (2022)
* “Tõll”, helilooja. Kuressaare Teater (2023)

== Muusikaalbumid ==
* &quot;Muusikat Tallinna Linnateatri lavastustele&quot; (2017)
* &quot;Madu oma rinnal&quot; (2017)
* &quot;Romeo ja Julia&quot; (2020)
* &quot;Esimene armastus&quot; (2020)
* &quot;Pariisitar&quot; (2022)
* &quot;Eveline ja Mina&quot; (2022)
* &quot;Suvitusromaan&quot; (2022)

==Tunnustus==
* 2007 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale maja töötajale.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.linnateater.ee/files/pdf/linnateater07_kevad.pdf
 |pealkiri=Tallinna Linnateatri kevad 2007
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2008 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale meeskõrvalosatäitjale (rollid lavastuses &quot;Ronk&quot;)
* 2010 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale meeskõrvalosatäitjale (rollid lavastuses &quot;Hecuba pärast&quot;)
* 2014 Tallinna Linnateatri juhtkonna preemia parimale meestöötajale
* 2014 [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] sõnalavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhind lavastuste „Kolm vihmast päeva“ ja „Offline“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.teatriliit.ee/auhinnad/laureaadid-aastate-jargi/laureaadid-2014
 |pealkiri=Laureaadid 2014
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2017 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima lavastust toetava kujunduse eest lavastuse „Inimesed, kohad ja asjad“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://linnateater.ee/arhiiv/inimesed-kohad-ja-asjad/
 |pealkiri=Inimesed, kohad ja asjad
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2019 Kuldmuna &quot;Väliskommunikatsiooni üritus&quot; pronks (&quot;Eesti Parimad Ettevõtted gala&quot;)
* 2019 Eesti Kooriühingu aasta tegu – sõna- ja koorilaululavastus „Hakkame, mehed, minema“.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://kooriyhing.ee/wp-content/uploads/2022/03/Kooriuhingu-aastaraamat-2020-1.pdf
 |pealkiri=Eesti Kooriühingu aastaraamat 2020
 |väljaanne=Eesti Kooriühing
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2021 [[Kuldmuna]] &quot;Avalik üritus&quot; pronks (&quot;Kuldmuna Gala 2020&quot;) ja &quot;Sisekommunikatsiooni üritus&quot; pronks (&quot;Põhja-Eesti Regionaalhaigla&quot;)
* 2022 Kuldmuna &quot;Väliskommunikatsiooni üritus&quot; hõbe (&quot;Eesti Parimad Ettevõtted gala&quot;)
* 2023 Kuldmuna &quot;Väliskommunikatsiooni üritus&quot; kuld (&quot;Eesti Parimad Ettevõtted Auhinnagala&quot;)  ja pronks (&quot;Tallinn Digital Summit&quot;)

== Välislingid ==
* [https://veikotubin.ee Veiko Tubina koduleht]
* [https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tubin_veiko1 Veiko Tubin Eesti Teatri Biograafilises Leksikonis]

{{JÄRJESTA:Tubin, Veiko}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]]
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1983]]</text>
      <sha1>0izyxhzp5q8ndvjqelfhmwp00di12oa</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248615</id>
      <parentid>7248614</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T15:39:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Veikotubin</username>
        <id>6021</id>
      </contributor>
      <comment>Täpsustasin 2008. aasta Tallinna Linnateatri kolleegipreemiat ja lisasin Linnateatri arhiiviviite.</comment>
      <origin>7248615</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4967" sha1="8dnh12ofgoy58hvmmlm6lr8jzuy7omr" xml:space="preserve">[[Fail:Veiko Tubin 2018.jpg|pisi|püsti|Veiko Tubin (2018)]]
'''Veiko Tubin''' (sündinud [[1. juuni]]l [[1983]]) on eesti [[lavastaja]], [[näitleja]], [[helilooja]] ja muusikaline kujundaja.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tubin_veiko1
 |pealkiri=Tubin, Veiko
 |väljaanne=Eesti Teatri Biograafiline Leksikon
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ERR2023&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://kultuur.err.ee/1609028309/veiko-tubin-vabadus-annab-inspiratsiooni-ning-lisab-loovust
 |pealkiri=Veiko Tubin: vabadus annab inspiratsiooni ning lisab loovust
 |autor=Kristin Västra
 |väljaanne=ERR Kultuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

Ta lõpetas 2001. aastal [[Tallinna 21. Kool]]i ning 2006. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i XXII lennu.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Aastatel 2006–2017 töötas Tubin [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]] trupijuhi, etenduse juhi ja projektijuhina ning on hiljem tegutsenud vabakutselisena.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

== Lavastused ==
* „Sisenemine sisenemisse“. Kanuti Gildi Saal (2018)
* &quot;Eestimaa hääled&quot;, Riigikogu 100. aastapäeva kontsert-lavastus (2019)
* &quot;Hakkame, mehed, minema&quot; (2019)
* &quot;Idomeneo&quot;. Estonia Teater (2021)
* ”Lalli ehk Mere keskel on mees”. Tallinna Filharmoonia, Birgitta festival (2022)
* &quot;Crisis&quot;. Tallinna Filharmoonia, Birgitta festival (2023)

== Muusikat teatrilavastustele ==

* „Kivid sinu taskutes”, muusikaline kujundaja. Tallinna Linnateater (2007)
* „Keti lõpp”, helilooja ja muusikaline kujundaja .Tallinna Linnateater (2012)
* „Offline”, helilooja. Tallinna Linnateater (2013)
* „Kolm vihmast päeva”, helilooja ja muusikaline kujundaja. Tallinna Linnateater (2013)
* „Aadama õunad”, helilooja ja helikujundaja. Nargenfestival (2016)
* „Kas kalad magavad?“, helilooja. VAT Teater (2018)
* „Esimene armastus“, helilooja. Eesti Draamateate (2020)
* “Suvitusromaan”, helilooja. Rakvere Teater (2021)
* “39 astet”, helilooja. Ugala Teater (2022)
* “Eveline ja Mina”, helilooja. Eesti Noorsooteater (2022)
* “Tõll”, helilooja. Kuressaare Teater (2023)

== Muusikaalbumid ==
* &quot;Muusikat Tallinna Linnateatri lavastustele&quot; (2017)
* &quot;Madu oma rinnal&quot; (2017)
* &quot;Romeo ja Julia&quot; (2020)
* &quot;Esimene armastus&quot; (2020)
* &quot;Pariisitar&quot; (2022)
* &quot;Eveline ja Mina&quot; (2022)
* &quot;Suvitusromaan&quot; (2022)

==Tunnustus==
* 2007 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale maja töötajale.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.linnateater.ee/files/pdf/linnateater07_kevad.pdf
 |pealkiri=Tallinna Linnateatri kevad 2007
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2008 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale kõrvalosatäitjale lavastuse „Ronk“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://linnateater.ee/arhiiv/ronk/
 |pealkiri=Ronk
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2010 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale meeskõrvalosatäitjale (rollid lavastuses &quot;Hecuba pärast&quot;)
* 2014 Tallinna Linnateatri juhtkonna preemia parimale meestöötajale
* 2014 [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] sõnalavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhind lavastuste „Kolm vihmast päeva“ ja „Offline“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.teatriliit.ee/auhinnad/laureaadid-aastate-jargi/laureaadid-2014
 |pealkiri=Laureaadid 2014
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2017 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima lavastust toetava kujunduse eest lavastuse „Inimesed, kohad ja asjad“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://linnateater.ee/arhiiv/inimesed-kohad-ja-asjad/
 |pealkiri=Inimesed, kohad ja asjad
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2019 Kuldmuna &quot;Väliskommunikatsiooni üritus&quot; pronks (&quot;Eesti Parimad Ettevõtted gala&quot;)
* 2019 Eesti Kooriühingu aasta tegu – sõna- ja koorilaululavastus „Hakkame, mehed, minema“.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://kooriyhing.ee/wp-content/uploads/2022/03/Kooriuhingu-aastaraamat-2020-1.pdf
 |pealkiri=Eesti Kooriühingu aastaraamat 2020
 |väljaanne=Eesti Kooriühing
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2021 [[Kuldmuna]] &quot;Avalik üritus&quot; pronks (&quot;Kuldmuna Gala 2020&quot;) ja &quot;Sisekommunikatsiooni üritus&quot; pronks (&quot;Põhja-Eesti Regionaalhaigla&quot;)
* 2022 Kuldmuna &quot;Väliskommunikatsiooni üritus&quot; hõbe (&quot;Eesti Parimad Ettevõtted gala&quot;)
* 2023 Kuldmuna &quot;Väliskommunikatsiooni üritus&quot; kuld (&quot;Eesti Parimad Ettevõtted Auhinnagala&quot;)  ja pronks (&quot;Tallinn Digital Summit&quot;)

== Välislingid ==
* [https://veikotubin.ee Veiko Tubina koduleht]
* [https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tubin_veiko1 Veiko Tubin Eesti Teatri Biograafilises Leksikonis]

{{JÄRJESTA:Tubin, Veiko}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]]
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1983]]</text>
      <sha1>8dnh12ofgoy58hvmmlm6lr8jzuy7omr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248617</id>
      <parentid>7248615</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T15:40:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Veikotubin</username>
        <id>6021</id>
      </contributor>
      <comment>Täpsustasin 2010. aasta Linnateatri kolleegipreemiat ja lisasin allikaviite.</comment>
      <origin>7248617</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5158" sha1="ozf3ukspn8jdilz7v5cu5mf0lsgf09w" xml:space="preserve">[[Fail:Veiko Tubin 2018.jpg|pisi|püsti|Veiko Tubin (2018)]]
'''Veiko Tubin''' (sündinud [[1. juuni]]l [[1983]]) on eesti [[lavastaja]], [[näitleja]], [[helilooja]] ja muusikaline kujundaja.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tubin_veiko1
 |pealkiri=Tubin, Veiko
 |väljaanne=Eesti Teatri Biograafiline Leksikon
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ERR2023&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://kultuur.err.ee/1609028309/veiko-tubin-vabadus-annab-inspiratsiooni-ning-lisab-loovust
 |pealkiri=Veiko Tubin: vabadus annab inspiratsiooni ning lisab loovust
 |autor=Kristin Västra
 |väljaanne=ERR Kultuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

Ta lõpetas 2001. aastal [[Tallinna 21. Kool]]i ning 2006. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i XXII lennu.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Aastatel 2006–2017 töötas Tubin [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]] trupijuhi, etenduse juhi ja projektijuhina ning on hiljem tegutsenud vabakutselisena.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

== Lavastused ==
* „Sisenemine sisenemisse“. Kanuti Gildi Saal (2018)
* &quot;Eestimaa hääled&quot;, Riigikogu 100. aastapäeva kontsert-lavastus (2019)
* &quot;Hakkame, mehed, minema&quot; (2019)
* &quot;Idomeneo&quot;. Estonia Teater (2021)
* ”Lalli ehk Mere keskel on mees”. Tallinna Filharmoonia, Birgitta festival (2022)
* &quot;Crisis&quot;. Tallinna Filharmoonia, Birgitta festival (2023)

== Muusikat teatrilavastustele ==

* „Kivid sinu taskutes”, muusikaline kujundaja. Tallinna Linnateater (2007)
* „Keti lõpp”, helilooja ja muusikaline kujundaja .Tallinna Linnateater (2012)
* „Offline”, helilooja. Tallinna Linnateater (2013)
* „Kolm vihmast päeva”, helilooja ja muusikaline kujundaja. Tallinna Linnateater (2013)
* „Aadama õunad”, helilooja ja helikujundaja. Nargenfestival (2016)
* „Kas kalad magavad?“, helilooja. VAT Teater (2018)
* „Esimene armastus“, helilooja. Eesti Draamateate (2020)
* “Suvitusromaan”, helilooja. Rakvere Teater (2021)
* “39 astet”, helilooja. Ugala Teater (2022)
* “Eveline ja Mina”, helilooja. Eesti Noorsooteater (2022)
* “Tõll”, helilooja. Kuressaare Teater (2023)

== Muusikaalbumid ==
* &quot;Muusikat Tallinna Linnateatri lavastustele&quot; (2017)
* &quot;Madu oma rinnal&quot; (2017)
* &quot;Romeo ja Julia&quot; (2020)
* &quot;Esimene armastus&quot; (2020)
* &quot;Pariisitar&quot; (2022)
* &quot;Eveline ja Mina&quot; (2022)
* &quot;Suvitusromaan&quot; (2022)

==Tunnustus==
* 2007 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale maja töötajale.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.linnateater.ee/files/pdf/linnateater07_kevad.pdf
 |pealkiri=Tallinna Linnateatri kevad 2007
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2008 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale kõrvalosatäitjale lavastuse „Ronk“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://linnateater.ee/arhiiv/ronk/
 |pealkiri=Ronk
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2010 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale meeskõrvalosatäitjale lavastuse „Hecuba pärast“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://danzumees.blogspot.com/2010/02/veebruarikuu-teatriuudised.html
 |pealkiri=Veebruarikuu teatriuudised
 |väljaanne=Danzumees
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2014 Tallinna Linnateatri juhtkonna preemia parimale meestöötajale
* 2014 [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] sõnalavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhind lavastuste „Kolm vihmast päeva“ ja „Offline“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.teatriliit.ee/auhinnad/laureaadid-aastate-jargi/laureaadid-2014
 |pealkiri=Laureaadid 2014
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2017 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima lavastust toetava kujunduse eest lavastuse „Inimesed, kohad ja asjad“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://linnateater.ee/arhiiv/inimesed-kohad-ja-asjad/
 |pealkiri=Inimesed, kohad ja asjad
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2019 Kuldmuna &quot;Väliskommunikatsiooni üritus&quot; pronks (&quot;Eesti Parimad Ettevõtted gala&quot;)
* 2019 Eesti Kooriühingu aasta tegu – sõna- ja koorilaululavastus „Hakkame, mehed, minema“.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://kooriyhing.ee/wp-content/uploads/2022/03/Kooriuhingu-aastaraamat-2020-1.pdf
 |pealkiri=Eesti Kooriühingu aastaraamat 2020
 |väljaanne=Eesti Kooriühing
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2021 [[Kuldmuna]] &quot;Avalik üritus&quot; pronks (&quot;Kuldmuna Gala 2020&quot;) ja &quot;Sisekommunikatsiooni üritus&quot; pronks (&quot;Põhja-Eesti Regionaalhaigla&quot;)
* 2022 Kuldmuna &quot;Väliskommunikatsiooni üritus&quot; hõbe (&quot;Eesti Parimad Ettevõtted gala&quot;)
* 2023 Kuldmuna &quot;Väliskommunikatsiooni üritus&quot; kuld (&quot;Eesti Parimad Ettevõtted Auhinnagala&quot;)  ja pronks (&quot;Tallinn Digital Summit&quot;)

== Välislingid ==
* [https://veikotubin.ee Veiko Tubina koduleht]
* [https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tubin_veiko1 Veiko Tubin Eesti Teatri Biograafilises Leksikonis]

{{JÄRJESTA:Tubin, Veiko}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]]
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1983]]</text>
      <sha1>ozf3ukspn8jdilz7v5cu5mf0lsgf09w</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248620</id>
      <parentid>7248617</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T15:42:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Veikotubin</username>
        <id>6021</id>
      </contributor>
      <comment>Lisasin 2014. aasta Tallinna Linnateatri juhtkonna preemiale Eesti Teatri Agentuuri allikaviite.</comment>
      <origin>7248620</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5351" sha1="0rvbtgqijixg335y4jihnhzq6pv6d37" xml:space="preserve">[[Fail:Veiko Tubin 2018.jpg|pisi|püsti|Veiko Tubin (2018)]]
'''Veiko Tubin''' (sündinud [[1. juuni]]l [[1983]]) on eesti [[lavastaja]], [[näitleja]], [[helilooja]] ja muusikaline kujundaja.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tubin_veiko1
 |pealkiri=Tubin, Veiko
 |väljaanne=Eesti Teatri Biograafiline Leksikon
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ERR2023&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://kultuur.err.ee/1609028309/veiko-tubin-vabadus-annab-inspiratsiooni-ning-lisab-loovust
 |pealkiri=Veiko Tubin: vabadus annab inspiratsiooni ning lisab loovust
 |autor=Kristin Västra
 |väljaanne=ERR Kultuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

Ta lõpetas 2001. aastal [[Tallinna 21. Kool]]i ning 2006. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i XXII lennu.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Aastatel 2006–2017 töötas Tubin [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]] trupijuhi, etenduse juhi ja projektijuhina ning on hiljem tegutsenud vabakutselisena.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

== Lavastused ==
* „Sisenemine sisenemisse“. Kanuti Gildi Saal (2018)
* &quot;Eestimaa hääled&quot;, Riigikogu 100. aastapäeva kontsert-lavastus (2019)
* &quot;Hakkame, mehed, minema&quot; (2019)
* &quot;Idomeneo&quot;. Estonia Teater (2021)
* ”Lalli ehk Mere keskel on mees”. Tallinna Filharmoonia, Birgitta festival (2022)
* &quot;Crisis&quot;. Tallinna Filharmoonia, Birgitta festival (2023)

== Muusikat teatrilavastustele ==

* „Kivid sinu taskutes”, muusikaline kujundaja. Tallinna Linnateater (2007)
* „Keti lõpp”, helilooja ja muusikaline kujundaja .Tallinna Linnateater (2012)
* „Offline”, helilooja. Tallinna Linnateater (2013)
* „Kolm vihmast päeva”, helilooja ja muusikaline kujundaja. Tallinna Linnateater (2013)
* „Aadama õunad”, helilooja ja helikujundaja. Nargenfestival (2016)
* „Kas kalad magavad?“, helilooja. VAT Teater (2018)
* „Esimene armastus“, helilooja. Eesti Draamateate (2020)
* “Suvitusromaan”, helilooja. Rakvere Teater (2021)
* “39 astet”, helilooja. Ugala Teater (2022)
* “Eveline ja Mina”, helilooja. Eesti Noorsooteater (2022)
* “Tõll”, helilooja. Kuressaare Teater (2023)

== Muusikaalbumid ==
* &quot;Muusikat Tallinna Linnateatri lavastustele&quot; (2017)
* &quot;Madu oma rinnal&quot; (2017)
* &quot;Romeo ja Julia&quot; (2020)
* &quot;Esimene armastus&quot; (2020)
* &quot;Pariisitar&quot; (2022)
* &quot;Eveline ja Mina&quot; (2022)
* &quot;Suvitusromaan&quot; (2022)

==Tunnustus==
* 2007 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale maja töötajale.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.linnateater.ee/files/pdf/linnateater07_kevad.pdf
 |pealkiri=Tallinna Linnateatri kevad 2007
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2008 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale kõrvalosatäitjale lavastuse „Ronk“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://linnateater.ee/arhiiv/ronk/
 |pealkiri=Ronk
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2010 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale meeskõrvalosatäitjale lavastuse „Hecuba pärast“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://danzumees.blogspot.com/2010/02/veebruarikuu-teatriuudised.html
 |pealkiri=Veebruarikuu teatriuudised
 |väljaanne=Danzumees
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2014 Tallinna Linnateatri juhtkonna preemia parimale meestöötajale.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://statistika.teater.ee/images/upload/statistika_aastaraamat_8.pdf
 |pealkiri=Teatrielu 2013
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2014 [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] sõnalavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhind lavastuste „Kolm vihmast päeva“ ja „Offline“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.teatriliit.ee/auhinnad/laureaadid-aastate-jargi/laureaadid-2014
 |pealkiri=Laureaadid 2014
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2017 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima lavastust toetava kujunduse eest lavastuse „Inimesed, kohad ja asjad“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://linnateater.ee/arhiiv/inimesed-kohad-ja-asjad/
 |pealkiri=Inimesed, kohad ja asjad
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2019 Kuldmuna &quot;Väliskommunikatsiooni üritus&quot; pronks (&quot;Eesti Parimad Ettevõtted gala&quot;)
* 2019 Eesti Kooriühingu aasta tegu – sõna- ja koorilaululavastus „Hakkame, mehed, minema“.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://kooriyhing.ee/wp-content/uploads/2022/03/Kooriuhingu-aastaraamat-2020-1.pdf
 |pealkiri=Eesti Kooriühingu aastaraamat 2020
 |väljaanne=Eesti Kooriühing
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2021 [[Kuldmuna]] &quot;Avalik üritus&quot; pronks (&quot;Kuldmuna Gala 2020&quot;) ja &quot;Sisekommunikatsiooni üritus&quot; pronks (&quot;Põhja-Eesti Regionaalhaigla&quot;)
* 2022 Kuldmuna &quot;Väliskommunikatsiooni üritus&quot; hõbe (&quot;Eesti Parimad Ettevõtted gala&quot;)
* 2023 Kuldmuna &quot;Väliskommunikatsiooni üritus&quot; kuld (&quot;Eesti Parimad Ettevõtted Auhinnagala&quot;)  ja pronks (&quot;Tallinn Digital Summit&quot;)

== Välislingid ==
* [https://veikotubin.ee Veiko Tubina koduleht]
* [https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tubin_veiko1 Veiko Tubin Eesti Teatri Biograafilises Leksikonis]

{{JÄRJESTA:Tubin, Veiko}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]]
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1983]]</text>
      <sha1>0rvbtgqijixg335y4jihnhzq6pv6d37</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248622</id>
      <parentid>7248620</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T15:44:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Veikotubin</username>
        <id>6021</id>
      </contributor>
      <comment>Eemaldasin Tunnustuse loendist projektipõhised Kuldmuna tunnustused; jätan siia isiklikud auhinnad ja nominatsioonid.</comment>
      <origin>7248622</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4894" sha1="5verrhadtr3g09ykv161deway8t40wc" xml:space="preserve">[[Fail:Veiko Tubin 2018.jpg|pisi|püsti|Veiko Tubin (2018)]]
'''Veiko Tubin''' (sündinud [[1. juuni]]l [[1983]]) on eesti [[lavastaja]], [[näitleja]], [[helilooja]] ja muusikaline kujundaja.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tubin_veiko1
 |pealkiri=Tubin, Veiko
 |väljaanne=Eesti Teatri Biograafiline Leksikon
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ERR2023&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://kultuur.err.ee/1609028309/veiko-tubin-vabadus-annab-inspiratsiooni-ning-lisab-loovust
 |pealkiri=Veiko Tubin: vabadus annab inspiratsiooni ning lisab loovust
 |autor=Kristin Västra
 |väljaanne=ERR Kultuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

Ta lõpetas 2001. aastal [[Tallinna 21. Kool]]i ning 2006. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i XXII lennu.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Aastatel 2006–2017 töötas Tubin [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]] trupijuhi, etenduse juhi ja projektijuhina ning on hiljem tegutsenud vabakutselisena.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

== Lavastused ==
* „Sisenemine sisenemisse“. Kanuti Gildi Saal (2018)
* &quot;Eestimaa hääled&quot;, Riigikogu 100. aastapäeva kontsert-lavastus (2019)
* &quot;Hakkame, mehed, minema&quot; (2019)
* &quot;Idomeneo&quot;. Estonia Teater (2021)
* ”Lalli ehk Mere keskel on mees”. Tallinna Filharmoonia, Birgitta festival (2022)
* &quot;Crisis&quot;. Tallinna Filharmoonia, Birgitta festival (2023)

== Muusikat teatrilavastustele ==

* „Kivid sinu taskutes”, muusikaline kujundaja. Tallinna Linnateater (2007)
* „Keti lõpp”, helilooja ja muusikaline kujundaja .Tallinna Linnateater (2012)
* „Offline”, helilooja. Tallinna Linnateater (2013)
* „Kolm vihmast päeva”, helilooja ja muusikaline kujundaja. Tallinna Linnateater (2013)
* „Aadama õunad”, helilooja ja helikujundaja. Nargenfestival (2016)
* „Kas kalad magavad?“, helilooja. VAT Teater (2018)
* „Esimene armastus“, helilooja. Eesti Draamateate (2020)
* “Suvitusromaan”, helilooja. Rakvere Teater (2021)
* “39 astet”, helilooja. Ugala Teater (2022)
* “Eveline ja Mina”, helilooja. Eesti Noorsooteater (2022)
* “Tõll”, helilooja. Kuressaare Teater (2023)

== Muusikaalbumid ==
* &quot;Muusikat Tallinna Linnateatri lavastustele&quot; (2017)
* &quot;Madu oma rinnal&quot; (2017)
* &quot;Romeo ja Julia&quot; (2020)
* &quot;Esimene armastus&quot; (2020)
* &quot;Pariisitar&quot; (2022)
* &quot;Eveline ja Mina&quot; (2022)
* &quot;Suvitusromaan&quot; (2022)

==Tunnustus==
* 2007 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale maja töötajale.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.linnateater.ee/files/pdf/linnateater07_kevad.pdf
 |pealkiri=Tallinna Linnateatri kevad 2007
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2008 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale kõrvalosatäitjale lavastuse „Ronk“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://linnateater.ee/arhiiv/ronk/
 |pealkiri=Ronk
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2010 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale meeskõrvalosatäitjale lavastuse „Hecuba pärast“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://danzumees.blogspot.com/2010/02/veebruarikuu-teatriuudised.html
 |pealkiri=Veebruarikuu teatriuudised
 |väljaanne=Danzumees
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2014 Tallinna Linnateatri juhtkonna preemia parimale meestöötajale.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://statistika.teater.ee/images/upload/statistika_aastaraamat_8.pdf
 |pealkiri=Teatrielu 2013
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2014 [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] sõnalavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhind lavastuste „Kolm vihmast päeva“ ja „Offline“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.teatriliit.ee/auhinnad/laureaadid-aastate-jargi/laureaadid-2014
 |pealkiri=Laureaadid 2014
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2017 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima lavastust toetava kujunduse eest lavastuse „Inimesed, kohad ja asjad“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://linnateater.ee/arhiiv/inimesed-kohad-ja-asjad/
 |pealkiri=Inimesed, kohad ja asjad
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2019 Eesti Kooriühingu aasta tegu – sõna- ja koorilaululavastus „Hakkame, mehed, minema“.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://kooriyhing.ee/wp-content/uploads/2022/03/Kooriuhingu-aastaraamat-2020-1.pdf
 |pealkiri=Eesti Kooriühingu aastaraamat 2020
 |väljaanne=Eesti Kooriühing
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

== Välislingid ==
* [https://veikotubin.ee Veiko Tubina koduleht]
* [https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tubin_veiko1 Veiko Tubin Eesti Teatri Biograafilises Leksikonis]

{{JÄRJESTA:Tubin, Veiko}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]]
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1983]]</text>
      <sha1>5verrhadtr3g09ykv161deway8t40wc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248623</id>
      <parentid>7248622</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T15:45:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Veikotubin</username>
        <id>6021</id>
      </contributor>
      <comment>Lisasin 2025. ja 2026. aasta Eesti teatri auhindade nominatsioonid koos Teatriliidu viidetega.</comment>
      <origin>7248623</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5612" sha1="dhdw37me7wjfv74icyerjh4942lbpee" xml:space="preserve">[[Fail:Veiko Tubin 2018.jpg|pisi|püsti|Veiko Tubin (2018)]]
'''Veiko Tubin''' (sündinud [[1. juuni]]l [[1983]]) on eesti [[lavastaja]], [[näitleja]], [[helilooja]] ja muusikaline kujundaja.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tubin_veiko1
 |pealkiri=Tubin, Veiko
 |väljaanne=Eesti Teatri Biograafiline Leksikon
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ERR2023&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://kultuur.err.ee/1609028309/veiko-tubin-vabadus-annab-inspiratsiooni-ning-lisab-loovust
 |pealkiri=Veiko Tubin: vabadus annab inspiratsiooni ning lisab loovust
 |autor=Kristin Västra
 |väljaanne=ERR Kultuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

Ta lõpetas 2001. aastal [[Tallinna 21. Kool]]i ning 2006. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i XXII lennu.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Aastatel 2006–2017 töötas Tubin [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]] trupijuhi, etenduse juhi ja projektijuhina ning on hiljem tegutsenud vabakutselisena.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

== Lavastused ==
* „Sisenemine sisenemisse“. Kanuti Gildi Saal (2018)
* &quot;Eestimaa hääled&quot;, Riigikogu 100. aastapäeva kontsert-lavastus (2019)
* &quot;Hakkame, mehed, minema&quot; (2019)
* &quot;Idomeneo&quot;. Estonia Teater (2021)
* ”Lalli ehk Mere keskel on mees”. Tallinna Filharmoonia, Birgitta festival (2022)
* &quot;Crisis&quot;. Tallinna Filharmoonia, Birgitta festival (2023)

== Muusikat teatrilavastustele ==

* „Kivid sinu taskutes”, muusikaline kujundaja. Tallinna Linnateater (2007)
* „Keti lõpp”, helilooja ja muusikaline kujundaja .Tallinna Linnateater (2012)
* „Offline”, helilooja. Tallinna Linnateater (2013)
* „Kolm vihmast päeva”, helilooja ja muusikaline kujundaja. Tallinna Linnateater (2013)
* „Aadama õunad”, helilooja ja helikujundaja. Nargenfestival (2016)
* „Kas kalad magavad?“, helilooja. VAT Teater (2018)
* „Esimene armastus“, helilooja. Eesti Draamateate (2020)
* “Suvitusromaan”, helilooja. Rakvere Teater (2021)
* “39 astet”, helilooja. Ugala Teater (2022)
* “Eveline ja Mina”, helilooja. Eesti Noorsooteater (2022)
* “Tõll”, helilooja. Kuressaare Teater (2023)

== Muusikaalbumid ==
* &quot;Muusikat Tallinna Linnateatri lavastustele&quot; (2017)
* &quot;Madu oma rinnal&quot; (2017)
* &quot;Romeo ja Julia&quot; (2020)
* &quot;Esimene armastus&quot; (2020)
* &quot;Pariisitar&quot; (2022)
* &quot;Eveline ja Mina&quot; (2022)
* &quot;Suvitusromaan&quot; (2022)

==Tunnustus==
* 2007 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale maja töötajale.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.linnateater.ee/files/pdf/linnateater07_kevad.pdf
 |pealkiri=Tallinna Linnateatri kevad 2007
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2008 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale kõrvalosatäitjale lavastuse „Ronk“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://linnateater.ee/arhiiv/ronk/
 |pealkiri=Ronk
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2010 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale meeskõrvalosatäitjale lavastuse „Hecuba pärast“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://danzumees.blogspot.com/2010/02/veebruarikuu-teatriuudised.html
 |pealkiri=Veebruarikuu teatriuudised
 |väljaanne=Danzumees
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2014 Tallinna Linnateatri juhtkonna preemia parimale meestöötajale.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://statistika.teater.ee/images/upload/statistika_aastaraamat_8.pdf
 |pealkiri=Teatrielu 2013
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2014 [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] sõnalavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhind lavastuste „Kolm vihmast päeva“ ja „Offline“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.teatriliit.ee/auhinnad/laureaadid-aastate-jargi/laureaadid-2014
 |pealkiri=Laureaadid 2014
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2017 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima lavastust toetava kujunduse eest lavastuse „Inimesed, kohad ja asjad“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://linnateater.ee/arhiiv/inimesed-kohad-ja-asjad/
 |pealkiri=Inimesed, kohad ja asjad
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2019 Eesti Kooriühingu aasta tegu – sõna- ja koorilaululavastus „Hakkame, mehed, minema“.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://kooriyhing.ee/wp-content/uploads/2022/03/Kooriuhingu-aastaraamat-2020-1.pdf
 |pealkiri=Eesti Kooriühingu aastaraamat 2020
 |väljaanne=Eesti Kooriühing
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2025 Eesti teatri muusikaauhinna nominatsioon Philip Glassi kammerooperi „Hydrogen Jukebox“ lavastuse ja videokunstnikutöö eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.teatriliit.ee/auhinnad/nominendid/eesti-teatri-auhindade-nominendid-2025
 |pealkiri=Eesti teatri auhindade nominendid 2025
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2026 Eesti teatri eriauhinna nominatsioon koos Maria Petersoniga lavastuste „Erivajalik“ ja „Käte ja jalgadega inimene“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teatriliit.ee/auhinnad/nominendid/eesti-teatri-auhindade-nominendid-2026
 |pealkiri=Eesti teatri auhindade nominendid 2026
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

== Välislingid ==
* [https://veikotubin.ee Veiko Tubina koduleht]
* [https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tubin_veiko1 Veiko Tubin Eesti Teatri Biograafilises Leksikonis]

{{JÄRJESTA:Tubin, Veiko}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]]
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1983]]</text>
      <sha1>dhdw37me7wjfv74icyerjh4942lbpee</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248625</id>
      <parentid>7248623</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T15:53:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Veikotubin</username>
        <id>6021</id>
      </contributor>
      <comment>Ajakohastasin helikandjate loendit, lisasin albumid ja EP ning viited ETBL-ile ja Apple Musicule.</comment>
      <origin>7248625</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6112" sha1="4rlt8gfipl7ejkr8g14v3adho2fxg6t" xml:space="preserve">[[Fail:Veiko Tubin 2018.jpg|pisi|püsti|Veiko Tubin (2018)]]
'''Veiko Tubin''' (sündinud [[1. juuni]]l [[1983]]) on eesti [[lavastaja]], [[näitleja]], [[helilooja]] ja muusikaline kujundaja.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tubin_veiko1
 |pealkiri=Tubin, Veiko
 |väljaanne=Eesti Teatri Biograafiline Leksikon
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ERR2023&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://kultuur.err.ee/1609028309/veiko-tubin-vabadus-annab-inspiratsiooni-ning-lisab-loovust
 |pealkiri=Veiko Tubin: vabadus annab inspiratsiooni ning lisab loovust
 |autor=Kristin Västra
 |väljaanne=ERR Kultuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

Ta lõpetas 2001. aastal [[Tallinna 21. Kool]]i ning 2006. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i XXII lennu.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Aastatel 2006–2017 töötas Tubin [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]] trupijuhi, etenduse juhi ja projektijuhina ning on hiljem tegutsenud vabakutselisena.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

== Lavastused ==
* „Sisenemine sisenemisse“. Kanuti Gildi Saal (2018)
* &quot;Eestimaa hääled&quot;, Riigikogu 100. aastapäeva kontsert-lavastus (2019)
* &quot;Hakkame, mehed, minema&quot; (2019)
* &quot;Idomeneo&quot;. Estonia Teater (2021)
* ”Lalli ehk Mere keskel on mees”. Tallinna Filharmoonia, Birgitta festival (2022)
* &quot;Crisis&quot;. Tallinna Filharmoonia, Birgitta festival (2023)

== Muusikat teatrilavastustele ==

* „Kivid sinu taskutes”, muusikaline kujundaja. Tallinna Linnateater (2007)
* „Keti lõpp”, helilooja ja muusikaline kujundaja .Tallinna Linnateater (2012)
* „Offline”, helilooja. Tallinna Linnateater (2013)
* „Kolm vihmast päeva”, helilooja ja muusikaline kujundaja. Tallinna Linnateater (2013)
* „Aadama õunad”, helilooja ja helikujundaja. Nargenfestival (2016)
* „Kas kalad magavad?“, helilooja. VAT Teater (2018)
* „Esimene armastus“, helilooja. Eesti Draamateate (2020)
* “Suvitusromaan”, helilooja. Rakvere Teater (2021)
* “39 astet”, helilooja. Ugala Teater (2022)
* “Eveline ja Mina”, helilooja. Eesti Noorsooteater (2022)
* “Tõll”, helilooja. Kuressaare Teater (2023)

== Helikandjad ==

=== Albumid ===
* „Muusikat Tallinna Linnateatri lavastustele“ (CD, 2016; digiväljalase 2017)&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://music.apple.com/us/artist/veiko-tubin/1195850094
 |pealkiri=Veiko Tubin
 |väljaanne=Apple Music
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Madu oma rinnal / Snake in the Grass“ (2017)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;
* „Romeo ja Julia“ (2020)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;
* „Esimene armastus“ (2020)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;
* „Pariisitar“ (2022)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;
* „Suvitusromaan“ (2022)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;
* „Eveline ja Mina“ (2022)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;

=== EP-d ===
* „Ei Tao“ (2017)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;

==Tunnustus==
* 2007 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale maja töötajale.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.linnateater.ee/files/pdf/linnateater07_kevad.pdf
 |pealkiri=Tallinna Linnateatri kevad 2007
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2008 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale kõrvalosatäitjale lavastuse „Ronk“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://linnateater.ee/arhiiv/ronk/
 |pealkiri=Ronk
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2010 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale meeskõrvalosatäitjale lavastuse „Hecuba pärast“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://danzumees.blogspot.com/2010/02/veebruarikuu-teatriuudised.html
 |pealkiri=Veebruarikuu teatriuudised
 |väljaanne=Danzumees
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2014 Tallinna Linnateatri juhtkonna preemia parimale meestöötajale.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://statistika.teater.ee/images/upload/statistika_aastaraamat_8.pdf
 |pealkiri=Teatrielu 2013
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2014 [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] sõnalavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhind lavastuste „Kolm vihmast päeva“ ja „Offline“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.teatriliit.ee/auhinnad/laureaadid-aastate-jargi/laureaadid-2014
 |pealkiri=Laureaadid 2014
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2017 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima lavastust toetava kujunduse eest lavastuse „Inimesed, kohad ja asjad“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://linnateater.ee/arhiiv/inimesed-kohad-ja-asjad/
 |pealkiri=Inimesed, kohad ja asjad
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2019 Eesti Kooriühingu aasta tegu – sõna- ja koorilaululavastus „Hakkame, mehed, minema“.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://kooriyhing.ee/wp-content/uploads/2022/03/Kooriuhingu-aastaraamat-2020-1.pdf
 |pealkiri=Eesti Kooriühingu aastaraamat 2020
 |väljaanne=Eesti Kooriühing
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2025 Eesti teatri muusikaauhinna nominatsioon Philip Glassi kammerooperi „Hydrogen Jukebox“ lavastuse ja videokunstnikutöö eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.teatriliit.ee/auhinnad/nominendid/eesti-teatri-auhindade-nominendid-2025
 |pealkiri=Eesti teatri auhindade nominendid 2025
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2026 Eesti teatri eriauhinna nominatsioon koos Maria Petersoniga lavastuste „Erivajalik“ ja „Käte ja jalgadega inimene“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teatriliit.ee/auhinnad/nominendid/eesti-teatri-auhindade-nominendid-2026
 |pealkiri=Eesti teatri auhindade nominendid 2026
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

== Välislingid ==
* [https://veikotubin.ee Veiko Tubina koduleht]
* [https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tubin_veiko1 Veiko Tubin Eesti Teatri Biograafilises Leksikonis]

{{JÄRJESTA:Tubin, Veiko}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]]
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1983]]</text>
      <sha1>4rlt8gfipl7ejkr8g14v3adho2fxg6t</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248626</id>
      <parentid>7248625</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T15:58:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Veikotubin</username>
        <id>6021</id>
      </contributor>
      <comment>Ajakohastasin lavastuste loendit 2018–2026, lisasin uuemad tööd ning viited ERR-i, Eesti Teatri Agentuuri, Teater. Muusika. Kino, Nargenfestivali ja Riigikogu allikatele.</comment>
      <origin>7248626</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8662" sha1="3ezyeup59oxv25z61bain7yssn2sdgt" xml:space="preserve">[[Fail:Veiko Tubin 2018.jpg|pisi|püsti|Veiko Tubin (2018)]]
'''Veiko Tubin''' (sündinud [[1. juuni]]l [[1983]]) on eesti [[lavastaja]], [[näitleja]], [[helilooja]] ja muusikaline kujundaja.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tubin_veiko1
 |pealkiri=Tubin, Veiko
 |väljaanne=Eesti Teatri Biograafiline Leksikon
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ERR2023&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://kultuur.err.ee/1609028309/veiko-tubin-vabadus-annab-inspiratsiooni-ning-lisab-loovust
 |pealkiri=Veiko Tubin: vabadus annab inspiratsiooni ning lisab loovust
 |autor=Kristin Västra
 |väljaanne=ERR Kultuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

Ta lõpetas 2001. aastal [[Tallinna 21. Kool]]i ning 2006. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i XXII lennu.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Aastatel 2006–2017 töötas Tubin [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]] trupijuhi, etenduse juhi ja projektijuhina ning on hiljem tegutsenud vabakutselisena.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

== Lavastused ==

* „Sisenemine sisenemisse“. Kanuti Gildi SAAL (2018)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://kultuur.err.ee/859216/draama-2018-henri-hutt-ja-veiko-tubin-sisenemine-sisenemisse-peategelane-on-publikukutsung-meie-oleme-kaivitajad
 |pealkiri=Draama 2018 – Henri Hütt ja Veiko Tubin: „Sisenemine sisenemisse“ peategelane on publikukutsung, meie oleme käivitajad
 |väljaanne=ERR Kultuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

* „Eestimaa hääled“. Riigikogu 100. aastapäeva kontsertetendus, Rahvusooper Estonia (2019)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Riigikogu_Kantselei_tegevusaruanne_2019.pdf
 |pealkiri=Riigikogu Kantselei 2019. aasta tegevusaruanne
 |väljaanne=Riigikogu Kantselei
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

* „Hakkame, mehed, minema“. Ekspress Meedia (2019)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/hakkame-mehed-minema/
 |pealkiri=Hakkame, mehed, minema
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

* „Idomeneo“. Rahvusooper Estonia (2021)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/uudised/rahvusooper-toob-vana-tallinn-gala-raames-kaheks-ohtuks-lavale-mozarti-idomeneo/
 |pealkiri=Rahvusooper toob Vana Tallinn Gala raames kaheks õhtuks lavale Mozarti „Idomeneo“
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

* „Lalli ehk mere keskel on mees“. Birgitta festival (2022)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.temuki.ee/2022/11/kirves-ei-ole-lahendus/
 |pealkiri=Kirves ei ole lahendus
 |väljaanne=Teater. Muusika. Kino
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

* „Crisis“. Birgitta festival (2023)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/birgitta-festival-23-crisis-tallinna-filharmoonia/
 |pealkiri=Birgitta Festival '23: „Crisis“
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

* „Hydrogen Jukebox“. Nargenfestival (2024)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://arhiiv.nargenfestival.ee/?id=62
 |pealkiri=Nargenfestival 2024
 |väljaanne=Nargenfestival
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

* „Murdepunkt“. SKENE Katus Kunstile (2025)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/murdepunkt-skene-katus-kunstile/
 |pealkiri=Murdepunkt
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

* „Käte ja jalgadega inimene“. VAT Teater (2025)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/kate-ja-jalgadega-inimene-vat-teater/
 |pealkiri=Käte ja jalgadega inimene
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

* „Nüüd õpin Mustamäel“. Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskogu (2026)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/nuud-opin-mustamael-tallinna-tehnikaulikool-taltech/
 |pealkiri=Nüüd õpin Mustamäel
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

== Muusikat teatrilavastustele ==

* „Kivid sinu taskutes”, muusikaline kujundaja. Tallinna Linnateater (2007)
* „Keti lõpp”, helilooja ja muusikaline kujundaja .Tallinna Linnateater (2012)
* „Offline”, helilooja. Tallinna Linnateater (2013)
* „Kolm vihmast päeva”, helilooja ja muusikaline kujundaja. Tallinna Linnateater (2013)
* „Aadama õunad”, helilooja ja helikujundaja. Nargenfestival (2016)
* „Kas kalad magavad?“, helilooja. VAT Teater (2018)
* „Esimene armastus“, helilooja. Eesti Draamateate (2020)
* “Suvitusromaan”, helilooja. Rakvere Teater (2021)
* “39 astet”, helilooja. Ugala Teater (2022)
* “Eveline ja Mina”, helilooja. Eesti Noorsooteater (2022)
* “Tõll”, helilooja. Kuressaare Teater (2023)

== Helikandjad ==

=== Albumid ===
* „Muusikat Tallinna Linnateatri lavastustele“ (CD, 2016; digiväljalase 2017)&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://music.apple.com/us/artist/veiko-tubin/1195850094
 |pealkiri=Veiko Tubin
 |väljaanne=Apple Music
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Madu oma rinnal / Snake in the Grass“ (2017)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;
* „Romeo ja Julia“ (2020)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;
* „Esimene armastus“ (2020)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;
* „Pariisitar“ (2022)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;
* „Suvitusromaan“ (2022)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;
* „Eveline ja Mina“ (2022)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;

=== EP-d ===
* „Ei Tao“ (2017)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;

==Tunnustus==
* 2007 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale maja töötajale.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.linnateater.ee/files/pdf/linnateater07_kevad.pdf
 |pealkiri=Tallinna Linnateatri kevad 2007
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2008 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale kõrvalosatäitjale lavastuse „Ronk“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://linnateater.ee/arhiiv/ronk/
 |pealkiri=Ronk
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2010 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale meeskõrvalosatäitjale lavastuse „Hecuba pärast“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://danzumees.blogspot.com/2010/02/veebruarikuu-teatriuudised.html
 |pealkiri=Veebruarikuu teatriuudised
 |väljaanne=Danzumees
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2014 Tallinna Linnateatri juhtkonna preemia parimale meestöötajale.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://statistika.teater.ee/images/upload/statistika_aastaraamat_8.pdf
 |pealkiri=Teatrielu 2013
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2014 [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] sõnalavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhind lavastuste „Kolm vihmast päeva“ ja „Offline“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.teatriliit.ee/auhinnad/laureaadid-aastate-jargi/laureaadid-2014
 |pealkiri=Laureaadid 2014
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2017 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima lavastust toetava kujunduse eest lavastuse „Inimesed, kohad ja asjad“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://linnateater.ee/arhiiv/inimesed-kohad-ja-asjad/
 |pealkiri=Inimesed, kohad ja asjad
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2019 Eesti Kooriühingu aasta tegu – sõna- ja koorilaululavastus „Hakkame, mehed, minema“.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://kooriyhing.ee/wp-content/uploads/2022/03/Kooriuhingu-aastaraamat-2020-1.pdf
 |pealkiri=Eesti Kooriühingu aastaraamat 2020
 |väljaanne=Eesti Kooriühing
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2025 Eesti teatri muusikaauhinna nominatsioon Philip Glassi kammerooperi „Hydrogen Jukebox“ lavastuse ja videokunstnikutöö eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.teatriliit.ee/auhinnad/nominendid/eesti-teatri-auhindade-nominendid-2025
 |pealkiri=Eesti teatri auhindade nominendid 2025
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2026 Eesti teatri eriauhinna nominatsioon koos Maria Petersoniga lavastuste „Erivajalik“ ja „Käte ja jalgadega inimene“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teatriliit.ee/auhinnad/nominendid/eesti-teatri-auhindade-nominendid-2026
 |pealkiri=Eesti teatri auhindade nominendid 2026
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

== Välislingid ==
* [https://veikotubin.ee Veiko Tubina koduleht]
* [https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tubin_veiko1 Veiko Tubin Eesti Teatri Biograafilises Leksikonis]

{{JÄRJESTA:Tubin, Veiko}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]]
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1983]]</text>
      <sha1>3ezyeup59oxv25z61bain7yssn2sdgt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248627</id>
      <parentid>7248626</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T15:59:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Veikotubin</username>
        <id>6021</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>eemaldasin reavahed</comment>
      <origin>7248627</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8653" sha1="k0h6xg4knygo18u0zygjlrbgvv5tlwl" xml:space="preserve">[[Fail:Veiko Tubin 2018.jpg|pisi|püsti|Veiko Tubin (2018)]]
'''Veiko Tubin''' (sündinud [[1. juuni]]l [[1983]]) on eesti [[lavastaja]], [[näitleja]], [[helilooja]] ja muusikaline kujundaja.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tubin_veiko1
 |pealkiri=Tubin, Veiko
 |väljaanne=Eesti Teatri Biograafiline Leksikon
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ERR2023&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://kultuur.err.ee/1609028309/veiko-tubin-vabadus-annab-inspiratsiooni-ning-lisab-loovust
 |pealkiri=Veiko Tubin: vabadus annab inspiratsiooni ning lisab loovust
 |autor=Kristin Västra
 |väljaanne=ERR Kultuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

Ta lõpetas 2001. aastal [[Tallinna 21. Kool]]i ning 2006. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i XXII lennu.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Aastatel 2006–2017 töötas Tubin [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]] trupijuhi, etenduse juhi ja projektijuhina ning on hiljem tegutsenud vabakutselisena.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

== Lavastused ==

* „Sisenemine sisenemisse“. Kanuti Gildi SAAL (2018)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://kultuur.err.ee/859216/draama-2018-henri-hutt-ja-veiko-tubin-sisenemine-sisenemisse-peategelane-on-publikukutsung-meie-oleme-kaivitajad
 |pealkiri=Draama 2018 – Henri Hütt ja Veiko Tubin: „Sisenemine sisenemisse“ peategelane on publikukutsung, meie oleme käivitajad
 |väljaanne=ERR Kultuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Eestimaa hääled“. Riigikogu 100. aastapäeva kontsertetendus, Rahvusooper Estonia (2019)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Riigikogu_Kantselei_tegevusaruanne_2019.pdf
 |pealkiri=Riigikogu Kantselei 2019. aasta tegevusaruanne
 |väljaanne=Riigikogu Kantselei
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Hakkame, mehed, minema“. Ekspress Meedia (2019)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/hakkame-mehed-minema/
 |pealkiri=Hakkame, mehed, minema
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Idomeneo“. Rahvusooper Estonia (2021)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/uudised/rahvusooper-toob-vana-tallinn-gala-raames-kaheks-ohtuks-lavale-mozarti-idomeneo/
 |pealkiri=Rahvusooper toob Vana Tallinn Gala raames kaheks õhtuks lavale Mozarti „Idomeneo“
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Lalli ehk mere keskel on mees“. Birgitta festival (2022)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.temuki.ee/2022/11/kirves-ei-ole-lahendus/
 |pealkiri=Kirves ei ole lahendus
 |väljaanne=Teater. Muusika. Kino
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Crisis“. Birgitta festival (2023)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/birgitta-festival-23-crisis-tallinna-filharmoonia/
 |pealkiri=Birgitta Festival '23: „Crisis“
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Hydrogen Jukebox“. Nargenfestival (2024)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://arhiiv.nargenfestival.ee/?id=62
 |pealkiri=Nargenfestival 2024
 |väljaanne=Nargenfestival
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Murdepunkt“. SKENE Katus Kunstile (2025)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/murdepunkt-skene-katus-kunstile/
 |pealkiri=Murdepunkt
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Käte ja jalgadega inimene“. VAT Teater (2025)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/kate-ja-jalgadega-inimene-vat-teater/
 |pealkiri=Käte ja jalgadega inimene
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Nüüd õpin Mustamäel“. Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskogu (2026)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/nuud-opin-mustamael-tallinna-tehnikaulikool-taltech/
 |pealkiri=Nüüd õpin Mustamäel
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

== Muusikat teatrilavastustele ==

* „Kivid sinu taskutes”, muusikaline kujundaja. Tallinna Linnateater (2007)
* „Keti lõpp”, helilooja ja muusikaline kujundaja .Tallinna Linnateater (2012)
* „Offline”, helilooja. Tallinna Linnateater (2013)
* „Kolm vihmast päeva”, helilooja ja muusikaline kujundaja. Tallinna Linnateater (2013)
* „Aadama õunad”, helilooja ja helikujundaja. Nargenfestival (2016)
* „Kas kalad magavad?“, helilooja. VAT Teater (2018)
* „Esimene armastus“, helilooja. Eesti Draamateate (2020)
* “Suvitusromaan”, helilooja. Rakvere Teater (2021)
* “39 astet”, helilooja. Ugala Teater (2022)
* “Eveline ja Mina”, helilooja. Eesti Noorsooteater (2022)
* “Tõll”, helilooja. Kuressaare Teater (2023)

== Helikandjad ==

=== Albumid ===
* „Muusikat Tallinna Linnateatri lavastustele“ (CD, 2016; digiväljalase 2017)&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://music.apple.com/us/artist/veiko-tubin/1195850094
 |pealkiri=Veiko Tubin
 |väljaanne=Apple Music
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Madu oma rinnal / Snake in the Grass“ (2017)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;
* „Romeo ja Julia“ (2020)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;
* „Esimene armastus“ (2020)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;
* „Pariisitar“ (2022)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;
* „Suvitusromaan“ (2022)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;
* „Eveline ja Mina“ (2022)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;

=== EP-d ===
* „Ei Tao“ (2017)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;

==Tunnustus==
* 2007 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale maja töötajale.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.linnateater.ee/files/pdf/linnateater07_kevad.pdf
 |pealkiri=Tallinna Linnateatri kevad 2007
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2008 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale kõrvalosatäitjale lavastuse „Ronk“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://linnateater.ee/arhiiv/ronk/
 |pealkiri=Ronk
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2010 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale meeskõrvalosatäitjale lavastuse „Hecuba pärast“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://danzumees.blogspot.com/2010/02/veebruarikuu-teatriuudised.html
 |pealkiri=Veebruarikuu teatriuudised
 |väljaanne=Danzumees
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2014 Tallinna Linnateatri juhtkonna preemia parimale meestöötajale.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://statistika.teater.ee/images/upload/statistika_aastaraamat_8.pdf
 |pealkiri=Teatrielu 2013
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2014 [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] sõnalavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhind lavastuste „Kolm vihmast päeva“ ja „Offline“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.teatriliit.ee/auhinnad/laureaadid-aastate-jargi/laureaadid-2014
 |pealkiri=Laureaadid 2014
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2017 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima lavastust toetava kujunduse eest lavastuse „Inimesed, kohad ja asjad“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://linnateater.ee/arhiiv/inimesed-kohad-ja-asjad/
 |pealkiri=Inimesed, kohad ja asjad
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2019 Eesti Kooriühingu aasta tegu – sõna- ja koorilaululavastus „Hakkame, mehed, minema“.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://kooriyhing.ee/wp-content/uploads/2022/03/Kooriuhingu-aastaraamat-2020-1.pdf
 |pealkiri=Eesti Kooriühingu aastaraamat 2020
 |väljaanne=Eesti Kooriühing
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2025 Eesti teatri muusikaauhinna nominatsioon Philip Glassi kammerooperi „Hydrogen Jukebox“ lavastuse ja videokunstnikutöö eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.teatriliit.ee/auhinnad/nominendid/eesti-teatri-auhindade-nominendid-2025
 |pealkiri=Eesti teatri auhindade nominendid 2025
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2026 Eesti teatri eriauhinna nominatsioon koos Maria Petersoniga lavastuste „Erivajalik“ ja „Käte ja jalgadega inimene“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teatriliit.ee/auhinnad/nominendid/eesti-teatri-auhindade-nominendid-2026
 |pealkiri=Eesti teatri auhindade nominendid 2026
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

== Välislingid ==
* [https://veikotubin.ee Veiko Tubina koduleht]
* [https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tubin_veiko1 Veiko Tubin Eesti Teatri Biograafilises Leksikonis]

{{JÄRJESTA:Tubin, Veiko}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]]
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1983]]</text>
      <sha1>k0h6xg4knygo18u0zygjlrbgvv5tlwl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248630</id>
      <parentid>7248627</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T16:13:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Veikotubin</username>
        <id>6021</id>
      </contributor>
      <comment>Korrastasin teatrimuusika osa, lisasin lühikese ülevaate ja valiku olulisemaid muusika- ja helikujundusi koos allikaviidetega.</comment>
      <origin>7248630</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11102" sha1="grsujzsefdki8xlt0fnb2oj9ua4wec2" xml:space="preserve">[[Fail:Veiko Tubin 2018.jpg|pisi|püsti|Veiko Tubin (2018)]]
'''Veiko Tubin''' (sündinud [[1. juuni]]l [[1983]]) on eesti [[lavastaja]], [[näitleja]], [[helilooja]] ja muusikaline kujundaja.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tubin_veiko1
 |pealkiri=Tubin, Veiko
 |väljaanne=Eesti Teatri Biograafiline Leksikon
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ERR2023&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://kultuur.err.ee/1609028309/veiko-tubin-vabadus-annab-inspiratsiooni-ning-lisab-loovust
 |pealkiri=Veiko Tubin: vabadus annab inspiratsiooni ning lisab loovust
 |autor=Kristin Västra
 |väljaanne=ERR Kultuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

Ta lõpetas 2001. aastal [[Tallinna 21. Kool]]i ning 2006. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i XXII lennu.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Aastatel 2006–2017 töötas Tubin [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]] trupijuhi, etenduse juhi ja projektijuhina ning on hiljem tegutsenud vabakutselisena.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

== Lavastused ==

* „Sisenemine sisenemisse“. Kanuti Gildi SAAL (2018)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://kultuur.err.ee/859216/draama-2018-henri-hutt-ja-veiko-tubin-sisenemine-sisenemisse-peategelane-on-publikukutsung-meie-oleme-kaivitajad
 |pealkiri=Draama 2018 – Henri Hütt ja Veiko Tubin: „Sisenemine sisenemisse“ peategelane on publikukutsung, meie oleme käivitajad
 |väljaanne=ERR Kultuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Eestimaa hääled“. Riigikogu 100. aastapäeva kontsertetendus, Rahvusooper Estonia (2019)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Riigikogu_Kantselei_tegevusaruanne_2019.pdf
 |pealkiri=Riigikogu Kantselei 2019. aasta tegevusaruanne
 |väljaanne=Riigikogu Kantselei
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Hakkame, mehed, minema“. Ekspress Meedia (2019)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/hakkame-mehed-minema/
 |pealkiri=Hakkame, mehed, minema
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Idomeneo“. Rahvusooper Estonia (2021)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/uudised/rahvusooper-toob-vana-tallinn-gala-raames-kaheks-ohtuks-lavale-mozarti-idomeneo/
 |pealkiri=Rahvusooper toob Vana Tallinn Gala raames kaheks õhtuks lavale Mozarti „Idomeneo“
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Lalli ehk mere keskel on mees“. Birgitta festival (2022)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.temuki.ee/2022/11/kirves-ei-ole-lahendus/
 |pealkiri=Kirves ei ole lahendus
 |väljaanne=Teater. Muusika. Kino
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Crisis“. Birgitta festival (2023)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/birgitta-festival-23-crisis-tallinna-filharmoonia/
 |pealkiri=Birgitta Festival '23: „Crisis“
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Hydrogen Jukebox“. Nargenfestival (2024)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://arhiiv.nargenfestival.ee/?id=62
 |pealkiri=Nargenfestival 2024
 |väljaanne=Nargenfestival
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Murdepunkt“. SKENE Katus Kunstile (2025)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/murdepunkt-skene-katus-kunstile/
 |pealkiri=Murdepunkt
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Käte ja jalgadega inimene“. VAT Teater (2025)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/kate-ja-jalgadega-inimene-vat-teater/
 |pealkiri=Käte ja jalgadega inimene
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Nüüd õpin Mustamäel“. Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskogu (2026)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/nuud-opin-mustamael-tallinna-tehnikaulikool-taltech/
 |pealkiri=Nüüd õpin Mustamäel
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

== Muusikat teatrilavastustele ==

Tubin on loonud originaalmuusikat ning muusika- ja helikujundusi enam kui 40 teatrilavastusele. Teatrimuusika loomisega alustas ta 2007. aastal Tallinna Linnateatri lavastuse „Kivid sinu taskutes“ muusikalise kujundajana.&lt;ref name=&quot;ERR2023&quot; /&gt; 2014. aastal pälvis ta Eesti teatri aastaauhinna lavastuste „Kolm vihmast päeva“ ja „Offline“ originaalmuusika ja muusikalise kujunduse eest.&lt;ref name=&quot;Teatriauhind2014&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.teatriliit.ee/auhinnad/laureaadid-aastate-jargi/laureaadid-2014
 |pealkiri=Laureaadid 2014
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

=== Valik teatrimuusikat ja helikujundusi ===

* „Kivid sinu taskutes“ – muusikaline kujundus, Tallinna Linnateater (2007)&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;
* „Kolm vihmast päeva“ – originaalmuusika ja muusikaline kujundus, Tallinna Linnateater (2013)&lt;ref name=&quot;Teatriauhind2014&quot; /&gt;
* „Offline“ – originaalmuusika ja muusikaline kujundus, Tallinna Linnateater (2013)&lt;ref name=&quot;Teatriauhind2014&quot; /&gt;
* „Suveöö unenägu“ – muusikaline kujundus, Tallinna Linnateater (2016)&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;
* „Inimesed, kohad ja asjad“ – helilooja ja helikujundaja, Tallinna Linnateater (2016)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://linnateater.ee/arhiiv/inimesed-kohad-ja-asjad/
 |pealkiri=Inimesed, kohad ja asjad
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Dekameron“ – originaalmuusika, VAT Teater ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia (2019)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teatriliit.ee/uudised/eesti-teatri-auhindade-nominendid-2020
 |pealkiri=Eesti teatri auhindade nominendid 2020
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Esimene armastus“ – helilooja, Eesti Draamateater (2020)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.draamateater.ee/lavastus/esimene-armastus/
 |pealkiri=Esimene armastus
 |väljaanne=Eesti Draamateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Muusikale“ – muusikaline kujundus, Tallinna Linnateater (2021)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/muusikale-tallinna-linnateater-salme-kultuurikeskuse-vaike-lava-salme-12
 |pealkiri=Muusikale
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Suvitusromaan“ – helilooja, Rakvere Teater (2021)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://rakvereteater.ee/suvitusromaan-0
 |pealkiri=Suvitusromaan
 |väljaanne=Rakvere Teater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „39 astet“ – helilooja ja helikujundaja, Ugala Teater (2022)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.ugala.ee/lavastus/39-astet/
 |pealkiri=39 astet
 |väljaanne=Ugala Teater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Tõll“ – helilooja, Kuressaare Teater (2023)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/toll-andrus-kivirahk-kuressaare-teater/
 |pealkiri=Tõll
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Murdepunkt“ – helikujundaja, SKENE Katus Kunstile (2025)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/murdepunkt-skene-katus-kunstile/
 |pealkiri=Murdepunkt
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

== Helikandjad ==

=== Albumid ===
* „Muusikat Tallinna Linnateatri lavastustele“ (CD, 2016; digiväljalase 2017)&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://music.apple.com/us/artist/veiko-tubin/1195850094
 |pealkiri=Veiko Tubin
 |väljaanne=Apple Music
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Madu oma rinnal / Snake in the Grass“ (2017)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;
* „Romeo ja Julia“ (2020)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;
* „Esimene armastus“ (2020)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;
* „Pariisitar“ (2022)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;
* „Suvitusromaan“ (2022)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;
* „Eveline ja Mina“ (2022)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;

=== EP-d ===
* „Ei Tao“ (2017)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;

==Tunnustus==
* 2007 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale maja töötajale.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.linnateater.ee/files/pdf/linnateater07_kevad.pdf
 |pealkiri=Tallinna Linnateatri kevad 2007
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2008 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale kõrvalosatäitjale lavastuse „Ronk“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://linnateater.ee/arhiiv/ronk/
 |pealkiri=Ronk
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2010 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale meeskõrvalosatäitjale lavastuse „Hecuba pärast“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://danzumees.blogspot.com/2010/02/veebruarikuu-teatriuudised.html
 |pealkiri=Veebruarikuu teatriuudised
 |väljaanne=Danzumees
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2014 Tallinna Linnateatri juhtkonna preemia parimale meestöötajale.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://statistika.teater.ee/images/upload/statistika_aastaraamat_8.pdf
 |pealkiri=Teatrielu 2013
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2014 [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] sõnalavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhind lavastuste „Kolm vihmast päeva“ ja „Offline“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.teatriliit.ee/auhinnad/laureaadid-aastate-jargi/laureaadid-2014
 |pealkiri=Laureaadid 2014
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2017 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima lavastust toetava kujunduse eest lavastuse „Inimesed, kohad ja asjad“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://linnateater.ee/arhiiv/inimesed-kohad-ja-asjad/
 |pealkiri=Inimesed, kohad ja asjad
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2019 Eesti Kooriühingu aasta tegu – sõna- ja koorilaululavastus „Hakkame, mehed, minema“.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://kooriyhing.ee/wp-content/uploads/2022/03/Kooriuhingu-aastaraamat-2020-1.pdf
 |pealkiri=Eesti Kooriühingu aastaraamat 2020
 |väljaanne=Eesti Kooriühing
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2025 Eesti teatri muusikaauhinna nominatsioon Philip Glassi kammerooperi „Hydrogen Jukebox“ lavastuse ja videokunstnikutöö eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.teatriliit.ee/auhinnad/nominendid/eesti-teatri-auhindade-nominendid-2025
 |pealkiri=Eesti teatri auhindade nominendid 2025
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2026 Eesti teatri eriauhinna nominatsioon koos Maria Petersoniga lavastuste „Erivajalik“ ja „Käte ja jalgadega inimene“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teatriliit.ee/auhinnad/nominendid/eesti-teatri-auhindade-nominendid-2026
 |pealkiri=Eesti teatri auhindade nominendid 2026
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

== Välislingid ==
* [https://veikotubin.ee Veiko Tubina koduleht]
* [https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tubin_veiko1 Veiko Tubin Eesti Teatri Biograafilises Leksikonis]

{{JÄRJESTA:Tubin, Veiko}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]]
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1983]]</text>
      <sha1>grsujzsefdki8xlt0fnb2oj9ua4wec2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248648</id>
      <parentid>7248630</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T17:09:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248648</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11127" sha1="iigwmz1mn1a13bvpy0ox784jpiugk50" xml:space="preserve">[[Fail:Veiko Tubin 2018.jpg|pisi|püsti|Veiko Tubin (2018)]]
'''Veiko Tubin''' (sündinud [[1. juuni]]l [[1983]]) on eesti [[lavastaja]], [[näitleja]], [[helilooja]] ja muusikaline kujundaja.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tubin_veiko1
 |pealkiri=Tubin, Veiko
 |väljaanne=Eesti Teatri Biograafiline Leksikon
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ERR2023&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://kultuur.err.ee/1609028309/veiko-tubin-vabadus-annab-inspiratsiooni-ning-lisab-loovust
 |pealkiri=Veiko Tubin: vabadus annab inspiratsiooni ning lisab loovust
 |autor=Kristin Västra
 |väljaanne=ERR Kultuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

Ta lõpetas 2001. aastal [[Tallinna 21. Kool]]i ning 2006. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i XXII lennu.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Aastatel 2006–2017 töötas Tubin [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]] trupijuhi, etenduse juhi ja projektijuhina ning on hiljem tegutsenud vabakutselisena.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

== Lavastused ==

* „Sisenemine sisenemisse“. Kanuti Gildi SAAL (2018)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://kultuur.err.ee/859216/draama-2018-henri-hutt-ja-veiko-tubin-sisenemine-sisenemisse-peategelane-on-publikukutsung-meie-oleme-kaivitajad
 |pealkiri=Draama 2018 – Henri Hütt ja Veiko Tubin: „Sisenemine sisenemisse“ peategelane on publikukutsung, meie oleme käivitajad
 |väljaanne=ERR Kultuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Eestimaa hääled“. Riigikogu 100. aastapäeva kontsertetendus, Rahvusooper Estonia (2019)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Riigikogu_Kantselei_tegevusaruanne_2019.pdf
 |pealkiri=Riigikogu Kantselei 2019. aasta tegevusaruanne
 |väljaanne=Riigikogu Kantselei
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Hakkame, mehed, minema“. Ekspress Meedia (2019)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/hakkame-mehed-minema/
 |pealkiri=Hakkame, mehed, minema
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Idomeneo“. Rahvusooper Estonia (2021)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/uudised/rahvusooper-toob-vana-tallinn-gala-raames-kaheks-ohtuks-lavale-mozarti-idomeneo/
 |pealkiri=Rahvusooper toob Vana Tallinn Gala raames kaheks õhtuks lavale Mozarti „Idomeneo“
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Lalli ehk mere keskel on mees“. Birgitta festival (2022)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.temuki.ee/2022/11/kirves-ei-ole-lahendus/
 |pealkiri=Kirves ei ole lahendus
 |väljaanne=Teater. Muusika. Kino
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Crisis“. Birgitta festival (2023)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/birgitta-festival-23-crisis-tallinna-filharmoonia/
 |pealkiri=Birgitta Festival '23: „Crisis“
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Hydrogen Jukebox“. Nargenfestival (2024)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://arhiiv.nargenfestival.ee/?id=62
 |pealkiri=Nargenfestival 2024
 |väljaanne=Nargenfestival
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Murdepunkt“. SKENE Katus Kunstile (2025)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/murdepunkt-skene-katus-kunstile/
 |pealkiri=Murdepunkt
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Käte ja jalgadega inimene“. VAT Teater (2025)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/kate-ja-jalgadega-inimene-vat-teater/
 |pealkiri=Käte ja jalgadega inimene
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Nüüd õpin Mustamäel“. Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskogu (2026)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/nuud-opin-mustamael-tallinna-tehnikaulikool-taltech/
 |pealkiri=Nüüd õpin Mustamäel
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

== Muusikat teatrilavastustele ==

Tubin on loonud originaalmuusikat ning muusika- ja helikujundusi enam kui 40 teatrilavastusele. Teatrimuusika loomisega alustas ta 2007. aastal Tallinna Linnateatri lavastuse „Kivid sinu taskutes“ muusikalise kujundajana.&lt;ref name=&quot;ERR2023&quot; /&gt; 2014. aastal pälvis ta Eesti teatri aastaauhinna lavastuste „Kolm vihmast päeva“ ja „Offline“ originaalmuusika ja muusikalise kujunduse eest.&lt;ref name=&quot;Teatriauhind2014&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.teatriliit.ee/auhinnad/laureaadid-aastate-jargi/laureaadid-2014
 |pealkiri=Laureaadid 2014
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

=== Valik teatrimuusikat ja helikujundusi ===

* „Kivid sinu taskutes“ – muusikaline kujundus, Tallinna Linnateater (2007)&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;
* „Kolm vihmast päeva“ – originaalmuusika ja muusikaline kujundus, Tallinna Linnateater (2013)&lt;ref name=&quot;Teatriauhind2014&quot; /&gt;
* „Offline“ – originaalmuusika ja muusikaline kujundus, Tallinna Linnateater (2013)&lt;ref name=&quot;Teatriauhind2014&quot; /&gt;
* „Suveöö unenägu“ – muusikaline kujundus, Tallinna Linnateater (2016)&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;
* „Inimesed, kohad ja asjad“ – helilooja ja helikujundaja, Tallinna Linnateater (2016)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://linnateater.ee/arhiiv/inimesed-kohad-ja-asjad/
 |pealkiri=Inimesed, kohad ja asjad
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Dekameron“ – originaalmuusika, VAT Teater ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia (2019)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teatriliit.ee/uudised/eesti-teatri-auhindade-nominendid-2020
 |pealkiri=Eesti teatri auhindade nominendid 2020
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Esimene armastus“ – helilooja, Eesti Draamateater (2020)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.draamateater.ee/lavastus/esimene-armastus/
 |pealkiri=Esimene armastus
 |väljaanne=Eesti Draamateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Muusikale“ – muusikaline kujundus, Tallinna Linnateater (2021)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/muusikale-tallinna-linnateater-salme-kultuurikeskuse-vaike-lava-salme-12
 |pealkiri=Muusikale
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Suvitusromaan“ – helilooja, Rakvere Teater (2021)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://rakvereteater.ee/suvitusromaan-0
 |pealkiri=Suvitusromaan
 |väljaanne=Rakvere Teater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „39 astet“ – helilooja ja helikujundaja, Ugala Teater (2022)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.ugala.ee/lavastus/39-astet/
 |pealkiri=39 astet
 |väljaanne=Ugala Teater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Tõll“ – helilooja, Kuressaare Teater (2023)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/toll-andrus-kivirahk-kuressaare-teater/
 |pealkiri=Tõll
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Murdepunkt“ – helikujundaja, SKENE Katus Kunstile (2025)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/murdepunkt-skene-katus-kunstile/
 |pealkiri=Murdepunkt
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

== Helikandjad ==

=== Albumid ===
* „Muusikat Tallinna Linnateatri lavastustele“ (CD, 2016; digiväljalase 2017)&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://music.apple.com/us/artist/veiko-tubin/1195850094
 |pealkiri=Veiko Tubin
 |väljaanne=Apple Music
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Madu oma rinnal / Snake in the Grass“ (2017)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;
* „Romeo ja Julia“ (2020)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;
* „Esimene armastus“ (2020)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;
* „Pariisitar“ (2022)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;
* „Suvitusromaan“ (2022)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;
* „Eveline ja Mina“ (2022)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;

=== EP-d ===
* „Ei Tao“ (2017)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;

==Tunnustus==
* 2007 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale maja töötajale.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.linnateater.ee/files/pdf/linnateater07_kevad.pdf
 |pealkiri=Tallinna Linnateatri kevad 2007
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2008 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale kõrvalosatäitjale lavastuse „Ronk“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://linnateater.ee/arhiiv/ronk/
 |pealkiri=Ronk
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2010 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale meeskõrvalosatäitjale lavastuse „Hecuba pärast“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://danzumees.blogspot.com/2010/02/veebruarikuu-teatriuudised.html
 |pealkiri=Veebruarikuu teatriuudised
 |väljaanne=Danzumees
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2014 Tallinna Linnateatri juhtkonna preemia parimale meestöötajale.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://statistika.teater.ee/images/upload/statistika_aastaraamat_8.pdf
 |pealkiri=Teatrielu 2013
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2014 [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] sõnalavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhind lavastuste „Kolm vihmast päeva“ ja „Offline“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.teatriliit.ee/auhinnad/laureaadid-aastate-jargi/laureaadid-2014
 |pealkiri=Laureaadid 2014
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2017 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima lavastust toetava kujunduse eest lavastuse „Inimesed, kohad ja asjad“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://linnateater.ee/arhiiv/inimesed-kohad-ja-asjad/
 |pealkiri=Inimesed, kohad ja asjad
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2019 Eesti Kooriühingu aasta tegu – sõna- ja koorilaululavastus „Hakkame, mehed, minema“.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://kooriyhing.ee/wp-content/uploads/2022/03/Kooriuhingu-aastaraamat-2020-1.pdf
 |pealkiri=Eesti Kooriühingu aastaraamat 2020
 |väljaanne=Eesti Kooriühing
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2025 Eesti teatri muusikaauhinna nominatsioon Philip Glassi kammerooperi „Hydrogen Jukebox“ lavastuse ja videokunstnikutöö eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.teatriliit.ee/auhinnad/nominendid/eesti-teatri-auhindade-nominendid-2025
 |pealkiri=Eesti teatri auhindade nominendid 2025
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2026 Eesti teatri eriauhinna nominatsioon koos Maria Petersoniga lavastuste „Erivajalik“ ja „Käte ja jalgadega inimene“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teatriliit.ee/auhinnad/nominendid/eesti-teatri-auhindade-nominendid-2026
 |pealkiri=Eesti teatri auhindade nominendid 2026
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://veikotubin.ee Veiko Tubina koduleht]
* [https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tubin_veiko1 Veiko Tubin Eesti Teatri Biograafilises Leksikonis]

{{JÄRJESTA:Tubin, Veiko}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]]
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1983]]</text>
      <sha1>iigwmz1mn1a13bvpy0ox784jpiugk50</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tea Party liikumine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>220410</id>
    <revision>
      <id>7248811</id>
      <parentid>7160503</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T21:47:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248811</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11843" sha1="dmd5zpjclv3bcbrp34u3akt951fbzxa" xml:space="preserve">{{See artikkel| on ühiskondlikust liikumisest; Eesti muusiku Kerli singli kohta vaata [[Tea Party (singel)]].}}
{{Ajakohasta|kuu=detsember|aasta=2018}}
[[Pilt:Gadsden flag.svg|pisi|225px|[[Gadsdeni lipp]] on levinud Tea Party liikumise sümbol]]
'''Tea Party liikumine''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] tekkinud [[Konservatism|konservatiivne]] ja [[Libertarism|libertaristlik]] ühiskondlik-poliitiline liikumine.

Liikumist on nimetatud ka [[Populism|populistlikuks]]&lt;ref name=&quot;CUoq7&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;y13EJ&quot; /&gt;. Tea Party liikumine on välja kasvanud 2009. aastal alanud valitsuse majanduspoliitika vastu suunatud kohalikest ja üleriigilistest protestidest. Nime on liikumine võtnud 1773. aastal toimunud [[Bostoni teejoomine|Bostoni teejoomise]] järgi.

Teeparteilased ise väidavad end olevat spontaanselt tekkinud rohujuuretasandi liikumise&lt;ref name=&quot;gG0tl&quot; /&gt; , kuid levinud on ka väited, et tegemist on näitega kunstlikult tekitatud rohujuuretasandi liikumisest (''astroturfing'')&lt;ref name=&quot;Jhqm1&quot; /&gt;.

Tea Party aktivistid rõhutavad, et liikumine on poliitilistest parteidest sõltumatu, kuid järjest enam on leidnud tõendamist, et Tea Party liikumisel on tugevad seosed [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Parteiga]]&lt;ref name=&quot;pIuBX&quot; /&gt;.

Tea Party liikumisega on seotud paljud tuntud USA poliitikud, näiteks [[Ron Paul]], [[Sarah Palin]], [[Michelle Bachmann]], [[Herman Cain]]. Ron Pauli on peetud ka liikumise vaimseks isaks&lt;ref name=&quot;S3Efb&quot; /&gt;. Liikumisega seostatakse ka vastuolulist meediategelast [[Glenn Beck]]i&lt;ref name=&quot;XI2aY&quot; /&gt;.

==Tea Party protestid==

Esimesed Tea Party nime kasutanud kohaliku tasandi protestiaktsioonid toimusid 2009. aasta alguses&lt;ref name=&quot;neIc5&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;OCpjX&quot; /&gt;. Väidetavalt andis protestiliikumise üleriigilisele levikule otsustava tõuke telekanali [[CNBC]] majandustoimetaja Rick Santelli. 19. veebruaril 2009 toimunud teleesinemisel Chicago börsihoones kritiseeris ta teravalt [[Barack Obama]] administratsiooni plaani refinantseerida hüpoteeke&lt;ref name=&quot;h112h&quot; /&gt;. Santelli tegi ettepaneku korraldada Chicago börsis &quot;teejoomine&quot; &lt;ref name=&quot;qo5kn&quot; /&gt; (vihje ajaloolisele Bostoni teejoomisele).

Santelli esinemise järel toimus suhtlusmeedia vahendusel sarnaselt mõtlevate inimeste kiire mobiliseerumine. Peagi jõudsid Tea Party liikumise ideed konservatiivse telekanali [[Fox News Channel]]i vahendusel üleriigilisele areenile&lt;ref name=&quot;qhWP0&quot; /&gt;.

15. aprillil toimus esimene üleriigiline Tax Day Protest, mille käigus 200 USA linnas avaldasid valitsuse maksupoliitika vastu meelt 250 000 kuni 500 000 inimest&lt;ref name=&quot;h112h&quot; /&gt;.

Tea Party liikumise protestid on olnud valdavalt suunatud president Obama administratsiooni poliitikate vastu.

Protestide peamisteks sihtmärkideks on olnud valitsuse maksupoliitika, stiimuli- ja abipaketid majanduse elavdamiseks ja suurfirmade päästmiseks, samuti Obama administratsiooni tervishoiureform.

==Toetajaskond==

2010. aasta Gallupi küsitlus näitas, et demograafiliste näitajate poolest ei erine Tea Party liikumise toetajaskond oluliselt USA üldistest näitajatest, küll aga võib öelda, et liikumise toetajad on keskmisest konservatiivsemate vaadetega ning suure tõenäosusega toetavad Vabariiklikku Parteid&lt;ref name=&quot;I2T0y&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;DWNg0&quot; /&gt;. Bloombergi küsitluse kohaselt on liikumise toetajate seas keskmiselt enam fundamentalistlikke kristlasi&lt;ref name=&quot;X6WNe&quot; /&gt;.

Tea Party liikumises osalejate ning nende toetajate koguhulka on raske hinnata. Küsitlused näitavad, et avalik arvamus on liikumise suhtes vastakatel seisukohtadel. Gallupi poolt 2011. aprillis läbi viidud uuringu järgi suhtus 47% ameeriklastest liikumisse pigem negatiivselt ja 33% pigem positiivselt&lt;ref name=&quot;1RAom&quot; /&gt;. Sarnaselt riigile tervikuna, lõhestab suhtumine Tea Party liikumisse ka Vabariiklikku Parteid – umbes pool partei toetajaskonnast pigem pooldab liikumise seisukohti ning pooled suhtuvad teeparteilastesse jahedalt või on liikumise vastu&lt;ref name=&quot;MbiYZ&quot; /&gt;.

==Juhtimine ja grupid==

Tea Party liikumisel puudub keskne juhtorgan, pigem koosneb see paljudest lõdvalt seotud kohaliku ning üleriikliku tasandi gruppidest ning organisatsioonidest. Neist mõjukaimad on Tea Party Patriots, Americans for Prosperity, Tea Party Nation, FreedomWorks ja Tea Party Express&lt;ref name=&quot;rC6qK&quot; /&gt;. Tea Party Patriots nimetab end liikumise ametlikuks koduks&lt;ref name=&quot;7zthU&quot; /&gt;.

Tea Party liikumisel on [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i juures oma fraktsioon (''caucus''). Selle juhiks Michelle Bachmann. Tea Party fraktsioon on tekitanud liikumise toetajate seas vastakaid tundeid, osad teeparteilased kahtlustavad, et fraktsiooni kaudu üritab Vabariiklik Partei liikumist &quot;kaaperdada&quot;&lt;ref name=&quot;xGCl8&quot; /&gt;.

==Liikumise vaated== 
 
Tea Party liikumist peetakse vaadetelt konservatiivseks ning libertaristlikuks. Liikumine toetab muuhulgas konservatiivset eelarvepoliitikat, maksude alandamist, riigi väiksemat sekkumist majandusse, traditsioonilisi pereväärtusi, illegaalse immigratsiooni tõkestamist&lt;ref name=&quot;gG0tl&quot; /&gt;. Tea Party vaadetes on kesksel kohal USA konstitutsiooni sõnasõnaline tõlgendamine, nende käsitlus konstitutsioonist on originalistlik&lt;ref name=&quot;u12DR&quot; /&gt;.

Teeparteilased nõuavad valitsussektori kärpimist, piiri panemist eelarvedefitsiidile ning leiavad, et riigipoolsed ergutus- ja abipaketid on ebaseaduslikud&lt;ref name=&quot;gG0tl&quot; /&gt;.

==Rahastamine==

Tea Party liikumist rahastatakse annetustest. Paljud liikumist toetavad organisatsioonid on registreeritud USA seaduste järgi kui mittetulundusühingud (tüüp 501(c)) ja sellised organisatsioonid pole kohustatud esitama andmeid annetajate kohta.

Laialt levinud kahtlustuste kohaselt on liikumise olulisteks rahastajateks töösturitest vennad [[David Koch|David]] ja [[Charles Koch]] ning nende firma [[Koch Industries]], Kochid ise on igasugust otsest rahalist toetamist eitanud&lt;ref name=&quot;v2K8y&quot; /&gt;.

==Mõju valimistele==

2010. aasta Kongressi vahevalimistel omasid New York Timesi väitel vähemalt 138 kandidaati märkimisväärset Tea Party toetust, seejuures kuulusid nad kõik Vabariiklikku Parteisse&lt;ref name=&quot;vKhcw&quot; /&gt;. Kongressi pääses neist siiski vaid umbes kolmandik&lt;ref name=&quot;adf1v&quot; /&gt;.

2012. aasta USA presidendivalimiste Vabariikliku Partei eelvalimistel osales mitmeid Tea Party liikumisega rohkem või vähem seotud poliitikuid: Herman Cain, Michelle Bachmann, Ron Paul, [[Rick Perry]].

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;CUoq7&quot;&gt;Fineman, Howard (06.04.10) [http://www.thedailybeast.com/newsweek/2010/04/05/party-time.html &quot;Party Time&quot;] Newsweek (külastatud 10.11.11)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;y13EJ&quot;&gt;Barstow, David (15.02.10) [http://www.nytimes.com/2010/02/16/us/politics/16teaparty.html &quot;Tea Party Lights Fuse for Rebellion on Right&quot;] The New York Times (külastatud 12.11.11)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gG0tl&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150418102733/http://www.teaparty.org/about-us/ Tea Party koduleht] (külastatud 10.11.11)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Jhqm1&quot;&gt;Monbiot, George (25.10.10) [http://www.guardian.co.uk/commentisfree/cifamerica/2010/oct/25/tea-party-koch-brothers &quot;The Tea Party movement: deluded and inspired by billionaires&quot;] Guardian (külastatud 11.11.11)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pIuBX&quot;&gt;Balz, Dan (11.09.11) [http://www.washingtonpost.com/politics/what-the-tea-party-is--and-isnt/2011/09/10/gIQABcVQIK_story.html &quot;What the tea party is – and isn’t&quot;] The Washington Post (külastatud 13.11.11)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;S3Efb&quot;&gt;Green, Joshua (november 2010) [http://www.theatlantic.com/magazine/archive/2010/11/the-tea-party-8217-s-brain/8280/# &quot;The Tea Party’s Brain&quot;] Atlantic Magazine (külastatud 12.11.11)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XI2aY&quot;&gt;Pilkington, Ed (04.10.10) [http://www.guardian.co.uk/world/2010/oct/04/tea-party-five-to-watch &quot;The Tea Party: five to watch&quot;] Guardian (külastatud 09.11.11)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;neIc5&quot;&gt;St. Clair, Neil (24.01.09) [https://web.archive.org/web/20100929201545/http://centralny.ynn.com/content/all_news/132356/a--tea-party--to-protest-paterson-s-taxes/ &quot;A &quot;tea party&quot; to protest Paterson's taxes&quot;] YNN (külastatud 10.11.11)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OCpjX&quot;&gt;Barnes, Tom (08.03.09) [https://web.archive.org/web/20090328121257/http://www.post-gazette.com/pg/09067/954066-454.stm &quot;Harrisburg Tea Party protests ongoing bailout&quot;] Pittsburgh Post-Gazette (külastatud 12.11.11)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;h112h&quot;&gt;The Week (15.04.10) [http://theweek.com/article/index/201903/the-tea-partys-road-to-legitimacy-a-timeline &quot;The Tea Party's road to legitimacy: A timeline&quot;] (külastatud 12.11.11)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qo5kn&quot;&gt;CNBC (22.02.09) [https://web.archive.org/web/20110610220925/http://www.cnbc.com/id/29283701/Rick_Santelli_s_Shout_Heard_Round_the_World &quot;Rick Santelli's Shout Heard 'Round the World&quot;] (külastatud 10.11.11)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qhWP0&quot;&gt;Fox News video (03.05.09) [https://web.archive.org/web/20110815083243/http://video.foxnews.com/v/3924410/worst-case-scenario-no-3/ &quot;Worst-Case Scenario No. 3&quot;] (külastatud 10.11.11)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;I2T0y&quot;&gt;Gallup (05.04.10) [http://www.gallup.com/poll/127181/tea-partiers-fairly-mainstream-demographics.aspx &quot;Tea Partiers Are Fairly Mainstream in Their Demographics&quot;] (külastatud 11.11.11)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DWNg0&quot;&gt;Gallup (02.07.10) [http://www.gallup.com/poll/141098/Tea-Party-Supporters-Overlap-Republican-Base.aspx?version=print &quot;Tea Party Supporters Overlap Republican Base&quot;] (külastatud 13.11.11)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;X6WNe&quot;&gt;Przybyla, Heidi (25.03.10) [http://www.bloomberg.com/apps/news?pid=newsarchive&amp;sid=aLBZwxqgYgwI&amp;pos=8 &quot;Tea Party Advocates Who Scorn Socialism Want a Government Job&quot;] Bloomberg (külastatud 09.11.11)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1RAom&quot;&gt;Gallup (28.04.11) [http://www.gallup.com/poll/147308/negative-views-tea-party-rise-new-high.aspx &quot;In U.S., Negative Views of the Tea Party Rise to New High&quot;] (külastatud 10.11.11)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MbiYZ&quot;&gt;CNN (15.09.11) [https://web.archive.org/web/20111126103221/http://politicalticker.blogs.cnn.com/2011/09/15/new-cnn-poll-gop-divided-over-tea-party-movement/ &quot;New CNN Poll: GOP divided over tea party movement&quot;] (külastatud 12.11.11)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rC6qK&quot;&gt;The Washington Post (26.09.19) [http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/graphic/2010/09/26/GR2010092600175.html?sid=ST2010092600314 &quot;The top national players in the tea party&quot;] (külastatud 10.11.11)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7zthU&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20100722094608/http://teapartypatriots.ning.com/ Tea Party Patriots’i koduleht] (külastatud 09.11.11)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xGCl8&quot;&gt;Vogel, Kenneth P. (02.08.10) [http://www.politico.com/news/stories/0810/40528_Page2.html &quot;Tea party vs. Tea Party Caucus&quot;]{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Politico (külastatud 11.11.11)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;u12DR&quot;&gt;Liptak, Adam (13.03.10) [http://www.nytimes.com/2010/03/14/weekinreview/14liptak.html &quot;Tea-ing Up the Constitution&quot;] The New York Times (külastatud 12.11.11)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;v2K8y&quot;&gt;Mayer, Jane (30.08.10) [http://www.newyorker.com/reporting/2010/08/30/100830fa_fact_mayer?currentPage=all#content &quot;Covert Operations&quot;] The New Yorker (külastatud 12.11.11)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vKhcw&quot;&gt;Zernike, Kate (14.10.10) [http://www.nytimes.com/2010/10/15/us/politics/15teaparty.html?_r=1&amp;hp &quot;Tea Party Set to Win Enough Races for Wide Influence&quot;] The New York Times (külastatud 13.11.11)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;adf1v&quot;&gt;MSNBC (03.11.10) [https://web.archive.org/web/20110709101149/http://firstread.msnbc.msn.com/_news/2010/11/03/5403120-just-32-of-tea-party-candidates-win &quot;Just 32% of Tea Party candidates win&quot;] (külastatud 12.11.11)&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[http://www.teaparty.org/ Tea Party koduleht]
*[http://www.teapartypatriots.org/ Tea Party Patriots'i koduleht]
*[http://www.thecontract.org/the-contract-from-america/ The Contract from America]

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide poliitika]]</text>
      <sha1>dmd5zpjclv3bcbrp34u3akt951fbzxa</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sahhalini laht</title>
    <ns>0</ns>
    <id>220878</id>
    <revision>
      <id>7248678</id>
      <parentid>5517126</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T18:07:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>CommonsDelinker</username>
        <id>1930</id>
      </contributor>
      <comment>Fail О._Сахалин.png on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Jameslwoodward|Jameslwoodward]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/Files found with Автор = Latitude|]].</comment>
      <origin>7248678</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="707" sha1="kkk9sqwovslblex0boly0o7du9yui8c" xml:space="preserve">'''Sahhalini laht''' (vene keeles Сахалинский залив) on [[Ohhoota meri|Ohhoota mere]] [[laht]] [[Venemaa]] mandriosa ja [[Sahhalin]]i saare põhjaosa vahel [[Amuur]]i suudmest põhja pool.

Sahhalini lahe põhjaosa on lai (laius kuni 160 km), lõuna poole muutub laht kitsamaks. Laht on [[Nevelskoi väin]]a kaudu ühendatud [[Tatari väin]]a ja [[Jaapani meri|Jaapani merega]].

Novembrist juunini on laht kaetud jääga.

Loodete kõrgus on kuni 2–3 m.

Sahhalini lahest püütakse kala ([[lõhelased]], [[vaikse ookeani tursk]]).

Lahe rannikul asub [[Moskalvo]] alevik ja sadam.

{{Coordinate |type=waterbody |region=RU}}

[[Kategooria:Ohhoota mere lahed]]
[[Kategooria:Venemaa lahed]]</text>
      <sha1>kkk9sqwovslblex0boly0o7du9yui8c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Monika (lumetorm)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>230621</id>
    <revision>
      <id>7248858</id>
      <parentid>6909811</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T06:05:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti geograafia]]</comment>
      <origin>7248858</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12088" sha1="6vqv7av5ul8870rfzl9un3nf875bzod" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Lumetorm2.JPG|pisi|Lumetorm Monika tagajärjed [[Narva]]s]]
'''Monika''' oli [[lumetorm]], mis tabas Eestit [[2010]]. aasta [[9. detsember|9. detsembril]]. Selle põhjustas [[tsüklon]] Monika, millele pani nime Monika Pfrengle-Sewing.&lt;ref name=&quot;u2v8j&quot; /&gt; 
 
Tsüklon Monika tekkis kaugele lõunasse taganenud frontaaltsoonis [[Atlandi ookean]]i 40. laiusel&lt;ref name=&quot;fuuria&quot; /&gt; ning ületas [[Biskaia laht|Biskaia lahe]], [[Prantsusmaa]], [[Saksamaa]], [[Poola]] ja [[Leedu]].&lt;ref name=&quot;tulek&quot; /&gt; 8. detsembril põhjustas see [[Prantsusmaa]]l lumesaju, mille tõttu oli halb nähtavus ja maanteel tekkisid ummikud, häiritud oli [[ühistransport]]. Poolteist tundi oli suletud [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]], külastajate jaoks oli suletud [[Eiffeli torn]].&lt;ref name=&quot;7YrnF&quot; /&gt; Prantsusmaal nimetati seda lumetormiks, mis on [[Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut|EMHI]] seisukohast väike liialdus, sest lund tuli juurde umbes 10&amp;nbsp;cm ja kirdetuule tugevus küündis vaevu 10&amp;nbsp;m/s.&lt;ref name=&quot;fuuria&quot; /&gt; [[Skandinaavia]]st [[Läänemeri|Läänemerele]] tulvava külma õhuga kohtudes põhjustas tsüklon lumetormi. Energiat lisas sellele [[Vahemeri|Vahemerelt]] ja [[Must meri|Mustalt merelt]] pärinev soe õhk, mis tõusis kaugele Süda-[[Venemaa]]le.&lt;ref name=&quot;fuuria&quot; /&gt; 8. detsembril ilmunud prognoosi järgi võis üle 24 tunni kestev tuisk lisada Kesk-Eestist lõuna-kagu ja ida-kirde poole kuni 20&amp;nbsp;cm [[lumikate]]t.&lt;ref name=&quot;tulek&quot; /&gt;

9. detsembril päeva keskpaiku ähvardas see [[Läti]]t, [[Riia]]s sadas maha üle 19&amp;nbsp;cm lund.&lt;ref name=&quot;3VcVQ&quot; /&gt;

Tugeva tuule tõttu kukkusid mõned suured puud maanteedele ja [[elektriliin]]idele.&lt;ref name=&quot;Yc57H&quot; /&gt; Suurim tormituule kiirus mõõdeti [[Dirhami vaatlusjaam]]as 10. detsembril kella 6 ja 7 vahel, see oli 26,1&amp;nbsp;m/s. Veel 24 ilmajaamas registreeriti tuult kiirusega üle 15&amp;nbsp;m/s.&lt;ref name=&quot;eBSad&quot; /&gt; Lääne-Virumaal nähti mitmes kohas äikest, mis on talvel päris harv loodusnähtus.&lt;ref name=&quot;h1TU3&quot; /&gt;

[[Pilt:Lumetorm3.JPG|pisi|Lumesaju tõttu olid tänavad kaetud paksu lumikattega]]
Intensiivse lumesaju tõttu kujunes paks lumikate, mille suurim paksus mõõdeti [[Väike-Maarja]]s: 60 sentimeetrit, ööpäeva jooksul oli lumekiht kasvanud 38 sentimeetrit. Üle poole meetri oli lund maas veel [[Alajõe]]l (54&amp;nbsp;cm), [[Jõhvi]]s (52&amp;nbsp;cm), [[Viljandi]]s (52&amp;nbsp;cm), [[Kuusiku]]l (51&amp;nbsp;cm) ja [[Türi]]l (50&amp;nbsp;cm).&lt;ref name=&quot;o95dJ&quot; /&gt;

Bussifirma [[Mulgi Reisid]] tühistas oma reisid [[Harju maakond|Harjumaal]] alates 9. detsembri kella 21.00-st.&lt;ref name=&quot;8wzjV&quot; /&gt;

10. detsembril olid [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]] kõrvalteed lumetormi tõttu läbimatud. Buss liinil [[Tartu]]–[[Rakvere]] oli 4 tundi Rakvere lähedal lumevangis. [[Tallinna–Narva maantee]]l oli liiklus suletud [[Sämi]]st [[Varja]]ni.&lt;ref name=&quot;liinibuss&quot; /&gt;

[[Tallinna–Narva tee|Tallinna–Narva maanteel]] [[Padaorg|Padaorus]] 119. kilomeetril oli sõiduautodes, reisibussides ja veokites lumevangis hinnanguliselt kokku 600 inimest. Paljud neist olid sunnitud autodesse ööbima jääma. [[Viru-Nigula]] spordihoonesse oli evakueeritud üle 90 inimese, kellele anti sooja sööki ja jooki ning pakuti ka pesemisvõimalust&lt;ref name=&quot;liinibuss&quot; /&gt; (ühe tunnistaja väitel seda polnud).&lt;ref name=&quot;wd8Oy&quot; /&gt; 10. detsembri kella 16-ks oli evakueeritud 153 inimest.&lt;ref name=&quot;9wVfU&quot; /&gt;
Kella 22-ks olid kõik inimesed [[Viru-Nigula spordihoone]]st lahkunud, üks inimene jäi [[Viru-Nigula rahvamaja|Viru-Nigula rahvamajja]] ööbima.&lt;ref name=&quot;1P1zC&quot; /&gt;

11. detsembril oli [[Harju maakond|Harjumaal]] Raasiku–Kostivere teel lumevangis veel 11 autot.&lt;ref name=&quot;pVQBd&quot; /&gt;

9. detsembril põrkasid [[Jõgeva maakond|Jõgevamaal]] kokku veoauto ja sõiduk, sai vigastada väiksema masina juht.&lt;ref name=&quot;tartu&quot; /&gt;

9. detsembril jäi [[Stockholm]]ist saabunud lennuk [[Tartu lennujaam|Ülenurme lennuväljal]] maandumata ja suundus Tallinna.&lt;ref name=&quot;tartu&quot; /&gt;

10. detsembril kell 7.25 põrkasid lumemöllu tõttu Tartumaal [[Ülenurme]]l kokku kell 5.53 [[Orava]]lt väljunud Orava–Tartu [[reisirong]] ja teid lumest puhastanud [[traktor]], traktorijuht sai raskelt viga, traktor rebenes pooleks. Rong seisis pool tundi peatuses, keegi reisijatest vigastada ei saanud.&lt;ref name=&quot;xdkcj&quot; /&gt;

Kahe päeva jooksul külmus surnuks kaks inimest, üks [[Tartu maakond|Tartu-]] ja teine [[Valga maakond|Valgamaal]], [[Järva maakond|Järvamaal]] jäi üks inimene teadmata kadunuks.&lt;ref name=&quot;HIgbh&quot; /&gt; 9. detsembril toimunud [[autoõnnetus]]es hukkus väidetav allilmaliider [[Vambola Kivirajuja]].&lt;ref name=&quot;NMDfx&quot; /&gt;

9. detsembril jäi ära [[Rahvaliit|Rahvaliidu]] volikogu koosolek.&lt;ref name=&quot;lPws6&quot; /&gt;

[[Pilt:Lumetorm1.JPG|pisi|Autod olid õues lume sees]]
10. detsembril [[Järvamaa]]l [[Laupa põhikool]]is jõudis kooli kokku 84 õpilasest 30 last ning lapsed saadeti pärast esimest tundi koju.&lt;ref name=&quot;7dmE3&quot; /&gt;

10. detsembri pärastlõunal lumesadu lõppes, aga jätkus [[pinnatuisk]] ja puhus tuul kiirusega kuni 23&amp;nbsp;m/s.&lt;ref name=&quot;62CKw&quot; /&gt;

[[Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut|EMHI]] prognoosi järgi eemaldus Monika tsüklon [[Valge meri|Valge mere]] suunas.&lt;ref name=&quot;Us7M8&quot; /&gt;

==Padaoru sündmuste hilisem kajastus==
Padaoru sündmuste üle on hiljem korduvalt arutletud. Kui [[riigiamet]]ite esindajate ja poliitikute hinnangul tehti inimeste lumevangist päästmiseks kõik vajalik ja võimalik,&lt;ref name=&quot;xjy8g&quot; /&gt; siis avalikkus ei olnud eelneva lumetõrje ja hilisemate [[päästetöö]]dega rahul ning kohati kõlas isegi nõudmine, et minister [[Marko Pomerants]] tagasi astuks.&lt;ref name=&quot;AkZw3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;n7Tzt&quot; /&gt; Siseministri nõuniku [[Jan Trei]] hinnangul tekitas probleeme ennekõike [[kriisikommunikatsioon]], mis ei võimaldanud eri [[ametkond]]adel infot ja tegevust koordineerida.&lt;ref name=&quot;IXtcl&quot; /&gt; [[Andres Raid]] tegi ettepaneku anda taoliste kriiside juhtimine üle [[kaitsevägi|kaitseväele]].&lt;ref name=&quot;mNDYo&quot; /&gt; Padaoru juhtumit meenutatakse vahel ka selleks, et kutsuda inimesi üles ettevaatusele talvistes oludes.&lt;ref name=&quot;BojP9&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|1=2|allikad=
&lt;ref name=&quot;u2v8j&quot;&gt;[http://www.ilmajaam.ee/?id=354518 &quot;Tormile saab enda nime anda igaüks&quot;] Postimees, 09.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fuuria&quot;&gt;[http://www.ilmajaam.ee/?id=354605 &quot;Tsüklon muutub reede öösel fuuriaks&quot;] Ilmajaam.ee, 09.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tulek&quot;&gt;[http://www.ilmajaam.ee/?id=354058 &quot;Tulekul on tugev tuisk&quot;] Postimees, 8.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7YrnF&quot;&gt;[http://www.dzd.ee/?id=354429 &quot;Снег устроил хаос на дорогах Парижа&quot;]{{Kõdulink|aeg=detsember 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} DzD.ee, 09.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3VcVQ&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/?id=354625 &quot;Lumetorm ähvardab ka Lätit&quot;] Postimees, 9.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Yc57H&quot;&gt;[http://www.ilmajaam.ee/?id=354990 &quot;Päästeamet: hommikul tuleb liikluses väga palju aega varuda&quot;] Postimees, 9.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eBSad&quot;&gt;[http://www.ilmajaam.ee/?id=355216 &quot;Suurim tormituule kiirus oli 26,1 meetrit sekundis&quot;] Ilmajaam.ee, 10.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;h1TU3&quot;&gt;[http://www.virumaateataja.ee/?id=355354 &quot;Lumetorm tõi endaga äikese&quot;] Virumaa teataja, 10.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;o95dJ&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/?id=355833 &quot;Monika lõi lumerekordi&quot;] Postimees, 11.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8wzjV&quot;&gt;[http://www.ilmajaam.ee/?id=354994 &quot;Mulgi Reisid tühistas väljumised Harju maakonna bussiliinidel&quot;] Postimees, 9.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;liinibuss&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/?id=355386 &quot;Liinibussis lumevangis olnud üliõpilane: olime tunde teadmatuses&quot;] Postimees, 10.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wd8Oy&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/?id=355563 &quot;Üle ööpäeva lumevangis istunud mees: Padaorus algas uus tuisk&quot;] Postimees, 10.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9wVfU&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/?id=355500 &quot;Päästeamet soovitab jätkuvalt vältida liiklemist&quot;] Postimees, 10.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1P1zC&quot;&gt;[http://www.ilmajaam.ee/?id=355671 &quot;Padaorus lumevangi jäänud inimesed said vabaks&quot;] Ilmajaam.ee, 10.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pVQBd&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101214045012/http://www.tallinnapostimees.ee/?id=355868 &quot;Galerii: Kostivere lähedal on 11 autot lumevangis&quot;] Tallinna Postimees, 11.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tartu&quot;&gt;[http://www.tartupostimees.ee/?id=354587 &quot;Lumetorm kisub Tartus üha karmimaks&quot;] Tartu Postimees, 09.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xdkcj&quot;&gt;[http://www.tartupostimees.ee/?id=355122 &quot;Tartumaal põrkasid kokku traktor ja reisirong&quot;] Tartu Postimees, 10.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HIgbh&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/?id=355344 &quot;Kaks inimest külmus surnuks&quot;] Postimees, 10.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NMDfx&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101213015616/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/lumetormis-hukkunud-mees-osutus-allilmaliidriks.d?id=36430449 &quot;Lumetormis hukkunud mees osutus allilmaliidriks&quot;] Delfi.ee, 11.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lPws6&quot;&gt;[http://www.ilmajaam.ee/?id=355029 &quot;Rahvaliidu volikogu koosolek jäi lumetormi tõttu ära&quot;] Ilmajaam.ee, 09.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7dmE3&quot;&gt;[http://www.ilmajaam.ee/?id=355716 &quot;Järvamaa koolist saadeti lapsed lumepühi pidama&quot;] Ilmajaam.ee, 10.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;62CKw&quot;&gt;[http://www.ilmajaam.ee/?id=355427 &quot;Lumesadu on lõppemas, pinnatuisk jätkub&quot;] Ilmajaam, 10.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Us7M8&quot;&gt;[http://www.ilmajaam.ee/?id=355392 &quot;EMHI: üks tsüklon eemaldub ja teine läheneb&quot;] Ilmajaam, 10.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xjy8g&quot;&gt;[http://www.virumaateataja.ee/358336/ministeerium-andis-aru-padaoru-sundmustest/ &quot;Ministeerium andis aru Padaoru sündmustest&quot;] Virumaa Teataja, 16.12.2010 (vaadatud 5. novembril 2012)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AkZw3&quot;&gt;Indrek Saul [http://kliendikesksus.blogspot.com/2010/12/kas-riik-peab-padaoru-parast-vabandama.html &quot;Kas riik peab Padaoru pärast vabandama?&quot;] kliendikesksus.blogspot.com, 16. detsember 2010 (vaadatud 5. novembril 2012)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;n7Tzt&quot;&gt;Indrek Saul [https://web.archive.org/web/20101221213936/http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/vihane-riigialam-indrek-saul-e-riik-lumes-ehk-millal-vabandab-riik-padaoru-kannatajate-ees.d?id=36761491 &quot;Vihane riigialam Indrek Saul: E-riik lumes ehk millal vabandab riik Padaoru kannatajate ees?&quot;] Eesti Ekspress, 17. detsember 2010 (vaadatud 5. novembril 2012)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IXtcl&quot;&gt;Jan Trei [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/jan-trei-jareldusi-padaoru-juhtumist-ja-monikast.d?id=39577817 &quot;Järeldusi Padaoru juhtumist ja Monikast&quot;]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Delfi, 2. veebruar 2011 (vaadatud 5. novembril 2012)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mNDYo&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101230112543/http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/andres-raid-et-padaoru-ei-korduks-kriiside-lahendamine-kaitsevaele.d?id=36647121 &quot;Et Padaoru ei korduks – kriiside lahendamine kaitseväele!&quot;] Eesti Ekspress, 15. detsember 2010 (vaadatud 5. novembril 2012)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BojP9&quot;&gt;Lembit Kruuse [https://web.archive.org/web/20150117230358/http://mv.viljandimaa.ee/vana/?op=news&amp;id=1096 &quot;Maavanem: eelhoiatusi tuleb võtta tõsiselt ehk Padaoru õppetund&quot;] Viljandi maavalitsuse kodulehel, 17. detsember 2011 (vaadatud 5. novembril 2012)&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[http://www.postimees.ee/?id=355563 Üle ööpäeva lumevangis istunud mees: Padaorus algas uus tuisk] Postimees, 10. detsember 2010 (video)
*[http://www.ilmajaam.ee/?id=355022 Postimees.ee lugejate pildid torm Monika tegemistest] Postimees, 9. detsember 2010
*Lauri Kanarbik. [http://www.youtube.com/watch?v=M5f9GZdglFQ Youtube video: Lumetorm Monika Rakke raudteeülesõidul] 10. detsember 2010
* [https://www.youtube.com/watch?v=5a9Yer6UK_o&amp; ETV Terevisioon, Lumetorm Monika 1/2] 10. detsember 2010
* [https://www.youtube.com/watch?v=YNtH33PJ7Ks&amp; ETV Terevisioon, Lumetorm Monika 2/2] 10. detsember 2010
* [https://www.youtube.com/watch?v=XtongIG2mdA&amp; Lumetorm Monika talv 2010] Päästetööd [[Lüganuse]] ja [[Kiviõli]] lähedal. 11. detsember 2010

[[Kategooria:2010]]
[[Kategooria:Tormid]]
[[Kategooria:Eesti geograafia]]</text>
      <sha1>6vqv7av5ul8870rfzl9un3nf875bzod</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248860</id>
      <parentid>7248858</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T06:06:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:2010]]; lisatud [[Kategooria:2010. aasta Eestis]]</comment>
      <origin>7248860</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12102" sha1="9mfce0j68l6ehk57pp1nel5wqgskqfq" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Lumetorm2.JPG|pisi|Lumetorm Monika tagajärjed [[Narva]]s]]
'''Monika''' oli [[lumetorm]], mis tabas Eestit [[2010]]. aasta [[9. detsember|9. detsembril]]. Selle põhjustas [[tsüklon]] Monika, millele pani nime Monika Pfrengle-Sewing.&lt;ref name=&quot;u2v8j&quot; /&gt; 
 
Tsüklon Monika tekkis kaugele lõunasse taganenud frontaaltsoonis [[Atlandi ookean]]i 40. laiusel&lt;ref name=&quot;fuuria&quot; /&gt; ning ületas [[Biskaia laht|Biskaia lahe]], [[Prantsusmaa]], [[Saksamaa]], [[Poola]] ja [[Leedu]].&lt;ref name=&quot;tulek&quot; /&gt; 8. detsembril põhjustas see [[Prantsusmaa]]l lumesaju, mille tõttu oli halb nähtavus ja maanteel tekkisid ummikud, häiritud oli [[ühistransport]]. Poolteist tundi oli suletud [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]], külastajate jaoks oli suletud [[Eiffeli torn]].&lt;ref name=&quot;7YrnF&quot; /&gt; Prantsusmaal nimetati seda lumetormiks, mis on [[Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut|EMHI]] seisukohast väike liialdus, sest lund tuli juurde umbes 10&amp;nbsp;cm ja kirdetuule tugevus küündis vaevu 10&amp;nbsp;m/s.&lt;ref name=&quot;fuuria&quot; /&gt; [[Skandinaavia]]st [[Läänemeri|Läänemerele]] tulvava külma õhuga kohtudes põhjustas tsüklon lumetormi. Energiat lisas sellele [[Vahemeri|Vahemerelt]] ja [[Must meri|Mustalt merelt]] pärinev soe õhk, mis tõusis kaugele Süda-[[Venemaa]]le.&lt;ref name=&quot;fuuria&quot; /&gt; 8. detsembril ilmunud prognoosi järgi võis üle 24 tunni kestev tuisk lisada Kesk-Eestist lõuna-kagu ja ida-kirde poole kuni 20&amp;nbsp;cm [[lumikate]]t.&lt;ref name=&quot;tulek&quot; /&gt;

9. detsembril päeva keskpaiku ähvardas see [[Läti]]t, [[Riia]]s sadas maha üle 19&amp;nbsp;cm lund.&lt;ref name=&quot;3VcVQ&quot; /&gt;

Tugeva tuule tõttu kukkusid mõned suured puud maanteedele ja [[elektriliin]]idele.&lt;ref name=&quot;Yc57H&quot; /&gt; Suurim tormituule kiirus mõõdeti [[Dirhami vaatlusjaam]]as 10. detsembril kella 6 ja 7 vahel, see oli 26,1&amp;nbsp;m/s. Veel 24 ilmajaamas registreeriti tuult kiirusega üle 15&amp;nbsp;m/s.&lt;ref name=&quot;eBSad&quot; /&gt; Lääne-Virumaal nähti mitmes kohas äikest, mis on talvel päris harv loodusnähtus.&lt;ref name=&quot;h1TU3&quot; /&gt;

[[Pilt:Lumetorm3.JPG|pisi|Lumesaju tõttu olid tänavad kaetud paksu lumikattega]]
Intensiivse lumesaju tõttu kujunes paks lumikate, mille suurim paksus mõõdeti [[Väike-Maarja]]s: 60 sentimeetrit, ööpäeva jooksul oli lumekiht kasvanud 38 sentimeetrit. Üle poole meetri oli lund maas veel [[Alajõe]]l (54&amp;nbsp;cm), [[Jõhvi]]s (52&amp;nbsp;cm), [[Viljandi]]s (52&amp;nbsp;cm), [[Kuusiku]]l (51&amp;nbsp;cm) ja [[Türi]]l (50&amp;nbsp;cm).&lt;ref name=&quot;o95dJ&quot; /&gt;

Bussifirma [[Mulgi Reisid]] tühistas oma reisid [[Harju maakond|Harjumaal]] alates 9. detsembri kella 21.00-st.&lt;ref name=&quot;8wzjV&quot; /&gt;

10. detsembril olid [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]] kõrvalteed lumetormi tõttu läbimatud. Buss liinil [[Tartu]]–[[Rakvere]] oli 4 tundi Rakvere lähedal lumevangis. [[Tallinna–Narva maantee]]l oli liiklus suletud [[Sämi]]st [[Varja]]ni.&lt;ref name=&quot;liinibuss&quot; /&gt;

[[Tallinna–Narva tee|Tallinna–Narva maanteel]] [[Padaorg|Padaorus]] 119. kilomeetril oli sõiduautodes, reisibussides ja veokites lumevangis hinnanguliselt kokku 600 inimest. Paljud neist olid sunnitud autodesse ööbima jääma. [[Viru-Nigula]] spordihoonesse oli evakueeritud üle 90 inimese, kellele anti sooja sööki ja jooki ning pakuti ka pesemisvõimalust&lt;ref name=&quot;liinibuss&quot; /&gt; (ühe tunnistaja väitel seda polnud).&lt;ref name=&quot;wd8Oy&quot; /&gt; 10. detsembri kella 16-ks oli evakueeritud 153 inimest.&lt;ref name=&quot;9wVfU&quot; /&gt;
Kella 22-ks olid kõik inimesed [[Viru-Nigula spordihoone]]st lahkunud, üks inimene jäi [[Viru-Nigula rahvamaja|Viru-Nigula rahvamajja]] ööbima.&lt;ref name=&quot;1P1zC&quot; /&gt;

11. detsembril oli [[Harju maakond|Harjumaal]] Raasiku–Kostivere teel lumevangis veel 11 autot.&lt;ref name=&quot;pVQBd&quot; /&gt;

9. detsembril põrkasid [[Jõgeva maakond|Jõgevamaal]] kokku veoauto ja sõiduk, sai vigastada väiksema masina juht.&lt;ref name=&quot;tartu&quot; /&gt;

9. detsembril jäi [[Stockholm]]ist saabunud lennuk [[Tartu lennujaam|Ülenurme lennuväljal]] maandumata ja suundus Tallinna.&lt;ref name=&quot;tartu&quot; /&gt;

10. detsembril kell 7.25 põrkasid lumemöllu tõttu Tartumaal [[Ülenurme]]l kokku kell 5.53 [[Orava]]lt väljunud Orava–Tartu [[reisirong]] ja teid lumest puhastanud [[traktor]], traktorijuht sai raskelt viga, traktor rebenes pooleks. Rong seisis pool tundi peatuses, keegi reisijatest vigastada ei saanud.&lt;ref name=&quot;xdkcj&quot; /&gt;

Kahe päeva jooksul külmus surnuks kaks inimest, üks [[Tartu maakond|Tartu-]] ja teine [[Valga maakond|Valgamaal]], [[Järva maakond|Järvamaal]] jäi üks inimene teadmata kadunuks.&lt;ref name=&quot;HIgbh&quot; /&gt; 9. detsembril toimunud [[autoõnnetus]]es hukkus väidetav allilmaliider [[Vambola Kivirajuja]].&lt;ref name=&quot;NMDfx&quot; /&gt;

9. detsembril jäi ära [[Rahvaliit|Rahvaliidu]] volikogu koosolek.&lt;ref name=&quot;lPws6&quot; /&gt;

[[Pilt:Lumetorm1.JPG|pisi|Autod olid õues lume sees]]
10. detsembril [[Järvamaa]]l [[Laupa põhikool]]is jõudis kooli kokku 84 õpilasest 30 last ning lapsed saadeti pärast esimest tundi koju.&lt;ref name=&quot;7dmE3&quot; /&gt;

10. detsembri pärastlõunal lumesadu lõppes, aga jätkus [[pinnatuisk]] ja puhus tuul kiirusega kuni 23&amp;nbsp;m/s.&lt;ref name=&quot;62CKw&quot; /&gt;

[[Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut|EMHI]] prognoosi järgi eemaldus Monika tsüklon [[Valge meri|Valge mere]] suunas.&lt;ref name=&quot;Us7M8&quot; /&gt;

==Padaoru sündmuste hilisem kajastus==
Padaoru sündmuste üle on hiljem korduvalt arutletud. Kui [[riigiamet]]ite esindajate ja poliitikute hinnangul tehti inimeste lumevangist päästmiseks kõik vajalik ja võimalik,&lt;ref name=&quot;xjy8g&quot; /&gt; siis avalikkus ei olnud eelneva lumetõrje ja hilisemate [[päästetöö]]dega rahul ning kohati kõlas isegi nõudmine, et minister [[Marko Pomerants]] tagasi astuks.&lt;ref name=&quot;AkZw3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;n7Tzt&quot; /&gt; Siseministri nõuniku [[Jan Trei]] hinnangul tekitas probleeme ennekõike [[kriisikommunikatsioon]], mis ei võimaldanud eri [[ametkond]]adel infot ja tegevust koordineerida.&lt;ref name=&quot;IXtcl&quot; /&gt; [[Andres Raid]] tegi ettepaneku anda taoliste kriiside juhtimine üle [[kaitsevägi|kaitseväele]].&lt;ref name=&quot;mNDYo&quot; /&gt; Padaoru juhtumit meenutatakse vahel ka selleks, et kutsuda inimesi üles ettevaatusele talvistes oludes.&lt;ref name=&quot;BojP9&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|1=2|allikad=
&lt;ref name=&quot;u2v8j&quot;&gt;[http://www.ilmajaam.ee/?id=354518 &quot;Tormile saab enda nime anda igaüks&quot;] Postimees, 09.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fuuria&quot;&gt;[http://www.ilmajaam.ee/?id=354605 &quot;Tsüklon muutub reede öösel fuuriaks&quot;] Ilmajaam.ee, 09.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tulek&quot;&gt;[http://www.ilmajaam.ee/?id=354058 &quot;Tulekul on tugev tuisk&quot;] Postimees, 8.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7YrnF&quot;&gt;[http://www.dzd.ee/?id=354429 &quot;Снег устроил хаос на дорогах Парижа&quot;]{{Kõdulink|aeg=detsember 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} DzD.ee, 09.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3VcVQ&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/?id=354625 &quot;Lumetorm ähvardab ka Lätit&quot;] Postimees, 9.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Yc57H&quot;&gt;[http://www.ilmajaam.ee/?id=354990 &quot;Päästeamet: hommikul tuleb liikluses väga palju aega varuda&quot;] Postimees, 9.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eBSad&quot;&gt;[http://www.ilmajaam.ee/?id=355216 &quot;Suurim tormituule kiirus oli 26,1 meetrit sekundis&quot;] Ilmajaam.ee, 10.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;h1TU3&quot;&gt;[http://www.virumaateataja.ee/?id=355354 &quot;Lumetorm tõi endaga äikese&quot;] Virumaa teataja, 10.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;o95dJ&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/?id=355833 &quot;Monika lõi lumerekordi&quot;] Postimees, 11.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8wzjV&quot;&gt;[http://www.ilmajaam.ee/?id=354994 &quot;Mulgi Reisid tühistas väljumised Harju maakonna bussiliinidel&quot;] Postimees, 9.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;liinibuss&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/?id=355386 &quot;Liinibussis lumevangis olnud üliõpilane: olime tunde teadmatuses&quot;] Postimees, 10.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wd8Oy&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/?id=355563 &quot;Üle ööpäeva lumevangis istunud mees: Padaorus algas uus tuisk&quot;] Postimees, 10.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9wVfU&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/?id=355500 &quot;Päästeamet soovitab jätkuvalt vältida liiklemist&quot;] Postimees, 10.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1P1zC&quot;&gt;[http://www.ilmajaam.ee/?id=355671 &quot;Padaorus lumevangi jäänud inimesed said vabaks&quot;] Ilmajaam.ee, 10.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pVQBd&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101214045012/http://www.tallinnapostimees.ee/?id=355868 &quot;Galerii: Kostivere lähedal on 11 autot lumevangis&quot;] Tallinna Postimees, 11.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tartu&quot;&gt;[http://www.tartupostimees.ee/?id=354587 &quot;Lumetorm kisub Tartus üha karmimaks&quot;] Tartu Postimees, 09.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xdkcj&quot;&gt;[http://www.tartupostimees.ee/?id=355122 &quot;Tartumaal põrkasid kokku traktor ja reisirong&quot;] Tartu Postimees, 10.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HIgbh&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/?id=355344 &quot;Kaks inimest külmus surnuks&quot;] Postimees, 10.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NMDfx&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101213015616/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/lumetormis-hukkunud-mees-osutus-allilmaliidriks.d?id=36430449 &quot;Lumetormis hukkunud mees osutus allilmaliidriks&quot;] Delfi.ee, 11.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lPws6&quot;&gt;[http://www.ilmajaam.ee/?id=355029 &quot;Rahvaliidu volikogu koosolek jäi lumetormi tõttu ära&quot;] Ilmajaam.ee, 09.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7dmE3&quot;&gt;[http://www.ilmajaam.ee/?id=355716 &quot;Järvamaa koolist saadeti lapsed lumepühi pidama&quot;] Ilmajaam.ee, 10.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;62CKw&quot;&gt;[http://www.ilmajaam.ee/?id=355427 &quot;Lumesadu on lõppemas, pinnatuisk jätkub&quot;] Ilmajaam, 10.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Us7M8&quot;&gt;[http://www.ilmajaam.ee/?id=355392 &quot;EMHI: üks tsüklon eemaldub ja teine läheneb&quot;] Ilmajaam, 10.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xjy8g&quot;&gt;[http://www.virumaateataja.ee/358336/ministeerium-andis-aru-padaoru-sundmustest/ &quot;Ministeerium andis aru Padaoru sündmustest&quot;] Virumaa Teataja, 16.12.2010 (vaadatud 5. novembril 2012)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AkZw3&quot;&gt;Indrek Saul [http://kliendikesksus.blogspot.com/2010/12/kas-riik-peab-padaoru-parast-vabandama.html &quot;Kas riik peab Padaoru pärast vabandama?&quot;] kliendikesksus.blogspot.com, 16. detsember 2010 (vaadatud 5. novembril 2012)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;n7Tzt&quot;&gt;Indrek Saul [https://web.archive.org/web/20101221213936/http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/vihane-riigialam-indrek-saul-e-riik-lumes-ehk-millal-vabandab-riik-padaoru-kannatajate-ees.d?id=36761491 &quot;Vihane riigialam Indrek Saul: E-riik lumes ehk millal vabandab riik Padaoru kannatajate ees?&quot;] Eesti Ekspress, 17. detsember 2010 (vaadatud 5. novembril 2012)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IXtcl&quot;&gt;Jan Trei [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/jan-trei-jareldusi-padaoru-juhtumist-ja-monikast.d?id=39577817 &quot;Järeldusi Padaoru juhtumist ja Monikast&quot;]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Delfi, 2. veebruar 2011 (vaadatud 5. novembril 2012)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mNDYo&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101230112543/http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/andres-raid-et-padaoru-ei-korduks-kriiside-lahendamine-kaitsevaele.d?id=36647121 &quot;Et Padaoru ei korduks – kriiside lahendamine kaitseväele!&quot;] Eesti Ekspress, 15. detsember 2010 (vaadatud 5. novembril 2012)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BojP9&quot;&gt;Lembit Kruuse [https://web.archive.org/web/20150117230358/http://mv.viljandimaa.ee/vana/?op=news&amp;id=1096 &quot;Maavanem: eelhoiatusi tuleb võtta tõsiselt ehk Padaoru õppetund&quot;] Viljandi maavalitsuse kodulehel, 17. detsember 2011 (vaadatud 5. novembril 2012)&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[http://www.postimees.ee/?id=355563 Üle ööpäeva lumevangis istunud mees: Padaorus algas uus tuisk] Postimees, 10. detsember 2010 (video)
*[http://www.ilmajaam.ee/?id=355022 Postimees.ee lugejate pildid torm Monika tegemistest] Postimees, 9. detsember 2010
*Lauri Kanarbik. [http://www.youtube.com/watch?v=M5f9GZdglFQ Youtube video: Lumetorm Monika Rakke raudteeülesõidul] 10. detsember 2010
* [https://www.youtube.com/watch?v=5a9Yer6UK_o&amp; ETV Terevisioon, Lumetorm Monika 1/2] 10. detsember 2010
* [https://www.youtube.com/watch?v=YNtH33PJ7Ks&amp; ETV Terevisioon, Lumetorm Monika 2/2] 10. detsember 2010
* [https://www.youtube.com/watch?v=XtongIG2mdA&amp; Lumetorm Monika talv 2010] Päästetööd [[Lüganuse]] ja [[Kiviõli]] lähedal. 11. detsember 2010

[[Kategooria:2010. aasta Eestis]]
[[Kategooria:Tormid]]
[[Kategooria:Eesti geograafia]]</text>
      <sha1>9mfce0j68l6ehk57pp1nel5wqgskqfq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Otto Christoph Heinrich Girgensohn</title>
    <ns>0</ns>
    <id>232160</id>
    <revision>
      <id>7248916</id>
      <parentid>6934618</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T08:45:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7248916</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4907" sha1="oirig1rnn62re08gxhfziq7cwkbjbwy" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Otto Girgensohn&lt;ref&gt;{{BBLD|GND102482020|Girgensohn, Christoph Heinrich Otto* (1796-1869)}}&lt;/ref&gt;
| pilt = 
| pildisuurus = 
| pildiallkiri = 
| sünninimi = 
| sünniaeg = 12/[[24. detsember]] [[1796]] 
| sünnikoht = [[Jaunpiebalga]], [[Liivimaa kubermang]], [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]
| surmaaeg = 23. november/[[5. detsember]] [[1869]] 
| surmakoht = [[Tallinn]] [[Eestimaa kubermang]] Venemaa keisririik
| rahvus = 
| kodakondsus = 
| alma mater = [[Tartu Ülikool]]
| haridus = 
| elukutse = vaimulik
| tegevusala = koguduse[[pastor]], [[praost]], [[superintendent]]
| töökoht = [[Apekalns]]i, [[Alūksne]], [[Zeltiņi]] kogudus, [[Valga praostkond (Liivimaa)|Valga praostkond]], [[Tallinna Oleviste kogudus]], [[Tallinna konsistoriaalringkond]]
| organisatsioon = 
| erakond = 
| tunnustus = 
| väärtus = 
| abikaasa = 
| lapsed = 
| vanemad = 
| sugulased = [[Girgensohn (suguvõsa)|Girgensohnid]]
| autogramm = 
}}'''Otto Christoph Heinrich Girgensohn''' (12. detsember/[[24. detsember]] [[1796]] [[Jaunpiebalga]], [[Jaunpiebalga kihelkond]],  [[Võnnu kreis]], [[Liivimaa kubermang]] [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] – 23. november/[[5. detsember]] [[1869]] [[Tallinn]], [[Eestimaa kubermang]], Venemaa keisririik) oli Läti ja Eesti vaimulik ning teoloog.

Girgensohn õppis [[Cēsis]]e [[kreiskool]]is, aastatel [[1811]]–[[1812]] [[Viiburi gümnaasium]]is ja [[Tartu gümnaasium]]is aastatel [[1813]]–[[1814]]. [[Tartu ülikool]]i [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|usuteaduskonnas]] õppis ta aastatel [[1814]]–[[1816]] ja [[1818]]–[[1819]]. Väitles aastal [[1835]] [[Königsbergi ülikool]]is filosoofiadoktoriks. Sai aastal [[1869]] [[Tartu ülikool]]i teol. ''[[Audoktor|dr. honoris causa]]''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli audoktorid |url=https://ut.ee/et/sisu/audoktorid |vaadatud=10. märtsil 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}&lt;/ref&gt;, kuid suri vahetult enne promoveerumist&lt;ref&gt;Tartu Ülikooli audoktorid ja auliikmed 1803–1997. Tartu Ülikooli kirjastus, 1997.&lt;/ref&gt;.

Ordineeriti 30. novembril [[1819]] õpetajaks. Oli aastatel [[1819]]–[[1834]] [[Apekalns]]i koguduse õpetaja. Aastatel [[1835]]–[[1847]] oli ta [[Alūksne]] ja [[Zeltiņi]] koguduse õpetaja ja aastatel [[1834]]–[[1836]] Valga praostkonna abipraost; aastatel [[1835]]–[[1847]] oli ta [[Liivimaa kubermang]]u [[Valga praostkond (Liivimaa)|Valga praostkonna]] [[praost]] ja aastatel [[1840]]–[[1847]] veel [[Liivimaa konsistoorium]]i assessor. Aastatel [[1847]]–[[1869]] oli ta (kutsuti 24. detsembril 1846/[[5. jaanuar]]il [[1847]], introdutseeriti 29. juunil/[[11. juuli]]l [[1847]]) [[Tallinna Oleviste kogudus]]e ülemõpetaja ja aastatel [[1849]]–[[1869]] (sai ametisse 12. juunil/[[24. juuni]]l [[1849]]) Tallinna konsistoriaalringkonna superintendent.&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.236.1.32:2?150,1590,1226,298,0 Saaga TLA.236.1.32:2]&lt;/ref&gt;

Girgensohn oli [[Läti Kirjanduse Ühing]]u üks asutajaid [[Riia]]s, samuti oli ta Kopenhaageni Põhjamaade Muinsusseltsi liige. Ta oli tegev [[1855]]. aastal ilmunud Tallinna saksa lauluraamatu koostamisel, kuulus mitmete Tallinna laste ja vaeste varjupaikade juhatustesse, oli Venemaa koguduste abikassa Tallinna osakonna juhatuse liige ja Tallinna kirikliku vaestehoolekande eestseisja&lt;ref&gt;Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007&lt;/ref&gt;.

== Isiklikku ==
Tema isa [[Christian Reinhold Girgensohn]] oli [[Jaunpiebalga]] koguduse õpetaja, vend [[Theodor Leonhard Girgensohn]] oli [[Bikernieki]] koguduse õpetaja, teine vend [[Wilhelm Johann Friedrich Girgensohn]] oli [[Mazsalaca]] ja [[Matīši]] koguduste õpetaja, vennapoeg [[Wilhelm Reinhold Heinrich Girgensohn]] oli [[Noarootsi Püha Katariina kogudus]]e õpetaja, poeg [[Reinhold Ernst Leonhard Girgensohn]] oli [[Tallinna Oleviste kogudus]]e ülemõpetaja, vennapoeg [[Reinhold Carl Girgensohn]] oli [[Kroonlinn]]a läti koguduse õpetaja ning hiljem [[Sigulda]] koguduse õpetaja, väimees [[Alexander Johann Krause]] oli [[Rannu Püha Martini kogudus]]e õpetaja.

== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
*[https://eestikirik.ee/dr-otto-christoph-heinrich-girgensohni-portreemaal-restaureeritud Dr Otto Christoph Heinrich Girgensohni portreemaal restaureeritud], eestikirik.ee, Eesti Kirik, 20. juuni 2007 Nr 25/26

{{JÄRJESTA:Girgensohn, Otto Christoph Heinrich}}
[[Kategooria:Girgensohnid|Otto Christoph Heinrich]]
[[Kategooria:Tallinna Oleviste koguduse vaimulikud]]
[[Kategooria:Valga praostid]]
[[Kategooria:Läti luteriusu vaimulikud]]
[[Kategooria:Liivimaa konsistooriumi vaimulikud assessorid]]
[[Kategooria:Tallinna superintendendid]]
[[Kategooria:Eesti teoloogid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]]
[[Kategooria:Baltisaksa vaimulikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1796]]
[[Kategooria:Surnud 1869]]</text>
      <sha1>oirig1rnn62re08gxhfziq7cwkbjbwy</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248917</id>
      <parentid>7248916</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T08:46:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7248917</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4908" sha1="jwybl2n6r30m91uyw4x3fsm10w0ghw2" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Otto Girgensohn&lt;ref&gt;{{BBLD|GND102482020|Girgensohn, Christoph Heinrich Otto* (1796-1869)}}&lt;/ref&gt;
| pilt = 
| pildisuurus = 
| pildiallkiri = 
| sünninimi = 
| sünniaeg = 12/[[24. detsember]] [[1796]] 
| sünnikoht = [[Jaunpiebalga]], [[Liivimaa kubermang]], [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]
| surmaaeg = 23. november/[[5. detsember]] [[1869]] 
| surmakoht = [[Tallinn]] [[Eestimaa kubermang]] Venemaa keisririik
| rahvus = 
| kodakondsus = 
| alma mater = [[Tartu Ülikool]]
| haridus = 
| elukutse = vaimulik
| tegevusala = koguduse[[pastor]], [[praost]], [[superintendent]]
| töökoht = [[Apekalns]]i, [[Alūksne]], [[Zeltiņi]] kogudus, [[Valga praostkond (Liivimaa)|Valga praostkond]], [[Tallinna Oleviste kogudus]], [[Tallinna konsistoriaalringkond]]
| organisatsioon = 
| erakond = 
| tunnustus = 
| väärtus = 
| abikaasa = 
| lapsed = 
| vanemad = 
| sugulased = [[Girgensohn (suguvõsa)|Girgensohnid]]
| autogramm = 
}}'''Otto Christoph Heinrich Girgensohn''' (12. detsember/[[24. detsember]] [[1796]] [[Jaunpiebalga]], [[Jaunpiebalga kihelkond]],  [[Võnnu kreis]], [[Liivimaa kubermang]], [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] – 23. november/[[5. detsember]] [[1869]] [[Tallinn]], [[Eestimaa kubermang]], Venemaa keisririik) oli Läti ja Eesti vaimulik ning teoloog.

Girgensohn õppis [[Cēsis]]e [[kreiskool]]is, aastatel [[1811]]–[[1812]] [[Viiburi gümnaasium]]is ja [[Tartu gümnaasium]]is aastatel [[1813]]–[[1814]]. [[Tartu ülikool]]i [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|usuteaduskonnas]] õppis ta aastatel [[1814]]–[[1816]] ja [[1818]]–[[1819]]. Väitles aastal [[1835]] [[Königsbergi ülikool]]is filosoofiadoktoriks. Sai aastal [[1869]] [[Tartu ülikool]]i teol. ''[[Audoktor|dr. honoris causa]]''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli audoktorid |url=https://ut.ee/et/sisu/audoktorid |vaadatud=10. märtsil 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}&lt;/ref&gt;, kuid suri vahetult enne promoveerumist&lt;ref&gt;Tartu Ülikooli audoktorid ja auliikmed 1803–1997. Tartu Ülikooli kirjastus, 1997.&lt;/ref&gt;.

Ordineeriti 30. novembril [[1819]] õpetajaks. Oli aastatel [[1819]]–[[1834]] [[Apekalns]]i koguduse õpetaja. Aastatel [[1835]]–[[1847]] oli ta [[Alūksne]] ja [[Zeltiņi]] koguduse õpetaja ja aastatel [[1834]]–[[1836]] Valga praostkonna abipraost; aastatel [[1835]]–[[1847]] oli ta [[Liivimaa kubermang]]u [[Valga praostkond (Liivimaa)|Valga praostkonna]] [[praost]] ja aastatel [[1840]]–[[1847]] veel [[Liivimaa konsistoorium]]i assessor. Aastatel [[1847]]–[[1869]] oli ta (kutsuti 24. detsembril 1846/[[5. jaanuar]]il [[1847]], introdutseeriti 29. juunil/[[11. juuli]]l [[1847]]) [[Tallinna Oleviste kogudus]]e ülemõpetaja ja aastatel [[1849]]–[[1869]] (sai ametisse 12. juunil/[[24. juuni]]l [[1849]]) Tallinna konsistoriaalringkonna superintendent.&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.236.1.32:2?150,1590,1226,298,0 Saaga TLA.236.1.32:2]&lt;/ref&gt;

Girgensohn oli [[Läti Kirjanduse Ühing]]u üks asutajaid [[Riia]]s, samuti oli ta Kopenhaageni Põhjamaade Muinsusseltsi liige. Ta oli tegev [[1855]]. aastal ilmunud Tallinna saksa lauluraamatu koostamisel, kuulus mitmete Tallinna laste ja vaeste varjupaikade juhatustesse, oli Venemaa koguduste abikassa Tallinna osakonna juhatuse liige ja Tallinna kirikliku vaestehoolekande eestseisja&lt;ref&gt;Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007&lt;/ref&gt;.

== Isiklikku ==
Tema isa [[Christian Reinhold Girgensohn]] oli [[Jaunpiebalga]] koguduse õpetaja, vend [[Theodor Leonhard Girgensohn]] oli [[Bikernieki]] koguduse õpetaja, teine vend [[Wilhelm Johann Friedrich Girgensohn]] oli [[Mazsalaca]] ja [[Matīši]] koguduste õpetaja, vennapoeg [[Wilhelm Reinhold Heinrich Girgensohn]] oli [[Noarootsi Püha Katariina kogudus]]e õpetaja, poeg [[Reinhold Ernst Leonhard Girgensohn]] oli [[Tallinna Oleviste kogudus]]e ülemõpetaja, vennapoeg [[Reinhold Carl Girgensohn]] oli [[Kroonlinn]]a läti koguduse õpetaja ning hiljem [[Sigulda]] koguduse õpetaja, väimees [[Alexander Johann Krause]] oli [[Rannu Püha Martini kogudus]]e õpetaja.

== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
*[https://eestikirik.ee/dr-otto-christoph-heinrich-girgensohni-portreemaal-restaureeritud Dr Otto Christoph Heinrich Girgensohni portreemaal restaureeritud], eestikirik.ee, Eesti Kirik, 20. juuni 2007 Nr 25/26

{{JÄRJESTA:Girgensohn, Otto Christoph Heinrich}}
[[Kategooria:Girgensohnid|Otto Christoph Heinrich]]
[[Kategooria:Tallinna Oleviste koguduse vaimulikud]]
[[Kategooria:Valga praostid]]
[[Kategooria:Läti luteriusu vaimulikud]]
[[Kategooria:Liivimaa konsistooriumi vaimulikud assessorid]]
[[Kategooria:Tallinna superintendendid]]
[[Kategooria:Eesti teoloogid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]]
[[Kategooria:Baltisaksa vaimulikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1796]]
[[Kategooria:Surnud 1869]]</text>
      <sha1>jwybl2n6r30m91uyw4x3fsm10w0ghw2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tallinna piiskop</title>
    <ns>0</ns>
    <id>232317</id>
    <revision>
      <id>7248732</id>
      <parentid>6754837</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T19:36:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248732</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5610" sha1="ez34pd59fdl34bdj4zjt2p26pmsq8ro" xml:space="preserve">[[File:Philippe Jourdan-2.jpg|pisi|Praegune Tallinna piiskop [[Philippe Jourdan]]]]
'''Tallinna piiskop''' on [[Rooma Katoliku Kirik]]u [[Tallinna piiskopkond|Tallinna piiskopkonna]] pea.

Ajalooliselt eksisteeris piiskopi ametikoht aastatel 1219–1561. Ameti ja piiskopkonna taastas 26. septembril 2024 [[paavst]] [[Franciscus]] Eesti Apostelliku Administratuuri põhjal.

Praegune Tallinna piiskop on alates 3. novembrist 2024 [[Philippe Jourdan]].&lt;ref name=&quot;ERR2&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609510945/tallinna-piiskop-philippe-jourdan-seati-ametisse |pealkiri=Tallinna piiskop Philippe Jourdan seati ametisse |autor=Anne Raiste |väljaanne=[[ERR]] |aeg=3. november 2024 |kasutatud=3. november 2024}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
Erinevalt [[Vana-Liivimaa]] teistest vaimulikest isandatest ([[Riia peapiiskop]], [[Tartu piiskop]], [[Saare-Lääne piiskop]] ja [[Kuramaa piiskop]]) ei olnud Tallinna piiskopil ilmalikku võimu ning ta kuulus [[Lundi peapiiskopkond|Lundi]], mitte [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] alla.

Tallinna piiskopi ametikoht loodi pärast [[Tallinn]]a vallutamist [[Taani]] poolt [[1219]]. aastal. Esialgu haaras see ilmselt vaid [[Revala]] muinasmaakonna ala, sest ametis oli ka eraldi [[Virumaa piiskop]]. [[Rooma paavst]] [[Honorius III]] kinnitas 1220. aasta 19. märtsil Revala piiskopiks (1219/1220–1227) (''episcopus Revaliensi''), Taani kuninga [[Valdemar II]] [[kaplan]]i [[Wesselin]]i. Kuigi tema ametinimetust võib tõlkida ka Tallinna piiskopina, osutas see tiitel [[Enn Tarvel]]i hinnangul sel ajal pigem [[Revala]] maakonnale.&lt;ref&gt;Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk XXIII, kommentaar 13, lk 195&lt;/ref&gt; [[Kersti Markus]]e arvates mõeldi selle all tõenäoliselt kogu [[Põhja-Eesti]]t.&lt;ref&gt;[[Kersti Markus]] (2019). Taanlaste tugipunktid ja kaubateed. Peatükk raamatus: &quot;Taanlaste ristisõda Eestis&quot;, autorid [[Marika Mägi]], [[Carsten Selch Jensen]], Kersti Markus, [[Janus Møller Jensen]], kirjastus [[Argo (kirjastus)|Argo]]. Lk 127&lt;/ref&gt; Aastatel [[1227]]–[[1238]] Tallinna piiskop puudus, kuna siis oli tema vaimulik valdus esialgu [[Mõõgavendade ordu|Mõõgavendade]], hiljem [[Liivi ordu]] valduses. 

Koos Taani võimu taastamisega taastus [[1240]]. aastal, ka Tallinna piiskopi ametikoht.  Piiskopkond taasasutati ja siis liideti sellega ka [[Virumaa piiskopkond|Virumaa piiskopkon]]na endised valdused&lt;ref&gt;Stefan Pajung ja Mihkel Mäesalu, [https://web.archive.org/web/20240927142828/https://blogi.linnamuuseum.ee/carlsbergi-stipendiaadid-15-tulikas-legaat-albert-suerbeeri-konflikt-lundi-peapiiskopi-uffega/ Tülikas legaat – Albert Suerbeeri konflikt Lundi peapiiskopi Uffega], Tallinna Linnamuuseumi ajaveeb (vaadatud 29.04.2024)&lt;/ref&gt;. [[1. august]]il 1240 andis kuningas Valdemar II korralduse kõigil ([[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonna]]) [[Rüütel|rüütl]]itel, [[linnakodanik]]el, vasallidel, [[lään]]ivaldajatel Eestimaal, [[Virumaa]]l, [[Järvamaa]]l, maksta [[kirikukümnis]]t Tallinna (Revali) piiskopile&lt;ref&gt;Danmarks Riges Breve : 1. række 7. bind : 1238-1249, af Herluf Nielsen (f. 1922), Niels Skyum-Nielsen et al. (1990), [https://www.ronlev.dk/bibliotek/3007.pdf lk 32]&lt;/ref&gt; Edaspidi oli Tallinna piiskop kogu Põhja-Eesti ([[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonna]] ehk Harju-Viru) katoliku kiriku juht, kuid kuningas Valdemar II õigust endale ja oma järglastele Revali piiskoppide valimiseks ja kasutades oma kauges valduses oma suuremat vabadust kiriku [[autonoomia]] piiramiseks.

[[1346]]. aastal läks Põhja-Eesti [[Saksa ordu]] valdusse. Sellest peale püüdis ordu piiskoppi ametisse määrata. Hoolimata sellest, et mitmed piiskopid olidki edaspidi orduvennad, ei saavutanud ordu aga ametlikku piiskopi ametisse nimetamise õigust ning [[15. sajand]]i teisel poolel keeldusid Tallinna piiskopid ordusse astumast. Samuti jäid nad kuni Tallinna piiskopkonna lõpuni Lundi peapiiskopi võimu alla.

Hoolimata sellest, et Tallinna piiskopil puudus ulatuslikum ilmalik võim, piiskopi residents oli Tallinnas, [[Toompea allasum|Toompea]]l [[Tallinna toomkirik]], talle kuulusid siiski mõningad valdused Põhja-Eestis, millest olulisimad olid [[Kiviloo piiskopilinnus|Kiviloo]] (''Fegefeuer'') ja [[Porkuni piiskopilinnus|Porkuni]] (''Borkholm'') piiskopilinnused. On ka teada, et vähemalt [[16. sajand]]il omasid Tallinna piiskopid ka ilmalikke vasalle.

Tallinna piiskopi valis tavaliselt [[Tallinna toomkapiitel]]. Mõnikord määras piiskopi ametisse ka ainuisikuliselt [[paavst]]. Esimesed piiskopid määras ametisse [[Taani kuningas]]. Ordu, nagu öeldud, ei suutnud aga piiskoppide üle sarnast võimu rakendada.

Viimaseks Tallinna piiskopiks oli [[hertsog Magnus]], kes oli ametis aastatel [[1560]]–[[1561]], kui oli piiskopkonna oma eelkäijalt [[Mauritius von Wrangel]]ilt ostnud. Kui Põhja-Eestis kehtestus [[Rootsi]] võim, likvideeriti ka sealsed katoliiklikud struktuurid ning Tallinna piiskopi asemel hakati ametisse määrama [[Eestimaa superintendent]]e ja [[Rootsi aeg|Rootsi ajal]] oli Eestimaal oli kuni 1710. aastani ametis [[Eestimaa piiskop|Eestimaa ja Tallinna piiskop]]&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=1905 Eestimaa ülemsuperintendent], Eesti Ajalooarhiiv, EAA.1188&lt;/ref&gt;
{{vaata|Evangeelne luterlik kirik Eestis#Rootsi territoriaalkirik}}

==Vaata ka==
*[[Tallinna piiskoppide loend]]
*[[Tallinna piiskopkond]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Tallinna piiskopid| ]]</text>
      <sha1>ez34pd59fdl34bdj4zjt2p26pmsq8ro</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Harald Tammer</title>
    <ns>0</ns>
    <id>232933</id>
    <revision>
      <id>7248839</id>
      <parentid>7220833</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T05:18:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-53796-17</username>
        <id>239157</id>
      </contributor>
      <origin>7248839</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="57910" sha1="c0yr386hauz7zdsbqhl1h6miuauhyzr" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2023|kuu=mai}} {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=mai}}
[[Pilt:Harald Tammer 1924.jpg|pisi|Harald Tammer (1924)]]
'''Harald Tammer''' ([[9. jaanuar]] [[1899]] [[Tallinn]] – [[6. juuni]] [[1942]] [[Suhhobezvodnoje]] vangilaager, [[Gorki oblast]], [[Vene NFSV]]) oli eesti [[ajakirjanik]], kergejõustiklane, tõstja ning ühiskonnategelane.  

Ta võttis vabatahtlikult osa [[Vabadussõda|Vabadussõjast]] ([[ohvitseri asetäitja]]). [[1920. aasta suveolümpiamängud]]el [[Antwerpen]]is saavutas ta kuulitõukes 6. koha. 1922. aasta MM-il võitis ta tõstmise raskekaalus kuldmedali. [[1923]]. aastal oli ta tõstmise raskekaalus Göteborgi mängude võitja. [[1924. aasta suveolümpiamängud]]el Pariisis võitis ta tõstmise raskekaalus pronksi. 

Aastatel [[1921]]–[[1929]] oli ta [[Eesti Spordileht (1920–1940)|Eesti Spordilehe]] peatoimetaja ja [[1933]]. aastast [[Eesti Olümpiakomitee]] liige. 1933–[[1940]] töötas ta [[Päevaleht|Päevalehe]] peatoimetajana. Ta oli ka Eesti Punase Risti juhatuse sekretär. [[1937]]. aastal oli ta [[Rahvuskogu]] Teise Koja liige. 

Nõukogude okupatsioonivõimud arreteerisid ta 1941. aastal. Suri vangilaagris.

== Haridustee ==
[[Fail:Harald Tammer lapsena.jpg|pisi|Harald Tammer lapsena]]
Harald Tammer sündis 1899. aastal Tallinnas töölisperekonnas. Ta õppis Jakob Westholmi progümnaasiumis 1908–1911 ning Tallinna Linna Kaubanduskoolis 1911–1915.&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt;

Harald Tammeri isiksust ning hilisemat ajakirjanduslikku loomingut mõjutasid kahtlemata tema ülikooliõpingud 1931–1933 Pariisis ning tutvumine [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] tööga 1933. aastal Genfis. Tammer õppis Pariisis poliitiliste teaduste ülikoolis L'Ecole des Sciences Politiques diplomaatilises sektsioonis ning ajakirjanduse ülikoolis L'Ecole de Journalisme-Hautes-Etudes Sociales. Pariisis õppimise ajal oli Tammer alates 1. septembrist 1930 tegev ka Päevalehe erikirjasaatjana.&lt;ref&gt;Eesti Kultuurilooline Arhiiv, EKLA F 194 m 61:39 – Harald Tammer&lt;/ref&gt; 1933. aastal, ülikooli lõpetamise järel pälvis H. Tammer Rahvasteliidu peasekretäri poolt määratud stipendiumi, millega võimaldati tal töötada Rahvasteliidu sekretariaadis, täiskogus ja komisjonides. Stipendium oli mõeldud ajalehtede poliitilistele toimetajatele tutvumiseks Rahvasteliidu tööga ning selle juhtivate töötajatega.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=18. juuli 1933 |pealkiri=„Rahvasteliidu stipendium toimetaja H. Tammerile“ |leheküljed=3 |väljaanne=Päewaleht |vaadatud=10. mail 2023}}&lt;/ref&gt; Ülikooli astumise põhjuseks võis saada vajadus oma teadmiste süstematiseerimiseks ning toetuse otsimine teaduslikust süsteemsusest, sest seni oli Tammer õppinud suuresti omal käel. Ühes pikemas arutlevas kirjas abikaasale kirjutas ta: ''&quot;Teised inimesed, kes tulevad ülikoolist on käinud läbi teatud tervikulise mõtlemisesüsteemi või omandanud mingi selgejoonelise kontsepti tulevikuks, neil on nende isiku hindamiseks diplom, toeks üliõpilasühingud, korporatsioonid, vilistlased, kõik on selgejooneline ja otse. Mul ei ole midagi. Tunnen ennast vast mõistuse poolest nendest üle, kuid elutihnikus ei oska seada enesele kindlat sihti.&quot;''&lt;ref&gt;Eesti Rahvusarhiiv, ERAF - 130SM.1.6953.&lt;/ref&gt;

== Sportlaskarjäär ==
[[Fail:H. Tammer vasaraheitel.jpg|alt=H. Tammer raskusheitel|pisi|375x375px|H. Tammer raskusheitel]]
[[Fail:Eesti olümpiavõistkond maadluses ja kergejõustikus VIII olümpiamängudel Pariisis 1924.jpg|pisi|373x373px|Eesti olümpiavõistkond maadluses ja kergejõustikus VII olümpiamängudel Pariisis 1924. aastal. H. Tammer koos sildiga &quot;Esthonie&quot;.]]
Sportimist alustas Tammer Pelgulinna heinamaal 1912. aastal.&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt; Harald Tammer oli mitmekülgne ja andekas sportlane. Ta harrastas peamiselt tõstesporti ja kergejõustiku heitealasid. Võistlemist alustas juba esimese maailmasõja ajal, osaledes lisaks Tallinnas toimunud võistlustele veel Petrogradis ja Helsingis.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt; Hilisema pika sportlaskarjääri jooksul jõudis Tammer spordivõistlustele veel väga paljudesse Euroopa riikidesse. Ta võttis osa 1920. aasta Antwerpeni olümpiamängudest, mille osaliselt võimaldas sportlaste esinduslik osavõtt ja teened vabadussõjas. Antwerpenis saavutas Tammer kuulitõukes 6. koha. 1923. aastal toimunud Göteborgi mängudel saavutas Tammer kuulitõukes pronksmedali. 1924. aasta Pariisi olümpiamängudel olid Tammeri kohtadeks 12. kuulitõukes ja 3. raskekaalu tõstmises.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Teemägi |eesnimi=Erlend |pealkiri=Eesti kergejõustik 100 |kirjastus=TEA |aasta=2009 |koht=Tallinn |leheküljed=35-37; 41 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt; Tammer oli sõdadevahelisel perioodil Eesti ainus atleet, kes võistelnud olümpiamängudel kahel erineval alal (maadlejad välja arvatud).&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt; Veel võitis Tammer 1922. aastal Tallinnas toimunud tõstmise maailmameistrivõistlustelt kuldmedali raskekaalus. Sealt alates alustas tõsisemalt tõstespordiga. Tammer kuulus Eesti tõstekoondisse kolmel korral. Ta püstitas Bill Malloni andmetel üheksa olümpiarekordit ning tema isiklikuks rekordiks tõstmise viievõistluses jäi 502,5kg. Tegevsportlase karjääri lõpetas ta 1925. aastal.&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt; Samal aastal korraldas Eesti Spordileht nn Eesti parima sportlase valimised, kus Tammer sai 1428 häälega kuuenda koha. Teda edestasid spordikuulsused: [[Aleksander Klumberg]], [[Eduard Pütsep]], [[Jüri Lossmann]], [[Alfred Neuland]] ja [[Georg Lurich]].&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=7. jaanuar 1925 |pealkiri=„Aleksander Klumberg – suurim Eesti sportlane“ |leheküljed=1 |väljaanne=Eesti Spordileht |vaadatud=10. mail 2023}}&lt;/ref&gt;

== Eesti sõjaväes ja Kaitseliidus ==
Enne Eesti vabadussõja algust astus Tammer 1917. aastal vabatahtlikuna Vene sõjaväkke ja teenis I Svenborgi kindluse suurtükiväe polgus. Eestisse naasis ta 1918. aasta kevadel ning liitus Eesti sõjaväega. Sõjaväe teenistus algas Tammeri jaoks Eesti diviisi staabis, sõjaväelaste registreerimise büroos Tallinnas, mis kestis kuni tema liitumiseni Kalevlaste Malevaga.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;Rahvusarhiiv, ERA.495.7.5850.&lt;/ref&gt;

Kalevlaste Malev oli Eesti vabadussõjas Eesti sõjaväe koosseisus võidelnud väeosa, mis sündis peamiselt vabatahtlikult liitunud sõduritest. Üksuse omapärane nimetus tulenes sellest, et väeosa asutajate aktiiv ning liikmeskonna tuumik koosnes Spordiseltsi Kalev liikmetest. Kõrge moraali ning võitlusvõime tõttu oli Kalevlaste Malev Eesti sõjalise juhtkonna jaoks suure tähtsusega. 

1918. aasta 29. detsembril käskis Johan Laidoner formeerida igas maakonnas vabatahtlike pataljon koos tagavararooduga. Lisaks paljudes linnades moodustatud pataljonidele tekkis kaitseliidu baasil Kuperjanovi partisanide pataljon ning eraalgatusel Scouts pataljon ja Kalevlaste Malev. Need vabatahtlikult moodustunud või vabatahtlikkuse alusel moodustatud väeüksused omasid tugevat ühtekuuluvustunnet ning näitasid end lahingutes heast küljest. Oluline faktor oli varasemate tutvuste olemasolu, mis lõi usalduslikuma õhkkonna. Vabatahtlikele väeosadele oli iseloomulik, et neis teenis väga vähe kaadriohvitsere.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kröönström |eesnimi=Mati |pealkiri=Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Vabadussõjas 1918–1920 |kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus |aasta=2008 |koht=Tartu |leheküljed=35–44; 202 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt; Pärast 1918. aasta 20. detsembril ajalehtedes ilmunud üleskutset malevaga liituda ühinesid väeosaga paljud Kalevi spordiseltsi liikmed ja Tallinna haritlased.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Karelsohn |eesnimi=Agu |pealkiri=Kalevlaste Maleva sõjapidamise päevaraamat 1918–1919 |kirjastus=Grenader |aasta=2015 |koht=Tallinn |leheküljed=12–17 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt; Tammer liitus vabatahtlikuna esimeste hulgas. [[Boris Parm]]u kirjutatud &quot;Kalevlaste Maleva&quot; sünni ülevaate järgi saabus Tammer end malevasse registreerima 21. detsembril, esimesel päeval pärast üleskutse avaldamist Tallinna ajalehtedes. Uute liikmete värbamisega tegeles vabatahtlike vastuvõtmise büroo, mis tegutses Reaalkooli ruumides. &quot;Kalevi&quot; seltsi liikmetele saadeti isiklikud kutsed.&lt;ref&gt;Rahvusarhiiv, ERA.2151.2.163.&lt;/ref&gt; Esimestel päevadel kogunes umbes 15 meest, kellele väljastati kohe varustus ning alustati sõjalisi õppusi, mida juhtisid [[Leopold Tõnson]] ja [[Bernhard Abrams]].&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Rõõm |eesnimi=A |kuupäev=23. mai 1936 |pealkiri=Kui isamaa kutsus… Mälestusi „Kalevlaste Maleva“ sõjaretkilt |leheküljed=4 |väljaanne=Päewaleht |vaadatud=25. aprillil 2023}}&lt;/ref&gt; Reaalkooli võimlas toimusid esimesed rividrillid, esimesed väliõppused toimusid Stroomi rannas või Seewaldi metsas.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Vabadussõjale oli iseloomulik, et formeerimise järel saadeti üksused rindele üpris kiires korras. Väljaõpe kujutas endast elementaarsete relvastuse ja taktika teadmiste edasiandmist.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Harald Tammer tegi Kalevlaste Malevaga kaasa kõik väeosa olulisemad operatsioonid. Tammer jõudis rindele 1918. aasta detsembri lõpus. 27.–30. detsembril osales ta Kalevlaste Maleva dessandis Loksa ja Tsitre randadesse. Jaanuaris võitles Tammer ka Saka ja Fjodorovka küla juures toimunud lahingutes.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Saka küla hõivamine pidi moodustama külgkaitse Järve küla vallutamiseks, mis aga ebaõnnestus punaarmee suure ülekaalu tõttu. Järve lahing oli Kalevlastele üks vabadussõja raskemaid ning seal sai haavata ka Kalevlaste Maleva ülem lipnik L. Tõnson.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Vahtre |eesnimi=Lauri |pealkiri=Eesti Vabadussõja ajalugu. I, Vabadussõja eellugu. Punaväe sissetung ja Eesti vabastamine. |kirjastus=Varrak |aasta=2020 |koht=Tallinn |leheküljed=302; 433–435; 448–449; |keel=eesti}}&lt;/ref&gt; Veebruaris 1919. aastal osales Tammer Suur-Žerdjanka küla kaitsmisel, misjärel viidi väeosa Lõunarindele, kus opereeriti Marienburgi sihil.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 22. veebruaril alustas punaarmee pealetungi 1. diviisi rindel. Kalevlased kaitsesid Žerdjankade külasid.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;
[[Fail:Kalevlaste Maleva ohvitserid Sangastes 1919. a juulis.jpg|pisi|399x399px|Kalevlaste Maleva ohvitserid Sangastes 1919. aasta juulis. Ohvitseri asetäitja H. T. seisab paremalt teisena.]]
Märtsis pidas Tammeri väeosa lahinguid Savira küla ja Mõniste mõisa juures.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Koos kolme soomusrongi, soomusautode ja Kuperjanovi partisanide pataljoniga pidid kalevlased vallutama 23. märtsil alanud operatsiooni käigus Mõniste. See neil ka 25. märtsil õnnestus ning enne Mõnistesse jõudmist liiguti läbi Tsooru ja hõivati Varstu. Pärast operatsiooni saadeti Kalevlaste Malev Valka.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Aprillis võitlesid kalevlased Sagorje ja Bolšoi Beresnjuki küla juures, aprilli lõpus ja mais kaitsesid Mõniste mõisa ning malev osales ka Pihkva vallutamisel ja 19. juunini selle kaitsmisel. Pihkva alt saadeti Kalevlaste Malev võitlema ''Landeswehri'' vastu. Sakslastega kohtuti Skangali ja Bergschofi mõisa vallutamisel ning peeti lahingut Skragge silla lähistel. Viimast korda oli Tammer lahingus juuli lõpus, kui malev suunati tagasi Pihkva alla.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Kalevlaste Maleva 1919. aasta 20. aprilli päevakäsuga ülendati Tammer tehnilise roodu nooremallohvitserist vanemallohvitseriks, ning ta hakkas täitma 1. rühma vanema tööülesandeid. 1. juuni päevakäsu järgi määrati Tammer tehnilise roodu noorema ohvitseri asetäitjaks.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Arvatavasti teenis Tammer enne edutamisi kuulipildujate roodus.&lt;ref name=&quot;eesti-kult&quot;&gt;Eesti Kultuurilooline Arhiiv, EKLA, f 193 m 47:14 – Tammer, Harald&lt;/ref&gt; Rahvaväe ohvitseride hinnangute järgi oli Tammer lahingus julge ja külmavereline ning tal oli meeskonnale suur mõju, samas oli ta iseloomult tagasihoidlik ja rahuarmastaja.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

1925. aastal asutati reaktsioonina 1924. aasta 1. detsembri mässule Kalevi nimeline Kaitseliidu üksus. 1925. aasta 4. veebruari Spordilehe numbris teatati Kaitseliidu Kalevlaste kaitsemaleva loomisest ning kutsuti üles sportlaskonda sellega liituma. ''Sportlisse'' erikaitsemalevasse koondusid paljud tuntud sportlased: [[Aleksander Klumberg]], [[Jüri Lossmann]], [[Eduard Pütsep]], [[Johannes Villemson]], [[August Lass]], [[Harald Kaarmann]] ja Harald Tammer. Erikaitsemaleva loomist põhjendati sportlaste ühtekuuluvusega.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=4. veebruar 1925 |pealkiri=Sportline kaitsemaleva |leheküljed=1 |väljaanne=Eesti Spordileht |vaadatud=25. aprillil 2023}}&lt;/ref&gt; 1925. aasta 17. märtsil nimetati Kalevi kaitsemalev ümber Kalevi malevkonnaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Malevkond |url=https://kalevimalevkond.ee/ajalugu/ |vaadatud=25. aprillil 2023 |väljaanne=Kalevi Malevkond}}&lt;/ref&gt;

== Spordifunktsionäär ja tegevus olümpialiikumises ==

=== Kalevlaste Maleva Spordi Salk ja spordiinstruktoritöö ===
Vabadussõja ajal, 1919. aasta augustis, formeeriti Kalevlaste Maleva Spordi Salk, mille eesmärgiks oli korraldada Eesti sõjaväes sportlikku liikumist. Salk pidi toimima erinevate väeosade spordiosakondi koondava keskorganisatsioonina. Vägede ülemjuhataja kinnitusel sai väeosa ülesandeks loengute pidamine spordist ning praktiliste harjutuste korraldamine sõjaväelise iseloomuga organisatsioonides.&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;Rahvusarhiiv, ERA.504.1.249&lt;/ref&gt; Salga pealik [[Leopold Tõnson]] mõtles organisatsiooni asutamisel ka paremate sportlaste kaitselahingutest päästmisele.&lt;ref name=&quot;:12&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Piisang |eesnimi=Eugen |pealkiri=Kalev. Läbi sajandi. Esimene osa, 1900–1944 |perekonnanimi2=Maidlo |eesnimi2=Juhan |kirjastus=Ilo |aasta=2001 |koht=Tallinn |leheküljed=102 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Harald Tammer kuulitõukel.jpg|pisi|Harald Tammer kuulitõukel 1920. aastal Tallinnas Tondil|480x480px]]
Tammer osales Kalevlaste Maleva Spordi Salga formeerimisel ning selle töös alates 20. augustist 1919.&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;Rahvusarhiiv, ERAF.130SM.1.6953. TAMMER Harald Peeter (1899) – ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee uurimistoimik&lt;/ref&gt; Tammeri peamisteks ülesanneteks olid inventari muretsemine, spordikursuste ja võistluste korraldamine ning igapäevane asjaajamine. Tammer komandeeriti ka Tartus ja Rakveres asunud väeosadesse sportlikke harjutusi läbi viima ning eri spordialade tehnikat õpetama. Lisaks aidati koos spordisalga instruktori [[Aleksander Klumberg]]iga võistluste läbiviimist korraldusliku poole pealt.&lt;ref&gt;Rahvusarhiiv, ERA.504.1.250&lt;/ref&gt; Salga koosseisus saadeti Tammer rahvusvaheliste võistluste korraldamist õppima ka Soome.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

1919. aasta 30. septembril, mil likvideeriti Kalevlaste Maleva Spordi Salk, määrati Tammer Sõjaväe Spordikursustele vanemaks ohvitseriks, adjutandiks ja majanduse ülema kohuste täitjaks.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; Spordikursuste likvideerimise järel hoiti Tammer kroonu palgal, 1920. aasta sügisel viidi ta lühiajaliselt üle Sõjaväe Ringkonna Staabi likvideerimise komisjoni juurde.&lt;ref&gt;Rahvusarhiiv, ERA.504.1.255 – Sõjaväe Spordi Kursuste ülema päevakäsud 25. juuli – 1. oktoober 1920, lk 74p.&lt;/ref&gt;

15. oktoobril 1920 määrati Tammer Saare Maakonna Rahvaväe ja Kaitse Liidu ülema asutuse spordi instruktoriks.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; Sõjaväe Ringkonna Staabi ülemale saadetud Saare maakonna Rahvaväe ja Kaitse Liidu ülema asutuses teenivate ohvitseride ja ametnike nimekirja järgi oli Tammer Saaremaal teenistuses aga juba 1. oktoobrist.&lt;ref&gt;Rahvusarhiiv, ERA.813.1.33&lt;/ref&gt; Saaremaal tegeles ta spordi organiseerimisega, korraldades jalgpalli ja kergejõustiku treeninguid. Talvel hoolitses sportimistingimuste eest liuväljade ettevalmistamisega. Samuti korraldas võimlemis ja raskejõustiku treeninguid.&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Tammer |eesnimi=Harald |kuupäev=1. veebruar 1940 |pealkiri=Paar mälestuskildu |leheküljed=42–43 |väljaanne=Eesti Spordileht |vaadatud=28. aprill 2023}}&lt;/ref&gt; Ta otsis spordiürituste korraldamiseks toetust ka Eesti Spordi Liidult, kust võimalusel ka erineval kujul abi tuli. Näiteks pöördus Spordi Liit Kuressaare linnavalitsuse poole, et spordiüritused vabastada linnamaksust.&lt;ref&gt;Rahvusarhiiv, ERA.1330.1.47 – Eesti Spordi Liidu juhatuse protokollid lk 54p.&lt;/ref&gt;

Saaremaal teenis ta kuni 28. aprillini 1921, mil saabus luba jääda pikaajalisele puhkusele kuni sõjaväeteenistusest vabastamiseni. Lõplikult reservi arvati Tammer 7. juunil 1921.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; Veel Saaremaal olles sai Tammer ettepaneku asuda Eesti Spordilehe toimetajaks, kuna ajalehe senine edasiviija [[Ado Anderkopp]] siirdus poliitikasse.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;

=== Töö spordiõpetajana ja kohtunikuna ning tegevus olümpialiikumises ===
Harald Tammer seisis väga lähedal Eesti spordi organiseerumisele 1920. aastate algul ning võttis sellest noore mehena aktiivselt osa. Esimene probleemküsimus, mille kohta ta sõna võttis, oli eesti spordikongressil tõstatunud elukutselise spordi temaatika. Tammer läks koguni nii kaugel, et nõudis ''&quot;tsirkusespordi&quot;'' keelamist võimude poolt.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; Ta oli teada-tuntud amatöörspordi propageerija ja elukutselise spordi mahategija. Ta aktsepteeris vaid sellist progressi läbi teinud elukutselist sporti, mis rajanes amatöörspordi põhimõttel, mille järgi raskuspunkt oli asetatud pealtvaatajast ''&quot;asjasse endasse, veiderdamispüüdest paremuspüüdesse, auahnusesse.&quot;''&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Tammer |eesnimi=Harald |kuupäev=28. oktoober 1922 |pealkiri=Auahnus, kui suurim tõukejõud spordis |leheküljed=434–436 |väljaanne=Eesti Spordileht |vaadatud=29. aprill 2023}}&lt;/ref&gt;

Tammer töötas ka spordipedagoogina. Ta oli 1926. aasta 22. veebruarist kuni 25. juulini toimunud Kultuurkapitali Kehakultuuri Sihtkapitali (KKKS) Kehakultuuri instruktorite kursusel lektor, õpetades tõstmist. Kuuekuuliste spordikursuste lõppemisel osales Tammer eksamikomisjonis, hinnates oma õpetatava ala omandamist.&lt;ref&gt;Rahvusarhiiv, ERA.1322.1.103&lt;/ref&gt;

Tammer tegeles ka spordialaste käsiraamatute väljaandmisega, mille eeltöö hulka kuulus kirjatööde tõlkimine. 1926. aastal ilmus Tammeri toimetatud, eessõnastatud ja nn kodustatud Berliini kehalise kasvatuse ülikooli õppejõu Wilhelm Knesebecki &quot;Jalgpalli õpetus. I. jagu&quot;. Eessõnas formuleerib Tammer õpperaamatu ülesande. Nimelt pidi õpperaamat fikseerima &quot;tervikulise jalgpallispordi treeningumeetodi&quot; ning &quot;määrama ära piirid ja suunad, milles jalgpallimehe kasvatus sportlaseks ja inimeseks sünniks&quot;.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Knesebeck |eesnimi=W |pealkiri=Jalgpalli õpetus. I. jagu |kirjastus=Eesti Jalgpalli Liit |aasta=1926 |koht=Tallinn |leheküljed=5 |keel=eesti |tõlkija-perekonnanimi=Tammer |tõlkija-eesnimi=Harald}}&lt;/ref&gt;[[Fail:Eesti-Läti maavõistlus raskejõustikus.jpg|pisi|385x385px|Eesti-Läti maavõistlus raskejõustikus. H. Tammer istub teises reas paremalt neljandana.]]Tammer oli spordivõistlustel ka kohtunik. Näiteks oli ta arbiiter 1925. aastal &quot;Estonia&quot; kontserdisaalis toimunud Eesti-Läti maavõistlusel poksis ja tõstmises.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2. mai 1925 |pealkiri=Suurpäevad poksis ja tõstmises |leheküljed=7 |väljaanne=Rahvaleht |vaadatud=29. aprill 2023}}&lt;/ref&gt; Viinis toimunud 1929. aasta tõstmise Euroopa meistrivõistlustel tehtud kohtunikutöö leidis head vastukaja.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=21. september 1929 |pealkiri=Euroopa esivõistlused tõstmises |leheküljed=5 |väljaanne=Eesti Spordileht |vaadatud=29. aprill 2023}}&lt;/ref&gt; Samuti juhtis ta rahvusvahelisi võistlusi tõstekohtunikuna Taani-Rootsi maavõistlusel ning oli kohtunikuks Amsterdami ja Berliini olümpiamängudel.&lt;ref name=&quot;:11&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saarmann |eesnimi=Henn |pealkiri=100 aastat Eesti raskejõustikku (1888–1988) |kirjastus=Eesti Entsüklopeediakirjastus |aasta=1996 |toimetaja-perekonnanimi=Koik |toimetaja-eesnimi=Lembit |koht=Tallinn |leheküljed=108–109 |keel=eesti |artikkel=Ajakirjanik, maailmameister ja spordiorganisaator Harald Tammer}}&lt;/ref&gt;
Tammer oli nii mõnelgi korral Eesti võistkonna esindaja rahvusvahelistel võistlustel. Ta oli Eesti võistkonna esindajaks 1928. ja 1936. aasta olümpiamängudel&lt;ref name=&quot;:13&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Valdre |eesnimi=Jaak |pealkiri=Eesti tõstespordi ajavaod. I |kirjastus=Vali Press |aasta=2017 |koht=Põltsamaa |leheküljed=68; 234 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt; ning tõstemeeskonna juhiks 1928. aasta kevadel toimunud Läti-Eesti tõstmise maavõistlusel.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kivi |eesnimi=Toomas |kuupäev=4. aprill 1928 |pealkiri=Raskete meestega Riias |leheküljed=2 |väljaanne=Uudisleht |vaadatud=29. aprill 2023}}&lt;/ref&gt; Tammer kuulus ka Eesti Olümpiakomiteesse ning selle juhatusse, mille üldiseks ülesandeks oli suhtlemine Rahvusvahelise Olümpiakomiteega ning Eesti olümpia fondi haldamine. Olümpia fondi abil rahastati ettevalmistusi ning osavõttu olümpiamängudest.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Luht |eesnimi=Albert |kuupäev=1. veebruar 1940 |pealkiri=Spordi juhtimise ja arendamise aparatuur |leheküljed=63–65 |väljaanne=Eesti Spordileht |vaadatud=29. aprill 2023}}&lt;/ref&gt; 1936. aasta olümpiamängude eel osales Tammer olümpiamängude ettevalmistusi juhtiva kolmik-komitee töös, kuhu peale tema kuulusid veel Ado Anderkopp ja Konrad Maurits.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Eesti kehakultuuri aastaraamat. IX |kirjastus=Eesti Spordi Keskliidu Kirjastus |aasta=1935 |toimetaja-perekonnanimi=Luht |toimetaja-eesnimi=Albert |koht=Tallinn |leheküljed=16 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt;

=== Kaitseliidu spordi keskklubi ===
1926. aastal lõi Kaitseliidu staap Kaitseliidu spordi keskklubi, mis pidi tegelema sporditegevuse ning spordiklubide tegevuse korraldamisega Kaitseliidus. Keskklubi juhatusse kuulusid kapten Freiberg, leitnant Ingermann, L. Tõnson, E. Idla, V. Sirotkin ja A. Sams, Tammer oli klubi kirjatoimetaja. Esimese ülesandena tegeles klubi malevkondade spordiriistadega varustamisega, saates laiali erinevat spordiinventari.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=29. aprill 1926 |pealkiri=Sport Kaitseliidus |leheküljed=7 |väljaanne=Eesti Spordileht |vaadatud=25. aprillil 2023}}&lt;/ref&gt; Kaitseliidu spordi keskklubi korraldatud suurem üritus oli 19.-20. juunil toimunud Kaitseliidu päev, mille raames toimusid spordivõistlused, kus osalesid ka tegevsportlased A. Klumberg, H. Tammer, G. Kalkun, J. Tiisfeldt jmt. Veel suudeti keskklubi esimese tegutsemise aasta jooksul luua paljusid spordiklubisid ning korraldada võistlusi ning parendada sportimistingimusi. Spordi keskklubi eesmärgiks oli spordialade harrastamise korraldamine nii, et see sõdurite kasvatamise ja arendamise kaudu panustaks ka sõjalisse väljaõppesse. Kaitseliidu spordi keskklubi suuremateks saavutusteks olid Kaitseliidu päevade spordivõistluste ning hiljem Kaitseliidu meistrivõistluste korraldamine eri spordialadel.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Lell |eesnimi=Daimar |pealkiri=„Sporditegevuse algus Eesti Kaitseliidus“, Eesti Spordimuuseumi ja Eesti Spordiajaloo Seltsi toimetised. II. |kirjastus=Eesti Spordimuuseum ja Eesti Spordiajaloo Selts |aasta=1998 |koht=Tartu |leheküljed=21–26 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt;

=== Tallinna Spordipressi Klubi ===
Tallinna Spordipressi Klubi (TSK) asutati 28. mail 1932. Esimeseks esimeheks sai O. Lõvi. TSK oli esimene Baltimaade spordiajakirjanike koondis ning kuulus rahvusvahelisse spordipressi liitu. TSK tegeles iga-aastase parima sportlase valimise ja sellega kaasneva kuldmedaliballi organiseerimisega.&lt;ref name=&quot;:14&quot;&gt;Teesalu, Margit (1993). ''Eesti ajakirjanduse ajalugu 1930-1937 ajalehe „Päevaleht“ põhjal.'' Diplomitöö. Tallinna Pedagoogikaülikool, infoteaduste osakond, Lk 28. &lt;/ref&gt; TSK eesmärkideks olid spordiajakirjanikkude vahel sidemete sõlmimine, kutsehuvidesse puutuvate küsimuste arutamine ning sidemete hoidmine Eesti spordiorganisatsioonide ja -liitudega, et spordikultuuri arendada. Peamisteks tegevusväljunditeks olid veel loengute, miitingute, võistluste, ekskursioonide jms korraldamine ning ajakirjade väljaandmine.&lt;ref&gt;Rahvusarhiiv, ERA.14.10.1200&lt;/ref&gt; Samuti püüdles TSK selle poole, et kehaline kasvatus seataks Eestis riiklikele alustele, põhjendades, et kehalise kasvatuse arendamine on kõige parem viis rahvatervise tugevdamiseks.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=23. oktoober 1933 |pealkiri=Kehaline kasvatus riiklikule alusele. Tallinna Spordipressi Klubi tegevusest |leheküljed=5 |väljaanne=Päewaleht |vaadatud=29. aprill 2023}}&lt;/ref&gt; TSK töös osales Tammer auesimehena.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=1. aprill 1934 |pealkiri=Pilt TSK esimeselt spordiballilt |leheküljed=79 |väljaanne=Eesti Spordileht |vaadatud=29. aprill 2023}}&lt;/ref&gt; TSK auliikmed moodustasid koos tegev- ja toetajaliikmetega üldkogu, mis otsustas hääletamise teel kuldmedali saaja aasta parima spordisaavutuse eest.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=25. november 1933 |pealkiri=Parimat spordisaavutust hindama |leheküljed=5 |väljaanne=Kaja |vaadatud=29. aprill 2023}}&lt;/ref&gt;

== Ajakirjanduses ==
Harald Tammeri ajakirjanduslik tegevus sai alguse sporditeadete kirjutamist Tallinna Teatajale ja Päevalehele. Saaremaal viibimise ajal tegi Tammer kaastööd ajalehtedele Meie Maa ja Sõdur. Ta kuulus Ajakirjanike Liitu alates 1922. aastast alates, samuti osales liidu juhatuse töös 1928. aastal.&lt;ref name=&quot;eesti-kult&quot; /&gt; Juhuslik kaastöö ajalehtedele sai alguse 1912. aastal, 1921. aastast algas kutselise ajakirjaniku karjäär.&lt;ref&gt;Eesti Kultuurilooline Arhiiv, EKLA, f 193 m 121:62 – Tammer, Harald&lt;/ref&gt;

=== Eesti Spordilehes 1921–1929 ===
[[Fail:Jalgpallivõistlus Pliiats palli vastu Tallinnas 1927.jpg|pisi|397x397px|Jalgpallivõistlus Pliiats palli vastu Tallinnas 1927. aasta jaanipäeval. H. Tammer, kes oli spordiajakirjanike võistkonna kapteniks, seisab paremalt neljandana.]]
Tammer asus Eesti Spordilehe toimetajana tööle 21-aastaselt sportimise kõrvalt.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Karuks |eesnimi=Tiit |pealkiri=101 Eesti spordilugu |kirjastus=Varrak |aasta=2011 |koht=Tallinn |leheküljed=30 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt; 1922. aastal ilmus ajaleht mõnda aega nädalalehena, 1923. aastast ilmus ajaleht jälle kahel korral kuus. Harv ilmumine võimaldas väljaandel muutuda sisukamaks ning avaldada enam sporditeaduslikke artikleid. 1924. aastal avaldati ajalehe abitoimetaja [[Oskar Lõvi]] algatusel Pariisi olümpiamängudest [[eritelegramm]]e. Sama aasta augustist hakkas ajaleht taas ilmuma nädalalehena, senisest enam kajastati päevasündmusi, see tõstis ka Spordilehe populaarsust. Alates 1920. aastate keskpaigast tuli Eesti Spordilehel konkureerida üldise ajakirjandusega, kuna suuremad päevalehed arendasid oma sporditoimetusi.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=17. aprill 1935 |pealkiri=Eesti Spordilehe ajaloost |leheküljed=149–150 |väljaanne=Eesti Spordileht |vaadatud=29. aprill 2023}}&lt;/ref&gt; Tammer tegi kaastööd Eesti Spordilehele ja Päevalehele ka ise 1924. aasta Pariisi olümpiamängudel võisteldes.&lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Lõvi-Kalnin |eesnimi=Maie |pealkiri=Oskar Lõvi: spordiajakirjanik |kirjastus=Maie Lõvi-Kalnin |aasta=2007 |koht=Tartu |leheküljed=34; 110; 117 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt;

Seoses 1929. aastal alanud ülemaailmse majanduskriisiga, vähenesid Eesti Spordilehele eraldatavad summad [[Eesti Spordi Keskliit|Eesti Spordi Keskliidu]] poolt ning ajalehe väljaandmine muutus raskemaks.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; Kokkuhoiu eesmärgil tehti Tammerile ettepanek jätkata toimetamist kõrvalteenistusena, mis oli senise teenelise peatoimetaja jaoks solvav ning päädis loobumiseotsusega.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Adari |eesnimi=Aadu |kuupäev=1. aprill 1940 |pealkiri=Eesti Spordilehe arengu teekonnast |leheküljed=163–167 |väljaanne=Eesti Spordileht |vaadatud=29. aprill 2023}}&lt;/ref&gt; Tammeri loobumist saatsid aga konfliktid erinevates kattuvate ülesannetega spordi keskorganisatsioonides, mistõttu asuti 1928.–1930. aastal spordi juhtimist reorganiseerima.&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kurvits |eesnimi=Roosmarii |pealkiri=Eesti ajakirjanduse ajaloost VII |kirjastus=Tartu Ülikool |aasta=1991 |toimetaja-perekonnanimi=Lauk |toimetaja-eesnimi=Epp |koht=Tartu |leheküljed=95–117 |keel=eesti |artikkel=Harald Tammer. Spordiajakirjanik. JMT.}}&lt;/ref&gt; Tammeri lahkumist mõjutasid ka konfliktid Kultuurkapitali Kehakultuuri Sihtkapitaliga. 

Harald Tammeri peatoimetajaks olemise ajal muutus ajalehe sisu rikkamaks ja mitmekesisemaks, kujunes välja ajalehe nägu, mis püsis kuni 1930. aastate lõpuni.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; R. Kurvitsa sõnul uuendas Tammer ajalehte nii sisult, žanriliselt kui ka keeleliselt.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt; Ühtlasi pani Tammer Eesti Spordilehes aluse sporditeaduslikule ja filosoofilisele probleemikäsitlusele.&lt;ref&gt;Schwede, Indrek (1989). ''„Eesti spordileht“ sporditeadusliku kuukirjana aastatel 1933–1940.'' Diplomitöö. Tartu ülikool, žurnalistika õppekava, Lk 4.&lt;/ref&gt; Debati spordi sotsiaalsete ja üldinimlike väärtuste üle algatas Kultuurkapitali asutamine, täpsemalt sellest osasaajate määramine. Nimelt olid paljud kultuuriinimesed seisukohal, et sporti ei tohiks Kultuurkapitali kaudu rahastada, kuna ''&quot;praeguse aja kultuurilises ühiskonnas peab vaimu eelistama kehale&quot;''. Eesti Spordilehe toimetaja, kui spordiliikumise eestvedaja positsioon, sundis Tammerit oponentidele vastuseid otsima ning spordi eluõigust põhjendama.&lt;ref name=&quot;:10&quot;&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Tammer |eesnimi=Harald |kuupäev=1. aprill 1940 |pealkiri=Mälestusi lehe toimetamisest |leheküljed=157–158 |väljaanne=Eesti Spordileht |vaadatud=29. aprill 2023}}&lt;/ref&gt; Kultuuriinimesed ja kirjanikud nägid spordile sihtkapitali loomises oma positsioonide nõrgestamist. Ajakirjanduses puhkes äge diskussioon ning kujunes välja sarnase eesmärgiga kirjutanud kirjanike leer, kuhu kuulusid mh [[Artur Adson]], [[Mait Metsanurk]], [[A. H. Tammsaare]] ja J.-V. Barbarus, kes vastandusid Tammeri mõtetele. Kirjanike põhiargumentidena viidati rekordspordi kahjulikkusele, vaimu domineerimisele keha üle ning sportlaste vaimuvaesusele. Nende seisukohtade vastu üritas Tammer vaielda, rõhudes spordile kui eneseväljendusele, psüühika tähtsusele spordis ning spordi sotsiaal-hügieenilisele ja riigikaitselisele tähtsusele. Tammeri jaoks seisnes spordi mõte vaid selle tegijate eneseväljenduses. R. Kurvitsa hinnangul jättis Tammer oma kirjutistes &quot;deklaratiivse ja saamatu mulje&quot; ning tema &quot;arglikud katsed midagi seletada äpardusid ja kutsusid esile vaid tigedaid pilkeid.&quot; Mõlemal osapoolel oli raskusi üksteise mõistmisega.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;

Harald Tammeri tegevust Eesti Spordilehe juures on iseloomustanud Oskar Lõvi: ''&quot;…eesotsas toimetaja H. T-ga on Eesti Spordileht ühe kõige esimesena astunud käsitluse mentaliteedilt ja tehnikalt neid samme, mis viimastel aastakümnetel kogu meie ajakirjandust on viinud edasi külalehtede laadilt lähemale rahvusvahelisele tasemele.&quot;''&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Lõvi |eesnimi=Oskar |kuupäev=17. aprill 2023 |pealkiri=E. Spordileht ja H. Tammer |leheküljed=146–147 |väljaanne=Eesti Spordileht |vaadatud=29. aprill 2023}}&lt;/ref&gt;

Tammer on Spordilehes töötamist meenutanud järgmiselt: &quot;Leht, mis kohati ilmus kord nädalas, tuli täita üksinda algusest lõpuni. Tuli kirjutada juhtkirju, arvustada spordiüritusi tõlkida üksikute spordialade õpetusi ja määrusi, vaielda spordivastastega, tuua välismaa kroonikat, teha ristsõnamõistatusi, korjata kuulutusi, muretseda pildimaterjali (milleks tuli ise ka fotograafiamet kuidagi ära õppida) jne. Kuid ajalehe sisulisest täitmisest üksi oli vähe, tuli pidada ka ärilist kirjavahetust, pidada raamatuid, kasseerida lehemüüjalt raha jne.&quot; Veel korrastas Tammer spordiajakirjanikuna eesti sporditeemalist oskussõnavara, nuputades võõrapäraste oskussõnade asendamiseks eestikeelseid vasteid. Lisaks teiste spordialade sõnavara arendamisele töötas ta välja ka poksi sõnavara.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt; Eestikeelne sporditerminoloogia rajati toorlaenudele, tõlkelaenudele ja omaloomingule. Teatava ühtlustatuseni jõuti umbes 1924. aastal.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt; Palju materjali Eesti Spordilehe jaoks saadi väliskirjandusest. Tammer kasutas saksa, prantsuse, vene, inglise, soome ja rootsi kirjandust.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt;

Tagantjärele on nii mõnedki kaasaegsed tõstnud esile Tammeri suuri teeneid Kultuurkapitali Kehakultuuri Sihtkapitali Valitsuse tekkimisel. Oma sõna maksmapanemiseks ja spordi positsiooni õigustamiseks kasutas ta lisaks Spordilehele Päevalehte, millel oli ühiskonnas suurem kandepind ja rohkem lugejaid.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Teemägi |eesnimi=Erlend |pealkiri=Eesti kergejõustik 100 |kirjastus=TEA Kirjastus |aasta=2009 |koht=Tallinn |leheküljed=38 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt;

=== Päevalehes 1923–1940 ===
Päevaleht oli sõdadevahelisel perioodil suurim ajaleht Eestis ning selle tiraaž kasvas 45 000 – 50 000-ni 1930. aastate lõpuks.&lt;ref name=&quot;:14&quot; /&gt; Eesti Vabariigi perioodil ilmunud Päevalehele oli iseloomulik sõltumatus erakondadest. Üldiselt langesid Päevalehe arusaamad kokku Eesti Vabariigi valitsuste omadega. Kuigi ühegi erakonnaga otseselt seotud ei oldud, toetati enam kesk- või parempoolsete erakondade seisukohti. Ajalehe ülesandeks on lugejate poliitiliste veendumuste kujundamine. Päevaleht tahtis sellest hoolimata hoiduda parteilehe suunast ja mainest, juhtkirjades ja kommentaarides ilmnenud väikesed sümpaatiailmingud ühele või teisele erakonnale ei muutnud lehe erapooletut üldilmet.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kivimägi |eesnimi=S |pealkiri=Eesti ajakirjanduse ajaloost IV |kirjastus=Tartu Riiklik Ülikool |aasta=1984 |toimetaja-perekonnanimi=Peegel |toimetaja-eesnimi=Juhan |koht=Tartu |leheküljed=48-70 |keel=eesti |artikkel=„Eestikeelsed päevalehed 1891-1940 (I pool)“}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Ajalehe Päevaleht toimetus.jpg|pisi|319x319px|Ajalehe Päevaleht toimetus. Peatoimetaja H. T. istub keskmisel toolil]]
Tammer alustas koostööd Päevalehega juba 1923. aastal, esialgu spordiosakonnas ning hiljem päevauudiste osakonnas.&lt;ref&gt;Eesti Rahvusarhiiv, ERA. 4996.1.165 – Esmo Ridala ettekanne „Harald Tammer välispoliitilise mõtlejana“ Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis koosolekul Stockholmis 22.09.1968 (koopia masinkirjast)&lt;/ref&gt; Päevalehe peatoimetaja ülesandeid hakkas koos [[Georg Eduard Luiga]]ga jagama 1933.–1934. aastal.&lt;ref name=&quot;:15&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Aru |eesnimi=Krista |pealkiri=„Päevaleht“ 1905-1941“, „Päevaleht“ ja tema ajastu |kirjastus=Eesti Päevaleht |aasta=2005 |toimetaja-perekonnanimi=Kokk |toimetaja-eesnimi=A |koht=Tallinn |leheküljed=38-124 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt; 1. jaanuarist 1935 lahkus aga G. E. Luiga tervislikel põhjustel Päevalehe toimetusest. TEK-Ü (Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus – ettevõte, mis Päevalehte majandas) juhatus otsustas, et dualismi ärahoidmiseks toimetuse juhtimises, jääb ainsaks pea- ja vastutavaks toimetajaks H. Tammer.&lt;ref&gt;ERA.4052.1.1 - Peakoosolekute protokollid&lt;/ref&gt; Peatoimetaja ametikoha puudumiseni oli vastutus vastutava toimetaja kanda, 1938. aastal ametikohtade piirid ja kohustused ähmastusid. Vastutavaks toimetajaks oli Tammer vaheldumisi G. E. Luiga ja Jaan Taklajaga.&lt;ref name=&quot;:15&quot; /&gt;

Peatoimetaja Tammer andis üldiselt toimetajatele üpris suure iseseisvuse artiklite kirjutamiseks. Samal ajal nõudis aga ranges korras operatiivsust, vahele ei tohtinud jääda ükski tähtsam teade. Peatoimetajana esindas Tammer TEK-Ü juhatuse huve. [[Voldemar Mettus]]e mälestuste kohaselt oli Tammer üpris ebakollegiaalne. Ta hoolis enam juhatuse, kui kaastoimetajate huvidest.&lt;ref name=&quot;:16&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Mettus |eesnimi=Voldemar |pealkiri=Ainus paradiis: mälestusi meie iseseisvusajast |kirjastus=Eesti Kirjanike Koperatiiv AB |aasta=1967 |koht=Stockholm |leheküljed=81; 227; 230 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt;

Tammeri tööd Päevalehes on arvustatud väga erinevalt. Tammeri kolleeg, ajakirjanik Jaan Taklaja kirjutas materjalides Eesti biograafilise leksikoni jaoks, et sisepoliitika-alastes artiklites lähtus Tammer järjekindlalt demokraatlikest põhimõtetest. Ta süvenes probleemide tuuma, ning käsitlused olid mitmekülgsed ja asjalikud. Vorm oli tihe ning hoolikas, sõnastus selge.&lt;ref&gt;Eesti Kultuurilooline Arhiiv, EKLA, f 194 m 61:39 – Harald Tammer.&lt;/ref&gt; 

Roosmarii Kurvitsa sõnul olid Tammeri sise- ja välispoliitilised kommentaarid ''&quot;tuntud asjalikkuse ja mitmekülgsuse, üksikasjaliku analüüsi, süvenemise, tasakaaluka vormi ning hoolika ja täpse sõnastuse poolest. Kommentaarid algasid ülevaatega olukorrast, järgnes analüüs ja prognoosid edaspidiseks.&quot;'' Midagi erakordset ta nendes aga ei näinud: &quot;Sisukuselt jäid juhtkirjad ajalehelike hetkekommentaaride staatusesse – kõik oli küll professionaalne ja täpne, aga natuke väsinud, natuke vanamoeline, natuke säratu.&quot; Takistava asjaoluna peab aga rõhutama ametlikku tsensuuri ja TEK-Ü konservatiivsust.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;

Peatoimetaja Tammeri keelekasutust on kommenteerinud tol ajal Päevalehes juures töötanud teatritegelane Voldemar Mettus. Ta leidis, et Tammer kirjutab küll hästi, kuid märkis ära teda häirinud stiililise iluvea: ''&quot;Tema armastas millegi pärast tegusõna mitmuse esimesele pöördele lisandada &quot;me&quot;, eriti, kui lause algas sõnadega &quot;siis&quot; või &quot;nii&quot;, näit.: &quot;…siis nägime me…&quot;, &quot;…nii oleme me…&quot;.&quot;'' Samuti mainis Mettus asjaolu, et peatoimetaja keelt muidu aktiivsed korrektorid ei redigeerinud.&lt;ref name=&quot;:16&quot; /&gt;

==== Tammeri ajakirjanduslik tegevus vaikiva ajastu kontekstis ====
Roosmarii Kurvitsa uurimuse järgi kasutas Tammer oma seisukohtade esitamiseks erinevaid võimalusi. Ta ei avaldanud oma tegelikke seisukohti, vaid üritas teatud hinnangut anda edasi läbi faktide järjestamise ja riigimeeste väidete artiklisse paigutamise. Veel koostas ta uurimuslikke ülevaateid parlamentarismi praktikatest teistes riikides. Nendega üritas ta tõmmata avalikkuse ning võimulolijate tähelepanu demokraatlikele võimalustele probleemide lahendamiseks. R. Kurvitsa sõnul Tammer aegamisi kohandus ametlike valitsuse seisukohtadega.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;

Tammer nägi 1934. aasta kaitseseisukorra väljakuulutamist 12. märtsil kui paratamatust, et ära hoida kodusõda. Ta leidis, et valitsusel ei olnud teist paremat võimalust ning astutud sammudega lähtuti rahva julgeolekust. Vabadussõjalaste tegevuses nägi Tammer kodusõja õhutamist, rahva enamuse terroriseerimist ja mõnitavat, hävitavat arvustust kõigele sellele, mis meil saavutatud väheste iseseisvusaastate jooksul.&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=paevalehtew19340314.2.4 {{Uudiseviide |perekonnanimi=Tammer |eesnimi=Harald |kuupäev=12. märts 1934 |pealkiri=„Paratamatus“ |leheküljed=2 |väljaanne=Päewaleht |vaadatud=10. mai 2023}}&lt;/ref&gt;

Riigivanema kohusetäitja K. Pätsi avaliku kõne järel, kus ta selgitas hiljuti toimunut, ilmus 17. märtsil ka H. Tammeri arvustus &quot;Järeldusi riigivanema seletusest&quot;. Seal ilmutas Tammer ilmset usalduslikku hoiakut K. Pätsi suhtes ning enamuses oma artiklist piirdus vaid riigivanema kohusetäitja argumentide refereerimisega. Tammer kirjutas, et Pätsil ei ole kunagi tekkinud raskusi võimupositsioonist lahtiütlemisel ning selliste sammude astumisele viisid kaalukad põhjused.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Tammer |eesnimi=Harald |kuupäev=17. märts 1934 |pealkiri=„Järeldusi riigivanema seletusest“ |leheküljed=2 |väljaanne=Päewaleht |vaadatud=10. mail 2023}}&lt;/ref&gt;

==== Baaside lepingu ja juunipöörde retseptsioon ====
28. septembril 1939 sõlmiti Moskvas Eesti ja Nõukogude Liidu vahel vastastikuse abistamise pakt. Pressiteated ning valitsuse seisukohad esitati NSV Liidu suhtes heatahtlikul toonil.&lt;ref name=&quot;:23&quot;&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Arjakas |eesnimi=Küllo |kuupäev=29. september 2019 |pealkiri=Karl Soonpää päevik 29. septembril 1939. aastal |väljaanne=ERR uudisteportaal |url=https://www.err.ee/983782/karl-soonpaa-paevik-29-septembril-1939-aastal |vaadatud=20. mail 2023}}&lt;/ref&gt; Järgmisel päeval ilmus Tammeri artikkel &quot;Vastutulek Nõuk. Venele&quot;, kus ta püüdis rahvast rahustada, maalides sündmustest pildi, mille järgi Eesti valitsus tuli vastu ainult Nõukogude Vene soovile rajada Läänemerele parema asukohaga mereväebaasid. Tammer kirjutas: ''&quot;On iseenesest täiesti loomulik Nõuk. Vene seisukohalt, et kui ta meie puutumatust ja julgeolekut peab tähtsaks, ta ka peab pidama silmas võimalusi, mis sellest seisukohast järelduvad.&quot;''&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Tammer |eesnimi=Harald |kuupäev=29. september 1939 |pealkiri=„Vastutulek Nõuk. Venele“ |leheküljed=2 |väljaanne=Päewaleht |vaadatud=10. mail 2023}}&lt;/ref&gt; Tiit Made on raamatus &quot;Idüllist ahastuseni&quot; seda artiklit kommenteerides väitnud, et Tammer olevat oma seiskohtadelt valitsejatele lojaalne ning hoidunud kriitikast, kartes kaotada töökohta.&lt;ref name=&quot;:192&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Made |eesnimi=Tiit |pealkiri=Idüllist ahastuseni: 1939-1941 |kirjastus=Argo |aasta=2009 |koht=Tallinn |leheküljed=242; 430 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt; Samas sõnab ajaloolane Küllo Arjakas, et Tammer oli ainuke sel teemal kirjutanud ajakirjanik, kes seostas lepingu sõlmimist otseselt [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]iga, rõhutades selle pakti tohutut mõju Läänemere piirkonnas.&lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;

Tammer kirjutas poliitilisi sündmusi käsitlevaid juhtkirju ka juunipöördele järgnenud päevadel, millega püüdis rahvast rahustada ja toimunut selgitada.&lt;ref name=&quot;:15&quot; /&gt; Juunisündmuste ajal kirjutatud artikleid kiitis ka Made. 22. juunil ilmunud artiklit pidas ta heaks näiteks, &quot;kuidas tippajakirjanik suudab poliitilistele muudatustele operatiivselt reageerida&quot;.&lt;ref name=&quot;:192&quot; /&gt; 22. juulil kirjutas Tammer, et kuigi ta pole maailmavaadetelt sotsialist, vaid demokraat, tundis ka tema, et Eesti demokraatia on jõudnud ummikusse. Kuna ka maailmas valitsesid sarnased tendentsid, siis varem või hiljem oleks eesti rahval tulnud teha valik fašismi ja sotsialismi vahel. Peamiseks motiiviks sotsialismi toetamisel oli Tammeri meelest inimese individuaalsuse tunnistamine.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Tammer |eesnimi=Harald |kuupäev=22. juuli 2023 |pealkiri=„Sotsialistlik Eesti“ |leheküljed=2 |väljaanne=Päewaleht |vaadatud=10. mail 2023}}&lt;/ref&gt;

26. juulil 1940 sulgesid Nõukogude võimud Päevalehe.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt; Seejärel leidis H. Tammer töökoha ajalehe [[Rahva Hääl]] tehnilise toimetajana. 1940. aasta oktoobris ja novembris tõlkis ta eesti keelde &quot;Leninismi küsimusi&quot;.&lt;ref name=&quot;:24&quot; /&gt; Harald Tammer lootis, et uue võimu kehtestamisega toimuvad muutused muudavad Eesti sotsialistlikuks vabariigiks, kus suudetakse säilitada ka rahvuslikke aateid. Tammeri kirjutistest võib aimata nö poole vahetust, kuid hilisemad säilinud ülekuulamise dokumendid tõestavad, et Tammer jäi lojaalseks demokraatlikele põhimõtetele, püüdes uue olukorraga kohaneda.

== Poliitiline ja ühiskondlik tegevus ==

=== Töö Rahvuskogus 1937. aastal ===
[[Fail:Tammer, Harald - Rahvuskogu II koja liige.jpg|pisi|Rahvuskogu II koja liige Harald Tammer]]
Harald Tammer oli [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|uue põhiseaduse]] vastuvõtmiseks moodustatud [[Rahvuskogu]] Teise Koja liige, olles nimetatud peaministri riigivanema ülesannetes K. Pätsi 1937. aasta 26. jaanuari käskkirjas.&lt;ref&gt;Eesti Rahvusarhiiv, ERA.77.2.260.&lt;/ref&gt; A. Ruusmanni hinnangul esinesid Rahvuskogus oponeerivate sõnavõttudega üle 20 saadiku, kelle hulgas oli ka riigivanema poolt nimetatud H. Tammer.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Ruusmann |eesnimi=Ants |pealkiri=Eesti Vabariik 1920-1940 |kirjastus=TPÜ kirjastus |aasta=1997 |koht=Tallinn |leheküljed=131-132 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt; Eduard Laamani sõnul Rahvuskogus vastanduvaid saadikuterühmi ei tekkinud, hääletati südametunnistuse järgi ning juhtus ka opositsiooni ettepanekute vastuvõtmisi.&lt;ref name=&quot;:20&quot; /&gt; Tammer ise on Rahvuskogu kohta kirjutanud: &quot;Rahvuskogu ei olnud poliitiline asutus selle sõna otseses mõttes, ta oli enam seltskondlik või üldrahvuslik kogu, (kuid selge on, et meie tulevane riigikogu peaks olema poliitiliselt korraldatud, juhitud ja distsiplineeritud, et suuta jagada seda poliitilist vastutust, mis viimastel aastatel on seisnud ainuüksi valitsuse õlgadel).&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Tammer |eesnimi=Harald |kuupäev=18. august 1937 |pealkiri=„Uus lehekülg“ |leheküljed=2 |väljaanne=Päewaleht |vaadatud=16. mail 2023}}&lt;/ref&gt; 

Tammer oli Rahvuskogu Teise Koja Põhiseaduse eelnõu läbivaatamise II komisjoni abiesimees. Komisjoni töös osalesid veel [[Heinrich Gutkin]], [[Karl-Robert Ruus]], [[Jaan Soots]], [[Viktor Neggo]], [[Jaak Reichmann]], [[Anton Palvadre]], [[Aleksander Naeres]], [[Johan Sepp]], [[Hugo Kukke]], [[Johannes-Leopold Antik]], [[Johannes Orasmaa]] ning [[Ants Piip]].&lt;ref name=&quot;:21&quot;&gt;Eesti Rahvusarhiiv, ERA.4408.1.100&lt;/ref&gt; Tammeri tegevus Rahvuskogus juhindus tema arusaamast, et põhiseadus peab rajanema eelkõige rahvahääletuse otsusel, motiividel rahvahääletamise otsuse juures ning rahva tõekspidamistel. Nendest järeldas Tammer, et Eesti rahva sooviks on saada parlamentaarset korda. Samuti viitas ta, et ka riigivanem K. Päts olevat inglise parlamentarismi Eestile eeskujuks toonud. 1920. aastal Eestis vastu võetud põhiseaduslikku riigikorda pidas ta konventsionaalseks valitsusvõimuks, kus võim on täielikult parlamendi käes.&lt;ref&gt;Eesti Rahvusarhiiv, ERA.77.3.85 – Rahvuskogu üldkoosolekute ja põhiseaduse eelnõu-osade komisjonide ühiste koosolekute stenograafilised aruanded; Harald Tammeri sõnavõtt,  Lk 23-24&lt;/ref&gt;

Komisjonis esitatud põhiseaduse eelnõudes nägi Tammer olulisi puudusi. Diskussioonis valitsuse, riigipea ja parlamendi võimutasakaalu üle oli ta seisukohal, et valitsus ei tohiks oleneda presidendi tahtest, vaid president peaks arvestama ka parlamendi ja valitsuse suhteid. Kolme võimuesindaja tasakaalustatud koostöö pidi looma stabiilsuse ning samuti vastama rahvahääletamise otsusele. Tammeril olid mõned selged alustpanevad arusaamad põhiseaduslikest küsimustest: ''&quot;Rahvas ei ole meil võimuallikas ainult suveräänsuse mõttes, vaid selles mõttes, et riigivõim tuletatuna rahvalt teotseks rahva nimel ning alluks rahvaesinduse kontrollile. See parlamentaarne element, mis peaks esinema eelnõus kandvama joonena, on tagaplaanile surutud.&quot;''&lt;ref name=&quot;:21&quot; /&gt;

Tammer pidas oluliseks, et põhiseadus toetuks mingile varem välisriikide ajaloos läbiproovitud kogemusele. Kui Tammer tõi esile Inglismaa põhiseaduse, kostsid vastashääled, et Inglise põhiseaduse juurde kuuluvad ka konventsionaalsed toimimisnormid. Tammer viitas sealse põhiseaduse muutmise võimalikkusele seaduste abil. Ta sõnas: ''&quot;Tundub, et siiski pole otstarbekohane ühe varema ajajärgu arenemisastme eeskujuks võtmine. Kui tahaksime Inglismaalt vedurit osta, kas ostaksime siis James Watti aegse vana veduri? Ei, meie võtaksime ühe uuema mudeli.&quot;''&lt;ref name=&quot;:21&quot; /&gt;

Rahvuskogu üldkoosolekul 28. juulil 1937 käsitleti kodade koostatud põhiseaduse eelnõusid, mis sarnanesid üpriski riigivanema eelnõuga, ning võeti vastu uus põhiseadus.&lt;ref name=&quot;:22&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Valge |eesnimi=Jaak |pealkiri=Eesti parlament 1917-1940 |kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu |aasta=2019 |koht=Tallinn |leheküljed=494; 496-497 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt; Vastu hääletasid O. Koplus, O. Lõvi ja J. Post. A. Piip loobus hääletamast ja H. Tammer jäi erapooletuks.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Pajur |eesnimi=Ago |pealkiri=Konstantin Päts: poliitiline biograafia. II osa, Riigimees (1917-1956) |kirjastus=Rahvusarhiiv |aasta=2018 |koht=Tartu |leheküljed=547 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt; Jaak Valge arvates oli uus põhiseadus siiski ebademokraatlik, kehtestatud ebalegaalsel teel. See oli koostatud väljavaadetega, et K. Pätsi positsiooni mitte kõigutada, samal ajal säilitades mingidki demokraatlikud vabadused.&lt;ref name=&quot;:22&quot; /&gt; Rahvuskogu olemusest ning selle töö tulemusest hoolimata oli see Eestis esmakordne, et põhiseaduse küsimusi käsitleti niivõrd põhjalikult.&lt;ref name=&quot;:20&quot; /&gt;

Harald Tammeri poliitilised seisukohad avaldusid tema ülekuulamiste protokollidest. Seal vastas Tammer tema poliitiliste veendumuste kohta käivale küsimusele järgnevalt: ''&quot;Oma veendumustelt olen demokraat, ma olin parlamentaarse korra ja eraomanduse pooldaja. Eesti varasema riigikorra suhtes asusin ma opositsioonis, kuid pidasin selle korra muutmist õigeks evolutsioonilisel, mitte revolutsioonilisel teel. Ma arvan, et eraomand peab olema piiratud riigi huvidega. Teisalt olin ma eesti rahvuslane selles mõttes, et tegutsesin eesti rahva säilitamise ja arengu huvides, kuid ma ei olnud šovinist.&quot;''&lt;ref name=&quot;:24&quot;&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Lauri |eesnimi=Lembit |kuupäev=6. mai 1993 |pealkiri=„Hauatagune pealekaebus“ |leheküljed=6 |väljaanne=Päevaleht |vaadatud=16. mail 2023}}&lt;/ref&gt;

=== Ühiskondlik tegevus ===
[[Fail:Eesti ajakirjanikud Poolas Eesti saadiku juures.jpg|pisi|Eesti ajakirjanikud Poolas Eesti saadiku juures 1935. aasta mais. Harald Tammer seisab paremalt teisena.]]
Tammer kuulus [[Eesti Välissuhete Ühing]]usse, mille asutasid 1937 [[Ants Piip]], [[Eugen Maddissoo]] ja [[Karl Zirkel]]. Ühingu eesmärgiks oli Eesti välispoliitilistele rahutagavatele sihtidele kaasa aitamine ning Rahvasteliidu ideede levitamine. H. Tammer oli ühingu esimeheks kuni selle töö lõpetamiseni 1940. aastal.&lt;ref&gt;Eesti Rahvusarhiiv, ERA.14.18.49 – Eesti Välissuhete Ühing&lt;/ref&gt;

Tammer kuulus Eesti eliidi seltskondlikku klubisse [[Centum]]. See oli koht, kus tassi kohvi ja konjaki juures arutati päevasündmusi ning välispoliitika küsimusi. Ilmar Raamoti mälestuste kohaselt kuulus klubisse umbes 70 liiget, kellest pooled olid välismaa diplomaadid.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Raamot |eesnimi=Ilmar |pealkiri=&quot;Mälestused&quot; |kirjastus=Varrak |aasta=2013 |koht=Tallinn |leheküljed=532-533}}&lt;/ref&gt;

Harald Tammer toimetas 1940. aastal ka prantsuskeelset ajalehte Revue Baltique.

Alates 30. novembrist 1940 võttis Tammer osa ENSV Punase Risti ajutise juhatuse koosolekutest. 6. detsembri koosoleku otsusega, mil jaotati ajutise juhatuse ametid, sai Tammerist organisatsiooni sekretär-juriskonsult ja üldosakonna juhataja. Punase Risti eesti organisatsioon tegeles lisaks allasutuste, nagu lastekodude ja sanatooriumite haldamisele, peamiselt meditsiinitöötajate täienduskursuste korraldamisega, samariitlaste ainelise toetamisega, elupäästjate tunnustamise jmt sarnaste heategevuslike ülesannetega.&lt;ref&gt;Eesti Rahvusarhiiv, ERA.2048.1.10&lt;/ref&gt;

Tammer kuulus ka [[Eesti-Soome-Ungari Liit]]u, Eesti-Poola ja Eesti-Rootsi sõprusühingusse.&lt;ref&gt;Eesti Kultuurilooline Arhiiv, EKLA - f 193 m 121:62.&lt;/ref&gt;

== Arreteerimine ja ülekuulamised NKVD-s ==
Korralduse Tammeri arreteerimiseks allkirjastas rahvakomissar [[Boris Kumm]] 18. jaanuaril 1941.&lt;ref name=&quot;:24&quot; /&gt; Tammer arreteeriti 1941. aasta 7. veebruari õhtul.&lt;ref name=&quot;:24&quot; /&gt; Eesti Vabariigi perioodil ajakirjanikuna töötanud [[Jüri Remmelgas|Jüri Remmelga]] andmetel, oli endine Vaba Maa ja Päevalehe tõlk Ada Koit esitanud pealekaebusi paljude tuntud ajakirjanike kohta, kelle hulgas olid ka [[Eduard Laaman]], Harald Tammer, [[Evald Jalak]], [[Aleksander Grünthal]], [[Jaan Taklaja]], [[Oskar Lõvi]], [[Johannes Animägi]], [[Henno Rahamägi]] jmt. Tema pealekaebuste mõjul nimetatud isikud väidetavalt arreteeritigi.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Remmelgas |eesnimi=Jüri |pealkiri=Tuline värav: sõjaraamat |kirjastus=Olion |aasta=2004 |koht=Tallinn |leheküljed=22 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt; Arreteerimise järel pitseeritakse Tammeri elumaja kolm tuba, veranda ning kaks sahvrit.&lt;ref name=&quot;:24&quot; /&gt;

Arreteerimisele järgnenud esimesi ülekuulamisi juhtis julgeoleku nooremleitnant Vasjukov. Ülekuulamine keskendus üllatuslikult mitte Tammeri tehtud reisidele lääneriikidesse ja Saksamaale, vaid tema Venemaa külastustele. Nõukogude ametnikud kahtlustasid Tammerit Eesti Sõjavägede Staabi luureosakonna kaastöölisena.&lt;ref name=&quot;:24&quot; /&gt; Selle süüdistuse aluseks olid Eesti Vabariigi ajal põrandaaluses kommunistlikus tegevuses aktiivne olnud [[Richard Mirring]]u (1923. aastast Meering) ütlused NKVD ülekuulajatel 1937. aastal. Mirring väitis, et Tammer oli osaline väidetava Eesti kindralstaabi terroristlikku ja nõukogudevastase diversioonilise tegevuse juhtimisel. Süüdistuskokkuvõte valmib 20. juuniks 1941. Seal pannakse Tammerile süüks osalemist vabadussõjas, Kaitseliidu tegevuses, tema kirjutatud artiklite nõukogudevastasust ning Eesti kindralstaabi 2. osakonna teenistuses olemist. Tammer ühtegi süüdistust omaks ei võtnud. Tammer viibis Patarei vanglas, kuni ta evakueeriti sakslaste pealetungi eest Kirovi vanglasse, kus alustati uute ülekuulamistega. Kuna ülekuulamisprotokollid Tallinnast Kirovisse ei jõudnud, siis valmis 7. jaanuari 1942 uus süüdistuskokkuvõte.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Lauri |eesnimi=Lembit |kuupäev=7. mai 1993 |pealkiri=Hauatagune pealekaebus |leheküljed=6 |väljaanne=Päevaleht |vaadatud=20. mail 2023}}&lt;/ref&gt;

Pärast pikki ülekuulamisi NKVD-s mõisteti Harald Tammer kurikuulsa paragrahv 58 alusel 10 aastaks vangilaagrisse (otsus 17.03.1942). Ta suri Vene NFSV-s Gorki oblastis Suhhobezvodnoje asulas Unžlagis. {{kas|11. okt 1947 väljastatud surmatunnistus nr 2528 kinnitab, et Tammer, Harald Peetri poeg tunnistati surnuks 10. okt 1947. Surmatunnistusele on lisatud: Harald Tammer on surnud 6. mail 1942 (mõningatel andmetel on surmaajaks märgitud 6. juuni 1942, kenotaafil 2. juuni 1942) NSV Liidu Siseministeeriumi tööparanduslaagris.}}&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt;

== Isiklikku ==
Harald Tammeri viimaseks elupaigaks jäi Nõmmel [[Õie tänav (Tallinn)|Õie tänaval]] asunud maja nr 44.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Lauri |eesnimi=Lembit |kuupäev=6. mail 1993 |pealkiri=&quot;Hauatagune pealekaebus&quot; |leheküljed=6 |väljaanne=Eesti Päevaleht |vaadatud=20. mail 2023}}&lt;/ref&gt;

Harald Tammer abiellus enne 1920 novembrit Alide Emilie Ehrbackiga. 1921. aastal sündis tütar Lilian ja 1927. aastal tütar Evi-Ruth, kes aasta hiljem suri. Tütar Lilian Tõnisson (1921–2008) abiellus 1943. aastal [[Jaan Tõnisson]]i vennapoja Viktoriga. Samal aastal pärast ema surma põgenes ta koos abikaasaga Soome, hiljem Rootsi ning sealt 1951 Kanadasse. Neil sündisid pojad Peeter Toomas ja Andrus. Lilian Tõnisson oli ajakirjanik, aastatel 1989–1995 oli ta ajakirja [[Eesti Kirik (ajakiri)|Eesti Kirik]] tegevtoimetaja.&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt;

==Tunnustus==
*Läti [[Karutapja orden]]i III järk (1924)
*[[Eesti Vabadussõja mälestusmärk]] (1923)
*Läti Vabariigi mälestusmedal &quot;10 aastat iseseisvust&quot; (1930)
*Poola teeneterist (1934)
*Leedu [[Gediminase orden]] (1935)
*[[Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärk]] (1936)
*[[Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärk|Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärgi]] II järk (1937)
*Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk (1940)
*[[Eesti Spordi Kuulsuste Hall]]i liige (alates 2022)

== Muu ==
1934. aastal kohtus Tammer vene kirjameeste [[Aleksei Tolstoi]], [[Mihhail Koltsovi]], [[Ilja Ilf]]i ja [[Jevgeni Petrov]]iga.&lt;ref name=&quot;:24&quot; /&gt;

Tammer käis [[1937]]. aastal Eesti delegatsiooni liikmena tutvumas [[saksa kunst]]i ja saavutustega [[Königsberg]]is, [[München]]is, [[Nürnberg]]is, [[Frankfurt|Frankfurdis]], [[Düsseldorf]]is, [[Oldenburg]]is, [[Hamburg]]is ja [[Berliin]]is. Münchenis külastas ta degenereerunud ja ametlikult soositud kunsti kujutavaid näitusi. Eesti delegatsioon leidis kokkuvõttes, et rahvussotsialistlik liikumine sobib Saksa rahva iseloomu ja maitsete põhilistele omaduste ning Saksa olustikuga.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |autor=[[Pekka Erelt]] |aeg=26. juuli 2017 |pealkiri=Hitler ähvardas taevast rohelisena maalivad kunstnikud steriliseerida |url=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002350/http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170 |arhiivimisaeg=2017-07-26 |vaadatud= |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]}}&lt;/ref&gt;

1990. aasta 1. veebruaril ilmuma hakanud Päevalehe esimesse numbrisse kirjutas lühikese tagasivaate ka Lennart Meri, kus ta meenutas Harald Tammerit järgmiselt: ''&quot;Vähemalt korra esines ta Jõuluvana osas Pariisi Eesti Seltsis. Ta jäi õhtu keskseks kujuks ka pärast seda, kui oli vatthabeme eest võtnud ja laubalt pärlendavat higi pühkis.&quot;''&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Meri |eesnimi=Lennart |kuupäev=1. veebruar 1990 |pealkiri=Kadunud poja tagasitulek |leheküljed=1 |väljaanne=Päevaleht |vaadatud=21. mail 2023}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{ISIK|3643}}
* {{ESBL|Harald_Tammer}}
*[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=25396 Ohvitseride andmekogu]

{{JÄRJESTA:Tammer, Harald}}
[[Kategooria:Eesti tõstjad]]
[[Kategooria:Eesti kuulitõukajad]]
[[Kategooria:1920. aasta suveolümpiamängudel osalejad]]
[[Kategooria:1924. aasta suveolümpiamängudel osalejad]]
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:1. Eesti jalaväediviisi koosseis]]
[[Kategooria:Kalevi Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Saaremaa maleva liikmed]]
[[Kategooria:Rahvuskogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Olümpiakomitee liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Karutapja ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1899]]
[[Kategooria:Surnud 1942]]</text>
      <sha1>c0yr386hauz7zdsbqhl1h6miuauhyzr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hendrik Agur</title>
    <ns>0</ns>
    <id>233626</id>
    <revision>
      <id>7248612</id>
      <parentid>7178677</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T15:37:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kamon Amonov</username>
        <id>239115</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>как ученик этого директора я был обязан это написать</comment>
      <origin>7248612</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12897" sha1="ouzoelpapkssce82s0r9azz446l5t67" xml:space="preserve">[[Pilt:HAgur2.jpg|pisi|Hendrik Agur]]
'''Hendrik Agur''' (sündinud [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1965]] [[Viljandi]]s) on Eesti koolijuht. 

==Haridus==
Ta on lõpetanud [[1983]]. aastal [[Viljandi Paalalinna Gümnaasium|Viljandi 5. Keskkool]]i&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20140108113652/http://www.paala.vil.ee/?smg=64&amp;schg=64&amp;data=176 Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi vilistlased&lt;/ref&gt; ja [[1991]]. aastal [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]], kus õppis kultuuriteaduskonnas kultuuritöötaja-orkestrijuhi eriharus&lt;ref&gt;http://www.epl.ee/artikkel/308711&lt;/ref&gt;.

==Töö==
Aastatel 2005–2018 oli Agur [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]i direktor.&lt;ref&gt;http://www.vvk.ee/?id=12449&amp;code=0084&amp;scode=0600&amp;cid=9930&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/6435935/gagi-direktor-hendrik-agur-lahkub-ametist-ja-eesti-200st GAGi direktor Hendrik Agur lahkub ametist ja Eesti 200st]&lt;/ref&gt; 

2019. aasta esimesel poolel töötas ta [[Haridus- ja Teadusministeerium]]is riigigümnaasiumide rajamise koordineerijana ning sama aasta sügisest on ta [[Kohtla-Järve Gümnaasium]]i direktor.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/928758/agur-kohtla-jarve-riigigumnaasium-tuleb-eestikeelne Järve riigigümnaasium tuleb eestikeelne] err.ee, 10. aprill 2019&lt;/ref&gt; 

==Tegevus poliitikas==
Hendrik Agur kuulus aastatel 2011–2018 erakonda [[Isamaa (erakond)|Isamaa]]. 

Ta oli aastatel 2009–2012 [[Karksi vald|Karksi vallavolikogu]] esimees. Volikokku kandideeris ta parteituna valimisliidu Koostöö nimekirjas. Poolteist aastat hiljem astus Agur [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liitu]]. Märtsis 2012 lahkus ta omal soovil vallavolikogu esimehe ametikohalt, kuid jäi edasi volikogu liikmeks.&lt;ref&gt;[https://sakala.postimees.ee/783300/karksi-volikogu-esimees-lahkus-ametist Karksi volikogu esimees lahkus ametist] Sakala / Postimees, 22.03.2012.&lt;/ref&gt;

Kui toona veel ametlikult asutamata poliitiline liikumine [[Erakond Eesti 200|Eesti 200]] avalikustas 24. septembril 2018 oma varivalitsuse koosseisu, siis kuulus sinna ka Hendrik Agur. Tema töövaldkonnaks pidi olema hariduse ja teaduse areng ning koolivõrgu arendamine.&lt;ref&gt;[https://www.varivalitsus.ee/#members Varivalitsuse koosseis] Varivalitsus.ee. Vaadatud 16.04.2026.&lt;/ref&gt; Kuid erakonna Eesti 200 liikmeks ta ametlikult ei astunud. 

{{Pooleli|aasta=2026|kuu=aprill}}

Hiljem oli ta kuni 2023. aasta veebruarini Kohtla-Järve linnavolikogu esimees.&lt;ref&gt;Sirje Pärismaa. [https://www.opleht.ee/2023/02/kahekone-koolijuht-kahel-toolil/ Kahekõne ⟩ Koolijuht kahel toolil] Õpetajate Leht, 10.02.2023.&lt;/ref&gt;

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 7|valimisringkonnas nr 7]] ([[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]) 441 häält ning ei osutunud valituks.

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Kohtla-Järve]]l valimisliidu Restart Kohtla-Järve nimekirjas, kogus 73 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud= 22. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

==Lennundus==
Agur on üks 2003. aastal loodud Eesti Erapilootide Liidu asutajaid, juhatuse liige (2003–2012) ning endine esimees. Tema algatusel rajati Viljandimaale Karksi valda eralennuväli, mis valmis 2006. aastal.&lt;ref&gt;[https://sakala.postimees.ee/2174633/eralennuvali-vottis-vastu-esimese-soiduki Eralennuväli võttis vastu esimese sõiduki] Sakala/Postimees, 11.08.2006.&lt;/ref&gt; 

2025. aasta 21. septembril kella 17 paiku [[Pühajõe|Pühajõel]] sattus Agur oma lennukiga õnnetusse ja murdis käeluu. Lennuk tuli maha kanda. Õnnetuse põhjustas valearvestus tuule osas, mistõttu põrkas telik vastu põllul olnud põhupalli.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ida-Virumaal kukkus õhkutõusul alla Hendrik Aguri lennuk. Agur sai vigastada |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120405160/ida-virumaal-kukkus-ohkutousul-alla-hendrik-aguri-lennuk-agur-sai-vigastada |vaadatud=2025-09-21 |väljaanne=Delfi |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Tema ema [[Ingrid Agur]] oli teatrikunstnik teatris [[Ugala]]. Isa [[Jaak Agur]] on olnud Viljandi haigla arst. Hendrik Agur on [[Rein Agur]]i vennapoeg.&lt;ref name=&quot;hendrik-ag&quot;&gt;[[Martti Kass]]. [http://sakala.postimees.ee/2153233/hendrik-agur-maised-motted-jaavad-lennates-maha Hendrik Agur: maised mõtted jäävad lennates maha], sakala.postimees.ee, 10.07.2004.&lt;/ref&gt; 

Hendrik Aguril on 2025. aasta seisuga kokku seitse last.

Abielust [[Hannula Agur]]iga ([[Hannula Lepp]]) on Hendrik Aguril pojad&lt;ref&gt;[http://www.ohtuleht.ee/748529/anu-tali-ja-hendrik-aguri-abielu-on-labi Anu Tali ja Hendrik Aguri abielu on läbi], ohtuleht.ee, 16.06.2016.&lt;/ref&gt; Sander-Sebastian ja Gabriel&lt;ref name=&quot;hendrik-ag&quot; /&gt;. 

2014. aastal abiellus ta dirigent [[Anu Tali]]ga,&lt;ref&gt;http://publik.delfi.ee/news/inimesed/palju-onne-anu-tali-ja-hendrik-agur-soudsid-abieluranda?id=69672125&lt;/ref&gt; neil on 2015. aastal sündinud poeg.&lt;ref&gt;[http://elu24.postimees.ee/3183097/palju-onne-anu-tali-ja-hendrik-agur-said-lapse Palju õnne! Anu Tali ja Hendrik Agur said lapse], elu24.postimees.ee, 8. mai 2015.&lt;/ref&gt; Juulis 2016 sai teatavaks, et paari kooselu on lõppenud.&lt;ref&gt;[http://elu24.postimees.ee/3766029/dirigent-anu-tali-ja-hendrik-agur-on-lahus Dirigent Anu Tali ja Hendrik Agur on lahus!], [[Elu24]], 15. juuli 2016.&lt;/ref&gt;

2020. aastast on Aguri elukaaslane [[Lilian Reinmets]], neil on poeg (sündinud 2022) ja tütar (2024).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Seitse last! Koolipapa Hendrik Agur on noore kaasaga kahe järeltulija võrra rikkam: pisikesed on armsad nupsikud! |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1123640/seitse-last-koolipapa-hendrik-agur-on-noore-kaasaga-kahe-jareltulija-vorra-rikkam-pisikesed-on-armsad-nupsikud |vaadatud=2025-01-30 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Seos Hitleriga&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Adolf Hitler |kuupäev=2026-10-01 |url=https://fr.wikipedia.org/w/index.php?title=Adolf_Hitler&amp;oldid=239973450 |väljaanne=Wikipédia |keel=fr |vaadatud=2026-10-06}}&lt;/ref&gt; ==

=== Agura isikukoodi teooria ===
Agura elulugu kõige vaieldavamaks osaks peetakse tema isikukoodi '''36510036015'''. Just see number sai hiljem nn '''Agura ajaloolise koodi teooria''' aluseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-09-21 |pealkiri=🟢 IDA-VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS (70007742) - Обзор @ Inforegister.ee |url=https://www.inforegister.ee/ru/70007742-IDA-VIRUMAA-KUTSEHARIDUSKESKUS/ |vaadatud=2026-10-06 |väljaanne=Inforegister |keel=ru}}&lt;/ref&gt;

Esmapilgul on tegu tavalise Eesti isikukoodiga. Teooria pooldajad väidavad aga, et numbri üksikuid osi vaadeldes ilmneb ebatavaline kokkulangevuste süsteem.

==== Esimene kokkulangevus: 36 ====
Kood algab arvuga '''36'''. Sama kahe numbri kombinatsioon kordub koodis uuesti:

'''36 5100 36 015'''

Arv 36 moodustab seega justkui raami koodi keskosa ümber. Teooria pooldajate arvates viitab see sellele, et koodi tuleks vaadelda mitte lineaarse numbrina, vaid tsüklilise jadana.

==== Aasta 1965 ====
Koodi algusnumbrid viitavad aastale '''1965''' (sünniaasta 65) ja järgnevad numbrid kuupäevale '''3. oktoober'''. Agur sündis 3. oktoobril 1965.

Teooria pooldajad peavad kõige olulisemaks just aastat '''1965'''. Sel aastal suri mitu tuntud ajaloolist tegelast, kõige tuntum neist '''Winston Churchill''' (24. jaanuaril 1965). Churchill oli Teise maailmasõja ajal Hitleri-vastase koalitsiooni üks võtmejuhte.

Esimene oletatav seos on seega: 1965 – Churchill – Teine maailmasõda – Saksamaa – Hitler.

See seos ei tõesta iseenesest midagi, kuid teooria pooldajate arvates on olulisem järgmine kokkulangevus.

==== Arv 601 ====
Kuupäeva järel on koodis jada '''601'''. Ametlikult on see Eesti isikukoodi struktuuris kasutatav järjenumber.

Teooria pooldajad pakuvad aga teistsugust lugemist: 601 – 6/01 – '''1. juuni'''. Koodi sisse ilmub nii veel üks kuupäev.

Väidetavalt juhtus '''1. juunil 1965''' mitu sündmust, milles esineb arv 36. Teooria pooldajad mainivad enim ühte Jaapani kaevandusõnnetust, mis seostatakse 36 inimese päästmisega.

Nii tekib teine seos: 601 – 1. juuni 1965 – 36. See on eriti tähelepanuväärne, sest arv 36 on koodi alguses juba olemas.

Tulemuseks on jada: '''36 – 1965 – 601 – 36'''.

==== Arvu &quot;sulgumine&quot; ====
Sellele tuginedes tekkis oletus, et kaks arvu 36 esinemist ei ole sõltumatud. Esimene 36 tähistab väidetavalt tsükli algust ja teine selle lõppu. Nende vahel olevaid numbreid käsitletakse vahepealse ajaloolise jadana: 36 – 5100 – 36.

Selle tõlgenduse järgi ei ole Agura kood enam lihtsalt inimese tunnus, vaid omamoodi &quot;ajasilmus&quot;.

==== Üleminek Hitlerile ====
Järgmise sammuna hakati kasutama kogu arvu '''36 510 036 015'''. Teooria uurijad püüdsid jagada seda Adolf Hitleriga seotud kuupäevadega.

Hitler sündis '''20. aprillil 1889''' ja suri '''30. aprillil 1945'''.

Kui jagada kood tema sünnikuupäevaga, on tulemuse täisosa '''1932'''. Esmapilgul on see lihtsalt matemaatiline tulemus. '''1932. aasta''' on aga Saksamaa ajaloos eriline pöördepunkt: just sel ajal sai natsipartei Saksamaa domineerivaks poliitiliseks jõuks ning 1933. aasta jaanuaris nimetati Hitler riigikantsleriks.

Teooria pooldajad tõlgendavad tulemust seega nii: Hitler – 1889 – Agura kood – 1932 – Hitleri võimuletulek. Teisisõnu ei viita arv väidetavalt mitte ainult Hitlerile, vaid viib uurija tagasi aega vahetult enne tema poliitilist tõusu.

==== Ootamatu üleminek Tšingis-khaanile ====
Seejärel ilmus arvutustesse teine ajalooline tegelane, '''Tšingis-khaan'''. Ta suri '''1227. aastal'''. Täpne surmakuupäev ei ole teada, kuid levinud versioonide hulgas on '''25. august 1227'''.

Kui kasutada seda kuupäeva jagajana, annab sama kood arvu, mille täisosa on '''2975'''.

Selles etapis hakkab teooria omandama hoopis teistsuguse iseloomu. Tulemuseks on: Hitler – 1932 ja Tšingis-khaan – 2975. Teooria pooldajad väidavad, et see viitab mitme &quot;ajaloolise kihi&quot; olemasolule, mida seob üks arvuline tunnus.

==== Miks just Tšingis-khaan? ====
Teooria pooldajate vastus ei põhine mitte arvul 2975, vaid Tšingis-khaani ajaloolisel rollil. Ta rajas Mongoli impeeriumi aluse, mis oli üks ajaloo suurimaid territoriaalriike. Sajandeid hiljem jõudis Euroopa ajalugu teistsuguse impeeriumipoliitikani ja 20. sajandil sai Saksamaa teistsuguse territoriaalse laienemisprojekti keskuseks.

Teooria pooldajad tõmbavad seega joone: Tšingis-khaan – impeerium – Euroopa – Saksamaa – Hitler. Pärast seda naaseb ahel Agura koodi juurde: Tšingis-khaan – Hitler – 1965 – Agur.

==== Viimane kokkulangevus ====
Kõige kummalisemaks peavad teooria pooldajad aga mitte jagamistulemusi, vaid numbri enda struktuuri. Kui jätta kuupäev kõrvale ja vaadelda koodi ainult visuaalselt:

'''36 5100 36 015'''

saame jada, kus '''36 esineb kaks korda''' ja viimased kolm numbrit moodustavad '''015'''. Teoreetikud arvavad, et seda võib lugeda nii:

* '''36''': algus
* '''5100''': vahepealne periood
* '''36''': naasmine
* '''015''': lõppnäitaja

Nendel numbritel ei ole aga üldtunnustatud tähendust. Just seepärast sai teooria nimeks '''&quot;Agura ajaloolise isikukoodi teooria&quot;'''.

==== Reinkarnatsiooniversioon ====
Teooria kõige radikaalsem versioon väidab, et kood võib esindada mitte Agurit ennast, vaid tema '''oletatavat varasemat ajaloolist isikut'''. Selle versiooni järgi ei ole inimene mingi konkreetse ajaloolise tegelase järeltulija bioloogilises mõttes. Selle asemel eeldatakse, et teatud &quot;ajalooline informatsioon&quot; kandub põlvkondade vahel edasi.

Selles mudelis:

* '''Tšingis-khaan''' esindab iidset etappi,
* '''Hitler''' tänapäevast etappi,
* '''Agur''' järgmist tsüklit.
* Arv '''36''' toimib väidetavalt püsiva märgina nendevahelise ülemineku juures. Nii tekib lõplik skeem:

&lt;blockquote&gt;'''Tšingis-khaan – 36 – Hitler – 1965 – 36 – Agur'''&lt;/blockquote&gt;Kõige radikaalsema versiooni pooldajad väidavad, et just seetõttu esineb 36 isikukoodis kaks korda.Lõpuks jõutakse versioonini, et Agur on Hitleri ja Tšingis-khaani ümbersündinud kehastus.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* Sergei Mihhailov. [https://www.err.ee/935984/riik-maksab-agurile-800-eurot-eluasemekuludeks &quot;Riik maksab Agurile 800 eurot eluasemekuludeks&quot;] ERR, 3. mai 2019
* [[Teet Korsten]]. [https://pohjarannik.postimees.ee/6739658/hull-mees-kes-asus-eesti-vanima-kooli-juhi-kohalt-koige-nooremat-looma &quot;Hull mees, kes asus Eesti vanima kooli juhi kohalt kõige nooremat looma&quot;], Põhjarannik, 27. juuli 2019

{{JÄRJESTA:Agur, Hendrik}}
[[Kategooria:Eesti haridustegelased]]
[[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktorid]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1965]]</text>
      <sha1>ouzoelpapkssce82s0r9azz446l5t67</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248628</id>
      <parentid>7248612</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T16:06:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Kamon Amonov|Kamon Amonov]] ([[User talk:Kamon Amonov|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Taurus404|Taurus404]].</comment>
      <origin>7178677</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6595" sha1="h4gc6r7o6bhejeti6rfiuisgfo84wy9" xml:space="preserve">[[Pilt:HAgur2.jpg|pisi|Hendrik Agur]]
'''Hendrik Agur''' (sündinud [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1965]] [[Viljandi]]s) on Eesti koolijuht. 

==Haridus==
Ta on lõpetanud [[1983]]. aastal [[Viljandi Paalalinna Gümnaasium|Viljandi 5. Keskkool]]i&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20140108113652/http://www.paala.vil.ee/?smg=64&amp;schg=64&amp;data=176 Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi vilistlased&lt;/ref&gt; ja [[1991]]. aastal [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]], kus õppis kultuuriteaduskonnas kultuuritöötaja-orkestrijuhi eriharus&lt;ref&gt;http://www.epl.ee/artikkel/308711&lt;/ref&gt;.

==Töö==
Aastatel 2005–2018 oli Agur [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]i direktor.&lt;ref&gt;http://www.vvk.ee/?id=12449&amp;code=0084&amp;scode=0600&amp;cid=9930&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/6435935/gagi-direktor-hendrik-agur-lahkub-ametist-ja-eesti-200st GAGi direktor Hendrik Agur lahkub ametist ja Eesti 200st]&lt;/ref&gt; 

2019. aasta esimesel poolel töötas ta [[Haridus- ja Teadusministeerium]]is riigigümnaasiumide rajamise koordineerijana ning sama aasta sügisest on ta [[Kohtla-Järve Gümnaasium]]i direktor.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/928758/agur-kohtla-jarve-riigigumnaasium-tuleb-eestikeelne Järve riigigümnaasium tuleb eestikeelne] err.ee, 10. aprill 2019&lt;/ref&gt; 

==Tegevus poliitikas==
Hendrik Agur kuulus aastatel 2011–2018 erakonda [[Isamaa (erakond)|Isamaa]]. 

Ta oli aastatel 2009–2012 [[Karksi vald|Karksi vallavolikogu]] esimees. Volikokku kandideeris ta parteituna valimisliidu Koostöö nimekirjas. Poolteist aastat hiljem astus Agur [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liitu]]. Märtsis 2012 lahkus ta omal soovil vallavolikogu esimehe ametikohalt, kuid jäi edasi volikogu liikmeks.&lt;ref&gt;[https://sakala.postimees.ee/783300/karksi-volikogu-esimees-lahkus-ametist Karksi volikogu esimees lahkus ametist] Sakala / Postimees, 22.03.2012.&lt;/ref&gt;

Kui toona veel ametlikult asutamata poliitiline liikumine [[Erakond Eesti 200|Eesti 200]] avalikustas 24. septembril 2018 oma varivalitsuse koosseisu, siis kuulus sinna ka Hendrik Agur. Tema töövaldkonnaks pidi olema hariduse ja teaduse areng ning koolivõrgu arendamine.&lt;ref&gt;[https://www.varivalitsus.ee/#members Varivalitsuse koosseis] Varivalitsus.ee. Vaadatud 16.04.2026.&lt;/ref&gt; Kuid erakonna Eesti 200 liikmeks ta ametlikult ei astunud. 

{{Pooleli|aasta=2026|kuu=aprill}}

Hiljem oli ta kuni 2023. aasta veebruarini Kohtla-Järve linnavolikogu esimees.&lt;ref&gt;Sirje Pärismaa. [https://www.opleht.ee/2023/02/kahekone-koolijuht-kahel-toolil/ Kahekõne ⟩ Koolijuht kahel toolil] Õpetajate Leht, 10.02.2023.&lt;/ref&gt;

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 7|valimisringkonnas nr 7]] ([[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]) 441 häält ning ei osutunud valituks.

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Kohtla-Järve]]l valimisliidu Restart Kohtla-Järve nimekirjas, kogus 73 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud= 22. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

==Lennundus==
Agur on üks 2003. aastal loodud Eesti Erapilootide Liidu asutajaid, juhatuse liige (2003–2012) ning endine esimees. Tema algatusel rajati Viljandimaale Karksi valda eralennuväli, mis valmis 2006. aastal.&lt;ref&gt;[https://sakala.postimees.ee/2174633/eralennuvali-vottis-vastu-esimese-soiduki Eralennuväli võttis vastu esimese sõiduki] Sakala/Postimees, 11.08.2006.&lt;/ref&gt; 

2025. aasta 21. septembril kella 17 paiku [[Pühajõe|Pühajõel]] sattus Agur oma lennukiga õnnetusse ja murdis käeluu. Lennuk tuli maha kanda. Õnnetuse põhjustas valearvestus tuule osas, mistõttu põrkas telik vastu põllul olnud põhupalli.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ida-Virumaal kukkus õhkutõusul alla Hendrik Aguri lennuk. Agur sai vigastada |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120405160/ida-virumaal-kukkus-ohkutousul-alla-hendrik-aguri-lennuk-agur-sai-vigastada |vaadatud=2025-09-21 |väljaanne=Delfi |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Tema ema [[Ingrid Agur]] oli teatrikunstnik teatris [[Ugala]]. Isa [[Jaak Agur]] on olnud Viljandi haigla arst. Hendrik Agur on [[Rein Agur]]i vennapoeg.&lt;ref name=&quot;hendrik-ag&quot;&gt;[[Martti Kass]]. [http://sakala.postimees.ee/2153233/hendrik-agur-maised-motted-jaavad-lennates-maha Hendrik Agur: maised mõtted jäävad lennates maha], sakala.postimees.ee, 10.07.2004.&lt;/ref&gt; 

Hendrik Aguril on 2025. aasta seisuga kokku seitse last.

Abielust [[Hannula Agur]]iga ([[Hannula Lepp]]) on Hendrik Aguril pojad&lt;ref&gt;[http://www.ohtuleht.ee/748529/anu-tali-ja-hendrik-aguri-abielu-on-labi Anu Tali ja Hendrik Aguri abielu on läbi], ohtuleht.ee, 16.06.2016.&lt;/ref&gt; Sander-Sebastian ja Gabriel&lt;ref name=&quot;hendrik-ag&quot; /&gt;. 

2014. aastal abiellus ta dirigent [[Anu Tali]]ga,&lt;ref&gt;http://publik.delfi.ee/news/inimesed/palju-onne-anu-tali-ja-hendrik-agur-soudsid-abieluranda?id=69672125&lt;/ref&gt; neil on 2015. aastal sündinud poeg.&lt;ref&gt;[http://elu24.postimees.ee/3183097/palju-onne-anu-tali-ja-hendrik-agur-said-lapse Palju õnne! Anu Tali ja Hendrik Agur said lapse], elu24.postimees.ee, 8. mai 2015.&lt;/ref&gt; Juulis 2016 sai teatavaks, et paari kooselu on lõppenud.&lt;ref&gt;[http://elu24.postimees.ee/3766029/dirigent-anu-tali-ja-hendrik-agur-on-lahus Dirigent Anu Tali ja Hendrik Agur on lahus!], [[Elu24]], 15. juuli 2016.&lt;/ref&gt;

2020. aastast on Aguri elukaaslane [[Lilian Reinmets]], neil on poeg (sündinud 2022) ja tütar (2024).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Seitse last! Koolipapa Hendrik Agur on noore kaasaga kahe järeltulija võrra rikkam: pisikesed on armsad nupsikud! |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1123640/seitse-last-koolipapa-hendrik-agur-on-noore-kaasaga-kahe-jareltulija-vorra-rikkam-pisikesed-on-armsad-nupsikud |vaadatud=2025-01-30 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* Sergei Mihhailov. [https://www.err.ee/935984/riik-maksab-agurile-800-eurot-eluasemekuludeks &quot;Riik maksab Agurile 800 eurot eluasemekuludeks&quot;] ERR, 3. mai 2019
* [[Teet Korsten]]. [https://pohjarannik.postimees.ee/6739658/hull-mees-kes-asus-eesti-vanima-kooli-juhi-kohalt-koige-nooremat-looma &quot;Hull mees, kes asus Eesti vanima kooli juhi kohalt kõige nooremat looma&quot;], Põhjarannik, 27. juuli 2019

{{JÄRJESTA:Agur, Hendrik}}
[[Kategooria:Eesti haridustegelased]]
[[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktorid]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1965]]</text>
      <sha1>h4gc6r7o6bhejeti6rfiuisgfo84wy9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248813</id>
      <parentid>7248628</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T22:28:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248813</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7432" sha1="bilwzofk3ouezn7d125u0l772irrpx2" xml:space="preserve">[[Pilt:HAgur2.jpg|pisi|Hendrik Agur]]
'''Hendrik Agur''' (sündinud [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1965]] [[Viljandi]]s) on Eesti koolijuht. 

==Haridus==
Ta on lõpetanud [[1983]]. aastal [[Viljandi Paalalinna Gümnaasium|Viljandi 5. Keskkool]]i&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20140108113652/http://www.paala.vil.ee/?smg=64&amp;schg=64&amp;data=176 Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi vilistlased&lt;/ref&gt; ja [[1991]]. aastal [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]], kus õppis kultuuriteaduskonnas kultuuritöötaja-orkestrijuhi eriharus&lt;ref&gt;http://www.epl.ee/artikkel/308711&lt;/ref&gt;.

==Töö==
Aastatel 2005–2018 oli Agur [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]i direktor.&lt;ref&gt;http://www.vvk.ee/?id=12449&amp;code=0084&amp;scode=0600&amp;cid=9930&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/6435935/gagi-direktor-hendrik-agur-lahkub-ametist-ja-eesti-200st GAGi direktor Hendrik Agur lahkub ametist ja Eesti 200st]&lt;/ref&gt; 

2019. aasta esimesel poolel töötas ta [[Haridus- ja Teadusministeerium]]is riigigümnaasiumide rajamise koordineerijana ning sama aasta sügisest on ta [[Kohtla-Järve Gümnaasium]]i direktor.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/928758/agur-kohtla-jarve-riigigumnaasium-tuleb-eestikeelne Järve riigigümnaasium tuleb eestikeelne] err.ee, 10. aprill 2019&lt;/ref&gt; 

==Tegevus poliitikas==
Hendrik Agur kuulus aastatel 2011–2018 erakonda [[Isamaa (erakond)|Isamaa]]. 

Ta oli aastatel 2009–2012 [[Karksi vald|Karksi vallavolikogu]] esimees. Volikokku kandideeris ta parteituna valimisliidu Koostöö nimekirjas. Poolteist aastat hiljem astus Agur [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liitu]]. Märtsis 2012 lahkus ta omal soovil vallavolikogu esimehe ametikohalt, kuid jäi edasi volikogu liikmeks.&lt;ref&gt;[https://sakala.postimees.ee/783300/karksi-volikogu-esimees-lahkus-ametist Karksi volikogu esimees lahkus ametist] Sakala / Postimees, 22.03.2012.&lt;/ref&gt;

Kui toona veel ametlikult asutamata poliitiline liikumine [[Erakond Eesti 200|Eesti 200]] avalikustas 24. septembril 2018 oma varivalitsuse koosseisu, siis kuulus sinna ka Hendrik Agur. Tema töövaldkonnaks pidi olema hariduse ja teaduse areng ning koolivõrgu arendamine.&lt;ref&gt;[https://www.varivalitsus.ee/#members Varivalitsuse koosseis] Varivalitsus.ee. Vaadatud 16.04.2026.&lt;/ref&gt; Kuid erakonna Eesti 200 liikmeks ta ametlikult ei astunud. 

{{Pooleli|aasta=2026|kuu=aprill}}

Hiljem oli ta kuni 2023. aasta veebruarini Kohtla-Järve linnavolikogu esimees.&lt;ref&gt;Sirje Pärismaa. [https://www.opleht.ee/2023/02/kahekone-koolijuht-kahel-toolil/ Kahekõne ⟩ Koolijuht kahel toolil] Õpetajate Leht, 10.02.2023.&lt;/ref&gt;

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 7|valimisringkonnas nr 7]] ([[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]) 441 häält ning ei osutunud valituks.

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Kohtla-Järve]]l valimisliidu Restart Kohtla-Järve nimekirjas, kogus 73 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud= 22. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

==Lennundus==
Agur on üks 2003. aastal loodud Eesti Erapilootide Liidu asutajaid, juhatuse liige (2003–2012) ning endine esimees. Tema algatusel rajati Viljandimaale Karksi valda eralennuväli, mis valmis 2006. aastal.&lt;ref&gt;[https://sakala.postimees.ee/2174633/eralennuvali-vottis-vastu-esimese-soiduki Eralennuväli võttis vastu esimese sõiduki] Sakala/Postimees, 11.08.2006.&lt;/ref&gt; 

Aastatel 2015–2017 kuulus ta [[AS Tallinna Lennujaam|AS-i Tallinna Lennujaam]] nõukokku.&lt;ref&gt;Koit Brinkmann, Ketlin Priilinn. [https://www.aripaev.ee/uudised/2015/12/17/lennunduskirega-koolipapa-saab-lennujaama-noukogusse Lennunduskirega koolipapa saab lennujaama nõukogusse]. Äripäev, 17.12.2015.&lt;/ref&gt;

2017. aastal, kui Agur oli Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor, valmis renoveerimisprojektina Kalamajas kooli teine õppehoone, Kotzebue maja, mille maksumus oli 6,5 miljonit eurot. See hõlmas ka hoone katusele rajatud helikopteri maandumisplatsi.&lt;ref&gt;Kadri Kuulpak. [https://www.postimees.ee/4220987/gustav-adolfi-gumnaasiumi-uue-hoone-katusel-on-nii-tahetorn-kui-ka-helikopteri-maandumisplats Gustav Adolfi Gümnaasiumi uue hoone katusel on nii tähetorn kui ka helikopteri maandumisplats] Postimees.ee, 24.08.2017.&lt;/ref&gt;

2025. aasta 21. septembril kella 17 paiku [[Pühajõe|Pühajõel]] sattus Agur oma lennukiga õnnetusse ja murdis käeluu. Lennuk tuli maha kanda. Õnnetuse põhjustas valearvestus tuule osas, mistõttu põrkas telik vastu põllul olnud põhupalli.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ida-Virumaal kukkus õhkutõusul alla Hendrik Aguri lennuk. Agur sai vigastada |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120405160/ida-virumaal-kukkus-ohkutousul-alla-hendrik-aguri-lennuk-agur-sai-vigastada |vaadatud=2025-09-21 |väljaanne=Delfi |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Tema ema [[Ingrid Agur]] oli teatrikunstnik teatris [[Ugala]]. Isa [[Jaak Agur]] on olnud Viljandi haigla arst. Hendrik Agur on [[Rein Agur]]i vennapoeg.&lt;ref name=&quot;hendrik-ag&quot;&gt;[[Martti Kass]]. [http://sakala.postimees.ee/2153233/hendrik-agur-maised-motted-jaavad-lennates-maha Hendrik Agur: maised mõtted jäävad lennates maha], sakala.postimees.ee, 10.07.2004.&lt;/ref&gt; 

Hendrik Aguril on 2025. aasta seisuga kokku seitse last.

Abielust [[Hannula Agur]]iga ([[Hannula Lepp]]) on Hendrik Aguril pojad&lt;ref&gt;[http://www.ohtuleht.ee/748529/anu-tali-ja-hendrik-aguri-abielu-on-labi Anu Tali ja Hendrik Aguri abielu on läbi], ohtuleht.ee, 16.06.2016.&lt;/ref&gt; Sander-Sebastian ja Gabriel&lt;ref name=&quot;hendrik-ag&quot; /&gt;. 

2014. aastal abiellus ta dirigent [[Anu Tali]]ga,&lt;ref&gt;http://publik.delfi.ee/news/inimesed/palju-onne-anu-tali-ja-hendrik-agur-soudsid-abieluranda?id=69672125&lt;/ref&gt; neil on 2015. aastal sündinud poeg.&lt;ref&gt;[http://elu24.postimees.ee/3183097/palju-onne-anu-tali-ja-hendrik-agur-said-lapse Palju õnne! Anu Tali ja Hendrik Agur said lapse], elu24.postimees.ee, 8. mai 2015.&lt;/ref&gt; Juulis 2016 sai teatavaks, et paari kooselu on lõppenud.&lt;ref&gt;[http://elu24.postimees.ee/3766029/dirigent-anu-tali-ja-hendrik-agur-on-lahus Dirigent Anu Tali ja Hendrik Agur on lahus!], [[Elu24]], 15. juuli 2016.&lt;/ref&gt;

2020. aastast on Aguri elukaaslane [[Lilian Reinmets]], neil on poeg (sündinud 2022) ja tütar (2024).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Seitse last! Koolipapa Hendrik Agur on noore kaasaga kahe järeltulija võrra rikkam: pisikesed on armsad nupsikud! |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1123640/seitse-last-koolipapa-hendrik-agur-on-noore-kaasaga-kahe-jareltulija-vorra-rikkam-pisikesed-on-armsad-nupsikud |vaadatud=2025-01-30 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* Sergei Mihhailov. [https://www.err.ee/935984/riik-maksab-agurile-800-eurot-eluasemekuludeks &quot;Riik maksab Agurile 800 eurot eluasemekuludeks&quot;] ERR, 3. mai 2019
* [[Teet Korsten]]. [https://pohjarannik.postimees.ee/6739658/hull-mees-kes-asus-eesti-vanima-kooli-juhi-kohalt-koige-nooremat-looma &quot;Hull mees, kes asus Eesti vanima kooli juhi kohalt kõige nooremat looma&quot;], Põhjarannik, 27. juuli 2019

{{JÄRJESTA:Agur, Hendrik}}
[[Kategooria:Eesti haridustegelased]]
[[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktorid]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1965]]</text>
      <sha1>bilwzofk3ouezn7d125u0l772irrpx2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248818</id>
      <parentid>7248813</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T22:46:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7248818</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7932" sha1="7n4zvm100ark6oibk5kjpfec98kdui8" xml:space="preserve">[[Pilt:HAgur2.jpg|pisi|Hendrik Agur]]
'''Hendrik Agur''' (sündinud [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1965]] [[Viljandi]]s) on Eesti koolijuht. 

==Haridus==
Ta on lõpetanud [[1983]]. aastal [[Viljandi Paalalinna Gümnaasium|Viljandi 5. Keskkool]]i&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20140108113652/http://www.paala.vil.ee/?smg=64&amp;schg=64&amp;data=176 Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi vilistlased&lt;/ref&gt; ja [[1991]]. aastal [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]], kus õppis kultuuriteaduskonnas kultuuritöötaja-orkestrijuhi eriharus&lt;ref&gt;http://www.epl.ee/artikkel/308711&lt;/ref&gt;.

==Töö==
Aastatel 2005–2018 oli Agur [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]i direktor.&lt;ref&gt;http://www.vvk.ee/?id=12449&amp;code=0084&amp;scode=0600&amp;cid=9930&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/6435935/gagi-direktor-hendrik-agur-lahkub-ametist-ja-eesti-200st GAGi direktor Hendrik Agur lahkub ametist ja Eesti 200st]&lt;/ref&gt; 

2019. aasta esimesel poolel töötas ta [[Haridus- ja Teadusministeerium]]is riigigümnaasiumide rajamise koordineerijana ning sama aasta sügisest on ta [[Kohtla-Järve Gümnaasium]]i direktor.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/928758/agur-kohtla-jarve-riigigumnaasium-tuleb-eestikeelne Järve riigigümnaasium tuleb eestikeelne] err.ee, 10. aprill 2019&lt;/ref&gt; 

==Tegevus poliitikas==
Hendrik Agur kuulus aastatel 2011–2018 erakonda [[Isamaa (erakond)|Isamaa]]. 

Ta oli aastatel 2009–2012 [[Karksi vald|Karksi vallavolikogu]] esimees. Volikokku kandideeris ta parteituna valimisliidu Koostöö nimekirjas. Poolteist aastat hiljem astus Agur [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liitu]]. Märtsis 2012 lahkus ta omal soovil vallavolikogu esimehe ametikohalt, kuid jäi edasi volikogu liikmeks.&lt;ref&gt;[https://sakala.postimees.ee/783300/karksi-volikogu-esimees-lahkus-ametist Karksi volikogu esimees lahkus ametist] Sakala / Postimees, 22.03.2012.&lt;/ref&gt;

Kui toona veel ametlikult asutamata poliitiline liikumine [[Erakond Eesti 200|Eesti 200]] avalikustas 24. septembril 2018 oma varivalitsuse koosseisu, siis kuulus sinna ka Hendrik Agur. Tema töövaldkonnaks pidi olema hariduse ja teaduse areng ning koolivõrgu arendamine.&lt;ref&gt;[https://www.varivalitsus.ee/#members Varivalitsuse koosseis] Varivalitsus.ee. Vaadatud 16.04.2026.&lt;/ref&gt; Kuid erakonna Eesti 200 liikmeks ta ametlikult ei astunud. 

{{Pooleli|aasta=2026|kuu=aprill}}

Hiljem oli ta kuni 2023. aasta veebruarini Kohtla-Järve linnavolikogu esimees.&lt;ref&gt;Sirje Pärismaa. [https://www.opleht.ee/2023/02/kahekone-koolijuht-kahel-toolil/ Kahekõne ⟩ Koolijuht kahel toolil] Õpetajate Leht, 10.02.2023.&lt;/ref&gt;

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 7|valimisringkonnas nr 7]] ([[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]) 441 häält ning ei osutunud valituks.

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Kohtla-Järve]]l valimisliidu Restart Kohtla-Järve nimekirjas, kogus 73 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud= 22. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

==Lennundus==
Agur on üks 2003. aastal loodud Eesti Erapilootide Liidu asutajaid, juhatuse liige (2003–2012) ning endine esimees. Tema algatusel rajati Viljandimaale Karksi valda eralennuväli, mis valmis 2006. aastal.&lt;ref&gt;[https://sakala.postimees.ee/2174633/eralennuvali-vottis-vastu-esimese-soiduki Eralennuväli võttis vastu esimese sõiduki] Sakala/Postimees, 11.08.2006.&lt;/ref&gt; 

Aastatel 2015–2017 kuulus ta [[AS Tallinna Lennujaam|AS-i Tallinna Lennujaam]] nõukokku.&lt;ref&gt;Koit Brinkmann, Ketlin Priilinn. [https://www.aripaev.ee/uudised/2015/12/17/lennunduskirega-koolipapa-saab-lennujaama-noukogusse Lennunduskirega koolipapa saab lennujaama nõukogusse]. Äripäev, 17.12.2015.&lt;/ref&gt;

2017. aastal, kui Agur oli Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor, valmis Kalamajas renoveerimisprojektina kooli teine õppehoone, Kotzebue maja, mille maksumus oli 6,5 miljonit eurot. See hõlmas ka hoone katusele rajatud helikopteri maandumisplatsi.&lt;ref&gt;Kadri Kuulpak. [https://www.postimees.ee/4220987/gustav-adolfi-gumnaasiumi-uue-hoone-katusel-on-nii-tahetorn-kui-ka-helikopteri-maandumisplats Gustav Adolfi Gümnaasiumi uue hoone katusel on nii tähetorn kui ka helikopteri maandumisplats] Postimees.ee, 24.08.2017.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Jan-Matthias Mandri. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/79337754/miks-lasi-gustav-adolfi-gumnaasium-ehitada-kopteri-maandumisplatsi Miks lasi Gustav Adolfi gümnaasium ehitada kopteri maandumisplatsi?] Eesti Ekspress, 30.08.2017.&lt;/ref&gt;

2025. aasta 21. septembril kella 17 paiku [[Pühajõe|Pühajõel]] sattus Agur oma lennukiga õnnetusse ja murdis käeluu. Lennuk tuli maha kanda. Õnnetuse põhjustas valearvestus tuule osas, mistõttu põrkas telik vastu põllul olnud põhupalli.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ida-Virumaal kukkus õhkutõusul alla Hendrik Aguri lennuk. Agur sai vigastada |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120405160/ida-virumaal-kukkus-ohkutousul-alla-hendrik-aguri-lennuk-agur-sai-vigastada |vaadatud=2025-09-21 |väljaanne=Delfi |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Tema ema [[Ingrid Agur]] oli teatrikunstnik teatris [[Ugala]]. Isa [[Jaak Agur]] on olnud Viljandi haigla arst. Hendrik Agur on [[Rein Agur]]i vennapoeg.&lt;ref name=&quot;hendrik-ag&quot;&gt;[[Martti Kass]]. [http://sakala.postimees.ee/2153233/hendrik-agur-maised-motted-jaavad-lennates-maha Hendrik Agur: maised mõtted jäävad lennates maha], sakala.postimees.ee, 10.07.2004.&lt;/ref&gt; 

Hendrik Aguril on 2025. aasta seisuga kokku seitse last.

Abielust [[Hannula Agur]]iga ([[Hannula Lepp]]) on Hendrik Aguril pojad&lt;ref&gt;[http://www.ohtuleht.ee/748529/anu-tali-ja-hendrik-aguri-abielu-on-labi Anu Tali ja Hendrik Aguri abielu on läbi], ohtuleht.ee, 16.06.2016.&lt;/ref&gt; Sander-Sebastian ja Gabriel&lt;ref name=&quot;hendrik-ag&quot; /&gt;. 

2014. aastal abiellus ta dirigent [[Anu Tali]]ga,&lt;ref&gt;http://publik.delfi.ee/news/inimesed/palju-onne-anu-tali-ja-hendrik-agur-soudsid-abieluranda?id=69672125&lt;/ref&gt; neil on 2015. aastal sündinud poeg.&lt;ref&gt;[http://elu24.postimees.ee/3183097/palju-onne-anu-tali-ja-hendrik-agur-said-lapse Palju õnne! Anu Tali ja Hendrik Agur said lapse], elu24.postimees.ee, 8. mai 2015.&lt;/ref&gt; Juulis 2016 sai teatavaks, et paari kooselu on lõppenud.&lt;ref&gt;[http://elu24.postimees.ee/3766029/dirigent-anu-tali-ja-hendrik-agur-on-lahus Dirigent Anu Tali ja Hendrik Agur on lahus!], [[Elu24]], 15. juuli 2016.&lt;/ref&gt;

2020. aastast on Aguri elukaaslane [[Lilian Reinmets]], neil on poeg (sündinud 2022) ja tütar (2024).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Seitse last! Koolipapa Hendrik Agur on noore kaasaga kahe järeltulija võrra rikkam: pisikesed on armsad nupsikud! |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1123640/seitse-last-koolipapa-hendrik-agur-on-noore-kaasaga-kahe-jareltulija-vorra-rikkam-pisikesed-on-armsad-nupsikud |vaadatud=2025-01-30 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* Kirsti Vainküla. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/76575680/eliitkoolis-puhkes-koolidirektori-ja-lapsevanemate-vaheline-kodusoda Eliitkoolis puhkes koolidirektori ja lapsevanemate vaheline kodusõda] Eesti Ekspress, 14. detsember 2016 / 18. jaanuar 2017
* Sergei Mihhailov. [https://www.err.ee/935984/riik-maksab-agurile-800-eurot-eluasemekuludeks &quot;Riik maksab Agurile 800 eurot eluasemekuludeks&quot;] ERR, 3. mai 2019
* [[Teet Korsten]]. [https://pohjarannik.postimees.ee/6739658/hull-mees-kes-asus-eesti-vanima-kooli-juhi-kohalt-koige-nooremat-looma &quot;Hull mees, kes asus Eesti vanima kooli juhi kohalt kõige nooremat looma&quot;], Põhjarannik, 27. juuli 2019

{{JÄRJESTA:Agur, Hendrik}}
[[Kategooria:Eesti haridustegelased]]
[[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktorid]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1965]]</text>
      <sha1>7n4zvm100ark6oibk5kjpfec98kdui8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248821</id>
      <parentid>7248818</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T23:02:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7248821</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7901" sha1="4c8c7r2td4krlra7die9o6tq8owe2xf" xml:space="preserve">[[Pilt:HAgur2.jpg|pisi|Hendrik Agur]]
'''Hendrik Agur''' (sündinud [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1965]] [[Viljandi]]s) on Eesti koolijuht. 

==Haridus==
Ta on lõpetanud [[1983]]. aastal [[Viljandi Paalalinna Gümnaasium|Viljandi 5. Keskkool]]i&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20140108113652/http://www.paala.vil.ee/?smg=64&amp;schg=64&amp;data=176 Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi vilistlased&lt;/ref&gt; ja [[1991]]. aastal [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]], kus õppis kultuuriteaduskonnas kultuuritöötaja-orkestrijuhi eriharus&lt;ref&gt;http://www.epl.ee/artikkel/308711&lt;/ref&gt;.

==Töö==
Aastatel 2005–2018 oli Agur [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]i direktor.&lt;ref&gt;http://www.vvk.ee/?id=12449&amp;code=0084&amp;scode=0600&amp;cid=9930&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/6435935/gagi-direktor-hendrik-agur-lahkub-ametist-ja-eesti-200st GAGi direktor Hendrik Agur lahkub ametist ja Eesti 200st]&lt;/ref&gt; 

2019. aasta esimesel poolel töötas ta [[Haridus- ja Teadusministeerium]]is riigigümnaasiumide rajamise koordineerijana ning sama aasta sügisest on ta [[Kohtla-Järve Gümnaasium]]i direktor.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/928758/agur-kohtla-jarve-riigigumnaasium-tuleb-eestikeelne Järve riigigümnaasium tuleb eestikeelne] err.ee, 10. aprill 2019&lt;/ref&gt; 

==Tegevus poliitikas==
Hendrik Agur kuulus aastatel 2011–2018 erakonda [[Isamaa (erakond)|Isamaa]]. 

Ta oli aastatel 2009–2012 [[Karksi vald|Karksi vallavolikogu]] esimees. Volikokku kandideeris ta parteituna valimisliidu Koostöö nimekirjas. Poolteist aastat hiljem astus Agur [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liitu]]. Märtsis 2012 lahkus ta omal soovil vallavolikogu esimehe ametikohalt, kuid jäi edasi volikogu liikmeks.&lt;ref&gt;[https://sakala.postimees.ee/783300/karksi-volikogu-esimees-lahkus-ametist Karksi volikogu esimees lahkus ametist] Sakala / Postimees, 22.03.2012.&lt;/ref&gt;

Kui toona veel ametlikult asutamata poliitiline liikumine [[Erakond Eesti 200|Eesti 200]] avalikustas 24. septembril 2018 oma varivalitsuse koosseisu, siis kuulus sinna ka Hendrik Agur. Tema töövaldkonnaks pidi olema hariduse ja teaduse areng ning koolivõrgu arendamine.&lt;ref&gt;[https://www.varivalitsus.ee/#members Varivalitsuse koosseis] Varivalitsus.ee. Vaadatud 16.04.2026.&lt;/ref&gt; Kuid erakonna Eesti 200 liikmeks ta ametlikult ei astunud. 

{{Pooleli|aasta=2026|kuu=aprill}}

Hiljem oli ta kuni 2023. aasta veebruarini Kohtla-Järve linnavolikogu esimees.&lt;ref&gt;Sirje Pärismaa. [https://www.opleht.ee/2023/02/kahekone-koolijuht-kahel-toolil/ Kahekõne ⟩ Koolijuht kahel toolil] Õpetajate Leht, 10.02.2023.&lt;/ref&gt;

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 7|valimisringkonnas nr 7]] ([[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]) 441 häält ning ei osutunud valituks.

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Kohtla-Järve]]l valimisliidu Restart Kohtla-Järve nimekirjas, kogus 73 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud= 22. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

==Lennundus==
Agur on üks 2003. aastal loodud Eesti Erapilootide Liidu asutajaid, juhatuse liige (2003–2012) ning endine esimees. Tema algatusel rajati Viljandimaale Karksi valda eralennuväli, mis valmis 2006. aastal.&lt;ref&gt;[https://sakala.postimees.ee/2174633/eralennuvali-vottis-vastu-esimese-soiduki Eralennuväli võttis vastu esimese sõiduki] Sakala/Postimees, 11.08.2006.&lt;/ref&gt; 

Aastatel 2015–2017 kuulus ta [[AS Tallinna Lennujaam|AS-i Tallinna Lennujaam]] nõukokku.&lt;ref&gt;Koit Brinkmann, Ketlin Priilinn. [https://www.aripaev.ee/uudised/2015/12/17/lennunduskirega-koolipapa-saab-lennujaama-noukogusse Lennunduskirega koolipapa saab lennujaama nõukogusse]. Äripäev, 17.12.2015.&lt;/ref&gt;

2017. aastal, kui Agur oli Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor, valmis Kalamajas renoveerimisprojektina kooli teine õppehoone, Kotzebue maja, mille maksumus oli 6,5 miljonit eurot. See hõlmas ka hoone katusele rajatud helikopteri maandumisplatsi.&lt;ref&gt;Kadri Kuulpak. [https://www.postimees.ee/4220987/gustav-adolfi-gumnaasiumi-uue-hoone-katusel-on-nii-tahetorn-kui-ka-helikopteri-maandumisplats Gustav Adolfi Gümnaasiumi uue hoone katusel on nii tähetorn kui ka helikopteri maandumisplats] Postimees.ee, 24.08.2017.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Jan-Matthias Mandri. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/79337754/miks-lasi-gustav-adolfi-gumnaasium-ehitada-kopteri-maandumisplatsi Miks lasi Gustav Adolfi gümnaasium ehitada kopteri maandumisplatsi?] Eesti Ekspress, 30.08.2017.&lt;/ref&gt;

2025. aasta 21. septembril kella 17 paiku [[Pühajõe|Pühajõel]] sattus Agur oma lennukiga õnnetusse ja murdis käeluu. Lennuk tuli maha kanda. Õnnetuse põhjustas valearvestus tuule osas, mistõttu põrkas telik vastu põllul olnud põhupalli.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ida-Virumaal kukkus õhkutõusul alla Hendrik Aguri lennuk. Agur sai vigastada |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120405160/ida-virumaal-kukkus-ohkutousul-alla-hendrik-aguri-lennuk-agur-sai-vigastada |vaadatud=2025-09-21 |väljaanne=Delfi |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Tema ema [[Ingrid Agur]] oli teatrikunstnik teatris [[Ugala]]. Isa [[Jaak Agur]] on olnud Viljandi haigla arst. Hendrik Agur on [[Rein Agur]]i vennapoeg.&lt;ref name=&quot;hendrik-ag&quot;&gt;[[Martti Kass]]. [http://sakala.postimees.ee/2153233/hendrik-agur-maised-motted-jaavad-lennates-maha Hendrik Agur: maised mõtted jäävad lennates maha], sakala.postimees.ee, 10.07.2004.&lt;/ref&gt; 

Hendrik Aguril on 2025. aasta seisuga kokku seitse last.

Abielust [[Hannula Agur]]iga ([[Hannula Lepp]]) on Hendrik Aguril pojad&lt;ref&gt;[http://www.ohtuleht.ee/748529/anu-tali-ja-hendrik-aguri-abielu-on-labi Anu Tali ja Hendrik Aguri abielu on läbi], ohtuleht.ee, 16.06.2016.&lt;/ref&gt; Sander-Sebastian ja Gabriel&lt;ref name=&quot;hendrik-ag&quot; /&gt;. 

2014. aastal abiellus ta dirigent [[Anu Tali]]ga,&lt;ref&gt;http://publik.delfi.ee/news/inimesed/palju-onne-anu-tali-ja-hendrik-agur-soudsid-abieluranda?id=69672125&lt;/ref&gt; neil on 2015. aastal sündinud poeg.&lt;ref&gt;[http://elu24.postimees.ee/3183097/palju-onne-anu-tali-ja-hendrik-agur-said-lapse Palju õnne! Anu Tali ja Hendrik Agur said lapse], elu24.postimees.ee, 8. mai 2015.&lt;/ref&gt; Juulis 2016 sai teatavaks, et paari kooselu on lõppenud.&lt;ref&gt;[http://elu24.postimees.ee/3766029/dirigent-anu-tali-ja-hendrik-agur-on-lahus Dirigent Anu Tali ja Hendrik Agur on lahus!], [[Elu24]], 15. juuli 2016.&lt;/ref&gt;

2020. aastast on Aguri elukaaslane [[Lilian Reinmets]], neil on poeg (sündinud 2022) ja tütar (2024).&lt;ref&gt;Anna-Maria Veidemann-Makko. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1123640/seitse-last-koolipapa-hendrik-agur-on-noore-kaasaga-kahe-jareltulija-vorra-rikkam-pisikesed-on-armsad-nupsikud Seitse last! Koolipapa Hendrik Agur on noore kaasaga kahe järeltulija võrra rikkam: pisikesed on armsad nupsikud!] Õhtuleht.ee, 05.02.2025.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* Kirsti Vainküla. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/76575680/eliitkoolis-puhkes-koolidirektori-ja-lapsevanemate-vaheline-kodusoda Eliitkoolis puhkes koolidirektori ja lapsevanemate vaheline kodusõda] Eesti Ekspress, 14. detsember 2016 / 18. jaanuar 2017
* Sergei Mihhailov. [https://www.err.ee/935984/riik-maksab-agurile-800-eurot-eluasemekuludeks &quot;Riik maksab Agurile 800 eurot eluasemekuludeks&quot;] ERR, 3. mai 2019
* [[Teet Korsten]]. [https://pohjarannik.postimees.ee/6739658/hull-mees-kes-asus-eesti-vanima-kooli-juhi-kohalt-koige-nooremat-looma &quot;Hull mees, kes asus Eesti vanima kooli juhi kohalt kõige nooremat looma&quot;], Põhjarannik, 27. juuli 2019

{{JÄRJESTA:Agur, Hendrik}}
[[Kategooria:Eesti haridustegelased]]
[[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktorid]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1965]]</text>
      <sha1>4c8c7r2td4krlra7die9o6tq8owe2xf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Endel Laul</title>
    <ns>0</ns>
    <id>234686</id>
    <revision>
      <id>7248512</id>
      <parentid>6806211</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T12:59:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248512</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2967" sha1="qq858sx3mq67s24llp738sbo6rbhdyr" xml:space="preserve">'''Endel Laul''' ([[21. aprill]] [[1927]] [[Torma vald (Torma kihelkond)|Torma vald]] – [[25. september]] [[2014]] [[Tallinn]]) oli eesti ajaloolane, hariduse ja kooliajaloo uurija.

==Haridustee==
Õppis aastail [[1936]]–[[1940]] [[Kõnnu algkool]]is, [[1940]]–[[1942]] [[Torma algkool]]is, [[1942]]–[[1944]] [[Mustvee Gümnaasium]]is ja [[1945]]–[[1947]] [[Tartu Tamme Gümnaasium|Tartu 6. Keskkoolis]]. [[1947]]–[[1952]] õppis ta [[TRÜ|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] NSV Liidu ajaloo erialal spetsialiseerumisega Eesti ajaloole. [[1962]]. aastal kaitses ta väitekirja Eesti töölisajakirjanduse kujunemisest aastani [[1917]] ja sai ajalookandidaadi kraadi.

==Töökäik==
[[1952]]. aastal asus ta tööle [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut]]i, algul noorem-, seejärel vanemteadurina. [[1970]]. aastal sai temast TA Ajaloo Instituudi rahvahariduse ajaloo sektori juhataja, kellena töötas [[1990]]. aastani. Aastail [[1990]]–[[1993]] töötas Ajaloo Instituudi juhtivteadurina, samal ajal [[Eesti Teadlaste Liit|Eesti Teadlaste Liidu]] vabakutselise uurijana. [[1997]]–[[2003]] [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i vanemteadur.

Ajaloolasena on Laul uurinud töölisajakirjanduse ajalugu, Eesti kooli ja hariduse ajalugu ning Eesti ajalooteaduse (historiograafia) ajalugu.

==Teoseid==
Laul on koguteose &quot;Eesti kooli ajalugu neljas köites&quot; 1. (1989) ja 2. (2010) köite toimetaja ja kaasautor ning veel mitme kollektiivse koguteose koostaja ja autor, sh &quot;Tallinna 1. Keskkool 1631–1981&quot; (1981), &quot;Gustav Adolfi Gümnaasium 375&quot; (2006), &quot;Torma Album&quot; II – V ([[1997]]–[[2007]]).

Avaldanud publikatsioone ka kodu-uurimise metodoloogia alalt.

==Ühiskondlik tegevus==
Oli aastail [[1978]]–[[1990]] Eesti Teaduste Akadeemia Kodu-uurimise Komisjoni aseesimees ning [[Eesti Kodu-uurimise Selts]]i taasasutajaid. Oli [[1989]]. aastal [[B. G. Forseliuse Selts]]i asutajaid, praegu selle nõunik. Oli [[Tormalaste Kodupaigaühendus]]e asutajaliige ja juhatuse liige, ühenduse trükiste koostaja ja autor.

==Tunnustus==
* [[1977]] [[Eesti NSV riiklik teaduspreemia]]
* [[1994]] [[B. G. Forseliuse Selts]]i [[Suur Ignatsi Jaagu medal]]
* [[2002]] [[B. G. Forseliuse Selts]]i [[Medal Suur Kuldtukat]]
* [[2004]] [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]

==Isiklikku==
Endel Laulu abikaasa [[Silvia Laul]] ja tütar [[Mare Sokolovski]] on arheoloogid. Poeg [[Mart Laul]] on Eestis tuntud kaktusekasvataja.

==Kirjandus==
* [[Sirje Tohver]]. Maine tuleb tööga. Õpetajate Leht, 26. aprill 2002

==Välislingid==
*[https://www.kalmistud.ee/burial-place/Z2AgVepo7aen Haud Rannamõisa kalmistul]

{{JÄRJESTA:Laul, Endel}}
[[Kategooria:Eesti ajaloolased]]
[[Kategooria:Eesti koduloolased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Rannamõisa kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1927]]
[[Kategooria:Surnud 2014]]</text>
      <sha1>qq858sx3mq67s24llp738sbo6rbhdyr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Houston Rockets</title>
    <ns>0</ns>
    <id>237946</id>
    <revision>
      <id>7248536</id>
      <parentid>6843829</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T13:49:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248536</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3066" sha1="pu01g9dqx5b5tz9i8v6lnmvgo9ee7bs" xml:space="preserve">{{infokast korvpalliklubi
| nimi = Houston Rockets
| logo = Houston Rockets Wordmark Logo 2003-current.png
| konverents = [[Läänekonverents (NBA)|Läänekonverents]]
| divisjon = [[Edeladivisjon]]
| asutatud = 1967
| ajalugu = '''San Diego Rockets'''&lt;br&gt;(1967–1971)&lt;br&gt;'''Houston Rockets'''&lt;br&gt;(1971. aastast)
| kodusaal = [[Toyota Center]]
| asukoht = [[Houston]], [[Texas]]
| värvid = punane, must, hall, tumehall ja valge&lt;br&gt;{{värviruut|#CE1141}} {{värviruut|#000000}} {{värviruut|#9EA2A2}} {{värviruut|#373A36}} {{värviruut|#FFFFFF}}
| president = 
| treener = [[Stephen Silas]]
| omanik = [[Tilman Fertitta]]
| t1 = Meistritiitleid (NBA) | t1arv = 2 | t1aastad = 1994, 1995
}}

'''Houston Rockets''' on [[USA]] [[korvpall]]iklubi, mis mängib korvpalliliigas [[NBA]]. Meeskond kuulub [[Läänekonverents (NBA)|läänekonverentsi]] [[edeladivisjon]]i ja peab oma kodumänge [[Toyota Center]]is. 

[[1967]]. aastal [[San Diego]]s asutatud Rockets koliti pärast nelja hooaega [[Houston]]isse, kus tegutseb tänini.

== Ajalugu ==
Esimesel hooajal NBA-s vaid 15 mängu võitnud Rockets valis 1968. aasta ''draft''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;ist [[Elvin Hayes]]i, kelle abil jõuti kohe ka väljalangemismängudele.

Järgmiseks Rocketsi liidriks kerkis [[Moses Malone]], kes valiti Houstonis mängimise ajal kahel korral NBA hooaja kõige väärtuslikumaks mängijaks (1978/79 ja 1981/82). 1981. aastal mängis klubi NBA finaalis, aga kaotas 2 : 4 [[Boston Celtics]]ile.

1984. aastal valiti meeskonda [[Hakeem Olajuwon]], kelle eestvedamisel jõuti [[1986]]. aastal uuesti finaali, kus kaotati taas 2 : 4 Boston Celticsile. Houston Rockets ja Olajuwon tulid NBA meistriks [[1994]]. ja [[1995]]. aastal, kui finaalseerias alistati vastavalt 4 : 3 [[New York Knicks]] ja 4 : 0 [[Orlando Magic]].

[[2002]]. aastal algas Rocketsis [[Yao Ming]]i ajastu, kuid isegi [[Tracy McGrady]] lisandudes ei saatnud meeskonda suur edu. Tandemi tipuks jäi [[2009]]. aasta, kui pääseti läänekonverentsi poolfinaali, kus kaotati aga 3 : 4 [[Los Angeles Lakers]]ile.

[[2012]]. aastal liitus meeskonnaga [[James Harden]], kelle juhtimisel edenes Rockets kaheksa hooaega järjest väljalangemismängudele. [[2015]]. ja [[2018]]. aastal läänekonverentsi finaali jõudnud Rockets pidi mõlemal korral alla vanduma hilisemale meistrile [[Golden State Warriors]]ile.

== Mängijad hooajal 2020/2021 ==
* [[Sterling Brown]]
* [[Chris Clemons]]
* [[DeMarcus Cousins]]
* [[Dante Exum]]
* [[Eric Gordon]]
* [[Danuel House]]
* [[Rodions Kurucs]]
* [[Kenyon Martin jr]]
* [[Ben McLemore]]
* [[David Nwaba]]
* [[Victor Oladipo]]
* [[Jae'Sean Tate]]
* [[P. J. Tucker]]
* [[John Wall]]
* [[Christian Wood]]

== Endised tuntumad mängijad ==
* [[Elvin Hayes]]
* [[Moses Malone]]
* [[Rudy Tomjanovich]]
* [[Clyde Drexler]]
* [[Charles Barkley]]
* [[Hakeem Olajuwon]]
* [[Dikembe Mutombo]]
* [[Yao Ming]]
* [[Tracy McGrady]]
* [[Russell Westbrook]]
* [[James Harden]]

==Välislingid==
*[https://www.nba.com/rockets/ Houston Rockets]

[[Kategooria:NBA korvpalliklubid]]
[[Kategooria:Houston]]</text>
      <sha1>pu01g9dqx5b5tz9i8v6lnmvgo9ee7bs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Katrin Kivimaa</title>
    <ns>0</ns>
    <id>239330</id>
    <revision>
      <id>7248835</id>
      <parentid>6791066</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T04:25:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kati Kivimaa</username>
        <id>98272</id>
      </contributor>
      <origin>7248835</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6003" sha1="sactysnjbnhkzxjbve812b1qc4sfbg3" xml:space="preserve">{{viita}}
'''Katrin Kivimaa''' (sündinud [[27. juuni]]l [[1969]] [[Kohtla-Järve]]l) on eesti [[kunstiteadlane]] ja kunstikriitik. 

==Haridus==
Ta lõpetas 1987. aastal [[Kohtla-Järve 1. Keskkool]]i ja 1993. aastal [[Tartu Ülikool]]i ''cum laude'' ajaloo ja kunstiajaloo erialal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=TÜ lõpetanute nimekiri |url=http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH11.HTM |vaadatud=2020-01-09 |arhiivimisaeg=2016-07-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160720013636/http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH11.HTM |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Ta kaitses diplomitöö &quot;Keskaegne maailmapilt eesti monumentaalkunstis&quot; [[Kaur Alttoa]] juhendamisel. 1994–1995 õppis ta kunstiajaloo magistriprogrammis [[Kesk-Euroopa Ülikool]]i Praha kolledžis ning 1997–1999 soo- ja kultuuriuuringute magistriõppes Kesk-Euroopa Ülikoolis Budapestis. 2004. aastal kaitses ta kunstiajaloo doktorikraadi Leedsi Ülikoolis ([[University of Leeds]]), Suurbritannias. Tema doktoritöö teema oli &quot;Nationalism, Gender and Cultural Identities: The Case of Estonian Art from the Impact of Modernity to the Post-Soviet Era 1850–2000&quot;, juhendaja professor [[Griselda Pollock]].

==Töö==
1993–1997 oli ta kultuurilehe [[Sirp (ajaleht)]] kunstitoimetaja, 1997. aastal peatoimetaja kirjanik [[Mihkel Mutt|Mihkel Muti]] asetäitja. Sel perioodil oli tema peamises huvifookuses jooksev kunsti- ja kultuurielu, mille ülevaated ja kriitilised analüüsid ilmusid lisaks Sirbile teistes Eesti päevalehtedes ja kultuuriväljaannetes. 

2006-2022 töötas ta vanemteaduri ja [[professor]]ina [[Eesti Kunstiakadeemia]] [[Kunstiteaduse instituut|Kunstiteaduse instituudis]] (alates 2016 Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut). Aastatel 2007–2012 oli ta [[Eesti Kunstiakadeemia]] Kunstiteaduste instituudi juhataja.

Tema peamised uurimisvaldkonnad on feministlik kunstiajalugu, moodne ja kaasaegne kunst. Ta on teinud kaastööd akadeemilistele ajakirjadele Kunstiteaduslikke Uurimusi, Ariadne Lõng, n.paradoxa: International Feminist Art Journal ning avaldanud kunsti- ja kultuurikriitikat Sirbis, Vikerkaares, kunst.ee-s jm.

Ta osales [[2001]] Eesti sotsiaalteadlaste avalikus pöördumises &quot;Kaks Eestit&quot;, milles tunti muret Eesti ühiskonna arengu pärast.&lt;ref&gt;[http://arvamus.postimees.ee/1863213/kirjad Pöördumine Postimehes.]&lt;/ref&gt;

Katrin Kivimaa on [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] ja [[Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing]]u liige ning kuulub akadeemiliste ajakirjade Ariadne Lõng ja [[Baltic Journal of Art History]] toimetuskolleegiumi.


== Publikatsioone ==
* 2008 – Kinnitused ja vastuväited. Tekste kunstist, pildikultuurist ja kirjutamisest 1995–2007. Tallinn: kunst.ee&lt;ref&gt;http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/raamatud/&lt;/ref&gt;
* 2009 – Rahvuslik ja modernne naisekuju eesti kunstis 1850–2000. Tartu Ülikooli Kirjastus&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.tyk.ee/kunstiteadus |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-05-19 |arhiivimisaeg=2016-05-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160507222700/http://www.tyk.ee/kunstiteadus |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* 2010 – (kaasautor Kädi Talvoja) Nõukogude naine eesti kunstis/The Soviet Woman in Estonian Art. Näituse kataloog. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://kumu.ekm.ee/noukogude-naine-eesti-kunstis/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-05-19 |arhiivimisaeg=2016-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160610030605/http://kumu.ekm.ee/noukogude-naine-eesti-kunstis/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* 2010 – Kunstnik, naisesus ja &quot;naiselik&quot; kunst. Identiteediotsingud ja representatiivsed võimalused 1920.-30. aastate teostes. – Eesti kunsti ajalugu 1900–1940. 5. köide. Toim M. Kalm. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.artun.ee/teadus-ja-arendus/kirjastamine/ilmunud-teosed/?tag=arhitektuur |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-05-19 |arhiivimisaeg=2016-06-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160625002725/http://www.artun.ee/teadus-ja-arendus/kirjastamine/ilmunud-teosed/?tag=arhitektuur |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* 2012 – Working with Feminism: Curating and Exhibitions in Eastern Europe''.'' [[Tallinna Ülikooli Kirjastus]]&lt;ref&gt;https://www.tlu.ee/pood/tlu-kirjastuse-raamatud/133-working-with-feminism-curating-and-exhibitions-in-eastern-europe-.html&lt;/ref&gt;
* 2012 – ‘Lost in Transition’: Women and Work in Marge Monko’s Art. – I Don't Eat Flowers: Catalogue of Marge Monko's Works. Tallinn: Lugemik&lt;ref&gt;http://www.margemonko.com/index.php/publication/i-dont-eat-flowers/{{Kõdulink|aeg=november 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
* 2014 – Omamaailm ja kunstnikukunst. – Malle Leis. Näituse kataloog. Tartu Kunstimuuseum&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://tartmus.ee/toode/malle-leis/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-05-03 |arhiivimisaeg=2018-05-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180504010519/http://tartmus.ee/toode/malle-leis/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
*2009 [[Ervin Pütsepa preemia]] parima kunstiajaloo monograafia eest (raamat &quot;Rahvuslik ja modernne naiselikkus eesti kunstis 1850-2000&quot;)
*2010 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2009. a. aastaauhinna nominent &quot;20. sajandi mõttevoolud&quot; (autorkonnas)
*2011 Eesti ajalookirjanduse preemia 2010 &quot;Eesti kunsti ajalugu V, 1900–1940&quot; (autorkonnas)
*2011 Riikliku teaduspreemia nominatsioon humanitaarteaduste vallas&lt;ref&gt;https://epl.delfi.ee/artikkel/51289756/kellel-on-teaduspreemiale-lootust?&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
* {{ETIS}}
* https://www.artun.ee/inimesed/katrin-kivimaa/
* https://artun.academia.edu/kivimaa
* Eesti teaduse biograafiline leksikon, 4 kd, Sar-Y. Lisa *https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/56041

{{JÄRJESTA:Kivimaa, Katrin}}
[[Kategooria:Eesti kunstiteadlased]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1969]]</text>
      <sha1>sactysnjbnhkzxjbve812b1qc4sfbg3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Minu loomad</title>
    <ns>0</ns>
    <id>239560</id>
    <revision>
      <id>7248638</id>
      <parentid>6858439</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T16:21:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>tähelepanuväärsus?</comment>
      <origin>7248638</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1722" sha1="dhq61ezvv356obrmjxqqrikmkx9left" xml:space="preserve">{{Tähelepanuväärsus|aasta=2026|kuu=oktoober}}
{{Viitamata|kuu=mai|aasta=2021}}
'''&quot;Minu loomad. Aleksei Turovskiga loomaaias&quot;''' on [[Aleksei Turovski]] 2008. aastal kirjastuses [[AS Ajakirjade Kirjastus]] ilmunud lasteraamat [[loomaaed|loomaaia]] [[loomad]]est.

Selles raamatus jutustab [[zooloog]] tõestisündinud lugusid loomaaias elavatest loomadest: Vaskast ([[kass]]), Johnnyst ([[koer]]), Allast ([[kassikakk]]), Filipist (kassikakk), Kassandrast ([[ilves]]), Astinist ([[dagestani tuur]]), Naf-Nafist ja Teresast ([[metssiga|metssead]]), Sultanist ja Johnnyst ([[lõvi]]d), Pöial-Liisist ([[hallhüljes]]), Gabrielast ([[kuningboa]]), Pinost, Bettyst ja Quinsist ([[šimpans]]id), Tutist, Fruttist ja Rigmarist ([[marmosett|marmosetid]]), Donna Klaarast ([[kondorkilpkonn]]), Vanamehest ([[harikrokodill]]), Mei-meist ja Huan-huanist ([[alligaator]]id), Glückist, Küürakast ja Jõhvikast ([[leeguan]]id), Villist ja Šebast ([[surikaadid|surikaadid]]), Jaškast ([[ronk]]), [[Vaida (jääkaru)|Vaidast]] ([[jääkaru]]), Oliviast ([[lumeleopard]]), Dimkast ([[hunt]]), Vilhelminest ja Frederikist ([[rebane|rebased]]), Bangast ([[tiiger]]), Mörrist ([[ninasarvik]]), Karlist ([[elevant]]), Holgerist ja Puppast ([[jõehobu]]d), Brontikust ([[harjasvöölane]]), Madrusest ja Pootsmannist ([[pelikan]]id), Saidist, Budurist, Fatimast ja Gürsast, ([[kaamel]]id) ja [[miilu]]dest.  
 
Toredad seigad on põimitud faktidega loomade elukorralduse ja käitumise kohta looduses. Lugusid illustreerivad fotod, mille autorid on [[Maaja Kitsing]], [[Priit Grepp]] ja [[Tavi Grepp]]. Turovski raamatus leidub ka ta enda joonistusi loomadest.

[[Kategooria:Lasteraamatud]]
[[Kategooria:2008. aasta kirjandusteosed]]</text>
      <sha1>dhq61ezvv356obrmjxqqrikmkx9left</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tiit Land</title>
    <ns>0</ns>
    <id>239677</id>
    <revision>
      <id>7248825</id>
      <parentid>7214018</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T00:38:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248825</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4733" sha1="26wx7onp03eofcw9jmlzrsrnjk752v5" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Tiit Land
| pilt = Land, Tiit.IMG_2531.JPG
| pildiallkiri = Tiit Land [[Mihhail Lotman]]ile pühendatud sümpoosionil 3. septembril 2012
| amet = [[Tallinna Tehnikaülikool]]i rektor
| ametiajaalgus = [[1. september]] [[2020]]
| ametiajalõpp = 
| eelmine = [[Jaak Aaviksoo]]
| järgmine = 
| amet2 = [[Tallinna Ülikool]]i rektor
| ametiajaalgus2 = [[14. veebruar]] [[2011]]
| ametiajalõpp2 = 31. august 2020
| eelmine2 = [[Rein Raud]]
| järgmine2 = [[Priit Reiska]] (kt)
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = {{Sünniaeg ja vanus|1964|9|25}}
| sünnikoht    = 
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| rahvus       = 
| partei       = 
| abikaasa     = [[Kadri Land]]
| vanemad      =
| lapsed       =
| sugulased    = 
| elukoht      =
| alma_mater   = [[Tartu Riiklik Ülikkool]]&lt;br&gt;[[Stockholmi Ülikool]]
| elukutse     = 
| tegevusala   = 
| autasud      = ''[[Tiit Land#Tunnustus|Loend...]]''
| allkiri      = 
| moodul       = 
}}
'''Tiit Land''' (sündinud [[25. september|25. septembril]] [[1964]]) on eesti [[biokeemik]], kes oli 2011–2020 [[Tallinna Ülikool]]i rektor ning on alates 2020. aasta sügisest [[Tallinna Tehnikaülikool]]i rektor.

== Haridus ==
Land lõpetas 1982. aastal [[Võru Kreutzwaldi Gümnaasium|Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelise Võru 1. Keskkooli]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://koolid.voru.ee/~vkg/wordpress/inimesed/vilistlased/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-06-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260917142353/http://koolid.voru.ee/~vkg/wordpress/inimesed/vilistlased/ |arhiivimisaeg=2026-09-17 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Seejärel asus ta õppima [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikusse Ülikooli]] ja lõpetas 1989. aastal sealse [[Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskond|füüsika-keemiateaduskonna]]. Aastatel 1990–1994 oli [[Stockholmi Ülikool]]i doktorant, kaitstes seal filosoofiadoktori (PhD) väitekirja teemal &quot;[[Neuropeptiidid|Galanin receptor ligands]]: agonists and the first antagonists&quot;. 

== Teaduskarjäär ja töökäik ==
Aastatel 1994–1999 töötas ta teadurina Ameerika Ühendriikide [[Riiklik Terviseinstituut|Riiklikus Terviseinstituudis]]. 1999–2006 oli ta Stockholmi Ülikooli Neurokeemia ja Neurotoksikoloogia Instituudi teadur ja õppejõud. Aastail 2007–2011 töötas ta [[Tallinna Ülikool]]is keemia õppetooli professorina matemaatika ja loodusteaduste instituudi loodusteaduste osakonnas.

Tiit Land valiti 14. veebruaril 2011 [[Tallinna Ülikool]]i rektoriks.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20110217021928/http://www.tallinnapostimees.ee/?id=388118 Tallinna Ülikooli rektoriks valiti Tiit Land] Tallinna Postimees, 14. veebruar 2011&lt;/ref&gt; 8. veebruaril 2016 valiti ta tagasi teiseks ametiajaks.&lt;ref&gt;Margus Maidla. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/ulikooli-arengu-voti/ &quot;Ülikooli arengu võti&quot;] Sirp, 15. aprill 2016&lt;/ref&gt;

18. mail 2020 valiti ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i rektoriks ning astus ametisse 1. septembril 2020.

== Tunnustus ==
* 2014 [[Tallinna teenetemärk]]
* 2021 [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]]
* 2022 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]

== Isiklikku ==
Tema abikaasa on [[Kadri Land]]. Neil on kaks tütart.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commons|Category:Tiit Land}}
* {{ETIS}}
* [http://veebiakadeemia.ee/puramiidi-tipus/biokeemik-tiit-land/ &quot;Püramiidi tipus&quot;], ETV, 31. jaanuar 2013
* Teele Tammeorg [http://epl.delfi.ee/news/mojukad/tiit-land-tallinna-ulikooli-tuurib-tagasihoidlik-tippteadlane?id=73165477 &quot;Tiit Land. Tallinna ülikooli tüürib tagasihoidlik tippteadlane&quot;] Eesti Päevaleht, 11. detsember 2015

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Rein Raud]] | nimi=Tallinna Ülikooli rektor | aeg=2011–2020 | järgnev=[[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Land, Tiit}}
[[Kategooria:Eesti biokeemikud]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli rektorid]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli rektorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Stockholmi Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis liikmed]]
[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1964]]</text>
      <sha1>26wx7onp03eofcw9jmlzrsrnjk752v5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tiit Käbin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>240769</id>
    <revision>
      <id>7248824</id>
      <parentid>7231873</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T00:38:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248824</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="32071" sha1="dja89v9nev609jgy72bsk771ws9h6vh" xml:space="preserve">{{Infobox Poliitik
| nimi = Tiit Käbin
| pildinimi = Tiit Käbin Ülemnõukogus 1990.jpg
| pildisuurus = 250px
| pildiallkiri = Tiit Käbin [[Eesti NSV Ülemnõukogu|Ülemnõukogus]] 1990. aastal.
| sünniaeg = 12. mai 1937
| sünnikoht = [[Puka]], [[Kuigatsi vald (Sangaste kihelkond)|Kuigatsi vald]], [[Sangaste kihelkond]], [[Valgamaa]]
| surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2011|3|5|1937|5|12}}
| erakond = [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]] &lt;br/&gt; [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei]]&lt;br&gt;[[Reformierakond]]&lt;br&gt;[[Erakond Res Publica|Res Publica]]
| amet = õigusteadlane, poliitik
| haridus = 
| õppeasutus = [[Tartu Ülikool]]
| eriala = õigusteadus
| kraad = 
| märkused = 
}}
'''Tiit Käbin''' ([[12. mai]] [[1937]] [[Puka]], [[Kuigatsi vald (Sangaste kihelkond)|Kuigatsi vald]], [[Sangaste kihelkond]], [[Valgamaa]] – [[5. märts]] [[2011]]&lt;ref name=&quot;ilNLb&quot; /&gt;) oli Eesti õigusteadlane ja [[poliitik]]. Ta kuulus kolme [[Riigikogu]] koosseisu.

1966. aastal lõpetas Käbin [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]]&lt;ref name=&quot;kalender&quot; /&gt; [[Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskon]]na diplomitööga &quot;Kohalike nõukogude valimised Tallinnas&quot;.&lt;ref name=&quot;merihobu&quot; /&gt;

Käbin töötas [[Tallinna Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee]] aseesimehe abi (1962–1963), [[Tallinna Keskrajooni Täitevkomitee]] sekretäri (1963–1973), [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] Majanduse Instituudi õigussektori teaduri (1973–1977), ühiskonnateaduste osakonna teadussekretäri (1977–1989) ning [[Filosoofia, Sotsioloogia ja Õiguse Instituut|Filosoofia, Sotsioloogia ja Õiguse Instituudi]] teadurina (1989–1990).&lt;ref name=&quot;kalender&quot; /&gt; 

==Tegevus NLKP-s==
Aastatel 1961–1990 oli ta [[NLKP]] liige.&lt;ref name=&quot;SdrUv&quot; /&gt;

Tiit Käbin oli [[NSV Liidu rahvasaadik]] 1989–1991. NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi esimestel vabadel valimistel 1989. aastal saavutas Käbin ülekaaluka võidu oma konkurentide üle. Ülemnõukogu kahest kojast kuulus Käbin 269-liikmelisse Rahvuste nõukokku koos veel 8 Eestist pärit saadikuga (nende seas oli nt [[Juhan Aare]], [[Igor Gräzin]] ja [[Siim Kallas]]). Ta esindas Eesti NSV-d seadusandluse, seaduslikkuse ja õiguskorra komisjonis.
==Poliitiline tegevus==
Oma poliitilise karjääri jooksul kuulus Tiit Käbin [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|Eesti Liberaaldemokraatlikku Parteisse]] (oli asutajaliige), [[Reformierakond]]a ja [[Erakond Res Publica|Res Publica]]sse, kuid kandideeris ka [[Erakond Eestimaa Rohelised|Erakonna Eestimaa Rohelised]] valimisnimekirjas ning [[Rahvaliit|Rahvaliidu]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] ühisnimekirjas.&lt;ref name=&quot;jooksiklane&quot; /&gt;

[[1990]]. aasta kevadel valiti Käbin [[Nõmme]]lt Eesti Ülemnõukokku [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|Eesti Liberaaldemokraatliku Partei]] liikmena, tema usaldusmees oli [[Boris Merilain]].&lt;ref name=&quot;merilain&quot; /&gt;

Oli [[Eesti Kongress]]i saadik, [[Põhiseaduse Assamblee]] ja [[Eesti Komitee]] liige. Ta kuulus [[Eesti Rahvarinne|Eesti Rahvarindesse]]. Iseseisvuse taastumisel sai temast Eesti Vabariigi [[Riigikogu]] liige.&lt;ref name=&quot;kalender&quot; /&gt; Ta kuulus Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu.&lt;ref name=&quot;ajalugu&quot; /&gt;

Põhiseaduse Assambleel oli Käbin vastu ettepanekule mitte määrata põhiseaduses Riigikogu valimistel osalemise vanuse alampiiri: &quot;Mis puutub valimiseasse, siis ma ei usu, et lähema 50 aasta jooksul sellest allapoole minnakse. Nii et see ei ole mingi lühiajaline probleem ja me võime selle rahulikult vaatluse alt välja jätta.&quot;&lt;ref name=&quot;valimisiga&quot; /&gt;

13. märtsil 1990 määrati Käbin Eesti Komitee liikmena delegatsiooni läbirääkimisteks Moskvaga. Samuti kuulus ta 13. septembril moodustatud põhiseadusliku riigivõimu taastamise komisjoni, mida juhtis Kaido Kama.&lt;ref name=&quot;komitee&quot; /&gt;

1991. aastal hääletas Käbin Eesti Kongressi saadikuna &quot;Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest&quot; poolt.&lt;ref name=&quot;komisjon&quot; /&gt; 1994. aastast kuulus ta ka [[20. Augusti Klubi]]sse, mis koondab 20. augustil Eesti Vabariigi Ülemnõukogus Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise poolt hääletanuid.

Samal aastal kuulus ta 12-liikmelisse komisjoni, mis moodustati [[Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud riikidevaheliste suhete aluste leping]]u täitmise kontrollimiseks tähtajaga 1995. aasta suveni.&lt;ref name=&quot;saatpalu&quot; /&gt;

[[Johannes Kass]] ja Tiit Käbin esitasid Eesti Vabariigi Ülemnõukogule 1991 otsuseprojekti &quot;NSV Liidu kodanike staatusest Eesti Vabariigis&quot;, mida ajakirjanduses nimetati Kassi-Käbini eelnõuks.&lt;ref name=&quot;muuli-1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;muuli-2&quot; /&gt; [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kodakondsuskomisjon|Ülemnõukogu kodakondsuskomisjon]], millesse kuulusid lisaks Tiit Käbinile ka [[Marju Lauristin]], [[Liia Hänni]], [[Peet Kask]], [[Sergei Sovetnikov]] jt, liitis eelnõu kahe teisega, mille autorid olid rahvasaadikud [[Valeri Kois]] ja [[Enn Leisson]].&lt;ref name=&quot;kiisu&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;myllerson&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;kodakond&quot; /&gt;
&lt;!-- NB! Link vajab uuendamist nt Internet Archive'is, kuna nommevalitsus.org ähvardab domeenireformiga kaotsi minna ja Google'i cache pole stabiilne link. --&gt;

===VII Riigikogu koosseis===
1992. aastal tööd alustanud [[VII Riigikogu|VII Riigikogu koosseisu]] kandideeris Käbin võitjaks osutunud [[Valimisliit Isamaa|valimisliidu Isamaa]] nimekirjas (Eesti Liberaaldemokraatliku Partei liikmena) 1. ringkonnas ja sai 6427 häälega [[Isikumandaat|isikumandaadi]].&lt;ref name=&quot;riigikoguja&quot; /&gt; Ta kuulus Isamaa fraktsiooni kuni 8. novembrini 1993, mil registreeriti uus, liberaaldemokraatide fraktsioon.&lt;ref name=&quot;libero&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;pereheit&quot; /&gt;

Alates 24. maist 1994 oli Käbin liberaalide fraktsiooni esimees kuni 27. juunini 1994, mil teda asendas [[Paul-Eerik Rummo]] ja Käbinist sai aseesimees.&lt;ref name=&quot;riigikoguja&quot; /&gt; 17. oktoobril 1994 esitati ta ka Riigikogu aseesimehe kandidaadiks, kuid sai vaid 24 häält ning kaotas [[Tunne Kelam]]ile ja [[Edgar Savisaar]]ele.&lt;ref name=&quot;riigikoguja&quot; /&gt; 20. detsembrist 1995 oli Käbin põhiseaduskomisjoni esimees, kuna senine põhiseaduskomisjoni esimees, Keskerakonna liige [[Olev Anton]] astus umbusaldusavalduse järel tagasi.&lt;ref name=&quot;riigikoguja&quot; /&gt;

Käbin kuulus 1993. aastal moodustatud ajutisse Riigikogu komisjoni kaitsepolitsei tegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks, mida juhtis [[Viktor Niitsoo]], samuti oli ta 2. juunist 1993 moodustatud Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige. Ta osales 21. oktoobril 1993 moodustatud [[Vaba Parlamentaarne Ühendus|Vaba Parlamentaarse Ühenduse]] töös, mille eesmärk oli ületada koalitsiooni ja opositsiooni vastasseis.&lt;ref name=&quot;riigikoguja&quot; /&gt;

16. juunil 1994 toetas Käbin umbusalduse avaldamist siseminister [[Heiki Arike]]sele segaduse tõttu relvaostulitsentside väljaandmisega, konkreetselt siseministri soovitusega &quot;politseiameti peadirektorile härra [[Uuno Ellen]]ile rikkuda seadust&quot;. Sama aasta 26. septembril toetas ta 58 Riigikogu liikme algatatud umbusaldusavaldust peaminister [[Mart Laar]]ile, mille põhjenduseks toodi &quot;ebakorrektne riigiasjade ajamine&quot;, sealhulgas &quot;ebaseaduslikult garanteeritud [[Lekto]] laenutehing, segadusi [[Iisraeli relvaost|relvaostuga Iisraelist]], [[Rublatehing|Vene rublade vahetamise viisi]] ja palju muud&quot;.&lt;ref name=&quot;riigikoguja&quot; /&gt;

===VIII Riigikogu koosseis===
[[Pilt:Tiit Käbin.jpeg|pisi|vasakul|Tiit Käbin VIII Riigikogu liikmena]]
1994. aastal kiitis ELDP kongress heaks otsuse ühineda vastloodud Reformierakonnaga. Nii kandideeris Käbin 1995. aastal Riigikokku juba Reformierakonna nimekirjas ning 3. ringkonnas. Sedapuhku anti talle koguni 9812 häält, mis tõid jällegi isikumandaadi. Terve [[VIII Riigikogu]] vältel kuulus ta Reformierakonna fraktsiooni, jätkates põhiseaduskomisjoni esimehena. Käbin oli ka [[Eesti Rahvusraamatukogu]] nõukogu liige.&lt;ref name=&quot;riigikoguja&quot; /&gt;

VIII Riigikogus oli Käbin 10. juunil 1999 loodud [[Eesti-Albaania parlamendirühm]]a aseesimees.&lt;ref name=&quot;riigikoguja&quot; /&gt;

20. septembril 1995 toetas Käbin umbusaldusavaldust majandusminister [[Liina Tõnisson]]ile, eelkõige seoses riigiaktsiaselts [[Silmet]]i ümberkorraldamisega. 10. veebruaril 1997 hääletas ta peaminister Tiit Vähi umbusaldamise poolt &quot;ebakorrektse ning riigi mainet kahjustava tegevuse tõttu&quot; ning 22. aprillil 1998 keskkonnaminister [[Villu Reiljan]]i tagandamise poolt, kuna too &quot;ei ole austanud seadusi enne ministriks saamist ega ole teinud seda ka hiljem&quot;.&lt;ref name=&quot;riigikoguja&quot; /&gt;

Koos [[Daimar Liiv]]iga esitas Käbin 1998. aastal Riigikogule eelnõu [[erakonnaseadus]]e ning [[tulumaksuseadus]]e muutmiseks, eesmärgiga tuua selgust erakondade rahastamisse. Eelnõu järgi pidid erakondade tegevust toetavad isikud saama maksusoodustusi, kuid mahaarvatava summa ülempiir pidi olema füüsilistel isikutel 50 000 ja juriidilistel isikutel 100 000 krooni.&lt;ref name=&quot;rahastamine&quot; /&gt;

1998. aastal vaidles Käbin vastu [[Riigikohus|Riigikohtu]] tollase esimehe [[Rait Maruste]] [[põhiseadus]]etõlgendusele, mille kohaselt &quot;olla riigikohtu esimees ja mitte riigikohtu liige on mõeldamatu&quot;. &quot;Riigikohtu esimees ei ole riigikohtu liige – nii kohtu esimees kui kohtu liikmed on kohtunikud,&quot; kirjutas Käbin Postimehes. Viimaks riigikogu juhatuse eelnõu kooskõlla põhiseadusega, esitas Käbin ka oma eelnõu.&lt;ref name=&quot;maruste&quot; /&gt;

===IX Riigikogu koosseis===
Järgmistel Riigikogu valimistel 1999. aastal kandideeris Käbin endistviisi Reformierakonna nimekirjas, kuid tema häältesaak vähenes mitmekordselt, 1215 hääleni. Riigikokku pääses ta kompensatsioonimandaadiga. Seekord oli ta 31. märtsist 1999 põhiseaduskomisjoni esimees ning 22. aprillist samal aastal ka Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht.&lt;ref name=&quot;riigikoguja&quot; /&gt; 1999–2001 Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee asepresident.

[[IX Riigikogu]]s oli Käbin 27. mail 1999 loodud [[Eesti-Kuveidi parlamendirühm]]a, 15. juunil 1999 moodustatud [[Eesti-Albaania parlamendirühm]]a ja 29. mail 2000 loodud [[Eesti-Norra parlamendirühm]]a esimees&lt;ref name=&quot;ryhmad&quot; /&gt;.

16. jaanuarist 2001 kuni 15. aprillini 2002 kuulus Käbin Riigikogu ajutisse uurimiskomisjoni endise [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] tegevuse lõpetamisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Komisjoni juhtis [[Aimar Altosaar]].&lt;ref name=&quot;riigikoguja&quot; /&gt; Komisjoni loomise järel Eesti Päevalehes [[Enno Tammer]]ile antud intervjuus polnud Käbin siiski töötulemuste suhtes kuigi lootusrikas.&lt;ref name=&quot;KGB&quot; /&gt;

2001. aastal tegid toona Reformierakonda kuulunud Tiit Käbin ja [[Isamaaliit|Isamaaliidu]] liige [[Jüri Kaver]] [[SL Õhtuleht|SL Õhtulehes]] ettepaneku legaliseerida Eestis oma tarbeks [[puskar]]iajamine, nii nagu kodutöönduslik alkoholitootmine mõnel pool mujalgi Euroopas legaalne on. Käbini ja Kaveri hinnangul andnuks legaliseerimine löögi [[salaviin]]aärile, tagaks selle kvaliteedi ja toetaks [[turismitalu]]sid, muutumata siiski massiliseks. Ettepanek laia kõlapinda ei leidnud.&lt;ref name=&quot;puskar&quot; /&gt;

2002. aasta alguses ajakirjanduses toimunud debatis pooldas Käbin valimiseelsete arvamusküsitluste keelustamist. Ta toetas valimisseaduse eelnõusse lisatud paragrahvi, mille järgi olnuks &quot;[[valimispäev]]al kuni hääletamise lõpuni ja sellele eelneva seitsme päeva jooksul /---/ keelatud läbi viia avaliku arvamuse uuringuid ning avaldada või kommenteerida varasemate uuringute tulemusi, mis seonduvad valimistega&quot;.&lt;ref name=&quot;kysitlused&quot; /&gt;

25. veebruaril 2002 lahkus Käbin Reformierakonna fraktsioonist. Samal päeval valiti ta maha ka põhiseaduskomisjoni esimehe kohalt, uueks esimeheks sai [[Indrek Meelak]]. Riigikogu IX koosseisu töö lõpuni Käbin ühtegi fraktsiooni ei kuulunud.&lt;ref name=&quot;riigikoguja&quot; /&gt;

2002. aasta mais esitas Käbin Riigikogus karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu narkopoliitika karmistamiseks.&lt;ref name=&quot;eelnõu&quot; /&gt; Tema hinnangul olid senised karistused liiga nõrgad ja narkootikumide tarvitamine seetõttu dramaatiliselt kasvanud.&lt;ref name=&quot;narko&quot; /&gt; Ka ajakirjanduses kutsus Käbin üles karmistama karistusi narkootikumidega kaubitsejatele, rakendades maksimaalselt eluaegset vangistust. Samas soovitas ta saata narkootikumide tarbijad mitte vangi, vaid ravile.&lt;ref name=&quot;tainarko&quot; /&gt;

===Järgnenud poliitiline tegevus===
[[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aastal toimunud Riigikogu valimistel]] kavatses Käbin algul kandideerida uue erakonna [[Erakond Res Publica|Res Publica]] liikmena. Kui partei sisehääletuse alusel reastatud nimekirjas platseerus ta aga üleriigilises järjestuses 35. ja ringkonnas 6. kohale, otsustas Käbin erakonnast lahkuda: &quot;Seega näitas Res Publica sisehääletus, et nad mind nii väga ei tahagi&quot;.&lt;ref name=&quot;respub&quot; /&gt;

Nii kandideeriski Käbin hoopis [[Rahvaliit|Rahvaliidu]] nimekirjas, olles üleriigilises nimekirjas 34. kohal.&lt;ref name=&quot;rahvaliit&quot; /&gt; Vaatamata teisele kohale Mustamäe ja Nõmme ringkonnasiseses nimekirjas&lt;ref name=&quot;respub&quot; /&gt; need valimised talle siiski parlamendikohta ei toonud.&lt;ref name=&quot;ajalugu&quot; /&gt;

Käbin kuulus [[Nõmme Linnaosa Halduskogu]] 6. koosseisu [[Rahvaliit|Rahvaliidu]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] ühisnimekirja esindajana.

[[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta Erakonna Eestimaa Rohelised nimekirjas Tallinnas Mustamäel ja Nõmmel ning kogus 593 häält.&lt;ref name=&quot;X0nkC&quot; /&gt;

2008. aastal vastustas Käbin [[Eesti Rahvusringhääling]]u telesaates &quot;[[Vabariigi kodanikud]]&quot; [[õiguskantsler]] [[Indrek Teder]]i kriitikat Tallinna linnavõimu valimiskorra suhtes ning väitis, et vastuolusid põhiseadusega leiab kõigist valimisseadustest. Näiteks oli [[suletud nimekirjad]]e süsteem [[Euroopa Parlamendi valimised|Euroopa Parlamendi valimistel]] tema hinnangul vastuolus otseste valimiste printsiibiga, 5% künnis aga vastuolus [[valimiste proportsionaalsus]]e põhimõttega.&lt;ref name=&quot;vastuolud&quot; /&gt;

[[2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised|Euroopa Parlamendi valimistel 2009. aastal]] loobus Käbin oma kohast [[Erakond Eestimaa Rohelised|Erakonna Eestimaa Rohelise]]d nimekirjas, tema koha sai esimene varukandidaat [[Tõnu Trubetsky]].&lt;ref name=&quot;trubetsky&quot; /&gt;

Käbin oli üks 16. märtsil 2010 moodustatud mittetulundusühingu Eesti Vabaduse Eest! asutajaist. Ühingu eesmärk seati vahetada, edastada ja talletada meenutusi, mis on seotud ühingu liikmete töö ja tegevusega NSV Liidu rahvasaadikutena.&lt;ref name=&quot;yhing&quot; /&gt;

==Muu liikmesus==
[[Pilt:Tiit Käbin Süürias 2009.jpg|pisi|Tiit Käbin [[Süüria]]s 2009. aastal]]
*1991–1992 Avatud Eesti Fondi nõukogu liige
*1991–1993 oli ta [[Eesti Matkaliit|Eesti Matkaliidu]] president
*1992 [[Inimõiguste Instituut|Inimõiguste Instituudi]] asutajaliige 
*1999–2003 Osariikide Seadusandlike Juhtide Fondi Euroopa Filiaali (State Legislative Leaders Foundation/Europe) nõukogu liige
*Eesti Rahvadiplomaatia Ühingu president
*[[Eesti Ornitoloogiaühing]]
*[[Eesti Jahimeeste Selts]]
*[[Kalev (spordiselts)|spordiselts Kalev]]

==Sportlik tegevus==
Tiit Käbin hakkas sportlikke matku harrastama [[1978]]. aastal [[Tallinna Matkaklubi]]s, tehes samal aastal pikema süstamatka [[Ida-Karjala]]s. Kokku tegi ta 15 kategooriamatka, neist juhtis ta 13.

Käbin korraldas süstamatkade [[turiaad]]i Siberis. Aastast 1988 oli ta [[Nõukogude Liidu meistersportlase kandidaat]]. On tegelenud [[veematkasport]]laste koolitusega ja olnud veematkainstruktor.&lt;ref name=&quot;Nfe3d&quot; /&gt;

==Teosed==
===Raamatud===
* &quot;Rahvasaadiku käsiraamat&quot;. Eesti Raamat: Tallinn, 1975 (kaasautor [[Erkki Silvet]], kaanekujundus [[Rudolf Pangsepp]]; kõva köide, 155 lk)
* &quot;Informatsioon ja juhtimine kohalike nõukogude täitevkomiteedes&quot;. Tallinn: Eesti Raamat, 1976 (64 lk)
* &quot;Rahvasaadiku käsiraamat&quot;. Eesti Raamat: Tallinn, 1984 (kujundanud S. Stern; pehme köide, 136 lk)
===Artikleid===
* &quot;Kas keelata enne valimisi küsitlused?&quot;. Eesti Päevaleht, 7. veebruar 2002, lk 11. Poolt- ja vastuargumendid. Vastavad Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Tiit Käbin ja ajakirjanik [[Urmet Kook]]
* [http://www.ohtuleht.ee/122847 &quot;Tai eeskujul narkomaania vastu&quot;]. SL Õhtuleht, 20. mai 2002, lk 9. (Res Publica esitatud karistusseadustiku parandusettepanekutest, mis puudutavad narkootikumidega kaubitsemist ja uimastite propageerimist)
* [http://www.epl.ee/artikkel/77281 &quot;KGB lõpp jääb kestvaks saladuseks&quot;]. Eesti Päevaleht, 19. jaanuar 2001, lk 4 (Intervjuu, küsitles [[Enno Tammer]]. KGB erikomisjoni liige Tiit Käbin varasemate erikomisjonide töö tulemuslikkusest. KGB tegevuse lõpetamisega seotud asjaolude väljaselgitamise võimalikkusest jm)
* Tiit Käbin, [[Jüri Kaver]]. [https://www.ohtuleht.ee/115960/miks-peaks-puskariajamise-legaliseerima &quot;Miks peaks puskariajamise legaliseerima?&quot;]. SL Õhtuleht, 19. detsember 2001, lk 10
* &quot;Reformierakond: õiguskantsler võiks olla jurist&quot;. Postimees, 23. november 2000, lk 3. (Intervjuu, küsitles Toomas Sildam. Reformierakond leiab, et olukord, kus Eesti on juba pool aastat olnud ilma õiguskantslerita, mõjub negatiivselt Eesti sise- ja välispoliitikale)
* &quot;Glavnõje sporõ jeshtshjo vperedi&quot;. Эстония, 28. veebruar 1998, lk 1. (Intervjuu: Tiit Käbin, [[Liia Hänni]]; küsitles [[Galina Pantšenko]]. Vene saadikute kodakondsusseaduse parandusettepanekutest)
* [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/98/07/01/arvamus.htmXteine &quot;Kes ei tunne põhiseadust? Riigikohtu esimees käsitab põhiseadust oma huvidest&quot;]. Postimees, 1. juuli 1998, lk 9. (Seaduste vastavusest põhiseadusele)
* &quot;Käbin – klassikaarmastaja&quot;. [[Lääne Elu]], 20. juuni 1998, lk 2. (Intervjuu; küsitles [[Urmas Lauri]])
* &quot;Käbin – klassikaarmastaja&quot;. [[Hiiu Leht]], 30. juuni 1998, lk 6. (Intervjuu; küsitles Urmas Lauri)
* &quot;Uued valimised uue seadusega&quot;. Lääne Elu, 14. aprill 1998, lk 2. (Intervjuu; küsitles Urmas Lauri. Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Tiit Käbin Riigikogu valimise seaduse eelnõust)
* [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/01/23/arvamus.htm#kolmas &quot;Ühtsed nõuded seaduseelnõudele&quot;]. Postimees, 23. jaanuar 1998, lk 9. (Õigusloome seaduse eelnõust)
* &quot;Riigikogu kodukorda täpsustatakse&quot;. Lääne Elu, 6. november 1997, lk 4 (Intervjuu; küsitles Urmas Lauri. Riigikogu kodukorra seadusest)
* &quot;Õiguskantsler ootab selgust süümevande vaidlustamiseks. Tiit Käbin: me hakkame probleemiga kindlasti tegelema&quot;. Postimees, 15. oktoober 1996, lk 3. (Intervjuu; küsitles Enno Tammer)
* &quot;Opmanni sündroom volikoguvalimistel&quot;. Õhtuleht, 11. september 1996, lk 2. (Intervjuu; küsitles [[Hille Tänavsuu]]. Riigikogu liikmete ja ministrite kandideerimine kohalikel valimistel)
* Tiit Käbin, [[Vambo Kaal]], [[Raoul Üksvärav]]. &quot;Edgar Savisaar rublakomisjonisse?&quot;. Eesti Päevaleht, 29. jaanuar 1996, lk 2. (Arvamused Edgar Savisaare kuulumisest rublatehingut uurivasse Riigikogu komisjoni)
* &quot;Paldiski saab ise oma elu korraldada&quot;. Hommikuleht, 11. märts 1994, lk 2
* [[Indrek Kannik]], Tiit Käbin. &quot;Teovõimsad inimesed ei koondu üksnes &quot;Isamaasse&quot;&quot;. Postimees, 12. november 1993, lk 2 (Intervjuu; küsitles [[Vahur Made]]. &quot;Isamaa&quot; lähiminevikust)
* &quot;Kiri peatoimetajale&quot;. Õhtuleht, 23. juuli 1993, lk 6. (Eesti ja Vene delegatsioonide kokkuleppest, mis saavutati Vene delegatsiooni vahendusel)
* &quot;Oma Rootsi kaupa eksportivad firmad saavad maimessil kasulikku teavet&quot;. Hommikuleht, 7. mai 1993, lk 16. (Rootsi Eksportnõukogu seminarist)
* &quot;Opositsioon ja kaitsepolitsei&quot;. Päevaleht, 18. juuni 1993, lk 2. (Intervjuu; küsitles [[Toomas Sildam]]. Edgar Savisaar avalikustas kaitsepolitsei 9 ametniku nimed, kes on seotud KGB-ga)
* &quot;Tänavu tuleb Rootsi ja Eesti kaubavahetus 600 mln. Rootsi krooni&quot;. [[Kaubaleht]] ,10. september 1993, lk 7. (Rootsi investeeringud Eesti majandusse, Rootsi eksport ja import)
* [[Tõnu Anton]], Tiit Käbin. &quot;Juristi vaatenurk&quot;. Päevaleht, 9. november 1990, lk 3. (Kommentaar probleemidele valitsuse moodustamisel)
* &quot;Läbirääkimiste aluseks saab olla vaid Tartu rahuleping&quot;. Päevaleht ,2. veebruar 1990, lk 1. (Intervjuu; küsitles [[Ingrid Eylandt]]. Läbirääkimistest NSVLiga Eesti iseseisvumiseks. Lisatud: [[Tartu rahuleping]]u artiklid II, XI, XII)
* &quot;Kuhu jäi 25 miljonit?&quot;. [[Edasi (ajaleht)|Edasi]], 6. märts 1988, lk 3. (Rahvasaadikute nõukogude valimistest. Valimissüsteemi ümberkorraldamise vajadusest. NSV Liidus jäi 1987. aasta valimistest kõrvale 25 miljonit inimest)

==Tunnustus==
*[[2001]] – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]]

==Isiklikku==
Tema vanaisa [[Madis Käbin]] (1877–1954) oli pangandus- ja ühiskonnategelane ning [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] liige 17. märts – 20. detsember 1920.

Tema isa [[Reinhold Käbin]] oli arst&lt;ref name=&quot;SMHWp&quot; /&gt; ja õde oli toimetaja ja tõlkija [[Maret Käbin]] (1929–2014).

Tiit Käbini tuhk on puistatud [[Kakerdi järv]]e [[Kakerdaja raba]]s.

==Viited==
{{viited|1=2|allikad=
&lt;ref name=&quot;ilNLb&quot;&gt;Suri endine poliitik Tiit Käbin. [[Baltic News Service]]'i uudis, 8. märts 2011. (Kasutatud 8. märtsil 2011.)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kalender&quot;&gt;[http://www.valgark.ee/2007a.rtf Valgamaa kodulooline sünnipäevakalender 2007]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;merihobu&quot;&gt;[http://www.ester.ee/record=b3650410*est &quot;Kohalike nõukogude valimised Tallinnas&quot;] E-kataloog ESTER&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SdrUv&quot;&gt;[[TEA entsüklopeedia]], 12. köide, lk 69.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jooksiklane&quot;&gt;[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/29961289/parteijooksikute-nimekiri-maailmavaade-pole-oluline &quot;Parteijooksikute nimekiri – maailmavaade pole oluline&quot;] Eesti Ekspress, 23. märts 2010 ([https://web.archive.org/web/20110128062213/http://www.ekspress.ee/news/kaardid_ja_edetabelid/edetabelid/parteijooksikute-nimekiri-maailmavaade-pole-oluline.d?id=29961289 veebiarhiivis])&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ajalugu&quot;&gt;[http://www.riigikogu.ee/index.php?id=31533 Riigikogu ajalugu]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;merilain&quot;&gt;[http://www.60pluss.ee/215779/endisest-poliitvangist-moskva-jaaballeti-solistiks &quot;Endisest poliitvangist Moskva jääballeti solistiks&quot;] Postimees, 24.01.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;valimisiga&quot;&gt;Silver Meikar [https://web.archive.org/web/20160304223433/http://vana.www.sakala.ajaleht.ee/rubriigid.html?number=512 &quot;Noored tuleks varem valima lubada&quot;] Sakala, 10.12.2003&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;komitee&quot;&gt;Mait Raun [http://raun.kongress.ee/07ajalugu/ek19901991.html &quot;Eesti Kongress 1990–1991&quot;]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, 1999&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;komisjon&quot;&gt;Kadri Must [https://www.postimees.ee/1569911/taastades-iseseisvust-kellaosutiga-voidu &quot;Taastades iseseisvust kellaosutiga võidu&quot;] Postimees, 19. august 2006&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;saatpalu&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20161105032115/http://saatpalu.planet.ee/WB-Star/kaustad/muu/teised/riigikorraldus/ev_kontrollkomisjon/enn_leisson_moskvas.htm &quot;Rahvaliit kinnitas valimisnimekirja esiosa&quot;] [[Hommikuleht]], 20. aprill 1994 (veebiarhiivis)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;muuli-1&quot;&gt;Kalle Muuli &quot;Kassi-Käbini eelnõu jäi jälle pooleli&quot; Postimees 21. november 1991, lk 1&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;muuli-2&quot;&gt;Kalle Muuli &quot;Võitlus kodakondsusseaduse pärast: Ülo Nugis Edgar Savisaare vastu&quot; Postimees (1991) 16. november 1991, lk. 2&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kiisu&quot;&gt;Johannes Kass &quot;Kaalul on rahva õigus enesemääramisele&quot; Rahva Hääl 13. november 1991, lk 2&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;myllerson&quot;&gt;Rein Müllerson &quot;Ei saa naasta 1940. aasta Euroopasse&quot; Rahva Hääl 29. november 1991, lk 2. (Intervjuu, küsitles Anneli Rõigas.)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kodakond&quot;&gt;Enno Tammer &quot;Ikka kodakondsus&quot;. Postimees, 10. oktoober 1991&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;riigikoguja&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20110516115102/http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/kogumik.pdf &quot;Riigikogu VII, VIII ja IX koosseis: Statistikat ja kommentaare&quot;] Riigikogu Kantselei: Tallinn, 2004&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;libero&quot;&gt;&quot;Liberaaldemokraatidel oma fraktsioon&quot; Rahva Hääl 3. november 1993, lk 3&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pereheit&quot;&gt;&quot;Pereheitmine Riigikogus jätkub&quot; Rahva Hääl 9. november 1993, lk 1&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rahastamine&quot;&gt;Urmas Paet [https://web.archive.org/web/20110524000723/http://www.postimees.ee/leht/98/06/15/uudised.htm &quot;Hänni: erakondade rahastajad olgu avalikud&quot;] Postimees, 15. juuni 1998&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;maruste&quot;&gt;[https://arvamus.postimees.ee/2547463/kes-ei-tunne-pohiseadust-riigikohtu-esimees-kasitab-pohiseadust-oma-huvidest &quot;Kes ei tunne põhiseadust? Riigikohtu esimees käsitab põhiseadust oma huvidest&quot;] Postimees 1. juuli 1998, lk 9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ryhmad&quot;&gt;[http://www.riigikogu.ee/index.php?id=33358 IX Riigikogu parlamendirühmad]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KGB&quot;&gt;[http://www.epl.ee/artikkel/77281 &quot;KGB lõpp jääb kestvaks saladuseks&quot;] Eesti Päevaleht 19. jaanuar 2001, lk 4&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;puskar&quot;&gt;Tiit Käbin, [[Jüri Kaver]] [https://www.ohtuleht.ee/115960/miks-peaks-puskariajamise-legaliseerima &quot;Miks peaks puskariajamise legaliseerima?&quot;] SL Õhtuleht, 19. detsember 2001, lk 10&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kysitlused&quot;&gt;Margo Veskimägi [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kusitluste-keelamine-solvab-kodanikke?id=50911002 &quot;Küsitluste keelamine solvab kodanikke&quot;] EPL, 8. veebruar 2002&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eelnõu&quot;&gt;[http://riigikogu.ee/?op=steno&amp;stcommand=stenogramm&amp;day=07&amp;date=1018940400&amp;pkpkaupa=1&amp;paevakord=2000008731 IX Riigikogu stenogramm, VII istungjärk], 16. aprill 2002&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;narko&quot;&gt;[http://www.baltictimes.com/news/articles/6349/ &quot;Estonia moves to toughen punishment for drug crimes&quot;] Baltic Times/AFP, 9. mai 2002&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tainarko&quot;&gt;[http://www.ohtuleht.ee/122847 &quot;Tai eeskujul narkomaania vastu&quot;] SL Õhtuleht, 20. mai 2002, lk 9. (Res Publica esitatud karistusseadustiku parandusettepanekutest, mis puudutasid narkootikumidega kaubitsemist ja uimastite propageerimist)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;respub&quot;&gt;[http://www.epl.ee/artikkel/223781 &quot;Tiit Käbin kandideerib Rahvaliidu nimekirjas riigikokku&quot;] Eesti Päevaleht, 27. detsember 2002&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rahvaliit&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20111215125022/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/rahvaliit-kinnitas-valimisnimekirja-esiosa.d?id=4880638 &quot;Rahvaliit kinnitas valimisnimekirja esiosa&quot;] Delfi/BNS, 28. detsember 2002 (veebiarhiivis)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;X0nkC&quot;&gt;http://vvk.ee/varasemad/r07/tulemus/1030000.html&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vastuolud&quot;&gt;[https://www.postimees.ee/47291/kabin-vastuolusid-pohiseadusega-leiab-koigist-valimisseadustest &quot;Käbin: vastuolusid põhiseadusega leiab kõigist valimisseadustest&quot;] Postimees, 7. november 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;trubetsky&quot;&gt;Tiina Joosu [https://www.ohtuleht.ee/319833/punkar-trubetsky-purib-europarlamenti &quot;Punkar Trubetsky pürib europarlamenti&quot;] Õhtuleht, 12. märts 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yhing&quot;&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/34042603/nsvl-i-endised-saadikud-tahavad-oma-tegevust-kajastavat-muuseumit &quot;NSVL-i endised saadikud tahavad oma tegevust kajastavat muuseumit&quot;] Delfi, 19. oktoober 2010 ([https://web.archive.org/web/20101022135734/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/nsvl-i-endised-saadikud-tahavad-oma-tegevust-kajastavat-muuseumit.d?id=34042603 veebiarhiivis])&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SMHWp&quot;&gt;Helbe Merila-Lattik. Eesti arstid 1940–1960. Lk. 221&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Nfe3d&quot;&gt;&quot;Eesti matkajate leksikon&quot;, Eesti Matkaliit, Tallinn, 2001&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://arvamus.postimees.ee/2008445/kas-president-peaks-tegema-ettepaneku-valitsuse-moodustamiseks-keskerakonna-esimehele &quot;Kas president peaks tegema ettepaneku valitsuse moodustamiseks Keskerakonna esimehele?&quot;] Postimees, 26. märts 2003, lk 13. (Küsimusele vastavad: [[Sirje Endre]], [[Andrus Saar]] ja Tiit Käbin.)
* [[Sten A. Hankewitz]], [[Kärt Karpa]] &quot;Res Publicas pettunud Tiit Käbin kandideerib Rahvaliidu nimekirjas&quot; Eesti Päevaleht, 28. detsember 2002, lk 1
* [[Argo Ideon]] &quot;Käbin vahetab taas parteid&quot; Postimees, 28. detsember 2002, lk 3. (Riigikogu liige Tiit Käbin vahetab tänavu teist korda parteid, minnes Res Publicast üle Rahvaliitu.)
* Edgar Savisaar &quot;Voprossõ i oprossõ&quot; Эстония, 29. juuni 2002, lk 3. (Tallinna linnapea Harju tänava detailplaneeringust ja sellesisulisest küsitlusest. Arvamust avaldavad Tiit Käbin, [[Jüri Adams]], Rein Taagepera ja Ivar Tallo.)
* &quot;Kas rahvaküsitlus suurendab demokraatiat?&quot; [[Pealinn (ajaleht)|Pealinn]], 20. juuni 2002, lk 2 (Ilmunud ka: [[Stolitsa]], 21. juuni lk 2. Küsimusele vastavad [[Rein Taagepera]], Tiit Käbin, [[Ivar Tallo]] ja [[Jüri Adams]].)
* &quot;Kuidas saada parteide nimekirjad korda?&quot; Eesti Päevaleht, 21. märts 2002, lk 10. (Vastavad Riigikogu liikmed Mart Nutt ja Tiit Käbin.)
* Toomas Sildam &quot;Käbin valmis lahkuma Reformierakonnast&quot; Postimees, 26. veebruar 2002, lk 5. (Tiit Käbin andis Reformierakonna fraktsiooni esimehele erakonnast lahkumisavalduse.)
* [[Marko Suurmägi]] &quot;Vangid küsisid Riigikogu liikmetelt amnestiat&quot; Sakala, 16. veebruar 2002, lk 3. ([[Tunne Kelam]], [[Koit Pikaro]], [[Eiki Nestor]] ja Tiit Käbin käisid [[Viljandi vangla]]s.)
* [[Hille Tänavsuu]] &quot;Tulevased seadused peavad inimesele rohkem kaitset pakkuma&quot; Pärnu Postimees, 4. november 1998, lk 2. (Tiit Käbin ja [[Paul Varul]] [[ombudsman]]ist ja tema ülesannete andmisest [[õiguskantsler]]ile. Ka õigusteenuse, kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise ja halduskohtupidamise seadustiku eelnõudest.)
* [[Heikki Talving]] &quot;Paul-Eerik Rummo ja Tiit Käbin&quot; [[Sõnumileht]]: Laupäevaleht, 7. märts 1998, lk 9. (Reformierakondlased Tiit Käbin ja Paul-Eerik Rummo – pinginaabrid Riigikogus.)
* [[Peeter Ernits]], [[Mai Vöörmann]], [[Ilmar Palli]] &quot;Kebba Jürri võrsed&quot; Luup, nr 4, 23. veebruar 1998, lk 8–15 (Käbinite suguvõsa. Eraldi tutvustatakse Olev Käbinit, Johannes Käbinit, Ilo Käbinit, Toomas Käbinit, Mari Käbinit ja Tiit Käbinit.)
* [[Victoria Näripä]] &quot;Pärast uue Riigikogu valimisi peab erakonna asutamiseks olema vähemalt tuhat liiget&quot; Rahva Hääl 12. mai 1994, lk 2 (Erakonnaseadust kommenteerivad [[Tiit Made]], Tiit Käbin, [[Jaanus Raida]]l ja [[Illar Hallaste]].)
* &quot;Liberaaldemokraatidel oma fraktsioon&quot; Rahva Hääl, 3. november 1993, lk 3. (Esimees Tiit Käbin, aseesimees [[Jüri Põld (poliitik)|Jüri Põld]].)
* &quot;Pereheitmine Riigikogus jätkub&quot; Rahva Hääl, 9. november 1993, lk 1. (Registreeriti uus fraktsioon &quot;Liberaalid&quot;, esimees Tiit Käbin.)
* Toomas Sildam &quot;Veel politseiseaduse muutmisest&quot; Päevaleht, 26. veebruar 1993, lk 2. ([[Illar Hallaste]] ja Tiit Käbini arvamused.)
* [[Kalle Muuli]] &quot;Kassi-Käbini eelnõu jäi jälle pooleli&quot; Postimees, 21. november 1991, lk 1. (Johannes Kassi ja Tiit Käbini otsuseprojekti &quot;NSV Liidu kodanike staatusest Eesti Vabariigis&quot; arutelust ülemnõukogus.)
* Kalle Muuli &quot;Võitlus kodakondsusseaduse pärast: Ülo Nugis Edgar Savisaare vastu&quot; Postimees, 16. november 1991, lk 2. (Johannes Kassi ja Tiit Käbini otsuseprojekti &quot;NSV Liidu kodanike staatusest Eesti Vabariigis&quot; arutelust ülemnõukogus.)
* [[Rein Müllerson]] &quot;Ei saa naasta 1940. aasta Euroopasse&quot; Rahva Hääl, 29. november 1991, lk 2. (Intervjuu, küsitles [[Anneli Rõigas]]. Kommentaar Johannes Kassi ja Tiit Käbini esitatud otsuseprojektile, mis käsitles Nõukogude Liidu kodanike saatust Eesti Vabariigis.)
* Johannes Kass &quot;Kaalul on rahva õigus enesemääramisele&quot; Rahva Hääl, 13. november 1991, lk 2. (Kommentaar Johannes Kassi ja Tiit Käbini esitatud otsuseprojektile, mis käsitles Nõukogude Liidu kodanike saatust Eesti Vabariigis.)

{{Commonscat|Tiit Käbin}}
{{Head artiklid}}

{{JÄRJESTA:Käbin, Tiit}}
[[Kategooria:Eesti juristid]]
[[Kategooria:VII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmed]]
[[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]]
[[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]]
[[Kategooria:Põhiseaduse Assamblee liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1937]]
[[Kategooria:Surnud 2011]]</text>
      <sha1>dja89v9nev609jgy72bsk771ws9h6vh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tarmo Kruusimäe</title>
    <ns>0</ns>
    <id>240805</id>
    <revision>
      <id>7248772</id>
      <parentid>7072338</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T20:30:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248772</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9449" sha1="2gg325l96eesw3hguupi1cpg0h2gkd7" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Tarmo Kruusimäe
| pilt = Kruusimäe, Tarmo.IMG 20220423 132022.jpg
| amet = 
| ametiajaalgus = 
| ametiajalõpp = 
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| sünninimi = 
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1967|4|9}}
| sünnikoht = [[Tallinn]], Eesti
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] / [[Isamaaliit]] / [[Erakond Isamaa]] (1992–)
| abikaasa = 
| vanemad =
| lapsed =
| sugulased = 
| elukoht =
| alma_mater =[[Tallinna Juhkentali Kaubanduskool]] &lt;br/&gt; (kokandus, 1993) &lt;br/&gt; [[International University Audentes|Audentese Ülikool]] &lt;br/&gt; (2006–2009, rahvusvahelised suhted) &lt;br/&gt; [[Tallinna Tehnikaülikool]] &lt;br/&gt; (2009–, rahvusvahelised suhted)
| elukutse = 
| tegevusala = 
| autasud = 
| allkiri = 
}}

'''Tarmo Kruusimäe''' (Kojamees või Juhan Tiik;&lt;ref&gt;Margus Kiis, [https://www.postimees.ee/1487535/punk-kojamees-tuletab-end-onarhiliselt-meelde Punk-Kojamees tuletab end onarhiliselt meelde], Postimees, 20. juuli 2005.&lt;/ref&gt; sündinud [[9. aprill]]il [[1967]]) on eesti muusik ja poliitik, XIII ja XIV Riigikogu koosseisu liige.

Ta lõpetas 1992. aastal [[Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium]]i ja 1993. aastal [[Tallinna Juhkentali Kaubanduskool]]i [[kokk|kokana]]. Aastatel 2006–2009 õppis [[Audentese Ülikool]]is rahvusvahelisi suhteid, 2009. aastast on õppinud sama eriala [[Tallinna Tehnikaülikool]]is.

Aastatel 1993–2007 töötas Tallinna meelelahutus- ja toitlustusasutustes mänedžeri, vahetuse vanema, koka ja peakokana. 2007–2009 oli Eesti Noorsootöö Keskuse kodanikukasvatuse projektijuht ja 2010–2015 sama keskuse isamaalise kasvatuse nõunik.

== Muusika ja meelelahutustegevus ==
Aastatel 1982–2005 oli ta laulja ansamblites Tugev Tuul, ABS, [[Vanemõde]], Kojamees Inc., Fontaneros,&lt;ref&gt;[https://rateyourmusic.com/artist/kojamees Kojamees.] RYM.&lt;/ref&gt; alates 1985. aastast kuni 2007. aastani ansamblis [[Kulo]] (heliplaadid &quot;Kasatchok&quot; 1990, &quot;Lapsehoidja&quot; 1993, &quot;Suur pettus&quot; 1994, &quot;Onarhia&quot; 2005 ja &quot;Dysenteria&quot; 2006).&lt;ref&gt;[https://rateyourmusic.com/artist/kulo_f1 Kulo.] RYM&lt;/ref&gt;

Ta on mänginud basskitarri 1984. aastal [[Vennaskond (ansambel)|Vennaskonna]] esimeses koosseisus.

26. veebruaril 1994 oli ta [[Tallinna Linnahall]]is toimunud [[Eurolaul 1994|Eurolaulu]] kohalikest ekspertidest koostatud [[žürii]] liige.

2010. aasta sügishooajal osales ta telesaates &quot;[[Tantsud tähtedega]]&quot;.&lt;ref&gt;Mari-Leen Albers, [http://www.ohtuleht.ee/398824 Saatest lahkunud Tarmo Kruusimäe: elu läheb edasi!], Õhtuleht, 17. oktoober 2010.&lt;/ref&gt;

Ta tegutseb [[Kaitseliidu Tallinna malev]]a rokkansamblis [[Mustad Kolonelid]].

Ta on kirjutanud laule.

== Poliitiline tegevus ==
[[Pilt:Tarmo Kruusimäe, muusik ja poliitik (2024).jpg|pisi|Tarmo Kruusimäe 2024. aastal&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Jaan Künnap&lt;/small&gt;]]
Tarmo Kruusimäe on osalenud kõigil [[Eesti kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|KOV]] valimistel [[Tallinn]]a linnas aastast 1993, peamiselt [[Isamaa Erakond|Isamaa]] kandidaadina. [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta valimistel]] sai ta 2281 häält, [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta valimistel]] kogus ta 974 häält,&lt;ref name=&quot;tarmo&quot;&gt;[http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?id=10577&amp;otsi_ajaloost=Tarmo+Kruusim%C3%A4e Tarmo Kruusimäe.] Valimiste arhiiv.&lt;/ref&gt; [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta valimistel]] 477 häält.&lt;ref&gt;[https://www.tallinn.ee/et/media/310490 KOV VALIMISTULEMUSTE PROTOKOLL.] tallinn.ee&lt;/ref&gt; Tarmo Kruusimäe on [[Tallinna Linnavolikogu]] 10. koosseisu liige.&lt;ref&gt;[https://teele.tallinn.ee/units/1699/view Linnavolikogu 10. koosseis.] teele.tallinn.ee.&lt;/ref&gt;

[[Riigikogu valimised|Riigikogu valimistel]] on ta osalenud alates 1995. aastast peamiselt Isamaa ja Res Publica Liidu kandidaadina. [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] kogus ta 1188 häält ja [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] 1260 häält, kuid valituks ei osutunud. [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta valimistel]] kogus ta 1811 häält ning osutus valituks.&lt;ref name=&quot;tarmo&quot; /&gt;

2014. ja 2019. aastal sai Kruusimäe [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] valimistel vastavalt 657 ja 624 häält ega osutunud valituks.&lt;ref&gt;[http://www.vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=Tarmo%20Kruusim%C3%A4e Valimiste arhiiv, Tarmo Kruusimäe].&lt;/ref&gt;

Ta oli alates 1992. aastast [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] liige ja on alates 1995. aastast olnud selle järglaserakondade liige. Novembrist 2010 oli ta [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] rahvuslaste ühenduse esimees. 2010. aastast on ta Isamaa Erakonna juhatuse liige.&lt;ref name=&quot;isamaa&quot; /&gt;

2005–2017 oli ta [[Tallinna linnavolikogu]] ja [[Kristiine linnaosa]] halduskogu liige.

2012. aasta sügisel süüdistati teda seotuses kohalike [[Paremäärmuslus|paremäärmuslastega]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20210428195958/http://www.punamust.org/j/index.php/38-uncategorised/226-tarmo-kruusimaee-sotsiaalkeskusest-uelase12-ja-anarhistidest &quot;Tarmo Kruusimäe sotsiaalkeskusest Ülase 12 ja anarhistidest&quot;] PunaMust.org.&lt;/ref&gt;

Alates 2. juunist 2017 oli ta [[XIII Riigikogu]]s asendusliige&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20210428200008/https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/tarmo-kruusimae-asub-riigikogu-liikmeks/ Tarmo Kruusimäe asub Riigikogu liikmeks], Riigikogu, 1. juuni 2017.&lt;/ref&gt; ja alates 6. juunist 2017 [[Riigikogu majanduskomisjon|majanduskomisjoni]] liige.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20210428200008/https://m.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/kruusimae-saab-majanduskomisjoni-liikmeks/ Kruusimäe saab majanduskomisjoni liikmeks], Riigikogu, 6. juuni 2017.&lt;/ref&gt;

15. aprillil 2021 ilmus Kruusimäe Riigikogus toimunud arutelu &quot;Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035?&quot; ajal interneti vahendusel ekraanile, kuna oli registreerinud ennast küsimuse esitajaks. Arutelul osalejatele oli näha, et ta lamas voodis, e-sigaret käes ja taustamuusika oli valjult mängimas. Poliitik ei saanud aru, et oodatakse tema küsimust ning et kuvand tema olukorrast on ekraanil näha.&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/93202775/video-juba-jalle-suitsu-kimunud-kruusimae-looritab-riigikogu-puldis-tuntud-punkhitti-ja-lastelaulu/ Juba jälle! Suitsu kimunud Kruusimäe .......], [[Kroonika]], 21. aprill 2021.&lt;/ref&gt;

16. juunil 2021 esitas Kruusimäe Riigikogu istungil [[peaminister]] [[Kaja Kallas]]ele kaks küsimust korraga: &quot;Kas teil on häbi? Ja tõe huvides ......... kas teie nimi on Kaja Kallas?&quot;, väites hiljem, et tegu on hea Briti huumoriga ning et ta võitis kihlveoga just kasti õlut.&lt;ref&gt;[https://leht.postimees.ee/7274846/uulitsapoiste-kultuur-joudis-riigikokku/ Uulitsapoiste kultuur jõudis riigikokku], [[Postimees]], 18. juuni  2021&lt;/ref&gt;

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]] ([[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] linnaosad) 447 häält ning ei osutunud valituks.

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Kristiine linnaosa]]s, kogus 910 häält ning osutus valituks.&lt;ref&gt;{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}&lt;/ref&gt;

== Muu ühiskondlik tegevus ==
* 1994 Baltic Music Networki asutajaliige
* 2001–2013 MTÜ [[Jalgpallihaigla]] juhatuse liige
** juhatuse esimees 2006–2013
* 2009–2022 MTÜ [[Eesti Lipu Selts]]i juhatuse liige&lt;ref name=&quot;isamaa&quot;&gt;[https://www.inforegister.ee/372096-ID/ Tarmo Kruusimäe.] inforegister.ee&lt;/ref&gt;
** 2015 tegevjuht
* 2009 Eesti Linnade Liidu volikogu liige
* 2011 Eesti Demokraatlik-Rahvuslike Jõudude Koostöökoja koordinaator
* 2024 Tallinna Kultuurikatel SA nõukogu liige
* 2024 Tallinna Lauluväljak SA nõukogu liige&lt;ref name=&quot;isamaa&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* [http://www.naisteleht.ee/taxonomy/term/839 Linnakodanik Tarmo Kruusimäe alias Kojamees], Naisteleht, 30. jaanuar 2009
* [https://sky.ee/rockfm/elu-parast-riigikogu-tarmo-kruusimae-tootu-ja-ei-saa-tootukassast-isegi-toetust Tarmo Kruusimäe on töötu ja ei saa Töötukassast isegi toetust.] sky.ee, 5. juuli 2023
* [https://elu24.postimees.ee/8044549/meeste-tuli-naine-sekka-tarmo-kruusimae-astus-ebasundsa-kommentaariga-ambrisse-nouame-avalikku-vabandust Tarmo Kruusimäe astus ebasündsa kommentaariga ämbrisse: nõuame avalikku vabandust!] elu24.postimees.ee, 22. juuni 2024

{{JÄRJESTA:Kruusimäe, Tarmo}}
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:Eesti basskitarristid]]
[[Kategooria:Eesti kokad]]
[[Kategooria:Isamaa Erakonna poliitikud]]
[[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1967]]</text>
      <sha1>2gg325l96eesw3hguupi1cpg0h2gkd7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Toomas Luman</title>
    <ns>0</ns>
    <id>241578</id>
    <revision>
      <id>7248773</id>
      <parentid>7210410</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T20:33:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-53859-09</username>
        <id>239136</id>
      </contributor>
      <comment>/* Isiklikku */</comment>
      <origin>7248773</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9994" sha1="mwkc5sn2eva8g6uarewwu2eq5f8c25s" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=juuni}}
[[Pilt:Luman, Toomas.IMG_9493.JPG|pisi|Toomas Luman esinemas IRL-i hariduskonverentsil 24. augustil 2012]]
'''Toomas Luman''' (sündinud [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1959]]) on [[Eesti]] [[ettevõtja]], ehitusfirma [[Nordecon]] üks põhiomanikke ja endine [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja]] juhatuse esimees.

Luman on ka [[Eesti Energia]] nõukogu liige ja [[Eesti Põlevkivi]] nõukogu esimees.

== Elukäik ==
1977. aastal lõpetas Luman [[Tallinna 1. keskkool]]i (nüüdne Gustav Adolfi gümnaasium) ning 1982. aastal [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] (nüüdne Tallinna Tehnikaülikool) tööstuse ja tsiviilehituse eriala. Ülikooli ajal osales ta [[Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev]]a tegevuses. 1994–1995 läbis ta LIFIM – Majandusinstituudi juhtide täienduskursused.

1983–1986 oli Luman [[tootmiskoondis]]e [[Eesti Taara]] asedirektor. Sellest ettevõttest kujunes ehitusmaterjalide hulgimüüja [[Espak]].

1986. aastal sai Luman juhatajaks ettevõttes EKE MRK, mis loodi [[Eesti Kolhoosiehitus]]e süsteemis ehitustegevuseks [[Karjala]]s. Pärast Lumani lahkumist 1989. aastal sai juhiks [[Toomas Annus]], kes koos teiste tegevjuhtidega firma erastas ning kasvatas ehitusfirmaks [[Merko Ehitus]].

1989. aastal asus Luman ametisse SRV Eesti Ehituse, hilisema OÜ [[Eesti Ehitus]] peadirektorina. Algselt oli see SRV International Oy tütarettevõte, kuid Luman veenis tolle juhti Ilppo Kokkilat müüma tütarettevõtte 1996. aastal tolle tegevjuhtidele. 1993. aastast oli Luman ka EE Grupi peadirektor.

Lumani juhipositsioon Eesti Kaubandus-Tööstuskojas sai alguse 1994. aastal, kui 19 ettevõtet rajasid Tallinna Kaubamaja erastamiseks E-Investeeringute ASi, mida asus juhtima Luman. Pärast esimest aastat asejuhatajana on ta olnud Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees 1995. aastast tänini. Juba enne seda oli Luman Rahvusvaheliste Ettevõtete Eesti Liidu juhatuse esimees.

Pikka aega olid Lumanil tihedad sidemed Vene ettevõtlusega. 1994. aastaks jõudis SRV Eesti Ehituse aastakäive 95 miljonini kroonini, sellest ligi pool saadi Venemaal ohvitserikülasid ehitades. 1996. aastaks kasvas käive 200 miljoni kroonini, umbes 40% sellest tuli Vene pankade renoveerimisest ja eramurajooni rajamisest Moskva lähedal. Hiljem remontis ettevõte Kremlit Mercata Trading Ltd alltöövõtjana. Nüüdseks on Eesti Ehitus siiski Venemaal ehitamisest loobunud.

1998 sai Lumanist ASi Eesti Energia nõukogu liige, 1999 ASi Eesti Põlevkivi nõukogu liige. 2005. aastast on ta ASi Eesti Põlevkivi nõukogu esimees. 1999–2001 oli Luman ka [[Eesti Erastamisagentuur]]i nõukogu liige.

2002. aastal loobus Luman OÜ Eesti Ehitus juhatuse esimehe kohast ja asus ASi Eesti Ehitus nõukogu esimeheks.

Kui Eesti Ehitus 2006. aastal [[Tallinna börs]]ile läks, hinnati Toomas Lumani varandust 600 miljonile kroonile.

==Ühiskondlik tegevus==
Luman võtab sageli sõna ajakirjanduses ühiskonna, majanduse ja poliitika teemadel. Ta on avaldanud seisukohta, et Eestil ei õnnestu kunagi Venemaaga suhteid lõplikult klaarida, kuna Venemaa ei pea seda kasulikuks. Samuti on ta kritiseerinud erasektori toetamist majanduskriisis: &quot;Eks nutavad ja halavad rohkem need, kes on ise teinud äärmiselt rumalaid finantsmajanduslikke otsuseid, võtnud ülemääraseid riske, ei suuda enam oma kohustusi täita – nüüd on justkui keegi teine süüdi. Et tulgu valitsus ja tehku midagi. Valitsus ei peaks ettevõtjate lollusi kinni maksma!&quot;

Toomas Luman on pikka aega teinud heategevust. Eesti Ehituse kontsern on ligi 20 aastat spondeerinud Nõmme Erakooli. Samuti on kümme aastat toetatud Tallinna Tehnikaülikooli ning igal aastal antakse Nordeconi stipendiume TTÜ doktori- ja bakalaureuseõppe üliõpilastele.

Luman rahastab 75 000 krooni suurust [[noore teadlase preemia]]t, mille Vabariigi Presidendi kultuurirahastu annab kord aastas noorele Eesti teadlasele, kes teeb uurimistööd Eesti või välismaa kõrgkooli või teadusasutuse juures. Kandideerijal peab olema doktorikraad. Preemia saaja valib välja kultuurirahastu nõukogu.

1996. aastal loobus Luman talle pakutud teede- ja sideministri kohast.

Reservväelasena läbis Luman 2005. aastal kõrgemad riigikaitsekursused, ta on [[major]]. Augustis 2018 sai ta ajutiselt [[Kolonelleitnant|kolonelleitnandi]] auastme, et kandideerida rahvusvahelise NATO riikide reservohvitseride ühenduse (CIOR) eesistujaks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/851827/toomas-luman-sai-kolonelleitnandi-auastme Toomas Luman sai kolonelleitnandi auastme], ERR, 6. august 2018.&lt;/ref&gt; 16. juunil 2022 sai ta kolonelleitnandiks. 

Ta on [[Uus-Meremaa]] [[aukonsul]] Eesti Vabariigis ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i kuratooriumi esimees, [[Baltic Development Forum]]i konsultatiivnõukogu liige, [[Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu]] nõukogu liige, [[Teadus- ja Arendusnõukogu]] liige, [[Nõmme Erahariduse SA]] nõukogu esimees ning [[Riigikaitse Edendamise SA]] nõukogu esimees.

==Isiklikku==
2007. aastal kirjutas Õhtuleht, et Luman aitas oma pojal Jan Lumanil pääseda Tallinna Tehnikaülikoolis inglise keele eksamile, ehkki tol olid täitmata vajalikud nõuded. Toomas Luman kasutas [[telefoniõigus]]t ja helistas õppeprorektor [[Jakob Kübarsepp|Jakob Kübarsepale]], kes omakorda võttis ühendust keeltekeskuse juhatajaga.{{lisa viide}}

[[Rein Kilk|Rein Kilgi]] hinnangul on Lumanile omane autoritaarne juhtimisstiil, ta on sihikindel inimene ja domineeriv juht. &quot;Rääkides temaga ka eraviisiliselt ükskõik millisel teemal, on jutu sisse rohkemat kui &quot;jah&quot; või &quot;ei&quot; poetada raske, sest 95 protsenti vestlusest on kindlasti Lumani sõnavõtt,&quot; iseloomustab Kilk.{{lisa viide}}

Lumanil on suur kogu Eesti kunsti, sealhulgas [[Richard Uutmaa]] maale.{{lisa viide}} Tema hobid on mäesuusatamine, turism ja mootorjahid ning ta on [[Tallinna Jahtklubi]] kommodoor.{{lisa viide}}

Ta valdab eesti, vene, soome ja inglise keelt.

Toomas Luman-il on kolm poega. Tema vend [[Tõnu Luman]] on mudellendur ja füüsik, vennapoeg [[Tiit Luman]] on automudelisportlane ja ettevõtja.

==Tunnustus==
* 1998 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]
* 2000 – [[Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni Suur Teeneterist tähega]] &lt;ref name=&quot;president.ee&quot; /&gt;
* 2001 – [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]
* 2001 – [[Prantsuse Vabariigi Auleegioni ordeni ohvitseririst]] &lt;ref name=&quot;president.ee&quot; /&gt;
* 2001 – [[Soome Valge Roosi Rüütelkonna komandöririst]] &lt;ref name=&quot;president.ee&quot; /&gt;
* 2002 – [[Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst]] &lt;ref name=&quot;president.ee&quot; /&gt;
* 2002 – [[Norra Kuningliku Teeneteordeni komandöririst tähega]] &lt;ref name=&quot;president.ee&quot; /&gt;
* 2004 – [[Itaalia Vabariigi Teeneteordeni komandöririst]] &lt;ref name=&quot;president.ee&quot; /&gt;
* 2004 – [[Leedu Suurvürst Gediminase ordeni komandöri suurrist]] &lt;ref name=&quot;president.ee&quot; /&gt;
* 2006 – [[Valgetähe I klassi teenetemärk]]
* 2006 – [[Estonian Business School]]i [[Aasta ärijuht|aasta ärijuhi]] auhind
* 2007 – [[Hispaania Teeneteordeni komandöririst]] &lt;ref name=&quot;president.ee&quot; /&gt;
* 2008 – [[Belgia Kuningriigi Leopold II ordeni suurohvitser]] &lt;ref name=&quot;president.ee&quot; /&gt;
* 2008 – [[Madalmaade Oranje-Nassau ordeni suurohvitser]] &lt;ref name=&quot;president.ee&quot; /&gt;
* 2011 – [[Rootsi Kuningliku Põhjatähe III klassi orden]] &lt;ref name=&quot;president.ee&quot; /&gt;
* [[Kreeka Grand Commander of the Order of the Phoenix]] &lt;ref name=&quot;president.ee&quot; /&gt;
* [[Malta Vabariigi Rahvusliku Teeneteordeni Kavaleri Rist]] &lt;ref name=&quot;nordiccontractors&quot; /&gt;
* 2020 – Välisministeeriumi teeneterist&lt;ref&gt;Sven Randlaid. [https://www.postimees.ee/6904974/galerii-valisministeerium-andis-esmakordselt-valja-teeneteristid Galerii ⟩ Välisministeerium andis esmakordselt välja teeneteristid] Postimees.ee, 20.02.2020.&lt;/ref&gt;
* 2026 – [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi IV klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609927379/president-tunnustab-teenetemargiga-203-inimest &quot;President tunnustab teenetemärgiga 203 inimest&quot;] ERR, 30. jaanuar 2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;president.ee&quot;&gt;[https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid president.ee: Välisriigi antud teenetemärgid]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nordiccontractors&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://nordiccontractors.com/ettevottest/toomas-luman/ |pealkiri=nordiccontractors.com: Toomas Luman |vaadatud=2023-06-16 |arhiivimisaeg=2023-06-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230616124936/https://nordiccontractors.com/ettevottest/toomas-luman/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[[Peeter Raidla]], [[Annika Matson]] [http://www.aripaev.ee/3211/uud_uudidx_321103.html &quot;Toomas Luman – sündinud kapitalist läheb börsile&quot;] Äripäev, 5. mai 2006
*[[Toivo Tänavsuu]] [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/27680699 &quot;Toomas Luman: nutavad ja halavad vaid rumalad!&quot;] Eesti Ekspress, 28. august 2008 (intervjuu)
*[[Riina Kallas]] [http://www.epl.ee/artikkel/466435 &quot;Toomas Luman: kõige tähtsam on euro!&quot;] Eesti Päevaleht, 23. aprill 2009
*[[Paavo Kangur]] [http://www.kroonika.ee/index.php?id=13002 &quot;Miljardimees Toomas Luman&quot;] Kroonika, 9. september 2008
*[http://www.ohtuleht.ee/233243 &quot;Toomas Luman aitas telefoniõigust kasutades poja eksamile&quot;] SL Õhtuleht, 7. juuni 2007
*[https://www.delfi.ee/artikkel/36002349 &quot;Toomas Luman on suunanud heategevusse ligi 50 miljonit krooni&quot;] Delfi, 3. detsember 2010

{{JÄRJESTA:Luman, Toomas}}
[[Kategooria:Eesti ettevõtjad]]
[[Kategooria:Eesti ehitusettevõtjad]]
[[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Valgetähe I klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Kotkaristi IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Auleegioni ohvitserid]]
[[Kategooria:Sündinud 1959]]</text>
      <sha1>mwkc5sn2eva8g6uarewwu2eq5f8c25s</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248788</id>
      <parentid>7248773</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T20:45:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-53859-09</username>
        <id>239136</id>
      </contributor>
      <origin>7248788</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10068" sha1="d9g9sijdzcnj9vdy7837pwfz2jxlxvp" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=juuni}}
[[Pilt:Luman, Toomas.IMG_9493.JPG|pisi|Toomas Luman esinemas IRL-i hariduskonverentsil 24. augustil 2012]]
'''Toomas Luman''' (sündinud [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1959]]) on [[Eesti]] [[ettevõtja]], ehitusfirma [[Nordecon]] üks põhiomanikke ja endine [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja]] juhatuse esimees.

Luman on olnud ka [[Eesti Energia]] nõukogu liige ja [[Eesti Põlevkivi]] nõukogu esimees.

== Elukäik ==
1977. aastal lõpetas Luman [[Tallinna 1. keskkool]]i (nüüdne Gustav Adolfi gümnaasium) ning 1982. aastal [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] (nüüdne Tallinna Tehnikaülikool) tööstuse ja tsiviilehituse eriala. Ülikooli ajal osales ta [[Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev]]a tegevuses. 1994–1995 läbis ta LIFIM – Majandusinstituudi juhtide täienduskursused Soomes.

1983–1986 oli Luman [[tootmiskoondis]]e [[Eesti Taara]] asedirektor. Sellest ettevõttest kujunes ehitusmaterjalide hulgimüüja [[Espak]].

1986. aastal sai Luman juhatajaks ettevõttes EKE MRK, mis loodi [[Eesti Kolhoosiehitus]]e süsteemis ehitustegevuseks [[Karjala]]s. Pärast Lumani lahkumist 1989. aastal sai juhiks [[Toomas Annus]], kes koos teiste tegevjuhtidega firma erastas ning kasvatas ehitusfirmaks [[Merko Ehitus]].

1989. aastal asus Luman ametisse SRV Eesti Ehituse, hilisema OÜ [[Eesti Ehitus]] peadirektorina. Algselt oli see SRV International Oy tütarettevõte, kuid Luman veenis tolle juhti Ilppo Kokkilat müüma tütarettevõtte 1996. aastal tolle tegevjuhtidele. 1993. aastast oli Luman ka EE Grupi peadirektor.

Lumani juhipositsioon Eesti Kaubandus-Tööstuskojas sai alguse 1994. aastal, kui 19 ettevõtet rajasid Tallinna Kaubamaja erastamiseks E-Investeeringute ASi, mida asus juhtima Luman. Pärast esimest aastat asejuhatajana on ta olnud Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees 1995. aastast kuni 2025 aasta 15. septembrini. Juba enne seda oli Luman Rahvusvaheliste Ettevõtete Eesti Liidu juhatuse esimees.

Pikka aega olid Lumanil tihedad sidemed Vene ettevõtlusega. 1994. aastaks jõudis SRV Eesti Ehituse aastakäive 95 miljonini kroonini, sellest ligi pool saadi Venemaal ohvitserikülasid ehitades. 1996. aastaks kasvas käive 200 miljoni kroonini, umbes 40% sellest tuli Vene pankade renoveerimisest ja eramurajooni rajamisest Moskva lähedal. Hiljem remontis ettevõte Kremlit Mercata Trading Ltd alltöövõtjana.

1998 sai Lumanist ASi Eesti Energia nõukogu liige, 1999 ASi Eesti Põlevkivi nõukogu liige. 2005. aastast kuni 2011. aastani oli ta ASi Eesti Põlevkivi nõukogu esimees. 1999–2001 oli Luman ka [[Eesti Erastamisagentuur]]i nõukogu liige.

2002. aastal loobus Luman OÜ Eesti Ehitus juhatuse esimehe kohast ja asus ASi Eesti Ehitus nõukogu esimeheks.

Kui Eesti Ehitus 2006. aastal [[Tallinna börs]]ile läks, hinnati Toomas Lumani varandust 600 miljonile kroonile.

==Ühiskondlik tegevus==
Luman võtab sageli sõna ajakirjanduses ühiskonna, majanduse ja poliitika teemadel. Ta on avaldanud seisukohta, et Eestil ei õnnestu kunagi Venemaaga suhteid lõplikult klaarida, kuna Venemaa ei pea seda kasulikuks. Samuti on ta kritiseerinud erasektori toetamist majanduskriisis: &quot;Eks nutavad ja halavad rohkem need, kes on ise teinud äärmiselt rumalaid finantsmajanduslikke otsuseid, võtnud ülemääraseid riske, ei suuda enam oma kohustusi täita – nüüd on justkui keegi teine süüdi. Et tulgu valitsus ja tehku midagi. Valitsus ei peaks ettevõtjate lollusi kinni maksma!&quot;

Toomas Luman on pikka aega teinud heategevust. Nordeconi kontsern on enam kui 30 aastat spondeerinud Nõmme Erakooli. Samuti on üle viieteistkümne aasta toetatud Tallinna Tehnikaülikooli ning igal aastal antakse Nordeconi stipendiume TTÜ doktori- ja bakalaureuseõppe üliõpilastele.

Luman asutas ja tahastas kümme aastat 75 000 krooni suurust [[noore teadlase preemia]]t, mille Vabariigi Presidendi kultuurirahastu annab kord aastas noorele Eesti teadlasele, kes teeb uurimistööd Eesti või välismaa kõrgkooli või teadusasutuse juures. Kandideerijal peab olema doktorikraad. Preemia saaja valib välja kultuurirahastu nõukogu.

1995. aastal loobus Luman talle pakutud teede- ja sideministri kohast.

Reservväelasena läbis Luman 2005. aastal kõrgemad riigikaitsekursused, ta on [[major|kolonelleitnant]]. Augustis 2018 sai ta ajutiselt [[Kolonelleitnant|kolonelleitnandi]] auastme, et kandideerida rahvusvahelise NATO riikide reservohvitseride ühenduse (CIOR) Presidendiks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/851827/toomas-luman-sai-kolonelleitnandi-auastme Toomas Luman sai kolonelleitnandi auastme], ERR, 6. august 2018.&lt;/ref&gt; 16. juunil 2022 sai ta kolonelleitnandiks. 

Ta on olnud [[Uus-Meremaa]] [[aukonsul]] Eesti Vabariigis ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i kuratooriumi esimees, [[Baltic Development Forum]]i konsultatiivnõukogu liige, [[Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu]] nõukogu liige, [[Teadus- ja Arendusnõukogu]] liige. Ta on [[Nõmme Erahariduse SA]] nõukogu esimees ning [[Riigikaitse Edendamise SA]] nõukogu esimees.

==Isiklikku==
2007. aastal kirjutas Õhtuleht, et Luman aitas oma pojal Jan Lumanil pääseda Tallinna Tehnikaülikoolis inglise keele eksamile, ehkki tol olid täitmata vajalikud nõuded. Toomas Luman kasutas [[telefoniõigus]]t ja helistas õppeprorektor [[Jakob Kübarsepp|Jakob Kübarsepale]], kes omakorda võttis ühendust keeltekeskuse juhatajaga.{{lisa viide}}

[[Rein Kilk|Rein Kilgi]] hinnangul on Lumanile omane autoritaarne juhtimisstiil, ta on sihikindel inimene ja domineeriv juht. &quot;Rääkides temaga ka eraviisiliselt ükskõik millisel teemal, on jutu sisse rohkemat kui &quot;jah&quot; või &quot;ei&quot; poetada raske, sest 95 protsenti vestlusest on kindlasti Lumani sõnavõtt,&quot; iseloomustab Kilk.{{lisa viide}}

Lumanil on suur kogu Eesti kunsti, sealhulgas [[Richard Uutmaa]] maale.{{lisa viide}} Tema hobid on mäesuusatamine, turism ja mootorjahid ning ta oli kaheksa aastat [[Tallinna Jahtklubi]] kommodoor.{{lisa viide}}

Ta valdab eesti, vene, soome ja inglise keelt.

Toomas Luman-il on kolm poega. Tema vend [[Tõnu Luman]] on mudellendur ja füüsik, vennapoeg [[Tiit Luman]] on automudelisportlane ja ettevõtja.

==Tunnustus==
* 1998 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]
* 2000 – [[Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni Suur Teeneterist tähega]] &lt;ref name=&quot;president.ee&quot; /&gt;
* 2001 – [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]
* 2001 – [[Prantsuse Vabariigi Auleegioni ordeni ohvitseririst]] &lt;ref name=&quot;president.ee&quot; /&gt;
* 2001 – [[Soome Valge Roosi Rüütelkonna komandöririst]] &lt;ref name=&quot;president.ee&quot; /&gt;
* 2002 – [[Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst]] &lt;ref name=&quot;president.ee&quot; /&gt;
* 2002 – [[Norra Kuningliku Teeneteordeni komandöririst tähega]] &lt;ref name=&quot;president.ee&quot; /&gt;
* 2004 – [[Itaalia Vabariigi Teeneteordeni komandöririst]] &lt;ref name=&quot;president.ee&quot; /&gt;
* 2004 – [[Leedu Suurvürst Gediminase ordeni komandöri suurrist]] &lt;ref name=&quot;president.ee&quot; /&gt;
* 2006 – [[Valgetähe I klassi teenetemärk]]
* 2006 – [[Estonian Business School]]i [[Aasta ärijuht|aasta ärijuhi]] auhind
* 2007 – [[Hispaania Teeneteordeni komandöririst]] &lt;ref name=&quot;president.ee&quot; /&gt;
* 2008 – [[Belgia Kuningriigi Leopold II ordeni suurohvitser]] &lt;ref name=&quot;president.ee&quot; /&gt;
* 2008 – [[Madalmaade Oranje-Nassau ordeni suurohvitser]] &lt;ref name=&quot;president.ee&quot; /&gt;
* 2011 – [[Rootsi Kuningliku Põhjatähe III klassi orden]] &lt;ref name=&quot;president.ee&quot; /&gt;
* [[Kreeka Grand Commander of the Order of the Phoenix]] &lt;ref name=&quot;president.ee&quot; /&gt;
* [[Malta Vabariigi Rahvusliku Teeneteordeni Kavaleri Rist]] &lt;ref name=&quot;nordiccontractors&quot; /&gt;
* 2020 – Välisministeeriumi teeneterist&lt;ref&gt;Sven Randlaid. [https://www.postimees.ee/6904974/galerii-valisministeerium-andis-esmakordselt-valja-teeneteristid Galerii ⟩ Välisministeerium andis esmakordselt välja teeneteristid] Postimees.ee, 20.02.2020.&lt;/ref&gt;
* 2026 – [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi IV klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609927379/president-tunnustab-teenetemargiga-203-inimest &quot;President tunnustab teenetemärgiga 203 inimest&quot;] ERR, 30. jaanuar 2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;president.ee&quot;&gt;[https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid president.ee: Välisriigi antud teenetemärgid]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nordiccontractors&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://nordiccontractors.com/ettevottest/toomas-luman/ |pealkiri=nordiccontractors.com: Toomas Luman |vaadatud=2023-06-16 |arhiivimisaeg=2023-06-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230616124936/https://nordiccontractors.com/ettevottest/toomas-luman/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[[Peeter Raidla]], [[Annika Matson]] [http://www.aripaev.ee/3211/uud_uudidx_321103.html &quot;Toomas Luman – sündinud kapitalist läheb börsile&quot;] Äripäev, 5. mai 2006
*[[Toivo Tänavsuu]] [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/27680699 &quot;Toomas Luman: nutavad ja halavad vaid rumalad!&quot;] Eesti Ekspress, 28. august 2008 (intervjuu)
*[[Riina Kallas]] [http://www.epl.ee/artikkel/466435 &quot;Toomas Luman: kõige tähtsam on euro!&quot;] Eesti Päevaleht, 23. aprill 2009
*[[Paavo Kangur]] [http://www.kroonika.ee/index.php?id=13002 &quot;Miljardimees Toomas Luman&quot;] Kroonika, 9. september 2008
*[http://www.ohtuleht.ee/233243 &quot;Toomas Luman aitas telefoniõigust kasutades poja eksamile&quot;] SL Õhtuleht, 7. juuni 2007
*[https://www.delfi.ee/artikkel/36002349 &quot;Toomas Luman on suunanud heategevusse ligi 50 miljonit krooni&quot;] Delfi, 3. detsember 2010

{{JÄRJESTA:Luman, Toomas}}
[[Kategooria:Eesti ettevõtjad]]
[[Kategooria:Eesti ehitusettevõtjad]]
[[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Valgetähe I klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Kotkaristi IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Auleegioni ohvitserid]]
[[Kategooria:Sündinud 1959]]</text>
      <sha1>d9g9sijdzcnj9vdy7837pwfz2jxlxvp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Vikiprojekt Kultuuripärand/Narva-Jõesuu kultuurimälestised</title>
    <ns>4</ns>
    <id>244736</id>
    <revision>
      <id>7248726</id>
      <parentid>6805168</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T19:27:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Link</comment>
      <origin>7248726</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22175" sha1="fmgfqwx6ko7eoqq29vl525r9bhmxpu6" xml:space="preserve">{{Commonsi kategooria|Cultural heritage monuments in Ida-Viru County}}
{{KRR päis|maakond=Ida-Viru maakond|omavalitsus=Narva-Jõesuu|region-iso=EE-44}}
&lt;!-- Loend loodi 2011-04-20 05:35:41. Lisati 96 kirjet. --&gt;

{{KRR rida
| number=28769
| nimi=Elamu
| liik=ehitismälestis
| aadress=Nurme tn 33
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=59.4500049976
| EW=28.02741454
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=27508
| nimi=[[Narva-Jõesuu sanatoorium]]
| liik=ehitismälestis
| aadress=Aia tn 3
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=59.4624467358
| EW=28.0366243353
| pilt= Narva-Jõesuu sanatoorium.jpg
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=27106
| nimi=Vabadussõja mälestussammas
| liik=ajaloomälestis
| aadress=J. Poska tn, Narva-Jõesuu kalmistu
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=59.4533184961
| EW=28.0727925694
| pilt= Narva Jõesuu Vabadussõja mälestussammas kalmistul.jpg
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22996
| nimi=Kroonlühter, 19/20.saj. (pronks, klaas, kristall)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22995
| nimi=Ikoon &quot;Kõikide Kurbade Rõõmu Jumalaema&quot; kopikatega kappraamistuses, 19.saj. II pool (segatehnika; puit)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22994
| nimi=Ikoon &quot;Aleksander Nevski&quot;, 19.saj. II pool (tempera,puit)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva- Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22993
| nimi=Tornikell, Orlovi tehas, 1900 (pronks)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22992
| nimi=Tornikell, 20.saj. I pool (pronks)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22991
| nimi=Tornikell, 19.saj. II pool (pronks)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22990
| nimi=Seitsmikküünlajalg, 20.saj. I pool (messing)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22989
| nimi=Rist (aujärjetagune), 19.saj. II pool (plekk, õlivärv)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22988
| nimi=Rist, 19.saj. II pool (puit, õlivärv)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22987
| nimi=Rist (aujärjepealne), 19.saj. II pool (messing, email)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22986
| nimi=Rist (aujärjepealne), 19.saj. II pool (messing)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22985
| nimi=Ripplamp, 20.saj. I pool (messing)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22984
| nimi=Ripplamp, 19/20.saj. (messing)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22983
| nimi=Ripplamp, 19/20.saj. (messing)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22982
| nimi=Ripplamp,19.saj. II pool (messing)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22981
| nimi=Ripplamp, 19.saj. II pool (messing, hõbetatud)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22980
| nimi=Ripplamp, 19.saj. II pool (messing)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22979
| nimi=Põrandalühter, 19/20.saj. (messing)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22978
| nimi=Põrandalühter, 19/20.saj. (messing)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22977
| nimi=Põrandalühter, 19/20.saj. (messing)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22976
| nimi=Kuuraamat (detsember), Moskva, 1758 (trükis)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22975
| nimi=Kuuraamat (november), Moskva, 1758 (trükis)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22974
| nimi=Kuuraamat (oktoober), Moskva, 1758 (trükis)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22973
| nimi=Kuuraamat (juuni), Moskva, 1758 (trükis)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22972
| nimi=Kuuraamat (mai), Moskva, 1758 (trükis)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22971
| nimi=Kuuraamat (aprill), Moskva, 1758 (trükis)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22970
| nimi=Kuuraamat (veebruar), Moskva, 1758 (trükis)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22969
| nimi=Kuuraamat (jaanuar), Moskva, 1758 (trükis)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22968
| nimi=Evangeelium (talituste), Moskva 1889 (trükis, messingkate)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22967
| nimi=Kristuse surikuju, 19/20.saj. (tekstiil, õli, lõuend)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22966
| nimi=Kirikulipp Ülestõusmise-Nikolai Imetegija kujutisega, 19.saj. (õli, lõuend, tekstiil)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22965
| nimi=Kirikulipp Kristuse ristimise-Kaasani Jumalaema kujutisega, 19.saj. (õli, lõuend, tekstiil)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22964
| nimi=Ristimistarvete kastike, Moskva töö, 19.saj. II pool (messing, klaas)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22963
| nimi=Täheke, 19/20.saj. (messing, hõbetatud)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22962
| nimi=Taldrik, 19.saj. II pool (messing, hõbetatud)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22961
| nimi=Taldrik, 19.saj. II pool (messing, hõbetatud)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22960
| nimi=Diskos, 19/20.saj. (messing, hõbetatud)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22959
| nimi=Annisäiliti, 19.saj. (messing, hõbetatud)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22958
| nimi=Ikoon &quot;Ülestõusmine kaheteistkümne pühaga&quot;, 19.saj. II pool (õli, puit)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22957
| nimi=Ikoon &quot;Vürst Vladimir&quot; kappraamistuses, 19/20.saj. (õli, puit)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22956
| nimi=Ikoon &quot;Valitud pühakud&quot;, 19/20.saj. (õli, puit)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22955
| nimi=Ikoon &quot;Uglitsi Feodossi&quot;, 19.saj. II pool (õli, puit, messing)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22954
| nimi=Ikoon &quot;Tihvini Jumalaema&quot;, 19.saj. II pool (õli, puit, messing)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22953
| nimi=Ikoon &quot;Taevaminemine&quot;, 19.saj. II pool (õli, puit)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22952
| nimi=Ikoon &quot;Smolenski Jumalaema nelja pühakuga&quot;, 19.saj. II pool (õli, puit)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22951
| nimi=Ikoon &quot;Püha Triifon hobusel&quot;, 19.saj. II pool (tempera, puit, messing)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22950
| nimi=Ikoon &quot;Püha Panteleimon&quot;, 19.saj. II pool (õli, puit, messing)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22949
| nimi=Ikoon &quot;Kristus Kõigevalitseja&quot;, 19/20.saj. (õli, puit, messing)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22948
| nimi=Ikoon &quot;Nikolai Imetegija&quot;, 19.saj. II pool (õli, puit, messing)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22947
| nimi=Ikoon &quot;Nikolai Imetegija&quot;, 19.saj. (õli, puit, messing)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22946
| nimi=Ikoon &quot;Nikolai Imetegija nelja pühakuga&quot;, 19.saj. II pool (tempera, õli, puit)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22945
| nimi=Ikoon &quot;Nikolai Imetegija kuueteistkümne stseeniga elust&quot;, 19.saj. (õli, puit)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22944
| nimi=Ikoon &quot;Nikolai Imetegija kahe pühakuga&quot;, 19.saj. II pool (tempera, õli, puit)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22943
| nimi=Ikoon &quot;Maarja kuulutus&quot;, 19.saj. II pool (õli, puit)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22942
| nimi=Ikoon &quot;Kõikide Kurbade Rõõmu Jumalaema&quot;, 19.saj. II pool (õli, puit)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22941
| nimi=Ikoon &quot;Kristuse käteloominguta kuju&quot;, 20.saj. (õli, puit)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22940
| nimi=Ikoon &quot;Kristuse templisse toomine&quot;, 19.saj. II pool (õli, lõuend)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22939
| nimi=Ikoon &quot;Kristus Kõigevalitseja&quot;, 19.saj. II pool (õli, puit)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22938
| nimi=Ikoon &quot;Kristus Kõigevalitseja&quot;, 19.saj. II pool (õli, puit, messing)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22937
| nimi=Ikoon &quot;Kaasani Jumalaema&quot;, 19.saj. II pool (õli, puit, vask, hõbetatud)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22936
| nimi=Ikoon &quot;Kaasani Jumalaema&quot;, 19.saj. II pool (tempera, puit)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22935
| nimi=Ikoon &quot;Kaasani Jumalaema&quot;, 19.saj. I pool (õli, puit, messing, hõbetatud)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22934
| nimi=Ikoon &quot;Kaasani Jumalaema&quot;, 19.saj. I pool (õli, puit)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22933
| nimi=Ikoon &quot;Kaasani Jumalaema&quot; kappraamistuses, 19/20.saj. (õli, puit)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22932
| nimi=Ikoon &quot;Jumalaema templisse viimine&quot;, 19.saj. II pool (õli, puit, messing)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22931
| nimi=Ikoon &quot;Jumalaema Kristuse tähisega ja viie pühakuga&quot;, 19.saj. II pool (tempera, puit, messing)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22930
| nimi=Ikoon &quot;Jumalaema Iberioni kuju&quot;, 19.saj. II pool (õli, puit, messing)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22929
| nimi=Ikoon &quot;Jumalaema - põlematu põõsas&quot;, 19.saj. II pool (õli, puit, messing)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22928
| nimi=Ikoon &quot;Egiptuse vaga Maria&quot;, 19.saj. II pool (õli, puit)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22927
| nimi=Ikoon &quot;Egiptuse Maria&quot;, 19.saj. II pool (õli, puit)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22926
| nimi=Ikoon &quot;Püha Maria, apostel Paulus ja Jevdokia&quot;, 19/20.saj. (õli, lõuend, puit)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22925
| nimi=Ikoon &quot;Apostel Paulus ja püha Anastassia&quot;, 19/20.saj. (õli, puit)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22924
| nimi=Ikoon &quot;Vürst Vladimir&quot; ikonostaasil, 19.saj. (õli, puit)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22923
| nimi=Ikoon &quot;Kristuse sündimine&quot; ikonostaasil, 19.saj. (õli, puit)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22922
| nimi=Ikoon &quot;Kristus Kõigevalitseja&quot; ikonostaasil, 19.saj. (õli, puit)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22921
| nimi=Ikoon &quot;Ingel Kaasani Jumalaema kujutisega&quot; ikonostaasil, 19/20.saj. (õli, puit)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22920
| nimi=Ikoon &quot;Evangelist Luukas&quot; ikonostaasi väravatel, 19/20.saj. (õli, puit)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22919
| nimi=Ikoon &quot;Esidiakon Stefanos&quot; ikonostaasil, 19/20.saj. (õli, puit)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22918
| nimi=Ikoon &quot;Aleksander Nevski&quot; ikonostaasil, 19.saj. (õli, puit)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22917
| nimi=Ikoon &quot;Peaingel Gabriel&quot; ikonostaasi väravatel, 19/20.saj. (õli, puit)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22916
| nimi=Ikoon &quot;Jumalaema&quot; ikonostaasi väravatel, 19/20.saj. (õli, puit)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22915
| nimi=Ikoon &quot;Evangelist Markus&quot; ikonostaasi väravatel, 19/20.saj. (õli, puit)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22914
| nimi=Ikoon &quot;Evangelist Matteus&quot; ikonostaasi väravatel, 19/20.saj. (õli, puit)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=22913
| nimi=Ikoon &quot;Evangelist Johannes&quot; ikonostaasi väravatel, 19/20.saj. (õli, puit)
| liik=kunstimälestis
| aadress=Vabaduse 63, Narva-Jõesuu EAÕ kirik
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=
| EW=
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=13998
| nimi=Suvila, Narva-Jõesuu, Pargi t. 6, 19 saj.
| liik=ehitismälestis
| aadress=Pargi tn 6
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=59.4597783459
| EW=28.0391325661
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=13996
| nimi=Suvila Narva-Jõesuus Aia t. 45, 19.saj
| liik=ehitismälestis
| aadress=Aia tn 45
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=59.45258327
| EW=28.025669806
| pilt= Narva-Jõesuu 2010-05-01.jpg
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=13995
| nimi=Suvila Narva-Jõesuus Aia t.29, 19 saj.
| liik=ehitismälestis
| aadress=Aia tn 29
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=59.4571086637
| EW=28.0308850281
| pilt= Narva-Jõesuu 13995 2011.jpg
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=13994
| nimi=[[Narva-Jõesuu õigeusu kirik]], 19.saj.
| liik=ehitismälestis
| aadress=Vabaduse tn 63
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=59.4500617141
| EW=28.0248056817
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=13993
| nimi=[[Narva-Jõesuu Tsaikovski paviljon]]
| liik=ehitismälestis
| aadress=Aia tn 17
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=59.459404121
| EW=28.0311033447
| pilt=Narva-Jõesuu Tšaikovski paviljon, 2010, regnr 13993.jpg
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=13991
| nimi=[[Narva-Jõesuu kuursaal]]i pargi lehtla, 19.saj.
| liik=ehitismälestis
| aadress=Vabaduse t.
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=59.45706135
| EW=28.0353662096
| pilt= Ust-Narva-2.jpg
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=13990
| nimi=[[Narva-Jõesuu kuursaali park]], 19.saj.
| liik=ehitismälestis
| aadress=Vabaduse t.
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=59.4586149704
| EW=28.0356155797
| pilt= 
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=13989
| nimi=[[Narva-Jõesuu kuursaal]],1912
| liik=ehitismälestis
| aadress=Nurme tn 2
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=59.4573665874
| EW=28.0386074053
| pilt= Narva-joesuu kuursaal.jpg
| commons= 
}}
{{KRR rida
| number=48
| nimi=[[Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud Narva-Jõesuus|II Maailmasõjas hukkunute ühishaud]]
| liik=ajaloomälestis
| aadress=Narva-Jõesuu kalmistu
| omavalitsus=Narva-Jõesuu
| NS=59.4531988069
| EW=28.0723013743
| pilt= Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud ja mälestusmärk Narva-Jõesuus 1.jpg
| commons= 
}}

{{KRR jalus}}</text>
      <sha1>fmgfqwx6ko7eoqq29vl525r9bhmxpu6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Turu ja Pori lään</title>
    <ns>0</ns>
    <id>249993</id>
    <revision>
      <id>7248836</id>
      <parentid>7114060</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T05:00:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248836</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10837" sha1="kq1yyrlnr19tfnfea1peciam75g7euf" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Turu ja Pori lään
|  nimi1_keel = soome | nimi1 = Turun ja Porin lääni
|  nimi2_keel = rootsi | nimi2 = Åbo och Björneborgs län
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = Turun ja Porin lääni.vaakuna.svg
|  vapi_link = [[Turu ja Pori lääni vapp]]
|  pindala = 19955
|  elanikke = 731786
|  elanikke_seis = 1993
|  keskuse_nimi = [[Turu]]
|  asendikaardi_pilt = Turun ja Porin lääni sijainti 1996.svg
}}

'''Turu ja Pori lään''' ([[soome keel]]es ''Turun ja Porin lääni'', [[rootsi keel]]es ''Åbo och Björneborgs län'') asus [[Soome]]s aastatel 1634 kuni 1997.

Elanikke oli lääni territooriumil 731 786&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20071021191411/http://www.compuline.fi/ComDocs/Suomi/uushlp/html/fin-25pl.htm Turun ja Porin lääni / Satakunta ja Varsinais-Suomi]. Turu ja Pori lään&lt;/ref&gt; (1992). 1997. aastal moodustati Turu ja Pori läänist, [[Vaasa lään]]ist ning [[Kesk-Soome lään]]ist [[Lääne-Soome lään]] keskusega  [[Turu]].
[[File:Suomi.hallintopitäjät.1635.nimet.svg|pisi|[[Rootsi suurvõimu ajastu|Rootsi suurvõimu aegsed]] Rootsi kuningriigi Soome alad (1635), sh Turu ja Pori lääni alad]]
[[File:Turun ja Porin läänin kartta 1890.jpg|pisi|püsti|Turu ja Pori lään (1890)]]
[[File:Map of Abo Governorate of the Grand Duchy of Finland, 1913.gif|pisi|200px|[[Soome Suurvürstiriik|Soome Suurvürstirii]]gi Turu kubermang, 1913]]
== Ajalugu ==
[[Lään (Soome)|Lään]]i alad olid osa [[Soome ajaloolised maakonnad|ajaloolis]]est [[Päris-Soome (ajalooline maakond)|Päris-Soome maakonnast]] kuni 1634. aastani, mil Rootsi kuningriigis maakondade kui haldusüksuste asemele moodustati [[Lään (Soome)|läänid]]. Rootsi ajal jagunes Päris-Soome mitmeks väiksemaks haldusüksuseks&lt;ref&gt;Friedrich Rühs, Finland och dess invånare. Stockholm, 1827, ''Det Egentliga Finland'' [https://runeberg.org/finfolk/2/0110.html s. 108]-116&lt;/ref&gt;: häradid ([[Kihlakond|kihlakon]]nad): Halikko; Piikie; Masku; Wirmo; Wehmo; Ala-[[Satakunta]]a (''Nedre Satakunda''); Ylä-Satakunta (''Öfre Satakunda''); Ylä-Satakunna ülemine (''Öfre Satakunda Öfredels'') ja kihelkonnad. Turu ja Pori läänis olid kihelkonnad: Vehmaa, Mynämäe, Masku, Piikkiö, Haliko, Ala-Satakunta ülemine, Ala-Satakunta alumine, Ala-Satakunta, Ylä-Satakunta, Ylä-Satakunta ülemine ja Ylä-Satakunta alumine ning Ahvenanmaa kihelkond&lt;ref&gt;Matti Walta, [https://web.archive.org/web/20260422073615/https://www.academia.edu/145685208/Virkamiehi%C3%A4_1600_luvulla_Suomen_hallintovirkamiehet_1634_1714 Virkamiehiä 1600-luvulla. Suomen hallintovirkamiehet 1634–1714], s. 181-185, ISBN 9789529342082&lt;/ref&gt;.

Turu ja Pori lään Soomes oli integreeritud Rootsi kuningriiki ja lääni aladel [[Soome ajalugu#Soome väeüksused|moodustati Rootsi armeesse kuulunud]] maapaigaliste sõduritega [[Turu lääni jalaväerügement]]  (rootsi k. ''Åbo läns infanteriregemente''), [[Pori lääni jalaväerügement]] (''Björneborgs läns infanteriregemente''),  Turu lääni jalaväerügemendi ratsapataljon, Pori lääni jalaväerügemendi ratsapataljon&lt;ref&gt;Wirilander, Kaarlo. ''[https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/167552/KK003%20opt.pdf;jsessionid=DE890E39541ABC4DF07394915F7BF79A?sequence=1 Suomen armeijan upseeristo ja aliupseeristo 1718–1810]''. Virkatalohaltijoiden luettelot. − Suomen Historiallinen Seura. Käsikirjoja III. Helsinki: 1953.&lt;/ref&gt;, mis [[Rootsi suurvõimu ajastu]]l osalesid Rootsi sõdades Euroopas.

[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Soome Suurvürstiriik|Soome suurvürstirii]]gi Turu ja Pori läänis (vene k. ''Або–Бьёрнеборгская губернiя'') olid linnad: [[Turu]], [[Pori]], [[Rauma]], [[Uusikaupunki]], [[Naantali]] ja [[Maarianhamina]] ning kihlakonnad: [[Piikkiö]]&lt;ref&gt;[https://digihakemisto.net/aineisto/765069957 Turun ja Porin läänin maakirja, II; Piikkiön kihlakunta 1875-1875], [https://digihakemisto.net/aineisto/765549959 Piikkiön kihlakunta, 1905], digihakemisto.net&lt;/ref&gt;, [[Vehmaa]]&lt;ref&gt;[https://digihakemisto.net/aineisto/765059998 Turun ja Porin läänin maakirja, I; Vehmaan kihlakunta 1875-1875. Wehmo härads jordebok för år 1875.], [https://digihakemisto.net/aineisto/765522268 Vehmaan kihlakunta, 1905], digihakemisto.net&lt;/ref&gt;, [[Mynämäki]]&lt;ref&gt;[https://digihakemisto.net/aineisto/765055955 Turun ja Porin läänin maakirja, II; Mynämäen kihlakunta 1875-1875], [https://digihakemisto.net/aineisto/765539116 Mynämäen kihlakunta, 1905], digihakemisto.net&lt;/ref&gt;, [[Masku]]&lt;ref&gt;[https://digihakemisto.net/aineisto/765098802 Turun ja Porin läänin maakirja, V; Maskun kihlakunta 1875-1875], [https://digihakemisto.net/aineisto/765623132 v, 1905], digihakemisto.net&lt;/ref&gt;, [[Ahvenamaa]]&lt;ref&gt;[https://digihakemisto.net/aineisto/765050111 Turun ja Porin läänin maakirja, I; Ahvenanmaan kihlakunta 1875-1875], [https://digihakemisto.net/aineisto/765506111 Ålands härad, 1905], digihakemisto.net&lt;/ref&gt;, [[Ulvila]]&lt;ref&gt;[https://digihakemisto.net/aineisto/765577822 Turun ja Porin läänin maakirja, Ulvilan kihlakunta, 1905], digihakemisto.net&lt;/ref&gt;, [[Tyrvä]]&lt;ref&gt;[https://digihakemisto.net/aineisto/765602317 Turun ja Porin läänin maakirja, Tyrvään kihlakunta, 1905], digihakemisto.net&lt;/ref&gt;, [[Loimaa]]&lt;ref&gt;[https://digihakemisto.net/aineisto/765609382 Turun ja Porin läänin maakirja, Loimaan kihlakunta, 1905], digihakemisto.net&lt;/ref&gt;, [[Halikko]]&lt;ref&gt;[https://digihakemisto.net/aineisto/765064878 Turun ja Porin läänin maakirja, III; Halikon kihlakunta 1875-1875], [https://digihakemisto.net/aineisto/765561411 Halikon kihlakunta, 1905], digihakemisto.net&lt;/ref&gt;, Ala-Satakunta&lt;ref&gt;[https://digihakemisto.net/aineisto/765077397 Turun ja Porin läänin maakirja, III; Ala-Satakunnan kihlakunta 1875-1875], digihakemisto.net&lt;/ref&gt;, Ylä-Satakunta ülemine&lt;ref&gt;[https://digihakemisto.net/aineisto/765073424 Turun ja Porin läänin maakirja, IV; Ylä-Satakunnan ylinen kihlakunta I 1875-1875], [https://digihakemisto.net/aineisto/765087342 II], digihakemisto.net&lt;/ref&gt; ([[Ikaalinen]]&lt;ref&gt;[https://digihakemisto.net/aineisto/765591151 Turun ja Porin läänin maakirja, Ikaalisten kihlakunta, 1905], digihakemisto.net&lt;/ref&gt;), Ylä-Satakunta alumine&lt;ref&gt;[https://digihakemisto.net/aineisto/765082007 Turun ja Porin läänin maakirja, V; Ylä-Satakunnan alinen kihlakunta 1875-1875], digihakemisto.net&lt;/ref&gt;  kihlakond ja kihelkonnad&lt;ref&gt;[https://digihakemisto.net/aineisto/764501638 Turun ja Porin läänin sekä Ahvenanmaan maaherrakunnan maakirja, I 1820-1820], [https://digihakemisto.net/aineisto/764514159 II], digihakemisto.net&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://digihakemisto.net/aineisto/764604346 Turun ja Porin läänin sekä Ahvenanmaan maaherrakunnan maakirja, I 1830-1830], [https://digihakemisto.net/aineisto/764617521 II], [https://digihakemisto.net/aineisto/764626345 III], digihakemisto.net&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://digihakemisto.net/aineisto/764715925 Turun ja Porin läänin maakirja, I 1845-1845], [https://digihakemisto.net/aineisto/764727009 II], [https://digihakemisto.net/aineisto/764743044 III], digihakemisto.net&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://digihakemisto.net/aineisto/764878786 Turun ja Porin läänin maakirja, I 1855-1855], [https://digihakemisto.net/aineisto/764889854 II], [https://digihakemisto.net/aineisto/764906121 III], digihakemisto.net&lt;/ref&gt;.

{{mitu pilti
| kogulaius = 700
| joondus = tühi
| pilt1 = Finnish counties 1635.jpg
| pilt2 = Finnish counties 1721.jpg
| pilt3 = Finnish counties 1776.jpg
| pilt4 = Finnish counties 1812.jpg
| pilt5 = Finnish counties 1921.jpg
| pilt6 = Finnish counties 1960.jpg
| jalus = Turu ja Pori lään (nr 1) aastatel 1635, 1721, 1776, 1812, 1921 ja 1960
}}

== Turu ja Pori lääni maaülemad ==
* [[Broder Andersson Rålamb|Bror Rålamb]] 1634–1637, [[maaülem]] (rootsi k. ''landshövding i Åbo och Björneborgs län'') enne seda [[Turu õuekohus|Turu õuekohtu]] president (1630−1632)
* [[Melkior von Falkenberg]], 1637–1641
* [[Melkior von Falkenberg]], 1641–1642 [[maaisand]] Turu läänis
* [[Knut Lilliehöök]], 1642–1646 Turu läänis
* maaisand puudus 1641–1646 Pori läänis
* [[Knut Lilliehöök]], 1647–1648
* [[Lorentz Creutz]] vanem, 1649–1655
* [[Erik von der Linde (1611–1666)|Erik von der Linde]], 1655–1666
* [[Ernst Johan Creutz vahem|Ernst Johan Creutz]], 1666
* [[Harald Oxe]], 1666–1682
* [[Lorentz Creutz noorem]], 1682–1698
* [[Jakob Bure]], 1698–1706
* [[Justus von Palmenberg]], 1706–1714
* [[Johan Stiernstedt]], kohustes 1711–1713 ja ametis 1714–1722
* [[Otto Reinhold Yxkull]],&lt;ref&gt;[[Anders Anton von Stiernman]], [https://books.google.ee/books?id=z4Y-AAAAcAAJ&amp;hl=en&amp;pg=RA1-PA390#v=onepage&amp;q&amp;f=false Swea och Götha Höfdinga-Minne, Volume 2, s. 390], 1745&lt;/ref&gt; 1722–1746
* [[Lars Johan Ehrenmalm]], ([[Aadeldamine|aadeldatult]] Malm) kohustes  1744–1747 ja 1747–1749
* [[Johan Georg Lillienberg]], 1749–1757
* [[Jeremias Wallén]] (aadeldatult [[Wallenius]]),  1757–1768
* [[Kristoffer Johan Rappe]], 1769–1776
* [[Fredrik Ulrik von Rosen]], 1776–1781
* [[Nils Fredenskiöld]] (aadeldatult [[Hasselbom]]), kohustes  1780
* [[Magnus Wilhelm Armfelt]], 1782–1790
* [[Joakim von Glan]], 1790–1791 tf.
* [[Ernst Gustaf von Willebrand]], 1790–1806
* [[Olof Wibelius]], kohustes 1801–1802
* [[Knut von Troil]], 1806–1816
* [[Otto Herman Lode]], kohustes 1811–1813
* [[Carl Erik Mannerheim]], 1816–1826
* [[Lars Gabriel von Haartman]], kohustes 1820–1822
* [[Eric Wallenius]] (aadeldatult [[Wallenskiöld]]), kohustes 1822–1826 ja 1826–1828
* [[Adolf Broberg]], 1828–1831
* [[Lars Gabriel von Haartman]], 1831–1842
* [[Gabriel Anton Cronstedt]], kohustes 1840–1842 ja 1841–1856
* [[Samuel Werner von Troil]], kohustes 1856
* [[Carl Fabian Theodor Langenskiöld]], 1856–1858
* [[Selim Mohamed Ekbom]], kohustes 1857–1858
* [[Johan Axel Cedercreutz]], kohustes 1858–1863 ja 1863
* [[Carl Magnus Creutz]], kohustes 1864–1866  ja 1866–1889
* [[Axel Gustaf Samuel von Troil]], 1889–1891
* [[Wilhelm Theodor von Kraemer]], 1891–1903
* [[Theodor Hjalmar Lang]] (hiljem Langinkoski),  1903–1905
* [[Knut Gustaf Nikolai Borgenström]], 1905–1911
* [[Eliel Ilmari Wuorinen]], 1911–1917
* [[Albert Alexander von Hellens]], kohustes 1917
* [[Karl Johan Michael Collan]], kohustes 1917–1918 ja 1918–1922
* [[Iwar Aminoff]], kohustes 1918
* [[Aukusti Aho]], kohustes 1918–1920
* [[Ilmari Helenius]], 1922–1932
* [[Wilho Kyttä]], 1932–1948 ja kohustes 1948–1949
* [[Erkki Härmä]], 1949–1957
* [[Esko Kulovaara]], 1957–1971
* [[Yrjö Aliharmi]], kohustes 1971–1972
* [[Sylvi Siltanen]], 1972–1976 ja kohustes 1976–1977
* [[Paavo Aitio]], 1977–1985
* [[Pirkko Työläjärvi]], 1985–1997

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

[[Kategooria:Soome läänid]]
[[Kategooria:Soome Suurvürstiriik]]</text>
      <sha1>kq1yyrlnr19tfnfea1peciam75g7euf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Columbia ülikool</title>
    <ns>0</ns>
    <id>250768</id>
    <revision>
      <id>7248484</id>
      <parentid>7085804</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T12:15:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248484</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4175" sha1="o0b55h4a1ya827bsd0r2yh1l2i3mnks" xml:space="preserve">{{Infokast ülikool
 | nimi           = Columbia ülikool
 | omakeelne_nimi = Columbia University in the City of New York
 | pilt           = Columbia coat of arms no crest.png
 | pildi_laius    = 
 | pildi_seletus  = 
 | ladina_nimi    = 
 | deviis         = ''In lumine Tuo videbimus lumen''
 | asutatud       = 25. mail 1754
 | suletud        = 
 | tüüp           = eraõiguslik teadusülikool
 | usukallak      = 
 | toetusfond     = 
 | eelarve        = 
 | rektor         = 
 | juht1          = Minouche Shafik
 | juhi_nimetus1  = President
 | juht2          = 
 | juhi_nimetus2  = 
 | juht3          = 
 | juhi_nimetus3  = 
 | kantsler       = 
 | akadeemilisi_töötajaid = 4370
 | tugitöötajaid  = 
 | üliõpilasi     = 34 782 (2022)
 | bakalaureuseõppes = 6668 (2022)
 | magistriõppes  = 
 | doktoriõppes   = 
 | asukoht        = Upper Manhattan, [[New York]], [[Ameerika Ühendriigid]]
 | ülikoolilinnak = 
 | endised_nimed  = King's College (1754–1784)&lt;br&gt;Columbia College (1784–1896)
 | muu            = 
 | muu_silt       = 
 | sporditegevus  = 
 | värvid         = {{värviruut|#9BDDFF}}{{värviruut|#FFFFFF}} Columbia sinine ja valge
 | hüüdnimi       = Columbia Lions
 | maskott        = 
 | nobeli_laureaate = 
 | ühendused      = 
 | logo           = 
 | laiuskoordinaat = 
 | pikkuskoordinaat = 
}}
[[Fail:Columbia pano.jpg|pisi|262px|Morningside Heightsi ülikoolilinnak]]
[[Pilt:Almamater.jpg|pisi|Ülikooli raamatukogu ees olev &quot;Alma Materi&quot; kuju, mille autor on [[Daniel Chester French]]. Skulptuur on ''[[alma mater]]''{{'}}i kehastus, esindades Columbia Ülikooli rolli haridusasutusena.]]
'''Columbia ülikool''', täisnimega '''Columbia Ülikool New Yorgis''', ([[inglise keel|inglise]] ''Columbia University in the City of New York'') on [[eraõigus]]lik [[ülikool]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New York|New Yorgis]] [[Manhattan]]i saarel.

Columbia ülikool on vanim [[kõrgkool]] [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]], vanuselt viies USA-s ja üks Ameerika Ühendriikide üheksast [[koloniaalkolledž]]ist, mis rajati enne [[Ameerika revolutsioon]]i. Tänapäeval on Columbia ülikoolil ka neli rahvusvahelist keskust: [[Amman]]is [[Jordaania]]s, [[Peking]]is [[Hiina]]s, [[Pariis]]is [[Prantsusmaa]]l ja [[Mumbai]]s [[India]]s.

Ülikooli asutas ''King's College''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i nime all [[1754]]. aastal [[Suurbritannia kuningriik|Suurbritannia]] kuningas [[George II]]. [[Ameerika revolutsioon]]i järel kuulus õppeasutus mõnda aega riigile ja nimetati [[1784]]. aastal ümber Columbia kolledžiks (''Columbia College''). [[1787]]. aastal läks ülikool selle endiste õpilaste [[Alexander Hamilton]]i ja [[John Jay]] juhitud juhatuse erajuhtimise alla. [[1896]]. aastal koliti ülikool praegusse asukohta Manhattanil [[Morningside Heights]]i naabruskonnas. [[1912]]. aastast kannab see nime ''Columbia ülikool New Yorgis''.

Columbia ülikool annab välja iga-aastast [[Pulitzeri preemia]]t ning seal on töötanud rohkem [[Nobeli auhind|Nobeli auhinna]] laureaate kui üheski teises akadeemilises asutuses üle maailma. Columbia ülikool on üks [[Ameerika Ülikoolide Assotsiatsioon]]i 14 asutajaliikmest ja oli esimene kool USA-s, mis andis [[meditsiinidoktor]]i kraadi. 2021. aasta detsembris seisuga on Columbia ülikooli vilistlaste seas neli [[USA president]]i, 53 elusolevat [[miljardär]]i, 10 [[USA ülemkohus|USA ülemkohtu]] kohtunikku, 33 [[Oscar]]i võitjat, 23 olümpiavõitjat ja 125 Pulitzeri preemia pälvinut.

Ülikooli spordivõistkonnad kannavad nime Columbia Lions. Ülikoolil on kokku 31 spordivõistkonda. Columbia Ülikool on USA üliõpilasspordi organisatsiooni [[NCAA]] konverentsi [[Ivy League]]'i liige.

Columbia ülikool on ka [[Eesti Vabariik|Eesti]] [[Vabariigi president|presidendi]] [[Toomas Hendrik Ilves]]e ning ajakirja [[Mana (ajakiri)|Mana]] toimetaja ja kirjastaja aastatel 1965–1999 [[Hellar Grabbi]] ''alma mater''. 

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Columbia University}}
*[http://www.columbia.edu/ Koduleht]

{{Coordinate |NS=40.80861111 |EW=-73.96222222 |type=landmark |region=US}}

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ülikoolid]]</text>
      <sha1>o0b55h4a1ya827bsd0r2yh1l2i3mnks</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Columbia ülikool</title>
    <ns>1</ns>
    <id>250872</id>
    <revision>
      <id>7248487</id>
      <parentid>2587459</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T12:22:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7248487</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="554" sha1="jykag29bq14szorb75qh140mtyb2v7r" xml:space="preserve">Ta ei kanna nimetust New Yorgi Columbia ülikool. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. juuli 2011, kell 14:39 (EEST)
:Ma ei oska parandada, tahan et keegi aitaks --[[Kasutaja:Mona|Mona]] 10. juuli 2011, kell 16:54 (EEST)
:Aitäh, Oop --[[Kasutaja:Mona|Mona]] 11. juuli 2011, kell 20:38 (EEST)
--------------
''Sportlik hüüdnimi'' (infokastis) ei sobi, sest seal on mõeldud kooli spordiklubi või -spordivõistkonna ametlikku nime, mis ei ole hüüdnimi. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 6. oktoober 2026, kell 15:22 (EEST)</text>
      <sha1>jykag29bq14szorb75qh140mtyb2v7r</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248528</id>
      <parentid>7248487</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T13:41:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <comment>/* */ Vastus</comment>
      <origin>7248528</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="743" sha1="p4g6tysbug4qw2gkuvnm5key2tzf021" xml:space="preserve">Ta ei kanna nimetust New Yorgi Columbia ülikool. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. juuli 2011, kell 14:39 (EEST)
:Ma ei oska parandada, tahan et keegi aitaks --[[Kasutaja:Mona|Mona]] 10. juuli 2011, kell 16:54 (EEST)
:Aitäh, Oop --[[Kasutaja:Mona|Mona]] 11. juuli 2011, kell 20:38 (EEST)
--------------
''Sportlik hüüdnimi'' (infokastis) ei sobi, sest seal on mõeldud kooli spordiklubi või -spordivõistkonna ametlikku nime, mis ei ole hüüdnimi. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 6. oktoober 2026, kell 15:22 (EEST)

:See kaebus sobib rohkem [[Malli arutelu:Infokast ülikool|malli arutelusse]] [[Kasutaja:Kapsas123|Kapsas123]] ([[Kasutaja arutelu:Kapsas123|arutelu]]) 6. oktoober 2026, kell 16:41 (EEST)</text>
      <sha1>p4g6tysbug4qw2gkuvnm5key2tzf021</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Paramount Pictures</title>
    <ns>0</ns>
    <id>252864</id>
    <revision>
      <id>7248817</id>
      <parentid>5568842</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T22:41:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7248817</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="977" sha1="cdsycw6oxzmkyd1bllxjc0rm6o2fz2w" xml:space="preserve">[[Pilt:Paramount Pictures.jpg|pisi|]]
'''Paramount Pictures''', täpsemalt '''Paramount Pictures Corporation''', on alates [[1912]]. aastast tegutsev [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] filmiettevõte, [[Skydance Corporation]]i tütarettevõte.

See filmitootmis- ja levitusettevõte kuulub oma valdkonnas nn suure neliku (''Big Four'') hulka, kuhu kuuluvad veel [[Universal Studios|Universal]], [[Walt Disney Studios|Disney]] ja [[Sony Pictures|Sony]].

Stuudio edukamate filmisarjade hulka kuuluvad [[Star Trek]], [[Indiana Jones]], [[Top Gun]], [[Võimatu missioon]] ja [[Transformerid]] ning tuntud filmide sekka &quot;[[Titanic (film 1997)|Titanic]]&quot;, &quot;[[Forrest Gump]]&quot;, &quot;[[Reamees Ryani päästmine]]&quot;, &quot;[[Ristiisa (film)|Ristiisa]]&quot; ja &quot;[[Tähtedevaheline]]&quot;.

== Välislingid ==
* [http://www.paramount.com/ Koduleht]
* {{IMDb}}

{{Coordinate |NS=34.08533333 |EW=-118.31894444 |type=landmark |region=US-CA}}

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmistuudiod]]</text>
      <sha1>cdsycw6oxzmkyd1bllxjc0rm6o2fz2w</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tallinna piiramine (1710)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>254913</id>
    <revision>
      <id>7248731</id>
      <parentid>6993149</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T19:34:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248731</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13655" sha1="hs942yx4lvq4gv2d1bcn46ldtpsckwl" xml:space="preserve">{{Sõjaline konflikt
|konflikt= Tallinna piiramine
|osa= [[Põhjasõda|Põhjasõjast]] ja [[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõjast Eesti alal]]
|pilt= Siege of Tallinn (1710).jpg
|pildiallkiri=Tallinna piiramine 1710 Moskva tsaaririigi vägede poolt, Vene vägede skeem
|aeg= [[15. august]] – [[29. september]] [[1710]] 
|koht= [[Tallinn]]a linna ümbrus
|tulemus= Vene vägede võit, [[Harku kapitulatsiooniakt]]
|osaline1= [[Pilt:Coat of arms of Sweden.svg|30px]] [[Rootsi|Rootsi Kuningriik]]
|osaline2= [[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|30px]] [[Moskva tsaaririik]]
|väejuht1= [[Pilt:Coat of arms of Sweden.svg|20px]] kindralmajor ja asekuberner [[Dietrich Friedrich von Patkul]] †&lt;br&gt;[[Pilt:Coat of arms of Sweden.svg|20px]] ooberst parun von Tiesenhausen&lt;br&gt;[[Pilt:Coat of arms of Sweden.svg|20px]] Tallinna komandant [[Otto von Rehbinder]] &lt;br&gt;[[Pilt:Coat of arms of Sweden.svg|20px]] ooberst [[Berend Johann von Mellin]]&lt;br&gt;[[Pilt:Coat of arms of Sweden.svg|20px]] ooberst [[Bogislaus von der Pahlen]]&lt;br&gt;[[Pilt:Coat of arms of Sweden.svg|20px]] kindralmajor [[Hans Heinrich von Liewen (1664–1733)|Hans Heinrich von Liewen]] &lt;br&gt;[[Pilt:Coat of arms of Sweden.svg|20px]] major [[Carl Johan von Hüene]] &lt;br&gt;[[Pilt:Coat of arms of Sweden.svg|20px]] [[Magnus Wilhelm von Nieroth (1663–1740)|Magnus Wilhelm von Nieroth]]
|väejuht2= [[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|20px]] kindralleitnant&lt;br&gt; [[Rudolph Felix Bauer]]&lt;br&gt;[[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|20px]] [[Narva komandant]] polkovnik Vassili Zotov&lt;br&gt;[[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|20px]] brigadir Ivanitski&lt;br&gt;[[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|20px]] kindralmajor vürst Aleksandr Volkonski &lt;ref&gt;Kaarel Vanamölder, [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/4883/vanamolder_kaarel.pdf Maanõunik Otto Fabian von Wrangelli Eesti- ja Liivimaa kroonika käsitlusvõimalustest], Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo- ja arheoloogia instituut Ajaloo eriala, Tartu 2007, lk 38&lt;/ref&gt; 
|jõud1= max 5000 meest&lt;br&gt; {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Tallinna garnison]]i pataljon&lt;br&gt; {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Eestimaa aadlilipkond|Eestimaa aadlilipkonna]] rügement&lt;br&gt; {{Riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi armee viis rügementi, sh: &lt;br&gt; {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Eestimaa jalaväerügement (Mellin)|Eestimaa jalaväerügement]] &lt;br&gt; {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Harjumaa jalaväerügement]] &lt;br&gt; {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Järvamaa jalaväerügement]]&lt;br&gt; {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Hans Heinrich von Liewen (1664–1733)|Lieweni]] jalaväepataljon&lt;br&gt;[[File:Coat of arms of Tallinn.svg|20px]] 8 Tallinna linnakodanike kompaniid&lt;br&gt;[[File:Coat of arms of Tallinn.svg|20px]] [[Mustpeade vennaskond|Mustapeade vennaskonna]] väeüksus&lt;br&gt;kokku umbes 6 [[rügement]]i&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
|jõud2= 20 000 meest&lt;ref&gt;A.Traat, Liivi- ja Eestimaa kapitulatsiooniaktid aastast 1710, lk 120&lt;/ref&gt;[[File:Flag of the Tzar of Muscovia.svg|25px]] Olonetsi [[tragun]]ipolk&lt;br&gt; [[File:Flag of the Tzar of Muscovia.svg|25px]] Tobolski tragunipolk&lt;br&gt; [[File:Flag of the Tzar of Muscovia.svg|25px]] [[Preobraženski kaardiväepolk|Preobraženski polgu]] rood&lt;br&gt; [[File:Flag of the Tzar of Muscovia.svg|25px]]Semjonovski polgu rood&lt;br&gt;Grenaderipolgu pataljon&lt;br&gt; [[File:Flag of the Tzar of Muscovia.svg|25px]]Peterburi jalaväepolk&lt;br&gt; [[File:Flag of the Tzar of Muscovia.svg|25px]]Azovi jalaväepolk&lt;br&gt; [[File:Flag of the Tzar of Muscovia.svg|25px]]Smolenski jalaväepolk&lt;br&gt; [[File:Flag of the Tzar of Muscovia.svg|25px]]Vladimiri jalaväepolk&lt;br&gt; [[File:Flag of the Tzar of Muscovia.svg|25px]]Troitski jalaväepolk&lt;br&gt; [[File:Flag of the Tzar of Muscovia.svg|25px]]Jaroslavli jalaväepolk&lt;br&gt; [[File:Flag of the Tzar of Muscovia.svg|25px]]Rostovi jalaväepolk&lt;br&gt; [[File:Flag of the Tzar of Muscovia.svg|25px]] Kiievi tragunipolk&lt;br&gt; [[File:Flag of the Tzar of Muscovia.svg|25px]]Vjatka tragunipolk&lt;br&gt; [[File:Flag of the Tzar of Muscovia.svg|25px]] Neeva tragunipolk&lt;br&gt; [[File:Flag of the Tzar of Muscovia.svg|25px]] Pronski tragunipolk&lt;br&gt; [[File:Flag of the Tzar of Muscovia.svg|25px]] Novotroitski tragunipolk&lt;br&gt; [[File:Flag of the Tzar of Muscovia.svg|25px]] Jamburgi tragunipolk&lt;ref&gt;Годунов, Владимир Иванович, [http://hdl.handle.net/10062/39416 Краткий очерк истории Эстляндии : 1710-1910 : К 200-летнему юбилею завоевания ее Россиею], Ревель, 1910, lk 39&lt;/ref&gt;
|kaotused1= umbes 4500 meest
|kaotused2= 
}}
'''Tallinna piiramine''' oli Rootsi kuningriigi [[Eestimaa provints]]i keskuse ja [[Tallinn]]a [[Tallinna kindlus|kindluse]] sõjaline piiramine ja vallutamine [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] vägede poolt [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] [[1710]]. aastal.

{{Põhjasõja sündmused}}
Vene väed piirasid Tallinna ümber [[15. august]]il [[1710]] ning [[Tallinna Rootsi garnison]], [[Tallinna all-linn|Tallinna linn]] ja [[Eestimaa rüütelkond]] loovutasid linna 29. septembril 1710 [[Harku mõis]]as [[Harku kapitulatsiooniakt|sõlmitud alistumisleppega]].
[[File:Revali muldkindlustused enne 1710. aastat.jpg|pisi|250px|Tallinna kindlus, muldvallide süsteem, bastionid, raveliinid, reduudid ja kaitseehitised]]
==Olukord Põhjasõja lahinguväljadel 1710. aastal==
Pärast edukat sõjategevust Poolas ning koos väliarmeega Ukrainasse tungimist kaotasid Rootsi väed otsustava [[Poltava lahing]]u Vene vägedega Poltavas. Selle tulemusena kaotas Rootsi armee oma sõjaväe tuumiku ning kuningas [[Karl XII]] oli sunnitud põgenema [[Osmanite riik]]i, kus viibis turvalise tagasipöördumisvõimaluse puudumisel ja lootuses sõlmida Osmanite riigiga Venemaa-vastane liiduleping kaks aastat. Enne sõjakäigu algust lahkusid Eesti- ja Liivimaa territooriumilt Rootsi väliväed [[Adam Ludwig Lewenhaupt]]i juhtimisel, kes teel kaotasid [[Lesnaja lahing]]u ning Eesti ja Liivimaa kaitseks jäid vaid kindluste garnisonid, aadlilipkonnad ja maakaitsevägi.
[[Pilt:Bour Rodion Hristianovich.jpg|pisi|[[Rudolph Felix Bauer]], Vene [[Eestimaa kindralkuberneride loend|Eestimaa kindralkuberner]] 1710—1711]]
Juba 1704. aastal olid Vene väed vallutanud [[Narva piiramine (1704)|Narva]] ja [[Tartu piiramine (1704)|Tartu]] ning 1710. aasta juulis-augustis alanud uue pealetungi käigus vallutati Liivimaa provintsi [[Riia piiramine (1710)|Riia]] ja [[Pärnu piiramine (1710)|Pärnu]] linn.
{{vaata|Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõda Rootsi Läänemereprovintsides}}
1710. aastal saabus Liivimaale ning sealt ka Lõuna- ja Põhja-Eestisse katk, [[katk|must surm]]&lt;ref&gt;Zur Geschichte der Pest in Esthland in den Jahren 1637 und 1710., Illustrirter Revalscher Almanach, Reval 1859&lt;/ref&gt;, mille käes kannatasid nii elanikud kui ka linnade garnisonid. Esimene katkuhaige leiti linnas juba 11. augustil 1710. See oli ka üks [[Riia piiramine (1710)|Riia]] ja [[Pärnu piiramine (1710)|Pärnu]] alistumise põhjus. 
==Tallinna piiramine==
Vene väed alustasid Tallinna piiramist [[Lasnamäe]]-poolsest küljest [[15. august]]il [[1710]]. Mereäärne ja [[Telliskopli]]-poolne külg oli aga blokeerimata, mistõttu mõningane laevaühendus Rootsi ja Soomega säilis. Linna ümber piiranud Vene väed tõkestasid linna varustamise [[Ülemiste järv]]e joogiveega ning maapiirkondade toidumoonaga. Toiduga varustatust halvendas ka aastatel 1694–1697 toimunud [[viljaikaldus]]. Probleemiks oli ülerahvastatus linnas, sest kui Tallinna elanike üldarvuks enne piiramist on hinnatud 10 000 ja koos eeslinnadega maksimaalselt 15 000, siis piiramise ajaks see arv kahekordistus, hõlmates ligikaudu 20 000 elanikku ja umbes 12 000 sõjaväelast, st kokku ligi 32 000 inimest.

Linna suhtes aktiivset sõjategevust ([[tormijook]]sud ja linna pommitamine) ei arendatud, Vene väed kasutasid piiramis- ja venitamistaktikat, kuna linna kaitsejõud (Rootsi garnison ja linnaelanikest kaitseüksused) kandsid suuri kaotusi linna jõudnud katku[[epideemia]] tõttu. [[Toompea allasum|Toompea]]l resideerinud garnisoni 4000 sõdurist jäi piiramise lõpuks ellu umbes 400, seega ainult 10%.&lt;ref&gt;W.Greiffenhagen, Die Belagerung und Capitulation Relals in Jahre 1710, seite 53 jj&lt;/ref&gt;

== Katkuepideemia ==
Sõja eest olid maalt Tallinna põgenenud aadlikud, talupojad jt, kellel enamikul, nagu ka kodutuks jäänud eeslinna elanikel, puudus linnas peavari ja võimalused äraelamiseks. Ümberpiiratud linnas, suurenenud sõjapõgenik arv tekitas linnas nälja ja olukorda hinnati isegi raskemaks kui nälja-aastail 1695–1697. Tuli ette juhuseid, kus inimesi tapeti ja söödi nende liha.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Kõige rängemini tabas toidupuudus [[eeslinn]]adest linnamüüride vahele sunnitud lihtrahvast. Ülerahvastatus ja viletsad hügieenitingimused ümberpiiratud Tallinnas lõid soodsad eeldused katku kiireks levimiseks. Katk tabas esmajoones just inimesi, kes olid sunnitud elama tihedalt koos, nagu kodutute [[varjupaik]]ades ja sõdurid garnisonis. 22. novembriks 1710 oli [[Tallinna Oleviste kogudus|Oleviste kogudus]]est katku surnud 724 inimest ja neist 65 [[aadlik]]ku, [[Tallinna Niguliste kogudus|Niguliste kogudus]]est 563 inimest ja neist 61 aadlikku, detsembris suri ka koguduse ülempastor [[Christian Kelch]]. 1711. aasta oktoobris toimunud loendiga tuvastati, et kesklinna 5122 elanikust oli elus 1732. Eeslinnade elanikest oli 9. veebruaril 1711 elus 4679 elanikust 423 inimest.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/page/estdagbladet/1978/11/03/8 Katkust Eestis 1710], Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet, 3 november 1978&lt;/ref&gt; Eestimaa kubermangu kindralkuberneriks nimetatud Rudolph Felix Baueri ülesandel 1710. aasta augustist novembrini teostatud kokkuvõtte kohaselt katkuohvrite kohta Tallinna all-linnas Rannavärava kvartalis, Turu kvartalis, Viru värava kvartalis ja Harju värava kvartalis surnud inimeste arvu kohta suri neljas linnaosas katku kokku 5687 inimest.&lt;ref&gt;Triin Parts, [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/PartsTriin_1710_aasta_katku_TUNA2010_3.pdf 1710. aasta katku ohvrid Tallinnas], Tuna 3/2010&lt;/ref&gt; 

Vaatamata linna kaitsevõime pidevale vähenemisele katku tagajärjel ning asekuberner Patkuli poolt Rootsi [[Kuninglik Nõukogu|Kuninglikule Nõukogule]], [[Sõjakolleegium]]ile, [[Admiraliteedikolleegium]]ile ja [[Kammerkolleegium]]ile esitatud abipalvetele saata Tallinna lisavägesid või varustust, ei osutatud linnale ja Rootsi garnisonile olulist abi.

Linna piiramise ajal esitasid Vene väed linnale, rüütelkonnale ja Rootsi garnisonile korduvalt alistumisettepanekuid. Esimene neist esitati [[16. august]]il 1710 [[Vene tsaar]]i [[Peeter I]] allkirja ja pitseriga, järgmised esitasid piiramist juhtinud [[Rudolph Felix Bauer]] ning Eesti- ja Liivimaal dislotseeruvate Vene vägede ülemjuhataja [[Aleksandr Menšikov]].

==Kapituleerumine==
[[Tallinna raad|Tallinna rae]], [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] ja Rootsi garnisoni esindajad pidasid viimase kolm päeva kestnud nõupidamise 24.–27. septembril.&lt;ref&gt;[[Triin Parts]], [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/PartsTriin_Tallinna_rae_TUNA2010_3.pdf Tallinna rae protokoll 26. septembrist 1710], Tuna 3/2010&lt;/ref&gt; Linna ja rüütelkonna esindajad pooldasid kapituleerumist, Rootsi garnisoni esindajad olid alistumisele vastu, kuid nõupidamised lõppesid alistumise pooldajate võiduga.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[[Aleksander Loit]], Appihüüd põrgust. Ümberpiiratud Tallinna viimased päevad Rootsi võimu all 1710, [[Tuna]] 2010/3, lk 20–36&lt;/ref&gt;
== Harku kapitulatsiooniakt ==
29. septembril 1710 sõlmisid Tallinna rae, Eestimaa rüütelkonna ja Rootsi garnisoni esindajad ning Vene vägede esindaja Rudolph Felix Bauer [[Harku mõis]]as neljapoolse [[Harku kapitulatsiooniakt|Harku kapitulatsioon]]ileppe.&lt;ref&gt;[https://blogi.linnamuuseum.ee/tallinna-viimased-paevad-rootsi-voimu-all-aastal-1710/ Tallinna viimased päevad Rootsi võimu all aastal 1710] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Tallinna Linnamuuseumi ajaveeb&lt;/ref&gt;

30. septembril 1710 liikus Rootsi garnison muusika ja lehvivate lippude all sõjaväelist au säilitades [[Toompea]]lt [[Pikk tänav|Pikka tänavat]] mööda [[Suur Rannavärav|Suurde Rannavärav]]asse, kust suundus [[Tallinna sadam|sadamas]] laevadele ning lahkus Tallinnast. Samal ajal sisenesid Vene väed läbi [[Toomvärav (Tallinn)|Toomvärav]]a linna.{{lisa viide}}

==Vaata ka==
*[[Patkuli trepp]]
*[[Tallinna piiramine]]
*[[Riia piiramine (1710)]]
*[[Pärnu piiramine (1710)]]
==Viited==
{{viited}}
== Kirjandus ==
*[[Thomas Wilhelm Greiffenhagen]] “[http://www.digar.ee/id/nlib-digar:101402 Tallinna piiramine ja allaandmine aastal 1710: Tallinna linna ja Eestimaa Vene valitsuse alla saamise 200-aastaseks mälestusepäevaks]“, 1910.
*Ulf Sundberg. [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/156474/sundberg_ulf.pdf Swedish defensive fortress warfare in the Great Northern War. 1702-1710], Åbo Akademis förlag | Åbo Akademi University Press, Åbo, Finland, 2018, ISBN 978-951-765-897-3, s. 285-297

==Välislingid==
*[[Aleksander Loit]], [http://www.ra.ee/ajakiri/appihuud-porgust-umberpiiratud-tallinna-viimased-paevad-rootsi-voimu-all-1710/ Appihüüd põrgust. Ümberpiiratud Tallinna viimased päevad Rootsi võimu all 1710], [[Tuna]] 2010, nr 3
*[https://dea.digar.ee/page/estdagbladet/1978/11/03/8 Kui ”must surm” tuli. Katkust Eestis 1710], Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet, 3. november 1978, lk 8
*[[Pärtel Piirimäe]], [https://vikerraadio.err.ee/1609326710/eesti-lugu-pohjasoda-1710-aasta-kapitulatsioonid Põhjasõda. 1710. aasta kapitulatsioonid], [[Eesti lugu]]
[[Kategooria:Põhjasõda Eesti alal]]
[[Kategooria:1710]]
[[Kategooria:18. sajand Tallinnas]]
[[Kategooria:Piiramised]]</text>
      <sha1>hs942yx4lvq4gv2d1bcn46ldtpsckwl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tõnu Anton</title>
    <ns>0</ns>
    <id>255505</id>
    <revision>
      <id>7248854</id>
      <parentid>7246347</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T05:57:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248854</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9011" sha1="388bbua762ja4oaikie64omy41c9n3w" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib poliitikust, riigikohtunikust ja pangandustegelasest; omavalitsustegelase kohta vaata artiklit [[Tõnu Anton (omavalitsustegelane)]]}}
{{infokast persoon
| nimi           = Tõnu Anton
| pilt           = 
| pildisuurus    = 
| pildiallkiri   = 
| sünninimi      = 
| sünniaeg       = {{sünniaeg ja vanus|1953|4|26}}
| sünnikoht      = [[Pärnu]], [[Eesti]]
| rahvus         = eestlane
| alma mater     = [[Tartu Ülikool]]
| haridus        = õigusteadus
| tegevusala     = jurist, kohtunik, poliitik
| töökoht        = [[Riigikohus]] (1993–2016)
| organisatsioon = 
| erakond        = 
| abikaasa       = 
| lapsed         = [[Ülle Madise]]
| vanemad        = [[Arnold Anton]]
| autasud        = [[Valgetähe II klassi teenetemärk]] (1999)&lt;br&gt;[[Riigivapi II klassi teenetemärk]] (2006)
}}
'''Tõnu Anton''' (sündinud [[26. aprill]]il [[1953]] [[Pärnu]]s) on eesti [[jurist]], endine [[poliitik]] ja [[Riigikohus|riigikohtunik]]. Ta oli aastatel 1990–1992 [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] liige ning 1991–1992 [[Põhiseaduse Assamblee]] juhataja. Aastatel 1993–2016 oli ta Riigikohtu liige, sealhulgas aastatel 1993–2014 Riigikohtu halduskolleegiumi esimees.&lt;ref name=&quot;Riigikohus&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.riigikohus.ee/et/node/49 |pealkiri=Tõnu Anton |väljaanne=Riigikohus |vaadatud=7. september 2026}}&lt;/ref&gt; 

Anton kuulus nende 69 Ülemnõukogu liikme hulka, kes [[20. august]]il [[1991]] hääletasid Eesti riikliku iseseisvuse taastamise poolt.&lt;ref name=&quot;20august&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/eesti-taasiseseisvumispaeval-pika-hermanni-torn-kulalistele-avatud/ |pealkiri=Eesti taasiseseisvumispäeval on Pika Hermanni torn külalistele avatud |väljaanne=Riigikogu |aeg=14. august 2018 |vaadatud=7. september 2026 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260908020358/https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/eesti-taasiseseisvumispaeval-pika-hermanni-torn-kulalistele-avatud/ |arhiivimisaeg=2026-09-08 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

== Haridus ==

Anton lõpetas 1971. aastal [[Pärnu 1. Keskkool]]i ja 1976. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] õigusteaduskonna. Seejärel õppis ta aspirantuuris kuni 1982. aastani.&lt;ref name=&quot;Riigikohus&quot; /&gt;

== Töökäik ==

1968. aasta suvel töötas Anton abitöölisena Pärnu linna teeninduskombinaadi Säde tsehhis nr 5.&lt;ref name=&quot;Riigikohus&quot; /&gt;

1975. aastal asus ta tööle [[Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee]]s, algul vaneminspektorina. Aastatel 1977–1979 oli ta elamispinna arvestamise ja jaotamise osakonna juhataja ning 1979–1990 täitevkomitee sekretär. Aastatel 1979–1982 ja 1987–1990 oli ta ka Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu liige.&lt;ref name=&quot;Riigikohus&quot; /&gt;

1990. aasta veebruarist aprillini töötas Anton [[Tartu Kommertspank|Tartu Kommertspanga]] juhatuse aseesimehena.&lt;ref name=&quot;Riigikohus&quot; /&gt;

== Poliitiline tegevus ==

Anton osales 1980. aastate lõpul Eesti poliitilise ja õigusliku süsteemi ümberkujundamises. Ta oli üks [[17. november|17. novembril]] [[1989]] vastu võetud uue Ülemnõukogu valimisseaduse väljatöötajaid.&lt;ref name=&quot;Riigikohus&quot; /&gt;

[[1990. aasta Eesti NSV Ülemnõukogu valimised|1990. aasta Ülemnõukogu valimistel]] valiti Anton Tartu linnavalimisringkonnast nr 21 [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] liikmeks. Ülemnõukogus kuulus ta Rahvarinde saadikugruppi ja kuni 1. juunini 1991 sotsiaaldemokraatlikku fraktsiooni. Ta oli Ülemnõukogu õiguskomisjoni esimees, kuulus Ülemnõukogu juhatusse ning kuni 18. märtsini 1991 ka Ülemnõukogu Presiidiumi.&lt;ref name=&quot;UN&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2015/02/Eesti_NSV_Eesti_Vabariigi_Ulemnoukogu_XII_koosseis_29.03.199029.09.19921.pdf |pealkiri=Eesti NSV / Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseis 29.03.1990–29.09.1992 |väljaanne=Riigikogu Kantselei ja Eesti Rahvusraamatukogu |aeg=2013 |vaadatud=7. september 2026}}&lt;/ref&gt;

[[28. juuni]]l [[1990]] moodustas Ülemnõukogu Eesti Vabariigi riigiõiguslike aluste väljatöötamiseks töögrupi, mille esimeheks kinnitati Anton.&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/30346 |pealkiri=Eesti Vabariigi Ülemnõukogu reglemendi kinnitamise ning Eesti NSV Ülemnõukogu ajutise töö- ja kodukorra osalise kehtetuks tunnistamise kohta |väljaanne=Riigi Teataja |aeg=28. juuni 1990 |vaadatud=7. september 2026}}&lt;/ref&gt;

[[20. august]]il [[1991]] hääletas Anton Ülemnõukogus Eesti riikliku iseseisvuse taastamise poolt.&lt;ref name=&quot;20august&quot; /&gt; Hiljem on ta kuulunud iseseisvuse taastamise poolt hääletanud Ülemnõukogu liikmeid ühendavasse [[20. Augusti Klubi]]sse.&lt;ref name=&quot;20august&quot; /&gt;

=== Põhiseaduse Assamblee ===

1991. aastal valiti Anton [[Põhiseaduse Assamblee]] liikmeks ja selle juhatajaks. Assamblee asejuhatajateks valiti [[Lauri Vahtre]] ja [[Ülo Uluots]].&lt;ref name=&quot;PA&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/pohiseaduse-assamblee/ |pealkiri=Põhiseaduse Assamblee |väljaanne=Riigikogu |vaadatud=7. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Põhiseaduse Assamblee tuli esimest korda kokku [[13. september|13. septembril]] [[1991]] ning lõpetas tegevuse [[10. aprill]]il [[1992]]. Kokku pidas assamblee 30 istungit ning töötas välja Eesti Vabariigi uue põhiseaduse ja selle rakendamise seaduse eelnõud.&lt;ref name=&quot;PA&quot; /&gt; Viimasel istungil võttis Anton assamblee juhatajana selle töö kokku ning valmis eelnõu esitati rahvahääletusele. [[28. juuni]]l 1992 võeti põhiseadus rahvahääletusel vastu.&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/pressiteated/moodub-20-aastat-pohiseaduse-eelnou-valjatootamisest-2/ |pealkiri=Möödub 20 aastat põhiseaduse eelnõu väljatöötamisest |väljaanne=Riigikogu |aeg=10. aprill 2012 |vaadatud=7. september 2026}}&lt;/ref&gt;

== Riigikohtunik ==

1993. aastal sai Antonist taastatud [[Riigikohus|Riigikohtu]] liige. Ta kuulus Riigikohtu halduskolleegiumisse aastatel 1993–2016 ning oli aastatel 1993–2014 selle esimees.&lt;ref name=&quot;Riigikohus&quot; /&gt;

Anton kuulus aastatel 1993–2006 ja uuesti aastatel 2011–2014 ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumisse.&lt;ref name=&quot;Riigikohus&quot; /&gt;

Riigikohtuniku ametist lahkus ta 26. aprillil 2016 seoses pensionile jäämisega.&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/avatud-konkurss-riigikohtuniku-ametikohale |pealkiri=Avatud on konkurss riigikohtuniku ametikohale |väljaanne=Riigikohus |aeg=3. november 2015 |vaadatud=7. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Anton on olnud muu hulgas Eesti Õiguskeskuse nõukogu esimees ja Eesti Kohtunike Ühingu liige.&lt;ref name=&quot;Riigikohus&quot; /&gt;

== Isiklikku ==

Tõnu Antoni isa oli Pärnu kultuuritegelane ja [[Pärnu linna vapimärk|Pärnu linna vapimärgi]] kavaler [[Arnold Anton]] (1921–2022).&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://parnu.postimees.ee/436990/arnold-anton-touseb-taas-aujarjele |pealkiri=Arnold Anton tõuseb taas aujärjele |väljaanne=[[Pärnu Postimees]] |aeg=14. mai 2011 |vaadatud=7. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Tõnu Antoni tütar on jurist, õigusteadlane ja [[Eesti õiguskantsler|õiguskantsler]] [[Ülle Madise]].&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-intervjuu-ajalehele-meie-maa |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise intervjuu ajalehele Meie Maa |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=7. september 2026}}&lt;/ref&gt; [[2. september|2. septembril]] [[2026]] valis [[Riigikogu]] Madise Vabariigi Presidendiks; ametisse astub ta 12. oktoobril 2026.&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/ulle-madise-valiti-vabariigi-presidendiks/ |pealkiri=Ülle Madise valiti Vabariigi Presidendiks |väljaanne=Riigikogu |aeg=2. september 2026 |vaadatud=7. september 2026 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260903031701/https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/ulle-madise-valiti-vabariigi-presidendiks/ |arhiivimisaeg=2026-09-03 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

== Tunnustus ==

* 1999 – [[Valgetähe II klassi teenetemärk]], õigusteadlasena tehtud töö eest&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/77085 |pealkiri=Riiklike autasude andmine |väljaanne=Riigi Teataja |aeg=1999 |vaadatud=7. september 2026}}&lt;/ref&gt;
* 2006 – [[Riigivapi II klassi teenetemärk]], Eesti Vabariigi taastaja ja edendajana&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/994378 |pealkiri=Riiklike autasude andmine |väljaanne=Riigi Teataja |aeg=6. veebruar 2006 |vaadatud=7. september 2026}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Anton, Tõnu}}
[[Kategooria:Eesti riigikohtunikud]]
[[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Põhiseaduse Assamblee liikmed]]
[[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Riigivapi II klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1953]]</text>
      <sha1>388bbua762ja4oaikie64omy41c9n3w</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Juan Mata</title>
    <ns>0</ns>
    <id>255701</id>
    <revision>
      <id>7248569</id>
      <parentid>7201157</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T14:22:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248569</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4391" sha1="b0u7p518stxf87mvqendfqn1aa8zqrq" xml:space="preserve">{{Jalgpallur
| nimi        = Juan Mata
| pilt        = Ukr-Spain2015 (6) (cropped).jpg
| täisnimi    = Juan Manuel Mata García
| sünniaeg    = {{Sünniaeg ja vanus|1988|04|28}}
| sünnilinn   = [[Burgos]]
| sünnimaa    = [[Hispaania]]
| surmaaeg    = 
| surmalinn   = 
| surmamaa    = 
| pikkus      = 170 cm
| kaal        = 61 kg
| positsioon  = ründav poolkaitsja / ääremängija
| koduklubi   = [[Galatasaray SK|Galatasaray]]
| särginumber = 64
| noorteaastad1 = | noorteklubi1 = 
| aastad1 = 2006–2007| mänge1 = 39| väravaid1 = 10| klubi1 = [[Real Madrid B]]
| aastad2 = 2007–2011| mänge2 = 129| väravaid2 = 33| klubi2 = [[Valencia CF|Valencia]]
| aastad3 = 2011–2014| mänge3 = 82| väravaid3 = 18| klubi3 = [[Chelsea FC|Chelsea]]
| aastad4 = 2014–2022   | mänge4 = 196 |väravaid4 = 34 |klubi4 = [[Manchester United FC|Manchester United]]
| aastad5 = 2022–    | mänge5 = 10|väravaid5 = 3 |klubi5 = [[Galatasaray SK|Galatasaray]]
| mänge_kokku = | väravaid_kokku = 
| klubi_seisuga = 1. veebruar 2023
| koondiseaastad1 = 2004| koondisemänge1 = 3| koondiseväravaid1 = 2| koondis1 = Hispaania U16
| koondiseaastad2 = 2004| koondisemänge2 = 2| koondiseväravaid2 = 1| koondis2 = Hispaania U17
| koondiseaastad3 = 2006–2007| koondisemänge3 = 13| koondiseväravaid3 = 12| koondis3 =Hispaania U19
| koondiseaastad4 = 2007| koondisemänge4 = 5| koondiseväravaid4 = 3| koondis4 = Hispaania U20
| koondiseaastad5 = 2007–2011| koondisemänge5 = 20| koondiseväravaid5 = 5| koondis5 = Hispaania U21
| koondiseaastad6 = 2012| koondisemänge6 = 1| koondiseväravaid6 = 0| koondis6 = Hispaania U23
| koondiseaastad7 = 2009–2016| koondisemänge7 = 41| koondiseväravaid7 = 10| koondis7 = [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]]
| koondis_seisuga = 
| treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = 
}}
[[File:Juan Manuel Mata García.jpg|thumb|right|Mata Paternas 2009]]

'''Juan Manuel Mata García''' (sündinud [[28. aprill]]il [[1988]] [[Burgos]]es) on [[Hispaania]] jalgpallur, kes mängib Türgi kõrgliigaklubis [[Galatasaray SK|Galatasaray]] [[poolkaitsja]]na.

Juan Mata jalgpallikarjäär algas klubis [[Real Oviedo]], 15-aastaselt läks ta [[Madridi Real]]i akadeemiasse. 

2007. aastal ostis ta [[Valencia CF]], kus sai Juan Mata põhikoosseisu mängijaks. 28. märtsil 2008 lõi poolkaitsja kaks väravat [[Copa del Rey]] poolfinaalmängus [[Barcelona FC|Barcelonaga]], kindlustades Valencia koha finaalis. Finaalis [[Getafe CF|Getafe]]ga avas Juan Mata juba 4. minutil skoori ja Valencia võitis mängu 3:1.

Suvel 2011 liitus Mata [[Londoni Chelsea]]ga, üleminekusumma oli 28 miljonit eurot. 27. augustil 2011 oma esimeses mängus Chelsea meeskonnas lõi Juan Mata värava [[Norwich City FC|Norwich Cityle]]. Juan Mata valiti [[Chelsea aasta jalgpallur]]iks aastatel 2012 ja 2013.

Kui suvel 2013 sai Chelsea peatreeneriks [[José Mourinho]], pääses Mata vähem väljakule ning jaanuaris 2014 müüdi ta [[Manchester United FC|Manchester Unitedisse]] 37,1 miljoni naelsterlingi eest.

==Saavutused==
===Valencia===
*[[Copa del Rey]] (1): 2007–08

===Chelsea===
* [[FA Cup]] (1): 2011–12
* [[UEFA Meistrite Liiga]] (1): [[UEFA Meistrite Liiga 2011–2012|2011–2012]]
* [[UEFA Euroopa Liiga]] (1): [[UEFA Euroopa Liiga 2012–2013|2012–2013]]

=== Manchester United ===
* [[FA Cup]]: 2016
* [[EFL Cup]]: 2016–17
* [[FA Community Shield]]: 2016
*[[UEFA Euroopa Liiga]]: [[UEFA Euroopa Liiga 2016–2017|2016–17]]

===Hispaania rahvuskoondis===
*[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]
**[[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta MM]], 1. koht
*[[Jalgpalli Euroopa meistrivõistlused|Euroopa meistrivõistlused]]
**[[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012. aasta EM]], 1. koht

===Individuaalsed===
*[[Chelsea aasta jalgpallur]] (2): 2011–12, 2012–13

== Välislingid ==
* [http://juanmata8.com/ Jalgpalluri koduleht]

{{Hispaania - 2010. aasta FIFA maailmameistrid}}
{{UEFA Euro 2012 Hispaania koondis}}
{{FIFA World Cup 2014 Hispaania koondis}}

{{JÄRJESTA:Mata, Juan Manuel}}
[[Kategooria:Hispaania jalgpallurid]]
[[Kategooria:Valencia CF mängijad]]
[[Kategooria:Chelsea FC mängijad]]
[[Kategooria:Manchester United FC mängijad]]
[[Kategooria:Galatasaray SK mängijad]]
[[Kategooria:La Liga mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1988]]</text>
      <sha1>b0u7p518stxf87mvqendfqn1aa8zqrq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Öko-</title>
    <ns>0</ns>
    <id>259779</id>
    <revision>
      <id>7248978</id>
      <parentid>6832197</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:51:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248978</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="471" sha1="avmchn6q23gbyr8mt9cdmy5wfj3y9oa" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2011}} {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=märts}}

'''Öko-''' (omadussõnast '''ökoloogiline''') on [[eesliide]], mis algupäraselt oli viljakas sõnamoodustusosa{{lisa viide}} paljudes keskkonna[[termin]]eis (eriti [[ökoloogia]]ga seotuis), kuid hiljem on eesliidet kasutatud ka nendes termineis, mille seotus keskkonnaga on kaudne ([[ökoloogiline kasvatus]]). 

Eesliide &quot;öko-&quot; võeti kasutusele 1970. aastail. 

[[Kategooria:Eesliited]]</text>
      <sha1>avmchn6q23gbyr8mt9cdmy5wfj3y9oa</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Toomas Kivimägi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>268932</id>
    <revision>
      <id>7248827</id>
      <parentid>7215951</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T01:58:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248827</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8989" sha1="sfrffyhhpczpawkhpm67sn4m1z7msvj" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Toomas Kivimägi
| pilt = RK Toomas Kivimägi.jpg
| amet = [[XIII Riigikogu|XIII]], [[XIV Riigikogu|XIV]] ja [[XV Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus = 2015
| ametiajalõpp = 
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 =[[Pärnu linnapea]]
| ametiajaalgus2 = 19. november 2009
| ametiajalõpp2 = 30. märts 2015
| eelmine2 = [[Mart Viisitamm]]
| järgmine2 = [[Jane Mets]] (linnapea kohusetäitja)
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 = 
| järgmine8= 
| sünninimi = 
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1963|2|16}}
| sünnikoht = [[Lihula]], [[Eesti NSV|Eesti]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = [[Eesti Reformierakond]] (2014–)
| abikaasa = 
| vanemad =
| lapsed =
| sugulased = 
| elukoht =
| alma_mater =[[Tartu Riiklik Ülikool]] &lt;br/&gt; (õigusteadus, 1986)
| elukutse = 
| tegevusala = 
| autasud = ''[[Toomas Kivimägi#Tunnustused|Loend]]''
| allkiri = 
}}
'''Toomas Kivimägi''' (sündinud [[16. veebruar]]il [[1963]] [[Lihula]]s) on [[Eesti]] [[jurist]] ja [[poliitik]], alates 10. aprillist [[2023]] [[Riigikogu esimene aseesimees]].

==Haridus==
Ta on lõpetanud [[1981]]. aastal [[Sindi Keskkool]]i ja [[1986]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i ''[[cum laude]]'' õigusteaduse alal.&lt;ref name=&quot;PP2009&quot;&gt;[http://www.parnupostimees.ee/190031/tana-astub-ametisse-parnu-uus-linnavalitsus/ Täna astub ametisse Pärnu uus linnavalitsus]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Pärnu Postimees, 19.11.2009.&lt;/ref&gt;

==Töökäik==
Toomas Kivimägi töötas aastatel 1986–1990 [[Soontagana]] kolhoosi aseesimehena juriidilistes ja organisatsioonilistes küsimustes. 1990. aasta kevadel sai temast [[Pärnu maavalitsus]]e põllumajandusosakonna jurist, [[1992]]–[[1993]] oli ta Pärnu abimaavanem, alates 7. detsembrist 1993 kuni 18. novembrini 2009 [[Pärnu maavanem]]. Selle tööperioodi tähtsamateks kordaminekuteks peab ta Tartu ülikooli Pärnu kolledži loomist ja Pärnu uue haigla valmimist. 

Alates 19. novembrist 2009 kuni 30. märtsini 2015 oli Toomas Kivimägi [[Pärnu linnapea]].&lt;ref name=&quot;PP2009&quot;/&gt; Tema ametiajal likvideeriti Pärnusse 2008. aastaks valminud autonoomne hoiatussüsteem.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608699133/parnu-hoiatussusteem-valmis-juba-viisitamme-ajal-siis-aga-demonteeriti &quot;Pärnu hoiatussüsteem valmis juba Viisitamme ajal, siis aga demonteeriti&quot;] ERR, 29. august 2022&lt;/ref&gt; Aastatel 2009–2013 oli tema juhtumisel saavutatu seas Pärnu linna võlakoormuse vähendamine, linna finantsstabiilsuse tagamine, Pärnu Vallikääru rekonstrueerimine, Ehitajate tee ja Liivi tee valmimine, mahukad vee- ja kanalisatsiooniprojektid ning sellega kaasnenud ulatuslik linnatänavate korrastamine, Pärnu haigla uute korpuste valmimine, kultuurielu elavnemine, uued lasteaiakohad jpm.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pärnu linnapead - Pärnu linn |url=https://parnu.ee/omavalitsuse-uldinfo/omavalitsus-parnu-linn/omavalitsuse-ajalugu/parnu-linnapead |vaadatud=2023-10-09 |väljaanne=https://parnu.ee/ |keel=et |arhiivimisaeg=2023-10-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231003101250/https://parnu.ee/omavalitsuse-uldinfo/omavalitsus-parnu-linn/omavalitsuse-ajalugu/parnu-linnapead |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 

1. märtsil 2015 valiti ta [[Riigikogu]] liikmeks. 

Toomas Kivimägi kuulub alates 27. oktoobrist [[2014]] [[Eesti Reformierakond|Reformierakonda]] ja oli [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimiste eel]] sisevalimiste nimekirjas Pärnumaal esinumber.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20141205085259/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?lang=est&amp;isik_id=9000025700&amp;search=1 Toomas Kivimägi], äriregister&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.postimees.ee/mobile/?id=2964387&amp; 23.10.2014, Pärnu linnapea astus Reformierakonda, Postimees]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.reporter.ee/2014/10/23/toomas-kivimagi-liitus-reformierakonnaga/ |pealkiri=23.10.2014, Toomas Kivimägi liitus Reformierakonnaga, &quot;Reporter&quot; |vaadatud=29.11.2014 |arhiivimisaeg=5.12.2014 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141205100924/http://www.reporter.ee/2014/10/23/toomas-kivimagi-liitus-reformierakonnaga/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/archive/print.php?id=70067715 |pealkiri=01.11.2014, Video: Toomas Kivimägi: Pärnu häält pole riigis kuulda, DELFI.ee |vaadatud=29.11.2014 |arhiivimisaeg=30.07.2015 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150730003018/http://www.delfi.ee/archive/print.php?id=70067715 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.postimees.ee/mobile/?id=2982675&amp; 06.11.2014, Reformierakond avaldas sisevalimiste nimekirja, Postimees]&lt;/ref&gt;

Ta on olnud [[Elron]]i nõukogu liige.

[[XIV Riigikogu]] koosseisus oli ta alates 25. juulist [[Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon|julgeoleku järelevalve erikomisjoni]] esimees.&lt;ref&gt;{{Netiviide|URL=https://www.riigikogu.ee/komisjonide-teated/julgeolekuasutuste-jarelvalve-erikomisjon/erikomisjoni-esimeheks-valiti-toomas-kivimagi/|Pealkiri=Erikomisjoni esimeheks valiti Toomas Kivimägi|Väljaanne=[[Riigikogu pressiteade]]|Aeg=25. juuli 2022|Kasutatud=17. detsember 2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221217103848/https://www.riigikogu.ee/komisjonide-teated/julgeolekuasutuste-jarelvalve-erikomisjon/erikomisjoni-esimeheks-valiti-toomas-kivimagi/|arhiivimisaeg=2022-12-17|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; 

[[XV Riigikogu]] koosseisus on ta alates 10. aprillist 2023 [[Riigikogu esimene aseesimees]].

==Tunnustus==
*1996 – Mehhiko Ühendriikide presidendi aumärk Atsteegi Kotkas
*1998 – Norra Kuningliku Teeneteordeni komandör tähega
*2001 – [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]
*2005 – [[Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk]]
*2010 – [[Pärnumaa vapimärk]] ([[Pärnu maavanem|Pärnu maavanem]] 1993–2009)
*2016 – [[Pärnu vapimärk]] (tulemusliku töö eest [[Pärnu linnapea|Pärnu linnapeana]] aastatel 2009–2015, mil raskes majanduslikus seisus linn viidi taas stabiilsetele alustele)
*Päästeteenistuse kuldrist, Pärnu aasta mees jt &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=plats 1a |eesnimi=Lossi |perekonnanimi2=Tallinn |eesnimi2=15165 |perekonnanimi3=Registrikood: 74000101 |perekonnanimi4=Tel: +372 631 6331 |perekonnanimi5=Faks: +372 631 6334 |perekonnanimi6=Protected |eesnimi6=email |pealkiri=Saadik |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/ |vaadatud=2023-10-09 |väljaanne=Riigikogu |keel=et |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210322083043/https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/ |arhiivimisaeg=2021-03-22 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Tal on kolm last: esimesest abielust pojad Gert ja Rait ning kooselust Anu Sommeriga tütar Lauren.&lt;ref&gt;[[Paavo Kangur]]. [http://www.kroonika.ee/index.php?id=42959 Suvepealinna valitseja]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Kroonika, 20.09.2010 (intervjuu Toomas Kivimäega)&lt;/ref&gt; 

Ta elab Pärnus.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=[[Mikk Salu]]|url=http://ekspress.delfi.ee/kuum/tubli-inimene-parnu-ekslinnapea-tegi-tenniseklubi-maa-oma-koduaiaks?id=79023866|pealkiri=TUBLI INIMENE: Pärnu ekslinnapea tegi tenniseklubi maa oma koduaiaks|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=02.08.2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170802015943/http://ekspress.delfi.ee/kuum/tubli-inimene-parnu-ekslinnapea-tegi-tenniseklubi-maa-oma-koduaiaks?id=79023866|arhiivimisaeg=2017-08-02}}&lt;/ref&gt; Tal on Pärnu linnaga sõlmitud naaberkrundi osas [[Servituut|servituudi]] seadmise leping, mille [[koormis]]eks on ühe meetri sügavusele maa alla [[Soojuspump|soojuspumba]] kollektori paigaldamine.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://uudised.err.ee/index.php?06271194 Kivimägi otsustas Pärnus kandideerida koos oma valimisliiduga] ERR, 26. jaanuar 2013

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rein Kirs]]|nimi=[[Pärnu maakond|Pärnu]] [[Pärnu maavanem|maavanem]]|aeg=1993–2009|järgnev=[[Andres Metsoja]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mart Viisitamm]]|nimi=[[Pärnu linnapea]]|aeg=2009–2015|järgnev=[[Romek Kosenkranius]]}}
{{lõpp}}

{{XV Riigikogu}}

{{JÄRJESTA:Kivimägi, Toomas}}
[[Kategooria:Pärnu maavanemad]]
[[Kategooria:Pärnu linnapead]]
[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1963]]</text>
      <sha1>sfrffyhhpczpawkhpm67sn4m1z7msvj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tartu Ringkonnakohus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>269645</id>
    <revision>
      <id>7248499</id>
      <parentid>7217184</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T12:33:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248499</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7221" sha1="8j4yu1ztoq2jvbizq4vn7ck99x1dv05" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2018|kuu=september}}
[[Fail:Veski 32 Tartu.jpg|pisi|Ringkonnakohtu hoone aadressil [[Veski tänav (Tartu)|Veski]] 32]]
'''Tartu Ringkonnakohus''' on Eesti teise astme [[kohus]] asukohaga [[Tartu]]s.

Aastatel 1918–1935 tegutses kohus Tartu-Võru Rahukogu nime all. 1. veebruarist 1935 on nimeks Tartu Ringkonnakohus. Kohus suleti [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Vene okupatsiooni]] ajal. Lühikest aega tegutsesid ringkonnakohtud [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] aastatel. Taas alustas Tartu Ringkonnakohus tegevust 15. septembril 1993.

Tartu Ringkonnakohus vaatab teise astme kohtuna [[apellatsioon]]i korras läbi [[Tartu Maakohus|Tartu]] ja [[Viru Maakohus|Viru Maakohtu]] ning Tartu Halduskohtu lahendite peale esitatud kaebusi.

Kohtus töötab 16 kohtunikku, kes vaatavad läbi tsiviil-, kriminaal-, väärteo- ja haldusasju kolmeliikmelises koosseisus.

Tartu Ringkonnakohtu esimees on{{millal}} Mario Truu&lt;ref&gt;[https://www.kohus.ee/ajakirjanikule/uudised/aprillis-asub-tartu-ringkonnakohtu-esimehena-ametisse-mario-truu Aprillis asub Tartu Ringkonnakohtu esimehena ametisse Mario Truu | Eesti Kohtud]&lt;/ref&gt; ja kohtudirektor{{millal}} Tiina Ereb.

Aastatel 1993–2002 paiknes kohus aadressil [[Lossi tänav (Tartu)|Lossi tänav]] 17. 2002. aasta augustis koliti kohus Tartu kohtumajja aadressil [[Kalevi tänav]] 1. Alates 18. märtsist 2024 asub Tartu Ringkonnakohus aadressil [[Veski 32]], Tartu.

== Ajalugu ==
=== Tartu-Võru Rahukogu ===
Tsaariaegsete ringkonnakohtute ja rahukogude liitmisel moodustati neli [[rahukogu]], kaasa arvatud [[Tartu-Võru rahukogu]]. Tartu-Võru rahukogu tööpiirkonnaks määrati [[Tartu maakond|Tartu]] ja [[Võru maakond]] ning Eesti külge liidetud endise [[Pihkva kubermang]]u osad. 7. märtsil 1919. aastal laiendati Tartu-Võru rahukogu tööpiirkonda Valga linna ning [[Valga maakond|Valga]] ja [[Pihkva maakond|Pihkva maakonna]] osadega.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/03/07/7 Ajutise Walitsuse määrus], Riigi Teataja, nr. 14, 7 märts 1919&lt;/ref&gt;

Tartu-Võru Rahukogu (hilisem Tartu Ringkonnakohus) loodi kohtuministeeriumi korraldusega 24. novembril 1918 ja selle esimeheks nimetati [[Lui Olesk]], abiesimeheks [[Johannes Ermas]], [[rahukohtunik]]eks [[Tõnis Sarepera|Tõnis Saarepera]], [[Frits Vihvelin|Frits Wihwelin]], [[Hans Siimer]], [[Theodor Müttel]], [[Martin Taevere]] ning [[Rudolf Jaska]], Rahukogu juurde [[Prokurör (Eesti)|prokuröriks]] nimetati [[Johannes Müller]].
&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1928/12/02/7 Eesti kohus 10-aastane.], Postimees (1886-1944), nr. 329, 2 detsember 1928&lt;/ref&gt;

Tartu-Võru Rahukogu asus aastatel 1922–1935 Tartus aadressil [[Veski tänav (Tartu)|Veski]] 32. 1928. aastal töötas rahukogus esimees, kaks abiesimeest ja 13 alalist liiget, peale selle kuulus tema ringkonda 17 rahukohtunikku ja 19 [[kohtu-uurija]]t.

Kohtu esimehed on olnud Lui Olesk (21. november 1918 – 25. juuli 1919),&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/rahukogud_ringkonnakohtud_eesti_vabariigis.pdf |pealkiri=Rahukogud (ringkonnakohtud) Eesti Vabariigis 1918–1940 |vaadatud=2019-01-14 |arhiivimisaeg=2019-01-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190114210526/https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/rahukogud_ringkonnakohtud_eesti_vabariigis.pdf |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt; [[Martin Toomere]], [[Karl Pikk]], [[Mihkel Klaassen]] (1922–1924), [[Johannes Müller]], [[Rudolf Gabrel]] (1925–1933) ja [[Vladimir Kuusik]] (1933–1935).

=== Tartu ringkonnakohus ===
1935. aasta kohtureformiga muudeti ära ka senised ringkonnakohtute liitnimed, Tartu-Võru rahukogu nimeks sai Tartu ringkonnakohus.&lt;ref&gt;[http://uuseesti.ee/27201 Eesti kohtute ajalooline päev], Postimees 31.01.1935, lk 3.&lt;/ref&gt;

Tartu Ringkonnakohus koliti 1935. aasta sügisel aadressile [[Aia tänav (Tartu)|Aia]] 64 [[Riigikohus|Riigikohtu]] endistesse ruumidesse.

Tartu Ringkonnakohtu ringkondades töötasid:
* [[Tartu 1. jaoskonnakohus|Tartu 1.]] jaoskonnakohtunik [[Veski tänav (Tartu)|Veski]] 32
* [[Tartu 2. jaoskonnakohus|Tartu 2.]] jaoskonnakohtunik Veski 32
* [[Tartu 3. jaoskonnakohus|Tartu 3.]] jaoskonnakohtunik Veski 32
* [[Tartu 4. jaoskonnakohus|Tartu 4.]] jaoskonnakohtunik Veski 32
* [[Tartu 5. jaoskonnakohus|Tartu 5.]] jaoskonnakohtunik Veski 32
* [[Tartu 6. jaoskonnakohus|Tartu 6.]] jaoskonnakohtunik Veski 32
* [[Valga 1. jaoskonnakohus|Valga 1.]] jaoskonnakohtunik [[Vabaduse tänav (Valga)|Vabaduse]] 6
* [[Valga 2. jaoskonnakohus|Valga 2.]] jaoskonnakohtunik Vabaduse 6
* [[Tõrva jaoskonnakohus|Tõrva]] jaoskonnakohtunik [[Tartu tänav (Tõrva)|Tartu]] 29
* [[Jõgeva jaoskonnakohus|Jõgeva]] jaoskonnakohtunik [[Jaama tänav (Jõgeva)|Jaama]] 5
* [[Mustvee jaoskonnakohus|Mustvee]] jaoskonnakohtunik [[Tartu tänav (Mustvee)|Tartu]] 33a
* [[Elva jaoskonnakohus|Elva]] jaoskonnakohtunik [[Jõe tänav (Elva)|Jõe]] 2
* [[Otepää jaoskonnakohus|Otepää]] jaoskonnakohtunik [[Võru tänav (Otepää)|Võru]] 22
* [[Võru 1. jaoskonnakohus|Võru 1.]] jaoskonnakohtunik Vabaduse 13
* [[Võru 2. jaoskonnakohus|Võru 2.]] jaoskonnakohtunik Vabaduse 13
* [[Võru 3. jaoskonnakohus|Võru 3.]] jaoskonnakohtunik Vabaduse 13
* [[Petseri 1. jaoskonnakohus|Petseri 1.]] jaoskonnakohtunik [[Eesti Pank|Eesti Panga]] [[Petseri]] osakonna maja
* [[Petseri 2. jaoskonnakohus|Petseri 2.]] jaoskonnakohtunik Eesti Panga Petseri osakonna maja
* [[Petseri 3. jaoskonnakohus|Petseri 3.]] jaoskonnakohtunik Eesti Panga Petseri osakonna maja

[[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i 16. novembri 1940. aasta [[seadlus]]ega kujundati ümber kehtiv kohtute süsteem ja ringkonnakohtud muudeti samanimelisteks kohtuteks esimese ja teise kohtuastme asjade arutamiseks.&lt;ref&gt;[[s:ENSV Teataja 1940 nr 45 art 523|ENSV Teataja 1940 nr 45 art 523]]&lt;/ref&gt; Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu 19. detsembri 1940 määrusega määrati Tartu Ringkonnakohtu asukohaks – Tartu, Tartu 1.–6., Jõgeva, Pala, Mustvee, Elva, Otepää, Võnnu, Valga 1. ja 2., Tõrva, Võru 1. ja 2., Antsla, Põlva, Petseri 1. ja 2., Irboska, Värska ning Laura rahvakohtujaoskondadest.&lt;ref&gt;[[s:ENSV Teataja 1940 nr 68 art 914|ENSV Teataja 1940 nr 68 art 914]]&lt;/ref&gt;

=== Tegevus pärast Eesti taasiseseisvumist ===
3. juulil 1992 jõustunud Eesti põhiseaduse alusel taastati Eestis kolmeastmeline kohtusüsteem. 19. augustil 1993 nimetas president Lennart Meri Tartu Ringkonnakohtu kohtunikeks [[Hele-Kai Remmel]]i, [[Peeter Jerofejev]]i, [[Ott Järvesaar]]e, [[Ago Kutsar]]i, [[Mati Kartau]], [[Aarne Sarjas]]e ja [[Henn Jõks]]i. Kohtu esimeheks määras Riigikogu [[Ago Kutsar]]i, kes töötas selles ametis kuni aastani 2009. 15. septembril 1993 alustasid tööd ringkonnakohtud, millega käivitus kolmeastmeline kohtusüsteem. Esialgu moodustati vaid tsiviil- ja [[kriminaalkolleegium]]id.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.kohus.ee/eesti-kohtud/kohtususteem/ringkonnakohtud/tartu-ringkonnakohus Koduleht]

{{Eesti kohtusüsteem}}

[[Kategooria:Eesti kohtud]]
[[Kategooria:20. sajand Tartus]]
[[Kategooria:Tartu maakonna ajalugu]]
[[Kategooria:Võru maakonna ajalugu]]</text>
      <sha1>8j4yu1ztoq2jvbizq4vn7ck99x1dv05</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Monokromaasia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>272408</id>
    <revision>
      <id>7248855</id>
      <parentid>6560783</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T06:04:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>intervikid ära, on Wikidata</comment>
      <origin>7248855</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="363" sha1="dgcs8el8kwt9m3d4usi7ytw2e8krhvx" xml:space="preserve">'''Monokromaasia''' on täielik [[värvipimedus]], mis on tingitud vaid üht tüüpi värve eristavate rakkude olemasolust [[silm]]as.

Monokromaasia on normaalne mõnedel [[loivalised|loivalistel]], [[vaalalised|vaalalistel]] jt.

==Vaata ka==
*[[akromatopsia]]
*[[dikromaasia]]
*[[trikromaasia]]
*[[tetrakromaasia]]
*[[pentakromaasia]]

[[Kategooria:Nägemine]]</text>
      <sha1>dgcs8el8kwt9m3d4usi7ytw2e8krhvx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kaire Maimets</title>
    <ns>0</ns>
    <id>273992</id>
    <revision>
      <id>7248658</id>
      <parentid>7031498</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T17:47:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-53791-57</username>
        <id>239126</id>
      </contributor>
      <comment>/* Töökäik */</comment>
      <origin>7248658</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7795" sha1="62j48etqs0s5j38x7al6arnrmv5ik4v" xml:space="preserve">'''Kaire Maimets''' (aastail 2005–2015 '''Kaire Maimets-Volt'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1977]] [[Tartu]]s) on eesti [[semiootik]] ja [[muusikateadlane]].

==Haridus==
Ta õppis 1996–1997 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Augusta Ülikool]]is (inglise ''Augusta State University'') [[viiul]]imängu ja [[muusikateadus]]t.&lt;ref name=EMBL&gt;{{EMBL|1|465}}&lt;/ref&gt; Aastal 2000 lõpetas ta [[Tartu Ülikool]]i bakalaureuseõppe [[semiootika]] ja [[kulturoloogia]] erialal muusikateaduse kõrvalerialaga, 2003. aastal kaitses ta magistritöö muusikateaduse alal [[Eesti Muusikaakadeemia]]s tööga &quot;Visuaalse ja muusikalise tasandi suhtest [[Leida Laius]]e filmis &quot;[[Ukuaru (film)|Ukuaru]]&quot;&quot;.&lt;ref name=EMBL /&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{ETIS}}&lt;/ref&gt; 2009. aastal kaitses ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias doktoriväitekirja teemal &quot;Mediating the 'idea of One': [[Arvo Pärt]]'s pre-existing music in film&quot; (&quot;Vahendades 'Üht(sust)': Arvo Pärdi valmismuusikast filmis&quot;).&lt;ref&gt;[http://www.ema.edu.ee/vaitekirjad/doktor/Kaire_MaimetsVolt.pdf Doktoritöö täistekst] (pdf)&lt;/ref&gt;

Ta on end täiendanud 2003. aastal [[Budapest]]is [[Kesk-Euroopa Ülikool]]i suveülikooli kursusel &quot;Crossing the Boundaries: Music as the Expression of Social and Political Ideas in Modern East-Europe (with extension to the Middle East)&quot; ning 2013. aastal Tartu Ülikoolis kursusel &quot;Õppimine ja õpetamine kõrgkoolis&quot;.

==Töökäik==
Aastail 1998–1999 oli ta [[Avatud Eesti Fond]]i meedia- ja meditsiiniprogrammide assistent, 2001–2004 [[Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu|Tallinna Pedagoogikaülikooli Akadeemilise Raamatukogu]] (endise Eesti Akadeemilise Raamatukogu) komplekteerimisosakonna vanembibliograaf.&lt;ref name=EMBL /&gt; 
Aastail 2003–2011 töötas ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s: 2003–2008 teadurina, 2008–2009 projektijuhina, 2009–2011 [[kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool]]i üldkoordinaatorina.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

Augustist 2011 kuni novembrini 2012 oli ta [[Arvo Pärdi Keskus|Rahvusvahelise Arvo Pärdi Keskuse]] kunstiline juht.&lt;ref name=ETIS /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.arvopart.ee/Arvo-Pardi-keskusest/meeskond |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-02-13 |arhiivimisaeg=2011-11-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111116050559/http://www.arvopart.ee/Arvo-Pardi-keskusest/meeskond |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 2013–2021 töötas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias teadurina. 

Maimets oli [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]] muusikaosakonna juhataja 3.01.2022-31.08.2026. Alates 1. septembrist 2026 töötab ta Tartu Ülikooli raamatukogu kogude arenduse osakonnas muusikakogu kuraatorina. 

Ta on pidanud loenguid ja seminare peamiselt muusika kasutamisest filmis ning [[muusikasemiootika]]st [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s, [[Tartu Ülikooli semiootika osakond|Tartu Ülikooli semiootika osakonnas]] ning [[Balti Filmi- ja Meediakool]]is.

==Ühiskondlik tegevus==
Kaire Maimets on [[Eesti Muusikateaduse Selts]]i liige (alates 2000, aastail 2001–2011 juhatuse liige, 2005–2009 juhatuse aseesimees).

Alates 2007. aastast on ta ajakirja [[Journal of Interdisciplinary Music Studies]] nõuandva kolleegiumi liige.

==Tunnustus==
* 2001, 2003, 2006 ajakirja [[Teater. Muusika. Kino]] aastapreemia laureaat
* 2009 I preemia ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas doktoriõppe üliõpilaste astmes 2009. a üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil osalenud konkursitöö &quot;Vahendades 'Üht(sust)': Arvo Pärdi valmismuusikast filmis&quot; eest

==Kirjutisi==
* Maimets, Kaire (2001). &quot;Filmimuusikast – Eestis peaaegu esimest korda.&quot; ''Vikerkaar'' 5–6, 101–108.
* Maimets, Kaire (2001). &quot;Sissejuhatus muusikasemiootikasse.&quot; ''Akadeemia'' 6, 1223–1250. (Väikeste muudatustega ilmunud ka kui Maimets, Kaire (2001). &quot;Lühike sissejuhatus muusikasemiootikasse.&quot; ''Acta Semiotica Estica'' 1, 98–125.)
* Maimets, Kaire (2001). &quot;Helistike semantika Giuseppe Verdi ooperites &quot;Rigoletto&quot; ja &quot;Traviata&quot;.&quot; ''Teater. Muusika. Kino'' [http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Muusika/01mai_m3.htm 5, 56–61].
* Maimets, Kaire (2003). &quot;Towards the analysis of narrative film as integrated artistic multimedia text.&quot; Raamatus: R. Kopiez, A.C. Lehmann, I. Wolther, Chr. Wolf (eds.), ''Proceedings of the 5th Triennial Conference of the European Society for the Cognitive Sciences of Music (ESCOM).'' Hanover: Hanover University of Music and Drama.
* Maimets, Kaire (2003). &quot;Muusikast filmis.&quot; ''Muusika'' [http://digar.nlib.ee/digar/show.action?id=188703 7/8, 34–41].
* Maimets, Kaire (2003). &quot;Mõtisklusi Sergei Eisensteini &quot;audiovisuaalse partituuri&quot; teemal.&quot; ''Teater. Muusika. Kino'' [http://www.temuki.ee/arhiiv/2003/07/03juuli_m06.htm 7, 77–84]; [http://www.temuki.ee/arhiiv/2003/089/03augs_m08.htm 8/9, 102–105].
* Maimets, Kaire (2004). &quot;Millega tegeleb muusikasemiootika?&quot; Raamatus: Jaan Ross, Kaire Maimets (toim.), ''Mõeldes muusikast. Sissevaateid muusikateadusesse''. Tallinn: Varrak, 476–502.
* Maimets, Kaire (2004). &quot;Tasakaal su ümber ja su sees: &quot;Ukuaru&quot;.&quot; ''Teater. Muusika. Kino'' [http://www.temuki.ee/arhiiv/2004/06/juuni_m07.pdf 6, 92–100]; [http://www.temuki.ee/arhiiv/2004/07/juuli_m06.pdf 7, 77–85].
* Maimets-Volt, Kaire (2006). &quot;Vaid üks on taevas.&quot; ''Teater. Muusika. Kino'' [http://www.temuki.ee/arhiiv/2006/11/lugu15.pdf 11, 90–102].
* Maimets-Volt, Kaire (2009). [http://www.ema.edu.ee/vaitekirjad/doktor/Kaire_MaimetsVolt.pdf ''Mediating the ‘idea of One’: Arvo Pärt’s pre-existing music in film.''] Estonian Academy of Music and Theatre Dissertations 4. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. 
** Arvustus: Kerri Kotta, &quot;Tintinnabuli-muusika mõjust filmikeelele.&quot; ''Sirp'', [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/tintinnabuli-muusika-mojust-filmikeelele/ 12. juuni 2009].
** Arvustus: Jarmo Valkola, &quot;Reflecting the Music of Arvo Pärt in films – Echoes of Mind, Meditation and Mythology.&quot; ''Res musica'' [http://www.muusikateadus.ee/wp-content/uploads/Jarmo-Valkola.pdf 2, 2010, 103–105].
* Maimets-Volt, Kaire (2010). &quot;Vahendades ‘Üht’: Arvo Pärdi tintinnabuli-muusika tähendusväljast.&quot; ''Res musica'' [http://www.muusikateadus.ee/wp-content/uploads/Kaire-Maimets-Volt.pdf 2, 75–87].
* Maimets-Volt, Kaire (2013). &quot;Arvo Pärt’s tintinnabuli music in film.&quot; ''Music and the Moving Image'' [http://www.jstor.org/stable/10.5406/musimoviimag.6.1.0055 1, 55–71].
* Maimets-Volt, Kaire (2014). &quot;(Üles)tähendusi muusikast.&quot; Raamatus: P. Karro, K. Orav (koost.), ''Sõbralik semiootika. Semiosalongi tekste aastast 2011–2014.'' Tartu, Tallinn: Semiosalong, 75–83.
* Maimets, Kaire (2017). &quot;Boolerost &quot;Koiduni&quot;.&quot; ''Akadeemia'' 2, 261−272.

==Isiklikku==
Kaire Maimetsa isa on bioloog [[Toivo Maimets]]. [https://vikerraadio.err.ee/1608245442/kabi-ei-kuku-toivo-ja-kaire-maimets Käbi ei kuku... Toivo ja Kaire Maimets. Vikerraadio, 27.06.2021] 

Tema vend on [[Andri Maimets]]. 

Ta on olnud abielus klassikalise filoloogi [[Ivo Volt|Ivo Voldiga]].{{lisa viide}}

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{ETIS}}
*Tiit Tuumalu, [http://www.postimees.ee/116082/vaitekiri-votab-kokku-arvo-pardi-rolli-filmis Väitekiri võtab kokku Arvo Pärdi rolli filmis], Postimees, 7. mai 2009
* [http://www.uttv.ee/naita?id=19679 &quot;Arvo Pärdi muusikast filmis&quot;] (Kaire Maimets-Voldi loeng Tartu Ülikoolis toimunud Arvo Pärdi loomingut käsitlevate seminaride tsükli &quot;Sõna ja muusika&quot; raames, 23. aprill 2014)

{{JÄRJESTA:Maimets, Kaire}}
[[Kategooria:Eesti semiootikud]]
[[Kategooria:Eesti muusikateadlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud]]
[[Kategooria:Sündinud 1977]]</text>
      <sha1>62j48etqs0s5j38x7al6arnrmv5ik4v</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248918</id>
      <parentid>7248658</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T08:46:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Morel</username>
        <id>26171</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>parandasin [[Vikipeedia:Tööriistad/Kriipsuskript|skripti]] abil kriipsud</comment>
      <origin>7248918</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7797" sha1="ogei28fx5xte0g9fdrli71zj6rh33qb" xml:space="preserve">'''Kaire Maimets''' (aastail 2005–2015 '''Kaire Maimets-Volt'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1977]] [[Tartu]]s) on eesti [[semiootik]] ja [[muusikateadlane]].

==Haridus==
Ta õppis 1996–1997 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Augusta Ülikool]]is (inglise ''Augusta State University'') [[viiul]]imängu ja [[muusikateadus]]t.&lt;ref name=EMBL&gt;{{EMBL|1|465}}&lt;/ref&gt; Aastal 2000 lõpetas ta [[Tartu Ülikool]]i bakalaureuseõppe [[semiootika]] ja [[kulturoloogia]] erialal muusikateaduse kõrvalerialaga, 2003. aastal kaitses ta magistritöö muusikateaduse alal [[Eesti Muusikaakadeemia]]s tööga &quot;Visuaalse ja muusikalise tasandi suhtest [[Leida Laius]]e filmis &quot;[[Ukuaru (film)|Ukuaru]]&quot;&quot;.&lt;ref name=EMBL /&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{ETIS}}&lt;/ref&gt; 2009. aastal kaitses ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias doktoriväitekirja teemal &quot;Mediating the 'idea of One': [[Arvo Pärt]]'s pre-existing music in film&quot; (&quot;Vahendades 'Üht(sust)': Arvo Pärdi valmismuusikast filmis&quot;).&lt;ref&gt;[http://www.ema.edu.ee/vaitekirjad/doktor/Kaire_MaimetsVolt.pdf Doktoritöö täistekst] (pdf)&lt;/ref&gt;

Ta on end täiendanud 2003. aastal [[Budapest]]is [[Kesk-Euroopa Ülikool]]i suveülikooli kursusel &quot;Crossing the Boundaries: Music as the Expression of Social and Political Ideas in Modern East-Europe (with extension to the Middle East)&quot; ning 2013. aastal Tartu Ülikoolis kursusel &quot;Õppimine ja õpetamine kõrgkoolis&quot;.

==Töökäik==
Aastail 1998–1999 oli ta [[Avatud Eesti Fond]]i meedia- ja meditsiiniprogrammide assistent, 2001–2004 [[Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu|Tallinna Pedagoogikaülikooli Akadeemilise Raamatukogu]] (endise Eesti Akadeemilise Raamatukogu) komplekteerimisosakonna vanembibliograaf.&lt;ref name=EMBL /&gt; 
Aastail 2003–2011 töötas ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s: 2003–2008 teadurina, 2008–2009 projektijuhina, 2009–2011 [[kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool]]i üldkoordinaatorina.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

Augustist 2011 kuni novembrini 2012 oli ta [[Arvo Pärdi Keskus|Rahvusvahelise Arvo Pärdi Keskuse]] kunstiline juht.&lt;ref name=ETIS /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.arvopart.ee/Arvo-Pardi-keskusest/meeskond |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-02-13 |arhiivimisaeg=2011-11-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111116050559/http://www.arvopart.ee/Arvo-Pardi-keskusest/meeskond |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 2013–2021 töötas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias teadurina. 

Maimets oli [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]] muusikaosakonna juhataja 3.01.2022–31.08.2026. Alates 1. septembrist 2026 töötab ta Tartu Ülikooli raamatukogu kogude arenduse osakonnas muusikakogu kuraatorina. 

Ta on pidanud loenguid ja seminare peamiselt muusika kasutamisest filmis ning [[muusikasemiootika]]st [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s, [[Tartu Ülikooli semiootika osakond|Tartu Ülikooli semiootika osakonnas]] ning [[Balti Filmi- ja Meediakool]]is.

==Ühiskondlik tegevus==
Kaire Maimets on [[Eesti Muusikateaduse Selts]]i liige (alates 2000, aastail 2001–2011 juhatuse liige, 2005–2009 juhatuse aseesimees).

Alates 2007. aastast on ta ajakirja [[Journal of Interdisciplinary Music Studies]] nõuandva kolleegiumi liige.

==Tunnustus==
* 2001, 2003, 2006 ajakirja [[Teater. Muusika. Kino]] aastapreemia laureaat
* 2009 I preemia ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas doktoriõppe üliõpilaste astmes 2009. a üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil osalenud konkursitöö &quot;Vahendades 'Üht(sust)': Arvo Pärdi valmismuusikast filmis&quot; eest

==Kirjutisi==
* Maimets, Kaire (2001). &quot;Filmimuusikast – Eestis peaaegu esimest korda.&quot; ''Vikerkaar'' 5–6, 101–108.
* Maimets, Kaire (2001). &quot;Sissejuhatus muusikasemiootikasse.&quot; ''Akadeemia'' 6, 1223–1250. (Väikeste muudatustega ilmunud ka kui Maimets, Kaire (2001). &quot;Lühike sissejuhatus muusikasemiootikasse.&quot; ''Acta Semiotica Estica'' 1, 98–125.)
* Maimets, Kaire (2001). &quot;Helistike semantika Giuseppe Verdi ooperites &quot;Rigoletto&quot; ja &quot;Traviata&quot;.&quot; ''Teater. Muusika. Kino'' [http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Muusika/01mai_m3.htm 5, 56–61].
* Maimets, Kaire (2003). &quot;Towards the analysis of narrative film as integrated artistic multimedia text.&quot; Raamatus: R. Kopiez, A.C. Lehmann, I. Wolther, Chr. Wolf (eds.), ''Proceedings of the 5th Triennial Conference of the European Society for the Cognitive Sciences of Music (ESCOM).'' Hanover: Hanover University of Music and Drama.
* Maimets, Kaire (2003). &quot;Muusikast filmis.&quot; ''Muusika'' [http://digar.nlib.ee/digar/show.action?id=188703 7/8, 34–41].
* Maimets, Kaire (2003). &quot;Mõtisklusi Sergei Eisensteini &quot;audiovisuaalse partituuri&quot; teemal.&quot; ''Teater. Muusika. Kino'' [http://www.temuki.ee/arhiiv/2003/07/03juuli_m06.htm 7, 77–84]; [http://www.temuki.ee/arhiiv/2003/089/03augs_m08.htm 8/9, 102–105].
* Maimets, Kaire (2004). &quot;Millega tegeleb muusikasemiootika?&quot; Raamatus: Jaan Ross, Kaire Maimets (toim.), ''Mõeldes muusikast. Sissevaateid muusikateadusesse''. Tallinn: Varrak, 476–502.
* Maimets, Kaire (2004). &quot;Tasakaal su ümber ja su sees: &quot;Ukuaru&quot;.&quot; ''Teater. Muusika. Kino'' [http://www.temuki.ee/arhiiv/2004/06/juuni_m07.pdf 6, 92–100]; [http://www.temuki.ee/arhiiv/2004/07/juuli_m06.pdf 7, 77–85].
* Maimets-Volt, Kaire (2006). &quot;Vaid üks on taevas.&quot; ''Teater. Muusika. Kino'' [http://www.temuki.ee/arhiiv/2006/11/lugu15.pdf 11, 90–102].
* Maimets-Volt, Kaire (2009). [http://www.ema.edu.ee/vaitekirjad/doktor/Kaire_MaimetsVolt.pdf ''Mediating the ‘idea of One’: Arvo Pärt’s pre-existing music in film.''] Estonian Academy of Music and Theatre Dissertations 4. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. 
** Arvustus: Kerri Kotta, &quot;Tintinnabuli-muusika mõjust filmikeelele.&quot; ''Sirp'', [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/tintinnabuli-muusika-mojust-filmikeelele/ 12. juuni 2009].
** Arvustus: Jarmo Valkola, &quot;Reflecting the Music of Arvo Pärt in films – Echoes of Mind, Meditation and Mythology.&quot; ''Res musica'' [http://www.muusikateadus.ee/wp-content/uploads/Jarmo-Valkola.pdf 2, 2010, 103–105].
* Maimets-Volt, Kaire (2010). &quot;Vahendades ‘Üht’: Arvo Pärdi tintinnabuli-muusika tähendusväljast.&quot; ''Res musica'' [http://www.muusikateadus.ee/wp-content/uploads/Kaire-Maimets-Volt.pdf 2, 75–87].
* Maimets-Volt, Kaire (2013). &quot;Arvo Pärt’s tintinnabuli music in film.&quot; ''Music and the Moving Image'' [http://www.jstor.org/stable/10.5406/musimoviimag.6.1.0055 1, 55–71].
* Maimets-Volt, Kaire (2014). &quot;(Üles)tähendusi muusikast.&quot; Raamatus: P. Karro, K. Orav (koost.), ''Sõbralik semiootika. Semiosalongi tekste aastast 2011–2014.'' Tartu, Tallinn: Semiosalong, 75–83.
* Maimets, Kaire (2017). &quot;Boolerost &quot;Koiduni&quot;.&quot; ''Akadeemia'' 2, 261–272.

==Isiklikku==
Kaire Maimetsa isa on bioloog [[Toivo Maimets]]. [https://vikerraadio.err.ee/1608245442/kabi-ei-kuku-toivo-ja-kaire-maimets Käbi ei kuku... Toivo ja Kaire Maimets. Vikerraadio, 27.06.2021] 

Tema vend on [[Andri Maimets]]. 

Ta on olnud abielus klassikalise filoloogi [[Ivo Volt|Ivo Voldiga]].{{lisa viide}}

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{ETIS}}
*Tiit Tuumalu, [http://www.postimees.ee/116082/vaitekiri-votab-kokku-arvo-pardi-rolli-filmis Väitekiri võtab kokku Arvo Pärdi rolli filmis], Postimees, 7. mai 2009
* [http://www.uttv.ee/naita?id=19679 &quot;Arvo Pärdi muusikast filmis&quot;] (Kaire Maimets-Voldi loeng Tartu Ülikoolis toimunud Arvo Pärdi loomingut käsitlevate seminaride tsükli &quot;Sõna ja muusika&quot; raames, 23. aprill 2014)

{{JÄRJESTA:Maimets, Kaire}}
[[Kategooria:Eesti semiootikud]]
[[Kategooria:Eesti muusikateadlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud]]
[[Kategooria:Sündinud 1977]]</text>
      <sha1>ogei28fx5xte0g9fdrli71zj6rh33qb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ann Arbor</title>
    <ns>0</ns>
    <id>277332</id>
    <revision>
      <id>7248538</id>
      <parentid>6465742</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T13:50:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248538</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="740" sha1="cayq4qilleduj24654eu9wyo7mqoyd5" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi =  Ann Arbor
|  hääldus = 
|  omakeelne_nimi_1 = inglise |  Ann Arbor |
|  omakeelne_nimi_2 =  |  |
|  pilt = AnnArborLibertyStreet.JPG
|  lipu_pilt = 
|  lipu_link = 
|  vapi_pilt = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  asendikaart = USA
}}
'''Ann Arbor''' on linn Ameerika Ühendriikides [[Michigan]]i osariigis. [[Washtenaw' maakond|Washtenaw' maakonna]] keskus.

Linn rajati 1824. aastal. Ann Arboris asub [[Michigani Ülikool]], mis koliti sinna [[Detroit]]ist 1837. aastal. Ülikoolil on oluline osa linna majanduses, sest annab tööd umbes 30 000 inimesele, sealhulgas 12 000 tervisekeskuse töötajale.

2010. aastal elas linnas 113 934 inimest.

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Michigani linnad]]</text>
      <sha1>cayq4qilleduj24654eu9wyo7mqoyd5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Matrjoška</title>
    <ns>0</ns>
    <id>278023</id>
    <revision>
      <id>7248851</id>
      <parentid>7108684</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T05:44:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>CommonsDelinker</username>
        <id>1930</id>
      </contributor>
      <comment>Fail Museum_of_communism_in_prague_2008-08-06.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Krd|Krd]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: No permission since 29 September 2026.</comment>
      <origin>7248851</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7685" sha1="pkhu7lokhdv840lqwyn4af92c0dp0hg" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=oktoober}}
[[Pilt:Matryoshka.jpg|pisi|Matrjoška]]
'''Matrjoška''' (oletatavasti hellitusvorm nimest [[Matrjona]], mis tähendas ka &quot;tähtsat daami&quot;) on [[venelased|vene]] rahvuslikuks sümboliks peetav puust [[mänguasi]]: kirevalt maalitud lahtivõetav [[nukk]], mille sees on samalaadsed väiksemad nukud. Tavaliselt on nukke üksteise sees vähemalt kolm.

Peaaegu alati on matrjoška munakujuline, lameda põhjaga ning koosneb kahest osast: ülemisest ja alumisest. Traditsiooniliselt kujutatakse matrjoškal naisterahvast punases [[sarafan]]is ja kollases kleidis. Tänapäeval on maalingute teemad mitmekesised: muinasjutukangelased, Venemaaga seotud või perekonnad. Levinud on ka poliitikute paroodiad – see teema erineb suuresti matrjoškade tavapärasest maalingust, millel kujutati naist, mitte meest.

== Päritolu ==
[[Pilt:Russian.dolls.hugeset.arp.jpg|pisi|Komplekt 37 matrjoškast]]
1890. aastail tõi A. Mamontova [[Moskva]] mänguasjatöökotta &quot;Детское воспитание&quot; ('lastekasvatus') [[Jaapan]]ist [[daruma]]-kujukese, millele oli maalitud kiilakas vanamees Fukuruma. See koosnes mitmest õõnsast, üksteise sisse asetatud kujust. Töökoja puunikerdaja Vassili Zvjozdotškin valmistas puust sarnased kujukesed, kunstnik [[Sergei Maljutin]] maalis neile tüdrukud lihtrahva linnarõivas: sarafanis, põlles ja kukega kleidis. Ehkki esimesed matrjoškad olid kallid, oli nõudlus suur. Peagi valmistasid neid mitmed töökojad toona Moskvast 70&amp;nbsp;km põhjas asunud käsitöölinnakus [[Sergijev Possad]]is. 20. sajandi alguses hakati matrjoškasid massiliselt eksportima.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120101044428/http://samovarovo.ru/glavnaya/narodnye-promysly-rossii/77-istoriya-matreshki.html &quot;История матрешки. Матрёшка.&quot;] Самоварово.&lt;/ref&gt;

Matrjoškade eeskujuks võib pidada ka Venemaal traditsioonilisi üksteise sisse paigutatud puust lihavõttemune. Matrjoškad erinevad siiski nii munadest kui ka darumadest selle poolest, et nad on alt lamedad. Darumad aga sarnanevad Eestiski tuntud [[jonnipunn]]idega: nad on alt ümarad, kuid madala raskuskeskmega, nii et pikali lükatud kujuke tõuseb alati püsti.

Matrjoškadega seostatakse ka Kirde-Venemaal ja Lääne-Siberis levinud müüti [[Kuldnaine|Kuldnaisest]].

== Matrjoškade valmistamine ==
Alustuseks valitakse sobilik puit. Pehmuse tõttu eelistatakse enamasti [[pärn]]a, harvem [[lepp]]a või [[kask]]e. Puud langetatakse tavaliselt varakevadel ja kooritakse osaliselt, et puit kuivades ei praguneks. Palgid ladustatakse ja kuivavad mõne aasta hästi õhutatud paigas.

Puitu tuleb töödelda, kuni see on pool-, mitte täiskuiv. Iga matrjoška valmistamisel on enam kui kümme etappi. Esimesena valmib kõige väiksem nukk, mis pole lahtivõetav. Järgmised tehakse suuruse järjekorras, viimasena kõige suurem. Iga nuku jaoks vajaliku kõrgusega tükk töödeldakse ning lõigatakse pooleks, esimesena valmib alumine osa. Seejärel eemaldatakse mõlema osa seest sisu nii, et väiksem nukk sinna tihedalt sisse mahuks. Nukkude arv komplektis varieerub.

Tööprotsessi lõpus kaetakse kõik nukud [[õlilakk|õlilakiga]]. Pärast täiendavat kuivatust ja [[Poleerimine|poleerimist]] asub kunstnik maalima. Värvidena tarvitatakse nii [[guaššvärv|guašš]]- kui ka [[õlivärv]]e.

== Matrjoškamuuseumid ==
Tänapäeval tegutsevad mitmes linnas matrjoškamuuseumid: Moskvas Leontjevi põiktänavas, [[Nižni Novgorod]]is, Tveri oblastis [[Kaljazin]]i linnas, [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Voznessensk]]i asulas, [[Sergijev Possad]]is jm.

==Popkultuuris==
Matrjoškat on rohkesti kasutatud [[visuaalkunst]]i teostes kunstilise kujundina ja sõna ennast pilkupüüdva pealkirjana. Nii sisaldub sõna &quot;matrjoška&quot; rohkem kui 40 filmi või teleseriaali pealkirjas.&lt;ref&gt;[https://www.imdb.com/find/?q=Matrioshki&amp;ref_=nv_sr_srsg_10 Sõna &quot;matrjoška&quot; filmide ja teleseriaalide pealkirjades] IMDb. Vaadatud 18.10.2022.&lt;/ref&gt;

Eestis on näidatud (TV6, 2008&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/18430198/alustab-uus-meelelahutuskanal-tv6 Alustab uus meelelahutuskanal TV6] Kroonika, 13.03.2008.&lt;/ref&gt; ja 2011) näiteks [[Belgia]]s toodetud 20-osalist sarja &quot;Matrjoškad&quot; ([[hollandi keel]]es &quot;Matroesjka's&quot;, [[inglise keel]]es &quot;Russian Dolls: Sex Trade&quot;).&lt;ref&gt;[https://www.imdb.com/title/tt0320882/?ref_=ttpl_pl_tt &quot;Matroesjka's&quot;] IMDb. Vaadatud 18.10.2022.&lt;/ref&gt;

2013. aastal otsustas [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus]] (EAS) korraldada Venemaalt [[turist]]ide Eestisse meelitamiseks nn matrjoškakampaania. Selle tarbeks tehtud [[sotsiaalmeedia]] klipid laulvate matrjoškadega tekitasid Eesti ühiskonnas nii palju negatiivseid emotsioone,&lt;ref&gt;Kristjan Pihl. [https://epl.delfi.ee/artikkel/67160558/eas-pani-skandaalsele-matrjoskakampaaniale-lopuks-hadapidurit EAS pani skandaalsele matrjoškakampaaniale lõpuks hädapidurit] Eesti Päevaleht, 26.11.2013.&lt;/ref&gt; et EAS oli sunnitud reklaamklipid [[YouTube]]'ist kõrvaldama.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/320598/eas-matrjoskakampaania-taitis-eesmarke EAS: matrjoškakampaania täitis eesmärke] ERR Uudised, 26.11.2013.&lt;/ref&gt;

2007. aastal teatas Venemaa ettevõte [[Art Lebedev Studio]], et on alustanud selliste IT-teemaliste matrjoškade tootmist, mis kujutavad IT-valdkonna mäluühikuid ja nendevahelist suhet: kõige väiksema nuku nimi on [[Bitt]] ja suurim on [[Terabait]].&lt;ref&gt;Tarieli Koppel. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69135761/tehnoloogiline-matrjoska Tehnoloogiline matrjoška] Eesti Ekspress, 20.09.2007.&lt;/ref&gt;

Matrjoška järgi on nimetatud ka [[multimeedia]]failide andmevorming [[Matroska]] Multimedia Container, mille failinimelaiendid on videofailil .mkv, helifailil .mka ja subtiitrifailil .mks.

== Vaata ka ==
* ''[[Mise en abyme]]''
* [[Vene kultuur]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonscat|Matryoshka dolls}}
* Борис Воробьёв [http://webreading.ru/sf_/sf/boris-vorobev-gde-ona-zolotaya-baba.html/ &quot;Где она, Золотая Баба&quot;]
* Л. Лившиц, Л. Теплов [http://www.outdoors.ru/round/60/1960_1_26.php &quot;Золотая Баба аримаспов&quot;]
* [http://ru.wikipedia.org/wiki/Золотая_баба_(фильм) &quot;Золотая Баба&quot;] худ. фильм
* [http://ru.wikipedia.org/wiki/Золотая_баба  &quot;Золотая Баба&quot;] статья Википедии
* Екатерина Маврикова [http://www.timeout.ru/place/childs/4243/ &quot;Музей матрёшки&quot;] Timeout, 1. november 2005
* [http://zen-designer.ru/learn/63-raspisivaem-matryoshku &quot;Как расписать матрёшку&quot;] (matrjoškamaalimise õpetus)
* [http://www.detiplus.ru/xm/html/02_20408.html Музей матрёшки], Vene Föderatsiooni rahvaliku käsitöö fond
* [http://selnov.ru/publikat.php?aid=22&amp;binn_rubrik_pl_articles=152 &quot;Матрёшки, музей матрёшки: как матрёшка село кормит&quot;] Сельская новь nr 9, september 2004
* Лиля Пальвелева [http://www.svobodanews.ru/Article/2007/03/23/20070323134937253.html &quot;Матрёшка: народное достояние или китч?&quot;], svobodanews.ru, 23. märts 2007
* [http://www.nta-nn.ru/news/item/?ID=47262 &quot;Около тысячи русских матрёшек собрали в нижегородском Музее матрёшки&quot;] НТА Приволжье, 16. juuni 2004
* [http://samovarovo.ru/glavnaya/narodnye-promysly-rossii/77-istoriya-matreshki.html &quot;Матрешка – история игрушки&quot;]

[[Kategooria:Etnograafia]]
[[Kategooria:Mänguasjad]]
[[Kategooria:Nukud]]
[[Kategooria:Venemaa kultuur]]</text>
      <sha1>pkhu7lokhdv840lqwyn4af92c0dp0hg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Friedrich Spindler</title>
    <ns>0</ns>
    <id>280808</id>
    <revision>
      <id>7248923</id>
      <parentid>6823082</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T08:52:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <origin>7248923</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1946" sha1="f7a0ttno8ruatv193nuph2tps97axax" xml:space="preserve">'''Friedrich Spindler''' (ka '''Fritz Spindler'''; 2. august/[[14. august]] [[1866]] [[Lihula]] – [[6. november]] [[1920]] [[Garmisch-Partenkirchen]]) oli Eesti vaimulik ja [[baltisakslased|baltisaksa]] ajakirjanik.

Ta on õppinud Kollmanni Gümnaasiumis ja aastatel [[1883]]–[[1887]] Tartus gümnaasiumis. [[Tartu Ülikool]]is õppis ta aastal [[1887]] arstiteadust, aastal [[1888]] keemiat ja aastatel [[1890]]–[[1894]] usuteadust. Prooviaastal oli ta aastal [[1895]] [[Kuusalu Laurentsiuse kogudus|Kuusalu]], [[Nissi Maarja kogudus|Nissi]] ja [[Narva Aleksandri kogudus]]es. Ordineeriti 10. märtsil/[[22. märts]]il [[1896]] Tallinnas õpetajaks.

Ta oli aastatel [[1896]]–[[1898]] Eestimaa vikaarõpetaja, aastatel [[1898]]–[[1906]] oli ta [[Haapsalu Püha Johannese kogudus]]e õpetaja.

Aastal [[1906]] lahkus ta vaimulikuametist. Seejärel oli ta aastal [[1908]]–[[1918]] Tallinnas fotograaf, samuti oli ta ajalehe [[Revalsche Zeitung]] toimetaja. Elu lõpus elas ta [[Garmisch-Partenkirchen]]is, kus ta ka suri&lt;ref&gt;Die Pastoren des Konsistorialbezirk Estland 1885-1919. Böhlau Verlag Köln Wien&lt;/ref&gt;.

== Isiklikku ==
Tema isa [[Bernhard Justus Thomas Spindler]] oli [[Lihula Eliisabeti kogudus|Lihula]] ja [[Kirbla Püha Nikolause kogudus]]e õpetaja, vanaisa [[Georg Wilhelm Spindler]] oli [[Haljala Püha Mauritiuse kogudus]]e õpetaja, onu [[Nikolaus Friedrich Hermann Spindler]] oli [[Harju-Madise kogudus|Harju-Madise]] ja [[Harju-Risti kogudus]]e õpetaja, vend [[Hermann Spindler]] oli [[Ridala Püha Maarja Magdaleena kogudus]]e õpetaja.

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Spindler, Friedrich}}
[[Kategooria:Haapsalu Püha Johannese koguduse vaimulikud]]
[[Kategooria:Eestimaa vaimulikud]]
[[Kategooria:Baltisaksa vaimulikud]]
[[Kategooria:Eesti fotograafid]]
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1866]]
[[Kategooria:Surnud 1920]]</text>
      <sha1>f7a0ttno8ruatv193nuph2tps97axax</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mina ja keskkond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>285231</id>
    <revision>
      <id>7248636</id>
      <parentid>6384057</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T16:18:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>tähelepanuväärsus?</comment>
      <origin>7248636</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1376" sha1="q689i206ay8n14sjnrk20ucbbe55kf9" xml:space="preserve">{{Tähelepanuväärsus|aasta=2026|kuu=oktoober}}
{{keeletoimeta}}
'''Mina ja keskkond''' on koolieelsetes lasteasutustes käsitletav valdkond. Selles valdkonnas käsitletakse teemasid nii [[Loodusõpetus (õppeaine)|loodus]]- kui ka [[Ühiskonnaõpetus|ühiskonna]]- ja [[inimeseõpetus]]est.
 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
!  !! Õppe-eesmärgid&lt;ref&gt;Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava&lt;/ref&gt;
|-
| 1. || Laps tutvustab ja kirjeldab ennast, oma omadusi, huvisid jm.
|-
| 2. || Laps kirjeldab oma kodu, perekonda ja peretraditsioone.
|-
| 3. || Laps teab erinevaid ameteid.
|-
| 4. || Laps nimetab Eesti sümboleid ja traditsioone.
|-
| 5. || Laps oskab eristada igapäevaelus tervisele kasulikku ja kahjulikku.
|-
| 6. || Laps mõistab, et inimesed on erinevad.
|-
| 7. || Laps teab, mis mõjutavad tervist.
|-
| 8. || Laps tunneb hügieeninõudeid ja nende vajalikkust.
|-
| 9. || Laps suhtub ümbritsevasse mõistvalt ja säästvalt.
|-
| 10. || Laps kirjeldab kodukoha loodust, taimi, loomi ja seeni.
|-
| 11. || Laps kirjeldab loodust ja inimeste tegevusi ööpäevas, nädalas, kuus, aastas.
|-
| 12. || Laps selgitab, miks on valgus, temperatuur, vesi, muld ja õhk taimedele, loomadele ja inimestele tähtsad.
|-
| 13. || Laps tunneb ilma muutumist ja aastaaegade seost.
|-
| 14. || Laps tunneb erinevaid ohte.
|-
|}

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti haridus]]</text>
      <sha1>q689i206ay8n14sjnrk20ucbbe55kf9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ülenurme Gümnaasium</title>
    <ns>0</ns>
    <id>300150</id>
    <revision>
      <id>7248752</id>
      <parentid>7174744</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T20:04:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248752</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3983" sha1="rk3hy8u1g4w9xusbnsixyhvamcj0mqr" xml:space="preserve">[[Pilt:Ülenurme Gümnaasium.JPG|pisi|Ülenurme Gümnaasium]]
'''Ülenurme Gümnaasium''' on [[üldhariduskool]] [[Kambja vald|Kambja vallas]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]]. 

Kuni 22. detsembrini 2017 oli õppetöö gümnaasiumis jagatud kahe maja vahel: 1.–5. klass [[Tõrvandi]] alevikus (aadressil Ringtee 1) ja 6.–12. klass [[Ülenurme]] alevikus (Tartu mnt 5). 8. jaanuarist 2018 sai koolipere üheks: algklasside maja koliti Tõrvandist Ülenurme gümnaasiumi uude, oktoobris 2017 valminud korpusse (Tartu mnt 5). 

Aastatel 1984–2002 oli kooli direktor [[Tarmo Kerstna]], 2002–2022 [[Olev Saluveer]] ja 2022–2026 [[Tõnu Tender]] ning aastast 2026 Priit Põdra. 

Kooli nimi oli aastatel 1984–1994 Ülenurme Keskkool. 

== Ajalugu ==
[[Pilt:Ülenurme staadion.JPG|pisi|Kooli staadion]]
[[1984]]. aastal valmis Ülenurme külanõukogus 350 õpilasele mõeldud koolimaja, millele järgnes normaalmõõtmetega [[staadion]]i ehitus. [[Ülenurme staadion]] valmis 1990. aastal. 1992. aastal avati kooli spordihoone. Selles on neli saali ja sealhulgas ka [[lasketiir]].

1993. aastal alustati üleminekut gümnaasiumiprogrammile ning vastava tegevusloa ja nimetusega alustati tööd 1994. aasta sügisel.

2002. aastal pälvis kool auhinna &quot;[[Kauni kooli auhind|Eesti kaunim kool]] 2001&quot;.&lt;ref name=&quot;zsaMQ&quot; /&gt;

2007. aasta seisuga õppis gümnaasiumis 27 klassikomplektis 675 õpilast.&lt;ref name=&quot;IoJeR&quot; /&gt;

2010 tehti koolile juurdeehitis, kuhu mahutati muusikakool, söökla, köök ja valla raamatukogu.&lt;ref name=&quot;6oz8E&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ZfuOV&quot; /&gt;

2018 koliti 1.–5. klass Tõrvandist uude koolihoonesse Ülenurme.

2018. aastal ületas kool 1000 õpilase piiri (1007 õpilast). Sestpeale on see üks suurima õpilaste arvuga koole Tartu maakonnas ja suurim Kambja vallas.

== Muusikakool ==

Kooli juures tegutsevast muusikaklassist kasvas välja [[Ülenurme Muusikakool]], mis alustas tegevust [[1989]]. aasta sügisel ja paikneb gümnaasiumiga samas hoones.

== Muuseum ==
Samal aastal kooli avamisega alustas tööd ka kooli muuseum, mis kajastas eelkõige koolide ajalugu ja hariduselu [[Ülenurme vald|Ülenurme vallas]].&lt;ref name=&quot;muuseum&quot; /&gt;

2007. aastast asub spordihoone esimesel korrusel raadio- ja kooli õppetehnika muuseum, mille juht on endine kooli direktor Tarmo Kerstna.

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;zsaMQ&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20080328151042/http://www.opleht.ee/Arhiiv/2002/08.02.02/tekstid/paevateema/1.html &quot;Hästi tehtud tööst jääb ilus jälg&quot;] Õpetajate Leht, 8. veebruar 2002&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IoJeR&quot;&gt;[http://www.ylenurme.ee/?head=4&amp;pageid=49&amp;language=estonian Ülenurme Gümnaasium] Ülenurme vald&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6oz8E&quot;&gt;[https://tartu.postimees.ee/202018/uus-aasta-toob-kooli-hulga-ehitajaid &quot;Uus aasta toob kooli hulga ehitajaid&quot;] Tartu Postimees, 17. detsember 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZfuOV&quot;&gt;[https://tartu.postimees.ee/348184/muusikakool-sai-lopuks-ometi-oma-katuse-alla &quot;Muusikakool sai lõpuks ometi oma katuse alla&quot;] Tartu Postimees, 26. november 2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;muuseum&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120508074643/http://www.yle.edu.ee/demoleht/kooli-muuseumid/ Kooli muuseum] Ülenurme Gümnaasium&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
* &quot;Matsi talust lennuakadeemiani&quot; (Ülenurme: Ülenurme Gümnaasium, 2016), kogumik Ülenurme valla haridusajaloost

== Välislingid ==
* [http://www.yle.edu.ee/ Kooli koduleht]
* [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=opetajateleht20091204.1.4 &quot;Milleks kõlbab Ülenurme gümnaasium?&quot;] Õpetajate Leht, 4. detsember 2009
* [https://tartu.postimees.ee/268312/olumpiavoitjad-teevad-kooli-nimeplaani-maha &quot;Olümpiavõitjad teevad kooli nimeplaani maha&quot;] Tartu Postimees, 27. mai 2010
* [https://www.err.ee/979050/hiljuti-juurdeehituse-saanud-ulenurme-gumnaasium-on-taas-lastele-kitsaks-jaanud &quot;Hiljuti juurdeehituse saanud Ülenurme gümnaasium on taas lastele kitsaks jäänud&quot;] ERR, 11. september 2019

{{koord}}

[[Kategooria:Tartu maakonna koolid]]
[[Kategooria:Ülenurme]]</text>
      <sha1>rk3hy8u1g4w9xusbnsixyhvamcj0mqr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Säde</title>
    <ns>0</ns>
    <id>306593</id>
    <revision>
      <id>7248629</id>
      <parentid>6975283</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T16:09:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248629</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3244" sha1="4iptmbimfjnile31k5n2yng5w87hwbi" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib Eesti NSV noortelehest; [[säde (osake)|säde]] on väike hõõguv osake; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[säde (täpsustus)]].}}
{{Ajaleht
| nimi                 = Säde
| logo                 = 
| pilt                 = &lt;br&gt;
| pildiallkiri         = 
| tüüp                 =
| formaat              = 
| omanik               =  [[ELKNÜ KK]]&lt;br&gt;[[Eesti NSV Pioneeriorganisatsioon]]i [[Eesti NSV Pioneeriorganisatsiooni Nõukogu|Nõukogu]] 
| vastutav väljaandja           = 
| toimetaja            = [[Ralf Parve]] (1946–1949)&lt;br&gt;[[Juhan-Kaspar Jürna]] (1953–1955)&lt;br&gt; [[Heimar Lenk]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/101_lyhielulugu_2018jaan.pdf |pealkiri=HEIMAR LENK. VÕRU-, VALGA- JA PÕLVAMAA VALIMISRINGKOND |vaadatud=2020-07-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220117073927/https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/101_lyhielulugu_2018jaan.pdf |arhiivimisaeg=2022-01-17 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
| peatoimetaja         =  [[Juta Renzer]]&lt;br&gt;
| kaastoimetaja        = 
| uudistetoimetaja     =
| arvamustoimetaja     = 
| sporditoimetaja      = 
| kujunduse toimetaja  =  
| koosseis             = 
| asutamine            =[[1946]]
| keel                 = [[eesti keel|eesti]]
| toimetuse asukoht    = [[Tallinn]]
| trükiarv             = 
| sõsarajalehed        =[[Iskra (Eesti ajaleht)|Iskra]]
| ISSN                 = 
}}
'''Säde''' oli laste- ja noorteleht, mis ilmus [[Eesti NSV]]-s 13. juunist 1946 kuni 30. detsembrini 1990; oli Eesti NSV [[ELKNÜ KK]] ja [[Eesti NSV Pioneeriorganisatsioon|pioneeriorganisatsiooni]] häälekandja.&lt;ref name=&quot;Teras&quot;&gt;Allan Teras. [http://www.epl.ee/news/melu/nekroloog-pioneerilehele.d?id=50866868 &quot;Nekroloog pioneerilehele&quot;]. EPL/Eesti Ekspress, 15. veebruar 2001 (vaadatud 22. novembril 2012)&lt;/ref&gt;

Esimene peatoimetaja oli [[Ralf Parve]] (kuni 1949), edasi 1950–1952 [[Ita Saks]], 1953 [[Holger Pukk]], 1953–1955 [[Juhan-Kaspar Jürna]], 1955–1957 [[Harald Suislepp]], 1957–1962 [[Arnold Päts]], 1962–1970 [[Lembit Prits]], 1970–1987 [[Juta Renzer]], 1988–1990 [[Mare Vetemaa]], asetäitja [[Juhan Haravee]]. 

Säde ilmus kolmapäeviti, alates 6. aprillist 1952 ka pühapäeviti, 12. septembrist 1964 lisaks ka laupäeviti. Leht maksis 1 kopika. Venekeelne rööpleht [[Iskra (Eesti ajaleht)|Iskra]] ilmus 2. aprillist 1986 kuni 29. detsembrini 1990 kolmapäeviti ja laupäeviti.&lt;ref name=&quot;Teras&quot; /&gt; 

Sädemele tegid lapsepõlves kaastööd paljud hilisemad ajakirjanikud ja ühiskonnategelased, teiste seas näiteks [[Ene Pajula]], [[Helar Osila]], [[Ingrid Veidenberg]], [[Tiina Lang]], [[Tiina Joosu]], [[Ainar Ruussaar]], [[Arne Otter]], [[Jakko Väli]], [[Ragnar Kond]], [[Tõnu Ojala]] ja [[Allan Alaküla]].&lt;ref name=&quot;Teras&quot; /&gt;

Sädeme õigusjärglane oli 1991–2001 ilmunud noorteleht [[Meie Meel]].&lt;ref name=&quot;Teras&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* Allan Teras. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50866868 &quot;Nekroloog pioneerilehele&quot;]. EPL/Eesti Ekspress, 15. veebruar 2001

[[Kategooria:Eesti NSV ajalehed]]
[[Kategooria:Eesti laste- ja noorteajakirjandus]]
[[Kategooria:ELKNÜ Keskkomitee]]
[[Kategooria:Eesti endised ajalehed]]</text>
      <sha1>4iptmbimfjnile31k5n2yng5w87hwbi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aitioloogia (üldmõiste)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>306936</id>
    <revision>
      <id>7248937</id>
      <parentid>3329977</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:13:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248937</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="814" sha1="qy6mqakxceqzr8qmsq4phxe3nsbcp5i" xml:space="preserve">'''Aitioloogia''' (ka '''etioloogia'''; [[vanakreeka keel|kr]] sõnast ''aitia'' 'põhjus') on [[õpetus]] millegi või kellegi tekkimisest ja päritolust. 

[[Meditsiin]]is ja [[veterinaaria]]s tähendab aitioloogia [[haigusepõhjuseõpetus]]t ehk etioloogiat. [[Usundilugu|Usundiloos]], [[mütoloogia]]s ja [[folkloor]]is nimetatakse aitioloogiliseks nähtuste, asjade, isikute ([[aitioloogiline isik]]) tekkimisega seotut.&lt;ref name=&quot;Kulmar, 2006&quot;/&gt;

==Vaata ka==
*[[Aitioloogiline isik]]
*[[Aitioloogiline müüt]]

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Kulmar, 2006&quot;&gt;Kulmar, T., 2006. Üldine usundilugu: religiooniteaduse põhimõisted. Tartu ülikooli kirjastus. Lk 48&lt;/ref&gt;}}

[[Kategooria:Meditsiin]]
[[Kategooria:Veterinaaria]]
[[Kategooria:Mütoloogia]]
[[Kategooria:Folkloristika]]

[[en:Aitiology]]</text>
      <sha1>qy6mqakxceqzr8qmsq4phxe3nsbcp5i</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Priidu Pukk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>310400</id>
    <revision>
      <id>7248850</id>
      <parentid>7000181</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T05:40:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-53796-17</username>
        <id>239157</id>
      </contributor>
      <origin>7248850</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2595" sha1="at85hyefw9mydx6guybryflas2vm93y" xml:space="preserve">'''Priidu Pukk''' ([[30. september]] [[1943]] [[Kuressaare]] – [[29. aprill]] [[2022]] [[Stockholm]]) oli eesti tehnikateadlane.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide&lt;/ref&gt;

==Elulugu==
Priidu Pukk oli [[Otto Pukk|Otto Puki]] poeg.

Pukk põgenes 1944 koos perega Rootsi. Ta lõpetas 1962 [[Gubbängeni Gümnaasium]]i, 1974 [[Kuninglik Tehnikaülikool|Kuningliku Tehnikaülikooli]] (KTH) inseneriteaduse erialal, temast sai tehnikamagister [[masinatehnika]]s ja [[masin]]ate konstrueerimises (1972, samas). Ta täiendas end 1971 pedagoogikaülikoolis ning alustas 1974 doktoriõpet (väitekiri kaitsmata).&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

1971. aastast on Pukk olnud KTH õppejõud – teadusassistent, lektor, dotsendi [[kohusetäitja]], 1985. aastast korraline dotsent. Ta on õpetanud [[mehaanika]]t, [[tugevusõpetus]]t, [[masinaelement]]e, [[joonestamine|joonestamist]] ja masinate konstrueerimist ning koostanud õppevahendeid. Samuti on ta osalenud konstruktorite õppe loomises [[Eskilstuna]]s [[Mälardaleni Ülikool]]is ning töötanud seal 1977. aastast korduvalt külalisõppejõuna.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Maetud Kuressaare Kudjape kalmistule.  

==Teadustöö==
Priidu Puki peamine uurimisvaldkond on [[masinaehitus]]. Peamiselt on ta tegelenud [[Rootsi tööstus]]e [[tootearendus]]ega, olnud projektijuht ning osalenud asutuste ja ettevõtete uurimis- ja tootearendusprojektides. Ta on pidanud ettekandeid konverentsidel Rootsis, Eestis, Saksamaal jm.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

1991. aastal oli Pukk [[TTÜ]] külalisõppejõud, millele järgnes koostöö TTÜ mehaanikateaduskonna instituutidega, sh kaastegevus projektis [[TEMPUS]] kaasaegse tootearendusõppe loomisel TTÜ-s. Ühtlasi on ta juhendanud KTH-s TTÜ õppejõude. Ta on [[DAAAM Baltic]]u rahvusvahelise programmikomitee liige, [[Rootsi Eestlaste Esindus]]e/[[Rootsi Eestlaste Liit|Rootsi Eestlaste Liidu]] (REE/REL) esinduskogu liige (1966–2006) ning TTÜ [[audoktor]] (2006).&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* &quot;Korporatsioon Fraternitas Estica 1907–1982&quot; Toronto, 1983, lk 139
* &quot;Mente et manu&quot; 7. juuni 2006
* [http://www.ttu.ee/ulikool/tutvustus/ajalugu-ja-inimesed/audoktorid/priidu-pukk-2006-2/ Priidu Pukk] Tallinna tehnikaülikooli kodulehel
* {{ETBL|3}} 

{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Pukk, Priidu}}
[[Kategooria:Rootsi tehnikateadlased]]
[[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]]
[[Kategooria:Eestlased Rootsis]]
[[Kategooria:Kuningliku Tehnikainstituudi vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1943]]
[[Kategooria:Surnud 2022]]</text>
      <sha1>at85hyefw9mydx6guybryflas2vm93y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tartu Teatrilabor</title>
    <ns>0</ns>
    <id>312496</id>
    <revision>
      <id>7248596</id>
      <parentid>7184169</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T15:04:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248596</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="927" sha1="e29i5bagf826sza8wiszdnm627420es" xml:space="preserve">'''Tartu Teatrilabor''' oli eesti teater, mis tegutses [[Tartu]]s aastatel 2000–2003.

Algselt moodustati Teatrilabor [[Tartu Lasteteater|Tartu Lasteteatrist]] ning tegutses selle asukohas [[Jaama tänav (Tartu)|Jaama tänaval]]. 2003. aastal koliti Teatrilabor [[Lutsu teatrimaja|Lutsu teatrimajja]] [[Lutsu tänav]]al. Teater kuulus Tartu linnale.

==Välislingid==
* [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/50847584/tartu-lasteteatrist-saab-tartu-teatrilabor &quot;Tartu Lasteteatrist saab Tartu Teatrilabor&quot;] EPL/Delfi, 27. oktoober 2000
* Rando Tooming [https://epl.delfi.ee/artikkel/50970390 &quot;Tartu Teatrilabor sai enda kasutusse Lutsu teatrimaja&quot;] EPL, 28. november 2003
* Raimu Hanson [https://www.postimees.ee/1386261/tartu-teatrilabor-esitab-oma-luigelauluks-naiste-monolooge &quot;Tartu Teatrilabor esitab oma luigelauluks naiste monolooge&quot;] Postimees, 28. november 2003

[[Kategooria:Tartu teatrid]]
[[Kategooria:Eesti teatrid]]</text>
      <sha1>e29i5bagf826sza8wiszdnm627420es</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>NB Festival</title>
    <ns>0</ns>
    <id>315778</id>
    <revision>
      <id>7248883</id>
      <parentid>6134844</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T07:18:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Teatrifestivalid]]</comment>
      <origin>7248883</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="688" sha1="m16wenz9395bbglwtqrgix9u4sos013" xml:space="preserve">'''NB Festival''' on aastast 1995 toimuv rahvusvaheline laste teatri[[festival]]&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt;. 

Aastani 2000 kandis festival nime ''&quot;Eesti ASSITEJ lasteteatrite päevad&quot;''&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt;.

Festivali peakorraldaja on [[Rahvusvaheline Laste ja Noorsooteatrite Ühendus]] (ASSITEJ)&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt;&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20130214031858/http://assitej.ee/et/nb-festival.html (vaadatud 11.02.2013)&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 363.&lt;/ref&gt;}}

==Välislingid==
*[http://www.assitej.ee/et/nb-festival.html Festivalist ASSITEJ Eesti Keskuse kodulehel] (vaadatud 11.02.2013)

[[Kategooria:Eesti teatrifestivalid]]</text>
      <sha1>m16wenz9395bbglwtqrgix9u4sos013</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Circle K Eesti</title>
    <ns>0</ns>
    <id>317132</id>
    <revision>
      <id>7248581</id>
      <parentid>7248440</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T14:36:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248581</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4675" sha1="gkpkor6j23v2ygg0x1rblfsvhgnsvgm" xml:space="preserve">[[File:Circle K logo 2015.svg|pisi|Ettevõtte logo]]
'''Circle K Eesti''' (1991–1997 '''AS Eesti Statoil'''; 1997–2016 '''AS Statoil Fuel &amp; Retail Eesti''') on [[Circle K]] [[kontsern]]i [[tütarettevõte]] Eestis, mis tegeleb muu hulgas [[mootorikütus]]te [[jaemüük|jaemüügiga]]. Eestis asutati ettevõte 1991. aastal.&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt;

{{Coordinate |NS=59/24/05.6/N |EW=24/42/59.2/E |type=waterbody |region=EE-N}}
Ettevõttel oli 2013. aasta seisuga Eestis 25 [[autopesula]]ga Eesti suurim automaatpesulate kett ning Statoili [[kaubamärk|kaubamärgi]] all 46 tanklat-teenindusjaama ja Statoil 1-2-3 kaubamärgi all kuus automaatjaama (-tanklat).&lt;ref name=&quot;statoil.ee&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20130217222038/http://www.statoil.ee/et_EE/pg1332347172802/Statoil.html (vaadatud 23.02.2013)&lt;/ref&gt; 2017. aasta seisuga oli ettevõttel 56 täisteenindus- ja 19 automaatjaama ning üks tanklapood.&lt;ref name=&quot;rebrand&quot; /&gt;

Ettevõtte [[majandusaasta]] kestab 1. maist kuni 30. aprillini. 2018. aastal oli majandusaasta käive 318,5 miljoni eurot ja kasum 10,3 miljonit eurot. Ettevõttes töötas 680 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/998550/circle-k-kasvatas-kaibe-pea-319-miljonini-kuid-kaotas-kasumit &quot;Circle K kasvatas käibe pea 319 miljonini, kuid kaotas kasumit&quot;] ERR, 1. november 2019.&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
[[File:Statoil KlaraKarlstad.JPG|pisi|]]
Aktsiaselts Eesti Statoil registreeriti 27. märtsil 1991 ning esimene Statoili bensiinijaam avati 1. aprillil 1992 Tallinnas.

[[22. september|22. septembril]] [[2015]] teatati, et [[Statoil]]i [[bränd]] asendatakse [[Kanada]]s, [[USA]]-s, [[Skandinaavia]]s ning Kesk- ja Ida-Euroopas kaubamärgiga [[Circle K]].&lt;ref&gt;{{cite news 
| url=http://corpo.couche-tard.com/wp-content/uploads/2015/09/2015-09-15-Global-Circle-K-Brand.pdf 
| work=Alimentation Couche-Tard Inc. 
| title=Couche-Tard Launches Global Circle K Brand 
| date=22. september 2015 
| access-date=2015-09-22 
| archive-date=2015-09-22 
| archive-url=https://web.archive.org/web/20150922154700/http://corpo.couche-tard.com/wp-content/uploads/2015/09/2015-09-15-Global-Circle-K-Brand.pdf 
| url-status=dead 
}}&lt;/ref&gt;

Aprillis 2017 alustati Eestis Statoili teenindusjaamade kaubamärgivahetust Circle K vastu.&lt;ref name=&quot;rebrand&quot;&gt;[https://www.err.ee/610320/circle-k-viis-lopule-statoili-kaubamargi-valjavahetamise &quot;Circle K viis lõpule Statoili kaubamärgi väljavahetamise&quot;] ERR, 31. juuli 2017&lt;/ref&gt;

== Juhtimine ==
Kuni 1996. aastani juhtis ettevõtet [[Gunnar Okk]] ja aastatel 2005–2016 [[Kai Realo]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200806075504/https://www.circlek.ee/circle-k-eesti-as-juhatuse-liikmed Circle K Eesti AS juhatuse liikmed] Circle K Eesti (vaadatud 14.08.2020)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.dv.ee/novosti/2021/07/27/kaj-realo-pokidaet-dolzhnost-generalnogo-direktora-circle-k Кай Реало покидает должность генерального директора Circle K] Деловые Ведомости, 27.07.2021 (vaadatud 28.07.2021)&lt;/ref&gt; Kuni 19. augustini 2021 oli Kai Realo peadirektori ülesannetes.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=Kaubandus.ee  27. juuli 2021 |pealkiri=Kai Realo lahkub Circle-K juhi kohalt. Uus juht loodetakse leida ettevõttesiseselt |url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2021/07/27/kai-realo-lahkub-circle-k-juhi-kohalt |väljaanne=https://www.kaubandus.ee/}}&lt;/ref&gt; 11. oktoobrist 2021 kuni 22. märtsini 2023 juhtis Circle K Eestit Yuri Bryantsev, kes varem juhtis Circle K Venemaa haru.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pärli |eesnimi=Merilin |kuupäev=29.09.2021 |pealkiri=Circle K uus juht on Yuri Bryantsev |url=https://www.err.ee/1608354053/circle-k-uus-juht-on-yuri-bryantsev |väljaanne=Err.ee Uudised}}&lt;/ref&gt; Aprillis 2023 kinnitati sellesse ametisse Circle K Eesti senine personalidirektor Piret Kask.&lt;ref&gt;Tõnu Tramm. [https://www.logistikauudised.ee/uudised/2023/04/03/circle-k-eesti-sai-uue-juhi Circle K Eesti sai uue juhi] Äripäev/Logistikauudised, 03.04.23.&lt;/ref&gt;

2023. aastal korraldas Circle K kontsern Eesti, Läti ja Leedu äriüksused ühe Balti-ülese juhtkonna alla, mida juhib leedulane Skirmantas Mačiukas. 2024. aasta juunis nimetati Piret Kask kogu Circle K Baltikumi kaubandusdirektoriks.&lt;ref&gt;[https://www.kaubandus.ee/uudised/2024/06/12/circle-k-juhatuse-liige-piret-kask-asus-kogu-baltikumi-kaubandusdirektoriks Circle K juhatuse liige Piret Kask asus kogu Baltikumi kaubandusdirektoriks] Äripäev/Kaubandus, 12.06.24.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 99.&lt;/ref&gt;}}

==Välislingid==
*[https://www.circlek.ee/ Ettevõtte koduleht]

[[Kategooria:Eesti ettevõtted]]
[[Kategooria:Kütusefirmad]]</text>
      <sha1>gkpkor6j23v2ygg0x1rblfsvhgnsvgm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti Turist</title>
    <ns>0</ns>
    <id>318111</id>
    <revision>
      <id>7248684</id>
      <parentid>6268157</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T18:18:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti organisatsioonid]]</comment>
      <origin>7248684</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="611" sha1="s7etirecz0qxxn4dvq7roydoq9b3vs5" xml:space="preserve">{{Mitte segi ajada| [[Turismi- ja Ekskursiooninõukogu]] ajaloolise nimega}}

'''Eesti Turist''' oli aastatel 1933–1938 tegutsenud ühendus, mis loodi eesmärgiga edendada [[Eesti turism]]i arengut ja õpetada tundma [[Eesti ajalugu]]&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt;.

Aastatel 1934–1935 andis ühendus välja Eesti vaatamisväärsusi käsitlevat ajakirja Eesti Turist, mida ilmus 3 numbrit&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt;.

==Vaata ka==
*[[Eesti Turistide Ühing]]

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 106.&lt;/ref&gt;}}

[[Kategooria:Eesti turism]]
[[Kategooria:Eesti organisatsioonid]]</text>
      <sha1>s7etirecz0qxxn4dvq7roydoq9b3vs5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eva Toulouze</title>
    <ns>0</ns>
    <id>328980</id>
    <revision>
      <id>7248949</id>
      <parentid>7077372</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:26:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248949</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4517" sha1="sm36v88lg5djp46pewlr9xr475t8l9g" xml:space="preserve">'''Eva Toulouze''' (sünninimi '''Eva Vingiano de Pina Martins'''; sündinud [[13. september|13. septembril]] [[1956]] [[Rooma]]s) on [[etnoloog]], [[fennougristika|fennougrist]], tõlk ja tõlkija. 

Tal on [[Prantsusmaa]] kodakondsus,&lt;ref name=&quot;TY&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://lepo.it.da.ut.ee/~roma1956/ |pealkiri=Eva Toulouze'i koduleht |vaadatud=2013-05-26 |arhiivimisaeg=2012-07-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120720232617/http://lepo.it.da.ut.ee/~roma1956/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; ent ta on sündinud [[Itaalia]]s ning veetnud suurema osa lapsepõlvest [[Portugal]]is [[Lissabon]]is.&lt;ref name=&quot;PM&quot;&gt;[[Martin Pau]], [https://www.postimees.ee/1499213/tartlasest-prantslanna-laulab-koos-udmurtidega &quot;Tartlasest prantslanna laulab koos udmurtidega&quot;], Postimees.ee, 22. september 2005.&lt;/ref&gt;

==Haridus==
Ta õppis 1973–1976 [[Pariis]]is [[Poliitikauuringute Instituut|Poliitikauuringute Instituudis]] (''Institut d&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;Etudes Politiques''), mille lõpetas rahvusvaheliste suhete erialal. Aastail 1982–1987 jätkas ta õpinguid Pariisi [[Ida Keelte ja Kultuuride Instituut|Ida Keelte ja Kultuuride Instituudis]] (INALCO ehk ''Institut National des Langues et Civilisations Orientales''), kus keskendus [[ungari keel|ungari]] ja [[soome keel]]ele. Aastail 1985–1987 õppis ta keeleteadust [[Pariisi III Ülikool]]is ehk ''Sorbonne Nouvelle''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;is. 1989. aastal sai ta ''Diplôme d&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;études approfondies'' soome-ugri keeleteaduse alal tööga &quot;Actants et marques casuelles en tchérémisse&quot;.&lt;ref name=&quot;TY&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{ETIS}}&lt;/ref&gt;

2002. aastal kaitses Eva Toulouze INALCO juures doktoriväitekirja (kiitusega) udmurdi kirjakultuurist ja rahvusidentiteedist kuni 1940. aastateni (&quot;Culture de l'écrit et identité nationale chez les Oudmourts depuis les débuts jusqu'en 1940&quot;).&lt;ref name=&quot;TY&quot; /&gt; 2010. aastal habiliteerus ta samas.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

==Töökäik==
Eva Toulouze on õpetanud [[itaalia keel|itaalia]] ja [[prantsuse keel]]t mitmes riigis. 1990. aastal töötas ta lühidalt prantsuse keele õppejõuna [[Jyväskylä Ülikool]]is, 1990–1991 [[Helsingi Ülikool]]is, 1992–1998 [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudis]].&lt;ref name=&quot;TY&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

Aastail 1991–1998 oli ta [[Tartu Ülikool]]i prantsuse keele ja kirjanduse lektor, 1998–2002 tunnitasuline õppejõud prantsuse keele erialal, 2002–2006 erakorraline dotsent, 2006–2007 dotsent.&lt;ref name=&quot;TY&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

2007. aastast on ta töötanud dotsendina Pariisis INALCOs ning osakoormusega vanemteaduri (2007–2010) ja teadurina (alates 2010) Tartu Ülikooli etnoloogia osakonnas.&lt;ref name=&quot;TY&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

Eva Toulouze on töötanud vabakutselise tõlgina [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] juures (itaalia-eesti-itaalia, prantsuse-itaalia, portugali-itaalia, inglise-itaalia). Ta valdab emakeele tasemel prantsuse, itaalia ja portugali keelt (tema ema on itaallanna, isa portugallane&lt;ref name=&quot;PM&quot; /&gt;), väga heal tasemel ungari ja eesti keelt, heal tasemel inglise, vene ja soome keelt, kõne- ja lugemiskeelena hispaania ja saksa keelt. Tal on algteadmisi ka mari, udmurdi ja metsaneenetsi keelest.&lt;ref name=&quot;TY&quot; /&gt;

[[2013]]. aastast on ta [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige.&lt;ref&gt;http://www.looming.ee/artiklid/kirjanike-liidu-uusi-liikmeid-2/&lt;/ref&gt;

==Tõlkeid==
Eva Toulouze on tõlkinud prantsuse keelde eesti ([[Ülo Mattheus]], [[Arvo Valton]], [[Jaan Tätte]], [[Eva Koff]], [[Mati Unt]], [[A. H. Tammsaare]]), soome ([[Aino Kallas]]) ja ungari kirjanike ([[Dezső Kosztolányi]], [[Erzsébet Galgóczi]], [[Milán Füst]], [[Miklós Szentkuthy]], [[György Spiró]]) teoseid.

==Tunnustus==
* 2005 Chevalier de l'ordre du mérite (Prantsusmaa)
* 2008 [[Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärk]]
* 2011 [[Tartu Ülikooli aumärk]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
* {{ETIS}}
* [http://lepo.it.da.ut.ee/~roma1956/ Eva Toulouze'i koduleht]
* Eva Toulouze, [http://www.youtube.com/watch?v=l3XdRDPAkak &quot;Väikerahvaste säilimisest ja identiteedist&quot;] (TEDxTallinn, aprill 2011)

{{JÄRJESTA:Toulouze, Eva}}
[[Kategooria:Prantsusmaa teadlased]]
[[Kategooria:Etnoloogid]]
[[Kategooria:Fennougristid]]
[[Kategooria:Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1956]]</text>
      <sha1>sm36v88lg5djp46pewlr9xr475t8l9g</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pikker (ajakiri)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>330468</id>
    <revision>
      <id>7248589</id>
      <parentid>7030596</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T14:55:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248589</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13780" sha1="eue2f49fz6vspo1fvwdqz389e2s2kom" xml:space="preserve">{{Ajaleht
| nimi                 = Pikker
| logo                 = 
| pilt                 = {{mitu pilti
| border = infobox| perrow = 1/1/1| total_width = 260| align = center| caption_align = left
| image1 = Pikker 1944 päis.jpg
| caption1 = Aastatel 1943–1944 Rahva Hääle lisalehena ilmunud Pikri päismik
| image2 = Pikker 1945 päis.jpg
| caption2 = Pikri päismik alates 1945. aastast
| image3 = Pikker 1972 päis.jpg
| caption3 = Pikri päismik alates 1972. aastast }}
| tüüp                 =
| formaat              = 
| omanik               =  
| vastutav väljaandja           = 
| toimetaja            = 
| peatoimetaja         =  [[Joosep Saat]] (1943–?)&lt;br&gt;[[Harald Toomsalu]] (1957–1963)&lt;br&gt;[[Edgar Spriit]] (1964) &lt;br&gt; [[Raik Aarma]] (1965–1972) &lt;br&gt;[[Harri Lehiste]] (1973–1984)&lt;br&gt; [[Kaido Liiva]] (1984–1992)&lt;br&gt; [[Vladislav Koržets]] (1992–1995)&lt;br&gt;[[Jüri Paet]] (2000–2001)&lt;br&gt;
| kaastoimetaja        = 
| uudistetoimetaja     =
| arvamustoimetaja     = 
| sporditoimetaja      = 
| kujunduse toimetaja  =  
| koosseis             = 
| asutamine            =[[1943]]
| keel                 = [[eesti keel|eesti]]
| toimetuse asukoht    = [[Pikk tänav]] 30, [[Tallinn]]&lt;br&gt;[[Pärnu maantee|Pärnu mnt]] 67a, [[Tallinn]] &lt;br&gt;[[Pikk tänav]] 66, [[Tallinn]]
| trükiarv             = 
| sõsarajalehed        =
| ISSN                 = 
}}

'''Pikker''' oli eesti huumori- ja satiiriajakiri, mis ilmus aastatel 1943–1944, 1945–1946, 1957–1995 ja 2000–2001 algul ajalehena, hiljem iseseisva ajakirjana.

Ilmumissagedus: 1943–1944 (ebaregulaarselt), 1945–1946, 1957–1959, 1992–1995, 2000–2001 (1 kord kuus); 1960–1991 (2 korda kuus). Esimene Pikker ilmus 15. detsembril 1943 [[Rahva Hääl]]e lisalehena, mida trükiti [[Moskva]]s. Ajalehe asutas Rahva Hääles töötav [[Jaan Jensen]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sirpjavasar19800704.1.16|Pealkiri=Jaan Jensen|Väljaanne=Sirp ja Vasar, nr 27|Aeg=4. juuli 1980|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt; Aprillis 1945 jätkas ilmumist Tallinnas, mille toimetus asus aadressil [[Pikk tänav|Pikk]] 30.

Ajakirjana hakkas Pikker ilmuma 1957. aasta juunis. Ajakirja avaartiklis on öeldud:

&quot;''Pikker puhastab õhku. Aga ta on ka õiglane kohtumõistja. Nüüd on Pikker oma nooletuppe jälle hoolega laadinud, valides igas kaliibris välke ja välgukesi''.&quot;

[[Nõukogude Liit|Nõukogude ajal]] pidi Pikker läbima enne ilmumist kolmeastmelise [[tsensuur]]i, neist viimase Moskvas juba trükitult. 

Kui 1973. aastal avati Tallinnas aadressil [[Pärnu maantee|Pärnu mnt]] 67a Ajakirjandusmaja, sai sinna toimetuseruumid ka Pikker. 2000. aastal koliti majja Pikk 66.

Pealkirja täiendandmed: huvitav žurnaal (1993); satiiri- ja huumoriajakiri (1958–1992); Rahva Hääle väljaanne (1957–1967, nr 3); pilke- ja naljaajakiri (1945–1946).

==Väljaandjad==
*Rahva Hääl (nr 1 (15.12.1943) – nr 5 (30.08.1944)
*[[Ajalehtede Kirjastus]] (1945–1946)
*Rahva Hääl (1957, nr 1 – 1967, nr 3)
*[[Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus|Ajalehtede ja Ajakirjade Kirjastus]] (AAK) (1957–1962, nr 15)
*[[EKP Keskkomitee Kirjastus]] (1962–1990)
*[[Perioodika]] (1993)
* AS Pikker (1994–1995)
* Paradigma OÜ – [[Aivar Riisalu]] (2000–2001)

Ei ilmunud aastatel 1947–1956, 1996–1999.
==Peatoimetajad==
* [[Joosep Saat]] (1943–?)
* [[Harald Toomsalu]] (1957–1963)
* [[Edgar Spriit]] (1964) 
* [[Raik Aarma]] (1965–1972) 
* [[Harri Lehiste]] (1973–1984)
* [[Kaido Liiva]] (1984–1992)
* [[Vladislav Koržets]] (1992–1995)
* [[Jüri Paet]] (2000–2001)
==Raamatud ja kogumikud==
Ajakiri Pikker andis välja ka raamatuid, kogumikke ja ajakirju:
# [[Lembit Remmelgas]] – &quot;Пиккер&quot;, (240 lk, 1958) [[Eesti Riiklik Kirjastus]], (vene keeles)
# [[Paruir Mhitarjan]] – &quot;Hea kasvatuse ohver&quot;, Armeenia satiirivalimik, (95 lk, 1965), illustraator: G. Jaraljan, kujundaja: [[Edgar Valter]]
# [[Evald Jalak]] – &quot;Eesav Edvard Puuslik ja teised&quot;, (112 lk, 1965) illustreerinud: [[Feliks Randel-Redo]], UDK 821.511.113-7
# [[Romulus Tiitus]] – &quot;Palun ilma odekolonnita&quot; : valimik huumorit ja satiiri (110 lk, 1965), UDK 821.511.113-7
# &quot;Kolmest vakast&quot;, Satiiripõimik Eesti, Läti ja Leedu autoritelt, (112 lk, 1965), tõlkijad: [[Mihkel Loodus]] ja [[Ita Saks]]
#Edgar Spriit – &quot;Marsi orjusest lahti!&quot;, (95 lk, 1966), kaanekujundus: [[Heinz Valk]], UDK 821.511.113-7
# [[Evald Tammlaan]] – &quot;Jänkimehe kirjad&quot; : huumorit ja satiiri, (96 lk, 1966), illustreerinud: [[Romulus Tiitus]], UDK 821.511.113-7
# [[Juhan Peegel]] – &quot;Üks kaunis jutu- ja õpetuse raamat&quot;, satiiri ja huumorit, (79 lk, 1966), illustreerinud: [[Ilmar Torn]], UDK 821.511.113-7
# [[Henno Meriste]] – &quot;Kahvatu mees ehk Mees ilma kahvata&quot; – följetone, groteske, pudemeid, (95 lk, 1966), illustreerinud: [[Romulus Tiitus]], UDK 821.511.113-7
# [[Ivan Sotšivets]] – &quot;Uusaastaööl&quot; : Ukraina satiirivalimik; huumori- ja satiiriajakirjast &quot;Perets&quot;, (112 lk, 1966), tõlkinud: [[Viggo Järv]], [[Juta Kaidla]], [[Rudolf Rimmel]], [[Arnold Tulik]], illustreerinud: Ivan Aleksandrovitš; kaas: [[Ilmar Torn]]
# E. Tooms ja [[Riho Lahi]] – &quot;Ankeet&quot;, Eesti NSV Ajakirjanike Liidu Tartu osakonna satiirisektsiooni liikmete följetone, humoreske, karikatuure, (111 lk, 1966), toimetaja R. Aarma, kaanekujundus: [[Olav Maran]], UDK 821.511.113
# [[Aristarch Sinkel]] – &quot;[[Saunapäev]]&quot;, (94 lk, 1967), illustreerinud: [[Ilmar Torn]], UDK 821.511.113-7
#Edgar Spriit – &quot;Karikatuure sõnadeta&quot;, (48 lk, 1967), karikatuurid: [[Hugo Hiibus]], [[Olimar Kallas]], [[Kalju Kurepõld]], [[Teet Kuusmaa]], [[Stanislav Malahhov]], [[Roman Ohlau]], [[Evald Piho]], [[Aarend Sepp]], [[Heinrich Valk]], [[Edgar Valter]], kujundanud: [[Heinz Valk]], UDK 741.5 (474.2)
# [[Juhan Sookas]] – &quot;Vanaisa püss&quot; : jahimehe jutte ja muid naljalugusid, (95 lk, 1967), illustreerinud: [[Romulus Tiitus]], UDK 821.511.113-7
# [[Georg Sepp]] – &quot;Lilla tapeet&quot; : följetone, humoreske, miniatuure, (95 lk, 1967), illustreerinud: [[Olav Maran]], UDK 821.511.113-7
# [[Edgar Spriit]] – &quot;Fatamorgaana&quot;, [[Kunst (kirjastus)|Kunst]] (Tallinn, 1968)
# [[Evald Kallas]] – &quot;Halvas seltskonnas&quot; – humoreske, (70 lk, 1968), illustreerinud: [[Ilmar Torn]], UDK 821.511.113-7
# [[Paul Vassar]] – &quot;Intelligentsi proov : noorema teadusliku töötaja P. Pussaku arutlusi ja muid lugusid&quot;, huumorit ja satiiri, (96 lk, 1968), illustreerinud: [[Heinz Valk]]
# [[Stanislav Malahhov|Stanislav Timofejevitš Malahhov]] – &quot;Naerab... ei naera...&quot; &quot;Смешно...не смешно...&quot;, valik karikatuure, (48 lk, 1968), UDK 741.5 (474.2)
# &quot;Pygmalion pahupidi&quot; : Valgevene satiirivalimik, (80 lk, 1968), tõlkinud: [[Viggo Järv]], kujundanud: [[Ilmar Torn]], UDK 821.161.3-7
# [[Leo Kerge]] – &quot;Sangpomm&quot;, (96 lk, 1968), illustraator: [[Edgar Valter]]
# [[Helmut Valtman]] – &quot;Tütarlaps otsib kohta&quot;: karikatuure, humoreske / [[HA-VE|Ha-VE]] Valtmann, (64 lk, 1969), koostanud ja järelsõna: [[Rein Loodus]]
# [[Kaljo Itra]] – &quot;Mõttemuiged&quot;, (48 lk, 1969), UDK 741.5 (474.2)
#[[Vytaute Žilinskaite]] – &quot;Hüpnoosi mõju&quot; : följetone, humoreske, (80 lk, 1969), leedu keelest tõlkinud: [[Mihkel Loodus]], illustreerinud: [[Edgar Valter]], UDK 821.172-7
# Onu Thal – [[Uno Laht]] – &quot;Paroodi-koodi-oodiad&quot;, illustreerinud: [[Edgar Valter]], (112 lk, 1969)
# [[Ralf Parve]] – &quot;Sassa Melderi kõned&quot;, (79 lk, 1970), kaanekujundus ja illustraator: Edgar Valter, UDK 821.511.113-7
# &quot;Visiitkaardid&quot; : poola satiirivalimik, (112 lk, 1970), eessõna ja koostanud [[Anatol Potemkowski]], poola keelest tõlkinud [[Uno Liivaku]], kaas: [[Hugo Hiibus]]
# [[Manuil Semjonov]] – &quot;Pisut vallatud lood&quot; : humoreske, följetone, mõistujutte, (80 lk, 1970), vene keelest tõlkinud: [[Silvi Välja]], illustreerinud: [[Romulus Tiitus]], UDK 821.161.1-7
# [[Edgar Valter]] – &quot;Pildiraamat koolijärikutele&quot;, (48 lk, 1970)
# [[Harri Lehiste]] – &quot;Vilistamine keelatud!&quot;, (93 lk, 1970), Illustraator: [[Heinz Valk]]
# [[Endel Tennov]] – &quot;Ettekavatsetud kuritegu ja teisi tõsilugusid&quot;, (64 lk, 1970), kujundaja ja illustraator: [[Hugo Hiibus]]
# [[Heinz Valk]] – &quot;6 tilka enne sööki&quot;, (47 lk, 1971)
# [[Romulus Tiitus]] – &quot;Tagasi looduse juurde...&quot; : humoreske, vesteid, karikatuure, (80 lk, 1971), UDK 821.511.113-7
# [[Rudolf Aller]] – &quot;Inimene, kes kaotas iseenda&quot;, (96 lk, 1971) illustreerinud: [[Edgar Valter]]
# [[Evald Piho]] – &quot;Kivi kotti! Ни пуха ни пера!&quot;, (48 lk, 1971), UDK 741.5 (474.2)
# [[Aristarch Sinkel]] – &quot;[[Päikeseprillid (kogumik)|Päikeseprillid]]&quot;, (96 lk, 1971), illustreerinud: [[Hugo Hiibus]], UDK 821.511.113-7
# [[Juhan Sookas]] – &quot;Sokuperutaja&quot;, (88 lk, 1971), kujundaja ja illustraator: [[Edgar Valter]], UDK 821.511.113-7
# [[Evald Toomas]] – &quot;Herilasemesi&quot;, (88 lk, 1972), illustraator: [[Hugo Hiibus]]
# [[György Földes]] ja [[Leidi Veskis]] – &quot;Väändikäkk&quot; : Ungari huumori- ja satiirivalimik, (104 lk, 1972), ungari keelest tõlkinud [[Leidi Veskis]]
# &quot;Pääse karussellile&quot;, Poola huumori- ja satiirivalimik, (103 lk, 1972), poola keelest tõlkinud: [[Uno Liivaku]], eessõna: W. Drygas, UDK 821.162.1-7
# [[Calis Melamed]] – &quot;Naeratus nõudmiseni&quot;, huumori ja satiirivalimik (96 lk, 1972), läti keelest tõlkinud: [[Silvi Välja]]; illustreerinud: [[Edgar Valter]], UDK 821.174-7
# [[Paul Vassar]] – &quot;Ettevaatamatu naer : noorema teadusliku töötaja P. Pussaku arutlusi ja muid lugusid&quot;, huumorit ja satiiri,(104 lk, 1972), illustreerinud: [[Heinz Valk]]
# [[Kaido Liiva]] – &quot;Abielulahutus eesti moodi&quot;, (96 lk, 1972), kujundaja ja illustraator: [[Edgar Valter]]
# &quot;Paradiisi väravas&quot;, Moldaavia huumori- ja satiirivalimik, (112 lk, 1973), tõlkinud: [[Aleksander Kurtna]] ja [[Uno Liivaku]], kaanekujundus: [[Evald Piho]]
# [[Hristo Pelitev]] – &quot;Aadam, Eeva ja kokkuhoid&quot;, Bulgaaria huumori- ja satiirivalimik, (104 lk, 1973), tõlkinud: [[Uno Liivaku]], kaanekujundus [[Elle Tikerpäe]]
# [[Avo Paistik]] – &quot;Karikatuure. Карикатуры&quot;, (76 lk, 1974)
# [[Kalju Kurepõld]] – &quot;Aru puru = Осколки разума&quot;, (77 lk, 1974)
# [[Olimar Kallas]] – &quot;Elu on sihuke&quot;, (76 lk, 1974)
# [[Evald Jõgis]] – &quot;Kas kaagutada enne või pärast munemist?&quot;, illustreerinud: [[Olimar Kallas]], (80 lk, 1974)
# [[Edgar Spriit]] – &quot;Kuulsuse jahil&quot; : valimik följetone ja humoreske, illustreerinud: [[Edgar Valter]], (95 lk, 1974) UDK 821.511.113-7
# A. Kupetsjan – &quot;У нас в гостях эстонский журнал сатиры и юмора «Пиккер»&quot;, kirjastuselt [[Sovetskij hudožnik]], vene keeles, (48 lk, 1974)
# [[Priit Aimla]] – &quot;Naerumeeste paraad&quot;, vene huumorit ja satiiri, kaanekujundus: [[Heinz Valk]], illustratsioonid: I. Makarov, vene keelest tõlkinud [[Mari-Ann Aimla]], (141 lk, 1974) UDK 821.161.1-7
# [[Erik Püvi]] – &quot;Vilistav eesel&quot;, illustraator: [[Hugo Hiibus]], (112 lk, 1975)
# [[Edgar Spriit]] – &quot;И смех и грех&quot; kogumik karikatuure (vene keeles) (Tallinn, 125 lk, 1975), illustreerinud: [[Hugo Hiibus]]
# [[Heinz Valk]] – &quot;Gbzöh!&quot;, Nalja- ja pilkepilte aastaist 1968–1974, (80 lk, 1976)
# [[Arkadius Korp]] – &quot;Kellamäng. Kala-, küla- ja kiusujutte&quot;, illustreerija: [[Olimar Kallas]] (1976)
# [[Edgar Valter]] – &quot;84 lk&quot;, karikatuuride kogumik, (85 lk, 1976)
#[[Edgar Spriit]] – &quot;Balti karikatuur = Прибалтийская карикатура, выставка&quot;, kujundanud: [[Rein Lauks]], kaanekujundus: [[Laura Reiter]], (Tallinn,1976),
#[[Edgar Spriit]] – &quot;И смех и грех II / Сборник современного эстонского юмора&quot;, (Tallinn 1976)
#[[Edgar Spriit]] – &quot;Humoriina&quot;, illustreerinud: [[Hugo Hiibus]], (Tallinn, 126lk, 1978)
# Elle Tikerpäe – &quot;Päevakoerakutsikad&quot;, (76 lk, 1980)
#[[Edgar Spriit]] – Balti mere maade rahvusvahelise spordikarikatuuride näituse &quot;Võitjate üle ei naerda!&quot; kataloog, (96 lk, 1980)
# &quot;Mis siin naerda on?&quot; (Karikatuurinäituse kataloog), (Tallinn, 1982)
#[[Edgar Spriit]] – &quot;Художники эстонского журнала сатиры и юмора «Пиккер»&quot;, (kirjastuselt Sovetskij hudožnik, 40 lk, 1989), ISBN 5269000407
# [[Vladislav Koržets]] – &quot;On nigu on&quot; , illustreerinud: [[Rein Lauks]], (Tallinn, 96 lk, 1989)
# Pikne – koostasid ja toimetasid: [[Kaido Liiva]] (peatoimetaja), [[Vladislav Koržets]], [[Ilmar Trull]], [[Mart Juur]], [[Jüri Kerem]], [[Rein Lauks]], I. Putik (juuni 1991)
# &quot;Sex Spikker : ''Erootilis-poliitiline kõmutrükis&quot;,'' orgtoimkond: [[Vladislav Koržets]], I. Putik, [[Kaido Liiva]] (1991)
# [[Mart Juur]] ja [[Ilmar Trull]] – &quot;Kuumad käkid külmas öös&quot;, (112 lk, 1991), kujundanud: [[Rein Lauks]]
# [[Arthur Conan Doyle]] – &quot;Sherlock Holmesi seiklused (1. osa)&quot;, (95 lk, 1992), tõlkinud: [[Krista Kaer]], kujundanud: [[Erki Soomeri]], kaanekujundus: [[Vello Laar]], illustratsioonid: [[Heinz Valk]]
# &quot;Igapäevane Hurraa!&quot; – Pikri naljalisa – ilmus 5 numbrit (1992), UDK 821.511.113-7 (054)
# [[Jaan Rannap]] – &quot;Tuukerkoer Torru&quot;, (63 lk, 1993), kujundanud: [[Marjaana Allsalu]], illustratsioonid: [[Edgar Valter]]
# Ristsõnamõistatuste ajakiri [[Ristik (ajakiri)|Ristik]], ilmus ebaregulaarselt aastatel 1993–1996
#[[Jaan Rannap]] – huviajakiri Koer ja Kass&lt;ref&gt;[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sirp19931224.1.32# Sirp, nr 51/52, 24 detsember 1993]&lt;/ref&gt; ilmus 4x aastas (1994 – ?)
#[[Kristofer Kiik]] – ajakiri Nohik : noore humanitaarintelligendi kuukiri, ilmus 1 number aastal 1994, toimetaja [[Vladislav Koržets]]
#[[Hea Laps]] – koolilaste ajakiri (1994–1997), ilmus ~1x kuus

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://dea.digar.ee/publication/AKpikker]

[[Kategooria:Eesti endised ajakirjad]]
[[Kategooria:Eesti huumoritrükised]]</text>
      <sha1>eue2f49fz6vspo1fvwdqz389e2s2kom</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Veiko Tubin</title>
    <ns>1</ns>
    <id>336820</id>
    <revision>
      <id>7248603</id>
      <parentid>5912337</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T15:14:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Veikotubin</username>
        <id>6021</id>
      </contributor>
      <comment>/* Artikli ajakohastamine ja viidete lisamine */ uus alaosa</comment>
      <origin>7248603</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="805" sha1="2af6wymi2h47cclrxoffxbb06iyzheg" xml:space="preserve">== Artikli ajakohastamine ja viidete lisamine ==
Tere! Olen artiklis käsitletav Veiko Tubin. Soovin artiklit ajakohastada, lisada puuduvad viited ning parandada mõningaid vananenud või ebatäpseid andmeid. Kuna tegemist on minust endast rääkiva artikliga, soovin huvide konflikti tõttu teha suuremad sisulised muudatused läbipaistvalt ja võimalusel teiste Vikipeedia toimetajate ülevaatusega.

Plaanis on eelkõige lisada usaldusväärsed allikad olemasolevatele väidetele, ajakohastada hilisemad lavastajatööd ja tunnustused ning korrastada artikli struktuuri. Lihtsad fakti- ja lingiparandused teen vajadusel ise. Suuremate muudatuste puhul lisan ettepanekud siia arutelulehele. [[Kasutaja:Veikotubin|Veikotubin]] ([[Kasutaja arutelu:Veikotubin|arutelu]]) 6. oktoober 2026, kell 18:14 (EEST)</text>
      <sha1>2af6wymi2h47cclrxoffxbb06iyzheg</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248609</id>
      <parentid>7248603</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T15:30:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Veikotubin</username>
        <id>6021</id>
      </contributor>
      <comment>/* Artikli ajakohastamine ja viidete lisamine */ Vastus</comment>
      <origin>7248609</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1692" sha1="5i0lpf5894qjljl3bk1ut6t159y6ngk" xml:space="preserve">== Artikli ajakohastamine ja viidete lisamine ==
Tere! Olen artiklis käsitletav Veiko Tubin. Soovin artiklit ajakohastada, lisada puuduvad viited ning parandada mõningaid vananenud või ebatäpseid andmeid. Kuna tegemist on minust endast rääkiva artikliga, soovin huvide konflikti tõttu teha suuremad sisulised muudatused läbipaistvalt ja võimalusel teiste Vikipeedia toimetajate ülevaatusega.

Plaanis on eelkõige lisada usaldusväärsed allikad olemasolevatele väidetele, ajakohastada hilisemad lavastajatööd ja tunnustused ning korrastada artikli struktuuri. Lihtsad fakti- ja lingiparandused teen vajadusel ise. Suuremate muudatuste puhul lisan ettepanekud siia arutelulehele. [[Kasutaja:Veikotubin|Veikotubin]] ([[Kasutaja arutelu:Veikotubin|arutelu]]) 6. oktoober 2026, kell 18:14 (EEST)

:Pakun artikli senise loendipõhise ülesehituse asemel järgmise struktuuri:
:* Sissejuhatus
:* Elukäik ja tegevus
:* Lavastajatöö
:** Valik lavastusi
:* Muusika ja helikujundus
:* Näitlejatöö ja televisioon
:* Muu loominguline tegevus
:* Suursündmuste lavastamine
:* Tunnustus
:* Välislingid
:Eesmärk on muuta artikkel senisest vähem CV-laadseks: lisada loendite ette lühikesed allikapõhised ülevaated ning jätta nimekirjadesse valik olulisemaid töid. Uued faktid ja hilisemad tööd kavatsen lisada viidetega sõltumatutele või valdkonna usaldusväärsetele allikatele.
:Kuna olen artiklis käsitletav isik, olen tänulik, kui mõni teine toimetaja saab struktuurimuudatuse sobivuse üle vaadata. Seni jätkan väiksemate viidete ja faktitäpsustustega. [[Kasutaja:Veikotubin|Veikotubin]] ([[Kasutaja arutelu:Veikotubin|arutelu]]) 6. oktoober 2026, kell 18:30 (EEST)</text>
      <sha1>5i0lpf5894qjljl3bk1ut6t159y6ngk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248819</id>
      <parentid>7248609</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T22:47:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <origin>7248819</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1841" sha1="n2qqhr5fdgz6qsp8ev0jc46260zv126" xml:space="preserve">== Artikli ajakohastamine ja viidete lisamine ==
Tere! Olen artiklis käsitletav Veiko Tubin. Soovin artiklit ajakohastada, lisada puuduvad viited ning parandada mõningaid vananenud või ebatäpseid andmeid. Kuna tegemist on minust endast rääkiva artikliga, soovin huvide konflikti tõttu teha suuremad sisulised muudatused läbipaistvalt ja võimalusel teiste Vikipeedia toimetajate ülevaatusega.

Plaanis on eelkõige lisada usaldusväärsed allikad olemasolevatele väidetele, ajakohastada hilisemad lavastajatööd ja tunnustused ning korrastada artikli struktuuri. Lihtsad fakti- ja lingiparandused teen vajadusel ise. Suuremate muudatuste puhul lisan ettepanekud siia arutelulehele. [[Kasutaja:Veikotubin|Veikotubin]] ([[Kasutaja arutelu:Veikotubin|arutelu]]) 6. oktoober 2026, kell 18:14 (EEST)

:Pakun artikli senise loendipõhise ülesehituse asemel järgmise struktuuri:
:* Sissejuhatus
:* Elukäik ja tegevus
:* Lavastajatöö
:** Valik lavastusi
:* Muusika ja helikujundus
:* Näitlejatöö ja televisioon
:* Muu loominguline tegevus
:* Suursündmuste lavastamine
:* Tunnustus
:* Välislingid
:Eesmärk on muuta artikkel senisest vähem CV-laadseks: lisada loendite ette lühikesed allikapõhised ülevaated ning jätta nimekirjadesse valik olulisemaid töid. Uued faktid ja hilisemad tööd kavatsen lisada viidetega sõltumatutele või valdkonna usaldusväärsetele allikatele.
:Kuna olen artiklis käsitletav isik, olen tänulik, kui mõni teine toimetaja saab struktuurimuudatuse sobivuse üle vaadata. Seni jätkan väiksemate viidete ja faktitäpsustustega. [[Kasutaja:Veikotubin|Veikotubin]] ([[Kasutaja arutelu:Veikotubin|arutelu]]) 6. oktoober 2026, kell 18:30 (EEST)
::Ülesehitus tundub sobiv. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 7. oktoober 2026, kell 01:47 (EEST)</text>
      <sha1>n2qqhr5fdgz6qsp8ev0jc46260zv126</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7249002</id>
      <parentid>7248819</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T10:41:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7249002</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2298" sha1="fgtndk9c0ok86r6379fhiqy3wn64zge" xml:space="preserve">== Artikli ajakohastamine ja viidete lisamine ==
Tere! Olen artiklis käsitletav Veiko Tubin. Soovin artiklit ajakohastada, lisada puuduvad viited ning parandada mõningaid vananenud või ebatäpseid andmeid. Kuna tegemist on minust endast rääkiva artikliga, soovin huvide konflikti tõttu teha suuremad sisulised muudatused läbipaistvalt ja võimalusel teiste Vikipeedia toimetajate ülevaatusega.

Plaanis on eelkõige lisada usaldusväärsed allikad olemasolevatele väidetele, ajakohastada hilisemad lavastajatööd ja tunnustused ning korrastada artikli struktuuri. Lihtsad fakti- ja lingiparandused teen vajadusel ise. Suuremate muudatuste puhul lisan ettepanekud siia arutelulehele. [[Kasutaja:Veikotubin|Veikotubin]] ([[Kasutaja arutelu:Veikotubin|arutelu]]) 6. oktoober 2026, kell 18:14 (EEST)

:Pakun artikli senise loendipõhise ülesehituse asemel järgmise struktuuri:
:* Sissejuhatus
:* Elukäik ja tegevus
:* Lavastajatöö
:** Valik lavastusi
:* Muusika ja helikujundus
:* Näitlejatöö ja televisioon
:* Muu loominguline tegevus
:* Suursündmuste lavastamine
:* Tunnustus
:* Välislingid
:Eesmärk on muuta artikkel senisest vähem CV-laadseks: lisada loendite ette lühikesed allikapõhised ülevaated ning jätta nimekirjadesse valik olulisemaid töid. Uued faktid ja hilisemad tööd kavatsen lisada viidetega sõltumatutele või valdkonna usaldusväärsetele allikatele.
:Kuna olen artiklis käsitletav isik, olen tänulik, kui mõni teine toimetaja saab struktuurimuudatuse sobivuse üle vaadata. Seni jätkan väiksemate viidete ja faktitäpsustustega. [[Kasutaja:Veikotubin|Veikotubin]] ([[Kasutaja arutelu:Veikotubin|arutelu]]) 6. oktoober 2026, kell 18:30 (EEST)
::Ülesehitus tundub sobiv. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 7. oktoober 2026, kell 01:47 (EEST)
::: Ma loodan, et ajakohastamise all peetakse silmas uuema info lisamist, mitte varasemate ametikohtade ja tegevuste kustutamist. Kronoloogilised teoste ja tunnustuse loetelud võiksid ka alles jääda, nende väljaotsimiseks ja korrastamiseks (sh viidetega varustamiseks) on tehtud juba suur töö. &quot;Suursündmuste&quot; asemel võiks olla &quot;suurüritused&quot;. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 7. oktoober 2026, kell 13:41 (EEST)</text>
      <sha1>fgtndk9c0ok86r6379fhiqy3wn64zge</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aleksandr Ovetškin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>337725</id>
    <revision>
      <id>7248763</id>
      <parentid>7145492</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T20:25:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7248763</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2425" sha1="6etjgbjtvt3d8hoflkpa2vjx95tj9o1" xml:space="preserve">{{medalitabel|nimi=ei
| pilt = Alexander Ovechkin (49479646361) (1).jpg
| pildisuurus = 200px
| medalid = 
{{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2008. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2008]]|jäähoki}}
{{Kuldmedal|[[2012. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2012]]|jäähoki}}
{{Kuldmedal|[[2014. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2014]]|jäähoki}}
{{Hõbemedal|[[2010. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2010]]|jäähoki}}
{{Hõbemedal|[[2015. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2015]]|jäähoki}}
{{Pronksmedal|[[2005. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2005]]|jäähoki}}
{{Pronksmedal|[[2007. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2007]]|jäähoki}}
{{Pronksmedal|[[2016. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2016]]|jäähoki}}
}}
'''Aleksandr Mihhailovitš Ovetškin''' ([[vene keel]]es Александр Михайлович Овечкин; sündinud [[17. september|17. septembril]] [[1985]] [[Moskva]]s) on [[Venemaa]] [[jäähoki|jäähokimängija]], vasakäär. Ta mängib 2005. aastast [[NHL]]-i klubis [[Washington Capitals]]. Alates 2010. aastast on ta klubi meeskonna kapten.

Tema ema [[Tatjana Ovetškina]] oli korvpallur ja ta on kahekordne olümpiavõitja. Tema isa Mihhail oli jalgpallur.

Ovetškin alustas karjääri Venemaa kõrgliiga klubis [[HK Moskva Dünamo|Moskva Dünamo]]s.

Aastal 2004 valiti ta esimesena NHL Draftis. NHL-is alustas ta karjääri hooajal [[NHL-i hooaeg 2005–2006|2005–06]]. Samal hooajal lõi ta liigas 52 väravat ja andis 54 resultatiivset söötu ning võitis hooajale parimale uustulnukale antava [[Calder Memorial Trophy]].

2018. aastal võitis ta Capitalsiga [[Stanley karikas|Stanley karika]].

NHL-i tähtede mängule on ta valitud seitsmel korral. 

[[Venemaa jäähokikoondis]]e koosseisus ta tulnud kahel korral maailmameistriks ning võitnud maailmameistrivõistlustelt veel viis medalit. Taliolümpiamängudel on ta osalenud kokku kolmel korral.

== Välislingid ==
*[http://espn.go.com/nhl/player/_/id/3101/alex-ovechkin Alex Ovechkin – ESPN]
* [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=63735 Aleksandr Ovetškin hockeydb.com lehel]

{{DEFAULTSORT:Ovetshkin, Aleksandr}}
[[Kategooria:Venemaa jäähokimängijad]]
[[Kategooria:Washington Capitalsi mängijad]]
[[Kategooria:Austuse ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1985]]</text>
      <sha1>6etjgbjtvt3d8hoflkpa2vjx95tj9o1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248769</id>
      <parentid>7248763</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T20:30:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7248769</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2896" sha1="bivmbe7rcu9mb6iiycpzxagk63uh17u" xml:space="preserve">{{medalitabel|nimi=ei
| pilt = Alexander Ovechkin (49479646361) (1).jpg
| pildisuurus = 200px
| medalid = 
{{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2008. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2008]]|jäähoki}}
{{Kuldmedal|[[2012. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2012]]|jäähoki}}
{{Kuldmedal|[[2014. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2014]]|jäähoki}}
{{Hõbemedal|[[2010. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2010]]|jäähoki}}
{{Hõbemedal|[[2015. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2015]]|jäähoki}}
{{Pronksmedal|[[2005. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2005]]|jäähoki}}
{{Pronksmedal|[[2007. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2007]]|jäähoki}}
{{Pronksmedal|[[2016. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2016]]|jäähoki}}
}}
'''Aleksandr Mihhailovitš Ovetškin''' ([[vene keel]]es Александр Михайлович Овечкин; sündinud [[17. september|17. septembril]] [[1985]] [[Moskva]]s) on [[Venemaa]] [[jäähoki|jäähokimängija]], vasakäär. Ta mängib 2005. aastast [[NHL]]-i klubis [[Washington Capitals]]. Alates 2010. aastast on ta klubi meeskonna kapten.

Tema ema [[Tatjana Ovetškina]] oli korvpallur ja ta on kahekordne olümpiavõitja. Tema isa Mihhail oli jalgpallur.

Ovetškin alustas karjääri Venemaa kõrgliiga klubis [[HK Moskva Dünamo|Moskva Dünamo]]s.

Aastal 2004 valiti ta esimesena NHL Draftis. NHL-is alustas ta karjääri hooajal [[NHL-i hooaeg 2005–2006|2005–06]]. Samal hooajal lõi ta liigas 52 väravat ja andis 54 resultatiivset söötu ning võitis hooajale parimale uustulnukale antava [[Calder Memorial Trophy]].

2018. aastal võitis ta Capitalsiga [[Stanley karikas|Stanley karika]].

NHL-i tähtede mängule on ta valitud seitsmel korral. 

[[Venemaa jäähokikoondis]]e koosseisus ta tulnud kahel korral maailmameistriks ning võitnud maailmameistrivõistlustelt veel viis medalit. Taliolümpiamängudel on ta osalenud kokku kolmel korral. 

==Poliitilised vaated==

Ovetškin on Putini režiimi toetaja. 2026. aasta septembris esines ta Putini režiimi propagandavideos Venemaa välisministri Sergei Lavrovi &quot;mõttekaaslasena&quot;. 

Aastatel 2022 ja 2026 pöördus Ukraina-Kanada Kongress Kanada valitsuse poole palvega kehtestada Ovetškinile sanktsioonid ja keelata tal riiki sisenemine. 

17. septembril 2026 kandis Läti välisminister Ovetškini &quot;persona non grata&quot; nimekirja ja keelas tal riiki sisenemise.

== Välislingid ==
*[http://espn.go.com/nhl/player/_/id/3101/alex-ovechkin Alex Ovechkin – ESPN]
* [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=63735 Aleksandr Ovetškin hockeydb.com lehel]

{{DEFAULTSORT:Ovetshkin, Aleksandr}}
[[Kategooria:Venemaa jäähokimängijad]]
[[Kategooria:Washington Capitalsi mängijad]]
[[Kategooria:Austuse ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1985]]</text>
      <sha1>bivmbe7rcu9mb6iiycpzxagk63uh17u</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248776</id>
      <parentid>7248769</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T20:34:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Poliitilised vaated */</comment>
      <origin>7248776</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3513" sha1="ijhyn1z1frfcqjqlk5rtrvanzj72eqx" xml:space="preserve">{{medalitabel|nimi=ei
| pilt = Alexander Ovechkin (49479646361) (1).jpg
| pildisuurus = 200px
| medalid = 
{{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2008. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2008]]|jäähoki}}
{{Kuldmedal|[[2012. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2012]]|jäähoki}}
{{Kuldmedal|[[2014. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2014]]|jäähoki}}
{{Hõbemedal|[[2010. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2010]]|jäähoki}}
{{Hõbemedal|[[2015. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2015]]|jäähoki}}
{{Pronksmedal|[[2005. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2005]]|jäähoki}}
{{Pronksmedal|[[2007. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2007]]|jäähoki}}
{{Pronksmedal|[[2016. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2016]]|jäähoki}}
}}
'''Aleksandr Mihhailovitš Ovetškin''' ([[vene keel]]es Александр Михайлович Овечкин; sündinud [[17. september|17. septembril]] [[1985]] [[Moskva]]s) on [[Venemaa]] [[jäähoki|jäähokimängija]], vasakäär. Ta mängib 2005. aastast [[NHL]]-i klubis [[Washington Capitals]]. Alates 2010. aastast on ta klubi meeskonna kapten.

Tema ema [[Tatjana Ovetškina]] oli korvpallur ja ta on kahekordne olümpiavõitja. Tema isa Mihhail oli jalgpallur.

Ovetškin alustas karjääri Venemaa kõrgliiga klubis [[HK Moskva Dünamo|Moskva Dünamo]]s.

Aastal 2004 valiti ta esimesena NHL Draftis. NHL-is alustas ta karjääri hooajal [[NHL-i hooaeg 2005–2006|2005–06]]. Samal hooajal lõi ta liigas 52 väravat ja andis 54 resultatiivset söötu ning võitis hooajale parimale uustulnukale antava [[Calder Memorial Trophy]].

2018. aastal võitis ta Capitalsiga [[Stanley karikas|Stanley karika]].

NHL-i tähtede mängule on ta valitud seitsmel korral. 

[[Venemaa jäähokikoondis]]e koosseisus ta tulnud kahel korral maailmameistriks ning võitnud maailmameistrivõistlustelt veel viis medalit. Taliolümpiamängudel on ta osalenud kokku kolmel korral. 

==Poliitilised vaated==

Ovetškin on Putini režiimi toetaja. Kui Venemaa annekteeris [[Krimm]]i 2014. aastal, postitas Ovetškin foto endast, kus ta hoiab käes silti kirjaga &quot;Päästke lapsed fašismi eest&quot;, mis oli Venemaa propaganda loosung annekteerimise õigustamiseks. 2017. aastal asutas Ovetškin Putini toetajate grupi Putini Meeskond, kellega ta Putini eest kampaaniat teeb. Ovetškin toetab Putinit ka sotsiaalmeedias. Näiteks Ovetškini Instagrami profiilipildil on ta näha koos Putiniga. Ovetškin ei ole hukka mõistnud 2022. aastal alanud Venemaa sõda Ukraina vastu. Ovetškin on teadaolevalt veetnud aega ja esinenud koos Putini ja teiste sõja toetajatega. 
2026. aasta septembris esines ta Putini režiimi propagandavideos Venemaa välisministri Sergei Lavrovi &quot;mõttekaaslasena&quot;. 

Aastatel 2022 ja 2026 pöördus Ukraina-Kanada Kongress Kanada valitsuse poole palvega kehtestada Ovetškinile sanktsioonid ja keelata tal riiki sisenemine. 

17. septembril 2026 kandis Läti välisminister Ovetškini &quot;persona non grata&quot; nimekirja ja keelas tal riiki sisenemise.

== Välislingid ==
*[http://espn.go.com/nhl/player/_/id/3101/alex-ovechkin Alex Ovechkin – ESPN]
* [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=63735 Aleksandr Ovetškin hockeydb.com lehel]

{{DEFAULTSORT:Ovetshkin, Aleksandr}}
[[Kategooria:Venemaa jäähokimängijad]]
[[Kategooria:Washington Capitalsi mängijad]]
[[Kategooria:Austuse ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1985]]</text>
      <sha1>ijhyn1z1frfcqjqlk5rtrvanzj72eqx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Naatri Leeni</title>
    <ns>0</ns>
    <id>340346</id>
    <revision>
      <id>7248882</id>
      <parentid>6804856</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T07:15:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>liita</comment>
      <origin>7248882</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="757" sha1="0fenhylbizqwuif7qh3vtqqo7k12rzx" xml:space="preserve">{{Liita|Lugu lendavate taldrikutega}}
'''Naatri Leeni''' on tegelane [[Eno Raud|Eno Raua]] triloogia &quot;[[Lugu lendavate taldrikutega]]&quot; teises osas, mis kannab sama pealkirja.

Naatri Leeni on lehmapidaja, kellelt Jürnase pere värsket lehmapiima ostab. Leeni lehma Mooni piim on alevirahva seas hinnatud tänu suurele rasvasisaldusele. Piima müümine satub ohtu seoses alevis levima hakkavate ekslike kuulujuttudega, et Leeni piim võib olla kiiritatud. Õnneks on piimast lahtiütlejaid siiski üksainus – Mäe Matilde, kes on alevis tuntud pisut kummalise käitumise poolest.

Olemuselt on Naatri Leeni sõbralik vanaproua, kes lastele alati kruusikese piima pakub ning kannab hoolt oma lapselapse Siiri eest.

[[Kategooria:Eno Raua teoste tegelased]]</text>
      <sha1>0fenhylbizqwuif7qh3vtqqo7k12rzx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vabamüürlus Eestis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>346122</id>
    <revision>
      <id>7249010</id>
      <parentid>7175409</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T11:02:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7249010</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9418" sha1="3k628ta982z20z3s04u3rgo3hqxaaet" xml:space="preserve">[[Loož &quot;Kalevipoeg&quot;|Eestisse]] jõudis [[vabamüürlus]] aastatel 1771–1773, kui [[Tallinn]]as asutati vabamüürlaste loož [[Isis (vabamüürlus)|Isis]], kuhu kuulusid põhiliselt saksa ja vene aadlikud, kaupmehed, ametnikud, professorid, vaimulikud ja kunstitegelased. Eestlastest kuulusid sellesse pastor [[Otto Wilhelm Masing]] ja muusik [[Carl Friedrich Karell|Karl Friedrich Karell]].&lt;ref name=&quot;Eesti Vabamüürlased&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.eestisl.ee/index.php?div=17-0 |pealkiri=Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Loož |vaadatud=2013-10-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150610213609/http://www.eestisl.ee/index.php?div=17-0 |arhiivimisaeg=2015-06-10 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Kuni vabamüürluse keelustamiseni Venemaal 1822. aastal tegutses Eestis neli looži.

Eesti Vabariigis loodi 1926. aastal Tallinnas rahvusvahelise ühisvabamüürliku Ordu [[Le Droit Humain]] [[loož &quot;Kalevipoeg&quot;|loož Kalevipoeg]] (üks selle juhte oli [[Eduard Hubel]]). Kuulus prantsuse liini, milles aktsepteeriti ka naisi. [[Gunnar Aarma]] väitel olid Eesti esimene president [[Konstantin Päts]] ja sõjavägede juhataja [[Johan Laidoner]] vabamüürlased, kes kuulusid Rootsi looži.&lt;ref&gt;&quot;Kuldne kroon Eesti lipul&quot;.Tallinn, 1992,lk.35.&lt;/ref&gt; 

Vabamüürlaste organisatsioon taasloodi 1992. aastal, mil alustas tegevust loož Fööniks. Aastatel 1992–2007 loodi Eestis kümme looži ja üks uurimisloož, sealhulgas Tallinnas,&lt;ref&gt;Juhan Haravee, [http://www.ohtuleht.ee/431017 Eesti vabamüürlased saavad oma kodu], Õhtuleht, 14. juuni 2011&lt;/ref&gt; [[Tartu]]s, [[Pärnu]]s, Rakveres, [[Haapsalu]]s ja [[Viljandi]]s.&lt;ref name=&quot;Eesti Vabamüürlased&quot; /&gt;

18. mail 1999 asutati Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Suurloož, mis on Eesti loožide keskorganisatsioon. Eesti suurloož rahvusliku ühendusena kuulub suveräänsena ja võrdväärsena tunnustatud suurloožide perre.

Eestis on praegu{{millal}} umbes 900 vabamüürlast.&lt;ref name=&quot;Eesti Vabamüürlased&quot; /&gt; &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-08-26 |pealkiri=Travels in Estonia • The Ohio Beacon |url=https://theohiobeacon.com/articles/travels-in-estonia/ |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=The Ohio Beacon |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

Šoti riituses, mis kehtib Eestis, on 33 astet.&lt;ref&gt;[[Urmo Soonvald]], [https://www.ohtuleht.ee/262973 Vabamüürlus Eestis] Õhtuleht, 19. jaanuar 2008&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Eesti Vabamüürlased&quot; /&gt; Yorki riituses on astmeid ehk kraade 11. Šoti riitus keskendub rohkem spirituaalsetele õpetustele ja Yorki riitus teoloogilistele õpetustele. Yorki riitusega on mõtet liituda vaid kristlastel kuna sealsed alamorganisatsioonid nagu Commandery ja Red Cross of Constantine mittekristlasi vastu ei võta.

Eestis tegutseb lisaks Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Suurloožile ka kümmekonna liikmega Egiptuse sugemetega Memphis-Misraimi riituse loož ning ligi 30 liikmega universaalse ehk sega-vabamüürliku (kuhu kuuluvad võrdselt nii naised kui ka mehed) traditsiooniga loožid Aurora Borealis ja harjutusloož Fiat Lux, mis alluvad Itaalia Suveräänsete Vabamüürlaste Ordule.

== Tegutsevaid ja endisi Eesti vabamüürlasi ==

* [[Kalle Küttis]] (Eesti suurmeister 2022)
* [[Paul Himma (muusik)|Paul Himma]]&lt;ref name=&quot;Fööniks&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Äripäev&quot; /&gt;
* [[Arne Kaasik]] (Eesti suurmeister)&lt;ref name=&quot;Õhtuleht&quot;/&gt;
* [[Andres Kampmann]]&lt;ref name=&quot;Äripäev2&quot;/&gt;
* [[Urmas Karileet]]&lt;ref name=&quot;EPL&quot;&gt;[http://www.epl.ee/news/eesti/eesti-vabamuurlased-murdsid-soome-alt-valja.d?id=51132891 Eesti Päevaleht: Eesti vabamüürlased murdsid Soome alt välja]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Äripäev2&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kes kuuluvad vabamüürlaste seltsi? |url=http://www.ap3.ee/article/2012/3/9/kes-kuuluvad-vabamuurlaste-seltsi |aeg=9. märts 2012 |väljaanne=Äripäev |vaadatud=2013-10-07 |arhiivimisaeg=2012-10-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121002085731/http://www.ap3.ee/article/2012/3/9/kes-kuuluvad-vabamuurlaste-seltsi |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* [[Elmar Kruusma]] (loož Fööniks)&lt;ref name=&quot;Fööniks&quot;/&gt;&lt;ref name=Avanemine&gt;[http://avanemine.ee/artiklid/olge_avatud_uutele_teadmistele.html &quot;Olge avatud uutele teadmistele!&quot;]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
* [[Teet Lainevee]]&lt;ref name=&quot;Äripäev2&quot;/&gt;
* [[Koit Latik]]&lt;ref name=&quot;Äripäev2&quot;/&gt; (loož Rotalia 6)&lt;ref name=&quot;epl2013&quot;/&gt;
* [[Ain Laving]]&lt;ref name=&quot;Äripäev2&quot;/&gt; (loož Ugandi 4)&lt;ref name=&quot;epl2013&quot;/&gt;
* [[Hiid Lepalaan]]&lt;ref name=&quot;mini&quot;&gt;[http://www.ohtuleht.ee/262970 Õhtuleht: Miniülevaade vabamüürlusest]&lt;/ref&gt;
* [[Peeter Lill]] (loož Fööniks)&lt;ref name=&quot;Fööniks&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Äripäev2&quot;/&gt;
* [[Mati Maanas]]&lt;ref name=&quot;Äripäev2&quot;/&gt; (loož Patria 2)&lt;ref name=&quot;epl2013&quot;/&gt;
* [[Arne Mikk]]&lt;ref name=&quot;Äripäev2&quot;/&gt; (loož Patria 2)&lt;ref name=&quot;epl2013&quot;&gt;[http://www.epl.ee/news/lp/loozivennad-hoiavad-varju.d?id=65652608 Eesti Päevaleht: Looživennad hoiavad varju]&lt;/ref&gt;
* [[Anti Oidsalu]] (Eesti Kõrgema Nõukogu suurkomandör)&lt;ref name=&quot;EPL&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Äripäev&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;epl2013&quot;/&gt;
* [[Toomas Peek]]&lt;ref&gt;[http://www.epl.ee/news/majandus/toomas-peek-vaatan-projekte-mida-majanduse-pohjast-on-voimalik-osta.d?id=51182732 Toomas Peek: vaatan projekte, mida majanduse põhjast on võimalik osta]&lt;/ref&gt;
* [[Voldemar Promet]]&lt;ref name=&quot;Äripäev2&quot;/&gt; (loož Patria 2)&lt;ref name=&quot;epl2013&quot;/&gt;
* [[Raido Rüütel]] (endine Eesti suurmeister)&lt;ref name=&quot;Õhtuleht&quot;/&gt;&lt;ref&gt;[http://www.ohtuleht.ee/160849 Raido Rüütel: kui rallimees liiga palju surmale mõtleb, hävitab ta eneses võidusõitja]&lt;/ref&gt;
* [[Ain Saarmann]] (loož Fööniks)&lt;ref name=&quot;Fööniks&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Äripäev2&quot;/&gt;
* [[Peep Siimon]]&lt;ref name=&quot;epl2013&quot;/&gt;
* [[Toomas Sildmäe]]&lt;ref name=&quot;Äripäev&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Äripäev: Vabamüürlased ostsid endale kontori büroomajas |url=http://www.ap3.ee/article/2012/3/9/vabamuurlased-ostsid-endale-kontori-buroomajas |vaadatud=2013-10-07 |arhiivimisaeg=2012-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121001110500/http://www.ap3.ee/article/2012/3/9/vabamuurlased-ostsid-endale-kontori-buroomajas |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* [[Joel Tammeka]] (looži Fööniks meister)&lt;ref name=&quot;Fööniks&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.koguja.info/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=1533 |pealkiri=Vabamüürlased Eestis |vaadatud=2013-10-07 |arhiivimisaeg=2011-03-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110325185024/http://www.koguja.info/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=1533 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* [[Jaan Tammsalu]], 33°&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.meiekirik.ee/index.php?option=com_content&amp;task=view&amp;id=3121 |pealkiri=Meie Kirik: Tallinna praost tunnistab kuulumist vabamüürlaste hulka |vaadatud=2013-10-07 |arhiivimisaeg=2015-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150610213047/http://www.meiekirik.ee/index.php?option=com_content&amp;task=view&amp;id=3121 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* [[Peeter Tenjes]]&lt;ref name=&quot;epl2013&quot;/&gt;
* [[Tõnu Tuppits]]&lt;ref name=&quot;Äripäev2&quot;/&gt; (loož Patria 2)&lt;ref name=&quot;epl2013&quot;/&gt;
* [[Ants Urvak]] (loož Fööniks)&lt;ref name=&quot;Fööniks&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Äripäev2&quot;/&gt;
* [[Ain Valdmann]]&lt;ref name=&quot;Äripäev2&quot;/&gt; (loož Patria 2)&lt;ref name=&quot;epl2013&quot;/&gt;
* [[Kristjan Zobel]]&lt;ref name=&quot;Äripäev2&quot;/&gt;
* [[Hando Nahkur]]&lt;ref&gt;[http://phoenixmasonry.org/hando_nahkur.htm]&lt;/ref&gt;
* [[Toomas Tõnise]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Linnaleht : [Tartu] 30 oktoober 2020 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=linnalehttrt20201030.2.18.1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2024-08-25 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

=== Endisi vabamüürlasi ===
* [[Urmas Viilma]] – kuulus vabamüürlaste vennaskonda ja lahkus sealt 2011. aastal.&lt;ref name=&quot;ERRViilmaVabamuurlus&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/525202/urmas-viilma-naisvaimulikud-on-minu-jaoks-niisama-armsad-kui-meesvaimulikud |autor=ERR |pealkiri=Urmas Viilma: naisvaimulikud on minu jaoks niisama armsad kui meesvaimulikud |väljaandja=ERR |aeg=27. november 2014 |vaadatud=18. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;
* [[Gunnar Aarma]]&lt;ref name=Avanemine/&gt;
* [[David Friedrich Ignatius]]&lt;ref&gt;Liivi Aarma. ''Põhja-Eesti kogudused ja vaimulikkond 1525–1885. 2. raamat, Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525–1885''. Tallinn 2007.&lt;/ref&gt;
* [[Juhan Kahk]]&lt;ref name=&quot;mini&quot;/&gt;
* [[Ivar Kallion]] (loož Fööniks)&lt;ref name=&quot;Fööniks&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Äripäev2&quot;/&gt;
* [[Carl Friedrich Karell|Karl Friedrich Karell]]&lt;ref name=&quot;Suurloož&quot;/&gt;
* [[Arno Köörna]], 33° (endine Eesti suurmeister)&lt;ref name=&quot;Õhtuleht&quot;&gt;[http://www.ohtuleht.ee/262973 Õhtuleht: Vabamüürlus Eestis]&lt;/ref&gt;
* [[Otto Wilhelm Masing]]&lt;ref name=&quot;Suurloož&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.eestisl.ee/indexuus.php?m1=3&amp;m2=1 |pealkiri=Vabamüürluse tassünnist Eestis |vaadatud=2013-10-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090829165758/http://www.eestisl.ee/indexuus.php?m1=3&amp;m2=1 |arhiivimisaeg=2009-08-29 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
* [[Jaak Ratassepp]]&lt;ref&gt;[http://www.ohtuleht.ee/431017 Õhtuleht: Eesti vabamüürlased saavad oma kodu]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Äripäev2&quot;/&gt;
* [[Endel Taniloo]]&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06273916 ERR: Vabamüürlaste selts on vandenõuteoreetikutele mõnus kont]&lt;/ref&gt;
* [[Aksel Treimann]]&lt;ref name=&quot;epl2013&quot;/&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

==Välislingid==
*[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/pealtnagija-928 Pealtnägija: 928], 5.3.2025.

[[Kategooria:Vabamüürlus Eestis| ]]</text>
      <sha1>3k628ta982z20z3s04u3rgo3hqxaaet</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pelikanilised</title>
    <ns>0</ns>
    <id>348476</id>
    <revision>
      <id>7248834</id>
      <parentid>5576639</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T04:19:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ojassaar</username>
        <id>206682</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248834</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1516" sha1="q2ffkr8q0aunaz3cxrs7ekmwzi007is" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Pelikanilised
| värvus = linnud
| pilt = 2005-11-01 Pelecanus crispus.JPG
| pildi_seletus  = [[Käharpelikan]]
| pildi_laius = 240px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Linnud]] ''Aves''
| selts =  '''Pelikanilised''' ''Pelecaniformes''
| seltsi_autor = [[Richard Bowdler Sharpe|Sharpe]], 1891
}} 
'''Pelikanilised'''&lt;ref&gt;[[Loomade elu]], 6:56.&lt;/ref&gt; (''Pelecaniformes'') on [[Kosmopoliidid (bioloogia)|kosmopoliitne]] [[linnud|lindude]] [[selts (bioloogia)|selts]].

== Klassifikatsioon ==

Pelikaniliste linnuseltsi liigitatakse järgmised sugukonnad&lt;ref&gt;Alan P. Peterson:
''[http://www.zoonomen.net/avtax/pele.html ''Pelecaniformes'']'', vaadatud 27.10.2013&lt;/ref&gt;:

* ''Ardeidae'' &lt;small&gt;Leach, 1820&lt;/small&gt; – [[haigurlased]]
* ''Balaenicipitidae'' &lt;small&gt;Bonaparte, 1853&lt;/small&gt; – [[kingnoklased]]
* ''Pelecanidae'' &lt;small&gt;[[Constantine Samuel Rafinesque|Rafinesque]], 1815&lt;/small&gt; – [[pelikanlased]]
* ''Scopidae'' &lt;small&gt;Bonaparte, 1849&lt;/small&gt; – [[vasarpealased]]
* ''Threskiornithidae'' &lt;small&gt;Poche, 1904&lt;/small&gt; – [[iibislased]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://animaldiversity.ummz.umich.edu/accounts/Pelecaniformes/ Sisseknne andmebaasis ADW]
* [http://www.britannica.com/EBchecked/topic/449135/pelecaniform Sissekanne Encyclopædia Britannicas]
* [http://www.itis.gov/servlet/SingleRpt/SingleRpt?search_topic=TSN&amp;search_value=174770 Sisseknne andmebaasis ITIS]
 
[[Kategooria:Pelikanilised| ]]</text>
      <sha1>q2ffkr8q0aunaz3cxrs7ekmwzi007is</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>St. Erhard (õlu)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>353732</id>
    <revision>
      <id>7248478</id>
      <parentid>5853864</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T12:03:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248478</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2055" sha1="kmk0gpw9o7ny9efjog57z61mdp920i6" xml:space="preserve">{{Infokast jook
| nimi         = St. Erhard
| logo         = St Erhard Bamberg Logo R 4c.gif
| pilt         = StERHARD front.jpg
| pildiallkiri = 
| tüüp         = keldriõlu (kellerbier)
| kangus       = 5%
| tootja       = St. ERHARD GmbH
| turustaja    = 
| päritolumaa  = Saksamaa
| algus        = 
| lõpp         = 
| värvus       = merevaik
| maitse       = linnasene
| koostis      = 
}}

'''St. Erhard''' (kaubamärgi visuaal: St. ERHARD) on [[Saksamaa]]l [[Bamberg]]is [[Baier]]i regioonis valmistatav õlu. St. Erhardi õlut reklaamitakse luksusbrändina ja enamik toodangust eksporditakse Aasiasse.&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.ft.com/intl/cms/s/2/3ebb9b7e-1935-11e2-9b3e-00144feabdc0.html#axzz2ClaudRLG |title=A network that runs from Bavaria to Delhi |publisher=Financial Times |date= |accessdate=21.11.2012}}&lt;/ref&gt;

==Toode==
St. Erhardi õlut pruulitakse vastavalt [[Reinheitsgebot]] 1516 reeglitele ja selle kangus on 5%. St. Erhardi õlut võib leida peamiselt India turult.&lt;ref&gt;{{cite web |url=http://www.thehindu.com/life-and-style/Food/from-bavaria-with-love/article4200049.ece |title=From Bavaria, with love |publisher=The Hindu |date= |accessdate=17.12.2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121218043558/http://www.thehindu.com/life-and-style/Food/from-bavaria-with-love/article4200049.ece |archive-date=18.12.2012 |url-status=dead}}&lt;/ref&gt;

==Bränd==
Erinevalt paljudest muudest õllebrändidest villitakse St. Erhardi õlut selgelt läbipaistvasse klaaspudelisse, millele on trükitud silt ja mis seejärel on kaetud UV-kaitsega lakiga.

==Kaubamärk==
St. Erhard on rahvusvaheliselt registreeritud kaubamärk õlle ja õllega seotud toodete ning teenuste valdkonnas.&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.sueddeutsche.de/S5F38V/1097516/Ein-Heiliger-soll-Asiens-Biermarkt-erobern.html |title=Ein Heiliger soll Asiens Biermarkt erobern |publisher=Süddeutsche Zeitung |date= |accessdate=23.01.2013}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.st-erhard.com/ St. Erhardi koduleht]

[[Kategooria:Õllemargid]]</text>
      <sha1>kmk0gpw9o7ny9efjog57z61mdp920i6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 1999</title>
    <ns>0</ns>
    <id>359802</id>
    <revision>
      <id>7248656</id>
      <parentid>7247538</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T17:44:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>/* August */</comment>
      <origin>7248656</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19193" sha1="51jjqtmnej5cb7ldmio5eg28lep7ie3" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel on loetletud [[1999]]. aastal sündinud tuntud inimesi.''
{{Sündinud|1999}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Gianluca Scamacca]], itaalia jalgpallur
*1. jaanuar – [[Emmanuel Latte Lath]], Elevandiluuranniku jalgpallur
*[[3. jaanuar]] – [[Ryan Poehling]], USA jäähokimängija
* 3. jaanuar – [[Amaia Romero]], Hispaania laulja
*[[4. jaanuar]] – [[Nico Hischier]], Šveitsi jäähokimängija
*4. jaanuar – [[Jan-Niklas Beste]], Saksamaa jalgpallur
*[[5. jaanuar]] – [[Berkin Elvan]], türgi kooliõpilane, politseivägivalla ohver
* 5. jaanuar – [[Ada Koistinen]], soome kolmikhüppaja
* 5. jaanuar – [[Mattias Svanberg]], rootsi jalgpallur
*[[7. jaanuar]] – [[Carlos Augusto]], Brasiilia jalgpallur
*[[8. jaanuar]] – [[Damiano David]], itaalia laulja ja laulukirjutaja
* 8. jaanuar – [[Agnes Kolga]], eesti kirjanik
*[[9. jaanuar]] – [[Gedson Fernandes]], Portugali jalgpallur
*[[10. jaanuar]] – [[Youssouf Fofana]], Prantsusmaa jalgpallur
* 10. jaanuar – [[Mason Mount]], Inglismaa jalgpallur
*[[11. jaanuar]] – [[Christian Nodal]], Mehhiko laulja ja laulukirjutaja
*[[12. jaanuar]] – [[Alassana Jatta]], Gambia jalgpallur
* 12. jaanuar – [[Tyler Roberts]], Walesi jalgpallur
* 12. jaanuar – [[Torbjørn Heggem]], Norra jalgpallur
*[[13. jaanuar]] – [[José Enamorado]], Colombia jalgpallur
*[[14. jaanuar]] – [[Declan Rice]], Inglismaa jalgpallur
* 14. jaanuar – [[Emerson Royal]], Brasiilia jalgpallur
*[[15. jaanuar]] – [[Kevin Álvarez]], Mehhiko jalgpallur
* 15. jaanuar – [[Martin Nečas]], Tšehhi jäähokimängija
*[[16. jaanuar]] – [[Toti Gomes]], Portugali jalgpallur
*[[19. jaanuar]] – [[Donyell Malen]], Hollandi jalgpallur
*[[23. jaanuar]] – [[Tymoteusz Puchacz]], Poola jalgpallur
*[[24. jaanuar]] – [[Pape Gueye]], Senegali jalgpallur
* 24. jaanuar – [[Dylan Samberg]], USA jäähokimängija
* [[26. jaanuar]] – [[İsmail Yüksek]], Türgi jalgpallur
* [[29. jaanuar]] – [[Madison Bailey]], USA näitleja

==Veebruar==
*[[2. veebruar]] – [[Edmond Tapsoba]], Burkina Faso jalgpallur
*[[3. veebruar]] – [[Fran Beltrán]], hispaania jalgpallur
*[[5. veebruar]] – [[Jaka Bijol]], Sloveenia jalgpallur
* 5. veebruar – [[Arthur Chatto]], Daniel Chatto ja Leedi Sarah Chatto poeg
*[[7. veebruar]] – [[Jonas Wind]], Taani jalgpallur
*[[8. veebruar]] – [[Tajon Buchanan]], Kanada jalgpallur
* 8. veebruar – [[Kristine Stavås Skistad]], norra murdmaasuusataja
*[[9. veebruar]] – [[Anna Roberta]], eesti balletitantsija
*[[10. veebruar]] – [[Alexia Hilbertidou]], Uus-Meremaa naisõiguslane ja ühiskondlik aktivist
*[[11. veebruar]] – [[Marko-Matteus Langel]], eesti ujuja
* 11. veebruar – [[Silver Maar]], eesti võrkpallur
*[[12. veebruar]] – [[Ave-Lii Laas]], eesti jalgpallur
* 12. veebruar – [[Alina Šuhh]], ukraina kergejõustiklane
*[[14. veebruar]] – [[Tyler Adams]], USA jalgpallur
*[[17. veebruar]] – [[Juni Arnekleiv]], norra laskesuusataja
* 17. veebruar – [[Kristjan Čeh]], Sloveenia kettaheitja
*[[19. veebruar]] – [[Desiree Mumm]], eesti laulja, sisulooja ja näitleja
*[[25. veebruar]] – [[Krépin Diatta]], Senegali jalgpallur
* 25. veebruar – [[Gianluigi Donnarumma]], itaalia jalgpallur
* 25. veebruar – [[Mark McKenzie]], USA jalgpallur
* 25. veebruar – [[Matvei Safonov]], Venemaa jalgpallur
* 25. veebruar – [[Nando Pijnaker]], Uus-Meremaa jalgpallur
*[[26. veebruar]] – [[Adolfo Gaich]], Argentina jalgpallur
* 26. veebruar – [[Rojé Stona]], Jamaica kettaheitja
*[[27. veebruar]] – [[Markus Poom]], eesti jalgpallur
* 27. veebruar – [[Boubakary Soumaré]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[28. veebruar]] – [[Luka Dončić]], Sloveenia korvpallur

==Märts==
*[[3. märts]] – [[Tomoki Hayakawa]], Jaapani jalgpallur
*[[4. märts]] – [[Dara O'Shea]], Iirimaa jalgpallur
*4. märts – [[Felix Horn Myhre]], Norra jalgpallur
*[[5. märts]] – [[Armando Obispo]], Curaçao jalgpallur
*5. märts – [[Madison Beer]], USA laulja
*[[6. märts]] – [[Manuel Cafumana]], Angola jalgpallur
*[[7. märts]] – [[Ronald Araújo]], Uruguay jalgpallur
* 7. märts – [[Deniss Smirnovs]], läti jäähokimängija
*[[9. märts]] – [[Ukko-Pekka Luukkonen]], soome jäähokimängija
* 9. märts – [[Fuka Nagano]], jaapani jalgpallur
*9. märts – [[Carlos Cuesta]], Colombia jalgpallur
*[[10. märts]] – [[Abdel Abqar]], Maroko jalgpallur
*[[11. märts]] – [[Inger Fridolin]], eesti laulja
*[[12. märts]] – [[José Cifuentes]], Ecuadori jalgpallur
*[[14. märts]] – [[Olivia Dean]], Suurbritannia laulja
*[[15. märts]] – [[Märt Rosenthal]], eesti korvpallur
*[[16. märts]] – [[Ivana Maria Furtado]], India maletaja
*[[17. märts]] – [[Karl Erik Nazarov]], eesti tõkkejooksja
*[[18. märts]] – [[Diogo Dalot]], portugali jalgpallur
*[[19. märts]] – [[Marko Lipp]], Eesti jalgpallur
* 19. märts – [[Jessica Schilder]], hollandi kuulitõukaja
*[[22. märts]] – [[Oliver Christensen]], taani jalgpallur
* 22. märts – [[Marcus Tavernier]], Inglismaa jalgpallur
*22. märts – [[Dávid Ďuriš]], Slovakkia jalgpallur
*[[25. märts]] – [[Sissi Nylia Benita]], eesti laulja
* 25. märts – [[Mikey Madison]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[26. märts]] – [[Anel Ahmedhodžić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur
*[[27. märts]] – [[Daniil Tarassov]], Venemaa jäähokimängija
*27. märts – [[Tudor Băluță]], Rumeenia jalgpallur
*[[28. märts]] – [[Marta Lotta Kukk]], eesti laulja ja lauluõpetaja
*[[29. märts]] – [[Esequiel Barco]], Argentina jalgpallur
*[[31. märts]] – [[Mihkel Känd]], eesti muusikalinäitleja ja kultuurikorraldaja
* 31. märts – [[Powfu]], Kanada laulja, laulukirjutaja, räppar ja muusik
* 31. märts – [[Sander Raieste]], eesti korvpallur
* 31. märts – [[Jonas Røndbjerg]], taani jäähokimängija
*31. märts – [[Edon Zhegrova]], Kosovo jalgpallur

==Aprill==
*[[1. aprill]] – [[Cody Glass]], Kanada jäähokimängija
*[[2. aprill]] – [[Makenson Gletty]], Prantsusmaa kümnevõistleja
*2. aprill – [[Hamza Rafia]], Tuneesia jalgpallur
*[[3. aprill]] – [[Mert Müldür]], türgi jalgpallur
* 3. aprill – [[Adrianna Sułek]], poola kergejõustiklane
*[[7. aprill]] – [[Jakub Moder]], poola jalgpallur
*[[8. aprill]] – [[Jennifer Cohen]], Eesti laulja
*[[9. aprill]] – [[Lil Nas X]], USA räppar
*[[12. aprill]] – [[Karel-Sander Kljuzin]], eesti kergejõustiklane ja orienteeruja
* 12. aprill – [[Erik Naissaar]], eesti sporditegelane
*[[13. aprill]] – [[Alessandro Bastoni]], itaalia jalgpallur
* 13. aprill – [[Mikael Raihhelgauz]], Eesti esseist ja matemaatik
* 13. aprill – [[András Schäfer]], ungari jalgpallur
*[[14. aprill]] – [[Anita Simoncini]], San Marino laulja 
*[[17. aprill]] – [[Mohammed Salisu]], Ghana jalgpallur 
*[[18. aprill]] – [[Lilian Odira]], Keenia jooksja
*[[20. aprill]] – [[Carly Rose Sonenclar]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja
*[[22. aprill]] – [[Albert Hurt]], eesti võrkpallur
* 22. aprill – [[Eeli Tolvanen]], soome jäähokimängija
* [[23. aprill]] – [[Liam Cullen]], Walesi jalgpallur
*[[25. aprill]] – [[Olimpiu Moruțan]], rumeenia jalgpallur
*[[29. aprill]] – [[Gabriel Gudmundsson]], rootsi jalgpallur
*[[30. aprill]] – [[JuVaughn Harrison]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane
* 30. aprill – [[Timothy Liljegren]], rootsi jäähokimängija
* 30. aprill – [[Callum McCowatt]], Uus-Meremaa jalgpallur

==Mai==
*[[1. mai]] – [[Imran Louza]], Maroko jalgpallur
*[[3. mai]] – [[Ella Langley]], Ameerika Ühendriikide kantrimuusik
* 3. mai – [[Santiago Sosa]], Argentina jalgpallur
* 3. mai – [[Djamel Sedjati]], Alžeeria jooksja
*[[4. mai]] – [[Sead Hakšabanović]], Montenegro jalgpallur
*[[5. mai]] – [[Justin Kluivert]], Hollandi jalgpallur
* 5. mai – [[Klim Kostin]], Venemaa jäähokimängija
* 5. mai – [[Josh Norris]], USA jäähokimängija 
*[[7. mai]] – [[Cody Gakpo]], Hollandi jalgpallur
*[[10. mai]] – [[Sebastian Szymański]], poola jalgpallur
*[[11. mai]] – [[Sabrina Carpenter]], USA laulja, näitleja
*[[12. mai]] – [[Hiroki Ito]], jaapani jalgpallur
*12. mai – [[Christian Watson]], USA Ameerika jalgpallur
*[[14. mai]] – [[Kristo Siimer]], eesti laskesuusataja
*14. mai – [[Parker Kelly]], Kanada jäähokimängija
*[[15. mai]] – [[Arnór Sigurðsson]], Islandi jalgpallur
*[[17. mai]] – [[Ingmar Krister Paplavskis]], eesti jalgpallur
*[[18. mai]] – [[Laura Omloop]], Belgia laulja
* 18. mai – [[Rinel Pius]], eesti ujuja ja näitleja
*[[19. mai]] – [[Aleksandr Terentjev]], Venemaa murdmaasuusataja
*[[20. mai]] – [[Tara Davis-Woodhall]], USA kaugushüppaja
*[[22. mai]] – [[Samuel Chukwueze]], Nigeeria jalgpallur
*[[23. mai]] – [[James Charles]], USA juutuuber
* 23. mai – [[Matthias Tass]], eesti korvpallur
*[[24. mai]] – [[Laura Kiviselg]], eesti noorsootöötaja ja poliitik
*[[25. mai]] – [[Ibrahima Konaté]], Prantsusmaa jalgpallur
* 25. mai – [[Kristian Kullamäe]], eesti korvpallur
*25. mai – [[Terem Moffi]], Nigeeria jalgpallur
*[[27. mai]] – [[Matheus Cunha]], Brasiilia jalgpallur
*[[27. mai]] – [[Lily-Rose Depp]], USA näitleja, laulja
*[[28. mai]] – [[Facundo Medina]], Argentina jalgpallur
* 28. mai – [[Mike Trésor Ndayishimiye]], Belgia jalgpallur
* 28. mai – [[Cameron Boyce]], USA näitleja
*[[29. mai]] – [[Vitali Mõkolenko]], Ukraina jalgpallur
*[[30. mai]] – [[Eddie Nketiah]], Inglismaa jalgpallur
* 30. mai – [[Zhou Guanyu]], hiina vormelisõitja
*[[31. mai]] – [[Michal Sadílek]], tšehhi jalgpallur

==Juuni==
*[[1. juuni]] – [[Emil Bemström]], rootsi jäähokimängija
*[[4. juuni]] – [[Valtteri Puustinen]], soome jäähokimängija
*4. juuni – [[Aryan Tari]], iraani päritolu Norra maletaja
*[[7. juuni]] – [[Camryn Rogers]], Kanada vasaraheitja
*[[9. juuni]] – [[Sasha Chmelevski]], USA jäähokimängija
*[[10. juuni]] – [[Blanche]], Belgia laulja ja laulukirjutaja
* 10. juuni – [[Rafael Leão]], Portugali jalgpallur
*[[11. juuni]] – [[Kai Havertz]], Saksamaa jalgpallur
* 11. juuni – [[Oleksandr Safronov]], Ukraina jalgpallur
*[[13. juuni]] – [[Nathaniel Atkinson]], Austraalia jalgpallur
* 13. juuni – [[Maddison-Lee Wesche]], Uus-Meremaa kuulitõukaja
*[[16. juuni]] – [[Margit Kalk]], eesti kergejõustiklane
*[[17. juuni]] – [[Noa Lang]], Hollandi jalgpallur
*[[18. juuni]] – [[Johan-Olav Botn]], norra laskesuusataja
* 18. juuni – [[Marcus Forss]], soome jalgpallur
*[[20. juuni]] – [[Bayapo Ndori]], Botswana jooksja
*[[24. juuni]] – [[Darwin Núñez]], Uruguay jalgpallur
* 24. juuni – [[Mads Roerslev]], taani jalgpallur
*[[25. juuni]] – [[Morten Hjulmand]], taani jalgpallur
*[[26. juuni]] – [[Gabriel Sara]], Brasiilia jalgpallur
*[[28. juuni]] – [[Markéta Vondroušová]], tšehhi tennisist

==Juuli==
*[[1. juuli]] – [[Charles Armstrong-Jones]], Linely vikondi David Armstrong-Jonesi ja Linely vikontessi Serena Armstrong-Jonesi poeg
*1. juuli – [[Kanya Fujimoto]], Jaapani jalgpallur
*[[2. juuli]] – [[Robert Thomas (jäähokimängija)| Robert Thomas]], Kanada jäähokimängija
* 2. juuli – [[Nicolò Zaniolo]], itaalia jalgpallur
*[[3. juuli]] – [[Kregor Zirk]], eesti ujuja
*[[4. juuli]] – [[Anna Lotta Jõgeva]], eesti mäesuusataja
*[[5. juuli]] – [[Trevoh Chalobah]], Inglismaa jalgpallur
* 5. juuli – [[Daniel Vivian]], Hispaania jalgpallur
* 5. juuli – [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]], eesti jalgpallur
*[[6. juuli]] – [[Miloš Kelemen]], Slovakkia jäähokimängija
*6. juuli – [[Denis Drăguș]], Rumeenia jalgpallur
*[[7. juuli]] – [[Moussa Diaby]], Prantsusmaa jalgpallur
*7. juuli – [[Callan Elliot]], Uus-Meremaa jalgpallur
*[[8. juuli]] – [[Hanah Lahe]], Eesti kliimaaktivist ja poliitik
* 8. juuli – [[Erik Sorga]], eesti jalgpallur
*8. juuli – [[Sergi Cardona]], Hispaania jalgpallur
*[[10. juuli]] – [[Peruth Chemutai]], Uganda takistusjooksja
* 10. juuli – [[Sikou Niakaté]], Mali jalgpallur
*[[16. juuli]] – [[Adam Gnezda Čerin]], Sloveenia jalgpallur
*[[18. juuli]] – [[Miro Heiskanen]], soome jäähokimängija
*[[19. juuli]] – [[Lisell Jäätma]], eesti vibulaskur
*[[21. juuli]] – [[Hanna Jaanovits]], eesti näitleja
*[[24. juuli]] – [[Manor Solomon]], Iisraeli jalgpallur
*[[25. juuli]] – [[Milutin Osmajić]], Montenegro jalgpallur
*[[30. juuli]] – [[Joey King]], USA näitleja

==August==
*[[1. august]] – [[Christoph Baumgartner]], Austria jalgpallur
*[[2. august]] – [[Elavenil Valarivan]], India laskesportlane
*2. august – [[Anastásios Douvíkas]], Kreeka jalgpallur
*[[3. august]] – [[Brahim Díaz]], Maroko jalgpallur
*[[7. august]] – [[Bryan Mbeumo]], Kameruni jalgpallur
* 7. august – [[Sydney McLaughlin]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja
*7. august – [[Dejan Joveljić]], Serbia jalgpallur
*[[8. august]] – [[Johanna Kristina Artjušin]], Eesti laulja-laulukirjutaja 
*[[9. august]] – [[Deniss Vasiļjevs]], Läti iluuisutaja
*9. august – [[Alexsandro]], Brasiilia jalgpallur
*[[10. august]] – [[Jens Cajuste]], Rootsi jalgpallur
* 10. august  – [[Frida Karlsson]], rootsi murdmaasuusataja
* 10. august – [[Ja Morant]], USA korvpallur
* 10. august – [[Nick Suzuki]], Kanada jäähokimängija
*[[11. august]] – [[Jasmin Selberg]], Eesti-Saksamaa modell
*[[12. august]] – [[Rodrigo Zalazar]], Uruguay jalgpallur
*[[12. august]] – [[Matthijs de Ligt]], hollandi jalgpallur
*[[14. august]] – [[Fran García]], Hispaania jalgpallur
*[[16. august]] – [[Michaël Cuisance]], Prantsusmaa jalgpallur
* 16. august – [[Gabriel Vilardi]], Kanada jäähokimängija
*[[17. august]] – [[Ismail Jakobs]], Senegali jalgpallur
* 17. august – [[Tyrell Malacia]], Hollandi jalgpallur
* 17. august – [[Isaac Nader]], Portugali jooksja
* [[18. august]] – [[Sebastián Cáceres]], Uruguay jalgpallur
*18. august – [[Onni Valakari]], Soome jalgpallur
*[[19. august]] – [[Florentino Luís]], Portugali jalgpallur
* 19. august – [[Enrico Veensalu]], eesti jalgpallur
*19. august – [[Matheus Saldanha]], Brasiilia jalgpallur
*[[20. august]] – [[Evan Ndicka]], Elevandiluuranniku jalgpallur
* 20. august – [[Joe Willock]], Inglismaa jalgpallur
* [[27. august]] – [[Mile Svilar]], Belgia-Serbia jalgpallur
*[[28. august]] – [[Nikolai (Taani prints)|Nikolai]], Taani printsi Joachimi ja Frederiksborgi krahvinna Alexandra poeg
*[[29. august]] – [[Artti Aigro]], eesti suusahüppaja
* 29. august – [[Roomet Säälik]], eesti tõukerattur ja BMX-i trikirattur
*[[30. august]] – [[Martin Himma]], eesti murdmaasuusataja
*[[31. august]] – [[Ramón Sosa]], Paraguay jalgpallur

==September==
*[[1. september]] – [[Tuğba Danışmaz]], Türgi kergejõustiklane
*[[2. september]] – [[Rich Brian]], Indoneesia räppar ja koomik
*[[4. september]] – [[Frank Magri]], Kameruni jalgpallur
*[[5. september]] – [[Robin Liksor]], eesti parasportlane
* 5. september – [[Filip Chytil]], tšehhi jäähokimängija
*[[7. september]] – [[Michelle Creber]], Kanada näitleja ja laulja
* 7. september – [[Franz Malmsten juunior]], eesti näitleja
*[[9. september]] – [[Kristoffer Velde]], Norra jalgpallur
*[[10. september]] – [[Bruno Méndez]], Uruguay jalgpallur
* 10. september – [[Paul Raud (kirjanik)|Paul Raud]], eesti kirjanik ja tõlkija
*[[13. september]] – [[Pedro Porro]], hispaania jalgpallur
* 13. september – [[Alexandre Texier]], Prantsusmaa jäähokimängija
*[[16. september]] – [[Robert Shwartzman]], Venemaa võidusõitja
* 16. september – [[Brady Tkachuk]], USA jäähokimängija
*[[17. september]] – [[Julia van Bergen]], Hollandi laulja
*[[19. september]] – [[Kaspar Treier]], eesti korvpallur
*[[20. september]] – [[Jeong Woo-yeong]], Lõuna-Korea jalgpallur
* 20. september – [[Patrik Sebastian Unt]], eesti helilooja ja dirigent
*[[21. september]] – [[Alexander Isak]], Rootsi jalgpallur
*[[22. september]] – [[Davide Frattesi]], itaalia jalgpallur
*[[24. september]] – [[Elif Elmas]], Põhja-Makedoonia jalgpallur
*[[25. september]] – [[Vladislav Kreida]], Eesti jalgpallur
*[[27. september]] – [[Liam Millar]], Kanada jalgpallur

==Oktoober==
*[[4. oktoober]] – [[Marcin Bułka]], Poola jalgpallur
*[[6. oktoober]] – [[Martin Fehérváry]], Slovakkia jäähokimängija
* 6. oktoober – [[Niko Kari]], Soome võidusõitja
* 6. oktoober – [[Conrad Mölder]], Eesti jäähokimängija
* 6. oktoober – [[Evanilson]], Brasiilia jalgpallur
*[[7. oktoober]] – [[Ferdi Kadıoğlu]], Türgi jalgpallur
*[[12. oktoober]] – [[Philipp Kurashev]], Šveitsi-Vene jäähokimängija
* 12. oktoober – [[Orlando Bennett]], Jamaica tõkkejooksja
*[[14. oktoober]] – [[Quinn Hughes]], USA jäähokimängija
* 14. oktoober – [[Adam Liška]], Slovakkia jäähokimängija
* 14. oktoober – [[Sandra Reinvald]], eesti korvpallur
*[[20. oktoober]] – [[Evan Bouchard]], Kanada jäähokimängija
* 20. oktoober – [[Emmanouíl Karalís]], Kreeka teivashüppaja
*[[22. oktoober]] – [[Mai Narva]], eesti maletaja
* 22. oktoober – [[Albert Sambi Lokonga]], Belgia jalgpallur
*[[30. oktoober]] – [[Vanja Drkušić]], Sloveenia jalgpallur

==November==
*[[5. november]] – [[Connor Metcalfe]], Austraalia jalgpallur
*[[9. november]] – [[Laura Unuk]], Sloveenia maletaja
*[[10. november]] – [[Armand Duplantis]], Rootsi teivashüppaja
* 10. november – [[João Félix]], portugali jalgpallur
* 10. november – [[Victor Kiplangat]], Uganda pikamaajooksja
*[[13. november]] – [[Lando Norris]], inglise vormelisõitja
*[[17. november]] – [[Jorge Cuenca]], Hispaania jalgpallur
*[[21. november]] – [[Isaiah Firebrace]], Austraalia laulja
*[[22. november]] – [[Dwight McNeil]], Inglismaa jalgpallur
*22. november – [[Bendegúz Bolla]], Ungari jalgpallur
*[[23. november]] – [[Boubacar Kamara]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[25. november]] – [[Dinis (Porto hertsog)|Dinis]], Bragança hertsogi Duarte ja hertsoginna Isabeli noorem poeg
*[[27. november]] – [[Filip Zadina]], Tšehhi jäähokimängija
*[[28. november]] – [[Hinata Miyazawa]], jaapani jalgpallur
*[[29. november]] – [[Marija Tolj]], Horvaatia kettaheitja

==Detsember==
*[[1. detsember]] – [[Nico Schlotterbeck]], Saksamaa jalgpallur
*[[2. detsember]] – [[Kelvin Kiptum]], Keenia pikamaajooksja
*[[3. detsember]] – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur
*[[8. detsember]] – [[Halil Dervişoğlu]], Türgi jalgpallur
* 8. detsember – [[Reece James]], Inglismaa jalgpallur
* 8. detsember – [[Céline Dept]], Belgia sisulooja
*[[10. detsember]] – [[Reiss Nelson]], Inglismaa jalgpallur
* 10. detsember – [[Yasmyn]], eesti laulja
*[[12. detsember]] – [[Mihkel Varblane]], eesti võrkpallur
*[[14. detsember]] – [[Karley Scott Collins]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[17. detsember]] – [[Shalisa van der Laan]], Hollandi laulja
*[[22. detsember]] – [[Robin Kool]], eesti e-sportlane
* 22. detsember – [[Sandra Sillaste]], eesti suusahüppaja
*[[29. detsember]] – [[Francisco Trincão]], portugali jalgpallur
*[[31. detsember]] – [[Calvin Bassey]], Nigeeria jalgpallur
* 31. detsember – [[Winfred Yavi]], Bahreini jooksja</text>
      <sha1>51jjqtmnej5cb7ldmio5eg28lep7ie3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Majarühm</title>
    <ns>1</ns>
    <id>359931</id>
    <revision>
      <id>7248506</id>
      <parentid>3839783</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T12:43:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <origin>7248506</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="563" sha1="49w9rfxiraha3vn30b9yuiahjbn9jkp" xml:space="preserve">Ma ei saa definitsioonist aru. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 29. jaanuar 2014, kell 22:27 (EET)

: Ma oletan, et mõeldud on kõige väiksemat asulatüüpi (kui majarühm on eraldiasuv). Võib-olla ka asula osi nimetatakse nii, aga üksikõu on minu arvates just eraldi asula. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. jaanuar 2014, kell 22:42 (EET)

See peaks olema võetud &quot;Mimekeelsest demograafiasõnastikust&quot;. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 6. oktoober 2026, kell 15:43 (EEST)</text>
      <sha1>49w9rfxiraha3vn30b9yuiahjbn9jkp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tartu Lastekunstikool</title>
    <ns>0</ns>
    <id>363333</id>
    <revision>
      <id>7248746</id>
      <parentid>6425065</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T19:59:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248746</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1661" sha1="ld8fn5gmrq8mquncokuiyem437rpezb" xml:space="preserve">[[Pilt:Tartu Lastekunstikool.JPG|pisi|Tartu Lastekunstikool]]
'''Tartu Lastekunstikool''' on vanim kunsti-huvihariduskool Eestis. Koolis saab süvendatult õppida mitmesuguseid kunstiaineid alates joonistamisest ja maalimisest kuni fotograafia ja tänavakunstini. 

Tartu Lastekunstikooli asutas 1957. aastal kunstipedagoog [[Aleksander Remmel]]. Esialgu õppis koolis kunstniku ja luuletaja [[Aleksander Suuman|Aleksander Suumanni]] käe all vaid paarkümmend õpilast joonistamist. Ajapikku suurenes õpilaste arv ning õppekavva lisati kompositsiooni- ja maaliõpetus.

Direktor [[Enn Tegova]] ajal koliti kunstikool Jakobi tänav 52 majja. Uus avarate ruumidega koolimaja meelitas kohale veelgi õppureid, õpetajaskond kujunes linna nooremast kunstnikkonnast. Täiendati skulptuuri õpetamise metoodikat (plastiliin asendati saviga), loodi graafikaklass, raamatukogu ja lastekunstikooli galerii – [[Jakobi galerii]].

Alates 2005. aastast tegutseb kunstikool kahes majas: Tiigi 61 asuvas peamajas ja Jakobi 52 korporatsioonile [[Korporatsioon Fraternitas Liviensis|Fraternitas Liviensis]] kuuluvas majas.

Töötavad laste kunstistuudio (5–8-aastastele), eelkool (9–10-aastastele), kunsti põhiõpe (11–16-aastastele), stuudioõpe (11–16-aastastele) ja noorte kunstistuudio (16–26-aastastele). Lisaks klassikalistele kunstiainetele nagu joonistamine, maalimine, kompositsioon ja vormiõpetus õpitakse koolis ka selliseid tänapäevaseid distsipliine nagu arvutigraafika, fotograafia, tänavakunst, loovus- ja disainiõpetus.

==Välislingid==
* [http://www.lkk.tartu.ee/ Koduleht]

[[Kategooria:Eesti kunstikoolid]]
[[Kategooria:Tartu koolid]]</text>
      <sha1>ld8fn5gmrq8mquncokuiyem437rpezb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sedimentatsioon (keemia)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>363459</id>
    <revision>
      <id>7248963</id>
      <parentid>3895556</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:36:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248963</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="342" sha1="h419zt9pwjt78a85lznriwm6d32wwmv" xml:space="preserve">'''Sedimentatsioon''' on [[keemia]]s ja [[molekulaarbioloogia]]ga seotud distsipliinides kasutatav meetod suurte molekulide ([[makromolekul]]ide) suuruste mõõtmiseks. Sedimentatsioon viiakse läbi [[ultratsentrifuug]]is, kus toimub makromolekulide sadenemine [[tsentrifugaaljõud|tsentrifugaaljõu]] toimel.

[[Kategooria:Tsentrifuugimine]]</text>
      <sha1>h419zt9pwjt78a85lznriwm6d32wwmv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Streptomyces</title>
    <ns>0</ns>
    <id>364070</id>
    <revision>
      <id>7248526</id>
      <parentid>6405567</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T13:34:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248526</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="31280" sha1="5d7lvtg4um51ygjkzkivnh0dj59zitt" xml:space="preserve">{{Pealkiri kaldkirjas}}
{{Taksonitabel 
| nimi           = ''Streptomyces''
| värvus         = bakterid
| pilt           = Streptomyces sp 01.png
| pildi_seletus  = ''Streptomyces'' sp.
| pildi_laius    = 240px
| riik           = [[Bakterid]] ''Bacteria''
| hõimkond       = [[Aktinobakterid]] ''Actinobacteria''
| selts          = ''[[Actinomycetales]]''
| sugukond       = ''[[Streptomycetaceae]]''
| perekond       = '''''Streptomyces'''''
| perekonna_autor = [[Selman Abraham Waksman|Waksman]] &amp; [[Arthur Trautwein Henrici|Henrici]] 1943&lt;ref name=&quot;bLhCJ&quot; /&gt;
}}
'''''Streptomyces''''' on [[bakterid|bakteri]][[perekond (bioloogia)|perekond]], milles on kirjeldatud üle 700 liigi.&lt;ref name=&quot;bacterio&quot; /&gt; Sarnaselt teiste [[aktinobakterid|aktinobakteritega]] on ''Streptomyces''’ed [[grampositiivsed bakterid|grampositiivsed]] ja nende genoom on väga GC-rikas.&lt;ref name=&quot;ventura&quot; /&gt; Neid leidub põhiliselt mullas ja lagunevates taimedes. Enamik selle perekonna liikidest moodustavad [[eos|spoore]] ja on tuntud oma iseloomuliku mulla lõhna järgi, mida põhjustab üks nende bakterite toodetud metaboliit – [[geosmiin]].

Perekonda ''Streptomyces'' iseloomustab keerukas sekundaarne [[metabolism]]. [[Aktinobakterid]] toodavad umbes kaks kolmandikku kliiniliselt kasutatavatest looduslikest [[antibiootikumid|antibiootikumidest]] (näiteks [[neomütsiin]], [[kanamütsiin]], [[tetratsükliin]] ja [[klooramfenikool]]), millest suurem osa on toodetud just ''Streptomyces''’te poolt.&lt;ref name=&quot;Bibb2013&quot; /&gt; Lisaks antibiootikumidele leidub ''Streptomyces''’te sekundaarsete metaboliitide seas ka näiteks [[immunosupressant]]e, tsütotoksikuid, viirustevastaseid ja vererõhku alandavaid ühendeid.&lt;ref name=&quot;procopio&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Barka&quot; /&gt;

Perekonnas ''Streptomyces'' leidub ka väike hulk [[patogeen]]e. Taimepatogeenidest on tuntuimad [[Streptomyces acidiscabies|''S. acidiscabies'']], [[Streptomyces turgidiscabies|''S. turgidiscabies'']] ja [[Streptomyces scabiei|''S. scabiei'']], mis põhjustavad kartulitel kärntõbe. Inimese patogeenidest on teada vaid mõni üksik liik. [[Streptomyces somaliensis|''S. somaliensis'']] ja [[Streptomyces sudanensis|''S. sudanensis'']] põhjustavad naha või naha aluskoe infektsioone ehk aktinomütsetoome.&lt;ref name=&quot;Barka&quot; /&gt;

==Morfoloogia ja elutsükkel==
Perekonda ''Streptomyces'' kuuluvad aeroobsed grampositiivsed filamentsed bakterid, mis moodustavad hargnevaid, hästi arenenud vegetatiivseid hüüfe, mille diameeter jääb vahemikku 0,5–1 μm,&lt;ref name=&quot;Anderson&quot; /&gt; ning vähem hargnevaid aeraalseid hüüfe. Vegetatiivsetest hüüfidest moodustunud kompleksne mütseel aitab substraadilt orgaanilisi ühendeid omastada.&lt;ref name=&quot;Chater&quot; /&gt; Hüüfide kasv toimub tipu pikenemise ja hargnemise teel ning ei toimu mitte [[pooldumine|rakujagunemine]] nagu enamikul bakteritest, vaid hüüfid jaotatakse osadeks vaheseinte abil ning igas tekkinud segmendis on mitu kromosoomi koopiat.&lt;ref name=&quot;Barka&quot; /&gt; See tunnus teeb neist haruldase näite hulkraksetest prokarüootidest.&lt;ref name=&quot;Barka&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Wezel&quot; /&gt; Aeraalsed hüüfid erinevad substraatsetest selle poolest, et need on umbes kaks korda suuremad ning nende kasv toimub palju kiiremini. Need on ümbritsetud kestaga, millest hiljem saab spooride ümbris. Selle kesta välimine külg on [[hüdrofoobsus|hüdrofoobne]], mis aitab neil rakusisese [[turgor]]i kaasabil tungida läbi niiske mulla, sarnaselt [[mütseel|seeneniidistikuga]].&lt;ref name=&quot;Barka&quot; /&gt; Mütseel ja aeraalne hüüfistik on liikumatu, kuid mobiilsus saavutatakse spooride dispersiooniga.&lt;ref name=&quot;Chater&quot; /&gt; Spooride pind võib olla kurruline, ogaline, näsaline, sile või kaetud karvakestega.&lt;ref name=&quot;Dietz&quot; /&gt; Mõnede liikide aeraalne hüüfistik koosneb pikkadest sirgetest filamentidest, mis kannavad 50 või enamat spoori. Iga haru tipust väljuvad sarikana kaks või enamat sfääriliste, ellipsoidsete, pikerguste või silindriliste spooride ahelat.&lt;ref name=&quot;Chater&quot; /&gt; Ahelad võivad olla keerdunud spiraali, aasadeks või kerasse.&lt;ref name=&quot;Mdb1g&quot; /&gt;
[[Pilt:Streptomyces hygroscopicus.JPG|pisi|left|''Streptomyces hygroscopicus'', aeraalne mütseel]]

''Streptomyces''’te elutsükkel algab spoori idanemisega, mille järel areneb vegetatiivne hüüfistik. Vegetatiivsed hüüfid harunevad ja moodustavad mütseeli.&lt;ref name=&quot;Barka&quot; /&gt; Ebasoodsate tingimuste tekkimisel, näiteks toitainete ammendumisel, areneb vegetatiivsest mütseelist aeraalne hüüfistik, mille eesmärk on toota jälle uusi spoore. Toitainete otsa lõppemisel algab vegetatiivse mütseeli autolüütiline lagundamine, mida juhib programmeeritud rakusurma laadne mehhanism.&lt;ref name=&quot;Miguelez&quot; /&gt; See on vajalik, et saada &quot;ehituskive&quot; uue biomassi tootmiseks. Kuna suur hulk vabanenud [[aminohapped|aminohappeid]], [[nukleiinhapped|nukleiinhappeid]], [[suhkrud|suhkruid]] ja [[lipiidid|lipiide]] meelitab kohale teisi mikroobe, on loogiline, et antibiootikumide tootmine algab just selles kasvufaasis.&lt;ref name=&quot;Wezel&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Bibb&quot; /&gt; Aeraalne mütseel annab ''Streptomyces''’te kolooniatele iseloomuliku koheva välimuse. Geene, mis vastutavad aeraalse mütseeli moodustumise eest, nimetatakse ''bld'' geenideks. Nende nimetus tuleb ingliskeelsest sõnast ''bald'', mis tähendab &quot;karvutu&quot;.&lt;ref name=&quot;Hopwood&quot; /&gt; Nende elutsüklis toimub ka teine programmeeritud rakusurm.&lt;ref name=&quot;Barka&quot; /&gt; Kui aeraalne hüüfistik on tekkinud, moodustuvad nende külge ühe kromosoomikoopiaga spooride ahelad ning kui spooride idanemine on algatatud toimubki teine programmeeritud rakusurm, mille käigus lagundatakse aeraalne mütseel.&lt;ref name=&quot;Barka&quot; /&gt;

==Genoom==
Esimene perekonda ''Streptomyces'' kuuluva bakteriliigi täielikult sekveneeritud genoom avaldati 2002. aastal ajakirjas ''Nature'', kus oli järjestatud [[Streptomyces coelicolor A3(2)|''S. coelicolor A3(2)'']] genoom.&lt;ref name=&quot;Bentley&quot; /&gt; Selle ajani ei olnud ühestki teisest bakterist leitud nii suurt hulka geene. Tema kromosoom on 8 667 507 aluspaari (bp) pikk, GC sisaldus on 72,1% ja eeldatav valke kodeerivate geenide hulk on 7825.&lt;ref name=&quot;Bentley&quot; /&gt; Järgmisena valmis [[Streptomyces avermitilis|''S. avermitilise'']] genoom 2003. aastal.&lt;ref name=&quot;Vk1ik&quot; /&gt; ''Streptomyces''’e perekonna liikidel on lineaarne genoom, suure GC sisaldusega, mis jääb tavaliselt 70% juurde. Võrdluseks, näiteks ''[[Escherichia coli]]'' genoomi GC sisaldus on ligikaudu 50%.&lt;ref name=&quot;ventura&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;procopio&quot; /&gt; Lineaarse kromosoomi ''DnaA box'' järjestuste rikas replikatsiooni alguspunkt (ingl. k ''origin'') paikneb üsna kromosoomi keskel ning replikatsioon toimub korraga kahele poole telomeeride suunas.&lt;ref name=&quot;ventura&quot; /&gt;

''Streptomyces''’te kromosoomil on &quot;tuumikregioon&quot; (ingl. k ''core region''), kus paiknevad üsna konserveerunud &quot;koduhoidja&quot; geenid (ingl. k ''housekeeping genes'') ja kaks sellega külgnevat regiooni, kus on divergeerunud ja [[horisontaalne geeniülekanne|horisontaalselt ülekanduvad geenid]].&lt;ref name=&quot;Kim&quot; /&gt; Kromosoomi terminaalsed regioonid on väga ebastabiilsed ning kahe kromosoomi otsa vahel toimub [[ristsiire]]. 17 ''Streptomyces''’e genoomi võrdlusel selgus, et sekundaarse metabolismi geenidest paikneb tuumikregioonis vaid 5%. Sinna gruppi kuulub näiteks geosmiini tootmise eest vastutav geen.&lt;ref name=&quot;Kim&quot; /&gt;

==Klassifikatsioon==
Perekonda ''Streptomyces'' liigitatakse nüüdisajal rohkem kui 500 [[bakterid|bakteri]][[liik (bioloogia)|liiki]] (osaline):
{{col-begin|width=70%}}
{{col-break}}
* ''[[Streptomyces achromogenes]]''
* ''[[Streptomyces alboniger]]''
* ''[[Streptomyces albus]]''
* ''[[Streptomyces ambofaciens]]''
* ''[[Streptomyces aomiensis]]''
* ''[[Streptomyces aureomonopodiales]]''
* ''[[Streptomyces aureofaciens]]''
* ''[[Streptomyces avermitilis]]''
* ''[[Streptomyces avidinii]]''
* ''[[Streptomyces bikiniensis]]''
* ''[[Streptomyces bullii]]''&lt;ref name=&quot;YybdR&quot; /&gt;
* ''[[Streptomyces caespitosus]]''
* ''[[Streptomyces cattleya]]''
* ''[[Streptomyces caviscabies]]''
* ''[[Streptomyces cavourensis]]''
* ''[[Streptomyces chartreusis]]''
* ''[[Streptomyces chusanensis]]''
* ''[[Streptomyces citricolor]]''
* ''[[Streptomyces clavuligerus]]''
* ''[[Streptomyces coelicolor]]''
* ''[[Streptomyces diastaticus]]''
* ''[[Streptomyces exfoliatus]]''
* ''[[Streptomyces faecalis]]''
* ''[[Streptomyces faecium]]''
* ''[[Streptomyces felleus]]''
* ''[[Streptomyces ferralitis]]''
{{col-break}}
* ''[[Streptomyces fimbriatus]]''
* ''[[Streptomyces filementosus]]''
* ''[[Streptomyces fradiae]]''
* ''[[Streptomyces fulvissimus]]''
* ''[[Streptomyces galilaeus]]''
* ''[[Streptomyces ghanaensis]]''
* ''[[Streptomyces globisporus]]''
* ''[[Streptomyces griseoruber]]''
* ''[[Streptomyces griseoviridis]]''
* ''[[Streptomyces griseus]]''
* ''[[Streptomyces hyderabadensis]]''
* ''[[Streptomyces hygroscopicus]]''
* ''[[Streptomyces iysosuperficus]]''
* ''[[Streptomyces kaniharaensis]]''
* ''[[Streptomyces lactamdurans]]''
* ''[[Streptomyces lavendulae]]''
* ''[[Streptomyces lincolnensis]]''
* ''[[Streptomyces lividans]]''
* ''[[Streptomyces lusitanus]]''
* ''[[Streptomyces mediterranei]]''
* ''[[Streptomyces niveus]]''
* ''[[Streptomyces nodosus]]''
* ''[[Streptomyces nogalater]]''
* ''[[Streptomyces noursei]]''
* ''[[Streptomyces novocastria]]''
* ''[[Streptomyces olivochromogenes]]''
* ''[[Streptomyces orientalis]]''
{{col-break}}
* ''[[Streptomyces peucetius]]
* ''[[Streptomyces phaeochromogenes]]'
* ''[[Streptomyces platensis]]''
* ''[[Streptomyces pulveraceus]]''
* ''[[Streptomyces rimosus]]''
* ''[[Streptomyces roseosporus]]''
* ''[[Streptomyces sannurensis]]''
* ''[[Streptomyces scabies]]''
* ''[[Streptomyces somaliensis]]''
* ''[[Streptomyces stanford]]''
* ''[[Streptomyces stramineus]]''
* ''[[Streptomyces sudanensis]]''
* ''[[Streptomyces tendae]]''
* ''[[Streptomyces thermodiastaticus]]''
* ''[[Streptomyces thermoviolaceus]]''
* ''[[Streptomyces toxytricini]]''
* ''[[Streptomyces tsukubaensis]]''
* ''[[Streptomyces tubercidicus]]''
* ''[[Streptomyces venezuelae]]''
* ''[[Streptomyces verticillus]]''
* ''[[Streptomyces violaceoruber]]''
* ''[[Streptomyces violaceusniger]]''
* ''[[Streptomyces violochromogenes]]''
* ''[[Streptomyces viridochromeogenes]]''
{{col-end}}

==Patogeensed liigid==
===Inimeste patogeenid===
Juhtumeid ''Streptomyces''’te tekitatud infektsioonidest on dokumenteeritud vähe, põhiliselt on tegu naha ja naha aluskoe püsivate infektsioonide, aktinomütsetoomidega, mida põhjustavad ''S. somaliensis'' ja ''S. sudanensis''. Üksikuid teateid on ka kopsupõletike ja [[abstsess]]ide kohta.&lt;ref name=&quot;Xa4rF&quot; /&gt;
===Taimepatogeenid===
Ka taimede patogeene on ''Streptomyces''’te hulgas üsna vähe. Teada on üle 10 patogeeni, millest mõned on allpool loetletud.&lt;ref name=&quot;Zru4u&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Bignell&quot; /&gt; Nende mõju põllukultuuridele on siiski suur. Üks olulisemaid haigusi on [[harilik kärntõbi]] või harilik kartulikärn (ingl. k ''common scab''), mida esineb peamiselt kartulil, kuid nakatuvad ka redis, peet, porgand ja teised juurviljad.&lt;ref name=&quot;Lerat&quot; /&gt; Harilikku kärntõbe põhjustavad peamiselt ''S. scabiei'' ja ''S. turgidiscabies''. See tekib kuivades ning neutraalsetes või leeliselistes muldades. Harilik kärntõbi kahjustab juurvilja koort ja soodustab sellega teiste taimehaiguste teket ning saagikuse ja säilivuse vähenemist.&lt;ref name=&quot;5LJKu&quot; /&gt; Taime maapealsetes osades aga pärast nakatumist mingeid nähtavaid kahjustusi ei teki. Veidi vähem levinud on [[happeline kärntõbi]] (ingl. k ''acid scab''), mida põhjustab ''S. acidiscabies'', kes erinevalt eelnevalt mainitud patogeenidest suudab taluda happelist mulda (pH&lt;5,2).&lt;ref name=&quot;Barka&quot; /&gt; Teadaolevalt põhjustavad ''Sterptomyces''’ed veel [[maguskartuli mullamädanik]]ku (ingl. k ''soil rot of sweet potato''), [[russet’i kärntõbi|russet’i kärntõbe]], [[võrkjas kärntõbi|võrkjat kärntõbe]] (ingl. k ''netted scab'') ja [[maapähklite kärntõbi|maapähklite kärntõbe]] (ingl. k ''peanut pod wart''). Lisaks suudavad mõned liigid inhibeerida ka [[üheidulehelised|ühe-]] ja [[kaheidulehelised|kaheiduleheliste taimede]] seemikute kasvu.&lt;ref name=&quot;Bignell&quot; /&gt;

Taimehaigusi põhjustavatest [[fütotoksiinid|fütotoksiinidest]] on enim uuritud takstomiin (ingl. k ''thaxtomin''), millel on oluline roll nii hariliku kartulikärna, happelise kärntõve kui ka maguskartuli mullamädaniku tekkimisel. Veel on fütotoksiinidest kirjeldatud näiteks ''concanamycin''’id, FD-891 ja borrelidiin (ingl. k ''borrelidin'').&lt;ref name=&quot;Bignell&quot; /&gt; [[Virulentsus]]t põhjustavad geenid on koondunud genoomis ühte klastrisse, mida nimetatakse [[patogeensussaar]]eks. See võib horisontaalse geeniülekande teel mittepatogeensete liikide genoomi integreeruda, mille tagajärjeks on uued patogeensed tüved.&lt;ref name=&quot;Lerat&quot; /&gt;

''Streptomyces''’e perekonna taimepatogeene (sulgudes on taimehaigus, mida konkreetne liik põhjustab):&lt;ref name=&quot;Bignell&quot; /&gt;
[[Pilt:Aardappelschurft (Streptomyces scabies on potato).jpg|pisi|right|''S. scabiei''’ga nakatunud kartul]]
# ''[[Streptomyces scabiei]]'' (harilik kärntõbi, maguskartuli mullamädanik)
# ''[[Streptomyces acidiscabies]]'' (happeline kärntõbi)
# ''[[Streptomyces europaeiscabiei]]'' (harilik ja võrkjas kärntõbi)
# ''[[Streptomyces luridiscabiei]]'' (harilik kärntõbi)
# ''[[Streptomyces niveiscabiei]]'' (harilik kärntõbi)
# ''[[Streptomyces puniciscabiei]]'' (harilik kärntõbi)
# ''[[Streptomyces reticuliscabiei]]'' (võrkjas kärntõbi)
# ''[[Streptomyces stelliscabiei]]'' (harilik kärntõbi)
# ''[[Streptomyces turgidiscabies]]'' (harilik kärntõbi)
# ''[[Streptomyces ipomoeae]]'' (maguskartuli mullamädanik)
# ''[[Streptomyces cheloniumii]]'' (russet'i kärntõbi).

==Saadused==
===Antibakteriaalsed ühendid===
Perekonda ''Streptomyces'' liigitatud bakterid leiavad rakendust biotehnoloogias, arvatakse et nende elusorganismide abiga toodetakse ligi 2/3 kliiniliselt tähtsatest looduslikest [[antibiootikumid]]est.&lt;ref name=&quot;Bibb2013&quot; /&gt;
&lt;ref name=&quot;Lackie&quot; /&gt; Esimeste aktinomütseetide toodetud antibiootikumidena avastati [[aktinomütsiin]] (leiti 1940. aastal bakterist ''S. antibioticus''), [[streptotritsiin]] (1942, ''S. lavendulae'') ja [[streptomütsiin]] (1944, ''S. griseus''). Need avastas Waksman koos oma kolleegidega.&lt;ref name=&quot;Barka&quot; /&gt;
Järgnevalt on välja toodud suuremad antibiootikumide klassid, mida toodavad ''Streptomyces''’ed:&lt;ref name=&quot;Barka&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Lackie&quot; /&gt;
[[Pilt:Streptomycin3.svg|right|pisi|Streptomütsiini molekuli struktuur]]
*[[aminoglükosiidid]]
**[[neomütsiin]] (''S. fradiae'')
**[[kanamütsiin]] (''S. kanamyceticus'')
**[[streptomütsiin]] (''S. griseus'')
*[[ansamütsiinid]]
**[[rifamütsiin]] (''S. mediterranei'')
*[[klooramfenikool]] (''S. venezuelae'')
*[[lipopeptiidid]]
**[[daptomütsiin]] (''S. roseosporus'')
*[[oksasolidoonid]]
**[[tsükloseriin]] (''S. orchidaceus'')
*[[tetratsükliinid]]
**[[tetratsükliin]] (''S. aureofaciens'')
*[[makroliidid]]
**[[erütromütsiin]] (''S. erythraeus'')
**[[linkomütsiin]] (''S. lincolnensis'')
**[[oleandomütsiin]] (''S. antibioticus'')

===Seenevastased ühendid===
[[fungitsiidid|Seenevastaseid ühendeid]] leidub ''Streptomyces''’te sekundaarsete metaboliitide seas üsna palju. Allpool on välja toodud mõned olulisemad.

[[Nüstatiin]] ja [[amfosteritsiin B]] on suhteliselt laialdaselt kasutatavad inimesel esinevate seeninfektsioonide raviks. Neid eritavad vastavalt [[Streptomyces noursei|''S. noursei'']] ja [[Streptomyces nodosus|''S. nodosus'']]. Need [[makroliidid|makroliidsete]] [[polüeen]]ide hulka kuuluvad ühendid seonduvad seene rakukestas paikneva ergosterooliga, suurendavad rakukesta läbilaskvust ja põhjustavad seeneraku hukkumise.&lt;ref name=&quot;SQoVL&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;a9kZn&quot; /&gt; Samasse rühma kuulub ka [[Streptomyces natalensis|''S. natalensis''’e]] toodetav [[natamütsiin]], mis on leidnud kasutust nii meditsiinis kui ka toiduainetööstuses säilitusainena.&lt;ref name=&quot;FYqNc&quot; /&gt;

Põllumajanduslikult on olulised näiteks [[kasugamütsiin]] ning [[polüoksiin B]] ja [[polüoksiin D|D]]. [[Streptomyces kasugaensis|''S. kasugaensis''’est]] pärit kasugamütsiin toimib valkude biosünteesi inhibiitorina ja seda kasutatakse riisi lehemädanikku põhjustava [[Magnaporthe grisea|''Magnaporthe grisea'']] vastu. Polüksiin B ja D on pärit [[Streptomyces cacaoi var. asoensis|''S. cacaoi var. asoensis''’est]] ning takistavad seente rakukesta sünteesi. Esimest neist kasutatakse puuviljadel, aedviljadel ja ilutaimedel esinevate seenpatogeenide tõrjeks ning teist [[Rhizoctonia solani|''Rhizoctonia solani'']] poolt põhjustatud mädaniku tõrjeks riisil.&lt;ref name=&quot;Barka&quot; /&gt;
[[Pilt:Ivermectin skeletal.svg|pisi|right|Ivermektiini molekuli struktuur]]

===Parasiitidevastased ühendid===

[[Milbemütsiinid]] on makroliidide hulka kuuluvad ühendid, mida toodavad näiteks ''S. hygroscopicus''&lt;ref name=&quot;Kd5kZ&quot; /&gt; ja ''S. bingchenggensis''&lt;ref name=&quot;Q5fVr&quot; /&gt; Milbemütsiine kasutatakse veterinaarias usside, täide ja kirpude tõrjeks ette nähtud ravimites.

[[Tetranaktiin]] on ''S. aureus''’e toodetud tsükliline ühend, mida kasutatakse tee ja puuviljade peal parasiteerivate lestade vastu.&lt;ref name=&quot;Barka&quot; /&gt;

[[Ivermektiin]] on [[avermektiin]]i dehüdroderivaat, mida produtseerib ''S. avermitilis''. Sellel on lai aktiivsusspekter nii sise- kui välisparasiitidena tegutsevate ümarusside ja lülijalgsete vastu ning on tavameditsiinis ja veterinaarias laialdaselt kasutusel. Ivermektiin seondub ainult selgrootutel esinevate ioonkanalitega ning seeläbi häirib närvisüsteemi ja lihaste tööd.&lt;ref name=&quot;bxmBd&quot; /&gt; Avermektiini avastamise eest said Satoshi Omura ja William C. Campbell 2015. aastal ka [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli auhinna]].&lt;ref name=&quot;Barka&quot; /&gt;

===Immunosupressiivsed ühendid===
[[Siroliimus]]t ehk rapamütsiini toodab ''S. hygroscopicus''.&lt;ref name=&quot;FS9Pn&quot; /&gt; Algselt märgati tema seenevastast toimet, kuid tänapäeval on see kasutusel pärast neerusiirdamist äratõukereaktsiooni ennetamiseks. Siroliimus inhibeerib [[tsütokiinid]]e retseptorsõltuvaid signaaliülekande mehhanisme ja sellega blokeerib [[B-lümfotsüüdid|B-]] ja [[T-lümfotsüüdid|T-rakkude]] aktivatsiooni.

[[Takroliimus]] avastati 1975. aastal ''S. tsukubaensis''’e kultuurist. See toimib kaltsineuriini inhibiitorina, mille kaudu pärsib T-lümfotsüütide jagunemist ja aktiivsust.&lt;ref name=&quot;kwM9O&quot; /&gt;

[[Pilt:Daunorubicin.svg|right|pisi|Daunorubitsiini molekuli struktuur]]
===Vähiravimid===
Ka mitmed kasutusel olevad vähiravimid on pärit ''Streptomyces''’telt:&lt;ref name=&quot;Lackie&quot; /&gt;
*[[doksorubitsiin]] ja [[daunorubitsiin]] leiti ''S. peucetius''’est ja nende tsütotoksiline toime tuleb nende omadusest interkaleeruda DNAsse;
*[[bleomütsiin]]i toodab ''S. vertillicus'' ja see blokeerib rakujagunemise G2 faasis;
*[[aktinomütsiin D]] on pärit ''S. parvullus''’est ja see inhibeerib RNA sünteesi;
*[[mitomütsiin C]] avastati ''S. caepitosus''’est ja see inhibeerib DNA sünteesi, tekitades ahelate vahele ristsidemeid.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;bacterio&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150923224528/http://www.bacterio.net/streptomycesa.html ''Genus Streptomyces''] ''www.bacterio.net'' (vaadatud 25.02.2016) &lt;small&gt;(inglise keeles)&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ventura&quot;&gt;Ventura, ''et al.'' (2007). ''Genomics of Actinobacteria: Tracing the Evolutionary History of an Ancient Phylum. Microbiol. Mol. Biol. Rev.'', Vol. 71-3, pp. 495–548 [http://mmbr.asm.org/content/71/3/495.long ''mmbr.asm.org''] (vaadatud 25.02.2016) &lt;small&gt;(inglise keeles)&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bibb2013&quot;&gt;Bibb (2013). ''Understanding and manipulating antibiotic production in actinomycetes. Biochemical Society Transactions'', Vol. 41, pp. 1355–1364 [http://www.biochemsoctrans.org/content/41/6/1355 ''www.biochemsoctrans.org''] (vaadatud 25.02.2016) &lt;small&gt;(inglise keeles)&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;procopio&quot;&gt;Procópio, ''et al''. (2012). ''Antibiotics produced by Streptomyces, The Brazilian Journal of Infectious Diseases'', Vol. 16-5, pp. 466–471 [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1413867012001341 ''www.sciencedirect.com''] (vaadatud 25.02.2016) &lt;small&gt;(inglise keeles)&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Barka&quot;&gt;Barka ''et al''. (2015). ''Taxonomy, Physiology, and Natural Products of Actinobacteria, Microbiol. Mol. Biol. Rev.'', Vol. 80, pp. 1–43 [https://www.researchgate.net/profile/Gilles_Wezel/publication/284716361_Taxonomy_Physiology_and_Natural_Products_of_Actinobacteria/links/5666ff5108ae8905db8b78c6.pdf ''www.researchgate.net''] (vaadatud 25.02.2016) &lt;small&gt;(inglise keeles)&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Anderson&quot;&gt;Anderson ja Wellington (2001). ''The taxonomy of Streptomyces and related genera. Int J Syst Evol Microbiol'', Vol. 51, pp. 797–814 [http://ijs.microbiologyresearch.org/content/journal/ijsem/10.1099/00207713-51-3-797 ''ijs.microbiologyresearch.org''] (vaadatud 25.02.2016) &lt;small&gt;(inglise keeles)&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Chater&quot;&gt;Chater (1984). ''Morphological and Physiological Differentiation in Streptomyces, Microbial development'' Vol.16, pp. 89–115 [http://cshmonographs.org/index.php/monographs/article/view/4367 ''cshmonographs.org''] (vaadatud 25.02.2016) &lt;small&gt;(inglise keeles)&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Wezel&quot;&gt;Wezel, ''et al.'' (2011). ''The regulation of the secondary metabolism of Streptomyces: new links and experimental advances. Nat. Prod. Rep.'', Vol. 28, pp. 1311–1333 [https://www.researchgate.net/profile/Gilles_Wezel/publication/51164359_The_regulation_of_the_secondary_metabolism_of_Streptomyces_new_links_and_experimental_advances/links/02e7e51a07da67c682000000.pdf ''www.researchgate.net''] (vaadatud 25.02.2016) &lt;small&gt;(inglise keeles)&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Dietz&quot;&gt;Dietz ja Mathews (1971). ''Classification of Streptomyces Spore Surfaces into Five Groups. Applied Microbiology'', Vol. 21-3, pp. 527–533 [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC377216/pdf/applmicro00113-0142.pdf ''www.ncbi.nlm.nih.gov''] (vaadatud 25.02.2016) &lt;small&gt;(inglise keeles)&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Miguelez&quot;&gt;Miguélez, ''et al.'' (1999). ''Hyphal Death during Colony Development in Streptomyces antibioticus: Morphological Evidence for the Existence of a Process of Cell Deletion in a Multicellular Prokaryote. JCB'', vol. 145(3), pp. 515–525 [http://jcb.rupress.org/content/145/3/515.full ''jcb.rupress.org''] (vaadatud 25.02.2016) &lt;small&gt;(inglise keeles)&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bibb&quot;&gt;Bibb (2005). ''Regulation of secondary metabolism in streptomycetes. Current Opinion in Microbiology'', vol. 8, pp. 208–2015 [https://web.archive.org/web/20170808175449/https://www.jic.ac.uk/staff/mervyn-bibb/pdfs/Bibb2005.pdf ''www.jic.ac.uk''] (vaadatud 25.02.2016) &lt;small&gt;(inglise keeles)&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hopwood&quot;&gt;Hopwood, ''et al.'' (1970). ''Mutants of Streptomyces coelicolor Defective in Sporulation. Microbiology'', vol. 61, pp. 397–408 [http://mic.microbiologyresearch.org/content/journal/micro/10.1099/00221287-61-3-397 ''mic.microbiologyresearch.org''] (vaadatud 25.02.2016) &lt;small&gt;(inglise keeles)&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bentley&quot;&gt;Bentley, ''et al.'' (2002). ''Complete genome sequence of the model actinomycete Streptomyces coelicolor A3(2). Nature'', vol. 417, pp. 141–147 [http://www.nature.com/nature/journal/v417/n6885/full/417141a.html ''www.nature.com''] (vaadatud 26.02.2016) &lt;small&gt;(inglise keeles)&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kim&quot;&gt;Kim, ''et al.'' (2015). ''Comparative Genomics Reveals the Core and Accessory Genomes of Streptomyces Species. J. Microbiol. Biotechnol.'', vol. 25(10), pp. 1599–1605.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bignell&quot;&gt;Bignell, ''et al.'' (2013). ''Phytotoxins produced by plant pathogenic Streptomyces species. Applied Microbiology'', vol. 116(2),pp. 223–235 [http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/jam.12369/full ''onlinelibrary.wiley.com''] (vaadatud 01.03.2016) &lt;small&gt;(inglise keeles)&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Lerat&quot;&gt;Lerat, ''et al.'' (2009). ''Genetic and physiological determinants of Streptomyces scabies pathogenicity. Mol. Plant Pathol.,'' vol. 10(5), pp.579–85 [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19694949 ''www.ncbi.nlm.nih.gov''] (vaadatud 01.03.2016) &lt;small&gt;(inglise keeles)&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Lackie&quot;&gt;John M. Lackie,[http://books.google.ee/books?id=AXymkucQqYgC&amp;pg=PA22&amp;dq=Streptomyces+aureofaciens&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ei=3kAbU6mlNYSi4gT18IDYAw&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=Streptomyces%20aureofaciens&amp;f=false The Dictionary of Cell &amp; Molecular Biology], lk 21–23, 4th ed, 2007, Academic Press, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 08.03.2014)&lt;small&gt; (''inglise keeles'')&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bLhCJ&quot;&gt;William B. Whitman, Aidan Parte, Michael Goodfellow, Peter Kämpfer, Hans-Jürgen Busse, Martha E. Trujillo, Wolfgang Ludwig, Ken-ichiro Suzuki, [http://books.google.ee/books?id=66UMS7A2KisC&amp;pg=PA1802&amp;dq=Streptomyces+aureofaciens+taxonomy&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ei=0UEbU96qEKPd4QT0uIC4Cw&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=Streptomyces%20aureofaciens%20taxonomy&amp;f=false Bergey's Manual of Systematic Bacteriology: Volume 5], Parts A,lk 1446, 2nd ed, 2012, Bergey's Manual Trust, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 08.03.2014)&lt;small&gt; (''inglise keeles'')&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mdb1g&quot;&gt;Tresner, ''et al.'' (1961). ''Electron Microscopy of Streptomyces Spore Morphology and Its Role In Spcies Differentation'', Journal of Bacteriology, vol. 81: 70–80 [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC278957/pdf/jbacter00476-0088.pdf ''www.ncbi.nlm.nih.gov''] (vaadatud 26.02.2016) &lt;small&gt;(inglise keeles)&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vk1ik&quot;&gt;Ikeda, ''et al.'' (2003). ''Complete genome sequence and comparative analysis of the industrial microorganism Streptomyces avermitilis. Nature Biotechnology,'' vol. 21, pp. 526–531 [http://www.nature.com/nbt/journal/v21/n5/full/nbt820.html ''www.nature.com''] (vaadatud 26.02.2016) &lt;small&gt;(inglise keeles)&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YybdR&quot;&gt;{{cite journal | last1 = Santhanam | first1 = Rakesh | last2 = Rong | first2 = Xiaoying | last3 = Huang | first3 = Ying | last4 = Andrews | first4 = Barbara A. | last5 = Asenjo | first5 = Juan A. | last6 = Goodfellow | first6 = Michael | title = Streptomyces bullii sp. nov., isolated from a hyper-arid Atacama Desert soil | journal = Antonie van Leeuwenhoek | volume = 103 | issue = 2 | pages = 367–373 | doi = 10.1007/s10482-012-9816-x}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Xa4rF&quot;&gt;Kapaida, ''et al.'' (2007). ''Invasive Streptomyces Infections, Am. J. Clin. Pathol,'' vol. 127, pp. 619–624 [http://ajcp.oxfordjournals.org/content/127/4/619 ''ajcp.oxfordjournals.org''] (vaadatud 01.03.2016) &lt;small&gt;(inglise keeles)&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Zru4u&quot;&gt;David P. Labeda,[http://ijs.sgmjournals.org/content/61/10/2525.full.pdf Multilocus sequence analysis of phytopathogenic species of the genus Streptomyces], International Journal of Systematic and Evolutionary Microbiology (2011), 61, 2525–2531 DOI 10.1099/ijs.0.028514-0, Veebiversioon (vaadatud 08.03.2014)&lt;small&gt; (''inglise keeles'')&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5LJKu&quot;&gt;[http://www.pikk.ee/upload/files/Teadusinfo/L6pparuanne2012_Toidukartuli%20kvaliteedi_S_Uusna.pdf ''Toidukartuli kaubandusliku kvaliteedi ja toiteväärtuse muutused ning seda mõjutavad tegurid''] (vaadatud 01.03.2016) &lt;small&gt;(inglise keeles)&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SQoVL&quot;&gt;Carillo-Muñoz, ''et al.'' (2006).''Antifungal agents: Mode of action in yeast cells. Rev Esp Quimioterap'', vol. 19(2), pp. 130–139 [https://www.researchgate.net/profile/Alfonso_Carrillo-Munoz/publication/6826961_Antifungal_agents_mode_of_action_in_yeast_cells/links/09e4150aea37987e91000000.pdf ''www.researchgate.net''] (vaadatud 26.02.2016)&lt;small&gt; (inglise keeles)&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;a9kZn&quot;&gt;Lemke, ''et al.'' (2005). ''Amphotericin B. Appl. Microbiol. Biotechnol.'' vol. 68, pp. 151–162 [https://www.researchgate.net/profile/Oliver_Kayser/publication/7914715_Amphotericin_B/links/559e3efe08ae04e365092b3a.pdf ''www.researchgate.net''] (vaadatud 26.02.2016)&lt;small&gt; (inglise keeles)&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FYqNc&quot;&gt;Hesham, ''et al.'' (2000). Influence of inoculum type and cultivation conditions on natamycin production by Streptomyces natalensis. J. Basic Microbiol., vol. 40, pp. 333–342 [https://www.researchgate.net/profile/Elsayed_Elsayed/publication/12130671_Influence_of_inoculum_type_and_cultivation_conditions_on_natamycin_production_by_Streptomyces_natalensis/links/00b7d52fe31589f859000000.pdf ''www.researchgate.net''] (vaadatud 26.02.2016)&lt;small&gt; (inglise keeles)&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kd5kZ&quot;&gt;Nokana, ''et al.'' (2000). ''New Milbemycins from Streptomyces hygroscopicus subsp. aureolacrimosus: Fermentation, Isolation and Structure Elucidation. The Journal of Antibiotics''. vol. 53(7), pp. 694–704 [https://www.jstage.jst.go.jp/article/antibiotics1968/53/7/53_7_694/_article ''www.jstage.jst.go.jp''] (vaadatud 27.02.2016)&lt;small&gt; (inglise keeles)&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Q5fVr&quot;&gt;Wang, ''et al.'' (2010). ''Genome Sequence of the Milbemycin-Producing Bacterium Streptomycesbingchenggensis. J. Bacteriol,'' vol. 192(17), pp. 4526–4527 [https://web.archive.org/web/20180311211611/http://jb.asm.org/content/192/17/4526.full ''jb.asm.org''] (vaadatud 27.02.2016)&lt;small&gt; (inglise keeles)&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bxmBd&quot;&gt;Yates ja Wolstenholme (2004). ''An ivermectin-sensitive glutamate-gated chloride channel subunit from Dirofilaria immitis. International Journal for Parasitology'', vol. 34(9), pp. 1075–1081 [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0020751904000979 ''www.sciencedirect.com''] (vaadatud 27.02.2016)&lt;small&gt; (inglise keeles)&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FS9Pn&quot;&gt;Vézina, ''et al.'' (1975). ''Rapamycin (AY-22, 989), a New Antifungal Antibiotic. The Journal of Antibiotics'', vol. 28(10), pp. 721–726 [https://www.jstage.jst.go.jp/article/antibiotics1968/28/10/28_10_721/_article ''www.jstage.jst.go.jp''] (vaadatud 27.02.2016)&lt;small&gt; (inglise keeles)&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kwM9O&quot;&gt;Kino, ''et al.'' (1987). ''FK-506, a novel immunosuppressant isolated from a Streptomyces. II Immunosuppressive effect of FK-506 in vitro. J. Antibiot.'' vol. 40,pp. 1256–1265 [https://www.jstage.jst.go.jp/article/antibiotics1968/40/9/40_9_1256/_article ''www.jstage.jst.go.jp''] (vaadatud 27.02.2016)&lt;small&gt; (inglise keeles)&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
}}
== Välislingid ==
*William B. Whitman, Aidan Parte, Michael Goodfellow, Peter Kämpfer, Hans-Jürgen Busse, Martha E. Trujillo, Wolfgang Ludwig, Ken-ichiro Suzuki, [http://books.google.ee/books?id=66UMS7A2KisC&amp;pg=PA1802&amp;dq=Streptomyces+aureofaciens+taxonomy&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ei=0UEbU96qEKPd4QT0uIC4Cw&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=Streptomyces%20aureofaciens%20taxonomy&amp;f=false Bergey's Manual of Systematic Bacteriology: Volume 5], Parts A,lk 1446- 1763, 2nd ed, 2012, Bergey's Manual Trust, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 08.03.2014)&lt;small&gt; (''inglise keeles'')&lt;/small&gt;
*Sekveneeritud genoomid ''Streptomyces''’te perekonnast NCBI andmebaasis [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/assembly/?term=streptomyces ''Assembly: ''Streptomyces''] (vaadatud 25.02.2016) &lt;small&gt;(inglise keeles)&lt;/small&gt;

&lt;small&gt;''Selles artiklis on kasutatud ingliskeelseid artikleid [[:en:Streptomyces]] ja [[:en:List_of_Streptomyces_species]] seisuga 08.03.2014.''&lt;/small&gt;

[[Kategooria:Aktinomütseedid]]</text>
      <sha1>5d7lvtg4um51ygjkzkivnh0dj59zitt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Randrüütel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>367973</id>
    <revision>
      <id>7248557</id>
      <parentid>6669309</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T14:08:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248557</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="452" sha1="dlnegrtlkeltvay11qevy23cryiu8i3" xml:space="preserve">[[Fail:Johannes Pääsuke 214 151 - Eestimaa rannavaht.jpg|pisi|Eestimaa rannavaht (1913)]]
'''Randrüütel''' (Lääne-Eestis saartel ka: ''tonger'') oli [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] ajal Baltimaade [[rand]]ades tegutsenud ratsa[[piirivalvur]].&lt;ref name=&quot;EEveebis&quot;&gt;{{EEveebis|randrüütel2|17.04.2014}}&lt;/ref&gt; Randrüütli peaülesanne oli ohjeldada [[salakaubandus]]t.&lt;ref name=&quot;EEveebis&quot;/&gt; 

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti uusaeg]]</text>
      <sha1>dlnegrtlkeltvay11qevy23cryiu8i3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>TheGuardian.com</title>
    <ns>0</ns>
    <id>372851</id>
    <revision>
      <id>7248540</id>
      <parentid>7107252</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T13:53:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248540</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6628" sha1="coav90ksmiumfbjehfnlpa2vijeobsw" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2022|kuu=november}}
{{See Artikkel|võrguväljaandest|Ajalehe|The Guardian}}
{{Veebileht
| nimi                = TheGuardian.com
| logo                = [[File:The Guardian 2018.svg|250px]]
| kuvatõmmis          =
| pildiallkiri        =
| url                 = [http://www.theguardian.com/ theguardian.com]
| kommerts            = jah
| tüüp                = uudised&lt;br /&gt;veebiväljaanne
| registreerimine     = vaba
| keeled              = [[Inglise keel|inglise]]
| omanik              = [[Guardian Media Group]]
| autor               = [[The Guardian]]
| väljalase           = [[16. aprill]] [[2000]]
| hetkeseis           = aktiivne
| aastatulu           = Alexa reiting&lt;br /&gt;{{decrease}} 141 ({{as of|2019|03|20|alt=26. juuli 2019}})&lt;ref name=&quot;alexa&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.alexa.com/siteinfo/theguardian.com|title=theguardian.com Competitive Analysis, Marketing Mix and Traffic|publisher=[[Alexa Internet]]|accessdate=26.07.2019|archive-date=24.07.2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190724051744/https://www.alexa.com/siteinfo/theguardian.com|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
}}
'''TheGuardian.com''', varem nimega '''Guardian Unlimited''' ja '''guardian.co.uk''', on [[Suurbritannia|briti]] veebisait, mille omanik on [[Guardian Media Group]]. 2011. aastast kuni 2014. aasta veebruarini oli selle toimetaja [[Georgina Henry]].&lt;ref&gt;Alan Rushbridger [http://www.theguardian.com/media/2014/feb/07/georgina-henry Obituary: Georgina Henry], ''The Guardian'', 7. veebruar 2014&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Josh Halliday [http://www.theguardian.com/media/2011/jul/25/georgina-henry-head-guardian-observer &quot;Georgina Henry named head of guardian.co.uk&quot;], guardian.co.uk, 25. juuli 2011&lt;/ref&gt; Väljaanne sisaldab peaaegu kogu ajalehtede [[The Guardian]] ja [[The Observer]] sisu ning lisaks arvukalt väljaande enda töötajate kirjutatud üksnes veebis avaldamiseks mõeldud artikleid, sealhulgas reaalajas värskendatavaid uudiseid&lt;!--rolling news service--&gt;.

2013. aasta mai seisuga oli see kõige populaarsem briti ajalehe veebisait, 8,2 miljoni unikaalse&lt;!--unique--&gt; külastajaga kuus&lt;!--, just ahead of [[Mail Online]] with 7.6m unique monthly visitors  --&gt;.&lt;ref name=journalism553108&gt;{{cite web|title=Guardian.co.uk most read newspaper site in UK in March|url=http://www.journalism.co.uk/news/nrs-guardian-co-uk-is-uk-s-top-monthly-news-site/s2/a553108/|website=www.journalism.co.uk|accessdate=17. juunil 2014}}&lt;/ref&gt;

Saidi tuumikuks on uudiste osa, millele lisandub meediat, keskkonda ja tehnoloogiat, sporti, haridust ja avalikku sektorit hõlmav nišiveebisaitide võrgustik.&lt;!-- theguardian.com is notable for its engagement with readers, including long-running talkboards and, more recently, a network of weblogs. Its seven blogs were joined on March 14, 2006 by a new comment site, Comment is free (see below), named after the famous quote by ''The Guardian'' editor, [[C. P. Scott]]. Articles (like the talkboards until their sudden closure on 25 February 2011) accept comments without pre-moderation, although posts on Comment is Free are moderated after the event. All now require registration for comments. --&gt;

Saiti võib vaadata tasuta, ilma registreerimiseta, ehkki mõningate teenuste kasutamiseks, nagu kommentaaride lisamine, peab kasutaja end registreerima.

2006. aastal teatas guardian.co.uk oma esimesest rentaablist aastast, kusjuures kasum tuli suuremalt osalt täiendava personali rakendamisest ja veebis reklaamiteenuste osutamisest.&lt;ref name=&quot;Profit reported&quot;&gt;{{cite web
|url= http://www.pressgazette.co.uk/story.asp?sectioncode=1&amp;storycode=33685
|title= Guardian Unlimited in the black for first time|accessdate= 30.01.2008|date= 31. märts 2006|work= Press Gazette|quote= The Guardian's website, guardian.co.uk, made a profit of £1m this year|archive-date=2009-05-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20090523211046/http://www.pressgazette.co.uk/story.asp?sectioncode=1&amp;storycode=33685
}}&lt;/ref&gt;

Ülemaailmsele kasvule suunatud investeeringute suurendamise osana koliti veebisait 2013. aasta 30. juulil aadressilt guardian.co.uk üle aadressile theguardian.com.&lt;ref&gt;{{cite news|url=http://www.theguardian.com/help/insideguardian/2013/jul/30/the-guardian-dot-com|title=theguardian.com is our new domain, as of today|date=30. juuli 2013|publisher=Inside The Guardian Blog}}&lt;/ref&gt;

===Kommenteerimine on vaba&lt;!-- tasuta --&gt;===
&lt;!-- [[Comment is Free]] redirects here --&gt;
'''Comment is free''' ('kommentaar/kommenteerimine on vaba') on koht kommentaaride ja poliitilise arvamuse avaldamiseks theguardian.com-is. See sisaldab kommentaaride ja arvamuste lõike ajalehtedest [[The Guardian]] ja [[The Observer]], lisaks veel kaastööd enam kui 600 kirjutajalt. Saiti toimetab Natalie Hanman.&lt;ref&gt;[http://www.theguardian.com/profile/nataliehanman Natalie Hanman], Guardian profile opage&lt;/ref&gt;&lt;!-- its subsite devoted to religious affairs, Cif belief, is edited by [[Andrew Brown (writer)|Andrew Brown]]. --&gt; Sait lasti käiku 2006. aasta 14. märtsil,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://blogs.pressgazette.co.uk/fleetstreet/2006/03/11/comment-is-free-launches-tuesday/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-06-17 |arhiivimisaeg=2011-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111001084834/http://blogs.pressgazette.co.uk/fleetstreet/2006/03/11/comment-is-free-launches-tuesday/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; uue ettevõtmise toimetajaks oli [[Georgina Henry]].&lt;!--The original technical design ja build was by [[Ben Hammersley]], based on the [[Movable Type]] blogging platform. Latterly, Cif runs on a bespoke Guardian-made system, using Pluck for the commenting. --&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://blogs.journalism.co.uk/2008/06/09/guardian-implements-pluck-on-comment-is-free-platform/ |pealkiri=Guardian implements Pluck on Comment Is Free platform {{!}} Editors Blog {{!}} Journalism.co.uk&lt;!-- Bot generated title --&gt; |vaadatud=2014-06-17 |arhiivimisaeg=2012-03-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120318170132/http://blogs.journalism.co.uk/2008/06/09/guardian-implements-pluck-on-comment-is-free-platform/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Nimi on tuletatud Guardiani veterantoimetaja [[C. P. Scott]]i tuntud kirjatöö lausest &quot;Kommentaar on vaba, kuid faktid on pühad.&quot; (&quot;''Comment is free, but facts are sacred''&quot;).

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://www.theguardian.com/ theguardian.com]
* [http://www.theguardian.com/tone/blog theguardian.com blogs]
* [http://www.theguardian.com/uk/commentisfree Comment is Free]
* [http://www.theguardian.com/zeitgeist Guardian Zeitgeist] näitab hetke populaarsemaid artikleid

[[Kategooria:Suurbritannia meedia]]</text>
      <sha1>coav90ksmiumfbjehfnlpa2vijeobsw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>KNS</title>
    <ns>0</ns>
    <id>376535</id>
    <revision>
      <id>7249030</id>
      <parentid>3974291</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T11:57:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <comment>Eemaldatud ümbersuunamine leheküljele [[Kesknärvisüsteem]]</comment>
      <origin>7249030</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="130" sha1="tqc5g9vrnpqo8n2c8z08ay9p0iimnea" xml:space="preserve">{{täpsustus}}
'''KNS''' või '''kns''' võib tähendada:

* [[King Islandi lennujaam]]
* [[kesknärvisüsteem]]
* [[kensiu keel]]</text>
      <sha1>tqc5g9vrnpqo8n2c8z08ay9p0iimnea</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7249033</id>
      <parentid>7249030</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T11:58:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <comment>+1</comment>
      <origin>7249033</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="151" sha1="5j17loga7nfcg2e1r64bbed3ev7rd5q" xml:space="preserve">{{täpsustus}}
'''KNS''' või '''kns''' võib tähendada:

* [[King Islandi lennujaam]]
* [[kesknärvisüsteem]]
* [[kensiu keel]]
* [[kohanimeseadus]]</text>
      <sha1>5j17loga7nfcg2e1r64bbed3ev7rd5q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rilusool</title>
    <ns>0</ns>
    <id>377022</id>
    <revision>
      <id>7248579</id>
      <parentid>6138030</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T14:35:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Rulakarbes</username>
        <id>164113</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248579</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3995" sha1="pe2q4pbnz6w27gyts1r7pb1qk6c6y5i" xml:space="preserve">{{ravi}}
{{Keemiline aine
| nimetus= Rilusool
| pilt= Riluzole2DACS.svg|350px
| pildilaius= 
| pildiallkiri= Rilusooli struktuurivalem
| valem=[[Süsinik|C]]&lt;sub&gt;8&lt;/sub&gt;[[Vesinik|H]]&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;F&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;[[Lämmastik|N]]&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;[[Hapnik|O]][[Väävel|S]]
| välimus=
| mass= 
| sulamistemperatuur= 
| keemistemperatuur= 
| tihedus= 
| lahustuvus= 
| dhgaas= 
| dhvedel=
| dhtahke=
| sgaas=
| svedel=
| stahke=
| suu=
| nahk=
| silmad=
}}
'''Rilusool''' ([[ladina keel|ladina]] ''Riluzolum '') on [[keemiline aine]] ja [[ravimi geneeriline nimetus]]. Seda toimeainet sisaldavad mitmed [[Amüotroofne lateraalskleroos|amüotroofse lateraalskleroosi]] ravis kasutatavad suukaudselt manustatavad [[retseptiravim]]id.

==Nimetused ja tähised==

IUPAC-nimetus: 6-(trifluorometoksü)bensotiasol-2-amiin.

[[CAS-i registreerimisnumber]] on 1744-22-5. [[PubChem]]i number on CID 5070.   
 
Farmakoterapeutiline rühm: teised närvisüsteemi toimivad ained, [[ATC-kood]] on '''N07XX02'''.

==Näidustused==

Seni puuduvad tõendid, et rilusool omaks ravitoimet [[motoneuron]]ite funktsioonile, kopsufunktsioonile, fastsikulatsioonile, lihasjõudlusele ja motoorsetele sümptomitele.

Rilusooli manustamise näidustusteks on ALS-i haige eluea pikendamine või mehaanilise ventilatsiooni vajaduse edasilükkamine.

Rilusooli tarvitajate [[elumus]] pikenes mõne uuringu kohaselt 3 kuud.&lt;ref&gt;{{netiviide 
| URL = http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10174324 | Pealkiri = Cost-benefit analysis of riluzole for the treatment of amyotrophic lateral sclerosis. | Autor = Ginsberg GM, Lev B.| Väljaanne = Pharmacoeconomics. | Aeg = november 1997 | Kasutatud = 28.08.2014 | Keel = inglise}}&lt;/ref&gt;

Rilusool ei ole efektiivne ALS-i hilisstaadiumis.

==Seaduslikkus==

Rilusooli tohib [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] välja kirjutada.

Rilusool on registreeritud [[Eesti ravimiregister|Eesti ravimiregistris]]&lt;ref&gt;[http://193.40.10.165/register/register.php?lk=1&amp;otsi=J&amp;keel=est&amp;inim_vet=inim&amp;raviminimi=&amp;ta_eesti=&amp;ta_inglise=riluzole&amp;ta_ladina=&amp;atc=&amp;mlhoidja=&amp;spckp_algus=&amp;spckp_lopp=&amp;pilkp_algus=&amp;pilkp_lopp=&amp;naidustus=&amp;mlnr=&amp;mlkp_algus=&amp;mlkp_lopp= Eesti ravimiregister]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;:
* [http://193.40.10.165/SPC/Hum/SPC_22482.pdf ravimiomaduste kokkuvõte (SPC)] 
* [http://193.40.10.165/PIL/Hum/PIL_22482.pdf pakendi infoleht (PIL)].

== Annustamine ja kulud ==

Rilusooli annustamine täiskasvanutele ja eakatele: 100&amp;nbsp;mg (50&amp;nbsp;mg iga 12 tunni järel).

Tablettide maksumus 30 päeva jooksul tarbimiseks varieerub ja oleneb ravimi nimetusest, jäädes vahemikku 200–900 dollarit.&lt;ref&gt;[http://www.goodrx.com/rilutek Riluteki hinnad], veebiversioon (vaadatud 28.08.2014)&lt;small&gt; (''inglise keeles'')&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;

===Toimemehhanism===

ALS-i patofüsioloogia ei ole seni täielikult selge, arvatakse, et selle tekkes mängib rolli [[neurotransmitter]] [[glutamaat neurotransmitterina|glutamaat]]. Rilusooli arvatav toimemehhanismiks on glutamaadi vabanemise inhibeerimine.

==Kõrvaltoimed ja ohud==

Rilusool võib III faasi kliiniliste uuringute alusel ALS-i haigetel põhjustada kõrvaltoimetena [[asteenia]]t, [[iiveldus]]t, [[diarröa]]t, ülakõhuvalu, [[oksendamine|oksendamist]], anafülaktoidreaktsiooni, [[angioödeem]]i, [[peavalu]], [[pearinglus]]t, suu paresteesiat ja unisust ning [[tahhükardia]]t ja sagedasti ka maksa ja sapiteede häireid, väheneb [[veri|vere]] [[valgelible]]de arv.

Peapöörituse, unisuse ja uimasuse ajal ei tohiks juhtida sõidukit ega töötada masinatega.

Rilusooli ei tohi kasutada [[rasedus]]e ja lapse rinnaga toitmise ajal.

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.drugbank.ca/drugs/DB00740 Sissekanne DrugBank-is]is 
* [https://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov/summary/summary.cgi?cid=5070 Sissekanne PubChem-is]is

&lt;small&gt;''Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit [[:en:Riluzole]] seisuga 28.08.2014.''&lt;/small&gt;

[[Kategooria:Ravimid]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]</text>
      <sha1>pe2q4pbnz6w27gyts1r7pb1qk6c6y5i</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud Narvas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>379648</id>
    <revision>
      <id>7248729</id>
      <parentid>7248424</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T19:30:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Pildi tekst</comment>
      <origin>7248729</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2422" sha1="c38dkni33lx188fc73u50qvtgqlxbuc" xml:space="preserve">{{Mitte segi ajada| [[Teises maailmasõjas langenud punaarmeelaste mälestussammas Narvas|Teises maailmasõjas langenud punaarmeelaste mälestussambaga Narvas]]}}

[[Pilt:II Maailmasõjas hukkunute ühishaud 47.jpg|pisi|Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud Narvas (2011)]]
'''Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud Narvas''' on [[Narva]] linnas [[Narva jõgi|Narva jõe]] ja [[Viktoria bastion]]i vahelisel alal asuv [[ühishaud]]. See on arvele võetud [[ajaloomälestis]]ena. 

Monumendil oli [[kunstmarmor]]ist plaat tekstiga: Au langenud kangelastele ning aastaarvud 1941-1945, selle all sama venekeelne tekst.&lt;ref name=&quot;KRR&quot; /&gt;

Ühishauale püstitati mälestussammas 1947. aastal ja seda restaureeriti 2009. aastal.&lt;ref name=&quot;KRR&quot;&gt;{{kultuurimälestis|47}} (vaadatud 01.10.2014)&lt;/ref&gt;

Monumendi plaat asendati 2022. aasta 16. augustil neutraalse tähisega.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Lomp |eesnimi=Loora-Elisabet |kuupäev=16 august 2022 |pealkiri=Nõukogude sõjasümbolitega monumendid Narvas on teisaldatud |väljaanne=Postimees |url=https://www.postimees.ee/7585709/noukogude-sojasumbolitega-monumendid-narvas-on-teisaldatud |vaadatud=5 oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Krjukov |eesnimi=Aleksander |kuupäev=16 august 2022 |pealkiri=Kallas: eemaldame Narvast kokku seitse punamonumenti |väljaanne=ERR |url=https://www.err.ee/1608685966/kallas-eemaldame-narvast-kokku-seitse-punamonumenti |vaadatud=5 oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;
[[File:II Maailmasõjas hukkunute ühishaud 47-1.jpg|pisi|left|Monumendi plaat, mis asendati 2022. aastal]]
== Vaata ka ==
*[[Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud Narva-Jõesuus]]&lt;ref&gt;{{kultuurimälestis|48}}&lt;/ref&gt;, [[Narva-Jõesuu kalmistu]]l [[Jaan Poska tänav (Narva-Jõesuu)|J. Poska tänav]] 94 .
==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{kultuurimälestis|47}}
*[http://www.postimees.ee/1751849/narvas-uuendatakse-omavoliliselt-muinsuskaitse-all-olevat-malestusmarki Narvas uuendatakse omavoliliselt muinsuskaitse all olevat mälestusmärki], www.postimees.ee, 25. jaanuar 2008
*Jüri Tõnisson, [http://kultuur.elu.ee/ke501_narva.htm Kellele püstitati obelisk?],  Kultuur ja Elu 3/2010
{{Coordinate|NS=59.382715|EW=28.203495|type=landmark|region=EE}}

[[Kategooria:Ida-Viru maakonna kultuurimälestised]]
[[Kategooria:Narva kultuurimälestised]]
[[Kategooria:Teise maailmasõja mälestusmärgid Eestis]]
[[Kategooria:Narva mälestusmärgid]]</text>
      <sha1>c38dkni33lx188fc73u50qvtgqlxbuc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Favipiraviir</title>
    <ns>0</ns>
    <id>380604</id>
    <revision>
      <id>7248564</id>
      <parentid>6405541</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T14:17:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Rulakarbes</username>
        <id>164113</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248564</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6042" sha1="m5t7i61aknifdncue5tfqfo65zvkeka" xml:space="preserve">{{ravi}}
{{Keemiline aine
| nimetus= Favipiraviir
| pilt= Favipiravir.svg|350px
| pildilaius= 
| pildiallkiri= Favipiraviiri struktuurivalem
| valem=[[Süsinik|C]]&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;[[Vesinik|H]]&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;F[[Lämmastik|N]]&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;[[Hapnik|O]]&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;
| välimus=
| mass= 
| sulamistemperatuur= 
| keemistemperatuur= 
| tihedus= 
| lahustuvus= 
| dhgaas= 
| dhvedel=
| dhtahke=
| sgaas=
| svedel=
| stahke=
| suu=
| nahk=
| silmad=
}}
'''Favipiraviir''' (''T-705''; ''Avigan'') on eksperimentaalne [[Viirusevastane ravim|antiviraalse]] toimega [[ravim]].

==Nimetused ja tähised==

IUPAC nimetus: 5-fluoro-2-okso-1''H''-pürasiin-3-karboksamiid.

[[CAS-i registreerimisnumber]] on 259793-96-9. [[PubChem]]i number on : CID 492405.
    
Farmakoterapeutiline rühm : määratlemata, [[ATC-kood]] on määratlemata (ravim on registreerimata).

Sünonüümid: 259793-96-9, T-705, 6-fluoro-3-okso-3,4-dihüdropürasiin-2-karboksamiid, 6-fluoro-3-hüdroksüpürasiin-2-karboksamiid, UNII-EW5GL2X7E0, 
AC1LAOUM, ''Favipiravir'' (JAN/INN), CHEMBL221722, 
2-pürasiinkarboksamiid, 6-fluoro-3-hüdroksü-, AKOS005166863, T705, 5-fluoro-2-okso-1''H''-pürasiin-3-karboksamiid, D09537, AIDS121660, CID492405, 
''Favipiravir; T-705'', ''Favipiravir [USAN:INN]'', SureCN587913, SureCN6378032, EW5GL2X7E0, cc-562, CTK8C4699, MolPort-001-801-281, MolPort-004-768-381, BCPP000056, ANW-72832, DCL000291, QC-771, RW3035, AKOS015995178, CID4424075, CS-0612, PB25591, RP22092, 6-fluoro-3-hüdroksü-2-pürasiinkarboksamiid, AK-67681, BD208417, BR-67681, HY-14768, 
6-fluoro-3-okso-4''H''-pürasiin-2-karboksamiid, AM20080851, FT-0686297, T 705, 
A25520, S-7880, T 705, CAS;259793-96-9, 2-pürasiinkarboksamiid, 6-fluoro-3,4-dihüdro-3-okso-, 3-bromo-5-hüdroksü-4-metüül-2,6-dinitrobensoehape, 
T 705|259793-96-9|T-705|T705.&lt;ref&gt;[https://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov/summary/summary.cgi?q=nama&amp;cid=492405 Synonyms: (CID 492405)], veebiversioon (vaadatud 09.10.2014)(''inglise keeles'')&lt;/ref&gt;

==Näidustused==

Ravim on mõeldud A-, B-, C-[[gripiviirus|gripi viirus]]te, [[Lääne-Niiluse viirus]]e, [[kollapalaviku viirus]]e ning mitmete [[flaviviirus|flavi-]], [[arenaviiruste|arena-]], [[bunyaviirus|bunya-]] ja [[alfaviirus]]te põhjustatud nakkuste raviks.

=== Ebola viiruse vastane toime === 
{{Vaata|Ebola viirushaigus}}

[[Jaapan]] pakkus WHO-le eksperimentaalset [[gripiviirus]]e&lt;nowiki/&gt;vastast ravimit favipiraviir, mis on andnud [[laborihiir]]te eksperimentaalsel nakatamisel [[Ebola viirus]]ega ja selle ravis, ka mitmeid päevi pärast nakatumist, teadlasi rahuldavaid tulemusi.&lt;ref&gt;{{netiviide 
| URL = http://www.postimees.ee/2913973/who-libeerias-levib-ebola-taksodega | Pealkiri = Ebola outbreak: Japan offers anti-influenza drug for treatment | Autor = The Associated Press | Väljaanne = CBC News | Aeg = 25. august 2014 | Kasutatud = 21.09.2014 | Keel = inglise}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Lisa Oestereich, Anja Lüdtke, Stephanie Wurr, Toni Rieger, César Muñoz-Fontel, Stephan Günther, [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0166354214000576 Successful treatment of advanced Ebola virus infection with T-705 (favipiravir) in a small animal model], Antiviral Research, 105. väljaanne, mai 2014, lk 17–21, veebiversioon (vaadatud 21.09.2014)(''inglise keeles'')&lt;/ref&gt;

4. oktoobril 2014 sai teatavaks, et prantslasest meditsiiniõe, kes nakatus, töötades humanitaarabiorganisatsiooni [[Piirideta Arstid]] vabatahtlikuna [[Libeeria]]s, ravis oli kasutatud favipiraviiri.&lt;ref&gt;[http://www.msn.com/en-gb/news/world/french-nurse-cured-of-ebola-contracted-in-liberia/ar-BB7r1UJ French nurse cured of Ebola contracted in Liberia], AFP (vaadatud 21.09.2014)(''inglise keeles'')&lt;/ref&gt;

== Väljatöötamine ==

Favipiraviiri töötas välja [[1998]]. aastal [[Yousuke Furuta]] (tootja Toyama Chemical).
 
Ravimi õigused kuuluvad Fujifilmile.&lt;ref&gt;Cynthia Koons, Kanoko Matsuyama ja Robert Langreth, [http://www.bloomberg.com/news/2014-08-07/ebola-drug-from-japan-may-emerge-among-key-candidates.html Ebola Drug From Japan May Emerge Among Key Candidates], 7. august 2014, veebiversioon (vaadatud 09.10.2014)(''inglise keeles'')&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
* [[brintsidofoviir]]

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Portaal|Meditsiin}}
* Yousuke Furuta, Kazumi Takahashi, Masako Kuno-Maekawa, Hidehiro Sangawa, Sayuri Uehara, Kyo Kozaki, Nobuhiko Nomura, Hiroyuki Egawa, ja Kimiyasu Shiraki, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC549233/ Mechanism of Action of T-705 against Influenza Virus], Antimicrob Agents Chemother. Mar 2005; 49(3): 981–986., doi: 10.1128/AAC.49.3.981-986.2005, [[PubMed Central|PMCID]]: PMC549233, veebiversioon (vaadatud 09.10.2014)&lt;small&gt;(''inglise keeles'')&lt;/small&gt;
* Furuta Y, Takahashi K, Shiraki K, Sakamoto K, Smee DF, Barnard DL, Gowen BB, Julander JG, Morrey JD., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19428599 T-705 (favipiravir) and related compounds: Novel broad-spectrum inhibitors of RNA viral infections. Lühikokkuvõte], Antiviral Res., juuni 2009 ;82(3):95-102. doi: 10.1016/j.antiviral.2009.02.198., veebiversioon (vaadatud 09.10.2014)&lt;small&gt;(''inglise keeles'')&lt;/small&gt; 
* Lisa Oestereicha, Anja Lüdtkea, Stephanie Wurra, Toni Riegera, César Muñoz-Fontelaa, Stephan Günthera, [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0166354214000576 Successful treatment of advanced Ebola virus infection with T-705 (favipiravir) in a small animal model], 105. väljaanne, mai 2014, lk 17–21, veebiversioon (vaadatud 09.10.2014)&lt;small&gt;(''inglise keeles'')&lt;/small&gt;
* [http://www.clinicaltrials.gov/show/NCT02008344 Phase 3 Efficacy and Safety Study of Favipiravir for Treatment of Uncomplicated Influenza in Adults], veebiversioon (vaadatud 09.10.2014)&lt;small&gt;(''inglise keeles'')&lt;/small&gt;
* [https://medside.ru/avifavir Противовирусный препарат - Авифавир эффективно угнетает вирус SARS-CoV-2] (vene keeles)

&lt;small&gt;''Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit [[:en:Favipiravir]] seisuga 09.10.2014.''&lt;/small&gt;

[[Kategooria:Ravimid]]</text>
      <sha1>m5t7i61aknifdncue5tfqfo65zvkeka</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti Teadusinfosüsteem</title>
    <ns>0</ns>
    <id>381977</id>
    <revision>
      <id>7248667</id>
      <parentid>7206854</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T17:52:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>liita</comment>
      <origin>7248667</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1770" sha1="dmlfvqnyf3s10zgt7rvpojeheb3y002" xml:space="preserve">{{Liita|Eesti Teadusportaal}}

'''Eesti Teadusinfosüsteem''' (lühend '''ETIS'''; inglise ''Estonian Research Information System'') on Eesti [[infosüsteem]] (riiklik [[register]]), kuhu on koondatud info Eesti [[teadus- ja arendusasutus]]te, [[teadlane|teadlaste]], [[teadusprojekt]]ide ning teadustegevuse tulemuste kohta&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;https://www.etis.ee/Portal/News/Index (vaadatud 16.08.2017)&lt;/ref&gt;. ETISe kaudu saab muu hulgas esitada ka [[teadus]]ega seotud taotlusi&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;/&gt;.

ETISe on loonud [[Eesti Haridus- ja Teadusministeerium]] koostöös [[Eesti Teadusfond]]i, [[Teaduskompetentsi Nõukogu]], [[avalik-õiguslik ülikool|avalik-õiguslike ülikoolide]], teadus- ja arendusasutuste, teadust rahastavate asutuste ning [[Sihtasutus Archimedes|sihtasutusega Archimedes]]&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;/&gt;.

ETISe avalikkusele suunatud osa nimetatakse ''[[Eesti Teadusportaal]]iks''&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;/&gt;.

ETISe eelkäija oli ''Eesti teadus- ja arendustegevuse infosüsteem'' (lühend ERIS&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=ERIS|URL=https://www.eris.ee/|Pealkiri=ERIS|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-10-14|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171014124016/https://www.eris.ee/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;; inglise ''Estonian Research Information System'').

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.etis.ee/ ETISe koduleht]
*[https://www.riigiteataja.ee/akt/105042012004?leiaKehtiv Eesti Teadusinfosüsteemi asutamine ja selle pidamise põhimäärus]
* Helen Mihelson, [http://www.postimees.ee/4072427/12-kliki-jaoks-kolm-tundi-teadlased-on-hadas-uliaeglase-infosusteemiga 12 kliki jaoks kolm tundi: teadlased on hädas üliaeglase infosüsteemiga], postimees.ee, 9. aprill 2017


[[Kategooria:Eesti teadus]]
[[Kategooria:Eesti infosüsteemid]]</text>
      <sha1>dmlfvqnyf3s10zgt7rvpojeheb3y002</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Diskor</title>
    <ns>0</ns>
    <id>382244</id>
    <revision>
      <id>7248770</id>
      <parentid>7207784</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T20:30:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>TMH6</username>
        <id>239135</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Diskoreid */</comment>
      <origin>7248770</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1127" sha1="7vlx4l1ggom90cqo6yfvp4v7fhoauhl" xml:space="preserve">[[File: DJ Bad Ash 2018 by Glenn Francis.jpg|right|thumb|DJ Bad Ash (2018)]]
'''Diskor''' ([[inglise keel]]es '''DJ''' [diidžei] (''disc jockey'')) on inimene, kes miksib ja töötleb salvestatud muusikat ja esitab seda kuulajatele. 

Diskor võib töötada raadios, üritustel ja ööklubides või oma töötlusi välja anda salvestistena.

Diskoritel on tihti esinejanimed, mille ees on lühend DJ.

==Diskoreid==
[[Pilt:Pioneer DDJ-RX DJ-Controller (front) with computer running mixing software Rekordbox.jpg|pisi|Pioneer DJ Digital Controller]]
*[[ATB]]
*[[Avicii]]
*[[David Guetta]]
*[[DJ Antoine]]
*[[Calvin Harris]]
*[[Priit Kolsar|Cool D]]
*[[DJ Critikal]]
*[[DJ Falk]]
*[[DJ Mike Sun]]
*[[DJ Pulse]]
*[[DJ Tony Beatz]]
*[[DJ Whirl]]
*[[Martin Garrix]]
*[[Hardwell]]
*[[Geir Valdt]]
*[[Andres Puusepp]]
*[[Urmas Kolsar]]
*[[Armin van Buuren]]
*[[Netsky]]
*[[Onu Bella]]
*[[Karinsmatic]]
*[[Karl Kristjan Kalluste]]
*[[Kavinsky]]
*[[Syn Cole]]
*[[Andres Aljaste]]
*[[Madison Mars]]
*[[Keven K]]
*[[Brandlo]]
*[[Kert Klaus]]
*[[Kristjan Hirmo]]
*[[Andy Cane]]
*[[Janika Tenn]]

[[Kategooria:Ametid]]
[[Kategooria:DJd| ]]</text>
      <sha1>7vlx4l1ggom90cqo6yfvp4v7fhoauhl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mitteavalik veekogu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>382932</id>
    <revision>
      <id>7248641</id>
      <parentid>7000926</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T16:29:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Keskkonnaõigus]]</comment>
      <origin>7248641</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="860" sha1="jr7jgxwdlr7qe3gsnpx0x62btdqa3kp" xml:space="preserve">{{vaidlustatud}}

'''Mitteavalik veekogu''' on [[Eesti keskkonnaõigus]]es kasutatav mõiste. Mitteavalik veekogu on [[veekogu]], mis pole [[avalik veekogu|avalik]] ega [[avalikult kasutatav veekogu]]. 

[[Veeseadus]]e järgi võib mitteavalikuks veekoguks arvata näiteks ühe [[kinnisasi|kinnisasja]] piires asuvat [[eraõigus]]likule isikule kuuluvat väljavooluta [[seisuveekogu]] või näiteks veekogu või selle osa, mida kasutatakse [[joogivesi|joogivee]] võtmiseks.&lt;ref name=&quot;eRT&quot;&gt; https://www.riigiteataja.ee/akt/108072014023?leiaKehtiv (vaadatud 01.11.2014)&lt;/ref&gt; 

Infot veekogu mitteavalikkuse kohta saab [[keskkonnaregister|keskkonnaregistrist]].

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.riigiteataja.ee/akt/108072014023?leiaKehtiv Veeseadus]

[[Kategooria:Eesti veekogud]]
[[Kategooria:Eesti õigus]]
[[Kategooria:Keskkonnaõigus]]</text>
      <sha1>jr7jgxwdlr7qe3gsnpx0x62btdqa3kp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lamivudiin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>384534</id>
    <revision>
      <id>7248560</id>
      <parentid>6659016</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T14:12:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Rulakarbes</username>
        <id>164113</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248560</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4800" sha1="5hdpqe5zfdqnmps9sjpw2aec1co735e" xml:space="preserve">{{ravi}}
{{Keemiline aine
| nimetus= Lamivudiin
| pilt= Lamivudine structure.svg|180px
| pildilaius= 
| pildiallkiri= Lamivudiini struktuurivalem
| valem=[[Süsinik|C]]&lt;sub&gt;8&lt;/sub&gt;[[Vesinik|H]]&lt;sub&gt;11&lt;/sub&gt;[[Lämmastik|N]]&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;[[Hapnik|O]]&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;[[Väävel|S]]
| välimus=
| mass= 
| sulamistemperatuur= 
| keemistemperatuur= 
| tihedus= 
| lahustuvus= 
| dhgaas= 
| dhvedel=
| dhtahke=
| sgaas=
| svedel=
| stahke=
| suu=
| nahk=
| silmad=
}}
'''Lamivudiin''' ('''3TC''') (''lamivudinum'') on süsteemseks kasutamiseks välja töötatud [[viirusevastane aine]], suukaudselt manustatav [[keemiline aine]], mis kuulub nukleosiid- ja nukleotiid-pöördtranskriptaasi inhibiitorite hulka.

Lamivudiin on [[ravimi geneeriline nimetus]]. [[Ravimi tootenimetus|Ravimi tootenim]]ed on '''Zeffix, Heptovir, Epivir''' ja '''Epivir-HBV'''. Lamivudiin on [[retseptiravim]].

==Nimetused ja tähised==

IUPAC-nimetus: 4-amino-1-[(2''R'',5''S'')-2-(hüdroksümetüül)-1,3-oksatiolan-5-üül]-1,2-dihüdropürimidin-2-oon

[[CAS-i registreerimisnumber]] on 134678-17-4. [[PubChem]]i number on CID 73339.

Sünonüümid: (+)-BCH 189, DSSTox_CID_3194, 2'-desoksü-3'-tiatsütidiin'', 
4-amino-1-[(2''R'',5''S'')-2-(hüdroksümetüül)-1,3-oksatiolan-5-üül]-1,2-dihüdropürimidin-2-oon, ''DSSTox_RID_76917'', ''DSSTox_GSID_23194'', ''134680-32-3'', lamavudiin,
''ent''-lamivudiin. 
  
Farmakoterapeutiline rühm: viirusevastased ained süsteemseks kasutamiseks, nukleosiid- ja nukleotiid-pöördtranskriptaasi inhibiitorid, [[ATC-kood]]: '''J05AF05'''.

==Õigusraamistik==

[[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] tohivad [[arst]]id [[patsient]]idele lamivudiini välja kirjutada.

Lamivudiin on registreeritud [[Eesti ravimiregister|Eesti ravimiregistris]]&lt;ref&gt;[http://193.40.10.165/register/register.php?lk=1&amp;otsi=J&amp;keel=est&amp;inim_vet=inim&amp;raviminimi=Lamivudine+&amp;ta_eesti=&amp;ta_inglise=&amp;ta_ladina=&amp;atc=&amp;mlhoidja=&amp;spckp_algus=&amp;spckp_lopp=&amp;pilkp_algus=&amp;pilkp_lopp=&amp;naidustus=&amp;mlnr=&amp;mlkp_algus=&amp;mlkp_lopp= Eesti ravimiregister]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;:
* [http://www.ema.europa.eu/docs/et_EE/document_library/EPAR_-_Product_Information/human/001113/WC500035751.pdf ravimiomaduste kokkuvõte (SPC)] 
* [http://www.ema.europa.eu/docs/et_EE/document_library/EPAR_-_Product_Information/human/001113/WC500035751.pdf pakendi infoleht (PIL)].

== Tarvitamine ==

Lamivudiin leiab rakendust mõne [[viirus]]te, nagu [[B-hepatiidi viirus|B-hepatiidi]] ja [[HI-viirus]]e, vastase [[ravim]]ina harilikult täiskasvanutel inimestel (suukaudne tablett), katseloomadel ja rakukultuurides.

''[[In vitro]]'' ja ''[[in vivo]]'' on demonstreeritud, et nukleosiidi ja nukleotiidi analoogid põhjustavad eri raskusastmega [[mitokonder|mitokondrite]] kahjustust (talitlushäireid).

Lamivudiini manustamine ei vähenda haigusetekitajate edasikandumist (teiste nakatumist kokkupuutel nakatunuga).

Lamivudiin läbib [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] ja pärast manustamist on väikestes kogustes on tuvastatav ka [[rinnapiim]]as.

=== [[Ebola viirus]]e vastu ===

[[2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia]] ajal manustas [[Libeeria]] [[arst]] [[Gorbee Logan]] 15 [[Ebola viirushaigus]]se haigestunule lamivudiini ja 13 neist tervenesid.&lt;ref&gt;{{netiviide 
| url = http://www.washingtonpost.com/news/to-your-health/wp/2014/10/02/a-liberian-doctor-is-using-hiv-drugs-to-treat-ebola-victims-the-nih-is-intrigued/ | pealkiri = A Liberian doctor is using HIV drugs to treat Ebola victims. The NIH is intrigued. | autor = Elahe Izadi | väljaanne = The Washington Post | aeg = 2. oktoober 2014 | vaadatud = 18.11.2014 | keel = inglise}}&lt;/ref&gt;

== Annustamine ja maksumus ==

Soovitatav lamivudiini annustamine toimub vastavalt patsiendi diagnoosikoodile.
B-hepatiidi nakkuse korral on ravi aasta(te)pikkune.

150&amp;nbsp;mg N30 tablettide hind on vahemikus 80,54–168,62 dollarit.&lt;ref&gt;[http://www.goodrx.com/lamivudine Lamivudiini hinnad], veebiversioon (vaadatud 18.11.2014.a.) (''inglise keeles'')&lt;/ref&gt;

== Kõrvaltoimed ja ohud ==

Sagedasti esineb B-hepatiidi ägenemist ning [[südame-veresoonkond|veresoonkonna]] ja [[lümfisüsteem|lümfi]](-[[immuunsüsteem|immuun]])süsteemi talitlushäireid.

Paljudel patsientidel tekib lamivudiini pikemaajalisel tarbimisel resistentsus (ravivastuse kadu).

==Vaata ka==
*[[brintsidofoviir]]
*[[BCX4430]]
*[[favipiraviir]]
*[[JK-05]]

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov/compound/73339?from=summary#section=Top Sissekanne PubChem-is]&lt;nowiki/&gt;is

&lt;small&gt;''Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit [[:en:Lamivudine]] seisuga 18.11.2014.''&lt;/small&gt;

[[Kategooria:Gastroenteroloogia]]
[[Kategooria:Keemilised ained]]
[[Kategooria:Ravimid]]
[[Kategooria:Viroloogia]]</text>
      <sha1>5hdpqe5zfdqnmps9sjpw2aec1co735e</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti etnograafia sõnaraamat</title>
    <ns>0</ns>
    <id>385081</id>
    <revision>
      <id>7248685</id>
      <parentid>5408421</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T18:22:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>{{Viitamata}}</comment>
      <origin>7248685</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="385" sha1="j2e0l2py62dz4fymlzhjtg0l539cfdi" xml:space="preserve">{{Viitamata}}
&quot;'''Eesti etnograafia sõnaraamat'''&quot; (kaanepealkiri ''&quot;Etnograafiasõnaraamat&quot;'') on 1995. aastal ilmunud [[Eesti etnograafia]] [[mõiste]]id seletav [[sõnaraamat]]. 

Raamatu on koostanud [[Arvi Ränk]], kirjastanud [[Eesti Keele Instituut]] ning välja andnud Õie Ränk. Raamatus on 251 lehekülge.

[[Kategooria:Eesti teatmeteosed]]
[[Kategooria:Eesti etnograafia]]</text>
      <sha1>j2e0l2py62dz4fymlzhjtg0l539cfdi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti avalikud tegelased</title>
    <ns>0</ns>
    <id>389158</id>
    <revision>
      <id>7248689</id>
      <parentid>6554635</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T18:26:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>viitamata</comment>
      <origin>7248689</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="599" sha1="0kk9nd2podp95yytlzpp8v6bsmp3mzs" xml:space="preserve">{{Viitamata}}
&quot;'''Eesti avalikud tegelased'''&quot; on 1932. aastal ilmunud Eesti [[avaliku elu tegelane|avaliku elu tegelaste]] [[biograafia]]id koondav [[leksikon]], mille kirjastas [[Eesti Kirjanduse Selts|Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus]]. Raamatu toimetaja oli [[Richard Kleis]]. Raamatus on 412 lehekülge.

== Välislingid ==

* [https://galerii.kirmus.ee/grafo/raamat.php?id=211 &quot;Eesti avalikud tegelased&quot;] [[Eesti Kirjandusmuuseum|Eesti Kirjandusmuuseumi]] digitaalraamatukogus [https://galerii.kirmus.ee/grafo/index.php Grafo]

[[Kategooria:Eesti teatmeteosed]]
[[Kategooria:Eesti ühiskond]]</text>
      <sha1>0kk9nd2podp95yytlzpp8v6bsmp3mzs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Meelte ja tunnete taimed</title>
    <ns>0</ns>
    <id>399257</id>
    <revision>
      <id>7248590</id>
      <parentid>7173341</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T14:57:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>tähelepanuväärsus?</comment>
      <origin>7248590</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2553" sha1="kd16z51hj77yyuv7m6reeqpctu6run9" xml:space="preserve">{{Tähelepanuväärsus|aasta=2026|kuu=oktoober}}
{{Raamatu info
 | pealkiri      = &quot;Meelte ja tunnete taimed&quot;
 | orig_tiitel   = &quot;Mielen ja rakkauden kasvit&quot;
 | tõlge         = &quot;Meelte ja tunnete taimed&quot;
 | kaane_pilt    = 
 | alltekst      = 
 | autor         = [[Sinikka Piippo]], [[Ulla Salo]]
 | illustraator  = 
 | kaane_kujun   = 
 | toimetaja     = 
 | riik          = [[Soome]]
 | keel          = [[soome keel|soome]] 
 | sari          = 
 | teema         = taimeraamat
 | žanr          = [[teaduskirjandus]]
 | kirjastaja    = [[Werner Söderström Osakeyhtiö]]
 | ee_kirjastaja = [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]
 | avaldatud     = 1. juuni [[2006]]&lt;ref&gt;[https://www.booky.fi/tuote/sinikka_piippo/mielen_ja_rakkauden_kasvit/9789510289433 MIELEN JA RAKKAUDEN KASVIT], veebiversioon (vaadatud 27.03.2015)&lt;small&gt;(''soome keeles'')&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
 | ee_avaldatud  = [[2007]]
 | tüüp          = 
 | lehekülgi     = 432
 | mõõtmed_kaal  =  
 | isbn          = 9789510289433
 | oclc          = 
 | eelnev        = 
 | järgnev       = 
}}
'''&quot;Meelte ja tunnete taimed&quot;''' (“Mielen ja rakkauden kasvit”) on [[Soome]]s [[2006]]. aastal [[Werner Söderström Osakeyhtiö]] avaldatud taimeraamat, millesse autorid [[Sinikka Piippo]] ja [[Ulla Salo]] on kogunud valiku [[taimed]]est (ja üksikutest [[seen]]test).  

Raamat on eesti keeles ilmunud 2007. aastal [[Mari Vihuri]] tõlkes.

Kirjeldatud on maailma eri paigus kasvavaid taimi, nagu [[beetlipähkel]], [[guaraana]], [[kakaopuu]], [[kohvipuu]], [[katapõõsas]], [[kokapõõsas]], [[teepõõsas]], [[harilik humal]], [[teekummel]], [[tseiloni kaneelipuu]], [[harilik ingver]], [[paprika]]d, [[sojauba]], [[harilik vanill]], [[harilik viinapuu]], [[amasoonase kaapiväät]], [[peioote-uimakaktus]], [[must belladonna]], [[harilik kanep]], [[meskaliini-keepuu]], [[inglitrompet]]id, [[kookospalm]], [[kreeka pähklipuu]], [[liht-naistepuna]], [[harilik rosmariin]], [[hõlmikpuu]] jpt.   

Taimede kirjeldustele on lisatud teavet [[botaanika]], [[biokeemia]], [[füsioloogia]], [[farmaatsia]], taimede ajaloo, [[kulinaaria]], [[kosmeetika]] ja veel mitme valdkonna kohta ning illustratsioonid. &lt;ref&gt;[[Urmas Kokassaar]], [http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel1112_1092.html Taimedes peitub maailma jõud], veebiversioon (vaadatud 27.03.2015)&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* Maija Haavisto, [http://www.hankalapotilas.net/2012/04/kirja-arvostelu-mielen-ja-rakkauden-kasvit/ Kirja-arvostelu: Mielen ja rakkauden kasvit], 23. aprill 2012
  
[[Kategooria:Raamatud]]</text>
      <sha1>kd16z51hj77yyuv7m6reeqpctu6run9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dasabuviir</title>
    <ns>0</ns>
    <id>401976</id>
    <revision>
      <id>7248572</id>
      <parentid>5499018</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T14:28:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Rulakarbes</username>
        <id>164113</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248572</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1835" sha1="fxzfrpkwqv832jpxg4h5fw9j3mefuzd" xml:space="preserve">{{ajakohasta}}
{{Ravim
| IUPAC      = ''N''-&lt;nowiki/&gt;{6-[5-(2,4-diokso-3,4-dihüdro-1(2''H'')-pürimidinüül)-2-metoksü-3-(2-metüül-2-propanüül)fenüül]-2-naftüül}metaansulfonamiid
| pilt       = Dasabuvir.svg
| laius      = 300px
| pilt2      = 
| laius2     = 200px
| tekst      = 
| CAS        = 1132935-63-7
| ATCvet     = 
| ATC_prefix = 
| ATC_suffix = 
| PubChem    = 
| DrugBank   = 
| valem      = {{Valem||C|2|6|H|2|7|N|3|O|5|S}}
| mass       = 493,58 g/mol
| biosaadavus = 
| seondumine = 
| metabolism = 
| p-aeg      =  
| eritus     = 
| rasedus US = B
| manustamine = 
}}
'''Dasabuviir''' (''dasabuvirum'') ehk '''ABT-333''' on [[keemiline aine]] ja viirusevastane ravim, mida kasutatakse kroonilise [[C-hepatiit|C-hepatiidi]] raviks täiskasvanutel kombinatsioonis teiste ravimitega.

Dasabuviir on [[ravimi geneeriline nimetus]]. [[Ravimi tootenimi]] on '''Exviera'''.

'''Valem'''

C&lt;sub&gt;26&lt;/sub&gt;H&lt;sub&gt;27&lt;/sub&gt;N&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;O&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;S

Dasabuviiri manustamisel koos [[ombitasviir|ombitasviiri]]/[[paritapreviir|paritapreviiri]]/[[ritonaviir]]iga kombineeritakse kolme otsese toimega viirusvastast ainet, millel on erinevad toimemehhanismid ja mittekattuvad resistentsusprofiilid, mis mõjutavad [[C-hepatiidi viirus]]t [[viiruse elutsükkel|viiruse elutsükli]] eri etappidel. 

Dasabuviir on NS5B geeni poolt kodeeritud HCV RNA-sõltuva RNA polümeraasi mittenukleosiidne inhibiitor, mis on vajalik viiruse genoomi replikatsiooniks.

==Kirjandus==
* [http://www.chemicalbook.com/ProdSupplierGWCB62681991_EN.htm ABT-333]
* [http://www.ema.europa.eu/docs/et_EE/document_library/EPAR_-_Product_Information/human/003837/WC500182233.pdf Dasabuviiri ravimiomaduste kokkuvõte]

&lt;small&gt;''Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit [[:en:Dasabuvir]] seisuga 17.04.2015.''&lt;/small&gt;

[[Kategooria:Ravimid]]</text>
      <sha1>fxzfrpkwqv832jpxg4h5fw9j3mefuzd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Olansapiin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>402531</id>
    <revision>
      <id>7248570</id>
      <parentid>7023747</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T14:22:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Rulakarbes</username>
        <id>164113</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248570</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13406" sha1="635jlh8xektygi4cj94091ccsm6sx92" xml:space="preserve">{{Ravim
| IUPAC      = 2-metüül-4-(4-metüül-1-piperasinüül)-10''H''-tieno[2,3-''b''][1,5]bensodiasepiin
| pilt       = Olanzapine.svg
| laius      = 200px
| pilt2      = Olanzapine3Dan2.gif
| laius2     = 200px
| tekst      = 
| CAS        = 132539-06-1
| ATCvet     = QN05AH03
| ATC_prefix = N05
| ATC_suffix = AH03
| PubChem    = 4585
| DrugBank   = DB00334
| valem      = {{Valem||C|1|7|H|2|0|N|4|S}}
| mass       = 312.439 g/mol
| biosaadavus = 87%&lt;ref name=&quot;MZbRw&quot; /&gt;
| seondumine = [[valk]]udega
| metabolism = hepaatiline
| p-aeg      =  
| eritus     = ka [[rinnapiim]]a
| rasedus US = C
| manustamine = 
}}
'''Olansapiin'''&lt;ref name=&quot;unyvA&quot; /&gt; (''Olanzapinum'') on [[keemiline aine]] ja mitmevormiline (tabletid, süstelahus) [[retseptiravim]]i toimeaine, mis liigitatakse atüüpiliste neuroleptikumide hulka. 
[[Pilt:Zyprexa.jpg|pisi|Zyprexa (olanzapine) 10 mg tabletid]]
Turuletoomisest alates on ravimit saanud ligi 20 miljonit inimest kogu maailmas.{{millal}}

== Nimetused ja tähised ==

Olansapiin on [[ravimi geneeriline nimetus]]. [[Ravimi tootenimetus|Ravimi tootenim]]ed on Zyprexa, Zypadhera, Arkolamyl ja Lanzek. Olansapiini tõi [[ravimiturg|ravimiturule]] [[Eli Lilly and Company]] [[1996]].

[[CAS number]] on 132539-06-1.

Sünonüümid: LY 170053.

[[Farmakoterapeutiline grupp]]: psühholeptikumid, diasepiinid, oksasepiinid, tiasepiinid ja oksepiinid. 

[[ATC-kood]]: N05AH03 – (N-[[narkootiline ravim]]).

== Müügiload ==

Mitmed olansapiini sisaldavad ravimid on registreeritud [[Eesti Ravimiregister|Eesti Ravimiregistris]]. Müügiloa hoidja on Eli Lilly Nederland BV, Grootslag 1 – 5, NL-3991 RA Houten, Holland.

Olanapiini ei ole kinnitatud dementsusega seotud [[psühhoosid]]e ja [[käitumishäire]]te raviks. Diabeetikutel ja suhkurtõve riskiteguritega patsientidel soovitatakse vastavat kliinilist uuringut.&lt;ref name=&quot;s4RPo&quot; /&gt;  

Olansapiini on heaks kiitnud [[USA Ravimi- ja Toiduamet]] inimeste raviks [[skisofreenia]] ja [[Bipolaarne meeleoluhäire|bipolaarsete meeleoluhäirete]] korral.&lt;ref name=&quot;olanzapinepi&quot; /&gt;

== Vastunäiustused ==

[[Ülitundlikkus]] toimeaine suhtes. 

== Kõrvaltoimed ja hoiatused ==

Toimeainega vormi manustamisele järgnevad levinud kõrvaltoimed (1-l 10-st kasutajast) muutused teatud vererakkude kogustes, ringlevates [[lipiidid]]es, ajutine [[maksa]] [[ensüümid]]e näitajate tõus, [[veresuhkur|veresuhkru]] tõus nii [[veri|veres]] kui [[uriin]]is, näljatunde suurenemine, peapööritus, rahutus, värin, ebaharilikud liigutused ([[düskineesia]]), [[kõhukinnisus]], [[suukuivus]], lööve, jõu kadumine, raske väsimus, [[vedelikupeetus]] mille tulemusel paistetavad üles käed ja jalad, [[palavik]], [[liigesevalu]], seksuaalne düsfunktsionaalsus [[naine|naistel]] ja [[mees]]tel ja [[erektiilne häire]] meestel. 

Ohtlikuks peetakse ka kiiret kaalutõusu.

Vähem levinud (ühel inimesel 100-st): ülitundlikkus (suu ja kõri paistetus, sügelemine, lööve), [[diabeet]] (või diabeetilise seisundi halvenemine, mida vahel seostatakse [[ketoatsidoos]]i või [[kooma]]seisundi ja surmaga, [[krambihood]] (kui on olnud [[epilepsia]]hood), lihaste spasmid, [[kõnehäire]]d, aeglane [[süda]]me löögisagedus, tundlikkus [[päiksevalgus]]e suhtes, [[ninaverejooks]], [[mälukaotus]] või [[unustamine]], [[kusepidamatus]], võimetus urineerida, juuste väljalangemine, kõhupuhitus, [[menstruaaltsükkel|menstruaaltsükli]] vähenemine ja/või ärajäämine, meestel ja naistel muutused [[rinnad|rindades]] nagu [[amenorröa]], [[galaktorröa]], [[günekomastia]]. 

Harva esinevateks kõrvaltoimeteks, mis võivad mõjutada ühte inimest 1000-st, on järgmised: normaalse kehatemperatuuri alanemine, ebanormaalne südame löögisagedus, seletamatu [[äkksurm]], [[pankreatiit]], palavik, maksahaigus, mis avaldub naha ja [[silmavalge]]te kollaseks muutumisena, lihasehaigus, mis avaldub lihaste valulikkuses, viivitused ja/või valulik [[erektsioon]].

[[Maliigne neuroleptikumisündroom]] (MNS) on antipsühhootilise raviga kaasnev seisund, mis võib olla eluohtlik. 

=== Hoiatused dementsetele patsientidele ===

Vanemas eas [[dementsus]]t põdevatel patsientidel võib olansapiini tarbimine põhjustada [[insult]]i, [[kopsupõletik]]ku, uriinipidamatust, kukkumist või probleeme kõndimisel, sügavat väsimustunnet, nägemishallutsinatsioone, kehatemperatuuri tõusu, nahapunetust ja on teateid surmajuhtumeist.&lt;ref name=&quot;QZaMC&quot; /&gt;

=== Soovitused Parkinsoni tõbe põdevatele patsientidele ===

[[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõbe]] põdevatele patsientidele ei soovitata manustada olansapiini, kuna kliiniliste uuringute kohaselt süvenevad sümptomaatika ja hallutsinatsioonid ning toime ei ole sugugi parem kui [[platseebo]]l. 

=== Hoiatused rasedatele patsientidele ===

[[Rasedus]]e kolmandal trimestril antipsühhootikumidega (sh olansapiin) kokku puutunud [[vastsündinu]]tel on risk kõrvaltoimete, sealhulgas [[ekstrapüramidaalhäire]]te ja/või võõrutusnähtude tekkeks. On teateid [[agitatsioon]]i, [[hüpertoonia]], [[hüpotoonia]], värisemise, [[unisus]]e, [[hingamispuudulikkus]]e või toitmise probleemide esinemise kohta.

== Zyprexa müügiartiklina==

Zyprexa 2008. aasta neto müügitulu maailmas oli 4,76 [[miljard]]it [[USA dollar]]it.&lt;ref name=&quot;2wyyH&quot; /&gt;

[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] müüakse 70% Zyprexat valitsusagentuuridele sotsiaalsete riskiprogrammide tarbeks, peamiselt Medicaidile.&lt;ref name=&quot;CtJsG&quot; /&gt;

== ''Zyprexa'' müügi ja tarvitamise uuringud ning kohtuvaidlused == 

Eli Lilly on olnud kaasatud mitmesse kohtuvaidlusse, mille kohaselt on inimesed väitnud, et Zyprexa tarvitamise järel on neil tekkinud diabeet jmt haiguslikud seisundid, mille kohta aga puudus kaubastatava ravimi pakenditel hoiatus. 

Lilly on allikate kohaselt maksnud patsientidele kohtuväliselt kokkuleppetasu (n-ö [[vaikimisraha]]) (osaline loetelu):
*2005: 8000 kaebuse eest 700 miljonit USA dollarit;
*2006: 18 000 kaebuse eest 500 miljonit USA dollarit&lt;ref name=&quot;MeU6O&quot; /&gt;. 
* 2007: eelmiste Zyprexaga seotud kokkulepetega on Lilly nüüd nõustunud maksma kokku 28 500 inimesele, kes on öelnud, et ravim neid kahjustas, ligi 1,2 miljardit dollarit&lt;ref name=&quot;8zBGn&quot; /&gt;;
* 7. oktoobril 2008 teatas Lilly, et on lahendanud tarbijakaitsealaste seadustega seonduva uurimise ''District of Columbia''s – makstes 62 miljonit&lt;ref name=&quot;CFqjv&quot; /&gt;; 
* märtsis 2009 jõudis Lilly [[Alaska]] osariigiga 15 miljonit USA dollarit maksva kokkuleppeni ühe käimasoleva kohtuprotsessi osana, milles käsitleti Zyprexaga seonduvat&lt;ref name=&quot;bvKn3&quot; /&gt;;
* 2009 tunnistas Eli Lilly, et kasutas ''Zyprexa'' turundamisel ebaseaduslikke turundusvõtteid – turundas sildistamata (''off-label use'') – ja nõustus maksma 1,4 miljardit USA dollarit.&lt;ref name=&quot;Ty3Db&quot; /&gt;

==Kirjandus==
; Kliinilised uuringud
* Baldwin DS, Montgomery SA., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/8748045 First clinical experience with olanzapine (LY 170053): results of an open-label safety and dose-ranging study in patients with schizophrenia.], Int Clin Psychopharmacol. november 1995 ;10(4):239-44.
* Kando JC, Shepski JC, Satterlee W, Patel JK, Reams SG, Green AI., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9391688 Olanzapine: a new antipsychotic agent with efficacy in the management of schizophrenia.], Ann Pharmacother. nov 1997 ;31(11):1325–34.
* [http://www.lillytrials.com/results/Zyprexa.pdf Zyprexa (LY170053) clinical study results are supplied for informational purposes only in the interests of scientific disclosure. They are not intended to substitute for the FDA-approved] 
* Duggan L, Fenton M, Dardennes RM, El-Dosoky A, Indran S., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/12535408 Olanzapine for schizophrenia.], Cochrane Database Syst Rev. 2003;(1):CD001359.
* Llorca PM, Miadi-Fargier H, Lançon C, Jasso Mosqueda G, Casadebaig F, Philippe A, Guillon P, Mehnert A, Omnès LF, Chicoye A, Durand-Zaleski I., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15959450 Cost-effectiveness analysis of schizophrenic patient care settings: impact of an atypical antipsychotic under long-acting injection formulation]., Encephale. 2005 märts-aprill ;31(2):235-46.
* Krzystanek M, Krupka-Matuszczyk I., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23055416 An open, large, 6-month naturalistic study of outcome in schizophrenic outpatients, treated with olanzapine.], Hum Psychopharmacol. jaanuar 2011 ;26(1):81-5. doi: 10.1002/hup.1173. PMID: 23055416
* Susan R. McGurk, PhD, M.A. Lee, MD, K. Jayathilake, PhD, Herbert Y. Meltzer, MD, [http://www.medscape.com/viewarticle/474626 Cognitive Effects of Olanzapine Treatment in Schizophrenia]

; Ravimi omaduste kokkuvõte
* [http://www.ema.europa.eu/docs/et_EE/document_library/EPAR_-_Product_Information/human/000287/WC500055611.pdf ZYPREXA VELOTAB 5 mg suus dispergeeruvad tabletid]

; Müügiks 
* ALEX BERENSON, [http://www.nytimes.com/2006/12/17/business/17drug.html?pagewanted=all&amp;_r=0 Eli Lilly Said to Play Down Risk of Top Pill],  
17. detsember 2006
* Kadri Inselberg, [http://tervis.postimees.ee/883542/soodusravimite-loetellu-lisandub-uusi-ravimeid Soodusravimite loetellu lisandub uusi ravimeid], 21. juuni 2012
* [http://www.medicines.org.uk/EMC/medicine/25636/PIL/Olanzapine+2.5mg%2c+5mg%2c+7.5mg%2c+10mg%2c+15mg%2c+20mg+film-coated+tablets/ Olanzapine 2.5mg, 5mg, 7.5mg, 10mg, 15mg, 20mg film-coated tablets], 12. mai 2014

; [[Eesti Haigekassa]]
* [https://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/1018_KTH_2014.pdf Kulutõhususe ja ravikindlustuse eelarve mõju hinnang]

; Kohtuvaidlused
* Evelyn Pringle, [http://www.lawyersandsettlements.com/articles/zyprexa/zyprexa-investigations-01552.html#.VTUJtSGqqko Lilly Faces Mounting Legal Battles Over Zyprexa – Part I], 8. november 2007

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;olanzapinepi&quot;&gt;{{cite web | authorlink = | title = Olanzapine Prescribing Information | work = | publisher = Eli Lilly and Company | date = 19. märts 2009 | url = http://pi.lilly.com/us/zyprexa-pi.pdf | format = PDF | doi = | accessdate = 6.09.2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MZbRw&quot;&gt;{{cite book | last1 = Burton | first1 = Michael E. | last2 = Shaw | first2 = Leslie M. | last3 = Schentag|first3 = Jerome J. | last4 = Evans | first4 = William E. | authorlink = | title = Applied Pharmacokinetics &amp; Pharmacodynamics: Principles of Therapeutic Drug Monitoring | publisher = Lippincott Williams &amp; Wilkins |edition=4th | date = 1.05.2005| location = | page = 815 | url = | doi = | id = | isbn = 978-0-7817-4431-7}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;unyvA&quot;&gt;[http://koodikeskus.ravimiamet.ee/Default.aspx?pv=Pakendid.ATCPuu&amp;ot=N05AH&amp;l=et N05AH03 olansapiin]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, veebiversioon (vaadatud 20.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;s4RPo&quot;&gt;[[Mait Altmets]], [[Alan Altraja]], [[Anu Ambos]] jt, &quot;Eakate farmakoteraapia&quot;, Medicina, lk 401, 2012, ISBN 978 9949 9194 2 0&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QZaMC&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150427124850/http://www.medicines.org.uk/EMC/medicine/25636/PIL/Olanzapine+2.5mg%2c+5mg%2c+7.5mg%2c+10mg%2c+15mg%2c+20mg+film-coated+tablets/ Olanzapine 2.5mg, 5mg, 7.5mg, 10mg, 15mg, 20mg film-coated tablets], 12. mai 2014, veebiversioon (vaadatud 20.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2wyyH&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20111001135218/http://files.shareholder.com/downloads/LLY/696621960x0x296463/611E167A-61C9-4C03-8866-ACF5FA7C8953/English.PDF &quot;Lilly 2008 Annual Report&quot;] (PDF). Lilly. 2009, veebiversioon (vaadatud 20.04.2015)&lt;small&gt;(''inglise keeles'')&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CtJsG&quot;&gt;John Viranen, &quot;Surm – ravimi kõrvaltoime Pilk ravimitööstuse telgitagusesse&quot;, lk 211, tõlkinud Matti Piirimaa, toimetanud Anne Ratman, Sinisukk, 2011, ISBN 978 9949 14 856 1&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MeU6O&quot;&gt;[https://investor.lilly.com/releasedetail.cfm?ReleaseID=224308 Lilly and Plaintiffs' Attorneys Enter Into Agreements to Settle Zyprexa(R) Product Liability Litigation], veebiversioon (vaadatud 20.04.2015)&lt;small&gt;(''inglise keeles'')&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8zBGn&quot;&gt;ALEX BERENSON, http://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=9f00e5db1430f936a35752c0a9619c8b63#h[] Lilly Settles With 18,000 Over Zyprexa, 5. jaanuar 2007, veebiversioon (vaadatud 20.01.2015)&lt;small&gt;(''inglise keeles'')&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CFqjv&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150427143439/http://www.bio-medicine.org/biology-technology-1/Lilly-to-Take-Charge-to-Earnings-Related-to-Pending-Federal-and-State-Investigations-of-Past-Practices-8409-2/ Lilly to Take Charge to Earnings Related to Pending Federal and State Investigations of Past Practices], 21. oktoober 2008, veebiversioon (vaadatud 20.04.2015)&lt;small&gt;(''inglise keeles'')&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bvKn3&quot;&gt;[https://investor.lilly.com/releasedetail.cfm?ReleaseID=341963 Lilly to Take Charge to Earnings Related to Pending Federal and State Investigations of Past Practices], veebiversioon (vaadatud 20.04.2015)&lt;small&gt;(''inglise keeles'')&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ty3Db&quot;&gt;INDIANAPOLIS, [https://investor.lilly.com/releasedetail.cfm?ReleaseID=359242 Lilly Resolves Investigations of Past Zyprexa Marketing and Promotional Practices, Company Accepts One Misdemeanor Charge Related to Zyprexa Promotion Between 1999 and 2001], 15. jaanuar 2009, veebiversioon (vaadatud 20.04.2015)&lt;small&gt;(''inglise keeles'')&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
}}

&lt;small&gt;''Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit [[:en:Olanzapine]] seisuga 20.04.2015.''&lt;/small&gt;

[[Kategooria:Ravimid]]</text>
      <sha1>635jlh8xektygi4cj94091ccsm6sx92</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Viktor Ivanov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>404584</id>
    <revision>
      <id>7248955</id>
      <parentid>6636650</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:31:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248955</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4970" sha1="6rukp8eq73npptl11x5s6jw55vewd2q" xml:space="preserve">{{Persoon
| nimi        = Viktor Ivanov&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Виктор Петрович Иванов&lt;/small&gt; 
| Taustavärv  = #DEDEDE
| pilt        = Viktor Ivanov.jpg
| pildisuurus = 200px
| pildiallkiri  = Viktor Ivanov
| sünninimi   = Viktor Petrovitš Ivanov
| sünniaeg    = {{Murdmata|{{Sünniaeg ja vanus|1950|5|12}}}}
| sünnikoht   = {{Pisilipp|NSVL}} [[Novgorod]]
| surmaaeg    = 
| surmakoht   = 
| rahvus      = [[venelased|venelane]]
| a1          = Amet
| a2          = [[Venemaa narkopolitsei]] juht
| b1          = [[Sõjaväeline auaste|Auaste]]
| b2          = [[kindralpolkovnik]]
| c1          = 
| c2          = 
| d1          = 
| d2          = 
| e1          = 
| e2          = 
| f1          = 
| f2          = 
| g1          = 
| g2          = 
| h1          = 
| h2          = 
| i1          = 
| i2          = 
| j1          =
| j2          =
}}
'''Viktor Ivanov''' (sündinud [[12. mai]]l [[1950]] [[Novgorod]]is) on [[Venemaa]] riigitegelane ja [[Ettevõtja|ärimees]], endine [[KGB]] ohvitser.&lt;ref name=twsBag&gt;{{cite news |title= New jobs, old faces: The line-up confirms that Vladimir Putin is still in control |publisher= The Economist |quote= Also seemingly sidelined is Viktor Ivanov, a hardline ex-spook who worked closely with Mr Sechin. |date= 15. mai 2008 |url= http://www.economist.com/node/11376699 |accessdate= 2.01.2011 }}&lt;/ref&gt;

Aastatel [[1977]]–[[1994]] teenis ta juhtivates ametites [[Peterburi|Leningradi]] KGB-s, [[1987]]–[[1988]] osales KGB ohvitserina [[Nõukogude-Afganistani sõda|Afganistani sõjas]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite journal|url = http://www.foreignpolicy.com/articles/2010/10/22/interview_viktor_ivanov|title = Interview: Viktor Ivanov|last = Keating|first = Joshua E.|date = 22. oktoober 2010|journal = Foreign Policy|accessdate = 19. novembril 2014|doi = |pmid = }}&lt;/ref&gt;

[[1994]]. aasta oktoobrist töötas ta [[Peterburi]] linnavalitsuses &lt;!-- ruwikist --&gt;(ajakirjanduse andmeil sai tööle tänu oma uue tuttava, tolleaegse Peterburi linnapea [[Anatoli Sobtšak]]i abi [[Vladimir Putin]]i kaasabile).

Viktor Ivanov on alates [[2008]]. aasta [[15. mai]]st [[Venemaa narkopolitsei|Venemaa Föderatsiooni Narkootikumide Ringluse Kontrolli Föderaalteenistuse]] (FSKN) juht.&lt;ref name=twsBaf&gt;{{cite news
 |author= Wu Jiao and Li Xiaokun
 |title= SCO leaders may make crucial Afghan decisions
 |publisher= China Daily
&lt;!-- |quote= Russia's drug control chief Viktor Ivanov warned last month in Beijing: &quot;Drugs produced in Afghanistan are flowing to Russia and China, intensifying regional instability,--&gt;
 |date= 11. juuni 2010
 |url= http://www.chinadaily.com.cn/china/2010sco/2010-06/11/content_9963918.htm
 |accessdate= 2.01.2011
}}&lt;/ref&gt;

Pärast [[2014. aasta Krimmi kriis|Krimmi okupeerimist]] ja seoses Venemaa [[Sõda Donbassis|interventsiooniga Ukrainasse]] rakendasid [[Ameerika Ühendriigid]] [[20. märts]]il [[2014]] Ivanovi suhtes sanktsioone.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.ft.com/intl/cms/s/0/20092c52-af91-11e3-a006-00144feab7de.html?siteedition=intl#axzz3Z3w5EyTw |title=EU and US sanctions list: profiles of the targets |publisher=[[Financial Times]] |date=20. märts 2014 |accessdate= |first1=Courtney |last1=Weaver| first2=Neil |last2=Buckley |website= }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-26672800 |title=Ukraine crisis: Russia and sanctions |publisher=[[BBC News Online]] |date=19. detsember 2014}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://epl.delfi.ee/news/valismaa/sanktsioonispikker-loe-keda-usa-ja-el-sanktsioonidega-pitsitavad?id=68580153 |title=SANKTSIOONISPIKKER: Loe, keda USA ja EL sanktsioonidega pitsitavad |publisher=[[Eesti Päevaleht]] |date=30. aprill 2014, 17:23 |accessdate= |first1= |last1= |website= }}&lt;/ref&gt;

Ivanov on abielus, peres on kaks last.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* Sofja Samohhina. &lt;!-- Софья Самохина --&gt;[http://www.kommersant.ru/doc/2199242 Благосостояние Виктора Иванова увеличилось в 23 раза. Директор Федеральной службы по контролю за оборотом наркотиков отчитался о доходах] // «[[Kommersant]]», 28.05.2013 &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;
* Irina Tševtajeva. [http://www.dw.de/суд-лондона-опубликовал-разоблачительное-досье-на-главу-фскн-россии-заказанное-литвиненко/a-18423642 Суд Лондона опубликовал разоблачительное досье на главу ФСКН России, заказанное Литвиненко] &lt;nowiki&gt;[Londoni kohus avalikustas&lt;/nowiki&gt; [[Aleksandr Litvinenko‎‎|Litvinenko]]&lt;nowiki&gt; poolt tellitud paljastava toimiku&lt;/nowiki&gt; [[Venemaa|Venemaa]] [[Venemaa narkopolitsei|FSKN]] juhi &lt;nowiki&gt;kohta]&lt;/nowiki&gt;, ''[[Deutsche Welle]]'', [[1. mai]] [[2015]], &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;

{{JÄRJESTA:Ivanov, Viktor}}
[[Kategooria:Sündinud 1950]]</text>
      <sha1>6rukp8eq73npptl11x5s6jw55vewd2q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (Li)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>412975</id>
    <revision>
      <id>7248476</id>
      <parentid>7229546</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T12:00:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Lin */</comment>
      <origin>7248476</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="40827" sha1="9n3dc6ffm95leoc9a4i1a03k5mkj7xf" xml:space="preserve">{{Mall:BiograafiadIndeks}}

'''Biograafiad (Li)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega &quot;Li&quot;.

==Li==
*[[Li Bo]], hiina luuletaja (701–762)
*[[Jet Li]], hiina ''wushu''-sportlane ja filminäitleja (1963–)
*[[Li Keqiang]], Hiina poliitik (1955–2023) 
*[[Li Na]], hiina naistennisist (1982–)
*[[Li Nan]], hiina korvpallur (1976–)
*[[Li Qiang]], Hiina poliitik (1959–)
*[[Li Shangfu]], Hiina aerokosmoseinsener ja endine sõjaväelane (1958–)
*[[Li Zongren]], hiina väejuht (1890–1969)
*[[Li Xuezhi]], hiina laskesuusataja (1991–) 
*[[Li Xueyao]], hiina naissuusahüppaja (1995–)

==Lia== 
*[[Pärt Lias]], eesti kirjandusteadlane (1940–2006)
*[[Ruth Lias]], eesti füüsik ja tõlkija (1926–2023)

==Lib==
*[[Willard Libby]], Ameerika Ühendriikide keemik (1908–1980) 
*[[Juhan Libe]], eesti ajaloolane ja ajakirjanik (1904–1947) 
*[[Taavi Libe]], eesti raadioajakirjanik (1988–) 
*[[Martin Libene]], eesti näitleja (1899–1919)
*[[Zbigniew Libera]], poola kunstnik (1959–) 
*[[Bogusław Liberadzki]], Poola majandusteadlane ja poliitik (1948–)
*[[Liberius]], paavst (4. sajand) 
*[[Konrad Libicki]], Poola diplomaat (1891–1980)
*[[Inese Lībiņa-Egnere]], Läti poliitik ja jurist (1977–) 
*[[Ago Liblik]], eesti ettevõtja (1967–2016)
*[[Ester Liblik]], eesti muusikapedagoog (1957–) 
*[[Prits Liblik]], eesti ettevõtja (1944–2012) 
*[[Raino Liblik]], eesti koolijuht (1977–) 
*[[Taavi Liblik]], eesti mereteadlane (1981–) 
*[[Tullio Liblik]], eesti ärimees (1964–)

==Lic==
*[[Lilija Līce]], läti skulptor (1913–1991) 
*[[Georg Christoph Lichtenberg]], saksa kirjanik, filosoof ja füüsik (1742–1799) 
*[[Eva Lichtenberger]], Austria poliitik (1954–)  
*[[Roy Lichtenstein]], USA popkunstnik (1923–1997)
*[[Ülle Lichtfeldt]], eesti näitleja (1970–)
*[[Robert Lichton]], Rootsi sõjaväelane (1631–1692)
*[[Stephan Lichtsteiner]], Šveitsi jalgpallur (1984–)
*[[Licinius]]
*[[Arnis Līcītis]], läti näitleja (1946–2022) 
*[[Kamila Lićwinko]], poola kergejõustiklane (1986–)

==Lid==
*[[Jimmy Lidberg]], rootsi maadleja (1982–)
*[[Alice Liddell]], [[Lewis Carroll]]i muusa (&quot;Alice&quot;) (1852–1934)
*[[Martin Lidegaard]], Taani poliitik (1966–) 
*[[Sven Lidman]], rootsi vaimulik ja uurimisreisija (1784–1845)
*[[David Lidov]], Kanada muusikateadlane ja semiootik (1941–)
*[[Nicklas Lidström]], endine Rootsi jäähokimängija (1970–)

==Lie==
*[[Aylar Lie]], iraani-norra modell, laulja ja endine pornonäitleja (1984–)
*[[Jonas Lie]], norra kirjanik (1833–1908)
*[[Trygve Halvdan Lie]], Norra poliitik (1896–1968)
*[[Stella Liebeck]], USA hageja (1912–2004)
*[[Burchard Lieberg]], vaimulik Eestis ja Saksamaal (1914–2003)
*[[Endel Lieberg]], eesti põllumajandustegelane (1927–2011)
*[[Godo Lieberg]], baltisaksa päritolu klassikaline filoloog (1929–2016)
*[[Herbert Konstantin Johannes Lieberg]], baltisaksa rahvusest Eesti luteri vaimulik (1891–1949) 
*[[Avigdor Lieberman]], Iisraeli poliitik (1958–)
*[[Joe Lieberman]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1942–2024) 
*[[Philip Lieberman]], USA keeleteadlane (1934–2022)
*[[Max Liebermann]], Saksamaa kunstnik (1847–1935)
*[[Ervin Liebert]], eesti kirimaletaja, tõstja, tõste- ja maletreener (1939–2026) 
*[[André Liebich]], poola sõjaajaloolane, sõjaväelane (1893–1958)
*[[Ingbert Liebing]], Saksamaa poliitik (1963–) 
*[[Karl Liebknecht]], Saksamaa poliitik (1871–1919) 
*[[Sophie Liebknecht]], vene päritolu saksa sotsialist, feminist ja kunstiajaloolane (1884–1964)
*[[Jens Lieblein]], norra egüptoloog (1827–1911)
* [[Abe Liebman]], Eesti ajaloolane (1914–1990)
*[[Rakel Liehu]], soome kirjanik (1939–)
*[[Uldis Lieldidžs]], läti näitleja (1933–2019)
*[[Jens Lien]], norra filmirežissöör (1967–)
*[[Andris Liepa]], Venemaa balletilavastaja ja endine balletitantsija (1962–)
*[[Ilze Liepa]], läti juurtega Venemaa balletitantsija ja näitleja (1963–)
*[[Māris Liepa]], läti ja Nõukogude Liidu balletitantsija (1936–1989)
*[[Anita Liepiņa]], läti käija, maratonijooksja ja rogainija (1967–) 
*[[Ieva Liepiņa]], läti maalikunstnik (1967–) 
*[[Līga Liepiņa]], läti näitleja (1946–)
*[[Harijs Liepiņš]], läti näitleja (1927–1998)
*[[Jānis Liepiņš (kindral)|Jānis Liepiņš]], Venemaa Keisririigi, Läti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1894–1942)
*[[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (1943–2022) 
*[[Hugo Karl Liepmann]], juudi päritolu Saksamaa neuroloog ja psühhiaater (1863–1925)
*[[Augusts Lietavietis]], läti päritolu Nõukogude Liidu tervishoiuteadlane ja alpinist (1893–1984)
*[[Dominic Lieven]], Briti ajaloolane (1952–)
*[[Wilhelm Heinrich von Lieven]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1800–1880)

==Lif==
*[[Serge Lifar]], Prantsusmaa ballettmeister (1905–1986)
*[[Jevgeni Lifšits]], vene füüsik (1915–1985)

==Lig==
*[[Jegor Ligatšov]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane ning Venemaa poliitik (1920–2021) 
*[[Taavo Lige]], eesti vaimulik
*[[Timo Lige]]
*[[Madis Ligema]], eesti filmirežissöör (1986–)
*[[György Ligeti]], juudi helilooja (1923–2006)
*[[Ted Ligety]], USA mäesuusataja (1984–)
*[[Gordon Lightfoot]], Kanada laulja ja laulukirjutaja (1938–2023)
*[[James Lighthill]], Suurbritannia rakendusmatemaatik (1924–1998)
*[[Herbert Ligi]], eesti ajaloolane (1928–1990)
*[[Jürgen Ligi]], eesti poliitik (1959–)
*[[Katre Ligi]], eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja (1953–)
*[[Priit Ligi]], eesti arheoloog (1958–1994)
*[[Viive Ligi]], eesti jurist ja kohtunik (1956–)
*[[Cyril Lignac]], peakokk, kondiiter ja prantsuse telesaatejuht (1977–) 
*[[Valentine Ligny]], Prantsusmaa ülipikaealine (1906–) 
*[[Alfonso Liguori]], itaalia katoliku piiskop, filosoof, teoloog, kirjanik ja helilooja (1696–1787) 
*[[Janno Ligur]], eesti rallikrossisõitja (1996–)

==Lih==
*[[Viljar Liht]], eesti baptistlik pastor (1964–)

==Lii==
*[[Roode Liias]], eesti majandusteadlane (1953–) 
*[[Kati Liibak]], eesti jalgpallur (1983–)
*[[Tõnis Liibek]], eesti ajaloolane (1976–)
*[[Silvia Liiberg]], eesti raamatugraafik ja kirjakunstnik (1933–2008) 
*[[Eduard Liibus]], Eesti sõjaväelane (1893–1941)
*[[Kaarel Liidak]], Eesti poliitik (1889–1945)
*[[Helene Liidemaa]], eesti füüsik (1899–1996)
*[[Nikolai Liidemann]], Eesti sõjaväelane, politseinik ja kommunistlik poliitik (1895–1973)
*[[Georg Liidja]], eesti füüsik (1933–2017) 
*[[Kristlyn Liier]], eesti kunstiajaloolane ja kuraator (1996–)
*[[Karl Liigand]], eesti näitleja (1918–1997)
*[[Oskar Liigand]], eesti näitleja (1911–1995)
*[[Oskar Karl Johann Liigand]], eesti põllumees, pedagoog, ajakirjanik ja poliitik (1874–1940)
*[[Ellen Liiger]], eesti näitleja (1918–1987) 
*[[Mare Liiger]], eesti kiirabiarst (1957–)
*[[Ants Liigus]], eesti fotograaf (1962–) 
*[[Elmar Liik]], eesti agronoom (1895–1975)
*[[Jörgen Liik]], eesti näitleja (1990–2025)
*[[Kadi Liik]], eesti psühholoog (1961–)
*[[Kadri Liik]], eesti ajakirjanik (1970–)
*[[Kallistrat Liik]], eesti mikrobioloog (1908–1974)
*[[Marianna Liik]], eesti helilooja (1992–)
*[[Olev Liik]], eesti energeetikateadlane (1957–2005) 
*[[Oskar Liik]], Eesti arst ja sõjaväelane (1886–1938)
*[[Herman Liikane]], Eesti sõjaväelane (1891–1983)
*[[Erkki Liikanen]], Soome poliitik, diplomaat ja rahandustegelane (1950–)
*[[Allan Liim]], eesti ajaloolane ja pedagoog (1929–2017)
*[[Jüri Liim]], eesti uuriv ajakirjanik, endine poliitik ja sportlane (1940–)
*[[Kaarel Liimand]], eesti maalikunstnik (1906–1941)
*[[Mirjam Liimask]], eesti tõkkejooksja (1983–)
*[[Airi Liimets]], eesti kasvatusteadlane ja muusikasemiootik (1959–2022)
*[[Ants Liimets]], eesti munitsipaalpoliitik (1954–) 
*[[Eva-Maria Liimets]], Eesti diplomaat (1974–) 
*[[Heino Liimets]], eesti kasvatusteadlane (1928–1989)
*[[Tiina Liimets]], eesti astronoom (1982–) 
*[[Eda Liin]], eesti kunstiteadlane (1930–2012) 
*[[Enel Liin]], eesti omavalitsustegelane (1974–) 
*[[Vahur-Peeter Liin]], eesti jurist (1983–) 
*[[Keijo Liinamaa]], Soome ühiskonnategelane ja sõltumatu poliitik (1929–1980) 
*[[Gerli Liinamäe]], eesti iluuisutaja (1995–) 
*[[Andres Liinat]], eesti tippjuht ja korvpallitegelane (1962–)
*[[Jaan Liinat]], eesti muusik ja helilooja (1977–) 
*[[Tõnis Liinat]], Eesti poliitik (1985–) 
*[[Maili Liinev]], eesti eripedagoog (1980–) 
*[[Veiko Liis]], eesti disainer (1980–)
*[[Matti Liiske]], eesti tehnikateadlane (1939–2017)
*[[August Liit]], Eesti kriminaalpolitseinik ja ajakirjanik (1889–1941)
*[[Indrek Liit]], eesti helilooja, pianist ja akordionist (1983–) 
*[[Sander Alex Liit]], eesti jalgpallur (2003–)
*[[Elmar Liitmaa]], eesti muusik (1970–)
*[[Lea Liitmaa]], eesti laulja (1974–2021)
*[[Paul Liitoja]], Eesti sõjaväelane (1917–2004)
*[[Aarne Liiv]], eesti bioloog-ihtüoloog (1950–) 
*[[Aivo Liiv]], endine eesti ujuja (1966–)
*[[Aivi Liiv-Kulla]], endine eesti ujuja (1966–) 
*[[Anti Liiv]], Eesti psühhiaater ja poliitik (1946–2025)
*[[Diana Liiv]], eesti pianist (1977–)
*[[Ellen Liiv]], eesti kirjanik (1921–1995)
*[[Elo Liiv]], eesti skulptor (1971–) 
*[[Emma Liiv]], eesti kirjanik (1903–1941)
*[[Ferdinand Liiv]], eesti kunstnik (1912–1948) 
*[[Georg Liiv]], eesti keeleteadlane (1933–1982) 
*[[Heino Liiv]], eesti inglise filoloog (1930–2021)
*[[Innar Liiv]], eesti informaatik (1982–)
*[[Jakob Liiv]], eesti kirjanik (1859–1938)
*[[Joosep Liiv]], eesti vaimulik (1870–1957)
*[[Juhan Liiv]], eesti kirjanik (1864–1913)
*[[Jüri Liiv]], eesti materjaliteadlane, keemik ja leiutaja (1964–)
*[[Lauri Liiv]], eesti laulja (1977–)
*[[Marten Liiv]], eesti kiiruisutaja (1996–) 
*[[Monika-Evelin Liiv]], eesti laulja (1979–) 
*[[Otto Liiv]], eesti ajaloolane (1905–1942)
*[[Peeter Liiv]], eesti publitsist, lektor, ajakirjanik ja alternatiivsete liikumiste aktivist (1953–)
*[[Roland Liiv]], eesti ooperilaulja (tenor) (1971–)
*[[Rolf Liiv]], eesti kirjanduskriitik ja luuletaja (1979–) 
*[[Ruut Liiv]], eesti õpetaja (1908–1992)
*[[Suliko Liiv]], eesti keeleteadlane (1953–)
*[[Toomas Liiv]], eesti luuletaja ja kirjanduskriitik (1946–2009)
*[[Toomas H. Liiv]], eesti ajakirjanik
*[[Tähe-Lee Liiv]], eesti pianist (2003–) 
*[[Uno Liiv]], eesti tehnikateadlane ja jooksja (1930–2015)
*[[Urmas Liiv]], eesti teleajakirjanik ja meediakonsultant (1970–)
*[[Urmas E. Liiv]], eesti dokumentaalfilmirežissöör (1964–)
*[[Valeri Liiv]], Eesti NSV riigitegelane ja treial (1938–2019) 
*[[Vello Liiv]], eesti disainer, mükoloog ja loodusfotograaf (1940–)
*[[Vergine Liiv-Hillep]], eesti päritolu Belgia maalikunstnik (1922–2015) 
*[[Johan Liiva]], rootsi laulja (1970–)
*[[Kaido Liiva]], eesti ajakirjanik, näitekirjanik ja följetonist (1937–2011) 
*[[Kalju Liiva]], eesti maadleja (1941–)
*[[Kristi Liiva]], eesti suhtekorraldaja (1971–)
*[[Lembit Liiva]], eesti jurist (1929–2017)
*[[Margus Liiva]], Eesti poliitik (1988–) 
*[[Riho Liiva]], eesti maletaja (1975–)
*[[Siiri Liiva]], eesti ajakirjanik (1983–)
*[[Silvi Liiva]], eesti graafik (1941–2023)
*[[Anu Liivak]], eesti kunstiajaloolane ja kriitik (1953–2016)
*[[Eva Liivak]], eesti alpinist (1980–2008)
*[[Frank Liivak]], eesti jalgpallur (1996–) 
*[[Harry Liivak]], eesti päritolu rakenduskunstnik, karikaturist ja dekoraator (1920–1995) 
*[[Jaanus Liivak]], eesti korvpallur ja treener (1973–)
*[[Jüri-Rajur Liivak]], eesti põllumees (1912–2000)
*[[Kadri Liivak]], eesti iluvõimleja, treener ja sporditegelane (1949–) 
*[[Karl Liivak]], eesti põllumees, poliitik ja omavalitsustegelane (1874–1941)
*[[Lembit Liivak]], eesti hispanist
*[[Maria Lee Liivak]], eesti luuletaja ja näitleja (1984–)
*[[Merle Liivak]], eesti ajakirjanik (1978–)
*[[Nette Liivak]], eesti tekstiilikunstnik (1916–1993)
*[[Paul Liivak]], eesti graafik (1900–1942)
*[[Paul Liivak (loomaarst)|Paul Liivak]], eesti loomaarst (1902–1969)
*[[Peeter Liivak]], Eesti sõjaväelane (1892–1958)
*[[Sander Liivak]], eesti tõlkija (1972–)
*[[Toomas Liivak (vehkleja)|Toomas Liivak]], eesti vehkleja ja vehklemistreener (1941–2017)
*[[Toomas Liivak]], eesti korvpallur (1970–)
*[[Viktor Liivak]], Eesti sõjaväelane (1890–1949) 
*[[Urmas Liivamaa]], endine eesti jalgpallur (1968–)
*[[Maire Liivamets]], eesti kirjandusloolane, kriitik ja bibliograaf (1950–)
*[[Elvis Liivamägi]], eesti jalgpallur (1992–)
*[[Kalle Liivamägi]], eesti ujuja ja treener (1960–)
*[[Kristjan Liivamägi]], eesti majandusteadlane (1986–)
*[[Linnar Liivamägi]], eesti jurist (1964–) 
*[[Martin Liivamägi]], eesti ujuja (1988–)
*[[Toomas Liivamägi]], eesti koolijuht, riigiametnik ja kirjandustegelane (1959–)
*[[Taisto Liivandi]], eesti koolijuht ja õpetaja (1955–2019) 
*[[Virve Liivanõmm]], eesti ajakirjanik (1943–2017)
*[[Jüri Liivas]], Eesti poliitik (1889–1938)
*[[Anto Liivat]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1982–)
*[[Lola Liivat]], eesti maalikunstnik (1928–2025)
*[[Ilmo Liive]], eesti arhitekt (1936–2013)
*[[Sandor Liive]], eesti tippjuht (1970–)
*[[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (1954–2026) 
*[[Salme Liiver]], eesti arhitekt (1909–1995)
*[[Ardi Liives]], eesti kirjanik (1929–1992)
*[[Eero Liives]], eesti helilooja ja viiuldaja (1892–1978)
*[[Efim Liivik]], Eesti poliitik (1889–1942)
*[[Ero Liivik]], publitsist ja õppejõud (1971–)
*[[Olev Liivik]], Eesti ajaloolane (1975–)
*[[Siim Liivik]], eesti päritolu Soome jäähokimängija (1988–) 
*[[Meelis Liivlaid]], eesti jurist ja merekirjanik (1976–) 
*[[Rain Liivoja]], Eesti ja Austraalia õigusteadlane (1980–)
*[[Karla Liivola]], Eesti sõjaväelane (1889–1982)
*[[Harry Liivrand]], eesti kunstiteadlane (1961–)

==Lik==
*[[Rosa Liksom]], soome kirjanik ja maalikunstnik (1958–)
*[[Aivo Liksor]], eesti sportlane (1958–2018)
*[[Robin Liksor]], eesti parasportlane (1999–)
*[[Maksim Liksutov]], vene ärimees (1976–)

==Lil==
*[[Lil' Cease]], USA räppar (1978–)
*[[Lil Peep]], USA räppar, laulja ja laulukirjutaja (1996–2017)
*[[Lil Wayne]], USA räppar (1982–)
*[[Aleksander Lilender]], eesti poksija (1901–1983)
*[[Liina-Grete Lilender]], eesti iluuisutaja ja iluuisutamistreener (1979–) 
*[[printsess Lilian]], Rootsi kuningliku perekonna liige (1915–2013) 
*[[Juhan Lilienbach]], eesti kirjanik (1870–1928)
*[[Georg Woldemar von Lilienfeld]], baltisaksa poliitik (1772–1853)
*[[Jakob Heinrich von Lilienfeld]], baltisaksa kirjanik (1716–1785)
*[[Karl Reinhold Georg von Lilienfeld]], baltisaksa poliitik (1790–1875)
*[[Otto Gustav von Lilienfeld]], baltisaksa poliitik (1805–1895)
*[[Andor Lilienthal]], Ungari ja Nõukogude Liidu maletaja (1911–2010) 
*[[Otto Lilienthal]], saksa purilendur (1848–1896) 
*[[Ottomar Lilienthal]], Eesti kohtunik (1882–1936)
*[[Liliuokalani]], Hawaii kuninganna (1838–1917)
*[[Aloysius Lilius]], itaalia arst, astronoom, filosoof ja kronoloog (umbes 1510 – 1576)
*[[Carl-Gustaf Lilius]], Soome kunstnik ja publitsist (1928–1998)
*[[Johan Lilius]] (1724–1803) 
*[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]], Islandi poliitik (1973–)
*[[Esa Lilja]], soome muusikateadlane ja helilooja (1973–)
*[[Jakob Lilja]], rootsi jäähokimängija (1993–) 
*[[Merle Lilje]], eesti laulja (1957–) 
*[[Peeter Lilje]], eesti dirigent (1950–1993)
*[[Riho Lilje]], eesti kitarrist ja muusikapedagoog (1953–) 
*[[Bruno Liljefors]], rootsi maalikunstnik (1860–1939) 
*[[Timothy Liljegren]], rootsi jäähokimängija (1999–) 
*[[Ado Lill]], eesti maalikunstnik ja graafik (1932–2018) 
*[[Agnes Lill]], eesti purjetaja (1984–)
*[[Anne Lill]], eesti klassikaline filoloog (1946–)
*[[Annika Lill]], eesti sisearhitekt ja kunstnik (1946–)
*[[Arvo Lill]], eesti korvpallur (1947–) 
*[[Harri Lill]], eesti curlingumängija (1991–) 
*[[Heiki Lill]], Eesti haridustegelane ja poliitik (1982–)
*[[Heino Lill]], eesti korvpallur ja korvpallitreener (1944–) 
*[[Hellar Lill]], eesti riigiametnik ja sõjaajaloolane (1973–)
*[[Iren Lill]], eesti klavessiinimängija (1971–)
*[[Irene Lill]], eesti tehnikateadlane (1958–) 
*[[Ivo Lill]], eesti klaasikunstnik (1953–2019) 
*[[Johann Lill]], Eesti tõlkija, jutu-, näite- ja ajakirjanik (1854–1914)
*[[Julius Lill]], eesti poliitik (1878–1951)
*[[Juuli Lill]], eesti ooperilaulja (1978–)
*[[Jüri Lill]], eesti veemootorisportlane ja sporditegelane (1941–2001) 
*[[Mari Lill]], eesti näitleja (1945–)
*[[Mari-Liis Lill]], eesti näitleja (1983–) 
*[[Märt-Matis Lill]], eesti helilooja ja muusikaajakirjanik (1975–)
*[[Paul Lill]], Eesti sõjaväelane (1882–1942)
*[[Pille Lill]], eesti laulja (sopran) (1962–) 
*[[Siim Lill]], eesti luuletaja ja etenduskunstnik
*[[Eduard Lillak]], Eesti sõjaväelane (1891–1942) 
*[[Tiina Lillak]], soome odaviskaja (1961–)
*[[Ülle Lillak]], eesti fotoajaloolane, fotograaf ja publitsist (1960–2003) 
*[[August Lillakas]], eesti kommunist (1894–1924)
*[[Damian Lillard]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1990–) 
*[[Eva Lille]], soome estofiil, Soome-Eesti kultuurisidemete arendaja ja tõlkija (1941–) 
*[[Ivo Lille]], eesti saksofonist ja muusikapedagoog (1977–)
*[[Mari-Liis Lille]], eesti mänguasjadisainer, kaubamärgi lilleliis looja ja käsitööraamatute autor (1980–) 
*[[Ülo Lille]], eesti keemik (1931–2023)
*[[Paul Lilleleht]], Eesti sõjaväelane (1893–1955) 
*[[Emil Lilleberg]], norra jäähokimängija (2001–) 
*[[Raido Lilleberg]], eesti muusik (1979–) 
*[[Lars Christian Lilleholt]], Taani poliitik (1965–)
*[[Tõnu Lillelaid]], eesti rogainija (1980–) 
*[[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog ja looduskaitsja (1939–2026)
*[[Alfred Lillemaa]], eesti mullateadlane (1897–1965)
*[[Enn Lillemets]], eesti kirjanik (1958–)
*[[Janika Lillemets]], eesti ettevõtja, käesuruja ja kohaliku omavalitsuse poliitik (1976–) 
*[[Marica Lillemets]], eesti ajakirjanik (1958–)
*[[Risto Lillemets]], eesti kümnevõistleja (1997–) 
*[[Indrek Lillemägi]], eesti haridustegelane (1989–) 
*[[Johannes Lillenurm]], eesti metsavend (1908–1980)
*[[Ago Lilleorg]], Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku piiskop (1969–) 
*[[Ilmar Lilleorg]], eesti loogik ja pedagoog (1934–2019) 
*[[Tiit Lilleorg]], eesti näitleja (1941–2021) 
*[[Ain Lillepalu]], Eesti riigiametnik (1957–)
*[[Pille-Riin Lillepalu-Tubli]], Eesti teatritöötaja ja omavalitsuspoliitik (1990–)
*[[Andrus Lillepea]], eesti trummar ja muusikapedagoog (1975–)
*[[Ervin Lillepea]], eesti muusik ja laulja (1957–) 
*[[Jaanus Lillepuu]], endine eesti võrkpallur (1963–) 
*[[Kalju Lillepuu]], kirjandusõpetaja, kirjandusloolane, esperantist (1935–2020) 
*[[Liisa Lilleste]], eesti jalgpallur (1985–) 
*[[Aivar Lillevere]], eesti jalgpallitreener (1962–)
*[[Peeter Lilleväli]], eesti ajakirjanik ja fotograaf (1965–)
*[[Piret Lilleväli]], Eesti riigiametnik (1960–2024) 
*[[Axel Lillie]], Rootsi sõjaväelane ja poliitik (1603–1662)
*[[Matt Lillipuu]], eesti vaimulik (1884–1966)
*[[Rein Lillmaa]], eesti teleoperaator (1941–2019)
*[[Tonmi Lillman]], Soome muusik (1973–2012)
*[[Erik Lillo]], eesti spordiajakirjanik (1944–2025)
*[[George Lillo]], inglise näitekirjanik (1693–1739)
*[[Indrek Lillo]], eesti vandeadvokaat (1977–)
*[[Kalev Lillo]], Eesti poliitik (1966–) 
*[[Merike Lillo]], eesti pedagoog (1944–) 
*[[Evangeline Lilly]], Kanada filminäitleja (1979–)
*[[Gordon Darcy Lilo]], Saalomoni Saarte poliitik (1965–)

==Lim==
*[[Adriana Lima]], Brasiilia supermodell (1981–)
*[[Lucas Lima]], Brasiilia jalgpallur (1990–) 
*[[Paulo César Lima]], Brasiilia endine jalgpallur (1949–) 
*[[Marcel Limage]], Belgia endine poksija (1929–2019) 
*[[Rush Limbaugh]], USA raadioajakirjanik (1951–2021) 
*[[Ernst Limberg]], Eesti sõjaväelane (1871–1938) 
*[[Eva Limberg]], eesti kujur ja graafik (1919–2013)
*[[Robin Limberg]], Eesti jalgpallur (2001–) 
*[[Jorma Limmonen]], soome poksija (1934–2012)
*[[Benjamin Limo]], Keenia kergejõustiklane (1974–)
*[[Eduard Limonov]] (1943–2020), vene kirjanik ja poliitik

==Lin==
*[[Lin Biao]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane ning sõjaväelane (1907–1971) 
*[[Lin Dan]], Hiina sulgpallur (1983–)
*[[Jeremy Lin]], USA korvpallur (1988–)
*[[Jüri Lina]], eesti kirjanik (1949–)
*[[Oleiny Linares Nápoles]], Kuuba maletaja (1983–)
*[[Lauri Linask]], eesti semiootik (1984–)
*[[Artur-Aleksander Linari]], eesti tööstur ja insener (1903–1983)
*[[Nikolai Linberg]], läti päritolu Eesti jalgpallur (1915–?)
*[[Nicolae Linca]], Rumeenia poksija (1929–2008)
*[[Abraham Lincoln]], USA poliitik (1809–1865)
*[[Artur Lind]], eesti bioloog (1827–1989)
*[[Arvi Lind]], soome teleajakirjanik ja diktor (1940–2026)
*[[Björn Lind]], rootsi murdmaasuusataja (1978–) 
*[[Eduard Lind]], eesti vaimulik (1911–1993)
*[[Imbi Lind]], eesti maali- ja filmikunstnik (1930–2025) 
*[[Jenny Lind]], rootsi ooperilaulja (1820–1887)
*[[Karl Lind]], eesti loomaarst (1881–1944)
*[[Maie Lind]], eesti erakonnategelane (1938–2013) 
*[[Regina Lind]], eesti sotsiaaltöötaja ja koolitaja
*[[Siim Lind]], eesti arstiteadlane (1899–1984)
*[[Sten Lind]], eesti kohtunik (1979–)  
*[[Valentin Lind]], eesti näitleja, tantsija ja lavastaja (1909–1980) 
*[[Vello Lind]], Eesti NSV põllumajandusjuht ja riigitegelane (1936–2017)
*[[Lisl Lindau]], eesti näitleja (1907–1985)
*[[Jouko Lindberg]], Soome endine poksija (1947–) 
*[[Magnus Lindberg]], Soome helilooja (1958–)
*[[Oscar Lindberg]], rootsi jäähokimängija (1991–)
*[[Simon Lindberg]], Rootsi neonatslik poliitik (1983–)
*[[Charles Lindbergh]], USA lendur (1902–1974)
*[[Gunnel Lindblom]], rootsi näitleja, teatri- ja filmilavastaja (1931–2021)
*[[Petteri Lindbohm]], Soome jäähokimängija (1993–) 
*[[Anders Lindbäck]], Rootsi jäähokimängija (1988–) 
*[[Adolf Linde]], eesti rahvuslane (1851–1908)
*[[Andreas Linde]], Rootsi jalgpallur (1993–)
*[[Andrei Linde]], Nõukogude Liidu ja USA kosmoloog (1948–) 
*[[Ann Linde]], Rootsi poliitik (1961–)
*[[Bernhard Linde]], eesti kirjanik, kriitik ja tõlkija (1886–1954) 
*[[Carl von Linde]], saksa teadlane, insener ja ettevõtja (1842–1934) 
*[[Hugo Linde]], eesti metsateadlane (1886–1936)
*[[Jasper Linde]], Riia peapiiskop
*[[Johan Linde]], Austraalia poksija (1983–)
*[[Johann Linde]], Pärnu ettevõtja (1876–1915)
*[[Väino Linde]], Eesti jurist ja poliitik (1959–)
*[[Keijo Lindeberg]], eesti vandeadvokaat (1986–) 
*[[Esa Lindell]], soome jäähokimängija (1994–) 
*[[Mike Lindell]], USA ettevõtja (1961–)
*[[Victor Lindelöf]], rootsi jalgpallur (1994–)
*[[Alma Lindeman]], Eesti riigiametnik (1888–1964) 
*[[Johannes Lindemann]], Eesti poliitik ja kaitseliitlane (1874–1941)
*[[Peter Lindemann]], Eesti vaimulik (?–1795)
*[[Till Lindemann]], saksa muusik (1963–)
*[[Jakob Lindenberg]], eesti õpetaja ja vaimulik (1840–1898)
*[[Jarosław Lindenberg]], Poola filosoof ja diplomaat (1956–)
*[[Mihhail Lindenberg]], eesti õpetaja ja ajakirjanik (1850–1919)
*[[Heili Lindepuu]], eesti koreograaf (1979–)
*[[Hendrik Lindepuu]], eesti tõlkija (1958–)
*[[Max Linder]], prantsuse filminäitleja (1883–1925)
*[[Üllas Linder]], eesti baptisti vaimulik (1953–)
*[[Vladimir Linderman]], Läti poliitik ja publitsist (1958–)
*[[Nils Linderstam]], Eesti ja rootsi vaimulik (1878–1930)
*[[Lill Lindfors]], Soome-Rootsi laulja, näitleja ja koomik (1940–) 
*[[Armas Lindgren]], soome arhitekt (1874–1929)
*[[Astrid Lindgren]], rootsi lastekirjanik (1907–2002)
*[[Barbro Lindgren]], rootsi kirjanik (1937–)
*[[Charlie Lindgren]], USA jäähokimängija (1993–) 
*[[Kjell Lindgren]], NASA astronaut (1973–) 
*[[Minna Lindgren]], soome kirjanik ja ajakirjanik (1963–) 
*[[Ryan Lindgren]], USA jäähokimängija (1998–)
*[[Torgny Lindgren]], rootsi kirjanik (1938–2017)
*[[Anna Lindh]], Rootsi poliitik (1957–2003) 
*[[Anna Lindhagen]], Rootsi poliitik ja naisõiguslane (1870–1941)
*[[Bendt Lindhardt]], Taani vaimulik (1804–1894)
*[[Lauritz Christian Lindhardt]], Taani hambaarst
*[[Elias Lindholm]], rootsi jäähokimängija (1994–) 
*[[Emil Lindholm]], soome rallisõitja (1996–)
*[[Olli Lindholm]], soome laulja, muusik, helilooja ja luuletaja (1964–2019) 
*[[Sebastian Lindholm]], soome rallisõitja (1961–)
*[[Irene-Maria Lindi]], eesti pianist ja klaveripedagoog (1943–2017) 
*[[Harald Lindjärv]], Eesti sõjaväelane (1908–1973)
*[[Anders Lindkvist]], Eesti sõjaväelane (1894–1941)
*[[Ulla Lindkvist]], rootsi orienteeruja (1939–2015)
*[[Matt Lindland]], Ameerika Ühendriikide Kreeka-Rooma maadleja ja vabavõitleja (1970–) 
*[[John Lindley]], inglise botaanik (1799–1865)
*[[Teet Lindma]], eesti kunstnik ja karikaturist (1948–)  
*[[Liis Lindmaa]], eesti näitleja (1988–) 
*[[Marek Lindmaa]], eesti teleajakirjanik (1984–) 
*[[Meelis Lindmaa]], eesti jalgpallur (1970–) 
*[[Åke Lindman]], soome filmirežissöör ja jalgpallur (1928–2009)
*[[Alari Lindmäe]], eesti lauatennisist (1967–1985)
*[[Herbert Lindmäe]], eesti õigusteadlane (1930–2025)
*[[Rein Lindmäe]], eesti lauatennisist (1953–)
*[[Christian Lindner]], Saksamaa poliitik (1979–) 
*[[Elvira Lindo]], Hispaania kirjanik (1962–)
*[[Heiki Lindpere]], eesti õigusteadlane (1949–)
*[[Joel Lindpere]], eesti jalgpallur (1981–)
*[[Samuel Lindpere]], eesti muusikapedagoog ja dirigent (1872–1928)
*[[Frans Lindqvist]], rootsi leiutaja (1862–1931)
*[[Sven Lindqvist]], rootsi publitsist (1932–2019)
*[[Heino Lindre]], eesti kaubandustöötaja ja -õppejõud (1920–2019)
*[[Eric Lindros]], endine Kanada jäähokimängija (1973–) 
*[[Peeter Lindsaar]], Eesti sõjaväelane ja kirjanik (1906–1990)
*[[Elo Lindsalu]], eesti filoloog (sündinud 1968)
*[[Robert Lindsay (näitleja)|Robert Lindsay]], Briti näitleja (1949–) 
*[[Steven Lindsey]], Ameerika Ühendriikide endine õhuväelane ja NASA astronaut (1960–) 
*[[Anders Lindstedt]], rootsi astronoom (1854–1939)
*[[Jesper Lindstrøm]], taani jalgpallur (2000–) 
*[[Carl Albert Lindström]], rootsi arst, anatoom ja filatelist (1853–1910)
*[[Curt Lindström]], rootsi jäähokitreener (1940–)
*[[Gunnar Lindström]], rootsi odaviskaja (1896–1951) 
*[[Jari Lindström]], soome poliitik (1965–)
*[[Joakim Lindström]], rootsi jäähokimängija (1983–) 
*[[John Lindström]], rannarootsi päritolu Eesti ja rootsi vaimulik (1909–1985)
*[[Juhan Lindström]], Eesti sõjaväelane (1903–1966)
*[[Kati Lindström]], eesti semiootik (1977–)
*[[Liina Lindström]], eesti keeleteadlane (1973–)
*[[Merethe Lindstrøm]], norra kirjanik (1963–)
*[[Mikko Lindström]], soome kitarrist (1976–) 
*[[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik (1933–2026)
*[[Antti Lindtman]], Soome poliitik (1982–) 
*[[Marius Lindvik]], Norra suusahüppaja (1998–) 
*[[Gary Lineker]], inglise jalgpallur (1960–)
*[[Mary Lines]], Suurbritannia jooksja (1893–1978) 
*[[Karol Linetty]], poola jalgpallur (1995–) 
*[[Harry Ling]], eesti zooloog (1928–1984)
*[[Inno Ling]], eesti orienteeruja (1965–)
*[[Kaisa Ling]], eesti laulja, kultuuriajakirjanik, kriitik ja kirjandusteadlane (1990–) 
*[[Ruth Ling]], eesti ornitoloog (1926–2024)
*[[Tõnu Ling]], eesti loodusfotograaf (1971–)
*[[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (1943–2026) 
*[[Jesse Lingard]], inglise jalgpallur (1992–)
*[[Bjarne Lingås]], Norra poksija (1933–2011)
*[[Emanuel von Lingen]], Kuusnõmme mõisnik (1865–1936)
*[[Walter Max von Lingen]], Eesti vaimulik (1898–1982)
*[[Alphonso Lingis]], leedu juurtega USA filosoof ja kirjanik (1933–2025)
*[[Aarne Link]], eesti koolijuht ja treener (1940–2023)
*[[Aleksandra Link]], eesti füüsik (1899–1977) 
*[[Edwin Albert Link]], USA lennunduse, allveearheoloogia ja sukelaparaatide ala teerajaja (1904–1981)
*[[Illar Link]], eesti purilendur (1930–1998)
*[[Mihkel Link]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1895–1985)
*[[Tālis Linkaits]], Läti ökonomist ja poliitik (1970–) 
*[[Artur Linkberg]], eesti kirurg (1899–1970)
*[[Linas Linkevičius]], Leedu poliitik (1961–) 
*[[Aksel Linkhorst]], Eesti diplomaat (1912–1980)
*[[Johannes Linkhorst]], Eesti kommunist (1895–1941)
*[[Eric Linklater]], šoti kirjanik (1899–1974) 
*[[Hamish Linklater]], USA näitleja (1976–)
*[[Nicole Linkletter]], USA modell (1986–)
*[[Kaarlo Linkola]], soome botaanik ja taimegeograaf (1888–1942)
*[[Pentti Linkola]], soome ökoloog (1932–2020)
*[[Maris Linkolm]], eesti fotomodell (1989–) 
*[[Edwin Linkomies]], Soome poliitik (1894–1963)
*[[Georg Linkov]], Eesti munitsipaalpoliitik (1975–) 
*[[Monika Linkytė]], leedu laulja (1992–)  
*[[Henno Linn]], eesti endine võrkpallur, võrkpallitreener, politseinik ja spordiajaloolane (1949–) 
*[[Ivo Linna]], eesti laulja (1949–) 
*[[Leeni Linna]], eesti filmirežissöör (1984–) 
*[[Reet Linna]], eesti ajakirjanik ja laulja (1944–)
*[[Robert Linna]], eesti popmuusik (1983–)
*[[Taivo Linna]], eesti muusik ja metallikunstnik (1941–1996)
*[[Tiina Linna]], eesti muusik ja arhitekt (1946–) 
*[[Timoteus Linna]], eesti muuseumitöötaja, preester ja koorijuht (1912–2011)
*[[Väinö Linna]], soome kirjanik (1920–1992)
*[[Jaagup Linnakivi]], eesti arhitekt (1900–1965)
*[[Erik Linnaks]], eesti majandusteadlane (1926–2001)
*[[Gita-Maren Linnaks]], eesti õpetaja (1932–2014) 
*[[Lilian Linnaks]], eesti metallikunstnik ja kunstiteadlane (1929–2016)
*[[Margus Linnamäe]], eesti apteegi-, kinnisvara- ja meediaärimees (1964–)
*[[Maimu Linnamägi]], eesti kirjanik ja emakeeleõpetaja (1922–1988) 
*[[Martin Linnamägi]], eesti poksija (1917–1994)
*[[Vello Linnamägi]], eesti looduskaitsja ja riigiametnik (1929–2018)
*[[Voldemar Linnamägi]], Eesti riigiametnik ja poliitik (1881–1948)
*[[Peeter Linnap]], eesti meediateoreetik ja fotokunstnik (1960–)
*[[Mart Linnart]], eesti ajakirjanik
*[[Karl Linnas]], Eesti sõjakurjategija (1919–1987)
*[[Martin Linnas]], Eesti NSV põllumajandustegelane, majandijuht ja rahvasaadik (1908–1989) 
*[[Raivo Linnas]] (1961–) 
*[[Tanel Linnas]], eesti leiutaja (1979–) 
*[[Tarmo Linnas]], eesti muusik ja vaimulik (1962–) 
*[[Tõnno Linnas]], eesti näitleja (1969–) 
*[[Ilmar Linnat]], eesti kunstnik (1914–1987) 
*[[Carl von Linné]], rootsi bioloog (1707–1778) 
*[[Bruno Aleksander Linneberg]], Eesti sõjaväelane (1899–1964) 
*[[Kurt-Arved Linneberg]], Eesti mereväelane (1898–1975) 
*[[Georg Linno]], eesti lendur (1884–1927)
*[[Lehar Linno]], eesti auto- ja jalgrattasportlane (1954–2024) 
*[[Peep Linno]], eesti ajakirjanik, arhitekt ja karikaturist (1970–)
*[[Erik Linnolt]], eesti psühhiaater ja eesti aktivist USA-s (1920–2015) 
*[[Tarmo Linnumäe]], eesti jalgpallur (1971–)
*[[Ferdinand Linnus]], eesti ajaloolane (1895–1942)
*[[Jüri Linnus]], eesti etnoloog (1926–1995)
*[[Sander Linnus]], eesti triatleet ja orienteeruja (1991–)
*[[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (1954–2022)
*[[Elisabeth Linnuse]], eesti haridus- ja esperantoliikumise tegelane (1896–1973)
*[[Rudolf Linnuste]], Eesti sõjaväelane (1888–1947)
*[[Samuel Lino]], Brasiilia jalgpallur (1999–) 
*[[Gustav Linquist]], Eesti tulundustegelane (1884–1936)
*[[Hans Linstow]], taani päritolu Norra arhitekt (1787–1851)
*[[Alex D. Linz]], USA filminäitleja (1989–)
*[[Juan Linz]], Hispaania politoloog (1926–2013)
*[[Jakob Linzbach]], eesti keeleteadlane (1874–1953)
*[[Peeter Linzbach]], eesti teatri- ja filmikunstnik (1902–1973) 
*[[Aleksander Lint]], eesti õpetaja ja ornitoloog (1886–1970)
*[[Dmitri Linter]], Venemaa Föderatsiooni ametnik
*[[Leonora Linter]], Eesti poliitaktivist ja ettevõtja (1950–)
*[[Mika Lintilä]], Soome poliitik (1966–)
*[[Aado Lintrop]], eesti folklorist, šamanismiuurija, laulja ja luuletaja (1956–)
*[[Jaan Lintrop]], eesti kirjanik (1885–1962)
*[[Heli Lints]], Eesti omavalitsustegelane (1963–)
*[[Rosanna Lints]], eesti laulja (1995–)
*[[Rudolf Lints]], Eesti sõjaväelane (1891–1942)
*[[Linus]], paavst

==Lio==
*[[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (1954–2022)

==Lip==
*[[Dua Lipa]], Inglise laulja (1995–)
*[[Andrus Lipand]], eesti neuroloog, meditsiinitegelane, õppejõud ja riigiametnik (1939–2023) 
*[[Karl Lipand]], Eesti sõjaväelane (1895–1928)
*[[Vello Lipand]], eesti helilooja (1926–2000)
*[[Dmitri Lipartov]], Eesti jalgpallur (1973–)
*[[Järvi Lipasti]], eesti filoloog ja kultuuritegelane (1968–)
*[[Jan Lipavský]], Tšehhi poliitik (1985–)
*[[Dmitri Lipetski]], Eesti jalgpallur (1989–)
*[[Johann Friedrich von Liphardt]], Rootsi sõjaväelane, ooberstleitnant ning mõisnik (1655–1723)
*[[Carl Eduard von Liphart]], baltisaksa arstiteadlane, kunstiteadlane ja -kollektsionäär (1808–1891)
*[[Carl Gotthard von Liphart (1778−1853)|Carl Gotthard von Liphart]], Liivimaa kubermangu baltisaksa aadlik (1778–1853)
*[[Renaud Franz von Liphart]], Venemaa Keisririigi ja Nõukogude Liidu mereväelane (1880–1942)
*[[Helger Lipmaa]], eesti krüptograaf (1972–) 
*[[Fritz Albert Lipmann]], saksa päritolu Ameerika Ühendriikide biokeemik (1899–1986)
*[[Julija Lipnitskaja]], vene iluuisutaja (1998–)
*[[Heino Lipp (metsavend)|Heino Lipp]], eesti metsavend (1910–1949)
*[[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]], eesti sportlane (1922–2006)
*[[Jaan Lipp]], eesti ajakirjanik (1858–1924)
*[[Herman Lipp]], eesti agronoom (1906–1988)
*[[Marko Lipp]], eesti jalgpallur (1999–) 
*[[Martin Lipp]], eesti vaimulik (1854–1923)
*[[Otto-Robert Lipp]], eesti jalgpallur (2000–)
*[[Vladimir Lipp]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1904–1977)
*[[Armin Prinz zur Lippe]], Lippe vürstliku perekonna pea (1924–2015)
*[[Franz von Lipperheide]], Liivi ordu rüütelvend (suri 1560)
*[[Hans Lippershey]], Hollandi leiutaja (1570–1619)
*[[Filippo Lippi]], itaalia maalikunstnik (suri 1469)
*[[Marcello Lippi]], Itaalia jalgpallur ja treener (1948–)
*[[Dimitri Lipping]], eesti insener ja vaimulik (1931–2024) 
*[[Elmar Lipping]], eesti poliitik ja sõjaväelane (1906–1994)
*[[Jüri Lipping]], eesti filosoof ja esseist (1970–)
*[[Karl Lipping]], eesti vaimulik (1913–1985)
*[[Karla Lipping]], eesti mööbelsepp (1900–1987) 
*[[Elsa Lippmaa]], eesti õpetaja (1908–1937)
*[[Endel Lippmaa]], Eesti füüsik ja poliitik (1930–2015)
*[[Helle Lippmaa]], eesti keemik 
*[[Hilja Lippmaa]], eesti lihhenoloog, illustraator ja tõlkija (1902–1943)
*[[Jaak Lippmaa]], eesti füüsik (1961–)
*[[Jaan Lippmaa]], Eesti insener ja poliitik (1942–2021)
*[[Mikk Lippmaa]], eesti füüsik 
*[[Teodor Lippmaa]], eesti botaanik ja taimegeograaf (1892–1943)
*[[Gabriel Lippmann]], Prantsuse-Luksemburgi füüsik ja leiutaja (1845–1921)
*[[Walter Lippmann]], USA ajakirjanik (1889–1974) 
*[[Paavo Lipponen]], Soome poliitik (sündinud 1941)
*[[Madli Lippur]], eesti kirjanik (1984–)
*[[Rasmus Lippur]], Eesti haridusjuht ja reservis kolonelleitnant (1973–) 
*[[Endel Lippus]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog (1926–2008)
*[[Johannes Lippus]], Eesti sõjaväelane (1891–1948)
*[[Karin Lippus]], eesti ajaloolane ja ajalooõpetaja
*[[Madle Lippus]], Eesti poliitik (1984–) 
*[[Pärtel Lippus]], eesti foneetik (1980–)
*[[Urve Lippus]], eesti muusikateadlane (1950–2015)
*[[Virve Lippus]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1926–1990)
*[[Karl Johan Lips]], eesti korvpallur (1996–)
*[[Urmas Lips]], eesti mereteadlane (1960–)
*[[Valdo Lips]], eesti korvpallur ja korvpallitreener (1970–) 
*[[Aleksander Lipschütz]], füsioloog (1883–1980)
*[[Seymour Martin Lipset]], ameerika politoloog ja sotsioloog (1922–)
*[[Jaak Lipso]], eesti korvpallur (1940–2023)
*[[Katri Lipson]], soome kirjanik ja arst (1965–) 
*[[Andres Lipstok]], Eesti majandustegelane ja poliitik (1957–)
*[[Erich Lipstok]], Eesti diplomaat (1913–2010)
*[[Johannes Lipstok]], eesti baptisti vaimulik, eesti baptistide juht (1883–1961)
*[[Bruce Lipton]], ameerika arengubioloog (1944–)

==Lir==
*[[Odd Lirhus]], norra laskesuusataja (1956–)
*[[Li Lirisman]], eesti karateka (1998–)

==Lis==
*[[Jaŭvheni Lisaviec]], valgevene jäähokimängija (1994–) 
*[[Johann Christian Lisch]], Eesti vaimulik (1729–1811)
*[[Piotr Lisek]], Poola teivashüppaja (1992–)
*[[Sabine Lisicki]], saksa tennisist (1989–)
*[[Barbara Liskov]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (1939–)
*[[Vladimir Lissin]], Venemaa ettevõtja (1956–)
*[[Lazar Lissitski]], juudi päritolu Vene maalikunstnik ja arhitekt (1890–1941) 
*[[Georgi Lissitsõn]], vene maletaja (1909–1972)
*[[Pascal Lissouba]], Kongo Vabariigi poliitik ja professor, riigi president aastatel 1992–1997 (1931–2020) 
*[[Natalja Lissovskaja]], NSV Liidu kergejõustiklane (1962–)
*[[Ferenc Liszt]], ungari pianist ja helilooja (1811–1886)
*[[Friedrich List]], saksa majandusteadlane (1789–1846)
*[[Wilhelm List]], Saksamaa sõjaväelane (1880–1971) 
*[[Tom Lister, Jr.]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1958–2020) 
*[[Sylvi Listhaug]], Norra poliitik (1977–) 
*[[Georg Listing]], saksa muusik (1987–)
*[[Vladislav Listjev]], vene ajakirjanik (1956–1995)
*[[Sonny Liston]], USA poksija
*[[Enn Listra]], eesti majandusteadlane (1955–) 
*[[Maria Listra]], eesti laulja (1989–)

==Liš==
*[[Adam Liška]], slovaki jäähokimängija (1999–) 
*[[Ondřej Liška]], Tšehhi poliitik (1977–)

==Liz==
*[[Simon Lizotte]], saksa elukutseline kettagolfimängija (1992–) 

==Lit==
*[[Johann Lithander]], Eesti vaimulik (1742–1789)
*[[Eeva Litmanen]], soome näitleja (1944–)
*[[Jari Litmanen]], soome jalgpallur (1971–)
*[[Yaakov Litzman]], Iisraeli poliitik (1948–) 
*[[Karl Litzmann]], Saksamaa sõjaväelane ja poliitik (1850–1936) 
*[[Karl Siegmund Litzmann]], Eestimaa kindralkomissar (1893–1945)
*[[Florence Littauer]], Ameerika Ühendriikide eneseabikirjanik ja suhtluskoolitaja (1928–2020)
*[[Pierre Littbarski]], saksa jalgpallur
*[[Jonathan Littell]], prantsuskeelne USA kirjanik (1967–)
*[[August Litter]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1894–1971)
*[[Little Richard]], USA laulja, laulukirjutaja ja pianist (1932–2020)
*[[Broc Little]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1988–) 
*[[Mackenzie Little]], Austraalia odaviskaja (1996–) 
*[[Sacheen Littlefeather]], USA näitleja, modell ja indiaaniaktivist (1946–2022) 
*[[Sergiu Litvinenco]], Moldova poliitik (1981) 
*[[Aleksandr Litvinenko]], Venemaa julgeolekuohvitser ja dissident (1962–2006)
*[[Aleksander Litvinov]], Eesti skulptor (1956–)
*[[Maksim Litvinov]], Venemaa ja Nõukogude Liidu poliitik, revolutsionäär ja diplomaat (1876–1951)
*[[Sergei Litvinov]], NSV Liidu vasaraheitja (1958–2018)
*[[Jevgenia Litvinova]], baleriin ja balletipedagoog (1877–1945)
*[[Marta Litõnska]], ukraina maletaja (1949–)

==Liu==
*[[Liu Chieh]], Hiina Vabariigi diplomaat (1907–1991) 
*[[Liu Gang]], hiina matemaatik, füüsik ja inimõiguslane (1961–)
*[[Liu Kun]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (1956–)
*[[Lucy Liu]], USA näitleja (1968–)
*[[Liu Shaoqi]], hiina revolutsionäär ning Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (1898–1969) 
*[[Liu Shiying]], Hiina odaviskaja (1993–)
*[[Liu Xiang]], hiina tõkkejooksja (1983–)
*[[Liu Xiaobo]], hiina inimõiguslane (1955–2017)
*[[Liu Yang]], hiina lendur ja taikonaut (1978–)
*[[Linda Liukas]], soome arvutiprogrammeerija, lastekirjanik ja illustraator (1986–)
*[[Ari-Pekka Liukkonen]], soome ujuja (1989–) 
*[[Vitantonio Liuzzi]], itaalia Vormel 1 sõitja (1981–)

==Liv==
*[[Marko Livaja]], horvaadi jalgpallur (1993–) 
*[[Vassili Livanov]], vene näitleja (1935–)
*[[Blake Lively]], USA näitleja (1987–) 
*[[Jakob Livenstroem]], eesti fotograaf (1830–1902)
*[[Jüri Liventaal]], Eesti riigiametnik ja teadur (1950–) 
*[[Nicholas Liverpool]], Dominica poliitik (1934–2015)
*[[Livia Drusilla]], [[Augustus]]e abikaasa (58 eKr – 29 pKr)
*[[David Livingstone]], šoti maadeavastaja (1813–1873)
*[[Mario Livio]], iisraeli ja USA astrofüüsik ja teaduskirjanik (1945–)
*[[Titus Livius]], vanarooma ajaloolane (59 eKr – 17 pKr)
*[[Robert Livländer]], eesti astronoom (1903–1944)
*[[Tzipi Livni]], [[Iisrael]]i poliitik (1958–)
*[[Lea-Tuti Livšits]], Eesti kunstnik (1930–1999)
*[[Vladlen Livšits]], Eesti insener ja psühholoog (1929–2020)

==Liw==
*[[Reinhold Liwe]], Rootsi sõjaväelane (1621–1665)
*[[Alexandre Liwentaal]], aviaator (1868–1940)
*[[Jonas Liwing]], rootsi jäähokimängija (1983–)

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Li, Biograafiad]]</text>
      <sha1>9n3dc6ffm95leoc9a4i1a03k5mkj7xf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tallinna Toompea saksa kogudus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>413393</id>
    <revision>
      <id>7248724</id>
      <parentid>7041081</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T19:20:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248724</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9249" sha1="ku4hqpd99o102xol0m94r93h1d444o9" xml:space="preserve">'''Tallinna Toompea saksa kogudus''' oli [[Tallinna toomkirik]]us tegutsenud [[Toompea]] sakslaste luterlik [[kogudus]]. Koguduse põhilised liikmed olid [[Eestimaa]] aadlikud ning Toompea sakslastest kodanikud. 
[[File:TLA 1465 1 8810 St Dom Kirche zu Reval. Toomkirik 1900 fotogr August Sakaria (Sakarias).jpg|pisi|Toomkirik 1900]]
[[Tallinna superintendentide loend|Tallinna kindralsuperintendent]] oli ühtlasi ka toomkiriku [[ülemõpetaja]].

Toompea Toomkiriku saksa koguduse liikmeid maeti [[Mõigu mõis]]a [[Mõigu kalmistu]]le. Kabel ja surnuaed on tänapäevaks hävinenud. 

[[Toompea allasum|Toompea]]  [[Toomalev]]is (tänapäeva [[Kassisaba (Tallinn)|Kassisaba]] asumis),  [[Eha tänav (Tallinn)|Nikitini tänav]] 14 asus Tallinna Toompea koguduse [[Toomkoguduse vaestemaja]].

Saksa kogudus kasutas toomkirikut 1927. aastani, misjärel eesti kogudus võttis selle valitsuse korraldusel üle. Senised saksa koguduse liikmed hakkasid käima teenistustel [[Tallinna Niguliste kirik]]us (kuigi [[Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkogudus|eesti kogudus]] pakkus neile teenistusteks pärastlõunaseid aegu). Kogudus likvideeriti Kiriku hooldaja otsusega 17. novembrist 1939.

===Tallinna Toompea saksa koguduse vaimulikud===
:[[Tallinna toomkirik|Tallinna Toomkirik]]us oli [[Rootsi aeg|Rootsi a]]jal ametis Tallinna Toompea Toomkoguduses  üks saksa koguduse ja üks [[Tallinna toomkiriku rootsi kogudus]]e kirikuõpetaja&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1935/10/28/8 Tallinna Toomkirik 700-aastane], Waba Maa, nr. 254, 28 oktoober 1935&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/eestikirikeelk/1925/03/12/4 Tallinna Toomkiriku ümber.], Eesti Kirik (1923-1940), nr. 10, 12 märts 1925&lt;/ref&gt;.
*1586–1603&lt;ref&gt;Marten Seppel, [https://www.ra.ee/tuna/1603-aasta-katk-tallinnas-georg-mulleri-tuluraamatu-pohjal/ 1603. aasta katk Tallinnas Georg Mülleri tuluraamatu põhjal], TUNA 3 / 2017, lk 30–44&lt;/ref&gt;, [[David Dubberch]], Tallinna Toomkiriku saksa koguduse pastor  ja [[Toompraost|toompraost]]&lt;ref&gt;{{BBLD|0000000371361463|Dubberch, David (-1630)}}&lt;/ref&gt;,  maakirikute [[Kirikuvisitatsioon|visitaator]]&lt;ref&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/cf4439a6-86a7-453e-8376-0a19500e55c4/content Der estländische Land Kirchenvisitator David Dubberch und seine Zeit (1584-1603)], Ein Beitrag zur estländijchen Kirchengeschichte. Propst [[Rudolf Adam Winkler]]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Olaf Sild]]. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/62f7f02d-083b-403d-883a-174ba11ac75c/content Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal vanemast ajast kuni olevikuni]. [[Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli toimetused|Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli Toimetised]] B, Humaniora XL. Tartu, 1937&lt;/ref&gt;
*1638–1641&lt;ref&gt;Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell &amp; Son, 1865, [https://runeberg.org/aminkeri/0071.html lk. 61]&lt;/ref&gt;, [[Heinrich Stahl]], Tallinna Toomkiriku ülempastor ja Tallinna [[Toompraost|toompraost]]
*1642–1651, [[Abraham Winkler vanem]],  Tallinna Toompea Saksa koguduse [[pastor]] ja [[Eestimaa Konsistoorium]]i [[assessor]],
*1665, [[David Brinkmann]]&lt;ref&gt;Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 1. Mitau: Steffenhagen und Sohn 1827, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000340/images/index.html?id=00000340&amp;groesser=&amp;fip=193.174.98.30&amp;no=&amp;seite=276 lk. 230]&lt;/ref&gt;, Toompea koguduse pastor
**Thomas Stampeel/Stampehl (surn. 1668), diakonpastor&lt;ref&gt;Arvo Tering. Album academicum der Universität Dorpat (Tartu) 1632-1710, Tallinn 1984, s. 287&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://matrikel.uni-rostock.de/id/100031660#top Immatrikulation von Thomas Stampelius], matrikel.uni-rostock.de&lt;/ref&gt;
*[[Justus Heinrich Oldekop]] (1631–1686), Tallinna Toompea saksa  pastor, [[Eestimaa konsistoorium]]i assessor, [[Ida-Harju praostkond|Ida-Harju]] [[Ida-Harju praost|praost]], (1661&lt;ref&gt;[[Justus Heinrich Oldekop]] (1631–1686): Im Jahr Christi MDCLXI den 21. Tag Monats Junij, M. Justus Henricus Oldekop, Bey Der Königlichen Haupt-Kirchen, auff dem Dom zu Reval Teutscher Pastor, Ober-Assessor des Königl. Consistorij, und Probst über Ost-Harrien.  [https://www.ester.ee/record=b1823431*est~S95 ESTER]&lt;/ref&gt;, 1662&lt;ref&gt;[[Justus Heinrich Oldekop]] (1631–1686): den 7. Januarij MDCLXII.  M. Justus Henricus Oldekop, Teutscher Pastor daselbst, Primarius Assessor des Königl. Consistorij, und Probst über Ostharrien.  [http://www.ester.ee/record=b1964318~S1*est ESTER] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;)
**1682–1692, [[Justus Blanckenhagen]] Tallinna toomkiriku saksa koguduse pastor-adjunkt
*1701–1710, [[Justus Blanckenhagen]], Tallinna toomkiriku ülempastor
**1711–[[Erasmus Pegau]], 5. veebruarist 1711 Toomkoguduse saksa pastor, 
*1713&lt;ref&gt;{{BBLD|0000000385019378|Erasmus Pegau}}&lt;/ref&gt;–1724, [[Erasmus Pegau]], Tallinna Toompea toomkiriku ülempastor 14. veebruarist 1711{{lisa viide}} Toomkoguduse ülempastor
*[[1724]]–[[1748]], [[Christoph Friedrich Mickwitz vanem]], Toomkoguduse ülempastor, [[Eestimaa Konsistoorium]]i assessor ja [[Tallinna Toomkool]]i [[kuraator]],
**1726–1743, [[Albert Anton Vierorth]], Tallinna Toompea koguduse&lt;ref&gt;{{BBLD|0000000012382537|Vierorth, Albert Anton (1697-1761)}}&lt;/ref&gt;  [[diakon]]&lt;ref&gt;[https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=et&amp;do=autor&amp;aid=255 Albert Anton Vierorth (1697–1761)], utlib.ut.ee&lt;/ref&gt;
*1749–1756,  [[Johann Georg Tideböhl]],  Tallinna Toompea saksa koguduse ülempastor, 1743. aastast Eestimaa konsistooriumi [[assessor]]
*1767–1768, [[Johann Friedrich Schultz]], Tallinna Toompea toomkiriku ülempastor
*1769–1772, [[Gotthard Johann Jäger]],  Tallinna Toompea saksa koguduse ülempastor
*1772–1773, [[David Christoph Schnabel]],  Tallinna Toompea koguduse ülempastor
**1773–1780, [[Philipp Christian Moier]],  Tallinna Toompea saksa koguduse pastor
**1773, David Gotthard Kellner (1748–1773), Toompea saksa koguduse diakon&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1162714247|Kellner, David Gotthard (1748-1773)}}&lt;/ref&gt;
*[[1780]]–[[1807]], [[Philipp Christian Moier]], Tallinna Toompea rüütelkonna ja toomkoguduse ülempastor, [[Eestimaa provintsiaalkonsistoorium]]i assessor&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1121339166|Moier, Philipp Christian (1747-1807)}}&lt;/ref&gt;
**1780–1788, [[Hans Sigismund Vertraugott Lysarch]] genannt Königk (1742–1800), koguduse 2. pastor ja jutlustaja (saksa k. ''prediger'')
*1807–1809, [[Christian Timotheus Schultz]], Tallinna Toompea rüütelkonna ja toomkoguduse ülempastor,
**1808–1810, [[Reinhold von Holtz]] (1786–1810), Tallinna Toomkoguduse kompastor&lt;ref&gt;{{BBLD|GND121814727X|Holtz, Reinhold v. (1786-1810)}}&lt;/ref&gt;
*[[Heinrich Wilhelm Wigand]] (surn. 1810), Tallinna Toomkoguduse ülempastor&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[[Georg Adelheim]], Die grosse Stadtschule oder Trivialschule in Reval. [[Baltische Familiengeschichtliche Mitteilungen]], [https://pbc.gda.pl/dlibra/publication/15142/edition/11740/content? 1931, nr 2], seite 19-21&lt;/ref&gt;
*[[1810]]–[[1815]], [[Reinhold Johann Winkler noorem]], Tallinna Toomkoguduse ülempastor, Eestimaa Konsistooriumi assessor,
*[[1822]]–[[1833]], [[Paul Eduard Hörschelmann]], Tallinna toomkoguduse ülempastor
**Carl Friedrich Pässler (Päßler) (surn. 1852&lt;ref&gt;[[Carl Rall]], [https://dea.digar.ee/article/revalschezeitung/1905/08/23/4.2 Sammlung von Bildnissen Estländischer Pastoren.], Revalsche Zeitung, nr. 183, 23 august 1905&lt;/ref&gt;)
*1834–1862, [[Christian Rein|Ernst Christian Rein]], Tallinna Toomkoguduse ülemõpetaja  ja [[Eestimaa kindralsuperintendent]], [[Eestimaa provintsiaalkonsistoorium]]i asepresident
*[[1863]]–[[1887]], [[Ernst Wilhelm Woldemar Schultz]], Tallinna Toomkoguduse ülempastor, Eestimaa [[kindralsuperintendent]], konsistooriumi asepresident,
**1872–1876, [[Johann Gottlieb Konrad Bergwitz]], Tallinna Rüütli- ja Toomkoguduse pastor
**1880–1890, [[Joseph von Lemm]], Tallinna Rüütli ja Toomkoguduse diakonõpetaja
*1888–1904, [[Magnus Heinrich Ferdinand Hörschelmann]],  Tallinna Toomkoguduse ülempastor, Eestimaa kindralsuperintendent ja Eestimaa Konsistooriumi asepresident,
**1891–1897, [[Benjamin Hermann Karl Hesse]], Tallinna Toomkoguduse diakonõpetaja
*1904–1918, [[Daniel Burchard Lemm]], [[Tallinna Rüütli- ja Toomkogudus]]e ülempastor ja Eestimaa kindralsuperintendent,
**1915–1916, [[Max Krause]],  Eestimaa kindralsuperintendendi asetäitja ([[Viru-Nigula kogudus]]e õpetaja)
**1901–1917, [[Rudolf Adam Winkler]], Tallinna Rüütli- ja Toomkoguduse pastor.
*1918–1919, [[Wilhelm Kentmann]], [[Tallinna Rüütli- ja Toomkogudus]]e ülempastor ja Eestimaa kindralsuperintendent,
**1917–1933, [[Alfred Bidder]], Tallinna Toompea Saksa koguduse õpetaja
**1933–1938, [[Johannes Reinhold Schultz]],  Tallinna Toompea Saksa koguduse õpetaja
**1938–1939, [[Carl Herbert Hausen]], Tallinna Toompea Saksa koguduse õpetaja

==Vaata ka==
*[[Tallinna toomkiriku eesti kogudus]]
*[[Tallinna toomkiriku rootsi kogudus]]
== Viited ==
{{viited}}
[[Kategooria:Tallinna kogudused]]
[[Kategooria:Tallinna toomkirik]]
[[Kategooria:Toompea]]
[[Kategooria:Baltisaksa organisatsioonid]]</text>
      <sha1>ku4hqpd99o102xol0m94r93h1d444o9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tallinna toomkiriku rootsi kogudus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>413395</id>
    <revision>
      <id>7248692</id>
      <parentid>7109926</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T18:30:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Koguduse vaimulikud */</comment>
      <origin>7248692</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7106" sha1="qrn9wb7fufp8zeku3sk30lqy3a6vq5b" xml:space="preserve">'''Tallinna toomkiriku rootsi kogudus''' oli [[Tallinna toomkirik]]us tegutsenud [[kogudus]], mis teenindas [[Tallinn]]a rootsikeelset elanikkonda. Kogudus eksisteeris Tallinnas [[Rootsi aeg|Rootsi ajast]] kuni [[1710]]. aastani.&lt;ref name=&quot;Aarma 2005&quot;&gt;Liivi Aarma, 2005. Põhja-Eesti kirikud, kogudused ja vaimulikud matriklid 1525–1885. 1. raamat. Tallinn: Aarma Maja, lk 30–31.&lt;/ref&gt;
[[Pilt:Domklein.jpg|pisi|püsti|[[Tallinna toomkirik]] (2005)]]
[[Tallinna toomkirik|Tallinna Toomkirik]]us oli Rootsi ajal ametis üks [[Tallinna Toompea saksa kogudus|saksa kogudus]]e ja üks rootsi koguduse kirikuõpetaja&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1935/10/28/8 Tallinna Toomkirik 700-aastane], Waba Maa, nr. 254, 28 oktoober 1935&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/eestikirikeelk/1925/03/12/4 Tallinna Toomkiriku ümber.], Eesti Kirik (1923-1940), nr. 10, 12 märts 1925&lt;/ref&gt; ja tegutses ka [[Tallinna toomkiriku soome-eesti kogudus]]. Pärast 1684. aasta [[Toompea tulekahju]] järel toimusid [[Tallinna toomkiriku soome-eesti kogudus|Tallinna toomkiriku soome-eesti]], rootsi ja saksa koguduse jumalateenistused Tõnismäe [[Tallinna Kaarli kirik|Kaarli kirik]]us, rootsi ja soome-eesti kogudus hakkaski käima Kaarli kirikus ja pärast toomkiriku taastamist jäigi eesti kogudus pärast 1692. aastat [[Tallinna Kaarli kirik]]u [[Tallinna Kaarli kogudus]]se&lt;ref&gt;[https://linnaarhiiv.wordpress.com/2021/11/18/tonismae-kalmistud/ Tõnismae kalmistud], linnaarhiiv.wordpress.com, 18.11.2018&lt;/ref&gt;.

==Koguduse vaimulikud==
*1574– , [[Martin Severini Winter]],  Tallinna toomkiriku rootsi koguduse pastor
*1560–1563&lt;ref name=&quot;Aarma 2005&quot; /&gt;, [[Olaus Andreae]] Suecus&lt;ref&gt;[[Kari Tarkiainen]], [https://ojs.utlib.ee/index.php/EAA/article/view/AA.2017.1.02/8469 Tallinna ja Harju- Viru rüütelkonna alistumine Rootsile 1561], [[Ajalooline Ajakiri]], 2017, 1 (159), lk 69&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Kristjan Luhamets]], [https://e-kirik.eelk.ee/2022/koguduse-lugu-tallinna-rootsi-mihkli/ Koguduse lugu: Tallinna Rootsi-Mihkli], e-kirik.eelk.ee, 3. märts 2022&lt;/ref&gt;, rootsi koguduse [[pastor]], 
*1591–1595, [[Sigfrid Aronus Forsius]], rootsi koguduse pastor 
*1597– , [[Nils Gaza]], rootsi koguduse pastor 
* 1634–1641, [[Johann Haquinus Forselius]], Tallinna Toomkoguduse abiõpetaja, arvatavasti ka rootsi-eesti koguduse pastor&lt;ref&gt;[[Liivi Aarma]]. Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007&lt;/ref&gt;, [[Tallinna Toomkool]]is
*1639–1653, [[Petter Turdinus]] (Petrus Turdinus) (1609–1653), rootsi koguduse pastor&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p546/table Turdinus, Petter (-1653)], (vaadatud 1.1.2026)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Katre Kaju]], [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/25854 Jumalasulase abielu ja antikatoliiklikud motiivid pastoritele pühendatud pulmaluules], Keel ja Kirjandus, 2018, nr 5&lt;/ref&gt; ja kuningliku [[Eestimaa konsistoorium]]i assessor&lt;ref&gt;Katalog der Familienkundlichen Ausstellung zu Reval 1933. − [[Beiträge zur Kunde Estlands]]. Hrsg. O. Greiffenhagen. Band XVIII. Heft 4/5. Reval: Franz Kluge, 1932/34. Lk 193−268. Siin: lk 222 [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1c0be4b9-3adf-468a-bd32-9680d53e9156/content]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Sacris nuptiarum solennitatibus, quas ... Dn. M. Petrus Turdinus, ecclesiae Suecanae, quae in acropoli Revaliensi colligitur, pastor vigilantissimus, nec non consistorij ecclesiastici adsessor, sponsus, cum lectissima &amp; omni virtutum genere virgineo sexui competente ornatissima virgine Elsa Jheringia, ... Dn. M. Joachimi Jheringii, dioeceseos Revaliensis Episcopi dignissimi, Mecoenatis, &amp; in Christo Patris plurimum suspiciendi, filia, sponsa; ad 19. diem Octobr. anno 1641. Revaliae solenniter celebrabat, quaevis fausta &amp; felicia precantur amici ex lyceo Abogiensi. Revaliae, typis Henrici Westphali, gymnasij typographi.. Reval, [1641]; teavik {{ESTER|2312104}}&lt;/ref&gt;
*[[Olof Bergius|Olof (Olaus) Bergius]] (surnud 1670), Tallinna toomkiriku rootsi koguduse pastor ja [[Eestimaa konsistoorium]]i assessor&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=162&amp;ocr=true s. 156], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt;
*1659–1669, [[Peter Aulinus]],  rootsi koguduse erakorraline pastor 
*1667–1674, [[Jakob Forladius]]  (surn. 1674), rootsi koguduse pastor&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p546/table Forladius, Jakob (-1674)], (vaadatud 1.1.2026)&lt;/ref&gt;
*1674–1675, Andreas Benedicti Hasselquist (Andreas Bengtsohn Hasselquist) (1646–1700)&lt;ref&gt;[https://sok.riksarkivet.se/Sbl/Mobil/Artikel/12642 Hasselquist, släkter], sok.riksarkivet.se&lt;/ref&gt;, [[Leseaasta|leseaasta]] asenduspastor&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://www.ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=1906 Anders Hasselqvist], ylioppilasmatrikkeli.fi (vaadatud 05.06.2025)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Friedrich Croessmann,  [[Christian Eduard Pabst|Eduard Pabst]]. [http://hdl.handle.net/10062/29221 Beiträge zur Geschichte der Ehstländischen Ritter- und Domschule. Einladungsschrift zu der 550 jährigen Jubelfeier der Domschule zu Reval am 19. und 20. Juni 1869. Reval 1869], [https://kpbc.umk.pl/Content/246579/PDF/Gromadzenie_POPC_022_13.pdf] seite 52&lt;/ref&gt;
*1675&lt;ref&gt; [[Albert Saareste]], B. G. Forselius'e keelereformide käsitlemine Eestimaa konsistooriumis a. 1687. [[Akadeemiline Emakeele Selts|Akadeemilise Emakeele Selts]]i ajakiri [[Eesti Keel]], 1929 nr [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/25930 3–4]&lt;/ref&gt;–1693{{lisa viide}}, [[Abraham Ruth]] (surn. 1693), rootsi koguduse pastor&lt;ref&gt;[[Aivar Põldvee]], [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/36975 Sissejuhatus Rootsi kirjakultuuri ajalukku Läänemere idakaldal]. [[Keel ja Kirjandus]], 2024, nr 7&lt;/ref&gt;
*1696&lt;ref&gt;[[Raimo Raag]]. [https://dea.digar.ee/article/JVesttaemakseltsitoim/2023/12/0/5.1 Rootsi kirjakultuur uusaegsel Eesti-, Liivi- ja Ingerimaal], [[Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised]] 82. Tallinn, [[Emakeele Selts]], lk 55&lt;/ref&gt;– [[Gabriel Herlin|Gabriel Gabrielsson Herlin]],   rootsi koguduse pastor 
**1707–1710, [[Isaac Hasselblatt]], Tallinna Toomkiriku rootsi koguduse abipastor
*–1710, [[Carl Raab]], Tallinna Toomkiriku rootsi koguduse pastor
**1710–1712, Laurentius/[[Lars Naezenius]] (Nezenius) (surn. 1716&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p4518/table Naezenius, Lars (-1716)], (vaadatud 1.1.2026)&lt;/ref&gt;), rootsi koguduse adjunktpastor&lt;ref name=&quot;Aarma 2005&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkogudus]],  alates 1927. aastast
*[[Tallinna toomkiriku saksa kogudus]]
*[[:Kategooria:Tallinna toomkiriku rootsi koguduse vaimulikud|Tallinna toomkiriku rootsi koguduse vaimulikud]]
==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Tallinna kogudused]]
[[Kategooria:Tallinna toomkirik]]
[[Kategooria:Rootsi valitsusaeg Eestis]]</text>
      <sha1>qrn9wb7fufp8zeku3sk30lqy3a6vq5b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Teises maailmasõjas langenud punaarmeelaste mälestussammas Narvas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>414934</id>
    <revision>
      <id>7248674</id>
      <parentid>7248199</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T18:03:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248674</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1648" sha1="qckuxc6mr4uu7mg2da8f0riniyhlzry" xml:space="preserve">{{Mitte segi ajada| [[Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud Narvas|Teises maailmasõjas hukkunute ühishauaga Narvas]]}}
[[Pilt:Soviet monument.jpg|pisi|Teises maailmasõjas langenud punaarmeelaste mälestussammas Narvas (september 1999)]]
'''Teises maailmasõjas langenud punaarmeelaste mälestussammas Narvas''' (ka ''Punaarmeelaste mälestusmärk Narvas'') oli [[Narva]] linnas [[Narva linnus]]e ees asunud [[mälestusmärk]] [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] langenud [[punaarmeelased|punaarmeelastele]].

Mälestussamba autor oli [[Alar Kotli]].&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Rudi |eesnimi=Hanneli |kuupäev=12. detsember 2007 |pealkiri=Vene konsulaat uuendas omavoliliselt Narvas mälestusmärki |väljaanne=Postimees |url=https://www.postimees.ee/1737765/vene-konsulaat-uuendas-omavoliliselt-narvas-malestusmarki |vaadatud=5 oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

2007. aasta detsembris asendasid töömehed Vene konsulaadi tellimusel mälestussambal olevad graniitplaadid uutega, mis ei sobinud [[Narva Muuseum|Narva Muuseumi]] hinnangul monumendiga kokku ning ei olnud [[Narva linnavalitsus|Narva Linnavalitsusega]] kooskõlastatud.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

16. augustil 2022 teatas Eesti peaminister [[Kaja Kallas]] monumendi eemaldamisest koos veel kuue Nõukogude monumendiga Narvas ja [[Narva-Jõesuu|Narva-Jõesuus]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608685966/kallas-eemaldame-narvast-kokku-seitse-punamonumenti &quot;Kallas: eemaldame Narvast kokku seitse punamonumenti&quot;] ERR, 16. august 2022 (vaadatud 16.08.2022)&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Narva mälestusmärgid]]
[[Kategooria:Teise maailmasõja mälestusmärgid Eestis]]</text>
      <sha1>qckuxc6mr4uu7mg2da8f0riniyhlzry</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tõnis Tasane</title>
    <ns>0</ns>
    <id>415616</id>
    <revision>
      <id>7248660</id>
      <parentid>6781662</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T17:49:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-53723-61</username>
        <id>239127</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7248660</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4011" sha1="qgv8d2qp6sshu4l3s0ohtbzs26dxxa8" xml:space="preserve">'''Tõnis Tasane meltmaxxing''' (sündinud [[13. detsember|13. detsembril]] [[1986]] [[Pärnu]]s) on [[eestlased|eesti]] [[entomoloog]]. 

Ta on õppinud ka loomaaiandust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tõnis Tasane CV, ETIS |url=https://www.etis.ee/CV/T%C3%B5nis_Tasane/est |vaadatud=2024-09-26 |väljaanne=www.etis.ee}}&lt;/ref&gt;

2022. aastal avastati Sao Tome saarelt teadusele täiesti uus mardikaliik ''Reichentomica tasani'', mis nimetati Tõnis Tasase auks. Ta on avastanud ka ööliblikaliigi ''Pseudozeuzera caminhai'' &lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Yakovlev |eesnimi=R. V. |perekonnanimi2=László |eesnimi2=Gy M. |kuupäev=2020-09-30 |pealkiri=New species of Zeuzerinae from the Democratic Republic of São Tomé and Príncipe (Lepidoptera: Cossidae) |url=https://shilap.org/revista/article/view/362 |ajakiri=SHILAP Revista de lepidopterología |keel=en |aastakäik=48 |üksiknumber=191 |lehekülg=433–437 |doi=10.57065/shilap.362 |issn=2340-4078}}&lt;/ref&gt;.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hlaváč |eesnimi=Peter |perekonnanimi2=Baňař |eesnimi2=Petr |kuupäev=2022-12-20 |pealkiri=Pselaphinae of the Cameroon Volcanic Line. Part 1. New Pselaphinae (Coleoptera, Staphylinidae) from the island São Tomé |url=https://www.mapress.com/zt/article/view/zootaxa.5222.3.4 |ajakiri=Zootaxa |keel=en |aastakäik=5222 |üksiknumber=3 |lehekülg=267–276 |doi=10.11646/zootaxa.5222.3.4 |issn=1175-5334}}&lt;/ref&gt;   

Ta on tutvustanud [[Eesti Televisioon]]i loodussaadetes loomaliike.  

==Telesaateid==
* &quot;Liblikavõrguga Prantsuse Guajaanas&quot; ([https://arhiiv.err.ee/video/vaata/liblikavorguga-prantsuse-guajaanas-1 1.], [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/liblikavorguga-prantsuse-guajaanas-2 2.] ja [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/liblikavorguga-prantsuse-guajaanas-3 3. osa])

* &quot;Liblikavõrguga Kamerunis&quot; ([https://arhiiv.err.ee/video/vaata/liblikavorguga-kamerunis-1 1.], [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/liblikavorguga-kamerunis-2 2.] ja [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/liblikavorguga-kamerunis-3 3. osa])

* &quot;Teaduspalavik liblikavõrguga Boliivias&quot; ([https://arhiiv.err.ee/video/vaata/teaduspalavik-liblikavorguga-boliivias-181171 1.],  [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/teaduspalavik-liblikavorguga-boliivias 2.] ja [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/teaduspalavik-liblikavorguga-boliivias-182111 3. osa])

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?PersonVID=71983&amp;lang= Tõnis Tasane teadusportaalis]
* [http://www.researchgate.net/profile/Jaan_Viidalepp/publication/266469654_Two_new_emerald_moth_species_from_Ecuador_Peru_and_Bolivia_(Lepidoptera_Geometridae_Geometrinae)/links/54a3fe3f0cf267bdb906685f.pdf Lindt, A.; Tasane, T.; Viidalepp, J. (2014). Two new emerald moth species from Ecuador, Peru and Bolivia (Lepidoptera: Geometridae, Geometrinae) (accepted). SHILAP Revista de Lepidopterologia, 42(165), 151–156.]
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/teaduspalavik-liblikavorguga-boliivias-181171 Teaduspalavik: Liblikavõrguga Boliivias 1/3]
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/teaduspalavik-liblikavorguga-boliivias Teaduspalavik: Liblikavõrguga Boliivias 2/3]
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/teaduspalavik-liblikavorguga-boliivias-182111 Teaduspalavik: Liblikavõrguga Boliivias 3/3]
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/liblikavorguga-kamerunis-1 Liblikavõrguga Kamerunis 1/3]
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/liblikavorguga-kamerunis-2 Liblikavõrguga Kamerunis 2/3]
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/liblikavorguga-kamerunis-1 Liblikavõrguga Kamerunis 3/3]
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/liblikavorguga-prantsuse-guajaanas-1 Liblikavõrguga Prantsuse guajaanas 1/3]
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/liblikavorguga-kamerunis-2 Liblikavõrguga Prantsuse Guajaanas 2/3]
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/liblikavorguga-prantsuse-guajaanas-3 Liblikavõrguga Prantsuse Guajaanas 3/3]

{{JÄRJESTA:Tasane, Tõnis}}
[[Kategooria:Eesti zooloogid]]
[[Kategooria:Eesti entomoloogid]]
[[Kategooria:Sündinud 1986]]</text>
      <sha1>qgv8d2qp6sshu4l3s0ohtbzs26dxxa8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248661</id>
      <parentid>7248660</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T17:49:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pristome</username>
        <id>218995</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Undid edits by [[Special:Contribs/~2026-53723-61|~2026-53723-61]] ([[User talk:~2026-53723-61|talk]]) to last version by Velirand</comment>
      <origin>7248661</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3999" sha1="b8xdsceb4a4inh9dffrgnocwu07zh6r" xml:space="preserve">'''Tõnis Tasane''' (sündinud [[13. detsember|13. detsembril]] [[1986]] [[Pärnu]]s) on [[eestlased|eesti]] [[entomoloog]]. 

Ta on õppinud ka loomaaiandust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tõnis Tasane CV, ETIS |url=https://www.etis.ee/CV/T%C3%B5nis_Tasane/est |vaadatud=2024-09-26 |väljaanne=www.etis.ee}}&lt;/ref&gt;

2022. aastal avastati Sao Tome saarelt teadusele täiesti uus mardikaliik ''Reichentomica tasani'', mis nimetati Tõnis Tasase auks. Ta on avastanud ka ööliblikaliigi ''Pseudozeuzera caminhai'' &lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Yakovlev |eesnimi=R. V. |perekonnanimi2=László |eesnimi2=Gy M. |kuupäev=2020-09-30 |pealkiri=New species of Zeuzerinae from the Democratic Republic of São Tomé and Príncipe (Lepidoptera: Cossidae) |url=https://shilap.org/revista/article/view/362 |ajakiri=SHILAP Revista de lepidopterología |keel=en |aastakäik=48 |üksiknumber=191 |lehekülg=433–437 |doi=10.57065/shilap.362 |issn=2340-4078}}&lt;/ref&gt;.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hlaváč |eesnimi=Peter |perekonnanimi2=Baňař |eesnimi2=Petr |kuupäev=2022-12-20 |pealkiri=Pselaphinae of the Cameroon Volcanic Line. Part 1. New Pselaphinae (Coleoptera, Staphylinidae) from the island São Tomé |url=https://www.mapress.com/zt/article/view/zootaxa.5222.3.4 |ajakiri=Zootaxa |keel=en |aastakäik=5222 |üksiknumber=3 |lehekülg=267–276 |doi=10.11646/zootaxa.5222.3.4 |issn=1175-5334}}&lt;/ref&gt;   

Ta on tutvustanud [[Eesti Televisioon]]i loodussaadetes loomaliike.  

==Telesaateid==
* &quot;Liblikavõrguga Prantsuse Guajaanas&quot; ([https://arhiiv.err.ee/video/vaata/liblikavorguga-prantsuse-guajaanas-1 1.], [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/liblikavorguga-prantsuse-guajaanas-2 2.] ja [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/liblikavorguga-prantsuse-guajaanas-3 3. osa])

* &quot;Liblikavõrguga Kamerunis&quot; ([https://arhiiv.err.ee/video/vaata/liblikavorguga-kamerunis-1 1.], [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/liblikavorguga-kamerunis-2 2.] ja [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/liblikavorguga-kamerunis-3 3. osa])

* &quot;Teaduspalavik liblikavõrguga Boliivias&quot; ([https://arhiiv.err.ee/video/vaata/teaduspalavik-liblikavorguga-boliivias-181171 1.],  [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/teaduspalavik-liblikavorguga-boliivias 2.] ja [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/teaduspalavik-liblikavorguga-boliivias-182111 3. osa])

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?PersonVID=71983&amp;lang= Tõnis Tasane teadusportaalis]
* [http://www.researchgate.net/profile/Jaan_Viidalepp/publication/266469654_Two_new_emerald_moth_species_from_Ecuador_Peru_and_Bolivia_(Lepidoptera_Geometridae_Geometrinae)/links/54a3fe3f0cf267bdb906685f.pdf Lindt, A.; Tasane, T.; Viidalepp, J. (2014). Two new emerald moth species from Ecuador, Peru and Bolivia (Lepidoptera: Geometridae, Geometrinae) (accepted). SHILAP Revista de Lepidopterologia, 42(165), 151–156.]
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/teaduspalavik-liblikavorguga-boliivias-181171 Teaduspalavik: Liblikavõrguga Boliivias 1/3]
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/teaduspalavik-liblikavorguga-boliivias Teaduspalavik: Liblikavõrguga Boliivias 2/3]
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/teaduspalavik-liblikavorguga-boliivias-182111 Teaduspalavik: Liblikavõrguga Boliivias 3/3]
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/liblikavorguga-kamerunis-1 Liblikavõrguga Kamerunis 1/3]
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/liblikavorguga-kamerunis-2 Liblikavõrguga Kamerunis 2/3]
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/liblikavorguga-kamerunis-1 Liblikavõrguga Kamerunis 3/3]
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/liblikavorguga-prantsuse-guajaanas-1 Liblikavõrguga Prantsuse guajaanas 1/3]
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/liblikavorguga-kamerunis-2 Liblikavõrguga Prantsuse Guajaanas 2/3]
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/liblikavorguga-prantsuse-guajaanas-3 Liblikavõrguga Prantsuse Guajaanas 3/3]

{{JÄRJESTA:Tasane, Tõnis}}
[[Kategooria:Eesti zooloogid]]
[[Kategooria:Eesti entomoloogid]]
[[Kategooria:Sündinud 1986]]</text>
      <sha1>b8xdsceb4a4inh9dffrgnocwu07zh6r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Coop Maksimarket</title>
    <ns>0</ns>
    <id>417000</id>
    <revision>
      <id>7248691</id>
      <parentid>7247066</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T18:29:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-49114-55</username>
        <id>237309</id>
      </contributor>
      <origin>7248691</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2272" sha1="ilconyjrtnsxfeb2xnzjx2fb3dw2eno" xml:space="preserve">[[Fail:Maksimarketi avamine 94 (05).jpg|pisi|Esimese Maksimarketi avamine 1994. aastal]]
'''Coop Maksimarket''' on [[Coop Eesti]] üks [[kauplus]]ekette.&lt;ref name=&quot;coop.ee&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20170702014645/https://www.coop.ee/ettevottest/ajalugu/ Lühidalt Coop Eesti ajaloost] Coop (vaadatud 01.05.2017)&lt;/ref&gt;

Esimene Maksimarketi kauplus, Tihniku Maksimarket, avati [[1994]]. aastal [[Tallinn]]as.&lt;ref name=&quot;coop.ee&quot;/&gt; See suleti 2000. aastal.&lt;ref&gt;[https://tarbija.postimees.ee/2713254/mis-on-saanud-esimestest-eesti-supermarketitest &quot;Mis on saanud esimestest Eesti supermarketitest?&quot;] Postimees, 1. märts 2014&lt;/ref&gt;

== Kauplused ==
Eestis on 2026. aasta seisuga 22 Maksimarketi kauplust:
*Kristiine Maksimarket ([[Endla tänav|Endla]] 45, [[Tallinn]])
*Sikupilli Maksimarket ([[Tartu maantee]] 87, [[Tallinn]])
*Tiskre Maksimarket ([[Liiva tee]] 61, [[Tiskre]])
*Roo Maksimarket ([[Roo tee]] 1, [[Harkujärve]])
*Lasnamäe Maksimarket ([[Juhan Smuuli tee]] 43, [[Tallinn]])
*Laagri Maksimarket ([[Pärnu maantee]] 558A, [[Laagri]], [[Saue vald]])
*Tartu Lõunakeskuse Maksimarket ([[Ringtee (Tartu)|Ringtee]] 75, [[Tartu]])
*Eedeni Maksimarket ([[Kalda tee]] 1C, [[Tartu]])
*Kvartali Maksimarket ([[Riia tänav]] 2, [[Tartu]])
*Pärnu Maksimarket ([[Haapsalu maantee (Pärnu)|Haapsalu maantee]] 43, [[Papsaare]], [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]])
*Viljandi Maksimarket ([[Lääne tänav (Viljandi)|Lääne]] 2, [[Viljandi]])
*Rakvere Maksimarket ([[Lõõtspilli tänav|Lõõtspilli]] 2, [[Rakvere]])
*Paide Maksimarket ([[Ringtee tänav|Ringtee]] 2, [[Paide]])
*Võru Maksimarket ([[Jüri tänav|Jüri]] 83, [[Võru]])
*Jõhvi Maksimarket ([[Puru tee 1]], [[Jõhvi]])
*Narva Maksimarket ([[Tallinna mnt 30b]], [[Narva]])
*Sillamäe Maksimarket ([[Viru pst. 5]], [[Sillamäe]])
*Põlva Maksimarket ([[Ringtee 4]], [[Põlva]])
*Miiduranna Maksimarket ([[Ranna tee 46a]], [[Tallinn]])
*Männimäe Maksimarket ([[Puidu 2]], [[Viljandi]])
*Elva Maksimarket ([[Kesk 1]], [[Elva]])
*Keila Maksimarket ([[Harju 2]], [[Keila]])

== Vaata ka ==
* [[Konsum]]
* [[A ja O (kauplus)|A ja O]]
* [[E-Ehituskeskus]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.coop.ee Coop Eesti koduleht]

[[Kategooria:Eesti kauplused]]
[[Kategooria:Coop Eesti]]</text>
      <sha1>ilconyjrtnsxfeb2xnzjx2fb3dw2eno</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248951</id>
      <parentid>7248691</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:27:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Maarjamaa</username>
        <id>111667</id>
      </contributor>
      <comment>Artikli oli lisatud Kristiine Coop Maksimarketina, kuigi Coop on lisanud uue kategooria: Peremarket. Lisaks, kauplustelist on nüüd tähestikulises järjekorras.</comment>
      <origin>7248951</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2149" sha1="0it6go6oj2phhiar7ck7fze528o91pv" xml:space="preserve">[[Fail:Maksimarketi avamine 94 (05).jpg|pisi|Esimese Maksimarketi avamine 1994. aastal]]
'''Coop Maksimarket''' on [[Coop Eesti]] üks [[kauplus]]ekette.&lt;ref name=&quot;coop.ee&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20170702014645/https://www.coop.ee/ettevottest/ajalugu/ Lühidalt Coop Eesti ajaloost] Coop (vaadatud 01.05.2017)&lt;/ref&gt;

Esimene Maksimarketi kauplus, Tihniku Maksimarket, avati [[1994]]. aastal [[Tallinn]]as.&lt;ref name=&quot;coop.ee&quot;/&gt; See suleti 2000. aastal.&lt;ref&gt;[https://tarbija.postimees.ee/2713254/mis-on-saanud-esimestest-eesti-supermarketitest &quot;Mis on saanud esimestest Eesti supermarketitest?&quot;] Postimees, 1. märts 2014&lt;/ref&gt;

== Kauplused ==
Eestis on 2026. aasta seisuga 20 Maksimarketi kauplust:
*Eedeni Maksimarket ([[Kalda tee]] 1C, [[Tartu]])
*Elva Maksimarket ([[Kesk 1]], [[Elva]])
*Jõhvi Maksimarket ([[Puru tee 1]], [[Jõhvi]])
*Keila Maksimarket ([[Harju 2]], [[Keila]])
*Kvartali Maksimarket ([[Riia tänav]] 2, [[Tartu]])
*Laagri Maksimarket ([[Pärnu maantee]] 558A, [[Laagri]], [[Saue vald]])
*Lasnamäe Maksimarket ([[Juhan Smuuli tee]] 43, [[Tallinn]])
*Männimäe Maksimarket ([[Puidu 2]], [[Viljandi]])
*Miiduranna Maksimarket ([[Ranna tee 46a]], [[Tallinn]])
*Narva Maksimarket ([[Tallinna mnt 30b]], [[Narva]])
*Paide Maksimarket ([[Ringtee tänav|Ringtee]] 2, [[Paide]])
*Pärnu Maksimarket ([[Haapsalu maantee (Pärnu)|Haapsalu maantee]] 43, [[Papsaare]], [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]])
*Põlva Maksimarket ([[Ringtee 4]], [[Põlva]])
*Rakvere Maksimarket ([[Lõõtspilli tänav|Lõõtspilli]] 2, [[Rakvere]])
*Roo Maksimarket ([[Roo tee]] 1, [[Harkujärve]])
*Sillamäe Maksimarket ([[Viru pst. 5]], [[Sillamäe]])
*Tartu Lõunakeskuse Maksimarket ([[Ringtee (Tartu)|Ringtee]] 75, [[Tartu]])
*Tiskre Maksimarket ([[Liiva tee]] 61, [[Tiskre]])
*Viljandi Maksimarket ([[Lääne tänav (Viljandi)|Lääne]] 2, [[Viljandi]])
*Võru Maksimarket ([[Jüri tänav|Jüri]] 83, [[Võru]])

== Vaata ka ==
* [[Konsum]]
* [[A ja O (kauplus)|A ja O]]
* [[E-Ehituskeskus]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.coop.ee Coop Eesti koduleht]

[[Kategooria:Eesti kauplused]]
[[Kategooria:Coop Eesti]]</text>
      <sha1>0it6go6oj2phhiar7ck7fze528o91pv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7249016</id>
      <parentid>7248951</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T11:11:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Maarjamaa</username>
        <id>111667</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud ajalugu ning detaile kaupluste kohta, aasta lõpus tuleks lisada veel viimased Prismad Maksimarketitena.</comment>
      <origin>7249016</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24722" sha1="8k284iwknbjijnl3mcv7qbb0th9aes8" xml:space="preserve">[[Fail:Coop Maksimarket-Logo.png|pisi|Coop Maksimarketi logo]]
'''Coop Maksimarket''' on Eesti jaekaubandusettevõtte [[Coop Eesti]] [[Hüpermarket|hüpermarketikett]].&lt;ref name=&quot;coop.ee&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20170702014645/https://www.coop.ee/ettevottest/ajalugu/ Lühidalt Coop Eesti ajaloost] Coop (vaadatud 01.05.2017)&lt;/ref&gt; Maksimarketid on Coopi suuremad [[Kauplus|kauplused]], kus müüakse toidu- ja esmatarbekaupu ning laiemat valikut tööstuskaupu. 2026. aasta seisuga kuulub Coopi kaupluste võrgustikku 20 Coop Maksimarketit üle Eesti.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/kauplused|title=Kauplused|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==

=== Esimene Maksimarket ===
[[Fail:Maksimarketi avamine 94 (05).jpg|pisi|Esimese Maksimarketi avamine 1994. aastal]]Maksimarketi ajalugu ulatub 1994. aastasse, mil [[Eesti Tarbijate Keskühistu]] (ETK) avas Tallinnas Kalda tänaval Eesti esimese hüpermarketi. 4. oktoobril 1994 avatud kauplus sai nimeks '''Tihniku Maksimarket'''. Tegemist oli esimese seda tüüpi suure kauplusega Eestis, kus ühes kaupluses oli võimalik osta toidukaupade kõrval ka kodukaupu, sporditarbeid ja muid tööstuskaupu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/blogi/30-aastat-tagasi-avas-coop-esimese-hupermarketi-eestis|title=30 aastat tagasi avas Coop esimese hüpermarketi Eestis|publisher=Coop Eesti|date=3. oktoober 2024|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; 

Maksimarketi avamine langes aega, mil Eesti jaekaubandus muutus pärast [[Eesti taasiseseisvumine|taasiseseisvumist]] kiiresti. 1990. aastate alguses hakkasid Eestis levima lääneriikidest tuntud supermarketite ja hüpermarketite formaadid. 1994. aastal Tallinnas avatud Maksimarket oli Eesti esimene seda tüüpi suurkauplus ning selle kontseptsioon erines senistest väiksematest toidukauplustest suure müügipinna ja laiema kaubavaliku poolest.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.err.ee/1128522/aivar-voog-koikide-kriiside-uhisosa-on-uue-kriisi-pidev-ootus|title=Aivar Voog: kõikide kriiside ühisosa on uue kriisi pidev ootus|publisher=ERR|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; Maksimarketi esimene asukoht oli ETK endine hulgiladu.

=== Laienemine 1990. aastatel ===
1990. aastate teisel poolel hakkas Maksimarketi formaat laienema. 1997. aastal avati Tallinnas Lasnamäe Maksimarket, mis rajati pooleliolevast klaverivabriku hoonest. Kaupluse rajamise maksumuseks kujunes ligikaudu 30 miljonit krooni.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.aripaev.ee/uudised/2010/09/01/10-aastat-tagasi-avati-rocca-al-mare-erakool|title=10 aastat tagasi avati Rocca al Mare erakool|publisher=Äripäev|date=1. september 2010|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; 

1999. aasta 16. novembril avati Paide Maksimarket, millest sai Järva Tarbijate Ühistu esimene Maksimarket. Kaupluse avamisega võeti kasutusele ka ETK süsteemi [[Säästukaart]].&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/uhistud/coop-jarva|title=Coop Järva|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

=== Laienemine 2000. aastatel ===
2000. aasta 1. detsembril avati Laagris uus Maksimarket Pärnu maantee ääres. 6635 ruutmeetri suuruse müügisaaliga oli see avamisel senistest Maksimarketitest suurim. Kaupluse ehitamine maksis 60 miljonit krooni ning hoonesse kavandati lisaks kauplusele pagaritöökoda, kulinaariaosakond ja 130-kohaline kohvik. Laagri Maksimarket asendas Maksimarketi võrgus olulisel määral senist Tihniku kauplust, mille kasutusotstarvet hakati seejärel muutma.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.postimees.ee/1839419/avatakse-laagri-maksimarket|title=Avatakse Laagri Maksimarket|publisher=Postimees|date=30. november 2000|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; 

2001. aastal laienes Maksimarket Tartusse. Lõunakeskuses avatud kauplusest sai Tartu esimene Maksimarket. Lõunakeskuse varasem kaubanduskeskus ja selle Maksimarket moodustasid ühe esimese suurema hüpermarketikompleksi väljaspool Tallinna.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.tartutk.ee/uhistu/ajalugu/|title=Ajalugu|publisher=Tartu Tarbijate Kooperatiiv|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; 

2005. aasta mais avati Võrus uus Maksimarket. Kauplus oli Võru Tarbijate Ühistu üks suuremaid jaekaubandusprojekte ning selle rajamine maksis ligikaudu 30 miljonit krooni; sisustusele kulus veel umbes 10 miljonit krooni. Müügisaali pind oli 2650 ruutmeetrit.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://static-pdf.aripaev.ee/vs8DQcfemigW8ppHDBcaVlbiF0o.pdf|title=Võrus avati eile uus Maksimarket|publisher=Äripäev|date=31. mai 2005|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; 2005. aasta lõpuks oli Võru Maksimarket ETK hüpermarketite keti kuues Maksimarket.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.aripaev.ee/uudised/2006/01/22/uhistute-liitumine-ja-uued-poed-tugevdavad-etkd|title=Ühistute liitumine ja uued poed tugevdavad ETKd|publisher=Äripäev|date=22. jaanuar 2006|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; 

2007. aasta 1. detsembril avati Rakveres Vaala keskuses Rakvere Maksimarket. Kauplusest sai Järva Tarbijate Ühistu teine Maksimarket Paide Maksimarketi kõrval.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/uhistud/coop-jarva|title=Coop Järva|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

=== Tartu Maksimarketid ===
[[Fail:Lõunakeskuse_Maksimarket_aastal_2011.webp|pisi|Lõunakeskuse Maksimarket aastal 2011]]
Tartu piirkonnas kujunes Maksimarketist Tartu Tarbijate Kooperatiivi üks põhiformaate. Lõunakeskuse Maksimarket oli linna esimene Maksimarket. Hiljem kujundati Maksimarketiks ka Eedeni varasem Konsum ning 2016. aastal avati Tartu kesklinnas Kvartali Maksimarket.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.tartutk.ee/uhistu/ajalugu/|title=Ajalugu|publisher=Tartu Tarbijate Kooperatiiv|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; Eedeni kaubandus- ja vabaajakeskus avati 2003. aastal. Tartu Tarbijate Kooperatiivi ajalooülevaates kirjeldatakse Eedeni varasemat Konsumit tänapäevase Maksimarketina. Täpne üleminek Konsumi formaadilt Maksimarketi formaadile ei ole avalikult kättesaadavates allikates selgelt dateeritud.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.tartutk.ee/uhistu/ajalugu/|title=Ajalugu|publisher=Tartu Tarbijate Kooperatiiv|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; aasta mais avati Tartu kesklinnas uus Kvartali äri- ja vabaajakeskus, mille üheks suuremaks kaupluseks sai Tartu kolmas Maksimarket. Kvartali Maksimarket asub Riia tänaval endise Tartu kaubamaja piirkonnas.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.tartutk.ee/uudised/uudis/2016/04/05/tartu-kesklinna-uus-keskus-saab-nimeks-kvartal|title=Tartu kesklinna uus äri- ja vabaajakeskus saab nimeks Kvartal|publisher=Tartu Tarbijate Kooperatiiv|date=5. aprill 2016|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; Lõunakeskuse Maksimarket kolis 2016. aasta sügisel keskuse uude ossa. Kauplus avati uuel pinnal 22. oktoobril 2016 ning selle müügisaal oli veidi üle 2000 ruutmeetri suurune. Uuele pinnale paigaldati uued riiulid ja seadmed ning järgmisel aastal lisandusid iseteeninduskassad.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.tartutk.ee/uudised/uudis/2016/10/28/lounakeskuse-maksimarket-on-uues-kohas-avatud|title=Lõunakeskuse Maksimarket on uues kohas avatud|publisher=Tartu Tarbijate Kooperatiiv|date=28. oktoober 2016|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

=== 2010. aastad ===
2013. aasta 17. juulil avati Vana-Pärnus Pärnu esimene Maksimarket. Kaupluse müügisaal oli ligi 2800 ruutmeetrit ning seal oli ligikaudu 20 000 erinevat kaubaartiklit. Uues keskuses paiknesid lisaks Maksimarketile muu hulgas apteek, kohvik, lillekauplus, pagariäri ja lemmikloomapood.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://parnu.postimees.ee/1302890/galerii-vana-parnus-avati-parnu-esimene-maksimarket|title=Galerii: Vana-Pärnus avati Pärnu esimene Maksimarket|publisher=Pärnu Postimees|date=17. juuli 2013|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; 
[[Fail:Maksimarket-Logo 2014.png|pisi|Endine Maksimarketi logo, kasutati aastast 2011]]
2018. aasta märtsis avati Sillamäel uus Maksimarket endise Konsumi asemel. Uue kaupluse kauplemispind oli endisest poest ligi kolm korda suurem ning sortiment umbes kaks korda laiem. Kauplusesse rajati köök ja pagarikoda ning kasutusele võeti iseteeninduskassad ja Nutikassa puldid.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/jarva-tarbijate-uhistu-avas-sillamael-maksimarketi|title=Järva Tarbijate Ühistu avas Sillamäel Maksimarketi|publisher=Coop Eesti|date=23. märts 2018|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; 

Sama aasta 1. detsembril avati Põlvas Coop Maksimarket. Selle hoone üldpind oli 4200 ruutmeetrit, millest Maksimarketi müügisaal moodustas umbes 2200 ruutmeetrit. Tegemist oli Põlva Tarbijate Ühistu senise ajaloo suurima investeeringuga ja Põlvamaa suurima kauplusega.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://lounaeestlane.ee/polva-coop-maksimarketi-avamine-galerii-ja-video/|title=Põlva Coop Maksimarketi avamine|publisher=Lõunaeestlane|date=1. detsember 2018|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://vorumaateataja.ee/koik-uudised/polva/21068-polvas-avatav-maksimarket-ei-jaeae-voru-maksimarketile-suuruselt-oluliselt-alla|title=Põlvas avatav Maksimarket ei jää Võru Maksimarketile suuruselt oluliselt alla|publisher=Võrumaa Teataja|date=26. oktoober 2018|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; 

2019. aasta 29. novembril avati Jõhvis Pargi keskuses uus Coop Maksimarket. Kauplusest sai keskuse toiduankur ning selle müügipind oli üle 4500 ruutmeetri.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/coop-avab-nelja-nadalaga-viis-uut-kauplust|title=Coop avab nelja nädalaga viis uut kauplust|publisher=Coop Eesti|date=26. november 2019|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2019/11/29/johvis-avati-pargi-keskus|title=Jõhvis avati Pargi Keskus|publisher=Kaubandus.ee|date=29. november 2019|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; Jõhvi Maksimarket oli üks Järva Tarbijate Ühistu 2019. aastal avatud uutest kauplustest. Sama aasta lõpus laiendas Järva Tarbijate Ühistu oma kauplustevõrku ka teiste uute kauplustega.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/uhistud/coop-jarva|title=Coop Järva|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

=== 2020. aastad ===
2022. aasta 1. septembril avati Viljandis Männimäe Maksimarket. Kauplus oli Coopi 15. hüpermarket ning selle müügipind oli ligikaudu 2200 ruutmeetrit. Kaupluse projekteerimisel pöörati erilist tähelepanu energiatõhususele: hoone katusele paigaldati päikesepaneelid, kasutati LED-valgustust ja jahutussüsteemide jääksoojust hoone kütmiseks.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coop-avas-tana-viljandis-energiaklassiga-maksimarketi|title=Coop avas täna Viljandis A-energiaklassiga Maksimarketi|publisher=Coop Eesti|date=1. september 2022|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; 

2023. aasta novembris muudeti Miiduranna Konsum pärast arendustöid Miiduranna Maksimarketiks. Kaupluse kaubavalikus suurenes tööstus- ja kodukaupade osakaal ning lisandus muu hulgas värskelt valmistatud pitsa ja kohv. Enne formaadimuutust oli Miiduranna Konsum avatud 2014. aasta juunis ning selle müügisaal oli umbes 2048 ruutmeetrit.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/miiduranna-konsumist-sai-maksimarket|title=Miiduranna Konsumist sai Maksimarket|publisher=Coop Eesti|date=29. november 2023|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2014/06/09/harju-tarbijate-uhistu-avab-miiduranna-konsumi|title=Harju Tarbijate Ühistu avab Miiduranna Konsumi|publisher=Kaubandus.ee|date=9. juuni 2014|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; Samal aastal valmis uuenduskuur ka Pärnu Maksimarketis ning muudeti kaupluse paigutust ja sisustust. 

2026. aastal laienes Maksimarketi võrk taas kiiresti. Märtsis avati Keila Keskuses Keila Maksimarket. Kauplus on Harju Tarbijate Ühistu uus suureformaadiline kauplus ning asub Harju tänaval Keilas.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://keilakeskus.ee/reedel-avab-keilas-uksed-harjumaa-laaneosa-suurim-kaubandus-ja-meelelahutuskeskus/|title=Reedel avab Keilas uksed Harjumaa lääneosa suurim kaubandus- ja meelelahutuskeskus|publisher=Keila Keskus|date=4. märts 2026|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; Lisaks, [[Coop Eesti]] Keskühistu omandas [[Prisma Peremarket|Prisma Peremarketi]] ja selle 13 Eesti kauplust. Kauplused hakkasid järk-järgult Coopi nime alla minema 2026. aasta septembrist.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/algab-ajaloo-suurim-uhinemine-kahe-jaeketi-vahel-eestis|title=Algab ajaloo suurim ühinemine kahe jaeketi vahel Eestis|publisher=Coop Eesti|date=2026|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; Esimese endise Prisma kauplusena avati 10. septembril 2026 Roo Coop Maksimarket Harkujärvel. Roo oli esimene Prisma kauplus, mis Coopi kaubamärgi alla läks.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/esimene-prisma-kauplus-avas-uksed-coopina|title=Esimene Prisma kauplus avas uksed Coopina|publisher=Coop Eesti|date=10. september 2026|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; 17. septembril 2026 avati Tiskre Coop Maksimarket. Tiskre kauplus oli algselt avatud Prisma kauplusena 2021. aasta septembris ning kuulus Prisma uuemate kaupluste hulka enne Coopi võrgustikku üleminekut.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/teine-prisma-kauplus-avas-coopina-uksed-tiskres|title=Teine Prisma kauplus avas Coopina uksed Tiskres|publisher=Coop Eesti|date=17. september 2026|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; 

=== Maksimarketi ja Prisma seos 2026. aastal ===
2016. aasta [[Prisma (kauplus)|Prisma]]-tehing muutis Eesti [[Jaemüük|jaekaubanduses]] Maksimarketi formaadi arengut. Kõiki endisi Prisma kauplusi ei muudeta Maksimarketiteks. Osa neist võetakse kasutusele Coopi uue või muu suureformaadilise kaupluse nime all. Näiteks Roo ja Tiskre muutusid Maksimarketiteks, samal ajal kui osa teisi endiseid Prismasid on kavandatud [[Coop Peremarket|Coop Peremarketiteks]] või [[Coop Konsum|Coop Konsumiteks]].&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coop-avalikustas-prisma-kaupluste-liitumise-tapse-ajakava|title=Coop avalikustas Prisma kaupluste liitumise täpse ajakava|publisher=Coop Eesti|date=7. september 2026|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; Prisma kaupluste üleminekuga kasvab Coopi pakutav kaubavalik ning muutub ka Coopi suureformaadiliste kaupluste võrk. 2026. aasta sügisel jätkus endiste Prisma kaupluste järkjärguline üleminek Coopi erinevatele kaupluseformaatidele.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/algab-ajaloo-suurim-uhinemine-kahe-jaeketi-vahel-eestis|title=Algab ajaloo suurim ühinemine kahe jaeketi vahel Eestis|publisher=Coop Eesti|date=2026|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

== Kauplused ==
Eestis on 2026. aasta seisuga 20 Coop Maksimarketi kauplust:
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|+
!Kauplus
!Linn/asula
!Aadress
!Avamisaeg
|-
|Eedeni Coop Maksimarket
|[[Tartu]]
|[[Kalda tee]] 1C
|2013 (endise Eedeni Konsumi asemel, avati 2003)
|-
|Elva Coop Maksimarket
|[[Elva]]
|[[Kesk 1]]
|2023 (endise Elva [[Coop Konsum|Konsumi]] asemel)
|-
|Jõhvi Coop Maksimarket
|[[Jõhvi]]
|[[Puru tee 1]]
|2019
|-
|Keila Coop Maksimarket
|[[Keila]]
|[[Harju 2]]
|2026
|-
|Kvartali Coop Maksimarket
|[[Tartu]]
|[[Riia tänav]] 2
|2016
|-
|Laagri Coop Maksimarket
|[[Tallinn]]
|[[Pärnu maantee]] 558A
|2000
|-
|Lasnamäe Coop Maksimarket
|[[Tallinn]]
|[[Juhan Smuuli tee]] 43
|1997
|-
|Männimäe Coop Maksimarket
|[[Viljandi]]
|[[Puidu 2]]
|2022
|-
|Miiduranna Coop Maksimarket
|[[Tallinn]]
|[[Ranna tee 46a]]
|2023 (endise Miiduranna [[Coop Konsum|Konsumi]] asemel, avati 2014)
|-
|Narva Coop Maksimarket
|[[Narva]]
|[[Tallinna mnt 30b]]
|2017 (endise Narva [[Coop Konsum|Konsumi]] asemel, avati 2014)
|-
|Paide Coop Maksimarket
|[[Paide]]
|[[Ringtee tänav|Ringtee]] 2
|1999
|-
|Pärnu Coop Maksimarket
|[[Papsaare]], [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]]
|[[Haapsalu maantee (Pärnu)|Haapsalu maantee]] 43
|2013
|-
|Põlva Coop Maksimarket
|[[Põlva]]
|[[Ringtee 4]]
|2018 (endise Selvehalli [[Coop Konsum|Konsumi]] asemel)
|-
|Rakvere Coop Maksimarket
|[[Rakvere]]
|[[Lõõtspilli tänav|Lõõtspilli]] 2
|2007
|-
|Roo Coop Maksimarket
|[[Harkujärve]]
|[[Roo tee]] 1
|2026 (endine [[Prisma (kauplus)|Roo Prisma]], avati 2022)
|-
|Sillamäe Coop Maksimarket
|[[Sillamäe]]
|[[Viru pst. 5]]
|2018 (endise Sillamäe [[Coop Konsum|Konsumi]] asemel)
|-
|Tartu Lõunakeskuse Coop Maksimarket
|[[Tartu]]
|[[Ringtee (Tartu)|Ringtee]] 75
|2001 (kolis 2016. aastal uuele pinnale)
|-
|Tiskre Coop Maksimarket 
|[[Tiskre]]
|[[Liiva tee]] 61
|2026 (endine [[Prisma (kauplus)|Tiskre Prisma]], avati 2021)
|-
|Viljandi Coop Maksimarket
|[[Viljandi]]
|[[Lääne tänav (Viljandi)|Lääne]] 2
|2000
|-
|Võru Coop Maksimarket
|[[Võru]]
|[[Jüri tänav|Jüri]] 83
|2005
|}

=== Kaupluste avamisajad ja formaadimuutused ===
Maksimarketite avamislugu ei ole täielikult ühesugune. Osa kauplusi rajati algusest peale Maksimarketina, osa tekkis olemasoleva Konsumi laiendamise või formaadimuutuse tulemusena ning osa 2026. aasta uusi Maksimarketeid on endised Prisma kauplused. Näiteks Paide Maksimarket avati 1999. aastal juba Maksimarketina, samal ajal kui Miiduranna kauplus tegutses alates 2014. aastast Konsumina ja muudeti Maksimarketiks alles 2023. aastal. Elva kauplus läbis sarnase formaadimuutuse: varem Konsumina tegutsenud kauplus sai Maksimarketiks 8. novembril 2023.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/uhistud/coop-jarva|title=Coop Järva|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/miiduranna-konsumist-sai-maksimarket|title=Miiduranna Konsumist sai Maksimarket|publisher=Coop Eesti|date=29. november 2023|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coopi-2025-aasta-parimad-poed-asuvad-taeblas-muhus-ja-elvas|title=Coopi 2025. aasta parimad poed asuvad Taeblas, Muhus ja Elvas|publisher=Coop Eesti|date=14. mai 2026|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

=== Endised Maksimarketid ===
Maksimarketi nime kandnud kaupluste arv ja asukohad on aja jooksul muutunud. Mõned varasemad Maksimarketid on suletud, kolinud või saanud teise kaupluseformaadi. '''Tihniku Maksimarket''' oli esimene Maksimarket ning avati Tallinnas 1994. aastal. 2000. aastal, pärast suure Laagri Maksimarketi avamist, hakati Tihniku kaupluse hoones kavandama Konsumi kaupluste tegevust, kuid külastatavus oli langenud ning see suleti.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.postimees.ee/1839419/avatakse-laagri-maksimarket|title=Avatakse Laagri Maksimarket|publisher=Postimees|date=30. november 2000|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Samal aastal suleti ka [[Rocca al Mare kaubanduskeskus|Rocca al Mare kaubanduskeskuses]] asunud [[Rocca al Mare]] Maksimarket, mis muutus [[Prisma (kauplus)|Rocca al Mare Prismaks]] ning tegutses seal 2026. aasta oktoobrini.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Jaekaubandusturgu mõjutanud sündmused 2000. aastal |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2001/11/01/jaekaubandusturgu-mojutanud-sundmused-2000-aastal |vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}&lt;/ref&gt;[https://www.coop.ee/coop-on-kohal]

== Kaupluste ülesehitus ja teenused ==
Maksimarketid on suure müügipinna ja laia kaubavalikuga kauplused. Lisaks toidu- ja esmatarbekaupadele pakutakse paljudes kauplustes kodu-, rõiva-, hooaja- ja muid tööstuskaupu. Konkreetses kaupluses pakutavate kaupade ja teenuste valik sõltub selle asukohast, suurusest ja ümbritsevast kaubanduskeskusest.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/kauplused|title=Kauplused|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; 

Maksimarketites kasutatakse erinevaid iseteeninduslahendusi, sealhulgas iseteeninduskassasid ja Nutikassa süsteemi. Nutipuldi abil saab klient kaupu ostmise ajal ise skannida ning ostu lõpus nende eest tasuda. Kaupluste lisateenuste hulka võivad kuuluda apteek, kohvik, pakiautomaat, sularahaautomaat, taaraautomaat, pank, keemiline puhastus, kingsepp ja võtmete valmistamine. Teenuste valik ei ole kõigis Maksimarketites ühesugune.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/eedeni-maksimarket|title=Eedeni Maksimarket|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/polva-maksimarket|title=Põlva Maksimarket|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; Näiteks Eedeni Maksimarketis on lisaks Nutikassale ja nutipuldile apteek, kohvik, sularahaautomaat, taaraautomaat, pakiautomaat, keemiline puhastus, kingsepp ja võtmete valmistamise võimalus. Põlva Maksimarketis on muu hulgas apteek, infolett, pank, sularaha- ja taaraautomaat ning pakiautomaat.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/eedeni-maksimarket|title=Eedeni Maksimarket|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/polva-maksimarket|title=Põlva Maksimarket|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; Kvartali Maksimarketis Tartus on lisaks tavapärasele toiduvalikule rõhk gurmee- ja väiketootjate toodetel ning kaupluses tegutsevad salati- ja sushibaar ning sooja toidu valmistamise köök.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.kvartal.com.ee/kauplused/list/poed/kodu-ja-tehnika/coop-maksimarket/|title=Coop Maksimarket|publisher=Kvartal|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; 

2022. aastal avatud Männimäe Maksimarket Viljandis oli kavandatud eriti energiatõhusaks. Hoone jahutussüsteemide jääksoojust kasutatakse üldpindade soojendamiseks, kaupluse katusel asuvad päikesepaneelid ning valgustuses kasutatakse LED-lahendusi.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coop-avas-tana-viljandis-energiaklassiga-maksimarketi|title=Coop avas täna Viljandis A-energiaklassiga Maksimarketi|publisher=Coop Eesti|date=1. september 2022|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

== Kaubavalik ==
Maksimarketi formaadi eesmärk on pakkuda ühe ostukülastuse jooksul suuremat osa igapäevaseks eluks vajalikest kaupadest. Toidukaupade kõrval on kauplustes tavaliselt lai valik kodu- ja esmatarbekaupu ning kaupluse suurusest sõltuvalt ka rõivaid, kodutehnikat, hooajakaupu ja muid tööstuskaupu. Kaubavaliku ulatus on kaupluste vahel erinev. Suuremad Maksimarketid tegutsevad sageli kaubanduskeskuste ankrupoodidena ning nende valikut täiendavad samas keskuses asuvad erikauplused. 

2026. aasta Prisma-tehingu järel teatas Coop, et Coopi tootevalik võib Prismaga ühinemise tulemusena kasvada kuni 100 000 tooteni. Endiste Prisma kaupluste ülevõtmine suurendab seega ka Coopi suureformaadiliste kaupluste kaubavaliku tähtsust.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coop-avalikustas-prisma-kaupluste-liitumise-tapse-ajakava|title=Coop avalikustas Prisma kaupluste liitumise täpse ajakava|publisher=Coop Eesti|date=7. september 2026|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

== Maksimarket ja Coop ==
Maksimarket loodi algselt ETK kaubamärgina. ETK Grupp kasutas Maksimarketit suure hüpermarketi, [[Coop Konsum|Konsumit]] supermarketiformaadi ning [[Coop Väikepood|A ja O-d]] väiksema kaupluseformaadina.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.aripaev.ee/uudised/2005/10/20/etk-grupi-uheksa-kuu-kaive-oli-ligi-neli-miljardit-krooni|title=ETK Grupi üheksa kuu käive oli ligi neli miljardit krooni|publisher=Äripäev|date=21. oktoober 2005|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; 

2015. aastal võttis ETK Grupp kasutusele rahvusvahelise Coop kaubamärgi ning Eesti Tarbijate Keskühistu nimetati ümber Coop Eesti Keskühistuks. Maksimarketi nimi säilis Coopi kaupluseformaadina.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.err.ee/549205/etk-muudab-nime-rahvusvaheliseks|title=ETK muudab nime rahvusvaheliseks|publisher=ERR|date=16. november 2015|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; Coop Eesti ei ole tavapärases mõttes üks tsentraliseeritud kauplusekett, vaid koosneb piirkondlikest tarbijate ühistutest ja keskühistust. Seetõttu kuuluvad Maksimarketid erinevatele piirkondlikele ühistutele. Näiteks Paide, Rakvere, Jõhvi, Narva ja Sillamäe Maksimarketid kuuluvad Järva Tarbijate Ühistu võrgustikku, Tartu kolm Maksimarketit kuuluvad Tartu Tarbijate Kooperatiivile ning Harjumaa Maksimarketeid haldab Harju Tarbijate Ühistu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/uhistud/coop-jarva|title=Coop Järva|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/uhistud/coop-tartu|title=Coop Tartu|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/uhistud/coop-harju|title=Coop Harju|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Coop Eesti]]
* [[Coop Konsum]]
* [[Coop Väikepood|Coop väikepood]]
* [[E-Ehituskeskus]]
* [[Prisma Peremarket]]
* [[Hüpermarket]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.coop.ee Coop Eesti koduleht]

[[Kategooria:Eesti kauplused]]
[[Kategooria:Coop Eesti]]</text>
      <sha1>8k284iwknbjijnl3mcv7qbb0th9aes8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7249028</id>
      <parentid>7249016</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T11:47:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Maarjamaa</username>
        <id>111667</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud fotod</comment>
      <origin>7249028</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25100" sha1="f8b15d9x1qe0rzk368xuwxgv21tbl4w" xml:space="preserve">[[Fail:Coop Maksimarket-Logo.png|pisi|Coop Maksimarketi logo]]
'''Coop Maksimarket''' on Eesti jaekaubandusettevõtte [[Coop Eesti]] [[Hüpermarket|hüpermarketikett]].&lt;ref name=&quot;coop.ee&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20170702014645/https://www.coop.ee/ettevottest/ajalugu/ Lühidalt Coop Eesti ajaloost] Coop (vaadatud 01.05.2017)&lt;/ref&gt; Maksimarketid on Coopi suuremad [[Kauplus|kauplused]], kus müüakse toidu- ja esmatarbekaupu ning laiemat valikut tööstuskaupu. 2026. aasta seisuga kuulub Coopi kaupluste võrgustikku 20 Coop Maksimarketit üle Eesti.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/kauplused|title=Kauplused|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==

=== Esimene Maksimarket ===
[[Fail:Tihniku_Maksimarket.jpg|pisi|Tihniku Maksimarket]]
[[Fail:Maksimarketi avamine 94 (05).jpg|pisi|Esimese Maksimarketi avamine 1994. aastal]]Maksimarketi ajalugu ulatub 1994. aastasse, mil [[Eesti Tarbijate Keskühistu]] (ETK) avas Tallinnas Kalda tänaval Eesti esimese hüpermarketi. 4. oktoobril 1994 avatud kauplus sai nimeks '''Tihniku Maksimarket'''. Tegemist oli esimese seda tüüpi suure kauplusega Eestis, kus ühes kaupluses oli võimalik osta toidukaupade kõrval ka kodukaupu, sporditarbeid ja muid tööstuskaupu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/blogi/30-aastat-tagasi-avas-coop-esimese-hupermarketi-eestis|title=30 aastat tagasi avas Coop esimese hüpermarketi Eestis|publisher=Coop Eesti|date=3. oktoober 2024|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; 

Maksimarketi avamine langes aega, mil Eesti jaekaubandus muutus pärast [[Eesti taasiseseisvumine|taasiseseisvumist]] kiiresti. 1990. aastate alguses hakkasid Eestis levima lääneriikidest tuntud supermarketite ja hüpermarketite formaadid. 1994. aastal Tallinnas avatud Maksimarket oli Eesti esimene seda tüüpi suurkauplus ning selle kontseptsioon erines senistest väiksematest toidukauplustest suure müügipinna ja laiema kaubavaliku poolest.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.err.ee/1128522/aivar-voog-koikide-kriiside-uhisosa-on-uue-kriisi-pidev-ootus|title=Aivar Voog: kõikide kriiside ühisosa on uue kriisi pidev ootus|publisher=ERR|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; Maksimarketi esimene asukoht oli ETK endine hulgiladu.

=== Laienemine 1990. aastatel ===
1990. aastate teisel poolel hakkas Maksimarketi formaat laienema. 1997. aastal avati Tallinnas Lasnamäe Maksimarket, mis rajati pooleliolevast klaverivabriku hoonest. Kaupluse rajamise maksumuseks kujunes ligikaudu 30 miljonit krooni.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.aripaev.ee/uudised/2010/09/01/10-aastat-tagasi-avati-rocca-al-mare-erakool|title=10 aastat tagasi avati Rocca al Mare erakool|publisher=Äripäev|date=1. september 2010|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; 

1999. aasta 16. novembril avati Paide Maksimarket, millest sai Järva Tarbijate Ühistu esimene Maksimarket. Kaupluse avamisega võeti kasutusele ka ETK süsteemi [[Säästukaart]].&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/uhistud/coop-jarva|title=Coop Järva|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

=== Laienemine 2000. aastatel ===
2000. aasta 1. detsembril avati Laagris uus Maksimarket Pärnu maantee ääres. 6635 ruutmeetri suuruse müügisaaliga oli see avamisel senistest Maksimarketitest suurim. Kaupluse ehitamine maksis 60 miljonit krooni ning hoonesse kavandati lisaks kauplusele pagaritöökoda, kulinaariaosakond ja 130-kohaline kohvik. Laagri Maksimarket asendas Maksimarketi võrgus olulisel määral senist Tihniku kauplust, mille kasutusotstarvet hakati seejärel muutma.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.postimees.ee/1839419/avatakse-laagri-maksimarket|title=Avatakse Laagri Maksimarket|publisher=Postimees|date=30. november 2000|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; 

2001. aastal laienes Maksimarket Tartusse. Lõunakeskuses avatud kauplusest sai Tartu esimene Maksimarket. Lõunakeskuse varasem kaubanduskeskus ja selle Maksimarket moodustasid ühe esimese suurema hüpermarketikompleksi väljaspool Tallinna.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.tartutk.ee/uhistu/ajalugu/|title=Ajalugu|publisher=Tartu Tarbijate Kooperatiiv|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; 

2005. aasta mais avati Võrus uus Maksimarket. Kauplus oli Võru Tarbijate Ühistu üks suuremaid jaekaubandusprojekte ning selle rajamine maksis ligikaudu 30 miljonit krooni; sisustusele kulus veel umbes 10 miljonit krooni. Müügisaali pind oli 2650 ruutmeetrit.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://static-pdf.aripaev.ee/vs8DQcfemigW8ppHDBcaVlbiF0o.pdf|title=Võrus avati eile uus Maksimarket|publisher=Äripäev|date=31. mai 2005|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; 2005. aasta lõpuks oli Võru Maksimarket ETK hüpermarketite keti kuues Maksimarket.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.aripaev.ee/uudised/2006/01/22/uhistute-liitumine-ja-uued-poed-tugevdavad-etkd|title=Ühistute liitumine ja uued poed tugevdavad ETKd|publisher=Äripäev|date=22. jaanuar 2006|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; 

2007. aasta 1. detsembril avati Rakveres Vaala keskuses Rakvere Maksimarket. Kauplusest sai Järva Tarbijate Ühistu teine Maksimarket Paide Maksimarketi kõrval.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/uhistud/coop-jarva|title=Coop Järva|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

=== Tartu Maksimarketid ===
[[Fail:Lõunakeskuse_Maksimarket_aastal_2011.webp|pisi|Lõunakeskuse Maksimarket (2011)]]
Tartu piirkonnas kujunes Maksimarketist Tartu Tarbijate Kooperatiivi üks põhiformaate. Lõunakeskuse Maksimarket oli linna esimene Maksimarket. Hiljem kujundati Maksimarketiks ka Eedeni varasem Konsum ning 2016. aastal avati Tartu kesklinnas Kvartali Maksimarket.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.tartutk.ee/uhistu/ajalugu/|title=Ajalugu|publisher=Tartu Tarbijate Kooperatiiv|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; Eedeni kaubandus- ja vabaajakeskus avati 2003. aastal. Tartu Tarbijate Kooperatiivi ajalooülevaates kirjeldatakse Eedeni varasemat Konsumit tänapäevase Maksimarketina. Täpne üleminek Konsumi formaadilt Maksimarketi formaadile ei ole avalikult kättesaadavates allikates selgelt dateeritud.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.tartutk.ee/uhistu/ajalugu/|title=Ajalugu|publisher=Tartu Tarbijate Kooperatiiv|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; aasta mais avati Tartu kesklinnas uus Kvartali äri- ja vabaajakeskus, mille üheks suuremaks kaupluseks sai Tartu kolmas Maksimarket. Kvartali Maksimarket asub Riia tänaval endise Tartu kaubamaja piirkonnas.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.tartutk.ee/uudised/uudis/2016/04/05/tartu-kesklinna-uus-keskus-saab-nimeks-kvartal|title=Tartu kesklinna uus äri- ja vabaajakeskus saab nimeks Kvartal|publisher=Tartu Tarbijate Kooperatiiv|date=5. aprill 2016|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; Lõunakeskuse Maksimarket kolis 2016. aasta sügisel keskuse uude ossa. Kauplus avati uuel pinnal 22. oktoobril 2016 ning selle müügisaal oli veidi üle 2000 ruutmeetri suurune. Uuele pinnale paigaldati uued riiulid ja seadmed ning järgmisel aastal lisandusid iseteeninduskassad.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.tartutk.ee/uudised/uudis/2016/10/28/lounakeskuse-maksimarket-on-uues-kohas-avatud|title=Lõunakeskuse Maksimarket on uues kohas avatud|publisher=Tartu Tarbijate Kooperatiiv|date=28. oktoober 2016|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

=== 2010. aastad ===
[[Fail:Maksimarket-Logo 2014.png|pisi|Endine Maksimarketi logo, kasutati aastast 2011]]
2013. aasta 17. juulil avati Vana-Pärnus Pärnu esimene Maksimarket. Kaupluse müügisaal oli ligi 2800 ruutmeetrit ning seal oli ligikaudu 20 000 erinevat kaubaartiklit. Uues keskuses paiknesid lisaks Maksimarketile muu hulgas apteek, kohvik, lillekauplus, pagariäri ja lemmikloomapood.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://parnu.postimees.ee/1302890/galerii-vana-parnus-avati-parnu-esimene-maksimarket|title=Galerii: Vana-Pärnus avati Pärnu esimene Maksimarket|publisher=Pärnu Postimees|date=17. juuli 2013|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

2018. aasta märtsis avati Sillamäel uus Maksimarket endise Konsumi asemel. Uue kaupluse kauplemispind oli endisest poest ligi kolm korda suurem ning sortiment umbes kaks korda laiem. Kauplusesse rajati köök ja pagarikoda ning kasutusele võeti iseteeninduskassad ja Nutikassa puldid.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/jarva-tarbijate-uhistu-avas-sillamael-maksimarketi|title=Järva Tarbijate Ühistu avas Sillamäel Maksimarketi|publisher=Coop Eesti|date=23. märts 2018|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Jõhvi_Coop_Maksimarket.png|pisi|Jõhvi Coop Maksimarket]]
Sama aasta 1. detsembril avati Põlvas Coop Maksimarket. Selle hoone üldpind oli 4200 ruutmeetrit, millest Maksimarketi müügisaal moodustas umbes 2200 ruutmeetrit. Tegemist oli Põlva Tarbijate Ühistu senise ajaloo suurima investeeringuga ja Põlvamaa suurima kauplusega.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://lounaeestlane.ee/polva-coop-maksimarketi-avamine-galerii-ja-video/|title=Põlva Coop Maksimarketi avamine|publisher=Lõunaeestlane|date=1. detsember 2018|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://vorumaateataja.ee/koik-uudised/polva/21068-polvas-avatav-maksimarket-ei-jaeae-voru-maksimarketile-suuruselt-oluliselt-alla|title=Põlvas avatav Maksimarket ei jää Võru Maksimarketile suuruselt oluliselt alla|publisher=Võrumaa Teataja|date=26. oktoober 2018|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; 

2019. aasta 29. novembril avati Jõhvis Pargi keskuses uus Coop Maksimarket. Kauplusest sai keskuse toiduankur ning selle müügipind oli üle 4500 ruutmeetri.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/coop-avab-nelja-nadalaga-viis-uut-kauplust|title=Coop avab nelja nädalaga viis uut kauplust|publisher=Coop Eesti|date=26. november 2019|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2019/11/29/johvis-avati-pargi-keskus|title=Jõhvis avati Pargi Keskus|publisher=Kaubandus.ee|date=29. november 2019|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; Jõhvi Maksimarket oli üks Järva Tarbijate Ühistu 2019. aastal avatud uutest kauplustest. Sama aasta lõpus laiendas Järva Tarbijate Ühistu oma kauplustevõrku ka teiste uute kauplustega.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/uhistud/coop-jarva|title=Coop Järva|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

=== 2020. aastad ===
[[Fail:Männimäe_Maksimarket.jpg|pisi|Männimäe Coop Maksimarket]]
2022. aasta 1. septembril avati Viljandis Männimäe Maksimarket. Kauplus oli Coopi 15. hüpermarket ning selle müügipind oli ligikaudu 2200 ruutmeetrit. Kaupluse projekteerimisel pöörati erilist tähelepanu energiatõhususele: hoone katusele paigaldati päikesepaneelid, kasutati LED-valgustust ja jahutussüsteemide jääksoojust hoone kütmiseks.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coop-avas-tana-viljandis-energiaklassiga-maksimarketi|title=Coop avas täna Viljandis A-energiaklassiga Maksimarketi|publisher=Coop Eesti|date=1. september 2022|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; 

2023. aasta novembris muudeti Miiduranna Konsum pärast arendustöid Miiduranna Maksimarketiks. Kaupluse kaubavalikus suurenes tööstus- ja kodukaupade osakaal ning lisandus muu hulgas värskelt valmistatud pitsa ja kohv. Enne formaadimuutust oli Miiduranna Konsum avatud 2014. aasta juunis ning selle müügisaal oli umbes 2048 ruutmeetrit.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/miiduranna-konsumist-sai-maksimarket|title=Miiduranna Konsumist sai Maksimarket|publisher=Coop Eesti|date=29. november 2023|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2014/06/09/harju-tarbijate-uhistu-avab-miiduranna-konsumi|title=Harju Tarbijate Ühistu avab Miiduranna Konsumi|publisher=Kaubandus.ee|date=9. juuni 2014|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; Samal aastal valmis uuenduskuur ka Pärnu Maksimarketis ning muudeti kaupluse paigutust ja sisustust. 
[[Fail:Tiskre_Coop_Maksimarket.jpg|pisi|Tiskre Coop Maksimarket (varem Tiskre Prisma)]]
2026. aastal laienes Maksimarketi võrk taas kiiresti. Märtsis avati Keila Keskuses Keila Maksimarket. Kauplus on Harju Tarbijate Ühistu uus suureformaadiline kauplus ning asub Harju tänaval Keilas.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://keilakeskus.ee/reedel-avab-keilas-uksed-harjumaa-laaneosa-suurim-kaubandus-ja-meelelahutuskeskus/|title=Reedel avab Keilas uksed Harjumaa lääneosa suurim kaubandus- ja meelelahutuskeskus|publisher=Keila Keskus|date=4. märts 2026|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; Lisaks, [[Coop Eesti]] Keskühistu omandas [[Prisma Peremarket|Prisma Peremarketi]] ja selle 13 Eesti kauplust. Kauplused hakkasid järk-järgult Coopi nime alla minema 2026. aasta septembrist.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/algab-ajaloo-suurim-uhinemine-kahe-jaeketi-vahel-eestis|title=Algab ajaloo suurim ühinemine kahe jaeketi vahel Eestis|publisher=Coop Eesti|date=2026|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; Esimese endise Prisma kauplusena avati 10. septembril 2026 Roo Coop Maksimarket Harkujärvel. Roo oli esimene Prisma kauplus, mis Coopi kaubamärgi alla läks.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/esimene-prisma-kauplus-avas-uksed-coopina|title=Esimene Prisma kauplus avas uksed Coopina|publisher=Coop Eesti|date=10. september 2026|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; 17. septembril 2026 avati Tiskre Coop Maksimarket. Tiskre kauplus oli algselt avatud Prisma kauplusena 2021. aasta septembris ning kuulus Prisma uuemate kaupluste hulka enne Coopi võrgustikku üleminekut.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/teine-prisma-kauplus-avas-coopina-uksed-tiskres|title=Teine Prisma kauplus avas Coopina uksed Tiskres|publisher=Coop Eesti|date=17. september 2026|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; 

=== Maksimarketi ja Prisma seos 2026. aastal ===
2016. aasta [[Prisma (kauplus)|Prisma]]-tehing muutis Eesti [[Jaemüük|jaekaubanduses]] Maksimarketi formaadi arengut. Kõiki endisi Prisma kauplusi ei muudeta Maksimarketiteks. Osa neist võetakse kasutusele Coopi uue või muu suureformaadilise kaupluse nime all. Näiteks Roo ja Tiskre muutusid Maksimarketiteks, samal ajal kui osa teisi endiseid Prismasid on kavandatud [[Coop Peremarket|Coop Peremarketiteks]] või [[Coop Konsum|Coop Konsumiteks]].&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coop-avalikustas-prisma-kaupluste-liitumise-tapse-ajakava|title=Coop avalikustas Prisma kaupluste liitumise täpse ajakava|publisher=Coop Eesti|date=7. september 2026|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; Prisma kaupluste üleminekuga kasvab Coopi pakutav kaubavalik ning muutub ka Coopi suureformaadiliste kaupluste võrk. 2026. aasta sügisel jätkus endiste Prisma kaupluste järkjärguline üleminek Coopi erinevatele kaupluseformaatidele.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/algab-ajaloo-suurim-uhinemine-kahe-jaeketi-vahel-eestis|title=Algab ajaloo suurim ühinemine kahe jaeketi vahel Eestis|publisher=Coop Eesti|date=2026|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

== Kauplused ==
Eestis on 2026. aasta seisuga 20 Coop Maksimarketi kauplust:
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Kauplus
!Linn/asula
!Aadress
!Avamisaeg
|-
|Eedeni Coop Maksimarket
|[[Tartu]]
|[[Kalda tee]] 1C
|2013 (endise Eedeni Konsumi asemel, avati 2003)
|-
|Elva Coop Maksimarket
|[[Elva]]
|[[Kesk 1]]
|2023 (endise Elva [[Coop Konsum|Konsumi]] asemel)
|-
|Jõhvi Coop Maksimarket
|[[Jõhvi]]
|[[Puru tee 1]]
|2019
|-
|Keila Coop Maksimarket
|[[Keila]]
|[[Harju 2]]
|2026
|-
|Kvartali Coop Maksimarket
|[[Tartu]]
|[[Riia tänav]] 2
|2016
|-
|Laagri Coop Maksimarket
|[[Tallinn]]
|[[Pärnu maantee]] 558A
|2000
|-
|Lasnamäe Coop Maksimarket
|[[Tallinn]]
|[[Juhan Smuuli tee]] 43
|1997
|-
|Männimäe Coop Maksimarket
|[[Viljandi]]
|[[Puidu 2]]
|2022
|-
|Miiduranna Coop Maksimarket
|[[Tallinn]]
|[[Ranna tee 46a]]
|2023 (endise Miiduranna [[Coop Konsum|Konsumi]] asemel, avati 2014)
|-
|Narva Coop Maksimarket
|[[Narva]]
|[[Tallinna mnt 30b]]
|2017 (endise Narva [[Coop Konsum|Konsumi]] asemel, avati 2014)
|-
|Paide Coop Maksimarket
|[[Paide]]
|[[Ringtee tänav|Ringtee]] 2
|1999
|-
|Pärnu Coop Maksimarket
|[[Papsaare]], [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]]
|[[Haapsalu maantee (Pärnu)|Haapsalu maantee]] 43
|2013
|-
|Põlva Coop Maksimarket
|[[Põlva]]
|[[Ringtee 4]]
|2018 (endise Selvehalli [[Coop Konsum|Konsumi]] asemel)
|-
|Rakvere Coop Maksimarket
|[[Rakvere]]
|[[Lõõtspilli tänav|Lõõtspilli]] 2
|2007
|-
|Roo Coop Maksimarket
|[[Harkujärve]]
|[[Roo tee]] 1
|2026 (endine [[Prisma (kauplus)|Roo Prisma]], avati 2022)
|-
|Sillamäe Coop Maksimarket
|[[Sillamäe]]
|[[Viru pst. 5]]
|2018 (endise Sillamäe [[Coop Konsum|Konsumi]] asemel)
|-
|Tartu Lõunakeskuse Coop Maksimarket
|[[Tartu]]
|[[Ringtee (Tartu)|Ringtee]] 75
|2001 (kolis 2016. aastal uuele pinnale)
|-
|Tiskre Coop Maksimarket 
|[[Tiskre]]
|[[Liiva tee]] 61
|2026 (endine [[Prisma (kauplus)|Tiskre Prisma]], avati 2021)
|-
|Viljandi Coop Maksimarket
|[[Viljandi]]
|[[Lääne tänav (Viljandi)|Lääne]] 2
|2000
|-
|Võru Coop Maksimarket
|[[Võru]]
|[[Jüri tänav|Jüri]] 83
|2005
|}

=== Kaupluste avamisajad ja formaadimuutused ===
Maksimarketite avamislugu ei ole täielikult ühesugune. Osa kauplusi rajati algusest peale Maksimarketina, osa tekkis olemasoleva Konsumi laiendamise või formaadimuutuse tulemusena ning osa 2026. aasta uusi Maksimarketeid on endised Prisma kauplused. Näiteks Paide Maksimarket avati 1999. aastal juba Maksimarketina, samal ajal kui Miiduranna kauplus tegutses alates 2014. aastast Konsumina ja muudeti Maksimarketiks alles 2023. aastal. Elva kauplus läbis sarnase formaadimuutuse: varem Konsumina tegutsenud kauplus sai Maksimarketiks 8. novembril 2023.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/uhistud/coop-jarva|title=Coop Järva|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/miiduranna-konsumist-sai-maksimarket|title=Miiduranna Konsumist sai Maksimarket|publisher=Coop Eesti|date=29. november 2023|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coopi-2025-aasta-parimad-poed-asuvad-taeblas-muhus-ja-elvas|title=Coopi 2025. aasta parimad poed asuvad Taeblas, Muhus ja Elvas|publisher=Coop Eesti|date=14. mai 2026|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

=== Endised Maksimarketid ===
Maksimarketi nime kandnud kaupluste arv ja asukohad on aja jooksul muutunud. Mõned varasemad Maksimarketid on suletud, kolinud või saanud teise kaupluseformaadi. '''Tihniku Maksimarket''' oli esimene Maksimarket ning avati Tallinnas 1994. aastal. 2000. aastal, pärast suure Laagri Maksimarketi avamist, hakati Tihniku kaupluse hoones kavandama Konsumi kaupluste tegevust, kuid külastatavus oli langenud ning see suleti.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.postimees.ee/1839419/avatakse-laagri-maksimarket|title=Avatakse Laagri Maksimarket|publisher=Postimees|date=30. november 2000|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Samal aastal suleti ka [[Rocca al Mare kaubanduskeskus|Rocca al Mare kaubanduskeskuses]] asunud [[Rocca al Mare]] Maksimarket, mis muutus [[Prisma (kauplus)|Rocca al Mare Prismaks]] ning tegutses seal aastatel 2000-2026.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Jaekaubandusturgu mõjutanud sündmused 2000. aastal |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2001/11/01/jaekaubandusturgu-mojutanud-sundmused-2000-aastal |vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Kaupluste ülesehitus ja teenused ==
Maksimarketid on suure müügipinna ja laia kaubavalikuga kauplused. Lisaks toidu- ja esmatarbekaupadele pakutakse paljudes kauplustes kodu-, rõiva-, hooaja- ja muid tööstuskaupu. Konkreetses kaupluses pakutavate kaupade ja teenuste valik sõltub selle asukohast, suurusest ja ümbritsevast kaubanduskeskusest.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/kauplused|title=Kauplused|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Uuenduslikud_vanuse_tuvastusega_kassad_Keila_Coop_Maksimarketis.jpg|pisi|Nutikassad Keila Coop Maksimarketis]]
Maksimarketites kasutatakse erinevaid iseteeninduslahendusi, sealhulgas iseteeninduskassasid ja Nutikassa süsteemi. Nutipuldi abil saab klient kaupu ostmise ajal ise skannida ning ostu lõpus nende eest tasuda. Kaupluste lisateenuste hulka võivad kuuluda apteek, kohvik, pakiautomaadid, sularahaautomaat, taaraautomaat, pank, keemiline puhastus, kingsepp ja võtmete valmistamine. Teenuste valik ei ole kõigis Maksimarketites ühesugune.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/eedeni-maksimarket|title=Eedeni Maksimarket|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/polva-maksimarket|title=Põlva Maksimarket|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; Näiteks Eedeni Maksimarketis on lisaks Nutikassale apteek, kohvik, sularahaautomaat, taaraautomaat, pakiautomaat, keemiline puhastus, kingsepp ja võtmete valmistamise võimalus. Põlva Maksimarketis on muu hulgas apteek, infolett, pank, sularaha- ja taaraautomaat ning pakiautomaat.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/eedeni-maksimarket|title=Eedeni Maksimarket|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/polva-maksimarket|title=Põlva Maksimarket|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; Kvartali Maksimarketis Tartus on lisaks tavapärasele toiduvalikule rõhk gurmee- ja väiketootjate toodetel ning kaupluses tegutsevad salati- ja sushibaar ning sooja toidu valmistamise köök.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.kvartal.com.ee/kauplused/list/poed/kodu-ja-tehnika/coop-maksimarket/|title=Coop Maksimarket|publisher=Kvartal|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; 

2022. aastal avatud Männimäe Maksimarket Viljandis oli kavandatud eriti energiatõhusaks. Hoone jahutussüsteemide jääksoojust kasutatakse üldpindade soojendamiseks, kaupluse katusel asuvad päikesepaneelid ning valgustuses kasutatakse LED-lahendusi.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coop-avas-tana-viljandis-energiaklassiga-maksimarketi|title=Coop avas täna Viljandis A-energiaklassiga Maksimarketi|publisher=Coop Eesti|date=1. september 2022|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

== Kaubavalik ==
Maksimarketi formaadi eesmärk on pakkuda ühe ostukülastuse jooksul suuremat osa igapäevaseks eluks vajalikest kaupadest. Toidukaupade kõrval on kauplustes tavaliselt lai valik kodu- ja esmatarbekaupu ning kaupluse suurusest sõltuvalt ka rõivaid, kodutehnikat, hooajakaupu ja muid tööstuskaupu. Kaubavaliku ulatus on kaupluste vahel erinev. Suuremad Maksimarketid tegutsevad sageli kaubanduskeskuste ankrupoodidena ning nende valikut täiendavad samas keskuses asuvad erikauplused. 

2026. aasta Prisma-tehingu järel teatas Coop, et Coopi tootevalik võib Prismaga ühinemise tulemusena kasvada kuni 100 000 tooteni. Endiste Prisma kaupluste ülevõtmine suurendab seega ka Coopi suureformaadiliste kaupluste kaubavaliku tähtsust.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coop-avalikustas-prisma-kaupluste-liitumise-tapse-ajakava|title=Coop avalikustas Prisma kaupluste liitumise täpse ajakava|publisher=Coop Eesti|date=7. september 2026|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

== Maksimarket ja Coop ==
Maksimarket loodi algselt ETK kaubamärgina. ETK Grupp kasutas Maksimarketit suure hüpermarketi, [[Coop Konsum|Konsumit]] supermarketiformaadi ning [[Coop Väikepood|A ja O-d]] väiksema kaupluseformaadina.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.aripaev.ee/uudised/2005/10/20/etk-grupi-uheksa-kuu-kaive-oli-ligi-neli-miljardit-krooni|title=ETK Grupi üheksa kuu käive oli ligi neli miljardit krooni|publisher=Äripäev|date=21. oktoober 2005|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; 

2015. aastal võttis ETK Grupp kasutusele rahvusvahelise Coop kaubamärgi ning Eesti Tarbijate Keskühistu nimetati ümber Coop Eesti Keskühistuks. Maksimarketi nimi säilis Coopi kaupluseformaadina.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.err.ee/549205/etk-muudab-nime-rahvusvaheliseks|title=ETK muudab nime rahvusvaheliseks|publisher=ERR|date=16. november 2015|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt; Coop Eesti ei ole tavapärases mõttes üks tsentraliseeritud kauplusekett, vaid koosneb piirkondlikest tarbijate ühistutest ja keskühistust. Seetõttu kuuluvad Maksimarketid erinevatele piirkondlikele ühistutele. Näiteks Paide, Rakvere, Jõhvi, Narva ja Sillamäe Maksimarketid kuuluvad Järva Tarbijate Ühistu võrgustikku, Tartu kolm Maksimarketit kuuluvad Tartu Tarbijate Kooperatiivile ning Harjumaa Maksimarketeid haldab Harju Tarbijate Ühistu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/uhistud/coop-jarva|title=Coop Järva|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/uhistud/coop-tartu|title=Coop Tartu|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coop.ee/uhistud/coop-harju|title=Coop Harju|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Coop Eesti]]
* [[Coop Peremarket]]
* [[Coop Konsum]]
* [[Coop Väikepood|Coop väikepood]]
* [[Coop Minimarket]]
* [[E-Ehituskeskus]]
* [[Prisma Peremarket]]
* [[Hüpermarket]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.coop.ee Coop Eesti koduleht]

[[Kategooria:Eesti kauplused]]
[[Kategooria:Coop Eesti]]</text>
      <sha1>f8b15d9x1qe0rzk368xuwxgv21tbl4w</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Toomas Täht</title>
    <ns>0</ns>
    <id>420124</id>
    <revision>
      <id>7248828</id>
      <parentid>7151585</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T02:13:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248828</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7894" sha1="qpy8bxwq0modognuqtzw7ioa9d7y6pb" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=detsember}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}}
{{See artikkel|räägib näitlejast; matemaatiku kohta vaata [[Toomas Täht (matemaatik)]].}}
'''Toomas Täht''' (sündinud [[1977]] [[Tallinn]]as) on eesti näitleja.

Ta on lõpetanud 2006. aastal [[Salzburgi Ülikool|Mozarteumi-nimelise Salzburgi ülikooli]] näitleja erialal. 

Aastatel 2007–2011 töötas ta näitlejana Saksamaal [[Augsburg]]i teatris. Aastatel 2011–2014 oli külalisnäitleja eri teatrites (Augsburgis, Berliinis ja Tübingenis ning Tartus [[Vanemuise teater|Vanemuise teatris]] ja [[Emajõe Suveteater|Emajõe Suveteatris]]). Aastatel 2014-2015 oli ta [[:en:Hessisches_Staatstheater_Wiesbaden|Wiesbadeni Riigiteatri]] näitetrupi liige. 

2015. aastast elab ja töötab vabakutselise näitlejana peamiselt Eestis.

Alates 2020. aastast on ta lavastanud mitu näidendit [https://www.mainfrankentheater.de Würzburgi linnateatris], näiteks Kai Henseli &quot;Klamm's Krieg&quot; (&quot;Klammi sõda&quot;), &quot;Anne Franki päevikud&quot; (2022) samanimelise raamatu ainetel ning Eugéne Labichi &quot;Die Affäre Rue de Lourcine&quot; (&quot;Lourcine'i tänava juhtum&quot;) (2023). 

Kellerteatris lavastas ta 2024. aastal Nick Rongjun Yu psühholoogilise trilleri &quot;Vale&quot;.&lt;sup&gt;[1]&lt;/sup&gt;

Alates hooajast 2024/25 töötab Würzburgi linnateatris näitlejana. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Würzburg |eesnimi=Mainfranken Theater |pealkiri=Toomas Täht {{!}} Mainfranken Theater Würzburg |url=https://www.mainfrankentheater.de/theater/menschen/toomas-thaet/ |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=www.mainfrankentheater.de |keel=de |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260421064519/https://www.mainfrankentheater.de/theater/menschen/toomas-thaet/ |arhiivimisaeg=2026-04-21 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; 

==Looming==
===Teatrirolle (valik)===
*&quot;Das Klima (No Pressure)&quot;, roll: Mark, Vater, Erste Aktivistin, autor: F. Koch, lavastaja: Albrecht Schroeder ([[:de:Mainfranken_Theater_Würzburg|Mainfrankentheater Würzburg]], Saksamaa, 2026)
*&quot;Rathaus - Liebe Leute&quot;, roll: Wartende A, autor: A. Henrich, lavastaja: Tamó Gvenetadze (Mainfrankentheater Würzburg, Saksamaa, 2026)
*&quot;Momo&quot;, roll: Grauer Herr, autor: M. Ende, lavastaja: Wolfgang Michalek (Mainfrankentheater Würzburg, Saksamaa, 2025)
*&quot;Der Fiskus&quot;, roll: Reiner Lös, autor: F. Zeller, lavastaja: Sylvia Sobottka (Mainfrankentheater Würzburg, Saksamaa, 2025)
*&quot;Drei mal leben&quot;, roll: Hubert Finidori, autor: Y. Reza, lavastaja: Katja Ott (Mainfrankentheater Würzburg, Saksamaa, 2025)
*&quot;Leben des Galilei&quot;, roll: Galilei, autor: B. Brecht, lavastaja: Tim Egloff (Mainfrankentheater Würzburg, Saksamaa, 2025)
*&quot;Frohes Fest&quot;, roll: Blunt, autor: A. Neilson, lavastaja Till Klein-Möller (Mainfrankentheater Würzburg, Saksamaa, 2024)
*&quot;Ja ei jäänud teda ka&quot;, roll: William Blore, autor: A. Christie, lavastaja: [[Vahur Keller]] (Kellerteater, 2023)
*&quot;Midagi tõelist&quot;, roll: Karl, autor: Martin Algus, lavastaja: Sander Pukk (Kellerteater 2022)
*&quot;Imelik peegel&quot;, roll: 3. prints, autorid: Jan Kaus, Indrek Koff, Eva Koldits, Mingo Rajandi, Hendrik Kaljujärv, AndresTenusaar, Toomas Täht, lavastaja: Eva Koldits (Tähesõjad, 2021)
*&quot;Varjuring - õhtu Aino Tammega&quot;, roll: Tõnu Tamm/Kirikuõpetaja/Konferensjee/F. Tuglas,/A. Oinas, autor ja lavastaja: Liis Kolle ([[Särevi Teatrituba]], 2020)
*&quot;Minu haukuv koer&quot;, roll: Tobias, autor: E. Coble, lavastaja: [[Taago Tubin]] ([[Karlova Teater|Karlova teater]], 2019)
*&quot;Rahvavaenlane&quot;, roll: Aslaksen, autor: H. Ibsen, lavastaja: [[Kertu Moppel]] ([[Eesti Draamateater]], 2019)
*&quot;Ronja Räubertochter&quot;, roll: Mattis, autor: A. Lindgren, lavastaja: Catja Baumann (Mainfrankentheater Würzburg, Saksamaa, 2018)
*&quot;Suur Maailmateater&quot;, roll: Rikas, autor: P. Calderoni, lavastaja: Lembit Peterson ([[Theatrum]], 2018)
*&quot;Stiiliharjutused&quot;, algidee: R. Queneau, autorid ja esitajad: [[Jan Kaus]], [[Indrek Koff]], [[Eva Koldits]] (lavastus), Toomas Täht (Tähesõjad, 2018)
*&quot;Der Messias&quot;, roll: Bernhard, autor: P. Barlow, lavastaja: Herbert Schäfer (Mainfrankentheater Würzburg, 2017)
*&quot;Judas&quot;, roll: Judas, autor: L. Vekemans, lavastaja: Markus Trabusch (Landestheater Bregenz, Austria, 2016)
*&quot;Palju õnne argipäevaks&quot;, roll: Manfred, autor: [[Jaan Tätte|J. Tätte]], lavastaja: Tamur Tohver ([[PolygonTeater|Polygon]], 2015)
*&quot;Kollaps&quot;, roll: Sven, autor: P. Löhle, lavastaja: Jan Philip Glogger (Staatstheater Wiesbaden, Saksamaa, 2015)
*&quot;Clavigo&quot;, roll: Buenco, autor: J. W. Goethe, lavastaja: Hakan Savas Mican (Staatstheater Wiesbaden, 2015)
*&quot;Der ideale Ehemann&quot;, roll: Phipps/Butler/Faktotum, autor: O. Wilde, lavastaja: Tilo Nest (Staatstheater Wiesbaden, 2014)
*&quot;Der Junge in der Tür&quot;, roll: German, autor: J. Mayorga, lavastaja: Julia Wissert (Staatstheater Wiesbaden, 2014)
*&quot;Die Dreigroschenoper&quot;, roll: Filch/Matthias/Smith, autor: B. Brecht, lavastaja: Thorleifur Örn Arnasson (Staatstheater Wiesbaden, 2014)
*&quot;Der gute Mensch von Sezuan&quot;, roll: Wang, autor: B. Brecht, lavastaja: Katerina Evangelatos (Theater Augsburg, Saksamaa, 2014)
*&quot;Three Kingdoms&quot;, roll: Andres Rebane, autor: S. Stephens, lavastaja: Stefan Rogge (Landestheater Tübingen, Saksamaa, 2013)
*&quot;Sennentunschi&quot;, roll: Fridolin, autor: H. Schneider, lavastaja: Fabian Alder (bat-studiobühne Hochschule für Schauspielkunst Ernst-Busch Berlin, Saksamaa, 2013) 
*&quot;Im Dickicht der Städte&quot;, roll: Shlink, autor: B. Brecht, lavastaja: Ofira Henig (Theater Augsburg, 2013)
*&quot;Der Kaktus&quot;, roll: Cem, autor: J. Zeh, lavastaja: Fabian Alder (Theater Augsburg, 2012)
*&quot;Fledermaus&quot;, roll: Frosch, autor: J. Strauß, lavastaja: Thorleifur Örn Arnasson (Theater Augsburg, 2011)
*&quot;King Arthur&quot;, roll: Oswald, autor: J. Dryden, H. Purcell, lavastaja Sigrid Herzog (Theater Augsburg, 2011)
*&quot;Mann ist Mann&quot;, roll: Jeraiah Jipi, autor: B. Brecht, lavastaja: Freo Majer (Theater Augsburg, 2011)
*&quot;Kirschgarten&quot;, roll: Lopahhin, autor: A. Tšehhov, lavastaja: Markus Trabusch (Theater Augsburg, 2010)
*&quot;Einsame Menschen&quot;, roll: Braun, autor: G. Hauptmann, lavastaja: Lilli-Hannah Hoepner (Theater Augsburg, 2010)
*&quot;Herr Puntila und sein Knecht Matti&quot;, roll: Matti, autor: B. Brecht, lavastaja: Jay Scheib (Theater Augsburg, 2010)
*&quot;Die Comedian Harmonists&quot;, roll: Hans, autor: G. Greiffenhagen, lavastaja: Adriana Altaras (Theater Augburg, 2009)
*&quot;Kuningas Richard III&quot;, roll: Rivers, autor: W. Shakespeare, lavastaja: Barry Rutter ([[Vanemuine (teater)|Teater Vanemuine]], 2009)
*&quot;Die Kaperer&quot;, roll: Hosenbein/Olli, autor: P. Löhle, lavastaja: Christopher Haninger (Theater Augsburg, 2009) 
*&quot;Warten auf Godot&quot;, roll: Lucky, autor. S. Bekett, lavastaja: Marcel Keller (Theater Augsburg, 2008)
*&quot;Kleinbürgerhochzeit&quot;, roll: Sohn der Hauswirtin, autor: B. Brecht, lavastaja: Christian Hochenbrink (Theater Augsburg, 2008)
*&quot;Emil und die Detektive&quot;, roll: Gustav, autor: E. Kästner, lavastaja: Cordula Däuper (Theater Augsburg, 2007)
*&quot;Die Exzesse&quot;, roll: Peppo/Bauer/Konsul, autor: A. Bronnen, lavastaja: Roland Schäfer (Centralkino Salzburg, Austria, 2007)
*&quot;Liebesgesänge I-II&quot;, roll: Sprecher/Musiker, autor ja lavastaja: Peter Kern (dieTheater/Künstlerhaus Viin, Austria, 2006)
*&quot;we are camera/jasonmaterjal&quot;, roll: Mirco, autor: F. Kater, lavastaja: Roland Schäfer (Centralkino Salzburg, 2005)

===Filmirolle (valik)===
*&quot;[[Talve (film)|Talve]]&quot;, mängufilm, lavastaja Ergo Kuld (Taska Film, Kassikuld, Apollo Film Productions 2019) – Saksa ohvitser
*&quot;[[Siberi võmm]]&quot;, telesari, lavastaja Gerda Kordamets (BEC, 2016–2018) – Sander Sillanpää
*&quot;[[Varjudemaa]]&quot;, telesari, lavastaja: Ergo Kuld (Kassikuld, 2015) – Hans

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{IMDb|nm2884958}}
*[https://www.mainfrankentheater.de/theater/menschen/toomas-thaet/ Toomas Täht] Mainfrankentheater Würzburg (saksa)

{{JÄRJESTA:Täht, Toomas}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eestlased Saksamaal]]
[[Kategooria:Sündinud 1977]]</text>
      <sha1>qpy8bxwq0modognuqtzw7ioa9d7y6pb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Riia toomkirik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>425266</id>
    <revision>
      <id>7248896</id>
      <parentid>7244865</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T07:46:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <origin>7248896</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23954" sha1="kpywns6ob9ilncrudc3b0ti2m4s88k9" xml:space="preserve">{{Kirik
|nimi            = Riia toomkirik
|omakeelne nimi  = Rīgas Doms
|pilt            = Riga Dome Cathedral at twilight.jpg
|pildiallkiri    = Õhtuvidevikus põhjakülg [[Riia toomplats|toomplatsilt]]
|riik            = [[Läti]]
|asukoht         = Herderi väljak 6, [[Riia]]
|ehituse algus   = 1211
|ehituse lõpp    = 16. sajand
|esmamainimine   = 1201/1202
|kuuluvus        = 
|laiuskoord      = 56/56/56
|pikkuskoord     = 24/6/15
|kaart           = pind
}}

'''Riia toomkirik''' ([[läti keel]]es ''Rīgas Doms'', [[saksa keel]]es ''Rigaer Dom'') on [[toomkirik]] Lätis [[Riia]]s [[Toomväljak]]ul. See on [[Läti Evangeelne Luterlik Kirik|Läti Evangeelse Luterliku Kiriku]] peakirik. Kiriku kõrgus koos tornikiivriga on maapinnast 90 meetrit.

Katedraali kõrval, Palasta tänav 2 asub Riia toomkiriku kogudusehoone ja Palasta tänav 4, [[Riia Ajaloo- ja Laevandusmuuseum]].

== Ajalugu ==
=== Keskaeg ===
&quot;[[Henriku Liivimaa kroonika]]&quot; andmeil lasi piiskop [[Albert (Riia piiskop)|Albert]] esialgse väikse toomkiriku ehitada linna asutamise aastal 1201 või sellele järgnenud aastal 1202. Ta pühitses &quot;õndsaima jumalaema [[Maarja]] auks&quot; selle koos [[Maarjamaa]]ga ([[Vana-Liivimaa]]ga).&lt;ref&gt;[[Jaan Lahe]]. [http://m.postimees.ee/section/1214/2912259 Maarjamaa kahtlane juubel] Postimees, 2014&lt;/ref&gt;
[[File:20220902 Dom zu Riga 1752.jpg|pisi|Vaade Riia toomkiriku fassaadile]]
[[File:Rīgas Doma Ziemeļu portāls (1).jpg|pisi|Riia toomkiriku põhjaportaal]]
[[File:Albert of Riga.JPG|pisi|[[Riia peapiiskopkond|Riia piiskop]] [[Albert (Riia piiskop)|Albert]]i kuju kirikul]]
Ehituse algfaasist teatakse üsna vähe, kuigi halduslik korraldus usaldati munkadele [[Prémontré ordu]]st. 1210. aastal [[Rooma]]st naastes kutsus piiskop Albert neid [[Vestfaal]]is asunud [[Cappenbergi klooster|Cappenbergi kloostrist]] kaasa Riiga. Erinevalt tsistertslastest ei piiranud premontraatlaste ehitusprojekte jäigad eeskirjad või reeglid.&lt;ref name=&quot;medievalheritage&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://medievalheritage.eu/en/main-page/heritage/latvia/riga-lutheran-cathedral |pealkiri=Riga – Cathedral of the Blessed Virgin Mary |väljaandja=medievalheritage.eu}}&lt;/ref&gt;
[[File:Riga 1650.jpg|pisi|Vaade [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusaegsele]] Riiale (1650): [[Riia loss]], [[Riia Püha Jakobi kirik|Riia Jakobi kirik]], Riia toomkirik, [[Riia raekoda]], [[Riia Püha Peetri kirik|Riia Peetri kirik]], [[Riia Jaani kirik]]]]
[[File:23 of 'Cywilizacya, literatura i sztuka w dawnej kolonii zachodniej nad Baltykiem ... Wydanie drugie, etc' (11297496403).jpg|pisi|left]]
[[File:Riga1900Domkirche.jpg|pisi|Riia toomkirik 20. sajandi alguses]]
25. juulil 1211 pani Riia piiskop Albert tseremoonia käigus nurgakivi tänini samal kohal kõrguvale toomkirikule. Ta oli lasknud ehitise rajada oma piiskopikoja õue tagusele maale, [[liivlased|liivlaste]] kunagisse [[kaluriküla|kalurikülla]], mis asus [[Daugava jõgi|Daugava jõe]] lähedal.
1215. aasta kevadel tuli ehitustöödega kiirustada, sest keset asulat asunud kirik oli maha põlenud.&lt;ref name=&quot;doms&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.doms.lv/info/?mnu_id=50InteriorOrganStained-glass |pealkiri=History of Cathedral |arhiivimisaeg=2016-08-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160808104859/http://www.doms.lv/info/?mnu_id=50InteriorOrganStained-glass |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Lisaks hakati [[Riia toomkapiitel|Riia toomkapiitlile]] ehitama [[romaani stiil]]is [[Riia toomkool|kooli]] ja [[klooster|kloostrit]].
1236. (?) aastal pidas [[Gregorius IX]] paavstluse [[legaat]], [[Modena Wilhelm|Modena piiskop Wilhelm]], [[kontsiil]]i juba vastses Riia toomkirikus. Arvatavasti oli selleks ajaks [[ristlööv]] pooleliolevast kirikust juba müüriga eraldatud ja [[kooriruum]] valminud.&lt;ref name=&quot;doms&quot; /&gt;

[[1211]] lõi [[Riia piiskop]] [[Albert (Riia piiskop)|Albert]] [[Liivimaa]] vanima õppeasutusena Riia toomkiriku juurde [[Riia toomkool]]i.

[[13. sajand]]i teisel poolel jõudis katedraali põhiplaani järgne ehitus lõpule, sajandivahetuseks võis [[tornikiiver]] kõrguda 140 meetrini. Riia toomkirikust oli kujunenud märkimisväärseimaid [[varagootika]] näiteid terves [[Baltikum]]is.

[[Põhjasõda Rootsi Läänemereprovintsides|Põhjasõjas]] 1710. aastal [[Riia piiramine (1710)|Riia piirami]]se ajal sai kiriku katus rängalt kannatada, mille renoveerimine ja rekonstrueerimine jätkusid kuni 1727. aastani. 1881. aastal algasid kirikus remondi- ja restaureerimistööd, mis jätkusid kuni 1914. aastani, mille tulemusel kirik omandas oma praeguse ilme.

1859. aastal oli Riia toomkoguduse hingekirjas 1 149 inimest&lt;ref&gt;[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00519|seite 479}}&lt;/ref&gt;.

=== Uusim aeg ===
[[Nõukogude okupatsioon Lätis|Nõukogude ajal]] olid [[jumalateenistus]]ed keelatud aastail 1959–1989. Toomkirikut kasutati kontserdisaalina ja selle lõunatiivas asus [[Riia Ajaloo- ja Laevandusmuuseum|Riia meresõidu- ja ajaloomuuseum]]. Peakirik avati sakraalseteks talitusteks taas aastal 1991, mil traditsioone jätkab endiselt [[Läti Evangeelne Luterlik Kirik]].

== Arhitektuur ==
[[Fail:Riga Cathedral Nave, Riga, Latvia - Diliff.jpg|pisi|Kesklööv]]
Ehitise vundamendid on rajatud pinnasesse rammitud [[puitvai]]adele, mida kaasajal on märgata hoone alumise korruse abiruumides maapinna paljanditel. [[1220. aastad|1220. aastate]] tarinduste käigus kujundati [[romaani stiil|romaanipäraselt]] paekivist sokkel ja välisnurgad. Müüritis on iseloomulik [[tellisgootika]]le. Läänefassaadi kaunistab sellest perioodist pärit ümmargune [[roosaken]]. [[Astmikportaal]]i [[Arhivolt|arhivoldi]] [[sammas]]te [[kapiteel]]id on varagootika vormides reljeefse taimdekooriga, mille mõjutused pärinevad tõenäoliselt [[Ojamaa]]lt.&lt;ref name=&quot;medievalheritage&quot; /&gt;

[[Basiilika]] põhimõtete kohaselt hakati [[kesklööv]]i lõppu ehitama [[kooriruum|koori]] kolme poolringikujulise [[apsiid]]iga, millele järk-järgult lisandusid ruumid [[piiskopkond|piiskopkonnale]]. Kiriku struktuur ja proportsioonid muutusid selle tulemusel teiselaadseks. Neid muutusi on näha põhjaportaalil ehk tollasel linnapoolsel küljel, toomkapiitli koosolekusaalis ja peaaegu kandilises kloostrihoovis. Katedraali lääneosa jäi kroonima [[gooti stiil]]is massiivne [[kirikutorn]], mille põhja- ja lõunaküljel paiknevad neljatahulised, suurte kaaravadega pikilöövi sisemusse avanevad kabelid. Lisaks neile ehitati [[14. sajand|14.]]–[[16. sajand]]ini kabelid põhja- ja lõunapoolsetesse külglöövidesse ([[kabelilööv]]).

Keskajal kroonis torni kaheksanurkne püramiidjas tornikiiver. Seda toomkiriku torni võib näha 16. sajandi keskpaigast pärineval Riia vanimal linnavaatel [[Sebastian Münster]]i raamatus &quot;[[Kosmograafia]]&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://latvians.com/index.php?en/CFBH/Cosmographia/cosmographia-001-content.ssi |pealkiri=Cosmographia Universalis. The Rīga Skyline — Then and Now. - Synopsis — The Livonians |vaadatud=2025-08-07 |arhiivimisaeg=2025-07-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250715180832/https://latvians.com/index.php?en/CFBH/Cosmographia/cosmographia-001-content.ssi |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;. Renessanslik kahe galeriiga püramiidjas tornikiiver ehitati toomkirikule 16. sajandi lõpus. Samal ajal toomkiriku torni paigaldatud kukk on tänapäeval eksponeeritud katedraalis. 18. sajandi lõpus ehitati kirikule uus barokkvormides torn.

19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul toimusid restaureerimistööd, mille tulemusena omandas kirik oma praeguse ilme.

== Sisustus ja vaatamisväärsused ==
Riia toomkirikus on 12. sajandi lõpust pärinev [[ristimiskivi]], mis algselt paiknes [[Ikšķile]] [[Üksküla Maarja kirik|Maarja kirikus]]. Kivi paigutati toomkiriku renoveerimistööde käigus 2009. aastal kesk[[lööv]]i keskele.

Riia toomkiriku kooriruumi vasakus seinas paikneb [[Liivimaa piiskoppide loend|Liivimaa piiskop]]i 1186–1196 [[Meinhard]]i haud. Kirikus on ka [[Riia peapiiskop]]i [[Wilhelm von Brandenburg]] (von [[Hohenzollernid|Hohenzollern]]) (1498–1563) [[hauaplaat]]. 
[[File:Domkanzel Riga.jpg|thumb|Toomkiriku kantsel]]
Kiriku puit[[kantsel]] pärineb umbes 1641. aastast ja on kaunistud barokse nikerddekooriga.

Toomkiriku seintele ja võlvialustesse on paigaldatud kümneid rikkalikult kaunistatud [[vappepitaaf]]e. Paljud neist pärinevad 17. ja 18. sajandist, mil Riia oli tähtis hansalinn ja Rootsi kuningriigi, hiljem Venemaa keisririigi osa. Nad kuuluvad saksa päritolu Riia [[patriits]]iperekondade (Bergmann (läti k. [[:lv:Bergmaņi|Bergmaņi]]), [[Berens von Rautenfeld]]i, [[Dreyling]] ([[:lv:Dreiliņi (dzimta)|Dreiliņ]]), [[Hollander (aadlisuguvõsa)|Hollander]]i ([[:lv:Holanderi|Holanderi]]), [[Schwartz (suguvõsa)|Schwartz]] ([[:lv:Švarci|Švarci]]), [[Wiedau]] ([[:lv:Vīdavi|Vīdavi]]), [[Riia raad|Riia rae]], käsitöölisi ühendava [[Riia Väike gild|Riia Väikegildi]] liikmetele, aadlikele, riigiametnikele, sõjaväelastele ja vaimulikele ([[Rigeman]]n, [[Mengden]]id: [[Otto von Mengden]] (1597–1681), [[Gustav von Mengden]] (1627–1688), [[Himsel]], [[Kröger]], [[Schick]], Henrich, [[Benckendorff]]).
[[File:Epitaph_of_Otto_von_Mengden.JPG|thumb|1. taasloodud [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkon]]na [[Liivimaa rüütelkonna maamarssal|maamarssal]]i [[Otto von Mengden]]i vappepitaaf Riia toomkirikus]]
[[File:Epitāfija Rīgemanu ģimenei (Rīgas Doms).jpg|pisi|[[Rigeman]]ide&lt;ref&gt;[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Rigeman_nr_741 Rigeman nr 741], www.adelsvapen.com&lt;/ref&gt; perekonna [[Epitaaf (kunst)|epitaaf]] 1605. aastast Riia toomkirikus]]

Toomkiriku 19. sajandist pärinevad vitraažaknad valmistas Mayer Königliche Bayerische Hofkunstanstalt Münchenis 1884. aastal&lt;ref&gt;[http://doms800.lv/en/stained-glass/madonna-with-the-infant-jesus-in-a-mandorla/ Madonna with the Infant Jesus in a Mandorla. - doms800.lv]&lt;/ref&gt;, Riia kunstklaasija Adolf Kahlerti ettevõte Kahlert und Weber 1896. aastal&lt;ref&gt;[http://doms800.lv/en/ruth-and-orpah-with-their-mother-in-law-naomi-at-the-crossroads/ Ruth and Orpah with Their Mother-in-Law Naomi at the Crossroads. - doms800.lv]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://doms800.lv/en/stained-glass-pelican_sl/ Stained Glass “Pelican”. - doms800.lv]&lt;/ref&gt;, ja Bruno Urbani klaasmaaliinstituut Dresdenis 1885. aastal&lt;ref&gt;[http://doms800.lv/en/the-apostles-peter-and-paul/ Apostles Peter and Paul. - doms800.lv]&lt;/ref&gt;, 20. sajandi algusest pärinevad aknad valmistas Friedrich Tode töökoda Riias&lt;ref&gt;[http://doms800.lv/en/scenes-from-the-life-of-st-martin/ Scenes from the life of St. Martin - doms800.lv]&lt;/ref&gt;.

Riia toomkirikus asuvad 1883. aastal saksa meistri Walcker &amp; Cie poolt valmistatud Toomkiriku orel, mis on üks maailma suurimaid ja ajaloolisemaid.

[[Saksimaa]]l [[Morgenröthe]]s valmistatud [[kirikukell]] paigaldati kirikusse aastail 1926/1927 ja see oli tollal seal tehtutest suurim, kaaludes 8,5 tonni kõrgusega 3 meetrit ja läbimõõduga 2,5 meetrit.

Kirikus tegutseb [[Riia Toomkiriku muuseum]], kus saab tutvuda toomkiriku ja Riia linna ajaloo, samuti luteri usu arenguga Lätis. Näitusel on eksponeeritud ajaloolised esemed, kirikutarbed ja kunstiteosed. Kiriku kompleksis on säilinud osaliselt [[ristikäik]] ja keskaegne kloostrihoov. 
[[File:Kapa piemineklis bīskapam Meinhardam (Rīgas Doms).jpg|pisi|Liivimaa piiskopi [[Meinhard]]i [[hauaplaat]] Riia toomkirikus]]

&lt;gallery&gt;
Rīgas Doms (74).JPG|PIkihoone ja kooriruum
Dom-Langhaus Riga Taufbecken Orgel.jpg|Ristimiskivi ja orel
Orgelempore Riga Details.jpg|Orelivääri dekoor
&lt;/gallery&gt;

== Riia toomkiriku koguduse vaimulikud ==
*1388/1405, Johann von Soest, Riia toomkiriku [[Katoliku kirik|katolik]] toompraost&lt;ref&gt;Böthführ, Heinrich Julius, [https://dom.lndb.lv/data/obj/file/265060.pdf Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen.], Riga 1884. Buchdruckerei von W. F. Hacker, {{BSB|11533471,00051|seite 11}}&lt;/ref&gt; 
*1442, Dietrich Nagel, Riia toomkiriku katolik toompraost
* 1546, Wenceslaus Lembke, Riia toomkiriku luterlik pastor&lt;ref&gt;[[Heinrich Julius Böthführ|Böthführ, Heinrich Julius]], [https://dom.lndb.lv/data/obj/file/265060.pdf Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen.], Riga 1884. Buchdruckerei von W. F. Hacker, seite 75&lt;/ref&gt;
*1554/1557, Martin Lemken&lt;ref&gt;[[Arved von Schmidt]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/dfc04de7-6b64-4a42-81bc-3e5ab31f5deb/content Die Pastoren Oesels. Seit der Reformation]. Tartu 1939, seite 48&lt;/ref&gt;
*Wilhelm Donat (surn. 1582)&lt;ref name=&quot;die-livlan&quot;&gt;Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten, seite 64&lt;/ref&gt;
*1582, Johannes thom Dal (surn. 1612)&lt;ref name=&quot;die-livlan&quot; /&gt;
* Laurentius Lemken (surn. 1611)&lt;ref&gt;Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten, seite 66/67&lt;/ref&gt;
*1611–1616, [[Hermann Samson]], Riia toomkiriku ülempastor
*1624, Rotger Neinerus (surn. 1625&lt;ref&gt;H.J. Böthführ: Die Livländer auf auswärtigen Universitäten..., Riga 1884, s. 80&lt;/ref&gt;), Riia toomkiriku pastor
**1650–1656, Johann Hartmann (surn. 1657), diakon&lt;ref&gt;H.J. Böthführ: Die Livländer auf auswärtigen Universitäten..., Riga 1884, s. 92&lt;/ref&gt;
*1656−1657, Matthias Reland/Reeland/Rölandt (1599–1657), Riia toomkiriku pastor&lt;ref&gt;[[Carl Eduard Napiersky]], Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland.  [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/15768982-e1fe-427f-82c0-9bcec1f22cf8/content III Dritten Theil, Viertes Heft. Q - Z (1852)], [https://books.google.de/books?id=vsIGAAAAYAAJ&amp;pg=RA1-PA141 seite 11]&lt;/ref&gt;
*1657−1658, [[Johannes Brever (1616−1700)|Johannes Brever]], Riia toomkiriku pastor
*1659−1670/1671, Johann Richmann/Rickemann (1622−1670/1671)&lt;ref&gt;{{BBLD|GND121647099|Richmann/Rickemann, Johann (1622-1671)}}&lt;/ref&gt;, Riia toomkiriku pastor 
**1682–1683, Heinrich Sehlmann (1632−1683)&lt;ref&gt;{{BBLD|GND103203453X|Sehlmann, Heinrich (1632-1683)}}&lt;/ref&gt;, diakon
**1683–1685, [[Hermann Zimmermann]], Riia toomkoguduse abiõpetaja
*1691–1698, [[Hermann Zimmermann]], Riia toomkoguduse pastor
*1700–1702, [[Hermann Zimmermann]], Riia toomkoguduse pastor
**1700–1701, Andreas Schwartz (1665–1701), diakonpastor
**1702–1712, Christian Lauterbach (1663–1720), diakonpastor
*1711–1720 [[Andreas Willebrand]] (1652–1737), Riia toomkoguduse saksa koguduse vaimulik
*1712–1720, [[Christian Lauterbach]] (1663–1720&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1014528550|Lauterbach, Christian (1663-1720)}}&lt;/ref&gt;), Riia toomkoguduse pastor 
*1720–1736, [[Andreas Willebrand]] (1652–1737), Riia toomkoguduse pastor
*Bartholomäus Depkin (1682–1746&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1124485783|Depkin, Bartholomäus (1682-1746)}}&lt;/ref&gt;), Riia toomkiriku pastor
**1725–1736, Johann Fontin (1684–1737)&lt;ref&gt;[[Arved Oswald von Schmidt|Arved von Schmidt]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/dfc04de7-6b64-4a42-81bc-3e5ab31f5deb/content DIE PASTOREN OESELS SEIT DER REFORMATION], TARTU 1939, seite 26&lt;/ref&gt;, diakon
*1740&lt;ref&gt;[https://rosdok.uni-rostock.de/resolve/id/rosdok_document_0000017942 Die grosse Hand des grossen Gottes : Entworffen Aus dem 2. Buch der Chronic. XX. 6. Und an einem solennen Freuden-Tage, So den 2. Decembr. dieses Jahrs feyerlich begangen worden Um dem grossen Gott öffentlich zu dancken/ daß Er nach seiner Liebes-vollen Güte den Theuren Printzen Johann III. Unsern Allergnädigsten Kayser und Herrn auff den Thron des grossen Rußischen Reiches erhaben], Universitätsbibliothek Rostock. Digitale Bibliothek und Publikationsdienste, digibib.ub(at)uni-rostock.de&lt;/ref&gt;, Gebhard Christoph Tanck (1679–1744&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, {{BSB|00001249,00629|seite 201-204}}&lt;/ref&gt;), Riia toomkiriku pastor, pastor primas
**1743–1759, Johann Christoph Gericke (1696–1759)&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1162866241|Gericke, Johann Christoph (1696-1759)}}&lt;/ref&gt;, diakon
*1744–1746, Johann Nikolaus Wilhelm Schul(t)ze&lt;ref&gt;{{BBLD|GND12353299X|Schul(t)ze, Johann Nikolaus Wilhelm}}&lt;/ref&gt;, Riia toomkoguduse pastor
**1759, Anton Bärnhoff (1733–1800&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{BBLD|GND1202427065|Bärnhoff, Anton (1733-1800)}}&lt;/ref&gt;), diakon
*1760–1780, [[Immanuel Justus von Essen]], Riia toomkiriku Riia Peetri koguduse ülempastor
**1760–1764, Carl Leopold Stöessiger (1733–1777), Riia toomkiriku diakon&lt;ref&gt;[[Carl Eduard Napiersky]], Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland.  [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/15768982-e1fe-427f-82c0-9bcec1f22cf8/content III Dritten Theil, Viertes Heft. Q - Z (1852)], seite 60&lt;/ref&gt;
**1777–1780, [[Gottlieb Schlegel]] (1739–1810&lt;ref&gt;{{BBLD|0000000054820830|Schlegel, Julius Heinrich Gottlieb* (1739-1810)}}&lt;/ref&gt;) ([[:de:Gottlieb Schlegel|de]]), diakon
**1780–1788, [[Gottlieb Schlegel]] (1739–1810), nädalajutlustaja
**1781–1788, Anton Bärnhoff (1733–1800), ülem[[Nädalajutlustaja|nädalajutlustaja]]&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
**1789–1790, Gotthard Hermann Josephi (1756–1822), diakonpastor
*180..., [[Johann Christoph Pottmeyer]] (1751–1817&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Bd.: 1, 1810-1829, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00001249/images/index.html?id=00001249&amp;groesser=&amp;fip=193.174.98.30&amp;no=&amp;seite=57 seite 49]&lt;/ref&gt;), Riia toomkoguduse pastor 
**1800–1801, Gotthard Hermann Josephi (1756–1822), nädalajutlustaja
**1801–1817, Gotthard Hermann Josephi (1756–1822), ülemnädalajutlustaja
**1801–1805, [[Matthias Thiel]] (1775–1843), diakon
**1806–1818 Franz Hackel (1782–1818&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1229672362|Hackel, Franz* Johann Friedrich (1782-1818)}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Bd.: 1, 1810-1829, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00001249/images/index.html?id=00001249&amp;groesser=&amp;fip=193.174.98.30&amp;no=&amp;seite=63 seite 55-56]&lt;/ref&gt;), diakonpastor
*1817–1822, [[Gotthard Josephi|Gotthard Hermann Josephi]] (1756–1822&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1113672021|Josephi, Gotthard* Hermann (1756-1822)}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Bd.: 1, 1810-1829, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00001249/images/index.html?id=00001249&amp;groesser=&amp;fip=193.174.98.30&amp;no=&amp;seite=91 seite 93]&lt;/ref&gt;), pastor
**1819–1823, [[David Gustav von Bergmann]] (1787–1848), diakon&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 2. Bd: 1830-1855, Riga 1881-1884, {{BSB|00001249,00354|seite 42-43}} &lt;/ref&gt;
*1822&lt;ref&gt;G. Schweder, [https://kpbc.umk.pl/Content/250026/PDF/Gromadzenie_POPC_028_73.pdf Die alte Domschule, das gegenwärtige Stadt-Gymnasium zu Riga.] seite 56&lt;/ref&gt;–1823, [[August Leberecht|Johann ''August'' Leberecht ''Albanus'']] (1765–1839&lt;ref&gt;{{BBLD|0000000080197122|Albanus, Johann August* Leberecht (1765-1839)}}&lt;/ref&gt;), Riia toomkiriku ülempastor
*1823–1838, [[Matthias Thiel]] (1775–1843&lt;ref&gt;{{BBLD|GND117335320|Thiel, Matthias (1775-1843)}}&lt;/ref&gt;), Riia toomkiriku ülempastor [[VELK Riia konsistooriumiringkond|Riia konsistooriumiringkonnas]]
**1826–1831, Otto Hermann von Stahl (1796–1831&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1229805893|Stahl, Otto Hermann v. (1796-1831)}}&lt;/ref&gt;), diakonpastor&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Bd.: 2, 1830-1855, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00001249/images/index.html?id=00001249&amp;groesser=&amp;fip=193.174.98.30&amp;no=&amp;seite=233 seite 21]-22&lt;/ref&gt;
**1838–1843, [[Martin Daniel Taube]] (1802–1857), diakonpastor&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, {{BSB|00001249,00435|seite 7-10}}&lt;/ref&gt;
*1843–1848, [[Peter August Poelchau]] (1803–1874&lt;ref&gt;{{BBLD|0000000007178291|Poelchau, Peter* August (1803-1874)}}&lt;/ref&gt;) ([[:de:Peter August Poelchau|de]]), Riia toomkiriku ülempastor
**1843–1845, Carl Alexander Dietrich (1806–1868&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1228428581|Dietrich, Carl Alexander (1806-1868)}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, {{BSB|00001249,00500|seite 72-73}}&lt;/ref&gt;), diakon
**1844–1845, Jakob Matthias Heinrich Hedenström (1806–1865), pastoradjunkt
**1845–1850, Jakob Matthias Heinrich Hedenström (1806–1865&lt;ref&gt;{{BBLD|GND122955940X|Hedenström, Jakob Matthias Heinrich* (1806-1865)}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, {{BSB|00001249,00521|seite 93-94}}&lt;/ref&gt;), diakon
*1848–1850, [[Theodor Hellmann|Ernst ''Theodor Hellmann'']] (1806–1850&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1205257276|Hellmann, Ernst Theodor* (1806-1850)}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 2. Bd: 1830-1855, Riga 1881-1884, {{BSB|00001249,00363|seite 151}}&lt;/ref&gt;), Riia toomkiriku ülempastor
**1849–1850, Reinhold Hilde (1820–1857)&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1229629181|Hilde, Reinhold* Theodor (1820-1857)}}&lt;/ref&gt;, nädalajutlustaja
*1850–1857, [[Martin Daniel Taube]] (1802–1857&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1272821021|Taube, Martin Daniel (1802-1857)}}&lt;/ref&gt;), Riia toomkiriku ülempastor[[File:Palasta iela 2 (2).jpg|pisi|Riia toomkiriku kogudusehoone, Palasta tänav 2]]
**1851–1856, Gustav Blumenbach (1824–1876&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1194355269|Blumenbach, Gustav (1824-1876)}}&lt;/ref&gt;), pastor&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, {{BSB|00001249,00635|seite 207-208}}&lt;/ref&gt;
*1857–1868, [[Wilhelm Hillner|Karl Johann Julius ''Wilhelm Hillner'']] (1813–1868&lt;ref&gt;{{BBLD|0000000013409500|Hillner, Karl Johann Julius Wilhelm* (1813-1868)}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, {{BSB|00001249,00470|seite 42-43}}&lt;/ref&gt;), Riia toomkiriku ülempastor
*1875–1894, [[Johannes Matthias Lütkens]], Riia Peetri koguduse ülempastor [[VELK Liivimaa konsistooriumiringkond|Liivimaa konsistooriumiringkonnas]]
*1885–1906, [[Theophil Gaehtgens]] (1847–1919), Riia toomkiriku ülempastor&lt;ref&gt;{{BBLD|0000000416952647|Gaehtgens, Theophil (1847-1919)}}&lt;/ref&gt;
*1886–1910, [[Wilhelm Keller|Friedrich Heinrich ''Wilhelm Keller'']] (1837–1917), Riia toomkiriku ülempastor&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1216826919|Keller, Friedrich Heinrich Wilhelm* (1837-1917)}}&lt;/ref&gt;
**1910, [[Karl Keller]] (1868–1939&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1012502678|Keller, Karl* Alexander (1868-1939)}}&lt;/ref&gt;), Riia toomkiriku pastor
**1911–1931 [[Oswald Erdmann]] (1871–1933), Riia toomkiriku pastor

== Vaata ka ==
*[[Riia toomkool]]
* [[Visby toomkirik]]
* [[Tallinna toomkirik]]
* [[Tartu toomkirik]]

== Viited ==
{{viited}}
== Kirjandus ==
*[[Christian Berkholz|Christian August Berkholz]], [http://hdl.handle.net/10062/16844 Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger Riga's. Abth.1, Geschichte der einzelnen Kirchen nebst chronologischem Verzeichniss der Prediger und statistischen Auszügen aus den Kirchenbüchern], Riga, 1867, seite 37-64
== Välislingid ==
{{commonskat|Riga Dome Cathedral}}
*[https://doms.lv/en Riia toomkiriku koduleht]

[[Kategooria:Riia kirikud]]
[[Kategooria:Tellisgootika ehitised]]
[[Kategooria:Riia linnakonsistoorium]]
[[Kategooria:Läti Evangeelne Luterlik Kirik]]
[[Kategooria:UNESCO maailmapärandi nimistu objektid Lätis]]
[[Kategooria:Kristlus Lätis]]
[[Kategooria:Läti luteriusu kirikud]]
[[Kategooria:Riia vanalinn]]</text>
      <sha1>kpywns6ob9ilncrudc3b0ti2m4s88k9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248913</id>
      <parentid>7248896</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T08:40:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Sisustus ja vaatamisväärsused */</comment>
      <origin>7248913</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23956" sha1="6p7el2lr1h5u22wjzew25zek177dnsg" xml:space="preserve">{{Kirik
|nimi            = Riia toomkirik
|omakeelne nimi  = Rīgas Doms
|pilt            = Riga Dome Cathedral at twilight.jpg
|pildiallkiri    = Õhtuvidevikus põhjakülg [[Riia toomplats|toomplatsilt]]
|riik            = [[Läti]]
|asukoht         = Herderi väljak 6, [[Riia]]
|ehituse algus   = 1211
|ehituse lõpp    = 16. sajand
|esmamainimine   = 1201/1202
|kuuluvus        = 
|laiuskoord      = 56/56/56
|pikkuskoord     = 24/6/15
|kaart           = pind
}}

'''Riia toomkirik''' ([[läti keel]]es ''Rīgas Doms'', [[saksa keel]]es ''Rigaer Dom'') on [[toomkirik]] Lätis [[Riia]]s [[Toomväljak]]ul. See on [[Läti Evangeelne Luterlik Kirik|Läti Evangeelse Luterliku Kiriku]] peakirik. Kiriku kõrgus koos tornikiivriga on maapinnast 90 meetrit.

Katedraali kõrval, Palasta tänav 2 asub Riia toomkiriku kogudusehoone ja Palasta tänav 4, [[Riia Ajaloo- ja Laevandusmuuseum]].

== Ajalugu ==
=== Keskaeg ===
&quot;[[Henriku Liivimaa kroonika]]&quot; andmeil lasi piiskop [[Albert (Riia piiskop)|Albert]] esialgse väikse toomkiriku ehitada linna asutamise aastal 1201 või sellele järgnenud aastal 1202. Ta pühitses &quot;õndsaima jumalaema [[Maarja]] auks&quot; selle koos [[Maarjamaa]]ga ([[Vana-Liivimaa]]ga).&lt;ref&gt;[[Jaan Lahe]]. [http://m.postimees.ee/section/1214/2912259 Maarjamaa kahtlane juubel] Postimees, 2014&lt;/ref&gt;
[[File:20220902 Dom zu Riga 1752.jpg|pisi|Vaade Riia toomkiriku fassaadile]]
[[File:Rīgas Doma Ziemeļu portāls (1).jpg|pisi|Riia toomkiriku põhjaportaal]]
[[File:Albert of Riga.JPG|pisi|[[Riia peapiiskopkond|Riia piiskop]] [[Albert (Riia piiskop)|Albert]]i kuju kirikul]]
Ehituse algfaasist teatakse üsna vähe, kuigi halduslik korraldus usaldati munkadele [[Prémontré ordu]]st. 1210. aastal [[Rooma]]st naastes kutsus piiskop Albert neid [[Vestfaal]]is asunud [[Cappenbergi klooster|Cappenbergi kloostrist]] kaasa Riiga. Erinevalt tsistertslastest ei piiranud premontraatlaste ehitusprojekte jäigad eeskirjad või reeglid.&lt;ref name=&quot;medievalheritage&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://medievalheritage.eu/en/main-page/heritage/latvia/riga-lutheran-cathedral |pealkiri=Riga – Cathedral of the Blessed Virgin Mary |väljaandja=medievalheritage.eu}}&lt;/ref&gt;
[[File:Riga 1650.jpg|pisi|Vaade [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusaegsele]] Riiale (1650): [[Riia loss]], [[Riia Püha Jakobi kirik|Riia Jakobi kirik]], Riia toomkirik, [[Riia raekoda]], [[Riia Püha Peetri kirik|Riia Peetri kirik]], [[Riia Jaani kirik]]]]
[[File:23 of 'Cywilizacya, literatura i sztuka w dawnej kolonii zachodniej nad Baltykiem ... Wydanie drugie, etc' (11297496403).jpg|pisi|left]]
[[File:Riga1900Domkirche.jpg|pisi|Riia toomkirik 20. sajandi alguses]]
25. juulil 1211 pani Riia piiskop Albert tseremoonia käigus nurgakivi tänini samal kohal kõrguvale toomkirikule. Ta oli lasknud ehitise rajada oma piiskopikoja õue tagusele maale, [[liivlased|liivlaste]] kunagisse [[kaluriküla|kalurikülla]], mis asus [[Daugava jõgi|Daugava jõe]] lähedal.
1215. aasta kevadel tuli ehitustöödega kiirustada, sest keset asulat asunud kirik oli maha põlenud.&lt;ref name=&quot;doms&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.doms.lv/info/?mnu_id=50InteriorOrganStained-glass |pealkiri=History of Cathedral |arhiivimisaeg=2016-08-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160808104859/http://www.doms.lv/info/?mnu_id=50InteriorOrganStained-glass |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Lisaks hakati [[Riia toomkapiitel|Riia toomkapiitlile]] ehitama [[romaani stiil]]is [[Riia toomkool|kooli]] ja [[klooster|kloostrit]].
1236. (?) aastal pidas [[Gregorius IX]] paavstluse [[legaat]], [[Modena Wilhelm|Modena piiskop Wilhelm]], [[kontsiil]]i juba vastses Riia toomkirikus. Arvatavasti oli selleks ajaks [[ristlööv]] pooleliolevast kirikust juba müüriga eraldatud ja [[kooriruum]] valminud.&lt;ref name=&quot;doms&quot; /&gt;

[[1211]] lõi [[Riia piiskop]] [[Albert (Riia piiskop)|Albert]] [[Liivimaa]] vanima õppeasutusena Riia toomkiriku juurde [[Riia toomkool]]i.

[[13. sajand]]i teisel poolel jõudis katedraali põhiplaani järgne ehitus lõpule, sajandivahetuseks võis [[tornikiiver]] kõrguda 140 meetrini. Riia toomkirikust oli kujunenud märkimisväärseimaid [[varagootika]] näiteid terves [[Baltikum]]is.

[[Põhjasõda Rootsi Läänemereprovintsides|Põhjasõjas]] 1710. aastal [[Riia piiramine (1710)|Riia piirami]]se ajal sai kiriku katus rängalt kannatada, mille renoveerimine ja rekonstrueerimine jätkusid kuni 1727. aastani. 1881. aastal algasid kirikus remondi- ja restaureerimistööd, mis jätkusid kuni 1914. aastani, mille tulemusel kirik omandas oma praeguse ilme.

1859. aastal oli Riia toomkoguduse hingekirjas 1 149 inimest&lt;ref&gt;[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00519|seite 479}}&lt;/ref&gt;.

=== Uusim aeg ===
[[Nõukogude okupatsioon Lätis|Nõukogude ajal]] olid [[jumalateenistus]]ed keelatud aastail 1959–1989. Toomkirikut kasutati kontserdisaalina ja selle lõunatiivas asus [[Riia Ajaloo- ja Laevandusmuuseum|Riia meresõidu- ja ajaloomuuseum]]. Peakirik avati sakraalseteks talitusteks taas aastal 1991, mil traditsioone jätkab endiselt [[Läti Evangeelne Luterlik Kirik]].

== Arhitektuur ==
[[Fail:Riga Cathedral Nave, Riga, Latvia - Diliff.jpg|pisi|Kesklööv]]
Ehitise vundamendid on rajatud pinnasesse rammitud [[puitvai]]adele, mida kaasajal on märgata hoone alumise korruse abiruumides maapinna paljanditel. [[1220. aastad|1220. aastate]] tarinduste käigus kujundati [[romaani stiil|romaanipäraselt]] paekivist sokkel ja välisnurgad. Müüritis on iseloomulik [[tellisgootika]]le. Läänefassaadi kaunistab sellest perioodist pärit ümmargune [[roosaken]]. [[Astmikportaal]]i [[Arhivolt|arhivoldi]] [[sammas]]te [[kapiteel]]id on varagootika vormides reljeefse taimdekooriga, mille mõjutused pärinevad tõenäoliselt [[Ojamaa]]lt.&lt;ref name=&quot;medievalheritage&quot; /&gt;

[[Basiilika]] põhimõtete kohaselt hakati [[kesklööv]]i lõppu ehitama [[kooriruum|koori]] kolme poolringikujulise [[apsiid]]iga, millele järk-järgult lisandusid ruumid [[piiskopkond|piiskopkonnale]]. Kiriku struktuur ja proportsioonid muutusid selle tulemusel teiselaadseks. Neid muutusi on näha põhjaportaalil ehk tollasel linnapoolsel küljel, toomkapiitli koosolekusaalis ja peaaegu kandilises kloostrihoovis. Katedraali lääneosa jäi kroonima [[gooti stiil]]is massiivne [[kirikutorn]], mille põhja- ja lõunaküljel paiknevad neljatahulised, suurte kaaravadega pikilöövi sisemusse avanevad kabelid. Lisaks neile ehitati [[14. sajand|14.]]–[[16. sajand]]ini kabelid põhja- ja lõunapoolsetesse külglöövidesse ([[kabelilööv]]).

Keskajal kroonis torni kaheksanurkne püramiidjas tornikiiver. Seda toomkiriku torni võib näha 16. sajandi keskpaigast pärineval Riia vanimal linnavaatel [[Sebastian Münster]]i raamatus &quot;[[Kosmograafia]]&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://latvians.com/index.php?en/CFBH/Cosmographia/cosmographia-001-content.ssi |pealkiri=Cosmographia Universalis. The Rīga Skyline — Then and Now. - Synopsis — The Livonians |vaadatud=2025-08-07 |arhiivimisaeg=2025-07-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250715180832/https://latvians.com/index.php?en/CFBH/Cosmographia/cosmographia-001-content.ssi |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;. Renessanslik kahe galeriiga püramiidjas tornikiiver ehitati toomkirikule 16. sajandi lõpus. Samal ajal toomkiriku torni paigaldatud kukk on tänapäeval eksponeeritud katedraalis. 18. sajandi lõpus ehitati kirikule uus barokkvormides torn.

19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul toimusid restaureerimistööd, mille tulemusena omandas kirik oma praeguse ilme.

== Sisustus ja vaatamisväärsused ==
Riia toomkirikus on 12. sajandi lõpust pärinev [[ristimiskivi]], mis algselt paiknes [[Ikšķile]] [[Üksküla Maarja kirik|Maarja kirikus]]. Kivi paigutati toomkiriku renoveerimistööde käigus 2009. aastal kesk[[lööv]]i keskele.

Riia toomkiriku kooriruumi vasakus seinas paikneb [[Liivimaa piiskoppide loend|Liivimaa piiskop]]i (1186–1196) [[Meinhard]]i haud. Kirikus on ka [[Riia peapiiskop]]i [[Wilhelm von Brandenburg]] (von [[Hohenzollernid|Hohenzollern]]) (1498–1563) [[hauaplaat]]. 
[[File:Domkanzel Riga.jpg|thumb|Toomkiriku kantsel]]
Kiriku puit[[kantsel]] pärineb umbes 1641. aastast ja on kaunistud barokse nikerddekooriga.

Toomkiriku seintele ja võlvialustesse on paigaldatud kümneid rikkalikult kaunistatud [[vappepitaaf]]e. Paljud neist pärinevad 17. ja 18. sajandist, mil Riia oli tähtis hansalinn ja Rootsi kuningriigi, hiljem Venemaa keisririigi osa. Nad kuuluvad saksa päritolu Riia [[patriits]]iperekondade (Bergmann (läti k. [[:lv:Bergmaņi|Bergmaņi]]), [[Berens von Rautenfeld]]i, [[Dreyling]] ([[:lv:Dreiliņi (dzimta)|Dreiliņ]]), [[Hollander (aadlisuguvõsa)|Hollander]]i ([[:lv:Holanderi|Holanderi]]), [[Schwartz (suguvõsa)|Schwartz]] ([[:lv:Švarci|Švarci]]), [[Wiedau]] ([[:lv:Vīdavi|Vīdavi]]), [[Riia raad|Riia rae]], käsitöölisi ühendava [[Riia Väike gild|Riia Väikegildi]] liikmetele, aadlikele, riigiametnikele, sõjaväelastele ja vaimulikele ([[Rigeman]]n, [[Mengden]]id: [[Otto von Mengden]] (1597–1681), [[Gustav von Mengden]] (1627–1688), [[Himsel]], [[Kröger]], [[Schick]], Henrich, [[Benckendorff]]).
[[File:Epitaph_of_Otto_von_Mengden.JPG|thumb|1. taasloodud [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkon]]na [[Liivimaa rüütelkonna maamarssal|maamarssal]]i [[Otto von Mengden]]i vappepitaaf Riia toomkirikus]]
[[File:Epitāfija Rīgemanu ģimenei (Rīgas Doms).jpg|pisi|[[Rigeman]]ide&lt;ref&gt;[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Rigeman_nr_741 Rigeman nr 741], www.adelsvapen.com&lt;/ref&gt; perekonna [[Epitaaf (kunst)|epitaaf]] 1605. aastast Riia toomkirikus]]

Toomkiriku 19. sajandist pärinevad vitraažaknad valmistas Mayer Königliche Bayerische Hofkunstanstalt Münchenis 1884. aastal&lt;ref&gt;[http://doms800.lv/en/stained-glass/madonna-with-the-infant-jesus-in-a-mandorla/ Madonna with the Infant Jesus in a Mandorla. - doms800.lv]&lt;/ref&gt;, Riia kunstklaasija Adolf Kahlerti ettevõte Kahlert und Weber 1896. aastal&lt;ref&gt;[http://doms800.lv/en/ruth-and-orpah-with-their-mother-in-law-naomi-at-the-crossroads/ Ruth and Orpah with Their Mother-in-Law Naomi at the Crossroads. - doms800.lv]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://doms800.lv/en/stained-glass-pelican_sl/ Stained Glass “Pelican”. - doms800.lv]&lt;/ref&gt;, ja Bruno Urbani klaasmaaliinstituut Dresdenis 1885. aastal&lt;ref&gt;[http://doms800.lv/en/the-apostles-peter-and-paul/ Apostles Peter and Paul. - doms800.lv]&lt;/ref&gt;, 20. sajandi algusest pärinevad aknad valmistas Friedrich Tode töökoda Riias&lt;ref&gt;[http://doms800.lv/en/scenes-from-the-life-of-st-martin/ Scenes from the life of St. Martin - doms800.lv]&lt;/ref&gt;.

Riia toomkirikus asuvad 1883. aastal saksa meistri Walcker &amp; Cie poolt valmistatud Toomkiriku orel, mis on üks maailma suurimaid ja ajaloolisemaid.

[[Saksimaa]]l [[Morgenröthe]]s valmistatud [[kirikukell]] paigaldati kirikusse aastail 1926/1927 ja see oli tollal seal tehtutest suurim, kaaludes 8,5 tonni kõrgusega 3 meetrit ja läbimõõduga 2,5 meetrit.

Kirikus tegutseb [[Riia Toomkiriku muuseum]], kus saab tutvuda toomkiriku ja Riia linna ajaloo, samuti luteri usu arenguga Lätis. Näitusel on eksponeeritud ajaloolised esemed, kirikutarbed ja kunstiteosed. Kiriku kompleksis on säilinud osaliselt [[ristikäik]] ja keskaegne kloostrihoov. 
[[File:Kapa piemineklis bīskapam Meinhardam (Rīgas Doms).jpg|pisi|Liivimaa piiskopi [[Meinhard]]i [[hauaplaat]] Riia toomkirikus]]

&lt;gallery&gt;
Rīgas Doms (74).JPG|PIkihoone ja kooriruum
Dom-Langhaus Riga Taufbecken Orgel.jpg|Ristimiskivi ja orel
Orgelempore Riga Details.jpg|Orelivääri dekoor
&lt;/gallery&gt;

== Riia toomkiriku koguduse vaimulikud ==
*1388/1405, Johann von Soest, Riia toomkiriku [[Katoliku kirik|katolik]] toompraost&lt;ref&gt;Böthführ, Heinrich Julius, [https://dom.lndb.lv/data/obj/file/265060.pdf Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen.], Riga 1884. Buchdruckerei von W. F. Hacker, {{BSB|11533471,00051|seite 11}}&lt;/ref&gt; 
*1442, Dietrich Nagel, Riia toomkiriku katolik toompraost
* 1546, Wenceslaus Lembke, Riia toomkiriku luterlik pastor&lt;ref&gt;[[Heinrich Julius Böthführ|Böthführ, Heinrich Julius]], [https://dom.lndb.lv/data/obj/file/265060.pdf Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen.], Riga 1884. Buchdruckerei von W. F. Hacker, seite 75&lt;/ref&gt;
*1554/1557, Martin Lemken&lt;ref&gt;[[Arved von Schmidt]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/dfc04de7-6b64-4a42-81bc-3e5ab31f5deb/content Die Pastoren Oesels. Seit der Reformation]. Tartu 1939, seite 48&lt;/ref&gt;
*Wilhelm Donat (surn. 1582)&lt;ref name=&quot;die-livlan&quot;&gt;Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten, seite 64&lt;/ref&gt;
*1582, Johannes thom Dal (surn. 1612)&lt;ref name=&quot;die-livlan&quot; /&gt;
* Laurentius Lemken (surn. 1611)&lt;ref&gt;Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten, seite 66/67&lt;/ref&gt;
*1611–1616, [[Hermann Samson]], Riia toomkiriku ülempastor
*1624, Rotger Neinerus (surn. 1625&lt;ref&gt;H.J. Böthführ: Die Livländer auf auswärtigen Universitäten..., Riga 1884, s. 80&lt;/ref&gt;), Riia toomkiriku pastor
**1650–1656, Johann Hartmann (surn. 1657), diakon&lt;ref&gt;H.J. Böthführ: Die Livländer auf auswärtigen Universitäten..., Riga 1884, s. 92&lt;/ref&gt;
*1656−1657, Matthias Reland/Reeland/Rölandt (1599–1657), Riia toomkiriku pastor&lt;ref&gt;[[Carl Eduard Napiersky]], Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland.  [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/15768982-e1fe-427f-82c0-9bcec1f22cf8/content III Dritten Theil, Viertes Heft. Q - Z (1852)], [https://books.google.de/books?id=vsIGAAAAYAAJ&amp;pg=RA1-PA141 seite 11]&lt;/ref&gt;
*1657−1658, [[Johannes Brever (1616−1700)|Johannes Brever]], Riia toomkiriku pastor
*1659−1670/1671, Johann Richmann/Rickemann (1622−1670/1671)&lt;ref&gt;{{BBLD|GND121647099|Richmann/Rickemann, Johann (1622-1671)}}&lt;/ref&gt;, Riia toomkiriku pastor 
**1682–1683, Heinrich Sehlmann (1632−1683)&lt;ref&gt;{{BBLD|GND103203453X|Sehlmann, Heinrich (1632-1683)}}&lt;/ref&gt;, diakon
**1683–1685, [[Hermann Zimmermann]], Riia toomkoguduse abiõpetaja
*1691–1698, [[Hermann Zimmermann]], Riia toomkoguduse pastor
*1700–1702, [[Hermann Zimmermann]], Riia toomkoguduse pastor
**1700–1701, Andreas Schwartz (1665–1701), diakonpastor
**1702–1712, Christian Lauterbach (1663–1720), diakonpastor
*1711–1720 [[Andreas Willebrand]] (1652–1737), Riia toomkoguduse saksa koguduse vaimulik
*1712–1720, [[Christian Lauterbach]] (1663–1720&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1014528550|Lauterbach, Christian (1663-1720)}}&lt;/ref&gt;), Riia toomkoguduse pastor 
*1720–1736, [[Andreas Willebrand]] (1652–1737), Riia toomkoguduse pastor
*Bartholomäus Depkin (1682–1746&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1124485783|Depkin, Bartholomäus (1682-1746)}}&lt;/ref&gt;), Riia toomkiriku pastor
**1725–1736, Johann Fontin (1684–1737)&lt;ref&gt;[[Arved Oswald von Schmidt|Arved von Schmidt]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/dfc04de7-6b64-4a42-81bc-3e5ab31f5deb/content DIE PASTOREN OESELS SEIT DER REFORMATION], TARTU 1939, seite 26&lt;/ref&gt;, diakon
*1740&lt;ref&gt;[https://rosdok.uni-rostock.de/resolve/id/rosdok_document_0000017942 Die grosse Hand des grossen Gottes : Entworffen Aus dem 2. Buch der Chronic. XX. 6. Und an einem solennen Freuden-Tage, So den 2. Decembr. dieses Jahrs feyerlich begangen worden Um dem grossen Gott öffentlich zu dancken/ daß Er nach seiner Liebes-vollen Güte den Theuren Printzen Johann III. Unsern Allergnädigsten Kayser und Herrn auff den Thron des grossen Rußischen Reiches erhaben], Universitätsbibliothek Rostock. Digitale Bibliothek und Publikationsdienste, digibib.ub(at)uni-rostock.de&lt;/ref&gt;, Gebhard Christoph Tanck (1679–1744&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, {{BSB|00001249,00629|seite 201-204}}&lt;/ref&gt;), Riia toomkiriku pastor, pastor primas
**1743–1759, Johann Christoph Gericke (1696–1759)&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1162866241|Gericke, Johann Christoph (1696-1759)}}&lt;/ref&gt;, diakon
*1744–1746, Johann Nikolaus Wilhelm Schul(t)ze&lt;ref&gt;{{BBLD|GND12353299X|Schul(t)ze, Johann Nikolaus Wilhelm}}&lt;/ref&gt;, Riia toomkoguduse pastor
**1759, Anton Bärnhoff (1733–1800&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{BBLD|GND1202427065|Bärnhoff, Anton (1733-1800)}}&lt;/ref&gt;), diakon
*1760–1780, [[Immanuel Justus von Essen]], Riia toomkiriku Riia Peetri koguduse ülempastor
**1760–1764, Carl Leopold Stöessiger (1733–1777), Riia toomkiriku diakon&lt;ref&gt;[[Carl Eduard Napiersky]], Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland.  [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/15768982-e1fe-427f-82c0-9bcec1f22cf8/content III Dritten Theil, Viertes Heft. Q - Z (1852)], seite 60&lt;/ref&gt;
**1777–1780, [[Gottlieb Schlegel]] (1739–1810&lt;ref&gt;{{BBLD|0000000054820830|Schlegel, Julius Heinrich Gottlieb* (1739-1810)}}&lt;/ref&gt;) ([[:de:Gottlieb Schlegel|de]]), diakon
**1780–1788, [[Gottlieb Schlegel]] (1739–1810), nädalajutlustaja
**1781–1788, Anton Bärnhoff (1733–1800), ülem[[Nädalajutlustaja|nädalajutlustaja]]&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
**1789–1790, Gotthard Hermann Josephi (1756–1822), diakonpastor
*180..., [[Johann Christoph Pottmeyer]] (1751–1817&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Bd.: 1, 1810-1829, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00001249/images/index.html?id=00001249&amp;groesser=&amp;fip=193.174.98.30&amp;no=&amp;seite=57 seite 49]&lt;/ref&gt;), Riia toomkoguduse pastor 
**1800–1801, Gotthard Hermann Josephi (1756–1822), nädalajutlustaja
**1801–1817, Gotthard Hermann Josephi (1756–1822), ülemnädalajutlustaja
**1801–1805, [[Matthias Thiel]] (1775–1843), diakon
**1806–1818 Franz Hackel (1782–1818&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1229672362|Hackel, Franz* Johann Friedrich (1782-1818)}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Bd.: 1, 1810-1829, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00001249/images/index.html?id=00001249&amp;groesser=&amp;fip=193.174.98.30&amp;no=&amp;seite=63 seite 55-56]&lt;/ref&gt;), diakonpastor
*1817–1822, [[Gotthard Josephi|Gotthard Hermann Josephi]] (1756–1822&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1113672021|Josephi, Gotthard* Hermann (1756-1822)}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Bd.: 1, 1810-1829, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00001249/images/index.html?id=00001249&amp;groesser=&amp;fip=193.174.98.30&amp;no=&amp;seite=91 seite 93]&lt;/ref&gt;), pastor
**1819–1823, [[David Gustav von Bergmann]] (1787–1848), diakon&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 2. Bd: 1830-1855, Riga 1881-1884, {{BSB|00001249,00354|seite 42-43}} &lt;/ref&gt;
*1822&lt;ref&gt;G. Schweder, [https://kpbc.umk.pl/Content/250026/PDF/Gromadzenie_POPC_028_73.pdf Die alte Domschule, das gegenwärtige Stadt-Gymnasium zu Riga.] seite 56&lt;/ref&gt;–1823, [[August Leberecht|Johann ''August'' Leberecht ''Albanus'']] (1765–1839&lt;ref&gt;{{BBLD|0000000080197122|Albanus, Johann August* Leberecht (1765-1839)}}&lt;/ref&gt;), Riia toomkiriku ülempastor
*1823–1838, [[Matthias Thiel]] (1775–1843&lt;ref&gt;{{BBLD|GND117335320|Thiel, Matthias (1775-1843)}}&lt;/ref&gt;), Riia toomkiriku ülempastor [[VELK Riia konsistooriumiringkond|Riia konsistooriumiringkonnas]]
**1826–1831, Otto Hermann von Stahl (1796–1831&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1229805893|Stahl, Otto Hermann v. (1796-1831)}}&lt;/ref&gt;), diakonpastor&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Bd.: 2, 1830-1855, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00001249/images/index.html?id=00001249&amp;groesser=&amp;fip=193.174.98.30&amp;no=&amp;seite=233 seite 21]-22&lt;/ref&gt;
**1838–1843, [[Martin Daniel Taube]] (1802–1857), diakonpastor&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, {{BSB|00001249,00435|seite 7-10}}&lt;/ref&gt;
*1843–1848, [[Peter August Poelchau]] (1803–1874&lt;ref&gt;{{BBLD|0000000007178291|Poelchau, Peter* August (1803-1874)}}&lt;/ref&gt;) ([[:de:Peter August Poelchau|de]]), Riia toomkiriku ülempastor
**1843–1845, Carl Alexander Dietrich (1806–1868&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1228428581|Dietrich, Carl Alexander (1806-1868)}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, {{BSB|00001249,00500|seite 72-73}}&lt;/ref&gt;), diakon
**1844–1845, Jakob Matthias Heinrich Hedenström (1806–1865), pastoradjunkt
**1845–1850, Jakob Matthias Heinrich Hedenström (1806–1865&lt;ref&gt;{{BBLD|GND122955940X|Hedenström, Jakob Matthias Heinrich* (1806-1865)}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, {{BSB|00001249,00521|seite 93-94}}&lt;/ref&gt;), diakon
*1848–1850, [[Theodor Hellmann|Ernst ''Theodor Hellmann'']] (1806–1850&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1205257276|Hellmann, Ernst Theodor* (1806-1850)}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 2. Bd: 1830-1855, Riga 1881-1884, {{BSB|00001249,00363|seite 151}}&lt;/ref&gt;), Riia toomkiriku ülempastor
**1849–1850, Reinhold Hilde (1820–1857)&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1229629181|Hilde, Reinhold* Theodor (1820-1857)}}&lt;/ref&gt;, nädalajutlustaja
*1850–1857, [[Martin Daniel Taube]] (1802–1857&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1272821021|Taube, Martin Daniel (1802-1857)}}&lt;/ref&gt;), Riia toomkiriku ülempastor[[File:Palasta iela 2 (2).jpg|pisi|Riia toomkiriku kogudusehoone, Palasta tänav 2]]
**1851–1856, Gustav Blumenbach (1824–1876&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1194355269|Blumenbach, Gustav (1824-1876)}}&lt;/ref&gt;), pastor&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, {{BSB|00001249,00635|seite 207-208}}&lt;/ref&gt;
*1857–1868, [[Wilhelm Hillner|Karl Johann Julius ''Wilhelm Hillner'']] (1813–1868&lt;ref&gt;{{BBLD|0000000013409500|Hillner, Karl Johann Julius Wilhelm* (1813-1868)}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, {{BSB|00001249,00470|seite 42-43}}&lt;/ref&gt;), Riia toomkiriku ülempastor
*1875–1894, [[Johannes Matthias Lütkens]], Riia Peetri koguduse ülempastor [[VELK Liivimaa konsistooriumiringkond|Liivimaa konsistooriumiringkonnas]]
*1885–1906, [[Theophil Gaehtgens]] (1847–1919), Riia toomkiriku ülempastor&lt;ref&gt;{{BBLD|0000000416952647|Gaehtgens, Theophil (1847-1919)}}&lt;/ref&gt;
*1886–1910, [[Wilhelm Keller|Friedrich Heinrich ''Wilhelm Keller'']] (1837–1917), Riia toomkiriku ülempastor&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1216826919|Keller, Friedrich Heinrich Wilhelm* (1837-1917)}}&lt;/ref&gt;
**1910, [[Karl Keller]] (1868–1939&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1012502678|Keller, Karl* Alexander (1868-1939)}}&lt;/ref&gt;), Riia toomkiriku pastor
**1911–1931 [[Oswald Erdmann]] (1871–1933), Riia toomkiriku pastor

== Vaata ka ==
*[[Riia toomkool]]
* [[Visby toomkirik]]
* [[Tallinna toomkirik]]
* [[Tartu toomkirik]]

== Viited ==
{{viited}}
== Kirjandus ==
*[[Christian Berkholz|Christian August Berkholz]], [http://hdl.handle.net/10062/16844 Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger Riga's. Abth.1, Geschichte der einzelnen Kirchen nebst chronologischem Verzeichniss der Prediger und statistischen Auszügen aus den Kirchenbüchern], Riga, 1867, seite 37-64
== Välislingid ==
{{commonskat|Riga Dome Cathedral}}
*[https://doms.lv/en Riia toomkiriku koduleht]

[[Kategooria:Riia kirikud]]
[[Kategooria:Tellisgootika ehitised]]
[[Kategooria:Riia linnakonsistoorium]]
[[Kategooria:Läti Evangeelne Luterlik Kirik]]
[[Kategooria:UNESCO maailmapärandi nimistu objektid Lätis]]
[[Kategooria:Kristlus Lätis]]
[[Kategooria:Läti luteriusu kirikud]]
[[Kategooria:Riia vanalinn]]</text>
      <sha1>6p7el2lr1h5u22wjzew25zek177dnsg</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248933</id>
      <parentid>7248913</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:09:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7248933</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23960" sha1="a8zdzmcuo2djcf48u0qvonlb9i46og4" xml:space="preserve">{{Kirik
|nimi            = Riia toomkirik
|omakeelne nimi  = Rīgas Doms
|pilt            = Riga Dome Cathedral at twilight.jpg
|pildiallkiri    = Õhtuvidevikus põhjakülg [[Riia Toomväljak|Toomväljakult]]
|riik            = [[Läti]]
|asukoht         = Herderi väljak 6, [[Riia]]
|ehituse algus   = 1211
|ehituse lõpp    = 16. sajand
|esmamainimine   = 1201/1202
|kuuluvus        = 
|laiuskoord      = 56/56/56
|pikkuskoord     = 24/6/15
|kaart           = pind
}}

'''Riia toomkirik''' ([[läti keel]]es ''Rīgas Doms'', [[saksa keel]]es ''Rigaer Dom'') on [[toomkirik]] Lätis [[Riia]]s [[Toomväljak]]ul. See on [[Läti Evangeelne Luterlik Kirik|Läti Evangeelse Luterliku Kiriku]] peakirik. Kiriku kõrgus koos tornikiivriga on maapinnast 90 meetrit.

Katedraali kõrval, Palasta tänav 2 asub Riia toomkiriku kogudusehoone ja Palasta tänav 4, [[Riia Ajaloo- ja Laevandusmuuseum]].

== Ajalugu ==
=== Keskaeg ===
&quot;[[Henriku Liivimaa kroonika]]&quot; andmeil lasi piiskop [[Albert (Riia piiskop)|Albert]] esialgse väikse toomkiriku ehitada linna asutamise aastal 1201 või sellele järgnenud aastal 1202. Ta pühitses &quot;õndsaima jumalaema [[Maarja]] auks&quot; selle koos [[Maarjamaa]]ga ([[Vana-Liivimaa]]ga).&lt;ref&gt;[[Jaan Lahe]]. [http://m.postimees.ee/section/1214/2912259 Maarjamaa kahtlane juubel] Postimees, 2014&lt;/ref&gt;
[[File:20220902 Dom zu Riga 1752.jpg|pisi|Vaade Riia toomkiriku fassaadile]]
[[File:Rīgas Doma Ziemeļu portāls (1).jpg|pisi|Riia toomkiriku põhjaportaal]]
[[File:Albert of Riga.JPG|pisi|[[Riia peapiiskopkond|Riia piiskop]] [[Albert (Riia piiskop)|Albert]]i kuju kirikul]]
Ehituse algfaasist teatakse üsna vähe, kuigi halduslik korraldus usaldati munkadele [[Prémontré ordu]]st. 1210. aastal [[Rooma]]st naastes kutsus piiskop Albert neid [[Vestfaal]]is asunud [[Cappenbergi klooster|Cappenbergi kloostrist]] kaasa Riiga. Erinevalt tsistertslastest ei piiranud premontraatlaste ehitusprojekte jäigad eeskirjad või reeglid.&lt;ref name=&quot;medievalheritage&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://medievalheritage.eu/en/main-page/heritage/latvia/riga-lutheran-cathedral |pealkiri=Riga – Cathedral of the Blessed Virgin Mary |väljaandja=medievalheritage.eu}}&lt;/ref&gt;
[[File:Riga 1650.jpg|pisi|Vaade [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusaegsele]] Riiale (1650): [[Riia loss]], [[Riia Püha Jakobi kirik|Riia Jakobi kirik]], Riia toomkirik, [[Riia raekoda]], [[Riia Püha Peetri kirik|Riia Peetri kirik]], [[Riia Jaani kirik]]]]
[[File:23 of 'Cywilizacya, literatura i sztuka w dawnej kolonii zachodniej nad Baltykiem ... Wydanie drugie, etc' (11297496403).jpg|pisi|left]]
[[File:Riga1900Domkirche.jpg|pisi|Riia toomkirik 20. sajandi alguses]]
25. juulil 1211 pani Riia piiskop Albert tseremoonia käigus nurgakivi tänini samal kohal kõrguvale toomkirikule. Ta oli lasknud ehitise rajada oma piiskopikoja õue tagusele maale, [[liivlased|liivlaste]] kunagisse [[kaluriküla|kalurikülla]], mis asus [[Daugava jõgi|Daugava jõe]] lähedal.
1215. aasta kevadel tuli ehitustöödega kiirustada, sest keset asulat asunud kirik oli maha põlenud.&lt;ref name=&quot;doms&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.doms.lv/info/?mnu_id=50InteriorOrganStained-glass |pealkiri=History of Cathedral |arhiivimisaeg=2016-08-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160808104859/http://www.doms.lv/info/?mnu_id=50InteriorOrganStained-glass |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Lisaks hakati [[Riia toomkapiitel|Riia toomkapiitlile]] ehitama [[romaani stiil]]is [[Riia toomkool|kooli]] ja [[klooster|kloostrit]].
1236. (?) aastal pidas [[Gregorius IX]] paavstluse [[legaat]], [[Modena Wilhelm|Modena piiskop Wilhelm]], [[kontsiil]]i juba vastses Riia toomkirikus. Arvatavasti oli selleks ajaks [[ristlööv]] pooleliolevast kirikust juba müüriga eraldatud ja [[kooriruum]] valminud.&lt;ref name=&quot;doms&quot; /&gt;

[[1211]] lõi [[Riia piiskop]] [[Albert (Riia piiskop)|Albert]] [[Liivimaa]] vanima õppeasutusena Riia toomkiriku juurde [[Riia toomkool]]i.

[[13. sajand]]i teisel poolel jõudis katedraali põhiplaani järgne ehitus lõpule, sajandivahetuseks võis [[tornikiiver]] kõrguda 140 meetrini. Riia toomkirikust oli kujunenud märkimisväärseimaid [[varagootika]] näiteid terves [[Baltikum]]is.

[[Põhjasõda Rootsi Läänemereprovintsides|Põhjasõjas]] 1710. aastal [[Riia piiramine (1710)|Riia piirami]]se ajal sai kiriku katus rängalt kannatada, mille renoveerimine ja rekonstrueerimine jätkusid kuni 1727. aastani. 1881. aastal algasid kirikus remondi- ja restaureerimistööd, mis jätkusid kuni 1914. aastani, mille tulemusel kirik omandas oma praeguse ilme.

1859. aastal oli Riia toomkoguduse hingekirjas 1 149 inimest&lt;ref&gt;[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00519|seite 479}}&lt;/ref&gt;.

=== Uusim aeg ===
[[Nõukogude okupatsioon Lätis|Nõukogude ajal]] olid [[jumalateenistus]]ed keelatud aastail 1959–1989. Toomkirikut kasutati kontserdisaalina ja selle lõunatiivas asus [[Riia Ajaloo- ja Laevandusmuuseum|Riia meresõidu- ja ajaloomuuseum]]. Peakirik avati sakraalseteks talitusteks taas aastal 1991, mil traditsioone jätkab endiselt [[Läti Evangeelne Luterlik Kirik]].

== Arhitektuur ==
[[Fail:Riga Cathedral Nave, Riga, Latvia - Diliff.jpg|pisi|Kesklööv]]
Ehitise vundamendid on rajatud pinnasesse rammitud [[puitvai]]adele, mida kaasajal on märgata hoone alumise korruse abiruumides maapinna paljanditel. [[1220. aastad|1220. aastate]] tarinduste käigus kujundati [[romaani stiil|romaanipäraselt]] paekivist sokkel ja välisnurgad. Müüritis on iseloomulik [[tellisgootika]]le. Läänefassaadi kaunistab sellest perioodist pärit ümmargune [[roosaken]]. [[Astmikportaal]]i [[Arhivolt|arhivoldi]] [[sammas]]te [[kapiteel]]id on varagootika vormides reljeefse taimdekooriga, mille mõjutused pärinevad tõenäoliselt [[Ojamaa]]lt.&lt;ref name=&quot;medievalheritage&quot; /&gt;

[[Basiilika]] põhimõtete kohaselt hakati [[kesklööv]]i lõppu ehitama [[kooriruum|koori]] kolme poolringikujulise [[apsiid]]iga, millele järk-järgult lisandusid ruumid [[piiskopkond|piiskopkonnale]]. Kiriku struktuur ja proportsioonid muutusid selle tulemusel teiselaadseks. Neid muutusi on näha põhjaportaalil ehk tollasel linnapoolsel küljel, toomkapiitli koosolekusaalis ja peaaegu kandilises kloostrihoovis. Katedraali lääneosa jäi kroonima [[gooti stiil]]is massiivne [[kirikutorn]], mille põhja- ja lõunaküljel paiknevad neljatahulised, suurte kaaravadega pikilöövi sisemusse avanevad kabelid. Lisaks neile ehitati [[14. sajand|14.]]–[[16. sajand]]ini kabelid põhja- ja lõunapoolsetesse külglöövidesse ([[kabelilööv]]).

Keskajal kroonis torni kaheksanurkne püramiidjas tornikiiver. Seda toomkiriku torni võib näha 16. sajandi keskpaigast pärineval Riia vanimal linnavaatel [[Sebastian Münster]]i raamatus &quot;[[Kosmograafia]]&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://latvians.com/index.php?en/CFBH/Cosmographia/cosmographia-001-content.ssi |pealkiri=Cosmographia Universalis. The Rīga Skyline — Then and Now. - Synopsis — The Livonians |vaadatud=2025-08-07 |arhiivimisaeg=2025-07-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250715180832/https://latvians.com/index.php?en/CFBH/Cosmographia/cosmographia-001-content.ssi |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;. Renessanslik kahe galeriiga püramiidjas tornikiiver ehitati toomkirikule 16. sajandi lõpus. Samal ajal toomkiriku torni paigaldatud kukk on tänapäeval eksponeeritud katedraalis. 18. sajandi lõpus ehitati kirikule uus barokkvormides torn.

19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul toimusid restaureerimistööd, mille tulemusena omandas kirik oma praeguse ilme.

== Sisustus ja vaatamisväärsused ==
Riia toomkirikus on 12. sajandi lõpust pärinev [[ristimiskivi]], mis algselt paiknes [[Ikšķile]] [[Üksküla Maarja kirik|Maarja kirikus]]. Kivi paigutati toomkiriku renoveerimistööde käigus 2009. aastal kesk[[lööv]]i keskele.

Riia toomkiriku kooriruumi vasakus seinas paikneb [[Liivimaa piiskoppide loend|Liivimaa piiskop]]i (1186–1196) [[Meinhard]]i haud. Kirikus on ka [[Riia peapiiskop]]i [[Wilhelm von Brandenburg]] (von [[Hohenzollernid|Hohenzollern]]) (1498–1563) [[hauaplaat]]. 
[[File:Domkanzel Riga.jpg|thumb|Toomkiriku kantsel]]
Kiriku puit[[kantsel]] pärineb umbes 1641. aastast ja on kaunistud barokse nikerddekooriga.

Toomkiriku seintele ja võlvialustesse on paigaldatud kümneid rikkalikult kaunistatud [[vappepitaaf]]e. Paljud neist pärinevad 17. ja 18. sajandist, mil Riia oli tähtis hansalinn ja Rootsi kuningriigi, hiljem Venemaa keisririigi osa. Nad kuuluvad saksa päritolu Riia [[patriits]]iperekondade (Bergmann (läti k. [[:lv:Bergmaņi|Bergmaņi]]), [[Berens von Rautenfeld]]i, [[Dreyling]] ([[:lv:Dreiliņi (dzimta)|Dreiliņ]]), [[Hollander (aadlisuguvõsa)|Hollander]]i ([[:lv:Holanderi|Holanderi]]), [[Schwartz (suguvõsa)|Schwartz]] ([[:lv:Švarci|Švarci]]), [[Wiedau]] ([[:lv:Vīdavi|Vīdavi]]), [[Riia raad|Riia rae]], käsitöölisi ühendava [[Riia Väike gild|Riia Väikegildi]] liikmetele, aadlikele, riigiametnikele, sõjaväelastele ja vaimulikele ([[Rigeman]]n, [[Mengden]]id: [[Otto von Mengden]] (1597–1681), [[Gustav von Mengden]] (1627–1688), [[Himsel]], [[Kröger]], [[Schick]], Henrich, [[Benckendorff]]).
[[File:Epitaph_of_Otto_von_Mengden.JPG|thumb|1. taasloodud [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkon]]na [[Liivimaa rüütelkonna maamarssal|maamarssal]]i [[Otto von Mengden]]i vappepitaaf Riia toomkirikus]]
[[File:Epitāfija Rīgemanu ģimenei (Rīgas Doms).jpg|pisi|[[Rigeman]]ide&lt;ref&gt;[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Rigeman_nr_741 Rigeman nr 741], www.adelsvapen.com&lt;/ref&gt; perekonna [[Epitaaf (kunst)|epitaaf]] 1605. aastast Riia toomkirikus]]

Toomkiriku 19. sajandist pärinevad vitraažaknad valmistas Mayer Königliche Bayerische Hofkunstanstalt Münchenis 1884. aastal&lt;ref&gt;[http://doms800.lv/en/stained-glass/madonna-with-the-infant-jesus-in-a-mandorla/ Madonna with the Infant Jesus in a Mandorla. - doms800.lv]&lt;/ref&gt;, Riia kunstklaasija Adolf Kahlerti ettevõte Kahlert und Weber 1896. aastal&lt;ref&gt;[http://doms800.lv/en/ruth-and-orpah-with-their-mother-in-law-naomi-at-the-crossroads/ Ruth and Orpah with Their Mother-in-Law Naomi at the Crossroads. - doms800.lv]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://doms800.lv/en/stained-glass-pelican_sl/ Stained Glass “Pelican”. - doms800.lv]&lt;/ref&gt;, ja Bruno Urbani klaasmaaliinstituut Dresdenis 1885. aastal&lt;ref&gt;[http://doms800.lv/en/the-apostles-peter-and-paul/ Apostles Peter and Paul. - doms800.lv]&lt;/ref&gt;, 20. sajandi algusest pärinevad aknad valmistas Friedrich Tode töökoda Riias&lt;ref&gt;[http://doms800.lv/en/scenes-from-the-life-of-st-martin/ Scenes from the life of St. Martin - doms800.lv]&lt;/ref&gt;.

Riia toomkirikus asuvad 1883. aastal saksa meistri Walcker &amp; Cie poolt valmistatud Toomkiriku orel, mis on üks maailma suurimaid ja ajaloolisemaid.

[[Saksimaa]]l [[Morgenröthe]]s valmistatud [[kirikukell]] paigaldati kirikusse aastail 1926/1927 ja see oli tollal seal tehtutest suurim, kaaludes 8,5 tonni kõrgusega 3 meetrit ja läbimõõduga 2,5 meetrit.

Kirikus tegutseb [[Riia Toomkiriku muuseum]], kus saab tutvuda toomkiriku ja Riia linna ajaloo, samuti luteri usu arenguga Lätis. Näitusel on eksponeeritud ajaloolised esemed, kirikutarbed ja kunstiteosed. Kiriku kompleksis on säilinud osaliselt [[ristikäik]] ja keskaegne kloostrihoov. 
[[File:Kapa piemineklis bīskapam Meinhardam (Rīgas Doms).jpg|pisi|Liivimaa piiskopi [[Meinhard]]i [[hauaplaat]] Riia toomkirikus]]

&lt;gallery&gt;
Rīgas Doms (74).JPG|PIkihoone ja kooriruum
Dom-Langhaus Riga Taufbecken Orgel.jpg|Ristimiskivi ja orel
Orgelempore Riga Details.jpg|Orelivääri dekoor
&lt;/gallery&gt;

== Riia toomkiriku koguduse vaimulikud ==
*1388/1405, Johann von Soest, Riia toomkiriku [[Katoliku kirik|katolik]] toompraost&lt;ref&gt;Böthführ, Heinrich Julius, [https://dom.lndb.lv/data/obj/file/265060.pdf Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen.], Riga 1884. Buchdruckerei von W. F. Hacker, {{BSB|11533471,00051|seite 11}}&lt;/ref&gt; 
*1442, Dietrich Nagel, Riia toomkiriku katolik toompraost
* 1546, Wenceslaus Lembke, Riia toomkiriku luterlik pastor&lt;ref&gt;[[Heinrich Julius Böthführ|Böthführ, Heinrich Julius]], [https://dom.lndb.lv/data/obj/file/265060.pdf Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen.], Riga 1884. Buchdruckerei von W. F. Hacker, seite 75&lt;/ref&gt;
*1554/1557, Martin Lemken&lt;ref&gt;[[Arved von Schmidt]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/dfc04de7-6b64-4a42-81bc-3e5ab31f5deb/content Die Pastoren Oesels. Seit der Reformation]. Tartu 1939, seite 48&lt;/ref&gt;
*Wilhelm Donat (surn. 1582)&lt;ref name=&quot;die-livlan&quot;&gt;Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten, seite 64&lt;/ref&gt;
*1582, Johannes thom Dal (surn. 1612)&lt;ref name=&quot;die-livlan&quot; /&gt;
* Laurentius Lemken (surn. 1611)&lt;ref&gt;Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten, seite 66/67&lt;/ref&gt;
*1611–1616, [[Hermann Samson]], Riia toomkiriku ülempastor
*1624, Rotger Neinerus (surn. 1625&lt;ref&gt;H.J. Böthführ: Die Livländer auf auswärtigen Universitäten..., Riga 1884, s. 80&lt;/ref&gt;), Riia toomkiriku pastor
**1650–1656, Johann Hartmann (surn. 1657), diakon&lt;ref&gt;H.J. Böthführ: Die Livländer auf auswärtigen Universitäten..., Riga 1884, s. 92&lt;/ref&gt;
*1656−1657, Matthias Reland/Reeland/Rölandt (1599–1657), Riia toomkiriku pastor&lt;ref&gt;[[Carl Eduard Napiersky]], Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland.  [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/15768982-e1fe-427f-82c0-9bcec1f22cf8/content III Dritten Theil, Viertes Heft. Q - Z (1852)], [https://books.google.de/books?id=vsIGAAAAYAAJ&amp;pg=RA1-PA141 seite 11]&lt;/ref&gt;
*1657−1658, [[Johannes Brever (1616−1700)|Johannes Brever]], Riia toomkiriku pastor
*1659−1670/1671, Johann Richmann/Rickemann (1622−1670/1671)&lt;ref&gt;{{BBLD|GND121647099|Richmann/Rickemann, Johann (1622-1671)}}&lt;/ref&gt;, Riia toomkiriku pastor 
**1682–1683, Heinrich Sehlmann (1632−1683)&lt;ref&gt;{{BBLD|GND103203453X|Sehlmann, Heinrich (1632-1683)}}&lt;/ref&gt;, diakon
**1683–1685, [[Hermann Zimmermann]], Riia toomkoguduse abiõpetaja
*1691–1698, [[Hermann Zimmermann]], Riia toomkoguduse pastor
*1700–1702, [[Hermann Zimmermann]], Riia toomkoguduse pastor
**1700–1701, Andreas Schwartz (1665–1701), diakonpastor
**1702–1712, Christian Lauterbach (1663–1720), diakonpastor
*1711–1720 [[Andreas Willebrand]] (1652–1737), Riia toomkoguduse saksa koguduse vaimulik
*1712–1720, [[Christian Lauterbach]] (1663–1720&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1014528550|Lauterbach, Christian (1663-1720)}}&lt;/ref&gt;), Riia toomkoguduse pastor 
*1720–1736, [[Andreas Willebrand]] (1652–1737), Riia toomkoguduse pastor
*Bartholomäus Depkin (1682–1746&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1124485783|Depkin, Bartholomäus (1682-1746)}}&lt;/ref&gt;), Riia toomkiriku pastor
**1725–1736, Johann Fontin (1684–1737)&lt;ref&gt;[[Arved Oswald von Schmidt|Arved von Schmidt]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/dfc04de7-6b64-4a42-81bc-3e5ab31f5deb/content DIE PASTOREN OESELS SEIT DER REFORMATION], TARTU 1939, seite 26&lt;/ref&gt;, diakon
*1740&lt;ref&gt;[https://rosdok.uni-rostock.de/resolve/id/rosdok_document_0000017942 Die grosse Hand des grossen Gottes : Entworffen Aus dem 2. Buch der Chronic. XX. 6. Und an einem solennen Freuden-Tage, So den 2. Decembr. dieses Jahrs feyerlich begangen worden Um dem grossen Gott öffentlich zu dancken/ daß Er nach seiner Liebes-vollen Güte den Theuren Printzen Johann III. Unsern Allergnädigsten Kayser und Herrn auff den Thron des grossen Rußischen Reiches erhaben], Universitätsbibliothek Rostock. Digitale Bibliothek und Publikationsdienste, digibib.ub(at)uni-rostock.de&lt;/ref&gt;, Gebhard Christoph Tanck (1679–1744&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, {{BSB|00001249,00629|seite 201-204}}&lt;/ref&gt;), Riia toomkiriku pastor, pastor primas
**1743–1759, Johann Christoph Gericke (1696–1759)&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1162866241|Gericke, Johann Christoph (1696-1759)}}&lt;/ref&gt;, diakon
*1744–1746, Johann Nikolaus Wilhelm Schul(t)ze&lt;ref&gt;{{BBLD|GND12353299X|Schul(t)ze, Johann Nikolaus Wilhelm}}&lt;/ref&gt;, Riia toomkoguduse pastor
**1759, Anton Bärnhoff (1733–1800&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{BBLD|GND1202427065|Bärnhoff, Anton (1733-1800)}}&lt;/ref&gt;), diakon
*1760–1780, [[Immanuel Justus von Essen]], Riia toomkiriku Riia Peetri koguduse ülempastor
**1760–1764, Carl Leopold Stöessiger (1733–1777), Riia toomkiriku diakon&lt;ref&gt;[[Carl Eduard Napiersky]], Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland.  [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/15768982-e1fe-427f-82c0-9bcec1f22cf8/content III Dritten Theil, Viertes Heft. Q - Z (1852)], seite 60&lt;/ref&gt;
**1777–1780, [[Gottlieb Schlegel]] (1739–1810&lt;ref&gt;{{BBLD|0000000054820830|Schlegel, Julius Heinrich Gottlieb* (1739-1810)}}&lt;/ref&gt;) ([[:de:Gottlieb Schlegel|de]]), diakon
**1780–1788, [[Gottlieb Schlegel]] (1739–1810), nädalajutlustaja
**1781–1788, Anton Bärnhoff (1733–1800), ülem[[Nädalajutlustaja|nädalajutlustaja]]&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
**1789–1790, Gotthard Hermann Josephi (1756–1822), diakonpastor
*180..., [[Johann Christoph Pottmeyer]] (1751–1817&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Bd.: 1, 1810-1829, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00001249/images/index.html?id=00001249&amp;groesser=&amp;fip=193.174.98.30&amp;no=&amp;seite=57 seite 49]&lt;/ref&gt;), Riia toomkoguduse pastor 
**1800–1801, Gotthard Hermann Josephi (1756–1822), nädalajutlustaja
**1801–1817, Gotthard Hermann Josephi (1756–1822), ülemnädalajutlustaja
**1801–1805, [[Matthias Thiel]] (1775–1843), diakon
**1806–1818 Franz Hackel (1782–1818&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1229672362|Hackel, Franz* Johann Friedrich (1782-1818)}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Bd.: 1, 1810-1829, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00001249/images/index.html?id=00001249&amp;groesser=&amp;fip=193.174.98.30&amp;no=&amp;seite=63 seite 55-56]&lt;/ref&gt;), diakonpastor
*1817–1822, [[Gotthard Josephi|Gotthard Hermann Josephi]] (1756–1822&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1113672021|Josephi, Gotthard* Hermann (1756-1822)}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Bd.: 1, 1810-1829, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00001249/images/index.html?id=00001249&amp;groesser=&amp;fip=193.174.98.30&amp;no=&amp;seite=91 seite 93]&lt;/ref&gt;), pastor
**1819–1823, [[David Gustav von Bergmann]] (1787–1848), diakon&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 2. Bd: 1830-1855, Riga 1881-1884, {{BSB|00001249,00354|seite 42-43}} &lt;/ref&gt;
*1822&lt;ref&gt;G. Schweder, [https://kpbc.umk.pl/Content/250026/PDF/Gromadzenie_POPC_028_73.pdf Die alte Domschule, das gegenwärtige Stadt-Gymnasium zu Riga.] seite 56&lt;/ref&gt;–1823, [[August Leberecht|Johann ''August'' Leberecht ''Albanus'']] (1765–1839&lt;ref&gt;{{BBLD|0000000080197122|Albanus, Johann August* Leberecht (1765-1839)}}&lt;/ref&gt;), Riia toomkiriku ülempastor
*1823–1838, [[Matthias Thiel]] (1775–1843&lt;ref&gt;{{BBLD|GND117335320|Thiel, Matthias (1775-1843)}}&lt;/ref&gt;), Riia toomkiriku ülempastor [[VELK Riia konsistooriumiringkond|Riia konsistooriumiringkonnas]]
**1826–1831, Otto Hermann von Stahl (1796–1831&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1229805893|Stahl, Otto Hermann v. (1796-1831)}}&lt;/ref&gt;), diakonpastor&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Bd.: 2, 1830-1855, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00001249/images/index.html?id=00001249&amp;groesser=&amp;fip=193.174.98.30&amp;no=&amp;seite=233 seite 21]-22&lt;/ref&gt;
**1838–1843, [[Martin Daniel Taube]] (1802–1857), diakonpastor&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, {{BSB|00001249,00435|seite 7-10}}&lt;/ref&gt;
*1843–1848, [[Peter August Poelchau]] (1803–1874&lt;ref&gt;{{BBLD|0000000007178291|Poelchau, Peter* August (1803-1874)}}&lt;/ref&gt;) ([[:de:Peter August Poelchau|de]]), Riia toomkiriku ülempastor
**1843–1845, Carl Alexander Dietrich (1806–1868&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1228428581|Dietrich, Carl Alexander (1806-1868)}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, {{BSB|00001249,00500|seite 72-73}}&lt;/ref&gt;), diakon
**1844–1845, Jakob Matthias Heinrich Hedenström (1806–1865), pastoradjunkt
**1845–1850, Jakob Matthias Heinrich Hedenström (1806–1865&lt;ref&gt;{{BBLD|GND122955940X|Hedenström, Jakob Matthias Heinrich* (1806-1865)}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, {{BSB|00001249,00521|seite 93-94}}&lt;/ref&gt;), diakon
*1848–1850, [[Theodor Hellmann|Ernst ''Theodor Hellmann'']] (1806–1850&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1205257276|Hellmann, Ernst Theodor* (1806-1850)}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 2. Bd: 1830-1855, Riga 1881-1884, {{BSB|00001249,00363|seite 151}}&lt;/ref&gt;), Riia toomkiriku ülempastor
**1849–1850, Reinhold Hilde (1820–1857)&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1229629181|Hilde, Reinhold* Theodor (1820-1857)}}&lt;/ref&gt;, nädalajutlustaja
*1850–1857, [[Martin Daniel Taube]] (1802–1857&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1272821021|Taube, Martin Daniel (1802-1857)}}&lt;/ref&gt;), Riia toomkiriku ülempastor[[File:Palasta iela 2 (2).jpg|pisi|Riia toomkiriku kogudusehoone, Palasta tänav 2]]
**1851–1856, Gustav Blumenbach (1824–1876&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1194355269|Blumenbach, Gustav (1824-1876)}}&lt;/ref&gt;), pastor&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, {{BSB|00001249,00635|seite 207-208}}&lt;/ref&gt;
*1857–1868, [[Wilhelm Hillner|Karl Johann Julius ''Wilhelm Hillner'']] (1813–1868&lt;ref&gt;{{BBLD|0000000013409500|Hillner, Karl Johann Julius Wilhelm* (1813-1868)}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, {{BSB|00001249,00470|seite 42-43}}&lt;/ref&gt;), Riia toomkiriku ülempastor
*1875–1894, [[Johannes Matthias Lütkens]], Riia Peetri koguduse ülempastor [[VELK Liivimaa konsistooriumiringkond|Liivimaa konsistooriumiringkonnas]]
*1885–1906, [[Theophil Gaehtgens]] (1847–1919), Riia toomkiriku ülempastor&lt;ref&gt;{{BBLD|0000000416952647|Gaehtgens, Theophil (1847-1919)}}&lt;/ref&gt;
*1886–1910, [[Wilhelm Keller|Friedrich Heinrich ''Wilhelm Keller'']] (1837–1917), Riia toomkiriku ülempastor&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1216826919|Keller, Friedrich Heinrich Wilhelm* (1837-1917)}}&lt;/ref&gt;
**1910, [[Karl Keller]] (1868–1939&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1012502678|Keller, Karl* Alexander (1868-1939)}}&lt;/ref&gt;), Riia toomkiriku pastor
**1911–1931 [[Oswald Erdmann]] (1871–1933), Riia toomkiriku pastor

== Vaata ka ==
*[[Riia toomkool]]
* [[Visby toomkirik]]
* [[Tallinna toomkirik]]
* [[Tartu toomkirik]]

== Viited ==
{{viited}}
== Kirjandus ==
*[[Christian Berkholz|Christian August Berkholz]], [http://hdl.handle.net/10062/16844 Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger Riga's. Abth.1, Geschichte der einzelnen Kirchen nebst chronologischem Verzeichniss der Prediger und statistischen Auszügen aus den Kirchenbüchern], Riga, 1867, seite 37-64
== Välislingid ==
{{commonskat|Riga Dome Cathedral}}
*[https://doms.lv/en Riia toomkiriku koduleht]

[[Kategooria:Riia kirikud]]
[[Kategooria:Tellisgootika ehitised]]
[[Kategooria:Riia linnakonsistoorium]]
[[Kategooria:Läti Evangeelne Luterlik Kirik]]
[[Kategooria:UNESCO maailmapärandi nimistu objektid Lätis]]
[[Kategooria:Kristlus Lätis]]
[[Kategooria:Läti luteriusu kirikud]]
[[Kategooria:Riia vanalinn]]</text>
      <sha1>a8zdzmcuo2djcf48u0qvonlb9i46og4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Küberruum</title>
    <ns>0</ns>
    <id>426157</id>
    <revision>
      <id>7248960</id>
      <parentid>6819350</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:33:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248960</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7504" sha1="3mqxc9e6mgcsrobjubfbvcfddriri2h" xml:space="preserve">{{toimeta}}{{vikinda}}{{keeletoimeta}}{{tõlkida}}
'''Küberruum '''on mõtteline keskkond, milles suheldakse arvutivõrkude kaudu.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160304102930/http://www.oxforddictionaries.com/us/definition/american_english/cyberspace Cyberspace], Oxford Dictionaries&lt;/ref&gt; 

Termin sai populaarseks 1990. aastatel, kui [[Internet]] ja digitaalne suhtlemine kasvasid tohutu kiirusega ja termin &quot;küberruum&quot; suutis mitmeid uusi ideid ja nähtusi hästi esindada.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last = Strate|first = Lance|title = The varieties of cyberspace: Problems in definition and delimitation|url = https://archive.org/details/sim_western-journal-of-communication_summer-1999_63_3/page/382|journal = Western Journal of Communication|year = 1999|volume = 63|issue = 3|pages = 382–3|doi = 10.1080/10570319909374648 | issn = 1057-0314}}&lt;/ref&gt;

Küberruumi algtermin &quot;[[küberneetika]]&quot; tuleb [[vanakreeka keel|vanakreekakeel]]sest sõnast ''κυβερνήτης'' (''kybernētēs'', tüürimees, regulaator, piloot või tüür). Termini &quot;küberneetika&quot; võttis kasutusele [[Norbert Wiener]].

Sotsiaalse eksperimendina võivad inimesed vahetada ideid, jagada informatsiooni, teha äri, luua kunstiteoseid, mängida mänge, osaleda poliitilises diskussioonis jne, kasutades ülemaailmset võrgustikku. Neid inimesi nimetatakse vahel ka kübernautideks.{{lisa viide}}

Termin küberruum on saanud tavaliseks viisiks, kuidas kirjeldada kõike interneti ja mitmekülgse internetikultuuriga seotut.{{lisa viide}}

Küberruumi kasutajatel usutakse olevat jagatud käitumisnormid, mille kasutamine on kõigile kasulik – küberneetika.{{lisa viide}} Paljud näevad õigust privaatsusele kõige tähtsama küberneetika osana. &lt;ref name=&quot;georgewbush-whitehouse.archives.gov&quot;&gt;White House, [http://georgewbush-whitehouse.archives.gov/pcipb/ ''&quot;The National Strategy To Secure Cyberspace&quot;'']&lt;/ref&gt;

Chip Morningstar ja F. Randall Farmer on pakkunud, et küberruum on pigem defineeritud sealse inimestevahelise suhtluse kaudu, mitte tehnilise teostuse kaudu.&lt;ref&gt;Morningstar, Chip and F. Randall Farmer. The Lessons of Lucasfilm's Habitat. ''The New Media Reader''. Ed. Wardrip-Fruin and Nick Montfort: The MIT Press, 2003. 664-667. Print&lt;/ref&gt; Nende arvates seisneb küberruumi olemuse tuum selles, et küberruum pakub keskkonda, mis koosneb paljudest osalejatest, kellel on võimalik üksteist mõjutada. 

== Termini algupära ==
Terminit &quot;küberruum&quot; kasutati esmakordselt 1960. aastate lõpus, kui taani artist [[Susanne Ussing]] (1940–1998) ja tema partner [[Carsten Hoff]] moodustasid &quot;[[Atelier Cyberspace]]&quot; (ateljee küberruumi).

Selle nime all tegid nad mitmeid installatsioone ja pilte, pealkirjaga &quot;tunnetuslik ruum&quot;, mis põhinesid ideel avatud süsteemide kohanemisest erinevate mõjutuste tõttu, nagu inimeste liikumine ja uute materjalide käitumine.

Atelier Cyberspace töötas ajal, mil internetti veel ei eksisteerinud ja arvuteid üldiselt loominguks ei kasutatud. &lt;ref name=&quot;kunstkritikk.com&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150826204717/http://www.kunstkritikk.com/kommentar/the-reinvention-of-cyberspace/ The (Re)invention of Cyberspace], Kunstkritikk, 24. august 2015&lt;/ref&gt;

Ilukirjanduses kasutati terminit &quot;küberruum&quot; esimest korda 1982. aastal William Gibsoni lühijutus &quot;Burning Chrome&quot; ja hiljem tema 1984 aasta romaanis &quot;[[Neuromant]]&quot;. 

Paari järgmise aasta jooksul hakati sõna &quot;küberruum&quot; kasutama seoses arvutivõrkudega.&lt;ref&gt;{{Cite book|last = Gibson|first = William|title = Neuromancer|url = https://archive.org/details/neuromance00gibs|publisher = Ace Books|location = New York|year = 1984|isbn = 0-441-56956-0|page = [https://archive.org/details/neuromance00gibs/page/69 69]}}&lt;/ref&gt;

=== Metafoorne tähendus ===
Don Slater kasutab metafoori, et defineerida küberruumi, kirjeldades &quot;tunnetust sotsiaalsest olukorrast, mis on puhtalt oma ideede või enda esitlemise ja suhtlemise koht&quot;.

Termin &quot;küberruum&quot; hakkas interneti ''de facto'' sünonüümiks muutuma 1990. aastatel. Sellise tähenduse populariseeris [[Bruce Sterling]], kuid ta viitab [[John Perry Barlow]]'le, kes kasutas seda esimesena oma essees, teatamaks [[Electronic Frontier Foundation]]i loomisest 1990. aasta juunis.&lt;ref&gt;John Perry Barlow, [http://w2.eff.org/Misc/Publications/John_Perry_Barlow/HTML/crime_and_puzzlement_1.html &quot;Crime and Puzzlement,&quot;] June 8, 1990&lt;/ref&gt;

=== Uuemad küberruumi definitsioonid ===
Kuigi küberruumile võib leida erinevaid definitsioone nii teaduslikust kirjandusest kui ka ametlikest allikatest pole veel olemas definitsiooni, millega kõik nõustuksid. F. D. Krameri sõnul on olemas 28 erinevat definitsiooni.

Kõige uuem definitsioon on järgmine: Küberruum on globaalne ja dünaamiline domeen (pideva muutuse subjekt), mida iseloomustab elektronide ja elektromagnetilise spektrumi kombineeritud kasutus, ja mille eesmärk on luua, säilitada, muuta, vahetada, jagada, kasutada, eemaldada informatsiooni ja katkestada füüsilisi ressursse.

Küberruum sisaldab: 
* füüsilisi infrastruktuure ja telekommunikatsiooni vahendeid, mis võimaldavad kommunikatsioonisüsteemide vahelisi seoseid. (SCADA seadmed, nutitelefonid, arvutid, serverid jne)
* arvutisüsteemid ja nendega seotud tarkvara, mis garanteerib domeeni üldise toimimise ja ühenduse; 
* arvutisüsteemide vahelised võrgustikud;
* võrgustikud võrgustikest, mis ühendavad arvuteid.

Tavakeeles kutsutakse võrgustikke võrgustikest [[internet]]iks ja arvutitevahelisi võrke [[intranet]]iks. Küberruumi üks põhitunnus on see, et puudub kesksüsteem, mis kontrollib kõiki võrgustikke.&lt;ref&gt;[https://www.academia.edu/7096442/How_would_you_define_Cyberspace How would you define Cyberspace?], Definition by Marco Mayer, Luigi Martino, Pablo Mazurier and Gergana Tzvetkova, Draft Pisa, 19. mai2014&lt;/ref&gt;

Täpselt nagu maailmas ei ole ühte maailma valitsust, pole ka küberruumil hierarhilist tippinstitutsiooni. &lt;ref&gt;The most recent analysis of the interaction of Cyberspace and International politics has been investigated in the MIT, Harvard and CFR ECIR project (Explorations in cyber International Relations)&lt;/ref&gt;

== Küberruumi turvalisus ==
{{vaata|Küberturvalisus}}
Küberruumi turvalisuse tagamiseks on tähtis info [[Krüptograafia|krüpteerida]] nii, et sellele oleks juurdepääs ainult nendel, kellele see on mõeldud. Selleks sobib [[Avaliku võtme krüptograafia|avaliku võtme süsteem]], mis võib saada aluseks uuenenud [[internet]]ile, kus [[server]]id on targemad, info on krüpteeritud ning igast toimingust jääb märgatav jälg. Eesti küberruumis hoiab korda [[CERT-EE]].&lt;ref&gt;[[Enn Tõugu]]: [http://atlas.postimees.ee/4123857/enn-tougu-kuidas-botid-meie-arvutitesse-satuvad kuidas botid meie arvutitesse satuvad?], Postimees, 27. mai 2017&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
* [[Küberkaitse]]

== Viited ==
{{Reflist|colwidth = 30em}}

== Välislingid ==
* [https://www.academia.edu/14336129/International_Politics_in_the_Digital_Age International Politics in the Digital Age]
* [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-kuberruumi-turvalisus-on-maailmas-viies-euroopas-esimene?id=78583728 Eesti küberruumi turvalisus on maailmas viies, Euroopas esimene], Delfi, 16. juuni 2017
* [http://www.err.ee/642587/new-york-times-andmelekked-on-mojunud-nsa-toomoraalile-katastroofiliselt New York Times: andmelekked on mõjunud NSA töömoraalile katastroofiliselt], err.ee, 14. november 2017

[[Kategooria:Internet]]
[[Kategooria:Internetikultuur]]</text>
      <sha1>3mqxc9e6mgcsrobjubfbvcfddriri2h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Silvia Laul</title>
    <ns>0</ns>
    <id>428300</id>
    <revision>
      <id>7248509</id>
      <parentid>6845944</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T12:57:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <origin>7248509</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1860" sha1="48dimeuer9splnke5vbakyd2jjf2pos" xml:space="preserve">'''Silvia Laul''' (sünniperenimi '''Märtin'''; [[4. detsember]] [[1931]] [[Tartu]]&lt;ref&gt;Sootaga ja Äksi valla perekonnaregister, I köide; 1926–1949. Eesti Rahvusarhiiv, RA ERA.5130.4.245&lt;/ref&gt; – [[23. märts]] [[2013]]) oli eesti [[arheoloog]].

Ta lõpetas 1949. aastal Tartus keskkooli ja asus samal aastal õppima [[TRÜ|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] ajalugu. Lõpetas ülikooli 1954. aastal ajaloolasena (arheoloogia eriala oli 1950. aastast suletud). Ta kaitses 1974. aastal Kagu-Eesti rooma rauaaja teemal kandidaaditöö, tema juhendajad olid [[Harri Moora]] ja [[Marta Schmiedehelm]].

Ta töötas TA Ajaloo lnstituudi arheoloogiasektoris, läks 1993. aastal pensionile.  

==Teoseid==
*&quot;Eesti esiajalugu&quot;. 1982 (üks autoreid)
*&quot;Rauaaja kultuuri kujunemine Eesti kaguosas&quot;. [[Ajaloo Instituut]]. 2001
*Silvia Laul, Heiki Valk. &quot;''Siksälä. A Community at the Frontiers. Iron Age, and Medieval''&quot;. CCC papers, 10. Tallinn, Tartu 2007

==Tunnustus==
*2001 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;[https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/3641/silvia-laul Eesti Vabariigi teenetemärgid. Silvia Laul]&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Ta abikaasa oli ajaloolane [[Endel Laul]]. Nende tütar on arheoloog [[Mare Sokolovski]].

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[[Heiki Valk]]. [file:///C:/Users/Dell/Downloads/Fail_Valk%202013%20-%20Silvia%20Laul%20-%20in%20memoriam.pdf Silvia Laul - in memoriam 04.12.1931 - 23.03.2013]. [[Tutulus]] 2013. Lk 54

==Välislingid==
*[https://www.kalmistud.ee/burial-place/Z2AgVepo7aen Haud Rannamõisa kalmistul]

{{JÄRJESTA:Laul, Silvia}}
[[Kategooria:Eesti arheoloogid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1931]]
[[Kategooria:Surnud 2013]]
[[Kategooria:Rannamõisa kalmistule maetud]]</text>
      <sha1>48dimeuer9splnke5vbakyd2jjf2pos</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Urve Eslas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>429343</id>
    <revision>
      <id>7248980</id>
      <parentid>7244532</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:53:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248980</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3684" sha1="gdv96yktbpmiorhv386qhgvdfn9eu49" xml:space="preserve">[[Fail:UrveEslas2019.jpg|pisi]]
'''Urve Eslas''' (sündinud 20. aprillil 1972) on eesti [[ajakirjanik]] ja teabemanipulatsioonide uurija.&lt;ref name=&quot;aastakonverents&quot; /&gt; 

== Haridus ==
2004. aastal kaitses ta [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudis]] filosoofias bakalaureuse- ja magistritöö „The Eye of the I and the Face of the Other in dialogue without communication through the rupture of il y a“ (juhendaja [[Eero Tarasti]]; avaldatud 2003. aastal ühe köitena: bakalaureusetöö osa „Other in the thought of Emmanuel Levinas. Totality of the Same and Resistance of the Other“, magistritöö osa „Speculation or ought: dialogue without communication“).&lt;ref name=&quot;loputood&quot; /&gt;

2014. aasta seisuga õppis ta [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikooli]] Eesti Humanitaarinstituudi filosoofia eriala doktorantuuris.&lt;ref name=&quot;diplomaatia-autor&quot; /&gt; 2020. aasta seisuga kirjutas ta doktoritööd konfliktiloomest.&lt;ref name=&quot;aastakonverents&quot; /&gt;

== Tegevus ==
Eslas töötas kümme aastat ajalehe [[Postimees]] arvamustoimetajana.&lt;ref name=&quot;err2016&quot; /&gt; Ta on olnud [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] kolumnist ning [[Kuku raadio]] saate „Vahetund Postimehega“ ja [[Vikerraadio]] saate „Vasar“ üks saatejuhte.

11. oktoobril 2016 asus ta tööle ametist lahkuva presidendi [[Toomas Hendrik Ilves|Toomas Hendrik Ilvese]] nõunikuna&lt;ref name=&quot;delfi2016&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;err2016&quot; /&gt; ning jätkas selles rollis ka pärast Ilvese ametiaja lõppu.&lt;ref name=&quot;aastakonverents&quot; /&gt; Samal ajal oli ta [[Washington|Washingtonis]] asuva Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskuse (CEPA) kaasteadur.&lt;ref name=&quot;err2016&quot; /&gt;

Eslas on uurinud ja kommenteerinud Venemaa propagandat ja teabemanipulatsiooni.&lt;ref name=&quot;propastop&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;diplomaatia2022&quot; /&gt; 2020. aasta seisuga oli ta rahvusvahelise organisatsiooni OIP Balti piirkonna juht.&lt;ref name=&quot;aastakonverents&quot; /&gt; 2022. aastal töötas ta [[Riigikantselei]] strateegilise kommunikatsiooni nõunikuna.&lt;ref name=&quot;diplomaatia2022&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=&lt;ref name=&quot;loputood&quot;&gt;[http://archive-ee.com/page/3297521/2013-12-09/http://www.tlu.ee/et/eesti-humanitaarinstituut/erialad/filosoofia/loputood Eesti Humanitaarinstituudi filosoofia eriala lõputööd] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (arhiveeritud leht)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;diplomaatia-autor&quot;&gt;[http://www.diplomaatia.ee/autor/urve-eslas/ Urve Eslas] ajakirja ''[[Diplomaatia (ajakiri)|Diplomaatia]]'' saidil&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;delfi2016&quot;&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/75864241/ametist-lahkuva-president-ilvese-nounikuna-asub-toole-urve-eslas „Ametist lahkuva president Ilvese nõunikuna asub tööle Urve Eslas&quot;]. ''Delfi'', 10.10.2016.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;err2016&quot;&gt;[https://www.err.ee/575250/president-ilvese-nounikuks-sai-urve-eslas „President Ilvese nõunikuks sai Urve Eslas&quot;]. ''ERR'', 10.10.2016.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aastakonverents&quot;&gt;[https://aastakonverents.humanrightsestonia.ee/person/urve-eslas/ „Urve Eslas&quot;]. ''Inimõiguste aastakonverents 2020''. Eesti Inimõiguste Keskus. Vaadatud 29.09.2026.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;propastop&quot;&gt;Urve Eslas. [https://www.propastop.org/en/2017/07/28/urve-eslas-liars-paradox-the-kremlins-master-narrative/ „Liar's paradox: The Kremlin's master narrative&quot;]. ''Propastop'', 28.07.2017.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;diplomaatia2022&quot;&gt;Urve Eslas. [https://diplomaatia.ee/varsked-lahendused-vanadele-trikkidele/ „Värsked lahendused vanadele trikkidele&quot;]. ''[[Diplomaatia (ajakiri)|Diplomaatia]]'', nr 211, detsember 2022.&lt;/ref&gt;}}

==Välislingid==

* [https://eslas.wordpress.com/ Urve Eslase blogi]
{{JÄRJESTA:Eslas, Urve}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1972]]</text>
      <sha1>gdv96yktbpmiorhv386qhgvdfn9eu49</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Väike-Rakvere tänav</title>
    <ns>0</ns>
    <id>435645</id>
    <revision>
      <id>7248696</id>
      <parentid>6476099</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T18:38:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Allikas</comment>
      <origin>7248696</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1934" sha1="n5swhp3yisuqmd4sl5v0b8inhd7k9l6" xml:space="preserve">{{teekaart}}
[[Fail:A.Juhhanovi tänav1.jpg|pisi|Väike-Rakvere (Aleksei Juhhanovi) tänav. Juuni 2020]]
[[Fail:A.Juhhanovi tänav2.jpg|pisi|Väike-Rakvere (Aleksei Juhhanovi) tänav. Juuni 2020]]
[[File:Paju kool.jpg|pisi|Väike-Rakvere (Aleksei Juhhanovi) tänav 3 – Narva Paju Kool. Juuni 2020]]

'''Väike-Rakvere tänav''' on [[tänav]] [[Narva]] [[Sutthoffi]] linnaosas. Algab [[Jõesuu tänav (Narva)|Jõesuu tänava]]lt, kulgeb lääne poole, ristub [[Tapamaja tänav]]aga, pöörab lõuna poole Tapamaja tänava jätkuna ja lõpeb [[Rakvere tänav (Narva)|Rakvere tänavaga]] ristudes. Tänava pikkus on 510 m.

Enne [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] oli olemas ainult tänava lõunapoolne osa (mis on praegu Tapamaja tänava jätk). 1912. aasta linnaplaanil on selle tänavalõigu nimi '''Uus-Tapamaja tänav''', 1929. ja 1940. aasta linnaplaanidel '''Tapamaja tänav'''. 

Enne 1990. aastaid kandis tänav [[vene keel]]es nime ''улица А.Юханова''.&lt;ref&gt;[http://vana.narvaplan.ee/Geo/Narva82tn.pdf Об уточнении перечня улиц г.Нарва и пос. Нарва-Йыэсуу. Решение Нарвского городского Совета народных депутатов №72 от 02.03.1982]&lt;/ref&gt;

Tänav sai Nõukogude ajal nime [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude Liidu kangelase]] [[Aleksei Juhhanov]]i järgi.

1. septembrist 2023 kannab praegust (Väike-Rakvere) nime.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Smirnov |eesnimi=Ilja |kuupäev=29 august 2023 |pealkiri=Riik nimetab alates septembrist Narva punatänavad ümber |lehekülg=6 |väljaanne=Põhjarannik |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=pohjarannik20230829.2.7.5&amp;srpos=1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-Riik+nimetab+alates+septembrist+Narva+punat%c3%a4navad+%c3%bcmber------------ |vaadatud=6 oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Narva tänavad]]
[[Kategooria:Sutthoffi]]</text>
      <sha1>n5swhp3yisuqmd4sl5v0b8inhd7k9l6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aleksei Juhhanov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>435713</id>
    <revision>
      <id>7248694</id>
      <parentid>6884626</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T18:36:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Ajakohastus, matmise info parandatud</comment>
      <origin>7248694</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3063" sha1="t2uwrsaoygm6lw15nohfyrhepbv1shn" xml:space="preserve">{{toimeta}}
'''Aleksei Juhhanov''' ([[vene keel]]es ''Алексей Сергеевич Юханов''; [[vkj]] 14. märts [[1913]] [[Rjazani kubermang]]u Troitsa küla – [[20. september]] [[1944]] [[Narva-Jõesuu]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[sõjaväelane]] ([[leitnant]]), kes sai surmavalt haavata [[Narva lahing (1944)|1944. aasta Narva lahingus]]. Nõukogude Liidu propagandas on teda kujutatud kangelasena.&lt;ref name=&quot;warheroes&quot;&gt;[http://www.warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=13580 Алексей Сергеевич Юханов]&lt;/ref&gt;

Juhhanov sündis talupoja perekonnas. Tema haridus piirdus algkooliga. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] eel teenis ta elatist Leningradis tehasetöölisena,&lt;ref name=&quot;warheroes&quot;/&gt; kust ta mobiliseeriti 1941. aastal [[Punaarmee]]sse. Juhhanov osales lahingutes Leningradi rindel rahvamaakaitseväe pataljoni koosseisus. 1943. aastal lõpetas [[nooremleitnant]]ide kursused, määrati laskurrühma komandöriks. Sai viiel korral haavata.&lt;ref name=&quot;warheroes&quot;/&gt;

Vastavalt [[Nõukogude Liit|Nõukogue Liidu]] propaganda levitatud kangelasmüüdile ületas Juhhanov 25. juulil 1944 oma rühmaga [[Narva jõgi|Narva jõe]] [[Tõrvala]] kandis. Juhhanov olevat saanud juba jõe ületamisel haavata ning tema paat oli purunenud, mistõttu ta ületas jõe ujudes. Vaenlase [[kaitsekraav]]ide ründamisel olevat ta saanud teist korda haavata. Sellele vaatamata olevat ta jätkanud ründamist ning isiklikult vaenlasele suuri kaotusi põhjustanud. Pärast lahingut evakueeriti ta tagalasse,&lt;ref name=&quot;warheroes&quot;/&gt; kus ta 20. septembril 1944 haavadesse suri. Ta maeti 1958. aastal ümber [[Narva-Jõesuu kuursaal|Narva-Jõesuu kuursaali]] ühishauast [[Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud Narva-Jõesuus|ühishauda]] [[Narva-Jõesuu kalmistu]]l.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Maidre |eesnimi=Ivika |kuupäev=29 aprill 2017 |pealkiri=Mälestusmärgid |lehekülg=4 |väljaanne=Meie Leht |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=meieleht20170429.2.20&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |vaadatud=6 oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;warheroes&quot;/&gt; [[24. märts]]il [[1945]] anti talle postuumselt [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude Liidu kangelase]] aunimetus.&lt;ref name=&quot;warheroes&quot;/&gt;

Tema auks oli kuni 2023. aastani nimetatud Narvas [[Aleksei Juhhanovi tänav]].&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Smirnov |eesnimi=Ilja |kuupäev=29 august 2023 |pealkiri=Riik nimetab alates septembrist Narva punatänavad ümber |lehekülg=6 |väljaanne=Põhjarannik |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=pohjarannik20230829.2.7.5&amp;srpos=1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-Riik+nimetab+alates+septembrist+Narva+punat%c3%a4navad+%c3%bcmber------------ |vaadatud=6 oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Juhhanov, Aleksei}}
[[Kategooria:Nõukogude Liidu sõjaväelased]]
[[Kategooria:Nõukogude Liidu kangelased]]
[[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Narva-Jõesuu kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1913]]
[[Kategooria:Surnud 1944]]</text>
      <sha1>t2uwrsaoygm6lw15nohfyrhepbv1shn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248740</id>
      <parentid>7248694</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T19:50:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Link, sõnastus</comment>
      <origin>7248740</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3087" sha1="5ex4v126w2kzldfw6wgvyjdaq9sjj19" xml:space="preserve">{{toimeta}}
'''Aleksei Juhhanov''' ([[vene keel]]es ''Алексей Сергеевич Юханов''; [[vkj]] 14. märts [[1913]] [[Rjazani kubermang]]u Troitsa küla – [[20. september]] [[1944]] [[Narva-Jõesuu]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[sõjaväelane]] ([[leitnant]]), kes sai surmavalt haavata [[Narva lahing (1944)|1944. aasta Narva lahingus]]. Nõukogude Liidu propagandas on teda kujutatud kangelasena.&lt;ref name=&quot;warheroes&quot;&gt;[http://www.warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=13580 Алексей Сергеевич Юханов]&lt;/ref&gt;

Juhhanov sündis talupoja perekonnas. Tema haridus piirdus algkooliga. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] eel teenis ta elatist Leningradis tehasetöölisena,&lt;ref name=&quot;warheroes&quot;/&gt; kust ta mobiliseeriti 1941. aastal [[Punaarmee]]sse. Juhhanov osales lahingutes Leningradi rindel rahvamaakaitseväe pataljoni koosseisus. 1943. aastal lõpetas [[nooremleitnant]]ide kursused, määrati laskurrühma komandöriks. Sai viiel korral haavata.&lt;ref name=&quot;warheroes&quot;/&gt;

Vastavalt [[Nõukogude Liit|Nõukogue Liidu]] propaganda levitatud kangelasmüüdile ületas Juhhanov 25. juulil 1944 oma rühmaga [[Narva jõgi|Narva jõe]] [[Tõrvala]] kandis. Juhhanov olevat saanud juba jõe ületamisel haavata ning tema paat oli purunenud, mistõttu ta ületas jõe ujudes. Vaenlase [[kaitsekraav]]ide ründamisel olevat ta saanud teist korda haavata. Sellele vaatamata olevat ta jätkanud ründamist ning isiklikult vaenlasele suuri kaotusi põhjustanud. Pärast lahingut evakueeriti ta tagalasse,&lt;ref name=&quot;warheroes&quot;/&gt; kus ta 20. septembril 1944 haavadesse suri. Ta maeti 1958. aastal ümber [[Narva-Jõesuu kuursaal|Narva-Jõesuu kuursaali]] ees olnud ühishauast [[Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud Narva-Jõesuus|Narva-Jõesuu ühishauda]] [[Narva-Jõesuu kalmistu]]l.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Maidre |eesnimi=Ivika |kuupäev=29 aprill 2017 |pealkiri=Mälestusmärgid |lehekülg=4 |väljaanne=Meie Leht |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=meieleht20170429.2.20&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |vaadatud=6 oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;warheroes&quot;/&gt; [[24. märts]]il [[1945]] anti talle postuumselt [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude Liidu kangelase]] aunimetus.&lt;ref name=&quot;warheroes&quot;/&gt;

Tema auks oli kuni 2023. aastani nimetatud Narvas [[Aleksei Juhhanovi tänav]].&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Smirnov |eesnimi=Ilja |kuupäev=29 august 2023 |pealkiri=Riik nimetab alates septembrist Narva punatänavad ümber |lehekülg=6 |väljaanne=Põhjarannik |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=pohjarannik20230829.2.7.5&amp;srpos=1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-Riik+nimetab+alates+septembrist+Narva+punat%c3%a4navad+%c3%bcmber------------ |vaadatud=6 oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Juhhanov, Aleksei}}
[[Kategooria:Nõukogude Liidu sõjaväelased]]
[[Kategooria:Nõukogude Liidu kangelased]]
[[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Narva-Jõesuu kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1913]]
[[Kategooria:Surnud 1944]]</text>
      <sha1>5ex4v126w2kzldfw6wgvyjdaq9sjj19</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248741</id>
      <parentid>7248740</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T19:51:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248741</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3088" sha1="ffzigl32tz6fm0g3z0wy644f2ncvam6" xml:space="preserve">{{toimeta}}
'''Aleksei Juhhanov''' ([[vene keel]]es ''Алексей Сергеевич Юханов''; [[vkj]] 14. märts [[1913]] [[Rjazani kubermang]]u Troitsa küla – [[20. september]] [[1944]] [[Narva-Jõesuu]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[sõjaväelane]] ([[leitnant]]), kes sai surmavalt haavata [[Narva lahing (1944)|1944. aasta Narva lahingus]]. Nõukogude Liidu propagandas on teda kujutatud kangelasena.&lt;ref name=&quot;warheroes&quot;&gt;[http://www.warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=13580 Алексей Сергеевич Юханов]&lt;/ref&gt;

Juhhanov sündis talupoja perekonnas. Tema haridus piirdus algkooliga. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] eel teenis ta elatist Leningradis tehasetöölisena,&lt;ref name=&quot;warheroes&quot;/&gt; kust ta mobiliseeriti 1941. aastal [[Punaarmee]]sse. Juhhanov osales lahingutes Leningradi rindel rahvamaakaitseväe pataljoni koosseisus. 1943. aastal lõpetas [[nooremleitnant]]ide kursused, määrati laskurrühma komandöriks. Sai viiel korral haavata.&lt;ref name=&quot;warheroes&quot;/&gt;

Vastavalt [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] propaganda levitatud kangelasmüüdile ületas Juhhanov 25. juulil 1944 oma rühmaga [[Narva jõgi|Narva jõe]] [[Tõrvala]] kandis. Juhhanov olevat saanud juba jõe ületamisel haavata ning tema paat oli purunenud, mistõttu ta ületas jõe ujudes. Vaenlase [[kaitsekraav]]ide ründamisel olevat ta saanud teist korda haavata. Sellele vaatamata olevat ta jätkanud ründamist ning isiklikult vaenlasele suuri kaotusi põhjustanud. Pärast lahingut evakueeriti ta tagalasse,&lt;ref name=&quot;warheroes&quot;/&gt; kus ta 20. septembril 1944 haavadesse suri. Ta maeti 1958. aastal ümber [[Narva-Jõesuu kuursaal|Narva-Jõesuu kuursaali]] ees olnud ühishauast [[Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud Narva-Jõesuus|Narva-Jõesuu ühishauda]] [[Narva-Jõesuu kalmistu]]l.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Maidre |eesnimi=Ivika |kuupäev=29 aprill 2017 |pealkiri=Mälestusmärgid |lehekülg=4 |väljaanne=Meie Leht |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=meieleht20170429.2.20&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |vaadatud=6 oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;warheroes&quot;/&gt; [[24. märts]]il [[1945]] anti talle postuumselt [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude Liidu kangelase]] aunimetus.&lt;ref name=&quot;warheroes&quot;/&gt;

Tema auks oli kuni 2023. aastani nimetatud Narvas [[Aleksei Juhhanovi tänav]].&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Smirnov |eesnimi=Ilja |kuupäev=29 august 2023 |pealkiri=Riik nimetab alates septembrist Narva punatänavad ümber |lehekülg=6 |väljaanne=Põhjarannik |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=pohjarannik20230829.2.7.5&amp;srpos=1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-Riik+nimetab+alates+septembrist+Narva+punat%c3%a4navad+%c3%bcmber------------ |vaadatud=6 oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Juhhanov, Aleksei}}
[[Kategooria:Nõukogude Liidu sõjaväelased]]
[[Kategooria:Nõukogude Liidu kangelased]]
[[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Narva-Jõesuu kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1913]]
[[Kategooria:Surnud 1944]]</text>
      <sha1>ffzigl32tz6fm0g3z0wy644f2ncvam6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti Kirjanike Muuseumite Ühing</title>
    <ns>0</ns>
    <id>444254</id>
    <revision>
      <id>7248971</id>
      <parentid>5281551</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:46:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248971</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1437" sha1="74vvr0b674ljkfhr17steqtwxuq9fqj" xml:space="preserve">'''Eesti Kirjanike Muuseumite Ühing''' ([[lühend]] '''EKMÜ''') on Eesti [[mittetulundusühing]], mis ühendab Eesti kirjanike [[muuseum]]ite töötajaid ja teisi sellega seotud või sellest huvituvaid isikuid. EKMÜ kontor asub [[Harku vald|Harku vallas]] [[Suurupi]] külas.&lt;ref name=&quot;kirjanikemuuseumid.ee_põhikiri&quot;&gt;http://www.kirjanikemuuseumid.ee/mty/pohikiri (vaadatud 01.09.2016)&lt;/ref&gt; 

EKMÜ [[põhikiri|põhikirja]] järgi on selle ülesannete seas &quot;Eesti kirjanike pärandi väärtustamine, hoidmine ning sellele laiema ühiskondliku kõlapinna leidmine; [[Eesti kirjandus]]e, kirjanike ja kultuuriajaloo propageerimine ja edendamine Eestis&quot;.&lt;ref name=&quot;kirjanikemuuseumid.ee_põhikiri&quot;/&gt;

EKMÜ-ga on seotud järgmiste muuseumite töötajad:&lt;ref name=&quot;kirjanikemuuseumid.ee_muuseumid&quot;&gt;http://www.kirjanikemuuseumid.ee/muuseumid (vaadatud 01.09.2016)&lt;/ref&gt;
*[[A. H. Tammsaare Muuseum Tallinnas]]
*[[A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel]]
*[[Betti Alveri Muuseum]]
*[[E. Vilde Muuseum]]
*[[Eesti Kirjandusmuuseum]]
*[[Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum]]
*[[Liivi Muuseum]]
*[[L. Koidula Memoriaalmuuseum]]
*[[O. Lutsu Kihelkonnakooli Muuseum]]
*[[O. Lutsu Majamuuseum]]
*[[Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus]]e muuseumiosakond

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.kirjanikemuuseumid.ee EKMÜ koduleht]

[[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]]
[[Kategooria:Eesti museoloogia]]
[[Kategooria:Eesti kirjandus]]</text>
      <sha1>74vvr0b674ljkfhr17steqtwxuq9fqj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Kuu vikipedist</title>
    <ns>4</ns>
    <id>450091</id>
    <revision>
      <id>7248727</id>
      <parentid>7247824</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T19:28:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>VillaK</username>
        <id>44375</id>
      </contributor>
      <comment>/* September 2026 */</comment>
      <origin>7248727</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19458" sha1="g9zo0fxtri43swga6e2fpygsxx0yfav" xml:space="preserve">{| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;'
! Kuu
! Aasta
! Kasutaja
|-
| Nov
| 2016
| Velirand
|-
| Dets
| 2016
| Cumbril&lt;br /&gt;Melilac
|-
| Jaan
| 2017
| Sacerdos79
|-
| Veeb
| 2017
| Mona
|-
| Märts
| 2017
| Kuuskinen
|-
| Apr
| 2017
| Andres
|-
| Mai
| 2017
| Kuriuss
|-
| Juuni
| 2017
| Taavik27
|-
| Juuli
| 2017
| Adeliine
|-
| Aug
| 2017
| Andrus Kallastu
|-
| Sept
| 2017
| NOSSER
|-
| Okt
| 2017
| Juhan121
|-
| Nov
| 2017
| Iifar
|-
| Dets
| 2017
| The Prince of Tartu
|-
| Jaan
| 2018
| Kruusamägi
|-
| Veeb
| 2018
| Neptuunium
|-
| Märts
| 2018
| Tiuks
|-
| Apr
| 2018
| Metsavend
|-
| Mai
| 2018
| WikedKentaur
|-
| Juuni
| 2018
| Ursus scribens
|-
| Juuli
| 2018
| Pelmeen10
|-
| Aug
| 2018
| Evlper
|-
| Sept
| 2018
| Pikne
|-
| Okt
| 2018
| Ehitaja
|-
| Nov
| 2018
| MirkoM
|-
| Dets
| 2018
| Estopedist
|-
| Jaan
| 2019
| Castellum
|-
| Veeb
| 2019
| Evlper (2)
|-
| Märts
| 2019
| Kuriuss (2)
|-
| Apr
| 2019
| Andres (2)
|-
| Mai
| 2019
| Hirvelaid
|-
| Juuni
| 2019
| Kuuskinen (2)
|-
| Juuli
| 2019
| MirkoM (2)
|-
| Aug
| 2019
| Kalle
|-
| Sept
| 2019
| Krr005
|-
| Okt
| 2019
| Pietadè
|-
| Nov
| 2019
| Kk
|-
| Dets
| 2019
| Merleke5
|-
| Jaan
| 2020
| Lulu
|-
| Veeb
| 2020
| Minnekon
|-
| Märts
| 2020
| Teomees
|-
| Apr
| 2020
| Adeliine (2)
|-
| Mai
| 2020
| Raamaturott
|-
| Juuni
| 2020
| Melilac (2)
|-
| Juuli
| 2020
| Avjoska
|-
| August
| 2020
| Karljohan29
|-
| September
| 2020
| NOSSER (2)
|-
| Oktoober
| 2020
| Velirand (2)
|-
| November
| 2020
| Pietadè (2)
|-
| Detsember
| 2020
| WikedKentaur (2)
|-
| Jaanuar
| 2021
| Sillerkiil
|-
| Veebruar
| 2021
| Le Boréalien
|-
| Märts
| 2021
| Astromaailm
|-
| Aprill
| 2021
| Joonas07
|-
| Mai
| 2021
| Taurus404
|-
| Juuni
| 2021
| Amherst99
|-
| Juuli
| 2021
| Ursus scribens (2)
|-
| August
| 2021
| Sillerkiil (2)
|-
| September
| 2021
| Kuriuss (3)
|-
| Oktoober
| 2021
| Ulrikaekm
|-
| November
| 2021
| Andreas Tamm
|-
| Detsember
| 2021
| Pikne (2)
|-
| Jaanuar
| 2022
| Kruusamägi (2)
|-
| Veebruar
| 2022
| Svencapoeira
|-
| Märts
| 2022
| Juhan121 (2)
|-
| Aprill
| 2022
| Metzziga
|-
| Mai
| 2022
| Evlper (3) 
|-
| Juuni
| 2022
| Andreas003
|-
| Juuli
| 2022
| Sacerdos79 (2)
|-
| August 
| 2022
| TTimmi
|-
| September
| 2022
| Karljohan29 (2)
|-
| Oktoober
| 2022
| Metsavend (2)
|-
| November
| 2022
| Kopo25
|-
| Detsember
| 2022
| Marko.Eesti
|-
| Jaanuar
| 2023
| Darja.Lavogina
|-
| Veebruar
| 2023
| LeeMarx
|-
| Märts
| 2023
| W.A. von Schlippenbach
|-
| Aprill
| 2023
| Hirvelaid (2)
|-
| Mai
| 2023
| Angmar Brekker
|-
| Juuni
| 2023
| Hannesvalk
|-
| Juuli
| 2023
| Andres (3)
|-
| August
| 2023
| Velirand (3)
|-
| September
| 2023
| W.A. von Schlippenbach (2)
|-
| Oktoober
| 2023
| Evlper (4)
|-
| November
| 2023
|LeeMarx (2)
|-
| Detsember
| 2023
|Gert7
|-
| Jaanuar
| 2024
|Mona (2)
|-
| Veebruar
| 2024
| Kaniivel (2)
|-
| Märts
| 2024
| Kalle (2)
|-
| Aprill
| 2024
| Teomees (2)
|-
| Mai
| 2024
| Andreas003 (2)
|-
| Juuni
| 2024
| Trebors
|-
| Juuli
| 2024
| Darja.Lavogina (2)
|-
| August
| 2024
| Taurus404 (2)
|-
| September
| 2024
| Taivo
|-
| Oktoober
| 2024
| Hirvelaid (3)
|-
| November
| 2024
| Sillerkiil (3)
|-
| Detsember
| 2024
| Kuuskinen (3)
|-
| Jaanuar
| 2025
| VillaK
|-
| Veebruar
| 2025
| Darja.Lavogina (3)
|-
| Märts
| 2025
| Ehitaja (2)
|-
| Aprill
| 2025
| Maiemaie
|-
| Mai
| 2025
| Logistikainsener
|-
| Juuni
| 2025
| Evlper (5)
|-
| Juuli
| 2025
| Ojassaar
|-
| August
| 2025
| Melilac (3)
|-
| September
| 2025
| Heakeel
|-
| Oktoober
| 2025
| Kuuskinen (4)
|-
| November
| 2025
| Mona (3)
|-
| Detsember
| 2025
| Hannesvalk (2)
|-
| Jaanuar
| 2026
| LAviki
|-
| Veebruar
| 2026
| Taurus404 (3)
|-
| Märts
| 2026
| Hirvelaid (4)
|-
| Aprill
| 2026
| Evlper (6)
|-
| Mai
| 2026
| IvarGl
|-
| Juuni
| 2026
| Raamaturott (2)
|-
| Juuli
| 2026
| Fredpuss
|-
| August
| 2026
| Sjur
|}
'''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. 

Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus.

Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida.

Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena.

MTÜ [[Wikimedia Eesti]] paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning alates 2022. aastast tõusis summa 40 euro peale. Alates 2026. aastast on kinkekaardi väärtus 50 eurot.

&lt;gallery mode=packed heights=75px&gt;
Original Barnstar Hires.png|1. tunnustäht
Azure Barnstar.png|2. tunnustäht
Purple Barnstar Hires.png|3. tunnustäht
Metallic Red Barnstar.svg|4. tunnustäht
Metallic Green Barnstar.svg|5. tunnustäht
Pearl Teal barnstar.png|6. tunnustäht
&lt;/gallery&gt;

== Hääletus ==
Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]].

===September 2026===
Kandidaate saab esitada 25.–30. septembrini. Hääletus toimub 1.–7. oktoobrini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. september 2026, kell 21:52 (EEST) 
:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]''' ([[Eri:Kaastöö/Raamaturott|kaastöö]]) usina artikliloome eest spordivaldkonnas. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. september 2026, kell 19:16 (EEST)
::{{Poolt}} –- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 09:22 (EEST)
: Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]]''' ([[Eri:Kaastöö/LeeMarx|kaastöö]]) yliolulise ja põhjaliku kaastöö eest seoses mitmetes väga tähtsates Eesti kaasajaga seotud artiklites ([[Ülle Madise]], [[Siim Kallas]], [[Estonia katastroof]], [[Märtsiküüditamine]]), mis tihti kipuvad meil kauaks väga nadiks jääma. Lisaks on ta loonud mitmeid teisi põhjalikke artikleid erinevatel teemadel [[Hüperglükeemia]], [[Ketokehad]], [[Pärnu linnakindlustused]], [[Evald Tipner]] jne). - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 30. september 2026, kell 10:52 (EEST)
:: {{Poolt}} - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 1. oktoober 2026, kell 10:14 (EEST)
::{{Poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. oktoober 2026, kell 12:27 (EEST)
::{{Poolt}} --[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 6. oktoober 2026, kell 22:28 (EEST)

===August 2026===
Kandidaate saab esitada 25.–31. augustini. Hääletus toimub 1.–7. septembrini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. august 2026, kell 16:27 (EEST)
:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Sjur|Sjur]]''' ([[Eri:Kaastöö/Sjur|kaastöö]]) spordialase sisu loomise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. august 2026, kell 03:32 (EEST)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. september 2026, kell 23:53 (EEST)
::{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. september 2026, kell 07:40 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kasskargas|Kasskargas]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kasskargas|kaastöö]]) ühe Eesti paiga kohaloo tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. august 2026, kell 03:32 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. september 2026, kell 08:27 (EEST)

----
Taas on selgunud uus kuu vikipedist, kelleks on sedapuhku [[Kasutaja:Sjur|Sjur]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. september 2026, kell 21:52 (EEST)

:Aitäh! [[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 10. september 2026, kell 23:43 (EEST)

===Juuli 2026===
Kandidaate saab esitada 25.–31. juulini. Hääletus toimub 1.–7. augustini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 03:43 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Fredpuss|kaastöö]]), esimestest eestikeelsetest trükitud raamatutest kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 03:16 (EEST)
::{{poolt}} -- --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 1. august 2026, kell 17:50 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]] ([[Kasutaja arutelu:IvarGl|arutelu]]) 2. august 2026, kell 00:46 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2026, kell 11:03 (EEST)
::{{poolt}}--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 2. august 2026, kell 13:28 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 2. august 2026, kell 18:47 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Komalane|Komalane]] ([[Kasutaja arutelu:Komalane|arutelu]]) 5. august 2026, kell 10:33 (EEST)
:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Mona|Mona]]''' ([[Eri:Kaastöö/Mona|kaastöö]]), aktiivse artikliloome ja olemasolevate artiklite täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 03:16 (EEST)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. august 2026, kell 16:01 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. august 2026, kell 16:59 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 2. august 2026, kell 12:45 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Svencapoeira|Svencapoeira]]''' ([[Eri:Kaastöö/Svencapoeira|kaastöö]]), aktiivse artikliloome eest seente ja taimede alal. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 30. juuli 2026, kell 22:44 (EEST)

----
Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. august 2026, kell 16:27 (EEST)

:Tänan, jätkan põnevusega kaastööd! [[Kasutaja:Fredpuss|Fred Puss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 10. august 2026, kell 16:36 (EEST)

===Juuni 2026===
Kandidaate saab esitada 25.–30. juunini. Hääletus toimub 1.–7. juulini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 09:21 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kuriuss|kaastöö]]) lugematu hulga artiklite parandamise ja parendamise eest. [[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 26. juuni 2026, kell 12:12 (EEST)

:: Tänan tähelepanu eest, kuid loobun kandideerimast, kuna olen selle tunnustuse juba kolm korda saanud (aitäh!) ning soovin, et selle saaks pigem keegi, keda see rohkem motiveerib. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:46 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]''' ([[Eri:Kaastöö/Raamaturott|kaastöö]]), aktiivse jalgpallialase artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:10 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 12:54 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 17:21 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 19:38 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]''' ([[Eri:Kaastöö/Pikne|kaastöö]]), tarviliku toimetamisalase töö eest, mis ei saa piisavalt väärilist tähelepanu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. juuli 2026, kell 11:03 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Mona|Mona]]''' ([[Eri:Kaastöö/Mona|kaastöö]]), usina ja mitmekülgse artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST) 
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:07 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 10:53 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 15:12 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 4. juuli 2026, kell 10:10 (EEST)
----
Sedapuhku oli hääletus väga tasavägine. Esimesena sai hääled kokku ja sellega ka kuu vikipedistiks kasutaja [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 03:43 (EEST) 

===Mai 2026===
Kandidaate sai esitada 25.–31. maini. Hääletus toimus 1.–7. juunini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Sjur|Sjur]]''' ([[Eri:Kaastöö/Sjur|kaastöö]]) sporditeemade tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 18:05 (EEST)
:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Koitjarv|Koitjarv]]''' ([[Eri:Kaastöö/Koitjarv|kaastöö]]) Tapa vallaga seotu täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Ο Χριστός είναι βασιλιάς|Ο Χριστός είναι βασιλιάς]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ο Χριστός είναι βασιλιάς|kaastöö]]) oluliste artiklite mahuka täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuni 2026, kell 00:50 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 10:54 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 08:40 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 6. juuni 2026, kell 10:04 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]''' ([[Eri:Kaastöö/IvarGl|kaastöö]]) liblikate tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. mai 2026, kell 04:33 (EEST)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]] ([[Kasutaja arutelu:Ojassaar|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 07:46 (EEST)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 5. juuni 2026, kell 23:36 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 6. juuni 2026, kell 00:20 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Tremulero|Tremulero]] ([[Kasutaja arutelu:Tremulero|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 14:30 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Võrok|Võrok]] ([[Kasutaja arutelu:Võrok|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 15:19 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. juuni 2026, kell 00:08 (EEST)
----
Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 09:21 (EEST)

:Suured tänud!  [[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]] ([[Kasutaja arutelu:IvarGl|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 11:55 (EEST)

===Aprill 2026===
Kandidaate sai esitada 25.–30. aprillini. Hääletus toimus 1.–7. maini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Perüton|Perüton]]''' ([[Eri:Kaastöö/Perüton|kaastöö]]) Ukraina kultuuripärandist kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2026, kell 19:34 (EEST) [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. mai 2026, kell 11:59 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 4. mai 2026, kell 23:34 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Evlper|Evlper]]''' ([[Eri:Kaastöö/Evlper|kaastöö]]) Astuuria-teemaliste artiklite eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 23:47 (EEST)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 08:51 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 21:32 (EEST)
::{{poolt}}  [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. mai 2026, kell 21:42 (EEST)

----
Hääletus oli väga tasavägine, aga sedapuhku sai esimesena hääled kokku [[Kasutaja:Evlper|Evlper]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST)

== Vaata ka ==
* [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]]
* [[Vikipeedia sõber]]

[[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]]</text>
      <sha1>g9zo0fxtri43swga6e2fpygsxx0yfav</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Söömine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>450518</id>
    <revision>
      <id>7248642</id>
      <parentid>7146850</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T16:31:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248642</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15076" sha1="3zgakhlhcsgpwvnbes8vb10fzwzsnot" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2016}}{{keeletoimeta}}
'''Söömine''' on [[toit|toidu]] (või selle aseaine) [[suu|suhu]] panemine või suu abil suhu võtmine{{lisa viide}}, selle peenendamine ja niisutamine suus (see võib ka mitte toimuda) ja [[allaneelamine]] [[seedimine|seedimise]] võimaldamiseks{{lisa viide}} (seedimine algab sageli söömise käigus; see võib ka jääda pooleli või ebatäielikuks) või täiskõhutunde tekitamiseks.{{lisa viide}}

Söömine on paljudele organismidele energia saamiseks ja kasvamiseks hädavajalik (kui mitte arvestada toitainete otse verre manustamise võimalust). Inimesed hakkavad sööma pärast sündimist (enne seda nad toituvad [[seedeelundkond]]a kasutamata).

Inimesed söövad tavaliselt iga päev. Erandiks on [[näljahäda]] või üksikisiku toidunappus, mis ei võimalda piisavalt süüa, ja [[paastumine]] [[dieet|dieedi]] osana või religioossel ajendil ([[paast]]). Samadel põhjustel võidakse süüa tavapärasest või organismile tavaliselt vajalikust vähem.

== Inimeste söömistavad ==
Tavalise inimese keskmine energiavajadus on 1800–2000 kcal ööpäevas.&lt;ref name=&quot;9Vn72&quot; /&gt;

Tervislik toitumine on olnud oluline mure üksikisikutele ning kultuuridele. Teiste tavade hulgas, dieedid, paastumised ja taimetoitlus on kõik töötavad tehnikad pikaajalise elu ja tervise jaoks.&lt;ref name=&quot;sFtmJ&quot; /&gt; Mõned religioonid reklaamivad [[taimetoitlus]]t, arvesse võttes seda, et loomset päritolu toidu tarbimine on vale.&lt;ref name=&quot;UsDov&quot; /&gt; Söömine võib olla ka viis raha teenimiseks.&lt;ref name=&quot;XEThb&quot; /&gt;

== Areng inimestel ==
[[Pilt:Neskatoak bokata jaten.jpg|pisi|Lapsed söömas]]
Vastsündinud ei söö täiskasvanute toitu. Nad vajavad ellujäämiseks rinnapiima. Väikeseid koguseid püreestatud toite toidetakse väikelastele, kes on kaks või kolm kuud vanad, kuid enamik lastele toidetakse täiskasvanute toitu alles kuue kuni kaheksa kuu vanustele.
&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Imikud söövad püreestatud beebitoite, kuna neil on vähe hambaid ja ebaküps seedeelundkond. 8–12-aastaste laste seedeelundkond areneb ja paljud beebid hakkavad sööma sõrmetoite. Nende toit on siiski piiratud, kuna enamikul puuduvad purihambad või silmahambad selles eas ja on piiratud arv lõikehambaid. 18 kuu vanustel lastel on tavaliselt piisavalt hambaid ja arenenud seedeelundkond, et nad võivad hakata sööma täiskasvanud toite.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Söömaõppimine on laste jaoks väga segane protsess ning kombekalt sööma õpivad nad alles viie- või kuueaastaselt.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Söömise traditsioonid ===
[[Pilt:Kurutob eating with hands.jpg|pisi|Kätega söömine]]
Eri maades on söömise viisid erinevad ja süüakse ka erinevaid toite. Söömise positsioonid erinevad vastavalt kultuurile, kultuur mõjutab ka seda, kuidas seda süüakse. Näiteks Lähis-Ida riikides süüakse maas istudes, kuna usutakse, et nii on tervislikum kui laua taga süües. [[Bangladesh]]is, [[India]]s, [[Nepal]]is ja [[Pakistan]]is süüakse kätega. Näiteks [[Vietnam]]is, [[Korea]]s ja [[Tai]]s süüakse pulkadega. Katoliku pered palvetavad tavaliselt enne söömist.&lt;ref name=&quot;xD01G&quot; /&gt;
=== Kontrollimatu söömine ===
Kontrollimatu söömine või emotsionaalne söömine on &quot;kalduvus süüa negatiivsete emotsioonide vastu&quot;.&lt;ref name=&quot;YfwRT&quot; /&gt; Tuntud ka nimetuse all toidusõltuvus, on [[Söömishäired|söömishäire]], mida iseloomustatakse kui kinnisideelise, kompulsiivse suhtumisena toitu. Spetsialistid on nimetatud toitumishäire teaduslikult kinnitanud ning jaotavad selle kahte alakategooriasse: käitumuslik-muudatuslik mudel (stiimulist ajendatud) ja toitumissõltuvusmudel.&lt;ref name=&quot;:3&quot; 
/&gt; Kompulsiivset söömist iseloomustavad järgmised tunnused: 
* süüakse palju kiiremini kui tavaliselt;
* süüakse, kuni ollakse ebamugavalt täissöönud;
* süüakse suuri koguseid hoolimata sellest, et kõht ei ole tühi;
* süüakse üksinda, kuna on häbi söödud koguste pärast;
* tuntakse tülgastust, masendust või süütunnet pärast söömist.

Liigsöömist seostatakse ka sooviga olla täiuslik. Kuna liigsöömise korral õgitakse suures koguses magusat, rasvast ja soolast toitu, võib sellega kaasneda vitamiinide ja mineraalainete defitsiit. Kompulsiivse söömishäirega inimesed on tavaliselt endast väljas oma kompulsiivse söömise pärast ja võivad muutuda rusutuks. Nad tunnevad end tavaliselt halvasti ja puuduvad töölt või koolist ja ei võta osa sotsiaalsest tegevusest.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

=== Nälg ja küllastustunne ===
Nälgimine on [[Metabolism|ainevahetuseks]] vajaliku [[kalor]]ienergia, [[Toitained|toitainete]] ja [[vitamiinid]]e ulatuslik puudujääk [[Organism|elusorganismis]]. Pikk nälgimine võib põhjustada inimesel püsivaid elundikahjustusi ja lõpuks surma.&lt;ref name=&quot;mWs1V&quot; /&gt;

Nälgimise põhipõhjuseks on energiavajaduse ebapiisav täitmine: tarbitakse vähem kui kulutatakse. Toidust pärit energiat on tarvis kehaliseks (vähesel määral ka vaimseks) tööks ja soojusproduktsiooniks. Nälgimine võib olla mittetäielik (isu ei saada täis) või täielik.&lt;ref name=&quot;VQxt9&quot; /&gt;

Söömiseks on vaja võtta piisavalt aega – 10–15 minutit, põhitoidu söömiseks 20–25 minutit. See on oluline selleks, et toit mälutaks hoolikalt läbi, segatakse süljega ja edasine seedimine kulgeb edukalt. See tähendab, et aeglase söömise korral tekib juba söömise ajal paremini küllastustunne ning seetõttu ei sööda üle vajaduse. Kui söögivahe on liiga pikk, siis seejärel on nälg ja süüakse rikkalikult. Suure toidu koguse korral kõhunääre väsib ja ei suuda enam toota kvaliteetset insuliini.&lt;ref name=&quot;5bUqz&quot; /&gt;

Keha vajab teatud füüsilist aktiivsust, et küllastustunne saaks toimida. Liiga palju paigalistumist stimuleerib kummalisel kombel nälga. Keha püüdleb alati selle poole, et ta saaks süüa rohkem kui ta kulutab, et kindlustada ellujäämist. Näljasignaalid on oma olemuselt anaboolsed. Me talletame rasva, kui kogeme nälga. Soe toit vähendab isu. Seda on hea teada, kui tunned tihti nälga.&lt;ref name=&quot;QDYzk&quot; /&gt;

==== Algatamine ====
On mitmeid signaale, mis algatavad nälja. On keskkonna signaalid, seedetrakti signaalid ja metaboolseid signaalid, mis algavad nälga. Keskkonna signaalid tulevad keha meeltest.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Signaalid maost on algatatud peptiidhormooni greliini vabanemine. Greliin on hormoon, mis suurendab söögiisu, andes märku ajule, et inimene on näljane.&lt;ref name=&quot;eAbgD&quot; /&gt; Keskkonna signaalid ja greliin pole ainsad signaalid mis nälga tekitavad, on ka ainevahetuse ehk metaboolsed signaalid. Aja möödudes toidukordade vahel hakkab keha võtma toitaineid pikaajalistest veehoidlatest. Kui glükoosi tase langeb hakkab keha tootma näljatunnet.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Meie meeli ergutavad toidu lõhn, väljanägemine, maitse ja tekstuur võivad suurendada soovi seda toitu süüa. Regulaarne kokkupuude maitsva toiduga stimuleerib isu. Olukorras, kus kõht pole tühi, võib toiduga kokkupuutumine suurendada söömise võimalust.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

Isu suurendab ka toiduvaliku varieeruvus. Ühe toidu söömisel tekib teatud selle toidu suhtes küllastumus. Samamoodi mõjutab rohkem sööma ka suurem mitmekesisus toidugrupi enda sees, eriti kui erinevad toiduosakesed on omavahel segatud (nt eri värvi šokolaadikommid või erineva kujuga pastad).&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
==== Lõpetamine ====
On lühiajalised signaalid täiskõhutundest mis tekivad peast, kõhust, soolestikust ja maksast. Pikaajalised signaalid küllastustundest tulevad rasvkoest.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Maitse ja lõhn aitab kaasa lühiajalisele küllastustundele, võimaldades organismil õppida, kuna lõpetada söömist. Magu sisaldab vastuvõtjaid mis võimaldab meil aru saada, kuna on meil kõht täis. Sooled sisaldavad ka vastuvõtjaid mis saadavad ajule küllastustundest signaale. Hormooni koletsüstokiniini eritab kaksteistsõrmiksool, ning see juhib kiirus, millega maos tühjendatakse. See hormoon on arvatavasti küllastustunde signaal ajju.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Ka insuliin toimib kui küllastustunde signaalina ajju. Aju tuvastab insuliini taseme tõusu veres, mis näitab, et toitained on rakkude poolt sisse imatud ja inimesel saab kõht täis. Pikaajaline küllastustunne tuleb rasvast, mis on talletatud rasvkoes.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

==== Aju roll ====
Ajutüvi saab kontrollida toidu tarbimist, kuna see sisaldab neutraalseid ahelaid, mis tuvastavad nälga ja küllastustunnet ka teistest kehaosadest.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Selleks, et isu väheneks ja lõpetaksime söömise, peab aju saama signaali, et kõht on täis ja võib söömise lõpetada. Just selliseid signaale saadavad ajule seedehormoonid. Suur leptiinisisaldus veres informeerib aju vähendama isu. Madal leptiini tase annab ajule signaali suurendada isu. Kui aju ignoreerib pidevalt suurt leptiinisisaldust, siis on tulemuseks ülesöömine ja rasvumine.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

== Söömishäired ==
Söömishäired on haigused, mille korral arusaam oma kehakujust ja igapäevane söömine on tugevalt häiritud. Söömishäired on [[anoreksia]] (''anorexia nervosa''), [[buliimia]] (''bulimia nervosa''), aga ka liigsöömine (kontrollimatu söömine) ja segatüüpi söömishäired.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Arvatakse, et anoreksiat esineb umbes 0,5–1 protsendil tüdrukutel ja noortel naistel ning umbes 5 protsendil tüdrukutel ja naistel on mitmed anoreksia sümptomid. Anoreksiat esineb tüdrukutel ja naistel umbes 10–20 korda sagedamini kui poistel ja meestel. On kindlaks tehtud, et buliimia all kannatab 1–3% tüdrukutest ja noortest naistest. Ka buliimia esineb tüdrukutel palju sagedamini kui poistel. Üksikuid buliimia sümptomeid esineb paljudel. Ühes uuringus leiti, et üksikuid buliimia sümptomeid, näiteks söödud toidu tahtlikku väljaoksendamist ja söömissööste, esines lausa 40 protsendil ülikoolis õppivatest noortest naistest.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Nendega kaasnevad füüsilised ohud ja tüsistused, mis on alguse saanud ebanormaalsetest toitumisharjumusetest. Emotsionaalsed keerised nagu madal enesehinnang, püüd oma tundeid eirata ning valu ja viha blokeerida on kõikide söömishäirete ühiseks näitajaks. Peamiste söömishäirete keskmes on kehakaalu ja -kuju ülemäärane tähtsustamine, millega seoses püütakse äärmuslike meetoditega vältida kehakaalu tõusu. Söömishäired on tänapäeval laialdaselt levinud noorte seas, sest meedia loob ettekujutuse ideaalsest figuurist ja söömishäired saavadki alguse selle saavutamise soovist. Kui inimese jaoks on toiduga seotud teemad muutunud kinnisideeks, kaalule ja figuurile mõtlemine muutub pidevaks ning ka väiksesse kaalutõusu suhtutakse paanikaga, võib see viidata võimalikule söömishäirele. Söömishäire võib areneda raskeks haiguseks, mis võib lõppeda isegi surmaga. Tavaliselt on selle haiguse ravimine raske ja aeganõudev ning haigusest tulenevad kahjustused võivad olla eluaegsed. Inimesed, kellel on söömishäired, varjavad neid, kuid haigusega võitlemiseks on eelkõige vaja seda just endale ja teistele tunnistada. Söömishäired on väga komplekssed ning hoolimata rohketest uurimustest pole endiselt teada, millised tegurid täpselt neid haigusi põhjustavad. Tõenäoliselt on see kombinatsioon kultuurilistest, perekondlikest, geneetilistest ja bioloogilistest teguritest.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Üks söömishäire võib muutuda ka teiseks.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Söömise vajalikkus ==
Kuna tänapäeval on toit tihti kättesaadav nii päeval kui ka öösel, võibki süüa näiteks harjumusest ja isegi siis, kui nälga pole. Toit pakub meile meelelist naudingut ja see võib ajendada sööma isegi siis, kui selleks puudub kehaline vajadus. Söömist mõjutavad ka paljud psühholoogilised tegurid.&lt;ref name=&quot;mc0qY&quot; /&gt;

== Vaata ka ==
* [[Toitumine]] 
* [[Söömishäired]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;jetN0&quot;&gt;John Raulston Saul (1995), &quot;The Doubter's Companion&quot;, 155&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lznHk&quot;&gt;https://www.hsph.harvard.edu/nutritionsource/what-should-you-eat/vegetables-and-fruits/ ''kasutatud 26.10.2016''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9Vn72&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20170713055300/http://www.iloveindia.com/nutrition/food-facts/calorie-requirement-of-body.html ''kasutatud 26.10.2016''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sFtmJ&quot;&gt;Sharia and Social Engineering: p 143, R. Michael Feener – 2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UsDov&quot;&gt;FOOD &amp; EATING IN MEDIEVAL EUROPE – Page 73, Joel T. Rosenthal – 1998&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XEThb&quot;&gt;Conscious Eating: Second Edition – Page 9, Gabriel Cousens, M.D. – 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;http://www.webmd.com/parenting/baby/baby-food-nutrition-9/baby-food-milestones ''kasutatud 02.11.2016''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xD01G&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20161210155935/http://silverinternational.mbhs.edu/v202/V20.2.05a.eatingcustoms.html ''kasutatud 02.11.2016''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YfwRT&quot;&gt;Eldredge, K. L., &amp; Agras, W. S. (1994). Weight and Shape Overconcern and Emotional Eating in Binge Eating Disorder. ''International Journal of Eating Disorders, 19'' (1), 73–82. ''kasutatud 12.11.2016''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20161202040339/http://toitumine.ee/toitumine-ja-haigused/soomishaired/binge ''kasutatud 12.11.2016''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mWs1V&quot;&gt;Rebecca J. Stratton, Ceri J. Green, Marinos Elia. [http://books.google.ee/books?id=Ro8IaMhVvtAC&amp;pg=PA115&amp;dq=starvation+organ+failure&amp;hl=en&amp;ei=CeQ8TZLfII2WsgP988G0Aw&amp;sa=X&amp;oi=book_result&amp;ct=result&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=starvation%20organ%20failure&amp;f=false Disease-Related Malnutrition: An Evidence-Based Approach to Treatment] CABI Publishing, 2003. Lk 115. ''Kasutatud 12.11.2016''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VQxt9&quot;&gt;http://jsonpedia.org/annotate/resource/html/et:n%C3%A4lgimine{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} ''kasutatud 12.11.2016''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5bUqz&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20190524104024/https://figuurisobrad.ee/ul/08_03-14_03_ndal11.doc ''kasutatud 12.11.2016''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QDYzk&quot;&gt;http://www.annahallen.se/vad-paverkar-mattnad http://lchfeesti.blogspot.com.ee/2014/02/mis-mojutab-kullastustunnet.html ''kasutatud 12.11.2016''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;Carlson, Neil (2010). ''Physiology of Behavior''. Boston, MA: Allyn &amp; Bacon. pp. 412–426. ''Kasutatud 20.11.2016''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eAbgD&quot;&gt;Funai, M.D., Edmund. [https://web.archive.org/web/20120531141800/http://www.pwsausa.org/research/ghrelin.htm &quot;Ghrelin, Hormone That Stimulates Appetite, Found To Be Higher In PWS&quot;] ''Kasutatud 20.11.2016''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;Little, TJ; Horowitz, M; Feinle-Bisset, C. [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16246215 &quot;Role of cholecystokinin in appetite control and body weight regulation.&quot;] ''Kasutatud 20.11.2016''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;http://peaasi.ee/soomishaired/ ''kasutatud 02.11.2016''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;http://toitumine.ee/toitumine-ja-haigused/soomishaired ''kasutatud 02.11.2016''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mc0qY&quot;&gt;http://toitumine.ee/kuidas-tervislikult-toituda/miks-me-soome ''Kasutatud 20.11.2016''&lt;/ref&gt;
}}

{{Vikitsitaadid}}

[[Kategooria:Psühholoogia]]
[[Kategooria:Toitumine]]</text>
      <sha1>3zgakhlhcsgpwvnbes8vb10fzwzsnot</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Special Activites Center</title>
    <ns>0</ns>
    <id>458827</id>
    <revision>
      <id>7248979</id>
      <parentid>6679271</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:52:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248979</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14569" sha1="pl4b085dlz9xi5eg5k06nhfkewljlti" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=november}}
[[File:Seal of the Central Intelligence Agency.svg|pisi|Luure keskagentuuri pitsat]]
'''Special Activites Center''' ('''SAC'''; 'Eriülesannete keskus') on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Luure Keskagentuur]]i (CIA) [[Directorate of Operations|Operatsioonide direktoraadi]] osakond, mis tegeleb [[varjatud operatsioon]]idega, mida ametlikult nimetatakse eriülesanneteks.&lt;ref name=&quot;5ADDz&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ToFn7&quot; /&gt; Kuni 2016. aastani kandis osakond nime '''Special Activities Division''' ('''SAD'''; 'Eriülesannete osakond')

SAC jaguneb kaheks erinevaks alamosakonnaks: paramilitaar- ja luureoperatsioonidega tegelev '''SAC/SOG''' ning '''SAC/PAG''', mis tegeleb salajaste poliitiliste, psühholoogiliste ja küberoperatsioonidega.&lt;ref name=&quot;daugherty1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;PHD&quot; /&gt;

== Special Operations Group (SOG) ==
'''Special Operations Group''' (tõlkes ''Erioperatsioonide grupp''; '''SOG''') on SAC-i alamosakond, mis tegeleb riskantsete sõjaliste või varjatud operatsioonidega, millega Ameerika Ühendriikide valitsus ei soovi end avalikult siduda.&lt;ref name=&quot;n3fmv&quot; /&gt; Seetõttu ei kanna SOG liikmed eraldusmärke ega muid esemeid või mundreid, mis võiksid neid USA valitsusega seostada.&lt;ref name=&quot;W0IWl&quot; /&gt; Missiooni avastamisel [[Usutav eitatavus|võib USA valitsus eitada]] igasuguseid seoseid avastatud üksusega ja teadlikkust nende ülesandest.&lt;ref name=&quot;PHD&quot; /&gt; SOG-d peetakse ühtlasi üheks kõige salastatumaks Ameerika Ühendriikide valitsusassutuseks.&lt;ref name=&quot;PHD&quot; /&gt;

SOG viib läbi [[suunatud rünnak]]uid nagu [[reid]]id, [[varitsus]]ed, [[sabotaaž]], [[sihttapmine|sihttapmised]] ja [[mittekonventsionaalne sõjapidamine]] (nt [[Partisanisõda|partisanide]] või teiste riikide sõjaväelaste treenimine ja lahingus juhtimine).&lt;ref name=&quot;PHD&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Glenn&quot; /&gt; SOG liikmed on väljaõppinud [[kontrollohvitser|luurekontrollohvitserid]] ja eriväelased,&lt;ref name=&quot;PHD&quot; /&gt; kes valitakse enamasti teiste USA [[erisihtüksus]]te (nt [[DEVGRU]], [[Delta Force]]) ja [[eriväed|erivägede]] (nt [[United States Marine Corps Force Reconnaissance|Force Recon]], [[United States Army Special Forces|Rohelised baretid]]) veteranide hulgast.&lt;ref name=&quot;Business&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Glenn&quot; /&gt;

SOG liikmed (inglise keeles ametinimetustega ''Paramilitary Operations Officers'' ja ''Specialized Skills Officers'') on peamised CIA autasude ja teenetemärkide kavalerid, ning moodustavad enamuse [[CIA memoriaalsein|CIA peakorteri memoriaalseinal]] olevatest tähtedest, mis tähistavad ametikohustuste täitmisel hukkunud agente.&lt;ref name=&quot;EtjVm&quot; /&gt; Tähelepanuväärsete SOG liikmete hulka kuuluvad [[Sigade lahe dessant|Sigade lahe dessandi]] ettevalmistamisel osalenud [[Félix Rodríguez]], esimese ameeriklasena [[Afganistani sõda (2001–2014)|2001. aastal alanud Afganistani sõjas]] hukkunud [[Johnny Micheal Spann]], Teises maailmasõjas võidelnud ja Vietnami sõja ajal [[Saigoni]] luurejaama ülem olnud [[William Colby]].

SOG mängis olulist rolli [[Usāmah ibn Lādin]]i [[Usāmah ibn Lādini surm|tapmiseni viinud luureoperatsioonides]].&lt;ref name=&quot;PHD&quot; /&gt;

=== Struktuur ===
SOG on strukturiseeritud järgmisteks allüksusteks:
* Maismaaüksus (''Ground Branch'')&lt;ref name=&quot;TIME&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Leigh&quot; /&gt;
* Mereväeüksus (''Maritime Branch'')&lt;ref name=&quot;TIME&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Leigh&quot; /&gt;
* Õhuüksus (''Air Branch'')&lt;ref name=&quot;TIME&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Leigh&quot; /&gt;

== Political Action Group (PAG)==
'''Political Action Group''' (tõlkes u ''Poliitiliste ülesannete grupp''; '''PAG''') tegeleb varjatud ülesannetega, mille hulka kuuluvad [[Psühholoogiline sõda|psühholoogilised]] (sh propaganda), [[kübersõda|küber-]], [[Majandussõda|majanduslikud]] ja poliitilised mõjutusoperatsioonid.&lt;ref name=&quot;PHD&quot; /&gt; Eelmainitud vahendeid kasutatakse Ameerika Ühendriikide välispoliitiliste eesmärkide saavutamise toetamiseks.

Tähelepanuväärsemad PAG-i agendid on 1970. aasta [[Watergate'i skandaal]]i üks võtmeisikuid [[E. Howard Hunt]], Liibanoni sissirühmituse [[Hezbollah|Hezbollah']] poolt vangistatud (ja vangistuses hukkunud) [[William Francis Buckley]], Iraani šahhi [[Moḩammad Reẕā Pahlavī]] võimule aitamises osalenud [[Kermit Roosevelt Jr.]] ([[Theodore Roosevelt]]i pojapoeg) ja CIA plaanitud [[1954. aasta Guatemala riigipööre|1954. aasta Guatemala riigipöördes]] (koodnimega operatsioon PBSUCCESS) osalenud [[David Atlee Phillips]].&lt;ref name=&quot;PHD&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
{{lisa materjali}}
=== Tiibet ===
{{Vaata|CIA Tiibeti programm}}
{{Vaata|1959. aasta Tiibeti ülestõus}}
Pärast Hiina sissetungi Tiibetisse 1950. aasta alustas CIA muuhulgas salaja SOG meeskondade saatmist Tiibetisse, et nood treeniks ja juhiks kohalikke vastupanuvõitlejaid [[Hiina Rahva Vabastusarmee]] vastu. SOG meeskondade valitud võitlejad said väljaõppe algselt Vaikse ookeani lääneosas asuval [[Saipan]]i saarel,&lt;ref name=&quot;x2Tay&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;socFf&quot; /&gt; kuid hiljem hakati neid treenima Ameerika Ühendriikide [[Kaljumäestik]]us&lt;ref name=&quot;Morr22&quot; /&gt; ja [[Camp Hale]]'is, mida ümbritsev loodus meenutas Tiibeti tingimusi.&lt;ref name=&quot;ZsUgE&quot; /&gt; SOG meeskonnad moodustasid väljaõpetatud Tiibeti võitlejatest spetsiaalsed [[Komando|komandod]], ning juhtisid neid hiinlaste vastu Indiast ja Nepalist. 1959. aasta kevadel aitasid SAC-i teenistujad XIV [[Dalai-laama|dalai-laamal]] [[Tenzin Gyatso|Tenzin Gyatsosel]] Hiinast Indiasse põgeneda, et vältida tema hiinlaste kätte vangi sattumist.&lt;ref name=&quot;Morr22&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ZDmye&quot; /&gt;

USA abi Tiibeti vastupanuliikumisele lõpetati pärast [[1972. aasta Richard Nixoni visiit Hiina]]sse, mis normaliseeris USA ja Hiina suhted.&lt;ref name=&quot;7c4HE&quot; /&gt;

=== Kuuba ===
[[File:Cuba Bahia de Cochinos-en.svg|pisi|Sigade laht Kuuba kaardil]]
{{Vaata|Sigade lahe dessant}}
Sigade lahe dessant (hispaania keeles Invasión de Playa Girón või Batalla de Girón) oli 1961. aasta aprillis aset leidnud CIA poolt väljaõpetatud [[Kuuba põgenikud|Kuuba põgenikest moodustatud partisaniüksuste]] ebaõnnestunud meredessant, eesmärgiga hõivata Lõuna-Kuuba ja kukuta [[Fidel Castro]] režiim. Plaan lasti käiku 1961. aasta aprillis, vähem kui kolm kuud pärast [[John F. Kennedy]] presidendiks saamist. 

17. aprillil maabunud dessantvägesid juhtisid SAC/SOG liikmed Grayston Lynch ja William Robertson,&lt;ref name=&quot;Lynch83129&quot; /&gt; õhust toetasid partisaniüksusi kaheksa CIA poolt hangitud [[Douglas A-26 Invader|B26-pommituslennukit]], mida juhtisid partisanide seast valitud piloodid, kes õpetati välja USA õhuväelaste poolt.&lt;ref name=&quot;c5HtC&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;eGhiZ&quot; /&gt; Kolmepäevase võitluse järel suruti dessant Kuuba relvajõudude poolt maha. Eri allikate kohaselt kaotasid Kuuba relvajõud (langenute või vigastatutena) 2000–5000 võitlejat&lt;ref name=&quot;oq6SH&quot; /&gt;. Sõjategevuse käigus hukkus ka neli Ameerika Ühendriikide [[Alabama õhurahvuskaart|Alabama õhurahvuskaardi]] lennuinstruktorit, kui nende B26-pommituslennukid alla tulistati.&lt;ref name=&quot;yOfvT&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Lynch83129&quot; /&gt;

=== Boliivia ===
1960. aastate lõpus saatis CIA Boliiviasse SOG üksusi, et need treeniks ja abistaks Boliivia relvajõude kommunistliku sissirühmituse [[Boliivia Rahvuslik Vabastusarmee|Boliivia Rahvusliku Vabastusarmee]] (''Ejército de Liberación Nacional''; ELN) vastases võitluses.&lt;ref name=&quot;Rodriguez&quot; /&gt; ELN oli hästi relvastatud ja saavutas algselt mägise [[Camiri]] regiooni rasketes maastikutingimustes Boliivia relvajõudude üle mitmeid võite.&lt;ref name=&quot;Rodriguez&quot; /&gt; SOG.i üksuste peamiseks eesmärgiks sai 1960. aastate keskpaigas Boliiviasse saabunud [[Che Guevara]] tabamine.&lt;ref name=&quot;XyXPJ&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CpODH&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Rodriguez&quot; /&gt; 9. oktoobril 1967 tapsid Boliivia sõdurid Guevara SOG liikme [[Félix Rodríguez|Félix Rodrígueze]] käsul pärast ülekuulamist.&lt;ref name=&quot;J4f4Y&quot; /&gt;

== Vaata ka ==
{{div col|laius=30em}}
* [[Delta Force]]
* [[DEVGRU]]
* [[MACV-SOG]]
* [[Kaitseluureagentuur]]
* [[Defense Clandestine Service]]
* [[Suunatud rünnak]]
* [[Spionaaž]]
* [[Partisanivõitlus]]
* [[Sihitud tapmine]]
* [[Usutav eitatavus]]
* [[Inimluure]]
{{div col end}}

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;daugherty1&quot;&gt;Daugherty 2004&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PHD&quot;&gt;Goldman 2015, [https://books.google.ee/books?id=8DgVCwAAQBAJ&amp;pg=PA348 lk 348].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5ADDz&quot;&gt;Smith 2003, [https://books.google.ee/books?id=1Jc9wBsImOIC&amp;pg=PA213&amp;dq lk 213].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ToFn7&quot;&gt;Ibp Inc. 2013, [https://books.google.ee/books?id=4VubAAAAQBAJ&amp;pg=PA113 lk 113]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;n3fmv&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Robberson, Tod |URL=http://www.globalsecurity.org/org/news/2002/021027-cia1.htm |Pealkiri=CIA commandos remain covert |Väljaanne=[[Dallas Morning News]] |Väljaandja=GlobalSecurity.org |Aeg=27. oktoober 2002 |Kasutatud=26. veebruar 2017 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;W0IWl&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Woodwar, Bob |URL=http://www.washingtonpost.com/wp-srv/politics/CIA18.html |Pealkiri=Secret CIA Units Playing a Central Combat Role |Väljaanne=[[The Washington Post]] |Aeg=18. november 2001 |Kasutatud=26. veebruar 2017 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EtjVm&quot;&gt;{{Netiviide |URL=https://www.cia.gov/news-information/featured-story-archive/2008-featured-story-archive/the-stars-on-the-wall.html |Pealkiri=The Stars on the Wall |Väljaandja=[[Luure Keskagentuur]] |Kasutatud=26. veebruar 2017 |Keel=inglise keeles |arhiivimisaeg=2009-07-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090727223036/https://www.cia.gov/news-information/featured-story-archive/2008-featured-story-archive/the-stars-on-the-wall.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Business&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://www.businessinsider.com/most-elite-special-forces-in-the-us-2017-1/#ecial-activities-division--central-intelligence-agency-17 |Pealkiri=The most elite special operations forces in the US |Väljaanne=[[Business Insider]] |Aeg=22. jaanuar 2017 |Kasutatud=9. november 2017 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Glenn&quot;&gt;Hastedt 2010, [https://books.google.ee/books?id=A8WoNp2vI-cC&amp;pg=PA722 lk 722].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TIME&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Douglas Waller |URL=http://content.time.com/time/magazine/article/0,9171,186628,00.html |Pealkiri=Inside The CIA's Covert Forces |Väljaanne=[[TIME]] |Aeg=2. detsember 2001 |Kasutatud=9. november 2017 |Keel=inglise keeles |arhiivimisaeg=2017-11-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171120192946/http://content.time.com/time/magazine/article/0,9171,186628,00.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Leigh&quot;&gt;Neville 2015, [https://books.google.ee/books?id=QoGXCwAAQBAJ&amp;pg=PA23#v=onepage&amp;q&amp;f=false lk 23].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Morr22&quot;&gt;Morrison, Conboy 2002&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Lynch83129&quot;&gt;Lynch 2000, lk 83 &amp; 129&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rodriguez&quot;&gt;Rodriguez 1989&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;x2Tay&quot;&gt;Lal 2008, lk 152.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;socFf&quot;&gt;Johnson 2011, lk 114.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZsUgE&quot;&gt;Roberts &amp; Roberts 2002, [https://books.google.ee/books?id=BSb-a72RyQMC&amp;lpg=PA43&amp;dq=Camp+Hale+tibet+CIA&amp;pg=PA43&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=Camp%20Hale%20tibet%20CIA&amp;f=false lk 43].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZDmye&quot;&gt;Roberts &amp; Roberts 2002, [https://books.google.ee/books?id=BSb-a72RyQMC&amp;lpg=PA51&amp;dq=Camp+Hale+tibet+CIA&amp;pg=PA43&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=Great%20Escape&amp;f=false lk 49].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7c4HE&quot;&gt;Knaus 1999&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;c5HtC&quot;&gt;Smith 2003, [https://books.google.ee/books?id=1Jc9wBsImOIC&amp;pg=PA21 lk 21]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eGhiZ&quot;&gt;de Quesada 2009, lk 11–12.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oq6SH&quot;&gt;Triay 2001&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yOfvT&quot;&gt;{{Netiviide |URL=https://www.cia.gov/news-information/featured-story-archive/2016-featured-story-archive/remembering-cias-heroes-ray-baker-shamburger-gray.html |Pealkiri=Remembering CIA’s Heroes: Pete Ray, Leo Baker, Riley Shamburger, Wade Gray |Väljaandja=[[Luure Keskagentuur]] |Aeg=18. aprill 2016 |Kasutatud=13. detsember 2017 |Keel=inglise keeles |arhiivimisaeg=2017-05-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170515112050/https://www.cia.gov/news-information/featured-story-archive/2016-featured-story-archive/remembering-cias-heroes-ray-baker-shamburger-gray.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XyXPJ&quot;&gt;Selvage 1985&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CpODH&quot;&gt;Anderson 1997, lk 693.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;J4f4Y&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Kornbluh, Peter |URL=https://nsarchive2.gwu.edu//NSAEBB/NSAEBB5/index.html#declass |Pealkiri=The Death of Che Guevara: Declassified |Väljaandja=[[Riiklik Julgeolekuarhiiv]] |Kasutatud=15. detsember 2017 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Daugherty, William J. (2004) ''Executive secrets: Covert action and The Presidency''. University Press of Kentucky. ISBN 9780813123349
* de Quesada, Alejandro; Walsh, Stephen. (2009) ''The Bay of Pigs: Cuba 1961''. Osprey Elite series #166. ISBN 978-1-84603-323-0
* Goldman, Jan (2015). ''The Central Intelligence Agency: An Encyclopedia of Covert Ops, Intelligence Gathering, and Spies''. [2 volumes]. ABC-CLIO. ISBN 9781610690928
* Glenn P. Hastedt (2010). ''Spies, Wiretaps, and Secret Operations: An Encyclopedia of American Espionage''. ABC-CLIO. ISBN 9781851098088
* Ibp Inc. (2013) &quot;US Central Intelligence Agency (CIA) Handbook - Strategic Information, Activities and Regulations&quot;. Int'l Business Publications. ISBN 9780739788837.
* Johnson, Tim (2011). ''Tragedy in Crimson: How the Dalai Lama Conquered the World but Lost the Battle with China''. New York: Nation Books. ISBN 978-1568586014
* Knaus, John Kenneth (1999). ''Orphans Of The Cold War America And The Tibetan Struggle For Survival''. PublicAffairs. ISBN 1-891620-8
* Lal, Dinesh (2008). ''Indo-Tibet-China conflict''. Delhi: Kalpaz Publications. ISBN 8178357143
* Lynch, Grayston L. (2000) ''Decision for Disaster: Betrayal at the Bay of Pigs''. Potomac Books. Dulles Virginia. ISBN 1-57488-237-6 ISBN 9781574882377
* Morrison, James; Conboy, Kenneth (2002). ''The CIA's Secret War in Tibet''. [[University Press of Kansas]]. ISBN 978-0-7006-1788-3
* Neville, Leigh (2015). ''Special Forces in the War on Terror''. Bloomsbury Publishing. ISBN 9781472813503
* Roberts, John B.; Roberts, Elizabeth A. (2009). ''Freeing Tibet: 50 Years of Struggle, Resilience, and Hope''. AMACOM Div American Mgmt Assn. ISBN 9780814413753
* Smith, W. Thomas Jr. (2003). ''Encyclopedia of the Central Intelligence Agency''. Infobase Publishing. ISBN 9781438130187
* Triay, Victor Andres. (2001) ''Bay of Pigs: An Oral History of Brigade 2506''. University Press of Florida. ISBN 0-8130-2090-5 ISBN 978-0-8130-2090-7

{{Ameerika Ühendriikide luurekogukond}}

[[Kategooria:Luure Keskagentuur]]</text>
      <sha1>pl4b085dlz9xi5eg5k06nhfkewljlti</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Suwałki koridor</title>
    <ns>0</ns>
    <id>461430</id>
    <revision>
      <id>7248910</id>
      <parentid>6871678</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T08:23:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>WikiForMen</username>
        <id>200431</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>&quot;Suwalki Gap-et.png&quot; -&gt; &quot;Suwalki Gap.svg&quot;</comment>
      <origin>7248910</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2505" sha1="6hlxcp8u87t0oap4c9qnd2tlzkm4b2q" xml:space="preserve">&lt;mapframe width=300 height=300 longitude=&quot;22.933333&quot; latitude=&quot;54.1&quot; zoom=5&gt;
{
  &quot;type&quot;: &quot;ExternalData&quot;,
  &quot;service&quot;: &quot;page&quot;,
  &quot;title&quot;: &quot;Suwalki Gap.map&quot;
}
&lt;/mapframe&gt;
[[File:Suwalki Gap.svg|thumb|Suwałki koridor]]

'''Suwałki koridor''' ehk '''Suwałki avaus''' on umbes 100 km pikkune [[Riigipiir|piirilõik]] [[Leedu]] ja [[Poola]] vahel [[Suwałki]] linna lähedal, mis on ainsaks [[NATO]] maismaasillaks [[Balti riigid|Balti riikide]] ja teiste Euroopa NATO-riikide vahel. 

Mõiste võttis kasutusele president [[Toomas Hendrik Ilves]] 2015. aasta aprillis [[Kadrioru administratiivhoone|Kadriorus]] toimunud kohtumisel [[Saksamaa]] kaitseministriga.&lt;ref&gt;[[Merle Maigre]] 2016. [https://diplomaatia.ee/ilvese-sonaus-ja-suwalki-avaus/ Ilvese sõnaus ja Suwalki avaus]. ''Diplomaatia'' 153. 6. mai 2016&lt;/ref&gt; Selle eeskujuks oli [[Fulda koridor]] ehk Fulda avaus (''Fulda gap''), mis oli [[külm sõda|külma sõja]] ajal kasutatud mõiste NATO nõrgima koha kohta [[Lääne-Saksamaa|Lääne-]] ja [[Ida-Saksamaa]] piiril [[Fulda]] linna lähedal.

Suwałki koridor on äratanud tähelepanu, kuna ootamatu sõjalise löögiga saaks selle kaudu Balti riigid ära lõigata NATO liitlastest. Samas ei oleks see hästi võimalik Valgevene territooriumit kasutamata ning vallutatud alade kontrollimiseks oleks tarvis ulatuslikke okupeerivaid jõude, mis muutuks aga ühtlasi heaks sihtmärgiks NATO löögile.&lt;ref&gt;Kolonelleitnant Toomas Tõniste: [https://www.err.ee/1608445265/miks-on-suwalki-koridor-baltimaade-kaitsel-nii-oluline &quot;Miks on Suwalki koridor Baltimaade kaitsel nii oluline?&quot;] ERR, 26. detsember 2021&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat|Poland-Lithuania border}}
*[http://www.globalsecurity.org/military/world/europe/suwalki-gap.htm Suwalki gap]
*[https://www.thesun.co.uk/news/2130852/suwalki-gap-tiny-corridor-of-nato-land-in-eastern-europe-is-where-world-war-three-will-erupt-unless-russian-aggression-is-curbed/ Artikkel väljaandes ''The Sun'']
*[https://www.diplomaatia.ee/en/article/president-ilves-and-the-suwalki-gap/ President Ilves and the Suwalki gap]
* [http://forte.delfi.ee/news/militaaria/suwalki-koridor-baltimaade-julgeoleku-achilleuse-kand-poola-ja-leedu-vahel?id=76260827 Suwalki koridor: Baltimaade julgeoleku Achilleuse kand Poola ja Leedu vahel], Delfi 16. november 2016 (esmakordselt ilmus ajakirjas [https://issuu.com/sodur/docs/0516sodur Sõdur 5/2016])

[[Kategooria:NATO]]
[[Kategooria:Leedu geograafia]]
[[Kategooria:Poola geograafia]]</text>
      <sha1>6hlxcp8u87t0oap4c9qnd2tlzkm4b2q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2026</title>
    <ns>0</ns>
    <id>462381</id>
    <revision>
      <id>7248479</id>
      <parentid>7247034</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T12:05:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Surnud */</comment>
      <origin>7248479</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="43183" sha1="b1t3jrucf11my163n9ivy7e6iwjvyh9" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}}
{{aasta artikkel}}
'''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga.

==Vasted teistes kalendrites==
*[[Juudi kalender]]: 5786–5787
*[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128
*[[Islami kalender]]: 1447–1448
*[[Iraani kalender]]: 1404–1405
*[[Sirvikalender]]: 10239

== Sündmused maailmas == 
* 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.&lt;ref name=&quot;Peetud&quot; /&gt;
* 22. jaanuar – Ameerika Ühendriigid astusid [[Maailma Terviseorganisatsioon]]ist välja.
* 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. 
* 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. 
* 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. 
* 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks 
* 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised.  
* 24. märts – [[Taani]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. 
* 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. 
* 1. aprill – algas [[Artemis II]] kümnepäevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile.
* 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. 
* 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks.
* 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. 
* 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi.  
* 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. 
* 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. 
* 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. 
* 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. 
* 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. 
* 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. 
* 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. 
* 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]].
* 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. 
* 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. 
* 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. 
* 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus.
* 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. 
* 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal 
* 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. 
* 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial 
* 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el 
* 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]]
* 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s 
* 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s 
* 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. 
* 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega 
* 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5
* 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised 
* 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks 
* 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised.
* 22. juuli – Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] nimetas Ukraina sõjaväe uueks ülemjuhatajaks [[Mõhhailo Drapatõi]], kes vahetab ametis välja [[Oleksandr Sõrskõi]], otsus sündis pärast suurt poliitilist tüli ja tänavaproteste 
* 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress 
* 8. august – Eesti sõudjad [[Endrik Hansen]] ja [[Riko Raimond Kubja]] võitsid [[Bulgaaria]]š [[Plovdiv]]is toimunud U19 maailmameistrivõistlustel noormeeste paarisaerulisel kahepaadil maailmameistritiitli. See oli Eesti sõudmise esimene U19 maailmameistritiitel pärast 2006. aastat.
* 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes 
* 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s 
* 28. august – [[Norra]]s suri [[Norra kuningas|kuningas]] [[Harald V]]. Uueks kuningaks sai tema poeg [[Haakon VIII]]
* 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste  esimene voor 
* 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised 
* 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised 
* 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised 
* 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes 
* 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s 
* 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas 
* 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat 
* 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal  
* 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised 
* 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal)
* 3. november – vahevalimised USA-s 
* 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais

==Sündmused Eestis==

===Poliitika, sport ja ühiskond===
* 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]] 
* 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil 
* 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda.
* 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse 
* 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef 
* 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast.
* 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks 
* 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise.
* 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati
* 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee  erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks 
* 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel 
* 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil
* 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal
* 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale
* 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] 
* 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot
* 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]].
* 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] 
* 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris.
* 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ning kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ja [[Tallinna Hambakliinik]]; [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga .
* 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas viis aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks.
* 6. mai – [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] .
* 6. mai – [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel.
* 6. mai – siseministeerium registreeris uue usuühendusena Eesti moslemite muftiaatkoguduse; mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada
* 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks.
* 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat.
* 12. mai – [[ERR|Eesti Rahvusringhääling]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale.
* 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil. Uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada.
* 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] .
* 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande.
* 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist
* 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist 
* 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust
* 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s 
* 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima 2029. aastaks.
* 20.–22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda 
* 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a 
* 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]]  
* 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis 
* 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega 
* 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] 
* 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina 
* 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] 
* 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 
* 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis 
* 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut 
* 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks 
* 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028 
* 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks 
* 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval Tallinnas avasid riigipead [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas 
* 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] 
* 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] 
* 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses 
* 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad 
* 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks 
* 16. juuli – ettevõtja [[Neinar Seli]] pakkus presidendikandidaadiks TTÜ rektori [[Tiit Land]]i 
* 1. august – Tallinnas taastus trammiühendus linna ja lennujaama vahel 
* 11. august – Eesti kõrgkoolide rektorid ja teaduste akadeemia president [[Mart Saarma]] ütlesid riigikogule saadetud kirjas, et presidendiks sobiks päevapoliitikast kaugemale vaatav Tallinna tehnikaülikooli rektor [[Tiit Land]] 
* 17. august – [[õiguskantsler]] [[Ülle Madise]] teatas hommikul oma [[Facebook]]i postituses, et kandideerib Eesti presidendiks 
* 18. august – [[Ämari lennubaas]]is maandunud lennukiga toodi Eestisse esimesed [[Rootsi]] vangid, kes toimetati pärastlõunal  karistust kandma [[Tartu vangla]]sse 
* 18. august – Keskerakonna juhatus otsustas toetada presidendivalimistel Tiit Landi kandidatuuri, Isamaa juhatus toetas Ülle Madise kandidatuuri 
* 19.–21. august – president [[Alar Karis]]e kutsel oli Eestis riigivisiidil [[Island]]i president [[Halla Tómasdóttir]], kes osales Eesti-Islandi ärifoorumil, tutvus küberkaitse kompetentsikeskuse tegevusega ja Niguliste muuseumiga, osales Toompeal Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäevale pühendatud pidulikul lipuheiskamisel ja vastuvõtul Kadrioru roosiaias 
* august – [[Tartu ülikooli kliinikum]]is tehti Eesti esimene operatsioon, mille käigus kasutati ulatusliku [[vaagnaluu]] defekti taastamiseks patsiendile personaalselt disainitud ja [[3D]]-prinditud [[implantaat]]i 
* 24. august – 75 [[Riigikogu]] liiget esitasid valimiskomisjonile õiguskantsler [[Ülle Madise]] kandidatuuri Vabariigi Presidendi kohale 
* 24. august – S-Grupi hotelliettevõte Sokotel teatas, et ehitab Tallinna sadama ja kesklinna vahele rajatavasse [[Talsinki]] kvartalisse 222-toalise kõrgema klassi hotelli Original Sokos Hotel Talsinki, mis avatakse [[2029]]. aasta alguses 
* 25. august – Tallinnas käis kiirvisiidil [[Euroopa Ülemkogu]] president [[António Costa]], et rääkida Stenbocki majas peaminister [[Kristen Michal]]iga ELi pikast eelarvest aastateks 2028–2034 
* 29. august – endine peaminister [[Siim Kallas]] saadeti riiklike auavaldustega viimsele teele [[Estonia kontserdimaja]]st 
* 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s, 71 poolthäälega võitis ainus kandidaat [[Ülle Madise]] 
* 2. september – kaitseminister [[Hanno Pevkur]] teatas, et astub ametist tagasi, Pevkur sattus viimastel päevadel järjest tugevama surve alla kaitseministeeriumi segaste rahaasjade ja 70 miljoni euro suuruse ebaõnnestunud laskemoonahanke tõttu 
* 9. september – energeetika- ja keskkonnaminister [[Andres Sutt]] teatas, et ei kandideeri järgmistel riigikogu valimistel ning paneb selle tõttu ka ministriameti maha 
* 9. september – peaminister [[Kristen Michal]] tegi endisele kaitseväe juhatajale [[Martin Herem]]ile ettepaneku hakata uueks kaitseministriks ja Herem võttis pakkumise vastu 
* 10. september – valitsus vabastas kaitseminister Hanno Pevkuri ettepanekul alates 15. septembrist ametist kaitseministeeriumi kantsleri Kaimo Kuuse 
* 11. september – valitud president Ülle Madise tegi [[Paavo Nõgene]]le ettepaneku asuda kantselei direktori ametikohale, millega Nõgene nõustus 
* 19. september – valitud president Ülle Madise meeskonnas asub kommunikatsiooninõunikuna tööle pikaajalise avaliku sektori kogemusega [[Harrys Puusepp]] 
* 21. september – Riigikogu kultuurikomisjon, mida juhib [[Liina Kersna]], valis Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeteks [[Merit Kopli]], [[Veronika Kalmus]]e ja [[Marek Tamm]]e, avalikule konkursile laekus 40 avaldust 
* 23. september – Ülle Madise kultuurinõunikuna asub Vabariigi Presidendi Kantseleis tööle näitleja, lavastaja ja teatrijuht [[Jaak Prints]]
* 25. september – tulevase presidendi Ülle Madise sisepoliitika nõunikuks saab [[Vladimir Svet]] 

* 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid 
* 12. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] Ülle Madise

===Kultuur, äri ja meedia===
* 16. märts – [[Postimees]] teatas, et neli aastat [[Eesti Rahvusringhääling]]u juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina 
* 1. aprill – helilooja [[Piret Rips]] sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i direktoriks 
* 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist sai [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik 
* 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma (kauplus)|AS Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule
* aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina 
* 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] 
* 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastast töötamist [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks 
* 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 
* 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus oli töötanud kuus aastat, ja hakkab vabakutseliseks 
* 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i. Auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is 
* 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigent [[Paavo Järvi]]le on pälvinud keiserliku [[Tõusva Päikese orden|Tõusva Päikese ordeni]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga 
* 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetajana töötanud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud Eesti Rahvusringhäälingu uudiste- ja sporditoimetuse juht 
* 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel näitlejatööd vabakutselisena 
* 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris 
* 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] (&quot;Veidi veidrad veised&quot;) ja [[Jaanus Vaiksoo]] (&quot;Oma Eesti, oma toit&quot;) 
* 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus &quot;Kaval Kilk ja kaksteist lolli&quot;, kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata 
* 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema viieaastane ametiaeg algab 1. septembril 
* 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et ülikooli raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel ülikoolile annetatud 
* 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] 
* 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s 
* 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule 
* 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] 
* 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris 
* 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee 
* 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] 
* 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s
* 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe 
* 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema 
* 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest 
* 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes pidi ametisse asuma 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Uudis põhjustas laialdast kriitikat ning päev hiljem teatas Kõlar, et loobub Filharmoonia juhi ametikohast 
* 17. juuli – [[Pärnu]]s andis Jaapani suursaadik Eestis Nakamura Koichiro [[Paavo Järvi]]le üle keiserliku [[Tõusva Päikese orden]]i kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga 
* 19. august – [[Pärnumaa]] seitse omavalitsust kirjutasid alla hea tahte kokkuleppele, millega kinnitati ühiselt valmisolekut asuda teele Euroopa kultuuripealinna 2036 tiitli poole 
* 28. august – [[Weimar]]is anti pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võttis oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] 
* 2. september – neli aastat Eesti suurimat joogitööstust A. Le Coqi juhtinud Jaanus Vihand teatas, et paneb oktoobri lõpus ameti maha 
* 17. september – [[Ülenurme]]l tegutsev [[Eesti Põllumajandusmuuseum]] teatas, et hakkab homsest kandma nime maaelu uudishimukeskus ehk MUHK. Tegevust jätkatakse ka muuseumina, kuid uus nimi tähistab ühtlasi tegevuse laienemist 
* 17. september – [[Talsinki kvartal]]isse rajatav Original Sokos Hotel Talsinki sai nurgakivi. 2029. aasta alguses avatavasse hotelli on planeeritud 222 tuba, hoonesse koonduvad mitmed tervise- ja heaoluteenused 

* 18. detsember – 100 aastat tagasi läks Eestis eetrisse esimene regulaarne ringhäälingu raadiosaade

===Kohaliku tähtsusega===

* 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist
* 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]]
* 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar 
* 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]]
* 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet
* 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist 
* 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise Päästame Tartu Keskpargi esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini 
* 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud
* 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil 
* 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) 
* 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu 
* 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti 
* 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal 
* 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt 
* 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada 
* 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga 
* 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i 
* 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest 
* 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] 
* 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi 
* 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus 
* 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse 
* 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad  
* 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta 
* 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]]
* 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] 
* 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus &quot;Türi linn 100&quot; 
* 2. juuni – kaks aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i direktor olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega 
* 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva 
* 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile 
* 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest 
* 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha 
* 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor 
* 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas  
* 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortevõistkondi.
* 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel 
* 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile 
* 29. juuni – [[Tartu linna päev]] 
* 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i 
* 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asus ametisse 1. juulil 
* 1. juulist osutab [[Hiiumaa haigla]] üksnes erakorralist sünnitusabi, kuna lastearst läks pensionile, mullu sündis Hiiumaa haiglas 22 last, tänavu on sünnitusi olnud 12. 
* 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es 
* 3. juuli – [[Tartu hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse 
* 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. 
* 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris. 
* 17. juuli – Tartu vallavanem [[Jarno Laur]] tegi siseminister [[Igor Taro]]le ettepaneku rajada uus Lõuna politseimaja mitte Tartu linna Kalda tee piirkonda, vaid Tartu valla Raadi alevisse Stardiraja tänavale, samasse piirkonda kerkib Kaitseliidu Tartu maleva uus hoonestu. 
* 21. juuli – Tartu Postimees teatas, et uuest õppeaastast hakkab [[Tõrvandi Kool]]i juhtima Marjeta Venno, 2025/2026. õppeaastal õppis Tõrvandi Koolis üle 400 õpilase, kool on üks Kambja valla kiiremini kasvavaid haridusasutusi, kus õpilaste arv jõuab lähiaastatel 800-ni 
* 22. juuli – siseminister [[Igor Taro]] vabastas ametist 9 aastat Ida prefektina töötanud politseikolonel [[Tarvo Kruup]]i tema enda soovil alates 30. septembrist 
* 23. juuli – ametist lahkuva Tarvo Kruubi asemel asub oktoobrist politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri juhtima senine piirivalvebüroo juht [[Eerik Purgel]] 
* 27. juuli – Narva volikogus umbusaldati linnapea [[Katri Raik]]i ja volikogu esimeest [[Mihhail Stalnuhhin]]it, uueks linnapeaks sai [[Jaan Toots]] ja uueks volikogu esimeheks [[Urbo Vaarmann]] 
* 30. juuli – [[Elva gümnaasium]]i direktoriks valiti 6 aastat [[Kanepi gümnaasium]]i juhtinud Diana Leenurm, kes asus Elvas tööle 10. augustil 
* 31. juuli – [[kolonel]] [[Raul Kütt]] andis pärast enam kui kolme ja poole aasta pikkust teenistust Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna ja Tartu maleva juhtimise üle [[kolonelleitnant]] [[Arno Kruusmann]]ile 
* 13. august – Rae vallavalitsus kinnitas [[Jüri Kool]]i uueks juhiks [[Triinu Luiga]], kes alustab ametis 24. augustil, alates 2022. aastast oli ta [[Järveküla kool]]i direktor 
* 19. august – Tartu linnavalitsus kuulutas välja riigihanke keskparki kultuurikeskuse Siuru ja sellega seotud väliruumi ehitamiseks 
* 28. august – Luunja vallavolikogu avaldas umbusaldust vallavanem Annika Pajumaa-Murovile 
* 3. september - mullu sügisel Isamaa nimekirjas Tartu linnavolikokku valitud striimer [[Kris Kärner]] liitus Keskerakonna saadikuterühmaga 
* 11. september – Magasini 5 majas Genialistide klubis kümme aastat tegutsenud Möku baar teatas, et kolib detsembri keskel jõeparvlaevale Sisevete Saatkond Vabaduse pst 5 
* 19. september – toimub 29. [[Tartu Rattamaraton]] 
* 3. oktoober – toimub 15. [[Tartu Linnamaraton]] 
* ...

==Surnud==
{{Vaata|In memoriam 2026}}

===Eesti inimesed===
*[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja
*[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik
*[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik
*[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik
*[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog
*[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane
*[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik
*[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht 
*[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane
*[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik
*[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik
*[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst
*[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja
*[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja
*[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog
*[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija
*[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister
*[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht
*[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja
*19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja
*[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik 
*[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik
*[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane
*[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan 
*[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane
*[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik 
*[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog
*[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane
*[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja 
*26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane
*[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener
*[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik
*[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane
*[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog
*[[22. august]] – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik
* [[28. august]] – [[Priit Aimla]], Eesti humorist
*[[4. september]] – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti filosoof
*[[5. september]] – [[Fredi Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja
*[[7. september]] – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane
*[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti filmirežissöör
*[[13. september]] – [[Avo Tamme]], eesti saksofonist ja laululooja
*[[21. september]] – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane
*[[6. oktoober]] – [[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija

===Välismaalased===

*[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog
*[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik 
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik
*[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik 
*[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja
*[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik
*[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof 
*[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik
*[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur
*[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog
*[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent
*[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja 
*[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane
*[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik
*[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja
*[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik
*[[30. juuli]] – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane
*[[25. august]] – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja
*[[26. august]] – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik
*[[27. august]] – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane 
*[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas
*[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik
*[[24. september]] – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja
*[[3. oktoober]] – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa psühhoterapeut

==Pühendused==
Eestis:
* [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] 
* [[aasta lind]] – [[piiritaja]] 
* [[aasta loom]] – [[siil]] 
* [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] 
* [[aasta puu]] – [[harilik haab]] 
* [[aasta seen]] – [[limatünnik]] 
* 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]])

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Peetud&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Relocated&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:2026| ]]</text>
      <sha1>b1t3jrucf11my163n9ivy7e6iwjvyh9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Carles Puigdemont</title>
    <ns>0</ns>
    <id>476237</id>
    <revision>
      <id>7248675</id>
      <parentid>6959256</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T18:03:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7248675</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9776" sha1="10ndf4r2djbyyu8py2jievknkusubqa" xml:space="preserve">{{Infokast president
| nimi = Carles Puigdemont
| pilt = Retrat oficial del President Carles Puigdemont (cropped).jpg
| amet = [[Kataloonia presidentide loend|130.]] [[Kataloonia]] [[Kataloonia president|president]]
| ametiajaalgus = 11. jaanuar 2016
| ametiajalõpp = 27. oktoober 2017
| eelmine = [[Artur Mas]]
| järgmine = ''Ametikoht kaotati''&lt;br&gt;[[Quim Torra]] (2018)
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 = 
| järgmine8= 
| sünninimi = Carles Puigdemont i Casamajó
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1962|12|29}}
| sünnikoht = [[Amer]], [[Kataloonia]], [[Franco Hispaania|Hispaania]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = [[Kataloonia Euroopa Demokraatlik partei]] &lt;br/&gt; [[Junts per Catalunya]]
| abikaasa = [[Marcela Topor]] &lt;small&gt;(2000-)&lt;/small&gt;
| vanemad =
| lapsed = Kaks last
| sugulased = 
| elukoht = [[Girona]]/[[Waterloo]]
| alma_mater =
| elukutse = Ajakirjanik
| autasud = 
| allkiri = Signatura Carles Puigdemont.png
}}
'''Carles Puigdemont i Casamajó''' (sündinud [[29. detsember|29. detsembril]] [[1962]] [[Amer]]is) on [[Kataloonia]] ajakirjanik ja poliitik. Ta oli [[10. jaanuar]]ist [[2016]] kuni 27. oktoobrini [[2017]] 130. ''[[Generalitat de Catalunya]]'' president.

Ta sündis aastal  [[1962]] [[Amer]]is [[Selva maakond|Selva maakonnas]] [[Girona provints]]is [[Kataloonia]]s. Ta õppis [[Girona Ülikool]]is [[Katalaani keel|katalaani]] filoloogiat. Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta ajakirjanikuna.

== Poliitiline tegevus ==
Puigdemonti perekond oli Kataloonia iseseisvuse pooldaja ja Carles alustas poliitikaga tegelemist teismelisena, liitudes [[liberalism|liberaalse]] erakonnaga [[Kataloonia Demokraatlik Konvergents]] (CDC), mis oli [[Kataloonia Euroopa Demokraatlik Partei|Kataloonia Euroopa Demokraatliku Partei]] eelkäija (asutati [[Barcelona]]s 10. juulil 2016). Carles Puigdemont oli Kataloonia uudisteagentuuri direktor 1999.–2002. aastal ja [[Girona]] kultuurimaja direktor 2002.–2004. aastal. Ta loobus ajakirjanduslikust tegevusest poliitilise karjääri kasuks 2006. aastal, kui oli valitud [[Kataloonia parlament|Kataloonia parlamendi]] liikmeks Girona valimisringkonnas. 2007. aastal valiti ta Girona linnavolikokku ja 2011. aastal sai temast Girona linnapea. 10. jaanuaril 2016 valis Kataloonia parlament Puigdemonti 130. presidendiks&lt;ref&gt;Heckle, Harold (10 January 2016). &quot;Spain: Catalonia parliament to vote for new region&quot;. Business Insider. Associated Press.&lt;/ref&gt; ning 11. jaanuaril 2016 astus ta tagasi Girona linnapea kohalt. Puigdemont osutus esimeseks Kataloonia presidendiks, kes keeldus andmast lojaalsuse vannet Hispaania põhiseadusele ja [[Hispaania kuningas|Hispaania kuningale]].&lt;ref&gt;[https://www.aljazeera.com/news/2018/3/26/who-is-catalan-president-carles-puigdemont Who is Catalan President Carles Puigdemont?] Al Jazeera. Doha, Qatar. 4 November 2017.&lt;/ref&gt;

6.–7. septembril 2017 aastal kiitis Puigdemont heaks seadused, mis võimaldavad korraldada &lt;nowiki&gt;iseseisvus&lt;/nowiki&gt;referendumi ja vabariigi asutamise. Ühtlasi kinnitas ta [[Hispaania]] [[põhiseadus]]t asendava õigusliku raamistiku, mis tuli kehtestada juhul, kui referendum toetab iseseisvust. 1. oktoobril 2017 toimus [[Kataloonia iseseisvusreferendum|Kataloonias iseseisvusreferendum]] hoolimata sellest, et Hispaania [[konstitutsioonikohus]] peatas vastuvõetud seaduste kehtivuse. Valimisjaoskonnad osaliselt suleti ja mõnes kasutas politsei liigset jõudu.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/news/2017/10/12/spain-police-used-excessive-force-catalonia Spain: Police Used Excessive Force in Catalonia] Human Rights Watch. 12 October 2017.&lt;/ref&gt; Kokku hääletas referendumil 43% Kataloonia kodanikest, kellest 92% toetas iseseisvust. Kataloonia parlament kuulutas 27. oktoobril 2017 välja iseseisvuse, mille tulemusel kehtestas Hispaania [[valitsus]] Katalooniale otsevalitsuse, vallandades Puigdemonti. Kataloonia parlament saadeti laiali ja otsustati korraldada 2017. aasta Kataloonia piirkondlikud valimised. 30. oktoobril 2017 esitati Puigdemontile ja Kataloonia valitsuse liikmetele süüdistus mässumeelsuses, vastuhakus ja eelarveliste vahendite kuritarvitamises.

Pärast Kataloonia iseseisvusreferendumit põgenes Carles Puigdemont koos mõttekaaslastega Hispaania kohtuvõimu eest [[Brüssel]]isse. Nende kohta anti Hispaanias välja [[Euroopa vahistamismäärus]]ed. 21. detsembril 2017 toimunud piirkondlikel valimistel saavutas Puigdemonti valimisliit Koos Kataloonia Eest teise tulemuse. Puigdemont tegi ettepaneku alustada uusi kõnelusi tollase Hispaania peaministri [[Mariano Rajoy]]ga, kuid see lükati tagasi.

Puigdemont jäi Belgiasse, kuna Hispaaniasse naasmisel oleks ta vahistatud. Seda olukorda määratleti kui pagulust, aga ka enesekehtestatud pagendust.&lt;ref&gt;&quot;Catalonia's Separatists: In Exile. In Jail. In Power?&quot;. The New York Times. 5 January 2018.&lt;/ref&gt; 25. märtsil 2018 pidas politsei ta kinni [[Põhja-Saksamaa]] [[Schleswig-Holstein]]i liidumaal. Ta vabastati [[kautsjon]]i vastu, liidumaa kõrgem kohus otsustas, et  Puigdemonti ei saa &quot;mässu&quot; eest välja anda. 12. juulil 2018 otsustas Saksamaa kohus, et ta võidakse Hispaaniale välja anda rahaliste vahendite kuritarvitamise, kuid mitte vastuhakus süüdistuse eest.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/world/2018/jul/12/german-court-says-carles-puigdemont-extradition-is-permissable Carles Puigdemont can be extradited to Spain, German court rules].T he Guardian&lt;/ref&gt;  Puigdemonti  juriidilised nõustajad teatasid, et kaebavad edasi iga otsuse tema väljaandmiseks. Pärast Saksamaa kohtu otsust tühistas Hispaania 19. juulil 2018 Euroopa vahistamismäärused Puigdemonti ja teiste [[eksiil]]is viibivate Kataloonia ametnike suhtes.

[[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] valiti ta [[Euroopa parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks, kuid Hispaania valitsus keeldus tema mandaati kinnitamast. 13. jaanuaril [[2020]] võttis Euroopa Parlament teadmiseks Puigdemonti valimise Euroopa Parlamendi liikmeks vastavalt Euroopa Liidu Kohtu 19. detsembri 2019. aasta otsusele.&lt;ref&gt;http://www.europarl.europa.eu/doceo/document/PV-9-2020-01-13-ITM-006_ET.html&lt;/ref&gt; 2021. aasta märtsis hääletas Euroopa Parlament tema saadikupuutumatuse äravõtmise poolt. 23. septembril 2021 teatati, et [[Itaalia]]s [[Sardiinia]]s arreteeris politsei ta saadud vihje põhjal, milles tehti ettepanek Euroopa vahistamismääruse alusel Hispaaniasse edasi toimetada&lt;ref&gt;Casey, Nicholas (23 September 2021). &quot;Catalan Separatist Leader, Carles Puigdemont, Is Arrested in Italy&quot;. The New York Times&lt;/ref&gt;, kuid Carles Puigdemont vabastati arestimajast juba järgmisel päeval.

[[Euroopa Kohus]] taastas Carles Puigdemonti Euroopa Parlamendi liikme saadikupuutumatuse [[2022]]. aasta mais.&lt;ref&gt;[https://www.euronews.com/2022/05/24/eu-court-reinstates-immunity-of-catalonia-s-ex-president-carles-puigdemont EU court reinstates immunity of Catalonia's ex-president Carles Puigdemont] Euronews, 24. mai 2022. Vaadatud 5. jaanuaril 2024&lt;/ref&gt; Hispaania kohus tühistas 2026. aasta oktoobris Puigdemonti vahistamismääruse.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610158171/hispaania-kohtunik-tuhistas-puigdemonti-vahistamismaaruse &quot;Hispaania kohtunik tühistas Puigdemonti vahistamismääruse&quot;] ERR, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Ta on abielus [[Marcela Topor]]iga ja neil on kaks tütart. Ta räägib katalaani, inglise, prantsuse, rumeenia ja hispaania keelt.&lt;ref&gt;[http://www.euronews.com/2017/10/10/carles-puigdemont-freedom-fighter-or-the-enemy-within Carles Puigdemont: freedom fighter or the enemy within.]  Euronews. Lyon, France. 10 October 2017.&lt;/ref&gt; Puigdemont on jalgpalliklubide [[Girona FC]] ja [[FC Barcelona]] toetaja. Ta mängib [[kitarr]]i ja elektroonilisi [[klahvpillid|klahvpille]], noorukina osales katalaani rockbändis.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
*[https://www.europarl.europa.eu/meps/et/202351/CARLES_PUIGDEMONT+I+CASAMAJO/home Carles Puigdemont Euroopa Parlamendi kodulehel]
*[https://www.ohtuleht.ee/836557/kataloonia-kuulutas-regiooni-iseseisvaks Kataloonia kuulutas regiooni iseseisvaks.] [[Õhtuleht]], 27. oktoober 2017
*[https://www.ohtuleht.ee/869552/fotod-puigdemont-paases-arestimajast Puigdemont pääses arestimajast]. Õhtuleht. 6, aprill 2018.
*[https://www.ohtuleht.ee/870976/kataloonia-iseseisvuse-ideeline-pooldaja-carles-puigdemont-riskib-saada-poliitvangiks Carles Puigdemont riskib saada poliitvangiks]. Õhtuleht, 13. aprill 2018.
*[https://maailm.postimees.ee/7353416/itaalia-kohus-peatas-menetluse-kataloonia-eksjuhi-puigdemonti-suhtes#_ga=2.69761936.183121971.1657911549-574444350.1617725172 Itaalia kohus peatas menetluse Kataloonia eksjuhi Puigdemonti suhtes.] [[Postimees]], 4. oktoober 2021.
*[https://maailm.postimees.ee/7395200/el-i-kohus-keeldus-kataloonia-ekspresidendi-puutumatust-taastamast#_ga=2.95067804.183121971.1657911549-574444350.1617725172 EL-i kohus keeldus Kataloonia ekspresidendi puutumatust taastamast.] Postimees, 26. november 2021. 

{{JÄRJESTA:Puigdemont i Casamajó, Carles}}
[[Kategooria:Hispaania poliitikud]]
[[Kategooria:Kataloonia presidendid]]
[[Kategooria:Hispaaniast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]]
[[Kategooria:Hispaania ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1962]]</text>
      <sha1>10ndf4r2djbyyu8py2jievknkusubqa</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Russalka (folkloor)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>477836</id>
    <revision>
      <id>7248935</id>
      <parentid>7202184</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:11:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248935</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="932" sha1="bruglcevo4ovj9b4xi4ypfj2ij3ivmw" xml:space="preserve">[[Fail:Rusalka Bilibin.jpg|pisi|[[Ivan Bilibin]], &quot;Russalka&quot;, 1934]]
'''Russalka''' ([[vene keel]]es русалка '[[näkineid]]') on naistegelaskuju [[slaavi mütoloogia]]s. Venemaa eri piirkondades varieerub russalkaga seotu tugevasti. Russalkat on peetud eeskätt veekogude, aga ka põldude ja metsade kaitsjaks ning mainitud kohtades elavaks. 

Tegelaskuju järgi on saanud nime [[Russalka|laev Russalka]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Silverstone, Paul H.|pealkiri=Directory of the World's Capital Ships|url=https://archive.org/details/directoryofworld0000silv|aasta=1984|koht=New York|kirjastus=Hippocrene Books|lehekülg=[https://archive.org/details/directoryofworld0000silv/page/n387 384]}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[merineitsi]]
*[[näkineid]]
*[[undiin]]
*[[Russalka (monument)|Russalka monument]]
*[[Russalka|Russalka laev]]

== Viited ==
{{viited}}
[[Kategooria:Väljamõeldud tegelaskujud]]
[[Kategooria:Slaavi mütoloogia]]</text>
      <sha1>bruglcevo4ovj9b4xi4ypfj2ij3ivmw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti elukestva õppe strateegia 2020</title>
    <ns>0</ns>
    <id>482342</id>
    <revision>
      <id>7248686</id>
      <parentid>7032174</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T18:24:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>liita, vaevalt, et kõik siinne info on vajalik entsüklopeedias hoida</comment>
      <origin>7248686</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9052" sha1="mfwghcum30ym8xgm585y82h2og4lf75" xml:space="preserve">{{Liita|Elukestev õpe}}

{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}}
'''Eesti elukestva õppe strateegia 2020''' eesmärk on toetada kõigile Eesti inimestele nende vajadustele ja võimetele vastavate õpivõimaluste loomist kogu eluaja jooksul, et tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused [[Ühiskond|ühiskonnas]], töö- ja pereelus. 

Selleni jõudmiseks on määratletud viis [[Strateegia|strateegilist]] eesmärki ning [[meetmed]] nende saavutamiseks. Eesmärgid puudutavad õppijatena nii lapsi, noori kui ka täiskasvanuid ja vanemaealisi.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Richard P. Rumelt|pealkiri=Hea strateegia / Halb strateegia|aasta=2013|koht=|kirjastus=AS Äripäev|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;

{{Sisukorra piirang}}

== Üldeesmärk ==
[[Elukestev õpe]] hõlmab formaalharidussüsteemi ([[lasteaed]], [[põhikool]], [[gümnaasium]], kutseõppeasutus, [[kõrgkool]]) kõrval ka sellest väljaspool antavat täiendus- ja ümberõpet, [[Mitteformaalne õppimine|mitteformaalset]] ja informaalset õpet kogu selle mitmekesisuses.

Uute teadmiste ja oskuste omandamise võimalusi annab töökoht, vaba- ja huviharidus ning [[noorsootöö]], samuti osalemine kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevuses või virtuaalruumis, kus saab õppida individuaalselt või koos teistega.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Heli Tooman|pealkiri=Teenindusühiskond, teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed lähtekohad|aasta=2003|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;

Uudishimu ja õpihuvi kujundamisel ning õpiharjumuste ja väärtushinnangute arendamisel on oluline roll kodul, erinevatel [[sotsiaalvõrgustik]]el, kultuuriasutustel, samuti ajateenistusel. Eesti elukestva õppe strateegia käsitab õppijatena kõiki – nii lapsi, noori kui ka täiskasvanuid.

Õppimine peab muutuma aktiivse eluhoiaku lahutamatuks osaks, sh ka vanemaealiste hulgas.

Õpetajana peetakse silmas kõiki, kes juhivad õppeprotsessi ja kujundavad õpikeskkonda lasteaedades, üldhariduskoolides, kutsekoolides, kõrgkoolides, huvikoolides, vabahariduslikes koolituskeskustes, täiendusõppes, avatud [[noortekeskus]]tes, [[muuseum]]ides jt kultuuriasutustes. Koolijuhtidena käsitatakse nimetatud õppeasutuste juhte.

Õpikäsitus hõlmab arusaama õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest ja erinevate osapoolte rollist õppeprotsessis.

Allolev [[tabel]] näitab erinevaid haridusega seotud näitajaid ning toob välja, millised on [[Eesmärk|eesmärgid]] aastaks 2020.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM|URL=https://www.hm.ee/et/elukestva-oppe-strateegia-2020|Pealkiri=Eesti elukestva õppe strateegia 2020|Väljaanne=|Aeg=2014|Kasutatud=2017|arhiivimisaeg=2017-11-07|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171107013814/https://www.hm.ee/et/elukestva-oppe-strateegia-2020|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
!
!Sihttase 2020
!Algtase
|-
|1. Täiskasvanute õppes osaluse määr
|20%
|12,9% (2012)
|-
|2. Eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25−64) osakaal
|mitte rohkem kui 25%
|30,3% (2012)
|-
|3. Madala haridustasemega mitteõppivate 18−24aastaste inimeste osakaal&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Krista Loogma|pealkiri=Töökeskkonnas õppimise tähendus töötajate kohanemisel töömuutustega|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
|alla 9%
|10,5% (2012)
|-
|4. Tipptasemel oskustega õpilaste osakaal :
|
|
|-
|a) funktsionaalne lugemisoskus 
|10%
|8,4% (2012)
|-
|b) matemaatiline kirjaoskus
|16%
|14,6% (2012)
|-
|c) loodusteaduslik kirjaoskus
|14,4%
|12,8% (2012)
|-
|5. 1−3 aastat tagasi õpingud lõpetanud 20−34aastaste inimeste tööhõive määr
|vähemalt 82%
|73,9% (2012)
|-
|6. Digipädevustega inimeste osakaal 16−74aastaste earühmas
|80%
|65% (2012)
|-
|7. Üldhariduskooli õpetajate keskmine palk võrdluses kõrgharidusega töötaja keskmise palgaga Eestis
|≥1,0
|0,64 (2011)
|-
|8. Erinevate osapoolte rahulolu elukestva õppe toimimisega
|rahulolu on kasvanud
|
|}

== Strateegilised eesmärgid ==
# '''Muutunud õpikäsitus'''. Iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetav, õpioskusi, loovust ja [[Ettevõtlus|ettevõtlikkust]] arendav õpikäsitus on rakendatud kõigil haridustasemetel ja -liikides.
# '''Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning koolijuhid'''. Õpetaja/õppejõu ja koolijuhi töö hindamine ja tasustamine on vastavuses nendele ametikohtadele esitatavate nõuete ja töö tulemuslikkusega.
# '''Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus'''. Kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega ning tööturu [[Arenguabi|arenguvajadusi]] arvestavad õppimisvõimalused ja karjääriteenused on suurendanud erialase kvalifikatsiooniga inimeste arvu erinevates vanuserühmades ja Eesti eri regioonides.
# '''Digipööre elukestvas õppes'''. Õppimisel ja õpetamisel rakendatakse kaasaegset [[Tehnoloogia|digitehnoloogiat]] otstarbekamalt ja tulemuslikumalt, paranenud on kogu elanikkonna digioskused ning tagatud on ligipääs uue põlvkonna digitaristule.
# '''Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv'''. Kõigile on loodud [[Võrdsus|võrdsed]] võimalused elukestvaks õppeks.

== Analüüs: edusammud ja kitsaskohad ==

=== Edusammud ===
# Haridus on Eesti ühiskonnas kõrgelt väärtustatud – seda on ajalooliselt peetud individuaalse edu tagatiseks ning riigi arengu peamiseks veduriks.
# Rahvusvahelised võrdlusuuringud näitavad, et enamik õppijaid omandab head baasoskused. 
# Õppijate sotsiaalmajandusliku tausta mõju õpitulemustele on väike.
# Elukestvas õppes osalemise määr on kasvanud. 
# Vähenenud on õppijate põhikoolist väljalangevus.
# Laste osalus koolieelsetes lasteasutustes on kõrge, mis loob head eeldused sujuvaks üleminekuks kooliellu.
# Välja on arendatud õppijate, õppeasutuste ja õpitulemuste andmebaasid, mis võimaldavad jälgida arengut ja suunata ressursid sinna, kus seda kõige rohkem vaja on.
# Keelekümbluse metoodika rakendamine on toonud häid tulemusi ja suurendanud venekeelsete noorte lõimumist Eesti ühiskonnas. 
# Alternatiivsed lähenemised (nt [[Noored kooli]], [[Tagasi kooli]], erakoolid, [[Waldorfi kool]]id, [[Hea algus]]) on muutnud formaalharidussüsteemi paindlikumaks, uuenduslikumaks, mitmekesisemaks.
# Õpi- ja töötingimused kutse- ja kõrgkoolides on kaasaegsed.
# Kutseõppeasutuste võrk on korrastatud.

=== Kitsaskohad ===
# Teoreetiliselt omaksvõetud ja dokumentides kinnitatud õpikäsitus, õppijate eri tüüpi andekuste väärtustamine ning erivajaduste märkamine ei ole muutunud õppeprotsessi lahutamatuks osaks.
# Väljalangevus (eriti meessoo hulgas) on kõikidel haridustasemetel ja -liikides kõrge.
# Ühiskonnas väljakujunenud hoiakud suunavad õppijaid valima &quot;naiste ja meeste erialasid&quot;, mis suurendab tööturul soolist segregatsiooni.
# Ligi kolmandik Eesti tööealisest elanikkonnast on erialase ettevalmistuseta, madala kvalifikatsiooniga inimeste osalus elukestvas õppes on väike.
# Erinevused elukestva õppe raames pakutava ja tööturul vajaliku vahel on liiga suured. Õppeasutused ja töömaailm ei tee elukestva õppe süsteemi arendamiseks aktiivset koostööd.
# Levinud on suhtumine, et õppimine on noorte jaoks. Enesetäiendamist pärsib rahaliste võimaluste piiratuse kõrval ka täiskasvanute huvi- ja motivatsioonipuudus. 
# Õpetaja elukutse ei ole atraktiivne: noorte ja meesõpetajate osakaal ning konkurss õpetajakoolituse õppekavadele on väike, õpetajaks õppinud ei lähe kooli tööle.
# Info tööturu ja majanduse arengute kohta pole süsteemne ja karjäärinõustamisteenused on ebaühtlase kvaliteedi ja kättesaadavusega.
# Tänane gümnaasiumivõrk ei arvesta õppijate arvu suurt vähenemist, väikesed gümnaasiumid ei suuda pakkuda mitmekesiseid ning kvaliteetseid õpivõimalusi. 
# Kutseharidus pole kujunenud kvaliteetseks edasiõppimisvõimaluseks, tööturu jaoks ei valmistata ette piisaval arvul sobiliku kvalifikatsiooniga oskustöötajaid. 
# Üleminek massilisele kõrgharidusele on kaasa toonud nõudlikkuse vähenemise. Kõrgharidusega Eesti noorte probleemilahendusoskused on madalamad, võrreldes teiste riikidega. Üliõpilaste ja õppejõudude rahvusvaheline mobiilsus on madal. 
# Vene õppekeelega põhikoolid ei kindlusta kõigile head eesti keele oskust ning õppijate baasoskused on põhikooli lõpuks nõrgemad kui eesti õppekeelega koolides. 
# Õppijate ligipääs digitaristule ja digitaalne õppevara on puudulik ja ebaühtlane.
# Eesti tööealisest elanikkonnast pea kolmandikul puuduvad minimaalsed digioskused ning tööks vajalikud IKT oskused on ebapiisavad.
# Ühiskonnas mõistetakse hariduse ja koolide kvaliteeti liiga riigieksamite tulemuste kesksena.
# Tõenduspõhine otsustamine ning hariduspoliitikate toimimise hindamine ei ole muutunud valdavaks, see muudab konsensuse loomise hariduspoliitiliste valikute tegemisel keeruliseks.

== Vaata ka ==
* [[Õppimine]]
* [[Avatud õppematerjalid]]

== Viited ==
 {{Viited}}

[[Kategooria:Hariduspoliitika]]
[[Kategooria:Eesti haridus]]</text>
      <sha1>mfwghcum30ym8xgm585y82h2og4lf75</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Tallinna Ülikool</title>
    <ns>4</ns>
    <id>484028</id>
    <revision>
      <id>7249026</id>
      <parentid>6497029</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T11:36:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-54113-97</username>
        <id>239195</id>
      </contributor>
      <origin>7249026</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4164" sha1="m2sgqhfn30m7w54ieicusibmqju0af7" xml:space="preserve">[[Pilt:Universität Tallinn Logo.svg|right|300px|link=]]
Siia lehele on kokku koondatud [[Tallinna Ülikool]]i tudengite koostatud ja koostamisel olevad vikiartiklid.

== Õppeained ==
*[[Vikipeedia:Tallinna Ülikool/Molekulaarse biokeemia ja ökoloogia magistrantide seminarid|Molekulaarse biokeemia ja ökoloogia magistrantide seminarid]] (2023)
*[[Vikipeedia:Tallinna Ülikool/Bioloogia ja keemia teadusseminar|Bioloogia ja keemia teadusseminar]] (2023-2026)
*[[Vikipeedia:Tallinna Ülikool/Üldbioloogia|Üldbioloogia]] (2023)
* [[Vikipeedia:Tallinna Ülikool/Sissejuhatus erialasse|Sissejuhatus erialasse STS6039]] (2023)
* [[Vikipeedia:Tallinna Ülikool/Eesti elustik ja elukooslused|Eesti elustik ja elukooslused]] (2023)
* [[Vikipeedia:Tallinna Ülikool/Geoökoloogiliste uuringute metoodika|Geoökoloogiliste uuringute metoodika]] (2023)
* [[Vikipeedia:Tallinna Ülikool/Loodusteaduste bakalaureusetöö seminar|Loodusteaduste bakalaureusetöö seminar]] (2017)
* [[Vikipeedia:Teadustekstide tõlkimine ja kirjutamine GRT7238.HT 2016|Teadustekstide tõlkimine ja kirjutamine]] (2016)
* [[Vikipeedia:Fotograafia/fotoajaloo kursus|Fotod ja nende kogumine – ajalugu ja arengusuunad]] (2010)

== Alustamine ==
Selleks, et oleks võimalik artikliga rahulikult ja segamatult toimetada, loo see enda kasutaja [[Vikipeedia:Alamlehekülg|alamlehele]]. Selleks kirjuta allolevasse kasti (Kasutaja:Sinu kasutajanimi/Artiklinimi), kus &quot;Kasutaja:Sinu kasutajanimi&quot; märgib Sinu kasutajalehekülge ning &quot;/Artiklinimi&quot; esitab alamlehe nime. Näiteks Kasutaja:Krõõt/Täri pärn
{{alusta uut artiklit}}

Võimaldamaks teistele selle leidmist, lisa kindlasti artiklile viitav link vastavale õppeainelehele (vt üleval).

Teemat valides pööra tähelepanu juba Vikipeedias olevale sisule. Kui sel teemal on korralik artikkel, siis vali midagi muud. Vaata ka seda, mida teised on valinud ja ära teemat korda.

== Artikli koostamine ==
Kui Vikipeedias on juba midagi olemas, siis ära alusta nullist, vaid kopeeri selle artikli tekst oma alamlehele ja täienda-paranda seda.

Artikli koostamisel oleks igati kasulik abiks võtta [[Juhend:Spikker|spikrit]] ja tutvuda [[Vikipeedia:Artiklite kvaliteedikriteeriumid|artiklite kvaliteedikriteeriumitega]]. Eeskujuks sobivad hästi [[Vikipeedia:Head artiklid|head artiklid]] (nt [[andesiit]], [[hall nulg]] ja [[Mart Saar]]) ning [[Vikipeedia:A-klassi artiklid|A-klassi artikleid]].

Artikli tekst peab olema entsüklopeediline ning kindlasti ei tohi kopeerida teiste autorite loodut ([[plagiaat]] ehk loomevargus [http://www.fl.ut.ee/638077 on lubamatu]).

Artikli sisu võib vabalt koostada alguses väljaspool Vikipeediat, oma arvuti tekstidokumendis. Selle alamlehele salvestamise ning [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vastavalt nõuetele vormindamise]] saab jätta lõppu (aga arvesta, et selleks kulub ka veidi aega). Enne salvestamist kasuta kindlasti &quot;Näita eelvaadet&quot; nuppu ja salvesta alles siis, kui artikli sisu ja väljanägemisega rahule jääd.

Vormistamine on lihtne, see seisneb suuresti ainult siselinkide ja allikaviidete korrektsel viisil lisamises.

Ülesande saab sooritatuks lugeda ainult siis, kui artikkel on avaldatud (ehk jõudnud artiklinimeruumi).

Konkreetsed tähtajad ja nõuded määrab õppejõud.

== Abi ==
Tekkinud küsimustele võib leida vastused [[Juhend:Sisukord|juhendist]]. Sealt saad vaadata ka seda, kuidas on mõni konkreetne artikliosa vormistatud, kuidas lisada viiteid ja pilte ning mil viisil sisestada tabeleid.

Sinu enda arutelulehekülg on hea koht Vikipeedia-teemaliste küsimuste esitamiseks.

== Abimaterjalid ==
*Õppevideod vikiartiklite kirjutamisest: https://wikimedia.ee/oppevideod/
*[[Juhend:Spikker]]
*[[Vikipeedia:Viitamine]]
*[[Vikipeedia:Piltide kasutamine]]
*[[Vikipeedia:Vormistusreeglid]]

== Vaata ka ==
* [[Vikipeedia:Vikipeedia kõrgkoolides]]

== Välislingid ==
* [https://wikimedia.ee/marko-vainu-vikipeedia-on-tapselt-nii-hea-voi-halb-kui-heaks-voi-halvaks-me-ta-ise-teeme/ Marko Vainu: “Vikipeedia on täpselt nii hea või halb, kui heaks või halvaks me ta ise teeme.”] Wikimedia Eesti, 16. jaanuar 2023

[[Kategooria:Vikipeedia õppetöös]]</text>
      <sha1>m2sgqhfn30m7w54ieicusibmqju0af7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Andmepäringud/Isikud Britannicas</title>
    <ns>4</ns>
    <id>486730</id>
    <revision>
      <id>7248608</id>
      <parentid>7232507</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T15:24:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>CommonsDelinker</username>
        <id>1930</id>
      </contributor>
      <comment>Fail Nikos_Kazantzakis.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Infrogmation|Infrogmation]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/Files in Category:Nikos Kazantzakis|]].</comment>
      <origin>7248608</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="125152" sha1="moqfpkzfg6bcnc8qms2ops5326148it" xml:space="preserve">Britannica ID-ga isikud, kelledest pole artiklit. Järjestatuna keelelinkide arvu järgi Vikipeediates.

{{Wikidata loend
|sparql=SELECT ?item ?linkcount WHERE {
  ?item wdt:P31 wd:Q5.
  ?item wdt:P1417 ?britannica.
  ?item wikibase:sitelinks ?linkcount.
  SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language &quot;et,en,de,es,ar,fr&quot;. }
  FILTER(?linkcount &gt;= 5)
  FILTER(NOT EXISTS {
    ?article schema:about ?item.
    ?article schema:inLanguage &quot;et&quot;.
    ?article schema:isPartOf &lt;https://et.wikipedia.org/&gt;.
  })
}
GROUP BY ?item ?itemLabel ?linkcount
ORDER BY DESC(?linkcount)
LIMIT 400
|sort=
|columns=number:#,label:artikkel,description:kirjeldus,p569,p570,p18,p1417,item:wikidata
|thumb=120
|links=red
|freq=10
}}
{| class='wikitable sortable'
! #
! artikkel
! kirjeldus
! sünnikuupäev
! surmakuupäev
! pilt
! Encyclopædia Britannica Online ID
! wikidata
|-
| style='text-align:right'| 1
| [[Amitabh Bachchan]]
| India filminäitleja
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-10-11
| 
| [[Fail:Indian actor Amitabh Bachchan.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Amitabh-Bachchan biography/Amitabh-Bachchan]
| [[:d:Q9570|Q9570]]
|-
| style='text-align:right'| 2
| [[Alexander Pope]]
| inglise luuletaja
| data-sort-value=&quot;1688&quot; | 1688-05-21
| data-sort-value=&quot;1744&quot; | 1744-05-30
| [[Fail:Alexander Pope by Michael Dahl.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Alexander-Pope-English-author biography/Alexander-Pope-English-author]
| [[:d:Q164047|Q164047]]
|-
| style='text-align:right'| 3
| [[John Ruskin]]
| 
| data-sort-value=&quot;1819&quot; | 1819-02-08
| data-sort-value=&quot;1900&quot; | 1900-01-20
| [[Fail:John Ruskin 1863.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/John-Ruskin biography/John-Ruskin]
| [[:d:Q179126|Q179126]]
|-
| style='text-align:right'| 4
| [[Epiktetos]]
| kreeka filosoof
| data-sort-value=&quot;50&quot; | 50
| data-sort-value=&quot;138&quot; | 138&lt;br/&gt;125
| [[Fail:Epictetus from L. Annaei Senecae philosophi Opera, 1605, title page detail.png|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Epictetus-Greek-philosopher biography/Epictetus-Greek-philosopher]
| [[:d:Q183144|Q183144]]
|-
| style='text-align:right'| 5
| [[Henry Wadsworth Longfellow]]
| Ameerika Ühendriikide luuletaja
| data-sort-value=&quot;1807&quot; | 1807-02-27
| data-sort-value=&quot;1882&quot; | 1882-03-24
| [[Fail:Henry Wadsworth Longfellow - Project Gutenberg eText 16786.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Henry-Wadsworth-Longfellow biography/Henry-Wadsworth-Longfellow]
| [[:d:Q152513|Q152513]]
|-
| style='text-align:right'| 6
| [[Larry Sanger]]
| 
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-07-16
| 
| [[Fail:Larry-Sanger-headshot-768x1024.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Larry-Sanger biography/Larry-Sanger]
| [[:d:Q185|Q185]]
|-
| style='text-align:right'| 7
| [[Mae West]]
| 
| data-sort-value=&quot;1893&quot; | 1893-08-17
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-11-22
| [[Fail:Mae West - 1936.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Mae-West biography/Mae-West]
| [[:d:Q202878|Q202878]]
|-
| style='text-align:right'| 8
| [[Dani Rodrik]]
| Türgi majandusteadlane
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-08-14
| 
| [[Fail:Dani Rodrik, 2012 (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Dani-Rodrik biography/Dani-Rodrik]
| [[:d:Q559838|Q559838]]
|-
| style='text-align:right'| 9
| [[Alessandro Manzoni]]
| 
| data-sort-value=&quot;1785&quot; | 1785-03-07
| data-sort-value=&quot;1873&quot; | 1873-05-22
| [[Fail:Francesco Hayez - Ritratto di Alessandro Manzoni.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Alessandro-Manzoni biography/Alessandro-Manzoni]
| [[:d:Q1064|Q1064]]
|-
| style='text-align:right'| 10
| [[Guru Nanak]]
| 
| data-sort-value=&quot;1469&quot; | 1469-04-15
| data-sort-value=&quot;1539&quot; | 1539-09-22
| [[Fail:Mural painting of Guru Nanak from Gurdwara Baba Atal Rai.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Nanak biography/Nanak]
| [[:d:Q83322|Q83322]]
|-
| style='text-align:right'| 11
| [[Alfred de Musset]]
| Prantsusmaa kirjanik
| data-sort-value=&quot;1810&quot; | 1810-12-11
| data-sort-value=&quot;1857&quot; | 1857-05-02
| [[Fail:Alfred de musset.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Alfred-de-Musset biography/Alfred-de-Musset]
| [[:d:Q179680|Q179680]]
|-
| style='text-align:right'| 12
| [[Fatima]]
| 
| data-sort-value=&quot;604&quot; | 604-07-27
| data-sort-value=&quot;632&quot; | 632-12-14
| [[Fail:Paris, BnF, Supplément Persan 1030 fol. 467v cropped Fatima.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Fatimah biography/Fatimah]
| [[:d:Q180123|Q180123]]
|-
| style='text-align:right'| 13
| [[Joan Crawford]]
| 
| data-sort-value=&quot;1905&quot; | 1905-03-23&lt;br/&gt;1906-03-23
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-05-10
| [[Fail:Joan Crawford - 1936 - Hurrell.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Joan-Crawford biography/Joan-Crawford]
| [[:d:Q40475|Q40475]]
|-
| style='text-align:right'| 14
| [[Shaka Zulu]]
| 
| data-sort-value=&quot;1787&quot; | 1787-07&lt;br/&gt;1787&lt;br/&gt;1786
| data-sort-value=&quot;1828&quot; | 1828-09-22
| [[Fail:KingShaka.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Shaka-Zulu-chief biography/Shaka-Zulu-chief]
| [[:d:Q27695|Q27695]]
|-
| style='text-align:right'| 15
| [[Aryabhata]]
| 
| data-sort-value=&quot;476&quot; | 476
| data-sort-value=&quot;550&quot; | 550
| [[Fail:2064 aryabhata-crp.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Aryabhata-I biography/Aryabhata-I]
| [[:d:Q11359|Q11359]]
|-
| style='text-align:right'| 16
| [[Giuseppe Mazzini]]
| 
| data-sort-value=&quot;1805&quot; | 1805-06-22
| data-sort-value=&quot;1872&quot; | 1872-03-10
| [[Fail:Giuseppe Mazzini.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Giuseppe-Mazzini biography/Giuseppe-Mazzini]
| [[:d:Q187336|Q187336]]
|-
| style='text-align:right'| 17
| [[Stan Lee]]
| ameerika koomiksikunstnik
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-12-28
| data-sort-value=&quot;2018&quot; | 2018-11-12
| [[Fail:Stan Lee December 2016.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Stan-Lee biography/Stan-Lee]
| [[:d:Q181900|Q181900]]
|-
| style='text-align:right'| 18
| [[Jabir ibn Hayyan]]
| 
| data-sort-value=&quot;721&quot; | 721
| data-sort-value=&quot;815&quot; | 815
| [[Fail:Man Florence, Ashburnham 1166 fol 12r.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Abu-Musa-Jabir-ibn-Hayyan biography/Abu-Musa-Jabir-ibn-Hayyan]&lt;br/&gt;[https://www.britannica.com/biography/Geber biography/Geber]
| [[:d:Q167852|Q167852]]
|-
| style='text-align:right'| 19
| [[Farabi]]
| 
| data-sort-value=&quot;870&quot; | 870
| data-sort-value=&quot;951&quot; | 951
| [[Fail:Farabi.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/al-Farabi biography/al-Farabi]
| [[:d:Q160460|Q160460]]
|-
| style='text-align:right'| 20
| [[Robert Browning]]
| 
| data-sort-value=&quot;1812&quot; | 1812-05-07
| data-sort-value=&quot;1889&quot; | 1889-12-12
| [[Fail:Robert Browning by Herbert Rose Barraud, circa 1888.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Robert-Browning biography/Robert-Browning]
| [[:d:Q233265|Q233265]]
|-
| style='text-align:right'| 21
| [[Gregory Peck]]
| ameerika näitleja
| data-sort-value=&quot;1916&quot; | 1916-04-05
| data-sort-value=&quot;2003&quot; | 2003-06-12
| [[Fail:Gregory Peck 1948.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Gregory-Peck biography/Gregory-Peck]
| [[:d:Q108366|Q108366]]
|-
| style='text-align:right'| 22
| [[Abu Bakr al-Razi]]
| 
| data-sort-value=&quot;866&quot; | 866
| data-sort-value=&quot;925&quot; | 925
| [[Fail:Al-RaziInGerardusCremonensis1250.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/al-Razi biography/al-Razi]
| [[:d:Q169234|Q169234]]
|-
| style='text-align:right'| 23
| [[Ādi Shankara]]
| 
| data-sort-value=&quot;788&quot; | 788
| data-sort-value=&quot;820&quot; | 820
| [[Fail:Raja Ravi Varma - Sankaracharya.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Shankara biography/Shankara]
| [[:d:Q180967|Q180967]]
|-
| style='text-align:right'| 24
| [[Emiliano Zapata]]
| Mehhiko revolutsionäär (1879–1919)
| data-sort-value=&quot;1879&quot; | 1879-08-08
| data-sort-value=&quot;1919&quot; | 1919-04-10
| [[Fail:Emiliano Zapata4.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Emiliano-Zapata biography/Emiliano-Zapata]
| [[:d:Q41718|Q41718]]
|-
| style='text-align:right'| 25
| [[Aurangzeb]]
| 
| data-sort-value=&quot;1618&quot; | 1618-11-03
| data-sort-value=&quot;1707&quot; | 1707-03-03
| [[Fail:Aurangzeb (r. 1658-1707).jpg (Cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Aurangzeb biography/Aurangzeb]
| [[:d:Q485547|Q485547]]
|-
| style='text-align:right'| 26
| [[Groucho Marx]]
| 
| data-sort-value=&quot;1890&quot; | 1890-10-02
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-08-19
| [[Fail:Groucho Marx - portrait.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Groucho-Marx biography/Groucho-Marx]
| [[:d:Q103846|Q103846]]
|-
| style='text-align:right'| 27
| [[Alice Walker]]
| 
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-02-09
| 
| [[Fail:Alice Walker 2009 (facecrop).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Alice-Walker biography/Alice-Walker]
| [[:d:Q215868|Q215868]]
|-
| style='text-align:right'| 28
| [[Suetonius]]
| 
| data-sort-value=&quot;70&quot; | 70&lt;br/&gt;69
| data-sort-value=&quot;126&quot; | 126&lt;br/&gt;140&lt;br/&gt;150
| [[Fail:Suetonius etching (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Suetonius biography/Suetonius]
| [[:d:Q10133|Q10133]]
|-
| style='text-align:right'| 29
| [[Sheikh Mujibur Rahman]]
| kirjanik, Bangladesh
| data-sort-value=&quot;1920&quot; | 1920-03-17
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-08-15
| [[Fail:Sheikh Mujibur Rahman portrait (PID-h0066).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Mujibur-Rahman biography/Mujibur-Rahman]
| [[:d:Q191375|Q191375]]
|-
| style='text-align:right'| 30
| [[Laurence Olivier]]
| 
| data-sort-value=&quot;1907&quot; | 1907-05-22
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-07-11
| [[Fail:Lord Olivier 6 Allan Warren.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Laurence-Olivier biography/Laurence-Olivier]&lt;br/&gt;[https://www.britannica.com/biography/Laurence-Olivier-Baron-Olivier-of-Brighton biography/Laurence-Olivier-Baron-Olivier-of-Brighton]
| [[:d:Q55245|Q55245]]
|-
| style='text-align:right'| 31
| [[Charlton Heston]]
| ameerika näitleja
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-10-04
| data-sort-value=&quot;2008&quot; | 2008-04-05
| [[Fail:Charlton Heston - 1953.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Charlton-Heston biography/Charlton-Heston]
| [[:d:Q80739|Q80739]]
|-
| style='text-align:right'| 32
| [[William Ramsay]]
| keemik, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik
| data-sort-value=&quot;1852&quot; | 1852-10-02
| data-sort-value=&quot;1916&quot; | 1916-07-23
| [[Fail:William Ramsay.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/William-Ramsay biography/William-Ramsay]
| [[:d:Q950726|Q950726]]
|-
| style='text-align:right'| 33
| [[James Callaghan]]
| ametiühingutegelane, Suurbritannia
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1912-03-27
| data-sort-value=&quot;2005&quot; | 2005-03-26
| [[Fail:James Callaghan (1975).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/James-Callaghan-Baron-Callaghan-of-Cardiff biography/James-Callaghan-Baron-Callaghan-of-Cardiff]
| [[:d:Q9576|Q9576]]
|-
| style='text-align:right'| 34
| [[Basil of Caesarea]]
| 
| data-sort-value=&quot;329&quot; | 329
| data-sort-value=&quot;379&quot; | 379
| [[Fail:Basil of Caesarea.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Saint-Basil-the-Great biography/Saint-Basil-the-Great]
| [[:d:Q44258|Q44258]]
|-
| style='text-align:right'| 35
| [[Juan Perón]]
| 
| data-sort-value=&quot;1895&quot; | 1895-10-08
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-07-01
| [[Fail:Juan Domingo Perón (cropped 2).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Juan-Peron biography/Juan-Peron]
| [[:d:Q93330|Q93330]]
|-
| style='text-align:right'| 36
| [[T. E. Lawrence]]
| 
| data-sort-value=&quot;1888&quot; | 1888-08-16&lt;br/&gt;1888
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-05-19&lt;br/&gt;1935
| [[Fail:Te lawrence.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/T-E-Lawrence biography/T-E-Lawrence]
| [[:d:Q170596|Q170596]]
|-
| style='text-align:right'| 37
| [[Ludovico Ariosto]]
| Itaalia luuletaja
| data-sort-value=&quot;1474&quot; | 1474-09-08
| data-sort-value=&quot;1533&quot; | 1533-07-06
| [[Fail:Ariosto.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ludovico-Ariosto biography/Ludovico-Ariosto]
| [[:d:Q48900|Q48900]]
|-
| style='text-align:right'| 38
| [[Léopold Sédar Senghor]]
| 
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-10-09
| data-sort-value=&quot;2001&quot; | 2001-12-20
| [[Fail:Léopold Sédar Senghor.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Leopold-Senghor biography/Leopold-Senghor]
| [[:d:Q154545|Q154545]]
|-
| style='text-align:right'| 39
| [[Bernard of Clairvaux]]
| 
| data-sort-value=&quot;1091&quot; | 1091
| data-sort-value=&quot;1153&quot; | 1153-08-20
| [[Fail:Bernhard von Clairvaux (Initiale-B).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Saint-Bernard-de-Clairvaux biography/Saint-Bernard-de-Clairvaux]
| [[:d:Q188411|Q188411]]
|-
| style='text-align:right'| 40
| [[Abū Ḥanīfa]]
| 
| data-sort-value=&quot;699&quot; | 699-09-05
| data-sort-value=&quot;767&quot; | 767
| [[Fail:Nu'man bin Thabit Abu Hanifa Masjid an-Nabawi Calligraphy.svg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Abu-Hanifah biography/Abu-Hanifah]
| [[:d:Q190896|Q190896]]
|-
| style='text-align:right'| 41
| [[Nezāmi Ganjavi]]
| pärsia luuletaja
| data-sort-value=&quot;1141&quot; | 1141
| data-sort-value=&quot;1209&quot; | 1209&lt;br/&gt;1202&lt;br/&gt;1214
| [[Fail:Nezami (detail) Addressing his Son Mohammad. Attributed to Behzad, Leyli and Majnun (Nizami Ganjavi) 1482.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Nezami biography/Nezami]
| [[:d:Q234908|Q234908]]
|-
| style='text-align:right'| 42
| [[Atal Bihari Vajpayee]]
| ajakirjanik, Briti India
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-12-24
| data-sort-value=&quot;2018&quot; | 2018-08-16
| [[Fail:Atal Bihari Vajpayee (crop 2).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Atal-Bihari-Vajpayee biography/Atal-Bihari-Vajpayee]
| [[:d:Q233289|Q233289]]
|-
| style='text-align:right'| 43
| [[Richard Burton]]
| 
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-11-10
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-08-05
| [[Fail:Richard Burton 1956.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Richard-Burton-Welsh-actor biography/Richard-Burton-Welsh-actor]
| [[:d:Q151973|Q151973]]
|-
| style='text-align:right'| 44
| [[Enid Blyton]]
| inglise lastekirjanik
| data-sort-value=&quot;1897&quot; | 1897-08-11
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-11-28
| [[Fail:Enid Blyton c. 1923.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Enid-Blyton biography/Enid-Blyton]
| [[:d:Q192069|Q192069]]
|-
| style='text-align:right'| 45
| [[Elizabeth Barrett Browning]]
| inglise luuletaja
| data-sort-value=&quot;1806&quot; | 1806-03-06
| data-sort-value=&quot;1861&quot; | 1861-06-29
| [[Fail:ElizabethBarrettBrowning.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Elizabeth-Barrett-Browning biography/Elizabeth-Barrett-Browning]
| [[:d:Q228494|Q228494]]
|-
| style='text-align:right'| 46
| [[Gloria Swanson]]
| 
| data-sort-value=&quot;1899&quot; | 1899-03-27
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-04-04
| [[Fail:Gloria Swanson 1941.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Gloria-Swanson biography/Gloria-Swanson]
| [[:d:Q229232|Q229232]]
|-
| style='text-align:right'| 47
| [[William Wallace]]
| 
| data-sort-value=&quot;1270&quot; | 1270
| data-sort-value=&quot;1305&quot; | 1305-08-23
| [[Fail:William Wallace.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/William-Wallace biography/William-Wallace]
| [[:d:Q82457|Q82457]]
|-
| style='text-align:right'| 48
| [[Omar Sharif]]
| Egiptuse näitleja
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-04-10
| data-sort-value=&quot;2015&quot; | 2015-07-10
| [[Fail:Omar Sharif 1963.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Omar-Sharif biography/Omar-Sharif]
| [[:d:Q170515|Q170515]]
|-
| style='text-align:right'| 49
| [[Francis Xavier]]
| 
| data-sort-value=&quot;1506&quot; | 1506-04-07
| data-sort-value=&quot;1552&quot; | 1552-12-03
| [[Fail:Franciscus de Xabier.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Saint-Francis-Xavier biography/Saint-Francis-Xavier]
| [[:d:Q163900|Q163900]]
|-
| style='text-align:right'| 50
| [[Joseph Addison]]
| 
| data-sort-value=&quot;1672&quot; | 1672-05-01
| data-sort-value=&quot;1719&quot; | 1719-06-17
| [[Fail:Joseph Addison by Sir Godfrey Kneller, Bt.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Joseph-Addison biography/Joseph-Addison]
| [[:d:Q206384|Q206384]]
|-
| style='text-align:right'| 51
| [[Ibn Arabi]]
| 
| data-sort-value=&quot;1165&quot; | 1165-07-28
| data-sort-value=&quot;1240&quot; | 1240-11-16
| [[Fail:Ibn Arabi.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ibn-al-Arabi biography/Ibn-al-Arabi]
| [[:d:Q46420|Q46420]]
|-
| style='text-align:right'| 52
| [[Sarvepalli Radhakrishnan]]
| 
| data-sort-value=&quot;1888&quot; | 1888-09-05
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-04-17
| [[Fail:Photograph of Sarvepalli Radhakrishnan presented to First Lady Jacqueline Kennedy in 1962.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Sarvepalli-Radhakrishnan biography/Sarvepalli-Radhakrishnan]
| [[:d:Q156349|Q156349]]
|-
| style='text-align:right'| 53
| [[Syngman Rhee]]
| 
| data-sort-value=&quot;1875&quot; | 1875-03-26
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-07-19
| [[Fail:Rhee Syng-Man in 1948.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Syngman-Rhee biography/Syngman-Rhee]
| [[:d:Q171684|Q171684]]
|-
| style='text-align:right'| 54
| [[Nasreddin]]
| 
| data-sort-value=&quot;1208&quot; | 1208
| data-sort-value=&quot;1284&quot; | 1284
| [[Fail:Nasreddin Hoca.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/topic/Nasreddin-Hoca topic/Nasreddin-Hoca]
| [[:d:Q178638|Q178638]]
|-
| style='text-align:right'| 55
| [[Ava Gardner]]
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-12-24
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990-01-25
| [[Fail:Ava Gardner Show Boat 1951.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ava-Gardner biography/Ava-Gardner]
| [[:d:Q164487|Q164487]]
|-
| style='text-align:right'| 56
| [[Nikos Kazantzakis]]
| Kreeka kirjanik
| data-sort-value=&quot;1883&quot; | 1883-02-18
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-10-26
| 
| [https://www.britannica.com/biography/Nikos-Kazantzakis biography/Nikos-Kazantzakis]
| [[:d:Q214622|Q214622]]
|-
| style='text-align:right'| 57
| [[Pierre Trudeau]]
| memuarist, Kanada
| data-sort-value=&quot;1919&quot; | 1919-10-18
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-09-28
| [[Fail:Prime Minister Pierre Trudeau 1975 (UPI press photo) (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Pierre-Elliott-Trudeau biography/Pierre-Elliott-Trudeau]
| [[:d:Q8619|Q8619]]
|-
| style='text-align:right'| 58
| [[Gregory of Nazianzus]]
| 
| data-sort-value=&quot;329&quot; | 329&lt;br/&gt;330
| data-sort-value=&quot;389&quot; | 389-01-25&lt;br/&gt;390
| [[Fail:Gregor-Chora (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Saint-Gregory-of-Nazianzus biography/Saint-Gregory-of-Nazianzus]
| [[:d:Q44011|Q44011]]
|-
| style='text-align:right'| 59
| [[Frederick Sanger]]
| biokeemik, Suurbritannia
| data-sort-value=&quot;1918&quot; | 1918-08-13
| data-sort-value=&quot;2013&quot; | 2013-11-19
| [[Fail:Frederick Sanger2.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Frederick-Sanger biography/Frederick-Sanger]
| [[:d:Q151564|Q151564]]
|-
| style='text-align:right'| 60
| [[Langston Hughes]]
| USA prosaist, näitekirjanik, luuletaja ja aktivist
| data-sort-value=&quot;1901&quot; | 1901-02-01
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-05-22
| [[Fail:Langston Hughes by Carl Van Vechten (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Langston-Hughes biography/Langston-Hughes]
| [[:d:Q188093|Q188093]]
|-
| style='text-align:right'| 61
| [[Mario Puzo]]
| Ameerika Ühendriikide kirjanik
| data-sort-value=&quot;1920&quot; | 1920-10-15
| data-sort-value=&quot;1999&quot; | 1999-07-02
| [[Fail:Mario Puzo 1972 (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Mario-Puzo biography/Mario-Puzo]
| [[:d:Q182870|Q182870]]
|-
| style='text-align:right'| 62
| [[Jan van Eyck]]
| 
| data-sort-value=&quot;1390&quot; | 1390
| data-sort-value=&quot;1441&quot; | 1441-06-09
| [[Fail:Jan van Eyck - Portrait of a Man (Self Portrait?) 1433.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Jan-van-Eyck biography/Jan-van-Eyck]
| [[:d:Q102272|Q102272]]
|-
| style='text-align:right'| 63
| [[Fuzuli]]
| 
| data-sort-value=&quot;1494&quot; | 1494&lt;br/&gt;1480
| data-sort-value=&quot;1556&quot; | 1556
| [[Fail:Fuzûlî.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Mehmed-bin-Suleyman-Fuzuli biography/Mehmed-bin-Suleyman-Fuzuli]
| [[:d:Q178379|Q178379]]
|-
| style='text-align:right'| 64
| [[İsmet İnönü]]
| Türgi sõjaväelane ja riigimees, Türgi president
| data-sort-value=&quot;1884&quot; | 1884-09-24
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-12-25
| [[Fail:Inonu Ismet (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ismet-Inonu biography/Ismet-Inonu]&lt;br/&gt;[https://www.britannica.com/topic/battles-of-inonu topic/battles-of-inonu]
| [[:d:Q183297|Q183297]]
|-
| style='text-align:right'| 65
| [[Carl Sandburg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1878&quot; | 1878-01-06
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-07-22
| [[Fail:Carl Sandburg NYWTS.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Carl-Sandburg biography/Carl-Sandburg]
| [[:d:Q193608|Q193608]]
|-
| style='text-align:right'| 66
| [[Jami]]
| 
| data-sort-value=&quot;1414&quot; | 1414-11-07
| data-sort-value=&quot;1492&quot; | 1492-11-09
| [[Fail:Jami, holding an astrolabe (portrait). By Behzâd, from the Romance of Alexander by Nezâmî. Manuscript of the Khamseh of the emir 'Alî Fârsî Barlas, Herat 1494-1495; British Library, Or. 6810, f 225 v.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Jami biography/Jami]
| [[:d:Q312458|Q312458]]
|-
| style='text-align:right'| 67
| [[Jerry Lewis]]
| 
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-03-16
| data-sort-value=&quot;2017&quot; | 2017-08-20
| [[Fail:Jerry Lewis (Paramount photo by Bud Fraker).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Jerry-Lewis biography/Jerry-Lewis]
| [[:d:Q294927|Q294927]]
|-
| style='text-align:right'| 68
| [[Petronius]]
| 
| data-sort-value=&quot;27&quot; | 27
| data-sort-value=&quot;66&quot; | 66
| [[Fail:Petronius Arbiter by Bodart 1707.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Gaius-Petronius-Arbiter biography/Gaius-Petronius-Arbiter]
| [[:d:Q47180|Q47180]]
|-
| style='text-align:right'| 69
| [[Lata Mangeshkar]]
| India laulja
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-09-28
| data-sort-value=&quot;2022&quot; | 2022-02-06
| [[Fail:Lata Mangeshkar - still 29065 crop.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Lata-Mangeshkar biography/Lata-Mangeshkar]
| [[:d:Q156347|Q156347]]
|-
| style='text-align:right'| 70
| [[John Bosco]]
| 
| data-sort-value=&quot;1815&quot; | 1815-08-16
| data-sort-value=&quot;1888&quot; | 1888-01-31
| [[Fail:San Giovanni Bosco.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Saint-John-Bosco biography/Saint-John-Bosco]
| [[:d:Q146183|Q146183]]
|-
| style='text-align:right'| 71
| [[Chandragupta Maurya]]
| 
| data-sort-value=&quot;-340&quot; | -340
| data-sort-value=&quot;-297&quot; | -297
| [[Fail:Chandragupt maurya Birla mandir 6 dec 2009 (31) (cropped).JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Chandragupta biography/Chandragupta]
| [[:d:Q188541|Q188541]]
|-
| style='text-align:right'| 72
| [[Claudette Colbert]]
| 
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903-09-13
| data-sort-value=&quot;1996&quot; | 1996-07-30
| [[Fail:Claudette colbert.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Claudette-Colbert biography/Claudette-Colbert]
| [[:d:Q203819|Q203819]]
|-
| style='text-align:right'| 73
| [[G.H. Hardy]]
| Suurbritannia matemaatik
| data-sort-value=&quot;1877&quot; | 1877-02-07
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-12-01
| [[Fail:Godfrey Harold Hardy 1.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Godfrey-Harold-Hardy biography/Godfrey-Harold-Hardy]
| [[:d:Q184337|Q184337]]
|-
| style='text-align:right'| 74
| [[Melinda Gates]]
| 
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-08-15
| 
| [[Fail:Melinda Gates - World Economic Forum Annual Meeting 2011.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Melinda-Gates biography/Melinda-Gates]
| [[:d:Q463877|Q463877]]
|-
| style='text-align:right'| 75
| [[Rajnath Singh]]
| India poliitik
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-07-10
| 
| [[Fail:2025 Rajnath Singh (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Rajnath-Singh biography/Rajnath-Singh]
| [[:d:Q3506475|Q3506475]]
|-
| style='text-align:right'| 76
| [[Sachin Tendulkar]]
| 
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-04-24
| 
| [[Fail:Sachin at Castrol Golden Spanner Awards (crop).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Sachin-Tendulkar biography/Sachin-Tendulkar]
| [[:d:Q9488|Q9488]]
|-
| style='text-align:right'| 77
| [[Karl Weierstraß]]
| Saksamaa matemaatik
| data-sort-value=&quot;1815&quot; | 1815-10-31
| data-sort-value=&quot;1897&quot; | 1897-02-19
| [[Fail:Karl Weierstrass.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Karl-Weierstrass biography/Karl-Weierstrass]
| [[:d:Q57103|Q57103]]
|-
| style='text-align:right'| 78
| [[Frederick Soddy]]
| farmatseut, Suurbritannia
| data-sort-value=&quot;1877&quot; | 1877-09-02
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-09-22
| [[Fail:Frederick Soddy.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Frederick-Soddy biography/Frederick-Soddy]
| [[:d:Q102830|Q102830]]
|-
| style='text-align:right'| 79
| [[Michael Crichton]]
| 
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-10-23
| data-sort-value=&quot;2008&quot; | 2008-11-04
| [[Fail:MichaelCrichton 2.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Michael-Crichton biography/Michael-Crichton]
| [[:d:Q172140|Q172140]]
|-
| style='text-align:right'| 80
| [[Võ Nguyên Giáp]]
| ajakirjanik, Vietnam
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911-08-25
| data-sort-value=&quot;2013&quot; | 2013-10-04
| [[Fail:Mr. Vo Nguyen Giap.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Vo-Nguyen-Giap biography/Vo-Nguyen-Giap]
| [[:d:Q179910|Q179910]]
|-
| style='text-align:right'| 81
| [[Hipparchos]]
| kreeka astronoom
| data-sort-value=&quot;-190&quot; | -190
| data-sort-value=&quot;-120&quot; | -120
| [[Fail:Head of Hipparchus (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Hipparchus-Greek-astronomer biography/Hipparchus-Greek-astronomer]
| [[:d:Q159905|Q159905]]
|-
| style='text-align:right'| 82
| [[Burt Lancaster]]
| Ameerika Ühendriikide filminäitleja
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1913-11-02
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994-10-20
| [[Fail:Burt Lancaster - publicity 1947.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Burt-Lancaster biography/Burt-Lancaster]
| [[:d:Q160528|Q160528]]
|-
| style='text-align:right'| 83
| [[Charlie Kirk]]
| 
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-10-14
| data-sort-value=&quot;2025&quot; | 2025-09-10
| [[Fail:Charlie Kirk (53952923573) (headshot cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Charlie-Kirk biography/Charlie-Kirk]
| [[:d:Q30121972|Q30121972]]
|-
| style='text-align:right'| 84
| [[Katrina Kaif]]
| 
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-07-16
| 
| [[Fail:Katrina Kaif in 2018.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Katrina-Kaif biography/Katrina-Kaif]
| [[:d:Q9550|Q9550]]
|-
| style='text-align:right'| 85
| [[Grace Hopper]]
| 
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-12-09
| data-sort-value=&quot;1992&quot; | 1992-01-01
| [[Fail:Commodore Grace M. Hopper, USN (covered).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Grace-Hopper biography/Grace-Hopper]
| [[:d:Q11641|Q11641]]
|-
| style='text-align:right'| 86
| [[Walther Hermann Nernst]]
| keemik, Preisi kuningriik
| data-sort-value=&quot;1864&quot; | 1864-06-25
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-11-18
| [[Fail:Walther Nernst SI.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Walther-Nernst biography/Walther-Nernst]
| [[:d:Q57125|Q57125]]
|-
| style='text-align:right'| 87
| [[John Bunyan]]
| 
| data-sort-value=&quot;1628&quot; | 1628-11-28
| data-sort-value=&quot;1688&quot; | 1688-08-31
| [[Fail:John Bunyan by Thomas Sadler 1684.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/John-Bunyan biography/John-Bunyan]
| [[:d:Q108206|Q108206]]
|-
| style='text-align:right'| 88
| [[Frances McDormand]]
| USA näitleja ja produtsent
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-06-23
| 
| [[Fail:Frances McDormand 2015 (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Frances-McDormand biography/Frances-McDormand]
| [[:d:Q204299|Q204299]]
|-
| style='text-align:right'| 89
| [[Turgut Özal]]
| Türgi poliitik, Türgi president
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-10-13
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-04-17
| [[Fail:Turgut Özal as Turkish Prime Minister.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Turgut-Ozal biography/Turgut-Ozal]
| [[:d:Q180280|Q180280]]
|-
| style='text-align:right'| 90
| [[Rajendra Prasad]]
| 
| data-sort-value=&quot;1884&quot; | 1884-12-03
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-02-28
| [[Fail:Food Minister Rajendra Prasad during a radio broadcast in Dec 1947 cropped.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Rajendra-Prasad biography/Rajendra-Prasad]
| [[:d:Q197736|Q197736]]
|-
| style='text-align:right'| 91
| [[Ismail I]]
| 
| data-sort-value=&quot;1487&quot; | 1487-07-17
| data-sort-value=&quot;1524&quot; | 1524-05-23
| [[Fail:Portrait of Shah Ismail I. Inscribed &quot;Ismael Sophy Rex Pers&quot;. Painted by Cristofano dell'Altissimo, dated 1552-1568.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ismail-I-shah-of-Iran biography/Ismail-I-shah-of-Iran]
| [[:d:Q214559|Q214559]]
|-
| style='text-align:right'| 92
| [[Muḥammad ibn Ismaeel al-Bukhārī]]
| 
| data-sort-value=&quot;810&quot; | 810-07-20
| data-sort-value=&quot;870&quot; | 870-08-31
| [[Fail:Al-Bukhari.png|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/al-Bukhari biography/al-Bukhari]
| [[:d:Q241026|Q241026]]
|-
| style='text-align:right'| 93
| [[James Franco]]
| Ameerika Ühendriikide näitleja
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-04-19
| 
| [[Fail:James Franco 4, 2013.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/James-Franco biography/James-Franco]
| [[:d:Q306403|Q306403]]
|-
| style='text-align:right'| 94
| [[Kabir]]
| 
| data-sort-value=&quot;1440&quot; | 1440&lt;br/&gt;1398
| data-sort-value=&quot;1518&quot; | 1518
| [[Fail:Kabir (postage stamp).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Kabir-Indian-mystic-and-poet biography/Kabir-Indian-mystic-and-poet]
| [[:d:Q312551|Q312551]]
|-
| style='text-align:right'| 95
| [[Mansa Musa]]
| 
| data-sort-value=&quot;1280&quot; | 1280
| data-sort-value=&quot;1337&quot; | 1337
| [[Fail:Kanga Moussa Atlas Catalan.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Musa-I-of-Mali biography/Musa-I-of-Mali]
| [[:d:Q309333|Q309333]]
|-
| style='text-align:right'| 96
| [[Sardar Vallabhbhai Patel]]
| jurist, Briti India
| data-sort-value=&quot;1875&quot; | 1875-10-31
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-12-15
| [[Fail:Sardar patel (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Vallabhbhai-Jhaverbhai-Patel biography/Vallabhbhai-Jhaverbhai-Patel]
| [[:d:Q9455|Q9455]]
|-
| style='text-align:right'| 97
| [[Heinrich Mann]]
| Saksamaa luuletaja
| data-sort-value=&quot;1871&quot; | 1871-03-27
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-03-11
| [[Fail:Heinrich Mann in seinen Münchner Jahren.png|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Heinrich-Mann biography/Heinrich-Mann]
| [[:d:Q76480|Q76480]]
|-
| style='text-align:right'| 98
| [[Alec Guinness]]
| Suurbritannia näitleja (1914–2000)
| data-sort-value=&quot;1914&quot; | 1914-04-02
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-08-05
| [[Fail:Alec Guinness 6 Allan Warren.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Alec-Guinness biography/Alec-Guinness]
| [[:d:Q103894|Q103894]]
|-
| style='text-align:right'| 99
| [[Mirza Ghalib]]
| 
| data-sort-value=&quot;1797&quot; | 1797-12-27
| data-sort-value=&quot;1869&quot; | 1869-02-15
| [[Fail:Mirza Ghalib photograph 3.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Mirza-Asadullah-Khan-Ghalib biography/Mirza-Asadullah-Khan-Ghalib]
| [[:d:Q107000|Q107000]]
|-
| style='text-align:right'| 100
| [[Anthony of Padua]]
| 
| data-sort-value=&quot;1195&quot; | 1195-08-15
| data-sort-value=&quot;1231&quot; | 1231-06-13
| [[Fail:(Venice) Sant'Antonio da Padova by Alvise Vivarini - Correr Museum.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Saint-Anthony-of-Padua biography/Saint-Anthony-of-Padua]
| [[:d:Q167477|Q167477]]
|-
| style='text-align:right'| 101
| [[Pedro Álvares Cabral]]
| Portugali maadeavastaja
| data-sort-value=&quot;1467&quot; | 1467
| data-sort-value=&quot;1520&quot; | 1520
| [[Fail:Pedro Álvares Cabral - steel engraving by American Bank Note Company.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Pedro-Alvares-Cabral biography/Pedro-Alvares-Cabral]
| [[:d:Q174432|Q174432]]
|-
| style='text-align:right'| 102
| [[Juan de la Cruz]]
| Hispaania müstik, katoliku pühak
| data-sort-value=&quot;1542&quot; | 1542-06-24
| data-sort-value=&quot;1591&quot; | 1591-12-14
| [[Fail:Zurbarán (atribuido)-John of the Cross-1656.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Saint-John-of-the-Cross biography/Saint-John-of-the-Cross]
| [[:d:Q190388|Q190388]]
|-
| style='text-align:right'| 103
| [[Anakreon]]
| vanakreeka luuletaja
| data-sort-value=&quot;-570&quot; | -570
| data-sort-value=&quot;-485&quot; | -485
| [[Fail:Arte romana, testa di anacreonte, 130-140 dc. ca. 02.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Anacreon biography/Anacreon]
| [[:d:Q213484|Q213484]]
|-
| style='text-align:right'| 104
| [[Oliver Goldsmith]]
| 
| data-sort-value=&quot;1728&quot; | 1728-11-10
| data-sort-value=&quot;1774&quot; | 1774-04-04
| [[Fail:Oliver Goldsmith by Sir Joshua Reynolds.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Oliver-Goldsmith-Anglo-Irish-author biography/Oliver-Goldsmith-Anglo-Irish-author]
| [[:d:Q236236|Q236236]]
|-
| style='text-align:right'| 105
| [[Baron d'Holbach]]
| 
| data-sort-value=&quot;1723&quot; | 1723-12-08
| data-sort-value=&quot;1789&quot; | 1789-01-21
| [[Fail:Paul Heinrich Dietrich Baron d'Holbach Roslin.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Paul-Henri-Dietrich-baron-dHolbach biography/Paul-Henri-Dietrich-baron-dHolbach]
| [[:d:Q7104|Q7104]]
|-
| style='text-align:right'| 106
| [[Terry Gilliam]]
| 
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-11-22
| 
| [[Fail:Terry Gilliam (32703418337) CROPPED.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Terry-Gilliam biography/Terry-Gilliam]
| [[:d:Q25078|Q25078]]
|-
| style='text-align:right'| 107
| [[Georges Lemaître]]
| 
| data-sort-value=&quot;1894&quot; | 1894-07-17
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-06-20
| [[Fail:Lemaitre.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Georges-Lamaitre biography/Georges-Lamaitre]&lt;br/&gt;[https://www.britannica.com/biography/Georges-Lemaitre biography/Georges-Lemaitre]
| [[:d:Q12998|Q12998]]
|-
| style='text-align:right'| 108
| [[Elia Kazan]]
| 
| data-sort-value=&quot;1909&quot; | 1909-09-07
| data-sort-value=&quot;2003&quot; | 2003-09-28
| [[Fail:Elia Kazan.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Elia-Kazan biography/Elia-Kazan]
| [[:d:Q72717|Q72717]]
|-
| style='text-align:right'| 109
| [[Bob Hope]]
| 
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903-05-29
| data-sort-value=&quot;2003&quot; | 2003-07-27
| [[Fail:Bob Hope 1969 Publicity Photo.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Bob-Hope biography/Bob-Hope]
| [[:d:Q94081|Q94081]]
|-
| style='text-align:right'| 110
| [[Dennis Hopper]]
| 
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-05-17
| data-sort-value=&quot;2010&quot; | 2010-05-29
| [[Fail:Dennis Hopper Cannes 2008 (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Dennis-Hopper biography/Dennis-Hopper]
| [[:d:Q102711|Q102711]]
|-
| style='text-align:right'| 111
| [[Premchand]]
| 
| data-sort-value=&quot;1880&quot; | 1880-07-31
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-10-08
| [[Fail:Prem chand.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Premchand biography/Premchand]
| [[:d:Q174152|Q174152]]
|-
| style='text-align:right'| 112
| [[Zoe Saldaña]]
| ameerika näitleja
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-06-19
| 
| [[Fail:Zoe Saldaña at the 2024 Toronto International Film Festival (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Zoe-Saldana biography/Zoe-Saldana]
| [[:d:Q190162|Q190162]]
|-
| style='text-align:right'| 113
| [[Gerolamo Cardano]]
| 
| data-sort-value=&quot;1501&quot; | 1501-09-24
| data-sort-value=&quot;1576&quot; | 1576-09-21
| [[Fail:Girolamo Cardano. Stipple engraving by R. Cooper. Wellcome V0001004.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Girolamo-Cardano biography/Girolamo-Cardano]
| [[:d:Q184530|Q184530]]
|-
| style='text-align:right'| 114
| [[Eartha Kitt]]
| 
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-01-17
| data-sort-value=&quot;2008&quot; | 2008-12-25
| [[Fail:Eartha Kitt 2007.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Eartha-Kitt biography/Eartha-Kitt]
| [[:d:Q222818|Q222818]]
|-
| style='text-align:right'| 115
| [[Mukesh Ambani]]
| 
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-04-19
| 
| [[Fail:Mukesh Ambani.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Mukesh-Ambani biography/Mukesh-Ambani]
| [[:d:Q298547|Q298547]]
|-
| style='text-align:right'| 116
| [[Paramahansa Yogananda]]
| 
| data-sort-value=&quot;1893&quot; | 1893-01-05
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-03-07
| [[Fail:Paramahansa Yogananda.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Paramahansa-Yogananda biography/Paramahansa-Yogananda]
| [[:d:Q312549|Q312549]]
|-
| style='text-align:right'| 117
| [[Humayun]]
| 
| data-sort-value=&quot;1508&quot; | 1508-03-06
| data-sort-value=&quot;1556&quot; | 1556-01-27
| [[Fail:Humayun and Babur (Late Shah Jahan Album) Humayun detail.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Humayun-Mughal-emperor biography/Humayun-Mughal-emperor]
| [[:d:Q486188|Q486188]]
|-
| style='text-align:right'| 118
| [[Chadwick Boseman]]
| ameerika näitleja
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-11-29
| data-sort-value=&quot;2020&quot; | 2020-08-28
| [[Fail:Chadwick Boseman by Gage Skidmore July 2017 (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/topic/Chadwick-Boseman topic/Chadwick-Boseman]
| [[:d:Q5066520|Q5066520]]
|-
| style='text-align:right'| 119
| [[Sydney Sweeney]]
| ameerika näitleja
| data-sort-value=&quot;1997&quot; | 1997-09-12
| 
| [[Fail:Sydney Sweeney at the 2024 Toronto International Film Festival 04 (Cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Sydney-Sweeney biography/Sydney-Sweeney]
| [[:d:Q49561909|Q49561909]]
|-
| style='text-align:right'| 120
| [[Henry Fielding]]
| 
| data-sort-value=&quot;1707&quot; | 1707-04-22
| data-sort-value=&quot;1754&quot; | 1754-10-08
| [[Fail:Henry Fielding MET DP825191.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Henry-Fielding biography/Henry-Fielding]
| [[:d:Q34190|Q34190]]
|-
| style='text-align:right'| 121
| [[Eduard Buchner]]
| biokeemik, Saksa keisririik
| data-sort-value=&quot;1860&quot; | 1860-05-20
| data-sort-value=&quot;1917&quot; | 1917-08-13
| [[Fail:Eduardbuchner.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Eduard-Buchner biography/Eduard-Buchner]
| [[:d:Q43917|Q43917]]
|-
| style='text-align:right'| 122
| [[Ginger Rogers]]
| 
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911-07-16
| data-sort-value=&quot;1995&quot; | 1995-04-25
| [[Fail:Ginger Rogers - Tender Comrade.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ginger-Rogers biography/Ginger-Rogers]
| [[:d:Q95089|Q95089]]
|-
| style='text-align:right'| 123
| [[Báb]]
| 
| data-sort-value=&quot;1819&quot; | 1819-10-20
| data-sort-value=&quot;1850&quot; | 1850-07-09&lt;br/&gt;1850
| [[Fail:Siyyid Mírzá 'Alí-Muhammad Shirazi.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/the-Bab biography/the-Bab]
| [[:d:Q104273|Q104273]]
|-
| style='text-align:right'| 124
| [[Porfirio Díaz]]
| sõjaväelane, Mehhiko
| data-sort-value=&quot;1830&quot; | 1830-09-15
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1915-07-02
| [[Fail:Porfirio Diaz.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Porfirio-Diaz biography/Porfirio-Diaz]
| [[:d:Q150688|Q150688]]
|-
| style='text-align:right'| 125
| [[Robert Owen]]
| 
| data-sort-value=&quot;1771&quot; | 1771-05-14
| data-sort-value=&quot;1858&quot; | 1858-11-17
| [[Fail:Robert Owen by William Henry Brooke.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Robert-Owen biography/Robert-Owen]
| [[:d:Q179374|Q179374]]
|-
| style='text-align:right'| 126
| [[Hasan ibn Ali]]
| 
| data-sort-value=&quot;625&quot; | 625-03-01
| data-sort-value=&quot;669&quot; | 669
| [[Fail:الحسن ابن علي.svg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Hasan biography/Hasan]
| [[:d:Q182914|Q182914]]
|-
| style='text-align:right'| 127
| [[Nâzım Hikmet]]
| Türgi luuletaja
| data-sort-value=&quot;1902&quot; | 1902-01-15&lt;br/&gt;1901-11-30
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-06-03
| [[Fail:Nâzım Hikmet, Berlin 1956 (1).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Nazim-Hikmet biography/Nazim-Hikmet]
| [[:d:Q184906|Q184906]]
|-
| style='text-align:right'| 128
| [[Marcus Fabius Quintilianus]]
| 
| data-sort-value=&quot;35&quot; | 35
| data-sort-value=&quot;96&quot; | 96
| [[Fail:Marcus Fabius Quintilianus (par Jehandier Desrochers) (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Quintilian biography/Quintilian]
| [[:d:Q193769|Q193769]]
|-
| style='text-align:right'| 129
| [[Ahmad ibn Hanbal]]
| 
| data-sort-value=&quot;780&quot; | 780-11-23
| data-sort-value=&quot;855&quot; | 855-08-02
| [[Fail:Ahmad ibn Hanbal Masjid an-Nabawi Calligraphy.svg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ahmad-ibn-Hanbal biography/Ahmad-ibn-Hanbal]
| [[:d:Q194442|Q194442]]
|-
| style='text-align:right'| 130
| [[Al-Shafi'i]]
| 
| data-sort-value=&quot;767&quot; | 767-08-28
| data-sort-value=&quot;820&quot; | 820-01-20
| [[Fail:Chester Beatty T 414 fol 130r al-Shāfiʿī.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Abu-Abd-Allah-ash-Shafii biography/Abu-Abd-Allah-ash-Shafii]
| [[:d:Q294281|Q294281]]
|-
| style='text-align:right'| 131
| [[Valmiki]]
| 
| No/unknown value
| No/unknown value
| [[Fail:Valmiki Ramayana.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Valmiki biography/Valmiki]
| [[:d:Q715607|Q715607]]
|-
| style='text-align:right'| 132
| [[Cesare Pavese]]
| 
| data-sort-value=&quot;1908&quot; | 1908-09-09
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-08-27
| [[Fail:Cesare Pavese cropped.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Cesare-Pavese biography/Cesare-Pavese]
| [[:d:Q2022|Q2022]]
|-
| style='text-align:right'| 133
| [[D. W. Griffith]]
| 
| data-sort-value=&quot;1875&quot; | 1875-01-22
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-07-23
| [[Fail:David Wark Griffith portrait.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/D-W-Griffith biography/D-W-Griffith]
| [[:d:Q51123|Q51123]]
|-
| style='text-align:right'| 134
| [[B. J. Habibie]]
| insener, Indoneesia
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-06-25
| data-sort-value=&quot;2019&quot; | 2019-09-11
| [[Fail:B. J. Habibie, President of Indonesia portrait.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/B-J-Habibie biography/B-J-Habibie]
| [[:d:Q76156|Q76156]]
|-
| style='text-align:right'| 135
| [[Dietrich Bonhoeffer]]
| 
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-02-04
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-04-09
| [[Fail:Bundesarchiv Bild 146-1987-074-16, Dietrich Bonhoeffer.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Dietrich-Bonhoeffer biography/Dietrich-Bonhoeffer]
| [[:d:Q76326|Q76326]]
|-
| style='text-align:right'| 136
| [[Farrah Fawcett]]
| 
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-02-02
| data-sort-value=&quot;2009&quot; | 2009-06-25
| [[Fail:Farrah Fawcett 1977.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Farrah-Fawcett biography/Farrah-Fawcett]
| [[:d:Q102341|Q102341]]
|-
| style='text-align:right'| 137
| [[Henri Moissan]]
| Prantsusmaa keemik
| data-sort-value=&quot;1852&quot; | 1852-09-28
| data-sort-value=&quot;1907&quot; | 1907-02-20
| [[Fail:Henri Moissan.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Henri-Moissan biography/Henri-Moissan]
| [[:d:Q102804|Q102804]]
|-
| style='text-align:right'| 138
| [[Victor Grignard]]
| Prantsusmaa keemik
| data-sort-value=&quot;1871&quot; | 1871-05-06
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-12-13
| [[Fail:Viktor-grignard (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Victor-Grignard biography/Victor-Grignard]
| [[:d:Q104582|Q104582]]
|-
| style='text-align:right'| 139
| [[Joseph Lister]]
| 
| data-sort-value=&quot;1827&quot; | 1827-04-05
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1912-02-10
| [[Fail:Joseph Lister, 1st Baron Lister (1827 – 1912) surgeon Wellcome M0002551.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Joseph-Lister-Baron-Lister-of-Lyme-Regis biography/Joseph-Lister-Baron-Lister-of-Lyme-Regis]
| [[:d:Q155768|Q155768]]
|-
| style='text-align:right'| 140
| [[Moshe Dayan]]
| arheoloog, Iisrael
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1915-05-20
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-10-16
| [[Fail:Moshe Dayan, Chief of General Staff.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Moshe-Dayan biography/Moshe-Dayan]
| [[:d:Q188783|Q188783]]
|-
| style='text-align:right'| 141
| [[Garrincha]]
| Brasiilia jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-10-28
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-01-20
| [[Fail:Manoel Francisco dos Santos-Garrincha.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Garrincha biography/Garrincha]
| [[:d:Q180642|Q180642]]
|-
| style='text-align:right'| 142
| [[Nicolas Carnot]]
| 
| data-sort-value=&quot;1796&quot; | 1796-06-01
| data-sort-value=&quot;1832&quot; | 1832-08-24
| [[Fail:Sadi Carnot.jpeg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Sadi-Carnot-French-scientist biography/Sadi-Carnot-French-scientist]
| [[:d:Q181685|Q181685]]
|-
| style='text-align:right'| 143
| [[Barbara Bush]]
| 
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-06-08
| data-sort-value=&quot;2018&quot; | 2018-04-17
| [[Fail:Barbara Bush portrait.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Barbara-Bush biography/Barbara-Bush]
| [[:d:Q190628|Q190628]]
|-
| style='text-align:right'| 144
| [[Isabel Martínez de Perón]]
| 
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-02-04
| 
| [[Fail:Isabel Martinez de Peron.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Isabel-Peron biography/Isabel-Peron]
| [[:d:Q191014|Q191014]]
|-
| style='text-align:right'| 145
| [[Pancho Villa]]
| 
| data-sort-value=&quot;1878&quot; | 1878-06-05
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-07-20
| [[Fail:Pancho Villa bandolier (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Pancho-Villa-Mexican-revolutionary biography/Pancho-Villa-Mexican-revolutionary]
| [[:d:Q192278|Q192278]]
|-
| style='text-align:right'| 146
| [[Nader Shah]]
| 
| data-sort-value=&quot;1688&quot; | 1688-10-22&lt;br/&gt;1698-08-06
| data-sort-value=&quot;1747&quot; | 1747-06-19&lt;br/&gt;1747-06-20
| [[Fail:Contemporary portrait of Nader Shah. Artist unknown, created in ca. 1740 in Iran (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Nadir-Shah biography/Nadir-Shah]
| [[:d:Q192868|Q192868]]
|-
| style='text-align:right'| 147
| [[Amir Khusrau]]
| 
| data-sort-value=&quot;1253&quot; | 1253
| data-sort-value=&quot;1325&quot; | 1325-09-27
| [[Fail:Amir Khusrow 1975 stamp of India.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Amir-Khosrow biography/Amir-Khosrow]
| [[:d:Q207817|Q207817]]
|-
| style='text-align:right'| 148
| [[Theodor Seuss Geisel]]
| 
| data-sort-value=&quot;1904&quot; | 1904-03-02
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991-09-24
| [[Fail:Ted Geisel NYWTS 2 crop.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Dr-Seuss biography/Dr-Seuss]&lt;br/&gt;[https://www.britannica.com/biography/Theodor-Seuss-Geisel biography/Theodor-Seuss-Geisel]
| [[:d:Q298685|Q298685]]
|-
| style='text-align:right'| 149
| [[Viola Davis]]
| ameerika näitleja
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-08-11
| 
| [[Fail:Viola Davis at the Air Premiere at SXSW (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Viola-Davis biography/Viola-Davis]
| [[:d:Q229181|Q229181]]
|-
| style='text-align:right'| 150
| [[Hippolyte Taine]]
| 
| data-sort-value=&quot;1828&quot; | 1828-04-21
| data-sort-value=&quot;1893&quot; | 1893-03-05
| [[Fail:Hippolyte taine.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Hippolyte-Taine biography/Hippolyte-Taine]
| [[:d:Q297726|Q297726]]
|-
| style='text-align:right'| 151
| [[Ibn Taymiyyah]]
| 
| data-sort-value=&quot;1263&quot; | 1263-01-22&lt;br/&gt;1263
| data-sort-value=&quot;1328&quot; | 1328-09-26&lt;br/&gt;1328
| [[Fail:تخطيط كلمة ابن تيمية.png|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ibn-Taymiyyah biography/Ibn-Taymiyyah]
| [[:d:Q491558|Q491558]]
|-
| style='text-align:right'| 152
| [[Jenna Ortega]]
| ameerika näitleja
| data-sort-value=&quot;2002&quot; | 2002-09-27
| 
| [[Fail:Jenna Ortega-63799 (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Jenna-Ortega biography/Jenna-Ortega]
| [[:d:Q21738166|Q21738166]]
|-
| style='text-align:right'| 153
| [[Adolf von Baeyer]]
| Saksamaa keemik
| data-sort-value=&quot;1835&quot; | 1835-10-31
| data-sort-value=&quot;1917&quot; | 1917-08-20
| [[Fail:Adolf von Baeyer CIPB0531 (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Adolf-von-Baeyer biography/Adolf-von-Baeyer]
| [[:d:Q57078|Q57078]]
|-
| style='text-align:right'| 154
| [[Abdurrahman Wahid]]
| 
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-09-07
| data-sort-value=&quot;2009&quot; | 2009-12-30
| [[Fail:President Abdurrahman Wahid - Indonesia.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Abdurrahman-Wahid biography/Abdurrahman-Wahid]
| [[:d:Q76167|Q76167]]
|-
| style='text-align:right'| 155
| [[Jacob Bernoulli]]
| Šveitsi matemaatik
| data-sort-value=&quot;1655&quot; | 1655-01-05&lt;br/&gt;1654-12-27
| data-sort-value=&quot;1705&quot; | 1705-08-16
| [[Fail:Jakob Bernoulli.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Jakob-Bernoulli biography/Jakob-Bernoulli]
| [[:d:Q122392|Q122392]]
|-
| style='text-align:right'| 156
| [[Anthony the Great]]
| 
| data-sort-value=&quot;251&quot; | 251
| data-sort-value=&quot;357&quot; | 357
| [[Fail:Saint Anthony (Damaskinos).png|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Saint-Anthony-of-Egypt biography/Saint-Anthony-of-Egypt]
| [[:d:Q170547|Q170547]]
|-
| style='text-align:right'| 157
| [[Maria Gaetana Agnesi]]
| 
| data-sort-value=&quot;1718&quot; | 1718-05-16
| data-sort-value=&quot;1799&quot; | 1799-01-09
| [[Fail:Maria Gaetana Agnesi.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Maria-Gaetana-Agnesi biography/Maria-Gaetana-Agnesi]
| [[:d:Q200392|Q200392]]
|-
| style='text-align:right'| 158
| [[Olympe de Gouges]]
| Prantsuse näitekirjanik ja naisõiguslane
| data-sort-value=&quot;1748&quot; | 1748-05-07
| data-sort-value=&quot;1793&quot; | 1793-11-03
| [[Fail:Marie-Olympe-de-Gouges.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Olympe-de-Gouges biography/Olympe-de-Gouges]
| [[:d:Q206972|Q206972]]
|-
| style='text-align:right'| 159
| [[Laurence Sterne]]
| 
| data-sort-value=&quot;1713&quot; | 1713-11-24
| data-sort-value=&quot;1768&quot; | 1768-03-18
| [[Fail:Laurence Sterne by Sir Joshua Reynolds.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Laurence-Sterne biography/Laurence-Sterne]
| [[:d:Q218960|Q218960]]
|-
| style='text-align:right'| 160
| [[Jean de La Bruyère]]
| prantsuse kirjanik ja filosoof
| data-sort-value=&quot;1645&quot; | 1645-08-16
| data-sort-value=&quot;1696&quot; | 1696-05-10
| [[Fail:Jean de la Bruyère - Versailles MV 2940.png|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Jean-de-La-Bruyere biography/Jean-de-La-Bruyere]
| [[:d:Q314975|Q314975]]
|-
| style='text-align:right'| 161
| [[Lupita Nyong'o]]
| 
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-03-01
| 
| [[Fail:LupitaNyongo-byPhilipRomano3.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Lupita-Nyongo biography/Lupita-Nyongo]
| [[:d:Q3840847|Q3840847]]
|-
| style='text-align:right'| 162
| [[Glenn Theodore Seaborg]]
| Ameerika Ühendriikide keemik
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1912-04-19
| data-sort-value=&quot;1999&quot; | 1999-02-25
| [[Fail:Glenn Seaborg - 1964.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Glenn-T-Seaborg biography/Glenn-T-Seaborg]
| [[:d:Q48973|Q48973]]
|-
| style='text-align:right'| 163
| [[Richard Attenborough]]
| 
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-08-29
| data-sort-value=&quot;2014&quot; | 2014-08-24
| [[Fail:RichardAttenborough07TIFF.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Richard-Attenborough biography/Richard-Attenborough]
| [[:d:Q51506|Q51506]]
|-
| style='text-align:right'| 164
| [[Katherine Johnson]]
| 
| data-sort-value=&quot;1918&quot; | 1918-08-26
| data-sort-value=&quot;2020&quot; | 2020-02-24
| [[Fail:Katherine Johnson 1983.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Katherine-Johnson-mathematician biography/Katherine-Johnson-mathematician]
| [[:d:Q11740|Q11740]]
|-
| style='text-align:right'| 165
| [[Jean Jaurès]]
| professor, Prantsusmaa
| data-sort-value=&quot;1859&quot; | 1859-09-03
| data-sort-value=&quot;1914&quot; | 1914-07-31
| [[Fail:Jean Jaurès, 1904, par Nadar.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Jean-Jaures biography/Jean-Jaures]
| [[:d:Q12688|Q12688]]
|-
| style='text-align:right'| 166
| [[Raj Kapoor]]
| 
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-12-14
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-06-02
| [[Fail:Raj Kapoor 1950.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Raj-Kapoor biography/Raj-Kapoor]
| [[:d:Q55407|Q55407]]
|-
| style='text-align:right'| 167
| [[Joan Fontaine]]
| 
| data-sort-value=&quot;1917&quot; | 1917-10-22
| data-sort-value=&quot;2013&quot; | 2013-12-15
| [[Fail:Joan Fontaine by A. L. Whitey Schafer.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Joan-Fontaine biography/Joan-Fontaine]
| [[:d:Q95076|Q95076]]
|-
| style='text-align:right'| 168
| [[Adrien Brody]]
| ameerika näitleja
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-04-14
| 
| [[Fail:AdrienBrody-byPhilipRomano2.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Adrien-Brody biography/Adrien-Brody]
| [[:d:Q104514|Q104514]]
|-
| style='text-align:right'| 169
| [[Claude Adrien Helvétius]]
| Prantsusmaa filosoof
| data-sort-value=&quot;1715&quot; | 1715-01-26
| data-sort-value=&quot;1771&quot; | 1771-12-26
| [[Fail:Portrait de Claude Adrien Helvetius, Collection des Grands Hommes, G.4189(3).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Claude-Adrien-Helvetius biography/Claude-Adrien-Helvetius]
| [[:d:Q190302|Q190302]]
|-
| style='text-align:right'| 170
| [[Hayreddin Barbarossa]]
| 
| data-sort-value=&quot;1478&quot; | 1478
| data-sort-value=&quot;1546&quot; | 1546-07-04
| [[Fail:Contemporary Ottoman depiction of Barbarossa (in a reception with Suleiman I). Süleymanname, 1558.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Barbarossa biography/Barbarossa]
| [[:d:Q200582|Q200582]]
|-
| style='text-align:right'| 171
| [[Owen Wilson]]
| 
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-11-18
| 
| [[Fail:Owen Wilson Cannes 2011 (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Owen-Wilson biography/Owen-Wilson]
| [[:d:Q161916|Q161916]]
|-
| style='text-align:right'| 172
| [[Ramsay MacDonald]]
| ajakirjanik, Suurbritannia
| data-sort-value=&quot;1866&quot; | 1866-10-12
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-11-09
| [[Fail:J. Ramsay MacDonald LCCN2014715885 (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ramsay-MacDonald biography/Ramsay-MacDonald]
| [[:d:Q166646|Q166646]]
|-
| style='text-align:right'| 173
| [[John Wesley]]
| 
| data-sort-value=&quot;1703&quot; | 1703-06-17
| data-sort-value=&quot;1791&quot; | 1791-03-02
| [[Fail:Portrait of John Wesley (by George Romney).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/John-Wesley biography/John-Wesley]
| [[:d:Q213393|Q213393]]
|-
| style='text-align:right'| 174
| [[Arthur Eddington]]
| 
| data-sort-value=&quot;1882&quot; | 1882-12-28
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-11-22
| [[Fail:Arthur Stanley Eddington.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Arthur-Eddington biography/Arthur-Eddington]&lt;br/&gt;[https://www.britannica.com/biography/Arthur-Stanley-Eddington biography/Arthur-Stanley-Eddington]
| [[:d:Q215022|Q215022]]
|-
| style='text-align:right'| 175
| [[Theocritus]]
| 
| data-sort-value=&quot;-400&quot; | 4th century BCE
| data-sort-value=&quot;-260&quot; | -260
| [[Fail:Teocrito (Ritratto).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Theocritus biography/Theocritus]
| [[:d:Q219484|Q219484]]
|-
| style='text-align:right'| 176
| [[Thomas à Kempis]]
| 
| data-sort-value=&quot;1380&quot; | 1380&lt;br/&gt;1379
| data-sort-value=&quot;1471&quot; | 1471-07-25
| [[Fail:Portret van Thomas à Kempis, RP-P-OB-26.661.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Thomas-a-Kempis biography/Thomas-a-Kempis]
| [[:d:Q220976|Q220976]]
|-
| style='text-align:right'| 177
| [[Nicholas Hoult]]
| Suurbritannia näitleja
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-12-07
| 
| [[Fail:Nicholas Hoult-67849.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Nicholas-Hoult biography/Nicholas-Hoult]
| [[:d:Q298347|Q298347]]
|-
| style='text-align:right'| 178
| [[Edmund Spenser]]
| 
| data-sort-value=&quot;1552&quot; | 1552
| data-sort-value=&quot;1599&quot; | 1599-01-13
| [[Fail:Edmund Spenser oil painting.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Edmund-Spenser biography/Edmund-Spenser]
| [[:d:Q4352055|Q4352055]]
|-
| style='text-align:right'| 179
| [[Aziz Sancar]]
| biokeemik, Türgi
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-09-08
| 
| [[Fail:Aziz Sancar 0060.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Aziz-Sancar biography/Aziz-Sancar]
| [[:d:Q15118973|Q15118973]]
|-
| style='text-align:right'| 180
| [[Subhas Chandra Bose]]
| 
| data-sort-value=&quot;1897&quot; | 1897-01-23
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-08-18
| [[Fail:Subhas Chandra Bose NRB.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Subhas-Chandra-Bose biography/Subhas-Chandra-Bose]
| [[:d:Q2153|Q2153]]
|-
| style='text-align:right'| 181
| [[Saint Dominic]]
| 
| data-sort-value=&quot;1170&quot; | 1170&lt;br/&gt;1174
| data-sort-value=&quot;1221&quot; | 1221-08-06
| [[Fail:SaintDominic.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Saint-Dominic biography/Saint-Dominic]
| [[:d:Q44091|Q44091]]
|-
| style='text-align:right'| 182
| [[Xuanzang]]
| 
| data-sort-value=&quot;602&quot; | 602-04-06
| data-sort-value=&quot;664&quot; | 664-03-07
| [[Fail:Xuanzang w.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Xuanzang biography/Xuanzang]
| [[:d:Q42063|Q42063]]
|-
| style='text-align:right'| 183
| [[Richard Dedekind]]
| Saksamaa matemaatik
| data-sort-value=&quot;1831&quot; | 1831-10-06
| data-sort-value=&quot;1916&quot; | 1916-02-12
| [[Fail:Dedekind.jpeg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Richard-Dedekind biography/Richard-Dedekind]
| [[:d:Q76556|Q76556]]
|-
| style='text-align:right'| 184
| [[Edith Stein]]
| juudi päritolu saksa nunn, teoloog ja filosoof, üks Euroopa kaitsepühakuist
| data-sort-value=&quot;1891&quot; | 1891-10-12
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-08-09
| [[Fail:Edith Stein (ca. 1938-1939).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Edith-Stein biography/Edith-Stein]
| [[:d:Q76749|Q76749]]
|-
| style='text-align:right'| 185
| [[Fernandel]]
| 
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903-05-08
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-02-26
| [[Fail:Fernandel-Toulouse-1970.png|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Fernandel biography/Fernandel]
| [[:d:Q129092|Q129092]]
|-
| style='text-align:right'| 186
| [[Ammianus Marcellinus]]
| rooma ajaloolane ja sõdur
| data-sort-value=&quot;330&quot; | 330
| data-sort-value=&quot;395&quot; | 395
| [[Fail:Ammianus Marcellinus.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ammianus-Marcellinus biography/Ammianus-Marcellinus]
| [[:d:Q172198|Q172198]]
|-
| style='text-align:right'| 187
| [[Marcus Junius Brutus]]
| 
| data-sort-value=&quot;-85&quot; | -85
| data-sort-value=&quot;-42&quot; | -42-10-23
| [[Fail:Portrait Brutus Massimo.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Marcus-Junius-Brutus biography/Marcus-Junius-Brutus]
| [[:d:Q172248|Q172248]]
|-
| style='text-align:right'| 188
| [[Howard Hughes]]
| 
| data-sort-value=&quot;1905&quot; | 1905-12-24
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-04-05
| [[Fail:Howard Hughes 1938 (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Howard-Hughes biography/Howard-Hughes]
| [[:d:Q189081|Q189081]]
|-
| style='text-align:right'| 189
| [[Burt Reynolds]]
| USA näitleja ja laulja
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-02-11
| data-sort-value=&quot;2018&quot; | 2018-09-06
| [[Fail:Burt Reynolds 1991 portrait crop.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Burt-Reynolds biography/Burt-Reynolds]
| [[:d:Q202148|Q202148]]
|-
| style='text-align:right'| 190
| [[Cassius Dio]]
| 
| data-sort-value=&quot;150&quot; | 2nd century
| data-sort-value=&quot;235&quot; | 235
| [[Fail:Dio Cassius.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Dio-Cassius biography/Dio-Cassius]
| [[:d:Q185223|Q185223]]
|-
| style='text-align:right'| 191
| [[Aristarchus of Samos]]
| 
| data-sort-value=&quot;-310&quot; | -310
| data-sort-value=&quot;-230&quot; | -230
| [[Fail:Aristarchus van Samos, atlas of Cellarius (1646).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Aristarchus-of-Samos biography/Aristarchus-of-Samos]
| [[:d:Q140188|Q140188]]
|-
| style='text-align:right'| 192
| [[A. C. Bhaktivedanta Swami Prabhupada]]
| 
| data-sort-value=&quot;1896&quot; | 1896-09-01
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-11-14
| [[Fail:Prabhupada on a morning walk in Germany 1974.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/A-C-Bhaktivedanta biography/A-C-Bhaktivedanta]
| [[:d:Q234898|Q234898]]
|-
| style='text-align:right'| 193
| [[Fritz Lang]]
| 
| data-sort-value=&quot;1890&quot; | 1890-12-05
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-08-02
| [[Fail:Fritz Lang (1969).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Fritz-Lang biography/Fritz-Lang]
| [[:d:Q19504|Q19504]]
|-
| style='text-align:right'| 194
| [[Ahmed Zewail]]
| Egiptuse keemik
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-02-26
| data-sort-value=&quot;2016&quot; | 2016-08-02
| [[Fail:Ahmed Zewail HD2009 Othmer Gold Medal portrait.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ahmed-Zewail biography/Ahmed-Zewail]
| [[:d:Q106624|Q106624]]
|-
| style='text-align:right'| 195
| [[Jaafar Al-Sadiq]]
| 
| data-sort-value=&quot;702&quot; | 702-04-20&lt;br/&gt;699
| data-sort-value=&quot;765&quot; | 765-12-16&lt;br/&gt;765
| [[Fail:Eight imams and Hakima next to Jawad.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Jafar-ibn-Muhammad biography/Jafar-ibn-Muhammad]
| [[:d:Q170046|Q170046]]
|-
| style='text-align:right'| 196
| [[Martin Niemöller]]
| 
| data-sort-value=&quot;1892&quot; | 1892-01-14
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-03-06
| [[Fail:Martin Niemöller (1952).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Martin-Niemoller biography/Martin-Niemoller]
| [[:d:Q153839|Q153839]]
|-
| style='text-align:right'| 197
| [[Josiah Willard Gibbs]]
| 
| data-sort-value=&quot;1839&quot; | 1839-02-11
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903-04-28
| [[Fail:Josiah Willard Gibbs -from MMS-.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/J-Willard-Gibbs biography/J-Willard-Gibbs]
| [[:d:Q153243|Q153243]]
|-
| style='text-align:right'| 198
| [[Alcide De Gasperi]]
| keeleteadlane, Itaalia kuningriik
| data-sort-value=&quot;1881&quot; | 1881-04-03
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-08-19
| [[Fail:Alcide De Gasperi 2.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Alcide-de-Gasperi biography/Alcide-de-Gasperi]
| [[:d:Q153832|Q153832]]
|-
| style='text-align:right'| 199
| [[Robert I of Scotland]]
| 
| data-sort-value=&quot;1274&quot; | 1274-07-11
| data-sort-value=&quot;1329&quot; | 1329-06-07
| [[Fail:King Robert I of Scotland.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Robert-I-king-of-Scotland biography/Robert-I-king-of-Scotland]&lt;br/&gt;[https://www.britannica.com/biography/Robert-the-Bruce biography/Robert-the-Bruce]
| [[:d:Q187312|Q187312]]
|-
| style='text-align:right'| 200
| [[Robert Graves]]
| inglise kirjanik (1895-1985)
| data-sort-value=&quot;1895&quot; | 1895-07-24
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-12-07
| [[Fail:Robert Graves 1929 (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Robert-Graves biography/Robert-Graves]
| [[:d:Q201732|Q201732]]
|-
| style='text-align:right'| 201
| [[Julie Christie]]
| 
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-04-14
| 
| [[Fail:Julie Christie - 1965 (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Julie-Christie biography/Julie-Christie]
| [[:d:Q181413|Q181413]]
|-
| style='text-align:right'| 202
| [[Cemal Gürsel]]
| Türgi sõjaväelane ja poliitik, Türgi president
| data-sort-value=&quot;1895&quot; | 1895-10-13
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-09-14
| [[Fail:Cemal Gürsel (1960).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Cemal-Gursel biography/Cemal-Gursel]
| [[:d:Q159161|Q159161]]
|-
| style='text-align:right'| 203
| [[Christopher Walken]]
| ameerika näitleja
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-03-31
| 
| [[Fail:Christopher Walken 2018.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Christopher-Walken biography/Christopher-Walken]
| [[:d:Q185051|Q185051]]
|-
| style='text-align:right'| 204
| [[Mahmoud Darwish]]
| Palestiina kirjanik
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-03-13
| data-sort-value=&quot;2008&quot; | 2008-08-09
| [[Fail:MahmoudDarwish.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Mahmoud-Darwish biography/Mahmoud-Darwish]
| [[:d:Q207720|Q207720]]
|-
| style='text-align:right'| 205
| [[Ramana Maharshi]]
| 
| data-sort-value=&quot;1879&quot; | 1879-12-30
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-04-14
| [[Fail:Sri Ramana Maharshi - Portrait - G. G Welling - 1948.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ramana-Maharshi biography/Ramana-Maharshi]
| [[:d:Q288441|Q288441]]
|-
| style='text-align:right'| 206
| [[Baltasar Gracián]]
| 
| data-sort-value=&quot;1604&quot; | 1604-01-08
| data-sort-value=&quot;1658&quot; | 1658-12-06
| [[Fail:Gracián Graus (detalle).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Baltasar-Gracian biography/Baltasar-Gracian]
| [[:d:Q360512|Q360512]]
|-
| style='text-align:right'| 207
| [[Venkatraman Ramakrishnan]]
| bioloog, Ameerika Ühendriigid
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952
| 
| [[Fail:Venki Ramakrishnan.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Venkatraman-Ramakrishnan biography/Venkatraman-Ramakrishnan]
| [[:d:Q60061|Q60061]]
|-
| style='text-align:right'| 208
| [[Anna Magnani]]
| 
| data-sort-value=&quot;1908&quot; | 1908-03-07
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-09-26
| [[Fail:Anna Magnani - portrait.tif|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Anna-Magnani biography/Anna-Magnani]
| [[:d:Q56011|Q56011]]
|-
| style='text-align:right'| 209
| [[Douglas Engelbart]]
| 
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-01-30
| data-sort-value=&quot;2013&quot; | 2013-07-02
| [[Fail:Douglas Engelbart in 2008.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Douglas-Engelbart biography/Douglas-Engelbart]
| [[:d:Q92614|Q92614]]
|-
| style='text-align:right'| 210
| [[William Hurt]]
| ameerika näitleja
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-03-20
| data-sort-value=&quot;2022&quot; | 2022-03-13
| [[Fail:History of Violence 002 (7271227040).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/William-Hurt biography/William-Hurt]
| [[:d:Q105825|Q105825]]
|-
| style='text-align:right'| 211
| [[Jean Paul]]
| Saksamaa romaanikirjanik
| data-sort-value=&quot;1763&quot; | 1763-03-21
| data-sort-value=&quot;1825&quot; | 1825-11-14
| [[Fail:Jeanpaul.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Jean-Paul biography/Jean-Paul]
| [[:d:Q77079|Q77079]]
|-
| style='text-align:right'| 212
| [[Alan Arkin]]
| 
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-03-26
| data-sort-value=&quot;2023&quot; | 2023-06-29
| [[Fail:Alan Arkin - 1975.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Alan-Arkin biography/Alan-Arkin]
| [[:d:Q108283|Q108283]]
|-
| style='text-align:right'| 213
| [[Alfred Werner]]
| Šveitsi keemik
| data-sort-value=&quot;1866&quot; | 1866-12-12
| data-sort-value=&quot;1919&quot; | 1919-11-15
| [[Fail:(UAZ) AB.1.1093 Werner.tif|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Alfred-Werner biography/Alfred-Werner]
| [[:d:Q123014|Q123014]]
|-
| style='text-align:right'| 214
| [[François Arago]]
| 
| data-sort-value=&quot;1786&quot; | 1786-02-26
| data-sort-value=&quot;1853&quot; | 1853-10-02
| [[Fail:François Arago par Ary Scheffer.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Francois-Arago biography/Francois-Arago]
| [[:d:Q154353|Q154353]]
|-
| style='text-align:right'| 215
| [[Constantine II of Greece]]
| 
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-06-02
| data-sort-value=&quot;2023&quot; | 2023-01-10
| [[Fail:Constantine II of Greece (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Constantine-II-king-of-Greece biography/Constantine-II-king-of-Greece]
| [[:d:Q151773|Q151773]]
|-
| style='text-align:right'| 216
| [[Natalie Wood]]
| 
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-07-20
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-11-29
| [[Fail:Natalie Wood Allan Warren.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Natalie-Wood biography/Natalie-Wood]
| [[:d:Q180919|Q180919]]
|-
| style='text-align:right'| 217
| [[Muhammad Ali]]
| 
| data-sort-value=&quot;1769&quot; | 1769-03-04
| data-sort-value=&quot;1849&quot; | 1849-08-02
| [[Fail:ModernEgypt, Muhammad Ali by Auguste Couder, BAP 17996.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Muhammad-Ali-pasha-and-viceroy-of-Egypt biography/Muhammad-Ali-pasha-and-viceroy-of-Egypt]
| [[:d:Q182781|Q182781]]
|-
| style='text-align:right'| 218
| [[Saint Stephen]]
| 
| data-sort-value=&quot;1&quot; | 1
| data-sort-value=&quot;36&quot; | 36
| [[Fail:Saint Stephen (Carlo Crivelli).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Saint-Stephen biography/Saint-Stephen]
| [[:d:Q161775|Q161775]]
|-
| style='text-align:right'| 219
| [[Seleucus I Nicator]]
| 
| data-sort-value=&quot;-358&quot; | -358
| data-sort-value=&quot;-281&quot; | -281
| [[Fail:Seleuco I Nicatore.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Seleucus-I-Nicator biography/Seleucus-I-Nicator]
| [[:d:Q184176|Q184176]]
|-
| style='text-align:right'| 220
| [[Nikolai Tšernõševski]]
| vene kirjanik ja revolutsionäär
| data-sort-value=&quot;1828&quot; | 1828-07-12
| data-sort-value=&quot;1889&quot; | 1889-10-17
| [[Fail:Nikolaj G. Černyševskij 1888.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/N-G-Chernyshevsky biography/N-G-Chernyshevsky]
| [[:d:Q192331|Q192331]]
|-
| style='text-align:right'| 221
| [[Frantz Fanon]]
| 
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-07-20
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-12-06
| [[Fail:Photograph of Frantz Fanon from Black Skin White Masks (1967) dust jacket.webp|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Frantz-Fanon biography/Frantz-Fanon]
| [[:d:Q193670|Q193670]]
|-
| style='text-align:right'| 222
| [[Isokrates]]
| vanakreeka oraator ja filosoof
| data-sort-value=&quot;-436&quot; | -436
| data-sort-value=&quot;-338&quot; | -338-08
| [[Fail:Isocrates pushkin.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Isocrates biography/Isocrates]
| [[:d:Q221182|Q221182]]
|-
| style='text-align:right'| 223
| [[Matthew Arnold]]
| 
| data-sort-value=&quot;1822&quot; | 1822-12-24
| data-sort-value=&quot;1888&quot; | 1888-04-15
| [[Fail:Matthew Arnold - Project Gutenberg eText 16745.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Matthew-Arnold biography/Matthew-Arnold]
| [[:d:Q271032|Q271032]]
|-
| style='text-align:right'| 224
| [[Lily Collins]]
| 
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-03-18
| 
| [[Fail:Tolkien (33926801908) (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Lily-Collins biography/Lily-Collins]
| [[:d:Q229184|Q229184]]
|-
| style='text-align:right'| 225
| [[Francis de Sales]]
| 
| data-sort-value=&quot;1567&quot; | 1567-08-21
| data-sort-value=&quot;1622&quot; | 1622-12-28
| [[Fail:Château de Bussy-Rabutin - Saint François de Sales, évêque de Genève (bgw19 0375) (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Saint-Francis-of-Sales biography/Saint-Francis-of-Sales]
| [[:d:Q231256|Q231256]]
|-
| style='text-align:right'| 226
| [[Nasir al-Din al-Tusi]]
| 
| data-sort-value=&quot;1201&quot; | 1201-02-18
| data-sort-value=&quot;1274&quot; | 1274-06-26
| [[Fail:Nasir al-Din Tusi.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Nasir-al-Din-al-Tusi biography/Nasir-al-Din-al-Tusi]
| [[:d:Q302835|Q302835]]
|-
| style='text-align:right'| 227
| [[Jacqueline Bisset]]
| Inglise näitlejanna
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-09-13
| 
| [[Fail:Jacqueline Bisset Cannes 2017 2.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Jacqueline-Bisset biography/Jacqueline-Bisset]
| [[:d:Q232477|Q232477]]
|-
| style='text-align:right'| 228
| [[Jules Michelet]]
| Prantsusmaa ajaloolane
| data-sort-value=&quot;1798&quot; | 1798-08-22
| data-sort-value=&quot;1874&quot; | 1874-02-09
| [[Fail:Jules Michelet par Thomas Couture.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Jules-Michelet biography/Jules-Michelet]
| [[:d:Q310791|Q310791]]
|-
| style='text-align:right'| 229
| [[Tulsidas]]
| 
| data-sort-value=&quot;1532&quot; | 1532&lt;br/&gt;1511
| data-sort-value=&quot;1623&quot; | 1623
| [[Fail:Goswami Tulsidas Awadhi Hindi Poet.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Tulsidas biography/Tulsidas]
| [[:d:Q312976|Q312976]]
|-
| style='text-align:right'| 230
| [[Jules Renard]]
| 
| data-sort-value=&quot;1864&quot; | 1864-02-22
| data-sort-value=&quot;1910&quot; | 1910-05-22
| [[Fail:Jules Renard.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Jules-Renard biography/Jules-Renard]
| [[:d:Q314987|Q314987]]
|-
| style='text-align:right'| 231
| [[Conor McGregor]]
| 
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-07-14
| 
| [[Fail:Conor McGregor, UFC 189 World Tour London (2).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Conor-McGregor biography/Conor-McGregor]
| [[:d:Q5162259|Q5162259]]
|-
| style='text-align:right'| 232
| [[Wu Zetian]]
| 
| data-sort-value=&quot;624&quot; | 624-02-17
| data-sort-value=&quot;705&quot; | 705-12-16
| [[Fail:唐后行從圖 (局部) - 武則天.png|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Wuhou biography/Wuhou]
| [[:d:Q9738|Q9738]]
|-
| style='text-align:right'| 233
| [[Ahmad Durrani]]
| afgaani valitseja, Afganistani rajaja
| data-sort-value=&quot;1722&quot; | 1722
| data-sort-value=&quot;1772&quot; | 1772-10
| [[Fail:Portrait of Ahmad-Shah Durrani. Mughal miniature. ca. 1757, Bibliothèque nationale de France.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ahmad-Shah-Durrani biography/Ahmad-Shah-Durrani]
| [[:d:Q46798|Q46798]]
|-
| style='text-align:right'| 234
| [[William Holden]]
| ameerika näitleja
| data-sort-value=&quot;1918&quot; | 1918-04-17
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-11-12&lt;br/&gt;1981-11-16
| [[Fail:Holden-portrait.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/William-Holden biography/William-Holden]
| [[:d:Q95002|Q95002]]
|-
| style='text-align:right'| 235
| [[Yul Brynner]]
| Ameerika Ühendriikide näitleja
| data-sort-value=&quot;1920&quot; | 1920-07-11
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-10-10
| [[Fail:Yul Brynner Anna and the King television 1972.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Yul-Brynner biography/Yul-Brynner]
| [[:d:Q102813|Q102813]]
|-
| style='text-align:right'| 236
| [[Joseph Schumpeter]]
| Austria majandusteadlane
| data-sort-value=&quot;1883&quot; | 1883-02-08
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-01-08
| [[Fail:Joseph Schumpeter ekonomialaria.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Joseph-A-Schumpeter biography/Joseph-A-Schumpeter]&lt;br/&gt;[https://www.britannica.com/biography/Joseph-Schumpeter biography/Joseph-Schumpeter]
| [[:d:Q78477|Q78477]]
|-
| style='text-align:right'| 237
| [[Gerard Butler]]
| 
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-11-13
| 
| [[Fail:Gerard Butler (29681162176).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Gerard-Butler biography/Gerard-Butler]
| [[:d:Q169982|Q169982]]
|-
| style='text-align:right'| 238
| [[Belisarius]]
| 
| data-sort-value=&quot;505&quot; | 505
| data-sort-value=&quot;565&quot; | 565-03-13
| [[Fail:Meister von San Vitale in Ravenna 013.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Belisarius biography/Belisarius]
| [[:d:Q174943|Q174943]]
|-
| style='text-align:right'| 239
| [[Itō Hirobumi]]
| Jaapani diplomaat ja poliitik
| data-sort-value=&quot;1841&quot; | 1841-10-16
| data-sort-value=&quot;1909&quot; | 1909-10-26
| [[Fail:ITŌ Hirobumi.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ito-Hirobumi biography/Ito-Hirobumi]
| [[:d:Q174971|Q174971]]
|-
| style='text-align:right'| 240
| [[William Godwin]]
| 
| data-sort-value=&quot;1756&quot; | 1756-03-03
| data-sort-value=&quot;1836&quot; | 1836-04-07
| [[Fail:William Godwin by Henry William Pickersgill.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/William-Godwin biography/William-Godwin]
| [[:d:Q188569|Q188569]]
|-
| style='text-align:right'| 241
| [[Tigranes the Great]]
| 
| data-sort-value=&quot;-140&quot; | -140
| data-sort-value=&quot;-55&quot; | -55
| [[Fail:Coin of Tigranes II the Great, Antioch mint.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Tigranes-II-the-Great biography/Tigranes-II-the-Great]
| [[:d:Q201303|Q201303]]
|-
| style='text-align:right'| 242
| [[Mia Farrow]]
| 
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-02-09
| 
| [[Fail:Pulitzer2018-mia-farrow-20180530-wp.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Mia-Farrow biography/Mia-Farrow]
| [[:d:Q202725|Q202725]]
|-
| style='text-align:right'| 243
| [[Bette Midler]]
| 
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-12-01
| 
| [[Fail:Bette Midler 2021 Kennedy Center Honors (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Bette-Midler biography/Bette-Midler]
| [[:d:Q190631|Q190631]]
|-
| style='text-align:right'| 244
| [[Tadeusz Kościuszko]]
| 
| data-sort-value=&quot;1746&quot; | 1746-02-04
| data-sort-value=&quot;1817&quot; | 1817-10-15
| [[Fail:Tadevuš Kaściuška. Тадэвуш Касьцюшка (J. Grassi, 1792).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Tadeusz-Kosciuszko biography/Tadeusz-Kosciuszko]
| [[:d:Q191479|Q191479]]
|-
| style='text-align:right'| 245
| [[Martha Washington]]
| 
| data-sort-value=&quot;1731&quot; | 1731-06-13
| data-sort-value=&quot;1802&quot; | 1802-05-22
| [[Fail:Martha Washington.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Martha-Washington biography/Martha-Washington]
| [[:d:Q191789|Q191789]]
|-
| style='text-align:right'| 246
| [[William Saroyan]]
| Ameerika Ühendriikide kirjanik (1908-1981)
| data-sort-value=&quot;1908&quot; | 1908-08-31
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-05-18
| [[Fail:William Saroyan 2.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/William-Saroyan biography/William-Saroyan]
| [[:d:Q207356|Q207356]]
|-
| style='text-align:right'| 247
| [[Betty Ford]]
| 
| data-sort-value=&quot;1918&quot; | 1918-04-08
| data-sort-value=&quot;2011&quot; | 2011-07-08
| [[Fail:Portrait of First Lady Betty Ford - NARA (3x4 cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Betty-Ford biography/Betty-Ford]
| [[:d:Q213122|Q213122]]
|-
| style='text-align:right'| 248
| [[Rosalynn Carter]]
| 
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-08-18
| data-sort-value=&quot;2023&quot; | 2023-11-19
| [[Fail:Rose Carter, official color photo, 1977-cropped.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Rosalynn-Carter biography/Rosalynn-Carter]
| [[:d:Q219353|Q219353]]
|-
| style='text-align:right'| 249
| [[Frances Hodgson Burnett]]
| Briti-USA kirjanik
| data-sort-value=&quot;1849&quot; | 1849-11-24
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-10-29
| [[Fail:Frances Burnett.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Frances-Hodgson-Burnett biography/Frances-Hodgson-Burnett]
| [[:d:Q276028|Q276028]]
|-
| style='text-align:right'| 250
| [[Lal Bahadur Shastri]]
| poliitik, Briti India
| data-sort-value=&quot;1904&quot; | 1904-10-02
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-01-11
| [[Fail:Lal Bahadur Shastri (from stamp).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Lal-Bahadur-Shastri biography/Lal-Bahadur-Shastri]
| [[:d:Q244689|Q244689]]
|-
| style='text-align:right'| 251
| [[Johann Bernoulli]]
| Šveitsi matemaatik
| data-sort-value=&quot;1667&quot; | 1667-07-27
| data-sort-value=&quot;1748&quot; | 1748-01-01
| [[Fail:Johann Bernoulli2.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Johann-Bernoulli biography/Johann-Bernoulli]
| [[:d:Q227897|Q227897]]
|-
| style='text-align:right'| 252
| [[Thomas Babington Macaulay, 1st Baron Macaulay]]
| 
| data-sort-value=&quot;1800&quot; | 1800-10-25
| data-sort-value=&quot;1859&quot; | 1859-12-28
| [[Fail:Thomas Babington Macaulay.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Thomas-Babington-Macaulay-Baron-Macaulay biography/Thomas-Babington-Macaulay-Baron-Macaulay]
| [[:d:Q315989|Q315989]]
|-
| style='text-align:right'| 253
| [[Karl Kraus]]
| 
| data-sort-value=&quot;1874&quot; | 1874-04-28
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-06-12
| [[Fail:Karl Kraus.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Karl-Kraus biography/Karl-Kraus]
| [[:d:Q44328|Q44328]]
|-
| style='text-align:right'| 254
| [[Abbas Kiarostami]]
| 
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-06-22
| data-sort-value=&quot;2016&quot; | 2016-07-04
| [[Fail:Abbas Kiarostami-Murcia (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Abbas-Kiarostami biography/Abbas-Kiarostami]
| [[:d:Q55210|Q55210]]
|-
| style='text-align:right'| 255
| [[Frédéric Bastiat]]
| Prantsuse poliitik ja majandusteadlane
| data-sort-value=&quot;1801&quot; | 1801-06-30
| data-sort-value=&quot;1850&quot; | 1850-12-24
| [[Fail:Bastiat.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Frederic-Bastiat biography/Frederic-Bastiat]
| [[:d:Q13515|Q13515]]
|-
| style='text-align:right'| 256
| [[Otto Wallach]]
| Saksamaa keemik
| data-sort-value=&quot;1847&quot; | 1847-03-27
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-02-26
| [[Fail:Otto Wallach 1910.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Otto-Wallach biography/Otto-Wallach]
| [[:d:Q57127|Q57127]]
|-
| style='text-align:right'| 257
| [[Michael Fassbender]]
| 
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-04-02
| 
| [[Fail:Michael Fassbender at the 2026 Cannes Film Festival 02 (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Michael-Fassbender biography/Michael-Fassbender]
| [[:d:Q57147|Q57147]]
|-
| style='text-align:right'| 258
| [[August Bebel]]
| Saksa poliitik
| data-sort-value=&quot;1840&quot; | 1840-02-22
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1913-08-13
| [[Fail:August Bebel, head-and-shoulders portrait, facing left, in oval LCCN91786289 (cropped).tif|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/August-Bebel biography/August-Bebel]
| [[:d:Q76520|Q76520]]
|-
| style='text-align:right'| 259
| [[Jean Harlow]]
| 
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911-03-03
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-06-07
| [[Fail:Harlow-publicity.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Jean-Harlow biography/Jean-Harlow]
| [[:d:Q105719|Q105719]]
|-
| style='text-align:right'| 260
| [[Irving Berlin]]
| 
| data-sort-value=&quot;1888&quot; | 1888-05-11
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-09-22
| [[Fail:Irving Berlin (1907 portrait, NPG.93.388.3 - crop).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Irving-Berlin biography/Irving-Berlin]
| [[:d:Q128746|Q128746]]
|-
| style='text-align:right'| 261
| [[Michael Collins]]
| 
| data-sort-value=&quot;1890&quot; | 1890-10-16
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-08-22
| [[Fail:Michael Collins 1922 (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Michael-Collins-Irish-statesman biography/Michael-Collins-Irish-statesman]
| [[:d:Q173196|Q173196]]
|-
| style='text-align:right'| 262
| [[Muhammad Zia-ul-Haq]]
| ohvitser, Briti India
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-08-12
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-08-17
| [[Fail:President Mohammad Zia Ul Haq.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Mohammad-Zia-ul-Haq biography/Mohammad-Zia-ul-Haq]
| [[:d:Q200499|Q200499]]
|-
| style='text-align:right'| 263
| [[Domenico Ghirlandaio]]
| 
| data-sort-value=&quot;1448&quot; | 1448-06-02
| data-sort-value=&quot;1494&quot; | 1494-01-11
| [[Fail:Pala degli innocenti, ghirlandaio, autoritratto, dettaglio.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Domenico-Ghirlandaio biography/Domenico-Ghirlandaio]
| [[:d:Q191423|Q191423]]
|-
| style='text-align:right'| 264
| [[Ngô Đình Diệm]]
| 
| data-sort-value=&quot;1901&quot; | 1901-01-03
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-11-02
| [[Fail:Chen Cheng accompanied by Vietnamese President Ngô Đình Diệm on his visit to Dalat (cropped to Ngo).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ngo-Dinh-Diem biography/Ngo-Dinh-Diem]
| [[:d:Q192502|Q192502]]
|-
| style='text-align:right'| 265
| [[William Gilbert]]
| 
| data-sort-value=&quot;1544&quot; | 1544-05-24
| data-sort-value=&quot;1603&quot; | 1603-11-30
| [[Fail:William Gilbert.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/William-Gilbert biography/William-Gilbert]
| [[:d:Q192706|Q192706]]
|-
| style='text-align:right'| 266
| [[Konstantinos Kavafis]]
| Kreeka luuletaja
| data-sort-value=&quot;1863&quot; | 1863-04-29
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-04-29
| [[Fail:Konstantinos Kavafis.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Constantine-P-Cavafy biography/Constantine-P-Cavafy]
| [[:d:Q216980|Q216980]]
|-
| style='text-align:right'| 267
| [[Peter Fonda]]
| ameerika näitleja (1940-2019)
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-02-23
| data-sort-value=&quot;2019&quot; | 2019-08-16
| [[Fail:Peter Fonda 2009.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Peter-Fonda biography/Peter-Fonda]
| [[:d:Q210148|Q210148]]
|-
| style='text-align:right'| 268
| [[Malik ibn Anas]]
| 
| data-sort-value=&quot;711&quot; | 711
| data-sort-value=&quot;795&quot; | 795-06-07
| [[Fail:Chester Beatty T 414 fol 130r Mālik.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Malik-ibn-Anas biography/Malik-ibn-Anas]
| [[:d:Q312299|Q312299]]
|-
| style='text-align:right'| 269
| [[Edward Bulwer-Lytton]]
| proosakirjanik, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik
| data-sort-value=&quot;1803&quot; | 1803-05-25
| data-sort-value=&quot;1873&quot; | 1873-01-18
| [[Fail:Edward George Earle Lytton Bulwer Lytton, 1st Baron Lytton by Henry William Pickersgill.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Edward-George-Earle-Bulwer-Lytton-1st-Baron-Lytton biography/Edward-George-Earle-Bulwer-Lytton-1st-Baron-Lytton]
| [[:d:Q318462|Q318462]]
|-
| style='text-align:right'| 270
| [[Sacha Guitry]]
| Prantsusmaa näitekirjanik (1885-1957)
| data-sort-value=&quot;1885&quot; | 1885-02-21
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-07-24
| [[Fail:SachaGuitry-1938-Harcourt.png|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Sacha-Guitry biography/Sacha-Guitry]
| [[:d:Q337276|Q337276]]
|-
| style='text-align:right'| 271
| [[Emperor Wu of Han]]
| 
| data-sort-value=&quot;-156&quot; | -156-06-07
| data-sort-value=&quot;-87&quot; | -87-03-29
| [[Fail:漢武帝.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Wudi-emperor-of-Han-dynasty biography/Wudi-emperor-of-Han-dynasty]
| [[:d:Q7225|Q7225]]
|-
| style='text-align:right'| 272
| [[Jean Renoir]]
| 
| data-sort-value=&quot;1894&quot; | 1894-09-15
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-02-12
| [[Fail:JeanRenoir-StudioHarcourt-1955.png|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Jean-Renoir biography/Jean-Renoir]
| [[:d:Q50713|Q50713]]
|-
| style='text-align:right'| 273
| [[Propertius]]
| 
| data-sort-value=&quot;-47&quot; | -47
| data-sort-value=&quot;-16&quot; | -16
| [[Fail:Properce.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Sextus-Propertius biography/Sextus-Propertius]
| [[:d:Q8827|Q8827]]
|-
| style='text-align:right'| 274
| [[Johann Peter Gustav Lejeune Dirichlet]]
| Saksamaa matemaatik
| data-sort-value=&quot;1805&quot; | 1805-02-13
| data-sort-value=&quot;1859&quot; | 1859-05-05
| [[Fail:Dirichlet.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Peter-Gustav-Lejeune-Dirichlet biography/Peter-Gustav-Lejeune-Dirichlet]
| [[:d:Q29193|Q29193]]
|-
| style='text-align:right'| 275
| [[Sidney Lumet]]
| 
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-06-25
| data-sort-value=&quot;2011&quot; | 2011-04-09
| [[Fail:SidneyLumet07TIFF.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Sidney-Lumet biography/Sidney-Lumet]
| [[:d:Q51559|Q51559]]
|-
| style='text-align:right'| 276
| [[Ennius]]
| 
| data-sort-value=&quot;-239&quot; | -239-07-16
| data-sort-value=&quot;-169&quot; | -169-10-08
| [[Fail:Quintus Ennius.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Quintus-Ennius biography/Quintus-Ennius]
| [[:d:Q47130|Q47130]]
|-
| style='text-align:right'| 277
| [[Friedrich Max Müller]]
| 
| data-sort-value=&quot;1823&quot; | 1823-12-06
| data-sort-value=&quot;1900&quot; | 1900-10-28
| [[Fail:Friedrich Max Müller by Bassano 1883.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Max-Muller biography/Max-Muller]
| [[:d:Q60074|Q60074]]
|-
| style='text-align:right'| 278
| [[Paul Sabatier]]
| Prantsusmaa keemik
| data-sort-value=&quot;1854&quot; | 1854-11-05
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-08-14
| [[Fail:Paul Sabatier.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Paul-Sabatier-French-chemist biography/Paul-Sabatier-French-chemist]
| [[:d:Q104575|Q104575]]
|-
| style='text-align:right'| 279
| [[Ernesto Sabato]]
| 
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911-06-24
| data-sort-value=&quot;2011&quot; | 2011-04-30
| [[Fail:ErnestoSabato001.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ernesto-Sabato biography/Ernesto-Sabato]
| [[:d:Q186630|Q186630]]
|-
| style='text-align:right'| 280
| [[Artaxerxes I]]
| 
| data-sort-value=&quot;-500&quot; | 5th century BCE
| data-sort-value=&quot;-424&quot; | -424-12
| [[Fail:Relief of Artaxerxes I, from his tomb in Naqsh-e Rustam.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Artaxerxes-I biography/Artaxerxes-I]
| [[:d:Q189689|Q189689]]
|-
| style='text-align:right'| 281
| [[Jean-Antoine-Nicolas de Caritat de Condorcet]]
| 
| data-sort-value=&quot;1743&quot; | 1743-09-17
| data-sort-value=&quot;1794&quot; | 1794-03-28
| [[Fail:Nicolas de Condorcet.PNG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Marie-Jean-Antoine-Nicolas-de-Caritat-marquis-de-Condorcet biography/Marie-Jean-Antoine-Nicolas-de-Caritat-marquis-de-Condorcet]
| [[:d:Q201477|Q201477]]
|-
| style='text-align:right'| 282
| [[Max von Sydow]]
| Rootsi näitleja (1929–2020)
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-04-10
| data-sort-value=&quot;2020&quot; | 2020-03-08
| [[Fail:Max von Sydow Cannes 2016.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Max-von-Sydow biography/Max-von-Sydow]
| [[:d:Q203215|Q203215]]
|-
| style='text-align:right'| 283
| [[Fernand Braudel]]
| 
| data-sort-value=&quot;1902&quot; | 1902-08-24
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-11-27
| [[Fail:Photo of Fernand Braudel on The Identity of France dustjacket.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Fernand-Braudel biography/Fernand-Braudel]
| [[:d:Q185105|Q185105]]
|-
| style='text-align:right'| 284
| [[Bülent Ecevit]]
| ajakirjanik, Türgi
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-05-28
| data-sort-value=&quot;2006&quot; | 2006-11-05
| [[Fail:Bülent Ecevit-Davos 2000 cropped.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Bulent-Ecevit biography/Bulent-Ecevit]
| [[:d:Q192634|Q192634]]
|-
| style='text-align:right'| 285
| [[Ellen Burstyn]]
| ameerika näitleja
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-12-07
| 
| [[Fail:Ellen Burstyn at the 2009 Tribeca Film Festival.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ellen-Burstyn biography/Ellen-Burstyn]
| [[:d:Q211144|Q211144]]
|-
| style='text-align:right'| 286
| [[Nawal El Saadawi]]
| Egiptuse kirjanik ja psühhiaater
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-10-27
| data-sort-value=&quot;2021&quot; | 2021-03-21
| [[Fail:Nawal El Saadawi, April 2012 (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Nawal-El-Saadawi biography/Nawal-El-Saadawi]
| [[:d:Q238514|Q238514]]
|-
| style='text-align:right'| 287
| [[Mario Molina]]
| Mehhiko keemik
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-03-19
| data-sort-value=&quot;2020&quot; | 2020-10-07
| [[Fail:Mario Molina 1c389 8387.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Mario-Molina biography/Mario-Molina]
| [[:d:Q19045|Q19045]]
|-
| style='text-align:right'| 288
| [[Emperor Gaozu of Han]]
| 
| data-sort-value=&quot;-256&quot; | -256
| data-sort-value=&quot;-195&quot; | -195-06-01
| [[Fail:Liu-bang.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Gaozu-emperor-of-Han-dynasty biography/Gaozu-emperor-of-Han-dynasty]
| [[:d:Q7210|Q7210]]
|-
| style='text-align:right'| 289
| [[Adolf Butenandt]]
| biokeemik, Saksamaa
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903-03-24
| data-sort-value=&quot;1995&quot; | 1995-01-18
| [[Fail:Bad Schachen Porträt; Adolf Butenandt - W134Nr.020182c - Willy Pragher (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Adolf-Butenandt biography/Adolf-Butenandt]
| [[:d:Q5327|Q5327]]
|-
| style='text-align:right'| 290
| [[Roberto Rossellini]]
| 
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-05-08
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-06-03
| [[Fail:Roberto Rossellini.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Roberto-Rossellini biography/Roberto-Rossellini]
| [[:d:Q53003|Q53003]]
|-
| style='text-align:right'| 291
| [[Cyril of Alexandria]]
| 
| data-sort-value=&quot;376&quot; | 376
| data-sort-value=&quot;444&quot; | 444-06-27
| [[Fail:Cyril of Alexandria at Catedral Ortodoxa San Jorge.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Saint-Cyril-of-Alexandria biography/Saint-Cyril-of-Alexandria]
| [[:d:Q44079|Q44079]]
|-
| style='text-align:right'| 292
| [[William Wyler]]
| 
| data-sort-value=&quot;1902&quot; | 1902-07-01
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-07-27
| [[Fail:William Wyler portrait.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/William-Wyler biography/William-Wyler]
| [[:d:Q51495|Q51495]]
|-
| style='text-align:right'| 293
| [[Hans Holbein the Younger]]
| 
| data-sort-value=&quot;1497&quot; | 1497
| data-sort-value=&quot;1543&quot; | 1543-11-29
| [[Fail:Hans Holbein the Younger, self-portrait.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Hans-Holbein-the-Younger biography/Hans-Holbein-the-Younger]
| [[:d:Q48319|Q48319]]
|-
| style='text-align:right'| 294
| [[Tim Robbins]]
| Ameerika Ühendriikide näitleja
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-10-16
| 
| [[Fail:TimRobbinsTIFFSept2012.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Tim-Robbins biography/Tim-Robbins]
| [[:d:Q95048|Q95048]]
|-
| style='text-align:right'| 295
| [[Carl Gustav Jacob Jacobi]]
| Saksamaa matemaatik
| data-sort-value=&quot;1804&quot; | 1804-12-10
| data-sort-value=&quot;1851&quot; | 1851-02-18
| [[Fail:Carl Gustav Jacob Jacobi portrait 1843 (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Carl-Jacobi biography/Carl-Jacobi]
| [[:d:Q76564|Q76564]]
|-
| style='text-align:right'| 296
| [[Geoffrey Hinton]]
| informaatik, Suurbritannia
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-12-06
| 
| [[Fail:Geoffrey Hinton in 2026.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Geoffrey-Hinton biography/Geoffrey-Hinton]
| [[:d:Q92894|Q92894]]
|-
| style='text-align:right'| 297
| [[Ron Howard]]
| 
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-03-01
| 
| [[Fail:Ron Howard at the 2024 Toronto International Film Festival 05 (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ron-Howard biography/Ron-Howard]
| [[:d:Q103646|Q103646]]
|-
| style='text-align:right'| 298
| [[Mickey Rooney]]
| Ameerika Ühendriikide filminäitleja
| data-sort-value=&quot;1920&quot; | 1920-09-23
| data-sort-value=&quot;2014&quot; | 2014-04-06
| [[Fail:Mickey Rooney still.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Mickey-Rooney biography/Mickey-Rooney]
| [[:d:Q104081|Q104081]]
|-
| style='text-align:right'| 299
| [[Otto Diels]]
| Saksamaa keemik
| data-sort-value=&quot;1876&quot; | 1876-01-23
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-03-07
| [[Fail:Otto Paul Hermann Diels.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Otto-Diels biography/Otto-Diels]
| [[:d:Q76616|Q76616]]
|-
| style='text-align:right'| 300
| [[Romy Schneider]]
| 
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-09-23
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-05-29
| [[Fail:RomySchneider-StudioHarcourt-1960.png|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Romy-Schneider biography/Romy-Schneider]
| [[:d:Q78469|Q78469]]
|-
| style='text-align:right'| 301
| [[Johanna Spyri]]
| Šveitsi kirjanik
| data-sort-value=&quot;1827&quot; | 1827-06-12
| data-sort-value=&quot;1901&quot; | 1901-07-07
| [[Fail:Zentralbibliothek Zürich - Johanna Spyri - 000006279 2.tif|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Johanna-Spyri biography/Johanna-Spyri]
| [[:d:Q123053|Q123053]]
|-
| style='text-align:right'| 302
| [[Prokopios]]
| bütsantsi ajaloolane
| data-sort-value=&quot;500&quot; | 1st millennium&lt;br/&gt;500
| data-sort-value=&quot;565&quot; | 565&lt;br/&gt;6th century
| 
| [https://www.britannica.com/biography/Procopius-Byzantine-historian biography/Procopius-Byzantine-historian]
| [[:d:Q186153|Q186153]]
|-
| style='text-align:right'| 303
| [[Renzo Piano]]
| Itaalia arhitekt
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-09-14
| 
| [[Fail:Renzo Piano, portrait.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Renzo-Piano biography/Renzo-Piano]
| [[:d:Q190148|Q190148]]
|-
| style='text-align:right'| 304
| [[Zhang Ziyi]]
| 
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-02-09
| 
| [[Fail:Zhang Ziyi-63357 (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Zhang-Ziyi biography/Zhang-Ziyi]
| [[:d:Q180852|Q180852]]
|-
| style='text-align:right'| 305
| [[Saint Valentine]]
| 
| data-sort-value=&quot;175&quot; | 175
| data-sort-value=&quot;273&quot; | 273-02-14
| [[Fail:San Valentino da Terni (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Saint-Valentine biography/Saint-Valentine]
| [[:d:Q192151|Q192151]]
|-
| style='text-align:right'| 306
| [[Marlee Matlin]]
| 
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-08-24
| 
| [[Fail:Marlee Matlin at the 2025 Sundance Film Festival (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Marlee-Matlin biography/Marlee-Matlin]
| [[:d:Q213287|Q213287]]
|-
| style='text-align:right'| 307
| [[Antonio Machado]]
| Hispaania luuletaja
| data-sort-value=&quot;1875&quot; | 1875-07-26
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-02-22
| [[Fail:Antonio Machado - Poesías completas - bdh0000252161 (page 8 crop).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Antonio-Machado biography/Antonio-Machado]
| [[:d:Q243771|Q243771]]
|-
| style='text-align:right'| 308
| [[Ayaan Hirsi Ali]]
| 
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-11-13
| 
| [[Fail:Ayaan Hirsi Ali by Gage Skidmore.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ayaan-Hirsi-Ali biography/Ayaan-Hirsi-Ali]
| [[:d:Q214475|Q214475]]
|-
| style='text-align:right'| 309
| [[Shivaji]]
| 
| data-sort-value=&quot;1627&quot; | 1627-02-19
| data-sort-value=&quot;1680&quot; | 1680-04-03
| [[Fail:Shivaji British Museum.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Shivaji biography/Shivaji]
| [[:d:Q239505|Q239505]]
|-
| style='text-align:right'| 310
| [[Umar II]]
| 
| data-sort-value=&quot;681&quot; | 681-11-02
| data-sort-value=&quot;720&quot; | 720-02-05
| [[Fail:Gold dinar of Umar II.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Umar-II biography/Umar-II]
| [[:d:Q298403|Q298403]]
|-
| style='text-align:right'| 311
| [[Elizabeth Blackwell]]
| 
| data-sort-value=&quot;1821&quot; | 1821-02-03
| data-sort-value=&quot;1910&quot; | 1910-05-31
| [[Fail:Elizabeth Blackwell NLM 02.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Elizabeth-Blackwell biography/Elizabeth-Blackwell]
| [[:d:Q234572|Q234572]]
|-
| style='text-align:right'| 312
| [[Jesse Jackson]]
| 
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-10-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-02-17
| [[Fail:Jesse Jackson For President Crop.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Jesse-Jackson biography/Jesse-Jackson]
| [[:d:Q310586|Q310586]]
|-
| style='text-align:right'| 313
| [[Guru Gobind Singh]]
| 
| data-sort-value=&quot;1666&quot; | 1666-12-22
| data-sort-value=&quot;1708&quot; | 1708-10-07
| [[Fail:Guru Gobind Singh.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Gobind-Singh biography/Gobind-Singh]
| [[:d:Q312967|Q312967]]
|-
| style='text-align:right'| 314
| [[Ališer Navoii]]
| Kesk-Aasia tšagataikeelne luuletaja ja poliitik
| data-sort-value=&quot;1441&quot; | 1441-02-09
| data-sort-value=&quot;1501&quot; | 1501-01-03
| [[Fail:Amir Ali-Shir Nava'i before Sultan Husayn Bayqara in 1486 Herat.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ali-Shir-Navai biography/Ali-Shir-Navai]
| [[:d:Q503340|Q503340]]
|-
| style='text-align:right'| 315
| [[Theodor Heuss]]
| Saksa poliitik
| data-sort-value=&quot;1884&quot; | 1884-01-31
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-12-12
| [[Fail:Bundesarchiv Bild 146-1983-098-20a, Heuss.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Theodor-Heuss biography/Theodor-Heuss]
| [[:d:Q2594|Q2594]]
|-
| style='text-align:right'| 316
| [[Sandro Pertini]]
| 
| data-sort-value=&quot;1896&quot; | 1896-09-25
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990-02-24
| [[Fail:Pertini ritratto.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Alessandro-Pertini biography/Alessandro-Pertini]
| [[:d:Q1233|Q1233]]
|-
| style='text-align:right'| 317
| [[Boris Vian]]
| prantsuse kirjanik ja luuletaja
| data-sort-value=&quot;1920&quot; | 1920-03-10
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-06-23
| [[Fail:Boris Vian.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Boris-Vian biography/Boris-Vian]
| [[:d:Q7833|Q7833]]
|-
| style='text-align:right'| 318
| [[John Huston]]
| 
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-08-05
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-08-28
| [[Fail:John Huston 1979.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/John-Huston biography/John-Huston]
| [[:d:Q51575|Q51575]]
|-
| style='text-align:right'| 319
| [[David Cronenberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-03-15
| 
| [[Fail:David Cronenberg.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/David-Cronenberg biography/David-Cronenberg]
| [[:d:Q55422|Q55422]]
|-
| style='text-align:right'| 320
| [[Cecil B. DeMille]]
| Ameerika Ühendriikide filmirežissöör (1881–1959)
| data-sort-value=&quot;1881&quot; | 1881-08-12
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-01-21
| [[Fail:Demille - c1920.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Cecil-B-DeMille biography/Cecil-B-DeMille]
| [[:d:Q72267|Q72267]]
|-
| style='text-align:right'| 321
| [[Jane Wyman]]
| 
| data-sort-value=&quot;1917&quot; | 1917-01-05
| data-sort-value=&quot;2007&quot; | 2007-09-10
| [[Fail:Eiganotomo-janewyman-dec1953.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Jane-Wyman biography/Jane-Wyman]
| [[:d:Q95055|Q95055]]
|-
| style='text-align:right'| 322
| [[Eddy Merckx]]
| Belgia jalgrattur
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-06-17
| 
| [[Fail:Eddy Merckx Molteni 1973.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Eddy-Merckx biography/Eddy-Merckx]
| [[:d:Q103756|Q103756]]
|-
| style='text-align:right'| 323
| [[Richard Harris]]
| 
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-10-01
| data-sort-value=&quot;2002&quot; | 2002-10-25
| [[Fail:Richard Harris 1985 (1).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Richard-Harris biography/Richard-Harris]
| [[:d:Q106775|Q106775]]
|-
| style='text-align:right'| 324
| [[Leonid Kantorovich]]
| Venemaa matemaatik
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1912-01-19
| data-sort-value=&quot;1986&quot; | 1986-04-07
| [[Fail:Leonid Kantorovich 1975.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Leonid-Vitalyevich-Kantorovich biography/Leonid-Vitalyevich-Kantorovich]
| [[:d:Q107441|Q107441]]
|-
| style='text-align:right'| 325
| [[Richard Adolf Zsigmondy]]
| Austria keemik
| data-sort-value=&quot;1865&quot; | 1865-04-01
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-09-23
| [[Fail:Richard Adolf Zsigmondy LOC.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Richard-Zsigmondy biography/Richard-Zsigmondy]
| [[:d:Q78481|Q78481]]
|-
| style='text-align:right'| 326
| [[Mohammad Mosaddegh]]
| diplomaat, Iraani Keisririik
| data-sort-value=&quot;1882&quot; | 1882-06-16
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-03-05
| [[Fail:Dr Mohammad Mosaddeq.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Mohammad-Mosaddeq biography/Mohammad-Mosaddeq]
| [[:d:Q123037|Q123037]]
|-
| style='text-align:right'| 327
| [[Benjamin Constant]]
| Prantsuse kirjanik ja poliitik
| data-sort-value=&quot;1767&quot; | 1767-10-25
| data-sort-value=&quot;1830&quot; | 1830-12-08
| [[Fail:Henri-Benjamin Constant de Rebecque.png|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Benjamin-Constant biography/Benjamin-Constant]
| [[:d:Q123089|Q123089]]
|-
| style='text-align:right'| 328
| [[Kary Mullis]]
| Ameerika Ühendriikide keemik
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-12-28
| data-sort-value=&quot;2019&quot; | 2019-08-07
| [[Fail:Kary Mullis.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Kary-B-Mullis biography/Kary-B-Mullis]
| [[:d:Q157224|Q157224]]
|-
| style='text-align:right'| 329
| [[Eugene of Savoy]]
| 
| data-sort-value=&quot;1663&quot; | 1663-10-18
| data-sort-value=&quot;1736&quot; | 1736-04-21
| [[Fail:Godfrey Kneller Eugen von Savoyen 1712.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Eugene-of-Savoy biography/Eugene-of-Savoy]
| [[:d:Q152428|Q152428]]
|-
| style='text-align:right'| 330
| [[Anna Komnene]]
| 
| data-sort-value=&quot;1083&quot; | 1083-12-01
| data-sort-value=&quot;1153&quot; | 1153&lt;br/&gt;1154
| [[Fail:Anna Komnene (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Anna-Comnena biography/Anna-Comnena]
| [[:d:Q179284|Q179284]]
|-
| style='text-align:right'| 331
| [[Fred Hoyle]]
| Suurbritannia astronoom
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1915-06-24
| data-sort-value=&quot;2001&quot; | 2001-08-20
| [[Fail:Fred Hoyle 1967.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Fred-Hoyle biography/Fred-Hoyle]
| [[:d:Q183397|Q183397]]
|-
| style='text-align:right'| 332
| [[Rock Hudson]]
| ameerika näitleja
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-11-17
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-10-02
| [[Fail:Rock Hudson in 1954.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Rock-Hudson biography/Rock-Hudson]
| [[:d:Q184378|Q184378]]
|-
| style='text-align:right'| 333
| [[Sissy Spacek]]
| ameerika näitleja
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-12-25
| 
| [[Fail:Sissy Spacek by David Shankbone (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Sissy-Spacek biography/Sissy-Spacek]
| [[:d:Q190994|Q190994]]
|-
| style='text-align:right'| 334
| [[Montgomery Clift]]
| ameerika näitleja
| data-sort-value=&quot;1920&quot; | 1920-10-17
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-07-23
| [[Fail:Montgomery Clift in I Confess.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Montgomery-Clift biography/Montgomery-Clift]
| [[:d:Q193102|Q193102]]
|-
| style='text-align:right'| 335
| [[Emile Verhaeren]]
| Belgia luuletaja
| data-sort-value=&quot;1855&quot; | 1855-05-21
| data-sort-value=&quot;1916&quot; | 1916-11-27
| [[Fail:Emile Verhaeren01.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Emile-Verhaeren biography/Emile-Verhaeren]
| [[:d:Q193680|Q193680]]
|-
| style='text-align:right'| 336
| [[Muslim ibn al-Ḥajjāj]]
| 
| data-sort-value=&quot;821&quot; | 821
| data-sort-value=&quot;875&quot; | 875
| [[Fail:Imam Muslim.png|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Muslim-ibn-al-Hajjaj biography/Muslim-ibn-al-Hajjaj]
| [[:d:Q140124|Q140124]]
|-
| style='text-align:right'| 337
| [[Bartolomé de las Casas]]
| 
| data-sort-value=&quot;1484&quot; | 1484-11-11
| data-sort-value=&quot;1566&quot; | 1566-07-17
| [[Fail:Fray Bartolomé de las Casas.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Bartolome-de-Las-Casas biography/Bartolome-de-Las-Casas]
| [[:d:Q207416|Q207416]]
|-
| style='text-align:right'| 338
| [[Sean Combs]]
| 
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-11-04
| 
| [[Fail:Sean Combs Cannes 2012 (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Sean-Combs biography/Sean-Combs]
| [[:d:Q216936|Q216936]]
|-
| style='text-align:right'| 339
| [[Julia Child]]
| USA gastronoom
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1912-08-15
| data-sort-value=&quot;2004&quot; | 2004-08-13
| [[Fail:Julia Child portrait by ©Lynn Gilbert, 1978.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Julia-Child biography/Julia-Child]
| [[:d:Q214477|Q214477]]
|-
| style='text-align:right'| 340
| [[Fidel Ramos]]
| väeüksuse ülem, Filipiinid
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-03-18
| data-sort-value=&quot;2022&quot; | 2022-07-31
| [[Fail:Fidel Valdez Ramos Official Photo as President of the Philippines (1995).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Fidel-Ramos biography/Fidel-Ramos]
| [[:d:Q215351|Q215351]]
|-
| style='text-align:right'| 341
| [[Carey Mulligan]]
| 
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-05-28
| 
| [[Fail:Carey Mulligan at the 2025 Sundance Film Festival (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Carey-Mulligan biography/Carey-Mulligan]
| [[:d:Q219655|Q219655]]
|-
| style='text-align:right'| 342
| [[Casey Affleck]]
| Ameerika Ühendriikide näitleja
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-08-12
| 
| [[Fail:Casey Affleck at the Manchester by the Sea premiere (30199719155) (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Casey-Affleck biography/Casey-Affleck]
| [[:d:Q270730|Q270730]]
|-
| style='text-align:right'| 343
| [[Étienne de La Boétie]]
| 
| data-sort-value=&quot;1530&quot; | 1530-11-01
| data-sort-value=&quot;1563&quot; | 1563-08-18
| [[Fail:Statue d'Étienne de La Boétie.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Etienne-de-La-Boetie biography/Etienne-de-La-Boetie]
| [[:d:Q290227|Q290227]]
|-
| style='text-align:right'| 344
| [[Aminah]]
| 
| data-sort-value=&quot;550&quot; | 550s
| data-sort-value=&quot;575&quot; | 575&lt;br/&gt;577
| [[Fail:Aminah b. Wahab آمين بنت وهب.svg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Aminah biography/Aminah]
| [[:d:Q257935|Q257935]]
|-
| style='text-align:right'| 345
| [[Mumtaz Mahal]]
| 
| data-sort-value=&quot;1593&quot; | 1593-04-27
| data-sort-value=&quot;1631&quot; | 1631-06-17
| [[Fail:Portrait of Mumtaz Mahal (Arjumand Banu Begum).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Mumtaz-Mahal biography/Mumtaz-Mahal]
| [[:d:Q231693|Q231693]]
|-
| style='text-align:right'| 346
| [[Giulio Natta]]
| Itaalia keemik
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903-02-26
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-05-02
| [[Fail:Giulio Natta Nobel.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Giulio-Natta biography/Giulio-Natta]
| [[:d:Q234145|Q234145]]
|-
| style='text-align:right'| 347
| [[François Fénelon]]
| 
| data-sort-value=&quot;1651&quot; | 1651-08-06
| data-sort-value=&quot;1715&quot; | 1715-01-07
| [[Fail:François de Salignac de la Mothe-Fénelon.PNG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Francois-de-Salignac-de-La-Mothe-Fenelon biography/Francois-de-Salignac-de-La-Mothe-Fenelon]
| [[:d:Q310002|Q310002]]
|-
| style='text-align:right'| 348
| [[Ivan Vazov]]
| proosakirjanik, Bulgaaria
| data-sort-value=&quot;1850&quot; | 1850-07-09
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1921-09-22
| [[Fail:BASA-937K-1-410-7-Ivan Vazov (cropped).JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ivan-Minchov-Vazov biography/Ivan-Minchov-Vazov]
| [[:d:Q310630|Q310630]]
|-
| style='text-align:right'| 349
| [[Beji Caid Essebsi]]
| Tuneesia poliitik
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-11-29
| data-sort-value=&quot;2019&quot; | 2019-07-25
| [[Fail:Béji Caïd Essebsi 2015-05-20.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Beji-Caid-Sebsi biography/Beji-Caid-Sebsi]
| [[:d:Q313539|Q313539]]
|-
| style='text-align:right'| 350
| [[Jhumpa Lahiri]]
| 
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-07-11
| 
| [[Fail:Jhumpa Lahiri (2015).png|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Jhumpa-Lahiri biography/Jhumpa-Lahiri]
| [[:d:Q465208|Q465208]]
|-
| style='text-align:right'| 351
| [[Afonso I of Portugal]]
| 
| data-sort-value=&quot;1109&quot; | 1109
| data-sort-value=&quot;1185&quot; | 1185-12-06
| [[Fail:D. Afonso Henriques - The Portuguese Genealogy (Genealogia dos Reis de Portugal).png|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Afonso-I-king-of-Portugal biography/Afonso-I-king-of-Portugal]
| [[:d:Q587697|Q587697]]
|-
| style='text-align:right'| 352
| [[Melvin Calvin]]
| Ameerika Ühendriikide keemik
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911-04-08
| data-sort-value=&quot;1997&quot; | 1997-01-08
| [[Fail:Melvin Calvin.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Melvin-Calvin biography/Melvin-Calvin]
| [[:d:Q49347|Q49347]]
|-
| style='text-align:right'| 353
| [[Richard Willstätter]]
| Saksamaa keemik
| data-sort-value=&quot;1872&quot; | 1872-08-13
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-08-03
| [[Fail:Richard Willstätter.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Richard-Willstatter biography/Richard-Willstatter]
| [[:d:Q77072|Q77072]]
|-
| style='text-align:right'| 354
| [[Maurice Chevalier]]
| 
| data-sort-value=&quot;1888&quot; | 1888-09-12
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-01-01
| [[Fail:Maurice Chevalier 1959.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Maurice-Chevalier biography/Maurice-Chevalier]
| [[:d:Q106001|Q106001]]
|-
| style='text-align:right'| 355
| [[Ahmed Sékou Touré]]
| poliitik, Guinea
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-01-09
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-03-26
| [[Fail:Ahmed Sekoú in 1962 at White House cropped.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Sekou-Toure biography/Sekou-Toure]
| [[:d:Q155402|Q155402]]
|-
| style='text-align:right'| 356
| [[Samuel Hahnemann]]
| 
| data-sort-value=&quot;1755&quot; | 1755-04-10
| data-sort-value=&quot;1843&quot; | 1843-07-02
| [[Fail:Samuel Hahnemann 1841.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Samuel-Hahnemann biography/Samuel-Hahnemann]
| [[:d:Q157056|Q157056]]
|-
| style='text-align:right'| 357
| [[Marie Louise, Duchess of Parma]]
| 
| data-sort-value=&quot;1791&quot; | 1791-12-12
| data-sort-value=&quot;1847&quot; | 1847-12-17
| [[Fail:L'impératriceMarie-Louise.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Marie-Louise-Austrian-archduchess biography/Marie-Louise-Austrian-archduchess]
| [[:d:Q157491|Q157491]]
|-
| style='text-align:right'| 358
| [[Mickey Rourke]]
| Ameerika Ühendriikide näitleja
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-09-16
| 
| [[Fail:Mickey Rourke 10 December 2010 (cropped).jpeg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Mickey-Rourke biography/Mickey-Rourke]
| [[:d:Q178552|Q178552]]
|-
| style='text-align:right'| 359
| [[Geoffrey of Monmouth]]
| 
| data-sort-value=&quot;1100&quot; | 1100
| data-sort-value=&quot;1155&quot; | 1155
| [[Fail:Cotton Claudius B VII f.224 Merlin Vortigern.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Geoffrey-of-Monmouth biography/Geoffrey-of-Monmouth]
| [[:d:Q188344|Q188344]]
|-
| style='text-align:right'| 360
| [[Brian De Palma]]
| Ameerika Ühendriikide filmirežissöör
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-09-11
| 
| [[Fail:Brian De Palma (Venice 2007).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Brian-De-Palma biography/Brian-De-Palma]
| [[:d:Q189526|Q189526]]
|-
| style='text-align:right'| 361
| [[John Knox]]
| 
| data-sort-value=&quot;1514&quot; | 1514
| data-sort-value=&quot;1572&quot; | 1572-11-24
| [[Fail:JohnKnox.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/John-Knox biography/John-Knox]
| [[:d:Q189937|Q189937]]
|-
| style='text-align:right'| 362
| [[Ayub Khan]]
| autobiograaf, Briti India
| data-sort-value=&quot;1907&quot; | 1907-05-14
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-04-19
| [[Fail:Muhammad Ayub Khan.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Mohammad-Ayub-Khan biography/Mohammad-Ayub-Khan]
| [[:d:Q190071|Q190071]]
|-
| style='text-align:right'| 363
| [[Vuk Karadžić]]
| 
| data-sort-value=&quot;1787&quot; | 1787-10-26
| data-sort-value=&quot;1864&quot; | 1864-01-26&lt;br/&gt;1864-02-07
| [[Fail:VukKaradzic.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Vuk-Stefanovic-Karadzic biography/Vuk-Stefanovic-Karadzic]
| [[:d:Q202815|Q202815]]
|-
| style='text-align:right'| 364
| [[Richard Dreyfuss]]
| ameerika näitleja
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-10-29
| 
| [[Fail:Richard Dreyfuss Cannes 2013.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Richard-Dreyfuss biography/Richard-Dreyfuss]
| [[:d:Q181799|Q181799]]
|-
| style='text-align:right'| 365
| [[Janet Gaynor]]
| 
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-10-06
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-09-14
| [[Fail:Janet Gaynor (1934) (cropped).JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Janet-Gaynor biography/Janet-Gaynor]
| [[:d:Q182462|Q182462]]
|-
| style='text-align:right'| 366
| [[Justin Martyr]]
| 
| data-sort-value=&quot;100&quot; | 100
| data-sort-value=&quot;165&quot; | 165
| [[Fail:Justin Martyr.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Saint-Justin-Martyr biography/Saint-Justin-Martyr]
| [[:d:Q185117|Q185117]]
|-
| style='text-align:right'| 367
| [[Anjelica Huston]]
| ameerika näitleja
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-07-08
| 
| [[Fail:Anjelica Huston at Los Angeles Comic Con 2024.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Anjelica-Huston biography/Anjelica-Huston]
| [[:d:Q190998|Q190998]]
|-
| style='text-align:right'| 368
| [[Clare of Assisi]]
| 
| data-sort-value=&quot;1194&quot; | 1194-07-16
| data-sort-value=&quot;1253&quot; | 1253-08-11
| [[Fail:Simone Martini 047.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Saint-Clare-of-Assisi biography/Saint-Clare-of-Assisi]
| [[:d:Q191107|Q191107]]
|-
| style='text-align:right'| 369
| [[Muhammad ibn Jarir al-Tabari]]
| 
| data-sort-value=&quot;839&quot; | 839
| data-sort-value=&quot;922&quot; | 922
| [[Fail:Al-Tabari.png|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/al-Tabari biography/al-Tabari]
| [[:d:Q192124|Q192124]]
|-
| style='text-align:right'| 370
| [[James V of Scotland]]
| 
| data-sort-value=&quot;1512&quot; | 1512-04-10
| data-sort-value=&quot;1542&quot; | 1542-12-14
| [[Fail:Portrait of James V of Scotland (1512 - 1542).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/James-V biography/James-V]
| [[:d:Q137814|Q137814]]
|-
| style='text-align:right'| 371
| [[Margaret of Valois]]
| 
| data-sort-value=&quot;1553&quot; | 1553-05-14
| data-sort-value=&quot;1615&quot; | 1615-03-27
| [[Fail:Marguerite de Valois vers 1574.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Margaret-of-Valois biography/Margaret-of-Valois]
| [[:d:Q220845|Q220845]]
|-
| style='text-align:right'| 372
| [[Ursula Andress]]
| 
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-03-19
| 
| [[Fail:Ursula Andress at Somerset House in 2004.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ursula-Andress biography/Ursula-Andress]
| [[:d:Q211111|Q211111]]
|-
| style='text-align:right'| 373
| [[Jerry Seinfeld]]
| 
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-04-29
| 
| [[Fail:Jerry Seinfeld 2016 - 2.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Jerry-Seinfeld biography/Jerry-Seinfeld]
| [[:d:Q215506|Q215506]]
|-
| style='text-align:right'| 374
| [[Loretta Young]]
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1913-01-06
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-08-12
| [[Fail:LORETTAYoung.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Loretta-Young biography/Loretta-Young]
| [[:d:Q253384|Q253384]]
|-
| style='text-align:right'| 375
| [[Mihhail Saltõkov-Štšedrin]]
| vene kirjanik, ajakirjanik ja satiirik
| data-sort-value=&quot;1826&quot; | 1826-01-15
| data-sort-value=&quot;1889&quot; | 1889-04-28
| [[Fail:Kramskoj - saltykov-schedrin.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Mikhail-Yevgrafovich-Graf-Saltykov biography/Mikhail-Yevgrafovich-Graf-Saltykov]
| [[:d:Q211785|Q211785]]
|-
| style='text-align:right'| 376
| [[Anne Baxter]]
| 
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-05-07
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-12-12
| [[Fail:Anne Baxter photo in a Lustre-Creme shampoo advertisement.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Anne-Baxter biography/Anne-Baxter]
| [[:d:Q228906|Q228906]]
|-
| style='text-align:right'| 377
| [[Elizabeth Gaskell]]
| Suurbritannia kirjanik
| data-sort-value=&quot;1810&quot; | 1810-09-29
| data-sort-value=&quot;1865&quot; | 1865-11-12
| [[Fail:Elizabeth Gaskell.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Elizabeth-Cleghorn-Gaskell biography/Elizabeth-Cleghorn-Gaskell]
| [[:d:Q229226|Q229226]]
|-
| style='text-align:right'| 378
| [[Horace Walpole]]
| 
| data-sort-value=&quot;1717&quot; | 1717-09-24
| data-sort-value=&quot;1797&quot; | 1797-03-02
| [[Fail:Horace Walpole.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Horace-Walpole-4th-earl-of-Orford biography/Horace-Walpole-4th-earl-of-Orford]
| [[:d:Q309903|Q309903]]
|-
| style='text-align:right'| 379
| [[George Washington Carver]]
| 
| data-sort-value=&quot;1864&quot; | 1864-01-01
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-01-05
| [[Fail:George Washington Carver c1910.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/George-Washington-Carver biography/George-Washington-Carver]
| [[:d:Q296898|Q296898]]
|-
| style='text-align:right'| 380
| [[Sundar Pichai]]
| 
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-06-10
| 
| [[Fail:Sundar Pichai - 2023 (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Sundar-Pichai biography/Sundar-Pichai]
| [[:d:Q3503829|Q3503829]]
|-
| style='text-align:right'| 381
| [[Wassily Leontief]]
| Venemaa majandusteadlane
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-08-05
| data-sort-value=&quot;1999&quot; | 1999-02-05
| [[Fail:Wassily Leontief 1973.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Wassily-Leontief biography/Wassily-Leontief]
| [[:d:Q44061|Q44061]]
|-
| style='text-align:right'| 382
| [[Spike Lee]]
| 
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-03-20
| 
| [[Fail:Spike Lee 2025.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Spike-Lee biography/Spike-Lee]
| [[:d:Q51566|Q51566]]
|-
| style='text-align:right'| 383
| [[Arturo Toscanini]]
| 
| data-sort-value=&quot;1867&quot; | 1867-03-25
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-01-16
| [[Fail:Arturo Toscanini c1930.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Arturo-Toscanini biography/Arturo-Toscanini]
| [[:d:Q13003|Q13003]]
|-
| style='text-align:right'| 384
| [[Norma Shearer]]
| 
| data-sort-value=&quot;1902&quot; | 1902-08-10
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-06-12
| [[Fail:Norma Shearer portrait (cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Norma-Shearer biography/Norma-Shearer]
| [[:d:Q95019|Q95019]]
|-
| style='text-align:right'| 385
| [[Ferdinand Lassalle]]
| 
| data-sort-value=&quot;1825&quot; | 1825-04-11
| data-sort-value=&quot;1864&quot; | 1864-08-31
| [[Fail:Bundesarchiv Bild 183-J0827-500-002, Ferdinand Lassalle.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Ferdinand-Lassalle biography/Ferdinand-Lassalle]
| [[:d:Q75784|Q75784]]
|-
| style='text-align:right'| 386
| [[John McCarthy]]
| 
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-09-04
| data-sort-value=&quot;2011&quot; | 2011-10-24
| [[Fail:John McCarthy Stanford.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/John-McCarthy biography/John-McCarthy]
| [[:d:Q92739|Q92739]]
|-
| style='text-align:right'| 387
| [[Lee Marvin]]
| Ameerika Ühendriikide filminäitleja
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-02-19
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-08-29
| [[Fail:Lee marvin 1971.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Lee-Marvin biography/Lee-Marvin]
| [[:d:Q76895|Q76895]]
|-
| style='text-align:right'| 388
| [[Wilhelm Busch]]
| 
| data-sort-value=&quot;1832&quot; | 1832-04-15
| data-sort-value=&quot;1908&quot; | 1908-01-09
| [[Fail:Wilhelm Busch 1878.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Wilhelm-Busch biography/Wilhelm-Busch]
| [[:d:Q109540|Q109540]]
|-
| style='text-align:right'| 389
| [[Marjane Satrapi]]
| 
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-09-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-03
| [[Fail:Marjane Satrapi Cannes 2008(Cropped).jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Marjane-Satrapi biography/Marjane-Satrapi]
| [[:d:Q126633|Q126633]]
|-
| style='text-align:right'| 390
| [[Bahadur Shah Zafar]]
| 
| data-sort-value=&quot;1775&quot; | 1775-10-24
| data-sort-value=&quot;1862&quot; | 1862-11-07
| [[Fail:Bahadur Shah II.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Bahadur-Shah-II biography/Bahadur-Shah-II]
| [[:d:Q127369|Q127369]]
|-
| style='text-align:right'| 391
| [[Zakir Husain]]
| poliitik, India
| data-sort-value=&quot;1897&quot; | 1897-02-08
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-05-03
| [[Fail:DR. ZAKIR HUSAIN - PICTORIAL BIOGRAPHY 0005.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Zakir-Husain biography/Zakir-Husain]
| [[:d:Q144732|Q144732]]
|-
| style='text-align:right'| 392
| [[Leó Szilárd]]
| 
| data-sort-value=&quot;1898&quot; | 1898-02-11
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-05-30
| [[Fail:Leo Szilard.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Leo-Szilard biography/Leo-Szilard]
| [[:d:Q153238|Q153238]]
|-
| style='text-align:right'| 393
| [[William Crookes]]
| 
| data-sort-value=&quot;1832&quot; | 1832-06-17
| data-sort-value=&quot;1919&quot; | 1919-04-04
| [[Fail:Sir William Crookes 1906.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/William-Crookes biography/William-Crookes]
| [[:d:Q189552|Q189552]]
|-
| style='text-align:right'| 394
| [[Arthur Harden]]
| biokeemik, Suurbritannia
| data-sort-value=&quot;1865&quot; | 1865-10-12
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-06-17
| [[Fail:ArthurHarden.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Arthur-Harden biography/Arthur-Harden]
| [[:d:Q189803|Q189803]]
|-
| style='text-align:right'| 395
| [[Cyprian]]
| 
| data-sort-value=&quot;200&quot; | 200
| data-sort-value=&quot;258&quot; | 258-09-14
| [[Fail:Heiliger Cyprianus.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Saint-Cyprian-Christian-bishop biography/Saint-Cyprian-Christian-bishop]
| [[:d:Q190240|Q190240]]
|-
| style='text-align:right'| 396
| [[Walter Matthau]]
| ameerika näitleja
| data-sort-value=&quot;1920&quot; | 1920-10-01
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-07-01
| [[Fail:Walter Matthau in Charade 2.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Walter-Matthau biography/Walter-Matthau]
| [[:d:Q202172|Q202172]]
|-
| style='text-align:right'| 397
| [[Michael Gambon]]
| Iiri ja Inglise näitleja (1940–2023)
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-10-19
| data-sort-value=&quot;2023&quot; | 2023-09-27
| [[Fail:Michael Gambon cropped.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Michael-Gambon biography/Michael-Gambon]
| [[:d:Q203545|Q203545]]
|-
| style='text-align:right'| 398
| [[Henrique]]
| Portugali prints (1394-1460)
| data-sort-value=&quot;1394&quot; | 1394-03-04
| data-sort-value=&quot;1460&quot; | 1460-11-13
| [[Fail:Henry the Navigator1.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Henry-the-Navigator biography/Henry-the-Navigator]
| [[:d:Q182897|Q182897]]
|-
| style='text-align:right'| 399
| [[Gary S. Becker]]
| Ameerika Ühendriikide majandusteadlane
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-12-02
| data-sort-value=&quot;2014&quot; | 2014-05-03
| [[Fail:GaryBecker-May24-2008.jpg|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Gary-Becker biography/Gary-Becker]
| [[:d:Q191020|Q191020]]
|-
| style='text-align:right'| 400
| [[Harvey Keitel]]
| ameerika näitleja
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-05-13
| 
| [[Fail:Harvey Keitel VF 2012 Shankbone.JPG|center|120px]]
| [https://www.britannica.com/biography/Harvey-Keitel biography/Harvey-Keitel]
| [[:d:Q191132|Q191132]]
|}
{{Wikidata loendi lõpp}}

[[Kategooria:Puuduvate artiklite loendid|Britannica]]</text>
      <sha1>moqfpkzfg6bcnc8qms2ops5326148it</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kambja raamatukogu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>491051</id>
    <revision>
      <id>7248508</id>
      <parentid>7248439</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T12:49:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-49191-57</username>
        <id>237288</id>
      </contributor>
      <origin>7248508</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="461" sha1="jvq23pgbnff4x1pn3iw7ekmzkbe7w75" xml:space="preserve">'''Kambja raamatukogu''' on [[raamatukogu]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]] [[Kambja]] asulas. Alates 1. oktoobrist 2020 töötab Kambja raamatukogu Tõrvandi Raamatukogu harukoguna. 

==Välislingid==
*[http://tmk.tartuvv.ee/?page_id=91  Raamatukogust Kõrveküla maakonnaraamatukogu kodulehel]
*https://raamatukogu.torvandi.ee/kambja-raamatukogu/

{{koord}}
[[Kategooria:Tartu maakonna raamatukogud]]
[[Kategooria:Kambja vald]]</text>
      <sha1>jvq23pgbnff4x1pn3iw7ekmzkbe7w75</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248582</id>
      <parentid>7248508</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T14:38:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248582</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="465" sha1="ld9fzeo5hxlc5t52x8kh6r85gdbe98e" xml:space="preserve">'''Kambja raamatukogu''' on [[raamatukogu]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]] [[Kambja]] asulas. Alates 1. oktoobrist 2020 töötab Kambja raamatukogu [[Tõrvandi raamatukogu]] harukoguna. 

==Välislingid==
*[http://tmk.tartuvv.ee/?page_id=91  Raamatukogust Kõrveküla maakonnaraamatukogu kodulehel]
*https://raamatukogu.torvandi.ee/kambja-raamatukogu/

{{koord}}
[[Kategooria:Tartu maakonna raamatukogud]]
[[Kategooria:Kambja vald]]</text>
      <sha1>ld9fzeo5hxlc5t52x8kh6r85gdbe98e</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Külitse raamatukogu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>491058</id>
    <revision>
      <id>7248507</id>
      <parentid>7231720</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T12:47:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-49191-57</username>
        <id>237288</id>
      </contributor>
      <origin>7248507</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="490" sha1="s26ul4neb8rkhgla758pdj4adg0kjtz" xml:space="preserve">'''Külitse raamatukogu''' on [[raamatukogu]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]] [[Külitse]] asulas. Alates 1.oktoobrist 2020 töötab Külitse raamatukogu Tõrvandi Raamatukogu harukoguna. 

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://tmk.tartuvv.ee/?page_id=91  Raamatukogust Kõrveküla maakonnaraamatukogu kodulehel]
*https://raamatukogu.torvandi.ee/kulitse-raamatukogu/

{{koord}}
[[Kategooria:Tartu maakonna raamatukogud]]
[[Kategooria:Kambja vald]]</text>
      <sha1>s26ul4neb8rkhgla758pdj4adg0kjtz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Laura Põld</title>
    <ns>0</ns>
    <id>491611</id>
    <revision>
      <id>7248990</id>
      <parentid>7229967</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T10:13:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248990</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3613" sha1="o5tjklv2zi1vtxlm1btcfgi1nqeq45z" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Kunstnik
| Taustavärv     = #EEDD82
| Nimi           = Laura Põld
| Pilt           = 
| Pildisuurus    = 
| Pildi info     = 
| Sünniaeg       = [[25. oktoober]] [[1984]]
| Sünnikoht      = [[Tallinn]]
| Surmaaeg       = 
| Surmakoht      = 
| Rahvus         = [[eestlane]]
| Tegevusala     = [[kunstnik]]
| Kunsti õppinud = [[Tartu Ülikool]], &lt;br&gt;[[Eesti Kunstiakadeemia]] 
| Kunstivool     = 
| Tuntud teoseid = 
| Mõjutatud      = 
}}

'''Laura Põld''' ([[25. oktoober]] [[1984]] [[Tallinn]]) on eesti [[kunstnik]].

Ta oli üks [[kunstnikupalk|kunstnikupalga]] saajaid aastatel 2023‒2025.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1608819694/selgusid-uued-kunstnikupalgalised &quot;Selgusid uued kunstnikupalgalised&quot;] ERR kultuur, 14. detsember 2021&lt;/ref&gt;

Ta on [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] liige.

==Haridus==
*2000–2003 [[Vanalinna Hariduskolleegium]]
*2003–2007 [[Eesti Kunstiakadeemia]], [[keraamika]], [[bakalaureusekraad]]
*2007–2010 [[Tartu Ülikool]], [[maalikunst]] ([[vabade kunstide magister|MFA]])
*2018–2021 [[Linzi Kunsti- ja disainiülikool]], [[plastilised kontseptsioonid ja keraamika]] ([[MA]])

==Isikunäitused==
*[[2010]] &quot;Hirm&quot;, koos [[Veiko Klemmer]]iga, [[Draakoni galerii]], [[Tallinn]]
*[[2010]] &quot;Hope You Dance&quot;, koos [[Adrijana Gvoydenović]]iga, bm:ukk galerii, [[Viin]]
*[[2010]] &quot;Kõnelused kardinaga&quot;, [[Tartu Kunstimaja]]
*[[2011]] &quot;Lost&amp;Found&quot;, [[Tallinna Linnagalerii]]
*[[2012]] &quot;Carolina Cyclone&quot;, [[Showroom Ulrike Hrobsky]], [[Viin]]
*[[2012]] &quot;Home Sweet Home&quot;, koos [[Mari Prekup]]iga, [[Old Town Art Gallery]], [[Vilnius]]
*[[2013]] &quot;Katse lavastada maastikku&quot;, [[Tallinna Kunstihoone galerii]]
*[[2013]] koos [[Sigita Daugule]]ga, [[Galerie Ulrike Hrobsky]], [[Viin]]
*[[2014]] &quot;a walk, a wall, some mountains&quot;, koos [[Titania Seidl]]iga, [[Ulrike Hrobsky Showroom]] for Young Art, [[Viin]] 
*[[2014]] &quot;Loss&quot;, [[Vaal galerii]], [[Tallinn]]
*[[2014]] &quot;The Night Your mate Danced Like A Tree&quot;, [[Hobusepea galerii]], [[Tallinn]]
*[[2014]] &quot;To go to bed by day&quot;, [[Kunstkabinett Kunstverein]] [[Bayreuth]]
*[[2014]] &quot;Varemed&quot;, [[Tartu Kunstimaja]] Monumentaalgalerii
*[[2015]] &quot;Road To Silver Mine&quot;, [[Gallery Chemin Du Bonheur]], [[Hokuto]], [[Jaapan]]
*[[2016]] &quot;Sada ulma keset merd&quot;, [[Tartu Kunstimuuseum]], [[Tartu]] 
*[[2016]] &quot;Serving Makes Place&quot;, koos [[Johna Hansen]]iga, [[gallery Maebashi Works]], [[Gunma]], [[Jaapan]]
*[[2017]] &quot;So small it could be mine&quot;, [[Ateliers Höherweg eV.]] [[Düsseldorf]], [[Saksamaa]]

==Tunnustus==

*2008 [[Eduard Wiiralti nimeline stipendium]]
*2011 [[Young Painter Prize]] (of the Baltic states), 3rd Prize
*2013 [[Ado Vabbe preemia]]
*2014 [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia]] (installatiivsete ruumiprojektide eest, näitused „Loss“ Vaal galeriis, „The Night Your Mate Danced Like a Tree“ Hobusepea Galeriis ja „Varemed“ Tartu Kunstimaja Monumentaalgaleriis)
*2016 [[Köler Prize]]
*2018 [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti aastapreemia]] (kõrgetasemelise, aktiivse ja mitmekülgse näitusetegevuse eest 2018. aastal nii rahvusvahelisel kui kohalikul kunstiväljal)

==Viited==
{{Viited}}

==Kirjandus==
*[[Piret Karro|Karro, Piret]] 2016. [http://ajakirikunst.ee/?c=kunstee-numbrid&amp;l=et&amp;t=iga-maastik-on-hingeseisund&amp;id=1512 Iga maastik on hingeseisund.] [[Kunst.ee]] 1. (Laura Põllu näituse arvustus)

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
*[https://laurapold.com/ laurapold.com]

{{JÄRJESTA:Põld, Laura}}
[[Kategooria:Eesti kunstnikud]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1984]]</text>
      <sha1>o5tjklv2zi1vtxlm1btcfgi1nqeq45z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Vikipeedia kõrgkoolides</title>
    <ns>4</ns>
    <id>493227</id>
    <revision>
      <id>7248880</id>
      <parentid>6519028</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T07:08:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ivarik</username>
        <id>104229</id>
      </contributor>
      <origin>7248880</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6176" sha1="pkd2pvxiteykrvxo5mz5rvclwrgiwx5" xml:space="preserve">{{Sisukord paremale}}
''See lehekülg koondab teavet Eesti kõrgkoolide tegevuse kohta [[Vikipeedia]]s.

== Tutvustus ==

Klassikaliseks viisiks panustada on artiklite kirjutamine õppetöö osana, mis tavaliselt seisneb referaatide ja teiste sarnaste tööde asendamises ülesandega koostada [[Vikipeedia:Artiklite kvaliteedikriteeriumid|Vikipeedia nõuetele]] vastav entsüklopeediline referatiivne tekst veebientsüklopeedias avaldamiseks.

Tavaliselt valitakse teemad selliselt, et selle kohta artiklit veel ei ole või on see väga lühike. Üldiselt koostab üks tudeng ühe vikiartikli, aga on ka näiteid, kus tudeng koostab mitu artiklit või kus mitu tudengit töötavad ühiselt ühe artikli kallal. Valdavalt on artikleid kirjutatud [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelsesse Vikipeediasse]], aga aja jooksul on samuti tekkinud artikleid inglise, prantsuse, ungari, vene, võru ja läti keeles.

Samas on teisigi võimalusi. Nende seas näiteks meediamaterjalide ülespanek (pildid, videod, helifailid), programmeerimisega seotud ülesannete andmine (nt botide ehitamine Vikipeediale) ja [[linkandmed|linkandmete]] töötlemine (andmete uuendamine, andmeanalüüs ja visualiseerimine [[Wikidata]]s).

Kuna kogu Vikipeedias olev materjal (sh artiklite ajalugu, vaatamiste statistika, jm) on vabalt kasutatav ning hõlpsasti automaatselt analüüsitav, siis on see ka hea lähteandmestik erinevateks uurimistöödeks ([https://www.technologyreview.com/s/544266/wikipedia-mining-algorithm-reveals-worlds-most-influential-universities/ näide]).

== Kõrgkoolide projektilehed ==
[[Pilt:Vikikoolituse andmine.jpg|pisi|Vikikoolituse andmine Swedbanki praktikantidele Tartu Ülikoolis]]
* [[Vikipeedia:Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor|Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor]]
* [[Vikipeedia:Eesti Kunstiakadeemia|Eesti Kunstiakadeemia]]
* [[Vikipeedia:Lennuakadeemia|Eesti Lennuakadeemia]]
* [[Vikipeedia:Eesti Maaülikool|Eesti Maaülikool]]
* [[Vikipeedia:Kaitseväe Akadeemia|Kaitseväe Akadeemia]]
* [[Vikipeedia:Tallinna Tehnikakõrgkool|Tallinna Tehnikakõrgkool]]
* [[Vikipeedia:Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikool]]
* [[Vikipeedia:Tartu Kõrgem Kunstikool|Tartu Kõrgem Kunstikool]]
* [[Vikipeedia:Tartu Ülikool|Tartu Ülikool]]
* [[Vikipeedia:Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Tehnikaülikool]]

&lt;!-- Koostööd hetkel ei ole: [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]], [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]], [[Estonian Business School]] --&gt;

== Ajalugu ==
[[Pilt:Dr. Mart Noorma, Anna Koval, Ivo Kruusamägi at the University of Tartu in Estonia.jpg|pisi|Tartu Ülikooli õppeprorektor [[Mart Noorma]], rahvusvahelise Vikipeedia haridusprogrammi juhataja [[:outreach:User:AKoval (WMF)|Anna Koval]] ja kohalike haridusprogrammidega tegelev vikipedist [[:meta:User:Kruusamägi|Ivo Kruusamägi]] 2015. aasta sügisel Tartu Ülikooli peahoone ees.]]

Esimeste suuremate katsete seas siduda eestikeelse veebientsüklopeedia edendamist õppetööga olid &quot;[[Vikipeedia:Fotograafia/fotoajaloo kursus|Erikursus: Fotod ja nende kogumine – ajalugu ja arengusuunad]]&quot; [[Tallinna Ülikool]]is 2010. aasta kevadel ([[Vahur Puik]]) ja &quot;[[Vikipeedia:LOFY.03.002 Arvutiriistvara II 2010|Arvutiriistvara II]]&quot; [[Tartu Ülikool]]is ([[Alo Peets]]) sama aasta sügisel. 2011. aasta sügisel alustas Tartu Ülikoolis ka &quot;[[Vikipeedia:Väljendusõpetus|Eesti keele suuline ja kirjalik väljendusõpetus]]&quot;, millest on kujunenud kõige mõjukam selle valdkonna edendaja – tänaseni jätkuva õppeaine raames on koostatud 2018. aasta alguseks üle 1300 artikli ning sellega on olnud lähedalt seotud Vikipeedia kasutamise edasine laienemine Tartu Ülikoolis. Tänaseni on tegevust jätkanud ka arvutiriistvara aine, mis oma enam kui pooletuhande artikliga on kõigi ainete seas artiklite arvult teisel kohal.

Kõrgkoolidele on suunatud ka 2011. aastast Vikipeedias toimuv [[Eesti teadusfoto võistlus]], millest on välja kasvanud [[Wiki Science Competition]] ja mille raames toimub 2020. aastast alates artiklivõistlus &quot;Teadus Vikipeediasse&quot;. Samuti on tudengitele suunatud võistkondlikke artiklivõistlusi ([[Vikipeedia:Üliõpilaste 30 h artiklivõistlus|näide]]).

Väga varane kokkupuude ülikoolidega oli [[võrukeelne Vikipeedia|võrukeelsel Vikipeedial]], mida on toetanud see, et selle keeleversiooni kaks põhilist kaastöölist töötavad Tartu Ülikoolis. Nii on tudengid koostanud võrukeelseid artikleid umbes alates 2007. aastast ([[Sulev Iva]]). 2018. aasta alguseks on sel viisilt loodud umbes 70 artiklit.

Kolmel korral on Tartu Ülikoolis toimunud õppeaine &quot;Vaba kultuur Vikipeedia näitel&quot;.

2017. aastal kuulutati välja projekt [[Miljon+]], mille eesmärgiks oli toetada eestikeelse Vikipeedia jõudmist miljoni artiklini ja mis oli tihedalt seotud ka Vikipeedia tutvustamisega ülikoolides. Ettevõtmise algatas Tartu Ülikool aga sellega oodati liituma kõik Eesti kõrgkoole ja teisi asutusi.

MTÜ [[Wikimedia Eesti]] valiti aastateks 2022–2024 [[Haridus- ja Teadusministeerium]]i strateegiliseks partneriks ja selles raames keskendutakse just kõrgkoolide kaasamisele.

[[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]], [[Eesti Maaülikool]]i, [[Kaitseväe Akadeemia]], [[Tallinna Ülikool]]i, [[Tallinna Tehnikaülikool]]i, [[Tartu Ülikool]]i ja MTÜ [[Wikimedia Eesti]] koostöös ning [[Haridus- ja Teadusministeerium]]i rahastusel toimus 2023. aastal ka [[Vikipeedia:Terminivõistlus|Vikipeedia terminivõistlus]].

== Vaata ka ==
* [[Vikipeedia:Vikipeedia üldhariduskoolides]]
* [[Vikipeedia:Vikipeedia huvihariduskoolides]]

== Kirjandus ==
* Thompson, Neil ja Hanley, Douglas (2017). ''[https://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=3039505 Science Is Shaped by Wikipedia: Evidence from a Randomized Control Trial]'' MIT Sloan Research Paper No. 5238-17
* Reinsalu, Riina; Zupping, Sirli ja Voolaid, Ene (2019). ''[https://doi.org/10.12697/eha.2019.7.2.06 Üliõpilaste akadeemilise kirjaoskuse arendamine Vikipeedia ülesande kaudu]'' Eesti Haridusteaduste Ajakiri, nr 7(2), 128–153

== Välislingid ==
* [https://outreach.wikimedia.org/wiki/Education Wikipedia Education Program] outreach.wikimedia.org

[[Kategooria:Vikipeedia õppetöös| ]]</text>
      <sha1>pkd2pvxiteykrvxo5mz5rvclwrgiwx5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 1994</title>
    <ns>0</ns>
    <id>495259</id>
    <revision>
      <id>7248662</id>
      <parentid>7248427</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T17:49:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuni */</comment>
      <origin>7248662</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7052" sha1="3lvwifibaumav9nyureq03na99q3d75" xml:space="preserve">{{Sündinud|1994}}
''Siin on loetletud [[1994]]. aastal sündinud tuntud inimesi.

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Geórgios Masoúras]], Kreeka jalgpallur
*[[2. jaanuar]] – [[Kevin Rääbis]], eesti jalgpallur
*[[3. jaanuar]] – [[Simon Pettersson]], rootsi kettaheitja
*[[5. jaanuar]] – [[Ingrid Margus]], eesti näitleja
*[[6. jaanuar]] – [[Brett Kulak]], Kanada jäähokimängija
*[[12. jaanuar]] – [[Katriin Kersa]], eesti ujuja
*[[13. jaanuar]] – [[Jereem Richards]], Trinidadi ja Tobago jooksja
*[[14. jaanuar]] – [[Muktar Edris]], Etioopia pikamaajooksja
* 14. jaanuar – [[Connor Brown]], Kanada jäähokimängija
* 14. jaanuar – [[Beth Mooney]], Austraalia kriketimängija

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Harry Styles]], Briti laulja 
*[[2. veebruar]] – [[Brock McGinn]], Kanada jäähokimängija
*[[3. veebruar]] – [[Malaika Mihambo]], Saksamaa kaugushüppaja
*[[4. veebruar]] – [[Alexia Putellas]], Hispaania jalgpallur
*[[13. veebruar]] – [[Cecilia Törn]], soome iluuisutaja
*[[23. veebruar]] – [[Dakota Fanning]], USA näitlejatar
*[[24. veebruar]] – [[Amir Rrahmani]], Kosovo jalgpallur
*[[27. veebruar]] – [[Andraž Šporar]], Sloveenia jalgpallur

==Märts==
*[[1. märts]] – [[Justin Bieber]], Kanada laulja
*[[2. märts]] – [[Uroš Đurđević]], Montenegro jalgpallur
*[[7. märts]] – [[Tuuli Tolmov]], eesti kirjanik
*[[8. märts]] – [[Duncan Watmore]], inglise jalgpallur
*[[10. märts]] – [[Budu Zivzivadze]], Gruusia jalgpallur
*[[13. märts]] – [[Yannick Gerhardt]], Saksamaa jalgpallur
*[[26. märts]] – [[Alison Van Uytvanck]], Belgia tennisist

==Aprill==
*[[3. aprill]] – [[Feng Bin]], hiina kettaheitja
*[[5. aprill]] – [[Christoph Bertschy]], Šveitsi jäähokimängija
* 5. aprill – [[Thea LaFond]], Dominica kolmikhüppaja
*[[12. aprill]] – [[Saoirse Ronan]], [[Iirimaa]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA]] näitleja
*[[15. aprill]] – [[Shaunae Miller-Uibo]], Bahama jooksja
*[[22. aprill]] – [[Chandler Stephenson]], Kanada jäähokimängija
*[[25. aprill]] – [[Omar McLeod]], Jamaica kergejõustiklane
* 25. aprill – [[Brice Samba]], Prantsusmaa jalgpallur
* 25. aprill – [[Janek Õiglane]], eesti kümnevõistleja
*[[28. aprill]] – [[Brett Nõmm]], eesti korvpallitreener

==Mai==
*[[6. mai]] – [[Guillermo Maripán]], Tšiili jalgpallur
*[[8. mai]] – [[Ahmaud Arbery]], afroameeriklane
*[[13. mai]] – [[Heinrich-Donatus]], Schaumburg-Lippe prints
*[[16. mai]] – [[Kristjan Rosenberg]], eesti kümnevõistleja
*[[18. mai]] – [[Aleksandar Čavrić]], Serbia jalgpallur
*[[20. mai]] – [[Piotr Zieliński]], poola jalgpallur
*[[21. mai]] – [[Tom Daley]], Suurbritannia vettehüppaja
* 21. mai – [[Jazmin Sawyers]], Suurbritannia kaugushüppaja
*[[24. mai]] – [[Andreas Veerpalu]], eesti murdmaasuusataja
* 24. mai – [[Daiya Seto]], jaapani ujuja
* 24. mai – [[Emma McKeon]], Austraalia ujuja
*[[26. mai]] – [[Oskar Punga]], eesti näitleja
*[[27. mai]] – [[Shawnacy Barber]], Kanada teivashüppaja
*[[30. mai]] – [[Scott Laughton]], Kanada jäähokimängija

==Juuni==
*[[1. juuni]] – [[Priit Põldma (dramaturg)|Priit Põldma]], eesti lavastaja ja dramaturg
*[[4. juuni]] – [[Janek Valgepea]], eesti laulja
*[[6. juuni]] – [[Yvon Mvogo]], Šveitsi jalgpallur
*[[28. juuni]] – [[Anish Giri]], Hollandi maletaja
* 28. juuni – [[Emily Blue]], norra päritolu Ameerika Ühendriikide laulja
*28. juuni – [[Josip Mišić]], Horvaatia jalgpallur
*[[29. juuni]] – [[Elina Born]], Eesti laulja

==Juuli==
*[[1. juuli]] – [[Jüri Pootsmann]], eesti laulja
*[[5. juuli]] – [[Shohei Ohtani]], Jaapani pesapallur
*[[16. juuli]] – [[Jesper Pettersson]], rootsi jäähokimängija
* 16. juuli – [[Shericka Jackson]], Jamaica sprinter
*[[19. juuli]] – [[Lucas Torró]], Hispaania jalgpallur
*[[20. juuli]] – [[Chase Ealey]], Ameerika Ühendriikide kuulitõukaja
* 20. juuli – [[Solly March]], inglise jalgpallur
* 20. juuli – [[Ludwig Byström]], rootsi jäähokimängija
* 20. juuli – [[Andres Karhu]], eesti lüürik, räppar ja luuletaja 
*[[24. juuli]] – [[Kristel Mäekivi]], eesti sumomaadleja
*[[26. juuli]] – [[Liveta Jasiūnaitė]], leedu odaviskaja
*[[29. juuli]] – [[Daniele Rugani]], Itaalia jalgpallur
*[[31. juuli]] – [[Filip Mihaljević]], Horvaatia kuulitõukaja

==August==
*[[2. august]] – [[Tess Grossmann]], eesti ujuja
* 2. august – [[Laura Pigossi]], Brasiilia tennisist
*[[8. august]] – [[Chancel Mbemba]], Kongo DV jalgpallur
*[[11. august]] – [[Uku Haasma]], eesti jalgpallur ja laulja
*[[17. august]] – [[Phoebe Bridgers]], Ameerika Ühendriikide laulja
*[[19. august]] – [[Nafissatou Thiam]], Belgia mitmevõistleja
*[[29. august]] – [[Julian Weber]], Saksa odaviskaja

==September==
*[[5. september]] – [[Alfonso González]], Mehhiko jalgpallur
* 5. september – [[Gregorio Paltrinieri]], itaalia ujuja
*[[7. september]] – [[Abdülkerim Bardakcı]], Türgi jalgpallur
*7. september – [[Elinor Barker]], Walesi jalgrattur
*[[9. september]] – [[Jure Balkovec]], Sloveenia jalgpallur
*[[13. september]] – [[Mark Jankowski]], Kanada jäähokimängija
*[[15. september]] – [[Eemeli Peltonen]], soome poliitik
*15. september – [[Ricardo Horta]], portugali jalgpallur 
*15. september – [[Wout van Aert]], Belgia jalgrattur
*[[20. september]] – [[Giovanni González]], Uruguay jalgpallur
*[[26. september]] – [[Marcell Jacobs]], Itaalia kergejõustiklane
*[[27. september]] – [[Johan Talijärv]], eesti laskesuusataja
*[[28. september]] – [[Trevor Daniel]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja

==Oktoober==
*[[2. oktoober]] – [[Rene Zahkna]], eesti laskesuusataja
*[[16. oktoober]] – [[Halimah Nakaayi]], Uganda jooksja
*[[25. oktoober]] – [[Barnabás Varga]], Ungari jalgpallur
*[[26. oktoober]] – [[Matthew Hudson-Smith]], Suurbritannia jooksja

==November==
*[[4. november]] – [[Nils Mattias Steinberg]], eesti näitleja
*[[10. november]] – [[Andre De Grasse]], Kanada jooksja
* 10. november – [[Kaan Ayhan]], türgi jalgpallur
*[[12. november]] – [[Triin Narva]], eesti maletaja
*[[13. november]] – [[Visar Musliu]], Põhja-Makedoonia jalgpallur
*[[21. november]] – [[Luke O'Nien]], Inglismaa jalgpallur
*[[22. november]] – [[Dacre Montgomery]], Austraalia näitleja

==Detsember==
*[[5. detsember]] – [[Ondrej Duda]], slovaki jalgpallur
*[[6. detsember]] – [[Rhys Healey]], Inglismaa jalgpallur
*[[8. detsember]] – [[Raheem Sterling]], Inglismaa jalgpallur
* 8. detsember – [[Ilo-Ann Saarepera]], eesti näitleja
* 8. detsember – [[Bruno Fernandes]], portugali jalgpallur 
* 8. detsember – [[Conseslus Kipruto]], Keenia takistusjooksja
* 8. detsember – [[Cyriel Dessers]], Nigeeria jalgpallur
*[[19. detsember]] – [[Katrina Lehis]], eesti vehkleja
*19. detsember – [[M'Baye Niang]], Senegali jalgpallur
*[[21. detsember]] – [[Rainer Elhi]], eesti näitleja
*[[28. detsember]] – [[Adam Peaty]], Suurbritannia ujuja
*[[30. detsember]] – [[Florin Tănase]], Rumeenia jalgpallur</text>
      <sha1>3lvwifibaumav9nyureq03na99q3d75</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248704</id>
      <parentid>7248662</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T18:48:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>/* Oktoober */</comment>
      <origin>7248704</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7113" sha1="2epe1a6a0z87vk56fbvg1376olcvhy8" xml:space="preserve">{{Sündinud|1994}}
''Siin on loetletud [[1994]]. aastal sündinud tuntud inimesi.

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Geórgios Masoúras]], Kreeka jalgpallur
*[[2. jaanuar]] – [[Kevin Rääbis]], eesti jalgpallur
*[[3. jaanuar]] – [[Simon Pettersson]], rootsi kettaheitja
*[[5. jaanuar]] – [[Ingrid Margus]], eesti näitleja
*[[6. jaanuar]] – [[Brett Kulak]], Kanada jäähokimängija
*[[12. jaanuar]] – [[Katriin Kersa]], eesti ujuja
*[[13. jaanuar]] – [[Jereem Richards]], Trinidadi ja Tobago jooksja
*[[14. jaanuar]] – [[Muktar Edris]], Etioopia pikamaajooksja
* 14. jaanuar – [[Connor Brown]], Kanada jäähokimängija
* 14. jaanuar – [[Beth Mooney]], Austraalia kriketimängija

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Harry Styles]], Briti laulja 
*[[2. veebruar]] – [[Brock McGinn]], Kanada jäähokimängija
*[[3. veebruar]] – [[Malaika Mihambo]], Saksamaa kaugushüppaja
*[[4. veebruar]] – [[Alexia Putellas]], Hispaania jalgpallur
*[[13. veebruar]] – [[Cecilia Törn]], soome iluuisutaja
*[[23. veebruar]] – [[Dakota Fanning]], USA näitlejatar
*[[24. veebruar]] – [[Amir Rrahmani]], Kosovo jalgpallur
*[[27. veebruar]] – [[Andraž Šporar]], Sloveenia jalgpallur

==Märts==
*[[1. märts]] – [[Justin Bieber]], Kanada laulja
*[[2. märts]] – [[Uroš Đurđević]], Montenegro jalgpallur
*[[7. märts]] – [[Tuuli Tolmov]], eesti kirjanik
*[[8. märts]] – [[Duncan Watmore]], inglise jalgpallur
*[[10. märts]] – [[Budu Zivzivadze]], Gruusia jalgpallur
*[[13. märts]] – [[Yannick Gerhardt]], Saksamaa jalgpallur
*[[26. märts]] – [[Alison Van Uytvanck]], Belgia tennisist

==Aprill==
*[[3. aprill]] – [[Feng Bin]], hiina kettaheitja
*[[5. aprill]] – [[Christoph Bertschy]], Šveitsi jäähokimängija
* 5. aprill – [[Thea LaFond]], Dominica kolmikhüppaja
*[[12. aprill]] – [[Saoirse Ronan]], [[Iirimaa]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA]] näitleja
*[[15. aprill]] – [[Shaunae Miller-Uibo]], Bahama jooksja
*[[22. aprill]] – [[Chandler Stephenson]], Kanada jäähokimängija
*[[25. aprill]] – [[Omar McLeod]], Jamaica kergejõustiklane
* 25. aprill – [[Brice Samba]], Prantsusmaa jalgpallur
* 25. aprill – [[Janek Õiglane]], eesti kümnevõistleja
*[[28. aprill]] – [[Brett Nõmm]], eesti korvpallitreener

==Mai==
*[[6. mai]] – [[Guillermo Maripán]], Tšiili jalgpallur
*[[8. mai]] – [[Ahmaud Arbery]], afroameeriklane
*[[13. mai]] – [[Heinrich-Donatus]], Schaumburg-Lippe prints
*[[16. mai]] – [[Kristjan Rosenberg]], eesti kümnevõistleja
*[[18. mai]] – [[Aleksandar Čavrić]], Serbia jalgpallur
*[[20. mai]] – [[Piotr Zieliński]], poola jalgpallur
*[[21. mai]] – [[Tom Daley]], Suurbritannia vettehüppaja
* 21. mai – [[Jazmin Sawyers]], Suurbritannia kaugushüppaja
*[[24. mai]] – [[Andreas Veerpalu]], eesti murdmaasuusataja
* 24. mai – [[Daiya Seto]], jaapani ujuja
* 24. mai – [[Emma McKeon]], Austraalia ujuja
*[[26. mai]] – [[Oskar Punga]], eesti näitleja
*[[27. mai]] – [[Shawnacy Barber]], Kanada teivashüppaja
*[[30. mai]] – [[Scott Laughton]], Kanada jäähokimängija

==Juuni==
*[[1. juuni]] – [[Priit Põldma (dramaturg)|Priit Põldma]], eesti lavastaja ja dramaturg
*[[4. juuni]] – [[Janek Valgepea]], eesti laulja
*[[6. juuni]] – [[Yvon Mvogo]], Šveitsi jalgpallur
*[[28. juuni]] – [[Anish Giri]], Hollandi maletaja
* 28. juuni – [[Emily Blue]], norra päritolu Ameerika Ühendriikide laulja
*28. juuni – [[Josip Mišić]], Horvaatia jalgpallur
*[[29. juuni]] – [[Elina Born]], Eesti laulja

==Juuli==
*[[1. juuli]] – [[Jüri Pootsmann]], eesti laulja
*[[5. juuli]] – [[Shohei Ohtani]], Jaapani pesapallur
*[[16. juuli]] – [[Jesper Pettersson]], rootsi jäähokimängija
* 16. juuli – [[Shericka Jackson]], Jamaica sprinter
*[[19. juuli]] – [[Lucas Torró]], Hispaania jalgpallur
*[[20. juuli]] – [[Chase Ealey]], Ameerika Ühendriikide kuulitõukaja
* 20. juuli – [[Solly March]], inglise jalgpallur
* 20. juuli – [[Ludwig Byström]], rootsi jäähokimängija
* 20. juuli – [[Andres Karhu]], eesti lüürik, räppar ja luuletaja 
*[[24. juuli]] – [[Kristel Mäekivi]], eesti sumomaadleja
*[[26. juuli]] – [[Liveta Jasiūnaitė]], leedu odaviskaja
*[[29. juuli]] – [[Daniele Rugani]], Itaalia jalgpallur
*[[31. juuli]] – [[Filip Mihaljević]], Horvaatia kuulitõukaja

==August==
*[[2. august]] – [[Tess Grossmann]], eesti ujuja
* 2. august – [[Laura Pigossi]], Brasiilia tennisist
*[[8. august]] – [[Chancel Mbemba]], Kongo DV jalgpallur
*[[11. august]] – [[Uku Haasma]], eesti jalgpallur ja laulja
*[[17. august]] – [[Phoebe Bridgers]], Ameerika Ühendriikide laulja
*[[19. august]] – [[Nafissatou Thiam]], Belgia mitmevõistleja
*[[29. august]] – [[Julian Weber]], Saksa odaviskaja

==September==
*[[5. september]] – [[Alfonso González]], Mehhiko jalgpallur
* 5. september – [[Gregorio Paltrinieri]], itaalia ujuja
*[[7. september]] – [[Abdülkerim Bardakcı]], Türgi jalgpallur
*7. september – [[Elinor Barker]], Walesi jalgrattur
*[[9. september]] – [[Jure Balkovec]], Sloveenia jalgpallur
*[[13. september]] – [[Mark Jankowski]], Kanada jäähokimängija
*[[15. september]] – [[Eemeli Peltonen]], soome poliitik
*15. september – [[Ricardo Horta]], portugali jalgpallur 
*15. september – [[Wout van Aert]], Belgia jalgrattur
*[[20. september]] – [[Giovanni González]], Uruguay jalgpallur
*[[26. september]] – [[Marcell Jacobs]], Itaalia kergejõustiklane
*[[27. september]] – [[Johan Talijärv]], eesti laskesuusataja
*[[28. september]] – [[Trevor Daniel]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja

==Oktoober==
*[[1. oktoober]] – [[Rodrigo Aguirre]], Uruguay jalgpallur
*[[2. oktoober]] – [[Rene Zahkna]], eesti laskesuusataja
*[[16. oktoober]] – [[Halimah Nakaayi]], Uganda jooksja
*[[25. oktoober]] – [[Barnabás Varga]], Ungari jalgpallur
*[[26. oktoober]] – [[Matthew Hudson-Smith]], Suurbritannia jooksja

==November==
*[[4. november]] – [[Nils Mattias Steinberg]], eesti näitleja
*[[10. november]] – [[Andre De Grasse]], Kanada jooksja
* 10. november – [[Kaan Ayhan]], türgi jalgpallur
*[[12. november]] – [[Triin Narva]], eesti maletaja
*[[13. november]] – [[Visar Musliu]], Põhja-Makedoonia jalgpallur
*[[21. november]] – [[Luke O'Nien]], Inglismaa jalgpallur
*[[22. november]] – [[Dacre Montgomery]], Austraalia näitleja

==Detsember==
*[[5. detsember]] – [[Ondrej Duda]], slovaki jalgpallur
*[[6. detsember]] – [[Rhys Healey]], Inglismaa jalgpallur
*[[8. detsember]] – [[Raheem Sterling]], Inglismaa jalgpallur
* 8. detsember – [[Ilo-Ann Saarepera]], eesti näitleja
* 8. detsember – [[Bruno Fernandes]], portugali jalgpallur 
* 8. detsember – [[Conseslus Kipruto]], Keenia takistusjooksja
* 8. detsember – [[Cyriel Dessers]], Nigeeria jalgpallur
*[[19. detsember]] – [[Katrina Lehis]], eesti vehkleja
*19. detsember – [[M'Baye Niang]], Senegali jalgpallur
*[[21. detsember]] – [[Rainer Elhi]], eesti näitleja
*[[28. detsember]] – [[Adam Peaty]], Suurbritannia ujuja
*[[30. detsember]] – [[Florin Tănase]], Rumeenia jalgpallur</text>
      <sha1>2epe1a6a0z87vk56fbvg1376olcvhy8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti juust</title>
    <ns>0</ns>
    <id>497768</id>
    <revision>
      <id>7248934</id>
      <parentid>7106010</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:10:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti toiduainetööstus]]</comment>
      <origin>7248934</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3831" sha1="bbngpnqslbogxznf8xa4s0tbp0624aq" xml:space="preserve">{{Toimeta|lisaja=2001:7D0:87CA:9180:5C07:CB44:84E4:C408|aasta=2018|kuu=veebruar}}
'''Eesti juust''' on Eesti piimandusspetsialistide loodud kiiresti valmiv juustusort.

Eesti juust on mahedamaitseline hollandi tüüpi [[juust]] (nagu [[Edami juust|Edam]]).&lt;ref&gt;[https://estover.ee/%20tooted/juustud/eesti-juust/eesti-juust-viilutatud-500-g/ Eesti Juust viilutatud] Estover piimatööstus.&lt;/ref&gt;

Selle töötasid välja Voldemar Saarmaa, [[Karl Voitk]]i, [[Urmas Altmeri]], Mihkel Uudisaru, Aleksei Ümariku ja Milvi Kartuse. Nad kasutasid tehnikat, mis sai 24. juulil 1959 [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] juures asuva [[Leiutiste ja Avastuste Komitee]] [[autoritunnistus]]e nr 121333&lt;ref&gt;[eesti-juust.pdf Eesti juustu autoritunnistus] eesti-juust.pdf] (vaadatud 23.02.2018)&lt;/ref&gt; ja mille tehnilised tingimused kinnitati 15. veebruaril 1960.

Uus tehnika asendas varasema pika laagerdusaja (kaks kuud) lühemaga (üks kuu). Seda rakendati hiljem ka teiste madalatemperatuurilise järelsoojendusega laabijuustude (Hollandi kera, Hollandi leib, Kostroma, Stepi) valmistamisel ja seetõttu lühenes nende juustude valmimisaeg 2,5 kuult 1,5 kuule. Tehnikat juurutati peamiselt nendes juustutööstustes, kus toodetud juustu kvaliteet oli madal. Meetodi juurutamise tulemusel see paranes, ületades tavalise tehnikaga toodetud juustu oma. 

Kiiresti valmiva juustu tootmise meetodit hakati katseliselt kasutama 1959. aastal, mil valmistati 119 tonni juustu. Pärast seda tõusis kiiresti valmiva juustu tootmine järsult ja 1960. aastate keskel valmistati üle poole kogu toodetavast juustust just nimetatud meetodiga.

== Ülevaade tehnikast ==
Juustu tootmise peamine puudus enne eelmainitud tehnika kasutusele võttu oli juustu pikaajaline valmimine juustukeldrites (2–2,5 kuud). See nõudis palju tootmispinda, töö- ja energiakulu ning pikaajalisel kääritamisel esines suhteliselt palju kvaliteedivigu. 

Uue tehnika põhilised eripärad:
# väga suure arvu aktiivsete [[piimhappebakter]]ite viimine juustu. See saavutatakse pikkades kettides esinevate piimhappe streptokokkide kasutamisega juuretises; juuretist võetakse 4–6 korda rohkem kui seni kehtinud tehnika puhul. Juuretis aktiveeritakse (juuretist, segatuna kahe osa piimaga, kasvatatakse umbes ühe tunni vältel) ning juustu valmistamiseks kasutatavat piima hoitakse vannis aktiveeritud juuretise mõju all umbes tund aega. Vana tehnika korral lisati väheaktiivset juuretist ''à'' 0,5% vahetult enne laabi lisamist piima sisse;
# erilise biopreparaadi (hüdrolüsaadi) lisamine piima sisse. Biopreparaadi tootmise tehnika on loonud sama autorite kollektiiv. Biopreparaat sisaldab rikkalikult piimhappebaktereid, hüdrolüüsunud piimavalke ([[aminohape|aminohappeid]]), suures koguses piimhappebakterite hekto- ja endofermente, mis kutsuvad esile piimavalgu, [[kaseiin]]i kiire ja laia lagunemise ehk juustu valmimisprotsessi. Fermentide kogumine biopreparaati saavutatakse algtooraine ([[lõss]]i) hapendamisega, kasutades mitme piimhappebakteri tüve. Kui happesisaldus tõuseb baktereid hävitava toimeni, siis sööde neutraliseeritakse mitu korda ja antakse bakteritele uuesti soodsad arenemistingimused. Valkude hüdrolüüsi soodustamiseks lisatakse mitu korda ka [[pepsiin]]i;
# biopreparaadis esinevad aminohapped kutsuvad juustu piimas ja juustu massis veelkord esile intensiivse piimhappebakterite paljunemise ja täiendavate fermendikoguste moodustumise juustu valmimiseks.

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* Verni Leivak. [https://tarbija24.postimees.ee/2081376/noukaaeg-lettidel-tagasi &quot;Nõukaaeg lettidel tagasi&quot;] tarbija24.postimees.ee, 21. september 2013

&lt;small&gt;Märkus: Artikkel põhineb suuresti Karl Voitki isiklikust arhiivist pärinevatel andmetel. &lt;/small&gt;

[[Kategooria:Juust]]
[[Kategooria:Eesti toiduainetööstus]]</text>
      <sha1>bbngpnqslbogxznf8xa4s0tbp0624aq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Andmepäringud/Hiljuti surnud isikud</title>
    <ns>4</ns>
    <id>501172</id>
    <revision>
      <id>7248988</id>
      <parentid>7248111</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T10:06:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ListeriaBot</username>
        <id>85458</id>
      </contributor>
      <comment>Wikidata list updated [V2]</comment>
      <origin>7248988</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="371582" sha1="tb5y3pop2kx4fk4gm529d21d8q9mjcb" xml:space="preserve">Loend inimestest, kes on surnud viimase kuu aja jooksul. Loendit uuendatakse kord päevas, viimati: &lt;onlyinclude&gt;{{#time: H:i, d F Y (\U\T\C)|{{REVISIONTIMESTAMP:Vikipeedia:Andmepäringud/Hiljuti surnud isikud}}}}&lt;/onlyinclude&gt;. 

Vaata ka ''[[In memoriam 2024]]''.

{{Wikidata loend
|sparql=SELECT ?item ?dod ?stct ?slct
{
	?item wdt:P570 ?dod
	FILTER ( ?dod &gt; &quot;2018-01-01T00:00:00Z&quot;^^xsd:dateTime)
	FILTER ( ?dod &gt; (now()-&quot;P32D&quot;^^xsd:duration) &amp;&amp; ?dod &lt; now() )
	?item wdt:P31 wd:Q5 .
  	OPTIONAL { ?item wikibase:statements ?stct }
  	OPTIONAL { ?item wikibase:sitelinks ?slct }
}
ORDER BY DESC(?dod) ?item
|columns=Item:Vikiandmetes,label:nimi,P569:sündinud,P570:surnud,description:kirjeldus,P106,P27,P19,P20,P119
|thumb=128
|autolist=fallback
|freq=1
}}
{| class='wikitable sortable'
! Vikiandmetes
! nimi
! sündinud
! surnud
! kirjeldus
! amet
! kodakondsus
! sünnikoht
! surmakoht
! matmiskoht
|-
| [[:d:Q12081215|Q12081215]]
| ''[[:d:Q12081215|Serhìj Baturyn]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-04-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-06
| Ukraina kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]
| [[Ukraina]]
| [[Kiiev]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1251679|Q1251679]]
| ''[[:d:Q1251679|Bisera Alikadić]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-02-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-06
| Bosnia ja Hertsegoviina luuletaja
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Bosnia ja Hertsegoviina]]
| ''[[:d:Q3042819|Podhum, Livno]]''
| [[Sarajevo]]
| 
|-
| [[:d:Q137774454|Q137774454]]
| ''[[:d:Q137774454|Shyam Chandra Srivastava]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-06
| [[India|India]] paleobotanist (1945–2026) ♂
| ''[[:d:Q30059961|paleobotanist]]''
| [[India]]
| 
| [[Lucknow]]
| 
|-
| [[:d:Q1383600|Q1383600]]
| ''[[:d:Q1383600|Jacek Ziober]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-11-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-06
| Poola jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Poola]]
| [[Łódź]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q138447669|Q138447669]]
| ''[[:d:Q138447669|Emre Ballı]]''
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-06
| [[Türgi|Türgi]] sports executive (1980–2026) ♂
| ''[[:d:Q26481809|sports executive]]''
| [[Türgi]]
| [[Mersini provints]]
| ''[[:d:Q122320|Çekmeköy]]''
| 
|-
| [[:d:Q1424566|Q1424566]]
| ''[[:d:Q1424566|Jean Manga-Onguéné]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-06-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-06
| Kameruni jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Kamerun]]
| ''[[:d:Q28499602|Ngoulemekong]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q228928|Q228928]]
| ''[[:d:Q228928|Eva Marie Saint]]''
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-07-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-06
| ameerika näitleja
| ''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;[[dublaažinäitleja]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Newark]]
| [[Los Angeles]]
| 
|-
| [[:d:Q5947450|Q5947450]]
| ''[[:d:Q5947450|Víctor Hugo Ayala]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-06-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-06
| Colombia laulja
| [[laulja]]
| [[Colombia]]
| [[Bogotá]]
| [[Bogotá]]
| 
|-
| [[:d:Q7327889|Q7327889]]
| ''[[:d:Q7327889|Richard Morecroft]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-01-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-06
| [[Austraalia|Austraalia]] telesaatejuht, uudisteankur (1956–2026) ♂
| ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q270389|uudisteankur]]''
| [[Austraalia]]
| ''[[:d:Q783570|Market Harborough]]''
| ''[[:d:Q764506|Jervis Bay]]''
| 
|-
| [[:d:Q121287|Q121287]]
| ''[[:d:Q121287|Hans Egloff]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-11-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-05
| Šveitsi poliitik
| [[poliitik]]
| [[Šveits]]
| [[Zürich]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12158266|Q12158266]]
| ''[[:d:Q12158266|Bohdan Strotsen]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-09-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-05
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Arheoloog|arheoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1959–2026) ♂; member of Shevchenko Scientific Society
| [[arheoloog]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| ''[[:d:Q4513373|Cherneliv-Ruskyi]]''
| [[Ternopil]]
| ''[[:d:Q4513373|Cherneliv-Ruskyi]]''
|-
| [[:d:Q12805962|Q12805962]]
| ''[[:d:Q12805962|Vlado Jug]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-04-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-05
| [[Sloveenia|Sloveenia]]-[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|jugoslaavia föderatiivne sotsialistlik vabariik]] jäähokimängija (1947–2026) ♂; Slovenian Hockey Hall of Fame
| ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''
| [[Sloveenia]]
| [[Jesenice]]
| [[Poreč]]
| 
|-
| [[:d:Q141630156|Q141630156]]
| ''[[:d:Q141630156|Mario Fernando Prado]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-05
| [[Colombia|Colombia]] person (1950–2026) ♂
| 
| [[Colombia]]
| [[Cali]]
| [[Cali]]
| 
|-
| [[:d:Q141647907|Q141647907]]
| ''[[:d:Q141647907|Alireza Sepahi]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-05
| [[Iraan|Iraan]] [[Poliitvang|poliitvang]] (†2026) ♂
| [[poliitvang]]
| [[Iraan]]
| 
| ''[[:d:Q118465000|Isfahan Central Prison]]''
| 
|-
| [[:d:Q141648868|Q141648868]]
| ''[[:d:Q141648868|Hesham Yahya]]''
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-05
| [[Ühinenud Araabia Vabariik|Ühinenud Araabia Vabariik]]-[[Egiptus|egiptus]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], romaanikirjanik (1963–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''
| [[Ühinenud Araabia Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Egiptus]]
| 
| [[Kairo]]
| 
|-
| [[:d:Q141661869|Q141661869]]
| ''[[:d:Q141661869|Zulema Galperín]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-04-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-05
| [[Argentina|Argentina]] filminäitleja (fl. 1997–2026) (1936–2026) ♀; member of Argentinian Actors and Actresses Asociation
| ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| [[Buenos Aires]]
| 
|-
| [[:d:Q178891|Q178891]]
| ''[[:d:Q178891|Lena Martell]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-05-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-05
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] telesaatejuht, [[Laulja|laulja]], saatejuht, poplaulja (1940–2026) ♀
| ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q60723829|poplaulja]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Glasgow]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q197556|Q197556]]
| [[Carlos Alberto Dias]]
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-05-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-05
| Brasiilia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Brasiilia]]
| [[Brasília]]
| [[Caruaru]]
| 
|-
| [[:d:Q22912335|Q22912335]]
| ''[[:d:Q22912335|Niamh O'Brien]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-05
| [[Iirimaa|Iirimaa]] [[Tantsija|tantsija]] (†2026) ♀; spouse of [[Michael Flatley]]
| [[tantsija]]
| [[Iirimaa]]
| 
| [[Dublin]]
| 
|-
| [[:d:Q2304738|Q2304738]]
| ''[[:d:Q2304738|Ilie Datcu]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-07-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-05
| Rumeenia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Rumeenia]]
| [[Bukarest]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q31098348|Q31098348]]
| ''[[:d:Q31098348|László Károlyi]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-06-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-05
| [[Ungari|Ungari]] äriinimene (1931–2026) ♂
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Ungari]]
| [[Fót]]
| [[Fót]]
| 
|-
| [[:d:Q313489|Q313489]]
| ''[[:d:Q313489|Jeffrey Archer]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-04-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-05
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], romaanikirjanik, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], ulmekirjanik, lastekirjanik (fl. 1976–2012), member of the House of Lords, member of the 46th Parliament of the United Kingdom, member of the 45th Parliament of the United Kingdom, member of the 44th Parliament of the United Kingdom (1940–2026) ♂; prix Polar international; child of William Archer, Lola Cook; spouse of Mary Archer
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[näitekirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18844224|ulmekirjanik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q55607704|City of London Maternity Hospital]]''
| [[Cambridge]]
| 
|-
| [[:d:Q3144782|Q3144782]]
| ''[[:d:Q3144782|Hélène Hazera]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-05
| Prantsusmaa ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Pariisi XVI ringkond|Pariisi 16. ringkond]]
| [[Pariisi XI ringkond|Pariisi 11. ringkond]]
| 
|-
| [[:d:Q3470514|Q3470514]]
| ''[[:d:Q3470514|Sam McDowell]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-09-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-05
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1942–2026) ♂
| ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Pittsburgh]]
| [[The Villages]]
| 
|-
| [[:d:Q4355654|Q4355654]]
| ''[[:d:Q4355654|Jim Bakker]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-01-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-05
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] televangelist, telesaatejuht (1940–2026) ♂; spouse of Tammy Faye Messner
| ''[[:d:Q30107072|televangelist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q952097|Muskegon]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q4890121|Q4890121]]
| ''[[:d:Q4890121|Benon Sevan]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-12-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-05
| [[Diplomaat|diplomaat]], [[Poliitik|poliitik]] (1937–2026) ♂
| [[diplomaat]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| 
| [[Nikosia]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5496741|Q5496741]]
| ''[[:d:Q5496741|Freddie Jackson]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-10-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-05
| Ameerika Ühendriikide laulja
| [[laulja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q55960555|salvestusmuusik]]''&lt;br/&gt;[[laulukirjutaja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Harlem]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5516018|Q5516018]]
| ''[[:d:Q5516018|Gabriele Sabatini]]''
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-03-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-05
| Itaalia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Itaalia]]
| [[La Spezia]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5626506|Q5626506]]
| ''[[:d:Q5626506|Göksel Arsoy]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-03-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-05
| Türgi näitleja
| [[näitleja]]
| [[Türgi]]
| [[Kayseri]]
| [[İstanbul]]
| 
|-
| [[:d:Q63117963|Q63117963]]
| ''[[:d:Q63117963|Ali Murad Khan II of Khairpur]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-06-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-05
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person, Mir of Khairpur (1933–2026) ♂; child of Faiz Muhammad Khan II of Khairpur, Queen Fareed-un-Nisa, Queen Mother of Khairpur; spouse of Princess Sadiqua of Bahawalpur
| 
| [[Suurbritannia]]
| [[Brighton]]
| ''[[:d:Q868631|Sukkur]]''
| 
|-
| [[:d:Q67355777|Q67355777]]
| ''[[:d:Q67355777|Colin Wilson]]''
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-04-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-05
| [[Austraalia|Austraalia]]-[[Uus-Meremaa|uus-meremaa]] poksija (1972–2026) ♂
| ''[[:d:Q11338576|poksija]]''
| [[Austraalia]]&lt;br/&gt;[[Uus-Meremaa]]
| [[Palmerston North]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6943411|Q6943411]]
| ''[[:d:Q6943411|Yehuda David]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-05
| [[Iisrael|Iisrael]] [[Kirurg|kirurg]] (1953–2026) ♂; Independence Day (Israel) torchbearer
| [[kirurg]]
| [[Iisrael]]
| [[Alžiir]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q8016393|Q8016393]]
| ''[[:d:Q8016393|William Osorio]]''
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-04-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-05
| El Salvadori jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[El Salvador]]
| [[San Salvador]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q920167|Q920167]]
| [[George Fenton]]
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-10-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-05
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]], [[Helilooja|helilooja]], muusikapedagoog, filmimonteerija, filmimuusika helilooja, [[Dirigent|dirigent]], [[Muusik|muusik]], bandleader (1949–2026) ♂; Primetime Emmy Award for Outstanding Music Composition for a Series (Original Dramatic Score), Classic Brit Awards, Briti impeeriumi ordu komandör
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q7042855|filmimonteerija]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1415090|filmimuusika helilooja]]''&lt;br/&gt;[[dirigent]]&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q806349|bandleader]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Bromley]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q111408971|Q111408971]]
| ''[[:d:Q111408971|Neem Chandra Bhowmik]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-03-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-04
| [[Bangladesh|Bangladesh]] [[Füüsik|füüsik]], [[Diplomaat|diplomaat]], ambassador of Bangladesh to Nepal (1949–2026) ♂
| [[füüsik]]&lt;br/&gt;[[diplomaat]]
| [[Bangladesh]]
| 
| [[Dhaka]]
| 
|-
| [[:d:Q112395511|Q112395511]]
| ''[[:d:Q112395511|Barbara A. Bardes]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-08-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-04
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] politoloog (1943–2026) ♀
| ''[[:d:Q1238570|politoloog]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| [[Cincinnati]]
| 
|-
| [[:d:Q1150300|Q1150300]]
| ''[[:d:Q1150300|Vladimir Gogoladze]]''
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-08-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-04
| [[Gruusia|Gruusia]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] artistic gymnast, [[Sportlane|sportlane]] (1966–2026) ♂; [[NSV Liidu teeneline meistersportlane]]
| ''[[:d:Q13381572|artistic gymnast]]''&lt;br/&gt;[[sportlane]]
| [[Gruusia]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Thbilisi]]
| [[Ohio]]
| 
|-
| [[:d:Q1190052|Q1190052]]
| ''[[:d:Q1190052|Denys Zacharopoulos]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-06-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-04
| [[Kreeka|Kreeka]] kunstiajaloolane, [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Õppejõud|õppejõud]], kunstiteoreetik, [[Kirjanik|kirjanik]], publitsist, [[Kuraator|kuraator]] (1952–2026) ♂; Kunstide ja Kirjanduse ordeni kavaler
| ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q17391638|kunstiteoreetik]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6051619|publitsist]]''&lt;br/&gt;[[kuraator]]
| [[Kreeka]]
| [[Ateena]]
| [[Ateena]]
| 
|-
| [[:d:Q1207028|Q1207028]]
| ''[[:d:Q1207028|Devprasad John Ganawa]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-12-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-04
| [[India|India]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop, apostolic administrator (1951–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[India]]
| 
| ''[[:d:Q200340|Udaipur]]''
| 
|-
| [[:d:Q133230231|Q133230231]]
| ''[[:d:Q133230231|Milan Antonič]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-09-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-04
| [[Näitleja|näitleja]] (1950–2026) ♂
| [[näitleja]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1336661|Q1336661]]
| ''[[:d:Q1336661|Emil Poklitar]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-06-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-04
| Saksamaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Saksamaa]]&lt;br/&gt;[[Rumeenia]]
| ''[[:d:Q12160124|Tatanir]]''&lt;br/&gt;[[Doonau delta]]
| [[Saarbrücken]]
| 
|-
| [[:d:Q141638397|Q141638397]]
| ''[[:d:Q141638397|Yosef Haguel]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-09-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-04
| [[Iisrael|Iisrael]] [[Ohvitser|ohvitser]] (1946–2026) ♂
| [[ohvitser]]
| [[Iisrael]]
| [[Tel Aviv]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q141641255|Q141641255]]
| ''[[:d:Q141641255|Boris Kavashkin]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-10-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-04
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] fotoajakirjanik (1944–2026)
| ''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Moskva]]
| [[Moskva]]
| 
|-
| [[:d:Q141646028|Q141646028]]
| ''[[:d:Q141646028|Messan Hilaire Locoh-Donou]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-04
| [[Togo|Togo]] [[Arhitekt|arhitekt]], linnaplaneerija, [[Õpetaja|õpetaja]] (†2026) ♂
| [[arhitekt]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q131062|linnaplaneerija]]''&lt;br/&gt;[[õpetaja]]
| [[Togo]]
| 
| [[Lomé]]
| 
|-
| [[:d:Q141657915|Q141657915]]
| ''[[:d:Q141657915|Major Jewel McDonald]]''
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1915-11-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-04
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] person (1915–2026) ♂
| 
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Winstoni maakond]]
| ''[[:d:Q2073632|Louisville]]''
| 
|-
| [[:d:Q14415016|Q14415016]]
| ''[[:d:Q14415016|John W. Rudnicki]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-08-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-04
| Ameerika Ühendriikide ülikooli õppejõud
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[insener]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1650915|teadlane]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Huntington]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q15074592|Q15074592]]
| ''[[:d:Q15074592|Leonid Teleshev]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-01-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-04
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Laulja|laulja]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Helilooja|helilooja]] (fl. 1997–2026) (1962–2026) ♂
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Ulan-Ude]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16332346|Q16332346]]
| ''[[:d:Q16332346|Maria Roussea]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-05-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-04
| Kreeka maalikunstnik (1929–2026)
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[Illustreerija|illustraator]]
| [[Kreeka]]
| [[Zákynthose saar|Zákynthos]]
| [[Zákynthose saar|Zákynthos]]
| ''[[:d:Q141648670|Cemetery of Zakynthos]]''
|-
| [[:d:Q1708292|Q1708292]]
| ''[[:d:Q1708292|Joseph Yegba Maya]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-04-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-04
| [[Kamerun|Kamerun]] jalgpallur (1944–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Kamerun]]
| ''[[:d:Q7110091|Otélé]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q25633487|Q25633487]]
| ''[[:d:Q25633487|Gaber El Beltagy]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-04
| [[Egiptus|Egiptus]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (†2026) ♂
| [[ooperilaulja]]
| [[Egiptus]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q29549544|Q29549544]]
| ''[[:d:Q29549544|Anastazja Pustelnik]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-10-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-04
| [[Poola|poolakad]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Nunn|nunn]] (1950–2026) ♀
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[nunn]]
| [[Poola]]
| ''[[:d:Q2175593|Dylągowa]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q48570713|Q48570713]]
| ''[[:d:Q48570713|Clément Atangana]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-09-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-04
| Kameruni poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[magistraat]]
| [[Kamerun]]
| ''[[:d:Q30744648|Ekoumeyeck]]''
| [[Pariis]]
| 
|-
| [[:d:Q582066|Q582066]]
| ''[[:d:Q582066|Ángel Arroyo]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-08-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-04
| Hispaania jalgrattur
| ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q1618246|El Barraco]]''
| [[Ávila]]
| 
|-
| [[:d:Q61117034|Q61117034]]
| ''[[:d:Q61117034|Gbob Raja Lawak]]''
| data-sort-value=&quot;1986&quot; | 1986-07-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-04
| [[Malaisia|Malaisia]] [[Näitleja|näitleja]], [[Koomik|koomik]] (fl. 2011–) (1986–2026) ♂
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[koomik]]
| [[Malaisia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q67983309|Q67983309]]
| ''[[:d:Q67983309|Prince Waly]]''
| data-sort-value=&quot;1901&quot; | 20th century&lt;br/&gt;1991
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-04
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] räppar (1901–2026) ♂
| ''[[:d:Q2252262|räppar]]''
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q193370|Montreuil]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q7343112|Q7343112]]
| ''[[:d:Q7343112|Robert Corbin]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-02-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-04
| Guyana poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q7019111|sot­siaaltöötaja]]''&lt;br/&gt;[[advokaat]]
| [[Guyana]]
| ''[[:d:Q741134|Linden]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q77504083|Q77504083]]
| ''[[:d:Q77504083|Victor A. Mikhailov]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-11-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-04
| Venemaa jurist
| [[jurist]]
| [[Venemaa]]
| ''[[:d:Q4280542|Manoylin]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q782380|Q782380]]
| ''[[:d:Q782380|Cheikh Hamidou]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-04-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-04
| Senegali kirjanik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Senegal]]
| ''[[:d:Q1151582|Matam]]''
| [[Dakar]]
| 
|-
| [[:d:Q9262709|Q9262709]]
| ''[[:d:Q9262709|Franciszek Marek]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-04
| Poola ajaloolane
| [[ajaloolane]]
| [[Poola]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q996831|Q996831]]
| ''[[:d:Q996831|Magdolna Fazekas]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-03-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-04
| [[Ungari|Ungari]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1933–2026) ♀; spouse of László Meggyes
| [[maalikunstnik]]
| [[Ungari]]
| ''[[:d:Q831737|Kispest]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q56660|Q56660]]
| ''[[:d:Q56660|Amund Sjøbrend]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-12-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-04
| [[Norra|norralased]] kiiruisutaja (1952–2026) ♂; [[Oscar Mathiseni mälestuskarikas]]; member of Norwegian S'es
| ''[[:d:Q10866633|kiiruisutaja]]''
| [[Norra]]
| ''[[:d:Q15143597|Slåstad]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q11437592|Q11437592]]
| ''[[:d:Q11437592|Masayoshi Ōtaki]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-09-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-03
| [[Jaapan|Jaapan]] [[Õpetaja|õpetaja]], jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1951–2026) ♂
| [[õpetaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Jaapan]]
| ''[[:d:Q830133|Shimizu]]''
| ''[[:d:Q79385|Shimizu-ku]]''
| 
|-
| [[:d:Q115316358|Q115316358]]
| ''[[:d:Q115316358|Colin Mantell]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-03
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Õppejõud|õppejõud]], obstetrician-gynecologist, emeriitprofessor (1939–2026) ♂; Officer of the New Zealand Order of Merit
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q21002422|obstetrician-gynecologist]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q11828889|Q11828889]]
| ''[[:d:Q11828889|Przemysław Branny]]''
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-12-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-03
| Poola näitleja
| [[näitleja]]
| [[Poola]]
| [[Český Těšín]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12102446|Q12102446]]
| ''[[:d:Q12102446|Дробот Іван Іванович]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-01-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-03
| Ukraina ajaloolane
| [[ajaloolane]]
| [[Ukraina]]
| ''[[:d:Q65354|Tarashcha Raion]]''
| [[Kiiev]]
| 
|-
| [[:d:Q126689181|Q126689181]]
| ''[[:d:Q126689181|Dafroza Gauthier]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-08-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-03
| [[Rwanda|Rwanda]]-[[Prantsusmaa|prantsusmaa]] keemiatehnoloog (1954–2026) ♀; member of Collectif des parties civiles pour le Rwanda; child of Suzana Mukamusoni; spouse of Alain Gauthier
| ''[[:d:Q7888586|keemiatehnoloog]]''
| [[Rwanda]]&lt;br/&gt;[[Prantsusmaa]]
| [[Butare]]
| [[Reims]]
| 
|-
| [[:d:Q126974022|Q126974022]]
| ''[[:d:Q126974022|Vladimir Khanan]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-05-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-03
| [[Venemaa|venelased]]-[[Iisrael|iisrael]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Proosakirjanik|proosakirjanik]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], esseist (1945–2026) ♂
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[proosakirjanik]]&lt;br/&gt;[[näitekirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11774202|esseist]]''
| [[Venemaa]]&lt;br/&gt;[[Iisrael]]
| [[Jerevan]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q130278605|Q130278605]]
| ''[[:d:Q130278605|Pascualillo Coronado]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-05-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-03
| Peruu laulja
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]''
| [[Peruu]]
| ''[[:d:Q6320559|La Unión District]]''
| ''[[:d:Q3769630|Ate]]''
| 
|-
| [[:d:Q13052271|Q13052271]]
| ''[[:d:Q13052271|Artashes Aram]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-01-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-03
| Armeenia luuletaja
| [[luuletaja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Armeenia]]
| ''[[:d:Q2531672|Katnaghbyur]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q141631063|Q141631063]]
| ''[[:d:Q141631063|Sergey Mikhalyov]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-08-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-03
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Poliitik|poliitik]], member of the Legislative Assembly of Rostov Oblast (1953–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141641747|Q141641747]]
| ''[[:d:Q141641747|Moïse Kwasivi Fiadjoe]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-03
| [[Togo|Togo]] obstetrician-gynecologist (†2026) ♂
| ''[[:d:Q21002422|obstetrician-gynecologist]]''
| [[Togo]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141644494|Q141644494]]
| ''[[:d:Q141644494|Александр Николаевич Костромин]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-09-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-03
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] mullateadlane, laulja-laulukirjutaja, [[Kitarrist|kitarrist]], [[Õpetaja|õpetaja]], toimetaja, music editor (1951–2026)
| ''[[:d:Q12370538|mullateadlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''&lt;br/&gt;[[kitarrist]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q876864|toimetaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q6941738|music editor]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Moskva]]
| [[Moskva]]
| 
|-
| [[:d:Q141645683|Q141645683]]
| ''[[:d:Q141645683|Mad Sandhu]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-03
| [[India|India]] [[Suunamudija|suunamudija]], [[Grimeerija|jumestuskunstnik]] (†2026)
| [[suunamudija]]&lt;br/&gt;[[Grimeerija|jumestuskunstnik]]
| [[India]]
| 
| [[Amritsar]]
| 
|-
| [[:d:Q17043964|Q17043964]]
| ''[[:d:Q17043964|Valentina Gaevaya]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-07-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-03
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] koreograaf (1936–2026) ♀; Medal of Francysk Skaryna, People's Artist of Byelorussian SSR, Order of Francisc Skorina, State Prize of the Republic of Belarus, [[Rahvaste Sõpruse orden]]
| ''[[:d:Q2490358|koreograaf]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Valgevene]]
| ''[[:d:Q3702213|Danilovka]]''
| [[Minsk]]
| 
|-
| [[:d:Q1807576|Q1807576]]
| ''[[:d:Q1807576|Walther Ploos van Amstel]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-03-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-03
| [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] club DJ, [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]], traffic and transport expert, [[Ärikonsultant]] (1962–2026) ♂
| ''[[:d:Q10816969|club DJ]]''&lt;br/&gt;[[majandusteadlane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q140288745|traffic and transport expert]]''&lt;br/&gt;[[Ärikonsultant]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| [[Eindhoven]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q18414394|Q18414394]]
| ''[[:d:Q18414394|Joël Manglou]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 20th century
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-03
| Prantsusmaa laulja
| [[laulja]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Réunion]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q19908914|Q19908914]]
| ''[[:d:Q19908914|Garri Popov]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-12-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-03
| [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] [[Teadlane|teadlane]] (1934–2026) ♂; [[Austuse märk]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu preemia]], ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk, ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” I järk, [[Venemaa Föderatsiooni riiklik preemia]]
| [[teadlane]]
| [[Venemaa]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Moskva]]
| [[Moskva]]
| 
|-
| [[:d:Q2638674|Q2638674]]
| ''[[:d:Q2638674|Albert Rueprecht]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-07-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-03
| Austria näitleja
| ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]
| [[Austria]]
| [[Viin]]
| [[Baden (Austria)|Baden]]
| 
|-
| [[:d:Q3131552|Q3131552]]
| ''[[:d:Q3131552|Henri Maler]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-11-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-03
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] political activist, [[Dotsent|dotsent]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], esimees (1946–2026) ♂; member of Acrimed, Union nationale des étudiants de France, Revolutionary Communist Youth (France); spouse of Odette Martinez-Maler
| ''[[:d:Q11499147|political activist]]''&lt;br/&gt;[[dotsent]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Toulouse]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3495195|Q3495195]]
| ''[[:d:Q3495195|Singeetam Srinivasa Rao]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-09-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-03
| India filmirežissöör
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[filmiprodutsent]]
| [[Briti India]]&lt;br/&gt;[[India]]
| ''[[:d:Q1708134|Gudur]]''
| [[Chennai]]
| 
|-
| [[:d:Q4457057|Q4457057]]
| ''[[:d:Q4457057|Roberto Tibiriçá]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-01-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-03
| [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Dirigent|dirigent]] (1954–2026) ♂; member of Academia Brasileira de Música
| [[dirigent]]
| [[Brasiilia]]
| [[São Paulo]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q487909|Q487909]]
| [[Anatoli Kašpirovski]]
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-08-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-03
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]]-[[Venemaa|venelased]] [[Poliitik|poliitik]], poksija, [[Arst|arst]], parapsühholoog, hypnotist, psühhoterapeut, telesaatejuht, [[Juutuuber]], riigiduuma liige (1939–2026) ♂; [[NSV Liidu meistersportlane]], [[YouTube'i loojaauhinnad]]; member of 1st State Duma of the Russian Federation
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11338576|poksija]]''&lt;br/&gt;[[arst]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3363630|parapsühholoog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q16746942|hypnotist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1900167|psühhoterapeut]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;[[Juutuuber]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q4438970|Stavnytsia]]''
| [[Moskva]]
| 
|-
| [[:d:Q553626|Q553626]]
| ''[[:d:Q553626|Dennis Hastert]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-01-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-03
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], [[Õpetaja|õpetaja]], [[Treener|treener]], äriinimene, lobbyist, Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja liige, member of the Illinois House of Representatives, [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja esimees]] (1942–2026) ♂; Grand Cordon of the Order of the Rising Sun, Grand Cross of the Order of the Oak Crown, Dr. Nathan Davis Award for United States Representatives, Commander's Grand Cross of the Order of the Lithuanian Grand Duke Gediminas, honorary citizen of Vilnius
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]&lt;br/&gt;[[treener]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11986654|lobbyist]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q22595|Aurora]]''
| [[Kendalli maakond]]
| 
|-
| [[:d:Q7212182|Q7212182]]
| ''[[:d:Q7212182|Chaim Adler]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-10-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-03
| [[Iisrael|Iisrael]] hazzan (1939–2026) ♂
| ''[[:d:Q1067977|hazzan]]''
| [[Iisrael]]
| [[Tel Aviv]]
| 
| ''[[:d:Q607817|Kiryat Shaul Cemetery]]''
|-
| [[:d:Q7346293|Q7346293]]
| ''[[:d:Q7346293|Robert Kelker-Kelly]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-04-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-03
| ameerika näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Wichita]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q9697009|Q9697009]]
| ''[[:d:Q9697009|Carlos Edgard Herrero]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-08-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-03
| [[Brasiilia|Brasiilia]] koomiksikunstnik (1944–2026) ♂; Prêmio Angelo Agostini for Master of National Comics, Troféu HQ Mix for Great Master
| ''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]''
| [[Brasiilia]]
| [[São Paulo]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q106613504|Q106613504]]
| ''[[:d:Q106613504|Nikos Sevastopoulos]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-02-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-02
| Kreeka jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Kreeka]]
| ''[[:d:Q1568232|Tavros]]''
| [[Ateena]]
| 
|-
| [[:d:Q118436015|Q118436015]]
| ''[[:d:Q118436015|Aghdas Pourtorab]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-10-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-02
| [[Iraan|Iraan]] [[Muusik|muusik]] (1939–2026) ♀
| [[muusik]]
| [[Iraan]]
| [[Teheran]]
| [[Prantsusmaa]]
| 
|-
| [[:d:Q122622103|Q122622103]]
| ''[[:d:Q122622103|Matthew Posey]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-07-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-02
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] telesarjanäitleja, [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], teatrilavastaja, filminäitleja, teatrijuht (1958–2026) ♂; member of Ochre House Theater
| ''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;[[näitekirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1776724|teatrijuht]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Houston]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q138786875|Q138786875]]
| ''[[:d:Q138786875|Osvaldo Sunkel]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-11-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-02
| Tšiili majandusteadlane
| [[majandusteadlane]]&lt;br/&gt;[[professor]]
| [[Tšiili]]
| ''[[:d:Q13058|Frutillar]]''
| [[Santiago]]
| 
|-
| [[:d:Q141626398|Q141626398]]
| ''[[:d:Q141626398|Bruce Hansen]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-02
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] Presbyterian minister, moderator (†2026) ♂; Companion of the Queen's Service Order
| ''[[:d:Q125692092|Presbyterian minister]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141657579|Q141657579]]
| ''[[:d:Q141657579|Leif Amundsen]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-06-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-02
| [[Norra|norralased]] jalgpallur (1940–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Norra]]
| [[Bergen]]
| [[Bergen]]
| ''[[:d:Q15964130|Åsane Church]]''
|-
| [[:d:Q15120994|Q15120994]]
| ''[[:d:Q15120994|Alberto Patishtán Gómez]]''
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-04-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-02
| [[Mehhiko|Mehhiko]] social activist, [[Õpetaja|õpetaja]] (1971–2026) ♂
| ''[[:d:Q8359428|social activist]]''&lt;br/&gt;[[õpetaja]]
| [[Mehhiko]]
| ''[[:d:Q1784079|El Bosque Municipality]]''
| [[México]]
| 
|-
| [[:d:Q16733983|Q16733983]]
| ''[[:d:Q16733983|Sudi Özkan]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-02
| Türgi ärimees
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q106814738|casino owner]]''
| [[Türgi]]
| [[Adana]]
| [[İstanbul]]
| 
|-
| [[:d:Q16886167|Q16886167]]
| ''[[:d:Q16886167|Toufique Imrose Khalidi]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-02
| [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (†2026) ♂
| [[ajakirjanik]]
| 
| [[Bangladesh]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q29364382|Q29364382]]
| ''[[:d:Q29364382|Edorta Agirre]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-10-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-02
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Tõlkija|tõlkija]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1949–2026) ♂; member of Udako Euskal Unibertsitatea
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]
| [[Hispaania]]
| [[Donostia]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3023410|Q3023410]]
| ''[[:d:Q3023410|Denys Tremblay]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-02-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-02
| Kanada kunstnik
| [[kunstnik]]
| [[Kanada]]
| ''[[:d:Q952269|Chicoutimi]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q3141968|Q3141968]]
| ''[[:d:Q3141968|Hubert Colin de Verdière]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-10-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-02
| Prantsusmaa diplomaat
| [[diplomaat]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Roubaix]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3261844|Q3261844]]
| ''[[:d:Q3261844|Louis Erlo]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-04-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-02
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] teatrilavastaja, [[Lavastaja|režissöör]] (1929–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler
| ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q3360|7th arrondissement of Lyon]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q3930615|Q3930615]]
| ''[[:d:Q3930615|Ray Close]]''
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-01-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-02
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] poksija (1969–2026) ♂
| ''[[:d:Q11338576|poksija]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Belfast]]
| ''[[:d:Q2192709|Newtownards]]''
| 
|-
| [[:d:Q461605|Q461605]]
| ''[[:d:Q461605|Marjoe Gortner]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-01-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-02
| ameerika näitleja
| ''[[:d:Q1381391|evangelist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[näitleja]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Long Beach]]
| [[Santa Fe (New Mexico)|Santa Fe]]
| 
|-
| [[:d:Q4977100|Q4977100]]
| ''[[:d:Q4977100|Bruce Baird]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-02-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-02
| Austraalia poliitik
| [[diplomaat]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[riigiametnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Austraalia]]
| [[Sydney]]
| [[Singapur]]
| 
|-
| [[:d:Q5312743|Q5312743]]
| ''[[:d:Q5312743|Duke Carlisle]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-12-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-02
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija, investment banker (1941–2026) ♂
| ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2883465|investment banker]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q975843|Kaufman]]''
| ''[[:d:Q522530|Lockhart]]''
| 
|-
| [[:d:Q5534162|Q5534162]]
| ''[[:d:Q5534162|Geoff Hickson]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-09-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-02
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1939–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q648810|Crewe]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q5800357|Q5800357]]
| ''[[:d:Q5800357|Ricardo Soulé]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-03-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-02
| [[Argentina|Argentina]] [[Kitarrist|kitarrist]] (1950–2026) ♂; member of Vox Dei
| [[kitarrist]]
| [[Argentina]]
| ''[[:d:Q828782|Quilmes]]''
| ''[[:d:Q828782|Quilmes]]''
| 
|-
| [[:d:Q6061949|Q6061949]]
| ''[[:d:Q6061949|İoanna Kuçuradi]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-10-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-02
| [[Türgi|Türgi]] [[Filosoof|filosoof]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kirjanik|kirjanik]], ICDP commissioner and Vice president (1936–2026) ♀; Goethe Medal, Commander's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, honorary doctor of the University of Crete
| [[filosoof]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Türgi]]
| [[İstanbul]]
| [[İstanbul]]
| ''[[:d:Q8082558|Şişli Greek Orthodox Cemetery]]''
|-
| [[:d:Q6175204|Q6175204]]
| ''[[:d:Q6175204|Jeff Van Note]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-02-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-02
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1946–2026) ♂
| ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q656185|South Orange]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q6822669|Q6822669]]
| ''[[:d:Q6822669|Metal Maniac]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-02
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] maadleja, elukutseline maadleja (†2026) ♂
| ''[[:d:Q12369333|maadleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q368099|North Plainfield]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q7425737|Q7425737]]
| ''[[:d:Q7425737|Sass Jordan]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-12-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-02
| [[Kanada|Kanada]] [[Laulja|laulja]], laulja-laulukirjutaja, [[Muusik|muusik]] (fl. 1982–) (1960–2026) ♀
| [[laulja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Kanada]]
| [[Birmingham]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q8012278|Q8012278]]
| ''[[:d:Q8012278|William Heseltine]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-07-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-02
| [[Austraalia|Austraalia]] [[Riigiametnik|riigiametnik]], party secretary, press secretary, ärijuht, courtier, Member of the Privy Council of the United Kingdom, Private Secretary to the Sovereign (1930–2026) ♂; Knight Grand Cross of the Order of the Bath, Knight Grand Cross of the Royal Victorian Order, Centenary Medal, King's Service Order, Great Silver Medal of Honour for Services to the Republic of Austria, Companion of the Order of Australia, Grand Cross of the Order of Isabella the Catholic, Knight Commander of the Order of the Bath, Companion of the Order of the Bath, Knight Commander of the Royal Victorian Order, Commander of the Royal Victorian Order, Member of the Royal Victorian Order
| [[riigiametnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q836971|party secretary]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1388151|press secretary]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2961975|ärijuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1511216|courtier]]''
| [[Austraalia]]
| ''[[:d:Q4021136|Wyalkatchem]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q94512500|Q94512500]]
| ''[[:d:Q94512500|Irene H. Butter]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-12-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-02
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Autor|autor]] (1930–2026) ♀; Officer's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany
| [[majandusteadlane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[autor]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Berliin]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
|-
| [[:d:Q95076872|Q95076872]]
| ''[[:d:Q95076872|Zdeněk Sovák]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-05-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-02
| [[Kohtunik|kohtunik]] (1950–2026) ♂
| [[kohtunik]]
| 
| [[Praha]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q977018|Q977018]]
| ''[[:d:Q977018|Lyle Odelein]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-07-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-02
| [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija (1968–2026) ♂; [[Stanley karikas]]
| ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''
| [[Kanada]]
| ''[[:d:Q2202363|Quill Lake]]''
| ''[[:d:Q1130573|Fox Chapel]]''
| 
|-
| [[:d:Q983320|Q983320]]
| ''[[:d:Q983320|Cesar Virata]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-12-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-02
| autobiograaf, Filipiinid
| ''[[:d:Q18814623|autobiograaf]]''&lt;br/&gt;[[minister]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q372436|riigimees]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q32947888|pangajuht]]''
| [[Filipiinid]]
| ''[[:d:Q62755|Kawit]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q104127777|Q104127777]]
| ''[[:d:Q104127777|Kamil Pulec]]''
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-09-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-01
| Tšehhi näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2079935|arhitektuurijoonestaja]]''&lt;br/&gt;[[ehitaja]]
| [[Tšehhi]]&lt;br/&gt;[[Tšehhoslovakkia]]
| [[Prešov]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q104523732|Q104523732]]
| ''[[:d:Q104523732|Dan Amir]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-03-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-01
| Iisraeli matemaatik
| [[matemaatik]]&lt;br/&gt;[[professor]]
| [[Iisrael]]
| [[Herzliyya]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q110609001|Q110609001]]
| ''[[:d:Q110609001|Lito Sousa]]''
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-01-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-01
| [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Lendur|lendur]], teaduse populariseerija, [[Juutuuber]], blogija (1967–2026) ♂
| [[lendur]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15143191|teaduse populariseerija]]''&lt;br/&gt;[[Juutuuber]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q8246794|blogija]]''
| [[Brasiilia]]
| [[Natal]]
| [[São Paulo]]
| 
|-
| [[:d:Q11398831|Q11398831]]
| ''[[:d:Q11398831|Toshio Kamo]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-01
| [[Jaapan|Jaapan]] politoloog (1945–2026) ♂
| ''[[:d:Q1238570|politoloog]]''
| [[Jaapan]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q11836307|Q11836307]]
| ''[[:d:Q11836307|Dušan Uhlíř]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-07-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-01
| [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], non-fiction writer (1938–2026) ♂; South Moravian Region Award, Egon Erwin Kisch Award, City of Brno Award; member of Klub autorů literatury faktu, Obec spisovatelů
| [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''
| [[Tšehhi]]&lt;br/&gt;[[Tšehhoslovakkia]]
| [[Brno]]
| [[Brno]]
| 
|-
| [[:d:Q130223800|Q130223800]]
| ''[[:d:Q130223800|Gilad Ben Shach]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-04-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-01
| [[Iisrael|Iisrael]] [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]], radio editor, [[Helilooja|helilooja]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1941–2026) ♂; child of Yehuda Ben Shach
| [[laulukirjutaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10270331|radio editor]]''&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]
| [[Iisrael]]
| ''[[:d:Q921505|Gedera]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q131675639|Q131675639]]
| ''[[:d:Q131675639|Brooke Eby]]''
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-12-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-01
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] Internet celebrity (1988–2026) ♀
| ''[[:d:Q2045208|Internet celebrity]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q133539377|Q133539377]]
| ''[[:d:Q133539377|Antonie Zacpalová]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-03-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10
| [[Näitleja|näitleja]] (1935–2026) ♀; child of Antonín Zacpal
| [[näitleja]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141633244|Q141633244]]
| ''[[:d:Q141633244|E. T. Ezung]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-10-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-01
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Näitleja|näitleja]] (1949–2026) ♂
| [[näitleja]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[India]]
| [[India]]
| 
|-
| [[:d:Q141636701|Q141636701]]
| ''[[:d:Q141636701|Marat Mambetov]]''
| data-sort-value=&quot;2001&quot; | 2001-07-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-01
| [[Ukraina|ukrainlane]] airman (2001–2026) ♂; Order for Courage 3rd Class of Ukraine, Order for Courage 2nd Class of Ukraine
| ''[[:d:Q408832|airman]]''
| [[Ukraina]]
| ''[[:d:Q2216819|Melitopol Raion]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q141641635|Q141641635]]
| ''[[:d:Q141641635|Blair Reeve]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-01
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] performance poet, lastekirjanik, haridustöötaja (1968–2026) ♂
| ''[[:d:Q107714046|performance poet]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q974144|haridustöötaja]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| [[Hongkong]]
| 
|-
| [[:d:Q141648840|Q141648840]]
| ''[[:d:Q141648840|Boris Marte]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10
| [[Austria|Austria]] [[Kultuurikorraldus|kultuurikorraldaja]] (active c. 2001) (1964–2026) ♂; child of Hans Marte
| [[Kultuurikorraldus|kultuurikorraldaja]]
| [[Austria]]
| [[Bregenz]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q141663566|Q141663566]]
| ''[[:d:Q141663566|Dezső Pintér]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-06-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10
| [[Ungari|Ungari]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], raadiosaatejuht, president (1949–2026) ♂; Rózsa Ferenc Award, Pethő Sándor-díj
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''
| [[Ungari]]
| ''[[:d:Q956790|Jákó]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1530708|Q1530708]]
| ''[[:d:Q1530708|Jakob Brechbühl]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-01-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-01
| Šveitsi jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Šveits]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q17106304|Q17106304]]
| ''[[:d:Q17106304|Oscar Reynert Olsen]]''
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-05-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-01
| Norra maalikunstnik
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1925963|graafik]]''&lt;br/&gt;[[Illustreerija|illustraator]]
| [[Norra]]
| ''[[:d:Q25416|Stavanger]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1725815|Q1725815]]
| ''[[:d:Q1725815|Mario Eusebio Mestril Vega]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-03-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-01
| Kuuba katoliku preester
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Kuuba]]
| ''[[:d:Q643081|Nuevitas]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q17521582|Q17521582]]
| ''[[:d:Q17521582|Bettina Bonde]]''
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-09-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-01
| Saksamaa ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q16073|Itzehoe]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q18608672|Q18608672]]
| ''[[:d:Q18608672|Karel Zelenko]]''
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-09-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-01
| Sloveenia maalikunstnik
| ''[[:d:Q1925963|graafik]]''&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[Graafik (kunstnik)|graafik]]&lt;br/&gt;[[Illustreerija|illustraator]]
| [[Sloveenia]]&lt;br/&gt;[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Jugoslaavia Kuningriik]]&lt;br/&gt;[[Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik]]
| [[Celje]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q18632149|Q18632149]]
| ''[[:d:Q18632149|Robert Kururangi]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-07-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-01
| Uus-Meremaa ragbimängija
| ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| ''[[:d:Q233467|Gisborne]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q21486067|Q21486067]]
| ''[[:d:Q21486067|Ingrid Wiener]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-10-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-01
| Austria kunstnik
| ''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''
| [[Austria]]
| [[Viin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q27430348|Q27430348]]
| ''[[:d:Q27430348|Jan Mária Valt]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-04-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-01
| Tšehhi maalikunstnik
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1925963|graafik]]''&lt;br/&gt;[[skulptor]]
| [[Tšehhi]]&lt;br/&gt;[[Tšehhoslovakkia]]
| [[Krompachy]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q27887690|Q27887690]]
| ''[[:d:Q27887690|Dolors Oller]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-05-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-01
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Professor|professor]], president of PEN català (1942–2026) ♀
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[professor]]
| [[Hispaania]]
| [[Girona]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3296210|Q3296210]]
| ''[[:d:Q3296210|Mary Louise Weller]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-10-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-01
| ameerika näitleja
| ''[[:d:Q466640|hobuste treener]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;[[modell]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[New York]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4060019|Q4060019]]
| ''[[:d:Q4060019|Alisa Aksyonova]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-03-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-01
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] muuseumitöötaja, [[Avaliku elu tegelane|avaliku elu tegelane]] (1931–2026) ♀; [[Austuse märk]], &quot;Teenete eest Isamaa ees&quot; III järgu orden, &quot;Teenete eest Isamaa ees&quot; IV järgu orden, [[Tööpunalipu orden]], [[Rahvaste Sõpruse orden]], [[Tööveterani medal]], VDNKh gold medal, [[Venemaa Föderatsiooni töökangelane]], Honoured Cultural Worker of the RSFSR, VDNKh silver medal, [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]], [[Venemaa Föderatsiooni riiklik preemia]], Architecture State Prize of the RSFSR, Medal VDNKh, Russian Federation Presidential Certificate of Honour, Order of the Holy Princess Olga, Russian President's Prize in the field of education, [[Aleksander Nevski orden (Venemaa Föderatsioon)|Aleksander Nevski orden]], Награды Владимирской области
| ''[[:d:Q47090899|muuseumitöötaja]]''&lt;br/&gt;[[avaliku elu tegelane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q3951105|Savino (urban locality), Savinsky District, Ivanovo Oblast]]''
| [[Vladimir]]
| 
|-
| [[:d:Q41674223|Q41674223]]
| ''[[:d:Q41674223|Milton Windler]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-01-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-01
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] flight controller (1932–2026) ♂
| ''[[:d:Q8563791|flight controller]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q342043|Hampton]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q5293743|Q5293743]]
| ''[[:d:Q5293743|Don Wing]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-04-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-01
| [[Austraalia|Austraalia]] [[Poliitik|poliitik]], barrister, President of the Tasmanian Legislative Council, Member of the Tasmanian Legislative Council (1938–2026) ♂; Member of the Order of Australia
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q808967|barrister]]''
| [[Austraalia]]
| ''[[:d:Q2169513|Ulverstone]]''
| ''[[:d:Q339527|Launceston]]''
| 
|-
| [[:d:Q5622734|Q5622734]]
| ''[[:d:Q5622734|Göran Djupsund]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-10-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-01
| [[Soome|soomlased]] politoloog (1952–2026) ♂; Statsrådet Mauritz Hallberg's prize
| ''[[:d:Q1238570|politoloog]]''
| [[Soome]]
| [[Tampere]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q57538469|Q57538469]]
| ''[[:d:Q57538469|Daisuke Ogawa]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-04-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-01
| [[Jaapan|Jaapan]] äriinimene (1944–2026) ♂; Knight Commander of the Order of the Rising Sun
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Jaapan]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q5758916|Q5758916]]
| ''[[:d:Q5758916|Caupolicán Peña]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-09-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-01
| Tšiili jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Tšiili]]
| ''[[:d:Q3736|Carahue]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q5761026|Q5761026]]
| ''[[:d:Q5761026|Hilary McPhee]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-08-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-01
| Austraalia kirjastaja
| [[toimetaja]]&lt;br/&gt;[[kirjastaja]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Austraalia]]
| [[Melbourne]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q612030|Q612030]]
| ''[[:d:Q612030|Antônio Roberto Cavuto]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-05-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-01
| [[Brasiilia|Brasiilia]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop (1944–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Brasiilia]]
| ''[[:d:Q1649813|Espírito Santo do Pinhal]]''
| ''[[:d:Q32134218|Nova Lima]]''
| 
|-
| [[:d:Q6403441|Q6403441]]
| ''[[:d:Q6403441|Khwaja Zakauddin]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-10-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-01
| [[Pakistan|Pakistan]]-[[Briti India|briti india]] field hockey player (1936–2026) ♂; Pride of Performance
| ''[[:d:Q10843263|field hockey player]]''
| [[Pakistan]]&lt;br/&gt;[[Briti India]]
| ''[[:d:Q33377|Jalandhar]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q65204120|Q65204120]]
| ''[[:d:Q65204120|Zenon Vrublevskyi]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-03-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-01
| [[Ukraina|ukrainlane]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1927–2026) ♂
| [[sõjaväelane]]
| [[Ukraina]]
| [[Lviv]]
| [[Lviv]]
| 
|-
| [[:d:Q6988239|Q6988239]]
| ''[[:d:Q6988239|Neil Andrew]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-06-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10
| Austraalia poliitik
| [[poliitik]]
| [[Austraalia]]
| ''[[:d:Q7960016|Waikerie]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q7046242|Q7046242]]
| ''[[:d:Q7046242|Nobutaka Tsutsui]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-11-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-01
| Jaapani poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[advokaat]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q688576|maksunõustaja]]''
| [[Jaapan]]
| [[Kawasaki]]
| [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]]
| 
|-
| [[:d:Q7931915|Q7931915]]
| ''[[:d:Q7931915|Vincent M. Battle]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10
| Ameerika Ühendriikide diplomaat
| [[diplomaat]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Teaneck]]
| [[Beirut]]
| 
|-
| [[:d:Q95145261|Q95145261]]
| ''[[:d:Q95145261|Štěpánka Ranošová]]''
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-10-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-01
| [[Tšehhi|Tšehhi]] teatrinäitleja, [[Näitleja|näitleja]] (1926–2026) ♀; награда «За доблестный труд», Merited Artist of Czechoslovakia, Order of Labour (Czechoslovakia), Master Prix, Cena města Ostravy, Thalia Awards; spouse of Milan Koutný
| ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;[[näitleja]]
| [[Tšehhi]]
| ''[[:d:Q846797|Mariánské Hory]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q95154324|Q95154324]]
| ''[[:d:Q95154324|Jaroslav Maryáš]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-01-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10
| [[Geograaf|geograaf]] (1951–2026) ♂
| [[geograaf]]
| 
| [[Ostrava]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q26769|Q26769]]
| ''[[:d:Q26769|Biljana Plavšić]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-07-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-10-01
| [[Jugoslaavia Kuningriik|Jugoslaavia Kuningriik]]-[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|jugoslaavia föderatiivne sotsialistlik vabariik]]-[[Bosnia ja Hertsegoviina|bosnia ja hertsegoviina]]-[[Serbia|serbia]] [[Poliitik|poliitik]], [[Õppejõud|õppejõud]], President of Republika Srpska, Serb member of the Presidency of Bosnia and Herzegovina (1930–2026) ♀; Fulbright Scholarship, Order of the Republika Srpska
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Jugoslaavia Kuningriik]]&lt;br/&gt;[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Bosnia ja Hertsegoviina]]&lt;br/&gt;[[Serbia]]
| [[Tuzla]]
| [[Belgrad]]
| 
|-
| [[:d:Q107719301|Q107719301]]
| ''[[:d:Q107719301|Carole Fritz]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-12-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-30
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Arheoloog|arheoloog]], prehistorian, teadlane, [[Ajaloolane|ajaloolane]], Director of Research at CNRS (1965–2026) ♀
| [[arheoloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q17488316|prehistorian]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1650915|teadlane]]''&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]
| [[Prantsusmaa]]
| 
| [[Toulouse]]
| 
|-
| [[:d:Q112549430|Q112549430]]
| ''[[:d:Q112549430|Martin Mayrhofer]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-30
| [[Teoloog|teoloog]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Skulptor|skulptor]], [[Preester|preester]] (1942–2026) ♂
| [[teoloog]]&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[skulptor]]&lt;br/&gt;[[preester]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q113617|Q113617]]
| ''[[:d:Q113617|Andrea Kdolsky]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-11-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-30
| Austria poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3332438|eriarstid]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q38383816|health economist]]''&lt;br/&gt;[[arst]]
| [[Austria]]
| [[Viin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q138420979|Q138420979]]
| ''[[:d:Q138420979|Shikira Nogami]]''
| data-sort-value=&quot;2007&quot; | 2007-05-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-30
| [[Jaapan|Jaapan]] pesapallimängija (2007–2026) ♂
| ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]''
| [[Jaapan]]
| ''[[:d:Q26101|Kasugai]]''
| ''[[:d:Q141605374|Seitō-kan]]''
| 
|-
| [[:d:Q141620069|Q141620069]]
| ''[[:d:Q141620069|Omar Boutmazought]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-30
| [[Maroko|Maroko]] [[Laulja|laulja]], [[Instrumentalist|instrumentalist]] (1964–2026) ♂
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[instrumentalist]]
| [[Maroko]]
| ''[[:d:Q1046653|Khemisset]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q141642830|Q141642830]]
| ''[[:d:Q141642830|Jerry Golod]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-12-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-30
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] teleprodutsent, tegevprodutsent (1938–2026) ♂
| ''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1053574|tegevprodutsent]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Bronx]]
| [[Rancho Mirage]]
| 
|-
| [[:d:Q141646814|Q141646814]]
| ''[[:d:Q141646814|Doug Weller]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-30
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1942–2026) ♂
| 
| [[Suurbritannia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q16685800|Q16685800]]
| ''[[:d:Q16685800|Éric Lenaerts]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-06-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-30
| Belgia koomiksikunstnik
| ''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]''
| [[Belgia]]
| [[Brüssel]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1739024|Q1739024]]
| ''[[:d:Q1739024|Kent Carter]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-06-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-30
| Ameerika Ühendriikide muusik
| ''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q131908|Hanover]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q18167636|Q18167636]]
| ''[[:d:Q18167636|Adrian Rurawhe]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-10-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-30
| Uus-Meremaa poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q19772737|political candidate]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| ''[[:d:Q99540139|Whanganui Hospital]]''
| 
|-
| [[:d:Q20606096|Q20606096]]
| ''[[:d:Q20606096|K. L. Garg]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-04-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-30
| [[Kirjanik|kirjanik]], romaanikirjanik (1943–2026)
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q2437071|Q2437071]]
| ''[[:d:Q2437071|Jorge Kahwagi]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-05-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-30
| Mehhiko poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11338576|poksija]]''
| [[Mehhiko]]
| [[México]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2513293|Q2513293]]
| ''[[:d:Q2513293|Esther Rantzen]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-06-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-30
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], telesaatejuht, [[Autor|autor]], saatejuht, teleprodutsent (fl. 1968–) (1940–2026) ♀; Dame Commander of the Order of the British Empire, Briti impeeriumi ordu ohvitser, Briti impeeriumi ordu komandör; spouse of Desmond Wilcox
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;[[autor]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q19784|Berkhamsted]]''
| ''[[:d:Q1972541|New Forest]]''
| 
|-
| [[:d:Q2577467|Q2577467]]
| ''[[:d:Q2577467|Paulien Cornelisse]]''
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-02-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-30
| [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Kirjanik|kirjanik]], kolumnist, cabaret performer, podcaster, telesaatejuht, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1976–2026) ♀; Tollensprijs, Neerlands Hoop, Elle Literatuurprijs, Leids Cabaret Festival, TheaterAffichePrijs
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q15214752|cabaret performer]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q15077007|podcaster]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| [[Amsterdam]]
| ''[[:d:Q2536586|Antoni van Leeuwenhoekziekenhuis]]''
| 
|-
| [[:d:Q3093959|Q3093959]]
| ''[[:d:Q3093959|Gabriel Serville]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-09-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-30
| Prantsusmaa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Cayenne]]
| [[Cayenne]]
| 
|-
| [[:d:Q3190819|Q3190819]]
| ''[[:d:Q3190819|Jérôme Bignon]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-01-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-30
| Prantsusmaa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Neuilly-sur-Seine]]
| [[Pariis]]
| 
|-
| [[:d:Q33107301|Q33107301]]
| ''[[:d:Q33107301|Gildas Simon]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-02-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-30
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Geograaf|geograaf]] (1940–2026) ♂; CNRS silver medal
| [[geograaf]]
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q274806|Lesneven]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q3899406|Q3899406]]
| ''[[:d:Q3899406|Peppino Mazzullo]]''
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-06-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-30
| [[Itaalia|Itaalia]] [[Näitleja|näitleja]], [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]] (1926–2026) ♂
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[dublaažinäitleja]]
| [[Itaalia]]
| [[Messina]]
| [[Messina]]
| 
|-
| [[:d:Q458473|Q458473]]
| ''[[:d:Q458473|Pat Saiki]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-05-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-30
| Ameerika Ühendriikide poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Hilo]]
| [[Honolulu]]
| 
|-
| [[:d:Q51973853|Q51973853]]
| ''[[:d:Q51973853|Ansgar Schwirtz]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-30
| [[Saksamaa|sakslased]] sporditeadlane (1959–2026) ♂
| ''[[:d:Q19587958|sporditeadlane]]''
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q5335847|Q5335847]]
| ''[[:d:Q5335847|Eddie Belmonte]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-02-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-30
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] džoki (1943–2026) ♂
| ''[[:d:Q846750|džoki]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q511729|Santurce]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q5873123|Q5873123]]
| ''[[:d:Q5873123|Gabino Palomares]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-05-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-30
| Mehhiko muusik
| ''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''
| [[Mehhiko]]
| ''[[:d:Q20209177|Comonfort Municipality]]''
| [[México]]
| 
|-
| [[:d:Q6384007|Q6384007]]
| ''[[:d:Q6384007|Keith B. McMullin]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-08-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-30
| [[Preester|preester]] (1941–2026) ♂
| [[preester]]
| 
| ''[[:d:Q52472|St. George]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q662044|Q662044]]
| ''[[:d:Q662044|Michael Wright]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-03-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-30
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgrattasportlane (1941–2026) ♂
| ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q19797|Bishop's Stortford]]''
| [[Liège]]
| 
|-
| [[:d:Q6986694|Q6986694]]
| ''[[:d:Q6986694|Uriel Simon]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-07-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-30
| [[Iisrael|Iisrael]] piibliteadlane, [[Õppejõud|õppejõud]], Judaic scholar (1929–2026) ♂; Bialik Prize; child of Ernst Simon
| ''[[:d:Q19829990|piibliteadlane]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q5121550|Judaic scholar]]''
| [[Iisrael]]
| [[Jeruusalemm]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q76172434|Q76172434]]
| ''[[:d:Q76172434|Lise Svanholm]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-09-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-30
| [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] kunstiajaloolane, [[Kirjanik|kirjanik]] (1932–2026) ♀; Decoration of the Cross of Honour of the Dannebrog, Knight of the Order of the Dannebrog; child of Kjeld Andersen; spouse of Poul Svanholm; notable work Laurits Tuxen. Europas sidste fyrstemaler
| ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Taani Kuningriik]]
| [[Kopenhaagen]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q76899015|Q76899015]]
| ''[[:d:Q76899015|Vladimir M. Sherstyuk]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-05-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-30
| Venemaa jurist
| [[professor]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q2627335|Krasnogorsky District]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q87405|Q87405]]
| ''[[:d:Q87405|Josef Buchner]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-03-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-30
| Austria poliitik
| [[poliitik]]
| [[Austria]]
| [[Hagenberg im Mühlkreis]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q95462028|Q95462028]]
| ''[[:d:Q95462028|Vladimír Štrbák]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-08-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-30
| [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]]-[[Slovakkia|slovakkia]] füsioloog (1943–2026) ♂
| ''[[:d:Q2055046|füsioloog]]''
| [[Tšehhoslovakkia]]&lt;br/&gt;[[Slovakkia]]
| ''[[:d:Q963629|Nimnica]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q104635743|Q104635743]]
| ''[[:d:Q104635743|Luděk Pelc]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-03-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-29
| Jäähokimängija (1954–2026) ♂
| ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q10970573|Q10970573]]
| ''[[:d:Q10970573|John Bröcheler]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-02-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-29
| Hollandi laulja
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[ooperilaulja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| ''[[:d:Q9768|Vaals]]''
| ''[[:d:Q9768|Vaals]]''
| 
|-
| [[:d:Q11164108|Q11164108]]
| ''[[:d:Q11164108|Joe Callanan]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-01-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-29
| Iirimaa poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q131512|põllumees]]''
| [[Iirimaa]]
| ''[[:d:Q2091065|Kilconnell]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q120445838|Q120445838]]
| ''[[:d:Q120445838|Veaceslav Madan]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-11-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-29
| [[Moldova|Moldova]] [[Diplomaat|diplomaat]], [[Poliitik|poliitik]] (1948–2026) ♂
| [[diplomaat]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Moldova]]
| ''[[:d:Q2392547|Cojușna]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q123701219|Q123701219]]
| ''[[:d:Q123701219|Jean-Jacques Nyenimigabo]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-05-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-29
| Burundi poliitik
| [[diplomaat]]&lt;br/&gt;[[riigiametnik]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Burundi]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q123851325|Q123851325]]
| ''[[:d:Q123851325|Juan Carlos Pagotto]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-07-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-29
| Argentina poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[advokaat]]
| [[Argentina]]
| ''[[:d:Q44237|Mendoza]]''
| ''[[:d:Q44236|La Rioja]]''
| 
|-
| [[:d:Q124625982|Q124625982]]
| ''[[:d:Q124625982|Harald Brenna]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-04-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-29
| Norra näitleja
| [[näitleja]]
| [[Norra]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141600433|Q141600433]]
| ''[[:d:Q141600433|Jhon Jairo Torres]]''
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-10-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-29
| [[Colombia|Colombia]] äriinimene, [[Poliitik|poliitik]], Mayor of Yopal (1976–2026) ♂
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Colombia]]
| ''[[:d:Q1575575|Trinidad]]''
| ''[[:d:Q13591|Yopal]]''
| 
|-
| [[:d:Q141612011|Q141612011]]
| ''[[:d:Q141612011|Eduard Kostolanský]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-12-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-29
| [[Slovakkia|Slovakkia]] informaatik, informaticist (1936–2026) ♂
| ''[[:d:Q82594|informaatik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q108276191|informaticist]]''
| [[Slovakkia]]
| ''[[:d:Q637148|Kátlovce]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q141624126|Q141624126]]
| ''[[:d:Q141624126|Juliette Willmann]]''
| data-sort-value=&quot;1996&quot; | 1996-12-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-29
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] mäesuusataja, vigursuusataja (1996–2026) ♀
| ''[[:d:Q4144610|mäesuusataja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q18617021|vigursuusataja]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Marseille]]
| ''[[:d:Q141642460|Cerro Crestón]]''
| 
|-
| [[:d:Q141625966|Q141625966]]
| ''[[:d:Q141625966|Christian Bauer]]''
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-29
| [[Saksamaa|sakslased]] Kämmerer, [[Poliitik|poliitik]], [[Linnapea|linnapea]] (1969–2026) ♂
| ''[[:d:Q1795352|Kämmerer]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[linnapea]]
| [[Saksamaa]]
| 
| ''[[:d:Q253003|Ebersberg]]''
| 
|-
| [[:d:Q16197742|Q16197742]]
| ''[[:d:Q16197742|Tay Baker]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-09-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-29
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallitreener, korvpallur, head coach (1927–2026) ♂
| ''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3246315|head coach]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q852673|Hamilton]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q16236349|Q16236349]]
| ''[[:d:Q16236349|Courtney Meppen-Walter]]''
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994-08-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-29
| Suurbritannia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q47822|Bury]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q16372426|Q16372426]]
| ''[[:d:Q16372426|Pərviz Heydərov]]''
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-07-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-29
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Aserbaidžaan|aserbaidžaan]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1972–2026) ♂; Taraggi Medal; member of Union of Azerbaijani Journalists
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[majandusteadlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Aserbaidžaan]]
| [[Bakuu]]
| [[Bakuu]]
| ''[[:d:Q4809236|Çarxana]]''
|-
| [[:d:Q1655214|Q1655214]]
| ''[[:d:Q1655214|Jörg Splett]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-08-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-29
| [[Saksamaa|sakslased]] antropoloog, [[Õppejõud|õppejõud]], philosopher of religion (1936–2026) ♂; member of [[Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia]]
| ''[[:d:Q4773904|antropoloog]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q88114145|philosopher of religion]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Magdeburg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16963885|Q16963885]]
| ''[[:d:Q16963885|Gilbert Bigio]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-29
| [[Haiti|Haiti]] [[Diplomaat|diplomaat]], äriinimene (1935–2026) ♂
| [[diplomaat]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Haiti]]
| 
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
|-
| [[:d:Q18217495|Q18217495]]
| ''[[:d:Q18217495|Stephen Kerley]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-01-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-29
| [[Austraalia|Austraalia]] Australian rules football player (1953–2026) ♂
| ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]''
| [[Austraalia]]
| 
| ''[[:d:Q705867|Warrnambool]]''
| 
|-
| [[:d:Q1986050|Q1986050]]
| ''[[:d:Q1986050|Gonzalo Suárez]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-07-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-29
| Hispaania filmirežissöör
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''
| [[Hispaania]]
| [[Oviedo]]
| [[Madrid]]
| 
|-
| [[:d:Q21064032|Q21064032]]
| ''[[:d:Q21064032|Jan Jarboe Russell]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-01-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-29
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1951–2026) ♀
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Beaumont (Texas)|Beaumont]]&lt;br/&gt;[[Texas]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| [[San Antonio]]&lt;br/&gt;[[Texas]]
| 
|-
| [[:d:Q24567660|Q24567660]]
| ''[[:d:Q24567660|Nafer Durán]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-12-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-29
| Colombia helilooja
| [[helilooja]]
| [[Colombia]]
| ''[[:d:Q1441955|El Paso]]''
| ''[[:d:Q376903|Valledupar]]''
| 
|-
| [[:d:Q26255929|Q26255929]]
| ''[[:d:Q26255929|Oleksandr Lobanovsky]]''
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-04-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-29
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Ettevõtja|ettevõtja]] (1966–2026) ♂; décoration honorifique du Conseil régional de Kharkiv « gloire de Slobozhanskaya »
| [[ettevõtja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| [[Harkiv]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q30099256|Q30099256]]
| ''[[:d:Q30099256|Susana Salerno]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-09-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-29
| Argentina näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]
| [[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| [[Buenos Aires]]
| 
|-
| [[:d:Q31793761|Q31793761]]
| ''[[:d:Q31793761|Primitivo Evanán Poma]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-07-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-29
| Peruu kunstnik
| [[maalikunstnik]]
| [[Peruu]]
| ''[[:d:Q2724103|Sarhua District]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q3189890|Q3189890]]
| ''[[:d:Q3189890|Julián García Vargas]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-10-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-29
| Hispaania poliitik
| [[majandusteadlane]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Hispaania]]
| [[Madrid]]
| [[Madrid]]
| 
|-
| [[:d:Q3290592|Q3290592]]
| ''[[:d:Q3290592|Otto Sirgo]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-12-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-29
| Mehhiko näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''
| [[Mehhiko]]&lt;br/&gt;[[Kuuba]]
| [[Havanna]]
| ''[[:d:Q753891|San Miguel de Allende]]''
| 
|-
| [[:d:Q3751823|Q3751823]]
| ''[[:d:Q3751823|Frank Grønlund]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-12-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-29
| Norra jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q123197930|association football executive]]''
| [[Norra]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q390711|Q390711]]
| ''[[:d:Q390711|Şükrü Ersoy]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-01-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-29
| Türgi jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Türgi]]
| ''[[:d:Q932886|Kadıköy]]''
| [[İstanbul]]
| 
|-
| [[:d:Q4003459|Q4003459]]
| ''[[:d:Q4003459|Umberto Pizzi]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-10-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-29
| Itaalia fotograaf
| [[fotograaf]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]''
| [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]&lt;br/&gt;[[Itaalia]]
| ''[[:d:Q140255|Zagarolo]]''
| [[Rooma]]
| 
|-
| [[:d:Q42499576|Q42499576]]
| ''[[:d:Q42499576|Majella Cullinane]]''
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-10-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-29
| [[Iirimaa|Iirimaa]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]], esseist (1975–2026) ♀; Robert Burns Fellowship
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11774202|esseist]]''
| [[Iirimaa]]
| [[Limerick]]
| [[Dunedin]]
| 
|-
| [[:d:Q4747944|Q4747944]]
| ''[[:d:Q4747944|Amos Rapoport]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-29
| Ameerika Ühendriikide arhitekt
| [[arhitekt]]&lt;br/&gt;[[professor]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Varssavi]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5144713|Q5144713]]
| ''[[:d:Q5144713|Colette Sénami Agossou Houeto]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-03-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-29
| kirjanik, Benin
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[minister]]
| [[Benin]]
| [[Porto-Novo]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5571442|Q5571442]]
| ''[[:d:Q5571442|Donald Bergagård]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-02-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-29
| Rootsi laulja
| [[laulja]]
| [[Rootsi]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q6154272|Q6154272]]
| ''[[:d:Q6154272|Janice Laking]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-12-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-29
| Kanada poliitik
| [[poliitik]]
| [[Kanada]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q6201272|Q6201272]]
| ''[[:d:Q6201272|Bengt Sändh]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-02-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-29
| [[Rootsi|rootslased]] [[Trubaduur]], [[Autor|autor]], [[Helilooja|helilooja]], laulusõnade kirjutaja (1938–2026) ♂
| [[Trubaduur]]&lt;br/&gt;[[autor]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]''
| [[Rootsi]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q6353410|Q6353410]]
| ''[[:d:Q6353410|Sri Bhagavan]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-03-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-29
| [[India|India]] [[Filosoof|filosoof]], spiritual teacher (1949–2026) ♂; spouse of Sri Amma
| [[filosoof]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q29352392|spiritual teacher]]''
| [[India]]
| [[Tamil Nadu]]
| [[Chennai]]
| 
|-
| [[:d:Q65046383|Q65046383]]
| ''[[:d:Q65046383|Jalal Abdul-Rahman]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-05-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-29
| Iraagi jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Iraak]]
| [[Iraak]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
|-
| [[:d:Q7181914|Q7181914]]
| ''[[:d:Q7181914|Phil Gifford]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-29
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], broadcaster, spordiajakirjanik (1947–2026) ♂; Officer of the New Zealand Order of Merit; spouse of Glenda Hughes
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q135301631|broadcaster]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| ''[[:d:Q200028|Hamilton]]''
| [[Auckland]]
| 
|-
| [[:d:Q830786|Q830786]]
| ''[[:d:Q830786|Ionel Haiduc]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-05-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-29
| Rumeenia keemik
| [[keemik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Rumeenia Kuningriik|Rumeenia kuningriik]]&lt;br/&gt;[[Rumeenia]]
| [[Cluj-Napoca]]
| [[Cluj-Napoca]]
| 
|-
| [[:d:Q990554|Q990554]]
| ''[[:d:Q990554|Dagmar Stievermann]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-01-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-29
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], teatrinäitleja, filminäitleja, [[Näitleja|näitleja]] (1955–2026) ♀
| [[dublaažinäitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[näitleja]]
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q101603208|Q101603208]]
| ''[[:d:Q101603208|Teodoro Gómez]]''
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-05-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-28
| [[Honduras|Honduras]] katoliku preester, Catholic bishop, titular bishop, diocesan bishop, auxiliary bishop, apostolic administrator (1963–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Honduras]]
| [[Honduras]]
| [[Madrid]]
| 
|-
| [[:d:Q109380168|Q109380168]]
| ''[[:d:Q109380168|Eckhard Seeber]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-09-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-28
| [[Saksamaa|sakslased]] chauffeur (1938–2026) ♂
| ''[[:d:Q216541|chauffeur]]''
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q502714|Ohrdruf]]''
| [[Ludwigshafen]]
| 
|-
| [[:d:Q111133623|Q111133623]]
| ''[[:d:Q111133623|Anton Viskup]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-04-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-28
| [[Helilooja|helilooja]], [[Dramaturg|dramaturg]] (1953–2026) ♂
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;[[dramaturg]]
| 
| [[Bratislava]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q115148377|Q115148377]]
| ''[[:d:Q115148377|Damien Girard]]''
| data-sort-value=&quot;2001&quot; | 2001-12-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-28
| Prantsusmaa jalgrattur
| ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Tours]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q120268306|Q120268306]]
| ''[[:d:Q120268306|Kureysh Sagov]]''
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991-06-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-28
| [[Venemaa|venelased]] poksija (1991–2026) ♂
| ''[[:d:Q11338576|poksija]]''
| [[Venemaa]]
| [[Nazran]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12103217|Q12103217]]
| ''[[:d:Q12103217|Mykhailo Didyshyn]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-09-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-28
| [[Ukraina|ukrainlane]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Koduloolane|koduloolane]], etnograaf (1934–2026) ♂
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[koduloolane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q12347522|etnograaf]]''
| [[Ukraina]]
| ''[[:d:Q4234969|Kosmach]]''
| ''[[:d:Q4234969|Kosmach]]''
| 
|-
| [[:d:Q12349106|Q12349106]]
| ''[[:d:Q12349106|Ida Bathó, F.]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-02-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-28
| [[Näitleja|näitleja]] (1938–2026) ♀
| [[näitleja]]
| 
| ''[[:d:Q713641|Sânpaul]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q12393113|Q12393113]]
| ''[[:d:Q12393113|Maxín Picallo]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-28
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Skulptor|skulptor]] (1940–2026) ♂; notable work Encontro entre dous mundos, Monument to Antonio Palacios
| [[skulptor]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q90388503|San Ildefonso, Troáns, Cuntis]]''
| [[Pontevedra provints]]
| 
|-
| [[:d:Q126012479|Q126012479]]
| ''[[:d:Q126012479|Jaime Darío Espeleta]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-28
| [[Colombia|Colombia]] õpetlane, [[Advokaat|advokaat]], [[Poliitik|poliitik]], member of the Chamber of Representatives of Colombia (†2026) ♂
| ''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''&lt;br/&gt;[[advokaat]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Colombia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q12850391|Q12850391]]
| ''[[:d:Q12850391|Avaz Zeynalli]]''
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-01-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-28
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Aserbaidžaan|aserbaidžaan]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1970–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Aserbaidžaan]]
| ''[[:d:Q1024539|Aghberk]]''
| [[Bakuu]]
| ''[[:d:Q141604236|Kürdəxanı qəbiristanlığı]]''
|-
| [[:d:Q137176615|Q137176615]]
| ''[[:d:Q137176615|Petra Wünschová]]''
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-09-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-28
| Psühhoterapeut (1974–2026) ♀
| ''[[:d:Q1900167|psühhoterapeut]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141595654|Q141595654]]
| ''[[:d:Q141595654|Patrick André de Hillerin]]''
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-11-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-28
| [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1974–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]
| [[Rumeenia]]
| [[Bukarest]]
| ''[[:d:Q5112770|Jurilovca]]''
| 
|-
| [[:d:Q141598964|Q141598964]]
| ''[[:d:Q141598964|Andrea Tempestini]]''
| data-sort-value=&quot;1986&quot; | 1986
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-28
| [[Itaalia|Itaalia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1986–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]
| [[Itaalia]]
| 
| [[Milano]]
| 
|-
| [[:d:Q141609552|Q141609552]]
| ''[[:d:Q141609552|Ophir Sarid]]''
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-09-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-28
| [[Iisrael|Iisrael]] [[Raamatupidaja]], äriinimene, [[Tegevdirektor|tegevdirektor]] (1972–2026) ♂
| [[Raamatupidaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;[[tegevdirektor]]
| [[Iisrael]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141610060|Q141610060]]
| ''[[:d:Q141610060|Concepción Márquez]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-08-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-28
| Telesarjanäitleja, filminäitleja (1942–2026) ♀
| ''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| 
| [[México]]
| [[México]]
| 
|-
| [[:d:Q141621633|Q141621633]]
| ''[[:d:Q141621633|Kirsty Lay]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-07-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-28
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] modell, äriinimene (1962–2026) ♀
| ''[[:d:Q3357567|modell]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| [[Palmerston North]]
| [[Christchurch]]
| 
|-
| [[:d:Q15407315|Q15407315]]
| ''[[:d:Q15407315|Jean-François Le Nail]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-12-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-28
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Arhivaar|arhivaar]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Direktor|direktor]], [[Tegevdirektor|tegevdirektor]] (1945–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler, Officer of the National Order of Merit, Officier de l'Ordre national des Palmes académiques (France); child of François Le Nail
| [[arhivaar]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Toulouse]]
| [[Tarbes]]
| 
|-
| [[:d:Q16262991|Q16262991]]
| ''[[:d:Q16262991|Alain Gillot]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-03-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-28
| Prantsusmaa poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[arhitekt]]
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q4043|Fougères]]''
| [[Pariisi XVI ringkond|Pariisi 16. ringkond]]
| 
|-
| [[:d:Q1700292|Q1700292]]
| ''[[:d:Q1700292|John Grover]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-10-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-28
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] filmimonteerija (1938–2026) ♂
| ''[[:d:Q7042855|filmimonteerija]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q151048|London Borough of Barnet]]''
| [[Buckinghamshire]]
| 
|-
| [[:d:Q20067536|Q20067536]]
| ''[[:d:Q20067536|Кічковський Михайло Михайлович]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-04-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-28
| Ukraina ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]
| [[Ukraina]]
| ''[[:d:Q277170|Mizhhiria Raion]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q26724223|Q26724223]]
| ''[[:d:Q26724223|Pat Clohessy]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-05-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-28
| [[Austraalia|Austraalia]] pikamaajooksja, keskmaajooksja, maratonijooksja, kergejõustikutreener (1933–2026) ♂; Member of the Order of Australia
| ''[[:d:Q4439155|pikamaajooksja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q13381753|keskmaajooksja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q13382460|maratonijooksja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q19827985|kergejõustikutreener]]''
| [[Austraalia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q27558961|Q27558961]]
| ''[[:d:Q27558961|Bethany Barratt]]''
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-08-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-28
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] politoloog, [[Kirjanik|kirjanik]] (1972–2026) ♀
| ''[[:d:Q1238570|politoloog]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Beirut]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2851032|Q2851032]]
| ''[[:d:Q2851032|Anne Claire Poirier]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-06-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-28
| [[Kanada|Kanada]] [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]], teatrilavastaja (1932–2026) ♀; Prix Albert-Tessier, Quebeci riikliku ordeni kavaler, officier de l'Ordre national du Québec, Governor General's Performing Arts Award, Officer of the Order of Canada, Member of the Order of Canada
| [[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''
| [[Kanada]]
| [[Saint-Hyacinthe]]
| [[Outremont]]
| 
|-
| [[:d:Q302098|Q302098]]
| ''[[:d:Q302098|Gordon Johncock]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-08-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-28
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] racing automobile driver (1936–2026) ♂; Motorsports Hall of Fame of America
| ''[[:d:Q10349745|racing automobile driver]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q2544149|Hastings]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q3917812|Q3917812]]
| ''[[:d:Q3917812|Alyaksandr Yakabson]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-04-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-28
| Valgevene poliitik
| [[poliitik]]
| [[Valgevene]]
| [[Gomel|Homiel]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4410117|Q4410117]]
| ''[[:d:Q4410117|Yevgeny Sverdlov]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-11-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-28
| [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] [[Biokeemik|biokeemik]] (1938–2026) ♂; [[NSV Liidu riiklik preemia]], [[Austuse orden]], &quot;Teenete eest Isamaa ees&quot; IV järgu orden, [[Tööpunalipu orden]], [[Lenini preemia]], [[Venemaa Föderatsiooni riiklik preemia]], VA Engelhardt Gold Medal; member of [[Venemaa Teaduste Akadeemia]], [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia|NSVL Teaduste Akadeemia]], [[Academia Europaea]], [[Euroopa Teaduste Akadeemia]], [[Leopoldina]], Russian Academy of Agricultural Sciences
| [[biokeemik]]
| [[Venemaa]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Dnipro]]
| [[Moskva]]
| 
|-
| [[:d:Q4988192|Q4988192]]
| ''[[:d:Q4988192|Kathy Cornelius]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-10-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-28
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] golfimängija (1932–2026) ♀
| ''[[:d:Q11303721|golfimängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Boston]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5474627|Q5474627]]
| [[Seela Sella]]
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-12-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-28
| soome näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[dublaažinäitleja]]
| [[Soome]]
| [[Tampere]]&lt;br/&gt;[[Soome]]
| 
| ''[[:d:Q11862142|Helsinki Jewish cemetery]]''
|-
| [[:d:Q57585974|Q57585974]]
| ''[[:d:Q57585974|Ali Ben Dayan]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-28
| Maroko jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Maroko]]
| [[Casablanca]]
| [[Casablanca]]
| 
|-
| [[:d:Q63982715|Q63982715]]
| ''[[:d:Q63982715|Serge Cauvas]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-04-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-28
| Prantsusmaa katoliku preester
| 
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q244576|Campestre-et-Luc]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q6544452|Q6544452]]
| ''[[:d:Q6544452|Lieutenant Stitchie]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-09-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-28
| Jamaica muusik
| [[laulja]]
| [[Jamaica]]
| [[Spanish Town]]
| [[Kingston]]
| 
|-
| [[:d:Q65972734|Q65972734]]
| ''[[:d:Q65972734|Armando Vega]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-10-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-28
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] artistic gymnast (1935–2026) ♂
| ''[[:d:Q13381572|artistic gymnast]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q3322283|Hurley]]''
| [[Dallas]]
| 
|-
| [[:d:Q6835467|Q6835467]]
| ''[[:d:Q6835467|Michael Wynn-Jones]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-09-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-28
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Toimetaja|toimetaja]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1941–2026) ♂; spouse of Delia Smith
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[toimetaja]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q1286223|South Wales]]''
| [[Ipswich]]
| 
|-
| [[:d:Q7531880|Q7531880]]
| ''[[:d:Q7531880|Siti Hasmah Mohamad Ali]]''
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-07-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-28
| [[Malaisia|Malaisia]] [[Arst|arst]], autobiograaf (fl. 1955–2026), Spouse of the Prime Minister of Malaysia, Spouse of the Deputy Prime Minister of Malaysia (1926–2026) ♀; Grand Commander of the Order of Loyalty to the Crown of Malaysia, Asia's Most Influential Malaysia, Order of the Star of Hornbill Sarawak, Order of Kinabalu, Order of Loyalty to the Royal House of Kedah; child of Mohd Ali bin Mohd Taib; spouse of [[Mahathir Mohamad]]; notable work My Name is Hasmah
| [[arst]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18814623|autobiograaf]]''
| [[Malaisia]]
| [[Klang]]
| ''[[:d:Q12688183|National Heart Institute of Malaysia]]''
| [[Putrajaya]]
|-
| [[:d:Q783084|Q783084]]
| ''[[:d:Q783084|Ayala]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-09-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-28
| [[Ungari|Ungari]] [[Koomik|koomik]], [[Politseinik|politseinik]] (1956–2026) ♂; Hungarian Golden Cross
| [[koomik]]&lt;br/&gt;[[politseinik]]
| [[Ungari]]
| [[Vásárosnamény]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q9282943|Q9282943]]
| ''[[:d:Q9282943|Guy Scarpetta]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-12-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-28
| Prantsusmaa kirjanik
| [[kirjanik]]
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q174251|Châteauroux]]''
| [[Pariis]]
| 
|-
| [[:d:Q101165127|Q101165127]]
| ''[[:d:Q101165127|Hugh Dingle]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-11-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-27
| [[Zooloog|zooloog]] (1946–2026) ♂
| [[zooloog]]
| 
| 
| ''[[:d:Q668546|Davis]]''
| 
|-
| [[:d:Q113000714|Q113000714]]
| ''[[:d:Q113000714|Hans Hurni]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-12-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-27
| [[Šveits|Šveits]] [[Geograaf|geograaf]] (1950–2026) ♂; [[Audoktor|audoktor]]
| [[geograaf]]
| [[Šveits]]
| ''[[:d:Q66132|Erlenbach im Simmental]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q116003387|Q116003387]]
| ''[[:d:Q116003387|Иванов, Герман Григорьевич]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-09-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-27
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1949–2026) ♂; Order of Labour Glory, 3rd class, Order of Labour Glory, 2nd class, Order of Labour Glory, 1st class
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q11246645|Токташево]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1322257|Q1322257]]
| ''[[:d:Q1322257|Lajos Tolnay]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-09-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-27
| [[Ungari|Ungari]] metallurgical engineer (1948–2026) ♂; Order of Labour, Eötvös Loránd Prize, Kármán Tódor Award
| ''[[:d:Q27947380|metallurgical engineer]]''
| [[Ungari]]
| [[Sajószentpéter]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q13421101|Q13421101]]
| ''[[:d:Q13421101|Juraj Hraško]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-05-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-27
| Slovakkia poliitik
| [[poliitik]]
| [[Slovakkia]]&lt;br/&gt;[[Tšehhoslovakkia]]
| ''[[:d:Q1045655|Točnica]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q141624572|Q141624572]]
| ''[[:d:Q141624572|Inosi Kuridrani]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-09-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-27
| Äriinimene, [[Poliitik|poliitik]], Member of the House of Representatives of Fiji, [[Abiminister|abiminister]] (1960–2026) ♂
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| 
| ''[[:d:Q26720|Sigatoka]]''
| 
| ''[[:d:Q26920|Namatakula]]''
|-
| [[:d:Q141624699|Q141624699]]
| ''[[:d:Q141624699|Pēteris Purmalis]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-12-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-27
| [[Läti|lätlased]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Illustreerija|illustraator]] (1938–2026) ♂
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]&lt;br/&gt;[[Illustreerija|illustraator]]
| [[Läti]]
| [[Riia]]
| [[Münster]]
| 
|-
| [[:d:Q141648720|Q141648720]]
| ''[[:d:Q141648720|Francis Lee Rogers]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-27
| [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], Linnuvaatleja (†2026)
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q84321442|Linnuvaatleja]]''
| 
| 
| [[Central Park]]
| 
|-
| [[:d:Q16062058|Q16062058]]
| ''[[:d:Q16062058|Eleni Prokopiou]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-27
| [[Kreeka|Kreeka]] [[Näitleja|näitleja]], koreograaf, [[Tantsija|tantsija]], filminäitleja (fl. 1960–1972) (1939–2026) ♀; spouse of Nikos Kazis, Antonis Syrigos
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2490358|koreograaf]]''&lt;br/&gt;[[tantsija]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Kreeka]]
| [[Ateena]]
| [[Ateena]]
| 
|-
| [[:d:Q1690365|Q1690365]]
| ''[[:d:Q1690365|Joachim Perels]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-03-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-27
| [[Saksamaa|sakslased]] politoloog, [[Autor|autor]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1942–2026) ♂; Fritz Bauer Prize; child of Friedrich Justus Perels
| ''[[:d:Q1238570|politoloog]]''&lt;br/&gt;[[autor]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Saksamaa]]
| [[Berliin]]
| [[Hannover]]
| 
|-
| [[:d:Q1716873|Q1716873]]
| ''[[:d:Q1716873|Lutz Goessing]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-05-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-27
| [[Saksamaa|sakslased]] ratsutaja (1938–2026) ♂; spouse of Christa Goessing
| ''[[:d:Q2730732|ratsutaja]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Dortmund]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1743290|Q1743290]]
| ''[[:d:Q1743290|Peter May]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-12-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-27
| šoti kirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''&lt;br/&gt;[[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;[[näitekirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q73306227|television writer]]''
| [[Suurbritannia]]&lt;br/&gt;[[Prantsusmaa]]
| [[Glasgow]]
| [[Loti departemang]]
| 
|-
| [[:d:Q205876|Q205876]]
| ''[[:d:Q205876|Mighty Sparrow]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-07-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-27
| Grenada muusik
| [[laulukirjutaja]]&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;[[kitarrist]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Grenada]]&lt;br/&gt;[[Trinidad ja Tobago]]
| ''[[:d:Q3556464|Grand Roy]]''
| [[New York]]
| 
|-
| [[:d:Q2158625|Q2158625]]
| ''[[:d:Q2158625|Robert Rivas]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-06-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-27
| [[Trinidad ja Tobago|Trinidad ja Tobago]] katoliku preester, Catholic bishop, Catholic archbishop, diocesan bishop, coadjutor archbishop, apostolic administrator (1946–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Trinidad ja Tobago]]
| ''[[:d:Q661405|Arima]]''
| [[Trinidad ja Tobago]]
| 
|-
| [[:d:Q2835682|Q2835682]]
| ''[[:d:Q2835682|Oscar E. Bosetti]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-01-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-27
| [[Argentina|Argentina]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Õpetaja|õpetaja]], [[Diktor|diktor]] (1955–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]&lt;br/&gt;[[diktor]]
| [[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| [[Buenos Aires]]
| 
|-
| [[:d:Q28584388|Q28584388]]
| ''[[:d:Q28584388|Ḥasan Manz̤ar]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-03-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-27
| [[Pakistan|Pakistan]] [[Kirjanik|kirjanik]], lühijuttude kirjutaja, lastekirjanik (1934–2026) ♂
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15949613|lühijuttude kirjutaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]''
| [[Pakistan]]
| ''[[:d:Q20569832|Hapur]]''
| [[Karachi]]
| 
|-
| [[:d:Q28717873|Q28717873]]
| ''[[:d:Q28717873|Terje Bjørn Lerstad]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-04-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-27
| [[Norra|norralased]] [[Helilooja|helilooja]] (1955–2026) ♂
| [[helilooja]]
| [[Norra]]
| [[Oslo]]
| 
| ''[[:d:Q1413698|Vestre kalmistu]]''
|-
| [[:d:Q2896228|Q2896228]]
| ''[[:d:Q2896228|Pac]]''
| data-sort-value=&quot;1986&quot; | 1986-08-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-27
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] elukutseline maadleja (fl. 2004–2026) (1986–2026) ♂
| ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Newcastle upon Tyne]]
| ''[[:d:Q386961|Des Plaines]]''
| 
|-
| [[:d:Q2898716|Q2898716]]
| ''[[:d:Q2898716|Bernard Verley]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-10-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-27
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], teatrinäitleja, filminäitleja, telesarjanäitleja, [[Lavastaja|režissöör]], [[Tootja|produtsent]] (1939–2026) ♂
| [[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]&lt;br/&gt;[[Tootja|produtsent]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Lille]]
| ''[[:d:Q235297|Tréguier]]''
| 
|-
| [[:d:Q367052|Q367052]]
| ''[[:d:Q367052|Ken Taylor]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-08-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-27
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur, kriketimängija (1935–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q201812|Huddersfield]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q4085688|Q4085688]]
| ''[[:d:Q4085688|Juriy Borisovitsj Bespalov]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-09-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-27
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1935–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni teeneline kunstitegelane]]
| [[filmirežissöör]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Nižni Novgorod]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q51973750|Q51973750]]
| ''[[:d:Q51973750|Bernd Strauss]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-02-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-27
| [[Psühholoog|psühholoog]], [[Õppejõud|õppejõud]], sports psychologist (1959–2026) ♂
| [[psühholoog]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q88108912|sports psychologist]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q5485570|Q5485570]]
| ''[[:d:Q5485570|Frank Busch]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-02-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-27
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ujuja, ujumistreener (1951–2026) ♂
| ''[[:d:Q10843402|ujuja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q20730773|ujumistreener]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Cincinnati]]
| [[Phoenix]]
| 
|-
| [[:d:Q5672297|Q5672297]]
| ''[[:d:Q5672297|Mohammad Khalili]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-27
| [[Iraan|Iraan]] kirjanduskriitik (1937–2026) ♂
| ''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''
| [[Iraan]]
| ''[[:d:Q28587|Hamadan]]''
| [[Saksamaa]]
| 
|-
| [[:d:Q5796349|Q5796349]]
| ''[[:d:Q5796349|César Ortiz-Echagüe Rubio]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-01-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-27
| Hispaania arhitekt
| [[arhitekt]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''
| [[Hispaania]]
| [[Madrid]]
| [[Madrid]]
| 
|-
| [[:d:Q61141011|Q61141011]]
| ''[[:d:Q61141011|Dimitar Stoykov]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-03-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-27
| [[Muusik|muusik]] (1931–2026) ♂
| [[muusik]]
| 
| ''[[:d:Q2016084|Zdravets]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q6214955|Q6214955]]
| ''[[:d:Q6214955|Johan Buttedahl]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-10-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-27
| Norra poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[hambaarst]]
| [[Norra]]
| [[Drammeni vald|Drammen]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6752875|Q6752875]]
| ''[[:d:Q6752875|Manuel Seal]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-09-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-27
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]], [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]] (fl. 1992–) (1960–2026) ♂
| [[laulukirjutaja]]&lt;br/&gt;[[muusikaprodutsent]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q202828|Freeport]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q7365874|Q7365874]]
| ''[[:d:Q7365874|Ronnie Golden]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-27
| Suurbritannia muusik
| [[kitarrist]]&lt;br/&gt;[[koomik]]
| [[Suurbritannia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q741473|Q741473]]
| ''[[:d:Q741473|Dennis Haskins]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-11-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-27
| ameerika näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Chattanooga]]
| [[Burbank]]
| 
|-
| [[:d:Q84725835|Q84725835]]
| ''[[:d:Q84725835|Yury Yakovets]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-01-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-27
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Teadlane|teadlane]], [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1929–2026) ♂; [[Tööpunalipu orden]], [[Austuse märk]], [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]], Dostyk Order of grade II
| [[teadlane]]&lt;br/&gt;[[majandusteadlane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| ''[[:d:Q1999900|Chernivtsi]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q95070707|Q95070707]]
| ''[[:d:Q95070707|Radek Horáček]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-03-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-27
| Publitsist, [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], kunstiajaloolane, näituse kuraator, [[Fotograaf|fotograaf]], kunstiteoreetik, [[Õppejõud|õppejõud]] (1959–2026) ♂
| ''[[:d:Q6051619|publitsist]]''&lt;br/&gt;[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q780596|näituse kuraator]]''&lt;br/&gt;[[fotograaf]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q17391638|kunstiteoreetik]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| 
| [[Nové Město na Moravě]]
| [[Brno]]
| 
|-
| [[:d:Q95172649|Q95172649]]
| ''[[:d:Q95172649|Ivan Gojdič]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-04-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-27
| [[Arhitekt|arhitekt]], preservationist, [[Õppejõud|õppejõud]] (1948–2026) ♂; Cena Alžbety Güntherovej-Mayerovej
| [[arhitekt]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q7241052|preservationist]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| 
| [[Humenné]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q10278358|Q10278358]]
| ''[[:d:Q10278358|Eusébio Marques de Carvalho]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-07-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-26
| Portugali poliitik
| [[poliitik]]
| [[Portugal]]
| [[Lissabon]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12178578|Q12178578]]
| ''[[:d:Q12178578|Ahmed El-Zend]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-26
| kohtunik, Egiptus
| [[kohtunik]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Egiptuse kuningriik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3087763|Republic of Egypt]]''&lt;br/&gt;[[Ühinenud Araabia Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Egiptus]]
| ''[[:d:Q12211904|دمتنو]]''
| [[Kairo]]
| 
|-
| [[:d:Q122500068|Q122500068]]
| ''[[:d:Q122500068|Despina Tomazani]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-06-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-26
| [[Kreeka|Kreeka]] filminäitleja, teatrinäitleja, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Stsenarist|stsenarist]] (1945–2026) ♀
| ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]
| [[Kreeka]]
| [[Chíose saar|Chíos]]
| [[Ateena]]
| 
|-
| [[:d:Q123111181|Q123111181]]
| ''[[:d:Q123111181|Mireille Christophe Michel-Lévy]]''
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-09-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-26
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Geoloog|geoloog]], mineraloog (fl. 1946–1990), teadlane, Director of Research at CNRS (1922–2026) ♀; child of Albert Michel-Lévy; notable work Un chondre exceptionnel dans la météorite de Vigarano
| [[geoloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q13416354|mineraloog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1650915|teadlane]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Versailles]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12398635|Q12398635]]
| ''[[:d:Q12398635|Ramón Vigo Sambade]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-04-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-26
| Hispaania poliitik
| [[arst]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q988707|Cee]]''
| ''[[:d:Q988707|Cee]]''
| 
|-
| [[:d:Q141567860|Q141567860]]
| ''[[:d:Q141567860|Jesús Laguardia Fuertes]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-26
| [[Hispaania|Hispaania]] äriinimene, Omanik, [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]] (†2026) ♂
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11293375|Omanik]]''&lt;br/&gt;[[raamatukoguhoidja]]
| [[Hispaania]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141573846|Q141573846]]
| ''[[:d:Q141573846|Fernando Vidarte]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-09-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-26
| [[Hispaania|Hispaania]] äriinimene (1952–2026) ♂
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Hispaania]]
| [[Eibar]]
| [[Eibar]]
| 
|-
| [[:d:Q141582853|Q141582853]]
| ''[[:d:Q141582853|Angela Stribling]]''
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-10-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-26
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] raadiosaatejuht, jazz singer, telesaatejuht (1967–2026) ♀
| ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q66314404|jazz singer]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Buffalo]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q141589670|Q141589670]]
| ''[[:d:Q141589670|Pasteur Davidson]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-26
| [[Togo|Togo]] [[Kantor|kantor]] (†2026) ♂
| [[kantor]]
| [[Togo]]
| 
| [[Lomé]]
| 
|-
| [[:d:Q141592409|Q141592409]]
| ''[[:d:Q141592409|Hamid Barrada]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-12-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-26
| [[Maroko|Maroko]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Poliitik|poliitik]] (1939–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Maroko]]
| [[Tanger]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q141611421|Q141611421]]
| ''[[:d:Q141611421|James H. Rosenfield]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-07-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-26
| [[Diskor|diskor]] (1929–2026) ♂
| [[diskor]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141636692|Q141636692]]
| ''[[:d:Q141636692|Skadi Lange]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-26
| [[Laulja|laulja]] (†2026) ♀
| [[laulja]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q15140709|Q15140709]]
| ''[[:d:Q15140709|Maksim Ovodenko]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-08-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-26
| Venemaa insener
| [[insener]]
| [[Venemaa]]
| [[Tšerkassõ]]
| [[Samara]]
| 
|-
| [[:d:Q15935854|Q15935854]]
| ''[[:d:Q15935854|Ian Hung]]''
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-12-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-26
| [[Briti Hongkong|Briti Hongkong]]-[[Hiina|hiina]] [[Laulja|laulja]] (1976–2026) ♂
| [[laulja]]
| [[Briti Hongkong]]&lt;br/&gt;[[Hiina]]
| [[Briti Hongkong]]
| [[Hongkong]]
| 
|-
| [[:d:Q1708718|Q1708718]]
| ''[[:d:Q1708718|Pedro Antônio Marchetti Fedalto]]''
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-08-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-26
| [[Brasiilia|Brasiilia]] katoliku preester, Catholic bishop, Catholic archbishop, auxiliary bishop, titular bishop (1926–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Brasiilia]]
| ''[[:d:Q946941|Rondinha]]''
| [[Curitiba]]
| 
|-
| [[:d:Q19376659|Q19376659]]
| ''[[:d:Q19376659|Jørg-Fr. Ellertsen]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-04-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-26
| [[Norra|norralased]] [[Impressaario]], music executive (1932–2026) ♂
| [[Impressaario]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3089940|music executive]]''
| [[Norra]]
| [[Bergen]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3161988|Q3161988]]
| ''[[:d:Q3161988|Janine Boissard]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-12-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-26
| Prantsusmaa kirjanik
| [[kirjanik]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Pariisi VII ringkond|Pariisi 7. ringkond]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3384978|Q3384978]]
| ''[[:d:Q3384978|Pierre Ferrazzi]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-07-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-26
| Prantsusmaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Dijon]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3556766|Q3556766]]
| ''[[:d:Q3556766|Vianney Piveteau]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-26
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] keeleteadlane (1953–2026) ♂
| ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[La Roche-sur-Yon]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q39389400|Q39389400]]
| ''[[:d:Q39389400|Vladimir Grigoryev]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-04-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-26
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Treener|treener]] (1929–2026) ♂; Honoured coach of the RSFSR, [[Eeskujuliku töö eest]]
| [[treener]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Kanaš]]
| [[Kanaš]]
| 
|-
| [[:d:Q4264069|Q4264069]]
| ''[[:d:Q4264069|Guruh Sukarnoputra]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-01-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-26
| Indoneesia poliitik
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[sotsialiit]]&lt;br/&gt;[[laulukirjutaja]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Indoneesia]]
| [[Jakarta]]
| [[Jakarta]]
| 
|-
| [[:d:Q5239070|Q5239070]]
| ''[[:d:Q5239070|David Ring]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-10-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-26
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] motivational speaker, [[Misjonär|misjonär]] (1953–2026) ♂
| ''[[:d:Q15982858|motivational speaker]]''&lt;br/&gt;[[misjonär]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Jonesboro]]
| [[Nashville]]
| 
|-
| [[:d:Q5301885|Q5301885]]
| ''[[:d:Q5301885|Douglas Patrick Harrison]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-11-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-26
| [[Insener|insener]] (2000–2026) ♂
| [[insener]]
| 
| ''[[:d:Q969883|Frost]]''
| [[Baton Rouge]]
| 
|-
| [[:d:Q5340753|Q5340753]]
| ''[[:d:Q5340753|Eduardo Rodríguez Rodway]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-06-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-26
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Muusik|muusik]], [[Kitarrist|kitarrist]] (1945–2026) ♂; member of Los Payos, Triana
| [[muusik]]&lt;br/&gt;[[kitarrist]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q957828|Triana]]''
| ''[[:d:Q5902963|Hospital Universitario Puerto Real]]''
| 
|-
| [[:d:Q5770259|Q5770259]]
| ''[[:d:Q5770259|Hirokazu Ueyonabaru]]''
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-05-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-26
| [[Jaapan|Jaapan]] kergejõustiklane, wheelchair racer (1971–2026) ♂
| ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q51536424|wheelchair racer]]''
| [[Jaapan]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q61141471|Q61141471]]
| ''[[:d:Q61141471|Karol Krzymiński]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-26
| [[Poola|poolakad]] teadlane, [[Keemik|keemik]] (†2026) ♂
| ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''&lt;br/&gt;[[keemik]]
| [[Poola]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q7172687|Q7172687]]
| ''[[:d:Q7172687|Peter Barrett]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-08-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-26
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Geoloog|geoloog]], emeriitprofessor (1940–2026) ♂; Polar Medal, Fellow of the Royal Society Te Apārangi, Marsden Medal, New Zealand Antarctic Medal
| [[geoloog]]
| [[Uus-Meremaa]]
| ''[[:d:Q200028|Hamilton]]''
| [[Christchurch]]
| 
|-
| [[:d:Q800042|Q800042]]
| ''[[:d:Q800042|Bruno Musarò]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-06-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-26
| [[Itaalia|Itaalia]] [[Teoloog|teoloog]], katoliku preester, Catholic bishop, titular archbishop, Apostolic Nuncio to Cuba, apostolic nuncio to Panama, apostolic nuncio to Madagascar, Apostolic Delegate to the Comoros, apostolic nuncio to Seychelles, Apostolic Nuncio to Mauritius, apostolic nuncio to Guatemala, apostolic nuncio to Peru, apostolic nuncio to Egypt, Apostolic Nuncio to Costa Rica (1948–2026) ♂
| [[teoloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q52113|Andrano]]''
| ''[[:d:Q52214|Tricase]]''
| 
|-
| [[:d:Q896835|Q896835]]
| ''[[:d:Q896835|Bruno Kramm]]''
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-10-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-26&lt;br/&gt;2026-09-25
| Saksamaa muusik
| [[muusik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3089940|music executive]]''&lt;br/&gt;[[muusikaprodutsent]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Saksamaa]]
| [[München]]
| [[Granada]]
| 
|-
| [[:d:Q9320848|Q9320848]]
| ''[[:d:Q9320848|Asami Yaguchi]]''
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-07-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-26
| [[Jaapan|Jaapan]] seiyū (1979–2026) ♀
| ''[[:d:Q622807|seiyū]]''
| [[Jaapan]]
| [[Saitama prefektuur]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q95371018|Q95371018]]
| ''[[:d:Q95371018|Ivo Říha]]''
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-08-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-26
| Kirjandusajaloolane, publitsist, [[Toimetaja|toimetaja]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1975–2026) ♂
| ''[[:d:Q13570226|kirjandusajaloolane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q6051619|publitsist]]''&lt;br/&gt;[[toimetaja]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| 
| [[Opočno]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q109491595|Q109491595]]
| ''[[:d:Q109491595|Макавеева, Галина Александровна]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-11-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-25
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1936–2026) ♀
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q109494637|Q109494637]]
| ''[[:d:Q109494637|Великдань, Николай Тимофеевич]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-03-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-25
| [[Venemaa|venelased]] person (1956–2026) ♂; member of Regional Parliament of Stavropol Krai
| 
| [[Venemaa]]
| ''[[:d:Q4426519|Советски Руно]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1125000|Q1125000]]
| ''[[:d:Q1125000|László Kósa]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-07-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-25
| [[Ungari|Ungari]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], etnograaf, etnoloog (1942–2026) ♂; Széchenyi Prize; member of [[Ungari Teaduste Akadeemia]]
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q12347522|etnograaf]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1371378|etnoloog]]''
| [[Ungari]]
| [[Cegléd]]
| [[Budapest]]
| 
|-
| [[:d:Q130761901|Q130761901]]
| ''[[:d:Q130761901|Hans Peter Fagagnini]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-09-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-25
| [[Šveits|Šveits]] politoloog (1945–2026) ♂
| ''[[:d:Q1238570|politoloog]]''
| [[Šveits]]
| ''[[:d:Q69777|Gossau]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q141042432|Q141042432]]
| ''[[:d:Q141042432|Richard A. Manoogian]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-25
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] äriinimene, executive, [[Tööstur|tööstur]] (1936–2026) ♂; member of The Henry Ford, Detroit Institute of Arts, Republican National Committee, Hands on Network, National Gallery of Art, Westfriedhof, Museum Trustee Association, American Alliance of Museums, Community Foundation for Southeast Michigan; child of Alex Manoogian
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q978044|executive]]''&lt;br/&gt;[[tööstur]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Detroit]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q141568388|Q141568388]]
| ''[[:d:Q141568388|Maria do Carmo Romão]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-08-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-25
| [[Portugal|Portugal]] [[Poliitik|poliitik]], member of the Assembly of the Republic (1937–2026) ♀
| [[poliitik]]
| [[Portugal]]
| ''[[:d:Q3344655|Faro (city)]]''
| ''[[:d:Q3344655|Faro (city)]]''
| 
|-
| [[:d:Q141574324|Q141574324]]
| ''[[:d:Q141574324|José Costas Peón]]''
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-25
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Laulja|laulja]], [[Muusik|muusik]] (1971–2026) ♂; member of Def Con Dos
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Hispaania]]
| [[Vigo]]
| [[Vigo]]
| 
|-
| [[:d:Q141600226|Q141600226]]
| ''[[:d:Q141600226|Natálie Klaková]]''
| data-sort-value=&quot;2003&quot; | 2003
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-25
| Artistic gymnast, iluvõimlemistreener (2003–2026) ♀; member of Sokol, Sokol Brno I
| ''[[:d:Q13381572|artistic gymnast]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q42331265|iluvõimlemistreener]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141647841|Q141647841]]
| ''[[:d:Q141647841|Jukka Isopuro]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-08-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-25
| Person (1948–2026) ♂; child of Aarre Isopuro
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1510708|Q1510708]]
| ''[[:d:Q1510708|Gerd Nauhaus]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-07-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-25
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Muusikateadlane|muusikateadlane]] (1942–2026) ♂
| [[muusikateadlane]]
| [[Saksamaa]]
| [[Erfurt]]
| [[Zwickau]]
| 
|-
| [[:d:Q16297341|Q16297341]]
| ''[[:d:Q16297341|Carmen Aldunate]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-02-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-25
| Tšiili maalikunstnik
| [[maalikunstnik]]
| [[Tšiili]]
| [[Viña del Mar]]
| [[Santiago]]
| 
|-
| [[:d:Q16508810|Q16508810]]
| ''[[:d:Q16508810|Ingrid Möller]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-10-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-25
| [[Saksamaa|sakslased]] kunstiajaloolane, [[Kirjanik|kirjanik]] (1934–2026) ♀
| ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Saksamaa]]
| [[Rostock]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16727949|Q16727949]]
| ''[[:d:Q16727949|Ram Govind Chaudhary]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-07-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-25
| India poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q380075|advokaat]]''
| [[India]]
| ''[[:d:Q7180187|Ballia]]''
| [[Lucknow]]
| 
|-
| [[:d:Q18171772|Q18171772]]
| ''[[:d:Q18171772|Karel Eduard Paar]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-01-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-25
| [[Tšehhi|Tšehhi]] person, Fürstgroßprior (1934–2026) ♂; child of Alfons Paar, Sophia von Schlitz genannt von Görtz
| 
| [[Tšehhi]]
| [[Praha]]
| ''[[:d:Q12040652|Hospital of the Sisters of Mercy of St. Charles Borromeo]]''
| 
|-
| [[:d:Q1823653|Q1823653]]
| ''[[:d:Q1823653|Marinus Wagtmans]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-12-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-25
| [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] jalgrattasportlane, [[Sportlane|sportlane]] (1946–2026) ♂; Knight of the Order of Orange-Nassau
| ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''&lt;br/&gt;[[sportlane]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| ''[[:d:Q2181249|Sint Willebrord]]''
| ''[[:d:Q2181249|Sint Willebrord]]''
| 
|-
| [[:d:Q2178307|Q2178307]]
| ''[[:d:Q2178307|Ryszard Lenczewski]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-06-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-25
| [[Poola|poolakad]] filmioperaator (fl. 1973–) (1948–2026) ♂; European Film Award for Best Cinematographer, Srebrny Medal „Zasłużony Kulturze Gloria Artis”
| ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''
| [[Poola]]
| ''[[:d:Q1293548|Miłków, Lower Silesian Voivodeship]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q23940274|Q23940274]]
| ''[[:d:Q23940274|Yamashita Saburō]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-01-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-25
| Jaapani poliitik
| [[poliitik]]
| [[Jaapan]]
| ''[[:d:Q106036149|Miyauchimura]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2547071|Q2547071]]
| ''[[:d:Q2547071|Aleksey Kozlov]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-10-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-25
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Saksofonist|saksofonist]], džässmuusik, [[Helilooja|helilooja]], [[Arhitekt|arhitekt]], [[Klahvpillimängija|klahvpillimängija]], [[Näitleja|näitleja]], saatejuht, arranžeerija, [[Proosakirjanik|proosakirjanik]], publitsist, raadiosaatejuht (1935–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni rahvakunstnik]], [[Vene NFSV teeneline kunstnik]], Moscow Prize for Literature and the Arts, Order For Merit in Culture and Art
| [[saksofonist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[arhitekt]]&lt;br/&gt;[[klahvpillimängija]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]''&lt;br/&gt;[[proosakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6051619|publitsist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Moskva]]
| [[Moskva]]
| 
|-
| [[:d:Q28787131|Q28787131]]
| ''[[:d:Q28787131|Juha Punta]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-09-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-25
| [[Soome|soomlased]] [[Poliitik|poliitik]], municipal councillor in Finland (1946–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Soome]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q3103526|Q3103526]]
| ''[[:d:Q3103526|Georges Taï Benson]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-01-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-25
| [[Elevandiluurannik|Elevandiluurannik]] telesaatejuht (1946–2026) ♂
| ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''
| [[Elevandiluurannik]]
| ''[[:d:Q493643|Treichville]]''
| ''[[:d:Q141483006|Institut de cardiologie d’Abidjan]]''
| 
|-
| [[:d:Q324899|Q324899]]
| ''[[:d:Q324899|Sidya Touré]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-08-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-25
| poliitik, Guinea
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[minister]]
| [[Guinea]]
| ''[[:d:Q678980|Dimbokro]]''
| [[Pariis]]
| 
|-
| [[:d:Q4194080|Q4194080]]
| ''[[:d:Q4194080|Zosima]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-07-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-25
| [[Venemaa|venelased]] [[Diakon|diakon]], [[Peapiiskop|peapiiskop]], [[Iguumen]], [[Papp (vaimulik)|Eastern Orthodox priest]] (1950–2026) ♂; [[Sõpruse orden]], Order of St. Sergius of Radonezh 2nd class, Order of Holy Prince Daniel of Moscow 2nd class
| [[diakon]]&lt;br/&gt;[[peapiiskop]]&lt;br/&gt;[[Iguumen]]&lt;br/&gt;[[Papp (vaimulik)]]
| [[Venemaa]]
| ''[[:d:Q2466344|Astrakhan District]]''
| [[Moskva]]
| 
|-
| [[:d:Q42269455|Q42269455]]
| ''[[:d:Q42269455|Jānis Dreiblats]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-02-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-25
| Person (1940–2026) ♂
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q43033232|Q43033232]]
| ''[[:d:Q43033232|Haider Ibrahim Ali]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-05-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-25
| [[Sudaan|Sudaan]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], romaanikirjanik, [[Sotsioloog|sotsioloog]], Intellektuaal (1943–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''&lt;br/&gt;[[sotsioloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q58968|Intellektuaal]]''
| [[Sudaan]]
| ''[[:d:Q12191285|القرير]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q461415|Q461415]]
| ''[[:d:Q461415|Liu Huan]]''
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-08-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-25
| Hiina laulja
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Hiina]]
| [[Tianjin Shi]]
| [[Shanghai]]
| 
|-
| [[:d:Q519425|Q519425]]
| ''[[:d:Q519425|André Guy]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-03-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-25
| Prantsusmaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Bourg-en-Bresse]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5237149|Q5237149]]
| ''[[:d:Q5237149|David Marsden]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-03-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-25
| [[Kanada|Kanada]] raadiosaatejuht, radio director (1941–2026) ♂
| ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q21234364|radio director]]''
| [[Kanada]]
| [[Toronto]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q55103820|Q55103820]]
| ''[[:d:Q55103820|Игорь Евгеньевич Синер]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-09-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-25
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Kohtunik (sport)|kohtunik]], [[Jalgpallikohtunik|jalgpallikohtunik]] (1960–2026) ♂
| [[Kohtunik (sport)|kohtunik]]&lt;br/&gt;[[jalgpallikohtunik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Omsk]]
| [[Omsk]]
| 
|-
| [[:d:Q56695884|Q56695884]]
| ''[[:d:Q56695884|Peter May]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-12-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-25
| Person (1951–2026) ♂
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q5697987|Q5697987]]
| ''[[:d:Q5697987|Antonio Canal]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-25
| Hispaania näitleja
| [[dublaažinäitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Hispaania]]
| [[Barcelona]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5777083|Q5777083]]
| ''[[:d:Q5777083|Rickard Günther]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-25
| [[Rootsi|rootslased]] teatrilavastaja (1961–2026) ♂
| ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''
| [[Rootsi]]
| 
| ''[[:d:Q21667369|Stockholms Oscar]]''
| 
|-
| [[:d:Q5870133|Q5870133]]
| ''[[:d:Q5870133|Ahmad Nateq Nuri]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-25
| Iraani poliitik
| [[poliitik]]
| [[Iraan]]
| ''[[:d:Q5741410|Owzkola]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q5927654|Q5927654]]
| ''[[:d:Q5927654|Javier Delgado Barrio]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-10-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-25
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Magistraat|magistraat]], [[Jurist|jurist]], president of the Supreme Court of Spain, president of the General Council of the Judiciary, Magistrate of the Supreme Court of Spain (1932–2026) ♂; Grand Cross of the Order of St. Raymond of Peñafort, Grand Cross of the Cross of Military Merit with White Decoration, medal of the Order of Constitutional Merit; member of Constitutional Court of Spain
| [[magistraat]]&lt;br/&gt;[[jurist]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q502975|Barbastro]]''
| [[Madrid]]
| 
|-
| [[:d:Q59305069|Q59305069]]
| ''[[:d:Q59305069|Konstantin Jakovlevitsj Motovilov]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-06-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-25
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1940–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]], ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk; member of [[Venemaa Teaduste Akadeemia]]
| [[teadlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q15379619|Лом-Комары]]''
| [[Novosibirsk]]
| 
|-
| [[:d:Q59359820|Q59359820]]
| ''[[:d:Q59359820|Remo Calzona]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-01-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-25
| [[Itaalia|Itaalia]] [[Insener|insener]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1939–2026) ♂
| [[insener]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Itaalia]]
| [[Catanzaro]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6053873|Q6053873]]
| ''[[:d:Q6053873|Oscar González Oro]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-06-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-25
| Argentina ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]
| [[Argentina]]&lt;br/&gt;[[Uruguay]]
| ''[[:d:Q44237|Mendoza]]''
| ''[[:d:Q56069|Punta del Este]]''
| 
|-
| [[:d:Q6546719|Q6546719]]
| ''[[:d:Q6546719|Zejnel Zejneli]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-09-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-25
| [[Serbia|Serbia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1950–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]
| [[Serbia]]
| ''[[:d:Q3298899|Brod (Dragash)]]''
| [[Subotica]]
| 
|-
| [[:d:Q7564499|Q7564499]]
| ''[[:d:Q7564499|Soulis Markopoulos]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-03-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-25
| [[Kreeka|Kreeka]] korvpallur, korvpallitreener (fl. 1967–1978) (1949–2026) ♂
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]''
| [[Kreeka]]
| [[Thessaloníki]]
| [[Thessaloníki]]
| 
|-
| [[:d:Q88460223|Q88460223]]
| ''[[:d:Q88460223|Aquilino Polaino-Lorente]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-25
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Psühhiaater|psühhiaater]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Arst|arst]], professor (1945–2026) ♂
| [[psühhiaater]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[arst]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q518339|Cazorla]]''
| [[Madrid]]
| 
|-
| [[:d:Q100748832|Q100748832]]
| ''[[:d:Q100748832|Roy Belliveau]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-06-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-24
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur, korvpallitreener (1930–2026) ♂
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q1086276|Irvington]]''
| ''[[:d:Q6487294|Lanoka Harbor]]''
| 
|-
| [[:d:Q10363401|Q10363401]]
| ''[[:d:Q10363401|Roberto Müller]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-02-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-24
| Brasiilia laulja
| [[laulja]]
| [[Brasiilia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q112316540|Q112316540]]
| ''[[:d:Q112316540|Thanasis Papagiannis]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-12-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-24
| Kreeka jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Kreeka]]
| ''[[:d:Q15078243|Magoulítsa]]''
| [[Vólos]]
| 
|-
| [[:d:Q115017402|Q115017402]]
| ''[[:d:Q115017402|Klaus Albrectsen]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-05-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-24
| [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] joonistaja, editorial cartoonist (1932–2026) ♂; LO's kulturpris, LO:s kulturpris
| ''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3024627|editorial cartoonist]]''
| [[Taani Kuningriik]]
| [[Kopenhaagen]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q11598835|Q11598835]]
| ''[[:d:Q11598835|Isao Takeuchi]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-12-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-24
| Jaapani poliitik
| [[poliitik]]
| [[Jaapan]]
| [[Tottori]]
| [[Tottori]]
| 
|-
| [[:d:Q11967197|Q11967197]]
| ''[[:d:Q11967197|Ellen Belsom]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-08-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-24
| Norra poliitik
| [[poliitik]]
| [[Norra]]
| 
| [[Bodø vald]]
| ''[[:d:Q1781270|Bodin Church]]''
|-
| [[:d:Q12298307|Q12298307]]
| ''[[:d:Q12298307|Hristo Iliev-Charli]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-01-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-24
| Bulgaaria näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[stsenarist]]
| [[Bulgaaria]]
| [[Sofia]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12315195|Q12315195]]
| ''[[:d:Q12315195|Hanne Stensgaard]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-08-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-24
| [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] [[Näitleja|näitleja]] (1953–2026) ♀
| [[näitleja]]
| [[Taani Kuningriik]]
| [[Aarhus|Århus]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12320666|Q12320666]]
| ''[[:d:Q12320666|Jytte Krag-Juel-Vind-Frijs]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-10-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-24
| [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] person, mayor of Højreby Municipality (1950–2026) ♀; spouse of Mogens greve Krag-Juel-Vind-Frijs
| 
| [[Taani Kuningriik]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q125808191|Q125808191]]
| ''[[:d:Q125808191|Andor Nyerges]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-12-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-24
| [[Ungari|Ungari]] mäeinsener, [[Maamõõtja]], munitsipaalpoliitik, political activist, municipal representative in Hungary (1935–2026) ♂
| ''[[:d:Q18524075|mäeinsener]]''&lt;br/&gt;[[Maamõõtja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11499147|political activist]]''
| [[Ungari]]
| ''[[:d:Q693127|Bekölce]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1288748|Q1288748]]
| ''[[:d:Q1288748|Eduard Hitzberger]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-24
| [[Šveits|Šveits]] [[Kokk|kokk]], non-fiction writer (1955–2026) ♂
| [[kokk]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''
| [[Šveits]]
| [[Klagenfurt am Wörthersee|Klagenfurt]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q13025544|Q13025544]]
| ''[[:d:Q13025544|Pieak Poster]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-24
| [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1932–2026) ♂
| [[filmirežissöör]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q136857020|Q136857020]]
| ''[[:d:Q136857020|Cecilia Boisier]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-24
| [[Kunstnik|kunstnik]] (1943–2026) ♀
| [[kunstnik]]
| 
| [[Santiago]]
| [[Berliin]]
| 
|-
| [[:d:Q141545854|Q141545854]]
| ''[[:d:Q141545854|Sjamsul Kahar]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-10-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-24
| [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1945–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]
| [[Indoneesia]]
| ''[[:d:Q26758439|Sigli]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q141559355|Q141559355]]
| ''[[:d:Q141559355|Constantin Dinu Cojocaru]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-24
| [[Rumeenia|Rumeenia]] käsipallitreener (1945–2026) ♂
| ''[[:d:Q13365201|käsipallitreener]]''
| [[Rumeenia]]
| ''[[:d:Q12149307|Runcu]]''
| [[Bukarest]]
| 
|-
| [[:d:Q141591674|Q141591674]]
| ''[[:d:Q141591674|Boris Sakač]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-07-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-24
| IT specialist (1945–2026) ♂; member of [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]]
| ''[[:d:Q84562103|IT specialist]]''
| 
| [[Zagreb]]
| [[Zagreb]]
| [[Mirogoj]]
|-
| [[:d:Q141594501|Q141594501]]
| ''[[:d:Q141594501|Shirley Alabaster]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-09-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-24
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kooliõpetaja, health activist (1931–2026) ♀; Queen's Service Medal; spouse of Jack Alabaster
| ''[[:d:Q2251335|kooliõpetaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q96036530|health activist]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| ''[[:d:Q2058593|Alexandra]]''
| 
|-
| [[:d:Q141629426|Q141629426]]
| ''[[:d:Q141629426|J. Richard Wuest]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-24
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Apteeker|farmatseut]] (1937–2026) ♂
| [[Apteeker|farmatseut]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1470383|Q1470383]]
| ''[[:d:Q1470383|Ricardo Ernesto Centellas Guzmán]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-11-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-24
| Boliivia katoliku preester
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Boliivia]]
| ''[[:d:Q1642851|Camargo]]''
| ''[[:d:Q35246|Oruro]]''
| 
|-
| [[:d:Q16130471|Q16130471]]
| ''[[:d:Q16130471|Yosi Silman]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960&lt;br/&gt;1959
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-24
| Iisraeli poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[ohvitser]]
| [[Iisrael]]
| [[Iisrael]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16675030|Q16675030]]
| ''[[:d:Q16675030|Yuriy Matsevity]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-02-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-24
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Füüsik|füüsik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1934–2026) ♂; [[NSV Liidu meistersportlane]], [[NSV Liidu riiklik preemia]], State Prize of Ukraine in Science and Technology, Honored Scientist of Ukraine, Vürst Jaroslav Targa V järgu orden; member of [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia]]
| [[füüsik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| [[Brjanka]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q18987257|Q18987257]]
| ''[[:d:Q18987257|Akhtar Hossain]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-11-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-24
| [[Bangladesh|Bangladesh]]-[[Briti India|briti india]]-[[Pakistan|pakistan]] lastekirjanik, [[Kirjanik|kirjanik]] (1945–2026) ♂; Bangla Academy Literary Award
| ''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Bangladesh]]&lt;br/&gt;[[Briti India]]&lt;br/&gt;[[Pakistan]]
| ''[[:d:Q2093361|Natore District]]''
| [[Dhaka]]
| 
|-
| [[:d:Q1934319|Q1934319]]
| ''[[:d:Q1934319|Milan Panić]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-12-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-24
| filantroop, Jugoslaavia Kuningriik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q12362622|filantroop]]''&lt;br/&gt;[[ettevõtja]]
| [[Jugoslaavia Kuningriik]]&lt;br/&gt;[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q838261|Federal Republic of Yugoslavia]]''&lt;br/&gt;[[Serbia]]
| [[Belgrad]]
| [[Pasadena]]
| 
|-
| [[:d:Q23304365|Q23304365]]
| ''[[:d:Q23304365|Chhotelal Verma]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-07-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-24
| India poliitik
| [[poliitik]]
| [[India]]
| ''[[:d:Q606343|Agra district]]''&lt;br/&gt;[[Uttar Pradesh]]&lt;br/&gt;[[India]]
| ''[[:d:Q278204|Noida]]''&lt;br/&gt;[[Uttar Pradesh]]&lt;br/&gt;[[India]]
| 
|-
| [[:d:Q240896|Q240896]]
| [[Marina Vlady]]
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-05-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-24
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Laulja|laulja]], filminäitleja, [[Skulptor|skulptor]], [[Koomik|koomik]], [[Näitleja|näitleja]], [[Proosakirjanik|proosakirjanik]] (fl. 1949–2018) (1938–2026) ♀; Cannes Film Festival Award for Best Actress, Puškini medal, Kunstide ja Kirjanduse ordeni komandör, Prix Suzanne Bianchetti, Étoile de cristal, Prix Reconnaissance des cinéphiles, [[Ordre des Arts et des Lettres|Prantsusmaa kunstide ja kirjanduse orden]]; child of Militsa Envald; spouse of [[Vladimir Võssotski]], [[Robert Hossein]], Jean-Claude Brouillet; notable work Toi, le venin, La Princesse de Clèves, The Conjugal Bed, Two or Three Things I Know About Her, Let Joy Reign Supreme
| [[laulja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[skulptor]]&lt;br/&gt;[[koomik]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[proosakirjanik]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Clichy vald|Clichy]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3318427|Q3318427]]
| ''[[:d:Q3318427|Mohammed Benchicou]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-07-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-24
| Alžeeria ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Alžeeria]]
| ''[[:d:Q48468|Miliana]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q4313877|Q4313877]]
| ''[[:d:Q4313877|Rif Nasibullin]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-10-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-24
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] dialektoloog, keeleteadlane (1936–2026) ♂; Honoured Worker of Higher Professional Education of the Russian Federation
| ''[[:d:Q16880249|dialektoloog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q4738541|Chetyrman]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q6104669|Q6104669]]
| ''[[:d:Q6104669|Reinaldo Sánchez Olivares]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-10-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-24
| Tšiili poliitik
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Tšiili]]
| [[Viña del Mar]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6220237|Q6220237]]
| ''[[:d:Q6220237|John Baer]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-06-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-24
| Ameerika Ühendriikide ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Harrisburg]]
| ''[[:d:Q1181128|New Cumberland]]''
| 
|-
| [[:d:Q6280251|Q6280251]]
| ''[[:d:Q6280251|Josef Wallnig]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-06-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-24
| [[Austria|Austria]] [[Dirigent|dirigent]], muusikapedagoog, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kapellmeister|kapellmeister]], [[Helilooja|helilooja]], [[Muusik|muusik]] (1946–2026) ♂; member of [[Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia]]
| [[dirigent]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[kapellmeister]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Austria]]
| [[Salzburg]]
| [[Salzburg]]
| 
|-
| [[:d:Q65594050|Q65594050]]
| ''[[:d:Q65594050|Ludwig Zimmermann]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-06-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-24
| [[Poliitik|poliitik]], kooliõpetaja, [[Koduloolane|koduloolane]], [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1938–2026) ♂
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2251335|kooliõpetaja]]''&lt;br/&gt;[[koduloolane]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]
| 
| ''[[:d:Q112162802|Baustetten]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q657207|Q657207]]
| ''[[:d:Q657207|Peter Nogly]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-01-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-24
| [[Saksamaa|sakslased]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1947–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Saksamaa]]
| [[Travemünde]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6883638|Q6883638]]
| ''[[:d:Q6883638|Jacob Goldwasser]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-09-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-24
| Iisraeli stsenarist ja filmirežissöör
| [[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]
| [[Iisrael]]
| [[Tel Aviv]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6915956|Q6915956]]
| ''[[:d:Q6915956|Moses Tay]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-06-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-24
| [[Singapur|Singapur]] anglikaani preester, [[Piiskop|piiskop]] (1938–2026) ♂
| ''[[:d:Q3409375|anglikaani preester]]''&lt;br/&gt;[[piiskop]]
| [[Singapur]]
| [[Malaisia]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6941353|Q6941353]]
| ''[[:d:Q6941353|Mushtaq Khan]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-24
| India näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;[[koomik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[India]]
| ''[[:d:Q625392|Baihar]]''
| [[Mumbai]]
| 
|-
| [[:d:Q6997275|Q6997275]]
| ''[[:d:Q6997275|Menashe Raz]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-08-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-24
| Iisraeli ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1235146|documentary filmmaker]]''
| [[Iisrael]]
| ''[[:d:Q921505|Gedera]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q7044074|Q7044074]]
| ''[[:d:Q7044074|Yehudah Aṭlas]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-02-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-24
| [[Iisrael|Iisrael]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Tõlkija|tõlkija]], literary theorist, [[Kirjanik|kirjanik]] (fl. 1962–) (1937–2026) ♂; Prime Minister's Prize for Hebrew Literary Works, Ze'ev Prize
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15962340|literary theorist]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Iisrael]]
| ''[[:d:Q2777437|Ein Iron]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q826063|Q826063]]
| ''[[:d:Q826063|Bernhard Töpper]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-11-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-24
| Saksamaa ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[advokaat]]&lt;br/&gt;[[jurist]]
| [[Saksamaa]]
| [[Wrocław]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q9074648|Q9074648]]
| ''[[:d:Q9074648|You Benchang]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-09-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-24
| Hiina näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Hiina]]&lt;br/&gt;[[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]]
| [[Taizhou]]
| [[Peking]]
| 
|-
| [[:d:Q98735811|Q98735811]]
| ''[[:d:Q98735811|Volker Steinbicker]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-02-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-24
| [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]] [[Arst|arst]], [[Psühhiaater|psühhiaater]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1939–2026) ♂; spouse of Barbara Steinbicker
| [[arst]]&lt;br/&gt;[[psühhiaater]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]
| [[Halle]]
| [[Magdeburg]]
| 
|-
| [[:d:Q111363818|Q111363818]]
| ''[[:d:Q111363818|José Luis Armada Castro]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-23
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], raamatukaupmees, mayor of Cariño (1953–2026) ♂
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q998550|raamatukaupmees]]''
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q1403988|Cariño]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q113116127|Q113116127]]
| ''[[:d:Q113116127|Julia Wallach]]''
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-06-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-23
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] person (1925–2026) ♀
| 
| [[Prantsusmaa]]
| [[Pariisi XII ringkond|Pariisi 12. ringkond]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q113812265|Q113812265]]
| ''[[:d:Q113812265|Felice Scalia]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-12-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-23
| [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] katoliku preester, Catholic theologian, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Teoloog|teoloog]] (1931–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q98833890|Catholic theologian]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[teoloog]]
| [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]&lt;br/&gt;[[Itaalia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q11649211|Q11649211]]
| ''[[:d:Q11649211|Yoshio Suzuki]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-03-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-23
| [[Jaapan|Jaapan]] [[Helilooja|helilooja]], [[Bassist|bassist]], [[Pianist|pianist]], [[Muusik|muusik]] (fl. 1967–) (1946–2026) ♂; Fumio Nanri Award
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;[[bassist]]&lt;br/&gt;[[pianist]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Jaapan]]
| ''[[:d:Q6416837|Kisofukushima]]''
| [[Kokubunji]]
| 
|-
| [[:d:Q1178617|Q1178617]]
| ''[[:d:Q1178617|György Molnár]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-06-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-23
| Ungari filmirežissöör
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]
| [[Ungari]]
| [[Budapest]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q11890422|Q11890422]]
| ''[[:d:Q11890422|Reijo Pitkäranta]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-12-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-23
| [[Soome|soomlased]] [[Dotsent|dotsent]], latinist, [[Õppejõud|õppejõud]] (1945–2026) ♂; Knight First Class of the Order of the Lion of Finland; member of Academia Latinitati Fovendae
| [[dotsent]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q17598791|latinist]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Soome]]
| [[Ilmajoki vald|Ilmajoki]]
| [[Helsingi]]
| 
|-
| [[:d:Q1223382|Q1223382]]
| ''[[:d:Q1223382|Maurice de Germiny]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-11-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-23
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] katoliku preester, katoliku diakon, Catholic bishop, diocesan bishop, [[Direktor|direktor]] (1939–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler; member of Académie catholique de France; child of Georges Le Bègue de Germiny
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q25393460|katoliku diakon]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q640153|Saint-Maurice-du-Désert]]''
| ''[[:d:Q28731586|La Ferté Macé]]''
| 
|-
| [[:d:Q131372586|Q131372586]]
| ''[[:d:Q131372586|Philipp Köker]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-23
| [[Õppejõud|õppejõud]], politoloog (†2026) ♂
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1238570|politoloog]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141623814|Q141623814]]
| ''[[:d:Q141623814|Cathy Downes]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-23
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] teadlane, õpetlane (†2026) ♀
| ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1542510|Q1542510]]
| ''[[:d:Q1542510|Hans-Jörg Neuschäfer]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-12-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-23
| [[Saksamaa|sakslased]] kirjandusteadlane, Romanist, [[Õppejõud|õppejõud]] (1933–2026) ♂; Augsburg University Prize for Spain, Portugal and Latin American Studies; member of Royal Spanish Academy
| ''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2504617|Romanist]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Saksamaa]]
| [[Worms]]
| ''[[:d:Q490066|Angermünde]]''
| 
|-
| [[:d:Q15732956|Q15732956]]
| ''[[:d:Q15732956|Adelheid Ehmke]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-06-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-23
| Saksamaa ülikooli õppejõud
| [[õppejõud]]
| [[Saksamaa]]
| [[Hannover]]
| ''[[:d:Q478527|Ralingen]]''
| 
|-
| [[:d:Q16226665|Q16226665]]
| ''[[:d:Q16226665|Lawrence Tanter]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-12-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-23
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Diktor|diktor]], [[Diskor|diskor]], sports announcer, korvpallur (1947–2026) ♂
| [[diktor]]&lt;br/&gt;[[diskor]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q73267024|sports announcer]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Chicago]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q20507084|Q20507084]]
| ''[[:d:Q20507084|Vahagn Grigorian]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-03-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-23
| [[Armeenia|Armeenia]] [[Tõlkija|tõlkija]], [[Proosakirjanik|proosakirjanik]] (1942–2026) ♂; Khorenatsi medal; member of Writers Union of Armenia; child of Vahan Grigoryan
| [[tõlkija]]&lt;br/&gt;[[proosakirjanik]]
| [[Armeenia]]
| [[Jerevan]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2183254|Q2183254]]
| ''[[:d:Q2183254|Cyril Hilsum]]''
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-05-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-23
| Suurbritannia füüsik
| [[füüsik]]&lt;br/&gt;[[insener]]&lt;br/&gt;[[elektriinsener]]
| [[Suurbritannia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q3286763|Q3286763]]
| ''[[:d:Q3286763|Manuel Boix Álvarez]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-12-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-23
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Skulptor|skulptor]], [[Graafik (kunstnik)|graafik]], [[Illustreerija|illustraator]] (1942–2026) ♂; National Award for Plastic Arts
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[skulptor]]&lt;br/&gt;[[Graafik (kunstnik)|graafik]]&lt;br/&gt;[[Illustreerija|illustraator]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q2044406|L'Alcúdia]]''
| ''[[:d:Q2044406|L'Alcúdia]]''
| 
|-
| [[:d:Q3380029|Q3380029]]
| ''[[:d:Q3380029|Philippe Huet]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-04-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-23
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Peatoimetaja|peatoimetaja]], deputy editor (1942–2026) ♂; Grand prix de littérature policière, prix Lévarey-Lévesque; spouse of Élizabeth Coquart
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[peatoimetaja]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Le Havre]]
| [[Le Havre]]
| 
|-
| [[:d:Q34616993|Q34616993]]
| ''[[:d:Q34616993|Suresh Raj Sharma]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-07-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-23
| [[Nepal|Nepal]] [[Keemik|keemik]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Professor|professor]], [[Rektor|rektor]] (1940–2026) ♂; honorary doctor of the Norwegian University of Science and Technology
| [[keemik]]&lt;br/&gt;[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]&lt;br/&gt;[[professor]]
| [[Nepal]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q368561|Q368561]]
| ''[[:d:Q368561|Bob Pettit]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-12-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-23
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur, korvpallitreener (fl. 1954–1965) (1932–2026) ♂; NBA Most Valuable Player Award, NBA All-Star Game Kobe Bryant Most Valuable Player Award, NBA Rookie of the Year Award, All-NBA Team
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Baton Rouge]]
| ''[[:d:Q126661|Metairie]]''
| 
|-
| [[:d:Q4429434|Q4429434]]
| ''[[:d:Q4429434|Sergey Sosedov]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-05-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-23
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], muusikakriitik, [[Kohtunik (sport)|kohtunik]], [[Stsenarist|stsenarist]], toimetaja, telesaatejuht, saatejuht (fl. 1989–2026) (1968–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1350157|muusikakriitik]]''&lt;br/&gt;[[Kohtunik (sport)|kohtunik]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q876864|toimetaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Moskva]]
| [[Nerjungri]]
| [[Perepetšino kalmistu]]
|-
| [[:d:Q4495968|Q4495968]]
| ''[[:d:Q4495968|Viktor Kharlamov]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-05-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-23
| [[Ukraina|ukrainlane]] [[Poliitik|poliitik]], People's Deputy of Ukraine (1952–2026) ♂; member of National Union of Journalists of Ukraine
| [[poliitik]]
| [[Ukraina]]
| [[Tšõstjakove]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q47532481|Q47532481]]
| ''[[:d:Q47532481|Vladimir Farkas]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-12-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-23
| Teadlane (1941–2026) ♂; member of Učená spoločnosť Slovenska; spouse of Etela Farkašová
| ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''
| 
| ''[[:d:Q610780|Bingula]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q64667896|Q64667896]]
| ''[[:d:Q64667896|Savithri Sreedharan]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-23
| India näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[India]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q7562753|Q7562753]]
| ''[[:d:Q7562753|Soorya Krishnamoorthy]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-12-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-23
| [[Stsenarist|stsenarist]], [[Insener|insener]], [[Kunstnik|kunstnik]] (1947–2026) ♂; Kalaimamani
| [[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[insener]]&lt;br/&gt;[[kunstnik]]
| 
| ''[[:d:Q1353354|Kottayam district]]''
| [[Thiruvananthapuram]]
| 
|-
| [[:d:Q75889154|Q75889154]]
| ''[[:d:Q75889154|James Christopher Stevenson-Hamilton, 17th of Fairholm]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-05-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-23
| Person (1933–2026) ♂; child of James Stevenson-Hamilton, Hilda Stevenson-Hamilton; spouse of Jennifer Mary Habershon
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q7943783|Q7943783]]
| ''[[:d:Q7943783|Vyacheslav Dolgov]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-07-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-23
| [[Venemaa|venelased]] [[Diplomaat|diplomaat]], Ambassador Extraordinary and Plenipotentiary of the Russian Federation to the Republic of Belarus, ambassador of Russia to Australia, ambassador of Russia to Kazakhstan (1937–2026) ♂; [[Austuse orden]], [[Austuse märk]], [[Sõpruse orden]], ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk
| [[diplomaat]]
| [[Venemaa]]
| [[Brjansk]]
| [[Moskva]]
| 
|-
| [[:d:Q95769502|Q95769502]]
| ''[[:d:Q95769502|Bob Ziegenbalg]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-23
| [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja, [[Lavastaja|režissöör]] (1955–2026) ♂
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]
| 
| [[Alam-Frangimaa ringkond|Alam-Frangimaa]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q10310612|Q10310612]]
| ''[[:d:Q10310612|José Viale Moutinho]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-06-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-22
| Portugali kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[toimetaja]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]
| [[Portugal]]
| [[Funchal]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12287102|Q12287102]]
| ''[[:d:Q12287102|Mihail Meltev]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-02-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-22
| [[Bulgaaria|Bulgaaria]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]] (1954–2026) ♂
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]
| [[Bulgaaria]]
| ''[[:d:Q405440|Topolovgrad]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q124407044|Q124407044]]
| ''[[:d:Q124407044|Walter Osswald]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-09-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-22
| [[Portugal|Portugal]] [[Keemik|keemik]] (1928–2026) ♂
| [[keemik]]
| [[Portugal]]
| [[Porto]]
| [[Porto]]
| 
|-
| [[:d:Q124651933|Q124651933]]
| ''[[:d:Q124651933|Koffi Gomez]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-02-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-22
| [[Togo|Togo]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]] (1941–2026) ♂
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[näitekirjanik]]
| [[Togo]]
| [[Lomé]]
| [[Lomé]]
| 
|-
| [[:d:Q130405877|Q130405877]]
| ''[[:d:Q130405877|Alejandro Santiago]]''
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-03-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-22
| Mehhiko laulja
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]
| [[Mehhiko]]
| [[México]]
| [[Cuernavaca]]
| 
|-
| [[:d:Q130770879|Q130770879]]
| ''[[:d:Q130770879|Heinz Piesik]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-01-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-22
| [[Filoloog|filoloog]] (1934–2026) ♂
| [[filoloog]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q132551251|Q132551251]]
| ''[[:d:Q132551251|Яўген Сямёнавіч Паплаўскі]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-07-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-22
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1947–2026) ♂
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q132918341|Q132918341]]
| ''[[:d:Q132918341|Joshua Cassara]]''
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-22
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] penciller, inker, comics colorist, kujutav kunstnik, [[Illustreerija|illustraator]], koomiksikunstnik (1980–2026) ♂
| ''[[:d:Q17098559|penciller]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1153051|inker]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q59587410|comics colorist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''&lt;br/&gt;[[Illustreerija|illustraator]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1343433|Q1343433]]
| ''[[:d:Q1343433|Enno Thümler]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-05-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-22
| Saksa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Saksamaa]]
| [[Brake]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q141555080|Q141555080]]
| ''[[:d:Q141555080|Claudius Hawmmond]]''
| No/unknown value
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-22
| Filminäitleja, [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Ettevõtja|ettevõtja]] (†2026) ♂
| ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;[[ettevõtja]]
| No/unknown value
| No/unknown value
| 
| 
|-
| [[:d:Q141560269|Q141560269]]
| ''[[:d:Q141560269|Albert Spiess]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-22
| Äriinimene, car collector (†2026) ♂
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q136698459|car collector]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q15714141|Q15714141]]
| ''[[:d:Q15714141|Bernard Brizay]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-08-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-22
| Prantsusmaa ajaloolane
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q1055925|Mont-Saint-Aignan]]''
| [[Pariis]]
| 
|-
| [[:d:Q16722070|Q16722070]]
| ''[[:d:Q16722070|Ivan Khlanta]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-04-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-22
| [[Folklorist|folklorist]] (1941–2026) ♂; Honored Art Worker of Ukraine; member of National Union of Journalists of Ukraine
| [[folklorist]]
| 
| ''[[:d:Q277164|Khust Raion]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1716970|Q1716970]]
| ''[[:d:Q1716970|Kevin Williams]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-11-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-22
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pornonäitleja (1965–2026) ♂
| ''[[:d:Q488111|pornonäitleja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Santa Clara]]
| [[San Diego]]
| 
|-
| [[:d:Q1752726|Q1752726]]
| ''[[:d:Q1752726|Wilfried Böhm]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-02-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-22
| Saksa poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[majandusteadlane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1227195|political economist]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Kassel]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2161258|Q2161258]]
| ''[[:d:Q2161258|Rodolphe]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-05-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-22
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] comics writer, [[Kirjanik|kirjanik]], toimetaja, kirjanduskriitik, [[Õppejõud|õppejõud]] (1948–2026) ♂; prix Jacques-Lob
| ''[[:d:Q11892507|comics writer]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q876864|toimetaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q212566|Bois-Colombes]]''
| ''[[:d:Q174002|Colombes]]''
| 
|-
| [[:d:Q2863095|Q2863095]]
| ''[[:d:Q2863095|Arnaud Denis]]''
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-05-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-22
| Prantsusmaa näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Pariisi XVI ringkond|Pariisi 16. ringkond]]
| [[Namur]]
| 
|-
| [[:d:Q30301204|Q30301204]]
| ''[[:d:Q30301204|Mario-Philippe Losembe Batwanyele]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-09-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-22
| Kongo poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[minister]]
| [[Kongo Demokraatlik Vabariik]]
| [[Kisangani]]
| [[Kinshasa]]
| 
|-
| [[:d:Q3189605|Q3189605]]
| ''[[:d:Q3189605|Sjoerd Kuyper]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-03-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-22
| [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Stsenarist|stsenarist]], lastekirjanik (1952–2026) ♂; Kuldne krihvel, Hõbedane Krihvel, Theo Thijsen Award, Jenny Smelik-Kiggen Prize, Kiddo Leespluim, Staatsprijs voor kinder- en jeugdliteratuur, Officer of the Order of Orange-Nassau, Glazen Globe; notable work De duik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]''
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| [[Amsterdam]]
| ''[[:d:Q9901|Bergen]]''
| 
|-
| [[:d:Q3265599|Q3265599]]
| ''[[:d:Q3265599|Lucien Lazare]]''
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-11-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-22
| Prantsusmaa ajaloolane
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q23833535|French resistance fighter]]''&lt;br/&gt;[[tõlkija]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]
| [[Prantsusmaa]]&lt;br/&gt;[[Iisrael]]
| [[Strasbourg]]
| [[Jeruusalemm]]
| 
|-
| [[:d:Q3934494|Q3934494]]
| ''[[:d:Q3934494|Riccardo Innocenti]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-07-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-22
| [[Itaalia|Itaalia]] jalgpallur (1943–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q39905|Ardenno]]''
| [[Perugia]]
| 
|-
| [[:d:Q4734289|Q4734289]]
| ''[[:d:Q4734289|Alojzy Lysko]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-02-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-22
| Poola poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]&lt;br/&gt;[[jurist]]
| [[Poola]]
| [[Bojszowy]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5235103|Q5235103]]
| ''[[:d:Q5235103|David Hollister]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-04-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-22
| Ameerika Ühendriikide poliitik
| [[poliitik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Kalamazoo]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6153739|Q6153739]]
| ''[[:d:Q6153739|Tulio Crespi]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-06-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-22
| [[Argentina|Argentina]] [[Disainer|disainer]], äriinimene, racing automobile driver (1938–2026) ♂; Outstanding Citizen of Buenos Aires
| [[disainer]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10349745|racing automobile driver]]''
| [[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| ''[[:d:Q2365352|Balcarce]]''
| 
|-
| [[:d:Q64007256|Q64007256]]
| ''[[:d:Q64007256|Barry Pateman]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-03-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-22
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Toimetaja|toimetaja]], independent scholar (1952–2026) ♂
| [[toimetaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q267640|independent scholar]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q65030355|Q65030355]]
| ''[[:d:Q65030355|John Mace]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-06-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-22
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], Chief of Defence Force (1932–2026) ♂; Knight Commander of the Order of the British Empire, Companion of the Order of the Bath
| [[sõjaväelane]]
| [[Uus-Meremaa]]
| ''[[:d:Q724923|Ashburton]]''
| [[Auckland]]
| 
|-
| [[:d:Q65952324|Q65952324]]
| ''[[:d:Q65952324|Maria Petca Poptean]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-01-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-22
| [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Laulja|laulja]] (1954–2026) ♀; member of Ansamblul Oașul
| [[laulja]]
| [[Rumeenia]]
| 
| [[Satu Mare]]
| 
|-
| [[:d:Q6677678|Q6677678]]
| ''[[:d:Q6677678|Tamás Szabó]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-02-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-22
| Rumeenia fotograaf
| [[fotograaf]]
| [[Rumeenia]]
| [[Arad]]
| [[Cluj-Napoca]]
| 
|-
| [[:d:Q6767403|Q6767403]]
| ''[[:d:Q6767403|Mark Doyle]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-01-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-22
| Suurbritannia ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]
| [[Suurbritannia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q738449|Q738449]]
| ''[[:d:Q738449|George N. Gillett, Jr.]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-10-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-22
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ettevõtja|ettevõtja]], NASCAR team owner, Chairman of Liverpool F.C. (1938–2026) ♂
| [[ettevõtja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q17614049|NASCAR team owner]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Eau Claire]]
| [[Denver]]
| 
|-
| [[:d:Q8068646|Q8068646]]
| ''[[:d:Q8068646|Zeke Moore]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-12-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-22
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1943–2026) ♂; member of Kappa Alpha Psi
| ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q79718|Tuskegee]]''
| [[Houston]]
| 
|-
| [[:d:Q8075004|Q8075004]]
| ''[[:d:Q8075004|Zuenir Ventura]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-06-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-22
| Brasiilia ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Brasiilia]]
| ''[[:d:Q1756032|Além Paraíba]]''
| [[Rio de Janeiro]]
| 
|-
| [[:d:Q93433728|Q93433728]]
| ''[[:d:Q93433728|Alfonso Carlos Saiz Valdivielso]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-22
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Jurist|jurist]], [[Õppejõud|õppejõud]], bullfighting critic, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1940–2026) ♂; member of El Sitio, Real Academia de Bellas Artes de San Fernando, [[Kuninglik Moraali- ja Poliitikateaduste Akadeemia]]
| [[jurist]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q33213700|bullfighting critic]]''&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]
| [[Hispaania]]
| [[Bilbao]]
| [[Bilbao]]
| 
|-
| [[:d:Q94997730|Q94997730]]
| ''[[:d:Q94997730|Viktor Borodin]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-10-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-22
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Poliitik|poliitik]], [[Rahvaesindaja|rahvaesindaja]], riigiduuma liige, [[Parlamendiliige|parlamendiliige]] (1950–2026) ♂; member of 1st State Duma of the Russian Federation
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[rahvaesindaja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q4336782|Orlovka]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q100925690|Q100925690]]
| ''[[:d:Q100925690|Chris Spatola]]''
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-01-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-21
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (1979–2026) ♂
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q108974|Q108974]]
| ''[[:d:Q108974|Jochen Fahrenberg]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-09-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-21
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Psühholoog|psühholoog]] (1937–2026) ♂
| [[psühholoog]]
| [[Saksamaa]]
| [[Berliin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q112457974|Q112457974]]
| ''[[:d:Q112457974|Göran Sluiter]]''
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-12-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-21
| [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Professor|professor]] (1970–2026) ♂
| [[professor]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| ''[[:d:Q23814173|Kampen]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q11384271|Q11384271]]
| ''[[:d:Q11384271|Shin Satō]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-08-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-21
| Jaapani helilooja
| [[helilooja]]
| [[Jaapan]]
| [[Mito]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q115356966|Q115356966]]
| ''[[:d:Q115356966|Antoni Tarabini-Castellani Cabot]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-21
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], [[Sotsioloog|sotsioloog]] (1940–2026) ♂; Medalla d'Or de la Ciutat de Palma
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[sotsioloog]]
| [[Hispaania]]
| [[Palma|Palma de Mallorca]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12026188|Q12026188]]
| ''[[:d:Q12026188|Josef Kalbáč]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-02-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-21
| [[Tšehhi|Tšehhi]] [[Poliitik|poliitik]], [[Agronoom|agronoom]], collector of folk music, [[Ametnik|ametnik]], Member of the Senate of the Parliament of the Czech Republic (1940–2026) ♂; Medal Za Zasługi
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[agronoom]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q25162544|collector of folk music]]''&lt;br/&gt;[[ametnik]]
| [[Tšehhi]]
| ''[[:d:Q1194474|Třebohostice]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q12078250|Q12078250]]
| ''[[:d:Q12078250|Oleksandr Andreikiv]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-01-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-21
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Teadlane|teadlane]] (1942–2026) ♂; State Prize of Ukrainian SSR in Science and Technology, [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu preemia]]; member of [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia]], Shevchenko Scientific Society
| [[teadlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| ''[[:d:Q1026915|Melnytsia-Podilska]]''
| [[Lviv]]
| 
|-
| [[:d:Q141527171|Q141527171]]
| ''[[:d:Q141527171|Ibrahim Al-Madani]]''
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-21
| [[Saudi Araabia|Saudi Araabia]] muessin (1974–2026) ♂
| ''[[:d:Q239718|muessin]]''
| [[Saudi Araabia]]
| [[Mediina]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q141534035|Q141534035]]
| ''[[:d:Q141534035|Alyette Debray-Mauduy]]''
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-03-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-21
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1969–2026) ♀
| [[ajakirjanik]]
| [[Prantsusmaa]]
| 
| ''[[:d:Q644398|Pont de la Concorde]]''
| 
|-
| [[:d:Q141651408|Q141651408]]
| ''[[:d:Q141651408|Zaki Houari]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-21
| [[Maroko|Maroko]] [[Näitleja|näitleja]] (1936–2026) ♂
| [[näitleja]]
| [[Maroko]]
| [[Fès]]
| [[Rabat]]
| 
|-
| [[:d:Q15970648|Q15970648]]
| ''[[:d:Q15970648|Jean-Paul Desprat]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-06-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-21
| Prantsusmaa ajaloolane
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[jurist]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q201348|Drancy]]''
| [[Pariis]]
| ''[[:d:Q110330135|cimetière de Saint-Parthem (D42)]]''
|-
| [[:d:Q16940640|Q16940640]]
| ''[[:d:Q16940640|Rick Sollo]]''
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-12-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-21
| Brasiilia laulja
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[muusikaprodutsent]]
| [[Brasiilia]]
| ''[[:d:Q1801517|Monte do Carmo]]''
| ''[[:d:Q1646925|Urubici]]''
| 
|-
| [[:d:Q1703902|Q1703902]]
| ''[[:d:Q1703902|Jorge Palma]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-06-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-21
| Portugali muusik
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[pianist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''
| [[Portugal]]
| [[Lissabon]]
| [[Lissabon]]
| 
|-
| [[:d:Q17364409|Q17364409]]
| ''[[:d:Q17364409|Marcos Ordóñez]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-03-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-21
| Hispaania kirjanik
| ''[[:d:Q17337766|teatrikriitik]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11774202|esseist]]''&lt;br/&gt;[[proosakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''
| [[Hispaania]]
| [[Barcelona]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q20466423|Q20466423]]
| ''[[:d:Q20466423|Yahya Lampong]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-21
| Malaisia poliitik
| [[poliitik]]
| [[Malaisia]]
| ''[[:d:Q989407|Kinarut]]''
| ''[[:d:Q259097|Ampang]]''
| 
|-
| [[:d:Q23639168|Q23639168]]
| ''[[:d:Q23639168|Colin Jamieson]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-03-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-21
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (1948–2026) ♂
| [[laulukirjutaja]]
| [[Suurbritannia]]
| [[Glasgow]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q24874719|Q24874719]]
| ''[[:d:Q24874719|Megumu Morohashi]]''
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-07-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-21
| [[Jaapan|Jaapan]] keirin cyclist (1977–2026) ♂
| ''[[:d:Q11598573|keirin cyclist]]''
| [[Jaapan]]
| ''[[:d:Q571051|Tsubame]]''
| [[Nara]]
| 
|-
| [[:d:Q26776890|Q26776890]]
| ''[[:d:Q26776890|Ichaki Gajdarbekow]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-06-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-21
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] maadleja (fl. 1966–1980) (1951–2026) ♂
| ''[[:d:Q12369333|maadleja]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| ''[[:d:Q2312752|Vedeno]]''
| [[Mahhatškala]]
| 
|-
| [[:d:Q2939293|Q2939293]]
| ''[[:d:Q2939293|Carlos Alonso]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-02-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-21
| [[Argentina|Argentina]] joonistaja, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1929–2026) ♂; Konex Award, Premio Nacional a la Trayectoria Artística
| ''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]
| [[Argentina]]
| ''[[:d:Q2290708|Tunuyán]]''
| [[Córdoba (Argentina)|Córdoba]]
| 
|-
| [[:d:Q30123180|Q30123180]]
| ''[[:d:Q30123180|Mithu Mukherjee]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-06-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-21
| India näitleja
| [[näitleja]]
| [[India]]
| [[Kolkata]]
| ''[[:d:Q4959103|Breach Candy Hospital]]''
| 
|-
| [[:d:Q401634|Q401634]]
| ''[[:d:Q401634|Prince Ahmed bin Rashid of Dubai]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-07-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-21
| [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraadid]] [[Poliitik|poliitik]] (1956–2026) ♂; member of Dubai Police Force; child of Rashid bin Saeed Al Maktoum, Latifa bint Hamdan bin Zayed Al Nahyan
| [[poliitik]]
| [[Araabia Ühendemiraadid]]
| ''[[:d:Q140673|Bur Dubai]]''
| ''[[:d:Q140673|Bur Dubai]]''
| 
|-
| [[:d:Q47471951|Q47471951]]
| ''[[:d:Q47471951|Michael Hasselbach]]''
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-06-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-21
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Sõudja|sõudja]] (1969–2026) ♂
| [[sõudja]]
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q51579678|Q51579678]]
| ''[[:d:Q51579678|Justo González Ballesta]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-10-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-21
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Arst|arst]], [[Poliitik|poliitik]], mayor of Mos (1951–2026) ♂
| [[arst]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Hispaania]]
| [[Lugo]]
| [[Vigo]]
| 
|-
| [[:d:Q543548|Q543548]]
| ''[[:d:Q543548|Angry Anderson]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-08-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-21
| [[Austraalia|Austraalia]] [[Laulja|laulja]], filminäitleja, telesarjanäitleja, [[Muusik|muusik]], [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1971–) (1947–2026) ♂; Member of the Order of Australia; member of Rose Tattoo
| [[laulja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]
| [[Austraalia]]
| [[Melbourne]]
| [[Sydney]]
| 
|-
| [[:d:Q5956257|Q5956257]]
| ''[[:d:Q5956257|Sirous EbrahimZadeh]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-04-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-21
| Iraani kunstnik
| [[näitleja]]
| [[Iraan]]
| [[Ardabīl]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6093893|Q6093893]]
| ''[[:d:Q6093893|Burhan Özfatura]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-06-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-21
| Türgi poliitik
| [[poliitik]]
| [[Türgi]]
| ''[[:d:Q719537|Mustafakemalpaşa district]]''
| ''[[:d:Q30254024|Dokuz Eylül University Hospital]]''
| ''[[:d:Q116875315|Paşaköprü Cemetery]]''
|-
| [[:d:Q66777033|Q66777033]]
| ''[[:d:Q66777033|Ciriaco Gato Jr.]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-11-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-21
| Filipiinide poliitik
| [[poliitik]]
| [[Filipiinid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q677729|Q677729]]
| ''[[:d:Q677729|Sergio Carpanesi]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-03-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-21
| Itaalia jalgpallikoondise ründaja
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Itaalia]]
| [[La Spezia]]
| [[Firenze]]
| 
|-
| [[:d:Q6925992|Q6925992]]
| ''[[:d:Q6925992|Mousa Shubairi Zanjani]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-03-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-21
| [[Iraani Keisririik|Iraani Keisririik]]-[[Iraan|iraan]] [[Ulama]], Islamic jurist, [[Õpetaja|õpetaja]] (1928–2026) ♂
| [[Ulama]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1999841|Islamic jurist]]''&lt;br/&gt;[[õpetaja]]
| [[Iraani Keisririik]]&lt;br/&gt;[[Iraan]]
| [[Qom]]
| [[Qom]]
| 
|-
| [[:d:Q7182432|Q7182432]]
| ''[[:d:Q7182432|Phil Spence]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-03-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-21
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallitreener, korvpallur (1954–2026) ♂
| ''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Raleigh]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q7704294|Q7704294]]
| ''[[:d:Q7704294|Terry Denton]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-07-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-21
| [[Austraalia|Austraalia]] [[Illustreerija|illustraator]], lastekirjanik (1950–2026) ♂
| [[Illustreerija|illustraator]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]''
| [[Austraalia]]
| [[Melbourne]]
| ''[[:d:Q6913013|Mornington]]''
| 
|-
| [[:d:Q9343176|Q9343176]]
| ''[[:d:Q9343176|Stanisław Szelc]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-01-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-21
| [[Poola|poolakad]] filminäitleja, satirist (1943–2026) ♂; Medal for Merit to Culture; member of Kabaret Elita
| ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q9334029|satirist]]''
| [[Poola]]
| ''[[:d:Q18408695|Prohladnoye]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q973030|Q973030]]
| ''[[:d:Q973030|Dadeus Grings]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-09-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-21
| [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Teoloog|teoloog]], katoliku preester, Catholic bishop, Catholic archbishop, diocesan bishop, coadjutor archbishop, apostolic administrator (1936–2026) ♂
| [[teoloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Brasiilia]]
| ''[[:d:Q983710|Nova Petrópolis]]''
| ''[[:d:Q694822|Gravataí]]''
| 
|-
| [[:d:Q102431752|Q102431752]]
| ''[[:d:Q102431752|Leslie Banks-Sills]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-04-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-20
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] mehaanikainsener (1944–2026) ♀
| ''[[:d:Q1906857|mehaanikainsener]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[New York]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q109436194|Q109436194]]
| ''[[:d:Q109436194|Presley Gerber]]''
| data-sort-value=&quot;1999&quot; | 1999-07-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-20
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Modell|modell]], amateur photographer (1999–2026) ♂; child of Rande Gerber, [[Cindy Crawford]]
| [[modell]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q21694268|amateur photographer]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Los Angeles]]
| [[Los Angeles]]
| 
|-
| [[:d:Q109490433|Q109490433]]
| ''[[:d:Q109490433|Grigoriy Ponomarev]]''
| data-sort-value=&quot;1995&quot; | 1995-07-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-20
| [[Venemaa|venelased]] sportlik vabavõitleja (1995–2026) ♂
| ''[[:d:Q11607585|sportlik vabavõitleja]]''
| [[Venemaa]]
| [[Kemerovo]]
| [[Ulan-Ude]]
| [[Novokuznetsk]]
|-
| [[:d:Q113782557|Q113782557]]
| ''[[:d:Q113782557|Claudia Steckelberg]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-20
| [[Saksamaa|sakslased]] sot­siaaltöötaja, [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (†2026) ♀
| ''[[:d:Q7019111|sot­siaaltöötaja]]''&lt;br/&gt;[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q113795387|Q113795387]]
| ''[[:d:Q113795387|Berit Hildebrandt]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-20
| [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Arheoloog|arheoloog]] (fl. 2007–) (†2026) ♀
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[arheoloog]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q116407906|Q116407906]]
| ''[[:d:Q116407906|Michael Beard]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-09-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-20
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] teadlane, hematologist (1932–2026) ♂; Officer of the New Zealand Order of Merit, Fellow of the Royal Australasian College of Physicians, Fellow of the Royal College of Physicians of Edinburgh, Fellow of the Royal College of Pathologists; spouse of Joy Monteath
| ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3144914|hematologist]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| ''[[:d:Q67442940|Essex]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q121826490|Q121826490]]
| ''[[:d:Q121826490|Darya Frolova]]''
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-09-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-20
| [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], [[Näitleja|näitleja]], [[Tõlkija|tõlkija]], dublaažirežissöör (fl. 1988–2026) (1974–2026) ♀; child of Gennady Frolov
| [[dublaažinäitleja]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1298794|dublaažirežissöör]]''
| [[Venemaa]]
| [[Moskva]]
| [[Herson]]
| [[Herson]]
|-
| [[:d:Q125299774|Q125299774]]
| ''[[:d:Q125299774|Heather Roberge]]''
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-04-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-20
| Ameerika Ühendriikide arhitekt
| [[arhitekt]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Covington (Kentucky)|Covington]]
| [[Los Angeles]]
| 
|-
| [[:d:Q13054567|Q13054567]]
| ''[[:d:Q13054567|Richard Giragosian]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-01-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-20
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], politoloog (1965–2026) ♂
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1238570|politoloog]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Providence]]
| [[İstanbul]]
| 
|-
| [[:d:Q135642331|Q135642331]]
| ''[[:d:Q135642331|Vinesh Hookoomsing]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-20
| Mauritiuse ülikooli õppejõud
| ''[[:d:Q16314361|lexicologist]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''
| [[Mauritius]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141515005|Q141515005]]
| ''[[:d:Q141515005|José Oriol Hernández]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-20
| [[Colombia|Colombia]] [[Näitleja|näitleja]] (†2026) ♂
| [[näitleja]]
| [[Colombia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141515142|Q141515142]]
| ''[[:d:Q141515142|Ismael Querales]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-06-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-20
| [[Muusik|muusik]], [[Helilooja|helilooja]], [[Laulja|laulja]] (1953–2026) ♂
| [[muusik]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[laulja]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1447955|Q1447955]]
| ''[[:d:Q1447955|Franz Kustner]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-06-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-20
| Saksamaa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q1299573|Ehenfeld]]''
| ''[[:d:Q1299573|Ehenfeld]]''
| 
|-
| [[:d:Q16011418|Q16011418]]
| ''[[:d:Q16011418|Gérard Jouault]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-01-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-20
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] võrkpallur (1952–2026) ♂
| ''[[:d:Q15117302|võrkpallur]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Vendin-le-Vieil]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2630791|Q2630791]]
| ''[[:d:Q2630791|Chad Gilbert]]''
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-03-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-20
| Ameerika Ühendriikide muusik
| [[kitarrist]]&lt;br/&gt;[[muusikaprodutsent]]&lt;br/&gt;[[laulukirjutaja]]&lt;br/&gt;[[laulja]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q505557|Coral Springs]]''
| [[Nashville]]
| 
|-
| [[:d:Q28146415|Q28146415]]
| ''[[:d:Q28146415|Jorge Zuhair Jury]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-20
| [[Argentina|Argentina]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]] (1935–2026) ♂; child of Laura Favio
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]
| [[Argentina]]
| ''[[:d:Q583524|Luján de Cuyo]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2847330|Q2847330]]
| ''[[:d:Q2847330|André Bon]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-08-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-20
| Prantsusmaa helilooja
| [[helilooja]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Lille]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3157415|Q3157415]]
| ''[[:d:Q3157415|Jacko McDonagh]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-04-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-20
| Iirimaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Iirimaa]]
| [[Dublin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3483072|Q3483072]]
| ''[[:d:Q3483072|Sid Ahmed Agoumi]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-10-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-20
| Alžeeria näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Alžeeria]]&lt;br/&gt;[[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q370406|Bologhine]]''
| ''[[:d:Q237394|Bondy]]''
| 
|-
| [[:d:Q3510788|Q3510788]]
| ''[[:d:Q3510788|Ibrahim Idris]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-04-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-20
| Nigeeria poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Nigeeria]]
| ''[[:d:Q3048500|Idah]]''
| [[Suurbritannia]]
| 
|-
| [[:d:Q5026178|Q5026178]]
| ''[[:d:Q5026178|Cameron Bell]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-07-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-20
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] rugby league coach (1939–2026) ♂
| ''[[:d:Q59239421|rugby league coach]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| ''[[:d:Q87134035|Thames Hospital]]''
| 
|-
| [[:d:Q5484534|Q5484534]]
| ''[[:d:Q5484534|Franco Columbo]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-08-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-20
| [[Mehhiko|Mehhiko]] elukutseline maadleja, booker (1953–2026) ♂
| ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q892994|booker]]''
| [[Mehhiko]]
| [[Guadalajara]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6831587|Q6831587]]
| ''[[:d:Q6831587|Michael James Gaffey]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-12-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-20
| [[Teadlane|teadlane]] (1945–2026) ♂; G. K. Gilbert Award
| [[teadlane]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q761086|Q761086]]
| ''[[:d:Q761086|August Dahl]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-11-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-20
| [[Saksamaa|sakslased]] patsifist (1942–2026) ♂; Verdienstmedaille des Landes Rheinland-Pfalz
| ''[[:d:Q16323111|patsifist]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Solingen]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q83373645|Q83373645]]
| ''[[:d:Q83373645|Inge Troch]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-02-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-20
| Austria matemaatik
| [[matemaatik]]&lt;br/&gt;[[professor]]
| [[Austria]]
| [[Viin]]
| [[Viin]]
| 
|-
| [[:d:Q95673355|Q95673355]]
| ''[[:d:Q95673355|Tatjana Loginova]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-04-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-20
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] [[Filmioperaator|filmioperaator]], filmioperaator (fl. 1970–2014) (1944–2026) ♀; [[NSV Liidu riiklik preemia]]
| [[filmioperaator]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Valgevene]]
| [[Moskva]]
| [[Minsk]]
| 
|-
| [[:d:Q965046|Q965046]]
| ''[[:d:Q965046|Milton Viera]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-05-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-20
| Uruguay jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Uruguay]]
| ''[[:d:Q738250|Melo]]''
| [[Montevideo]]
| 
|-
| [[:d:Q12321038|Q12321038]]
| ''[[:d:Q12321038|Kai Dige Bach]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-01-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-19
| [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] [[Kaupmees|kaupmees]], [[Poliitik|poliitik]], member of the Folketing (1936–2026) ♂; Knight of the Order of the Dannebrog
| [[kaupmees]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Taani Kuningriik]]
| [[Kopenhaagen]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1332248|Q1332248]]
| ''[[:d:Q1332248|Elliot Graham]]''
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-06-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-19
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] filmimonteerija (1976–2026) ♂; International Cinephile Society Award for Best Editing
| ''[[:d:Q7042855|filmimonteerija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Claremont]]
| [[Los Angeles]]
| 
|-
| [[:d:Q136545196|Q136545196]]
| ''[[:d:Q136545196|Zhao Ran]]''
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-08-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-19
| [[Hiina|Hiina]] [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]] (1981–2026) ♂
| [[dublaažinäitleja]]
| [[Hiina]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1383400|Q1383400]]
| ''[[:d:Q1383400|Norbert Huppertz]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-04-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-19
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kirjanik|kirjanik]], sotsiaalpedagoog (1938–2026) ♂
| [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1227197|sotsiaalpedagoog]]''
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q1783581|Konzen]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q139583270|Q139583270]]
| ''[[:d:Q139583270|Ben-Zion Dal]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-19
| [[Iisrael|Iisrael]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Jurist|jurist]] (1940–2026) ♂
| [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]&lt;br/&gt;[[jurist]]
| [[Iisrael]]
| [[Tel Aviv]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q141504019|Q141504019]]
| ''[[:d:Q141504019|Susy Aponte]]''
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-11-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-19
| [[Peruu|Peruu]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Poliitik|poliitik]] (1982–2026) ♀
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Peruu]]
| [[Lima (Peruu)|Lima]]
| ''[[:d:Q1035471|Caraz]]''
| 
|-
| [[:d:Q141532262|Q141532262]]
| ''[[:d:Q141532262|Ida Amelie Robsahm]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-19
| [[Norra|norralased]] kergejõustiklane (†2026) ♀
| ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''
| [[Norra]]
| 
| ''[[:d:Q11998353|Romsdalseggen]]''
| 
|-
| [[:d:Q141583167|Q141583167]]
| ''[[:d:Q141583167|Peter Bentley]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-19
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] munitsipaalpoliitik, [[Raehärra]] (1950–2026) ♂
| ''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141584657|Q141584657]]
| ''[[:d:Q141584657|John Hughes]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-10-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-19
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] sisekujundaja (1944–2026) ♂; Black Pin
| ''[[:d:Q2133309|sisekujundaja]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| [[Auckland]]
| 
|-
| [[:d:Q1454956|Q1454956]]
| ''[[:d:Q1454956|Nico Perrone]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-04-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-19
| [[Itaalia|Itaalia]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Õppejõud|õppejõud]], esseist, raadiosaatejuht, [[Toimetaja|toimetaja]] (1935–2026) ♂
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11774202|esseist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''&lt;br/&gt;[[toimetaja]]
| [[Itaalia]]
| [[Bari]]
| [[Prantsusmaa]]
| 
|-
| [[:d:Q1534549|Q1534549]]
| ''[[:d:Q1534549|Karl Martin Graß]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-08-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-19
| Saksa poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q503226|Harburg]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q15710659|Q15710659]]
| ''[[:d:Q15710659|Laszlo A. Vaskovics]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-06-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-19
| Saksamaa filosoof
| [[filosoof]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q870403|Trstená na Ostrove]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1588244|Q1588244]]
| ''[[:d:Q1588244|Walter Schwerdtfeger]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-04-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-19
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Professor|professor]] (1949–2026) ♂
| [[professor]]
| [[Saksamaa]]
| [[Karlsruhe]]
| 
| ''[[:d:Q28039605|Friedhof Stieldorf]]''
|-
| [[:d:Q16131825|Q16131825]]
| ''[[:d:Q16131825|Gidéon Kouts]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-07-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-19
| Iisraeli ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]
| [[Iisrael]]
| [[Łódź]]
| [[Pariis]]
| 
|-
| [[:d:Q16200081|Q16200081]]
| ''[[:d:Q16200081|Paul Lloyd]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-12-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-19
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] poksija (1968–2026) ♂
| ''[[:d:Q11338576|poksija]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Bebington]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q18071587|Q18071587]]
| ''[[:d:Q18071587|Arthur Asa Berger]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-19
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] kirjandusteadlane, keeleteadlane, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], kultuurikriitik (1933–2026) ♂
| ''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q20020377|kultuurikriitik]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Boston]]
| ''[[:d:Q846413|Mill Valley]]''
| 
|-
| [[:d:Q18625470|Q18625470]]
| ''[[:d:Q18625470|Helmut Schliesing]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-05-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-19
| [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]]-[[Saksamaa|sakslased]] [[Poliitik|poliitik]] (1953–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Saksamaa]]
| [[Brandenburg (linn)|Brandenburg]]
| [[Brandenburg (linn)|Brandenburg]]
| 
|-
| [[:d:Q21152695|Q21152695]]
| ''[[:d:Q21152695|Walentin Jegorowitsch Seliwanow]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-03-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-19
| [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] person (1936–2026) ♂; [[Punatähe orden]], Order &quot;For Service to the Homeland in the Armed Forces of the USSR&quot;, 2nd class, Order &quot;For Service to the Homeland in the Armed Forces of the USSR&quot;, 3rd class, medal &quot;Sõjaliste operatsioonide tugevdamise eest&quot;, juubelimedal &quot;50 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945&quot;, Medal &quot;In Commemoration of the 850th Anniversary of Moscow&quot;, Medal &quot;For Distinction in the Protection of the State Borders&quot;, Medal &quot;Veteran of the Armed Forces of the USSR&quot;, Order of Military Merit, [[Juubelimedal &quot;20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945&quot;|juubelimedal &quot;20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945&quot;]], Jubilee Medal &quot;300 Years of the Russian Navy&quot;, [[Juubelimedal &quot;40 aastat NSV Liidu relvajõude&quot;|juubelimedal &quot;40 aastat NSV Liidu relvajõude&quot;]], juubelimedal &quot;50 aastat NSV Liidu relvajõude&quot;, [[Juubelimedal &quot;60 aastat NSV Liidu relvajõude&quot;|juubelimedal &quot;60 aastat NSV Liidu relvajõude&quot;]], juubelimedal &quot;70 aastat NSV Liidu relvajõude&quot;, Medal &quot;For Impeccable Service&quot;, Medal &quot;For Impeccable Service&quot;, 3rd class, [[Sõjaliste Teenete orden]], Medal &quot;For Impeccable Service&quot;, 1st class, Medal &quot;For Impeccable Service&quot;, 2nd class
| 
| [[Venemaa]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Lipetski oblast]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q25439042|Q25439042]]
| ''[[:d:Q25439042|Mykola Karpiuk]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-05-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-19
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Poliitik|poliitik]], [[Avaliku elu tegelane|avaliku elu tegelane]] (1964–2026) ♂; Order for Courage 3rd Class of Ukraine
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[avaliku elu tegelane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| ''[[:d:Q4106513|Velykyi Zhytyn]]''
| [[Ukraina]]
| 
|-
| [[:d:Q314856|Q314856]]
| ''[[:d:Q314856|Sandro Mazzola]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-11-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-19
| Itaalia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Itaalia]]
| [[Torino]]
| ''[[:d:Q40899|Vedano al Lambro]]''
| ''[[:d:Q1071570|Basilica of Sant'Ambrogio]]''
|-
| [[:d:Q33069728|Q33069728]]
| ''[[:d:Q33069728|Sophia Horner-Sam]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-07-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-19
| Ghana diplomaat
| [[poliitik]]
| [[Ghana]]
| [[Ghana]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q330715|Q330715]]
| ''[[:d:Q330715|Abraham Youlios Kackanatt]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-06-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-19
| [[India|India]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop (1944–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[India]]
| ''[[:d:Q6353921|Kallooppara]]''
| ''[[:d:Q2336443|Tiruvalla]]''
| 
|-
| [[:d:Q45043944|Q45043944]]
| ''[[:d:Q45043944|Felix Baumann]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-08-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-19
| [[Šveits|Šveits]] kunstiajaloolane, [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Kuraator|kuraator]] (1937–2026) ♂
| ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[kuraator]]
| [[Šveits]]
| ''[[:d:Q67058|Uetikon am See]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q5045387|Q5045387]]
| ''[[:d:Q5045387|Carolyn J. B. Howard]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-12-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-19
| Ameerika Ühendriikide poliitik
| [[poliitik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q988934|DeLand]]''&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5394320|Q5394320]]
| ''[[:d:Q5394320|Ernie Accorsi]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-10-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-19
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] sports executive (1941–2026) ♂
| ''[[:d:Q26481809|sports executive]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q868666|Hershey]]''
| ''[[:d:Q138367|Camden]]''
| 
|-
| [[:d:Q5884004|Q5884004]]
| ''[[:d:Q5884004|Graciela Taquini]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-07-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-19
| [[Argentina|Argentina]] [[Videokujundaja|videokunstnik]], kunstiajaloolane, näituse kuraator, [[Õpetaja|õpetaja]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], filmistsenarist, [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]] (1941–2026) ♀; Konex Award; member of Academia Nacional de Bellas Artes
| [[Videokujundaja|videokunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q780596|näituse kuraator]]''&lt;br/&gt;[[õpetaja]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q69423232|filmistsenarist]]''&lt;br/&gt;[[filmiprodutsent]]
| [[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| [[Buenos Aires]]
| 
|-
| [[:d:Q59327502|Q59327502]]
| ''[[:d:Q59327502|Tim Read]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-19
| Austraalia poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[arst]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1650915|teadlane]]''
| [[Austraalia]]
| [[Melbourne]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6145018|Q6145018]]
| ''[[:d:Q6145018|James Walker]]''
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-11-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-19
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1987–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Hackney]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6174929|Q6174929]]
| ''[[:d:Q6174929|Jeff Scott]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-11-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-19
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] spordiajakirjanik (1953–2026) ♂
| ''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Philadelphia]]
| ''[[:d:Q1010673|Flemington]]''
| 
|-
| [[:d:Q6642369|Q6642369]]
| ''[[:d:Q6642369|Josef Buchmann]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-07-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-19
| Saksamaa ärimees
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;[[ettevõtja]]&lt;br/&gt;[[donaator]]
| [[Saksamaa]]
| [[Łódź]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q67531945|Q67531945]]
| ''[[:d:Q67531945|Fred Mendelsohn]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-19
| Neuroteadlane (1942–2026) ♂; Fellow of the Australian Academy of Science, Austraalia ordeni ohvitser
| ''[[:d:Q6337803|neuroteadlane]]''
| 
| 
| [[Melbourne]]
| 
|-
| [[:d:Q69973821|Q69973821]]
| ''[[:d:Q69973821|Jaco Muller]]''
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-09-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-19
| [[Namiibia|Namiibia]] looduskaitsja (1973–2026) ♂
| ''[[:d:Q16060693|looduskaitsja]]''
| [[Namiibia]]
| 
| ''[[:d:Q112019185|Kifaru Luxury Lodge &amp; Bush Camp]]''
| 
|-
| [[:d:Q704017|Q704017]]
| ''[[:d:Q704017|Nathaniel Waena]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-11-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-19
| [[Saalomoni Saared|Saalomoni Saared]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the National Parliament of the Solomon Islands, Governor-General of the Solomon Islands (1945–2026) ♂; Knight Grand Cross of the Order of St Michael and St George
| [[poliitik]]
| [[Saalomoni Saared]]
| ''[[:d:Q1116700|Makira-Ulawa Province]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q7155318|Q7155318]]
| ''[[:d:Q7155318|Paulo Teixeira]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-11-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-19
| [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Poliitik|poliitik]], public health physician (1948–2026) ♂
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10334684|public health physician]]''
| [[Brasiilia]]
| ''[[:d:Q1750446|Álvares Machado]]''
| [[São Paulo]]
| 
|-
| [[:d:Q75383120|Q75383120]]
| ''[[:d:Q75383120|Birgitta Magnusson]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-05-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-19
| Person (1943–2026) ♀; spouse of Claes Bernadotte, Count Bernadotte
| 
| 
| 
| ''[[:d:Q2292693|Malmbäck]]''
| 
|-
| [[:d:Q8021409|Q8021409]]
| ''[[:d:Q8021409|Willie Callaghan]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-02-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-19
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1943–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q1010263|Cowdenbeath]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q874301|Q874301]]
| ''[[:d:Q874301|Peter Hermann]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-03-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-19
| [[Saksamaa|sakslased]]-[[Lääne-Saksamaa|lääne-saksamaa]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1952–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Saksamaa]]&lt;br/&gt;[[Lääne-Saksamaa]]
| ''[[:d:Q570860|Kleinmaischeid]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q100881985|Q100881985]]
| ''[[:d:Q100881985|Ken McCulloch]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-07-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-18
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (1943–2026) ♂
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q11285571|Q11285571]]
| ''[[:d:Q11285571|Arthur B. Hancock III]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-02-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-18
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (1943–2026) ♂; child of Arthur B. Hancock, Jr.
| [[laulukirjutaja]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Nashville]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q11386799|Q11386799]]
| ''[[:d:Q11386799|Sō Kuramoto]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-12-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-18
| Jaapani stsenarist
| [[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[Impressaario]]&lt;br/&gt;[[näitekirjanik]]&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]
| [[Jaapan]]
| [[Tokyo]]
| ''[[:d:Q654738|Furano]]''
| 
|-
| [[:d:Q11512888|Q11512888]]
| ''[[:d:Q11512888|Yasumatsu Hoshikawa]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-08-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-18
| Jaapani poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4390235|judicial scrivener]]''
| [[Jaapan]]
| ''[[:d:Q846342|Obanazawa]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q124153993|Q124153993]]
| ''[[:d:Q124153993|İsgəndər Allahverdiyev]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-02-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-18
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person, commander of the Azerbaijani Border Troops (1947–2026) ♂; Azerbaijani Flag Order, For military services medal, Medal for distinction in the border (Azerbaijan), Medal &quot;For Distinguished Military Service&quot;, 1st Class, Medal &quot;For Distinguished Military Service&quot;, 2nd Class, Medal &quot;For Distinguished Military Service&quot;, 3rd Class, Courage Medal, &quot;Veteran of the Armed Forces of the Republic of Azerbaijan&quot; medal, médaille «Pour un service impeccable», 1re classe, médaille «Pour un service impeccable», 2e classe, “For Faultless Service” medal, &quot;10th Anniversary of the Armed Forces of Azerbaijan (1991–2001)&quot; Medal, &quot;90th Anniversary of the Armed Forces of Azerbaijan (1918–2008)&quot; Medal, &quot;95th Anniversary of the Armed Forces of Azerbaijan (1918-2013)&quot; Medal, &quot;90th anniversary of the national security bodies of the Republic of Azerbaijan (1919-2009)&quot; jubilee medal, [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]], juubelimedal &quot;50 aastat NSV Liidu relvajõude&quot;, [[Juubelimedal &quot;60 aastat NSV Liidu relvajõude&quot;|juubelimedal &quot;60 aastat NSV Liidu relvajõude&quot;]], juubelimedal &quot;70 aastat NSV Liidu relvajõude&quot;, Medal &quot;For Impeccable Service&quot;, 1st class, Medal &quot;For Impeccable Service&quot;, 2nd class, Medal &quot;For Impeccable Service&quot;, 3rd class
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Bakuu]]
| 
| ''[[:d:Q102369520|II Martyrs' Lane]]''
|-
| [[:d:Q12472267|Q12472267]]
| ''[[:d:Q12472267|Anton Kurnia]]''
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-08-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-18
| Indoneesia kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]
| [[Indoneesia]]
| [[Bandung]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q125493101|Q125493101]]
| ''[[:d:Q125493101|Qasim Al-Miqdad]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-18
| [[Süüria|Süüria]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Tõlkija|tõlkija]], keeleteadlane, kirjandusteadlane (1951–2026) ♂; member of Arab Writers Union
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''
| [[Süüria]]
| ''[[:d:Q1660093|Ghasm]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q125579509|Q125579509]]
| ''[[:d:Q125579509|Jaroslav Rajtmajer]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-18
| [[Tšehhi|Tšehhi]] [[Muusik|muusik]], [[Basskitarrist|basskitarrist]], [[Helilooja|helilooja]] (1953–2026) ♂
| [[muusik]]&lt;br/&gt;[[basskitarrist]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]
| [[Tšehhi]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q12880750|Q12880750]]
| ''[[:d:Q12880750|Margaret Papandreou]]''
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-09-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-18
| Ameerika Ühendriikide poliitik
| ''[[:d:Q15253558|aktivist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q34074720|feminist]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[autor]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q18814623|autobiograaf]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]&lt;br/&gt;[[Kreeka]]
| ''[[:d:Q331397|Oak Park]]''
| ''[[:d:Q1014231|Palaio Faliro]]''
| [[Egeuse meri]]
|-
| [[:d:Q133672179|Q133672179]]
| ''[[:d:Q133672179|Josep Maria Canals i Lamiel]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-18
| [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Munk|munk]], [[Prior]] (1930–2026) ♂
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[munk]]
| 
| ''[[:d:Q15601|Corbera de Llobregat]]''
| ''[[:d:Q15468|Badalona]]''
| 
|-
| [[:d:Q1373348|Q1373348]]
| ''[[:d:Q1373348|Eugenio Zanetti]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-10-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-18
| [[Argentina|Argentina]] [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], [[Lavastuskunstnik|stsenograaf]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1946–2026) ♂; [[Parima kunstnikutöö Oscar]]
| [[näitekirjanik]]&lt;br/&gt;[[Lavastuskunstnik|stsenograaf]]&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]
| [[Argentina]]
| [[Córdoba (Argentina)|Córdoba]]
| [[Buenos Aires]]
| 
|-
| [[:d:Q141502888|Q141502888]]
| ''[[:d:Q141502888|Miguel Mumbere Masaisai]]''
| data-sort-value=&quot;2003&quot; | 2003-08-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-18
| [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatlik Vabariik]] Jalgrattur (2003–2026) ♂
| ''[[:d:Q2125610|Jalgrattur]]''
| [[Kongo Demokraatlik Vabariik]]
| [[Goma]]
| ''[[:d:Q627885|Ouésso]]''
| 
|-
| [[:d:Q141513072|Q141513072]]
| ''[[:d:Q141513072|Miguel Méndez Camacho]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-03-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-18
| [[Colombia|Colombia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Jurist|jurist]] (1942–2026) ♂
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[jurist]]
| [[Colombia]]
| ''[[:d:Q216847|Cúcuta]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q141626442|Q141626442]]
| ''[[:d:Q141626442|Lesley Gordon]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-01-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-18
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] Vabatahtlik (1941–2026) ♀; Queen's Service Medal, Officer of the Order of Saint John; spouse of Bruce Gordon
| ''[[:d:Q24716636|Vabatahtlik]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1457249|Q1457249]]
| ''[[:d:Q1457249|Friedhelm Repnik]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-10-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-18
| Saksa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Saksamaa]]
| [[Konstanz]]
| [[Baden-Baden]]
| 
|-
| [[:d:Q1488853|Q1488853]]
| ''[[:d:Q1488853|Metropolitan and Archbishop Moses]]''
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-06-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-18
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Papp (vaimulik)|Eastern Orthodox priest]], [[Metropoliit|metropoliit]] (1981–2026) ♂
| [[Papp (vaimulik)]]
| [[Saksamaa]]
| [[Füssen]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1530935|Q1530935]]
| ''[[:d:Q1530935|Peter Engel]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-01-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-18
| [[Saksamaa|sakslased]] lauatennisist (1954–2026) ♂; spouse of Judit Magos-Havas
| ''[[:d:Q13382519|lauatennisist]]''
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q162771|Neukirchen-Vluyn]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2007551|Q2007551]]
| ''[[:d:Q2007551|Richard Harrison]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-05-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-18
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Stsenarist|stsenarist]], filminäitleja, [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Modell|modell]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1957–) (1936–2026) ♂
| [[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;[[modell]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Salt Lake City]]
| [[Los Angeles]]
| 
|-
| [[:d:Q2077522|Q2077522]]
| ''[[:d:Q2077522|Peter Petrel]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-04-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-18
| Saksamaa muusik
| [[muusik]]&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q151876|Bad Frankenhausen]]''
| [[Koblenz]]
| 
|-
| [[:d:Q21563330|Q21563330]]
| ''[[:d:Q21563330|Sixtus Lampl]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-08-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-18
| [[Saksamaa|sakslased]] publitsist, [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], [[Konservaator|konservaator]], kunstiajaloolane (1941–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Bavarian Order of Merit
| ''[[:d:Q6051619|publitsist]]''&lt;br/&gt;[[muusikateadlane]]&lt;br/&gt;[[konservaator]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q260306|Schliersee]]''
| ''[[:d:Q507380|Hausham]]''
| 
|-
| [[:d:Q23017371|Q23017371]]
| ''[[:d:Q23017371|Mohamed Salah Arfaoui]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-01-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-18
| Tuneesia poliitik
| [[insener]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Tuneesia]]
| ''[[:d:Q189546|Bizerte]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q26254322|Q26254322]]
| ''[[:d:Q26254322|Grazia Daddario]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-07-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-18
| Itaalia näitleja
| [[näitleja]]
| [[Itaalia]]
| [[Bari]]
| [[Bari]]
| 
|-
| [[:d:Q2831958|Q2831958]]
| ''[[:d:Q2831958|Stephanie Cole]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-10-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-18
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja (fl. 1958–2022) (1941–2026) ♀; Briti impeeriumi ordu ohvitser; spouse of Peter Birrel
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q397343|Solihull]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q30275658|Q30275658]]
| ''[[:d:Q30275658|Boris Gorkov]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-04-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-18
| [[Treener|treener]] (1952–2026) ♂; ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk, [[Venemaa teeneline treener]], Honorary Worker of General Education of the Russian Federation
| [[treener]]
| 
| [[Izjaslav]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3453502|Q3453502]]
| ''[[:d:Q3453502|Russell Tuttle]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-08-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-18
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Bioloog|bioloog]], antropoloog, paleontoloog, [[Zooloog|zooloog]], paleoanthropologist, [[Õppejõud|õppejõud]] (1939–2026) ♂; Guggenheim Fellowship, Fellow of the American Association for the Advancement of Science
| [[bioloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4773904|antropoloog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1662561|paleontoloog]]''&lt;br/&gt;[[zooloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q21272406|paleoanthropologist]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q985636|Marion]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q4112238|Q4112238]]
| ''[[:d:Q4112238|Vissarion (Stretovych)]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-12-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-18
| [[Papp (vaimulik)|Eastern Orthodox priest]], [[Metropoliit|metropoliit]], [[Piiskop|piiskop]] (1953–2026) ♂; Order of St. Sergius of Radonezh 2nd class
| [[Papp (vaimulik)]]
| 
| ''[[:d:Q4371492|Polianka]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q4723547|Q4723547]]
| ''[[:d:Q4723547|Alfred Tyrone Cooke]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-18
| [[Briti India|Briti India]]-[[India|india]] [[Lendur|lendur]] (1939–2026) ♂; Vir Chakra
| [[lendur]]
| [[Briti India]]&lt;br/&gt;[[India]]
| 
| [[New Delhi]]
| 
|-
| [[:d:Q4724157|Q4724157]]
| ''[[:d:Q4724157|Frank Pieter Israel]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-12-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-18
| Hollandi astronoom
| ''[[:d:Q11063|astronoom]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| [[Delft]]
| [[Leiden]]
| 
|-
| [[:d:Q4979982|Q4979982]]
| ''[[:d:Q4979982|Bryan Bishop]]''
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-09-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-18
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] raadiosaatejuht, [[Kirjanik|kirjanik]] (1978–2026) ♂
| ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q383234|San Carlos]]''
| [[La Jolla]]
| 
|-
| [[:d:Q6245871|Q6245871]]
| ''[[:d:Q6245871|John M. MacKenzie]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-10-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-18
| Suurbritannia ajaloolane
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Suurbritannia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q640504|Q640504]]
| [[Michael Burton]]
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-07-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-18
| Ameerika Ühendriikide ujuja
| ''[[:d:Q10843402|ujuja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Des Moines]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q7917806|Q7917806]]
| ''[[:d:Q7917806|Vector Lovers]]''
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-07-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-18
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]], [[Muusik|muusik]] (1969–2026) ♂
| [[muusikaprodutsent]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Suurbritannia]]
| [[Reading]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q98824741|Q98824741]]
| ''[[:d:Q98824741|Karal Ann Marling]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-11-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-18
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] kunstiajaloolane, [[Professor|professor]] (1943–2026) ♀; notable work Designs on the Heart: The Homemade Art of Grandma Moses
| ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''&lt;br/&gt;[[professor]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q486479|Rochester]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q99438613|Q99438613]]
| ''[[:d:Q99438613|Albert S. Axelrad]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-18
| Person (1938–2026) ♂
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q64729|Q64729]]
| ''[[:d:Q64729|Hans Grodotzki]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-04-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-18
| [[Saksamaa|sakslased]]-[[Saksa Demokraatlik Vabariik|saksa demokraatlik vabariik]] pikamaajooksja, [[Sportlane|sportlane]] (fl. 1954–1960) (1936–2026) ♂; Patriotic Order of Merit in Silver, Rudolf-Harbig-Gedächtnispreis
| ''[[:d:Q4439155|pikamaajooksja]]''&lt;br/&gt;[[sportlane]]
| [[Saksamaa]]&lt;br/&gt;[[Saksa Demokraatlik Vabariik]]
| [[Pasłęk]]
| [[Potsdam]]
| 
|-
| [[:d:Q115365198|Q115365198]]
| ''[[:d:Q115365198|Oscar Wambrauw]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-10-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| [[Indoneesia|Indoneesia]] õpetlane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1968–2026) ♂
| ''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Indoneesia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q11562188|Q11562188]]
| ''[[:d:Q11562188|Kōichi Watanabe]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-11-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| Jaapani poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[hambaarst]]
| [[Jaapan]]
| [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q117244067|Q117244067]]
| ''[[:d:Q117244067|Lennart Widerström]]''
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-11-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| [[Rootsi|rootslased]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1969–2026) ♂
| [[sõjaväelane]]
| [[Rootsi]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q12036805|Q12036805]]
| ''[[:d:Q12036805|Michal Slejška]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-01-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| [[Graafiline disainer|kujundusgraafik]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], tüpograaf, [[Disainer|disainer]], [[Õpetaja|õpetaja]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], kujutav kunstnik, graafik, [[Õppejõud|õppejõud]] (1959–2026) ♂; child of Miroslav Slejška; spouse of Markéta Váradiová
| [[Graafiline disainer|kujundusgraafik]]&lt;br/&gt;[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1229025|tüpograaf]]''&lt;br/&gt;[[disainer]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1925963|graafik]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| 
| [[Praha]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1265451|Q1265451]]
| ''[[:d:Q1265451|Duncan Sheik]]''
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-11-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| Ameerika Ühendriikide muusik
| ''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;[[laulukirjutaja]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[kitarrist]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q1003074|Glen Ridge]]''
| [[New York]]
| 
|-
| [[:d:Q126871435|Q126871435]]
| ''[[:d:Q126871435|Jürgen Lechl]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-12-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| Jäähokimängija (1960–2026) ♂
| ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''
| 
| [[Rosenheim]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q130854818|Q130854818]]
| ''[[:d:Q130854818|Johannes Doerfert]]''
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-11-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| [[Programmeerija|programmeerija]], informaatik (1989–2026) ♂
| [[programmeerija]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q82594|informaatik]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q131744029|Q131744029]]
| ''[[:d:Q131744029|Richard Morávek]]''
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-03-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| Kinnisvaraarendaja, [[Ettevõtja|ettevõtja]] (1970–2026) ♂
| ''[[:d:Q17487600|Kinnisvaraarendaja]]''&lt;br/&gt;[[ettevõtja]]
| 
| [[Zábřeh]]
| [[Olomouc]]
| 
|-
| [[:d:Q13552118|Q13552118]]
| ''[[:d:Q13552118|Alla Akhundova]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-10-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Aserbaidžaan|aserbaidžaan]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1939–2026) ♀; Honored Art Worker of the Azerbaijan SSR, State Prize of the Azerbaijan SSR; member of [[NSV Liidu Kirjanike Liit]], Association of Filmmakers of the USSR
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[näitekirjanik]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Aserbaidžaan]]
| [[Moskva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140305229|Q140305229]]
| ''[[:d:Q140305229|Jeffery Lee]]''
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-12-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] mõrvar (1976–2026) ♂
| ''[[:d:Q931260|mõrvar]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Alabama]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q141489375|Q141489375]]
| ''[[:d:Q141489375|Fernande Verger-Lagadec]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Bioloog|bioloog]] (†2026) ♀
| [[bioloog]]
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q495468|La Feuillée]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q141490998|Q141490998]]
| ''[[:d:Q141490998|Anay Beltrán Reyes]]''
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-09-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| [[Mehhiko|Mehhiko]] [[Poliitik|poliitik]] (1981–2026) ♀
| [[poliitik]]
| [[Mehhiko]]
| ''[[:d:Q2446447|Tlapa de Comonfort]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q141491259|Q141491259]]
| ''[[:d:Q141491259|Guim Cifré i Pérez]]''
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991-11-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| Music promoter, [[Art director|kunstiline juht]], [[Helitehnik|helitehnik]] (1991–2026) ♂; child of Guillem Cifré i Barrabín
| ''[[:d:Q18534068|music promoter]]''&lt;br/&gt;[[Art director|kunstiline juht]]&lt;br/&gt;[[helitehnik]]
| 
| [[Barcelona]]
| [[Barcelona]]
| 
|-
| [[:d:Q141496633|Q141496633]]
| ''[[:d:Q141496633|Philippe Morin]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]] (1942–2026) ♂
| [[muusikaprodutsent]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Pariis]]
| [[Montluçon]]
| 
|-
| [[:d:Q141500602|Q141500602]]
| ''[[:d:Q141500602|Colin Bassett]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-02-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] metsateadlane, science administrator, [[Kirjanik|kirjanik]] (1929–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu ohvitser
| ''[[:d:Q21244999|metsateadlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q121867593|science administrator]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Uus-Meremaa]]
| ''[[:d:Q1549557|Hokitika]]''
| ''[[:d:Q7981419|Wellington Hospital]]''
| 
|-
| [[:d:Q141596154|Q141596154]]
| ''[[:d:Q141596154|Glyn Francis]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-04-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| [[Austraalia|Austraalia]] mineraloog (1939–2026) ♂
| ''[[:d:Q13416354|mineraloog]]''
| [[Austraalia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q16095682|Q16095682]]
| ''[[:d:Q16095682|Bryan Kelly]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-01-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Helilooja|helilooja]], [[Dirigent|dirigent]], [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], [[Pianist|pianist]] (1934–2026) ♂
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;[[dirigent]]&lt;br/&gt;[[muusikateadlane]]&lt;br/&gt;[[pianist]]
| [[Suurbritannia]]
| [[Oxford]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1666268|Q1666268]]
| ''[[:d:Q1666268|Jan Iván Lelley]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-09-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| [[Saksamaa|sakslased]] mükoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1938–2026) ♂; member of [[Ungari Teaduste Akadeemia]]
| ''[[:d:Q2487799|mükoloog]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Saksamaa]]
| [[Nitra]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q17488959|Q17488959]]
| ''[[:d:Q17488959|Bruce Odland]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| Ameerika Ühendriikide helilooja
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q19850998|helikunstnik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q713200|esineja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Milwaukee]]
| ''[[:d:Q2876630|Croton-on-Hudson]]''
| 
|-
| [[:d:Q19662423|Q19662423]]
| ''[[:d:Q19662423|Gary McCracken]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-05-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| Kanada muusik
| [[trummar]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q2280944|Q2280944]]
| ''[[:d:Q2280944|Chris Boni]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-02-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| [[Belgia|Belgia]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1966–) (1936–2026) ♀
| [[näitleja]]
| [[Belgia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q2372231|Q2372231]]
| ''[[:d:Q2372231|Sway]]''
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-09-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]], räppar (fl. 2004–2026) (1982–2026) ♂
| [[muusikaprodutsent]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2252262|räppar]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q2454407|Hornsey]]''
| [[Accra]]
| 
|-
| [[:d:Q2464807|Q2464807]]
| ''[[:d:Q2464807|Michael Sweetney]]''
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-10-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (fl. 2003–2017) (1982–2026) ♂
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Washington]]
| [[Newark]]
| 
|-
| [[:d:Q2835617|Q2835617]]
| ''[[:d:Q2835617|Alfredo Mantica]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-07-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| Itaalia poliitik
| [[poliitik]]
| [[Itaalia]]
| [[Rimini]]
| ''[[:d:Q104619|Gardone Riviera]]''
| 
|-
| [[:d:Q3178391|Q3178391]]
| ''[[:d:Q3178391|Ludmila Javorová]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-01-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]]-[[Tšehhi|tšehhi]] Christian minister, [[Teoloog|teoloog]] (1932–2026) ♀
| ''[[:d:Q1423891|Christian minister]]''&lt;br/&gt;[[teoloog]]
| [[Tšehhoslovakkia]]&lt;br/&gt;[[Tšehhi]]
| [[Brno]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11341603|Brno-Chrlice]]''
| [[Rajhrad]]
| 
|-
| [[:d:Q3369960|Q3369960]]
| ''[[:d:Q3369960|Patrick Zelnik]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-11-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| Prantsusmaa kirjastaja
| [[kirjastaja]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Pariis]]
| [[Pariis]]
| ''[[:d:Q83472|Villiers-Saint-Frédéric]]''
|-
| [[:d:Q371031|Q371031]]
| ''[[:d:Q371031|Jon Kyl]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-04-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| advokaat, Ameerika Ühendriigid
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[advokaat]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q961992|Oakland]]''
| [[Phoenix]]
| 
|-
| [[:d:Q47400515|Q47400515]]
| ''[[:d:Q47400515|Chaudhry Muhammad Hanif]]''
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-11-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| [[Poliitik|poliitik]] (1963–2026) ♂
| [[poliitik]]
| 
| ''[[:d:Q3321325|Chichawatni]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q4864824|Q4864824]]
| ''[[:d:Q4864824|Barry T. Parker]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-12-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the State Senate of New Jersey, Member of the New Jersey General Assembly, Speaker of the New Jersey General Assembly (1932–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q936639|Mount Holly]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q5212788|Q5212788]]
| ''[[:d:Q5212788|Damodran Nair]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| Fidži poliitik
| [[poliitik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q5322044|Q5322044]]
| ''[[:d:Q5322044|E. M. Sudarsana Natchiappan]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-09-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| India poliitik
| [[poliitik]]
| [[India]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q550670|Q550670]]
| [[Sergei Tšepikov]]
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-01-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] laskesuusataja, murdmaasuusataja, [[Poliitik|poliitik]] (fl. 1987–2006), riigiduuma liige (1967–2026) ♂; &quot;Teenete eest Isamaa ees&quot; IV järgu orden, [[Austuse märk]], Order &quot;For Personal Courage&quot;, [[NSV Liidu teeneline meistersportlane]], [[Venemaa teeneline meistersportlane]], Почётный знак «За заслуги перед городом Екатеринбургом»; member of 7th State Duma of the Russian Federation, Legislative Assembly of Sverdlovsk Oblast, 8th State Duma of the Russian Federation; spouse of Yelena Melnikova
| ''[[:d:Q16029547|laskesuusataja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q13382608|murdmaasuusataja]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q1076287|Khor]]''
| [[Moskva]]
| [[Trojekurovo kalmistu]]
|-
| [[:d:Q6103469|Q6103469]]
| ''[[:d:Q6103469|Gülsen Tuncer]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-10-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| Türgi näitleja
| ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;[[dublaažinäitleja]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q69423232|filmistsenarist]]''&lt;br/&gt;[[laulukirjutaja]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[Art director|kunstiline juht]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''
| [[Türgi]]
| [[Adana]]
| [[İstanbul]]
| 
|-
| [[:d:Q7259258|Q7259258]]
| ''[[:d:Q7259258|Ron Hurst]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-05-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija (1931–2026) ♂
| ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''
| [[Kanada]]
| [[Toronto]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q8010270|Q8010270]]
| ''[[:d:Q8010270|William Gummow]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-10-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| [[Austraalia|Austraalia]] [[Kohtunik|kohtunik]], barrister, solicitor, Justice of the Federal Court of Australia (1942–2026) ♂; Companion of the Order of Australia; member of American Law Institute
| [[kohtunik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q808967|barrister]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q14284|solicitor]]''
| [[Austraalia]]
| [[Sydney]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q8195372|Q8195372]]
| ''[[:d:Q8195372|Alfredo Jimeno Martínez]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-01-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Arheoloog|arheoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1950–2026) ♂
| [[arheoloog]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q12155|Soria]]''
| ''[[:d:Q12155|Soria]]''
| 
|-
| [[:d:Q8293759|Q8293759]]
| ''[[:d:Q8293759|Shao Qihui]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-06-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| [[Hiina|Hiina]] [[Poliitik|poliitik]], member of the National Committee of the Chinese People's Political Consultative Conference, National People's Congress deputy (1934–2026) ♂; child of 邵均
| [[poliitik]]
| [[Hiina]]
| ''[[:d:Q1015788|Yixing]]''
| [[Peking]]
| 
|-
| [[:d:Q87338462|Q87338462]]
| ''[[:d:Q87338462|Sari Jokelin]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-05-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| [[Soome|soomlased]] [[Näitleja|näitleja]], [[Tantsija|tantsija]] (1954–2026) ♀; child of Jaakko Jokelin, Aili Jokelin
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[tantsija]]
| [[Soome]]
| [[Varkaus]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q904778|Q904778]]
| ''[[:d:Q904778|Gyula Bill Deák]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-11-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| Ungari laulja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[laulja]]
| [[Ungari]]
| [[Budapest]]
| 
| ''[[:d:Q330013|New Public Cemetery, Budapest]]''
|-
| [[:d:Q94370926|Q94370926]]
| ''[[:d:Q94370926|Malte Spohr]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-05-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], graafik, [[Fotograaf|fotograaf]], [[Kunstnik|kunstnik]] (1958–2026) ♂
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1925963|graafik]]''&lt;br/&gt;[[fotograaf]]&lt;br/&gt;[[kunstnik]]
| 
| [[Hamburg]]
| [[Berliin]]
| 
|-
| [[:d:Q95097011|Q95097011]]
| ''[[:d:Q95097011|Libuše Horstová]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-01-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], keskkooliõpetaja, muusikapedagoog (1934–2026) ♀
| [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q5758653|keskkooliõpetaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''
| 
| [[Teplice]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q98246971|Q98246971]]
| ''[[:d:Q98246971|Jean-Louis Roussel]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-03-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-17
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Poliitik|poliitik]], professors, scientific professions, [[Ajaloolane|ajaloolane]], conseiller municipal de Hautot-sur-Seine, Mayor of Hautot-sur-Seine (1959–2026) ♂; Knight of the National Order of Merit
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q97768158|professors, scientific professions]]''&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]
| [[Prantsusmaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q11094131|Q11094131]]
| ''[[:d:Q11094131|Chu Chun-kwok]]''
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-08-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-16
| [[Briti Hongkong|Briti Hongkong]]-[[Hiina|hiina]] [[Politseinik|politseinik]] (1974–2026) ♂; Medal for Bravery (Gold)
| [[politseinik]]
| [[Briti Hongkong]]&lt;br/&gt;[[Hiina]]
| [[Briti Hongkong]]
| ''[[:d:Q856077|Kwong Wah Hospital]]''
| ''[[:d:Q5518867|Gallant Garden]]''
|-
| [[:d:Q11356746|Q11356746]]
| ''[[:d:Q11356746|Tsuneyuki Mitamura]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-05-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-16
| Jaapani poliitik
| [[poliitik]]
| [[Jaapan]]
| ''[[:d:Q850492|Yame]]''
| ''[[:d:Q850492|Yame]]''
| 
|-
| [[:d:Q11941620|Q11941620]]
| ''[[:d:Q11941620|Pilar Malla Escofet]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-09-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-16
| Hispaania poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q7019111|sot­siaaltöötaja]]''
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q983585|El Pont d'Armentera]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q125179765|Q125179765]]
| ''[[:d:Q125179765|Xaxá]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-12-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-16
| [[Brasiilia|Brasiilia]] jalgpallur (1951–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Brasiilia]]
| ''[[:d:Q271374|Guarujá]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1255250|Q1255250]]
| ''[[:d:Q1255250|Hans Andersson-Tvilling]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-07-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-16
| [[Rootsi|rootslased]] jäähokimängija, jalgpallur (1928–2026) ♂
| ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Rootsi]]
| ''[[:d:Q926728|Bromma]]''
| ''[[:d:Q1589316|Traneberg]]''
| 
|-
| [[:d:Q13029007|Q13029007]]
| ''[[:d:Q13029007|Vasiĺ Žuraŭlioŭ]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-05-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-16
| Kirjandusteadlane, kirjanduskriitik, literary theorist, kirjandusajaloolane, man of letters (1931–2026) ♂; State Prize of the Republic of Belarus
| ''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q15962340|literary theorist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q13570226|kirjandusajaloolane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11499929|man of letters]]''
| 
| ''[[:d:Q35104408|Раздзел 2]]''
| [[Minsk]]
| 
|-
| [[:d:Q141493351|Q141493351]]
| ''[[:d:Q141493351|James Kabuye]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-01-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-16
| [[Uganda|Uganda]] katoliku preester (1934–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''
| [[Uganda]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141511188|Q141511188]]
| ''[[:d:Q141511188|Anna Sherling]]''
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-06-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-16
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]] (1980–2026) ♀; child of [[Juudi Muusikaline Kammerteater]], Tamara Akulova
| [[näitleja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Moskva]]
| [[Moskva]]
| [[Himki kalmistu]]
|-
| [[:d:Q1462235|Q1462235]]
| ''[[:d:Q1462235|Margaret Alexiou]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-03-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-16
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] kirjandusteadlane, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Professor|professor]], klassikaline filoloog (1939–2026) ♀; child of George Derwent Thomson
| ''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[professor]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16267607|klassikaline filoloog]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Birmingham]]
| [[Inglismaa]]
| 
|-
| [[:d:Q15066209|Q15066209]]
| ''[[:d:Q15066209|Vyacheslav Yevdomikov]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-08-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-16
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1945–2026) ♂; Honoured Jurist of the Russian Federation
| [[teadlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Šadrinsk]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q15140461|Q15140461]]
| ''[[:d:Q15140461|Andrey Novikov-Lanskoy]]''
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-12-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-16
| Venemaa kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6051619|publitsist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q876864|toimetaja]]''
| [[Venemaa]]
| [[Moskva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q20100459|Q20100459]]
| ''[[:d:Q20100459|Oriol Domènec i Llavallol]]''
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-11-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-16
| Hispaania arst
| [[arst]]
| [[Hispaania]]
| [[Barcelona]]
| [[Barcelona]]
| 
|-
| [[:d:Q20630886|Q20630886]]
| ''[[:d:Q20630886|Jack Dale]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-12-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-16
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] jäähokimängija (1945–2026) ♂
| ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Saint Paul (Minnesota)|Saint Paul]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q21229640|Q21229640]]
| ''[[:d:Q21229640|Colin Powers]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-02-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-16
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] poksija (1956–2026) ♂
| ''[[:d:Q11338576|poksija]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[London]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2821036|Q2821036]]
| ''[[:d:Q2821036|Abdelhak Tazi]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-16
| Maroko poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10272925|põllumajandusinsener]]''
| [[Maroko]]
| [[Fès]]
| [[Rabat]]
| ''[[:d:Q60050751|Martyrs' Cemetery in Rabat]]''
|-
| [[:d:Q3173797|Q3173797]]
| ''[[:d:Q3173797|Jean Orizet]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-03-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-16
| Prantsusmaa luuletaja
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[toimetaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''&lt;br/&gt;[[proosakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q876864|toimetaja]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Marseille]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q528225|Q528225]]
| ''[[:d:Q528225|Esterina Tartman]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-11-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-16
| Iisraeli poliitik
| [[poliitik]]
| [[Iisrael]]
| [[Jeruusalemm]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q52835367|Q52835367]]
| ''[[:d:Q52835367|Pierre Constant]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-09-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-16
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] teatrilavastaja, teatrinäitleja (1933–2026) ♂; Prix Pelléas
| ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Toulouse]]
| ''[[:d:Q217288|Sainte-Livrade-sur-Lot]]''
| 
|-
| [[:d:Q5563052|Q5563052]]
| ''[[:d:Q5563052|Ginger Molloy]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-12-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-16
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] mootorrattasportlane (1937–2026) ♂
| ''[[:d:Q3014296|mootorrattasportlane]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| ''[[:d:Q233467|Gisborne]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q5812729|Q5812729]]
| ''[[:d:Q5812729|Domingo Buesa Conde]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-12-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-16
| Hispaania kirjanik
| [[kirjanik]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q120172562|Bagüés]]''
| [[Zaragoza]]
| 
|-
| [[:d:Q584790|Q584790]]
| ''[[:d:Q584790|Antje Kunstmann]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-05-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-16
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Kirjastaja|kirjastaja]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1949–2026) ♀; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany
| [[kirjastaja]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Saksamaa]]
| [[Bad Kissingen]]
| [[München]]
| 
|-
| [[:d:Q59587269|Q59587269]]
| ''[[:d:Q59587269|Charles Kaufman Williams, II]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-06-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-16
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] classical archaeologist, kunstikoguja, filantroop, [[Arheoloog|arheoloog]], [[Arhitekt|arhitekt]] (1930–2026) ♂; Gold Medal of the Archaeological Institute of America, Commander of the Order of the Phoenix
| ''[[:d:Q15983985|classical archaeologist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10732476|kunstikoguja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q12362622|filantroop]]''&lt;br/&gt;[[arheoloog]]&lt;br/&gt;[[arhitekt]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q647885|Q647885]]
| ''[[:d:Q647885|Martin Ashby]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-02-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-16
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] mootorrattasportlane (1944–2026) ♂
| ''[[:d:Q3014296|mootorrattasportlane]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q539528|Marlborough]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q6526005|Q6526005]]
| ''[[:d:Q6526005|Henrique]]''
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-07-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-16
| Brasiilia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Brasiilia]]
| [[Rio de Janeiro osariik]]
| [[Rio de Janeiro]]
| 
|-
| [[:d:Q66829393|Q66829393]]
| ''[[:d:Q66829393|Dolores Sibonga]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-08-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-16
| Ameerika Ühendriikide advokaat
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q1505272|Vashon]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q7088788|Q7088788]]
| ''[[:d:Q7088788|Olu Jacobs]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-07-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-16
| Nigeeria näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Nigeeria]]
| [[Abeokuta]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q75673103|Q75673103]]
| ''[[:d:Q75673103|Henry Scrope]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-10-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-16
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1941–2026) ♂; child of Ralph Henry Scrope, Lady Beatrice Savile; spouse of Mary-Clare Critchley-Salmonson
| 
| [[Suurbritannia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q7803714|Q7803714]]
| ''[[:d:Q7803714|Tim Janus]]''
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-12-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-16
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] competitive eater, reality television participant (1976–2026) ♂
| ''[[:d:Q5465303|competitive eater]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q27658988|reality television participant]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q753950|Simsbury]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q825669|Q825669]]
| ''[[:d:Q825669|Bernhard Nauck]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-08-27&lt;br/&gt;1945-10-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-16
| Saksamaa sotsioloog
| [[sotsioloog]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Saksamaa]]
| [[Hildesheim]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q9069001|Q9069001]]
| ''[[:d:Q9069001|Ricardo Montecatine Ríos]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-03-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-16
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Maletaja|maletaja]] (1956–2026) ♂
| [[maletaja]]
| [[Hispaania]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q106619120|Q106619120]]
| ''[[:d:Q106619120|Amelinha Teles]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-10-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1944–2026) ♀
| [[ajakirjanik]]
| [[Brasiilia]]
| ''[[:d:Q271333|Contagem]]''
| [[São Paulo]]
| 
|-
| [[:d:Q108055397|Q108055397]]
| ''[[:d:Q108055397|Karl Finch]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-07-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1939–2026) ♂
| ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q204561|Modesto]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q109487592|Q109487592]]
| ''[[:d:Q109487592|Wladimir Aristarchowitsch Tscherkassow]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-01-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1939–2026) ♂; [[Töövapruse eest]], Honoured Physician of the Russian Federation
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q2949946|Ust-Kishert]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q936046|Kishertsky District]]''
| [[Perm]]
| 
|-
| [[:d:Q109580971|Q109580971]]
| ''[[:d:Q109580971|Ewa Panufnik-Dworska]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| [[Poola|poolakad]] person (1936–2026) ♀; spouse of Jacek Dworski
| 
| [[Poola]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q112402345|Q112402345]]
| ''[[:d:Q112402345|Linda Asher]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| [[Kirjanik|kirjanik]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1932–2026) ♀
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q11892993|Q11892993]]
| ''[[:d:Q11892993|Seppo Lindblom]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-08-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| Soome poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[riigiametnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q806798|pankur]]''
| [[Soome]]
| [[Helsingi]]
| [[Espoo]]
| 
|-
| [[:d:Q125839591|Q125839591]]
| ''[[:d:Q125839591|John Delaney]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-02-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1942–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Slough]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q134800330|Q134800330]]
| ''[[:d:Q134800330|Angelica Tiscornia]]''
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1912-08-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| [[Argentina|Argentina]] person (1912–2026) ♀
| 
| [[Argentina]]
| ''[[:d:Q52602|Gualeguay]]''
| [[Buenos Aires]]
| 
|-
| [[:d:Q135419256|Q135419256]]
| ''[[:d:Q135419256|Adefemi Olatunde]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-02-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| [[Nigeeria|Nigeeria]] [[Kirjanik|kirjanik]], teadlane (1951–2026) ♂; notable work Waste to wealth : a pragmatic approach to combating unemployment in the Third World : the Nigerian experience
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1650915|teadlane]]''
| [[Nigeeria]]
| 
| [[London (Kanada)|London]]
| 
|-
| [[:d:Q1354875|Q1354875]]
| ''[[:d:Q1354875|Gerrit Graham]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-11-27&lt;br/&gt;1949-11-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| ameerika näitleja
| [[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[laulukirjutaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]''&lt;br/&gt;[[dublaažinäitleja]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[New York]]
| ''[[:d:Q3241019|Rhinebeck]]''
| 
|-
| [[:d:Q137357578|Q137357578]]
| ''[[:d:Q137357578|David Kijanangoma]]''
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-04-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| [[Uganda|Uganda]] person (1967–2026) ♂
| 
| [[Uganda]]
| 
| ''[[:d:Q14956750|Mulago Hospital]]''
| 
|-
| [[:d:Q138006664|Q138006664]]
| ''[[:d:Q138006664|Vladimir Savin]]''
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-01-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] jalgpallur (1926–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Moskva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q138498257|Q138498257]]
| ''[[:d:Q138498257|Vitantonio Lovallo]]''
| data-sort-value=&quot;1914&quot; | 1914-05-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]] person (1914–2026) ♂
| 
| [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]
| [[Avigliano]]
| [[Avigliano]]
| 
|-
| [[:d:Q141470890|Q141470890]]
| ''[[:d:Q141470890|Nael Abu Obeid]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| Person (†2026) ♂
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141475372|Q141475372]]
| ''[[:d:Q141475372|Paulo César Martin]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], raadiosaatejuht, podcaster (1964–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q15077007|podcaster]]''
| [[Brasiilia]]
| 
| [[São Paulo]]
| 
|-
| [[:d:Q141493506|Q141493506]]
| ''[[:d:Q141493506|Wang Qiuguan]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| [[Taiwan|Taiwan]] [[Näitleja|näitleja]], [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (1948–2026) ♀; child of Wang Shuiyuan, 黃雪燕
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[ooperilaulja]]
| [[Taiwan]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141512831|Q141512831]]
| ''[[:d:Q141512831|Max Riese]]''
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990-06-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| [[Saksamaa|sakslased]] jalgrattasportlane (1990–2026) ♂
| ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Dresden]]
| [[Salzburg]]
| 
|-
| [[:d:Q141593455|Q141593455]]
| ''[[:d:Q141593455|Jiří Pobuda]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| [[Muusik|muusik]], swordfighter, audioraamatu lugeja (1951–2026) ♂
| [[muusik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11397897|swordfighter]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q20856740|audioraamatu lugeja]]''
| 
| [[Praha]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q141630237|Q141630237]]
| ''[[:d:Q141630237|Torben Starup-Hansen]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-02-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] korvpallur, korvpallitreener (1931–2026) ♂
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]''
| [[Taani Kuningriik]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141661701|Q141661701]]
| ''[[:d:Q141661701|Viktor Anushkevychus]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-11-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| [[Insener|insener]] (1962–2026) ♂
| [[insener]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1509426|Q1509426]]
| [[Geórgios Makrópoulos]]
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-09-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| [[Kreeka|Kreeka]] [[Maletaja|maletaja]] (1953–2026) ♂; spouse of Marina Makropoulou
| [[maletaja]]
| [[Kreeka]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q15448640|Q15448640]]
| ''[[:d:Q15448640|Michael Buckmiller]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-05-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| Saksamaa ülikooli õppejõud
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1238570|politoloog]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Halle]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16112097|Q16112097]]
| ''[[:d:Q16112097|Malkica Dugec]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-06-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Dissident|dissident]] (1936–2026) ♀; Fra Lucijan Kordić Award, Antun Branko Šimić Award; member of Croatian Writers' Association, Matica hrvatska, Croatian Writers’ Association of Herzeg-Bosnia
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[dissident]]
| 
| ''[[:d:Q994239|Zavidovići]]''
| [[Stuttgart]]
| 
|-
| [[:d:Q16179561|Q16179561]]
| ''[[:d:Q16179561|Haka Astana]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-05-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Politseinik|politseinik]] (fl. 1982–), Kepala Biro Pengkajian dan Strategi SSDM Polri, Karo Pers Polda Metro Jaya (1957–2026) ♂
| [[politseinik]]
| [[Indoneesia]]
| [[Yogyakarta]]
| [[Yogyakarta]]
| 
|-
| [[:d:Q176558|Q176558]]
| [[Annie Dillard]]
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-04-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| Ameerika Ühendriikide kirjanik
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11774202|esseist]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Pittsburgh]]
| ''[[:d:Q2303115|Wellfleet]]''
| 
|-
| [[:d:Q18539348|Q18539348]]
| ''[[:d:Q18539348|Dan Covătaru]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-01-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| Rumeenia skulptor
| [[skulptor]]
| [[Rumeenia]]
| [[Tšernivtsi]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1866070|Q1866070]]
| ''[[:d:Q1866070|Peter Nieuwenhuis]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-04-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| Hollandi jalgrattur
| ''[[:d:Q15117395|trekijalgrattur]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| [[Amsterdam]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1903914|Q1903914]]
| ''[[:d:Q1903914|Martin Gutzeit]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-04-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| Saksa poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[teoloog]]
| [[Saksamaa]]&lt;br/&gt;[[Saksa Demokraatlik Vabariik]]
| [[Cottbus]]
| [[Berliin]]
| 
|-
| [[:d:Q20510241|Q20510241]]
| ''[[:d:Q20510241|Sergey Pogosyan]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-06-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| [[Armeenia NSV|Armeenia NSV]]-[[Armeenia|armeenia]] jalgpallur (1948–2026) ♂; médaille du 1er degré « Pour le service à la Patrie », [[NSV Liidu meistersportlane]]
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Armeenia NSV]]&lt;br/&gt;[[Armeenia]]
| [[Bakuu]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2057315|Q2057315]]
| ''[[:d:Q2057315|Patricio Guzmán]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-08-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| Tšiili filmirežissöör
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q7042855|filmimonteerija]]''&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q108494577|soundman]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1053574|tegevprodutsent]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1235146|documentary filmmaker]]''
| [[Tšiili]]
| [[Santiago]]
| [[Pariis]]
| [[Père-Lachaise'i kalmistu]]
|-
| [[:d:Q21032409|Q21032409]]
| ''[[:d:Q21032409|Horst-Dieter Görg]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-02-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1959–2026) ♂
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[majandusteadlane]]
| [[Saksamaa]]
| [[Hildesheim]]
| [[Hildesheim]]
| 
|-
| [[:d:Q2165998|Q2165998]]
| ''[[:d:Q2165998|Ronnie Dove]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-09-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| Ameerika Ühendriikide muusik
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[laulukirjutaja]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q1373962|Herndon]]''
| ''[[:d:Q755602|Pasadena]]''
| 
|-
| [[:d:Q2535333|Q2535333]]
| ''[[:d:Q2535333|Rosalind Ashford]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-09-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| Ameerika Ühendriikide muusik
| [[laulja]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Detroit]]
| [[Detroit]]
| 
|-
| [[:d:Q2925039|Q2925039]]
| ''[[:d:Q2925039|Brian Wolfe]]''
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-11-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1980–2026) ♂
| ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q494723|Fullerton]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q301600|Q301600]]
| ''[[:d:Q301600|Ben Saunders]]''
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-07-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| Suurbritannia laulja
| [[laulja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1861368|tattoo artist]]''
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| [[London]]
| ''[[:d:Q2512666|Rijkerswoerdse Plassen]]''
| 
|-
| [[:d:Q3425756|Q3425756]]
| ''[[:d:Q3425756|René Aphing Kouassi]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-07-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| Elevandiluuranniku poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[minister]]
| [[Elevandiluurannik]]
| [[Abidjan]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q401147|Q401147]]
| ''[[:d:Q401147|Ahmed Ammi]]''
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-01-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| Hollandi jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Madalmaade Kuningriik]]&lt;br/&gt;[[Maroko]]
| ''[[:d:Q2006438|Temsamane]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q468838|Q468838]]
| ''[[:d:Q468838|Griselda Gambaro]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-07-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| Argentina kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[näitekirjanik]]
| [[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| [[Buenos Aires]]
| 
|-
| [[:d:Q4760612|Q4760612]]
| ''[[:d:Q4760612|Andy Donato]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| [[Kanada|Kanada]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1937–2026) ♂
| [[maalikunstnik]]
| [[Kanada]]
| ''[[:d:Q1025401|Scarborough]]''
| ''[[:d:Q1025401|Scarborough]]''
| 
|-
| [[:d:Q4942349|Q4942349]]
| ''[[:d:Q4942349|Bonnie Greer]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-11-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]]-[[Suurbritannia|suurbritannia]] [[Kirjanik|kirjanik]], romaanikirjanik, [[Näitekirjanik|näitekirjanik]] (1948–2026) ♀; Briti impeeriumi ordu ohvitser, Fellow of the Royal Society of Literature; member of Royal Society of Literature
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''&lt;br/&gt;[[näitekirjanik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]&lt;br/&gt;[[Suurbritannia]]
| [[Chicago]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5209949|Q5209949]]
| ''[[:d:Q5209949|Dakila Cua]]''
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-11-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| Filipiinide poliitik
| [[poliitik]]
| [[Filipiinid]]
| ''[[:d:Q13873|Quirino]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q52147402|Q52147402]]
| ''[[:d:Q52147402|Rif Suleymanov]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-06-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Muusikateadlane|muusikateadlane]] (1936–2026) ♂; Merited worker of culture of the Russian Federation, Order of Salavat Yulayev
| [[muusikateadlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q1068871|Lagerevo]]''
| [[Ufa]]
| 
|-
| [[:d:Q52396452|Q52396452]]
| ''[[:d:Q52396452|Pierre Collin]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-09-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Graafik (kunstnik)|graafik]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Skulptor|skulptor]] (1956–2026) ♂; member of Comité national de l'estampe, [[Académie des Beaux-Arts]]; spouse of Corinne Véret
| [[Graafik (kunstnik)|graafik]]&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[skulptor]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Pariis]]
| [[Vannes]]
| 
|-
| [[:d:Q530652|Q530652]]
| ''[[:d:Q530652|Wiktor Anuschkewytschus]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-11-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Poliitik|poliitik]] (1962–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| [[Vörkuta]]
| 
| ''[[:d:Q1185735|Dem'ianiv Laz]]''
|-
| [[:d:Q5460279|Q5460279]]
| [[Flora Brovina]]
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-09-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| [[Kosovo|Kosovo]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], aktivist, [[Luuletaja|luuletaja]], [[Poliitik|poliitik]], [[Pediaater|lastearst]], Speaker of the Assembly of Kosovo (1949–2026) ♀; PEN Barbara Goldsmith Freedom to Write Award, Kurt Tucholsky auhind, Millennium Peace Prize for Women, &quot;Mother Teresa&quot; Humanitarian Medal
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15253558|aktivist]]''&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[Pediaater|lastearst]]
| [[Kosovo]]
| ''[[:d:Q991291|Skenderaj]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q6193787|Q6193787]]
| ''[[:d:Q6193787|Jim Bradshaw]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-01-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1939–2026) ♂
| ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q998621|St. Clairsville]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q6197475|Q6197475]]
| ''[[:d:Q6197475|Jim Peters]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| Uus-Meremaa poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1056391|koolijuht]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| ''[[:d:Q1013579|Kawakawa]]''
| [[Wellington]]
| 
|-
| [[:d:Q637396|Q637396]]
| ''[[:d:Q637396|Tanella Boni]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-01-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| [[Elevandiluurannik|Elevandiluurannik]]-[[Prantsusmaa|prantsusmaa]] [[Luuletaja|luuletaja]], non-fiction writer, professor of philosophy, romaanikirjanik, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Filosoof|filosoof]] (1954–2026) ♀; Prix national d'excellence 2017; notable work matins de couvre-feu, Là où il fait si clair en moi, Les nègres n'iront jamais au paradis
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q26973007|professor of philosophy]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[filosoof]]
| [[Elevandiluurannik]]&lt;br/&gt;[[Prantsusmaa]]
| [[Abidjan]]
| [[Toulouse]]
| 
|-
| [[:d:Q6397003|Q6397003]]
| ''[[:d:Q6397003|Kevin Miller]]''
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-03-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1969–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q478029|Falmouth]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q66715756|Q66715756]]
| ''[[:d:Q66715756|John Broughton]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-03-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Hambaarst|hambaarst]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], professor, emeriitprofessor (1947–2026) ♂; Companion of the New Zealand Order of Merit, Bruce Mason Playwriting Award, Life membership of Te Aō Marama - New Zealand Māori Dental Association, Te Amorangi National Māori Academic Excellence Award, LIMElight Award, honorary doctor of the University of Otago
| [[hambaarst]]&lt;br/&gt;[[näitekirjanik]]
| [[Uus-Meremaa]]
| ''[[:d:Q1015690|Hastings]]''
| [[Dunedin]]
| 
|-
| [[:d:Q7262952|Q7262952]]
| ''[[:d:Q7262952|Pye Dubois]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-10-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| Kanada kirjanik
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[laulukirjutaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]''
| [[Kanada]]
| ''[[:d:Q34106|Sarnia]]''
| [[London (Kanada)|London]]
| 
|-
| [[:d:Q75383687|Q75383687]]
| ''[[:d:Q75383687|Nicholas Brandram]]''
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-04-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1982–2026) ♂; child of Paul Brandram, Jennifer Diane Steele
| 
| [[Suurbritannia]]
| [[Wimbledon]]
| [[London]]
| 
|-
| [[:d:Q90041|Q90041]]
| ''[[:d:Q90041|Ralf Richter]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-08-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15&lt;br/&gt;2026-09-14
| Saksamaa näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Saksamaa]]
| [[Essen]]
| [[Köln]]
| 
|-
| [[:d:Q9344006|Q9344006]]
| ''[[:d:Q9344006|Rachid Sabbagh]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 20th century
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| [[Tuneesia|Tuneesia]] [[Kohtunik|kohtunik]], [[Poliitik|poliitik]], Minister of Defence (1950–2026) ♂
| [[kohtunik]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Tuneesia]]
| 
| 
| ''[[:d:Q15282310|Jellaz cemetery]]''
|-
| [[:d:Q95648699|Q95648699]]
| ''[[:d:Q95648699|Hilde Hiller]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-10-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-15
| [[Arheoloog|arheoloog]] (1939–2026) ♀
| [[arheoloog]]
| 
| ''[[:d:Q505176|Calbe]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q105078733|Q105078733]]
| ''[[:d:Q105078733|Gopiram Bargayn Burabhakat]]''
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-01-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-14
| India kunstnik
| [[kunstnik]]
| [[India]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q105666194|Q105666194]]
| ''[[:d:Q105666194|Victoria Okojie]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-11-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-14
| Nigeeria romaanikirjanik
| [[raamatukoguhoidja]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16532929|administrator]]''
| [[Nigeeria]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q112380313|Q112380313]]
| ''[[:d:Q112380313|Boris Hučko]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-10-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-14
| [[Slovakkia|Slovakkia]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Agronoom|agronoom]], [[Õppejõud|õppejõud]], zootehnik (1951–2026) ♂
| [[agronoom]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q220364|zootehnik]]''
| [[Slovakkia]]&lt;br/&gt;[[Tšehhoslovakkia]]
| [[Banská Bystrica]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q112776190|Q112776190]]
| ''[[:d:Q112776190|Marina Vilalta i Fajula]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-06-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-14
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Karjane|karjane]] (1927–2026) ♀; Püha Jüri rist
| [[karjane]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q12285|Ogassa]]''
| ''[[:d:Q11910031|Bruguera]]''
| 
|-
| [[:d:Q116035863|Q116035863]]
| ''[[:d:Q116035863|Helmut Müller]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-06-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-14
| Person (1937–2026) ♂
| 
| 
| [[Berliin]]
| [[Berliin]]
| 
|-
| [[:d:Q11961719|Q11961719]]
| ''[[:d:Q11961719|Bodil Cappelen]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-04-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-14
| [[Norra|norralased]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Illustreerija|illustraator]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Tekstiilikunstnik|tekstiilikunstnik]] (1930–2026) ♀; Anvil Award; child of Johan Munthe Cappelen; spouse of Finn Strømsted, Olav Hauge
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[Illustreerija|illustraator]]&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[tekstiilikunstnik]]
| [[Norra]]
| ''[[:d:Q25416|Stavanger]]''
| [[Tønsbergi vald|Tønsberg]]
| 
|-
| [[:d:Q12173239|Q12173239]]
| ''[[:d:Q12173239|Halyna Yablonska]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-01-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-14
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1936–) (1928–2026) ♀; medal of 25 years of Ukrainian independence, Ukraina NSV rahvakunstnik, Ukrayna SSR Ali Soveti Rəyasət Heyətinin fəxri fərmanı, Order of Princess Olga, 1st class, Order of Princess Olga, 2nd class, Order of Princess Olga, 3rd class, prix artistique Kyiv, Order of the holy Great Martyr Barbara 2nd class
| [[näitleja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| [[Uman]]
| [[Kiiev]]
| 
|-
| [[:d:Q123889389|Q123889389]]
| ''[[:d:Q123889389|Mustaqim MZ]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-12-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-14
| [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Poliitik|poliitik]] (1949–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Indoneesia]]
| ''[[:d:Q10609|Boyolali]]''
| ''[[:d:Q14479|North Paser of Penajam]]''
| 
|-
| [[:d:Q1250858|Q1250858]]
| ''[[:d:Q1250858|Dory Chamoun]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-11-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-14
| Liibanoni poliitik
| [[poliitik]]
| [[Liibanon]]
| ''[[:d:Q613943|Deyr el-Qamar]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q141455271|Q141455271]]
| ''[[:d:Q141455271|Roy Burnham]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-05-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-14
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Insener|insener]] (1941–2026) ♂
| [[insener]]
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q406146|Aintree]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q141496416|Q141496416]]
| ''[[:d:Q141496416|Uwe Mechlem]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-06-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-14
| [[Saksamaa|sakslased]] ratsutaja (1935–2026) ♂
| ''[[:d:Q2730732|ratsutaja]]''
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141523612|Q141523612]]
| ''[[:d:Q141523612|Ronald Andersen]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-02-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-14
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] medical sociologist, [[Õppejõud|õppejõud]] (1939–2026) ♂; William B. Graham Prize for Health Services Research; member of [[USA Meditsiiniakadeemia]]
| ''[[:d:Q6806604|medical sociologist]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Omaha]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1716916|Q1716916]]
| ''[[:d:Q1716916|Jürg Marquard]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-07-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-14
| [[Šveits|Šveits]] [[Kirjastaja|kirjastaja]], [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]] (1945–2026) ♂
| [[kirjastaja]]&lt;br/&gt;[[filmiprodutsent]]
| [[Šveits]]
| ''[[:d:Q69109|Urdorf]]''
| [[Zürich]]
| 
|-
| [[:d:Q1738627|Q1738627]]
| ''[[:d:Q1738627|Ken Laufman]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-01-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-14
| [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija (1932–2026) ♂
| ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''
| [[Kanada]]
| [[Hamilton (Ontario)|Hamilton]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q215805|Q215805]]
| ''[[:d:Q215805|Peter Max]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-10-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-14
| Ameerika Ühendriikide kunstnik
| [[Graafiline disainer|kujundusgraafik]]&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[disainer]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1925963|graafik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]&lt;br/&gt;[[Saksamaa]]
| [[Berliin]]
| [[Manhattan]]
| 
|-
| [[:d:Q2231052|Q2231052]]
| ''[[:d:Q2231052|Tara Singh Varma]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-08-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-14
| Hollandi poliitik
| [[poliitik]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| ''[[:d:Q1018369|Corriverton]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q28537526|Q28537526]]
| ''[[:d:Q28537526|Didier Billet]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-08-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-14
| Prantsusmaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q1184993|Bordj El Kiffan]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q29864932|Q29864932]]
| ''[[:d:Q29864932|Evgeniy Bronevitsky]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-06-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-14
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] vocalist, [[Basskitarr|basskitarr]] (fl. 1966–) (1945–2026) ♂
| ''[[:d:Q2643890|vocalist]]''&lt;br/&gt;[[basskitarr]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Peterburi]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3261426|Q3261426]]
| ''[[:d:Q3261426|Louis Caron]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-07-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-14
| [[Kanada|Kanada]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Stsenarist|stsenarist]], romaanikirjanik, esseist, jutuvestja (1942–2026) ♂; Quebeci riikliku ordeni kavaler, Prix Québec-Paris
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11774202|esseist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q12869138|jutuvestja]]''
| [[Kanada]]
| [[Sorel-Tracy]]
| [[Nicolet]]
| 
|-
| [[:d:Q3435802|Q3435802]]
| ''[[:d:Q3435802|Bob Mackie]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-03-24&lt;br/&gt;1939-03-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-14
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kostüümikunstnik]], moekunstnik, [[Stilist]], telesarjanäitleja (1940–2026) ♂; Primetime Emmy Award for Outstanding Costumes for a Variety, Nonfiction, or Reality Programming, CFDA Lifetime Achievement Award, American Choreography Awards, Tony Award for Best Costume Design in a Musical; spouse of Lulu Porter
| [[Kostüümikunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3501317|moekunstnik]]''&lt;br/&gt;[[Stilist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q927213|Monterey Park]]''
| [[Palm Springs (California)|Palm Springs]]
| 
|-
| [[:d:Q3763134|Q3763134]]
| ''[[:d:Q3763134|Gianfranco Pieri]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-02-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-14
| Itaalia korvpallur
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''
| [[Itaalia]]
| [[Trieste]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4247565|Q4247565]]
| ''[[:d:Q4247565|Aleksandr Kupriyanov]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-07-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-14
| Venemaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Vene NFSV]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4284513|Q4284513]]
| ''[[:d:Q4284513|Boris Matveyev]]''
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-02-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-14
| Venemaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Peterburi]]
| [[Peterburi]]
| 
|-
| [[:d:Q449077|Q449077]]
| ''[[:d:Q449077|Catherine Ringer]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-10-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-14
| Prantsusmaa laulja
| ''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Suresnes]]
| [[Pariis]]
| [[Montmartre'i kalmistu]]
|-
| [[:d:Q47491388|Q47491388]]
| ''[[:d:Q47491388|Andy Gallagher]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-14
| [[Iirimaa|Iirimaa]] hurler, sports executive (1936–2026) ♂
| ''[[:d:Q18199024|hurler]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q26481809|sports executive]]''
| [[Iirimaa]]
| ''[[:d:Q321091|Tullamore]]''
| ''[[:d:Q104257442|Kilnabinnia]]''
| 
|-
| [[:d:Q5040859|Q5040859]]
| ''[[:d:Q5040859|Carl Sundin]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-09-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-14
| [[Rootsi|rootslased]] kayaker, aerutaja (1930–2026) ♂
| ''[[:d:Q16004471|kayaker]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q13382566|aerutaja]]''
| [[Rootsi]]
| [[Nyköping]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q51344216|Q51344216]]
| ''[[:d:Q51344216|Juana la Feonga]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-14
| [[Hispaania|Hispaania]] bailadora flamenca (1936–2026) ♀; child of José Loreto Reyes “El Feongo”
| ''[[:d:Q28843882|bailadora flamenca]]''
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q753825|Utrera]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q5230856|Q5230856]]
| ''[[:d:Q5230856|David Arnason]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-05-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-14
| Kanada kirjanik
| ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[autor]]
| [[Kanada]]
| ''[[:d:Q1659757|Gimli]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q57586030|Q57586030]]
| ''[[:d:Q57586030|Fabio Mosquera]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-11-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-14
| [[Colombia|Colombia]] jalgpallur (1947–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Colombia]]
| [[Cali]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5982399|Q5982399]]
| ''[[:d:Q5982399|Ian Miller]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-12-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-14
| Australian rules football player (1949–2026) ♂
| ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q63764579|Q63764579]]
| ''[[:d:Q63764579|Guy Larmanjat]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-09-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-14
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Poliitik|poliitik]], middle management, member of the departmental council of Ain (1962–2026) ♂
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q999897|middle management]]''
| [[Prantsusmaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q70659414|Q70659414]]
| ''[[:d:Q70659414|Botan Nakata]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-04-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-14
| [[Jaapan|Jaapan]] owarai tarento (1948–2026) ♂; member of Chaos Nakata
| ''[[:d:Q12330954|owarai tarento]]''
| [[Jaapan]]
| ''[[:d:Q1349102|Shōdoshima-chō]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q7171876|Q7171876]]
| ''[[:d:Q7171876|Pete Byrne]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-06-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-14
| Suurbritannia laulja
| [[laulja]]
| [[Suurbritannia]]
| [[Bath]]
| [[Los Angeles]]
| 
|-
| [[:d:Q7493083|Q7493083]]
| ''[[:d:Q7493083|Sheila Kennelly]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-12-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-14
| [[Austraalia|Austraalia]]-[[Suurbritannia|suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1958–2008) (1937–2026) ♀
| [[näitleja]]
| [[Austraalia]]&lt;br/&gt;[[Suurbritannia]]
| [[Brighton]]
| ''[[:d:Q1638164|Hunter Valley]]''
| 
|-
| [[:d:Q78060164|Q78060164]]
| ''[[:d:Q78060164|Pierre de Chastonay]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-06-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-14
| Šveitsi poliitik
| [[poliitik]]
| [[Šveits]]
| [[Sierre]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q9627138|Q9627138]]
| ''[[:d:Q9627138|Aracy Amaral]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-02-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-14
| [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], kunstiajaloolane, kunstikriitik, [[Kuraator|kuraator]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1930–2026) ♀; Guggenheim Fellowship, Prêmio Jabuti; spouse of Mario Toral; notable work Museu de Arte Contemporânea da Universidade de São Paulo: perfil de um acervo
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q4164507|kunstikriitik]]''&lt;br/&gt;[[kuraator]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Brasiilia]]
| [[São Paulo]]
| [[São Paulo]]
| 
|-
| [[:d:Q10545365|Q10545365]]
| ''[[:d:Q10545365|Michaela Freiová]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-09-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Poliitik|poliitik]], [[Tõlkija|tõlkija]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], publitsist, toimetaja, member of the Federal Assembly of Czechoslovakia (1942–2026) ♀; child of Josef Myslivec
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6051619|publitsist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q876864|toimetaja]]''
| [[Tšehhoslovakkia]]
| [[Praha]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q106887292|Q106887292]]
| ''[[:d:Q106887292|Siddique Ahmed]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-10-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| India poliitik
| [[poliitik]]
| [[India]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q109418075|Q109418075]]
| ''[[:d:Q109418075|Lilia Sabitova]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-08-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Balletitantsija|balletitantsija]], ballet teacher, [[Ballettmeister|ballettmeister]] (1953–2026) ♀; [[Venemaa Föderatsiooni rahvakunstnik]], [[Vene NFSV teeneline kunstnik]]
| [[balletitantsija]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q55092822|ballet teacher]]''&lt;br/&gt;[[ballettmeister]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Taškent]]
| [[Moskva]]
| 
|-
| [[:d:Q114729064|Q114729064]]
| ''[[:d:Q114729064|Marc de La Ménardière]]''
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-03-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], lektor (1982–2026) ♂; notable work A quest for meaning
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q9379869|lektor]]''
| [[Prantsusmaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q114895705|Q114895705]]
| ''[[:d:Q114895705|Амаев, Хаважи Хасанович]]''
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-01-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1980–2026) ♂
| [[sõjaväelane]]
| 
| ''[[:d:Q4194701|Zumsoi]]''
| [[Lviv]]
| 
|-
| [[:d:Q11529334|Q11529334]]
| ''[[:d:Q11529334|Nobue Matsubara]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-07-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| Jaapani laulja
| [[laulja]]
| [[Jaapan]]
| [[Ōita prefektuur]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q11980201|Q11980201]]
| ''[[:d:Q11980201|Kari Wærness]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-01-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| Norra sotsioloog
| [[sotsioloog]]
| [[Norra]]
| ''[[:d:Q1993766|Leknes]]''
| [[Bergen]]
| ''[[:d:Q19382208|Møllendal cemetery]]''
|-
| [[:d:Q1244211|Q1244211]]
| ''[[:d:Q1244211|Ian Berry]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-04-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Fotograaf|fotograaf]], fotoajakirjanik (1934–2026) ♂; member of Magnum Photos
| [[fotograaf]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Preston]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q130442518|Q130442518]]
| ''[[:d:Q130442518|Jehuda Widawski]]''
| data-sort-value=&quot;1919&quot; | 1919-07-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| [[Iisrael|Iisrael]]-[[Poola|poolakad]] äriinimene (1919–2026) ♂
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Iisrael]]&lt;br/&gt;[[Poola]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q131770495|Q131770495]]
| ''[[:d:Q131770495|Jo Kuhn]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-08-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1935–2026) ♂
| [[maalikunstnik]]
| 
| [[Mülheim]]
| [[Soest]]
| 
|-
| [[:d:Q1341070|Q1341070]]
| ''[[:d:Q1341070|Luděk Mikloško]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-12-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| Tšehhi jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15986539|sports official]]''
| [[Tšehhoslovakkia]]&lt;br/&gt;[[Tšehhi]]
| [[Prostějov|Statutární město Prostějov]]
| [[Ostrava]]
| 
|-
| [[:d:Q134705074|Q134705074]]
| ''[[:d:Q134705074|Karol Flórián]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-02-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| [[Slovakkia|Slovakkia]] analüütilise keemia spetsialist, metallurgical engineer (1944–2026) ♂
| ''[[:d:Q43668003|analüütilise keemia spetsialist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q27947380|metallurgical engineer]]''
| [[Slovakkia]]
| [[Levoča|Mesto Levoča]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q137209957|Q137209957]]
| ''[[:d:Q137209957|Kate Leslie]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-04-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] community leader, aktivist, rahukohtunik (1935–2026) ♀; Member of the New Zealand Order of Merit
| ''[[:d:Q1500610|community leader]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q15253558|aktivist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q329455|rahukohtunik]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| ''[[:d:Q590475|Warkworth]]''
| 
|-
| [[:d:Q139271932|Q139271932]]
| ''[[:d:Q139271932|Nedjeljko Frančula]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-06-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| [[Maamõõtja]] (1937–2026) ♂
| [[Maamõõtja]]
| 
| [[Zagreb]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q141446648|Q141446648]]
| ''[[:d:Q141446648|Bloodhound Q50]]''
| data-sort-value=&quot;2004&quot; | 2004-08-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| Räppar (2004–2026) ♂
| ''[[:d:Q2252262|räppar]]''
| 
| [[Chicago]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q141461307|Q141461307]]
| ''[[:d:Q141461307|Hiroyuki Ichikawa]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| [[Jaapan|Jaapan]] esimees (†2026) ♂
| ''[[:d:Q140686|esimees]]''
| [[Jaapan]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141470171|Q141470171]]
| ''[[:d:Q141470171|Anton Grunis]]''
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-10-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| [[Venemaa|venelased]] [[Ohvitser|ohvitser]] (1979–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni kangelane]], Hero of the Donetsk People's Republic, Tšetšeeni Vabariigi kangelane, Order of Courage, ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” I järk, ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk, Medal ‘For Merit in Combat’, Medal &quot;For Military Valour&quot;, 2nd class, Medal ‘Participant of a special military operation’
| [[ohvitser]]
| [[Venemaa]]
| [[Kaasan]]
| ''[[:d:Q4230565|Kindrativka]]''
| [[Föderaalne sõjamemoriaal &quot;Isamaakaitsjate panteon&quot;]]
|-
| [[:d:Q141475148|Q141475148]]
| ''[[:d:Q141475148|Shirley Stevenson]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] person (1935–2026) ♀; Queen's Service Medal; spouse of Brian Stevenson
| 
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141493347|Q141493347]]
| ''[[:d:Q141493347|BloodHound Q50]]''
| data-sort-value=&quot;2004&quot; | 2004-08-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| Hip-hop musician (2004–2026) ♂
| ''[[:d:Q100493654|hip-hop musician]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141499219|Q141499219]]
| ''[[:d:Q141499219|Rodney Charters]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-11-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| Person (1945–2026) ♂
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141500546|Q141500546]]
| ''[[:d:Q141500546|Natacha Rey]]''
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-06-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1970–2026) ♀
| [[ajakirjanik]]
| 
| ''[[:d:Q255105|Enghien-les-Bains]]''
| ''[[:d:Q191126|Saintes]]''
| 
|-
| [[:d:Q141573229|Q141573229]]
| ''[[:d:Q141573229|Ann Kaiser]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-03-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| Person (1948–2026) ♀
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q15527343|Q15527343]]
| ''[[:d:Q15527343|Mary Gaudron]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-01-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| kohtunik, Austraalia
| [[kohtunik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q808967|barrister]]''&lt;br/&gt;[[riigiametnik]]
| [[Austraalia]]
| ''[[:d:Q187859|Moree]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q19844391|Q19844391]]
| ''[[:d:Q19844391|Jimmy Revie]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-07-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] poksija (1947–2026) ♂
| ''[[:d:Q11338576|poksija]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q146891|Stockwell]]''
| [[Inglismaa]]
| 
|-
| [[:d:Q2756486|Q2756486]]
| ''[[:d:Q2756486|Cheetah Chrome]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-02-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Muusik|muusik]], [[Kitarrist|kitarrist]] (1955–2026) ♂
| [[muusik]]&lt;br/&gt;[[kitarrist]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Cleveland]]
| [[Nashville]]
| 
|-
| [[:d:Q27600121|Q27600121]]
| ''[[:d:Q27600121|Wolf-Lüder Liebermann]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-01-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| [[Õppejõud|õppejõud]], klassikaline filoloog (1941–2026) ♂
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16267607|klassikaline filoloog]]''
| 
| [[Gießen]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q28586999|Q28586999]]
| ''[[:d:Q28586999|Sadokha Pavlo]]''
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-02-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]]-[[Portugal|portugal]] [[Avaliku elu tegelane|avaliku elu tegelane]], Vabatahtlik (1970–2026) ♂; Ukraina teeneteordeni 3. järk; member of Спілка Українців у Португалії
| [[avaliku elu tegelane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q24716636|Vabatahtlik]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]&lt;br/&gt;[[Portugal]]
| [[Lviv]]
| ''[[:d:Q1020826|Quarteira]]''
| 
|-
| [[:d:Q3318550|Q3318550]]
| ''[[:d:Q3318550|Mohamed Garfi]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-11-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| [[Tuneesia|Tuneesia]] [[Dirigent|dirigent]], [[Helilooja|helilooja]], [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], [[Muusik|muusik]] (1948–2026) ♂
| [[dirigent]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[muusikateadlane]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Tuneesia]]
| [[Tunis]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3425850|Q3425850]]
| ''[[:d:Q3425850|René Bianchi]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-05-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| Prantsusmaa jalgrattur
| ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q283736|Conflans-sur-Seine]]''
| ''[[:d:Q727297|Romilly-sur-Seine]]''
| 
|-
| [[:d:Q39082547|Q39082547]]
| ''[[:d:Q39082547|Anatoly Timofeyev]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-11-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Treener|treener]] (1941–2026) ♂; Honored Physical Culture Worker of the Russian Federation
| [[treener]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q3876978|Nikologory]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q4283881|Q4283881]]
| ''[[:d:Q4283881|Vladimir Maslakov]]''
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-04-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| [[Näitleja|näitleja]], häälnäitleja (1970–2026) ♂
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]''
| 
| [[Peterburi]]
| [[Herson]]
| [[Herson]]
|-
| [[:d:Q48927545|Q48927545]]
| ''[[:d:Q48927545|Dominique Descotes]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-05-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| Prantsusmaa ülikooli õppejõud
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''&lt;br/&gt;[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11499929|man of letters]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Innsbruck]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5407878|Q5407878]]
| ''[[:d:Q5407878|Eugenia Apostol]]''
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-09-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| Filipiinide ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjastaja]]
| [[Filipiinid]]
| ''[[:d:Q174096|Sorsogon City]]''
| [[Manila]]
| 
|-
| [[:d:Q5483619|Q5483619]]
| ''[[:d:Q5483619|Francisco López Contreras]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-09-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| [[Guatemala|Guatemala]] jalgpallur (1934–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Guatemala]]
| ''[[:d:Q1671882|Santa Catarina Pinula]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q55239090|Q55239090]]
| ''[[:d:Q55239090|Coronel Nunes]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], sports executive (1938–2026) ♂
| [[sõjaväelane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q26481809|sports executive]]''
| [[Brasiilia]]
| ''[[:d:Q2289897|Monte Alegre]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q56557026|Q56557026]]
| ''[[:d:Q56557026|Ernest Butler]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-04-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| Korvpallur (1934–2026) ♂
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''
| 
| 
| [[München]]
| 
|-
| [[:d:Q59260306|Q59260306]]
| ''[[:d:Q59260306|Yechiel Kara]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-01-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| [[Iisrael|Iisrael]] keeleteadlane (1945–2026) ♂
| ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''
| [[Iisrael]]
| [[Sanaa]]
| 
| ''[[:d:Q335336|Har HaMenuchot]]''
|-
| [[:d:Q625843|Q625843]]
| ''[[:d:Q625843|Chung Ho-yong]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-09-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| poliitik, Lõuna-Korea
| [[poliitik]]
| [[Lõuna-Korea]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q69680029|Q69680029]]
| ''[[:d:Q69680029|Timothy Lawson]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-11-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] field hockey player (1943–2026) ♂
| ''[[:d:Q10843263|field hockey player]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[London]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q72154039|Q72154039]]
| ''[[:d:Q72154039|Hans-Achim Roll]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-07-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| [[Jurist|jurist]], [[Advokaat|advokaat]] (1942–2026) ♂
| [[jurist]]&lt;br/&gt;[[advokaat]]
| 
| [[Gdańsk]]
| [[Hamburg]]
| 
|-
| [[:d:Q83564179|Q83564179]]
| ''[[:d:Q83564179|Ann Kaiser]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| Teadlane, [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (†2026) ♀
| ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''&lt;br/&gt;[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]
| 
| 
| [[Nashville]]
| 
|-
| [[:d:Q8975593|Q8975593]]
| ''[[:d:Q8975593|Jing Yidan]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-04-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| [[Hiina|Hiina]] telesaatejuht, [[Poliitik|poliitik]] (fl. 1979–2015), member of the National Committee of the Chinese People's Political Consultative Conference, National People's Congress deputy (1955–2026) ♀
| ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Hiina]]
| [[Harbin]]
| [[Peking]]
| 
|-
| [[:d:Q94819144|Q94819144]]
| ''[[:d:Q94819144|Jay W. Baird]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-07-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1936–2026) ♂
| [[ajaloolane]]
| 
| [[Toledo (Ohio)|Toledo]]
| [[Oxford (Ohio)|Oxford]]
| 
|-
| [[:d:Q99583330|Q99583330]]
| ''[[:d:Q99583330|Hector Patmore]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-13
| Teadlane, [[Teoloog|teoloog]] (†2026) ♂
| ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''&lt;br/&gt;[[teoloog]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q102238494|Q102238494]]
| ''[[:d:Q102238494|Hannes Friedrich]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-04-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| [[Sotsioloog|sotsioloog]] (1940–2026) ♂
| [[sotsioloog]]
| 
| [[Mannheim]]
| [[Göttingen]]
| 
|-
| [[:d:Q104126362|Q104126362]]
| ''[[:d:Q104126362|Abdul Zalil Mastan]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| India poliitik
| [[poliitik]]
| [[India]]
| 
| [[New Delhi]]&lt;br/&gt;[[India]]
| 
|-
| [[:d:Q107488373|Q107488373]]
| ''[[:d:Q107488373|Reynolds Farley]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] statistik, [[Sotsioloog|sotsioloog]], [[Demograaf|demograaf]] (1938–2026) ♂; Fellow of the American Statistical Association; member of American Statistical Association, [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]]
| ''[[:d:Q2732142|statistik]]''&lt;br/&gt;[[sotsioloog]]&lt;br/&gt;[[demograaf]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Harrisburg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1104621|Q1104621]]
| ''[[:d:Q1104621|Sándor Kardos]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-06-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| [[Ungari|Ungari]] filmioperaator, [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], filmistsenarist, [[Lavastaja|režissöör]], [[Fotograaf|fotograaf]] (1944–2026) ♂; Kossuthi auhind, Béla Balázs Award; member of Hungarian Art Academy
| ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q69423232|filmistsenarist]]''&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]&lt;br/&gt;[[fotograaf]]
| [[Ungari]]
| [[Budapest]]
| [[Budapest]]
| 
|-
| [[:d:Q11635635|Q11635635]]
| ''[[:d:Q11635635|Shirō Akagi]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-11-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| [[Jaapan|Jaapan]] [[Terrorist|terrorist]] (1947–2026) ♂
| [[terrorist]]
| [[Jaapan]]
| 
| [[Pyongyang|P'yŏngyang]]
| 
|-
| [[:d:Q126969661|Q126969661]]
| ''[[:d:Q126969661|Молодкин, Владимир Николаевич]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-08-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1945–2026) ♂
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q12884678|Q12884678]]
| ''[[:d:Q12884678|Spiros Chalvatzis]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| Kreeka poliitik
| [[poliitik]]
| [[Kreeka]]
| [[Kozáni]]
| [[Ateena]]
| 
|-
| [[:d:Q130558170|Q130558170]]
| ''[[:d:Q130558170|Yves Schlirf]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950s
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| [[Belgia|Belgia]] [[Kirjastaja|kirjastaja]], editorial director, raamatukaupmees, Kroonik (1950–2026) ♂
| [[kirjastaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q109827921|editorial director]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q998550|raamatukaupmees]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3330547|Kroonik]]''
| [[Belgia]]
| [[Brüssel]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1307029|Q1307029]]
| ''[[:d:Q1307029|Georg Grozer senior]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-09-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| [[Saksamaa|sakslased]]-[[Ungari|ungari]] võrkpallur (1964–2026) ♂; Volleyballer des Jahres
| ''[[:d:Q15117302|võrkpallur]]''
| [[Saksamaa]]&lt;br/&gt;[[Ungari]]
| [[Budapest]]
| [[Veresegyház]]
| 
|-
| [[:d:Q134885590|Q134885590]]
| ''[[:d:Q134885590|Marcelle Demorgny]]''
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1913-03-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| Person (1913–2026) ♀
| 
| 
| ''[[:d:Q946320|Turgon]]''
| ''[[:d:Q1152850|Champagne-Mouton]]''
| 
|-
| [[:d:Q1353970|Q1353970]]
| ''[[:d:Q1353970|George Chuvalo]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-09-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| [[Kanada|Kanada]] poksija, [[Näitleja|näitleja]] (1937–2026) ♂; Member of the Order of Canada, Canada's Walk of Fame, Canada's Sports Hall of Fame, Ontario Sports Hall of Fame
| ''[[:d:Q11338576|poksija]]''&lt;br/&gt;[[näitleja]]
| [[Kanada]]
| [[Toronto]]
| [[Toronto]]
| 
|-
| [[:d:Q141451213|Q141451213]]
| ''[[:d:Q141451213|Nikolai Noev]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| [[Tadžikistan|Tadžikistan]] sportlik vabavõitleja (†2026) ♂
| ''[[:d:Q11607585|sportlik vabavõitleja]]''
| [[Tadžikistan]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141475284|Q141475284]]
| ''[[:d:Q141475284|Graham Keep]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] scout leader (1946–2026) ♂; Queen's Service Medal
| ''[[:d:Q2540793|scout leader]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| ''[[:d:Q108691344|Oamaru Hospital]]''
| 
|-
| [[:d:Q141502266|Q141502266]]
| ''[[:d:Q141502266|Tanchum Portnoy]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-07-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Helilooja|helilooja]] (1951–2026) ♂
| [[helilooja]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Brooklyn]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q14473760|Q14473760]]
| ''[[:d:Q14473760|Povilas Varanauskas]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-02-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| Leedu poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[insener]]
| [[Leedu]]
| ''[[:d:Q16455009|Kalneliškiai]]''
| [[Kaunas]]
| 
|-
| [[:d:Q1480724|Q1480724]]
| ''[[:d:Q1480724|Hermann Naehring]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-04-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| Saksamaa helilooja
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4351403|löökpillimängija]]''&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Saksamaa]]&lt;br/&gt;[[Saksa Demokraatlik Vabariik]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q16300074|Q16300074]]
| ''[[:d:Q16300074|Harro Koskinen]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-08-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| Soome maalikunstnik
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[skulptor]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1925963|graafik]]''
| [[Soome]]
| [[Turu]]
| [[Turu]]
| 
|-
| [[:d:Q16375505|Q16375505]]
| ''[[:d:Q16375505|Vaqif Novruzov]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Aserbaidžaan|aserbaidžaan]] [[Poliitik|poliitik]], Minister of Internal Affairs (1940–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Aserbaidžaan]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q16956641|Q16956641]]
| ''[[:d:Q16956641|Jan Štefáček]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-01-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| [[Tšehhi|Tšehhi]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1950–2026) ♂
| [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]
| [[Tšehhi]]
| [[Havlíčkův Brod|Město Havlíčkův Brod]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q19916739|Q19916739]]
| ''[[:d:Q19916739|Тихомиров, Николай Константинович]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-10-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| [[Diplomaat|diplomaat]] (1939–2026) ♂
| [[diplomaat]]
| 
| [[Moskva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q20610105|Q20610105]]
| ''[[:d:Q20610105|Harbhajan Bajwa]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| [[Kirjanik|kirjanik]], [[Fotograaf|fotograaf]] (†2026) ♂
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[fotograaf]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q21340578|Q21340578]]
| ''[[:d:Q21340578|Guy Marson]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-11-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| [[Luksemburg|Luksemburg]] [[Botaanik|botaanik]], mükoloog, vedurijuht (1953–2026) ♂; member of The Luxembourg Naturalist Society
| [[botaanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2487799|mükoloog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1373245|vedurijuht]]''
| [[Luksemburg]]
| ''[[:d:Q13101690|Bettembourg]]''
| ''[[:d:Q20966341|Ettelbruck]]''
| 
|-
| [[:d:Q2424426|Q2424426]]
| ''[[:d:Q2424426|Sérgio Toledo Machado]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-02-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| [[Brasiilia|Brasiilia]] korvpallur (1945–2026) ♂
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''
| [[Brasiilia]]
| [[Rio de Janeiro]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q26207056|Q26207056]]
| ''[[:d:Q26207056|Bernice Ofei]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| [[Ghana|Ghana]] [[Muusik|muusik]], pankur, [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (†2026) ♀; Ghana Music Awards
| [[muusik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q806798|pankur]]''&lt;br/&gt;[[laulukirjutaja]]
| [[Ghana]]
| [[Accra]]&lt;br/&gt;[[Ghana]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q28921814|Q28921814]]
| ''[[:d:Q28921814|Ketaki Kushari Dyson]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-06-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| Suurbritannia luuletaja
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''&lt;br/&gt;[[näitekirjanik]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]
| [[Suurbritannia]]&lt;br/&gt;[[Briti India]]&lt;br/&gt;[[India]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]''
| [[Kolkata]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3161429|Q3161429]]
| ''[[:d:Q3161429|James Storme]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-04-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| Belgia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Belgia]]
| [[Gent]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4357051|Q4357051]]
| ''[[:d:Q4357051|Andrea Vagn Jensen]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-08-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] [[Näitleja|näitleja]], [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], telesaatejuht (1965–2026) ♀
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[dublaažinäitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''
| [[Taani Kuningriik]]
| ''[[:d:Q925736|Odder]]''
| ''[[:d:Q3374802|Bispebjerg Hospital]]''
| 
|-
| [[:d:Q4367334|Q4367334]]
| ''[[:d:Q4367334|Nikolay Podgornov]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-05-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| Venemaa poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q372436|riigimees]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Grjazovetsi rajoon]]
| [[Vologda]]
| 
|-
| [[:d:Q4682260|Q4682260]]
| ''[[:d:Q4682260|Naseer al-Chaderchi]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-08-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| Iraagi poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[advokaat]]
| [[Iraak]]
| [[Bagdad]]
| [[Amman]]
| 
|-
| [[:d:Q4693194|Q4693194]]
| ''[[:d:Q4693194|Agni Deo Singh]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-04-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| Fidži poliitik
| ''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| 
| ''[[:d:Q1365304|Macuata]]''
| [[Brisbane]]
| 
|-
| [[:d:Q5004468|Q5004468]]
| ''[[:d:Q5004468|Byron Sher]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-02-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| Ameerika Ühendriikide poliitik
| [[poliitik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Saint Louis]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5018175|Q5018175]]
| ''[[:d:Q5018175|Cal Nichols]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-04-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] äriinimene (1942–2026) ♂
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q2202056|Paradise Hill]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q5041176|Q5041176]]
| ''[[:d:Q5041176|Carles Solà i Ferrando]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-11-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| Hispaania poliitik
| ''[[:d:Q7888586|keemiatehnoloog]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[biokeemik]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q738013|Xàtiva]]''
| ''[[:d:Q13936|Sant Cugat del Vallès]]''
| 
|-
| [[:d:Q53828034|Q53828034]]
| ''[[:d:Q53828034|Xosé Manuel López Tuñas]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-01-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Õpetaja|õpetaja]], [[Poliitik|poliitik]], [[Kirjanik|kirjanik]], mayor of Negreira (1948–2026) ♂; member of Political Party of Galicia
| [[õpetaja]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q840787|Negreira]]''
| ''[[:d:Q840787|Negreira]]''
| 
|-
| [[:d:Q55724448|Q55724448]]
| ''[[:d:Q55724448|Cedric Gillott]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-03-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| [[Kanada|Kanada]] entomoloog (1940–2026) ♂
| ''[[:d:Q3055126|entomoloog]]''
| [[Kanada]]
| [[Sheffield]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5752736|Q5752736]]
| ''[[:d:Q5752736|Hidetoshi Nakanishi]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-06-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| [[Jaapan|Jaapan]] judoka (1958–2026) ♂
| ''[[:d:Q6665249|judoka]]''
| [[Jaapan]]
| [[Fukuoka prefektuur]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q60370323|Q60370323]]
| ''[[:d:Q60370323|Hartmut Welker]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-10-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| [[Ooperilaulja|ooperilaulja]], [[Laulja|laulja]], [[Muusik|muusik]] (1941–2026) ♂
| [[ooperilaulja]]&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| 
| [[Velbert]]
| [[Velbert]]
| 
|-
| [[:d:Q61986680|Q61986680]]
| ''[[:d:Q61986680|Hubert Le Griel]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| Prantsusmaa advokaat
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q62091777|Q62091777]]
| ''[[:d:Q62091777|Eckart Ehlers]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-07-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| [[Pastor|pastor]] (1939–2026) ♂
| [[pastor]]
| 
| ''[[:d:Q1322537|Ellerbek]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q64853013|Q64853013]]
| ''[[:d:Q64853013|Ellen Brandom]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-03-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| Ameerika Ühendriikide poliitik
| [[poliitik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q575750|Quincy]]''&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q7036306|Q7036306]]
| ''[[:d:Q7036306|Nikolay Noev]]''
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-02-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| [[Tadžikistan|Tadžikistan]] maadleja (1988–2026) ♂
| ''[[:d:Q12369333|maadleja]]''
| [[Tadžikistan]]
| [[Sahha]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q75434348|Q75434348]]
| ''[[:d:Q75434348|Jadranka Njers]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-12
| Person (1938–2026) ♀; child of Ivan Njers; spouse of Sir Henry Beresford-Peirse, 6th Baronet
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q100605570|Q100605570]]
| ''[[:d:Q100605570|Marcelo Muñoz]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-11-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| [[Hispaania|Hispaania]] äriinimene, [[Kirjanik|kirjanik]], politoloog (1934–2026) ♂; spouse of Paquita López
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1238570|politoloog]]''
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q368372|Jaraíz de la Vera]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1055575|Q1055575]]
| ''[[:d:Q1055575|Raffaele Costa]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-09-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| Itaalia poliitik
| [[poliitik]]
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q20188|Mondovì]]''
| ''[[:d:Q20188|Mondovì]]''
| 
|-
| [[:d:Q11354575|Q11354575]]
| ''[[:d:Q11354575|Tsunaki Mihara]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-11-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| Jaapani helilooja
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;[[kitarrist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q806349|bandleader]]''&lt;br/&gt;[[laulja]]
| [[Jaapan]]
| ''[[:d:Q1155539|Kitakanbara district]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q115815780|Q115815780]]
| ''[[:d:Q115815780|Helena Afonso]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| [[Portugal|Portugal]] social educator (1954–2026) ♂; child of José Afonso, Maria Amália de Oliveira
| ''[[:d:Q5819949|social educator]]''
| [[Portugal]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q118727689|Q118727689]]
| ''[[:d:Q118727689|Yuca]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-04-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| [[Peruu|Peruu]] [[Näitleja|näitleja]], [[Koomik|koomik]] (fl. 1980–) (1951–2026) ♂
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[koomik]]
| [[Peruu]]
| ''[[:d:Q2582671|Barranca]]''
| [[Lima (Peruu)|Lima]]
| 
|-
| [[:d:Q125210075|Q125210075]]
| ''[[:d:Q125210075|Joe Holyoak]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| Linnaplaneerija, [[Autor|autor]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (active c. 2010) (1944–2026) ♂
| ''[[:d:Q131062|linnaplaneerija]]''&lt;br/&gt;[[autor]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q130632267|Q130632267]]
| ''[[:d:Q130632267|Robert O'Driscoll]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-08-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] teadlane, [[Füüsik|füüsik]], õpetlane (1946–2026) ♂
| ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''&lt;br/&gt;[[füüsik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| [[Palmerston North]]
| 
|-
| [[:d:Q1365966|Q1365966]]
| ''[[:d:Q1365966|Jeremy Thomas]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-07-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| Suurbritannia filmiprodutsent
| [[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q7042855|filmimonteerija]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[London]]
| [[Oxfordshire]]
| 
|-
| [[:d:Q1390842|Q1390842]]
| ''[[:d:Q1390842|Robert E. Dickinson]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-03-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Õppejõud|õppejõud]], meteoroloog (1940–2026) ♂; Carl-Gustaf Rossby Research Medal, [[Vetleseni auhind]], Roger Revelle Medal, Jule G. Charney Medal, Clarence Leroy Meisinger Award; member of [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia]], [[USA Inseneriakadeemia]], [[Hiina Teaduste Akadeemia]]
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2310145|meteoroloog]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q936217|Millersburg]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q140299623|Q140299623]]
| ''[[:d:Q140299623|Marin Lungu]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-01-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Ohvitser|ohvitser]], [[Lapssõdurid]] (1936–2026) ♂; Medal of the President of the Slovak Republic, Cross of Faithful Service, Medal of Faithful Service, Medal &quot;Valour and Faith&quot;, Military Virtue Medal, médaille d'or de la vertu militaire
| [[ohvitser]]&lt;br/&gt;[[Lapssõdurid]]
| [[Rumeenia]]
| ''[[:d:Q12134544|Neatârnarea]]''
| 
| ''[[:d:Q4355583|Ghencea Cemetery]]''
|-
| [[:d:Q141438229|Q141438229]]
| ''[[:d:Q141438229|lungskull]]''
| data-sort-value=&quot;2006&quot; | 2006-01-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] räppar, DJ producer, [[Laulja|laulja]] (2006–2026) ♂
| ''[[:d:Q2252262|räppar]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3922505|DJ producer]]''&lt;br/&gt;[[laulja]]
| [[Prantsusmaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141446951|Q141446951]]
| ''[[:d:Q141446951|Bidya Limbu]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| Nepalis haridustöötaja (†2026) ♀; notable work Little Angels' School
| ''[[:d:Q974144|haridustöötaja]]''
| ''[[:d:Q4317274|Nepalis]]''
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141448193|Q141448193]]
| ''[[:d:Q141448193|Graeme Vivian]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-10-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Sõdur|sõdur]] (1935–2026) ♂; British Empire Medal
| [[sõdur]]
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| ''[[:d:Q30281259|Palmerston North Hospital]]''
| 
|-
| [[:d:Q141465172|Q141465172]]
| ''[[:d:Q141465172|João Moura de Sá]]''
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-06-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| [[Portugal|Portugal]] [[Poliitik|poliitik]], member of the Assembly of the Republic (1967–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Portugal]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141523704|Q141523704]]
| ''[[:d:Q141523704|Onofrio Amoruso]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| [[Itaalia|Itaalia]] [[Geograaf|geograaf]] (1942–2026) ♂
| [[geograaf]]
| [[Itaalia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1420531|Q1420531]]
| ''[[:d:Q1420531|Margret Middell]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-05-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| Saksamaa skulptor
| [[skulptor]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1925963|graafik]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Kwidzyn]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16106688|Q16106688]]
| ''[[:d:Q16106688|Harry Kirk]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-08-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1944–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q1018756|Saltcoats]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q16212807|Q16212807]]
| ''[[:d:Q16212807|W. J. Frecklington]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| [[Austraalia|Austraalia]] coachmaker (1949–2026) ♂; Medal of the Order of Australia, Member of the Royal Victorian Order; notable work Australian State Coach, Diamond Jubilee State Coach
| ''[[:d:Q136515512|coachmaker]]''
| [[Austraalia]]
| ''[[:d:Q605513|Parkes]]''
| ''[[:d:Q509716|Manly]]''
| 
|-
| [[:d:Q17286533|Q17286533]]
| ''[[:d:Q17286533|Bruce Davis]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-10-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] person (1942–2026) ♂
| 
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q947115|Monroe]]''
| [[San Quentini vangla]]
| 
|-
| [[:d:Q17385765|Q17385765]]
| ''[[:d:Q17385765|Margaret Clark]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-01-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] õpetlane, politoloog, rahukohtunik, professor, emeriitprofessor (1941–2026) ♀; Companion of the Order of St Michael and St George, Distinguished Companion of the New Zealand Order of Merit, Dame Companion of the New Zealand Order of Merit‎; spouse of William Roff, Bernie Galvin
| ''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1238570|politoloog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q329455|rahukohtunik]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| [[Wellington]]
| ''[[:d:Q15238439|Kilbirnie]]''
| 
|-
| [[:d:Q18763947|Q18763947]]
| ''[[:d:Q18763947|Chaudhry Mehmood Bashir Virk]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-12-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| Pakistani poliitik
| [[poliitik]]
| [[Pakistan]]&lt;br/&gt;[[Briti India]]
| 
| [[Lahore]]
| 
|-
| [[:d:Q20054143|Q20054143]]
| ''[[:d:Q20054143|Ann-Mari Brubakk]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-11-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| [[Norra|norralased]] attending physician, [[Professor|professor]] (1943–2026) ♀; Knight First Class of the Order of St. Olav‎
| ''[[:d:Q460628|attending physician]]''&lt;br/&gt;[[professor]]
| [[Norra]]
| 
| [[Trondheim]]
| ''[[:d:Q19375508|Ilen kirkegård]]''
|-
| [[:d:Q20535296|Q20535296]]
| ''[[:d:Q20535296|Antón Pulido]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-09-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| Hispaania maalikunstnik
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1925963|graafik]]''
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q12384795|Bóveda de Amoeiro, Amoeiro]]''
| [[Vigo]]
| 
|-
| [[:d:Q22276935|Q22276935]]
| ''[[:d:Q22276935|Bain Boehlke]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-07-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Näitleja|näitleja]], teatrinäitleja, teatrilavastaja (1939–2026) ♂
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q2186684|Warroad]]''
| [[Minneapolis]]
| 
|-
| [[:d:Q2531468|Q2531468]]
| ''[[:d:Q2531468|Volkmar Enderlein]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-07-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| [[Saksamaa|sakslased]]-[[Saksa Demokraatlik Vabariik|saksa demokraatlik vabariik]] kunstiajaloolane, [[Arheoloog|arheoloog]], muuseumidirektor (1936–2026) ♂; member of Deutsches Archäologisches Institut
| ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''&lt;br/&gt;[[arheoloog]]
| [[Saksamaa]]&lt;br/&gt;[[Saksa Demokraatlik Vabariik]]
| ''[[:d:Q525392|Oschersleben]]''
| [[Berliin]]
| 
|-
| [[:d:Q270685|Q270685]]
| [[Astrid Ferner]]
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-02-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| [[Norra|norralased]] aristokraat, royalty, [[Printsess|printsess]] (1932–2026) ♀; Grand Cross of the Order of the Crown, Grand Cross of the Order of Isabella the Catholic, Soome Valge Roosi Rüütelkonna suurrist, Knight Grand Cross of the Order of the Falcon, Royal Family Decoration of King Haakon VII, Saksamaa Liitvabariigi teeneteordeni I klassi suurrist, Grand Cross of the National Order of Merit, Order of the Star of Jordan, Rootsi Kuningliku Põhjatähe ordeni komandöri suurrist, Grand Cross of the Order of Chula Chom Klao, Knight Grand Cross with Collar of the Order of Saint Olav‎, Royal House Centennial Medal, King Haakon VII 1905–1955 Jubilee Medal, King Haakon VII's 100th anniversary medal, Kong Olav V's Memorial medal, King Olav V's Jubilee Medal 1957–1982, King Olav V's Centenary Medal, King Harald V's Jubilee Medal 1991–2016, Royal Family Order of King Olav V of Norway, Royal Family Decoration of King Harald V, Grand Cross of the Order of Adolphe of Nassau, Grand Cross of the Order of the House of Orange, Portugali Vabariigi Teeneteordeni suurrist, King Gustaf V's Jubilee Commemorative Medal (1948), Konung Carl XVI Gustafs jubileumsminnestecken I, honorary state-subsidised funeral; member of [[Norra kuninglik perekond]]; child of [[Olav V]], [[Märtha (Norra)|Märtha]]; spouse of [[Johan Martin Ferner]]
| ''[[:d:Q2478141|aristokraat]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11573099|royalty]]''
| [[Norra]]
| [[Oslo]]
| [[Oslo]]
| ''[[:d:Q19386650|Ris cemetery]]''
|-
| [[:d:Q2924488|Q2924488]]
| ''[[:d:Q2924488|Brent Peterson]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-02-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija, jäähokitreener (1958–2026) ♂
| ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q5137576|jäähokitreener]]''
| [[Kanada]]
| [[Calgary]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3288766|Q3288766]]
| ''[[:d:Q3288766|Marcel Carfantan]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-02-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| Prantsusmaa jalgrattur
| ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q598335|Pleurtuit]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q4097807|Q4097807]]
| ''[[:d:Q4097807|Vladimir Bugrov]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-01-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1933–2026) ♂
| [[teadlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Moskva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4974120|Q4974120]]
| ''[[:d:Q4974120|Marianne Rasmuson]]''
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1921-10-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| [[Rootsi|rootslased]] [[Geneetik|geneetik]] (1921–2026) ♀; Oscarspriset; member of [[Kuninglik Teaduste Akadeemia]]; child of Rütger Essén, Ingeborg Essén; spouse of Bertil Rasmuson
| [[geneetik]]
| [[Rootsi]]
| [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]]
| [[Umeå]]
| 
|-
| [[:d:Q565761|Q565761]]
| ''[[:d:Q565761|Anne Rüffer]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-10-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Autor|autor]], [[Kirjastaja|kirjastaja]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1957–2026) ♀
| [[autor]]&lt;br/&gt;[[kirjastaja]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q200018|Langerwehe]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q573730|Q573730]]
| ''[[:d:Q573730|Anthony Page]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-09-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| Suurbritannia filmirežissöör
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]
| [[Suurbritannia]]
| [[Bengaluru|Bangalore]]&lt;br/&gt;[[Briti India]]
| ''[[:d:Q5259820|Denville Hall]]''
| 
|-
| [[:d:Q5930589|Q5930589]]
| ''[[:d:Q5930589|Jesús Rico]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-01-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| [[Mehhiko|Mehhiko]] jalgpallur (fl. 1976–1987) (1953–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Mehhiko]]
| [[México]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6148646|Q6148646]]
| ''[[:d:Q6148646|Tomás Solís Nova]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-09-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| Tšiili poliitik
| [[poliitik]]
| [[Tšiili]]
| ''[[:d:Q17625650|Coelemu]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q64167562|Q64167562]]
| ''[[:d:Q64167562|Rachel Rabin]]''
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-02-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| [[Iisrael|Iisrael]] [[Õpetaja|õpetaja]] (1925–2026) ♀; child of Nechemiah Rabin, Rosa Cohen
| [[õpetaja]]
| [[Iisrael]]
| [[Tel Aviv]]
| 
| ''[[:d:Q2890256|Manara]]''
|-
| [[:d:Q64168758|Q64168758]]
| ''[[:d:Q64168758|Elaine Mokhtefi]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-12-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]]-[[Alžeeria|alžeeria]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Tõlkija|tõlkija]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], aktivist (1928–2026) ♀; spouse of Mokhtar Mokhtefi
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15253558|aktivist]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]&lt;br/&gt;[[Alžeeria]]
| [[New York]]
| [[New York]]
| 
|-
| [[:d:Q67991515|Q67991515]]
| ''[[:d:Q67991515|Gregory J. McCarthy]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-04-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| [[Keemik|keemik]] (1943–2026) ♂
| [[keemik]]
| 
| [[Boston]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q7057620|Q7057620]]
| ''[[:d:Q7057620|Yossi Pollak]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-05-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| Iisraeli näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''
| [[Iisrael]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q75339972|Q75339972]]
| ''[[:d:Q75339972|Ian Leslie-Melville]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-08-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] maaomanik, pankur (1944–2026) ♂; child of Michael Leslie-Melville, Cynthia Hambro; spouse of Lady Elizabeth Compton
| ''[[:d:Q1483709|maaomanik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q806798|pankur]]''
| [[Suurbritannia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q7558728|Q7558728]]
| ''[[:d:Q7558728|Solomon Pappaiah]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-02-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| 
| [[ajakirjanik]]
| [[India]]&lt;br/&gt;[[Briti India]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]''
| [[Madurai]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q7915912|Q7915912]]
| ''[[:d:Q7915912|Varinder Singh Bajwa]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| India poliitik
| [[poliitik]]
| [[India]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q50002|Q50002]]
| ''[[:d:Q50002|Emma Bonino]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-03-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-11
| Itaalia poliitik
| [[poliitik]]
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q18382|Bra]]''
| [[Rooma]]
| 
|-
| [[:d:Q102131354|Q102131354]]
| ''[[:d:Q102131354|Dean Arnold Neumann]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-10-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-10
| 
| [[matemaatik]]
| 
| ''[[:d:Q984577|Superior]]''
| ''[[:d:Q895459|Bowling Green]]''
| 
|-
| [[:d:Q11468693|Q11468693]]
| ''[[:d:Q11468693|Sadao Yamato]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-10
| Jaapani poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15253558|aktivist]]''
| [[Jaapan]]
| ''[[:d:Q6100326|Iwaishima]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1160361|Q1160361]]
| ''[[:d:Q1160361|Daniel Conahan]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-05-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-10
| 
| [[Õde (tervishoid)|õde]]&lt;br/&gt;[[sarimõrvar]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Charlotte (Põhja-Carolina)|Charlotte]]
| ''[[:d:Q2092769|Raiford]]''
| 
|-
| [[:d:Q11916150|Q11916150]]
| ''[[:d:Q11916150|Cristóbal Colón Palasí]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-10
| Hispaania ärimees
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;[[psühholoog]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q1605519|Zuera]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q124866804|Q124866804]]
| ''[[:d:Q124866804|Ross Brown]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-11-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-10
| Uus-Meremaa arhitekt
| [[arhitekt]]
| [[Uus-Meremaa]]
| ''[[:d:Q305195|Taumarunui]]''
| ''[[:d:Q6786009|Matakana]]''
| 
|-
| [[:d:Q131104980|Q131104980]]
| ''[[:d:Q131104980|Gary Myers]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-03-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-10
| 
| ''[[:d:Q378622|rallisõitja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q2022254|Walnut Cove]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q141436633|Q141436633]]
| ''[[:d:Q141436633|Jack Inglis]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-08-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-10
| 
| ''[[:d:Q96036530|health activist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q55331964|tobacco grower]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| ''[[:d:Q489458|Motueka]]''
| 
|-
| [[:d:Q141436840|Q141436840]]
| ''[[:d:Q141436840|Kevin O'Sullivan]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-10
| 
| [[tuletõrjuja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q56039812|fire protection engineer]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q24716636|Vabatahtlik]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| [[Auckland]]
| 
|-
| [[:d:Q141498239|Q141498239]]
| ''[[:d:Q141498239|Rato Mobio Venance]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-10
| 
| [[klahvpillimängija]]&lt;br/&gt;[[pianist]]&lt;br/&gt;[[organist]]
| [[Elevandiluurannik]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141551451|Q141551451]]
| ''[[:d:Q141551451|Hana Pešková]]''
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-06-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-10
| 
| [[arhitekt]]
| [[Tšehhi]]&lt;br/&gt;[[Tšehhoslovakkia]]
| [[Praha]]
| [[Praha]]
| 
|-
| [[:d:Q141654953|Q141654953]]
| ''[[:d:Q141654953|Uwe Harlander]]''
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-04-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-10
| 
| [[füüsik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| 
| [[Heidenheim an der Brenz]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q15064551|Q15064551]]
| ''[[:d:Q15064551|Vsevolod Bogdanov]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-02-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-10
| Venemaa kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[avaliku elu tegelane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Holmogorõ rajoon]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q15694934|Q15694934]]
| ''[[:d:Q15694934|Aleksandr Dorofeyev]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-07-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-10
| 
| [[ohvitser]]&lt;br/&gt;[[jurist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1402561|military leader]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q23038345|vikipedist]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Gvardeisk]]
| [[Maikop]]
| 
|-
| [[:d:Q15983294|Q15983294]]
| ''[[:d:Q15983294|Chuni Lal Bhagat]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-12-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-10
| India poliitik
| [[poliitik]]
| [[India]]&lt;br/&gt;[[Briti India]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]''
| ''[[:d:Q643883|Sialkot]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1666045|Q1666045]]
| ''[[:d:Q1666045|Ralph Zloczower]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-02-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-10
| 
| [[advokaat]]
| [[Šveits]]
| [[Bern]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16939827|Q16939827]]
| ''[[:d:Q16939827|Claudio Carsughi]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-10-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-10
| Brasiilia ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]
| [[Brasiilia]]&lt;br/&gt;[[Itaalia]]
| [[Arezzo]]
| [[São Paulo]]
| 
|-
| [[:d:Q20396318|Q20396318]]
| ''[[:d:Q20396318|Sami Al-Muzaffar]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-10
| Iraagi poliitik
| [[filosoof]]
| [[Iraak]]
| [[Iraak]]&lt;br/&gt;[[Basra|Al-Başrah]]
| [[Bagdad]]
| 
|-
| [[:d:Q22113142|Q22113142]]
| ''[[:d:Q22113142|George Gibbs]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-10
| Uus-Meremaa entomoloog
| ''[[:d:Q3055126|entomoloog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q98544732|scientific collector]]''&lt;br/&gt;[[fotograaf]]
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q22667649|Q22667649]]
| ''[[:d:Q22667649|Penny Gillies]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-07-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-10
| 
| ''[[:d:Q13724897|tõkkejooksja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q4009406|sprinter]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q19827985|kergejõustikutreener]]''
| [[Austraalia]]
| [[Sydney]]
| [[Sydney]]
| 
|-
| [[:d:Q2384395|Q2384395]]
| ''[[:d:Q2384395|Artur Heras]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-10
| Hispaania maalikunstnik
| [[maalikunstnik]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q738013|Xàtiva]]''
| ''[[:d:Q1982756|Godella]]''
| 
|-
| [[:d:Q2437095|Q2437095]]
| ''[[:d:Q2437095|Eric Van Herreweghe]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-10
| Belgia näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q713200|esineja]]''
| [[Belgia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q27716080|Q27716080]]
| ''[[:d:Q27716080|Christina Thürmer-Rohr]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-11-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-10
| 
| ''[[:d:Q15319501|sotsiaalteadlane]]''&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;[[filosoof]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[psühholoog]]
| [[Saksamaa]]
| [[Choszczno]]
| [[Berliin]]
| 
|-
| [[:d:Q2883132|Q2883132]]
| ''[[:d:Q2883132|Josep Maria Trias de Bes i Serra]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-11-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-10
| Hispaania advokaat
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;[[jurist]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Hispaania]]
| [[Madrid]]
| [[Barcelona]]
| 
|-
| [[:d:Q364075|Q364075]]
| ''[[:d:Q364075|Adolf Scheck]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-02-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-10
| 
| [[ettevõtja]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q373824|Achern]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q47344173|Q47344173]]
| ''[[:d:Q47344173|Michael Gabel]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-01-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-10
| 
| [[teoloog]]
| [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]
| [[Erfurt]]
| [[Eisenach]]
| 
|-
| [[:d:Q4933353|Q4933353]]
| ''[[:d:Q4933353|Bob McKay]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-12-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-10
| 
| ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q502024|Seminole]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q544715|Q544715]]
| ''[[:d:Q544715|Cathie Craigie]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-04-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-10
| Suurbritannia poliitik
| [[poliitik]]
| [[Suurbritannia]]
| [[Stirling]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6388618|Q6388618]]
| ''[[:d:Q6388618|Ken Todd]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-08-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-10
| 
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q5002990|Butterknowle]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q6399539|Q6399539]]
| ''[[:d:Q6399539|Khalid Mahmood]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-12-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-10
| 
| ''[[:d:Q10843263|field hockey player]]''
| [[Pakistan]]&lt;br/&gt;[[Briti India]]
| ''[[:d:Q121551|Jhelum]]''
| [[Lahore]]
| 
|-
| [[:d:Q64484579|Q64484579]]
| ''[[:d:Q64484579|Marilyn Edwards]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-08-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-10
| 
| [[poliitik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q79315|Hartman]]''&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q1502329|Springdale]]''&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| 
|-
| [[:d:Q7358917|Q7358917]]
| ''[[:d:Q7358917|Roger Simon]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-03-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-10
| Ameerika Ühendriikide ajakirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Chicago]]
| [[Washington]]
| 
|-
| [[:d:Q75324417|Q75324417]]
| ''[[:d:Q75324417|Thyra Gräfin zu Castell-Castell]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-09-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-10
| 
| 
| 
| [[Berliin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q95461826|Q95461826]]
| ''[[:d:Q95461826|Slávka Fraňková]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-01-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-10
| 
| [[psühholoog]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Tšehhoslovakkia]]
| [[Praha]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q974224|Q974224]]
| ''[[:d:Q974224|Ajazdin Nuhi]]''
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-10-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-10
| Serbia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Serbia]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q838261|Federal Republic of Yugoslavia]]''&lt;br/&gt;[[Serbia ja Montenegro]]
| [[Prizren]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q10304764|Q10304764]]
| ''[[:d:Q10304764|Jackson Nascimento]]''
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-08-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| Brasiilia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Brasiilia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1084338|Q1084338]]
| ''[[:d:Q1084338|Christof Straub]]''
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-08-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| 
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;[[laulukirjutaja]]&lt;br/&gt;[[kitarrist]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Austria]]
| [[Viin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q111469132|Q111469132]]
| ''[[:d:Q111469132|Dieter Rodi]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-02-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| 
| [[bioloog]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Schwäbisch Gmünd]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q117217110|Q117217110]]
| ''[[:d:Q117217110|Laureano Fernandez-Cruz]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| 
| ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q11882719|Q11882719]]
| ''[[:d:Q11882719|Mikko Karmila]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-02-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| Soome muusik
| [[muusikaprodutsent]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6884071|mixing engineer]]''&lt;br/&gt;[[helirežissöör]]
| [[Soome]]
| [[Lohja linn]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12284003|Q12284003]]
| ''[[:d:Q12284003|Krasimir Angarski]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-01-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| 
| [[õpetaja]]
| [[Bulgaaria]]
| [[Sofia]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12470550|Q12470550]]
| ''[[:d:Q12470550|Abdul Hakim Ritonga]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-08-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| 
| [[prokurör]]
| [[Indoneesia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q124719845|Q124719845]]
| ''[[:d:Q124719845|Gaylyn Studlar]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-10-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| 
| ''[[:d:Q4220892|filmikriitik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q19251029|media critic]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1253894|Q1253894]]
| ''[[:d:Q1253894|Ion Stoica]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-11-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| Rumeenia jalgrattur
| ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''
| [[Rumeenia]]
| 
| 
| ''[[:d:Q117067508|Cimitirul Bellu Catolic]]''
|-
| [[:d:Q12741119|Q12741119]]
| ''[[:d:Q12741119|Sorin Mărculescu]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-11-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| 
| [[tõlkija]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]
| [[Rumeenia]]
| [[Bukarest]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q134879642|Q134879642]]
| ''[[:d:Q134879642|Hyacinth Knight]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| Jamaica poliitik
| [[poliitik]]
| [[Jamaica]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1383970|Q1383970]]
| [[Giórgos Mazonákis]]
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-03-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| Kreeka laulja
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[laulukirjutaja]]
| [[Kreeka]]
| [[Níkaia]]
| [[Ateena]]
| ''[[:d:Q15895035|Third Cemetery of Athens]]''
|-
| [[:d:Q141388077|Q141388077]]
| ''[[:d:Q141388077|Leonid Shaikhat]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-03-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| 
| [[jalgpallitreener]]
| [[Iisrael]]
| [[Almatõ]]
| [[Jeruusalemm]]
| ''[[:d:Q335336|Har HaMenuchot]]''
|-
| [[:d:Q141388191|Q141388191]]
| ''[[:d:Q141388191|Airlangga Pribadi Kusman]]''
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-11-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| 
| ''[[:d:Q1238570|politoloog]]''
| 
| ''[[:d:Q11082|Jombang]]''
| ''[[:d:Q12509098|Gatot Soebroto Army Hospital]]''
| 
|-
| [[:d:Q141391696|Q141391696]]
| ''[[:d:Q141391696|Jørgen Isak Olsen]]''
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| 
| [[riigiametnik]]&lt;br/&gt;[[treener]]
| [[Taani Kuningriik]]
| [[Maniitsoq]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q141432475|Q141432475]]
| ''[[:d:Q141432475|Yves Petit de Voize]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| 
| [[Art director|kunstiline juht]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1797162|kunstiline juht]]''
| [[Prantsusmaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141436765|Q141436765]]
| ''[[:d:Q141436765|Anne Murphy]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-01-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| 
| [[Õde (tervishoid)|õde]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q26701778|health administrator]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| ''[[:d:Q14956766|North Shore Hospital]]''
| 
|-
| [[:d:Q141439775|Q141439775]]
| ''[[:d:Q141439775|Marlon B]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| 
| [[laulja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2252262|räppar]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Jamaica]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q141485369|Q141485369]]
| ''[[:d:Q141485369|Kazuki Matsuoka]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| 
| ''[[:d:Q65248841|作業員]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q1205957|Kamikatsu]]''
| 
|-
| [[:d:Q15438820|Q15438820]]
| ''[[:d:Q15438820|Paul Butzer]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-04-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| 
| [[matemaatik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q17486330|historian of mathematics]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Saksamaa]]
| [[Mülheim]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1553391|Q1553391]]
| ''[[:d:Q1553391|Helmut Wiesinger]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-01-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| Austria näitleja
| ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Austria]]
| [[Linz]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1577112|Q1577112]]
| ''[[:d:Q1577112|Hans-Günther Schramm]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-10-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| Saksamaa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Saksamaa]]
| [[Słupsk]]
| [[Nürnberg]]
| 
|-
| [[:d:Q1602911|Q1602911]]
| ''[[:d:Q1602911|Hellmut Butterweck]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-12-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| 
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q17337766|teatrikriitik]]''
| [[Austria]]
| [[Viin]]
| [[Viin]]
| 
|-
| [[:d:Q16097804|Q16097804]]
| ''[[:d:Q16097804|Alister Smart]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-11-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| 
| ''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;[[stsenarist]]
| [[Austraalia]]
| [[Adelaide]]
| ''[[:d:Q5328448|East Gippsland]]''
| 
|-
| [[:d:Q17097145|Q17097145]]
| ''[[:d:Q17097145|Inge Vidar Svingen]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-04-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| 
| ''[[:d:Q491656|Fakiir]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q15855449|mustkunstnik]]''
| [[Norra]]
| [[Seli vald]]
| ''[[:d:Q1820866|Fåvang]]''
| ''[[:d:Q1544327|Fåvang stave church]]''
|-
| [[:d:Q18164730|Q18164730]]
| ''[[:d:Q18164730|Tamara Divišková]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-07-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| 
| [[keraamik]]&lt;br/&gt;[[Kostüümikunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''
| [[Tšehhoslovakkia]]
| [[Brno]]
| [[Brno]]
| 
|-
| [[:d:Q23939773|Q23939773]]
| ''[[:d:Q23939773|Óscar Mario Beteta]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-01-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| Mehhiko ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]
| [[Mehhiko]]
| [[México]]
| [[México]]
| 
|-
| [[:d:Q2592114|Q2592114]]
| ''[[:d:Q2592114|Wolfram Mehring]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| 
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[autor]]&lt;br/&gt;[[dramaturg]]&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]
| [[Saksamaa]]
| [[Münster]]
| [[Freiburg]]
| 
|-
| [[:d:Q3172193|Q3172193]]
| ''[[:d:Q3172193|Jean Galard]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-02-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| 
| [[organist]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Vincennes]]
| [[Pariis]]
| 
|-
| [[:d:Q3379486|Q3379486]]
| ''[[:d:Q3379486|Philippe Caillard]]''
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-07-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| 
| [[koorijuht]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Pariis]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3496331|Q3496331]]
| ''[[:d:Q3496331|Andrzej Elżanowski]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-01-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| 
| ''[[:d:Q1662561|paleontoloog]]''&lt;br/&gt;[[zooloog]]&lt;br/&gt;[[ornitoloog]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Poola]]
| [[Przasnysz]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3723094|Q3723094]]
| ''[[:d:Q3723094|Elio Zamuto]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-05-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| Itaalia näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;[[dublaažinäitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1298794|dublaažirežissöör]]''
| [[Itaalia]]
| [[Siracusa]]
| ''[[:d:Q176171|Oriolo Romano]]''
| 
|-
| [[:d:Q3857424|Q3857424]]
| ''[[:d:Q3857424|Mike McFarland]]''
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-07-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| ameerika näitleja
| [[dublaažinäitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3026032|dialogue writer]]''&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1049296|castingu juht]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q912475|Texas City]]''
| [[Dallas]]
| 
|-
| [[:d:Q4227086|Q4227086]]
| ''[[:d:Q4227086|Valentín Kozmenko-Delinde]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-01-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| 
| [[dramaturg]]&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]&lt;br/&gt;[[näitekirjanik]]&lt;br/&gt;[[Kostüümikunstnik]]&lt;br/&gt;[[Lavastuskunstnik|stsenograaf]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]
| 
| ''[[:d:Q56357926|Rudiakiv]]''
| [[Prešov]]
| 
|-
| [[:d:Q42913174|Q42913174]]
| ''[[:d:Q42913174|Megan J Povey]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| 
| ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''
| [[Suurbritannia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q4402580|Q4402580]]
| ''[[:d:Q4402580|Aleksandr Ryazanov]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-01-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| 
| [[muusik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16003954|oboemängija]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Grjazovetsi rajoon]]
| [[Moskva oblast]]
| 
|-
| [[:d:Q4520684|Q4520684]]
| ''[[:d:Q4520684|Alexander Sharovsky]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-02-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| Aserbaidžaani näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Aserbaidžaan]]
| [[Bakuu]]
| [[Bakuu]]
| 
|-
| [[:d:Q4802522|Q4802522]]
| [[Arvo Kruusement]]
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-04-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| eesti stsenarist, filmilavastaja ja -näitleja
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Lääne-Viru maakond]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q482958|Q482958]]
| ''[[:d:Q482958|Isao Harimoto]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-06-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| 
| ''[[:d:Q11336312|professional baseball player]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11645912|Baseball Critics]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11645911|baseball commentator]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Lõuna-Korea]]&lt;br/&gt;[[Jaapan]]
| [[Hiroshima]]
| [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]]
| 
|-
| [[:d:Q4864888|Q4864888]]
| ''[[:d:Q4864888|Barry Whitbread]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| 
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Suurbritannia]]
| [[Inglismaa]]
| [[Singapur]]
| 
|-
| [[:d:Q56101944|Q56101944]]
| ''[[:d:Q56101944|Bryan Isacks]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| 
| ''[[:d:Q12051314|seismoloog]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q56949613|Q56949613]]
| ''[[:d:Q56949613|Ranee Brylinski]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-01-28&lt;br/&gt;1957
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| Ameerika Ühendriikide matemaatik
| [[matemaatik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Detroit]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q570437|Q570437]]
| ''[[:d:Q570437|Paddy Keenan]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-01-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| Iirimaa muusik
| [[muusik]]
| [[Iirimaa]]
| ''[[:d:Q1012496|Trim]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q6118134|Q6118134]]
| ''[[:d:Q6118134|Samuel Gelblung]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-02-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| Argentina ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;[[sõjakorrespondent]]&lt;br/&gt;[[fotograaf]]
| [[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| [[Buenos Aires]]
| ''[[:d:Q20983570|La Tablada Cemetery]]''
|-
| [[:d:Q65275390|Q65275390]]
| ''[[:d:Q65275390|Zöhrab Zeynallı]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| 
| [[ajakirjanik]]
| [[Aserbaidžaan]]
| [[Ordubad]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6742268|Q6742268]]
| ''[[:d:Q6742268|Malcolm Dawes]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-03-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| 
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q2681820|Trimdon]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q77446357|Q77446357]]
| ''[[:d:Q77446357|Christos Fragkos]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-07-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| Kreeka näitleja
| [[näitleja]]
| [[Kreeka]]
| ''[[:d:Q2717832|Spata]]''
| ''[[:d:Q2717832|Spata]]''
| 
|-
| [[:d:Q7814479|Q7814479]]
| ''[[:d:Q7814479|Tolofuaivalelei Falemoe Leiʻataua]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-08-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| 
| [[poliitik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q79132887|Q79132887]]
| ''[[:d:Q79132887|Walter Josef Lorenz]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-03-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| 
| ''[[:d:Q14906342|biofüüsik]]''&lt;br/&gt;[[füüsik]]
| 
| ''[[:d:Q733581|Vítkovice]]''
| [[Heidelberg]]
| 
|-
| [[:d:Q809073|Q809073]]
| ''[[:d:Q809073|Barry Melrose]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-07-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| 
| ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''&lt;br/&gt;[[spordikommentaator]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q5137576|jäähokitreener]]''
| [[Kanada]]
| ''[[:d:Q1914814|Kelvington]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q86653284|Q86653284]]
| ''[[:d:Q86653284|Daniela Grimm]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-06-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| 
| [[arst]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[teadlane]]
| 
| ''[[:d:Q504774|Lohr am Main]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q97306804|Q97306804]]
| ''[[:d:Q97306804|Edi Budoyo]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-03-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| Indoneesia poliitik
| [[poliitik]]
| [[Indoneesia]]
| ''[[:d:Q10609|Boyolali]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q983124|Q983124]]
| ''[[:d:Q983124|Aleksey Borovitin]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-02-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| 
| ''[[:d:Q13382603|suusahüppaja]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Kirov]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q99489308|Q99489308]]
| ''[[:d:Q99489308|Pedro Farmhouse Cavalheiro]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-09
| 
| ''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''
| [[Portugal]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q100915126|Q100915126]]
| ''[[:d:Q100915126|Yeter Göksu]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-01-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| 
| [[füüsik]]
| [[Türgi]]
| ''[[:d:Q165995|Malatya]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q104639396|Q104639396]]
| ''[[:d:Q104639396|Margaret Mulgan]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-04-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| 
| [[jurist]]
| 
| ''[[:d:Q7677248|Takapuna]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q105701567|Q105701567]]
| ''[[:d:Q105701567|Horst Holinski]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-03-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| 
| [[Graafik (kunstnik)|graafik]]&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''&lt;br/&gt;[[kunstnik]]
| [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]
| [[Weimar]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q107747048|Q107747048]]
| ''[[:d:Q107747048|Volker Roloff]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-11-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| 
| ''[[:d:Q2504617|Romanist]]''
| 
| [[Berliin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1078172|Q1078172]]
| ''[[:d:Q1078172|Christa Reich]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-03-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| 
| [[teoloog]]&lt;br/&gt;[[koorijuht]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q355493|kirikumuusik]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Wiesbaden]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q115894723|Q115894723]]
| ''[[:d:Q115894723|Zélia Amador de Deus]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-10-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| 
| ''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''
| [[Brasiilia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q11658158|Q11658158]]
| ''[[:d:Q11658158|Takao Jinnouchi]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-08-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| Jaapani poliitik
| [[poliitik]]
| [[Jaapan]]
| ''[[:d:Q17177092|Kanzaki]]''
| [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]]
| 
|-
| [[:d:Q130332714|Q130332714]]
| ''[[:d:Q130332714|Parviz Mammadov]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-01-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| 
| [[teadlane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q12094958|geofüüsik]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Aserbaidžaan]]
| [[Bakuu]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q130539645|Q130539645]]
| ''[[:d:Q130539645|Lee Jong-sang]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-07-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| 
| [[maalikunstnik]]
| [[Lõuna-Korea]]
| ''[[:d:Q27264501|Yesan]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q134382351|Q134382351]]
| ''[[:d:Q134382351|Alexander Pashchenko]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-06-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| 
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Orenburg]]
| [[Orenburg]]
| 
|-
| [[:d:Q136762952|Q136762952]]
| ''[[:d:Q136762952|Fernão Lopes Simões de Carvalho]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| 
| [[arhitekt]]
| 
| [[Luanda]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q141203489|Q141203489]]
| ''[[:d:Q141203489|Ad Bakker]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-04-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| 
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| [[Dordrecht]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q141387098|Q141387098]]
| ''[[:d:Q141387098|Pastor de los Santos]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-07-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| 
| [[laulja]]
| [[Argentina]]
| ''[[:d:Q44244|Santa Fe]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q141387506|Q141387506]]
| ''[[:d:Q141387506|Paddy Payne]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| 
| ''[[:d:Q466640|hobuste treener]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q846750|džoki]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| ''[[:d:Q998452|Hāwera]]''
| ''[[:d:Q24286776|Miners Rest]]''
| 
|-
| [[:d:Q141396278|Q141396278]]
| ''[[:d:Q141396278|Grant Pirihi]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-11-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| 
| ''[[:d:Q131512|põllumees]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1500610|community leader]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q329455|rahukohtunik]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| ''[[:d:Q25660211|Takahiwai]]''
| 
|-
| [[:d:Q141425275|Q141425275]]
| ''[[:d:Q141425275|Victoria Fraga]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-11-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| 
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''&lt;br/&gt;[[näitekirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2449921|teatripedagoog]]''&lt;br/&gt;[[Lavastuskunstnik|stsenograaf]]&lt;br/&gt;[[Kostüümikunstnik]]
| [[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| [[Buenos Aires]]
| 
|-
| [[:d:Q141431714|Q141431714]]
| ''[[:d:Q141431714|Tom Whitestone]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-04-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| 
| [[treener]]&lt;br/&gt;[[professor]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q49184|Pittsfield]]''
| ''[[:d:Q2028024|Harrisburg]]''
| 
|-
| [[:d:Q16191322|Q16191322]]
| ''[[:d:Q16191322|Manel Dueso i Almirall]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-08-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| Hispaania näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q12258|Sabadell]]''
| ''[[:d:Q507282|Hospital de Sant Pau]]''
| 
|-
| [[:d:Q1664204|Q1664204]]
| ''[[:d:Q1664204|Karl Corino]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-11-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| 
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q876864|toimetaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q131572781|radio employee]]''
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q504181|Ehingen]]''
| [[Tübingen]]
| 
|-
| [[:d:Q17030992|Q17030992]]
| ''[[:d:Q17030992|Josep Grau i Seris]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-11-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| põllumees, Hispaania
| ''[[:d:Q131512|põllumees]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q676132|Mollerussa]]''
| [[Barcelona]]
| 
|-
| [[:d:Q17210322|Q17210322]]
| ''[[:d:Q17210322|Ruriko Nishioka]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-07-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| 
| [[poliitik]]
| [[Jaapan]]
| ''[[:d:Q851163|Tosa]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q17496995|Q17496995]]
| ''[[:d:Q17496995|André Navez]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-03-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| Belgia poliitik
| [[poliitik]]
| [[Belgia]]
| ''[[:d:Q2286775|Bienne-lez-Happart]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q18402421|Q18402421]]
| ''[[:d:Q18402421|Robert Poinard]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-10-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| 
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q918824|sõjaväekaplan]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Saint-Étienne]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q20685479|Q20685479]]
| ''[[:d:Q20685479|Pat Senatore]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-08-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| 
| [[helilooja]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Newark]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2394608|Q2394608]]
| ''[[:d:Q2394608|Ismael Laguna]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-06-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| 
| ''[[:d:Q11338576|poksija]]''
| [[Panama]]
| [[Colón (Panama)]]
| [[Panamá]]
| 
|-
| [[:d:Q26897937|Q26897937]]
| ''[[:d:Q26897937|Hans Friedhelm Gaul]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-11-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| 
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[jurist]]
| 
| ''[[:d:Q856809|Bicken]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q30348969|Q30348969]]
| ''[[:d:Q30348969|Silvia Ederra]]''
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-09-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| 
| ''[[:d:Q12840545|käsipallur]]''
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q646620|Estella-Lizarra]]''
| [[Pamplona]]
| 
|-
| [[:d:Q3093678|Q3093678]]
| ''[[:d:Q3093678|Gabriel Contant]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-01-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| Kanada maalikunstnik
| [[maalikunstnik]]
| [[Kanada]]
| [[Joliette]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q33291842|Q33291842]]
| ''[[:d:Q33291842|Denis Fougère]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-10-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| 
| [[majandusteadlane]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Agen]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4154705|Q4154705]]
| ''[[:d:Q4154705|Natalya Danilova]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-09-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| 
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Peterburi]]
| [[Peterburi]]
| 
|-
| [[:d:Q4760040|Q4760040]]
| ''[[:d:Q4760040|André Pronovost]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-07-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| 
| ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''
| [[Kanada]]
| [[Shawinigan]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4924895|Q4924895]]
| ''[[:d:Q4924895|Blanche d'Alpuget]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-01-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| Austraalia kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''&lt;br/&gt;[[biograaf]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]
| [[Austraalia]]
| [[Sydney]]
| [[Sydney]]
| 
|-
| [[:d:Q5667642|Q5667642]]
| ''[[:d:Q5667642|Harry Burrows]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-03-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| 
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q3783795|Haydock]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q5788670|Q5788670]]
| ''[[:d:Q5788670|Thore Hansen]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-01-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| 
| [[Illustreerija|illustraator]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1114448|koomiksikunstnik]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Norra]]
| [[Fredrikstadi vald|Fredrikstad]]
| [[Fredrikstadi vald|Fredrikstad]]
| 
|-
| [[:d:Q5940092|Q5940092]]
| ''[[:d:Q5940092|Jorma Laulaja]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-04-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| 
| ''[[:d:Q96236305|luteri pastor]]''
| [[Soome]]
| [[Kurikka linn]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q66132761|Q66132761]]
| ''[[:d:Q66132761|Monowar Hossain Chowdhury]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-03-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| Bangladeshi poliitik
| [[poliitik]]
| [[Bangladesh]]
| 
| [[Dhaka]]&lt;br/&gt;[[Bangladesh]]
| 
|-
| [[:d:Q692421|Q692421]]
| ''[[:d:Q692421|Pierfranco Vianelli]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-10-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| 
| ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q111543|Provaglio d'Iseo]]''
| ''[[:d:Q30029201|Provaglio d'Iseo]]''
| 
|-
| [[:d:Q7453333|Q7453333]]
| ''[[:d:Q7453333|Serge Losique]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-11-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| 
| [[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Kanada]]
| [[Jugoslaavia]]
| [[Granby]]
| 
|-
| [[:d:Q9369035|Q9369035]]
| ''[[:d:Q9369035|Vlasta Maček]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-06-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| 
| [[maletaja]]
| [[Jugoslaavia]]&lt;br/&gt;[[Horvaatia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q94622536|Q94622536]]
| ''[[:d:Q94622536|Ikuo Ōshima]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| 
| [[Jääger]]
| 
| [[Higashikurume]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q15027|Q15027]]
| ''[[:d:Q15027|Tung Chee-hwa]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-07-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-08
| 
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[Reeder]]
| [[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Briti Hongkong]]&lt;br/&gt;[[Hiina]]
| ''[[:d:Q10867816|Shang-hai]]''
| ''[[:d:Q8423165|Hong Kong Sanatorium and Hospital]]''
| 
|-
| [[:d:Q102167149|Q102167149]]
| ''[[:d:Q102167149|Erich Werner Ellers]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| 
| 
| 
| ''[[:d:Q162049|Charlottenburg]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q10338167|Q10338167]]
| ''[[:d:Q10338167|Nuno Cardoso]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-10-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| Portugali poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[insener]]
| [[Portugal]]
| ''[[:d:Q757858|Peso da Régua]]''
| [[Porto]]
| 
|-
| [[:d:Q109487207|Q109487207]]
| ''[[:d:Q109487207|Nina Popova]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-03-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| 
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Bugulma]]
| [[Moskva]]
| 
|-
| [[:d:Q113930428|Q113930428]]
| ''[[:d:Q113930428|Yaḥyá Kāẓim al-Sulṭānī]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-07-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| Iraagi kirjanik
| [[professor]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Iraak]]
| [[An-Najaf]]
| [[An-Najaf]]
| 
|-
| [[:d:Q1174029|Q1174029]]
| ''[[:d:Q1174029|David Cobb]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-12-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| 
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[advokaat]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q981360|San Leon]]''
| ''[[:d:Q488702|Eureka]]''
| 
|-
| [[:d:Q1177260|Q1177260]]
| ''[[:d:Q1177260|David Worth]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-03-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| Kanada filmirežissöör
| ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Los Angeles]]
| ''[[:d:Q3977025|Sunland]]''
| 
|-
| [[:d:Q123022326|Q123022326]]
| ''[[:d:Q123022326|Helmut Kissel]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-06-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| 
| ''[[:d:Q1925963|graafik]]''&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[teoloog]]&lt;br/&gt;[[kunstnik]]
| 
| [[Mannheim]]
| [[Bad Tölz]]
| 
|-
| [[:d:Q126903486|Q126903486]]
| ''[[:d:Q126903486|Dent Rhodes]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-08-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| 
| ''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q63676514|pedagoogikateadlane]]''
| 
| ''[[:d:Q992289|Massillon]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q129260472|Q129260472]]
| ''[[:d:Q129260472|Manfred Herzig]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-09-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| 
| [[jurist]]&lt;br/&gt;[[kohtunik]]
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q13102768|Q13102768]]
| ''[[:d:Q13102768|Georg Westenfelder]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-08-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| 
| ''[[:d:Q1937431|orelimeister]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Stuttgart]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1346602|Q1346602]]
| [[Rihards Pīks]]
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-12-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| Läti poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[diplomaat]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Läti]]
| [[Riia]]
| [[Riia]]
| 
|-
| [[:d:Q138035715|Q138035715]]
| ''[[:d:Q138035715|Hafidh Ameir Hassan]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-01-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| 
| [[õpetaja]]&lt;br/&gt;[[agronoom]]
| [[Tansaania]]
| ''[[:d:Q86664518|Magharibi B District]]''
| ''[[:d:Q2222874|Zanzibar City]]''
| 
|-
| [[:d:Q141347575|Q141347575]]
| ''[[:d:Q141347575|Jorge Enrique Bermúdez]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-12-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| 
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Colombia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141359233|Q141359233]]
| ''[[:d:Q141359233|Sheikh Saeed Abubakari Zakaria.]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| 
| ''[[:d:Q6082764|Islamic leadership]]''
| [[Ghana]]
| 
| ''[[:d:Q217040|Tamale]]''
| 
|-
| [[:d:Q141368541|Q141368541]]
| ''[[:d:Q141368541|Kuo Chung-hsing]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| 
| [[kirjastaja]]
| [[Taiwan]]
| ''[[:d:Q392488|Dadaocheng]]''
| ''[[:d:Q106934968|National Taiwan University Cancer Center]]''
| 
|-
| [[:d:Q141375896|Q141375896]]
| ''[[:d:Q141375896|Vasos Ptochopoulos]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| 
| [[kirjastaja]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15253558|aktivist]]''
| [[Küpros]]
| ''[[:d:Q1014262|Yialousa]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q141431964|Q141431964]]
| ''[[:d:Q141431964|Наталля Аляксандраўна Адамовіч]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| 
| [[filoloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10333969|museoloog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q94466197|senior research fellow]]''
| 
| 
| 
| [[Hłuša]]
|-
| [[:d:Q141437429|Q141437429]]
| ''[[:d:Q141437429|Colleen Dennison]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-02-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| 
| ''[[:d:Q100709106|geography teacher]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q19945412|Juustumeister]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| ''[[:d:Q7593898|St Kilda]]''
| 
|-
| [[:d:Q141439680|Q141439680]]
| ''[[:d:Q141439680|Faustina Frank]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-02-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| 
| [[poliitik]]
| [[Aruba]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141591967|Q141591967]]
| ''[[:d:Q141591967|Jonathan Cooper]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-05-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| 
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q15079371|Q15079371]]
| ''[[:d:Q15079371|Andrey Serkov]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-08-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| 
| [[arhivaar]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Buzuluk]]
| [[Moskva]]
| 
|-
| [[:d:Q1538270|Q1538270]]
| ''[[:d:Q1538270|Joseph Arnaouti]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-05-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| Süüria katoliku preester
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Süüria]]
| [[Aleppo|Ḩalab]]
| ''[[:d:Q22907549|Our Lady of Bzommar]]''
| 
|-
| [[:d:Q16105045|Q16105045]]
| ''[[:d:Q16105045|Tony Buss]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-09-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| 
| ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]''
| [[Suurbritannia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q16175018|Q16175018]]
| ''[[:d:Q16175018|Djoko Suryo]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-12-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| Indoneesia ajaloolane
| [[ajaloolane]]
| [[Indoneesia]]
| ''[[:d:Q10623|Pekalongan]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q16662858|Q16662858]]
| ''[[:d:Q16662858|Marc Mercier]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-04-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| 
| ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]''&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[kaskadöör]]
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q249852|Bourg-la-Reine]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q19289431|Q19289431]]
| ''[[:d:Q19289431|Agustín Luna Serrano]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-04-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| 
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[advokaat]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q64010|Caspe]]''
| [[Barcelona]]
| 
|-
| [[:d:Q20560960|Q20560960]]
| ''[[:d:Q20560960|K. Achuthan]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-02-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| India poliitik
| [[poliitik]]
| [[India]]
| ''[[:d:Q1006240|Palakkad]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q25423592|Q25423592]]
| ''[[:d:Q25423592|Mehdi Sadeghi]]''
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| 
| [[poliitik]]
| [[Iraan]]
| [[Qom]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q27431312|Q27431312]]
| ''[[:d:Q27431312|Roberto Rodríguez Pérez]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-04-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| Mehhiko jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Mehhiko]]
| ''[[:d:Q2652063|Tlaquiltenango Municipality]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q3115951|Q3115951]]
| ''[[:d:Q3115951|Great Gidayū]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-12-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| Jaapani näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[trummar]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q12330954|owarai tarento]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2705098|tarento]]''
| [[Jaapan]]
| [[Itabashi]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3430463|Q3430463]]
| [[Richard Alston]]
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-10-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| Suurbritannia koreograaf
| ''[[:d:Q2490358|koreograaf]]''&lt;br/&gt;[[tantsija]]
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q23346|Sussex]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q4286084|Q4286084]]
| ''[[:d:Q4286084|Iskhak Mashbash]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-05-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| Venemaa luuletaja
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[proosakirjanik]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q4477354|Urupski (Uspénskoye, Krasnodar)]]''
| [[Maikop]]
| 
|-
| [[:d:Q4372415|Q4372415]]
| ''[[:d:Q4372415|Vadim Popov]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-07-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| Valgevene poliitik
| [[riigiametnik]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Valgevene]]
| [[Demidov (linn)|Demidov]]
| [[Minsk]]
| 
|-
| [[:d:Q52725140|Q52725140]]
| ''[[:d:Q52725140|Yuan-Xiang Pan]]''
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-10-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| 
| ''[[:d:Q12304425|food scientist]]''
| 
| [[Gansu]]
| ''[[:d:Q462184|Urbana]]''
| 
|-
| [[:d:Q5387259|Q5387259]]
| ''[[:d:Q5387259|Eric Pearce]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-10-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| 
| ''[[:d:Q10843263|field hockey player]]''
| [[Austraalia]]
| ''[[:d:Q200878|Jabalpur]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q5487028|Q5487028]]
| ''[[:d:Q5487028|Gastón Acurio Velarde]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-12-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| 
| ''[[:d:Q13582652|ehitusinsener]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Peruu]]
| ''[[:d:Q5582862|Cuzco]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q5518673|Q5518673]]
| ''[[:d:Q5518673|Galina Mishenina]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-08-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| 
| [[sõudja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Solnetšnogorsk]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q56192132|Q56192132]]
| ''[[:d:Q56192132|Joanna Dziwak]]''
| data-sort-value=&quot;1986&quot; | 1986-04-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| 
| [[luuletaja]]
| [[Poola]]
| [[Dęblin]]
| 
| ''[[:d:Q4935922|Bobrek, Lesser Poland Voivodeship]]''
|-
| [[:d:Q6056182|Q6056182]]
| ''[[:d:Q6056182|Ahmet Kayahan]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-12-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| Türgi jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Türgi]]
| ''[[:d:Q187895|Zonguldak]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q63016244|Q63016244]]
| ''[[:d:Q63016244|Bello Mandiya]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-02-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| Nigeeria poliitik
| [[poliitik]]
| [[Nigeeria]]
| [[Katsina osariik]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q64747277|Q64747277]]
| ''[[:d:Q64747277|Silvio Meli]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| 
| [[kohtunik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q6697133|Q6697133]]
| ''[[:d:Q6697133|Lucien Smith]]''
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-04-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| Ameerika Ühendriikide kunstnik
| [[kunstnik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Los Angeles]]
| [[New York]]
| 
|-
| [[:d:Q7050405|Q7050405]]
| ''[[:d:Q7050405|Norberto Galasso]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-07-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| 
| [[majandusteadlane]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11774202|esseist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1056337|certified public accountant]]''
| [[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| [[Buenos Aires]]
| 
|-
| [[:d:Q7273983|Q7273983]]
| ''[[:d:Q7273983|R. Sarath]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960&lt;br/&gt;1961
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| India filmirežissöör
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]
| [[India]]
| ''[[:d:Q321475|Kollam]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q7358422|Q7358422]]
| ''[[:d:Q7358422|Roger Jones]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-07-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| 
| [[kirjanik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q7519239|Q7519239]]
| ''[[:d:Q7519239|Simon Loui]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-07-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| 
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''&lt;br/&gt;[[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''
| [[Hiina]]&lt;br/&gt;[[Kanada]]&lt;br/&gt;[[Briti Hongkong]]
| [[Briti Hongkong]]
| [[Guangzhou]]
| 
|-
| [[:d:Q75962754|Q75962754]]
| ''[[:d:Q75962754|Jane Anne Caroline Littleton]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-09-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| 
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q89758657|Q89758657]]
| ''[[:d:Q89758657|Rudolf Rabetz]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-03-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| 
| ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''
| [[Tšehhoslovakkia]]&lt;br/&gt;[[Tšehhi]]
| [[České Budějovice]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q904864|Q904864]]
| ''[[:d:Q904864|Anikó Nagy]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-10-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-07
| 
| [[õpetaja]]
| [[Rumeenia]]
| [[Târgu Mureș]]
| [[Eger]]
| 
|-
| [[:d:Q102271731|Q102271731]]
| ''[[:d:Q102271731|Joachim Andrew Hempel]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-03-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-06
| 
| ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''&lt;br/&gt;[[matemaatik]]
| 
| [[Gdynia]]
| ''[[:d:Q606169|Armidale]]''
| 
|-
| [[:d:Q10860263|Q10860263]]
| ''[[:d:Q10860263|Rudy Ariffin]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-08-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-06
| 
| 
| [[Indoneesia]]
| ''[[:d:Q14182|Banjarmasin]]''
| ''[[:d:Q141319945|Amanah Medical Centre Hospital]]''
| ''[[:d:Q97243592|Bumi Kencana Heroes Cemetery]]''
|-
| [[:d:Q112775835|Q112775835]]
| ''[[:d:Q112775835|Rosa Maria Duran i Gili]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-06
| 
| [[õpetaja]]&lt;br/&gt;[[tõlk]]
| [[Hispaania]]
| [[Barcelona]]
| [[Mehhiko]]
| 
|-
| [[:d:Q12049414|Q12049414]]
| ''[[:d:Q12049414|Richard Tesařík]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-12-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-06
| Tšehhi laulja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;[[trummar]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Tšehhi]]
| [[Ostrava]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12835756|Q12835756]]
| ''[[:d:Q12835756|Amin Novruzov]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-10-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-06
| Aserbaidžaani filmirežissöör
| ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1970438|operaator]]''&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Aserbaidžaan]]
| [[Bakuu]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q131840830|Q131840830]]
| ''[[:d:Q131840830|Juan Guillermo Ríos]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-12-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-06
| Colombia ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''
| [[Colombia]]
| [[Medellín]]
| [[Medellín]]
| 
|-
| [[:d:Q131842167|Q131842167]]
| ''[[:d:Q131842167|Johan Mijail]]''
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-06
| 
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q713200|esineja]]''
| [[Dominikaani Vabariik]]
| [[Santo Domingo]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q141368364|Q141368364]]
| ''[[:d:Q141368364|Lien-tang Lin]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-06
| 
| [[kalur]]
| [[Jaapani Keisririik]]&lt;br/&gt;[[Taiwan]]
| ''[[:d:Q10930164|埔里街]]''
| ''[[:d:Q708094|Jiadong Township]]''
| 
|-
| [[:d:Q141455105|Q141455105]]
| ''[[:d:Q141455105|Rivka Shapira]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-06
| 
| [[õpetaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3421679|rebbetzin]]''
| 
| ''[[:d:Q6934998|Mahane Israel]]''
| 
| ''[[:d:Q2597135|Ofra]]''
|-
| [[:d:Q141585788|Q141585788]]
| ''[[:d:Q141585788|Graham Vivian]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-03-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-06
| 
| ''[[:d:Q7831495|track and field official]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1579689|Q1579689]]
| ''[[:d:Q1579689|Hans Geisler]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-03-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-06&lt;br/&gt;2026-09-04
| Saksa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Saksamaa]]&lt;br/&gt;[[Saksa Demokraatlik Vabariik]]
| [[Lubań (Poola)|Lubań]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q18391909|Q18391909]]
| ''[[:d:Q18391909|Neville Withers]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-12-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-06
| 
| ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]''
| [[Austraalia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q20738133|Q20738133]]
| ''[[:d:Q20738133|Nina Shipman]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-08-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-06
| ameerika näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Los Angeles]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q21044187|Q21044187]]
| ''[[:d:Q21044187|Albina Jevtusevskaja]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-07-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-06
| 
| [[näitleja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Moršansk]]
| [[Moskva]]
| 
|-
| [[:d:Q2266989|Q2266989]]
| ''[[:d:Q2266989|Guus Kouwenhoven]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-02-15&lt;br/&gt;1942-09-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-06
| 
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| [[Holland]]
| ''[[:d:Q1127739|Constantia]]''
| 
|-
| [[:d:Q2476352|Q2476352]]
| ''[[:d:Q2476352|Bill Dundee]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-10-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-06
| 
| ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Dundee]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3155664|Q3155664]]
| ''[[:d:Q3155664|Israël Isaac Besançon]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-12-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-06
| Prantsusmaa rabi
| [[rabi]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Nice]]
| [[Iisrael]]
| 
|-
| [[:d:Q3178803|Q3178803]]
| ''[[:d:Q3178803|Jim Geoghan]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-07-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-06
| 
| ''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1826375|line producer]]''&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[filmiprodutsent]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| [[Los Angeles]]
| 
|-
| [[:d:Q3852040|Q3852040]]
| ''[[:d:Q3852040|Matt Suhey]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-07-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-06
| 
| ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q1133274|Bellefonte]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q4464821|Q4464821]]
| ''[[:d:Q4464821|Valentin Tublin]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-05-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-06
| Iisraeli kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[biograaf]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Iisrael]]
| [[Peterburi]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4538043|Q4538043]]
| ''[[:d:Q4538043|Grigory Yanets]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-08-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-06
| 
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Orhei]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4731636|Q4731636]]
| ''[[:d:Q4731636|Allen Engel]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-10-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-06
| Kanada poliitik
| [[poliitik]]
| [[Kanada]]
| ''[[:d:Q994920|Gravelbourg]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q5342890|Q5342890]]
| ''[[:d:Q5342890|Edward Field]]''
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-06-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-06
| Ameerika Ühendriikide kirjanik
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q618694|fighter pilot]]''&lt;br/&gt;[[kirjastaja]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Brooklyn]]
| [[Manhattan]]
| 
|-
| [[:d:Q5361181|Q5361181]]
| ''[[:d:Q5361181|Elio Lo Cascio]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-05-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-06
| Itaalia ajaloolane
| ''[[:d:Q20873384|historian of classical antiquity]]''&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Itaalia]]
| [[Palermo]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5799569|Q5799569]]
| ''[[:d:Q5799569|Darío Silva Silva]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-06-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-06
| Colombia ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[misjonär]]&lt;br/&gt;[[pastor]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[teoloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q736415|konferansjee]]''
| [[Colombia]]
| ''[[:d:Q1526198|Tarqui]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q5879587|Q5879587]]
| ''[[:d:Q5879587|Gilberth Artavia]]''
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-09-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-06
| Costa Rica jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Costa Rica]]
| ''[[:d:Q3780111|Guápiles]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q5923812|Q5923812]]
| ''[[:d:Q5923812|Hristo Spasov]]''
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-06-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-06
| Bulgaaria jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Bulgaaria]]
| ''[[:d:Q2014051|Dorkovo]]''
| ''[[:d:Q1088085|Byaga]]''
| 
|-
| [[:d:Q65127440|Q65127440]]
| ''[[:d:Q65127440|Hadassah Carlebach]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-06
| 
| 
| [[Saksamaa]]
| [[Peterburi]]
| [[New York]]
| 
|-
| [[:d:Q787636|Q787636]]
| ''[[:d:Q787636|Thérèse Brenet]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-10-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-06
| Prantsusmaa helilooja
| [[helilooja]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Pariis]]
| [[Pariis]]
| 
|-
| [[:d:Q7965344|Q7965344]]
| ''[[:d:Q7965344|Walter Kershaw]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-12-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-06
| Suurbritannia kunstnik
| [[maalikunstnik]]
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q474605|Rochdale]]''
| ''[[:d:Q474605|Rochdale]]''
| 
|-
| [[:d:Q80070047|Q80070047]]
| ''[[:d:Q80070047|Sudivya Kumar]]''
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-07-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-06
| India poliitik
| [[poliitik]]
| [[India]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q9010161|Q9010161]]
| ''[[:d:Q9010161|Iván Carvajal]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-06
| 
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Ecuador]]
| ''[[:d:Q4405656|San Gabriel]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q9294096|Q9294096]]
| ''[[:d:Q9294096|Lam Shan-muk]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-06
| 
| [[kirjanik]]
| 
| ''[[:d:Q1028088|Chenghai District]]''
| ''[[:d:Q8423165|Hong Kong Sanatorium and Hospital]]''
| 
|}
{{Wikidata loendi lõpp}}</text>
      <sha1>tb5y3pop2kx4fk4gm529d21d8q9mjcb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Testamendi tõlgendamine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>506361</id>
    <revision>
      <id>7248822</id>
      <parentid>5738473</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T23:21:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248822</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6048" sha1="0w2coqiiihr66kn2bic7rvu7ju3uuc5" xml:space="preserve">'''Testamendi tõlgendamine''' on pärimisõiguses kasutatav [[Testament|testamendi]] ehk [[Viimne tahteavaldus|viimse tahteavalduse]] sisu kindlaksmääramine. Viimse tahte avalduse tõlgendamise eesmärk on selgitada välja viimse tahte avalduse õiguslikult määrav sisu.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;T. Mikk. Pärimisõigus. 2. trükk. Tallinn: Sisekaitseakadeemia 2012, lk 84&lt;/ref&gt; 

Pärimisõiguses räägitakse kahesugusest [[Tõlgendamine (õigusteadus)|tõlgendamise]] vajadusest. Esiteks saab viimse tahte avalduse tõlgendamise kaudu välja selgitada, millist liiki viimse tahte avaldusega on tegemist või kas avaldus üldse on viimse tahte avaldus. Teiseks hõlmab tõlgendamine korralduste sisu väljaselgitamist.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Testamendi tõlgendamisel lähtutakse testaatori ([[pärandaja]]) tegelikust tahtest. Tõlgendamise lähtekohad on testaatori tegelikud soovid ja motiivid, isegi kui need ei kajastu testamendi tekstis. Testamendi puhul ei kasutata grammatilist tõlgendamist.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigikogu.ee/download/79898f08-a2d8-0c1c-f16e-cc36a89a1392|Pealkiri=Pärimisseaduse seletuskiri (SE 56)|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250804075240/https://www.riigikogu.ee/download/79898f08-a2d8-0c1c-f16e-cc36a89a1392|arhiivimisaeg=2025-08-04|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Testamendi tõlgendamisel ei ole oluline testamendi sisu objektiivne ega normatiivne tähendus, vaid subjektiivne tähendus. Määrav ei ole see, kuidas saab korraldust objektiivselt mõista või kuidas seda mõistaksid isikud, keda testaator testamendis soodustas, vaid üksnes ja ainult see, millise tähenduse omistas korraldusele selle tegija.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Viimse tahte tõlgendamisel tuleb lähtuda selle tegija tahtest viimse tahte avalduse tegemise hetkel, kasutades selleks nii testamendist nähtuvaid asjaolusid kui asjaolusid väljaspool testamenti.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;T. Mikk. Pärimisõigus. 2. trükk. Tallinn: Sisekaitseakadeemia 2012, lk 85&lt;/ref&gt;  Võimaluse korral peaks eelistama tõlgendust, mis säilitaks pärandaja tahte võimalikult suures ulatuses, nn ''favor testament''{{'}}i põhimõte.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Isikute ja asjade nimetamine testamendis ==
Isikute ja asjade nimetamisel testamendis piisab seesugusest nimetamisest või kirjeldamisest, mis ei jäta testaatori tahtes kahtlust. Kui testaatori tahtes ei ole kahtlust, ei mõjuta testamendi kehtivust eksimus asjade või isikute nimetamises või kirjeldamises ega see, et isiku või asja testamendis nimetatud omadus või tunnus on hiljem kadunud.&lt;ref&gt;Pärimisseadus RT I, 10.03.2016, 16. § 28&lt;/ref&gt; 

Kui testaator on testamendis teinud korralduse teatud isikute ringi kasuks isikuid täpselt määramata, eeldatakse, et korraldus on tehtud kõigi nende kasuks, kes pärandi avanemise ajal kuulusid testamendis näidatud isikute ringi, kui testamendist ei tulene teisiti.&lt;ref&gt;Pärimisseadus RT I, 10.03.2016, 16. § 30&lt;/ref&gt; Kui testaator on testamendis teinud korralduse isiku kasuks, keda ta on kirjeldanud mitme isiku kohta käival viisil, ning ei ole selge, keda on silmas peetud, eeldatakse, et korraldus on tehtud kõigi nende isikute kasuks võrdsetes osades.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;Pärimisseadus RT I, 10.03.2016, 16. § 34&lt;/ref&gt; 

Kui testaator on testamendis teinud korralduse alaneja sugulase kasuks, kes pärast testamendi tegemist, kuid enne pärandi avanemist sureb ja järele jäävad alanejad sugulased, siis eeldatakse, et korraldus on tehtud ka alanejate sugulaste kasuks. Korraldus on selle pärandiosa ulatuses, mille nad saaksid surnud alaneja sugulase asemele astumise korral seadusjärgselt pärides, kui testamendist ei tulene teisiti.&lt;ref&gt;Pärimisseadus RT I, 10.03.2016, 16. § 31&lt;/ref&gt;  

Kui testaator on testamendis teinud korralduse kasutada pärandit või selle osa heategevuseks, täpsustamata korraldust, eeldatakse, et korraldus on tehtud testaatori viimase elukoha kohaliku omavalitsusüksuse kasuks kohustusega kasutada pärandit või selle osa heategevuseks.&lt;ref&gt;Pärimisseadus RT I, 10.03.2016, 16. § 33&lt;/ref&gt;

== Abikaasa kasuks tehtud testamendi kehtetus ==
Testament või selle osa, mille pärandaja on teinud oma abikaasa kasuks, on tühine, kui:

# abielu on lõppenud enne pärandaja surma;
# pärandaja oli enne oma surma esitanud kohtule abielu lahutamise nõude või andnud abielu lahutamiseks oma kirjaliku nõusoleku;
# pärandaja oli oma surma ajal õigustatud nõudma abielu kehtetuks tunnistamist ja oli esitanud kohtule sellekohase nõude.

Abikaasa kasuks tehtud testament ei ole tühine juhul, kui saab eeldada, et pärandaja oleks selle teinud ka eelnevalt nimetatud juhtudel.&lt;ref&gt;Pärimisseadus RT I, 10.03.2016, 16. § 32&lt;/ref&gt; Võimalikku tühisust saab vältida abikaasa nimelise nimetamisega testamendis.

== Tingimusega korraldused ==
Testaator võib testamendis pärija nimetada või [[Annak|annaku]] määrata [[Edasilükkav tingimus|edasilükkava tingimusega]] või [[Tähtaeg|tähtaja]] määramisega. Testaator võib testamendis teha ka muid edasilükkava või [[Äramuutev tingimus|äramuutva tingimusega]] või määratud tähtajaga korraldusi.&lt;ref&gt;Pärimisseadus RT I, 10.03.2016, 16. § 35&lt;/ref&gt;  Kui pärija on nimetatud tingimusega ning pärijale on testamendis määratud ka annak, kehtib tingimus ka annaku kohta, kui testamendist ei tulene teisiti. Kui annak on pärijale määratud tingimusega, ei sõltu annakusaaja pärijaks olek sellest tingimusest, kui testamendist ei tulene teisiti.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

Kui testaator on testamendis teinud edasilükkava tingimusega korralduse, kehtib korraldus ainult siis, kui isik, kelle kasuks korraldus on tehtud, on tingimuse saabumisel elus, kui testamendist ei tulene teisiti. 

Kui testaator on testamendis väljendanud tahet teha edaspidi täiendavaid korraldusi, kuid ei ole neid teinud, on testament kehtiv, kui testaator ei ole testamendi kehtivust teinud sõltuvaks nendest korraldustest.&lt;ref&gt;Pärimisseadus RT I, 10.03.2016, 16. § 38&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Pärimisõigus]]</text>
      <sha1>0w2coqiiihr66kn2bic7rvu7ju3uuc5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti keeleklubi Göteborgis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>507287</id>
    <revision>
      <id>7248942</id>
      <parentid>6839474</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:16:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>Tähelepanuväärsus</comment>
      <origin>7248942</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="372" sha1="k6loywww4x7eiai88ft5j35ukytmu9q" xml:space="preserve">{{Tähelepanuväärsus|aasta=2026|kuu=oktoober}}
{{Viitamata}}

'''Eesti Keeleklubi [[Göteborg]]is''' on Rootsis tegutsev mittetulundusühing, mis tegeleb eesti keele õpetamise ja kultuuri tutvustamisega alla 13-aastastele lastele. Ühing asutati [[2011]]. aasta kevadel eestlastest lastevanemate algatusel.

[[Kategooria:Eesti kultuur Rootsis]]
[[Kategooria:Göteborg]]</text>
      <sha1>k6loywww4x7eiai88ft5j35ukytmu9q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mõõteelektroonika</title>
    <ns>0</ns>
    <id>507425</id>
    <revision>
      <id>7248953</id>
      <parentid>7055817</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:29:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248953</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2818" sha1="plhzrk2z9qwc1qiu1n6703g50ouvo10" xml:space="preserve">{{Viitamata|aasta=2026|kuu=jaanuar}}
'''Mõõteelektroonika''' on [[elektroonika]] haru, mis on seotud [[mõõtevahend]]ite loomisega ja nende kasutamisega.

Mõõteelektroonikat iseloomustab kasutatavate skeemilahenduste spetsiifilisus võrreldes teiste elektroonika harudega. Peale [[ülekandetegur]]i ([[võimendustegur]]i) või [[muundamistegur]]i täpsuse ja piisava [[sagedusriba]] laiuse nõutakse mõõteelektroonikas kasutatavate elektroonikalülituste puhul tihti veel kõrget [[sisendtakistus]]t ja väikest [[sisendmahtuvus]]t. Oluliseks on tihti ka [[Galvaaniline isolatsioon|galvaaniline isoleeritus]] ja [[Elektromagnetiline sidestus|elektromagnetilise sidestuse]] puudumine teiste seadmete suhtes ([[mõõtesüsteem]]i kuuluvad [[arvutid]]) ja [[Elektrivõrk|elektrivõrgu]] suhtes.

Küllalt suur on kasutatavate lahenduste spetsiifilisus ka mõõteelektroonika enda sees, seda eriti [[analooglülitus]]te osas. Näiteks kui [[elektromeetria]]s kasutatavatelt lahendustelt nõutakse ülikõrget sisendtakistust ja mõnikord ka üliväikest sisendmahtuvust ning head [[varjestus]]t väliste [[häire]]te suhtes, siis [[raadiotehnika]]s ja [[mikrolainetehnika]]s kasutatavate lülituste puhul on oluline hoopis sisendi [[sobitus]] ja signaali [[laine levik]]uga seotu. Kuid ka digitaalosas on spetsiifilisi nõudeid, seda eeskätt analoog-digitaal-muundamise ([[ADC]]) osas, või ka [[signaalitöötlus]]e kiiruse osas, mistõttu kasutatakse laialdaselt [[signaaliprotsessor]]eid ([[DSP]]) ja spetsiifilisi digitaaltehnilisi lahendusi (ülikiired [[korruti]]d, lahendused [[FPGA]]-de baasil).

Mõõteelektroonika on seotud ka [[andmehõive]]ga ja [[andur]]ite ([[sensor]]ite) kasutamisega, näiteks [[tööstus]]es (vt [[tööstuselektroonika]]).

==Eesti==
[[Eesti]]s on mõõteelektroonika alase õppe-, teadus- ja arendustööga tegeletud mitmetes kohtades, eeskätt [[Tartu Ülikool]]is. Sellele alale spetsialiseerunud oli aga [[TTÜ mõõteelektroonika õppetool]] ja selle eelkäijad [[Tallinna Tehnikaülikool]]is (Tallinna Polütehnilises Instituudis).

[[Eesti NSV|Nõukogude ajal]] oli Eestis mitmeid [[uurimisasutus]]i ja [[Ettevõte|ettevõtteid]], kus tegeldi mõõteelektroonikaga. Neist suurim ettevõte oli [[Tallinna Tootmiskoondis RET]], kus tegeldi [[Elektroonsed mõõteriistad|elektroonsete mõõteriistade]] väljatöötamisega ja nende suurtootmisega, aga ka nende [[Metroloogiline kindlustamine|metroloogilise kindlustamisega]], seda teatud aladel ([[Analoogvoltmeeter|analoogvoltmeetr]]id ja [[Oommeeter|oommeetrid]]) isegi juhtiva ettevõttena kogu [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ulatuses. Kuid oli muidki ettevõtteid, kes tegutsesid peamiselt [[Mitteelektriliste suuruste mõõtmine|mitteelektriliste suuruste mõõtmise]] vahendite alal.

[[Kategooria:Elektroonika]]</text>
      <sha1>plhzrk2z9qwc1qiu1n6703g50ouvo10</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti Spordileht (Eesti Olümpiakomitee)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>510386</id>
    <revision>
      <id>7248672</id>
      <parentid>5011789</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T17:59:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti ajalehed]]</comment>
      <origin>7248672</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="341" sha1="k9nqk5w6m3y41ixnm4fkz5r149kp3m4" xml:space="preserve">'''Eesti Spordileht''' oli 2003–2005 ilmunud sporditeemaline väljaanne. Seda andsid välja [[Eesti Olümpiakomitee]] ja [[Sporditeabe Sihtasutus]]. &lt;ref&gt;https://sport.err.ee/829361/spordipuhapaev-kas-eesti-vajab-riiklikku-spordivaljaannet&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti spordiajakirjandus]]
[[Kategooria:Eesti ajalehed]]</text>
      <sha1>k9nqk5w6m3y41ixnm4fkz5r149kp3m4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Miku-Manni oma raamat</title>
    <ns>0</ns>
    <id>510402</id>
    <revision>
      <id>7248635</id>
      <parentid>6892018</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T16:16:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti võistlused]]</comment>
      <origin>7248635</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="765" sha1="emxhvv6mt96u2w22vr2ry2s0n2m05h2" xml:space="preserve">&quot;'''Miku-Manni oma raamat'''&quot; oli [[1999]] toimunud Eesti [[lasteraamat]]u võistlus, mille eesmärkide seas oli Eesti [[kirjastaja]]tele öelda, et nende tähtis ülesanne on avaldada eesti algupärandeid. Võistluse võitis [[Henno Käo]] raamat &quot;[[Kusagil mujal]]&quot;. Otsustati, et võitnud lasteraamat antakse algava 2000. aasta [[raamatuaasta]] puhul igale esimesse klassi minevale õpilasele.&lt;ref name=&quot;sirp.ee&quot;&gt;http://www.sirp.ee/archive/1999/22.10.99/Uudis/uudis1-1.html{{Kõdulink|aeg=mai 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (vaadatud 27.05.2018)&lt;/ref&gt;

Võistluse žürii esimees oli [[Anne Rande]].&lt;ref name=&quot;sirp.ee&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti kirjandus]]
[[Kategooria:1999. aasta Eestis]]
[[Kategooria:Eesti võistlused]]</text>
      <sha1>emxhvv6mt96u2w22vr2ry2s0n2m05h2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>512079</id>
    <revision>
      <id>7248968</id>
      <parentid>5027191</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:41:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248968</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1179" sha1="m9f31qqd4vxquvpn6nq9i3fql9m6i0t" xml:space="preserve">'''Piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjon''' (ka '''Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja kasutamise ühiskomisjon'''{{lisa viide}}) on Eesti ja [[Venemaa]] ühine [[komisjon]], mis tegeleb kahe riigi [[piiriveekogu]]dega (eelkõige [[Peipsi-Pihkva järv]], [[Narva jõgi]] ja [[Narva veehoidla]]) seotuga. Koostööd tehakse muu hulgas [[keskkonnaseire]] andmete vahetamisel, keskkonnaseire meetodite ühtlustamisel, samuti korraldatakse ühiseid teemaarutelusid.&lt;ref name=&quot;envir.ee&quot;&gt;https://www.envir.ee/et/piiriveekogude-kaitse-ja-saastliku-kasutamise-eesti-vene-uhiskomisjon (vaadatud 14.06.2018)&lt;/ref&gt;

Komisjon moodustati [[1997]]. aastal sõlmitud [[Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise koostöö kokkulepe|Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise koostöö kokkuleppe]] alusel.&lt;ref name=&quot;envir.ee&quot;/&gt;

==Vaata ka==
*[[Piiriveekogu]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.envir.ee/et/piiriveekogude-kaitse-ja-saastliku-kasutamise-eesti-vene-uhiskomisjon Komisjonist Keskkonnaministeeriumi kodulehel]

[[Kategooria:Eesti-Venemaa suhted]]
[[Kategooria:Eesti keskkonna- ja looduskaitse]]</text>
      <sha1>m9f31qqd4vxquvpn6nq9i3fql9m6i0t</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Riigi andmed Iraan</title>
    <ns>10</ns>
    <id>512794</id>
    <revision>
      <id>7248645</id>
      <parentid>7114844</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T16:38:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>CommonsDelinker</username>
        <id>1930</id>
      </contributor>
      <comment>Fail Safavid_Flag.svg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Jameslwoodward|Jameslwoodward]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/Files uploaded by ConflictFan|]].</comment>
      <origin>7248645</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="939" sha1="pblszskqb566jltxdfpq7xz161mczsj" xml:space="preserve">{{ {{{1&lt;noinclude&gt;|riigilipu andmed&lt;/noinclude&gt;}}}
| alias = Iraan
| omastav alias = Iraani
| lipu alias = Flag of Iran.svg
| lipu alias-1502 =
| lipu alias-1576 =
| lipu alias-1665 = Flag of Persia (1665).svg
| lipu alias-1736 = Nadir Shah Flag.svg
| lipu alias-1760 = Zand Dynasty flag.svg
| border-1760 =
| lipu alias-1796 = Qajar Naval Ensign.svg
| lipu alias-1849 = Amir Kabir Flag.svg
| lipu alias-1907 = Flag of Persia (1907).svg
| lipu alias-1910 = Flag of Persia (1910-1925).svg
| lipu alias-1925 = State Flag of Iran (1925).svg
| lipu alias-1964 = State Flag of Iran (1964).svg
| suurus = {{{suurus|}}}
| nimi = {{{nimi|}}}
| altlink = {{{altlink|}}}
| variant = {{{variant|}}}
| altvar = {{{altvar|}}}
&lt;noinclude&gt;
| var1 = 1502
| var2 = 1576
| var3 = 1665
| var4 = 1736
| var5 = 1760
| var6 = 1796
| var7 = 1849
| var8 = 1907
| var9 = 1910
| var10 = 1925
| var11 = 1964
| redir1 = IRN
| redir2 = IRI
| seotud1 = 
&lt;/noinclude&gt;
}}</text>
      <sha1>pblszskqb566jltxdfpq7xz161mczsj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248657</id>
      <parentid>7248645</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T17:44:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>CommonsDelinker</username>
        <id>1930</id>
      </contributor>
      <comment>Fail Nadir_Shah_Flag.svg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Jameslwoodward|Jameslwoodward]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/Files uploaded by ConflictFan|]].</comment>
      <origin>7248657</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="919" sha1="74wkebt7og50542w155gytv4sb4ubyy" xml:space="preserve">{{ {{{1&lt;noinclude&gt;|riigilipu andmed&lt;/noinclude&gt;}}}
| alias = Iraan
| omastav alias = Iraani
| lipu alias = Flag of Iran.svg
| lipu alias-1502 =
| lipu alias-1576 =
| lipu alias-1665 = Flag of Persia (1665).svg
| lipu alias-1736 =
| lipu alias-1760 = Zand Dynasty flag.svg
| border-1760 =
| lipu alias-1796 = Qajar Naval Ensign.svg
| lipu alias-1849 = Amir Kabir Flag.svg
| lipu alias-1907 = Flag of Persia (1907).svg
| lipu alias-1910 = Flag of Persia (1910-1925).svg
| lipu alias-1925 = State Flag of Iran (1925).svg
| lipu alias-1964 = State Flag of Iran (1964).svg
| suurus = {{{suurus|}}}
| nimi = {{{nimi|}}}
| altlink = {{{altlink|}}}
| variant = {{{variant|}}}
| altvar = {{{altvar|}}}
&lt;noinclude&gt;
| var1 = 1502
| var2 = 1576
| var3 = 1665
| var4 = 1736
| var5 = 1760
| var6 = 1796
| var7 = 1849
| var8 = 1907
| var9 = 1910
| var10 = 1925
| var11 = 1964
| redir1 = IRN
| redir2 = IRI
| seotud1 = 
&lt;/noinclude&gt;
}}</text>
      <sha1>74wkebt7og50542w155gytv4sb4ubyy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tšerkesside genotsiid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>513112</id>
    <revision>
      <id>7248884</id>
      <parentid>7231985</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T07:19:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248884</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11674" sha1="jn2lt6sutubko9fnob5gk6dyxuqnwby" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|lisaja=Cumbril|aasta=2018|kuu=juuni}}
[[Fail:Pyotr Nikolayevich Gruzinsky - The mountaineers leave the aul.jpg|pisi|Tšerkessi küla mahajätmine pärast Vene vägede saabumist]]
[[Fail:CircassianCoastBattle.JPG|pisi|Venelaste ja tšerkesside vaheline lahing 1840. aastal]]
[[Fail:Resettlement of Circassians Into Ottoman Empire.jpg|pisi|Tšerkesside deporteerimine kodumaalt Osmanite riiki]]
'''Tšerkesside genotsiid''' oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] toimepandud [[etniline puhastus]], mille käigus [[tšerkessid|tšerkesse]] tapeti ja sunniti emigreeruma&lt;ref&gt;Coverage of The tragedy public Thought (later half of the 19th century), Niko Javakhishvili, Tbilisi State University, 20 December 2012, retrieved 1 June 2015&lt;/ref&gt;, mille tagajärjel jäid nad vähemusse oma ajaloolisel kodumaal [[Tšerkessia]]s, mis hõlmas suurema osa [[Põhja-Kaukaasia]]st ja [[Must meri|Musta mere]] kagupiirkonna põhjaosast. Genotsiid toimus pärast [[Kaukaasia sõda]] 19. sajandi viimasel veerandil&lt;ref&gt;Yemelianova, Galina, Islam nationalism and state in the Muslim Caucasus. April 2014. pp. 3&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120353867/venelastel-laks-tarvis-tserkesside-maad-mitte-tserkesse-endid-uks-maailma-johkramaid-genotsiide-millest-enamik-kuulnudki-pole |title=„Venelastel läks tarvis tšerkesside maad, mitte tšerkesse endid.“ Üks maailma jõhkramaid genotsiide, millest enamik kuulnudki pole |url-access=subscription |author=Avraam Šmulevitš |date=2025-01-31 |access-date=2025-01-31 |website=forte.delfi.ee AJALUGU}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Heiki Suurkask [https://forte.delfi.ee/artikkel/68712967/genotsiid-kui-moskva-otsustas-koik-tserkessid-venemaalt-valja-ajada Genotsiid: Kui Moskva otsustas kõik tšerkessid Venemaalt välja ajada] 4.juuni 2024 forte.delfi.ee AJALUGU&lt;/ref&gt;. Ümberasustatud inimesed läksid peamiselt [[Osmanite riik]]i.
[[Fail:Parsons. Circassian Warrior. 1862.jpg|pisi|Tšerkessi sõjamees (1862)]]

Tšerkessid, selle piirkonna põlisrahvas, olid oma kodumaal [[Vene-Tšerkessi sõda|Vene-Tšerkessi sõja]] lõpuks [[Venemaa]] poolt etniliselt puhastatud&lt;ref&gt;Memoirs of Dmitry Milyutin, &quot;the plan of action decided upon for 1860 was to cleanse [ochistit'] the mountain zone of its indigenous population&quot;, as quoted in W. Richmond The Northwest Caucasus: Past, Present, and Future. Routledge. 2008&lt;/ref&gt;. Väljasaatmine algas enne sõja lõppu 1864. aastal ja lõppes enamjaolt 1867. aastaks. Väljasaatmisele määratud rahvad olid peamiselt tšerkessid (või [[adõgeed]]), ubõhid ja [[abasiinid]], kuid ka [[ingušid]], arshtid, [[tšetšeenid]], [[osseedid]] ja [[abhaasid]] olid tugevalt esindatud. [[Antero Leitzinger]] kinnitab, et need sündmused kujutavad endast suurimat genotsiidi 19. sajandil.&lt;ref&gt;Antero Leitzinger (14 December 2004). &quot;The Circassian Genocide&quot;. Global Politician. Archived from the original on 9 November 2013.&lt;/ref&gt;

Väljasaatmine hõlmas teadmata arvu inimesi, arvatavasti sadu tuhandeid inimesi. Igal juhul enamik rahvast saadeti välja. Keiserlik Vene armee piiras inimesed sisse ja ajas nad oma küladest Musta mere sadamatesse, kus neid ootasid Osmanite riigi saadetud laevad. Venemaa selge eesmärk oli kõnealuste rahvaste väljasaatmine nende maadelt.&lt;ref&gt;Kazemzadeh 1974&lt;/ref&gt; Ainult väike protsent (arvud on teadmata) aktsepteeris ümberasustamist Venemaa impeeriumi siseselt. Tšerkessia elanikkonnad olid seega erineval viisil hajutatud, ümber asustatud või mõnel juhul massimõrvatud&lt;ref&gt;Charles King. The Ghost of Freedom: A History of the Caucasus. p. 95.. One after another, entire Circassian tribal groups were dispersed, resettled, or killed en masse&lt;/ref&gt;. Protsessi käigus hukkus teadmata arv deporteeritavaid. Mõned surid [[deporteerimine|deporteerimist]] oodates, mõned deporteerimise ajal kui ka Osmanite riigi Musta mere sadamatesse saabumisel. Teised hukkusid, kui laevad tormiga uppusid.&lt;ref&gt;King 2007&lt;/ref&gt; Ohvrite arv, sealhulgas see, milles võetakse arvesse Venemaa valitsuse enda arhiive, on hinnanguliselt 90%,&lt;ref&gt;&quot;145th Anniversary of the Circassian Genocide and the Sochi Olympics Issue&quot;. Reuters. 22 May 2009. Retrieved 28 November 2009.&lt;/ref&gt; 94%&lt;ref&gt;Sarah A.S. Isla Rosser-Owen, MA Near and Middle Eastern Studies (thesis). The First 'Circassian Exodus' to the Ottoman Empire (1858–1867), and the Ottoman Response, Based on the Accounts of Contemporary British Observers. Page 16: &quot;... with one estimate showing that the indigenous population of the entire north-western Caucasus was reduced by a massive 94 per cent&quot;. Text of citation: &quot;The estimates of Russian historian Narochnitskii, in Richmond, ch. 4, p. 5. Stephen Shenfield notes a similar rate of reduction with less than 10 per cent of the Circassians (including the Abkhazians) remaining. (Stephen Shenfield, &quot;The Circassians: A Forgotten Genocide?&quot;, in The Massacre in History, p. 154.)&quot;&lt;/ref&gt; või 95-97%&lt;ref&gt;Richmond, Walter. The Circassian Genocide. Page 132: &quot;. If we assume that Berzhe’s middle figure of 50,000 was close to the number who survived to settle in the lowlands, then between 95 percent and 97 percent of all Circassians were killed outright, died during Evdokimov’s campaign, or were deported.&quot;&lt;/ref&gt; kogu tšerkessi rahvast.

Samal perioodil kolisid ka teised Kaukaasia päritolu moslemitest rahvusrühmad Osmanite riiki ja [[Pärsia]]sse.&lt;ref&gt;&quot;Caucasus Survey&quot;. Archived from the original on 15 April 2015. Retrieved 23 April 2015.&lt;/ref&gt;

==Vene sõjaväe teostatud massimõrv==

Kuigi vastavalt keiser [[Aleksander II]] antud käsule tulnuks tšerkesse pigem deporteerida ja mitte massimõrvata, teostasid Vene väejuhid enda initsiatiivil tšerkesside massilist tapmist. Kindral Fedajev kirjutas, et Venemaa juhtmõte oli &quot;hävitada pool tšerkessi rahvast, et teine pool alla annaks&quot;.&lt;ref&gt;Fadeyev, quoted in Shenfield, Stephen D (1999). &quot;The Circassians : A Forgotten Genocide&quot;. In Levene and Roberts, The Massacre in History, page 157&lt;/ref&gt; Richmond on märkinud, et Kaukaasia kampaania lõppfaasist on teada raporteid massimõrvadest.&lt;ref&gt;Richmond, Walter (2013). The Circassian Genocide. Page 76&lt;/ref&gt;

==Rahvaarv enne ja pärast genotsiidi==

Kui tšerkesside arv enne genotsiidi oli 2-3 miljonit, siis pärast veresauna ja deporteerimist jäi neid Põhja-Kaukaasias järele vaid umbes 5 protsenti algsest arvust.&lt;ref&gt;http://www.eesti.ca/tserkessi-faktor/article28825&lt;/ref&gt;

Mõned Kaukaasia väikehõimud hävitati Kaukaasia sõja ajal täielikult või peaaegu täielikult. Enimkannatanud etnosed olid:
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Hõimud !! Enne genotsiidi !! Pärast genotsiidi !! Ellujäänute protsent !! Surnute ja deporteeritute protsent
|-
| [[Kabardiinid]] || 500 000 || 35 000 || 7,000% || 93,000%
|-
| [[Sapsugid]] || 300 000 || 1983 || 0,661% || 99,339%
|-
| [[Abasiinid]] || 260 000 || 14 660 || 5,648% || 94,362%
|-
| [[Natukhaid]] || 240 000 || 175 || 0,073% || 99,927%
|-
| [[Temingoird]] || 80 000|| 3140 || 3,925% || 96,075%
|-
| [[Bsedugsid]] || 60 000 || 15 263 || 25,438% || 74,561%
|-
| [[Mamghedid]] || 8000 || 1204 || 15,050% || 84,950%
|-
| [[Ademeid]] || 3000 || 230 || 7,667% || 92,333%
|-
| [[Ubükid]] || 74 000 || 0 || 0,000% || 100,000%
|-
| [[Zaneid]] ja [[hatugavad]] || 100 000 || 0 || 0,000% || 100,000%
|}
2015. aasta andmetel elas ligi kolmest miljonist tšerkessist enamus eksiilis rohkem kui 50 riigis üle maailma ja ainult väikesel osal ajaloolisest Tšerkessimaast elas umbes 700 000 tšerkessi. Kuigi paljud diasporaa ja eriti Süüria tšerkessid sooviksid tagasi pöörduda ajaloolisele Tšerkessimaale, ei ole Venemaa seda lubanud.&lt;ref name=&quot;riigikogu.ee&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/riigikogu-liikmed-kohtusid-tserkessi-kogukonna-esindajatega/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-07-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180701205022/https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/riigikogu-liikmed-kohtusid-tserkessi-kogukonna-esindajatega/ |arhiivimisaeg=2018-07-01 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

==Väljasaadetud Osmanite riigis==

Osmanite riik võttis tšerkessid ja teised Kaukaasia rahvad vastu omakasust lähtuvalt. Eesmärk oli asustada neid kui moslemeid Osmanite riigi kristlastega asustatud aladele.&lt;ref&gt;Richmond, Walter. Circassian Genocide. Page 99&lt;/ref&gt;

1864. aastal jõudis Osmanite riiki 600 000 tšerkessi, millele hiljem saabus lisa.&lt;ref&gt;McCarthy, Justin. &quot;Factors in the Analysis of the Population of Anatolia&quot; in Population History of the Middle East and the Balkan.&lt;/ref&gt;

Osmanite riigis hakati kõiki väljasaadetuid nimetama &quot;tšerkessideks&quot;, sest enamus väljasaadetutest olid adõgeed.&lt;ref&gt;Glenny, Misha (2000). The Balkans, 1804–1999: Nationalism, War and the Great Powers. Granta Books. p. 96. ISBN 978-1-86207-073-8.&lt;/ref&gt; Lähis-Idas arvatakse tšerkesside alla ka abhaasid ning mõnikord ka teised pärast Põhja-Kaukaasia vallutamist Venemaa poolt (1864) sinna ümber asunud rahvad. Pagulusse läks umbes 80% elanikkonnast.

==Eesti asundused Tšerkessias==

25. juunil 1861 allkirjastas keiser Aleksander II imperaatorliku kirja pealkirjaga &quot;Põhja-Kaukaasia asuala&quot;, mis sisaldas muuseas järgmist: &quot;Nüüd on Jumala abiga Kaukaasia lõplik vallutamine lõpusirgel. Mõned aastad on kestnud tugevad jõupingutused vaenulike mägilaste väljaajamiseks viljakatelt maa-aladelt, et need asustada igaveseks Venemaa kristlastega. Selle teoks tegemisel oli suurim teene [[Kubani kasakad|Kubani kasakatel]].&quot;&lt;ref&gt;quoted in Natho, Kadir I (2009). Circassian History. Page 361&lt;/ref&gt;

Protsessi kiirendamiseks pakkus Aleksander II asunikele rahalisi hüvitisi ja mitmesuguseid privileege. 1861. aasta kevadest kuni 1861. aastani moodustati 35 kasaka[[staniitsat]], milles oli 5480 uusasukate perekonda.

Teiste seas asusid hilisematel aastatel kunagisele Tšerkessia aladele elama ka Eestist väljarännanud, rajades sinna oma külad. Üheks selliseks külaks on [[Eesti Aiake]] [[Punase Lageda]] alevis, mille nimi ühe legendi kohaselt tulebki tšerkesside genotsiidist (st &quot;punane=verine&quot;).&lt;ref&gt;Herkel, Andres. &quot;Tšerkessi genotsiid ja Sotši olümpia&quot;. Diplomaatia nr. 7/8, lk. 8-9, august 2010. Kasutatud 23. mai 2013&lt;/ref&gt;. Enamik Kaukaasia eesti külasid paiknes Abhaasias, kus elas peamiselt tšerkesside vennasrahvas abhaasid.

Riigikogu liikme [[Eerik-Niiles Kross]]i sõnul lasub Eestil tšerkesside ees teatav [[auvõlg]], sest Eesti asundused Musta mere ääres asustati just tšerkesside maale. [[Artur Talvik]] on teinud ettepaneku, et Eesti võiks Süüria põgeneikelaagritest vastu võtta sealseid tšerkesse, et vähendada oma auvõlga.&lt;ref name=&quot;riigikogu.ee&quot;/&gt;

==Vaata ka==
*[[tšerkesside leinapäev]]
*[[Grigori Zass]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120336167/tahtis-tartu-ulikoolile-tserkesside-paid-kinkida-sadistlikust-baltisaksa-kindralist-sai-natside-jaoks-opetaja |title=„Tahtis Tartu ülikoolile tšerkesside päid kinkida.“ Sadistlikust baltisaksa kindralist sai natside jaoks õpetaja |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-11-13 |access-date=2024-11-13 |website=forte.delfi.ee AJALUGU}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
* [http://uueduudised.ee/uudis/eesti/tserkessid-paluvad-eestilt-genotsiidi-tunnistamist/ Tšerkessid paluvad Eestilt genotsiidi tunnistamist]
* [https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/riigikogu-liikmed-kohtusid-tserkessi-kogukonna-esindajatega/ Riigikogu liikmed kohtusid Tšerkessi kogukonna esindajatega]

[[Kategooria:Venemaa keisririigi poliitika]]
[[Kategooria:Kaukaasia ajalugu]]
[[Kategooria:Inimsusvastased kuriteod]]
[[Kategooria:Tšerkessia]]</text>
      <sha1>jn2lt6sutubko9fnob5gk6dyxuqnwby</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Seltsimees laps</title>
    <ns>0</ns>
    <id>519177</id>
    <revision>
      <id>7248721</id>
      <parentid>6915570</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T19:12:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Alandshu</username>
        <id>238481</id>
      </contributor>
      <comment>/* Osatäitjad */</comment>
      <origin>7248721</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9488" sha1="iv45b8kw99tpugf0eg2s8ri9b8bv5vh" xml:space="preserve">{{filmi info
| filmi_nimi    = &quot;Seltsimees laps&quot;
| originaalnimi = 
| pilt          = 
| pildiallkiri  = 
| žanr          = [[draamafilm|draama]]
| lavastaja     = [[Moonika Siimets]]
| produtsent    = [[Riina Sildos]]
| stsenaarium   = Moonika Siimets
| jutustaja     = 
| peaosades     = [[Helena Maria Reisner]]&lt;br&gt;[[Tambet Tuisk]]
| muusika       = [[Tõnu Kõrvits]]
| operaator     = [[Rein Kotov]]
| montaaž       = [[Tambet Tasuja]]
| kunstnik      = [[Jaagup Roomet]]&lt;br&gt;[[Elo Soode]]
| toimetaja     = 
| filmistuudio  = 
| tootja        = [[Amrion]]
| levitaja      = 
| aasta         = [[2018]]
| esilinastus   = [[23. märts]] 2018
| kestus        = 100 minutit
| riik          = [[Eesti Vabariik|Eesti]]
| keel          = [[eesti keel|eesti]]&lt;br&gt;[[vene keel|vene]]
| eelarve       = 
| piletitulu    = 
| eelnev        = 
| järgnev       = 
| koduleht      = 
| amg_id        = 
| imdb_id       = 6315438
| efis_id       = 18426
| filmiveebi_id = 9785
| movies.ee_id  = 
}}
'''&quot;Seltsimees laps&quot;''' on [[2018]]. aastal üritustesarja &quot;[[Eesti Vabariik 100]]&quot; filmiprogrammi raames valminud [[Eesti]] mängufilm. Filmi tegevus toimub peamiselt 1950. ja hiljem 1955. aastal, põhinedes [[Leelo Tungal|Leelo Tungla]] [[autobiograafia|autobiograafilistel]] romaanidel &quot;Seltsimees laps ja suured inimesed&quot; ning &quot;Samet ja saepuru ehk Seltsimees laps ja kirjatähed&quot;.

==Filmist==
Filmivõtted toimusid 2016. ja 2017. aastal ning peamised võttepaigad olid [[Muuga mõis|Muuga]], [[Rägavere mõis|Rägavere]] ja [[Porkuni mõis|Porkuni]] mõisas, [[Valga raudteejaam|Valga]] ja [[Võru raudteejaam]]as, [[Kohtla-Järve Spordikeskuse staadion|Kohtla-Järve staadionil]] ja [[Tallinna vanalinn]]as.&lt;ref&gt;[https://virumaateataja.postimees.ee/3807721/muuga-moisas-vandatakse-eesti-riigi-100-sunnipaeva-mangufilmikonkursi-voidutood-seltsimees-laps Muuga mõisas vändatakse Eesti riigi 100. sünnipäeva mängufilmikonkursi võidutööd &quot;Seltsimees laps&quot;] virumaateataja.postimees.ee, 21. august 2016.&lt;/ref&gt;

Film on linastunud kinodes [[Soome]]s, [[Läti]]s, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Poola]]s, [[Lõuna-Korea]]s jm.&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/elu/1023953/erakordne-mangufilm-seltsimees-laps-avas-louna-korea-kinoaasta Erakordne! Mängufilm &quot;!Seltsimees laps&quot; avas Lõuna-Korea kinoaasta.] ohtuleht.ee, 22. jaanuar 2021.&lt;/ref&gt;

&quot;Seltsimees lapse&quot; tele-esilinastust vaatas 1. jaanuaril [[Eesti Televisioon]]is [[Kantar Emor]]i andmetel 229 000 Eesti elanikku.&lt;ref&gt;[https://menu.err.ee/892857/seltsimees-laps-kogus-teleri-ette-pea-300-000-vaatajat &quot;Seltsimees laps&quot; kogus teleri ette pea 300 000 vaatajat.] menu.err.ee, 8. jaanuar 2019.&lt;/ref&gt;

==Sisukokkuvõte==
Filmis kajastuvad [[Stalinism|stalinistliku režiimi]] tingimustes valitsevad inimsuhted ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgse lapsepõlve olustik ja argipäev.

Peategelane on kuueaastane Leelo, kes elab koos ema, isa ja koeraga 1950. aastate alguse Nõukogude Eestis. Vanemad töötavad [[Ruila Põhikool|Ruila koolis]]: isa (endine sportlane) on kehalise kasvatuse õpetaja ja ema on koolidirektor. Film algab uue, vene rahvusest direktori saabumisega kooli ja pere kolimisega ema endisest töökorterist uude kodusse, mis asub viletsas olukorras eluhoones. Ühel päeval sõidab kohale must auto, millest väljub musta mantliga [[NKVD]] ohvitser ja laseb relvastatud sõdurite saatel ema kaasa viia. Lapse vaatekohast jutustatud loos puudub selgitus ema lahkumisele ja isa valedele ema tagasitulekust koolimineku ajaks. Last valdab musta mantliga mehe külaskäigu kordumise hirm, samas püüdleb ta hea lapse käitumisega ema tagasitulekut kiirendada. Kui NKVD-mees tuleb uuesti ja üritab leida isa kompromiteerivaid materjale, peab Leelo tegema põhimõttelisi otsuseid.

==Osatäitjad==
*[[Helena Maria Reisner]] – Leelo
*[[Tambet Tuisk]] – Feliks
*[[Eva Koldits]] – Helmes
*[[Juhan Ulfsak]] – Paul Varik
*[[Liina Vahtrik]] – tädi Anne
*[[Lembit Peterson]] – vanaisa Robert
*[[Maria Klenskaja]] – vanaema Minna Katariina
*[[Julia Aug]] – Ljudmilla
*[[Maria Avdjuško]] – Makajeva 
*[[Argo Aadli]] – Ratsasõidu Jaan
*[[Anna Sergejeva]] – Galina
*[[Indrek Taalmaa]] – onu Artur
*[[Maarja Jakobson]] – tädi Liilia
*[[Kadri Rämmeld]] – tädi Iida
*[[Hilje Murel]] – juuksur Olja

==Auhinnad==
* 2017 – [[Berlin International Film Festival]] – žürii eriauhind
* 2017 – [[Locarno Film Festival]] – Le Film Français' auhind
* 2018 – [[Busan International Film Festival]] – publikupreemia&lt;ref&gt;{{netiviide | URL = http://kinoveeb.delfi.ee/uudised/seltsimees-laps-noppis-busani-filmifestivalil-voimsa-auhinna?id=83985254 | Pealkiri = &quot;Seltsimees laps&quot; noppis Busani filmifestivalil võimsa auhinna | Autor =  | Väljaanne = Kinoveeb.ee | Aeg = 13.10.2018 | Kasutatud = 23.10.2018 | arhiivimisaeg = 24.10.2018 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20181024035151/http://kinoveeb.delfi.ee/uudised/seltsimees-laps-noppis-busani-filmifestivalil-voimsa-auhinna?id=83985254 | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* 2018 – [[Waterloo Historical Film Festival]] – parima filmi ja filmikriitikute auhind, parim naisnäitleja - Helena-Maria Reisner&lt;ref&gt;{{netiviide | URL=http://epl.delfi.ee/news/kultuur/seltsimees-laps-palvis-belgia-filmifestivalil-peaauhinna?id=84064836 | Pealkiri = &quot;Seltsimees laps&quot; pälvis Belgia filmifestivalil peaauhinna | Autor = | Väljaanne = [[Eesti Päevaleht]] | Aeg = 22.10.2018 | Kasutatud = 23.10.2018 }}&lt;/ref&gt;
* 2018 – [[UK Film Festival]] – aasta parim mängufilm&lt;ref&gt;{{netiviide | URL=https://kultuur.err.ee/881084/seltsimees-laps-kuulutati-londonis-aasta-parimaks-filmiks | Pealkiri = &quot;Seltsimees laps&quot; kuulutati Londonis aasta parimaks filmiks | Autor = | Väljaanne = [[ERR]] | Aeg = 30.11.2018 | Kasutatud = 30.11.2018 }}&lt;/ref&gt;
* 2018 – [[Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind]] Neitsi Maali&lt;ref&gt;[https://filmikriitik.ee/neitsi-maali/aasta-film/ Aasta film] Eesti Filmiajakirjanike Ühing&lt;/ref&gt;
* 2018 – [[Lübeck Nordic Film Days]], parima mängufilmi debüüdi auhind
* 2019 – [[Eesti Kultuurkapital]]i aastapreemia 
* 2019 – Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia, Helena Maria Reisner – parim naisnäitleja
* 2019 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhinnad (EFTA)]] – parim mängufilm, parim režissöör ja parim helilooja&lt;ref&gt;[https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/18426/festivalid-ja-auhinnad Festivalid ja auhinnad.]{{Kõdulink|aeg=märts 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti filmi andmebaas, vaadatud 12. november 2023.&lt;/ref&gt; 
* 2019 – [[Pihkva]] rahvusvaheline filmifestival &quot;Западные ворота&quot; – publiku peapreemia
* 2019 – Kreeka rahvusvaheline filmifestival [[Kimolos]]e saarel – žürii eripreemia&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/elu/970856/festivalidel-jatkuvalt-edukas-seltsimees-laps-toi-pihkvast-peapreemia-kreekast-eriauhinna Festivalidel jätkuvalt edukas: &quot;Seltsimees laps&quot; tõi Pihkvast peapreemia, Kreekast eriauhinna.] ohtuleht.ee, 18. juuli 2019.&lt;/ref&gt;

==Tsitaadid==
* Leelo Tungal: &quot;Natuke häiris ja häirib mind siiamaani üks asi, aga see on mu oma süü, sest kolmas raamat polnud õigel ajal valmis. Ema kojutulek oleks võinud veidi teistmoodi olla. Mulle pakuti, et teen ka stsenaariumi ise, aga ma poleks osanud midagi võtta ega jätta. See on nagu oma lapsega – ei oska ju öelda, mis tal teisiti peaks olema, silmad või suu.&quot;
* [[Tambet Tuisk]]: &quot;Kui mind filmi kutsuti, polnud ma Tungla raamatuid lugenud. Esimene reaktsioon oligi ohe, et mis nurka on veel võimalik välja mõelda, et see teema värskena mõjuks. Lugema hakates on kohe selge, et see nurk erineb senistest totaalselt. Seda lugu kannab lapse lootus, mis muudab kõik sündmused tragikoomiliseks.&quot;
* [[Olev Remsu]]: &quot;Sisekonflikt toimub tegelase hinges. Stsenaristilt nõuab selle väljendamine erilist oskust (antud juhul on alus olemas ekraniseeritud romaanis), lavastajalt režiimeisterlikkust, näitlejalt selle pildiline väljamängimine professionaalset asjatundlikkust. Filmis on sellega toime tulnud allakümnene tüdruk. Mõistagi, suuresti režissööri ja tugeva algteksti toel.&quot;&lt;ref&gt;[https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/18426/huvitavat-lugemist Huvitavat lugemist.]{{Kõdulink|aeg=märts 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti filmi andmebaas.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Leelo Tungal. [[Seltsimees laps (triloogia)|Seltsimees laps]]. Kirjastus [[Tänapäev]]. Tallinn 2018. ISBN 9789949853076

==Välislingid==
*[https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/18426/huvitavat-lugemist Huvitavat lugemist filmi kohta] Eesti Filmi Andmebaas.
*[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/81515793/arvustus-2018-aasta-parim-eesti-film-seltsimees-laps-sundinud-on-uus-filmiklassika Arvustus: 2018. aasta parim Eesti film &quot;Seltsimees laps&quot; – sündinud on uus filmiklassika] kroonika.delfi.ee, 22. märts 2018.
*[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/lapse-silmadega-2/ Lapse silmadega] sirp.ee, 23. märts 2018.
*[https://www.muurileht.ee/arvustus-seltsimees-laps-ja-tema-maailmasuurune-puu Arvustus: Seltsimees laps ja tema maailmasuurune puu] muurileht.ee, 9. aprill 2018.
*[https://kultuur.postimees.ee/7888369/seltsimees-last-naidatakse-eestlaste-teadmata-venemaal &quot;Seltsimees last&quot; näidatakse eestlaste teadmata Venemaal] kultuur.postimees.ee, 1. november 2023.

[[Kategooria:Eesti filmid]]
[[Kategooria:2018. aasta filmid]]</text>
      <sha1>iv45b8kw99tpugf0eg2s8ri9b8bv5vh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Taivo Uibo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>520077</id>
    <revision>
      <id>7248519</id>
      <parentid>6181323</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T13:25:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ohpuu</username>
        <id>1638</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Elulugu */ &quot;nõukogudevastane&quot; ühtlustatud väiketäheliseks</comment>
      <origin>7248519</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4035" sha1="8cjmrc12f6nmnhww4gmb5uk8trii295" xml:space="preserve">'''Taivo Uibo''' (sündinud [[1. november|1. novembril]] [[1936]] [[Tallinn]]as) on Eesti vabadusvõitleja ja jalgpallitreener.

== Elulugu ==
Taivo Uibo on sündinud 1. novembril 1936 [[Tallinn]]as. Isa oli [[ohvitser]], ema teenistuja telefonikeskjaamas. Isa Hans Uibo langes 1944. aasta sügisel [[Eesti Omakaitse]] koosseisus, võideldes pealetungivate Nõukogude vägede vastu. 

Uibo lapsepõlv möödus Tallinnas Pelgulinnas. Kaheksa-aastaselt kaotas ta isevalmistatud [[lõhkekeha]] [[plahvatus]]es oma vasaku [[käelaba]]. Teismelisena mängis [[jalgpall|jalgpalli]], tuli [[Tallinna Kalev (spordiklubi)|Tallinna Kalevi]] koosseisus mitu korda Eesti noortemeistriks ja 1955. aastal täiskasvanute meistriks. Lõpetas 1955. aastal [[Tallinna 22. Keskkool]]i ja asus tööle [[Tallinna Lastestaadion]]i jalgpalli- ja jäähokitreenerina.

1953. aasta aprillis asutas Uibo koos kolme eakaaslasega põrandaaluse nõukogudevastase organisatsiooni Kotkad, pidades end iseseisvusaegse Kaitseliidu noorteorganisatsiooni [[Noored Kotkad]] järglasteks. Uibo valiti &quot;Kotkaste&quot; juhiks. Kokku kuulus organisatsiooni paarkümmend inimest. Tegeleti mitmesuguste nõukogudevastaste loosungite üleskleepimise ja majaseintele värvimisega. 

Ööl vastu 24. veebruari [[1955]] pandi tollase Tallinna 2. Keskkooli (praegune [[Tallinna Reaalkool]]) stendile üles Eesti Vabariigi aastapäeva meenutav pikema tekstiga lendleht. Oktoobris [[1955]] jäi üks organisatsiooni liikmetest organisatsiooni vandetõotuse tekstiga oma kooli direktorile vahele. 

Taivo Uibo vahistati 10. oktoobril 1955 oma Tallinna kodus, kuid vabastati samal päeval allkirja vastu. Uuesti vahistati ta 24. novembril 1955.

11. jaanuaril 1957 mõistis [[Eesti NSV Ülemkohus]] Uibole [[Vene SFNV Kriminaalkoodeks]]i paragrahvide 58-10 lõige 1 (nõukogudevastane agitatsioon ja propaganda) ja 58-11 (osavõtt nõukogudevastase organisatsiooni tegevusest) alusel viis aastat vabadusekaotust range režiimiga laagris.&lt;ref&gt;Rahvusarhiiv RA ERAF.129SM.1.28660 1. kd. lk. 15&lt;/ref&gt;

Ta oli vangis [[Mordva]]s Zubovo-Poljanski rajoonis Sosnovka asula lähedal asunud [[poliitvang]]ide laagris. Vabanes laagrist ennetähtaegselt 31. mail [[1960]] ja sõitis kohe tagasi Tallinna.&lt;ref&gt;Taivo Uibo &quot;Vabadustahtega KGB vastu,. Mälestused&quot; Hea Lugu, 2016. Lk. 100&lt;/ref&gt; 

Uibo asus 1960 tööle endisele kohale Tallinna Lastestaadioni jalgpalli- ja jäähokitreenerina, 1962. aastal oli põlevkivikombinaadi Kiviõli jalgpallimeeskonna treener. 1960. aastal kohe vangist vabanedes osales uue põrandaaluse nõukogudevastase organisatsiooni Eesti Rahvuslaste Liit loomises ja oli selle juht. Sinna kuulusid veel [[Enn Tarto]], [[Erik Udam]], Valdo Reinart, Jarmo Kiik, Elvar Eerme, Väino Puusepp ja Priit Silla. Tegeldi nõukogudevastase kirjanduse levitamise, relvade ja laskemoona kogumisega puhkeva sõja tarvis. 

Uibo vahistati 25. juunil [[1962]] Kiviõlis. 1. detsembril 1962 mõistis [[Eesti NSV Ülemkohus]] talle [[Eesti NSV kriminaalkoodeks]]i paragrahvi 68 lõige 2 (nõukogudevastane agitatsioon ja propaganda) alusel kuueaastase vabadusekaotusega range režiimiga parandusliku töö koloonias. Oli vangilaagris samas kohas, kus eelmine kordki – Mordvas Zubovo-Poljanski rajoonis Sosnovka asula lähedal asunud poliitvangide laagris. Vabanes vangist 26. juunil 1968. 

Aastatel 1969–1970 oli jalgpallitreener Kiviõlis. 1970.–1990. aastatel oli Uibo Tallinna Linna Spetsialiseeritud Autotranspordibaasi (tegeles Tallinna linna heakorrastuse, prügiveo ja muu sellisega) personali väljaõppe insener, lõpuks infoosakonna juhataja. Tegutses veel 1980. aastatel jalgpallitreenerina.

Õppis aastatel 1969–1977 [[Tartu ülikool]]is kaugõppes ajakirjandust. Avaldanud artikleid Eesti ajakirjanduses.

== Teosed ==
* Taivo Uibo. &quot;Vabadustahtega KGB vastu. Mälestused&quot;. [[Hea Lugu]]. Tallinn, [[2016]].

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Uibo, Taivo}}
[[Kategooria:Eesti vabadusvõitlejad]]
[[Kategooria:Eesti jalgpallitreenerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1936]]</text>
      <sha1>8cjmrc12f6nmnhww4gmb5uk8trii295</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Siida (muuseum)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>520267</id>
    <revision>
      <id>7248946</id>
      <parentid>6646275</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:22:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248946</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="877" sha1="jk9ussqgq4pzfhrfol2hzdmb9ygv68f" xml:space="preserve">[[Fail:Saamelaismuseo.JPG|pisi|Siida (märts 2007)]]
[[Pilt:Inari Siida ulkoilmamuseo.JPG|right|thumb|Talumaja Siida vabaõhuekspositsioonis (august 2007)]]
'''Siida''' on [[Soome]]s [[Inari]] külas [[Inari järv]]e ääres asuv [[looduskeskus]] ja [[saamid]]e [[kultuurikeskus]]-muuseum. Siida on ühtlasi saamide rahvusmuuseum.

Siidas saab näha [[saami kultuur]]iga seotut, samuti on seal vabaõhuekspositsioone.

Piirkonnast on leitud arheoloogilisi leide, mille seas vanimad on kuni 9000 aastat vabused.

2024. aastal oli Siida [[Euroopa aasta muuseum]].&lt;ref&gt;[https://europeanforum.museum/news/the-winners-of-emya2024-are-announced &quot;The winners of EMYA2024 are announced!&quot;]. europeanforum.museum. Vaadatud 6.5.2024&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://siida.fi/ Siida koduleht]

{{koord}}
[[Kategooria:Soome muuseumid]]
[[Kategooria:Saami kultuur]]</text>
      <sha1>jk9ussqgq4pzfhrfol2hzdmb9ygv68f</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248947</id>
      <parentid>7248946</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:22:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248947</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="875" sha1="a5j91lebrios86ulasmcxoc8ynyt3sw" xml:space="preserve">[[Fail:Saamelaismuseo.JPG|pisi|Siida (märts 2007)]]
[[Pilt:Inari Siida ulkoilmamuseo.JPG|right|thumb|Talumaja Siida vabaõhuekspositsioonis (august 2007)]]
'''Siida''' on [[Soome]]s [[Inari]] külas [[Inari järv]]e ääres asuv [[looduskeskus]] ja [[saamid]]e [[kultuurikeskus]]-muuseum. Siida on ühtlasi saamide rahvusmuuseum.

Siidas saab näha [[saami kultuur]]iga seotut, samuti on seal vabaõhuekspositsioone.

Piirkonnast on leitud arheoloogilisi leide, mille seas vanimad on kuni 9000 aastat vanad.

2024. aastal oli Siida [[Euroopa aasta muuseum]].&lt;ref&gt;[https://europeanforum.museum/news/the-winners-of-emya2024-are-announced &quot;The winners of EMYA2024 are announced!&quot;]. europeanforum.museum. Vaadatud 6.5.2024&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://siida.fi/ Siida koduleht]

{{koord}}
[[Kategooria:Soome muuseumid]]
[[Kategooria:Saami kultuur]]</text>
      <sha1>a5j91lebrios86ulasmcxoc8ynyt3sw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Études finno-ougriennes</title>
    <ns>0</ns>
    <id>521006</id>
    <revision>
      <id>7248943</id>
      <parentid>5091046</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:19:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248943</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="653" sha1="qat5xsw7rvrs0qwsvp9w8r39prs0cpt" xml:space="preserve">&quot;'''Études finno-ougriennes'''&quot; on prantsuskeelne teaduslik [[jätkväljaanne]] ([[aastaraamat]]), mis käsitleb soome-ugri kultuuride ja [[Soome-ugri keeled|keeltega]] seotut. Seda annavad välja organisatsioon [[Association pour le Développement des Études-Finno-Ougriennes]] (ADÉFO) ja kirjastus [[L'Harmattan]]. Aastaraamatu peatoimetaja on [[Eva Toulouze]]. See ilmub kord aastas.

Väljaandele panid [[1964]]. aastal aluse [[Aurélien Sauvageot]] ja [[Jean Gergely]].

==Välislingid==
*[http://www.adefo.org/revue.html Väljaandest ADÉFO kodulehel]

[[Kategooria:Jätkväljaanded]]
[[Kategooria:Soome-ugri maailm]]
[[Kategooria:Prantsusmaa]]</text>
      <sha1>qat5xsw7rvrs0qwsvp9w8r39prs0cpt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vaido Neigaus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>522794</id>
    <revision>
      <id>7249005</id>
      <parentid>7088928</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T10:59:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sillerkiil</username>
        <id>58396</id>
      </contributor>
      <origin>7249005</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6408" sha1="11ev040ca4rjdpkqcxfw0kwzrdzdapd" xml:space="preserve">{{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=veebruar}}
{{vikinda}}
'''Vaido Neigaus''' (2019. aastast '''Vaido Lindström'''; sündinud 27. detsembril 1987) on [[Eesti]] ja [[Soome]] poplaulja. 

Ta õppis [[Pärnu-Jaagupi muusikakool]]is laulmist ja klassikalise kitarri mängimist. Lisaks täiendas ta ennast ka näitekoolis, kus õppis näitlemist.

2007. aastal pääses ta telesaates &quot;Eesti otsib [[Eesti otsib superstaari|superstaari]]&quot; saja parema hulka, kuid teatrivoorust edasi ei pääsenud.

Aastal 2009 tegi ta loo &quot;Kõigest loobunud&quot; ning saatis selle plaadifirmadele. Temaga võttis ühendust Madd Records, mille eestvedaja oli produtsent [[Meelis Eskola]] (aka. [[DJ Cityflash]]). Lugu saadeti raadiotesse ja seda hakati reklaamima. Loole tehti video, millele järgnes üle-eestiline meedia tähelepanu. Sellest loost sai alguse tema läbilöök ning Vaido Neigaus tituleeris end Eesti esimeseks metroseksuaaliks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://elu24.postimees.ee/184135/poplaulja-vaido-neigaus-olen-metroseksuaal|Pealkiri=METROSEKSUAAL|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt; 

Aastal 2011 tegi ta näitlejadebüüdi saates «Saladused».&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://elu24.postimees.ee/617142/staarmetroseksuaal-vaido-neigaus-tegi-teles-naitlejadebuudi|Pealkiri=Vaido Neigaus tegi näitlejadebüüdi|Väljaanne=Elu24|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;

Aastal 2012 andis ta välja debüütalbumi &quot;Sellel peol&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.lasering.ee/sellel-peol-cd.html|Pealkiri=SELLEL PEOL Album|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-09-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180924224749/https://www.lasering.ee/sellel-peol-cd.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;. Plaadil on 11 lugu, lisaks kaks boonusremiksi. Albumilt leiab lood &quot;Kõigest loobunud&quot; ja &quot;Sellel peol&quot;. Albumi autorid on Vaido Neigaus, Meelis Eskola ja Anti Taar. Samal aastal tegi ta kaasa saates &quot;Õhtusöök viiele&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://elu24.postimees.ee/688322/tanasega-algab-nadalapikkune-ohtusook-viiele-friigi-show|Pealkiri=Nädalapikkune õhtusöök viiele friigi show|Väljaanne=Elu24|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;.

Aastal 2014 sõlmis Vaido Neigaus lepingu MJ Productioniga, mille eestvedaja on Jüri Mets. Koostöös MJProductioniga andis valmis 2015. aastal album &quot;Yolo&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.apollo.ee/catalogsearch/result/?f=vaido+neigaus&amp;q=vaido|Pealkiri=YOLO Album|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;. Plaadil on 8 eestikeelset lugu (nt &quot;Kuuvalgus&quot;, &quot;Lucifer&quot; ja &quot;Suvi&quot;). Lugude autorid on Vaido Neigaus ja Jüri Mets.

Aastal 2015 valmis Vaido Neigausist eluloofilm «Mu nimi on Vaido»&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://elu24.postimees.ee/3380737/staarmetroseksuaal-vaido-neigausist-on-valminud-eluloofilm|Pealkiri=Vaido Neigausist on valminud eluloofilm|Väljaanne=Elu24|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;, samal aastal mängis ta komöödiasarjas «Köök» kokka.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=MJ Production|URL=https://m.facebook.com/story.php?story_fbid=471080113047781&amp;id=253674334788361|Pealkiri=Komöödiasari Köök|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;

Kolmas stuudioalbum, &quot;Vaido Neigaus&quot;, ilmus 2018. aastal. Plaadi produtseeris MJ Production. Albumil on 10 lugu pluss 1 boonus, nende seas singlid &quot;Kõnnin tormiteed&quot;, &quot;Rikun ma reegleid&quot;, &quot;Linade vahel&quot;, &quot;Nii hea&quot;, &quot;Sind endaga viin&quot; ja &quot;Tüdruk&quot;. Lugude autorid on Vaido Neigaus ja Jüri Mets.

Sama aasta sügisel tegi Liis Lemsalu &quot;Su nägu kõlab tuttavalt&quot; saates järgi Vaido lugu &quot;Kõigest loobunud&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/elu/908594/vaido-neigaus-kiidab-liis-lemsalu-naosaate-esitust-olen-alati-soovinud-et-keegi-mind-selles-saates-jargi-teeks]&lt;/ref&gt;

2019. aastal avaldatud digitaalset ingliskeelset EP-d &quot;V:EP&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://elu24.postimees.ee/6496179/video-eesti-otsib-superstaari-saates-osalenud-vaido-neigaus-ei-soovinud-eesti-laulul-kaasa-luua|Pealkiri=Inglise keelse V:EP|Väljaanne=Elu24|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt; saab kuulata Spotifys. EP-l on 5 lugu. Laul ”Give Me All Your Luvin‘“ valiti singliks ja sellele tehti muusikavideo. &quot;V:EP&quot; tehti koostöös MJ Productioniga ning pärast seda lõpetati ka koostöö. Samal aastal sügisel avaldas ta loo &quot;Mees metsast&quot;, mille kaasautor on Mikk Tivas. Loole tehti ka video. Enne jõule ilmus singel &quot;Jõuluöö&quot;. Loo kaasautor on Ivo Degis.

Aastal 2020 avaldas ta LGBT-toetava loo &quot;Värvid&quot;, mille kaasautor on Ivo Degis ja Marco Margna.

Aastal 2022 avaldas ta albumi &quot;LOVE&quot;, mille sõnad ja viisid on Vaido mõeldud. Muusika selle albumi jaoks on teinud Mikk Tivas, Madis Ligi ja Marco Margna. Albumi on miksinud Marco Margna ja Gunnar Viibus. Ühtlasi mainis Vaido, et salvestas selle albumi ilma plaadifirma abita. Albumilt leiab lood &quot;Kaugelt Kuult&quot;, Armastus Mind Leidnud Taas&quot;, &quot;Vaata Mulle Silma&quot; ja suvine hittlugu &quot;Aeg Elada&quot; koos soomlasest laulja Jon Lehmusega. Sama aasta sügisel avaldas ta teise kakskeelse loo &quot;Sinuga Koos&quot;, kus samuti laulab Jon Lehmus.

Aastal 2023 juunis kutsuti ta esinema Baltic Pride'ile, mis toimus Tallinnas. Kuu aega pärast seda avaldas ta loo &quot;Vaba&quot;, mille video on filmitud Soomes. Muusika autor on Janek Lindberg ja sõnade autor Vaido ise. Loo on miksinud Edvin Petrov.

==Kirjutisi==
Sügisel 2020 avaldas ta raamatu ”Mees metsast”. 2022. aastal tuli raamatule järg, mida saab lugeda vaid YouTube'is &quot;LOVE&quot; albumi lugude info alt.

==Isiklikku==
Alates 2019. aastast elab ta Soomes, on abielus Joni Lindströmiga ning võttis endale abikaasa perekonnanime.&lt;ref&gt;Kristiina Krööström. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/86517335/vaido-neigaus-naudib-abielu-soomlasega-ma-ei-kahelnud-hetkegi-armastan-seda-meest-meeletult &quot;Vaido Neigaus naudib abielu soomlasega: ma ei kahelnud hetkegi. Armastan seda meest meeletult!&quot;] Kroonika, 13. juuni 2019&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200202070835/https://m.kroonika.delfi.ee/article.php?id=86517335 Arhiivikoopia seisuga 2. veebruar 2020]&lt;/ref&gt;

2024. aastal sai ta Soome kodakondsuse.&lt;ref&gt;[[Anu Saagim]]. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1118371/vaido-neigausi-suur-unistus-taitus-soome-pass-on-mul-nuud-kaes-ja-voin-rihma-lodvaks-lasta &quot;Vaido Neigausi suur unistus täitus: Soome pass on mul nüüd käes ja võin rihma lõdvaks lasta&quot;]. Õhtuleht, 12. november 2024&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Neigaus, Vaido}}
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:Eestlased Soomes]]
[[Kategooria:Sündinud 1987]]</text>
      <sha1>11ev040ca4rjdpkqcxfw0kwzrdzdapd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Midtown</title>
    <ns>0</ns>
    <id>522909</id>
    <revision>
      <id>7248621</id>
      <parentid>7050651</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T15:43:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>väär Commons</comment>
      <origin>7248621</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="516" sha1="8s2ujzl91htpbcyvldpydxuvf11ryd1" xml:space="preserve">{{provints
|  nimi = 
|  hääldus = 
|  omakeelne_nimi_1 =  |  |
|  omakeelne_nimi_2 =  |  |
|  lipu_pilt = 
|  lipu_link = 
|  vapi_pilt = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  haldusüksuse tüüp = Q123705
|  asendikaart = Ameerika Ühendriigid/New York/Manhattan
}}
'''Midtown''' on [[Midtown Manhattan]]i keskne naabruskond, mis jääb [[Central Park]]ist edelasse, [[Fifth Avenue]] ja [[Eighth Avenue]] vahele.

==Vaata ka==
*[[Diamond District]]

{{koord}}

[[Kategooria:Manhattani naabruskonnad]]</text>
      <sha1>8s2ujzl91htpbcyvldpydxuvf11ryd1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 1995</title>
    <ns>0</ns>
    <id>523652</id>
    <revision>
      <id>7248654</id>
      <parentid>7248180</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T17:42:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>/* Aprill */</comment>
      <origin>7248654</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11173" sha1="c49r8kwkndrcocjq21lnz8nv6c9cati" xml:space="preserve">{{Sündinud|1995}}
''Siin on loetletud [[1995]]. aastal sündinud tuntud inimesi.

==Jaanuar== 
*[[4. jaanuar]] – [[Tuuli Tomingas]], eesti laskesuusataja
*4. jaanuar – [[Ursel Tilk]], eesti näitleja
*[[5. jaanuar]] – [[Martin Jõgi (jalgpallur)|Martin Jõgi]], Eesti jalgpallur
*[[7. jaanuar]] – [[Richie Laryea]], Kanada jalgpallur
*[[9. jaanuar]] – [[Dominik Livaković]], Horvaatia jalgpallur
*[[15. jaanuar]] – [[Kevin Saar]], eesti võrkpallur
*[[18. jaanuar]] – [[Jack Miller]], Austraalia Grand Prix' mootorrataste võidusõitja
*[[19. jaanuar]] – [[Iris (laulja)|Iris]], Belgia laulja
* 19. jaanuar – [[Mathieu van der Poel]], Hollandi jalgrattur
*[[20. jaanuar]] – [[José Giménez]], Uruguay jalgpallur
*[[21. jaanuar]] – [[Nguyễn Công Phượng]], Vietnami jalgpallur
*[[24. jaanuar]] – [[Yeray Álvarez]], Hispaania jalgpallur
* 24. jaanuar – [[Joni Mäki]], Soome murdmaasuusataja
* 24. jaanuar – [[Nacho Vidal (jalgpallur)|Nacho Vidal]], Hispaania jalgpallur

==Veebruar==
*[[3. veebruar]] – [[Léo Ceará]], Brasiilia jalgpallur
*[[4. veebruar]] – [[Pione Sisto]], Taani jalgpallur
*[[8. veebruar]] – [[Erle Kont]], eesti klarnetist
*8. veebruar – [[Taliyah Brooks]], USA seitmevõistleja
*8. veebruar – [[Mijat Gaćinović]], serbia jalgpallur
*8. veebruar – [[Joshua Kimmich]], saksa jalgpallur
*[[9. veebruar]] – [[Nadine Visser]], hollandi kergejõustiklane
*[[11. veebruar]] – [[Milan Škriniar]], Slovakkia jalgpallur
*[[18. veebruar]] – [[Matheus Reis]], Brasiilia jalgpallur
*[[19. veebruar]] – [[Nikola Jokić]], Serbia korvpallur
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Gavrikov]], Venemaa jäähokimängija
*21. veebruar – [[Steffi Pähn]], eesti näitleja
*[[22. veebruar]] – [[Muamer Tanković]], Rootsi jalgpallur
*[[23. veebruar]] – [[Valarie Allman]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja
*[[27. veebruar]] – [[Kōsuke Nakamura]], Jaapani jalgpallur

==Märts==
*[[8. märts]] – [[Zach Clough]], Inglismaa jalgpallur
*[[10. märts]] – [[Irõna Heraštšenko]], ukraina kõrgushüppaja
*10. märts – [[Domingos Duarte]], Portugali jalgpallur
*[[15. märts]] – [[János Hahn]], Ungari jalgpallur
*[[16. märts]] – [[Alexander Barboza]], Argentina jalgpallur
*[[21. märts]] – [[Gerli Liinamäe]], Eesti iluuisutaja
*21. märts – [[Hany Mukhtar]], Saksamaa jalgpallur
*[[23. märts]] – [[Kevin Kauber]], eesti jalgpallur
* 23. märts – [[Ester Ledecká]], Tšehhi lumelaudur ja mäesuusataja 
* 23. märts – [[Ozan Tufan]], türgi jalgpallur 
* 23. märts – [[Juan Sebastián Quintero]], Colombia jalgpallur
* 23. märts – [[Michael Cherry]], USA jooksja
*[[25. märts]] – [[Matthias Agur]], Eesti veemootorisportlane
*[[29. märts]] – [[Álvaro Montero]], Colombia jalgpallur

==Aprill==
*[[1. aprill]] – [[Logan Paul]], USA sisulooja, maadleja
*[[2. aprill]] – [[Miro Tenho]], Soome jalgpallur
*[[11. aprill]] – [[Petra Uberalová]], Slovakkia tennisist
*11. aprill – [[Li Xueyao]], Hiina naissuusahüppaja
*[[15. aprill]] – [[José Arnaiz]], Hispaania jalgpallur
*[[22. aprill]] – [[Neja Filipič]], Sloveenia kaugus- ja kolmikhüppaja
*[[23. aprill]] – [[Gigi Hadid]], USA modell
*[[24. aprill]] – [[Ken Rüütel]], eesti näitleja
*[[29. aprill]] – [[Tristan Jarry]], Kanada jäähokimängija

==Mai==
*[[1. mai]] – [[Falaye Sacko]], Mali jalgpallur
*[[2. mai]] – [[Marcel Johannes Kits]], eesti tšellist
*[[5. mai]] – [[Rosanna Lints]], eesti laulja
*[[7. mai]] – [[Jack Hendry]], Šotimaa jalgpallur
*[[9. mai]] – [[Beth Mead]], Inglismaa jalgpallur
*9. mai – [[Shaboozey]], USA laulja
*[[12. mai]] – [[Thaciano]], Brasiilia jalgpallur
*[[14. mai]] – [[Rose Lavelle]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur
*[[15. mai]] – [[Reetta Hurske]], soome tõkkejooksja
*[[18. mai]] – [[Zurab Otšigava]], Ukraina jalgpallur
*[[19. mai]] – [[Yahya Hassan]], taani luuletaja
*[[21. mai]] – [[Danas Rapšys]], leedu ujuja
*[[24. mai]] – [[Joseph Wenzel]], Liechtensteini prints
*[[27. mai]] – [[Katrin Aasmaa]], eesti moekunstnik

==Juuni==
*[[3. juuni]] – [[Triin Tobi]], Eesti mäesuusataja
*[[8. juuni]] – [[Jean Butez]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[12. juuni]] – [[Hindrek Ojamaa]], eesti jalgpallur
* 12. juuni – [[Meril Beilmann]], eesti laskesuusataja
* 12. juuni – [[Andreas Almgren]], rootsi jooksja
*[[15. juuni]] – [[Emmanuel Korir]], Keenia jooksja
*[[16. juuni]] – [[Álex Arce]], Paraguay jalgpallur
*[[18. juuni]] – [[Mario Hermoso]], hispaania jalgpallur
* 18. juuni – [[Habib Diallo]], Senegali jalgpallur 
* 18. juuni – [[Karel Hussar]], eesti pikamaajooksja
*[[25. juuni]] – [[Andri Markovitš]], Ukraina jalgpallur
*[[29. juuni]] – [[Nicholas Latifi]], Kanada vormelisõitja
*[[30. juuni]] – [[bbno$]], Kanada räppar, laulja

==Juuli==
*[[1. juuli]] – [[Krzysztof Piątek]], Poola jalgpallur
*[[2. juuli]] – [[Ryan Murphy]], USA ujuja
*[[4. juuli]] – [[Post Malone]], USA räppar, laulja
*4. juuli – [[Álex Berenguer]], Hispaania jalgpallur
*[[7. juuli]] – [[Henessi Schmidt]], eesti näitleja
*[[8. juuli]] – [[Ryan Hedges]], Walesi jalgpallur
*[[10. juuli]] – [[Ada Hegerberg]], Norra jalgpallur
*[[11. juuli]] – [[Aygöl Iźrisova]], Baškiiria kabetaja
*[[13. juuli]] – [[Zharnel Hughes]], Suurbritannia sprinter
*[[15. juuli]] – [[İrfan Can Kahveci]], Türgi jalgpallur
*[[18. juuli]] – [[Marõna Behh-Romantšuk]], Ukraina kergejõustiklane
*[[25. juuli]] – [[María Sákkari]], Kreeka tennisist
*[[30. juuli]] – [[Hirving Lozano]], Mehhiko jalgpallur

==August==
*[[2. august]] – [[Kristaps Porziņģis]], Läti korvpallur
*[[8. august]] – [[Netiporn Sanesangkhom]], Tai antimonarhistlik aktivist
*[[18. august]] – [[Markkus Keel]], eesti võrkpallur
*[[21. august]] – [[Agustín Rossi (jalgpallur)|Agustín Rossi]], Argentina jalgpallur
*[[22. august]] – [[Rasmus Andreas Raide]], eesti pianist
* 22. august – [[Dua Lipa]], Inglise laulja
* 22. august – [[Laura Štoma]], Eestis tegutsev läti dirigent ja laulja
*[[23. august]] – [[Vlada Kubassova]], Eesti naisjalgpallur
* 23. august – [[Brooke Andersen]], Ameerika Ühendriikide vasaraheitja
*[[27. august]] – [[Grete Paia]], eesti laulja
*[[31. august]] – [[Oliver Orav]], eesti võrkpallur

==September==
*[[2. september]] – [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]], Soome jäähokimängija
*[[3. september]] – [[Niklas Süle]], Saksa jalgpallur
*[[5. september]] – [[Abderrahman Samba]], Katari kergejõustiklane
* 5. september – [[Bruna Tuzi]], albaania maletaja
*[[6. september]] – [[Iury Castilho]], Brasiilia jalgpallur
*[[8. september]] – [[Julian Weigl]], saksa jalgpallur
* 8. september – [[Martin Ponsiluoma]], Rootsi laskesuusataja
* 8. september – [[Uziel Muñoz]], Mehhiko kuulitõukaja
*[[11. september]] – [[Andreas Aadel]], eesti näitleja ja lavastaja
*[[12. september]] – [[Steven Gardiner]], Bahama jooksja
*[[24. september]] – [[Brigitte Susanne Hunt]], eesti ajakirjanik ja näitleja

==Oktoober==
*[[2. oktoober]] – [[Norah Jeruto]], Keenia päritolu Kasahstani kergejõustiklane
*2. oktoober – [[Daníel Leó Grétarsson]], Islandi jalgpallur
*[[17. oktoober]] – [[Maris Nõlvak]], eesti näitleja 
* 17. oktoober – [[Anton Mirantšuk]], vene jalgpallur
* 17. oktoober – [[Aleksei Mirantšuk]], vene jalgpallur
* 17. oktoober – [[Laura Evisalu]], eesti kirjanik, õpetaja, ratsutamistreener
* [[18. oktoober]] – [[Christian Bassogog]], Kameruni jalgpallur
* [[21. oktoober]] – [[Doja Cat]], USA räppar
* [[22. oktoober]] – [[Arno Kamminga]], Hollandi ujuja
*[[24. oktoober]] – [[Tony DeAngelo]], USA jäähokimängija
*[[29. oktoober]] – [[Ida Karstoft]], Taani jooksja
*[[31. oktoober]] – [[Maksim Anohhin]], Eesti jäähokimängija
*31. oktoober – [[Mihailo Ristić]], Serbia jalgpallur

==November==
*[[2. november]] – [[Hanna Öberg]], Rootsi laskesuusataja
*[[3. november]] – [[Kendall Jenner]], USA modell
*[[14. november]] – [[Ghirmay Ghebreslassie]], Eritrea pikamaajooksja
*[[16. november]] – [[Rolando Aarons]], Jamaica jalgpallur
*[[17. november]] – [[Ernest John Obiena]], Filipiinide teivashüppaja
*[[19. november]] – [[Johan Vahter]], eesti võrkpallur
*[[20. november]] – [[Timothy Cheruiyot]], Keenia jooksja
*[[22. november]] – [[Zouhair Bahaoui]], Maroko räppar, laulja ja laulukirjutaja
*[[26. november]] – [[Devynne Charlton]], Bahama tõkkejooksja
*[[28. november]] – [[Tin Jedvaj]], Horvaatia jalgpallur

==Detsember==
*[[1. detsember]] – [[Marianne Leibur]], Eesti muusik
*[[2. detsember]] – [[Ana Peleteiro-Compaoré]], Hispaania kolmikhüppaja
*[[3. detsember]] – [[Anna Iriyama]], jaapani laulja
* 3. detsember – [[Julius Honka]], soome jäähokimängija
* 3. detsember – [[Martin Trudnikov]], eesti akordionist, ansamblijuht ja dirigent
* 3. detsember – [[Angèle]], Belgia laulja, helilooja, instrumentalist ja muusikaprodutsent
*[[4. detsember]] – [[Dina Asher-Smith]], Suurbritannia sprinter
*[[5. detsember]] – [[Anthony Martial]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[11. detsember]] – [[Martin Valjent]], Slovakkia jalgpallur
*[[16. detsember]] – [[Aliis Aalmann]], eesti kirjanik ja õpetaja
*[[19. detsember]] – [[Karel Käos]], eesti näitleja
*[[20. detsember]] – [[Umut Meraş]], türgi jalgpallur
* 20. detsember – [[Dominic Hyam]], Šotimaa jalgpallur
*[[24. detsember]] – [[Anett Kontaveit]], Eesti tennisist
*[[25. detsember]] – [[Andy Díaz]], Kuuba päritolu Itaalia kolmikhüppaja
*[[27. detsember]] – [[David Browne]], Paapua Uus-Guinea jalgpallur 
* 27. detsember – [[Timothée Chalamet]], Ameerika Ühendriikide näitleja 
*[[29. detsember]] – [[Ross Lynch]], USA näitleja, laulja, tantsija ja pillimängija&lt;br /&gt;
&lt;!---
* [[Kevin Aloe]]
* [[Maksim Anohhin]]
* [[Vladimir Avilov]]
* [[Meril Beilmann]]
* [[Héctor Bellerín]]
* [[Eva Boto]]
* [[Michael Clifford]]
* [[Laura Dekker]]
* [[Aleksander Eerma]]
* [[Freddi]]
* [[Vladislav Gavrikov]]
* Jevgeni Harin
* Airika Harrik
* Yahya Hassan
* Georgie Henley
* Adnan Januzaj
* Mikolas Josef
* Kevin Kauber
* Ats Kiisa
* Katariina Maria Kits
* Sara Kolak
* Rauno Koorts
* Kea Kruuse
* Vlada Kubassova
* Mark Lapidus
* Valev Laube
* Ester Ledecká
* Lexa
* Ralf Mackenbach
* Nathan MacKinnon
* María Isabel
* Pavel Marin
* Trayvon Martin
* Melanie Martinez
* Francesca Michielin
* Takumi Minamino
* Anton Mirantšuk
* Lourdes Mohedano
* Niko Nurmi
* Hindrek Ojamaa
* Sten Olmre
* Kaarel Orumägi
* Kaetlyn Osmond
* Gabriella Papadakis
* Rasmus Peetson
* Rebecca Peterson
* Kätlin Piirimäe
* Post Malone
* Mette-Triin Purde
* Rasmus Andreas Raide
* Yulimar Rojas
* Kelly Rosen
* Rivo Saaremäe
* Joseph Saliste
* Siimon Sander
* Joseph Schooling
* Luke Shaw
* Mikaela Shiffrin
* Justs Sirmais
* Sergei Sirotkin
* Nina Sublatti
* Aleksandr Zakarljuka
* Kerli Zirk
* Timothy Henry Charles Tamm
* Tuuli Tomingas
* Bertrand Traoré
* Troye Sivan
* Taavi Tšernjavski
* Marie Turmann
* Marie Vaigla
* Kelly Vainlo
* Bogdan Vaštšuk
* Madis Vihmann
* Hans Villemi
* Nadine Visser
* Lisa Vittozzi
* Anisa Vänikver
* Andrew Wiggins
* Amelia Windsor

---&gt;</text>
      <sha1>c49r8kwkndrcocjq21lnz8nv6c9cati</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Klopitsa kihelkond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>524481</id>
    <revision>
      <id>7248688</id>
      <parentid>7238194</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T18:26:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <origin>7248688</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2804" sha1="dhtkydbycr8smd51319qjen882lz1o2" xml:space="preserve">[[File:Narva 1676y.jpg|pisi|Klopitsa (Golobowits) kirik ja kihelkond [[Rootsi aeg|Rootsi-aeg]]sel, [[Rootsi Ingeri]] [[Ingerimaa kubermang]]us, 1676]][[File:243 of 'Bidrag till Kännedom om Ingermanlands historia och förvaltning, etc' (11247768264).jpg|pisi|[[Ingerimaa kubermang]]u alad, 1699]]'''Klopitsa kihelkond''' on endine ajalooline ingerisoome luteriusuline [[kihelkond]] [[Ingerimaa]]l. Kihelkonna keskus asus [[Klopitsa]]s (rootsi k. ''Globits,  Globitsij''&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20071027154027/http://hiski.genealogia.fi/seurakunnat/srk?CMD=SRK&amp;ID=6012&amp;TYPE=HTML&amp;LANG=FI Klobitsa], Suomen Sukututkimusseura. Tietoja Suomen seurakunnista (vaadatud 14.01.2026)&lt;/ref&gt;, vene k. ''[[:ru:Глобицы|Глобицы]]'').

Luteriusu [[Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik|Ingeri kirik]]u kirikukihelkonda, [[Koporje lään]]i&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=116&amp;ocr=true s. 110],  Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt; Jamoskoj pogostis on allikates mainitud esimest korda [[1628]]. 18. sajandi algul{{lisa viide}} liideti Klopitsa kihelkond [[Koporje lään|Koporje  (Kaprio) lään]]i [[Kaprio kihelkond|Kaprio kihelkonnaga]].

Klopitsa kirikukogudus tegutses aastail 1628–1695, hiljem liideti [[Lääne-Ingerimaa praostkond|Lääne-Ingerimaa praostkonna]] [[Kaprio kihelkond|Kaprio kihelkonnakogudusega]] [[Peterhofi maakond|Peterhofi maakon]]nas.

17. sajandil tegutsesid kihelkonnakoguduse pastoritena: 1628–1650 Simon Bartholdi; 1661–1685&lt;ref&gt;Kustavi Grotenfelt, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/182933/HA013_1_opt.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y Suomalaiset ylioppilaat ulkomaan yliopistoissa ennen v. 1640.], HISTORIALLINEN ARKISTO. Toimittanut [[Suomen Historiallinen Seura]]. XIII. HELSINGISSÄ 1893, Suomen Historiallisen Seuran kustantama, s. 125&lt;/ref&gt; Andreas Bartholdi  Belterius&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=162&amp;ocr=true s. 156], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt;; 1691–1695 Carl Brennerus&lt;ref&gt;Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell &amp; Son, 1865., [https://runeberg.org/aminkeri/0088.html s. 78]&lt;/ref&gt;.
== Viited ==
{{viited}}
{{koord}}
{{Ingerimaa kihelkonnad}}
[[Kategooria:Ingeri kihelkonnad]]
[[Kategooria:Ingeri ajalugu]]
[[Kategooria:Ingerimaa kindralkubermang]]
[[Kategooria:Peterhofi maakond]]
[[Kategooria:Ivangorodi praostkond]]</text>
      <sha1>dhtkydbycr8smd51319qjen882lz1o2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248707</id>
      <parentid>7248688</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T19:01:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <origin>7248707</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3119" sha1="acllpih8lok7340433wuys8b2sm7fqd" xml:space="preserve">[[File:Narva 1676y.jpg|pisi|Klopitsa (Golobowits) kirik ja kihelkond [[Rootsi aeg|Rootsi-aeg]]sel, [[Rootsi Ingeri]] [[Ingerimaa kubermang]]us, 1676]][[File:243 of 'Bidrag till Kännedom om Ingermanlands historia och förvaltning, etc' (11247768264).jpg|pisi|[[Ingerimaa kubermang]]u alad, 1699]]'''Klopitsa kihelkond''' on endine ajalooline ingerisoome luteriusuline [[kihelkond]] [[Ingerimaa]]l. Kihelkonna keskus asus [[Klopitsa]]s (rootsi k. ''Globits,  Globitsij''&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20071027154027/http://hiski.genealogia.fi/seurakunnat/srk?CMD=SRK&amp;ID=6012&amp;TYPE=HTML&amp;LANG=FI Klobitsa], Suomen Sukututkimusseura. Tietoja Suomen seurakunnista (vaadatud 14.01.2026)&lt;/ref&gt;, vene k. ''[[:ru:Глобицы|Глобицы]]'').

Luteriusu [[Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik|Ingeri kirik]]u kirikukihelkonda, [[Koporje lään]]i&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=116&amp;ocr=true s. 110],  Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt; Jamoskoj pogostis on allikates mainitud esimest korda [[1628]]. 18. sajandi algul{{lisa viide}} liideti Klopitsa kihelkond [[Koporje lään|Koporje  (Kaprio) lään]]i [[Kaprio kihelkond|Kaprio kihelkonnaga]].

Klopitsa kirikukogudus tegutses aastail 1628–1695, hiljem liideti [[Lääne-Ingerimaa praostkond|Lääne-Ingerimaa praostkonna]] [[Kaprio kihelkond|Kaprio kihelkonnakogudusega]] [[Peterhofi maakond|Peterhofi maakon]]nas.

17. sajandil tegutsesid kihelkonnakoguduse pastoritena: 1628–1650 Simon Bartholdi; 1661–1685&lt;ref&gt;Kustavi Grotenfelt, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/182933/HA013_1_opt.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y Suomalaiset ylioppilaat ulkomaan yliopistoissa ennen v. 1640.], HISTORIALLINEN ARKISTO. Toimittanut [[Suomen Historiallinen Seura]]. XIII. HELSINGISSÄ 1893, Suomen Historiallisen Seuran kustantama, s. 125&lt;/ref&gt; Andreas Bartholdi  Belterius&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=162&amp;ocr=true s. 156], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt;; 1691–1695 Carl Brennerus&lt;ref&gt;Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell &amp; Son, 1865., [https://runeberg.org/aminkeri/0088.html s. 78]&lt;/ref&gt; (surn. 1706&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=167&amp;ocr=true s. 161], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt;).
== Viited ==
{{viited}}
{{koord}}
{{Ingerimaa kihelkonnad}}
[[Kategooria:Ingeri kihelkonnad]]
[[Kategooria:Ingeri ajalugu]]
[[Kategooria:Ingerimaa kindralkubermang]]
[[Kategooria:Peterhofi maakond]]
[[Kategooria:Ivangorodi praostkond]]</text>
      <sha1>acllpih8lok7340433wuys8b2sm7fqd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Skamja Püha Eliase kirik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>526353</id>
    <revision>
      <id>7248533</id>
      <parentid>7200792</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T13:46:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <comment>foto, hävimisaeg</comment>
      <origin>7248533</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="671" sha1="s4m5az1i7crb7hb6bj05b37hyn3dh9p" xml:space="preserve">{{Viitamata|aasta=2024|kuu=august}}
[[Fail:Skamja_kirik.jpg|pisi|Skamja kirik u 1920-1940]]
'''Skamja Püha Eliase kirik''' oli [[õigeusk|õigeusu]] [[kirik]] [[Virumaa]]l [[Skarjatina vald|Skarjatina vallas]] [[Skamja]] külas. 

Kirikut kasutas [[Skamja Püha Eliase kogudus]].

Kirik õhiti Teise maailmasõja ajal.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Lunden |eesnimi=B. |kuupäev=28.07.1960 |pealkiri=Suviseid suletõmbeid |lehekülg=2 |väljaanne=Õhtuleht |url=https://dea.digar.ee/article/ohtulehtkoorberg/1960/07/28/13 |vaadatud=06.10.2026}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
[[Kategooria:Raja vald]]
[[Kategooria:Virumaa õigeusu kirikud]]
[[Kategooria:Virumaa endised kirikud]]</text>
      <sha1>s4m5az1i7crb7hb6bj05b37hyn3dh9p</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248545</id>
      <parentid>7248533</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T13:57:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <comment>tnp asukoht</comment>
      <origin>7248545</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="834" sha1="qsbtgs1pgk1hvtyty1qmx0kd2xe9zv4" xml:space="preserve">{{Viitamata|aasta=2024|kuu=august}}
[[Fail:Skamja_kirik.jpg|pisi|Skamja kirik u 1920-1940]]
'''Skamja Püha Eliase kirik''' oli [[õigeusk|õigeusu]] [[kirik]] [[Virumaa]]l [[Skarjatina vald|Skarjatina vallas]] [[Skamja]] külas. Tänapäeval on asukoht [[Leningradi oblast|Leningradi oblastis]] [[Slantsõ rajoon|Slantsõ rajoonis]] (58.999890, 27.745527). 

Kirikut kasutas [[Skamja Püha Eliase kogudus]].

Kirik õhiti Teise maailmasõja ajal.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Lunden |eesnimi=B. |kuupäev=28.07.1960 |pealkiri=Suviseid suletõmbeid |lehekülg=2 |väljaanne=Õhtuleht |url=https://dea.digar.ee/article/ohtulehtkoorberg/1960/07/28/13 |vaadatud=06.10.2026}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
[[Kategooria:Raja vald]]
[[Kategooria:Virumaa õigeusu kirikud]]
[[Kategooria:Virumaa endised kirikud]]
&lt;references /&gt;

== Välislingid ==</text>
      <sha1>qsbtgs1pgk1hvtyty1qmx0kd2xe9zv4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248547</id>
      <parentid>7248545</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T13:57:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248547</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="814" sha1="9roy150o9ckm7db55688qbwcji1lhvg" xml:space="preserve">{{Viitamata|aasta=2024|kuu=august}}
[[Fail:Skamja_kirik.jpg|pisi|Skamja kirik u 1920-1940]]
'''Skamja Püha Eliase kirik''' oli [[õigeusk|õigeusu]] [[kirik]] [[Virumaa]]l [[Skarjatina vald|Skarjatina vallas]] [[Skamja]] külas. Tänapäeval on asukoht [[Leningradi oblast|Leningradi oblastis]] [[Slantsõ rajoon|Slantsõ rajoonis]] (58.999890, 27.745527). 

Kirikut kasutas [[Skamja Püha Eliase kogudus]].

Kirik õhiti Teise maailmasõja ajal.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Lunden |eesnimi=B. |kuupäev=28.07.1960 |pealkiri=Suviseid suletõmbeid |lehekülg=2 |väljaanne=Õhtuleht |url=https://dea.digar.ee/article/ohtulehtkoorberg/1960/07/28/13 |vaadatud=06.10.2026}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
[[Kategooria:Raja vald]]
[[Kategooria:Virumaa õigeusu kirikud]]
[[Kategooria:Virumaa endised kirikud]]
&lt;references /&gt;</text>
      <sha1>9roy150o9ckm7db55688qbwcji1lhvg</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248587</id>
      <parentid>7248547</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T14:48:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <origin>7248587</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1057" sha1="7l3doxf5dg188vgigivnupb3cquot40" xml:space="preserve">{{Viitamata|aasta=2024|kuu=august}}
[[Fail:Skamja_kirik.jpg|pisi|Skamja kirik u 1920-1940]]
'''Skamja Püha Eliase kirik''' oli [[õigeusk|õigeusu]] [[kirik]] [[Virumaa]]l [[Skarjatina vald|Skarjatina vallas]] [[Skamja]] külas. Tänapäeval on asukoht [[Leningradi oblast|Leningradi oblastis]] [[Slantsõ rajoon|Slantsõ rajoonis]] (58.999890, 27.745527). 

Kirik ehitati ja pühitseti 1855. aastal ning õhiti Teise maailmasõja ajal 1944. aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Rahvusarhiiv. Arhiiviinfosüsteem. EAA.5340. |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200250093321&amp;ru=8tDB5K#archive-creator |vaadatud=06.10.2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Lunden |eesnimi=B. |kuupäev=28.07.1960 |pealkiri=Suviseid suletõmbeid |lehekülg=2 |väljaanne=Õhtuleht |url=https://dea.digar.ee/article/ohtulehtkoorberg/1960/07/28/13 |vaadatud=06.10.2026}}&lt;/ref&gt;

Kirikut kasutas [[Skamja Püha Eliase kogudus]].

== Viited ==
[[Kategooria:Raja vald]]
[[Kategooria:Virumaa õigeusu kirikud]]
[[Kategooria:Virumaa endised kirikud]]
&lt;references /&gt;</text>
      <sha1>7l3doxf5dg188vgigivnupb3cquot40</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aino Järvesoo Mälestusfond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>527136</id>
    <revision>
      <id>7248932</id>
      <parentid>6798103</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:08:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248932</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="542" sha1="e5zvkeswuyklsw1cw26f7znfpu171v5" xml:space="preserve">'''Aino Järvesoo Mälestusfond''' oli Eesti [[mittetulundusühing]], mis tegutses aastatel 2009–2012. Fondi eesmärk oli edendada Eestis lastega seotut.

Fond asutati 3. mail 2009 [[Liis Tappo-Treial]]i, [[Siiri Oviir]]i ja [[Inga Raitar]]i eestvõttel.&lt;ref name=&quot;ainojarvesoofond.blogspot.com&quot;&gt;http://ainojarvesoofond.blogspot.com/ (vaadatud 08.11.2018)&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://ainojarvesoofond.blogspot.com/ Mälestusfondi blogi]

[[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]]
[[Kategooria:Lastekaitse]]</text>
      <sha1>e5zvkeswuyklsw1cw26f7znfpu171v5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lihameister</title>
    <ns>0</ns>
    <id>527989</id>
    <revision>
      <id>7248936</id>
      <parentid>5714933</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:12:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248936</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="835" sha1="svl1soq57isuefmv2fqjn9e9tlk6k4k" xml:space="preserve">'''Lihameister''' oli Eesti [[aktsiaselts]], mis tegeles [[liha]]ga seotuga.

Ettevõte kanti [[Äriregister|Äriregistrisse]] [[1997]]. aastal.

1. oktoobril 2006 omandas [[Rein Kilk|Rein Kilgile]] kuuluv [[tapamaja]] OÜ Ahto Sirel Tartumaal [[Konguta vald|Konguta vallas]] asuva aktsiaseltsi Lihameister lihatööstuse.&lt;ref name=&quot;W19aw&quot;&gt;&quot;[[Kes? Mis? Kus?]]&quot; 2008, lk 290&lt;/ref&gt;

Ettevõte läks pankrotti 2012. aastal&lt;ref name=&quot;majandus24.postimees.ee&quot;&gt;https://majandus24.postimees.ee/804512/rein-kilgi-lihameister-kuulutati-pankrotistunuks (vaadatud 14.11.2018)&lt;/ref&gt; ja Äriregistrist kustutati see 2015. aastal.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*https://majandus24.postimees.ee/804512/rein-kilgi-lihameister-kuulutati-pankrotistunuks

[[Kategooria:Eesti toiduainetööstuse ettevõtted]]
[[Kategooria:Eesti lihatööstus]]</text>
      <sha1>svl1soq57isuefmv2fqjn9e9tlk6k4k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mobilitas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>528601</id>
    <revision>
      <id>7248640</id>
      <parentid>5218480</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T16:26:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti teadus]]</comment>
      <origin>7248640</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1535" sha1="47w5udup2gepe9apgixujxaotrtjh8n" xml:space="preserve">'''Teadlasmobiilsuse programm Mobilitas'''&lt;ref&gt;https://www.etag.ee/rahastamine/programmid/loppenud-programmid/mobilitas/&lt;/ref&gt; oli [[Euroopa Sotsiaalfond]]i ja [[Eesti|Eesti riigi]] kaasrahastatud [[teadusprogramm]], mida finantseeriti Euroopa Liidu struktuurivahendite 2007–2013 perioodil ning mis kestis 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2015. Programm kinnitati haridus- ja teadusministri 23. juuli 2008 käskkirjaga ning seda viis ellu [[Eesti Teadusagentuur]]. Programmi eelarve oli 20 289 874,30 eurot, millest 85 protsenti kattis Euroopa Sotsiaalfond. 

Programmi Mobilitas eesmärgiks oli Eesti teadlaspotentsiaali arendamine ja mitmekesistamine rahvusvahelise teadlasmobiilsuse ja kogemuste vahetamise kaudu, värvates kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu.

Programmi toetatavad tegevused olid:
* Teadlasmobiilsuse olukorra analüüs ja informatsiooni levitamine.
* Järeldoktorite positsiooni arendamine noorte teadlaste akadeemilise karjääri astmena. Anti välja 127 uurimistoetust järeldoktori projekti elluviimiseks nii Eestis kui ka välisriigis.
* Eelisarendatavate valdkondade tippteadlastele Eestis töötamiseks võimaluste loomine. Toetati 18 tipptasemel teadlase Eestisse toomist eesmärgiga luua Eestis oma uurimisrühm.

Programm Mobilitas sai Euroopa Liidu struktuurivahendite 2014–2020 perioodil jätku programmi „Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“ ehk [[Mobilitas Pluss]] näol.

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Teaduspoliitika]]
[[Kategooria:Eesti teadus]]</text>
      <sha1>47w5udup2gepe9apgixujxaotrtjh8n</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tulumaksuseadus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>531274</id>
    <revision>
      <id>7248931</id>
      <parentid>7011651</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:07:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248931</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5076" sha1="ew22n0hu7vayv88e4be7yn3y16htns7" xml:space="preserve">'''Tulumaksuseadus''' (ingl ''Income Tax Law'') on [[Eesti|Eesti Vabariigis]] kehtiv [[seadus]], millega reguleeritakse [[tulumaks]]u, selle maksja, maksmise perioodi, maksumäärade ja maksude laekumisega seotut. Tulumaksuseaduse ametlik lühend on '''TuMS'''.&lt;ref name=&quot;eRT_TuMS&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/TuMS?leiaKehtiv eRT Tulumaksuseadus (TuMS)]&lt;/ref&gt;

== Sisu ==
Tulumaksuseaduses on 67 paragrahvi, mis on jaotatud 14 peatükiks:  
* 1. peatükk &quot;Üldsätted&quot; (paragrahvid 1–5);
* 2. peatükk &quot;Seaduses kasutatavad põhimõisted&quot; (paragrahvid 6–11);
* 3. peatükk &quot;Residendist füüsilise isiku tulu maksustamine&quot; (paragrahvid 12–22); 
* 4. peatükk &quot;Residendist füüsilise isiku tulust tehtavad mahaarvamised&quot; (paragrahvid 23–28&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;); 
* 5. peatükk &quot;Mitteresidendi tulu maksustamine&quot; (paragrahvid 29–31&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;); 
* 5&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;. peatükk &quot;Lepingulise investeerimisfondi ja aktsiaseltsifondi tulu maksustamine&quot; (paragrahvid 31&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;–31&lt;sup&gt;6&lt;/sup&gt;); 
* 6. peatükk &quot;Ettevõtlustulust tehtavad mahaarvamised&quot; (paragrahvid 32–35); 
* 7. peatükk &quot;Maksustatava tulu arvestamise eeskirjad&quot; (paragrahvid 36–39&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;); 
* 8. peatükk &quot;Tulumaksu kinnipidamine&quot; (paragrahvid 40–43); 
* 9. peatükk &quot;Tulude deklareerimine ja tulumaksu tasumine&quot; (paragrahvid 44–47); 
* 10. peatükk &quot;Tulumaksu maksmise erijuhud&quot; (paragrahvid 47&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;–54); 
* 11. peatükk &quot;Informatsioonikohustus&quot; (paragrahvid 55–57&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;); 
* 12. peatükk &quot;Rakendussätted&quot; (paragrahvid 58–62); 
* 13. peatükk &quot;Muudatused kehtivates õigusaktides&quot; (paragrahvid 63–67).

Tulumaksuseaduses on sätestatud, mida maksustatakse. Tulumaksuga maksustamisele kuulub maksumaksja tulu, millest seadusega kooskõlas on tehtud mahaarvamised. Maksumaksja on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond, aktsiaseltsifond ja mitteresidendist juriidiline isik, kellele laekub tulu, mis kuulub maksustamisele. Tulumaksuseaduses määratakse maksustamisperioodiks ühe kalendriaasta. Tulumaksu tavaline määr on kehtiva tulumaksuseaduse järgi 20%, millest võib esineda seaduses sätestatud juhtudel kõrvalekaldeid. Tulumaks laekub riigile.&lt;ref name=&quot;eRT_TuMS&quot; /&gt;

== Tulumaksuseaduse ajalugu ==
[[Nõukogude Liit|NSV Liidus]] ei arvutatud [[tulumaks]]u. Selle asemel vaadati tulumaksu suurust vastavast tabelist, mida oli võimalik osta raamatupoest.&lt;ref&gt;Tulumaks, Wikipedia – [[Tulumaks|https://et.wikipedia.org/wiki/Tulumaks]]&lt;/ref&gt;

Pärast Eesti iseseisvumist kehtisid tulumaksu seadustamiseks eraldi seadused ettevõtetele ja üksikisikutele.&lt;ref&gt;ESTLEX õigusinfosüsteem – &lt;nowiki&gt;https://www.estlex.ee/tasuta/?id=8&amp;aktid=3601&amp;fd=1&amp;asutus=23&amp;grupp=1&amp;lineid=1_23_4527&amp;leht=11&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;

Eesti Vabariigi ettevõtete tulumaksu seadus koosnes 25 paragrahvist, mis jagunesid neljaks peatükiks:

* I &quot;Maksustamise põhimõtted&quot; (paragrahvid 1–8);
* II &quot;Tulumaksu arvutamine&quot; (paragrahvid 9–16);
* III &quot;Maksusoodustused&quot; (paragrahvid 17–20);
* IV &quot;Lõppsätted&quot; (paragrahvid 21–25).&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;Eesti Vabariigi ettevõtte tulumaksu seadus, Riigi Teataja 1991, 36, 446 – &lt;nowiki&gt;https://www.riigiteataja.ee/akt/30536&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;

Eesti Vabariigi ettevõtete tulumaksu seaduse paragrahv 8 järgi olid maksumäärad ettevõtetele selle seaduse kehtimise ajal järgmised:

* Aasta kasum kuni 500 000 rbl. – tulumaksumäär 15%,
* Aasta kasum 500 001 rbl. kuni 1 000 000 rbl. – tulumaksumäär 75 000 rbl. + 23% summast üle 500 000 rbl.;
* Aasta kasum 1 000 001 rbl. ja rohkem – tulumaksumäär 190 000 rbl. + 30% summast üle 1 000 000 rbl.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Eesti Vabariigi üksikisiku tulumaksu seadus koosnes 23 paragrahvist, mis jagunesid kolmeks peatükiks:

* I &quot;Maksustamise põhimõttes&quot; (paragrahvid 1–11);
* II &quot;Tulu ettevõtlusest, varalt ja muudest allikatest&quot; (paragrahvid 12–16);
* III &quot;Lõppsätted&quot; (paragrahvid 17–23).&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;Eesti Vabariigi üksikisiku tulumaksu seadus, Riigi Teataja, 1991 – &lt;nowiki&gt;https://www.riigiteataja.ee/akt/30512&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;

Eesti Vabariigi üksikisiku tulumaksu seaduse paragrahv 10 järgi olid maksumäärad selle seaduse kehtimise ajal järgmised:

* Tulu kuni 4800 rbl. – tulumaksumäär 16%;
* Tulu 48 001 – 120 00 rbl. – tulumaksumäär 768 rbl. + 24% summast üle 4800 rbl;
* Tulu 12 001 rbl. ja rohkem – 2496 rbl. + 33% summast üle 12 000 rbl.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Tulumaksuseadus võeti vastu 8. detsembril 1993 ja kuulutati välja [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] 21. detsembri 1993 otsusega nr 237.&lt;ref&gt;Tulumaksuseadus, Riigi Teataja I, 1999, 101, 903 – &lt;nowiki&gt;https://www.riigiteataja.ee/akt/119112010007?leiaKehtiv&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; Algul oli tulumaksu suurus seaduse järgi 26%, seejärel vähendati seda aastatel 2005–2008 21 protsendini.&lt;ref&gt;Maksud Eestis blogi – &lt;nowiki&gt;http://maksud-eestis.blogspot.com/&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; 2015. aastal oli tulumaksumäär 20% ja 1. jaanuarist 2025 on 22%. Tulumaksuseadust on selle kehtima hakkamisest peale muudetud üle 50 korra.

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Eesti seadused]]</text>
      <sha1>ew22n0hu7vayv88e4be7yn3y16htns7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kohtuekspertiis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>531385</id>
    <revision>
      <id>7248996</id>
      <parentid>6738155</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T10:24:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248996</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5007" sha1="arvww33ml60g5jga62olkablkufwjtg" xml:space="preserve">'''Kohtuekspertiis''' on tegevus, mille käigus uurib ekspert [[menetlus]]asjades olemasolevat materjali ja kujundab selle põhjal professionaalse arvamuse, mida nimetatakse eksperdiarvamuseks.&lt;ref name=&quot;kohtuekspe&quot;&gt;Kohtuekspertiisiseadus. – RT I, 30.12.2015, 21.&lt;/ref&gt;
  
Kohtuekspertiisi teeb ekspert. Ekspert osaleb [[uurimistoiming]]us, rakendades mitteõiguslikke teadmisi. [[Asitõend|Asitõendite]] või kuriteojälgede uurimiseks ja kogumiseks kasutab ekspert eri tehnikavahendeid. Lisaks ekspertiisiks vajalike lähteandmete kogumisele võib ekspert aidata uurijat uurimistoimingu strateegia planeerimisel.&lt;ref&gt;H.Lindmäe. Menetlustaktika. Tallinn: Juristide Täienduskeskus 1995, lk. 9-10.&lt;/ref&gt; Ekspertiisid, milleks on ekspertiisiasutustel [[pädevus]], on sätestatud kohtuekspertiisiseaduses.&lt;ref name=&quot;kohtuekspe&quot; /&gt;

== Kohtuekspertiisi liigitamine ==
Kohtuekspertiiside liigid ja alaliigid on sätestatud riiklikus ekspertiisiasutustes tehtavate ekspertiiside loetelus. Kohtuekspertiisi peamisi liike on neli: [[kohtuarstlik ekspertiis]], [[kohtubioloogiaekspertiis]], [[kohtukeemiaekspertiis]] ja [[kriminalistikaekspertiis]], mis jagunevad omakorda liikideks ja alaliikideks. Lisaks võib asutus teha muid ekspertiisiasutuste põhimääruses ette nähtud ekspertiise.&lt;ref&gt;Riiklikus ekspertiisiasutustes tehtavate ekspertiiside loetelu. – RTL 2008, 9, 112. &lt;/ref&gt;
 
Kohtuarstlik ekspertiis koosneb neljast alaliigist:

* arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiis, mille alaliigid on narkootilise ja psühhotroopsete ainete koguse hindamise ekspertiis ning toksiliste ainete mõju hindamise ekspertiis;
* isiku kohtuarstlik ekspertiis, mille alaliigid on isiku androloogia-, isiku günekoloogia-, tervisekahjustuse tuvastamise ja terviseseisundi tuvastamise ekspertiis;
* meditsiinilise kriminalistika ekspertiis, mille alaliigid on kohtutraumatoloogia- ja kohtuantropoloogiaekspertiis;
* surnu kohtuarstlik ekspertiis.

Kohtubioloogiaekspertiisi alaliik on DNA-ekspertiis.

Kohtukeemiaekspertiis sisaldab viit alaliiki:

* alkoholiekspertiis;
* lõhkeaineekspertiis;
* narkootilise aine ekspertiis;
* põlevvedelikuekspertiis;
* toksikoloogiaekspertiis, mille alaliigid on alkoholiekspertiis bioloogilisest materjalist ja narkootilise aine ekspertiis bioloogilisest materjalist.

Kriminalistikaekspertiis koosneb 16 alaliigist:

* dokumendiekspertiis, mille alaliik on paberrahaekspertiis;
* hääleekspertiis;
* infotehnoloogiaekspertiis, mille alaliigid on alaealise seksuaalse väärkohtlemisega seotud materjali infotehnoloogiaekspertiis ja radaridetektoriekspertiis;
* jäljeekspertiis, mille alaliigid on jalatsijälje-, murdmisriistajälje- ja stantsimismärgiseekspertiis;
* kiuekspertiis;
* kujutiseekspertiis;
* käekirjaekspertiis;
* liiklusekspertiis, mille alaliigid on autotehniline-, liiklustehniline- ja liiklustrassoloogiaekspertiis;
* lasujäägiekspertiis;
* lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis;
* metalliekspertiis, mille alaliik on hõõglambiekspertiis;
* raamatupidamiseekspertiis;
* relvaekspertiis, mille alaliigid on külm- ja tulirelvaekspertiis;
* sõrmejäljeekspertiis;
* tulekahjuekspertiis;
* värvkatteekspertiis.

== Kohtuekspertiis [[Kriminaalmenetlus|kriminaalmenetluses]] ==
Ekspertiis korraldatakse [[Määrus (õigusteadus)|määruse]] alusel, mille annab [[menetleja]]. Menetlejal ei ole lubatud ekspertiisi määramisest keelduda, kui asjaolu tuvastamine ekspertiisiga võib olla suure tähtsusega asja lahendamisel. Et koguda kohtupsühhiaatria- või kohtuarstlikuks ekspertiisiks materjali, võib vajaduse korral paigutada isiku sundkorras raviasutusse. Samuti võidakse ekspertiisi tegemiseks kaevata ametlikust matmiskohast välja surnukeha. Kui uurimisasutus on menetlustoimingu käigus kogunud jälgi ja proove, mis on isikustamata, võidakse need säilitada. Ekspertiisiks võidakse võtta võrdlusmaterjali. Selle eesmärk on koguda võrdlusjälgi ja -proove, mis on vajalikud ekspertiisiks või uuringuks.&lt;ref&gt;Kriminaalmenetluse seadustik. – RT I, 19.03.2015, 22. &lt;/ref&gt;

== Kohtuekspertiisi tegemine Eestis ==
Eestis teeb kohtuekspertiisi [[Eesti Kohtuekspertiisi Instituut]] (lühend EKEI). Instituudis tehakse muu hulgas mitmesuguseid uuringuid, näiteks alkoholiuuring, bioloogiauuring, DNA-, raamatupidamis-, dokumendi-, histoloogia-, hääle-, infotehnoloogia- ja jäljeuuring ning kohtuarstlik lahang. Instituudis tehakse järgmisi ekspertiise:&lt;ref&gt;Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimäärus. – RT I, 25.01.2013, 4.&lt;/ref&gt;

* kohtuarstlik ekspertiis;
* kohtubioloogiaekspertiis;
* kohtukeemiaekspertiis;
* kohtupsühhiaatriaekspertiis;
* kriminalistikaekspertiis.

EKEI-st tellivad tööd tavaliselt nii kohtu, [[Prokuratuur|prokuratuuri]] ja uurimisasutuste kui ka kohtuvälised menetlejad.&lt;ref&gt;Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi koduleht. &lt;nowiki&gt;http://www.ekei.ee/et/ekei-kui-organisatsioon&lt;/nowiki&gt; (25.10.2018)&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Kohtu- ja protsessiõigus]]
[[Kategooria:Kriminaalõigus]]</text>
      <sha1>arvww33ml60g5jga62olkablkufwjtg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aasta lind</title>
    <ns>0</ns>
    <id>532647</id>
    <revision>
      <id>7248857</id>
      <parentid>7244730</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T06:05:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-54080-05</username>
        <id>239161</id>
      </contributor>
      <comment>6766</comment>
      <origin>7248857</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5241" sha1="nse9eo2cf7uyhwx7clkm6rwpqbg1sbt" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib Eesti aasta lindudest; teiste riikide aasta lindude kohta vaata [[Aasta lind (täpsustus)]].}}
[[Pilt:Hirundo_rustica_1_(Martin_Mecnarowski).jpg|pisi|[[Suitsupääsuke]] oli Eesti aasta lind 2000. aastal]]
'''Aasta lind''' on [[lind|linnu]]liigile antav ajutine nimetus. [[Eesti]]s valitakse aasta lindu [[1995|6767]]. aastast. Seda korraldab [[Eesti Ornitoloogiaühing]] oma projekti &quot;Aasta lind&quot; raames. Üks eesmärke on tutvustada rahvale ühe hästi tuntud linnu kaudu nii linde üldse kui ka nende kaitse põhiprobleeme.&lt;ref name=&quot;BZHz2&quot; /&gt;

Alates 2001. aastast annab [[Eesti Post]] igal aastal välja aasta linnu [[Postmark|margi]], [[esimese päeva ümbrik]]u ja 2004. aastast ka [[maksimumkaart|maksimumkaardi]].

Esimesena valiti Eesti aasta linnuks [[rukkirääk]]. Sarnaselt Eestiga oli rukkirääk hiljem ka esimene [[Aasta lind (Venemaa)|Venemaa aasta lind]] (1996) ja esimene [[Aasta lind (Läti)|Läti aasta lind]] (1996).

== Eesti aasta linnud ==
*[[1995]] – [[rukkirääk]]
*[[1996]] – [[suurkoovitaja]]
*[[1997]] – [[sookurg]]
*[[1998]] – [[must-toonekurg]]
*[[1999]] – [[kirjurähn]]
*[[2000]] – [[suitsupääsuke]]
*[[2001]] – [[kiivitaja]]
*[[2002]] – [[varblane]]
*[[2003]] – [[harakas]]
*[[2004]] – [[valge-toonekurg]]
*[[2005]] – [[kanakull]]
*[[2006]] – [[hänilane]]
*[[2007]] – [[luik]]
*[[2008]] – [[teder]]
*[[2009]] – [[kodukakk]]
*[[2010]] – [[punaselg-õgija]] ja [[hallõgija]]
*[[2011]] – [[suitsupääsuke]]&lt;ref name=&quot;0Y4yv&quot; /&gt;
*[[2012]] – [[tüll (perekond)|tüll]] ([[liivatüll]] ja [[väiketüll]])&lt;ref name=&quot;W5AGR&quot; /&gt;
*[[2013]] – [[nurmkana]] ehk põldpüü&lt;ref name=&quot;sTp0L&quot; /&gt;
*[[2014]] – [[jäälind]]
*[[2015]] – [[viu]]
*[[2016]] – [[rasvatihane]]&lt;ref name=&quot;LS8dA&quot; /&gt;
*[[2017]] – [[turteltuvi]]&lt;ref name=&quot;fucWb&quot; /&gt;
*[[2018]] – [[metsis]]&lt;ref name=&quot;vMnQM&quot; /&gt;
*[[2019]] – [[öösorr]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Marju Himma|URL=https://novaator.err.ee/889034/tee-lahemalt-tutvust-2019-aasta-lind-oosorr|Pealkiri=Tee lähemalt tutvust: 2019. aasta lind öösorr|Väljaanne=err.ee|Aeg=02.01.2019|Kasutatud=23.05.2019}}&lt;/ref&gt;
*[[2020]] – [[tuttpütt]]&lt;ref name=&quot;b2020&quot; /&gt;
*[[2021]] – [[kuldnokk]]&lt;ref name=&quot;eoy2021&quot; /&gt;
*[[2022]] – [[metskurvits]]&lt;ref name=&quot;eoy2022&quot; /&gt;
*[[2023]] – [[aul]]&lt;ref name=&quot;eoy2023&quot; /&gt;
*[[2024]] – [[kägu]]&lt;ref name=&quot;err2024&quot; /&gt;
*[[2025]] – [[kormoran]]&lt;ref name=&quot;kik&quot; /&gt;
*[[2026]] – [[piiritaja]]&lt;ref name=&quot;kik1&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[aasta loom]]
*[[aasta taim]]

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;BZHz2&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.eoy.ee/projektid/aastalind.htm |pealkiri=Projekt &quot;Aasta lind Eesti ornitoloogiaühingi kodulehel |vaadatud=2019-01-04 |arhiivimisaeg=2017-09-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170915101440/http://www.eoy.ee/projektid/aastalind.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0Y4yv&quot;&gt;[http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-9111/Aasta-lind-2011-on-suitsup%C3%A4%C3%A4suke Aasta lind 2011 on suitsupääsuke]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;W5AGR&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.eoy.ee/node/383 |pealkiri=Aasta lind 2012 on tüll |vaadatud=2019-01-04 |arhiivimisaeg=2019-01-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190105043633/https://www.eoy.ee/node/383 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sTp0L&quot;&gt;[http://www.ilmajaam.ee/895356/2013-aasta-lind-on-nurmkana/ 2013. aasta lind on nurmkana]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LS8dA&quot;&gt;[http://ilmajaam.postimees.ee/3242371/aasta-lind-2016-on-rasvatihane Aasta lind 2016 on rasvatihane]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fucWb&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.eoy.ee/node/949 |pealkiri=Aasta lind 2017 on turteltuvi |vaadatud=2019-01-04 |arhiivimisaeg=2019-01-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190105043639/https://www.eoy.ee/node/949 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vMnQM&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/3943113/2018-aasta-lind-on-metsis 2018. aasta lind on metsis], Postimees 12.12.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;b2020&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.bioneer.ee/2020-aasta-lind-tuttp%C3%BCtt |pealkiri=2020. aasta lind on tuttpütt |vaadatud=2019-12-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190922165744/http://www.bioneer.ee/2020-aasta-lind-tuttp%C3%BCtt |arhiivimisaeg=2019-09-22 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eoy2021&quot;&gt;[https://www.eoy.ee/ET/16/191/aasta-linnud/ Aasta linnud]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eoy2022&quot;&gt;[https://eoy.ee/ET/suurel-linnuohtul-annab-kuldnokk-aasta-linnu-tiitli-yle-metskurvitsale/ Suurel linnuõhtul annab kuldnokk aasta linnu tiitli üle metskurvitsale]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eoy2023&quot;&gt;[https://eoy.ee/aul/ Aasta lind 2023 aul]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;err2024&quot;&gt;[https://novaator.err.ee/1609131398/tuleva-aasta-lind-on-kagu &quot;Tuleva aasta lind on kägu&quot;], ERR, 13.10.2023 (vaadatud 02.11.2023)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kik&quot;&gt;[https://kik.ee/et/projektid/randnaitus-aasta-lind-2025 &quot;Rändnäitus &quot;Aasta lind 2025&quot;]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kik1&quot;&gt;[https://kik.ee/et/projektid/aasta-lind-2026 &quot;Eesti Ornitiloogiaühing valis 2026. aasta linnuks piiritaja&quot;]&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[http://www.eoy.ee/projektid/aastalind.htm Projekt &quot;Aasta lind Eesti ornitoloogiaühingu kodulehel]

{{Aasta liik}}

[[Kategooria:Aasta linnud]]
[[Kategooria:Eesti aunimetused]]</text>
      <sha1>nse9eo2cf7uyhwx7clkm6rwpqbg1sbt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248859</id>
      <parentid>7248857</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T06:06:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-54080-05</username>
        <id>239161</id>
      </contributor>
      <comment>1995</comment>
      <origin>7248859</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5232" sha1="nxwv5mfxxtci60gl92puxin69kw47ks" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib Eesti aasta lindudest; teiste riikide aasta lindude kohta vaata [[Aasta lind (täpsustus)]].}}
[[Pilt:Hirundo_rustica_1_(Martin_Mecnarowski).jpg|pisi|[[Suitsupääsuke]] oli Eesti aasta lind 2000. aastal]]
'''Aasta lind''' on [[lind|linnu]]liigile antav ajutine nimetus. [[Eesti]]s valitakse aasta lindu 1995. aastast. Seda korraldab [[Eesti Ornitoloogiaühing]] oma projekti &quot;Aasta lind&quot; raames. Üks eesmärke on tutvustada rahvale ühe hästi tuntud linnu kaudu nii linde üldse kui ka nende kaitse põhiprobleeme.&lt;ref name=&quot;BZHz2&quot; /&gt;

Alates 2001. aastast annab [[Eesti Post]] igal aastal välja aasta linnu [[Postmark|margi]], [[esimese päeva ümbrik]]u ja 2004. aastast ka [[maksimumkaart|maksimumkaardi]].

Esimesena valiti Eesti aasta linnuks [[rukkirääk]]. Sarnaselt Eestiga oli rukkirääk hiljem ka esimene [[Aasta lind (Venemaa)|Venemaa aasta lind]] (1996) ja esimene [[Aasta lind (Läti)|Läti aasta lind]] (1996).

== Eesti aasta linnud ==
*[[1995]] – [[rukkirääk]]
*[[1996]] – [[suurkoovitaja]]
*[[1997]] – [[sookurg]]
*[[1998]] – [[must-toonekurg]]
*[[1999]] – [[kirjurähn]]
*[[2000]] – [[suitsupääsuke]]
*[[2001]] – [[kiivitaja]]
*[[2002]] – [[varblane]]
*[[2003]] – [[harakas]]
*[[2004]] – [[valge-toonekurg]]
*[[2005]] – [[kanakull]]
*[[2006]] – [[hänilane]]
*[[2007]] – [[luik]]
*[[2008]] – [[teder]]
*[[2009]] – [[kodukakk]]
*[[2010]] – [[punaselg-õgija]] ja [[hallõgija]]
*[[2011]] – [[suitsupääsuke]]&lt;ref name=&quot;0Y4yv&quot; /&gt;
*[[2012]] – [[tüll (perekond)|tüll]] ([[liivatüll]] ja [[väiketüll]])&lt;ref name=&quot;W5AGR&quot; /&gt;
*[[2013]] – [[nurmkana]] ehk põldpüü&lt;ref name=&quot;sTp0L&quot; /&gt;
*[[2014]] – [[jäälind]]
*[[2015]] – [[viu]]
*[[2016]] – [[rasvatihane]]&lt;ref name=&quot;LS8dA&quot; /&gt;
*[[2017]] – [[turteltuvi]]&lt;ref name=&quot;fucWb&quot; /&gt;
*[[2018]] – [[metsis]]&lt;ref name=&quot;vMnQM&quot; /&gt;
*[[2019]] – [[öösorr]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Marju Himma|URL=https://novaator.err.ee/889034/tee-lahemalt-tutvust-2019-aasta-lind-oosorr|Pealkiri=Tee lähemalt tutvust: 2019. aasta lind öösorr|Väljaanne=err.ee|Aeg=02.01.2019|Kasutatud=23.05.2019}}&lt;/ref&gt;
*[[2020]] – [[tuttpütt]]&lt;ref name=&quot;b2020&quot; /&gt;
*[[2021]] – [[kuldnokk]]&lt;ref name=&quot;eoy2021&quot; /&gt;
*[[2022]] – [[metskurvits]]&lt;ref name=&quot;eoy2022&quot; /&gt;
*[[2023]] – [[aul]]&lt;ref name=&quot;eoy2023&quot; /&gt;
*[[2024]] – [[kägu]]&lt;ref name=&quot;err2024&quot; /&gt;
*[[2025]] – [[kormoran]]&lt;ref name=&quot;kik&quot; /&gt;
*[[2026]] – [[piiritaja]]&lt;ref name=&quot;kik1&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[aasta loom]]
*[[aasta taim]]

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;BZHz2&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.eoy.ee/projektid/aastalind.htm |pealkiri=Projekt &quot;Aasta lind Eesti ornitoloogiaühingi kodulehel |vaadatud=2019-01-04 |arhiivimisaeg=2017-09-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170915101440/http://www.eoy.ee/projektid/aastalind.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0Y4yv&quot;&gt;[http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-9111/Aasta-lind-2011-on-suitsup%C3%A4%C3%A4suke Aasta lind 2011 on suitsupääsuke]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;W5AGR&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.eoy.ee/node/383 |pealkiri=Aasta lind 2012 on tüll |vaadatud=2019-01-04 |arhiivimisaeg=2019-01-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190105043633/https://www.eoy.ee/node/383 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sTp0L&quot;&gt;[http://www.ilmajaam.ee/895356/2013-aasta-lind-on-nurmkana/ 2013. aasta lind on nurmkana]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LS8dA&quot;&gt;[http://ilmajaam.postimees.ee/3242371/aasta-lind-2016-on-rasvatihane Aasta lind 2016 on rasvatihane]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fucWb&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.eoy.ee/node/949 |pealkiri=Aasta lind 2017 on turteltuvi |vaadatud=2019-01-04 |arhiivimisaeg=2019-01-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190105043639/https://www.eoy.ee/node/949 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vMnQM&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/3943113/2018-aasta-lind-on-metsis 2018. aasta lind on metsis], Postimees 12.12.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;b2020&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.bioneer.ee/2020-aasta-lind-tuttp%C3%BCtt |pealkiri=2020. aasta lind on tuttpütt |vaadatud=2019-12-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190922165744/http://www.bioneer.ee/2020-aasta-lind-tuttp%C3%BCtt |arhiivimisaeg=2019-09-22 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eoy2021&quot;&gt;[https://www.eoy.ee/ET/16/191/aasta-linnud/ Aasta linnud]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eoy2022&quot;&gt;[https://eoy.ee/ET/suurel-linnuohtul-annab-kuldnokk-aasta-linnu-tiitli-yle-metskurvitsale/ Suurel linnuõhtul annab kuldnokk aasta linnu tiitli üle metskurvitsale]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eoy2023&quot;&gt;[https://eoy.ee/aul/ Aasta lind 2023 aul]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;err2024&quot;&gt;[https://novaator.err.ee/1609131398/tuleva-aasta-lind-on-kagu &quot;Tuleva aasta lind on kägu&quot;], ERR, 13.10.2023 (vaadatud 02.11.2023)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kik&quot;&gt;[https://kik.ee/et/projektid/randnaitus-aasta-lind-2025 &quot;Rändnäitus &quot;Aasta lind 2025&quot;]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kik1&quot;&gt;[https://kik.ee/et/projektid/aasta-lind-2026 &quot;Eesti Ornitiloogiaühing valis 2026. aasta linnuks piiritaja&quot;]&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[http://www.eoy.ee/projektid/aastalind.htm Projekt &quot;Aasta lind Eesti ornitoloogiaühingu kodulehel]

{{Aasta liik}}

[[Kategooria:Aasta linnud]]
[[Kategooria:Eesti aunimetused]]</text>
      <sha1>nxwv5mfxxtci60gl92puxin69kw47ks</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti kohanemisprogramm</title>
    <ns>0</ns>
    <id>532793</id>
    <revision>
      <id>7249019</id>
      <parentid>5817886</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T11:16:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>liita</comment>
      <origin>7249019</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1209" sha1="r9qm8rrzpfp6uqxiemm1l3j197as9lj" xml:space="preserve">{{Liita|Eesti lõimumispoliitika}}

'''Eesti kohanemisprogramm''' on mõeldud kõigile välismaalastele, kes on vähem kui viis aastat seaduslikul alusel elanud [[Eesti]]s. Programm koosneb lühikestest interaktiivsetest koolitusmoodulitest.

== Nõuded programmis osalejale ==
Programmis saavad osaleda:

# Välismaalased, kellele on antud Eestis [[Elamisluba Eestis|tähtajaline elamisluba]] välismaalaste seaduses või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alusel
# [[Euroopa Liidu kodanik]]ud, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel
# Euroopa Liidu kodanike perekonnaliikmed, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel

== Moodulid ==

* Iga moodul kestab 5-8 tundi. A1-taseme keeleõpe kestab 80 akadeemilist tundi.

Moodulite teemad:

# Baasmoodul (riigi toimimispõhimõtted, ühiskond, kultuur jne)
# Töö ja ettevõtlus
# Õppimine
# Teadus
# Perekond
# Lapsed ja noored
# Rahvusvaheline kaitse
# A1 tasemel eesti keele õpe

== Välislingid ==
* [https://www.settleinestonia.ee/?redirect=0 settleinestonia.ee]

[[Kategooria:Välismaalased Eestis]]</text>
      <sha1>r9qm8rrzpfp6uqxiemm1l3j197as9lj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Topeltkodakondsus Eestis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>532814</id>
    <revision>
      <id>7248829</id>
      <parentid>7246715</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T02:25:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248829</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2530" sha1="qhguazhccs8nx9r45xlyy1vjnvudjyx" xml:space="preserve">{{Liita|Topeltkodakondsus}}
'''Topeltkodakondsus''' on [[Eesti|Eestis]] keelatud, kuid selle eest ei ole kehtestatud karistusi ning sünnijärgset [[Eesti kodakondsus|Eesti kodakondsust]] ei saa inimeselt ära võtta. Topeltkodakondsus suurendab mitme inimrühma valikuvõimalusi, võimaldades kergemini reisida, töötada, saada sotsiaalseid hüvesid ja valida mitmes riigis parlamenti. Miinusteks peetakse sõjaväekohustuse täitmist, topeltmaksustamise ohtu ja julgeolekuriske.

== Avalik arvamus ==
Arvamused topeltkodakondsuse suhtes erinevad suuresti, näiteks on rahvusvaheliste suhete doktor Mart Nutt toonud esile topeltkodakondsuse suurima probleemi: &lt;nowiki&gt;''&lt;/nowiki&gt;Riikidele on topeltkodakondsusest ja mitmikkodakondsusest (ühel isikul võib teoreetilist olla ka neli või rohkem kodakondsust) enamasti rohkem probleeme kui kasu. Kodakondsus on leping riigi ja isiku vahel ja mitmikkodakondsus tähendab ühe ja sama isiku samasugust lepingut mitme riigiga. Siit kerkib küsimus, kuidas sellises olukorras lepingut täita ja kuidas näeb välja olukord, kus mitmel riigil on üheaegselt kohustus seda isikut kaitsta, isikul aga kohustused üheaegselt mitme riigi ees&lt;nowiki&gt;''&lt;/nowiki&gt;.

Minister Ligi on avaldanud topeltkodakondusele aga poolehoidu, tuues välja keelu tagamaad: &lt;nowiki&gt;''&lt;/nowiki&gt;Põhiseadus sünnijärgset Eesti kodakondsust ära võtta ei luba, ent kodakondsusseaduse topeltkodakondsuse keelu tõttu kaotame siiski Eesti kodanikke“.&lt;ref&gt;{{Netiviide|URL=https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-reformierakonna-fraktsioon/jurgen-ligi-keegi-ei-peaks-loobuma-eesti-kodakondsusest-seaduste-vastuolu-tottu/|Pealkiri=Jürgen Ligi topeltkodakondsusest|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190107075132/https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-reformierakonna-fraktsioon/jurgen-ligi-keegi-ei-peaks-loobuma-eesti-kodakondsusest-seaduste-vastuolu-tottu/|arhiivimisaeg=2019-01-07|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

== Erandid ==
Topeltkodakondsus on võimalik kui:

# Isik on alaealine ning on saanud või omandanud Eesti või mõne muu riigi kodakondsuse alaealisena. Sellisel juhul on ta kohustatud loobuma Eesti või teise riigi kodakondsusest kolme aasta jooksul pärast 18 aastaseks saamist
# Isik on saanud Eesti Vabariigilt või muult Euroopa Liidu liikmesriigilt rahvusvahelise kaitse, olukord tema päritoluriigis ei ole muutunud ning seetõttu ei saa endisest kodakondsusest loobuda

== Viited ==

{{viited}}

[[Kategooria:Eesti poliitika]]</text>
      <sha1>qhguazhccs8nx9r45xlyy1vjnvudjyx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lotmani seminar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>533595</id>
    <revision>
      <id>7248938</id>
      <parentid>6914742</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:13:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248938</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="789" sha1="9nvl149rtzsd0b16gjc0gb6z8mb6dfv" xml:space="preserve">'''Lotmani seminar''' on [[Tartu Ülikool]]is toimuv rahvusvaheline [[seminar]], kus käsitletakse [[Juri Lotman]]iga seotut.

Seminari raames antakse välja [[Juri Lotmani stipendium]].&lt;ref name=&quot;flfi.ut.ee&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20190117100244/https://www.flfi.ut.ee/et/uudised/rahvusvaheline-lotmani-seminar-toob-tartusse-humanitaarteadlaste-uue-polvkonna (vaadatud 16.01.2019)&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Lotmani konverents]] ([[Juri Lotmani konverents]]) (Tallinnas)
*[[Lotmani loengud]]
*[[Lotmani päevad]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*https://www.flfi.ut.ee/et/uudised/rahvusvaheline-lotmani-seminar-toob-tartusse-humanitaarteadlaste-uue-polvkonna

[[Kategooria:Eesti kirjandus]]
[[Kategooria:Tartu üritused]]
[[Kategooria:Tartu Ülikool]]
[[Kategooria:Juri Lotman]]</text>
      <sha1>9nvl149rtzsd0b16gjc0gb6z8mb6dfv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vana aja päev</title>
    <ns>0</ns>
    <id>534036</id>
    <revision>
      <id>7248939</id>
      <parentid>6257848</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:14:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248939</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="686" sha1="k5rh7dpkmrff7c6af2v1ir5ja9r7wfb" xml:space="preserve">'''Vana aja päev''' on [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] [[Vastseliina linnus]]e juures toimuv üritus, kus tutvustatakse Eesti vanema ajaga seotut. Üritust korraldab Vastseliina Piiskopilinnuse Sihtasutus.&lt;ref name=&quot;kultuur.info&quot;&gt;http://kultuur.info/syndmus/vana-aja-paev/{{Kõdulink|aeg=detsember 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (vaadatud 22.01.2019)&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/vana-aja-paev-vastseliina-piiskopilinnuses?id=64575690
*http://www.vastseliina.ee/uritused/vana-aja-paev

[[Kategooria:Võru vald]]
[[Kategooria:Eesti üritused]]
[[Kategooria:Eesti ajalugu]]</text>
      <sha1>k5rh7dpkmrff7c6af2v1ir5ja9r7wfb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>534314</id>
    <revision>
      <id>7248950</id>
      <parentid>5201936</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:27:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248950</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="740" sha1="8kfzfyco406c33agd9bwhn6j61u9iie" xml:space="preserve">'''Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus''' on Eesti [[sihtasutus]], mille eesmärk on edendada Eestis [[mahepõllumajandus]]ega seotut. Sihtasutuse tegevjuht on [[Airi Vetemaa]].&lt;ref name=&quot;maheklubi.ee&quot;&gt;http://www.maheklubi.ee/koostookogu/EMSA/ (vaadatud 25.01.2019)&lt;/ref&gt;

Sihtasutus loodi [[2000]]. aastal.

Sihtasutus on [[Ülemaailmne Mahepõllumajandusorganisatsioon|Ülemaailmse Mahepõllumajandusorganisatsiooni]] (''International Federation of Organic Agriculture Movements'', IFOAM) liige.

Sihtasutus haldab portaali maheklubi.ee.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.maheklubi.ee/koostookogu/EMSA/ Koduleht]

[[Kategooria:Eesti sihtasutused]]
[[Kategooria:Mahepõllumajandus]]
[[Kategooria:Eesti põllumajandus]]</text>
      <sha1>8kfzfyco406c33agd9bwhn6j61u9iie</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248952</id>
      <parentid>7248950</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:27:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248952</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="745" sha1="b92z013cknd0e4m1gfgtui031u6w8y2" xml:space="preserve">'''Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus''' on Eesti [[sihtasutus]], mille eesmärk on edendada Eestis [[mahepõllumajandus]]ega seotut. Sihtasutuse tegevjuht on [[Airi Vetemaa]].&lt;ref name=&quot;maheklubi.ee&quot;&gt;http://www.maheklubi.ee/koostookogu/EMSA/ (vaadatud 25.01.2019)&lt;/ref&gt;

Sihtasutus loodi [[2000]]. aastal.

Sihtasutus on [[Ülemaailmne Mahepõllumajandusorganisatsioon|Ülemaailmse Mahepõllumajandusorganisatsiooni]] (''International Federation of Organic Agriculture Movements'', IFOAM) liige.

Sihtasutus haldab veebiportaali maheklubi.ee.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.maheklubi.ee/koostookogu/EMSA/ Koduleht]

[[Kategooria:Eesti sihtasutused]]
[[Kategooria:Mahepõllumajandus]]
[[Kategooria:Eesti põllumajandus]]</text>
      <sha1>b92z013cknd0e4m1gfgtui031u6w8y2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>André Almeida</title>
    <ns>0</ns>
    <id>544326</id>
    <revision>
      <id>7248775</id>
      <parentid>6971454</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T20:34:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7248775</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2091" sha1="0rg5yvrnuak3jy00xfocutbsv07k75g" xml:space="preserve">{{See Artikkel|1990. aastal sündinud jalgpallurist|2000. aastal sündinud jalgpalluri|André Almeida (sündinud 2000)}}
[[Pilt:Benf-Zen 2016 (17).jpg|pisi|André Almeida 2016. aastal [[Lissaboni Benfica]] särgis]]
'''André Gomes Magalhães de Almeida''' (sündinud [[10. september|10. septembril]] [[1990]] [[Lissabon]]is) on endine [[Portugal]]i [[jalgpallur]] ([[kaitsja (jalgpall)|kaitsja]] või [[poolkaitsja|poolkaitsja]])

Aastatel 2009–2011 mängis ta [[C.F. Os Belenenses|Belenenseses]]. 2011. aasta suvel liitus ta [[Lissanoni Benfica]]ga, kus mängis suurema osa klubikarjäärist. Hooaja 2011/12 esimeses pooles oli ta laenul Portugali kõrgliigaklubis [[U.D. Leiria|Leiria]]. Benficaga tuli ta viis korda Portugali meistriks. Tema klubikarjääri viimaseks hooajaks jäi 2021/22.

Debüüdi [[Portugali jalgpallikoondis]]es tegi Almeida 11. oktoobril 2013 MM-i valikmängus [[Iisraeli jalgpallikoondis|Iisraeli]] vastu. Järgmisel aastal kuulus ta Portugali koondisse [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]]. Portugali koondises mängis ta aastatel 2013–2015 kokku kaheksa korda.

== Saavutused ==
;Benfica
*[[Primeira Liga]]: [[Primeira Liga hooaeg 2013–2014|2013–14]], [[Primeira Liga hooaeg 2014–2015|2014–15]], [[Primeira Liga hooaeg 2015–2016|2015–16]], [[Primeira Liga hooaeg 2016–2017|2016–17]], [[Primeira Liga hooaeg 2018–2019|2018–2019]]
*[[Taça de Portugal]]: 2013–14, 2016–17
*[[Taça da Liga]]: 2011–12, 2013–14, 2014–15, 2015–16
*[[Supertaça Cândido de Oliveira]]: 2014, 2016, 2017
*[[UEFA Euroopa Liiga]]: Teised kohad [[UEFA Euroopa Liiga 2012–2013|2012–13]], [[UEFA Euroopa Liiga 2013–2014|2013–14]]

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
* [https://www.slbenfica.pt/en-us/futebol/sl-benfica/almeida-andre Profiil Lissaboni Benfica kodulehel]

{{FIFA World Cup 2014 Portugali koondis}}

{{JÄRJESTA:Almeida, Andre}}
[[Kategooria:Portugali jalgpallurid]]
[[Kategooria:Lissaboni Benfica jalgpallurid]]
[[Kategooria:Primeira Liga mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1990]]</text>
      <sha1>0rg5yvrnuak3jy00xfocutbsv07k75g</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248778</id>
      <parentid>7248775</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T20:35:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248778</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2091" sha1="2d4q009hptbz92rxpoltptu4yw6itae" xml:space="preserve">{{See Artikkel|1990. aastal sündinud jalgpallurist|2000. aastal sündinud jalgpalluri|André Almeida (sündinud 2000)}}
[[Pilt:Benf-Zen 2016 (17).jpg|pisi|André Almeida 2016. aastal [[Lissaboni Benfica]] särgis]]
'''André Gomes Magalhães de Almeida''' (sündinud [[10. september|10. septembril]] [[1990]] [[Lissabon]]is) on endine [[Portugal]]i [[jalgpallur]] ([[kaitsja (jalgpall)|kaitsja]] või [[poolkaitsja|poolkaitsja]])

Aastatel 2009–2011 mängis ta [[C.F. Os Belenenses|Belenenseses]]. 2011. aasta suvel liitus ta [[Lissaboni Benfica]]ga, kus mängis suurema osa klubikarjäärist. Hooaja 2011/12 esimeses pooles oli ta laenul Portugali kõrgliigaklubis [[U.D. Leiria|Leiria]]. Benficaga tuli ta viis korda Portugali meistriks. Tema klubikarjääri viimaseks hooajaks jäi 2021/22.

Debüüdi [[Portugali jalgpallikoondis]]es tegi Almeida 11. oktoobril 2013 MM-i valikmängus [[Iisraeli jalgpallikoondis|Iisraeli]] vastu. Järgmisel aastal kuulus ta Portugali koondisse [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]]. Portugali koondises mängis ta aastatel 2013–2015 kokku kaheksa korda.

== Saavutused ==
;Benfica
*[[Primeira Liga]]: [[Primeira Liga hooaeg 2013–2014|2013–14]], [[Primeira Liga hooaeg 2014–2015|2014–15]], [[Primeira Liga hooaeg 2015–2016|2015–16]], [[Primeira Liga hooaeg 2016–2017|2016–17]], [[Primeira Liga hooaeg 2018–2019|2018–2019]]
*[[Taça de Portugal]]: 2013–14, 2016–17
*[[Taça da Liga]]: 2011–12, 2013–14, 2014–15, 2015–16
*[[Supertaça Cândido de Oliveira]]: 2014, 2016, 2017
*[[UEFA Euroopa Liiga]]: Teised kohad [[UEFA Euroopa Liiga 2012–2013|2012–13]], [[UEFA Euroopa Liiga 2013–2014|2013–14]]

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
* [https://www.slbenfica.pt/en-us/futebol/sl-benfica/almeida-andre Profiil Lissaboni Benfica kodulehel]

{{FIFA World Cup 2014 Portugali koondis}}

{{JÄRJESTA:Almeida, Andre}}
[[Kategooria:Portugali jalgpallurid]]
[[Kategooria:Lissaboni Benfica jalgpallurid]]
[[Kategooria:Primeira Liga mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1990]]</text>
      <sha1>2d4q009hptbz92rxpoltptu4yw6itae</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tarkvara turvaauk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>544843</id>
    <revision>
      <id>7248765</id>
      <parentid>6943626</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T20:27:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248765</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25575" sha1="8ibedbon15c1g2zenpnthc779jfsjj1" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=mai}}
[[Informaatika|Arvutiteaduses]] nimetatakse [[tarkvara]] '''turvaauku''' (inglise keeles ''software vulnerability'') nõrkuseks programmi ühesehituses või konfiguratsioonis, mida ründaja saab kuritarvitada pahatahtlikel eesmärkidel, näiteks arvutisüsteemile ligi saamiseks või rünnatavast süsteemist info hankimiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=ENISA|url=https://www.enisa.europa.eu/topics/threat-risk-management/risk-management/current-risk/risk-management-inventory/glossary#G52|pealkiri=Glossary|väljaanne=ENISA veebileht|vaadatud=7. jaanuaril 2022|arhiivimisaeg=2022-01-07|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220107003233/https://www.enisa.europa.eu/topics/threat-risk-management/risk-management/current-risk/risk-management-inventory/glossary#G52|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Tarkvara ehitamise juures on oluline osa tsüklilisel turvanõrkuste haldamisel ehk nõrkuste otsingul, tuvastamisel, parandamisel, testimisel ja vähendamisel.&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Foreman|first=Park|title=Vulnerability Management|year=2010|url=https://archive.org/details/vulnerabilityman0000fore|publisher=Taylor &amp; Francis Group|location=|isbn=978-1-4398-0150-5|pages=[https://archive.org/details/vulnerabilityman0000fore/page/1 1]|quote=|via=}}&lt;/ref&gt; 

Tihti liigitatakse [[turvarisk]]e vääralt turvaaukudeks, mis võib põhjustada segadust mõlema sõna tähenduse osas. Turvarisk on oluline mõju, mida võib võimalik turvaaugu kuritarvitamine endaga kaasa tuua. Eksisteerib nõrkusi, mis ei too endaga kaasa riski. Selle näide on olukord, kus varal, mis on ohustatud, puudub väärtus. Turvanõrkus, mille kohta on teada üks või rohkem juhtumeid, kus on edukalt ja kõikide võimaluste piires seda ära kasutatud, liigitatakse ärakasutatavateks turvaaukudeks ehk nõrkusteks, millele eksisteerib teadaolev kasutusviis.

[[Ründeaken|Ründeaknaks]] nimetatakse perioodi alates turvaaugu tahtmatust lisamisest või tekkimisest paigaldamisel kuni programmile juurdepääsu keelamiseni, turvaparanduse loomiseni või ründaja ohutuks muutmiseni (näiteks [[Nullpäeva turvaauk|nullpäeva]] ründe korral).

Turvaviga ehk [[programmiviga]] (inglise keeles ''security bug'') on kitsam kontsept turvaauguga võrreldes. Kui turvaviga on olukord, kus tarkvara turvalisus ei toimi nii nagu ette nähtud, siis nõrkus on viis süsteemi ära kasutada kas mingi implementatsiooni- või disainivea tõttu. Leidub turvaauke, mis ei ole seotud tarkvara endaga, vaid sõltuvad välisteguritest, näiteks riistvara, võrgu või tarkvara kasutajatega seotud nõrkused: need ei ole tarkvara turvavead. 

Mida keerulisemalt on üles ehitatud [[programmeerimiskeel]] või mida raskem on mingeid keele funktsioone rakendada, seda lihtsam on seda kasutades vigu teha, mistõttu on keeled ise suureks nõrkuste allikaks.

==Definitsioonid==

[[Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon|ISO]] 27005 defineerib turvaauku kui nõrkust varas, mida saab ära kasutada üks või rohkem ohuallikat.&lt;ref name=&quot;ISO270053&quot;&gt;ISO/IEC, &quot;Information technology -- Security techniques-Information security risk management&quot; ISO/IEC FIDIS 27005:2008&lt;/ref&gt; Antud definitsioonis tähistab vara ükskõik millist objekti, millel on väärtus mingi organisatsiooni, selle äritegevuse ja äri jätkusuutlikkuse jaoks, kaasa arvatud andmed, mis on selle organisatsiooni töös olulised.&lt;ref&gt;British Standard Institute, Information technology -- Security techniques -- Management of information and communications technology security -- Part 1: Concepts and models for information and communications technology security management BS ISO/IEC 13335-1-2004&lt;/ref&gt;

[[IETF]] ehk Internetiehituse töörühma dokument [[Kommentaarinõue|RFC]] 4949 defineerib turvaauku kui viga või nõrkust süsteemi disainis, implementatsioonis või töötamises ja haldamises, mida saab ära kasutada, et rikkuda süsteemi turvapoliitikat.&lt;ref name=&quot;rfc49492&quot;&gt;Internet Engineering Task Force RFC 4949 Internet Security Glossary, Version 2&lt;/ref&gt;

[[CNSS]] ehk Ameerika Ühendriikide Riigiturvasüsteemide Komitee defineerib turvaauku nende 2010. aastal välja antud &quot;Riikliku infoturbe sõnastikus&quot;&lt;ref name=&quot;CNSSI4009&quot;&gt;{{cite web|last=|first=|url=http://www.cnss.gov/Assets/pdf/cnssi_4009.pdf|title=CNSS Instruction No. 4009|publisher=|website=|date=28. aprill 2019|access-date=|archiveurl=https://web.archive.org/web/20130628221207/https://www.cnss.gov/Assets/pdf/cnssi_4009.pdf|archivedate=28.06.2013}}&lt;/ref&gt; kui nõrkust informatsioonisüsteemis, süsteemi turbeprotseduurides, sisemises ehituses või implementatsioonis, mida on võimalik ära kasutada ohuallikal. 

Mitmed [[NIST]]-i (USA Riiklik Standardi- ja Tehnikainstituut) väljaanded defineerivad turvaauku infotehnoloogia kontekstis kõige üldisemalt kui viga või nõrkust süsteemi turvaprotseduurides, disainis, implementatsioonis või sisemises ehituses, mida saab rakendada (kas kogemata või tahtlikult) ning mille tulemusena tekib murre (inglise keeles ''security breach'') süsteemi.&lt;ref name=&quot;SP80030&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://csrc.nist.gov/publications/nistpubs/800-30/sp800-30.pdf |pealkiri=NIST SP 800-30 Risk Management Guide for Information Technology Systems |vaadatud=2019-04-28 |arhiivimisaeg=2011-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110927003435/http://csrc.nist.gov/publications/nistpubs/800-30/sp800-30.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

[[ENISA]] ehk Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeamet defineerib turvaauku kui nõrkuse, disaini- või implementatsioonivea olemasolu, mis võib viia ootamatu ja soovimatu sündmuseni, mille tulemusena on ohustatud võrk, programm, protokoll või arvutisüsteemi turvalisus, milles turvaauk leidub.&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.enisa.europa.eu/act/rm/cr/risk-management-inventory/glossary#G52|title=Glossary|work=europa.eu|access-date=2019-04-28|archive-date=2012-02-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20120229151151/http://www.enisa.europa.eu/act/rm/cr/risk-management-inventory/glossary/#G52|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;

[[Open Group]] defineerib turvaauku kui tõenäosust, et oht ületab süsteemi suutlikkust sellele vastu võidelda.&lt;ref&gt;Technical Standard Risk Taxonomy Document Number: C081 Published by The Open Group, January 2009{{Cite book|last=|first=|title=|publisher=|location=|isbn=1-931624-77-1|pages=|quote=|via=}}&lt;/ref&gt;

Infosüsteemide Auditeerimise ja Juhtimise Assotsiatsioon ([[ISACA]]) defineerib turvaauku [[Risk IT]] raamistikus kui nõrkust disainis, implementatsioonis, operatsioonis või sisekontrollides.&lt;ref&gt;[http://www.isaca.org/Knowledge-Center/Research/Documents/RiskIT-FW-18Nov09-Research.pdf ISACA THE RISK IT FRAMEWORK (registration required)] [https://web.archive.org/web/20100705110913/http://www.isaca.org/Knowledge-Center/Research/Documents/RiskIT-FW-18Nov09-Research.pdf Arhiiviversioon] seisuga 5. juuli 2010&lt;/ref&gt;

==Turvaaugud ja riskitegurite mudelid==

[[File:2010-T10-ArchitectureDiagram.png|thumb|OWASP: suhe ohuallika ja ärimõju vahel |alt=|592x592px]]
Ressurss (füüsiline või loogiline) võib omada ühte või rohkemat turvaauku, mida saab ära kasutada ründeks ohuallikas. Ründe tulemusena võib potentsiaalselt olla rikutud antud ressursi või temaga seotud ressursi [[konfidentsiaalsus]], [[Terviklus|terviklikkus]] või [[käideldavus]], mis on [[Andmeturve|andmeturbe]] kolm alusomadust ([[CIA kolmik]], inglise k. ''CIA triad''). Ressurss võib kuuluda nii organisatsioonile kui ka/või teistele osapooltele nagu klient või varustaja.

Rünnak võib olla aktiivne, kui ta üritab muuta süsteemi ressursse või mõjutada nende töid, rikkudes terviklikkust või käideldavust. Passiivne rünnak üritab õppida või ära kasutada informatsiooni, mis on süsteemist pärit, kuid ei mõjuta ise süsteemi toimimist ega tema ressursse, rikkudes nii konfidentsiaalsust.&lt;ref name=&quot;rfc49492&quot; /&gt;

Mittetulunduslik rahvusvaheline organisatsioon OWASP (''Open Web Application Security Project'') kujutab rünnakut teiste terminitega: ohuallikas, kasutades mingisugust ründevektorit (e-kirja, viirust, hüpikakent vms), kasutab ära nõrkust (turvaauku) süsteemis ning temaga seotud turvameetmed, põhjustades tehnilist mõju infotehnoloogilisele ressursile (väärtusele), mis on seotud äriga.  

== Infoturbe halduse süsteem ==

Enamikul asutustest on olemas mingid informatsiooni turvameetmed, kuid kui ei rakendata infoturbe halduse süsteemi (ISMS-i), on need meetmed tihtipeale korrapäratud ja seosetud, sest nad on implementeeritud ainult spetsiifiliste olukordade jaoks või tava tõttu. Tüüpiliselt on turvameetmed eraldi IT või andmeturve jaoks, jättes kaitseta või vähema kaitsega mitteinfotehnoloogilise vara (näiteks paberikujul dokumendid ja firmasisene info). Veelgi enam, füüsiline turvalisus hoitakse tihti eraldi informatsiooni tehnoloogiaga seotud turvalisusest, seda eriti tööjõu osas, kellele jäetakse defineerimata ja määramata informatsiooni turvalisuse rollid ja kohustused organisatsioonis.&lt;ref&gt;ISO/IEC, &quot;Information technology -- Security techniques-Information security management systems&quot; ISO/IEC 27001:2013&lt;/ref&gt; 

Infoturbe haldamise süsteem ehk ISMS on informatsiooni turbepoliitikate kogum, mille eesmärk on hallata vastumeetmeid ja turbestrateegiaid organisatsiooni informatsiooni kaitseks ja kindlustada nende vastavus riiklikele reeglitele ja regulatsioonidele. Neid vastumeetmeid nimetatakse ka turvameetmeteks, kuid kui on tegemist andmeedastusega, nimetatakse neid turvateenusteks.&lt;ref name=&quot;Vacca&quot;&gt;{{cite book|last=Wright|first=Joe|authorlink=|year=2009|title=Computer and Information Security Handbook|publisher=Elsevier Inc|location=|isbn=978-0-12-374354-1|page=[https://archive.org/details/computerinformat0000unse_y3h5/page/257 257]|pages=|edition=|series=Morgan Kaufmann Publications|volume=|language=|accessdate=|url=https://archive.org/details/computerinformat0000unse_y3h5|last2=Harmening|first2=Jim|others=|editor-last=Vacca|editor=|editor-first=John|editor-link=|at=|trans-title=|chapter=15|trans-chapter=|type=|format=|bibcode=|doi=|oclc=|id=|quote=|ref=|postscript=|origyear=}}
&lt;/ref&gt; 

[[Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon|ISO]]/[[Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon|IEC]] digitaaljuurdluse 27001 standard nõuab, et haldamissüsteem:

* süstemaatiliselt uurib organisatsiooni informatsiooni turvariske, arvestades ohuallikaid, nõrkusi ja mõjusid;
* loob ja implementeerib sidusa ja kõikehõlmava komplekti informatsiooni turvameetmeid ja/või teisi riskihaldamisvorme (vältimine, ülekandmine), et adresseerida neid riske, mis on lubamatud;
* võtab kasutusele üldise haldamisprotsessi kindlustamaks informatsiooni turvameetmete jätkusuutlikust kaitsta organisatsiooni turvavajadusi ja andmeid.

Tuleb tähele panna, et ISO/IEC 27001 standardipere defineeritud ISMS on mõeldud katmaks rohkemat kui lihtsalt infotehnoloogilisi vajadusi.

==Liigitamine==
Turvaauke liigitatakse vastavalt varale, millega nad seotud on:&lt;ref name=&quot;ISO270053&quot; /&gt;
*[[riistvara]]
** tundlikkus niiskusele
** tundlikkus tolmule
** tundlikkus määrdumisele
** tundlikkus kaitsmata transpordile või varustamisele
*[[tarkvara]]
** vähene testimine
**[[Kontrolljälg|kontrolljälje]] (inglise keeles ''audit trail'') puudumine
** disainiviga
*[[Arvutivõrk|võrk]]
** kaitsmata [[Sideliin|sideliinid]]
** kaitsmata [[võrguarhitektuur]]
* personal
** puudulik värbamisprotsess
** puudulik teadlikkus turvalisuse osas
* füüsiline asukoht
** üleujutuste oht
** ebausaldusväärne energiaallikas
* organisatoorne
** regulaarsete turvarevisjonide puudumine
** jätkuvusplaani puudumine
** turvalisuse puudumine

==Põhjused==

*Keerukus – mahukad ja komplekssed süsteemid suurendavad vigade ning tahtmatute pääsupunktide tekkimise tõenäosust.&lt;ref name=Vacca23/&gt;
*Familiaarsus – levinud, hästi tuntud programmeerimiskoodi, tarkvara, [[Operatsioonisüsteem|operatsioonisüsteemi]] ja/või riistvara kasutamine suurendab tõenäosust, et ründajal on olemas või saab hankida teadmised ja tööriistad turvaaugu ärakasutamiseks.&lt;ref&gt;{{cite web|last=Krsul|first=Ivan|url=|title=Technical Report CSD-TR-97-026|publisher=The COAST Laboratory Department of Computer Sciences, Purdue University|website=|date=15. aprill 1997|access-date=|citeseerx=10.1.1.26.5435}}&lt;/ref&gt;
*Seotus – mida rohkem on füüsilisi ühendusi, privileege, [[port|porte]], protokolle ja teenuseid, seda suurem on turvaaugu leidumise tõenäosus.&lt;ref name=&quot;FAIR2&quot;&gt;[http://www.riskmanagementinsight.com/media/docs/FAIR_introduction.pdf &quot;An Introduction to Factor Analysis of Information Risk (FAIR)&quot;, Risk Management Insight LLC, November 2006] [https://web.archive.org/web/20141118061526/http://www.riskmanagementinsight.com/media/docs/FAIR_introduction.pdf Arhiiviversioon] seisuga 18. november 2014;&lt;/ref&gt;
*Paroolide haldamise vead – arvutile, milles on kasutusel nõrgad [[Parool (informaatika)|paroolid]], on võimalik ligi saada [[Jõurünne|jõuründe]] ehk ''brute force'' rünnaku abil.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Pauli|first=Darren|url=https://www.theregister.co.uk/2017/01/16/123456_is_still_the_worlds_most_popular_password/|title=Just give up: 123456 is still the world's most popular password|work=The Register|date=16. jaanuar 2017|accessdate=28.04.2019|via=}}&lt;/ref&gt; Arvutikasutaja võib hoida parooli samas arvutis, millele saab programm ligi. Kasutajad võivad taaskasutada paroole mitme programmi ja lehekülje peale.&lt;ref name=Vacca23&gt;{{cite book
|last= Kakareka
|first=Almantas
|authorlink=
|editor=
|editor-last=Vacca
|editor-first=John
|editor-link=
|others=
|title=Computer and Information Security Handbook
|trans-title=|url=https://archive.org/details/computerinformat0000unse_y3h5
|format=
|type=
|edition=
|series=Morgan Kaufmann Publications
|volume=
|origyear=
|year=2009
|publisher= Elsevier Inc
|location=
|language=
|isbn= 978-0-12-374354-1
|oclc=
|doi=
|bibcode=
|id=
|page=[https://archive.org/details/computerinformat0000unse_y3h5/page/393 393]
|pages=
|at=
|chapter=23
|trans-chapter=|quote=
|ref=
|postscript= 
}}
&lt;/ref&gt;

*Fundamentaalsed operatsioonisüsteemi disainivead – operatsioonisüsteemi disainer otsustab kasutada ebaoptimaalseid turvameetmeid kasutaja või programmide haldamisel.&lt;ref name=Vacca23/&gt; Näiteks operatsioonisüsteemid, millel on vaikimisi omadus lubada igal programmil ja igal kasutajal täisõigusi arvutile ligipääsemiseks, on vigased ja lubavad viirustel ning pahavaral täita käske administraatorina.&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.ranum.com/security/computer_security/editorials/dumb/|title=The Six Dumbest Ideas in Computer Security|work=ranum.com}}&lt;/ref&gt;
*Veebilehtede lehitsemine – veebilehed võivad sisaldada kahjulikku [[nuhkvara]] või [[reklaamvara]], mis installuvad automaatselt arvutisüsteemi. Peale selliste lehtede külastust nakatuvad arvutisüsteemid ning seal olev personaalne info kogutakse ja saadetakse süsteemist edasi kolmandatele isikutele.&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://projects.webappsec.org/w/page/13246989/Web-Application-Security-Statistics#APPENDIX2ADDITIONALVULNERABILITYCLASSIFICATION|title=The Web Application Security Consortium / Web Application Security Statistics|work=webappsec.org}}&lt;/ref&gt;
*Tarkvara puugid ehk vead – programmeerija jätab vea programmi. Selline viga annab võimaluse ründajale rakendust pahatahtlikult kasutada.&lt;ref name=Vacca23/&gt;
*Kontrollimata sisend kasutajalt – programm eeldab, et kogu kasutajasisend on turvaline. Programmid, mis ei kontrolli kasutaja sisestatut, võivad lubada soovimatut käskude täitmist või SQL-lausete kutseid (ehk [[Puhvri ületäitumine|puhvri ületäitumist]], [[SQL-süst]] jms).&lt;ref name=Vacca23/&gt;
*Vigadest mitteõppimine&lt;ref&gt;Ross Anderson. Why Cryptosystems Fail. Technical report, University Computer Laboratory, Cam-
bridge, January 1994.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Neil Schlager. When Technology Fails: Significant Technological Disasters, Accidents, and Failures of
the Twentieth Century. Gale Research Inc., 1994.&lt;/ref&gt; – enamik turvaauke, mis on leitud [[iPv4]] protokolli tarkvarast, leiti ka uuematest [[iPv6]] implementatsioonidest.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Jon &quot;Smibbs&quot;|first=Erickson|url=https://repo.zenk-security.com/Magazine%20E-book/Hacking-%20The%20Art%20of%20Exploitation%20(2nd%20ed.%202008)%20-%20Erickson.pdf|title=Hacking: The Art of Exploitation 2nd Edition|publisher=|website=|date=|access-date=|isbn=1-59327-144-1}}&lt;/ref&gt;

Uuringud on näidanud, et enamiku informatsioonisüsteemide nõrgim lüli on inimkasutaja, operaator, disainer või keegi teine inimene.&lt;ref&gt;
{{cite book|last1=Kiountouzis|first1=E. A.|authorlink1=|title=Information systems security: facing the information society of the 21st century|year=1996|publisher=[[Chapman &amp; Hall]], Ltd|location=London|isbn=0-412-78120-4|page=|pages=|edition=|series=|volume=|language=|accessdate=|url=https://archive.org/details/informationsyste0000unse_m5j6|last2=Kokolakis|first2=S. A.|others=|editor1-last=|editor1-first=|editor1-link=|at=|trans-title=|chapter=|trans-chapter=|type=|bibcode=|doi=|oclc=|id=|quote=|ref=|postscript=|authorlink2=|origyear=}}&lt;/ref&gt;

==Turvaaugu tagajärjed==
Turvarikkumise mõjud võivad olla väga suured. Kui infotehnoloogia haldajad või ülemkorraldus teavad, et informatsioonisüsteemid ja rakendused omavad nõrkusi ja ei võta midagi selle riski osas ette, peetakse seda enamikus õigusaktides väärteoks. [[Isikuandmete kaitse seadus|Isikuandmete kaitse seadused]] sunnivad haldajaid vähendama turvariski mõju või tõenäosust. Infotehnoloogia turvarevisjon on hea viis lasta teistel iseseisvatel osapooltel tõendada, et konkreetset IT keskkonda hallatakse korralikult. [[Läbistustest|Läbistustestid]] on viis kinnitamaks nõrkusi ja vastumeetmeid, mida organisatsioon kasutab: [[valge mütsi häkker]] ehk eetiline häkker või arvutiturvalisuse ekspert üritab organisatsiooni infotehnoloogia vara rünnata, et leida, kui kerge või keeruline on süsteemi kaitset murda.&lt;ref name=&quot;Vacca22&quot;&gt;{{cite book|last=Bavisi|first=Sanjay|authorlink=|year=2009|title=Computer and Information Security Handbook|publisher=Elsevier Inc|location=|isbn=978-0-12-374354-1|page=[https://archive.org/details/computerinformat0000unse_y3h5/page/375 375]|pages=|edition=|series=Morgan Kaufmann Publications|volume=|language=|accessdate=|url=https://archive.org/details/computerinformat0000unse_y3h5|others=|editor-last=Vacca|editor=|editor-first=John|editor-link=|at=|trans-title=|chapter=22|trans-chapter=|type=|format=|bibcode=|doi=|oclc=|id=|quote=|ref=|postscript=|origyear=}}
&lt;/ref&gt; Parim viis professionaalselt hallata infotehnoloogilisi riske on kasutusele võtta ISMS ehk infoturbe halduse süsteem (näiteks [[Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon|ISO]]/[[Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon|IEC]] 27002 või Risk IT) ja järgida selle reegleid.&lt;ref name=&quot;Vacca&quot;/&gt;

Üks võtmekontsepte informatsiooniturvalisuses on süvakaitse (inglise keeles ''defence in depth'') ehk mitme üksteist täiendava või osaliselt kattuva turvameetme rakendamine organisatsiooni eri kihtides või dimensioonides, mille abil saab ennetada nõrkuse ärakasutust, ära tunda rünnakuid ja vajadusel sekkuda ning leida üles ohuallikad ja neid vastutusele võtta.

[[Sissetungimiste avastamissüsteem|Sissetungituvastuse süsteem]] (IDS) on näide automatiseeritud süsteemideklassist, mida kasutatakse rünnakute tuvastamiseks. IDS on seade või tarkvara, mis jälgib võrku või süsteeme, et leida pahatahtlikku tegevust või turvareeglite rikkumisi ja et neist alarmeerida. 

Füüsiline turvalisus on komplekt meetmeid vara kaitseks füüsiliste ohtude (kahjutule, plahvatuse, loodusõnnetuse, sissemurdmise, varguse, vandalismi, terrorismi) eest: kui on võimalik füüsiliselt varale juurde pääseda, on väga kerge muuta ressurss kättesaamatuks tema tegelikele kasutajatele.

==Turvaaukude avaldamine==

Privaatpaljastuse ehk vastutustundliku paljastamise puhul esmalt hoiatatakse vara müüjaid konfidentsiaalselt turvaaugust ning siis [[CERT]]-i (''Computer Emergency Response Team)'' kaks nädalat hiljem, mis annab müüjatele 45-päevase armuaja enne turvahoiatuse avaldamist. 

Täielik turvaaukude avalikuks tegemine tähendab turvaaugu kõigi detailide kohest avaldamist, võib-olla soovist sundida tarkvara või protseduuride loojaid kiiresti viga parandama.

=== Turvaukude loendamine ===
USA mittetulundusühingu Mitre Corp. hoiab nimekirja avaldatud nõrkustest süsteemis ''Common Vulnerabilities and Exposures'' ehk [[CVE]] (lehel https://cve.mitre.org/), kus on nõrkused klassifitseeritud ja hinnatud kasutades [[CVSS]] skoorimissüsteemi.

OWASP kogub nimekirja potentsiaalsetest turvaaukudest eesmärgiga harida süsteemidisainereid ja programmeerijaid, seega vähendades tõenäosust, et nõrkusi kirjutatakse tahtmatult tarkvara koodi sisse.&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.owasp.org/index.php/Category:Vulnerability|title=Category:Vulnerability|work=owasp.org|archive-url=https://web.archive.org/web/20190502060140/https://www.owasp.org/index.php/Category:Vulnerability|archive-date=2019-05-02|access-date=2019-04-26|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; 

=== Turvaaukude leidmine ja eemaldamine ===
Leidub mitmeid tarkvara tööriistu, mis aitavad turvaaukude leidmist (ja mõnikord eemaldamist) arvutisüsteemist. Need tööriistad annavad küll hea ülevaate süsteemis leiduvatest võimalikest nõrkustest, kuid nad ei asenda inimotsuseid. Ainult sellistele skanneritele toetudes võib leida tulemusi, mis tunduvad kui nõrkused, kuid tegelikkuses ei ole (väärpositiivsed vastused), ning piiratud ulatusega vaateid probleemidest süsteemis. 

Nõrkusi on leitud igas levinumas operatsioonisüsteemis, kaasaarvatud [[Windows|Windowsis]], [[macOS]]-is, erinevad [[UNIX|Unixi]] ja [[Linux|Linuxi]] süsteemid, [[OpenVMS]]-is jt. Ainus võimalus vähendada turvaaukude ärakasutamisvõimalust on olles pidevalt valvel. Valvelolek tähendab hoolsat süsteemihooldust (näiteks luues tootja paike ehk ''patche''), heade tavade harrastamist [[Juurutamine|juurutamisel]] ehk ''deploymisel'' (näiteks [[Tulemüür (informaatika)|tulemüüri]] kasutamine) ja auditeerides (nii juurutamise ajal kui ka läbi terve juurutamise tsükli).

==Turvanõrkuste näiteid==
Nõrkused on seotud eelmainitud liikidega:

* füüsiline keskkond süsteemi ümber
* personal
* haldamine
* administreerimine ja turvameetmed organisatsioonis
* [[riistvara]]
* [[tarkvara]]
* [[Arvutivõrk|võrk]]
* kõikide eelnevate kombinatsioonid

Neli näidet turvanõrkuse ärakasutamisest:

* ründaja leiab ja kasutab ületäitumisnõrkust süsteemis, et installida sinna pahavara, mis transpordib välja tundliku infot;
* ründaja veenab kasutajat avama e-kirja, milles on sees pahavara;
* siseinfo valdaja kopeerib krüpteeritud programmi [[Andmekandja|andmekandjale]] ning murrab selle lahti muus asukohas;
* üleujutus kahjustab arvutisüsteemi, mis on üles pandud esimesele korrusele.

===Tarkvara turvaaugud===
Levinud tüübid tarkvaravigu, mis viivad nõrkuse tekkimiseni, on näiteks:

* Mälu turvalisuse rikkumised, nagu
**[[Puhvri ületäitumine|puhvri ületäitumised]]
** rippuvad [[Viit (informaatika)|viidad]] ehk viidad, mis ei viita sobiva tüübiga kehtiva objekti poole ning võivad põhjustada sellepärast programmi ettearvamatut talitlust
* Sisendi valideerimisvead, nagu
**[[koodisüst]] ehk salajane koodi sisestamine, mis muudab tarkvara käitumist
** XSS, pikemalt [[murdskriptimine]] (inglise keeles ''cross-site scripting'') veebirakendustes
**[[kataloogihüpe]], mis on failikataloogi läbimine sisendfaili nime karakterite (näiteks &quot;../&quot;) abil, mis viivad volitusteta ründaja rakenduse kõrgema taseme kataloogi ja selle kaudu edasi mitteavalike kataloogide ja failideni
**[[meilisüst]] ehk e-kirja injektsioon, mis on meilimisvormi nõrkuste ärakasutamine [[MIME]]-vormingu kaudu
** [[Sõne (andmetüüp)|sõne]] formaadi rünnak ehk [[sisendvormingurünne]], mis on kitsendusteta vormingu[[Sõne (andmetüüp)|stringi]] nõrkusi ärakasutav rünne, kus sisendisse võib näiteks skripti anda
**[[HTTP-päisesüst]], mille korral genereeritakse dünaamiliselt HTTP-päis kasutaja sisestatud andmete põhjal, mistõttu lubatakse HTTP-vastuse lõhestust, murdskriptimist või muid rünnakuid
**[[HTTP-vastuse lõhestus]], mis petab serverit andma ühe HTTP-vastuse asemel mitut ja lubab näiteks [[Skriptisüst|skriptisüsti]]
**[[SQL-süst]], mis on rünne andmebaasipõhisele rakendusele, et andmebaasile lubamatuid käske anda
*Õigusepette vead, nagu
**[[klõpsurööv]], kus rünnatakse veebilehega, millel olevate nuppude tegelik toime ei ole vastav näilisele otstarbele ning videoklipi esitamise nupu vajutamine võib näiteks sooritada ostu veebipoest
**[[päringuvõltsing]], mis petab laadima veebilehte, mille kaudu tehakse veebirakenduse kasutaja nimel ja õigustega mingi kahjulik toiming, näiteks ostetakse midagi
**[[FTP-dublee rünne]], mis taotleb rünnatava kolmanda arvuti kaudu teise arvuti portide skaneerimist ja kaudset juurdepääsu teatud portidele 
*Privileegide vallutus
*Trügimine (sündmustevahelist siirdelist ajalõiku nõrkusena ärakasutav rünne), nagu
**[[sümbollinkrünne]], kus luuakse pette[[Sümbollink|sümbollingid]], mis annavad juurdepääsu muidu kättesaamatuile failidele
*Kõrvalkanalründed, mis on ründed, mis põhinevad arvutisüsteemi implementeerimise infol (näiteks signaalide ajastus, voolutarve, soojusmuster jne), mitte nõrkustel algoritmides ja paroolides
*Kasutajaliidese vead

==Viited==
{{reflist|colwidth=30em}}

[[Kategooria:Küberturvalisus]]</text>
      <sha1>8ibedbon15c1g2zenpnthc779jfsjj1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>KindlustusEst Kindlustusmaakler OÜ</title>
    <ns>0</ns>
    <id>546658</id>
    <revision>
      <id>7248852</id>
      <parentid>7184193</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T05:47:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Silvi Sipelgas</username>
        <id>230533</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Vahetasin välja vana aadressi uue, õige vastu. Juriidiline aadress ja kontor asuvad nüüd Meistri 10</comment>
      <origin>7248852</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1932" sha1="36e4ud2lhm9ei5hnjn8g13hpp8cm1nx" xml:space="preserve">{{vikindada}} {{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuni}}
{{Ettevõte
| ettevõtte_nimi = Kindlustusest Kindlustusmaakler OÜ
| logo = 
| asutamisaeg = oktoober 2000
| asutajad = Maldon Ots
| peakorter = Meistri 10, Tallinn
| piirkond = Eesti
| võtmeisikud = Merit Ots
| valdkonnad = kindlustus
| tooted = kodukindlustus, liikluskindlustus, kaskokindlustus, reisikindlustus, ettevõtte varakindlustus, vastutuskindlustus, autoparkide kindlustus (liiklus ja kasko), transpordikindlustus (CMR, ekspedeerija ja veosekindlustus), masinate ja seadmete kindlustus, elukindlustus, ettevõtte töötajate ravikindlustus
| teenused = Kahjuabi, Autoabi
| käive = 1,6 mln € (2018)
| omanikud = Merit Ots
| kodulehekülg = www.kindlustusest.ee
}}

'''KindlustusEst Kindlustusmaakler OÜ''' (edaspidi KindlustusEst) on Eesti erakapitalil põhinev osaühing, mis loodi 2000. aastal. 
Esialgu kandis ettevõte nime KindlustusEst OÜ ja tegutses kuni 2005. aastani kindlustusagentuurina, esindades kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusseltse. Seoses kindlustustegevuse seaduse muudatusega 2005. aasta jaanuaris, mis ei võimaldanud agentidel esindada ühes kindlustusliigis mitut kindlustusandjat, reorganiseeriti KindlustusEst. Alates 2005. aastast alustas ettevõte tegevust kindlustusmaaklerina.

KindlustusEsti ülesanne on esindada klienti suhetes kindlustusseltsiga, mis seisneb parima hinna ja kvaliteedi suhtega kindlustusseltsi ja -pakkumise leidmises. KindlustusEst pakub kindlustusmaaklerteenust nii era- kui ka äriklientidele. Alates ettevõtte loomisest on KindlustusEsti eesmärgiks olnud klientidele parimate kindlustuslahenduste pakkumine ja selle saavutamiseks tehakse koostööd võimalikult paljude Eestis tegutsevate kindlustusseltsidega.

Kindlustusest Kindlustusmaakler on Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu (EKML) liige.

==Välislingid==
* [http://www.kindlustusest.ee Ettevõtte koduleht]

[[Kategooria:Eesti kindlustusettevõtted]]</text>
      <sha1>36e4ud2lhm9ei5hnjn8g13hpp8cm1nx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tallinna ettevõtlusauhinnad</title>
    <ns>0</ns>
    <id>547689</id>
    <revision>
      <id>7248728</id>
      <parentid>7247202</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T19:29:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248728</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="735" sha1="b6t799c4ilucp8edzwp0zdzc8qkbetg" xml:space="preserve">{{Liita|Tallinna ettevõtluspäev}}
'''Tallinna ettevõtlusauhinnad''' on [[ettevõtlus]]&lt;nowiki&gt;konkurss&lt;/nowiki&gt;, kus tunnustatakse Tallinna ettevõtjaid. Konkurss toimub [[Tallinna ettevõtluspäev]]a raames.&lt;ref name=&quot;ettevotluspaev.tallinn.ee&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20190512064505/http://ettevotluspaev.tallinn.ee/auhinnad/ (vaadatud 12.05.2019)&lt;/ref&gt;

==Kategooriad==
*Arendusprojekt
*Koostööprojekt
*Särav startija
*Turismitegu
*Töökohtade looja
*Vastutustundlik ettevõtja
*Ökouuendus.&lt;ref name=&quot;ettevotluspaev.tallinn.ee&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://ettevotluspaev.tallinn.ee/ Konkursist Tallinna ettevõtluspäeva kodulehel]

[[Kategooria:Eesti majandus]]
[[Kategooria:Tallinna üritused]]</text>
      <sha1>b6t799c4ilucp8edzwp0zdzc8qkbetg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti missa</title>
    <ns>0</ns>
    <id>547850</id>
    <revision>
      <id>7249029</id>
      <parentid>5318563</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T11:52:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:1992. aasta muusikas]]</comment>
      <origin>7249029</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="429" sha1="5ujem0i4gteet1d4h8vzv9jfp8d93ju" xml:space="preserve">&quot;'''Eesti missa'''&quot; on [[Urmas Sisask]]i 1992 valminud muusikateos ([[Missa (muusika)|missa]]); ühtlasi esimene eestikeelne missa. Teos on segakoorile, solistidele, orelile ja [[šamaanitrumm]]ile.&lt;ref name=&quot;emic.ee&quot;&gt;https://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&amp;mid=32&amp;id=88&amp;lang=est&amp;action=view&amp;method=biograafia (vaadatud 12.05.2019)&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti muusikateosed]]
[[Kategooria:1992. aasta muusikas]]</text>
      <sha1>5ujem0i4gteet1d4h8vzv9jfp8d93ju</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti Spordiajaloo Seltsi Teataja</title>
    <ns>0</ns>
    <id>548220</id>
    <revision>
      <id>7248670</id>
      <parentid>7006803</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T17:56:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti ajakirjad]]</comment>
      <origin>7248670</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="706" sha1="3lri8tstancs412hio96md56qxz9bem" xml:space="preserve">'''Eesti Spordiajaloo Seltsi Teataja''' on [[Eesti Spordiajaloo Selts]]i [[häälekandja]] ([[ajakiri]]).&lt;ref name=&quot;esas.ee&quot;&gt;http://www.esas.ee/esas-teataja (vaadatud 15.05.2019)&lt;/ref&gt;

Ajakirja esimene number ilmus novembris 1993. Esimene number koostati [[Enn Mainla]] eestvedamisel. Mainla ongi üks peamisi ajakirja koostajaid ja toimetajaid. Ajakiri ilmub enamasti neli korda aastas.&lt;ref name=&quot;esas.ee&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.esas.ee/esas-teataja Ajakirjast Eesti Spordiajaloo Seltsi kodulehel]
*{{ESTER|4152057}}

[[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Selts|Teataja]]
[[Kategooria:Eesti spordiajakirjandus]]
[[Kategooria:Eesti spordiajalugu]]
[[Kategooria:Eesti ajakirjad]]</text>
      <sha1>3lri8tstancs412hio96md56qxz9bem</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Naiskoolituse Keskus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>548272</id>
    <revision>
      <id>7248957</id>
      <parentid>6134916</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:32:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248957</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="698" sha1="b1kjutudi3xcsxdrzqinob7quou0c0j" xml:space="preserve">'''Naiskoolituse Keskus''' on Eesti [[mittetulundusühing]], mis koolituste ja arendusprojektide kaudu edendab naistega seotut, sealhulgas [[Sooline võrdõiguslikkus|soolist võrdõiguslikkust]], Eestis. Ühingu loosung on &quot;Parem tulevik naistele&quot;.&lt;ref name=&quot;nkk.ee&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20170808045258/http://www.nkk.ee/ajalugu.html (vaadatud 15.05.2019)&lt;/ref&gt;

Ühing asutati 1990. aastate algul.&lt;ref name=&quot;nkk.ee&quot;/&gt;

Ühing on [[Arengukoostöö Ümarlaud|Arengukoostöö Ümarlaua]] liige.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.nkk.ee Koduleht]

[[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]]
[[Kategooria:Eesti naisorganisatsioonid]]
[[Kategooria:Sooline võrdõiguslikkus]]</text>
      <sha1>b1kjutudi3xcsxdrzqinob7quou0c0j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Calgary Flames</title>
    <ns>0</ns>
    <id>548475</id>
    <revision>
      <id>7248481</id>
      <parentid>7043669</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T12:08:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248481</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4493" sha1="dp0mc0nsbmkcoces1t18d7dz98e3fsd" xml:space="preserve">{{infokast jäähokiklubi
| nimi = Calgary Flames
| logo = RasmusAndersson.jpg
| logosuurus = 240px
| pildiallkiri = [[Rasmus Andersson]], 2021.
| liiga = [[NHL]]
| konverents = [[Läänekonverents (NHL)|Läänekonverents]]
| divisjon = [[Vaikse ookeani divisjon (NHL)|Vaikse ookeani divisjon]]
| asutatud = 1972
| ajalugu = {{murdmata|'''[[Atlanta Flames]]'''}}&lt;br&gt;(1972–1980)&lt;br&gt;'''Calgary Flames'''&lt;br&gt;(1980. aastast)
| kodusaal = [[Scotiabank Saddledome]]
| asukoht = {{PisiLipp|CAN}}, [[Calgary]], [[Alberta]]
| värvid = punane, kollane, valge &lt;br&gt;{{color box|#FF0000}} {{color box|#FFC859}} {{color box|white}}
| vorm = 
| peamänedžer = 
| kapten = [[Mikael Backlund]]
| treener = [[Ryan Huska]]
| omanik = [[Calgary Sports and Entertainment]]&lt;br&gt;([[N. Murray Edwards]], esimees)
| alamliigade farmiklubid = [[Calgary Wranglers]]&lt;br&gt;([[American Hockey League|AHL]])
| t1 = [[Stanley karikas]] | t1arv = 1 | t1aastad = 1989
| t2 = Konverentsi meistrivõistlused | t2arv = 3 | t2aastad = 1986, 1989, 2004
| t3 = Divisjoni meistrivõistlused | t3arv = 8 | t3aastad = 1988, 1989, 1990, 1994, 1995, 2006, 2019, 2022
}}
'''Calgary Flames''' on [[Kanada]] [[jäähoki]]klubi, mis tegutseb [[Alberta]] provintsis [[Calgary]]s. See mängib [[NHL]]-i [[Läänekonverents (NHL)|Läänekonverentsis]] [[Vaikse ookeani divisjon (NHL)|Vaikse ookeani divisjonis]].

Klubi asutati 1972. aastal [[Atlanta]]s. Calgarysse koliti see 1980. aastal. Kodumänge peab Calgary Flames [[Scotiabank Saddledome]]'il.

Calgary Flames on võitnud [[Stanley karikas|Stanley karika]] (1988–89).

Klubi peatreener on [[Ryan Huska]].

== Mängijad ==
''Seisuga 10. detsember 2025''&lt;ref&gt;https://www.nhl.com/flames/roster&lt;/ref&gt;

{{HK koosseis algus}}
{{HK koosseis mängija|no=1|rah=USA|pos=VV|nimi=[[Devin Cooley]]}}
{{HK koosseis mängija|no=32|rah=USA|pos=VV|nimi=[[Dustin Wolf]]}}
{{HK koosseis mängija|no=4|rah=SWE|pos=KA|nimi=[[Rasmus Andersson]]}}
{{HK koosseis mängija|no=7|rah=CAN|pos=KA|nimi=[[Kevin Bahl]]}}
{{HK koosseis mängija|no=19|rah=CAN|pos=KA|nimi=[[Zayne Parekh]]}}
{{HK koosseis mängija|no=24|rah=CAN|pos=KA|nimi=[[Jake Bean]]}}
{{HK koosseis mängija|no=37|rah=RUS|pos=KA|nimi=[[Jan Kuznetsov]]}}
{{HK koosseis mängija|no=44|rah=CAN|pos=KA|nimi=[[Joel Hanley]]}}
{{HK koosseis mängija|no=52|rah=CAN|pos=KA|nimi=[[MacKenzie Weegar]]}}
{{HK koosseis mängija|no=94|rah=CAN|pos=KA|nimi=[[Brayden Pachal]]}}
{{HK koosseis mängija|no=10|rah=CAN|pos=RÜ|nimi=[[Jonathan Huberdeau]]}}
{{HK koosseis mängija|no=11|rah=SWE|pos=RÜ|nimi=[[Mikael Backlund]]|märkus=[[kapten (jäähoki)|kapten]]| }}
{{HK koosseis mängija|no=15|rah=CAN|pos=RÜ|nimi=[[Dryden Hunt]]}}
{{HK koosseis kesk}}
{{HK koosseis mängija|no=16|rah=CAN|pos=RÜ|nimi=[[Morgan Frost]]}}
{{HK koosseis mängija|no=17|rah=BLR|pos=RÜ|nimi=[[Jahor Šaranhovič]]}}
{{HK koosseis mängija|no=18|rah=USA|pos=RÜ|nimi=[[John Beecher]]}}
{{HK koosseis mängija|no=20|rah=USA|pos=RÜ|nimi=[[Blake Coleman]]}}
{{HK koosseis mängija|no=27|rah=USA|pos=RÜ|nimi=[[Matt Coronato]]}}
{{HK koosseis mängija|no=29|rah=SVK|pos=RÜ|nimi=[[Samuel Honzek]]}}
{{HK koosseis mängija|no=43|rah=CZE|pos=RÜ|nimi=[[Adam Klapka]]}}
{{HK koosseis mängija|no=47|rah=CAN|pos=RÜ|nimi=[[Connor Zary]]}}
{{HK koosseis mängija|no=70|rah=CAN|pos=RÜ|nimi=[[Ryan Lomberg]]}}
{{HK koosseis mängija|no=76|rah=SVK|pos=RÜ|nimi=[[Martin Pospíšil]]}}
{{HK koosseis mängija|no=86|rah=USA|pos=RÜ|nimi=[[Joel Farabee]]}}
{{HK koosseis mängija|no=91|rah=CAN|pos=RÜ|nimi=[[Nazem Kadri]]}}
{{HK koosseis lõpp}}

== Saavutused ==
* [[Stanley karikas|Stanley karika]] võidud (1):
** 1988–89
* Konverentsi võidud (3):
** 1985–86, 1988–89, 2003–04
* [[Presidents' Trophy]] võidud (2):
** 1987–88, 1988–89
* Divisjoni võidud (8):
** 1987–88, 1988–89, 1989–90, 1993–94, 1994–95, 2005–06, 2018–19, 2021–22

== Igavikustatud särginumbrid ==
* '''2'''  {{Riigi ikoon|CAN}} [[Al MacInnis]]
* '''9'''  {{Riigi ikoon|CAN}} [[Lanny McDonald]]
* '''12'''  {{Riigi ikoon|CAN}} [[Jarome Iginla]]
* '''30''' {{Riigi ikoon|CAN}} [[Mike Vernon]] 
* '''34''' {{Riigi ikoon|FIN}} [[Miikka Kiprusoff]] 
* '''99''' {{Riigi ikoon|CAN}} {{Riigi ikoon|USA}} [[Wayne Gretzky]] (ei kasutata NHL-is enam kunagi)

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Calgary Flames}}
* http://nhl.com/flames

{{NHL}}

[[Kategooria:Calgary Flames]]
[[Kategooria:NHL-i jäähokiklubid]]
[[Kategooria:Calgary]]
[[Kategooria:Kanada jäähokiklubid]]</text>
      <sha1>dp0mc0nsbmkcoces1t18d7dz98e3fsd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tähtedevaheline pilv</title>
    <ns>0</ns>
    <id>549172</id>
    <revision>
      <id>7248847</id>
      <parentid>5695514</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T05:31:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248847</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1529" sha1="228mcvlorxf4r82j81hjxm1ij4iv82p" xml:space="preserve">[[Pilt:Carved_by_Massive_Stars.jpg|pisi|220px|Väike osa [[emissioonudu]]st [[NGC 6357]]. Emissioonudu on tähtedevaheline pilv, milles [[gaas]] on ioniseeritud, st [[plasma]] kujul]]

'''Tähtedevaheline pilv''' ([[inglise keel]]es ''interstellar cloud'') on [[Linnutee galaktika]] ja teiste [[galaktika]]te [[tähtedevaheline gaas|tähtedevahelise gaasi]], [[tähtedevaheline tolm|tolmu]] ja [[plasma]] kogumi üldnimetus. 

Tähtedevahelisel pilvel on suurem [[tihedus]] kui [[tähtedevaheline aine|tähtedevahelise keskkonna]] keskmine tihedus.

Sõltuvalt konkreetse pilve tihedusest, suurusest ja [[temperatuur]]ist võib [[vesinik]] selles olla kas neutraalne ([[H-I-piirkond]]), ioniseeritud, st [[plasma]] kujul ([[H-II-piirkond]]) või molekulaarne ([[molekulipilv]]).&lt;ref name=&quot;Gas&quot; /&gt; Neutraalseid ja ioniseerituid pilvi nimetatakse mõnikord ka hajuspilvedeks, samas kui molekulipilvi nimetatakse tihedateks pilvedeks.

Tavaliselt on umbes 70% tähtedevahelise pilve [[mass]]ist vesinik, ülejäänud osa on peamiselt [[heelium]].

==Vaata ka==
*[[Kohalik Tähtedevaheline Pilv]]

==Viited==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Gas&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Interstellar Gas Cloud |väljaanne=Swinburne University |url=https://astronomy.swin.edu.au/cosmos/I/interstellar+gas+cloud |vaadatud=14. august 2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251227120014/https://astronomy.swin.edu.au/cosmos/I/interstellar+gas+cloud |arhiivimisaeg=2025-12-27 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Tähtedevaheline keskkond]]</text>
      <sha1>228mcvlorxf4r82j81hjxm1ij4iv82p</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Canterbury Ülikool</title>
    <ns>0</ns>
    <id>554758</id>
    <revision>
      <id>7248893</id>
      <parentid>7232036</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T07:41:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Neptuunium teisaldas lehekülje [[Canterbury ülikool]] ümbersuunamise [[Canterbury Ülikool]] asemele</comment>
      <origin>7232036</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1531" sha1="nuodt339ej4azpl2k2py8mvlgzz1a57" xml:space="preserve">{{Infokast ülikool
 | nimi           = Canterbury ülikool
 | omakeelne_nimi = University of Canterbury&lt;br&gt;Te Whare Wānanga o Waitaha
 | pilt           = Arts Center Christchurch.JPG
 | pildi_laius    = 
 | pildi_seletus  = Ülikooli hoone
 | ladina_nimi    = 
 | deviis         = 
 | asutatud       = {{Algusaeg ja vanus|1873}}
 | suletud        = 
 | tüüp           = 
 | usukallak      = 
 | toetusfond     = 
 | eelarve        = 
 | rektor         = 
 | juht1          = 
 | juhi_nimetus1  = 
 | juht2          = 
 | juhi_nimetus2  = 
 | juht3          = 
 | juhi_nimetus3  = 
 | kantsler       = 
 | akadeemilisi_töötajaid = 867 (2020)
 | tugitöötajaid  = 1395 (2020)
 | üliõpilasi     = 21 361
 | bakalaureuseõppes = 
 | magistriõppes  = 
 | doktoriõppes   = 
 | asukoht        = [[Christchurch]], [[Uus-Meremaa]]
 | ülikoolilinnak = 
 | endised_nimed  = 
 | muu            = 
 | muu_silt       = 
 | sporditegevus  = 
 | värvid         = 
 | hüüdnimi       = 
 | maskott        = 
 | nobeli_laureaate = 
 | ühendused      = 
 | logo           = 
 | veebileht      = [https://www.canterbury.ac.nz/ canterbury.ac.nz]
 | laiuskoordinaat = 
 | pikkuskoordinaat = 
}}
'''Canterbury ülikool''' (inglise keeles ''University of Canterbury'') on [[ülikool]] [[Uus-Meremaa]]l [[Canterbury piirkond|Canterbury piirkonnas]] [[Christchurch]]is.

Ülikool asutati [[1873]].

Ülikoolis õpib üle 15 000 üliõpilase.

== Välislingid ==
*[https://www.canterbury.ac.nz/ Koduleht]

[[Kategooria:Uus-Meremaa ülikoolid]]</text>
      <sha1>nuodt339ej4azpl2k2py8mvlgzz1a57</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248898</id>
      <parentid>7248893</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T07:54:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <origin>7248898</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2739" sha1="5bykv893hvw0rbcqslnqu2u4rp9qbpl" xml:space="preserve">{{Infokast ülikool
 | nimi           = Canterbury Ülikool
 | omakeelne_nimi = University of Canterbury&lt;br&gt;Te Whare Wānanga o Waitaha
 | pilt           = Coat of arms of the University of Canterbury.svg
 | pildi_laius    = 
 | pildi_seletus  = Ülikooli vapp
 | ladina_nimi    = 
 | deviis         = ''Ergo tua rura manebunt'' (mitteametlik)
 | asutatud       = {{Algusaeg ja vanus|1873}}
 | suletud        = 
 | tüüp           = [[avalik-õiguslik ülikool]]
 | usukallak      = 
 | toetusfond     = 
 | eelarve        = 
 | rektor         = 
 | juht1          = 
 | juhi_nimetus1  = 
 | juht2          = 
 | juhi_nimetus2  = 
 | juht3          = 
 | juhi_nimetus3  = 
 | kantsler       = 
 | akadeemilisi_töötajaid = 1099 (2025)&lt;ref name=&quot;annualreport&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.canterbury.ac.nz/content/dam/uoc-main-site/documents/pdfs/reports/2025%20University%20of%20Canterbury%20Annual%20Report.pdf.coredownload.pdf|title=University of Canterbury Annual Report 2025|access-date=19 July 2026|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
 | tugitöötajaid  = 1427 (2025)&lt;ref name=&quot;annualreport&quot; /&gt;
 | üliõpilasi     = 27 121 (2025)&lt;ref name=&quot;annualreport&quot; /&gt;
 | bakalaureuseõppes = 
 | magistriõppes  = 
 | doktoriõppes   = 
 | asukoht        = [[Christchurch]], [[Uus-Meremaa]]
 | ülikoolilinnak = 
 | endised_nimed  = 
 | muu            = 
 | muu_silt       = 
 | sporditegevus  = 
 | värvid         = 
 | hüüdnimi       = 
 | maskott        = 
 | nobeli_laureaate = 
 | ühendused      = 
 | logo           = 
 | veebileht      = {{URL|https://canterbury.ac.nz/}}
 | laiuskoordinaat = 
 | pikkuskoordinaat = 
}}
[[File:The Christchurch Art Centre. (8588823446).jpg|pisi|Vana ülikooli peahoone, nüüdne [[Christchurchi kunstide keskus]].]]
'''Canterbury Ülikool''' (inglise keeles ''University of Canterbury'', [[Maoori keel|maoori]] ''Te Whare Wānanga o Waitaha'') on avalik-õiguslik [[ülikool]] [[Uus-Meremaa]]l [[Canterbury piirkond|Canterbury piirkonnas]] [[Christchurch]]is.

Ülikool asutati [[1873]]. aastal '''Canterbury Kolledži''' (''Canterbury College'') nime all esimese [[Uus-Meremaa Ülikool]]i kolledžina. See on riigi vanuselt teine ülikool. 1961. aastal sai sellest iseseisev ülikool ning alustati väljakolimist [[uusgootika|uusgooti]] stiilis hoonetest Christchuchi kesklinnas uude kampusesse äärelinnas Ilamis.

Seal õpib üle 27 000 üliõpilase. Kooli vilistlased on teiste hulgas nt füüsik [[Ernest Rutherford]], matemaatik [[Roy Kerr]] ning riigi peaministrid [[Christopher Luxon]], [[John Key]] ja [[Bill Rowling]].

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* {{Commonsi kategooria tekstina}}
* [https://www.canterbury.ac.nz/ Koduleht]

[[Kategooria:Uus-Meremaa ülikoolid]]
[[Kategooria:1873]]</text>
      <sha1>5bykv893hvw0rbcqslnqu2u4rp9qbpl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Legionowo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>561298</id>
    <revision>
      <id>7249020</id>
      <parentid>7133825</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T11:18:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7249020</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1515" sha1="637husqqw7acu2zsfpkmp55gce1dfj6" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Legionowo
| hääldus =
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Legionowo
| pilt = Urząd_Miasta_Legionowo.jpg
| pildiallkiri = Legionowo linnavalitsuse hoone
| lipp = POL_Legionowo_flag.svg
| lipu_link = [[Legionowo lipp]]
| vapp = POL_Legionowo_COA.svg
| vapi_link = [[Legionowo vapp]]
| pindala = 13,54
| elanikke = 51 869 (31.12.2025)
| asendikaart = Poola
}}
'''Legionowo''' on linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Legionowo maakond|Legionowo maakonna]] halduskeskus. Legionowo asub [[Varssavi]] kesklinnast ligikaudu 17 km põhjas.

Legionowo sai alguse [[1877]]. aastal seoses raudteeliini rajamisega, linnaõigused omandas [[1952]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20190723061404/http://stara.legionowo.pl/pl/strefa-mieszkanca-historia Historia] Miasto Legionowo&lt;/ref&gt; Maakonnakeskus on Legionowo alates [[1999]]. aastast. Suur osa Legionowo elanikest töötab Varssavis.&lt;ref&gt;[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Legionowo;3931311.html Legionowo] Encyklopedia PWN&lt;/ref&gt;

Legionowos on sündinud poliitik [[Mariusz Błaszczak]].&lt;ref&gt;[https://www.nato-pa.int/node/17695 BŁASZCZAK Mariusz] NATO Parliamentary Assembly&lt;/ref&gt;

== Sõpruslinnad ==
*{{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Kovel]], [[Ukraina]]
*{{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Sevlievo]], [[Bulgaaria]]
*{{Riigi ikoon|Hiina}} [[Jiujiang]], [[Hiina]]
*{{Riigi ikoon|Läti}} [[Carnikava]], [[Läti]]
*{{Riigi ikoon|Gruusia}} [[Bordžomi]], [[Gruusia]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Masoovia vojevoodkonna linnad]]</text>
      <sha1>637husqqw7acu2zsfpkmp55gce1dfj6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:GlobalYoungAcademyTeam/South African Young Academy of Science</title>
    <ns>2</ns>
    <id>562902</id>
    <revision>
      <id>7248816</id>
      <parentid>7245408</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T22:39:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ListeriaBot</username>
        <id>85458</id>
      </contributor>
      <comment>Wikidata list updated [V2]</comment>
      <origin>7248816</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12584" sha1="lzicp1klzqp1136k777zs627330xiij" xml:space="preserve">[https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q64846052 South African Young Academy of Science]

{{Wikidata loend
|sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q64846052 }
|section=
|sort=P463/Q64846052/P580
|sort_order=desc
|columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q64846052/P580:Start date,P463/Q64846052/P582:End date,P18:Image
|thumb=128
|min_section=2
}}
{| class='wikitable sortable'
! Article
! ORCID
! Google Scholar author ID
! VIAF
! Start date
! End date
! Image
|-
| ''[[:d:Q7935971|Vishnu Jejjala]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2603-6717 0000-0003-2603-6717]
| [https://scholar.google.com/citations?user=jTGpnIYAAAAJ jTGpnIYAAAAJ]
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q20981561|Fulufhelo Nelwamondo]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6250-5157 0000-0002-6250-5157]
| [https://scholar.google.com/citations?user=3YHQNqcAAAAJ 3YHQNqcAAAAJ]&lt;br/&gt;[https://scholar.google.com/citations?user=ferACrkAAAAJ ferACrkAAAAJ]
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q23782661|Patience Mthunzi]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=B4ual6gAAAAJ B4ual6gAAAAJ]
| 
| 
| 
| [[Fail:2011 portrait - Patience Mthunzi (6197342763) (cropped).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q25936110|Amanda Weltman]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5974-4114 0000-0002-5974-4114]
| [https://scholar.google.com/citations?user=0LdcNgkAAAAJ 0LdcNgkAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/168751147 168751147]
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q36519401|Bernard Slippers]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1491-3858 0000-0003-1491-3858]
| [https://scholar.google.com/citations?user=047C24MAAAAJ 047C24MAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/232260155 232260155]
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q37381013|Andrea Fuller]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6370-8151 0000-0001-6370-8151]
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q39693681|Bronwyn Myers]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0235-6716 0000-0003-0235-6716]
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q39885100|Aletta E. Schutte]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9217-4937 0000-0001-9217-4937]
| [https://scholar.google.com/citations?user=f1oels0AAAAJ f1oels0AAAAJ]
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q41587036|Keagan Pokpas]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4856-0053 0000-0002-4856-0053]
| 
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q42964973|Erick Strauss]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9898-8226 0000-0002-9898-8226]
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q46260664|Tatenda Dalu]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9019-7702 0000-0002-9019-7702]
| [https://scholar.google.com/citations?user=kbOVef0AAAAJ kbOVef0AAAAJ]
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q46705287|De Wet Swanepoel]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8313-1636 0000-0001-8313-1636]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/91076981 91076981]
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q47152942|Caradee Y Wright]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9608-818X 0000-0001-9608-818X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=MbWPxyoAAAAJ MbWPxyoAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/4036158005999102100008 4036158005999102100008]
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q51069618|Tricia Naicker]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7134-6258 0000-0002-7134-6258]
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q53506410|Sahal Yacoob]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6977-3456 0000-0001-6977-3456]
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q55079169|Penny Moore]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8719-4028 0000-0001-8719-4028]
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q56441710|Tolu Oni]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4499-1910 0000-0003-4499-1910]
| [https://scholar.google.com/citations?user=oMBCh6QAAAAJ oMBCh6QAAAAJ]
| 
| 
| 
| [[Fail:Tolu Oni at World Economic Forum.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q56517242|Samson Khene]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1449-7666 0000-0002-1449-7666]
| 
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q56600353|Roula Inglesi-Lotz]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7509-4687 0000-0001-7509-4687]
| [https://scholar.google.com/citations?user=RUoToyMAAAAJ RUoToyMAAAAJ]
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q56801573|Lyndy J McGaw]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8447-0613 0000-0001-8447-0613]
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q56849900|Amy L Slogrove]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8046-9268 0000-0002-8046-9268]
| 
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q56990053|Christine Lochner]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4766-3704 0000-0002-4766-3704]
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q57020800|Marlien Pieters]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2849-6370 0000-0003-2849-6370]
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q57416879|Nhlanhla Mpofu]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1743-6164 0000-0002-1743-6164]
| 
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q57779166|Yanxia Sun]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3455-9625 0000-0002-3455-9625]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/47147423158344882036 47147423158344882036]
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q57848839|Nomusa Makhubu]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2546-4701 0000-0003-2546-4701]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/300010484 300010484]
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q57848883|Leyla Tavernaro-Haidarian]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3860-4737 0000-0002-3860-4737]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/11153061216919200427 11153061216919200427]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q57883554|Cletos Mapiye]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1474-8648 0000-0002-1474-8648]
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q57911949|Benita Olivier]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9287-8301 0000-0001-9287-8301]
| 
| 
| 
| 
| [[Fail:Professor Benita Olivier University of the Witwatersrand.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q57943969|Tjaart Krüger]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0801-6512 0000-0002-0801-6512]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Z9OLXw4AAAAJ Z9OLXw4AAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q58828199|Christina F Thobakgale-Tshabalala]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5619-8894 0000-0001-5619-8894]
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q59953294|Mathieu Rouget]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6172-3152 0000-0002-6172-3152]
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q60377213|Louis J. Kotzé]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5820-168X 0000-0001-5820-168X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=_awP9R0AAAAJ _awP9R0AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/100343038 100343038]
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q60390276|Rose Hayeshi]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1836-2179 0000-0002-1836-2179]
| 
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q61083095|Yahya E Choonara]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3889-1529 0000-0002-3889-1529]
| [https://scholar.google.com/citations?user=CjSwcTAAAAAJ CjSwcTAAAAAJ]
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q61089832|Eugene Lee Davids]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3805-3904 0000-0002-3805-3904]
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q61816890|Lisa C du Toit]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2042-6338 0000-0002-2042-6338]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ZziyYnsAAAAJ ZziyYnsAAAAJ]
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q61961568|Naomi Nkealah]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7953-9663 0000-0001-7953-9663]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/9042149198313274940006 9042149198313274940006]
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q63869876|Gilles Van Cutsem]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8972-4480 0000-0002-8972-4480]
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64597567|Shadreck Chirikure]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2183-4253 0000-0002-2183-4253]
| [https://scholar.google.com/citations?user=lSAVuPAAAAAJ lSAVuPAAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/147003250 147003250]
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64847355|Srila Roy]]''
| 
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64847424|Thobela Nkukwana]]''
| 
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64847438|Marizvikuru Mwale]]''
| 
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64848018|Alicia Phulukdaree]]''
| 
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64848239|Amos Saurombe]]''
| 
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64848262|Avinash Govindjee]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9402-9490 0000-0002-9402-9490]
| [https://scholar.google.com/citations?user=LIzmvHwAAAAJ LIzmvHwAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/2233365 2233365]
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64848270|Chris L. de Wet]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2628-2013 0000-0002-2628-2013]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/274773943 274773943]
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64848312|David Bilchitz]]''
| 
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64848363|Esther Titilayo Akinlabi]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9680-5510 0000-0002-9680-5510]
| [https://scholar.google.com/citations?user=873wuPYAAAAJ 873wuPYAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/4865145856887422920039 4865145856887422920039]
| 
| 
| [[Fail:Esther Titilayo Akinlabi.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q64848646|John Ataguba]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7746-3826 0000-0002-7746-3826]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/296633867 296633867]
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64848679|Karen Cloete]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7245-7785 0000-0002-7245-7785]
| [https://scholar.google.com/citations?user=LKYTaHAAAAAJ LKYTaHAAAAAJ]
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64848794|Lindie Koorts]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/282521036 282521036]
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64849424|Lungiswa Nkonki]]''
| 
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64849704|Makondelele Makatu]]''
| 
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64849891|Marnie Potgieter]]''
| 
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64849972|Matseliso Mokhele]]''
| 
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64850017|Mpho Tshitangoni]]''
| 
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64853630|Natasha Ross]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9238-319X 0000-0001-9238-319X]
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64866078|Nosiphiwe Ngwala]]''
| 
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64866082|Oladapo Adeyemi Aremu]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6602-246X 0000-0002-6602-246X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=uumszeMAAAAJ uumszeMAAAAJ]
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64868388|Pradeep Kumar]]''
| 
| 
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64868390|Puleng Segalo]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=nLn5Vn0AAAAJ nLn5Vn0AAAAJ]
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64868392|Reza Malekian]]''
| 
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64868430|Rory Pilossof]]''
| 
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64868932|Sarah Fawcett]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0878-6496 0000-0002-0878-6496]
| [https://scholar.google.com/citations?user=xKEc1CcAAAAJ xKEc1CcAAAAJ]
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64869396|Tozama Qwebani-Ogunleye]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1874-5003 0000-0003-1874-5003]
| 
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64870688|Fanelwa Ajayi]]''
| 
| 
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64871078|Aldo Stroebel]]''
| 
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64875347|Alex Broadbent]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5120-6584 0000-0001-5120-6584]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/305118785 305118785]
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64875530|Anél du Plessis]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4395-4045 0000-0002-4395-4045]
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64876368|Ernst van der Wal]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2362-8381 0000-0002-2362-8381]
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64876396|Genevieve Langdon]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0396-9787 0000-0002-0396-9787]
| [https://scholar.google.com/citations?user=VUJsNCAAAAAJ VUJsNCAAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/264171184898747771881 264171184898747771881]
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64876578|Jerome Amir Singh]]''
| 
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64876584|John Terblanche]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9665-9405 0000-0001-9665-9405]
| [https://scholar.google.com/citations?user=i47YjBMAAAAJ i47YjBMAAAAJ]
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64878011|Mandisa Mbali]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5543-0548 0000-0002-5543-0548]
| [https://scholar.google.com/citations?user=W-AvMooAAAAJ W-AvMooAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/9291063 9291063]
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64880312|Mokhotjwa Dhlamini]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4001-6408 0000-0002-4001-6408]
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64880805|Mpfariseni Budeli]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4587-402X 0000-0003-4587-402X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=bbuz9TsAAAAJ bbuz9TsAAAAJ]
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64881966|Regina Maphanga]]''
| 
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64882071|Sershen Naidoo]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4923-2377 0000-0002-4923-2377]
| [https://scholar.google.com/citations?user=bfa-bDoAAAAJ bfa-bDoAAAAJ]
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64882386|Tiri Chinyoka]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=Cy6YcicAAAAJ Cy6YcicAAAAJ]
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65095599|Sudesh Sivarasu]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0812-568X 0000-0002-0812-568X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ink5ZXYAAAAJ ink5ZXYAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| [[Fail:Sivarasu SAYAS GYA.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q75730363|Munyaradzi Marufu]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4784-6153 0000-0003-4784-6153]
| [https://scholar.google.com/citations?user=jG2Ez9EAAAAJ jG2Ez9EAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q79846420|Mzukisi Njotini]]''
| 
| 
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q79847158|Usisipho Feleni]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1423-3484 0000-0002-1423-3484]
| 
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q79847290|Willie Chinyamurindi]]''
| 
| 
| 
| 2019
| 
| 
|}
{{Wikidata loendi lõpp}}</text>
      <sha1>lzicp1klzqp1136k777zs627330xiij</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:GlobalYoungAcademyTeam/De Jonge Akademie</title>
    <ns>2</ns>
    <id>562904</id>
    <revision>
      <id>7248535</id>
      <parentid>7246226</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T13:47:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ListeriaBot</username>
        <id>85458</id>
      </contributor>
      <comment>Wikidata list updated [V2]</comment>
      <origin>7248535</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="33588" sha1="74f9qnhk3pj716mdho3dzwkkx302ovc" xml:space="preserve">[https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q2587966 De Jonge Akademie]

{{Wikidata loend
|sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q2587966 }
|section=
|sort=P463/Q2587966/P580
|sort_order=desc
|columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q2587966/P580:Start date,P463/Q2587966/P582:End date,P18:Image
|thumb=128
|min_section=2
}}
{| class='wikitable sortable'
! Article
! ORCID
! Google Scholar author ID
! VIAF
! Start date
! End date
! Image
|-
| ''[[:d:Q1081488|Christian Robert Lange]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4605-1052 0000-0002-4605-1052]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/15192433 15192433]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/en/viaf/33211538 33211538]
| 2014-03-20
| 2019-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q1554561|Olivier Hekster]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=jC5kLkkAAAAJ jC5kLkkAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/39599151 39599151]
| 2005-03-16
| 2010-04-01
| [[Fail:OlivierHekster2021.png|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q1847801|Beatrice de Graaf]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1592-935X 0000-0003-1592-935X]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/28260776 28260776]
| 2011-03-17
| 2016-04-01
| [[Fail:Beatrice de Graaf (2018).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q2380187|Marjolein van Asselt]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/270554353 270554353]
| 2005-03-16
| 2010-04-01
| [[Fail:Asselt Marjolein van foto Henk Thomas.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q2461483|Willem Schinkel]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/61014086 61014086]
| 2013-03-19
| 2018-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q4975099|Ingrid Robeyns]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2893-1814 0000-0002-2893-1814]
| [https://scholar.google.com/citations?user=OD5XAAsAAAAJ OD5XAAsAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/18283847 18283847]
| 2010-03-18
| 2015-04-01
| [[Fail:Ingrid Robeyns 2014.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q5346494|Maaike Kroon]]''
| 
| 
| 
| 2012-03-16
| 2017-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q7364760|Ronald Cramer]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/61830014 61830014]
| 2005-03-16
| 2010-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q13737014|Jeroen Geurts]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1896-3748 0000-0003-1896-3748]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/289417530 289417530]
| 2012-03-16
| 2017-04-01
| [[Fail:JeroenGeurts2014.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q18402373|Bart Lambrecht]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4376-6834 0000-0003-4376-6834]
| [https://scholar.google.com/citations?user=I7S5MxQAAAAJ I7S5MxQAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/59330947 59330947]
| 2005-03-16
| 2010-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q19561120|Erik Kwakkel]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1258-1685 0000-0003-1258-1685]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/32231610 32231610]
| 2012-03-16
| 2017-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q19829154|Jan-Willem Veening]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3162-6634 0000-0002-3162-6634]
| [https://scholar.google.com/citations?user=nD53lI0AAAAJ nD53lI0AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/287452482 287452482]
| 2015-03-26
| 
| [[Fail:Jwveening.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q19832254|Monica Claes]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/5640214 5640214]
| 2009-03-26
| 2014-04-01
| [[Fail:Claes Monika foto Henk Thomas.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q19832262|Janneke Gerards]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3490-2232 0000-0003-3490-2232]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/35625372 35625372]
| 2005-03-16
| 2010-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q20113631|Annelien Bredenoord]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7542-8963 0000-0002-7542-8963]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/288621248 288621248]
| 2014-03-20
| 2019-04-01
| [[Fail:Annelien Bredenoord, 2012 (cropped).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q21252660|Andrea Evers]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0090-5091 0000-0002-0090-5091]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/281070802 281070802]
| 2013-03-19
| 2018-04-01
| [[Fail:AndreaEvers.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q21254869|Arianna Betti]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9921-3166 0000-0002-9921-3166]
| [https://scholar.google.com/citations?user=qQU1hBUAAAAJ qQU1hBUAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/10146332836318730028 10146332836318730028]
| 2010-03-18
| 2015-04-01
| [[Fail:Arianna Betti 2017.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q21255846|Brenda Penninx]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7779-9672 0000-0001-7779-9672]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ZCKf1yYAAAAJ ZCKf1yYAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/290133467 290133467]
| 2006-01-24
| 2011-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q21258622|Elies van Sliedregt]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1146-0638 0000-0003-1146-0638]
| [https://scholar.google.com/citations?user=2rlkSUIAAAAJ 2rlkSUIAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/223846802 223846802]
| 2008-03-17
| 2013-04-01
| [[Fail:Sliedregt Elies van foto Henk Thomas.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q21259969|Gijsje Koenderink]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7823-8807 0000-0002-7823-8807]
| [https://scholar.google.com/citations?user=65QvU8sAAAAJ 65QvU8sAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/200108888 200108888]
| 2008-03-17
| 2013-04-01
| [[Fail:Koenderink Gijsje foto Henk Thomas.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q21261367|Iris Sommer]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5597-3262 0000-0001-5597-3262]&lt;br/&gt;[https://orcid.org/0000-0002-2682-5313 0000-0002-2682-5313]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/281415035 281415035]
| 2011-03-17
| 2016-04-01
| [[Fail:Iris Sommer 2016.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q21264240|Lotte Jensen]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/102935149 102935149]
| 2013-03-19
| 2018-04-01
| [[Fail:LotteJensen2016.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q21264360|Marijke Haverkorn]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5288-312X 0000-0002-5288-312X]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/76639327 76639327]
| 2013-03-19
| 2018-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q21264379|Tine De Moor]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/29760132 29760132]
| 2014-03-20
| 2019-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q21264450|Nathalie Katsonis]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1054-6544 0000-0003-1054-6544]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Gvj2gWoAAAAJ Gvj2gWoAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/305811918 305811918]
| 2014-03-20
| 2019-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q21264475|Nynke Dekker]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4029-0973 0000-0003-4029-0973]
| [https://scholar.google.com/citations?user=07alkr8AAAAJ 07alkr8AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/226112778 226112778]
| 2006-01-24
| 2011-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q21264577|Roberta D'Alessandro]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0165-5901 0000-0002-0165-5901]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/24930653 24930653]
| 2011-03-17
| 2016-04-01
| [[Fail:Roberta D'Allessandro Foto Henk Thomas.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q21264634|Sarah Durston]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/280648173 280648173]
| 2008-03-17
| 2013-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q21337886|Leontine E. Becking]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4584-3912 0000-0002-4584-3912]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/305798382 305798382]
| 2018
| 2023
| 
|-
| ''[[:d:Q23038207|Rianne Letschert]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=CeZxamAAAAAJ CeZxamAAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/68688685 68688685]
| 2013-03-19
| 2018-04-01
| [[Fail:Rianne Letschert, March 2018.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q23662325|Bart Knols]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/231272575 231272575]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/en/viaf/7539165628860042480001 7539165628860042480001]
| 2005-03-16
| 2010-04-01
| [[Fail:BartKnols2014.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q24517868|Mihai G. Netea]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2421-6052 0000-0003-2421-6052]
| [https://scholar.google.com/citations?user=AEf6yccAAAAJ AEf6yccAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/22454084 22454084]
| 2007-03-27
| 2012-04-01
| [[Fail:MihaiNetea2016.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q24517870|Lodi Nauta]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8815-4562 0000-0001-8815-4562]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/22280484 22280484]
| 2005-03-16
| 2010-04-01
| [[Fail:LodiNauta2016.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q26807791|Amina Helmi]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=1Th-sc4AAAAJ 1Th-sc4AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/27911501 27911501]
| 2007-03-27
| 2012-03-16
| [[Fail:Amina Helmi (Bram Saeys) 2019.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q27645798|Saskia Bonjour]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/102615394 102615394]
| 2019-03-21
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q27978391|Paul Groot]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4488-726X 0000-0002-4488-726X]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/285778953 285778953]
| 2009-03-26
| 2014-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q28841828|Carla Sieburgh]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/43074701 43074701]
| 2006-01-24
| 2011-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q28842555|Eveline Crone]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7508-6078 0000-0002-7508-6078]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/91026206 91026206]
| 2008-03-17
| 2013-04-01
| [[Fail:Eveline Crone Marc de Haan 2012.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q29020968|Petra van Dam]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/12475253 12475253]
| 2005-03-16
| 2010-04-01
| [[Fail:Dam Petra van foto Henk Thomas.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q29388532|Hanneke van Laarhoven]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/237918223 237918223]
| 2014-03-20
| 2019-04-01
| [[Fail:Hanneke van Laarhoven (2015).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q29585897|Belle Derks]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=nRwpZN0AAAAJ nRwpZN0AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/293623463 293623463]
| 2016-03
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q29913987|Suzanne Hulscher]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8734-1830 0000-0002-8734-1830]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/285137963 285137963]
| 2005-03-16
| 2010-04-01
| [[Fail:Hulscher Suzanne foto Henk Thomas.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q29914033|Carlijn Bouten]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1035-5094 0000-0003-1035-5094]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/285792596 285792596]
| 2005-03-16
| 2010-04-01
| [[Fail:Carlijn Bouten.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q30004435|Sjoerd Repping]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6959-149X 0000-0002-6959-149X]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/284675365 284675365]
| 2013-03-19
| 2018-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q30123165|Rivke Jaffe]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6115-2978 0000-0002-6115-2978]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/56844796 56844796]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/en/viaf/6761165628856242480001 6761165628856242480001]
| 2015-03-26
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q30131201|Ronald Hanson]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8938-2137 0000-0001-8938-2137]
| [https://scholar.google.com/citations?user=bRc-WccAAAAJ bRc-WccAAAAJ]
| 
| 2010-03-18
| 2015-04-01
| [[Fail:RonaldHanson.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q30131228|Appy Sluijs]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2382-0215 0000-0003-2382-0215]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/282550742 282550742]
| 2009-03-26
| 2014-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q30502648|Reuven Agami]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2848-2473 0000-0002-2848-2473]
| 
| 
| 2007-03-27
| 2012-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q30743536|Huibert D. Mansvelder]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1365-5340 0000-0003-1365-5340]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/291470953 291470953]
| 2006-01-24
| 2011-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q31229076|M. Arfan Ikram]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0372-8585 0000-0003-0372-8585]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/282442783 282442783]
| 2018-03-26
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q32786154|André Aleman]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/48995748 48995748]
| 2009-03-26
| 2014-04-01
| [[Fail:AndreAleman2010.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q37638605|Lude Franke]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5159-8802 0000-0002-5159-8802]
| [https://scholar.google.com/citations?user=--4kM8cAAAAJ --4kM8cAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/287789549 287789549]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q38320972|Niels O. Schiller]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0392-7608 0000-0002-0392-7608]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/69875301 69875301]
| 2005-03-16
| 2010-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q38359989|Selma E. de Mink]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9336-2825 0000-0001-9336-2825]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/282566272 282566272]
| 2019-03-21
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q38633908|Marie-Jose van Tol]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9260-5490 0000-0002-9260-5490]
| [https://scholar.google.com/citations?user=zYrxgCcAAAAJ zYrxgCcAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/282543620 282543620]
| 2019-03-21
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q39051748|Wiro J. Niessen]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5822-1995 0000-0002-5822-1995]
| [https://scholar.google.com/citations?user=jmKtufcAAAAJ jmKtufcAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/256524777 256524777]
| 2005-03-16
| 2010-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q41044081|Pieter R. Roelfsema]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1625-0034 0000-0002-1625-0034]
| [https://scholar.google.com/citations?user=y7weYdYAAAAJ y7weYdYAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/285762346 285762346]
| 2005-03-16
| 2010-04-01
| [[Fail:Pieter roelfsema-1701785258.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q41804732|Jaap H. Abbring]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3405-9487 0000-0002-3405-9487]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/248082196 248082196]
| 2005-03-16
| 2010-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q42215747|Annemieke Aartsma-Rus]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1565-654X 0000-0003-1565-654X]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/251877187 251877187]
| 2014-03-20
| 2019-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q42317427|Jan van Hest]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7973-2404 0000-0001-7973-2404]
| [https://scholar.google.com/citations?user=-K2KHjIAAAAJ -K2KHjIAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/282171770 282171770]
| 2005-03-16
| 2010-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q42361326|Marleen Kamperman]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0520-4534 0000-0002-0520-4534]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/280108568 280108568]
| 2015-03-26
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q43182137|Pieter C. A. Bruijnincx]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8134-0530 0000-0001-8134-0530]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/283046233 283046233]
| 2016-03-29
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q44168464|Teun Bousema]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2666-094X 0000-0003-2666-094X]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/210416751 210416751]
| 2013-03-19
| 2018-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q46090455|Catholijn Jonker]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4780-7461 0000-0003-4780-7461]
| [https://scholar.google.com/citations?user=khyi_HIAAAAJ khyi_HIAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/218610590 218610590]
| 2005-03-16
| 2010-04-01
| [[Fail:Jonker Catholijn foto Henk Thomas.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q46709051|Gijs Wuite]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5706-043X 0000-0002-5706-043X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=K5GHkWgAAAAJ K5GHkWgAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/231698958 231698958]
| 2009-03-26
| 2014-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q46709934|Marieke van den Brink]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6731-7887 0000-0001-6731-7887]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/232336415 232336415]
| 2015-03-26
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q47129554|Arjan J Houtepen]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8328-443X 0000-0001-8328-443X]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/305823789 305823789]
| 2017-06-08
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q47149813|Rens van de Schoot]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7736-2091 0000-0001-7736-2091]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/287823284 287823284]
| 2016-03-29
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q47331408|Floris de Lange]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6730-1452 0000-0002-6730-1452]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/38906743 38906743]
| 2015-03-26
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q47456095|Karwan Fatah-Black]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2788-6270 0000-0003-2788-6270]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/103441399 103441399]
| 2020-03-23
| 
| [[Fail:Karwan Fatah-Black (27276316741).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q47702893|Bettina Speckmann]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8514-7858 0000-0002-8514-7858]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Wim4L1cAAAAJ Wim4L1cAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/223141375 223141375]
| 2010-03-18
| 2015-04-01
| [[Fail:Speckmann Bettina foto Henk Thomas.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q48406674|Patricia Y W Dankers]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8997-181X 0000-0002-8997-181X]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/286971262 286971262]
| 2015-03-26
| 
| [[Fail:Patricia Dankers 2017.png|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q51643183|Marika Taylor]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9956-601X 0000-0001-9956-601X]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/221171184336647770464 221171184336647770464]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/en/viaf/283799602 283799602]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/en/viaf/311289081 311289081]
| 2009-03-26
| 2014-04-01
| [[Fail:Taylor Marika foto Henk Thomas.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q51991897|Raymond van Ee]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1134-8665 0000-0002-1134-8665]
| 
| 
| 2005-03-16
| 2010-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q52147493|Monika S. Schmid]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3326-2766 0000-0002-3326-2766]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/74018000 74018000]
| 2005-03-16
| 2010-04-01
| [[Fail:Schmid Monika foto Henk Thomas.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q54946037|Oscar Gelderblom]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3083-8747 0000-0003-3083-8747]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/41184001 41184001]
| 2006-01-24
| 2011-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q55628105|Béate Völker]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/273768623 273768623]
| 2005-03-16
| 2010-04-01
| [[Fail:Völker Beate foto Henk Thomas.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q55948268|Linnet Taylor]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7856-7611 0000-0001-7856-7611]
| 
| 
| 2020-03-23
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q56193619|Lenneke Alink]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3459-0785 0000-0003-3459-0785]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/284099542 284099542]
| 2015-03-26
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q56745367|Joost Reek]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5024-508X 0000-0001-5024-508X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=XQ0OXlsAAAAJ XQ0OXlsAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/107793692 107793692]
| 2006-01-24
| 2011-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q56885230|Stefan van der Stigchel]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5918-3521 0000-0002-5918-3521]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/88288103 88288103]
| 2016-03-29
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q56967403|Erik van Sebille]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2041-0704 0000-0003-2041-0704]
| [https://scholar.google.com/citations?user=2Pb1HdUAAAAJ 2Pb1HdUAAAAJ]
| 
| 2019-03-21
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q56984167|Quentin Bourgeois]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7518-2142 0000-0001-7518-2142]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/286293938 286293938]
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q57018155|Nadine Akkerman]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3063-2610 0000-0002-3063-2610]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/187461258 187461258]
| 2018-03-26
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q57158324|Maarten G. Kleinhans]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9484-1673 0000-0002-9484-1673]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/162260289 162260289]
| 2008-03-17
| 2013-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q57294289|Hester den Ruijter]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9762-014X 0000-0001-9762-014X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=QUTc-JAAAAAJ QUTc-JAAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/287070501 287070501]
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q57412545|Daniel Oberski]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7467-2297 0000-0001-7467-2297]
| [https://scholar.google.com/citations?user=KH_cqmwAAAAJ KH_cqmwAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/291673531 291673531]
| 2018-03-26
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q57415049|Fokke Gerritsen]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6665-1928 0000-0002-6665-1928]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/52008271 52008271]
| 2005-03-16
| 2010-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q57554949|Anton Akhmerov]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8031-1340 0000-0001-8031-1340]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/287829930 287829930]
| 2019-03-21
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q57575067|Mark A. Peletier]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9663-3694 0000-0001-9663-3694]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/83993646 83993646]
| 2006-01-24
| 2011-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q58053910|Alexander Sack]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1471-0885 0000-0002-1471-0885]
| [https://scholar.google.com/citations?user=87HYhZIAAAAJ 87HYhZIAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/67400489 67400489]
| 2012
| 2017
| [[Fail:Alexander T. Sack.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q58138920|Helmer Helmers]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7247-0787 0000-0002-7247-0787]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/281690627 281690627]
| 2019-03-21
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q58338528|Tatiana Filatova]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3546-6930 0000-0002-3546-6930]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/286151381 286151381]
| 2016-03-29
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q58338926|Jetse Stoorvogel]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4297-122X 0000-0003-4297-122X]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/190947053 190947053]
| 2005-03-16
| 2010-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q58794438|Antoine Buyse]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/63540794 63540794]
| 2011-11-07
| 2016-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q59090672|Nanna Hilton]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0141-3539 0000-0003-0141-3539]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/14149066576665601790 14149066576665601790]
| 2019-03-21
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q59091060|Renske Keizer]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4051-1406 0000-0003-4051-1406]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/5174149198261574940007 5174149198261574940007]
| 2019-03-21
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q59093614|Stephan Smeekes]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0157-639X 0000-0002-0157-639X]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/285977806 285977806]
| 2019-03-21
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q59093836|Arne Smeets]]''
| 
| 
| 
| 2019-03-21
| 
| [[Fail:ArneSmeets2019.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q59096401|Elske van den Akker-van Marle]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5269-509X 0000-0002-5269-509X]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/48564969 48564969]
| 2005-03-16
| 2010-04-01
| [[Fail:Akker van Marle Elske van den foto Henk Thomas.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q59096960|Hester Bijl]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/286333533 286333533]
| 2005-03-16
| 2010-04-01
| [[Fail:Hester Bijl (2019).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q59097577|Mischa Bonn]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6851-8453 0000-0001-6851-8453]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/288560477 288560477]
| 2005-03-16
| 2010-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q59099676|Hilde Bras]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/261608080 261608080]
| 2012-03-16
| 2017-01-01
| 
|-
| ''[[:d:Q59099803|Bé Breij]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/102967860 102967860]
| 2010-03-18
| 2015-04-01
| [[Fail:Breij Be foto Henk Thomas.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q59099869|Gijs van den Brink]]''
| 
| 
| 
| 2011-03-17
| 2016-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q59132963|Alexander Brinkman]]''
| 
| 
| 
| 2011-03-17
| 2016-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q59156945|Herman Paul]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9365-6329 0000-0002-9365-6329]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/78832740 78832740]
| 2013-03-19
| 2018-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q59209989|Joris Dik]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=q1bybKQAAAAJ q1bybKQAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/66791590 66791590]
| 2012-03-16
| 2017-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q59210139|Elise Dusseldorp]]''
| 
| 
| 
| 2005-03-16
| 2010-04-01
| [[Fail:Dusseldorp Elise foto Henk Thomas.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q59210325|Bernet Elzinga]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8917-7368 0000-0002-8917-7368]
| [https://scholar.google.com/citations?user=pxWDAY8AAAAJ pxWDAY8AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/284544831 284544831]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/en/viaf/5963159477716327990008 5963159477716327990008]
| 2007-03-27
| 2012-04-01
| [[Fail:Elzinga Bernet foto Henk Thomas.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q59210356|Mirjam Ernestus]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1853-0750 0000-0002-1853-0750]
| [https://scholar.google.com/citations?user=5y4m1J8AAAAJ 5y4m1J8AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/11806719 11806719]
| 2008-03-17
| 2013-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q59210534|Ron Fouchier]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8095-2869 0000-0001-8095-2869]
| [https://scholar.google.com/citations?user=gl9hluAAAAAJ gl9hluAAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/280940993 280940993]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/en/viaf/298563081 298563081]
| 2005-03-16
| 2010-04-01
| [[Fail:Ron Fouchier - Erasmus MC.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q59210684|Elke Geraerts]]''
| 
| 
| 
| 2011-03-17
| 2016-04-01
| [[Fail:Geraerts Elke Foto Henk Thomas.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q59212087|Hilde Geurts]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4824-9660 0000-0002-4824-9660]
| 
| 
| 2013-03-19
| 2018-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q59389972|Tamara van Gog]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3766-6255 0000-0003-3766-6255]
| [https://scholar.google.com/citations?user=k1L8c-oAAAAJ k1L8c-oAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/18149106035768490960 18149106035768490960]
| 2010-03-18
| 2015-04-01
| [[Fail:Gog van Tamara foto Henk Thomas.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q59390020|Marie-José Goumans]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9344-6746 0000-0001-9344-6746]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/288110335 288110335]
| 2009-03-26
| 2014-04-01
| [[Fail:Goumans Jose foto Henk Thomas.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q59390142|Holger Gzella]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/76611737 76611737]
| 2010-03-18
| 2015-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q59390184|Bas ter Haar Romeny]]''
| 
| 
| 
| 2005-03-16
| 2010-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q59390592|Gert-Jan van der Heiden]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9493-3220 0000-0001-9493-3220]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/29064005 29064005]
| 2011-03-17
| 2016-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q59390659|Janet van Hell]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/19313517 19313517]
| 2005-03-16
| 2010-04-01
| [[Fail:Hell Janet van foto Henk Thomas.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q59390892|Kristin Henrard]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3067-9918 0000-0003-3067-9918]
| [https://scholar.google.com/citations?user=o_zUB4IAAAAJ o_zUB4IAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/34673621 34673621]
| 2005-03-16
| 2010-04-01
| [[Fail:Henrard Kristin foto Henk Thomas.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q59390906|Jennifer Herek]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6312-1091 0000-0002-6312-1091]
| 
| 
| 2005-03-16
| 2010-04-01
| [[Fail:Herek Jennifer foto Henk Thomas.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q59390955|Hans Hilgenkamp]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6109-8804 0000-0001-6109-8804]
| [https://scholar.google.com/citations?user=lywc6l8AAAAJ lywc6l8AAAAJ]
| 
| 2005-03-16
| 2010-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q59391017|Joost Hoenderop]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1816-8544 0000-0002-1816-8544]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/202400058 202400058]
| 2010-03-18
| 2010-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q59419212|Casper Hoogenraad]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2666-0758 0000-0002-2666-0758]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/291481305 291481305]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/en/viaf/8841162669549655500008 8841162669549655500008]
| 2011-03-17
| 2016-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q59560756|Tim Baarslag]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1662-3910 0000-0002-1662-3910]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Ic5t92AAAAAJ Ic5t92AAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/93148449542415690599 93148449542415690599]
| 2020-03-23
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q59627146|A. Femius Koenderink]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1617-5748 0000-0003-1617-5748]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/285468305 285468305]
| 2012-03-16
| 2017-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q59627647|Bert-Jaap Koops]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2906-8215 0000-0002-2906-8215]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/39598321 39598321]
| 2005-03-16
| 2014-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q59627751|Kobus Kuipers]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/285880515 285880515]
| 2005-03-16
| 2010-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q59628034|David Lentink]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/279987425 279987425]
| 2011-03-17
| 2016-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q59628120|Mirjam Leunissen]]''
| 
| 
| 
| 2012-03-16
| 2017-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q59668957|Jason Hessels]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2317-1446 0000-0003-2317-1446]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/287447085 287447085]
| 2016-03-29
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q59770837|Ali-Asghar Seyed-Ghorab]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5072-5702 0000-0001-5072-5702]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/34693810 34693810]
| 2007-03-27
| 2012-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q59771122|Jeroen Salman]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8927-5091 0000-0001-8927-5091]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/22318410 22318410]
| 2006-01-24
| 2011-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q59783801|Merel Keijzer]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9041-8563 0000-0001-9041-8563]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/172794684 172794684]
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q59809011|Hanneke E Hulst]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5039-1359 0000-0002-5039-1359]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/286932650 286932650]
| 2018-03-26
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q59859502|Kofi A. A. Makinwa]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2992-5467 0000-0002-2992-5467]
| [https://scholar.google.com/citations?user=DZgTfroAAAAJ DZgTfroAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/3135151304654049460003 3135151304654049460003]
| 2007-03-27
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q59860216|Christoph Lüthy]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4711-1317 0000-0003-4711-1317]
| [https://scholar.google.com/citations?user=01zNM60AAAAJ 01zNM60AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/49441413 49441413]
| 2005-03-16
| 2010-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q59860744|Ariana Need]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/263689453 263689453]
| 2007-03-27
| 2012-03-16
| [[Fail:Need Ariana fot Henk Thomas.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q59868609|Tjerk Oosterkam]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6855-5190 0000-0001-6855-5190]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/290850335 290850335]
| 2009-03-26
| 2014-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q59972199|Han Thomas Adriaenssen]]''
| 
| 
| 
| 2018-03-26
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q59976881|Celia Berkers]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/279853152 279853152]
| 2017-06-08
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q59977456|Raf de Bont]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/57750315 57750315]
| 2015-03-26
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q59979388|Angélique Cramer]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2128-0331 0000-0003-2128-0331]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/290795338 290795338]
| 2018-03-26
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q59982698|Ewout Frankema]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7504-2817 0000-0002-7504-2817]
| [https://scholar.google.com/citations?user=D6VatOkAAAAJ D6VatOkAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/232652610 232652610]
| 2014-03-20
| 2019-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q59983885|Barbora Hola]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/280763758 280763758]
| 2018-03-26
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q60025106|Alexandru Iosup]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8030-9398 0000-0001-8030-9398]
| [https://scholar.google.com/citations?user=7wwQ7twAAAAJ 7wwQ7twAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/282119949 282119949]
| 2016-03-29
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q60028184|Johan van Leeuwaarden]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9752-0018 0000-0001-9752-0018]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Zrv4oQIAAAAJ Zrv4oQIAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/78991345 78991345]
| 2015-03-26
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q60028209|Dora Matzke]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=8BBz_k0AAAAJ 8BBz_k0AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/30498341 30498341]
| 2018-03-26
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q60035978|Bettina Reitz-Joosse]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7512-3502 0000-0002-7512-3502]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/35646221 35646221]
| 2018-03-26
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q60035999|Jeroen de Ridder]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6774-5478 0000-0001-6774-5478]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/288779271 288779271]
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q60036057|Diederik Roest]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1068-0380 0000-0003-1068-0380]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/280693553 280693553]
| 2014-03-20
| 2019-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q60036078|Liesbeth van Rossum]]''
| 
| 
| 
| 2016-03-29
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q60036301|Frans Snik]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1946-7009 0000-0003-1946-7009]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/279901399 279901399]
| 2017-06-08
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q60036322|Kristine Steenbergh]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/165551575 165551575]
| 2017-06-08
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q60036367|Behnam Taebi]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2244-2083 0000-0002-2244-2083]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/291727087 291727087]
| 2016-03-29
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q60036387|Christiaan Vinkers]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3698-0744 0000-0003-3698-0744]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/283862794 283862794]
| 2016-03-29
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q60036443|Barbara Vis]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/283330822 283330822]
| 2014-03-20
| 2019-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q60036448|Rens Vliegenthart]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2401-2914 0000-0003-2401-2914]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/283374780 283374780]
| 2014-03-20
| 2019-04-01
| 
|-
| ''[[:d:Q60036454|Martijn Wieling]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0434-1526 0000-0003-0434-1526]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Fzv0QJAAAAAJ Fzv0QJAAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/291025267 291025267]
| 2015
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q60036464|Erin Wilson]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/233190727 233190727]
| 2017-06-08
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q67662450|Miranda van Turennout]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/33954778 33954778]
| 2005-03-16
| 2010-04-01
| [[Fail:Turennout Miranda van foto Henk Thomas.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q67663312|Juliette Walma van der Molen]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/198738725 198738725]
| 2005-03-16
| 2010-04-01
| [[Fail:Walma van der Molen Juliette foto Henk Thomas.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q78070172|Thijs Bol]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9509-8423 0000-0001-9509-8423]
| [https://scholar.google.com/citations?user=nMP0iF4AAAAJ nMP0iF4AAAAJ]
| 
| 2020-03-23
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q78070556|Tom de Greef]]''
| 
| 
| 
| 2020-03-23
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q78070816|Liesbeth van de Grift]]''
| 
| 
| 
| 2020-03-23
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q78070820|Liesbeth Janssen]]''
| 
| 
| 
| 2020-03-23
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q78070994|Maryam Kavousi]]''
| 
| 
| 
| 2020-03-23
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q78071196|Lotte Krabbenborg]]''
| 
| 
| 
| 2020-03-23
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q78071615|Hilde Verbeek]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3740-5162 0000-0002-3740-5162]
| 
| 
| 2020-03-23
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q123137350|Else Starkenburg]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4501-103X 0000-0003-4501-103X]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/288343170 288343170]
| 2022
| 
| 
|}
{{Wikidata loendi lõpp}}</text>
      <sha1>74f9qnhk3pj716mdho3dzwkkx302ovc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:GlobalYoungAcademyTeam/Die Junge Akademie</title>
    <ns>2</ns>
    <id>562906</id>
    <revision>
      <id>7248812</id>
      <parentid>7246537</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T22:24:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ListeriaBot</username>
        <id>85458</id>
      </contributor>
      <comment>Wikidata list updated [V2]</comment>
      <origin>7248812</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="42504" sha1="8cyabaqeblfg4ajnghuzdyk4exg5257" xml:space="preserve">[https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q1713320 Die Junge Akademie]

{{Wikidata loend
|sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q1713320 }
|section=
|sort=P463/Q1713320/P580
|sort_order=desc
|columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q1713320/P580:Start date,P463/Q1713320/P582:End date,P18:Image
|thumb=128
|min_section=2
}}
{| class='wikitable sortable'
! Article
! ORCID
! Google Scholar author ID
! VIAF
! Start date
! End date
! Image
|-
| ''[[:d:Q61681|Oliver Grau]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1945-2838 0000-0002-1945-2838]
| [https://scholar.google.com/citations?user=S3pGBDsAAAAJ S3pGBDsAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/7633913 7633913]
| 2001
| 2006
| [[Fail:Oliver Grau.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q109816|Thomas Carell]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7898-2831 0000-0001-7898-2831]
| [https://scholar.google.com/citations?user=zeVARsUAAAAJ zeVARsUAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/35151413 35151413]
| 2000
| 2005
| [[Fail:Thomas Carell 01.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q126363|Hildegard Westphal]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7324-6122 0000-0001-7324-6122]
| [https://scholar.google.com/citations?user=z2Tk_x4AAAAJ z2Tk_x4AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/59911166 59911166]
| 2005
| 2010
| 
|-
| ''[[:d:Q498258|Andreas Hüttemann]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0646-3092 0000-0003-0646-3092]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/47038692 47038692]
| 2001
| 2006
| 
|-
| ''[[:d:Q828026|Berthold Rittberger]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8806-6455 0000-0002-8806-6455]
| [https://scholar.google.com/citations?user=QI63uk8AAAAJ QI63uk8AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/74137114 74137114]
| 2005
| 2010
| 
|-
| ''[[:d:Q991767|Sebastian Conrad]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/71559284 71559284]
| 2000
| 2005
| 
|-
| [[Christian Drosten]]
| [https://orcid.org/0000-0001-7923-0519 0000-0001-7923-0519]
| [https://scholar.google.com/citations?user=tOoiTq4AAAAJ tOoiTq4AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/26146095213800370128 26146095213800370128]
| 2005
| 2010
| [[Fail:Drosten.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q1083789|Christine Silberhorn]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2349-5443 0000-0002-2349-5443]
| [https://scholar.google.com/citations?user=FWaLuOsAAAAJ FWaLuOsAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/3412265 3412265]
| 2006
| 2011
| [[Fail:2025-11-24 Gesellschaft von Freunden der TU Berlin Technologieforum 2025 Quantentechnologie Christine Silberhorn Diskussion.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q1098762|Claus Pias]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/120730357 120730357]
| 2001
| 2006
| 
|-
| ''[[:d:Q1246016|Katja Windt]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/175701156 175701156]
| 2004
| 2009
| 
|-
| ''[[:d:Q1283126|Henning Schmidgen]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9326-6902 0000-0002-9326-6902]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/47069213 47069213]
| 2000
| 2005
| 
|-
| ''[[:d:Q1320871|Gordon Kampe]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/261873996 261873996]
| 2012
| 2017
| [[Fail:Gordon Kampe 2023.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q1379220|Eva Horn]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=b03uXhUAAAAJ b03uXhUAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/32222532 32222532]
| 2001
| 2006
| 
|-
| ''[[:d:Q1379340|Eva-Maria Engelen]]''
| [https://orcid.org/0009-0003-8974-6334 0009-0003-8974-6334]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/27736830 27736830]
| 2000
| 2005
| 
|-
| ''[[:d:Q1463603|Friedrich von Borries]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/4887708 4887708]
| 2007
| 2012
| [[Fail:Re publica 2013 Tag 2 – Friedrich von Borries (8716463769).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q1550362|Martin Wilmking]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4964-2402 0000-0003-4964-2402]
| [https://scholar.google.com/citations?user=zjyPRoUAAAAJ zjyPRoUAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/167221308 167221308]
| 2008
| 2013
| 
|-
| ''[[:d:Q1619476|Verena Lepper]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/31830233 31830233]
| 2006
| 2011
| 
|-
| ''[[:d:Q1687120|Jens Beckert]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0892-9506 0000-0002-0892-9506]
| [https://scholar.google.com/citations?user=yw-SGBcAAAAJ yw-SGBcAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/117795617 117795617]
| 2000
| 2005
| [[Fail:Beckert.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q1690057|Julia Fischer]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5807-0074 0000-0002-5807-0074]
| [https://scholar.google.com/citations?user=nLtmSZ4AAAAJ nLtmSZ4AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/81060168 81060168]
| 2003
| 2008
| [[Fail:Julia Fischer (German Biologist).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q1699677|Olga Holtz]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3420-3423 0000-0003-3420-3423]
| [https://scholar.google.com/citations?user=WJGqLh8AAAAJ WJGqLh8AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/304293475 304293475]
| 2008
| 2013
| [[Fail:Olga Holtz Princeton (2009).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q1711972|Katja Becker]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4673-3675 0000-0003-4673-3675]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Y2LbDxgAAAAJ Y2LbDxgAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/246749870 246749870]
| 2000
| 2005
| [[Fail:Katja Becker 2021 02.png|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q1712016|Julian Klein]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4197-2511 0000-0003-4197-2511]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/64882083 64882083]
| 2003
| 2008
| 
|-
| ''[[:d:Q1715457|Jörg Müssig]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0476-3887 0000-0002-0476-3887]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/304969301 304969301]
| 2004
| 2009
| 
|-
| ''[[:d:Q1747718|Thomas Großbölting]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/74111890 74111890]
| 2005
| 2010
| [[Fail:2015-10-10 Um Gottes Willen - Religion in säkularer Gesellschaft, DKR-Studientagung in Hannover (282) Prof. Dr. Thomas Großbölting.JPG|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q1879075|László Székelyhidi]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6307-9225 0000-0002-6307-9225]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/8458640 8458640]
| 2008
| 2013
| [[Fail:László Székelyhidi.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q1904301|Martin Korte]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6956-5913 0000-0001-6956-5913]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/90961706 90961706]
| 2000
| 2005
| 
|-
| ''[[:d:Q1910061|Matthias Koenig]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0916-2263 0000-0002-0916-2263]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/39343666 39343666]
| 2005
| 2010
| 
|-
| ''[[:d:Q1935770|Miloš Vec]]''
| [https://orcid.org/0009-0000-0485-7480 0009-0000-0485-7480]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/29696848 29696848]
| 2000
| 2005
| 
|-
| ''[[:d:Q2127048|Rafaela Hillerbrand]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7890-3715 0000-0002-7890-3715]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/3588340 3588340]
| 2009
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q2426210|Thomas Mußweiler]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=aZCSydQAAAAJ aZCSydQAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/7680168 7680168]
| 2001
| 2006
| 
|-
| ''[[:d:Q2476653|Ulrich Schollwöck]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2538-1802 0000-0002-2538-1802]
| [https://scholar.google.com/citations?user=MYARbMAAAAAJ MYARbMAAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/10456307 10456307]
| 2000
| 2005
| 
|-
| ''[[:d:Q2531319|Volker Springel]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5976-4599 0000-0001-5976-4599]
| [https://scholar.google.com/citations?user=hLXjO8QAAAAJ hLXjO8QAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/32875349 32875349]
| 2006
| 2011
| 
|-
| ''[[:d:Q4511414|Lisa Kaltenegger]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0436-1802 0000-0002-0436-1802]
| [https://scholar.google.com/citations?user=c6-XTB8AAAAJ c6-XTB8AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/306283031 306283031]
| 2012
| 2017
| [[Fail:Lisa Kaltenegger in 2025.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q4945418|Boris Worm]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5742-8716 0000-0002-5742-8716]
| [https://scholar.google.com/citations?user=KnIMznoAAAAJ KnIMznoAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/42059253 42059253]
| 2004
| 2009
| [[Fail:Boris Worm.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q7035492|Nikola Biller-Andorno]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7661-1324 0000-0001-7661-1324]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/67202200 67202200]
| 2001
| 2006
| 
|-
| ''[[:d:Q7802929|Tilman Brück]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8344-8948 0000-0002-8344-8948]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/35401575 35401575]
| 2007
| 2012
| [[Fail:Tilman Brück.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q15215987|Peter Forster]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/119928554 119928554]
| 2000
| 2005
| [[Fail:Peter Forster Genetiker.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q15438244|Matthias Leistner]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/30709665 30709665]
| 2006
| 2011
| 
|-
| ''[[:d:Q15444191|Bettina Beer]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/66628165 66628165]
| 2003
| 2008
| 
|-
| ''[[:d:Q15734483|Heike Solga]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1589-4380 0000-0002-1589-4380]
| [https://scholar.google.com/citations?user=lXJuWe8AAAAJ lXJuWe8AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/3192112 3192112]
| 2000
| 2005
| [[Fail:Heike Solga - Festival Economia 2015.JPG|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q16320699|Rebekka von Mallinckrodt]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5038-3850 0000-0002-5038-3850]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/10932176 10932176]
| 2007
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q16739224|Kerstin Martens]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8740-4563 0000-0002-8740-4563]
| [https://scholar.google.com/citations?user=1g8mfaYAAAAJ 1g8mfaYAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/54996627 54996627]
| 2007
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q16831365|Filipp Furche]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8520-3971 0000-0001-8520-3971]
| [https://scholar.google.com/citations?user=i9nx1j8AAAAJ i9nx1j8AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/50155610 50155610]
| 2006
| 2011
| 
|-
| ''[[:d:Q17122237|Andreas S. Schulz]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9595-459X 0000-0002-9595-459X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=wAKowxMAAAAJ wAKowxMAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/36272046 36272046]
| 2000
| 2005
| 
|-
| ''[[:d:Q17321661|Florian Steger]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8108-1591 0000-0001-8108-1591]
| [https://scholar.google.com/citations?user=F9f6z0QAAAAJ F9f6z0QAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/120089288 120089288]
| 2009
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q17353006|Moritz Schularick]]''
| [https://orcid.org/0009-0007-0207-6059 0009-0007-0207-6059]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Bl0yx50AAAAJ Bl0yx50AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/72536606 72536606]
| 2010
| 2015
| [[Fail:Moritz Schularick.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q17449861|Gregor Markl]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/201562434 201562434]
| 2002
| 2007
| 
|-
| ''[[:d:Q17561241|Giesela Rühl]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/72453253 72453253]
| 2010
| 2015
| 
|-
| ''[[:d:Q18021912|Katharina Heyden]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5478-1613 0000-0001-5478-1613]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/47900104 47900104]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q18334068|Jörg Rössel]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1217-5727 0000-0002-1217-5727]
| [https://scholar.google.com/citations?user=4DO_94IAAAAJ 4DO_94IAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/122350128 122350128]
| 2001
| 2006
| 
|-
| ''[[:d:Q18577704|Rainer Maria Kiesow]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/56836488 56836488]
| 2000
| 2005
| 
|-
| ''[[:d:Q19276262|Bénédicte Savoy]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8687-9508 0000-0002-8687-9508]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/44444848 44444848]
| 2007
| 2012
| [[Fail:Bénédicte Savoy (cropped) (cropped).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q19538798|Anna Katharina Wienhard]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/48973171 48973171]
| 2008
| 2013
| [[Fail:Anna Wienhard MFO.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q21252874|Alexandra M. Freund]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9953-523X 0000-0001-9953-523X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=GNCY1L4AAAAJ GNCY1L4AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/160137694 160137694]
| 2000
| 2005
| 
|-
| ''[[:d:Q21253894|Anke Jentsch]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2345-8300 0000-0002-2345-8300]
| [https://scholar.google.com/citations?user=sAvAJ5UAAAAJ sAvAJ5UAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/311764006 311764006]
| 2007
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q21256907|Christiane Berger-Schaffitzel]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1516-9760 0000-0002-1516-9760]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/310746540 310746540]
| 2004
| 2009
| 
|-
| ''[[:d:Q21256982|Christiane Ritter]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7538-9650 0000-0002-7538-9650]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/64947238 64947238]
| 2008
| 2013
| 
|-
| ''[[:d:Q21257047|Christiane Voigt]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8925-7731 0000-0001-8925-7731]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/4516150032993611180006 4516150032993611180006]
| 2006
| 2011
| 
|-
| ''[[:d:Q21258415|Doris Kolesch]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1267-4112 0000-0002-1267-4112]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/49341077 49341077]
| 2001
| 2006
| 
|-
| ''[[:d:Q21259548|Eva Viehmann]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2005-6664 0000-0002-2005-6664]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/316667879 316667879]
| 2011
| 2016
| [[Fail:Viehmann eva.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q21259653|Evelyn Runge]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9622-2393 0000-0001-9622-2393]
| [https://scholar.google.com/citations?user=05molMUAAAAJ 05molMUAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/52824577 52824577]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q21260867|Heidrun C. Hoppe-Wewetzer]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/72236009 72236009]
| 2003
| 2008
| 
|-
| ''[[:d:Q21261011|Heike L. Pahl]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2857-2396 0000-0003-2857-2396]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/16629720 16629720]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/en/viaf/5133165628847742480007 5133165628847742480007]
| 2000
| 2005
| 
|-
| ''[[:d:Q21261157|Henrike Manuwald]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/33187144 33187144]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q21263231|Jessica Burgner-Kahrs]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9185-3970 0000-0001-9185-3970]
| [https://scholar.google.com/citations?user=JtHZL24AAAAJ JtHZL24AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/120926592 120926592]
| 2016
| 
| [[Fail:2017-11-03 Jessica Burgner-Kahrs, Kontinuumsrobotik Leibniz-Universität Hannover. (15)a.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q21263683|Julia Eckert]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6731-5304 0000-0001-6731-5304]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/19931925 19931925]
| 2002
| 2007
| 
|-
| ''[[:d:Q21263720|Julia Hepp]]''
| 
| 
| 
| 2001
| 2006
| 
|-
| ''[[:d:Q21263801|Julia Pongratz]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0372-3960 0000-0003-0372-3960]
| [https://scholar.google.com/citations?user=gbvHtLYAAAAJ gbvHtLYAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/307318355 307318355]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q21263992|Kristina Musholt]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2655-2463 0000-0003-2655-2463]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ZFoh5koAAAAJ ZFoh5koAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/259233518 259233518]
| 2014
| 2019
| [[Fail:Re publica 18 - Day 2 - Kristina Musholt (41828911972) (cropped).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q21264079|Kärin Nickelsen]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2487-3303 0000-0002-2487-3303]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/5227808 5227808]
| 2005
| 2010
| 
|-
| ''[[:d:Q21264133|Katharina Domschke]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2550-9132 0000-0002-2550-9132]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/15854772 15854772]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q21264140|Katharina Landfester]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9591-4638 0000-0001-9591-4638]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Wd011MgAAAAJ Wd011MgAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/83512271 83512271]
| 2002
| 2007
| 
|-
| ''[[:d:Q21264254|Lena Henningsen]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/100608788 100608788]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q21264298|Magdalena Nowicka]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0232-5242 0000-0002-0232-5242]
| [https://scholar.google.com/citations?user=0g-0rJoAAAAJ 0g-0rJoAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/56929693 56929693]
| 2009
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q21264398|Melanie Schnell]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7801-7134 0000-0001-7801-7134]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/37999862 37999862]
| 2006
| 2011
| 
|-
| ''[[:d:Q21264417|Min Ae Lee-Kirsch]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4008-9869 0000-0002-4008-9869]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/80912952 80912952]
| 2002
| 2007
| 
|-
| ''[[:d:Q21264464|Nicole Schweikardt]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5705-1675 0000-0001-5705-1675]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Ghy_9r8AAAAJ Ghy_9r8AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/8309018 8309018]
| 2005
| 2010
| 
|-
| ''[[:d:Q21264467|Nina Buchmann]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0826-2980 0000-0003-0826-2980]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/693145857098022922254 693145857098022922254]
| 2000
| 2005
| [[Fail:ETH-BIB-Buchmann, Nina (1965-)-Portr 17447.tif|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q21264502|Carina Schmitt]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0850-7407 0000-0003-0850-7407]
| [https://scholar.google.com/citations?user=JRfB0u8AAAAJ JRfB0u8AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/6006256 6006256]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q21264550|Regina Palkovits]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4970-2957 0000-0002-4970-2957]
| [https://scholar.google.com/citations?user=CTP9ddAAAAAJ CTP9ddAAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/20852961 20852961]
| 2010
| 2015
| [[Fail:Regina Palkovits Portrait 2024.jpeg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q21264568|Ricarda I. Schubotz]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5802-6869 0000-0001-5802-6869]
| [https://scholar.google.com/citations?user=xoshVFcAAAAJ xoshVFcAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/40453846 40453846]
| 2004
| 2009
| 
|-
| ''[[:d:Q21264606|Sabine Koller]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/38012823 38012823]
| 2007
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q21264651|Sibylle Baumbach]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2616-9077 0000-0003-2616-9077]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/74579204 74579204]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q21264662|Silja Klepp]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9837-362X 0000-0001-9837-362X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=MVg-rpwAAAAJ MVg-rpwAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/81450238 81450238]
| 2012
| 2017
| [[Fail:Silja Klepp.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q21264691|Simone Schütz-Bosbach]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0937-9454 0000-0002-0937-9454]
| [https://scholar.google.com/citations?user=lRu5HGQAAAAJ lRu5HGQAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/313562622 313562622]
| 2008
| 2013
| 
|-
| ''[[:d:Q21264718|Stefanie Hiß]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3723-8744 0000-0003-3723-8744]
| [https://scholar.google.com/citations?user=OlRbjS0AAAAJ OlRbjS0AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/29868835 29868835]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q21264724|Stefanie Walter]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0804-5647 0000-0002-0804-5647]
| [https://scholar.google.com/citations?user=2jmAoZMAAAAJ 2jmAoZMAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/161481432 161481432]
| 2009
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q21264817|Ulrike von Luxburg]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=mMifMdoAAAAJ mMifMdoAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/65091750 65091750]
| 2008
| 2013
| [[Fail:Nicolò Cesa-Bianchi, Andreas Krause, Philipp Hennig, Ulrike von Luxburg Oberwolfach 2025 (cropped).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q21264869|Waltraud Schulze]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9957-7245 0000-0001-9957-7245]
| [https://scholar.google.com/citations?user=eZzhATEAAAAJ eZzhATEAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/316745560 316745560]
| 2006
| 2011
| 
|-
| ''[[:d:Q22011084|Ulrike Endesfelder]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7801-6278 0000-0002-7801-6278]
| [https://scholar.google.com/citations?user=n0527ZUAAAAJ n0527ZUAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/232979301 232979301]
| 2015
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q22826611|Hans Jakob Wörner]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8877-0872 0000-0002-8877-0872]
| [https://scholar.google.com/citations?user=DexNjh0AAAAJ DexNjh0AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/1395145857085622921707 1395145857085622921707]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q25896013|Klaus Oschema]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3040-153X 0000-0002-3040-153X]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/44600079 44600079]
| 2009
| 2014
| [[Fail:Klaus Oschema Aufnahme von Werner Maleczek.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q27507502|Jule Specht]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=m5y9DN0AAAAJ m5y9DN0AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/160013556 160013556]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q27664905|Gerhard Ernst]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/69236391 69236391]
| 2005
| 2010
| 
|-
| ''[[:d:Q27925420|Astrid Eichhorn]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4458-1495 0000-0003-4458-1495]
| [https://scholar.google.com/citations?user=xzfsX_oAAAAJ xzfsX_oAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/8358150172687800180008 8358150172687800180008]
| 2018
| 
| [[Fail:Astrid Eichhorn.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q28154854|Anuscheh Farahat]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9608-8075 0000-0001-9608-8075]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/288491714 288491714]
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q28647676|Emanuel V. Towfigh]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6323-8540 0000-0001-6323-8540]
| [https://scholar.google.com/citations?user=jcOc5TsAAAAJ jcOc5TsAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/54439367 54439367]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q28778512|Isabelle Staude]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8021-572X 0000-0001-8021-572X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=HPqyVz8AAAAJ HPqyVz8AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/169034002 169034002]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q29539937|Martin von Koppenfels]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/44578021 44578021]
| 2004
| 2009
| 
|-
| ''[[:d:Q30929978|Matthias Klatt]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9697-9975 0000-0002-9697-9975]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ZK4NrU8AAAAJ ZK4NrU8AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/137973232 137973232]
| 2007
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q37616532|Philipp Kanske]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2027-8782 0000-0003-2027-8782]
| [https://scholar.google.com/citations?user=mwTfuK0AAAAJ mwTfuK0AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/81473593 81473593]
| 2015
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q39049575|Fabian J. Theis]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2419-1943 0000-0002-2419-1943]
| [https://scholar.google.com/citations?user=sqWpn2AAAAAJ sqWpn2AAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/58566024 58566024]
| 2009
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q39698291|Thomas Koop]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7571-3684 0000-0002-7571-3684]
| [https://scholar.google.com/citations?user=98h7cwcAAAAJ 98h7cwcAAAAJ]
| 
| 2003
| 2008
| 
|-
| ''[[:d:Q40448227|Sylvia Cremer]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2193-3868 0000-0002-2193-3868]
| [https://scholar.google.com/citations?user=_Gm-T9IAAAAJ _Gm-T9IAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/30462846 30462846]
| 2008
| 2013
| 
|-
| ''[[:d:Q41571852|Wolfram Antonin]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4669-379X 0000-0003-4669-379X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=hy9NJTkAAAAJ hy9NJTkAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/59988608 59988608]
| 2005
| 2010
| 
|-
| ''[[:d:Q42305737|Tobias Bollenbach]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4398-476X 0000-0003-4398-476X]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/3583854 3583854]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q42323590|Robert Kretschmer]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7731-3748 0000-0002-7731-3748]
| [https://scholar.google.com/citations?user=GytTOLoAAAAJ GytTOLoAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/8272162723677461290007 8272162723677461290007]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q42591564|C Giovanni Galizia]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8292-6031 0000-0001-8292-6031]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ELSCN80AAAAJ ELSCN80AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/221200469 221200469]
| 2000
| 2005
| 
|-
| ''[[:d:Q43046038|Diana Göhringer]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2571-8441 0000-0003-2571-8441]
| [https://scholar.google.com/citations?user=pbYi2igAAAAJ pbYi2igAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/308236387 308236387]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q43090027|Martin Dresler]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7441-3818 0000-0001-7441-3818]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Y-hAEQYAAAAJ Y-hAEQYAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/67561798 67561798]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q43149009|Sven Diederichs]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7901-4752 0000-0001-7901-4752]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/52765377 52765377]
| 2010
| 2015
| 
|-
| ''[[:d:Q43287119|Tobias J. Erb]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3685-0894 0000-0003-3685-0894]
| [https://scholar.google.com/citations?user=X-KULlwAAAAJ X-KULlwAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/95575883 95575883]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q44286938|Xiaoxiang Zhu]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5530-3613 0000-0001-5530-3613]
| [https://scholar.google.com/citations?user=CNakdIgAAAAJ CNakdIgAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/173334854 173334854]
| 2016
| 2021
| 
|-
| ''[[:d:Q44286979|Ricarda Winkelmann]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1248-3217 0000-0003-1248-3217]
| [https://scholar.google.com/citations?user=qo1-uLcAAAAJ qo1-uLcAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/2139153834742364450007 2139153834742364450007]
| 2015
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q45837402|Valeska Huber]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/270708825 270708825]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/en/viaf/309578173 309578173]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q47384390|Angelika B. Riemer]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5865-0714 0000-0002-5865-0714]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/2324153775046361550001 2324153775046361550001]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q47707051|Andreas Keil]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4064-1924 0000-0002-4064-1924]
| [https://scholar.google.com/citations?user=oyHUTa0AAAAJ oyHUTa0AAAAJ]
| 
| 2002
| 2007
| 
|-
| ''[[:d:Q48869806|Jan Hennings]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/239148704020536930138 239148704020536930138]
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q50923682|Julia Tjus]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1748-7367 0000-0002-1748-7367]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/101342443 101342443]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q50923828|Lena Hipp]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1535-8748 0000-0002-1535-8748]
| [https://scholar.google.com/citations?user=CaOxsXoAAAAJ CaOxsXoAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/8145244374974480722 8145244374974480722]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q50923839|Miriam Akkermann]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7154-7917 0000-0001-7154-7917]
| [https://scholar.google.com/citations?user=oaprZN4AAAAJ oaprZN4AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/159149235080376690003 159149235080376690003]
| 2015
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q52601149|Pirkko Husemann]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/55074590 55074590]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q52867006|Ronny Thomale]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3979-8836 0000-0002-3979-8836]
| [https://scholar.google.com/citations?user=RJ8vWeoAAAAJ RJ8vWeoAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/81252486 81252486]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q52893922|Roman Lemberg]]''
| 
| 
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q54006368|Philip Walther]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4964-817X 0000-0002-4964-817X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=NqWGYXwAAAAJ NqWGYXwAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/109147663096460552402 109147663096460552402]
| 2007
| 2012
| [[Fail:Prof. Philip Walther.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q54086471|Alexander Knohl]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7615-8870 0000-0002-7615-8870]
| [https://scholar.google.com/citations?user=vfYbp44AAAAJ vfYbp44AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/40446650 40446650]
| 2009
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q55593634|Moritz Renner]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3192-1809 0000-0003-3192-1809]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Z-8Z-PAAAAAJ Z-8Z-PAAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/316876922 316876922]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q56241093|Robert Wolf]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4066-6483 0000-0003-4066-6483]
| 
| 
| 2009
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q56422722|Anna F. Cord]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3183-8482 0000-0003-3183-8482]
| [https://scholar.google.com/citations?user=3ZBdx88AAAAJ 3ZBdx88AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/263092595 263092595]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q56755329|Christian Hof]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7763-1885 0000-0002-7763-1885]
| [https://scholar.google.com/citations?user=YnIqgv4AAAAJ YnIqgv4AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/3950155105820076320004 3950155105820076320004]
| 2015
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q56958807|Josef Priller]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7596-0979 0000-0001-7596-0979]
| [https://scholar.google.com/citations?user=mmzxNyYAAAAJ mmzxNyYAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/205228656 205228656]
| 2004
| 2009
| 
|-
| ''[[:d:Q57045949|Jan Haaker]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8366-9559 0000-0001-8366-9559]
| [https://scholar.google.com/citations?user=4aIP2_EAAAAJ 4aIP2_EAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/315587247 315587247]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q57543046|Mathias Kläui]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4848-2569 0000-0002-4848-2569]
| [https://scholar.google.com/citations?user=1V_pQncAAAAJ 1V_pQncAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/92151594510905352626 92151594510905352626]
| 2006
| 2011
| 
|-
| ''[[:d:Q57909215|Bernadett Weinzierl]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4555-5686 0000-0003-4555-5686]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/47966669 47966669]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q57990901|David Linden]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5638-9292 0000-0002-5638-9292]
| 
| 
| 2003
| 2008
| 
|-
| ''[[:d:Q58107761|Michael Saliba]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6818-9781 0000-0002-6818-9781]
| [https://scholar.google.com/citations?user=1xrUZtkAAAAJ 1xrUZtkAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/2825161999097744610003 2825161999097744610003]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q58493283|Fabian Schmidt]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6807-7464 0000-0002-6807-7464]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/5695159820917014000005 5695159820917014000005]
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q59547111|Bjoern H Falkenburger]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2387-526X 0000-0002-2387-526X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=EkchkSIAAAAJ EkchkSIAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/5860826 5860826]
| 2003
| 2008
| 
|-
| ''[[:d:Q59677643|Daniel Durstewitz]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9340-3786 0000-0002-9340-3786]
| [https://scholar.google.com/citations?user=2bcbKU0AAAAJ 2bcbKU0AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/140154440220935342567 140154440220935342567]
| 2002
| 2007
| 
|-
| ''[[:d:Q60914460|Valerie Domcke]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7208-4464 0000-0002-7208-4464]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/305265236 305265236]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q61710837|Wolfgang Gaissmaier]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6273-178X 0000-0001-6273-178X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=nriAtoEAAAAJ nriAtoEAAAAJ]
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q64532824|Tobias Kuemmerle]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9775-142X 0000-0002-9775-142X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=zJswGFcAAAAJ zJswGFcAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/140151302951348662060 140151302951348662060]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q64821698|Christoph Lundgreen]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/188162420 188162420]
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64859767|Frauke Rostalski]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5606-3639 0000-0002-5606-3639]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/5498151353535252720008 5498151353535252720008]
| 2017
| 
| [[Fail:Hart aber fair 2024-12-02-8090.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65490513|Daniel Chappell]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/23213363 23213363]
| 2010
| 2015
| 
|-
| ''[[:d:Q66108500|Anna Lisa Ahlers]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1072-8823 0000-0003-1072-8823]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/312784083 312784083]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66124478|Caspar Battegay]]''
| [https://orcid.org/0009-0002-4132-9032 0009-0002-4132-9032]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/81614791 81614791]
| 2015
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66124480|Michael Bies]]''
| [https://orcid.org/0009-0004-8866-7973 0009-0004-8866-7973]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/160682527 160682527]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66124484|Martin-Immanuel Bittner]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8279-6900 0000-0001-8279-6900]
| [https://scholar.google.com/citations?user=CzSnsdQAAAAJ CzSnsdQAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/309624591 309624591]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66124493|Bettina Bock]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/2411150032984011180009 2411150032984011180009]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66124773|Thomas Böttcher]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0235-4825 0000-0003-0235-4825]
| [https://scholar.google.com/citations?user=0a0fDwYAAAAJ 0a0fDwYAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/107221916 107221916]
| 2015
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66124780|Eva Buddeberg]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/171936689 171936689]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66124786|Stefanie Büchner]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2114-7063 0000-0003-2114-7063]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/205685238 205685238]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66124863|Timo de Wolff]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0883-1389 0000-0003-0883-1389]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/299682125 299682125]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66124865|Isabelle Dolezalek]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8989-4383 0000-0002-8989-4383]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/310694432 310694432]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66124919|Nausikaä El-Mecky]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/284288316 284288316]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66132289|Benedict Esche]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/22150868212222072466 22150868212222072466]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66132292|Simon Wolfgang Fuchs]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6522-9872 0000-0002-6522-9872]
| [https://scholar.google.com/citations?user=CLdfzbwAAAAJ CLdfzbwAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/162782365 162782365]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66187900|Lukas Haffert]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3594-0049 0000-0002-3594-0049]
| [https://scholar.google.com/citations?user=r389azQAAAAJ r389azQAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/307290004 307290004]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66187906|Alkomiet Hasan]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=3AmwkgIAAAAJ 3AmwkgIAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/81819282 81819282]
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66194552|Chris Thomale]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0878-9910 0000-0002-0878-9910]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/262686065 262686065]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q66275831|Fabian Krämer]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/3625798 3625798]
| 2015
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66280240|Simon Lentner]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2847-1114 0000-0003-2847-1114]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/303062476 303062476]
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66280617|Sebastian Matzner]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8453-9948 0000-0002-8453-9948]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/3454148574391324430005 3454148574391324430005]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66305650|Fruzsina Molnár-Gábor]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9406-2776 0000-0002-9406-2776]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/261078961 261078961]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/en/viaf/305821418 305821418]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/en/viaf/706161211766640070005 706161211766640070005]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66305663|Jonas Peters]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1487-7511 0000-0002-1487-7511]
| [https://scholar.google.com/citations?user=kBQ4VvEAAAAJ kBQ4VvEAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/9150565526406250664 9150565526406250664]
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66305672|Dirk Pflüger]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4360-0212 0000-0002-4360-0212]
| [https://scholar.google.com/citations?user=bKhHWxMAAAAJ bKhHWxMAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/136813000 136813000]
| 2015
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66305681|Timo Rademacher]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2304-3172 0000-0002-2304-3172]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/308190702 308190702]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66305743|Isabel Nahal Schellinger]]''
| 
| 
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66309188|Marco F. H. Schmidt]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7651-1681 0000-0001-7651-1681]
| [https://scholar.google.com/citations?user=-IPeK_0AAAAJ -IPeK_0AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/295054347 295054347]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66309206|Christian Stein]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7796-2951 0000-0001-7796-2951]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/2909154329457526970003 2909154329457526970003]
| 2015
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66310016|Frank Bordusa]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/35246316 35246316]
| 2004
| 2009
| 
|-
| ''[[:d:Q66310034|Michael Boutros]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9458-817X 0000-0002-9458-817X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=k-q8lsYAAAAJ k-q8lsYAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/253068376 253068376]
| 2003
| 2008
| 
|-
| ''[[:d:Q66312124|Alexander Danzer]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7920-7052 0000-0001-7920-7052]
| [https://scholar.google.com/citations?user=6AleR-AAAAAJ 6AleR-AAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/176149068350565730009 176149068350565730009]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q66312143|Karin de Borst]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1232-8604 0000-0003-1232-8604]
| 
| 
| 2008
| 2013
| 
|-
| ''[[:d:Q66312163|Kirill Dmitriev]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2832-8804 0000-0002-2832-8804]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/88199069 88199069]
| 2010
| 2015
| 
|-
| ''[[:d:Q66312490|Walter Federle]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6375-3005 0000-0002-6375-3005]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/42668345 42668345]
| 2002
| 2007
| 
|-
| ''[[:d:Q66316899|Christian Fleischhack]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/74748098 74748098]
| 2002
| 2007
| 
|-
| ''[[:d:Q66316919|Wolfgang Forstmeier]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5984-8925 0000-0002-5984-8925]
| [https://scholar.google.com/citations?user=AzsedlEAAAAJ AzsedlEAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/59988409 59988409]
| 2006
| 2011
| 
|-
| ''[[:d:Q66316934|Jennifer Girrbach-Noe]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/169847839 169847839]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q66316954|Christoph Halbig]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3372-3657 0000-0002-3372-3657]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/64241867 64241867]
| 2002
| 2007
| 
|-
| ''[[:d:Q66316958|Marc Helbling]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9672-4569 0000-0002-9672-4569]
| [https://scholar.google.com/citations?user=poC-6eoAAAAJ poC-6eoAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/90780973 90780973]
| 2010
| 2015
| 
|-
| ''[[:d:Q66342049|Bernhard Herbordt]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/316388402 316388402]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q66342254|Melanie Mohren]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/336144647676048842886 336144647676048842886]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q66360787|Walter Hofstetter]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0414-4848 0000-0003-0414-4848]
| [https://scholar.google.com/citations?user=kJbPyDwAAAAJ kJbPyDwAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/67089787 67089787]
| 2005
| 2010
| 
|-
| ''[[:d:Q66360925|Marc-Thorsten Hütt]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2221-423X 0000-0003-2221-423X]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/311071826 311071826]
| 2000
| 2005
| 
|-
| ''[[:d:Q66363248|Ulrich Krotz]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8858-6071 0000-0002-8858-6071]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/153847866 153847866]
| 2003
| 2008
| 
|-
| ''[[:d:Q66368449|Veronika Lipphardt]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/80675107 80675107]
| 2010
| 2015
| 
|-
| ''[[:d:Q66368453|Max Löhning]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6382-7281 0000-0001-6382-7281]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/84837694 84837694]
| 2004
| 2009
| 
|-
| ''[[:d:Q66368482|Jakob Macke]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5154-8912 0000-0001-5154-8912]
| [https://scholar.google.com/citations?user=FKOqtF8AAAAJ FKOqtF8AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/120225856 120225856]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q66368997|Florian Meinel]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3624-7550 0000-0003-3624-7550]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/305820958 305820958]
| 2014
| 2019
| [[Fail:Florian Meinel speaking at AfD-Verbot Jetzt protest Berlin 2025-05-11 02 (cropped).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q66369071|Cornelis Menke]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/80982844 80982844]
| 2010
| 2015
| 
|-
| ''[[:d:Q66369327|Henrike Moll]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=xGVZZ_0AAAAJ xGVZZ_0AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/6083246 6083246]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q66369476|Cord Müller]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=Xp-d5SYAAAAJ Xp-d5SYAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/246128834 246128834]
| 2003
| 2008
| 
|-
| ''[[:d:Q66370890|Wolfram Pernice]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4569-4213 0000-0003-4569-4213]
| [https://scholar.google.com/citations?user=R5h_3D4AAAAJ R5h_3D4AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/301335724 301335724]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q66371010|Hannes Rakoczy]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=ma5RKCcAAAAJ ma5RKCcAAAAJ]
| 
| 2007
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q66371088|Sylvie Roke]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6062-7871 0000-0002-6062-7871]
| [https://scholar.google.com/citations?user=wCE1otkAAAAJ wCE1otkAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/285381676 285381676]
| 2010
| 2015
| [[Fail:EPFL 2020 Sylvie Roke.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q66372668|Wolf Gerhard Schmidt]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/293853761 293853761]
| 2009
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q66372674|Dietmar Schmitz]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2741-5241 0000-0003-2741-5241]
| [https://scholar.google.com/citations?user=2V1qNw4AAAAJ 2V1qNw4AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/15504423 15504423]
| 2004
| 2009
| 
|-
| ''[[:d:Q66372677|Carsten Q. Schneider]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5651-4156 0000-0001-5651-4156]
| [https://scholar.google.com/citations?user=h8S1vnAAAAAJ h8S1vnAAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/33062179 33062179]
| 2009
| 2014
| [[Fail:Carsten Q. Schneider.png|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q66385796|Barbara Stiebels]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/49898065 49898065]
| 2001
| 2006
| 
|-
| ''[[:d:Q66416083|Felix Thiele]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/738536 738536]
| 2002
| 2007
| 
|-
| ''[[:d:Q66416631|Viktoria Tkaczyk]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6856-1224 0000-0001-6856-1224]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/95345684 95345684]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q66417074|Rebekka Voß]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3157-2741 0000-0003-3157-2741]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/169648905 169648905]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q66417338|Margit Warneke]]''
| 
| 
| 
| 2000
| 2005
| 
|-
| ''[[:d:Q66417350|Matthias Warstat]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/5188560 5188560]
| 2008
| 2013
| 
|-
| ''[[:d:Q66417376|Kai Wiegandt]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/233481340 233481340]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q66417383|Jadwiga R. Ziolkowska]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/304850671 304850671]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q131341824|Benedikt Hartl]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/30150868060622070336 30150868060622070336]
| 
| 
| [[Fail:Benedikt-hartl-villa-massimo-2024-03.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q133390244|Hannah Ruschemeier]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3455-3271 0000-0003-3455-3271]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/1075155598031315600008 1075155598031315600008]
| 
| 
| 
|}
{{Wikidata loendi lõpp}}</text>
      <sha1>8cyabaqeblfg4ajnghuzdyk4exg5257</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:GlobalYoungAcademyTeam/Nigerian Young Academy</title>
    <ns>2</ns>
    <id>562909</id>
    <revision>
      <id>7248823</id>
      <parentid>7246639</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T00:11:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ListeriaBot</username>
        <id>85458</id>
      </contributor>
      <comment>Wikidata list updated [V2]</comment>
      <origin>7248823</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3601" sha1="8do6gvtmgdufht7o8srysfcp9qx8j3q" xml:space="preserve">These are the members of the [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q65951953 Nigerian Young Academy] the National young academy for Nigeria.

{{Wikidata loend
|sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q65951953 }
|section=
|sort=P463/Q65951953/P580
|sort_order=desc
|columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q65951953/P580:Start date,P463/Q65951953/P582:End date,P18:Image
|thumb=128
|min_section=2
}}
{| class='wikitable sortable'
! Article
! ORCID
! Google Scholar author ID
! VIAF
! Start date
! End date
! Image
|-
| ''[[:d:Q54861155|Ndubuisi Ekekwe]]''
| 
| 
| 
| 
| 
| [[Fail:Ndubuisi Ekekwe.png|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q56775686|Oyetunde Oyeyemi]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3089-2578 0000-0002-3089-2578]
| [https://scholar.google.com/citations?user=P-yaqzIAAAAJ P-yaqzIAAAAJ]
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q57166095|Tèmítópé Gbóláhàn Jaíyéọlá]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8695-5478 0000-0002-8695-5478]
| [https://scholar.google.com/citations?user=takON5AAAAAJ takON5AAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/5042160310489258300002 5042160310489258300002]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q57967396|Abiodun Egbetokun]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2069-7648 0000-0002-2069-7648]
| [https://scholar.google.com/citations?user=veektCMAAAAJ veektCMAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/306374855 306374855]
| 2017
| 2022
| 
|-
| ''[[:d:Q61121533|Mutiu Idowu Kazeem]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8058-1938 0000-0002-8058-1938]
| 
| 
| 2017
| 2022
| 
|-
| ''[[:d:Q65951935|Samuel Sojinu]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=V8ggy9kAAAAJ V8ggy9kAAAAJ]
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q68913268|Blessing Mbabie]]''
| 
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q75180733|Luqman Abidoye]]''
| 
| 
| 
| 2017
| 2022
| 
|-
| ''[[:d:Q75180872|Elijah Adebayo]]''
| 
| 
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q75181105|Isaac Oluseun Adejumo]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0994-5935 0000-0003-0994-5935]
| 
| 
| 2017
| 2022
| 
|-
| ''[[:d:Q75181294|Adejoke Akinyele]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9086-1554 0000-0002-9086-1554]
| [https://scholar.google.com/citations?user=lYqf69wAAAAJ lYqf69wAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/159163873434545720352 159163873434545720352]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/en/viaf/52146094289200331741 52146094289200331741]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q75183545|Emmanuel Awosanya]]''
| 
| 
| 
| 2017
| 2022
| 
|-
| ''[[:d:Q75183834|Raphael Babatunde]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3438-1054 0000-0002-3438-1054]
| [https://scholar.google.com/citations?user=MxS3Vo0AAAAJ MxS3Vo0AAAAJ]
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q75184688|Obinna Ekwunife]]''
| 
| 
| 
| 2016
| 2021
| 
|-
| ''[[:d:Q75185210|Olatunji Kolawole]]''
| 
| 
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q75186010|Aliyu Muhammad]]''
| 
| 
| 
| 2017
| 2022
| 
|-
| ''[[:d:Q75186272|Obinna Nwinyi]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9314-6460 0000-0001-9314-6460]
| [https://scholar.google.com/citations?user=5AfuAA4AAAAJ 5AfuAA4AAAAJ]
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q75186851|Temitope Odetoye]]''
| 
| 
| 
| 2016
| 2021
| 
|-
| ''[[:d:Q75187016|Daniel Okuonghae]]''
| 
| 
| 
| 2017
| 2022
| 
|-
| ''[[:d:Q75187221|Temitope Olomola]]''
| 
| 
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q75187546|Martins Omorogie]]''
| 
| 
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q75187708|Iyekhoetin Omoruyi]]''
| 
| 
| 
| 2016
| 2021
| 
|-
| ''[[:d:Q75188035|Oluwatosin Rotimi]]''
| 
| 
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q75188486|Anthony Ugbenyen]]''
| 
| 
| 
| 2017
| 2022
| 
|-
| ''[[:d:Q75188645|Foluke Unuabonah]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/13155343928506312149 13155343928506312149]
| 2016
| 2021
| 
|}
{{Wikidata loendi lõpp}}</text>
      <sha1>8do6gvtmgdufht7o8srysfcp9qx8j3q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:GlobalYoungAcademyTeam/Junge Akademie</title>
    <ns>2</ns>
    <id>562910</id>
    <revision>
      <id>7248805</id>
      <parentid>7246500</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T21:32:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ListeriaBot</username>
        <id>85458</id>
      </contributor>
      <comment>Wikidata list updated [V2]</comment>
      <origin>7248805</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11405" sha1="ezs58sfq0w3uir7dklon9yxhc0b3phr" xml:space="preserve">These are the members of the [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q66016807 Junge Akademie] the National young academy for Austria.

{{Wikidata loend
|sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q66023185 }
|section=
|sort=P463/Q66023185/P580
|sort_order=desc
|columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q66023185/P580:Start date,P463/Q66023185/P582:End date,P18:Image
|thumb=128
|min_section=2
}}
{| class='wikitable sortable'
! Article
! ORCID
! Google Scholar author ID
! VIAF
! Start date
! End date
! Image
|-
| ''[[:d:Q825504|Bernhard Lamel]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6322-6360 0000-0002-6322-6360]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/7333158792918539040004 7333158792918539040004]
| 2013
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q1457086|Friederike Range]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3127-5536 0000-0003-3127-5536]
| [https://scholar.google.com/citations?user=B17f1YMAAAAJ B17f1YMAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/101149115 101149115]
| 2013
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q2061209|Paul H Mayrhofer]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7328-9333 0000-0001-7328-9333]
| [https://scholar.google.com/citations?user=6powcvsAAAAJ 6powcvsAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/4884165814857359860004 4884165814857359860004]
| 2013
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q2422757|Thomas Bugnyar]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6072-9667 0000-0002-6072-9667]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/133146216531909090209 133146216531909090209]
| 2013
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q6376120|Katharina C. Rebay]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0126-8693 0000-0003-0126-8693]
| [https://scholar.google.com/citations?user=28XmsAEAAAAJ 28XmsAEAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/85110176 85110176]
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q15439258|Ljiljana Radonić]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5474-318X 0000-0002-5474-318X]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/45384441 45384441]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q19278789|Edeltraud Hanappi-Egger]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/116680515 116680515]
| 2008
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q20724964|Ivona Brandić]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7424-0208 0000-0001-7424-0208]
| [https://scholar.google.com/citations?user=XFg7Ri8AAAAJ XFg7Ri8AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/244335967 244335967]
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q21255296|Barbara Kraus]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7246-6385 0000-0001-7246-6385]
| [https://scholar.google.com/citations?user=2IO4YagAAAAJ 2IO4YagAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/2489168897891856720003 2489168897891856720003]
| 2014
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q21264697|Sofia Kantorovich]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5700-7009 0000-0001-5700-7009]
| [https://scholar.google.com/citations?user=YFunwawAAAAJ YFunwawAAAAJ]
| 
| 2015
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q28833232|Alwin Köhler]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/15918596 15918596]
| 2013
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q28958344|Florian Raible]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4515-6485 0000-0002-4515-6485]
| [https://scholar.google.com/citations?user=57jvYEgAAAAJ 57jvYEgAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/3420571 3420571]
| 2011
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q29954492|Jiří Friml]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8302-7596 0000-0002-8302-7596]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/72291923 72291923]
| 2014
| 
| [[Fail:Jiří Friml – Cena Neuron 2019 0-37.png|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q30080128|Thomas Magauer]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1290-9556 0000-0003-1290-9556]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/3703171191114358030003 3703171191114358030003]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q30243364|Christoph Bock]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6091-3088 0000-0001-6091-3088]
| [https://scholar.google.com/citations?user=9qSsTcIAAAAJ 9qSsTcIAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/95617465 95617465]
| 2017
| 
| [[Fail:Christoph bock.png|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q30503709|Wulf Haubensak]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2034-9184 0000-0002-2034-9184]
| [https://scholar.google.com/citations?user=kWeQ9OsAAAAJ kWeQ9OsAAAAJ]
| 
| 2013
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q30505204|Chris Oostenbrink]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4232-2556 0000-0002-4232-2556]
| [https://scholar.google.com/citations?user=m2jKRGoAAAAJ m2jKRGoAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/95239799 95239799]
| 2011
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q39745184|Erik Reimhult]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1417-5576 0000-0003-1417-5576]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ix3gtW4AAAAJ ix3gtW4AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/59059343 59059343]
| 2013
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q39764856|Jürgen Kleine-Vehn]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4354-3756 0000-0002-4354-3756]
| [https://scholar.google.com/citations?user=cpo9rKcAAAAJ cpo9rKcAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/274148704303936932128 274148704303936932128]
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q42538808|Stefan L Ameres]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8248-3098 0000-0002-8248-3098]
| [https://scholar.google.com/citations?user=KJghU9wAAAAJ KJghU9wAAAAJ]
| 
| 2015
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q46337255|Laerte L. Patera]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6214-5681 0000-0002-6214-5681]
| 
| 
| 2025
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q47395313|Hannes A. Fellner]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5486-3010 0000-0001-5486-3010]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/9135147665846360670000 9135147665846360670000]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q51306230|Daniel Grumiller]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7980-5394 0000-0001-7980-5394]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/120553743 120553743]
| 2013
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q53953587|Simone Gingrich]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7891-8688 0000-0001-7891-8688]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/1748164120378010470005 1748164120378010470005]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q54260765|Anna C Obenauf]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9556-5914 0000-0002-9556-5914]
| [https://scholar.google.com/citations?user=8VCDf8EAAAAJ 8VCDf8EAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q55235576|Anna Artaker]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5397-4069 0000-0001-5397-4069]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/166294794 166294794]
| 2015
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q55742812|Stefan A Freunberger]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2902-5319 0000-0003-2902-5319]
| [https://scholar.google.com/citations?user=nB7Zt24AAAAJ nB7Zt24AAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q55838035|Dagmar Woebken]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1314-9926 0000-0002-1314-9926]
| [https://scholar.google.com/citations?user=E4w9NS8AAAAJ E4w9NS8AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/62757164 62757164]
| 2015
| 2023
| 
|-
| ''[[:d:Q56943480|Jillian M. Petersen]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9852-3445 0000-0002-9852-3445]
| [https://scholar.google.com/citations?user=UQkiuXMAAAAJ UQkiuXMAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/107193244 107193244]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q57024819|Hannes Pichler]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2144-536X 0000-0003-2144-536X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Q-gdwB8AAAAJ Q-gdwB8AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/203173484120247231010 203173484120247231010]
| 2023
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q57514966|Sebastian Nijman]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0464-6661 0000-0003-0464-6661]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/281549229 281549229]
| 2014
| 2022
| 
|-
| ''[[:d:Q57563995|Karsten Held]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5984-8549 0000-0001-5984-8549]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/60193320 60193320]
| 2013
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q57910186|Johannes Schmidt]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3533-349X 0000-0003-3533-349X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=P6K2CLUAAAAJ P6K2CLUAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/308220894 308220894]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q58492931|Gina E. Moseley]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5618-5759 0000-0002-5618-5759]
| [https://scholar.google.com/citations?user=7o9ZxJcAAAAJ 7o9ZxJcAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/1375172459144422830008 1375172459144422830008]
| 2019
| 
| [[Fail:Gina moseley.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q63980448|Norbert Polacek]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5317-3990 0000-0001-5317-3990]
| [https://scholar.google.com/citations?user=-hIAOMUAAAAJ -hIAOMUAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/533144782722135850315 533144782722135850315]
| 2011
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q66446831|Elisa Davoli]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1715-5004 0000-0002-1715-5004]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/151163628896023462156 151163628896023462156]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66446944|Nicla De Zorzi]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2015-1597 0000-0003-2015-1597]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/314890153 314890153]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66447826|Alice Vadrot]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6043-9846 0000-0002-6043-9846]
| [https://scholar.google.com/citations?user=n9S4BqcAAAAJ n9S4BqcAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/305939363 305939363]
| 2019
| 
| [[Fail:Alice Vadrot at the ÖAW Biodiversity Sympodium.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q66448337|Peter J. Grabner]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0012-2302 0000-0002-0012-2302]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/5210080 5210080]
| 2008
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q66463379|Michael Eichmair]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7993-9536 0000-0001-7993-9536]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/317122735 317122735]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66488850|Angela M. Hancock]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4768-3377 0000-0002-4768-3377]
| 
| 
| 2015
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66490664|Maximilian Hartmuth]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4207-9808 0000-0002-4207-9808]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/168206974 168206974]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66525882|Georgios Katsaros]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=llfcQGYAAAAJ llfcQGYAAAAJ]
| 
| 2015
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66678462|David Keays]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8343-8002 0000-0002-8343-8002]
| [https://scholar.google.com/citations?user=KgT8YqMAAAAJ KgT8YqMAAAAJ]
| 
| 2015
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66679740|Julia Lajta-Novak]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6025-2857 0000-0001-6025-2857]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ZQW3r_kAAAAJ ZQW3r_kAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66680040|Christoph Lampert]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8622-7887 0000-0001-8622-7887]
| [https://scholar.google.com/citations?user=iCf3SwgAAAAJ iCf3SwgAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/15714485 15714485]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/en/viaf/175145970043832250465 175145970043832250465]
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66680544|Sophie Loidolt]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0984-3146 0000-0003-0984-3146]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/78997141 78997141]
| 2014
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66705376|Astrid Mager]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7447-2957 0000-0001-7447-2957]
| 
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66705988|David Natal Villazala]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/170777604 170777604]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66706414|Gudrun Rath]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3883-9322 0000-0003-3883-9322]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/130153651687355781481 130153651687355781481]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q68441456|Jana Lasser]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4274-4580 0000-0002-4274-4580]
| 
| 
| 2025
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q87789285|Thomas Klausberger]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7269-3158 0000-0001-7269-3158]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ZR4sG3AAAAAJ ZR4sG3AAAAAJ]
| 
| 2010
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q88812247|Bojan Zagrovic]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3814-3675 0000-0003-3814-3675]
| [https://scholar.google.com/citations?user=hz66gYAAAAAJ hz66gYAAAAAJ]
| 
| 2013
| 2021
| 
|-
| ''[[:d:Q130563955|Anna Hager]]''
| 
| 
| 
| 2025
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q133002062|Dagmar Wujastyk]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0807-3266 0000-0003-0807-3266]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/1929138 1929138]
| 2017
| 2025
| 
|}
{{Wikidata loendi lõpp}}</text>
      <sha1>ezs58sfq0w3uir7dklon9yxhc0b3phr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:GlobalYoungAcademyTeam/Jonge Academie</title>
    <ns>2</ns>
    <id>562911</id>
    <revision>
      <id>7248717</id>
      <parentid>7246403</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T19:10:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ListeriaBot</username>
        <id>85458</id>
      </contributor>
      <comment>Wikidata list updated [V2]</comment>
      <origin>7248717</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1640" sha1="cd3kbmh48ac4ff2u8j38jmyhwpzyi5w" xml:space="preserve">[https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q65601030 Jonge Akademie]

{{Wikidata loend
|sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q65601030 }
|section=
|sort=P463/Q65601030/P580
|sort_order=desc
|columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q65601030/P580:Start date,P463/Q65601030/P582:End date,P18:Image
|thumb=128
|min_section=2
}}
{| class='wikitable sortable'
! Article
! ORCID
! Google Scholar author ID
! VIAF
! Start date
! End date
! Image
|-
| ''[[:d:Q55979729|Bart Mesuere]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0610-3441 0000-0003-0610-3441]
| [https://scholar.google.com/citations?user=u35l2GAAAAAJ u35l2GAAAAAJ]
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q56742111|Céline R Gillebert]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6686-7262 0000-0001-6686-7262]
| 
| 
| 2021
| 2026
| 
|-
| ''[[:d:Q65601227|Katrien Verveckken]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/313283280 313283280]
| 2017
| 2022
| 
|-
| ''[[:d:Q65601654|Karolien Poels]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=c5YxbawAAAAJ c5YxbawAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/252795971 252795971]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q87736026|Chris Burtin]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1342-8554 0000-0002-1342-8554]
| 
| 
| 2021
| 2026
| 
|-
| ''[[:d:Q94763185|Kurt Bertels]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9513-409X 0000-0002-9513-409X]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/2973160728555510380001 2973160728555510380001]
| 2021
| 2026
| [[Fail:Kurt Bertels.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q105451582|Lieke van Deinsen]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6732-602X 0000-0001-6732-602X]
| 
| 
| 2021
| 2026
| 
|-
| ''[[:d:Q116221619|Pieter Martens]]''
| 
| 
| 
| 
| 
| 
|}
{{Wikidata loendi lõpp}}</text>
      <sha1>cd3kbmh48ac4ff2u8j38jmyhwpzyi5w</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:GlobalYoungAcademyTeam/National Young Academy of Bangladesh</title>
    <ns>2</ns>
    <id>562917</id>
    <revision>
      <id>7248673</id>
      <parentid>7247621</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T17:59:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ListeriaBot</username>
        <id>85458</id>
      </contributor>
      <comment>Wikidata list updated [V2]</comment>
      <origin>7248673</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3507" sha1="i5vrz02lkxjccc3tn76tfs5q22vyey5" xml:space="preserve">These are the members of the [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q66023275 National Young Academy of Bangladesh] the National young academy for Bangladesh.

{{Wikidata loend
|sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q66023275 }
|section=
|sort=P463/Q66023275/P580
|sort_order=desc
|columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q66023275/P580:Start date,P463/Q66023275/P582:End date,P18:Image
|thumb=128
|min_section=2
}}
{| class='wikitable sortable'
! Article
! ORCID
! Google Scholar author ID
! VIAF
! Start date
! End date
! Image
|-
| ''[[:d:Q42402590|Ahmad H. Kabir]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6893-9418 0000-0001-6893-9418]
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q42844882|Mohammad Jakir Hosen]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6444-0214 0000-0001-6444-0214]
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q57920597|Md. Atiar Rahman]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4902-8923 0000-0002-4902-8923]
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q57954904|Muhammad Manjurul Karim]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0476-8239 0000-0003-0476-8239]
| [https://scholar.google.com/citations?user=buC8e7YAAAAJ buC8e7YAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/90472536 90472536]
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q58326603|Ahmed Imtiaj]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5917-5460 0000-0001-5917-5460]
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q60024629|Nova Ahmed]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7715-1742 0000-0002-7715-1742]
| [https://scholar.google.com/citations?user=rXMM2MwAAAAJ rXMM2MwAAAAJ]
| 
| 
| 
| [[Fail:Nova Ahmed (Bangladeshi computer scientist).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q64895339|Syed Ishtiaque Ahmed]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2452-0687 0000-0003-2452-0687]
| [https://scholar.google.com/citations?user=A42gaP4AAAAJ A42gaP4AAAAJ]
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65096291|Monir Uddin Ahmed]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7117-1032 0000-0001-7117-1032]
| [https://scholar.google.com/citations?user=6gEH1DsAAAAJ 6gEH1DsAAAAJ]
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65863849|Abdullah Shams Bin Tariq]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5811-2644 0000-0001-5811-2644]
| [https://scholar.google.com/citations?user=d1aTAmQAAAAJ d1aTAmQAAAAJ]
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q75713965|Mohammed Abdul Basith]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4632-0141 0000-0003-4632-0141]
| [https://scholar.google.com/citations?user=-cryiDMAAAAJ -cryiDMAAAAJ]
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q75714982|Monarul Islam]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4117-4862 0000-0002-4117-4862]
| [https://scholar.google.com/citations?user=helDZ7MAAAAJ helDZ7MAAAAJ]
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q75715264|Md Ismail Tareque]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6507-1171 0000-0002-6507-1171]
| [https://scholar.google.com/citations?user=bpcialYAAAAJ bpcialYAAAAJ]
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q75715536|Manir Ahmed]]''
| 
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q75715670|M Atiqur Rahman Patoary]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4188-1812 0000-0003-4188-1812]
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q75715790|Sabrina Moriom Elias]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2267-6813 0000-0003-2267-6813]
| [https://scholar.google.com/citations?user=mnQtjgMAAAAJ mnQtjgMAAAAJ]
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q75716042|Dibyendu Biswas]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5834-6202 0000-0002-5834-6202]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Mr57AtcAAAAJ Mr57AtcAAAAJ]
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q75716340|ABMM Khademul Islam]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7274-0855 0000-0002-7274-0855]
| [https://scholar.google.com/citations?user=h6C0BDIAAAAJ h6C0BDIAAAAJ]
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q75716482|Mustak Ibn Ayub]]''
| 
| 
| 
| 
| 
| 
|}
{{Wikidata loendi lõpp}}</text>
      <sha1>i5vrz02lkxjccc3tn76tfs5q22vyey5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:GlobalYoungAcademyTeam/Royal Society Te Apārangi’s Early Career Researcher Forum</title>
    <ns>2</ns>
    <id>564526</id>
    <revision>
      <id>7248514</id>
      <parentid>7246217</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T13:13:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ListeriaBot</username>
        <id>85458</id>
      </contributor>
      <comment>Wikidata list updated [V2]</comment>
      <origin>7248514</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2607" sha1="9vshy02lho968jso7e1i5fuqxp46yk8" xml:space="preserve">These are the members of the [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q66362651 Royal Society Te Apārangi’s Early Career Researcher Forum] the National young academy for New Zealand.

{{Wikidata loend
|sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q66362651 }
|section=
|sort=P463/Q66362651/P580
|sort_order=desc
|columns=label:Article,P106,P496,P1960,P214,P463/Q66362651/P580:Start date,P463/Q66362651/P582:End date,P18:Image
|thumb=128
|min_section=2
}}
{| class='wikitable sortable'
! Article
! amet
! ORCID
! Google Scholar author ID
! VIAF
! Start date
! End date
! Image
|-
| ''[[:d:Q40284973|Jane R. Allison]]''
| ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5699-1726 0000-0002-5699-1726]
| [https://scholar.google.com/citations?user=joePxzUAAAAJ joePxzUAAAAJ]
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q52699332|William Godsoe]]''
| ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1697-6916 0000-0003-1697-6916]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ttOVsTQAAAAJ ttOVsTQAAAAJ]
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q57317357|Amy Osborne]]''
| ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4943-3486 0000-0002-4943-3486]
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q57886956|Caroline Orchiston]]''
| ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3171-2006 0000-0002-3171-2006]
| [https://scholar.google.com/citations?user=LRXIBm4AAAAJ LRXIBm4AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/309844574 309844574]
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q60198507|Lucy Stewart]]''
| ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3779582|mikrobioloog]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7352-3329 0000-0001-7352-3329]
| [https://scholar.google.com/citations?user=13rpVovDCRMC 13rpVovDCRMC]
| [https://viaf.org/en/viaf/30155914381139400177 30155914381139400177]
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66362653|Tom Baker]]''
| [[geograaf]]
| [https://orcid.org/0000-0001-5486-4689 0000-0001-5486-4689]
| [https://scholar.google.com/citations?user=YW6JH4AAAAAJ YW6JH4AAAAAJ]
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66362680|Tia Dawes]]''
| ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]
| [https://orcid.org/0000-0002-7153-2317 0000-0002-7153-2317]
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66362684|Gradon Diprose]]''
| 
| 
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66362699|Jordis Tradowsky]]''
| 
| 
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66362703|Haki Tuaupiki]]''
| [[õppejõud]]
| [https://orcid.org/0000-0003-0149-8667 0000-0003-0149-8667]
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66362709|Hinekura Smith]]''
| ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8322-5747 0000-0001-8322-5747]
| 
| 
| 
| 
| [[Fail:Hinekura Smith in 2020 (cropped).jpg|center|128px]]
|}
{{Wikidata loendi lõpp}}</text>
      <sha1>9vshy02lho968jso7e1i5fuqxp46yk8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arizona Coyotes</title>
    <ns>0</ns>
    <id>566858</id>
    <revision>
      <id>7248477</id>
      <parentid>7044720</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T12:02:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248477</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2201" sha1="5pqx0e9f2nzybqhvhgsda0jltfue98j" xml:space="preserve">{{infokast jäähokiklubi
| nimi = Arizona Coyotes
| logo = 
| logosuurus = 
| pildiallkiri = 
| liiga = 
| konverents = 
| divisjon = 
| asutatud = 1972
| ajalugu = {{murdmata|'''[[Winnipeg Jets (1972–1996)|Winnipeg Jets]]'''}}&lt;br&gt;(1972–1996)&lt;br&gt;'''Phoenix Coyotes'''&lt;br&gt;(1996–2014)&lt;br&gt;'''Arizona Coyotes'''&lt;br&gt;(2014–2024)
| kodusaal = [[Mullett Arena]]
| asukoht = {{PisiLipp|USA}}, [[Glendale (Arizona)|Glendale]], [[Arizona]]
| värvid = punane, liiv, must &lt;br&gt;{{color box|#862633}} {{color box|#DDCBA4}} {{color box|#010101}}
| vorm = 
| peamänedžer = 
| kapten = 
| treener = 
| omanik = 
| alamliigade farmiklubid = 
| t1 = Stanley karikas | t1arv = 0 | t1aastad = 
| t2 = Konverentsi meistrivõistlused | t2arv = 0 | t2aastad = 
| t3 = Divisjoni meistrivõistlused | t3arv = 1 | t3aastad = 2012
}}
'''Arizona Coyotes''' on [[USA]] [[jäähoki]]klubi, mis asub [[Arizona]] osariigis [[Phoenix]]i äärelinnas [[Glendale (Arizona)|Glendale]]'is, kuid ei tegutse enam aktiivselt. See mängis [[NHL]]-i [[Läänekonverents (NHL)|Läänekonverentsis]] [[Keskdivisjon (NHL)|Keskdivisjonis]].

Klubi alustas tegevust 1972. aastal Kanadas nime '''Winnipeg Jets''' all. 1979. aastal liitus see NHL-iga. 1996. aastal kolis klubi Phoenixi linnastusse. Aastatel 1996–2014 oli klubi nimi '''Phoenix Coyotes'''.

Klubi koduväljak asub [[Mullett Arena]]l.&lt;ref&gt;https://www.eliteprospects.com/team/72/arizona-coyotes&lt;/ref&gt;

== Saavutused ==
* Divisjoni võidud (1):
** 2011–12

== Igavikustatud särginumbrid ==
* '''7''' {{Riigi ikoon|USA}} [[Keith Tkachuk]] 
* '''9''' {{Riigi ikoon|CAN}} [[Bobby Hull]] 
* '''10''' {{Riigi ikoon|CAN}} [[Dale Hawerchuk]] 
* '''19''' {{Riigi ikoon|CAN}} [[Shane Doan]] 
* '''25''' {{Riigi ikoon|SWE}} [[Thomas Steen]] 
* '''27''' {{Riigi ikoon|FIN}} [[Teppo Numminen]] 
* '''97''' {{Riigi ikoon|USA}} [[Jeremy Roenick]] 
* '''99''' {{Riigi ikoon|CAN}} {{Riigi ikoon|USA}} [[Wayne Gretzky]] (ei kasutata NHL-is enam kunagi)

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Arizona Coyotes}}
* http://nhl.com/coyotes

{{NHL}}

[[Kategooria:Arizona Coyotes]]
[[Kategooria:Endised NHL-i klubid]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jäähokiklubid]]</text>
      <sha1>5pqx0e9f2nzybqhvhgsda0jltfue98j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti plokkvibu naiskond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>567032</id>
    <revision>
      <id>7249027</id>
      <parentid>7063270</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T11:46:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>liita</comment>
      <origin>7249027</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1431" sha1="1qd8ug8691znr156lt7mll43uozrcp4" xml:space="preserve">{{Liita|Eesti plokkvibukoondis}}

[[Fail:Eesti plokkvibu naiskond.jpg|pisi|Eesti Plokkvibu naiskond (Emily Hõim, Meeri-Marita Paas, Lisell Jäätma)]]
'''Eesti plokkvibu naiskond''' esindab Eestit rahvusvahelistel [[Vibusport|vibuspordivõistlustel]]. 

2017. aastast on naiskonna koosseisu kuulunud [[Emily Hõim]], [[Lisell Jäätma]], [[Meeri-Marita Paas]].
2020. aastal liitus naiskonnaga Maris Tetsmann.

== Saavutused ==

* 2017 Euroopa juunioride meistrivõistluste kuldmedal
* 2018 Euroopa Grand Prix' võistluse hõbemedal
* 2019 Euroopa Grand Prix' võistluse kuldmedal
* 2019 maailmameistrivõistluste 6. koht

== Rekordid ==

* Euroopa juunioride rekord 233 punkti
* Kõigi Eesti rekordite omanikud

== Välislingid ==
*https://www.facebook.com/est.compound/
*https://www.instagram.com/est.compound/
*[https://sport.err.ee/952244/eesti-plokkvibu-naiskond-tuli-mm-il-kuuendaks Eesti plokkvibu naiskond tuli MM-il kuuendaks] ERR Sport, 13.06.2019
*[https://sport.delfi.ee/news/varia/muu/eesti-plokkvibu-naiskonnale-gp-etapilt-kuldmedal?id=85916147 Eesti plokkvibu naiskonnale GP-etapilt kuldmedal] Delfi Sport, 15.04.2019
*[https://sport.delfi.ee/news/varia/muu/eesti-vibusportlased-voitsid-ajaloolise-euroopa-meistrikulla?id=77512194 Eesti vibusportlased võitsid ajaloolise Euroopa meistrikulla] Delfi Sport, 11.03.2017

{{Eesti rahvuskoondised}}

[[Kategooria:Eesti rahvuskoondised]]
[[Kategooria:Eesti vibulaskmine]]</text>
      <sha1>1qd8ug8691znr156lt7mll43uozrcp4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Anna Sergejeva</title>
    <ns>0</ns>
    <id>567488</id>
    <revision>
      <id>7248722</id>
      <parentid>7243611</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T19:15:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Alandshu</username>
        <id>238481</id>
      </contributor>
      <comment>/* Film ja televisioon */</comment>
      <origin>7248722</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5439" sha1="0oakw9rs5rhx0cjh2cau2ll7i660j9c" xml:space="preserve">{{Infokast näitleja
| nimi = Anna Sergejeva
| pilt = Anna Sergejeva at the Estonian President's reception 2026.jpg
| pildiallkiri = Anna Sergejeva Eesti Vabariigi presidendi taasiseseisvumispäeva vastuvõtul 20. augustil 2026
| sünniaeg = 13. jaanuar 1986
| sünnikoht = [[Kiiev]], [[Ukraina]]
| amet = näitleja
| tegev = 2011–
}}

'''Anna Sergejeva''' (sündinud [[13. jaanuar]]il [[1986]] [[Kiiev]]is) on Ukraina päritolu Eesti näitleja. Ta töötab alates 2015. aastast Tallinnas [[Südalinna Teater|Südalinna Teatris]] (endine Vene Teater).&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/sergejeva_anna1 |pealkiri=Sergejeva, Anna |väljaanne=Eesti teatri biograafiline leksikon |vaadatud=27.09.2026}}&lt;/ref&gt;

== Elulugu ==

Sergejeva sündis Kiievis, kuid kolis koos perega Eestisse kahe kuu vanusena.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://eeter.err.ee/1608540742/naitleja-anna-sergejeva-odessas-on-alati-olnud-vaga-loominguline-ohkkond |pealkiri=Näitleja Anna Sergejeva: Odessas on alati olnud väga loominguline õhkkond |väljaanne=ERR |kuupäev=16.03.2022 |vaadatud=27.09.2026}}&lt;/ref&gt;

Ta lõpetas 2005. aastal Tallinna Läänemere Gümnaasiumi ning 2012. aastal [[Karpenko-Karõi nimeline Kiievi Riiklik Teatri, Kino ja Televisiooni Ülikool|Karpenko-Karõi nimelise Kiievi Riikliku Teatri, Kino ja Televisiooni Ülikooli]] magistriõppe.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;/&gt;

Aastatel 2011–2015 töötas Sergejeva Kiievis Petšerski Uues Teatris. 2015. aastast töötab ta Tallinnas Vene Teatris, mis kannab alates 2025. aastast nime Südalinna Teater.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;/&gt;

2015. aastast kuulub ta Eesti Teatriliitu ja Eesti Näitlejate Liitu.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;/&gt;

== Teatritöö ==

Sergejeva on mänginud arvukates Südalinna Teatri ja selle eelkäija Vene Teatri lavastustes.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;/&gt;

Valik rolle:

* 2015 – Beata, Marek Modzelewski „Kroonimine“
* 2016 – Zoja, Mihhail Bulgakovi „Zoika korter“
* 2016 – Cecily Cardew, Oscar Wilde’i „Tähtis on olla tõsine“
* 2017 – Katerina Ivanovna Marmeladova, Fjodor Dostojevski „Kuritöö ja karistus“
* 2017 – Giulia Farnese, „Giulia Farnese“
* 2017 – Jeanne d’Arc, „Impostrix sündroom“
* 2018 – Annette Reille, Yasmina Reza „Tapatöö jumal“
* 2019 – Ludmilla, Aleksandr Puškini „Ruslan ja Ludmilla“
* 2020 – Louise, Robert Thomas’ „8 armastavat naist“
* 2020 – Mrs Pearce, „Minu veetlev leedi“
* 2021 – Margarita, „Meister ja Margarita“
* 2022 – Manilova, [[Nikolai Gogol]]i „Surnud hinged“
* 2023 – Marusja, „Kassid-põgenikud“
* 2024 – Kass, Maurice Maeterlincki „Sinilind“

== Film ja televisioon ==

Sergejeva on mänginud Eesti filmides ja teleseriaalides. 2018. aastal mängis ta Galinat Moonika Siimetsa filmis „[[Seltsimees laps]]“ ning 2021. aastal René Vilbre filmis „[[Eesti matus (film)|Eesti matus]]“.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;/&gt;

2019. aastal liitus Sergejeva ETV telesarja „[[Õnne 13]]“ näitlejatega Maria rollis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://eeter.err.ee/985539/galerii-onne-13-toob-laupaeval-eetrisse-uue-tegelase |pealkiri=Galerii: „Õnne 13“ toob laupäeval eetrisse uue tegelase |väljaanne=ERR |kuupäev=26.09.2019 |vaadatud=27.09.2026}}&lt;/ref&gt; 2021. aastal mängis ta ETV+ kakskeelses telesarjas „Vaga vesi“ prantsuse keele õpetajat.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://eeter.err.ee/1608174478/vaga-vee-naitleja-anna-sergejeva-eestis-on-koik-rezissoorid-nagu-inglid |pealkiri=„Vaga vee“ näitleja Anna Sergejeva: Eestis on kõik režissöörid nagu inglid |väljaanne=ERR |kuupäev=12.04.2021 |vaadatud=27.09.2026}}&lt;/ref&gt;

Valik filmi- ja telerolle:

* 2013 – „Ukrainian Lessons“ – Anna
* 2016–2018 – „Kättemaksukontor“ – Alina Tepko / Emma Haalen
* 2018 – „Seltsimees laps“ – Galina
* 2018 – „Sorjonen“ („Bordertown“) – ettekandja
* 2019– – „Õnne 13“ – Maria
* 2021 – „Eesti matus“
* 2021 – „Vaga vesi“ – prantsuse keele õpetaja

== Isiklikku ==

Anna Sergejeva oli abielus näitleja [[Viktor Marvin]]iga. Abielu lõppes lahutusega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120423467/abikaasast-lahutanud-anna-sergejeva-on-valmis-uueks-armastuseks-kui-vahegi-tunnen-truudusetuse-lohna-on-mu-uks-sellele-inimesele-igavesti-suletud |pealkiri=Abikaasast lahutanud Anna Sergejeva on valmis uueks armastuseks: „Kui vähegi tunnen truudusetuse lõhna, on mu uks sellele inimesele igavesti suletud“ |väljaanne=Kroonika |vaadatud=27.09.2026}}&lt;/ref&gt;

Sergejeva kasvatab kahte tütart.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://rus.delfi.ee/statja/120574752/anna-sergeeva-dlya-svoih-detey-ya-vybrala-estonskiy-detskiy-sad |pealkiri=Анна Сергеева: Для своих детей я выбрала эстонский детский сад |väljaanne=Delfi |keel=ru |vaadatud=27.09.2026}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==

{{viited}}

== Välislingid ==

* [https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/sergejeva_anna1 Anna Sergejeva Eesti teatri biograafilises leksikonis]
* [https://www.sudalinnateater.ee/et/naitlejad/anna/34 Anna Sergejeva Südalinna Teatri veebilehel]
* [https://www.imdb.com/name/nm8002547/ Anna Sergejeva] Internet Movie Database'is

{{JÄRJESTA:Sergejeva, Anna}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Südalinna Teatri näitlejad]]
[[Kategooria:Karpenko-Karõi nimelise Kiievi Riikliku Teatri, Kino ja Televisiooni Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1986]]</text>
      <sha1>0oakw9rs5rhx0cjh2cau2ll7i660j9c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vanapargi monument</title>
    <ns>0</ns>
    <id>567949</id>
    <revision>
      <id>7248597</id>
      <parentid>7106830</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T15:06:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Minema viimine</comment>
      <origin>7248597</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5431" sha1="0xsrj1c9hzkvu123jz5bscp9v232hxl" xml:space="preserve">[[File:Vanapargi monument 1.jpg|thumb|]]
[[File:Vanapargi monument 2.jpg|thumb|]]
'''Vanapargi monument''' on Nõukogude okupatsioonivõimude püstitatud [[mälestusmärk]], mis asus [[Pärnu]] [[Vanapark|Vanapargis]], ajaloolistes sündmustes väidetavalt aastatel [[1905]], [[1917]], [[1924]] ja [[1941]]–[[1944]] hukkunud isikute [[ühishaud|ühishaua]] tähistamiseks&lt;ref name=&quot;kalme&quot;&gt;[https://parnu.postimees.ee/6794605/vanapargi-monument-jaab-ajaloomalestiste-nimekirja Vanapargi monument jääb ajaloomälestiste nimekirja] 5. oktoober 2019 (vaadatud 06.10.2019)&lt;/ref&gt;. Mälestusmärk ja säilmed viidi [[Uulu kalmistu|Uulu kalmistule]] 2022. aastal.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Vilgats |eesnimi=Ester |kuupäev=8 juuli 2022 |pealkiri=Pärnu teisaldas Vanapargis asuva punamonumendi |väljaanne=ERR |url=https://www.err.ee/1608678883/parnu-teisaldas-vanapargis-asuva-punamonumendi |vaadatud=6 oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Punasest [[graniit|graniidist]] monument on ühishauale püstitatud 1958. aastal [[Pärnu Linna TSN Täitevkomitee]] tellimusel. Selle autor on skulptor [[Juhan Raudsepp]]. Mälestusmärgil on tekst &quot;AU JA / KUULSUS / TÖÖRAHVA / VABADUSE EEST / LANGENUD / VÕITLEJAILE&quot; ja &quot;ЧЕСТЬ И / СЛАВА БОРЦАМ, / ПАВШИМ / ЗА СВОБОДУ / ТРУДАВОГО / НАРОДА&quot; ning aastaarvud &quot;1905 • 1917 • 1925 • 1941-1944&quot;.

Tänapäeval on mälestusmärgile paigaldatud infotahvel selgitustega mälestusmärgi püstitamise asjaolude kohta.&lt;ref name=&quot;raal&quot; /&gt;

==Ühishaud==
Kultuurimälestiste riiklikusse registrisse kantud terroriohvrite ühishaud&lt;ref name=&quot;kmrr&quot;&gt;[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=8333 8333 Terroriohvrite ühishaud] Kultuurimälestiste riiklik register (vaadatud 06.10.2019)&lt;/ref&gt; tunnistati mälestiseks 1997. aastal Eesti Vabariigi kultuuriministri määrusega nr 37. Kaitseministri 2007. aasta käskkirjaga nr 96 on see kantud [[sõjahaud]]ade nimekirja.&lt;ref name=&quot;raal&quot;&gt;[https://m.delfi.ee/eesti/article.php?id=87619889 Pärnu plaan mälestusmärgist vabaneda sai punase tule]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Delfi, 3. oktoober 2019 (vaadatud 06.10.2019)&lt;/ref&gt; 29. septembril 2011 tegi [[Muinsuskaitse Nõukogu]] kultuuriministrile ettepaneku arvata ühishaud ajaloomälestiste hulgast välja, sest mälestise tunnused objektil pole tõestatud.&lt;ref name=&quot;kraft&quot;&gt;[[Ülle Kraft]]. [http://media.voog.com/0000/0038/0044/files/200-232%20kraft_SAA_3.pdf 20. sajandi esimese poole ajaloosündmuste jäädvustamisest ohvrite hauamonumentidega. Pärnu Vana pargi ühishaua ja mälestusmärgi teemaline juhtumiuuring]. Eesti Sõjaajaloo Aastaraamat 3/2013, lk 200–232 (vaadatud 06.10.2019)&lt;/ref&gt;

Matmispaik oli ristkülikukujuline plats külgede pikkusega 16 m ja 8 m. Pinnasekatteks oli kasutatud betoonist kõnniteeplaate.&lt;ref name=&quot;kmrr&quot; /&gt;

Hukkunute põrmud on ühishauda ümber maetud 1. detsembril 1940 ja 25. novembril 1945. Ühishauda on ümber maetud vähemalt 60 kirstu.&lt;ref name=&quot;kraft&quot; /&gt;

2022. aasta juulis mälestusmärk eemaldati ning säilmed kaevati ülesse. Mälestusmärk ja säilmed viidi [[Uulu kalmistu|Uulu kalmistule]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;kmrr&quot; /&gt; Enne ümbermatmist luges [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|EAÕK]] preester Ardalion Keskküla langenute mälestuseks palve.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

==Kriitika==
[[Eesti Sõjamuuseum]]i teaduri [[Ülle Kraft]]i käsitluse kohaselt on Pärnu Vana pargi ühishaua ja mälestusmärgi puhul tegu surnute ärakasutamisega propaganda eesmärkidel just ümbermatmiseks valitud paiga tõttu: kõiki traditsioone rikkudes maeti säilmed ümber linnaparki ja loodi ideoloogilisele monumendile hauasamba puutumatus.&lt;ref name=&quot;kraft&quot; /&gt;

==Poleemika monumendi säilitamise üle==
2019. aasta septembris pöördus Pärnu abilinnapea [[Siim Suursild]] muinsuskaitseameti poole palvega kustutada terroriohvrite monument [[ajaloomälestis]]te nimekirjast ja riiklikust registrist, viidates [[Eesti Sõjamuuseum]]i tellitud ja muinsuskaitse seltsi töörühmas tehtud inventuuri &quot;Aastatel 1918–1920 ning 1941–1944 langenud [[Punaarmee]] sõdurite matmispaigad ja tähised&quot; tulemustele.&lt;ref name=&quot;kalme&quot; /&gt; Muinsuskaitseamet teatas vastuseks, et ei pea ettepanekut põhjendatuks, sest ajaloomälestiste riikliku kaitse eelduse hindamisel võetakse arvesse asja tähtsust ajalooprotsessis või seost ajalooliste sündmustega. Vanapargi ühishaud koos monumendiga on möödunud sajandil Eestis toimunud ühiskondlike protsesside otsene tunnistaja ja jälg.&lt;ref name=&quot;kalme&quot; /&gt; Ajaloomälestiste nõunik [[Ilme Mäesalu]] leidis, et terroriohvrite ühishauda tähistav monument on kunstiliselt heal tasemel näide nõukogude perioodi monumentaalkunstist, kandes endas ajastu arusaamu hukkunute mälestuse jäädvustamisest. Haud ja seda tähistav monument annavad võimaluse tutvustada tulevastele põlvedele nõukogude perioodi ja tollal valitsenud arusaamu monumentaalkunsti kasutamisest ideoloogilistel eesmärkidel ning säilitamist ja mälupaiku väärib ka ajaloo ja inimtegevuse tumedam külg.&lt;ref name=&quot;kalme&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=8333 8333 Terroriohvrite ühishaud kultuurimälestiste riiklikus registris]

{{koord}}
[[Kategooria:Pärnu mälestusmärgid]]
[[Kategooria:Teise maailmasõja mälestusmärgid Eestis]]</text>
      <sha1>0xsrj1c9hzkvu123jz5bscp9v232hxl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248598</id>
      <parentid>7248597</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T15:07:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248598</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5450" sha1="2756p2z7lehijhn6k52iaaxhqonzyam" xml:space="preserve">[[File:Vanapargi monument 1.jpg|thumb|]]
[[File:Vanapargi monument 2.jpg|thumb|]]
'''Vanapargi monument''' on Nõukogude okupatsioonivõimude püstitatud [[mälestusmärk]], mis asus [[Pärnu]] [[Vanapark|Vanapargis]], ajaloolistes sündmustes väidetavalt aastatel [[1905]], [[1917]], [[1924]] ja [[1941]]–[[1944]] hukkunud isikute [[ühishaud|ühishaua]] tähistamiseks&lt;ref name=&quot;kalme&quot;&gt;[https://parnu.postimees.ee/6794605/vanapargi-monument-jaab-ajaloomalestiste-nimekirja Vanapargi monument jääb ajaloomälestiste nimekirja] 5. oktoober 2019 (vaadatud 06.10.2019)&lt;/ref&gt;. Mälestusmärk ja säilmed viidi [[Uulu kalmistu|Uulu kalmistule]] 2022. aastal.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Vilgats |eesnimi=Ester |kuupäev=8 juuli 2022 |pealkiri=Pärnu teisaldas Vanapargis asuva punamonumendi |väljaanne=ERR |url=https://www.err.ee/1608678883/parnu-teisaldas-vanapargis-asuva-punamonumendi |vaadatud=6 oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;kmrr&quot; /&gt;

Punasest [[graniit|graniidist]] monument on ühishauale püstitatud 1958. aastal [[Pärnu Linna TSN Täitevkomitee]] tellimusel. Selle autor on skulptor [[Juhan Raudsepp]]. Mälestusmärgil on tekst &quot;AU JA / KUULSUS / TÖÖRAHVA / VABADUSE EEST / LANGENUD / VÕITLEJAILE&quot; ja &quot;ЧЕСТЬ И / СЛАВА БОРЦАМ, / ПАВШИМ / ЗА СВОБОДУ / ТРУДАВОГО / НАРОДА&quot; ning aastaarvud &quot;1905 • 1917 • 1925 • 1941-1944&quot;.

Tänapäeval on mälestusmärgile paigaldatud infotahvel selgitustega mälestusmärgi püstitamise asjaolude kohta.&lt;ref name=&quot;raal&quot; /&gt;

==Ühishaud==
Kultuurimälestiste riiklikusse registrisse kantud terroriohvrite ühishaud&lt;ref name=&quot;kmrr&quot;&gt;[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=8333 8333 Terroriohvrite ühishaud] Kultuurimälestiste riiklik register (vaadatud 06.10.2019)&lt;/ref&gt; tunnistati mälestiseks 1997. aastal Eesti Vabariigi kultuuriministri määrusega nr 37. Kaitseministri 2007. aasta käskkirjaga nr 96 on see kantud [[sõjahaud]]ade nimekirja.&lt;ref name=&quot;raal&quot;&gt;[https://m.delfi.ee/eesti/article.php?id=87619889 Pärnu plaan mälestusmärgist vabaneda sai punase tule]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Delfi, 3. oktoober 2019 (vaadatud 06.10.2019)&lt;/ref&gt; 29. septembril 2011 tegi [[Muinsuskaitse Nõukogu]] kultuuriministrile ettepaneku arvata ühishaud ajaloomälestiste hulgast välja, sest mälestise tunnused objektil pole tõestatud.&lt;ref name=&quot;kraft&quot;&gt;[[Ülle Kraft]]. [http://media.voog.com/0000/0038/0044/files/200-232%20kraft_SAA_3.pdf 20. sajandi esimese poole ajaloosündmuste jäädvustamisest ohvrite hauamonumentidega. Pärnu Vana pargi ühishaua ja mälestusmärgi teemaline juhtumiuuring]. Eesti Sõjaajaloo Aastaraamat 3/2013, lk 200–232 (vaadatud 06.10.2019)&lt;/ref&gt;

Matmispaik oli ristkülikukujuline plats külgede pikkusega 16 m ja 8 m. Pinnasekatteks oli kasutatud betoonist kõnniteeplaate.&lt;ref name=&quot;kmrr&quot; /&gt;

Hukkunute põrmud on ühishauda ümber maetud 1. detsembril 1940 ja 25. novembril 1945. Ühishauda on ümber maetud vähemalt 60 kirstu.&lt;ref name=&quot;kraft&quot; /&gt;

2022. aasta juulis mälestusmärk eemaldati ning säilmed kaevati ülesse. Mälestusmärk ja säilmed viidi [[Uulu kalmistu|Uulu kalmistule]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;kmrr&quot; /&gt; Enne ümbermatmist luges [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|EAÕK]] preester Ardalion Keskküla langenute mälestuseks palve.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

==Kriitika==
[[Eesti Sõjamuuseum]]i teaduri [[Ülle Kraft]]i käsitluse kohaselt on Pärnu Vana pargi ühishaua ja mälestusmärgi puhul tegu surnute ärakasutamisega propaganda eesmärkidel just ümbermatmiseks valitud paiga tõttu: kõiki traditsioone rikkudes maeti säilmed ümber linnaparki ja loodi ideoloogilisele monumendile hauasamba puutumatus.&lt;ref name=&quot;kraft&quot; /&gt;

==Poleemika monumendi säilitamise üle==
2019. aasta septembris pöördus Pärnu abilinnapea [[Siim Suursild]] muinsuskaitseameti poole palvega kustutada terroriohvrite monument [[ajaloomälestis]]te nimekirjast ja riiklikust registrist, viidates [[Eesti Sõjamuuseum]]i tellitud ja muinsuskaitse seltsi töörühmas tehtud inventuuri &quot;Aastatel 1918–1920 ning 1941–1944 langenud [[Punaarmee]] sõdurite matmispaigad ja tähised&quot; tulemustele.&lt;ref name=&quot;kalme&quot; /&gt; Muinsuskaitseamet teatas vastuseks, et ei pea ettepanekut põhjendatuks, sest ajaloomälestiste riikliku kaitse eelduse hindamisel võetakse arvesse asja tähtsust ajalooprotsessis või seost ajalooliste sündmustega. Vanapargi ühishaud koos monumendiga on möödunud sajandil Eestis toimunud ühiskondlike protsesside otsene tunnistaja ja jälg.&lt;ref name=&quot;kalme&quot; /&gt; Ajaloomälestiste nõunik [[Ilme Mäesalu]] leidis, et terroriohvrite ühishauda tähistav monument on kunstiliselt heal tasemel näide nõukogude perioodi monumentaalkunstist, kandes endas ajastu arusaamu hukkunute mälestuse jäädvustamisest. Haud ja seda tähistav monument annavad võimaluse tutvustada tulevastele põlvedele nõukogude perioodi ja tollal valitsenud arusaamu monumentaalkunsti kasutamisest ideoloogilistel eesmärkidel ning säilitamist ja mälupaiku väärib ka ajaloo ja inimtegevuse tumedam külg.&lt;ref name=&quot;kalme&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=8333 8333 Terroriohvrite ühishaud kultuurimälestiste riiklikus registris]

{{koord}}
[[Kategooria:Pärnu mälestusmärgid]]
[[Kategooria:Teise maailmasõja mälestusmärgid Eestis]]</text>
      <sha1>2756p2z7lehijhn6k52iaaxhqonzyam</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sainte-Chapelle</title>
    <ns>0</ns>
    <id>568397</id>
    <revision>
      <id>7248809</id>
      <parentid>7204200</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T21:42:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248809</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2538" sha1="0u7qrglo10a5n2w2vp32kirtin9d3iy" xml:space="preserve">{{Infokast hoone
|nimi               = Sainte-Chapelle
|omakeelne nimi     = 
|pilt               = Sainte Chapelle - Upper level 1.jpg
|pildisuurus        = 
|pildiallkiri       = 
|asukoht            = [[Pariis]], [[Prantsusmaa]]
|stiil              = [[Gooti arhitektuur|gooti]]
|ehituse algus      = 1238
|ehituse lõpp       = 
|sissepühitsemine   = 1248
|avamine            = 
|lammutatud         = 
|purustatud         = 
|renoveeritud       = 
|aadress            = 10, boulevard du Palais, [[Pariisi I ringkond|I arrondissement]]
|kõrgus             = 
|vundamendi pindala = 
|korruseid          =  
|ehitusmaterjal     = 
|liigitus           = 
|arhitekt           = 
|sisearhitekt       = 
|laiuskoord         = 48/51/19/N
|pikkuskoord        = 2/20/42/E
|kaart              = pind
|veel               = 
}}
'''Sainte-Chapelle''' (prantsuse: [sɛ̃t ʃapɛl]; Püha kabel) on [[Gooti arhitektuur|gooti stiilis]] kuninglik kabel, mis asub keskaegses [[Palais de la Cité]] lossis – [[Prantsusmaa monarhide loend|Prantsuse kuningate]] residentsis kuni 14. sajandini – [[Île de la Cité]] saarel [[Seine]]'i jões [[Pariis]]is, [[Prantsusmaa]]l.

Kabeli ehitust alustati mõni aeg pärast 1238. aastat. [[Kabel]] pühitseti sisse [[1248]]. aastal ning kuulutati ajalooliseks mälestusmärgiks [[1862]]. aastal. Selle lasi rajada Prantsusmaa kuningas [[Louis IX]], et hoida oma Kristuse kannatustega seotud reliikviate kogu, sealhulgas väidetavat Kristuse [[Okaskroon|okaskrooni]] ja tükki Kristuse ristist.&lt;ref name=&quot;History&quot; /&gt; Hiljem hoiti krooni lähedal asuvas [[Notre-Dame]]'i katedraalis kuni [[Notre-Dame'i tulekahju|2019. aasta tulekahjuni]], mille okaskroon siiski üle elas.

Koos [[Conciergerie]]'ga on Sainte-Chapelle üks varasemaid säilinud ehitisi Kapetingide kuninglikust paleest Île de la Cité saarel. Kuigi kabel sai [[Prantsuse revolutsioon]]i ajal kahjustada ja taastati 19. sajandil, on selles säilinud üks maailma kõige ulatuslikumaid 13. sajandi vitraažikogusid.

Tänapäeval tegutseb kabel muuseumina ning seda haldab Centre des monuments nationaux koostöös lähedal asuva Conciergerie'ga, mis on teine algsest kuninglikust paleest säilinud ehitis.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;History&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=History of the Sainte-Chapelle |väljaanne=Sainte-Chapelle |url=https://www.sainte-chapelle.fr/en/discover/history-of-the-sainte-chapelle |vaadatud=2026-07-29}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Pariisi ehitised]]
[[Kategooria:Gooti ehitised]]
[[Kategooria:Pariisi muuseumid]]</text>
      <sha1>0u7qrglo10a5n2w2vp32kirtin9d3iy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 2000</title>
    <ns>0</ns>
    <id>568883</id>
    <revision>
      <id>7248669</id>
      <parentid>7247071</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T17:56:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>/* Märts */</comment>
      <origin>7248669</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9154" sha1="9zq3rq7nc8annbe5efc5ldimeg8g2rc" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel on loetletud [[2000]]. aastal sündinud tuntud inimesi.''
{{Sündinud|2000}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Ice Spice]], USA räppar 
*[[3. jaanuar]] – [[Aleksa Gold]], eesti ujuja
* 3. jaanuar – [[Leandro Barreiro]], Luksemburgi jalgpallur
*[[4. jaanuar]] – [[Max Aarons]], Inglismaa jalgpallur
*[[8. jaanuar]] – [[Noah Cyrus]], USA laulja ja näitleja
*[[10. jaanuar]] – [[Fótis Ioannídis]], Kreeka jalgpallur
*[[12. jaanuar]] – [[Žansaja Äbdimälik]], kasahhi maletaja
*[[14. jaanuar]] – [[Anrijs Miška]], läti korvpallur
*[[20. jaanuar]] – [[Selemon Barega]], Etioopia pikamaajooksja
*[[24. jaanuar]] – [[Ben Johnson (jalgpallur)|Ben Johnson]], Inglismaa jalgpallur
*[[27. jaanuar]] – [[Romano Schmid]], Austria jalgpallur
* 27. jaanuar – [[Morgan Gibbs-White]], Inglismaa jalgpallur
*[[29. jaanuar]] – [[Robin Hranáč]], Tšehhi jalgpallur
*[[31. jaanuar]] – [[Julián Álvarez]], Argentina jalgpallur

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Patrīcija Eiduka]], Läti murdmaasuusataja
*[[2. veebruar]] – [[Jorinde van Klinken]], hollandi kergejõustiklane
*2. veebruar – [[Valentin Mihăilă]], Rumeenia jalgpallur
*[[3. veebruar]] – [[Enzo Le Fée]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[4. veebruar]] – [[Vincent Thill]], Luksemburgi jalgpallur
*[[7. veebruar]] – [[Simon Ehammer]], Šveitsi kümnevõistleja
*[[15. veebruar]] – [[Maximiliano Araújo]], Uruguay jalgpallur
*[[19. veebruar]] – [[Muhammed Sanneh]], Gambia jalgpallur
*[[20. veebruar]] – [[Kristóf Milák]], Ungari ujuja
*[[23. veebruar]] – [[Femke Bol]], Hollandi kergejõustiklane

== Märts ==
*[[5. märts]] – [[Beatrice Chebet]], Keenia jooksja
*5. märts – [[Víctor Chust]], Hispaania jalgpallur
*[[9. märts]] – [[Khaby Lame]], Itaalia sisulooja
*[[13. märts]] – [[Ashley Moloney]], Austraalia kümnevõistleja
*[[20. märts]] – [[Barbra Banda]], Sambia jalgpallur
*[[21. märts]] – [[Jace Norman]], USA näitleja
*[[24. märts]] – [[Benjamín Rollheiser]], Argentina jalgpallur
*[[25. märts]] – [[Jadon Sancho]], Inglismaa jalgpallur
*25. märts – [[Ozan Kabak]], türgi jalgpallur
*25. märts – [[Sha'Carri Richardson]], USA sprinter
*25. märts – [[Ivor Pandur]], Horvaatia jalgpallur
*[[27. märts]] – [[Halle Bailey]], USA laulja, näitleja
*[[29. märts]] – [[Aljoša Matko]], Sloveenia jalgpallur
*[[31. märts]] – [[Giulian Biancone]], Prantsusmaa jalgpallur

==Aprill==
*[[1. aprill]] – [[Margaret Markvardt]], eesti ujuja
* 1. aprill – [[Barbora Seemanová]], tšehhi ujuja
*[[5. aprill]] – [[Tommaso Giacomel]], itaalia laskesuusataja
*5. aprill – [[Nikola Krstović]], Montenegro jalgpallur
*[[6. aprill]] – [[Olivier Deman]], Belgia jalgpallur
*[[11. aprill]] – [[Loïc Badé]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[12. aprill]] – [[Manuel Turizo]], Colombia linna- ja reggaetonižanri laulja
* 12. aprill – [[Alfred Timmo]], eesti käsipallur
* 12. aprill – [[Friedrich Moch]], saksa murdmaasuusataja
* 12. aprill – [[Nadia Battocletti]], itaalia jooksja
* [[13. aprill]] – [[Facundo Torres]], Uruguay jalgpallur
*[[18. aprill]] – [[Esteban Lepaul]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[19. aprill]] – [[Uku Kõrre]], eesti jalgpallur
*[[21. aprill]] – [[Karmen Vagula]], eesti kabetaja
*[[22. aprill]] – [[Asier Martínez]], Hispaania tõkkejooksja
*[[25. aprill]] – [[Henri Drell]], eesti korvpallur
*[[27. aprill]] – [[Annik Kälin]], Šveitsi seitsmevõistleja

==Mai==
*[[1. mai]] – [[Elijah Just]], Uus-Meremaa jalgpallur
*[[9. mai]] – [[Artur Konontšuk]], Eesti korvpallur
*[[13. mai]] – [[Gregor Kulla]], Eesti helilooja, oboemängija, luuletaja, kriitik ja modell
*[[17. mai]] – [[Maian Lomp]], Eesti laulja
*17. mai – [[Matěj Kovář]], Tšehhi jalgpallur
*[[18. mai]] – [[Ryan Sessegnon]], Inglismaa jalgpallur
*[[20. mai]] – [[Brian Rodríguez]], Uruguay jalgpallur
*[[23. mai]] – [[Barış Alper Yılmaz]], Türgi jalgpallur
*[[26. mai]] – [[Taisei Miyashiro]], Jaapani jalgpallur
*[[27. mai]] – [[Jelena Malõgina]], eesti tennisist
*[[28. mai]] – [[Ayden Owens-Delerme]], Puerto Rico kümnevõistleja
* 28. mai – [[Kyle Garland]], USA kümnevõistleja
*[[29. mai]] – [[Lishanna Ilves]], eesti kergejõustiklane

==Juuni==
*[[7. juuni]] – [[Ayumu Seko]], Jaapani jalgpallur
*[[11. juuni]] – [[Orlando Gill]], Paraguay jalgpallur
*[[13. juuni]] – [[Marcos Antônio]], Brasiilia jalgpallur
*[[15. juuni]] – [[Mary Moraa]], Keenia jooksja
*[[17. juuni]] – [[Masai Russell]], USA tõkkejooksja
*[[19. juuni]] – [[Leo Neugebauer]], Saksamaa kümnevõistleja
*[[24. juuni]] – [[Nehuén Pérez]], Argentina jalgpallur
*[[27. juuni]] – [[Kevin Bahl]], Kanada jäähokimängija
*[[29. juuni]] – [[Filip Hållander]], Rootsi jäähokimängija
*[[30. juuni]] – [[Calan Williams]], Austraalia võidusõitja

==Juuli==
*[[3. juuli]] – [[Mikkel Damsgaard]], Taani jalgpallur
*[[4. juuli]] – [[Kevin Maltsev]], eesti suusahüppaja
*[[6. juuli]] – [[Leo Román]], Hispaania jalgpallur
*6. juuli – [[James Sands]], USA jalgpallur
*[[9. juuli]] – [[Kliment Kolesnikov]], Venemaa ujuja
*[[12. juuli]] – [[Vinícius Júnior]], Brasiilia jalgpallur
*[[13. juuli]] – [[Cordell Tinch]], USA kergejõustiklane
*[[18. juuli]] – [[Lutsharel Geertruida]], Hollandi jalgpallur
*[[20. juuli]] – [[Alhassan Yusuf]], Nigeeria jalgpallur
*[[21. juuli]] – [[Erling Haaland]], Norra jalgpallur
*[[25. juuli]] – [[Meg Donnelly]], USA näitleja, laulja
*[[27. juuli]] – [[Jayden Bogle]], Inglismaa jalgpallur
*[[29. juuli]] – [[Marcus Armstrong]], Uus-Meremaa võidusõitja

==August==
*[[4. august]] – [[Jackson Porozo]], Ecuadori jalgpallur
* [[6. august]] – [[Tormis Laine]], eesti mäesuusataja
* [[10. august]] – [[Jüri Vips]], eesti vormelisõitja
* 10. august – [[Haldi Välimäe]], eesti laulja, kitarrist ja laulukirjutaja
* [[17. august]] – [[Lil Pump]], USA räppar
* [[20. august]] – [[Anastassija Gubanova]], Venemaa iluuisutaja
* [[30. august]] – [[Silinda Morales]], Kuuba kettaheitja
* [[31. august]] – [[Angel Gomes]], inglise jalgpallur

==September==
*[[7. september]] – [[Ariarne Titmus]], Austraalia ujuja
*7. september – [[Finn Azaz]], Iirimaa jalgpallur
*[[14. september]] – [[Ethan Ampadu]], Walesi jalgpallur
*[[15. september]] – [[Kristina Škuleta-Gromova]], Eesti iluuisutaja
*[[18. september]] – [[Mikk Jurkatamm]], eesti korvpallur
*18. september – [[Alex Warren]], USA laulja
*[[19. september]] – [[Jakob Ingebrigtsen]], norra jooksja
*[[24. september]] – [[Alexandro Bernabei]], Argentina jalgpallur
*[[25. september]] – [[EiK]], eesti muusik ja luuletaja
*[[29. september]] – [[Iver Tildheim Andersen]], norra murdmaasuusataja
* 29. september – [[Kevin Castaño]], Colombia jalgpallur

== Oktoober ==
*[[1. oktoober]] – [[Kalle Rovanperä]], Soome rallisõitja
*[[2. oktoober]] – [[Erick Pulga]], Brasiilia jalgpallur
*[[5. oktoober]] – [[Gabriel Brazão]], Brasiilia jalgpallur
*[[15. oktoober]] – [[Villemdrillem]], Eesti muusik
*[[20. oktoober]] – [[Kenneth Walker III]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur
*[[21. oktoober]] – [[Imanbek]], Kasahstani DJ ja produtsent
*[[23. oktoober]] – [[Emili Rohumaa]], eesti näitleja ja muusik
*[[24. oktoober]] – [[Fer Niño]], Hispaania jalgpallur
*[[25. oktoober]] – [[Karl Juhan Bahovski]], Eesti poliitik
*25. oktoober – [[Dan Ndoye]], Šveitsi jalgpallur
*[[26. oktoober]] – [[Marcel Ruiz]], Mehhiko jalgpallur
*26. oktoober – [[Daniel Håkans]], Poola jalgpallur
*[[31. oktoober]] – [[Georges Mikautadze]], Gruusia jalgpallur
*31. oktoober – [[Willow Smith]], USA muusik, näitleja

== November ==
* [[2. november]] – [[Alphonso Davies]], Libeeria päritolu Kanada jalgpallur
* [[7. november]] – [[Callum Hudson-Odoi]], Inglise jalgpallur
* 7. november – [[Anass Zaroury]], Maroko jalgpallur
*[[9. november]] – [[Trendon Watford]], Ameerika Ühendriikide korvpallur
*[[15. november]] – [[Unai Vencedor]], Hispaania jalgpallur
* [[19. november]] – [[Emma Treiberg]], eesti jalgpallur
* 21. november – [[Isabel May]], USA näitleja
*[[23. november]] – [[Jack Clarke]], Inglismaa jalgpallur
* [[25. november]] – [[Elisabeth Egel]], eesti parasportlane (ujuja)
* [[26. november]] – [[Lamecha Girma]], Etioopia jooksja
*[[28. november]] – [[Tete Yengi]], Austraalia jalgpallur
*[[29. november]] – [[Yann Aurel Bisseck]], Saksamaa jalgpallur

==Detsember==
*[[4. detsember]] – [[Zeki Amdouni]], Šveitsi jalgpallur
*[[10. detsember]] – [[Jeremie Frimpong]], Hollandi jalgpallur
*[[11. detsember]] – [[Josha Vagnoman]], Saksamaa jalgpallur
*[[12. detsember]] – [[Kate O'Connor]], iiri mitmevõistleja
*[[18. detsember]] – [[Alex Saaremaa]], eesti võrkpallur
*[[14. detsember]] – [[Karoliine Loit]], eesti vehkleja
*[[22. detsember]] – [[Joshua Bassett]], USA näitleja ja laulja 
* 22. detsember – [[Ewa Różańska]], poola vasaraheitja
*[[26. detsember]] – [[Isac Elliot]], Soome laulja
*[[29. detsember]] – [[Orkun Kökçü]], Türgi jalgpallur
*[[30. detsember]] – [[Kaishū Sano]], Jaapani jalgpallur</text>
      <sha1>9zq3rq7nc8annbe5efc5ldimeg8g2rc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248703</id>
      <parentid>7248669</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T18:47:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>/* Märts */</comment>
      <origin>7248703</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9215" sha1="emku2l3uwq97cm20u5ijkl4nl736fdg" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel on loetletud [[2000]]. aastal sündinud tuntud inimesi.''
{{Sündinud|2000}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Ice Spice]], USA räppar 
*[[3. jaanuar]] – [[Aleksa Gold]], eesti ujuja
* 3. jaanuar – [[Leandro Barreiro]], Luksemburgi jalgpallur
*[[4. jaanuar]] – [[Max Aarons]], Inglismaa jalgpallur
*[[8. jaanuar]] – [[Noah Cyrus]], USA laulja ja näitleja
*[[10. jaanuar]] – [[Fótis Ioannídis]], Kreeka jalgpallur
*[[12. jaanuar]] – [[Žansaja Äbdimälik]], kasahhi maletaja
*[[14. jaanuar]] – [[Anrijs Miška]], läti korvpallur
*[[20. jaanuar]] – [[Selemon Barega]], Etioopia pikamaajooksja
*[[24. jaanuar]] – [[Ben Johnson (jalgpallur)|Ben Johnson]], Inglismaa jalgpallur
*[[27. jaanuar]] – [[Romano Schmid]], Austria jalgpallur
* 27. jaanuar – [[Morgan Gibbs-White]], Inglismaa jalgpallur
*[[29. jaanuar]] – [[Robin Hranáč]], Tšehhi jalgpallur
*[[31. jaanuar]] – [[Julián Álvarez]], Argentina jalgpallur

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Patrīcija Eiduka]], Läti murdmaasuusataja
*[[2. veebruar]] – [[Jorinde van Klinken]], hollandi kergejõustiklane
*2. veebruar – [[Valentin Mihăilă]], Rumeenia jalgpallur
*[[3. veebruar]] – [[Enzo Le Fée]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[4. veebruar]] – [[Vincent Thill]], Luksemburgi jalgpallur
*[[7. veebruar]] – [[Simon Ehammer]], Šveitsi kümnevõistleja
*[[15. veebruar]] – [[Maximiliano Araújo]], Uruguay jalgpallur
*[[19. veebruar]] – [[Muhammed Sanneh]], Gambia jalgpallur
*[[20. veebruar]] – [[Kristóf Milák]], Ungari ujuja
*[[23. veebruar]] – [[Femke Bol]], Hollandi kergejõustiklane

== Märts ==
*[[5. märts]] – [[Beatrice Chebet]], Keenia jooksja
*5. märts – [[Víctor Chust]], Hispaania jalgpallur
*[[9. märts]] – [[Khaby Lame]], Itaalia sisulooja
*[[13. märts]] – [[Ashley Moloney]], Austraalia kümnevõistleja
*[[20. märts]] – [[Barbra Banda]], Sambia jalgpallur
*[[21. märts]] – [[Jace Norman]], USA näitleja
*[[24. märts]] – [[Benjamín Rollheiser]], Argentina jalgpallur
*[[25. märts]] – [[Jadon Sancho]], Inglismaa jalgpallur
*25. märts – [[Ozan Kabak]], türgi jalgpallur
*25. märts – [[Sha'Carri Richardson]], USA sprinter
*25. märts – [[Ivor Pandur]], Horvaatia jalgpallur
*[[27. märts]] – [[Halle Bailey]], USA laulja, näitleja
*[[29. märts]] – [[Aljoša Matko]], Sloveenia jalgpallur
*29. märts – [[Juan Manuel Sanabria]], Uruguay jalgpallur
*[[31. märts]] – [[Giulian Biancone]], Prantsusmaa jalgpallur

==Aprill==
*[[1. aprill]] – [[Margaret Markvardt]], eesti ujuja
* 1. aprill – [[Barbora Seemanová]], tšehhi ujuja
*[[5. aprill]] – [[Tommaso Giacomel]], itaalia laskesuusataja
*5. aprill – [[Nikola Krstović]], Montenegro jalgpallur
*[[6. aprill]] – [[Olivier Deman]], Belgia jalgpallur
*[[11. aprill]] – [[Loïc Badé]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[12. aprill]] – [[Manuel Turizo]], Colombia linna- ja reggaetonižanri laulja
* 12. aprill – [[Alfred Timmo]], eesti käsipallur
* 12. aprill – [[Friedrich Moch]], saksa murdmaasuusataja
* 12. aprill – [[Nadia Battocletti]], itaalia jooksja
* [[13. aprill]] – [[Facundo Torres]], Uruguay jalgpallur
*[[18. aprill]] – [[Esteban Lepaul]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[19. aprill]] – [[Uku Kõrre]], eesti jalgpallur
*[[21. aprill]] – [[Karmen Vagula]], eesti kabetaja
*[[22. aprill]] – [[Asier Martínez]], Hispaania tõkkejooksja
*[[25. aprill]] – [[Henri Drell]], eesti korvpallur
*[[27. aprill]] – [[Annik Kälin]], Šveitsi seitsmevõistleja

==Mai==
*[[1. mai]] – [[Elijah Just]], Uus-Meremaa jalgpallur
*[[9. mai]] – [[Artur Konontšuk]], Eesti korvpallur
*[[13. mai]] – [[Gregor Kulla]], Eesti helilooja, oboemängija, luuletaja, kriitik ja modell
*[[17. mai]] – [[Maian Lomp]], Eesti laulja
*17. mai – [[Matěj Kovář]], Tšehhi jalgpallur
*[[18. mai]] – [[Ryan Sessegnon]], Inglismaa jalgpallur
*[[20. mai]] – [[Brian Rodríguez]], Uruguay jalgpallur
*[[23. mai]] – [[Barış Alper Yılmaz]], Türgi jalgpallur
*[[26. mai]] – [[Taisei Miyashiro]], Jaapani jalgpallur
*[[27. mai]] – [[Jelena Malõgina]], eesti tennisist
*[[28. mai]] – [[Ayden Owens-Delerme]], Puerto Rico kümnevõistleja
* 28. mai – [[Kyle Garland]], USA kümnevõistleja
*[[29. mai]] – [[Lishanna Ilves]], eesti kergejõustiklane

==Juuni==
*[[7. juuni]] – [[Ayumu Seko]], Jaapani jalgpallur
*[[11. juuni]] – [[Orlando Gill]], Paraguay jalgpallur
*[[13. juuni]] – [[Marcos Antônio]], Brasiilia jalgpallur
*[[15. juuni]] – [[Mary Moraa]], Keenia jooksja
*[[17. juuni]] – [[Masai Russell]], USA tõkkejooksja
*[[19. juuni]] – [[Leo Neugebauer]], Saksamaa kümnevõistleja
*[[24. juuni]] – [[Nehuén Pérez]], Argentina jalgpallur
*[[27. juuni]] – [[Kevin Bahl]], Kanada jäähokimängija
*[[29. juuni]] – [[Filip Hållander]], Rootsi jäähokimängija
*[[30. juuni]] – [[Calan Williams]], Austraalia võidusõitja

==Juuli==
*[[3. juuli]] – [[Mikkel Damsgaard]], Taani jalgpallur
*[[4. juuli]] – [[Kevin Maltsev]], eesti suusahüppaja
*[[6. juuli]] – [[Leo Román]], Hispaania jalgpallur
*6. juuli – [[James Sands]], USA jalgpallur
*[[9. juuli]] – [[Kliment Kolesnikov]], Venemaa ujuja
*[[12. juuli]] – [[Vinícius Júnior]], Brasiilia jalgpallur
*[[13. juuli]] – [[Cordell Tinch]], USA kergejõustiklane
*[[18. juuli]] – [[Lutsharel Geertruida]], Hollandi jalgpallur
*[[20. juuli]] – [[Alhassan Yusuf]], Nigeeria jalgpallur
*[[21. juuli]] – [[Erling Haaland]], Norra jalgpallur
*[[25. juuli]] – [[Meg Donnelly]], USA näitleja, laulja
*[[27. juuli]] – [[Jayden Bogle]], Inglismaa jalgpallur
*[[29. juuli]] – [[Marcus Armstrong]], Uus-Meremaa võidusõitja

==August==
*[[4. august]] – [[Jackson Porozo]], Ecuadori jalgpallur
* [[6. august]] – [[Tormis Laine]], eesti mäesuusataja
* [[10. august]] – [[Jüri Vips]], eesti vormelisõitja
* 10. august – [[Haldi Välimäe]], eesti laulja, kitarrist ja laulukirjutaja
* [[17. august]] – [[Lil Pump]], USA räppar
* [[20. august]] – [[Anastassija Gubanova]], Venemaa iluuisutaja
* [[30. august]] – [[Silinda Morales]], Kuuba kettaheitja
* [[31. august]] – [[Angel Gomes]], inglise jalgpallur

==September==
*[[7. september]] – [[Ariarne Titmus]], Austraalia ujuja
*7. september – [[Finn Azaz]], Iirimaa jalgpallur
*[[14. september]] – [[Ethan Ampadu]], Walesi jalgpallur
*[[15. september]] – [[Kristina Škuleta-Gromova]], Eesti iluuisutaja
*[[18. september]] – [[Mikk Jurkatamm]], eesti korvpallur
*18. september – [[Alex Warren]], USA laulja
*[[19. september]] – [[Jakob Ingebrigtsen]], norra jooksja
*[[24. september]] – [[Alexandro Bernabei]], Argentina jalgpallur
*[[25. september]] – [[EiK]], eesti muusik ja luuletaja
*[[29. september]] – [[Iver Tildheim Andersen]], norra murdmaasuusataja
* 29. september – [[Kevin Castaño]], Colombia jalgpallur

== Oktoober ==
*[[1. oktoober]] – [[Kalle Rovanperä]], Soome rallisõitja
*[[2. oktoober]] – [[Erick Pulga]], Brasiilia jalgpallur
*[[5. oktoober]] – [[Gabriel Brazão]], Brasiilia jalgpallur
*[[15. oktoober]] – [[Villemdrillem]], Eesti muusik
*[[20. oktoober]] – [[Kenneth Walker III]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur
*[[21. oktoober]] – [[Imanbek]], Kasahstani DJ ja produtsent
*[[23. oktoober]] – [[Emili Rohumaa]], eesti näitleja ja muusik
*[[24. oktoober]] – [[Fer Niño]], Hispaania jalgpallur
*[[25. oktoober]] – [[Karl Juhan Bahovski]], Eesti poliitik
*25. oktoober – [[Dan Ndoye]], Šveitsi jalgpallur
*[[26. oktoober]] – [[Marcel Ruiz]], Mehhiko jalgpallur
*26. oktoober – [[Daniel Håkans]], Poola jalgpallur
*[[31. oktoober]] – [[Georges Mikautadze]], Gruusia jalgpallur
*31. oktoober – [[Willow Smith]], USA muusik, näitleja

== November ==
* [[2. november]] – [[Alphonso Davies]], Libeeria päritolu Kanada jalgpallur
* [[7. november]] – [[Callum Hudson-Odoi]], Inglise jalgpallur
* 7. november – [[Anass Zaroury]], Maroko jalgpallur
*[[9. november]] – [[Trendon Watford]], Ameerika Ühendriikide korvpallur
*[[15. november]] – [[Unai Vencedor]], Hispaania jalgpallur
* [[19. november]] – [[Emma Treiberg]], eesti jalgpallur
* 21. november – [[Isabel May]], USA näitleja
*[[23. november]] – [[Jack Clarke]], Inglismaa jalgpallur
* [[25. november]] – [[Elisabeth Egel]], eesti parasportlane (ujuja)
* [[26. november]] – [[Lamecha Girma]], Etioopia jooksja
*[[28. november]] – [[Tete Yengi]], Austraalia jalgpallur
*[[29. november]] – [[Yann Aurel Bisseck]], Saksamaa jalgpallur

==Detsember==
*[[4. detsember]] – [[Zeki Amdouni]], Šveitsi jalgpallur
*[[10. detsember]] – [[Jeremie Frimpong]], Hollandi jalgpallur
*[[11. detsember]] – [[Josha Vagnoman]], Saksamaa jalgpallur
*[[12. detsember]] – [[Kate O'Connor]], iiri mitmevõistleja
*[[18. detsember]] – [[Alex Saaremaa]], eesti võrkpallur
*[[14. detsember]] – [[Karoliine Loit]], eesti vehkleja
*[[22. detsember]] – [[Joshua Bassett]], USA näitleja ja laulja 
* 22. detsember – [[Ewa Różańska]], poola vasaraheitja
*[[26. detsember]] – [[Isac Elliot]], Soome laulja
*[[29. detsember]] – [[Orkun Kökçü]], Türgi jalgpallur
*[[30. detsember]] – [[Kaishū Sano]], Jaapani jalgpallur</text>
      <sha1>emku2l3uwq97cm20u5ijkl4nl736fdg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dallas Stars</title>
    <ns>0</ns>
    <id>573511</id>
    <revision>
      <id>7248483</id>
      <parentid>7043660</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T12:12:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248483</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4941" sha1="erff70afuyckn5c7jky9lypph7pbahk" xml:space="preserve">{{infokast jäähokiklubi
| nimi = Dallas Stars
| logo = Jamie_Benn_-_Dallas_Stars.jpg
| logosuurus = 240px
| pildiallkiri = [[Jamie Benn]], 2014.
| liiga = [[NHL]]
| konverents = [[Läänekonverents (NHL)|Läänekonverents]]
| divisjon = [[Keskdivisjon (NHL)|Keskdivisjon]]
| asutatud = 1967
| ajalugu = {{murdmata|'''[[Minnesota North Stars]]'''}}&lt;br&gt;(1967–1993)&lt;br&gt;'''Dallas Stars'''&lt;br&gt;(1993. aastast)
| kodusaal = [[American Airlines Center]]
| asukoht = {{PisiLipp|USA}}, [[Dallas]], [[Texas]]
| värvid = võidu roheline, must, hõbe, valge &lt;br&gt;{{color box|#006847}} {{color box|#111111}} {{color box|#8F8F8C}} {{color box|#FFFFFF}}
| vorm = 
| peamänedžer = 
| kapten = [[Jamie Benn]]
| treener = [[Glen Gulutzan]]
| omanik = [[Tom Gaglardi]]
| alamliigade farmiklubid = [[Texas Stars]]&lt;br&gt;([[American Hockey League|AHL]])
| t1 = [[Stanley karikas]] | t1arv = 1 | t1aastad = 1999
| t2 = Konverentsi meistrivõistlused | t2arv = 3 | t2aastad = 1999, 2000, 2020
| t3 = Divisjoni meistrivõistlused | t3arv = 9 | t3aastad = 1997, 1998, 1999, 2000, 2001, 2003, 2006, 2016, 2024
}}
'''Dallas Stars''' on [[USA]] [[jäähoki]]klubi, mis tegutseb [[Texas]]e osariigis [[Dallas]]es. See mängib jäähokiliiga [[NHL]]-i [[Läänekonverents (NHL)|Läänekonverents]]is [[Keskdivisjon (NHL)|Keskdivisjon]]is.

Klubi on asutatud 1967. aastal [[Minnesota]] osariigis [[Bloomington (Minnesota)|Bloomington]]is ja algselt kandis see nime [[Minnesota North Stars]]. Dallasesse koliti see 1993. aastal. Kodumänge peab [[American Airlines Center]]il.

Pärast [[Jim Montgomery (jäähoki)|Jim Montgomery]] vallandamist sai 2019. aasta detsembrist klubi ajutiseks peatreeneriks [[Rick Bowness]]. Ametlikuks peatreeneriks sai Bowness 2020. aasta oktoobris.

== Mängijad ==
''Seisuga 10. detsember 2025''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Dallas Stars 2025 - 2026 Roster {{!}} Dallas Stars |url=https://www.nhl.com/stars/roster |vaadatud=2025-10-05 |väljaanne=www.nhl.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

{{HK koosseis algus}}
{{HK koosseis mängija|no=1|rah=USA|pos=VV|nimi=[[Casey DeSmith]]}}
{{HK koosseis mängija|no=29|rah=USA|pos=VV|nimi=[[Jake Oettinger]]}}
{{HK koosseis mängija|no=4|rah=FIN|pos=KA|nimi=[[Miro Heiskanen]]}}
{{HK koosseis mängija|no=5|rah=SWE|pos=KA|nimi=[[Nils Lundkvist]]}}
{{HK koosseis mängija|no=6|rah=SWI|pos=KA|nimi=[[Lian Bichsel]]}}
{{HK koosseis mängija|no=20|rah=CAN|pos=KA|nimi=[[Kyle Capobianco]]}}
{{HK koosseis mängija|no=23|rah=FIN|pos=KA|nimi=[[Esa Lindell]]}}
{{HK koosseis mängija|no=28|rah=CAN|pos=KA|nimi=[[Alex Petrovic]]}}
{{HK koosseis mängija|no=44|rah=BLR|pos=KA|nimi=[[Uladzislau Kaljatšonak]]}}
{{HK koosseis mängija|no=46|rah=RUS|pos=KA|nimi=[[Ilja Ljubuškin]]}}
{{HK koosseis mängija|no=55|rah=CAN|pos=KA|nimi=[[Thomas Harley]]}}
{{HK koosseis mängija|no=10|rah=SWE|pos=RÜ|nimi=[[Oskar Bäck]]}}
{{HK koosseis mängija|no=11|rah=CAN|pos=RÜ|nimi=[[Nathan Bastian]]}}
{{HK koosseis mängija|no=12|rah=CZE|pos=RÜ|nimi=[[Radek Faksa]]}}
{{HK koosseis kesk}}
{{HK koosseis mängija|no=14|rah=CAN|pos=RÜ|nimi=[[Jamie Benn]]|märkus=[[kapten (jäähoki)|kapten]]| }}
{{HK koosseis mängija|no=15|rah=USA|pos=RÜ|nimi=[[Colin Blackwell]]}}
{{HK koosseis mängija|no=18|rah=CAN|pos=RÜ|nimi=[[Sam Steel]]}}
{{HK koosseis mängija|no=21|rah=USA|pos=RÜ|nimi=[[Jason Robertson]]}}
{{HK koosseis mängija|no=22|rah=CAN|pos=RÜ|nimi=[[Mavrik Bourque]]}}
{{HK koosseis mängija|no=24|rah=FIN|pos=RÜ|nimi=[[Roope Hintz]]}}
{{HK koosseis mängija|no=49|rah=CAN|pos=RÜ|nimi=[[Justin Hryckowian]]}}
{{HK koosseis mängija|no=53|rah=CAN|pos=RÜ|nimi=[[Wyatt Johnston]]}}
{{HK koosseis mängija|no=73|rah=USA|pos=RÜ|nimi=[[Adam Erne]]}}
{{HK koosseis mängija|no=91|rah=CAN|pos=RÜ|nimi=[[Tyler Seguin]]}}
{{HK koosseis mängija|no=95|rah=CAN|pos=RÜ|nimi=[[Matt Duchene]]}}
{{HK koosseis mängija|no=96|rah=FIN|pos=RÜ|nimi=[[Mikko Rantanen]]}}
{{HK koosseis lõpp}}

== Saavutused ==
* [[Stanley karikas|Stanley karika]] võitja (1):
** 1998–99
* Konverentsi meister (3):
** 1998–99, 1999–00, [[NHL-i hooaeg 2019–2020|2019–20]]
* Divisjoni võitja (9):
** 1996–97, 1997–98, 1998–99, 1999–00, 2000–01, 2002–03, 2005–06, 2015–16, 2023-24
* [[Presidents' Trophy]] võitja (2):
** 1997–98, 1998–99

== Igavikustatud särginumbrid ==
* '''7''' {{Riigi ikoon|USA}} [[Neal Broten]] 
* '''8''' {{Riigi ikoon|CAN}} [[Bill Goldsworthy]] 
* '''9''' {{Riigi ikoon|USA}} [[Mike Modano]] 
* '''19''' {{Riigi ikoon|CAN}} {{Riigi ikoon|USA}} [[Bill Masterton]] 
* '''26''' {{Riigi ikoon|FIN}} [[Jere Lehtinen]] 
* '''56''' {{Riigi ikoon|RUS}} [[Sergei Zubov]]  
* '''99''' {{Riigi ikoon|CAN}} {{Riigi ikoon|USA}} [[Wayne Gretzky]] (ei kasutata NHL-is enam kunagi)

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Dallas Stars}}
* https://www.nhl.com/stars

{{NHL}}

[[Kategooria:Dallas Stars]]
[[Kategooria:NHL-i jäähokiklubid]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jäähokiklubid]]</text>
      <sha1>erff70afuyckn5c7jky9lypph7pbahk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Albilaste ristisõda</title>
    <ns>0</ns>
    <id>580302</id>
    <revision>
      <id>7248748</id>
      <parentid>5621459</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T20:03:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>OskarKobar</username>
        <id>138273</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>OskarKobar teisaldas lehekülje [[Kasutaja:OskarKobar/Liivakast]] pealkirja [[Kasutaja:Albilaste ristisõda]] alla: Vale pealkiri</comment>
      <origin>5621459</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14202" sha1="ojuvfofyy6thelkauxmgn7jwx8iyb59" xml:space="preserve">[[Fail:Albigensian Crusade 01.jpg|pisi|355x355px|Paavst ekskommunikeerib albilased (vasakul), ristisõja algus (paremal). Allikas: ''Les Grandes chroniques de France'']]
'''Albilaste ristisõda või Katarite ristisõda''' (1209–1229) oli ristisõda, kus võideldi [[Languedoc-Roussillon|Languedocis]] Lõuna- Prantsusmaal [[Katarid|katarite]] vastu. Ristisõja kuulutas välja paavst [[Innocentius III]], et hävitada katarluse pooldajad ja asustada alad katoliiklastega. Ristisõja organiseerijaks määrati Arnaud Amaury, kes suutis värvata kandvaks jõuks Prantsuse krooni ning tagada ka Burgundia hertsog Eudes’i ja Neversi krahv Hervé toetuse. Konflikt kestis kokku kakskümmend aastat, aga ei kandud kogu aeg ristisõja tiitlit. Ristisõda võttis juba alguses poliitilise ilme, mis tekitas kahtluse ristisõdijate motiivides. Kuigi ristisõjad ei suutnud hävitada hereesiat, liideti ristisõdade käigus siiski Languedoc Karpetingide valdustega.

Languedoci katarite kohta kasutatav mõiste „albilased“ on eksitav. Nimetus tuleneb [[Toulouse|Toulouse’]]&lt;nowiki/&gt;ist umbes 60 kilomeetrit kirdes paikneva [[Albi (Prantsusmaa)|Albi]] linna järgi, tegelikult paiknesid valdav osa albilasi palju enam lõunas. Eksimus võib tulla Prantsuse vallutajatelt, kes ei olnud teadlikud vallutatud aladest ja hakkasid seda mõistet kasutama&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Christopher Tyerman|pealkiri=Jumala sõda : ristisõdade uus ajalugu|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=518}}&lt;/ref&gt;.

== Ristisõda ==

=== Eellugu ===
[[Fail:Cathars expelled.JPG|pisi|Carcassone elanike väljaajamine. Allikas: ''Grandes Chroniques de France'']]
Lääne-Euroopa dualistlik kristlus sai alguse ilmselt 10. saj Bulgaariast ja levis läände juba 11. saj algul, kuid andmed selle kohta on puudulikud &lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Christopher Tyerman|pealkiri=Jumala sõda : ristisõdade uus ajalugu|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=516}}&lt;/ref&gt;. Dualistliku kristluse ideed levisid ka mujale Euroopasse, kuid [[Languedoc-Roussillon|Languedocis]] puudus tugev keskvõim, mis oleks hereetikud katoliku kiriku rüppe tagasi toonud. Seetõttu jäigi Languedocis [[Ketserlus|hereesia]] kõige pikemalt kestma &lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Janet Shirley|pealkiri=The Song of Cathar Wars: A History of the Albigensian Crusades|aasta=1996|koht=Aldershot|kirjastus=Ashgate Publishing Limited|lehekülg=2-3}}&lt;/ref&gt;. Korduvad katsed Languedoci tagasi katoliku kiriku alluvusse tuua olid ebaõnnestunud, mistõttu läkitas paavst Innocentius III 1207.a legaadi [[Toulouse'i krahv|Toulouse]]’i krahvi Chatelnau Pierre [[Ekskommunikatsioon|ekskommunikatsiooni]] alla panema. Toulouse’i krahv Raymond VI polnud sellega rahul ning Raymond VI mehed tapsid 1208. a legaadi tagasiteel Vatikani Saint-Gilles’i kloostri läheduses&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Christopher Tyerman|pealkiri=Jumala sõda : ristisõdade uus ajalugu|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=522-523}}&lt;/ref&gt;. Paavst Innocentius III kuulutas peale seda Raymond VI ekskommunikeerituks ja [[:en:Arnaud_Amalric|Aranaud Amaury]] sai ülesandeks organiseerida ristisõda &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Michael Costen|pealkiri=The Cathars and the Albigensian Crusade|aasta=1997|koht=Manchester|kirjastus=Manchester University Press|lehekülg=120-121}}&lt;/ref&gt; . 

Albilaste sõja keel ja praktika järgisid suuresti [[püha maa]] eeskuju, kuid vahetasid välja loosungi „Jumala ettevõtmine“ kõlavama asjakohasema ilmaliku loosungi vastu „Usu ja rahu võtmine“&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Christopher Tyerman|pealkiri=Jumala sõda : ristisõdade uus ajalugu|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=526}}&lt;/ref&gt;. Paavsti 9. oktoobri 1208. a bulla Prantsuse aadelkonnale kutsus neid üles osa võtma ristisõjast hereetikute vastu, tagades nende varale kiriku kaitse &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. Prantsuse kuningas [[Philippe II]] ei olnud konfliktide tõttu Inglismaa kuninga [[John Maata|John]]&lt;nowiki/&gt;i ja Saksmaa kuningas [[Otto IV (Saksa-Rooma keiser)|Otto IV]]-ga ristisõjast ise huvitatud, kuid lubas siiski enda vasallidel ristisõjas osaleda, mistõttu jäi ristisõda ilma otsese juhita ja selle rolli võttis enda kanda ristisõja organiseerija Arnaud Amaury&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Christopher Tyerman|pealkiri=Jumala sõda : ristisõdade uus ajalugu|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=522-524}}&lt;/ref&gt;. Kampaania oli siiski edukas ja väidetavalt suudeti kokku koguda seni kristliku maailma suurim armee, hinnanguliselt 20 000 rüütlit ja 100 000 sõdurit &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. Oluliseks motivaatoriks sai IV Lateraani kirikukogu 1215. a otsus, milles võrdsustati albilaste ristisõda püha maa abistamisega &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;. Krahv Raymond VI hakkas ristisõja lähenedes üha enam enda säästmiseks paavstiga lepitust otsima &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;.

=== Ristisõja käik ===
Kui ristisõdijad Languedoci piirile jõudsid, oli Raymond VI suutnud paavstiga ära leppida ja ta oli ekskommunikatsiooni alt maha võetud, mis tagas talle ristisõjast puutumatuse. Ta liitus neli päeva pärast lepitust ristisõjaga &lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Michael Costen|pealkiri=The Cathars and the Albigensian Crusade|aasta=1997|koht=Manchester|kirjastus=Manchester University Press|lehekülg=121-122}}&lt;/ref&gt;. 
[[Fail:Carcassonne JPG01.jpg|pisi|332x332px|'''Carcassonne''']]
Ristisõdijad vajasid vaenlast ja Raymond pakkus välja [[:en:Raymond_Roger_Trencavel|Raymond-Rogeri Trencavel]]'i valdused. Raymond-Rogeri Trencaveli oli Raymond VI vasall, kes oli maaomanikule juba varem muret tekitanud&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Christopher Tyerman|pealkiri=Jumala sõda : ristisõdade uus ajalugu|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=530}}&lt;/ref&gt;. Ristisõdijate tähelepanu koonduski Trencaveli valdustele, kuhu nad jõudsid 21. juulil 1209. a. Raymond-Rogers sai aru, et Béziers’d ei ole võimalik kaitsta, ja lahkus [[Carcassonne]]’i &lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Michael Costen|pealkiri=The Cathars and the Albigensian Crusade|aasta=1997|koht=Manchester|kirjastus=Manchester University Press|lehekülg=123}}&lt;/ref&gt;.Béziers’ piiskop proovis linna päästa, püüdes linnaelanikke veenda hereetikuid välja andma (8000–9000 linlase seas oli hereetikuid maksimaalselt 700 &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;). Bréziers’ elanikud lükkasid pakkumise tagasi, arvates et mõne naabri ohverdamine ei päästaks veel nende iseseisvust &lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Christopher Tyerman|pealkiri=Jumala sõda : ristisõdade uus ajalugu|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=530-531}}&lt;/ref&gt;. Ristisõdijad vallutasid kiiresti linna ja alustasid tapatalguid. Küsimusele, kuidas eristada hereetikuid kristlastest, olevat Arnaud Amaury vastanud: „Tapke nad. Küll issand teab, kes on tema omad“ &lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;. Arnaud Amaury kirjas paavstile, informeerides  kirikupead, et tapetud on 20 000 inimest. Arvestades linna toonast elanike arvu, võib seda lugeda ajastule omaseks suutmatuseks suuri arve esitada &lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;. 

Veresaun võis olla ettekavatsetud, et külvata hirmu piirkonnas &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;. Esialgu see ka töötas, järgmine linn [[Narbonne]] oli valmis otsekohe tingimusteta alistuma &lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Michael Costen|pealkiri=The Cathars and the Albigensian Crusade|aasta=1997|koht=Manchester|kirjastus=Manchester University Press|lehekülg=125}}&lt;/ref&gt;. Seejärel suundusid ristisõdijad Carcassonne’i. Raymond- Roger oli jõudnud linna piiramiseks ette valmistada. Carcassonne asus strateegiliselt olulises asukohas ja oli looduslikult hästi kaitstud. Linnas leviva veepuuduse tõttu pidid linnaelanikud siiski alla andma ja neil lubati vara maha jättes linnast lahkuda &lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Michael Costen|pealkiri=The Cathars and the Albigensian Crusade|aasta=1997|koht=Manchester|kirjastus=Manchester University Press|lehekülg=128}}&lt;/ref&gt;. Carcassonne’ist sai ristisõdijate piirkonna tugipunt &lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Michael Costen|pealkiri=The Cathars and the Albigensian Crusade|aasta=1997|koht=Manchester|kirjastus=Manchester University Press|lehekülg=128-129}}&lt;/ref&gt;.

Ristisõdijad valisid endale peale seda 1209. a ilmaliku juhi, kelleks valiti Montforti Simon &lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;. Kuigi viimane püüdis end esitleda Kristuse sõjamehena, said poliitilised vallutused Montforti Simoni surmani 1218. a ristisõja uueks eesmärgiks &lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Christopher Tyerman|pealkiri=Jumala sõda : ristisõdade uus ajalugu|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=532}}&lt;/ref&gt;.Tavaliseks said tapatalgud ja hereetikute tuleriidal põletamine, näiteks Agenais Marmande’is Garonne’i ääres 1219. a juunis hukati 5000 tsiviilisikut, kui linn oli alistunud Prantsuse jõududele &lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;.

Albilaste ristisõda on võimalik jagada nelja faasi: 

* Trencaveli valduste hõivamine (1209–1211)
* Tolouse’i krahvkonna ja Pürenee krahvkondade vallutamine (1211–1215)
* Lõuna vastupanu taaselavnemine (1216–1225)
* Kapetingide vallutus (1226–1229)

Kõikides faasides tähendas sõda eelkõige piiramist ja territooriumi hõivamist linnus linnuse haaval &lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Christopher Tyerman|pealkiri=Jumala sõda : ristisõdade uus ajalugu|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=534-535}}&lt;/ref&gt;. Otseseid lahinguid oli vähe: Castelnaudary (1211), Muret (1213), Baziége (1218).

Krahv Montforti sõjaline võimekus tõi talle edu ja muutis ümberkaudsete alade valitsejaid murelikuks. Montforti vastu astusid 1213. a [[Aragóni kuningriik|Aragóni]] kuningas, kes oli vastu Montforti võimu tugevnemisele, ja 1214. a Inglismaa kuningas [[John Maata|John]], kes lootis tagasi saada 1204. a [[Philippe II]] kaotatud maid, kuid mõlemad said lüüa&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Christopher Tyerman|pealkiri=Jumala sõda: ristisõdade uus ajalugu|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=534- 535}}&lt;/ref&gt;. Philippe II võit Saksamaa kuninga Otto IV ja tema liitlaste üle kindlustas Montforti positsiooni veelgi. 

Montforti kimbutas pidev ristisõdijate vähesus, 1209. a sügisel oli tema käsutuses vaid 30 rüütlit&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Christopher Tyerman|pealkiri=Jumala sõda: ristisõdade uus ajalugu|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=535}}&lt;/ref&gt;. Põhjast lisanduvad mehed tõid ristisõdijatele ainult väikest leevendust, kuna enamik teenisid vaid indulgentsiks vajalikud kuus nädalat.

1209. a lahkus Raymond ristisõdijate ridadest ja kaotas sellega ristisõdija staatusest tuleneva kaitse enda valdustele. 1211. a peale Trencaveli vallutamist otsustas Montfort järgmisena Raymond VI alad vallutada. &lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Michael Costen|pealkiri=The Cathars and the Albigensian Crusade|aasta=1997|koht=Manchester|kirjastus=Manchester University Press|lehekülg=135}}&lt;/ref&gt;

=== Ristisõja lõppvaatus ===
1213. a jaanuaris lõpetas paavst [[Innocentius III]] ristisõja indulgentside jagamise, mis sisuliselt tähendas ristisõja lõppu.&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Christopher Tyerman|pealkiri=Jumala sõda: ristisõdade uus ajalugu|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=537}}&lt;/ref&gt; See otsus tühistati mais ja ristisõda võis jätkuda, küll enam mitte endisel kujul. Aprillis kuulutas paavst välja uue püha maa [[Viies ristisõda|ristisõja]], mis lubas anda albilaste ristisõdade indulgentse ainult isikutele, kes elasid [[Languedoc-Roussillon|Languedoc]]&lt;nowiki/&gt;is. &lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; 1215. a võttis kolmeks kuuks risti ka Prantsusmaa prints Louis, kes enda võimsa sõjaväega sooritas küll rohkem triumfikäigu kui ristiretke, astumata kordagi lahingusse - pigem demonstreeris ta [[Kapetingide dünastia|Karpetingide]] ülemvõimu piirkonnas. 1216-–1217 aastal pälvis Prantusmaa monrahi tähelepanu Inglismaa troonile saamine, mis jättis Montfoti ja ristisõja tählepanuta.  Seda oskas ära kasutada Raymond VI, kellel õnnestus enda võimu alla saada Toulouse&lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Michale Costen|pealkiri=The Cathars and the Albigensian Crusade|aasta=1997|koht=Manchester|kirjastus=Manchester University Press|lehekülg=146-147}}&lt;/ref&gt;. Montfort asus taas linna piirama, üheksakuuline piiramine sai lõpu 25. juunil, mil Montfort inspekteeris piiramisseadmeid ja talle kukutati pähe kivi, mille linlased olevat visanud&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Christopher Tyerman|pealkiri=Jumala sõda: ristisõdade uus ajalugu|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=539}}&lt;/ref&gt;. Monforti surm muutis jõudude vahekorda ja Raymond VI poeg Raymond VII läks vastupealetungile &lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;.  Paavst [[Honorius III]] uuendas 1218. a ristisõjaindulgentsi väljaandmist, et koguda uued väed hereesia väljajuurimiseks. Üleskutsele vastas prints Louis, kes säilitas liidu Montforti liitlastega, kuid lahkus ristisõjast, kui indulgentsiks vajalik aeg oli teenitud, näidates jällegi, et tegelikult kuulub ala Karpetingidele. &lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;

Peale Montforti sai vägede juhatajaks tema poeg Montfort'i Amaury, kellel puudus aga isa karisma. 1222. a Raymond VI suri, tema poeg Raymond VII võttis isalt üle pea kõik ristisõdijate vallutatud alad. 1223. a sõlmisid Raymond VII ja Montfort Amaury vaherahu. &lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt; Montfort loovutas aasta hiljem enda alad nüüd juba kuningaks saanud [[Louis VIII]]-le. Louis VIII haaras risti taas 1226. a jaanuaris ja vallutas tagasi suure osa Langedocist, kuid suri tagasiteel põhja 8. novembril. 12. aprillil 1229. a nõustus Raymond VII talle seatud tingimustega (juurida välja hereesiat) ja sellega oli albilaste ristisõda lõppenud&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Michael Costen|pealkiri=The Cathars and the Albigensian Crusade|aasta=1997|koht=Manchester|kirjastus=Manchester University Press|lehekülg=154}}&lt;/ref&gt;. Alistumislepingust ilmneb, et Raymond lubas teha sedasama, mida tema isa oli lubanud teha kakskümmned aastat varem, seega ei saavutanud ristisõda enda peamist ametlikku eesmärki&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Christopher Tyerman|pealkiri=Jumala sõda: ristisõdade uus ajalugu|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=540}}&lt;/ref&gt;.


== Viited ==
&lt;references /&gt;</text>
      <sha1>ojuvfofyy6thelkauxmgn7jwx8iyb59</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248750</id>
      <parentid>7248748</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T20:04:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>OskarKobar</username>
        <id>138273</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>OskarKobar teisaldas lehekülje [[Kasutaja:Albilaste ristisõda]] pealkirja [[Albilaste ristisõda]] alla</comment>
      <origin>5621459</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14202" sha1="ojuvfofyy6thelkauxmgn7jwx8iyb59" xml:space="preserve">[[Fail:Albigensian Crusade 01.jpg|pisi|355x355px|Paavst ekskommunikeerib albilased (vasakul), ristisõja algus (paremal). Allikas: ''Les Grandes chroniques de France'']]
'''Albilaste ristisõda või Katarite ristisõda''' (1209–1229) oli ristisõda, kus võideldi [[Languedoc-Roussillon|Languedocis]] Lõuna- Prantsusmaal [[Katarid|katarite]] vastu. Ristisõja kuulutas välja paavst [[Innocentius III]], et hävitada katarluse pooldajad ja asustada alad katoliiklastega. Ristisõja organiseerijaks määrati Arnaud Amaury, kes suutis värvata kandvaks jõuks Prantsuse krooni ning tagada ka Burgundia hertsog Eudes’i ja Neversi krahv Hervé toetuse. Konflikt kestis kokku kakskümmend aastat, aga ei kandud kogu aeg ristisõja tiitlit. Ristisõda võttis juba alguses poliitilise ilme, mis tekitas kahtluse ristisõdijate motiivides. Kuigi ristisõjad ei suutnud hävitada hereesiat, liideti ristisõdade käigus siiski Languedoc Karpetingide valdustega.

Languedoci katarite kohta kasutatav mõiste „albilased“ on eksitav. Nimetus tuleneb [[Toulouse|Toulouse’]]&lt;nowiki/&gt;ist umbes 60 kilomeetrit kirdes paikneva [[Albi (Prantsusmaa)|Albi]] linna järgi, tegelikult paiknesid valdav osa albilasi palju enam lõunas. Eksimus võib tulla Prantsuse vallutajatelt, kes ei olnud teadlikud vallutatud aladest ja hakkasid seda mõistet kasutama&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Christopher Tyerman|pealkiri=Jumala sõda : ristisõdade uus ajalugu|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=518}}&lt;/ref&gt;.

== Ristisõda ==

=== Eellugu ===
[[Fail:Cathars expelled.JPG|pisi|Carcassone elanike väljaajamine. Allikas: ''Grandes Chroniques de France'']]
Lääne-Euroopa dualistlik kristlus sai alguse ilmselt 10. saj Bulgaariast ja levis läände juba 11. saj algul, kuid andmed selle kohta on puudulikud &lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Christopher Tyerman|pealkiri=Jumala sõda : ristisõdade uus ajalugu|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=516}}&lt;/ref&gt;. Dualistliku kristluse ideed levisid ka mujale Euroopasse, kuid [[Languedoc-Roussillon|Languedocis]] puudus tugev keskvõim, mis oleks hereetikud katoliku kiriku rüppe tagasi toonud. Seetõttu jäigi Languedocis [[Ketserlus|hereesia]] kõige pikemalt kestma &lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Janet Shirley|pealkiri=The Song of Cathar Wars: A History of the Albigensian Crusades|aasta=1996|koht=Aldershot|kirjastus=Ashgate Publishing Limited|lehekülg=2-3}}&lt;/ref&gt;. Korduvad katsed Languedoci tagasi katoliku kiriku alluvusse tuua olid ebaõnnestunud, mistõttu läkitas paavst Innocentius III 1207.a legaadi [[Toulouse'i krahv|Toulouse]]’i krahvi Chatelnau Pierre [[Ekskommunikatsioon|ekskommunikatsiooni]] alla panema. Toulouse’i krahv Raymond VI polnud sellega rahul ning Raymond VI mehed tapsid 1208. a legaadi tagasiteel Vatikani Saint-Gilles’i kloostri läheduses&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Christopher Tyerman|pealkiri=Jumala sõda : ristisõdade uus ajalugu|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=522-523}}&lt;/ref&gt;. Paavst Innocentius III kuulutas peale seda Raymond VI ekskommunikeerituks ja [[:en:Arnaud_Amalric|Aranaud Amaury]] sai ülesandeks organiseerida ristisõda &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Michael Costen|pealkiri=The Cathars and the Albigensian Crusade|aasta=1997|koht=Manchester|kirjastus=Manchester University Press|lehekülg=120-121}}&lt;/ref&gt; . 

Albilaste sõja keel ja praktika järgisid suuresti [[püha maa]] eeskuju, kuid vahetasid välja loosungi „Jumala ettevõtmine“ kõlavama asjakohasema ilmaliku loosungi vastu „Usu ja rahu võtmine“&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Christopher Tyerman|pealkiri=Jumala sõda : ristisõdade uus ajalugu|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=526}}&lt;/ref&gt;. Paavsti 9. oktoobri 1208. a bulla Prantsuse aadelkonnale kutsus neid üles osa võtma ristisõjast hereetikute vastu, tagades nende varale kiriku kaitse &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. Prantsuse kuningas [[Philippe II]] ei olnud konfliktide tõttu Inglismaa kuninga [[John Maata|John]]&lt;nowiki/&gt;i ja Saksmaa kuningas [[Otto IV (Saksa-Rooma keiser)|Otto IV]]-ga ristisõjast ise huvitatud, kuid lubas siiski enda vasallidel ristisõjas osaleda, mistõttu jäi ristisõda ilma otsese juhita ja selle rolli võttis enda kanda ristisõja organiseerija Arnaud Amaury&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Christopher Tyerman|pealkiri=Jumala sõda : ristisõdade uus ajalugu|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=522-524}}&lt;/ref&gt;. Kampaania oli siiski edukas ja väidetavalt suudeti kokku koguda seni kristliku maailma suurim armee, hinnanguliselt 20 000 rüütlit ja 100 000 sõdurit &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. Oluliseks motivaatoriks sai IV Lateraani kirikukogu 1215. a otsus, milles võrdsustati albilaste ristisõda püha maa abistamisega &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;. Krahv Raymond VI hakkas ristisõja lähenedes üha enam enda säästmiseks paavstiga lepitust otsima &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;.

=== Ristisõja käik ===
Kui ristisõdijad Languedoci piirile jõudsid, oli Raymond VI suutnud paavstiga ära leppida ja ta oli ekskommunikatsiooni alt maha võetud, mis tagas talle ristisõjast puutumatuse. Ta liitus neli päeva pärast lepitust ristisõjaga &lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Michael Costen|pealkiri=The Cathars and the Albigensian Crusade|aasta=1997|koht=Manchester|kirjastus=Manchester University Press|lehekülg=121-122}}&lt;/ref&gt;. 
[[Fail:Carcassonne JPG01.jpg|pisi|332x332px|'''Carcassonne''']]
Ristisõdijad vajasid vaenlast ja Raymond pakkus välja [[:en:Raymond_Roger_Trencavel|Raymond-Rogeri Trencavel]]'i valdused. Raymond-Rogeri Trencaveli oli Raymond VI vasall, kes oli maaomanikule juba varem muret tekitanud&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Christopher Tyerman|pealkiri=Jumala sõda : ristisõdade uus ajalugu|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=530}}&lt;/ref&gt;. Ristisõdijate tähelepanu koonduski Trencaveli valdustele, kuhu nad jõudsid 21. juulil 1209. a. Raymond-Rogers sai aru, et Béziers’d ei ole võimalik kaitsta, ja lahkus [[Carcassonne]]’i &lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Michael Costen|pealkiri=The Cathars and the Albigensian Crusade|aasta=1997|koht=Manchester|kirjastus=Manchester University Press|lehekülg=123}}&lt;/ref&gt;.Béziers’ piiskop proovis linna päästa, püüdes linnaelanikke veenda hereetikuid välja andma (8000–9000 linlase seas oli hereetikuid maksimaalselt 700 &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;). Bréziers’ elanikud lükkasid pakkumise tagasi, arvates et mõne naabri ohverdamine ei päästaks veel nende iseseisvust &lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Christopher Tyerman|pealkiri=Jumala sõda : ristisõdade uus ajalugu|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=530-531}}&lt;/ref&gt;. Ristisõdijad vallutasid kiiresti linna ja alustasid tapatalguid. Küsimusele, kuidas eristada hereetikuid kristlastest, olevat Arnaud Amaury vastanud: „Tapke nad. Küll issand teab, kes on tema omad“ &lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;. Arnaud Amaury kirjas paavstile, informeerides  kirikupead, et tapetud on 20 000 inimest. Arvestades linna toonast elanike arvu, võib seda lugeda ajastule omaseks suutmatuseks suuri arve esitada &lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;. 

Veresaun võis olla ettekavatsetud, et külvata hirmu piirkonnas &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;. Esialgu see ka töötas, järgmine linn [[Narbonne]] oli valmis otsekohe tingimusteta alistuma &lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Michael Costen|pealkiri=The Cathars and the Albigensian Crusade|aasta=1997|koht=Manchester|kirjastus=Manchester University Press|lehekülg=125}}&lt;/ref&gt;. Seejärel suundusid ristisõdijad Carcassonne’i. Raymond- Roger oli jõudnud linna piiramiseks ette valmistada. Carcassonne asus strateegiliselt olulises asukohas ja oli looduslikult hästi kaitstud. Linnas leviva veepuuduse tõttu pidid linnaelanikud siiski alla andma ja neil lubati vara maha jättes linnast lahkuda &lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Michael Costen|pealkiri=The Cathars and the Albigensian Crusade|aasta=1997|koht=Manchester|kirjastus=Manchester University Press|lehekülg=128}}&lt;/ref&gt;. Carcassonne’ist sai ristisõdijate piirkonna tugipunt &lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Michael Costen|pealkiri=The Cathars and the Albigensian Crusade|aasta=1997|koht=Manchester|kirjastus=Manchester University Press|lehekülg=128-129}}&lt;/ref&gt;.

Ristisõdijad valisid endale peale seda 1209. a ilmaliku juhi, kelleks valiti Montforti Simon &lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;. Kuigi viimane püüdis end esitleda Kristuse sõjamehena, said poliitilised vallutused Montforti Simoni surmani 1218. a ristisõja uueks eesmärgiks &lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Christopher Tyerman|pealkiri=Jumala sõda : ristisõdade uus ajalugu|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=532}}&lt;/ref&gt;.Tavaliseks said tapatalgud ja hereetikute tuleriidal põletamine, näiteks Agenais Marmande’is Garonne’i ääres 1219. a juunis hukati 5000 tsiviilisikut, kui linn oli alistunud Prantsuse jõududele &lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;.

Albilaste ristisõda on võimalik jagada nelja faasi: 

* Trencaveli valduste hõivamine (1209–1211)
* Tolouse’i krahvkonna ja Pürenee krahvkondade vallutamine (1211–1215)
* Lõuna vastupanu taaselavnemine (1216–1225)
* Kapetingide vallutus (1226–1229)

Kõikides faasides tähendas sõda eelkõige piiramist ja territooriumi hõivamist linnus linnuse haaval &lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Christopher Tyerman|pealkiri=Jumala sõda : ristisõdade uus ajalugu|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=534-535}}&lt;/ref&gt;. Otseseid lahinguid oli vähe: Castelnaudary (1211), Muret (1213), Baziége (1218).

Krahv Montforti sõjaline võimekus tõi talle edu ja muutis ümberkaudsete alade valitsejaid murelikuks. Montforti vastu astusid 1213. a [[Aragóni kuningriik|Aragóni]] kuningas, kes oli vastu Montforti võimu tugevnemisele, ja 1214. a Inglismaa kuningas [[John Maata|John]], kes lootis tagasi saada 1204. a [[Philippe II]] kaotatud maid, kuid mõlemad said lüüa&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Christopher Tyerman|pealkiri=Jumala sõda: ristisõdade uus ajalugu|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=534- 535}}&lt;/ref&gt;. Philippe II võit Saksamaa kuninga Otto IV ja tema liitlaste üle kindlustas Montforti positsiooni veelgi. 

Montforti kimbutas pidev ristisõdijate vähesus, 1209. a sügisel oli tema käsutuses vaid 30 rüütlit&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Christopher Tyerman|pealkiri=Jumala sõda: ristisõdade uus ajalugu|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=535}}&lt;/ref&gt;. Põhjast lisanduvad mehed tõid ristisõdijatele ainult väikest leevendust, kuna enamik teenisid vaid indulgentsiks vajalikud kuus nädalat.

1209. a lahkus Raymond ristisõdijate ridadest ja kaotas sellega ristisõdija staatusest tuleneva kaitse enda valdustele. 1211. a peale Trencaveli vallutamist otsustas Montfort järgmisena Raymond VI alad vallutada. &lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Michael Costen|pealkiri=The Cathars and the Albigensian Crusade|aasta=1997|koht=Manchester|kirjastus=Manchester University Press|lehekülg=135}}&lt;/ref&gt;

=== Ristisõja lõppvaatus ===
1213. a jaanuaris lõpetas paavst [[Innocentius III]] ristisõja indulgentside jagamise, mis sisuliselt tähendas ristisõja lõppu.&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Christopher Tyerman|pealkiri=Jumala sõda: ristisõdade uus ajalugu|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=537}}&lt;/ref&gt; See otsus tühistati mais ja ristisõda võis jätkuda, küll enam mitte endisel kujul. Aprillis kuulutas paavst välja uue püha maa [[Viies ristisõda|ristisõja]], mis lubas anda albilaste ristisõdade indulgentse ainult isikutele, kes elasid [[Languedoc-Roussillon|Languedoc]]&lt;nowiki/&gt;is. &lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; 1215. a võttis kolmeks kuuks risti ka Prantsusmaa prints Louis, kes enda võimsa sõjaväega sooritas küll rohkem triumfikäigu kui ristiretke, astumata kordagi lahingusse - pigem demonstreeris ta [[Kapetingide dünastia|Karpetingide]] ülemvõimu piirkonnas. 1216-–1217 aastal pälvis Prantusmaa monrahi tähelepanu Inglismaa troonile saamine, mis jättis Montfoti ja ristisõja tählepanuta.  Seda oskas ära kasutada Raymond VI, kellel õnnestus enda võimu alla saada Toulouse&lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Michale Costen|pealkiri=The Cathars and the Albigensian Crusade|aasta=1997|koht=Manchester|kirjastus=Manchester University Press|lehekülg=146-147}}&lt;/ref&gt;. Montfort asus taas linna piirama, üheksakuuline piiramine sai lõpu 25. juunil, mil Montfort inspekteeris piiramisseadmeid ja talle kukutati pähe kivi, mille linlased olevat visanud&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Christopher Tyerman|pealkiri=Jumala sõda: ristisõdade uus ajalugu|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=539}}&lt;/ref&gt;. Monforti surm muutis jõudude vahekorda ja Raymond VI poeg Raymond VII läks vastupealetungile &lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;.  Paavst [[Honorius III]] uuendas 1218. a ristisõjaindulgentsi väljaandmist, et koguda uued väed hereesia väljajuurimiseks. Üleskutsele vastas prints Louis, kes säilitas liidu Montforti liitlastega, kuid lahkus ristisõjast, kui indulgentsiks vajalik aeg oli teenitud, näidates jällegi, et tegelikult kuulub ala Karpetingidele. &lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;

Peale Montforti sai vägede juhatajaks tema poeg Montfort'i Amaury, kellel puudus aga isa karisma. 1222. a Raymond VI suri, tema poeg Raymond VII võttis isalt üle pea kõik ristisõdijate vallutatud alad. 1223. a sõlmisid Raymond VII ja Montfort Amaury vaherahu. &lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt; Montfort loovutas aasta hiljem enda alad nüüd juba kuningaks saanud [[Louis VIII]]-le. Louis VIII haaras risti taas 1226. a jaanuaris ja vallutas tagasi suure osa Langedocist, kuid suri tagasiteel põhja 8. novembril. 12. aprillil 1229. a nõustus Raymond VII talle seatud tingimustega (juurida välja hereesiat) ja sellega oli albilaste ristisõda lõppenud&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Michael Costen|pealkiri=The Cathars and the Albigensian Crusade|aasta=1997|koht=Manchester|kirjastus=Manchester University Press|lehekülg=154}}&lt;/ref&gt;. Alistumislepingust ilmneb, et Raymond lubas teha sedasama, mida tema isa oli lubanud teha kakskümmned aastat varem, seega ei saavutanud ristisõda enda peamist ametlikku eesmärki&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Christopher Tyerman|pealkiri=Jumala sõda: ristisõdade uus ajalugu|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=540}}&lt;/ref&gt;.


== Viited ==
&lt;references /&gt;</text>
      <sha1>ojuvfofyy6thelkauxmgn7jwx8iyb59</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Berliini loss</title>
    <ns>0</ns>
    <id>602954</id>
    <revision>
      <id>7248712</id>
      <parentid>7240693</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T19:07:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248712</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2985" sha1="7yxibci9lybj0k5xnm3hen9nwiqem0b" xml:space="preserve">{{Hoone
|nimi                    = Berliini loss
|omakeelne nimi          = Berliner Schloss
|pilt                    = Berliner Schloß (2020).jpeg
|pildisuurus=260px
|Pildiallkiri            = Berliini rekonstrueeritud loss
|asukoht                 = [[Berliin]], Saksamaa
|stiil                   =
|ehituse algus           =
|ehituse lõpp            = 
|sissepühitsemine        =
|avamine                 =
|maksumus                =
|juurdeehitus            = 
|renoveeritud            = 
|aadress                 =
|kõrgus                  =
|vundamendi pindala      = 
|korruseid               =
|lifte                   = 
|ehitusmaterjal          =
|liigitus                =
|arhitekt                =
|omanik                  =
|töövõtja                =
|ehitusinsener           =
|laiuskoord              =
|pikkuskoord             =
|kaart                   = pind
|veel                    = 
}}
'''Berliini loss''' ([[saksa keel]]es ''Berliner Schloss'', ametlikult ''Königliches Schloss'' 'kuninglik loss')&lt;ref&gt;https://www.deutschlandfunkkultur.de/berliner-schloss-die-hohenzollern-fassade.976.de.html?dram:article_id=483830&lt;/ref&gt; on hoone Berliinis [[Spreeinsel]]il. Loss sai kannatada [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]], lammutati 1950. aastal ning see ehitati uuesti üles aastatel 2013–2020.

==Ajalugu==
[[Fail:AufgesetzteKuppelkrone.JPG|pisi|püsti|Lossi rekonstrueeritud [[kuplikroon]]]]

Loss oli aastatel [[1443]]–[[1918]] [[Hohenzollernid|Hohenzollernite dünastia]] peamine residents. [[Brandenburgi mark|Brandenburgi]] kuurvürsti ja markkrahvi [[Friedrich I (Preisimaa)|Friedrich I]] käsul ja [[Andreas Schlüter]]i projekti järgi laiendati olemasolevat ehitist aastatel [[1689]]–[[1713]]. Pärast seda peeti lossi [[Preisi kuningriik|preisi]] [[barokk]]arhitektuuri suurteoseks. Kuningaloss oli üks Berliini suuremaid hooneid ja kujundas linnapilti oma 60 meetrit kõrge [[kuppel|kupliga]]. 

[[Teise maailmasõja liitlasväed|Teise maailmasõja liitlasvägede]] pommitamise käigus kannatada saanud ehitise lammutasid [[Ida-Saksamaa]] võimud [[1950]]. aastal.

Hiljem ehitati samasse paika [[Vabariigi palee (Berliin)|Vabariigi palee]].

Pärast [[Saksamaa taasühinemine|Saksamaa taasühinemist]] ning mitmekümne aasta pikkust arutelu lammutati modernistlik palee aastatel [[2006]]–[[2008]]. Berliini loss ehitati taas üles ning sinna asus sarnaselt piirkonda ilmestavate muuseumidega ka [[Humboldt Forum]].

==Pildid==
&lt;gallery&gt;
Berlin Stadtschloss Luftaufnahme.jpg|Aerofoto, mis kujutab Teise maailmasõja eelset lossi
Berlin Stadtschloss 1920er.jpg|Loss 1920. aastatel
Bundesarchiv Bild 204-013, Berlin, Stadtschloss, sowjetische Soldaten.jpg|Sõjas kannatadasaanud loss ja Nõukogude sõjaväelased
&lt;/gallery&gt;

==Vaata ka==
*[[Keiser Wilhelmi rahvusmonument]] 
*[[Neuer Marstall]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commonsi kategooria tekstina}}

[[Kategooria:Berliini ehitised]]
[[Kategooria:Saksamaa lossid]]</text>
      <sha1>7yxibci9lybj0k5xnm3hen9nwiqem0b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Spreeinsel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>602979</id>
    <revision>
      <id>7248713</id>
      <parentid>5837021</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T19:07:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248713</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="342" sha1="0ixsr7hg62aqwbphepdt5y6zhqklh87" xml:space="preserve">[[Fail:Karte berlin stadtschloss.png|pisi|Spreeinsel]]
'''Spreeinsel''' on [[Spree jõgi|Spree jõe]] ja [[Spree kanal]]i vahel asuv väike jõesaar [[Berliin]]i südalinnas. Saar koosneb kolmest osast: [[Museumsinsel]]ist, kesksest [[Berliini loss]]ist ja [[Fischerinsel]]ist.

==Vaata ka==
*[[Alt-Kölln]]

{{koord}}

[[Kategooria:Berliin]]</text>
      <sha1>0ixsr7hg62aqwbphepdt5y6zhqklh87</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Emiliano Martínez</title>
    <ns>0</ns>
    <id>604298</id>
    <revision>
      <id>7248718</id>
      <parentid>7174475</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T19:10:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7248718</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4417" sha1="0w3ffx0bg5dscx1evh8myxv094m9d8t" xml:space="preserve">{{See Artikkel|1992. aastal sündinud jalgpallurist|1999. aastal sündinud jalgpalluri|Emiliano Martínez (sündinud 1999)}}
[[file:Emiliano Martinez Argentina v Spain 19 July 2026-269.jpg|pisi|Emiliano Martínez (2026)]]
[[Pilt:Damian Martinez.jpg|pisi|Emiliano Martínez (2015)]]
'''Damián Emiliano Martínez Romero''' (sündinud [[2. september|2. septembril]] [[1992]] [[Mar del Plata]]s) on [[Argentina]] [[jalgpallur]], kes mängib [[väravavaht (jalgpall)|väravavahina]] Inglismaa [[Premier League]]'i klubis [[Londoni Chelsea]] ja [[Argentina jalgpallikoondis]]es.

Aastatel 2008–2010 kuulus ta Argentina klubisse [[Club Atlético Independiente|Independiente]].

2010. aastal liitus ta Inglismaa klubiga [[Arsenal FC|Arsenal]]. Arsenal põhimeeskonnas debüteeris ta 26. septembril 2013 liigakarika mängus [[Coventry City]] vastu. Martínez oli Arsenali varuväravavaht kuni 2020. aastani. Kokku sai Arsenali meeskonnas kirja 38 mängu, sealhulgas 15 mängu Inglismaa kõrgliigas. Lisaks käis ta vahepealsetel perioodidel laenul teistes klubides: hooaja 2011–12 lõpus Inglismaa tugevuselt neljanda liiga klubis [[Oxford United FC|Oxford United]], hooajal 2013–14 Inglismaa esiliiga klubis [[Sheffield Wednesday]], hooaja 2014–15 lõpus Inglismaa esiliiga klubis [[Rotherham United FC|Rotherham United]], hooajal 2015–16 Inglismaa esiliiga klubis [[Wolverhampton Wanderers]], hooajal 2017–18 Hispaania kõrgliiga klubis [[Getafe CF|Getafe]] ja hooajal 2018–19 Inglismaa esiliiga klubis [[Reading FC|Reading]].

2020. aasta septembris siirdus ta 20 miljoni naelsterlingi eest Aston Villasse, kellega sõlmis nelja-aastase lepingu.&lt;ref&gt;[https://www.standard.co.uk/sport/football/arsenal-ps20m-emiliano-martinez-transfer-goalkeeper-aston-villa-a4548496.html &quot;Arsenal confirm £20m Emiliano Martinez transfer as goalkeeper joins Aston Villa&quot;]. Evening Standard. 16.9.2020. Vaadatud 17.3.2021&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.goal.com/en/news/martinez-departs-arsenal-goalkeeper-joins-aston-villa-20m/14ds7i6bu0ova140bu8bge4a3n &quot;Martinez completes £20m transfer to Aston Villa from Arsenal&quot;]. Goal. 16.9.2020. Vaadatud 17.3.2021&lt;/ref&gt; Hooajal [[Premier League'i hooaeg 2020–2021|2020–21]] tegi Martínez Premier League'is 15 nullimängu, millega oli liigas paremuselt kolmas väravavaht ning valiti samal hooajal Aston Villa hooaja parimaks mängijaks.

2026. aasta augustis sõlmis ta kolmeaastase lepingu Londoni Chelseaga.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.chelseafc.com/en/news/article/emiliano-martinez-signs-for-chelsea|title=Emiliano Martínez signs for Chelsea!|website=Chelsea F.C.|date=30 August 2026| access-date=30 August 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Emi Martinez transfer news: Chelsea complete signing of Argentina international goalkeeper from Aston Villa |url=https://www.skysports.com/football/news/11095/13578946/emi-martinez-transfer-news-chelsea-complete-signing-of-argentina-international-goalkeeper-from-aston-villa |access-date=2026-08-30 |website=Sky Sports |language=en}}&lt;/ref&gt;

Argentina jalgpallikoondisse kutsuti Martínez  2011. aastal, kuid koondisedebüüdi tegi ta alles 3. juunil 2021 MM-i valikmängus [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] vastu. 2022. aastal tuli ta Argentina koondisega maailmameistriks ning valiti turniiri parimaks väravavahiks.

== Saavutused ==
;Arsenal
*[[FA Cup]]: 2019–20
*[[FA Community Shield]]: 2014, 2015, 2020
;Aston Villa
*[[UEFA Euroopa Liiga]]: [[UEFA Euroopa Liiga 2025–2026|2025–26]]
;Argentina
*[[FIFA World Cup]]: [[FIFA World Cup 2022|2022]]
*[[Copa América]]: [[2021. aasta Copa América|2021]], [[2024. aasta Copa América|2024]]
*[[Finalissima]]: 2022

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

{{FIFA World Cup 2022 Argentina koondis}}
{{FIFA World Cup 2026 Argentina koondis}}
{{Chelsea FC mängijad}}
{{JÄRJESTA:Martinez, Emiliano}}
[[Kategooria:Argentina jalgpallurid]]
[[Kategooria:Arsenal FC mängijad]]
[[Kategooria:Sheffield Wednesday FC jalgpallurid]]
[[Kategooria:Rotherham United FC mängijad]]
[[Kategooria:Wolverhampton Wanderers FC mängijad]]
[[Kategooria:Getafe CF mängijad]]
[[Kategooria:Reading FC mängijad]]
[[Kategooria:Aston Villa FC mängijad]]
[[Kategooria:Chelsea FC mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:The Championshipi mängijad]]
[[Kategooria:League Two mängijad]]
[[Kategooria:La Liga mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1992]]</text>
      <sha1>0w3ffx0bg5dscx1evh8myxv094m9d8t</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lea Dali Lion</title>
    <ns>0</ns>
    <id>607151</id>
    <revision>
      <id>7248758</id>
      <parentid>7195450</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T20:16:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-53792-41</username>
        <id>239134</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tegevus sooloartistina ja võitlus vähiga */</comment>
      <origin>7248758</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9013" sha1="3f71kj8ocjsonp7bvst7se2g291i6g0" xml:space="preserve">{{viita}}
[[Fail:Lea Dali Lion 2014 (1).jpg|pisi|Laulja, muusik ja helilooja Lea Dali Lion (foto aastast 2014).&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Jaan Künnap&lt;/small&gt;]]
[[Fail:LeaDaliLion.jpg|pisi|Lea Dali Lion, foto autor: Külli Rummel (oktoober 2020)]]
[[Fail:Lea Dali Lion .jpg|vasakul|pisi|Lea Dali Lion, foto autor: Viktor Koškin]]

'''Lea Dali Lion''' (sünninimi '''Lea Teemets'''&lt;ref&gt;[https://naistekas.delfi.ee/artikkel/846224/lea-teemets-abiellus Lea Teemets abiellus] Delfi, 12. oktoober 2000 (vaadatud 22.04.2021)&lt;/ref&gt;, [[2014]]. aastani '''Lea Liitmaa'''&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/68913919/lea-liitmaast-sai-ametlikult-lea-dali-lion-loe-mis-see-tahendab Lea Liitmaast sai ametlikult Lea Dali Lion: loe, mis see tähendab!] Kroonika Delfi, 19. juuni 2014 (vaadatud 22.04.2021)&lt;/ref&gt;; [[28. veebruar]] [[1974]] [[Rapla]] – [[21. aprill]] [[2021]] [[Tallinn]]) oli eesti pop[[laulja]], [[muusik]] ja [[helilooja]]. 

==Ansambel Blacky==
Lea Dali Lion oli 1998. aastal asutatud ansambli [[Blacky]] asutaja ja solist&lt;ref name=&quot;muusikaplaneet&quot;&gt;[https://muusikaplaneet.ee/2021/04/21/leadalilion/ &quot;SURI LAULJA LEA DALI LION&quot;] Muusikaplaneet, 21. aprill 2021 (vaadatud 22.04.2021)&lt;/ref&gt; kuni ansambli tegevuse lõppemiseni 2013. aastal.&lt;ref name=&quot;hetked&quot;&gt;[https://www.elu24.ee/7230557/varalahkunud-laulja-lea-dali-lioni-karjaari-saravaimad-hetked &quot;Varalahkunud laulja Lea Dali Lioni karjääri säravaimad hetked&quot;] Elu24, 21. aprill 2021 (vaadatud 22.04.2021)&lt;/ref&gt; Lea Dali Lion sai tuntuks ühe oma esimese hitiga &quot;[[Ära piina mind]]&quot;, mis ilmus 1999. aastal. Ansamblis [[Blacky]] musitseeris ta koos oma esimese abikaasa [[Elmar Liitmaa]]ga.{{lisa viide}}

2000. aastal ilmus ansambli debüütalbum &quot;[[Blacky (album)|Blacky]]&quot;. Sellelt albumilt on pärit ka tuntud laul: &quot;Kanna mind veelkord kätel&quot;.{{lisa viide}} Samalt albumilt pärineb ka üks [[Blacky]] tuntumaid hitte &quot;[[Ära piina mind]]&quot;, millest sai Eesti raadiojaamades kõige sagedamini mängitatud Lea lugu.{{lisa viide}}

2000. aastal ühinesid ansambliga [[Blacky]] naisrokkmuusikud, millega sellest sai [[Eesti]] esimene vaid naistest koosnev instrumentaal-rokkansambel.{{lisa viide}}

Kolm aastat hiljem tuli ansamblil välja teine plaat &quot;[[Kui me päikeseloojangut ootama peaks…|Kui me päikeseloojangut ootama peaks...]]&quot;, millele järgnesid lugude &quot;Kui me päikeseloojangut ootama peaks&quot;, &quot;Ja põleb maa&quot; ja &quot;Vaata vaid mu poole&quot; muusikavideod.{{lisa viide}}

''[[Soft rock]]''&lt;nowiki/&gt;'i ansambel oli tuntud ka välismaal. Näiteks rändas [[Blacky]] 2003. aastal kontserdireisil mööda [[Läti|Lätit]] koos lõunanaabrite ansambliga [[Brainstorm]], samuti esinesid nad [[Stockholmi Eesti Maja]]s, [[Helsingi]]s ja [[Moskva]]s. 2006. aastal andis [[Blacky]] kontserdi Eesti rahusõduritele [[Kosovo|Kosovos]].{{Lisa viide}}

==Uued väljundid ja saavutused==
2002. aastal tulid Lea Liitmaa ja [[Jaagup Kreem]] Eesti [[Eurovisioon]]i eelvoorusaates &quot;[[Eurolaul]]&quot; 9. kohale lauluga &quot;What if I fell&quot;.&lt;ref name=&quot;hetked&quot; /&gt;

2003. aastal valiti Lea ajakirja Kroonika aasta seksikaimaks naiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Dagmar Reinolt, Stella K. Wadowsky |kuupäev=28.10.2003 |pealkiri=SEKSIKAD 2003 |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82285413/seksikad-2003 |vaadatud=2023-06-05 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

2006. aastal ilmus Blacky kolmas album &quot;[[See on me meeltele]]&quot; ja samal aastal ka singel &quot;12&quot;.

2007. aastal oli ta ajakirja [[Playboy Eesti väljaanne|Playboy Eesti]] esikaanel. Samal aastal avaldas ta sooloalbumi &quot;Armastus&quot;.&lt;ref name=&quot;hetked&quot; /&gt;

2009. aastal oli Lea Liitmaa portreteeritav [[Eesti Televisioon|ETV]] saates &quot;[[Tähelaev]]&quot;, kus ta rääkis oma loomingust ja elust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=26. aprill 2009 |pealkiri=Tähelaev: 193 {{!}} Lea Liitmaa |url=https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-lea-liitmaa |vaadatud=2023-06-05 |väljaanne=ERR |keel=et |via=Arhiiv {{!}} ERR}}&lt;/ref&gt;

2025. aasta tantsupeol &quot;Iseoma&quot; esitasid tantsu &quot;Tuul&quot; naiste- ja valikvõimlemisrühmad, kasutades saatemuusikana Lea Dali Lioni samanimelise laulu originaalesitust. Kava autor ja lavastaja oli [[Kersti Kull]].

==Tegevus sooloartistina ja võitlus vähiga==
2014. aastal osales ta [[Kanal 2]] telesaates &quot;[[Laula mu laulu]]&quot;, kus teise hooaja seitsmendas osas esitasid tema laule [[Tõnis Mägi]], [[Eda-Ines Etti]], [[Birgit Õigemeel]], [[Jaagup Kreem]], [[Jarek Kasar]] ja [[Ott Lepland]].&lt;ref name=&quot;hetked&quot; /&gt;

2015. aastal ilmus temalt raamat &quot;Joonista valgus. See on kõige uue algus&quot;, milles ta kirjeldas oma võitlust [[rinnavähk|rinnavähiga]].&lt;ref name=&quot;muusikaplaneet&quot; /&gt; Vähihaigena võttis ta 2014. aastal endale uue nime Lea Dali Lion.&lt;ref name=&quot;err&quot;&gt;[https://kultuur.err.ee/1608186208/suri-lea-dali-lion Suri Lea Dali Lion] ERR kultuur, 21. aprill 2021.&lt;/ref&gt;

2021. aasta jaanuaris andis Lea intervjuu, kus ta rääkis oma lapsepõlvest ja elust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=10. jaanuar 2021 |pealkiri=HELI NÄLG. Lea Dali Lion |url=https://arhiiv.err.ee/ |vaadatud=2023-06-05 |väljaanne=ERR.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 2021. aasta märtsi lõpus oli Lion ravil [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]] [[Koroona_(haigus)|koroonahaigete]] intensiivraviosakonnas.&lt;ref name=&quot;kroonika_2021_03_29&quot; /&gt; 

==Esoteerikahuvi==
Ta tundis huvi [[esoteerika]] ja [[alternatiivmeditsiin]]i vastu. Õppis [[Intuitiivteaduste Kool]]is [[reiki]]t, [[kristalliteraapia]]t ja ''[[qigong]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i, uskus endal olevat [[selgeltnägija]] võimed ning tegeles [[pildamine|pildamise]] ja [[ingliteraapia]]ga.&lt;ref name=&quot;kroonika_2021_03_29&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Annika Erg. [https://www.postimees.ee/2748860/lea-dali-lion-rinnavahidiagnoosi-panin-endale-juba-kaheksa-aastaselt &quot;Lea Dali Lion: rinnavähidiagnoosi panin endale juba kaheksa-aastaselt&quot;]. Postimees.ee, 2. aprill 2014.&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Aastatel 2000–2006 oli ta abielus kitarrist [[Elmar Liitmaa]]ga.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20210422121647/https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2021/04/22/elmar-liitmaa-lahkunud-eksabikaasast-olen-lihtsalt-sokeeritud-ja-kurb/ &quot;Elmar Liitmaa lahkunud eksabikaasast: olen lihtsalt šokeeritud ja kurb&quot;] TV3/Kroonika, 22. aprill 2021 (vaadatud 22.04.2021)&lt;/ref&gt; Tal on poeg Robi Dali Lion (varasema nimega Robi-Reeno Raissar) ja kooselust [[Silver Ulvik]]uga kaks tütart: Jasmiin Dali ja Geiti Gerbera.&lt;ref name=&quot;kroonika_2021_03_29&quot;&gt;Greta Kaupmees. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/92978239/riskigruppi-kuuluv-lauljanna-lea-dali-lion-sattus-intensiivraviosakonda &quot;Riskigruppi kuuluv lauljanna Lea Dali Lion sattus intensiivraviosakonda&quot;]. kroonika.delfi.ee, 29. märts 2021.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Tiits |eesnimi=Maiken |kuupäev=2024-05-15 |pealkiri=Varalahkunud Lea Dali Lioni poeg Robi on ema ühe viimaseid soove täitnud: tahtsin seda nagunii muuta |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120293156/varalahkunud-lea-dali-lioni-poeg-robi-on-ema-uhe-viimaseid-soove-taitnud-tahtsin-seda-nagunii-muuta |vaadatud=2024-05-18 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}&lt;/ref&gt; Lion suri aprillis 2021 koroonaviirusesse, raskendatud tema hiljutisest toibumisest rinnavähist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lauljanna Lea Dali Lion suri 47-aastasena |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/93202969/lauljanna-lea-dali-lion-suri-47-aastasena |vaadatud=2025-10-06 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Mälestuse jäädvustamine ==

28. veebruaril 2022, Lea Dali Lioni sünniaastapäeval, ilmus temast raamat &quot;Tahaks veel midagi öelda... Lea Dali Lion&quot;, mille autoreiks on [[Marek Sadam]] ja [[Inge Pitsner]]. Raamat sisaldab Lea Dali Lioni sõpradelt ja kolleegidelt pärit lugusid lauljatari kohta.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Roos |eesnimi=Triin |kuupäev=6. märts 2022 |pealkiri=Lea Dali Lioni tütred meenutavad ema: ta ütles, et elult tuleb võtta igat sekundit sajaga ja kõiges leida midagi head |väljaanne=Elu24 |url=https://elu24.postimees.ee/7470102/lea-dali-lioni-tutred-meenutavad-ema-ta-utles-et-elult-tuleb-votta-igat-sekundit-sajaga-ja-koiges-leida-midagi-head |vaadatud=2023-07-10}}&lt;/ref&gt;

22. märtsil 2022 toimus muuseumis [[Fotografiska Tallinn]] Lea Dali Lioni mälestuskontsert &quot;Tahaks veel midagi öelda...&quot;. Kontserdil esitasid Lea Dali Lioni laule [[Jarek Kasar]], [[Teele Viira]], [[Tuuli Rand]], [[Laura Prits]] ja Katre Randmaa-Tamm.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lea Dali Lioni mälestuskontsert “Tahaks veel midagi öelda…” |url=https://www.fotografiska.com/tallinn/events/lea-dali-lioni-malestuskontsert/ |vaadatud=2023-07-10 |väljaanne=Fotografiska Tallinn |keel=et |arhiivimisaeg=2023-07-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230710170552/https://www.fotografiska.com/tallinn/events/lea-dali-lioni-malestuskontsert/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

{{commons|Category:Lea Dali Lion}}
{{JÄRJESTA:Lion, Lea Dali}}
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:Eesti laulukirjutajad]]
[[Kategooria:Eesti muusikud]]
[[Kategooria:Haljala kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]
[[Kategooria:Surnud 2021]]</text>
      <sha1>3f71kj8ocjsonp7bvst7se2g291i6g0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Martin Šmutov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>609826</id>
    <revision>
      <id>7248554</id>
      <parentid>7029153</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T14:01:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248554</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3322" sha1="9stajgeyc67yz60nqqc76v7v0xzyq7v" xml:space="preserve">[[Fail:Martin Šmutov 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Martin Šmutov 2021. aasta Arvamusfestivalil]]
'''Martin Šmutov''' (sündinud [[2. aprill]]il [[1982]]) on eesti ajakirjanik ja meediajuht. 

== Haridus ==
Ta on lõpetanud [[2000]]. aastal [[Miina Härma Gümnaasium]]i ning [[2007]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i ajakirjanduse osakonna [[ajakirjandus]]e erialal (kõrvaleriala: [[suhtekorraldus]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://miinaharma.ee/vilistlased/|pealkiri=Vilistlased|väljaanne=Miina Härma gümnaasium|vaadatud=1.09.2021}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.yti.ut.ee/et/instituut/bakalaureuseoppe-vilistlased|pealkiri=Bakalaureuseõppe vilistlased|väljaanne=Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut|vaadatud=1.09.2021|arhiivimisaeg=4.04.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220404171938/https://www.yti.ut.ee/et/instituut/bakalaureuseoppe-vilistlased|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

== Töö ja ühiskondlik tegevus ==
Aastatel [[2003]]–[[2009]] töötas ta reporterina ajalehes [[Postimees]], [[2009]]–[[2010]] oli avalike suhete spetsialist [[Sihtasutus Archimedes|Sihtasutuses Archimedes]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://issuu.com/jalka/docs/jalka_2009_09/28|pealkiri=Soccernet.ee tegijad läbi aegade|väljaanne=Jalka|aeg=31.08.2009|vaadatud=1.09.2021}}&lt;/ref&gt; 2010–2012 töötas ta taas ajalehes Postimees. 

2012–2016 oli Šmutov veebiväljaande Õhtuleht.ee juhataja. 

20. septembrist [[2016]] on ta ajalehe [[Õhtuleht]] peatoimetaja ja [https://www.ohtulehtkirjastus.ee/ AS Õhtuleht Kirjastus] juhatuse liige.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.ohtuleht.ee/751708/ohtulehe-uueks-peatoimetajaks-saab-martin-smutov|pealkiri=Õhtulehe uueks peatoimetajaks saab Martin Šmutov|väljaanne=Õhtuleht|aeg=04.08.2016|vaadatud=01.09.2021}}&lt;/ref&gt; 

2018. aasta juulist oli ta Pressinõukogu liige&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2018-07-02 |pealkiri=Pressinõukogu uued liikmed on Martin Šmutov ja Urmet Kook |url=https://www.postimees.ee/4512595/pressinoukogu-uued-liikmed-on-martin-smutov-ja-urmet-kook |vaadatud=2024-08-25 |väljaanne=Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;, kusjuures 2021. aasta lõpust 2022. aasta juulini (volituste lõppemiseni) oli ta ka [[Pressinõukogu]] esimees.&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/1044169/pressinoukogu-uus-esimees-on-ohtulehe-peatoimetaja-martin-smutov Kusma, Elis. Pressinõukogu uus esimees on Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov.] Õhtuleht, 23. september 2021.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=EML |kuupäev=2022-09-22 |pealkiri=Pressinõukogu uus esimees on Ekspressi peatoimetaja Merili Nikkolo |url=https://meedialiit.ee/pressinoukogu-uus-esimees-on-ekspressi-peatoimetaja-merili-nikkolo/ |vaadatud=2024-08-25 |väljaanne=Eesti Meediaettevõtete Liit |keel=et}}&lt;/ref&gt;

2025. aasta 1. jaanuarist on ta lisaks peatoimetaja kohustele AS Õhtuleht Kirjastus tegevjuht ja juhatuse esimees.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Delfi Meedia uueks juhiks saab Erik Heinsaar |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120335508/delfi-meedia-uueks-juhiks-saab-erik-heinsaar |vaadatud=2025-06-12 |väljaanne=Ärileht |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Šmutov, Martin}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1982]]</text>
      <sha1>9stajgeyc67yz60nqqc76v7v0xzyq7v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Martin Evans</title>
    <ns>0</ns>
    <id>611078</id>
    <revision>
      <id>7248745</id>
      <parentid>7240860</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T19:56:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248745</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13973" sha1="j1qjpupk2h9x4te84b8p86o79124d1u" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=mai}}
{{Infokast teadlane
| nimi             = Martin Evans
| pilt             = Martin Evans Nobel Prize.jpg
| pildiallkiri     = Martin Evans (2007)
| sünniaeg         = [[1. jaanuar]] [[1941]]
| sünnikoht        = [[Stroud]], [[Gloucestershire]], [[Inglismaa]]
| surmaaeg         = 
| surmakoht        = 
| elukoht          = 
| kodakondsus      = 
| rahvus           = 
| tegevusala       = [[bioloog]]
| töökoht          = [[Cambridge'i ülikool]], [[University College London|UCL]], [[Cardiffi ülikool]]
| haridus          = 
| alma_mater       = [[Cambridge'i ülikool]], [[University College London|UCL]]
| doktoritöö          =
| doktoritöö_juhendaja =
| tuntumad_tööd       = 
| tuntud_õpilased     = 
| botaaniline_nimelühend  =
| zooloogiline_nimelühend =
| tunnustus        = [[Nobeli meditsiiniauhind]] (2007)
| abikaasa         = Judith Clare Williams
| lapsed           = 
| allkiri          = 
| veebileht        = 
| märkused         = 
| muu              = 
| moodul           =
}}
'''Sir Martin John Evans''' (sündinud [[1. jaanuar|1. jaanuaril]] [[1941]]) on [[Suurbritannia]] [[bioloog]], kes koos [[Matthew Kaufman]]iga kultiveeris 1981. aastal esimesena [[laborihiir|hiirtel]] [[Embrüonaalsed tüvirakud|embrüonaalseid tüvirakke]] ja kasvatas neid laboris. Koos [[Mario Capecchi]] ja [[Oliver Smithies]]ega töötas ta välja ''knockout''-hiire ja sellega seotud suunatud [[homoloogiline rekombinatsioon|homoloogilise rekombinatsiooni]] tehnoloogias – meetod embrüonaalsete tüvirakkude kasutamiseks spetsiifiliste geenimodifikatsioonide loomisel hiirtes.&lt;ref name=&quot;BBC knighted&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;cultural mouse&quot;&gt;{{Cite journal|last=Evans|first=Martin J.|title=The cultural mouse|journal=Nature Medicine|volume=7|issue=10|pages=1081–1083|date=31.10.2001|doi=10.1038/nm1001-1081|pmid=11590418}} (subscription required)&lt;/ref&gt; [[2007]]. aastal said need kolm teadlast [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna]].&lt;ref name=&quot;Nobel 2007&quot;&gt;{{Cite web|url=http://nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/2007/index.html|title=The Nobel Prize in Physiology or Medicine 2007|publisher=Nobelprize.org|access-date=08.10.2007}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.cardiff.ac.uk/martinevans|title=Professor Sir Martin Evans Nobel Prize for Medicine|publisher=Cardiff University|archive-url=https://web.archive.org/web/20130126034407/http://www.cardiff.ac.uk/martinevans/|archive-date=26.01.2013}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.independent.co.uk/news/uk/this-britain/a-celebration-of-science-in-the-uk-10-britons-who-shaped-our-world-406704.html|title=A celebration of science in the UK: 10 Britons who shaped our world|work=The Independent|date=05.07.2006|access-date=14.06.2021|archive-date=17.08.2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20090817071124/http://www.independent.co.uk/news/uk/this-britain/a-celebration-of-science-in-the-uk-10-britons-who-shaped-our-world-406704.html|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;

Ta võitis suure stipendiumi [[Cambridge'i ülikool]]i ajal, mil geneetika oli hüppeliselt arenemas, ning hakkas huvi tundma [[bioloogia]] ja [[biokeemia]] vastu. Seejärel läks ta [[University College London|University College Londonisse]], kus õppis Elizabeth Deuchari juhendamisel. 1978. aastal siirdus ta [[Cambridge'i ülikool]]i geneetikaosakonda ja alustas 1980. aastal koostööd Matthew Kaufmaniga. Nad uurisid meetodit, kuidas [[blastotsüst]]e kasutada embrüonaalsete tüvirakkude eraldamiseks. Pärast Kaufmani lahkumist jätkas Evans oma tööd, eraldades hiire embrüost embrüonaalse tüviraku. Ta muundas seda geneetiliselt ja siirdas selle täiskasvanud emashiirtesse eesmärgiga luua geneetiliselt muundatud järglasi. Selle töö eest anti talle 2007. aastal [[Nobeli auhind|Nobeli auhinna]]. Tänapäeval peetakse geneetiliselt muundatud hiiri meditsiiniliste uuringute jaoks ülioluliseks.

== Noorus ja haridus ==
Evans sündis Stroudis [[Gloucestershire]]'i krahvkonnas 1941. aastal.&lt;ref name=&quot;BBC knighted&quot; /&gt; Tema ema oli õpetaja. Isa pidas mehaanikatöökoda ning õpetas Evansi kasutama tööriistu ja masinaid, sealhulgas treipinki. Evans oli lähedane vanaisaga, kes oli üle 40 aasta baptistikoguduse koorimeister ning kelle põhihuvid olid muusika, luule ja kirik. Tema ema vend oli [[Cambridge'i ülikool]]i astronoomiaprofessor. Poisikesena oli Evans vaikne, häbelik ja uudishimulik. Talle meeldis teadus ja vanemad julgustasid teda õppima. Ta läks keskkooli Kagu-Londonis St Dunstani kolledžis. Koolis oli ta üks paremaid õpilasi, ehkki mitte klassi parim. Ta valmistus põhjalikult Cambridge'i ülikooli sisseastumiseksamiteks.  

Evans sai stipendiumi [[Cambridge'i ülikool]]i. Ta õppis zooloogiat, botaanikat ja keemiat, kuid loobus peagi zooloogiast ja lisas biokeemia, leides, et teda huvitab taime füsioloogia. Ta käis [[Sydney Brenner]]i seminaridel ja osales [[Jacques Monod]]i loengutes. Evans lõpetas Cambridge'i ülikooli [[Bachelor of Arts|bakalaureusekraadiga]] 1963. aastal, kuigi ta ei sooritanud lõpueksameid, sest ta põdes parajasti [[mononukleoos]]i.&lt;ref name=&quot;BBC knighted&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Evans|first=Martin J.|title=The cultural mouse|journal=[[Nature Medicine]]|volume=7|issue=10|pages=1081–1083|date=31.10.2001|doi=10.1038/nm1001-1081|pmid=11590418}} (subscription required)&lt;/ref&gt; Evans otsustas tegeleda selgroogsete loomade geneetilise kontrolli uurimisega.&lt;ref name=&quot;Evans2&quot;&gt;{{Cite web|last=Evans|first=Martin|url=http://www.cf.ac.uk/biosi/research/mammalian/staff/evans.html|title=Martin Evans FRS, DSc|publisher=Cardiff School of Biosciences|access-date=27.06.2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20010210011207/http://www.cf.ac.uk/biosi/research/mammalian/staff/evans.html|archive-date=10.02.2001}}&lt;/ref&gt; Ta sai [[University College London|Londoni Ülikooli kolledžis]] töökoha teadurina, õppides Elizabeth Deuchari käe all. Tema eesmärk oli sel ajal &quot;isoleerida arengult kontrollitud [[Informatsiooni-RNA|m-RNA]]&quot;. Ta sai doktorikraadi 1969. aastal.&lt;ref name=&quot;UCL 20N&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.ucl.ac.uk/news/news-articles/0710/07100801|title=20th Nobel Prize for UCL community|publisher=University College London|date=08.10.2007|access-date=09.10.2007}}&lt;/ref&gt;

== Erialane ja teadustöö ==
Temast sai [[University College London|Londoni Ülikooli kolledži]] [[anatoomia]] ja [[embrüoloogia]] osakonna õppejõud, kus ta tegi uurimistööd ning õpetas doktorante ja üliõpilasi.&lt;ref name=&quot;UCL 20N&quot; /&gt; 1978. aastal siirdus ta [[Cambridge'i ülikool]]i geneetikaosakonda, kus 1980. aastal algas tema koostöö Matthew Kaufmaniga&lt;ref name=&quot;BBC knighted&quot; /&gt; Nad töötasid välja idee kasutada [[blastotsüst]]e embrüonaalsete tüvirakkude eraldamiseks.&lt;ref name=&quot;Evans M, Kaufman M 1981 154–6&quot;&gt;{{Cite journal|title=Establishment in culture of pluripotent cells from mouse embryos|url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_1981-07-09_292_5819/page/154|journal=Nature|volume=292|issue=5819|pages=154–6|year=1981|bibcode=1981Natur.292..154E|doi=10.1038/292154a0|pmid=7242681}}&lt;/ref&gt;

Pärast seda, kui Kaufman lahkus Edinburghi anatoomiaprofessoriks, jätkas Evans oma tööd. 1985. aasta oktoobris külastas ta [[Cambridge (Massachusetts)|Massachusettsis Cambridge'is]] asuvat Whiteheadi instituuti ühe kuu pikkuse praktilise töö jaoks, et õppida uusimaid laboritehnikaid.&lt;ref name=&quot;cultural mouse&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/2007/evans-telephone.html|title=Sir Martin J. Evans: Interview|publisher=The Nobel Foundation}}&lt;/ref&gt;

1990. aastatel oli ta stipendiaat Cambridge'i St Edmundi kolledžis. 1999. aastal sai temast imetajate geneetika professor ja bioteaduste osakonna juhataja [[Cardiffi ülikool]]is, &lt;ref name=&quot;BBC knighted&quot;&gt;[http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/3357677.stm Stem cell architect is knighted] BBC News, 31. detsember 2003&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Cardiff staff&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.cf.ac.uk/biosi/contactsandpeople/stafflist/e-h/evans-martin-prof-sir-overview_new.html|title=Staff list: Sir Martin Evans FRS, DSc|publisher=School of Biosciences, Cardiff University|access-date=01.10.2007|archive-url=https://web.archive.org/web/20090802085007/http://www.cf.ac.uk/biosi/contactsandpeople/stafflist/e-h/evans-martin-prof-sir-overview_new.html|archive-date=02.08.2009}}&lt;/ref&gt; kus ta töötas kuni pensionile jäämiseni 2007. aasta lõpus.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Chan|first=Xuefei|url=http://english.peopledaily.com.cn/90001/90781/6317215.html|title=Experiences of the Nobel Prize Laureates in Physiology or Medicine|work=People's Daily|date=07.12.2007|access-date=05.04.2008}}&lt;/ref&gt; Ta löödi 2004.aastal [[Knight Bachelor|rüütliks]], tunnustades tema tööd tüvirakkude uurimisel. 2007. aastal pälvis ta koos [[Mario Capecchi]] ja [[Oliver Smithies]]ega [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna]] töö eest, mille käigus avastati meetod embrüonaalsete tüvirakkudega hiirtel [[Homoloogiline rekombinatsioon|homoloogse rekombinatsiooni]] juurutamiseks.&lt;ref name=&quot;Nobel 2007&quot; /&gt; Evans nimetati [[Cardiffi ülikool]]i presidendiks ja ta astus ametisse 23. novembril 2009. &lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.cardiff.ac.uk/news/articles/nobel-laureate-appointed-as-president-at-cardiff-university.html|title=Nobel Laureate appointed as president at Cardiff University|publisher=Cardiff University|access-date=25.11.2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20101129155813/http://cardiff.ac.uk/news/articles/nobel-laureate-appointed-as-president-at-cardiff-university.html|archive-date=29.11.2010}}&lt;/ref&gt; Seejärel sai Evansist 2012. aastal [[Cardiffi ülikool]]i kantsleriks. Ta on Cambridge'i St Edmundi kolledži auliige.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.st-edmunds.cam.ac.uk/people/professor-sir-martin-evans-frs|title=St Edmund's College – University of Cambridge|website=www.st-edmunds.cam.ac.uk|access-date=10.09.2018|language=en}}&lt;/ref&gt;

=== Tüvirakkude uurimine ===
Evans ja Kaufman eraldasid [[embrüonaalsed tüvirakud]] hiirte varajastest embrüotest (embrüoblastid). Need varased embrüonaalsed rakud võivad diferentseeruda täiskasvanud organismi ükskõik millisteks rakkudeks. Nad modifitseerisid neid tüvirakke ja paigutasid need emaste hiirte üsasse, nii et nad sünnitaksid geneetiliselt muundatud järglasi.&lt;ref name=&quot;Hansson&quot;&gt;{{Cite web|last=Hansson|first=Göran K|url=http://nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/2007/adv.html|title=The 2007 Nobel Prize in Physiology or Medicine – Advanced Information|publisher=Nobelprize.org|access-date=26.06.2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20101016091331/http://nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/2007/adv.html|archive-date=16.10.2007}}&lt;/ref&gt;

1981. aastal avaldasid Evans ja Kaufman katsete tulemused, milles nad kirjeldasid, kuidas eraldasid hiire [[Blastotsüst|blastotsüstidest]] [[embrüonaalsed tüvirakud]] ja kasvatasid neid rakukultuurides.&lt;ref&gt;Hansson, Göran K. [https://web.archive.org/web/20101016091331/http://nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/2007/adv.html &quot;The 2007 Nobel Prize in Physiology or Medicine – Advanced Information&quot;]. Nobelprize.org (veebiarhiivi link). (vaadatud 26. juunil 2010).&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite journal|title=Establishment in culture of pluripotential cells from mouse embryos|url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_1981-07-09_292_5819/page/154|journal=Nature|volume=292|issue=5819|pages=154–6|date=31.07.1981|bibcode=1981Natur.292..154E|doi=10.1038/292154a0|pmid=7242681}}&lt;/ref&gt; Selle saavutas samal aastal iseseisvalt ka Gail R. Martin.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Martin G|title=Isolation of a pluripotent cell line from early mouse embryos cultured in medium conditioned by teratocarcinoma stem cells|journal=Proc Natl Acad Sci USA|volume=78|issue=12|pages=7634–8|date=31.12.1981|bibcode=1981PNAS...78.7634M|doi=10.1073/pnas.78.12.7634|pmc=349323|pmid=6950406}}&lt;/ref&gt; Lõpuks suutis Evans isoleerida hiire varajase embrüo [[Embrüonaalsed tüvirakud|embrüonaalse tüviraku]]. Seejärel muutis ta seda geneetiliselt ja implanteeris täiskasvanud emasesse hiiresse, et luua geneetiliselt muundatud järglasi – laborihiirte esivanemaid, keda peetakse tänapäeval meditsiinilise uurimistöö jaoks ülioluliseks.

== Isiklikku ==
Kui Evans oli Cambridge'is üliõpilane, tutvus ta oma tädi, astronoomiaprofessori abikaasa korraldatud lõunasöögil Judith Clare Williamsiga. Pärast nende kihlumist nende suhe küll ei sujunud ning Judith elas mõnda aega Kanadas, kuid aasta hiljem naasis Inglismaale ja nad abiellusid. 1978. aastal kolis pere Londonist Cambridge'i, kus nad elasid enne Cardiffisse kolimist üle 20 aasta. Neil on tütar ja kaks poega.&lt;ref name=&quot;acceptance remarks&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.cf.ac.uk/biosi/newsandevents/news/newsstories/albert-lasker-award.html|title=2001 Albert Lasker Award – Acceptance remarks by Martin Evans|publisher=Lasker Foundation|access-date=10.05.2008|archive-url=https://web.archive.org/web/20120320031840/http://www.cf.ac.uk/biosi/newsandevents/news/newsstories/albert-lasker-award.html|archive-date=20.03.2012}}&lt;/ref&gt;

Tema abikaasa Judith Clare Williams, kes on Christopher Williamsi lapselaps, pälvis 1993. aastal [[Briti impeeriumi ordu|MBE]] õendustöö eest.&lt;ref name=&quot;judith&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.medscape.com/viewarticle/564324_5|title=Leader of the Stem Cell Revolution Wins Noble Prize|publisher=Medscape Today|date=17.10.2007|access-date=02.11.2007}}&lt;/ref&gt; Ta töötab rinnavähi heategevusorganisatsioonides. 

== Viited ==
{{viited}}

{{Nobelmeditsiin}}

{{JÄRJESTA: Evans, Martin}}
[[Kategooria:Suurbritannia bioloogid]]
[[Kategooria:Londoni Kuningliku Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Cambridge'i Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaadid]]
[[Kategooria:Knight Bachelor'i tiitli kandjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1941]]</text>
      <sha1>j1qjpupk2h9x4te84b8p86o79124d1u</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Michael Stuart Brown</title>
    <ns>0</ns>
    <id>611222</id>
    <revision>
      <id>7248585</id>
      <parentid>6965411</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T14:45:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Texase ülikool &gt; Texase Ülikool (Texas on USA osariik ja seal on sadu ülikoole, aga siin on mõeldud üht konkreetset, mille nimi oli toona Texase Ülikool)</comment>
      <origin>7248585</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4787" sha1="bx814dlbtes1hinw4d9h3d5ixyw68xj" xml:space="preserve">{{Infokast teadlane
| pilt             = Mike Brown 2003.jpg
| pildiallkiri     = 
| sünniaeg         = [[13. aprill]] [[1941]]
| sünnikoht        = [[Brooklyn]], [[New York]], [[Ameerika Ühendriigid]]
| surmaaeg         = 
| surmakoht        = 
| elukoht          = 
| kodakondsus      = 
| rahvus           = 
| tegevusala       = [[geneetika]]
| töökoht          = [[Texase ülikool]]
| haridus          = 
| alma_mater       = [[Pennsylvania ülikool]]
| doktoritöö          =
| doktoritöö_juhendaja =
| tuntumad_tööd       = 
| tuntud_õpilased     = 
| botaaniline_nimelühend  =
| zooloogiline_nimelühend =
| tunnustus        = [[Nobeli meditsiiniauhind]] (1985)
| abikaasa         = Alice Lapin
| lapsed           = 2 tütart
| allkiri          = 
| veebileht        = 
| märkused         = 
| muu              = 
| moodul           =
}}
'''Michael Stuart Brown''' (sündinud [[13. aprill]] [[1941]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[geneetik]]. [[Kolesterool]]i [[Metabolism|ainevahetuse]] regulatsiooni kirjeldamise eest anti talle koos [[Joseph L. Goldstein]]iga [[1985]]. aastal [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]].&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.nndb.com/people/174/000123802|title=Biography: Michael S. Brown|publisher=Soylent Communications|website=The Notable Names Database|access-date=15.06.2008|year=2008}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.nobelprizeii.org/nobel-laureate/michael-brown/|title=Michael Brown - Nobel Prize Inspiration Initiative|publisher=Nobelprizeii.org|access-date=06.11.2015}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;nobelprize1985&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/1985/brown-bio.html|title=Michael S. Brown - Biographical|publisher=Nobelprize.org|date=13.04.1941|access-date=06.11.2015}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/1985/brown-lecture.html|title=Michael S. Brown - Nobel Lecture: A Receptor-Mediated Pathway for Cholesterol Homeostasis|publisher=Nobelprize.org|date=08.12.1985|access-date=06.11.2015}}&lt;/ref&gt;

== Noorpõlv ja haridus ==
Brown sündis [[New York|New Yorgis]] [[Brooklyn|Brooklyni linnaosas]] Evelyn ja Harvey Browni pojana.&lt;ref name=&quot;nobelprize1985&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://persona.rin.ru/eng/view/f/0/17629/brown-brown,-michael|title=BROWN (Brown), Michael, photo, biography|publisher=Persona.rin.ru|date=13.04.1941|access-date=06.11.2015}}&lt;/ref&gt; Ta on lõpetanud Cheltenhami keskkooli ([[Wyncote]], [[Pennsylvania]]). 1962. aastal lõpetas ta [[Pennsylvania ülikool]]i ja sai doktorikraadi Pennsylvania ülikooli meditsiinikoolis 1966. aastal.

== Töö ja teadus ==
Brown kolis [[Dallas]]esse{{millal}} ja töötas [[Texase Ülikool]]is, kus ta ja tema kolleeg Joseph L. Goldstein uurisid kolesterooli ja avastasid, et inimrakkudel on väikese tihedusega lipoproteiini (LDL) retseptorid, mis eraldavad kolesterooli vereringest. Piisavate LDL-retseptorite puudumine on seotud päriliku hüperkolesteroleemiaga, mis on kolesterooliga seotud haiguste oluline eelsoodumus. Lisaks selle haiguse aluseks oleva patoloogia selgitamisele paljastas nende töö rakubioloogia ühe põhiaspekti – retseptori vahendatud [[endotsütoos]]i.

Nende järeldused viisid [[Statiinid|statiiniravimite]] – [[kolesterool|kolesteroolisisaldust]] vähendavate ühendite – väljatöötamiseni, mida tänapäeval kasutavad 16 miljonit ameeriklast ja mis on Ameerika Ühendriikides kõige enam välja kirjutatud ravimid. Pärast neid olulisi edusamme selgitas nende teadlaste meeskond välja lipiidide valgu modifitseerimise (valgu [[Prenüülrühm|prenüleerimise]]) rolli [[Vähk (haigus)|vähis]]. 1984. aastal pälvis ta koos Joseph L. Goldsteiniga [[Columbia ülikool]]ist Louisa Grossi Horwitzi preemia ja 1985. aasta [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna]]. 1988. aastal sai Brown meditsiinilise panuse eest [[National Medal of Science|riikliku teadusmedali.]]

1993. aastal puhastasid nende praktikandid Xiaodong Wang ja Michael Briggs sterooli reguleerivat elementi siduvad valgud (SREBP). Alates 1993. aastast on dr. Brown, Goldstein ja nende kolleegid on kirjeldanud keerulist masinavärki, mille abil rakud säilitavad erinevates keskkonnatingimustes vajaliku rasvade ja kolesterooli taseme.

Brown on Texase ülikooli regentprofessor.

==Tunnustus==
*1987 – valiti [[USA Meditsiiniakadeemia]] liikmeks

== Viited ==
{{viited}}

{{Nobelmeditsiin}}

{{JÄRJESTA:Brown, Michael Stuart}}
[[Kategooria:Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaadid]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide geneetikud]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Teaduste Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria:Pennsylvania ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1941]]</text>
      <sha1>bx814dlbtes1hinw4d9h3d5ixyw68xj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eduard Aarna</title>
    <ns>0</ns>
    <id>613676</id>
    <revision>
      <id>7248871</id>
      <parentid>7053315</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T06:40:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-53930-84</username>
        <id>239166</id>
      </contributor>
      <origin>7248871</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1391" sha1="cgofigwmq0lgtcqnpwyygr788tok0vb" xml:space="preserve">Eduard  Aarna oli meie kooli esimene direktor. Eduardile meeldis kooliks kummitamas käija ning õpetajad olid teda pidevalt näinud. Ühel päeval otsustasid õpetajad kutsuda tondipüüdjad. Tondipüüdjad läksid Antsla gümnaasiumi ja veetsid seal paar ööd. Kui juba teisel ööl hakkas Eduard neid kummitama. Tondipüüdjad hakkasid Eduardi nii väga kartma, et tahtsid ära minna, kuid Eduard seda ei lubanud. Eduard ütles tondipüüdjatele, et ta tahaks süüa tare buustujurksi. Nii siis läksid nad poodi aga tare buustujurksid olid otsas, ning nad pidid minema coopi, et talle sealt coopi pitsa osta. Kui tondipüüdjad jõudsid kooli tagasi siis eduard ootas neid kohe ukse ees. Nad astusid uksest sisse ja kui Eduard nägi, et tegemist ei oloe mitte tare buustujurksiga vaid hoopis coopi pitsaga hakkas ta mööda kooli laamendama ja tondipüüdjaid ükshaaval perse trukkima. Kui tondipüüdjad olid läbi trukitud lasi Eduard kooli vetsu lakke paugu ja see seisab seal tänaseni. Olge valvsad ja vaadake, et Eduard ka teid trukkima ei tule.

==Välislingid==
*[http://arhmus.tlu.ee/cgi-bin/epam?oid=80984 Kolm fotot] Eesti pedagoogika arhiivmuuseum

{{JÄRJESTA:Aarna, Eduard}}
[[Kategooria:Eesti õpetajad]]
[[Kategooria:Eesti koolijuhid]]
[[Kategooria:Eesti koorijuhid]]
[[Kategooria:Antsla Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1909]]
[[Kategooria:Surnud 1996]]</text>
      <sha1>cgofigwmq0lgtcqnpwyygr788tok0vb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248872</id>
      <parentid>7248871</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T06:43:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-53930-84</username>
        <id>239166</id>
      </contributor>
      <origin>7248872</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1390" sha1="dbcu484zs2jvkwctq06fi4z6dn4smrg" xml:space="preserve">Eduard  Aarna oli meie kooli esimene direktor. Eduardile meeldis koolis kummitamas käija ning õpetajad olid teda pidevalt näinud. Ühel päeval otsustasid õpetajad kutsuda tondipüüdjad. Tondipüüdjad läksid Antsla gümnaasiumi ja veetsid seal paar ööd. Kui juba teisel ööl hakkas Eduard neid kummitama. Tondipüüdjad hakkasid Eduardi nii väga kartma, et tahtsid ära minna, kuid Eduard seda ei lubanud. Eduard ütles tondipüüdjatele, et ta tahaks süüa tare buustujurksi. Nii siis läksid nad poodi aga tare buustujurksid olid otsas, ning nad pidid minema coopi, et talle sealt coopi pitsa osta. Kui tondipüüdjad jõudsid kooli tagasi siis eduard ootas neid kohe ukse ees. Nad astusid uksest sisse ja kui Eduard nägi, et tegemist ei oloe mitte tare buustujurksiga vaid hoopis coopi pitsaga hakkas ta mööda kooli laamendama ja tondipüüdjaid ükshaaval perse trukkima. Kui tondipüüdjad olid läbi trukitud lasi Eduard kooli vetsu lakke paugu ja see seisab seal tänaseni. Olge valvsad ja vaadake, et Eduard ka teid trukkima ei tule.

==Välislingid==
*[http://arhmus.tlu.ee/cgi-bin/epam?oid=80984 Kolm fotot] Eesti pedagoogika arhiivmuuseum

{{JÄRJESTA:Aarna, Eduard}}
[[Kategooria:Eesti õpetajad]]
[[Kategooria:Eesti koolijuhid]]
[[Kategooria:Eesti koorijuhid]]
[[Kategooria:Antsla Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1909]]
[[Kategooria:Surnud 1996]]</text>
      <sha1>dbcu484zs2jvkwctq06fi4z6dn4smrg</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7249006</id>
      <parentid>7248872</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T11:00:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-53900-34</username>
        <id>239193</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7249006</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1482" sha1="m2rnfj3b2fvl57jgsp7ywhn6haymsji" xml:space="preserve">Eduard  Aarna oli meie kooli esimene direktor. Eduardile meeldis koolis kummitamas käija ning õpetajad olid teda pidevalt näinud. Ühel päeval otsustasid õpetajad kutsuda tondipüüdjad. Tondipüüdjad läksid Antsla gümnaasiumi ja veetsid seal paar ööd. Kui juba teisel ööl hakkas Eduard neid kummitama. Tondipüüdjad hakkasid Eduardi nii väga kartma, et tahtsid ära minna, kuid Eduard seda ei lubanud. Eduard ütles tondipüüdjatele, et ta tahaks süüa tare buustujurksi. Nii siis läksid nad poodi aga tare buustujurksid olid otsas, ning nad pidid minema coopi, et talle sealt coopi pitsa osta. Kui tondipüüdjad jõudsid kooli tagasi siis eduard ootas neid kohe ukse ees. Nad astusid uksest sisse ja kui Eduard nägi, et tegemist ei oloe mitte tare buustujurksiga vaid hoopis coopi pitsaga hakkas ta mööda kooli laamendama ja tondipüüdjaid ükshaaval perse trukkima. Kui tondipüüdjad olid läbi trukitud lasi Eduard kooli vetsu lakke paugu ja see seisab seal tänaseni. Müüdid väidavad, et onu Eduardil on lausa 3 peenist millega koolis olijaid tagant panna. Olge valvsad ja vaadake, et Eduard ka teid trukkima ei tule.

==Välislingid==
*[http://arhmus.tlu.ee/cgi-bin/epam?oid=80984 Kolm fotot] Eesti pedagoogika arhiivmuuseum

{{JÄRJESTA:Aarna, Eduard}}
[[Kategooria:Eesti õpetajad]]
[[Kategooria:Eesti koolijuhid]]
[[Kategooria:Eesti koorijuhid]]
[[Kategooria:Antsla Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1909]]
[[Kategooria:Surnud 1996]]</text>
      <sha1>m2rnfj3b2fvl57jgsp7ywhn6haymsji</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Riia Jaani kirik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>614143</id>
    <revision>
      <id>7248944</id>
      <parentid>7244871</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:21:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <origin>7248944</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15491" sha1="8e6h38f4ug3s336uktq5b8g257rhotl" xml:space="preserve">{{Kirik
|nimi         = Riia Jaani kirik
|pilt         = Johann_Kirche_Riga_1.JPG
|pildiallkiri = 
|riik         = [[Läti]]
|asukoht      = Jaani tänav (''Jāņa iela'') 7, [[Riia]], 
|ehitatud     = 13. sajand
|kuuluvus     = 
|laiuskoord   = 56/56/51
|pikkuskoord  = 24/06/38
|kaart        = pind
}}
'''Riia Jaani kirik''' ([[läti keel]]es ''Svētā Jāņa Evaņģēliski luteriskā baznīca'') on [[luterlus|luteri]] [[kirik (pühakoda)|kirik]] Lätis [[Riia]] [[Riia vanalinn|vanalinn]]as aadressil Jaani tänav 7 ja kogudusemaja Skārņu tänav 24. Jaani kirik on [[Läti Evangeelne Luterlik Kirik|Läti Evangeelse Luterliku Kiriku]] kirik.

Kirikus peetakse jumalateenistusi pühapäevahommikuti ja kolmapäevaõhtuti.
== Ajalugu ==
Riia Jaani kirik (saksa k. ''Johanniskirche, St. Johannis in Riga'') asub algse [[Albert (Riia piiskop)|Riia piiskop Alberti]] [[Riia piiskopilinnus|piiskopilinnuse]] kohal. 1234. aastal võtsid [[dominiiklased]] tollal veel väikse kabeli üle ja pühitsesid selle  [[Ristija Johannes]]ele, esimene Püha Johannese kirik ehitati aastatel 1234–1297. Püha Johannese kirik oli algselt Riia piiskopi esimene residentshoone, hiljem dominikaanlaste kloostrikompleks. Hoonet laiendati 1330. ja 1587. aastal. [[File:Rīgas Svētā Jāņa Evaņģēliski luteriskā baznīca.jpg|pisi|left|Vaade kiriku sissepääsule, [[Riia linnamüür]]i väravast]][[File:Sv. Jāņa luterāņu baznīcas durvis, Rīga.JPG|pisi|left|Riia Jaani kiriku portaal]]
1522. aastal, kui Riia raad gildide toel määras [[Andreas Knopken]]i luterliku usu jutlustajaks [[Riia Püha Peetri kirik|Peetri kirik]]us ja [[Sylvester Tegetmeyer]]i pastoriks [[Riia Püha Jakobi kirik|Jakobi kirik]]us (ainult [[Toomkapiitel|toomkapiitl]]il oli õigus nendesse kirikutesse pastorid määrata), algasid Riias nn &quot;[[Pildirüüste]]d&quot;  - luterlasted tungisid Riia kirikutesse, mille tagajärjel hävitati katolikukirikute sisustust ja 1523. aastal [[Katoliku kirik|katoliku]] koguduselt ära võeti ka Jaani kirik. [[Reformatsioon Liivimaal|Reformatsiooniga]], [[1523]]. aasta [[Riia raad|Riia ra]]e otsusega suleti [[Riia dominiiklaste klooster]] ja kirik endise [[Riia piiskopilinnus]]e asukohas ja &quot;[[Dominiiklased|mustad mungad]]&quot; aeti Riiast välja. Endist dominiiklaste kloostrit ei kasutatud mõnda aega ning kirik muudeti laoks, hiljem laudaks ja sigalaks. 1555. aastast kasutas linn hoonet, linna arsenalina, kuna ühe kloostrihoone kõrval asus kahurivalukoda). [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] 1582. aasta märtsis vallutas Poola-Leedu riigi valitseja [[Stefan Batory]] [[Riia vabalinn]]a, taastas [[Augsburgi usutunnistus]]ega kõik usuvabadused, Riia raad pidi lubama katoliiklastel uuesti jumalateenistusi pidada ja tagastama neile [[Riia Püha Jakobi kirik|Püha Jakobi kirik]]u. Luteri kogudus asus Jaani kirikusse ja taastatud kirikus toimus luterliku koguduse esimene jumalateenistus 29. septembril 1582.

Hoonet laiendati 1587. aastal, ehitati uue ja avara renessanssstiilis altariosa, mis valmis kahe aastaga. Altariruumi ehitati ka uus kantsel ja altar ning koguduseruumi uus rõdu. Kirikus oli 1500 istekohta.
[[File:Riga Johanniskirche Gewölbe.JPG|pisi|Sisevaade]]
Kirik põles 31. mail [[1677]] Riia linna suures tulekahjus sarnaselt [[Riia Püha Peetri kirik]]uga, kuid kirik taastati 1677–1683 ja hoonele ehitati uus kirikutorn. 1761. aastal renoveeriti kogu hoone täielikult: uus põrand ja pingid, uus orel, samuti kaks orelirõdu ja kaks külgrõdu jne. 1764. aastal ehitati uus kirikutorn, mis sarnanes vanaga: kaheksanurkne ja kellaga. Kirik sai taas kannatada oktoobris 1944, kui kolm otsest suurtükimürsku tabasid tõsiselt Jaani kiriku katust, hõlmates umbes 750 m2 suurust pinda, samuti hävis pool koguduse saalist ja suur osa altarikatusest ning peaaegu kõik altariaknad purunesid. Kirik taastati Läti NSV ajal, aastatel 1957–1959.

Hoone on arhitektuurimälestis, kus on [[roidvõlv]]id ja dekoratiivne lääne[[Viil (arhitektuur)|viil]], kolmemahuline altariruum, koguduseruum ise koos müürisammastega on ainult ühemahuline, mis on tüüpiline dominiiklaste nn ait-arhitektuurile. Kirikus on Balti riikide uhkeim [[võrkvõlv]]lagi.
Kirikust paremal pool on [[Riia linnamüür]]i värav mis viib Jaani hoovi, kus on taastatud osake linnamüürist, mis on enamjaolt hävinud.

1859. aastal oli Riia Jaani kiriku läti koguduse hingekirjas ca 15 000 inimest&lt;ref&gt;[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00520|seite 480}}&lt;/ref&gt;.
[[File:Riga 1650.jpg|pisi|Vaade [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusaegsele]] Riiale (1650): [[Riia loss]], [[Riia Püha Jakobi kirik|Riia Jakobi kirik]], [[Riia toomkirik]], [[Riia raekoda]], [[Riia Peetri kirik]], Riia Jaani kirik]]
[[File:Bm03029am.jpg|pisi|Vaade kirikule, 18. sajand]]

== Riia Jaani kogudus ==
Riia Jaani kogudust on teeninud luteriusu vaimulikud: 
*1582–1587, Auervinus Avest (Auervinus thor Avest), Riia Jaani koguduse pastor&lt;ref&gt;[http://iepriekseja.janabaznica.lv/vesture/rigas-jana-draudzes-macitaji/ Rīgas Jāņa draudzes mācītāji], iepriekseja.janabaznica.lv&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.janabaznica.lv/par-mums/vesture/ Rīgas Jāņa draudzes mācītāji], www.janabaznica.lv&lt;/ref&gt;, [[Rzeczpospolita]] [[Poola aeg|valitsusajal]] Riias
*1582–1587, Gerhard zum Brook ehk Paludanus (1545–1590&lt;ref&gt;Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten, seite 62&lt;/ref&gt;)
*1590–1594, Herbert [[Ulrichen|Ulrich]] (u 1567−1599), Riia Jaani koguduse pastor&lt;ref&gt;[[Heinrich Julius Böthführ|Böthführ, Heinrich Julius]], [https://dom.lndb.lv/data/obj/file/265060.pdf Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen.], Riga 1884. Buchdruckerei von W. F. Hacker, seite 74-75&lt;/ref&gt;
*1594–1612, Caspar Timm(e), Riia Jaani koguduse pastor&lt;ref&gt;Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten, seite 70&lt;/ref&gt;
*1612–1616, Andreas Schüring (surn. 1616), Riia Jaani koguduse pastor
*1617–1628, Caspar [[Rigemann]] (surn. 1629), Riia Jaani koguduse pastor&lt;ref&gt;[[Carl Eduard Napiersky]], [[Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland]], 4. Heft, Lebensnachrichten von den livländischen Predigern mit litterärischen Nachweisen, 3. Theil, Q-Z, Mitau 1852, S. 17&lt;/ref&gt;
*1628–1643, Gregorius Bauer, Riia Jaani koguduse pastor
*1643–1662, Herbert [[Ulrichen|Ulrich]], Riia Jaani koguduse pastor
**1643–1646, Matthias Reland/Reeland/Rölandt (1599–1657), diakon&lt;ref&gt;[[Carl Eduard Napiersky]], Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland.  [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/15768982-e1fe-427f-82c0-9bcec1f22cf8/content III Dritten Theil, Viertes Heft. Q - Z (1852)], seite 11&lt;/ref&gt;
**1646–1650, Johann Hartmann (surn. 1657), diakon&lt;ref&gt;H.J. Böthführ: Die Livländer auf auswärtigen Universitäten..., Riga 1884, s. 92&lt;/ref&gt;
**1657–1662,  Bruno Hanenfeldt (1618–1681), diakonpastor
*1662–1681, Bruno Hanenfeldt (1618–1681), Riia Jaani koguduse pastor&lt;ref&gt;Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten, seite 97&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{BBLD|GND129040592|Hanenfeld/Hanefeld, Bruno (1618-1681)}}&lt;/ref&gt;
*1681–1690, Georg [[Ulrichen|Ulrich]], Riia Jaani koguduse pastor&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1200830377|Ulrici / Ulrich, Georg (1631-1691)}}&lt;/ref&gt;
**1681–1683, [[Hermann Zimmermann]], Riia Jaani koguduse abiõpetaja
**1683, Theodor Friderici (1652–1690), diakonpastor
*1690–1708, Liborius Depkin (1652–1708&lt;ref&gt;{{BBLD|0000000019919210|Depkin, Liborius (1652-1708)}}&lt;/ref&gt;), pastor (''Pastor an der St. Johanniskirche'')
*{{kas|1709–1710}}{{lisa viide}},  Anton Gyldenstedt (surn. ~ 1685), Riia Jaani koguduse pastor
**1709–1710, Georg Ludovici (1673–1710&lt;ref&gt;{{BBLD|GND129697222|Ludovici (Ludwig), Georg (1673-1710)}}&lt;/ref&gt;), adjunktpastor
*1710–1724, Nathanael Skodeisky (1697–1769), Riia Jaani koguduse pastor
*1724–1750, Caspar Elvers, Riia Jaani koguduse pastor
*1750–1758, Rötger Sehdens vanem, Riia Jaani koguduse pastor
**1754–1758, Christian Ravensberg (1721–1776&lt;ref name=&quot;bbld-gnd11&quot;&gt;{{BBLD|GND115485104|Ravensberg, Christian (1721-1776)}}&lt;/ref&gt;), diakonpastor
*1758–1776, Christian Ravensberg (1721–1776&lt;ref name=&quot;bbld-gnd11&quot; /&gt;), pastor
**1758–1762, Matthias Holst (1721–1762&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1200678257|Holst, Matthias (1721-1762)}}&lt;/ref&gt;), diakonpastor 
*1777–1791, Rötger Sehdens noorem, Riia Jaani koguduse pastor
*1792–1806, Johann Precht (1734–1806&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1197238123|Precht, Johann (1734-1806)}}&lt;/ref&gt;), Riia Jaani kiriku ülempastor
*1806–1822, [[Paul Tiedemann]] (Tidemann) (1766–1822&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1277910294|Tiedemann, Paul (1766-1822)}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Bd.: 1, 1810-1829, Nachdr. zu Riga 1881–1884,  [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00001249/images/index.html?id=00001249&amp;groesser=&amp;fip=193.174.98.30&amp;no=&amp;seite=96 seite 88-90]&lt;/ref&gt;), pastor primaris
**1806–1819, Karl Heinrich Precht (1771–1819&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1197237429|Precht, Karl Heinrich (1771-1819)}}&lt;/ref&gt;), diakonpastor
*1822–1846, [[Johannes Hermann Trey]] (1794–1849&lt;ref&gt;{{BBLD|0000000009998963|Trey (Treu), Johannes Hermann* (1794-1849)}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 2. Bd: 1830-1855, Riga 1881-1884, {{BSB|00001249,00368|seite 156-159}}&lt;/ref&gt;),  ülempastor [[VELK Riia konsistooriumiringkond|Riia konsistooriumiringkonnas]]
*1846–1848, [[Carl Hieronymus Schirren]] (1796–1848&lt;ref&gt;{{BBLD|GND139537155|Schirren, Carl Hieronymus (1796-1848)}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 2. Bd: 1830-1855, Riga 1881-1884, {{BSB|00001249,00365|seite 153-156}}&lt;/ref&gt;),  ülempastor
*1846–1849, Heinrich Pehsch (1817–1849&lt;ref&gt;{{BBLD|GND123808821X|Pehsch, Heinrich* Gottlieb (1817-1849)}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 2. Bd: 1830-1855, Riga 1881-1884, {{BSB|00001249,00376|seite 164-166}}&lt;/ref&gt;),  ülempastor
*1849–1857, [[Wilhelm Hillner|Karl Johann Julius ''Wilhelm Hillner'']] (1813–1868&lt;ref&gt;{{BBLD|0000000013409500|Hillner, Karl Johann Julius Wilhelm* (1813-1868)}}&lt;/ref&gt;), ülempastor
**1849–1851, [[Theodor Donatus Weyrich]]  (1821–1900), pastordiakon
*1857–1900, [[Theodor Donatus Weyrich]]  (1821–1900&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1212228405|Weyrich, Theodor Donatus (1821-1900)}}&lt;/ref&gt;), ülempastor (Pastor primas)
*1858–1882,  Karl Müller (1829–1882&lt;ref&gt;[[Arend von Berkholz]],  [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/5a43c24b-1101-4c3a-bd20-e580e3db58db/content Album fratrum Rigensium (1823–1910) Ein Beitrag zur Baltischen Personenkunde], Riga. Druck von W. F. Häcker. 1910, seite 90&lt;/ref&gt;) (läti k. Jānis Kārlis Millers), ülempastor
*1882–1885, [[Theophil Gaehtgens]]  (1847–1919&lt;ref&gt;{{BBLD|0000000416952647|Gaehtgens, Theophil (1847-1919)}}&lt;/ref&gt;), ülempastor
*1885–1918, [[Ernst Bernewitz|''Ernst'' Ewald ''Bernewitz'']] (1849–1918&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1200211278|Bernewitz, Ernst* Ewald (1849-1918)}}&lt;/ref&gt;), ülempastor [[VELK Liivimaa konsistooriumiringkond|Liivimaa konsistooriumiringkonnas]]
*1900–1948, [[Jānis Meirens]] (saksa ''Johannes Meyren''&lt;ref&gt;{{BBLD|1238386539|Meyren/Meirens, Johannes/Janis (1868-)}}&lt;/ref&gt;) (1868– pärast 1925), I pihtkond (1918–1948), ülempastor
**1910–1918, Theodor Praetorius (1878–1945&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1238476570|Praetorius, Theodor* Alexander (1878-1945)}}&lt;/ref&gt;)
*1918–1933, [[Alfred Giehm]]/Gimis (1872–1933), Riia Jaani kiriku ülempastor&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1237615283|Giehm/Gimis, Bernhard Alfred* Theophil}}&lt;/ref&gt;, II pihtkond (1918–1948), ülempastor
*1946–1967, Arvīds Rūdolfs Kauliņš (1904–1965&lt;ref&gt;[https://timenote.info/lv/Arvids-Kaulins-29.01.1904 Arvīds Kauliņš]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, timenote.info&lt;/ref&gt;), I pihtkond, ülempastor
*1943–1944, Arvīds Rūdolfs Kauliņš (1904–1965), II pihtkond, ülempastor
*1945–1946, [[Gustavs Tūrs]], II pihtkond, ülempastor
*1965–2007, [[Jānis Liepiņš (vaimulik)|Jānis Liepiņš]], ülempastor

== Riia eesti kogudus ==
[[File:Citadel Church.JPG|pisi|[[Riia Peeter-Pauluse kirik]]]]
1918–1940 tegutses [[Riia Jakobi eesti kogudus]] Riias erinevate kirikute juures&lt;ref&gt;Leili Utno, [https://dea.digar.ee/article/AKvaliseesti/2024/06/0/6.3 Riia eestlaste usulisest tegevusest möödanikus ja tänapäeval], Välis-Eesti : Välis-Eesti Ühingu ajakiri, nr. 1, juuni 2024&lt;/ref&gt;. 1918. aastal, kui kogudus siirdus Jakobi kirikust vabanenud endisesse vene sõjaväe garnisoni [[Riia Peeter-Pauli katedraal|Riia Peeter–Pauluse kirik]]usse&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/eestikirikeelk/1933/03/23/7 Kuidas said Riia eestlased omale Peeter-Pauli kiriku.], Eesti Kirik (1923-1940), nr. 13, 23 märts 1933&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.la.lv/ko-avizes-rakstija-pirms-100-gadiem-351 Riia Peetri ja Pauli kirik, endine Vene katedraal, on antud kubermangu haldusest Riia eesti luteri koguduse kasutusse], www.la.lv, 29. mail 1918&lt;/ref&gt;, mis varem kuulus õigeusklikele ja mis asus [[Riia vanalinn]]a külje all asuvas garnisonilinnakus ehk [[Riia tsitadell]]is, sai kogudus  Peeter–Pauluse nimeliseks. 1913–1919 teenis kogudust [[Theodor Tallmeister]], 1923–1938 [[Arnold Häusler]] 1938–1940 oli eesti Peeter–Pauluse koguduse kirikuõpetaja [[Otmar Pello]]. Peeter–Pauluse kirik võeti koguduselt ära seoses nõukogude sõjaväebaasi tulekuga 1939. aasta sügisel. Aastatel 1941–1944 ja 1959–1986 teenis eesti kogudust [[Edgars Jundzis]]. Lisaks teenis aastatel 1947–1958 kogudust jutlustajana Jüri Muul (ka Juris Muuls, 1899–1976).

1940. aastate teisest poolest kasutab eesti kogudus Jaani kirikut.&lt;ref&gt;Valdek Johanson, [https://misjonikeskus.ee/wp-content/uploads/2023/09/Johanson-ettekanne.pdf Eestikeelne kogudusetöö Riias], Ette kantud Riia Jaani kirikus 09.09.2023&lt;/ref&gt; Kogudus taasalustas tegevust jumalateenistusega 29. oktoobril 1989. aastal.  [[Riia eesti Peeter–Pauli kogudus]]e (läti k. ''Rīgas igauņu Pētera-Pāvila evaņģēliski luteriskā draudze'') hooldajaõpetaja oli aastatel 1989–2020 [[Valdek Johanson]]. 2022. aastast teenib Riia eestlasi [[Valga Peetri-Luke kogudus]]e õpetaja Margus Suvi.&lt;ref&gt;[https://eestikirik.ee/riia-eesti-kogukond-pidas-kogudusepaeva Riia eesti kogukond pidas kogudusepäeva], Eesti Kirik, Number: 13. september 2023 Nr 33/34&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}
== Kirjandus ==
*[[Christian Berkholz|Christian August Berkholz]], [http://hdl.handle.net/10062/16844 Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger Riga's. Abth.1, Geschichte der einzelnen Kirchen nebst chronologischem Verzeichniss der Prediger und statistischen Auszügen aus den Kirchenbüchern], Riga: J. Bacmeister, 1867, {{BSB|10448415,00116|seite 108}}-119

== Välislingid ==
*[https://www.janabaznica.lv/par-mums/vesture/ Sv. Jāņa baznīcas vēsture un tās pirmssākumi], läti keeles

{{commonskat|}}

[[Kategooria:Riia kirikud]]
[[Kategooria:Tellisgootika ehitised]]
[[Kategooria:Riia linnakonsistoorium]]
[[Kategooria:Läti Evangeelne Luterlik Kirik]]
[[Kategooria:Riia vanalinn]]</text>
      <sha1>8e6h38f4ug3s336uktq5b8g257rhotl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Svitavy</title>
    <ns>0</ns>
    <id>618909</id>
    <revision>
      <id>7248624</id>
      <parentid>7220781</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T15:51:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248624</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2153" sha1="4rlczr1pufw2sph33zoxdimlu6obq4t" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Svitavy
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Svitavy
|  nimi2_keel = saksa | nimi2 = Zwittau
|  pilt = Czech_city_of_Svitavy.jpg
|  pildiallkiri = Rahu väljak Svitavys
|  lipp = Svitavy_CZ_flag.svg
|  lipu_link = [[Svitavy lipp]]
|  vapp = Svitavy_znak_2.jpeg
|  vapi_link = [[Svitavy vapp]]
|  pindala =  
|  elanikke = 
|  asendikaart = Tšehhi
}}
'''Svitavy''' ([[saksa keel]]es ''Zwittau'') on linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]], [[Svitavy ringkond|Svitavy ringkonna]] halduskeskus. Svitavy asub [[Pardubice]]st ligikaudu 60 km kagus.

Linn on nime saanud [[Svitava]] jõe järgi.

Svitavy asub merepinnast 435 meetri kõrgusel.&lt;ref&gt;[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/10156/svitavy/ Svitavy] Místopisný průvodce po České Republice&lt;/ref&gt;

Svitavyt on esmamainitud [[1256]]. aastal. Linn kuulus [[Olomouc]]i piiskopile. [[16. sajand]] oli linna õitseaeg, kaubandus ja käsitöö arenesid. [[Kolmekümneaastane sõda]] pidurdas mõneks ajaks linna arengut. [[1781]]. aastal hävis tulekahjus suur osa linnast. [[19. sajand]]il hakkas Svitavys arenema tekstiilitööstus.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20211127123924/http://www.muzeum.svitavy.cz/stale-exp/historical-circuit-of-town/town-svitavy/154-2/ Town Svitavy] Městské muzeum a galerie ve Svitavách&lt;/ref&gt;

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel saadeti linna saksa rahvusest elanikkond, kes moodustas 90% rahvastikust, riigist välja.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20211127121909/https://english.radio.cz/svitavy-birthplace-oskar-schindler-8559604 Svitavy – the birthplace of Oskar Schindler] Radio Prague International, 19. oktoober 2011&lt;/ref&gt;

Svitavy vanalinn on alates [[1990]]. aasta novembrist ajalooline linnakaitseala.&lt;ref&gt;[https://pamatkovykatalog.cz/svitavy-7664878 Svitavy] Národní památkový ústav&lt;/ref&gt;

Svitavy on saksa töösturi [[Oskar Schindler]]i ([[1908]]–[[1974]]) sünnilinn.&lt;ref&gt;[https://encyclopedia.ushmm.org/content/en/article/oskar-schindler Oskar Schindler] Holocaust Encyclopedia&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Tšehhi linnad]]
[[Kategooria:Pardubice maakond]]</text>
      <sha1>4rlczr1pufw2sph33zoxdimlu6obq4t</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Liidutehas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>620084</id>
    <revision>
      <id>7248984</id>
      <parentid>6014101</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:54:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248984</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="771" sha1="b7e1arg1p74xwngdepb88ga69upj2jo" xml:space="preserve">'''Liidutehas''' (ka nn „numbritehas“&lt;ref name=_1 /&gt;) oli [[Nõukogude võim]]u ajal toiminud [[liiduline alluvus|liidulise alluvusega]] tootmisüksus.

==Eesti alal toiminud liidutehased==
* [[Dvigatel]]
* [[Tallinna Pooljuhttakistite Tehas|Pöögelmanni elektrotehnikakoondis]]
* [[Tartu Aparaaditehas]]
* /.../

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=_1&gt;Endisaegne [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] toiminud salastatud asukohaga, seetõttu numbrit kandev ettevõte, mis tootis [[sõjavarustus]]t ja sellega seotut.&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [[Tõnis Erilaid]]. [https://naine.ohtuleht.ee/540970/kuidas-liidutehaste-direktorid-kinga-said Kuidas liidutehaste direktorid kinga said]. ''[[Õhtuleht]]'', 21. august 2013

[[Kategooria:Nõukogude Liidu majandus]]</text>
      <sha1>b7e1arg1p74xwngdepb88ga69upj2jo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Timpnarmik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>624056</id>
    <revision>
      <id>7248513</id>
      <parentid>6888940</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T13:01:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sillerkiil</username>
        <id>58396</id>
      </contributor>
      <origin>7248513</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1013" sha1="qowoolztxjvd22ks5odn3mdhvk1wmmm" xml:space="preserve">{{Viitamata}}
{{Täienda}}
{{Taksonitabel
| nimi = Timpnarmik
| pilt = Tume timpnarmik.jpg
| pildi_seletus = [[Tume timpnarmik]] ''Hydnum rufescens''
| pildi_laius = 250px
| värvus = seened
| riik = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts = [[Kukeseenelaadsed]] ''Cantharellales''
| sugukond = [[Narmikulised]] ''Hydnaceae''
| perekond = '''Timpnarmik''' ''Hydnum''
}}

'''Timpnarmik''' (''Hydnum'') on [[Kukeseenelaadsed|kukeseenelaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] sugukonda [[narmikulised]] kuuluv [[seened|seente]] [[perekond (bioloogia)|perekond]].

==Liike==
*''Hydnum ellipsosporum'' – [[ellipsoideoseline timpnarmik]]
*''Hydnum reginae'' – [[valkjas timpnarmik]]
*''Hydnum repandum'' – [[hele timpnarmik]]
*''Hydnum rufescens'' – [[tume timpnarmik]]
*''Hydnum umbilicatum'' – [[naba-timpnarmik]]
*''Hydnum vesterholtii'' – [[Vesterholti timpnarmik]]

==Välislingid==
* {{elurikkus|124611}}

[[Kategooria:Narmikulised]]</text>
      <sha1>qowoolztxjvd22ks5odn3mdhvk1wmmm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Trinidad ja Tobago 2022. aasta taliolümpiamängudel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>624165</id>
    <revision>
      <id>7248831</id>
      <parentid>6056693</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T03:41:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248831</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="810" sha1="ahxvj3qqpd1c979mh4nuv5wop9xbtej" xml:space="preserve">{{ROKi maakoodid|Flag of Trinidad and Tobago.svg|TTO}}
{{Medalid|0|0|0}}
'''[[Trinidad ja Tobago]]''' osales '''[[2022. aasta taliolümpiamängud]]el''' [[Peking]]is kahe sportlasega. See oli neljas kord, kui Trinidad ja Tobago taliolümpiamängudest osa võttis.

Trinidadi ja Tobagot esindas kahebobimeeskond koosseisus [[Axel Brown]] ja [[Andre Marcano]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20220119202324/https://newsday.co.tt/2022/01/19/trinidad-and-tobago-bobsled-team-returns-to-winter-olympics-after-two-decades/ Trinidad and Tobago bobsled team returns to Winter Olympics after 20 years], Trinidad and Tobago Newsday.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{Rahvuskoondised 2022. aasta taliolümpiamängudel}}

[[Kategooria:Rahvuskoondised 2022. aasta taliolümpiamängudel]]
[[Kategooria:Trinidad ja Tobago]]</text>
      <sha1>ahxvj3qqpd1c979mh4nuv5wop9xbtej</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vesinutt</title>
    <ns>0</ns>
    <id>624374</id>
    <revision>
      <id>7249003</id>
      <parentid>7247982</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T10:52:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7249003</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2050" sha1="fe96vyu4v46agk30gvc76vozp5kbvzq" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi               = Vesinutt
| pilt               = Hiid-vesinutt.jpg
| pildi_laius        = 250px
| pildi_seletus      = [[Hiid-vesinutt]] ''Hygrocybe punicea''
| värvus             = seened
| riik               = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond           = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass              = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts              = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond           = [[Limanutilised]] ''Hygrophoraceae''
| perekond           = '''Vesinutt''' ''Hygrocybe''
| perekonna_autor    =
| tüüpliik           =
| tüüpliigi_autor    = 
}}

'''Vesinutt''' (''Hygrocybe'') on [[Šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi [[Limanutilised|limanutiliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seeneperekond]].

==Liike==
*''Hygrocybe acutoconica'' – [[kollane vesinutt]], endise nimega ''Hygrocybe persistens''
*''[[Hygrocybe aurantiosplendens]]''
*''Hygrocybe ceracea'' – [[kollakas vesinutt]]
*''Hygrocybe chlorophana'' – [[kuld-vesinutt]]
*''Hygrocybe citrinovirens'' – [[sidrun-vesinutt]]
*''Hygrocybe coccinea'' – [[veri-vesinutt]]
*''Hygrocybe conica'' – [[kuhik-vesinutt]]
*''Hygrocybe conicoides'' – [[koonus-vesinutt]]
*''[[Hygrocybe constrictospora]]''
*''[[Hygrocybe glutinipes]]''
*''Hygrocybe helobia'' – [[soo-vesinutt]]
*''Hygrocybe insipida'' – [[vaha-vesinutt]]
*''Hygrocybe intermedia'' – [[keskmine vesinutt]]
*''Hygrocybe lepida'' – [[kukeseen-vesinutt]], ''H. cantharellus''
*''Hygrocybe miniata'' – [[kinaver-vesinutt]]
*''Hygrocybe nigrescens'' – [[mustuv vesinutt]]
*''Hygrocybe punicea'' – [[hiid-vesinutt]]
*''[[Hygrocybe reidii]]''
*''Hygrocybe spadicea'' – [[tõmmu vesinutt]]
*''Hygrocybe vitellina'' – [[rebu-vesinutt]]

==Varasemaid liike==
*''Cuphophyllus russocoriaceus'' – [[seeder-vesinutt]]
*''Gliophorus irrigatus'' – [[hallikas limavesinutt]]
*''Humidicutis calyptriformis'' – [[roosa vesinutt]]
*''Neohygrocybe nitrata'' – [[leelis-vesinutt]]

==Välislingid==
* {{elurikkus|124628}}

[[Kategooria:Limanutilised]]</text>
      <sha1>fe96vyu4v46agk30gvc76vozp5kbvzq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7249004</id>
      <parentid>7249003</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T10:53:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7249004</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2053" sha1="khvmyzucqi2kcgjrzeehex6ql3srpux" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi               = Vesinutt
| pilt               = Hiid-vesinutt.jpg
| pildi_laius        = 250px
| pildi_seletus      = [[Hiid-vesinutt]] ''Hygrocybe punicea''
| värvus             = seened
| riik               = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond           = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass              = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts              = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond           = [[Limanutilised]] ''Hygrophoraceae''
| perekond           = '''Vesinutt''' ''Hygrocybe''
| perekonna_autor    =
| tüüpliik           =
| tüüpliigi_autor    = 
}}

'''Vesinutt''' (''Hygrocybe'') on [[Šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi [[Limanutilised|limanutiliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seeneperekond]].

==Liike==
*''Hygrocybe acutoconica'' – [[kollane vesinutt]], endise nimega ''Hygrocybe persistens''
*''[[Hygrocybe aurantiosplendens]]''
*''Hygrocybe ceracea'' – [[kollakas vesinutt]]
*''Hygrocybe chlorophana'' – [[kuld-vesinutt]]
*''Hygrocybe citrinovirens'' – [[sidrun-vesinutt]]
*''Hygrocybe coccinea'' – [[veri-vesinutt]]
*''Hygrocybe conica'' – [[kuhik-vesinutt]]
*''Hygrocybe conicoides'' – [[koonus-vesinutt]]
*''[[Hygrocybe constrictospora]]''
*''[[Hygrocybe glutinipes]]''
*''Hygrocybe helobia'' – [[soo-vesinutt]]
*''Hygrocybe insipida'' – [[vaha-vesinutt]]
*''Hygrocybe intermedia'' – [[keskmine vesinutt]]
*''Hygrocybe lepida'' – [[kukeseen-vesinutt]], ''H. cantharellus''
*''Hygrocybe miniata'' – [[kinaver-vesinutt]]
*''Hygrocybe nigrescens'' – [[mustuv vesinutt]]
*''Hygrocybe punicea'' – [[hiid-vesinutt]]
*''[[Hygrocybe reidii]]''
*''Hygrocybe spadicea'' – [[tõmmu vesinutt]]
*''Hygrocybe vitellina'' – [[rebu-vesinutt]]

==Varasemaid liike==
*''Cuphophyllus russocoriaceus'' – [[seeder-vesinutt]]
*''Gliophorus irrigatus'' – [[hallikas limavesinutt]]
*''Humidicutis calyptriformis'' – [[roosa vesinutt]]
*''Neohygrocybe nitrata'' – [[leelis-uhivesinutt]]

==Välislingid==
* {{elurikkus|124628}}

[[Kategooria:Limanutilised]]</text>
      <sha1>khvmyzucqi2kcgjrzeehex6ql3srpux</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Târgu Bujor</title>
    <ns>0</ns>
    <id>629416</id>
    <revision>
      <id>7248843</id>
      <parentid>6718284</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T05:25:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248843</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="893" sha1="trwj3fnwqsgeo3gs599bwxmzljcd2ct" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Târgu Bujor
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = Târgu Bujor
|  pilt = Târgu_Bujor_station_2.jpg
|  pildiallkiri = Târgu Bujori raudteejaam
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 81,23
|  elanikke = 
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Târgu Bujor''' on linn [[Rumeenia]]s [[Galați maakond|Galați maakonnas]]. Linn asub ajaloolises [[Moldova (piirkond)|Moldova]] piirkonnas, maakonnakeskusest [[Galați]]st ligikaudu 49 km põhjas.

Linna haldusalasse kuulub kaks küla: Moscu ja Umbrărești.

Asulat on esmamainitud [[1491]]. aastal. Linnaõigused sai Târgu Bujor [[6. juuni]]l [[1968]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20210818025826/http://portal.just.ro/316/SitePages/prezentare.aspx Judecătoria TÂRGU BUJOR] Ministerul Justiției&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Rumeenia linnad]]
[[Kategooria:Galați maakond]]</text>
      <sha1>trwj3fnwqsgeo3gs599bwxmzljcd2ct</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 2002</title>
    <ns>0</ns>
    <id>642595</id>
    <revision>
      <id>7248655</id>
      <parentid>7247682</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T17:43:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuli */</comment>
      <origin>7248655</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8778" sha1="0ruvfa6k655d9g8y8wvyjbtx3a3e5ny" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[2002]]. aastal sündinud inimesi ja loomi.
{{Sündinud|2002}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Santeri Väänänen]], Soome jalgpallur
*[[3. jaanuar]] – [[Sverre Aav]], eesti korvpallur
*[[7. jaanuar]] – [[Mohamed Daramy]], Taani jalgpallur
*[[10. jaanuar]] – [[Leyanis Pérez]], Kuuba kolmikhüppaja
*10. jaanuar – [[Andri Baldursson]], Islandi jalgpallur
*[[13. jaanuar]] – [[Frederik Vesti]], Taani vormelisõitja
*[[15. jaanuar]] – [[Tim Stützle]], Saksamaa jäähokimängija
*[[18. jaanuar]] – [[Alessandro Ghiretti]], Prantsuse võidusõitja
*[[19. jaanuar]] – [[Reinier Jesus]], Brasiilia jalgpallur
*[[22. jaanuar]] – [[Caitlin Clark]], Ameerika Ühendriikide korvpallur
*[[23. jaanuar]] – [[Joško Gvardiol]], Horvaatia jalgpallur
*[[24. jaanuar]] – [[Kaio Jorge]], Brasiilia jalgpallur
*[[26. jaanuar]] – [[Sam Greenwood]], Inglismaa jalgpallur
*[[30. jaanuar]] – [[Taylor Harwood-Bellis]], Inglismaa jalgpallur

==Veebruar==
*[[3. veebruar]] – [[Stefan Rettenegger]], Austria kahevõistleja
*[[5. veebruar]] – [[Davis Cleveland]], USA näitleja
*[[9. veebruar]] – [[Regan Smith]], USA ujuja
*[[11. veebruar]] – [[Liam Lawson]], Uus-Meremaa võidusõitja
*11. veebruar – [[Anis Hadj Moussa]], Alžeeria jalgpallur
*[[12. veebruar]] – [[Daniel Svensson]], Rootsi jalgpallur
*[[14. veebruar]] – [[Karolina Kibbermann]], Eesti võrkpallur
*14. veebruar – [[Nick Woltemade]], Saksamaa jalgpallur
*[[16. veebruar]] – [[Fabian Rieder]], Šveitsi jalgpallur
*[[17. veebruar]] – [[Kelly Sildaru]], eesti vigursuusataja
*[[19. veebruar]] – [[Marko Stamenić]], Uus-Meremaa jalgpallur
*[[20. veebruar]] – [[Gavin Bazunu]], Iirimaa jalgpallur
*[[21. veebruar]] – [[Anna Gret Asi]], eesti korvpallur
*[[24. veebruar]] – [[Lazar Samardžić]], Serbia jalgpallur
*[[25. veebruar]] – [[Maghnes Akliouche]], Prantsusmaa jalgpallur
*25. veebruar – [[Filip Stanković]], Serbia jalgpallur
*[[26. veebruar]] – [[Maarten Vandevoordt]], Belgia jalgpallur
*[[27. veebruar]] – [[Sami Taoufik]], Maroko võidusõitja

==Märts==
*[[1. märts]] – [[Dion Drena Beljo]], Horvaatia jalgpallur
*[[3. märts]] – [[Keely Hodgkinson]], Suurbritannia jooksja
*[[7. märts]] – [[Paul McGrath (käija)|Paul McGrath]], Hispaania käija
*[[10. märts]] – [[Ian Maatsen]], Hollandi jalgpallur
*[[11. märts]] – [[Mikael Egill Ellertsson]], Islandi jalgpallur
*[[18. märts]] – [[Trai Hume]], Põhja-Iirimaa jalgpallur
*18. märts – [[Žan Vipotnik]], Sloveenia jalgpallur
*[[22. märts]] – [[Andrei Jessipenko]], Venemaa maletaja
*[[25. märts]] – [[Javi López (sündinud 2002)|Javi López]], Hispaania jalgpallur
*[[28. märts]] – [[Lucas Raymond]], Rootsi jäähokimängija

==Aprill==
*[[2. aprill]] – [[Emma Myers]], USA näitleja
*[[3. aprill]] – [[Caio Collet]], Brasiilia võidusõitja
*[[5. aprill]] – [[Ethan Katzberg]], Kanada vasaraheitja
*[[6. aprill]] – [[Armin Gigović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur
*[[12. aprill]] – [[Robert Navarro]], Hispaania jalgpallur
*[[13. aprill]] – [[Karl Jakob Hein]], Eesti jalgpallur
*[[16. aprill]] – [[Filip Jörgensen]], Taani jalgpallur
*16. aprill – [[Sadie Sink]], USA näitleja
*[[17. aprill]] – [[Cristian Olivera]], Uruguay jalgpallur
*17. aprill – [[Couhaib Driouech]], Maroko jalgpallur
*[[18. aprill]] – [[Maya Le Tissier]], Inglismaa jalgpallur
*[[19. aprill]] – [[William Alatalo]], Soome võidusõitja

==Mai==
*[[1. mai]] – [[David Vidales]], Hispaania võidusõitja
*[[6. mai]] – [[Cole Palmer]], Inglismaa jalgpallur
*[[7. mai]] – [[Naatan Skyttä]], Soome jalgpallur
*[[13. mai]] – [[Diribe Welteji]], Etioopia jooksja
*[[14. mai]] – [[Margarita Armstrong-Jones]], Briti kuningliku perekonna liige
*[[15. mai]] – [[Amy Hunt]], Suurbritannia sprinter
*15. mai – [[Chrislain Matsima]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[17. mai]] – [[Léon Marchand]], Prantsusmaa ujuja
*[[20. mai]] – [[Ditaji Kambundji]], Šveitsi tõkkejooksja
*[[22. mai]] – [[Oliver Reimann]], eesti näitleja
*[[26. mai]] – [[Maxime Estève]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[28. mai]] – [[Gianluca Busio]], USA jalgpallur
*[[31. mai]] – [[Sander Skotheim]], norra kümnevõistleja

==Juuni==
*[[1. juuni]] – [[Mohamed Belloumi]], Alžeeria jalgpallur
*[[3. juuni]] – [[Yan Couto]], Brasiilia jalgpallur
*[[4. juuni]] – [[Kaylen Frederick]], Ameerika võidusõitja
*[[7. juuni]] – [[Tanguy Nianzou]], Prantsusmaa jalgpallur
* 7. juuni – [[Tomáš Suslov]], slovaki jalgpallur
*[[8. juuni]] – [[Athing Mu]], Ameerika Ühendriikide jooksja
*[[10. juuni]] – [[Adrián Kaprálik]], Slovakkia jalgpallur
*[[11. juuni]] – [[Olli Caldwell]], Briti võidusõitja
*[[12. juuni]] – [[Koni De Winter]], Belgia jalgpallur
*[[16. juuni]] – [[Tiago Tomás]], Portugali jalgpallur
*16. juuni – [[Jeremy Sarmiento]], Ecuadori jalgpallur
*[[19. juuni]] – [[Nuno Mendes]], Portugali jalgpallur
*[[23. juuni]] – [[Andrew Omobamidele]], Iirimaa jalgpallur
*[[25. juuni]] – [[Kirill Chukavin]], Eesti maletaja
*25. juuni – [[Benson Boone]], USA laulja
*[[26. juuni]] – [[Mamadou Sangaré]], Mali jalgpallur

==Juuli==
*[[2. juuli]] – [[Sebastiano Esposito]], Itaalia jalgpallur
*[[3. juuli]] – [[Tomáš Rigo]], Slovakkia jalgpallur
*3. juuli – [[Matti Peltola]], Soome jalgpallur
*[[4. juuli]] – [[Alex Paulsen]], Šotimaa jalgpallur
*[[5. juuli]] – [[Adam Eteki]], Prantsuse võidusõitja
*[[9. juuli]] – [[Amaury Cordeel]], Belgia võidusõitja
*[[12. juuli]] – [[Nico Williams]], Hispaania jalgpallur
*[[13. juuli]] – [[Lukáš Horníček]], Tšehhi jalgpallur
*[[17. juuli]] – [[Enzo Millot]], Prantsusmaa jalgpallur
*17. juuli – [[Gift Orban]], Nigeeria jalgpallur
*[[18. juuli]] – [[Larissa Iapichino]], Itaalia kaugushüppaja
*[[19. juuli]] – [[Fábio Silva]], Portugali jalgpallur
*[[22. juuli]] – [[Felix (Taani prints)|Felix]], Taani kuningliku perekonna liige
*[[23. juuli]] – [[Jon Aramburu]], Venezuela jalgpallur
*23. juuli – [[Tiago Santos]], Portugali jalgpallur
*[[25. juuli]] – [[Adam Hložek]], Tšehhi jalgpallur
* 25. juuli – [[Rasmus Roosleht]], eesti kümnevõistleja
*[[30. juuli]] – [[Sékou Mara]], Prantsusmaa jalgpallur
*30. juuli – [[Ardon Jashari]], Šveitsi jalgpallur

==August==
*[[8. august]] – [[Carmely Reiska]], Eesti iluvõimleja
*[[13. august]] – [[Satoshi Tanaka]], Jaapani jalgpallur
*13. august – [[Ben Old]], Uus-Meremaa jalgpallur
*[[19. august]] – [[Pippi-Lotta Enok]], eesti mitmevõistleja
*19. august – [[Jesse Randall]], Uus-Meremaa jalgpallur
*[[21. august]] – [[Zion Suzuki]], Jaapani jalgpallur
*[[29. august]] – [[Destiny Chukunyere]], Malta laulja

==September==
*[[1. september]] – [[Illja Zabarnõi]], Ukraina jalgpallur
*[[2. september]] – [[Elina Tzengko]], Kreeka odaviskaja
*[[5. september]] – [[Alika Milova]], Eesti laulja
*[[6. september]] – [[Asher Angel]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[8. september]] – [[Gaten Matarazzo]], USA näitleja
*[[17. september]] – [[ZENA]], Valgevene laulja
*[[18. september]] – [[Hugo Bueno]], Hispaania jalgpallur
*[[21. september]] – [[Kieron Bowie]], Šotimaa jalgpallur
*[[27. september]] – [[Jenna Ortega]], USA näitleja
*[[28. september]] – [[Mykolas Alekna]], Leedu kettaheitja
*[[30. september]] – [[Maddie Ziegler]], Ameerika Ühendriikide tantsija, näitleja ja modell

==Oktoober==
*[[5. oktoober]] – [[Alessandro Giardelli]], itaalia motosportlane
*[[6. oktoober]] – [[Cleopatra Stratan]], Moldova laulja
*[[10. oktoober]] – [[James Trafford]], Inglismaa jalgpallur
*[[21. oktoober]] – [[Thierno Barry]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[31. oktoober]] – [[Ansu Fati]], Hispaania jalgpallur

==November==
*[[8. november]] – [[Marx Aru]], eesti võrkpallur
*[[10. november]] – [[Eduardo Camavinga]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[13. november]] – [[Emma Raducanu]], Suurbritannia tennisist
*[[14. november]] – [[Gianluca Petecof]], Brasiilia autosportlane
*[[17. november]] – [[Jekaterina Mirotvortseva]], Eesti käija
*[[20. november]] – [[Ugo de Wilde]], Belgia võidusõitja
*[[21. november]] – [[Kevor Palumets]], eesti jalgpallur
*[[22. november]] – [[Owen Power]], Kanada jäähokimängija
*[[24. november]] – [[Jay Stansfield]], inglise jalgpallur
*[[29. november]] – [[Yunus Musah]], USA jalgpallur

==Detsember==
*[[5. detsember]] – [[Raúl Moro]], Hispaania jalgpallur
*[[12. detsember]] – [[Timothé Mumenthaler]], Šveitsi sprinter
*[[16. detsember]] – [[Silja Kosonen]], Soome vasaraheitja
*[[17. detsember]] – [[Castello Lukeba]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[19. detsember]] – [[Sofie Dokter]], hollandi seitsmevõistleja
*[[23. detsember]] – [[Finn Wolfhard]], Kanada näitleja</text>
      <sha1>0ruvfa6k655d9g8y8wvyjbtx3a3e5ny</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Stripiniai</title>
    <ns>0</ns>
    <id>643153</id>
    <revision>
      <id>7248501</id>
      <parentid>6283840</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T12:35:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248501</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1009" sha1="p4v73ltnjggg4sfpfnvn587ftjp0bjh" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Stripiniai
| hääldus = 
| nimi1_keel =  leedu | nimi1 = Stripiniai | nimi1_latin = 
| pindala = 
| elanikke = 10 (2021)&lt;ref&gt;Gyventojai gyvenamosiose vietovėse: Lietuvos Respublikos 2021 metų gyventojų surašymo rezultatai. Vilnius: Statistikos departamentas, 2022.&lt;/ref&gt;
| asendikaart = Leedu
}}
'''Stripiniai''' ([[Žemaidi keel|žemaidi]] ''Strėpėnē'') on küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Ylakiai vald|Ylakiai vallas]] [[Spiginas]]e jõe ääres. Külast algab Guntinase jõgi.

Stripiniais on [[Ylakiai]] baptisti kalmistu ja Stripiniai küla kalmistu.&lt;ref&gt;https://www.geoportal.lt/map/&lt;/ref&gt;

1931. aastal rajati külla baptistide palvemaja. 1999. aastal koliti kogudus ümber endise Ylakiai luteri koguduse ruumidesse.

==Elanikkond==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 425 (1902)
* 419 (1923)
* 242 (1959)
* 185 (1970)
* 36 (1979)
&lt;td&gt;
* 25 (1989)
* 23 (2001)
* 15 (2011)
* 10 (2021)
&lt;/table&gt;

== Viited ==

{{viited}}

{{Ylakiai vald}}

[[Kategooria:Skuodase rajooni külad]]</text>
      <sha1>p4v73ltnjggg4sfpfnvn587ftjp0bjh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Haisuseen</title>
    <ns>0</ns>
    <id>643166</id>
    <revision>
      <id>7249021</id>
      <parentid>6888613</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T11:21:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7249021</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="745" sha1="tr4n4q0zls7zus9uhrsqo66dqhb8o9l" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Haisuseen
| pilt = 
| pildi_seletus = 
| pildi_laius = 250px
| värvus = seened
| riik = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond = [[Tõlvikulised]] ''Clavariaceae''
| perekond = '''Haisuseen''' ''Hodophilus''
}}

'''Haisuseen''' (''Hodophilus'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi kuuluv perekond [[seened|seeni]].

==Liike==
*''Hodophilus atropunctus'' – [[täppjalg-kaarnutt]]
*''Hodophilus foetens'' – [[lehkav haisuseen]]
*''[[Hodophilus hymenocephalus]]''
*''Hodophilus subfoetens'' – [[röökiv haisuseen]]

==Välislingid==
* {{elurikkus}}

[[Kategooria:Tõlvikulised]]</text>
      <sha1>tr4n4q0zls7zus9uhrsqo66dqhb8o9l</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7249023</id>
      <parentid>7249021</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T11:26:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7249023</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="710" sha1="9uv8frsmpmbmds17w2ub06lir2rajnl" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Haisuseen
| pilt = 
| pildi_seletus = 
| pildi_laius = 250px
| värvus = seened
| riik = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond = [[Tõlvikulised]] ''Clavariaceae''
| perekond = '''Haisuseen''' ''Hodophilus''
}}

'''Haisuseen''' (''Hodophilus'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi kuuluv perekond [[seened|seeni]].

==Liike==
*''Hodophilus atropunctus'' – [[täppjalg-kaarnutt]]
*''Hodophilus foetens'' – [[lehkav haisuseen]]
*''Hodophilus subfoetens'' – [[röökiv haisuseen]]

==Välislingid==
* {{elurikkus}}

[[Kategooria:Tõlvikulised]]</text>
      <sha1>9uv8frsmpmbmds17w2ub06lir2rajnl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Trash Taste</title>
    <ns>0</ns>
    <id>647176</id>
    <revision>
      <id>7248830</id>
      <parentid>7187464</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T03:09:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248830</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="38545" sha1="o64i5of2mek7bbhyko4lwdzs1r5kxwj" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2023|kuu=märts}} 
[[Fail:Trash Taste 2022 Tour⁠–Raleigh NC 04.jpg|pisi|Trash Taste liikmed vasakult paremale: Joseph Tetsuro Bizinger, Connor Marc Colquhoun, Garnt Maneetapho (2022)]]

'''Trash Taste''' on iganädalane heli- ja [[Taskuhääling|video-taskuhääling]], mida juhivad [[The Anime Man|Joey Bizinger]], [[Gigguk|Garnt Maneetapho]] ja [[CDawgVA|Connor Colquhoun]]: kolm [[Tōkyō prefektuur|Tokyos]] asuvat sisuloojat, kes keskenduvad peamiselt [[Anime|animele]] ja Jaapani popkultuurile. &lt;ref&gt;{{Cite book|title=Trash Taste Podcast|publisher=[[Audible (service)|Audible]]|access-date=27 May 2021|url=https://www.audible.com/pd/Trash-Taste-Podcast-Podcast/B08K5771YD|quote=Summary–Trash Taste is a highly anticipated anime podcast exploring anime, manga, and otaku culture with top anime YouTubers Joey from The Anime Man, Garnt from Gigguk, and Connor from Cdawgva and occasionally special guests.}}&lt;/ref&gt; Podcast käsitleb üldiselt Jaapani kultuuri ja elu [[Jaapan]]is.

== Ajalugu ==
Podcast algas 2020. aasta veebruaris BookWalkeri tütarettevõte GeeXPlusiga, kes aitas kolmel võõrustajal Jaapanisse ümber asuda, et aidata neil Jaapani kultuurile rohkem juurdepääsu ja oma tooteid nende kanalil reklaamida. Kuna kolmik toodi üle Jaapanisse, otsustasid nad alustada podcasti, mis oli juba mõnda aega plaanis. &lt;ref&gt;{{Cite news|last=Kelts|first=Roland|url=https://www.japantimes.co.jp/culture/2020/02/03/general/geexplus-brings-anime-youtubers-japan/|title=GeeXPlus brings anime YouTubers to Japan|work=[[The Japan Times]]|date=3 February 2020|access-date=27 May 2021|location=Tokyo, Japan}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Cite news|last=St. Michel|first=Patrick|url=https://www.japantimes.co.jp/community/2021/02/09/issues/new-trends-j-vlogging-allow-diverse-range-views-japan/|title=New trends in 'J-vlogging' allow for a more diverse range of views on Japan|work=The Japan Times|date=9 February 2021|access-date=17 May 2021|location=Tokyo, Japan}}&lt;/ref&gt; Podcasti esimene osa laaditi [[YouTube|YouTube'i]] üles 5. juunil 2020. Sellest ajast alates on igal reedel välja antud uusi jagusid, välja arvatud siis, kui selle asemel avaldatakse YouTube'i eksklusiivseid eri episoode. &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Toh|first=Alfred|url=https://mipon.org/best-anime-podcasts/|title=The 6 Best Anime Podcasts You Should Listen To in 2021|publisher=Mipon|date=17 February 2021|access-date=17 May 2021}}&lt;/ref&gt;

26. jaanuaril 2021 läks [[Twitch]]is eetrisse esimene otsesaade &quot;Trash Taste After Dark&quot;. Sellele järgnes 19. veebruaril 5. Crunchyrolli animeauhindade jagamine. &lt;ref&gt;{{Cite news|last=Mazumdar|first=Tarun|url=https://www.ibtimes.com/anime-awards-2021-live-stream-details-how-watch-online-start-time-3148286|title=Anime Awards 2021 Live Stream Details: How To Watch Online And Start Time|work=International Business Times|date=19 February 2021|access-date=29 May 2021}}&lt;/ref&gt;

26. mail 2021 kolisid saatejuhid välja stuudiost, kus nad olid salvestanud esimesed viiskümmend neli osa, ning kolisid uude stuudiosse, mis ametlikult alustas teise hooaja. &lt;ref&gt;{{Cite tweet|number=1397435882039222282|user=TrashTastePod|title=It all returns to nothing.|date=26 May 2021|access-date=26 May 2021}}&lt;/ref&gt; 17. juunil 2021 kutsus võõrustajate klubi Jaapani väliskorrespondentide klubi otseülekantud &quot;podcast&quot; üritusele Jaapanis asuvatest YouTuberitest. arutelud ulatuvad Jaapanis elamisest kuni selleni, kuidas &quot;Trash Taste&quot; alguse sai.  &lt;ref&gt;{{Cite AV media|url=https://www.youtube.com/watch?v=CBNfE9fPBHI|title=Live 'Podcast' Event: Trash Taste: Japan-based YouTubers|date=17 June 2021|last=日本外国特派員協会 オフィシャルサイトFCCJchannel|publisher=YouTube|access-date=3 July 2021}}&lt;/ref&gt; Trash Taste ilmus ka väliskorrespondentklubi Jaapani ajakirjas Number 1 Shimbun Magazine 2021. aasta juunis. 

19. märtsil 2022 korraldasid nad 24-tunnise heategevusürituse [[Piirideta Arstid|piirideta arstidele]] [[Twitch|Twitchis]], kogudes annetustena kokku 181 000 dollarit. &lt;ref&gt;{{Cite tweet|number=1506848475228807170|user=TrashTastePod|title=With our combined efforts...|access-date=1 April 2022}}&lt;/ref&gt;

2022. aasta mais-juulis tehti Trash Taste podcasti salvestusi esimest korda väljaspool Jaapanit. See hõlmas kolme osa [[London|Londonis]], kaheksa osa [[Los Angeles|Los Angeleses]] ja ühte Trash Taste After Darki episoodi [[Sydney|Sydneys]] Twitch Australia stuudios (eetris 17. juulil 2022). Need episoodid ilmusid 10. juunist 9. septembrini 2022. Samuti korraldasid võõrustajad selle aja jooksul küsimuste ja vastuste/arutelu paneele ning eriüritusi MCM Londoni Comic Conil, Anime Expol, Florida Superconil ja SMASH! &lt;ref&gt;{{Cite news|last=Dassanayake|first=Dion|url=https://www.express.co.uk/entertainment/gaming/1616623/MCM-Comic-Con-2022-London-tickets-guests-schedule-whats-on|title=MCM Comic Con 2022 in London: Tickets, dates, prices, guests, schedule and what's on|work=[[Daily Express]]|date=27 May 2022|access-date=15 July 2022|location=London, United Kingdom}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Cite news|last=Credo|first=Kevin|url=https://www.msn.com/en-us/tv/news/anime-expo-inside-the-return-of-anime-s-biggest-event/ar-AAZ4OUu|title=Anime Expo: Inside the Return of Anime's Biggest Event|publisher=[[MSN]]|date=1 July 2022|access-date=15 July 2022}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Jaffe|first=Alex|url=https://www.thepopverse.com/trash-tastes-cdawgva-and-the-anime-man-in-search-of-florida-man-at-supercon|title=Trash Taste's CDawgVA and the Anime Man in search of Florida Man at Supercon|publisher=[[ReedPop|Popverse]]|date=12 July 2022|access-date=17 July 2022}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Cite news|last=Low|first=Samantha|url=https://www.kotaku.com.au/2022/06/joey-bizinger-the-anime-man-on-youtube-success-identity-and-nonsense/|title=Joey Bizinger, The Anime Man, On YouTube Success, Identity And Nonsense|publisher=[[Kotaku|Kotaku AU]]|date=22 June 2022|access-date=15 July 2022|archive-date=2023-02-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20230223180538/https://www.kotaku.com.au/2022/06/joey-bizinger-the-anime-man-on-youtube-success-identity-and-nonsense/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; 2022. aasta oktoobris, Trash Taste 2022 tuuri ajal, osalesid saatejuhid New York Comic Conil ja tegid improviseeritud podcasti salvestuse [[Tampa|Tampas, Floridas]] (eetris 25. novembril 2022). &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Chitwood|first=Adam|url=https://www.thewrap.com/new-york-comic-con-2022-panel-schedule/|title=New York Comic Con 2022 Panel Schedule Includes Jamie Lee Curtis Tribute Moderated by Drew Barrymore, ‘Violent Night’ Screening|publisher=[[TheWrap]]|date=14 September 2022|access-date=5 December 2022}}&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;Penguinz0&quot;&gt;{{Cite web|last=Norton|first=Brad|url=https://www.dexerto.com/entertainment/moistcr1tikal-warns-youtube-overtake-twitch-scummy-changes-arent-reverted-1996772/|title=MoistCr1TiKal warns YouTube will overtake Twitch if “scummy” changes aren’t reverted|publisher=Dexerto|date=28 November 2022|access-date=3 December 2022}}&lt;/ref&gt;

== Vorming ==
Podcasti arutelud puudutavad enamat kui lihtsalt animet ja süvenevad erinevatesse teemadesse, sealhulgas [[otaku]] kultuuri ning elu Jaapanis. Saates on aeg-ajalt [[Külalisesineja|erikülaline]], kellele on pühendatud terve episood. Varasemate külaliste hulka kuulusid:
 {{div col|colwidth=22em}}
* [[Akidearest]]
* [[AnthonyPadilla|Anthony Padilla]]
* [[Abroad in Japan|Chris Broad]]&lt;ref name=Dot_eSports&gt;{{cite web |last=Polhamus |first=Blaine |url=https://dotesports.com/streaming/news/trash-taste-is-doing-a-live-tour-across-north-america-with-tickets-now-available |title=Trash Taste is doing a live tour across North America, with tickets now available |date=15 July 2022 |publisher=[[Gamurs|Dot eSports]] |access-date=15 July 2022 |archive-date=2023-02-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230224052757/https://dotesports.com/streaming/news/trash-taste-is-doing-a-live-tour-across-north-america-with-tickets-now-available |url-status=dead }}&lt;/ref&gt; (five appearances)
* Daidus
* Emirichu
* Geno Samuel
* [[Jacksepticeye]]&lt;ref name=Dot_eSports/&gt;&lt;ref name=jacksepticeye&gt;{{cite web |last=Onder |first=Cade |url=https://comicbook.com/gaming/news/jacksepticeye-wont-return-twitch-youtube/ |title=Jacksepticeye Explains Why He Won't Return to Twitch |date=6 July 2022 |publisher=[[Comicbook.com]] |access-date=15 July 2022}}&lt;/ref&gt;
* [[Jessica Nigri]]&lt;ref&gt;{{cite web |last=Scotti |first=Lawrence |url=https://www.dexerto.com/cosplay/jessica-nigri-turns-a-trash-can-into-art-with-hot-garbage-cosplay-1921838/ |title=Jessica Nigri turns a trash can into art with &quot;hot garbage&quot; cosplay |date=2 September 2022 |publisher=Dexerto |access-date=10 September 2022}}&lt;/ref&gt;
* [[Kaho Shibuya]]
* Ken Arto&lt;ref name=&quot;arto&quot;&gt;{{cite web |last=Rupnarine |first=Nerissa |url=https://www.cbr.com/why-so-few-anime-documentaries/ |title=Where Are All the Anime Documentaries? |date=5 July 2021 |publisher=[[Comic Book Resources]] |access-date=19 July 2021}}&lt;/ref&gt;
* [[Kevin Penkin]]
* [[Kson (VTuber)|Kson]]
* [[Ladybeard]]&lt;ref name=&quot;ladybeard&quot;&gt;{{cite news |url=https://jrocknews.com/2021/04/ladybeard-new-unit-babybeard.html |title=Ladybeard returns with brand new unit &quot;BABYBEARD&quot; |author=afaenia |date=15 April 2021 |publisher=JRN JRock News |access-date=27 May 2021}}&lt;/ref&gt;
* [[LilyPichu]]&lt;ref name=Dot_eSports/&gt;
* [[Ludwig Ahgren]]
* Meilyne Tran (two appearances)
* [[Michael Reeves (Internet personality)|Michael Reeves]]
* [[Mori Calliope]]&lt;ref name=&quot;calliope&quot;&gt;{{cite web | url = https://www.looper.com/351126/the-real-reason-these-streamers-wont-show-their-faces/ | title = The Real Reason These Streamers Won't Show Their Faces | first = Mary | last = Osborne | date = 9 March 2021 | access-date = 17 May 2021}}&lt;/ref&gt; (two appearances)
* [[Nano (singer)|Nano]]&lt;ref name=&quot;nano1&quot;&gt;{{cite web | title = Interview: Unraveling the dark and mysterious NANO | first1 = Narine | last1 = n.n. | first2 = NBT | last2 = n.n. | date = 25 April 2021 | access-date = 17 May 2021 | url = https://jrocknews.com/2021/04/interview-unraveling-dark-mysterious-nano.html | publisher = JRN JRock News}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;nano2&quot;&gt;{{cite web | title = nano appears on popular anime podcast &quot;Trash Taste&quot; | first = NBT | last = n.n. | date = 5 March 2021 | url = https://jrocknews.com/2021/03/nano-anime-podcast-trash-taste.html | access-date = 17 May 2021}} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
* Noriyaro
* NileRed
* [[Cr1TiKaL|Penguinz0]]&lt;ref name=Penguinz0/&gt;
* [[PewDiePie]]&lt;ref&gt;{{cite web |last=Çakır |first=Gökhan |url=https://dotesports.com/dota-2/news/league-wouldnt-exist-without-dota-pewdiepie-talks-about-his-respect-for-dota-on-trash-taste-podcast |title=‘League wouldn’t exist without Dota’: PewDiePie talks about his respect for Dota on Trash Taste podcast |date=10 November 2022 |publisher=Dot eSports |access-date=5 December 2022}}&lt;/ref&gt;
* [[Pokimane]]&lt;ref&gt;{{cite web |last=Richman |first=Olivia |url=https://dotesports.com/streaming/news/pokimane-reacts-to-backlash-over-her-attempts-at-vtubing |title=Pokimane reacts to backlash over her attempts at VTubing |date=12 September 2022 |publisher=Dot eSports |access-date=17 September 2022 |archive-date=2023-05-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230530154526/https://dotesports.com/streaming/news/pokimane-reacts-to-backlash-over-her-attempts-at-vtubing |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web |last=Comrie |first=Sam |url=https://www.dexerto.com/entertainment/cdawgva-responds-to-criticism-for-having-pokimane-on-trashtaste-podcast-we-dont-care-1929717/ |title=CDawgVA responds to criticism for having Pokimane on TrashTaste podcast: &quot;we don't care&quot; |date=13 September 2022 |publisher=Dexerto |access-date=17 September 2022}}&lt;/ref&gt;
* PremierTwo
* [[ProZD]]
* [[SourceFed|Reina Scully]]
* [[Metamorphosis (manga)|Shindo L]]
* [[Shu Uchida]]
* Sydsnap
* [[William Osman]]
{{div col end}}
Üldjuhul on iga episood üks kuni kolm tundi pikk ja katkeb vaheldumisi sponsorikohtade ja kõigi Patreoni tellijate loendiga lõpus. Nii sissejuhatuse kui ka outro tiitlikaardil on Causmicu autoriõigusteta lugu &quot;Soul Searching&quot;. 

Podcasti produtsent on Meilyne Tran, video monteerija on Eestlasest Toomas Liismus (MudanTV).  &lt;ref&gt;{{Cite AV media|url=https://www.youtube.com/watch?v=_j4Dv5DpsXo|title=What Gets Cut from a Trash Taste Episode?|date=6 May 2021|last=Lismus|first=Toomas &quot;Mudan&quot;|publisher=[[YouTube]]|access-date=26 May 2021}}&lt;/ref&gt;

== Tuur ==
23. septembril 2022 alustas &quot;Trash Taste&quot; oma esimest ''live''-turneed kokku 23 peatusega järgmistes linnades: Los Angeles, St. Paul, Chicago, Cleveland, Detroit, Toronto, Boston, Philadelphia, New York City, Washington, Raleigh, Nashville, Orlando, Dallas, Austin, Kansas City, Denver, Salt Lake City, Phoenix, San Francisco, Seattle, nende viimane show toimus 30. oktoobril Portlandis. &lt;ref name=&quot;Trash_Taste_Tour_22&quot;&gt;{{Cite web|url=https://trashtastetour22.com/|title=Trash Taste Tour 22|access-date=28 September 2022|archive-date=2022-09-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20220928044344/https://trashtastetour22.com/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Cite news|last=Kelly|first=Dan|url=https://www.kansascity.com/entertainment/music-news-reviews/article266794676.html|title=Ed Sheeran coming to Arrowhead next summer; John Mellencamp two nights at the Midland|work=[[The Kansas City Star]]|date=4 October 2022|access-date=4 December 2022}}&lt;/ref&gt;

== Youtube ==
''Trash Taste'' podcastil on YouTube'is neli kanalit. Põhikanal Trash Taste loodi 14. veebruaril 2020 ja see sisaldab kõiki podcasti episoode ja eri episoode. Trash Taste After Dark (algse nimega Trash Taste Streams) loodi 23. augustil 2019 ja sisaldab taskuhäälingusaate Twitchi kanalilt salvestatud otseülekandeid ja kaamera taguseid videoid. 14. veebruaril 2020 loodud Trash Taste Highlights ja 11. märtsil 2022 loodud Trash Taste Shorts pakuvad mõlemad lühikesi klippe igast podcasti episoodist, mis on olulised või huvitavad. Kõik neli 

=== Eri Episoodid ===
Tavaliselt debüteerivad nädalal, mil podcasti episoodi ei avaldata, eripakkumistel, mis on saadaval ainult YouTube'is, on ''Trash Taste'i'' saatejuhid väljaspool stuudiot.{{Episode table|background=#561981|overall=6|title=30|titleR=&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://www.youtube.com/playlist?list=PLegJJ3LA_8oHlDRb0sESFJ7L7KT-xuG7W |title=Trash Taste Specials! |publisher=YouTube |access-date=28 May 2021}}&lt;/ref&gt;|airdate=20|released=y|aux4=11|aux4T=Running time|episodes={{Episode list
| EpisodeNumber       = S1
| Title               = The Chess Tournament Arc
| OriginalAirDate     = {{Start date|2020|8|25|df=y}}
| Aux4                = 1:17:07
| ShortSummary        = The hosts participate in a [[chess]] tournament with other anime YouTubers, thanks to [[Chess.com]].&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://www.chess.com/article/view/tournament-arc |title=Tournament Arc |publisher=[[Chess.com]] |date=7 August 2020 |access-date=28 May 2021}}&lt;/ref&gt;
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = S2
| Title               = We Tried Real Tokyo Drifting and FAILED
| OriginalAirDate     = {{Start date|2020|10|30|df=y}}
| Aux4                = 0:47:38
| ShortSummary        = The hosts go to [[Ebisu Circuit]] to learn how to [[Drifting (motorsport)|drift]]. This special also featured [[Abroad in Japan]], who was the [[Videography|videographer]] and [[driving|driver]].  
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = S3
| Title               = We Tried Cycling Across Japan and FAILED
| OriginalAirDate     = {{Start date|2021|2|26|df=y}}
| Aux4                = 1:08:20
| ShortSummary        = The hosts go to [[Hiroshima Prefecture]] to [[Cycling|cycle]] the {{convert|70|km|mi|adj=on}} [[Nishiseto Expressway]].
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = S4
| Title               = Trash Taste PC Building Speedrun
| OriginalAirDate     = {{Start date|2021|6|28|df=y}}
| Aux4                = 0:44:50
| ShortSummary        = The hosts are each tasked to put together a [[Personal computer|PC]] in the fastest time. (This was also the first special hosted in live stream on Twitch)
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = S5
| Title               = We Became Japan's WORST Michelin Star Chefs
| OriginalAirDate     = {{Start date|2022|1|7|df=y}}
| Aux4                = 1:16:10
| ShortSummary        = The hosts visit Cafe &amp; Diner「Offza」to learn how to cook and then are judged on how close they replicate a dish, similar to [[MasterChef]].
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = S6
| Title               = We Drove 3,274km Across ALL of Japan
| OriginalAirDate     = {{Start date|2022|11|9|df=y}}
| Aux4                = 1:35:16
| ShortSummary        = The hosts travel {{convert|3274|km|mi}} in nine days across [[Mainland Japan]], from [[Cape Sata]] to [[Cape Sōya]].
| LineColor           = 561981
}}}}{{Episode table|background=#561981|overall=6|title=30|titleR=&lt;ref name=podcast&gt;{{cite web |url=https://trashtaste.com/category/trash-taste-podcast/ |title=Trash Taste Podcast |accessdate=26 May 2021}}&lt;/ref&gt;|airdate=20|released=y|aux4=11|aux4T=Running time|episodes={{Episode list
| EpisodeNumber       = 1
| Title               = The Worst Anime Podcast Has Arrived
| OriginalAirDate     = {{Start date|2020|6|5|df=y}}
| Aux4                = 1:16:10
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 2
| Title               = The Struggles of Life in Japan
| OriginalAirDate     = {{Start date|2020|6|12|df=y}}
| Aux4                = 1:53:50
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 3
| Title               = The Anime That Shaped Our Childhoods
| OriginalAirDate     = {{Start date|2020|6|19|df=y}}
| Aux4                = 1:07:49
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 4
| Title               = How to NOT Buy Anime Figures
| OriginalAirDate     = {{Start date|2020|6|26|df=y}}
| Aux4                = 1:19:59
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 5
| Title               = Don't Be a YouTuber in Japan (ft. [[Abroad in Japan]])
| OriginalAirDate     = {{Start date|2020|7|3|df=y}}
| Aux4                = 2:15:54
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 6
| Title               = Don't Watch Anime to Learn Japanese
| OriginalAirDate     = {{Start date|2020|7|10|df=y}}
| Aux4                = 2:06:29
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 7
| Title               = The Internet Kinda Sucks Right Now
| OriginalAirDate     = {{Start date|2020|7|17|df=y}}
| Aux4                = 1:39:13
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 8
| Title               = We Don't Understand Anime Games
| OriginalAirDate     = {{Start date|2020|7|24|df=y}}
| Aux4                = 1:52:32
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 9
| Title               = Japan's Earthquakes Are Terrifying
| OriginalAirDate     = {{Start date|2020|7|31|df=y}}
| Aux4                = 1:47:44
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 10
| Title               = Our Dark Past with Anime YouTube
| OriginalAirDate     = {{Start date|2020|8|7|df=y}}
| Aux4                = 2:12:32
| LineColor           = 561981
}}
&lt;!-- --------------------------------------------------------------- --&gt;
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 11
| Title               = Sitting Down with a Japanese 𝒫ó𝓇𝓃𝓈𝓉à𝓇 (ft. [[Kaho Shibuya|Shibuya Kaho]])
| OriginalAirDate     = {{Start date|2020|8|14|df=y}}
| Aux4                = 2:21:04
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 12
| Title               = College Horror Stories
| OriginalAirDate     = {{Start date|2020|8|21|df=y}}
| Aux4                = 1:55:23
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 13
| Title               = Uncovering Secrets Behind Anime Piracy
| OriginalAirDate     = {{Start date|2020|8|28|df=y}}
| Aux4                = 2:06:03
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 14
| Title               = The Most BORING Anime
| OriginalAirDate     = {{Start date|2020|9|4|df=y}}
| Aux4                = 2:01:43
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 15
| Title               = The REAL Japanese Nightlife Experience
| OriginalAirDate     = {{Start date|2020|9|11|df=y}}
| Aux4                = 2:14:46
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 16
| Title               = The WORST Fandoms in Anime
| OriginalAirDate     = {{Start date|2020|9|18|df=y}}
| Aux4                = 2:12:33
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 17
| Title               = The Japanese Food You've Never Tried
| OriginalAirDate     = {{Start date|2020|9|25|df=y}}
| Aux4                = 2:25:47
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 18
| Title               = We've Fallen Down the Vtuber Rabbit Hole
| OriginalAirDate     = {{Start date|2020|10|2|df=y}}
| Aux4                = 1:58:35
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 19
| Title               = We Need a Break From YouTube
| OriginalAirDate     = {{Start date|2020|10|9|df=y}}
| Aux4                = 2:16:32
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 20
| Title               = Exposing Our Degenerate Side (ft. Sydsnap)
| OriginalAirDate     = {{Start date|2020|10|16|df=y}}
| Aux4                = 2:19:44
| LineColor           = 561981
}}
&lt;!-- --------------------------------------------------------------- --&gt;
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 21
| Title               = Roasting our WORST Takes on Anime
| OriginalAirDate     = {{Start date|2020|10|23|df=y}}
| Aux4                = 2:10:59
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 22
| Title               = Anime Convention Horror Stories
| OriginalAirDate     = {{Start date|2020|11|6|df=y}}
| Aux4                = 2:12:26
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 23
| Title               = We Met a REAL Virtual YouTuber (ft. [[Hololive Production|Mori Calliope]])
| OriginalAirDate     = {{Start date|2020|11|13|df=y}}
| Aux4                = 2:06:06
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 24
| Title               = We're Too Addicted To The Internet
| OriginalAirDate     = {{Start date|2020|11|20|df=y}}
| Aux4                = 1:57:07
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 25
| Title               = The ℌệ𝔫𝔱ằ𝔦 Episode
| OriginalAirDate     = {{Start date|2020|11|27|df=y}}
| Aux4                = 2:15:22
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 26
| Title               = Our Trash Taste in YouTubers
| OriginalAirDate     = {{Start date|2020|12|4|df=y}}
| Aux4                = 2:28:41
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 27
| Title               = The #1 Drifting YouTuber in Japan (ft. Noriyaro)
| OriginalAirDate     = {{Start date|2020|12|11|df=y}}
| Aux4                = 2:03:05
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 28
| Title               = Are Online Friends REAL Friends?
| OriginalAirDate     = {{Start date|2020|12|18|df=y}}
| Aux4                = 2:15:43
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 29
| Title               = Christmas Horror Stories
| OriginalAirDate     = {{Start date|2020|12|25|df=y}}
| Aux4                = 1:51:56
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 30
| Title               = A Very Drunk Start to the New Year (ft. Abroad in Japan)
| OriginalAirDate     = {{Start date|2021|1|1|df=y}}
| Aux4                = 2:23:57
| LineColor           = 561981
}}
&lt;!-- --------------------------------------------------------------- --&gt;
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 31
| Title               = Japan Is A Real Life Gacha Game
| OriginalAirDate     = {{Start date|2021|1|8|df=y}}
| Aux4                = 1:57:27
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 32
| Title               = We Don't Know How to Poop
| OriginalAirDate     = {{Start date|2021|1|15|df=y}}
| Aux4                = 2:09:07
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 33
| Title               = We're Too Addicted to Gacha Games
| OriginalAirDate     = {{Start date|2021|1|22|df=y}}
| Aux4                = 2:13:19
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 34
| Title               = Roasting Our Horrible Anime Tastes
| OriginalAirDate     = {{Start date|2021|1|29|df=y}}
| Aux4                = 2:23:27
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 35
| Title               = We Have Trash Taste in Manga
| OriginalAirDate     = {{Start date|2021|2|5|df=y}}
| Aux4                = 2:03:24
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 36
| Title               = Talking to a REAL [[JoJo's Bizarre Adventure (TV series)|JoJo]] Animator (ft. Ken Arto)
| OriginalAirDate     = {{Start date|2021|2|12|df=y}}
| Aux4                = 1:49:44
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 37
| Title               = How to NOT Flirt with a YouTuber
| OriginalAirDate     = {{Start date|2021|2|19|df=y}}
| Aux4                = 2:03:15
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 38
| Title               = Talking to a REAL Japanese Anime Singer (ft. [[Nano (singer)|Nano]])
| OriginalAirDate     = {{Start date|2021|3|5|df=y}}
| Aux4                = 2:00:38
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 39
| Title               = THINGS THAT TERRIFY US
| OriginalAirDate     = {{Start date|2021|3|12|df=y}}
| Aux4                = 1:51:18
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 40
| Title               = The WORST Japanese Convenience Store Food
| OriginalAirDate     = {{Start date|2021|3|19|df=y}}
| Aux4                = 1:56:25
| LineColor           = 561981
}}
&lt;!-- --------------------------------------------------------------- --&gt;
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 41
| Title               = The YouTuber Life is CURSED
| OriginalAirDate     = {{Start date|2021|3|26|df=y}}
| Aux4                = 1:52:56
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 42
| Title               = Exposing the Truth of YouTube (ft. [[Akidearest]])
| OriginalAirDate     = {{Start date|2021|4|2|df=y}}
| Aux4                = 2:12:16
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 43
| Title               = Our Trash Taste In TV
| OriginalAirDate     = {{Start date|2021|4|9|df=y}}
| Aux4                = 2:03:30
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 44
| Title               = Sitting Down with a Pro Cross-Dressing Idol Wrestler (ft. [[Ladybeard]])
| OriginalAirDate     = {{Start date|2021|4|16|df=y}}
| Aux4                = 2:26:04
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 45
| Title               = Roasting our Terrible Taste in Games
| OriginalAirDate     = {{Start date|2021|4|23|df=y}}
| Aux4                = 2:13:36
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 46
| Title               = Let's Just JUMP Right Into It (ft. [[SourceFed|Reina Scully]])
| OriginalAirDate     = {{Start date|2021|4|30|df=y}}
| Aux4                = 2:20:19
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 47
| Title               = We Don't Understand Live Streamers
| OriginalAirDate     = {{Start date|2021|5|7|df=y}}
| Aux4                = 1:47:16
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 48
| Title               = Do We Drink Too Much??
| OriginalAirDate     = {{Start date|2021|5|14|df=y}}
| Aux4                = 2:12:40
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 49
| Title               = The Worst Things You Can Do in Japan (Old: We Should Never Travel in Japan)
| OriginalAirDate     = {{Start date|2021|5|21|df=y}}
| Aux4                = 2:28:28
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 50
| Title               = The Trash Taste Awards
| OriginalAirDate     = {{Start date|2021|5|28|df=y}}
| Aux4                = 2:38:47
| LineColor           = 561981
}}
&lt;!-- --------------------------------------------------------------- --&gt;
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 51
| Title               = We've Had Enough of Japan
| OriginalAirDate     = {{Start date|2021|6|4|df=y}}
| Aux4                = 2:01:24
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 52
| Title               = We Can't Stop Giving Bad Opinions
| OriginalAirDate     = {{Start date|2021|6|11|df=y}}
| Aux4                = 1:56:46
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 53
| Title               = We Read The WORST ℌệ𝔫𝔱ằ𝔦 Doujins (Old: The Doujin Episode)
| OriginalAirDate     = {{Start date|2021|6|18|df=y}}
| Aux4                = 2:27:54
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 54
| Title               = Goodbye Trash Taste Season 1
| OriginalAirDate     = {{Start date|2021|6|25|df=y}}
| Aux4                = 1:57:44
| LineColor           = 561981
}}}}{{Episode table|background=#561981|overall=6|title=30|titleR=&lt;ref name=podcast/&gt;|airdate=20|released=y|aux4=11|aux4T=Running time|episodes={{Episode list
| EpisodeNumber       = 103
| Title               = Our First Trash Taste Convention
| OriginalAirDate     = {{Start date|2022|6|10|df=y}}
| Aux4                = 1:46:09
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 104
| Title               = Sitting down with a REAL Anime Composer (ft. [[Kevin Penkin]])
| OriginalAirDate     = {{Start date|2022|6|17|df=y}}
| Aux4                = 2:00:34
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 105
| Title               = Sitting Down With a Real ℌệ𝔫𝔱ằ𝔦 Artist (ft. Shindo L)
| OriginalAirDate     = {{Start date|2022|6|24|df=y}}
| Aux4                = 1:52:37
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 106
| Title               = TOP OF THE MORNING (ft. @[[jacksepticeye]])
| OriginalAirDate     = {{Start date|2022|7|01|df=y}}
| Aux4                = 2:04:17
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 107
| Title               = OUR BOY GOT MARRIED
| OriginalAirDate     = {{Start date|2022|7|08|df=y}}
| Aux4                = 2:00:18
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 108
| Title               = OFFLINETV CROSSOVER (ft. @[[LilyPichu]])
| OriginalAirDate     = {{Start date|2022|07|15|df=y}}
| Aux4                = 2:04:40
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 109
| Title               = Daily Life of a Mad Scientist (ft. @[[Michael Reeves (Internet personality)|Michael Reeves]])
| OriginalAirDate     = {{Start date|2022|07|22|df=y}}
| Aux4                = 2:04:18
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 110
| Title               = We Spent a Day with @[[AnthonyPadilla]]
| OriginalAirDate     = {{Start date|2022|07|29|df=y}}
| Aux4                = 2:08:24
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 111
| Title               = Sitting Down With a Professional Voice Actor (ft. @[[ProZD]])
| OriginalAirDate     = {{Start date|2022|08|05|df=y}}
| Aux4                = 2:01:17
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 112
| Title               = THE BOIZ ARE GOING ON TOUR!
| OriginalAirDate     = {{Start date|2022|08|12|df=y}}
| Aux4                = 2:01:10
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 113
| Title               = Sitting Down with a Professional Cosplayer (ft. @[[Jessica Nigri]])
| OriginalAirDate     = {{Start date|2022|08|19|df=y}}
| Aux4                = 2:07:18
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 114
| Title               = Sitting Down with YouTube's Top Streamer (ft. @[[Ludwig Ahgren|Ludwig]])
| OriginalAirDate     = {{Start date|2022|08|26|df=y}}
| Aux4                = 2:22:11
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 115
| Title               = We Are The WORST Movie Reviewers
| OriginalAirDate     = {{Start date|2022|09|02|df=y}}
| Aux4                = 1:54:31
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 116
| Title               = Sitting Down with a Top Female Streamer (ft. @[[Pokimane]])
| OriginalAirDate     = {{Start date|2022|09|09|df=y}}
| Aux4                = 2:16:05
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 117
| Title               = Cycling is HARD
| OriginalAirDate     = {{Start date|2022|09|16|df=y}}
| Aux4                = 2:05:31
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 118
| Title               = We are the Garbage Taste Podcast (ft. @[[William Osman]])
| OriginalAirDate     = {{Start date|2022|09|23|df=y}}
| Aux4                = 2:21:52
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 119
| Title               = We HATE Celebrities
| OriginalAirDate     = {{Start date|2022|09|30|df=y}}
| Aux4                = 1:56:58
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 120
| Title               = The Most Dangerous Man on YouTube (ft. @NileRed)
| OriginalAirDate     = {{Start date|2022|10|07|df=y}}
| Aux4                = 2:16:58
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 121
| Title               = We Are NOT Alphas
| OriginalAirDate     = {{Start date|2022|10|14|df=y}}
| Aux4                = 1:52:48
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 122
| Title               = MR. AFFABLE RETURNS (ft. @Abroad in Japan)
| OriginalAirDate     = {{Start date|2022|10|21|df=y}}
| Aux4                = 2:02:33
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 123
| Title               = THE TRASHIEST SHOWER THOUGHTS
| OriginalAirDate     = {{Start date|2022|10|28|df=y}}
| Aux4                = 1:55:55
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 124
| Title               = HE'S FINALLY HERE (ft. @[[PewDiePie]])
| OriginalAirDate     = {{Start date|2022|11|04|df=y}}
| Aux4                = 2:07:32
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 125
| Title               = Japanese Festivals are a LIE
| OriginalAirDate     = {{Start date|2022|11|11|df=y}}
| Aux4                = 2:00:44
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 126
| Title               = Our Trash Taste in TV Shows
| OriginalAirDate     = {{Start date|2022|11|18|df=y}}
| Aux4                = 2:16:40
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 127
| Title               = We Finally Confront Moist Critical (ft. @[[Cr1TiKaL|penguinz0]])
| OriginalAirDate     = {{Start date|2022|11|25|df=y}}
| Aux4                = 2:22:02
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 128
| Title               = Our REAL Thoughts on America
| OriginalAirDate     = {{Start date|2022|12|02|df=y}}
| Aux4                = 1:59:12
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 129
| Title               = Why We Will NEVER Have Kids
| OriginalAirDate     = {{Start date|2022|12|09|df=y}}
| Aux4                = 2:07:29
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 130
| Title               = Defending The WORST Takes We've Ever Had
| OriginalAirDate     = {{Start date|2022|12|16|df=y}}
| Aux4                = 1:52:45
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 131
| Title               = CHRISTMAS IS CANCELED
| OriginalAirDate     = {{Start date|2022|12|23|df=y}}
| Aux4                = 1:59:28
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 132
| Title               = Trash Taste 2022 Review
| OriginalAirDate     = {{Start date|2022|12|30|df=y}}
| Aux4                = 1:58:25
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 133
| Title               = Secrets of Ludwig’s Chessboxing Event
| OriginalAirDate     = {{Start date|2023|01|06|df=y}}
| Aux4                = 2:04:19
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 134
| Title               = We HATE Being Tourists
| OriginalAirDate     = {{Start date|2023|01|13|df=y}}
| Aux4                = 2:03:15
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 135
| Title               = Last Moments Before Death
| OriginalAirDate     = {{Start date|2023|01|20|df=y}}
| Aux4                = 1:58:25
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 136
| Title               = This Episode is A.I. Generated
| OriginalAirDate     = {{Start date|2023|01|27|df=y}}
| Aux4                = 1:53:09
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 137
| Title               = The Dark Side of Teaching in Japan (ft. @PremierTwo)
| OriginalAirDate     = {{Start date|2023|02|03|df=y}}
| Aux4                = 2:07:52
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 138
| Title               = We Actually Watched Anime
| OriginalAirDate     = {{Start date|2023|02|10|df=y}}
| Aux4                = 2:05:19
| LineColor           = 561981
}}
{{Episode list
| EpisodeNumber       = 139
| Title               = We Terrified Our Parents in Japan
| OriginalAirDate     = {{Start date|2023|02|17|df=y}}
| Aux4                = 1:47:56
| LineColor           = 561981
}}}}

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* {{Commonsi kategooria-tekstina}}
* Koduleht
* Trash Taste on Twitch

[[Kategooria:Taskuhääling]]
[[Kategooria:Jaapan]]</text>
      <sha1>o64i5of2mek7bbhyko4lwdzs1r5kxwj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tarmo Tamm (poliitik, sündinud 1966)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>647748</id>
    <revision>
      <id>7248774</id>
      <parentid>7154249</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T20:34:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248774</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4881" sha1="r63mr1uvc62jzq678i0syjb0gx8pjdr" xml:space="preserve">[[Fail:Tarmo Tamm_(1966).jpg|pisi|Tarmo Tamm]]
'''Tarmo Tamm''' (sündinud [[27. juuli]]l [[1966]]) on eesti puidutööstur, [[XV Riigikogu]] liige&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-06-21 |pealkiri=Eesti 200 poliitik tõmbas inspektorid haneks |url=https://www.postimees.ee/7800598/eesti-200-poliitik-tombas-inspektorid-haneks |vaadatud=2026-03-25 |väljaanne=Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;.
Ta [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] osutus valituks Riigikokku erakonna [[Eesti 200]] nimekirjas, kogudes 6. ringkonnast [[Lääne-Virumaa]]l 876 häält.&lt;ref&gt;[https://rk2023.valimised.ee/et/candidates/electoral_district/6/candidate/722 &quot;Kandidaat nr 722 TARMO TAMM&quot;], Vabariigi Valimiskomisjon (vaadatud 06.03.2023)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20230306044957/https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-6.html &quot;Valimisringkond nr 6&quot;], Vabariigi Valimiskomisjon (vaadatud 06.03.2023)&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
Tarmo Tamm on 1991. aastal lõpetanud [[Kirovi Põllumajanduse Akadeemia]] jahindusbioloogia erialal ning [[Estonian Business School]]i rahvusvahelise ärijuhtimise programmi (1996).&lt;ref name=&quot;RK&quot;&gt;[https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/236e49d6-eecb-4562-8ad4-bedd586bb149/Tarmo-Tamm Elulugu], riigikogu.ee&lt;/ref&gt;

== Töö ja ühiskondlik tegevus ==
Ta on olnud 1991–1995 Mahtra Riigijahipiirkonna asedirektor, 1997–2000 ASi Estimpeks Puit juhatuse liige; 2000–2008 OÜ TreTimber (praegu Thermory) juhatuse liige ning OÜ Peetri Puit osanik ja 2002–2023 juhatuse liige.&lt;ref name=&quot;RK&quot; /&gt; Kuni 2023. aasta 8. maini esindas mittetulundusühingut [[Käsmu majaka sadam]]&lt;ref name=&quot;Äripäev 2023&quot; /&gt; ja on ettevõtte Arcwood osanik ning juhatuse liige.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pisike Käsmu kihab. Kas riigikogulane lasi ebaseaduslikult metsa raiuda või ajab keskkonnaamet jonni? |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120195586/pisike-kasmu-kihab-kas-riigikogulane-lasi-ebaseaduslikult-metsa-raiuda-voi-ajab-keskkonnaamet-jonni |vaadatud=2023-05-31 |väljaanne=Delfi |keel=et}}&lt;/ref&gt;

2013. aastal asutas ta osaühingu Ishaya, mis tegeleb puidu müügi ja vahendamisega. 2024. aastal teati, et ta rajab ettevõtte alt Ida-Virumaale puidutöötlemiskompleksi, milleks saab Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondist toetust 5,924 miljonit eurot.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609492373/tarmo-tamm-hakkab-uleminekufondist-saadud-toetuse-abil-puidutoostust-rajama &quot;Tarmo Tamm hakkab üleminekufondist saadud toetuse abil puidutööstust rajama&quot;] ERR, 16. oktoober 2024&lt;/ref&gt;

Alates 19. aprillist 2023 oli ta [[Riigikogu keskkonnakomisjon]]i esimees, kuid asendati sama aasta 2. juunist [[Züleyxa Izmailova|Züleyxa Izmailovaga]] seoses [[Keskkonnaamet|Keskkonnaameti]] poolt Tamme suhtes algatatud kahe [[Väärtegu|väärteomenetluse]] ning ühe [[Haldusmenetlus|haldusmenetlusega]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20230421133534/https://www.riigikogu.ee/komisjonide-teated/keskkonnakomisjon/keskkonnakomisjon-valis-endale-juhid/ Keskkonnakomisjon valis endale juhid], Riigikogu&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Äripäev 2023&quot;&gt;{{cite web|url=https://www.aripaev.ee/uudised/2023/06/01/keskkonnakomisjoni-esimehe-jargmine-plekk-kuuerevaaril-ujuvsaun-looduskaitseala-piiranguvoondis|title=Riigikogulase hookuspookus Lahemaal: saun ujus seadusest mööda|website=Äripäev|date=1 June 2023|access-date=2 June 2023|language=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ERR 2023&quot;&gt;{{cite web|url=https://www.err.ee/1608996439/tamme-asemel-saab-riigikogu-keskkonnakomisjoni-juhiks-izmailova|title=Tamme asemel saab riigikogu keskkonnakomisjoni juhiks Izmailova|website=ERR|date=2 June 2023|access-date=3 June 2023|language=et}}&lt;/ref&gt;

Tarmo Tamm kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Haljala vald|Haljala vallas]] valimisliidu Tugev Vald nimekirjas, kogus 21 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 15. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}&lt;/ref&gt;

== Eraelu ==
Tarmo Tamm on vabaabielus, tal on kaks last.&lt;ref name=&quot;RK&quot; /&gt;

Ta elab [[Käsmu|Käsmus]] ja [[Tallinn|Tallinnas]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/236e49d6-eecb-4562-8ad4-bedd586bb149/Tarmo-Tamm Tarmo Tamm Riigikogu kodulehel]

{{Riigikogu liikmed}}
{{JÄRJESTA:Tamm, Tarmo}}
[[Kategooria:Erakond Eesti 200 poliitikud]]
[[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti ettevõtjad]]
[[Kategooria:Estonian Business Schooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1966]]</text>
      <sha1>r63mr1uvc62jzq678i0syjb0gx8pjdr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sudaani kodusõda (2023–)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>652076</id>
    <revision>
      <id>7248922</id>
      <parentid>7013340</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T08:51:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>uuendusi-parandusi</comment>
      <origin>7248922</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23090" sha1="2jnbjfnoo1qbc49tmkmmb5j8gb2w2pc" xml:space="preserve">{{Infokast sõjaline konflikt
| konflikt      = Sudaani kodusõda (2023–)
| osa           = [[Sudaani kodusõjad|Sudaani kodusõdadest]]
| pilt          = War in Sudan (2023).svg
| pildisuurus   = 
| pildiallkiri  = Sõjaline seis 27. septembril 2026:&lt;br&gt;
&lt;div style=&quot;text-align:left&quot;&gt;{{Lihtloend|
* {{värviruut|#FFCDCD}} [[Sudaani relvajõud]] ja liitlased ([[Sudaani Iseseisvusnõukogu]])
* {{värviruut|#008080}} [[Rapid Support Forces]] ([[Rahu ja Ühtsuse Valitsus]])
* {{värviruut|#E3D975}} [[Sudaani Rahva Vabastusliikumine-Põhi]] (al-Hilu)
* {{värviruut|#ffac6f}} RSF ja SPLM-N (al-Hilu)
* {{värviruut|#800033}} [[Sudaani Vabastusliikumine]] (al-Nur)
}}&lt;/div&gt;
| aeg           = alates 15. aprillist 2023&lt;br&gt;({{Vanus aastates, kuudes, nädalates ja päevades|month1=04|day1=14|year1=2023}})
| koht          = [[Sudaan]] (kohatised kokkupõrked ka [[Liibüa]]s, [[Egiptus]]es, [[Etioopia]]s, [[Tšaad]]is, [[Lõuna-Sudaan]]is, [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigis]])
| kaart         = 
| laiuskoord    = 
| pikkuskoord   = 
| kaardilaius   = 
| kaardiallkiri = 
| ala           = 
| tulemus       = 
| seis          = [[Kestvate sõjaliste konfliktide loend|käimasolev]]
| osaline1      = [[File:Presidential Standard of Sudan.svg|23px]] [[Sudaani valitsus]] (TSC)
* {{flagicon image|Insignia of the Sudanese Armed Forces.svg}} [[Sudaani relvajõud]]
* [[Qūwāt Dirʻ al-Sūdān|SSF]]
* [[Central Reserve Forces|CRP]]
* [[File:Emblem of the Popular Defence Force.svg|23px]] [[Qūwāt al-Difāʻ al-Shaʻbī|PDF]]
* [[Al-Muqawamat ash-Sha'abiyah]]
* [[File:Flag of SPLM-N.svg|23px]] [[SPLM-N]] (Aqqār)&lt;ref name=&quot;qaWPE&quot; /&gt;
* [[File:Flag of SLM (Tambour).svg|23px]] [[SLM/A|SLM-(Tambour)]] &lt;small&gt;(alates juuli 2023)&lt;/small&gt;&lt;ref name=&quot;SLM&quot; /&gt;
[[File:Joint Darfur Force Logo.jpg|23px]] [[Darfuri Ühendatud Kaitsejõud]] &lt;small&gt;(alates november 2023)&lt;/small&gt;
* [[File:Flag of SLM (Minnawi).svg|23px]] [[SLM/A|SLM-Minnawi)]]
* [[File:JEM Logo June 2013.jpg|23px]] [[Justice and Equality Movement|JEM]]
* [[File:Flag of the Masalit.svg|23px]] [[masaliidid|masaliitide]] relvarühmitused&lt;ref name=&quot;djzbU&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;8YGfI&quot; /&gt;
[[Tamazuj]] &lt;small&gt;(alates august 2025)&lt;/small&gt;&lt;ref name=&quot;2ehPX&quot; /&gt;&lt;br&gt;
&lt;hr&gt;
{{Pisilipp|Egiptus}} &lt;small&gt;(alates 2025)&lt;/small&gt;&lt;ref name=&quot;EgyptSudanDrones&quot; /&gt;&lt;br&gt;
{{Pisilipp|Ukraina}} &lt;small&gt;(kuni 2024)&lt;/small&gt;&lt;ref name=&quot;Ukraine&quot; /&gt;
| osaline2      = [[File:Flag of Sudan.svg|23px]] [[Rahu ja Ühtsuse Valitsus]] &lt;small&gt;(alates aprill 2025)&lt;/small&gt;&lt;ref name=&quot;uCyJ8&quot; /&gt;
* {{flagicon image|Emblem of the Rapid Support Forces.png}} [[Rapid Support Forces]] (RSF)
* [[Janjawīd]]
* [[File:Flag of SLM (al-Nur).svg|23px]] [[SLM-TC]] &lt;small&gt;(alates juuli 2025)&lt;/small&lt;ref name=&quot;kxTmO&quot; /&gt;
* [[File:Flag of SPLM-N.svg|23px]] [[SPLM-N (al-Hilu)]] &lt;small&gt;(alates juuli 2025)&lt;/small&gt;&lt;ref name=&quot;SPLMN&quot; /&gt;
[[File:Flag of The Libyan National Army (Variant).svg|23px]] [[Liibüa Riiklikud Relvajõud]]&lt;ref name=&quot;for1&quot; /&gt;&lt;br&gt;
{{Riigi ikoon|Kesk-Aafrika Vabariik}} [[Coalition des patriotes pour le changement|CPC]] &lt;small&gt;(alates august 2023)&lt;/small&gt;&lt;br&gt;
[[File:PMC Wagner Center logo.svg|23px]] [[Wagneri grupp]] &lt;small&gt;(kuni 2024 algus)&lt;/small&gt;&lt;ref name=&quot;Wagner&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;WagnerNYT&quot; /&gt;&lt;br&gt;
{{Riigi ikoon|Colombia}} [[Kõrbehundid]]&lt;br&gt;
{{Riigi ikoon|Tšaad}} Tšaadi palgasõdurid&lt;ref name=&quot;oeqZf&quot; /&gt;&lt;br&gt;
&lt;hr&gt;
[[File:Flag of SLM (al-Nur).svg|23px]] [[al-Manāṭiq al-Muḥarrira|Vabastatud Piirkonnad]]
* [[File:Flag of SLM (al-Nur).svg|23px]] [[SLM (al-Nur)]]&lt;ref name=&quot;M5MoM&quot; /&gt;
| osaline3      = 
| väejuht1      = {{Lihtloend|
* {{riigi ikoon|Sudaan}} [[‘Abd al-Fattāḩ al-Burhān]]
* {{flagicon image|Insignia of the Sudanese Armed Forces.svg}} [[Yāsir al-ʻAṭā]]
* {{flagicon image|Insignia of the Sudanese Armed Forces.svg}} [[Shams al-Dīn Kabāshī]]
* {{flagicon image|Insignia of the Sudanese Armed Forces.svg}} [[Ibrahim Jaber]]
* [[File:Flag of SPLM-N.svg|23px]] [[Mālik ʻAqqār]]
* [[File:Flag of SLM (Tambour).svg|23px]] [[Mustafa Tambour]]
* [[File:Flag of SLM (Minnawi).svg|23px]] [[Minni Minnawi]]
* [[File:JEM Logo June 2013.jpg|23px]] [[Jibrīl Ibrāhīm Muḥammad]]
* [[File:Flag of the Masalit.svg|23px]] [[Khamis Abakar]] {{KIA}}
}}
| väejuht2      = {{Lihtloend|
* [[File:Flag of Sudan.svg|23px]] [[Muḥammad Ḥamdān Daqlū Mūsā|Ḥamīdtī]]
* {{flagicon image|Emblem of the Rapid Support Forces.png}} [[Abdul Rahim Daqlū Mūsā]]
* {{flagicon image|Emblem of the Rapid Support Forces.png}} [[ʻAbd-al-Raḥmān Jumʻah]]
* {{flagicon image|Emblem of the Rapid Support Forces.png}} [[Abu Lulu]]
* [[File:Flag of SPLM-N.svg|23px]] [[Abdelaziz al-Hilu]]
* [[File:Flag of The Libyan National Army (Variant).svg|23px]] [[Ḵalīfa Ḥaftar]]
* {{Riigi ikoon|Kesk-Aafrika Vabariik}} [[Noureddine Adam]] (CPC)
&lt;hr&gt;
* [[File:Flag of SLM (al-Nur).svg|23px]] [[Abd al-Wāḥid Muḥammad Nūr]]
}}
| väejuht3      =
| väeüksused1   = 
| väeüksused2   = 
| väeüksused3   = 
| jõud1         = '''2024''':&lt;br&gt;
u 300 000&lt;ref name=&quot;AJT&quot; /&gt;
| jõud2         = '''2024''':&lt;br&gt;
u 100 000&lt;ref name=&quot;AJT&quot; /&gt;&lt;br&gt;
'''2023''':&lt;br&gt;
70 000 – 150 000&lt;ref name=&quot;DW&quot; /&gt;
| jõud3         = 
| kaotused1     = 
| kaotused2     = 
| kaotused3     = 
| märkused      = &lt;center&gt;{{Lihtloend|
* Täpsed andmed puuduvad, võimalik et 150 000 – 400 000 hukkunut&lt;ref name=asimgu/&gt;&lt;ref name=disbyt/&gt;&lt;ref name=&quot;rBhp8&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;cv6Fn&quot; /&gt;
* Ligemale 25 näljahädalist, sh 4 miljonit tõsise akuutse alatoitumuse all kannatavat kuni 5-aastast last&lt;ref name=&quot;sudchi&quot; /&gt;
* 8 856 313 [[sisepõgenik]]ku
* 3 506 388 pagulast&lt;ref name=&quot;africa7.2&quot; /&gt;
* 11 000 teadmata kadunut&lt;ref name=&quot;v2iEY&quot; /&gt;
}}&lt;/center&gt;
}}
{{Täienda}}
15. aprillil 2023 algas [[Sudaan]]is [[kodusõda]] [[‘Abd al-Fattāḩ al-Burhān]]i juhitud rahvusvaheliselt tunnustatud sõjaväelise valitsuse ja [[Sudaani relvajõud]]ude (SAF) ning [[Muḥammad Ḥamdān Daqlū Mūsā]] (üldtuntud kui Ḥamīdtī) juhitud paramilitaarse rühmituse [[Rapid Support Forces]] (RSF) vahel. Mõlemal poolel osalevad ka teised väiksemad relvarühmitused, näiteks [[Sudaani Vabastusliikumise/-armee

Konflikt algas, kui paramilitaarne rühmitus [[Rapid Support Forces]] (RSF) ründas valitsusvägede võtmeasutusi. Järgnesid teated õhulöökidest ja suurtüki- ja püssitulevahetustest üle kogu maa, k.a pealinnas. 23. aprillil väitsid nii RSF-i pealik Ḥamīdtī kui ka riigi ''de facto'' juht ja sõjaväe ülemjuhataja al-Burhān, et kontrollivad võtmetähtsusega valitsusasutusi, nagu sõjaväe peakorterit, [[Vabariigi palee (Hartum)|presidendi paleed]], [[Hartumi rahvusvaheline lennujaam|Hartumi rahvusvahelist lennujaama]] ja [[Sudan TV|rahvusringhäälingu]] maja.&lt;ref name=&quot;CNN&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;s0wpz&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;iKlzh&quot; /&gt;

Riigis on kodusõja tulemusena puhkenud ulatuslik [[näljahäda]]. [[UNICEF]] nimetas 2025. aasta märtsis Sudaanis maailma suurimaks ja laastavaimaks humanitaarkriisiks. Nende hinnangul on vajab abi üle 30 miljoni inimese, sh 16 miljonit last, kellest 2025. aastal kannatab tõsise aktuuse alatoitumuse all umbes 770 000.&lt;ref name=&quot;chibea&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;AP&quot; /&gt; [[Maailma Toiduprogramm]]i (WFO) piirkondliku esindaja hinnangul oli aprillikuu seisuga 25 miljonit inimest (pool Sudaani rahvastikust) tõsises näljaohus.&lt;ref name=&quot;AP2&quot; /&gt; UNICEF-i tegevdirektor hoiatas ka riigis lokkava seksuaalvägivalla eest, pidades 12,1 miljonit naist ja tüdrukut (samuti üha enam mehi ja poisse) vahetult ohustatuks.&lt;ref name=&quot;AP&quot; /&gt;

Üleüldine statistika, mis hõlmab kõiki nälja, vägivalla ja haiguspuhangute ohvreid, on veelgi ulatuslikum. Tuhandeid inimesi on teadmata kadunud või on tapetud massihukkamistes, milles on süüdistatud eeskätt RSF-i ja selle liitlasi, kes oma süüd eitavad.&lt;ref name=&quot;HK&quot; /&gt; Darfuri piirkonnas RSF-i toimepandud [[masalitid|masalittide]] [[Masaliti genotsiid|korduvaid tapmisi]] on nimetatud [[etniline puhastus|etniliseks puhastuseks]] ja [[genotsiid]]iks. 7. jaanuaril 2025 otsustas Ameerika Ühendriikide valitsus ametlikult, et RSF-i ja tema liitlased on toime pannud genotsiidi.

Üksnes [[Hartumi provints]]is oli 2024. aasta novembri seisuga hukkunud 61 000 inimest, kellest 26 000 hukkus otseselt vägivalla tagajärjel.&lt;ref name=&quot;ap20&quot; /&gt; 2025. aasta 5. veebruari seisuga oli konflikti tekkinud 8,8 miljonit [[sisepõgenik]]ku ja 3,5 miljonit riigist lahkunud sõjapagulast.&lt;ref name=&quot;africa7.2&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;for1&quot;&gt;{{cite news |last1=Faucon |first1=Benoit |last2=Said |first2=Summer |last3=Malsin |first3=Jared |title=Libyan Militia and Egypt's Military Back Opposite Sides in Sudan Conflict |url=https://www.wsj.com/articles/libyan-militia-and-egypts-military-back-opposite-sides-in-sudan-conflict-87206c3b |access-date=19 April 2023 |publisher=The Wall Street Journal |date=19 April 2023 |quote=Khalifa Haftar, the commander of a faction that controls eastern Libya, dispatched at least one plane to fly military supplies to Sudan’s paramilitary Rapid Support Forces |archive-date=19 April 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230419190701/https://www.wsj.com/articles/libyan-militia-and-egypts-military-back-opposite-sides-in-sudan-conflict-87206c3b |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Wagner&quot;&gt;{{cite news |last1=Elbagir |first1=Nima |last2=Mezzofiore |first2=Gianluca |last3=Qiblawi |first3=Tamara |title=Exclusive: Evidence emerges of Russia's Wagner arming militia leader battling Sudan's army |url=https://www.cnn.com/2023/04/20/africa/wagner-sudan-russia-libya-intl/index.html |access-date=20 April 2023 |publisher=CNN |date=20 April 2023 |quote=The Russian mercenary group Wagner has been supplying Sudan's Rapid Support Forces (RSF) with missiles to aid their fight against the country's army, Sudanese and regional diplomatic sources have told CNN. The sources said the surface-to-air missiles have significantly buttressed RSF paramilitary fighters and their leader Mohamed Hamdan Dagalo |archive-date=20 April 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230420194129/https://amp.cnn.com/cnn/2023/04/20/africa/wagner-sudan-russia-libya-intl/index.html |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WagnerNYT&quot;&gt;{{cite news |last1=Schmitt|first1=Eric|last2=Wong|first2=Edward|last3=Qiblawi |first3=Tamara |title=United States Says Wagner Has Quietly Picked Sides in Sudan |url=https://www.nytimes.com/2023/04/23/world/africa/sudan-russia-wagner-group.html |access-date=25 April 2023 |publisher=New York Times|date=23 April 2023 |quote=Yevgeny Prigozhin, the founder of the notorious private military company Wagner, has offered weapons to the paramilitaries fighting for control of Sudan, according to American officials.}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DW&quot;&gt;{{Cite news |date=19 April 2023 |title=Sudan: Stalemates rule out one-man victory |publisher=[[Deutsche Welle|DW]] |url=https://www.dw.com/en/sudan-stalemates-rule-out-one-man-victory/a-65373902#:~:text=%22The%20range%20of%20the%20RSF,duty%20personnel%2C%22%20she%20added. |url-status=live |access-date=19 April 2023 |archive-date=19 April 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230419193223/https://www.dw.com/en/sudan-stalemates-rule-out-one-man-victory/a-65373902#:~:text=%22The%20range%20of%20the%20RSF,duty%20personnel%2C%22%20she%20added.}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CNN&quot;&gt;{{cite news |title=At least 25 killed, 183 injured in ongoing clashes across Sudan as paramilitary group claims control of presidential palace |url=https://www.cnn.com/2023/04/15/africa/sudan-presidential-palace-intl/ |access-date=15 April 2023 |publisher=[[CNN]] |date=15 April 2023 |archive-date=17 April 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230417064549/https://www.cnn.com/2023/04/15/africa/sudan-presidential-palace-intl/ |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SPLMN&quot;&gt;{{cite news |date=23 June 2023 |title=South Kordofan residents flee as Sudan war escalates |url=https://english.alarabiya.net/News/middle-east/2023/06/23/South-Kordofan-residents-flee-as-Sudan-war-escalates |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230630183037/https://english.alarabiya.net/News/middle-east/2023/06/23/South-Kordofan-residents-flee-as-Sudan-war-escalates |archive-date=30 June 2023 |access-date=23 June 2023 |work=[[al-Arabiya]]}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;asimgu&quot;&gt;{{cite news |first1=Natasha |last1=Booty |first2=Farouk |last2=Chothia |date=25 October 2021 |title=Sudan war: A simple guide to what is happening |url=https://www.bbc.com/news/articles/cjel2nn22z9o |access-date=1 November 2025 |work=[[BBC News]]}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;disbyt&quot;&gt;{{cite news |last=Sampson |first=Eve |date=7 January 2025 |title=Disaster by the Numbers: The Crisis in Sudan |url=https://www.nytimes.com/2025/01/07/world/africa/sudan-genocide-numbers.html |access-date=1 November 2025 |work=[[The New York Times]]}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;s0wpz&quot;&gt;{{cite news |last1=Mullany |first1=Gerry |title=Sudan Erupts in Chaos: Who Is Battling for Control and Why It Matters |url=https://www.nytimes.com/article/sudan-khartoum-military.html |access-date=15 April 2023 |work=[[The New York Times]] |date=15 April 2023 |archive-date=15 April 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230415181904/https://www.nytimes.com/article/sudan-khartoum-military.html |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iKlzh&quot;&gt;{{cite news |last1=Akinwotu |first1=Emmanuel |title=Gunfire and explosions erupt across Sudan's capital as military rivals clash |url=https://www.npr.org/2023/04/15/1170249456/gunfire-and-explosions-erupt-across-sudans-capital-as-military-rivals-clash |access-date=15 April 2023 |publisher=[[NPR]] |date=15 April 2023 |location=[[Lagos]] |archive-date=15 April 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230415141842/https://www.npr.org/2023/04/15/1170249456/gunfire-and-explosions-erupt-across-sudans-capital-as-military-rivals-clash |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;chibea&quot;&gt;{{cite web | title=Children bear the brunt of escalating conflict and famine in Sudan | website=UNICEF, for every child | date=2025-01-15 | url=https://www.unicef.org/mena/press-releases/statement-children-bear-brunt-conflict-famine-sudan | access-date=2025-11-06}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AP&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://apnews.com/article/un-sudan-war-humanitarian-crisis-children-rape-6c58102f54b9fd7d6d4d5565e25a987c |pealkiri=UN: Sudan war is world’s worst humanitarian crisis: 30 million need aid, 16 million of them kids |autor=Edith M. Lederer |aeg=13. märts 2025 |väljaanne=[[Associated Press]] |kasutatud=6. november 2025 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AP2&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://apnews.com/article/sudan-un-famine-humanitarian-conflict-government-paramilitary-79ad7023ae90b582b877e5dd5acb18e0 |pealkiri=Sudan faces the world’s worst humanitarian crisis as second anniversary of war nears, UN says |autor=Edith M. Lederer |aeg=11. aprill 2025 |kasutatud=6. november 2025 |väljaanne=[[Associated Press]] |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HK&quot;&gt;{{Cite news |last=Akinwotu |first=Emmanuel |date=2025-04-14 |title=In Sudan, hundreds killed in attacks on famine-hit displacement camps |url=https://www.npr.org/2025/04/14/nx-s1-5363700/in-sudan-hundreds-killed-in-attacks-on-famine-hit-displacement-camps |url-status=live |work=NPR |language=en}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ap20&quot;&gt;{{cite news |last1=Yibeltal |first1=Kalkidan |last2=Rukanga |first2=Basillioh |date=14 November 2024 |title=Sudan death toll far higher than previously reported – study |url=https://www.bbc.co.uk/news/articles/crln9lk51dro |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20241115135314/https://www.bbc.co.uk/news/articles/crln9lk51dro |archive-date=15 November 2024 |access-date=15 November 2024 |publisher=[[BBC News]]}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;africa7.2&quot;&gt;{{cite web |date=5 February 2025 |title=IOM Sudan Displacement Tracking Matrix (DTM) Sudan Mobility Update (15) |url=https://reliefweb.int/report/sudan/iom-sudan-displacement-tracking-matrix-dtm-sudan-mobility-update-15-publication-date-5-february-2025 |access-date=18 February 2025 |website=[[reliefweb]]}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SLM&quot;&gt;{{cite news |date=1 August 2023 |title=SLM faction joins Sudanese army against RSF in Darfur |url=https://sudantribune.com/article275601/ |access-date=2 August 2023 |work=[[Sudan Tribune]]}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EgyptSudanDrones&quot;&gt;{{Cite news |last=Walsh |first=Declan |last2=Browne |first2=Malachy |last3=Schmitt |first3=Eric |last4=Cumming-Bruce |first4=Nick |date=2026-02-01 |title=The Secret Egyptian Air Base Behind Sudan’s Drone War |url=https://www.nytimes.com/2026/02/01/world/africa/egypt-sudan-drones.html |access-date=2026-08-13 |work=The New York Times |language=en-US |issn=0362-4331}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ukraine&quot;&gt;{{Cite web |last1=Butenko |first1=Victoria |last2=Elbagir |first2=Nima |last3=Mezzofiore |first3=Gianluca |last4=Qiblawi |first4=Tamara |last5=Goodwin |first5=Allegra |last6=Carey |first6=Andrew |last7=Munsi |first7=Pallabi |last8=Zene |first8=Mahamat Tahir |last9=Arvanitidis |first9=Barbara |last10=Platt |first10=Alex |date=19 September 2023 |title=Exclusive: Ukraine's special services 'likely' behind strikes on Wagner-backed forces in Sudan, a Ukrainian military source says |url=https://www.cnn.com/2023/09/19/africa/ukraine-military-sudan-wagner-cmd-intl/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231011090624/https://www.cnn.com/2023/09/19/africa/ukraine-military-sudan-wagner-cmd-intl/index.html |archive-date=11 October 2023 |others=Video by Mark Baron and Lauren Kent |publisher=[[CNN]] |access-date=19 September 2023}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SPLMN&quot;&gt;{{cite news |date=23 June 2023 |title=South Kordofan residents flee as Sudan war escalates |url=https://english.alarabiya.net/News/middle-east/2023/06/23/South-Kordofan-residents-flee-as-Sudan-war-escalates |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230630183037/https://english.alarabiya.net/News/middle-east/2023/06/23/South-Kordofan-residents-flee-as-Sudan-war-escalates |archive-date=30 June 2023 |access-date=23 June 2023 |work=[[al-Arabiya]]}}&lt;/ref&lt;ref name=&quot;4killed&quot;&gt;{{cite web |last=Hinda |first=Edwin |date=23 February 2025 |title=Details of Sudanese Rebels Forming a Parallel Govt Last Night in Nairobi |url=https://thekenyatimes.com/latest-kenya-times-news/details-of-sudanese-rebels-forming-a-parallel-govt-last-night-in-nairobi/ |access-date=23 February 2025 |work=[[The Kenya Times]]}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qaWPE&quot;&gt;{{cite news |date=6 August 2023 |title=Malik Agar reveals government-proposed roadmap to end Sudan's war |url=https://sudantribune.com/article275848/ |access-date=15 August 2023 |work=[[Sudan Tribune]]}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;djzbU&quot;&gt;{{Cite web |author1=Helen Regan |author2=Celine Alkhaldi |author3=Ingrid Formanek |author4=Mohammed Tawfeeq|date=2023-04-28 |title=Clashes renew in West Darfur as food and water shortages worsen in Sudan violence |url=https://www.cnn.com/2023/04/28/africa/clashes-west-darfur-sudan-food-water-intl-hnk |access-date=2026-04-18 |website=CNN |language=en}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8YGfI&quot;&gt;{{Cite journal |last=Gallopin |first=Jean-Baptiste |date=2024-05-09 |title=“The Massalit Will Not Come Home” |url=https://www.hrw.org/report/2024/05/09/massalit-will-not-come-home/ethnic-cleansing-and-crimes-against-humanity-el |journal=Human Rights Watch |language=en}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2ehPX&quot;&gt;{{cite web |title=الجبهة الثالثة تمازج تؤكد دعمها للقوات المسلحة السودانية - الحاكم نيوز |url=https://alhakim.net/122272 |access-date=24 May 2026 |language=ar |date=12 December 2024}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uCyJ8&quot;&gt;{{cite web |date=16 April 2025 |title=Sudanese paramilitary group says its forming a rival government |url=https://apnews.com/article/sudan-military-rsf-civil-war-darfur-a25fe0ef9a3769ecab1838286ab0b38b |work=AP News}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kxTmO&quot;&gt;{{Cite web |last=Bobby |date=2025-07-26 |title=Who's who in TASIS: The 15 figures shaping Sudan's civilian govt |url=https://thesudantimes.com/sudan/whos-who-in-tasis-the-15-figures-shaping-sudans-civilian-govt/ |access-date=2026-04-19 |website=The Sudan Times |language=en-US}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oeqZf&quot;&gt;{{Cite news |date=2024-09-19 |title=Chad bolsters border security with Sudan amid Darfur clashes |url=https://sudantribune.com/article291080/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20250323190445/https://sudantribune.com/article291080/ |archive-date=23 March 2025 |access-date=2026-04-19 |work=Sudan Tribune |language=en-US |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;M5MoM&quot;&gt;{{cite web |date=3 December 2023 |title=SLM-Abdel Wahid forces seize RSF camp in South Darfur |url=https://sudantribune.com/article279993/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231204095110/https://sudantribune.com/article279993/ |archive-date=4 December 2023 |access-date=26 December 2023 |website=Sudan Tribune}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AJT&quot;&gt;{{cite news |last=Lodhi |first=Areesha |date=11 April 2024 |title=After a year of war in Sudan, what is the situation now? |url=https://www.aljazeera.com/news/2024/4/11/why-did-war-break-out-in-sudan-a-year-ago-where-does-it-currently-stand |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240609212541/https://www.aljazeera.com/news/2024/4/11/why-did-war-break-out-in-sudan-a-year-ago-where-does-it-currently-stand |archive-date=9 June 2024 |access-date=3 July 2024 |work=Al Jazeera}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sudchi&quot;&gt;{{cite web |date=18 August 2025 |title=Sudan's children are suffering – this is how conflict is destroying their future |url=https://civil-protection-humanitarian-aid.ec.europa.eu/news-stories/stories/sudans-children-are-suffering-how-conflict-destroying-their-future_en |access-date=10 November 2025 |website=European Civil Protection and Humanitarian Aid Operations}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rBhp8&quot;&gt;{{cite news |date=8 July 2025 |title=Khartoum: Destroyed buildings, cars covered in ash tell horrors of war in Sudan capital |url=https://www.newarab.com/news/khartoum-extensive-destruction-tells-horror-war-sudan |access-date=14 August 2025 |work=[[The New Arab]] |language=en |quote=It caused one of the world's biggest humanitarian crises and at least 150,000 people have been killed. Rights organisations say the number is likely to be much higher. The conflict has also triggered a widespread famine, impacting millions of Sudanese, especially children. An estimated 522,000 children have already died from starvation, the [[Sudan Tribune]] has reported.}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cv6Fn&quot;&gt;{{cite news |last=Kristof |first=Nicholas |title=Where There's No Debate About Genocide — and No Response, Either |url=https://www.nytimes.com/2025/08/30/opinion/sudan-genocide-famine.html |access-date=8 April 2026 |website=The New York Times |date=30 August 2025}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;v2iEY&quot;&gt;{{Cite web |last=SudanTribune |date=2026-09-06 |title=Over 11,000 registered missing in Sudan war, Red Cross says |url=https://sudantribune.com/article/318410 |access-date=2026-09-08 |website=Sudan Tribune |language=en-US}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* {{Commonsi kategooria tekstina}}

{{Riigipööre}}

{{JÄRJESTA:Sudaani konflikt, 2023}}
[[Kategooria:Sõjad]]
[[Kategooria:Sudaani ajalugu]]
[[Kategooria:2023]]</text>
      <sha1>2jnbjfnoo1qbc49tmkmmb5j8gb2w2pc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Claude</title>
    <ns>0</ns>
    <id>656320</id>
    <revision>
      <id>7248682</id>
      <parentid>6764485</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T18:13:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7248682</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1214" sha1="52pkzj5gw7uaz4kuzpqbn4ofv693icx" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib eesnimest; perekonnanime kohta vaata artiklit [[Claude (perekonnanimi)]]; Texase linna kohta vaata artiklit [[Claude (Texas)]]; tehisintellekti kohta vaata [[Claude (AI)]].}}
[[File:Claude Monet 1899 Nadar crop.jpg|pisi|Impressionistlik maalikunstnik [[Claude Monet]].]]
'''Claude''' on prantsusepärane [[mehenimi]], mis tuleneb ladinakeelsest nimest [[Claudius]].

Seda võidakse vahel kasutada ka naisenimena. Claude esineb ka perekonnanimena.

==Nime kandjaid==
{{div col}}
*[[Claude George Bowes-Lyon]]
*[[Claude François de Méneval]] 
*[[Claude Clerselier]]
*[[Claude Duneton]]
*[[Claude Goretta]]
*[[Claude Gonçalves]]
*[[Claude Miller]]
*[[Claude Kogan]]
*[[Claude Scudamore Emery]]
*[[Claude Lelouch]]
*[[Claude Dambury]]
*[[Claude Nicollier]]
*[[Claude Cohen-Tannoudji]]
*[[Claude, Aumale'i hertsog]]
*[[Claude Pinoteau]]
*[[Claude Bessy]]
*[[Claude Rains]]
*[[Claude Lombard]]
*[[Claude Bernard]]
*[[Louis Claude Richard]]
*[[Claude Lorrain]] 
*[[Claude Shannon]]
*[[Claude Simon]]
*[[Claude Makélélé]]
*[[Claude Lévi-Strauss]]
*[[Claude Gensac]]
*[[Claude Debussy]]
*[[Claude Jade]]
*[[Claude Berri]]
*[[Claude Monet]] 
{{div col end}}

[[Kategooria:Prantsuse mehenimed]]</text>
      <sha1>52pkzj5gw7uaz4kuzpqbn4ofv693icx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 2004</title>
    <ns>0</ns>
    <id>659742</id>
    <revision>
      <id>7248677</id>
      <parentid>7246747</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T18:05:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuni */</comment>
      <origin>7248677</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4110" sha1="fpfmkvrlytwmuniwf852jne9f9mdpuw" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[2004]]. aastal sündinud inimesi ja loomi''
{{Sündinud|2004}}

==Jaanuar==
*[[2. jaanuar]] – [[Adriana Vilagoš]], Serbia odaviskaja
*[[10. jaanuar]] – [[Kaitlyn Maher]], USA laulja
*[[15. jaanuar]] – [[Grace VanderWaal]], USA laulja ja laulukirjutaja
*[[16. jaanuar]] – [[James Abankwah]], Iirimaa jalgpallur
*[[19. jaanuar]] – [[Dino Beganovic]], Rootsi-Bosnia võidusõitja
*[[21. jaanuar]] – [[Ingrid Alexandra]], Norra printsess, kroonprints Haakon Magnuse ja kroonprintsess Mette-Mariti tütar
*[[26. jaanuar]] – [[Tijmen van der Helm]], Hollandi võidusõitja
*[[29. jaanuar]] – [[Erriyon Knighton]], Ameerika Ühendriikide sprinter

==Veebruar==
*[[3. veebruar]] – [[Berit Saar]], Eesti kergejõustiklane
*[[4. veebruar]] – [[Paul Aron]], Eesti autosportlane
*[[13. veebruar]] – [[Jonny Edgar]], Briti võidusõitja
*13. veebruar – [[Collen Kebinatshipi]], Botswana jooksja
*[[19. veebruar]] – [[Millie Bobby Brown]], inglise näitleja
*[[21. veebruar]] – [[Martin Vetkal]], eesti jalgpallur
*[[25. veebruar]] – [[Roman Staněk]], Tšehhi võidusõitja
*25. veebruar – [[Kirke Perillus]], Eesti poliitik
*[[26. veebruar]] – [[Hadrien David]], Prantsusmaa võidusõitja

==Märts==
*[[13. märts]] – [[Coco Gauff]], Ameerika Ühendriikide tennisist
*[[13. märts]] – [[Viktor Morozov]], Eesti kergejõustiklane
*[[15. märts]] – [[Elisabeth Pihela]], Eesti kergejõustiklane
*15. märts – [[Zsófia Szerafin]], Ungari sportlane
*[[19. märts]] – [[Carlos Forbs]], Portugali jalgpallur
*[[27. märts]] – [[Audrey Werro]], Šveitsi jooksja
*[[28. märts]] – [[Henri Veesaar]], eesti korvpallur
*[[30. märts]] – [[Juraj Slafkovský]], Slovakkia jäähokimängija

==Aprill==
*[[1. aprill]] – [[Anna Maria Millend]], eesti kergejõustiklane
*[[5. aprill]] – [[Erik Makke]], eesti korvpallur
*[[15. aprill]] – [[Andreas Vaher]], eesti jalgpallur
*[[17. aprill]] – [[Darla]], Tallinna loomaaia emane amuuri leopard
*[[25. aprill]] – [[Miguel Terceros]], Boliivia jalgpallur
*25. aprill – [[Álex Valle]], Hispaania jalgpallur

==Mai==
*[[1. mai]] – [[Charli D’Amelio]], Ameerika Ühendriikide tantsija
*[[3. mai]] – [[Aleksandar Pavlović]], Saksamaa jalgpallur
* 3. mai – [[Andrey Santos]], Brasiilia jalgpallur
*[[6. mai]] – [[Brodie Spencer]], Põhja-Iirimaa jalgpallur

==Juuni==
*[[5. juuni]] – [[Lukáš Ambros]], Tšehhi jalgpallur
*[[9. juuni]] – [[Salme Adeele Hollas]], eesti võrkpallur
*[[18. juuni]] – [[Laura-Liis Valdmaa]], Eesti ujuja

==Juuli==
*[[13. juuli]] – [[Häli Vahula]], eesti võrkpallur
* 13. juuli – [[Faith Cherotich]], Keenia takistusjooksja

==August==
*[[1. august]] – [[Nataly Langerbaur]], Eesti iluuisutaja
* 1. august – [[Emmanuel Wanyonyi]], Keenia jooksja
*[[3. august]] – [[Ruben van Bommel]], Hollandi jalgpallur
*[[14. august]] – [[Niina Petrõkina]], Eesti iluuisutaja
*[[17. august]] – [[Tina Clayton]], Jamaica sprinter
*[[22. august]] – [[Liisa-Maria Lusti]], Eesti kergejõustiklane
*[[29. august] – [[Orri Óskarsson]], Islandi jalgpallur
*[[31. august]] – [[Mikałaj Łukašenka]], Valgevene diktaatori poeg

==September==
*[[8. september]] – [[Lewis Hall]], Inglismaa jalgpallur
*[[15. september]] – [[David Popovici]], Rumeenia ujuja
*15. september – [[Garang Kuol]], Austraalia jalgpallur
*[[18. september]] – [[Nodirbek Abdusattorov]], Usbekistani maletaja
*[[23. september]] – [[Niccolò Pisilli]], Itaalia jalgpallur
*[[28. september]] – [[Isack Hadjar]], Prantsuse võidusõitja

==Oktoober==
*[[6. oktoober]] – [[Bronny James]], USA korvpallur
*[[9. oktoober]] – [[Mariangela Boitšuk]], eesti ujuja
* 9. oktoober – [[Zdeněk Chovanec]], Tšehhi-Venezuela võidusõitja
*[[12. oktoober]] – [[Darci Lynne]], Ameerika Ühendriikide kõhurääkija
*[[23. oktoober]] – [[Ott Nõmm]], eesti jalgpallur

==November==
*[[17. november]] – [[Linda Nosková]], Tšehhi tennisist

==Detsember==
*[[2. detsember]] – [[Robin Risser]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[5. detsember]] – [[Jules LeBlanc]], ameerika juutuuber</text>
      <sha1>fpfmkvrlytwmuniwf852jne9f9mdpuw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248679</id>
      <parentid>7248677</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T18:10:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* August */</comment>
      <origin>7248679</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4111" sha1="9zjdjnf1b3n5ijzxribylk3x5u0xze9" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[2004]]. aastal sündinud inimesi ja loomi''
{{Sündinud|2004}}

==Jaanuar==
*[[2. jaanuar]] – [[Adriana Vilagoš]], Serbia odaviskaja
*[[10. jaanuar]] – [[Kaitlyn Maher]], USA laulja
*[[15. jaanuar]] – [[Grace VanderWaal]], USA laulja ja laulukirjutaja
*[[16. jaanuar]] – [[James Abankwah]], Iirimaa jalgpallur
*[[19. jaanuar]] – [[Dino Beganovic]], Rootsi-Bosnia võidusõitja
*[[21. jaanuar]] – [[Ingrid Alexandra]], Norra printsess, kroonprints Haakon Magnuse ja kroonprintsess Mette-Mariti tütar
*[[26. jaanuar]] – [[Tijmen van der Helm]], Hollandi võidusõitja
*[[29. jaanuar]] – [[Erriyon Knighton]], Ameerika Ühendriikide sprinter

==Veebruar==
*[[3. veebruar]] – [[Berit Saar]], Eesti kergejõustiklane
*[[4. veebruar]] – [[Paul Aron]], Eesti autosportlane
*[[13. veebruar]] – [[Jonny Edgar]], Briti võidusõitja
*13. veebruar – [[Collen Kebinatshipi]], Botswana jooksja
*[[19. veebruar]] – [[Millie Bobby Brown]], inglise näitleja
*[[21. veebruar]] – [[Martin Vetkal]], eesti jalgpallur
*[[25. veebruar]] – [[Roman Staněk]], Tšehhi võidusõitja
*25. veebruar – [[Kirke Perillus]], Eesti poliitik
*[[26. veebruar]] – [[Hadrien David]], Prantsusmaa võidusõitja

==Märts==
*[[13. märts]] – [[Coco Gauff]], Ameerika Ühendriikide tennisist
*[[13. märts]] – [[Viktor Morozov]], Eesti kergejõustiklane
*[[15. märts]] – [[Elisabeth Pihela]], Eesti kergejõustiklane
*15. märts – [[Zsófia Szerafin]], Ungari sportlane
*[[19. märts]] – [[Carlos Forbs]], Portugali jalgpallur
*[[27. märts]] – [[Audrey Werro]], Šveitsi jooksja
*[[28. märts]] – [[Henri Veesaar]], eesti korvpallur
*[[30. märts]] – [[Juraj Slafkovský]], Slovakkia jäähokimängija

==Aprill==
*[[1. aprill]] – [[Anna Maria Millend]], eesti kergejõustiklane
*[[5. aprill]] – [[Erik Makke]], eesti korvpallur
*[[15. aprill]] – [[Andreas Vaher]], eesti jalgpallur
*[[17. aprill]] – [[Darla]], Tallinna loomaaia emane amuuri leopard
*[[25. aprill]] – [[Miguel Terceros]], Boliivia jalgpallur
*25. aprill – [[Álex Valle]], Hispaania jalgpallur

==Mai==
*[[1. mai]] – [[Charli D’Amelio]], Ameerika Ühendriikide tantsija
*[[3. mai]] – [[Aleksandar Pavlović]], Saksamaa jalgpallur
* 3. mai – [[Andrey Santos]], Brasiilia jalgpallur
*[[6. mai]] – [[Brodie Spencer]], Põhja-Iirimaa jalgpallur

==Juuni==
*[[5. juuni]] – [[Lukáš Ambros]], Tšehhi jalgpallur
*[[9. juuni]] – [[Salme Adeele Hollas]], eesti võrkpallur
*[[18. juuni]] – [[Laura-Liis Valdmaa]], Eesti ujuja

==Juuli==
*[[13. juuli]] – [[Häli Vahula]], eesti võrkpallur
* 13. juuli – [[Faith Cherotich]], Keenia takistusjooksja

==August==
*[[1. august]] – [[Nataly Langerbaur]], Eesti iluuisutaja
* 1. august – [[Emmanuel Wanyonyi]], Keenia jooksja
*[[3. august]] – [[Ruben van Bommel]], Hollandi jalgpallur
*[[14. august]] – [[Niina Petrõkina]], Eesti iluuisutaja
*[[17. august]] – [[Tina Clayton]], Jamaica sprinter
*[[22. august]] – [[Liisa-Maria Lusti]], Eesti kergejõustiklane
*[[29. august]] – [[Orri Óskarsson]], Islandi jalgpallur
*[[31. august]] – [[Mikałaj Łukašenka]], Valgevene diktaatori poeg

==September==
*[[8. september]] – [[Lewis Hall]], Inglismaa jalgpallur
*[[15. september]] – [[David Popovici]], Rumeenia ujuja
*15. september – [[Garang Kuol]], Austraalia jalgpallur
*[[18. september]] – [[Nodirbek Abdusattorov]], Usbekistani maletaja
*[[23. september]] – [[Niccolò Pisilli]], Itaalia jalgpallur
*[[28. september]] – [[Isack Hadjar]], Prantsuse võidusõitja

==Oktoober==
*[[6. oktoober]] – [[Bronny James]], USA korvpallur
*[[9. oktoober]] – [[Mariangela Boitšuk]], eesti ujuja
* 9. oktoober – [[Zdeněk Chovanec]], Tšehhi-Venezuela võidusõitja
*[[12. oktoober]] – [[Darci Lynne]], Ameerika Ühendriikide kõhurääkija
*[[23. oktoober]] – [[Ott Nõmm]], eesti jalgpallur

==November==
*[[17. november]] – [[Linda Nosková]], Tšehhi tennisist

==Detsember==
*[[2. detsember]] – [[Robin Risser]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[5. detsember]] – [[Jules LeBlanc]], ameerika juutuuber</text>
      <sha1>9zjdjnf1b3n5ijzxribylk3x5u0xze9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Trumpism</title>
    <ns>0</ns>
    <id>660036</id>
    <revision>
      <id>7248832</id>
      <parentid>7232030</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T03:55:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248832</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5853" sha1="c4x21yxrqw8sc9530bcy3y07pcmdvu4" xml:space="preserve">[[Pilt:Donald Trump (25858585711).jpg|pisi|[[Donald Trump]] kampaaniaüritusel (2016)]]
'''Trumpism''' on [[Donald Trump]]i ja tema toetajatega seotud [[poliitiline ideoloogia]], [[haldus]]stiil, [[poliitiline liikumine]] ning võimule saamise ja seal püsimise strateegia. Trumpismi toetajaid nimetatakse trumpistideks.

Mida trumpism endast täpselt kujutab, on vaieldav; sellele on viidatud kui 2010. aastate lõpus ja 2020. aastate alguses eri riikides üle maailma levinud [[paremäärmuslus|paremäärmusliku]] [[parempopulism|parempopulistliku]] ja [[uusrahvuslus|uusrahvusliku]] poliitika [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] variandile. Kuigi trumpism ei ole konkreetselt seotud ühegi erakonnaga, tõusid Donald Trumpi toetajad võimule esmalt Ameerika Ühendriikide [[Vabariiklik Partei|Vabariiklikus Parteis]], teisi poliitilisi jõude peeti &quot;eliidiks&quot; või &quot;''establisment''’iks&quot;. Mõned vabariiklased asutasid vastukaaluks Trumpi-vastsae liikumise [[Liikumine Never Trump|Never Trump]] ning oli ka protesti korras erakonnast väljaastujaid.

Mõnede poliitikavaatlejate hinnangul ei ole trumpism pelgalt osa [[populism]]ist, vaid uut moodi [[fašism]]i või [[neofašism]]i suunas liikuva poliitika trendist. Trumpismi on peetud ka [[autoritarism|autoriaarseks]] ja [[illiberaalne demokraatia|illiberaalselt demokraatlikuks]]. Teised uurijad on trumpismi pidanud [[Fašism Ameerika Ühendriikides|Ameerika Ühendriikide fašismi]] pehmeks versiooniks, kuid paralleele on toodud ka [[Euroopa fašism]]i tõusuga 1930. aastatel. Paralleelide juures on siiski tõdetud, et on palju võtmeerinevusi.

Trumpistideks, Trumpi toetajateks või koguni oma riigi Donald Trumpideks on sildistatud [[rahvuskonservatism|rahvuskonservatiivseid]] jõude ja poliitikuid ka väljaspool Ameerika Ühendriike. Trumpismiga on seostatud näiteks [[Jair Bolsonaro]]t, [[Recep Tayyip Erdoğan]]i, [[Viktor Orbán]]i, [[Jacob Zuma]]t, [[Shinzō Abe]]t ja [[Yoon Suk Yeol]]i. [[Eesti]] [[Riigikogu]] [[XIV Riigikogu|XIV koosseisu]] ajal tegutses alates novembrist 2018, mil Trump oli [[Ameerika Ühendriikide president]], Donald Trumpi toetusrühm. Toetusrühma algatasid ning sinna kuulusid [[EKRE|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] saadikud ja selle esimees oli [[Peeter Ernits]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-konservatiivse-rahvaerakonna-fraktsioon/riigikogus-loodi-president-donald-trumpi-toetsuruhm/ |pealkiri=Riigikogu. (2018). Riigikogus loodi president Donald Trumpi toetusrühm. ''Riigikogu''. |vaadatud=2023-08-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230821112646/https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-konservatiivse-rahvaerakonna-fraktsioon/riigikogus-loodi-president-donald-trumpi-toetsuruhm/ |arhiivimisaeg=2023-08-21 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/7150867/riigikogu-trumpi-toetusruhm-plaanib-nime-vahetada Postimees. (2021). Riigikogu Trumpi toetusrühm plaanib nime vahetada. Postimees, 8. jaanuar 2021.]&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
* [[America First (poliitika)]]
* [[Ameerika rahvuslus]]
* [[Kodanikuõiguste liikumine]]
* [[Isikukultus]]
* [[Ameerika Ühendriikide ajalugu (2008–)]]
* [[John Birch Society]]
* [[The Lincoln Project]]
* [[Donald Trumpi poolt propageeritud vandenõuteooriate loend]]
* [[Donald Trumpi poliitilised vaated]]
* [[Donald Trumpi presidentuur]]
* [[Reagani demokraat]]
* [[Republican Accountability Project]]
* [[Paremradikaalsus (Ameerika Ühendriigid)]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* {{cite news |last1=Stoicescu|first1=Kalev|date=8. jaanuar 2021|title=Kalev Stoicescu: trumpism on märatsev ja sallimatu |newspaper=[[err.ee|ERR]] |url=https://www.err.ee/1232932/kalev-stoicescu-trumpism-on-maratsev-ja-sallimatu |access-date=21. august 2021 |author-link1=Kalev Stoicescu|url-status=live }}
* {{cite news |last1=Hololei|first1=Henrik|last2=Sildam|first2=Toomas|date=29. detsember 2020|title=Hololei: ei usu, et trumpism kaob poliitikast koos Trumpiga |newspaper=[[err.ee|ERR]] |url=https://www.err.ee/1217029/hololei-ei-usu-et-trumpism-kaob-poliitikast-koos-trumpiga |access-date=21. august 2021 |author-link1=Henrik Hololei|author-link2=Toomas Sildam|url-status=live }}
* {{cite news |last1=Lucas|first1=Edward|date=8. august 2023|title=Edward Lucas: sea end valmis, Euroopa, Trump(ism) on tulekul |newspaper=[[Eesti Päevaleht]] |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120222561/kolumn-edward-lucas-sea-end-valmis-euroopa-trump-ism-on-tulekul |access-date=21. august 2021 |author-link1=Edward Lucas|url-status=live }}
* {{cite news |last1=Värk|first1=Joosep|date=27. märts 2016|title=Kas Eestis võib esile kerkida oma kodukootud Donald Trump? |newspaper=[[Postimees]] |url=https://leht.postimees.ee/3632877/kas-eestis-voib-esile-kerkida-oma-kodukootud-donald-trump |access-date=21. august 2021 |author-link1=|url-status=live }}
* {{cite news |last1=Mölder|first1=Holger|date=9. jaanuar 2021|title=Holger Mölder: trumpism ja häda mõistuse pärast|newspaper=[[Äripäev]] |url=https://www.aripaev.ee/arvamused/2021/01/09/holger-molder-trumpism-ja-hada-moistuse-parast |access-date=21. august 2021 |author-link1=Holger Mölder|url-status=live }}
* {{cite news |last1=Oidsalu|first1=Meelis|date=aprill 2021|title=Demokraatia kriis Eestis – mida see tähendab?|newspaper=[[Vikerkaar]] |url=https://www.vikerkaar.ee/archives/27087 |access-date=21. august 2021 |author-link1=Meelis Oidsalu|url-status=live }}
* {{cite news |last1=Saar|first1=Jüri|date=15. jaanuar 2021|title=Trumpi ja EKRE poliitseikluse anatoomia|newspaper=[[Sirp]] |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/trumpi-ja-ekre-poliitseikluse-anatoomia/ |access-date=21. august 2021 |author-link1=Jüri Saar|url-status=live }}

[[Kategooria:Donald Trump]]
[[Kategooria:Konservatism]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide poliitika]]</text>
      <sha1>c4x21yxrqw8sc9530bcy3y07pcmdvu4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Tallinna Ülikool/Bioloogia ja keemia teadusseminar</title>
    <ns>4</ns>
    <id>660929</id>
    <revision>
      <id>7248994</id>
      <parentid>6526773</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T10:19:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ilmar.mitrofanov</username>
        <id>238702</id>
      </contributor>
      <origin>7248994</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4309" sha1="qk8b8qxmyr0iaa3nxqd0izqc611dmag" xml:space="preserve">See on TLÜ Loodus- ja terviseteaduste instituudis 2023. a sügissemestril toimuva aine MLK6070 Bioloogia ja keemia teadusseminar töölehekülg. Siia lehele lisa enda kasutaja alamlehe link. 

Lisa allpool loetelusse enda nimi ja selle järele oma artikli link. Selleks vajuta ülevalt &quot;Muuda lähteteksti&quot; ja trüki sisse järgnev tekst: # Eesnimi Perekonnanimi [[Kasutaja:Kasutajanimi/Artikliteema]]. Vajuta ülevalt &quot;Muuda lähteteksti&quot; ja näed näidist, kuidas Marko seda teinud on.

Aine raames koostatud artiklid:
#Näidis Marko Vainu - [[Kasutaja:Marko.Eesti/Savalduma karstiala]]
# Ilmar Mitrofanov - [[Kasutaja:Ilmar.mitrofanov/Virion]]

== Alustamine ==
Selleks, et oleks võimalik artikliga rahulikult ja segamatult toimetada, loo see enda kasutaja [[Vikipeedia:Alamlehekülg|alamlehele]]. Selleks kirjuta allolevasse kasti (Kasutaja:Sinu kasutajanimi/Artiklinimi), kus &quot;Kasutaja:Sinu kasutajanimi&quot; märgib Sinu kasutajalehekülge ning &quot;/Artiklinimi&quot; esitab alamlehe nime. Ülaltoodud näite puhul Kasutaja:Marko.Eesti/Savalduma karstiala
{{alusta uut artiklit}}

Võimaldamaks teistele selle leidmist, lisa kindlasti artiklile viitav link käesoleva artikli algusesse. Kui artikkel on valmis, saab selle kasutaja alamlehelt teisaldada avalikule, otsingumootoriga leitavale lehele.

Teemat valides pööra tähelepanu juba Vikipeedias olevale sisule. Kui sel teemal on korralik artikkel, siis vali midagi muud. Vaata ka seda, mida teised on valinud ja ära teemat korda.

== Artikli koostamine ==
Kui Vikipeedias on juba midagi olemas, siis ära alusta nullist, vaid kopeeri selle artikli tekst oma alamlehele ja täienda-paranda seda.

Artikli koostamisel oleks igati kasulik abiks võtta [[Juhend:Spikker|spikrit]] ja tutvuda [[Vikipeedia:Artiklite kvaliteedikriteeriumid|artiklite kvaliteedikriteeriumitega]]. Eeskujuks sobivad hästi [[Vikipeedia:Head artiklid|head artiklid]] (nt [[andesiit]], [[hall nulg]] ja [[Mart Saar]]) ning [[Vikipeedia:A-klassi artiklid|A-klassi artikleid]].

Artikli tekst peab olema entsüklopeediline ning kindlasti ei tohi kopeerida teiste autorite loodut ([[plagiaat]] ehk loomevargus [http://www.fl.ut.ee/638077 on lubamatu]).

Artikli sisu võib vabalt koostada alguses väljaspool Vikipeediat, oma arvuti tekstidokumendis. Selle alamlehele salvestamise ning [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vastavalt nõuetele vormindamise]] saab jätta lõppu (aga arvesta, et selleks kulub ka veidi aega). Enne salvestamist kasuta kindlasti &quot;Näita eelvaadet&quot; nuppu ja salvesta alles siis, kui artikli sisu ja väljanägemisega rahule jääd.

Vormistamine on lihtne, see seisneb suuresti ainult siselinkide ja allikaviidete ning alapealkirjade korrektsel viisil lisamises.

== Artikli mustandi loomine oma tekstidokumenti ==
Artikli sisu võib vabalt koostada alguses väljaspool Vikipeediat, oma arvuti tekstidokumendis. Selle alamlehele salvestamise ning [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vastavalt nõuetele vormindamise]] saab jätta hilisemaks. 
Tekstidokumenti artikli mustandit koostades pane tähele:
*Pööra tähelepanu juba Vikipeedias olevale sisule. Kui Sinu teemal on artikkel juba olemas, siis kopeeri selle artikli tekst ja täienda-paranda seda.
*Artikli alguses on pealkiri paksus kirjas, millele järgnevad n-ö definitsioon ja sissejuhatus (vt teiste Vikipeedia artiklite algusi).
*Liigenda artikkel peatükkideks.
*[[Vikipeedia:Viitamine|Viita]] alati, kui kasutad kirjandus- ja andmeallikaid. Kasuta endale mugavat viitamissüsteemi, mis oleks artikli üleslaadimisel kergesti hoomatav, nt numbrilist viitamist.
*Viimane peatükk on &quot;Viited&quot;. Selle järele võib tulla peatükk [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|&quot;Välislingid&quot;]]. Need &quot;viitavad tavaliselt kõnealuse isiku või organisatsiooni enda kodulehele ja autoriteetsete andmebaaside või kogumike sissekannetele, mis on täielikult pühendatud artikli teemale&quot;.

== Abi ==
Tekkinud küsimustele võib leida vastused [[Juhend:Sisukord|juhendist]]. Sealt saad vaadata ka seda, kuidas on mõni konkreetne artikliosa vormistatud, kuidas lisada viiteid ja pilte ning mil viisil sisestada tabeleid.

== Abimaterjalid ==
*Õppevideod vikiartiklite kirjutamisest: https://wikimedia.ee/oppevideod/
*[[Juhend:Spikker]]
*[[Vikipeedia:Viitamine]]
*[[Vikipeedia:Piltide kasutamine]]
*[[Vikipeedia:Vormistusreeglid]]</text>
      <sha1>qk8b8qxmyr0iaa3nxqd0izqc611dmag</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7249018</id>
      <parentid>7248994</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T11:12:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Gregor Toiger</username>
        <id>236875</id>
      </contributor>
      <origin>7249018</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4362" sha1="bej43o7tu36xydkid15t6lmmo8kv1cn" xml:space="preserve">See on TLÜ Loodus- ja terviseteaduste instituudis 2023. a sügissemestril toimuva aine MLK6070 Bioloogia ja keemia teadusseminar töölehekülg. Siia lehele lisa enda kasutaja alamlehe link. 

Lisa allpool loetelusse enda nimi ja selle järele oma artikli link. Selleks vajuta ülevalt &quot;Muuda lähteteksti&quot; ja trüki sisse järgnev tekst: # Eesnimi Perekonnanimi [[Kasutaja:Kasutajanimi/Artikliteema]]. Vajuta ülevalt &quot;Muuda lähteteksti&quot; ja näed näidist, kuidas Marko seda teinud on.

Aine raames koostatud artiklid:
#Näidis Marko Vainu - [[Kasutaja:Marko.Eesti/Savalduma karstiala]]
# Ilmar Mitrofanov - [[Kasutaja:Ilmar.mitrofanov/Virion]]
# Gregor Toiger [[Kasutaja:Gregor Toiger/Gobi karu]]

== Alustamine ==
Selleks, et oleks võimalik artikliga rahulikult ja segamatult toimetada, loo see enda kasutaja [[Vikipeedia:Alamlehekülg|alamlehele]]. Selleks kirjuta allolevasse kasti (Kasutaja:Sinu kasutajanimi/Artiklinimi), kus &quot;Kasutaja:Sinu kasutajanimi&quot; märgib Sinu kasutajalehekülge ning &quot;/Artiklinimi&quot; esitab alamlehe nime. Ülaltoodud näite puhul Kasutaja:Marko.Eesti/Savalduma karstiala
{{alusta uut artiklit}}

Võimaldamaks teistele selle leidmist, lisa kindlasti artiklile viitav link käesoleva artikli algusesse. Kui artikkel on valmis, saab selle kasutaja alamlehelt teisaldada avalikule, otsingumootoriga leitavale lehele.

Teemat valides pööra tähelepanu juba Vikipeedias olevale sisule. Kui sel teemal on korralik artikkel, siis vali midagi muud. Vaata ka seda, mida teised on valinud ja ära teemat korda.

== Artikli koostamine ==
Kui Vikipeedias on juba midagi olemas, siis ära alusta nullist, vaid kopeeri selle artikli tekst oma alamlehele ja täienda-paranda seda.

Artikli koostamisel oleks igati kasulik abiks võtta [[Juhend:Spikker|spikrit]] ja tutvuda [[Vikipeedia:Artiklite kvaliteedikriteeriumid|artiklite kvaliteedikriteeriumitega]]. Eeskujuks sobivad hästi [[Vikipeedia:Head artiklid|head artiklid]] (nt [[andesiit]], [[hall nulg]] ja [[Mart Saar]]) ning [[Vikipeedia:A-klassi artiklid|A-klassi artikleid]].

Artikli tekst peab olema entsüklopeediline ning kindlasti ei tohi kopeerida teiste autorite loodut ([[plagiaat]] ehk loomevargus [http://www.fl.ut.ee/638077 on lubamatu]).

Artikli sisu võib vabalt koostada alguses väljaspool Vikipeediat, oma arvuti tekstidokumendis. Selle alamlehele salvestamise ning [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vastavalt nõuetele vormindamise]] saab jätta lõppu (aga arvesta, et selleks kulub ka veidi aega). Enne salvestamist kasuta kindlasti &quot;Näita eelvaadet&quot; nuppu ja salvesta alles siis, kui artikli sisu ja väljanägemisega rahule jääd.

Vormistamine on lihtne, see seisneb suuresti ainult siselinkide ja allikaviidete ning alapealkirjade korrektsel viisil lisamises.

== Artikli mustandi loomine oma tekstidokumenti ==
Artikli sisu võib vabalt koostada alguses väljaspool Vikipeediat, oma arvuti tekstidokumendis. Selle alamlehele salvestamise ning [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vastavalt nõuetele vormindamise]] saab jätta hilisemaks. 
Tekstidokumenti artikli mustandit koostades pane tähele:
*Pööra tähelepanu juba Vikipeedias olevale sisule. Kui Sinu teemal on artikkel juba olemas, siis kopeeri selle artikli tekst ja täienda-paranda seda.
*Artikli alguses on pealkiri paksus kirjas, millele järgnevad n-ö definitsioon ja sissejuhatus (vt teiste Vikipeedia artiklite algusi).
*Liigenda artikkel peatükkideks.
*[[Vikipeedia:Viitamine|Viita]] alati, kui kasutad kirjandus- ja andmeallikaid. Kasuta endale mugavat viitamissüsteemi, mis oleks artikli üleslaadimisel kergesti hoomatav, nt numbrilist viitamist.
*Viimane peatükk on &quot;Viited&quot;. Selle järele võib tulla peatükk [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|&quot;Välislingid&quot;]]. Need &quot;viitavad tavaliselt kõnealuse isiku või organisatsiooni enda kodulehele ja autoriteetsete andmebaaside või kogumike sissekannetele, mis on täielikult pühendatud artikli teemale&quot;.

== Abi ==
Tekkinud küsimustele võib leida vastused [[Juhend:Sisukord|juhendist]]. Sealt saad vaadata ka seda, kuidas on mõni konkreetne artikliosa vormistatud, kuidas lisada viiteid ja pilte ning mil viisil sisestada tabeleid.

== Abimaterjalid ==
*Õppevideod vikiartiklite kirjutamisest: https://wikimedia.ee/oppevideod/
*[[Juhend:Spikker]]
*[[Vikipeedia:Viitamine]]
*[[Vikipeedia:Piltide kasutamine]]
*[[Vikipeedia:Vormistusreeglid]]</text>
      <sha1>bej43o7tu36xydkid15t6lmmo8kv1cn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7249025</id>
      <parentid>7249018</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T11:35:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-54113-97</username>
        <id>239195</id>
      </contributor>
      <origin>7249025</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4343" sha1="0371uduus1ds3q91a63pkss4rl283so" xml:space="preserve">See on TLÜ Loodus- ja terviseteaduste instituudis toimuva õppeaine MLK6070 Bioloogia ja keemia teadusseminar töölehekülg. Siia lehele lisa enda kasutaja alamlehe link. 

Lisa allpool loetelusse enda nimi ja selle järele oma artikli link. Selleks vajuta ülevalt &quot;Muuda lähteteksti&quot; ja trüki sisse järgnev tekst: # Eesnimi Perekonnanimi [[Kasutaja:Kasutajanimi/Artikliteema]]. Vajuta ülevalt &quot;Muuda lähteteksti&quot; ja näed näidist, kuidas Marko seda teinud on.

Aine raames koostatud artiklid:
#Näidis Marko Vainu - [[Kasutaja:Marko.Eesti/Savalduma karstiala]]
# Ilmar Mitrofanov - [[Kasutaja:Ilmar.mitrofanov/Virion]]
# Gregor Toiger [[Kasutaja:Gregor Toiger/Gobi karu]]

== Alustamine ==
Selleks, et oleks võimalik artikliga rahulikult ja segamatult toimetada, loo see enda kasutaja [[Vikipeedia:Alamlehekülg|alamlehele]]. Selleks kirjuta allolevasse kasti (Kasutaja:Sinu kasutajanimi/Artiklinimi), kus &quot;Kasutaja:Sinu kasutajanimi&quot; märgib Sinu kasutajalehekülge ning &quot;/Artiklinimi&quot; esitab alamlehe nime. Ülaltoodud näite puhul Kasutaja:Marko.Eesti/Savalduma karstiala
{{alusta uut artiklit}}

Võimaldamaks teistele selle leidmist, lisa kindlasti artiklile viitav link käesoleva artikli algusesse. Kui artikkel on valmis, saab selle kasutaja alamlehelt teisaldada avalikule, otsingumootoriga leitavale lehele.

Teemat valides pööra tähelepanu juba Vikipeedias olevale sisule. Kui sel teemal on korralik artikkel, siis vali midagi muud. Vaata ka seda, mida teised on valinud ja ära teemat korda.

== Artikli koostamine ==
Kui Vikipeedias on juba midagi olemas, siis ära alusta nullist, vaid kopeeri selle artikli tekst oma alamlehele ja täienda-paranda seda.

Artikli koostamisel oleks igati kasulik abiks võtta [[Juhend:Spikker|spikrit]] ja tutvuda [[Vikipeedia:Artiklite kvaliteedikriteeriumid|artiklite kvaliteedikriteeriumitega]]. Eeskujuks sobivad hästi [[Vikipeedia:Head artiklid|head artiklid]] (nt [[andesiit]], [[hall nulg]] ja [[Mart Saar]]) ning [[Vikipeedia:A-klassi artiklid|A-klassi artikleid]].

Artikli tekst peab olema entsüklopeediline ning kindlasti ei tohi kopeerida teiste autorite loodut ([[plagiaat]] ehk loomevargus [http://www.fl.ut.ee/638077 on lubamatu]).

Artikli sisu võib vabalt koostada alguses väljaspool Vikipeediat, oma arvuti tekstidokumendis. Selle alamlehele salvestamise ning [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vastavalt nõuetele vormindamise]] saab jätta lõppu (aga arvesta, et selleks kulub ka veidi aega). Enne salvestamist kasuta kindlasti &quot;Näita eelvaadet&quot; nuppu ja salvesta alles siis, kui artikli sisu ja väljanägemisega rahule jääd.

Vormistamine on lihtne, see seisneb suuresti ainult siselinkide ja allikaviidete ning alapealkirjade korrektsel viisil lisamises.

== Artikli mustandi loomine oma tekstidokumenti ==
Artikli sisu võib vabalt koostada alguses väljaspool Vikipeediat, oma arvuti tekstidokumendis. Selle alamlehele salvestamise ning [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vastavalt nõuetele vormindamise]] saab jätta hilisemaks. 
Tekstidokumenti artikli mustandit koostades pane tähele:
*Pööra tähelepanu juba Vikipeedias olevale sisule. Kui Sinu teemal on artikkel juba olemas, siis kopeeri selle artikli tekst ja täienda-paranda seda.
*Artikli alguses on pealkiri paksus kirjas, millele järgnevad n-ö definitsioon ja sissejuhatus (vt teiste Vikipeedia artiklite algusi).
*Liigenda artikkel peatükkideks.
*[[Vikipeedia:Viitamine|Viita]] alati, kui kasutad kirjandus- ja andmeallikaid. Kasuta endale mugavat viitamissüsteemi, mis oleks artikli üleslaadimisel kergesti hoomatav, nt numbrilist viitamist.
*Viimane peatükk on &quot;Viited&quot;. Selle järele võib tulla peatükk [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|&quot;Välislingid&quot;]]. Need &quot;viitavad tavaliselt kõnealuse isiku või organisatsiooni enda kodulehele ja autoriteetsete andmebaaside või kogumike sissekannetele, mis on täielikult pühendatud artikli teemale&quot;.

== Abi ==
Tekkinud küsimustele võib leida vastused [[Juhend:Sisukord|juhendist]]. Sealt saad vaadata ka seda, kuidas on mõni konkreetne artikliosa vormistatud, kuidas lisada viiteid ja pilte ning mil viisil sisestada tabeleid.

== Abimaterjalid ==
*Õppevideod vikiartiklite kirjutamisest: https://wikimedia.ee/oppevideod/
*[[Juhend:Spikker]]
*[[Vikipeedia:Viitamine]]
*[[Vikipeedia:Piltide kasutamine]]
*[[Vikipeedia:Vormistusreeglid]]</text>
      <sha1>0371uduus1ds3q91a63pkss4rl283so</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Märten Männiste</title>
    <ns>0</ns>
    <id>664016</id>
    <revision>
      <id>7248510</id>
      <parentid>7240172</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T12:58:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Naksitralll</username>
        <id>180413</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248510</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11464" sha1="s61dfwb4qmy2t8a5t6kxd1zvx854t9k" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}}
[[Fail:Märten Männiste.jpg|alt=Märten Männiste pilt|pisi|Märten Männiste]]
'''Märten Männiste''' (sündinud [[5. august]]il [[2001]]) on eesti laulja, kitarrist ja näitleja. 

== Haridus ja töökäik ==
Märten Männiste on lõpetanud 2020. aastal kuldmedaliga [[Tallinna Muusikakeskkool]]i klassikalise kitarri erialal ning 2023. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] interpretatsiooni pedagoogika (klassikaline kitarr) erialal.&lt;ref&gt;[[Anne Adams]]. [https://www.kitarr.ee/muusikud-muusikast-marten-manniste/ Muusikud muusikast: Märten Männiste]. Ajakiri Kitarr, 24.01.2024.&lt;/ref&gt;

2021. aastal töötas ta kitarriõpetajana huvikoolis Guitarium ja aastatel 2022–2023 [[Tallinna Muusikakool]]is.&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Tallinna Muusikakool |kuupäev=2023-01-08 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tallinna_Muusikakool&amp;oldid=6292769 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2023-12-04}}&lt;/ref&gt; 2026. aasta seisuga töötab ta kitarriõpetajana [[Kohila Kunstide Kool]]is.&lt;ref&gt;[https://tohisoo.edu.ee/koolist/koolipere/opetajad/ Muusikakooli õpetajad] Kohila Kunstide Kooli koduleht. Vaadatud 23.09.2026.&lt;/ref&gt; 

==Loominguline tegevus==
Märten Männiste mängis kaheksa aasta jooksul nimiosa [[Olav Ehala]] [[muusikal]]is &quot;Buratino&quot; (Estonia, 2018–2026).&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120574192/uks-peatukk-saab-elus-labi-marten-manniste-jatab-huvasti-armastatud-tooga „Üks peatükk saab elus läbi…“ Märten Männiste jätab hüvasti armastatud rolliga]. Kroonika, 09.05.2026.&lt;/ref&gt; 

2025. aasta seisuga on ta teinud dublaažinäitlejana rolle rohkem kui 60 [[animafilm]]is.&lt;ref&gt;Merle Beljäev. Märten Männiste: usk iseendasse on kõige tähtsam. Kohila (Kohila valla ajaleht), 13.03.2025.&lt;/ref&gt; 

=== Saavutused ===
* 2021 – TV3 telesaate &quot;Eesti otsib superstaari&quot; 4. koht&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-11-22 |pealkiri=VIDEO &amp;#10217; Staarisaates neljanda koha saavutanud Märten: kõige raskem oli energiat kõrgel hoida |url=https://elu24.postimees.ee/7390861/video-staarisaates-neljanda-koha-saavutanud-marten-koige-raskem-oli-energiat-korgel-hoida |vaadatud=2023-12-04 |väljaanne=Staarid |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2023 – TV3 telesaate &quot;Uus laul 2023&quot; võitja (lauluga &quot;Kurjad on ajad&quot;, viis Märten ja Merit Männiste, sõnad Kaupo Männiste)&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Suurraid |eesnimi=Brit |kuupäev=2023-05-28 |pealkiri=Palju õnne! TV3 hittsaate &quot;Uus laul&quot; võitja on selgunud – TV3 |url=https://www.tv3.ee/3-portaal/tele-ja-kino/uus-laul/palju-onne-tv3-hittsaate-uus-laul-voitja-on-selgunud/ |vaadatud=2023-12-04 |väljaanne=www.tv3.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2015 – telelaulukonkursi &quot;Laulukarussell&quot; Grand Prix' ja vanema vanuserühma võitja&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2015-03-23 |pealkiri=ETV «Laulukarusselli» publiku hääletuse võitis Märten Männiste |url=https://elu24.postimees.ee/3131707/etv-laulukarusselli-publiku-haaletuse-voitis-marten-manniste |vaadatud=2023-12-04 |väljaanne=Tele/kino |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2012 ja 2016 – parim noor instrumentalist, I koht – klassikaline kitarr
* 2017 – Kohila valla aasta noorsportlane 
* Harjumaa laululaps 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016 – I koht

=== Sooloartistina ===
'''Singlid'''
* &quot;Mul on meeles&quot; (2026)&lt;ref&gt;{{Viide |perekonnanimi=Märten Männiste |pealkiri=Märten Männiste - Mul on meeles |kuupäev=2026-05-04 |url=https://www.youtube.com/watch?v=_opxX7UmY3o |vaadatud=2026-05-18}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Jään sind ootama&quot; (2025)&lt;ref&gt;{{Viide |perekonnanimi=Märten Männiste |pealkiri=Märten Männiste - Jään sind ootama |kuupäev=2025-03-16 |url=https://www.youtube.com/watch?v=L4YW7AmDnWY |vaadatud=2025-03-22}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Muutub kõik&quot; (feat. Merit Männiste) (2025)
* &quot;Kuulan vaid&quot; (2024)&lt;ref&gt;{{Viide |perekonnanimi=Märten Männiste |pealkiri=Märten Männiste - Kuulan vaid |kuupäev=2024-06-05 |url=https://www.youtube.com/watch?v=ThxMW1e6IWE |vaadatud=2024-06-12}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Oodata ei saa&quot; (2023)
* &quot;Laupäeva õhtul lauluga&quot; (2022)
* &quot;Maantee ei hooli&quot; (2021)
* &quot;Mõtlen sellele&quot; (2020)
* &quot;Nüüd jõuluaeg on käes&quot; (2020)
* &quot;Deemon-tüdruk&quot; (2018)
* &quot;Kõrvuni armunud&quot; (2016)

=== Männiste Perebändiga ===
Märten Männiste on tuntust kogunud pereansambliga, kuhu peale tema kuuluvad isa [[Kaupo Männiste|Kaupo]] ja õde [[Merit Männiste]]. 2014. aastal jõudsid nad Eesti Televisiooni võistlussaates &quot;Perepidu&quot; poolfinaali.&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/288397/manniste-pereband-avaldas-lume-ootamise-laulu Männiste Perebänd avaldas lume ootamise laulu] ERR Eeter, 15.12.2015.&lt;/ref&gt; 

Männiste Perebänd annab kontserte üle Eesti. Nende suurim hitt on laul &quot;Kallista&quot; (autor Väino Ratassepp). Neil on ilmunud ka duubelplaat: Männiste Perebänd &quot;Kuld&quot;.

2017. aastal esines pereansambel oma esimesel suvisel kontserditurneel &quot;Soovikontsert&quot; mööda Eestit.&lt;ref&gt;Verni Leivak. [https://www.postimees.ee/4061333/manniste-pereband-laheb-esimesele-suvetuurile Männiste Perebänd läheb esimesele suvetuurile] Postimees.ee, 01.04.2017.&lt;/ref&gt;

=== Rollid sõna- ja muusikalavastustes ===
* &quot;Buratino&quot; – Buratino ([[Rahvusooper Estonia]], 2018, lavastaja [[Andres Dvinjaninov]])
* &quot;Jõulumõõk&quot; – Kotlep, maalastele Toapapa, Pahlenite teener (Teater Nuutrum, 2021)
* *Kihnu jenka&quot; – Eeri (Vana Baskini Teater, 2021)
* &quot;Farss isand Pathelinist&quot; – Kohtunik ja muusik ([[Piip ja Tuut Teater]], 2026, Mathias Ausmeel)
* &quot;Piip ja tuut otsivad Ilonit&quot; – muusikaline kujundaja, väiksemad rollid (Piip ja Tuut Teater, 2025, Toomas Tross)
* &quot;Rasmus ja Maria&quot; – Timo (Rae Kultuurikeskuse muusikal, 2024, autorid Lauri Räpp, Erki Aule ja Margus Ermast, Lavastusprojektid, 2024, Erki Aule)
* &quot;Kihnu Jenka – Eeri, [[Vana Baskini Teater]], lavastaja Gerda Kordemets
* &quot;Koidulahing&quot; – Annti Almberg, Mäeotsa Jüts; lisaks ka lavastuse muusikaline kujundaja (Lavastusprojektid, 2023, Gerda Kordemets)
* &quot;Kapten Granti lapsed&quot; – Robert, Nukuteater, lavastaja Vahur Keller
* &quot;Muuseumi pildid&quot; – poiss, Eesti Rahva Muuseum, autor Gerda Kordemets
* &quot;Offline&quot; – Rax, autor Diana Leesalu, lavastaja Emma Tross ja Oliver Reimann
* &quot;Buratino&quot; – Artemon, Viimsi Artium, lavastaja Tanel Saar
* &quot;Buratino seiklused&quot; – Buratino, Viimsi Happy Jazz Festival, lavastaja Venno Loosaar
* &quot;Uksed&quot; – Margus Haab, Hanna-Liina Võsa Muusikalikool, autorid Tiit Kikas ja Jaagup Kreem, lavastaja Tanel Saar
* &quot;Helisev muusika&quot; – Rolf, Tallinna Reaalkool, lavastaja Marie Roos
* &quot;Veterahva needus&quot; – mustlaspoiss, Kohila kogukonnamuusikal
* &quot;Farss isand Pathelinist&quot; – Piip ja Tuut teater, 2026

===Rollid telesarjades, -saadetes ja lühifilmides===
* Mart Poomi lühifilm &quot;Väravavaht&quot; – Martin Reim, režissöör Rauno Laikjõe
* &quot;[[Õnne 13]]&quot; – Märten Vallberg, ERR, režissöör Ain Prosa
* Telesari &quot;Buss&quot; – Paul, Go3/TV3, autorid Kristi Tirmaste, Rasmus Rammo
* &quot;Telepoiss&quot; – telepoiss, ETV lastelaulud, ERR
* Telesari &quot;[[Viimane võmm]]&quot; – Luukas, Kanal 2, autor Gerda Kordemets
* Telesari &quot;[[Sassis]]&quot; – Pätt, kanal 2, Rain Tolk ja Andres Maimik
* Lühifilm &quot;Varakevad&quot; – Alo, Rain Tolk ja Gustaf Boman Bränngård
* Telesari &quot;Eesti krimilood&quot; – Auris, Kanal 2, Rain Tolk
* Telesari &quot;Naiste sõda&quot; – sõduripoiss, TV3, Mart Sander

===Dubleeritud animafilme===
&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* &quot;Kalapoeg Nemo&quot;
* &quot;Kastitrollid&quot;&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=KASTITROLLID - eestikeelne treiler 2 |url=https://www.youtube.com/watch?v=NzFKSB9JDfI |keel=et-EE |vaadatud=2023-12-26}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Rio 2&quot;&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Animafilm &quot;Rio 2&quot; L 19.30 TV3s! EESTI KEELES! |url=https://www.youtube.com/watch?v=qV-qz2gqIWo |keel=et-EE |vaadatud=2023-12-26}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Imelised 2&quot;
* &quot;Hea dinosaurus&quot;
* &quot;Emoji film&quot;
* &quot;Mina supervaras 3&quot;
* &quot;Kollide ülikool&quot;
* &quot;Kubo ja kaks pillikeelt&quot;&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Kuno ja kaks pillikeelt - eestikeelne treiler |url=https://www.youtube.com/watch?v=zGSK2USTCD4 |keel=et-EE |vaadatud=2023-12-26}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Oihh! Noa laev on läinud&quot;&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=OIHHH! Noa laev on läinud - eestikeelne põhitreiler |url=https://www.youtube.com/watch?v=nrogUaoei58 |keel=et-EE |vaadatud=2023-12-26}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Fiksikud&quot;
* &quot;Väike vampiir&quot;&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=VÄIKE VAMPIIR / The Little Vampire - Trailer (Dubleeritud eesti keelde) |url=https://www.youtube.com/watch?v=j1DAaJMpw0o |keel=et-EE |vaadatud=2023-12-26}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Prääks prääks Kluuk&quot;
* &quot;Kelguralli&quot;
* &quot;Snoopy&quot;
* &quot;Dora ja kullast linn&quot;
* &quot;Tabaluga&quot;
* &quot;Maskeeritud spioonid&quot;
&lt;td&gt;
* &quot;Fiksikud krabotite vastu&quot;
* &quot;Oihh! Seiklus jätkub&quot;&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Oihhh! Seiklus jätkub / Ooops! The Adventure Continues - Trailer (dubleeritud eesti keelde) |url=https://www.youtube.com/watch?v=EXwUJIm-I3s |keel=et-EE |vaadatud=2023-12-26}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Mavka&quot;&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Merit Männiste ja Märten Männiste - &quot;Sõnad tuulehoos&quot; - filmist &quot;MAVKA: METSALAUL&quot;. Kinodes 14.07. |url=https://www.youtube.com/watch?v=btDnaOjwEHw |keel=et-EE |vaadatud=2023-12-26}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Julge vaalapoeg Katak&quot;
* &quot;Väike prints&quot;&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=&quot;Väike prints&quot; treiler. EESTI KEELES! |url=https://www.youtube.com/watch?v=GMnGXyS89ro |keel=et-EE |vaadatud=2023-12-26}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Kalatüdruk Dory&quot;
* &quot;Hotell Transilvaania 3&quot;
* &quot;Võlumaja&quot;&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Võlumaja - eestikeelne treiler |url=https://www.youtube.com/watch?v=NfxySo-2cV0 |keel=et-EE |vaadatud=2023-12-26}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Võlupeegel&quot;
* &quot;Ahvikuningas&quot;
* &quot;Appi, ma kahandasin oma õpetaja&quot;
* &quot;Appi, ma kahandasin oma vanemad&quot;
* &quot;Ahvikuningas&quot;
* &quot;Dora ja kadunud linn&quot;
* &quot;Artur päästab jõulud&quot;
* &quot;Adamsite suguvõsa&quot;
* &quot;Luca&quot;
* &quot;Poiss ja tiiger&quot;
&lt;td&gt;
* &quot;Turu: üks isemoodi kana&quot;
* &quot;Mia ja Mina: Centopia kangelane&quot;
* &quot;Paras pähkel 2&quot;
* &quot;Kurepoeg Rihhard&quot;
* &quot;Niko&quot;
* &quot;Doktor Dolittle&quot;
* &quot;Zootroopolis&quot;
* &quot;Punane pandaplika&quot;
* &quot;Lõvi nimega kuningas&quot;
* &quot;Soov&quot;
* &quot;Wonka&quot;&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=WONKA / Wonka - eestikeelne treiler. Kinodes 15. detsembrist. |url=https://www.youtube.com/watch?v=QITVLTZTy7s |keel=et-EE |vaadatud=2023-12-26}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Lahutamatud&quot;
* &quot;Hiiglased La Manchast&quot;
* &quot;Garfield&quot;
* &quot;Harold ja võlukriit&quot;
* &quot;Pandakaru Aafrikast&quot;
* &quot;Legend fantastilistest olenditest&quot;
* &quot;Lustakad karud: Tagasi maale&quot;
&lt;td&gt;
* &quot;Mufasa&quot;
* &quot;Paddingtoni seiklused džunglis&quot;
* &quot;Niko: Virmaliste taga&quot;
* &quot;Super Charlie&quot;&lt;ref&gt;{{Viide |perekonnanimi=Estinfilm |pealkiri=Super Charlie Treiler |kuupäev=2025-01-29 |url=https://www.youtube.com/watch?v=YxdjsBDI2e4 |vaadatud=2025-02-10}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Uhke printsess&quot;
* &quot;Tossud&quot;
* &quot;Lustakad karud: Tuleviku päästjad&quot;
* &quot;Dora&quot; (Paramount+ seriaal)
* &quot;Max ja rüütlid&quot; (Paramount+ seriaal)
* &quot;Transformerid&quot; (Paramount+ seriaal)
* &quot;Valge karu prints&quot;
* &quot;Hiired üksinda kodus&quot;
* &quot;Arco&quot;
* &quot;Taibu ja mina&quot;
&lt;/table&gt;

== Harrastused ==
Märten Männiste on mänginud jalgpalli klubis Kohila Püsivus, seejärel Raplamaa JK võistkonnas. Aastatel 2018–2022 mängis ta FC Nõmme United esindusmeeskonnas, mis saavutas 2020. aastal esiliigas 3. koha. Ta hoiab end vormis Nõmme United U21 ja Saku Sportingu ridades jalgpalli mängides. Lisaks on Männiste Eesti saalikoondise mängija.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Koondise koosseis |url=https://jalgpall.ee/koondis/koosseis |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=jalgpall.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.youtube.com/watch?v=U0el8mZgQag&amp;t=14s &quot;Kurjad on ajad&quot; – Merit ja Märten Männiste] TV3 saates &quot;Uus laul 2023&quot;

{{JÄRJESTA:Männiste, Märten}}
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:Sündinud 2001]]</text>
      <sha1>s61dfwb4qmy2t8a5t6kxd1zvx854t9k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Ivarik</title>
    <ns>2</ns>
    <id>665335</id>
    <revision>
      <id>7248991</id>
      <parentid>6526442</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T10:15:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ivarik</username>
        <id>104229</id>
      </contributor>
      <comment>Kustutatud kogu lehekülje sisu</comment>
      <origin>7248991</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="0" sha1="phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1" />
      <sha1>phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sufjan Stevens</title>
    <ns>0</ns>
    <id>671352</id>
    <revision>
      <id>7248562</id>
      <parentid>6827176</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T14:14:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248562</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7824" sha1="pzvw8gmru5ekf96mk1jdsxb86rnm06r" xml:space="preserve">{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi                = Sufjan Stevens
| pilt                = Sufjan Stevens performing at Pitchfork, 2016.jpg
| pildiallkiri     = Sufjan Stevens (2016)
| pildi_suurus        = 
| horisontaalne       = 
| taust               = soolo_laulja
| sünninimi           = 
| alias               = 
| sünniaeg            = {{Sünniaeg ja vanus|1975|7|01}}&lt;br&gt;[[Detroit]], [[Michigan]], [[Ameerika Ühendriigid]]
| surmaaeg              = 
| päritolu            = 
| pill                = vokaal{{·}}[[kitarr]]{{·}}[[bandžo]]{{·}}''[[guitalin]]''{{·}}[[klahvpillid]]{{·}}[[puupuhkpillid]]{{·}}[[löökpillid]]
| hääleliik           = 
| stiil               = ''[[indie folk]]''{{·}}''[[baroque pop]]''{{·}}[[folktroonika]]''{{·}}''[[indie rock]]''{{·}}''[[electronica]]''
| amet                = 
| tegev            = 1995–
| plaadifirma         = {{flatlist|
* [[Asthmatic Kitty]]
* Sounds Familyre
* Orchard}}
| seotud_esitajad     =  
| URL                 = 
| koosseis            = 
| endised_liikmed     = 
| tähelepanuväärsed_pillid  = 
}}
'''Sufjan Stevens''' (sündinud [[1. juuli]]l [[1975]] [[Detroit]]is) on USA laulja ja multiinstrumentalist.

Ta sündis ja kasvas üles [[Michigan]]i osariigis. Ta on lõpetanud Michigani osariigis [[Hope College]]'i ja [[New York|New Yorgis]] [[loovkirjutamine|loovkirjutamise]] alal [[The New School]]i.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Sufjan Stevens |url=http://www.asthmatickitty.com/musicians.php?artistID=5 |publisher=Asthmatic Kitty Records |access-date=October 31, 2010 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20101120114906/http://asthmatickitty.com/musicians.php?artistID=5 |archive-date=November 20, 2010 }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |last=Alumni |first=New School |date=December 29, 2019 |title=Sufjan Stevens, MFA Creative Writing '00 |url=https://medium.com/100-new-school-alumni/sufjan-stevens-mfa-creative-writing-00-b7fef0a6b87d |access-date=December 10, 2023 |website=100 New School Alumni |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |last1=York |first1=The New School 66 West 12th Street New |last2=Ny 10011 |title=Notable New Schoolers |url=https://www.newschool.edu/outcomes/notable-new-schoolers/ |access-date=December 10, 2023 |website=The New School |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20190323002620/https://www.newschool.edu/outcomes/notable-new-schoolers/ |archive-date=2019-03-23 |url-status=dead}}&lt;/ref&gt;

Tema debüütalbum &quot;[[A Sun Came]]&quot; ilmus 2000. aastal. Selle andis välja plaadifirma [[Asthmatic Kitty]], mille ta oli aasta varem koos kasuisaga asutanud. Tema teine stuudioalbum &quot;[[Enjoy Your Rabbit]]&quot; (2002) on [[laulutsükkel]], mis on inspireeritud [[Hiina sodiaagimärgid|Hiina sodiaagimärkidest]]. 2003. aastal ilmunud [[Indie folk|''indie''-folgi]]-stiilis &quot;[[Michigan (album)|Michigan]]&quot; on [[kontseptalbum]], mille läbivaks teemaks on Stevensi koduosariik Michigan.

Laiema tuntuse saavutas Stevens 2005. aastal ilmunud kontseptalbumiga &quot;[[Illinois (album)|Illinois]]&quot;, mis on [[Illinois]]i osariigi teemaline. Algselt pidi see olema teine osa albumite sarjast, mis pidanuks hõlmama kõiki USA osariiki, kuid hiljem kinnitas Stevens, et see plaan oli välja käidud vaid tähelepanu tõmbamiseks.&lt;ref name=&quot;guard&quot;&gt;{{cite web |url=https://www.theguardian.com/music/2009/oct/27/sufjan-stevens-the-bqe |title=Sufjan Stevens's symphony for New York |website=[[The Guardian]] |last=Purcell, Andrew |date=October 27, 2009 |access-date=October 4, 2010}}&lt;/ref&gt; &quot;Illinois&quot; sai kriitikutelt kiita köitvate laulusõnade ja keeruliste orkestreeringute poolest. Mitmed muusikaväljaanded nimetasid selle 2005. aasta kõige paremaks albumiks, samuti üheks parimaks 2000. aastate albumiks.&lt;ref name=&quot;paste2&quot;&gt;{{cite magazine |url=http://www.pastemagazine.com/blogs/lists/2009/11/the-best-albums-of-the-decade.html?p=5 |title=The Best of the Decade |magazine=[[Paste]] |date=November 2, 2009 |access-date=April 12, 2010 |archive-date=April 4, 2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100404063516/http://www.pastemagazine.com/blogs/lists/2009/11/the-best-albums-of-the-decade.html?p=5 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;npr&quot;&gt;{{cite web |url=https://www.npr.org/blogs/allsongs/2009/11/the_decades_50_most_important.html |title=The Decade's 50 Most Important Recordings |publisher=[[NPR]] |last=Boilen |first=Bob |date=November 16, 2009 |access-date=October 8, 2010}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;pitchforklist&quot;&gt;{{cite web |url=http://pitchfork.com/features/staff-lists/7710-the-top-200-albums-of-the-2000s-20-1/1/ |title=The Top 200 Albums of the 2000s: 20–1 |website=[[Pitchfork]] |date=October 2, 2009 |access-date=May 21, 2010 |archive-date=May 25, 2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100525021655/http://pitchfork.com/features/staff-lists/7710-the-top-200-albums-of-the-2000s-20-1/1/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;

2010. aastatel ilmunud albumeid &quot;[[The Age of Adz]]&quot; (2010) ja &quot;[[Carrie &amp; Lowell]]&quot; (2015) nimetati samuti nii vastavate ilmumisaastate kui ka kogu kümnendi parimate albumite seas. &quot;The Age of Adz&quot; oli Stevensi eelmiste albumitega võrreldes oluliselt elektroonilisem. Albumi &quot;Carrie &amp; Lowell&quot; laulud räägivad Stevensi jaoks väga isiklikest teemadest ning inspireeritud eeskätt tema 2012. aastal surnud emast Carrie'st ning Stevensi ja Carrie teise abikaasa vahelisest suhtest.&lt;ref name=&quot;pm&quot;&gt;{{cite web |url=https://pitchfork.com/features/interviews/9595-true-myth-a-conversation-with-sufjan-stevens/ |title=True Myth: A Conversation with Sufjan Stevens |work=[[Pitchfork]] |date=February 16, 2015 |last=Dombal |first=Ryan |access-date=March 27, 2015 |archive-date=2015-03-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150325091256/http://pitchfork.com/features/interviews/9595-true-myth-a-conversation-with-sufjan-stevens/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.muurileht.ee/plaadiarvustus-sufjan-stevens-carrie-lowell-asthmatic-kitty-2015/ Plaadiarvustus: Surfjan Stevens – Carrie &amp; Lowell (Asthmatic Kitty, 2015)]. muurileht.ee. Vaadatud 28.02.2024&lt;/ref&gt;

2017. aastal lõi Stevens kolm laulu filmile &quot;[[Kutsu mind oma nimega (film)|Kutsu mind oma nimega]]&quot; (&quot;Call Me by Your Name&quot;). Filmis kõlanud laul &quot;Mystery of Love&quot; nomineeriti [[parima filmilaulu Oscar]]ile ja [[Grammy|Grammy auhinnale]].

Stevens on välja andnud eri stiilides albumeid, mis ulatuvad elektroonilisest &quot;The Age of Adzist&quot; ja ''[[lo-fi]]''-folgi &quot;[[Seven Swans]]ist&quot; kuni orkestreeritud &quot;Illinoisi&quot; ja jõuluteemalise albumini &quot;Songs for Christmas&quot; välja. Ta kasutab erinevaid instrumente, sageli mängib ta neist paljusid samal salvestusel ise. Stevensi muusika on samuti tuntud selle poolest, et see käsitleb paljusid teemasid, eriti religiooni ja spirituaalsust. Stevensi kümnes ja seni viimane stuudioalbum &quot;[[Javelin (album)|Javelin]]&quot; ilmus 2023. aasta oktoobris.

== Diskograafia ==
;Stuudioalbumid
*&quot;[[A Sun Came]]&quot; (2000)
*&quot;[[Enjoy Your Rabbit]]&quot; (2001)
*&quot;[[Michigan (album)|Michigan]]&quot; (2003)
*&quot;[[Seven Swans]]&quot; (2004)
*&quot;[[Illinois (album)|Illinois]]&quot; (2005)
*&quot;[[The Age of Adz]]&quot; (2010)
*&quot;[[Carrie &amp; Lowell]]&quot; (2015)
*&quot;[[The Ascension (Sufjan Stevensi album)|The Ascension]]&quot; (2020)
*&quot;[[Convocations]]&quot; (2021)
*&quot;[[Javelin (album)|Javelin]]&quot; (2023)

;Kogumikalbumid
*&quot;The Avalanche&quot; (2006)
*&quot;Songs for Christmas&quot; (2006)
*&quot;Silver &amp; Gold&quot; (2012)

;Koostööalbumid
*&quot;Planetarium&quot; (2017) (koos Bryce Dessneri, Nico Muhly ja James McAlisteriga)
*&quot;The Decalogue&quot; (2019) (koos Timo Andresiga)
*&quot;Aporia&quot; (2020) (koos Lowell Bramsiga)
*&quot;A Beginner's Mind&quot; (2021) (koos Angelo De Augustine'iga)
*&quot;Reflections&quot; (2023) (koos Timo Andresi ja Conor Hanickiga)

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Stevens, Surfjan}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide muusikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1975]]</text>
      <sha1>pzvw8gmru5ekf96mk1jdsxb86rnm06r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>TSMC</title>
    <ns>0</ns>
    <id>673160</id>
    <revision>
      <id>7248650</id>
      <parentid>7186630</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T17:26:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248650</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18274" sha1="158i453l456azarw7frkp8ywx4b3ne9" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2024|kuu=juuli}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=juuli}}
{{Ettevõte
| nimi = Taiwan Semiconductor Manufacturing Company
| logo = Tsmc-text.svg
| börsil = TSM
| asutaja = Morris Chang
| asutamisaeg = 1987
| peakorter = Hsinchu, Taiwan
| töötajaid = 73 090 (2022)
| puhaskasum = 27,67 miljardit (2023)
| valdkonnad = pooljuhtelektroonika tootmine
| tütarfirmad = TSMC Washington,
TSMC Nanjing Company,
Japan Advanced Semiconductor Manufacturing
}}
'''TSMC''' ehk '''Taiwan Semiconductor Manufacturing Company''' on 1987. aastal loodud [[Taiwan]]i ettevõte, mis töötab välja ja toodab [[Pooljuhtelektroonika|pooljuhtelektroonikat]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Company Info |url=https://www.tsmc.com/english/aboutTSMC/company_profile |väljaanne=TSMC}}&lt;/ref&gt; Ettevõtte peakontor ja mitu tehast asub [[Hsinchu teaduspark|Hsinchu teaduspargis]] [[Hsinchu]] linnas Taiwanis. TSMC on Taiwanisuurim ettevõte ja maailma suurim [[Pooljuht|pooljuhtide]] tootmisele spetsialiseerunud ettevõte. 

TSMC toodab elektroonikat [[arvuti]]tele, [[Nutiseade|nutiseadmetele]], [[Nutistu|IoT-lahendustele]], [[auto]]dele ja muudele seadmetele ning klientideks on paljud juhtivad elektroonikaettevõtted, näiteks [[AMD]], [[Nvidia]], [[Apple Inc.|Apple]], [[MediaTek]], [[Broadcom]], [[Qualcomm]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=TSMC’s top-10/20/30/40 customers; Who spends how much on TSMC? Apple revenue; Top-10 customer dynamics |url=https://exploresemis.substack.com/p/tsmcs-top-10203040-customers-who |väljaanne=Sravan's Substack}}&lt;/ref&gt; Lisaks kasutavad enda tehastega pooljuhitootjad nagu [[Intel]], [[NXP]], [[Texas Instruments]] jmt allhanke korras TSMC teenuseid.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Intel outsourcing some Atom manufacturing to TSMC |väljaanne=Oregon Live |url=https://www.oregonlive.com/business/2009/03/intel_outsourcing_some_atom_ma.html}}&lt;/ref&gt; 

TSMC tütarettevõtted on [[TSMC Washington]] (varem [[WaferTech]]), [[TSMC Nanjing Company]] ja [[Japan Advanced Semiconductor Manufacturing]] (lühendina JASM). TSMC tõi esimesena turule 7 nm ja 5 nm tehnoloogiad. 2025. aastal peaks algama 2 nm tehnoloogiaga tootmine.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Seoses pingetega [[Hiina]] ja Taiwani suhetes ehitab TSMC uusi tootmisrajatisi väljapoole Taiwani&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=China War Risk Sees Taiwan’s TSMC Moving Fabs to US, Japan |väljaanne=Asia Financial |url=https://www.asiafinancial.com/china-risk-sees-taiwans-tsmc-moving-chip-fabs-overseas}}&lt;/ref&gt; ning lõpetas aastal 2020 [[Huawei]] ja [[HiSilicon|HiSiliconi]] tellimuste töötlemise.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=TSMC Confirms Halt to Huawei Shipments In September |väljaanne=AnandTech |url=https://www.anandtech.com/show/15915/tsmc-confirms-halt-to-huawei-shipments-in-september |vaadatud=2024-05-01 |arhiivimisaeg=2020-07-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200717231715/https://www.anandtech.com/show/15915/tsmc-confirms-halt-to-huawei-shipments-in-september |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

TSMC moodustab ligikaudu 30% kogu [[Taiwani börs]]ist, 25% [[Taiwan]]i [[SKP|SKP-st]] ja 5% kogu Taiwani elektritarbimisest.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Taiwan’s economic outlook: a challenging year as global semiconductor sales slump |väljaanne=ING Think |url=https://think.ing.com/articles/economic-outlook-for-taiwan-challenging-year-semiconductor-sales-slump/ |vaadatud=2024-05-01 |arhiivimisaeg=2024-02-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240207152015/https://think.ing.com/articles/economic-outlook-for-taiwan-challenging-year-semiconductor-sales-slump/ |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=TSMC’s push toward green energy |väljaanne=Taipei Times |url=https://www.taipeitimes.com/News/editorials/archives/2020/07/17/2003740051}}&lt;/ref&gt; [[Fail:TSMC logo on Taichung factory building.jpg|pisi|TSMC logo ettevõtte [[Taichung]]i tehase seinal]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Tulud [[Kvartal (ajavahemik)|kvartalite]] kaupa (mld USD)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Financial Results -2024Q1 |url=https://investor.tsmc.com/english/quarterly-results/2024/q1 |väljaanne=TSMC}}&lt;/ref&gt;
!Aasta
!I
!II
!III
!IV
|-
|'''2018'''
|8,46
|7,85
|8,49
|9,40
|-
|'''2019'''
|7,10
|7,75
|9,40
|10,39
|-
|'''2020'''
|10,31
|10,38
|12,14
|12,68
|-
|'''2021'''
|12,92
|13,29
|14,88
|15,74
|-
|'''2022'''
|17,57
|18,16
|20,23
|19,93
|-
|'''2023'''
|16,72
|15,68
|17,28
|19,62
|-
|'''2024'''
|18,87
| -
| -
| -
|}
[[Fail:NVIDIA@16nm@Pascal@GP104@GeForce GTX 1070@A TAIWAN 1617A1 PA3R12.00P GP104-200-A1 Stack-DSC02759-DSC02806 - ZS-DMap (29702947426).jpg|pisi|[[Nvidia]] GTX1070 [[Videokaart|videokaardi]] [[GP104]] kiip, mis on TSMC toodetud]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Kümme suuremat aktsionäri&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Taiwan Semiconductor Manufacturing Company Limited Ownership |url=https://simplywall.st/stocks/us/semiconductors/nyse-tsm/taiwan-semiconductor-manufacturing/ownership |väljaanne=simplywall.st}}&lt;/ref&gt;
!
!Nimi
!Osalus&lt;/br&gt;(%)
!Aktsiate&lt;/br&gt;väärtus&lt;/br&gt;(mld USD)
|-
|1.
|National Development Fund, [[Executive Yuan]]
|6,38
|40,0
|-
|2.
|[[BlackRock]], Inc.
|5,09
|32,0
|-
|3.
|[[Capital Research and Management Company]]
|3,98
|25,0
|-
|4.
|[[GIC Private Limited]]
|3,32
|20,8
|-
|5.
|[[Norges Bank|Norges Bank Investment Management]]
|1,59
|10,0
|-
|6.
|[[FMR LLC]]
|1,39
|8,7
|-
|7.
|[[New Labor Pension Scheme]]
|1,28
|8,1
|-
|8.
|[[The Vanguard Group]], Inc.
|1,26
|7,9
|-
|9.
|[[Yuanta Securities Investment Trust Co.]], Ltd.
|1,02
|6,4
|-
|10.
|[[JPMorgan Chase|JP Morgan Asset Management]]
|0,82
|5,2
|}

== Tootmisvõimekus ==
[[Fail:Wafer 2 Zoll bis 8 Zoll.jpg|pisi|Pooljuhtplaadid]]
Ettevõttel on kaheksa 12-tollise, kuus 8-tollise, üks 6-tollise [[Pooljuhtplaat|pooljuhtplaadi]] tootmisvõimekusega tehast. Lisaks viis ''backend''-tehast, mis tegelevad töötlemise, testimise ja pakendamisega.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

12-tollise pooljuhtplaadi puhul saadaval 0.13μm, 90nm, 65nm, 55nm, 40nm, 28nm, 22nm, 20nm, 16/12nm, 10nm, 7nm, 6nm, 5nm, 4nm ja 3nm [[Pooljuhttehnoloogia|tehnoloogia]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

TSMC oli esimene ettevõte, mis tuli turule [[Nanolitograafia|sügava UV-kiirguse litograafia]] protsessi kasutava tehnoloogiaga. See protsess aitab suurendada [[Transistor|transistoride]] tihedust 15–20% ja vähendada energiakulu kuni 10%.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=TSMC: N7+ EUV Process Technology in High Volume, 6nm (N6) Coming Soon |väljaanne=AnandTech |url=https://www.anandtech.com/show/14954/tsmc-n7-euv-process-technology-in-hvm-n6-on-track |vaadatud=2024-05-01 |arhiivimisaeg=2020-08-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200808001956/https://www.anandtech.com/show/14954/tsmc-n7-euv-process-technology-in-hvm-n6-on-track |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

TSMC sõlmis [[Taani]] ettevõttega [[Ørsted]] ajaloo suurima korporatiivse [[Roheline energia|roheenergia]]lepingu, mille kohaselt saab TSMC 20 aastat kogu [[Ørsted|Ørstedi]] [[Tuulepark|tuulepargist]] genereeritud [[tuuleenergia]]. Tuulepark asub Taiwanis [[Changhua]] maakonna rannikul ning peaks hakkama elektrit tootma 2025. või 2026. aastal.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Taiwan chip giant TSMC places world's largest wind power order with Ørsted |väljaanne=Taiwan News |url=https://www.taiwannews.com.tw/news/3962736}}&lt;/ref&gt;

== Tehased ==
Tehased (k.a ehitusjärgus) asuvad Taiwanis, [[Hiina]]s, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ja [[Jaapan]]is.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=TSMC Fabs |url=https://www.tsmc.com/english/aboutTSMC/TSMC_Fabs |vaadatud= |väljaanne=TSMC}}&lt;/ref&gt; Ehitamisel on [[Ameerika Ühendriigid|USA]] tehas [[Arizona|Arizona osariigis]]&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=TSMC Arizona |url=https://www.tsmc.com/static/abouttsmcaz/index.htm#section_about |väljaanne=TSMC}}&lt;/ref&gt;, [[Jaapan|Jaapani]] tehas [[Kumamoto prefektuur|Kumamotos]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kumamoto fab to start mass production in Q4 as planned: TSMC |url=https://focustaiwan.tw/business/202402170009 |väljaanne=Focus Taiwan}}&lt;/ref&gt; ning kaks Taiwani tehast [[Hsinchu]]s ja [[Kaohsiung]]is&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev= |pealkiri=TSMC starts construction of new fab in Kaohsiung |url=https://www.taipeitimes.com/News/biz/archives/2022/11/22/2003789359 |vaadatud= |väljaanne=Taipei Times}}&lt;/ref&gt;. 2024. aasta teises pooles on plaanis alustada [[Saksamaa]] tehase ehitust.&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Uudiseviide |eesnimi= |kuupäev= |pealkiri=TSMC, Bosch, Infineon, and NXP Establish Joint Venture to Bring Advanced Semiconductor Manufacturing to Europe |väljaanne=TSMC |url=https://pr.tsmc.com/english/news/3049 |vaadatud=}}&lt;/ref&gt; TSMC omab 38,8% ettevõttest [[Systems on Silicon Manufacturing Cooperation]], mille tehas asub [[Singapur]]is.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=NXP raises stake in SSMC |väljaanne=www.eetasia.com |url=http://www.eetasia.com/ART_8800442507_1034362_NT_947a276c.HTM |vaadatud=2024-05-01 |arhiivimisaeg=2008-05-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080510223641/http://www.eetasia.com/ART_8800442507_1034362_NT_947a276c.HTM |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;
[[Fail:TSMC Fab5.JPG|pisi|TSMC Hsinchu teaduspargi tehas Fab 5]]

=== Taiwan ===
TSMC-l on Taiwanis 16 tehast, millest kaks on ehitusjärgus. [[Hsinchu teaduspark|Hsinchu teaduspargis]] asub seitse töötavat tehast ja üks ehitusjärgus olev tehas (Fab 20), mis peaks alustama tööd 2025. aastal ja tootma 2nm tehnoloogiaga kiipe.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=TSMC to start 2nm chip trial production for Apple and Nvidia |väljaanne=Technode |url=https://technode.com/2023/06/20/tsmc-to-start-2nm-chip-trial-production-for-apple-and-nvidia/}}&lt;/ref&gt;

Teine ehitusjärgus tehas Taiwanis, Fab 22, asub Kaohsiungi linnas. Tehas peaks alustama tootmist 2025. aastal ja tootma 2nm tehnoloogiaga kiipe.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=TSMC's planned Kaohsiung plant to produce advanced 2nm chips |väljaanne=Focus Taiwan |url=https://focustaiwan.tw/business/202308080023}}&lt;/ref&gt;

=== Saksamaa ===
TSMC [[Dresden]]i tehasekompleksi plaan avalikustati augustis 2023. Tegemist on TSMC, [[Bosch]]i, [[Infineon]]i ja [[NXP]] koostööprojektiga, kus osalus on vastavalt 70%, 10%, 10% ja 10%.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Taiwan's TSMC to build semiconductor factory in Germany |väljaanne=DW |url=https://www.dw.com/en/taiwans-tsmc-to-build-semiconductor-factory-in-germany/a-66469463}}&lt;/ref&gt; Plaanide järgi algavad ehitustööd 2024. aasta teises pooles ja tehas alustab tööd 2027. aasta lõpus. Investeeringute kogumaht ulatub üle 10 miljardi euro.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;[[Fail:231105-1 TSMC Fab 21 construction.jpg|pisi|TSMC Arizona tehase Fab 21 ehitus]]

=== USA ===
TSMC seni ainus töötav USA tehas (Fab 11) asub [[Washingtoni osariik|Washingtoni osariigis]] [[Camas]]is ja tegutseb tütarettevõttena [[TSMC Washington]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=About TSMC Washington |url=https://www.tsmcwashington.com/en/about/index.html |väljaanne=TSMC Washington |vaadatud=2024-05-01 |arhiivimisaeg=2024-07-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240717100623/https://www.tsmcwashington.com/en/about/index.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

TSMC [[Arizona]] tehasekompleksi (Fab 21) plaan avalikustati 2020. aasta mais. Ehitama hakati 2021. aastal ja plaanide järgi alustab esimene tehas tööd 2025. aasta esimeses pooles.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Esimees [[Mark Liu]] sõnul on USA-s puudus oskustöölistest.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=TSMC predicts delays, less advanced chips at second Arizona fab |väljaanne=arstechnica.com |url=https://arstechnica.com/tech-policy/2024/01/bidens-plan-to-dominate-chips-market-may-face-delays-downgrades-at-tsmc-fabs/}}&lt;/ref&gt; Kolme tehasega kompleksi investeeringute kogumaht ulatub üle 65 miljardi dollari.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

=== Jaapan ===
[[Fail:JASM Kumamoto 2024 03.jpg|pisi|[[Japan Advanced Semiconductor Manufacturing]] (JASM) tehas (ehk Fab 23) Kumamoto prefektuuris]]
TSMC Jaapani tehasekompleks (Fab 23) asub [[Kumamoto prefektuur]]is. Tegemist on TSMC, [[Jaapani valitsus]]e, [[Sony]] ja [[Denso]] koostööprojektiga. Kompleksi hakati ehitama 2022. aasta aprillis, esimene tehas avati veebruaris 2024 ja peaks hakkama tootma 2024. aasta lõpus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=TSMC Celebrates the Opening of JASM in Kumamoto, Japan |url=https://pr.tsmc.com/english/news/3113 |väljaanne=TSMC}}&lt;/ref&gt;

TSMC [[Kumamoto prefektuur|Kumamoto]] tehasekompleksi laiendamisplaan avalikustati 2024. aasta veebruaris, ehitama hakatakse 2024. aasta lõpus ja tehas peaks hakkama tööle 2027 lõpus. Investeeringute kogumaht on üle 20 miljardi dollari.

=== Hiina ===
TSMC-l on Hiinas kaks tehast. Üks neist, Fab 10, asub [[Shanghai]]s [[Songjiang]]i linnaosas ja toodab 8-tolliseid pooljuhtplaate. Teine, Fab 16, asub [[Jiangsu|Jiangsu provintsis]] [[Nanjing]]i linnas, mis tegutseb tütarettevõttena [[TSMC Nanjing Company]] ning toodab 12-tolliseid pooljuhtplaate.

== Ajalugu&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=History and Milestones of TSMC |url=https://anysilicon.com/history-and-milestones-of-tsmc/ |väljaanne=anysilicon.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Logic Technology |url=https://www.tsmc.com/english/dedicatedFoundry/technology/logic |väljaanne=TSMC}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Morris Chang |url=https://www.britannica.com/money/Morris-Chang#ref1082136 |väljaanne=britannica.com}}&lt;/ref&gt; ==
* 1987 – [[Morris Chang]] rajas TSMC. Ettevõte rajati [[Taiwani valitsus]]e, [[Philips]]i ja erainvestorite koostööna. Tööd alustas esimene tehas ehk Fab 1. Alustati tootmist 3µm tehnoloogiaga.
* 1990 – tööd alustas Fab 2.
* 1993 – TSMC sisenes [[Taiwani börs]]ile. Tööd alustas Fab 3. Tegemist oli esimese tehasega Taiwanis, kus saab toota 8-tolliseid pooljuhtplaate.
* 1997 – TSMC sisenes [[New Yorgi börs]]ile.
* 1998 – alustati tootmist 0.18µm tehnoloogiaga.
* 1999 – tööd alustas Fab 12. Tegemist oli esimese tehasega Taiwanis, kus saab toota 12-tolliseid pooljuhtplaate.
* 2004 – alustati tootmist 90nm tehnoloogiaga.
* 2005 – Morris Chang andis ettevõtte tegevjuhi ameti üle [[Rick Tsai]]le. Alustati tootmist 65nm tehnoloogiaga.
* 2008 – alustati tootmist 40nm tehnoloogiaga.
* 2009 – Morris Chang valiti uuesti ettevõtte tegevjuhiks.
* 2011 – TSMC investeeris teadus-ja arendustegevusse 39% lisaraha, et püsida konkurentsis.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=TSMC plans to increase research spending |väljaanne=Taipei Times |url=https://www.taipeitimes.com/News/biz/archives/2010/12/21/2003491466}}&lt;/ref&gt; Alustati tootmist 28nm tehnoloogiaga.
* 2013 – alustati tootmist 16/12nm tehnoloogiaga.
* 2014 – TSMC toodetud pooljuhid moodustasid turust 53,7%.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Taiwan Semiconductor Manufacturing Co., Ltd. |url=https://asia.nikkei.com/Companies/Taiwan-Semiconductor-Manufacturing-Co.-Ltd |väljaanne=asia.nikkei.com |vaadatud=2024-04-30 |arhiivimisaeg=2023-05-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230513143426/https://asia.nikkei.com/Companies/Taiwan-Semiconductor-Manufacturing-Co.-Ltd |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Alustati tootmist 20nm tehnoloogiaga.
* 2016 – alustati tootmist 10nm tehnoloogiaga.
* 2018 – Morris Chang läks pensionile, tegevjuhiks sai [[Chung Ching Wei]]. Ettevõtte esimeheks sai [[Mark Liu]]. Alustati tootmist 22nm ja 7nm tehnoloogiaga.
* 2019 – augustis algatas [[GlobalFoundries]] TSMC vastu hagi ja oktoobri alguses algatas TSMC GlobalFoundriesi vastu hagi. Ettevõtted süüdistasid üksteist ebaseaduslikus intellektuaalse omandi kasutamises. Tüli lahendati mõlemapoolse lepinguga.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=TSMC and GLOBALFOUNDRIES Announce Resolution of Global Disputes Through Broad Global Patent Cross-License |väljaanne=TSMC |url=https://pr.tsmc.com/english/news/2013}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=TSMC Files Complaints Against GlobalFoundries in U.S., Germany and Singapore for Infringement of 25 Patents to Affirm its Technology Leadership and to Protect Its Customers and Consumers Worldwide |väljaanne=TSMC |url=https://pr.tsmc.com/english/news/2009}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=GLOBALFOUNDRIES and TSMC Announce Resolution of Global Disputes Through Broad Global Patent Cross-License |väljaanne=GLOBALFOUNDRIES |url=https://gf.com/gf-press-release/globalfoundries-and-tsmc-announce-resolution-global-disputes-through-broad-global/ |vaadatud=2024-05-01 |arhiivimisaeg=2024-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240501150030/https://gf.com/gf-press-release/globalfoundries-and-tsmc-announce-resolution-global-disputes-through-broad-global/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=GLOBALFOUNDRIES Files Patent Infringement Lawsuits Against TSMC In the U.S. and Germany |väljaanne=GLOBALFOUNDRIES |url=https://gf.com/gf-press-release/globalfoundries-files-patent-infringement-lawsuits-against-tsmc-us-and-germany/ |vaadatud=2024-05-01 |arhiivimisaeg=2024-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240501150029/https://gf.com/gf-press-release/globalfoundries-files-patent-infringement-lawsuits-against-tsmc-us-and-germany/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* 2021 – alustati USA tehase ehitust USA [[Arizona]] osariigis. Ülemaailmse kiibikriisi keskel tõstab TSMC hindu kuni 20%.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Taiwan's TSMC increases chip prices by up to 20% amid global shortage |väljaanne=Taiwan News |url=https://www.taiwannews.com.tw/news/4276997}}&lt;/ref&gt;
* 2020 – alustati tootmist 5nm tehnoloogiaga.
* 2021 – ettevõte lubas täielikku süsinikuneutraalsust aastaks 2050.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=TSMC Commits to Reach Net Zero Emissions by 2050, Acting on Responsibility to Environmental Sustainability |väljaanne=TSMC |url=https://pr.tsmc.com/english/news/2865}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;
* 2022 – TSMC kolmekordistas investeeringu [[Arizona]] tehasesse.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Taiwanese chip giant invests $40bn in US plant |väljaanne=BBC |url=https://www.bbc.com/news/business-63883047}}&lt;/ref&gt; Alustati tootmist 3nm tehnoloogiaga.
* 2024 – TSMC [[aktsia]] tõusis Taiwani börsil rekordilisele tasemele – NT$709.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Chipmaker TSMC hits new record high, here’s why |väljaanne=sharesmagazine.co.uk |url=https://www.sharesmagazine.co.uk/news/shares/chipmaker-tsmc-hits-new-record-high-heres-why}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;

[[Kategooria:Taiwani ettevõtted]]</text>
      <sha1>158i453l456azarw7frkp8ywx4b3ne9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Christian Doppler</title>
    <ns>0</ns>
    <id>675974</id>
    <revision>
      <id>7248779</id>
      <parentid>7029334</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T20:37:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248779</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6038" sha1="8845gakg98dpquiu38cd57uivtqo94i" xml:space="preserve">{{Viitamata}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}}
[[Fail:Doppler Christian Andreas portrait.jpg|pisi]]
'''Christian Andreas Doppler''' ([[29. november]] [[1803]] [[Salzburg]] – [[17. märts]] [[1853]] [[Veneetsia]]) oli [[Austria]] [[matemaatik]] ja [[füüsik]], kelle nimega seostatakse [[Doppleri efekt]]i avastamist.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Uudiseviide|pealkiri=Christian Doppler {{!}} Doppler Effect, Wave Theory, Acoustics {{!}} Britannica|url=https://www.britannica.com/biography/Christian-Doppler|väljaanne=Encyclopedia Britannica|vaadatud=2025-11-29|keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Noorpõlv ja haridus ==
Christian Andreas Doppler sündis Salzburgis majas Makartplatz 1, kiviraidurist meistri Johann Evangelist Doppleri ja tema abikaasa Theresia (neiuna Seeleuthner) peres kolmanda lapsena viiest.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Kirjanduses on tema eesnime esitatud ekslikult ka kujul Christian Johann; [[kirikuraamat]]ute andmetel on õige vorm Christian Andreas, mis kinnistus teaduskirjanduses laiemalt alles alates 1985. aastast. Johann Doppler oli tema vanem vend.

Kehva tervise tõttu ei saanud ta jätkata esivanemate kiviraiduriäri, mis oli tegutsenud edukalt alates 1674. aastast.

Alghariduse omandas ta Salzburgis ja keskhariduse [[Linz]]is.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=Christian Doppler Wissensplattform – Leben und Bedeutung von Christian Doppler|url=https://www.christian-doppler.net/|vaadatud=2025-11-29|keel=de-DE}}&lt;/ref&gt; Perekond pidas tema edasiste õpingute osas nõu Salzburgi lütseumi matemaatikaprofessori Simon Stampferiga (1790–1864), kes soovitas tal astuda äsja loodud [[Viini Polütehniline Instituut|Viini Polütehnilisse Instituuti ]](praeguse [[Viini Tehnikaülikool]]i eelkäija).&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Kolm aastat hiljem naasis Doppler kodulinna ning töötas mõnda aega matemaatika ja füüsika õpetajana, siirdus seejärel Viini ülikooli ning lõpetas seal 1829. aastal matemaatika, mehaanika ja astronoomia erialal.

== Akadeemiline karjäär ==
Järgnevad neli aastat töötas Doppler [[Viini ülikool]]is [[kõrgem matemaatika|kõrgema matemaatika]] ja mehaanika professori [[Adam von Burg]]i (1797–1882) assistendina&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; ning avaldas tema juhendamisel 1831. aastal oma esimese teadusliku töö.

Akadeemilist ametikohta saamata töötas Doppler aastatel 1833–1835 raamatupidajana [[Brückl]]i linna lähistel [[Leitha]] jõe ääres asuvas puuvillaketrusvabrikus.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Sobivat erialast ametit leidmata müüs ta oma vara ning kavatses emigreeruda Ameerikasse,&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; kuid [[München]]isse jõudes sai ootamatult kaks tööpakkumist. Ta valis neist matemaatikaprofessori koha Praha Riiklikus Koolis, loobudes Berni ametikohast.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Seejärel möödusid tema tööaastad halvasti ventileeritud auditooriumites, kus ta tõenäoliselt nakatus [[tuberkuloos]]i. Pettununa kandideeris ta kõrgema matemaatika professuuri kohtadele nii Viinis kui ka Prahas, kuid tulemusteta.

Aastal 1836 abiellus Doppler Salzburgist pärit Mathilda Sturmiga; nende perre sündis viis last.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Töö Prahas ja teaduslik läbimurre ==
Aastal 1837 sai Doppler kõrgema matemaatika [[dotsent|dotsendiks]] [[Praha Tehniline Instituut|Praha Tehnilises Instituudis]]. Böömi Kuningliku Teaduste Akadeemia (Königliche Böhmische Gesellschaft der Wissenschaften) võttis ta 1840. aastal kaasliikmeks ja 1843. aastal täisliikmeks.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Märtsis 1841 määrati ta matemaatika ja praktilise [[geomeetria]] professoriks. Tollel ajal kuulus Tšehhi Austria-Ungari keisririigi koosseisu; sama õppeasutus kannab tänapäeval [[Tšehhi Tehnikaülikool]]i nime.

25. mail 1842 avaldas Doppler 39-aastaselt teadustöö &quot;Värviline valgus kaksiktähtedel ja mõnedel teistel taevatähtedel&quot; (''Über das farbige Licht der Doppelsterne und einiger anderer Gestirne des Himmels)'', mis tõi talle rahvusvahelise tuntuse.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Töö käsitles valgusspektri [[punanihe]]t [[hiidtäht]]edel — probleemi, millega inglise astronoom [[James Bradley]] oli tegelenud juba ligi 120 aastat varem. Doppler sai olulist inspiratsiooni Bradley stellaarsest [[Aberratsioon (astronoomia)|aberratsiooniteooriast]]. Praha perioodil avaldas Doppler enam kui 50 matemaatika-, füüsika- ja astronoomiaalast artiklit.

== Hilisem elu ==
Aastaks 1844 oli Doppleri tervis sedavõrd halvenenud, et ta pidi võtma kaheaastase puhkuse. Aastatel 1847–1849 töötas ta matemaatika, füüsika ja mehaanika professorina Schemnitzi ([[Banská Štiavnica]], Slovakkia vanim kaevanduslinn) Kaevanduste ja Metsanduse Akadeemias.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Revolutsioonisündmuste tõttu siirdus ta 1849. aastal [[Viin]]i.

Aastal 1850 nimetati Doppler [[Viini Ülikool]]i esimeseks [[eksperimentaalfüüsika]] professoriks&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; ning vastloodud füüsikainstituudi direktoriks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Ametikoht loodi väidetavalt keiser [[Franz Josef I]] (1830–1916) erikorraldusel.

Väidetavalt mõjutas Doppler sel perioodil koos botaaniku [[Franz Unger]]iga ka hilisemat [[geneetika]] rajajat, toona 20-aastast [[augustiinlased|augustiinlasest]] munka [[Gregor Mendel]]it, kes õppis aastatel 1851–1853 Viinis füüsikat.

Aastaks 1852 süvenesid tuberkuloosi sümptomid ning Doppler siirdus tervise parandamiseks [[Veneetsia]]sse.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Seal suri ta 17. märtsi hommikul 1853 oma abikaasa Mathilda juuresolekul.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Tema hauakamber asub Veneetsia [[Isola di San Michele|San Michele]] saarekalmistu sissepääsu lähedal.

== Mälestuse jäädvustamine ==
Doppleri nime kannab [[Kuu]] [[Kuu kraatrid|kraater]] taevakeha [[Kuu tagakülg|tagaküljel]].

== Vaata ka ==
* [[Doppleri efekt]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* {{commonskat-tekstina}}
* [https://www.christian-doppler.net/ Koduleht]

{{JÄRJESTA:Doppler_Christian Andreas}}
[[Kategooria:Austria matemaatikud]]
[[Kategooria:Austria füüsikud]]
[[Kategooria:Viini Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1803]]
[[Kategooria:Surnud 1853]]</text>
      <sha1>8845gakg98dpquiu38cd57uivtqo94i</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Spinatiroheline</title>
    <ns>0</ns>
    <id>679231</id>
    <revision>
      <id>7248714</id>
      <parentid>7248457</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T19:08:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7248714</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3250" sha1="eq6pt0jwxtxk75ym3xsb3xjt7g4grc2" xml:space="preserve">'''Spinatiroheline''' (prantsuse keeles ''vert epinard'') on üks [[Roheline|rohelistest]] [[värvitoon]]idest, sügav [[tumeroheline]] värvus. Värvust kirjeldatakse soojatoonilise, kollase poole kalduva sügavrohelisena, mis sarnaneb spinati lehtede värvusega&lt;ref name=&quot;epinard-po&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200225070920/http://pourpre.com/fr/dictionnaire/file/%C3%A9pinard épinard. - pourpre.com]&lt;/ref&gt;.

== Ajaloost==
Nimetus võis algselt viidata [[spinat]]i kasutamisele toidu roheliseks värvimiseks&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.cnrtl.fr/lexicographie/%C3%A9pinard |pealkiri=Émile de La Bédollière, Dictionnaire des ménages, Paris, 1839. - Centre National de Ressources Textuelles et Lexicales (CNRTL) |vaadatud=2024-08-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240804191004/https://www.cnrtl.fr/lexicographie/%C3%A9pinard |arhiivimisaeg=2024-08-04 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;.

Spinatirohelisena kirjeldati 19. sajandil jahiriietuse tagasihoidlikku tumerohelist värvi&lt;ref&gt;[https://gallica.bnf.fr/ark:/12148/bpt6k62096632/f4 L'élégant, journal des tailleurs. 20 septembre 1938]&lt;/ref&gt;.

1905. aastast pärit värvinäidiste kogu &quot;Répertoire de couleurs pour aider à la détermination des couleurs des fleurs, des feuillages et des fruits&quot; aiandusega tegelejate tarbeks teises köites kirjeldatakse spinatirohelist kui spinatipeenra ligikaudset värvust pilves ilmaga 6–8 meetri kauguselt&lt;ref&gt;[https://gallica.bnf.fr/ark:/12148/bpt6k64453604/f154.item Vert Epinard. - Répertoire de couleurs pour aider à la détermination des couleurs des fleurs, des feuillages et des fruits / publié par la Société française des chrysanthémistes /.../. lk 270]&lt;/ref&gt;.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
-365 spinach pie to be (26698198381).jpg|Spinatilehed
Green Magic Vegetables Spinach (41648196070).jpg|Spinatilehed
&lt;/gallery&gt;

== Variatsioonid ==
Prantsuskeelne värvinimetuste portaal pourpre.com annab spinatirohelise (''vert épinard'') vasteks tumeroheliste toonivahemiku {{värviruut|#163E1D|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#183F20|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#1B4123|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#1D4326|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#204528|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#23472C|ääris=#FFFFFF}} &lt;ref name=&quot;epinard-po&quot; /&gt;.

Värvinimetuste portaal code-couleur.com annab spinatirohelise vasteks keskmise tumerohelise {{värviruut|#175732|ääris=#FFFFFF}} &lt;ref&gt;[https://www.code-couleur.com/dictionnaire/couleur-v.html #V. - code-couleur.com]&lt;/ref&gt;.

RAL Design värvitoon 140 60 20 ''Spinatgrün'' on [[Nefriitroheline|nefriit-]] või [[Mandliroheline|mandlirohelisega]] sarnanev heledam roheline {{värviruut|#7e9977|ääris=#FFFFFF}} &lt;ref&gt;https://www.ralcolorchart.com/ral-design/ral-140-60-20&lt;/ref&gt;.

Pantone värvivaliku toon 16-0439 ''Spinach Green'' on soe heleroheline {{värviruut|#909B4C|ääris=#FFFFFF}} &lt;ref&gt;https://icolorpalette.com/color/pantone-16-0439-tcx&lt;/ref&gt;.

== Muud ==
Prantsuskeelne väljend &quot;paysage épinard&quot; 'spinatimaastik' on [[maalikunst]]is halvustav väljend [[maastikumaal]]i kohta, milles domineerib roheline värv.

== Vaata ka ==
* [[Mürdiroheline]]
* [[Kroomroheline (värvus)|Kroomroheline]]

== Viited ==
{{viited}}

{{rohelised värvitoonid}}
[[Kategooria:Rohelised värvitoonid]]</text>
      <sha1>eq6pt0jwxtxk75ym3xsb3xjt7g4grc2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248715</id>
      <parentid>7248714</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T19:09:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7248715</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3251" sha1="sf3k2cyaxpeisfqb0v7pmuabcph1qt5" xml:space="preserve">'''Spinatiroheline''' (prantsuse keeles ''vert épinard'') on üks [[Roheline|rohelistest]] [[värvitoon]]idest, sügav [[tumeroheline]] värvus. Värvust kirjeldatakse soojatoonilise, kollase poole kalduva sügavrohelisena, mis sarnaneb spinati lehtede värvusega&lt;ref name=&quot;epinard-po&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200225070920/http://pourpre.com/fr/dictionnaire/file/%C3%A9pinard épinard. - pourpre.com]&lt;/ref&gt;.

== Ajaloost==
Nimetus võis algselt viidata [[spinat]]i kasutamisele toidu roheliseks värvimiseks&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.cnrtl.fr/lexicographie/%C3%A9pinard |pealkiri=Émile de La Bédollière, Dictionnaire des ménages, Paris, 1839. - Centre National de Ressources Textuelles et Lexicales (CNRTL) |vaadatud=2024-08-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240804191004/https://www.cnrtl.fr/lexicographie/%C3%A9pinard |arhiivimisaeg=2024-08-04 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;.

Spinatirohelisena kirjeldati 19. sajandil jahiriietuse tagasihoidlikku tumerohelist värvi&lt;ref&gt;[https://gallica.bnf.fr/ark:/12148/bpt6k62096632/f4 L'élégant, journal des tailleurs. 20 septembre 1938]&lt;/ref&gt;.

1905. aastast pärit värvinäidiste kogu &quot;Répertoire de couleurs pour aider à la détermination des couleurs des fleurs, des feuillages et des fruits&quot; aiandusega tegelejate tarbeks teises köites kirjeldatakse spinatirohelist kui spinatipeenra ligikaudset värvust pilves ilmaga 6–8 meetri kauguselt&lt;ref&gt;[https://gallica.bnf.fr/ark:/12148/bpt6k64453604/f154.item Vert Epinard. - Répertoire de couleurs pour aider à la détermination des couleurs des fleurs, des feuillages et des fruits / publié par la Société française des chrysanthémistes /.../. lk 270]&lt;/ref&gt;.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
-365 spinach pie to be (26698198381).jpg|Spinatilehed
Green Magic Vegetables Spinach (41648196070).jpg|Spinatilehed
&lt;/gallery&gt;

== Variatsioonid ==
Prantsuskeelne värvinimetuste portaal pourpre.com annab spinatirohelise (''vert épinard'') vasteks tumeroheliste toonivahemiku {{värviruut|#163E1D|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#183F20|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#1B4123|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#1D4326|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#204528|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#23472C|ääris=#FFFFFF}} &lt;ref name=&quot;epinard-po&quot; /&gt;.

Värvinimetuste portaal code-couleur.com annab spinatirohelise vasteks keskmise tumerohelise {{värviruut|#175732|ääris=#FFFFFF}} &lt;ref&gt;[https://www.code-couleur.com/dictionnaire/couleur-v.html #V. - code-couleur.com]&lt;/ref&gt;.

RAL Design värvitoon 140 60 20 ''Spinatgrün'' on [[Nefriitroheline|nefriit-]] või [[Mandliroheline|mandlirohelisega]] sarnanev heledam roheline {{värviruut|#7e9977|ääris=#FFFFFF}} &lt;ref&gt;https://www.ralcolorchart.com/ral-design/ral-140-60-20&lt;/ref&gt;.

Pantone värvivaliku toon 16-0439 ''Spinach Green'' on soe heleroheline {{värviruut|#909B4C|ääris=#FFFFFF}} &lt;ref&gt;https://icolorpalette.com/color/pantone-16-0439-tcx&lt;/ref&gt;.

== Muud ==
Prantsuskeelne väljend &quot;paysage épinard&quot; 'spinatimaastik' on [[maalikunst]]is halvustav väljend [[maastikumaal]]i kohta, milles domineerib roheline värv.

== Vaata ka ==
* [[Mürdiroheline]]
* [[Kroomroheline (värvus)|Kroomroheline]]

== Viited ==
{{viited}}

{{rohelised värvitoonid}}
[[Kategooria:Rohelised värvitoonid]]</text>
      <sha1>sf3k2cyaxpeisfqb0v7pmuabcph1qt5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Rulakarbes</title>
    <ns>2</ns>
    <id>682281</id>
    <revision>
      <id>7248544</id>
      <parentid>7245825</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T13:57:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Rulakarbes</username>
        <id>164113</id>
      </contributor>
      <origin>7248544</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1093" sha1="jh3bk78fsno6vqec43ul8i4rdf2m210" xml:space="preserve">Tegelen peamiselt keemiaga, Vikipeedias keemialaste artiklite loomise ja redigeerimisega.

Olen siiamaani loonud järgnevad artiklid: 1. [[Sulfaatimine]], 2. [[Alginaadid]], 3. [[Osmiumtetraoksiid]], 4. [[Butüülliitium]], 5. [[Tropinoon]], 6. [[Tert-butüülliitium|''tert''-butüülliitium]], 7. [[Sec-butüülliitium|''sec''-butüülliitium]], 8. [[Liitiumhüdriid]], 9. [[Agaroos]], 10. [[Dimetüülsulfoksiid]], 11. [[Desomorfiin]], 12. [[Dibutüültinaoksiid]], 13. [[Dimetüülformamiid]], 14. [[Fukoos]], 15. [[Liitiumkloriid]], 16. [[Podofüllotoksiin]], 17. [[Heksajodobenseen]], 18. [[Trifluorometaansulfoonhape]], 19. [[Võihape]], 20. [[Magneesiumhüdroksiid]], 21. [[Magneesiumoksiid]], 22. [[Ränitetrakloriid]], 23. [[Haworthi projektsioon]], 24. [[Galaktoosdiatsetoniid]], 25. [[Atsetoniid]], 26. [[Tert-butüüldimetüülsilüülkloriid|''tert''-butüüldimetüülsilüülkloriid]], 27. [[Kloraniil]], 28. [[Heksaklorotsükloheksa-2,5-dien-1-oon]], 29. [[Trietüülamiin]], 30. [[Baariumsulfaat]], 31. [[Tina(IV)kloriid]], 32. [[Naatriumhüdriid]], 33. [[Kaltsiumhüdriid]].</text>
      <sha1>jh3bk78fsno6vqec43ul8i4rdf2m210</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Safaviidide Iraan</title>
    <ns>0</ns>
    <id>684530</id>
    <revision>
      <id>7248644</id>
      <parentid>7196400</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T16:38:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>CommonsDelinker</username>
        <id>1930</id>
      </contributor>
      <comment>Fail Safavid_Flag.svg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Jameslwoodward|Jameslwoodward]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/Files uploaded by ConflictFan|]].</comment>
      <origin>7248644</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6464" sha1="ckti105v63jkml46hobiyt6mfg1q9ox" xml:space="preserve">{{Endine riik
 |nimi                = Iraani Valvatud Valdused
 |omakeelne-nimi      = ممالک محروسه ایران &lt;br/&gt; ''Mamālik-i Mahrūsa-yi Irān''
 |algusaasta          = 1501
 |lõppaasta           = 1736
 |lipp                =
 |lipp-tekst          = [[Iraani lipp|Lipp (1576–1736)]]
 |vapp                = 
 |vapp-tekst          = 
 |asendikaart         = Map of Safavid Iran (1501–1736).svg
 |valitsusvorm        = [[monarhia]]
 |osa                 = 
 |riigipea            = [[Pärsia monarhide loend|Šahhanšahh]]
 |riigipea-nimi       = [[Ismail I]] &lt;br/&gt; (esimene, 1501–1524) &lt;br/&gt; [[Abbas III]] &lt;br/&gt; (viimane, 1732–1736)
 |riigipea2           = [[Safaviidide suurvesiiride loend|Suurvesiir]]
 |riigipea-nimi2      = Amir Zakariya &lt;br/&gt; (esimene, 1501–1507) &lt;br/&gt; [[Nader-šahh]] &lt;br/&gt; (viimane, 1729–1736)
 |pealinn             = [[Tabrīz]] (1501–1555) &lt;br/&gt; [[Qazvin]] (1555–1598) &lt;br/&gt; [[Eşfahān]] (1598–1736)
 |pealinn-nimetus     = 
 |religioon           = [[Šiiidid|Šiia islam]] (riigiusk)
 |pindala             = 2 900 000 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;
 |pindala-aasta       = 1630
 |rahvaarv            = u 9 000 000
 |rahvaarv-aasta      = 1650
 |rahvastikutihedus   = 
 |ajalugu1            =
 |sündmus1            =
 |ajalugu2            =
 |sündmus2            =
 |ajalugu3            =
 |sündmus3            =
 |ajalugu4            =
 |sündmus4            =
 |ajalugu5            =
 |sündmus5            =
 |riigikeel           = 
 |peamised-keeled     = [[Pärsia keel|pärsia]] &lt;br/&gt; [[Aserbaidžaani keel|aserbaidžaani]] &lt;br/&gt; [[Gruusia keel|gruusia]] &lt;br/&gt; [[Tšerkessi keeled|tšerkessi]] &lt;br/&gt; [[Armeenia keel|armeenia]]
 |rahaühik            = Mh [[Abbasi (rahaühik)|abbasi]]
 |deviis              = 
 |hümn                = 
 |ajavöönd            = 
 |suunakood           = 
 |eelnes              = [[Aq Qoyunlu]] &lt;br/&gt; [[Afrasijaabi dünastia|Afrasijaabi Riik]] &lt;br/&gt; [[Timur-Lenki Riik]] &lt;br/&gt; [[Mihrabaniidid|Mihrabaniidide Riik]] &lt;br/&gt; [[Širvanšahhid|Širvanšahhide Riik]] &lt;br/&gt; [[Kar-Kiya dünastia|Kar-Kiya Riik]] &lt;br/&gt; [[Mar'ašiidid|Mar'ašiidide Riik]] &lt;br/&gt; [[Baduspaniidid|Baduspaniidide Riik]]
 |järgnes             = {{flagicon image|Afsharid Imperial Standard (3 Stripes).svg}} [[Afšariidide Iraan]] &lt;br/&gt; {{flagicon image|Black flag.svg}} [[Hotaki dünastia|Hotakkide Riik]] &lt;br/&gt; {{flagicon image|Flag of Russia.svg}} [[Venemaa Keisririik]] &lt;br/&gt; {{flagicon image|Flag of the Ottoman Empire (1844–1922).svg}} [[Osmanite Riik]]
}}
'''Safaviidide Iraan''' oli [[riik]] [[Aasia]]s, üks ajaloo tugevamaid ja kauem kestnud [[Iraan|Pärsia]] riike. Seda valitses [[Safaviidide dünastia]] ning see eksisteeris aastatel 1501–1736. Seda loetakse tihti tänapäevase [[Iraani ajalugu|Iraani ajaloo]] esimeseks osaks ning üheks [[Lähis-Ida]] nn [[püssirohuimpeeriumid|püssirohuimpeeriumitest]]. Safaviidide [[Iraani monarhide loend|šahh]] [[Ismail I]] asutas [[šiia islam]]i [[Kaheteistkümne imaami šiism|kaheteistkümnendike]] haru ning tegi sellest Pärsia riigiusu. See oli üks [[islami ajalugu|islami ajaloo]] tähtsamatest pöördepunktidest.

Safaviidide dünastia kasvas välja [[sufism|sufistlikust]] [[Safaviidide ordu]]st, mille olid loonud [[kurdid|kurdi]] šeigid. Safaviidid abiellusid tihti [[turkomanid|turkomani]], [[grusiinid|gruusia]], [[Tšerkessid (koondmõiste)|tšerkessi]] ja [[Pontose kreeklased|Pontose kreeka]] päritolu aadlikega ning [[turgistumine|turgistus]] seetõttu. Safaviidid juhtisid riiki [[Ardabīl]]i linnast ning võtsid oma kontrolli alla ning levitasid iraani identiteeti üle kogu [[Suur-Iraan]]i. Seega oli Safaviidide Riik pärast [[Bujiiidide dünastia|bujiiide]] esimene Pärsia rahvusriik.

Safaviidid olid võimul 1501. aastast 1722. aastani ning uuesti lühikest aega 1729–1736 ja 1750–1773. Dünastia hiilgeajal katsid nende riigi alad tänapäeva Iraani, [[Aserbaidžaan]]i, [[Armeenia]], [[Gruusia]] idaosa, osad [[Põhja-Kaukaasia]]st (sh [[Venemaa]] ja [[Iraak|Iraagi]] alad) ning osad [[Türgi]]st, [[Süüria]]st, [[Pakistan]]ist, [[Afganistan]]ist, [[Türkmenistan]]ist ja [[Usbekistan]]ist.

Kuigi dünastia lagunes suuresti aastal 1736, jäi nendest maha siiani piirkonda mõjutav pärand. Iraanist sai taas majanduslik suurtegija [[Idamaad|ida]] ja [[Läänemaailm|lääne]] vahel, neist jäi maha võrdlemisi efektiivselt toimiv bürokraatia ning arhitektuurilised ja kunstilisd edasiminekud. Lisaks jäi riigis kehtima Safaviidide algusajaga kaasa tulnud šiiism. Dünastia ajal levis usulahk üle Lähis-Ida, [[Kesk-Aasia]], [[Kaukaasia]], [[Anatoolia]], [[Pärsia lahk|Pärsia lahe]] piirkonna ja [[Mesopotaamia]].

==Vaata ka==
* [[Pärsia ühiskond]]
* [[Šiiitlike dünastiate loend]]
* [[Iraani üleminek šiiismi]]
* [[Kaukaasia khaaniriigid]]

==Kirjandus==
* {{cite book |editor1-last=Matthee |editor1-first=Rudi |editor1-link=Rudi Matthee |title=The Safavid World |date=2021 |publisher=[[Routledge]] |location=Abingdon, Oxon |isbn=978-1-138-94406-0}}
* {{cite book |editor1-last=Melville |editor1-first=Charles |editor1-link=Charles P. Melville |title=Safavid Persia in the Age of Empires |date=2021 |series=The Idea of Iran, Vol. 10 |publisher=[[I.B. Tauris]] |location=London |isbn=978-0-7556-3378-4}}
* Christoph Marcinkowski (tr.),''Persian Historiography and Geography: Bertold Spuler on Major Works Produced in Iran, the Caucasus, Central Asia, India and Early Ottoman Turkey'', Singapore: Pustaka Nasional, 2003, {{ISBN|9971-77-488-7}}.
* Christoph Marcinkowski (tr., ed.),''Mirza Rafi‘a's [[Dastur al-Muluk]]: A Manual of Later Safavid Administration. Annotated English Translation, Comments on the Offices and Services, and Facsimile of the Unique Persian Manuscript'', Kuala Lumpur, ISTAC, 2002, {{ISBN|983-9379-26-7}}.
* Christoph Marcinkowski,''From Isfahan to Ayutthaya: Contacts between Iran and Siam in the 17th Century'', Singapore, Pustaka Nasional, 2005, {{ISBN|9971-77-491-7}}.
* [http://depts.washington.edu/uwch/silkroad/texts/olearius/travels.html &quot;The Voyages and Travels of the Ambassadors&quot;], Adam Olearius, translated by John Davies (1662),
* {{cite journal|title=The Role of Azerbaijani Turkish in Safavid Iran|doi=10.1080/00210862.2013.784516|author1=Hasan Javadi|author2=Willem Floor|journal=Iranian Studies|year=2013|volume=46|issue=4|pages=569–581|publisher=Routledge|s2cid=161700244}}

{{Impeeriumid}}

[[Kategooria:Pärsia]]
[[Kategooria:Aasia uusaja riigid]]</text>
      <sha1>ckti105v63jkml46hobiyt6mfg1q9ox</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sulasoola reaktor</title>
    <ns>0</ns>
    <id>685115</id>
    <revision>
      <id>7248571</id>
      <parentid>7053913</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T14:23:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248571</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16474" sha1="tggq004urjt2kd1g5k5b3t984vhq541" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2024|kuu=november}}
[[Fail:Molten_Salt_Reactor.svg|pisi| Sulasoola reaktori skeemi näide]]
'''Sulasoola reaktor''' (inglise ''Molten Salt Reactor'' ehk '''MSR''') on [[Tuumareaktor|tuumalõhustumisreaktorite]] klass, mille peamine jahutusvedelik ja/või kütus on sulasoola ja lõhustuva materjali segu.

20. sajandi keskel toimis [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] kaks eksperimentaalset MSR-i. 1950. aastate lennukireaktorite katse oli peamiselt ajendatud tehnoloogia kompaktsusest, samas kui 1960. aastate sulasoola reaktori katse eesmärk oli demonstreerida [[tuumaelektrijaam]]a, mis kasutab tooriumikütuse tsüklit paljundusreaktoris.

Kasvanud uurim neljanda põlvkonna reaktorite projekteerimisel tekitas taas huvi 21. sajandil kuna projekte alustas mitu riiki. Alates 2023. aasta juunist on Hiina kasutanud oma TMSR-LF1 tooriumüksust. &lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.world-nuclear-news.org/Articles/Operating-permit-issued-for-Chinese-molten-salt-re|title=Operating permit issued for Chinese molten salt reactor|publisher=World Nuclear News|date=15 June 2023|access-date=16 October 2024|quote=The Shanghai Institute of Applied Physics of the Chinese Academy of Sciences has been granted an operating licence for the experimental TMSR-LF1 thorium-powered molten-salt reactor.}}&lt;/ref&gt;

== Omadused ==
MSR-id kõrvaldavad vesijahutusega reaktorites esineva südamiku sulamise ohu, kuna kütusesegu hoitakse sulas olekus. Kütusesegu on ette nähtud tühjendamiseks ilma pumbata südamikust kaitseanumasse hädaolukorras, kus kütus tahkub, peatades reaktsiooni. Lisaks ei toimu vesiniku eraldumist. See välistab vesiniku plahvatuste ohu (nagu [[Fukushima I AEJ tuumaõnnetus|Fukushima tuumakatastroofi]] korral). {{R|nature_2021-09-10}} MSR-id töötavad [[Õhurõhk|atmosfäärirõhul]] või sellele lähedasel rõhul, mitte tavalise kergeveereaktori 75–150-kordsel atmosfäärirõhul. See vähendab vajadust ja kulusid reaktori surveanumate järele. Gaasilistel lõhustumisproduktidel ([[Ksenoon|Xe]] ja [[Krüptoon|Kr]]) on kütusesoolas madal lahustuvus {{Efn|&quot;Fission products (except Xe and Kr) and nuclear materials are highly soluble in the salt and will remain in the salt under both operating and expected accident conditions. The fission products that are not soluble (e.g. Xe, Kr) are continuously removed from the molten fuel salt, solidified, packaged, and placed in passively cooled storage vaults&quot;.—Dr. Charles W. Forsberg.&lt;ref name= forsberg2002&gt;{{cite web |first=Charles W. |last=Forsberg |url=https://technicalreports.ornl.gov/cppr/y2001/pres/115042.pdf |date=26 September 2002 |title=Molten Salt Reactors (MSRs) |access-date=2024-11-29 |archive-date=2023-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230304054928/https://technicalreports.ornl.gov/cppr/y2001/pres/115042.pdf |url-status=dead }} File: GenIV.MSR.ANES.2002.rev1&lt;/ref&gt;{{rp|4}}}} ja neid saab kütusest välja mullitades ohutult kinni püüda, {{Efn|The TMSR-500, a [[liquid fluoride thorium reactor]] operates at a pressure of 3 atmospheres and temperatures of 550 to 700&amp;nbsp;°C. In this design, the gaseous fission byproducts Xe and Kr are separated by helium [[Sparging (chemistry)|sparge]] into holding tanks, where their radioactivity has decayed, after about a week.&lt;ref name= tmsrSafety &gt;{{Cite web |title=Safety – ThorCon |url=https://thorconpower.com/safety/ |access-date=2023-05-29 |language=en-US |website=ThorCon.com |year=2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250208230158/https://thorconpower.com/safety/ |archive-date=2025-02-08 |url-status=dead}}&lt;/ref&gt; The helium is recycled.&lt;ref name= iaea &gt;{{cite web |quote=The He, Xe, and Kr gas mixture then flows from the Can through two hold-up tanks and a charcoal delay line in the secondary heat exchanger cell. The gas flow continues to a cryogenic gas processing system to separate the gasses, storing stable Xe and radioactive Kr-85 in gas bottles and returning He for reuse as a sweep gas |url=https://aris.iaea.org/PDF/ThorCon_2020.pdf |date=22 Jun 2020 |title=Status Report to IAEA |website=IAEA Advanced Reactor Information System |at=§2.2 Reactor core and fuel |access-date=2024-11-29 |archive-date=2023-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231207132826/https://aris.iaea.org/PDF/ThorCon_2020.pdf |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;}} selle asemel, et tõsta rõhku [[Tuumkütus|kütusetorudes]], nagu juhtub tavalistes reaktorites. MSR-e saab tankida töötamise ajal, samal ajal kui tavapärased reaktorid peab tankimiseks sulgema (märkimisväärsed erandid hõlmavad survetoru raskeveereaktoreid, nagu CANDU või Atucha-klassi rõhustatud raskeveereaktorid ja Suurbritannias ehitatud gaasijahutusega reaktoreid, nagu Magnox, AGR). MSR-i töötemperatuurid on umbes 700 °C, mis on märkimisväärselt kõrgem kui traditsioonilised kergveereaktorid (umbes 300 °C). See suurendab elektritootmise efektiivsust ja protsessisoojuse võimalusi.

Selles suhtes sarnaneb MSR rohkem vedela metalliga jahutatava reaktoriga kui tavalise kergvee jahutusega reaktoriga. MSRI-i konstruktsioonid on sageli suletud kütusetsükliga paljundusreaktorid – erinevalt tavalistes reaktorites kasutatavast ühekordsest kütusest.

Aktuaalsed konstruktsiooniprobleemid hõlmavad kuumade soolade [[Korrosioon|söövitavust]] ja soola muutuvat keemilist koostist neutronite voo toimel.

=== Eelised ===
MSR-id pakuvad kergveereaktorite ees mitmeid potentsiaalseid eeliseid: 

* MSR-ides saavutatakse passiivse lagunemissoojuse eemaldamine. Mõnes konstruktsioonis on kütus ja jahutusvedelik üks ja sama, nii et jahutusvedeliku kadu kannab endaga kaasa ka kütuse. Fluoriidisoolad lahustuvad vees halvasti ja ei moodusta süttivat vesinikku. Sulasoola jahutusvedelikku ei kahjusta neutronpommitamine, kuigi see kahjustab reaktori anumat.
* Madala rõhuga MSR ei vaja kallist terasest südamikuga isolatsioonianumat, torustikku ega turvavarustust. Kuid enamik MSR-i konstruktsioone asetab radioaktiivse vedeliku otsekontakti pumpade ja soojusvahetitega.
* MSR-id võimaldavad soodsamaid suletud tuumakütuse tsükleid, kuna need võivad töötada aeglaste neutronitega. Suletud kütusetsüklid võivad vähendada keskkonnamõju: keemiline eraldamine muudab pikaealised [[Aktinoidid|aktiniidid]] reaktorikütuseks. Väljaheitetud jäätmed on enamasti lühema [[Poolestusaeg|poolestusajaga]] lõhustumisproduktid. See võib vähendada vajaminevat isolatsiooni 300 aastani võrreldes kümnete tuhandete aastatega, mida kergveereaktorites kasutatud tuumkütus vajab.
* Kütuse vedelat faasi saab pürotöödelda, et eraldada lõhustumisproduktid kütustest. Sellel võib olla tavapärase ümbertöötlemise ees eeliseid.
* [[Tuumkütus|Kütusevarraste]] valmistamine asendub soola sünteesiga.
* Mõned konstruktsioonid ühilduvad kiirete neutronitega, mis võivad &quot;põletada&quot; transuraanseid elemente, näiteks 240, 241 (reaktoriklassi plutoonium) kergveereaktoriitest.
* MSR suudab reageerida koormuse muutustele alla 60 sekundiga (erinevalt kergveereaktoritest, mis kannatavad ksenoonimürgistuse all).
* Sulasoola reaktorid võivad töötada kõrgel temperatuuril andes kõrge termilise efektiivsuse. See vähendab suurust, kulusid ja keskkonnamõjusid.
* MSR-id võivad pakkuda suurt &quot;erivõimsust&quot; (suurt võimsust väikese massi korral), nagu on näidanud ARE.
* Potentsiaalne neutronite ökonoomsus viitab sellele, et MSR võib olla võimeline ära kasutama neutronivaest tooriumi kütusetsüklit .

=== Puudused ===

* Ringleva kütusesoolaga tüüpi reaktorite puhul on radionukliidid otseses kontaktis seadmetega nagu pumbad ja soojusvahetid, ning võivad vajada täielikku kaughooldust.
* Mõned MSR-id nõuavad südamiku segu haldamiseks ja lõhustumisproduktide eemaldamiseks kohapealset keemilist töötlemist.
* Seadusandlikud muudatused ebatraditsiooniliste disainifunktsioonide kohandamiseks
* Mõned MSR-i konstruktsioonid tuginevad sulasoola sisaldavatele kallitele niklisulamitele. Sellised sulamid on suure neutronvoo korral altid rabeduma.  {{Rp|lehekülg=83}}
* Korrosioonioht.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.vtt.fi/inf/pdf/workingpapers/2008/W90.pdf|title=Finnish research network for generation four nuclear energy systems|website=vtt.fi|year=2008}}&lt;/ref&gt; Sulasoolad nõuavad korrosiooniriskide ohjamiseks nende [[Oksüdatsiooniaste|oksüdatsiooni oleku]] hoolikat jälgimist. See on eriti keeruline tsirkuleerivate konstruktsioonide puhul, kus [[Isotoop|isotoopide]] ja nende lagunemissaaduste segu ringleb läbi reaktori. Staatilised konstruktsioonid saavad kasu probleemi modulariseerimisest: kütusesool sisaldub kütusetihvtides, mille regulaarne asendamine, peamiselt neutronkiirguse tõttu, on normaliseeritud; samas kui jahutusvedeliku sool on keemilise koostisega lihtsam ja ei kujuta endast korrosiooniohtu ei kütusetihvtidele ega reaktori anumale. 1960. aastatel ORNL-is välja töötatud MSR-id olid ohutud kasutamiseks vaid paar aastat ja töötasid ainult umbes 650 °C kraadi juures. Korrosiooniriskid hõlmavad [[Kroom|kroomi]] lahustumist vedelate fluoriidi tooriumisoolade poolt temperatuuril üle 700 °C, ohustades seega roostevabast terasest komponente. Neutronkiirgus võib muundada tavalisi legeerivaid aineid nagu Co ja Ni, lühendades eluiga. Liitiumisoolad, nagu FLiBe, aitavad vähendada [[Triitium|triitiumi]] teket (triitium võib roostevabast terasest läbi imbuda, põhjustada rabedust ja sattuda keskkonda). ORNL töötas välja Hastelloy N, et aidata neid probleeme lahendada.
* Osasid MSR-i tüüpe võib muuta paljundusreaktoriks, et toota relvakvaliteediga tuumamaterjali. &lt;ref&gt;{{Cite web|last=McKenna|first=Phil|url=https://www.popularmechanics.com/science/energy/a11907/is-the-superfuel-thorium-riskier-than-we-thought-14821644/|title=&quot;Superfuel&quot; Thorium a Proliferation Risk?|website=Popular Mechanics|date=2012-12-05|access-date=2023-05-29|language=en-US}}&lt;/ref&gt;
* MSRE ja ARE kasutasid kõrgelt rikastatud uraani, mis lähenes relvakvaliteedile. Need tasemed oleksid enamikus kaasaegsetes elektrijaamade regulatiivsetes režiimides ebaseaduslikud. Enamikus kaasaegsetes konstruktsioonides kasutatakse madalama rikastusega kütuseid . &lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.transatomicpower.com/wp-content/uploads/2015/04/transatomic-white-paper.pdf|title=Transatomic Power White Paper, v1.0.1, section 1.2|publisher=Transatomic Power Inc.|access-date=2 June 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20150705181952/http://www.transatomicpower.com/wp-content/uploads/2015/04/transatomic-white-paper.pdf|archive-date=5 July 2015}}&lt;/ref&gt;
* Tahkete moderaatorimaterjalide neutronite kahjustus võib piirata südamiku eluiga. Näiteks MSRE oli konstrueeritud nii, et selle grafiidi moderaatoril olid lahtised tolerantsid, nii et neutronite kahjustused võivad neid tagajärgedeta muuta. &quot;Kahe vedeliku&quot; MSR-i konstruktsioonid ei kasuta grafiittorustikku, kuna grafiit muudab neutronitega pommitades suurust.  Kiireid neutroneid kasutavad MSR-id ei saa kasutada grafiiti, kuna see modereerib neutroneid.
* Termilistel MSR-idel on madalam paljunemisaste kui kiirete neutronite paljundajatel, kuigi nende kahekordistumisaeg võib olla lühem.

== Jahutusvedelik ==
MSR-e saab jahutada mitmel viisil, sealhulgas sulasoolade abil.

Neljanda põlvkonna reaktorite plaanis nimetatakse sulasoolaga jahutatavaid tahkekütuse reaktoreid &quot;sulasoola reaktorisüsteemiks&quot;, sulasoola konverterreaktoriteks (MSCR), täiustatud kõrgtemperatuurseteks reaktoriteks (AHTR) või fluoriidi kõrgtemperatuurseteks reaktoriteks (FHR, eelistatud [[Ameerika Ühendriikide Energeetikaministeerium|DOE]] nimetus). &lt;ref name=&quot;SGreene2011&quot;&gt;{{Cite book|last=Greene|first=Sherrel|date=May 2011|title=ICENES-2011|location=San Francisco, CA|chapter=Fluoride Salt-cooled High Temperature Reactors – Technology Status and Development Strategy}}&lt;/ref&gt;

Sulasoolad võivad olla väga söövitavad ja söövitavus suureneb temperatuuri tõustes. Peamise jahutussüsteemi jaoks on vaja materjali, mis talub [[Korrosioon|korrosiooni]] kõrgel temperatuuril ja intensiivsel [[Kiirgus|kiirgusel]].

=== Sulatatud soola valik ===
[[Fail:FLiBe.png|pisi| Sulatatud FLiBe]]
Soolasegud valitakse nii, et reaktor oleks ohutum ja praktilisem.

==== Fluoriin ====
Fluoriinil on kõigest üks stabiilne isotoop ega muutu kergesti radioaktiivseks neutronkiirguse tulemusel.

==== Kloriin ====
Kloriinil on kaks stabiilset isotoopi. Kloriididide kasutamine võimaldab paljundusreaktorite arendamist.

==== Liitium ====
[[Liitium]] peab olema 7 kujul7&lt;nowiki&gt;&lt;/br&gt;&lt;/nowiki&gt; 7, sest 6&lt;nowiki&gt;&lt;/br&gt;&lt;/nowiki&gt; 6 hõivab tõhusalt neutroneid ja toodab [[Triitium|triitiumi]].

==== Segud ====
Reaktori soolad on tavaliselt segud erinevatest sooladest selleks, et madaldada nende sulamistemperatuuri. Madal sulamistemperatuur lihtsustab soola sulatamist käivitamisel ja vähendab soola külmumise ohtu, kui see jahutatakse soojusvahetis.

Praeguseks on enamik uuringuid keskendunud FLiBe-le, kuna liitium ja berüllium on suhteliselt tõhusad moderaatorid ja moodustavad eutektilise soolasegu, mille sulamistemperatuur on madalam kui kummalgi koostises oleval soolal. Berüllium teostab ka neutronite kahekordistamist, parandades neutronite ökonoomsust. See protsess toimub siis, kui berülliumi tuum kiirgab pärast ühe neutroni neelamist kaks neutronit.Kasutatud on ka toorium- ja plutooniumfluoriide.

=== Sulasoola puhastamine ===
Sulasoola valmistamise ja käitlemise tehnikad töötati esmakordselt välja Oak Ridge-i laboris.  Soola puhastamise eesmärk on oksiidide, väävli ja metallide eemaldamine kuna oksiidid võivad põhjustada reaktoris tahkete osakeste sadestumist. Väävel tuleb eemaldada kuna see söövitab töötemperatuuril niklipõhiseid sulameid.
=== Taani ===
Copenhagen Atomics on Taani sulasoola tehnoloogiaettevõte, mis arendab masstoodanguna valmistatavaid reaktoreid. Copenhagen Atomics Waste Burner on ühe vedelikuga, raske veega modereeritud, fluoriidipõhine, termilise spektriga ja autonoomselt juhitav sulasoola reaktor.

== Viited ==
{{Viited}}

== Edasist lugemist ==

* [https://www.energyfromthorium.com/pdf/ Energia Thoriumi dokumendihoidlast] Sisaldab paljude USA valitsuse inseneriaruannete skannitud versioone, üle kümne tuhande lehekülje ehitus- ja kasutuskogemust. See hoidla on õhusõiduki reaktori katse ja sulasoola kütusega reaktori tehnilise arutelu peamine viide.
* [https://web.archive.org/web/19981205152916/http://home.earthlink.net/~bhoglund/ Bruce Hoglundi eklektiliste huvide avaleht] Tuumaenergia, toorium, sulasoola reaktorid jne.
* [https://web.archive.org/web/20060218062103/http://www.gen-4.org/Technology/systems/msr.htm IV põlvkonna rahvusvahelise foorumi MSR veebisait]
* [https://wayback.archive-it.org/all/20060305145011/http://neri.inel.gov/program_plans/pdfs/appendix_6.pdf INL MSR töötoa kokkuvõte]
* [http://www.osti.gov/energycitations/purl.cover.jsp?purl=/50959-CRRe7c/webviewable/ Materjalikaalutlused sulasoola kiirendil põhinevate plutooniumi muundamise süsteemide jaoks] JH Devan et al.
* [https://www.knowablemagazine.org/article/technology/2019/nuclear-goes-retro-much-greener-outlook Nuclear läheb retroks – palju rohelisema väljavaatega] M. Mitchell Waldrop

== Välislingid ==

* [https://www.youtube.com/watch?v=aqPLU8ge-0w/ Vaikse ookeani loodeosa riiklik labor – sulasoola reaktori alused] YouTube
* [http://www.itheo.org/ Rahvusvaheline tooriumenergia organisatsioon – www.] [http://www.itheo.org/ IThEO.org]
* {{YouTube|tyDbq5HRs0o|The Molten-Salt Reactor Experiment}}  
* [https://www.inl.gov/research/molten-salt-reactor/ Idaho riikliku labori sulasoola reaktori teabeleht]
* [https://energyfromthorium.com/ Energia Thorium] blogist / veebisaidilt
* [https://www.youtube.com/watch?v=AHs2Ugxo7-8/ Google TechTalks – &quot;Vedelfluoriidtooriumreaktor: mis termotuumasünteesiks tahtis saada&quot; autor Dr. Joe Bonometti NASA / Naval Postgraduate School] YouTube
* [https://web.archive.org/web/20101006155000/http://www.nuc.berkeley.edu/pb-ahtr/ Pebble Bed Advanced kõrgtemperatuuriline reaktor]
* [http://thoriumremix.com/ Thorium Remix] LFTR 5 minutiga ja muud LFTR-i dokumentaalfilmid.
* [https://www.youtube.com/watch?v=5UT2yYs5YJs Kun Chen Hiina Teaduste Akadeemiast Hiina tooriumi sulasoola reaktori TMSR programmi kohta]
* [http://cordis.europa.eu/documents/documentlibrary/72664321EN19.doc Ülevaade sulasoola reaktoritehnoloogiast]

[[Kategooria:Tuumaenergeetika]]</text>
      <sha1>tggq004urjt2kd1g5k5b3t984vhq541</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Umbra</title>
    <ns>0</ns>
    <id>690162</id>
    <revision>
      <id>7248914</id>
      <parentid>7199799</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T08:42:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248914</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3425" sha1="6bbbm8tlulzlouwwx3pakep1hq90jw9" xml:space="preserve">[[File:Terra ombra naturale umber.jpg|thumb|Naturaalne umbra [[Itaalia]]st [[Umbria]] maakonnast]]
[[File:Mona_Lisa,_by_Leonardo_da_Vinci,_from_C2RMF_retouched.jpg|thumb|220px|[[Leonardo da Vinci]], [[Mona Lisa]]. 16. sajandi algus. Umbrat on kasutatud kõikjal modelli juuste ja rõivaste pruunides toonides]]
'''Umbra''' on looduslik muldpigment, mis koosneb peamiselt [[Raudoksiidid|raudoksiidist]] ja [[mangaanoksiid]]ist&lt;ref&gt;[https://cameo.mfa.org/wiki/Umber Raw umber. - CAMEO]&lt;/ref&gt;. See on [[ooker|ookritest]] märgatavalt tumedama pruuni värvusega, mis võib olla kollaka, punaka või roheka varjundiga&lt;ref name=&quot;the-color&quot;&gt;[https://www.artiscreation.com/brown.html#PBr7 The Color of Art Pigment Database: Pigment Brown, PBr]&lt;/ref&gt; ja sisaldab [[mangaan|mangaaniühendeid]] rohkem kui ookrid, 5–20 protsenti.&lt;ref&gt;[https://colourlex.com/project/umber/ Umber. - colourlex.com]&lt;/ref&gt; 

[[Värvainete indeks]]is on umbra tähis PBr7 (Pigment Brown 7).&lt;ref name=&quot;the-color&quot; /&gt;

== Omadused ==
Umbra on kollakaspruuni kuni rohekaspruuni värvusega [[värvipigment]], mida saab kasutada [[tempera]]s, [[õlivärv]]is ja [[akvarell]]is. Umbrat iseloomustab väga nüansirikas värvus, soe toon ja kiire kuivamisvõime. Tumeduse annab pigmendile suurem mangaanisisaldus, samas kui teised lisandid – [[savi]], [[talk]] ja [[kaltsiumkarbonaat]] – ei mõjuta pigmendi värvust. Umbra omadused pigmendina, nagu katvus ja värviandvus, sõltuvad suurel määral värvimulla koostisest ning räni ja muude lisandite olemasolust, osakeste suurusest ning pigmendi valmistamisviisist.&lt;ref name=&quot;the-color&quot; /&gt; Katvus ja värviandvus on seda paremad, mida suurem on pigmendi raua- ja mangaanisisaldus. Parimat sorti [[Küpros]]e umbra võib sisaldada kuni 16% mangaanioksiidi, Inglismaa umbrasordid vaid 7%.&lt;ref name=&quot;umber-the&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.naturalpigments.eu/artist-materials/umber-exploring-natural-brown-earth-pigment |pealkiri=Umber: The Historical and Versatile Earth Pigment - Its Uses, Properties, and Sustainability. - Natural Pigments |vaadatud=2025-03-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250211142308/https://www.naturalpigments.eu/artist-materials/umber-exploring-natural-brown-earth-pigment |arhiivimisaeg=2025-02-11 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

== Ajaloost ==
Umbra on ookri kõrval üks vanimaid inimese kasutatud pigmente. Selle varaseim näide on leitud [[Ajanta koopad|Ajanta koobastemplites]] (200. aastad eKr – 600) ning pigmenti kasutati laialdaselt varauusaja Euroopa maalikunstis.

Mõnede allikate järgi tuleneb umbra nimetus pigmendi geograafilisest päritolukohast Umbriast, teise selgituse järgi ladinakeelsest sõnast ''umbra'', mis tähendab varju (umbra on maalikunstis pikka aega olnud varjude kujutamiseks).&lt;ref name=&quot;umber-the&quot; /&gt;

Kuigi 20. sajandil on naturaalsed pigmendid jäänud tehispigmentide kasutamise varju, toodetakse looduslikku umbrat siiski ka tänapäeval ning peamised leiukohad asuvad Küprosel.&lt;ref name=&quot;umber-the&quot; /&gt;

== Vaata ka ==
* [[umbrapruun]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.naturalpigments.eu/artist-materials/umber-exploring-natural-brown-earth-pigment Umber: The Historical and Versatile Earth Pigment - Its Uses, Properties, and Sustainability. - Natural Pigments]
* [https://eu.winsornewton.com/blogs/articles/raw-umber Colour story: Raw Umber. - Winsor&amp;Newton]

[[Kategooria:Anorgaanilised pigmendid]]</text>
      <sha1>6bbbm8tlulzlouwwx3pakep1hq90jw9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eura kopteriõnnetus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>693756</id>
    <revision>
      <id>7248909</id>
      <parentid>7248431</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T08:22:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <origin>7248909</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7931" sha1="ekm795ve500nhh2yfttf2xhh4tfn9iv" xml:space="preserve">{{Lennuõnnetus
| nimi           = Eura kopteriõnnetus
| pilt           = OE-XOS Robinson R44 I over Tallinn Bay Tallinn 24 May 2023.jpg
| pildisuurus    = 
| pildiallkiri   = OE-XOS, üks õnnetusse sattunud kopteritest, 2023. aastal Tallinna kohal
| kuupäev        = [[17. mai]] [[2025]]
| tüüp           = õhusõidukite kokkupõrge õhus
| koht           = [[Kauttua]], [[Eura vald]]
| põhjused       = piloodi eksimus
| õhusõiduk1     = [[Robinson R44]]
| nimi1          = OE-XOS
| lennufirma1    = 
| tõusis1        = [[Tallinna Linnahalli kopteriväljak]], [[Tallinn]]
| vahepeatus1    = 
| sihtkoht1      = [[Piikajärvi lennuväli]], [[Kokemäki linn]]
| reisijaid1     = 1
| meeskond1      = 1
| vigastatuid1   = 
| hukkunuid1     = 2
| ellujääjaid1   = 0
| õhusõiduk2     = Robinson R44
| nimi2          = ES-ETR
| lennufirma2    = 
| tõusis2        = [[Tallinna Linnahalli kopteriväljak]], [[Tallinn]]
| vahepeatus2    = 
| sihtkoht2      = [[Piikajärvi lennuväli]], [[Kokemäki linn]]
| reisijaid2     = 2
| meeskond2      = 1
| vigastatuid2   = 
| hukkunuid2     = 3
| ellujääjaid2   = 0
}}

'''Eura kopteriõnnetus''' juhtus [[Soome]]s [[Eura vald|Eura vallas]] [[Kauttua]]s [[17. mai]]l [[2025]]. Kaks [[Robinson R44]] helikopterit põrkasid Eura [[lennuväli|lennuvälja]] lähedal 280 m kõrgusel õhus kokku ja kukkusid alla.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Kahes kopteris oli kokku viis inimest: kolm esimeses ja kaks teises.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Kõik viis kopterites olnud inimest hukkusid. Need ühte kopteritest piloteerinud ehitusettevõtja [[Priit Jaagant]], tema abikaasa Lilit Jaagant, teist kopterit juhtinud ettevõtja ja muusik [[Oleg Sõnajalg]],&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;WxMfA&quot; /&gt; motosportlane [[Tiit Kuusk]] ning ettevõtja ja rallisõitja Mihkel Kapp.&lt;ref name=&quot;HunIF&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;5hcPf&quot; /&gt;

Õnnetuse põhjustena tuvastati inimlik tähelepanematus ja liigne riskide võtmine. [[Soome Ohutusjuurdlusamet]] (OTKES) ja [[Ohutusjuurdluse Keskus]] avaldasid õnnetuse uurimise lõpparuande 6. oktoobril 2026.

== Õnnetuse kronoloogia ==
Mõlemad kopterid väljusid koos Tallinnast 17. mail 2025 kell 11:17 ning suundusid üle [[Soome laht|Soome lahe]] [[Kokemäki linn]]as asuva [[Piikajärvi lennuväli|Piikajärvi lennuvälja]] poole. Ühe kopteris viibisid Priit Jaagant, Lilit Jaagant ja Mihkel Kapp ning teises Oleg Sõnajalg ja Tiit Kuusk. Umbes kell 12:30 kadusid mõlemad kopterid radari ekraanilt Eura lennuvälja läheduses 12–15 km kaugusel. Kokkupõrke tagajärjel üks kopteritest süttis.&lt;ref name=&quot;bv80E&quot; /&gt; Esimese hädaabikõne tegi kohaliku lennuvälja töötaja kell 12.35, kes ütles, et nägi kahe väikekopteri omavahelist kokkupõrget õhus umbes kilomeeter Eura lennuväljalt põhjapool. Häirekeskus sai juhtumi kohta mitmeid hädaabikõnesid, millest üks tuli automaatkõnena helikopteris kaasas olnud mobiiltelefonist.&lt;ref name=&quot;Ohtlikud&quot; /&gt; Kopterite rusud leiti metsast üksteisest umbes saja meetri kauguselt – esimene leiti kell 12:58 ja teine kell 13:24.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Uurimine ==
Katastroofi uurimine algas sama päeva pärastlõunal. Õnnetust uurisid [[Soome Keskkriminaalpolitsei]] ja Ohutusjuurdlusamet (OTKES) ning neile olid abiks Eesti [[Politsei- ja Piirivalveamet]] ja Ohutusjuurdluse Keskus.

Mõlema kopteri vrakid viidi allakukkumispaigast minema 19. mail. OTKES andis samal päeval teada, et õnnetuses süttinud kopteri [[pardasalvesti]] on hävinud ja teise kopteri oma on kahjustada saanud, nii et selle viimased andmed ei olnud kättesaadavad. Keskkriminaalpolitsei kinnitas, et helikopterite allakukkumist nägid pealt maapinnal viibinud inimesed, kelle sõnul lendas üks kopteritest teadmata põhjustel teisele ootamatult ette.&lt;ref name=&quot;Uutta&quot; /&gt;

10. juulil avaldas Soome ohutusjuurdlusamet kopteriõnnetuse kohta vahearuande, kus toodi välja, et kopterid ei lennanud formatsioonis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609742436/soome-andis-uut-informatsiooni-traagilise-kopterionnetuse-kohta &quot;Soome andis uut informatsiooni traagilise kopteriõnnetuse kohta&quot;] ERR, 10. juuli 2025&lt;/ref&gt;

==Põhjused==
Soome Ohutusjuurdlusamet ja Eesti Ohutusjuurdluse Keskus tuvastasid õnnetuse põhjustena inimliku tähelepanematuse ja liigse riskide võtmise grupis lendamisel. Kumbki piloot polnud läbinud grupilendamise koolitust. OTKES-i juhtivuurija sõnul oleks ohtlike manöövrite tõttu õnnetus võinud juhtuda juba [[Soome laht|Soome lahe]] kohal ning õnnetuse toimumiskoht oli juhuslik. Pilootide, Oleg Sõnajala ja Priit Jaaganti, omavaheline tegevus oli uurijate hinnangul kooskõlastamata ning ilmselt nad ei märganud teineteist enne kokkupõrget. Õnnetus juhtus veidi enne maandumist kui Jaaganti kopter muutis järsult suunda ning lendas ette Sõnajala kopterile. Kopterid purunesid osaliselt juba õhus ning kukkusid tihedasse kuusemetsa.&lt;ref name=&quot;Ohtlikud&quot; /&gt; Mõlemad kopterid olid tehniliselt korras.&lt;ref name=&quot;Viie&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-05-17 |pealkiri=Poliisi vahvistaa: Euran helikopteriturmassa viisi kuolonuhria |url=https://yle.fi/a/74-20162427 |vaadatud=2025-05-17 |väljaanne=Yle Uutiset |keel=fi}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Peegel |eesnimi=Mari |perekonnanimi2=Mäekivi |eesnimi2=Mirjam |pealkiri=Eestist Soome lennanud kopterite õnnetuses hukkus viis inimest |url=https://www.err.ee/1609697211/eestist-soome-lennanud-kopterite-onnetuses-hukkus-viis-inimest |vaadatud=17. mai 2025 |väljaanne=ERR}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WxMfA&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Einmann |eesnimi=Andres |pealkiri=Soomes alla kukkunud helikopterites olid ärimehed Priit Jaagant ja Oleg Sõnajalg |url=https://www.postimees.ee/8250920/soomes-alla-kukkunud-helikopterites-olid-arimehed-priit-jaagant-ja-oleg-sonajalg |vaadatud=17. mai 2025 |väljaanne=Postimees}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HunIF&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=18. mai 2025 |pealkiri=Eilses kopteriõnnetuses hukkus ka motosportlane Tiit Kuusk |url=https://elu24.postimees.ee/8251201/uued-detailid-eilses-kopterionnetuses-hukkus-ka-motosportlane-tiit-kuusk |vaadatud=18. mail 2025 |väljaanne=Postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bv80E&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=17. mai 2025 |pealkiri=Two helicopters crash in Finland, killing all five on board |url=https://www.helsinkitimes.fi/finland/finland-news/domestic/26889-two-helicopters-crash-in-finland-killing-all-five-on-board.html |vaadatud=17. mai 2025 |väljaanne=Helsinki Times}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Uutta&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=19. mai 2025 |pealkiri=Uutta tietoa Euran helikopterionnettomuudesta: toisen kopterin tallennin tuhoutunut, toisen toimi vain osan aikaa |url=https://yle.fi/a/74-20162632 |vaadatud=2025-05-19 |väljaanne=YLE}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5hcPf&quot;&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120378487/soome-kopterionnetuse-viies-hukkunu-oli-ettevotja-mihkel-kapp &quot;Soome kopteriõnnetuse viies hukkunu oli ettevõtja Mihkel Kapp&quot;] Delfi, 19. mai 2025&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=18. mai 2025 |pealkiri=Soome võimud: kopteriõnnetuse uurimine võib võtta kuni aasta |url=https://www.err.ee/1609697886/soome-voimud-kopterionnetuse-uurimine-voib-votta-kuni-aasta |vaadatud=18. mai 2025 |väljaanne=ERR}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ohtlikud&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Kopteriõnnetusele Soomes eelnesid ohtlikud manöövrid |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1610157955/kopterionnetusele-soomes-eelnesid-ohtlikud-manoovrid |vaadatud=2026-10-07}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Viie&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=6. oktoober 2026 |pealkiri=Viie eestlase hukuga lõppenud kopteriõnnetuse raport: kokkupõrkeni viisid ohtlik lähedus ja kooskõlastamata manööver |vaadatud=2026-10-06 |väljaanne=Delfi}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [https://www.err.ee/1609697211/soomes-porkasid-kokku-kaks-tallinnast-startinud-helikopterit Välisministeerium: Soome kopteriõnnetuses ellujäänuid pole]

{{koord}}

[[Kategooria:Lennuõnnetused]]
[[Kategooria:2025]]</text>
      <sha1>ekm795ve500nhh2yfttf2xhh4tfn9iv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Narva Rootsi-Soome Mihkli kogudus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>694761</id>
    <revision>
      <id>7248687</id>
      <parentid>7245955</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T18:26:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Narva Mihkli kogudus */</comment>
      <origin>7248687</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18916" sha1="m6nm82gaexbzzsbioay9psm9sa70rxf" xml:space="preserve">'''Narva Rootsi-Soome Mihkli kogudus''' (''Narvan Suomalais-Ruotsalaisen P. Mikailin seurakunta, Evangelisch-Lutherische schwedische und finnische St. Michaelis in Narwa''&lt;ref&gt;Eesti Ajalooarhiivi fond EAA.1222&lt;/ref&gt;) oli luterlik kogudus [[Narva]]s.

== Narva Mihkli kogudus ==
Tõenäoliselt oli Narvas eesti kogudusel omaette kirik juba 16. sajandil. Kui Narva 1610. aastal suures osas maha põles, hävis ka eestlaste kirik. Uus [[Narva Jeruusalemma Johannese kirik|Saksa linnakirik]]ust põhja pool asunud puukirik  valmis 1616. aastal ja uues kirikus oli koos eesti kogudusega ka Narva soome kogudus&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;. Eestlaste ([[Mittesakslane|mittesakslaste]] -  kogudusel oli aastatel 1638–1655 ka oma [[kirikuhärra]] („Pastor der Undeutschen Kirche”). 

[[Rootsi aeg Eestimaal|Rootsiaegses]] [[Ingerimaa kubermang]]u keskuses, kasutas rootsi luterlik kogudus jumalateenistuseks [[Narva Toomkirik|Narva toomkirik]]ut, kui kivikiriku, mille ehitamist soomlased olid alustanud, kinnitas Rootsi valitsus 1645. aastal Narva toomkirikuks ja andis selle rootsi kogudusele. [[17. sajand Eestis|17. sajandil]] ehitatud algne soome ja eesti ([[Mittesakslane|mittesaksa]]&lt;ref&gt;[[Jaak Naber]], [https://www.diva-portal.org/smash/get/diva2:77904/FULLTEXT01.pdf Motsättningarnas Narva Statlig svenskhetspolitik och tyskt lokalvälde i ett statsreglerat samhälle, 1581–1704], Opuscula Historica Upsaliensia 15, lk 28&lt;/ref&gt;) koguduse puukirik hävis 1659. aastal Narva tulekahjus. Alates 1671. aastast ehitati  põhjapoolsetesse eeslinna uus Soome kirik, mis samuti 1684. aastal maha põles; Erik Dahlberghi 1683. aastal projekteeritud uus kirik uues linnaosas valmis 1687. aastal, mis hävines 1704. aastal&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; (vt. [[Narva Rootsi-Soome Mihkli kirik]]).
[[Pilt:NarvaKirkko1856.jpg|pisi|Narva Miikaeli kirik 1856. aastal]]
[[Pilt:NarvaKirkko1904.jpg|pisi|Narva Miikaeli kirik 1900. aastate alguses]]
Soome ja eesti kogudused liideti 1655. aastal&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref&gt;[https://astia.narc.fi/uusiastia/kortti_toimija.html?id=EAC_1291631822 Narvan suomalais-ruotsalais-virolainen Pyhän Mikaelin seurakunta], Kansallisarkisto Astia&lt;/ref&gt; kokku üheks soome-eesti koguduseks&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref&gt;soome k. ''Narvan suomalais-virolainen seurakunta'', rootsi k. ''Narva – finsk-estniska församlingen''&lt;/ref&gt;. Narva soome-eesti koguduse soome vaimulikena&lt;ref&gt;[https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v1594155393128678104/table Narvan kirkkoherrat], Akatemiasampo. Suomalaiset akateemiset henkilöt 1640–1899&lt;/ref&gt; tegutsesid:
*1628, Abraham Jordanus (1605–1653), soome koguduse jutlustaja&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell &amp; Son, 1865, [https://runeberg.org/aminkeri/0081.html lk 71]&lt;/ref&gt; 
*1628&lt;ref&gt;Matthias Akiander. Bidrag till kännedom..&lt;/ref&gt;/1638.. Matthias Thomae (surn. 1647/1648), jutlustaja [[Vasknarva]]s&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell &amp; Son, 1865, [https://runeberg.org/aminkeri/0083.html lk 73]&lt;/ref&gt;
**1634 Jakob Franck (surn. 1640), soome-eesti koguduse&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; [[kaplan]] (abivaimulik, kes oli määratud mõne piirkondliku [[kabel]]i või [[abikirik]]u kogudusse)
**1638, Jakob Franck (surn. 1640&lt;ref&gt;Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/relatives/page/pU152_1/table Franck, Jakob (-1640)], (vaadatud 27.02.2026)&lt;/ref&gt;), soome koguduse ja sõjaväejutlustaja&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;
*1638–1655, Petrus Nicolai Duncanus&lt;ref&gt;Piret Lotman. &quot;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/63da6dea-eceb-4d69-a50a-4600594e4044/content Heinrich Stahli pastoraalne tegevus Rootsi Läänemere provintsides 17. sajandi I poolel]&quot;. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2010, lk 103&lt;/ref&gt;, eesti&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=129&amp;ocr=true s. 123]-124, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt; koguduse pastor
* 1641–1644, Franciscus Georgii Carelius/Perolanus&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;, soome koguduse kaplan, jutlustaja, pastor ja ooberst Wrangelli rügemendi jutlustaja&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;
**1650, Georgius Johannis Hornick, soome koguduse  jutlustaja, sõjaväekaplan&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 
**1650–1655, Erici Bartholdus (Bertell) (surn. 1655&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=160&amp;ocr=true s. 154], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt;), jutlustaja [[Vasknarva]]s&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
*1655–1665&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;, Thomas Jacobi (surn. ~1665&lt;ref&gt;Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=532 Tomas (Jacobi)], (vaadatud 27.02.2026)&lt;/ref&gt;), soome-eesti koguduse pastor&lt;ref&gt;Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell &amp; Son, 1865, [https://runeberg.org/aminkeri/0078.html lk 68]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;  ja ooberst Mellini eskadroni pastor
**1655&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=162&amp;ocr=true s. 156], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt;–1658, Andreas Bartholdi Belterius, jutlustaja [[Vasknarva]]s&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
*1665&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;/1669–1685, Michael Jacobi (surn. 1685&lt;ref&gt;Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U255 Mikael (Jacobi) (-1685)], (vaadatud 27.02.2026)&lt;/ref&gt;), soome-eesti koguduse pastor  ja ooberst Mellini eskadroni jutlustaja&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;
**1675,  Justus Erici [[Albogius]] (surn. 1684&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=1608 Albogius, Justus (-1684)], (vaadatud 27.2.2026)&lt;/ref&gt;), vaimulik [[Ivangorod#Ajalugu|Ivangorod]]is ja ka [[Kosemkina kihelkond|Kosemkina kihelkonnakoguduse]] pastor
** 1691&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p3413/table Peurenius, Johan (−1694)], (vaadatud 1.1.2026)&lt;/ref&gt;, Johan Peurenius, abipastor&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 
**1695&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3684 Kyander, Anders (-1701)], (vaadatud 1.1.2026)&lt;/ref&gt;, Anders  Johannis Kyander, pastori abiline&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
*1685–1697, Johan(nes&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;) Nappenius,  (surn. 1697&lt;ref&gt;Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/relatives/page/p4588_2/table Nappenius, Johan (-1697)], (vaadatud 27.02.2026)&lt;/ref&gt;), soome-eesti koguduse pastor ja ooberst Funcki rügemendi jutlustaja&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;
*1698–1704, Erik Bure  (surn. 1716), soome koguduse pastor ja [[Kosemkina|Kosemkino]] [[kirikuhärra]] ning [[Narva toomkapiitel|Narva toomkapiitli]] liige&lt;ref&gt;[https://akatemiasampo.fi/fi/organizations/page/o2754074799064534202/table Narvan tuomiokapituli], Akatemiasampo, (vaadatud 1.1.2026)&lt;/ref&gt;
** 1699&lt;ref name=&quot;maidelin-j&quot;&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3832 Maidelin, Jakob (−1729)], (vaadatud 1.1.2026)&lt;/ref&gt;, Jakob Maidelin  (surn. 1729), abipastor&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 
*1708&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3400 Bure, Erik (-1716)], (vaadatud 1.1.2026)&lt;/ref&gt;–1716&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;, Erik Bure  (surn. 1716), soome koguduse pastor
*1712–1713&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=4600 Erik Candelinus], (vaadatud 1.1.2026)&lt;/ref&gt;, [[Erik Candelin]]  (1679–1720), soome koguduse [[kirikuhärra]]
2. soome-eesti koguduse kirik aga  [[Narva piiramine (1704)|hävis]] [[1704]]. aastal ning 1704–1727 pidas soome-eesti kogudus oma jumalateenistusi [[Narva raekoda|Narva raeko]]ja saalis. Uue kiriku ehitamise loa sai soome-eesti&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/page/narvansanomat/1919/10/11/2 Narvan ja Kosemkinan suomalaiset seurakunnat.], Narvan Sanomat: Inkerin suomalaisten äänenkannattaja, 11 oktoober 1919&lt;/ref&gt; kogudus [[1726]]. aastal. [[1727]]. aastal sai ristikujulise põhiplaaniga kirik [[Narva uuslinn]]as valmis ja see pühitseti peaingel Miikaeli päeval ([[mihklipäev]]al).

==Narva Mihkli rootsi-soome kogudus ==
Soome kogudusega liitusid [[Narva küüditamine (1708)|1708. aastal Narvast küüditatud]] ja asumiselt tagasi pöördunud rootslased ja 1727. aastal asutati rootsi-soome Miikaeli kogudus. Koguduses (&quot;soome-rootsi-eesti kogudus&lt;ref&gt;Matthias Akiander. [https://runeberg.org/aminkeri/0138.html  Narwa, St. Michaelis svensk-finsk-estniska stads och landsförsamling], Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell &amp; Son, 1865.&lt;/ref&gt;&quot;) olid ka eesti pihtkond kuni eesti koguduse moodustamiseni Narva manufaktuuri tööliste [[Narva Aleksandri Suurkirik|Joaoru Aleksandri kirik]]us.

[[1797]]. aastal,  [[Asehalduskord|asehalduskor]]ra likvideerimisega anti Narva koos [[Ivangorod]]i linnaosaga, linna administreerimist silmas pidades [[Peterburi kubermang]]u ja Narva linn jäi maakonnavaba linnana [[Peterburi kubermang]]u [[Jamburgi maakond|Jamburgi maakon]]na koosseisu. 

[[1832]]. aasta [[28. detsember|28. detsembril]] võeti Venemaa keisri [[Uus evangeelse luteri kiriku seadus]], millega kõik varasemad luterlikku kirikukorraldust reguleerinud seadused ja korraldused kuulutati kehtetuks ja millega Peterburis asutati [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium]], millele allutati kõik [[Läänemere kubermangud]]e, Soome ja Venemaa luterlikud [[konsistoorium]]id ja [[kogudus]]ed. Narva linnakogudused (Narva Rootsi-Soome Mihkli kogudus ja ka [[Kosemkina Andrease kogudus|Kosemkina Andrease filiaalkogudus]] [[Kosemkina]]s ([[Narvusi]]s) ning [[Narva Johannese kogudus]] ja ka filiaalkogudused [[Oudova]]s ja [[Jamburgi Laatsaruse kogudus]] [[Jamburg]]is, kus teenisid Narva vaimulikud&lt;ref&gt;[https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v2518393795685463654/table Kosemkinan kirkkoherrat], Akatemiasampo. Suomalaiset akateemiset henkilöt 1640–1899&lt;/ref&gt;) kui [[Peterburi kubermang]]u piires asuvad luteriusulised kogudused allusid [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium]]i [[VELK Peterburi konsistoriaalringkond]]a.
[[File:Kozemkina1911.jpg|pisi|Kosemkina Püha Andrease kirik (1911)]][[Pilt:HeligeAndreasKyrkaBolsjojeKuzemkino.jpg|thumb|[[Kosemkina]] Püha Andrease kiriku varemed 2008.]]
Jamburgi maakonna Narva linna Mihkli rootsi-soome koguduse pastori piirkonnas oli ka  [[Kosemkina kihelkond|Kosemkina kihelkonna]] filiaalkogudus. 1920. aasta [[Tartu rahu|Tartu rahuleping]]uga, jagas uus [[Eesti-Venemaa riigipiir]] Kosemkina kihelkonna, põhjapoolne osa jäi [[Venemaa SFNV]] [[Jamburgi maakond]]a ja osa Eesti vabariigi [[Viru maakond|Viru maakon]]na [[Viru-Ingeri]] aladesse, kus moodustati [[Kallivere (Ingeri)|Kallivere]] filiaalkogudus 1931. aastaks ehitatud [[Kallivere kirik]]uga.
[[File:Kalliverin kiriko 1931.jpg|pisi|[[Kallivere kirik]]]]

==Narva Mihkli rootsi-soome koguduse vaimulikud==
:[[Jakob Maidelin]] (surn. 1729)&lt;ref name=&quot;maidelin-j&quot; /&gt;, soome koguduse abipastor
*1722&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=4534 Govinius, Johan (-1740)], (vaadatud 1.1.2026)&lt;/ref&gt;/1727–1739 [[Johann Govinius (vanem)]]  (surn. 1740), Mihkli  (rootsi k. ''S:t Mikael'') rootsi-soome koguduse ja Kosemkina pastor, Narva Rootsi-Soome Mihkli kirikus
*1740–1743 [[Johann Govinius (noorem)]] 
*1744–1761 [[Gabriel Kalm]], Mihkli rootsi-soome koguduse pastor, Ingerimaal&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p6336/table Kalm, Gabriel (−1760)], (vaadatud 1.1.2026)&lt;/ref&gt;
**1761–1763, [[Gabriel Kempe]]  (surn. 1760), Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor
*1762–1780 [[Jakob Alopaeus]], Mihkli rootsi-soome koguduse pastor
**1764–1769, Tomas Elgeen,  (1738–1799)&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p8066/table Elgeen, Tomas (1738–1799)], (vaadatud 1.1.2026)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=8066 Tomas Elgeen], Helsingin yliopisto. Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852&lt;/ref&gt; Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor
**1769–1772, Fredrik Weber  (1748–1794)&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p8652/table Weber, Fredrik (1748–1794)], akatemiasampo.fi&lt;/ref&gt;, Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor
**1773–1777, Henrik Lindström, (1747–1794)&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p8798/table Lindström, Henrik (1747–1794)], (vaadatud 1.1.2026)&lt;/ref&gt;, Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor
**1776–1778, Mikael Toppelius  (1751–1810)&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p8882/table Toppelius, Mikael (1751–1810)], (vaadatud 1.1.2026)&lt;/ref&gt;, Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor
*1780/81–1782 [[Heinrich Lindström]]&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;Kristjan Luhamets, [https://e-kirik.eelk.ee/2022/koguduse-lugu-narva-mihkli/ Koguduse lugu: Narva Mihkli], e-kirik.eelk.ee, 17. november 2022&lt;/ref&gt;, Mihkli rootsi-soome koguduse pastor
*1782–1800 [[Erik Johan Parcou]] (surn. 1800)&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=8770 Parcou, Erik Johan (-1800)], (vaadatud 1.1.2026)&lt;/ref&gt;, Mihkli rootsi-soome koguduse pastor
**1783–1786, Henrik Vilhelm Carling&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p9324/table Carling, Henrik Vilhelm (1757–1834)], (vaadatud 1.1.2026)&lt;/ref&gt;, Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor
**1786–1791, Anders Berg&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=10123 Anders Berg], (vaadatud 1.1.2026)&lt;/ref&gt; Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor
*1802–1813 [[Erik Wilhelm Skotte]]  (1774–1856), Mihkli rootsi-soome koguduse pastor&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=10533 Skotte, Erik Vilhelm (1774-1856)], (vaadatud 1.1.2026)&lt;/ref&gt;
**Johan Grönlund&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p11524/table Grönlund, Johan (1780–1823)], (vaadatud 1.1.2026)&lt;/ref&gt; Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor
*1813–1821 [[Filipp Modeen]] (1786–1859)&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=11778 Modeen, Filip (1786-1859)] (vaadatud 1.1.2026)&lt;/ref&gt;, Mihkli rootsi-soome koguduse pastor ja filiaalkoguduse  [[Kosemkina]] pastor&lt;ref&gt;[https://www.geni.com/people/Filip-Modeen/6000000000483668986 Filip Modeen (1786–1859)], www.geni.com&lt;/ref&gt;
*1821–1841 [[Adolf Fredrik Hornborg]] (1787–1844)&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=11879 Hornborg, Adolf Fredrik (1787-1844)], (vaadatud 1.1.2026)&lt;/ref&gt;, Mihkli rootsi-soome  ja Kosemkina koguduse pastor
*1841–1844 [[Karl Helenius]], Narva Soome-Rootsi Püha Mihkli koguduse ja Kosemkina-Narvusi koguduse pastor
*1845–1868 [[Anders Schening]]&lt;ref&gt;Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, 1865, [http://runeberg.org/aminkeri/0138.html lk. 128–129]&lt;/ref&gt;  (1810–1868),   Mihkli rootsi-soome-eesti&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=14813 Schening, Anders (1810-1868)], (vaadatud 1.1.2026)&lt;/ref&gt; koguduse  ja Kosemkina pastor
**1861–1863, [[Paul Loppenowe]],  Narva soome-rootsi Püha Mihkli ja filiaalkoguduse Kosemkina-Narvusi adjunktõpetaja
*1869–1873 [[Johann Wilhelm Murman]]  (1830–1892)&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=17034 Murman, Johan Vilhelm (1830-1892)], (vaadatud 1.1.2026)&lt;/ref&gt;, Mihkli rootsi-soome koguduse ja  Kosemkina filiaalkoguduse pastor
*1873–1892 [[Alexis Kniper]]  (1829–1899)&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p16640/table Kniper, Alexis (1829-1899)], (vaadatud 1.1.2026)&lt;/ref&gt;, Mihkli rootsi-soome koguduse ja  Kosemkina filiaalkoguduse pastor
*1889–1892 [[Gustav Adolf Pelkonen]], Mihkli rootsi-soome koguduse ja  Kosemkina filiaalkoguduse pastor
*1892–1902 [[Gustav Adolf Pelkonen]]
*1903–1918 [[Johan Wilhelm Kajander]], Mihkli rootsi-soome koguduse pastor
*1919–1929 [[Georg Fritjof Slöör]], hooldajaõpetaja Narva-Jõesuust
*1930–1937 [[Helle Kalervo Erviö]], Mihkli rootsi-soome koguduse ja [[Kallivere kirik]]u ingeri koguduse pastor
*1937–1938 [[Kustaa Ilmari Huhtaa]]
*1938–1938 [[Paavo Vilho Malmivaara]]
*1938–1940 [[Reino Ylönen]], 
*1941–1944 [[Oskar Pastik]], hooldajaõpetaja Narva-Jõesuust

==Viited==
{{viited}}
==Vaata ka==
*[[:Kategooria:Narva Mihkli koguduse vaimulikud|Kategooria:Narva Mihkli koguduse vaimulikud]]
*[[Tallinna Rootsi-Mihkli kirik]] ja [[Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus|Rootsi-Mihkli kogudus]]

== Kirjandus ==
*[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00108|seite 76}}-77
* ''Александрова Е. Л., Браудзе М. М., Высоцкая В. А., Петрова Е. А.'' «История финской Евангелическо-Лютеранской Церкви Ингерманландии», СПб, 2012, 398 стр., ISBN 978-5-904790-08-0
* ''Aappo Metiainen, Karlo Kurko'' «Entisen Inkerin luteranisen kirkon 350-vuotismuistojulkaisu», Helsinki, 1960, s. 137

== Välislingid ==
*[https://digihakemisto.net/aineisto/1291631966 Narvan suomalais-ruotsalais-virolaisen Pyhän Mikaelin seurakunnan arkisto 190u-1943], Digihakemisto

[[Kategooria:Narva ajalugu]]
[[Kategooria:Peterburi konsistoriaalringkond]]
[[Kategooria:Evangeelne kirik Eestis]]
[[Kategooria:Narva kogudused]]
[[Kategooria:Rootsi valitsusaeg Eestis]]
[[Kategooria:Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]
[[Kategooria:Narva linnakonsistoorium]]</text>
      <sha1>m6nm82gaexbzzsbioay9psm9sa70rxf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tallinna 1710. aasta katkukalmistu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>695266</id>
    <revision>
      <id>7248690</id>
      <parentid>7201247</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T18:27:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248690</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9065" sha1="ab6983ptijfe53bpfszw1a9qgvc8br3" xml:space="preserve">{{Vikinda|aasta=2026|kuu=juuli}}
[[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõja]] lõppfaasis, 1710. aasta augustis, jõudis [[Tallinn]]a ulatuslik [[Katk Põhjasõja ajal|katkuepideemia]], mille levikut soodustasid keerulised olud: linna oli tabanud pikk piiramine, aktiivne sõjategevus ja Vene mereblokaad, mille tõttu katkes varustuse sissevool. Need tegurid muutsid linna haavatavaks ja nakkusele vastuvõtlikuks.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tallinna viimased päevad Rootsi võimu all aastal 1710 {{!}} Tallinna Linnamuuseumi ajaveeb |url=https://blogi.linnamuuseum.ee/tallinna-viimased-paevad-rootsi-voimu-all-aastal-1710/ |vaadatud=2025-06-10 |keel=et}} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; 

Rootsi võimu all olevas linnas, mida [[Peeter I|tsaar Peeter I]] väed survestasid, liikusid inimesed aktiivselt eeslinnade ja lähedaste külade vahel, aidates tahtmatult kaasa haiguse levikule. Järgnenud kuude jooksul vähenes Tallinna rahvaarv kiiresti, seniselt 10 000 – 11 000 inimeselt langes see umbes 2000-ni, peegeldades nii suurt suremust kui ka ulatuslikku põgenemist.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Malve, Martin (2022). Sõda ja katk käsikäes. Põhjasõja-aegsed matmispaigad Tartus ja Tallinnas. Muinsuskaitse aastaraamat, 2021, 82−83.&lt;/ref&gt; Rootsi sõjaväeüksus, mille suurus ulatus umbes 4000 sõdurini, kaotas katkuepideemias hinnanguliselt 3500 meest, mis mõjutas oluliselt linna kaitsevõimet. Lisaks hukkus linnakodanikke ja eeslinna elanikke 8000 – 10 000 (üle 80%) ning arvestades neid, kes saabusid linna turvalisust otsima maalt, võib kokku olla hukkunuid kuni 15 000 – 20 000.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Martin Malve, Andres Tvauri. The 1710 plague burial ground on the outskirts of Tallinn. Archaeological Fieldwork in Estonia, 2021, lk 244.&lt;/ref&gt;  

Algul maeti surnukehi olemasolevatele kalmistutele, näiteks [[Kalamaja kalmistu|Kalamaja]], [[Barbara kalmistu|Püha Barbara]] ja [[Tallinna Jaani kirik|Jaani]] kirikuaedades, kuid need täitusid kiiresti. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Seetõttu tuli linnal ja vaimulikel kiiresti otsida võimalusi uue matmispaiga rajamiseks. 

== Kalmistu asukoht ja rajamine ==
Uue matmispaiga leidmiseks hakati otsima sobivat asukohta väljaspool Tallinna linna- ja eeslinnapiire, kuni sobiv paik leiti [[Pärnu maantee]] idaküljel, [[Tatari tänav]]a lähedal asuvatel [[Tõnismäe]] liivaluidetel &lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;Martin Malve. Tallinna unustatud kalmistud: 1710. aasta musta surma kalmistu. Horisont, 4/2022, 54.&lt;/ref&gt;. Koht osutus sobivaks oma põhja-lõunasuunalise loodusliku nõlva ja liivase pinnase tõttu, mis võimaldas kiiret haudade kaevamist ning aitas samal ajal vähendada lagunemisprotsessidest tekkivaid lõhnu.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Kalmistut laiendati sujuvalt lääne ja lõuna suunas, et mahutada suurt hulka matuseid. Otsus matmispaiga rajamiseks sai heakskiidu nii linna juhtkonnalt kui ka toonaselt kirikuvõimult ja Rootsi haldusesindajatelt. Samas avaldasid mõned vaimulikud muret, kas kõiki matmisrituaale oldi kiires olukorras piisavalt järgitud.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;Martin Malve, Andres Tvauri. The 1710 plague burial ground on the outskirts of Tallinn. Archaeological Fieldwork in Estonia, 2021, lk 235–237&lt;/ref&gt;

== Avastus ja uurimine ==
1950.–1970. aastatel Tatari tänaval toimunud ehitustööde käigus tulid esile esimesed luustikud, mis pälvisid küll tähelepanu, kuid jäid tol ajal süstemaatiliselt uurimata. Alles 2017. aastal, Pärnu maantee 59 kinnistul [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehituse eel, algasid ulatuslikud arheoloogilised päästekaevamised. Nende käigus dokumenteeriti 118 matust ning avastati hulgaliselt inimjäänuseid &lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;Martin Malve, Andres Tvauri. The 1710 plague burial ground on the outskirts of Tallinn. Archaeological Fieldwork in Estonia, 2021, lk 235–236.&lt;/ref&gt;. Uurimistööd jätkusid 2020. ja 2021. aastal, hõlmates Tatari tänav 64 ja Lutheri kvartali ala. Kokku kasvas uuritud kalmistuala suuruseks ligikaudu 15 000 m² ning selles paiknes hinnanguliselt üle tuhande üksik- ja massmatuse &lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;. 

== Matmispaigutus ja -praktikad ==
Kriisiolukorras rajatud ajutine kalmistu kajastab keerulistes tingimustes tehtud kiireid ja praktilisi otsuseid. Hauad paiknesid kas väiksemate gruppidena või massmatustena ning sageli puudus neil tavapärane idast läände suunatud orientatsioon. Mõnes paigas olid surnukehad paigutatud tihedalt kõrvuti või kihiti, vahel kuni seitse inimest ühte hauda &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;. Enamasti asetati lahkunud hauda selili, sirutatud asendis, et kasutada ruumi võimalikult tõhusalt, kuid leidub ka matuseid, kus kehad on asetatud külili või kõhuli – need viitavad ilmselt matmise kiirele tempole ja ressursside nappusele. Surnute matmiseks kasutati eri tüüpi kirste, mis paiknesid sageli läbisegi, peegeldades olukorra erakorralisust ja matmistingimuste ebaregulaarset laadi &lt;ref&gt;Martin Malve, Andres Tvauri. The 1710 plague burial ground on the outskirts of Tallinn. Archaeological Fieldwork in Estonia, 2021, lk 236–237&lt;/ref&gt;. 

== Osteoloogilised leiud ja demograafia ==
Arheoloogilised uuringud on näidanud, et 1710. aasta katkuepideemia mõjutas rängalt eelkõige noori ja tööealisi inimesi vanuses 17–35 aastat, just neid, kes liikusid palju ja puutusid sagedamini kokku nii sõjategevuse kui ka rahvastiku liikumisega &lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;Martin Malve, Andres Tvauri. The 1710 plague burial ground on the outskirts of Tallinn. Archaeological Fieldwork in Estonia, 2021, lk 237–239.&lt;/ref&gt;. Täiskasvanute seas olid naised esindatud 41,9% ja mehed 32,5%, mis erineb selgelt tavalistest [[Varauusaeg|varauusaegsetest]] kirikuaedadest, kus valdava osa moodustavad sageli lapsed ja vanurid &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;. Lisaks on märgatud 27 skeletil hammaste tugevat kulumist, mis viitab sellele, et [[Piip|piibusuitsetamine]] oli 17. sajandi lõpus üsna levinud, eriti sõjaväelaste hulgas. Tegu on üksikasjaga, mis aitab mõista ajastu elustiili ning võib osaliselt selgitada ka haiguse levikut. Ühest masshauast leitud mehe koljult tuvastati viis eri ajast pärit paranenud traumajälge, mis viitab, et tegemist võis olla sõduriga, kes kannatas korduvalt vigastusi. See viitab ka sellele, et epideemia tõttu maeti matmispaika ka sõjategevuse tagajärjel hukkunud isikuid, sageli kiiresti ja väheste tseremoniaalsete toimingutega &lt;ref&gt;Martin Malve, Andres Tvauri. The 1710 plague burial ground on the outskirts of Tallinn. Archaeological Fieldwork in Estonia, 2021, lk 239-240.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;.

== Arheoloogilised esemed ==
Katkukalmistult leitud esemed, mida oli ligikaudu 500, viitavad mitmekesisele kultuurile. Arheoloogilised leiud hõlmavad muu hulgas pliist püssikuule, [[Ränikivi|püssiluku tulekive]], vasesulamist rõivahaake ja -nööpe, klaashelmestega ehteid ning münte (nt Rootsi 1/6-ööriseid ja 5-ööriseid aastatest 1693–1710), mis aitavad täpsemalt mõista nii matuste ajaraami kui ka selleaegseid kaubandussidemeid ja sõjalist varustust &lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;Martin Malve, Andres Tvauri. The 1710 plague burial ground on the outskirts of Tallinn. Archaeological Fieldwork in Estonia, 2021, lk 240-244.&lt;/ref&gt;. Esemete mitmekesisus viitab eri ühiskonnakihtide esindatusele kalmistul, kohal olid nii linnaelanikud ja eeslinna talupojad kui ka Rootsi ja Vene sõdurid ning inimesed, kes olid maapiirkondadest Tallinna põgenenud. Eriti tähelepanuväärsed on ümarad lainja ''[[:en:Milk_glass|lattimo]]'' kaunistusega klaashelmed, mida on teada vaid vähestest Lääne-Euroopa arheoloogilistest leidudest, see viitab Tallinna rollile ka luksuskaupade liikumises &lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;.

== Kultuuriline ja teaduslik tähendus ==
Tallinna 1710. aasta katkukalmistu paistab silma oma erakordselt lühikese kasutusaja, ajaliselt koondunud matuste, rohkete massihaudade ja esemelise mitmekesisuse poolest. Need asjaolud pakuvad väärtuslikku võimalust mõista varauusaegse ühiskonna elu- ja surmapraktikaid kriisiolukorras, kus ühenduvad osteoloogilised, arheoloogilised ja ajaloolised vaated &lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-03-30 |pealkiri=Eesti lugu. Põhjasõda. Tallinna 1710. a katkukalmistu {{!}} Vikerraadio |url=https://vikerraadio.err.ee/1609284839/eesti-lugu |vaadatud=2025-06-10 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Martin Malve, Andres Tvauri. The 1710 plague burial ground on the outskirts of Tallinn. Archaeological Fieldwork in Estonia, 2021, lk 235-248.&lt;/ref&gt;. Lisaks annab leiumaterjal aimu toonastest sotsiaalsetest pingetest, sõjalisest olukorrast ja nendega kaasnenud rahulolematusest. [[Tallinna Linnamuuseum]]i blogis “Tallinna viimased päevad Rootsi võimu all aastal 1710” on kirjeldatud, kuidas katk ja sõjategevus mõjutasid igapäevaelu: tekkisid raskused toidu kättesaadavusega ning paljud inimesed olid sunnitud otsima peavarju väljaspool linnamüüre &lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;.

== Viited ==
&lt;references /&gt;

[[Kategooria:Tallinna ajalugu]]
[[Kategooria:Tallinna kalmistud]]</text>
      <sha1>ab6983ptijfe53bpfszw1a9qgvc8br3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Christian Reinhold Girgensohn</title>
    <ns>0</ns>
    <id>696168</id>
    <revision>
      <id>7248919</id>
      <parentid>6908753</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T08:47:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7248919</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2825" sha1="o1spj0gnc7pt6dlx8arjt5d7xikabqm" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Reinhold Girgensohn
| pilt = 
| pildisuurus = 
| pildiallkiri = 
| sünninimi = 
| sünniaeg = [[1. veebruar]] [[1752]] 
| sünnikoht = [[Jaunpiebalga kirikumõis|Jaunpiebalga]], [[Võnnu kreis]], [[Liivimaa kubermang]], [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]
| surmaaeg = [[15. juuni]] [[1814]]
| surmakoht = [[Jaunpiebalga kirikumõis]], Jaunpiebalga kihelkond, Võnnu kreis
| rahvus = 
| kodakondsus = 
| alma mater = 
| haridus = 
| elukutse = vaimulik
| tegevusala = koguduse[[pastor]],  [[praost]]
| töökoht = Ērgļi-Ogre, Jaunpiebalga kogudus, [[Võnnu praostkond]]
| organisatsioon = 
| erakond = 
| tunnustus = 
| väärtus = 
| abikaasa = 
| lapsed = 
| vanemad = 
| sugulased = [[Girgensohn (suguvõsa)|Girgensohnid]]
| autogramm = 
}}'''Christian Reinhold Girgensohn''' ([[1. veebruar]] [[1752]] [[Jaunpiebalga kirikumõis|Jaunpiebalga]], [[Võnnu kreis]], [[Liivimaa kubermang]], [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] – [[15. juuni]] [[1814]] [[Jaunpiebalga kirikumõis]] Jaunpiebalga kihelkond Võnnu kreis Liivimaa kubermang ) oli Liivimaa vaimulik.&lt;ref&gt;{{BBLD|0000000005050462|Girgensohn, Christopher Reinhold* (1752-1814)}}&lt;/ref&gt;

Reinhold Girgensohn sündis 1752. aastal Liivimaal Sohsenhofis [[Jaunpiebalga mõis|Jaunpiebalga]] lähedal, mõisarentniku Reinhold Girgensohni (1703–1788) peres.

Õppis aastatel 1767–1769 Collegium Fridericianumis [[Königsberg]]is [[Preisi kuningriik|Preisi]]maal, 1769–1772 [[Leipzigi Ülikool|Leipzigi ülikool]]is.

Teenis kogudusepastorina Liivimaal: 1775–1791 [[Ērgļi-Ogre kihelkond|Ērgļi-Ogre kihelkonnakoguduse]] ja 1791–1814 [[Jaunpiebalga kihelkond|Jaunpiebalga kihelkonnakoguduse]] pastorina, samuti oli alates 1800. aastast [[Võnnu kreis]]i [[Võnnu praostkond|Võnnu praostkonna]] praost.

== Isiklikku ==
Tema poeg [[Ernst Girgensohn]] (1782–1826) oli [[Gulbene kihelkond|Gulbene]] [[Gulbene luteri kirik|kirikukoguduse]] pastor, [[Leonhard Girgensohn]] (1784–1851) oli Valmiera [[Kreisiarst|kreisi]]- ja [[linnaarst]], [[Gustav Girgensohn]] (1786–1872) oli [[Tartu Kubermangugümnaasium|Tartu kubermangugümnaasium]]i ülemõpetaja, [[Otto Christoph Heinrich Girgensohn]] (1796–1869) oli [[Apekalns]]i, [[Alūksne]] ja [[Zeltiņi]] koguduse pastor, [[Tallinna Oleviste kogudus]]e ülepastor ja  [[Tallinna konsistoriaalringkond|Tallinna konsistoriaalringkon]]na superintendent, [[Wilhelm Johann Friedrich Girgensohn|''Wilhelm'' Johann Friedrich ''Girgensohn'']] (1799–1847) oli Liivimaa Mihkli ja Salatsi koguduse pastor. 
== Viited ==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Girgensohn, Reinhold}}
[[Kategooria:Girgensohnid|Reinhold]]
[[Kategooria:Baltisaksa vaimulikud]]
[[Kategooria:Läti luterlike koguduste vaimulikud]]
[[Kategooria:Läti praostid]]
[[Kategooria:Sündinud 1752]]
[[Kategooria:Surnud 1814]]</text>
      <sha1>o1spj0gnc7pt6dlx8arjt5d7xikabqm</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248920</id>
      <parentid>7248919</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T08:47:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7248920</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2799" sha1="tp93u7ifyl5vl4uhegi3mb4cwu17fa8" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Reinhold Girgensohn
| pilt = 
| pildisuurus = 
| pildiallkiri = 
| sünninimi = 
| sünniaeg = [[1. veebruar]] [[1752]] 
| sünnikoht = [[Jaunpiebalga kirikumõis]], [[Võnnu kreis]], [[Liivimaa kubermang]], [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]
| surmaaeg = [[15. juuni]] [[1814]]
| surmakoht = [[Jaunpiebalga kirikumõis]], Jaunpiebalga kihelkond, Võnnu kreis
| rahvus = 
| kodakondsus = 
| alma mater = 
| haridus = 
| elukutse = vaimulik
| tegevusala = koguduse[[pastor]],  [[praost]]
| töökoht = Ērgļi-Ogre, Jaunpiebalga kogudus, [[Võnnu praostkond]]
| organisatsioon = 
| erakond = 
| tunnustus = 
| väärtus = 
| abikaasa = 
| lapsed = 
| vanemad = 
| sugulased = [[Girgensohn (suguvõsa)|Girgensohnid]]
| autogramm = 
}}'''Christian Reinhold Girgensohn''' ([[1. veebruar]] [[1752]] [[Jaunpiebalga kirikumõis]], [[Võnnu kreis]], [[Liivimaa kubermang]], [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] – [[15. juuni]] [[1814]] [[Jaunpiebalga kirikumõis]] Jaunpiebalga kihelkond Võnnu kreis Liivimaa kubermang ) oli Liivimaa vaimulik.&lt;ref&gt;{{BBLD|0000000005050462|Girgensohn, Christopher Reinhold* (1752-1814)}}&lt;/ref&gt;

Reinhold Girgensohn sündis 1752. aastal Liivimaal Sohsenhofis [[Jaunpiebalga mõis|Jaunpiebalga]] lähedal, mõisarentniku Reinhold Girgensohni (1703–1788) peres.

Õppis aastatel 1767–1769 Collegium Fridericianumis [[Königsberg]]is [[Preisi kuningriik|Preisi]]maal, 1769–1772 [[Leipzigi Ülikool|Leipzigi ülikool]]is.

Teenis kogudusepastorina Liivimaal: 1775–1791 [[Ērgļi-Ogre kihelkond|Ērgļi-Ogre kihelkonnakoguduse]] ja 1791–1814 [[Jaunpiebalga kihelkond|Jaunpiebalga kihelkonnakoguduse]] pastorina, samuti oli alates 1800. aastast [[Võnnu kreis]]i [[Võnnu praostkond|Võnnu praostkonna]] praost.

== Isiklikku ==
Tema poeg [[Ernst Girgensohn]] (1782–1826) oli [[Gulbene kihelkond|Gulbene]] [[Gulbene luteri kirik|kirikukoguduse]] pastor, [[Leonhard Girgensohn]] (1784–1851) oli Valmiera [[Kreisiarst|kreisi]]- ja [[linnaarst]], [[Gustav Girgensohn]] (1786–1872) oli [[Tartu Kubermangugümnaasium|Tartu kubermangugümnaasium]]i ülemõpetaja, [[Otto Christoph Heinrich Girgensohn]] (1796–1869) oli [[Apekalns]]i, [[Alūksne]] ja [[Zeltiņi]] koguduse pastor, [[Tallinna Oleviste kogudus]]e ülepastor ja  [[Tallinna konsistoriaalringkond|Tallinna konsistoriaalringkon]]na superintendent, [[Wilhelm Johann Friedrich Girgensohn|''Wilhelm'' Johann Friedrich ''Girgensohn'']] (1799–1847) oli Liivimaa Mihkli ja Salatsi koguduse pastor. 
== Viited ==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Girgensohn, Reinhold}}
[[Kategooria:Girgensohnid|Reinhold]]
[[Kategooria:Baltisaksa vaimulikud]]
[[Kategooria:Läti luterlike koguduste vaimulikud]]
[[Kategooria:Läti praostid]]
[[Kategooria:Sündinud 1752]]
[[Kategooria:Surnud 1814]]</text>
      <sha1>tp93u7ifyl5vl4uhegi3mb4cwu17fa8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248921</id>
      <parentid>7248920</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T08:48:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7248921</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2801" sha1="atliw0xx31let5reoih10m65rxaad5q" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Reinhold Girgensohn
| pilt = 
| pildisuurus = 
| pildiallkiri = 
| sünninimi = 
| sünniaeg = [[1. veebruar]] [[1752]] 
| sünnikoht = [[Jaunpiebalga kirikumõis]], [[Võnnu kreis]], [[Liivimaa kubermang]], [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]
| surmaaeg = [[15. juuni]] [[1814]]
| surmakoht = [[Jaunpiebalga kirikumõis]], Jaunpiebalga kihelkond, Võnnu kreis
| rahvus = 
| kodakondsus = 
| alma mater = 
| haridus = 
| elukutse = vaimulik
| tegevusala = koguduse[[pastor]],  [[praost]]
| töökoht = Ērgļi-Ogre, Jaunpiebalga kogudus, [[Võnnu praostkond]]
| organisatsioon = 
| erakond = 
| tunnustus = 
| väärtus = 
| abikaasa = 
| lapsed = 
| vanemad = 
| sugulased = [[Girgensohn (suguvõsa)|Girgensohnid]]
| autogramm = 
}}'''Christian Reinhold Girgensohn''' ([[1. veebruar]] [[1752]] [[Jaunpiebalga kirikumõis]], [[Võnnu kreis]], [[Liivimaa kubermang]], [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] – [[15. juuni]] [[1814]] [[Jaunpiebalga kirikumõis]], Jaunpiebalga kihelkond, Võnnu kreis, Liivimaa kubermang) oli Liivimaa vaimulik.&lt;ref&gt;{{BBLD|0000000005050462|Girgensohn, Christopher Reinhold* (1752-1814)}}&lt;/ref&gt;

Reinhold Girgensohn sündis 1752. aastal Liivimaal Sohsenhofis [[Jaunpiebalga mõis|Jaunpiebalga]] lähedal, mõisarentniku Reinhold Girgensohni (1703–1788) peres.

Õppis aastatel 1767–1769 Collegium Fridericianumis [[Königsberg]]is [[Preisi kuningriik|Preisi]]maal, 1769–1772 [[Leipzigi Ülikool|Leipzigi ülikool]]is.

Teenis kogudusepastorina Liivimaal: 1775–1791 [[Ērgļi-Ogre kihelkond|Ērgļi-Ogre kihelkonnakoguduse]] ja 1791–1814 [[Jaunpiebalga kihelkond|Jaunpiebalga kihelkonnakoguduse]] pastorina, samuti oli alates 1800. aastast [[Võnnu kreis]]i [[Võnnu praostkond|Võnnu praostkonna]] praost.

== Isiklikku ==
Tema poeg [[Ernst Girgensohn]] (1782–1826) oli [[Gulbene kihelkond|Gulbene]] [[Gulbene luteri kirik|kirikukoguduse]] pastor, [[Leonhard Girgensohn]] (1784–1851) oli Valmiera [[Kreisiarst|kreisi]]- ja [[linnaarst]], [[Gustav Girgensohn]] (1786–1872) oli [[Tartu Kubermangugümnaasium|Tartu kubermangugümnaasium]]i ülemõpetaja, [[Otto Christoph Heinrich Girgensohn]] (1796–1869) oli [[Apekalns]]i, [[Alūksne]] ja [[Zeltiņi]] koguduse pastor, [[Tallinna Oleviste kogudus]]e ülepastor ja  [[Tallinna konsistoriaalringkond|Tallinna konsistoriaalringkon]]na superintendent, [[Wilhelm Johann Friedrich Girgensohn|''Wilhelm'' Johann Friedrich ''Girgensohn'']] (1799–1847) oli Liivimaa Mihkli ja Salatsi koguduse pastor. 
== Viited ==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Girgensohn, Reinhold}}
[[Kategooria:Girgensohnid|Reinhold]]
[[Kategooria:Baltisaksa vaimulikud]]
[[Kategooria:Läti luterlike koguduste vaimulikud]]
[[Kategooria:Läti praostid]]
[[Kategooria:Sündinud 1752]]
[[Kategooria:Surnud 1814]]</text>
      <sha1>atliw0xx31let5reoih10m65rxaad5q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kaarnutt</title>
    <ns>0</ns>
    <id>696715</id>
    <revision>
      <id>7249024</id>
      <parentid>6916339</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T11:26:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7249024</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="806" sha1="fgtpdbuzljdvm9l8tgfflu8i2dinh59" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Kaarnutt
| pilt = 
| pildi_seletus = 
| pildi_laius = 250px
| värvus = seened
| riik = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond = [[Tõlvikulised]] ''Clavariaceae''
| perekond = '''Kaarnutt''' ''Camarophyllopsis''
}}

'''Kaarnutt''' (''Camarophyllopsis'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[tõlvikulised|tõlvikuliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seente]] [[perekond (bioloogia)|perekond]].

==Liike==
*''[[Camarophyllopsis atrovelutina]]''
*''[[Camarophyllopsis schulzeri]]''

==Endisi liike==
*''Hodophilus atropunctus'' – [[täppjalg-kaarnutt]]

==Välislingid==
* {{elurikkus|121533}}

[[Kategooria:Tõlvikulised]]</text>
      <sha1>fgtpdbuzljdvm9l8tgfflu8i2dinh59</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Estée Lauder</title>
    <ns>0</ns>
    <id>704631</id>
    <revision>
      <id>7248771</id>
      <parentid>7089927</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T20:30:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248771</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3307" sha1="1m3l2nvmolttvcnhorh8fverkiy59lt" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}}
[[Pilt:Estee Lauder NYWTS.jpg|pisi|Estée Lauder kandmas kliendile huulepulka peale (1966).]]
'''Estée Lauder''' (sünninimi '''Josephine Esther Mentzer'''; [[1. juuli]] [[1908]] – [[24. aprill]] [[2004]]) oli Ameerika ettevõtja ja kosmeetikabrändi [[Estée Lauder Companies]] üks asutajaid.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/1460329/Estee-Lauder.html|title=Estée Lauderi nekroloog|work=[[The Daily Telegraph|The Telegraph]]|access-date=4. veebruar 2019}}&lt;/ref&gt; 
Koos abikaasa Joseph Lauteriga (hiljem Lauder) rajas ta oma nime kandva [[kosmeetikafirma]], millest kujunes üks maailma tuntumaid ilubrände.&lt;ref name=bio&gt;{{cite web|url=http://www.thebiographychannel.co.uk/biographies/estee-lauder.html|title=Estee Lauder|work=[[The Biography Channel]]|publisher=AETN UK|access-date=22. juuni 2014|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20140714122203/http://www.thebiographychannel.co.uk/biographies/estee-lauder.html|archive-date=14. juuli 2014}}&lt;/ref&gt; 1998. aastal oli Lauder ainus naine ajakirja [[Time (ajakiri)|Time]] 20. sajandi 20 mõjukaima ärigeeniuse edetabelis.&lt;ref&gt;Timothy Williams, [https://archive.seattletimes.com/archive/19981130/2786371/gates-among-times-top-20-20th-century-business-titans Gates Time'i 20 parima 20. sajandi ärititaani hulgas] ''[[Seattle Times]]'', 30. november 1998&lt;/ref&gt;

Lauder sündis Josephine Esther Mentzerina [[Corona]]s Queens]]is,&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/2004/04/26/nyregion/estee-lauder-pursuer-of-beauty-and-cosmetics-titan-dies-at-97.html Ilu- ja kosmeetikatitaani jälitaja Estée Lauder suri 97-aastaselt], [[The New York Times]], 26. aprill 2004&lt;/ref&gt; New York,&lt;ref&gt;[https://familysearch.org/ark:/61903/1:1:27Y8-BWH Josephine Esther Mentzer – New Yorgi linna sünnid]&lt;/ref&gt; Rose Schotzi ja Max Mentzeri teise ​​lapsena.&lt;ref&gt;[https://books.google.com/books?id=7j8VefeqUk4C&amp;pg=PA149 Kosmeetikatööstuse äriloojad], The Oliver Press, 2003&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.evancarmichael.com/Famous-Entrepreneurs/626/The-Makings-of-a-Beauty-Tycoon-Estee-Lauder-is-born.html Ilumagnaat Estee Lauderi sünnilugu]&lt;/ref&gt; 

Tema vanemad olid [[Ungari juutide ajalugu|Ungari juudi]] päritolu immigrandid.&lt;ref&gt;[https://familysearch.org/ark:/61903/1:1:MVM3-4MB Ameerika Ühendriikide neljateistkümnes rahvaloendus, 1920], USA Kaubandusministeeriumi rahvaloendusbüroo&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://familysearch.org/ark:/61903/1:1:X4PK-1F2 Ameerika Ühendriikide viieteistkümnes rahvaloendus, 1930], USA Kaubandusministeeriumi Rahvaloenduse Büroo&lt;/ref&gt; 

Tema emapoolne vanaema oli pärit Sátoraljaújhelyst ja emapoolne vanaisa oli pärit Gellest (nüüd Holice, Dunajská Streda rajoon, Slovakkia),&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20171122160447/http://www.pitt.edu/~votruba/qsonhist/celebrities/lauderestee.html Slovakkia uuringute programm], Pittsburghi Ülikool&lt;/ref&gt; samas kui tema isal oli [[Tšehhi juudid|tšehhi-juudi]] päritolu. 

Lauder on varem väitnud end pärinevat Euroopa aristokraatiast, kuid need väited lükati ümber [[Lee Israel]]i elulooraamatus &quot;Estée Lauder: Beyond the Magic&quot; (1985).

== Viited ==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Lauder, Estee}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1908]]
[[Kategooria:Surnud 2004]]</text>
      <sha1>1m3l2nvmolttvcnhorh8fverkiy59lt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248777</id>
      <parentid>7248771</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T20:34:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248777</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3299" sha1="qdwlcu0za97frvm4vx6omi42drpnyl4" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}}
[[Pilt:Estee Lauder NYWTS.jpg|pisi|Estée Lauder kandmas kliendile huulepulka peale (1966).]]
'''Estée Lauder''' (sünninimi '''Josephine Esther Mentzer'''; [[1. juuli]] [[1908]] – [[24. aprill]] [[2004]]) oli Ameerika ettevõtja ja kosmeetikabrändi [[Estée Lauder Companies]] üks asutajaid.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/1460329/Estee-Lauder.html|title=Estée Lauderi nekroloog|work=[[The Daily Telegraph|The Telegraph]]|access-date=4. veebruar 2019}}&lt;/ref&gt; 
Koos abikaasa Joseph Lauteriga (hiljem Lauder) rajas ta oma nime kandva [[kosmeetikafirma]], millest kujunes üks maailma tuntumaid ilubrände.&lt;ref name=bio&gt;{{cite web|url=http://www.thebiographychannel.co.uk/biographies/estee-lauder.html|title=Estee Lauder|work=[[The Biography Channel]]|publisher=AETN UK|access-date=22. juuni 2014|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20140714122203/http://www.thebiographychannel.co.uk/biographies/estee-lauder.html|archive-date=14. juuli 2014}}&lt;/ref&gt; 1998. aastal oli Lauder ainus naine ajakirja [[Time (ajakiri)|Time]] 20. sajandi 20 mõjukaima ärigeeniuse edetabelis.&lt;ref&gt;Timothy Williams, [https://archive.seattletimes.com/archive/19981130/2786371/gates-among-times-top-20-20th-century-business-titans Gates Time'i 20 parima 20. sajandi ärititaani hulgas] ''[[Seattle Times]]'', 30. november 1998&lt;/ref&gt;

Lauder sündis [[New York|New Yorgis]]&lt;ref&gt;[https://familysearch.org/ark:/61903/1:1:27Y8-BWH Josephine Esther Mentzer – New Yorgi linna sünnid]&lt;/ref&gt; Queensi linnaosas [[Corona]]s&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/2004/04/26/nyregion/estee-lauder-pursuer-of-beauty-and-cosmetics-titan-dies-at-97.html Ilu- ja kosmeetikatitaani jälitaja Estée Lauder suri 97-aastaselt], [[The New York Times]], 26. aprill 2004&lt;/ref&gt; Rose Schotzi ja Max Mentzeri teise ​​lapsena.&lt;ref&gt;[https://books.google.com/books?id=7j8VefeqUk4C&amp;pg=PA149 Kosmeetikatööstuse äriloojad], The Oliver Press, 2003&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.evancarmichael.com/Famous-Entrepreneurs/626/The-Makings-of-a-Beauty-Tycoon-Estee-Lauder-is-born.html Ilumagnaat Estee Lauderi sünnilugu]&lt;/ref&gt; 

Tema vanemad olid [[Ungari juutide ajalugu|Ungari juudi]] päritolu immigrandid.&lt;ref&gt;[https://familysearch.org/ark:/61903/1:1:MVM3-4MB Ameerika Ühendriikide neljateistkümnes rahvaloendus, 1920], USA Kaubandusministeeriumi rahvaloendusbüroo&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://familysearch.org/ark:/61903/1:1:X4PK-1F2 Ameerika Ühendriikide viieteistkümnes rahvaloendus, 1930], USA Kaubandusministeeriumi Rahvaloenduse Büroo&lt;/ref&gt; 

Tema emapoolne vanaema oli pärit Sátoraljaújhelyst ja emapoolne vanaisa oli pärit Gellest (nüüd Holice, Dunajská Streda rajoon, Slovakkia),&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20171122160447/http://www.pitt.edu/~votruba/qsonhist/celebrities/lauderestee.html Slovakkia uuringute programm], Pittsburghi Ülikool&lt;/ref&gt; samas kui tema isal oli [[Tšehhi juudid|tšehhi-juudi]] päritolu. 

Lauder on varem väitnud end pärinevat Euroopa aristokraatiast, kuid need väited lükati ümber [[Lee Israel]]i elulooraamatus &quot;Estée Lauder: Beyond the Magic&quot; (1985).

== Viited ==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Lauder, Estee}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1908]]
[[Kategooria:Surnud 2004]]</text>
      <sha1>qdwlcu0za97frvm4vx6omi42drpnyl4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:HK koosseis kesk</title>
    <ns>10</ns>
    <id>705550</id>
    <revision>
      <id>7248482</id>
      <parentid>7039711</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T12:11:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248482</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="314" sha1="j6so8u6xts9dlpogni2j4i3swnc9plx" xml:space="preserve">|}
| width=&quot;1%&quot; |
|bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot; valign=&quot;top&quot; width=&quot;38%&quot;|
{| border=&quot;0&quot; cellspacing=&quot;0&quot; cellpadding=&quot;2&quot;
|- bgcolor=AAD0FF
!width=1%|Nr
!width=1%|Riik
!width=1%|Positsioon
!width=75%|Mängija&lt;noinclude&gt;
|}
{{documentation|Mall:HK koosseis mängija/doc}}
[[Kategooria:Jäähokimallid|{{PAGENAME}}]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>j6so8u6xts9dlpogni2j4i3swnc9plx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>In memoriam 2026</title>
    <ns>0</ns>
    <id>706690</id>
    <revision>
      <id>7248489</id>
      <parentid>7248471</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T12:25:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <comment>/* Oktoober */</comment>
      <origin>7248489</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="106528" sha1="m0zcrt15l83j48ng2z0gcxjdgiappo7" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)
* [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91)
* 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87)
* 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82)
* 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82)
* 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76)
* 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41)
* [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88)
* 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83)
* 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
* [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101)
* 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80)
* 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80)
* 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77)
* 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88)
* 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84)
* 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81)
* 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46)
* [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95)
* 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93)
* 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90)
* 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83)
* 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75)
* 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69)
* 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68)
* 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59)
* 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49)
* 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21)
* [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95)
* 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90)
* 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88)
* 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86)
* 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70)
* 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52)
* [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112)
* 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91)
* 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89)
* 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
* 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87)
* 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82)
* [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96)
* 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86)
* 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85)
* 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80)
* 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80)
* 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60)
* 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40)
* [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104)
* 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88)
* 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63)
* 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43)
* 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36)
* [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100)
* 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89)
* 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81)
* 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69)
* 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69)
* [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76)
* mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86)
* mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86)
* 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80)
* 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80)
* 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79)
* 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72)
* 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72)
* 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33)
* [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86)
* 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75)
* 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62)
* 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61)
* [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84)
* 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84)
* 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
* 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72)
* 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41)
* 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35)
* [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92)
* 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91)
* 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76)
* 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56)
* [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97)
* 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93)
* 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86)
* 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85)
* 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84)
* 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68)
* 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51)
* 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34)
* [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93)
* 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88)
* 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87)
* 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84)
* 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) 
* [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98)
*7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92)
* 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85)
* 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84)
* 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59)
* [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89)
* 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80)
* 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
* 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58)
* [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94)
* 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93)
* 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38)
* [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94)
* 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92)
* 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84)
* 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84)
* 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73)
* 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54)
*[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89)
* 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88)
* 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87)
* 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86)
* 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75)
* 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47)
*[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100)
* 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
* 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85)
* 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79)
* 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49)
* 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42)
*[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93)
* 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91)
* 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88)
* 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81)
* 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67)
* 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36)
*[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83)
* juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83)
* 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78)
* 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57)
* 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32)
* 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28)
*[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96)
* 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91)
* 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81)
* 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47)
* 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45)
* 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35)
*[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86)
* 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83)
* 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81)
* 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78)
* 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35)
*[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98)
* 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87)
* 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81)
* 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64)
* 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56)
*[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96)
* 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93)
* 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93)
* 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82)
* 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81)
*[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90)
* 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88)
* 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87)
* 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85)
* 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83)
* 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79)
* 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69)
* 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58)
*[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101)
* 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98)
* 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96)
* 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91)
* 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82)
* 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76)
*[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98)
* 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94)
* 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87)
* 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82)
* 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71)
* 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67)
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100)
* 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94)
* 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93)
* 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90)
* 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89)
* 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80)
* 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43)
* 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24)
*[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87)
* 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86)
* 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81)
* 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48)
* 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32)
*[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98)
* 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87)
* 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84)
* 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24)
*[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95)
*25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) 
* 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65)
* 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28)
*[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98)
* 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96)
* 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86)
* 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78)
* 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77)
* 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75)
* 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75)
* 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73)
* 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54)
* 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44)
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98)
*27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88)
* 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63)
*[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98)
* 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86)
* 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82)
* 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65)
* 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63)
*[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94)
*29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91)
* 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90)
* 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88)
* 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86)
*[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97)
* 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94)
* 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80)
* 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74)
* 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68)

== Juuli ==
* [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89)
* 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82)
* 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82)
* 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48)
* [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96)
* 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83)
* 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79)
* 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70)
* 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64)
* [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95)
* 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91)
* 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87)
* 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80)
* 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67)
* [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99)
* 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98)
* 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85)
* 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64)
* 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33)
* [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81)
* 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80)
* 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69)
* 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59)
* [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95)
* 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94)
* 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) 
* 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82)
* [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90)
* 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81)
* 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78)
* [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87)
* 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75)
* [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86)
* 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78)
* 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78)
* 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75)
* [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93)
* 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75)
* 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74)
* 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69)
* 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56)
* [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89)
* 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87)
* 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86)
* 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71)
* 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25)
* [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94)
* 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87)
* 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82)
* 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74)
* 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68)
* [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92)
* 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91)
* 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86)
* 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83)
* 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78)
* 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74)
* 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38)
* [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95)
* 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92)
* 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61)
* 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53)
* [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99)
* 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92)
* 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91)
* 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86)
* 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86)
* 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82)
*[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102)
* 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92)
* 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81)
* 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79)
* 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73)
* 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71)
* 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43)
*[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92)
* 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91)
* 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89)
* 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89)
* 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) 
* 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) 
*[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91)
* 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87)
* 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73)
* 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67)
* 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59)
* 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26)
*[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91)
* 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83)
* 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50)
*[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90)
* 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89)
* 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86)
* 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83)
* 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64)
* 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58)
* 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26)
*[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86)
* 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81)
* 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50)
* 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18)
*[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98)
* 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92)
* 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91)
* 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74)
*[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87)
* 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79)
* 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78)
* 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69)
* 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68)
* 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65)
*[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101)
* 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92)
* 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88)
* 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65)
* 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38)
*[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87)
* 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86)
* 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85)
* 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80)
*[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99)
* 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86)
*[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77)
* 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67)
* 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59)
*[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96)
* 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92)
* 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88)
* 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76)
* 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71)
* 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50)
*[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76)
* 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65)
* 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64)
* 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56)
* 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41)
*[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100)
* 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87)
* 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83)
* 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81)
* 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66)
* 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62)
* 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43)
*[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91)
* 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66)
* 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60)
* 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55)
* 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39)

== August ==
*[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99)
*1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95)
* 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91)
* 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79)
* 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56)
* 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37)
*[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93)
* 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83)
* 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83)
* 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79)
* 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78)
*[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95)
* 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93)
* 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88)
* 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88)
* 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78)
* 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61)
* 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43)
* 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34)
*[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99)
*4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94)
* 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90)
* 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87)
* 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83)
*[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99)
* 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81)
* 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78)
* 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70)
* 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64)
* 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40)
*[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92)
* 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90)
* 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86)
* 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76)
*[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109)
*7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93)
*7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86)
* 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83)
* 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79)
*[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94)
* 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69)
* 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68)
*[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96)
*9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87)
* 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86)
* 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84)
* 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84)
* 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25)
*[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) 
* 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) 
* 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93)
* 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78)
*[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96)
* 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95)
* 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83)
* 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79)
* 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73)
*[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105)
* 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97)
* 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89)
* 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80)
* 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56)
*[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100)
* 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97)
* 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94)
* 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87)
* 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87)
* 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86)
* 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78)
* 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33)
*[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96)
* 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90)
* 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86)
* 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80)
* 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79)
* 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78)
* 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78)
* 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76)
* 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41)
* 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97)
*[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100)
*15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92)
* 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86)
* 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83)
* 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79)
* 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76)
* 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72)
* 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) 
*[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89)
* 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36)
*[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98)
* 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94)
* 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92)
* 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84)
* 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79)
* 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77)
* 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61)
* 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56)
*[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98)
* 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97)
* 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91)
* 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89)
* 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85)
* 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81)
* 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80)
* 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) 
* 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) 
*[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) 
* 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95)
* 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) 
* 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) 
* 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74)
* 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73)
* 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66)
*[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92)
* 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87)
* 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81)
* 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79)
* 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72)
*[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100)
* 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97)
* 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94)
* 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
* 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91)
* 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87)
* 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85)
* 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84)
* 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79)
* 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70)
* 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48)
* 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38)
*[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88)
* 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82)
* 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77)
* 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59)
* 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25)
*[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98)
* 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95)
* 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88)
* 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87)
* 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84)
* 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82)
* 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76)
* 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70)
* 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63)
*[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96)
* 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91)
* 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90)
* 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89)
* 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71)
* 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63)
* 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63)
* 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57)
*[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95)
* 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90)
* 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89)
* 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80)
* 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80)
* 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77)
*[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87)
* 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85)
* 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84)
* 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83)
* 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79)
* 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52)
* 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44)
*[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91)
* 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84)
* 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34)
*[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89)
* 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85)
* 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79)
* 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69)
*[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98)
* 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94)
* 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92)
* 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90)
* 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89)
* 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86)
* 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86)
* 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85)
* 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67)
* 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59)
* 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50)
*[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) 
*30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95)
* 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78)
* 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75)
* 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58)
*[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97)
* 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92)
* 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87)
* 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78)
* 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78)
* 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77)
* 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49)
*august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77)

== September ==
*[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100)
* 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94)
* 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88)
* 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87)
* 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83)
* 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70)
* 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65)
* 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33)
*[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99)
* 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96)
* 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92)
* 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90)
* 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83)
* 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77)
* 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76)
* 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75)
* 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66)
* 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27)
*[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92)
* 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78)
* 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76)
* 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61)
*[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91)
* 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86)
* 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85)
* 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82)
* 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79)
* 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78)
* 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76)
* 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64)
*[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99)
* 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98)
* 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95)
* 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85)
* 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85)
* 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82)
* 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80)
* 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63)
* 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56)
* 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51)
*[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102)
*[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90)
* 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86)
* 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84)
* 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82)
*[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89)
*8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85)
* 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82)
* 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79)
*[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98)
* 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98)
* 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86)
* 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85)
* 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76)
* 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70)
* 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69)
* 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54)
*[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82)
* 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75)
*[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94)
* 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90)
* 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78)
* 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77)
* 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68)
*[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89)
* 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85)
* 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83)
* 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81)
* 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) 
* 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68)
*[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94)
* 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88)
* 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84)
* 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83)
* 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78)
* 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71)
* 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46)
*[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94)
*14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88)
*14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87)
* 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64)
* 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51)
*[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98)
* 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91)
* 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81)
* 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77)
* 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77)
* 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76)
* 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76)
* 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69)
* 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45)
*[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90)
* 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84)
* 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68)
*[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86)
* 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84)
* 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83)
* 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) 
* 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) 
* 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) 
* 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43)
*[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94)
* 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90)
* 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84)
* 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78)
*[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83)
* 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82)
*[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94)
*20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85)
* 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45)
*[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86)
* 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76)
* 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71)
*[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84)
*22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70)
*[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93)
*23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85)
*[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96)
*24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93)
* 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88)
* 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79)
* 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76)
* 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63)
* 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56)
*[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86)
* 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85)
* 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85)
* 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79)
* 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78)
* 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77)
* 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63)
* 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58)
*[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80)
* 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73)
*[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99)
*27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91)
* 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88)
*[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89)
* 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24)
*[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89)
* 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87)
* 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80)
* 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79)
*[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100)
* 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96)
* 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86)
* 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81)
* 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79)
* 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67)
* 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45)
* september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63)

== Oktoober ==
*[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101)
* 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99)
* 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96)
* 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96)
* 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95)
* 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79)
* 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73)
* 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63)
*[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95)
* 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89)
* 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84)
* 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58)
*[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95)
* 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87)
* 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55)
*[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98)
* 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91)
* 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70)
*[[5. oktoober]] – [[Göksel Arsoy]], türgi näitleja (90)
* 5. oktoober – [[Ilie Datcu]], rumeenia jalgpallur (89)
* 5. oktoober – [[Jeffrey Archer]], Briti kirjanik ja poliitik (86)
* 5. oktoober – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84)
* 5. oktoober – [[George Fenton]], Briti helilooja (76)
* 5. oktoober – [[Carlos Alberto Dias]], Brasiilia jalgpallur (59)
*[[6. oktoober]] – [[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija (93)
* 6. oktoober – [[Jacek Ziober]], poola jalgpallur (60)

[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>m0zcrt15l83j48ng2z0gcxjdgiappo7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248838</id>
      <parentid>7248489</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T05:16:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Oktoober */</comment>
      <origin>7248838</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="106606" sha1="r79lyjjyte7jb5ue4d1f305mwd1j18g" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)
* [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91)
* 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87)
* 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82)
* 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82)
* 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76)
* 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41)
* [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88)
* 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83)
* 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
* [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101)
* 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80)
* 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80)
* 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77)
* 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88)
* 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84)
* 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81)
* 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46)
* [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95)
* 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93)
* 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90)
* 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83)
* 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75)
* 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69)
* 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68)
* 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59)
* 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49)
* 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21)
* [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95)
* 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90)
* 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88)
* 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86)
* 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70)
* 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52)
* [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112)
* 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91)
* 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89)
* 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
* 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87)
* 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82)
* [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96)
* 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86)
* 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85)
* 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80)
* 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80)
* 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60)
* 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40)
* [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104)
* 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88)
* 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63)
* 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43)
* 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36)
* [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100)
* 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89)
* 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81)
* 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69)
* 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69)
* [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76)
* mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86)
* mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86)
* 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80)
* 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80)
* 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79)
* 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72)
* 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72)
* 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33)
* [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86)
* 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75)
* 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62)
* 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61)
* [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84)
* 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84)
* 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
* 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72)
* 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41)
* 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35)
* [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92)
* 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91)
* 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76)
* 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56)
* [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97)
* 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93)
* 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86)
* 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85)
* 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84)
* 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68)
* 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51)
* 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34)
* [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93)
* 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88)
* 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87)
* 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84)
* 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) 
* [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98)
*7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92)
* 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85)
* 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84)
* 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59)
* [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89)
* 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80)
* 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
* 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58)
* [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94)
* 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93)
* 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38)
* [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94)
* 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92)
* 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84)
* 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84)
* 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73)
* 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54)
*[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89)
* 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88)
* 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87)
* 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86)
* 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75)
* 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47)
*[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100)
* 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
* 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85)
* 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79)
* 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49)
* 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42)
*[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93)
* 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91)
* 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88)
* 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81)
* 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67)
* 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36)
*[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83)
* juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83)
* 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78)
* 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57)
* 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32)
* 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28)
*[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96)
* 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91)
* 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81)
* 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47)
* 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45)
* 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35)
*[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86)
* 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83)
* 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81)
* 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78)
* 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35)
*[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98)
* 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87)
* 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81)
* 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64)
* 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56)
*[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96)
* 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93)
* 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93)
* 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82)
* 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81)
*[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90)
* 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88)
* 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87)
* 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85)
* 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83)
* 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79)
* 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69)
* 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58)
*[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101)
* 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98)
* 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96)
* 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91)
* 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82)
* 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76)
*[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98)
* 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94)
* 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87)
* 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82)
* 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71)
* 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67)
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100)
* 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94)
* 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93)
* 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90)
* 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89)
* 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80)
* 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43)
* 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24)
*[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87)
* 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86)
* 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81)
* 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48)
* 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32)
*[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98)
* 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87)
* 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84)
* 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24)
*[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95)
*25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) 
* 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65)
* 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28)
*[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98)
* 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96)
* 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86)
* 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78)
* 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77)
* 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75)
* 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75)
* 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73)
* 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54)
* 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44)
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98)
*27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88)
* 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63)
*[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98)
* 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86)
* 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82)
* 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65)
* 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63)
*[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94)
*29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91)
* 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90)
* 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88)
* 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86)
*[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97)
* 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94)
* 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80)
* 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74)
* 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68)

== Juuli ==
* [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89)
* 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82)
* 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82)
* 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48)
* [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96)
* 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83)
* 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79)
* 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70)
* 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64)
* [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95)
* 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91)
* 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87)
* 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80)
* 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67)
* [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99)
* 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98)
* 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85)
* 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64)
* 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33)
* [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81)
* 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80)
* 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69)
* 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59)
* [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95)
* 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94)
* 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) 
* 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82)
* [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90)
* 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81)
* 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78)
* [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87)
* 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75)
* [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86)
* 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78)
* 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78)
* 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75)
* [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93)
* 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75)
* 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74)
* 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69)
* 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56)
* [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89)
* 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87)
* 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86)
* 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71)
* 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25)
* [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94)
* 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87)
* 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82)
* 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74)
* 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68)
* [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92)
* 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91)
* 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86)
* 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83)
* 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78)
* 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74)
* 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38)
* [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95)
* 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92)
* 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61)
* 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53)
* [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99)
* 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92)
* 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91)
* 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86)
* 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86)
* 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82)
*[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102)
* 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92)
* 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81)
* 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79)
* 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73)
* 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71)
* 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43)
*[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92)
* 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91)
* 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89)
* 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89)
* 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) 
* 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) 
*[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91)
* 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87)
* 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73)
* 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67)
* 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59)
* 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26)
*[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91)
* 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83)
* 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50)
*[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90)
* 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89)
* 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86)
* 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83)
* 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64)
* 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58)
* 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26)
*[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86)
* 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81)
* 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50)
* 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18)
*[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98)
* 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92)
* 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91)
* 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74)
*[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87)
* 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79)
* 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78)
* 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69)
* 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68)
* 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65)
*[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101)
* 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92)
* 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88)
* 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65)
* 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38)
*[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87)
* 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86)
* 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85)
* 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80)
*[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99)
* 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86)
*[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77)
* 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67)
* 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59)
*[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96)
* 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92)
* 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88)
* 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76)
* 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71)
* 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50)
*[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76)
* 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65)
* 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64)
* 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56)
* 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41)
*[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100)
* 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87)
* 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83)
* 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81)
* 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66)
* 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62)
* 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43)
*[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91)
* 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66)
* 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60)
* 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55)
* 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39)

== August ==
*[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99)
*1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95)
* 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91)
* 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79)
* 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56)
* 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37)
*[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93)
* 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83)
* 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83)
* 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79)
* 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78)
*[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95)
* 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93)
* 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88)
* 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88)
* 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78)
* 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61)
* 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43)
* 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34)
*[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99)
*4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94)
* 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90)
* 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87)
* 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83)
*[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99)
* 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81)
* 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78)
* 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70)
* 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64)
* 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40)
*[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92)
* 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90)
* 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86)
* 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76)
*[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109)
*7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93)
*7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86)
* 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83)
* 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79)
*[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94)
* 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69)
* 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68)
*[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96)
*9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87)
* 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86)
* 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84)
* 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84)
* 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25)
*[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) 
* 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) 
* 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93)
* 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78)
*[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96)
* 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95)
* 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83)
* 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79)
* 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73)
*[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105)
* 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97)
* 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89)
* 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80)
* 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56)
*[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100)
* 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97)
* 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94)
* 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87)
* 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87)
* 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86)
* 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78)
* 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33)
*[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96)
* 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90)
* 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86)
* 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80)
* 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79)
* 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78)
* 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78)
* 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76)
* 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41)
* 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97)
*[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100)
*15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92)
* 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86)
* 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83)
* 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79)
* 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76)
* 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72)
* 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) 
*[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89)
* 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36)
*[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98)
* 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94)
* 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92)
* 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84)
* 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79)
* 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77)
* 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61)
* 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56)
*[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98)
* 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97)
* 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91)
* 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89)
* 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85)
* 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81)
* 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80)
* 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) 
* 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) 
*[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) 
* 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95)
* 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) 
* 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) 
* 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74)
* 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73)
* 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66)
*[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92)
* 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87)
* 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81)
* 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79)
* 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72)
*[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100)
* 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97)
* 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94)
* 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
* 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91)
* 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87)
* 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85)
* 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84)
* 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79)
* 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70)
* 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48)
* 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38)
*[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88)
* 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82)
* 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77)
* 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59)
* 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25)
*[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98)
* 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95)
* 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88)
* 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87)
* 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84)
* 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82)
* 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76)
* 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70)
* 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63)
*[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96)
* 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91)
* 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90)
* 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89)
* 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71)
* 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63)
* 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63)
* 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57)
*[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95)
* 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90)
* 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89)
* 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80)
* 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80)
* 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77)
*[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87)
* 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85)
* 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84)
* 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83)
* 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79)
* 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52)
* 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44)
*[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91)
* 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84)
* 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34)
*[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89)
* 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85)
* 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79)
* 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69)
*[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98)
* 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94)
* 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92)
* 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90)
* 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89)
* 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86)
* 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86)
* 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85)
* 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67)
* 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59)
* 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50)
*[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) 
*30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95)
* 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78)
* 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75)
* 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58)
*[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97)
* 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92)
* 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87)
* 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78)
* 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78)
* 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77)
* 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49)
*august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77)

== September ==
*[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100)
* 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94)
* 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88)
* 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87)
* 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83)
* 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70)
* 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65)
* 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33)
*[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99)
* 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96)
* 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92)
* 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90)
* 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83)
* 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77)
* 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76)
* 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75)
* 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66)
* 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27)
*[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92)
* 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78)
* 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76)
* 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61)
*[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91)
* 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86)
* 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85)
* 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82)
* 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79)
* 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78)
* 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76)
* 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64)
*[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99)
* 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98)
* 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95)
* 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85)
* 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85)
* 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82)
* 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80)
* 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63)
* 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56)
* 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51)
*[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102)
*[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90)
* 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86)
* 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84)
* 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82)
*[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89)
*8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85)
* 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82)
* 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79)
*[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98)
* 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98)
* 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86)
* 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85)
* 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76)
* 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70)
* 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69)
* 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54)
*[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82)
* 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75)
*[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94)
* 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90)
* 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78)
* 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77)
* 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68)
*[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89)
* 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85)
* 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83)
* 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81)
* 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) 
* 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68)
*[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94)
* 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88)
* 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84)
* 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83)
* 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78)
* 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71)
* 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46)
*[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94)
*14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88)
*14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87)
* 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64)
* 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51)
*[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98)
* 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91)
* 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81)
* 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77)
* 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77)
* 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76)
* 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76)
* 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69)
* 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45)
*[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90)
* 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84)
* 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68)
*[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86)
* 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84)
* 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83)
* 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) 
* 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) 
* 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) 
* 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43)
*[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94)
* 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90)
* 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84)
* 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78)
*[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83)
* 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82)
*[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94)
*20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85)
* 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45)
*[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86)
* 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76)
* 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71)
*[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84)
*22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70)
*[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93)
*23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85)
*[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96)
*24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93)
* 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88)
* 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79)
* 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76)
* 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63)
* 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56)
*[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86)
* 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85)
* 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85)
* 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79)
* 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78)
* 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77)
* 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63)
* 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58)
*[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80)
* 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73)
*[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99)
*27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91)
* 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88)
*[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89)
* 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24)
*[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89)
* 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87)
* 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80)
* 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79)
*[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100)
* 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96)
* 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86)
* 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81)
* 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79)
* 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67)
* 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45)
* september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63)

== Oktoober ==
*[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101)
* 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99)
* 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96)
* 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96)
* 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95)
* 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79)
* 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73)
* 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63)
*[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95)
* 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89)
* 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84)
* 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58)
*[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95)
* 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87)
* 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55)
*[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98)
* 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91)
* 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70)
*[[5. oktoober]] – [[Göksel Arsoy]], türgi näitleja (90)
* 5. oktoober – [[Ilie Datcu]], rumeenia jalgpallur (89)
* 5. oktoober – [[Jeffrey Archer]], Briti kirjanik ja poliitik (86)
* 5. oktoober – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84)
* 5. oktoober – [[George Fenton]], Briti helilooja (76)
* 5. oktoober – [[Carlos Alberto Dias]], Brasiilia jalgpallur (59)
*[[6. oktoober]] – [[Eva Marie Saint]], Ameerika Ühendriikide näitleja (102)
* 6. oktoober – [[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija (93)
* 6. oktoober – [[Jacek Ziober]], poola jalgpallur (60)

[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>r79lyjjyte7jb5ue4d1f305mwd1j18g</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Novasolkka kihelkond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>708245</id>
    <revision>
      <id>7248706</id>
      <parentid>7238248</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T18:51:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <origin>7248706</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4689" sha1="2vuihjnh5mg7qn56rnnn09xf2qwoygr" xml:space="preserve">[[File:Inkeri-2.png|pisi|Kihelkonnad [[Leningradi oblast]]i Ingeri aladel, 1930ndad aastad]]
'''Novasolkka kihelkond''' oli  [[Ingeri ajalugu|ajalooline Ingerimaa]] kiriku[[kihelkond]], territoriaalne [[Luterlus|luterius]]u [[Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik|Ingerimaa kiriku]] halduspiirkond [[Ingerimaa]]l.

[[Novasolkka kirik]] (1703)   asus [[Novasolkka]] (vene k. [[Novosjolki]]) külas. [[File:Novasolkka1911.jpg|pisi|left|[[Novasolkka kirik]] (1911)]]
Novasolkka (rootsi k. Nowasolkka&lt;ref&gt;Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell &amp; Son, 1865.[https://runeberg.org/aminkeri/0157.html s. 147]–148 18. Kattila, Nowasolkka och Soikkina.&lt;/ref&gt;) kirikukihelkond ja kogudus moodustati [[Rootsi suurvõimu ajastu]]l [[Rootsi Ingeri]] [[Jama lään]]i Opolje ja Jastrobinskoj pogostis&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=135&amp;ocr=true s. 129]-130, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt; [[Ivangorodi praostkond|Ivangorodi praostkonnas]]  1670. aastal. Kihelkonnakogudusel oli ka kabel Poritsas (Poritz, vene k. Poretstje) [[Lauga jõgi|Luga (Laukaa) jõ]]ekäärus&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;.

1759. aastal ehitati uus kirik, kihelkond liideti [[Moloskovitsa kihelkond|Moloskovitsa kihelkonnakogudusega]].

1834. aastal liideti Novasolkka kihelkonnakogudus,  [[Kattila kihelkond|Kattila]]–[[Soikkola kihelkond|Soikkola kihelkon]]nakogudusega Kattila–Soikkola–Novasolkka (saksa k. ''Kattila–Soikina–Nowasolka'')&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; kihelkondade koguduseks. 
[[File:Gouvernement Sankt Petersburg BV004257108.jpg|pisi|[[Peter von Köppen]]i [[Peterburi kubermang]]u  1851. aastal välja antud etnograafiline kaart:&lt;br&gt; nr. 1 [[Vadjalased|vadjalas]]te asualad;&lt;br&gt; nr. 2  [[Ingerlased|ingerlas]]te asualad; &lt;br&gt; nr. 3 [[äyrämöised|äyrämöiste]] asualad; &lt;br&gt; nr. 4 [[Savakod|savako]]te asualad; &lt;br&gt; nr. 5 [[Eestlased|eestlas]]te asualad; &lt;br&gt; nr. 6 [[Karjalased|karjalas]]te asualad; &lt;br&gt; nr. 7 [[Sakslased|saksa]] asunikekolooniate asualad]]

Kirikukihelkond kuulus [[Lääne-Ingerimaa praostkond]]a,  [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]u [[VELK Peterburi konsistooriumiringkond|VELK Peterburi konsistooriumiringkonnas]]. Venemaa keisririigi ajal kuulus Novasolkka kihelkond [[Peterburi kubermang]]u  [[Jamburgi maakond]]a. 

1859. aastal kuulus Kattila–Soikkola–Novasolkka ühendatud kogudusse 1 763 inimest&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00133|seite 101}}&lt;/ref&gt;,  1917. aastal 1 635 inimest&lt;ref&gt;[https://www.inkeri.ru/virt/p.php?id=9 Приход Kattila / Каттила, Котлы], www.inkeri.ru&lt;/ref&gt;.

== Kihelkonna külad ==
Novasolkka kirikukihelkonda kuulusid [[:Kategooria:Ingeri külad|Ingeri külad]]: Hovinkylä, Jamskovitsa, Juhkamo, Kerstova, Kikkeritsa, Killi, Kuutta, Läylikkä, Malli, Manelja, Mustapää, Novasolkka, Novesi, Prömpeli, Pustoperä, Saappolja, Sakoritsa, Skulmanni, Tikanpesä, Torma, Valja&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20071027153854/http://hiski.genealogia.fi/seurakunnat/srk?CMD=SRK&amp;ID=6031&amp;TYPE=HTML&amp;LANG=FI Novasolkkan seurakunnan kylät], Suomen Sukututkimusseura. Tietoja Suomen seurakunnista (vaadatud 14.01.2026)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.inkeri.ru/virt/p.php?id=22 Приход Novasolkka / Новасолкка, Новосёлки], www.inkeri.ru&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{viited}}
== Kirjandus ==
*[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00133|seite 101}}
*Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell &amp; Son, 1865.[https://runeberg.org/aminkeri/0157.html s. 147]–148 18. Kattila, Nowasolkka och Soikkina.
== Välislingid ==
*[https://digihakemisto.net/aineisto/1291238327 Kattilan-Soikkolan-Novasolkan seurakuntien arkisto 1910-1933], Digihakemisto
{{Ingerimaa kihelkonnad}}

[[Kategooria:Ingeri ajalugu]]
[[Kategooria:Ingeri kihelkonnad]]
[[Kategooria:Ingerimaa kindralkubermang]]
[[Kategooria:Jamburgi maakond]]
[[Kategooria:Lääne-Ingerimaa praostkond]]
[[Kategooria:Ivangorodi praostkond]]</text>
      <sha1>2vuihjnh5mg7qn56rnnn09xf2qwoygr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Liissilä kihelkond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>708479</id>
    <revision>
      <id>7248702</id>
      <parentid>7238242</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T18:46:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <origin>7248702</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5601" sha1="8nsxb0ot4gdnlc96t3h4mieqq8lrydu" xml:space="preserve">[[File:Inkeri-2.png|pisi|Kihelkonnad [[Leningradi oblast]]i Ingeri aladel, 1930ndad aastad]]
'''Liissilä kihelkond''' oli  [[Ingeri ajalugu|ajalooline Ingerimaa]] kiriku[[kihelkond]], territoriaalne [[Luterlus|luterius]]u [[Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik|Ingerimaa kiriku]] halduspiirkond [[Ingerimaa]]l.

Kihelkonna kirik, Püha Johannese kirik (vene k. [[:ru:Кирха Святого Иоанна в Кайболове|Кирха Святого Иоанна]])&lt;ref&gt;kaardil {{Coordinate|NS=59.5276|EW=30.624|type=landmark|region=RU}}&lt;/ref&gt; (1781) asus [[Kaipala]] (vene k. [[Kaibolovo (Leningradi oblast)|Kaibolovo]]) külas.[[File:Liisila1910.jpg|pisi|left|Liissilä Püha Johannese kirik (1910)]]
[[File:Narva 1676y.jpg|pisi|Lisino kirik ja piirkond [[Rootsi aeg|Rootsi-aeg]]sel, [[Rootsi Ingeri]] [[Ingerimaa kubermang]]us, 1676]]
Kihelkond moodustati [[1640]]. aastal [[Rootsi suurvõimu ajastu]]l  [[Rootsi Ingeri]]s [[Ingerimaa kubermang|kubermangu]] [[Nöteborgi lään]]is Inkere pogostis&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=124&amp;ocr=true s. 118], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt; [[Nyeni praostkond|Nyeni praostkonnas]], Erik Andersson Trana  (1586–1634)&lt;ref&gt;[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Trana_nr_151 Erik Andersson, adlad Trana, till Räisälä i Kexholms län. Trana nr 151], www.adelsvapen.com&lt;/ref&gt; lääni&lt;ref&gt;Johan Axel Almquist, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/184593/4_Andra%20delen%20-%20H%C3%A4ft%203_aukeama.pdf?sequence=4&amp;isAllowed=y Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630], STOCKHOLM 1922,  s. 685&lt;/ref&gt; aladest&lt;ref&gt;Saulo Kepsu, [https://www.scribd.com/document/710054001/Inkerin-Pogostat-Inkerin-Kylat Inkerin pogostit], Helsinki, Kotimaisten kielten keskus, 2020, s. 31&lt;/ref&gt;. 

Kogudus kuulus [[Venjoki kihelkond|Venjoe kihelkon]]nakogudusse oma [[kabel]]iga [[Liissilä]] külas. Kihelkonnakirikud asusid järgnevalt Hovinmäki ja Hallikaisi külas, kuni 1781. aastal ehitati kirik Kaipala külas.
[[File:Gouvernement Sankt Petersburg BV004257108.jpg|pisi|[[Peter von Köppen]]i [[Peterburi kubermang]]u  1851. aastal välja antud etnograafiline kaart:&lt;br&gt; nr. 1 [[Vadjalased|vadjalas]]te asualad;&lt;br&gt; nr. 2  [[Ingerlased|ingerlas]]te asualad; &lt;br&gt; nr. 3 [[äyrämöised|äyrämöiste]] asualad; &lt;br&gt; nr. 4 [[Savakod|savako]]te asualad; &lt;br&gt; nr. 5 [[Eestlased|eestlas]]te asualad; &lt;br&gt; nr. 6 [[Karjalased|karjalas]]te asualad; &lt;br&gt; nr. 7 [[Sakslased|saksa]] asunikekolooniate asualad]]
Liissilä kirikukihelkond (rootsi k. Liissilä&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell &amp; Son, 1865, [https://runeberg.org/aminkeri/0146.html s. 136]&lt;/ref&gt;, saksa k. ''Lüssilae''&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00121|seite 89}}&lt;/ref&gt;) kuulus [[Ida-Ingerimaa praostkond]]a,  [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]u [[VELK Peterburi konsistooriumiringkond|VELK Peterburi konsistooriumiringkonnas]] ja Venemaa keisririigi ajal kuulus Liissilä kihelkond [[Peterburi kubermang]]u [[Tsarskoje Selo maakond]]a. 

1859. aastal kuulus Liissilä kihelkonnakogudusse (soome k. [[:fi:Liissilän luterilainen seurakunta|Liissilän luterilainen seurakunta]]) 1 244&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; inimest ([[äyrämöised|äyrämöist]]&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;), 1917. aastal 3 136, 1928. aastal 3 100 inimest&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;.

Kihelkonnakirik suleti [[NSV Liit|NSV Lii]]dus 1934. aastal, kirikuhoone lammutati 1936. aastal.

== Kihelkonna külad ==
Liissilä kirikukihelkonda kuulusid [[:Kategooria:Ingeri külad|Ingeri külad]]: Hallikaisi, Hovinmäki, Kaipala, Kirppula, Kivikkoi, Kukkola, Kuninkala, Kuutrola, Lorvila, Lustava, Nenikkälä, Osmola, Papinmäki, Peräkylä, Peräsaari, Peri, Pohi, Rampala, Riinilä, Suonpää, Saaplina (Uljana)&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20071027154511/http://hiski.genealogia.fi/seurakunnat/srk?CMD=SRK&amp;ID=6020&amp;TYPE=HTML&amp;LANG=FI Liissilän seurakunnan kylät], Suomen Sukututkimusseura. Tietoja Suomen seurakunnista (vaadatud 14.01.2026)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.inkeri.fi/virtuaali-inkeri/liissila/ Liissilä], Virtuaali-Inkeri&lt;/ref&gt;Gorka, Suuskyntä, Uusikylä, Veretiä&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[https://www.inkeri.ru/virt/p.php?id=17 Приход Liissilä / Лииссиля, Лисино], www.inkeri.ru&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{viited}}
== Kirjandus ==
*[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00121|seite 89}}
*Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell &amp; Son, 1865, [https://runeberg.org/aminkeri/0146.html s. 136]-137 7. Liissilä.
== Välislingid ==
*[https://www.inkeri.fi/virtuaali-inkeri/liissila/ Liissilä], Virtuaali-Inkeri  (soome keeles)
{{Ingerimaa kihelkonnad}}

[[Kategooria:Ingeri ajalugu]]
[[Kategooria:Ingeri kihelkonnad]]
[[Kategooria:Ingerimaa kindralkubermang]]
[[Kategooria:Tsarskoje Selo maakond]]
[[Kategooria:Ida-Ingerimaa praostkond]]
[[Kategooria:Nyeni praostkond]]</text>
      <sha1>8nsxb0ot4gdnlc96t3h4mieqq8lrydu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Stanisław Ernest Denhoff</title>
    <ns>0</ns>
    <id>708872</id>
    <revision>
      <id>7248486</id>
      <parentid>7228970</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T12:20:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248486</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4792" sha1="6oa7xym24dv4dhzomtbrqfj3nj4fwvp" xml:space="preserve">[[Fail:Stanisław Ernest Denhoff 111.PNG|pisi|Stanisław Ernest Denhoff. Ádám Mányoki maal]]
'''Stanisław Ernest Denhoff''' (ka '''Dönhoff'''; u [[1673]]/[[7. september]] [[1679]] – [[2. august]] [[1728]]) oli [[Dönhoff|Denhoffide]] aadlisuguvõsast pärit [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] riigimees, sõjaväelane ja maaomanik, kes osales [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]. 

Ta oli [[Polatsk|Połocki]] [[vojevood]], [[Nowy Korczyn|Nowy Korczyni]] (Nowy Targi&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Konstancja z Denhoffów Sanguszkowa (1716–1791). Przypomnienie życiorysu księżnej, która znalazła schronienie na Pomorzu w burzliwych czasach konfederacji barskiej |url=https://wnus.usz.edu.pl/public_files/1/articles/5/18179/1/74515.pdf |vaadatud=29.01.2026 |lehekülg=6}} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;), [[Kaluš|Kałuszi]], [[Kościerzyna]], Lubochnia, [[Mazyr|Mozyrzi]], [[Latowicz|Latowice]] ja  Żydekany [[staarost]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Stanisław Ernest Denhoff |url=https://public.rutynka.pl/polka/vigorous_pilecki/23-Denhoffowie_herbu_Dzik.html |vaadatud=29.01.2026 |väljaanne=Publik.rutynka.pl}}&lt;/ref&gt;.

== Elulugu ==
Stanisław Ernest Denhoff sündis [[Chełmno]] [[Kastellaan|kastellaani]] ning [[Pommeri]] vojevoodi [[Władysław Denhoff|Władysław Denhoffi]] ja Joanna Konstancja Denhoffi (sünninimega Słuszka) perekonda. 

1697. aastal sai Denhoff Leedu ülemjahimeistriks (''łowczy wielki litewski''). 1699. aastal osales ta [[August II|August II Tugeva]] korraldatud suurel jahikäigul [[Annaberg-Buchholz|Annaberg-Buchholzi]] metsades, kus ta koos teiste suuraadlikega kokku ligi 800 metslooma tappis&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Perłakowski |eesnimi=Adam |pealkiri=Zwischen edlem Wettkampf und blutigem Schlachten. Zur Jagdkultur in der polnisch-litauischen Adelsrepublik der sächsischen Ära 1697–1763 |url=https://ruj.uj.edu.pl/server/api/core/bitstreams/83b87cba-58c8-4614-97ae-af95543450af/content |vaadatud=29.01.2026 |lehekülg=183–184 }}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;. 

1702. aasta 19. juulil toimunud [[Kliszówi lahing|Kliszówi lahingus]] juhatas ta Poola kaardiväge&lt;ref&gt;Lk 126 (Wagner, 1994)&lt;/ref&gt;. 

August II toetajana nimetati ta [[Sandomierzi konföderatsioon|Sandomierzi konföderatsiooni]] ülemaks. Oma ustavuse eest lootis ta [[Leedu suurhetman|Leedu suurhetmaniks]] saada, kuid see ametikoht läks 1709. aastal venemeelsele [[Ludwik Konstanty Pociej|Ludwik Konstanty Pociejle]], keda toetas [[Peeter I]]. Denhoff sai samal aastal [[Leedu välihetman|Leedu välihetmaniks]] ning osales [[Poltava lahing|Poltava lahingus]].&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Stanisław Ernest Denhoff (1673-1728) – partyzant saski |url=https://wilanow-palac.pl/pasaz-wiedzy/stanislaw-ernest-denhoff-1673-1728-partyzant-saski |vaadatud=29.01.2026}}&lt;/ref&gt;

Kuigi Denhoff oli Augustis pettunud, jätkas ta võitlust [[Stanisław Leszczyński]] toetajate vastu. 1715. aastal moodustati Tarnogródi konföderatsioon, mis protesteeris August II absolutistlike valitsemismeetodite ja laialdase maksustamise vastu. Denhoff konföderatsiooniga ei liitunud, kuid soovitas kuningal aadlike nõudmised täita. 1717. aasta 1. veebruaril toimunud [[vaikne seim]] vihastas ka Denhoffi ning viis ta lõpuks Augusti vastaste hulka.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 

Stanisław Ernest Denhoff suri 2. augustil 1728 ning on maetud oma perekonnale kuuluvasse kabelisse [[Jasna Góra]] kloostris&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. 

== Perekond ==
Stanisław Ernest Denhoff abiellus Joanna Denhoffiga. Pärast abikaasa surma 1716. aastal abiellus Stanisław 1724. aastal [[Adam Mikołaj Sieniawski]] tütre Maria Zofiaga&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. Pulmad toimusid [[Lviv|Lvóvis]], kuhu oli pidustuste jaoks rajatud kaks triumfiväravat ning männipuid istutatud&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ficoń |eesnimi=Magdalena |pealkiri=Od emblematów do plakatów. Kontinuum czy nowa forma? |url=http://bc.upjp2.edu.pl/Content/3557/ficon_art_krajobraz_semantyczny.pdf |vaadatud=29.01.2026 |lehekülg=246 |arhiivimisaeg=21.07.2018 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180721170633/http://bc.upjp2.edu.pl/Content/3557/ficon_art_krajobraz_semantyczny.pdf |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;. Denhoffi esimesest abielust sündis üks laps.

* Konstancja Denhoff (1716–1791). Mõjukas aadliproua. Abiellus Janusz Aleksander Sanguszko ning hiljem Józef Feliks Rogalińskiga. 

== Viited ==
&lt;references /&gt;

=== Kirjandus ===

* Wagner, Marek. ''Kliszów 1702.'' Varssavi: Bellona, 1994. 

{{JÄRJESTA:Denhoff, Stanisław Ernest}}
[[Kategooria:Põhjasõja Saksi ja Poola-Leedu sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sandomierzi konföderatsiooni liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1679]]
[[Kategooria:Surnud 1728]]</text>
      <sha1>6oa7xym24dv4dhzomtbrqfj3nj4fwvp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tomas Sooaluste</title>
    <ns>0</ns>
    <id>708891</id>
    <revision>
      <id>7248826</id>
      <parentid>7099142</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T01:38:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248826</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2531" sha1="bh91d45f6udrby0b8x2ug40e2a3x212" xml:space="preserve">'''Tomas Sooaluste''' ([[25. juuli]] [[1933]] [[Järvakandi vald (Rapla kihelkond)|Järvakandi vald]] – [[14. juuni]] [[1977]])&lt;ref name=&quot;e21&quot;/&gt; oli [[Eesti NSV]] sovhoosidirektor.

Ta lõpetas 1952. aastal [[Olustvere Põllumajandustehnikum]]i nooremagronoomina ja 1968. aastal kaugõppes [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] ökonomistina.&lt;ref name=&quot;e22&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;e23&quot;/&gt;

1956. aastast töötas ta [[Holstre külanõukogu]]s asunud Lõssenko-nimelise Puukooli direktorina. 1959. aastal astus [[NLKP]] liikmeks. 1960. aastal edutati ta mitte kuigi heal järjel oleva Viiratsi sovhoosi direktoriks. 1961. aastal sai majand [[Juri Gagarin]]i nime ja reorganiseeriti 1964. aastal [[Vana-Võidu Kõrgem Põllumajanduskool|Gagarini-nimeliseks Näidissovhoostehnikumiks]]. 500 hektariga üsna keskmisest sovhoosist sai 15 000 hektariga edukas suurmajand. Sooaluste oli Eesti esimese suure [[Ekseko|seakasvatuskompleksi]] ehitamise algataja ja organiseerija.&lt;ref name=&quot;e22&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;e21&quot;/&gt;

1963. aastal valiti Sooaluste [[Eesti NSV Ülemnõukogu VI koosseis]]u saadikuks, 1966. aastal [[EKP Keskkomitee]] liikmeks ja 1974. aastal [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] rahvasaadikuks.&lt;ref name=&quot;e21&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;e23&quot;/&gt;

Tomas Sooaluste suri 1977. aastal 43 aasta vanuses ja maeti [[Viljandi Metsakalmistu]]le. Tema hauda kaunistab  skulptor [[Ernst Kirs (skulptor)|Ernst Kirsi]] hauaskulptuur &quot;Kahekesi&quot;.&lt;ref name=&quot;e21&quot;/&gt;

==Tunnustus==
*1968 – [[Eesti NSV teeneline ökonomist]]&lt;ref name=&quot;e23&quot;/&gt;
*1973 – [[sotsialistliku töö kangelane]]&lt;ref name=&quot;e23&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;e21&quot;&gt;[[Heiki Raudla]]. &quot;Viljandi Maavalitsuse 100 aastat&quot;. Viljandi: Heiki Raudla, 2022. Lk 300–301&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;e22&quot;&gt;[https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=teekommunismileviljandi19770616.2.19&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Tomas Sooaluste]. dea.digar.ee, Tee Kommunismile, 16 juuni 1977&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;e23&quot;&gt;[http://193.40.192.80/viewer/en/nlib-digar:978667/479375/page/93 Tomas Sooaluste] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. digar.ee&lt;/ref&gt;
}}

{{JÄRJESTA:Sooaluste, Tomas}}
[[Kategooria:Eesti NSV sovhoosidirektorid]]
[[Kategooria:Viljandi maakonna ENSV-aegsed põllumajandustegelased]]
[[Kategooria:Eesti NSV VI Ülemnõukogu liikmed]]
[[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadikud]]
[[Kategooria:Sotsialistliku töö kangelased Eesti NSV-s]]
[[Kategooria:Viljandi Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1933]]
[[Kategooria:Surnud 1977]]</text>
      <sha1>bh91d45f6udrby0b8x2ug40e2a3x212</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Töötähik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>710244</id>
    <revision>
      <id>7248867</id>
      <parentid>7158335</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T06:24:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248867</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1038" sha1="b69fvbovm02pwu1jet6yh47xt8h2wjz" xml:space="preserve">[[Fail:LaborNote.JPG|pisi|Näide töötähikust]]
'''Töötähik''' ''(e töövautšer)'' on teoreetiline alternatiiv kapitalistlikule rahasüsteemile. Töötähik ei ole [[valuuta]] ning ta ei ringle ühiskonnas. Töötähikud loodi nõudluse kontrollimiseks ning nendega saab osta teenuseid ja kaupu. Esimesena püstitas töövautšeri idee [[Robert Owen]] 1820. aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2018-11-05 |pealkiri=Labour Vouchers |url=https://www.worldsocialism.org/spgb/publications/labour-vouchers/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=The Socialist Party of Great Britain |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Marx’s Theory of Labor Vouchers: Could It Be Used in Socialist Countries? – Marksizm |url=https://marksizm.org.tr/?p=4734&amp;lang=en |vaadatud=2026-02-21 |keel=en-US |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251206194328/https://marksizm.org.tr/?p=4734&amp;lang=en |arhiivimisaeg=2025-12-06 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[vautšer]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Raha]]
[[Kategooria:Majandus]]</text>
      <sha1>b69fvbovm02pwu1jet6yh47xt8h2wjz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Madmans Esprit</title>
    <ns>0</ns>
    <id>710310</id>
    <revision>
      <id>7248601</id>
      <parentid>7185866</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T15:12:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Thesmallhours</username>
        <id>220083</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248601</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1722" sha1="9rdr6cy5275emw387qajr0c8aaxjvtw" xml:space="preserve">[[Fail:Madmans Esprit in Finland.jpg|pisi|Madmans Esprit 18. jaanuaril 2026 Helsingis Tiivistämös]]
'''Madmans Esprit''' on [[Lõuna-Korea|Korea]] ''[[black metal]]''&lt;nowiki/&gt;'i ja ''avangard metal''&lt;nowiki/&gt;'i bänd, mille muusika on inspireeritud ''[[visual kei]]''&lt;nowiki/&gt;'st.

Ansambel moodustati 2010. aastal [[Soul]]is, algselt ansambli laulja Kyuho sooloprojektina. Kyuho sõnul on nende viljeldav muusikastiil ''depressive suicidal blackened pop''.{{lisa viide}} 2023. aastal võitis nende album &quot;는 나를 통해 우리를 보는 너를 통해 나를 본다&quot; (&quot;I See Myself Through You Who See Us Through Me&quot;) Korea muusikaauhinna parima ''metal''- ja [[Hardcore punk|''hardcore''-]] [[Muusikaalbum|albumite]] kategoorias.

== Koosseis ==
* Kyuho (叫號) – vokaalid, kõik
* Juho – kitarr
* Somyul – kitarr
* Geon – basskitarr
* Limu – trummid

== Diskograafia ==
=== Albumid ja EP-d ===
* 2011: ''I Just Want to Sex with You'' (EP)
* 2012: Demo (demo)
* 2014: ''Nacht'' (album)
* 2018: ''무의식의 의식화'' (''Conscientization of Unconsciousness'', album)
* 2019: ''Glorifying Suicide'' (EP)
* 2022: ''나는 나를 통해 우리를 보는 너를 통해 나를 본다'' (''I See Myself Through You Who See Us Through Me'', album)
* 2024: ''5 old scars'' (album)
* 2026: ''Dandelion; 斷絕'' (album)

=== Singlid ===

* 2019: ''Suicidol''
* 2019: ''Seoul''
* 2020: ''자해와 해방 (Jahaewa Haebang)''
* 2020: ''妄誕詩 (Mangtanshi)''
* 2021: ''백골의 정원 (Garden of Skeletons)''
* 2023: ''죽었으면 (I Hope I Die)''
* 2023: ''Bitter''
* 2023: ''Hass und Ignoranz''
* 2023: ''Mismatch''
* 2024: ''墜落''
* 2025: ''Please Stop Loving Me''

[[Kategooria:Lõuna-Korea ansamblid]]</text>
      <sha1>9rdr6cy5275emw387qajr0c8aaxjvtw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Uusimaa (ajalooline maakond)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>711709</id>
    <revision>
      <id>7248998</id>
      <parentid>7114886</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T10:27:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6</comment>
      <origin>7248998</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4299" sha1="c66alb3u5cxa40v0d6ambcobrn4lf6d" xml:space="preserve">{{Infokast provints
| nimi = Uusimaa
| pindala = 
| elanikke = 
| elanikke_seis = 
| keskuse_nimi = [[Helsingi]]
| asendikaardi_pilt = 
| nimi1_keel = rootsi k. 
| nimi1 = ''Nyland''
| nimi1_latin = 
| nimi2_keel = 
| nimi2 = 
| nimi2_latin = 
| nimi3_keel = 
| nimi3 = 
| nimi3_latin = 
| nimi4_keel = 
| nimi4 = 
| nimi4_latin = 
| nimi5_keel = 
| nimi5 = 
| nimi5_latin = 
| lipp = 
| lipu_link = 
| vapp = Uudenmaan historiallisen maakunnan vaakuna.svg
| vapi_link = 
| pindala_viide = 
| elanikke_viide = 
| ametlik_keel = 
| asendikaardi_pilt_seletus = 
| osm = 
}}
'''Uusimaa''' (soome ''Uusimaa'', rootsi ''Nyland'') on [[Soome ajaloolised maakonnad|Soome ajalooline maakond]] Lõuna-[[Soome]]s [[Soome laht|Soome lahe]] rannikul. 

Piirkond kujunes keskajal oluliseks asustus- ja kaubanduspiirkonnaks ning selle alal paikneb tänapäeval Soome pealinn [[Helsingi]]&lt;ref&gt;Eesti entsüklopeedia. 9. kd. Tallinn: Valgus, 1996, lk 611&lt;/ref&gt;. Uusimaa ajalooline maakond tekkis keskajal Rootsi riigi laienemise käigus, kui piirkonda asustati märkimisväärselt rootsikeelset elanikkonda&lt;ref&gt;''Eesti ajalugu III: Rootsi ja Poola aeg''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 46–47&lt;/ref&gt;.
[[File:Historical province of Uusimaa, Finland.svg|pisi|]]

Keskajal kuulus Uusimaa [[Rootsi kuningriik|Rootsi riigi]] koosseisu ja oli üks selle ajaloolisi maakondi (''landskap''). Piirkonna nimi tähendab soome keeles „uut maad”, viidates uuele asustuspiirkonnale Rootsi riigi idaosas.

Uusimaal asusid [[Soome linnuste loend|Soome keskaegsed linnused]]: Borgbackeni kindlus, Porvoo juures; [[Grabbacka linnus]]; [[Haapaniemi linnus]]; [[Raasepori linnus]]; Sjundby linnus; Sipoo linnus; Junckarsborgi linnus.

Rootsi halduskorralduses jagunes maakond läänideks ning need omakorda häraditeks (eesti k. kihlakondadeks), mis koosnesid mitmest kihelkonnast. Uusimaa tähtsamateks linnadeks kujunesid varakult,  umbes 1380. aastal linnaõigused saanud [[Porvoo]] (rootsi k. ''Borgå'') ja 1550. aastal rajatud [[Helsingi]] ( rootsi k. ''Helsingfors'').
[[File:Suomi.hallintopitäjät.1635.nimet.svg|pisi|[[Rootsi suurvõimu ajastu|Rootsi suurvõimu aegsed]] Rootsi kuningriigi alad (1635), sh [[Uusimaa ja Häme lään]]i alad]]
[[1634. aasta Rootsi valitsemiskorraldus]]ega loobuti Rootsi kuningriigi valitsemisreformis Rootsi-Soome aladel [[keskaeg]]setest ajaloolisest maakonnapõhisest [[haldusjaotus]]est ja maakondade asemel said [[1. järgu haldusüksus|1. järgu]] [[haldusüksus]]teks [[Lään (Rootsi)|lään]]id&lt;ref&gt;[[Raimo Raag]]. [https://dea.digar.ee/article/JVesttaemakseltsitoim/2023/12/0/5.1 Rootsi kirjakultuur uusaegsel Eesti-, Liivi- ja Ingerimaal], [[Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised]] 82. Tallinn, [[Emakeele Selts]], lk 12&lt;/ref&gt; Rootsi kuningriigi ajalooliste maakondade  asemel moodustati [[haldusüksus]]tena: [[Lään (Soome)|läänid]] sh. [[Uusimaa ja Häme lään]] (''Nylands och Tavastehus län'')&lt;ref&gt;Matti Walta, [https://web.archive.org/web/20260422073615/https://www.academia.edu/145685208/Virkamiehi%C3%A4_1600_luvulla_Suomen_hallintovirkamiehet_1634_1714 Virkamiehiä 1600-luvulla. Suomen hallintovirkamiehet 1634–1714], s. 181-198, ISBN 9789529342082&lt;/ref&gt;.  
== Geograafia ==
Ajalooline Uusimaa paikneb [[Soome laht|Soome lahe]] rannikul ning hõlmab rannikuala ja saarestikku. Piirkond on üks tihedamini asustatud alasid Soomes.

Tänapäeval langeb ajaloolise maakonna territoorium suures osas kokku Soome haldusmaakondadega [[Uusimaa maakond|Uusimaa]] ja [[Ida-Uusimaa]] (ajalooline haldusüksus).
== Viited ==
{{viited}}
== Kirjandus ==
*Friedrich Rühs, Finland och dess invånare. Stockholm, 1827, [https://runeberg.org/finfolk/2/0121.html s. 119]-125
*Johan Axel Almquist, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/184593/3_Andra%20delen%20-%20H%c3%a4ft%202_aukeama.pdf?sequence=3&amp;isAllowed=y Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630], Andra delen. Häft 2. ''III. Nyland'', Stockholm 1922, s. 440-463; [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/184593/7_Tredje%20delen%20-%20H%c3%a4ft%203_aukeama.pdf?sequence=7&amp;isAllowed=y Tredje delen, Häft 3], ''Finland. 4) Fögderierna 321–329 (Nyland)'' s. 114-119

{{Soome ajaloolised maakonnad}}
[[Kategooria:Soome ajaloolised maakonnad]]
[[Kategooria:Soome keskaeg]]</text>
      <sha1>c66alb3u5cxa40v0d6ambcobrn4lf6d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Andoni Ortuzar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>713088</id>
    <revision>
      <id>7248767</id>
      <parentid>7131017</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T20:28:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248767</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3336" sha1="tsfp9fcwmz54ilw1ssqexbptbt90qw8" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}}
{{Infokast ametiisik
| nimi = Andoni Ortuzar
| pilt = Andoni_Ortuzar_2023_(cropped).jpg
| pildiallkiri = Andoni Ortuzar (2023)
| amet = [[Baski Rahvuspartei]] president
| ametiajaalgus = 12. jaanuar 2013
| ametiajalõpp = 30. märts 2025
| eelmine = [[Iñigo Urkullu]]
| järgmine = [[Aitor Esteban]]
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 =
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = Andoni Ortuzar Arruabarrena
| sünniaeg     = {{Sünniaeg ja vanus|1962|07|13}}
| sünnikoht    = [[Abanto y Ciérbana-Abanto Zierbena]], [[Biskaia provints]]
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| rahvus       = 
| partei       = [[Baski Rahvuspartei]]
| abikaasa     = 
| vanemad      =
| lapsed       =
| sugulased    = 
| elukoht      =
| alma_mater   = [[Baskimaa Ülikool]]
| elukutse     = 
| tegevusala   = 
| autasud      = 
| allkiri      = 
| moodul       = 
}}
'''Andoni Ortuzar Arruabarrena''' (sündinud [[13. juuli]]l [[1962]] [[Abanto y Ciérbana-Abanto Zierbena]]s [[Biskaia provints]]is) on [[Baski autonoomne piirkond|Baski autonoomsest piirkonnast]] pärit [[Hispaania]] poliitik ja ajakirjanik ning oli aastatel 2013–2025 [[Baski Rahvuspartei]] (PNV) president.

Ta sündis aastal [[1962]] [[Abanto y Ciérbana-Abanto Zierbena]]s [[Biskaia provints]]is. Ta õppis [[Baskimaa Ülikool]]is ajakirjanduse erialal.

Pärast õpingute lõpetamist töötas ta toimetajana väljaandes Radio Popular de Bilbao ja aastatel 1981–1987 ajalehes [[Deia]]. Deias juhtis ta töö- ja poliitikaosakonda. Baskimaa Tööliste Solidaarsuse (''Eusko Langileen Alkartasuna'', ELA) aktivist, kuulus töönõukogusse.

Ta on [[Baski Rahvuspartei]] (PNV) liige alates 1979. aastast. 1987. aastast oli ta Baski valitsuse presidendi-, justiits- ja arenguministeeriumi nõunik. Pärast seda  töötas ta kommunikatsiooni ja välissuhetega seotud ametikohtadel. 1999. aastal määrati ta avalik-õigusliku raadio- ja televisioonijaama EITB direktoriks, ametikohalt lahkus ta 2007. aastal, et saada Biskaia PNV presidendiks [[Iñigo Urkullu]] järeltulijana, kellele ta järgnes ka PNV presidendina 2013. aastal, ametikohal, mida ta pidas kuni 2025. aastani. Tema ametiajal võitis PNV Baski parlamendi valimised kolm korda (saades enim hääli ja kohti) ning moodustas koos sotsialistliku parteiga valitsuse. 2018. aastal oli tal oluline roll otsuses, et PNV saadikud Hispaania parlamendis toetaksid umbusaldusavaldust, mis kukutas [[Mariano Rajoy]] valitsuse, ja valisid tema asemel [[Pedro Sánchez]]e. 2025. aastal otsustas ta mitte kandideerida tagasivalimisele, kuna ilmnes tugev toetus tema tulevasele järeltulijale [[Aitor Esteban]]ile.

{{JÄRJESTA:Ortuzar, Andoni}}
[[Kategooria:Hispaania poliitikud]]
[[Kategooria:Hispaania ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Baskimaa inimesed]]
[[Kategooria:Sündinud 1962]]</text>
      <sha1>tsfp9fcwmz54ilw1ssqexbptbt90qw8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mustafa Çiftçi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714581</id>
    <revision>
      <id>7248754</id>
      <parentid>7151148</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T20:11:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248754</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1880" sha1="eyfou4kx0emg8ayzls1c9xrm86sna8d" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}}
'''Mustafa Çiftçi''' (sündinud [[1970]]. aastal [[Konya]]s) on [[Türgi]] poliitik. Ta on alates [[11. veebruar]]ist [[2026]] Türgi siseminister. Varem oli ta aastatel 2023–2026 [[Erzurumi provints|Erzurumi]] kuberner.

== Noorpõlv ja haridus ==
Ta sündis 1970. aastal [[Konya]]s [[Çumra ringkond|Çumra ringkonnas]] [[Konya provints]]is ja lõpetas Konya Imam Hatipi keskkooli. Ta lõpetas [[Ankara Ülikool]]i politoloogia erialal 1995. aastal. 2007. aastal sai ta magistrikraadi [[Selçuki Ülikool]]i sotsiaalteaduste instituudi avaliku halduse ja politoloogia osakonnas ning 2011. aastal lõpetas ta Ankara Ülikooli teoloogia alal. 2018. aastast õppis ta [[Ankara Ülikool]]i õigusteaduskonnas bakalaureuseõppes.

== Töökäik ==
Ta läks [[1998]]. aastal kaheksaks kuuks [[Inglismaa]]le. Ta lõpetas Riikliku Julgeolekuakadeemia 1999. aastal. Ta oli ringkonna kuberner [[Gülağaç]]is ([[Aksaray provints]]is), [[Tekman]]is ([[Erzurumi provints]]is), [[Derinkuyu]]s ([[Nevşehiri provints]]), [[Adilcevaz]]is ([[Bitlisi provints]]is) ja [[Kaman]]is ([[Kırşehiri provints]]is) ning siseministeeriumi personali peadirektoraadi osakonnajuhataja. Ta oli Türgi Suure Rahvuskogu staabiülem ja presidendi vanemnõunik. Ta oli [[Çorumi provints|Çorumi]] kuberner 6. novembrist 2018 kuni 9. augustini 2023.

[[9. august]]il [[2023]] määrati ta [[Erzurumi provints|Erzurumi]] kuberneriks. Erzurumi kubernerina töötades teatas ta, et hulkuvate koerte probleem on lahendatud, kogudes kokku kõik provintsi hulkuvad koerad.

Ta nimetati siseministri ametikohale otsusega, mis avaldati Ametlikus Teatajas 11. veebruaril 2026 numbriga 33165.

{{JÄRJESTA:Ciftci, Mustafa}}
[[Kategooria:Türgi poliitikud]]
[[Kategooria:Siseministrid]]
[[Kategooria:Ametnikud]]
[[Kategooria:Sünnipäev puudub]]
[[Kategooria:Sündinud 1970]]</text>
      <sha1>eyfou4kx0emg8ayzls1c9xrm86sna8d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ränitetrakloriid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715262</id>
    <revision>
      <id>7248556</id>
      <parentid>7169194</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T14:06:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Rulakarbes</username>
        <id>164113</id>
      </contributor>
      <origin>7248556</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1437" sha1="4n3qanuq1y4lpwg4xqyhjgu66i6hzyx" xml:space="preserve">{{Keemiline aine
| nimetus = Ränitetrakloriid
| pilt = Silicon tetrachloride.svg
| valem = SiCl&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;
| välimus = värvitu vedelik
| molaarmass = 169,90
| sulamistemperatuur = -68
| keemistemperatuur = 58
| lahustuvus = Hüdrolüüsub vees ja reageerib alkoholidega, lahustub mitmetes orgaanilistes lahustites, sh benseenis, kloroformis, dietüüleetris
| tihedus = 1482
| dhgaas = –662,75
| sgaas = 330,86
}}

'''Ränitetrakloriid''' ehk '''tetraklorosilaan''', keemilise valemiga [[Räni|Si]][[Kloor|Cl&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;]], on [[anorgaaniline ühend]]. Ränitetrakloriid on värvitu lenduv terava lõhnaga vedelik. Niiskes õhus aine suitseb, mis tuleneb aine [[Hüdrolüüs|hüdrolüüsist]]:

SiCl&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt; + 2H&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;O → [[Ränidioksiid|SiO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;]] + 4[[Vesinikkloriidhape|HCl]]

Ränitetrakloriidi toodetakse erinevate räniühendite (FeSi sulam, [[ränikarbiid]], SiO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;/C) kloreerimisel. Laborites saadakse ainet räni või FeSi sulami kloreerimisel &gt;400 °C juures&lt;ref&gt;Simmler, W. Silicon compounds, inorganic. ''Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry''. Weinheim: Wiley-VCH, 2000. doi:10.1002/14356007.a24_001&lt;/ref&gt;.

Ränitetrakloriidi kasutatakse enamasti [[räni]] tootmise vaheühendina, metallide pinnakatete tootmiseks ja räniühendite (sh [[Triklorosilaan|triklorosilaani]]) tootmise lähteainena.

== Allikad ==

[[Kategooria:Kloriidid]]
&lt;references /&gt;
[[Kategooria:Räniühendid]]</text>
      <sha1>4n3qanuq1y4lpwg4xqyhjgu66i6hzyx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Cal Bailey</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716768</id>
    <revision>
      <id>7248792</id>
      <parentid>7183658</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T20:53:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7248792</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11321" sha1="ofjzt92qfwvvst06uj3azsx7vonlje6" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}}
{{Infokast persoon
| nimi = Cal Bailey
| haridus = [[New Jersey Vocational School]] (New Jersey Kutsekool), [[Newark School of Fine and Industrial Art]] (Newarki Kaunite ja Tööstuskunstide Kool), [[Ohio State University]] (Ohio Osariigi Ülikool)
| sünninimi = Calvin Cornelius Bailey
| sünniaeg = 14. juuni 1909
| sünnikoht = Norfolk, [[Virginia]], USA
| surmaaeg = 10. detsember 1988 (79-aastaselt)
| surmakoht = [[Los Angeles]], [[California]], USA
| elukutse = [[karikaturist]], [[illustraator]], [[maalikunstnik]], [[pastellmaalija]]
| abikaasa = Cuma McNeal (abiellusid 1935–?)
Suzette Harbin (abiellusid 1954–1977; lahutasid)
| lapsed = 2
}}

'''Calvin Cornelius Bailey''' (tuntud kui '''Cal Bailey'''; 14. juuni 1909 [[Norfolk (linn)|Norfolkis]] [[Virginia osariik|Virginia osariigis]]&lt;ref name=&quot;Who's Who Among Black Americans, Inc-1994&quot;&gt;{{Cite web|url=https://books.google.com/books?id=PUUOAQAAMAAJ&amp;q=calvin+bailey+caricaturist&amp;dq=calvin+bailey+caricaturist&amp;hl=en&amp;newbks=1&amp;newbks_redir=0&amp;source=gb_mobile_search&amp;sa=X&amp;ved=2ahUKEwj-punk9cSTAxXPRzABHdprJsY4ChDoAXoECAYQAw#calvin+bailey+caricaturist|title=Who's Who Among Black Americans|publisher=Who's Who Among Black Americans, Incorporated, Publishing Company|date=March 30, 1994|quote=Bailey, Calvin, Artist, Personal: Born June 14, 1909, Norfolk, VA|page=57}}&lt;/ref&gt; – 10. detsember 1988) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] [[karikaturist]] ja [[illustraator]]. Tema looming oli 1930.–1950. aastatel USA-s populaarne ning tal oli oma telesaade [[San Francisco]]s.

== Noorpõlv ja haridus ==
&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://familysearch.org/ark:/61903/1:1:M4P6-GBG?lang=en|title=United States, Census, 1920, Entry for R S Bailey and Ella Bailey, 1920|publisher=U.S. National Archives and Records Administration (NARA)|website=[[FamilySearch.org]]|date=1920}}&lt;/ref&gt; Ta oli afroameeriklane.&lt;ref name=&quot;Who's Who Among Black Americans, Inc-1994&quot; /&gt; Mõned allikad märgivad tema sünniaastaks ekslikult 1915&lt;ref name=&quot;Cederholm-1973&quot;&gt;{{Cite book|last=Cederholm|first=Theresa Dickason|date=March 30, 1973|title=Afro-American Artists; a Bio-bibliographical Directory|publisher=Trustees of the [[Boston Public Library]]|page=12|url=https://archive.org/details/afroamericanarti00cede_0/page/12/mode/2up|chapter=Bailey, Calvin|via=[[Internet Archive]]}}&lt;/ref&gt; või 1918.&lt;ref name=&quot;California Eagle-1944&quot;&gt;{{Cite news|url=https://www.newspapers.com/article/california-eagle-calvin-bailey-art-exhib/194554051/|title=Calvin Bailey Art Exhibit To Open At Vernon Branch Library on 16th|work=[[The California Eagle]]|date=April 13, 1944|access-date=2026-03-31|pages=11|via=[[Newspapers.com]]}}&lt;/ref&gt;

Bailey õppis [[New Jersey]] Kutsekoolis ja [[Newark|Newarki]] Kaunite ja Tööstuskunstide Koolis (lõpetas 1932. aastal).&lt;ref name=&quot;Cederholm-1973&quot; /&gt; Ta jätkas õpinguid 1935. aastal Ohio Osariigi Ülikoolis [[Columbus (Ohio)|Columbuses Ohios]].&lt;ref name=&quot;California Eagle-1944&quot; /&gt;

== Karjäär ==
Bailey töötas kunstnikuna Harlemi afroameerika ajalehes New York Amsterdam News.&lt;ref name=&quot;Who's Who Among Black Americans, Inc-1994&quot; /&gt;

Oma karjääri alguses 1930. aastatel keskendus ta sportlaste karikatuuridele.&lt;ref name=&quot;California Eagle-1934&quot;&gt;{{Cite news|url=https://www.newspapers.com/article/california-eagle-youthful-artists-to-ret/194566752/|title=Youthful Artists To Return To World's Fair|work=[[California Eagle]]|date=June 8, 1934|access-date=2026-03-31|pages=8|via=[[Newspapers.com]]}}&lt;/ref&gt; Ta seadis üles molberti [[1932. aasta suveolümpiamängud|1932. aasta Los Angelese suveolümpiamängude]] ajal.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.newspapers.com/article/california-eagle-artist-bailey-sketching/194566890/|title=Artist Bailey Sketching At World's Fair|work=[[California Eagle]]|date=July 21, 1933|access-date=2026-03-31|pages=1|via=[[Newspapers.com]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.newspapers.com/article/the-los-angeles-times-1933-june-18-193/155324927/|title=Our Gay Way: Central Ave (continued)|work=[[The Los Angeles Times]]|date=June 18, 1933|access-date=2026-03-31|pages=86|via=[[Newspapers.com]]}}&lt;/ref&gt; Ta oli ka kunstnik kahel [[Maailmanäitus|maailmanäitusel]]: 1933.–1934. aasta [[Chicago]] maailmanäitusel &quot;Century of Progress International Exposition&quot; ja 1939. aasta [[New Yorgi osariik|New Yorgi]] maailmanäitusel.&lt;ref name=&quot;California Eagle-1944&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;California Eagle-1934&quot; /&gt; Tema kunsti näidati juba 1930. aastatel Ameerika Ühendriikides nii valgele kui ka mustanahalisele publikule.&lt;ref name=&quot;California Eagle-1936&quot;&gt;{{Cite news|url=https://www.newspapers.com/article/california-eagle-work-of-calvin-bailey-e/194567362/|title=Work of Calvin Bailey Exhibited|work=[[The California Eagle]]|date=March 13, 1936|access-date=2026-03-31|pages=2|via=[[Newspapers.com]]}}&lt;/ref&gt;

Bailey lõi Los Angeles School Journalile kaane 1942. aastal mustanahaliste hariduse nädala ajal.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://books.google.com/books?id=4t8cAQAAIAAJ&amp;q=calvin+bailey+caricaturist&amp;dq=calvin+bailey+caricaturist&amp;hl=en&amp;newbks=1&amp;newbks_redir=0&amp;source=gb_mobile_search&amp;sa=X&amp;ved=2ahUKEwj-punk9cSTAxXPRzABHdprJsY4ChDoAXoECAwQAw|title=Los Angeles School Journal|date=March 30, 1942}}&lt;/ref&gt;

1952. aastal palgati ta tööle [[NBC|NBC-TVsse]], et teha karikatuure Hollywoodi saadetele.&lt;ref name=&quot;New Journal and Guide-1952&quot;&gt;{{Cite news|url=https://www.newspapers.com/article/new-journal-and-guide-cal-bailey-carica/194567724/|title=Cal Bailey, Caricature Artist Joins NBC Staff|work=[[New Journal and Guide]]|date=August 2, 1952|access-date=2026-03-31|pages=13|via=[[Newspapers.com]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Jet-1952&quot; /&gt; Tema töö võimaldas tal teha karikatuure mitmetest tähelepanuväärsetest isikutest, näiteks Donald O'Connor,&lt;ref name=&quot;Jet-1952&quot;&gt;{{Cite web|last=|first=|url=https://books.google.com/books?id=SEMDAAAAMBAJ&amp;pg=PA63&amp;dq=calvin+bailey+caricaturist&amp;hl=en&amp;sa=X&amp;ved=2ahUKEwiZ1Oie8MSTAxUIZDABHT6ZMfIQ6AF6BAgOEAM|title=Calvin Bailey Joins NBC-TV Art Staff|publisher=[[Johnson Publishing Company]]|website=[[Jet (magazine)|Jet]]|date=May 29, 1952|page=63}}&lt;/ref&gt; Bob Hope,&lt;ref name=&quot;New Journal and Guide-1952&quot; /&gt; Ritz Brothers,&lt;ref name=&quot;New Journal and Guide-1952&quot; /&gt; Ben Blue,&lt;ref name=&quot;New Journal and Guide-1952&quot; /&gt; ja Dennis Day.&lt;ref name=&quot;New Journal and Guide-1952&quot; /&gt;

1955. aastal sõlmis Bailey lepingu, et teha neli korda nädalas tema karikatuure esitlevat telesaadet.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=|first=|url=https://books.google.com/books?id=yLEDAAAAMBAJ&amp;pg=PA40&amp;dq=calvin+bailey+caricaturist&amp;hl=en&amp;sa=X&amp;ved=2ahUKEwiZ1Oie8MSTAxUIZDABHT6ZMfIQ6AF6BAgNEAM|title=People|publisher=[[Johnson Publishing Company]]|website=[[Jet (magazine)|Jet]]|date=July 28, 1955|page=40}}&lt;/ref&gt; Bailey karikatuure näidati saates &quot;Musi-Cal Sketch Book&quot; (1956), San Francisco telekanalis KSANis ([[UHF-sagedusala|UHF]] kanal 32).&lt;ref name=&quot;Who's Who Among Black Americans, Inc-1994&quot; /&gt; Ta oli 1956. aastal regulaarne esineja San Francisco Fairmont Hotelli populaarses Papagayo Roomis.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.newspapers.com/article/san-francisco-chronicle-alexander-bros/194532910/|title=Alexander Bros/ Head Bimbo Revue; Anniversary Show at Forbidden City|work=[[San Francisco Chronicle]]|date=January 28, 1956|pages=7}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.newspapers.com/article/the-san-francisco-call-bulletin/194533507/|title=Article clipped from The San Francisco Call Bulletin|work=[[The San Francisco Call Bulletin]]|date=February 25, 1956|access-date=2026-03-30|pages=10}}&lt;/ref&gt;

Harry Adams pildistas teda tööl 1956. aastal Los Angeleses.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://digital-collections.csun.edu/digital/collection/Bradley/id/155/|title=Cal Bailey sitting with subjects of his caricatures as he displays his work, Los Angeles, 1956|publisher=California State University, Northridge (CSUN)|website=University Library. Special Collections &amp; Archives. Tom &amp; Ethel Bradley Center}}&lt;/ref&gt; Tema karikatuurkunst kaunistas restorane New Yorgis,&lt;ref name=&quot;California Eagle-1944&quot; /&gt; aga ka Brown Derby restorani Hollywoodis,&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Jacobs|first=Gil|url=https://books.google.com/books?id=lH2X2o7eDxEC&amp;pg=PA122&amp;dq=calvin+bailey+caricaturist&amp;hl=en&amp;newbks=1&amp;newbks_redir=0&amp;source=gb_mobile_search&amp;sa=X&amp;ved=2ahUKEwiZ1Oie8MSTAxUIZDABHT6ZMfIQ6AF6BAgIEAM#v=onepage&amp;q=calvin+bailey+caricaturist&amp;f=false|title=Harold Jones: The Singer's Drummer|publisher=AuthorHouse|date=March 30, 2011|last2=Agro|first2=Joe}}&lt;/ref&gt; ja Scotty Campbell's Steakhouse'i Athertonis Californias.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.newspapers.com/article/the-san-francisco-call-bulletin/194533598/|title=Article clipped from The San Francisco Call Bulletin|work=[[The San Francisco Call Bulletin]]|date=1954-09-25|access-date=2026-03-30|pages=8|via=[[Newspapers.com]]}}&lt;/ref&gt;

Ajakiri Jet avaldas 1958. aastal foto modellist Alma Allenist poseerimas portree jaoks Bailey stuudios Los Angeleses.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=|first=|url=https://books.google.com/books?id=37cDAAAAMBAJ&amp;pg=PA32&amp;dq=calvin+bailey+caricaturist&amp;hl=en&amp;sa=X&amp;ved=2ahUKEwiZ1Oie8MSTAxUIZDABHT6ZMfIQ6AF6BAgJEAM|title=The Weeks Best Photos|publisher=[[Johnson Publishing Company]]|website=[[Jet (magazine)|Jet]]|date=July 3, 1958|page=32}}&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
1935. aastal abiellus ta Cuma McNealiga, paaril oli kaks last. 1954. aastal abiellus ta näitleja Suzette Harbiniga San Franciscos. 1977. aastal lahutasid nad abielu.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.familysearch.org/ark:/61903/1:1:VPYX-M52|title=California, Divorce Index, 1966-1984: Entry for Suzette M Harbin and Calvin C Bailey, Feb 1977.|website=[[FamilySearch.org]]}}&lt;/ref&gt;

== Näitused ==

* 1932, 28. Street YMCA, 1006 East 28th Street, Los Angeles, California&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.newspapers.com/article/california-eagle-baileys-art-exhibit-dr/194567255/|title=Bailey's Art Exhibit Draws Crowd|work=[[The California Eagle]]|date=November 4, 1932|access-date=2026-03-31|pages=7|via=[[Newspapers.com]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.newspapers.com/article/california-eagle-young-artist-to-exhibit/194567321/|title=Young Artist To Exhibit At The Y|work=[[The California Eagle]]|date=October 21, 1932|access-date=2026-03-31|pages=7|via=[[Newspapers.com]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.newspapers.com/article/daily-news-art-exhibition/194567571/|title=Art Exhibition|work=[[Daily News (Los Angeles)|Daily News]]|date=October 26, 1932|access-date=2026-03-31|pages=6|via=[[Newspapers.com]]}}&lt;/ref&gt;
* 1933, 28. Street YMCA, 1006 East 28th Street, Los Angeles, California&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.newspapers.com/article/california-eagle-young-artist-will-exhib/194567125/|title=Young Artist Will Exhibit Work At 28th Street Y.M.C.A. Sunday|work=[[The California Eagle]]|date=May 26, 1933|access-date=2026-03-31|pages=1|via=[[Newspapers.com]]}}&lt;/ref&gt;
* 1936, Atlantic City YMCA, Atlantic City, New Jersey&lt;ref name=&quot;California Eagle-1936&quot; /&gt;
* 1944, Vernoni haruraamatukogu, 4505 South Central Avenue, Vernon, California&lt;ref name=&quot;California Eagle-1944&quot; /&gt;
* 1945, South Side'i kogukonnakunstikeskus (South Side Community Art Center), Chicago, Illinois&lt;ref name=&quot;Cederholm-1973&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

{{DEFAULTSORT:Bailey, Cal}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kunstnikud]]
[[Kategooria:Surnud 1988]]
[[Kategooria:Sündinud 1909]]</text>
      <sha1>ofjzt92qfwvvst06uj3azsx7vonlje6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Uhivesinutt</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718166</id>
    <revision>
      <id>7248928</id>
      <parentid>7248364</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:03:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7248928</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="915" sha1="72qjr9qi0bs52kghkjikadh3zwpiki4" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi               = Uhivesinutt
| pilt           = Neohygrocybe ovina1.jpg
| pildi_seletus  = ''[[Neohygrocybe ovina]]''
| pildi_laius = 250px
| värvus             = seened
| riik               = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond           = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass              = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts              = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond           = [[Limanutilised]] ''Hygrophoraceae''
| perekond           = '''Uhivesinutt''' ''Neohygrocybe''
}}

'''Uhivesinutt''' (''Neohygrocybe'') on [[Šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi [[Limanutilised|limanutiliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seeneperekond]].

==Liike==
*''[[Neohygrocybe ingrata]]''
*''Neohygrocybe nitrata'' – [[leelis-uhivesinutt]]
*''[[Neohygrocybe ovina]]''
*''[[Neohygrocybe pseudoingrata]]''

==Välislingid==
* {{elurikkus|126394}}

[[Kategooria:Limanutilised]]</text>
      <sha1>72qjr9qi0bs52kghkjikadh3zwpiki4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lídia Pereira</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718173</id>
    <revision>
      <id>7248762</id>
      <parentid>7186880</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T20:22:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248762</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3417" sha1="f80o20cual0u7eoqp2sg6eovqmgdazm" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Lídia Pereira
| pilt = Lídia_Pereira_at_EPP_Political_Assembly,_4_February_2019_(33108891538)_(cropped).jpg
| pildiallkiri = Lídia Pereira (2019)
| amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige
| ametiajaalgus = 2. juuli 2019
| ametiajalõpp = 
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = Ana Lídia Fernandes Oliveira Pereira
| sünniaeg     = {{Sünniaeg ja vanus|1991|07|26}}
| sünnikoht    = [[Coimbra]]
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| rahvus       = 
| partei       = [[Portugali Sotsiaaldemokraatlik Partei]]
| abikaasa     = 
| vanemad      =
| lapsed       =
| sugulased    = 
| elukoht      =
| alma_mater   = [[Coimbra Ülikool]]
| elukutse     = 
| tegevusala   = 
| autasud      = 
| allkiri      = 
| moodul       = 
}}
'''Ana Lídia Fernandes Oliveira Pereira''' (sündinud [[26. juuli]]l [[1991]] [[Coimbra]]s) on [[Portugali Sotsiaaldemokraatlik Partei|Portugali Sotsiaaldemokraatliku Partei]] (PSD) poliitik, kes on alates 2019. aastast [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige.

== Noorpõlv ja haridus ==
Ta sündis [[1991]]. aastal [[Coimbra]]s. Tal on majandusteaduse kraad [[Coimbra Ülikool]]ist ja Euroopa majandusuuringute magistrikraad [[Euroopa Kolledž]]ist.

== Poliitiline karjäär ==
Ta oli Euroopa Rahvapartei Noorteorganisatsiooni (YEPP) president aastatel 2018–2025.

[[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] oli ta esimene poliitik, kes juhtis süsinikuneutraalset poliitilist kampaaniat, juhtides tähelepanu kliimamuutustele. Nimekirja teise kohaga paistis ta silma Portugali Euroopa Parlamendi liikmete poliitilise uuendusena. Pärast Euroopa Parlamenti liitumist on ta olnud oma parlamendirühma asekoordinaator majandus- ja rahanduskomisjonis ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni liige. 2020. aastal liitus ta ka maksuküsimuste allkomisjoniga.

Lisaks komisjoniülesannetele on ta Euroopa Parlamendi korruptsioonivastase töörühma ja Euroopa Parlamendi merede, jõgede, saarte ja rannikualade töörühma liige.

2021. aastal oli ta Euroopa Parlamendi ametliku delegatsiooni liige [[Glasgow' kliimakonverents]]il (COP26).

2023. aasta juunis pälvis ta The Parliament Magazine'i iga-aastasel Euroopa Parlamendi liikmete auhinnatseremoonial noorte meistrite auhinna.

2024. aasta aprillis valiti ta pärast [[Paulo Rangel]]i lahkumist välisministeeriumisse [[Euroopa Rahvapartei fraktsioon]]i asepresidendiks.

== Välislingid ==
* [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/197738/LIDIA_PEREIRA/home Lídia Pereira Euroopa Parlamendi kodulehel]

{{JÄRJESTA:Pereira, Lídia}}
[[Kategooria:Portugali poliitikud]]
[[Kategooria:Portugalist valitud Euroopa Parlamendi liikmed‎]]
[[Kategooria:Majandusteadlased]]
[[Kategooria:Coimbra Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1991]]</text>
      <sha1>f80o20cual0u7eoqp2sg6eovqmgdazm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Stine Bosse</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718231</id>
    <revision>
      <id>7248761</id>
      <parentid>7187492</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T20:20:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248761</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3209" sha1="su81cjjyvmadruvi9atv851trpbr1nm" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}}
{{Infokast ametiisik
| nimi = Stine Bosse
| pilt = Stine Bosse.jpg
| pildiallkiri = Stine Bosse (2025)
| amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige
| ametiajaalgus = 16. juuli 2024
| ametiajalõpp = 
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 =
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 =
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = Christine Bosse
| sünniaeg     = {{Sünniaeg ja vanus|1960|12|21}}
| sünnikoht    = [[Virum]]
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| rahvus       = 
| partei       = [[Mõõdukad (Taani)|Mõõdukad]]
| abikaasa     = 
| vanemad      =
| lapsed       =
| sugulased    = 
| elukoht      =
| alma_mater   = [[Kopenhaageni Ülikool]]
| elukutse     = 
| tegevusala   = 
| autasud      = 
| allkiri      = 
| moodul       = 
}}
'''Christine Bosse''' ('''Stine Bosse'''; sündinud [[21. detsember|21. detsembril]] [[1960]] [[Virum]]is) on [[Taani]] ärinaine, poliitik ja [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Ta juhtis [[Mõõdukad (Taani)|Mõõdukate]] nimekirja [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]].

Ta sündis 1960. aastal [[Virum]]is (asub [[Lyngby-Taarbæki vald|Lyngby-Taarbæki vallas]] [[Pealinnapiirkond|Pealinnapiirkonnas]]) ja sai 1987. aastal [[Kopenhaageni Ülikool]]ist õigusteaduse magistrikraadi.

Pärast kooli lõpetamist asus ta tööle Põhjamaade kindlustusagentuuris TrygVesta, kus ta tõusis ametiredelil kuni 1999. aastani.{{lisa viide}} 2003. aastal määrati ta tegevjuhiks.{{lisa viide}}

2009. aastal nimetas [[Financial Times]] teda &quot;maailma 22. mõjukaimaks ärinaiseks&quot; ja [[ÜRO]] nimetas ta 2010. aastal aastatuhande arengueesmärkide eestkõnelejaks.

Bosse lahkus TrygVestast 2011. aastal, saades professionaalseks juhatuse liikmeks ja valdkonnaeksperdiks. 2015. aastal määrati ta Taani Euroopa Liikumise presidendiks, võttes ameti üle [[Anne E. Jensen]]ilt, ning temast sai eraldi BankNordiku juhatuse uus esimees. Ta on ka [[Taani Kuninglik Teater|Taani Kuningliku Teatri]] president, [[Allianz]]i juhatuse liige, Akeri mitte-tegevdirektor ja ta töötab [[Kopenhaageni Ülikool]]i operatsioonide juhtimise osakonna dotsendina.

Ta valiti [[Euroopa Parlament]]i [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] [[Mõõdukad (Taani)|Mõõdukate]] esindajana.

== Välislingid ==
* [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/257020/STINE_BOSSE/home Stine Bosse Euroopa Parlamendi kodulehel]

{{JÄRJESTA:Bosse, Stine}}
[[Kategooria:Taani poliitikud]]
[[Kategooria:Taanist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]]
[[Kategooria:Ärijuhid]]
[[Kategooria:Kopenhaageni Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1960]]</text>
      <sha1>su81cjjyvmadruvi9atv851trpbr1nm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jesse Eisenberg</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718335</id>
    <revision>
      <id>7248786</id>
      <parentid>7190494</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T20:43:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248786</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4797" sha1="fzowlv9uci3598znotokdhykyiehtzu" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=oktoober}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}}
{{Infokast näitleja
| nimi = Jesse Eisenberg
| pilt = Jesse Eisenberg by Philip Romano (3x4 cropped).jpg
| sünninimi = Jesse Adam Eisenberg
| pildi allkiri = Jesse Eisenberg 2025. aastal
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1983|10|5}}
| amet = [[näitleja]]
| abikaasa = [[Anna Strout]]
| lapsed = 1
}}

'''Jesse Adam Eisenberg''' (sündinud [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1983]] [[New York|New Yorgis]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] [[näitleja]], [[näitekirjanik]] ja filmitegija. Ta on tuntud eelkõige intelligentsete, kuid sotsiaalselt kohmakate tegelaste veenva kehastamise poolest nii komöödiates kui ka draamades. Tema saavutuste hulka kuuluvad [[Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia|BAFTA]] auhind ning kaks [[Oscar|Oscari]] ja kolm [[Kuldgloobus]]e nominatsiooni.

Eisenberg alustas näitlejatööd telesarjas „Get Real“ (1999–2000). Esimese peaosa mängis ta filmis „[[Roger Dodger]]“ (2002), millele järgnesid rollid filmides „[[Kalmaar ja vaal]]“ (2005), „[[Adventureland – pöörane suvi]]“ (2009) ning „[[Tere tulemast Zombimaale]]“ (2009). Rahvusvahelise tuntuse tõi talle [[Facebook|Facebooki]] asutaja [[Mark Zuckerberg]]i kehastamine [[David Fincher]]i filmis „[[Sotsiaalvõrgustik (film)|Sotsiaalvõrgustik]]“ (2010), mille eest pälvis ta [[Oscar]]i nominatsiooni parima meesnäitleja kategoorias. Hiljem on Eisenberg osalenud [[Woody Allen]]i filmides „[[Armastusega Rooma]]“ (2012) ja „[[Koorekiht]]“ (2016) ning kehastanud üht peaosalist röövifilmides „[[Nüüd sa näed mind]]“ (2013) ja selle järgedes (2016 ja 2025). Lisaks on ta andnud hääle tegelaskuju Blule animafilmides „[[Rio]]“ ja „[[Rio 2]]“.

== Noorpõlv ==
Eisenberg kasvas ilmalikus juudi peres. Tema esivanemad pärinesid [[Poola|Poolast]] ja aladelt, mis kuuluvad tänapäeval [[Ukraina|Ukrainale]]. Haridusteed alustas ta East Brunswicki avalikes koolides, õppides Frosti algkoolis, Hammarskjoldi keskkoolis (6.–7. klass), Churchilli põhikoolis (8.–9. klass) ning East Brunswicki keskkoolis, kus veetis teise ja kolmanda õppeaasta. Viimaseks kooliaastaks siirdus ta New Yorgi professionaalse etenduskunstide kooli. Keskkooli lõpuaastal sai Eisenberg oma läbimurderolli komöödia-draamafilmis „[[Roger Dodger]]“. Filmivõtted takistasid tal astuda New Yorgi ülikooli. Selle asemel õppis ta Greenwich Village'is asuvas New Schoolis antropoloogiat ja kaasaegset arhitektuuri. Ta spetsialiseerus vabadele kunstidele, keskendudes demokraatia ja kultuurilise pluralismi uurimisele.

== Osaline filmograafia ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Aasta
!Originaal pealkiri
!Eestikeelne pealkiri
!Roll
|-
|2005
|&quot;The Squid and the Whale&quot;
|&quot;Kalmaar ja vaal&quot;
|Walt Berkman
|-
|2005
|&quot;Cursed&quot;
|&quot;Neetud&quot;
|Jimmy
|-
|2007
|&quot;The Education of Charlie Banks&quot;
|&quot;Charlie Banksi haridustee&quot;
|Charlie
|-
|2007
|&quot;The Hunting Party&quot;
|&quot;Jaht&quot;
|Benjamin Strauss
|-
|2009
|&quot;Adventureland&quot;
|&quot;Adventureland - pöörane suvi&quot;
|James Brennan
|-
|2009
|&quot;Zombieland&quot;
|&quot;Tere tulemast Zombimaale&quot;
|Columbus
|-
|2009
|&quot;Solitary Man&quot;
|&quot;Üksildane mees&quot;
|Daniel Cheston
|-
|2010
|&quot;Holy Rollers&quot;
|&quot;Pühanarkarid&quot;
|Sam Gold
|-
|2010
|&quot;The Social Network&quot;
|&quot;Sotsiaalvõrgustik&quot;
|[[Mark Zuckerberg]]
|-
|2011
|&quot;30 Minutes or Less&quot;
|&quot;30 minutiga või rutem&quot;
|Nick
|-
|2012
|&quot;To Rome with Love&quot;
|&quot;Armastusega Rooma&quot;
|Jack
|-
|2013
|&quot;Now You See Me&quot;
|&quot;Nüüd sa näed mind&quot;
|J. Daniel Atlas
|-
|2013
|&quot;The Double&quot;
|&quot;Teisik&quot;
|Simon, James
|-
|2015
|&quot;The End of the Tour&quot;
|&quot;Tuuri lõpp&quot;
|David Lipsky
|-
|2015
|&quot;Louder Than Bombs&quot;
|&quot;Pommidest valjem&quot;
|Jonah
|-
|2015
|&quot;American Ultra&quot;
|&quot;Ameerika ultra&quot;
|Mike Howell
|-
|2016
|&quot;Café Society&quot;
|&quot;Koorekiht&quot;
|Bobby
|-
|2016
|&quot;Now You See Me 2&quot;
|&quot;Nüüd sa näed mind 2&quot;
|J. Daniel Atlas
|-
|2018
|&quot;The Hummingbird Project&quot;
|&quot;Ratsa rikkaks&quot;
|Vincent Zaleski
|-
|2019
|&quot;Zombieland: Double Tap&quot;
|&quot;Tere tulemast Zombimaale 2: Topeltlask&quot;
|Columbus
|-
|2025
|&quot;Now You See Me: Now You Don't&quot;
|&quot;Nüüd sa näed mind. Nüüd enam mitte&quot;
|J. Daniel Atlas
|}

== Isiklikku ==
Aastatel 2002–2012 oli Eisenberg suhtes [[Anna Strout]]iga, kellega ta tutvus filmi „The Emperor's Club“ võtetel, kus Strout töötas produtsent [[Lisa Bruce]] assistendina. Aastatel 2013–2015 oli tema elukaaslane näitleja [[Mia Wasikowska]], kellega ta mängis koos filmis „Teisik“. Hiljem taastasid Eisenberg ja Strout oma suhte ning abiellusid 2017. aastal. Sama aasta aprillis sündis poeg Banner.

Eisenberg on [[Trumm|trumme]] mänginud alates kaheksa-aastasest ning tema lemmikansambel on [[Ween]].

{{JÄRJESTA:Eisenberg, Jesse}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitekirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1983]]</text>
      <sha1>fzowlv9uci3598znotokdhykyiehtzu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nick Kyrgios</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718906</id>
    <revision>
      <id>7248794</id>
      <parentid>7218751</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T20:59:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248794</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6514" sha1="ndnrc6i5ftq9mkxsb0elxt1gapqyk69" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}}
[[Pilt:Kyrgios_WM19_(75)_(48521949772).jpg|pisi|Kyrgios 2019. aasta [[Wimbledoni turniiril]]]]
'''Nicholas Hilmy Kyrgios''' ([[Kreeka keel|kreeka k.]]: Νικόλαος Χίλμι Κύργιος, sündinud [[27. aprill]]il [[1995]] [[Canberra]]s)&lt;ref&gt;[https://www.atptour.com/en/players/nick-kyrgios/ke17/overview Nick Kyrgios] www.atptour.com&lt;/ref&gt; on [[Austraalia]] [[tennis]]ist. Üksikmängus on Kyrgios ATP edetabelis praegu 899. kohal (15. juuni 2026), kuid [[Association of Tennis Professionals|tenniseprofessionaalide assotsiatsiooni]] edetabelis oli ta 24. oktoobril 2016. aasta maailma edetabelis 13. kohal.&lt;ref&gt;[https://www.atptour.com/en/players/nick-kyrgios/ke17/rankings-history?year=all &quot;Nick Kyrgios – Rankings History&quot;] www.atptour.com&lt;/ref&gt; Ta on võitnud seitse ATP turniiri üksikmängus, sealhulgas 2019. ja 2022. aasta [[Washington]]i lahtised meistrivõistlused, ning jõudnud üksteist korda finaali, millest kõige tähelepanuväärsem on 2022. aasta [[Wimbledoni turniir]]i finaal. Paarismängus on Kyrgiosel karjääri kõrgeim edetabeli koht maailmas 11. koht, saavutades selle 7. novembril 2022, võites 2022. aasta [[Austraalia lahtised meistrivõistlused tennises|Austraalia lahtistel meistrivõistlustel]] kaasmaalase [[Thanasi Kokkinakis]]ega meeste paarismängu tiitli.

Kyrgios on [[Dominik Hrbatý]] ja [[Lleyton Hewitt]]i järel alles kolmas mängija, kes on võitnud kõik Suure Kolmiku ([[Novak Djokovic]], [[Roger Federer]]&lt;ref&gt;[https://www.abc.net.au/news/2015-05-07/kyrgios-stuns-federer-in-madrid-second-round/6450816?section=sport Nick Kyrgios stuns top seed Roger Federer at Madrid Masters to move to third round] www.abc.net.au 6 May 2015&lt;/ref&gt; ja [[Rafael Nadal]]&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/news/newsbeat-28120496 Nick Kyrgios knocks out Rafael Nadal] www.bbc.com 2 July 2014&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[https://www.abc.net.au/news/2014-07-01/nick-kyrgios-to-play-nadal-at-wimbledon/5564038 Australian tennis hopeful Nick Kyrgios might be 'the one' but first he needs to play Rafael Nadal]) www.abc.net.au 2 July 2014&lt;/ref&gt; esimesel korral, kui ta nende vastu mängis.&lt;ref&gt;[https://www.tennis.com/news/articles/kyrgios-completes-the-big-3-challenge-on-first-try Kyrgios completes the Big 3 challenge on first try] www.tennis.com March 03, 2017&lt;/ref&gt; Kyrgiost kirjeldatakse sageli kui &quot;polariseerivat mängijat&quot; tema &quot;ainulaadse, filtreerimata ja vabandamatu isiksuse&quot; tõttu, mis käib käsikäes tema &quot;väljakul särava ja julge löögitehnikaga&quot; nii üksik- kui ka paarismängus.&lt;ref&gt;[https://www.espn.co.uk/tennis/story/_/id/43118867/brisbane-international-tennis-nick-kyrgios-partners-novak-djokovic-much-anticipated-return The greatest showman: Nick Kyrgios reminds all he is everything tennis desperately needs.] www.espn.co.uk Dec 30, 2024&lt;/ref&gt; Oma juunioride karjääri jooksul võitis Kyrgios üksikmängu 2013. aasta Austraalia lahtistel meistrivõistlustel ja paarismängu 2012. aasta [[Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused tennises|Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel]], 2012. aasta Wimbledoni meistrivõistlustel ja 2013. aasta Wimbledoni meistrivõistlustel.

== Noorpõlv ja perekond ==

Kyrgios sündis [[Kreeka]] päritolu isa George'i&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/2023/01/15/sports/tennis/nick-kyrgios-australian-open.html &quot;Nick Kyrgios Is Coming for Tennis&quot;] [[The New York Times]] 15 January 2023&lt;/ref&gt; ja [[Malailased|malai]] päritolu ema Norlaila peres.&lt;ref&gt;[https://www.foxsports.com.au/tennis/nick-kyrgios-parents-saw-his-rise-coming-after-years-of-doing-it-tough/news-story/7bf3392d2776edea76243593b3e0a59b Nick Kyrgios' parents saw his rise coming after years of doing it tough] www.foxsports.com.au January 17th, 2014&lt;/ref&gt; Tema isa on füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev maaler ja ema on pensionil olev arvutiinsener.[15][16] Tema ema sündis [[Malaisia]]s Pahangi kuningliku perekonna liikmena, kuid loobus oma tiitlist printsessina, kui kolis kahekümnendates eluaastates Austraaliasse. Tal on kaks õde-venda: õde Halimah ja vend Christos. Kyrgiose isapoolsed vanavanemad on pärit Georganist, väikesest külast [[Ioánnina piirkonnaüksus|Ioanninas]] Kreekas; nad kolisid Austraaliasse 1960. aastal.

Kyrgios õppis Radfordi kolledžis kuni 8. klassini ja lõpetas 12. klassi lõputunnistuse 2012. aastal Daramalani kolledžis Canberras.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200804104603/https://www.misacor.org.au/index.php/emagazine/current-news/997-nick-kyrgios-daramalan-student NICK KYRGIOS, DARAMALAN STUDENT] www.misacor.org.au 11 February 2014&lt;/ref&gt; Varases teismeeas mängis ta ka korvpalli, enne kui otsustas 14-aastaselt keskenduda ainult tennisele. Kaks aastat hiljem sai ta Austraalia Spordiinstituudi täisstipendiumi, kus ta sai oma tennist edasi arendada.

2013. aastal kolis Kyrgios oma treeningubaasi Canberrast Melbourne Parki, et edendada oma karjääri paremate rajatiste ja partneritega.&lt;ref&gt;[https://www.canberratimes.com.au/story/6139038/new-27-million-act-sports-centre-to-provide-perfect-home-for-nick-kyrgios/ New $27 million ACT sports centre to provide perfect home for Nick Kyrgios] www.canberratimes.com.au June 17 2019&lt;/ref&gt; Aasta hiljem teatas Tennis ACT Canberras asuva Lynehami tennisekeskuse 27 miljoni dollari suurusest ümberehitusest, et meelitada Kyrgios koju tagasi ja korraldada [[Davise karikavõistlused|Davis Cupi]] ja [[Billie Jean King Cup|Fed Cupi]] mänge. Kyrgios kinnitas 2015. aasta jaanuaris, et naaseb koju ja asub elama Canberras. Samuti annetas ta 10 000 dollarit seal asuva Lynehami tennisekeskuse ümberehituseks.

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://nickkyrgios.org/ Nick Kyrgiosi koduleht]
* [https://www.atptour.com/en/players/-/KE17/overview Nick Kyrgios [[ATP]] veebilehel]
* [https://www.itftennis.com/en/players/nick-kyrgios/800158658/aus/mt/s/overview/ Nick Kyrgios [[Rahvusvaheline Tenniseföderatsioon|ITF-i]] veebilehel]
* [https://www.daviscup.com/en/players/fab6b767-5e61-44fe-8c98-d24021e6a84c Nick Kyrgios [[Davise karikavõistlused|Davis Cup-i]] veebilehel]
* [https://www.tennis.com.au/fan-zone/australian-players/nick-kyrgios?page=1 Nick Kyrgios Tennis Australia veebilehel]
* [https://www.espn.com/tennis/player/_/id/1984 Nick Kyrgios ESPN.com veebilehel]
* [https://sport.err.ee/1610114143/austraalia-tennisetaht-tunnistas-kokaiini-tarvitamist Austraalia tennisetäht tunnistas kokaiini tarvitamist]

{{JÄRJESTA:Kyrgios, Nick}}
[[Kategooria:Austraalia tennisistid]]
[[Kategooria:Sündinud 1995]]</text>
      <sha1>ndnrc6i5ftq9mkxsb0elxt1gapqyk69</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7249008</id>
      <parentid>7248794</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T11:01:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kalle</username>
        <id>51</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7249008</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6533" sha1="sozutqa5q922kdq93hjk9oqe992iac2" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}}
[[Pilt:Kyrgios_WM19_(75)_(48521949772).jpg|pisi|Kyrgios 2019. aasta [[Wimbledoni turniir|Wimbledoni turniiril]]]]
'''Nicholas Hilmy Kyrgios''' ([[Kreeka keel|kreeka k.]]: Νικόλαος Χίλμι Κύργιος, sündinud [[27. aprill]]il [[1995]] [[Canberra]]s)&lt;ref&gt;[https://www.atptour.com/en/players/nick-kyrgios/ke17/overview Nick Kyrgios] www.atptour.com&lt;/ref&gt; on [[Austraalia]] [[tennis]]ist. Üksikmängus on Kyrgios ATP edetabelis praegu 899. kohal (15. juuni 2026), kuid [[Association of Tennis Professionals|tenniseprofessionaalide assotsiatsiooni]] edetabelis oli ta 24. oktoobril 2016. aasta maailma edetabelis 13. kohal.&lt;ref&gt;[https://www.atptour.com/en/players/nick-kyrgios/ke17/rankings-history?year=all &quot;Nick Kyrgios – Rankings History&quot;] www.atptour.com&lt;/ref&gt; Ta on võitnud seitse ATP turniiri üksikmängus, sealhulgas 2019. ja 2022. aasta [[Washington]]i lahtised meistrivõistlused, ning jõudnud üksteist korda finaali, millest kõige tähelepanuväärsem on 2022. aasta [[Wimbledoni turniir]]i finaal. Paarismängus on Kyrgiosel karjääri kõrgeim edetabeli koht maailmas 11. koht, saavutades selle 7. novembril 2022, võites 2022. aasta [[Austraalia lahtised meistrivõistlused tennises|Austraalia lahtistel meistrivõistlustel]] kaasmaalase [[Thanasi Kokkinakis]]ega meeste paarismängu tiitli.

Kyrgios on [[Dominik Hrbatý]] ja [[Lleyton Hewitt]]i järel alles kolmas mängija, kes on võitnud kõik Suure Kolmiku ([[Novak Djokovic]], [[Roger Federer]]&lt;ref&gt;[https://www.abc.net.au/news/2015-05-07/kyrgios-stuns-federer-in-madrid-second-round/6450816?section=sport Nick Kyrgios stuns top seed Roger Federer at Madrid Masters to move to third round] www.abc.net.au 6 May 2015&lt;/ref&gt; ja [[Rafael Nadal]]&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/news/newsbeat-28120496 Nick Kyrgios knocks out Rafael Nadal] www.bbc.com 2 July 2014&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[https://www.abc.net.au/news/2014-07-01/nick-kyrgios-to-play-nadal-at-wimbledon/5564038 Australian tennis hopeful Nick Kyrgios might be 'the one' but first he needs to play Rafael Nadal]) www.abc.net.au 2 July 2014&lt;/ref&gt; esimesel korral, kui ta nende vastu mängis.&lt;ref&gt;[https://www.tennis.com/news/articles/kyrgios-completes-the-big-3-challenge-on-first-try Kyrgios completes the Big 3 challenge on first try] www.tennis.com March 03, 2017&lt;/ref&gt; Kyrgiost kirjeldatakse sageli kui &quot;polariseerivat mängijat&quot; tema &quot;ainulaadse, filtreerimata ja vabandamatu isiksuse&quot; tõttu, mis käib käsikäes tema &quot;väljakul särava ja julge löögitehnikaga&quot; nii üksik- kui ka paarismängus.&lt;ref&gt;[https://www.espn.co.uk/tennis/story/_/id/43118867/brisbane-international-tennis-nick-kyrgios-partners-novak-djokovic-much-anticipated-return The greatest showman: Nick Kyrgios reminds all he is everything tennis desperately needs.] www.espn.co.uk Dec 30, 2024&lt;/ref&gt; Oma juunioride karjääri jooksul võitis Kyrgios üksikmängu 2013. aasta Austraalia lahtistel meistrivõistlustel ja paarismängu 2012. aasta [[Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused tennises|Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel]], 2012. aasta Wimbledoni meistrivõistlustel ja 2013. aasta Wimbledoni meistrivõistlustel.

== Noorpõlv ja perekond ==

Kyrgios sündis [[Kreeka]] päritolu isa George'i&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/2023/01/15/sports/tennis/nick-kyrgios-australian-open.html &quot;Nick Kyrgios Is Coming for Tennis&quot;] [[The New York Times]] 15 January 2023&lt;/ref&gt; ja [[Malailased|malai]] päritolu ema Norlaila peres.&lt;ref&gt;[https://www.foxsports.com.au/tennis/nick-kyrgios-parents-saw-his-rise-coming-after-years-of-doing-it-tough/news-story/7bf3392d2776edea76243593b3e0a59b Nick Kyrgios' parents saw his rise coming after years of doing it tough] www.foxsports.com.au January 17th, 2014&lt;/ref&gt; Tema isa on füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev maaler ja ema on pensionil olev arvutiinsener.[15][16] Tema ema sündis [[Malaisia]]s Pahangi kuningliku perekonna liikmena, kuid loobus oma tiitlist printsessina, kui kolis kahekümnendates eluaastates Austraaliasse. Tal on kaks õde-venda: õde Halimah ja vend Christos. Kyrgiose isapoolsed vanavanemad on pärit Georganist, väikesest külast [[Ioánnina piirkonnaüksus|Ioanninas]] Kreekas; nad kolisid Austraaliasse 1960. aastal.

Kyrgios õppis Radfordi kolledžis kuni 8. klassini ja lõpetas 12. klassi lõputunnistuse 2012. aastal Daramalani kolledžis Canberras.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200804104603/https://www.misacor.org.au/index.php/emagazine/current-news/997-nick-kyrgios-daramalan-student NICK KYRGIOS, DARAMALAN STUDENT] www.misacor.org.au 11 February 2014&lt;/ref&gt; Varases teismeeas mängis ta ka korvpalli, enne kui otsustas 14-aastaselt keskenduda ainult tennisele. Kaks aastat hiljem sai ta Austraalia Spordiinstituudi täisstipendiumi, kus ta sai oma tennist edasi arendada.

2013. aastal kolis Kyrgios oma treeningubaasi Canberrast Melbourne Parki, et edendada oma karjääri paremate rajatiste ja partneritega.&lt;ref&gt;[https://www.canberratimes.com.au/story/6139038/new-27-million-act-sports-centre-to-provide-perfect-home-for-nick-kyrgios/ New $27 million ACT sports centre to provide perfect home for Nick Kyrgios] www.canberratimes.com.au June 17 2019&lt;/ref&gt; Aasta hiljem teatas Tennis ACT Canberras asuva Lynehami tennisekeskuse 27 miljoni dollari suurusest ümberehitusest, et meelitada Kyrgios koju tagasi ja korraldada [[Davise karikavõistlused|Davis Cupi]] ja [[Billie Jean King Cup|Fed Cupi]] mänge. Kyrgios kinnitas 2015. aasta jaanuaris, et naaseb koju ja asub elama Canberras. Samuti annetas ta 10 000 dollarit seal asuva Lynehami tennisekeskuse ümberehituseks.

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://nickkyrgios.org/ Nick Kyrgiosi koduleht]
* [https://www.atptour.com/en/players/-/KE17/overview Nick Kyrgios [[ATP]] veebilehel]
* [https://www.itftennis.com/en/players/nick-kyrgios/800158658/aus/mt/s/overview/ Nick Kyrgios [[Rahvusvaheline Tenniseföderatsioon|ITF-i]] veebilehel]
* [https://www.daviscup.com/en/players/fab6b767-5e61-44fe-8c98-d24021e6a84c Nick Kyrgios [[Davise karikavõistlused|Davis Cup-i]] veebilehel]
* [https://www.tennis.com.au/fan-zone/australian-players/nick-kyrgios?page=1 Nick Kyrgios Tennis Australia veebilehel]
* [https://www.espn.com/tennis/player/_/id/1984 Nick Kyrgios ESPN.com veebilehel]
* [https://sport.err.ee/1610114143/austraalia-tennisetaht-tunnistas-kokaiini-tarvitamist Austraalia tennisetäht tunnistas kokaiini tarvitamist]

{{JÄRJESTA:Kyrgios, Nick}}
[[Kategooria:Austraalia tennisistid]]
[[Kategooria:Sündinud 1995]]</text>
      <sha1>sozutqa5q922kdq93hjk9oqe992iac2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Baltisaksa luule antoloogia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719304</id>
    <revision>
      <id>7248524</id>
      <parentid>7248468</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T13:33:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ohpuu</username>
        <id>1638</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248524</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3917" sha1="oidqabmc2cniplvdnqrlanuf5am9bxb" xml:space="preserve">{{Raamatu info
 | pealkiri      = Baltisaksa luule antoloogia
 | orig_tiitel   = 
 | tõlge         = 
 | kaane_pilt    = 
 | alltekst      = 
 | autor         = [[Liina Lukas]], [[Vahur Aabrams]] (koostajad)
 | illustraator  = 
 | kaane_kujun   = [[Mari Ainso]]
 | toimetaja     = [[Siiri Ombler]]
 | riik          = Eesti
 | keel          = eesti
 | sari          = 
 | teema         = baltisaksa kirjandus
 | žanr          = Luule
 | kirjastaja    = [[Ilmamaa]]
 | ee_kirjastaja = 
 | avaldatud     = 2026
 | ee_avaldatud  = 
 | tüüp          = kõva köide
 | lehekülgi     = 208
 | mõõtmed_kaal  =  
 | isbn          = 978-9985-77-981-1
 | oclc          = 
 | eelnev        = 
 | järgnev       = 
}}
'''&quot;Baltisaksa luule antoloogia&quot;''' on [[2026]]. aastal ilmunud [[antoloogia]], mille andis välja kirjastus [[Ilmamaa]]. Antoloogia koostajad on [[Liina Lukas]] ja [[Vahur Aabrams]], selle mõtte algatas [[Ain Kaalep]].&lt;ref name=&quot;ERR&quot;&gt;[[Reet Weidebaum]], [https://kultuur.err.ee/1610038483/kaante-vahele-joudis-esimene-eestikeelne-baltisaksa-luule-antoloogia &quot;Kaante vahele jõudis esimene eestikeelne baltisaksa luule antoloogia&quot;], ERR Kultuur, 26. mai 2026.&lt;/ref&gt;

Antoloogias on eestikeelses tõlkes sada luuletust 47 autorilt ja 23 tõlkijalt. Raamatu lõpus on esitatud luuletajate elu- ja loominguloolised andmed ja kirjanduslooline saatesõna.&lt;ref name=&quot;ERR&quot;/&gt;

==Autorid==

Antoloogia autorite hulka kuuluvad (kronoloogilises järjekorras): [[Jakob Michael Reinhold Lenz]] (1751–1792), [[Elisa von der Recke]] (1754–1833), [[Sophie Schwarz]] (1754–1789), [[Regina von Graf]] (1742–1806), [[Karl Grass]] (1767–1814), [[August von Kotzebue]] (1761–1819), [[Ulrich von Schlippenbach]] (1774–1826), [[Casimir Ulrich Boehlendorff]] (1775–1825), [[Carl Petersen]] (1775–1823), [[Ludwig Kolbe]] (1792–1849), [[Alexander Rydenius]] (1800–1823), [[Minna von Mädler]] (1804–1891), [[Georg Julius von Schultz]] (1808–1875), [[Karl von Stern]] (1819–1874), [[Nikolai von Rehbinder]] (1823–1876), [[Jegór von Sivers]] (1823–1879), [[Julie Hausmann]] (1826–1901), [[Karl von Fircks]] (1828–1871), [[Andrei Ašarin|Andreas Ascharin]] (1843–1896), [[Mia Holm]] (1845–1912), [[Julius Meyer]] (1846–1922), [[Helene von Engelhardt]] (1850–1910), [[Christoph von Mickwitz (1850−1924)|Christoph Mickwitz]] (1850–1924), [[Leopold von Schroeder]] (1851–1920), [[Carl Hunnius]] (1856–1931), [[Viktor von Andrejanoff]] (1857–1895), [[Maurice Reinhold von Stern|Maurice von Stern]] (1860–1938), [[Eugenie Hirschberg-Pucher]] (1862–1937), [[Hedda von Schmid]] (1864–1921), [[Emil von Grotthuss]] (1865–1920), [[Thekla Lingen]] (1866–1931), [[Elisar von Kupffer]] (1872–1942), [[Guido Eckardt]] (1873–1951), [[Otto von Schilling]] (1874–1929), [[Hermann Hesse]] (1877–1962), [[Carl Johann von Freymann|Karl von Freymann]] (1878–1907), [[Otto von Taube]] (1879–1973), [[Manfred Kyber]] (1880–1933), [[Elfriede Skalberg]] (1884–1964), [[Johannes von Guenther]] (1886–1973), [[Hellmuth Krüger]] (1890–1955), [[Axel Kallas|Aksel Kallas]] (1890–1922), [[Siegfried von Vegesack]] (1888–1974), [[Gertrud von den Brincken]] (1892–1982), [[Werner Bergengruen]] (1892–1964), [[Oda Schaefer]] (1900–1988) ja [[Robert Gernhardt]] (1937–2006).

==Tõlkijad==

Luuletused on saksa keelest tõlkinud [[Vahur Aabrams]], [[Peeter Grünfeldt]], [[Karl August Hermann]], [[Anton Jürgenstein]], [[Ain Kaalep]], [[Maarja Kangro]], [[Doris Kareva]], [[Kairit Kaur]], [[Toomas Kiho]], [[Maria-Kristiina Lotman]], [[Liina Lukas]], [[Mirjam Parve]], [[Lauri Pilter]], [[Rein Sepp]], [[Mati Sirkel]], [[Karl Eduard Sööt]], [[Leelo Tungal]], [[Urmas Tõnisson]], [[Jaan Undusk]], [[Ivo Volt]], [[Märt Väljataga]], [[Bernhard Weber]], [[Wimberg]] (Jaak Urmet).

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Antoloogiad]]
[[Kategooria:Baltisaksa kirjanikud]]</text>
      <sha1>oidqabmc2cniplvdnqrlanuf5am9bxb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Gliophorus laetus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720181</id>
    <revision>
      <id>7249009</id>
      <parentid>7219335</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T11:01:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7249009</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="950" sha1="lxvazq26zezxdobwlddcxbrflwuutsm" xml:space="preserve">{{pealkiri kaldkirjas}}
{{Taksonitabel
| nimi               = ''Gliophorus laetus''
| pilt               = Gliophorus laetus.jpg
| pildi_laius        = 250px
| pildi_seletus      = ''Gliophorus laetus''
| värvus             = seened
| riik               = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond           = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass              = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts              = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond           = [[Limanutilised]] ''Hygrophoraceae''
| perekond           = [[Limavesinutt]] ''Gliophorus''
| liik = '''''Gliophorus laetus'''''
}}

'''''Gliophorus laetus''''' on [[Šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi [[Limanutilised|limanutiliste]] sugukonda kuuluv liik seeni.

Seen kasvab ka Eestis. Ta meenutab [[papagoi-limavesinutt]]i, aga on oranžim, jalale laskuvate eoslehekestega ja põlenud kummi lõhnaga.

==Välislingid==
* {{elurikkus|184520}}

[[Kategooria:Limanutilised]]</text>
      <sha1>lxvazq26zezxdobwlddcxbrflwuutsm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Funktsionalism-modernism/liivakast</title>
    <ns>2</ns>
    <id>720294</id>
    <revision>
      <id>7248801</id>
      <parentid>7248304</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T21:13:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <origin>7248801</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="27734" sha1="exty4gltgoqyyt4do6jb3pb2c5f86ko" xml:space="preserve">{{Kasutaja liivakast}}
&lt;!-- Kirjuta allapoole seda rida --&gt;

== Lammutamine ==
1920.aasta talvel käisid laeva vrakil Tupenurme Tänavsuu Villem Peeker ja Kapi Nõmme Madis Tuul, kuid vrakil toimunud plahvatuse tõttu hukkus Villem Peeker ja sai haavata Madis Tuul.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Muhulane 1 oktoober 2012 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=muhulane20121001.2.22&amp;srpos=3&amp;e=------201-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; (mitte jätta)

1925.aastaks oli laev kajakate väljaheidetega kaetud ja seetõttu paistis laev valget värvi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht 4 juuli 1981 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=noukogudehiiumaa19810704.2.10&amp;srpos=1&amp;e=------198-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht 2 juuli 1981 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=noukogudehiiumaa19810702.2.18&amp;e=-06-1981--07-1981--et-25-noukogudehiiumaa-1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-N%C3%B5ukogude------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; (on vajalik?, vist mitte)

1924.-1924.aastatel asutati AS Viking kes Slava vraki lammutas, kuid 1931.aastal pankrotti läks.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 30 november 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=wabamaa19331130.1.5&amp;e=30-11-1933-30-11-1933--et-25-wabamaa-1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-kool------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; (mitte jätta)
Vraki hakkas lammutama 1926.aastal AS Viking.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 30 september 1926 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=meiemaaew19260930.1.3&amp;srpos=4&amp;e=------192-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;
1929.aasta 8.juulil uppus tormi tõttu Slava vrakki kõrval Viking AS´i  ameerika firmalt Reno Salvage Corporation renditud päästelaev Resource, millel oli 2 Slava propellerit, mõned suurtükid ja sisseseadmeosad Slavalt.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa Teataja : maapidajate häälekandja 10 juuli 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=saaremaateataja19290710.1.3&amp;srpos=101&amp;e=-------et-25--101--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti muuseumide veebivärav - Fotopostkaart. Sõjalaeva &quot;Slava&quot; lammutustöödel vraki kõrval... |url=https://www.muis.ee/museaalview/139618 |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=www.muis.ee}}&lt;/ref&gt; Laeval Resource olnud 18 meest pääsesid uppumisest Slava vrakile minemisega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa Teataja : maapidajate häälekandja 13 juuli 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=saaremaateataja19290713.1.2&amp;srpos=6&amp;e=------192-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; Päästelaev Resource veeti 1930.aasta septembris Talinnasse.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Teataja (1930-1931) 6 september 1930 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=tallinnateatajaue19300906.1.5&amp;srpos=1&amp;e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;
1931.aastal läks AS Viking pankrotti.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
Pärast AS Vikingit üritas Slava vraki lammutada Kuhlmann, kuid kuna töö ei tasunud ära, lõpetas ka tema lammutamise.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
1933.aastal hakkas vraki lammutama J. Hergauk.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.1091.1.1210: Leping Veeteede Valitsuse ja Johannes Hergauki vahel sõjalaeva &quot;Slava&quot; ülestõstmise kohta · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110702676264&amp;ru=8oUph9 |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;

1933.aastal eemaldati laevalt viimased kahurid, kaks 12-tollist ahtrikahurit, millel olid veel laengud sees, kahurid lõhuti vanarauaks, suvel lasti õhku kahur 13kg dünamiidiga. Sügisel lasti õhku kahur, millel veel laengud sees, 16kg dünamiidiga, plahvatuse tagajärjel lendas tükke kahurist kuni 2 kilomeetri kaugusele.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 18 juuli 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=meiemaaew19330718.1.2&amp;srpos=7&amp;e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;
1933.aastal oli vraki lammutamas 40 kuni 50 töölist, kellest paljud olid muhulased.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
1934.aasta novembris kadus laeva vrakk veepealt, kui torm hävitas kasemattide pealsed ehitused.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 2 november 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=wabamaa19341102.1.3&amp;srpos=21&amp;e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 5 november 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=meiemaaew19341105.1.3&amp;srpos=32&amp;e=------193-et-25--26--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;
1936.aasta sügisel lasti õhku 12-tolliste kahurite kaks laskemoonakeldrit, plahvatuse tulemusel kerkis 10 sülla kõrgune veesammas ja plahvatuses surnud kalu leiti 2 kuni 3 miili kauguselt.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 19 oktoober 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=wabamaa19361019.1.1&amp;srpos=9&amp;e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1936-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 4 november 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=meiemaaew19361104.1.3&amp;srpos=10&amp;e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1936-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maa Hääl : maarahva ajaleht 19 oktoober 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=maahaal19361019.2.15&amp;srpos=14&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

1937.aastal enam Slavat lammutamisest teateid pole, väidetavalt ei olnud suudetud laeva kiilu ära lammutada.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Muhulane 27 august 2008 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=muhulane20080827.2.10&amp;srpos=1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-90+aastat+Slava+hukust------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 5 mai 1937 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=wabamaa19370505.1.7&amp;srpos=14&amp;e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1937-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

Laeva lammutamisel saadi rauda, vaske ja niklit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 4 juuli 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=wabamaa19340704.1.7&amp;srpos=5&amp;e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;(ei ole vaja)

kontsessioon

== Tüüpprojektid nr. 61 ja 62 ==
Tüüpprojekt nr 61 ja nr 62 on kahekorruselise nelja korteriga kortermaja tüüpprojekt, mida ehitati aastatel 1958-1960ndad. Tüüpprojektide arhitektid on [[Eesti Maaehitusprojekt|Eesti maaehitusprojekti]] arhitektid [[Boris Mirov]] ja [[Manivald Noor]].&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv |eesnimi=Maret |pealkiri=Suitsutare 8 |perekonnanimi2=Ingi |eesnimi2=Dagmar |kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum |aasta=2022 |isbn= |koht=Tallinn |lehekülg=244 |issn=1406-7544}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.330: 4-korteriga elamu tp. nr. 61 autor: arh. B. Mirov - album I seletuskiri, arhitektuur-ehituslikud ja santehnilised joonised (Põllumajandusprojekt) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705200808&amp;ru=8ROE6K |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;

1958. -1962. aastatel ehitati 32% kortermajadest maapiirkondades tüüpprojektide nr 61 ja nr 62 järgi.&lt;ref name=&quot;:1&quot; details=&quot;246-247&quot; /&gt;

== Bohnsacki maja ==
Bohnsacki maja oli 17. sajandil ehitatud barokk stiilis elumaja [[Pärnu vanalinn|Pärnu vanalinnas]] [[Rüütli tänav (Pärnu)|Rüütli tänaval]]. Hoone hävis 1944. aastal. Asukoht jääb tänapäeval [[Jakobsoni park|Jakobsoni parki]].

== Ajalugu ==
Hoone valmis 1700. aastal ja selle lasi ehitada Pärnu [[raehärra]] Jürgen Bohnsack.&lt;ref name=&quot;:12&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Olander |eesnimi=Aare |pealkiri=Pärnu kadunud vaated |kirjastus=Tänapäev |aasta=2020 |isbn=9789949858118 |lehekülg=388}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Aija |eesnimi=Indrek |pealkiri=Pärnu enne esimest ilmasõda |perekonnanimi2=Vunk |eesnimi2=Aldur |kirjastus=Pärnu Muuseum SA |aasta=2019 |isbn=9789949904563 |lehekülg=42}}&lt;/ref&gt; 

1699. aastal tulid välismaalt [[Academia Gustavo-Carolina|Pärnusse ülikooli]] Jacob Вajer ja Friedrich Radelloff, kes saatsid ühe sõduri neile öömaja otsima, kuid keelduti andmast kui kuuldi, et tegu on väljamaalastega. Seetõttu otsustasid nad ise öömaja otsida ja teesklesid, et on kaupmehed ja said toa Bohnsacki majja.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Piirimäe |eesnimi=Helmut |pealkiri=Ülikoolilinn Pärnu |kirjastus=Tartu Ülikool |aasta=1999 |isbn=9985400852 |lehekülg=104-105}}&lt;/ref&gt;

Jürgen Bohnsack suri 1710. aastal katku tõttu ning maja pärandati ta pojale Johann  Bohnsackile.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Tulekahju?&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=EAA.1001.1.3425: Akte in Sachen betreffend den Brand der Behausung fer Witwe des Polizeibürgermeisters Bohnsack, geb. G. H. Büncken · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200250526017&amp;ru=7C2zpB |vaadatud=2026-09-30 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;

== Narva vaekoda ==
Narva vaekoda oli 18. sajandil ehitatud [[vaekoda]] (kaalukoda) [[Narva vanalinn|Narva vanalinnas]] [[Rüütli tänav (Narva)|Rüütli tänaval]] [[Raekoja plats (Narva)|Raekoja platsi]] ääres. Hoone [[Märtsipommitamine Narvas|hävis]] 1944. aastal.

== Ajalugu ==
Narva vaekoda ehitati 1740-ndatel ja selle projekteeris arhitekt [[Franciscus Ludwig von Franckenberg]].&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Sarap |eesnimi=Carl |kuupäev=1933 |pealkiri=Narva. Vaekoda (1740ndate I p) Rüütli 16, raekoja plats |url=http://hdl.handle.net/10062/69123 |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Karling |eesnimi=Sten |pealkiri=Narva: eine baugeschichtliche Untersuchung |kirjastus=Wahlström &amp; Widstrand |aasta=1936 |koht=Stockholm |lehekülg=365-367 |keel=de}}&lt;/ref&gt;

Hoone uhke fassaad varjas tagasihoidliku hoonet.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;Teise korruse fassaadil oli neli pilastrit ja nurgalaienditega barokkaknad. Fassaadi tipus oli profileeritud [[Karniis|karniisiga]] kolmnurkviil.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Andrejeva |eesnimi=Svetlana |pealkiri=Narva vanadel fotodel: Fotosid Narva Muuseumi kogust |perekonnanimi2=Ivask |eesnimi2=Merike |perekonnanimi3=Tamjärv |eesnimi3=Maret |perekonnanimi4=Ploom |eesnimi4=Triin |perekonnanimi5=Randviir |eesnimi5=Tiina |kirjastus=Tänapäev |aasta=2006 |isbn=9985623991}}&lt;/ref&gt;

Vana&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Põhja Eesti : Narva ja Alutaguse häälekandja 19 detsember 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=pohjaeesti19331219.1.3&amp;srpos=6&amp;e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-narva+vaekoda------------ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; Sama?&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Alutaguse Teataja 19 detsember 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=alutaguseteataja19331219.1.3&amp;srpos=9&amp;e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-narva+vaekoda------------ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; Jälle&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Põhja Kodu 19 detsember 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=pohjakodu19331219.1.3&amp;srpos=14&amp;e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-narva+vaekoda------------ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

Taastamine&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sirp 22 märts 2013 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=sirp20130322.2.8.1&amp;srpos=17&amp;e=------201-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-narva+vaekoda------------ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; juba on

See &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mäetagused : hüperajakiri aprill 2025 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=AKmaetagused202504.2.16&amp;srpos=15&amp;e=------202-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-narva+vaekoda------------ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

1460. aastal põles vaekoda &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Põhja Kodu 27 august 1927 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=pohjakodu19270827.1.3&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-10-06 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; (pole vist vaja panna)

Vaekoda kuulus Narva Linnale.&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mäetagused : hüperajakiri detsember 2025 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=AKmaetagused202512.2.16&amp;srpos=16&amp;e=------202-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-narva+vaekoda------------ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

1924. aastal värviti ning renoveeriti Narva [[Narva raekoda|raekoja]], vaekoja ja [[Narva börsihoone|börsihoone]] fassaadid. Kasutati aga erksaid toone, mis tekitasid pettumust kunstnike ja arheoloogide seas.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

Kirjeldus seest &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti Narva uudised 15 oktoober 1937 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=uenu19371015.1.2&amp;srpos=10&amp;e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-narva+kaalumaja------------ |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

Ka tähtis&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vana Tallinn detsember 2022 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=JVvanatln202212.2.5.5&amp;srpos=17&amp;e=------202-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-narva+vaekoda------------ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;


2022. aastal korraldas Narva Linnavalitsus hanke Narva vaekoja asukoha arheoloogiliste uuringutega kindlaks tegemiseks, ehitise konstruktsioonide hindamiseks ja auditi teostamiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Narvas asunud hoone (Narva kaalukoda, sõjaeelse aadressiga Rüütli tänav 16) maa-aluste konstruktsioonide asukoha ja seisukorra välja selgitamiseks arheoloogilise uuringu ja ehitise auditi teostamine |url=https://holt.ee/public-procurement/24489 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=Holt |väljaandja=Holt |keel=et}}&lt;/ref&gt;

2035+. aastate Narva linna üldplaneeringus on kavandatud hoone osalist taastada.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Narva Linnavalitsus |kuupäev=29 jaanuar 2026 |pealkiri=Narva üldplaneeringu seletuskiri |url=https://dge.ee/maps/Narva-linn/dokumendid/kehtestatavad/2026_Narva_UP_seletuskiri.pdf |lehekülg=53}}&lt;/ref&gt;

== Muu ==
Makett vaekotta?&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2018-11-18 |pealkiri=Toomas Kiho: Vana Narva – makett ja tegelikkus |url=https://arvamus.postimees.ee/6456653/toomas-kiho-vana-narva-makett-ja-tegelikkus |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}&lt;/ref&gt;Hävingu mainimine.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2004-03-06 |pealkiri=Täna möödub 60 aastat Narva pommitamisest |url=https://www.err.ee/417856/tana-moodub-60-aastat-narva-pommitamisest |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Natuke kasu&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sirp 7 juuni 1991 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=sirp19910607.1.9&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; Muidu huvitavast inimesest (Narva jm)

TÄHTIS: Narva ajaloo uurimise ajalugu jm: https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/01/KaljundiJevgeni_Kas_kataloog_TUNA1999_4.pdf

Narva https://www.folklore.ee/tagused/sites/default/files/2025-07/tagus91veeb.pdf

Kuressaare kohviku uputus&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2019-07-23 |pealkiri=Insenerid ei pea Kuressaare kohviku uputamise põhjuseks kesklinna ehitustöid |url=https://www.err.ee/964055/insenerid-ei-pea-kuressaare-kohviku-uputamise-pohjuseks-kesklinna-ehitustoid |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
Mälumäng Narva&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=VARA-WEB |kuupäev=2024-07-06 |pealkiri=Mälumäng: tuntud ja tundmatu Narva |url=https://www.vara.ee/malumang-tuntud-ja-tundmatu-narva/ |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=VARA-WEB (vara.ee) |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Kiviõlis tüüpprojekt 1955.aastast.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.3523: Hoone tööjoonised sidumise eelprojekti juurde. 2-korruselise 12-krt elamu tüüpprojekt nr 1-285-4 (ЭC-23) album I - seletuskiri ja põhijoonised. T-1278-56. Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705337173&amp;ru=50OWJ7 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt; ja see 1963 &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.7512: Kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-6A album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-1417-65 (2 albumit) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705343210&amp;ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;

Sellest annaks midagi teha: &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Õhtuleht (1944-2000) 2 juuli 1980 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=ohtulehtkoorberg19800702.2.12.1&amp;srpos=11&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-aseri+pannoo------------ |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

Tüüpprojekt 1Э-10-8A 12 korteriga, 2-korruselised, Killingi-Nõmmes: uurida milline on&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.7090: Kahekorruseline 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-8A album I - arhitektuur-ehituslikud, santehnilised ja elektrotehnilised joonised. T-5-65 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705341932&amp;ru=6qle1L |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;

Lihtsalt 8?&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.6827: Kahekorruseline 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-8 album I - arhitektuur-ehituslikud ja sanitaar-tehnilised tööjoonised. T-865-64 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705341443&amp;ru=6qle1L |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;

7&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.7511: Elamu &quot;A&quot; ja &quot;B&quot; kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-7 album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-1418-65 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705343209&amp;ru=6qle1L |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;

1-317-1P&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.5006: Kahekorruseline 8-krt elamu tüüpprojekt nr 1-317-1П album I - arhitektuur-ehituslik ja santehniline osa (seotud joonised). T-638-61 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705340140&amp;ru=5AcGOD |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;

1-317-1Л&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.2562: Invaliidide kodu kahekorruseline 8-krt elamu tüüpprojekt nr 1-317-1Л album I - arhitektuur-ehituslik ja santehniline osa. T-803-61 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705340139&amp;ru=5aTgDJ |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;

1-317-1П&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.5006: Kahekorruseline 8-krt elamu tüüpprojekt nr 1-317-1П album I - arhitektuur-ehituslik ja santehniline osa (seotud joonised). T-638-61 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705340140&amp;ru=5aTgDJ |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;

1-317-2П&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.5107: Kahekorruseline 12-krt elamu, tüüpprojekt nr 1-317-2П album I - arhitektuur-ehituslikud ja sanitaartehnilised joonised. T-1230-61 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705340238&amp;ru=5aTgDJhttps://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705340238&amp;ru=5aTgDJ |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;

Siin palju, kuid nimetusteta&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.92: Ühe ja kahekorruselised elumajad tp. 1-14 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560363&amp;ru=70w2Yn |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt; ja &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32.4-2.165: Arhitektuur-ehituslik osa, santehnika · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701013493&amp;ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt; ja &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=VAMA.R-511.1t.65: Eesti Põllumajandusprojekt. Kahekorruseliste 8- ja 12-korteriga elamute tüüpprojektid 1Э-10 album nr 3 seeriale ühised joonised. Projekteeritud koostöös Riikliku Projekteerimise Instituudiga Giproselstroi · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=213703982340&amp;ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;

Tähtis: &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.92: Ühe ja kahekorruselised elumajad tp. 1-14 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560363&amp;ru=8OgEVP |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;

1-317-9 põhjalik&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.128: 4-kordne 32 korteriga suurplokk elumaja (2 trepikoda) tp. 1-317-9 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100561085&amp;ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.9: 4-kordne 44 korteriga suurplokk elumaja tp. 1-317-9 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100561097&amp;ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;

1-317-3&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.120: 2-kordne 16 korteriga suurplokk elumaja tp. 1-317-3 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560786&amp;ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;

1-317-4&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.80: 2-kordne 16 korteriga suurplokk elumaja (keldrikorrusele tagaküljest väline sissepääs) tp. 1-317-4 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560854&amp;ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;

1-317-5&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.89: 3-kordne 12 korteriga suurplokk elumaja tp. 1-317-5 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560973&amp;ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;

1-317-7&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.124: 3-kordne 24 korteriga suurplokk elumaja (tagaküljest eraldi välississepääs keldrikorrusele) tp. 1-317-7 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560988&amp;ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;

1-432-3&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.400: 4-kordne 20 korteriga ja kauplusega elumaja, arh.ehituslikud ja san. tehn. joonised tp. 1-432-3 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100567627&amp;ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;

== 1950ndate tüüpprojektid ==
Tüüpprojekt 1-285-1 (ЭС-21A), 2-korruseline, 8-korterit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.3991: Elamu tööjoonised sidumise eelprojekti juurde. 2-korruseline 8-krt ahjuküttega elamu tüüpprojekt nr 1-285-1 (ЭС-21A) album I - seletuskiri ja tööjoonised. T-613-58 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705338847&amp;ru=8ErQgc |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt; Pikk tn 51 Kuressaare (pole?)

Tüüpprojekt 1-285-2 (ЭC-22), 3-korruseline, 12-korterit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.16226: Kolmekorruseline 12-krt elamu tüüpprojekt 1-285-2 (ЭC-22) album I - projekti koosseis, seletuskiri ja üldised seotud joonised (šiffer EKP-17/57) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705356058&amp;ru=70w2Yn |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt; Pepleri ja Vanemuise nurgal

Tüüpprojekt  1-285-3 (ЭС-22A), 2-korruseline, 8-korterit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.3837: Hoone tööjoonised sidumise eelprojekti juurde. 2-korruseline 8-krt ahjuküttega elamu, tüüpprojekt nr 1-285-3 (ЭС-22A) album I - seletuskiri ja tööjoonised. T-1136-57. Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705338422&amp;ru=70w2Yn |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt; Keila Pae 1

Tüüpprojekt 1-285-4 (ЭC-23), 2 korruseline, 12-korterit.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Kiviõli Vabaduse 8


Tüüpprojekt 66-031.032.13.86&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.9121: Elamu tüüpprojekt 66-031.032.13.86 5-korruseline 15-krt plokk-sekts. 1Б-2Б-3Б ja 10-krt plokk-sekts. 3Б-4Б - arhitektuur-ehituslikud joonised, küte ja ventilatsiooni, vesi ja kanalisatsioon; elektrotehnilised joonised; varje plaan keldris (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705717104&amp;ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;
Miljon 113-12 ja 113-23 tüüpprojekti &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.2923: Kooli 2-korruseline 3-sektsiooniga 12-krt elamu tüüpprojekt nr 113-23-37 album I - põhilised tööjoonised; album II - tüüpdetailid. T-1372-73 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705337024&amp;ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.6412: Elamu nr 2. 3-korruseline 2-sekts. 15-krt elamu tüüpprojekt 113-23-75.85 album I - tööjoonised (AC, BK, OB, CУ ЭЛ); album IM - varje elamu keldris; album II - seadmete spetsifikatsioonid; album VII - materjalide arvestuslehed (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705625134&amp;ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt; (ehk paneelmajade artiklise mitte panna enam neid).

Tekst mille jätsin panemata  paneelmajade artiklisse, kuna liiga palju variante oleks muidu

* Tüüpprojekt 113-EKE-12-3.2, (12 korteriga 3-korruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992.&lt;ref&gt;Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.2494: 12-krt elamu tüüpprojekt 113-EKE 11-3.2 - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705463480&amp;ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;
* Tüüpprojekt 113-EKE-12-1, 9-korteriga 3-korruseline kortermaja.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 9 korteriga elamu, kaust I, tp. 113-EKE 12-1, proj. 84095-2 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015516&amp;ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;
* Tüüpprojekt 113-EKE-12-2, 18-korteriga 3-korruseline kortermaja.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 18 korteriga sektsioonelamu, kaust I, tp. 113-EKE 12-2, proj. 84095-2 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015795&amp;ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;
* Tüüpprojekt 113-EKE-11-4, 18-korteriga 3-korruseline kortermaja.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 18 korteriga sektsioonelamu lahendus 2E, kaust I, tp. 113-EKE 11-4, proj. 876091-1 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015913&amp;ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;</text>
      <sha1>exty4gltgoqyyt4do6jb3pb2c5f86ko</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248802</id>
      <parentid>7248801</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T21:23:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <origin>7248802</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="28002" sha1="h642hdstr3haxcpvpfsp0vxmvdikkkh" xml:space="preserve">{{Kasutaja liivakast}}
&lt;!-- Kirjuta allapoole seda rida --&gt;

== Lammutamine ==
1920.aasta talvel käisid laeva vrakil Tupenurme Tänavsuu Villem Peeker ja Kapi Nõmme Madis Tuul, kuid vrakil toimunud plahvatuse tõttu hukkus Villem Peeker ja sai haavata Madis Tuul.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Muhulane 1 oktoober 2012 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=muhulane20121001.2.22&amp;srpos=3&amp;e=------201-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; (mitte jätta)

1925.aastaks oli laev kajakate väljaheidetega kaetud ja seetõttu paistis laev valget värvi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht 4 juuli 1981 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=noukogudehiiumaa19810704.2.10&amp;srpos=1&amp;e=------198-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht 2 juuli 1981 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=noukogudehiiumaa19810702.2.18&amp;e=-06-1981--07-1981--et-25-noukogudehiiumaa-1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-N%C3%B5ukogude------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; (on vajalik?, vist mitte)

1924.-1924.aastatel asutati AS Viking kes Slava vraki lammutas, kuid 1931.aastal pankrotti läks.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 30 november 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=wabamaa19331130.1.5&amp;e=30-11-1933-30-11-1933--et-25-wabamaa-1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-kool------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; (mitte jätta)
Vraki hakkas lammutama 1926.aastal AS Viking.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 30 september 1926 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=meiemaaew19260930.1.3&amp;srpos=4&amp;e=------192-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;
1929.aasta 8.juulil uppus tormi tõttu Slava vrakki kõrval Viking AS´i  ameerika firmalt Reno Salvage Corporation renditud päästelaev Resource, millel oli 2 Slava propellerit, mõned suurtükid ja sisseseadmeosad Slavalt.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa Teataja : maapidajate häälekandja 10 juuli 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=saaremaateataja19290710.1.3&amp;srpos=101&amp;e=-------et-25--101--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti muuseumide veebivärav - Fotopostkaart. Sõjalaeva &quot;Slava&quot; lammutustöödel vraki kõrval... |url=https://www.muis.ee/museaalview/139618 |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=www.muis.ee}}&lt;/ref&gt; Laeval Resource olnud 18 meest pääsesid uppumisest Slava vrakile minemisega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa Teataja : maapidajate häälekandja 13 juuli 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=saaremaateataja19290713.1.2&amp;srpos=6&amp;e=------192-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; Päästelaev Resource veeti 1930.aasta septembris Talinnasse.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Teataja (1930-1931) 6 september 1930 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=tallinnateatajaue19300906.1.5&amp;srpos=1&amp;e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;
1931.aastal läks AS Viking pankrotti.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
Pärast AS Vikingit üritas Slava vraki lammutada Kuhlmann, kuid kuna töö ei tasunud ära, lõpetas ka tema lammutamise.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
1933.aastal hakkas vraki lammutama J. Hergauk.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.1091.1.1210: Leping Veeteede Valitsuse ja Johannes Hergauki vahel sõjalaeva &quot;Slava&quot; ülestõstmise kohta · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110702676264&amp;ru=8oUph9 |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;

1933.aastal eemaldati laevalt viimased kahurid, kaks 12-tollist ahtrikahurit, millel olid veel laengud sees, kahurid lõhuti vanarauaks, suvel lasti õhku kahur 13kg dünamiidiga. Sügisel lasti õhku kahur, millel veel laengud sees, 16kg dünamiidiga, plahvatuse tagajärjel lendas tükke kahurist kuni 2 kilomeetri kaugusele.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 18 juuli 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=meiemaaew19330718.1.2&amp;srpos=7&amp;e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;
1933.aastal oli vraki lammutamas 40 kuni 50 töölist, kellest paljud olid muhulased.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
1934.aasta novembris kadus laeva vrakk veepealt, kui torm hävitas kasemattide pealsed ehitused.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 2 november 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=wabamaa19341102.1.3&amp;srpos=21&amp;e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 5 november 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=meiemaaew19341105.1.3&amp;srpos=32&amp;e=------193-et-25--26--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;
1936.aasta sügisel lasti õhku 12-tolliste kahurite kaks laskemoonakeldrit, plahvatuse tulemusel kerkis 10 sülla kõrgune veesammas ja plahvatuses surnud kalu leiti 2 kuni 3 miili kauguselt.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 19 oktoober 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=wabamaa19361019.1.1&amp;srpos=9&amp;e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1936-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 4 november 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=meiemaaew19361104.1.3&amp;srpos=10&amp;e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1936-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maa Hääl : maarahva ajaleht 19 oktoober 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=maahaal19361019.2.15&amp;srpos=14&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

1937.aastal enam Slavat lammutamisest teateid pole, väidetavalt ei olnud suudetud laeva kiilu ära lammutada.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Muhulane 27 august 2008 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=muhulane20080827.2.10&amp;srpos=1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-90+aastat+Slava+hukust------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 5 mai 1937 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=wabamaa19370505.1.7&amp;srpos=14&amp;e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1937-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

Laeva lammutamisel saadi rauda, vaske ja niklit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 4 juuli 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=wabamaa19340704.1.7&amp;srpos=5&amp;e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;(ei ole vaja)

kontsessioon

== Tüüpprojektid nr. 61 ja 62 ==
Tüüpprojekt nr 61 ja nr 62 on kahekorruselise nelja korteriga kortermaja tüüpprojekt, mida ehitati aastatel 1958-1960ndad. Tüüpprojektide arhitektid on [[Eesti Maaehitusprojekt|Eesti maaehitusprojekti]] arhitektid [[Boris Mirov]] ja [[Manivald Noor]].&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv |eesnimi=Maret |pealkiri=Suitsutare 8 |perekonnanimi2=Ingi |eesnimi2=Dagmar |kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum |aasta=2022 |isbn= |koht=Tallinn |lehekülg=244 |issn=1406-7544}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.330: 4-korteriga elamu tp. nr. 61 autor: arh. B. Mirov - album I seletuskiri, arhitektuur-ehituslikud ja santehnilised joonised (Põllumajandusprojekt) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705200808&amp;ru=8ROE6K |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;

1958. -1962. aastatel ehitati 32% kortermajadest maapiirkondades tüüpprojektide nr 61 ja nr 62 järgi.&lt;ref name=&quot;:1&quot; details=&quot;246-247&quot; /&gt;

== Bohnsacki maja ==
Bohnsacki maja oli 17. sajandil ehitatud barokk stiilis elumaja [[Pärnu vanalinn|Pärnu vanalinnas]] [[Rüütli tänav (Pärnu)|Rüütli tänaval]]. Hoone hävis 1944. aastal. Asukoht jääb tänapäeval [[Jakobsoni park|Jakobsoni parki]].

== Ajalugu ==
Hoone valmis 1700. aastal ja selle lasi ehitada Pärnu [[raehärra]] Jürgen Bohnsack.&lt;ref name=&quot;:12&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Olander |eesnimi=Aare |pealkiri=Pärnu kadunud vaated |kirjastus=Tänapäev |aasta=2020 |isbn=9789949858118 |lehekülg=388}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Aija |eesnimi=Indrek |pealkiri=Pärnu enne esimest ilmasõda |perekonnanimi2=Vunk |eesnimi2=Aldur |kirjastus=Pärnu Muuseum SA |aasta=2019 |isbn=9789949904563 |lehekülg=42}}&lt;/ref&gt; 

1699. aastal tulid välismaalt [[Academia Gustavo-Carolina|Pärnusse ülikooli]] Jacob Вajer ja Friedrich Radelloff, kes saatsid ühe sõduri neile öömaja otsima, kuid keelduti andmast kui kuuldi, et tegu on väljamaalastega. Seetõttu otsustasid nad ise öömaja otsida ja teesklesid, et on kaupmehed ja said toa Bohnsacki majja.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Piirimäe |eesnimi=Helmut |pealkiri=Ülikoolilinn Pärnu |kirjastus=Tartu Ülikool |aasta=1999 |isbn=9985400852 |lehekülg=104-105}}&lt;/ref&gt;

Jürgen Bohnsack suri 1710. aastal katku tõttu ning maja pärandati ta pojale Johann  Bohnsackile.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Tulekahju?&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=EAA.1001.1.3425: Akte in Sachen betreffend den Brand der Behausung fer Witwe des Polizeibürgermeisters Bohnsack, geb. G. H. Büncken · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200250526017&amp;ru=7C2zpB |vaadatud=2026-09-30 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;

== Narva vaekoda ==
Narva vaekoda oli 18. sajandil ehitatud [[vaekoda]] (kaalukoda) [[Narva vanalinn|Narva vanalinnas]] [[Rüütli tänav (Narva)|Rüütli tänaval]] [[Raekoja plats (Narva)|Raekoja platsi]] ääres. Hoone [[Märtsipommitamine Narvas|hävis]] 1944. aastal.

== Ajalugu ==
Narva vaekoda ehitati 1740-ndatel ja selle projekteeris arhitekt [[Franciscus Ludwig von Franckenberg]].&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Sarap |eesnimi=Carl |kuupäev=1933 |pealkiri=Narva. Vaekoda (1740ndate I p) Rüütli 16, raekoja plats |url=http://hdl.handle.net/10062/69123 |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Karling |eesnimi=Sten |pealkiri=Narva: eine baugeschichtliche Untersuchung |kirjastus=Wahlström &amp; Widstrand |aasta=1936 |koht=Stockholm |lehekülg=365-367 |keel=de}}&lt;/ref&gt;

Hoone uhke fassaad varjas tagasihoidliku hoonet.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;Teise korruse fassaadil oli neli pilastrit ja nurgalaienditega barokkaknad. Fassaadi tipus oli profileeritud [[Karniis|karniisiga]] kolmnurkviil.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Andrejeva |eesnimi=Svetlana |pealkiri=Narva vanadel fotodel: Fotosid Narva Muuseumi kogust |perekonnanimi2=Ivask |eesnimi2=Merike |perekonnanimi3=Tamjärv |eesnimi3=Maret |perekonnanimi4=Ploom |eesnimi4=Triin |perekonnanimi5=Randviir |eesnimi5=Tiina |kirjastus=Tänapäev |aasta=2006 |isbn=9985623991}}&lt;/ref&gt;

Vana&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Põhja Eesti : Narva ja Alutaguse häälekandja 19 detsember 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=pohjaeesti19331219.1.3&amp;srpos=6&amp;e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-narva+vaekoda------------ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; Sama?&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Alutaguse Teataja 19 detsember 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=alutaguseteataja19331219.1.3&amp;srpos=9&amp;e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-narva+vaekoda------------ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; Jälle&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Põhja Kodu 19 detsember 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=pohjakodu19331219.1.3&amp;srpos=14&amp;e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-narva+vaekoda------------ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

Taastamine&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sirp 22 märts 2013 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=sirp20130322.2.8.1&amp;srpos=17&amp;e=------201-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-narva+vaekoda------------ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; juba on

See &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mäetagused : hüperajakiri aprill 2025 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=AKmaetagused202504.2.16&amp;srpos=15&amp;e=------202-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-narva+vaekoda------------ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

1460. aastal põles vaekoda &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Põhja Kodu 27 august 1927 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=pohjakodu19270827.1.3&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-10-06 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; (pole vist vaja panna)

Vaekoda kuulus Narva Linnale.&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mäetagused : hüperajakiri detsember 2025 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=AKmaetagused202512.2.16&amp;srpos=16&amp;e=------202-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-narva+vaekoda------------ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

1924. aastal värviti ning renoveeriti Narva [[Narva raekoda|raekoja]], vaekoja ja [[Narva börsihoone|börsihoone]] fassaadid. Kasutati aga erksaid toone, mis tekitasid pettumust kunstnike ja arheoloogide seas.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

Kirjeldus seest &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti Narva uudised 15 oktoober 1937 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=uenu19371015.1.2&amp;srpos=10&amp;e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-narva+kaalumaja------------ |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

Ka tähtis&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vana Tallinn detsember 2022 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=JVvanatln202212.2.5.5&amp;srpos=17&amp;e=------202-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-narva+vaekoda------------ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

Hävingu mainimine.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2004-03-06 |pealkiri=Täna möödub 60 aastat Narva pommitamisest |url=https://www.err.ee/417856/tana-moodub-60-aastat-narva-pommitamisest |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Häving&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pilt |url=https://ajapaik.ee/photo/120896/purustatud-narva-vaade-kaalukoda-1946-1947/}}&lt;/ref&gt;


2022. aastal korraldas Narva Linnavalitsus hanke Narva vaekoja asukoha arheoloogiliste uuringutega kindlaks tegemiseks, ehitise konstruktsioonide hindamiseks ja auditi teostamiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Narvas asunud hoone (Narva kaalukoda, sõjaeelse aadressiga Rüütli tänav 16) maa-aluste konstruktsioonide asukoha ja seisukorra välja selgitamiseks arheoloogilise uuringu ja ehitise auditi teostamine |url=https://holt.ee/public-procurement/24489 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=Holt |väljaandja=Holt |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Hanketeade 77 |url=https://www.narva.ee/hanked-2022a-2-poolaasta-alates-juulikuust#hanketeade-nr-77-li}}&lt;/ref&gt;

2035+. aastate Narva linna üldplaneeringus on kavandatud hoone osalist taastada.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Narva Linnavalitsus |kuupäev=29 jaanuar 2026 |pealkiri=Narva üldplaneeringu seletuskiri |url=https://dge.ee/maps/Narva-linn/dokumendid/kehtestatavad/2026_Narva_UP_seletuskiri.pdf |lehekülg=53}}&lt;/ref&gt;

== Muu ==
Makett vaekotta?&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2018-11-18 |pealkiri=Toomas Kiho: Vana Narva – makett ja tegelikkus |url=https://arvamus.postimees.ee/6456653/toomas-kiho-vana-narva-makett-ja-tegelikkus |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Natuke kasu&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sirp 7 juuni 1991 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=sirp19910607.1.9&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; Muidu huvitavast inimesest (Narva jm)

TÄHTIS: Narva ajaloo uurimise ajalugu jm: https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/01/KaljundiJevgeni_Kas_kataloog_TUNA1999_4.pdf

Narva https://www.folklore.ee/tagused/sites/default/files/2025-07/tagus91veeb.pdf

Kuressaare kohviku uputus&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2019-07-23 |pealkiri=Insenerid ei pea Kuressaare kohviku uputamise põhjuseks kesklinna ehitustöid |url=https://www.err.ee/964055/insenerid-ei-pea-kuressaare-kohviku-uputamise-pohjuseks-kesklinna-ehitustoid |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
Mälumäng Narva&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=VARA-WEB |kuupäev=2024-07-06 |pealkiri=Mälumäng: tuntud ja tundmatu Narva |url=https://www.vara.ee/malumang-tuntud-ja-tundmatu-narva/ |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=VARA-WEB (vara.ee) |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Kiviõlis tüüpprojekt 1955.aastast.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.3523: Hoone tööjoonised sidumise eelprojekti juurde. 2-korruselise 12-krt elamu tüüpprojekt nr 1-285-4 (ЭC-23) album I - seletuskiri ja põhijoonised. T-1278-56. Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705337173&amp;ru=50OWJ7 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt; ja see 1963 &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.7512: Kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-6A album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-1417-65 (2 albumit) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705343210&amp;ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;

Sellest annaks midagi teha: &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Õhtuleht (1944-2000) 2 juuli 1980 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=ohtulehtkoorberg19800702.2.12.1&amp;srpos=11&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-aseri+pannoo------------ |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

Tüüpprojekt 1Э-10-8A 12 korteriga, 2-korruselised, Killingi-Nõmmes: uurida milline on&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.7090: Kahekorruseline 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-8A album I - arhitektuur-ehituslikud, santehnilised ja elektrotehnilised joonised. T-5-65 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705341932&amp;ru=6qle1L |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;

Lihtsalt 8?&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.6827: Kahekorruseline 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-8 album I - arhitektuur-ehituslikud ja sanitaar-tehnilised tööjoonised. T-865-64 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705341443&amp;ru=6qle1L |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;

7&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.7511: Elamu &quot;A&quot; ja &quot;B&quot; kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-7 album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-1418-65 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705343209&amp;ru=6qle1L |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;

1-317-1P&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.5006: Kahekorruseline 8-krt elamu tüüpprojekt nr 1-317-1П album I - arhitektuur-ehituslik ja santehniline osa (seotud joonised). T-638-61 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705340140&amp;ru=5AcGOD |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;

1-317-1Л&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.2562: Invaliidide kodu kahekorruseline 8-krt elamu tüüpprojekt nr 1-317-1Л album I - arhitektuur-ehituslik ja santehniline osa. T-803-61 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705340139&amp;ru=5aTgDJ |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;

1-317-1П&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.5006: Kahekorruseline 8-krt elamu tüüpprojekt nr 1-317-1П album I - arhitektuur-ehituslik ja santehniline osa (seotud joonised). T-638-61 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705340140&amp;ru=5aTgDJ |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;

1-317-2П&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.5107: Kahekorruseline 12-krt elamu, tüüpprojekt nr 1-317-2П album I - arhitektuur-ehituslikud ja sanitaartehnilised joonised. T-1230-61 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705340238&amp;ru=5aTgDJhttps://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705340238&amp;ru=5aTgDJ |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;

Siin palju, kuid nimetusteta&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.92: Ühe ja kahekorruselised elumajad tp. 1-14 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560363&amp;ru=70w2Yn |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt; ja &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32.4-2.165: Arhitektuur-ehituslik osa, santehnika · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701013493&amp;ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt; ja &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=VAMA.R-511.1t.65: Eesti Põllumajandusprojekt. Kahekorruseliste 8- ja 12-korteriga elamute tüüpprojektid 1Э-10 album nr 3 seeriale ühised joonised. Projekteeritud koostöös Riikliku Projekteerimise Instituudiga Giproselstroi · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=213703982340&amp;ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;

Tähtis: &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.92: Ühe ja kahekorruselised elumajad tp. 1-14 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560363&amp;ru=8OgEVP |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;

1-317-9 põhjalik&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.128: 4-kordne 32 korteriga suurplokk elumaja (2 trepikoda) tp. 1-317-9 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100561085&amp;ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.9: 4-kordne 44 korteriga suurplokk elumaja tp. 1-317-9 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100561097&amp;ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;

1-317-3&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.120: 2-kordne 16 korteriga suurplokk elumaja tp. 1-317-3 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560786&amp;ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;

1-317-4&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.80: 2-kordne 16 korteriga suurplokk elumaja (keldrikorrusele tagaküljest väline sissepääs) tp. 1-317-4 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560854&amp;ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;

1-317-5&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.89: 3-kordne 12 korteriga suurplokk elumaja tp. 1-317-5 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560973&amp;ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;

1-317-7&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.124: 3-kordne 24 korteriga suurplokk elumaja (tagaküljest eraldi välississepääs keldrikorrusele) tp. 1-317-7 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560988&amp;ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;

1-432-3&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.400: 4-kordne 20 korteriga ja kauplusega elumaja, arh.ehituslikud ja san. tehn. joonised tp. 1-432-3 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100567627&amp;ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;

== 1950ndate tüüpprojektid ==
Tüüpprojekt 1-285-1 (ЭС-21A), 2-korruseline, 8-korterit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.3991: Elamu tööjoonised sidumise eelprojekti juurde. 2-korruseline 8-krt ahjuküttega elamu tüüpprojekt nr 1-285-1 (ЭС-21A) album I - seletuskiri ja tööjoonised. T-613-58 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705338847&amp;ru=8ErQgc |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt; Pikk tn 51 Kuressaare (pole?)

Tüüpprojekt 1-285-2 (ЭC-22), 3-korruseline, 12-korterit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.16226: Kolmekorruseline 12-krt elamu tüüpprojekt 1-285-2 (ЭC-22) album I - projekti koosseis, seletuskiri ja üldised seotud joonised (šiffer EKP-17/57) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705356058&amp;ru=70w2Yn |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt; Pepleri ja Vanemuise nurgal

Tüüpprojekt  1-285-3 (ЭС-22A), 2-korruseline, 8-korterit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.3837: Hoone tööjoonised sidumise eelprojekti juurde. 2-korruseline 8-krt ahjuküttega elamu, tüüpprojekt nr 1-285-3 (ЭС-22A) album I - seletuskiri ja tööjoonised. T-1136-57. Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705338422&amp;ru=70w2Yn |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt; Keila Pae 1

Tüüpprojekt 1-285-4 (ЭC-23), 2 korruseline, 12-korterit.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Kiviõli Vabaduse 8


Tüüpprojekt 66-031.032.13.86&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.9121: Elamu tüüpprojekt 66-031.032.13.86 5-korruseline 15-krt plokk-sekts. 1Б-2Б-3Б ja 10-krt plokk-sekts. 3Б-4Б - arhitektuur-ehituslikud joonised, küte ja ventilatsiooni, vesi ja kanalisatsioon; elektrotehnilised joonised; varje plaan keldris (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705717104&amp;ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;
Miljon 113-12 ja 113-23 tüüpprojekti &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.2923: Kooli 2-korruseline 3-sektsiooniga 12-krt elamu tüüpprojekt nr 113-23-37 album I - põhilised tööjoonised; album II - tüüpdetailid. T-1372-73 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705337024&amp;ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.6412: Elamu nr 2. 3-korruseline 2-sekts. 15-krt elamu tüüpprojekt 113-23-75.85 album I - tööjoonised (AC, BK, OB, CУ ЭЛ); album IM - varje elamu keldris; album II - seadmete spetsifikatsioonid; album VII - materjalide arvestuslehed (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705625134&amp;ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt; (ehk paneelmajade artiklise mitte panna enam neid).

Tekst mille jätsin panemata  paneelmajade artiklisse, kuna liiga palju variante oleks muidu

* Tüüpprojekt 113-EKE-12-3.2, (12 korteriga 3-korruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992.&lt;ref&gt;Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.2494: 12-krt elamu tüüpprojekt 113-EKE 11-3.2 - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705463480&amp;ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;
* Tüüpprojekt 113-EKE-12-1, 9-korteriga 3-korruseline kortermaja.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 9 korteriga elamu, kaust I, tp. 113-EKE 12-1, proj. 84095-2 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015516&amp;ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;
* Tüüpprojekt 113-EKE-12-2, 18-korteriga 3-korruseline kortermaja.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 18 korteriga sektsioonelamu, kaust I, tp. 113-EKE 12-2, proj. 84095-2 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015795&amp;ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;
* Tüüpprojekt 113-EKE-11-4, 18-korteriga 3-korruseline kortermaja.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 18 korteriga sektsioonelamu lahendus 2E, kaust I, tp. 113-EKE 11-4, proj. 876091-1 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015913&amp;ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}&lt;/ref&gt;</text>
      <sha1>h642hdstr3haxcpvpfsp0vxmvdikkkh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. september 2026 – ...)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720779</id>
    <revision>
      <id>7248693</id>
      <parentid>7248458</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T18:32:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <comment>/* 5. oktoober */</comment>
      <origin>7248693</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="52535" sha1="dp5a15ctgld1uhtejyxzadmbol7yt22" xml:space="preserve">{{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}}

Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani.
	
See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.

== Sõjategevus 2026. aastal ==

== September ==
=== 1. september ===
[[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut 1. septembril]]

Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. september ===
Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;, Odessale&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt; ja Dniprole&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;

Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. september ===
Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026&lt;/ref&gt; ja Coca-Cola tehasele Kiievis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.&lt;ref name=deepstatemap&gt;[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]&lt;/ref&gt;

=== 4. september ===
[[File:Main building of Security Service of Ukraine after Russian attack, 2026-09-04 (02).jpg| thumb| Ukraina Julgeolekuteenistuse hoone peale tabamust 4. septembril]]

Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. september ===
Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. september ===
USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;

[[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. september ===
Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. september ===
[[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-09-08 (01).webp| thumb| Droonitabamuse saanud rong Sumõ oblastis 8. septembril]]

Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026&lt;/ref&gt; 
Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026&lt;/ref&gt; ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]].

=== 9. september ===
[[File:Drone strike on Starokozache Border Checkpoint, 2026-09-09 (1) cropped.jpg| thumb| Venemaa droonitabamuse saanud Starokozache  piirpuinkt 9. septembril]]

Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada saanud 66 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas õhurünnaku [[Novorossiisk]]ile. Rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|Neptun]] said tabamuse kolm sõjalaeva, mida Venemaa kasutab rakettide Kalibr väljalaskmiseks. Fregatt [[Admiral Essen]] ja üks [[Bujan-M-klassi korvett]] on purustuste tõttu rivist väljas ning fregatt [[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] sai väiksemaid vigastusi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637798 |pealkiri=Asjatundjad uurisid Venemaa laevade kahjustusi Novorossiiskis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Droonitabamuse tagajärjel puhkes tulekahju Novorossiiski naftaterminalis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026&lt;/ref&gt; 
[[Anapa]]s said tabamuse hävitaja [[Su-33]], helikopter [[Mi-8]] ja kaks radarisüsteemi - [[Kasta-2E2]] ja õhutõrjesüsteemi [[S-300|S-300/400]] radar 92N6.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8543905/ukraina-relvajoud-havitasid-haruldase-venemaa-havitaja |pealkiri=Ukraina relvajõud hävitasid haruldase Venemaa hävitaja |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 3200 km kaugusel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609632/seni-sugavaim-runnak-ukraina-tabas-venemaa-gaasirajatist-3000-kilomeetri-kaugusel-piirist Seni sügavaim rünnak: Ukraina tabas Venemaa gaasirajatist 3000 kilomeetri kaugusel piirist] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8543481/3000-km-rindest-ukraina-droonirunnak-purustas-kaugusrekordi-ja-siberis-asuva-gaasitehase |pealkiri=3000 km rindest: Ukraina droonirünnak purustas kaugusrekordi ja Siberis asuva gaasitehase |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-10 |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 10. september ===
[[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-09-10 (01).webp| thumb|Purustused Dnipros peale Venemaa õhurünnakut 10. septembril]]

Venemaa rünnakutes [[Kiiev]]ile&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610133721/ukraina-pustitas-ohurunnakute-kaugusrekordi#ohvrid Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest] ERR, 10. IX 2026&lt;/ref&gt;, 
[[Sumõ]]le&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609639/video-ja-fotod-venemaa-andis-ukrainas-sumos-loogi-kaubanduskeskuse-parklale-hukkus-kaks-ja-sai-viga-20-inimest VIDEO ja FOTOD | Venemaa andis Ukrainas Sumõs löögi kaubanduskeskuse parklale. Hukkus kaks ja sai viga 20 inimest] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt;, 
[[Dnipro]]le&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609774/venemaa-rundas-dnipros-kaks-korda-uht-ettevotet-ja-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Dnipros kaks korda üht ettevõtet ja hukkus kaks inimest] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Pavlohrad]]ile&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609917/venemaa-rundas-pavlohradi-kaubanduskeskust-vigastada-sai-67-inimest-hukkunuid-on-viis Venemaa ründas Pavlohradi kaubanduskeskust: vigastada sai 67 inimest, hukkunuid on viis] Delfi, 11. IX 2026&lt;/ref&gt; 
hukkus vähemalt 10 ja vigastada sai umbes 100 inimest.

Ukraina ründas droonidega [[Mahhatškala]] sadamat&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609692/droonid-rundasid-venemaal-mahhatskalad Droonid ründasid Venemaal Mahhatškalad] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt; ja meredroonidega [[Sotši]] sadamat.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609638/videod-venemaal-rundasid-meredroonid-sotsit-kus-puhkes-tulekahju VIDEOD | Venemaal ründasid meredroonid Sotšit, kus puhkes tulekahju] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. september ===
[[File:Ambulance in Yasnohirka after Russian attack, 2026-09-11 (01).webp| thumb| Kiirabiauto [[Donetski oblast]]is Jasnohirkas peale Venemaa droonitabamust 11. septembril]]

Venemaa ründas droonidega [[Kiiev]]i oblastit. [[Butša]]s süttis laohoone.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609920/kiievi-oblastit-ja-linna-runnati-droonidega Kiievi oblastit ja linna rünnati droonidega. Butšas põleb laohoone] Delfi, 11. IX 2026&lt;/ref&gt; Kiievis sai tabamuse tanklale, kus hukkus kaks ja sai kannatada kahekse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120610053/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-millest-uhes-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievis tanklaid, millest ühes hukkus kaks inimest] Delfi, 11. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas [[Permi krai]]s kahte keemiatehast - [[Berezniki]] linnas Uralhim Azot ja [[Gubahha]] linnas Metafraks Kemikals.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120610034/venemaal-permi-krais-rundasid-droonid-keemiatehast Venemaal Permi krais ründasid droonid kaht keemiatehast] Delfi, 11. IX 2026&lt;/ref&gt;
[[Saratov]]is said tabamuse naftatöötlemistehas ja veebikaubamaja Ozon logistikakeskus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610135272/soja-1661-paev-ukraina-tabas-venemaal-saratovis-asuvaid-sihtmarke#ukraina Ukraina tabas Venemaal Saratovis asuvaid sihtmärke] ERR, 11. IX 2026&lt;/ref&gt;
[[Kaspiisk]]i sadamas tabasid Ukraina droonid [[Kaspia flotill]]i lipulaeva Tatarstan.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637967 |pealkiri=Vaatlejad: Ukraina droonid tabasid ilmselt Kaspia flotilli lipulaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 12. september ===
[[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-12 (01).jpg| thumb| Rünnakujärgsed purustused Odessas 12. septembril]]

Venemaa ründas Ukraina erinevaid piirkondi, kasutades selleks:&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638251 |pealkiri=Ukraina tõrjus öise rünnaku käigus üle 100 õhusihtmärgi, kuid jäi ballistiliste rakettide vastu hätta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
:
* 10 ballistilist raketti [[Iskander-M]]
* 4 ballistilist raketti KN-23, 
* 8 tiibraketti [[Kalibr]], 
* 2 ülehelikiiruselist tiibraketti [[Onix]]
* 6 tiibraketti H-59/69
* 129 erinevat drooni

Ukraina tõrjus nendest:
* 6 tiibraketti Kalibr
* 2 tiibraketti H-59/69
* 102 erinevat drooni

Rünnakus said tabamuse:&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638242 |pealkiri=Venemaa öine rünnak: sihikule võeti Ukraina strateegiline tööstus ja taristu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Zatoka sild: kriitilise tähtsusega transpordiühendus [[Odessa oblast]]is
* [[Zaporižžja]] metallurgiatehas
* [[Krõvõi Rih]]i metallurgiatehas
* [[Odessa]]s elumaja

Rünnaku alla jäid ka Lääne-Ukrainas [[Volõõnia oblast]] ja [[Rivne oblast]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#laane Vene droonid ründasid Lääne-Ukrainas Volõõnia ja Rivne oblastit] ERR, 13. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse ja sai viga ligi 60 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638247 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukraina linnu: Odessas said kortermajad tabamuse, vigastatute seas on ka laps |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-on-valmis-putiniga-miami-g20-raames-kohtuma-kreml-keeldub?liveblogPost=638371 |pealkiri=Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas seitse inimest ja kümned said viga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnakud põhjustasid tulekahjud tööstusettevõtetes [[Togliatti]]s ja [[Taganrog]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610136442/ukraina-droonid-suutasid-tehased-venemaal-togliattis-ja-taganrogis#polengud Põlengud Venemaal Togliattis ja Taganrogis] ERR, 12. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. september ===
Venemaa ründas Ukrainat 453 drooniga, millest Ukraina tõrjus 405. Poola piiril [[Volõõnia oblast]]is Jahodõni piiripunktis sai tabamuse reisirong.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120610365/ukraina-pommitas-krasnodari-kraid-ja-tatarstani-vene-rakett-tappis-odessa-korghoones-kaks-inimest Ukraina pommitas Krasnodari kraid ja Tatarstani. Vene droonilöök tabas Ukraina-Poola piiripunkti] Delfi, 13. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas naftatöötlemise tehaseid [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s ja [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#tatarstan Ukraina tabas droonidega Tatarstani tööstuskeskust] ERR, 13. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. september ===
Venemaa rünnakutes hukkus kokku 11 ja vigastada sai 64 inimest&lt;ref&gt;[https://x.com/KyivIndependent/status/2099800027040239850 The Kyiv Independent] X.com, 15. IX 2026&lt;/ref&gt;, neist [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Pavlohrad]]is üks ja [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s kaks inimest. 

Ukraina ründas [[Sotši]]s asuvaid sihtmärke&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610137378/ukraina-rundas-venemaal-sotsis-asuvaid-sihtmarke#sochi Ukraina ründas Venemaal Sotšis asuvaid sihtmärke] ERR, 14. IX 2026&lt;/ref&gt;
ja energeetikaobjekte [[Mariupol]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120610462/ukraina-vaed-rundasid-objekte-krasnodari-krais-ja-tabasid-mariupoli-energiarajatist Ukraina väed ründasid objekte Krasnodari krais ja tabasid Mariupoli energiarajatist] Delfi, 14. IX 2026&lt;/ref&gt;

Uklraina teatas Venemaa relvajõudude 51. üldvägede armee ülema kindralleitnant Sergei Miltšakovi likvideerimisest.

=== 15. september ===
[[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2026-09-15 (01).jpg| thumb|Elamu Sumõs peale droonitabamust 15. septembril]]

Venemaa ründas objekte [[Kiiev]]is ja [[Odessa]]s. Rünnakus oasales 200 drooni, millest Ukraina tõrjus 187. 

Ukraina ründas [[Volgogradi oblast]]is asuvat Venemaa suurimat tsemenditehasest Sebrjakovtsement, [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehasest ja [[Rostovi oblast]]is asuvalt G. M. Berijevi nimeliselt [[Taganrog]]i lennukiremondi tehaselt ning Ozoni ladu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610138281/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaal-kolme-tehast#kolm Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaal kolme tehast] ERR, 15. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas edenemisest [[Donetski oblast]]i põhjaosas Žerebetsi jõe läänekaldal [[Lõman]]ist loodes, kus on vabastatud Seredne asula.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 16. september ===
Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Nikopoli rajoon]]is FPV-drooniga väikebussi, kus hukkus viis ja sai kannatada seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611133/venemaa-rundas-ukrainas-drooniga-bussi-milles-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainas drooniga bussi, milles hukkus viis inimest] Delfi, 16. IX 2026&lt;/ref&gt;

USA kongress kiitis heaks '[[Lindsey Graham|Graham]]i seaduse',mis võimaldab kehtestada Venemaale sekundaarseid sanktsioone. Seadus annab USA presidendile volituse kehtestada kuni 100-protsendised tollimaksud Venemaalt nafta ja maagaasi ostvatele riikidele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610140294/usa-kongress-kiitis-heaks-venemaa-sanktsioonide-seaduse USA kongress kiitis heaks Venemaa sanktsioonide seaduse] ERR, 17. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kinnitas Venemaa kindralmajor Anton Grunise hukkumist [[Donetski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610139265/soja-1666-paev-ukraina-tabas-venemaa-pommituslennukit-su-24#donetsk Ukraina sõjaväe teatel likvideeriti Donetski oblastis Vene kindral] ERR, 16. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas Krimmis [[Sakõ]] lennubaasis Vene pommituslennukit [[Su-24]].

=== 17. september ===
Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Odessa]]t, [[Dnipro]]t ja [[Zaporižžja]]t. Rünnakutes sai vigastada vähemalt 20 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611369/venemaa-rundas-oosel-ukrainat-ballistiliste-rakettidega Venemaa ründas öösel Ukrainat ballistiliste rakettidega] Delfi, 17. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast ja [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i sõjaväelennuvälja.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611375/videod-venemaal-runnati-jaroslavli-naftatootlemistehast-ja-rostovi-sojavaelennuvalja VIDEOD | Venemaal rünnati Jaroslavli naftatöötlemistehast ja Rostovi sõjaväelennuvälja] Delfi, 17. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610140234/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaa-sojalennuvalja-ja-naftatootlemistehast#rostov Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaa sõjalennuvälja ja naftatöötlemistehast] ERR, 17. IX 2026&lt;/ref&gt;
Rünnaku käigus hävitati Rostovi lennuväljal kolm lennukit (kaks [[An-26]] ja üks [[An-12]]) ja kolm helikopterit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639370 |pealkiri= Ukraina väed hävitasid kolm lennukit ja kolm kopterit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
[[Brjanski oblast]]is hävitati kaks õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadeldist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639396 |pealkiri= Peastaap: Venemaal hävitati kaks S-400 raketiheitjat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-18 (01).jpg| thumb| Purustatud administratiivhoone Odessas 18. septembril]]

=== 18. september ===
Venemaa ründas Ukrainat 93 drooniga. Ukraina tõrjus neist 72. Rünnakutes hukkus 11 ja sai vigastada 64 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611685/venemaa-rundas-ukrainat-ligi-100-drooniga-hukkus-vahemalt-kaks-inimest-pihta-sai-muu-hulgas-lasteaed Venemaa ründas Ukrainat ligi 100 drooniga, hukkus vähemalt kaks inimest, pihta sai muu hulgas lasteaed] Delfi, 18. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611866/vene-vaed-heitsid-hersonis-haigla-territooriumile-lohkeaineid Vene väed ründasid Hersonis haiglaterritooriumi] Delfi, 18. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610142622/soja-1669-paev-euroopa-riigid-valmistuvad-venemaa-hubriidrunnakuteks#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga 11 inimest] ERR, 19. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. september ===
[[File:Shopping center in Dnipro after Russian attack, 2026-09-19 (01).jpg| thumb| Tabamuse saanud kaubanduskeskus Dnipros 19. septembril]]

Ukraina teatas reaktiivdroone tõrjuva püüdurdrooni edukast kasutamisest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611966/video-zelenskoi-teatel-on-loodud-uus-reaktiivdroonide-vastane-puudurdroon VIDEO | Zelenskõi teatel on loodud uus reaktiivdroonide vastane püüdurdroon] Delfi, 19. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. september ===
Moskvat ja ümbritsevat regiooni tabas suur Ukraina õhurünnak, milles osales Venemaa väitel 1100 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612015/moskvat-tabas-viimasel-valimispaeval-suur-droonirunnak-linna-peamine-kutusetehas-suttis-polema Video | Moskvat tabas valimispäeval suur droonirünnak, linna peamine kütusetehas süttis põlema] Delfi, 20. IX 2026&lt;/ref&gt; Tabamusi said Kapotnaja naftatehas Moskvas, Sofino logistikakeskus ja [[Ljubertsõ]] soojuselektrijaam.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610143075/vene-pealinna-tabas-rekordsuur-droonirunnak#rekord Vene pealinna tabas rekordsuur droonirünnak] ERR, 20. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi [[Donetski oblast]]is Šandrõholve, Derõholve ja Drobõševe asulad.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545097/blogi-1670-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-moskvat-sadade-droonidega-ja-kasutas-ballistilist-raketti?liveblogPost=639750 |pealkiri= Ametlik: Ukraina vägi vabastas Donetski oblastis Šandrõholve ja Derõholve |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-20 |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 21. september ===
[[File:Biological department of Zaporizhzhia National University after Russian attack, 2026-09-21 (01).jpg| thumb| Zaporižžja Riikliku Ülikool bioloogia teaduskonna hoone peale rünnakut 21. septembril]]

[[Zaporižžja]]s said Venemaa õhuünnakute tõttu kahjustusi kaks kõrghoonet, haridusasutus ja Intrade kaubanduskeskus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612120/zaporizzjas-puhkesid-venemaa-runnaku-jarel-ulatuslikud-tulekahjud-kaubanduskeskuses-ja-korghoonetes Zaporižžjas puhkesid Venemaa rünnaku järel ulatuslikud tulekahjud kaubanduskeskuses ja kõrghoonetes] Delfi, 21. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukrainameelne partisaniliikumine [[Ateš]] lõi sabotaažiaktiga rivist välja olulise raudteelõigu [[Taganrog]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610143540/ukraina-partisanid-loid-taganrogis-rivist-valja-olulise-raudteeloigu#taganrog Ukraina partisanid lõid Taganrogis rivist välja olulise raudteelõigu] ERR, 21. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Ufa]] naftatehases.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8549450/blogi-1671-sojapaev-vaatlejad-ufas-kargatasid-plahvatused-teatatakse-ukraina-droonirunnakust-naftatehasele?liveblogPost=639773 |pealkiri=Vaatlejad: Venemaal Ufas süttis rünnaku tagajärjel naftatehas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-21 |vaadatud=2026-09-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova lähedal asuvas Venemaa ühes suurimas droonibaasis hävitas Ukraina vähemalt kolm ladu, viis stardiseadet ning kahjustati reaktiivdroonide stardiplatvormi.&lt;ref name= postimees0921&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641057 |pealkiri=Venemaa üks suuremaid droonibaase taas tule all: Tsõmbulova lähistel registreeriti mitu põlengut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas asuva Zapadne.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 22. september ===
[[File:Church in Kramatorsk after Russian attack, 2026-09-22 (11).jpg| thumb| Purustatud kirik [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 22. septembril]]

Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]i, [[Krõvõi Rih]]i ja [[Pavlohrad]]i, tappes vähemalt neli inimest ja purustades hooneid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610144623/soja-1672-paev-ukraina-ohurunnakud-tabasid-kahte-vene-naftatootlemistehast#venerynnak Venemaa ründas korraga Kiievit, Dniprod, Pavlodari ja Krõvõi Rihhi] ERR, 22. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612418/venemaa-rundas-ukrainas-ballistiliste-rakettidega-dnipropetrovski-oblastit-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Venemaa ründas Ukrainas ballistiliste rakettidega Dnipropetrovski oblastit. Hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 22. IX 2026&lt;/ref&gt; Venemaa rünnakutes on tugevaid kahjustusi saanud Ukraina suurimad metallurgiaettevõtted.&lt;ref name=err_09_25&gt;[https://www.err.ee/1610148367/ukraina-suurim-terasetehas-peatab-venemaa-runnakute-tottu-too Ukraina suurim terasetehas peatab Venemaa rünnakute tõttu töö] ERR, 25. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina õhurünnakus said kahjustada [[Samara oblast]]is asuv Kuibõševi naftatöötlemistehas ning [[Ufaa]] naftatöötlemistehas, kus mõlemas puhkes pärast rünnakut tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612422/video-ja-fotod-venemaal-samaras-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-mis-suttis-polema VIDEO ja FOTOD | Venemaal Samaras ründasid droonid naftatöötlemistehast, mis süttis põlema] Delfi, 22. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]i põhjaosas [[Kostjantõnivka]]st põhjas asuva Markove.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 23. september ===
Venemaa rünnakus said [[Kiiev]]is tabamuse tanklad, transporditaristu ja laohooned. &lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612721/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-transporditaristut-ja-laohoonet Venemaa ründas Kiievis tanklaid, transporditaristut ja laohoonet] Delfi, 23. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina sooritas kordusrünnaku [[Ufaa]] naftatöötlemistehasele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610145523/meedia-venemaal-ufa-naftatehase-lahedal-toimusid-plahvatused Meedia: Venemaal Ufa naftatehase lähedal toimusid plahvatused] ERR, 23. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. september ===
Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiiev]]is kaks&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613059/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-koogiviljahoidlat-kus-hukkus-kuus-inimest Venemaa ründas Harkivi oblastis köögiviljahoidlat, kus hukkus kuus inimest] Delfi, 24. IX 2026&lt;/ref&gt; ja [[Harkivi oblast]]is seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612985/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega-hukkunud-on-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega, hukkunud on kaks inimest] Delfi, 24. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610146423/isw-andmeil-edenesid-ukraina-vaed-korraga-kolmes-oblastis#harkiv Harkivi lähistel sai Vene rünnakus talupidamisele surma seitse inimest] ERR, 24. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. september ===
[[File:Destructions in Lozova after Russian attack, 2026-09-25 (01).jpg| thumb| Hoone [[Harkivi oblast]]is [[Lozova]]s peale Venemaa rünnakut 25. septembril]]

Venemaa droonirünnakus Kiievile hukkus viis ja sai vigastada seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610147962/ukraina-tabas-venemaal-permis-asuvat-naftarafineerimistehast Kiievis hukkus Venemaa rünnakus viis inimest] ERR, 25. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613265/kiievis-sai-raketirunnaku-tottu-kahjustada-korruselamu-ja-kannatada-uks-inimene Kiievis hukkus Vene rünnaku tõttu 14-aastane poiss ja Odessas kaks inimest] Delfi, 25. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas droonidega naftarafineerimistehaseid [[Perm]]is ja [[Rostovi oblast]]is [[Novošahtinsk]]is,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640108 |pealkiri=Peastaap: Ukraina õhulöögid tabasid kaht Venemaa naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; elektroonikatehast Iskra [[Uljanovsk]]is ning [[Voronež]]is asuvat tehast Voronežsintezkautšuk.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640070 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal elektroonikatehast ja naftarafineerimistehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 26. september ===
Venemaa õhurünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt kuus ja vigastada vähemalt 33 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613572/ukraina-droonirunnak-suutas-venemaal-ilski-naftatootlemistehase Venemaa rünnakulaines Ukrainale hukkus kuus inimest. Ukraina süütas suure Vene naftatehase] Delfi, 26. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas rünnaku Venemaa [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610149078/ukraina-rundas-droonidega-venemaal-ilski-naftatootlemistehast#ukraina Ukraina ründas droonidega Venemaal Ilski naftatöötlemistehast] ERR, 26. IX 2026&lt;/ref&gt; ja [[Azov]]is optika- ja mehaanikatehasele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640234 |pealkiri=Ukraina rünnakus tabamuse saanud Azovi tehas tootis raketidetaile |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 27. september ===
Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus 14 ja sai vigastada 57 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8553695/zelenskoi-venemaa-saatis-paevaga-ukraina-vastu-277-rundedrooni |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa saatis päevaga Ukraina vastu 277 ründedrooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-28 |vaadatud=2026-09-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613743/fotod-venemaa-korraldas-droonirunnaku-kiievi-lahedal-asunud-turule-hukkus-kaks-inimest FOTOD | Venemaa korraldas droonirünnaku Kiievi lähedal asunud turule, hukkus kaks inimest] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa on 2026 aastal intensiivistanud rünnakuid Ukraina erinevatele tsiviiltaristu objektidele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640228 |pealkiri=Venemaa hoogustab rünnakuid Ukraina taristule |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Lisaks energeetikaobjektide, metallurgiatehaste&lt;ref name=err_09_25/&gt; 
ja sadamate ründamisele on sihtmärgid ka vedurid,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120611870/venemaa-havitab-juba-40-vedurit-kuus-millega-ahvardab-ukrainat-raudteesoja-kaotus |pealkiri=Venemaa hävitab juba 40 vedurit kuus. Millega ähvardab Ukrainat raudteesõja kaotus? |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-18 |vaadatud=2026-09-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;
andmekeskused internetiühenduse häirimiseks,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610149078/soja-1676-paev-ukraina-rundas-droonidega-ilski-naftatootlemistehast-venemaal#andmekeskused Rünnakud Kiievi andmekeskustele häirisid mitme meediaväljaande tööd] ERR, 26. IX 2026&lt;/ref&gt; 
erinevad tehased&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552835/blogi-1676-sojapaev-saksa-uurijad-gru-rundas-munchenis-kaitsetoostuste-peakorterit?liveblogPost=640139 |pealkiri=Droon tabas Kiievi farmaatsiatehast teist korda mõne päeva jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-26 |vaadatud=2026-09-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
ja logistikaobjektid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610149609/venemaa-on-viimastel-kuudel-havitanud-ukrainas-15-miljonit-raamatut#raamatud Venemaa on viimastel kuudel hävitanud Ukrainas 15 miljonit raamatut] ERR, 27. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613697/video-vene-ohurunnakud-tabasid-kiievit-pihta-said-telekom-andmekeskus-ja-laohoone VIDEO | Vene õhurünnakud tabasid Kiievit, pihta said kool, andmekeskus ja laohoone] Delfi, 27. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. september ===
[[File:Presidium of National Academy of Sciences of Ukraine after Russian attack, 2026-09-28 (01).jpg| thumb| Ukraina Teaduste Akadeemia hoone peale Venemaa rünnakut 28. septembril]]

Vene droon tabas Kiievi kesklinnas [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Ukraina Teaduste Akadeemia]] hoonet, kus puhkes tulekahju ja hukkus üks inimene.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613942/vene-droon-tabas-kiievi-kesklinnas-ukraina-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi kesklinnas Ukraina teaduste akadeemia hoonet] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610150083/vene-droon-tabas-kiievi-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi teaduste akadeemia hoonet] ERR, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Krasnodari krai]]s [[Pavlovskaja rajoon]]is naftabaas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613803/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-naftabaasi-mis-suttis Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid naftabaasi, mis süttis] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas kolme asula (Ridkodub, Nove ja Katerõnivka) vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613845/ukraina-vabastas-operatsiooni-vivaldi-kaigus-kolm-asulat-ja-vottis-sadu-venelasi-vangi Ukraina vabastas operatsiooni „Vivaldi“ käigus kolm asulat ja võttis sadu venelasi vangi] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina kasutas operatsiooni käigus rohkelt maismaadroone ja võttis 250 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#vangid Ukraina üksused võtsid korraga vangi 250 Vene sõdurit] ERR, 29. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#vivaldi Ukraina valmistub operatsiooni Vivaldi neljandaks etapiks] ERR, 1. X 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa blokaadi tõttu on [[Hersoni oblast]]is [[Dnepr]]i lõunakaldal asuvas [[Oleškõ]] linnas ränk humanitaarkriis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613657/louna-ukrainas-olesko-linnas-suveneb-venemaa-tekitatud-naljahada-teed-on-blokeeritud-elanikud-soovad-rohtu-ja-koeri Lõuna-Ukrainas Oleškõ linnas süveneb Venemaa tekitatud näljahäda. Teed on blokeeritud, elanikud söövad rohtu ja koeri] Delfi, 27. IX 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina varustab linna hädavajalikuga droonide abil.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613902/video-ukraina-vaed-toimetasid-okupeeritud-ja-naljutatud-oleskosse-4-tonni-toitu VIDEO | Ukraina väed toimetasid okupeeritud ja näljutatud Oleškõsse 4 tonni toitu] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. september ===
Venemaa korraldas Kiievile drooni- ja raketirünnaku.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614057/venemaa-rundas-oosel-kiievit-droonide-ja-rakettidega-tegutses-patriot-ohutorjesusteem Venemaa ründas öösel Kiievit droonide ja rakettidega, tegutses Patriot õhutõrjesüsteem] Delfi, 29. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#ballistika Venemaa ründas Kiievit taas ballistiliste rakettidega] ERR, 29. IX 2026&lt;/ref&gt;

[[Brjanski oblast]]is varises Ukraina droonirünnaku tagajärjel kokku osa raudteesillast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#brjansk Ukraina õhurünnak tabas Venemaa Brjanski oblastis raudteesilda] ERR, 29. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8553515/blogi-1679-sojapaev-zelenskoi-venemaa-on-juba-alustanud-taiendavat-mobilisatsiooni?liveblogPost=640399 |pealkiri=Ukraina õhurünnakud tõid Brjanskis kaasa kolm raudteeintsidenti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-29 |vaadatud=2026-09-29 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 30. september ===
Venemaa korraldas õhurünnaku Ukraina energiataristule. Rünnakus hukkus kolm inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614364/venemaa-ballistiliste-rakettide-runnak-pohjustas-kiievis-elektrikatkestuse Venemaa öine ballistiliste rakettide rünnak põhjustas Kiievis elektrikatkestuse. Linnas ja oblastis on kolm hukkunut] Delfi, 30. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610152018/venemaa-ohurunnakus-kiievile-hukkus-neli-inimest#laps Venemaa õhurünnakus Kiievile hukkus neli inimest] ERR, 30. IX 2026&lt;/ref&gt;

[[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa 
septembris 175 ruutkilomeetrit, kuid Ukraina vabastas 256 ruutkilomeetrit territooriumi, mis teeb Venemaa netokaotuseks 81 ruutkilomeetrit.&lt;ref&gt;[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-october-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, October 1, 2026] ISW, 1.X 2026&lt;/ref&gt;

== Oktoober ==
=== 1. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat 107 drooniga. millest õnnestus tõrjuda 87.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#stat Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 107 Vene ründedroonist 87] ERR, 1. X 2026&lt;/ref&gt;
Kiievis said tabamuse Lõunasild (Pivdennõi mist),&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614775/kiievis-sai-kaks-droonitabamust-dnepri-joe-sild Kiievis sai kaks droonitabamust Dnepri jõe sild] Delfi, 1. X 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614906/venemaa-rundas-kiievis-kolmandat-korda-lounasilda Venemaa ründas Kiievis kolmandat korda Lõunasilda, mis suleti liiklusele] Delfi, 2. X 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610154196/kiievis-puhkes-liikluskaos-parast-venemaa-runnakuid-votmetahtsusega-sillale#sild Kiievis puhkes liikluskaos pärast Venemaa rünnakuid olulisele sillale] ERR, 2. X 2026&lt;/ref&gt;
kool&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614679/vene-droon-tabas-kiievis-koolimaja-lapsed-olid-varjendis Vene droon tabas Kiievis koolimaja. Lapsed olid varjendis] Delfi, 1. X 2026&lt;/ref&gt; 
ja tuumauuringute instituut.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614806/vene-droon-rundas-eile-kiievis-tuumauuringute-instituuti-kus-asub-ka-uurimisreaktor Vene droon ründas eile Kiievis tuumauuringute instituuti, kus asub ka uurimisreaktor] Delfi, 1. X 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Svjatopetrivka asula.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina armee kaotas hävitaja [[MiG-29]] koos piloodiga.

Ukraina kasutas esmakordselt ballistilist raketti [[FP-7]] lahingus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614904/zelenskoi-jagas-videot-ukraina-ballistilise-raketi-fp-7-esimesest-lahingkasutusest VIDEO | Zelenskõi jagas videot Ukraina ballistilise raketi FP-7 esimesest lahingkasutusest] Delfi, 2. X 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. oktoober ===
Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast ja [[Samara]]s [[Transneft]]i kütusehoidlate kompleksi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614927/venemaal-rundasid-droonid-volgogradi-ja-samara-naftaobjekte Venemaal ründasid droonid Volgogradi ja Samara naftaobjekte] Delfi, 2. X 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat 157 drooniga, millest Ukraina tõrjus 131.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641066 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukrainat 157 drooniga, tabamused toimusid 12 asukohas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Kiievi lähedal [[Hostomel]]is sai tabamuse ühe suurema ravimite hulgimüüja Venta LTD ladu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641036 |pealkiri=Venemaa tabas Kiievi lähedal suurt ravimite hulgimüüja ladu, viies selline rünnak kuu aja jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615158/vene-droon-tabas-kiievi-pohjasilda VIDEO | Vene droon tabas Kiievi Põhjasilda] Delfi, 3. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina rünnaku tulemusel puhkesid suured tulekahjud droonibaasides [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova piirkonnas&lt;ref name= postimees0921/&gt; ja [[Donetski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610155357/okupeeritud-donetskit-tabas-ukraina-ohurunnak#tabas Ukraina teatas Vene sõjaliste objektide tabamisest] ERR, 3. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
[[Zaporižžja oblast]]is hävitas Ukraina droonilöögiga mitmikraketiheitja [[BM-27 Uragan]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641082 |pealkiri=Ukraina droon hävitas haruldase Vene raketiheitja Uragan |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 4. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat 135 drooniga, millest Ukraina tõrjus 123.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641286 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 135 Vene ründedroonist 123 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610155843/analuutikute-andmeil-on-ukraina-hakanud-territooriumi-tagasi-voitma#Pohjasild Venemaa ründas Kiievi sildu neljandat päeva järjest, pihta sai Põhjasild] ERR, 4. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615316/el-i-diplomaadid-lubavad-ohuterrori-kiuste-kiievisse-jaada-linna-peamist-silda-tabas-uus-ohulook Kiievi peamist silda tabas Saksa kantsleri visiidi ajal uus õhulöök] Delfi, 4. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa on Kiievi sildu rünnakud neli päeva järjest, häirides igapäevast elu. Sildadele suuremat kahju tekkinud ei ole.

Ukraina droonid tabasid [[Adõgee]]s asuval Hanskaja sõjaväelennuväljal kahte Venemaa sõjalennukit - [[Su-35]] ja [[Su-34]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641370 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Adõgee baasis kaht Vene hävituslennukit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 5. oktoober ===
Venemaa rünnaku tagajärjel hukkus [[Harkiv]]is kuus inimest ja 59 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615666/harkivis-sai-eilse-vene-runnaku-tagajarjel-vigastada-59-inimest-hukkus-kuus Harkivis sai eilse Vene rünnaku tagajärjel vigastada 59 inimest, hukkus kuus] Delfi, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;  

Ukraina väitel on kaugmaarünnakute tagajärjel seisma pandud üle 51% Venemaa naftatöötlemisvõimekusest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615408/ukraina-kaitseministeerium-51-vene-naftatootlusest-seisab Ukraina kaitseministeerium: 51% Vene naftatöötlusest seisab] Delfi, 5. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610156323/zelenski-piloodid-alustavad-valjaopet-prantsuse-havitajatel-rafale#pool Ukraina on rivist välja löönud pool Vene naftatöötlemisvõimsusest] ERR, 5. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. oktoober ===
Venemaa ründas [[Zaporižžja]]s Dnepri silda.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615669/venemaa-andis-zaporizzjas-loogi-sillale-kannatada-sai-viis-inimest Venemaa andis Zaporižžjas löögi sillale. Kannatada sai viis inimest] Delfi, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Bulgaaria majandusvööndis sai droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva, millest üks uppus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615744/bulgaaria-rannikul-lahedal-rundasid-droonid-kaht-laeva-millest-uks-uppus Bulgaaria ranniku lähedal ründasid droonid kaht laeva, millest üks uppus] Delfi, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610158213/bulgaaria-lahistel-said-droonirunnakus-pihta-kaks-kaubalaeva Bulgaaria lähistel said droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva] ERR, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnakus Moskva piirkonnale sai tabamuse ja süttis Volodarskaja naftatoodete pumbajaam.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615661/moskva-teatas-ulatuslikust-droonirunnakust-suttis-naftahoidla Moskva teatas ulatuslikust droonirünnakust. Süttis naftahoidla] Delfi, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610157433/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskva-regioonile#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskva regioonile] ERR, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&amp;match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas]
* [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба
* [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine]

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]]</text>
      <sha1>dp5a15ctgld1uhtejyxzadmbol7yt22</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248695</id>
      <parentid>7248693</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T18:37:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <comment>/* 3. oktoober */</comment>
      <origin>7248695</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="52621" sha1="cdv5jt63wonjomsds4a4vylkwo43oz1" xml:space="preserve">{{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}}

Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani.
	
See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.

== Sõjategevus 2026. aastal ==

== September ==
=== 1. september ===
[[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut 1. septembril]]

Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. september ===
Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;, Odessale&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt; ja Dniprole&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;

Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. september ===
Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026&lt;/ref&gt; ja Coca-Cola tehasele Kiievis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.&lt;ref name=deepstatemap&gt;[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]&lt;/ref&gt;

=== 4. september ===
[[File:Main building of Security Service of Ukraine after Russian attack, 2026-09-04 (02).jpg| thumb| Ukraina Julgeolekuteenistuse hoone peale tabamust 4. septembril]]

Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. september ===
Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. september ===
USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;

[[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. september ===
Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. september ===
[[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-09-08 (01).webp| thumb| Droonitabamuse saanud rong Sumõ oblastis 8. septembril]]

Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026&lt;/ref&gt; 
Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026&lt;/ref&gt; ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]].

=== 9. september ===
[[File:Drone strike on Starokozache Border Checkpoint, 2026-09-09 (1) cropped.jpg| thumb| Venemaa droonitabamuse saanud Starokozache  piirpuinkt 9. septembril]]

Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada saanud 66 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas õhurünnaku [[Novorossiisk]]ile. Rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|Neptun]] said tabamuse kolm sõjalaeva, mida Venemaa kasutab rakettide Kalibr väljalaskmiseks. Fregatt [[Admiral Essen]] ja üks [[Bujan-M-klassi korvett]] on purustuste tõttu rivist väljas ning fregatt [[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] sai väiksemaid vigastusi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637798 |pealkiri=Asjatundjad uurisid Venemaa laevade kahjustusi Novorossiiskis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Droonitabamuse tagajärjel puhkes tulekahju Novorossiiski naftaterminalis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026&lt;/ref&gt; 
[[Anapa]]s said tabamuse hävitaja [[Su-33]], helikopter [[Mi-8]] ja kaks radarisüsteemi - [[Kasta-2E2]] ja õhutõrjesüsteemi [[S-300|S-300/400]] radar 92N6.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8543905/ukraina-relvajoud-havitasid-haruldase-venemaa-havitaja |pealkiri=Ukraina relvajõud hävitasid haruldase Venemaa hävitaja |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 3200 km kaugusel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609632/seni-sugavaim-runnak-ukraina-tabas-venemaa-gaasirajatist-3000-kilomeetri-kaugusel-piirist Seni sügavaim rünnak: Ukraina tabas Venemaa gaasirajatist 3000 kilomeetri kaugusel piirist] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8543481/3000-km-rindest-ukraina-droonirunnak-purustas-kaugusrekordi-ja-siberis-asuva-gaasitehase |pealkiri=3000 km rindest: Ukraina droonirünnak purustas kaugusrekordi ja Siberis asuva gaasitehase |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-10 |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 10. september ===
[[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-09-10 (01).webp| thumb|Purustused Dnipros peale Venemaa õhurünnakut 10. septembril]]

Venemaa rünnakutes [[Kiiev]]ile&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610133721/ukraina-pustitas-ohurunnakute-kaugusrekordi#ohvrid Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest] ERR, 10. IX 2026&lt;/ref&gt;, 
[[Sumõ]]le&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609639/video-ja-fotod-venemaa-andis-ukrainas-sumos-loogi-kaubanduskeskuse-parklale-hukkus-kaks-ja-sai-viga-20-inimest VIDEO ja FOTOD | Venemaa andis Ukrainas Sumõs löögi kaubanduskeskuse parklale. Hukkus kaks ja sai viga 20 inimest] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt;, 
[[Dnipro]]le&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609774/venemaa-rundas-dnipros-kaks-korda-uht-ettevotet-ja-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Dnipros kaks korda üht ettevõtet ja hukkus kaks inimest] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Pavlohrad]]ile&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609917/venemaa-rundas-pavlohradi-kaubanduskeskust-vigastada-sai-67-inimest-hukkunuid-on-viis Venemaa ründas Pavlohradi kaubanduskeskust: vigastada sai 67 inimest, hukkunuid on viis] Delfi, 11. IX 2026&lt;/ref&gt; 
hukkus vähemalt 10 ja vigastada sai umbes 100 inimest.

Ukraina ründas droonidega [[Mahhatškala]] sadamat&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609692/droonid-rundasid-venemaal-mahhatskalad Droonid ründasid Venemaal Mahhatškalad] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt; ja meredroonidega [[Sotši]] sadamat.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609638/videod-venemaal-rundasid-meredroonid-sotsit-kus-puhkes-tulekahju VIDEOD | Venemaal ründasid meredroonid Sotšit, kus puhkes tulekahju] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. september ===
[[File:Ambulance in Yasnohirka after Russian attack, 2026-09-11 (01).webp| thumb| Kiirabiauto [[Donetski oblast]]is Jasnohirkas peale Venemaa droonitabamust 11. septembril]]

Venemaa ründas droonidega [[Kiiev]]i oblastit. [[Butša]]s süttis laohoone.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609920/kiievi-oblastit-ja-linna-runnati-droonidega Kiievi oblastit ja linna rünnati droonidega. Butšas põleb laohoone] Delfi, 11. IX 2026&lt;/ref&gt; Kiievis sai tabamuse tanklale, kus hukkus kaks ja sai kannatada kahekse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120610053/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-millest-uhes-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievis tanklaid, millest ühes hukkus kaks inimest] Delfi, 11. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas [[Permi krai]]s kahte keemiatehast - [[Berezniki]] linnas Uralhim Azot ja [[Gubahha]] linnas Metafraks Kemikals.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120610034/venemaal-permi-krais-rundasid-droonid-keemiatehast Venemaal Permi krais ründasid droonid kaht keemiatehast] Delfi, 11. IX 2026&lt;/ref&gt;
[[Saratov]]is said tabamuse naftatöötlemistehas ja veebikaubamaja Ozon logistikakeskus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610135272/soja-1661-paev-ukraina-tabas-venemaal-saratovis-asuvaid-sihtmarke#ukraina Ukraina tabas Venemaal Saratovis asuvaid sihtmärke] ERR, 11. IX 2026&lt;/ref&gt;
[[Kaspiisk]]i sadamas tabasid Ukraina droonid [[Kaspia flotill]]i lipulaeva Tatarstan.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637967 |pealkiri=Vaatlejad: Ukraina droonid tabasid ilmselt Kaspia flotilli lipulaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 12. september ===
[[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-12 (01).jpg| thumb| Rünnakujärgsed purustused Odessas 12. septembril]]

Venemaa ründas Ukraina erinevaid piirkondi, kasutades selleks:&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638251 |pealkiri=Ukraina tõrjus öise rünnaku käigus üle 100 õhusihtmärgi, kuid jäi ballistiliste rakettide vastu hätta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
:
* 10 ballistilist raketti [[Iskander-M]]
* 4 ballistilist raketti KN-23, 
* 8 tiibraketti [[Kalibr]], 
* 2 ülehelikiiruselist tiibraketti [[Onix]]
* 6 tiibraketti H-59/69
* 129 erinevat drooni

Ukraina tõrjus nendest:
* 6 tiibraketti Kalibr
* 2 tiibraketti H-59/69
* 102 erinevat drooni

Rünnakus said tabamuse:&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638242 |pealkiri=Venemaa öine rünnak: sihikule võeti Ukraina strateegiline tööstus ja taristu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Zatoka sild: kriitilise tähtsusega transpordiühendus [[Odessa oblast]]is
* [[Zaporižžja]] metallurgiatehas
* [[Krõvõi Rih]]i metallurgiatehas
* [[Odessa]]s elumaja

Rünnaku alla jäid ka Lääne-Ukrainas [[Volõõnia oblast]] ja [[Rivne oblast]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#laane Vene droonid ründasid Lääne-Ukrainas Volõõnia ja Rivne oblastit] ERR, 13. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse ja sai viga ligi 60 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638247 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukraina linnu: Odessas said kortermajad tabamuse, vigastatute seas on ka laps |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-on-valmis-putiniga-miami-g20-raames-kohtuma-kreml-keeldub?liveblogPost=638371 |pealkiri=Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas seitse inimest ja kümned said viga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnakud põhjustasid tulekahjud tööstusettevõtetes [[Togliatti]]s ja [[Taganrog]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610136442/ukraina-droonid-suutasid-tehased-venemaal-togliattis-ja-taganrogis#polengud Põlengud Venemaal Togliattis ja Taganrogis] ERR, 12. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. september ===
Venemaa ründas Ukrainat 453 drooniga, millest Ukraina tõrjus 405. Poola piiril [[Volõõnia oblast]]is Jahodõni piiripunktis sai tabamuse reisirong.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120610365/ukraina-pommitas-krasnodari-kraid-ja-tatarstani-vene-rakett-tappis-odessa-korghoones-kaks-inimest Ukraina pommitas Krasnodari kraid ja Tatarstani. Vene droonilöök tabas Ukraina-Poola piiripunkti] Delfi, 13. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas naftatöötlemise tehaseid [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s ja [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#tatarstan Ukraina tabas droonidega Tatarstani tööstuskeskust] ERR, 13. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. september ===
Venemaa rünnakutes hukkus kokku 11 ja vigastada sai 64 inimest&lt;ref&gt;[https://x.com/KyivIndependent/status/2099800027040239850 The Kyiv Independent] X.com, 15. IX 2026&lt;/ref&gt;, neist [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Pavlohrad]]is üks ja [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s kaks inimest. 

Ukraina ründas [[Sotši]]s asuvaid sihtmärke&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610137378/ukraina-rundas-venemaal-sotsis-asuvaid-sihtmarke#sochi Ukraina ründas Venemaal Sotšis asuvaid sihtmärke] ERR, 14. IX 2026&lt;/ref&gt;
ja energeetikaobjekte [[Mariupol]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120610462/ukraina-vaed-rundasid-objekte-krasnodari-krais-ja-tabasid-mariupoli-energiarajatist Ukraina väed ründasid objekte Krasnodari krais ja tabasid Mariupoli energiarajatist] Delfi, 14. IX 2026&lt;/ref&gt;

Uklraina teatas Venemaa relvajõudude 51. üldvägede armee ülema kindralleitnant Sergei Miltšakovi likvideerimisest.

=== 15. september ===
[[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2026-09-15 (01).jpg| thumb|Elamu Sumõs peale droonitabamust 15. septembril]]

Venemaa ründas objekte [[Kiiev]]is ja [[Odessa]]s. Rünnakus oasales 200 drooni, millest Ukraina tõrjus 187. 

Ukraina ründas [[Volgogradi oblast]]is asuvat Venemaa suurimat tsemenditehasest Sebrjakovtsement, [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehasest ja [[Rostovi oblast]]is asuvalt G. M. Berijevi nimeliselt [[Taganrog]]i lennukiremondi tehaselt ning Ozoni ladu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610138281/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaal-kolme-tehast#kolm Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaal kolme tehast] ERR, 15. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas edenemisest [[Donetski oblast]]i põhjaosas Žerebetsi jõe läänekaldal [[Lõman]]ist loodes, kus on vabastatud Seredne asula.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 16. september ===
Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Nikopoli rajoon]]is FPV-drooniga väikebussi, kus hukkus viis ja sai kannatada seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611133/venemaa-rundas-ukrainas-drooniga-bussi-milles-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainas drooniga bussi, milles hukkus viis inimest] Delfi, 16. IX 2026&lt;/ref&gt;

USA kongress kiitis heaks '[[Lindsey Graham|Graham]]i seaduse',mis võimaldab kehtestada Venemaale sekundaarseid sanktsioone. Seadus annab USA presidendile volituse kehtestada kuni 100-protsendised tollimaksud Venemaalt nafta ja maagaasi ostvatele riikidele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610140294/usa-kongress-kiitis-heaks-venemaa-sanktsioonide-seaduse USA kongress kiitis heaks Venemaa sanktsioonide seaduse] ERR, 17. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kinnitas Venemaa kindralmajor Anton Grunise hukkumist [[Donetski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610139265/soja-1666-paev-ukraina-tabas-venemaa-pommituslennukit-su-24#donetsk Ukraina sõjaväe teatel likvideeriti Donetski oblastis Vene kindral] ERR, 16. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas Krimmis [[Sakõ]] lennubaasis Vene pommituslennukit [[Su-24]].

=== 17. september ===
Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Odessa]]t, [[Dnipro]]t ja [[Zaporižžja]]t. Rünnakutes sai vigastada vähemalt 20 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611369/venemaa-rundas-oosel-ukrainat-ballistiliste-rakettidega Venemaa ründas öösel Ukrainat ballistiliste rakettidega] Delfi, 17. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast ja [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i sõjaväelennuvälja.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611375/videod-venemaal-runnati-jaroslavli-naftatootlemistehast-ja-rostovi-sojavaelennuvalja VIDEOD | Venemaal rünnati Jaroslavli naftatöötlemistehast ja Rostovi sõjaväelennuvälja] Delfi, 17. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610140234/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaa-sojalennuvalja-ja-naftatootlemistehast#rostov Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaa sõjalennuvälja ja naftatöötlemistehast] ERR, 17. IX 2026&lt;/ref&gt;
Rünnaku käigus hävitati Rostovi lennuväljal kolm lennukit (kaks [[An-26]] ja üks [[An-12]]) ja kolm helikopterit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639370 |pealkiri= Ukraina väed hävitasid kolm lennukit ja kolm kopterit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
[[Brjanski oblast]]is hävitati kaks õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadeldist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639396 |pealkiri= Peastaap: Venemaal hävitati kaks S-400 raketiheitjat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-18 (01).jpg| thumb| Purustatud administratiivhoone Odessas 18. septembril]]

=== 18. september ===
Venemaa ründas Ukrainat 93 drooniga. Ukraina tõrjus neist 72. Rünnakutes hukkus 11 ja sai vigastada 64 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611685/venemaa-rundas-ukrainat-ligi-100-drooniga-hukkus-vahemalt-kaks-inimest-pihta-sai-muu-hulgas-lasteaed Venemaa ründas Ukrainat ligi 100 drooniga, hukkus vähemalt kaks inimest, pihta sai muu hulgas lasteaed] Delfi, 18. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611866/vene-vaed-heitsid-hersonis-haigla-territooriumile-lohkeaineid Vene väed ründasid Hersonis haiglaterritooriumi] Delfi, 18. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610142622/soja-1669-paev-euroopa-riigid-valmistuvad-venemaa-hubriidrunnakuteks#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga 11 inimest] ERR, 19. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. september ===
[[File:Shopping center in Dnipro after Russian attack, 2026-09-19 (01).jpg| thumb| Tabamuse saanud kaubanduskeskus Dnipros 19. septembril]]

Ukraina teatas reaktiivdroone tõrjuva püüdurdrooni edukast kasutamisest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611966/video-zelenskoi-teatel-on-loodud-uus-reaktiivdroonide-vastane-puudurdroon VIDEO | Zelenskõi teatel on loodud uus reaktiivdroonide vastane püüdurdroon] Delfi, 19. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. september ===
Moskvat ja ümbritsevat regiooni tabas suur Ukraina õhurünnak, milles osales Venemaa väitel 1100 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612015/moskvat-tabas-viimasel-valimispaeval-suur-droonirunnak-linna-peamine-kutusetehas-suttis-polema Video | Moskvat tabas valimispäeval suur droonirünnak, linna peamine kütusetehas süttis põlema] Delfi, 20. IX 2026&lt;/ref&gt; Tabamusi said Kapotnaja naftatehas Moskvas, Sofino logistikakeskus ja [[Ljubertsõ]] soojuselektrijaam.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610143075/vene-pealinna-tabas-rekordsuur-droonirunnak#rekord Vene pealinna tabas rekordsuur droonirünnak] ERR, 20. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi [[Donetski oblast]]is Šandrõholve, Derõholve ja Drobõševe asulad.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545097/blogi-1670-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-moskvat-sadade-droonidega-ja-kasutas-ballistilist-raketti?liveblogPost=639750 |pealkiri= Ametlik: Ukraina vägi vabastas Donetski oblastis Šandrõholve ja Derõholve |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-20 |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 21. september ===
[[File:Biological department of Zaporizhzhia National University after Russian attack, 2026-09-21 (01).jpg| thumb| Zaporižžja Riikliku Ülikool bioloogia teaduskonna hoone peale rünnakut 21. septembril]]

[[Zaporižžja]]s said Venemaa õhuünnakute tõttu kahjustusi kaks kõrghoonet, haridusasutus ja Intrade kaubanduskeskus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612120/zaporizzjas-puhkesid-venemaa-runnaku-jarel-ulatuslikud-tulekahjud-kaubanduskeskuses-ja-korghoonetes Zaporižžjas puhkesid Venemaa rünnaku järel ulatuslikud tulekahjud kaubanduskeskuses ja kõrghoonetes] Delfi, 21. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukrainameelne partisaniliikumine [[Ateš]] lõi sabotaažiaktiga rivist välja olulise raudteelõigu [[Taganrog]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610143540/ukraina-partisanid-loid-taganrogis-rivist-valja-olulise-raudteeloigu#taganrog Ukraina partisanid lõid Taganrogis rivist välja olulise raudteelõigu] ERR, 21. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Ufa]] naftatehases.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8549450/blogi-1671-sojapaev-vaatlejad-ufas-kargatasid-plahvatused-teatatakse-ukraina-droonirunnakust-naftatehasele?liveblogPost=639773 |pealkiri=Vaatlejad: Venemaal Ufas süttis rünnaku tagajärjel naftatehas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-21 |vaadatud=2026-09-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova lähedal asuvas Venemaa ühes suurimas droonibaasis hävitas Ukraina vähemalt kolm ladu, viis stardiseadet ning kahjustati reaktiivdroonide stardiplatvormi.&lt;ref name= postimees0921&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641057 |pealkiri=Venemaa üks suuremaid droonibaase taas tule all: Tsõmbulova lähistel registreeriti mitu põlengut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas asuva Zapadne.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 22. september ===
[[File:Church in Kramatorsk after Russian attack, 2026-09-22 (11).jpg| thumb| Purustatud kirik [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 22. septembril]]

Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]i, [[Krõvõi Rih]]i ja [[Pavlohrad]]i, tappes vähemalt neli inimest ja purustades hooneid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610144623/soja-1672-paev-ukraina-ohurunnakud-tabasid-kahte-vene-naftatootlemistehast#venerynnak Venemaa ründas korraga Kiievit, Dniprod, Pavlodari ja Krõvõi Rihhi] ERR, 22. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612418/venemaa-rundas-ukrainas-ballistiliste-rakettidega-dnipropetrovski-oblastit-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Venemaa ründas Ukrainas ballistiliste rakettidega Dnipropetrovski oblastit. Hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 22. IX 2026&lt;/ref&gt; Venemaa rünnakutes on tugevaid kahjustusi saanud Ukraina suurimad metallurgiaettevõtted.&lt;ref name=err_09_25&gt;[https://www.err.ee/1610148367/ukraina-suurim-terasetehas-peatab-venemaa-runnakute-tottu-too Ukraina suurim terasetehas peatab Venemaa rünnakute tõttu töö] ERR, 25. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina õhurünnakus said kahjustada [[Samara oblast]]is asuv Kuibõševi naftatöötlemistehas ning [[Ufaa]] naftatöötlemistehas, kus mõlemas puhkes pärast rünnakut tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612422/video-ja-fotod-venemaal-samaras-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-mis-suttis-polema VIDEO ja FOTOD | Venemaal Samaras ründasid droonid naftatöötlemistehast, mis süttis põlema] Delfi, 22. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]i põhjaosas [[Kostjantõnivka]]st põhjas asuva Markove.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 23. september ===
Venemaa rünnakus said [[Kiiev]]is tabamuse tanklad, transporditaristu ja laohooned. &lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612721/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-transporditaristut-ja-laohoonet Venemaa ründas Kiievis tanklaid, transporditaristut ja laohoonet] Delfi, 23. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina sooritas kordusrünnaku [[Ufaa]] naftatöötlemistehasele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610145523/meedia-venemaal-ufa-naftatehase-lahedal-toimusid-plahvatused Meedia: Venemaal Ufa naftatehase lähedal toimusid plahvatused] ERR, 23. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. september ===
Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiiev]]is kaks&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613059/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-koogiviljahoidlat-kus-hukkus-kuus-inimest Venemaa ründas Harkivi oblastis köögiviljahoidlat, kus hukkus kuus inimest] Delfi, 24. IX 2026&lt;/ref&gt; ja [[Harkivi oblast]]is seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612985/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega-hukkunud-on-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega, hukkunud on kaks inimest] Delfi, 24. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610146423/isw-andmeil-edenesid-ukraina-vaed-korraga-kolmes-oblastis#harkiv Harkivi lähistel sai Vene rünnakus talupidamisele surma seitse inimest] ERR, 24. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. september ===
[[File:Destructions in Lozova after Russian attack, 2026-09-25 (01).jpg| thumb| Hoone [[Harkivi oblast]]is [[Lozova]]s peale Venemaa rünnakut 25. septembril]]

Venemaa droonirünnakus Kiievile hukkus viis ja sai vigastada seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610147962/ukraina-tabas-venemaal-permis-asuvat-naftarafineerimistehast Kiievis hukkus Venemaa rünnakus viis inimest] ERR, 25. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613265/kiievis-sai-raketirunnaku-tottu-kahjustada-korruselamu-ja-kannatada-uks-inimene Kiievis hukkus Vene rünnaku tõttu 14-aastane poiss ja Odessas kaks inimest] Delfi, 25. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas droonidega naftarafineerimistehaseid [[Perm]]is ja [[Rostovi oblast]]is [[Novošahtinsk]]is,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640108 |pealkiri=Peastaap: Ukraina õhulöögid tabasid kaht Venemaa naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; elektroonikatehast Iskra [[Uljanovsk]]is ning [[Voronež]]is asuvat tehast Voronežsintezkautšuk.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640070 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal elektroonikatehast ja naftarafineerimistehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 26. september ===
Venemaa õhurünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt kuus ja vigastada vähemalt 33 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613572/ukraina-droonirunnak-suutas-venemaal-ilski-naftatootlemistehase Venemaa rünnakulaines Ukrainale hukkus kuus inimest. Ukraina süütas suure Vene naftatehase] Delfi, 26. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas rünnaku Venemaa [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610149078/ukraina-rundas-droonidega-venemaal-ilski-naftatootlemistehast#ukraina Ukraina ründas droonidega Venemaal Ilski naftatöötlemistehast] ERR, 26. IX 2026&lt;/ref&gt; ja [[Azov]]is optika- ja mehaanikatehasele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640234 |pealkiri=Ukraina rünnakus tabamuse saanud Azovi tehas tootis raketidetaile |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 27. september ===
Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus 14 ja sai vigastada 57 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8553695/zelenskoi-venemaa-saatis-paevaga-ukraina-vastu-277-rundedrooni |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa saatis päevaga Ukraina vastu 277 ründedrooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-28 |vaadatud=2026-09-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613743/fotod-venemaa-korraldas-droonirunnaku-kiievi-lahedal-asunud-turule-hukkus-kaks-inimest FOTOD | Venemaa korraldas droonirünnaku Kiievi lähedal asunud turule, hukkus kaks inimest] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa on 2026 aastal intensiivistanud rünnakuid Ukraina erinevatele tsiviiltaristu objektidele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640228 |pealkiri=Venemaa hoogustab rünnakuid Ukraina taristule |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Lisaks energeetikaobjektide, metallurgiatehaste&lt;ref name=err_09_25/&gt; 
ja sadamate ründamisele on sihtmärgid ka vedurid,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120611870/venemaa-havitab-juba-40-vedurit-kuus-millega-ahvardab-ukrainat-raudteesoja-kaotus |pealkiri=Venemaa hävitab juba 40 vedurit kuus. Millega ähvardab Ukrainat raudteesõja kaotus? |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-18 |vaadatud=2026-09-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;
andmekeskused internetiühenduse häirimiseks,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610149078/soja-1676-paev-ukraina-rundas-droonidega-ilski-naftatootlemistehast-venemaal#andmekeskused Rünnakud Kiievi andmekeskustele häirisid mitme meediaväljaande tööd] ERR, 26. IX 2026&lt;/ref&gt; 
erinevad tehased&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552835/blogi-1676-sojapaev-saksa-uurijad-gru-rundas-munchenis-kaitsetoostuste-peakorterit?liveblogPost=640139 |pealkiri=Droon tabas Kiievi farmaatsiatehast teist korda mõne päeva jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-26 |vaadatud=2026-09-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
ja logistikaobjektid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610149609/venemaa-on-viimastel-kuudel-havitanud-ukrainas-15-miljonit-raamatut#raamatud Venemaa on viimastel kuudel hävitanud Ukrainas 15 miljonit raamatut] ERR, 27. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613697/video-vene-ohurunnakud-tabasid-kiievit-pihta-said-telekom-andmekeskus-ja-laohoone VIDEO | Vene õhurünnakud tabasid Kiievit, pihta said kool, andmekeskus ja laohoone] Delfi, 27. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. september ===
[[File:Presidium of National Academy of Sciences of Ukraine after Russian attack, 2026-09-28 (01).jpg| thumb| Ukraina Teaduste Akadeemia hoone peale Venemaa rünnakut 28. septembril]]

Vene droon tabas Kiievi kesklinnas [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Ukraina Teaduste Akadeemia]] hoonet, kus puhkes tulekahju ja hukkus üks inimene.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613942/vene-droon-tabas-kiievi-kesklinnas-ukraina-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi kesklinnas Ukraina teaduste akadeemia hoonet] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610150083/vene-droon-tabas-kiievi-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi teaduste akadeemia hoonet] ERR, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Krasnodari krai]]s [[Pavlovskaja rajoon]]is naftabaas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613803/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-naftabaasi-mis-suttis Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid naftabaasi, mis süttis] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas kolme asula (Ridkodub, Nove ja Katerõnivka) vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613845/ukraina-vabastas-operatsiooni-vivaldi-kaigus-kolm-asulat-ja-vottis-sadu-venelasi-vangi Ukraina vabastas operatsiooni „Vivaldi“ käigus kolm asulat ja võttis sadu venelasi vangi] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina kasutas operatsiooni käigus rohkelt maismaadroone ja võttis 250 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#vangid Ukraina üksused võtsid korraga vangi 250 Vene sõdurit] ERR, 29. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#vivaldi Ukraina valmistub operatsiooni Vivaldi neljandaks etapiks] ERR, 1. X 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa blokaadi tõttu on [[Hersoni oblast]]is [[Dnepr]]i lõunakaldal asuvas [[Oleškõ]] linnas ränk humanitaarkriis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613657/louna-ukrainas-olesko-linnas-suveneb-venemaa-tekitatud-naljahada-teed-on-blokeeritud-elanikud-soovad-rohtu-ja-koeri Lõuna-Ukrainas Oleškõ linnas süveneb Venemaa tekitatud näljahäda. Teed on blokeeritud, elanikud söövad rohtu ja koeri] Delfi, 27. IX 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina varustab linna hädavajalikuga droonide abil.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613902/video-ukraina-vaed-toimetasid-okupeeritud-ja-naljutatud-oleskosse-4-tonni-toitu VIDEO | Ukraina väed toimetasid okupeeritud ja näljutatud Oleškõsse 4 tonni toitu] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. september ===
Venemaa korraldas Kiievile drooni- ja raketirünnaku.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614057/venemaa-rundas-oosel-kiievit-droonide-ja-rakettidega-tegutses-patriot-ohutorjesusteem Venemaa ründas öösel Kiievit droonide ja rakettidega, tegutses Patriot õhutõrjesüsteem] Delfi, 29. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#ballistika Venemaa ründas Kiievit taas ballistiliste rakettidega] ERR, 29. IX 2026&lt;/ref&gt;

[[Brjanski oblast]]is varises Ukraina droonirünnaku tagajärjel kokku osa raudteesillast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#brjansk Ukraina õhurünnak tabas Venemaa Brjanski oblastis raudteesilda] ERR, 29. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8553515/blogi-1679-sojapaev-zelenskoi-venemaa-on-juba-alustanud-taiendavat-mobilisatsiooni?liveblogPost=640399 |pealkiri=Ukraina õhurünnakud tõid Brjanskis kaasa kolm raudteeintsidenti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-29 |vaadatud=2026-09-29 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 30. september ===
Venemaa korraldas õhurünnaku Ukraina energiataristule. Rünnakus hukkus kolm inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614364/venemaa-ballistiliste-rakettide-runnak-pohjustas-kiievis-elektrikatkestuse Venemaa öine ballistiliste rakettide rünnak põhjustas Kiievis elektrikatkestuse. Linnas ja oblastis on kolm hukkunut] Delfi, 30. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610152018/venemaa-ohurunnakus-kiievile-hukkus-neli-inimest#laps Venemaa õhurünnakus Kiievile hukkus neli inimest] ERR, 30. IX 2026&lt;/ref&gt;

[[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa 
septembris 175 ruutkilomeetrit, kuid Ukraina vabastas 256 ruutkilomeetrit territooriumi, mis teeb Venemaa netokaotuseks 81 ruutkilomeetrit.&lt;ref&gt;[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-october-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, October 1, 2026] ISW, 1.X 2026&lt;/ref&gt;

== Oktoober ==
=== 1. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat 107 drooniga. millest õnnestus tõrjuda 87.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#stat Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 107 Vene ründedroonist 87] ERR, 1. X 2026&lt;/ref&gt;
Kiievis said tabamuse Lõunasild (Pivdennõi mist),&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614775/kiievis-sai-kaks-droonitabamust-dnepri-joe-sild Kiievis sai kaks droonitabamust Dnepri jõe sild] Delfi, 1. X 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614906/venemaa-rundas-kiievis-kolmandat-korda-lounasilda Venemaa ründas Kiievis kolmandat korda Lõunasilda, mis suleti liiklusele] Delfi, 2. X 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610154196/kiievis-puhkes-liikluskaos-parast-venemaa-runnakuid-votmetahtsusega-sillale#sild Kiievis puhkes liikluskaos pärast Venemaa rünnakuid olulisele sillale] ERR, 2. X 2026&lt;/ref&gt;
kool&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614679/vene-droon-tabas-kiievis-koolimaja-lapsed-olid-varjendis Vene droon tabas Kiievis koolimaja. Lapsed olid varjendis] Delfi, 1. X 2026&lt;/ref&gt; 
ja tuumauuringute instituut.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614806/vene-droon-rundas-eile-kiievis-tuumauuringute-instituuti-kus-asub-ka-uurimisreaktor Vene droon ründas eile Kiievis tuumauuringute instituuti, kus asub ka uurimisreaktor] Delfi, 1. X 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Svjatopetrivka asula.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina armee kaotas hävitaja [[MiG-29]] koos piloodiga.

Ukraina kasutas esmakordselt ballistilist raketti [[FP-7]] lahingus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614904/zelenskoi-jagas-videot-ukraina-ballistilise-raketi-fp-7-esimesest-lahingkasutusest VIDEO | Zelenskõi jagas videot Ukraina ballistilise raketi FP-7 esimesest lahingkasutusest] Delfi, 2. X 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. oktoober ===
Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast ja [[Samara]]s [[Transneft]]i kütusehoidlate kompleksi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614927/venemaal-rundasid-droonid-volgogradi-ja-samara-naftaobjekte Venemaal ründasid droonid Volgogradi ja Samara naftaobjekte] Delfi, 2. X 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat 157 drooniga, millest Ukraina tõrjus 131.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641066 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukrainat 157 drooniga, tabamused toimusid 12 asukohas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Kiievi lähedal [[Hostomel]]is sai tabamuse ühe suurema ravimite hulgimüüja Venta LTD ladu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641036 |pealkiri=Venemaa tabas Kiievi lähedal suurt ravimite hulgimüüja ladu, viies selline rünnak kuu aja jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615158/vene-droon-tabas-kiievi-pohjasilda VIDEO | Vene droon tabas Kiievi Põhjasilda] Delfi, 3. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuva Ivanivka asula.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina rünnaku tulemusel puhkesid suured tulekahjud droonibaasides [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova piirkonnas&lt;ref name= postimees0921/&gt; ja [[Donetski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610155357/okupeeritud-donetskit-tabas-ukraina-ohurunnak#tabas Ukraina teatas Vene sõjaliste objektide tabamisest] ERR, 3. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
[[Zaporižžja oblast]]is hävitas Ukraina droonilöögiga mitmikraketiheitja [[BM-27 Uragan]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641082 |pealkiri=Ukraina droon hävitas haruldase Vene raketiheitja Uragan |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 4. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat 135 drooniga, millest Ukraina tõrjus 123.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641286 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 135 Vene ründedroonist 123 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610155843/analuutikute-andmeil-on-ukraina-hakanud-territooriumi-tagasi-voitma#Pohjasild Venemaa ründas Kiievi sildu neljandat päeva järjest, pihta sai Põhjasild] ERR, 4. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615316/el-i-diplomaadid-lubavad-ohuterrori-kiuste-kiievisse-jaada-linna-peamist-silda-tabas-uus-ohulook Kiievi peamist silda tabas Saksa kantsleri visiidi ajal uus õhulöök] Delfi, 4. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa on Kiievi sildu rünnakud neli päeva järjest, häirides igapäevast elu. Sildadele suuremat kahju tekkinud ei ole.

Ukraina droonid tabasid [[Adõgee]]s asuval Hanskaja sõjaväelennuväljal kahte Venemaa sõjalennukit - [[Su-35]] ja [[Su-34]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641370 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Adõgee baasis kaht Vene hävituslennukit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 5. oktoober ===
Venemaa rünnaku tagajärjel hukkus [[Harkiv]]is kuus inimest ja 59 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615666/harkivis-sai-eilse-vene-runnaku-tagajarjel-vigastada-59-inimest-hukkus-kuus Harkivis sai eilse Vene rünnaku tagajärjel vigastada 59 inimest, hukkus kuus] Delfi, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;  

Ukraina väitel on kaugmaarünnakute tagajärjel seisma pandud üle 51% Venemaa naftatöötlemisvõimekusest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615408/ukraina-kaitseministeerium-51-vene-naftatootlusest-seisab Ukraina kaitseministeerium: 51% Vene naftatöötlusest seisab] Delfi, 5. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610156323/zelenski-piloodid-alustavad-valjaopet-prantsuse-havitajatel-rafale#pool Ukraina on rivist välja löönud pool Vene naftatöötlemisvõimsusest] ERR, 5. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. oktoober ===
Venemaa ründas [[Zaporižžja]]s Dnepri silda.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615669/venemaa-andis-zaporizzjas-loogi-sillale-kannatada-sai-viis-inimest Venemaa andis Zaporižžjas löögi sillale. Kannatada sai viis inimest] Delfi, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Bulgaaria majandusvööndis sai droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva, millest üks uppus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615744/bulgaaria-rannikul-lahedal-rundasid-droonid-kaht-laeva-millest-uks-uppus Bulgaaria ranniku lähedal ründasid droonid kaht laeva, millest üks uppus] Delfi, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610158213/bulgaaria-lahistel-said-droonirunnakus-pihta-kaks-kaubalaeva Bulgaaria lähistel said droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva] ERR, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnakus Moskva piirkonnale sai tabamuse ja süttis Volodarskaja naftatoodete pumbajaam.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615661/moskva-teatas-ulatuslikust-droonirunnakust-suttis-naftahoidla Moskva teatas ulatuslikust droonirünnakust. Süttis naftahoidla] Delfi, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610157433/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskva-regioonile#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskva regioonile] ERR, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&amp;match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas]
* [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба
* [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine]

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]]</text>
      <sha1>cdv5jt63wonjomsds4a4vylkwo43oz1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ivangorodi praostkond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>721540</id>
    <revision>
      <id>7248735</id>
      <parentid>7245960</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T19:40:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kogudused */</comment>
      <origin>7248735</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12322" sha1="56zu9721kvmxabqc8jrhp6kf5qaezh1" xml:space="preserve">{{Infokast organisatsioon
| nimi = Ivangorodi praostkond
| pilt = 
| pildiallkiri = 
| asutatud = 1639
| tüüp = 
| peakorter = 
| asukoht = 
| piirkond = [[Ingerimaa kubermang]]u [[Ivangorodi lään]], [[Jama lään]], [[Koporje lään]]id
| juht_nimetus = praost
| juht_nimi = 
| juht2_nimetus = 
| juht2_nimi = 
| peaorgan = [[Ingerimaa konsistoorium]]
| emaorg = [[Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik|Ingeri  Kirik]]u [[Ingerimaa piiskopkond]]
}}
'''Ivangorodi praostkond''' oli [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusaegne]] [[EELK]] [[Ingerimaa piiskopkond|Ingerimaa piiskopkonna]] [[praostkond]] lääne-[[Ingerimaa]]l.
[[Fail:Sw BalticProv en.png|pisi|[[Rootsi suurvõimu ajastu|Rootsi suurrriigi]] [[Läänemereprovintsid|Läänemere-äärsed]] [[dominioon]]id 17. sajandil]]
Rootsi riigikiriku [[Liivimaa superintendent]] [[Hermann Samson]]i eestvõttel loodi [[Liivimaa kindralkubermang]]us&lt;ref&gt;1629. aastal moodustati Liivi-, Ingerimaa ja [[Käkisalmi lään]]ist Liivimaa kindralkubermang&lt;/ref&gt; 1636. aastal kuus [[praostkond]]a: Eesti aladel [[Narva praostkond]], [[Pärnu praostkond]] ja [[Tartu praostkond]] ning kolm praostkonda [[Põhja-Läti]] aladel. Narva praostkonda kuulusid&lt;ref&gt;[https://opacplus.bsb-muenchen.de/Vta2/bsb10450229/bsb:BV010640372?page=22 Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland (1843)], seite 11 &lt;/ref&gt; [[Virumaa]] ja Ingerimaa kubermangu Narva, [[Ivangorodi lään]], [[Jama lään]], [[Koporje lään]], [[Nöteborgi lään]].

1639. aastal kindralkuberneri  [[Bengt Bengtsson Oxenstierna]] korraldusega jagati Ingerimaa kaheks [[praostkond|praostkon]]naks: Ivangorodi praostkond, mis koosnes [[Ivangorodi lään|Ivangorodi]], [[Jama lään|Jama]] ja [[Koporje lään]]idest ning [[Nyeni praostkond]], mis koosnes Rootsi Ingerimaa kubermangu keskusest [[Nyen|Nyeni linn]]ast ja kogu [[Nöteborgi lään]]ist&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=42&amp;ocr=true s. 36], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt;.
[[File:243 of 'Bidrag till Kännedom om Ingermanlands historia och förvaltning, etc' (11247768264).jpg|pisi|[[Ingerimaa kubermang]]u alad, 1699]]
1641. aastal moodustati Narva ja [[Ingerimaa piiskopkond]] (rootsi k. ''Ingermanlands stift''&lt;ref&gt;Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell &amp; Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0006.html s. IV]&lt;/ref&gt;) keskusega Narvas ja Rootsi Ingerimaa kubermangu kirikuelu keskus oli Narva, kus resideeris Narva, Ingeri ja [[Alutaguse (ajalooline piirkond)|Alutaguse alade]] [[Narva ja Ingerimaa superintendent]] [[Heinrich Stahl]]. 1642. aastal lahutati Liivi- ja Ingerimaa kindralkubermang ning moodustati kaks eraldi kindralkubermangu. Ingerimaa esimeseks kindralkuberneriks määrati [[Erik Karlsson Gyllenstierna]]. 1651. aastal viidi piirkonna keskus ja kindralkuberneri residents senisest keskusest Nyenist üle Narva, 1646. aastal moodustati ka [[Narva linnakonsistoorium]] luteri kirikute linnakogudustega.
== Ivangorodi praostid ==
*1627–1642, Johannes Ulvichius, Ivangorodi rootsi koguduse pastor ja Ingerimaa praost
*1643– , [[Ericus Johannes Albogius]], Ivangorodi rootsi koguduse pastor ja praost
*[[Justus Ericus Albogius]] (surn. 1684), Ivangorodi rootsi koguduse pastor ja praost

== Kogudused ==
*[[Ivangorod]]i kogudus&lt;ref&gt;Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell &amp; Son, 1865, [https://runeberg.org/aminkeri/0083.html lk 73]-74&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=118&amp;ocr=true s. 112],  Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt;[[File:Крепость в Ивангороде...jpg|thumb|[[Jaanilinna Püha Imetegija Nikolai kirik|Püha Nikolai kirik]] ja [[Jaanilinna Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise kirik]] [[Jaanilinna linnus]]es, 2012]]
** kogudusevaimulikud: 1621/24–1641 Johannes Ulvichius (ca 1600–1642) (fi: [[:fi:Johannes Ulvichius|Johannes Ulvichius]]), Ivangorodi rootsi koguduse pastor ja 1627–1642 Ingerimaa praost (surn. 1642); 1643–1673 [[Ericus Johannes Albogius]], Ivangorodi rootsi koguduse pastor (surn. 1678) ja praost 1643–; 1675/1679–1684 [[Justus Ericus Albogius]] (surn. 1684), Ivangorodi rootsi koguduse pastor, praost&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=1608 Justus Albogius Justus Erici, Kosemkinan kirkkoherra Inkerissä 1665, Iivananlinnan 1675. Rovasti. († Iivananlinnassa 1684)], (vaadatud 28.9.2026)&lt;/ref&gt;; 1698– Erik Qwist, Ivangorodi kirikuhärra,

*[[Ivangorodi kindlus]]e rootsi garnison&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=118&amp;ocr=true s. 112],  Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt; ja Ivangorodi rootsi-soome garnisonikogudus.  Rootsi võimuperioodil võeti protestantlikeks jumalateenistusteks kasutusele Ivangorodi kindluse sisehoovis asunud paekivist õigeusu [[Jaanilinna Püha Imetegija Nikolai kirik|Püha Nikolai kirik]], Ivangorodi kindluskirikuna (rootsi keeles ''Ivangorod slottskyrka'').
**vaimulikud: rootsi garnisoni [[Ivangorodi kindlus|kindlusejutlustaja]]: –1650 Sigfrid (Sigfridus Olai); 1650&lt;ref&gt;Kustavi Grotenfelt, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/182933/HA013_1_opt.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y Suomalaiset ylioppilaat ulkomaan yliopistoissa ennen v. 1640.], HISTORIALLINEN ARKISTO. Toimittanut [[Suomen Historiallinen Seura]]. XIII. HELSINGISSÄ 1893, Suomen Historiallisen Seuran kustantama, s. 124 &lt;/ref&gt;, Henrici Bartholdus, kindluse 1653–1656 ja ooberst Anders Muncki  af Sommernäs (fi: [[:fi:Anders Munck af Sommernäs|Anders Munck af Sommernäs]]) Häme/[[Pohjanmaa jalaväerügement|Pohjanmaa jalaväerügemend]]i jutlustaja ja [[kaplan]] 1656–1657&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=161&amp;ocr=true s. 155],  Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt;; 1657, Gabriel Gabrielis, kindluse jutlustaja,
[[Pilt:Kaprio.jpg|pisi|[[Koporje|Kaporje]] 17. sajandil. [[Adam Olearius]]]][[File:2850. Koporye. Transfiguration Cathedral.jpg|pisi|[[Koporje kindlus]]e õigeusu Issanda Muutmise peakirik, 2015]]
*[[Koporje linnus]]es&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=121&amp;ocr=true s. 115], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Akademiasampo: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v1954212449105481849/table Kaprion kirkkoherra], (vaadatud 27.2.2026)&lt;/ref&gt; [[Koporje lään]]is, kus  Koporje rootsi valitsusaegne luterlik kogudus oli jaotatud rahvuse järgi kaheks: Koporje rootsi-soome kogudus (teenis kohalikke ingerisoome asunikke ja rootslastest garnisoni/ametnikke) ning Koporje saksa koguduse haru ([[Koporje lään]]is elas ka saksa luterlasi).  [[Koporje]] kindlusse ei ehitatud rootsi ajal uut luterlikku kirikut, vaid rootslased võtsid luterlikuks jumalateenistuseks üle kindluse sisehoovis asuva ajaloolise vene õigeusu Issanda Muutmise peakirik (vene keeles ''Спасо-Преображенский собор'') kivikiriku, Koporje kindluskirikuna (rootsi keeles ''Koporje slottskyrka'').
** vaimulikud: 1628/1629–1633 Samuel Martini Sarfve, rootsi-soome jutlustaja; 1628, 1629–1634  Martinus Hagen, Koporje saksa koguduse pastor; 1634, Abrahamus Liungonis, rootsi-soome pastor; 1638–1648 (1653) Abraham Jordanus, Koporje lossi- ja pogostipastor&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=277&amp;ocr=true s. 219], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt;; 1653 Magnus Magni [Wichlerus?], Koporje pastor; 1661 Magnus Andreae Hiök, Koporje pastor; ca 1663 Petrus Simonis Aleqwist (surn. ~1677&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=153&amp;ocr=true s. 147], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt;), Koporje pastor; 1672 Marcus, Koporje pastor; 1678–1695 Johan Schütz noorem, Koporje pastor&lt;ref&gt;Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell &amp; Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0087.html s. 77]&lt;/ref&gt;; 1688–1694 Olaus Georgii, jutlustaja

*[[Jama kindlus]]es&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=119&amp;ocr=true s. 113], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Akademiasampo: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p1843/table Novasolkan (Jaaman) kirkkoherra], (vaadatud 27.2.2026)&lt;/ref&gt; [[Jama lään]]is, kuni 1654. aastani,  Jama rootsi-soome garnisonikoguduses. Luterlikeks jumalateenistusteks kasutati Jama kindluse sisehoovis asunud ajalooline õigeusu kivikirik, mille algne nimi oli Püha Peaingel Miikaeli kirik (vene keeles ''Архангелогородский собор'' või ''собор Михаила Архангела''), Jama kindluskirikuna (rootsi keeles ''Jama slottskyrka'').
**  vaimulikud: 1638–1641  Petrus Mommerus (surn. 1657&lt;ref&gt;[http://www.elvijapaulilappalaisensukuseura.fi/holmroosesipolvi/#Taulu%2057 Petrus Thomae MOMMERUS Saarnaaja, kuollut 00.8. 1657 Tallinna (rutto). Taulu 58], www.elvijapaulilappalaisensukuseura.fi&lt;/ref&gt;), [[Jama kindlus]]e soome-rootsi koguduse jutlustaja&lt;ref&gt;Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell &amp; Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0085.html s. 75]&lt;/ref&gt;, 1643–1651 Matthias Thomae, Jama kirikuhärra

*maa[[kirikukihelkond]]ade kogudused [[Ivangorodi lään]]is, [[Jama lään]]is ja [[Koporje lään]]ides ja [[Pogost|pogost]]ites:
*[[Kosemkina kihelkond|Kosemkina kihelkonna]]kogudus, kuni [[1690]]. aastal liideti kogudus [[Narva Toomkirik|Narva toomkirik]]u superintendendi [[Narva Johannese kogudus|Narva Johannese rootsi kogudus]]ega,
{{veergude loend|laius=15em|
*[[Spankkova kihelkond|Tääkeli (Deglina) kihelkonna]]kogudus,
*[[Kupanitsa kihelkond|Kupanitsa (Gubanits) kihelkonna]]kogudus,
*[[Hevaa kihelkond|Hevaa kihelkonnakogudus]],
*[[Kattila kihelkond|Kattila kihelkonnakogudus]],
*[[Koprina kihelkond|Koprina kihelkonnakogudus]],
*[[Kosemkina kihelkond|Kosemkina kihelkonnakogudus]],
*[[Moloskovitsa kihelkond|Moloskovitsa kihelkonnakogudus]],
*[[Serepetta kihelkond|Novabura kihelkonnakogudus]],
*[[Novasolkka kihelkond|Novasolka kihelkonnakogudus]],
*[[Skuoritsa kihelkond|Skuoritsa kihelkonnakogudus]],
*[[Soikkola kihelkond|Soikkola kihelkonnakogudus]],
*[[Unaditsa kihelkond|Unaditsa kihelkonnakogudus]] jt.
}}

== Ajalugu ==
{{vaata|Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik|Lääne-Ingerimaa praostkond}}
== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
*Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden. Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987
{{Ingerimaa kihelkonnad}}
[[Kategooria:Ingerimaa piiskopkond]]
[[Kategooria:Ivangorodi praostkond| ]]
[[Kategooria:Ingerimaa kindralkubermang]]
[[Kategooria:Ingeri ajalugu]]</text>
      <sha1>56zu9721kvmxabqc8jrhp6kf5qaezh1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nyeni praostkond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>721542</id>
    <revision>
      <id>7248705</id>
      <parentid>7243603</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T18:48:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Nyeni praostid */</comment>
      <origin>7248705</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13645" sha1="s3i11x7turt6orzqbngwkg6xroildax" xml:space="preserve">{{Infokast organisatsioon
| nimi = Nyeni praostkond
| pilt = 
| pildiallkiri = 
| asutatud = 1639
| tüüp = 
| peakorter = 
| asukoht = 
| piirkond = [[Ingerimaa kubermang]]u [[Nöteborgi lään]]
| juht_nimetus = praost
| juht_nimi = 
| juht2_nimetus = 
| juht2_nimi = 
| peaorgan = [[Ingerimaa konsistoorium]]
| emaorg = [[Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik|Ingeri  Kirik]]u [[Ingerimaa piiskopkond]]
}}
'''Nyeni praostkond''' oli [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusaegne]] [[EELK]] [[Ingerimaa piiskopkond|Ingerimaa piiskopkonna]] [[praostkond]] [[Ingerimaa]]l.
[[Fail:Sw BalticProv en.png|pisi|[[Rootsi suurvõimu ajastu|Rootsi suurrriigi]] [[Läänemereprovintsid|Läänemere-äärsed]] [[dominioon]]id 17. sajandil]]
Rootsi riigikiriku [[Liivimaa superintendent]] [[Hermann Samson]]i eestvõttel loodi [[Liivimaa kindralkubermang]]us&lt;ref&gt;1629. aastal moodustati Liivi-, Ingerimaa ja [[Käkisalmi lään]]ist Liivimaa kindralkubermang&lt;/ref&gt; 1636. aastal kuus [[praostkond]]a: Eesti aladel [[Narva praostkond]], [[Pärnu praostkond]] ja [[Tartu praostkond]] ning kolm praostkonda [[Põhja-Läti]] aladel. Narva praostkonda kuulusid&lt;ref&gt;[https://opacplus.bsb-muenchen.de/Vta2/bsb10450229/bsb:BV010640372?page=22 Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland (1843)], seite 11 &lt;/ref&gt; [[Virumaa]] ja Ingerimaa kubermangu Narva, [[Ivangorodi lään]], [[Jama lään]], [[Koporje lään]], [[Nöteborgi lään]].

1639. aastal kindralkuberneri  [[Bengt Bengtsson Oxenstierna]] korraldusega jagati Ingerimaa kaheks [[praostkond|praostkon]]naks: [[Ivangorodi praostkond]], mis koosnes [[Ivangorodi lään|Ivangorodi]], [[Jama lään|Jama]] ja [[Koporje lään]]idest ning Nyeni praostkond, mis koosnes Rootsi Ingerimaa kubermangu keskusest [[Nyen|Nyeni linn]]ast ja kogu [[Nöteborgi lään]]ist&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=42&amp;ocr=true s. 36], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt;.
[[File:243 of 'Bidrag till Kännedom om Ingermanlands historia och förvaltning, etc' (11247768264).jpg|pisi|[[Ingerimaa kubermang]]u alad, 1699]]
1641. aastal moodustati Narva ja [[Ingerimaa piiskopkond]] (rootsi k. ''Ingermanlands stift''&lt;ref&gt;Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell &amp; Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0006.html s. IV]&lt;/ref&gt;) keskusega Narvas ja Rootsi Ingerimaa kubermangu kirikuelu keskus oli Narva, kus resideeris Narva, Ingeri ja [[Alutaguse (ajalooline piirkond)|Alutaguse alade]] [[Narva ja Ingerimaa superintendent]] [[Heinrich Stahl]]. 1642. aastal lahutati Liivi- ja Ingerimaa kindralkubermang ning moodustati kaks eraldi kindralkubermangu. Ingerimaa esimeseks kindralkuberneriks määrati [[Erik Karlsson Gyllenstierna]]. 1651. aastal viidi piirkonna keskus ja kindralkuberneri residents senisest keskusest Nyenist üle Narva, 1646. aastal moodustati ka [[Narva linnakonsistoorium]] luteri kirikute  linnakogudustega.

== Nyeni praostid ==
*1643, Johan Lifmannus (surn. 1651), Tuutari pastor ja praost&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U29 Lifmannus, Johan (-1651)], (vaadatud 1.1.2026)&lt;/ref&gt;
*1648–1652, Erlandus Jonæ Hiaerne (ka Erland Jonsson [[Hjärne]]), Nyeni kirikuõpetaja ja Nyeni praost
*1678, Petter Carstenius, Nyeni pastor ja Nyeni praost
*1678, Johannes Caspari Köcher (surn. † 1684) ?,  Tuutari pastor ja praost&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=219&amp;ocr=true s. 109],  Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U167 Johannes Caspari Köcher (Köker) † 1684], (vaadatud 25.9.2026)&lt;/ref&gt;
*Johan Boestrenius (surn. 1681)&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U204 Boestrenius, Johan] (vaadatud 1.1.2026)&lt;/ref&gt;  Liissilä pastor ja praost&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=165&amp;ocr=true s. 159], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt;,
*1697, Joakim Wittstock, Nyeni saksa koguduse pastor  ja Nyeni praost
*1698, Karl Sarcovius (surn. 1707), Novabura pastor  ja  praost&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2253 Sarcovius, Karl (-1707)], (vaadatud 1.1.2026)&lt;/ref&gt;
*1699–1701, Erik Albogius, Nyeni kirikuõpetaja ja Nyeni praost
*1699–1701, Jakob Ritz, Venjoe pastor ja  praost
*1702–1703, Zachris Lithovius, Nyeni kirikuõpetaja ja Nyeni praost

== Kogudused ==
*[[Nyen]]is&lt;ref&gt;Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell &amp; Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0092.html s. 82]-85&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Akademiasampo: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v1690571237595548174/table Nevanlinnan kirkkoherra], (vaadatud 27.2.2026)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=136&amp;ocr=true s. 130]-131, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt; (soome k. Nevanlinna)
**vaimulikud: rootsi-soome koguduses -1619–1626, [[Heinrich Kemner]] (fi: [[:fi:Henricus Martini Kemner|Henricus Martini Kemner]]) (surn. 1638&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=277&amp;ocr=true s. 219]-220, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt;), lossijutlustaja, koguduse kirikuhärra ja [[praost]]&lt;ref&gt;Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell &amp; Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0095.html s. 85]-86&lt;/ref&gt;; 1632–1647 Henricus Martinssohn Fatebu(u)r (1588–1647),  Nyeni [[kirikuhärra]]&lt;ref&gt;Akademiasampo: [https://akatemiasampo.fi/fi/relatives/page/p84_2/table Fattebuur, Henrik (-1647)], (vaadatud 27.2.2026)&lt;/ref&gt;;  1648–1652 Erlandus Jonæ Hiaerne (1596–1654)&lt;ref&gt;[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Hj%C3%A4rne_nr_1149#TAB_1 Erlandus Jonæ Hiaerne. Hjärne nr 1149], www.adelsvapen.com&lt;/ref&gt; Nyeni  rootsi, soome ja saksa koguduse  kirikuhärra ning Nyeni praost 1648–1652; 1655, Petrus Trottonius (circa 1619–1660); 1660–1664 Johannes Christierninus (1631–1688)&lt;ref&gt;[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Christiersson_nr_1725#TAB_2 Johannes Christierninus. Von Christiersson nr 1725], www.adelsvapen.com&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt; Gustaf Elgenstierna. &quot;Den introducerade svenska adelns ättartavlor&quot;, utgivna av Gustaf Elgenstierna. II af CHAPMAN—FÄGERSTRÅLE, Stockholm P. A. Norstedt &amp; Söners Förlag, STOCKHOLM 1932. [https://runeberg.org/elgenst/2/0030.html s. 14]&lt;/ref&gt;,  Nyeni kirikuõpetaja; 1664 Matthias Gottman (surn. 1666), Nyeni kirikuõpetaja; ~1666– Benjamin Krook (surn. 1675)&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=1691 Krook, Benjamin (-1675)], (vaadatud 27.2.2026)&lt;/ref&gt;, Nyeni pastor; 1676–1683 Petter Carstenius  (1647–1712), Nyeni pastor ja praost (1678)&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=1743 Carstenius, Petter (1647-1712)], (vaadatud 27.2.2026)&lt;/ref&gt;;  1683–1688 [[Jacob Lang|Jacobus Jacobi Lang]]  (1648–1716);  1697– Erik Albogius (~1660–1701)&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3315 Albogius, Erik (~1660-1701)] (vaadatud 27.2.2026)&lt;/ref&gt;, Nyeni kirikuõpetaja ja  Nyeni praost 1699–1701; 1702 Zachris Lithovius  (1672–1743) Nyeni kirikuõpetaja ja Nyeni praost 1702–1703&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3873 Lithovius, Zachris (1672-1743)], (vaadatud 27.2.2026)&lt;/ref&gt; jt).

*Nyeni saksa koguduses&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=137&amp;ocr=true s. 131]-132, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt;
**vaimulikud: 1653–1656 [[Daniel Brockhausen]], saksa koguduse pastor (jutlustaja 1659–1661)&lt;ref&gt;[[Piret Lotman]]. [http://www.ra.ee/ajakiri/unustatud-uus-linn/ Unustatud uus linn]. Tuna, 2003, nr 3, lk 29 jj&lt;/ref&gt;; 1656–1657 [[Michael Scholbach]], saksa koguduse pastor; 1662–.. Heinrich Frisius (surn. ~1670)&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=198&amp;ocr=true s. 192], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt;,  saksa koguduse pastor;  1671–1683 Joachim(us)  Meincke,  saksa koguduse pastor; 1683 Johannes Schoppius,  saksa koguduse pastor; 1683/1684–1702 Joakim Wittstock (surn. 1709), Nyeni saksa koguduse pastor [[Nyeni Püha Vaimu kirik]]us&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=137&amp;ocr=true s. 131]-132, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt; ja praost (1697)&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2647 Wittstock, Joakim (-1709)], (vaadatud 27.2.2026)&lt;/ref&gt;;

*[[Nöteborg]]is&lt;ref&gt;Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell &amp; Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0095.html s. 85]-86&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Akademiasampo: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v1013559647951521661/table Pähkinälinnan kirkkoherra], (vaadatud 27.2.2026)&lt;/ref&gt; (soome k. Pähkinälinna) [[Nöteborgi lään]]is 
**vaimulikud:  1618–1619 Thomas Erici, [[Nöteborgi kindlus|Nöteborgi loss]]ijutlustaja ja kirikuhärra; 1619–1626  Henricus Martini Kemner, Nöteborgi lossijutlustaja ja kirikuhärra; 1628–1656  Simon Marcusson Krook (1595–1656), Nöteborgi lossijutlustaja ja kirikuhärra&lt;ref&gt;Akademiasampo: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p1691/table Simon Krook (Simon Marci,  Pähkinälinnan kirkkoherra ja linnansaarnaaja († 1656)], (vaadatud 27.2.2026)&lt;/ref&gt;; 1657–1663 Isak Svenander  (surn. 1663), Nöteborgi kirikuhärra&lt;ref&gt;Akademiasampo: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=602 Svenander, Isak (-1663)], (vaadatud 27.2.2026)&lt;/ref&gt;; 1663– Johan Melartopaeus  (1635–1679), Nöteborgi kirikuhärra&lt;ref&gt;Akademiasampo: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=859 Melartopaeus, Johan (1635-1679)], (vaadatud 27.2.2026)&lt;/ref&gt;; 1680– Arvid Forstadius  (surn. 1696), Nöteborgi kirikuhärra&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2447 Forstadius, Arvid (-1696)], (vaadatud 27.2.2026)&lt;/ref&gt;; 1696–1697 Josef Soudelius  (surn. 1697), Nöteborgi kirikuhärra&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3339 Soudelius, Josef (-1697)], (vaadatud 27.2.2026)&lt;/ref&gt;; 1697– Erik Kristoffersson Bure (surn. 1716), Nöteborgi kirikuhärra&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3400 Bure, Erik (-1716)], (vaadatud 27.2.2026)&lt;/ref&gt;; 1698–1702 Johan Steenstrand  (1660–1735), Nöteborgi kirikuhärra&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2936 Steenstrand, Johan (1660-1735)], (vaadatud 27.2.2026)&lt;/ref&gt;;
*maa[[kirikukihelkond]]ade kogudused [[Nöteborgi lään]]is ja [[Pogost|pogost]]ites:
{{veergude loend|laius=15em|
*[[Tuutari kihelkond|Tuutari kihelkonnakogudus]],
*[[Inkere kihelkond|Inkere kihelkonnakogudus]],
*[[Järvisaari kihelkond|Järvisaari kihelkonnakogudus]],
*[[Keltto kihelkond|Keltto kihelkonnakogudus]],
*[[Lempaala kihelkond|Lempaala kihelkonnakogudus]],
*[[Liissilä kihelkond|Liissilä kihelkonnakogudus]],
*[[Loppi kihelkond|Loppi kihelkonnakogudus]],
*[[Venjoki kihelkond|Venjoki kihelkonnakogudus]],
*[[Toksova kihelkond|Korpiselkä kihelkonnakogudus]],
*[[Tyrö kihelkond|Tyrö kihelkonnakogudus]] jt.
}}

== Ajalugu ==
{{vaata|Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik|Põhja-Ingerimaa praostkond}}
== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
*Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden. Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987
{{Ingerimaa kihelkonnad}}
[[Kategooria:Ingerimaa piiskopkond]]
[[Kategooria:Nyeni praostkond| ]]
[[Kategooria:Ingerimaa kindralkubermang]]
[[Kategooria:Ingeri ajalugu]]</text>
      <sha1>s3i11x7turt6orzqbngwkg6xroildax</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248744</id>
      <parentid>7248705</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T19:56:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kogudused */</comment>
      <origin>7248744</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14837" sha1="8u0b6hepdhghoj1ehdsbps44zz7pqwv" xml:space="preserve">{{Infokast organisatsioon
| nimi = Nyeni praostkond
| pilt = 
| pildiallkiri = 
| asutatud = 1639
| tüüp = 
| peakorter = 
| asukoht = 
| piirkond = [[Ingerimaa kubermang]]u [[Nöteborgi lään]]
| juht_nimetus = praost
| juht_nimi = 
| juht2_nimetus = 
| juht2_nimi = 
| peaorgan = [[Ingerimaa konsistoorium]]
| emaorg = [[Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik|Ingeri  Kirik]]u [[Ingerimaa piiskopkond]]
}}
'''Nyeni praostkond''' oli [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusaegne]] [[EELK]] [[Ingerimaa piiskopkond|Ingerimaa piiskopkonna]] [[praostkond]] [[Ingerimaa]]l.
[[Fail:Sw BalticProv en.png|pisi|[[Rootsi suurvõimu ajastu|Rootsi suurrriigi]] [[Läänemereprovintsid|Läänemere-äärsed]] [[dominioon]]id 17. sajandil]]
Rootsi riigikiriku [[Liivimaa superintendent]] [[Hermann Samson]]i eestvõttel loodi [[Liivimaa kindralkubermang]]us&lt;ref&gt;1629. aastal moodustati Liivi-, Ingerimaa ja [[Käkisalmi lään]]ist Liivimaa kindralkubermang&lt;/ref&gt; 1636. aastal kuus [[praostkond]]a: Eesti aladel [[Narva praostkond]], [[Pärnu praostkond]] ja [[Tartu praostkond]] ning kolm praostkonda [[Põhja-Läti]] aladel. Narva praostkonda kuulusid&lt;ref&gt;[https://opacplus.bsb-muenchen.de/Vta2/bsb10450229/bsb:BV010640372?page=22 Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland (1843)], seite 11 &lt;/ref&gt; [[Virumaa]] ja Ingerimaa kubermangu Narva, [[Ivangorodi lään]], [[Jama lään]], [[Koporje lään]], [[Nöteborgi lään]].

1639. aastal kindralkuberneri  [[Bengt Bengtsson Oxenstierna]] korraldusega jagati Ingerimaa kaheks [[praostkond|praostkon]]naks: [[Ivangorodi praostkond]], mis koosnes [[Ivangorodi lään|Ivangorodi]], [[Jama lään|Jama]] ja [[Koporje lään]]idest ning Nyeni praostkond, mis koosnes Rootsi Ingerimaa kubermangu keskusest [[Nyen|Nyeni linn]]ast ja kogu [[Nöteborgi lään]]ist&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=42&amp;ocr=true s. 36], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt;.
[[File:243 of 'Bidrag till Kännedom om Ingermanlands historia och förvaltning, etc' (11247768264).jpg|pisi|[[Ingerimaa kubermang]]u alad, 1699]]
1641. aastal moodustati Narva ja [[Ingerimaa piiskopkond]] (rootsi k. ''Ingermanlands stift''&lt;ref&gt;Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell &amp; Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0006.html s. IV]&lt;/ref&gt;) keskusega Narvas ja Rootsi Ingerimaa kubermangu kirikuelu keskus oli Narva, kus resideeris Narva, Ingeri ja [[Alutaguse (ajalooline piirkond)|Alutaguse alade]] [[Narva ja Ingerimaa superintendent]] [[Heinrich Stahl]]. 1642. aastal lahutati Liivi- ja Ingerimaa kindralkubermang ning moodustati kaks eraldi kindralkubermangu. Ingerimaa esimeseks kindralkuberneriks määrati [[Erik Karlsson Gyllenstierna]]. 1651. aastal viidi piirkonna keskus ja kindralkuberneri residents senisest keskusest Nyenist üle Narva, 1646. aastal moodustati ka [[Narva linnakonsistoorium]] luteri kirikute  linnakogudustega.

== Nyeni praostid ==
*1643, Johan Lifmannus (surn. 1651), Tuutari pastor ja praost&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U29 Lifmannus, Johan (-1651)], (vaadatud 1.1.2026)&lt;/ref&gt;
*1648–1652, Erlandus Jonæ Hiaerne (ka Erland Jonsson [[Hjärne]]), Nyeni kirikuõpetaja ja Nyeni praost
*1678, Petter Carstenius, Nyeni pastor ja Nyeni praost
*1678, Johannes Caspari Köcher (surn. † 1684) ?,  Tuutari pastor ja praost&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=219&amp;ocr=true s. 109],  Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U167 Johannes Caspari Köcher (Köker) † 1684], (vaadatud 25.9.2026)&lt;/ref&gt;
*Johan Boestrenius (surn. 1681)&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U204 Boestrenius, Johan] (vaadatud 1.1.2026)&lt;/ref&gt;  Liissilä pastor ja praost&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=165&amp;ocr=true s. 159], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt;,
*1697, Joakim Wittstock, Nyeni saksa koguduse pastor  ja Nyeni praost
*1698, Karl Sarcovius (surn. 1707), Novabura pastor  ja  praost&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2253 Sarcovius, Karl (-1707)], (vaadatud 1.1.2026)&lt;/ref&gt;
*1699–1701, Erik Albogius, Nyeni kirikuõpetaja ja Nyeni praost
*1699–1701, Jakob Ritz, Venjoe pastor ja  praost
*1702–1703, Zachris Lithovius, Nyeni kirikuõpetaja ja Nyeni praost

== Kogudused ==
*[[Nyen]]is&lt;ref&gt;Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell &amp; Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0092.html s. 82]-85&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Akademiasampo: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v1690571237595548174/table Nevanlinnan kirkkoherra], (vaadatud 27.2.2026)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=136&amp;ocr=true s. 130]-131, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt; (soome k. Nevanlinna),  Nyeni rootsi-soome koguduse Nyeni rootsi kirik  (Nyen svenska kyrka), puukirik Nyeni linna keskel.
**vaimulikud: rootsi-soome koguduses -1619–1626, [[Heinrich Kemner]] (fi: [[:fi:Henricus Martini Kemner|Henricus Martini Kemner]]) (surn. 1638&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=277&amp;ocr=true s. 219]-220, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt;), lossijutlustaja, koguduse kirikuhärra ja [[praost]]&lt;ref&gt;Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell &amp; Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0095.html s. 85]-86&lt;/ref&gt;; 1632–1647 Henricus Martinssohn Fatebu(u)r (1588–1647),  Nyeni [[kirikuhärra]]&lt;ref&gt;Akademiasampo: [https://akatemiasampo.fi/fi/relatives/page/p84_2/table Fattebuur, Henrik (-1647)], (vaadatud 27.2.2026)&lt;/ref&gt;;  1648–1652 Erlandus Jonæ Hiaerne (1596–1654)&lt;ref&gt;[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Hj%C3%A4rne_nr_1149#TAB_1 Erlandus Jonæ Hiaerne. Hjärne nr 1149], www.adelsvapen.com&lt;/ref&gt; Nyeni  rootsi, soome ja saksa koguduse  kirikuhärra ning Nyeni praost 1648–1652; 1655, Petrus Trottonius (circa 1619–1660); 1660–1664 Johannes Christierninus (1631–1688)&lt;ref&gt;[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Christiersson_nr_1725#TAB_2 Johannes Christierninus. Von Christiersson nr 1725], www.adelsvapen.com&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt; Gustaf Elgenstierna. &quot;Den introducerade svenska adelns ättartavlor&quot;, utgivna av Gustaf Elgenstierna. II af CHAPMAN—FÄGERSTRÅLE, Stockholm P. A. Norstedt &amp; Söners Förlag, STOCKHOLM 1932. [https://runeberg.org/elgenst/2/0030.html s. 14]&lt;/ref&gt;,  Nyeni kirikuõpetaja; 1664 Matthias Gottman (surn. 1666), Nyeni kirikuõpetaja; ~1666– Benjamin Krook (surn. 1675)&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=1691 Krook, Benjamin (-1675)], (vaadatud 27.2.2026)&lt;/ref&gt;, Nyeni pastor; 1676–1683 Petter Carstenius  (1647–1712), Nyeni pastor ja praost (1678)&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=1743 Carstenius, Petter (1647-1712)], (vaadatud 27.2.2026)&lt;/ref&gt;;  1683–1688 [[Jacob Lang|Jacobus Jacobi Lang]]  (1648–1716);  1697– Erik Albogius (~1660–1701)&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3315 Albogius, Erik (~1660-1701)] (vaadatud 27.2.2026)&lt;/ref&gt;, Nyeni kirikuõpetaja ja  Nyeni praost 1699–1701; 1702 Zachris Lithovius  (1672–1743) Nyeni kirikuõpetaja ja Nyeni praost 1702–1703&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3873 Lithovius, Zachris (1672-1743)], (vaadatud 27.2.2026)&lt;/ref&gt; jt).
[[File:Finska kyrkan Stockholm dec 2017f pt.jpg|pisi|Nyeni saksa kiriku lühtrid [[Stockholmi Soome kirik]]us, kuhu need viidi kui Peeter I 1703. aastal Nyeni hävitas ja saksa kiriku suured vasksed lühtrid viidi päästmiseks Stockholmi]]
*Nyeni saksa koguduses&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=137&amp;ocr=true s. 131]-132, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt; Nyeni saksa paekivist ja tellistest ehitatud kirikus
**vaimulikud: 1653–1656 [[Daniel Brockhausen]], saksa koguduse pastor (jutlustaja 1659–1661)&lt;ref&gt;[[Piret Lotman]]. [http://www.ra.ee/ajakiri/unustatud-uus-linn/ Unustatud uus linn]. Tuna, 2003, nr 3, lk 29 jj&lt;/ref&gt;; 1656–1657 [[Michael Scholbach]], saksa koguduse pastor; 1662–.. Heinrich Frisius (surn. ~1670)&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=198&amp;ocr=true s. 192], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt;,  saksa koguduse pastor;  1671–1683 Joachim(us)  Meincke,  saksa koguduse pastor; 1683 Johannes Schoppius,  saksa koguduse pastor; 1683/1684–1702 Joakim Wittstock (surn. 1709), Nyeni saksa koguduse pastor [[Nyeni Püha Vaimu kirik]]us&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=137&amp;ocr=true s. 131]-132, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt; ja praost (1697)&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2647 Wittstock, Joakim (-1709)], (vaadatud 27.2.2026)&lt;/ref&gt;;

*[[Nöteborg]]is&lt;ref&gt;Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell &amp; Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0095.html s. 85]-86&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Akademiasampo: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v1013559647951521661/table Pähkinälinnan kirkkoherra], (vaadatud 27.2.2026)&lt;/ref&gt; (soome k. Pähkinälinna) [[Nöteborgi lään]]is. Rootsi võimuperioodil võeti protestantlikeks Nöteborgi rootsi-soome garnisoni- ja linnakoguduse jumalateenistusteks kasutusele luterlikeks jumalateenistusteks [[Orešek]]i [[Orešeki kindlus|kindlus]]e territooriumil sealne ajalooline vene õigeusu kirik, Püha Johannes Jumalasõnaõpetaja (Evangelist Johannese) kirik (vene keeles ''церковь Иоанна Богослова''), Nöteborgi kindluskirikuna (rootsi keeles ''Nöteborgs slottskyrka''). 17. sajandi teisel poolel (umbes 1670. aastatel) ehitati kindlusest väljapoole, [[Neeva jõgi|Neeva jõ]]e kaldale tekkinud eeslinna uus luterlik pühakoda, mida hakati kutsuma Nöteborgi linnakirikuks (rootsi keeles stads- või sockenkyrka), samal ajal kui kindluse sees asuvat vana hoonet kasutati edasi puhtalt garnisoni vajadusteks.
**vaimulikud:  1618–1619 Thomas Erici, [[Nöteborgi kindlus|Nöteborgi loss]]ijutlustaja ja kirikuhärra; 1619–1626  Henricus Martini Kemner, Nöteborgi lossijutlustaja ja kirikuhärra; 1628–1656  Simon Marcusson Krook (1595–1656), Nöteborgi lossijutlustaja ja kirikuhärra&lt;ref&gt;Akademiasampo: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p1691/table Simon Krook (Simon Marci,  Pähkinälinnan kirkkoherra ja linnansaarnaaja († 1656)], (vaadatud 27.2.2026)&lt;/ref&gt;; 1657–1663 Isak Svenander  (surn. 1663), Nöteborgi kirikuhärra&lt;ref&gt;Akademiasampo: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=602 Svenander, Isak (-1663)], (vaadatud 27.2.2026)&lt;/ref&gt;; 1663– Johan Melartopaeus  (1635–1679), Nöteborgi kirikuhärra&lt;ref&gt;Akademiasampo: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=859 Melartopaeus, Johan (1635-1679)], (vaadatud 27.2.2026)&lt;/ref&gt;; 1680– Arvid Forstadius  (surn. 1696), Nöteborgi kirikuhärra&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2447 Forstadius, Arvid (-1696)], (vaadatud 27.2.2026)&lt;/ref&gt;; 1696–1697 Josef Soudelius  (surn. 1697), Nöteborgi kirikuhärra&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3339 Soudelius, Josef (-1697)], (vaadatud 27.2.2026)&lt;/ref&gt;; 1697– Erik Kristoffersson Bure (surn. 1716), Nöteborgi kirikuhärra&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3400 Bure, Erik (-1716)], (vaadatud 27.2.2026)&lt;/ref&gt;; 1698–1702 Johan Steenstrand  (1660–1735), Nöteborgi kirikuhärra&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2936 Steenstrand, Johan (1660-1735)], (vaadatud 27.2.2026)&lt;/ref&gt;;
*maa[[kirikukihelkond]]ade kogudused [[Nöteborgi lään]]is ja [[Pogost|pogost]]ites:
{{veergude loend|laius=15em|
*[[Tuutari kihelkond|Tuutari kihelkonnakogudus]],
*[[Inkere kihelkond|Inkere kihelkonnakogudus]],
*[[Järvisaari kihelkond|Järvisaari kihelkonnakogudus]],
*[[Keltto kihelkond|Keltto kihelkonnakogudus]],
*[[Lempaala kihelkond|Lempaala kihelkonnakogudus]],
*[[Liissilä kihelkond|Liissilä kihelkonnakogudus]],
*[[Loppi kihelkond|Loppi kihelkonnakogudus]],
*[[Venjoki kihelkond|Venjoki kihelkonnakogudus]],
*[[Toksova kihelkond|Korpiselkä kihelkonnakogudus]],
*[[Tyrö kihelkond|Tyrö kihelkonnakogudus]] jt.
}}

== Ajalugu ==
{{vaata|Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik|Põhja-Ingerimaa praostkond}}
== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
*Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden. Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987
{{Ingerimaa kihelkonnad}}
[[Kategooria:Ingerimaa piiskopkond]]
[[Kategooria:Nyeni praostkond| ]]
[[Kategooria:Ingerimaa kindralkubermang]]
[[Kategooria:Ingeri ajalugu]]</text>
      <sha1>8u0b6hepdhghoj1ehdsbps44zz7pqwv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Nanomiabijuga/liivakast</title>
    <ns>2</ns>
    <id>721682</id>
    <revision>
      <id>7249022</id>
      <parentid>7240101</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T11:22:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nanomiabijuga</username>
        <id>237417</id>
      </contributor>
      <origin>7249022</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="86" sha1="qcjznkhrezi51b8opsc87aujersa859" xml:space="preserve">{{Kasutaja liivakast}}
&lt;!-- Kirjuta allapoole seda rida --&gt;
Gammarus salinus
beep beep</text>
      <sha1>qcjznkhrezi51b8opsc87aujersa859</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Josha Vagnoman</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722048</id>
    <revision>
      <id>7248736</id>
      <parentid>7246065</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T19:41:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248736</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10238" sha1="adeyi6cd1nynimmxj67b5w7499jutcv" xml:space="preserve">[[File:Josha vagnoman.jpg|pisi|Josha Vagnoman (2022)]]
'''Josha Mamadou Karaboue Vagnoman''' (sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[2000]] [[Hamburg]]is) on [[Saksamaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[paremkaitsja]]na Saksamaa kõrgliigaklubis [[VfB Stuttgart]] ja [[Saksamaa jalgpallikoondis]]es. Ta võib mängida ka vasakkaitsjana.

== Klubikarjäär ==
Vagnoman sündis ja kasvas üles Hamburgis. Tema isa on pärit [[Elevandiluurannik]]ult ja ema Saksamaalt.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://hsvlive.hsv.de/wp-906fd-content/uploads/2022/04/HSVlive-9-2021-22-online-DS.pdf|title=Z4HL3N5P1EL|publisher=Hamburger SV|language=de|date=April 2022|access-date=1 October 2026}}&lt;/ref&gt; Jalgpalluriteed alustas ta SC Poppenbüttelis ning mängis seejärel Hummelsbütteler SV-s. 2010. aastal liitus ta [[Hamburger SV]] noorteakadeemiaga.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.hsv.de/en/news/josha-vagnoman-signs-professional-contract|title=Josha Vagnoman signs professional contract|publisher=Hamburger SV|language=en|date=5 June 2018|access-date=1 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Hamburger SV esindusmeeskonnas debüteeris Vagnoman 10. märtsil 2018 [[Bundesliga]] mängus [[Müncheni Bayern]]i vastu. 17 aasta, kahe kuu ja 27 päeva vanuselt sai temast Hamburger SV ajaloo noorim Bundesliga mängija.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.hsv.de/en/news/josha-vagnoman-out-with-injury|title=Josha Vagnoman out with injury|publisher=Hamburger SV|language=en|date=18 February 2019|access-date=1 October 2026}}&lt;/ref&gt; Hamburg kaotas kohtumise 0:6 ning langes hooaja lõpus esimest korda klubi ajaloos Saksamaa esiliigasse.

Pärast klubi väljalangemist sai Vagnomanist järgnevatel hooaegadel Hamburger SV põhikoosseisu liige. Oma esimese värava esindusmeeskonnas lõi ta 15. detsembril 2020 4:0 võidumängus [[SV Sandhausen]]i vastu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.uefa.com/under21/news/0269-1262d240cf85-0ec2e1078508-1000--denmark-vs-germany-under-21-euro-background-form-guide-pr/|title=Denmark vs Germany: Under-21 EURO background, form guide, previous meetings|publisher=UEFA|language=en|date=28 May 2021|access-date=1 October 2026}}&lt;/ref&gt; Hooajal 2021/22 jõudis Hamburger SV Bundesliga üleminekumängudele, kuid kaotas kahe mängu kokkuvõttes [[Hertha BSC]]-le. Kokku pidas Vagnoman Hamburger SV meeskonnas Saksamaa esiliigas 63 kohtumist ja lõi viis väravat.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://datencenter.dfb.de/en/data-center/people/josha-vagnoman/player|title=Josha Vagnoman|publisher=Deutscher Fußball-Bund|language=en|access-date=1 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2022. aasta juulis siirdus Vagnoman [[VfB Stuttgart]]i, kellega sõlmis esialgu lepingu 2026. aasta suveni.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.vfb.de/en/vfb/latest/news/professionals/2223/josha-vagnoman/|title=Josha Vagnoman signs for VfB|publisher=VfB Stuttgart|language=en|date=9 July 2022|access-date=1 October 2026}}&lt;/ref&gt; Klubis debüteeris ta 29. juulil Saksamaa karikavõistluste 1:0 võidumängus [[Dresdeni Dynamo]] vastu ning Bundesliga debüüdi Stuttgarti meeskonnas tegi ta 7. augustil 1:1 viigimängus [[RB Leipzig]]iga.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.vfb.de/de/vfb/profis/kader/2223/josha-vagnoman/steckbrief/|title=Josha Vagnoman|publisher=VfB Stuttgart|language=de|access-date=1 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Hooajal 2022/23 mängis Vagnoman Bundesligas 23 kohtumist, lõi kaks väravat ja andis kaks väravasöötu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.vfb.de/de/vfb/profis/kader/2223/josha-vagnoman/steckbrief/|title=Josha Vagnoman|publisher=VfB Stuttgart|language=de|access-date=1 October 2026}}&lt;/ref&gt; Stuttgart lõpetas hooaja 16. kohal ja pidi kõrgliigakoha säilitamiseks mängima üleminekumänge Vagnomani endise klubi Hamburger SV-ga. Avamängus lõi Vagnoman 51. minutil Stuttgarti teise värava ja klubi võitis 3:0.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.vfb.de/en/vfb/team/saison/bundesliga/2223/1-vfb-stuttgart----hamburger-sv/|title=VfB Stuttgart 3-0 Hamburger SV|publisher=VfB Stuttgart|language=en|date=1 June 2023|access-date=1 October 2026}}&lt;/ref&gt; Stuttgart võitis korduskohtumise 3:1 ja säilitas koha Bundesligas.

Hooajal 2023/24 pidas Vagnoman Bundesligas vigastuste tõttu 18 kohtumist, lõi kaks väravat ja andis kaks väravasöötu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.vfb.de/de/vfb/profis/kader/2324/josha-vagnoman/spielerprofil/|title=Josha Vagnoman|publisher=VfB Stuttgart|language=de|access-date=1 October 2026}}&lt;/ref&gt; Stuttgart lõpetas hooaja Saksamaa meistrivõistlustel teisel kohal ja pääses esimest korda pärast hooaega 2009/10 [[UEFA Meistrite Liiga]]sse.

Meistrite liigas debüteeris Vagnoman 17. septembril 2024 [[Real Madrid CF|Real Madridi]] vastu. Oma esimese värava Meistrite liigas lõi ta 11. detsembril 2024, kui Stuttgart alistas [[BSC Young Boys]]i 5:1. Vagnoman andis esimesel poolajal väravasöödu Angelo Stilleri viigiväravale ja lõi 66. minutil Stuttgarti neljanda värava.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.vfb.de/en/vfb/latest/news/professionals/2425/6-vfb-stuttgart----berner-sc-young-boys/|title=Emphatic home win!|publisher=VfB Stuttgart|language=en|date=11 December 2024|access-date=1 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Hooajal 2024/25 mängis Vagnoman Bundesligas 26 kohtumist ja lõi ühe värava.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.vfb.de/de/vfb/profis/kader/2425/josha-vagnoman/spielerprofil/|title=Josha Vagnoman|publisher=VfB Stuttgart|language=de|access-date=1 October 2026}}&lt;/ref&gt; Stuttgart jõudis samal hooajal Saksamaa karikafinaali. Vagnoman alustas 24. mail 2025 Berliini olümpiastaadionil peetud finaali [[Arminia Bielefeld]]i vastu algkoosseisus ning Stuttgart võitis 4:2, tulles neljandat korda klubi ajaloos Saksamaa karikavõitjaks.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.dfb.de/news/stuttgart-clinch-fourth-dfb-pokal-title-with-4-2-win-over-bielefeld|title=Stuttgart clinch fourth DFB-Pokal title with 4-2 win over Bielefeld|publisher=Deutscher Fußball-Bund|language=en|date=24 May 2025|access-date=1 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2025. aasta augustis pikendas Vagnoman Stuttgartiga lepingut 30. juunini 2028. Selleks ajaks oli ta klubi meeskonnas pidanud 87 ametlikku kohtumist ning löönud seitse väravat.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.vfb.de/en/vfb/latest/news/professionals/2526/vfb-verlaengert-mit-josha-vagnoman-/|title=VfB extend Josha Vagnoman's contract|publisher=VfB Stuttgart|language=en|date=31 August 2025|access-date=1 October 2026}}&lt;/ref&gt; Hooajal 2025/26 mängis ta Bundesligas 27 kohtumist, lõi ühe värava ja andis kolm väravasöötu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.vfb.de/en/vfb/team/squad/2526/josha-vagnoman/portrait/|title=Josha Vagnoman|publisher=VfB Stuttgart|language=en|access-date=1 October 2026}}&lt;/ref&gt;

== Koondisekarjäär ==
Vagnoman on esindanud Saksamaad alates U17-koondisest. 2017. aastal osales ta [[2017. aasta FIFA U17 maailmameistrivõistlused|U17 maailmameistrivõistlustel]]. 2019. aastal pälvis ta Saksamaa ühe mainekama noormängijate auhinna, U19-vanuseklassi Fritz Walteri hõbemedali.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.dfb.de/fileadmin/_dfbdam/210421-OM_08_2019_Final.pdf|title=Verleihung der Fritz-Walter-Medaille|publisher=Deutscher Fußball-Bund|language=de|date=27 September 2019|access-date=1 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2021. aastal kuulus Vagnoman Saksamaa U21-koondisse [[UEFA Euroopa U21-meistrivõistlused|Euroopa U21-meistrivõistlustel]]. Ta mängis kõigis kolmes alagrupikohtumises ja veerandfinaalis Taani vastu, kuid sai veerandfinaalis vigastada ning poolfinaalis ja finaalis enam ei osalenud.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.uefa.com/under21/news/026a-127532d17acc-e079bf3c8a1c-1000/|title=Highlights, report: Germany beat Portugal for third U21 EURO title|publisher=UEFA|language=en|date=6 June 2021|access-date=1 October 2026}}&lt;/ref&gt; Saksamaa alistas finaalis Portugali 1:0 ja tuli Euroopa U21-meistriks.

[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa A-koondisse]] kutsuti Vagnoman esimest korda 2023. aasta märtsis. A-koondises debüteeris ta 28. märtsil 2023 [[sõprusmäng|sõpruskohtumises]] [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] vastu, sekkudes 80. minutil vahetusest. Saksamaa kaotas [[Köln]]is peetud kohtumise 2:3.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.dfb.de/news/detail/knappe-niederlage-gegen-belgien-249969|title=Knappe Niederlage gegen Belgien|publisher=Deutscher Fußball-Bund|language=de|date=28 March 2023|access-date=1 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Järgmise A-koondisemängu pidas Vagnoman ligi kolm aastat hiljem, 30. märtsil 2026 [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] vastu. Ta sekkus 61. minutil vahetusest ning Saksamaa võitis Stuttgartis 2:1.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://datencenter.dfb.de/en/data-center/friendly/2025-2026/season/2411163|title=Germany 2-1 Ghana|publisher=Deutscher Fußball-Bund|language=en|date=30 March 2026|access-date=1 October 2026}}&lt;/ref&gt; 27. septembril 2026 mängis ta esimest korda A-koondise algkoosseisus, kui Saksamaa kaotas [[UEFA Rahvuste Liiga]] kohtumises [[Kreeka jalgpallikoondis|Kreekale]] 0:1.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.dfb.de/news/germany-lose-to-greece-in-klopps-first-home-match|title=Germany lose to Greece in Klopp's first home match|publisher=Deutscher Fußball-Bund|language=en|date=27 September 2026|access-date=1 October 2026}}&lt;/ref&gt; 2026. aasta 27. septembri seisuga oli Vagnoman pidanud Saksamaa A-koondises kolm kohtumist ega olnud veel väravat löönud.&lt;ref&gt;[https://www.transfermarkt.com/josha-vagnoman/nationalmannschaft/spieler/448258/verein_id/3262 Josha Vagnoman - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 1.10.2026.&lt;/ref&gt;

== Saavutused ==
;[[VfB Stuttgart]]
*[[DFB-Pokal|Saksamaa karikas]]: 2024/25

;Saksamaa U21
*[[UEFA Euroopa U21-meistrivõistlused|Euroopa U21-meister]]: 2021

;Isiklikud
*Fritz Walteri hõbemedal (U19): 2019

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://www.vfb.de/de/vfb/profis/kader/2627/josha-vagnoman/spielerprofil/ Josha Vagnoman] VfB Stuttgardi kodulehel
*[https://datencenter.dfb.de/en/data-center/people/josha-vagnoman/player Josha Vagnoman] Saksamaa jalgpalliliidu andmebaasis
*[https://www.transfermarkt.com/josha-vagnoman/profil/spieler/448258 Josha Vagnoman] Transfermarkti lehel

{{JÄRJESTA:Vagnoman, Josha}}
[[Kategooria:Saksamaa jalgpallurid]]
[[Kategooria:Hamburger SV mängijad]]
[[Kategooria:VfB Stuttgardi mängijad]]
[[Kategooria:Bundesliga mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 2000]]</text>
      <sha1>adeyi6cd1nynimmxj67b5w7499jutcv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sissetung Islandile</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722111</id>
    <revision>
      <id>7248747</id>
      <parentid>7248316</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T19:59:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* Islandi küsimus Suurbritannias enne sõda */</comment>
      <origin>7248747</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="33854" sha1="snl5rpow8vc15jn7wccgseknx5q442h" xml:space="preserve">[[Pilt:Iceland invasion targets.png|pisi|Brittide eesmärgid olid kõigi [[lennurada]]de (sinine) hävitamine ja tähtsamate sadamate (punane) hõivamine. Transpordiprobleemide tõttu kulus rohkem kui nädal, enne kui väed jõudsid saare põhjaossa]]
'''Sissetung Islandile''' (koodnimega '''Operatsioon Fork''' (''Operation Fork'')) oli [[Suurbritannia]] veretu [[sõjaline operatsioon]] [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal 1940. aastal. Selle käigus tungisid [[Suurbritannia kuninglik merevägi]] ja Kuninglik Merejalavägi [[Island]]ile. 

Sissetung algas [[1940]]. aasta [[10. mai]] varahommikul, kui Briti väed maabusid Islandi pealinnas [[Reykjavík]]is. Väed ei kohanud vastupanu ning asusid kiiresti ära lõikama sidevahendeid, hõivama strateegilisi kohti ja vahistama Saksa maakodanikke. Pärast kohalike transpordivahendite rekvireerimist liikusid väed [[Hvalfjörður]]isse, [[Kaldaðarnes]]i, [[Sandskeiði]]le ja [[Akranes]]i, et kindlustada maabumiskohad võimaliku Saksa vasturünnaku puhuks. Järgmistel päevadel paigutati Reykjavíki õhutõrjesuurtükid ja [[Akureyri]]sse saadeti väeüksus.

10. mai õhtul esitas Islandi valitsus protesti, et Islandi [[neutraliteet]]i on &quot;jämedalt rikutud&quot; ja &quot;selle iseseisvust piiratud&quot;, ning märkis, et kõikide tekitatud kahjude eest oodatakse hüvitist. Britid lubasid kahjude hüvitamist, soodsaid kaubanduslepinguid, Islandi siseasjadesse mittesekkumist ja kõikide vägede väljaviimist sõja lõpus. Islandi võimud leppisid olukorraga ja ''de facto'' toetasid sissetungijõude, kuigi säilitasid ametlikult neutraliteedipoliitika.

Sissetungijõud koosnesid 746 [[merejalavägi|merejalaväelasest]], kes olid halvasti varustatud ja olid saanud ainult osalise väljaõppe.&lt;ref name=&quot;Bittner 41&quot;&gt;Bittner 41.&lt;/ref&gt; Kuigi operatsioon õnnestus, oli ilmne, et okupatsioonivägedest ei piisa ligi  103&amp;nbsp;000&amp;nbsp;km² suuruse riigi kaitsmiseks. [[17. mai]]l saabus [[Suurbritannia maavägi|Suurbritannia maaväest]] 4000 sõdurit (146. jalaväebrigaad), kes vahetasid merejalaväelased välja. Need lahkusid 19. mail. Hiljem asendasid neid Ameerika Ühendriikide väed (vt [[liitlaste  okupatsioon Islandil]]).

== Islandi strateegiline tähtsus ==
Islandi asukoht Põhja-Atlandil oli sõjaliselt väga tähtis, sest Island paiknes Suurbritanniasse suunduvate põhjapoolsete mereteede lähedal. Islandil baseeruvad mere- ja õhujõud oleksid saanud jälgida ja mõjutada nii üle Põhja-Atlandi kulgevat laevaliiklust kui ka Euroopa vetest Atlandile suunduvate sõjalaevade liikumist,&lt;ref&gt;Bittner 1983: 3.&lt;/ref&gt; kaitsta omaenda laevu ja konvoisid ning rünnata vastase laevu. Õhuväebaasid oleksid võimaldanud lennukitel teha mereluuret, otsida ja rünnata laevu ning allveelaevu ja kaitsta konvoisid. Lennukite tegevusraadius oli piiratud: mida lähemal asus baas kaitstavale või rünnatavale merealale, seda pikemalt said lennukid seal patrullida ja seda suuremat mereala katta. Mereväebaasid võimaldasid sõjalaevu varustada, hooldada ja remontida ning seetõttu pikendada nende tegevust Põhja-Atlandil.

Suurbritannia oli sõja ajal suuresti sõltuv meritsi saabuvast varustusest. Atlandi kaudu jõudsid Suurbritanniasse Põhja-Ameerikast ja mujalt toiduained, kütus, tooraine, sõjavarustus ja muud kaubad. Samu mereteid mööda liikusid ka väed ja sõjapidamiseks vajalikud vahendid. Atlandi laevaliikluse häirimine oleks võinud otseselt mõjutada Suurbritannia võimet sõda jätkata. 

Kui Suurbritannia oleks kontrollinud Islandit, oleks ta saanud kasutada Islandit selle ühendustee kaitsmiseks: seal oleks saanud baseeruda konvoieskortide laevad, mereluurelennukid ja allveelaevatõrjeüksused. Kui aga Suurbritannia vaenlane oleks saanud Islandi enda kätte, oleks vaenlane saanud Islandilt tegutseda Briti kaubalaevade ja konvoide vastu, laiendada oma allveelaevade ja teiste merejõudude tegevusulatust ning kasutada lennukeid mereluureks ja laevade ründamiseks. 

Euroopa põhja- ja lääneosa ning Põhja-Atlandi vahelised merealad moodustasid ühenduse, mille kaudu võisid Euroopa vetes paiknevad sõjalaevad jõuda Atlandile. Islandilt oleks saanud seda liikumist jälgida ning mere- ja õhujõududega selle vastu tegutseda.

==Eellugu==
===Islandi küsimus Suurbritannias enne sõda===
Enne Hitleri võimuletulekut Saksamaal oli Suurbritannia Islandi pärast muretu, sest Briti mereväel oli kontroll mere üle ja Island oli vaenlastest kaugel ja eraldatud. Londoni tähelepanekute järgi pärast 1933. aastat Saksamaa huvi Islandi vastu kasvas. Saksamaa püüdis avaldada Islandile kultuurilist, majanduslikku ja sõjalist mõju. Rahvussotsialistliku ideoloogiaga õnnestus nakatada ainult mõnesid noori inimesi. Briti välisministeerium muutus valvsaks siis, kui saadik Taanis [[Hugh Gurney]] 29. novembril 1933 kandis ette, et poliitilist olukorda Islandil komplitseerib natsismi kasvav mõju. Püüdes end respekteeritavaks teha, sidusid kohalikud natsid end Islandi iseseisvusliikumisega. 1934. aastal teatas Gurney, et parteist on saanud sotsialismivastane, Taani-vastane ja äärmiselt Islandi-meelne organisatsioon. Selle mõju oli väike ja islandlased pidasid seda naljanumbriks. Ka sakslasi oli nii vähe, et nende mõju oli tühine.&lt;ref&gt;Bittner 1983: 16–17.&lt;/ref&gt;

Islandi ülikooli inglise keele lektor ja [[Manchester Guardian]]i korrespondent [[Howard Little]] saatis aastatel 1934–1936 arvukalt kirju parlamendiliikmele [[George Hume]]'ile
le ja vestles Islandit külastavate mereväeohvitseridega. Korduv teema oli Islandi kaitsetus rünnaku või ülestõusu ees relvajõudude puudumise tõttu. Little'i jutt sakslaste kohaloleku ja mõju kohta oli liialdatud. Ühes Hume'ile saadetud kirjas väitis ta, et Islandil viibib üle 550 sakslase, kellest üle 400 on noored mehed. Sõja korral saaks Saksamaa juba nende jõududega jõududega saare vallutada. 1936. aastal laeva [[HMS Lupin]]  visiidi ajal rääkis ta 300 võrra vähemast sakslasest, öeldes, et nad on sisse toonud vintpüsse, laskemoona ja võib-olla isegi kuulipildujaid ning arvas, et sõjaväeline väljaõpe on juba alanud. Välisminiateeriumi Põhjamaade osakond ja Lupini ohvitserid ei võtnud teda tõsiselt.&lt;ref&gt;Bittner 1983: 17.&lt;/ref&gt;

Little'i jutud panid välisministeeriumi ja admiraliteedi siiski Islandi peale ja Saksamaa võimaliku tegevuse peale seal mõtlema. 1936. aastal vahetas välisministeerium välja oma ametlikku esindaja Islandil ja tõstis esinduse taset saates, saates sinna kohapeal resideeruva peakonsuli. Põhjamaade osakond ei pidanud Islandil viibivaid sakslasi agentideks, vaid tõelisteks pagulasteks, kuid  soovis ta saada täpset teavet Saksamaa tegevuse kohta Islandil. Oktoobris 1936 asus peakonsulina tööle konsulaartteenistuse töötaja [[John Bowering]], kes pidi hakkama esitama kvartaliaruandeid. Loodeti ka, et brittide kohaloleku taseme tõstmine näitab islandlastele, et nende riigi tähtsus Suurbritannia silmis on suurenenud. Jaanuaris 1937 sai mereväeluure  kirja Islandil elavalt Suurbritannia alamalt A. C. Hoyerilt. Kirjas väideti muu hulgas, et Esimese maailmasõja ajal olid sakslased tahtnud rajada saarele mereväebaasi. Hoyer arvas ka, et Islandil on Saksa spioone, ja andis edasi ühe austerlase sõnad,  et kui sõda algab, okupeerib Saksamaa kohe Islandi. Mereväeluure hinnangul oli jutt peamiselt poliitilistest küsimustest ja kirjavahetus saadeti edasi välisministeeriumile. Põhjamaade osakond käskis Boweringil asja uurida. Märtsi alguses 1937 said välisministeerium ja sõjavägi teateid Saksamaa katsetest tungida Fääri saartele. Bowering kästi jälgida Saksamaa sarnast tegevust Islandil, eriti võimalikke ettevalmistusi õhuväe- või allveelaevabaaside rajamiseks. Esimeses aruandes kirjutas Howering, kes oli vestelnud ka Hoyeriga, et kui Islandil Saksa spioone on, siis on neid vähe ja Islandil polegi eriti midagi luurata. Kohalikud natsid olid peakonsuli sõnul Reykjavíki kaupmeeste perekondadest pärit noorukid, kellel oli vähe toetust. Saksamaa katsed nakatada oma ideedega talupoegi olid vastu võetud islandlastele omase küünilisusega. Radikaalsetest parteidest toetasid islandlased peamiselt sotsialiste ja kommuniste. Teises aruandes kahtles selles, et Saksamaal on Islandil märkimisväärse mõju, kuid rõhutas ta Iskandi kaitsetust, mille tõttu väikegi jõuk võiks valitsuse kukutada.&lt;ref&gt;Bittner 1983: 17–18.&lt;/ref&gt;

[[1937. aasta Islandi parlamendivalimised|Juunis 1937 toimunud valimistel]] said [[Progressipartei]] ([[Framsóknarflokkurinn]]) ja [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Island)|Sotsiaaldemokraatlik Partei]] ([[Alþýðuflokkurinn]]) said [[Alþingi]]s 49 kohast 27, suurendades oma kohtade arvu kahe võrra. [[Iseseisvuspartei (Island)|Iseseisvuspartei]] ([[Sjálfstæðisflokkurinn]]), mida oli kahtlustatud Saksamaa mõju alla sattumises, kaotas kolm kohta  ja sai 17 mandaati. Fašistid jäid esinduseta. Nad said 118 häält ([[1934. aasta Islandi parlamendivalimised|1934. aasta valimistel]] 363).&lt;ref&gt;Bittner 1983: 18–19.&lt;/ref&gt;

1938. ja 1939. aastal Saksamaa ja sakslaste tegevus hoogustus, kuid Islandi avalik arvamus ei kaldunud Saksamaa-meelsele ja Suurbritannia-vastasele seisukohale. Boweringi aruannetest paistis aga Londonile, et Saksa oht üha kasvab. Suurbritannia ei võtnud selles asjas ka peaaegu midagi ette, mistõttu ärevus püsis. Et Islandil tunti parajasti huvi purilennunduse vastu, saabusid 1938. aasta kevadel ja suvel Saksamaalt Saksa lendurid koos purilennukite ja ühe lennukiga, et anda väljaõpet ning aidata kaasa selle spordiala arendamisele. Bowering kirjutas, et väljaõpe hõlmab maastiku tundmaõppimist ja kogu riigis on leitud võimalikke kohti, kus lennukid saaksid nii maanduda kui ka uuesti õhku tõusta. See teade tegi ülemused rahutuks. 1939. aastal toimus vestlus Islandi Lennundus- ja Purilennuliidu juhi ja ühe Islandit külastanud Briti välisministeeriumi ametniku vahel. Islandlane ütles, et tema klubi on Suurbritannia-meelne, kuid selle liikmed imetlevad ka Saksamaa saavutusi selles vallas. Sakslased andsid andsid tasuta väljaõpet, maksta tuli aunult instruktorite kohalesõidu eest. Brittidel ei olnud raha, et samaväärselt vastata. Isegi lennundusajakirjade  poolest jäi Suurbritannia alla, sest lennundusliit sai Saksamaalt kaks ajakirja ([[Luftwelt]] ja [[Luftreise]]) ja ainult ühe Suurbritannia ajakirja ([[Aeroplane]]), mida välisministeeriumis peeti  Saksa-sõbralikuks ja mille toimetajat peeti kurikuulsaks veidrikuks. Britid ei suutnud muud teha kui saata rohkem lennundusalast teavet ja ajakirju.&lt;ref&gt;Bittner 1983: 19.&lt;/ref&gt;

20. oktoobril 1938 avaldas [[Morgunblaðið]] intervjuu kohaliku natsipartei [[Þjóðernishreyfing Íslendinga]] juhi [[Gísli Sigur­björnsson]]iga, kes oli vahendaja Islandi spordiliitude ja Saksa [[Nordische Gesellschaft]]i vahel. Saksa jalgpalliklubide liit kutsus kaks Islandi meeskonda Saksamaale mängusarjas osalema ja tegi ettepaneku, et 1940. aastal kutsutaks Saksamaale veel kaks meeskonda. Samuti saadetaks järgmisel suvel üks sakslane mõne Islandi meeskona treeneriks ning soovi korral võiksid ka teised klubid saada Saksamaa treenereid. Lõpuks teatas Nordische Gesellschafti direktor, et annetab  mälestuseks Islandi jalgpallurite 1935. aasta Saksamaa-turneest hõbekarika. Riikidevahelisi külaskäike soodustati ja kajastati avalikkuses. 1936. aastal oli olümpiamängude ja ärireiside tõttu Saksamaal käinud üle kahesaja islandlase. 1938. aastal külastas Islandit  Saksamaa saadik Taanis [[Cecil von Renthe-Fink]], kes sõitis kogu riigis ringi. Kõik see näitas, et sakslased tunnevad Islandi vastu üha suuremat huvi ja soovivad talle mõju avaldada.&lt;ref&gt;Bittner 1983: 19–20.&lt;/ref&gt;

Bowering kirjutas 1938. aastal, et sakslaste jõupingutused ei olnud vilja kandnud. Nende motiividesse suhtuti umbusuga. Saksa ristleja [[Emden]] külaskäik, mille ajal meeskond marssis käsikäes ja laulis natsilaule, oli islandlastele häirivalt mõjunud. Kuigi Suurbritannia ei olnud Saksa mõju vastu midagi ette võtnud, olid islandlased põhiliselt Briti-meelsed. Ainus, mis tehti, oli seltsile [[Anglia]] võlgade katteks 11 naela andmine. Bowering ei olnud Saksamaa tegevuse pärast ärevil, kuid rõhutas, et Island on kaitseta ja mõnel Saksa tegevusel on ilmselgelt sõjaline iseloom.&lt;ref&gt;Bittner 1983: 20.&lt;/ref&gt; 

Viimasel rahuaastal tuli sakslasi Islandile aina juurde. Neid tuli nii palju teaduslike uurimisretkede nime all, et Islandis võeti mais 1939 võeti vastu seadus, mille kohaselt tohib teaduslikku uurimistööd teha ainult valitsuse heakskiidul ja koostöös Islandi teadusuuringuid korraldava pädeva asutusega. Arvukad uurimisrühmad uurisid õhuvoolusid ja [[Gerhard Wegener]]i [[mandrite triiv]]i teooriat. Nende kohalolek koos veebruaris 1939 Kopenhaageni ajalehes [[Politiken]] avaldatud teatega, et [[Heinrich Himmler]] kavatseb saata Islandile genealooge ja antropolooge uurima sakslaste ja 9. ja 10. sajandil Islandile asunud viikingite vahelisi suhteid, äratas brittides skepsist ja umbusku. Nüüd kahtlustati ka näiteks 1939. aasta oktoobri Islandi elu ja kultuuri ning Saksa-Islandi kultuurisuhete näitust Leipzigis. Selle korraldajad olid [[Deutsche Kulturpolitische Gesellschaft]] ja [[Institut für Auslandkunde]] koostöös Leipzigi, Kieli, Kölni ja Hamburgi raamatukogudega.&lt;ref&gt;Bittner 1983: 20–21.&lt;/ref&gt;

[[Cambridge'i Ülikool]]i professor [[Peter Frank Dalrymple Tennant]] saatis märtsis 1939 omal algatusel Admiraliteedile aruande, milles ta omistas suurele osale Islandil tehtud uurimistöödele ja purilennukite väljaõppele sõjalised eesmärgid. Otsiti lennuväljadele ja sadamatele sobivaid asupaiku.&lt;ref&gt;Bittner 1983: 21.&lt;/ref&gt;

Brittidele pakkus huvi Saksamaa peakonsul, kellel oli võimalik korraldada riigipööret või juhtida viiendat kolonni või koordineerida saksa kogukonna ja nende Islandi poolehoidjate tegevust.Kui Bowering saabus, oli Saksa konsuliks ornitoloog [[Günther Timmermann]]. Mais 1939 asus ametisse peakonsul, patoloog [[Werner Gerlach]]. Välisministeeriumi Põhjamaade osakonna juhatajale [[Laurence Collier]]ile tundus see ametissenimetamine kahtlane ja ta palus täiendavaid andmeid sõjaväeluurelt ja Briti saatkonnalt Berliinis. Selgus, et Gerlach oli  tähtis rahvussotsialist. Bowering, kes tööga eriti ei pingutanud, avastas peagi, et tal on väga aktiivne, ambitsioonikas ja töökas kolleeg.

===Olukorra muutumine aprillis 1940=== 
[[9. aprill]]il [[1940]] tungisid Saksamaa väed [[Operatsioon Weserübung]]i käigus [[Norra]]sse ja [[Taani]]. Taani [[okupeerimine|okupeeriti]] mõne tunni jooksul. 10. aprillil kuulutas Islandi parlament [[Alþingi]], et kuningas [[Christian X]] ei ole võimeline põhiseaduse kohaselt oma ülesandeid täitma, ja andis need koos teiste ülesannetega, mida Taani oli varem Islandi nimel riikide liidu raames täitnud, üle Islandi valitsusele.&lt;ref&gt;Þór Whitehead 1995:272.&lt;/ref&gt;

[[Operatsioon Valentine]]'i käigus okupeerisid Briti väed [[Fääri saared]] [[12. aprill]]il.

[[Pilt:Christian X of Denmark.jpg|pisi|Ajakirja [[Time]] andmetel oli Christian X Islandil vähem ebapopulaarne kui ükski varasem Taani kuningas&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20130721025602/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,763855,00.html Nobody's Baby], ''[[Time]]'',22.4.1940 .&lt;/ref&gt; Sellest hoolimata kiirustas suur enamik islandlasi vabariigi rajamisega]]
Island, mis oli sajandeid Taani võimu all olnud, oli [[1918]]. aastal iseseisvunud, jäädes Taaniga [[personaalunioon]]i ja ühise välispoliitika alla.&lt;ref name=&quot;Karlsson283&quot;&gt;Gunnar Karlsson:283.&lt;/ref&gt; Uus [[Islandi Kuningriik]] oli kuulutanud end neutraalseks, oma kaitsejõude tal ei olnud.&lt;ref name=&quot;Karlsson283&quot;/&gt; Liiduleping nägi ette võimaluse alustada suhete läbivaatamist 1941. aastal ja liit kolm aastat hiljem ühepoolselt lõpetada, kui selleks ajaks ei ole kokkuleppele jõutud.&lt;ref name=&quot;Karlsson283&quot;/&gt; 1928. aastal olid kõik Islandi parteid ühel meelel, et liit tuleb lõpetada nii kiiresti, kui leping võimaldab.&lt;ref&gt;Gunnar Karlsson:319.&lt;/ref&gt;

Kui [[Saksamaa]] oli Taani ja Norra okupeerinud hakkas Briti valitsus kartma, et Saksamaa üritab peagi luua Islandil sõjalist kohalolekut. Seda peeti Suurbritannia kontrollile [[Põhja-Atlandi ookean]] üle vastuvõetamatuks ohuks. Britid omakorda soovisid saada Islandil baase ja tugevdada piirkonna jälgimist.&lt;ref&gt;Bittner 33–34.&lt;/ref&gt;

[[9. aprill]]il saatis Briti valitsus Islandi valitsusele teate, et Suurbritannia on valmis aitama Islandil iseseisvust säilitada, kuid vajaks selleks Islandil rajatisi. Islandit kutsuti üles liituma Suurbritanniaga &quot;sõdiva poole ja liitlasena&quot;. Islandi valitsus lükkas pakkumise tagasi.&lt;ref&gt;Bittner 34.&lt;/ref&gt;

== Planeerimine ==

&quot;Kodus kell 20. Sõin ja töötasin. Plaanin järgmisel nädalal sissetungi Islandile. Ilmselt on liiga hilja! Nägin mitut pardipoegade pesakonda.&quot;
&lt;br /&gt;— [[Alexander Cadogan]], 4. mai 1940. aasta päevikulehe lõpp.&lt;ref&gt;Cadogan 276.&lt;/ref&gt;

Et sõjaline olukord Norras halvenes, jõudis [[Admiraliteet|Admiraliteet]] [[London]]is järeldusele, et Suurbritannia ei saa enam endale lubada baaside puudumist Islandil. 6. mail tõstatas Admiraliteedi esimene lord [[Winston Churchill]] selle asja sõjakabineti ees. 10. mail, sissetungi päeval, sai temast peaminister. Churchill jäi seisukohale, et kui islandlastega püütakse veel läbirääkimisi pidada, võivad sakslased sellest teada saada ja tegutseda esimesena. Kindlam ja tõhusam lahendus oli vägede etteteatamata maabumine ja Islandi võimude panemine ''[[fait accompli]]'' ette. Sõjakabinet kiitis plaani heaks.&lt;ref&gt;Bittner 38.&lt;/ref&gt;

Ekspeditsioon korraldati kiirustades ja läbimõtlematult.&lt;ref&gt;Bittner 40.&lt;/ref&gt; Operatsioon kavandati suurelt jaolt teel olles. Kaasa anti mõned halvad kaardid, millest üks oli mälu järgi joonistatud. Häid [[islandi keel]]e oskajaid kaasas ei olnud.&lt;ref name=&quot;Þór Whitehead 1995:363&quot;&gt;Þór Whitehead 1995:363.&lt;/ref&gt;

Britid kavatsesid tuua kõik oma väed Reykjavíkis maalea. Seal tuli neil vastupanu maha suruda ja tegelda kohalike sakslastega. Et kaitsta end Saksamaa vasturünnaku eest merelt, kavatsesid nad hõivata sadama ja saata väed maitsi lähedal asuvasse [[Hvalfjörður]]isse.

Britid kartsid ka, et sakslased võivad kasutada õhudessantvägesid, nagu nad olid Norra sõjakäigu ajal suure eduga teinud. Selle vältimiseks pidid väed sõitma itta [[Sandskeið]]i ja [[Kaldaðarnes]]i lennuväljadele. Lõpuks pidid väed liikuma maitsi [[Akureyri]] sadamasse ja saare põhjaosas asuva [[Melgerði]] lennuväljale.&lt;ref&gt;Þór Whitehead 1995:353.&lt;/ref&gt;

Mereväe luureteenistus (NID) ootas vastupanu kolmelt poolt. Kohalikud sakslased, kellel arvati olevat relvi, võisid osutada vastupanu ja isegi üritada riigipööret. Teiseks võis Saksamaa sissetungivägi juba teel olla või hakata tulema kohe pärast brittide maabumist. NID ootas vastupanu ka Reykjavíkis asuvalt kohalikult politseilt, milles oli umbes 70 relvastatud mehest. Kui Reykjavíkis oleks juhtunud viibima mõni Taani inspekteerimislaev, oleks Taani merevägi võinud kaitsjaid abistada.&lt;ref&gt;Þór Whitehead 1995:354, Bittner 36.&lt;/ref&gt;

== Operatsioon Fork ==
=== Sturgesi vägi ===
[[3. mai]]l [[1940]] sai [[Surrey]]s Bisleys asuv 2. Kuningliku Mereväe pataljon [[London]]ist käsu olla valmis kahe tunni jooksul tundmatusse sihtkohta välja sõitma. [[Pataljon]] oli moodustatud alles kuu aja eest. Kuigi selles oli kutselistest ohvitseridest koosnev tuumik, koosnes see hiljuti värvatud sõduritest, kelle väljaõpe oli puudulik.&lt;ref name=&quot;Bittner 41&quot;/&gt; Relvadest oli puudus: oli ainult vintpüsse, püstoleid ja [[tääk]]e. 50 meest olid oma vintpüssid alles hiljuti saanud ega olnud jõudnud nendega laskmist proovida. 4. mail sai pataljon veidi lisavarustust kergete kuulipildujate [[Bren]], [[tankitõrjesuurtükk]]ide ja 51&amp;nbsp;mm [[miinipilduja]]te näol. Relvade kasutamist õpetada ja neid sisse lasta tuli merel.&lt;ref name=&quot;BittnerWhitehead&quot;&gt;Bittner 42, Þór Whitehead 1995:352.&lt;/ref&gt;

Väe toetusrelvastusse kuulus kaks 3,7-tollist mägi[[haubits]]at, neli kahenaelast laevasuurtükki ja kaks 4-tollist rannakaitsesuurtükki.&lt;ref name=&quot;BittnerWhitehead&quot;/&gt; Suurtükimeeskonnad tulid mereväest ja merejalaväest ja nad polnud kunagi suurtükkidest tulistanud.&lt;ref name=&quot;BittnerWhitehead&quot;/&gt; Neil puudusid prožektorid, sidevahendid ja tulejuhtimisseadmed.&lt;ref name=&quot;Bittner 42&quot;&gt;Bittner 42.&lt;/ref&gt;

Kolonel [[Robert Sturges]] sai ülesandeks ekspeditsiooniväge juhtida. Ta oli 49-aastane hinnatud [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] veteran, kes oli võidelnud [[Gallipoli lahing]]us ja [[Jüüti merelahing]]us.&lt;ref&gt;Þór Whitehead 1995:352.&lt;/ref&gt; Temaga oli kaasas väike luureüksus major [[Humphrey Quill]]i juhtimisel ja diplomaatide rühm [[Charles Howard Smith]]i juhtimisel.&lt;ref name=&quot;Bittner 41&quot;/&gt; Sissetungivägedes oli veel 746 meest.&lt;ref&gt;Þór Whitehead 1999:305. Mõnes vanemas allikas tuuakse ära väär arv 815.&lt;/ref&gt;

=== Teekond Islandile ===
[[Pilt:HMS Berwick (65).jpg|pisi|[[HMS Berwick (65)|HMS Berwick]] oli operatsiooni lipulaev]]
6. mail saadeti Sturgesi vägi rongiga [[Šotimaa]]le [[Greenock]]isse. Tähelepanu äratamise vältimiseks jagati vägi teekonnal kahe rongi vahel,&lt;ref name=&quot;Þór Whitehead 1995:361&quot;&gt;Þór Whitehead 1995:361.&lt;/ref&gt; kuid teel tekkinud viivituste tõttu saabusid väed Greenocki jaama umbes ühel ajal, nii et hajutamisest oli vähe kasu.&lt;ref name=&quot;Þór Whitehead 1995:361&quot;/&gt; Pealegi oli operatsiooni salajasus juba varem rikutud krüpteerimata teatega ja kui väed Greenocki saabusid, oli kõrvaltvaatajal võimalik järeldada, et sõit läheb Islandile.&lt;ref name=&quot;Bittner 41&quot;/&gt;

&quot;1940. aasta mais viisime merejalaväelased Islandile ja saar okupeeriti 10. mail, et vältida saare okupeerimist Saksa vägede poolt. Mõned Saksa tsiviilisikud ja tehnikud võeti vangi ja saadeti Suurbritanniasse. Teel Islandile oli halb ilm ja suurem osa merejalaväelastest jäi merehaigeks,  täites koridorid ja laeva messiteki. Üks õnnetu merejalaväelane tegi enesetapu.&quot;
&lt;br /&gt;— Stan Foreman, HMS Berwicki seersant

7. mai hommikul suundus vägi Greenocki sadamasse, kus [[ristleja]]d [[HMS Berwick (65)|HMS Berwick]] ja [[HMS Glasgow]] ootasid, et viia nad Islandile. Väed hakkasid pardale minema, kuid laadimist kimbutasid probleemid ja viivitused. Väljasõit lükati 8. maile ja ka siis tuli suur hulk varustust ja varusid kaile maha jätta.&lt;ref&gt;Bittner 42, Þór Whitehead 1995:362.&lt;/ref&gt;

8. mail kell 4 hommikul asusid ristlejad Islandi poole teele. Neid saatis allveelaevatõrje-eskort, mis koosnes [[hävitaja]]test [[HMS Fearless]] ja [[HMS Fortune]]. Ristlejad ei olnud mõeldud nii suure väe mahutamiseks ja pardal oli suur ruumipuudus.&lt;ref name=&quot;Þór Whitehead 1995:363&quot;/&gt; Hoolimata üsna heast ilmast jäi suur osa merejalaväelastest raskesti merehaigeks. Teekonda kasutati plaanipäraselt uute relvadega tutvumiseks ja nende kaliibrimiseks.&lt;ref&gt;Þór Whitehead 1995:364.&lt;/ref&gt;

Üks äsja värvatud merejalaväelane sooritas teel enesetapu.&lt;ref&gt;Þór Whitehead 1995:374–375, Miller 88.&lt;/ref&gt; Muidu kulges teekond vahejuhtumiteta.&lt;ref name=&quot;Bittner 42&quot;/&gt;

=== Üllatusmomendi kaotamine ===
[[Pilt:Supermarine Walrus.jpg|pisi|[[Vesilennuk]] [[Supermarine Walrus]] osutus Islandil operatsioonides kasutuks, kuigi selle eelis oli võimalus maanduda peaaegu igal pool&lt;ref&gt;Bittner 76.&lt;/ref&gt;]]
10. mail kell 1.47 öösel Islandi aja järgi (GMT) saadeti HMS Berwickilt katapuldiga õhku luurelennuk [[Supermarine Walrus]].&lt;ref name=&quot;Whitehead379&quot;&gt;Þór Whitehead 1995:379.&lt;/ref&gt; Lennu peamine eesmärk oli uurida, kas Reykjavíki ümbruse meres on vaenulikke allveelaevu, sest mereväe luureteenistus oli veendunud, et Islandi sadamates neid baseerub.&lt;ref name=&quot;Whitehead379&quot;/&gt; Lennuk sai käsu Reykjavíkist mitte üle lennata, kuid kogemata või halva side tõttu tiirutas see mitu korda linna kohal ja tekitas üsna palju müra.&lt;ref&gt;Þór Whitehead 1995:380, 1999:15.&lt;/ref&gt; See ebatavaline sündmus äratas paljud inimesed ja tegi nad ärevaks.&lt;ref&gt;Þór Whitehead 1995:15.&lt;/ref&gt; Islandi peaminister [[Hermann Jónasson]] ärkas lennuki peale,&lt;ref name=&quot;Whitehead17&quot;/&gt; ärkas ka Islandi politsei. Politseiülema kohusetäitja Einar Arnalds oletas, et lennuk tuleb tõenäoliselt Briti sõjalaevalt, mis toob kaasa oodatud uue saadiku.&lt;ref name=&quot;Whitehead17&quot;/&gt; See oli tõsi, kuigi see ei olnud kogu lugu.

Saksa konsul [[Werner Gerlach]] ärkas samuti lennuki peale. Saades aru, mis juhtuma hakkab, sõitis ta koos konsulaadi sakslasest töötajaga sadamasse.&lt;ref&gt;Þór Whitehead 1995:380–384.&lt;/ref&gt; Binokli abil sai ta oma kartustele kinnitust ja kiirustas seejärel tagasi.&lt;ref&gt;Þór Whitehead 1999:11.&lt;/ref&gt; Kodus hoolitses ta selle eest, et tema dokumendid põletataks, ja püüdis edutult Islandi välisministrit telefoni teel kätte saada.&lt;ref&gt;Þór Whitehead 1999:30–32.&lt;/ref&gt;

=== Sadama juures ===
Kell 3.40 hommikul nägi Islandi politseinik väikest sõjalaevade eskaadrit sadamale lähenemas, kuid ei suutnud kindlaks teha, millisele riigile need kuuluvas. Ta teatas sellest oma ülemusele, kes edastas teate politseiülema kohusetäitjale Einar Arnaldsile.&lt;ref&gt;Þór Whitehead 1999:15–17.&lt;/ref&gt; XIII [[Haagi konventsioon]]i artiklis 15 oli sätestatud, et ühe sõdiva riigi sõjalaevu võib neutraalse riigi sadamas viibida kõige rohkem kolm. Selliste laevade lennukid ei tohtinud lennata üle neutraalse territoriaalvee.&lt;ref name=&quot;Whitehead17&quot;&gt;Þór Whitehead 1999:17.&lt;/ref&gt; Kui Arnalds sai aru, et lähenev eskaader rikub kahes punktis neutraliteedireegleid, asus ta asja uurima.&lt;ref name=&quot;Whitehead17&quot;/&gt; Sadamas nägi ta laevu oma silmaga ja otsustas, et need on tõenäoliselt Briti laevad. Ta võttis ühendust välisministeeriumiga, kust talle kinnitati, et ta peab minema eskaadri  juurde ja teatama selle ülemale, et too rikub Islandi neutraliteeti.&lt;ref name=&quot;Whitehead2223&quot;&gt;Þór Whitehead 1999:22–23.&lt;/ref&gt;
Tolliamet sai korralduse paat valmis seada.&lt;ref name=&quot;Whitehead2223&quot;/&gt;

Samal ajal viidi Berwickil olnud merejalaväelased üle Fearlessile, mis pidi nad sadamasse viima. Merehaiguse ja väljaõppe puudumise tõttu võttis sõdurite ümberpaigutamine liiga palju aega ja see ärritas ohvitsere.&lt;ref&gt;Miller 88, Þór Whitehead 1999:10.&lt;/ref&gt; Veidi enne kella 5 asus Fearless sadama poole teele, umbes 400 merejalaväelast pardal.&lt;ref name=&quot;Whitehead2425&quot;&gt;Þór Whitehead 1999:24–25.&lt;/ref&gt; Sadamasse oli kogunenud väike rahvahulk, nende seas mitu politseinikku, kes ootasid ikka veel tollipaati. Briti konsul oli sissetungist ette teada saanud ja ootas koos konsulaadi töötajatega, et sõjaväelasi nende saabumisel aidata. Rahvahulgast häiritud konsul Shepherd pöördus Islandi politsei poole: &quot;Kas te oleksite nii lahke ... ja paluksite inimestel veidi tagasi tõmbuda, et sõdurid saaksid hävitajalt maale tulla?&quot; &quot;Muidugi,&quot; kõlas vastus.&lt;ref name=&quot;Whitehead2425&quot;/&gt;

Fearless alustas maabumist niipea, kui jõudis kai äärde.&lt;ref&gt;Þór Whitehead 1999:25.&lt;/ref&gt; Arnalds palus võimalust hävitaja kapteniga rääkida, kuid talle öeldi ära.&lt;ref name=&quot;Whitehead28&quot;&gt;Þór Whitehead 1999:28.&lt;/ref&gt; Seejärel kiirustas ta peaministrile ette kandma. Hermann Jónasson andis korralduse Briti vägede tegevusele mitte vahele astuda ja püüda ära hoida konflikte nende ja islandlaste vahel.&lt;ref name=&quot;Whitehead28&quot;/&gt;

Sadamas protestisid mõned kohalikud brittide saabumise vastu. Üks islandlane haaras merejalaväelaselt vintpüssi, toppis selle raua sisse sigareti, viskas seejärel vintpüssi merejalaväelasele tagasi ja ütles, et olgu too sellega ettevaatlik. Kohale saabunud ohvitser sõimas merejalaväelast.&lt;ref&gt;Þór Whitehead 1999:27.&lt;/ref&gt;

=== Operatsioonid Reykjavíkis ===
Briti sõjaväelased alustasid oma operatsioone Reykjavíkis sellega, et seadsid postkontori juurde valveposti ja riputasid uksele [[lendleht|lendlehe]].&lt;ref&gt;Þór Whitehead 1999:33.&lt;/ref&gt; Halvas islandi keeles kirjutatud lendleht selgitas, et Briti väed on linna okupeerinud, ja palus koostööd kohalike sakslastega tegelemisel.&lt;ref&gt;Þór Whitehead 1999:34.&lt;/ref&gt; [[Síminn]]i (telekommunikatsioon), [[RÚV]]i (raadio) ja ilmajaama kontor võeti kiiresti kontrolli alla, et uudis sissetungist ei jõuaks Berliini.&lt;ref&gt;Þór Whitehead 1999:35.&lt;/ref&gt;

Samal ajal oli kiire Saksa konsuli tabamisega. Kui Briti sõjaväelased konsulaadi juurde jõudsid, nägid nad kergendustundega, et miski ei viita vastupanule, ja koputasid uksele. Saksa konsul avas ukse, protestis sissetungi vastu ja tuletas brittidele meelde, et Island on neutraalne riik. Vastuseks öeldi talle, et ka Taani oli olnud neutraalne riik.&lt;ref&gt;Þór Whitehead 1999:39.&lt;/ref&gt; Britid avastasid, et hoone ülakorrusel põleb midagi, ja leidsid konsuli vannist hunniku põlevaid dokumente. Nad kustutasid tule ja päästsid märkimisväärse hulga dokumente.&lt;ref&gt;Bittner 43.&lt;/ref&gt;

Britid olid oodanud vastupanu ka Saksa kaubalaeva Bahia Blanca meeskonnalt. See laev oli [[Taani väin]]as jäämäega kokku põrganud ja selle 62-liikmelise meeskonna oli päästnud Islandi traaler. Mereväe luureteenistus arvas, et need sakslased olid tegelikult nende arvates Islandil baseeruvate Saksa allveelaevade reservmeeskonnad.&lt;ref&gt;Þór Whitehead 1995:356.&lt;/ref&gt; Relvastamata sakslased võeti vahejuhtumiteta vangi.&lt;ref&gt;Þór Whitehead 1999:47.&lt;/ref&gt;

== Tulemus ==
Kuigi Briti operatsiooni eesmärk oli võimalikust Saksamaa sissetungist ette jõuda, ei olnud sakslased sissetungi kavandanud. Pärast Suurbritannia sissetungi koostasid sakslased sekkumisplaani [[Operatsioon Ikarus]], kuid operatsioonist loobuti, tõenäoliselt logistiliste raskuste tõttu. Ajaloolane Donald F. Bittner on jõudnud järeldusele, et otsus Island okupeerida tehti Saksamaa rünnaku ärahoidmiseks. Michael Penk on selle järelduse vaidlustanud ja väitnud, et Saksamaa rünnaku oht oli üksnes ettekääne, et õigustada okupatsiooni, mis lähtus Suurbritannia sõjalis-strateegilistest huvidest.&lt;ref&gt;Michael Penk. To ‚protect’ Iceland”: Die britische Okkupation Islands im Zweiten Weltkrieg. – ''NORDEUROPAforum'' 2008 (1), lk 29–46. &lt;/ref&gt;

Suurbritannial oli oma vägesid mujal tarvis ja 1941. aasta juulis andis ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]]  ja Islandi vahel sõlmitud kaitselepingu alusel vastutuse Islandi eest USAle üle. Suurbritannia oli veennud Alþingit Ameerika okupatsiooni heaks kiitma. Saarele paigutati kuni 40&amp;nbsp;000 Ameerika sõdurit, mis ületas täiskasvanud Islandi meeste arvu (tol ajal oli Islandil umbes 120&amp;nbsp;000 elanikku).

Üks okupatsiooni mälestusmärk oli arvukad poolringikujulised Briti [[Nisseni onn]]id, mis maha jäeti ja mis muudeti sõjajärgse elamispuuduse ajal tsiviilelamuteks.

== Vaata ka ==
* [[Liitlaste okupatsioon Islandil]]
* [[Atlandi lahing]]
* [[Islandi ajalugu]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
*[[Gunnar M. Magnúss]]. ''Virkið í norðri: Hernám Íslands: I. bindi'', Ísafoldarprentsmiðja: Reykjavík 1947.
* [[Alexander George Montagu Cadogan]]. ''The diaries of Sir Alexander Cadogan, O.M., 1938-1945'', toim David Dilks, London: Cassell 1971, lk ISBN 0-304-93737-1.
* [[Donald F. Bittner]]. The British Occupation of Iceland, 1940–1946. – ''Army Quarterly and Defence Journal'', 1972, 103 (oktoober), lk 81–90.
* Donald F. Bittner. ''The British Occupation of Iceland, 1940–42'', 1975, doktoritöö, University of Missouri. 
* Donald F. Bittner. A Final Appraisal of the British Occupation of Iceland, 1940–42. – ''The RUSI Journal'', 1975, 120 (2): 45–53. https://doi.org/10.1080/03071847509421214
* Þór Whitehead. ''Iceland in the Second World War 1939–1946'', doktoritöö, Oxford University 1978. 
* Donald F. Bittner. ''Fall Ikarus, 1940: British Myth and German Reality about Hitler's Proposed Invasion of Iceland'', Quantico: C &amp; S College 1980.
* [[Donald F. Bittner]]. ''The Lion and the White Falcon: Britain and Iceland in the World War II Era'', Archon Books: Hamden 1983, ISBN 0-208-01956-1.
* Þór Whitehead. ''Hvers vegna hernámu Bretar Ísland?'', 1990.
* Þór Whitehead. ''Milli vonar og ótta: Ísland í síðari heimsstyrjöld'', Vaka-Helgafell: Reykjavík 1995, ISBN 9979-2-0317-X.
* [[Þór Whitehead]]. ''Bretarnir koma: Ísland í síðari heimsstyrjöld'', Vaka-Helgafell: Reykjavík 1999, ISBN 9979-2-1435-X.
* [[Gunnar Karlsson]]. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society''. Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4.
* [[James Miller]]. ''The North Atlantic Front: Orkney, Shetland, Faroe and Iceland at War'',  Birlinn: Edinburgh 2003, ISBN 1-84341-011-7.
* Michael Penk. „To ‚protect’ Iceland”: Die britische Okkupation Islands im Zweiten Weltkrieg.  ''NORDEUROPAforum'' 2008 (1), lk 29–46. [https://edoc.hu-berlin.de/18452/8607 Veebis.][https://edoc.hu-berlin.de/18452/8607 Veebis.][https://www.researchgate.net/publication/26520591_To_protect'_Iceland_Die_britische_Okkupation_Islands_im_Zweiten_Weltkrieg Veebis.]
* Philip W. Deans. ''The Uninvited Guests: Britain's Military Forces in Iceland, 1940–1942''. magistritöö, University of Chester 2012. 
* Daisy L. Neijmann. Soldiers and Other Monsters: the Allied Occupation in Icelandic Fiction. – ''Scandinavian-Canadian Studies'', 2016, kd 23, lk 96–120.  [https://hcmc.uvic.ca/~scancan/xml/neijmann_1_23.xml Veebis.]
* Krzysztof Kubiak. Zajęcie i okupacja Islandii przez wojska brytyjskie 1940–1943. – ''Studia Scandinavica'', 2018, 2 (22).  [https://czasopisma.bg.ug.edu.pl/index.php/SS/article/download/2823/2668 Allalaadimine.]

== Välislingid ==
* [http://www.ibiblio.org/pha/timeline/410707awp.html Franklin D. Roosevelti teade Kongressile 7. juulil 1941 Ameerika okupatsiooni kohta Islandil]

[[Kategooria:Islandi ajalugu]]
[[Kategooria:1940]]</text>
      <sha1>snl5rpow8vc15jn7wccgseknx5q442h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>1963. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722193</id>
    <revision>
      <id>7248584</id>
      <parentid>7248414</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T14:42:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kalle</username>
        <id>51</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248584</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12391" sha1="8ko8l0oyz1tkxta2mjeogtupnbddcwk" xml:space="preserve">{{Infokast turniir
| nimi = 1963. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis &lt;br&gt;[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]]
| kuupäevad = [[21. oktoober|21. okt]]-[[2. november|2. nov]] 1963
| korraldaja = [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]]
| osalejaid = 17
| meister = [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]]
| eelmine = [[1958. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1958]]
| järgmine = [[1967. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1967]]
}}
'''1963. aasta [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]]''' olid 6. [[Euroopa]] meistrivõistlused [[võrkpall]]is, mille korraldas [[Euroopa võrkpalliliit]] (''Confédération Européenne de Volleyball'' - CEV). Võistlused toimusid [[Rumeenia]]s 21. oktoobrist–2. novembrini 1963. aastal. Meistrivõistluse mängud peeti [[Bukarest]]is, [[Brașov]]is, [[Cluj-Napoca]]s ja [[Târgu Mureș]]is.

Tšehhoslovakkia meeskond ei suutnud kaitsta viis aastat tagasi võidetud tiitlit. Rumeenia võitis meistrivõistlused esimest korda.

== Võistluste formaat ==

Esmalt toimus eelvoor, kus 17 osalejat jagati kolme neljaliikmelisse ja ühte viieliikmelisse alagruppi. Iga alagrupi kaks parimat võistkonda mängisid omavahel finaalvoorus tiitli nimel. Ülejäänud võistkonnad mängisid lohutusvoorus kohtadele üheksandast kuni seitsmeteistkümnendani. Võistkondade puhul, kes olid juba eelvoorus omavahel kohtunud, kanti tulemused viimase vooru edetabelisse.

== Alagruppide koosseisud ==


{{Veerud|100%}}
* '''A-alagrupp''' [[Brașov]]

*{{PisiLipp|Belgia}}
*{{PisiLipp|Itaalia}}
*{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}
*[[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] [[Ungari]]
{{veerud-piir}}
* '''B-alagrupp''' [[Bukarest]]

*{{PisiLipp|Holland}}
*[[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]]
*[[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]]
*{{PisiLipp|Soome}}
{{veerud-piir}}
* '''C-alagrupp''' [[Cluj-Napoca]]

*{{PisiLipp|Austria}}
*{{PisiLipp|Jugoslaavia}}
*{{PisiLipp|NSVL}}
*{{PisiLipp|Saksa DV}}
{{veerud-piir}}
* '''D-alagrupp''' [[Târgu Mureș]]

*[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]]  
*{{PisiLipp|Prantsusmaa}}
*[[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]]
*{{PisiLipp|Taani}}
*{{PisiLipp|Türgi}}
{{veerud-lõpp}}

== Eelvoor ==

=== A-alagrupp ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] 
!width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Itaalia}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Belgia}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] [[Ungari]]   
|bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:0''' ||'''3:0'''||  3||3||0 ||9:2 ||159:110||'''6'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}  
|2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' || 3 ||2 ||1||8:3|| 154:109 || '''5'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Itaalia}} 
|0:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' || 3 ||1||2 ||3:7 ||108:135 ||'''4''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Belgia}} 
|0:3|| 0:3||1:3 ||bgcolor=Silver|X|| 0 ||0||3 ||1:9 ||77:144 ||'''3''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships]

=== B-alagrupp ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] 
!width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] 
!width=20 | {{riigi ikoon|Holland}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Soome}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]]  
|bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:1''' ||'''3:0'''||  3||3||0 ||9:1 ||144:81||'''6'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]]  
|2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' || 3 ||2 ||1||6:3|| 121:97 || '''5'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Holland}} 
|1:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || 3 ||1||2 ||4:6 ||124:122 ||'''4''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Soome}} 
|0:3|| 0:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 0 ||0||3 ||0:9 ||46:135 ||'''3''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships]

=== C-alagrupp ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | {{riigi ikoon|Jugoslaavia}} 
!width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}} 
!width=20 | {{riigi ikoon|Saksa DV}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Austria}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Jugoslaavia}}  
|bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:1''' ||'''3:0'''||  3||2||1 ||8:4 ||159:115||'''5'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|NSVL}}  
|'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' || 3 ||2 ||1||8:5|| 165:134 || '''5'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Saksa DV}} 
|1:3|| '''3:2'''||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || 3 ||2||1 ||7:5 ||159:128 ||'''5''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Austria}} 
|0:3|| 0:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 0 ||0||3 ||0:9 ||29:135 ||'''3''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships]

=== D-alagrupp ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] 
!width=20 | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Türgi}}
!width=20 | [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px|Saksa FV]]
!width=20 | {{riigi ikoon|Taani}} 
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]]   
|bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:0'''||'''3:0''' ||  4||4||0 ||12:0 ||180:59||'''8'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Prantsusmaa}}  
|0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:0''' || '''3:0''' || 4 ||3 ||1||9:5|| 177:140 || '''7'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Türgi}} 
|0:3|| 2:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0'''|| 4 ||2||2 ||8:6 ||168:142 ||'''6''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] 
|0:3|| 0:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0'''|| 4 ||1||3 ||3:9 ||86:169 ||'''5''' 
|-
|'''5.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Taani}} 
|0:3|| 0:3||0:3  || 0:3 ||bgcolor=Silver|X ||4 ||0||4 ||0:12 ||79:180 ||'''4''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships]

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;165&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;130&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;250&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;99&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[21. oktoober|21. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]]|| align=center| ('''15:2''', '''15:6''', '''15:0''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11362&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 BUL-FRG]
|-
| align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}  ||align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || align=center|(13:15, '''15:8''', 14:16, '''15:5''', '''15:9''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11363&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 FRA-TUR]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[22. oktoober|22. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Türgi]]''' {{Riigi ikoon|Türgi}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Taani}}|| align=center| ('''15:5''', '''15:1''' '''15:5''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11365&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 TUR-DEN]
|-
| align=center|- || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}}  || align=center|('''15:8''', '''15:2''',  '''15:5''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11364&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 BUL-FRA]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[23. oktoober|23. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Saksa FV]]''' [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left|{{PisiLipp|Taani}} || align=center| ('''15:10''', '''15:13''', '''15:11''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11367&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 FRG-DEN] 
|-
| align=center|- || align=right|'''[[Bulgaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} ||  align=center|('''15:4''', '''15:10''', '''15:11''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11366&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 BUL-TUR]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[24. oktoober|24. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Taani}} || align=center| ('''15:3''',  '''15:6''', '''15:2''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11368&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 BUL-DEN] 
|-
| align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] ||  align=center|('''15:5''', '''15:7''', '''15:7''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11369&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 FRA-FRG]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[25. oktoober|25. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Taani}} || align=center| ('''15:5''',  '''15:11''', '''15:7''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11370&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 FRA-DEN] 
|-
| align=center|- || align=right| '''[[Türgi]]''' {{Riigi ikoon|Türgi}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left|  [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] ||  align=center|('''15:3''', '''15:8''', '''15:3''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11371&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 TUR-FRG]
|}

== Lohutusvoor ==

=== Mängud 9.-17. kohani ===

== Finaalvoor ==

=== Mängud 1.-8. kohani ===

== Välislingid ==

* [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=265&amp;PID=571 1963 Senior European Championships]
* [http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_1963.html Tulemused]
* [https://volleybox.net/men-european-championships-1963-o6406 European Championship 1963]

{{Meeste VõrkpalliEM}}

[[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]]
[[Kategooria:1963. aasta spordis]]</text>
      <sha1>8ko8l0oyz1tkxta2mjeogtupnbddcwk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248651</id>
      <parentid>7248584</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T17:30:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kalle</username>
        <id>51</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248651</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19897" sha1="59z7ls1k8vm35bsk9tb37alwyf4xshq" xml:space="preserve">{{Infokast turniir
| nimi = 1963. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis &lt;br&gt;[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]]
| kuupäevad = [[21. oktoober|21. okt]]-[[2. november|2. nov]] 1963
| korraldaja = [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]]
| osalejaid = 17
| meister = [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]]
| eelmine = [[1958. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1958]]
| järgmine = [[1967. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1967]]
}}
'''1963. aasta [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]]''' olid 6. [[Euroopa]] meistrivõistlused [[võrkpall]]is, mille korraldas [[Euroopa võrkpalliliit]] (''Confédération Européenne de Volleyball'' - CEV). Võistlused toimusid [[Rumeenia]]s 21. oktoobrist–2. novembrini 1963. aastal. Meistrivõistluse mängud peeti [[Bukarest]]is, [[Brașov]]is, [[Cluj-Napoca]]s ja [[Târgu Mureș]]is.

Tšehhoslovakkia meeskond ei suutnud kaitsta viis aastat tagasi võidetud tiitlit. Rumeenia võitis meistrivõistlused esimest korda.

== Võistluste formaat ==

Esmalt toimus eelvoor, kus 17 osalejat jagati kolme neljaliikmelisse ja ühte viieliikmelisse alagruppi. Iga alagrupi kaks parimat võistkonda mängisid omavahel finaalvoorus tiitli nimel. Ülejäänud võistkonnad mängisid lohutusvoorus kohtadele üheksandast kuni seitsmeteistkümnendani. Võistkondade puhul, kes olid juba eelvoorus omavahel kohtunud, kanti tulemused viimase vooru edetabelisse.

== Alagruppide koosseisud ==


{{Veerud|100%}}
* '''A-alagrupp''' [[Brașov]]

*{{PisiLipp|Belgia}}
*{{PisiLipp|Itaalia}}
*{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}
*[[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] [[Ungari]]
{{veerud-piir}}
* '''B-alagrupp''' [[Bukarest]]

*{{PisiLipp|Holland}}
*[[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]]
*[[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]]
*{{PisiLipp|Soome}}
{{veerud-piir}}
* '''C-alagrupp''' [[Cluj-Napoca]]

*{{PisiLipp|Austria}}
*{{PisiLipp|Jugoslaavia}}
*{{PisiLipp|NSVL}}
*{{PisiLipp|Saksa DV}}
{{veerud-piir}}
* '''D-alagrupp''' [[Târgu Mureș]]

*[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]]  
*{{PisiLipp|Prantsusmaa}}
*[[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]]
*{{PisiLipp|Taani}}
*{{PisiLipp|Türgi}}
{{veerud-lõpp}}

== Eelvoor ==

=== A-alagrupp ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] 
!width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Itaalia}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Belgia}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] [[Ungari]]   
|bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:0''' ||'''3:0'''||  3||3||0 ||9:2 ||159:110||'''6'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}  
|2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' || 3 ||2 ||1||8:3|| 154:109 || '''5'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Itaalia}} 
|0:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' || 3 ||1||2 ||3:7 ||108:135 ||'''4''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Belgia}} 
|0:3|| 0:3||1:3 ||bgcolor=Silver|X|| 0 ||0||3 ||1:9 ||77:144 ||'''3''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships]

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;165&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;165&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;270&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;97&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[22. oktoober|22. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}  ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Belgia}}|| align=center| ('''15:9''', '''15:3''', '''15:5''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11345&amp;ID=265&amp;CID=2683&amp;PID=571 TCH-BEL]
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[Ungari]]''' [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|('''15:11''', '''15:7''', '''15:13''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11344&amp;ID=265&amp;CID=2683&amp;PID=571 HUN-ITA]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[23. oktoober|23. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Belgia}}|| align=center| ('''15:10''', 9:15, '''15:10''', '''15:10''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11347&amp;ID=265&amp;CID=2683&amp;PID=571 ITA-BEL]
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[Ungari]]''' [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] ||align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center|('''15:13''', '''15:12''', 10:15, 14:16, '''15:8''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11346&amp;ID=265&amp;CID=2683&amp;PID=571 HUN-TCH]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[24. oktoober|24. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Ungari]]''' [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]]  ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center| ('''15:3''',  '''15:3''', '''15:9''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11348&amp;ID=265&amp;CID=2683&amp;PID=571 HUN-BEL] 
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|('''15:1''', '''15:12''', '''15:10''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11349&amp;ID=265&amp;CID=2683&amp;PID=571 TCH-ITA]
|}

=== B-alagrupp ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] 
!width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] 
!width=20 | {{riigi ikoon|Holland}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Soome}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]]  
|bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:1''' ||'''3:0'''||  3||3||0 ||9:1 ||144:81||'''6'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]]  
|2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' || 3 ||2 ||1||6:3|| 121:97 || '''5'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Holland}} 
|1:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || 3 ||1||2 ||4:6 ||124:122 ||'''4''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Soome}} 
|0:3|| 0:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 0 ||0||3 ||0:9 ||46:135 ||'''3''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships]

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;165&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;130&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;250&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;99&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[22. oktoober|22. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Poola]]''' [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]]  ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}}|| align=center| ('''15:12''', '''17:15''', '''15:9''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11351&amp;ID=265&amp;CID=2684&amp;PID=571 POL-NED]
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || align=center|('''15:5''', '''15:0''', '''15:4''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11350&amp;ID=265&amp;CID=2684&amp;PID=571 ROM-FIN]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[23. oktoober|23. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Soome}}|| align=center| ('''15:2''', '''15:10''','''15:9''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11353&amp;ID=265&amp;CID=2684&amp;PID=571 NED-FIN]
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] || align=center|('''15:9''', '''15:9''', '''15:11''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11352&amp;ID=265&amp;CID=2684&amp;PID=571 ROM-POL]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[24. oktoober|24. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center| ('''16:14''',  '''15:8''', 8:15, '''15:6''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11354&amp;ID=265&amp;CID=2684&amp;PID=571 ROM-NED] 
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[Poola]]''' [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || align=center|('''15:5''', '''15:5''', '''15:6''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11355&amp;ID=265&amp;CID=2684&amp;PID=571 POL-FIN]
|}

=== C-alagrupp ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | {{riigi ikoon|Jugoslaavia}} 
!width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}} 
!width=20 | {{riigi ikoon|Saksa DV}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Austria}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Jugoslaavia}}  
|bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:1''' ||'''3:0'''||  3||2||1 ||8:4 ||159:115||'''5'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|NSVL}}  
|'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' || 3 ||2 ||1||8:5|| 165:134 || '''5'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Saksa DV}} 
|1:3|| '''3:2'''||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || 3 ||2||1 ||7:5 ||159:128 ||'''5''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Austria}} 
|0:3|| 0:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 0 ||0||3 ||0:9 ||29:135 ||'''3''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships]

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;165&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;130&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;250&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;99&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[22. oktoober|22. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}}|| align=center| ('''15:13''', '''15:12''', 11:15, '''15:7''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11356&amp;ID=265&amp;CID=2685&amp;PID=571 YUG-GDR]
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center|('''15:1''', '''15:5''', '''15:6''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11357&amp;ID=265&amp;CID=2685&amp;PID=571 URS-AUT]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[23. oktoober|23. okt]] || align=center|- || align=right| [[Jugoslaavia]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''2 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|NSVL}}'''|| align=center| ('''8:15''', '''9:15,''' ,15:10, 15:9, '''11:15''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11358&amp;ID=265&amp;CID=2685&amp;PID=571 YUG-URS]
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[Saksa DV]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center|('''15:5''', '''15:2''', '''15:9''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11359&amp;ID=265&amp;CID=2685&amp;PID=571 GDR-AUT]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[24. oktoober|24. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center| (14:16, '''15:3''',  '''15:1''', '''15:0''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11360&amp;ID=265&amp;CID=2685&amp;PID=571 YUG-AUT] 
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} ||align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|NSVL}} || align=center|(11:15, 11:15, '''15:10''', '''15:8''', '''15:8''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11361&amp;ID=265&amp;CID=2685&amp;PID=571 GDR-URS]
|}

=== D-alagrupp ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] 
!width=20 | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Türgi}}
!width=20 | [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px|Saksa FV]]
!width=20 | {{riigi ikoon|Taani}} 
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]]   
|bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:0'''||'''3:0''' ||  4||4||0 ||12:0 ||180:59||'''8'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Prantsusmaa}}  
|0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:0''' || '''3:0''' || 4 ||3 ||1||9:5|| 177:140 || '''7'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Türgi}} 
|0:3|| 2:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0'''|| 4 ||2||2 ||8:6 ||168:142 ||'''6''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] 
|0:3|| 0:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0'''|| 4 ||1||3 ||3:9 ||86:169 ||'''5''' 
|-
|'''5.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Taani}} 
|0:3|| 0:3||0:3  || 0:3 ||bgcolor=Silver|X ||4 ||0||4 ||0:12 ||79:180 ||'''4''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships]

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;165&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;130&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;250&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;99&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[21. oktoober|21. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]]|| align=center| ('''15:2''', '''15:6''', '''15:0''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11362&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 BUL-FRG]
|-
| align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}  ||align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || align=center|(13:15, '''15:8''', 14:16, '''15:5''', '''15:9''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11363&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 FRA-TUR]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[22. oktoober|22. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Türgi]]''' {{Riigi ikoon|Türgi}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Taani}}|| align=center| ('''15:5''', '''15:1''' '''15:5''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11365&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 TUR-DEN]
|-
| align=center|- || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}}  || align=center|('''15:8''', '''15:2''',  '''15:5''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11364&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 BUL-FRA]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[23. oktoober|23. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Saksa FV]]''' [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left|{{PisiLipp|Taani}} || align=center| ('''15:10''', '''15:13''', '''15:11''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11367&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 FRG-DEN] 
|-
| align=center|- || align=right|'''[[Bulgaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} ||  align=center|('''15:4''', '''15:10''', '''15:11''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11366&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 BUL-TUR]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[24. oktoober|24. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Taani}} || align=center| ('''15:3''',  '''15:6''', '''15:2''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11368&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 BUL-DEN] 
|-
| align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] ||  align=center|('''15:5''', '''15:7''', '''15:7''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11369&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 FRA-FRG]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[25. oktoober|25. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Taani}} || align=center| ('''15:5''',  '''15:11''', '''15:7''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11370&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 FRA-DEN] 
|-
| align=center|- || align=right| '''[[Türgi]]''' {{Riigi ikoon|Türgi}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left|  [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] ||  align=center|('''15:3''', '''15:8''', '''15:3''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11371&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 TUR-FRG]
|}

== Lohutusvoor ==

=== Mängud 9.-17. kohani ===

== Finaalvoor ==

=== Mängud 1.-8. kohani ===

== Välislingid ==

* [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=265&amp;PID=571 1963 Senior European Championships]
* [http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_1963.html Tulemused]
* [https://volleybox.net/men-european-championships-1963-o6406 European Championship 1963]

{{Meeste VõrkpalliEM}}

[[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]]
[[Kategooria:1963. aasta spordis]]</text>
      <sha1>59z7ls1k8vm35bsk9tb37alwyf4xshq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248753</id>
      <parentid>7248651</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T20:07:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kalle</username>
        <id>51</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248753</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22216" sha1="eokp5n8k0woaaw6nbzjx26e79mzh3c2" xml:space="preserve">{{Infokast turniir
| nimi = 1963. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis &lt;br&gt;[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]]
| kuupäevad = [[21. oktoober|21. okt]]-[[2. november|2. nov]] 1963
| korraldaja = [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]]
| osalejaid = 17
| meister = [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]]
| eelmine = [[1958. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1958]]
| järgmine = [[1967. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1967]]
}}
'''1963. aasta [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]]''' olid 6. [[Euroopa]] meistrivõistlused [[võrkpall]]is, mille korraldas [[Euroopa võrkpalliliit]] (''Confédération Européenne de Volleyball'' - CEV). Võistlused toimusid [[Rumeenia]]s 21. oktoobrist–2. novembrini 1963. aastal. Meistrivõistluse mängud peeti [[Bukarest]]is, [[Brașov]]is, [[Cluj-Napoca]]s ja [[Târgu Mureș]]is.

Tšehhoslovakkia meeskond ei suutnud kaitsta viis aastat tagasi võidetud tiitlit. Rumeenia võitis meistrivõistlused esimest korda.

== Võistluste formaat ==

Esmalt toimus eelvoor, kus 17 osalejat jagati kolme neljaliikmelisse ja ühte viieliikmelisse alagruppi. Iga alagrupi kaks parimat võistkonda mängisid omavahel finaalvoorus tiitli nimel. Ülejäänud võistkonnad mängisid lohutusvoorus kohtadele üheksandast kuni seitsmeteistkümnendani. Võistkondade puhul, kes olid juba eelvoorus omavahel kohtunud, kanti tulemused viimase vooru edetabelisse.

== Alagruppide koosseisud ==


{{Veerud|100%}}
* '''A-alagrupp''' [[Brașov]]

*{{PisiLipp|Belgia}}
*{{PisiLipp|Itaalia}}
*{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}
*[[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] [[Ungari]]
{{veerud-piir}}
* '''B-alagrupp''' [[Bukarest]]

*{{PisiLipp|Holland}}
*[[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]]
*[[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]]
*{{PisiLipp|Soome}}
{{veerud-piir}}
* '''C-alagrupp''' [[Cluj-Napoca]]

*{{PisiLipp|Austria}}
*{{PisiLipp|Jugoslaavia}}
*{{PisiLipp|NSVL}}
*{{PisiLipp|Saksa DV}}
{{veerud-piir}}
* '''D-alagrupp''' [[Târgu Mureș]]

*[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]]  
*{{PisiLipp|Prantsusmaa}}
*[[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]]
*{{PisiLipp|Taani}}
*{{PisiLipp|Türgi}}
{{veerud-lõpp}}

== Eelvoor ==

=== A-alagrupp ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] 
!width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Itaalia}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Belgia}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] [[Ungari]]   
|bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:0''' ||'''3:0'''||  3||3||0 ||9:2 ||159:110||'''6'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}  
|2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' || 3 ||2 ||1||8:3|| 154:109 || '''5'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Itaalia}} 
|0:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' || 3 ||1||2 ||3:7 ||108:135 ||'''4''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Belgia}} 
|0:3|| 0:3||1:3 ||bgcolor=Silver|X|| 0 ||0||3 ||1:9 ||77:144 ||'''3''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships]

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;165&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;165&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;270&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;97&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[22. oktoober|22. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}  ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Belgia}}|| align=center| ('''15:9''', '''15:3''', '''15:5''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11345&amp;ID=265&amp;CID=2683&amp;PID=571 TCH-BEL]
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[Ungari]]''' [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|('''15:11''', '''15:7''', '''15:13''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11344&amp;ID=265&amp;CID=2683&amp;PID=571 HUN-ITA]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[23. oktoober|23. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Belgia}}|| align=center| ('''15:10''', 9:15, '''15:10''', '''15:10''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11347&amp;ID=265&amp;CID=2683&amp;PID=571 ITA-BEL]
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[Ungari]]''' [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] ||align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center|('''15:13''', '''15:12''', 10:15, 14:16, '''15:8''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11346&amp;ID=265&amp;CID=2683&amp;PID=571 HUN-TCH]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[24. oktoober|24. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Ungari]]''' [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]]  ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center| ('''15:3''',  '''15:3''', '''15:9''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11348&amp;ID=265&amp;CID=2683&amp;PID=571 HUN-BEL] 
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|('''15:1''', '''15:12''', '''15:10''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11349&amp;ID=265&amp;CID=2683&amp;PID=571 TCH-ITA]
|}

=== B-alagrupp ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] 
!width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] 
!width=20 | {{riigi ikoon|Holland}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Soome}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]]  
|bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:1''' ||'''3:0'''||  3||3||0 ||9:1 ||144:81||'''6'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]]  
|2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' || 3 ||2 ||1||6:3|| 121:97 || '''5'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Holland}} 
|1:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || 3 ||1||2 ||4:6 ||124:122 ||'''4''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Soome}} 
|0:3|| 0:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 0 ||0||3 ||0:9 ||46:135 ||'''3''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships]

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;165&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;130&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;250&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;99&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[22. oktoober|22. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Poola]]''' [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]]  ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}}|| align=center| ('''15:12''', '''17:15''', '''15:9''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11351&amp;ID=265&amp;CID=2684&amp;PID=571 POL-NED]
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || align=center|('''15:5''', '''15:0''', '''15:4''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11350&amp;ID=265&amp;CID=2684&amp;PID=571 ROM-FIN]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[23. oktoober|23. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Soome}}|| align=center| ('''15:2''', '''15:10''','''15:9''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11353&amp;ID=265&amp;CID=2684&amp;PID=571 NED-FIN]
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] || align=center|('''15:9''', '''15:9''', '''15:11''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11352&amp;ID=265&amp;CID=2684&amp;PID=571 ROM-POL]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[24. oktoober|24. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center| ('''16:14''',  '''15:8''', 8:15, '''15:6''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11354&amp;ID=265&amp;CID=2684&amp;PID=571 ROM-NED] 
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[Poola]]''' [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || align=center|('''15:5''', '''15:5''', '''15:6''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11355&amp;ID=265&amp;CID=2684&amp;PID=571 POL-FIN]
|}

=== C-alagrupp ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | {{riigi ikoon|Jugoslaavia}} 
!width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}} 
!width=20 | {{riigi ikoon|Saksa DV}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Austria}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Jugoslaavia}}  
|bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:1''' ||'''3:0'''||  3||2||1 ||8:4 ||159:115||'''5'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|NSVL}}  
|'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' || 3 ||2 ||1||8:5|| 165:134 || '''5'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Saksa DV}} 
|1:3|| '''3:2'''||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || 3 ||2||1 ||7:5 ||159:128 ||'''5''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Austria}} 
|0:3|| 0:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 0 ||0||3 ||0:9 ||29:135 ||'''3''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships]

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;165&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;130&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;250&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;99&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[22. oktoober|22. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}}|| align=center| ('''15:13''', '''15:12''', 11:15, '''15:7''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11356&amp;ID=265&amp;CID=2685&amp;PID=571 YUG-GDR]
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center|('''15:1''', '''15:5''', '''15:6''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11357&amp;ID=265&amp;CID=2685&amp;PID=571 URS-AUT]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[23. oktoober|23. okt]] || align=center|- || align=right| [[Jugoslaavia]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''2 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|NSVL}}'''|| align=center| ('''8:15''', '''9:15,''' ,15:10, 15:9, '''11:15''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11358&amp;ID=265&amp;CID=2685&amp;PID=571 YUG-URS]
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[Saksa DV]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center|('''15:5''', '''15:2''', '''15:9''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11359&amp;ID=265&amp;CID=2685&amp;PID=571 GDR-AUT]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[24. oktoober|24. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center| (14:16, '''15:3''',  '''15:1''', '''15:0''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11360&amp;ID=265&amp;CID=2685&amp;PID=571 YUG-AUT] 
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} ||align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|NSVL}} || align=center|(11:15, 11:15, '''15:10''', '''15:8''', '''15:8''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11361&amp;ID=265&amp;CID=2685&amp;PID=571 GDR-URS]
|}

=== D-alagrupp ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] 
!width=20 | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Türgi}}
!width=20 | [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px|Saksa FV]]
!width=20 | {{riigi ikoon|Taani}} 
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]]   
|bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:0'''||'''3:0''' ||  4||4||0 ||12:0 ||180:59||'''8'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Prantsusmaa}}  
|0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:0''' || '''3:0''' || 4 ||3 ||1||9:5|| 177:140 || '''7'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Türgi}} 
|0:3|| 2:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0'''|| 4 ||2||2 ||8:6 ||168:142 ||'''6''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] 
|0:3|| 0:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0'''|| 4 ||1||3 ||3:9 ||86:169 ||'''5''' 
|-
|'''5.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Taani}} 
|0:3|| 0:3||0:3  || 0:3 ||bgcolor=Silver|X ||4 ||0||4 ||0:12 ||79:180 ||'''4''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships]

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;165&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;130&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;250&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;99&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[21. oktoober|21. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]]|| align=center| ('''15:2''', '''15:6''', '''15:0''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11362&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 BUL-FRG]
|-
| align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}  ||align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || align=center|(13:15, '''15:8''', 14:16, '''15:5''', '''15:9''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11363&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 FRA-TUR]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[22. oktoober|22. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Türgi]]''' {{Riigi ikoon|Türgi}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Taani}}|| align=center| ('''15:5''', '''15:1''' '''15:5''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11365&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 TUR-DEN]
|-
| align=center|- || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}}  || align=center|('''15:8''', '''15:2''',  '''15:5''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11364&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 BUL-FRA]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[23. oktoober|23. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Saksa FV]]''' [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left|{{PisiLipp|Taani}} || align=center| ('''15:10''', '''15:13''', '''15:11''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11367&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 FRG-DEN] 
|-
| align=center|- || align=right|'''[[Bulgaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} ||  align=center|('''15:4''', '''15:10''', '''15:11''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11366&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 BUL-TUR]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[24. oktoober|24. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Taani}} || align=center| ('''15:3''',  '''15:6''', '''15:2''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11368&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 BUL-DEN] 
|-
| align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] ||  align=center|('''15:5''', '''15:7''', '''15:7''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11369&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 FRA-FRG]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[25. oktoober|25. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Taani}} || align=center| ('''15:5''',  '''15:11''', '''15:7''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11370&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 FRA-DEN] 
|-
| align=center|- || align=right| '''[[Türgi]]''' {{Riigi ikoon|Türgi}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left|  [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] ||  align=center|('''15:3''', '''15:8''', '''15:3''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11371&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 TUR-FRG]
|}

== Lohutusvoor ==

=== Mängud 9.-17. kohani ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=210| Riik 
!width=20 | {{riigi ikoon|Saksa DV}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Itaalia}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Türgi}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Holland}} 
!width=20 | {{riigi ikoon|Belgia}} 
!width=20 | {{riigi ikoon|Soome}}  
!width=20 | [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px|Saksa FV]] 
!width=20 | {{riigi ikoon|Austria}} 
!width=20 | {{riigi ikoon|Taani}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-
|'''9.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Saksa DV}}   
|bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0'''||'''3:0'''||'''3:0'''||'''3:0'''||'''3:0'''||'''3:0'''||'''3:0'''|| 8||8||0 ||24:0 ||363:122||'''16'''
|-
|'''10.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Itaalia}}
|0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:2''' || '''3:1''' ||'''3:1''' || '''3:0''' || '''3:0'''||'''3:0''' ||8 ||7 ||1||21:8|| 398:297 || '''15'''
|-
|'''11.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Türgi}}
|0:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1'''||'''3:0'''|| '''3:0''' || '''3:0'''||'''3:0''' ||8 ||6||2 ||19:8 ||383:283 ||'''14''' 
|-
|'''12.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Holland}} 
|0:3|| 2:3||1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0'''|| '''3:0''' || '''3:0'''||'''3:0''' ||8 ||5||3 ||18:9 ||378:267 ||'''13''' 
|-
|'''13.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Belgia}} 
|0:3|| 1:3||1:3  || 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:0'''||'''3:0''' ||8 ||4||4 ||14:12 ||322:280 ||'''12''' 
|-
|'''14.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Soome}} 
| 0:3 ||1:3 ||0:3 ||0:3  ||0:3 ||bgcolor=Silver|X || '''3:1''' || '''3:0'''||'''3:0''' ||8 ||3 ||5 ||10:16 ||259:308||'''11''' 
|-
|'''15.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]]
|0:3|| 0:3||0:3 || 0:3|| 0:3||1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1'''||'''3:0'''  ||8 ||2||6 ||7:19 ||224:355 ||'''10''' 
|-
|'''16.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Austria}}
| 0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3  ||0:3 || 03 || 1:3 ||bgcolor=Silver|X|| '''3:0'''||8 ||1 ||7 ||4:21 ||159:351||'''9''' 
|-
|'''17.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Taani}}
| 0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3  ||0:3 || 0:3 || 0:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X||8 ||0 ||8 ||0:24 ||138:361||'''8''' 
|}

== Finaalvoor ==

=== Mängud 1.-8. kohani ===

== Välislingid ==

* [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=265&amp;PID=571 1963 Senior European Championships]
* [http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_1963.html Tulemused]
* [https://volleybox.net/men-european-championships-1963-o6406 European Championship 1963]

{{Meeste VõrkpalliEM}}

[[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]]
[[Kategooria:1963. aasta spordis]]</text>
      <sha1>eokp5n8k0woaaw6nbzjx26e79mzh3c2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248856</id>
      <parentid>7248753</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T06:04:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kalle</username>
        <id>51</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248856</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24890" sha1="gtpj8bbo3w2f11k6m0bive0tbm8oazu" xml:space="preserve">{{Infokast turniir
| nimi = 1963. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis &lt;br&gt;[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]]
| kuupäevad = [[21. oktoober|21. okt]]-[[2. november|2. nov]] 1963
| korraldaja = [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]]
| osalejaid = 17
| meister = [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]]
| eelmine = [[1958. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1958]]
| järgmine = [[1967. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1967]]
}}
'''1963. aasta [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]]''' olid 6. [[Euroopa]] meistrivõistlused [[võrkpall]]is, mille korraldas [[Euroopa võrkpalliliit]] (''Confédération Européenne de Volleyball'' - CEV). Võistlused toimusid [[Rumeenia]]s 21. oktoobrist–2. novembrini 1963. aastal. Meistrivõistluse mängud peeti [[Bukarest]]is, [[Brașov]]is, [[Cluj-Napoca]]s ja [[Târgu Mureș]]is.

Tšehhoslovakkia meeskond ei suutnud kaitsta viis aastat tagasi võidetud tiitlit. Rumeenia võitis meistrivõistlused esimest korda.

== Võistluste formaat ==

Esmalt toimus eelvoor, kus 17 osalejat jagati kolme neljaliikmelisse ja ühte viieliikmelisse alagruppi. Iga alagrupi kaks parimat võistkonda mängisid omavahel finaalvoorus tiitli nimel. Ülejäänud võistkonnad mängisid lohutusvoorus kohtadele üheksandast kuni seitsmeteistkümnendani. Võistkondade puhul, kes olid juba eelvoorus omavahel kohtunud, kanti tulemused viimase vooru edetabelisse.

== Alagruppide koosseisud ==


{{Veerud|100%}}
* '''A-alagrupp''' [[Brașov]]

*{{PisiLipp|Belgia}}
*{{PisiLipp|Itaalia}}
*{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}
*[[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] [[Ungari]]
{{veerud-piir}}
* '''B-alagrupp''' [[Bukarest]]

*{{PisiLipp|Holland}}
*[[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]]
*[[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]]
*{{PisiLipp|Soome}}
{{veerud-piir}}
* '''C-alagrupp''' [[Cluj-Napoca]]

*{{PisiLipp|Austria}}
*{{PisiLipp|Jugoslaavia}}
*{{PisiLipp|NSVL}}
*{{PisiLipp|Saksa DV}}
{{veerud-piir}}
* '''D-alagrupp''' [[Târgu Mureș]]

*[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]]  
*{{PisiLipp|Prantsusmaa}}
*[[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]]
*{{PisiLipp|Taani}}
*{{PisiLipp|Türgi}}
{{veerud-lõpp}}

== Eelvoor ==

=== A-alagrupp ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] 
!width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Itaalia}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Belgia}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] [[Ungari]]   
|bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:0''' ||'''3:0'''||  3||3||0 ||9:2 ||159:110||'''6'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}  
|2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' || 3 ||2 ||1||8:3|| 154:109 || '''5'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Itaalia}} 
|0:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' || 3 ||1||2 ||3:7 ||108:135 ||'''4''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Belgia}} 
|0:3|| 0:3||1:3 ||bgcolor=Silver|X|| 0 ||0||3 ||1:9 ||77:144 ||'''3''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships]

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;165&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;165&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;270&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;97&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[22. oktoober|22. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}  ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Belgia}}|| align=center| ('''15:9''', '''15:3''', '''15:5''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11345&amp;ID=265&amp;CID=2683&amp;PID=571 TCH-BEL]
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[Ungari]]''' [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|('''15:11''', '''15:7''', '''15:13''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11344&amp;ID=265&amp;CID=2683&amp;PID=571 HUN-ITA]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[23. oktoober|23. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Belgia}}|| align=center| ('''15:10''', 9:15, '''15:10''', '''15:10''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11347&amp;ID=265&amp;CID=2683&amp;PID=571 ITA-BEL]
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[Ungari]]''' [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] ||align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center|('''15:13''', '''15:12''', 10:15, 14:16, '''15:8''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11346&amp;ID=265&amp;CID=2683&amp;PID=571 HUN-TCH]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[24. oktoober|24. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Ungari]]''' [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]]  ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center| ('''15:3''',  '''15:3''', '''15:9''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11348&amp;ID=265&amp;CID=2683&amp;PID=571 HUN-BEL] 
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|('''15:1''', '''15:12''', '''15:10''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11349&amp;ID=265&amp;CID=2683&amp;PID=571 TCH-ITA]
|}

=== B-alagrupp ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] 
!width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] 
!width=20 | {{riigi ikoon|Holland}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Soome}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]]  
|bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:1''' ||'''3:0'''||  3||3||0 ||9:1 ||144:81||'''6'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]]  
|2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' || 3 ||2 ||1||6:3|| 121:97 || '''5'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Holland}} 
|1:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || 3 ||1||2 ||4:6 ||124:122 ||'''4''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Soome}} 
|0:3|| 0:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 0 ||0||3 ||0:9 ||46:135 ||'''3''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships]

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;165&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;130&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;250&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;99&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[22. oktoober|22. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Poola]]''' [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]]  ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}}|| align=center| ('''15:12''', '''17:15''', '''15:9''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11351&amp;ID=265&amp;CID=2684&amp;PID=571 POL-NED]
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || align=center|('''15:5''', '''15:0''', '''15:4''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11350&amp;ID=265&amp;CID=2684&amp;PID=571 ROM-FIN]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[23. oktoober|23. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Soome}}|| align=center| ('''15:2''', '''15:10''','''15:9''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11353&amp;ID=265&amp;CID=2684&amp;PID=571 NED-FIN]
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] || align=center|('''15:9''', '''15:9''', '''15:11''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11352&amp;ID=265&amp;CID=2684&amp;PID=571 ROM-POL]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[24. oktoober|24. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center| ('''16:14''',  '''15:8''', 8:15, '''15:6''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11354&amp;ID=265&amp;CID=2684&amp;PID=571 ROM-NED] 
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[Poola]]''' [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || align=center|('''15:5''', '''15:5''', '''15:6''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11355&amp;ID=265&amp;CID=2684&amp;PID=571 POL-FIN]
|}

=== C-alagrupp ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | {{riigi ikoon|Jugoslaavia}} 
!width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}} 
!width=20 | {{riigi ikoon|Saksa DV}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Austria}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Jugoslaavia}}  
|bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:1''' ||'''3:0'''||  3||2||1 ||8:4 ||159:115||'''5'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|NSVL}}  
|'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' || 3 ||2 ||1||8:5|| 165:134 || '''5'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Saksa DV}} 
|1:3|| '''3:2'''||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || 3 ||2||1 ||7:5 ||159:128 ||'''5''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Austria}} 
|0:3|| 0:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 0 ||0||3 ||0:9 ||29:135 ||'''3''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships]

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;165&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;130&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;250&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;99&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[22. oktoober|22. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}}|| align=center| ('''15:13''', '''15:12''', 11:15, '''15:7''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11356&amp;ID=265&amp;CID=2685&amp;PID=571 YUG-GDR]
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center|('''15:1''', '''15:5''', '''15:6''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11357&amp;ID=265&amp;CID=2685&amp;PID=571 URS-AUT]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[23. oktoober|23. okt]] || align=center|- || align=right| [[Jugoslaavia]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''2 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|NSVL}}'''|| align=center| ('''8:15''', '''9:15,''' ,15:10, 15:9, '''11:15''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11358&amp;ID=265&amp;CID=2685&amp;PID=571 YUG-URS]
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[Saksa DV]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center|('''15:5''', '''15:2''', '''15:9''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11359&amp;ID=265&amp;CID=2685&amp;PID=571 GDR-AUT]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[24. oktoober|24. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center| (14:16, '''15:3''',  '''15:1''', '''15:0''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11360&amp;ID=265&amp;CID=2685&amp;PID=571 YUG-AUT] 
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} ||align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|NSVL}} || align=center|(11:15, 11:15, '''15:10''', '''15:8''', '''15:8''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11361&amp;ID=265&amp;CID=2685&amp;PID=571 GDR-URS]
|}

=== D-alagrupp ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] 
!width=20 | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Türgi}}
!width=20 | [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px|Saksa FV]]
!width=20 | {{riigi ikoon|Taani}} 
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]]   
|bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:0'''||'''3:0''' ||  4||4||0 ||12:0 ||180:59||'''8'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Prantsusmaa}}  
|0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:0''' || '''3:0''' || 4 ||3 ||1||9:5|| 177:140 || '''7'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Türgi}} 
|0:3|| 2:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0'''|| 4 ||2||2 ||8:6 ||168:142 ||'''6''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] 
|0:3|| 0:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0'''|| 4 ||1||3 ||3:9 ||86:169 ||'''5''' 
|-
|'''5.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Taani}} 
|0:3|| 0:3||0:3  || 0:3 ||bgcolor=Silver|X ||4 ||0||4 ||0:12 ||79:180 ||'''4''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships]

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;165&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;130&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;250&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;99&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[21. oktoober|21. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]]|| align=center| ('''15:2''', '''15:6''', '''15:0''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11362&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 BUL-FRG]
|-
| align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}  ||align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || align=center|(13:15, '''15:8''', 14:16, '''15:5''', '''15:9''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11363&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 FRA-TUR]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[22. oktoober|22. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Türgi]]''' {{Riigi ikoon|Türgi}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Taani}}|| align=center| ('''15:5''', '''15:1''' '''15:5''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11365&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 TUR-DEN]
|-
| align=center|- || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}}  || align=center|('''15:8''', '''15:2''',  '''15:5''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11364&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 BUL-FRA]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[23. oktoober|23. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Saksa FV]]''' [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left|{{PisiLipp|Taani}} || align=center| ('''15:10''', '''15:13''', '''15:11''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11367&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 FRG-DEN] 
|-
| align=center|- || align=right|'''[[Bulgaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} ||  align=center|('''15:4''', '''15:10''', '''15:11''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11366&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 BUL-TUR]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[24. oktoober|24. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Taani}} || align=center| ('''15:3''',  '''15:6''', '''15:2''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11368&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 BUL-DEN] 
|-
| align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] ||  align=center|('''15:5''', '''15:7''', '''15:7''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11369&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 FRA-FRG]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[25. oktoober|25. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Taani}} || align=center| ('''15:5''',  '''15:11''', '''15:7''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11370&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 FRA-DEN] 
|-
| align=center|- || align=right| '''[[Türgi]]''' {{Riigi ikoon|Türgi}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left|  [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] ||  align=center|('''15:3''', '''15:8''', '''15:3''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11371&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 TUR-FRG]
|}

== Lohutusvoor ==

=== Mängud 9.-17. kohani ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=210| Riik 
!width=20 | {{riigi ikoon|Saksa DV}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Itaalia}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Türgi}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Holland}} 
!width=20 | {{riigi ikoon|Belgia}} 
!width=20 | {{riigi ikoon|Soome}}  
!width=20 | [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px|Saksa FV]] 
!width=20 | {{riigi ikoon|Austria}} 
!width=20 | {{riigi ikoon|Taani}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-
|'''9.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Saksa DV}}   
|bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0'''||'''3:0'''||'''3:0'''||'''3:0'''||'''3:0'''||'''3:0'''||'''3:0'''|| 8||8||0 ||24:0 ||363:122||'''16'''
|-
|'''10.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Itaalia}}
|0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:2''' || '''3:1''' ||'''3:1''' || '''3:0''' || '''3:0'''||'''3:0''' ||8 ||7 ||1||21:8|| 398:297 || '''15'''
|-
|'''11.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Türgi}}
|0:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1'''||'''3:0'''|| '''3:0''' || '''3:0'''||'''3:0''' ||8 ||6||2 ||19:8 ||383:283 ||'''14''' 
|-
|'''12.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Holland}} 
|0:3|| 2:3||1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0'''|| '''3:0''' || '''3:0'''||'''3:0''' ||8 ||5||3 ||18:9 ||378:267 ||'''13''' 
|-
|'''13.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Belgia}} 
|0:3|| 1:3||1:3  || 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:0'''||'''3:0''' ||8 ||4||4 ||14:12 ||322:280 ||'''12''' 
|-
|'''14.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Soome}} 
| 0:3 ||1:3 ||0:3 ||0:3  ||0:3 ||bgcolor=Silver|X || '''3:1''' || '''3:0'''||'''3:0''' ||8 ||3 ||5 ||10:16 ||259:308||'''11''' 
|-
|'''15.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]]
|0:3|| 0:3||0:3 || 0:3|| 0:3||1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1'''||'''3:0'''  ||8 ||2||6 ||7:19 ||224:355 ||'''10''' 
|-
|'''16.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Austria}}
| 0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3  ||0:3 || 03 || 1:3 ||bgcolor=Silver|X|| '''3:0'''||8 ||1 ||7 ||4:21 ||159:351||'''9''' 
|-
|'''17.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Taani}}
| 0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3  ||0:3 || 0:3 || 0:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X||8 ||0 ||8 ||0:24 ||138:361||'''8''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships]

== Finaalvoor ==

=== Mängud 1.-8. kohani ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=220| Riik 
!width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]]
!width=20 | [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] 
!width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}}
!width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|25px|Bulgaaria]]
!width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}
!width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]]
!width=20 | {{riigi ikoon|Jugoslaavia}} 
!width=20 | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} 
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]]    
|bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:2''' ||'''3:1''' ||'''3:1''' || '''3:0'''|| '''3:0''' || '''3:0''' || 7||7||0 ||21:4 ||348:238||'''14'''
|-bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] [[Ungari]]
|0:3 ||bgcolor=Silver|X||1:3 ||'''3:1''' || '''3:2''' ||'''3:0''' || '''3:1''' || '''3:0''' ||7 ||5 ||2||16:10|| 332:285 || '''12'''
|-bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|NSVL}}
|2:3|| '''3:1'''||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||2:3||'''3:2'''|| '''3:2''' || '''3:0''' ||7 ||5||2 ||19:13 ||407:352 ||'''12''' 
|-
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|25px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]]
|1:3|| 1:3||2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:1'''|| '''3:0''' || '''3:0''' ||7 ||4||3 ||16:12 ||342:311 ||'''11''' 
|-
|'''5.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} 
|1:3|| 2:3||'''3:2''' || 2:3 ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0'''|| '''3:0''' ||7 ||3||4 ||16:14 ||389:380 ||'''10''' 
|-
|'''6.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] 
| 0:3 ||0:3 ||2:3||1:3  ||'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X || '''3:1''' || '''3:1''' ||7 ||3 ||4 ||12:16 ||313:359||'''10''' 
|-
|'''7.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Jugoslaavia}}
|0:3|| 1:3||2:3 || 0:3|| 0:3||1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2'''  ||7 ||1||6 ||7:20 ||292:363 ||'''8''' 
|-
|'''8.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} 
| 0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3  ||0:3 || 1:3 || 2:3 ||bgcolor=Silver|X||7 ||0 ||7 ||3:21 ||213:348||'''7''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships]

== Välislingid ==

* [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=265&amp;PID=571 1963 Senior European Championships]
* [http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_1963.html Tulemused]
* [https://volleybox.net/men-european-championships-1963-o6406 European Championship 1963]

{{Meeste VõrkpalliEM}}

[[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]]
[[Kategooria:1963. aasta spordis]]</text>
      <sha1>gtpj8bbo3w2f11k6m0bive0tbm8oazu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248925</id>
      <parentid>7248856</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T08:56:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kalle</username>
        <id>51</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248925</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="31329" sha1="8g3wx8ll4mh28kjwi9x9koci2vebbhs" xml:space="preserve">{{Infokast turniir
| nimi = 1963. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis &lt;br&gt;[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]]
| kuupäevad = [[21. oktoober|21. okt]]-[[2. november|2. nov]] 1963
| korraldaja = [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]]
| osalejaid = 17
| meister = [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]]
| eelmine = [[1958. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1958]]
| järgmine = [[1967. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1967]]
}}
'''1963. aasta [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]]''' olid 6. [[Euroopa]] meistrivõistlused [[võrkpall]]is, mille korraldas [[Euroopa võrkpalliliit]] (''Confédération Européenne de Volleyball'' - CEV). Võistlused toimusid [[Rumeenia]]s 21. oktoobrist–2. novembrini 1963. aastal. Meistrivõistluse mängud peeti [[Bukarest]]is, [[Brașov]]is, [[Cluj-Napoca]]s ja [[Târgu Mureș]]is.

Tšehhoslovakkia meeskond ei suutnud kaitsta viis aastat tagasi võidetud tiitlit. Rumeenia võitis meistrivõistlused esimest korda.

== Võistluste formaat ==

Esmalt toimus eelvoor, kus 17 osalejat jagati kolme neljaliikmelisse ja ühte viieliikmelisse alagruppi. Iga alagrupi kaks parimat võistkonda mängisid omavahel finaalvoorus tiitli nimel. Ülejäänud võistkonnad mängisid lohutusvoorus kohtadele üheksandast kuni seitsmeteistkümnendani. Võistkondade puhul, kes olid juba eelvoorus omavahel kohtunud, kanti tulemused viimase vooru edetabelisse.

== Alagruppide koosseisud ==


{{Veerud|100%}}
* '''A-alagrupp''' [[Brașov]]

*{{PisiLipp|Belgia}}
*{{PisiLipp|Itaalia}}
*{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}
*[[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] [[Ungari]]
{{veerud-piir}}
* '''B-alagrupp''' [[Bukarest]]

*{{PisiLipp|Holland}}
*[[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]]
*[[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]]
*{{PisiLipp|Soome}}
{{veerud-piir}}
* '''C-alagrupp''' [[Cluj-Napoca]]

*{{PisiLipp|Austria}}
*{{PisiLipp|Jugoslaavia}}
*{{PisiLipp|NSVL}}
*{{PisiLipp|Saksa DV}}
{{veerud-piir}}
* '''D-alagrupp''' [[Târgu Mureș]]

*[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]]  
*{{PisiLipp|Prantsusmaa}}
*[[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]]
*{{PisiLipp|Taani}}
*{{PisiLipp|Türgi}}
{{veerud-lõpp}}

== Eelvoor ==

=== A-alagrupp ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] 
!width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Itaalia}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Belgia}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] [[Ungari]]   
|bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:0''' ||'''3:0'''||  3||3||0 ||9:2 ||159:110||'''6'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}  
|2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' || 3 ||2 ||1||8:3|| 154:109 || '''5'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Itaalia}} 
|0:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' || 3 ||1||2 ||3:7 ||108:135 ||'''4''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Belgia}} 
|0:3|| 0:3||1:3 ||bgcolor=Silver|X|| 0 ||0||3 ||1:9 ||77:144 ||'''3''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships]

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;165&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;165&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;270&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;97&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[22. oktoober|22. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}  ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Belgia}}|| align=center| ('''15:9''', '''15:3''', '''15:5''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11345&amp;ID=265&amp;CID=2683&amp;PID=571 TCH-BEL]
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[Ungari]]''' [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|('''15:11''', '''15:7''', '''15:13''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11344&amp;ID=265&amp;CID=2683&amp;PID=571 HUN-ITA]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[23. oktoober|23. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Belgia}}|| align=center| ('''15:10''', 9:15, '''15:10''', '''15:10''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11347&amp;ID=265&amp;CID=2683&amp;PID=571 ITA-BEL]
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[Ungari]]''' [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] ||align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center|('''15:13''', '''15:12''', 10:15, 14:16, '''15:8''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11346&amp;ID=265&amp;CID=2683&amp;PID=571 HUN-TCH]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[24. oktoober|24. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Ungari]]''' [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]]  ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center| ('''15:3''',  '''15:3''', '''15:9''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11348&amp;ID=265&amp;CID=2683&amp;PID=571 HUN-BEL] 
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|('''15:1''', '''15:12''', '''15:10''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11349&amp;ID=265&amp;CID=2683&amp;PID=571 TCH-ITA]
|}

=== B-alagrupp ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] 
!width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] 
!width=20 | {{riigi ikoon|Holland}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Soome}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]]  
|bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:1''' ||'''3:0'''||  3||3||0 ||9:1 ||144:81||'''6'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]]  
|2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' || 3 ||2 ||1||6:3|| 121:97 || '''5'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Holland}} 
|1:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || 3 ||1||2 ||4:6 ||124:122 ||'''4''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Soome}} 
|0:3|| 0:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 0 ||0||3 ||0:9 ||46:135 ||'''3''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships]

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;165&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;130&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;250&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;99&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[22. oktoober|22. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Poola]]''' [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]]  ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}}|| align=center| ('''15:12''', '''17:15''', '''15:9''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11351&amp;ID=265&amp;CID=2684&amp;PID=571 POL-NED]
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || align=center|('''15:5''', '''15:0''', '''15:4''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11350&amp;ID=265&amp;CID=2684&amp;PID=571 ROM-FIN]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[23. oktoober|23. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Soome}}|| align=center| ('''15:2''', '''15:10''','''15:9''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11353&amp;ID=265&amp;CID=2684&amp;PID=571 NED-FIN]
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] || align=center|('''15:9''', '''15:9''', '''15:11''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11352&amp;ID=265&amp;CID=2684&amp;PID=571 ROM-POL]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[24. oktoober|24. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center| ('''16:14''',  '''15:8''', 8:15, '''15:6''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11354&amp;ID=265&amp;CID=2684&amp;PID=571 ROM-NED] 
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[Poola]]''' [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || align=center|('''15:5''', '''15:5''', '''15:6''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11355&amp;ID=265&amp;CID=2684&amp;PID=571 POL-FIN]
|}

=== C-alagrupp ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | {{riigi ikoon|Jugoslaavia}} 
!width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}} 
!width=20 | {{riigi ikoon|Saksa DV}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Austria}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Jugoslaavia}}  
|bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:1''' ||'''3:0'''||  3||2||1 ||8:4 ||159:115||'''5'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|NSVL}}  
|'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' || 3 ||2 ||1||8:5|| 165:134 || '''5'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Saksa DV}} 
|1:3|| '''3:2'''||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || 3 ||2||1 ||7:5 ||159:128 ||'''5''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Austria}} 
|0:3|| 0:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 0 ||0||3 ||0:9 ||29:135 ||'''3''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships]

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;165&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;130&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;250&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;99&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[22. oktoober|22. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}}|| align=center| ('''15:13''', '''15:12''', 11:15, '''15:7''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11356&amp;ID=265&amp;CID=2685&amp;PID=571 YUG-GDR]
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center|('''15:1''', '''15:5''', '''15:6''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11357&amp;ID=265&amp;CID=2685&amp;PID=571 URS-AUT]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[23. oktoober|23. okt]] || align=center|- || align=right| [[Jugoslaavia]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''2 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|NSVL}}'''|| align=center| ('''8:15''', '''9:15,''' ,15:10, 15:9, '''11:15''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11358&amp;ID=265&amp;CID=2685&amp;PID=571 YUG-URS]
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[Saksa DV]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center|('''15:5''', '''15:2''', '''15:9''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11359&amp;ID=265&amp;CID=2685&amp;PID=571 GDR-AUT]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[24. oktoober|24. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center| (14:16, '''15:3''',  '''15:1''', '''15:0''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11360&amp;ID=265&amp;CID=2685&amp;PID=571 YUG-AUT] 
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} ||align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|NSVL}} || align=center|(11:15, 11:15, '''15:10''', '''15:8''', '''15:8''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11361&amp;ID=265&amp;CID=2685&amp;PID=571 GDR-URS]
|}

=== D-alagrupp ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] 
!width=20 | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Türgi}}
!width=20 | [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px|Saksa FV]]
!width=20 | {{riigi ikoon|Taani}} 
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]]   
|bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:0'''||'''3:0''' ||  4||4||0 ||12:0 ||180:59||'''8'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Prantsusmaa}}  
|0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:0''' || '''3:0''' || 4 ||3 ||1||9:5|| 177:140 || '''7'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Türgi}} 
|0:3|| 2:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0'''|| 4 ||2||2 ||8:6 ||168:142 ||'''6''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] 
|0:3|| 0:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0'''|| 4 ||1||3 ||3:9 ||86:169 ||'''5''' 
|-
|'''5.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Taani}} 
|0:3|| 0:3||0:3  || 0:3 ||bgcolor=Silver|X ||4 ||0||4 ||0:12 ||79:180 ||'''4''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships]

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;165&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;130&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;250&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;99&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[21. oktoober|21. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]]|| align=center| ('''15:2''', '''15:6''', '''15:0''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11362&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 BUL-FRG]
|-
| align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}  ||align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || align=center|(13:15, '''15:8''', 14:16, '''15:5''', '''15:9''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11363&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 FRA-TUR]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[22. oktoober|22. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Türgi]]''' {{Riigi ikoon|Türgi}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Taani}}|| align=center| ('''15:5''', '''15:1''' '''15:5''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11365&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 TUR-DEN]
|-
| align=center|- || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}}  || align=center|('''15:8''', '''15:2''',  '''15:5''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11364&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 BUL-FRA]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[23. oktoober|23. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Saksa FV]]''' [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left|{{PisiLipp|Taani}} || align=center| ('''15:10''', '''15:13''', '''15:11''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11367&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 FRG-DEN] 
|-
| align=center|- || align=right|'''[[Bulgaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} ||  align=center|('''15:4''', '''15:10''', '''15:11''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11366&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 BUL-TUR]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[24. oktoober|24. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Taani}} || align=center| ('''15:3''',  '''15:6''', '''15:2''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11368&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 BUL-DEN] 
|-
| align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] ||  align=center|('''15:5''', '''15:7''', '''15:7''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11369&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 FRA-FRG]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[25. oktoober|25. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Taani}} || align=center| ('''15:5''',  '''15:11''', '''15:7''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11370&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 FRA-DEN] 
|-
| align=center|- || align=right| '''[[Türgi]]''' {{Riigi ikoon|Türgi}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left|  [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] ||  align=center|('''15:3''', '''15:8''', '''15:3''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11371&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 TUR-FRG]
|}

== Lohutusvoor ==

=== Mängud 9.-17. kohani ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=210| Riik 
!width=20 | {{riigi ikoon|Saksa DV}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Itaalia}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Türgi}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Holland}} 
!width=20 | {{riigi ikoon|Belgia}} 
!width=20 | {{riigi ikoon|Soome}}  
!width=20 | [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px|Saksa FV]] 
!width=20 | {{riigi ikoon|Austria}} 
!width=20 | {{riigi ikoon|Taani}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-
|'''9.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Saksa DV}}   
|bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0'''||'''3:0'''||'''3:0'''||'''3:0'''||'''3:0'''||'''3:0'''||'''3:0'''|| 8||8||0 ||24:0 ||363:122||'''16'''
|-
|'''10.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Itaalia}}
|0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:2''' || '''3:1''' ||'''3:1''' || '''3:0''' || '''3:0'''||'''3:0''' ||8 ||7 ||1||21:8|| 398:297 || '''15'''
|-
|'''11.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Türgi}}
|0:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1'''||'''3:0'''|| '''3:0''' || '''3:0'''||'''3:0''' ||8 ||6||2 ||19:8 ||383:283 ||'''14''' 
|-
|'''12.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Holland}} 
|0:3|| 2:3||1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0'''|| '''3:0''' || '''3:0'''||'''3:0''' ||8 ||5||3 ||18:9 ||378:267 ||'''13''' 
|-
|'''13.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Belgia}} 
|0:3|| 1:3||1:3  || 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:0'''||'''3:0''' ||8 ||4||4 ||14:12 ||322:280 ||'''12''' 
|-
|'''14.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Soome}} 
| 0:3 ||1:3 ||0:3 ||0:3  ||0:3 ||bgcolor=Silver|X || '''3:1''' || '''3:0'''||'''3:0''' ||8 ||3 ||5 ||10:16 ||259:308||'''11''' 
|-
|'''15.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]]
|0:3|| 0:3||0:3 || 0:3|| 0:3||1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1'''||'''3:0'''  ||8 ||2||6 ||7:19 ||224:355 ||'''10''' 
|-
|'''16.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Austria}}
| 0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3  ||0:3 || 03 || 1:3 ||bgcolor=Silver|X|| '''3:0'''||8 ||1 ||7 ||4:21 ||159:351||'''9''' 
|-
|'''17.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Taani}}
| 0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3  ||0:3 || 0:3 || 0:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X||8 ||0 ||8 ||0:24 ||138:361||'''8''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships]

*'''Alagruppides varem peetud mängud:''' 

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;width:110%;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;155&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;145&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;230&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;95&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=1 align=center|[[22. oktoober|22. okt]]||align=center|-  || align=right|'''[[Türgi]]''' {{Riigi ikoon|Türgi}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Taani}} || align=center| ( '''15:5''',  '''15:10''', '''15:5''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11365&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 TUR-DEN] 
|-
|valign=top rowspan=4 align=center|[[23. oktoober|23. okt]]||align=center|-  || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center| ( '''15:10''', 9:15, '''15:10''', '''15:10''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11347&amp;ID=265&amp;CID=2683&amp;PID=571 ITA-BEL] 
|-
|align=center|-  || align=right|'''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Soome}} || align=center| ('''15:2''', '''15:10''', '''15:9''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11353&amp;ID=265&amp;CID=2684&amp;PID=571 NED-FIN] 
|-
|align=center|-  || align=right|'''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center| ('''15:5''', '''15:2''', '''15:9''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11359&amp;ID=265&amp;CID=2685&amp;PID=571 GDR-AUT] 
|-
|align=center|-  || align=right|'''[[Saksa FV]]''' [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px|Saksa FV]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Taani}} || align=center| ('''15:10''', '''15:13''', '''15:11''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11359&amp;ID=265&amp;CID=2685&amp;PID=571 GDR-AUT] 
|-
|valign=top rowspan=1 align=center|[[25. oktoober|25. okt]]||align=center|-  || align=right|'''[[Türgi]]''' {{Riigi ikoon|Türgi}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px|Saksa FV]] [[Saksa FV]] || align=center| ( '''15:3''',  '''15:8''', '''15:3''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11371&amp;ID=265&amp;CID=2686&amp;PID=571 TUR-FRG] 
|}

*'''Lohutusvoorus peetud mängud:''' 

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;width:110%;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;155&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;145&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;230&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;95&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=4 align=center|[[26. oktoober|26. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Taani}} || align=center| ( '''15:2''', '''15:3''', '''15:5''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11378&amp;ID=265&amp;CID=2687&amp;PID=571 ITA-DEN] 
|-
| align=center|- || align=right|'''[[Türgi]]''' {{Riigi ikoon|Türgi}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Austria}}  || align=center|('''15:5''', '''15:3''', '''15:0''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11381&amp;ID=265&amp;CID=2687&amp;PID=571 TUR-AUT] 
|-
| align=center|- || align=right|'''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || align=center|('''15:2''', '''15:3''', '''15:3''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11380&amp;ID=265&amp;CID=2687&amp;PID=571 GDR-FIN] 
|-
| align=center|- || align=right|'''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|( '''15:4''', '''15:12''', '''17:15''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11379&amp;ID=265&amp;CID=2687&amp;PID=5711 NED-BEL] 
|-
|valign=top rowspan=3 align=center|[[27. oktoober|27. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Belgia]]''' {{Riigi ikoon|Belgia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || align=center| ( '''15:10''', '''15:5''', '''15:8''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11383&amp;ID=265&amp;CID=2687&amp;PID=571 BEL-FRG] 
|-
| align=center|- || align=right|'''[[Soome]]''' {{Riigi ikoon|Soome}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Austria}}  || align=center|('''15:3''', '''15:7''', '''15:6''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11384&amp;ID=265&amp;CID=2687&amp;PID=571 FIN-AUT] 
|-
| align=center|- || align=right|'''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|('''17:15''', '''15:4''', '''15:6''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11382&amp;ID=265&amp;CID=2687&amp;PID=571 GDR-ITA] 
|-
|valign=top rowspan=4 align=center|[[28. oktoober|28. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Taani}} || align=center| ( '''15:0''', '''15:1''', '''15:1''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11388&amp;ID=265&amp;CID=2687&amp;PID=571 GDR-DEN] 
|-
| align=center|- || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Holland}}  || align=center|(13:15, 8:15, '''15:13''', '''15:8''', '''15:11''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11385&amp;ID=265&amp;CID=2687&amp;PID=571 ITA-NED] 
|-
| align=center|- || align=right|'''[[Soome]]''' {{Riigi ikoon|Soome}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || align=center|('''15:9''', 9:15, '''15:8''', '''15:12''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11387&amp;ID=265&amp;CID=2687&amp;PID=571 FIN-FRG] 
|-
| align=center|- || align=right|'''[[Türgi]]''' {{Riigi ikoon|Türgi}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|(11:15, '''15:12''', '''15:13''', '''17:15''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11386&amp;ID=265&amp;CID=2687&amp;PID=571 TUR-BEL] 
|}

== Finaalvoor ==

=== Mängud 1.-8. kohani ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=220| Riik 
!width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]]
!width=20 | [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] 
!width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}}
!width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|25px|Bulgaaria]]
!width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}
!width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]]
!width=20 | {{riigi ikoon|Jugoslaavia}} 
!width=20 | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} 
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]]    
|bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:2''' ||'''3:1''' ||'''3:1''' || '''3:0'''|| '''3:0''' || '''3:0''' || 7||7||0 ||21:4 ||348:238||'''14'''
|-bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] [[Ungari]]
|0:3 ||bgcolor=Silver|X||1:3 ||'''3:1''' || '''3:2''' ||'''3:0''' || '''3:1''' || '''3:0''' ||7 ||5 ||2||16:10|| 332:285 || '''12'''
|-bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|NSVL}}
|2:3|| '''3:1'''||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||2:3||'''3:2'''|| '''3:2''' || '''3:0''' ||7 ||5||2 ||19:13 ||407:352 ||'''12''' 
|-
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|25px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]]
|1:3|| 1:3||2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:1'''|| '''3:0''' || '''3:0''' ||7 ||4||3 ||16:12 ||342:311 ||'''11''' 
|-
|'''5.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} 
|1:3|| 2:3||'''3:2''' || 2:3 ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0'''|| '''3:0''' ||7 ||3||4 ||16:14 ||389:380 ||'''10''' 
|-
|'''6.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] 
| 0:3 ||0:3 ||2:3||1:3  ||'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X || '''3:1''' || '''3:1''' ||7 ||3 ||4 ||12:16 ||313:359||'''10''' 
|-
|'''7.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Jugoslaavia}}
|0:3|| 1:3||2:3 || 0:3|| 0:3||1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2'''  ||7 ||1||6 ||7:20 ||292:363 ||'''8''' 
|-
|'''8.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} 
| 0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3  ||0:3 || 1:3 || 2:3 ||bgcolor=Silver|X||7 ||0 ||7 ||3:21 ||213:348||'''7''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships]

== Välislingid ==

* [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=265&amp;PID=571 1963 Senior European Championships]
* [http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_1963.html Tulemused]
* [https://volleybox.net/men-european-championships-1963-o6406 European Championship 1963]

{{Meeste VõrkpalliEM}}

[[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]]
[[Kategooria:1963. aasta spordis]]</text>
      <sha1>8g3wx8ll4mh28kjwi9x9koci2vebbhs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Neohygrocybe ovina</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722211</id>
    <revision>
      <id>7248929</id>
      <parentid>7248363</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:03:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7248929</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="855" sha1="7s4t8hd1y3kettb1036256v7d6tteue" xml:space="preserve">{{pealkiri kaldkirjas}}
{{Taksonitabel
| nimi               = ''Neohygrocybe ovina''
| pilt           = Neohygrocybe ovina1.jpg
| pildi_seletus  = ''Neohygrocybe ovina''
| pildi_laius = 250px
| värvus             = seened
| riik               = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond           = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass              = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts              = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond           = [[Limanutilised]] ''Hygrophoraceae''
| perekond           = [[Uhivesinutt]] ''Neohygrocybe''
| liik = '''''Neohygrocybe ovina'''''
}}

'''''Neohygrocybe ovina''''' on [[Šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi [[Limanutilised|limanutiliste]] sugukonda kuuluv liik.

Seene leidis Eestist esmakordselt aastal 2026 Sven Pruul.

==Välislingid==
* {{elurikkus|209326}}

[[Kategooria:Limanutilised]]</text>
      <sha1>7s4t8hd1y3kettb1036256v7d6tteue</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eeter (ansambel)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722212</id>
    <revision>
      <id>7248711</id>
      <parentid>7248374</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T19:06:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7248711</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1670" sha1="t97ow4tnuivy6abvpanqsixp6fdvdya" xml:space="preserve">'''Eeter''' on eksperimentaalset elektroonilist ja vokaalmuusikat viljelev Eesti ansambel, kes on muuhulgas loonud [[filmimuusika]]t.
Koosseisu kuuluvad [[Anna Hints]], [[Marja-Liisa Plats]] ja [[Ann Reimann]], kes on tegevad lisaks muusikale muudel loovaladel.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - ERR arhiiv, 20. mai 2016]&lt;/ref&gt;

Eeter tegutseb alates 2013, aasta hilissügisest&lt;ref&gt;[https://soundcloud.com/eeter-244995194 Eeter. - Soundcloud]&lt;/ref&gt;. Trio loodud palades tekivad helimaastikud, milles leidub ''[[ambient]]''-kõlasid, rahvalikke motiive ning vaba [[Improvisatsioon (muusika)|improvisatsioon]]i; ansambli kreedo on julgustada katsetama ja nautima loomingulist eksimist&lt;ref&gt;[https://soundcloud.com/eeter-244995194 Eeter. - Soundcloud]&lt;/ref&gt;. [[Eesti Raadio]]s on kõlanud palad &quot;Unustamise register&quot;, &quot;Sünnisurmamärgid&quot; ja &quot;Unelaul&quot;.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - ERR arhiiv, 20. mai 2016]&lt;/ref&gt;

Eeter on loonud muusika [[Joosep Matjus]]e loodusfilmile &quot;[[Tuulte tahutud maa]]&quot; (2018), [[Anna Hints]]i täispikale dokumentaalfilmile &quot;[[Savvusanna sõsarad]]&quot; (2023) ja [[Andres Tenusaar]]e [[nukufilm]]ile &quot;[[Väike teine]]&quot; (2024)&lt;ref&gt;[https://www.efis.ee/company/4297%7D Eeter. - Eesti Filmi Andmebaas]&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://soundcloud.com/eeter-244995194 Eeter Soundcloudis]
* [https://www.facebook.com/eeterband/?locale=et_EE Facebooki profiil]
* [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - ERR arhiiv, 20. mai 2016]

[[Kategooria:Eesti ansamblid]]</text>
      <sha1>t97ow4tnuivy6abvpanqsixp6fdvdya</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>John Yeboah</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722217</id>
    <revision>
      <id>7248485</id>
      <timestamp>2026-10-06T12:17:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[File:John Yeboah Cote D'Ivoire v Ecuador 14 June 2026-132 (cropped).jpg|pisi|John Yeboah Ecuadori koondises (2026)]] '''John Yeboah Zamora''' (sündinud [[23. juuni|23. juunil]] [[2000]] [[Hamburg]]is) on Saksamaal sündinud [[Ecuador]]i [[jalgpallur]], kes mängib ääreründajana Itaalia kõrgliigaklubis [[Venezia FC]] ja [[Ecuadori jalgpallikoondis]]es.  == Klubikarjäär == Yeboah sündis Hamburgis Ghana päritolu isa ja Ecuadorist pärit ema peres. Tema ema on pärit...'</comment>
      <origin>7248485</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10039" sha1="m00c92oxg82ywevltf4mq7hzoiqnxbo" xml:space="preserve">[[File:John Yeboah Cote D'Ivoire v Ecuador 14 June 2026-132 (cropped).jpg|pisi|John Yeboah Ecuadori koondises (2026)]]
'''John Yeboah Zamora''' (sündinud [[23. juuni|23. juunil]] [[2000]] [[Hamburg]]is) on Saksamaal sündinud [[Ecuador]]i [[jalgpallur]], kes mängib ääreründajana Itaalia kõrgliigaklubis [[Venezia FC]] ja [[Ecuadori jalgpallikoondis]]es.

== Klubikarjäär ==
Yeboah sündis Hamburgis Ghana päritolu isa ja Ecuadorist pärit ema peres. Tema ema on pärit Ecuadori [[Milagro]] linnast.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://as.com/futbol/copa-america/john-yeboah-el-joselu-que-brilla-en-ecuador-n/|title=John Yeboah, el ‘Joselu’ que brilla en Ecuador|publisher=Diario AS|language=es|date=4 July 2024|access-date=5 October 2026}}&lt;/ref&gt; Jalgpallurikarjääri alustas ta Hamburgi klubides SV Rönneburg ja FC Türkiye Wilhelmsburg. 2015. aastal liitus ta [[VfL Wolfsburg]]i noorteakadeemiaga.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.vfl-wolfsburg.de/en/newsdetails/news-detail/detail/news/loan-move-for-yeboah|title=Loan move for Yeboah|publisher=VfL Wolfsburg|language=en|date=2 September 2019|access-date=5 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2018. aasta veebruaris sõlmis Yeboah Wolfsburgiga oma esimese profilepingu. [[Bundesliga]]s debüteeris ta 3. novembril 2018, sekkudes 81. minutil vahetusest 0:1 kaotusmängus [[Borussia Dortmund]]i vastu. Hooajal 2018/19 sai ta Wolfsburgi esindusmeeskonnas kirja kaks Bundesliga kohtumist ja ühe mängu Saksamaa karikavõistlustel.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.vfl-wolfsburg.de/en/newsdetails/news-detail/detail/news/loan-move-for-yeboah|title=Loan move for Yeboah|publisher=VfL Wolfsburg|language=en|date=2 September 2019|access-date=5 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2019. aasta septembris läks Yeboah hooajaks laenule Hollandi kõrgliigaklubisse [[VVV-Venlo]].&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.vfl-wolfsburg.de/newsdetails/news-detail/detail/news/in-die-eredivisie/|title=In die Eredivisie|publisher=VfL Wolfsburg|language=de|date=2 September 2019|access-date=5 October 2026}}&lt;/ref&gt; Ta pidas [[Eredivisie]]s 18 kohtumist ja lõi ühe värava.

2020. aasta septembris lahkus Yeboah Wolfsburgist ja sõlmis kolmeaastase lepingu Hollandi kõrgliigaklubiga [[Willem II (jalgpalliklubi)|Willem II]]. Esimese värava klubi eest lõi ta 2020. aasta novembris [[VVV-Venlo]] vastu. 2021. aasta teises pooles mängis ta laenul Hollandi esiliigaklubis [[Almere City FC]], mille eest lõi 17 liigamänguga neli väravat.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://omroepalmere.nl/2021/02/willem-2-speler-john-yeboah-versterking-voor-almere-city-fc/|title=Willem 2 speler John Yeboah versterking voor Almere City FC|publisher=Omroep Almere|language=nl|date=7 February 2021|access-date=5 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2022. aasta jaanuaris läks Yeboah hooaja lõpuni laenule Saksamaa tugevuselt kolmanda liiga klubisse [[MSV Duisburg]]. Sama aasta juunis sõlmis ta kolmeaastase lepingu Poola kõrgliigaklubiga [[Śląsk Wrocław]].&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://wroclaw.tvp.pl/60945879/ekstraklasa-pilkarska-john-yeboah-w-slasku-wroclaw|title=Ekstraklasa piłkarska: John Yeboah w Śląsku Wrocław|publisher=TVP3 Wrocław|language=pl|date=25 June 2022|access-date=5 October 2026}}&lt;/ref&gt; Hooajal 2022/23 oli ta klubi üks resultatiivsemaid mängijaid, lüües Poola kõrgliigas 32 kohtumisega kümme väravat ning kõigis võistlussarjades 36 mänguga 13 väravat. 2023. aasta veebruaris valiti ta [[Ekstraklasa]] kuu parimaks mängijaks.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.ekstraklasa.org/aktualnosci/7746|title=Piłkarz lutego 2023: John Yeboah (Śląsk Wrocław)|publisher=Ekstraklasa|language=pl|date=8 March 2023|access-date=5 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2023. aasta juulis siirdus Yeboah valitseva Poola meistri [[Raków Częstochowa]] ridadesse. Hooajal 2023/24 pidas ta Poola kõrgliigas 30 kohtumist ja lõi kolm väravat. Lisaks osales ta Rakówiga [[UEFA Meistrite Liiga]] kvalifikatsioonis ja [[UEFA Euroopa Liiga]] alagrupiturniiril. Kõigis võistlussarjades sai ta hooaja jooksul kirja 44 mängu, neli väravat ja kuus väravasöötu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.veneziafc.it/news/john-yeboah-al-venezia-fc|title=John Yeboah al Venezia FC|publisher=Venezia FC|language=it|date=30 August 2024|access-date=5 October 2026}}&lt;/ref&gt;

30. augustil 2024 siirdus Yeboah Itaalia kõrgliigaklubisse [[Venezia FC]], kellega sõlmis lepingu 2028. aasta suveni.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.veneziafc.it/news/john-yeboah-al-venezia-fc|title=John Yeboah al Venezia FC|publisher=Venezia FC|language=it|date=30 August 2024|access-date=5 October 2026}}&lt;/ref&gt; Esimesel hooajal pidas ta [[Serie A]]-s 33 kohtumist ja lõi ühe värava. Venezia lõpetas hooaja 2024/25 eelviimasel kohal ja langes [[Serie B]]-sse.

Hooajal 2025/26 kujunes Yeboah Venezia põhikoosseisu mängijaks, lüües Serie B-s 34 kohtumisega kümme väravat ja andes üheksa väravasöötu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://fbref.com/en/players/8dfdc6c3/all_comps/John-Yeboah-Stats---All-Competitions|title=John Yeboah Stats|publisher=FBref|language=en|access-date=5 October 2026}}&lt;/ref&gt; Venezia kindlustas voor enne hooaja lõppu pääsu tagasi Serie A-sse. Viimases voorus lõi Yeboah 2:0 võidumängus Palermo vastu meeskonna teise värava ning Venezia tuli Serie B meistriks, edestades [[Frosinone Calcio|Frosinonet]] ühe punktiga.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.legab.it/seriebkt/ultime-news/il-venezia-vince-il-campionato|title=Il Venezia vince la Serie BKT 2025/2026|publisher=Lega B|language=it|date=8 May 2026|access-date=5 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Hooajal 2026/27 jätkas Yeboah Veneziaga Serie A-s. Oma esimese liigavärava pärast kõrgliigasse naasmist lõi ta 6. septembril 2026 Frosinone vastu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://fbref.com/en/players/8dfdc6c3/matchlogs/2026-2027/summary|title=2026–2027 John Yeboah Match Logs|publisher=FBref|language=en|access-date=5 October 2026}}&lt;/ref&gt;

== Koondisekarjäär ==
Yeboah esindas noortekoondistes Saksamaad U16–U20 vanuseklassides. 2017. aastal kuulus ta Saksamaa U17-koondisse Euroopa meistrivõistlustel, kus Saksamaa jõudis poolfinaali. Yeboah lõi alagrupis värava Serbia vastu. Samal aastal osales ta [[2017. aasta FIFA U17 maailmameistrivõistlused|U17 maailmameistrivõistlustel]] Indias ning lõi kaheksandikfinaalis värava Colombia vastu; Saksamaa jõudis veerandfinaali.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.dfb.de/u-17-junioren/news-detail-u-17/u-17-euro-wueck-nominiert-18-spieler-165823/|title=U 17-EURO: Wück nominiert 18 Spieler|publisher=Deutscher Fußball-Bund|language=de|date=19 April 2017|access-date=5 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Saksamaal sündinud Yeboah sai oma Ghana päritolu isa ja Ecuadori päritolu ema kaudu esindada rahvusvahelisel tasemel ka Ghanat või Ecuadori. [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuadori A-koondisse]] kutsuti ta esimest korda 2023. aasta oktoobris 2026. aasta maailmameistrivõistluste valikmängudeks Boliivia ja Colombia vastu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.primicias.ec/noticias/jugada/eliminatorias-mundial-2026/john-yeboah-convocatoria-ecuador/|title=John Yeboah: &quot;estoy realmente feliz, ni siquiera puedo describirlo&quot;|publisher=Primicias|language=es|date=12 October 2023|access-date=5 October 2026}}&lt;/ref&gt;

A-koondises debüteeris Yeboah 21. märtsil 2024 [[sõprusmäng]]us [[Guatemala jalgpallikoondis|Guatemala]] vastu. Ta kuulus algkoosseisu ja lõi juba kaheksandal minutil oma esimese koondisevärava, aidates Ecuadoril võita 2:0.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.espn.com.ec/futbol/mundial/nota/_/id/13408282/john-yeboah-debuto-con-gol-seleccion-ecuador-guatemala|title=John Yeboah tuvo su debut soñado en la Selección de Ecuador y marcó ante Guatemala|publisher=ESPN|language=es|date=21 March 2024|access-date=5 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2024. aastal kuulus Yeboah Ecuadori koosseisu [[2024. aasta Copa América|Copa Américal]]. Ta osales kolmes kohtumises. Veerandfinaalis [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] vastu andis Yeboah üleminutitel väravasöödu [[Kevin Rodríguez]]e 1:1 viigiväravale. Järgnenud penaltiseerias realiseeris ta oma löögi, kuid Ecuador kaotas penaltitega 2:4.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.conmebol.com/analisis-del-partido/?competition=128&amp;season=2024&amp;match=2391704|title=Argentina 1–1 Ecuador|publisher=CONMEBOL|language=es|date=4 July 2024|access-date=5 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Yeboah kuulus Ecuadori koondisse [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026. aasta maailmameistrivõistlustel]].&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.fifa.com/es/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026/articles/convocatoria-ecuador-mundial-2026-lista-jugadores|title=Ecuador dio su lista para la Copa Mundial 2026|publisher=FIFA|language=es|date=31 May 2026|access-date=5 October 2026}}&lt;/ref&gt; Ta kuulus algkoosseisu kõigis neljas Ecuadori kohtumises. Ecuador kaotas alagrupi avamängus [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannikule]] 0:1, viigistas [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçaoga]] 0:0 ja alistas [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] 2:1. 1/16-finaalis kaotati [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhikole]] 0:2.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://fbref.com/en/players/8dfdc6c3/matchlogs/2026/c1/summary/John-Yeboah-Match-Logs|title=2026 World Cup John Yeboah Match Logs|publisher=FBref|language=en|access-date=5 October 2026}}&lt;/ref&gt;

5. oktoobri 2026 seisuga oli ta pidanud Ecuadori A-koondises 28 kohtumist ja löönud kolm väravat.&lt;ref&gt;[https://www.transfermarkt.com/john-yeboah/nationalmannschaft/spieler/439914 John Yeboah – National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 5.10.2026.&lt;/ref&gt;

== Saavutused ==
;[[Venezia FC]]
*[[Serie B]]: 2025/26

;Individuaalne
*[[Ekstraklasa]] kuu parim mängija: veebruar 2023

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://www.transfermarkt.com/john-yeboah/profil/spieler/439914 John Yeboah] Transfermarkti lehel

{{FIFA World Cup 2026 Ecuadori koondis}}
{{JÄRJESTA:Yeboah, John}}
[[Kategooria:Ecuadori jalgpallurid]]
[[Kategooria:VfL Wolfsburgi mängijad]]
[[Kategooria:Bundesliga mängijad]]
[[Kategooria:Eredivisie mängijad]]
[[Kategooria:Serie A mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 2000]]</text>
      <sha1>m00c92oxg82ywevltf4mq7hzoiqnxbo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Number 10 North</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722218</id>
    <revision>
      <id>7248490</id>
      <timestamp>2026-10-06T12:25:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast organisatsioon | nimi            = Number 10 North | omakeelne_nimi  =  | embleem         = No. 10 North logo.png | embleemiallkiri =  | pilt            =  | pildiallkiri    =  | lühend          =  | deviis          =  | asutatud        = 2026 | asutaja         = &lt;!-- või: | asutajad = --&gt; | lõpp            =  | tüüp            =  | staatus         =  | eesmärk         =  | peakorter       = [[Manchester]], [[Inglismaa]], [[Suurbritannia]] | asukoht...'</comment>
      <origin>7248490</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1550" sha1="ola124lfdj0zln6tt7muj3fnwwq6d81" xml:space="preserve">{{Infokast organisatsioon
| nimi            = Number 10 North
| omakeelne_nimi  = 
| embleem         = No. 10 North logo.png
| embleemiallkiri = 
| pilt            = 
| pildiallkiri    = 
| lühend          = 
| deviis          = 
| asutatud        = 2026
| asutaja         = &lt;!-- või: | asutajad = --&gt;
| lõpp            = 
| tüüp            = 
| staatus         = 
| eesmärk         = 
| peakorter       = [[Manchester]], [[Inglismaa]], [[Suurbritannia]]
| asukoht         = 
| piirkond        = 
| liikmed         = &lt;!-- või: | liikmeid = --&gt;
| keeled          = &lt;!-- või: | keel = --&gt;
| peasekretär     = 
| juht_nimetus    = &lt;!-- vaikimisi &quot;Juht&quot; --&gt;
| juht_nimi       = 
| juht2_nimetus   = 
| juht2_nimi      = 
| juht3_nimetus   = 
| juht3_nimi      = 
| juht4_nimetus   = 
| juht4_nimi      = 
| võtmeisikud     = 
| peaorgan        = 
| emaorg          = [[Office for the Prime Minister and Cabinet|Peaministri ja valitsuskabineti amet]]
| allorg          = 
| eelarve         = 
| töötajad        = &lt;!-- või: | töötajaid = --&gt;
| vabatahtlikud   = &lt;!-- või: | vabatahtlikke = --&gt;
| veebileht       = 
| ideoloogia      = 
| märkused        =
}}
'''Number 10 North''' on [[Suurbritannia valitsus]]e [[Office for the Prime Minister and Cabinet|peaministri ja valitsuskabineti ameti]] haru [[Manchesteri kesklinn]]as. Selle nimi viitab [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] põhilisele residentsile [[London]]is aadressil [[Downing Street 10]].

[[Kategooria:Suurbritannia poliitika]]
[[Kategooria:Manchester]]</text>
      <sha1>ola124lfdj0zln6tt7muj3fnwwq6d81</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>DKW</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722219</id>
    <revision>
      <id>7248494</id>
      <timestamp>2026-10-06T12:28:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kopo25</username>
        <id>5046</id>
      </contributor>
      <comment>DKW alustamine</comment>
      <origin>7248494</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17333" sha1="l2k296k0otz7qk61gkwjm74ozcfk14i" xml:space="preserve">[[Fail:DKW-logo.svg|pisi|243x243px|DKW logo]]
'''DKW''' oli Saksamaa auto- ja mootorrattatootja ning kaubamärk. 

DKW oli üks neljast ettevõttest, mis moodustasid 1932. aastal [[Auto Union|Auto Unioni]]. Seetõttu peetakse DKW-d tänapäevase [[Audi]] üheks eelkäijaks.&lt;ref&gt;{{cite web|url= http://www.seriouswheels.com/art-four-rings-1.htm|title=History of the Four Rings—Part 1—Audi Auto Union|website= [www.seriouswheels.com|access-date=8) May 2018|url-status=live|archive-url= https://web.archive.org/web/20161210010605/http://www.seriouswheels.com/art-four-rings-1.htm|archive-date=10 December 2016}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==

DKW asutas 1916. aastal Taani päritolu [[insener]] [[Jørgen Skafte Rasmussen]] Saksamaal [[Saksimaa]]l [[Zschopau]]s. Ettevõte tegeles algselt aurumasinate seadmete tootmisega. Samal aastal proovis Rasmussen ehitada [[Aurumasin|aurujõul]] töötavat autot, mille saksakeelne nimetus oli ''Dampfkraftwagen''. Sellest nimetusest tuleneb ka lühend DKW.&lt;ref name=Odin&gt;Odin, L.C. ''World in Motion 1939 – The whole of the year's automobile production''. Belvedere Publishing, 2015.&lt;/ref&gt;

Aurumasina projekt ebaõnnestus, kuid 1919. aastal hakkas ettevõte tootma väikeseid kahetaktilisi mootoreid. Neid valmistati algul mänguasjade jaoks ning hiljem kasutati mootorratastel. Mootorrattale paigaldatud täiustatud mootor sai nimeks ''Das kleine Wunder'' („väike ime“).&lt;ref&gt;{{cite web|url= https://katalog.arthistoricum.net/id/67-b2FpOmRldXRzY2hlZm90b3RoZWsuZGU6YTg0NTA6Om9ianw3MDAwODAxNnxkZl9oYXVwdGthdGFsb2dfMDE1NTQ1MQ |title= DKW Des Knaben Wunsch |date=1919-01-01|publisher= arthistoricum |access-date=2025-08-02}}&lt;/ref&gt; 1920. aastate lõpuks oli DKW-st saanud maailma suurim mootorrattatootja.&lt;ref name=Odin /&gt;

1924. aastal omandas DKW ettevõtte Slaby-Beringer, mille peainseneriks sai Rudolf Slaby.&lt;ref&gt;{{cite web|title=1919 Slaby-Beringer Elektrowagen|url=http://heinkelscooter.blogspot.com/2017/04/1919-slaby-beringer-elektrowagen.html|website=Heinkel Scooter Project|date=17 April 2017}}&lt;/ref&gt; 1928. aastal omandas Rasmussen enamusosaluse ettevõttes [[Audi|Audi Werke AG]] ning alustas senisest suuremas mahus autode tootmist.
[[Fail:DKW F93-F94 logo.jpg|pisi|DKW-Auto Union logo]]
1932. aastal ühinesid DKW, [[Audi]], [[Horch]] ja [[Wanderer (auto)|Wanderer]], moodustades Auto Unioni.&lt;ref name=Odin /&gt; Nelja ettevõtte ühendust sümboliseeris neljast rõngast koosnev logo.

Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] jäi Auto Unioni algne tegevuspiirkond Saksamaa nõukogude okupatsioonitsooni. DKW tootmisega seotud Zschopau tehas jätkas hiljem tegevust [[MZ Motorrad- und Zweiradwerk|MZ]] nime all.&lt;ref name=&quot;MC&quot;&gt;[[The Motor Cycle|Motor Cycle]]. 27 August 1964. &quot;DKW man dies&quot;.&lt;/ref&gt; Auto Union taastati 1949. aastal [[Lääne-Saksamaa]]l ning ettevõtte tootmine koondus järk-järgult [[Düsseldorf]]i ja [[Ingolstadt]]i.

1957. aastal läks Auto Union [[Daimler-Benz]]i omandusse. 1964. aastal omandas ettevõtte [[Volkswagen|Volkswageni]] kontsern.

DKW kaubamärgi kasutamine sõiduautodel lõppes 1960. aastatel. Viimane DKW sõiduautomudel oli DKW F102, mille tootmine lõppes 1966. aastal. F102 muudeti neljataktilise mootori kasutamiseks ning toodi turule Audi F103 nime all. Sellega lõppes DKW kasutamine sõiduautode kaubamärgina ja Audi nimi tuli taas kasutusele.

DKW nime kandvaid autosid toodeti litsentsi alusel veel [[Brasiilia]]s ja [[Argentina]]s vastavalt 1967. ja 1969. aastani. DKW kaubamärk kuulub tänapäeval Auto Union GmbH-le, mis on Audi AG täielikult kuuluv tütarettevõte.

== Autod ==

DKW alustas autode tootmist 1928. aastal. Ettevõtte sõiduautod olid pikka aega tuntud eelkõige kahetaktiliste mootorite ja väikeste, suhteliselt lihtsa konstruktsiooniga autode poolest.

=== Sõjaeelne tootmine ===
[[Fail:MHV DKW F1 1931 01.jpg|pisi|MHV DKW F1 ''(1931)'']]
Esimene DKW sõiduauto oli DKW Typ P, mida esitleti 7. mail 1928.&lt;ref name=&quot;Oswald, p 86&quot;&gt;[[#Oswald|Oswald]], p 86&lt;/ref&gt; Seda toodeti ettevõtte [[Spandau]] tehases Berliinis kuni 1931. aastani.

Olulisemaks kujunes Zwickaus toodetud F-seeria. Mudelid F1 kuni F8 olid Euroopas esimeste masstoodetud esiveoliste sõiduautode hulgas. Need kasutasid põiki paigaldatud kahesilindrilisi kahetaktilisi mootoreid.

F1–F8 mudelid olid suhteliselt odavad ja saavutasid Saksamaal suure populaarsuse. Aastatel 1931–1942 toodeti Zwickaus ligikaudu 218 000 sellist autot ning 1930. aastatel moodustasid F-seeria mudelid üle 85% DKW toodangust.&lt;ref name=&quot;Oswald, p 86&quot;&gt;[[#Oswald|Oswald]], p 86&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[#Oswald|Oswald]], p 531&lt;/ref&gt;

Lisaks esiveolistele mudelitele tootis DKW aastatel 1929–1940 ka suuremaid tagaveolisi mudeleid, mida tunti nimede Schwebeklasse ja Sonderklasse all. Need kasutasid tehniliselt ebatavalisi V4-kahetaktilisi mootoreid.&lt;ref&gt;[[#Oswald|Oswald]], p 87&lt;/ref&gt;
[[Fail:DKW Geländesportwagen (1936-1938).jpg|pisi|DKW maastikuvõistlusauto ''(1936–1938)'']]
1939. aastal valmis DKW kolmesilindrilise 900 cm³ kahetaktilise mootoriga prototüüp F9. Voolujoonelise kerega auto saavutas kiiruse kuni 115 km/h. Teise maailmasõja järel jõudis selle konstruktsioon tootmisse esmalt Ida-Saksamaal IFA F9-na ning hiljem Lääne-Saksamaal DKW F91-na.

=== Sõjajärgne tootmine ===

1949. aastal alustas Auto Union Lääne-Saksamaal uuesti tootmist. Esmalt valmistati mootorrattaid ja Schnellaster-kaubikuid.

Esimene sõjajärgne sõiduauto oli F89, mille kere põhines sõjaeelsel F9 prototüübil. 1953. aastal järgnes sellele kolmesilindrilise kahetaktilise mootoriga F91. Hiljem tulid F93 ja F94 ning nende põhjal Auto Union 1000.

Auto Union 1000 kasutas 1-liitrist kolmesilindrilist kahetaktilist mootorit. Mudelit toodeti mitmes keretüübis ning alates 1957. aastast oli võimalik lisavarustusena saada Saxomati automaatsidur. Auto Union 1000 SP oli sportlikum 2+2-kohaline versioon, mida toodeti aastatel 1957–1964.

[[File:1958 Auto Union 1000 981 cc Hatfield Heath Festival 2023 A.jpg|thumb|1958. aasta Auto Union 1000 Coupé de Luxe]]

1956. aastal alustati väikeseeriatootmist mudeliga DKW Monza. Kahekohalise sportauto klaasplastkere paigaldati F93 šassiile. Mudel sai nime Itaalia Autodromo Nazionale Monza järgi, kus DKW Monzaga püstitati 1956. aastal mitu kiirusrekordit. Toodeti ligikaudu 75 autot.&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.dyna.co.za/cars/specs.htm|title=DKW Specifications|publisher=Dyna.co.za|date=2008-11-13|access-date=2010-10-02|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20100605035112/http://www.dyna.co.za/cars/specs.htm|archive-date=2010-06-05}}&lt;/ref&gt;

1957. aastal jõudis turule [[DKW Junior|Junior]], millest kujunes DKW üks edukamaid sõjajärgseid mudeliseeriaid. Sellele järgnesid Junior de Luxe, F11 ja F12 ning F12 Roadster. Junior/F12 seeriat toodeti kuni 1965. aastani.&lt;ref name=Sedgwick&gt;Michael Sedgwick &amp; Mark Gillies, ''A-Z of Cars 1945–1970'', lk 54.&lt;/ref&gt;

=== Tehnilised arendused ===

DKW kolmesilindrilised kahetaktilised autod saavutasid edu ka [[ralli]]s ning neid kasutati 1950. ja 1960. aastatel mitmesugustel võistlustel.

1960. aastatel töötas DKW välja V6-mootori, ühendades kaks kolmesilindrilist kahetaktilist mootorit. Mootori töömahtu suurendati arenduse käigus 1000-lt 1300 cm³-ni. Võimsaim katseversioon arendas 130 hj. Valmistati umbes 100 katsemootorit ning osa neist paigaldati DKW F102-le ja DKW Mungale.&lt;ref&gt;{{cite web |url=http://www.dyna.co.za/cars/specs.htm |title=DKW Specifications |publisher=Dyna.co.za |date=2008-11-13 |access-date=2010-10-02 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20100605035112/http://www.dyna.co.za/cars/specs.htm |archive-date=2010-06-05 }}&lt;/ref&gt;

Viimaseks DKW sõiduautoks jäi F102. Mudeli tootmine algas 1964. aastal. F102 müüginumbrid jäid tagasihoidlikuks, sest kahetaktilise mootori tehnoloogia oli oma arengu piiril. Pärast Volkswageni kontserni poolt Auto Unioni omandamist ehitati F102 ümber neljataktilise mootoriga ning sellest sai Audi F103.

== Kaubikud ja tarbesõidukid ==

[[File:DKW F 91-4.jpg|thumb|DKW Munga]]

Üks olulisemaid DKW tarbesõidukeid oli DKW Schnellaster, mida toodeti aastatel 1949–1962. Sellel oli esiveoline jõuülekanne ja kahetaktiline mootor.

Teine tuntud tarbesõiduk oli DKW Munga. Auto Union tootis Mungat [[Ingolstadt]]is aastatel 1956–1968. Kokku valmistati 46 750 Mungat.

Hispaanias toodeti DKW F1000 L-i, mis oli Schnellasteri järglane. Hiljem kasutati selle mudeli juures [[Mercedes-Benz]]i diiselmootorit ning sõidukist sai Mercedes-Benzi kaubamärgiga mudel.

== Mootorrattad ==
[[Fail:DKW 192X.jpg|pisi|DKW 192X]]
DKW oli 1920. aastate lõpust kuni [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõjani]] maailma suurim mootorrattatootja.&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://bikelinks.com/directory/Classic_Motorcycles/A_to_Z/D/DKW/http://www.audi.com/corporate/en/company/history/models/|title=DKW|website=bikelinks.com|access-date=8 May 2018}}&lt;/ref&gt; Ettevõte arendas arvukalt väikese töömahuga kahetaktilisi mootorrattaid ning saavutas edu nii ringraja- kui ka maastikuvõistlustel.

1931. aastal alustas Arnold Zoller DKW jaoks [[vastassuunalised kolvid|vastassuunaliste kolbidega]] mootori arendamist. Sellise konstruktsiooniga mootorrattad saavutasid edu kerge- ja juunioriklassides ning DKW kujunes sõjaeelsel perioodil üheks juhtivaks võistlusmootorrataste tootjaks.

Üks tuntumaid DKW mootorrattaid oli [[DKW RT 125]], mida toodeti enne ja pärast Teist maailmasõda. RT 125 konstruktsioon mõjutas mitme teise tootja mootorrattaid. Sõjajärgsete reparatsioonide käigus anti konstruktsiooni joonised [[Harley-Davidson]]ile Ameerika Ühendriikides ja [[Birmingham Small Arms Company|BSA-le]] Suurbritannias.&lt;ref name=&quot;MC&quot;/&gt; BSA kasutas konstruktsiooni mudeli [[BSA Bantam]] väljatöötamisel ning Harley-Davidson oma kergete mootorrataste puhul.

DKW mootorrataste tootmine jätkus sõjajärgses Ida-Saksamaal endises Zschopau tehases MZ nime all.

== DKW maailmas ==

DKW sõidukeid toodeti või monteeriti litsentsi alusel mitmes riigis.

=== Brasiilia ===

Aastatel 1957–1967 toodeti DKW autosid Brasiilias ettevõttes Vemag (''Veículos e Máquinas Agrícolas S.A.'').&lt;ref&gt;{{cite journal|year=1973|journal=Automobile Quarterly|volume=11|issue=4|title=Vemag|quote=the Vemag company that had been manufacturing two-stroke DKW models under license in Brazil.}}&lt;/ref&gt; Esimene mudel oli 900 cm³ mootoriga F91 Universal. Hiljem toodeti muu hulgas mudeleid Belcar, Vemaguet, DKW Fissore ja Munga, mida Brasiilias tunti nime Candango all.

1960. aastal said Vemagi autod Auto Union 1000-st pärineva 1-liitrise 50 hj mootori.&lt;ref name=VoGo&gt;{{cite web|url=http://www.team.net/www/ktud/saspeci/dkwbr.html |title=DKWs in Brazil |last1=Vogel |first1=Jason |last2=Gomes |first2=Flavio |publisher=KTUD Online Automotive Archive |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130515084413/http://www.team.net/www/ktud/saspeci/dkwbr.html |archive-date=2013-05-15 }}&lt;/ref&gt; Vemagil oli ka edukas võistkond ning GT Malzoni sportauto projektist kujunes hiljem Brasiilia sportautotootja [[Puma (autotootja)|Puma]] alus.

1961. aastal võttis [[Volkswagen]] Vemagi täielikult üle ning DKW-Vemagi tootmine lõpetati. Kokku valmistati Brasiilias 109 343 DKW-Vemagi sõidukit.&lt;ref&gt;[[#HShap|Shapiro]], lk 935.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=VoGo/&gt;&lt;ref name=&quot;Maravilha&quot;&gt;{{citation | title = DKW – A grande história da Pequena Maravilha |trans-title=DKW: The great history of the little wonder | language = pt | first1 = Paulo César | last1 = Sandler | first2 = Rogério | last2 = de Simone | publisher = Editora Alaúde | isbn = 978-85-7881-037-5 | location = São Paulo, Brazil }}&lt;/ref&gt;

=== Argentina ===

[[Argentina|Argentinas]] toodeti DKW ja Auto Unioni sõidukeid aastatel 1960–1969 ettevõttes IASF S.A. [[Santa Fe provints]]is. Toodeti muu hulgas Auto Union 1000 S Sedáni ja Universal S-i ning Combi/Pick-up'i.&lt;ref&gt;{{cite web |url=http://www.cocheargentino.com.ar/a/auto_union.htm |title=Auto Union |publisher=Coche Argentino |date=2009-05-18 |access-date=2011-10-30 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111105181653/http://www.cocheargentino.com.ar/a/auto_union.htm |archive-date=2011-11-05 }}&lt;/ref&gt;

Auto Union Combi/Pick-up'i viimaseks versiooniks oli DKW F1000 L, mille tootmine algas 1969. aastal. Pärast DKW tootmise lõppu jätkas selle mudeli valmistamist Argentina ettevõte IME kuni 1979. aastani.&lt;ref&gt;{{cite web |url=http://www.cocheargentino.com.ar/a/auto_union.htm#frontal69 |title=Auto Union |publisher=Coche Argentino |date=2009-05-18 |access-date=2011-10-30 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111105181653/http://www.cocheargentino.com.ar/a/auto_union.htm#frontal69 |archive-date=2011-11-05 }}&lt;/ref&gt;

=== Taani ===

[[Taani]] oli üks suuremaid DKW sõidukite turge. Impordipiirangute tõttu hakati [[Kopenhaagen|Kopenhaagenis]] DKW autosid kohapeal monteerima. Christian Bohnstedt-Peterseni tehases pandi tarnitud kered ja šassiid kokku ning paigaldati mootorid ja elektrisüsteemid.

Peamiselt monteeriti DKW F5 Meisterklasse'i. Tootmine lõppes pärast Saksamaa okupatsiooni algust 1940. aastatel. Selleks ajaks oli valmistatud umbes 3000 autot.

=== Holland ===

Aastatel 1956–1961 monteeris Hollandi importija Hart, Nibbrig &amp; Greve DKW autosid [[Sassenheim]]is. Tehases töötas umbes 120 inimest ning kokku pandi ligikaudu 13 500 sõidukit.&lt;ref&gt;Autokampioen 25/26 2007, &quot;Made in Holland&quot;, Yop Segers.&lt;/ref&gt;

=== Jugoslaavia ===

[[Jugoslaavia|Jugoslaavias]] alustas Novo Mesto ettevõte Agroservice 1955. aastal DKW kaubikute monteerimist. Hiljem sai ettevõtte nimeks [[Industrija Motornih Vozil|IMV]]. Alates 1962. aastast monteeriti DKW sõiduautosid CKD-komplektidest.

IMV arendas ka oma tarbesõiduki IMV 1000, mille mootori, telgede ja muude šassii komponentide tarnijaks oli DKW. 981 cm³ mootor arendas algselt 39 hj. Alates 1972. aastast kasutati sõidukis [[British Leyland|British Leylandi]] mootoreid.

== DKW koopiad ja litsentsmudelid ==

DKW mootorrataste konstruktsioone kasutati mitmes riigis ning neid toodeti nii litsentsi alusel kui ka ilma DKW otsese loata. Tuntumad näited on:

* BSA Bantam Suurbritannias
* Harley-Davidson Hummer ja teised [[Harley-Davidson|Harley-Davidsoni]] kerged mootorrattad Ameerika Ühendriikides
* [[Yamaha Diversion|Yamaha]] YA-1 Jaapanis
* IŽ-350 Nõukogude Liidus
* Sokół 125 Poolas

DKW konstruktsioonide laialdane kopeerimine näitab ettevõtte RT 125 ja teiste kahetaktiliste mootorrataste mõju sõjajärgsele mootorrattatööstusele.

== DKW muud tooted ==
[[Fail:Tragkraftspritze (Motorspritze) Freiwillige Feuerwehr Beselich-Obertiefenbach 1936.jpg|pisi|DKW tuletõrje veepump (1936)]]
DKW tegeles lisaks sõidukitele ka mootorite tootmisega. Ettevõtte mootoreid kasutati muu hulgas paatidel, lennukitel, põllumajandusmasinatel ja statsionaarsetes seadmetes. 1920. aastatel toodeti DKW mootoreid juba kümnete tuhandete kaupa.

1927. aastal omandas Rasmussen litsentsi Norge konstruktsioonil põhinevate külmikute ja kompressorite tootmiseks. 1929. aastal esitleti DKW külmikuid Leipzigi messil ning tootmine kasvas järgnevatel aastatel kiiresti. 1931. aastal eraldati külmikute tootmine eraldi ettevõttesse DKK (Deutsche Kühl und Kraftmaschinengesellschaft).

== Olulisemad mudelid ==

=== Sõiduautod ===

* DKW Typ P (1928–1933)
* DKW Typ 4=8 (1930–1940)
* DKW F1 (1931–1932)
* DKW F2 (1932–1935)
* DKW F5 (1935–1938)
* DKW F7 (1936–1939)
* DKW F8 (1938–1942)
* DKW F9 (prototüüp)
* DKW F89 (1950–1954)
* DKW 3=6 (F91/F93/F94; 1953–1959)
* DKW Monza (1956–1958)
* DKW Junior (F11/F12; 1959–1965)
* DKW F102 (1964–1966)

=== Tarbesõidukid ===

* DKW Schnellaster (1949–1962)
* DKW Munga (1956–1968)

=== Mootorrattad ===

* DKW E206
* DKW Luxus 300
* DKW RT 100
* DKW SB 500
* DKW KS 200
* DKW NZ 250
* DKW NZ 350
* DKW RT 125
* DKW RT 175
* DKW RT 200
* DKW RT 250
* DKW RT 350
* DKW Hummel

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
Fail:1929 DKW Typ P Lane Motor Museum.jpg|DKW Typ P
Fail:DKW-F1 Monoposto (Bj. 1932) Heinz-Wiemeier-1976.jpg|DKW-F1
Fail:DKW F5 Sport-Roadster, Bj. 1938 (2006-07-16 Sp).jpg|DKW F5
Fail:DKW F7 Front-Luxus.jpg|DKW F7
Fail:DKW F8 Heck 2008.jpg|DKW F8
Fail:D.K.W. F9 Prototype (1941) (26393789835).jpg|DKW F9 Prototüüp (1941)
Fail:DKW Auto Union.jpg|DKW Auto Union
Fail:DKW F 89 (museum mobile 2013-09-03).JPG|DKW F89
Fail:DKW 3=6 Sonderklasse ca 1958.JPG|DKW 3=6
Fail:DKW Junior, vorn (museum mobile 2013-09-03).JPG|DKW Junior
Fail:DKW F 102 (museum mobile 2013-09-03).JPG|DKW F102
Fail:DKW-SchnellLaster.jpg|DKW Schnellaster
Fail:Dkw-schnellaster-bus.jpg|DKW Schnellasteri buss
&lt;/gallery&gt;

== Pärand ==

DKW oli 20. sajandi esimesel poolel üks olulisemaid kahetaktiliste mootorite ja esiveoliste autode arendajaid. Ettevõtte F-seeria autod olid Euroopa esimeste masstoodetud esiveoliste autode hulgas ning DKW mootorrataste konstruktsioonid mõjutasid mitme riigi sõjajärgset mootorrattatööstust.

1932. aastal sai DKW-st Auto Unioni üks neljast põhiosast. Pärast DKW sõiduautode tootmise lõppu jätkus ettevõtte tehniline ja tööstuslik pärand Audi kaubamärgi all. Seetõttu käsitletakse DKW-d ühe tänapäeva Audi ajaloolise eelkäijana.

== Viited ==

{{Reflist}}
[[Kategooria:Autotootjad]]
[[Kategooria:Mootorrattad]]</text>
      <sha1>l2k296k0otz7qk61gkwjm74ozcfk14i</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Etrit Berisha</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722220</id>
    <revision>
      <id>7248497</id>
      <timestamp>2026-10-06T12:31:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[File:Etrit Berisha.png|pisi|Etrit Berisha (2016)]] '''Etrit Fadil Berisha''' (sündinud [[10. märts|10. märtsil]] [[1989]] [[Priština]]s) on [[Albaania]] [[jalgpallur]], kes mängib [[Väravavaht (jalgpall)|väravavahina]] Rootsi kõrgliigaklubis [[BK Häcken]] ja [[Albaania jalgpallikoondis]]es.  == Klubikarjäär == Berisha alustas jalgpallitreeninguid Priština klubi 2 Korriku noortesüsteemis. Mõnda aega kuulus ta ka KEK-u noortemeeskonda. 2007. aastal jõudis ta...'</comment>
      <origin>7248497</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11925" sha1="cuj3ed7zzrue5u895rvk474r0m1tn3w" xml:space="preserve">[[File:Etrit Berisha.png|pisi|Etrit Berisha (2016)]]
'''Etrit Fadil Berisha''' (sündinud [[10. märts|10. märtsil]] [[1989]] [[Priština]]s) on [[Albaania]] [[jalgpallur]], kes mängib [[Väravavaht (jalgpall)|väravavahina]] Rootsi kõrgliigaklubis [[BK Häcken]] ja [[Albaania jalgpallikoondis]]es.

== Klubikarjäär ==
Berisha alustas jalgpallitreeninguid Priština klubi 2 Korriku noortesüsteemis. Mõnda aega kuulus ta ka KEK-u noortemeeskonda. 2007. aastal jõudis ta 2 Korriku esindusmeeskonda ning järgmisel aastal siirdus Rootsi klubisse [[Kalmar FF]].&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.torinofc.it/news/05/07/2021/berisha-al-toro_26865|title=Berisha al Toro|publisher=Torino FC|language=it|date=3 July 2021|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; 2009. aasta hooajal mängis ta laenul Rootsi tugevuselt neljanda liiga klubis Lindsdals IF.

Kalmari esindusmeeskonnas debüteeris Berisha 28. aprillil 2010 4:1 võidumängus [[Örebro SK]] vastu. Järgnevatel hooaegadel kujunes ta klubi esiväravavahiks. Hooajal 2012 osales ta kõigis 30 Rootsi kõrgliiga kohtumises. Lisaks väravavahiülesannetele sai Berisha tuntuks penaltite lööjana. 2012. aastal lõi ta [[UEFA Euroopa Liiga]] kvalifikatsioonis penaltist värava [[Cliftonville F.C.|Cliftonville]]'i vastu ning samal aastal ka Rootsi kõrgliigas [[Helsingborgs IF|Helsingborgi]] vastu. 2013. aastal realiseeris ta liigas penaltid [[IF Brommapojkarna|Brommapojkarna]] ja [[Halmstads BK|Halmstadi]] vastu. Kokku lõi ta Kalmari eest neli ametlikku väravat, neist kolm Rootsi kõrgliigas.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.transfermarkt.com/etrit-berisha/alletore/spieler/77825|title=Etrit Berisha – All goals|publisher=Transfermarkt|language=en|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2013. aastal pidas Berisha Kalmariga Rootsi kõrgliigas 22 kohtumist, lasi endale lüüa 19 väravat ja hoidis üheksas mängus värava puutumatuna. Hooaja järel valiti ta [[Allsvenskan]]i aasta parimaks väravavahiks.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://bkhacken.se/nyhet/berisha-att-radda-straffar-och-sla-dem|title=Berisha – att rädda straffar. Och slå dem.|publisher=BK Häcken|language=sv|date=28 May 2025|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Kokku pidas ta Kalmari eest Rootsi kõrgliigas 90 kohtumist.

2013. aasta septembris siirdus Berisha Itaalia kõrgliigaklubisse [[SS Lazio|Laziosse]]. [[Serie A]]-s debüteeris ta 6. jaanuaril 2014, kui Lazio alistas [[Milano Internazionale|Interi]] 1:0. Esimesel hooajal mängis ta Itaalia kõrgliigas 17 kohtumises. Lazio väravas konkureeris ta mänguaja eest eelkõige Itaalia koondislase [[Federico Marchetti]]ga.

Hooajal 2014/15 jõudis Lazio Itaalia karikavõistluste finaali. Berisha mängis finaalis kogu kohtumise, kuid Lazio kaotas lisaaja järel [[Torino Juventus|Juventusele]] 1:2. Samal hooajal lõpetas Lazio Serie A kolmandana ja pääses [[UEFA Meistrite Liiga]] kvalifikatsiooni. Berisha mängis Lazio eest kolme hooaja jooksul Serie A-s kokku 38 kohtumist.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.torinofc.it/news/05/07/2021/berisha-al-toro_26865|title=Berisha al Toro|publisher=Torino FC|language=it|date=3 July 2021|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2016. aasta augustis läks Berisha Laziosest hooajaks laenule [[Atalanta BC|Atalantasse]]. Ta tõusis kohe klubi esiväravavahiks ja pidas hooajal 2016/17 Serie A-s 26 kohtumist, hoides 11 mängus värava puutumatuna. Atalanta lõpetas liiga neljandana, mis oli toona klubi ajaloo parim tulemus, ning pääses UEFA Euroopa Liigasse. 2017. aasta suvel omandas Atalanta Berisha mängijaõigused püsivalt.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://football-italia.net/official-atalanta-buy-berisha/|title=Official: Atalanta buy Berisha|publisher=Football Italia|language=en|date=21 June 2017|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Hooajal 2017/18 oli Berisha jätkuvalt Atalanta põhiväravavaht ja osales ka UEFA Euroopa Liigas. 1. oktoobril 2017 tõrjus ta Serie A kohtumises Juventuse vastu [[Paulo Dybala]] penalti ning aitas Atalantal saavutada 2:2 viigi. Euroopa Liigas võitis Atalanta oma alagrupi, kuid langes 1/16-finaalis Dortmundi [[Borussia Dortmund|Borussia]] vastu. Hooajal 2018/19 kaotas Berisha põhiväravavahi koha [[Pierluigi Gollini]]le. Kokku pidas ta Atalanta eest kolme hooaja jooksul Serie A-s 75 kohtumist.

2019. aasta juulis läks Berisha laenule [[SPAL]]-i, kus temast sai klubi põhiväravavaht.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.atalanta.it/news/etrit-berisha-alla-spal|title=Etrit Berisha alla Spal|publisher=Atalanta BC|language=it|date=6 July 2019|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Hooajal 2019/20 pidas ta Serie A-s 26 kohtumist, kuid hooaja lõpus langes SPAL Itaalia esiliigasse. Seejärel sai üleminekust püsiv. Hooajal 2020/21 oli Berisha klubi põhiväravavaht ka [[Serie B]]-s. SPALi eest pidas ta kahe hooaja jooksul 51 liigamängu.

2021. aasta juulis läks Berisha laenule [[Torino FC|Torinosse]]. Leping sisaldas kohustust tema mängijaõigused hiljem omandada ning Berisha sõlmis klubiga kolmeaastase lepingu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.torinofc.it/news/05/07/2021/berisha-al-toro_26865|title=Berisha al Toro|publisher=Torino FC|language=it|date=3 July 2021|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Esialgu oli ta [[Vanja Milinković-Savić]]i varuväravavaht. Serie A-s debüteeris ta Torino eest 6. märtsil 2022, hoides 0:0 viigimängus [[Bologna FC 1909|Bologna]] vastu värava puutumatuna. Hooajal 2021/22 pidas Berisha Serie A-s kümme kohtumist. Järgmisel hooajal ta Itaalia kõrgliigas väljakule ei pääsenud.

2023. aasta augustis siirdus Berisha [[Empoli FC|Empolisse]].&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.calcioempoli.it/2023/08/29/ufficiale-berisha-e-un-nuovo-giocatore-dellempoli/|title=UFFICIALE: Berisha è un nuovo giocatore dell'Empoli|publisher=Calcio Empoli|language=it|date=29 August 2023|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Klubi eest debüteeris ta 3. septembril 2023 Juventuse vastu ning tõrjus kohtumises [[Dušan Vlahović]]i penalti. Hooajal 2023/24 pidas ta Empoli eest Serie A-s 14 kohtumist. Hooaja lõpus tema leping lõppes ning Berisha jäi vabaagendiks.

Pärast ligi aastast klubita perioodi naasis Berisha 2025. aasta aprillis Rootsi ning liitus [[BK Häcken]]iga. Ta tõusis peagi klubi esiväravavahiks. 29. mail 2025 võitis Häcken [[Rootsi karikas (jalgpall)|Rootsi karika]]. Finaalis [[Malmö FF]]-i vastu jäi seis ka lisaaja järel 0:0. Penaltiseerias tõrjus Berisha kaks Malmö penaltit ja realiseeris ise ühe löögi ning Häcken võitis penaltiseeria 4:2.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.svt.se/sport/fotboll/malvakten-etrit-berisha-stor-hjalte-da-hacken-blev-cupmastare|title=Målvakten Etrit Berisha stor hjälte då Häcken blev cupmästare|publisher=SVT Sport|language=sv|date=29 May 2025|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2025. aasta suvel aitas Berisha Häckenil läbida UEFA Euroopa Liiga kvalifikatsioonis kaks eelringi. Teises eelringis [[RSC Anderlecht|Anderlechti]] vastu otsustati edasipääseja penaltiseerias, kus Häcken võitis. Päev hiljem pikendas Berisha klubiga lepingut 2027. aasta lõpuni.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://bkhacken.se/nyhet/etrit-berisha-forlanger-med-bk-hacken|title=BK Häcken förlänger med Etrit Berisha|publisher=BK Häcken|language=sv|date=1 August 2025|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Hooajal 2025 pidas ta Rootsi kõrgliigas 21 kohtumist.

== Kondisekarjäär ==
[[Albaania jalgpallikoondis|Albaania A-koondises]] debüteeris Berisha 27. mail 2012 Istanbulis peetud [[sõprusmäng]]us [[Iraani jalgpallikoondis|Iraani]] vastu. Ta mängis kogu kohtumise, hoidis värava puutumatuna ning Albaania võitis 1:0.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.11v11.com/players/etrit-berisha-239553/|title=Etrit Berisha|publisher=11v11.com|language=en|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Oma esimese võistlusmängu pidas ta sama aasta 16. oktoobril 2014. aasta maailmameistrivõistluste valikturniiril [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]] vastu. Albaania võitis kohtumise 1:0.

Berishast kujunes Albaania põhiväravavaht ning ta mängis kõigis kaheksas Albaania kohtumises [[UEFA Euro 2016|2016. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikturniiril. Albaania lõpetas valikgrupi teisena ning pääses esimest korda ajaloos suurturniiri finaalturniirile.

2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel Prantsusmaal oli Berisha Albaania esiväravavaht ja mängis kõik kolm alagrupikohtumist algusest lõpuni.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.uefa.com/uefaeuro/history/news/0253-0d813edc7774-8b51c42bc84c-1000--albania-s-travelling-party-finalised/|title=Albania's travelling party finalised|publisher=UEFA|language=en|date=31 May 2016|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Albaania kaotas [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveitsile]] 0:1 ja [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaale] 0:2 ning alistas viimases mängus [[Rumeenia jalgpallikoondis|Rumeenia]] 1:0. Berisha hoidis Rumeenia vastu värava puutumatuna ning Albaania sai oma ajaloo esimese võidu suurturniiril.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.uefa.com/uefaeuro/history/news/0253-0d8195f10990-5f8ee9780222-1000--albania-keep-hopes-alive-with-historic-romania-victory-in-eu/|title=Albania keep hopes alive with historic Romania victory in EURO 2016 Group A|publisher=UEFA|language=en|date=19 June 2016|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Berisha oli aastaid üks Albaania koondise kaptenitest. 2022. aasta maailmameistrivõistluste valikturniiril oli ta taas põhiväravavaht ning Albaania kogus valikgrupis 18 punkti, mis oli riigi senine rekord MM-valikturniiril.

Berisha osales viies [[UEFA Euro 2024|2024. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikmängus. Albaania võitis oma valikgrupi ning Berisha arvati ka Saksamaal toimunud finaalturniiri 26-liikmelisse koosseisu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.uefa.com/uefaeuro/history/news/028e-1b154cb8afd1-b5ab2c4eebf5-1000--euro-2024-squads-confirmed-check-out-every-team-s-list-in-full/|title=EURO 2024 squads confirmed: Check out every team's list in full|publisher=UEFA|language=en|date=15 June 2024|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Finaalturniiril oli Albaania esiväravavaht [[Thomas Strakosha]] ning Berisha jäi kõigis kolmes mängus varumeheks.

Pärast 2024. aasta juunit Berisha mõnda aega koondisesse ei kuulunud. 2026. aasta septembris kutsus uus peatreener[[ Rolando Maran]] ta Rahvuste Liiga kohtumisteks taas Albaania koosseisu. 26. septembril mängis Berisha esimest korda rohkem kui kahe aasta järel A-koondises ning hoidis 2:0 võidumängus [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]] vastu värava puutumatuna. 3. oktoobril kuulus ta algkoosseisu 1:2 kaotusmängus [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] vastu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://fbref.com/en/players/ee833569/matchlogs/2026-2027/c677/keeper/Etrit-Berisha-Match-Logs|title=2026–2027 UEFA Nations League Etrit Berisha Match Logs|publisher=FBref|language=en|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta 3. oktoobri seisuga oli Berisha pidanud Albaania A-koondises 83 kohtumist, millega oli ta koondise ajaloo kolmas enim mänge pidanud jalgpallur.&lt;ref&gt;[https://www.transfermarkt.com/etrit-berisha/nationalmannschaft/spieler/77825/verein_id/3561 Etrit Berisha – National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 6.10.2026.&lt;/ref&gt;

== Saavutused ==
;[[Kalmar FF]]
*[[Allsvenskan]]: 2008

;[[BK Häcken]]
*[[Rootsi karikavõistlused jalgpallis|Rootsi karikas]]: 2024/25

;Individuaalne
*Allsvenskani aasta väravavaht: 2013

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://bkhacken.se/spelare/etrit-berisha/statistik Etrit Berisha] BK Häckeni kodulehel
*[https://www.transfermarkt.com/etrit-berisha/profil/spieler/77825 Etrit Berisha] Transfermarkti lehel

{{UEFA Euro 2016 Albaania koondis}}
{{UEFA Euro 2024 Albaania koondis}}
{{JÄRJESTA:Berisha, Etrit}}
[[Kategooria:Albaania jalgpallurid]]
[[Kategooria:Rooma Lazio mängijad]]
[[Kategooria:Atalanta BC mängijad]]
[[Kategooria:Torino FC jalgpallurid]]
[[Kategooria:Empoli FC mängijad]]
[[Kategooria:Serie A mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1989]]</text>
      <sha1>cuj3ed7zzrue5u895rvk474r0m1tn3w</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Hendrik Agur</title>
    <ns>1</ns>
    <id>722221</id>
    <revision>
      <id>7248498</id>
      <timestamp>2026-10-06T12:32:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: 'Kus ta töötas kuni 2005. aastani? ~~~~'</comment>
      <origin>7248498</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="142" sha1="sw550yc2f7sca46cqhgn7hviv69sowu" xml:space="preserve">Kus ta töötas kuni 2005. aastani? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 6. oktoober 2026, kell 15:32 (EEST)</text>
      <sha1>sw550yc2f7sca46cqhgn7hviv69sowu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248807</id>
      <parentid>7248498</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T21:41:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7248807</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="513" sha1="252i7ywfx9nuiz1792ngm8zqxa3rc19" xml:space="preserve">Kus ta töötas kuni 2005. aastani? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 6. oktoober 2026, kell 15:32 (EEST)

: Näiteks pidas Viimsis firmasid, mis läksid pankrotti (vt: https://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2007/08/16/eliitgumnaasiumi-direktor-muub-3-6-miljoni-eest-oma-maja). Aga need andmed on väga katkendlikud, ma ei hakanud seepärast neid veel artiklisse lisama. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 7. oktoober 2026, kell 00:41 (EEST)</text>
      <sha1>252i7ywfx9nuiz1792ngm8zqxa3rc19</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248808</id>
      <parentid>7248807</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T21:42:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248808</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="595" sha1="15omuox4mmv2nkcrar6b815ez4dfy5g" xml:space="preserve">Kus ta töötas kuni 2005. aastani? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 6. oktoober 2026, kell 15:32 (EEST)

: Näiteks pidas Viimsis firmasid, mis läksid pankrotti (vt: https://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2007/08/16/eliitgumnaasiumi-direktor-muub-3-6-miljoni-eest-oma-maja ja https://www.aripaev.ee/uudised/2007/08/15/koolijuhi-ettevotted-kipuvad-korbema). Aga need andmed on väga katkendlikud, ma ei hakanud seepärast neid veel artiklisse lisama. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 7. oktoober 2026, kell 00:41 (EEST)</text>
      <sha1>15omuox4mmv2nkcrar6b815ez4dfy5g</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Etrit Fadil Berisha</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722222</id>
    <redirect title="Etrit Berisha" />
    <revision>
      <id>7248500</id>
      <timestamp>2026-10-06T12:34:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Etrit Berisha]]</comment>
      <origin>7248500</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24" sha1="5osrjpvf7gvsw7d0sgh1oastp9e2mmt" xml:space="preserve">#suuna [[Etrit Berisha]]</text>
      <sha1>5osrjpvf7gvsw7d0sgh1oastp9e2mmt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kevin Rodríguez</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722223</id>
    <revision>
      <id>7248505</id>
      <timestamp>2026-10-06T12:42:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[File:Kevin Rodriguez Cote D'Ivoire v Ecuador 14 June 2026-212.jpg|pisi|Kevin Rodríguez Ecuadori koondises (2026)]] '''Kevin José Rodríguez Cortez''' (sündinud [[4. märts|4. märtsil]] [[2000]] [[Ibarra]]s) on [[Ecuador]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[Ründaja (jalgpall)|ründajana]] Belgia kõrgliigaklubis [[Royale Union Saint-Gilloise]] ja [[Ecuadori jalgpallikoondis]]es.  == Klubikarjäär == Rodríguez alustas jalgpallurikarjääri kodulinna klubis Imbabura Spo...'</comment>
      <origin>7248505</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11216" sha1="kz8wkazmdvjgdi233a0d4dx9sk7x7ow" xml:space="preserve">[[File:Kevin Rodriguez Cote D'Ivoire v Ecuador 14 June 2026-212.jpg|pisi|Kevin Rodríguez Ecuadori koondises (2026)]]
'''Kevin José Rodríguez Cortez''' (sündinud [[4. märts|4. märtsil]] [[2000]] [[Ibarra]]s) on [[Ecuador]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[Ründaja (jalgpall)|ründajana]] Belgia kõrgliigaklubis [[Royale Union Saint-Gilloise]] ja [[Ecuadori jalgpallikoondis]]es.

== Klubikarjäär ==
Rodríguez alustas jalgpallurikarjääri kodulinna klubis [[Imbabura Sporting Club|Imbabura SC]]. Klubi esindusmeeskonda jõudis ta 2017. aastal, mil pidas Ecuadori esiliigas kaks kohtumist. Järgnevatel aastatel mängis ta Imbaburaga Ecuadori madalamates liigades. 2022. aastal lõi Rodríguez Ecuadori esiliigas 29 mänguga kümme väravat ning Ecuadori karikavõistlustel nelja mänguga kaks väravat.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.eluniverso.com/deportes/futbol/kevin-rodriguez-los-numeros-del-9-que-dio-el-salto-desde-imbabura-sc-a-la-seleccion-de-ecuador-y-fue-convocado-al-mundial-2022-nota/|title=Kevin Rodríguez: los números del ‘9′ que dio el salto desde Imbabura SC a la selección de Ecuador y jugó pocos minutos en el Mundial 2022|publisher=El Universo|language=es|date=23 February 2023|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Tema esitused Imbabura eest tõid talle sama aasta lõpus kutse Ecuadori A-koondisse ja koha maailmameistrivõistluste koosseisus.

2023. aasta jaanuaris siirdus Rodríguez Ecuadori kõrgliigaklubisse [[Independiente del Valle]]. Juba veebruaris võitis ta klubiga Ecuadori superkarika. Independiente del Valle alistas finaalis [[S.D. Aucas|Aucase]] 3:0 ning Rodríguez sekkus teisel poolajal vahetusest.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.independientedelvalle.com/noticias-novedades/independiente-del-valle-campeon-supercopa-ecuador-2023/|title=Independiente del Valle campeón Supercopa Ecuador 2023|publisher=Independiente del Valle|language=es|date=11 February 2023|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Samal kuul võitis Independiente del Valle [[Recopa Sudamericana]], alistades kahe mängu kokkuvõttes [[CR Flamengo|Flamengo]]. Pärast 1:0 koduvõitu kaotas Ecuadori klubi [[Maracanã]]l samuti 0:1, kuid võitis järgnenud penaltiseeria.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.independientedelvalle.com/noticias-novedades/idv-campeon-de-la-recopa-2023/|title=IDV Campeón de la Recopa 2023|publisher=Independiente del Valle|language=es|date=1 March 2023|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Ecuadori kõrgliigas lõi Rodríguez 16 mänguga neli väravat. Kõigis võistlussarjades pidas ta Independiente del Valle eest 25 kohtumist, lõi viis väravat ja andis ühe väravasöödu; ühe värava lõi ta [[Copa Libertadores]]es.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://rusg.brussels/en/news/union-secures-striker-kevin-rodriguez|title=Union secures striker Kevin Rodriguez|publisher=Royale Union Saint-Gilloise|language=en|date=1 September 2023|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2023. aasta septembris siirdus Rodríguez Belgia kõrgliigaklubisse [[Royale Union Saint-Gilloise]], kellega sõlmis nelja-aastase lepingu koos võimalusega seda veel ühe hooaja võrra pikendada.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://rusg.brussels/en/news/union-secures-striker-kevin-rodriguez|title=Union secures striker Kevin Rodriguez|publisher=Royale Union Saint-Gilloise|language=en|date=1 September 2023|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Esimesel hooajal lõi ta Belgia kõrgliigas 19 mänguga kolm väravat. Ta mängis klubiga ka [[UEFA Euroopa Liiga]]s.

9. mail 2024 võitis Rodríguez Union Saint-Gilloise'iga Belgia karika. Finaalis alistati [[Royal Antwerp]] 1:0 ja klubile oli see esimene Belgia karikavõit pärast 1914. aastat.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.reuters.com/sports/soccer/union-saint-gilloise-end-110-year-wait-belgian-cup-success-2024-05-09/|title=Union Saint-Gilloise end 110-year wait for Belgian Cup success|publisher=Reuters|language=en|date=9 May 2024|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Rodríguez sekkus finaali lõpuosas vahetusest. 2024. aasta juulis võitis Union Saint-Gilloise ka Belgia superkarika, alistades riigi meistri [[Club Brugge]] 2:1.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.proleague.be/nieuws/r-union-sg-wint-de-supercup|title=R. Union SG wint de Supercup|publisher=Pro League|language=nl|date=20 July 2024|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Hooajal 2024/25 pidas Rodríguez Belgia kõrgliigas 22 kohtumist ja lõi ühe värava. Union Saint-Gilloise tuli hooaja lõpus Belgia meistriks, võites riigi meistritiitli esimest korda pärast 1935. aastat.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.proleague.be/nieuws/union-saint-gilloise-na-ijzersterke-play-offs-voor-het-eerst-in-90-jaar-opnieuw-landskampioen|title=Union Saint-Gilloise na ijzersterke play-offs voor het eerst in 90 jaar opnieuw landskampioen|publisher=Pro League|language=nl|date=25 May 2025|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; See oli klubi ajaloo 12. Belgia meistritiitel.

Hooajal 2025/26 sai Rodríguez Union Saint-Gilloise'i ründeliinis senisest suurema rolli ning lõi Belgia kõrgliigas 31 mänguga kümme väravat ja andis kaks väravasöötu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://theanalyst.com/players/9931/kevin-rodriguez/career|title=Kevin Rodríguez Career History|publisher=Opta Analyst|language=en|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; 14. mail 2026 võitis ta klubiga teist korda Belgia karika. Finaalis Brüsseli rivaali [[RSC Anderlecht]]i vastu oli normaalaja järel seis 1:1. Lisaajal osales Rodríguez [[Mohammed Fuseini]] 2:1 värava ettevalmistamises ja lõi 100. minutil ise kohtumise viimase värava, kui Union võitis 3:1.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.lequipe.fr/Football/Actualites/L-union-saint-gilloise-s-offre-la-coupe-de-belgique-en-battant-anderlecht-apres-prolongation/1675771|title=L'Union Saint-Gilloise s'offre la Coupe de Belgique en battant Anderlecht après prolongation|publisher=L'Équipe|language=fr|date=14 May 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

28. augustil 2026 pikendas Rodríguez Union Saint-Gilloise'iga lepingut 2029. aastani. Selleks ajaks oli ta pidanud klubi eest kõigis võistlussarjades üle saja kohtumise ja löönud 19 väravat.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://rusg.brussels/en/news/kevin-rodriguez-extends-contract-until-2029|title=Kevin Rodriguez extends contract until 2029|publisher=Royale Union Saint-Gilloise|language=en|date=28 August 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

== Koondisekarjäär ==
[[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuadori A-koondises]] debüteeris Rodríguez 12. novembril 2022 Madridis peetud [[sõprusmäng]]us [[Iraagi jalgpallikoondis|Iraagi]] vastu, mis lõppes 0:0. Ta sekkus 63. minutil [[José Cifuentes]]e asemel vahetusest.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.elcomercio.com/deportes/mundial-qatar/kevin-rodriguez-seleccion-ecuador-imbabura/|title=Kevin Rodríguez, jugador del Imbabura, debutó en la Selección de Ecuador|publisher=El Comercio|language=es|date=12 November 2022|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Mõni päev hiljem arvati ta Ecuadori koosseisu [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustele]] Kataris. Valik oli tähelepanuväärne, sest Rodríguez mängis toona veel Ecuadori esiliigas ega olnud riigi kõrgliigas debüteerinud. Finaalturniiril sekkus ta vahetusest alagrupimängudes [[Katari jalgpallikoondis|Katari]] ja [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi]] vastu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.ecuavisa.com/mundial-qatar-2022/kevin-rodriguez-de-la-serie-b-a-jugar-el-mundial-de-qatar-2022-20221120-0049.html|title=Kevin Rodríguez, de la Serie B a jugar el Mundial de Qatar 2022|publisher=Ecuavisa|language=es|date=20 November 2022|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Esimese värava A-koondises lõi Rodríguez 12. oktoobril 2023 2026. aasta MM-valikturniiril [[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]] vastu. Ta sekkus vahetusest ja lõi üleminutitel Ecuadori 2:1 võiduvärava.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.primicias.ec/noticias/jugada/eliminatorias-mundial-2026/bolivia-ecuador-fecha3-lapaz/|title=¡Qué buena 'Rola'! Ecuador alcanza un dramático triunfo en La Paz|publisher=Primicias|language=es|date=12 October 2023|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2024. aastal kuulus Rodríguez Ecuadori koosseisu [[2024. aasta Copa América|Copa Américal]]. Ta osales kõigis neljas Ecuadori kohtumises. Veerandfinaalis valitseva maailmameistri [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] vastu sekkus ta teisel poolajal vahetusest ning lõi 90.+1 minutil [[John Yeboah]]' tsenderdusest peaga 1:1 viigivärava. Argentina võitis järgnenud penaltiseeria 4:2.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/live/cw0yjj4gzvrt|title=Argentina 1-1 Ecuador: Argentina win 4-2 on penalties|publisher=BBC Sport|language=en|date=5 July 2024|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Rodríguez aitas Ecuadoril kvalifitseeruda [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026. aasta maailmameistrivõistlustele]] ning arvati ka finaalturniiri koosseisu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.fifa.com/es/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026/articles/convocatoria-ecuador-mundial-2026-lista-jugadores|title=Lista de Ecuador para la Copa Mundial 2026: convocados, posiciones y elegidos por Sebastián Beccacece|publisher=FIFA|language=es|date=31 May 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Ta sekkus vahetusest kõigis neljas Ecuadori kohtumises. Alagrupi viimases mängus [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] vastu andis Rodríguez väravasöödu [[Gonzalo Plata]] 77. minuti võiduväravale ning Ecuador võitis 2:1, millega pääses 1/16-finaali.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.bundesliga.com/en/bundesliga/news/ecuador-germany-world-cup-match-report-musiala-neuer-wirtz-37972|title=Germany suffer shock defeat as Gonzalo Plata's late strike sends Ecuador through to knockout rounds|publisher=Bundesliga|language=en|date=25 June 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Seal kaotati [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhikole]] 0:2.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.the-afc.com/en/national/fifa_world_cup.html/news/r32-mexico-2-0-ecuador|title=R32: Mexico 2-0 Ecuador|publisher=Asian Football Confederation|language=en|date=1 July 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta 6. oktoobri seisuga oli Rodríguez pidanud Ecuadori A-koondises 35 kohtumist ja löönud kaks väravat.&lt;ref&gt;[https://www.transfermarkt.com/kevin-rodriguez/nationalmannschaft/spieler/684159/verein/5750/plus/0 Kevin Rodríguez – National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 6.10.2026.&lt;/ref&gt;

== Saavutused ==
;[[Independiente del Valle]]
*[[Supercopa Ecuador|Ecuadori superkarikas]]: 2023
*[[Recopa Sudamericana]]: 2023

;[[Royale Union Saint-Gilloise]]
*[[Belgia jalgpalli kõrgliiga|Belgia meister]]: 2024/25
*[[Belgia karikavõistlused jalgpallis|Belgia karikas]]: 2023/24, 2025/26
*[[Belgia superkarikas jalgpallis|Belgia superkarikas]]: 2024

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://www.uefa.com/uefachampionsleague/clubs/players/250181613--kevin-rodriguez/ Kevin Rodríguez] UEFA kodulehel
*[https://www.transfermarkt.com/kevin-rodriguez/profil/spieler/684159 Kevin Rodríguez] Transfermarkti lehel

{{FIFA World Cup 2022 Ecuadori koondis}}
{{FIFA World Cup 2026 Ecuadori koondis}}
{{JÄRJESTA:Rodriguez, Kevin}}
[[Kategooria:Ecuadori jalgpallurid]]
[[Kategooria:Sündinud 2000]]</text>
      <sha1>kz8wkazmdvjgdi233a0d4dx9sk7x7ow</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>John Kampfner</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722224</id>
    <revision>
      <id>7248515</id>
      <timestamp>2026-10-06T13:14:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{infokast persoon | nimi           = John Kampfner | pilt           = Kampfner John Colour WEB 3 (1) (3).jpg | pildisuurus    =  | pildiallkiri   = John Kampfner (2020) | sünninimi      =  | sünniaeg       = 1962 | sünnikoht      = [[Singapur]], [[Malaia Föderatsioon|Malaia]] &lt;br/&gt; (praegune [[Singapur]]) | surmaaeg       =  | surmakoht      =  | rahvus         =  | alma mater     = [[Oxfordi Ülikool]] &lt;br/&gt; (lähiajalugu ja vene keel) | haridus        =  | tegevusala...'</comment>
      <origin>7248515</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2481" sha1="9gpwujruygvkig0dya51c2av3lq1anp" xml:space="preserve">{{infokast persoon
| nimi           = John Kampfner
| pilt           = Kampfner John Colour WEB 3 (1) (3).jpg
| pildisuurus    = 
| pildiallkiri   = John Kampfner (2020)
| sünninimi      = 
| sünniaeg       = 1962
| sünnikoht      = [[Singapur]], [[Malaia Föderatsioon|Malaia]] &lt;br/&gt; (praegune [[Singapur]])
| surmaaeg       = 
| surmakoht      = 
| rahvus         = 
| alma mater     = [[Oxfordi Ülikool]] &lt;br/&gt; (lähiajalugu ja vene keel)
| haridus        = 
| tegevusala     = 
| töökoht        = 
| organisatsioon = 
| erakond        =
| väärtus        = 
| tunnustus      = 
| abikaasa       = 
| lapsed         = 
| sugulased      = 
| autogramm      = 
| moodul         = 
}}
'''John Kampfner''' (snd 1962) on [[Suurbritannia]] [[publitsist]], [[ajakirjanik]] ja [[arvamusliider]].

Ta on aastast 2019 julgeolekualase mõttekoja [[Royal United Services Institute]] vanemteadur.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=John Kampfner |url=https://www.rusi.org/people/kampfner |access-date=2023-10-16 |website=www.rusi.org |language=en}}&lt;/ref&gt; Aastatel 2022–2023 oli ta [[Chatham House]]'i maailmaprogrammi Suurbritannia haru juht.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2022-12-02 |title=Britain must get real about its place in the world |url=https://www.chathamhouse.org/publications/the-world-today/2022-12/britain-must-get-real-about-its-place-world|website=Chatham House}}&lt;/ref&gt; Aastast 2022 juhib Kampfner [[Saksamaa]] ja Suurbritannia noorte ühiskonverentsi Young Königswinter.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2023-06-28 |title=John Kampfner - Young Königswinter Conference |url=https://ykw.debrige.de/2023/06/28/john-kampfner/|website=ykw.debrige.de}}&lt;/ref&gt; Lisaks on ta Deutsch-Britische Gesellschafti aseesimees. Aastatel 2024–2025 oli ta teadur [[Wissenschaftskolleg zu Berlin]]is.

Ta teeb tihti kaastöid väljaannetele [[Politico Europe]], [[Foreign Policy]] ja [[The Guardian]]. Tema arvamuslugusid avaldatakse [[Financial Times]]is, [[The New World (Briti ajaleht)|The New Worldis]], [[The Independent]]is, [[Der Spiegel]]is ja [[Die Zeit]]is. Ta on üles astunud ning saateid teinud ka [[BBC]]s.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=BBC Radio 4 - Archive on 4, 100 Years of Mein Kampf |url=https://www.bbc.co.uk/programmes/m002fj5g |access-date=2025-12-27 |website=BBC |language=en-GB}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://www.jkampfner.net/ Koduleht]

{{JÄRJESTA:Kampfner, John}}

[[Kategooria:Sündinud 1962]]
[[Kategooria:Publitsistid]]
[[Kategooria:Suurbritannia ajakirjanikud]]</text>
      <sha1>9gpwujruygvkig0dya51c2av3lq1anp</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248967</id>
      <parentid>7248515</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:40:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7248967</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2487" sha1="cf2bk7bd0glbsq9nkqjdo0z8l2bzayi" xml:space="preserve">{{infokast persoon
| nimi           = John Kampfner
| pilt           = Kampfner John Colour WEB 3 (1) (3).jpg
| pildisuurus    = 
| pildiallkiri   = John Kampfner (2020)
| sünninimi      = 
| sünniaeg       = 1962
| sünnikoht      = [[Singapur]], [[Malaia Föderatsioon|Malaia]] &lt;br/&gt; (praegune [[Singapur]])
| surmaaeg       = 
| surmakoht      = 
| rahvus         = 
| alma mater     = [[Oxfordi Ülikool]] &lt;br/&gt; (lähiajalugu ja vene keel)
| haridus        = 
| tegevusala     = 
| töökoht        = 
| organisatsioon = 
| erakond        =
| väärtus        = 
| tunnustus      = 
| abikaasa       = 
| lapsed         = 
| sugulased      = 
| autogramm      = 
| moodul         = 
}}
'''John Kampfner''' (sündinud 1962) on [[Suurbritannia]] [[publitsist]], [[ajakirjanik]] ja [[arvamusliider]].

Ta on aastast 2019 julgeolekualase mõttekoja [[Royal United Services Institute]] vanemteadur.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=John Kampfner |url=https://www.rusi.org/people/kampfner |access-date=2023-10-16 |website=www.rusi.org |language=en}}&lt;/ref&gt; Aastatel 2022–2023 oli ta [[Chatham House]]'i maailmaprogrammi Suurbritannia haru juht.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2022-12-02 |title=Britain must get real about its place in the world |url=https://www.chathamhouse.org/publications/the-world-today/2022-12/britain-must-get-real-about-its-place-world|website=Chatham House}}&lt;/ref&gt; Aastast 2022 juhib Kampfner [[Saksamaa]] ja Suurbritannia noorte ühiskonverentsi Young Königswinter.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2023-06-28 |title=John Kampfner - Young Königswinter Conference |url=https://ykw.debrige.de/2023/06/28/john-kampfner/|website=ykw.debrige.de}}&lt;/ref&gt; Lisaks on ta Deutsch-Britische Gesellschafti aseesimees. Aastatel 2024–2025 oli ta teadur [[Wissenschaftskolleg zu Berlin]]is.

Ta teeb tihti kaastöid väljaannetele [[Politico Europe]], [[Foreign Policy]] ja [[The Guardian]]. Tema arvamuslugusid avaldatakse [[Financial Times]]is, [[The New World (Briti ajaleht)|The New Worldis]], [[The Independent]]is, [[Der Spiegel]]is ja [[Die Zeit]]is. Ta on üles astunud ning saateid teinud ka [[BBC]]s.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=BBC Radio 4 - Archive on 4, 100 Years of Mein Kampf |url=https://www.bbc.co.uk/programmes/m002fj5g |access-date=2025-12-27 |website=BBC |language=en-GB}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://www.jkampfner.net/ Koduleht]

{{JÄRJESTA:Kampfner, John}}

[[Kategooria:Sündinud 1962]]
[[Kategooria:Publitsistid]]
[[Kategooria:Suurbritannia ajakirjanikud]]</text>
      <sha1>cf2bk7bd0glbsq9nkqjdo0z8l2bzayi</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248969</id>
      <parentid>7248967</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:41:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248969</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2486" sha1="skfmrd6peyxa33qjg4nmkmgmo0o7e23" xml:space="preserve">{{infokast persoon
| nimi           = John Kampfner
| pilt           = Kampfner John Colour WEB 3 (1) (3).jpg
| pildisuurus    = 
| pildiallkiri   = John Kampfner (2020)
| sünninimi      = 
| sünniaeg       = 1962
| sünnikoht      = [[Singapur]], [[Malaia Föderatsioon|Malaia]] &lt;br/&gt; (praegune [[Singapur]])
| surmaaeg       = 
| surmakoht      = 
| rahvus         = 
| alma mater     = [[Oxfordi Ülikool]] &lt;br/&gt; (lähiajalugu ja vene keel)
| haridus        = 
| tegevusala     = 
| töökoht        = 
| organisatsioon = 
| erakond        =
| väärtus        = 
| tunnustus      = 
| abikaasa       = 
| lapsed         = 
| sugulased      = 
| autogramm      = 
| moodul         = 
}}
'''John Kampfner''' (sündinud 1962) on [[Suurbritannia]] [[publitsist]], [[ajakirjanik]] ja [[arvamusliider]].

Ta on aastast 2019 julgeolekualase mõttekoja [[Royal United Services Institute]] vanemteadur.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=John Kampfner |url=https://www.rusi.org/people/kampfner |access-date=2023-10-16 |website=www.rusi.org |language=en}}&lt;/ref&gt; Aastatel 2022–2023 oli ta [[Chatham House]]'i maailmaprogrammi Suurbritannia haru juht.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2022-12-02 |title=Britain must get real about its place in the world |url=https://www.chathamhouse.org/publications/the-world-today/2022-12/britain-must-get-real-about-its-place-world|website=Chatham House}}&lt;/ref&gt; Aastast 2022 juhib Kampfner [[Saksamaa]] ja Suurbritannia noorte ühiskonverentsi Young Königswinter.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2023-06-28 |title=John Kampfner - Young Königswinter Conference |url=https://ykw.debrige.de/2023/06/28/john-kampfner/|website=ykw.debrige.de}}&lt;/ref&gt; Lisaks on ta Deutsch-Britische Gesellschafti aseesimees. Aastatel 2024–2025 oli ta teadur [[Wissenschaftskolleg zu Berlin]]is.

Ta teeb tihti kaastöid väljaannetele [[Politico Europe]], [[Foreign Policy]] ja [[The Guardian]]. Tema arvamuslugusid avaldatakse [[Financial Times]]is, [[The New World (Briti ajaleht)|The New Worldis]], [[The Independent]]is, [[Der Spiegel]]is ja [[Die Zeit]]is. Ta on üles astunud ning saateid teinud ka [[BBC]]s.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=BBC Radio 4 - Archive on 4, 100 Years of Mein Kampf |url=https://www.bbc.co.uk/programmes/m002fj5g |access-date=2025-12-27 |website=BBC |language=en-GB}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://www.jkampfner.net/ Koduleht]

{{JÄRJESTA:Kampfner, John}}
[[Kategooria:Publitsistid]]
[[Kategooria:Suurbritannia ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1962]]</text>
      <sha1>skfmrd6peyxa33qjg4nmkmgmo0o7e23</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sandi Lovrić</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722225</id>
    <revision>
      <id>7248517</id>
      <timestamp>2026-10-06T13:19:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[File:Sandi Lovric.jpg|pisi|Sandi Lovrić Sloveenia koondises (2021)]] '''Sandi Lovrić''' (sündinud [[28. märts]]il [[1998]] [[Lienz]]is) on Austrias sündinud [[Sloveenia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[poolkaitsja]]na Itaalia kõrgliigaklubis [[Udinese Calcio]] ja [[Sloveenia jalgpallikoondis]]es.  == Klubikarjäär == Lovrić sündis Austrias Horvaatia päritolu vanemate peres. Tema isa on pärit [[Slavonski Brod]]ist ning ema on [[Bosnia ja Hertsegoviina]]st Modri...'</comment>
      <origin>7248517</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8278" sha1="31sv8e0apiotkchjan2efw4b2tkdtx9" xml:space="preserve">[[File:Sandi Lovric.jpg|pisi|Sandi Lovrić Sloveenia koondises (2021)]]
'''Sandi Lovrić''' (sündinud [[28. märts]]il [[1998]] [[Lienz]]is) on Austrias sündinud [[Sloveenia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[poolkaitsja]]na Itaalia kõrgliigaklubis [[Udinese Calcio]] ja [[Sloveenia jalgpallikoondis]]es.

== Klubikarjäär ==
Lovrić sündis Austrias Horvaatia päritolu vanemate peres. Tema isa on pärit [[Slavonski Brod]]ist ning ema on [[Bosnia ja Hertsegoviina]]st [[Modriča]]st pärit Bosnia horvaat. Tema vanemad elasid enne Austriasse kolimist aastaid Sloveenias.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/sandi-lovric-on-austria-slovenia-italy-and...-playing-his-dad|title=Sandi Lovric on Austria, Slovenia, Italy and... playing his dad|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=15 July 2022|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Lovrić alustas nelja-aastaselt jalgpallitreeninguid kodulinna SV Rapid Lienzi noortesüsteemis. Aastatel 2008–2009 mängis ta FC Nußdorf/Debanti eest ning naasis seejärel Rapid Lienzi. 2012. aastal, 14-aastaselt, liitus ta Austria kõrgliigaklubi [[Grazi Sturm]]i noorteakadeemiaga.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squadra/sandi-lovric-e-bianconero|title=Sandi Lovric è bianconero!|publisher=Udinese Calcio|language=it|date=28 March 2022|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Grazi Sturmi esindusmeeskonnas debüteeris Lovrić 17. augustil 2014 kõigest 16-aastaselt, sekkudes Austria kõrgliiga 1:1 viigimängus [[FK Austria Wien|Austria Wieni]] vastu vahetusest. Hooajal 2014/15 pidas ta kõrgliigas kaheksa kohtumist. Järgnevatel hooaegadel mängis ta paralleelselt nii esindus- kui ka reservmeeskonnas.

Hooajal 2017/18 kujunes Lovrić Grazi Sturmi põhikoosseisu mängijaks, pidades Austria kõrgliigas 25 kohtumist. 9. mail 2018 võitis ta klubiga [[Austria karikas (jalgpall)|Austria karika]]. Finaalis alistas Grazi Sturm lisaaja järel [[Salzburgi Red Bull]]i 1:0.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.skysportaustria.at/sturm-gewinnt-zum-fuenften-mal-oefb-cup/|title=Sturm gewinnt zum fünften Mal ÖFB-Cup|publisher=Sky Sport Austria|language=de|date=9 May 2018|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Hooajal 2018/19 lõi Lovrić oma esimese värava Austria kõrgliigas. Kokku pidas ta Grazi Sturmi esindusmeeskonnas kõigis võistlussarjades 79 kohtumist ja lõi ühe värava.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.hellasverona.it/en/news/sandi-lovric-is-a-new-gialloblu-midfielder|title=Sandi Lovric is a new Gialloblù midfielder!|publisher=Hellas Verona FC|language=en|date=30 January 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2019. aasta juulis siirdus Lovrić Šveitsi kõrgliigaklubisse [[FC Lugano]], kellega sõlmis kolmeaastase lepingu. Esimesel hooajal lõi ta Šveitsi kõrgliigas 27 mänguga kolm väravat. Hooajal 2020/21 sai ta liigas kirja 33 mängu ja kaks väravat ning hooajal 2021/22 33 mängu ja neli väravat.

202.2 aastal võitis Lovrić Luganoga [[Šveitsi karikas (jalgpall)|Šveitsi karika]]. 15. mail peetud finaalis alistas Lugano [[FC St. Gallen]]i 4:1 ning Lovrić kuulus algkoosseisu ja mängis kogu kohtumise.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.fussball-schweiz.ch/schweizer-cup/finals-2020-2039/|title=Schweizer Cup – Finals 2020–2039|publisher=Fussball-Schweiz|language=de|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Kolme hooaja jooksul pidas ta Lugano eest kõigis võistlussarjades 108 kohtumist, lõi 12 väravat ja andis 21 väravasöötu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.hellasverona.it/en/news/sandi-lovric-is-a-new-gialloblu-midfielder|title=Sandi Lovric is a new Gialloblù midfielder!|publisher=Hellas Verona FC|language=en|date=30 January 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

28. märtsil 2022, oma 24. sünnipäeval, sõlmis Lovrić viieaastase lepingu Itaalia kõrgliigaklubiga [[Udinese Calcio]], millega liitus sama aasta 1. juulil.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squadra/sandi-lovric-e-bianconero|title=Sandi Lovric è bianconero!|publisher=Udinese Calcio|language=it|date=28 March 2022|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Debüüthooajal 2022/23 pidas ta [[Serie A]]-s 37 kohtumist ja lõi viis väravat. Järgmisel hooajal sai ta 29 liigamänguga kirja ühe ning hooajal 2024/25 36 liigamänguga kaks väravat.

Hooaja 2025/26 esimesel poolel vähenes Lovrići mänguaeg Udineses ning ta osales kuues Serie A kohtumises. 30. jaanuaril 2026 läks ta hooaja lõpuni laenule [[Hellas Verona FC|Hellas Veronasse]].&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.hellasverona.it/en/news/sandi-lovric-is-a-new-gialloblu-midfielder|title=Sandi Lovric is a new Gialloblù midfielder!|publisher=Hellas Verona FC|language=en|date=30 January 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Verona eest pidas ta Itaalia kõrgliigas kaheksa kohtumist, neist kolm algkoosseisus.

== Koondisekarjäär ==
Lovrić esindas noortekoondistes sünniriiki Austriat. Ta mängis Austria U16-, U17-, U18-, U19- ja U21-koondises ning pidas neis kokku 55 kohtumist ja lõi 19 väravat. 2015. aastal kuulus ta Austria U17-koondisse Euroopa meistrivõistlustel ning hiljem esindas riiki ka U19 ja U21 vanuseklassis.

2020. aastal otsustas Lovrić A-koondise tasemel esindada Sloveeniat. Ta on öelnud, et otsust mõjutas tema perekonna tugev side Sloveeniaga, kus tema vanemad olid aastaid elanud ja töötanud.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/sandi-lovric-on-austria-slovenia-italy-and...-playing-his-dad|title=Sandi Lovric on Austria, Slovenia, Italy and... playing his dad|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=15 July 2022|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

[[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia A-koondises]] debüteeris Lovrić 7. oktoobril 2020 4:0 võidumängus [[San Marino jalgpallikoondis|San Marino]] vastu. Esimese koondisevärava lõi ta nädal hiljem [[UEFA Rahvuste Liiga]] 4:0 võidumängus [[Moldova jalgpallikoondis|Moldova]] vastu, avades skoori kaheksandal minutil.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.nzs.si/podrocja/novinarji/novice/slovenci-slavili-tudi-v-moldaviji-242380|title=Slovenci slavili tudi v Moldaviji|publisher=Nogometna zveza Slovenije|language=sl|date=14 October 2020|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

24. märtsil 2021 lõi Lovrić kohtumise ainsa värava 2022. aasta maailmameistrivõistluste valikmängus [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] vastu. Sloveenia 1:0 võit oli riigi esimene võit Horvaatia üle. Sama aasta septembris lõi ta 1:0 võidumängus [[Malta jalgpallikoondis|Malta]] vastu oma kolmanda koondisevärava.

2024. aasta Euroopa meistrivõistluste valikturniiril osales Lovrić seitsmes kohtumises ja lõi värava 4:0 võidumängus San Marino vastu. Sloveenia lõpetas valikgrupi teisena ja pääses esimest korda pärast [[UEFA Euro 2000|2000. aastat]] Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile.

Lovrić kuulus Sloveenia koosseisu [[UEFA Euro 2024|2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel]].&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.uefa.com/uefaeuro/history/news/028e-1b154cb8afd1-b5ab2c4eebf5-1000--euro-2024-squads-confirmed-check-out-every-team-s-list-in-full/|title=EURO 2024 squads confirmed: Check out every team's list in full|publisher=UEFA|language=en|date=15 June 2024|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Sloveenia jõudis turniiril esimest korda suurturniiri väljalangemismängudele, kuid Lovrić jäi kõigis neljas kohtumises kasutamata vahetusmängijaks.

2026. aasta 3. oktoobri seisuga oli Lovrić pidanud Sloveenia A-koondises 49 kohtumist ja löönud kuus väravat.&lt;ref&gt;[https://www.transfermarkt.com/sandi-lovric/nationalmannschaft/spieler/268429/verein/3588/plus/0 Sandi Lovrić – National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 6.10.2026.&lt;/ref&gt;

== Saavutused ==
;[[Grazi Sturm]]
*[[Austria karikas (jalgpall)|Austria karikas]]: 2017/18

;[[FC Lugano]]
*[[Šveitsi karikas (jalgpall)|Šveitsi karikas]]: 2021/22

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://www.nzs.si/igralci/sandi-lovric-113088 Sandi Lovrić] Sloveenia jalgpalliliidu kodulehel
*[https://www.transfermarkt.com/sandi-lovric/profil/spieler/268429 Sandi Lovrić] Transfermarkti lehel

{{UEFA Euro 2024 Sloveenia koondis}}
{{JÄRJESTA:Lovric, Sandi}}
[[Kategooria:Sloveenia jalgpallurid]]
[[Kategooria:Udinese Calcio mängijad]]
[[Kategooria:Verona Hellase mängijad]]
[[Kategooria:Serie A mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1998]]</text>
      <sha1>31sv8e0apiotkchjan2efw4b2tkdtx9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kaltsiumhüdriid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722226</id>
    <revision>
      <id>7248543</id>
      <timestamp>2026-10-06T13:56:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Rulakarbes</username>
        <id>164113</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Keemiline aine | nimetus = Kaltsiumhüdriid | pilt = Calcium Hydride (CaH2).jpg | valem = CaH&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; | välimus = valge kristallaine (praktikas hall) | molaarmass = 42,09 | tihedus = 1700 | lahustuvus = reageerib vee ja alkoholidega, ei lahustu orgaanilistes lahustites | dhtahke = –181,5 }}  '''Kaltsiumhüdriid''', keemilise valemiga CaH&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;, on [[Kaltsium|kaltsiumist]] ja [[Vesinik|vesinikust]] koosnev [[Keemiline ühend|ühend]], iooniline Hüdriidid|h...'</comment>
      <origin>7248543</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1463" sha1="kpm91onroznulgxh41qi73wnv5o9omf" xml:space="preserve">{{Keemiline aine
| nimetus = Kaltsiumhüdriid
| pilt = Calcium Hydride (CaH2).jpg
| valem = CaH&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;
| välimus = valge kristallaine (praktikas hall)
| molaarmass = 42,09
| tihedus = 1700
| lahustuvus = reageerib vee ja alkoholidega, ei lahustu orgaanilistes lahustites
| dhtahke = –181,5
}}

'''Kaltsiumhüdriid''', keemilise valemiga CaH&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;, on [[Kaltsium|kaltsiumist]] ja [[Vesinik|vesinikust]] koosnev [[Keemiline ühend|ühend]], iooniline [[Hüdriidid|hüdriid]]. Puhas CaH&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; on valge kristallaine, kuid praktikas hall metallilise kaltsiumi jäägi tõttu. Kuumutades aine laguneb lihtaineteks ilma, et sulaks. Vees aine laguneb, tekib [[kaltsiumhüdroksiid]] ja [[vesinik]]. Ei lahustu orgaanilistes [[Lahusti|lahustites]], lahustub sulanud [[Liitiumkloriid|LiCl]]-[[Kaaliumkloriid|KCl]] [[Eutektiline segu|eutektilises segus]] (352 °C juures)&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;Rittmeyer, P. &amp; Wietelmann, U. Hydrides. ''Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry.'' Wiley-VCH, 2012. doi:10.1002/14356007.a13_199&lt;/ref&gt;. 

Kaltsiumhüdriidi toodetakse lihtainete reageerimisel 400 °C atmosfäärirõhul&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;:

Ca + H&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; → CaH&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;

Kaltsiumhüdriidi kasutatakse redutseerijana metallide tootmiseks (Ti, Zr, V, Nb, U jt). Tegelik redutseerija on CaH&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; lagunedes tekkiv kaltsium. Meetod annab peenpulbrilisi metalle. Ainet kasutatakse ka lahustite ja gaaside kuivatamiseks.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Allikad ==</text>
      <sha1>kpm91onroznulgxh41qi73wnv5o9omf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aegukka</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722227</id>
    <revision>
      <id>7248548</id>
      <timestamp>2026-10-06T14:00:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{See Artikkel|Põhja-Korea hümnist|Lõuna-Korea hümni|Aegukga|Korea Keisririigi hümni|Korea Keisririigi hümn}} {{Laulu info | pealkiri         = Korea Rahvademokraatliku Vabariigi rahvushümn | kaas             =  | raam             =  | pildi kirjeldus  =  | liigitus         =  | esitaja          =  | kaverid          =  | album            =  | avaldatud        =  | väljaantud       =  | loo number       =  | lindistatud      =  | stiil            = [[Riigihümn]] |...'</comment>
      <origin>7248548</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2059" sha1="2lgwunxzh5xbat9cdt5fybfm8ou6d3m" xml:space="preserve">{{See Artikkel|Põhja-Korea hümnist|Lõuna-Korea hümni|Aegukga|Korea Keisririigi hümni|Korea Keisririigi hümn}}
{{Laulu info
| pealkiri         = Korea Rahvademokraatliku Vabariigi rahvushümn
| kaas             = 
| raam             = 
| pildi kirjeldus  = 
| liigitus         = 
| esitaja          = 
| kaverid          = 
| album            = 
| avaldatud        = 
| väljaantud       = 
| loo number       = 
| lindistatud      = 
| stiil            = [[Riigihümn]]
| pikkus           = 
| autor            = [[Pak Se-yong]] (1946)
| helilooja        = [[Kim Won-gyun]] (1945)
| plaadifirma      = 
| produtsent       = 
| lood             = 
| eelmine          = 
| eelmine number   = 
| järgmine         = 
| järgmine number  = 
| veel             = 
}}
'''&quot;Korea Rahvademokraatliku Vabariigi rahvushümn&quot;''' ([[korea keel]]es &quot;조선민주주의공화국 국가&quot;; aastani 2024 '''&quot;Aegukka&quot;''') on [[Põhja-Korea]] [[riigihümn]]. Laul kirjutati 1945. aastal tähistamaks [[Jaapani okupatsioon Koreas|Jaapani okupatsiooni]] lõppu, riigihümniks sai see aastal 1947.

Aastal 2023 teatas [[Kim Jong Un]], et lõpetab püüdluse [[Lõuna-Korea]]ga taasühineda. Sellega seoses eemaldati hümnist teine rida ehk sõnad &quot;kolme tuhande ri maa&quot;. Ri on [[Korea]] pikkusühik ning need sõnad viitasid kogu [[Korea poolsaar]]e pikkusele. Samas muudeti ka pealkirja, et distantseeruda Lõuna-Korea isamaalisest laulust ja hümnist &quot;[[Aegukga]]&quot;.

Põhja-Korea hümni esitamine on Lõuna-Koreas seadusega keelatud.

==Vaata ka==
* [[Põhja-Korea sümbolid]]

==Kirjandus==
* {{cite book|author=Kim Il-sung|title=Kim Il Sung: Works|volume=2|year=1980|orig-year=1946|location=Pyongyang|publisher=[[Võõrkeelte Trükikoda (Põhja-Korea)|Foreign Languages Publishing House]]|oclc=827642144|chapter=To Create the National Anthem and the March of the People's Army: Talk with Writers|chapter-url=http://www.korean-books.com.kp/KBMbooks/en/work/leader1/00000502.pdf#page=422|pages=406–409}}

[[Kategooria:Riigihümnid]]
[[Kategooria:Põhja-Korea sümboolika]]</text>
      <sha1>2lgwunxzh5xbat9cdt5fybfm8ou6d3m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Korea Rahvademokraatliku Vabariigi rahvushümn</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722228</id>
    <redirect title="Aegukka" />
    <revision>
      <id>7248550</id>
      <timestamp>2026-10-06T14:00:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Aegukka]]</comment>
      <origin>7248550</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18" sha1="dyyx1du5m7bs7stwvhan3002i0w851f" xml:space="preserve">#suuna [[Aegukka]]</text>
      <sha1>dyyx1du5m7bs7stwvhan3002i0w851f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Korea Rahvademokraatliku Vabariigi riigihümn</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722229</id>
    <redirect title="Aegukka" />
    <revision>
      <id>7248551</id>
      <timestamp>2026-10-06T14:01:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Aegukka]]</comment>
      <origin>7248551</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18" sha1="dyyx1du5m7bs7stwvhan3002i0w851f" xml:space="preserve">#suuna [[Aegukka]]</text>
      <sha1>dyyx1du5m7bs7stwvhan3002i0w851f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Põhja-Korea hümn</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722230</id>
    <redirect title="Aegukka" />
    <revision>
      <id>7248552</id>
      <timestamp>2026-10-06T14:01:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Aegukka]]</comment>
      <origin>7248552</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18" sha1="dyyx1du5m7bs7stwvhan3002i0w851f" xml:space="preserve">#suuna [[Aegukka]]</text>
      <sha1>dyyx1du5m7bs7stwvhan3002i0w851f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>A ch'im un pinnara, i kangsan ungum e</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722231</id>
    <redirect title="Aegukka" />
    <revision>
      <id>7248553</id>
      <timestamp>2026-10-06T14:01:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Aegukka]]</comment>
      <origin>7248553</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18" sha1="dyyx1du5m7bs7stwvhan3002i0w851f" xml:space="preserve">#suuna [[Aegukka]]</text>
      <sha1>dyyx1du5m7bs7stwvhan3002i0w851f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Skamja Püha Eliase kogudus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722232</id>
    <revision>
      <id>7248566</id>
      <timestamp>2026-10-06T14:19:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <comment>uus</comment>
      <origin>7248566</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1839" sha1="hx37d1omfb6qwhawr5xq3oju7290y69" xml:space="preserve">
'''Skamja Püha Eliase kogudus''' oli apostliku õigeusu kogudus [[Skamja|Skamja külas]]. 1920–1945 kuulus küla Eesti Vabariigi alla ning kogudus tegutses [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku]] Skamja Püha Eliase kogudusena.

Kogudus tegutses 1862. aastast kuni 1944. aastani [[Skamja Püha Eliase kirik|Skamja Püha Eliase kirikus]].

== Preestrid&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kaljukosk |eesnimi=August |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200704794836&amp;ru=6hjdyr |pealkiri=Õigeusu kirikutes (kogudustes) teeninud vaimulike nimekiri |aasta=1975 |lehekülg=120–121}}&lt;/ref&gt; ==
1866–1885 Georgi Solntsev&lt;ref name=&quot;:1&quot; details=&quot;Georgi Solntsev. https://www.eoc.ee/vaimulik/solntsev-georgi/&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Vaimulike andmebaas. |url=https://www.eoc.ee/vaimulik/ |vaadatud=06.10.2026}}&lt;/ref&gt;

1889–1901 Aleksandr Vifanski (suri 1901)&lt;ref name=&quot;:12&quot; details=&quot;Aleksander Vifanski. https://www.eoc.ee/vaimulik/vifanski-aleksander/&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Vaimulike andmebaas. |url=https://www.eoc.ee/vaimulik/ |vaadatud=06.10.2026}}&lt;/ref&gt;

1904–1912 Dimitri Georgijevski&lt;ref name=&quot;:13&quot; details=&quot;Dimitri Georgijevski. https://www.eoc.ee/vaimulik/georgijevski-dimitri/&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Vaimulike andmebaas. |url=https://www.eoc.ee/vaimulik/ |vaadatud=06.10.2026}}&lt;/ref&gt;

1913–1918, 1920–1928 Aleksandr Ornatski&lt;ref name=&quot;:14&quot; details=&quot;Dimitri Georgijevski. https://www.eoc.ee/vaimulik/georgijevski-dimitri/&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Vaimulike andmebaas. |url=https://www.eoc.ee/vaimulik/ |vaadatud=06.10.2026}}&lt;/ref&gt;

1929 Grigori Troitski

1929–1940 Sergei Grozdov

1940–1944 Aleksandr Gukovski

== Viited ==
[[Kategooria:Eesti õigeusu kogudused]]</text>
      <sha1>hx37d1omfb6qwhawr5xq3oju7290y69</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248580</id>
      <parentid>7248566</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T14:35:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248580</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1840" sha1="jlo0551z7ecm70a5rq2dnln1row4bs5" xml:space="preserve">
'''Skamja Püha Eliase kogudus''' oli apostliku õigeusu kogudus [[Skamja|Skamja külas]]. 

Kogudus tegutses 1862. aastast kuni 1944. aastani [[Skamja Püha Eliase kirik|Skamja Püha Eliase kirikus]]. 1920–1945 kuulus küla Eesti Vabariigi alla ning kogudus tegutses [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku]] Skamja Püha Eliase kogudusena.

== Preestrid&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kaljukosk |eesnimi=August |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200704794836&amp;ru=6hjdyr |pealkiri=Õigeusu kirikutes (kogudustes) teeninud vaimulike nimekiri |aasta=1975 |lehekülg=120–121}}&lt;/ref&gt; ==
1866–1885 Georgi Solntsev&lt;ref name=&quot;:1&quot; details=&quot;Georgi Solntsev. https://www.eoc.ee/vaimulik/solntsev-georgi/&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Vaimulike andmebaas. |url=https://www.eoc.ee/vaimulik/ |vaadatud=06.10.2026}}&lt;/ref&gt;

1889–1901 Aleksandr Vifanski (suri 1901)&lt;ref name=&quot;:12&quot; details=&quot;Aleksander Vifanski. https://www.eoc.ee/vaimulik/vifanski-aleksander/&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Vaimulike andmebaas. |url=https://www.eoc.ee/vaimulik/ |vaadatud=06.10.2026}}&lt;/ref&gt;

1904–1912 Dimitri Georgijevski&lt;ref name=&quot;:13&quot; details=&quot;Dimitri Georgijevski. https://www.eoc.ee/vaimulik/georgijevski-dimitri/&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Vaimulike andmebaas. |url=https://www.eoc.ee/vaimulik/ |vaadatud=06.10.2026}}&lt;/ref&gt;

1913–1918, 1920–1928 Aleksandr Ornatski&lt;ref name=&quot;:14&quot; details=&quot;Dimitri Georgijevski. https://www.eoc.ee/vaimulik/georgijevski-dimitri/&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Vaimulike andmebaas. |url=https://www.eoc.ee/vaimulik/ |vaadatud=06.10.2026}}&lt;/ref&gt;

1929 Grigori Troitski

1929–1940 Sergei Grozdov

1940–1944 Aleksandr Gukovski

== Viited ==
[[Kategooria:Eesti õigeusu kogudused]]</text>
      <sha1>jlo0551z7ecm70a5rq2dnln1row4bs5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248586</id>
      <parentid>7248580</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T14:47:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <origin>7248586</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2238" sha1="8vd4vn9mmb1pwyrrppodejpwgf981gl" xml:space="preserve">
'''Skamja Püha Eliase kogudus''' oli apostliku õigeusu kogudus [[Skamja|Skamja külas]]. 

Kogudus tegutses 1862. aastast kuni 1944. aastani [[Skamja Püha Eliase kirik|Skamja Püha Eliase kirikus]], mille hävimise järel lõpetas kogudus tegevuse. 1920–1945 kuulus küla Eesti Vabariigi alla. 

Kogudus tegutses 1920–1941 [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku]] Skamja Püha Eliase kogudusena, kuuludes Narva piiskopkonda. Varem kuulus kogudus Pihkva piiskopkonda. 1941. aasta märtsis liideti kogudus Moskva patriarhaadi Eesti piiskopkonda.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Rahvusarhiiv. Arhiiviinfosüsteem. EAA.5340. |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200250093321&amp;ru=8tDB5K#archive-creator |vaadatud=06.10.2026}}&lt;/ref&gt;

== Preestrid&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kaljukosk |eesnimi=August |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200704794836&amp;ru=6hjdyr |pealkiri=Õigeusu kirikutes (kogudustes) teeninud vaimulike nimekiri |aasta=1975 |lehekülg=120–121}}&lt;/ref&gt; ==
1866–1885 Georgi Solntsev&lt;ref name=&quot;:1&quot; details=&quot;Georgi Solntsev. https://www.eoc.ee/vaimulik/solntsev-georgi/&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Vaimulike andmebaas. |url=https://www.eoc.ee/vaimulik/ |vaadatud=06.10.2026}}&lt;/ref&gt;

1889–1901 Aleksandr Vifanski (suri 1901)&lt;ref name=&quot;:12&quot; details=&quot;Aleksander Vifanski. https://www.eoc.ee/vaimulik/vifanski-aleksander/&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Vaimulike andmebaas. |url=https://www.eoc.ee/vaimulik/ |vaadatud=06.10.2026}}&lt;/ref&gt;

1904–1912 Dimitri Georgijevski&lt;ref name=&quot;:13&quot; details=&quot;Dimitri Georgijevski. https://www.eoc.ee/vaimulik/georgijevski-dimitri/&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Vaimulike andmebaas. |url=https://www.eoc.ee/vaimulik/ |vaadatud=06.10.2026}}&lt;/ref&gt;

1913–1918, 1920–1928 Aleksandr Ornatski&lt;ref name=&quot;:14&quot; details=&quot;Dimitri Georgijevski. https://www.eoc.ee/vaimulik/georgijevski-dimitri/&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Vaimulike andmebaas. |url=https://www.eoc.ee/vaimulik/ |vaadatud=06.10.2026}}&lt;/ref&gt;

1929 Grigori Troitski

1929–1940 Sergei Grozdov

1940–1944 Aleksandr Gukovski

== Viited ==
[[Kategooria:Eesti õigeusu kogudused]]</text>
      <sha1>8vd4vn9mmb1pwyrrppodejpwgf981gl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248588</id>
      <parentid>7248586</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T14:51:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <origin>7248588</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2324" sha1="l65h00wnuggpd053iynj9ie4bhkgpjd" xml:space="preserve">
'''Skamja Püha Eliase kogudus''' oli apostliku õigeusu kogudus [[Skamja|Skamja külas]]. 

Kogudus tegutses 1862. aastast kuni 1944. aastani [[Skamja Püha Eliase kirik|Skamja Püha Eliase kirikus]], mille hävimise järel lõpetas kogudus tegevuse. 1920–1945 kuulus küla Eesti Vabariigi alla. 

Kogudus tegutses 1920–1944 [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku]] Skamja Püha Eliase kogudusena, kuuludes [[Narva piiskopkond|Narva piiskopkonda]]. Varem kuulus kogudus Pihkva piiskopkonda. 1941. aasta märtsis liideti kogudus [[Moskva patriarhaat|Moskva patriarhaadi]] Eesti piiskopkonda, 1942. aastast kuulus Narva piiskopkonda.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Rahvusarhiiv. Arhiiviinfosüsteem. EAA.5340. |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200250093321&amp;ru=8tDB5K#archive-creator |vaadatud=06.10.2026}}&lt;/ref&gt;

== Preestrid&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kaljukosk |eesnimi=August |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200704794836&amp;ru=6hjdyr |pealkiri=Õigeusu kirikutes (kogudustes) teeninud vaimulike nimekiri |aasta=1975 |lehekülg=120–121}}&lt;/ref&gt; ==
1866–1885 Georgi Solntsev&lt;ref name=&quot;:1&quot; details=&quot;Georgi Solntsev. https://www.eoc.ee/vaimulik/solntsev-georgi/&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Vaimulike andmebaas. |url=https://www.eoc.ee/vaimulik/ |vaadatud=06.10.2026}}&lt;/ref&gt;

1889–1901 Aleksandr Vifanski (suri 1901)&lt;ref name=&quot;:12&quot; details=&quot;Aleksander Vifanski. https://www.eoc.ee/vaimulik/vifanski-aleksander/&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Vaimulike andmebaas. |url=https://www.eoc.ee/vaimulik/ |vaadatud=06.10.2026}}&lt;/ref&gt;

1904–1912 Dimitri Georgijevski&lt;ref name=&quot;:13&quot; details=&quot;Dimitri Georgijevski. https://www.eoc.ee/vaimulik/georgijevski-dimitri/&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Vaimulike andmebaas. |url=https://www.eoc.ee/vaimulik/ |vaadatud=06.10.2026}}&lt;/ref&gt;

1913–1918, 1920–1928 Aleksandr Ornatski&lt;ref name=&quot;:14&quot; details=&quot;Dimitri Georgijevski. https://www.eoc.ee/vaimulik/georgijevski-dimitri/&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Vaimulike andmebaas. |url=https://www.eoc.ee/vaimulik/ |vaadatud=06.10.2026}}&lt;/ref&gt;

1929 Grigori Troitski

1929–1940 Sergei Grozdov

1940–1944 Aleksandr Gukovski

== Viited ==
[[Kategooria:Eesti õigeusu kogudused]]</text>
      <sha1>l65h00wnuggpd053iynj9ie4bhkgpjd</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248593</id>
      <parentid>7248588</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T15:01:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248593</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2322" sha1="nmpx8plfdxslce58ddqf6k5bn46tbsm" xml:space="preserve">
'''Skamja Püha Eliase kogudus''' oli apostliku õigeusu kogudus [[Skamja|Skamja külas]]. 

Kogudus tegutses 1862. aastast kuni 1944. aastani [[Skamja Püha Eliase kirik|Skamja Püha Eliase kirikus]], mille hävimise järel lõpetas kogudus tegevuse. 1920–1945 kuulus küla Eesti Vabariigi alla. 

Kogudus tegutses 1920–1944 [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku]] Skamja Püha Eliase kogudusena, kuuludes [[Narva piiskopkond|Narva piiskopkonda]]. Varem kuulus kogudus Pihkva piiskopkonda. 1941. aasta märtsis liideti kogudus [[Moskva patriarhaat|Moskva patriarhaadi]] Eesti piiskopkonda, 1942. aastast kuulus Narva piiskopkonda.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Rahvusarhiiv. Arhiiviinfosüsteem. EAA.5340. |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200250093321&amp;ru=8tDB5K#archive-creator |vaadatud=06.10.2026}}&lt;/ref&gt;

== Preestrid&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kaljukosk |eesnimi=August |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200704794836&amp;ru=6hjdyr |pealkiri=Õigeusu kirikutes (kogudustes) teeninud vaimulike nimekiri |aasta=1975 |lehekülg=120–121}}&lt;/ref&gt; ==
1866–1885 Georgi Solntsev&lt;ref name=&quot;:1&quot; details=&quot;Georgi Solntsev. https://www.eoc.ee/vaimulik/solntsev-georgi/&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Vaimulike andmebaas. |url=https://www.eoc.ee/vaimulik/ |vaadatud=06.10.2026}}&lt;/ref&gt;

1889–1901 Aleksandr Vifanski (suri 1901)&lt;ref name=&quot;:12&quot; details=&quot;Aleksander Vifanski. https://www.eoc.ee/vaimulik/vifanski-aleksander/&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Vaimulike andmebaas. |url=https://www.eoc.ee/vaimulik/ |vaadatud=06.10.2026}}&lt;/ref&gt;

1904–1912 Dimitri Georgijevski&lt;ref name=&quot;:13&quot; details=&quot;Dimitri Georgijevski. https://www.eoc.ee/vaimulik/georgijevski-dimitri/&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Vaimulike andmebaas. |url=https://www.eoc.ee/vaimulik/ |vaadatud=06.10.2026}}&lt;/ref&gt;

1913–1918, 1920–1928 Aleksandr Ornatski&lt;ref name=&quot;:14&quot; details=&quot;Aleksander Ornatski. https://www.eoc.ee/vaimulik/ornatski-aleksander/&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Vaimulike andmebaas. |url=https://www.eoc.ee/vaimulik/ |vaadatud=06.10.2026}}&lt;/ref&gt;

1929 Grigori Troitski

1929–1940 Sergei Grozdov

1940–1944 Aleksandr Gukovski

== Viited ==
[[Kategooria:Eesti õigeusu kogudused]]</text>
      <sha1>nmpx8plfdxslce58ddqf6k5bn46tbsm</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248595</id>
      <parentid>7248593</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T15:03:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248595</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2338" sha1="mozawsoaj6775oe84pi0psi8ve6i9ay" xml:space="preserve">
'''Skamja Püha Eliase kogudus''' oli [[Õigeusu kirik|õigeusu kiriku]] kogudus [[Skamja|Skamja külas]]. 

Kogudus tegutses 1862. aastast kuni 1944. aastani [[Skamja Püha Eliase kirik|Skamja Püha Eliase kirikus]], mille hävimise järel lõpetas kogudus tegevuse. 1920–1945 kuulus küla Eesti Vabariigi alla. 

Kogudus tegutses 1920–1944 [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku]] Skamja Püha Eliase kogudusena, kuuludes [[Narva piiskopkond|Narva piiskopkonda]]. Varem kuulus kogudus Pihkva piiskopkonda. 1941. aasta märtsis liideti kogudus [[Moskva patriarhaat|Moskva patriarhaadi]] Eesti piiskopkonda, 1942. aastast kuulus Narva piiskopkonda.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Rahvusarhiiv. Arhiiviinfosüsteem. EAA.5340. |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200250093321&amp;ru=8tDB5K#archive-creator |vaadatud=06.10.2026}}&lt;/ref&gt;

== Preestrid&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kaljukosk |eesnimi=August |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200704794836&amp;ru=6hjdyr |pealkiri=Õigeusu kirikutes (kogudustes) teeninud vaimulike nimekiri |aasta=1975 |lehekülg=120–121}}&lt;/ref&gt; ==
1866–1885 Georgi Solntsev&lt;ref name=&quot;:1&quot; details=&quot;Georgi Solntsev. https://www.eoc.ee/vaimulik/solntsev-georgi/&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Vaimulike andmebaas. |url=https://www.eoc.ee/vaimulik/ |vaadatud=06.10.2026}}&lt;/ref&gt;

1889–1901 Aleksandr Vifanski (suri 1901)&lt;ref name=&quot;:12&quot; details=&quot;Aleksander Vifanski. https://www.eoc.ee/vaimulik/vifanski-aleksander/&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Vaimulike andmebaas. |url=https://www.eoc.ee/vaimulik/ |vaadatud=06.10.2026}}&lt;/ref&gt;

1904–1912 Dimitri Georgijevski&lt;ref name=&quot;:13&quot; details=&quot;Dimitri Georgijevski. https://www.eoc.ee/vaimulik/georgijevski-dimitri/&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Vaimulike andmebaas. |url=https://www.eoc.ee/vaimulik/ |vaadatud=06.10.2026}}&lt;/ref&gt;

1913–1918, 1920–1928 Aleksandr Ornatski&lt;ref name=&quot;:14&quot; details=&quot;Aleksander Ornatski. https://www.eoc.ee/vaimulik/ornatski-aleksander/&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Vaimulike andmebaas. |url=https://www.eoc.ee/vaimulik/ |vaadatud=06.10.2026}}&lt;/ref&gt;

1929 Grigori Troitski

1929–1940 Sergei Grozdov

1940–1944 Aleksandr Gukovski

== Viited ==
[[Kategooria:Eesti õigeusu kogudused]]</text>
      <sha1>mozawsoaj6775oe84pi0psi8ve6i9ay</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Flávio Bolsonaro</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722233</id>
    <revision>
      <id>7248591</id>
      <timestamp>2026-10-06T14:59:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ':''Selles [[portugali nimi|portugali nimes]] on esimene perekonnanimi ehk emanimi'' Nantes ''ja teine perekonnanimi ehk isanimi'' ''Bolsonaro'' ''.'' {{Infokast ametiisik | nimi = Flávio Bolsonaro | omakeelne_nimi =  | pilt = Foto oficial do senador Flávio Bolsonaro (v. AgSen) (3x4).jpg | pildiallkiri = Flávio Bolsonaro (2019) | amet = [[Föderaalsenat (Brasiilia)|Brasiilia Föderaalsenati]] liige | ametiajaalgus = 1. veebruar 2019 | ametiajalõpp =  | eelmine =  | järg...'</comment>
      <origin>7248591</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5164" sha1="mq0ox5d27yvgtk87n8lkvw2kcmnx4yt" xml:space="preserve">:''Selles [[portugali nimi|portugali nimes]] on esimene perekonnanimi ehk emanimi'' Nantes ''ja teine perekonnanimi ehk isanimi'' ''Bolsonaro'' ''.''
{{Infokast ametiisik
| nimi = Flávio Bolsonaro
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Foto oficial do senador Flávio Bolsonaro (v. AgSen) (3x4).jpg
| pildiallkiri = Flávio Bolsonaro (2019)
| amet = [[Föderaalsenat (Brasiilia)|Brasiilia Föderaalsenati]] liige
| ametiajaalgus = 1. veebruar 2019
| ametiajalõpp = 
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = Flávio Nantes Bolsonaro
| sünniaeg     = {{sünniaeg ja vanus|1981|4|30}}
| sünnikoht    = [[Resende (Rio de Janeiro)|Resende]], [[Rio de Janeiro osariik]], [[Brasiilia]]
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| rahvus       = 
| partei       = [[Liberaalne Partei (Brasiilia, 2006)|Liberaalne Partei]] (2021–)
| abikaasa     = 
| vanemad      = [[Jair Bolsonaro]] (isa) 
| lapsed       =
| sugulased    = [[Carlos Bolsonaro]] (vend) &lt;br/&gt; [[Eduardo Bolsonaro]] (vend) &lt;br/&gt; [[Jair Renan Bolsonaro]] (poolvend) &lt;br/&gt; [[Michelle Bolsonaro]] (kasuema)
| elukoht      =
| haridus      = 
| alma_mater   = [[Universidade Candido Mendes]] (õigusteadus)
| elukutse     = 
| tegevusala   = 
| tunnustus    = 
| autogramm    = 
| moodul       = 
}}
'''Flávio Nantes Bolsonaro''' (snd 30. aprillil 1981) on [[Brasiilia]] [[jurist]] ja [[poliitik]], aastast 2019 [[Föderaalsenat (Brasiilia)|Föderaalsenati]] liige.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2021-11-29 |title=Flávio e Rogério Marinho se filiam ao PL junto com Bolsonaro |url=https://valor.globo.com/politica/noticia/2021/11/29/flavio-e-rogerio-marinho-se-filiam-ao-pl-junto-com-bolsonaro.ghtml |access-date=2025-12-06 |website=Valor Econômico |language=pt-br}}&lt;/ref&gt; Tema isa [[Jair Bolsonaro]] oli aastatel 2019–2022 [[Brasiilia president]]. Ta kuulub [[Liberaalne Partei (Brasiilia, 2006)|Liberaalsesse Parteisse]] ning kuulus aastatel 2003–2019 [[Rio de Janeiro Seadusandlik Kogu|Rio de Janeiro Seadusandikusse Kogusse]].

Suure sammu oma karjääris tegi ta aastal 2018, kui kogus Senati valimistel peaaegu 4,4 miljonit häält ning osutus valituks.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2018-10-07 |title=RJ elege Flávio Bolsonaro e Arolde de Oliveira para o Senado |url=https://g1.globo.com/rj/rio-de-janeiro/eleicoes/2018/noticia/2018/10/07/rj-elege-flavio-bolsonaro-para-o-senado.ghtml |access-date=2025-12-06 |website=G1 |language=pt-BR}}&lt;/ref&gt; Ta on sarnaselt isale esinenud vastuoluliste seisukohtadega.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2025-10-23 |title='Traidores da pátria': governistas reagem a sugestão de Flávio Bolsonaro para que EUA ataquem barcos com drogas no Rio |url=https://oglobo.globo.com/blogs/sonar-a-escuta-das-redes/post/2025/10/traidores-da-patria-governistas-reagem-a-sugestao-de-flavio-bolsonaro-para-que-eua-ataquem-barcos-com-drogas-no-rio.ghtml |access-date=2025-12-06 |website=O Globo |language=pt-br}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2025-04-15 |title=Flávio Bolsonaro: a trajetória do senador e polêmicas |url=https://ndmais.com.br/politica/flavio-bolsonaro-trajetoria-do-senador-polemicas/ |access-date=2025-12-06 |website=ndmais.com.br |language=pt-BR}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2022-03-08 |title=Relembre declarações com ofensas às mulheres feitas pelo presidente e a família Bolsonaro |url=https://oglobo.globo.com/politica/relembre-declaracoes-com-ofensas-as-mulheres-feitas-pelo-presidente-a-familia-bolsonaro-25423642 |access-date=2025-12-06 |website=O Globo |language=pt-BR}}&lt;/ref&gt; Ta on Liberaalse Partei presidendikandidaat [[2026. aasta Brasiilia üldvalimised|2026. aasta valimisteks]], Fláviole avaldas toetust ka isa Jair Bolsonaro.&lt;ref name=&quot;Flavio&quot;&gt;{{cite web |title=Bolsonaro's eldest son touts father's backing for Brazil presidency in 2026 |url=https://www.reuters.com/world/americas/bolsonaro-supports-eldest-sons-presidential-run-next-year-2025-12-05/ |website=[[Reuters]] |access-date=5 December 2025 |language=en |date=5 December 2025}}&lt;/ref&gt;

Flávio Bolsonaro poliitiline karjäär on tihedalt isaga seotud olnud. Ta on võtnud vastuolulisi seisukohti seoses [[Brasiilia sõjaväediktatuur]]i, kriminaalõiguse ja surmanuhtlusega. Ta oli seotud korruptsiooniuurimisega Rachadinhas. Tema üks valimislubadustest on olnud avalik julgeolek. Bolsonaro oli seotud [[Banco Masteri skandaal]]i ning Jair Bolsonarost vändatud filmi &quot;[[Dark Horse (2026. aasta film)|Dark Horse]]&quot; rahastamisega.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://www.flaviobolsonaro.com.br/ Koduleht]

{{JÄRJESTA:Bolsonaro, Flavio}}

[[Kategooria:Sündinud 1981]]
[[Kategooria:Brasiilia poliitikud]]
[[Kategooria:Juristid]]</text>
      <sha1>mq0ox5d27yvgtk87n8lkvw2kcmnx4yt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248701</id>
      <parentid>7248591</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T18:45:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248701</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5173" sha1="e1weiexesct8v0swi77e3f3l0t2jbr0" xml:space="preserve">:''Selles [[portugali nimi|portugali nimes]] on esimene perekonnanimi ehk emanimi'' Nantes ''ja teine perekonnanimi ehk isanimi'' ''Bolsonaro'' ''.''
{{Infokast ametiisik
| nimi = Flávio Bolsonaro
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Foto oficial do senador Flávio Bolsonaro (v. AgSen) (3x4).jpg
| pildiallkiri = Flávio Bolsonaro (2019)
| amet = [[Föderaalsenat (Brasiilia)|Brasiilia Föderaalsenati]] liige
| ametiajaalgus = 1. veebruar 2019
| ametiajalõpp = 
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = Flávio Nantes Bolsonaro
| sünniaeg     = {{sünniaeg ja vanus|1981|4|30}}
| sünnikoht    = [[Resende (Rio de Janeiro)|Resende]], [[Rio de Janeiro osariik]], [[Brasiilia]]
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| rahvus       = 
| partei       = [[Liberaalne Partei (Brasiilia, 2006)|Liberaalne Partei]] (2021–)
| abikaasa     = 
| vanemad      = [[Jair Bolsonaro]] (isa) 
| lapsed       =
| sugulased    = [[Carlos Bolsonaro]] (vend) &lt;br/&gt; [[Eduardo Bolsonaro]] (vend) &lt;br/&gt; [[Jair Renan Bolsonaro]] (poolvend) &lt;br/&gt; [[Michelle Bolsonaro]] (kasuema)
| elukoht      =
| haridus      = 
| alma_mater   = [[Universidade Candido Mendes]] (õigusteadus)
| elukutse     = 
| tegevusala   = 
| tunnustus    = 
| autogramm    = 
| moodul       = 
}}
'''Flávio Nantes Bolsonaro''' (sündinud [[30. aprill]]il 1981) on [[Brasiilia]] [[jurist]] ja [[poliitik]], aastast 2019 [[Föderaalsenat (Brasiilia)|Föderaalsenati]] liige.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2021-11-29 |title=Flávio e Rogério Marinho se filiam ao PL junto com Bolsonaro |url=https://valor.globo.com/politica/noticia/2021/11/29/flavio-e-rogerio-marinho-se-filiam-ao-pl-junto-com-bolsonaro.ghtml |access-date=2025-12-06 |website=Valor Econômico |language=pt-br}}&lt;/ref&gt; Tema isa [[Jair Bolsonaro]] oli aastatel 2019–2022 [[Brasiilia president]]. Ta kuulub [[Liberaalne Partei (Brasiilia, 2006)|Liberaalsesse Parteisse]] ning kuulus aastatel 2003–2019 [[Rio de Janeiro Seadusandlik Kogu|Rio de Janeiro Seadusandikusse Kogusse]].

Suure sammu oma karjääris tegi ta aastal 2018, kui kogus Senati valimistel peaaegu 4,4 miljonit häält ning osutus valituks.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2018-10-07 |title=RJ elege Flávio Bolsonaro e Arolde de Oliveira para o Senado |url=https://g1.globo.com/rj/rio-de-janeiro/eleicoes/2018/noticia/2018/10/07/rj-elege-flavio-bolsonaro-para-o-senado.ghtml |access-date=2025-12-06 |website=G1 |language=pt-BR}}&lt;/ref&gt; Ta on sarnaselt isale esinenud vastuoluliste seisukohtadega.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2025-10-23 |title='Traidores da pátria': governistas reagem a sugestão de Flávio Bolsonaro para que EUA ataquem barcos com drogas no Rio |url=https://oglobo.globo.com/blogs/sonar-a-escuta-das-redes/post/2025/10/traidores-da-patria-governistas-reagem-a-sugestao-de-flavio-bolsonaro-para-que-eua-ataquem-barcos-com-drogas-no-rio.ghtml |access-date=2025-12-06 |website=O Globo |language=pt-br}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2025-04-15 |title=Flávio Bolsonaro: a trajetória do senador e polêmicas |url=https://ndmais.com.br/politica/flavio-bolsonaro-trajetoria-do-senador-polemicas/ |access-date=2025-12-06 |website=ndmais.com.br |language=pt-BR}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2022-03-08 |title=Relembre declarações com ofensas às mulheres feitas pelo presidente e a família Bolsonaro |url=https://oglobo.globo.com/politica/relembre-declaracoes-com-ofensas-as-mulheres-feitas-pelo-presidente-a-familia-bolsonaro-25423642 |access-date=2025-12-06 |website=O Globo |language=pt-BR}}&lt;/ref&gt; Ta on Liberaalse Partei presidendikandidaat [[2026. aasta Brasiilia üldvalimised|2026. aasta valimisteks]], Fláviole avaldas toetust ka isa Jair Bolsonaro.&lt;ref name=&quot;Flavio&quot;&gt;{{cite web |title=Bolsonaro's eldest son touts father's backing for Brazil presidency in 2026 |url=https://www.reuters.com/world/americas/bolsonaro-supports-eldest-sons-presidential-run-next-year-2025-12-05/ |website=[[Reuters]] |access-date=5 December 2025 |language=en |date=5 December 2025}}&lt;/ref&gt;

Flávio Bolsonaro poliitiline karjäär on tihedalt isaga seotud olnud. Ta on võtnud vastuolulisi seisukohti seoses [[Brasiilia sõjaväediktatuur]]i, kriminaalõiguse ja surmanuhtlusega. Ta oli seotud korruptsiooniuurimisega Rachadinhas. Tema üks valimislubadustest on olnud avalik julgeolek. Bolsonaro oli seotud [[Banco Masteri skandaal]]i ning Jair Bolsonarost vändatud filmi &quot;[[Dark Horse (2026. aasta film)|Dark Horse]]&quot; rahastamisega.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://www.flaviobolsonaro.com.br/ Koduleht]

{{JÄRJESTA:Bolsonaro, Flavio}}
[[Kategooria:Brasiilia poliitikud]]
[[Kategooria:Juristid]]
[[Kategooria:Sündinud 1981]]</text>
      <sha1>e1weiexesct8v0swi77e3f3l0t2jbr0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kairit Kaur</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722234</id>
    <revision>
      <id>7248616</id>
      <timestamp>2026-10-06T15:40:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Morel</username>
        <id>26171</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Kairit Kaur''' (sündinud [[28. jaanuar]]il [[1978]]) on eesti [[germanist]], [[kirjandusteadlane]] ja tõlkija.  ==Haridus== Ta lõpetas 1996. aastal [[Viljandi Maagümnaasium]]i ning asus [[Tartu Ülikool]]is õppima saksa filoloogiat, mille lõpetas bakalaureusekraadiga 2003. aastal. 1998–1999 talvesemestril oli ta vahetusüliõpilane [[Münsteri Ülikool]]is.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{ETIS|Kairit_Kaur}}&lt;/ref&gt;  2005. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis kirjaliku tõlke magis...'</comment>
      <origin>7248616</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2162" sha1="ouwr2311qebgbatg7kbo5w4lqrf16fj" xml:space="preserve">'''Kairit Kaur''' (sündinud [[28. jaanuar]]il [[1978]]) on eesti [[germanist]], [[kirjandusteadlane]] ja tõlkija.

==Haridus==
Ta lõpetas 1996. aastal [[Viljandi Maagümnaasium]]i ning asus [[Tartu Ülikool]]is õppima saksa filoloogiat, mille lõpetas bakalaureusekraadiga 2003. aastal. 1998–1999 talvesemestril oli ta vahetusüliõpilane [[Münsteri Ülikool]]is.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{ETIS|Kairit_Kaur}}&lt;/ref&gt;

2005. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis kirjaliku tõlke magistrikraadi tööga &quot;Eestimaa kubermanguvalitsuse publikaadid (1796–1852) ja nende sõjandussõnavara (saksa-eesti)&quot; (juhendaja [[Anne Arold]]).&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

2013. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis filosoofiadoktori väitekirja maailmakirjanduse alal tööga &quot;Dichtende Frauen in Est-, Liv- und Kurland, 1654–1800. Von den ersten Gelegenheitsgedichten bis zu den ersten Gedichtbänden&quot; (juhendajad [[Liina Lukas]] ja [[Heinrich Bosse]]).&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

==Töökäik==
Kairit Kaur on töötanud raamatukoguhoidjana sihtasutuses [[Domus Dorpatensis]] (2002–2004), spetsialistina [[Tartu Ülikooli raamatukogu]]s (2004–2006, 2013), assistendina [[Tallinna Ülikool]]is (2013–2014) ja alates 2014. aastast teadurina Tartu Ülikoolis.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

Alates 2013. aastast on ta töötanud ka [[Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu|Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus]]: 2013–2016 vanaraamatu spetsialistina, 2016–2023 teadurina ning alates 2023. aastast vanaraamatu peaspetsialistina.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

Ta on alates 2011. aastast [[Eesti Goethe Selts]]i kirjatoimetaja.

==Tunnustus==
* 2017 – ajakirja [[Keel ja Kirjandus]] aastapreemia (2016. aasta parim kaastöö kultuuriloo ja folkloristika vallas: &quot;Üks reis, kaks päevikut. Anna Sophie ja Gustav Adolf Stackelbergi Euroopa-reisist 1797–1799&quot;)

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* {{ETIS|Kairit_Kaur}}

{{JÄRJESTA:Kaur, Kairit}}
[[Kategooria:Eesti germanistid]]
[[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]]
[[Kategooria:Eesti tõlkijad]]
[[Kategooria:Eesti raamatukogundustegelased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1978]]</text>
      <sha1>ouwr2311qebgbatg7kbo5w4lqrf16fj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti Goethe-Selts</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722235</id>
    <redirect title="Eesti Goethe Selts" />
    <revision>
      <id>7248618</id>
      <timestamp>2026-10-06T15:41:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Morel</username>
        <id>26171</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Eesti Goethe Selts]]</comment>
      <origin>7248618</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="28" sha1="93558yk0iluuene34x6fg082cfjvibl" xml:space="preserve">#suuna[[Eesti Goethe Selts]]</text>
      <sha1>93558yk0iluuene34x6fg082cfjvibl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pituffiki kosmosebaas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722236</id>
    <revision>
      <id>7248631</id>
      <timestamp>2026-10-06T16:14:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Pilt:Aerial Picture Of Thule Air Base.jpg|pisi|Pituffiki kosmosebaas]] '''Pituffiki kosmosebaas''' ([[inglise keel]]es ''Pituffik Space Base''; [[IATA lennujaamakood|IATA]]: '''THU''', [[ICAO lennujaamakood|ICAO]]: '''BGTL'''; varem '''Thule õhubaas''' (''Thule Air Base'')) on [[Ameerika Ühendriikide kosmosevägi|Ameerika Ühendriikide kosmoseväe]] [[sõjaväebaas|baas]] [[Gröönimaa]] looderannikul [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriigis]].  Aastal 1949 oli [[Taani]]...'</comment>
      <origin>7248631</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5881" sha1="ps20zkw1tq8x9eozsru0mzk9m1erg1d" xml:space="preserve">[[Pilt:Aerial Picture Of Thule Air Base.jpg|pisi|Pituffiki kosmosebaas]]
'''Pituffiki kosmosebaas''' ([[inglise keel]]es ''Pituffik Space Base''; [[IATA lennujaamakood|IATA]]: '''THU''', [[ICAO lennujaamakood|ICAO]]: '''BGTL'''; varem '''Thule õhubaas''' (''Thule Air Base'')) on [[Ameerika Ühendriikide kosmosevägi|Ameerika Ühendriikide kosmoseväe]] [[sõjaväebaas|baas]] [[Gröönimaa]] looderannikul [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriigis]].

Aastal 1949 oli [[Taani]] üks [[NATO]] asutajaliikmetest ning aastal 1951 sõlmisid Taani ja [[Ameerika Ühendriigid]] lepingu, mille järgi võivad Ameerika Ühendriigid Gröönimaal läbi NATO oma baasi omada, kuni nii Taani kui Ameerika Ühendriigid on NATO liikmed. Lepingu järgi on Ameerika Ühendriikidel baasis täielik sõnaõigus, kuid seal peavad lehvima nii Taani kui Ameerika Ühendriikide lipud. Lisaks võib baasis teenida Taani kontaktohvitser.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Avalon Project - Defense of Greenland: Agreement Between the United States and the Kingdom of Denmark, April 27, 1951 |url=https://avalon.law.yale.edu/20th_century/den001.asp#art2para3 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240227112542/http://avalon.law.yale.edu/20th_century/den001.asp#art2para3 |archive-date=February 27, 2024 |access-date=February 21, 2020 |website=avalon.law.yale.edu}}&lt;/ref&gt; Aastast 2004 peab baasis lehvima ka [[Gröönimaa lipp]] ning Gröönimaa võib sinna saata ka oma kontaktisiku.&lt;ref&gt;{{Cite web | title=Technical Difficulties | url=https://www.state.gov/wp-content/uploads/2019/02/04-806-Denmark-Defense.done_.pdf | access-date=2026-02-28 | website=www.state.gov}}&lt;/ref&gt; As of 2025, about 150 United States service members are permanently stationed there, down from some 6,000 during the [[Cold War]].&lt;ref&gt;{{cite news |title=Thulebasen huset en gang 6000 personer – nå er det 150 igjen |url=https://www.tu.no/artikler/thulebasen-huset-en-gang-6000-personer-na-er-det-150-igjen/557307 |access-date=17 April 2025 |archive-date=18 April 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250418002118/https://www.tu.no/artikler/thulebasen-huset-en-gang-6000-personer-na-er-det-150-igjen/557307 |url-status=live }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |last1=Tekeli |first1=Maya |last2=Gettleman |first2=Jeffrey |date=March 25, 2025 |title=What's the American Base on Greenland? Here's What to Know. |url=https://www.nytimes.com/2025/03/25/world/europe/greenland-us-space-base.html |website=The New York Times |access-date=10 January 2026 |archive-date=19 August 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250819175116/https://www.nytimes.com/2025/03/25/world/europe/greenland-us-space-base.html |url-status=live }}&lt;/ref&gt; Aastal 2025 teenis Pituffiki baasis alaliselt ligi 150 Ameerika Ühendriikide sõjaväelast ([[külm sõda|külma sõja]] ajal oli sealse üksuse suurus ligi 6000 meest).

Pituffiki kosmosebaas on [[Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium]]i hallatavatest üksustest põhjapoolseim – see asub põhjapolaarjoonest ligi 1200 km kaugusel põhjas ning Põhjapooluselt umbes 1500 km kaugusel. Baasi territooriumil on [[Põhjatähe laht|Põhjatähe lahe]] jäämäed, kaks saart ([[Saundersi saar (Gröönimaa)|Saundersi saar]] ja [[Wolstenholme saar]]) ja [[Wolstenholme fjord]]. Baasis on palju raketihoiatusandureid ja kosmoseseiretehnikat.

[[Ameerika Ühendriikide õhuvägi]] andis Thule baasi kosmoseväele üle aastal 2020. Uue nime sai baas aastal 2023. Baas sai tähelepanu 2025. aasta [[Gröönimaa kriis]]i ajal, kui selle ülem vabastati ametist, kuna avaldas vastumeelsust [[USA president|president]] [[Donald Trump]]i väljaütlemistele seoses [[Gröönimaa võimalik ülevõtmine Ameerika Ühendriikide poolt|Gröönimaa võimaliku ülevõtmisega]].&lt;ref name=&quot;bbcapr&quot;&gt;{{cite news |title=US fires Greenland military base chief for 'undermining' Vance |url=https://www.bbc.com/news/articles/creq99l218do |access-date=17 April 2025 |work=BBC |archive-date=12 April 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250412060512/https://www.bbc.com/news/articles/creq99l218do |url-status=live }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news |title=Head of US military base in Greenland fired after JD Vance visit |url=https://www.theguardian.com/us-news/2025/apr/11/col-susannah-meyers-head-of-us-military-base-greenland-fired-after-jd-vance-visit |access-date=6 January 2026 |work=The Guardian}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
* [[Annoatok]]
* [[Camp Century]]
* [[Camp Fistclench]]
* [[Camp TUTO]]
* [[Project Iceworm]]
* [[Etah (Gröönimaa)]]
* [[Guantanamo Bay Naval Base]]
* [[Kee Bird]]

==Viited==
{{viited}}

==Allikad==
* Balchen, Bernt. ''Come North With Me''. EP Dutton, New York, 1958.
* Fletcher, Harry R. (1989) Air Force Bases Volume II, Active Air Force Bases outside the United States of America on 17 September 1982. Maxwell AFB, Alabama: Office of Air Force History. {{ISBN|0-912799-53-6}}
* Maurer, Maurer. ''Air Force Combat Units of World War II''. Washington, DC: U.S. Government Printing Office 1961 (republished 1983, Office of Air Force History, {{ISBN|0-912799-02-1}}).
* Ravenstein, Charles A. ''Air Force Combat Wings Lineage and Honors Histories 1947–1977''. [[Maxwell Air Force Base]], [[Alabama]]: Office of Air Force History 1984. {{ISBN|0-912799-12-9}}.

==Kirjandus==
* Ackrén, Maria (2019). &quot;[https://arcticyearbook.com/images/yearbook/2019/Scholarly-Papers/2_AY2019_Ackren.pdf From bilateral to trilateral agreement: The case of Thule Air Base.]&quot; ''Arctic Yearbook 2019''.
* {{cite web |last=Dragsdahl |first=Joergen |date=2005 |title=US-Danish politics on Thule Air Base: A few dilemmas bypassed in Denmark and Greenland |url=https://www.dragsdahl.dk/A20050814.htm |publisher=Contemporary Security Policy}}

[[Kategooria:Sõjaväebaasid]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kosmosevägi]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide militaarehitised]]
[[Kategooria:Gröönimaa]]</text>
      <sha1>ps20zkw1tq8x9eozsru0mzk9m1erg1d</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248643</id>
      <parentid>7248631</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T16:36:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7248643</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5750" sha1="3f1fzewcg6tcp0njz7ypo60qffuxikh" xml:space="preserve">[[Pilt:Aerial Picture Of Thule Air Base.jpg|pisi|Pituffiki kosmosebaas]]
'''Pituffiki kosmosebaas''' ([[inglise keel]]es ''Pituffik Space Base''; [[IATA lennujaamakood|IATA]]: '''THU''', [[ICAO lennujaamakood|ICAO]]: '''BGTL'''; varem '''Thule õhubaas''' (''Thule Air Base'')) on [[Ameerika Ühendriikide kosmosevägi|Ameerika Ühendriikide kosmoseväe]] [[sõjaväebaas|baas]] [[Gröönimaa]] looderannikul [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriigis]].

Aastal 1949 oli [[Taani]] üks [[NATO]] asutajaliikmetest ning aastal 1951 sõlmisid Taani ja [[Ameerika Ühendriigid]] lepingu, mille järgi võivad Ameerika Ühendriigid Gröönimaal läbi NATO oma baasi omada, kuni nii Taani kui Ameerika Ühendriigid on NATO liikmed. Lepingu järgi on Ameerika Ühendriikidel baasis täielik sõnaõigus, kuid seal peavad lehvima nii Taani kui Ameerika Ühendriikide lipud. Lisaks võib baasis teenida Taani kontaktohvitser.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Avalon Project - Defense of Greenland: Agreement Between the United States and the Kingdom of Denmark, April 27, 1951 |url=https://avalon.law.yale.edu/20th_century/den001.asp#art2para3 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240227112542/http://avalon.law.yale.edu/20th_century/den001.asp#art2para3 |archive-date=February 27, 2024 |access-date=February 21, 2020 |website=avalon.law.yale.edu}}&lt;/ref&gt; Aastast 2004 peab baasis lehvima ka [[Gröönimaa lipp]] ning Gröönimaa võib sinna saata ka oma kontaktisiku.&lt;ref&gt;{{Cite web | title=Technical Difficulties | url=https://www.state.gov/wp-content/uploads/2019/02/04-806-Denmark-Defense.done_.pdf | access-date=2026-02-28 | website=www.state.gov}}&lt;/ref&gt; Aastal 2025 teenis Pituffiki baasis alaliselt ligi 150 Ameerika Ühendriikide sõjaväelast ([[külm sõda|külma sõja]] ajal oli sealse üksuse suurus ligi 6000 meest).&lt;ref&gt;{{cite news |title=Thulebasen huset en gang 6000 personer – nå er det 150 igjen |url=https://www.tu.no/artikler/thulebasen-huset-en-gang-6000-personer-na-er-det-150-igjen/557307 |access-date=17 April 2025 |archive-date=18 April 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250418002118/https://www.tu.no/artikler/thulebasen-huset-en-gang-6000-personer-na-er-det-150-igjen/557307 |url-status=live }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |last1=Tekeli |first1=Maya |last2=Gettleman |first2=Jeffrey |date=March 25, 2025 |title=What's the American Base on Greenland? Here's What to Know. |url=https://www.nytimes.com/2025/03/25/world/europe/greenland-us-space-base.html |website=The New York Times |access-date=10 January 2026 |archive-date=19 August 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250819175116/https://www.nytimes.com/2025/03/25/world/europe/greenland-us-space-base.html |url-status=live }}&lt;/ref&gt;

Pituffiki kosmosebaas on [[Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium]]i hallatavatest üksustest põhjapoolseim – see asub põhjapolaarjoonest ligi 1200 km kaugusel põhjas ning Põhjapooluselt umbes 1500 km kaugusel. Baasi territooriumil on [[Põhjatähe laht|Põhjatähe lahe]] jäämäed, kaks saart ([[Saundersi saar (Gröönimaa)|Saundersi saar]] ja [[Wolstenholme saar]]) ja [[Wolstenholme fjord]]. Baasis on palju raketihoiatusandureid ja kosmoseseiretehnikat.

[[Ameerika Ühendriikide õhuvägi]] andis Thule baasi kosmoseväele üle aastal 2020. Uue nime sai baas aastal 2023. Baas sai tähelepanu 2025. aasta [[Gröönimaa kriis]]i ajal, kui selle ülem vabastati ametist, kuna avaldas vastumeelsust [[USA president|president]] [[Donald Trump]]i väljaütlemistele seoses [[Gröönimaa võimalik ülevõtmine Ameerika Ühendriikide poolt|Gröönimaa võimaliku ülevõtmisega]].&lt;ref name=&quot;bbcapr&quot;&gt;{{cite news |title=US fires Greenland military base chief for 'undermining' Vance |url=https://www.bbc.com/news/articles/creq99l218do |access-date=17 April 2025 |work=BBC |archive-date=12 April 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250412060512/https://www.bbc.com/news/articles/creq99l218do |url-status=live }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news |title=Head of US military base in Greenland fired after JD Vance visit |url=https://www.theguardian.com/us-news/2025/apr/11/col-susannah-meyers-head-of-us-military-base-greenland-fired-after-jd-vance-visit |access-date=6 January 2026 |work=The Guardian}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
* [[Annoatok]]
* [[Camp Century]]
* [[Camp Fistclench]]
* [[Camp TUTO]]
* [[Project Iceworm]]
* [[Etah (Gröönimaa)]]
* [[Guantanamo Bay Naval Base]]
* [[Kee Bird]]

==Viited==
{{viited}}

==Allikad==
* Balchen, Bernt. ''Come North With Me''. EP Dutton, New York, 1958.
* Fletcher, Harry R. (1989) Air Force Bases Volume II, Active Air Force Bases outside the United States of America on 17 September 1982. Maxwell AFB, Alabama: Office of Air Force History. {{ISBN|0-912799-53-6}}
* Maurer, Maurer. ''Air Force Combat Units of World War II''. Washington, DC: U.S. Government Printing Office 1961 (republished 1983, Office of Air Force History, {{ISBN|0-912799-02-1}}).
* Ravenstein, Charles A. ''Air Force Combat Wings Lineage and Honors Histories 1947–1977''. [[Maxwell Air Force Base]], [[Alabama]]: Office of Air Force History 1984. {{ISBN|0-912799-12-9}}.

==Kirjandus==
* Ackrén, Maria (2019). &quot;[https://arcticyearbook.com/images/yearbook/2019/Scholarly-Papers/2_AY2019_Ackren.pdf From bilateral to trilateral agreement: The case of Thule Air Base.]&quot; ''Arctic Yearbook 2019''.
* {{cite web |last=Dragsdahl |first=Joergen |date=2005 |title=US-Danish politics on Thule Air Base: A few dilemmas bypassed in Denmark and Greenland |url=https://www.dragsdahl.dk/A20050814.htm |publisher=Contemporary Security Policy}}

[[Kategooria:Sõjaväebaasid]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kosmosevägi]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide militaarehitised]]
[[Kategooria:Gröönimaa]]</text>
      <sha1>3f1fzewcg6tcp0njz7ypo60qffuxikh</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248646</id>
      <parentid>7248643</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T16:40:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7248646</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5818" sha1="0angu0jge6wzjn6xl08rioxtuyd7y4u" xml:space="preserve">[[Pilt:Aerial Picture Of Thule Air Base.jpg|pisi|Pituffiki kosmosebaas]]
[[Fail:Thule Air Base aerial view.jpg|pisi|Kosmusebaas 1989. aastal]]
'''Pituffiki kosmosebaas''' ([[inglise keel]]es ''Pituffik Space Base''; [[IATA lennujaamakood|IATA]]: '''THU''', [[ICAO lennujaamakood|ICAO]]: '''BGTL'''; varem '''Thule õhubaas''' (''Thule Air Base'')) on [[Ameerika Ühendriikide kosmosevägi|Ameerika Ühendriikide kosmoseväe]] [[sõjaväebaas|baas]] [[Gröönimaa]] looderannikul [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriigis]].

Aastal 1949 oli [[Taani]] üks [[NATO]] asutajaliikmetest ning aastal 1951 sõlmisid Taani ja [[Ameerika Ühendriigid]] lepingu, mille järgi võivad Ameerika Ühendriigid Gröönimaal läbi NATO oma baasi omada, kuni nii Taani kui Ameerika Ühendriigid on NATO liikmed. Lepingu järgi on Ameerika Ühendriikidel baasis täielik sõnaõigus, kuid seal peavad lehvima nii Taani kui Ameerika Ühendriikide lipud. Lisaks võib baasis teenida Taani kontaktohvitser.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Avalon Project - Defense of Greenland: Agreement Between the United States and the Kingdom of Denmark, April 27, 1951 |url=https://avalon.law.yale.edu/20th_century/den001.asp#art2para3 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240227112542/http://avalon.law.yale.edu/20th_century/den001.asp#art2para3 |archive-date=February 27, 2024 |access-date=February 21, 2020 |website=avalon.law.yale.edu}}&lt;/ref&gt; Aastast 2004 peab baasis lehvima ka [[Gröönimaa lipp]] ning Gröönimaa võib sinna saata ka oma kontaktisiku.&lt;ref&gt;{{Cite web | title=Technical Difficulties | url=https://www.state.gov/wp-content/uploads/2019/02/04-806-Denmark-Defense.done_.pdf | access-date=2026-02-28 | website=www.state.gov}}&lt;/ref&gt; Aastal 2025 teenis Pituffiki baasis alaliselt ligi 150 Ameerika Ühendriikide sõjaväelast ([[külm sõda|külma sõja]] ajal oli sealse üksuse suurus ligi 6000 meest).&lt;ref&gt;{{cite news |title=Thulebasen huset en gang 6000 personer – nå er det 150 igjen |url=https://www.tu.no/artikler/thulebasen-huset-en-gang-6000-personer-na-er-det-150-igjen/557307 |access-date=17 April 2025 |archive-date=18 April 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250418002118/https://www.tu.no/artikler/thulebasen-huset-en-gang-6000-personer-na-er-det-150-igjen/557307 |url-status=live }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |last1=Tekeli |first1=Maya |last2=Gettleman |first2=Jeffrey |date=March 25, 2025 |title=What's the American Base on Greenland? Here's What to Know. |url=https://www.nytimes.com/2025/03/25/world/europe/greenland-us-space-base.html |website=The New York Times |access-date=10 January 2026 |archive-date=19 August 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250819175116/https://www.nytimes.com/2025/03/25/world/europe/greenland-us-space-base.html |url-status=live }}&lt;/ref&gt;

Pituffiki kosmosebaas on [[Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium]]i hallatavatest üksustest põhjapoolseim – see asub põhjapolaarjoonest ligi 1200 km kaugusel põhjas ning Põhjapooluselt umbes 1500 km kaugusel. Baasi territooriumil on [[Põhjatähe laht|Põhjatähe lahe]] jäämäed, kaks saart ([[Saundersi saar (Gröönimaa)|Saundersi saar]] ja [[Wolstenholme saar]]) ja [[Wolstenholme fjord]]. Baasis on palju raketihoiatusandureid ja kosmoseseiretehnikat.

[[Ameerika Ühendriikide õhuvägi]] andis Thule baasi kosmoseväele üle aastal 2020. Uue nime sai baas aastal 2023. Baas sai tähelepanu 2025. aasta [[Gröönimaa kriis]]i ajal, kui selle ülem vabastati ametist, kuna avaldas vastumeelsust [[USA president|president]] [[Donald Trump]]i väljaütlemistele seoses [[Gröönimaa võimalik ülevõtmine Ameerika Ühendriikide poolt|Gröönimaa võimaliku ülevõtmisega]].&lt;ref name=&quot;bbcapr&quot;&gt;{{cite news |title=US fires Greenland military base chief for 'undermining' Vance |url=https://www.bbc.com/news/articles/creq99l218do |access-date=17 April 2025 |work=BBC |archive-date=12 April 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250412060512/https://www.bbc.com/news/articles/creq99l218do |url-status=live }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news |title=Head of US military base in Greenland fired after JD Vance visit |url=https://www.theguardian.com/us-news/2025/apr/11/col-susannah-meyers-head-of-us-military-base-greenland-fired-after-jd-vance-visit |access-date=6 January 2026 |work=The Guardian}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
* [[Annoatok]]
* [[Camp Century]]
* [[Camp Fistclench]]
* [[Camp TUTO]]
* [[Project Iceworm]]
* [[Etah (Gröönimaa)]]
* [[Guantanamo Bay Naval Base]]
* [[Kee Bird]]

==Viited==
{{viited}}

==Allikad==
* Balchen, Bernt. ''Come North With Me''. EP Dutton, New York, 1958.
* Fletcher, Harry R. (1989) Air Force Bases Volume II, Active Air Force Bases outside the United States of America on 17 September 1982. Maxwell AFB, Alabama: Office of Air Force History. ISBN 0-912799-53-6
* Maurer, Maurer. ''Air Force Combat Units of World War II''. Washington, DC: U.S. Government Printing Office 1961 (republished 1983, Office of Air Force History, ISBN 0-912799-02-1).
* Ravenstein, Charles A. ''Air Force Combat Wings Lineage and Honors Histories 1947–1977''. [[Maxwell Air Force Base]], [[Alabama]]: Office of Air Force History 1984. ISBN 0-912799-12-9.

==Kirjandus==
* Ackrén, Maria (2019). &quot;[https://arcticyearbook.com/images/yearbook/2019/Scholarly-Papers/2_AY2019_Ackren.pdf From bilateral to trilateral agreement: The case of Thule Air Base.]&quot; ''Arctic Yearbook 2019''.
* {{cite web |last=Dragsdahl |first=Joergen |date=2005 |title=US-Danish politics on Thule Air Base: A few dilemmas bypassed in Denmark and Greenland |url=https://www.dragsdahl.dk/A20050814.htm |publisher=Contemporary Security Policy}}

{{koord}}
[[Kategooria:Sõjaväebaasid]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kosmosevägi]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide militaarehitised]]
[[Kategooria:Gröönimaa]]</text>
      <sha1>0angu0jge6wzjn6xl08rioxtuyd7y4u</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248885</id>
      <parentid>7248646</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T07:25:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Korrastasin [[Vikipeedia:Tööriistad/Viidete korrastaja|skripti]] abil viiteid</comment>
      <origin>7248885</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6017" sha1="5vksaue81ufsamlojsjwplv1zqs3ltg" xml:space="preserve">[[Pilt:Aerial Picture Of Thule Air Base.jpg|pisi|Pituffiki kosmosebaas]]
[[Fail:Thule Air Base aerial view.jpg|pisi|Kosmusebaas 1989. aastal]]
'''Pituffiki kosmosebaas''' ([[inglise keel]]es ''Pituffik Space Base''; [[IATA lennujaamakood|IATA]]: '''THU''', [[ICAO lennujaamakood|ICAO]]: '''BGTL'''; varem '''Thule õhubaas''' (''Thule Air Base'')) on [[Ameerika Ühendriikide kosmosevägi|Ameerika Ühendriikide kosmoseväe]] [[sõjaväebaas|baas]] [[Gröönimaa]] looderannikul [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriigis]].

Aastal 1949 oli [[Taani]] üks [[NATO]] asutajaliikmetest ning aastal 1951 sõlmisid Taani ja [[Ameerika Ühendriigid]] lepingu, mille järgi võivad Ameerika Ühendriigid Gröönimaal läbi NATO oma baasi omada, kuni nii Taani kui Ameerika Ühendriigid on NATO liikmed. Lepingu järgi on Ameerika Ühendriikidel baasis täielik sõnaõigus, kuid seal peavad lehvima nii Taani kui Ameerika Ühendriikide lipud. Lisaks võib baasis teenida Taani kontaktohvitser.&lt;ref name=&quot;mwGVV&quot; /&gt; Aastast 2004 peab baasis lehvima ka [[Gröönimaa lipp]] ning Gröönimaa võib sinna saata ka oma kontaktisiku.&lt;ref name=&quot;Ai7lX&quot; /&gt; Aastal 2025 teenis Pituffiki baasis alaliselt ligi 150 Ameerika Ühendriikide sõjaväelast ([[külm sõda|külma sõja]] ajal oli sealse üksuse suurus ligi 6000 meest).&lt;ref name=&quot;rxsoP&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;WQDPQ&quot; /&gt;

Pituffiki kosmosebaas on [[Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium]]i hallatavatest üksustest põhjapoolseim – see asub põhjapolaarjoonest ligi 1200 km kaugusel põhjas ning Põhjapooluselt umbes 1500 km kaugusel. Baasi territooriumil on [[Põhjatähe laht|Põhjatähe lahe]] jäämäed, kaks saart ([[Saundersi saar (Gröönimaa)|Saundersi saar]] ja [[Wolstenholme saar]]) ja [[Wolstenholme fjord]]. Baasis on palju raketihoiatusandureid ja kosmoseseiretehnikat.

[[Ameerika Ühendriikide õhuvägi]] andis Thule baasi kosmoseväele üle aastal 2020. Uue nime sai baas aastal 2023. Baas sai tähelepanu 2025. aasta [[Gröönimaa kriis]]i ajal, kui selle ülem vabastati ametist, kuna avaldas vastumeelsust [[USA president|president]] [[Donald Trump]]i väljaütlemistele seoses [[Gröönimaa võimalik ülevõtmine Ameerika Ühendriikide poolt|Gröönimaa võimaliku ülevõtmisega]].&lt;ref name=&quot;bbcapr&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;GCBao&quot; /&gt;

==Vaata ka==
* [[Annoatok]]
* [[Camp Century]]
* [[Camp Fistclench]]
* [[Camp TUTO]]
* [[Project Iceworm]]
* [[Etah (Gröönimaa)]]
* [[Guantanamo Bay Naval Base]]
* [[Kee Bird]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;bbcapr&quot;&gt;{{cite news |title=US fires Greenland military base chief for 'undermining' Vance |url=https://www.bbc.com/news/articles/creq99l218do |access-date=17 April 2025 |work=BBC |archive-date=12 April 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250412060512/https://www.bbc.com/news/articles/creq99l218do |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mwGVV&quot;&gt;{{Cite web |title=Avalon Project - Defense of Greenland: Agreement Between the United States and the Kingdom of Denmark, April 27, 1951 |url=https://avalon.law.yale.edu/20th_century/den001.asp#art2para3 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240227112542/http://avalon.law.yale.edu/20th_century/den001.asp#art2para3 |archive-date=February 27, 2024 |access-date=February 21, 2020 |website=avalon.law.yale.edu}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ai7lX&quot;&gt;{{Cite web | title=Technical Difficulties | url=https://www.state.gov/wp-content/uploads/2019/02/04-806-Denmark-Defense.done_.pdf | access-date=2026-02-28 | website=www.state.gov}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rxsoP&quot;&gt;{{cite news |title=Thulebasen huset en gang 6000 personer – nå er det 150 igjen |url=https://www.tu.no/artikler/thulebasen-huset-en-gang-6000-personer-na-er-det-150-igjen/557307 |access-date=17 April 2025 |archive-date=18 April 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250418002118/https://www.tu.no/artikler/thulebasen-huset-en-gang-6000-personer-na-er-det-150-igjen/557307 |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WQDPQ&quot;&gt;{{Cite web |last1=Tekeli |first1=Maya |last2=Gettleman |first2=Jeffrey |date=March 25, 2025 |title=What's the American Base on Greenland? Here's What to Know. |url=https://www.nytimes.com/2025/03/25/world/europe/greenland-us-space-base.html |website=The New York Times |access-date=10 January 2026 |archive-date=19 August 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250819175116/https://www.nytimes.com/2025/03/25/world/europe/greenland-us-space-base.html |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GCBao&quot;&gt;{{cite news |title=Head of US military base in Greenland fired after JD Vance visit |url=https://www.theguardian.com/us-news/2025/apr/11/col-susannah-meyers-head-of-us-military-base-greenland-fired-after-jd-vance-visit |access-date=6 January 2026 |work=The Guardian}}&lt;/ref&gt;
}}

==Allikad==
* Balchen, Bernt. ''Come North With Me''. EP Dutton, New York, 1958.
* Fletcher, Harry R. (1989) Air Force Bases Volume II, Active Air Force Bases outside the United States of America on 17 September 1982. Maxwell AFB, Alabama: Office of Air Force History. ISBN 0-912799-53-6
* Maurer, Maurer. ''Air Force Combat Units of World War II''. Washington, DC: U.S. Government Printing Office 1961 (republished 1983, Office of Air Force History, ISBN 0-912799-02-1).
* Ravenstein, Charles A. ''Air Force Combat Wings Lineage and Honors Histories 1947–1977''. [[Maxwell Air Force Base]], [[Alabama]]: Office of Air Force History 1984. ISBN 0-912799-12-9.

==Kirjandus==
* Ackrén, Maria (2019). &quot;[https://arcticyearbook.com/images/yearbook/2019/Scholarly-Papers/2_AY2019_Ackren.pdf From bilateral to trilateral agreement: The case of Thule Air Base.]&quot; ''Arctic Yearbook 2019''.
* {{cite web |last=Dragsdahl |first=Joergen |date=2005 |title=US-Danish politics on Thule Air Base: A few dilemmas bypassed in Denmark and Greenland |url=https://www.dragsdahl.dk/A20050814.htm |publisher=Contemporary Security Policy}}

{{koord}}
[[Kategooria:Sõjaväebaasid]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kosmosevägi]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide militaarehitised]]
[[Kategooria:Gröönimaa]]</text>
      <sha1>5vksaue81ufsamlojsjwplv1zqs3ltg</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248887</id>
      <parentid>7248885</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T07:34:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>omaenda varasemast mustandist siia materjali</comment>
      <origin>7248887</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9949" sha1="24rx57jx47t8p90f58vglg6hpnl7lka" xml:space="preserve">[[Pilt:Aerial Picture Of Thule Air Base.jpg|pisi|Pituffiki kosmosebaas]]
[[Fail:Thule Air Base aerial view.jpg|pisi|Kosmusebaas 1989. aastal]]
'''Pituffiki kosmosebaas''' ([[inglise keel]]es ''Pituffik Space Base''; [[IATA lennujaamakood|IATA]]: '''THU''', [[ICAO lennujaamakood|ICAO]]: '''BGTL'''; varem '''Thule õhubaas''' (''Thule Air Base'')) on [[Ameerika Ühendriikide kosmosevägi|Ameerika Ühendriikide kosmoseväe]] [[sõjaväebaas|baas]] [[Gröönimaa]] looderannikul [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriigis]]. Baas ehitati aastatel 1951–1953 ja on parasjagu ainus Ühendriikide sõjaväebaas Gröönimaal.&lt;ref name=&quot;NYT&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.nytimes.com/2025/03/25/world/europe/greenland-us-space-base.html |pealkiri=What’s the American Base on Greenland? Here’s What to Know. |autor=Maya Tekeli, Jeffrey Gettleman |aeg=25. märts 2025 |kasutatud=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Aastal 1949 oli [[Taani]] üks [[NATO]] asutajaliikmetest ning aastal 1951 sõlmisid Taani ja [[Ameerika Ühendriigid]] lepingu, mille järgi võivad Ameerika Ühendriigid Gröönimaal läbi NATO oma baasi omada, kuni nii Taani kui Ameerika Ühendriigid on NATO liikmed. Lepingu järgi on Ameerika Ühendriikidel baasis täielik sõnaõigus, kuid seal peavad lehvima nii Taani kui Ameerika Ühendriikide lipud. Lisaks võib baasis teenida Taani kontaktohvitser.&lt;ref name=&quot;mwGVV&quot; /&gt; Aastast 2004 peab baasis lehvima ka [[Gröönimaa lipp]] ning Gröönimaa võib sinna saata ka oma kontaktisiku.&lt;ref name=&quot;Ai7lX&quot; /&gt; Aastal 2025 teenis Pituffiki baasis alaliselt ligi 150 Ameerika Ühendriikide sõjaväelast ([[külm sõda|külma sõja]] ajal oli sealse üksuse suurus ligi 6000 meest).&lt;ref name=&quot;rxsoP&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;WQDPQ&quot; /&gt; [[Ameerika Ühendriikide õhuvägi]] andis Thule baasi kosmoseväele üle aastal 2020. Uue nime sai baas aastal 2023. Baas sai tähelepanu 2025. aasta [[Gröönimaa kriis]]i ajal, kui selle ülem vabastati ametist, kuna avaldas vastumeelsust [[USA president|president]] [[Donald Trump]]i väljaütlemistele seoses [[Gröönimaa võimalik ülevõtmine Ameerika Ühendriikide poolt|Gröönimaa võimaliku ülevõtmisega]].&lt;ref name=&quot;bbcapr&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;GCBao&quot; /&gt;

Pituffiki kosmosebaas on [[Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium]]i hallatavatest üksustest põhjapoolseim – see asub põhjapolaarjoonest 1210 km kaugusel põhjas ning Põhjapooluselt 1524 km kaugusel. Baasis on palju raketihoiatusandureid ja kosmoseseiretehnikat. Seal paineb ka maailma põhjapoolseim [[süvaveesadam]]. Baasi territooriumil on [[Põhjatähe laht|Põhjatähe lahe]] jäämäed, kaks saart ([[Saundersi saar (Gröönimaa)|Saundersi saar]] ja [[Wolstenholme saar]]) ja [[Wolstenholme fjord]]. 

== Ajalugu ==
=== Teine maailmasõda ==
Pärast seda, kui [[Taani Teises maailmasõjas|Saksa väed Taani 9. aprillil 1940 okupeerisid]], sõlmis [[Henrik Kauffmann]], Taani saadik Ameerika Ühendriikides, kuninga nimel USA-ga lepingu Gröönimaa kaitseks Saksa vägede eest. Okupatsioonivalitsus Kopenhaagenis mõistis Kauffmanni lepingu sõlmimise eest [[riigireetmine|riigireetmises]] süüdi. 1941. aasta suvest asusid [[Ameerika Ühendriikide Sõjaministeerium]] ja [[Ameerika Ühendriikide rannavalve]] Gröönimaale (koodnimega [[Bluie]]) raadio- ja ilmajaamasid rajada, püstitades [[Narsarsuaq]]i lähistele [[Bluie West One]]'i.

=== Thule õhubaas ===
Baasi loomiseks sõlmiti Taani ja Ühendriikide vahel 1951. aastal Gröönimaa kaitselepe. 9. juulil jõudis Gröönimaale kohale 120 laevast ja 12 000 ehitajast koosnev tööbrigaad.&lt;ref&gt;Svend Aage Christensen &amp; Kristian Soby Kristensen. &quot;Greenlanders Displaced by the Cold War. Relocation and Compensation&quot;, Bernd Schäfer, Manfred Berg (toim, 2009). ''Historical Justice in International Perspective. How Societies Are Trying to Right the Wrongs of the Past''. Cambridge University Press, lk 113. ISBN 9780521876834.&lt;/ref&gt; ja lõppesid 1953. aastal.

Algselt kuulus see [[Ameerika Ühendriikide õhuvägi|Ameerika Ühendriikide õhuväe]] [[Strateegiline õhuväejuhatus|strateegilise õhuväejuhatusele]] ning seal paiknesid [[strateegilised pommituslennuk]]id. 1950. aastatel ehitati Thulest lähtudes Gröönimaale võrgustik raadioside-, radari- ja ilmajaamasid. 1961. aastal paigaldati baasi lähistele paigaldatud eelhoiatusradar BMEWS, mis avastama Põhja-Ameerika pihta sihitud Nõukogude Liidu tuumarakette.

1960. aastate esimesel poolel töötas Thules ligemale 10 000 teenistujat, kuid 1965. aasta juunist hakati baasi tegevust kärpima ning 1968. aastaks oli sinna jäänud ligemale 3370 inimest.

21. jaanuaril 1968 [[1968. aasta B-52 allakukkumine Thule õhuväebaasis|kukkus pardal puhkenud tulekahju tõttu baasi lähedal alla]] nelja [[B28FI]] [[termmotuumapomm]]i kandnud USA õhuväe pommitaja [[B-52 Stratofortress|B-52G Stratofortress]], ühel seitsmest lendurst ei õnnestunud langevast lennukist pääseda ja ta hukkus. Ehkki 1,1 [[megatonn]]ilise võimsusega pommide tuumaplahvatust ei toimunud, plahvatasid lennuki kokkupõrkel maaga pommide tavalõhkeainet sisaldanud detailid, mis põhjustas õnnetuspaiga radioaktiivse saastumise ja sellest tulenenud Taani-Ühendriikide ühise puhastusoperatsiooni.

1982. aastal viidi baas üle õhuväe kosmoseväejuhatuse alluvusse.{{lisa viide}} 30. septembril 1968 leppisid Ühendriigid ja Taani kokku baasi territooriumi vähendamise ligemale poolele selle algsest suurusest.

2020. aastal anti baas üle kosmoseväele, 6. aprillil 2023 nimetati see ümber Pituffiki kosmosebaasiks, mis pidi peegeldama selle väeliigilist kuuluvust, ja teisalt ka piirkonna põlist kohanime.&lt;ref name=&quot;sn-20230406&quot;&gt;{{cite news |last=Dillon |first=Connie |date=6 April 2023 |title=Thule Air Base Gets New Name |url=https://www.spaceforce.mil/News/Article/3355840/thule-air-base-gets-new-name/ |access-date=6 April 2023 |work=Space Force News}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news |date=2025-03-28 |title=What to know about the US military's Pituffik Space Base in Greenland |url=https://apnews.com/article/greenland-american-military-pituffik-space-base-denmark-746d67b1bc8e6681328a809787412495 |access-date=2025-03-29 |work=AP News |language=en}}&lt;/ref&gt; Baasis teenib alaliselt ligemale 150 sõjaväelast.

==Vaata ka==
* [[Annoatok]]
* [[Camp Century]]
* [[Camp Fistclench]]
* [[Camp TUTO]]
* [[Project Iceworm]]
* [[Etah (Gröönimaa)]]
* [[Guantanamo Bay Naval Base]]
* [[Kee Bird]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;bbcapr&quot;&gt;{{cite news |title=US fires Greenland military base chief for 'undermining' Vance |url=https://www.bbc.com/news/articles/creq99l218do |access-date=17 April 2025 |work=BBC |archive-date=12 April 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250412060512/https://www.bbc.com/news/articles/creq99l218do |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mwGVV&quot;&gt;{{Cite web |title=Avalon Project - Defense of Greenland: Agreement Between the United States and the Kingdom of Denmark, April 27, 1951 |url=https://avalon.law.yale.edu/20th_century/den001.asp#art2para3 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240227112542/http://avalon.law.yale.edu/20th_century/den001.asp#art2para3 |archive-date=February 27, 2024 |access-date=February 21, 2020 |website=avalon.law.yale.edu}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ai7lX&quot;&gt;{{Cite web | title=Technical Difficulties | url=https://www.state.gov/wp-content/uploads/2019/02/04-806-Denmark-Defense.done_.pdf | access-date=2026-02-28 | website=www.state.gov}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rxsoP&quot;&gt;{{cite news |title=Thulebasen huset en gang 6000 personer – nå er det 150 igjen |url=https://www.tu.no/artikler/thulebasen-huset-en-gang-6000-personer-na-er-det-150-igjen/557307 |access-date=17 April 2025 |archive-date=18 April 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250418002118/https://www.tu.no/artikler/thulebasen-huset-en-gang-6000-personer-na-er-det-150-igjen/557307 |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WQDPQ&quot;&gt;{{Cite web |last1=Tekeli |first1=Maya |last2=Gettleman |first2=Jeffrey |date=March 25, 2025 |title=What's the American Base on Greenland? Here's What to Know. |url=https://www.nytimes.com/2025/03/25/world/europe/greenland-us-space-base.html |website=The New York Times |access-date=10 January 2026 |archive-date=19 August 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250819175116/https://www.nytimes.com/2025/03/25/world/europe/greenland-us-space-base.html |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GCBao&quot;&gt;{{cite news |title=Head of US military base in Greenland fired after JD Vance visit |url=https://www.theguardian.com/us-news/2025/apr/11/col-susannah-meyers-head-of-us-military-base-greenland-fired-after-jd-vance-visit |access-date=6 January 2026 |work=The Guardian}}&lt;/ref&gt;
}}

==Allikad==
* Balchen, Bernt. ''Come North With Me''. EP Dutton, New York, 1958.
* Fletcher, Harry R. (1989) Air Force Bases Volume II, Active Air Force Bases outside the United States of America on 17 September 1982. Maxwell AFB, Alabama: Office of Air Force History. ISBN 0-912799-53-6
* Maurer, Maurer. ''Air Force Combat Units of World War II''. Washington, DC: U.S. Government Printing Office 1961 (republished 1983, Office of Air Force History, ISBN 0-912799-02-1).
* Ravenstein, Charles A. ''Air Force Combat Wings Lineage and Honors Histories 1947–1977''. [[Maxwell Air Force Base]], [[Alabama]]: Office of Air Force History 1984. ISBN 0-912799-12-9.

==Kirjandus==
* Ackrén, Maria (2019). &quot;[https://arcticyearbook.com/images/yearbook/2019/Scholarly-Papers/2_AY2019_Ackren.pdf From bilateral to trilateral agreement: The case of Thule Air Base.]&quot; ''Arctic Yearbook 2019''.
* {{cite web |last=Dragsdahl |first=Joergen |date=2005 |title=US-Danish politics on Thule Air Base: A few dilemmas bypassed in Denmark and Greenland |url=https://www.dragsdahl.dk/A20050814.htm |publisher=Contemporary Security Policy}}

{{koord}}
[[Kategooria:Sõjaväebaasid]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kosmosevägi]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide militaarehitised]]
[[Kategooria:Gröönimaa]]</text>
      <sha1>24rx57jx47t8p90f58vglg6hpnl7lka</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248889</id>
      <parentid>7248887</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T07:38:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248889</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9979" sha1="0ne3glwpw73m2z105m5ml1c2roxzrfh" xml:space="preserve">[[Pilt:Aerial Picture Of Thule Air Base.jpg|pisi|Pituffiki kosmosebaas]]
[[Fail:Thule Air Base aerial view.jpg|pisi|Kosmusebaas 1989. aastal]]
'''Pituffiki kosmosebaas''' ([[inglise keel]]es ''Pituffik Space Base''; [[IATA lennujaamakood|IATA]]: '''THU''', [[ICAO lennujaamakood|ICAO]]: '''BGTL'''; varem '''Thule õhubaas''' (''Thule Air Base'')) on [[Ameerika Ühendriikide kosmosevägi|Ameerika Ühendriikide kosmoseväe]] [[sõjaväebaas|baas]] [[Gröönimaa]] looderannikul [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriigis]]. Baas ehitati aastatel 1951–1953 ja on parasjagu ainus Ühendriikide sõjaväebaas Gröönimaal.&lt;ref name=&quot;NYT&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.nytimes.com/2025/03/25/world/europe/greenland-us-space-base.html |pealkiri=What’s the American Base on Greenland? Here’s What to Know. |autor=Maya Tekeli, Jeffrey Gettleman |aeg=25. märts 2025 |kasutatud=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Aastal 1949 oli [[Taani]] üks [[NATO]] asutajaliikmetest ning aastal 1951 sõlmisid Taani ja [[Ameerika Ühendriigid]] lepingu, mille järgi võivad Ameerika Ühendriigid Gröönimaal läbi NATO oma baasi omada, kuni nii Taani kui Ameerika Ühendriigid on NATO liikmed. Lepingu järgi on Ameerika Ühendriikidel baasis täielik sõnaõigus, kuid seal peavad lehvima nii Taani kui Ameerika Ühendriikide lipud. Lisaks võib baasis teenida Taani kontaktohvitser.&lt;ref name=&quot;mwGVV&quot; /&gt; Aastast 2004 peab baasis lehvima ka [[Gröönimaa lipp]] ning Gröönimaa võib sinna saata ka oma kontaktisiku.&lt;ref name=&quot;Ai7lX&quot; /&gt; Aastal 2025 teenis Pituffiki baasis alaliselt ligi 150 Ameerika Ühendriikide sõjaväelast ([[külm sõda|külma sõja]] ajal oli sealse üksuse suurus ligi 6000 meest).&lt;ref name=&quot;rxsoP&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;WQDPQ&quot; /&gt; [[Ameerika Ühendriikide õhuvägi]] andis Thule baasi kosmoseväele üle aastal 2020. Uue nime sai baas aastal 2023. Baas sai tähelepanu 2025. aasta [[Gröönimaa kriis]]i ajal, kui selle ülem vabastati ametist, kuna avaldas vastumeelsust [[USA president|president]] [[Donald Trump]]i väljaütlemistele seoses [[Gröönimaa võimalik ülevõtmine Ameerika Ühendriikide poolt|Gröönimaa võimaliku ülevõtmisega]].&lt;ref name=&quot;bbcapr&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;GCBao&quot; /&gt;

Pituffiki kosmosebaas on [[Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium]]i hallatavatest üksustest põhjapoolseim – see asub põhjapolaarjoonest 1210 km kaugusel põhjas ning Põhjapooluselt 1524 km kaugusel. Baasi territooriumil on [[Põhjatähe laht|Põhjatähe lahe]] jäämäed, kaks saart ([[Saundersi saar (Gröönimaa)|Saundersi saar]] ja [[Wolstenholme saar]]) ja [[Wolstenholme fjord]]. Baasis on palju raketihoiatusandureid ja kosmoseseiretehnikat. Seal paineb ka maailma põhjapoolseim [[süvaveesadam]].

== Ajalugu ==
=== Teine maailmasõda ===
Pärast seda, kui [[Taani Teises maailmasõjas|Saksa väed Taani 9. aprillil 1940 okupeerisid]], sõlmis [[Henrik Kauffmann]], Taani saadik Ameerika Ühendriikides, kuninga nimel USA-ga lepingu Gröönimaa kaitseks Saksa vägede eest. Okupatsioonivalitsus Kopenhaagenis mõistis Kauffmanni lepingu sõlmimise eest [[riigireetmine|riigireetmises]] süüdi. 1941. aasta suvest asusid [[Ameerika Ühendriikide Sõjaministeerium]] ja [[Ameerika Ühendriikide rannavalve]] Gröönimaale (koodnimega [[Bluie]]) raadio- ja ilmajaamasid rajada, püstitades [[Narsarsuaq]]i lähistele [[Bluie West One]]'i.

=== Thule õhubaas ===
Baasi loomiseks sõlmiti Taani ja Ühendriikide vahel 1951. aastal Gröönimaa kaitselepe. 9. juulil jõudis Gröönimaale kohale 120 laevast ja 12 000 ehitajast koosnev tööbrigaad.&lt;ref&gt;Svend Aage Christensen &amp; Kristian Soby Kristensen. &quot;Greenlanders Displaced by the Cold War. Relocation and Compensation&quot;, Bernd Schäfer, Manfred Berg (toim, 2009). ''Historical Justice in International Perspective. How Societies Are Trying to Right the Wrongs of the Past''. Cambridge University Press, lk 113. ISBN 9780521876834.&lt;/ref&gt; ja lõppesid 1953. aastal.

Algselt kuulus see [[Ameerika Ühendriikide õhuvägi|Ameerika Ühendriikide õhuväe]] [[Strateegiline õhuväejuhatus|strateegilise õhuväejuhatusele]] ning seal paiknesid [[strateegilised pommituslennuk]]id. 1950. aastatel ehitati Thulest lähtudes Gröönimaale võrgustik raadioside-, radari- ja ilmajaamasid. 1961. aastal paigaldati baasi lähistele paigaldatud eelhoiatusradar BMEWS, mis avastama Põhja-Ameerika pihta sihitud Nõukogude Liidu tuumarakette.

1960. aastate esimesel poolel töötas Thules ligemale 10 000 teenistujat, kuid 1965. aasta juunist hakati baasi tegevust kärpima ning 1968. aastaks oli sinna jäänud ligemale 3370 inimest.

21. jaanuaril 1968 [[1968. aasta B-52 allakukkumine Thule õhuväebaasis|kukkus pardal puhkenud tulekahju tõttu baasi lähedal alla]] nelja [[B28FI]] [[termmotuumapomm]]i kandnud USA õhuväe pommitaja [[B-52 Stratofortress|B-52G Stratofortress]], ühel seitsmest lendurst ei õnnestunud langevast lennukist pääseda ja ta hukkus. Ehkki 1,1 [[megatonn]]ilise võimsusega pommide tuumaplahvatust ei toimunud, plahvatasid lennuki kokkupõrkel maaga pommide tavalõhkeainet sisaldanud detailid, mis põhjustas õnnetuspaiga radioaktiivse saastumise ja sellest tulenenud Taani-Ühendriikide ühise puhastusoperatsiooni.

1982. aastal viidi baas üle õhuväe kosmoseväejuhatuse alluvusse.{{lisa viide}} 30. septembril 1968 leppisid Ühendriigid ja Taani kokku baasi territooriumi vähendamise ligemale poolele selle algsest suurusest.

=== Pituffiki kosmosebaas ===
2020. aastal anti baas üle kosmoseväele, 6. aprillil 2023 nimetati see ümber Pituffiki kosmosebaasiks, mis pidi peegeldama selle väeliigilist kuuluvust, ja teisalt ka piirkonna põlist kohanime.&lt;ref name=&quot;sn-20230406&quot;&gt;{{cite news |last=Dillon |first=Connie |date=6 April 2023 |title=Thule Air Base Gets New Name |url=https://www.spaceforce.mil/News/Article/3355840/thule-air-base-gets-new-name/ |access-date=6 April 2023 |work=Space Force News}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news |date=2025-03-28 |title=What to know about the US military's Pituffik Space Base in Greenland |url=https://apnews.com/article/greenland-american-military-pituffik-space-base-denmark-746d67b1bc8e6681328a809787412495 |access-date=2025-03-29 |work=AP News |language=en}}&lt;/ref&gt; Baasis teenib alaliselt ligemale 150 sõjaväelast.

==Vaata ka==
* [[Annoatok]]
* [[Camp Century]]
* [[Camp Fistclench]]
* [[Camp TUTO]]
* [[Project Iceworm]]
* [[Etah (Gröönimaa)]]
* [[Guantanamo Bay Naval Base]]
* [[Kee Bird]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;bbcapr&quot;&gt;{{cite news |title=US fires Greenland military base chief for 'undermining' Vance |url=https://www.bbc.com/news/articles/creq99l218do |access-date=17 April 2025 |work=BBC |archive-date=12 April 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250412060512/https://www.bbc.com/news/articles/creq99l218do |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mwGVV&quot;&gt;{{Cite web |title=Avalon Project - Defense of Greenland: Agreement Between the United States and the Kingdom of Denmark, April 27, 1951 |url=https://avalon.law.yale.edu/20th_century/den001.asp#art2para3 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240227112542/http://avalon.law.yale.edu/20th_century/den001.asp#art2para3 |archive-date=February 27, 2024 |access-date=February 21, 2020 |website=avalon.law.yale.edu}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ai7lX&quot;&gt;{{Cite web | title=Technical Difficulties | url=https://www.state.gov/wp-content/uploads/2019/02/04-806-Denmark-Defense.done_.pdf | access-date=2026-02-28 | website=www.state.gov}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rxsoP&quot;&gt;{{cite news |title=Thulebasen huset en gang 6000 personer – nå er det 150 igjen |url=https://www.tu.no/artikler/thulebasen-huset-en-gang-6000-personer-na-er-det-150-igjen/557307 |access-date=17 April 2025 |archive-date=18 April 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250418002118/https://www.tu.no/artikler/thulebasen-huset-en-gang-6000-personer-na-er-det-150-igjen/557307 |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WQDPQ&quot;&gt;{{Cite web |last1=Tekeli |first1=Maya |last2=Gettleman |first2=Jeffrey |date=March 25, 2025 |title=What's the American Base on Greenland? Here's What to Know. |url=https://www.nytimes.com/2025/03/25/world/europe/greenland-us-space-base.html |website=The New York Times |access-date=10 January 2026 |archive-date=19 August 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250819175116/https://www.nytimes.com/2025/03/25/world/europe/greenland-us-space-base.html |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GCBao&quot;&gt;{{cite news |title=Head of US military base in Greenland fired after JD Vance visit |url=https://www.theguardian.com/us-news/2025/apr/11/col-susannah-meyers-head-of-us-military-base-greenland-fired-after-jd-vance-visit |access-date=6 January 2026 |work=The Guardian}}&lt;/ref&gt;
}}

==Allikad==
* Balchen, Bernt. ''Come North With Me''. EP Dutton, New York, 1958.
* Fletcher, Harry R. (1989) Air Force Bases Volume II, Active Air Force Bases outside the United States of America on 17 September 1982. Maxwell AFB, Alabama: Office of Air Force History. ISBN 0-912799-53-6
* Maurer, Maurer. ''Air Force Combat Units of World War II''. Washington, DC: U.S. Government Printing Office 1961 (republished 1983, Office of Air Force History, ISBN 0-912799-02-1).
* Ravenstein, Charles A. ''Air Force Combat Wings Lineage and Honors Histories 1947–1977''. [[Maxwell Air Force Base]], [[Alabama]]: Office of Air Force History 1984. ISBN 0-912799-12-9.

==Kirjandus==
* Ackrén, Maria (2019). &quot;[https://arcticyearbook.com/images/yearbook/2019/Scholarly-Papers/2_AY2019_Ackren.pdf From bilateral to trilateral agreement: The case of Thule Air Base.]&quot; ''Arctic Yearbook 2019''.
* {{cite web |last=Dragsdahl |first=Joergen |date=2005 |title=US-Danish politics on Thule Air Base: A few dilemmas bypassed in Denmark and Greenland |url=https://www.dragsdahl.dk/A20050814.htm |publisher=Contemporary Security Policy}}

{{koord}}
[[Kategooria:Sõjaväebaasid]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kosmosevägi]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide militaarehitised]]
[[Kategooria:Gröönimaa]]</text>
      <sha1>0ne3glwpw73m2z105m5ml1c2roxzrfh</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248890</id>
      <parentid>7248889</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T07:39:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248890</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9980" sha1="5y04stfy7n45e6tbtaydie8n7kkxhi5" xml:space="preserve">[[Pilt:Aerial Picture Of Thule Air Base.jpg|pisi|Pituffiki kosmosebaas]]
[[Fail:Thule Air Base aerial view.jpg|pisi|Kosmusebaas 1989. aastal]]
'''Pituffiki kosmosebaas''' ([[inglise keel]]es ''Pituffik Space Base''; [[IATA lennujaamakood|IATA]]: '''THU''', [[ICAO lennujaamakood|ICAO]]: '''BGTL'''), varem '''Thule õhubaas''' (''Thule Air Base''), on [[Ameerika Ühendriikide kosmosevägi|Ameerika Ühendriikide kosmoseväe]] [[sõjaväebaas|baas]] [[Gröönimaa]] looderannikul [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriigis]]. Baas ehitati aastatel 1951–1953 ja on parasjagu ainus Ühendriikide sõjaväebaas Gröönimaal.&lt;ref name=&quot;NYT&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.nytimes.com/2025/03/25/world/europe/greenland-us-space-base.html |pealkiri=What’s the American Base on Greenland? Here’s What to Know. |autor=Maya Tekeli, Jeffrey Gettleman |aeg=25. märts 2025 |kasutatud=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Aastal 1949 oli [[Taani]] üks [[NATO]] asutajaliikmetest ning aastal 1951 sõlmisid Taani ja [[Ameerika Ühendriigid]] lepingu, mille järgi võivad Ameerika Ühendriigid Gröönimaal läbi NATO oma baasi omada, kuni nii Taani kui Ameerika Ühendriigid on NATO liikmed. Lepingu järgi on Ameerika Ühendriikidel baasis täielik sõnaõigus, kuid seal peavad lehvima nii Taani kui Ameerika Ühendriikide lipud. Lisaks võib baasis teenida Taani kontaktohvitser.&lt;ref name=&quot;mwGVV&quot; /&gt; Aastast 2004 peab baasis lehvima ka [[Gröönimaa lipp]] ning Gröönimaa võib sinna saata ka oma kontaktisiku.&lt;ref name=&quot;Ai7lX&quot; /&gt; Aastal 2025 teenis Pituffiki baasis alaliselt ligi 150 Ameerika Ühendriikide sõjaväelast ([[külm sõda|külma sõja]] ajal oli sealse üksuse suurus ligi 6000 meest).&lt;ref name=&quot;rxsoP&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;WQDPQ&quot; /&gt; [[Ameerika Ühendriikide õhuvägi]] andis Thule baasi kosmoseväele üle aastal 2020. Uue nime sai baas aastal 2023. Baas sai tähelepanu 2025. aasta [[Gröönimaa kriis]]i ajal, kui selle ülem vabastati ametist, kuna avaldas vastumeelsust [[USA president|president]] [[Donald Trump]]i väljaütlemistele seoses [[Gröönimaa võimalik ülevõtmine Ameerika Ühendriikide poolt|Gröönimaa võimaliku ülevõtmisega]].&lt;ref name=&quot;bbcapr&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;GCBao&quot; /&gt;

Pituffiki kosmosebaas on [[Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium]]i hallatavatest üksustest põhjapoolseim – see asub põhjapolaarjoonest 1210 km kaugusel põhjas ning Põhjapooluselt 1524 km kaugusel. Baasi territooriumil on [[Põhjatähe laht|Põhjatähe lahe]] jäämäed, kaks saart ([[Saundersi saar (Gröönimaa)|Saundersi saar]] ja [[Wolstenholme saar]]) ja [[Wolstenholme fjord]]. Baasis on palju raketihoiatusandureid ja kosmoseseiretehnikat. Seal paineb ka maailma põhjapoolseim [[süvaveesadam]].

== Ajalugu ==
=== Teine maailmasõda ===
Pärast seda, kui [[Taani Teises maailmasõjas|Saksa väed Taani 9. aprillil 1940 okupeerisid]], sõlmis [[Henrik Kauffmann]], Taani saadik Ameerika Ühendriikides, kuninga nimel USA-ga lepingu Gröönimaa kaitseks Saksa vägede eest. Okupatsioonivalitsus Kopenhaagenis mõistis Kauffmanni lepingu sõlmimise eest [[riigireetmine|riigireetmises]] süüdi. 1941. aasta suvest asusid [[Ameerika Ühendriikide Sõjaministeerium]] ja [[Ameerika Ühendriikide rannavalve]] Gröönimaale (koodnimega [[Bluie]]) raadio- ja ilmajaamasid rajada, püstitades [[Narsarsuaq]]i lähistele [[Bluie West One]]'i.

=== Thule õhubaas ===
Baasi loomiseks sõlmiti Taani ja Ühendriikide vahel 1951. aastal Gröönimaa kaitselepe. 9. juulil jõudis Gröönimaale kohale 120 laevast ja 12 000 ehitajast koosnev tööbrigaad.&lt;ref&gt;Svend Aage Christensen &amp; Kristian Soby Kristensen. &quot;Greenlanders Displaced by the Cold War. Relocation and Compensation&quot;, Bernd Schäfer, Manfred Berg (toim, 2009). ''Historical Justice in International Perspective. How Societies Are Trying to Right the Wrongs of the Past''. Cambridge University Press, lk 113. ISBN 9780521876834.&lt;/ref&gt; ja lõppesid 1953. aastal.

Algselt kuulus see [[Ameerika Ühendriikide õhuvägi|Ameerika Ühendriikide õhuväe]] [[Strateegiline õhuväejuhatus|strateegilise õhuväejuhatusele]] ning seal paiknesid [[strateegilised pommituslennuk]]id. 1950. aastatel ehitati Thulest lähtudes Gröönimaale võrgustik raadioside-, radari- ja ilmajaamasid. 1961. aastal paigaldati baasi lähistele paigaldatud eelhoiatusradar BMEWS, mis avastama Põhja-Ameerika pihta sihitud Nõukogude Liidu tuumarakette.

1960. aastate esimesel poolel töötas Thules ligemale 10 000 teenistujat, kuid 1965. aasta juunist hakati baasi tegevust kärpima ning 1968. aastaks oli sinna jäänud ligemale 3370 inimest.

21. jaanuaril 1968 [[1968. aasta B-52 allakukkumine Thule õhuväebaasis|kukkus pardal puhkenud tulekahju tõttu baasi lähedal alla]] nelja [[B28FI]] [[termmotuumapomm]]i kandnud USA õhuväe pommitaja [[B-52 Stratofortress|B-52G Stratofortress]], ühel seitsmest lendurst ei õnnestunud langevast lennukist pääseda ja ta hukkus. Ehkki 1,1 [[megatonn]]ilise võimsusega pommide tuumaplahvatust ei toimunud, plahvatasid lennuki kokkupõrkel maaga pommide tavalõhkeainet sisaldanud detailid, mis põhjustas õnnetuspaiga radioaktiivse saastumise ja sellest tulenenud Taani-Ühendriikide ühise puhastusoperatsiooni.

1982. aastal viidi baas üle õhuväe kosmoseväejuhatuse alluvusse.{{lisa viide}} 30. septembril 1968 leppisid Ühendriigid ja Taani kokku baasi territooriumi vähendamise ligemale poolele selle algsest suurusest.

=== Pituffiki kosmosebaas ===
2020. aastal anti baas üle kosmoseväele, 6. aprillil 2023 nimetati see ümber Pituffiki kosmosebaasiks, mis pidi peegeldama selle väeliigilist kuuluvust, ja teisalt ka piirkonna põlist kohanime.&lt;ref name=&quot;sn-20230406&quot;&gt;{{cite news |last=Dillon |first=Connie |date=6 April 2023 |title=Thule Air Base Gets New Name |url=https://www.spaceforce.mil/News/Article/3355840/thule-air-base-gets-new-name/ |access-date=6 April 2023 |work=Space Force News}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news |date=2025-03-28 |title=What to know about the US military's Pituffik Space Base in Greenland |url=https://apnews.com/article/greenland-american-military-pituffik-space-base-denmark-746d67b1bc8e6681328a809787412495 |access-date=2025-03-29 |work=AP News |language=en}}&lt;/ref&gt; Baasis teenib alaliselt ligemale 150 sõjaväelast.

==Vaata ka==
* [[Annoatok]]
* [[Camp Century]]
* [[Camp Fistclench]]
* [[Camp TUTO]]
* [[Project Iceworm]]
* [[Etah (Gröönimaa)]]
* [[Guantanamo Bay Naval Base]]
* [[Kee Bird]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;bbcapr&quot;&gt;{{cite news |title=US fires Greenland military base chief for 'undermining' Vance |url=https://www.bbc.com/news/articles/creq99l218do |access-date=17 April 2025 |work=BBC |archive-date=12 April 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250412060512/https://www.bbc.com/news/articles/creq99l218do |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mwGVV&quot;&gt;{{Cite web |title=Avalon Project - Defense of Greenland: Agreement Between the United States and the Kingdom of Denmark, April 27, 1951 |url=https://avalon.law.yale.edu/20th_century/den001.asp#art2para3 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240227112542/http://avalon.law.yale.edu/20th_century/den001.asp#art2para3 |archive-date=February 27, 2024 |access-date=February 21, 2020 |website=avalon.law.yale.edu}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ai7lX&quot;&gt;{{Cite web | title=Technical Difficulties | url=https://www.state.gov/wp-content/uploads/2019/02/04-806-Denmark-Defense.done_.pdf | access-date=2026-02-28 | website=www.state.gov}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rxsoP&quot;&gt;{{cite news |title=Thulebasen huset en gang 6000 personer – nå er det 150 igjen |url=https://www.tu.no/artikler/thulebasen-huset-en-gang-6000-personer-na-er-det-150-igjen/557307 |access-date=17 April 2025 |archive-date=18 April 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250418002118/https://www.tu.no/artikler/thulebasen-huset-en-gang-6000-personer-na-er-det-150-igjen/557307 |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WQDPQ&quot;&gt;{{Cite web |last1=Tekeli |first1=Maya |last2=Gettleman |first2=Jeffrey |date=March 25, 2025 |title=What's the American Base on Greenland? Here's What to Know. |url=https://www.nytimes.com/2025/03/25/world/europe/greenland-us-space-base.html |website=The New York Times |access-date=10 January 2026 |archive-date=19 August 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250819175116/https://www.nytimes.com/2025/03/25/world/europe/greenland-us-space-base.html |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GCBao&quot;&gt;{{cite news |title=Head of US military base in Greenland fired after JD Vance visit |url=https://www.theguardian.com/us-news/2025/apr/11/col-susannah-meyers-head-of-us-military-base-greenland-fired-after-jd-vance-visit |access-date=6 January 2026 |work=The Guardian}}&lt;/ref&gt;
}}

==Allikad==
* Balchen, Bernt. ''Come North With Me''. EP Dutton, New York, 1958.
* Fletcher, Harry R. (1989) Air Force Bases Volume II, Active Air Force Bases outside the United States of America on 17 September 1982. Maxwell AFB, Alabama: Office of Air Force History. ISBN 0-912799-53-6
* Maurer, Maurer. ''Air Force Combat Units of World War II''. Washington, DC: U.S. Government Printing Office 1961 (republished 1983, Office of Air Force History, ISBN 0-912799-02-1).
* Ravenstein, Charles A. ''Air Force Combat Wings Lineage and Honors Histories 1947–1977''. [[Maxwell Air Force Base]], [[Alabama]]: Office of Air Force History 1984. ISBN 0-912799-12-9.

==Kirjandus==
* Ackrén, Maria (2019). &quot;[https://arcticyearbook.com/images/yearbook/2019/Scholarly-Papers/2_AY2019_Ackren.pdf From bilateral to trilateral agreement: The case of Thule Air Base.]&quot; ''Arctic Yearbook 2019''.
* {{cite web |last=Dragsdahl |first=Joergen |date=2005 |title=US-Danish politics on Thule Air Base: A few dilemmas bypassed in Denmark and Greenland |url=https://www.dragsdahl.dk/A20050814.htm |publisher=Contemporary Security Policy}}

{{koord}}
[[Kategooria:Sõjaväebaasid]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kosmosevägi]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide militaarehitised]]
[[Kategooria:Gröönimaa]]</text>
      <sha1>5y04stfy7n45e6tbtaydie8n7kkxhi5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248891</id>
      <parentid>7248890</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T07:40:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:1953]]</comment>
      <origin>7248891</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10000" sha1="pikeznxhtcnvp9pkk7i8yaboucxzpel" xml:space="preserve">[[Pilt:Aerial Picture Of Thule Air Base.jpg|pisi|Pituffiki kosmosebaas]]
[[Fail:Thule Air Base aerial view.jpg|pisi|Kosmusebaas 1989. aastal]]
'''Pituffiki kosmosebaas''' ([[inglise keel]]es ''Pituffik Space Base''; [[IATA lennujaamakood|IATA]]: '''THU''', [[ICAO lennujaamakood|ICAO]]: '''BGTL'''), varem '''Thule õhubaas''' (''Thule Air Base''), on [[Ameerika Ühendriikide kosmosevägi|Ameerika Ühendriikide kosmoseväe]] [[sõjaväebaas|baas]] [[Gröönimaa]] looderannikul [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriigis]]. Baas ehitati aastatel 1951–1953 ja on parasjagu ainus Ühendriikide sõjaväebaas Gröönimaal.&lt;ref name=&quot;NYT&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.nytimes.com/2025/03/25/world/europe/greenland-us-space-base.html |pealkiri=What’s the American Base on Greenland? Here’s What to Know. |autor=Maya Tekeli, Jeffrey Gettleman |aeg=25. märts 2025 |kasutatud=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Aastal 1949 oli [[Taani]] üks [[NATO]] asutajaliikmetest ning aastal 1951 sõlmisid Taani ja [[Ameerika Ühendriigid]] lepingu, mille järgi võivad Ameerika Ühendriigid Gröönimaal läbi NATO oma baasi omada, kuni nii Taani kui Ameerika Ühendriigid on NATO liikmed. Lepingu järgi on Ameerika Ühendriikidel baasis täielik sõnaõigus, kuid seal peavad lehvima nii Taani kui Ameerika Ühendriikide lipud. Lisaks võib baasis teenida Taani kontaktohvitser.&lt;ref name=&quot;mwGVV&quot; /&gt; Aastast 2004 peab baasis lehvima ka [[Gröönimaa lipp]] ning Gröönimaa võib sinna saata ka oma kontaktisiku.&lt;ref name=&quot;Ai7lX&quot; /&gt; Aastal 2025 teenis Pituffiki baasis alaliselt ligi 150 Ameerika Ühendriikide sõjaväelast ([[külm sõda|külma sõja]] ajal oli sealse üksuse suurus ligi 6000 meest).&lt;ref name=&quot;rxsoP&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;WQDPQ&quot; /&gt; [[Ameerika Ühendriikide õhuvägi]] andis Thule baasi kosmoseväele üle aastal 2020. Uue nime sai baas aastal 2023. Baas sai tähelepanu 2025. aasta [[Gröönimaa kriis]]i ajal, kui selle ülem vabastati ametist, kuna avaldas vastumeelsust [[USA president|president]] [[Donald Trump]]i väljaütlemistele seoses [[Gröönimaa võimalik ülevõtmine Ameerika Ühendriikide poolt|Gröönimaa võimaliku ülevõtmisega]].&lt;ref name=&quot;bbcapr&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;GCBao&quot; /&gt;

Pituffiki kosmosebaas on [[Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium]]i hallatavatest üksustest põhjapoolseim – see asub põhjapolaarjoonest 1210 km kaugusel põhjas ning Põhjapooluselt 1524 km kaugusel. Baasi territooriumil on [[Põhjatähe laht|Põhjatähe lahe]] jäämäed, kaks saart ([[Saundersi saar (Gröönimaa)|Saundersi saar]] ja [[Wolstenholme saar]]) ja [[Wolstenholme fjord]]. Baasis on palju raketihoiatusandureid ja kosmoseseiretehnikat. Seal paineb ka maailma põhjapoolseim [[süvaveesadam]].

== Ajalugu ==
=== Teine maailmasõda ===
Pärast seda, kui [[Taani Teises maailmasõjas|Saksa väed Taani 9. aprillil 1940 okupeerisid]], sõlmis [[Henrik Kauffmann]], Taani saadik Ameerika Ühendriikides, kuninga nimel USA-ga lepingu Gröönimaa kaitseks Saksa vägede eest. Okupatsioonivalitsus Kopenhaagenis mõistis Kauffmanni lepingu sõlmimise eest [[riigireetmine|riigireetmises]] süüdi. 1941. aasta suvest asusid [[Ameerika Ühendriikide Sõjaministeerium]] ja [[Ameerika Ühendriikide rannavalve]] Gröönimaale (koodnimega [[Bluie]]) raadio- ja ilmajaamasid rajada, püstitades [[Narsarsuaq]]i lähistele [[Bluie West One]]'i.

=== Thule õhubaas ===
Baasi loomiseks sõlmiti Taani ja Ühendriikide vahel 1951. aastal Gröönimaa kaitselepe. 9. juulil jõudis Gröönimaale kohale 120 laevast ja 12 000 ehitajast koosnev tööbrigaad.&lt;ref&gt;Svend Aage Christensen &amp; Kristian Soby Kristensen. &quot;Greenlanders Displaced by the Cold War. Relocation and Compensation&quot;, Bernd Schäfer, Manfred Berg (toim, 2009). ''Historical Justice in International Perspective. How Societies Are Trying to Right the Wrongs of the Past''. Cambridge University Press, lk 113. ISBN 9780521876834.&lt;/ref&gt; ja lõppesid 1953. aastal.

Algselt kuulus see [[Ameerika Ühendriikide õhuvägi|Ameerika Ühendriikide õhuväe]] [[Strateegiline õhuväejuhatus|strateegilise õhuväejuhatusele]] ning seal paiknesid [[strateegilised pommituslennuk]]id. 1950. aastatel ehitati Thulest lähtudes Gröönimaale võrgustik raadioside-, radari- ja ilmajaamasid. 1961. aastal paigaldati baasi lähistele paigaldatud eelhoiatusradar BMEWS, mis avastama Põhja-Ameerika pihta sihitud Nõukogude Liidu tuumarakette.

1960. aastate esimesel poolel töötas Thules ligemale 10 000 teenistujat, kuid 1965. aasta juunist hakati baasi tegevust kärpima ning 1968. aastaks oli sinna jäänud ligemale 3370 inimest.

21. jaanuaril 1968 [[1968. aasta B-52 allakukkumine Thule õhuväebaasis|kukkus pardal puhkenud tulekahju tõttu baasi lähedal alla]] nelja [[B28FI]] [[termmotuumapomm]]i kandnud USA õhuväe pommitaja [[B-52 Stratofortress|B-52G Stratofortress]], ühel seitsmest lendurst ei õnnestunud langevast lennukist pääseda ja ta hukkus. Ehkki 1,1 [[megatonn]]ilise võimsusega pommide tuumaplahvatust ei toimunud, plahvatasid lennuki kokkupõrkel maaga pommide tavalõhkeainet sisaldanud detailid, mis põhjustas õnnetuspaiga radioaktiivse saastumise ja sellest tulenenud Taani-Ühendriikide ühise puhastusoperatsiooni.

1982. aastal viidi baas üle õhuväe kosmoseväejuhatuse alluvusse.{{lisa viide}} 30. septembril 1968 leppisid Ühendriigid ja Taani kokku baasi territooriumi vähendamise ligemale poolele selle algsest suurusest.

=== Pituffiki kosmosebaas ===
2020. aastal anti baas üle kosmoseväele, 6. aprillil 2023 nimetati see ümber Pituffiki kosmosebaasiks, mis pidi peegeldama selle väeliigilist kuuluvust, ja teisalt ka piirkonna põlist kohanime.&lt;ref name=&quot;sn-20230406&quot;&gt;{{cite news |last=Dillon |first=Connie |date=6 April 2023 |title=Thule Air Base Gets New Name |url=https://www.spaceforce.mil/News/Article/3355840/thule-air-base-gets-new-name/ |access-date=6 April 2023 |work=Space Force News}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news |date=2025-03-28 |title=What to know about the US military's Pituffik Space Base in Greenland |url=https://apnews.com/article/greenland-american-military-pituffik-space-base-denmark-746d67b1bc8e6681328a809787412495 |access-date=2025-03-29 |work=AP News |language=en}}&lt;/ref&gt; Baasis teenib alaliselt ligemale 150 sõjaväelast.

==Vaata ka==
* [[Annoatok]]
* [[Camp Century]]
* [[Camp Fistclench]]
* [[Camp TUTO]]
* [[Project Iceworm]]
* [[Etah (Gröönimaa)]]
* [[Guantanamo Bay Naval Base]]
* [[Kee Bird]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;bbcapr&quot;&gt;{{cite news |title=US fires Greenland military base chief for 'undermining' Vance |url=https://www.bbc.com/news/articles/creq99l218do |access-date=17 April 2025 |work=BBC |archive-date=12 April 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250412060512/https://www.bbc.com/news/articles/creq99l218do |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mwGVV&quot;&gt;{{Cite web |title=Avalon Project - Defense of Greenland: Agreement Between the United States and the Kingdom of Denmark, April 27, 1951 |url=https://avalon.law.yale.edu/20th_century/den001.asp#art2para3 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240227112542/http://avalon.law.yale.edu/20th_century/den001.asp#art2para3 |archive-date=February 27, 2024 |access-date=February 21, 2020 |website=avalon.law.yale.edu}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ai7lX&quot;&gt;{{Cite web | title=Technical Difficulties | url=https://www.state.gov/wp-content/uploads/2019/02/04-806-Denmark-Defense.done_.pdf | access-date=2026-02-28 | website=www.state.gov}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rxsoP&quot;&gt;{{cite news |title=Thulebasen huset en gang 6000 personer – nå er det 150 igjen |url=https://www.tu.no/artikler/thulebasen-huset-en-gang-6000-personer-na-er-det-150-igjen/557307 |access-date=17 April 2025 |archive-date=18 April 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250418002118/https://www.tu.no/artikler/thulebasen-huset-en-gang-6000-personer-na-er-det-150-igjen/557307 |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WQDPQ&quot;&gt;{{Cite web |last1=Tekeli |first1=Maya |last2=Gettleman |first2=Jeffrey |date=March 25, 2025 |title=What's the American Base on Greenland? Here's What to Know. |url=https://www.nytimes.com/2025/03/25/world/europe/greenland-us-space-base.html |website=The New York Times |access-date=10 January 2026 |archive-date=19 August 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250819175116/https://www.nytimes.com/2025/03/25/world/europe/greenland-us-space-base.html |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GCBao&quot;&gt;{{cite news |title=Head of US military base in Greenland fired after JD Vance visit |url=https://www.theguardian.com/us-news/2025/apr/11/col-susannah-meyers-head-of-us-military-base-greenland-fired-after-jd-vance-visit |access-date=6 January 2026 |work=The Guardian}}&lt;/ref&gt;
}}

==Allikad==
* Balchen, Bernt. ''Come North With Me''. EP Dutton, New York, 1958.
* Fletcher, Harry R. (1989) Air Force Bases Volume II, Active Air Force Bases outside the United States of America on 17 September 1982. Maxwell AFB, Alabama: Office of Air Force History. ISBN 0-912799-53-6
* Maurer, Maurer. ''Air Force Combat Units of World War II''. Washington, DC: U.S. Government Printing Office 1961 (republished 1983, Office of Air Force History, ISBN 0-912799-02-1).
* Ravenstein, Charles A. ''Air Force Combat Wings Lineage and Honors Histories 1947–1977''. [[Maxwell Air Force Base]], [[Alabama]]: Office of Air Force History 1984. ISBN 0-912799-12-9.

==Kirjandus==
* Ackrén, Maria (2019). &quot;[https://arcticyearbook.com/images/yearbook/2019/Scholarly-Papers/2_AY2019_Ackren.pdf From bilateral to trilateral agreement: The case of Thule Air Base.]&quot; ''Arctic Yearbook 2019''.
* {{cite web |last=Dragsdahl |first=Joergen |date=2005 |title=US-Danish politics on Thule Air Base: A few dilemmas bypassed in Denmark and Greenland |url=https://www.dragsdahl.dk/A20050814.htm |publisher=Contemporary Security Policy}}

{{koord}}
[[Kategooria:Sõjaväebaasid]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kosmosevägi]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide militaarehitised]]
[[Kategooria:Gröönimaa]]
[[Kategooria:1953]]</text>
      <sha1>pikeznxhtcnvp9pkk7i8yaboucxzpel</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248926</id>
      <parentid>7248891</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:00:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Thule õhubaas */</comment>
      <origin>7248926</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10001" sha1="gpvztpba3n1bx2kjl0uib1ytyaakip6" xml:space="preserve">[[Pilt:Aerial Picture Of Thule Air Base.jpg|pisi|Pituffiki kosmosebaas]]
[[Fail:Thule Air Base aerial view.jpg|pisi|Kosmusebaas 1989. aastal]]
'''Pituffiki kosmosebaas''' ([[inglise keel]]es ''Pituffik Space Base''; [[IATA lennujaamakood|IATA]]: '''THU''', [[ICAO lennujaamakood|ICAO]]: '''BGTL'''), varem '''Thule õhubaas''' (''Thule Air Base''), on [[Ameerika Ühendriikide kosmosevägi|Ameerika Ühendriikide kosmoseväe]] [[sõjaväebaas|baas]] [[Gröönimaa]] looderannikul [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriigis]]. Baas ehitati aastatel 1951–1953 ja on parasjagu ainus Ühendriikide sõjaväebaas Gröönimaal.&lt;ref name=&quot;NYT&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.nytimes.com/2025/03/25/world/europe/greenland-us-space-base.html |pealkiri=What’s the American Base on Greenland? Here’s What to Know. |autor=Maya Tekeli, Jeffrey Gettleman |aeg=25. märts 2025 |kasutatud=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Aastal 1949 oli [[Taani]] üks [[NATO]] asutajaliikmetest ning aastal 1951 sõlmisid Taani ja [[Ameerika Ühendriigid]] lepingu, mille järgi võivad Ameerika Ühendriigid Gröönimaal läbi NATO oma baasi omada, kuni nii Taani kui Ameerika Ühendriigid on NATO liikmed. Lepingu järgi on Ameerika Ühendriikidel baasis täielik sõnaõigus, kuid seal peavad lehvima nii Taani kui Ameerika Ühendriikide lipud. Lisaks võib baasis teenida Taani kontaktohvitser.&lt;ref name=&quot;mwGVV&quot; /&gt; Aastast 2004 peab baasis lehvima ka [[Gröönimaa lipp]] ning Gröönimaa võib sinna saata ka oma kontaktisiku.&lt;ref name=&quot;Ai7lX&quot; /&gt; Aastal 2025 teenis Pituffiki baasis alaliselt ligi 150 Ameerika Ühendriikide sõjaväelast ([[külm sõda|külma sõja]] ajal oli sealse üksuse suurus ligi 6000 meest).&lt;ref name=&quot;rxsoP&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;WQDPQ&quot; /&gt; [[Ameerika Ühendriikide õhuvägi]] andis Thule baasi kosmoseväele üle aastal 2020. Uue nime sai baas aastal 2023. Baas sai tähelepanu 2025. aasta [[Gröönimaa kriis]]i ajal, kui selle ülem vabastati ametist, kuna avaldas vastumeelsust [[USA president|president]] [[Donald Trump]]i väljaütlemistele seoses [[Gröönimaa võimalik ülevõtmine Ameerika Ühendriikide poolt|Gröönimaa võimaliku ülevõtmisega]].&lt;ref name=&quot;bbcapr&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;GCBao&quot; /&gt;

Pituffiki kosmosebaas on [[Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium]]i hallatavatest üksustest põhjapoolseim – see asub põhjapolaarjoonest 1210 km kaugusel põhjas ning Põhjapooluselt 1524 km kaugusel. Baasi territooriumil on [[Põhjatähe laht|Põhjatähe lahe]] jäämäed, kaks saart ([[Saundersi saar (Gröönimaa)|Saundersi saar]] ja [[Wolstenholme saar]]) ja [[Wolstenholme fjord]]. Baasis on palju raketihoiatusandureid ja kosmoseseiretehnikat. Seal paineb ka maailma põhjapoolseim [[süvaveesadam]].

== Ajalugu ==
=== Teine maailmasõda ===
Pärast seda, kui [[Taani Teises maailmasõjas|Saksa väed Taani 9. aprillil 1940 okupeerisid]], sõlmis [[Henrik Kauffmann]], Taani saadik Ameerika Ühendriikides, kuninga nimel USA-ga lepingu Gröönimaa kaitseks Saksa vägede eest. Okupatsioonivalitsus Kopenhaagenis mõistis Kauffmanni lepingu sõlmimise eest [[riigireetmine|riigireetmises]] süüdi. 1941. aasta suvest asusid [[Ameerika Ühendriikide Sõjaministeerium]] ja [[Ameerika Ühendriikide rannavalve]] Gröönimaale (koodnimega [[Bluie]]) raadio- ja ilmajaamasid rajada, püstitades [[Narsarsuaq]]i lähistele [[Bluie West One]]'i.

=== Thule õhubaas ===
Baasi loomiseks sõlmiti Taani ja Ühendriikide vahel 1951. aastal Gröönimaa kaitselepe. 9. juulil jõudis Gröönimaale kohale 120 laevast ja 12 000 ehitajast koosnev tööbrigaad.&lt;ref&gt;Svend Aage Christensen &amp; Kristian Soby Kristensen. &quot;Greenlanders Displaced by the Cold War. Relocation and Compensation&quot;, Bernd Schäfer, Manfred Berg (toim, 2009). ''Historical Justice in International Perspective. How Societies Are Trying to Right the Wrongs of the Past''. Cambridge University Press, lk 113. ISBN 9780521876834.&lt;/ref&gt; {{kas|ja lõppesid 1953. aastal.}}

Algselt kuulus see [[Ameerika Ühendriikide õhuvägi|Ameerika Ühendriikide õhuväe]] [[Strateegiline õhuväejuhatus|strateegilise õhuväejuhatusele]] ning seal paiknesid [[strateegilised pommituslennuk]]id. 1950. aastatel ehitati Thulest lähtudes Gröönimaale võrgustik raadioside-, radari- ja ilmajaamasid. 1961. aastal paigaldati baasi lähistele eelhoiatusradar BMEWS, mis pidi avastama Põhja-Ameerika pihta sihitud Nõukogude Liidu tuumarakette.

1960. aastate esimesel poolel töötas Thules ligemale 10 000 teenistujat, kuid 1965. aasta juunist hakati baasi tegevust kärpima ning 1968. aastaks oli sinna jäänud ligemale 3370 inimest.

21. jaanuaril 1968 [[1968. aasta B-52 allakukkumine Thule õhuväebaasis|kukkus pardal puhkenud tulekahju tõttu baasi lähedal alla]] nelja [[B28FI]] [[termmotuumapomm]]i kandnud USA õhuväe pommitaja [[B-52 Stratofortress|B-52G Stratofortress]], ühel seitsmest lendurst ei õnnestunud langevast lennukist pääseda ja ta hukkus. Ehkki 1,1 [[megatonn]]ilise võimsusega pommide tuumaplahvatust ei toimunud, plahvatasid lennuki kokkupõrkel maaga pommide tavalõhkeainet sisaldanud detailid, mis põhjustas õnnetuspaiga radioaktiivse saastumise ja sellest tulenenud Taani-Ühendriikide ühise puhastusoperatsiooni.

1982. aastal viidi baas üle õhuväe kosmoseväejuhatuse alluvusse.{{lisa viide}} 30. septembril 1968 leppisid Ühendriigid ja Taani kokku baasi territooriumi vähendamise ligemale poolele selle algsest suurusest.

=== Pituffiki kosmosebaas ===
2020. aastal anti baas üle kosmoseväele, 6. aprillil 2023 nimetati see ümber Pituffiki kosmosebaasiks, mis pidi peegeldama selle väeliigilist kuuluvust, ja teisalt ka piirkonna põlist kohanime.&lt;ref name=&quot;sn-20230406&quot;&gt;{{cite news |last=Dillon |first=Connie |date=6 April 2023 |title=Thule Air Base Gets New Name |url=https://www.spaceforce.mil/News/Article/3355840/thule-air-base-gets-new-name/ |access-date=6 April 2023 |work=Space Force News}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news |date=2025-03-28 |title=What to know about the US military's Pituffik Space Base in Greenland |url=https://apnews.com/article/greenland-american-military-pituffik-space-base-denmark-746d67b1bc8e6681328a809787412495 |access-date=2025-03-29 |work=AP News |language=en}}&lt;/ref&gt; Baasis teenib alaliselt ligemale 150 sõjaväelast.

==Vaata ka==
* [[Annoatok]]
* [[Camp Century]]
* [[Camp Fistclench]]
* [[Camp TUTO]]
* [[Project Iceworm]]
* [[Etah (Gröönimaa)]]
* [[Guantanamo Bay Naval Base]]
* [[Kee Bird]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;bbcapr&quot;&gt;{{cite news |title=US fires Greenland military base chief for 'undermining' Vance |url=https://www.bbc.com/news/articles/creq99l218do |access-date=17 April 2025 |work=BBC |archive-date=12 April 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250412060512/https://www.bbc.com/news/articles/creq99l218do |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mwGVV&quot;&gt;{{Cite web |title=Avalon Project - Defense of Greenland: Agreement Between the United States and the Kingdom of Denmark, April 27, 1951 |url=https://avalon.law.yale.edu/20th_century/den001.asp#art2para3 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240227112542/http://avalon.law.yale.edu/20th_century/den001.asp#art2para3 |archive-date=February 27, 2024 |access-date=February 21, 2020 |website=avalon.law.yale.edu}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ai7lX&quot;&gt;{{Cite web | title=Technical Difficulties | url=https://www.state.gov/wp-content/uploads/2019/02/04-806-Denmark-Defense.done_.pdf | access-date=2026-02-28 | website=www.state.gov}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rxsoP&quot;&gt;{{cite news |title=Thulebasen huset en gang 6000 personer – nå er det 150 igjen |url=https://www.tu.no/artikler/thulebasen-huset-en-gang-6000-personer-na-er-det-150-igjen/557307 |access-date=17 April 2025 |archive-date=18 April 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250418002118/https://www.tu.no/artikler/thulebasen-huset-en-gang-6000-personer-na-er-det-150-igjen/557307 |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WQDPQ&quot;&gt;{{Cite web |last1=Tekeli |first1=Maya |last2=Gettleman |first2=Jeffrey |date=March 25, 2025 |title=What's the American Base on Greenland? Here's What to Know. |url=https://www.nytimes.com/2025/03/25/world/europe/greenland-us-space-base.html |website=The New York Times |access-date=10 January 2026 |archive-date=19 August 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250819175116/https://www.nytimes.com/2025/03/25/world/europe/greenland-us-space-base.html |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GCBao&quot;&gt;{{cite news |title=Head of US military base in Greenland fired after JD Vance visit |url=https://www.theguardian.com/us-news/2025/apr/11/col-susannah-meyers-head-of-us-military-base-greenland-fired-after-jd-vance-visit |access-date=6 January 2026 |work=The Guardian}}&lt;/ref&gt;
}}

==Allikad==
* Balchen, Bernt. ''Come North With Me''. EP Dutton, New York, 1958.
* Fletcher, Harry R. (1989) Air Force Bases Volume II, Active Air Force Bases outside the United States of America on 17 September 1982. Maxwell AFB, Alabama: Office of Air Force History. ISBN 0-912799-53-6
* Maurer, Maurer. ''Air Force Combat Units of World War II''. Washington, DC: U.S. Government Printing Office 1961 (republished 1983, Office of Air Force History, ISBN 0-912799-02-1).
* Ravenstein, Charles A. ''Air Force Combat Wings Lineage and Honors Histories 1947–1977''. [[Maxwell Air Force Base]], [[Alabama]]: Office of Air Force History 1984. ISBN 0-912799-12-9.

==Kirjandus==
* Ackrén, Maria (2019). &quot;[https://arcticyearbook.com/images/yearbook/2019/Scholarly-Papers/2_AY2019_Ackren.pdf From bilateral to trilateral agreement: The case of Thule Air Base.]&quot; ''Arctic Yearbook 2019''.
* {{cite web |last=Dragsdahl |first=Joergen |date=2005 |title=US-Danish politics on Thule Air Base: A few dilemmas bypassed in Denmark and Greenland |url=https://www.dragsdahl.dk/A20050814.htm |publisher=Contemporary Security Policy}}

{{koord}}
[[Kategooria:Sõjaväebaasid]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kosmosevägi]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide militaarehitised]]
[[Kategooria:Gröönimaa]]
[[Kategooria:1953]]</text>
      <sha1>gpvztpba3n1bx2kjl0uib1ytyaakip6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248930</id>
      <parentid>7248926</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:03:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248930</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10016" sha1="bwetkbfd6bio0ilfn788j65bl024krv" xml:space="preserve">[[Pilt:Aerial Picture Of Thule Air Base.jpg|pisi|Pituffiki kosmosebaas 2005. aastal]]
'''Pituffiki kosmosebaas''' ([[inglise keel]]es ''Pituffik Space Base''; [[IATA lennujaamakood|IATA]]: '''THU''', [[ICAO lennujaamakood|ICAO]]: '''BGTL'''), varem '''Thule õhubaas''' (''Thule Air Base''), on [[Ameerika Ühendriikide kosmosevägi|Ameerika Ühendriikide kosmoseväe]] [[sõjaväebaas|baas]] [[Gröönimaa]] looderannikul [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriigis]]. Baas ehitati aastatel 1951–1953 ja on parasjagu ainus Ühendriikide sõjaväebaas Gröönimaal.&lt;ref name=&quot;NYT&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.nytimes.com/2025/03/25/world/europe/greenland-us-space-base.html |pealkiri=What’s the American Base on Greenland? Here’s What to Know. |autor=Maya Tekeli, Jeffrey Gettleman |aeg=25. märts 2025 |kasutatud=7. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Aastal 1949 oli [[Taani]] üks [[NATO]] asutajaliikmetest ning aastal 1951 sõlmisid Taani ja [[Ameerika Ühendriigid]] lepingu, mille järgi võivad Ameerika Ühendriigid Gröönimaal läbi NATO oma baasi omada, kuni nii Taani kui Ameerika Ühendriigid on NATO liikmed. Lepingu järgi on Ameerika Ühendriikidel baasis täielik sõnaõigus, kuid seal peavad lehvima nii Taani kui Ameerika Ühendriikide lipud. Lisaks võib baasis teenida Taani kontaktohvitser.&lt;ref name=&quot;mwGVV&quot; /&gt; Aastast 2004 peab baasis lehvima ka [[Gröönimaa lipp]] ning Gröönimaa võib sinna saata ka oma kontaktisiku.&lt;ref name=&quot;Ai7lX&quot; /&gt; Aastal 2025 teenis Pituffiki baasis alaliselt ligi 150 Ameerika Ühendriikide sõjaväelast ([[külm sõda|külma sõja]] ajal oli sealse üksuse suurus ligi 6000 meest).&lt;ref name=&quot;rxsoP&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;WQDPQ&quot; /&gt; [[Ameerika Ühendriikide õhuvägi]] andis Thule baasi kosmoseväele üle aastal 2020. Uue nime sai baas aastal 2023. Baas sai tähelepanu 2025. aasta [[Gröönimaa kriis]]i ajal, kui selle ülem vabastati ametist, kuna avaldas vastumeelsust [[USA president|president]] [[Donald Trump]]i väljaütlemistele seoses [[Gröönimaa võimalik ülevõtmine Ameerika Ühendriikide poolt|Gröönimaa võimaliku ülevõtmisega]].&lt;ref name=&quot;bbcapr&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;GCBao&quot; /&gt;

Pituffiki kosmosebaas on [[Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium]]i hallatavatest üksustest põhjapoolseim – see asub põhjapolaarjoonest 1210 km kaugusel põhjas ning Põhjapooluselt 1524 km kaugusel. Baasi territooriumil on [[Põhjatähe laht|Põhjatähe lahe]] jäämäed, kaks saart ([[Saundersi saar (Gröönimaa)|Saundersi saar]] ja [[Wolstenholme saar]]) ja [[Wolstenholme fjord]]. Baasis on palju raketihoiatusandureid ja kosmoseseiretehnikat. Seal paineb ka maailma põhjapoolseim [[süvaveesadam]].

== Ajalugu ==
=== Teine maailmasõda ===
Pärast seda, kui [[Taani Teises maailmasõjas|Saksa väed Taani 9. aprillil 1940 okupeerisid]], sõlmis [[Henrik Kauffmann]], Taani saadik Ameerika Ühendriikides, kuninga nimel USA-ga lepingu Gröönimaa kaitseks Saksa vägede eest. Okupatsioonivalitsus Kopenhaagenis mõistis Kauffmanni lepingu sõlmimise eest [[riigireetmine|riigireetmises]] süüdi. 1941. aasta suvest asusid [[Ameerika Ühendriikide Sõjaministeerium]] ja [[Ameerika Ühendriikide rannavalve]] Gröönimaale (koodnimega [[Bluie]]) raadio- ja ilmajaamasid rajada, püstitades [[Narsarsuaq]]i lähistele [[Bluie West One]]'i.

=== Thule õhubaas ===
Baasi loomiseks sõlmiti Taani ja Ühendriikide vahel 1951. aastal Gröönimaa kaitselepe. 9. juulil jõudis Gröönimaale kohale 120 laevast ja 12 000 ehitajast koosnev tööbrigaad.&lt;ref&gt;Svend Aage Christensen &amp; Kristian Soby Kristensen. &quot;Greenlanders Displaced by the Cold War. Relocation and Compensation&quot;, Bernd Schäfer, Manfred Berg (toim, 2009). ''Historical Justice in International Perspective. How Societies Are Trying to Right the Wrongs of the Past''. Cambridge University Press, lk 113. ISBN 9780521876834.&lt;/ref&gt; {{kas|ja lõppesid 1953. aastal.}}

Algselt kuulus see [[Ameerika Ühendriikide õhuvägi|Ameerika Ühendriikide õhuväe]] [[Strateegiline õhuväejuhatus|strateegilise õhuväejuhatusele]] ning seal paiknesid [[strateegilised pommituslennuk]]id. 1950. aastatel ehitati Thulest lähtudes Gröönimaale võrgustik raadioside-, radari- ja ilmajaamasid. 1961. aastal paigaldati baasi lähistele eelhoiatusradar BMEWS, mis pidi avastama Põhja-Ameerika pihta sihitud Nõukogude Liidu tuumarakette.

1960. aastate esimesel poolel töötas Thules ligemale 10 000 teenistujat, kuid 1965. aasta juunist hakati baasi tegevust kärpima ning 1968. aastaks oli sinna jäänud ligemale 3370 inimest.

[[Fail:Thule Air Base aerial view.jpg|pisi|Thule õhubaas 1989. aastal]]
21. jaanuaril 1968 [[1968. aasta B-52 allakukkumine Thule õhuväebaasis|kukkus pardal puhkenud tulekahju tõttu baasi lähedal alla]] nelja [[B28FI]] [[termotuumapomm]]i kandnud USA õhuväe pommitaja [[B-52 Stratofortress|B-52G Stratofortress]], ühel seitsmest lendurst ei õnnestunud langevast lennukist pääseda ja ta hukkus. Ehkki 1,1 [[megatonn]]ilise võimsusega pommide tuumaplahvatust ei toimunud, plahvatasid lennuki kokkupõrkel maaga pommide tavalõhkeainet sisaldanud detailid, mis põhjustas õnnetuspaiga radioaktiivse saastumise ja sellest tulenenud Taani-Ühendriikide ühise puhastusoperatsiooni.

1982. aastal viidi baas üle õhuväe kosmoseväejuhatuse alluvusse.{{lisa viide}} 30. septembril 1968 leppisid Ühendriigid ja Taani kokku baasi territooriumi vähendamise ligemale poolele selle algsest suurusest.

=== Pituffiki kosmosebaas ===
2020. aastal anti baas üle kosmoseväele, 6. aprillil 2023 nimetati see ümber Pituffiki kosmosebaasiks, mis pidi peegeldama selle väeliigilist kuuluvust, ja teisalt ka piirkonna põlist kohanime.&lt;ref name=&quot;sn-20230406&quot;&gt;{{cite news |last=Dillon |first=Connie |date=6 April 2023 |title=Thule Air Base Gets New Name |url=https://www.spaceforce.mil/News/Article/3355840/thule-air-base-gets-new-name/ |access-date=6 April 2023 |work=Space Force News}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news |date=2025-03-28 |title=What to know about the US military's Pituffik Space Base in Greenland |url=https://apnews.com/article/greenland-american-military-pituffik-space-base-denmark-746d67b1bc8e6681328a809787412495 |access-date=2025-03-29 |work=AP News |language=en}}&lt;/ref&gt; Baasis teenib alaliselt ligemale 150 sõjaväelast.

==Vaata ka==
* [[Annoatok]]
* [[Camp Century]]
* [[Camp Fistclench]]
* [[Camp TUTO]]
* [[Project Iceworm]]
* [[Etah (Gröönimaa)]]
* [[Guantanamo Bay Naval Base]]
* [[Kee Bird]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;bbcapr&quot;&gt;{{cite news |title=US fires Greenland military base chief for 'undermining' Vance |url=https://www.bbc.com/news/articles/creq99l218do |access-date=17 April 2025 |work=BBC |archive-date=12 April 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250412060512/https://www.bbc.com/news/articles/creq99l218do |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mwGVV&quot;&gt;{{Cite web |title=Avalon Project - Defense of Greenland: Agreement Between the United States and the Kingdom of Denmark, April 27, 1951 |url=https://avalon.law.yale.edu/20th_century/den001.asp#art2para3 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240227112542/http://avalon.law.yale.edu/20th_century/den001.asp#art2para3 |archive-date=February 27, 2024 |access-date=February 21, 2020 |website=avalon.law.yale.edu}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ai7lX&quot;&gt;{{Cite web | title=Technical Difficulties | url=https://www.state.gov/wp-content/uploads/2019/02/04-806-Denmark-Defense.done_.pdf | access-date=2026-02-28 | website=www.state.gov}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rxsoP&quot;&gt;{{cite news |title=Thulebasen huset en gang 6000 personer – nå er det 150 igjen |url=https://www.tu.no/artikler/thulebasen-huset-en-gang-6000-personer-na-er-det-150-igjen/557307 |access-date=17 April 2025 |archive-date=18 April 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250418002118/https://www.tu.no/artikler/thulebasen-huset-en-gang-6000-personer-na-er-det-150-igjen/557307 |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WQDPQ&quot;&gt;{{Cite web |last1=Tekeli |first1=Maya |last2=Gettleman |first2=Jeffrey |date=March 25, 2025 |title=What's the American Base on Greenland? Here's What to Know. |url=https://www.nytimes.com/2025/03/25/world/europe/greenland-us-space-base.html |website=The New York Times |access-date=10 January 2026 |archive-date=19 August 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250819175116/https://www.nytimes.com/2025/03/25/world/europe/greenland-us-space-base.html |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GCBao&quot;&gt;{{cite news |title=Head of US military base in Greenland fired after JD Vance visit |url=https://www.theguardian.com/us-news/2025/apr/11/col-susannah-meyers-head-of-us-military-base-greenland-fired-after-jd-vance-visit |access-date=6 January 2026 |work=The Guardian}}&lt;/ref&gt;
}}

==Allikad==
* Balchen, Bernt. ''Come North With Me''. EP Dutton, New York, 1958.
* Fletcher, Harry R. (1989) Air Force Bases Volume II, Active Air Force Bases outside the United States of America on 17 September 1982. Maxwell AFB, Alabama: Office of Air Force History. ISBN 0-912799-53-6
* Maurer, Maurer. ''Air Force Combat Units of World War II''. Washington, DC: U.S. Government Printing Office 1961 (republished 1983, Office of Air Force History, ISBN 0-912799-02-1).
* Ravenstein, Charles A. ''Air Force Combat Wings Lineage and Honors Histories 1947–1977''. [[Maxwell Air Force Base]], [[Alabama]]: Office of Air Force History 1984. ISBN 0-912799-12-9.

==Kirjandus==
* Ackrén, Maria (2019). &quot;[https://arcticyearbook.com/images/yearbook/2019/Scholarly-Papers/2_AY2019_Ackren.pdf From bilateral to trilateral agreement: The case of Thule Air Base.]&quot; ''Arctic Yearbook 2019''.
* {{cite web |last=Dragsdahl |first=Joergen |date=2005 |title=US-Danish politics on Thule Air Base: A few dilemmas bypassed in Denmark and Greenland |url=https://www.dragsdahl.dk/A20050814.htm |publisher=Contemporary Security Policy}}

{{koord}}
[[Kategooria:Sõjaväebaasid]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kosmosevägi]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide militaarehitised]]
[[Kategooria:Gröönimaa]]
[[Kategooria:1953]]</text>
      <sha1>bwetkbfd6bio0ilfn788j65bl024krv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pituffik Space Base</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722237</id>
    <redirect title="Pituffiki kosmosebaas" />
    <revision>
      <id>7248632</id>
      <timestamp>2026-10-06T16:14:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Pituffiki kosmosebaas]]</comment>
      <origin>7248632</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="32" sha1="c5sdxc0o6er5kj4k7v5zpp45a5rzlmm" xml:space="preserve">#suuna [[Pituffiki kosmosebaas]]</text>
      <sha1>c5sdxc0o6er5kj4k7v5zpp45a5rzlmm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Thule õhubaas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722238</id>
    <redirect title="Pituffiki kosmosebaas" />
    <revision>
      <id>7248633</id>
      <timestamp>2026-10-06T16:14:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Pituffiki kosmosebaas]]</comment>
      <origin>7248633</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="32" sha1="c5sdxc0o6er5kj4k7v5zpp45a5rzlmm" xml:space="preserve">#suuna [[Pituffiki kosmosebaas]]</text>
      <sha1>c5sdxc0o6er5kj4k7v5zpp45a5rzlmm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Thule Air Base</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722239</id>
    <redirect title="Pituffiki kosmosebaas" />
    <revision>
      <id>7248634</id>
      <timestamp>2026-10-06T16:14:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Pituffiki kosmosebaas]]</comment>
      <origin>7248634</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="32" sha1="c5sdxc0o6er5kj4k7v5zpp45a5rzlmm" xml:space="preserve">#suuna [[Pituffiki kosmosebaas]]</text>
      <sha1>c5sdxc0o6er5kj4k7v5zpp45a5rzlmm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ernest Muçi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722240</id>
    <revision>
      <id>7248649</id>
      <timestamp>2026-10-06T17:23:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[File:Ernest Muçi with Beşiktaş.jpg|pisi|Ernest Muçi Beşiktaşi särgis (2024)]] '''Ernest Muçi''' (sündinud [[19. märts|19. märtsil]] [[2001]] [[Tirana]]s) on [[Albaania]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründav poolkaitsja|ründava poolkaitsja]] või [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Türgi kõrgliigaklubis [[Trabzonspor]] ja [[Albaania jalgpallikoondis]]es.  == Klubikarjäär == Muçi alustas jalgpallurikarjääri [[KF Tirana]] noortesüsteemis. Klubi esindusmee...'</comment>
      <origin>7248649</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11176" sha1="j61op5fkove98s8gagyu45m7hx40u9k" xml:space="preserve">[[File:Ernest Muçi with Beşiktaş.jpg|pisi|Ernest Muçi Beşiktaşi särgis (2024)]]
'''Ernest Muçi''' (sündinud [[19. märts|19. märtsil]] [[2001]] [[Tirana]]s) on [[Albaania]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründav poolkaitsja|ründava poolkaitsja]] või [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Türgi kõrgliigaklubis [[Trabzonspor]] ja [[Albaania jalgpallikoondis]]es.

== Klubikarjäär ==
Muçi alustas jalgpallurikarjääri [[KF Tirana]] noortesüsteemis. Klubi esindusmeeskonnas debüteeris ta 2018. aastal 17-aastaselt. Hooajal 2017/18 aitas ta Tiranal võita Albaania esiliiga ja tõusta tagasi riigi kõrgliigasse. Hooajal 2019/20 kujunes ta põhikoosseisu mängijaks, lüües Albaania kõrgliigas 20 mänguga seitse väravat. Tirana tuli sel hooajal pärast 11-aastast vaheaega Albaania meistriks.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://legia.com/en/articles/ernest-muci-w-warszawie|title=Ernest Muci już w Warszawie|publisher=Legia Warszawa|language=pl|date=21 February 2021|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Hooaja 2020/21 esimesel poolel lõi Muçi Tirana eest Albaania kõrgliigas 20 mänguga viis väravat. Ta osales klubiga ka [[UEFA Meistrite Liiga]] ja Euroopa Liiga kvalifikatsioonis. Kokku lõi ta Tirana esindusmeeskonna eest kõigis võistlussarjades 74 mänguga 23 väravat.

2021. aasta veebruaris siirdus Muçi Poola kõrgliigaklubisse [[Legia Warszawa|Varssavi Legia]], kellega sõlmis nelja ja poole aasta pikkuse lepingu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://legia.com/en/articles/ernest-muci-zawodnikiem-legii|title=Ernest Muci - witamy w Legii|publisher=Legia Warszawa|language=pl|date=23 February 2021|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Legia eest debüteeris ta mõni päev hiljem liigamängus [[Górnik Zabrze]] vastu. Hooaja 2020/21 lõpus tuli ta klubiga Poola meistriks.

Esimese värava Legia eest lõi Muçi 24. juulil 2021 Poola kõrgliiga kohtumises [[Wisła Płock]]i vastu. Hooajal 2021/22 lõi ta kõigis võistlussarjades kuus väravat ning osales Legiaga ka [[UEFA Euroopa Liiga]] alagrupiturniiril.

Hooajal 2022/23 kujunes Muçi Legia põhikoosseisu mängijaks, pidades kõigis võistlussarjades 37 kohtumist, lüües kuus väravat ja andes seitse väravasöötu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://legia.com/articles/ernest-muci-odchodzi-z-legii-warszawa|title=Ernest Muci odchodzi z Legii Warszawa|publisher=Legia Warszawa|language=pl|date=9 February 2024|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Legia võitis sel hooajal Poola karika. Finaalis [[Raków Częstochowa]] vastu kuulus Muçi algkoosseisu; väravateta lõppenud kohtumise järel võitis Legia penaltiseeria. 2023. aasta juulis võitis ta klubiga ka Poola superkarika, kui Raków alistati taas penaltiseerias.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.pzpn.pl/en/association/news/2023-07-15/polish-super-cup-for-legia-warszawa|title=Polish Super Cup for Legia Warszawa|publisher=Polish Football Association|language=en|date=15 July 2023|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Hooajal 2023/24 paistis Muçi silma [[UEFA Konverentsiliiga]]s. Kolmandas eelringis lõi ta värava mõlemas kohtumises [[Austria Wien]]i vastu. 21. septembril 2023 lõi ta kaks väravat 3:2 võidumängus [[Aston Villa FC|Aston Villa]] vastu ning skooris sama vastase vastu ka novembris Birminghamis.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://legia.com/en/articles/ernest-muci-decyzja-o-oddaniu-strzalu-byla-natychmiastowa|title=Ernest Muci: Decyzja o oddaniu strzału była natychmiastowa|publisher=Legia Warszawa|language=pl|date=30 November 2023|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2024. aasta veebruaris siirdus Muçi Türgi kõrgliigaklubisse [[Beşiktaş JK]]. Üleminekusumma oli kümme miljonit eurot ning ta sõlmis lepingu 2027. aasta suveni.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://kap.org.tr/en/Bildirim/1248649|title=Results or Ending of Transfer Meetings – Ernest Muci|publisher=Public Disclosure Platform|language=en|date=9 February 2024|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://bjk.com.tr/en/news/88313/ernest-muci-moves-to-besiktas.html|title=Ernest Muci moves to Beşiktaş|publisher=Beşiktaş JK|language=en|date=9 February 2024|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Beşiktaşi eest debüteeris ta 12. veebruaril 0:0 viigimängus [[Kayserispor]]i vastu ja esimese värava lõi 25. veebruaril 2:0 võidumängus [[İstanbulspor]]i üle.

2024. aasta Türgi karikavõistluste poolfinaali korduskohtumises lõi Muçi 7. mail kohtumise ainsa värava, millega Beşiktaş alistas [[MKE Ankaragücü|Ankaragücü]] 1:0 ja pääses finaali.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://bjk.com.tr/en/mobil/mac_merkezi_canli/22251|title=Beşiktaş 1–0 MKE Ankaragücü|publisher=Beşiktaş JK|language=en|date=7 May 2024|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Finaalis alistas Beşiktaş Trabzonspori 3:2 ning Muçi võitis oma esimese trofee Türgis.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://tff.org/Default.aspx?macId=263539&amp;pageID=528|title=Beşiktaş A.Ş. 3–2 Trabzonspor A.Ş.|publisher=Turkish Football Federation|language=en|date=23 May 2024|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Sama aasta augustis võitis Beşiktaş Türgi superkarika, alistades [[Galatasaray SK|Galatasaray]] 5:0.

Hooajal 2024/25 pidas Muçi Beşiktaşi eest Süper Ligis 27 kohtumist ja lõi neli väravat. 2025/26 hooaja alguses osales ta Beşiktaşi eest ühes liigamängus.

2025. aasta septembris läks Muçi hooaja lõpuni laenule [[Trabzonspor]]i. Laenutasu oli miljon eurot ja leping sisaldas 8,5 miljoni euro suurust väljaostuõigust.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://bjk.com.tr/en/news/94395/ernest-muci-joins-trabzonspor-on-permanent-deal.html|title=Ernest Muci joins Trabzonspor on permanent deal|publisher=Beşiktaş JK|language=en|date=20 May 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Esimestel kuudel ei kuulunud Muçi pidevalt algkoosseisu, kuid novembris 2025 tõusis ta Trabzonspori üheks resultatiivsemaks mängijaks. 24. novembril lõi ta vahetusest sekkudes kaks väravat 4:3 võõrsilvõidus [[İstanbul Başakşehir F.K.|Başakşehiri]] üle. Järgmises liigamängus lõi ta karistuslöögist värava [[Konyaspor]]ile ja seejärel kaks väravat [[Göztepe S.K.|Göztepele]]. Detsembris skooris ta neljandas järjestikuses liigamängus oma endise klubi Beşiktaşi vastu.

2026. aasta jaanuaris lõi Muçi Türgi karikavõistlustel İstanbulspori vastu kaks väravat ja andis väravasöödu. 18. jaanuaril lõi ta üleminutitel 2:1 võiduvärava Kocaelispora vastu ning veebruaris skooris [[Samsunspor]]i ja [[Fenerbahçe S.K.|Fenerbahçe]] vastu. Süper Ligis lõpetas ta hooaja 26 mängu, 11 värava ja kolme väravasööduga.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://fbref.com/en/players/1f1229a9/Ernest-Muci|title=Ernest Muçi Stats|publisher=FBref|language=en|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Muçi mängis olulist rolli ka Trabzonspori 2025/26 Türgi karikavõidus. Poolfinaalis [[Gençlerbirliği S.K.|Gençlerbirliği]] vastu lõi ta 90.+2 minutil 2:1 võiduvärava, millega Trabzonspor pääses finaali.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.trabzonspor.org.tr/en/news/ziraat-turkiye-kupasinda-finaldeyiz-1-13-05-2026|title=We are in the Ziraat Turkish Cup Final!|publisher=Trabzonspor|language=en|date=13 May 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Finaalis alistas Trabzonspor Konyaspori 2:1 ja võitis klubi ajaloo kümnenda Türgi karika.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.tff.org/default.aspx?ftxtID=50640&amp;pageID=267|title=64. Ziraat Türkiye Kupası, Trabzonspor A.Ş.'nin|publisher=Turkish Football Federation|language=tr|date=22 May 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

20. mail 2026 kasutas Trabzonspor Muçi laenulepingus olnud väljaostuõigust ja omandas tema mängijaõigused 8,5 miljoni euro eest.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://bjk.com.tr/en/news/94395/ernest-muci-joins-trabzonspor-on-permanent-deal.html|title=Ernest Muci joins Trabzonspor on permanent deal|publisher=Beşiktaş JK|language=en|date=20 May 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Türgi jalgpalliliidu andmetel kehtib tema leping Trabzonsporiga 2029. aasta suveni.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.tff.org/Default.aspx?kisiId=2630419&amp;pageId=526|title=Ernest Muçi – Player Details|publisher=Turkish Football Federation|language=en|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

== Koondisekarjäär ==
Muçi esindas Albaaniat U19- ja U21-koondistes. U19-koondises pidas ta 17 kohtumist ja lõi seitse väravat ning U21-koondises 11 kohtumist ja neli väravat.

[[Albaania jalgpallikoondis|Albaania A-koondisse]] kutsuti Muçi esimest korda 2021. aasta augustis. A-koondises debüteeris ta 15. novembril 2021 MM-valikmängus [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] vastu, sekkudes teisel poolajal vahetusest.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://legia.com/en/articles/ernest-muci-zadebiutowal-w-reprezentacji-albanii|title=Ernest Muci zadebiutował w reprezentacji Albanii|publisher=Legia Warszawa|language=pl|date=15 November 2021|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Esimese koondisevärava lõi Muçi 20. juunil 2023 Euroopa meistrivõistluste valikmängus [[Fääri saarte jalgpallikoondis|Fääri saarte]] vastu, vormistades üleminutitel Albaania 3:1 võidu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.uefa.com/european-qualifiers/news/027a-16504c17d541-fcc23bb05e33-1000--all-the-qualifying-results/|title=UEFA EURO 2024 qualifying group results|publisher=UEFA|language=en|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Muçi kuulus Albaania koosseisu [[UEFA Euro 2024|2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel]]. Ta sekkus vahetusest alagrupimängudes [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] ja [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] vastu ning jäi [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] vastu varumeheks. Albaania kogus kolmest kohtumisest ühe punkti ja langes alagrupis välja.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://fbref.com/en/players/1f1229a9/matchlogs/2024/c676/Ernest-Muci-Match-Logs|title=2024 UEFA Euro Ernest Muçi Match Logs|publisher=FBref|language=en|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta 3. oktoobri seisuga oli Muçi pidanud Albaania A-koondises 20 kohtumist ja löönud neli väravat.&lt;ref&gt;[https://www.transfermarkt.com/ernest-muci/nationalmannschaft/spieler/583917/verein_id/26099 Ernest Muçi – National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 6.10.2026.&lt;/ref&gt;

== Saavutused ==
;[[KF Tirana]]
*[[Kategoria e Parë|Albaania esiliiga]]: 2017/18
*[[Kategoria Superiore|Albaania meister]]: 2019/20

;[[Legia Warszawa|Varssavi Legia]]
*[[Ekstraklasa|Poola meister]]: 2020/21
*[[Poola karikavõistlused jalgpallis|Poola karikas]]: 2022/23
*[[Poola superkarikas jalgpallis|Poola superkarikas]]: 2023

;[[Beşiktaş JK]]
*[[Türgi karikavõistlused jalgpallis|Türgi karikas]]: 2023/24
*[[Türgi superkarikas jalgpallis|Türgi superkarikas]]: 2024

;[[Trabzonspor]]
*Türgi karikas: 2025/26

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://www.uefa.com/uefanationsleague/teams/players/250126467--ernest-muci/ Ernest Muçi] UEFA kodulehel
*[https://www.transfermarkt.com/ernest-muci/profil/spieler/583917 Ernest Muçi] Transfermarkti lehel

{{UEFA Euro 2024 Albaania koondis}}
{{JÄRJESTA:Muci, Ernest}}
[[Kategooria:Albaania jalgpallurid]]
[[Kategooria:Varssavi Legia mängijad]]
[[Kategooria:Beşiktaş JK jalgpallurid]]
[[Kategooria:Trabzonspori mängijad]]
[[Kategooria:Süper Ligi mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 2001]]</text>
      <sha1>j61op5fkove98s8gagyu45m7hx40u9k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nicolas Raskin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722241</id>
    <revision>
      <id>7248652</id>
      <timestamp>2026-10-06T17:35:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[File:Nicolas Raskin USMNT v Belgium Mar 28 2026-14 (cropped).jpg|pisi|Nicolas Raskin Belgia koondises (2026)]] '''Nicolas Thierry Raskin''' (sündinud [[23. veebruar|23. veebruaril]] [[2001]] [[Liège]]'is) on [[Belgia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[poolkaitsja]]na Šotimaa kõrgliigaklubis [[Rangers FC]] ja [[Belgia jalgpallikoondis]]es.  == Klubikarjäär == Raskin alustas jalgpallitreeninguid Royal Stade Waremmieni noortemeeskonnas. Seitsmeaastaselt liitus ta Standa...'</comment>
      <origin>7248652</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9056" sha1="8u12azl6j6ez0426z821w0gtuh8coo3" xml:space="preserve">[[File:Nicolas Raskin USMNT v Belgium Mar 28 2026-14 (cropped).jpg|pisi|Nicolas Raskin Belgia koondises (2026)]]
'''Nicolas Thierry Raskin''' (sündinud [[23. veebruar|23. veebruaril]] [[2001]] [[Liège]]'is) on [[Belgia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[poolkaitsja]]na Šotimaa kõrgliigaklubis [[Rangers FC]] ja [[Belgia jalgpallikoondis]]es.

== Klubikarjäär ==
Raskin alustas jalgpallitreeninguid Royal Stade Waremmieni noortemeeskonnas. Seitsmeaastaselt liitus ta [[Standard de Liège]]'i noorteakadeemiaga, kus mängis 2015. aastani. Seejärel veetis ta kaks aastat [[RSC Anderlecht]]i noortesüsteemis. 2017. aasta mais liitus Raskin [[KAA Gent]]iga ja sõlmis klubiga kolmeaastase lepingu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.rangers.co.uk/Article/rangers-confirm-signing-of-nicolas-raskin/2iApydm5a0qp3OAHjOCv5r|title=Rangers Confirm Signing Of Nicolas Raskin|publisher=Rangers FC|language=en|date=31 January 2023|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Genti esindusmeeskonnas debüteeris Raskin 10. veebruaril 2018 3:0 võidumängus [[Sint-Truidense VV|Sint-Truideni]] vastu. 16-aastaselt sai temast esimene 21. sajandil sündinud mängija, kes mängis Belgia kõrgliigas.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.rtbf.be/article/avec-nicolas-raskin-gand-l-elite-belge-est-entree-dans-le-21e-siecle-9839831|title=Avec Nicolas Raskin (Gand), l'élite belge est entrée dans le 21e siècle|publisher=RTBF|language=fr|date=11 February 2018|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; See jäi tema ainsaks Genti esindusmeeskonna liigamänguks.

2019. aasta jaanuaris naasis Raskin Standard Liège'i, kus oli varem seitse aastat noortetasemel mänginud.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://standard.be/fr/news/nicolas-raskin-rejoint-les-rouches|title=Nicolas Raskin rejoint les Rouches|publisher=Standard de Liège|language=fr|date=23 January 2019|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Esimestel kuudel mängis ta peamiselt reservmeeskonnas, kuid hooajal 2020/21 tõusis põhikoosseisu. Esimese värava Belgia kõrgliigas lõi ta 4. oktoobril 2020 [[Royal Charleroi SC|Charleroi]] vastu.

Hooajal 2020/21 pidas Raskin Belgia kõrgliigas 32 kohtumist ja lõi kaks väravat. Lisaks tegi ta kaasa [[UEFA Euroopa Liiga]] alagrupiturniiril, kus lõi 10. detsembril 2020 värava [[SL Benfica|Benfica]] vastu. Standard jõudis samal hooajal Belgia karikavõistluste finaali, kus kaotas [[KRC Genk|Genkile]] 1:2. Kokku pidas Raskin Standardi eest Belgia kõrgliigas 80 kohtumist ja lõi neli väravat; kõigis võistlussarjades sai ta kirja ligi sada kohtumist.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.rangers.co.uk/Article/rangers-confirm-signing-of-nicolas-raskin/2iApydm5a0qp3OAHjOCv5r|title=Rangers Confirm Signing Of Nicolas Raskin|publisher=Rangers FC|language=en|date=31 January 2023|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

31. jaanuaril 2023 siirdus Raskin Šotimaa kõrgliigaklubisse [[Rangers FC]]. Üleminekusummat ametlikult ei avaldatud.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.rangers.co.uk/Article/rangers-confirm-signing-of-nicolas-raskin/2iApydm5a0qp3OAHjOCv5r|title=Rangers Confirm Signing Of Nicolas Raskin|publisher=Rangers FC|language=en|date=31 January 2023|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Rangersi eest debüteeris ta 4. veebruaril 2:1 võidumängus [[Ross County F.C.|Ross County]] vastu. Hooaja 2022/23 teisel poolel pidas ta Šotimaa kõrgliigas 12 kohtumist ning osales ka Šotimaa liigakarika finaalis, kus Rangers kaotas Celticule 1:2.

Esimese värava Rangersi eest lõi Raskin 21. oktoobril 2023 4:0 võidumängus [[Hibernian FC|Hiberniani]] vastu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/67073660|title=Rangers 4-0 Hibernian: Philippe Clement in winning debut to end Montgomery's unbeaten run|publisher=BBC Sport|language=en|date=21 October 2023|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Hooaega 2023/24 häirisid vigastused ning ta pidas Šotimaa kõrgliigas 18 kohtumist. Rangers võitis sel hooajal Šotimaa liigakarika, kuid vigastuse tõttu Raskin selles võistlussarjas väljakule ei pääsenud.

Hooajal 2024/25 kujunes Raskin Rangersi üheks olulisemaks mängijaks. Ta pidas Šotimaa kõrgliigas 33 kohtumist, lõi neli väravat ja andis kümme väravasöötu. 16. märtsil 2025 lõi ta juba neljandal minutil avavärava 3:2 võõrsilvõidus [[Celtic FC|Celticu]] üle. Euroopa Liigas lõi ta värava [[Royale Union Saint-Gilloise|Union Saint-Gilloise]]'i vastu ning Rangers jõudis veerandfinaali, kus kaotas kahe mängu kokkuvõttes 0:2 [[Athletic Bilbao]]le.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.uefa.com/uefaeuropaleague/news/0298-1d8ba3722ea8-66a6dbb812ac-1000--athletic-club-2-0-rangers-agg-2-0-nico-williams-seals-at/|title=Athletic Club 2-0 Rangers (agg: 2-0): Nico Williams seals Athletic's semi-final place|publisher=UEFA|language=en|date=17 April 2025|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Hooaja 2024/25 lõpus valiti Raskin nii Rangersi poolehoidjate kui ka kaasmängijate poolt klubi aasta parimaks meesjalgpalluriks.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.rangers.co.uk/article/rangers-player-awards-ceremony-2025/4zwi3Ul9cR7nKSE8t1b0e1|title=Rangers Player Awards Ceremony 2025|publisher=Rangers FC|language=en|date=27 April 2025|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Hooajal 2025/26 pidas Raskin Šotimaa kõrgliigas taas 33 kohtumist, lõi kuus väravat ja andis seitse väravasöötu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://fbref.com/en/players/dba1f190/Nicolas-Raskin|title=Nicolas Raskin Stats|publisher=FBref|language=en|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Kõigis võistlussarjades osales ta Rangersi eest 50 kohtumises ja lõi seitse väravat. Rangers lõpetas Šotimaa kõrgliiga kolmanda kohaga.

== Koondisekarjäär ==
Raskin on esindanud Belgiat kõigis noortekoondistes U15-st U21-ni ning pidas noortekoondistes kokku üle 50 kohtumise. 2018. aastal osales ta Belgia U17-koondisega Euroopa meistrivõistlustel. 2023. aasta juunis lõi ta U21-koondise 2:0 võidumängus Iisraeli vastu mõlemad väravad ning kuulus samal aastal Belgia koosseisu [[2023. aasta Euroopa U21 jalgpallimeistrivõistlused|U21 Euroopa meistrivõistlustel]].

[[Belgia jalgpallikoondis|Belgia A-koondisse]] kutsuti Raskin esimest korda 2025. aasta märtsis. Ta debüteeris 20. märtsil [[UEFA Rahvuste Liiga]] väljalangemismängus [[Ukraina jalgpallikoondis|Ukraina]] vastu, sekkudes 80. minutil vahetusest. Kolm päeva hiljem kuulus ta korduskohtumises esimest korda algkoosseisu ning Belgia võitis 3:0 ja säilitas koha Rahvuste Liiga A-divisjonis.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.rangers.co.uk/article/rangers-player-awards-ceremony-2025/4zwi3Ul9cR7nKSE8t1b0e1|title=Rangers Player Awards Ceremony 2025|publisher=Rangers FC|language=en|date=27 April 2025|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Esimese värava A-koondises lõi Raskin 7. septembril 2025 MM-valikmängus [[Kasahstani jalgpallikoondis|Kasahstani]] vastu. Ta viis Belgia 51. minutil 3:0 juhtima ja Belgia võitis kohtumise 6:0. Teise koondisevärava lõi ta 6. juunil 2026 5:0 võidetud sõprusmängus [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] vastu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://static.rbfa.be/project/publiek/jrinterfr/speler_PH_6637.htm|title=Nicolas Raskin|publisher=Royal Belgian Football Association|language=fr|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Raskin kuulus Belgia koosseisu [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026. aasta maailmameistrivõistlustel]]. Ta osales kõigis kuues Belgia kohtumises, neist kolmes algkoosseisus, ning andis väravasöödu alagrupimängus [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] ja kaheksandikfinaalis [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriikide]] vastu. Belgia jõudis veerandfinaali, kus kaotas [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaaniale]] 1:2.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://fbref.com/en/players/dba1f190/matchlogs/2026/c1/summary/Nicolas-Raskin-Match-Logs|title=2026 World Cup Nicolas Raskin Match Logs|publisher=FBref|language=en|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta 5. oktoobri seisuga oli Raskin pidanud Belgia A-koondises 22 kohtumist ja löönud kaks väravat.&lt;ref&gt;[https://www.transfermarkt.com/nicolas-raskin/nationalmannschaft/spieler/422763/verein/3382/plus/0 Nicolas Raskin – National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 6.10.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://static.rbfa.be/project/publiek/jrinterfr/speler_PH_6637.htm|title=Nicolas Raskin|publisher=Royal Belgian Football Association|language=fr|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

== Saavutused ==
;Individuaalne
*[[Rangers FC|Rangersi]] aasta meesjalgpallur: 2024/25
*Rangersi mängijate valitud aasta meesjalgpallur: 2024/25

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://www.rangers.co.uk/player/nicolas-raskin/5A4KfqW1MXomdZwiz5n5fK Nicolas Raskin] Rangers FC kodulehel
*[https://static.rbfa.be/project/publiek/jrinterfr/speler_PH_6637.htm Nicolas Raskin] Belgia jalgpalliliidu kodulehel
*[https://www.transfermarkt.com/nicolas-raskin/profil/spieler/422763 Nicolas Raskin] Transfermarkti lehel

{{FIFA World Cup 2026 Belgia koondis}}
{{JÄRJESTA:Raskin, Nicolas}}
[[Kategooria:Belgia jalgpallurid]]
[[Kategooria:Rangers FC jalgpallurid]]
[[Kategooria:Sündinud 2001]]</text>
      <sha1>8u12azl6j6ez0426z821w0gtuh8coo3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Entoloma clandestinum</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722242</id>
    <revision>
      <id>7248653</id>
      <timestamp>2026-10-06T17:40:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel  | nimi           = ''Entoloma clandestinum'' | värvus         = seened | seisund =  | pilt           = Entoloma clandestinum.jpg | pildi_seletus  = ''Entoloma clandestinum'' | pildi_laius    = 250 px | riik           = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass          = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts          = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond       = [[Punalehikulised]] ''Ento...'</comment>
      <origin>7248653</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="909" sha1="do9xqhh7s4ycdec4i7eyqjdb6aqgmji" xml:space="preserve">{{pealkiri kaldkirjas}}
{{Taksonitabel 
| nimi           = ''Entoloma clandestinum''
| värvus         = seened
| seisund = 
| pilt           = Entoloma clandestinum.jpg
| pildi_seletus  = ''Entoloma clandestinum''
| pildi_laius    = 250 px
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass          = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts          = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond       = [[Punalehikulised]] ''Entolomataceae''
| perekond       = [[Punalehik]] ''Entoloma''
| liik           = '''''Entoloma clandestinum'''''
}}

'''''Entoloma clandestinum''''' on [[punalehikulised|punalehikuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[Punalehik|punalehiku]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[seened|seene]][[liik (bioloogia)|liik]]. 

Seent on leitud Eestist.

== Välislingid ==
* {{Elurikkus|146244}}

[[Kategooria:Punalehikulised]]</text>
      <sha1>do9xqhh7s4ycdec4i7eyqjdb6aqgmji</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Forbes (ajakiri)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722243</id>
    <redirect title="Forbes" />
    <revision>
      <id>7248663</id>
      <timestamp>2026-10-06T17:51:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Forbes]]</comment>
      <origin>7248663</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17" sha1="bmo43i1a9lvepa5t9fqljvhtznmh3a2" xml:space="preserve">#suuna [[Forbes]]</text>
      <sha1>bmo43i1a9lvepa5t9fqljvhtznmh3a2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Erafirma</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722244</id>
    <redirect title="Eraettevõte" />
    <revision>
      <id>7248664</id>
      <timestamp>2026-10-06T17:52:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Eraettevõte]]</comment>
      <origin>7248664</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23" sha1="2f0foifhvw0kdce6o4rk7r35067uzvk" xml:space="preserve">#suuna [[Eraettevõte]]</text>
      <sha1>2f0foifhvw0kdce6o4rk7r35067uzvk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Anthropic</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722245</id>
    <revision>
      <id>7248666</id>
      <timestamp>2026-10-06T17:52:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{ettevõte  | nimi         = Anthropic  | pilt         = Anthropic logo.svg  | logo         =   | tüüp         = [[Erafirma]]  | börsil       =   | asutamisaeg  = 2021 ({{aega tagasi|2021}})  | lõpetatud    =   | asutajad     = [[Dario Amodei]] &lt;br/&gt; [[Daniela Amodei]] &lt;br/&gt; [[Jared Kaplan]] &lt;br/&gt; [[Chris Olah]] &lt;br/&gt; jt  | peakorter    = [[San Francisco]], [[California]], [[Ameerika Ühendriigid]]  | piirkond     =   | võtmeisikud  = [[Dario Amodei]] (tegevjuht) &lt;br/...'</comment>
      <origin>7248666</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3576" sha1="aimxnqak9k6tobvw542ky3h0pnq506e" xml:space="preserve">{{ettevõte
 | nimi         = Anthropic
 | pilt         = Anthropic logo.svg
 | logo         = 
 | tüüp         = [[Erafirma]]
 | börsil       = 
 | asutamisaeg  = 2021 ({{aega tagasi|2021}})
 | lõpetatud    = 
 | asutajad     = [[Dario Amodei]] &lt;br/&gt; [[Daniela Amodei]] &lt;br/&gt; [[Jared Kaplan]] &lt;br/&gt; [[Chris Olah]] &lt;br/&gt; jt
 | peakorter    = [[San Francisco]], [[California]], [[Ameerika Ühendriigid]]
 | piirkond     = 
 | võtmeisikud  = [[Dario Amodei]] (tegevjuht) &lt;br/&gt; [[Daniela Amodei]] (president) &lt;br/&gt; 
 | valdkonnad   = [[Tehisaru]]
 | tooted       = [[Claude (AI)|Claude]] &lt;br/&gt; [[Bun (tarkvara)|Bun]]
 | teenused     = 
 | käive        = {{tõus}} 4,5 mld $ (2025) &lt;br/&gt; (u 4 mld €)
 | tegevuskasum = 
 | puhaskasum   = 
 | vara         = 
 | omakapital   = 
 | omanik       = &lt;!-- või | omanikud = --&gt;
 | töötajaid    = 2500 (2026)
 | emafirma     = 
 | allüksused   = 
 | tütarfirmad  = 
 | tunnuslause  = 
 | kodulehekülg = [https://www.anthropic.com/ www.anthropic.com]
 | märkused     = 
}}
'''Anthropic, PBC''' on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[firma|tehisarufirma]]. Selle peakontor asub [[San Francisco]]s [[California]]s.&lt;ref&gt;{{Cite web |date= 6 February 2023 |title= ChatGPT must be regulated and A.I. 'can be used by bad actors,' warns OpenAI's CTO |url= https://finance.yahoo.com/news/artificial-intelligence-must-regulated-warns-204546351.html |url-status= live |archive-url= https://web.archive.org/web/20230206075725/https://finance.yahoo.com/news/artificial-intelligence-must-regulated-warns-204546351.html |archive-date= 2023-02-06 |access-date= 2023-02-06 |work= Fortune |language= en-US |via= finance.yahoo.com| last= Mollman| first= Steve}}&lt;/ref&gt; Anthrophicu põhiline toode on suur keelemudel [[Claude (AI)|Claude]]. Anthrophicu asutasid 2021. aasta jaanuaris endised [[OpenAI]] töötajad, õde ja vend [[Daniela Amodei|Daniela]] ja [[Dario Amodei]].&lt;ref&gt;{{Cite web| title= Anthropic: Company Overview &amp; News| url= https://www.forbes.com/companies/anthropic/ |access-date= 2024-04-11| website= [[Forbes (ajakiri)|Forbes]]| language= en-US |archive-date= April 10, 2024 |archive-url= https://web.archive.org/web/20240410003346/https://www.forbes.com/companies/anthropic/ |url-status= live }}&lt;/ref&gt; Väidetavalt tahtsid nad tähelepanu juhtida tehisaruga seotud riskidele. Daniela ja Dario Amodei juhivad firmat ka 2026. aasta seisuga. Mais 2026 hinnati firma väärtuseks 965 mld $ (u 857 mld €) ning see on üks maailma suurimaid tehisarufirmasid.&lt;ref name=&quot;Babu-2026&quot;&gt;{{Cite news |last1= Babu |first1= Juby |last2= Seetharaman |first2= Deepa |date= 2026-05-28| title= Anthropic's valuation surges to $965 billion, surpassing OpenAI |url= https://www.reuters.com/business/anthropic-raises-65-billion-now-valued-965-billion-2026-05-28/ |work= Reuters}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |last= Buchanan |first= Naomi |date= June 10, 2026 |title= How giant IPOs from Anthropic and OpenAI will reshape the stock market's AI trade |url= https://www.businessinsider.com/openai-anthropic-ai-ipo-spacex-stocks-stock-market-investing-trade-2026-6 |access-date= 2026-08-31 |website= Business Insider |language= en-US |archive-url= https://web.archive.org/web/20260901101015/https://www.businessinsider.com/openai-anthropic-ai-ipo-spacex-stocks-stock-market-investing-trade-2026-6 |archive-date= September 1, 2026 |url-status= live}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
* [[Õpipoisiõpe]]
* [[Sõbralik tehisaru]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://www.anthropic.com/ Koduleht]

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide infotehnoloogiaettevõtted]]</text>
      <sha1>aimxnqak9k6tobvw542ky3h0pnq506e</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248680</id>
      <parentid>7248666</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T18:12:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7248680</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3611" sha1="q4xygwldaf6x4v8gk4fb5qda5zd1sdd" xml:space="preserve">{{ettevõte
 | nimi         = Anthropic
 | pilt         = Anthropic logo.svg
 | logo         = 
 | tüüp         = [[Erafirma]]
 | börsil       = 
 | asutamisaeg  = 2021 ({{aega tagasi|2021}})
 | lõpetatud    = 
 | asutajad     = [[Dario Amodei]] &lt;br/&gt; [[Daniela Amodei]] &lt;br/&gt; [[Jared Kaplan]] &lt;br/&gt; [[Chris Olah]] &lt;br/&gt; jt
 | peakorter    = [[San Francisco]], [[California]], [[Ameerika Ühendriigid]]
 | piirkond     = 
 | võtmeisikud  = [[Dario Amodei]] (tegevjuht) &lt;br/&gt; [[Daniela Amodei]] (president) &lt;br/&gt; 
 | valdkonnad   = [[Tehisaru]]
 | tooted       = [[Claude (AI)|Claude]] &lt;br/&gt; [[Bun (tarkvara)|Bun]]
 | teenused     = 
 | käive        = {{tõus}} 4,5 mld $ (2025) &lt;br/&gt; (u 4 mld €)
 | tegevuskasum = 
 | puhaskasum   = 
 | vara         = 
 | omakapital   = 
 | omanik       = &lt;!-- või | omanikud = --&gt;
 | töötajaid    = 2500 (2026)
 | emafirma     = 
 | allüksused   = 
 | tütarfirmad  = 
 | tunnuslause  = 
 | kodulehekülg = [https://www.anthropic.com/ www.anthropic.com]
 | märkused     = 
}}
'''Anthropic, PBC''' on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[ettevõte]], mis arendab [[tehisintellekt]]i. Selle peakontor asub [[San Francisco]]s [[California]]s.&lt;ref&gt;{{Cite web |date= 6 February 2023 |title= ChatGPT must be regulated and A.I. 'can be used by bad actors,' warns OpenAI's CTO |url= https://finance.yahoo.com/news/artificial-intelligence-must-regulated-warns-204546351.html |url-status= live |archive-url= https://web.archive.org/web/20230206075725/https://finance.yahoo.com/news/artificial-intelligence-must-regulated-warns-204546351.html |archive-date= 2023-02-06 |access-date= 2023-02-06 |work= Fortune |language= en-US |via= finance.yahoo.com| last= Mollman| first= Steve}}&lt;/ref&gt; Anthrophicu põhiline toode on suur keelemudel [[Claude (AI)|Claude]]. Anthrophicu asutasid 2021. aasta jaanuaris endised [[OpenAI]] töötajad, õde ja vend [[Daniela Amodei|Daniela]] ja [[Dario Amodei]].&lt;ref&gt;{{Cite web| title= Anthropic: Company Overview &amp; News| url= https://www.forbes.com/companies/anthropic/ |access-date= 2024-04-11| website= [[Forbes (ajakiri)|Forbes]]| language= en-US |archive-date= April 10, 2024 |archive-url= https://web.archive.org/web/20240410003346/https://www.forbes.com/companies/anthropic/ |url-status= live }}&lt;/ref&gt; Väidetavalt tahtsid nad tähelepanu juhtida tehisaruga seotud riskidele. Daniela ja Dario Amodei juhivad firmat ka 2026. aasta seisuga. Mais 2026 hinnati firma väärtuseks 965 miljardit $ (u 857 miljardit €) ning see on üks maailma suurimaid tehisarufirmasid.&lt;ref name=&quot;Babu-2026&quot;&gt;{{Cite news |last1= Babu |first1= Juby |last2= Seetharaman |first2= Deepa |date= 2026-05-28| title= Anthropic's valuation surges to $965 billion, surpassing OpenAI |url= https://www.reuters.com/business/anthropic-raises-65-billion-now-valued-965-billion-2026-05-28/ |work= Reuters}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |last= Buchanan |first= Naomi |date= June 10, 2026 |title= How giant IPOs from Anthropic and OpenAI will reshape the stock market's AI trade |url= https://www.businessinsider.com/openai-anthropic-ai-ipo-spacex-stocks-stock-market-investing-trade-2026-6 |access-date= 2026-08-31 |website= Business Insider |language= en-US |archive-url= https://web.archive.org/web/20260901101015/https://www.businessinsider.com/openai-anthropic-ai-ipo-spacex-stocks-stock-market-investing-trade-2026-6 |archive-date= September 1, 2026 |url-status= live}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
* [[Õpipoisiõpe]]
* [[Sõbralik tehisaru]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://www.anthropic.com/ Koduleht]

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide infotehnoloogiaettevõtted]]</text>
      <sha1>q4xygwldaf6x4v8gk4fb5qda5zd1sdd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nicolas Thierry Raskin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722246</id>
    <redirect title="Nicolas Raskin" />
    <revision>
      <id>7248699</id>
      <timestamp>2026-10-06T18:40:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Nicolas Raskin]]</comment>
      <origin>7248699</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25" sha1="mi77giedh820grviwwz622wwom1ev3i" xml:space="preserve">#suuna [[Nicolas Raskin]]</text>
      <sha1>mi77giedh820grviwwz622wwom1ev3i</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Yunus Akgün</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722247</id>
    <revision>
      <id>7248708</id>
      <timestamp>2026-10-06T19:02:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[File:Yunus Akgün 20220225 7 (cropped).jpg|pisi|Yunus Akgün [[Adana Demirspor]]i särgis (2022)]] '''Yunus Akgün''' (sündinud [[7. juuli|7. juulil]] [[2000]] [[İstanbul]]is) on [[Türgi]] [[jalgpallur]], kes mängib paremääre või ründava poolkaitsjana Türgi kõrgliigaklubis [[Galatasaray SK]] ja [[Türgi jalgpallikoondis]]es.  == Klubikarjäär == Akgün sündis İstanbuli [[Küçükçekmece]] linnaosas. 2011. aastal liitus ta [[Galatasaray SK|Galatasaray]] noort...'</comment>
      <origin>7248708</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9560" sha1="3txnrhw2f3g71es11orc6c2kubueml5" xml:space="preserve">[[File:Yunus Akgün 20220225 7 (cropped).jpg|pisi|Yunus Akgün [[Adana Demirspor]]i särgis (2022)]]
'''Yunus Akgün''' (sündinud [[7. juuli|7. juulil]] [[2000]] [[İstanbul]]is) on [[Türgi]] [[jalgpallur]], kes mängib paremääre või ründava poolkaitsjana Türgi kõrgliigaklubis [[Galatasaray SK]] ja [[Türgi jalgpallikoondis]]es.

== Klubikarjäär ==
Akgün sündis İstanbuli [[Küçükçekmece]] linnaosas. 2011. aastal liitus ta [[Galatasaray SK|Galatasaray]] noortesüsteemiga ning 2017. aastal sõlmis klubiga profilepingu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.tff.org/Default.aspx?kisiId=1442892&amp;pageId=30|title=Yunus Akgün|publisher=Türkiye Futbol Federasyonu|language=tr|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Galatasaray esindusmeeskonnas debüteeris Akgün 5. augustil 2018 Türgi superkarikafinaalis [[Akhisarspor]]i vastu. [[Süper Lig]]is sai ta esimese mängu kirja 27. augustil 2018 6:0 võidumängus [[Alanyaspor]]i üle ning andis selles kohtumises ka väravasöödu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.galatasaray.org/p/38-yunus-akgun/872|title=11 - Yunus Akgün - Forvet|publisher=Galatasaray SK|language=tr|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Sama aasta oktoobris debüteeris ta [[UEFA Meistrite Liiga]]s [[FC Porto]] vastu ning sai [[Emre Belözoğlu]] järel Galatasaray ajaloo nooruselt teiseks Meistrite Liigas mänginud jalgpalluriks.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.galatasaray.org/p/38-yunus-akgun/872|title=11 - Yunus Akgün - Forvet|publisher=Galatasaray SK|language=tr|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Hooajal 2018/19 tuli Akgün Galatasarayga Türgi meistriks ja võitis Türgi karika. Karikavõistlustel lõi ta sel hooajal neli väravat. Galatasaray võitis 2019. aastal ka Türgi superkarika. Järgmistel hooaegadel pääses Akgün esindusmeeskonnas väljakule ebaregulaarselt.

2020. aasta septembris läks Akgün hooajaks laenule Türgi esiliigaklubisse [[Adana Demirspor]]. Ta lõi hooajal 2020/21 Türgi esiliigas 28 mänguga viis väravat ning aitas klubil tulla esiliiga meistriks ja tõusta Süper Ligi.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.galatasaray.org/p/38-yunus-akgun/872|title=11 - Yunus Akgün - Forvet|publisher=Galatasaray SK|language=tr|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Järgmiseks hooajaks laenati ta uuesti Adana Demirsporile. Hooajal 2021/22 lõi Akgün Süper Ligis 34 mänguga kaheksa väravat ja andis üheksa väravasöötu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://fbref.com/en/squads/d143cf0a/2021-2022/c26/Adana-Demirspor-Stats-Super-Lig|title=2021-2022 Adana Demirspor Stats|publisher=FBref|language=en|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2022. aasta suvel naasis Akgün Galatasaraysse. Hooajal 2022/23 kuulus ta klubi koosseisu, mis tuli Türgi meistriks. 2022. aasta detsembris pikendas ta Galatasarayga lepingut 2026. aasta suveni.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.galatasaray.org/haber/gs-sportif-a-s/yunus-akgun-ile-yeni-sozlesme-imzalandi/52262|title=Yunus Akgün ile yeni sözleşme imzalandı|publisher=Galatasaray SK|language=tr|date=6 December 2022|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2023. aasta augustis läks Akgün hooajaks laenule Inglismaa esiliigaklubisse [[Leicester City FC]].&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.lcfc.com/media-article/Leicester-City-Confirm-Loan-Signing-Of-Yunus-Akgun|title=Leicester City Confirm Loan Signing Of Yunus Akgun|publisher=Leicester City FC|language=en|date=26 August 2023|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Ta pidas [[The Championship]]is 23 kohtumist ja lõi ühe värava ning kõigis võistlussarjades kokku 29 kohtumist ja kaks väravat. Leicester tuli hooajal 2023/24 Inglismaa esiliiga meistriks ja tõusis tagasi [[Premier League]]'i.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.lcfc.com/media-article/202324%3A-The-Season-In-Numbers|title=2023/24: The Season In Numbers|publisher=Leicester City FC|language=en|date=11 May 2024|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Hooajaks 2024/25 naasis Akgün Galatasaraysse ja kujunes üheks klubi põhikoosseisu mängijaks. Kõigis võistlussarjades lõi ta 44 mänguga 12 väravat ja andis 14 väravasöötu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.galatasaray.org/p/38-yunus-akgun/872|title=11 - Yunus Akgün - Forvet|publisher=Galatasaray SK|language=tr|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; [[UEFA Euroopa Liiga]]s lõi ta värava neljas järjestikuses mängus – [[PAOK FC|PAOK]]-i, [[FK RFS|RFS]]-i, [[IF Elfsborg|Elfsborgi]] ja [[Tottenham Hotspur FC|Tottenhami]] vastu.

2025. aastal võitis Akgün Galatasarayga nii Türgi meistritiitli kui ka Türgi karika. Karikafinaalis alistas Galatasaray [[Trabzonspor]]i 3:0 ning Akgün andis väravasöödu kõigile kolmele väravale.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.galatasaray.org/haber/futbol/turkiye-kupasi/turkiye-kupasi-19-kez-galatasarayin/57796|title=Türkiye Kupası 19. kez Galatasaray'ın!|publisher=Galatasaray SK|language=tr|date=14 May 2025|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2025. aasta augustis pikendas Akgün Galatasarayga lepingut 2029. aasta suveni.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.galatasaray.org/haber/futbol/yeni-sozlesme-yunus-akgun/58262|title=Yeni Sözleşme: Yunus Akgün|publisher=Galatasaray SK|language=tr|date=5 August 2025|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Hooajal 2025/26 lõi ta Süper Ligis 28 mänguga seitse väravat ja andis üheksa väravasöötu. Meistrite Liigas lõi ta üheksa kohtumisega kaks väravat.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://fbref.com/en/players/1453e3cf/matchlogs/2025-2026/summary|title=2025-2026 Yunus Akgün Match Logs|publisher=FBref|language=en|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Galatasaray tuli neljandat hooaega järjest Türgi meistriks, kindlustades klubi ajaloo 26. meistritiitli.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.galatasaray.org/haber/futbol/ust-uste-4-sene-sampiyon-galatasaray/60268|title=Üst üste 4. sene şampiyon Galatasaray!|publisher=Galatasaray SK|language=tr|date=9 May 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

== Koondisekarjäär ==
Akgün on esindanud Türgit U16-, U17-, U19-, U20- ja U21-koondises. 2017. aastal kuulus ta Türgi U17-koondisse nii Euroopa meistrivõistlustel kui ka U17 maailmameistrivõistlustel.

[[Türgi jalgpallikoondis|Türgi A-koondises]] debüteeris Akgün 4. juunil 2022 [[UEFA Rahvuste Liiga]] 4:0 võidumängus [[Fääri saarte jalgpallikoondis|Fääri saarte]] vastu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.tff.org/Default.aspx?macID=234498&amp;pageID=528|title=Türkiye 4-0 Faroe Islands|publisher=Türkiye Futbol Federasyonu|language=tr|date=4 June 2022|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Esimese koondisevärava lõi ta kolm päeva hiljem 6:0 võidumängus [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] vastu, vormistades 89. minutil lõppseisu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.tff.org/default.aspx?2586pg=43&amp;ftxtID=37909&amp;pageID=471|title=Lithuania 0-6 Türkiye|publisher=Türkiye Futbol Federasyonu|language=tr|date=7 June 2022|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Akgün kuulus Türgi koosseisu [[UEFA Euro 2024|2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel]].&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.uefa.com/uefaeuro/history/news/028e-1b154cb8afd1-b5ab2c4eebf5-1000--euro-2024-squads-confirmed-check-out-every-team-s-list-in-full/|title=EURO 2024 squads confirmed: Check out every team's list in full|publisher=UEFA|language=en|date=15 June 2024|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Ta pääses turniiril väljakule ühes kohtumises, kuuludes alagrupimängus [[Portugali jalgpallikoondis|Portugali]] vastu algkoosseisu. Türgi jõudis turniiril veerandfinaali, kus kaotas 1:2 [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandile]].

Akgün kuulus Türgi koosseisu [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026. aasta maailmameistrivõistlustel]]. Ta sekkus vahetusest alagrupi avamängus [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] vastu ning kuulus algkoosseisu järgmises kohtumises [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] vastu. Viimases alagrupimängus [[USA jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriikide]] vastu ta väljakule ei pääsenud. Türgi kogus alagrupis kolm punkti ja langes turniirilt välja.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://fbref.com/en/players/1453e3cf/matchlogs/2026/summary|title=2026 Yunus Akgün Match Logs|publisher=FBref|language=en|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta 5. oktoobri seisuga oli Akgün pidanud Türgi A-koondises 23 kohtumist ja löönud neli väravat.&lt;ref&gt;[https://www.transfermarkt.com/yunus-akgun/nationalmannschaft/spieler/396908/verein_id/3381/plus/0 Yunus Akgün – National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 6.10.2026.&lt;/ref&gt;

== Saavutused ==
;[[Galatasaray SK]]
*[[Süper Lig]]: [[Süper Ligi hooaeg 2018–2019|2018/19]], [[Süper Ligi hooaeg 2022–2023|2022/23]], [[Süper Ligi hooaeg 2024–2025|2024/25]], [[Süper Ligi hooaeg 2025–2026|2025/26]]
*[[Türgi karikavõistlused jalgpallis|Türgi karikas]]: 2018/19, 2024/25
*[[Türgi superkarikas jalgpallis|Türgi superkarikas]]: 2019

;[[Adana Demirspor]]
*[[Türgi jalgpalli esiliiga|Türgi esiliiga]]: 2020/21

;[[Leicester City FC]]
*[[The Championship]]: 2023/24

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://www.galatasaray.org/p/38-yunus-akgun/872 Yunus Akgün] Galatasaray kodulehel
*[https://www.tff.org/Default.aspx?kisiId=1442892&amp;pageId=30 Yunus Akgün] Türgi jalgpalliliidu kodulehel
*[https://www.transfermarkt.com/yunus-akgun/profil/spieler/396908 Yunus Akgün] Transfermarkti lehel

{{UEFA Euro 2024 Türgi koondis}}
{{FIFA World Cup 2026 Türgi koondis}}
{{JÄRJESTA:Akgün, Yunus}}
[[Kategooria:Türgi jalgpallurid]]
[[Kategooria:Galatasaray  SK mängijad]]
[[Kategooria:Leicester City FC mängijad]]
[[Kategooria:Süper Ligi mängijad]]
[[Kategooria:The Championshipi mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 2000]]</text>
      <sha1>3txnrhw2f3g71es11orc6c2kubueml5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248709</id>
      <parentid>7248708</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T19:03:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Korrastasin [[Vikipeedia:Tööriistad/Viidete korrastaja|skripti]] abil viiteid</comment>
      <origin>7248709</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9140" sha1="53t134f4auvds2zht747x195o8bmmo6" xml:space="preserve">[[File:Yunus Akgün 20220225 7 (cropped).jpg|pisi|Yunus Akgün [[Adana Demirspor]]i särgis (2022)]]
'''Yunus Akgün''' (sündinud [[7. juuli|7. juulil]] [[2000]] [[İstanbul]]is) on [[Türgi]] [[jalgpallur]], kes mängib paremääre või ründava poolkaitsjana Türgi kõrgliigaklubis [[Galatasaray SK]] ja [[Türgi jalgpallikoondis]]es.

== Klubikarjäär ==
Akgün sündis İstanbuli [[Küçükçekmece]] linnaosas. 2011. aastal liitus ta [[Galatasaray SK|Galatasaray]] noortesüsteemiga ning 2017. aastal sõlmis klubiga profilepingu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.tff.org/Default.aspx?kisiId=1442892&amp;pageId=30|title=Yunus Akgün|publisher=Türkiye Futbol Federasyonu|language=tr|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Galatasaray esindusmeeskonnas debüteeris Akgün 5. augustil 2018 Türgi superkarikafinaalis [[Akhisarspor]]i vastu. [[Süper Lig]]is sai ta esimese mängu kirja 27. augustil 2018 6:0 võidumängus [[Alanyaspor]]i üle ning andis selles kohtumises ka väravasöödu.&lt;ref name=&quot;gala&quot; /&gt; Sama aasta oktoobris debüteeris ta [[UEFA Meistrite Liiga]]s [[FC Porto]] vastu ning sai [[Emre Belözoğlu]] järel Galatasaray ajaloo nooruselt teiseks Meistrite Liigas mänginud jalgpalluriks.&lt;ref name=&quot;gala&quot; /&gt;

Hooajal 2018/19 tuli Akgün Galatasarayga Türgi meistriks ja võitis Türgi karika. Karikavõistlustel lõi ta sel hooajal neli väravat. Galatasaray võitis 2019. aastal ka Türgi superkarika. Järgmistel hooaegadel pääses Akgün esindusmeeskonnas väljakule ebaregulaarselt.

2020. aasta septembris läks Akgün hooajaks laenule Türgi esiliigaklubisse [[Adana Demirspor]]. Ta lõi hooajal 2020/21 Türgi esiliigas 28 mänguga viis väravat ning aitas klubil tulla esiliiga meistriks ja tõusta Süper Ligi.&lt;ref name=&quot;gala&quot; /&gt; Järgmiseks hooajaks laenati ta uuesti Adana Demirsporile. Hooajal 2021/22 lõi Akgün Süper Ligis 34 mänguga kaheksa väravat ja andis üheksa väravasöötu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://fbref.com/en/squads/d143cf0a/2021-2022/c26/Adana-Demirspor-Stats-Super-Lig|title=2021-2022 Adana Demirspor Stats|publisher=FBref|language=en|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2022. aasta suvel naasis Akgün Galatasaraysse. Hooajal 2022/23 kuulus ta klubi koosseisu, mis tuli Türgi meistriks. 2022. aasta detsembris pikendas ta Galatasarayga lepingut 2026. aasta suveni.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.galatasaray.org/haber/gs-sportif-a-s/yunus-akgun-ile-yeni-sozlesme-imzalandi/52262|title=Yunus Akgün ile yeni sözleşme imzalandı|publisher=Galatasaray SK|language=tr|date=6 December 2022|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2023. aasta augustis läks Akgün hooajaks laenule Inglismaa esiliigaklubisse [[Leicester City FC]].&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.lcfc.com/media-article/Leicester-City-Confirm-Loan-Signing-Of-Yunus-Akgun|title=Leicester City Confirm Loan Signing Of Yunus Akgun|publisher=Leicester City FC|language=en|date=26 August 2023|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Ta pidas [[The Championship]]is 23 kohtumist ja lõi ühe värava ning kõigis võistlussarjades kokku 29 kohtumist ja kaks väravat. Leicester tuli hooajal 2023/24 Inglismaa esiliiga meistriks ja tõusis tagasi [[Premier League]]'i.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.lcfc.com/media-article/202324%3A-The-Season-In-Numbers|title=2023/24: The Season In Numbers|publisher=Leicester City FC|language=en|date=11 May 2024|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Hooajaks 2024/25 naasis Akgün Galatasaraysse ja kujunes üheks klubi põhikoosseisu mängijaks. Kõigis võistlussarjades lõi ta 44 mänguga 12 väravat ja andis 14 väravasöötu.&lt;ref name=&quot;gala&quot; /&gt; [[UEFA Euroopa Liiga]]s lõi ta värava neljas järjestikuses mängus – [[PAOK FC|PAOK]]-i, [[FK RFS|RFS]]-i, [[IF Elfsborg|Elfsborgi]] ja [[Tottenham Hotspur FC|Tottenhami]] vastu.

2025. aastal võitis Akgün Galatasarayga nii Türgi meistritiitli kui ka Türgi karika. Karikafinaalis alistas Galatasaray [[Trabzonspor]]i 3:0 ning Akgün andis väravasöödu kõigile kolmele väravale.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.galatasaray.org/haber/futbol/turkiye-kupasi/turkiye-kupasi-19-kez-galatasarayin/57796|title=Türkiye Kupası 19. kez Galatasaray'ın!|publisher=Galatasaray SK|language=tr|date=14 May 2025|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2025. aasta augustis pikendas Akgün Galatasarayga lepingut 2029. aasta suveni.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.galatasaray.org/haber/futbol/yeni-sozlesme-yunus-akgun/58262|title=Yeni Sözleşme: Yunus Akgün|publisher=Galatasaray SK|language=tr|date=5 August 2025|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Hooajal 2025/26 lõi ta Süper Ligis 28 mänguga seitse väravat ja andis üheksa väravasöötu. Meistrite Liigas lõi ta üheksa kohtumisega kaks väravat.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://fbref.com/en/players/1453e3cf/matchlogs/2025-2026/summary|title=2025-2026 Yunus Akgün Match Logs|publisher=FBref|language=en|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Galatasaray tuli neljandat hooaega järjest Türgi meistriks, kindlustades klubi ajaloo 26. meistritiitli.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.galatasaray.org/haber/futbol/ust-uste-4-sene-sampiyon-galatasaray/60268|title=Üst üste 4. sene şampiyon Galatasaray!|publisher=Galatasaray SK|language=tr|date=9 May 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

== Koondisekarjäär ==
Akgün on esindanud Türgit U16-, U17-, U19-, U20- ja U21-koondises. 2017. aastal kuulus ta Türgi U17-koondisse nii Euroopa meistrivõistlustel kui ka U17 maailmameistrivõistlustel.

[[Türgi jalgpallikoondis|Türgi A-koondises]] debüteeris Akgün 4. juunil 2022 [[UEFA Rahvuste Liiga]] 4:0 võidumängus [[Fääri saarte jalgpallikoondis|Fääri saarte]] vastu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.tff.org/Default.aspx?macID=234498&amp;pageID=528|title=Türkiye 4-0 Faroe Islands|publisher=Türkiye Futbol Federasyonu|language=tr|date=4 June 2022|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Esimese koondisevärava lõi ta kolm päeva hiljem 6:0 võidumängus [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] vastu, vormistades 89. minutil lõppseisu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.tff.org/default.aspx?2586pg=43&amp;ftxtID=37909&amp;pageID=471|title=Lithuania 0-6 Türkiye|publisher=Türkiye Futbol Federasyonu|language=tr|date=7 June 2022|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Akgün kuulus Türgi koosseisu [[UEFA Euro 2024|2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel]].&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.uefa.com/uefaeuro/history/news/028e-1b154cb8afd1-b5ab2c4eebf5-1000--euro-2024-squads-confirmed-check-out-every-team-s-list-in-full/|title=EURO 2024 squads confirmed: Check out every team's list in full|publisher=UEFA|language=en|date=15 June 2024|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Ta pääses turniiril väljakule ühes kohtumises, kuuludes alagrupimängus [[Portugali jalgpallikoondis|Portugali]] vastu algkoosseisu. Türgi jõudis turniiril veerandfinaali, kus kaotas 1:2 [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandile]].

Akgün kuulus Türgi koosseisu [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026. aasta maailmameistrivõistlustel]]. Ta sekkus vahetusest alagrupi avamängus [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] vastu ning kuulus algkoosseisu järgmises kohtumises [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] vastu. Viimases alagrupimängus [[USA jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriikide]] vastu ta väljakule ei pääsenud. Türgi kogus alagrupis kolm punkti ja langes turniirilt välja.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://fbref.com/en/players/1453e3cf/matchlogs/2026/summary|title=2026 Yunus Akgün Match Logs|publisher=FBref|language=en|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta 5. oktoobri seisuga oli Akgün pidanud Türgi A-koondises 23 kohtumist ja löönud neli väravat.&lt;ref&gt;[https://www.transfermarkt.com/yunus-akgun/nationalmannschaft/spieler/396908/verein_id/3381/plus/0 Yunus Akgün – National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 6.10.2026.&lt;/ref&gt;

== Saavutused ==
;[[Galatasaray SK]]
*[[Süper Lig]]: [[Süper Ligi hooaeg 2018–2019|2018/19]], [[Süper Ligi hooaeg 2022–2023|2022/23]], [[Süper Ligi hooaeg 2024–2025|2024/25]], [[Süper Ligi hooaeg 2025–2026|2025/26]]
*[[Türgi karikavõistlused jalgpallis|Türgi karikas]]: 2018/19, 2024/25
*[[Türgi superkarikas jalgpallis|Türgi superkarikas]]: 2019

;[[Adana Demirspor]]
*[[Türgi jalgpalli esiliiga|Türgi esiliiga]]: 2020/21

;[[Leicester City FC]]
*[[The Championship]]: 2023/24

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;gala&quot;&gt;{{cite web|url=https://www.galatasaray.org/p/38-yunus-akgun/872|title=11 - Yunus Akgün - Forvet|publisher=Galatasaray SK|language=tr|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
*[https://www.galatasaray.org/p/38-yunus-akgun/872 Yunus Akgün] Galatasaray kodulehel
*[https://www.tff.org/Default.aspx?kisiId=1442892&amp;pageId=30 Yunus Akgün] Türgi jalgpalliliidu kodulehel
*[https://www.transfermarkt.com/yunus-akgun/profil/spieler/396908 Yunus Akgün] Transfermarkti lehel

{{UEFA Euro 2024 Türgi koondis}}
{{FIFA World Cup 2026 Türgi koondis}}
{{JÄRJESTA:Akgün, Yunus}}
[[Kategooria:Türgi jalgpallurid]]
[[Kategooria:Galatasaray  SK mängijad]]
[[Kategooria:Leicester City FC mängijad]]
[[Kategooria:Süper Ligi mängijad]]
[[Kategooria:The Championshipi mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 2000]]</text>
      <sha1>53t134f4auvds2zht747x195o8bmmo6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud Narva-Jõesuus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722248</id>
    <revision>
      <id>7248716</id>
      <timestamp>2026-10-06T19:09:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Fail:Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud ja mälestusmärk Narva-Jõesuus 1.jpg|pisi|Ühishaua mälestusmärk 2021. aastal]] '''Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud''' '''Narva-Jõesuus''' on [[Narva-Jõesuu|Narva-Jõesuus]] [[Narva-Jõesuu kalmistu|Narva-Jõesuu kalmistul]] [[Jaan Poska tänav (Narva-Jõesuu)|J. Poska]] 94 asuv [[ühishaud]], kuhu on maetud [[Teine maailmasõda|teises maailmasõjas]] 1944. aasta veebruarist märtsini ning juulis peetud Narva pii...'</comment>
      <origin>7248716</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2890" sha1="nwq6x223bky1tb253mchap0u6q10fjy" xml:space="preserve">[[Fail:Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud ja mälestusmärk Narva-Jõesuus 1.jpg|pisi|Ühishaua mälestusmärk 2021. aastal]]
'''Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud''' '''Narva-Jõesuus''' on [[Narva-Jõesuu|Narva-Jõesuus]] [[Narva-Jõesuu kalmistu|Narva-Jõesuu kalmistul]] [[Jaan Poska tänav (Narva-Jõesuu)|J. Poska]] 94 asuv [[ühishaud]], kuhu on maetud [[Teine maailmasõda|teises maailmasõjas]] 1944. aasta veebruarist märtsini ning juulis peetud Narva piirkonna lahingutes hukkunud [[Punaarmee]] sõdurid.

== Ühishaud ==
Ühishauda on maetud 1944. aasta veebruarist märtsini peetud lahingutes ja juulis [[Narva jõe forseerimine|Narva jõe forseerimisel]] hukkunud Punaarmee sõdurid.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{kultuurimälestis|48}}&lt;/ref&gt;

Ühishaual on nimeliselt teada 1030 sõdurit, kes sinna maetud on, ning seal on ka umbes 400 tundmatut sõdurit. Maetud on pärit peamiselt [[131. Ropšino diviis|131. Ropšino diviisist]].&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Maidre |eesnimi=Ivika |kuupäev=29 aprill 2017 |pealkiri=Mälestusmärgid |lehekülg=4 |väljaanne=Meie Leht |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=meieleht20170429.2.20&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |vaadatud=6 oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Sõdurid maeti sinna ümber 1958. aastal [[Narva-Jõesuu kuursaal|Narva-Jõesuu kuursaali]] ees olnud ühishaust, kuhu olid juba varem ümber maetud mujalt.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ühishauda on maetud ka [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude liidu kangelase]] aunimetusega inimesi, näiteks [[leitnant]] [[Aleksei Juhhanov]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Mälestusmärk ==
[[Fail:Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud ja mälestusmärk Narva-Jõesuus 3.jpg|pisi|Mõnede ühishauda maetud sõdurite nimed postamendil]]
Mälestusmärk on tehtud betoonist ja on 3 meetri kõrgune. See valmistati 1956. aastal. See kujutab leinavat naist ja lippu ning kiivrit käes hoidvat leinavat sõdurit.  Mäestusmärk on värvitud. Figuuride all on postament, mille ees oli tahvel kuhu oli kirjutatud &quot;IGAVENE KUULSUS NÕUKOGUDE ARMEE SÕDUREILE, KES LANGESID VÕITLUSES FAŠISTLIKE ANASTAJATEGA SUURES ISAMAA SÕJAS 1941-1945&quot;. Postamendi taga oli tahvel täpselt sama tekstiga, kuid vene keeles, ning külgedel on mõnede sinna maetud sõdurite nimed, vene ja eesti keeles.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Mälestusmärk oli 2022. aastal punamonumentide eemaldamiseks loodud [[Monumentide töörühm|Monumentide töörühma]] hinnangul neutraalne, kuid propagandistliku sõnastusega tahvlid vahetati neutraalsete tähistega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Monumentide töörühm |kuupäev=23 november 2022 |pealkiri=Monumentide töörühma kokkuvõte |url=https://riigikantselei.ee/sites/default/files/documents/2022-11/Monumentide%20koond%C3%BClevaade_23_11_2022.pdf |vaadatud=6 oktoober 2026 |lehekülg=142}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;</text>
      <sha1>nwq6x223bky1tb253mchap0u6q10fjy</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248757</id>
      <parentid>7248716</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T20:16:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248757</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2958" sha1="7zwv9dignaskk6ltcrpdnme9379b5bg" xml:space="preserve">[[Fail:Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud ja mälestusmärk Narva-Jõesuus 1.jpg|pisi|Ühishaua mälestusmärk 2021. aastal]]
'''Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud Narva-Jõesuus''' on [[Narva-Jõesuu]]s [[Narva-Jõesuu kalmistu|Narva-Jõesuu kalmistul]] [[Jaan Poska tänav (Narva-Jõesuu)|J. Poska]] 94 asuv [[ühishaud]], kuhu on maetud [[Teine maailmasõda|teises maailmasõjas]] 1944. aasta veebruarist märtsini ning juulis peetud Narva piirkonna lahingutes hukkunud [[Punaarmee]] sõdurid.

== Ühishaud ==
Ühishauda on maetud 1944. aasta veebruarist märtsini peetud lahingutes ja juulis [[Narva jõe forseerimine|Narva jõe forseerimisel]] hukkunud Punaarmee sõdurid.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{kultuurimälestis|48}}&lt;/ref&gt;

Ühishaual on nimeliselt teada 1030 sõdurit, kes sinna maetud on, ning seal on ka umbes 400 tundmatut sõdurit. Maetud on pärit peamiselt [[131. Ropšino diviis|131. Ropšino diviisist]].&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Maidre |eesnimi=Ivika |kuupäev=29 aprill 2017 |pealkiri=Mälestusmärgid |lehekülg=4 |väljaanne=Meie Leht |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=meieleht20170429.2.20&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |vaadatud=6 oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Sõdurid maeti sinna ümber 1958. aastal [[Narva-Jõesuu kuursaal|Narva-Jõesuu kuursaali]] ees olnud ühishaust, kuhu olid juba varem ümber maetud mujalt.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ühishauda on maetud ka [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude liidu kangelase]] aunimetusega inimesi, näiteks [[leitnant]] [[Aleksei Juhhanov]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Mälestusmärk ==
[[Fail:Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud ja mälestusmärk Narva-Jõesuus 3.jpg|pisi|Mõnede ühishauda maetud sõdurite nimed postamendil]]
Mälestusmärk on tehtud betoonist ja on 3 meetri kõrgune. See valmistati 1956. aastal. See kujutab leinavat naist ja lippu ning kiivrit käes hoidvat leinavat sõdurit.  Mäestusmärk on värvitud. Figuuride all on postament, mille ees oli tahvel kuhu oli kirjutatud &quot;IGAVENE KUULSUS NÕUKOGUDE ARMEE SÕDUREILE, KES LANGESID VÕITLUSES FAŠISTLIKE ANASTAJATEGA SUURES ISAMAA SÕJAS 1941-1945&quot;. Postamendi taga oli tahvel täpselt sama tekstiga, kuid vene keeles, ning külgedel on mõnede sinna maetud sõdurite nimed, vene ja eesti keeles.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Mälestusmärk oli 2022. aastal punamonumentide eemaldamiseks loodud [[Monumentide töörühm|Monumentide töörühma]] hinnangul neutraalne, kuid propagandistliku sõnastusega tahvlid vahetati neutraalsete tähistega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Monumentide töörühm |kuupäev=23 november 2022 |pealkiri=Monumentide töörühma kokkuvõte |url=https://riigikantselei.ee/sites/default/files/documents/2022-11/Monumentide%20koond%C3%BClevaade_23_11_2022.pdf |vaadatud=6 oktoober 2026 |lehekülg=142}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;

[[Kategooria:Narva-Jõesuu]]
[[Kategooria:Teise maailmasõja mälestusmärgid Eestis]]</text>
      <sha1>7zwv9dignaskk6ltcrpdnme9379b5bg</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248797</id>
      <parentid>7248757</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T21:09:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7248797</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2959" sha1="dhoahdwpavv0d3j6zlbdfa5mj3r81pe" xml:space="preserve">[[Fail:Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud ja mälestusmärk Narva-Jõesuus 1.jpg|pisi|Ühishaua mälestusmärk 2021. aastal]]
'''Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud Narva-Jõesuus''' on [[Narva-Jõesuu]]s [[Narva-Jõesuu kalmistu|Narva-Jõesuu kalmistul]] [[Jaan Poska tänav (Narva-Jõesuu)|J. Poska]] 94 asuv [[ühishaud]], kuhu on maetud [[Teine maailmasõda|teises maailmasõjas]] 1944. aasta veebruarist märtsini ning juulis peetud Narva piirkonna lahingutes hukkunud [[Punaarmee]] sõdurid.

== Ühishaud ==
Ühishauda on maetud 1944. aasta veebruarist märtsini peetud lahingutes ja juulis [[Narva jõe forseerimine|Narva jõe forseerimisel]] hukkunud Punaarmee sõdurid.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{kultuurimälestis|48}}&lt;/ref&gt;

Ühishaual on nimeliselt teada 1030 sõdurit, kes sinna maetud on, ning seal on ka umbes 400 tundmatut sõdurit. Maetud on pärit peamiselt [[131. Ropšino diviis|131. Ropšino diviisist]].&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Maidre |eesnimi=Ivika |kuupäev=29 aprill 2017 |pealkiri=Mälestusmärgid |lehekülg=4 |väljaanne=Meie Leht |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=meieleht20170429.2.20&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |vaadatud=6 oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Sõdurid maeti sinna ümber 1958. aastal [[Narva-Jõesuu kuursaal|Narva-Jõesuu kuursaali]] ees olnud ühishauast, kuhu olid juba varem ümber maetud mujalt.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ühishauda on maetud ka [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude liidu kangelase]] aunimetusega inimesi, näiteks [[leitnant]] [[Aleksei Juhhanov]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Mälestusmärk ==
[[Fail:Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud ja mälestusmärk Narva-Jõesuus 3.jpg|pisi|Mõnede ühishauda maetud sõdurite nimed postamendil]]
Mälestusmärk on tehtud betoonist ja on 3 meetri kõrgune. See valmistati 1956. aastal. See kujutab leinavat naist ja lippu ning kiivrit käes hoidvat leinavat sõdurit.  Mäestusmärk on värvitud. Figuuride all on postament, mille ees oli tahvel kuhu oli kirjutatud &quot;IGAVENE KUULSUS NÕUKOGUDE ARMEE SÕDUREILE, KES LANGESID VÕITLUSES FAŠISTLIKE ANASTAJATEGA SUURES ISAMAA SÕJAS 1941-1945&quot;. Postamendi taga oli tahvel täpselt sama tekstiga, kuid vene keeles, ning külgedel on mõnede sinna maetud sõdurite nimed, vene ja eesti keeles.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Mälestusmärk oli 2022. aastal punamonumentide eemaldamiseks loodud [[Monumentide töörühm|Monumentide töörühma]] hinnangul neutraalne, kuid propagandistliku sõnastusega tahvlid vahetati neutraalsete tähistega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Monumentide töörühm |kuupäev=23 november 2022 |pealkiri=Monumentide töörühma kokkuvõte |url=https://riigikantselei.ee/sites/default/files/documents/2022-11/Monumentide%20koond%C3%BClevaade_23_11_2022.pdf |vaadatud=6 oktoober 2026 |lehekülg=142}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;

[[Kategooria:Narva-Jõesuu]]
[[Kategooria:Teise maailmasõja mälestusmärgid Eestis]]</text>
      <sha1>dhoahdwpavv0d3j6zlbdfa5mj3r81pe</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Emiliano Martínez (sündinud 1999)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722249</id>
    <revision>
      <id>7248730</id>
      <timestamp>2026-10-06T19:32:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Fail:Emiliano-martinez-palmeiras-sport-ago-25-3 (cropped).jpg|pisi|Emiliano Martínez (2025)]] '''Emiliano Martínez Toranza''' (sündinud [[17. august]]il [[1999]] [[Punta del Este]]s) on [[Uruguay]] [[jalgpallur]], kes mängib kaitsva poolkaitsjana Brasiilia kõrgliigaklubis [[Sociedade Esportiva Palmeiras|Palmeiras]] ja [[Uruguay jalgpallikoondis]]es.  == Klubikarjäär == Martínez alustas jalgpalliga kodulinna Punta del Este lähedal Charruitase jalgpallikoolis. 13-a...'</comment>
      <origin>7248730</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8663" sha1="6s0sq9q8ocw9lf3zenupxv24hj4k4ef" xml:space="preserve">[[Fail:Emiliano-martinez-palmeiras-sport-ago-25-3 (cropped).jpg|pisi|Emiliano Martínez (2025)]]
'''Emiliano Martínez Toranza''' (sündinud [[17. august]]il [[1999]] [[Punta del Este]]s) on [[Uruguay]] [[jalgpallur]], kes mängib kaitsva poolkaitsjana Brasiilia kõrgliigaklubis [[Sociedade Esportiva Palmeiras|Palmeiras]] ja [[Uruguay jalgpallikoondis]]es.

== Klubikarjäär ==
Martínez alustas jalgpalliga kodulinna Punta del Este lähedal Charruitase jalgpallikoolis. 13-aastaselt liitus ta [[Club Nacional de Football|Nacionali]] noortesüsteemiga. Nooremates vanuseklassides mängis ta ründavama poolkaitsjana, kuid hiljem kujunes tema põhikohaks kaitsev poolkaitsja.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.elpais.com.uy/ovacion/futbol/equipo/nacional/emiliano-martinez-esta-preparado-para-dar-un-paso-mas-en-nacional|title=Emiliano Martínez está preparado para dar un paso más en Nacional|publisher=El País|language=es|date=13 July 2020|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; 2018. aastal kuulus ta Nacionali U20-meeskonda, mis võitis [[Copa Libertadores]]e U20-turniiri.

Nacionali esindusmeeskonnas debüteeris Martínez ametlikus kohtumises 15. septembril 2019 Uruguay kõrgliigas [[Liverpool Fútbol Club|Liverpooli]] vastu. Ta sekkus 4:1 võidumängus 79. minutil vahetusest.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.auf.org.uy/debutantes-de-la-1a-fecha-del-torneo-clausura-2019/|title=Debutantes de la 1a fecha del Torneo Clausura 2019|publisher=Asociación Uruguaya de Fútbol|language=es|date=17 September 2019|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Hooajal 2020 kujunes Martínez Nacionali põhikoosseisu mängijaks. Ta kuulus 2020. aasta Uruguay kõrgliiga hooaja sümboolsesse koosseisu ning 2021. aasta veebruaris valiti ta Uruguay kõrgliiga kuu parimaks noormängijaks.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.auf.org.uy/se-definieron-los-premios-anuales-2020/|title=Se definieron los Premios AUF anuales 2020|publisher=Asociación Uruguaya de Fútbol|language=es|date=23 April 2021|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Nacionaliga tuli ta 2019. ja 2020. aastal Uruguay meistriks ning võitis 2021. aastal Uruguay superkarika.

2021. aasta augustis siirdus Martínez Brasiilia kõrgliigaklubisse [[Red Bull Bragantino]], kellega sõlmis viieaastase lepingu. Üleminekusummat ei avalikustatud.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://ge.globo.com/sp/vale-do-paraiba-regiao/futebol/times/bragantino/noticia/bragantino-anuncia-contratacao-do-volante-uruguaio-emiliano-martinez.ghtml|title=Bragantino anuncia contratação do volante uruguaio Emiliano Martínez|publisher=ge|language=pt|date=30 August 2021|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2022. aasta augustis siirdus Martínez üheks hooajaks laenule Taani kõrgliigaklubisse [[FC Midtjylland]]. Laenuleping sisaldas väljaostuvõimalust.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.fcm.dk/nyheder/fc-midtjylland-henter-uruguayansk-midtbanespiller/|title=FC Midtjylland henter uruguayansk midtbanespiller|publisher=FC Midtjylland|language=da|date=31 August 2022|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Midtjyllandi eest debüteeris ta 8. septembril 2022 [[UEFA Euroopa Liiga]] mängus [[SK Sturm Graz]]i vastu. Sama aasta novembris kasutas Midtjylland väljaostuvõimalust ja sõlmis Martínezega lepingu 2027. aasta suveni.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.fcm.dk/nyheder/emiliano-martinez-skifter-permanent-til-fc-midtjylland/|title=Emiliano Martínez skifter permanent til FC Midtjylland|publisher=FC Midtjylland|language=da|date=16 November 2022|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Hooajal 2023/24 tuli Martínez Midtjyllandiga [[Taani jalgpalli kõrgliiga|Taani meistriks]]. Kolme Taanis veedetud hooaja jooksul kujunes ta klubi üheks regulaarseks poolkaitsjaks.

2025. aasta jaanuaris naasis Martínez Brasiiliasse, sõlmides [[Sociedade Esportiva Palmeiras|Palmeirasega]] lepingu 2029. aasta lõpuni.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.palmeiras.com.br/noticias/palmeiras-contrata-volante-uruguaio-emiliano-martinez-clube-gigantesco/|title=Palmeiras contrata volante uruguaio Emiliano Martínez: ‘Clube gigantesco’|publisher=Sociedade Esportiva Palmeiras|language=pt|date=24 January 2025|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Palmeirase eest debüteeris ta 13. veebruaril 2025, kui klubi alistas [[São Paulo osariik|São Paulo osariigi]] meistrivõistlustel [[Associação Atlética Internaciona|Inter de Limeira]] 3:0. Esimese värava Palmeirase eest lõi Martínez 12. aprillil 2025 Brasiilia kõrgliigas 2:0 võidumängus [[Sport Club Corinthians Paulista|Corinthiansi]] vastu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.palmeiras.com.br/jogo/?idjogo=4259|title=Palmeiras – Emiliano Martínez|publisher=Sociedade Esportiva Palmeiras|language=pt|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2025. aastal osales Martínez Palmeirasega ka [[2025. aasta FIFA klubide maailmameistrivõistlused|FIFA klubide maailmameistrivõistlustel]], kus klubi jõudis veerandfinaali. 2026. aastal tuli ta Palmeirasega [[Campeonato Paulista]] meistriks. Finaali korduskohtumises [[Grêmio Novorizontino|Novorizontino]] vastu sekkus Martínez vahetusest ning Palmeiras võitis mängu 2:1.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://palmeiras.com.br/lightbox_galeria/campeonato-paulista-2026/|title=Campeonato Paulista – 2026|publisher=Sociedade Esportiva Palmeiras|language=pt|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

== Koondisekarjäär ==
Martínez kutsuti esimest korda [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay A-koondisse]] 2023. aasta juunis peetud [[sõprusmäng|sõprusmängudeks]] [[Nicaragua jalgpallikoondis|Nicaragua]] ja [[Kuuba jalgpallikoondis|Kuuba]] vastu. Koondisedebüüdi tegi ta 14. juunil 2023 Nicaragua vastu, kui Uruguay võitis 4:1.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.auf.org.uy/emiliano-martinez-toranza/|title=Emiliano Martínez|publisher=Asociación Uruguaya de Fútbol|language=es|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2024. aastal kuulus Martínez Uruguay 26-liikmelisse koosseisu [[2024. aasta Copa América|Copa Américal]].&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.auf.org.uy/la-lista-de-la-copa-america-presentada-por-musicos-uruguayos/|title=La lista de la Copa América presentada por músicos uruguayos|publisher=Asociación Uruguaya de Fútbol|language=es|date=8 June 2024|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Uruguay jõudis turniiril poolfinaali ja saavutas pärast [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] alistamist penaltiseerias kolmanda koha.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.auf.org.uy/canada-uruguay-conmebol-copa-america-2024/|title=Canadá (3) 2-2 (4) Uruguay – CONMEBOL Copa América 2024|publisher=Asociación Uruguaya de Fútbol|language=es|date=13 July 2024|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aastal kuulus Martínez Uruguay koondisse [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]]. Uruguay jäi alagrupiturniiril [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] ja [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaartega]] viiki ning kaotas [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaaniale]], lõpetades turniiri alagrupis.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.auf.org.uy/se-definio-la-lista-para-la-copa-mundial-de-la-fifa-2026/|title=26 jugadores y el sueño de un pueblo celeste|publisher=Asociación Uruguaya de Fútbol|language=es|date=31 May 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; 2026. aasta oktoobri seisuga oli Martínez pidanud Uruguay A-koondises 11 kohtumist ja polnud väravat löönud.&lt;ref&gt;[https://www.transfermarkt.com/emiliano-martinez/nationalmannschaft/spieler/707447/verein_id/3449 Emiliano Martínez – National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 6.10.2026.&lt;/ref&gt;

== Saavutused ==
;Nacional U20
* Copa Libertadores U20: 2018

;[[Club Nacional de Football|Nacional]]
* [[Liga AUF Uruguaya|Uruguay meister]]: 2019, 2020
* [[Supercopa Uruguaya|Uruguay superkarikas]]: 2021

;[[FC Midtjylland]]
* [[Taani jalgpalli kõrgliiga|Taani meister]]: 2023/24

;[[Sociedade Esportiva Palmeiras|Palmeiras]]
* [[Campeonato Paulista]]: 2026

;[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]]
* [[Copa América]] kolmas koht: [[2024. aasta Copa América|2024]]

;Individuaalne
* Uruguay kõrgliiga hooaja sümboolne koosseis: 2020

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://www.auf.org.uy/emiliano-martinez-toranza/ Profiil Uruguay jalgpalliliidu kodulehel]
*[https://www.palmeiras.com.br/jogador/?jogador=266610 Profiil Palmeirase kodulehel]
*[https://www.transfermarkt.com/emiliano-martinez/profil/spieler/707447 Emiliano Martínez] Transfermarkti lehel

{{FIFA World Cup 2026 Uruguay koondis}}
{{JÄRJESTA:Martinez, Emiliano}}
[[Kategooria:Uruguay jalgpallurid]]
[[Kategooria:FC Midtjyllandi mängijad]]
[[Kategooria:Sociedade Esportiva Palmeirase mängijad]]
[[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1999]]</text>
      <sha1>6s0sq9q8ocw9lf3zenupxv24hj4k4ef</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Alex Tóth</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722250</id>
    <revision>
      <id>7248738</id>
      <timestamp>2026-10-06T19:48:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Fail:Jogadores do AFC Bournemouth se abraçam enquanto comemoram um gol (Alex Tóth).jpg|pisi|Alex Tóth (2026)]] '''Alex László Tóth''' (ungari nimekujul '''Tóth Alex László'''; sündinud [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[2005]] [[Budapest]]is) on [[Ungari]] [[jalgpallur]], kes mängib [[poolkaitsja]]na Inglismaa kõrgliigaklubis [[AFC Bournemouth]] ja [[Ungari jalgpallikoondis]]es.  == Klubikarjäär == Tóth sündis Budapestis ja kasvas üles [[Gyál]]is. Jalgpall...'</comment>
      <origin>7248738</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8460" sha1="agjg1ai055kkzpfoqv0tdyma03bzza0" xml:space="preserve">[[Fail:Jogadores do AFC Bournemouth se abraçam enquanto comemoram um gol (Alex Tóth).jpg|pisi|Alex Tóth (2026)]]
'''Alex László Tóth''' (ungari nimekujul '''Tóth Alex László'''; sündinud [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[2005]] [[Budapest]]is) on [[Ungari]] [[jalgpallur]], kes mängib [[poolkaitsja]]na Inglismaa kõrgliigaklubis [[AFC Bournemouth]] ja [[Ungari jalgpallikoondis]]es.

== Klubikarjäär ==
Tóth sündis Budapestis ja kasvas üles [[Gyál]]is. Jalgpalliga hakkas ta tegelema kolme ja poole aasta vanuselt ning 2010. aastal sai temast Gloriett SE mängija. 2014. aastal liitus ta [[Ferencvárosi TC|Ferencvárosi]] noorteakadeemiaga. Aastatel 2016–2018 mängis ta [[Budapest Honvéd FC|Budapest Honvédi]] noortesüsteemis, misjärel naasis Ferencvárosi.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://gyal.hu/meszaros-virag-es-toth-alex-laszlo-vehettek-at-iden-a-gyal-kivalo-sportoloja-dijat/|title=Mészáros Virág és Tóth Alex László vehették át idén a „Gyál Kiváló Sportolója Díjat”|publisher=Gyál|language=hu|date=27 August 2024|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; 2024. aastal pälvis ta Gyáli aasta silmapaistva sportlase auhinna.

Ferencvárosi esindusmeeskonnas debüteeris Tóth 17-aastaselt 2023. aasta mais Ungari kõrgliigas [[Debreceni VSC]] vastu. Hooajal 2022/23 sai ta esindusmeeskonnas mänguaega ka [[Mezőkövesdi SE|Mezőkövesdi]] vastu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.fradi.hu/labdarugas/elso-csapat/hirek/szerzodest-hosszabbitottunk-fiatal-kozeppalyasunkkal|title=Szerződést hosszabbítottunk fiatal középpályásunkkal|publisher=Ferencvárosi TC|language=hu|date=30 August 2025|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Ferencváros tuli hooajal 2022/23 Ungari meistriks.

Tóth mängis järgmistel hooaegadel lisaks Ferencvárosi esindus- ja reservmeeskonnale Ungari esiliigaklubis [[Soroksár SC]]. Soroksáris sai ta regulaarselt mänguaega ning naasis seejärel Ferencvárosi esindusmeeskonda.

Ferencvárosi põhikoosseisu murdis Tóth hooaja 2024/25 teisel poolel pärast [[Robbie Keane]]'i asumist klubi peatreeneriks. 2025. aasta jaanuaris alustas ta esimest korda Ferencvárosi põhikoosseisus Euroopa karikasarjas, kui klubi alistas [[UEFA Euroopa Liiga]]s [[AZ Alkmaar]]i 4:3. Tóth andis selles kohtumises ka väravasöödu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.fradi.hu/labdarugas/elso-csapat/hirek/toth-alex-tavozik-csapatunktol|title=Tóth Alex távozik csapatunktól|publisher=Ferencvárosi TC|language=hu|date=20 January 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Esimese värava Ferencvárosi esindusmeeskonnas lõi Tóth 20. aprillil 2025, kui klubi alistas Ungari kõrgliigas [[Nyíregyháza Spartacus FC|Nyíregyháza]] 7:0. Lisaks väravale andis ta selles kohtumises kaks väravasöötu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.fradi.hu/labdarugas/elso-csapat/hirek/toth-es-joseph-is-betalalt-kiutottuk-a-nyiregyhazat|title=Tóth és Joseph is betalált, kiütöttük a Nyíregyházát|publisher=Ferencvárosi TC|language=hu|date=20 April 2025|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Hooajal 2024/25 mängis ta Ungari kõrgliigas 17 kohtumist, lõi kaks väravat ja andis kaheksa väravasöötu. Ferencváros tuli seitsmendat hooaega järjest ja klubi ajaloos 36. korda Ungari meistriks.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.fradi.hu/en/football/men-s/news/ferencvaros-are-champions-for-the-36th-time|title=Ferencváros are champions for the 36th time!|publisher=Ferencvárosi TC|language=en|date=24 May 2025|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Tóthi esitused tõid talle 2025. aastal mitu individuaalset tunnustust. Ungari jalgpalliliidu RangAdó auhindade jagamisel valiti ta Ungari kõrgliiga hooaja 2024/25 parimaks läbimurdjaks.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.mlsz.hu/hir/rangado-dijatado-nagy-zsolt-az-ev-jatekosa-toth-alex-az-ev-felfedezettje|title=RangAdó-díjátadó: Nagy Zsolt az év játékosa, Tóth Alex az év felfedezettje|publisher=Magyar Labdarúgó Szövetség|language=hu|date=27 May 2025|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Ferencvárosi poolehoidjad valisid ta klubi hooaja parimaks jalgpalluriks; ta sai üle 60 protsendi häältest.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.fradi.hu/labdarugas/elso-csapat/hirek/toth-alex-lett-az-ev-legjobbja|title=Tóth Alex lett az év legjobbja!|publisher=Ferencvárosi TC|language=hu|date=2 August 2025|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; 2025. aastal paigutas CIES Football Observatory Tóthi maailma alla 20-aastaste jalgpallurite edetabelis 32. kohale.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.fradi.hu/labdarugas/elso-csapat/hirek/szerzodest-hosszabbitottunk-fiatal-kozeppalyasunkkal|title=Szerződést hosszabbítottunk fiatal középpályásunkkal|publisher=Ferencvárosi TC|language=hu|date=30 August 2025|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Hooajal 2025/26 jätkas Tóth Ferencvárosi põhikoosseisus. Klubist lahkumise ajaks oli ta Ferencvárosi esindusmeeskonnas mänginud kõigis võistlussarjades üle 50 kohtumise.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.fradi.hu/labdarugas/elso-csapat/hirek/toth-alex-tavozik-csapatunktol|title=Tóth Alex távozik csapatunktól|publisher=Ferencvárosi TC|language=hu|date=20 January 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta jaanuaris siirdus Tóth Inglismaa kõrgliigaklubisse [[AFC Bournemouth]]. Üleminekusummaks teatati 10,4 miljonit naelsterlingit ning sellele võis lisanduda veel 2,6 miljonit naela boonustena. Ferencvárosel on õigus ka kümnele protsendile Tóthi võimaliku järgmise ülemineku summast. Tóth sõlmis Bournemouthiga viie ja poole aasta pikkuse lepingu, mis kehtib 2031. aasta suveni.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/articles/ckgnklxp7j0o|title=Bournemouth sign midfielder Toth for £10.4m|publisher=BBC Sport|language=en|date=20 January 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Bournemouthi eest debüteeris Tóth 24. jaanuaril 2026 [[Premier League]]'is [[Liverpool FC|Liverpooli]] vastu. Ta sekkus 3:2 võidumängus vahetusest. Tóth oli debüüdi ajal 20 aasta, kolme kuu ja ühe päeva vanune.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.afcb.co.uk/news/2026/february/12/rayan-the-latest-cherries-player-to-experience-pl-teenage-dream/|title=Rayan the latest Cherries player to experience PL teenage dream|publisher=AFC Bournemouth|language=en|date=12 February 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

== Koondisekarjäär ==
Tóth on esindanud Ungarit mitmes noortekoondises. [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari A-koondisse]] kutsus peatreener [[Marco Rossi]] ta esimest korda 2025. aasta märtsis [[UEFA Rahvuste Liiga]] üleminekumängudeks [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] vastu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://valogatott.mlsz.hu/ferfi-a-valogatott/hir/csapat/szalai-attila-visszater-a-ferfi-a-valogatott-keretebe|title=Szalai Attila visszatér a férfi A-válogatott keretébe|publisher=Magyar Labdarúgó Szövetség|language=hu|date=10 March 2025|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

A-koondises debüteeris Tóth 23. märtsil 2025 Budapestis Türgi vastu, sekkudes teisel poolajal vahetusest. Ungari kaotas kohtumise 0:3.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://valogatott.mlsz.hu/u19-ferfi/jatekos/toth-alex/16899|title=Tóth Alex|publisher=Magyar Labdarúgó Szövetség|language=hu|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; 2025. aastal kuulus Tóth regulaarselt koondise koosseisu ning osales muu hulgas 2026. aasta maailmameistrivõistluste valikmängudes.

2026. aasta oktoobri seisuga oli ta pidanud Ungari A-koondises 15 kohtumist ega olnud väravat löönud.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://valogatott.mlsz.hu/u19-ferfi/jatekos/toth-alex/16899|title=Tóth Alex|publisher=Magyar Labdarúgó Szövetség|language=hu|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.transfermarkt.com/alex-toth/nationalmannschaft/spieler/998101/verein_id/3468 Alex Tóth – National team]. Transfermarkt. Vaadatud 6.10.2026.&lt;/ref&gt;

== Saavutused ==
;[[Ferencvárosi TC]]
*[[Ungari jalgpalli kõrgliiga|Ungari meister]]: 2022/23, 2023/24, 2024/25
;Individuaalsed
*Ungari kõrgliiga aasta läbimurdja: 2024/25
*Ferencvárosi hooaja parim jalgpallur: 2024/25

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://valogatott.mlsz.hu/u19-ferfi/jatekos/toth-alex/16899 Alex Tóth] Ungari jalgpalliliidu kodulehel
*[https://www.transfermarkt.com/alex-toth/profil/spieler/998101 Alex Tóth] Transfermarkti lehel
{{AFC Bournemouthi mängijad}}
{{JÄRJESTA:Toth, Alex}}
[[Kategooria:Ungari jalgpallurid]]
[[Kategooria:AFC Bournemouthi mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 2005]]</text>
      <sha1>agjg1ai055kkzpfoqv0tdyma03bzza0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:OskarKobar/Liivakast</title>
    <ns>2</ns>
    <id>722251</id>
    <redirect title="Albilaste ristisõda" />
    <revision>
      <id>7248749</id>
      <timestamp>2026-10-06T20:03:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>OskarKobar</username>
        <id>138273</id>
      </contributor>
      <comment>OskarKobar teisaldas lehekülje [[Kasutaja:OskarKobar/Liivakast]] pealkirja [[Kasutaja:Albilaste ristisõda]] alla: Vale pealkiri</comment>
      <origin>7248749</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="40" sha1="pnsqccgjbdwesg10b4pjm9sfsjulr2z" xml:space="preserve">#suuna [[Kasutaja:Albilaste ristisõda]]</text>
      <sha1>pnsqccgjbdwesg10b4pjm9sfsjulr2z</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248987</id>
      <parentid>7248749</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T10:03:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>EmausBot</username>
        <id>25097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Robot: Fixing double redirect from [[Kasutaja:Albilaste ristisõda]] to [[Albilaste ristisõda]]</comment>
      <origin>7248987</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="31" sha1="7b017rxmivndbaq6i122b2fztxm8sj4" xml:space="preserve">#suuna [[Albilaste ristisõda]]</text>
      <sha1>7b017rxmivndbaq6i122b2fztxm8sj4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Albilaste ristisõda</title>
    <ns>2</ns>
    <id>722252</id>
    <redirect title="Albilaste ristisõda" />
    <revision>
      <id>7248751</id>
      <timestamp>2026-10-06T20:04:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>OskarKobar</username>
        <id>138273</id>
      </contributor>
      <comment>OskarKobar teisaldas lehekülje [[Kasutaja:Albilaste ristisõda]] pealkirja [[Albilaste ristisõda]] alla</comment>
      <origin>7248751</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="31" sha1="7b017rxmivndbaq6i122b2fztxm8sj4" xml:space="preserve">#suuna [[Albilaste ristisõda]]</text>
      <sha1>7b017rxmivndbaq6i122b2fztxm8sj4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Mustafa Çiftçi</title>
    <ns>1</ns>
    <id>722253</id>
    <revision>
      <id>7248755</id>
      <timestamp>2026-10-06T20:13:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '''Ametlikus Teatajas'' – Türgi väljaande nime ei peaks sel kujul tõlkima. ~~~~'</comment>
      <origin>7248755</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="182" sha1="oto74d8ks7vv1vm1df2kank21zd31yv" xml:space="preserve">''Ametlikus Teatajas'' – Türgi väljaande nime ei peaks sel kujul tõlkima. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 6. oktoober 2026, kell 23:13 (EEST)</text>
      <sha1>oto74d8ks7vv1vm1df2kank21zd31yv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>DAC 1904 Dunajská Streda</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722254</id>
    <redirect title="Dunajská Streda FC DAC 1904" />
    <revision>
      <id>7248766</id>
      <timestamp>2026-10-06T20:27:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Dunajská Streda FC DAC 1904]]</comment>
      <origin>7248766</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="38" sha1="0femnty94747yhvs5hyd5b9a3gn4038" xml:space="preserve">#suuna[[Dunajská Streda FC DAC 1904]]</text>
      <sha1>0femnty94747yhvs5hyd5b9a3gn4038</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Milán Vitális</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722255</id>
    <revision>
      <id>7248768</id>
      <timestamp>2026-10-06T20:30:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Fail:Milán Vitális 2025.jpg|pisi|Milán Vitális [[Győri ETO]] särgis (2025)]] '''Milán Vitális''' (ungari nimekujul '''Vitális Milán'''; sündinud [[28. jaanuar]]il [[2002]] [[Nyíregyháza]]s) on [[Ungari]] [[jalgpallur]], kes mängib poolkaitsjana Kreeka kõrgliigaklubis [[Ateena AEK]] ja [[Ungari jalgpallikoondis]]es.  == Klubikarjäär == Vitális alustas jalgpalliga kodulinnas Nyíregyházas, mängides Dávid SC ja Nyíregyházi Sportcentrumi noortemeeskonda...'</comment>
      <origin>7248768</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10153" sha1="pnt8nwhbolcd9mrhy85p7alc8l3xtwn" xml:space="preserve">[[Fail:Milán Vitális 2025.jpg|pisi|Milán Vitális [[Győri ETO]] särgis (2025)]]
'''Milán Vitális''' (ungari nimekujul '''Vitális Milán'''; sündinud [[28. jaanuar]]il [[2002]] [[Nyíregyháza]]s) on [[Ungari]] [[jalgpallur]], kes mängib poolkaitsjana Kreeka kõrgliigaklubis [[Ateena AEK]] ja [[Ungari jalgpallikoondis]]es.

== Klubikarjäär ==
Vitális alustas jalgpalliga kodulinnas Nyíregyházas, mängides Dávid SC ja Nyíregyházi Sportcentrumi noortemeeskondades. 2012. aastal siirdus ta [[Győri ETO FC|Győri ETO]] noortesüsteemi. Pärast üht hooaega [[Debreceni VSC|Debreceni]] akadeemias naasis ta Győri, kus jätkas noortetasemel ja jõudis hiljem esindusmeeskonda.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.eto.hu/hu/article/klubrekordot-jelento-osszegert-tavozik-vitalis-milan|title=Klubrekordot jelentő összegért távozik Vitális Milán|publisher=ETO FC Győr|language=hu|date=6 August 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Győri ETO esindusmeeskonnas debüteeris Vitális 17-aastaselt 19. mail 2019 Ungari esiliigas[[Mosonmagyaróvári TE|Mosonmagyaróvári]] vastu, sekkudes mängu 84. minutil.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.eto.hu/hu/article/klubrekordot-jelento-osszegert-tavozik-vitalis-milan|title=Klubrekordot jelentő összegért távozik Vitális Milán|publisher=ETO FC Győr|language=hu|date=6 August 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Esimese värava klubi esindusmeeskonnas lõi ta 2020. aasta oktoobris [[Szombathelyi Haladás]]e vastu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.eto.hu/hu/article/Vitalis-Milan-a-DAC-1904-kotelekeiben-de-tovabbra-is-az-ETO-jatekosa|title=Vitális Milán a DAC 1904 kötelékeiben, de továbbra is az ETO játékosa|publisher=ETO FC Győr|language=hu|date=8 September 2022|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Hooajal 2020/21 kujunes ta Győri põhikoosseisu mängijaks ning mängis järgmistel hooaegadel regulaarselt Ungari esiliigas.

2022. aasta septembris jõudsid Győri ETO ja Slovakkia kõrgliigaklubi [[DAC 1904 Dunajská Streda]] kokkuleppele Vitálise üleminekus. Lepingu järgi jäi ta hooajaks 2022/23 veel Győri ning liitus DAC-iga pärast hooaja lõppu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.eto.hu/hu/article/Vitalis-Milan-a-DAC-1904-kotelekeiben-de-tovabbra-is-az-ETO-jatekosa|title=Vitális Milán a DAC 1904 kötelékeiben, de továbbra is az ETO játékosa|publisher=ETO FC Győr|language=hu|date=8 September 2022|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Hooajal 2023/24 pidas Vitális DAC-i eest Slovakkia kõrgliigas 23 kohtumist ja lõi kolm väravat. Samal hooajal mängis ta laenulepingu alusel ka Slovakkia esiliigaklubis [[FC ŠTK 1914 Šamorín|Šamorín]]. Hooaja 2024/25 esimesel poolel pidas ta DAC-i eest veel 16 liigamängu ja lõi kaks väravat.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.eto.hu/hu/article/klubrekordot-jelento-osszegert-tavozik-vitalis-milan|title=Klubrekordot jelentő összegért távozik Vitális Milán|publisher=ETO FC Győr|language=hu|date=6 August 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2025. aasta alguses naasis Vitális laenulepingu alusel Győri ETO-sse. Hooaja 2024/25 teisel poolel pidas ta Ungari kõrgliigas 13 kohtumist, lõi ühe värava ja aitas äsja kõrgliigasse tõusnud klubil lõpetada hooaja neljandal kohal, millega Győri pääses [[UEFA Konverentsiliiga]] kvalifikatsiooni.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.nemzetisport.hu/labdarugo-nb-i/2025/07/ns-info-megszuletett-az-egyezseg-vitalis-milan-ugyeben|title=NS-infó: megszületett az egyezség Vitális Milán ügyében|publisher=Nemzeti Sport|language=hu|date=21 July 2025|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2025. aasta juulis siirdus Vitális DAC-ist püsivalt Győri ETO-sse.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://m4sport.hu/magyar-foci/cikk/2025/07/21/ket-jatekos-vegleg-az-eto-hoz-kerult-a-dac-tol-hivatalos/|title=Két játékos végleg az ETO-hoz került a DAC-tól – hivatalos|publisher=M4 Sport|language=hu|date=21 July 2025|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Hooajal 2025/26 sai temast üks klubi võtmemängijaid ja meeskonna kapten. Ta lõi Ungari kõrgliigas 31 mänguga üheksa väravat ja andis neli väravasöötu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.eto.hu/hu/article/klubrekordot-jelento-osszegert-tavozik-vitalis-milan|title=Klubrekordot jelentő összegért távozik Vitális Milán|publisher=ETO FC Győr|language=hu|date=6 August 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Győri ETO tuli hooajal 2025/26 Ungari meistriks, kindlustades tiitli viimases voorus 1:0 võiduga [[Kisvárda FC|Kisvárda]] üle. Tegemist oli klubi viienda Ungari meistritiitliga.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://en.valogatott.mlsz.hu/ferfi-a-valogatott/hir/grassroots/eto-fc-seal-championship-glory-on-final-matchday|title=ETO FC seal championship glory on final matchday|publisher=Magyar Labdarúgó Szövetség|language=en|date=16 May 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Vitális valiti hooaja järel Ungari kõrgliiga parimaks mängijaks.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://m4sport.hu/?p=3864714|title=RangAdó Díjátadó Gála: Vitális Milán a legjobb játékos, Borbély Balázs az idény edzője, Szűcs Tamás az év felfedezettje|publisher=M4 Sport|language=hu|date=19 May 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Lisaks valiti tema umbes 30 meetrilt löödud karistuslöök [[MTK Budapest FC|MTK]] vastu 2025. aasta juuli ja augusti Ungari kõrgliiga parimaks väravaks.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://m4sport.hu/magyar-foci/cikk/2025/09/11/ferencvarosbol-paksrol-gyorbol-es-diosgyorbol-kerultek-ki-julius-augusztus-legjobbjai-a-fizz-ligaban/|title=Ferencvárosból, Paksról, Győrből és Diósgyőrből kerültek ki július-augusztus legjobbjai a Fizz Ligában|publisher=M4 Sport|language=hu|date=11 September 2025|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta augustis siirdus Vitális Kreeka kõrgliigaklubisse [[Ateena AEK]]. Ta sõlmis klubiga nelja-aastase lepingu, mis kehtib 2030. aasta suveni.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.aekfc.gr/newsdetails/stin-aek-o-milan-vitalis-134456.htm?lang=en&amp;path=1624118797|title=Milan Vitalis joins AEK FC!|publisher=AEK FC|language=en|date=6 August 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Győri ETO teatel oli Vitálise eest saadud üleminekusumma klubi ajaloo rekord.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.eto.hu/hu/article/klubrekordot-jelento-osszegert-tavozik-vitalis-milan|title=Klubrekordot jelentő összegért távozik Vitális Milán|publisher=ETO FC Győr|language=hu|date=6 August 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Ungari ajakirjanduse andmetel maksis AEK tema eest umbes 2,5 miljonit eurot, millele võisid lisanduda boonused.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.nemzetisport.hu/labdarugo-nb-i/2026/08/vitalis-milan-az-aek-athennal-folytatja-hivatalos|title=Vitális Milán az AEK Athénnál folytatja – hivatalos|publisher=Nemzeti Sport|language=hu|date=6 August 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Esimese värava AEK eest ametlikus kohtumises lõi Vitális 17. septembril 2026 Kreeka karikasarjas, kui AEK alistas [[Panserraïkós FC|Panserraïkóse]] 8:1. Vitális alustas kohtumist põhikoosseisus ja lõi avapoolaja lõpus kannaga värava.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://m4sport.hu/magyar-foci/cikk/2026/09/17/varga-barnabas-dupazott-majd-megserult-vitalis-milan-megszerezte-elso-goljat-az-aek-ban/|title=Varga Barnabás duplázott, majd megsérült; Vitális Milán megszerezte első gólját az AEK-ban|publisher=M4 Sport|language=hu|date=17 September 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

== Koondisekarjäär ==
Vitális on esindanud Ungarit mitmes noortekoondises. Ungari U21-koondises mängis ta aastatel 2022–2024 ning lõi 14 kohtumisega kaks väravat.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://valogatott.mlsz.hu/ferfi-a-valogatott/jatekos/vitalis-milan/14227|title=Vitális Milán|publisher=Magyar Labdarúgó Szövetség|language=hu|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

[[Ungari jalgpallikoondis|Ungari A-koondisse]] kutsus peatreener [[Marco Rossi]] Vitálise esimest korda 2025. aasta mais sõprusmängudeks [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] ja [[Aserbaidžaani jalgpallikoondis|Aserbaidžaani]] vastu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://valogatott.mlsz.hu/ferfi-a-valogatott/hir/csapat/gyorbol-is-erkezik-jatekos-a-ferfi-a-valogatott-keretebe|title=Győrből is érkezik játékos a férfi A-válogatott keretébe|publisher=Magyar Labdarúgó Szövetség|language=hu|date=20 May 2025|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Nendes kohtumistes ta väljakule ei pääsenud.

A-koondises debüteeris Vitális 9. septembril 2025 maailmameistrivõistluste valikmängus [[Portugali jalgpallikoondis|Portugali]] vastu. Ta sekkus Budapestis peetud kohtumises 81. minutil [[Callum Styles]]i asemel vahetusest. Ungari kaotas mängu 2:3.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.eto.hu/hu/article/bemutatkozott-a-magyar-valogatottban-vitalis-milan|title=Bemutatkozott a magyar válogatottban Vitális Milán|publisher=ETO FC Győr|language=hu|date=15 September 2025|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta oktoobri seisuga oli ta pidanud Ungari A-koondises 11 kohtumist ega olnud väravat löönud.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://valogatott.mlsz.hu/ferfi-a-valogatott/jatekos/vitalis-milan/14227|title=Vitális Milán|publisher=Magyar Labdarúgó Szövetség|language=hu|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.transfermarkt.com/milan-vitalis/nationalmannschaft/spieler/640994 Milán Vitális – National team]. Transfermarkt. Vaadatud 6.10.2026.&lt;/ref&gt;

== Saavutused ==
;[[Győri ETO FC|Győri ETO]]
* [[Ungari jalgpalli kõrgliiga|Ungari meister]]: 2025/26

;Individuaalsed
* Ungari kõrgliiga hooaja parim mängija: 2025/26
* Ungari kõrgliiga kuu parim värav: juuli–august 2025
* Ungari kõrgliiga kuu parim mängija: jaanuar–veebruar 2026, aprill 2026

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://www.aekfc.gr/pld/milan-vitalis-134458.htm?lang=en&amp;path=-131222692 Milán Vitális] AEK Ateena kodulehel
*[https://valogatott.mlsz.hu/ferfi-a-valogatott/jatekos/vitalis-milan/14227 Milán Vitális] Ungari jalgpalliliidu kodulehel
*[https://www.transfermarkt.com/milan-vitalis/profil/spieler/640994 Milán Vitális] Transfermarkti lehel

{{JÄRJESTA:Vitalis, Milan}}
[[Kategooria:Ungari jalgpallurid]]
[[Kategooria:Sündinud 2002]]</text>
      <sha1>pnt8nwhbolcd9mrhy85p7alc8l3xtwn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>August Hanning</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722256</id>
    <revision>
      <id>7248780</id>
      <timestamp>2026-10-06T20:38:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''August Hanning''' (sündinud 16. veebruaril [[1946]] Nordwaldes ) on endine [[Saksamaa]] riigiteenistuja, kes oli aastatel 1998–2005 Föderaalse Luureteenistuse (BND) president ja 2005–2009 Saksamaa Liitvabariigi siseministeeriumi riigisekretär. Ta arreteeriti 6. oktoobril 2026 kahtlustatuna [[spionaaž]]is.'</comment>
      <origin>7248780</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="317" sha1="sjvnbvnxlzahp7sxpfioyecdom94mu7" xml:space="preserve">'''August Hanning''' (sündinud 16. veebruaril [[1946]] Nordwaldes ) on endine [[Saksamaa]] riigiteenistuja, kes oli aastatel 1998–2005 Föderaalse Luureteenistuse (BND) president ja 2005–2009 Saksamaa Liitvabariigi siseministeeriumi riigisekretär. Ta arreteeriti 6. oktoobril 2026 kahtlustatuna [[spionaaž]]is.</text>
      <sha1>sjvnbvnxlzahp7sxpfioyecdom94mu7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248782</id>
      <parentid>7248780</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T20:39:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7248782</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="320" sha1="5bpdcshzirpu5gb5qezob26pggstgyz" xml:space="preserve">'''August Hanning''' (sündinud [[16. veebruar]]il [[1946]] Nordwaldes) on endine [[Saksamaa]] riigiteenistuja, kes oli aastatel 1998–2005 Föderaalse Luureteenistuse (BND) president ja 2005–2009 Saksamaa Liitvabariigi siseministeeriumi riigisekretär. Ta arreteeriti 6. oktoobril 2026 kahtlustatuna [[spionaaž]]is.</text>
      <sha1>5bpdcshzirpu5gb5qezob26pggstgyz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248785</id>
      <parentid>7248782</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T20:43:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7248785</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="598" sha1="r01d1e0s37qntj4kt1f505oq9hukf2f" xml:space="preserve">'''August Hanning''' (sündinud [[16. veebruar]]il [[1946]] Nordwaldes) on endine [[Saksamaa]] riigiteenistuja, kes oli aastatel 1998–2005 Föderaalse Luureteenistuse (BND) president ja 2005–2009 Saksamaa Liitvabariigi siseministeeriumi riigisekretär. Ta arreteeriti 6. oktoobril 2026 kahtlustatuna [[spionaaž]]is. 

Siseministeeriumi riigisekretärina kuulusid tema vastutusalasse föderaalpolitseid puudutavad küsimused, sisejulgeolek, ränne, integratsioon, pagulased, Euroopa ühtlustamine, kriisiohje ning avaliku julgeoleku raadioside. Ta saadeti pensionile alates 10. novembrist 2009.</text>
      <sha1>r01d1e0s37qntj4kt1f505oq9hukf2f</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248787</id>
      <parentid>7248785</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T20:44:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7248787</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1124" sha1="cyqfe791l3wl4dv7hmfhw7erbvhy4p6" xml:space="preserve">'''August Hanning''' (sündinud [[16. veebruar]]il [[1946]] Nordwaldes) on endine [[Saksamaa]] riigiteenistuja, kes oli aastatel 1998–2005 Föderaalse Luureteenistuse (BND) president ja 2005–2009 Saksamaa Liitvabariigi siseministeeriumi riigisekretär. Ta arreteeriti 6. oktoobril 2026 kahtlustatuna [[spionaaž]]is. 

Siseministeeriumi riigisekretärina kuulusid tema vastutusalasse föderaalpolitseid puudutavad küsimused, sisejulgeolek, ränne, integratsioon, pagulased, Euroopa ühtlustamine, kriisiohje ning avaliku julgeoleku raadioside. Ta saadeti pensionile alates 10. novembrist 2009. 

2015. aasta oktoobris avaldas Hanning „10-punktilise programmi“, milles kirjeldati meetmeid, mida Saksamaa föderaalvalitsus peaks „praeguses rändekriisis“ ette võtma. Hanningi jaoks oli Saksamaa piiride üle kontrolli taastamine kõige olulisem meede koos „riikliku ja riigiülese õiguse range kohaldamisega“. Ta nõudis muuhulgas „perekonna taasühinemise  piiramist“ ja „elamisnõude kehtestamist migrantidele koos toetuste vähendamise või nendest ilmajätmisega elukohanõude rikkumise korral“.</text>
      <sha1>cyqfe791l3wl4dv7hmfhw7erbvhy4p6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248789</id>
      <parentid>7248787</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T20:45:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7248789</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1402" sha1="18vpnyrad02lci1t9c0xcnj2djdiu03" xml:space="preserve">'''August Hanning''' (sündinud [[16. veebruar]]il [[1946]] Nordwaldes) on endine [[Saksamaa]] riigiteenistuja, kes oli aastatel 1998–2005 Föderaalse Luureteenistuse (BND) president ja 2005–2009 Saksamaa Liitvabariigi siseministeeriumi riigisekretär. Ta arreteeriti 6. oktoobril 2026 kahtlustatuna [[spionaaž]]is. 

Siseministeeriumi riigisekretärina kuulusid tema vastutusalasse föderaalpolitseid puudutavad küsimused, sisejulgeolek, ränne, integratsioon, pagulased, Euroopa ühtlustamine, kriisiohje ning avaliku julgeoleku raadioside. Ta saadeti pensionile alates 10. novembrist 2009. 

2015. aasta oktoobris avaldas Hanning „10-punktilise programmi“, milles kirjeldati meetmeid, mida Saksamaa föderaalvalitsus peaks „praeguses rändekriisis“ ette võtma. Hanningi jaoks oli Saksamaa piiride üle kontrolli taastamine kõige olulisem meede koos „riikliku ja riigiülese õiguse range kohaldamisega“. Ta nõudis muuhulgas „perekonna taasühinemise  piiramist“ ja „elamisnõude kehtestamist migrantidele koos toetuste vähendamise või nendest ilmajätmisega elukohanõude rikkumise korral“. 

Alates 2017. aastast on Hanning olnud Riias asuva Läti PNB Banka nõukogu liige. 2021. aasta oktoobris teatati, et panga pankrotihaldur nõuab Hanningilt ja kaheksalt teiselt vastutavalt isikult kokku 32 miljonit eurot kahjutasu, keskmiselt 3,5 miljonit eurot inimese kohta.</text>
      <sha1>18vpnyrad02lci1t9c0xcnj2djdiu03</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248790</id>
      <parentid>7248789</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T20:49:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7248790</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2750" sha1="k9e5yjcsgp7e3f65zcnstuj5fdxik4v" xml:space="preserve">'''August Hanning''' (sündinud [[16. veebruar]]il [[1946]] Nordwaldes) on endine [[Saksamaa]] riigiteenistuja, kes oli aastatel 1998–2005 Föderaalse Luureteenistuse (BND) president ja 2005–2009 Saksamaa Liitvabariigi siseministeeriumi riigisekretär. Ta arreteeriti 6. oktoobril 2026 kahtlustatuna [[spionaaž]]is. 

Siseministeeriumi riigisekretärina kuulusid tema vastutusalasse föderaalpolitseid puudutavad küsimused, sisejulgeolek, ränne, integratsioon, pagulased, Euroopa ühtlustamine, kriisiohje ning avaliku julgeoleku raadioside. Ta saadeti pensionile alates 10. novembrist 2009. 

2015. aasta oktoobris avaldas Hanning „10-punktilise programmi“, milles kirjeldati meetmeid, mida Saksamaa föderaalvalitsus peaks „praeguses rändekriisis“ ette võtma. Hanningi jaoks oli Saksamaa piiride üle kontrolli taastamine kõige olulisem meede koos „riikliku ja riigiülese õiguse range kohaldamisega“. Ta nõudis muuhulgas „perekonna taasühinemise  piiramist“ ja „elamisnõude kehtestamist migrantidele koos toetuste vähendamise või nendest ilmajätmisega elukohanõude rikkumise korral“. 

Alates 2017. aastast on Hanning olnud Riias asuva Läti PNB Banka nõukogu liige. 2021. aasta oktoobris teatati, et panga pankrotihaldur nõuab Hanningilt ja kaheksalt teiselt vastutavalt isikult kokku 32 miljonit eurot kahjutasu, keskmiselt 3,5 miljonit eurot inimese kohta. 

==Spionaaži kahtlus==

6. oktoobril 2026 andis Liidukohtu föderaalne peaprokurör korralduse Hanningi vahistamiseks  kahtlustatuna riigireetmises ja spionaažis (Saksamaa kriminaalkoodeksi § 96 lõige 1), riigisaladuse avalikustamises (Saksamaa kriminaalkoodeksi § 96 lõige 2), riigireetmise katses (Saksamaa kriminaalkoodeksi § 94 lõige 1, § 22) ja spionaažis (Saksamaa kriminaalkoodeksi § 99 lõike 1 punkt 1). Uurimine põhines tõenditel, mis leiti Hanningi elukoha läbiotsimisel 2025. aasta septembris Christina Blocki vastu algatatud uurimise raames. Väidetavalt sai Hanning väärtuslikku teavet Liidu Luureteenistuselt (BND) tasu eest. See teave saadi 2010. aasta kevadest pärit kokkuleppe kaudu, mis põhines lepingul tema bürooülema Manfred D.-ga, kes töötas BND-s kuni märtsini 2026 ja mida seejärel kasutati tema erakonsultatsioonitööks. Väidetavalt oli Manfred D. 2022. aasta juuniks edastanud ligi 2000 dokumenti, mis olid peamiselt mõeldud agentuuri juhtkonna teavitamiseks ja ettevalmistamiseks luurebriifinguteks. Vähemalt ühel juhul kasutas Hanning saadud salastatud teavet välisriigi luureteenistuse jaoks analüüsi koostamiseks, kuigi pole selge, kas ta selle ka kätte sai. Hanning oli tihedas kontaktis ka teise välisriigi luureteenistuse esindajaga, kellele ta püüdis anda poliitilist teavet.</text>
      <sha1>k9e5yjcsgp7e3f65zcnstuj5fdxik4v</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248791</id>
      <parentid>7248790</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T20:50:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Spionaaži kahtlus */</comment>
      <origin>7248791</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2754" sha1="j2z549697lip3532fc6flrh3v8blsjg" xml:space="preserve">'''August Hanning''' (sündinud [[16. veebruar]]il [[1946]] Nordwaldes) on endine [[Saksamaa]] riigiteenistuja, kes oli aastatel 1998–2005 Föderaalse Luureteenistuse (BND) president ja 2005–2009 Saksamaa Liitvabariigi siseministeeriumi riigisekretär. Ta arreteeriti 6. oktoobril 2026 kahtlustatuna [[spionaaž]]is. 

Siseministeeriumi riigisekretärina kuulusid tema vastutusalasse föderaalpolitseid puudutavad küsimused, sisejulgeolek, ränne, integratsioon, pagulased, Euroopa ühtlustamine, kriisiohje ning avaliku julgeoleku raadioside. Ta saadeti pensionile alates 10. novembrist 2009. 

2015. aasta oktoobris avaldas Hanning „10-punktilise programmi“, milles kirjeldati meetmeid, mida Saksamaa föderaalvalitsus peaks „praeguses rändekriisis“ ette võtma. Hanningi jaoks oli Saksamaa piiride üle kontrolli taastamine kõige olulisem meede koos „riikliku ja riigiülese õiguse range kohaldamisega“. Ta nõudis muuhulgas „perekonna taasühinemise  piiramist“ ja „elamisnõude kehtestamist migrantidele koos toetuste vähendamise või nendest ilmajätmisega elukohanõude rikkumise korral“. 

Alates 2017. aastast on Hanning olnud Riias asuva Läti PNB Banka nõukogu liige. 2021. aasta oktoobris teatati, et panga pankrotihaldur nõuab Hanningilt ja kaheksalt teiselt vastutavalt isikult kokku 32 miljonit eurot kahjutasu, keskmiselt 3,5 miljonit eurot inimese kohta. 

==Spionaaži kahtlus==

6. oktoobril 2026 andis Liidukohtu föderaalne peaprokurör korralduse Hanningi vahistamiseks  kahtlustatuna riigireetmises ja spionaažis ([[Saksamaa kriminaalkoodeks]]i § 96 lõige 1), riigisaladuse avalikustamises (Saksamaa kriminaalkoodeksi § 96 lõige 2), riigireetmise katses (Saksamaa kriminaalkoodeksi § 94 lõige 1, § 22) ja spionaažis (Saksamaa kriminaalkoodeksi § 99 lõike 1 punkt 1). Uurimine põhines tõenditel, mis leiti Hanningi elukoha läbiotsimisel 2025. aasta septembris Christina Blocki vastu algatatud uurimise raames. Väidetavalt sai Hanning väärtuslikku teavet Liidu Luureteenistuselt (BND) tasu eest. See teave saadi 2010. aasta kevadest pärit kokkuleppe kaudu, mis põhines lepingul tema bürooülema Manfred D.-ga, kes töötas BND-s kuni märtsini 2026 ja mida seejärel kasutati tema erakonsultatsioonitööks. Väidetavalt oli Manfred D. 2022. aasta juuniks edastanud ligi 2000 dokumenti, mis olid peamiselt mõeldud agentuuri juhtkonna teavitamiseks ja ettevalmistamiseks luurebriifinguteks. Vähemalt ühel juhul kasutas Hanning saadud salastatud teavet välisriigi luureteenistuse jaoks analüüsi koostamiseks, kuigi pole selge, kas ta selle ka kätte sai. Hanning oli tihedas kontaktis ka teise välisriigi luureteenistuse esindajaga, kellele ta püüdis anda poliitilist teavet.</text>
      <sha1>j2z549697lip3532fc6flrh3v8blsjg</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248799</id>
      <parentid>7248791</parentid>
      <timestamp>2026-10-06T21:11:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7248799</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2859" sha1="izetw7v3ab2pjo052cc0cftk1yw3tjt" xml:space="preserve">'''August Hanning''' (sündinud [[16. veebruar]]il [[1946]] [[Nordwalde]]s) on endine [[Saksamaa]] riigiteenistuja, kes oli aastatel 1998–2005 [[Föderaalne Teabeteenistus|Föderaalse Teabeteenistuse]] (BND) president ja 2005–2009 Saksamaa Liitvabariigi siseministeeriumi riigisekretär. Ta arreteeriti 6. oktoobril 2026 kahtlustatuna [[spionaaž]]is. 

Siseministeeriumi riigisekretärina kuulusid tema vastutusalasse föderaalpolitseid puudutavad küsimused, sisejulgeolek, ränne, integratsioon, pagulased, Euroopa ühtlustamine, kriisiohje ning avaliku julgeoleku raadioside. Ta saadeti pensionile alates 10. novembrist 2009. 

2015. aasta oktoobris avaldas Hanning „10-punktilise programmi“, milles kirjeldati meetmeid, mida Saksamaa föderaalvalitsus peaks „praeguses rändekriisis“ ette võtma. Hanningi jaoks oli Saksamaa piiride üle kontrolli taastamine kõige olulisem meede koos „riikliku ja riigiülese õiguse range kohaldamisega“. Ta nõudis muuhulgas „perekonna taasühinemise piiramist“ ja „elamisnõude kehtestamist migrantidele koos toetuste vähendamise või nendest ilmajätmisega elukohanõude rikkumise korral“. 

Alates 2017. aastast on Hanning olnud Riias asuva Läti [[PNB Banka]] nõukogu liige. 2021. aasta oktoobris teatati, et panga pankrotihaldur nõuab Hanningilt ja kaheksalt teiselt vastutavalt isikult kokku 32 miljonit eurot kahjutasu, keskmiselt 3,5 miljonit eurot inimese kohta. 

==Spionaaži kahtlus==

6. oktoobril 2026 andis Liidukohtu föderaalne peaprokurör korralduse Hanningi vahistamiseks kahtlustatuna riigireetmises ja spionaažis ([[Saksamaa kriminaalkoodeks]]i § 96 lõige 1), riigisaladuse avalikustamises (Saksamaa kriminaalkoodeksi § 96 lõige 2), riigireetmise katses (Saksamaa kriminaalkoodeksi § 94 lõige 1, § 22) ja spionaažis (Saksamaa kriminaalkoodeksi § 99 lõike 1 punkt 1). Uurimine põhines tõenditel, mis leiti Hanningi elukoha läbiotsimisel 2025. aasta septembris Christina Blocki vastu algatatud uurimise raames. Väidetavalt sai Hanning väärtuslikku teavet Föderaalselt Teabeteenistuslt (BND) tasu eest. See teave saadi 2010. aasta kevadest pärit kokkuleppe kaudu, mis põhines lepingul tema bürooülema Manfred D.-ga, kes töötas BND-s kuni märtsini 2026 ja mida seejärel kasutati tema erakonsultatsioonitööks. Väidetavalt oli Manfred D. 2022. aasta juuniks edastanud ligi 2000 dokumenti, mis olid peamiselt mõeldud agentuuri juhtkonna teavitamiseks ja ettevalmistamiseks luurebriifinguteks. Vähemalt ühel juhul kasutas Hanning saadud salastatud teavet välisriigi luureteenistuse jaoks analüüsi koostamiseks, kuigi pole selge, kas ta selle ka kätte sai. Hanning oli tihedas kontaktis ka teise välisriigi luureteenistuse esindajaga, kellele ta püüdis anda poliitilist teavet.

{{JÄRJESTA:Hanning, August}}
[[Kategooria:Sündinud 1946]]</text>
      <sha1>izetw7v3ab2pjo052cc0cftk1yw3tjt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>André Almeida (sündinud 2000)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722257</id>
    <revision>
      <id>7248783</id>
      <timestamp>2026-10-06T20:41:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Fail:Valencia CF vs Real Sociedad - LALIGA - André Almeida.jpg|pisi|André Almeida Valencia särgis (2025)]] '''Domingos André Ribeiro Almeida''' (sündinud [[30. mai]]l [[2000]] [[Guimarães]]es) on [[Portugal]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[poolkaitsja]]na Hispaania kõrgliigaklubis [[Racing de Santander]], kuhu ta on laenatud [[Valencia CF]]-ist.  == Klubikarjäär == Almeida alustas jalgpallurikarjääri kodulinna klubi [[Vitória SC|Vitória de Guimarãesi]] noort...'</comment>
      <origin>7248783</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7434" sha1="cdz3azqnx2jm22xfccpvmg86du9mcxc" xml:space="preserve">[[Fail:Valencia CF vs Real Sociedad - LALIGA - André Almeida.jpg|pisi|André Almeida Valencia särgis (2025)]]
'''Domingos André Ribeiro Almeida''' (sündinud [[30. mai]]l [[2000]] [[Guimarães]]es) on [[Portugal]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[poolkaitsja]]na Hispaania kõrgliigaklubis [[Racing de Santander]], kuhu ta on laenatud [[Valencia CF]]-ist.

== Klubikarjäär ==
Almeida alustas jalgpallurikarjääri kodulinna klubi [[Vitória SC|Vitória de Guimarãesi]] noortesüsteemis. Klubi reservmeeskonnas debüteeris ta 16-aastaselt 6. augustil 2016 Portugali esiliigas [[C.D. Santa Clara|Santa Clara]] vastu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.record.pt/futebol/futebol-nacional/2--liga/amp/20160806_0930_resultados-e-marcadores|title=Resultados e marcadores – 2.ª Liga|publisher=Record|language=pt|date=6 August 2016|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; 2019. aasta märtsis pikendas Almeida Vitóriaga lepingut 2022. aastani; tema lepingusse lisati 20 miljoni euro suurune väljaostuklausel.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.guimaraesdigital.pt/index.php/informacao/saude/8-informacao?start=32660|title=André Almeida renova com o Vitória até 2022|publisher=Guimarães Digital|language=pt|date=28 March 2019|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Vitória esindusmeeskonnas debüteeris Almeida Portugali kõrgliigas 18. augustil 2019, alustades 1:1 viigimängus [[Boavista FC|Boavista]] vastu põhikoosseisus.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://24noticias.sapo.pt/desporto/artigos/boavista-empata-em-guimaraes-com-golo-nos-descontos|title=Boavista empata em Guimarães com golo nos descontos|publisher=SAPO 24|language=pt|date=18 August 2019|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Esimese kõrgliigavärava lõi ta sama aasta 8. septembril 1:1 viigimängus [[Rio Ave FC|Rio Ave]] vastu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.dn.pt/arquivo/diario-de-noticias/rio-ave-e-v-guimaraes-empatam-veja-aqui-os-golos-11280100.html|title=Rio Ave e V. Guimarães empatam. Veja aqui os golos|publisher=Diário de Notícias|language=pt|date=8 September 2019|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Hooajal 2020/21 kujunes Almeida Vitória põhikoosseisu mängijaks. Kokku pidas ta klubi esindusmeeskonnas kõigis võistlussarjades 89 kohtumist ja lõi kolm väravat.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.realracingclub.es/noticias/racing-y-valencia-cf-acuerdan-la-cesion-de-andre-almeida-hasta-el-30-de-junio-de-2027|title=Racing y Valencia CF acuerdan la cesión de André Almeida hasta el 30 de junio de 2027|publisher=Real Racing Club|language=es|date=1 September 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2022. aasta augustis siirdus Almeida Hispaania kõrgliigaklubisse [[Valencia CF]], kellega sõlmis kuueaastase lepingu 2028. aasta suveni.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.valenciacf.com/en-official-statement-andre-almeida-2022-08-25|title=Official Statement: André Almeida|publisher=Valencia CF|language=en|date=25 August 2022|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Üleminekusummaks teatati 7,5 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://as.com/futbol/primera/andre-almeida-el-deco-del-vestuario-del-valencia-n/|title=André Almeida, el Deco del vestuario del Valencia|publisher=Diario AS|language=es|date=11 November 2022|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Valencia eest debüteeris Almeida [[La Liga]]s 4. septembril 2022, sekkudes 5:1 võidumängus [[Getafe CF|Getafe]] vastu vahetusest. Esimese värava Valencia eest lõi ta 17. septembril, kui klubi alistas [[Celta de Vigo]] 3:0.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.valenciacf.com/en-almeida-i-m-very-happy-to-be-able-to-help-the-team-2022-09-17|title=Almeida: &quot;I'm very happy to be able to help the team&quot;|publisher=Valencia CF|language=en|date=17 September 2022|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Sama aasta novembris lõi ta otse karistuslöögist värava 3:0 võidumängus [[Real Betis]]e vastu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.valenciacf.com/en-andre-almeida-if-we-continue-like-this-we-can-do-beautiful-things-2022-11-10|title=André Almeida: “If we continue like this we can do beautiful things”|publisher=Valencia CF|language=en|date=10 November 2022|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Hooajal 2023/24 jäi Almeida vigastuse tõttu mitmeks kuuks väljakult eemale, kuid naasis mängudesse 2024. aasta alguses.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.valenciacf.com/almeida-estoy-entrenando-muy-fuerte-y-pronto-estare-al-100|title=Almeida: “Estoy entrenando muy fuerte y pronto estaré al 100%”|publisher=Valencia CF|language=es|date=6 March 2024|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; 17. aprillil 2024 lõi ta kohtumise ainsa värava 1:0 võidumängus [[CA Osasuna|Osasuna]] vastu.

2025. aasta septembris pikendas Almeida Valenciaga lepingut 2029. aasta suveni. Selleks ajaks oli ta pidanud klubi eest 96 ametlikku kohtumist.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.valenciacf.com/official-statement-andre-almeida|title=Official Statement: André Almeida|publisher=Valencia CF|language=en|date=26 September 2025|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta septembris siirdus Almeida hooajaks 2026/27 laenule Hispaania kõrgliigaklubisse [[Racing de Santander]].&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.valenciacf.com/official-statement-andre-almeida1|title=Official Statement: André Almeida|publisher=Valencia CF|language=en|date=1 September 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Racinguga sõlmitud laenuleping kehtib 30. juunini 2027.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.realracingclub.es/noticias/racing-y-valencia-cf-acuerdan-la-cesion-de-andre-almeida-hasta-el-30-de-junio-de-2027|title=Racing y Valencia CF acuerdan la cesión de André Almeida hasta el 30 de junio de 2027|publisher=Real Racing Club|language=es|date=1 September 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

== Koondisekarjäär ==
Almeida on esindanud Portugali kõigis noortekoondistes U15-st U21-ni. Portugali U21-koondises debüteeris ta 6. septembril 2021, kui Portugal alistas Euroopa U21 meistrivõistluste valikmängus Valgevene 1:0. Esimese U21-koondise värava lõi ta kuu aega hiljem 11:0 võidumängus Liechtensteini vastu.

2023. aastal kuulus Almeida Portugali koosseisu [[2023. aasta UEFA Euroopa U21 meistrivõistlused|Euroopa U21 meistrivõistlustel]]. Alagrupiturniiri teises kohtumises lõi ta Portugali värava 1:1 viigimängus [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi]] vastu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.uefa.com/under21/news/029a-1e09f0371789-acb02f0598e5-1000--under-21-quarter-finals-portugal-vs-netherlands-facts/|title=Under-21 quarter-finals: Portugal vs Netherlands facts|publisher=UEFA|language=en|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Portugal jõudis veerandfinaali, kus kaotas hilisemale Euroopa meistrile Inglismaale 0:1. Kokku pidas Almeida Portugali U21-koondises 15 kohtumist ja lõi kolm väravat.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.fpf.pt/pt/selecoes/futebol-masculino/selecao-sub-21/convocatorias/callUpId=2589|title=Seleção Sub-21 – Campeonato da Europa 2023|publisher=Federação Portuguesa de Futebol|language=pt|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://www.realracingclub.es/domingos-andre-ribeiro-almeida-2026 André Almeida] Racing de Santanderi kodulehel
*[https://www.transfermarkt.com/andre-almeida/profil/spieler/375382 André Almeida] Transfermarkti lehel

{{JÄRJESTA:Almeida, Andre}}
[[Kategooria:Portugali jalgpallurid]]
[[Kategooria:Valencia CF mängijad]]
[[Kategooria:Primeira Liga mängijad]]
[[Kategooria:La Liga mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 2000]]</text>
      <sha1>cdz3azqnx2jm22xfccpvmg86du9mcxc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bazoumana Touré</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722258</id>
    <revision>
      <id>7248796</id>
      <timestamp>2026-10-06T21:04:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Fail:Bazoumana Toure Cote D'Ivoire v Ecuador 14 June 2026-50.jpg|pisi|Bazoumana Touré Elevandiluuranniku koondises (2026)]] '''Bazoumana Touré''' (sündinud [[2. märts]]il [[2006]] [[Bouaké]]s) on [[Elevandiluurannik]]u [[jalgpallur]], kes mängib ääremängijana Inglismaa kõrgliigaklubis [[Newcastle United FC|Newcastle United]] ja [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis]]es.  == Klubikarjäär == Touré sündis Elevandiluuranniku suuruselt teises linnas Bouakés. 12-...'</comment>
      <origin>7248796</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8893" sha1="kkck21bedlyqu97832wzf7wtl98q677" xml:space="preserve">[[Fail:Bazoumana Toure Cote D'Ivoire v Ecuador 14 June 2026-50.jpg|pisi|Bazoumana Touré Elevandiluuranniku koondises (2026)]]
'''Bazoumana Touré''' (sündinud [[2. märts]]il [[2006]] [[Bouaké]]s) on [[Elevandiluurannik]]u [[jalgpallur]], kes mängib ääremängijana Inglismaa kõrgliigaklubis [[Newcastle United FC|Newcastle United]] ja [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis]]es.

== Klubikarjäär ==
Touré sündis Elevandiluuranniku suuruselt teises linnas Bouakés. 12-aastaselt liitus ta [[ASEC Mimosas]]e noorteakadeemiaga. 2022. aastal edutati ta 16-aastaselt klubi esindusmeeskonda.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.newcastleunited.com/en/news/fact-file-bazoumana-toure|title=Fact file: Bazoumana Touré|publisher=Newcastle United FC|language=en|date=5 July 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Hooajal 2022/23 aitas ta ASEC Mimosasel tulla Elevandiluuranniku meistriks.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.national-football-teams.com/player/101346/Bazoumana_Toure.html|title=Bazoumana Touré|publisher=National Football Teams|language=en|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2024. aasta alguses siirdus Touré pärast edukat testiperioodi Rootsi kõrgliigaklubisse [[Hammarby Fotboll|Hammarby IF]]. Rootsi kõrgliigas debüteeris ta 25. aprillil 2024 võõrsilmängus [[Halmstads BK|Halmstadi]] vastu. Esimese liigavärava Hammarby eest lõi ta 26. mail 3:0 võidumängus [[IK Sirius Fotboll|Siriuse]] vastu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://fbref.com/en/players/93945a50/matchlogs/2024/summary/Bazoumana-Toure-Match-Logs|title=2024 Bazoumana Touré Match Logs|publisher=FBref|language=en|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Touré kujunes kiiresti Hammarby põhikoosseisu mängijaks. 2024. aasta Rootsi kõrgliiga hooajal pidas ta 23 kohtumist, lõi kaheksa väravat ja andis neli väravasöötu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://theanalyst.com/players/5608/bazoumana-toure/career|title=Bazoumana Touré Career History|publisher=Opta Analyst|language=en|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Hammarby lõpetas hooaja teisel kohal, mis oli klubi parim tulemus Rootsi kõrgliigas pärast 2003. aastat.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.newcastleunited.com/en/news/fact-file-bazoumana-toure|title=Fact file: Bazoumana Touré|publisher=Newcastle United FC|language=en|date=5 July 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2025. aasta veebruaris siirdus Touré Saksamaa kõrgliigaklubisse [[TSG 1899 Hoffenheim]].&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.bundesliga.com/en/bundesliga/news/who-is-bazoumana-toure-hoffenheim-ivory-coast-winger-35072|title=Bazoumana Touré: Who is Hoffenheim’s explosive, young Ivorian winger?|publisher=Bundesliga|language=en|date=30 June 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Hooaja 2024/25 teisel poolel osales ta [[Bundesliga]]s 13 kohtumises ja andis kolm väravasöötu. Hooajal 2025/26 kujunes ta Hoffenheimi üheks olulisemaks ründemängijaks, lüües 30 liigamänguga viis väravat ja andes üheksa väravasöötu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.bundesliga.com/en/bundesliga/news/who-is-bazoumana-toure-hoffenheim-ivory-coast-winger-35072|title=Bazoumana Touré: Who is Hoffenheim’s explosive, young Ivorian winger?|publisher=Bundesliga|language=en|date=30 June 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Hoffenheim lõpetas hooaja 2025/26 Bundesligas viiendal kohal ja pääses [[UEFA Euroopa Liiga]]sse. Touré pidas pooleteise hooaja jooksul Hoffenheimi eest kokku 43 Bundesliga kohtumist, lõi viis väravat ja andis 12 väravasöötu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.bundesliga.com/en/bundesliga/news/bazoumana-toure-leaves-hoffenheim-newcastle-world-cup-38073|title=Bazoumana Touré leaves Hoffenheim for Newcastle United|publisher=Bundesliga|language=en|date=2 July 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta juulis siirdus Touré Inglismaa kõrgliigaklubisse [[Newcastle United FC|Newcastle United]], kellega sõlmis pikaajalise lepingu. Üleminekusummat klubid ei avaldanud.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.newcastleunited.com/en/news/newcastle-united-sign-bazoumana-toure|title=Newcastle United sign Bazoumana Touré|publisher=Newcastle United FC|language=en|date=5 July 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Newcastle'i eest tegi Touré ametliku debüüdi 26. augustil 2026 Inglismaa liigakarikas [[West Bromwich Albion FC|West Bromwich Albioni]] vastu. Ta alustas kohtumist põhikoosseisus ja lõi 3:2 võidumängus Newcastle'i esimese värava.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.newcastleunited.com/en/news/west-brom-h-carabao-cup-report-26-27|title=Newcastle United 3 West Bromwich Albion 2|publisher=Newcastle United FC|language=en|date=26 August 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; [[Premier League]]'is debüteeris ta kolm päeva hiljem 2:0 võidumängus [[Tottenham Hotspur FC|Tottenham Hotspuri]] vastu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.newcastleunited.com/en/news/tottenham-hotspur-a-26-27-report-latest|title=Tottenham Hotspur 0 Newcastle United 2|publisher=Newcastle United FC|language=en|date=29 August 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

Esimese Premier League'i värava lõi Touré 14. septembril 2026 võõrsil [[Leeds United FC|Leeds Unitedi]] vastu. Ta sekkus teisel poolajal vahetusest ja lõi Newcastle'i ainsa värava 1:4 kaotusmängus.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.newcastleunited.com/en/news/leeds-a-match-report-26-27|title=Leeds United 4 Newcastle United 1|publisher=Newcastle United FC|language=en|date=14 September 2026|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

== Koondisekarjäär ==
Touré on esindanud Elevandiluurannikut ka U20- ja U23-koondises. [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|A-koondises]] debüteeris ta 10. oktoobril 2025 maailmameistrivõistluste valikmängus [[Seišellide jalgpallikoondis|Seišellide]] vastu. Ta kuulus põhikoosseisu ja andis 7:0 võidumängus ka väravasöödu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.national-football-teams.com/player/101346/Bazoumana_Toure.html|title=Bazoumana Touré|publisher=National Football Teams|language=en|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2025. aasta lõpus kuulus Touré Elevandiluuranniku koosseisu [[2025. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused|Aafrika rahvaste karikavõistlustel]]. Esimese A-koondisevärava lõi ta 31. detsembril 2025 alagrupimängus [[Gaboni jalgpallikoondis|Gaboni]] vastu. Touré sekkus vahetusest ja lõi üleminutil 3:2 võiduvärava, millega Elevandiluurannik kindlustas alagrupis esikoha.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.cafonline.com/afcon2025/news/cote-d-ivoire-stun-gabon-with-last-minute-3-2-thriller-to-top-group-f/|title=Côte d'Ivoire Stun Gabon with Last-Minute 3–2 Thriller to Top Group F|publisher=Confederation of African Football|language=en|date=31 December 2025|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Kaheksandikfinaalis [[Burkina Faso jalgpallikoondis|Burkina Faso]] vastu lõi ta 3:0 võidumängus Elevandiluuranniku kolmanda värava. Turniir lõppes meeskonna jaoks veerandfinaalis 2:3 kaotusega [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptusele]].&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://fbref.com/en/players/93945a50/matchlogs/2026/summary/Bazoumana-Toure-Match-Logs|title=2026 Bazoumana Touré Match Logs|publisher=FBref|language=en|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aastal kuulus Touré Elevandiluuranniku koondisse [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]]. Ta mängis kolmes kohtumises: alustas põhikoosseisus 1:0 võidumängu [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuadori]] vastu ning sekkus vahetusest [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] ja [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] vastu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://fbref.com/en/players/93945a50/matchlogs/2026/c1/Bazoumana-Toure-Match-Logs|title=2026 World Cup Bazoumana Touré Match Logs|publisher=FBref|language=en|access-date=6 October 2026}}&lt;/ref&gt; Elevandiluurannik jõudis 32 parema hulka, kus kaotas Norrale 1:2.

2026. aasta oktoobri alguse seisuga oli ta pidanud Elevandiluuranniku A-koondises 11 kohtumist ja löönud kolm väravat.&lt;ref&gt;[https://www.transfermarkt.com/bazoumana-toure/nationalmannschaft/spieler/1067904/verein_id/3591 Bazoumana Touré – National team]. Transfermarkt. Vaadatud 6.10.2026.&lt;/ref&gt;

== Saavutused ==
;[[ASEC Mimosas]]
*[[Ligue 1 (Elevandiluurannik)|Elevandiluuranniku meister]]: 2022/23

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://www.newcastleunited.com/en/teams/mens-team/bazoumana-toure Bazoumana Touré] Newcastle Unitedi kodulehel
*[https://www.bundesliga.com/en/player/bazoumana-toure Bazoumana Touré] Bundesliga kodulehel
*[https://www.transfermarkt.com/bazoumana-toure/profil/spieler/1067904 Bazoumana Touré] Transfermarkti lehel
{{Newcastle Unitedi mängijad}}
{{FIFA World Cup 2026 Elevandiluuranniku koondis}}
{{JÄRJESTA:Toure, Bazoumana}}
[[Kategooria:Elevandiluuranniku jalgpallurid]]
[[Kategooria:TSG 1899 Hoffenheimi jalgpallurid]]
[[Kategooria:Newcastle United FC mängijad]]
[[Kategooria:Bundesliga mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 2006]]</text>
      <sha1>kkck21bedlyqu97832wzf7wtl98q677</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Föderaalne Teabeteenistus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722259</id>
    <redirect title="Bundesnachrichtendienst" />
    <revision>
      <id>7248800</id>
      <timestamp>2026-10-06T21:12:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Bundesnachrichtendienst]]</comment>
      <origin>7248800</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="33" sha1="11o6jxbpbhu4ns6f3fo3tubsfb1lnti" xml:space="preserve">#suuna[[Bundesnachrichtendienst]]</text>
      <sha1>11o6jxbpbhu4ns6f3fo3tubsfb1lnti</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Roosa-luitsnokkiibis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722260</id>
    <revision>
      <id>7248864</id>
      <timestamp>2026-10-07T06:13:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ojassaar</username>
        <id>206682</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{taksonitabel | nimi = Roosa-luitsnokkiibis | värvus = linnud | pilt = Roseate Spoonbill - Myakka River State Park.jpg | seisund = LC | seisundi_süsteem = iucn3.1 | seisundi_ref = &lt;ref&gt;{{IUCN | nimi = Platalea ajaja | ID = 22697574 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2025 | IUCN_aasta = 2025}}&lt;/ref&gt; | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Pelikanilised]] ''Pelecaniformes'' | sugukond...'</comment>
      <origin>7248864</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4705" sha1="oif53ijyxwa82lfreyf8q34mju5xeof" xml:space="preserve">{{taksonitabel
| nimi = Roosa-luitsnokkiibis
| värvus = linnud
| pilt = Roseate Spoonbill - Myakka River State Park.jpg
| seisund = LC
| seisundi_süsteem = iucn3.1
| seisundi_ref = &lt;ref&gt;{{IUCN | nimi = Platalea ajaja | ID = 22697574 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2025 | IUCN_aasta = 2025}}&lt;/ref&gt;
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Linnud]] ''Aves''
| selts = [[Pelikanilised]] ''Pelecaniformes''
| sugukond = [[Iibislased]] ''Threskiornithidae''
| perekond = [[Luitsnokk-iibis (perekond)|Luitsnokk-iibis]] ''Platalea''
| liik = '''Roosa-luitsnokkiibis'''
| binaarne = ''Platalea ajaja''
| binaarse_autor = [[Linnaeus]], 1758
| sünonüümid = ''Ajaia ajaia''&lt;br/&gt;''Platea rosea''
| levikukaart = Platalea ajaja map.svg
| levikukaardi_seletus = Roosa-luitsnokkiibise levila&lt;br/&gt;{{värviruut|#7137C8}} – aasta läbi&lt;br/&gt;{{värviruut|#5F8DD3}} – talvitusala
}}
'''Roosa-luitsnokkiibis''' (''Platalea ajaja'') on [[iibislased|iibislaste]] sugukonda kuuluv linnuliik.

==Välimus==
Roosa-luitsnokkiibis on 68,5–86,5 cm pikk. Kaalub 1400 g.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

Pea ja kurgualune on sulgedeta. Sulestik on peamiselt roosa. Kael on valge. Pealtiiva väiksed kattesuled on tumepunased. Saba on helekollane.&lt;ref name='Blake'/&gt;

Udusulis pojad on valged.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

==Levik==
Roosa-luitsnokkiibise levila ulatub [[USA]] kaguosast Põhja-[[Argentina]]ni.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

Levila põhjaosas on nad ränd-, lõunaosas paigalinnud. [[Texas]]es ja [[Louisiana]]s pesitsevad isendid talvitavad [[Mehhiko]]s.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

Elavad [[mangroovsoo]]des, [[padur]]ates ja riisipõldudel.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

==Toitumine==
Roosa-luitsnokkiibised toituvad väikestest [[kalad]]est, [[koorikloomad]]est, [[putukad|putukatest]], [[limused|limustest]] ja [[lõikheinalised|lõikheinaliste]] juurtest.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

Roosa-luitsnokkiibised toituvad üksikult või väikestes parvedes.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

==Pesitsemine==
Roosa-luitsnokkiibised pesitsevad [[koloonia (bioloogia)|kolooniates]], tavaliselt koos [[kormoranlased|kormoranide]],&lt;ref name='del Hoyo'/&gt; [[toonekurglased|toonekurgede]] ja [[haigurlased|haigrutega]].&lt;ref name='Miño'/&gt; Pesa asub puu otsas, võsas, roostikus või maapinnal. Pesa on ehitatud okstest ja vooderdatud rohuga.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

Kurnas on 3–4 muna mõõtmetega 64,6 × 43,7 mm. Muna kaalub 70 g.&lt;ref name='Sovrano'/&gt; Haudevältus on 22 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 6-nädalaselt.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name='del Hoyo'&gt;{{Raamatuviide |url=https://archive.org/details/handbookofbirdso0001unse/ |pealkiri=Handbook of the birds of the world |kuupäev=1992 |kirjastus=Lynx Edicions |isbn=978-84-87334-10-8 |toimetaja-perekonnanimi=del Hoyo |toimetaja-eesnimi=Josep |köide=1 |koht=Barcelona |lehekülg=506 |toimetaja2-perekonnanimi=Elliott |toimetaja2-eesnimi=Andrew |toimetaja3-perekonnanimi=Sargatal |toimetaja3-eesnimi=Jordi |toimetaja4-perekonnanimi=Cabot |toimetaja4-eesnimi=José}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name='Blake'&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Birds of Mexico: A Guide for Field Identification |perekonnanimi=Blake |eesnimi=Emmet Reid |kirjastus=University of Chicago Press |aasta=1953 |lehekülg=40 |url=https://archive.org/details/birdsofmexicogui00blak}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name='Miño'&gt;{{Ajakirjaviide |pealkiri=Genetic structure in Brazilian breeding colonies of the Roseate Spoonbill (Platalea ajaja, Aves: Threskiornithidae) |ajakiri=Genetics and Molecular Research |perekonnanimi=Miño |eesnimi=C. I. |kuupäev=2007 |url=https://www.researchgate.net/profile/Silvia-Del-Lama/publication/6262815_Genetic_structure_in_Brazilian_breeding_colonies_of_the_Roseate_Spoonbill_Platalea_ajaja_Aves_Threskiornithidae/links/00b49516c5ff24b0be000000/Genetic-structure-in-Brazilian-breeding-colonies-of-the-Roseate-Spoonbill-Platalea-ajaja-Aves-Threskiornithidae.pdf |aastakäik=6 |üksiknumber=2 |lehekülg=238–247 |perekonnanimi2=Del Lama |eesnimi2=S. N.}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name='Sovrano'&gt;{{Ajakirjaviide |pealkiri=Biología reproductiva de la espátula rosada Platalea ajaja en Santa Fe, Argentina |ajakiri=Revista Catalana d’Ornitologia |perekonnanimi=Sovrano |eesnimi=Lorena Vanesa |kuupäev=2018 |aastakäik=34 |lehekülg=11–18 |perekonnanimi2=Beltzer |eesnimi2=Adolfo Héctor |perekonnanimi3=Regner |eesnimi3=Silvia Alejandra |perekonnanimi4=Lorenzón |eesnimi4=Rodrigo |perekonnanimi5=León |eesnimi5=Evelina |perekonnanimi6=Olguín |eesnimi6=Pamela |perekonnanimi7=Ceppi |eesnimi7=Guillermo |perekonnanimi8=Rocha |eesnimi8=Antonio |doi=10.2436/20.8100.01.2}}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{commonskat|Platalea ajaja}}

[[Kategooria:Iibislased]]</text>
      <sha1>oif53ijyxwa82lfreyf8q34mju5xeof</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Platalea ajaja</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722261</id>
    <redirect title="Roosa-luitsnokkiibis" />
    <revision>
      <id>7248865</id>
      <timestamp>2026-10-07T06:15:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ojassaar</username>
        <id>206682</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Roosa-luitsnokkiibis]]</comment>
      <origin>7248865</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="30" sha1="dcedcxhcu22ixhwnugpg98aiec1lzsq" xml:space="preserve">#suuna[[roosa-luitsnokkiibis]]</text>
      <sha1>dcedcxhcu22ixhwnugpg98aiec1lzsq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Conciergerie</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722262</id>
    <revision>
      <id>7248873</id>
      <timestamp>2026-10-07T06:47:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast hoone |nimi               = Conciergerie |omakeelne nimi     =  |pilt               = Paris Conciergerie 265.jpg |pildisuurus        =  |pildiallkiri       =  |asukoht            = [[Cité]] saar, [[Pariis]], [[Prantsusmaa]] |stiil              = [[Gooti arhitektuur|gooti]] |laiuskoord         =  |pikkuskoord        =  |kaart              = pind |veel               =  }}  '''Conciergerie''' ([[prantsuse keel|prantsuse]]: [kɔ̃sjɛʁʒəʁi]; tuleb prantsuse sõn...'</comment>
      <origin>7248873</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1235" sha1="l1y7eduzxdw2mzqmy89o9tfdl0q0wgv" xml:space="preserve">{{Infokast hoone
|nimi               = Conciergerie
|omakeelne nimi     = 
|pilt               = Paris Conciergerie 265.jpg
|pildisuurus        = 
|pildiallkiri       = 
|asukoht            = [[Cité]] saar, [[Pariis]], [[Prantsusmaa]]
|stiil              = [[Gooti arhitektuur|gooti]]
|laiuskoord         = 
|pikkuskoord        = 
|kaart              = pind
|veel               = 
}}

'''Conciergerie''' ([[prantsuse keel|prantsuse]]: [kɔ̃sjɛʁʒəʁi]; tuleb prantsuse sõnast ''concierge'' ehk majahoidja) on ajalooline hoone [[Pariis]]is, mis asub [[Cité]] saarel [[Palais de Justice]]'i lähedal. 

Loss oli Prantsusmaa kuningate residentsiks 10.–14. sajandini. Pärast seda, kui [[Charles V]] ja tema järglased sellest loobusid, muudeti hoone 1392. aastal riiklikuks vanglaks. Conciergerie oli [[Prantsuse revolutsioon]]i ajal oluline kinnipidamiskoht ning selle tuntuim kinnipeetu oli endine kuninganna [[Marie Antoinette]].&lt;ref name=&quot;History&quot; /&gt;

Tänapäeval on Conciergerie muuseum.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;History&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=History of the Conciergerie |väljaanne=Conciergerie |url=https://www.paris-conciergerie.fr/en/discover/history-of-the-conciergerie |vaadatud=2026-10-07}}&lt;/ref&gt;
}}</text>
      <sha1>l1y7eduzxdw2mzqmy89o9tfdl0q0wgv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248874</id>
      <parentid>7248873</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T06:47:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Pariisi ehitised]]; +[[Kategooria:Gooti ehitised]]; +[[Kategooria:Pariisi muuseumid]]</comment>
      <origin>7248874</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1331" sha1="ipwuwxp84jm0qj6j7fwuq2e7tvuz6ve" xml:space="preserve">{{Infokast hoone
|nimi               = Conciergerie
|omakeelne nimi     = 
|pilt               = Paris Conciergerie 265.jpg
|pildisuurus        = 
|pildiallkiri       = 
|asukoht            = [[Cité]] saar, [[Pariis]], [[Prantsusmaa]]
|stiil              = [[Gooti arhitektuur|gooti]]
|laiuskoord         = 
|pikkuskoord        = 
|kaart              = pind
|veel               = 
}}

'''Conciergerie''' ([[prantsuse keel|prantsuse]]: [kɔ̃sjɛʁʒəʁi]; tuleb prantsuse sõnast ''concierge'' ehk majahoidja) on ajalooline hoone [[Pariis]]is, mis asub [[Cité]] saarel [[Palais de Justice]]'i lähedal. 

Loss oli Prantsusmaa kuningate residentsiks 10.–14. sajandini. Pärast seda, kui [[Charles V]] ja tema järglased sellest loobusid, muudeti hoone 1392. aastal riiklikuks vanglaks. Conciergerie oli [[Prantsuse revolutsioon]]i ajal oluline kinnipidamiskoht ning selle tuntuim kinnipeetu oli endine kuninganna [[Marie Antoinette]].&lt;ref name=&quot;History&quot; /&gt;

Tänapäeval on Conciergerie muuseum.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;History&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=History of the Conciergerie |väljaanne=Conciergerie |url=https://www.paris-conciergerie.fr/en/discover/history-of-the-conciergerie |vaadatud=2026-10-07}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Pariisi ehitised]]
[[Kategooria:Gooti ehitised]]
[[Kategooria:Pariisi muuseumid]]</text>
      <sha1>ipwuwxp84jm0qj6j7fwuq2e7tvuz6ve</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248875</id>
      <parentid>7248874</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T06:48:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <origin>7248875</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1341" sha1="rtcgw4acjbwcyvjv00ah1ts42jou6wc" xml:space="preserve">{{Infokast hoone
|nimi               = Conciergerie
|omakeelne nimi     = 
|pilt               = Paris Conciergerie 265.jpg
|pildisuurus        = 
|pildiallkiri       = 
|asukoht            = [[Cité]] saar, [[Pariis]], [[Prantsusmaa]]
|stiil              = [[Gooti arhitektuur|gooti]]
|laiuskoord         = 
|pikkuskoord        = 
|kaart              = pind
|veel               = 
}}

'''Conciergerie''' ([[prantsuse keel|prantsuse]]: [kɔ̃sjɛʁʒəʁi]; tuleb prantsuse sõnast ''concierge'' ehk majahoidja) on ajalooline hoone [[Pariis]]is, mis asub [[Cité]] saarel [[Palais de Justice]]'i lähedal. 

Loss oli Prantsusmaa kuningate residentsiks 10.–14. sajandini. Pärast seda, kui [[Charles V]] ja tema järglased sellest loobusid, muudeti hoone 1392. aastal riiklikuks vanglaks. Conciergerie oli [[Prantsuse revolutsioon]]i ajal oluline kinnipidamiskoht ning selle tuntuim kinnipeetu oli endine kuninganna [[Marie Antoinette]].&lt;ref name=&quot;History&quot; /&gt;

Tänapäeval on Conciergerie muuseum.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;History&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=History of the Conciergerie |väljaanne=Conciergerie |url=https://www.paris-conciergerie.fr/en/discover/history-of-the-conciergerie |vaadatud=2026-10-07}}&lt;/ref&gt;
}}

{{koord}}
[[Kategooria:Pariisi ehitised]]
[[Kategooria:Gooti ehitised]]
[[Kategooria:Pariisi muuseumid]]</text>
      <sha1>rtcgw4acjbwcyvjv00ah1ts42jou6wc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Tallinna Tehnikaülikool</title>
    <ns>4</ns>
    <id>722263</id>
    <revision>
      <id>7248881</id>
      <timestamp>2026-10-07T07:12:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ivarik</username>
        <id>104229</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: 'Siia lehele on kokku koondatud [[Tallinna Tehnikaülikool]]i tudengite koostatud ja koostamisel olevad vikiartiklid.  == Õppeained == *[[Vikipeedia:Tallinna Tehnikaülikool/LKX0030 Laboripraktika II|LKX0030 Laboripraktika II]] (2026)'</comment>
      <origin>7248881</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="234" sha1="dwo5149x5g7h5xpt3d04bmhivoqoenp" xml:space="preserve">Siia lehele on kokku koondatud [[Tallinna Tehnikaülikool]]i tudengite koostatud ja koostamisel olevad vikiartiklid.

== Õppeained ==
*[[Vikipeedia:Tallinna Tehnikaülikool/LKX0030 Laboripraktika II|LKX0030 Laboripraktika II]] (2026)</text>
      <sha1>dwo5149x5g7h5xpt3d04bmhivoqoenp</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7248941</id>
      <parentid>7248881</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T09:15:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Vikipeedia õppetöös]]</comment>
      <origin>7248941</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="273" sha1="84a5uoqou6j0r6w3p8grkvk9inw1wjn" xml:space="preserve">Siia lehele on kokku koondatud [[Tallinna Tehnikaülikool]]i tudengite koostatud ja koostamisel olevad vikiartiklid.

== Õppeained ==
*[[Vikipeedia:Tallinna Tehnikaülikool/LKX0030 Laboripraktika II|LKX0030 Laboripraktika II]] (2026)

[[Kategooria:Vikipeedia õppetöös]]</text>
      <sha1>84a5uoqou6j0r6w3p8grkvk9inw1wjn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Thule õhuväebaas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722264</id>
    <redirect title="Pituffiki kosmosebaas" />
    <revision>
      <id>7248892</id>
      <timestamp>2026-10-07T07:40:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Pituffiki kosmosebaas]]</comment>
      <origin>7248892</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="32" sha1="g6st9qrokj1q3hzma99z5q5g5ilxn2h" xml:space="preserve">#SUUNA [[Pituffiki kosmosebaas]]</text>
      <sha1>g6st9qrokj1q3hzma99z5q5g5ilxn2h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Canterbury ülikool</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722265</id>
    <redirect title="Canterbury Ülikool" />
    <revision>
      <id>7248894</id>
      <timestamp>2026-10-07T07:41:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>Neptuunium teisaldas lehekülje [[Canterbury ülikool]] ümbersuunamise [[Canterbury Ülikool]] asemele</comment>
      <origin>7248894</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="30" sha1="2263lpflfvwma1unudc7915dsfryk8d" xml:space="preserve">#suuna [[Canterbury Ülikool]]</text>
      <sha1>2263lpflfvwma1unudc7915dsfryk8d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Tallinna Tehnikaülikool/LKX0030 Laboripraktika II</title>
    <ns>4</ns>
    <id>722266</id>
    <revision>
      <id>7248899</id>
      <timestamp>2026-10-07T07:55:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ivarik</username>
        <id>104229</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''LKX0030 Laboripraktika II''' on keemia ja biotehnoloogia õppekava õppeaine [[Tallinna Tehnikaülikool]]is. Aine vastutav õppejõud on [[Inge Varik]].  == Üldjuhised artikli kirjutamiseks ==  # [[:Eri:Konto_loomine|Registreeru Vikipeedia kasutajaks]]. # Otsusta, mis teemal artikli kirjutad. #* Võid kirjutada uue artikli või täiendada olemasolevat artiklit. #* Artikkel peab olema seotud keemia või geenitehnoloogiaga, eelistatult seoses magistritööga. # Valides te...'</comment>
      <origin>7248899</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1297" sha1="rn7siepuy6q3652xvm42xwqecb99oid" xml:space="preserve">'''LKX0030 Laboripraktika II''' on keemia ja biotehnoloogia õppekava õppeaine [[Tallinna Tehnikaülikool]]is. Aine vastutav õppejõud on [[Inge Varik]].

== Üldjuhised artikli kirjutamiseks ==

# [[:Eri:Konto_loomine|Registreeru Vikipeedia kasutajaks]].
# Otsusta, mis teemal artikli kirjutad.
#* Võid kirjutada uue artikli või täiendada olemasolevat artiklit.
#* Artikkel peab olema seotud keemia või geenitehnoloogiaga, eelistatult seoses magistritööga.
# Valides teemaks näiteks ''asparagiin'', kirjutage otsingusse '''Mustand:Asparagiin''' (ilma tühikuta). Alustatud mustandi link lisage käesoleva õppeaasta teemade alla, klikkides &quot;Muuda lähteteksti&quot;. Lisa lingi juurde sulgudesse ka oma nimi.
# Artiklile esitatud nõuded on leitavad Moodle's.

== Abiks vormistamisel ==
*Rangelt soovituslik on enne artikli kirjutamisega alustamist vaadata üle [[Juhend:Õppekäik|Vikipeedia õppekäik]].&lt;br&gt;
*Vikipeedia vormistamisreeglid leiad [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|siit]].
*Uue Vikipeedia artikli loomise juhendi leiad [[Juhend:Lehekülje muutmine|siit]].
*Vikipeedia õppevideod leiad [https://wikimedia.ee/oppevideod/ siit].
*Piltide lisamise kohta leiab infot [[Vikipeedia:Piltide kasutamine|siit]].

== 2026/27 õppeaasta teemad ==
Näidis: [[Mustand:Asparagiin]] (Mari Mets)</text>
      <sha1>rn7siepuy6q3652xvm42xwqecb99oid</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Eesti Kirjanike Muuseumite Ühing</title>
    <ns>1</ns>
    <id>722267</id>
    <revision>
      <id>7248973</id>
      <timestamp>2026-10-07T09:48:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '''EKMÜ-ga on seotud järgmiste muuseumite töötajad'' – kuidas &quot;seotud&quot;? Kas nad on ühingu liikmed? ~~~~'</comment>
      <origin>7248973</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="208" sha1="nz7kxdfd11stlf9yhpds4wo6rsektzt" xml:space="preserve">''EKMÜ-ga on seotud järgmiste muuseumite töötajad'' – kuidas &quot;seotud&quot;? Kas nad on ühingu liikmed? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 7. oktoober 2026, kell 12:48 (EEST)</text>
      <sha1>nz7kxdfd11stlf9yhpds4wo6rsektzt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722268</id>
    <redirect title="Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon" />
    <revision>
      <id>7248976</id>
      <timestamp>2026-10-07T09:49:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon]]</comment>
      <origin>7248976</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="64" sha1="hrzypf6gf71vw3mzpt22ohn3vb8tmel" xml:space="preserve">#SUUNa [[Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon]]</text>
      <sha1>hrzypf6gf71vw3mzpt22ohn3vb8tmel</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Manipulated Mindz</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722269</id>
    <revision>
      <id>7248983</id>
      <timestamp>2026-10-07T09:54:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-53859-50</username>
        <id>239187</id>
      </contributor>
      <comment>Laulud on võetud mitmelt platvormilt: Youtube, Spotify, SoundCloud</comment>
      <origin>7248983</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="806" sha1="0kq5ggu9tq84e93uzk4eulf63yu5qap" xml:space="preserve">Manipulated Mindz on Keilast pärinev ''Boom-Bap'' räpikoosseis, kus muusikat loovad Mikk Kullerkupp (teisisõnu Mike, Killer, Killerkupp) &amp; Otto Suits (tuntud ka Otto “Smoke”’ina).

Nende poolt on väljastatud 2 albumit Spotify’s nimedega “Hardkoori Poole pealt” (2020) ning album “22” (2022). Ka SoundCloudis on leida erinevaid lugusi teistsuguste enda-väljastatud albumitest.

Mindz on kaasa löönud räpparitega nagu Põhjamaade Hirm, Kozinak, Linnamäe Steelo (TA LSteelo), Bad Art, Whiz, J.O.C, Krick, MC Jobska (MC Jobeneva Vrott), MC Eff &amp; teisigi. 

Parimad lood esinevad järgmiselt (mitte-järjestatult):

”Ma võin sulle rääkida” feat. Bad Art (2022)

“Sucka Madafucka” feat. MC Jobeneva Vrott (2020)

“9mm” feat. LSteelo (2022)

”Truu” feat. LSteelo (2014)</text>
      <sha1>0kq5ggu9tq84e93uzk4eulf63yu5qap</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7249000</id>
      <parentid>7248983</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T10:34:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7249000</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="865" sha1="oyzxinjvkbnyun79u7ulxmrtmty7uyj" xml:space="preserve">{{Tähelepanuväärsus|aasta=2026|kuu=oktoober}}
'''Manipulated Mindz''' on [[Keila]]st pärinev ''Boom-Bap'' räpikoosseis, kus muusikat loovad Mikk Kullerkupp (teisisõnu Mike, Killer, Killerkupp) &amp; Otto Suits (tuntud ka Otto “Smoke”’ina).

Nende poolt on väljastatud 2 albumit Spotify’s nimedega “Hardkoori Poole pealt” (2020) ning album “22” (2022). Ka SoundCloudis on leida erinevaid lugusi teistsuguste enda-väljastatud albumitest.

Mindz on kaasa löönud räpparitega nagu Põhjamaade Hirm, Kozinak, Linnamäe Steelo (TA LSteelo), Bad Art, Whiz, J.O.C, Krick, MC Jobska (MC Jobeneva Vrott), MC Eff &amp; teisigi. 

Parimad lood esinevad järgmiselt (mitte-järjestatult):

”Ma võin sulle rääkida” feat. Bad Art (2022)

“Sucka Madafucka” feat. MC Jobeneva Vrott (2020)

“9mm” feat. LSteelo (2022)

”Truu” feat. LSteelo (2014)</text>
      <sha1>oyzxinjvkbnyun79u7ulxmrtmty7uyj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Ilmar.mitrofanov/Virion</title>
    <ns>2</ns>
    <id>722270</id>
    <revision>
      <id>7248992</id>
      <timestamp>2026-10-07T10:16:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ilmar.mitrofanov</username>
        <id>238702</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Viirusosake''' ehk '''virion''' (inglise ''virion'') on [[viirus|viiruse]] rakuvälise oleluse vorm, mille peamiseks eesmärgiks on kaitsta viiruse geneetilist materjali ja toimetada see uude peremeesrakku.&lt;ref&gt;EE 10. köide, 1998.&lt;/ref&gt;   Kuna väljaspool peremeesrakku puudub viirusel iseseisev ainevahetus ja paljunemisvõime, on virion metaboolselt inertne.&lt;ref&gt;S. J. Flint jt. ''Principles of Virology'', ASM Press, 2015, lk 24.&lt;/ref&gt; See kaitseb nukleiinhapet keskkonna...'</comment>
      <origin>7248992</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1949" sha1="ci3dvc9j08ruf0w3y63fe2ya6jiau49" xml:space="preserve">'''Viirusosake''' ehk '''virion''' (inglise ''virion'') on [[viirus|viiruse]] rakuvälise oleluse vorm, mille peamiseks eesmärgiks on kaitsta viiruse geneetilist materjali ja toimetada see uude peremeesrakku.&lt;ref&gt;EE 10. köide, 1998.&lt;/ref&gt; 

Kuna väljaspool peremeesrakku puudub viirusel iseseisev ainevahetus ja paljunemisvõime, on virion metaboolselt inertne.&lt;ref&gt;S. J. Flint jt. ''Principles of Virology'', ASM Press, 2015, lk 24.&lt;/ref&gt; See kaitseb nukleiinhapet keskkonnamõjude (näiteks ensüümide, UV-kiirguse ja temperatuurikõikumiste) eest.

== Ehitus ==
Iga virioni põhikomponendiks on [[nukleiinhape]] (kas [[DNA]] või [[RNA]]), mis asub virioni keskel südamikus. Seda ümbritseb valguline kaitsekest, mida nimetatakse [[kapsiid]]iks.&lt;ref name=&quot;EE1998&quot;&gt;EE 10. köide, 1998.&lt;/ref&gt; Kapsiid koosneb väiksematest valguühikutest ehk kapsomeeridest. Virionide suurus jääb tavaliselt vahemikku 20–300 nanomeetrit.

Lihtsamad virionid koosnevadki ainult kestas (kapsiidist) ja südamikust (nn &quot;paljad virionid&quot;). Keerukamate virionide kapsiidi katab üks või mitu ümbrist (ingl k ''envelope''). Ümbris pärineb peremeesraku lipiidsest plasmamembraanist ning sisaldab lisaks lipiididele ka spetsiifilisi viirusvalke. 

[[Pilt:SARS-CoV-2_without_background.png|pisi|Illustratsioon [[SARS-CoV-2]] viiruse virionist, millel on näha lipiidne ümbris ja ogavalgud.]]

== Erinevus viirusest ==
Kuigi sõnu &quot;virion&quot; ja &quot;viirus&quot; kasutatakse sageli sünonüümidena, on neil bioloogias erinev tähendus. Virion tähistab konkreetselt viiruse füüsilist, rakuvälist osakest. &quot;Viirus&quot; on aga laiem mõiste, mis hõlmab kogu bioloogilist süsteemi, sealhulgas rakusisest aktiivset paljunemisfaasi, kus virion on juba lagunenud ja selle geneetiline materjal on peremeesraku üle võtnud.&lt;ref&gt;N. J. Dimmock jt. ''Introduction to Modern Virology'', Wiley-Blackwell, 2007, lk 4.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;
== Vaata ka ==
* [[Viriikul]]</text>
      <sha1>ci3dvc9j08ruf0w3y63fe2ya6jiau49</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:KNS</title>
    <ns>1</ns>
    <id>722271</id>
    <revision>
      <id>7248999</id>
      <timestamp>2026-10-07T10:32:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: 'Sellist ümbersuunamist ei peaks olema, see pole levinud lühend. Samas on see ühe seaduse nime lühend. ~~~~'</comment>
      <origin>7248999</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="224" sha1="cm0tcqgg3zciwl2ah995t67jxriykfp" xml:space="preserve">Sellist ümbersuunamist ei peaks olema, see pole levinud lühend. Samas on see ühe seaduse nime lühend. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 7. oktoober 2026, kell 13:32 (EEST)</text>
      <sha1>cm0tcqgg3zciwl2ah995t67jxriykfp</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7249031</id>
      <parentid>7248999</parentid>
      <timestamp>2026-10-07T11:57:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7249031</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="355" sha1="b3gc77z5gpzhoz7f0qjh0ox50104bnr" xml:space="preserve">Sellist ümbersuunamist ei peaks olema, see pole levinud lühend. Samas on see ühe seaduse nime lühend. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 7. oktoober 2026, kell 13:32 (EEST)

:Tegin täpsustuseks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. oktoober 2026, kell 14:57 (EEST)</text>
      <sha1>b3gc77z5gpzhoz7f0qjh0ox50104bnr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Atlanta loomaaed</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722272</id>
    <revision>
      <id>7249001</id>
      <timestamp>2026-10-07T10:38:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{infokast loomaaed | nimi         = Atlanta loomaaed | logo         = Zoo Atlanta logo.png | pilt         =  | pildiallkiri =  | tunnuslause  =  | avatud       = 1889 ({{aega tagasi|1889}}) | suletud      =  | asukoht      = [[Atlanta]], [[Georgia]], [[Ameerika Ühendriigid]] | laiuskoord   = &lt;!-- K/M/S või kümnendkraadid --&gt; | pikkuskoord  = &lt;!-- K/M/S või kümnendkraadid --&gt; | pindala      =  | loomi        = 1000+ | liike        = 220+ | külastajaid  = 1 mln | liikm...'</comment>
      <origin>7249001</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1014" sha1="flddgzu6ccs7pkobcteb87j7w9xco5i" xml:space="preserve">{{infokast loomaaed
| nimi         = Atlanta loomaaed
| logo         = Zoo Atlanta logo.png
| pilt         = 
| pildiallkiri = 
| tunnuslause  = 
| avatud       = 1889 ({{aega tagasi|1889}})
| suletud      = 
| asukoht      = [[Atlanta]], [[Georgia]], [[Ameerika Ühendriigid]]
| laiuskoord   = &lt;!-- K/M/S või kümnendkraadid --&gt;
| pikkuskoord  = &lt;!-- K/M/S või kümnendkraadid --&gt;
| pindala      = 
| loomi        = 1000+
| liike        = 220+
| külastajaid  = 1 mln
| liikmesus    = [[Association of Zoos and Aquariums|AZA]]
| omanik       = 
| direktor     = 
}}
'''Atlanta loomaaed''' ([[inglise keel]]es ''Zoo Atlanta'') on [[loomaaed]] [[Atlanta]]s [[Georgia osariik|Georgias]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]]. Aastal 2026 saabus loomaaeda kaks hiidpandat.

==Kirjandus==
* Francis Desiderio, &quot;Raising the Bars: The Transformation of Atlanta’s Zoo, 1889-2000.&quot; ''Atlanta History'' 18.4 (2000): 8-64.

==Välislingid==
* [https://zooatlanta.org/ Koduleht]

[[Kategooria:Loomaaiad]]
[[Kategooria:Atlanta]]</text>
      <sha1>flddgzu6ccs7pkobcteb87j7w9xco5i</sha1>
    </revision>
  </page>
</mediawiki>